Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.46.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 75 7121882 7093516 2026-03-31T13:56:20Z Kruusamägi 1530 link fix 7121882 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Iluuisutaja <!-- Üldinfo --> | nimi = Anna Levandi | pilt = Anna Levandi.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Anna Levandi 2021. aastal | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1965|06|30}} | sünnikoht = [[Moskva]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 163 cm | kaal = <!-- Sportlik karjäär --> | võistlusala = iluuisutamine, naiste üksiksõit | partner = | varasemad = | klubi = | treener = [[Eduard Pliner]]<br>[[Stanislav Žuk]] | koreograaf = <!-- Saavutused --> | mm = [[Pilt:Silver medal world centered-2.svg|20px]] [[1984. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1984]] | em = {{Pronks}} [[1984. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|1984]], [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|1986]], [[1987. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|1987]], [[1988. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|1988]] <!-- ISU punktirekordid --> | lühikava = | vabakava = | kokku = <!-- Välislingid --> | koduleht = | viimati muudetud = 22. veebruaril 2024 }} '''Anna Levandi''' (neiupõlvenimega '''Anna Kondrašova'''; sündinud [[30. juuni]]l [[1965]] [[Moskva]]s) on [[Venelased|vene päritolu]] endine [[iluuisutamine|iluuisutaja]] ja [[Eesti]] iluuisutamistreener. 2024. aastast on ta Tallinna [[Haabersti linnaosa]] vanem. Ta lõpetas 1982. aastal [[Moskva]]s [[Armee Keskspordiklubi]] kooli (Moskva 704. Keskkooli) ning 1987. aastal Moskva Kehakultuuriinstituudi. ==Sportlasena== Alustas iluuisutamistreeninguid Moskvas Irina Jantseva õpilasena, hiljem treeninud Anatoli Jerjomini, Galina Titova, Tatjana Kapustina, [[Jaak Gross]]i, [[Eduard Pliner]]i, Nina ja [[Stanislav Žuk]]i ning Stanislav Leonovitši juhendamisel. Võistles üksiksõidus. ===Tippsportlasena=== Anna Kondrašova võitis 18-aastaselt [[1983]]. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu [[ametiühing]]ute meistrivõistlused ja kuulus hiljem [[NSVL|NSV Liidu]] iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] hõbemedal [[1984]]. aastal. [[Iluuisutamine 1984. aasta taliolümpiamängudel|Sarajevo olümpiamängudel]] sai ta 5. ja [[Iluuisutamine 1988. aasta taliolümpiamängudel|Calgary olümpiamängudel]] 8. koha. Euroopa meistrivõistlustelt võitis ta [[1984]]., [[1986]]., [[1987]]. ja [[1988]]. aastal pronksmedali. Kolm korda tuli ta [[NSVL|NSV Liidu]] meistriks. Tema treenerid on olnud [[Eduard Pliner]] ja [[Stanislav Žuk]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Värv |eesnimi=Maarja |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Levandi kaebus lõpetas kunagise NSVL-i edutreeneri karjääri |url=https://sport.err.ee/1609259136/levandi-kaebus-lopetas-kunagise-nsvl-i-edutreeneri-karjaari |vaadatud=22. veebruar 2024 |väljaanne=sport.err.ee}}</ref> ===Treeneri ja sporditegelasena=== Anna Levandi on töötanud iluuisutamistreenerina [[Norra]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Eesti]]s. [[1999]]. aastast on [[Tallinn]]a Jääspordikooli treener ja õppealajuhataja ning Anna Levandi Iluuisutamisklubi peatreener. Ta on [[Rocca al Mare]] uisukooli direktor ja treener. Tema õpilased on olnud [[Elena Glebova]], [[Helery Hälvin]], [[Natalja Zabijako]] ja [[Eva-Lotta Kiibus]]. [[17. detsember|17. detsembril]] [[2002]] avati Premia jäähall, mis valmis Anna ja [[Allar Levandi]] eestvedamisel. ====Süüdistus õpilaste väärkohtlemises==== 21. veebruaril 2024 ilmus [[Eesti Rahvusringhääling]]u portaalis ERR.ee uudis, et endised õpilased süüdistavad Anna Levandit väärkohtlemises.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Maarja Värv, Mihkel Kärmas, Karin Koppel {{!}} |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Endised õpilased süüdistavad iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises |url=https://sport.err.ee/1609259115/endised-opilased-suudistavad-iluuisutreener-anna-levandit-vaarkohtlemises |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 25. aprillil 2024 andis [[Eesti Uisuliit]] teada, et uurimismenetluse käigus leidis kinnitust vaid üks sõnaline konflikt, mille eest tegi uisuliit Levandile hoiatuse. Muude kaebuste osas jõudis uurimiskomisjon järeldusele, et füüsilist väärkohtlemist tema treeningutes pole toimunud.<ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120288410/eadse-juhtivuurija-remo-perli-anna-levandi-juhtumi-loppotsusest-eesmark-oli-tosta-teadlikkust-ja-parandada-uldist-olukorda-uisutamises EADSE juhtivuurija Remo Perli Anna Levandi juhtumi lõppotsusest: eesmärk oli tõsta teadlikkust ja parandada üldist olukorda uisutamises] Delfi Sport, 25.04.2024.</ref> ==Poliitiline ja ühiskondlik tegevus== Anna Levandi kuulub alates 21. novembrist 2002 [[Isamaaliit]]u ja kandideeris 2002. aasta kohalikel valimistel Tallinnas Haabersti ringkonnas. Alates [[21. juuni]]st [[2007]] on Anna Levandi ka [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]e nõukogu liige. Alates 10. maist 2024 on Levandi [[Haabersti linnaosa]] vanem.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Mustamäe ja Haabersti linnaosa vanemad said paika – Marja-Liisa Veiser ja Anna Levandi |url=https://pealinn.ee/2024/05/10/haabersti-ja-mustamae-linnaosa-vanemad-said-paika-anna-levandi-ja-marja-liisa-veiser/ |väljaanne=Pealinn |vaadatud=2024-05-11 |arhiivimisaeg=2024-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240511180423/https://pealinn.ee/2024/05/10/haabersti-ja-mustamae-linnaosa-vanemad-said-paika-anna-levandi-ja-marja-liisa-veiser/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 798 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== *1982 – [[NSV Liidu meistersportlane]] *1984 – [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]] * 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (iluuisutamistegevus) * 2005 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (Eesti iluuisutamise taassünnile kaasaaitamine) * 2007 – [[aasta naine]] * 2008 – [[Tallinna Spordiliidu aasta treener]]<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/20540580/tallinna-spordiliit-valis-aasta-treeneriks-anna-levandi Tallinna Spordiliit valis aasta treeneriks Anna Levandi]</ref> * 2008 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2009 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anna Levandi |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/28588-anna-levandi |vaadatud=2024-02-22 |väljaanne=president.ee}}</ref> * 2010 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] (Eesti iluuisutamise edendaja ning Euroopasse viija) * 2017 – [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] * 2020 – [[aasta treener]] ==Isiklikku== [[Pilt:Allar Levandi ja Anna Levandi.jpg|pisi|[[Allar Levandi]] ja Anna Levandi (2012)]] Ta on abielus [[Allar Levandi]]ga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Neil on kolm poega, kellest Anders (sündinud 1989) tegeleb [[jalgpall]]i, [[Armand Levandi|Armand]] (sündinud 1992) [[tennis]]e ja [[Arlet Levandi|Arlet]] (sündinud 2005) iluuisutamisega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksandra |eesnimi=Jürman |kuupäev=2022-11-12 |pealkiri=Tahaks lapselapsi: Allar Levandi vihjab, et poeg Arlet võiks pere loomisele mõtlema hakata |url=https://elu24.postimees.ee/7646751/tahaks-lapselapsi-allar-levandi-vihjab-et-poeg-arlet-voiks-pere-loomisele-motlema-hakata |vaadatud=2024-02-22 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Anna Levandi valdab eesti, vene, inglise, norra ja soome keelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anna Levandi |url=http://www.uisuklubi.ee/klubi/liikmed/treenerid/anna-levandi/ |vaadatud=2024-02-22 |väljaanne=Anna Levandi iluuisutamisklubi}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Lembit Peegel]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51156610/ajapeegel-venelanna-kes-armus-eestlasesse AjaPeegel: Venelanna, kes armus eestlasesse]. Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2009 * [[Madis Jürgen]]. [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=27686435 Anna Levandi: venelane, keda Eestis kõige rohkem armastatakse]. Eesti Ekspress, 7. märts 2009 * Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120365763/skandaali-keskmesse-sattunud-anna-levandi-oma-koige-sungematest-hetkedest-ma-ei-nainud-enam-motet-edasi-elada#cxrecs_s Skandaali keskmesse sattunud Anna Levandi oma kõige süngematest hetkedest: ma ei näinud enam mõtet edasi elada]. Kroonika/Delfi, 28. märts 2025 == Välislingid == {{commonskat|Anna Levandi}} {{Vikitsitaadid}} * {{ESBL|id=Anna_Levandi}} * {{Olympedia}} * [http://www.annaskateclub.ee Anna Levandi Iluuisutamisklubi] {{Tähed jääl}} {{JÄRJESTA:Levandi, Anna}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu iluuisutajad]] [[Kategooria:Eesti iluuisutamistreenerid]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] mgw9secajhdv361nzneqlobdbk6driw 0 176 7121972 6860057 2026-03-31T16:34:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121972 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Bosnia ja Hertsegoviina | omastav = Bosnia ja Hertsegoviina | nimi1_keel = bosnia | nimi1 = Bosna i Hercegovina | nimi2_keel = serbia | nimi2 = Босна и Херцеговина | nimi2_latin = Bosna i Hercegovina | nimi3_keel = horvaadi | nimi3 = Bosna i Hercegovina | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Bosnia and Herzegovina.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Bosnia and Herzegovina in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[bosnia keel|bosnia]], [[serbia keel|serbia]] ja [[horvaadi keel|horvaadi]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Sarajevo]] | riigipea_ametinimi = presidentuur | riigipea_nimi = [[Christian Schmidt]] ([[Saksamaa]]) (kõrgeim esindaja)<br>[[Denis Bećirović]] (bosnialasest liige, esimees),<br>[[Željko Komšić]] (horvaadist liige),<br>[[Željka Cvijanović]] (serblasest liige) | valitsusjuhi_ametinimi = Ministrite Nõukogu esimees | valitsusjuhi_nimi = [[Borjana Krišto]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[3. märts]] [[1992]] | valuuta = [[Bosnia ja Hertsegoviina konverteeritav mark]] (BAM) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Državna himna Bosne i Hercegovine]]" | usund = | üladomeen = [[.ba]] | telefonikood = 387 | riigikord = | SKT = 19,946 mld [[USA dollar|$]] (2020)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=BA Maailmapanga andmebaas], vaadatud 19.3.2022.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 6079,7 [[USA dollar|$]]<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD Maailmapanga andmebaas], vaadatud 19.3.2022.</ref> | rok-i_kood = BIH | märkused = }} '''Bosnia ja Hertsegoviina''' ([[Bosnia keel|bosnia]], [[Horvaadi keel|horvaadi]] ja [[serbia keel]]es ''Bosna i Hercegovina'', [[kirillitsa]]s ''Босна и Херцеговина'') on riik [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]el. [[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas [[Horvaatia]], idas [[Serbia]] ning kagus [[Montenegro]]ga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20&nbsp;km [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul [[Neum]]i linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar). Bosnia ja Hertsegoviina on [[liitriik]], mille moodustavad kaks autonoomset osa: [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]] (''Federacija Bosna i Hercegovine'') ning [[Serblaste Vabariik]] (''Republika Srpska''). Liitriigi ja föderatsiooni ning ajaloolise [[Bosnia]] piirkonna pealinn on [[Sarajevo]], serblaste mitteametlik pealinn on [[Banja Luka]] ning [[Hertsegoviina]] ajalooline keskus on [[Mostar]]. Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvus 3. märtsil 1992, mil riigis elavad [[Muslim|moslemid]] ja [[horvaadid]] hääletasid referendumil [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]]st lahkulöömise poolt. == Nimi == Bosnia on saanud nime [[Bosna jõgi|Bosna jõe]] järgi. Hertsegoviina tuleneb [[saksa keel|saksakeelest]] sõnast [[hertsog]]i kohta ja järelliitest ''-ovina'', mis tähendab maad.<ref name="cia"/> == Suurus ja piirid == [[Pilt:BIH_kaart.png|pisi|left|Bosnia ja Hertsegoviina kaart]] Bosnia ja Hertsegoviina on pindala (51 197 km²) järgi maailmas 128. kohal. Maismaapiiri kogupikkus on 1543 km. Sellest 956 km on [[Horvaatia]]ga, 345 km [[Serbia]]ga ja 242 km [[Montenegro]]ga.<ref name="cia"/> ==Loodus== [[Pilt:Маглић 2.jpg|pisi|left|Vaade Bosnia ja Hertsegoviina kõrgeimalt mäelt [[Maglić]]ilt]] Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasasema pinnamoega. Kõrgeim tipp [[Maglič]] (2386&nbsp;m) asub [[Montenegro]] piiril [[Dinaari mäestik|Dinaari Alpides]]. Massiivi lääneosas on levinud tugevasti [[karst]]unud [[lubjakivi]]lavad rohkete koobastega. Seal samas asub [[Sutjeska rahvuspark]]. Maa kõrguselt teine mägi on [[Čvrsnica]] (tipp Plocno, 2228&nbsp;m), mis asub Hertsegoviina (maa lõunapoolse viiendiku) põhjaosas, kolmas mägi on [[Prenj]] (tipp Zelena glava, 2115&nbsp;m). Vaid veidi madalamad mäed on tähtsamate talispordikeskuste juures: [[Vlašič]] (1969&nbsp;m), [[Orjen]] (1894&nbsp;m), lisaks [[Sarajevo]]t lõunast piiravad [[Treskavica]] (2088&nbsp;m), [[Bjelašnica]] (2067&nbsp;m) ja [[Jahorina]] (tipp Ogorjelica, 1916&nbsp;m), mille nõlvul peeti [[1984. aasta taliolümpiamängud|1984. aasta taliolümpia]] mäesuusaalad. Maa loodeosa kõrgem tipp on [[Grmeč]] (1605&nbsp;m). Mitmed neist on järsakute tõttu tehniliselt üpris raskesti vallutatavad, eriti talvekuudel, kui lisandub [[laviin]]ioht. Riigi sisemaal valitseb mõõdukas [[mandriline kliima]], mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb [[vahemereline kliima]]. Ligi 50% maast on kaetud metsadega. Mägialal on rohkesti maalilisi järvi, millest suurim on [[Buško blato]] (tuntud ka kui Buško jezero, 55,8 km²) asub Horvaatia piiri ääres teel [[Split]]i. === Kaitsealad === Riigis on neli rahvusparki: [[Sutjeska rahvuspark]] (asutatud 1965), [[Kozara rahvuspark]] (1967), [[Una rahvuspark]] (asutatud 2008) ja [[Drina rahvuspark]] (asutatud 2017). Pindalalt on kõige suurem Una rahvuspark (198 km²). ==Riik== [[Pilt:Map Bih entities.png|pisi|250px|Bosnia ja Hertsegoovina jagunemine Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks (helesiniselt) ja Serblaste Vabariigiks (heleroosalt), kirdenurgas asub [[Brčko ringkond]] (tuhmroheliselt)]] Riik on detsentraliseeritud võimuga ning koosneb kahest [[föderatsioon|föderatiivsest]] haldusüksusest – [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]ist (''Federacija Bosne i Hercegovine'', ''Федерација Босне и Херцеговине'') ning [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigist]] (''Republika Srpska'', ''Република Српска''). Mõlemad föderatiivsed piirkonnad haldavad üheskoos [[Brčko ringkond]]a (''Brčko distrikt'', ''Брчко дистрикт''). Bosnia ja Hertsegoviina on [[parlamentaarne vabariik]]. Kollegiaalne riigipea on kolmeliikmeline [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|presidentuur]], mille moodustavad üks serblasest, üks bosnialasest ja üks horvaadist liige. Iga rahvusrühm – serblased, bosnialased ja horvaadid – valivad liikme eraldi. Kahe kaheksakuulise perioodi vältel juhib presidentuuri rotatsiooni korras eesistujana iga presidentuuri liige. Bosnia ja Hertsegoviina kõrgeim seadusandlusorgan on kahekojaline [[Parlamentaarne Assamblee]] (''Parliamentarna skupština''), mille moodustavad 42-liikmeline [[Bosnia ja Hertsegoviina Esindajatekoda|Esindajatekoda]] ja 15-liikmeline [[Bosnia ja Hertsegoviina Rahvakoda|Rahvakoda]]. Täidesaatev võim kuulub presidentuurile ja [[Bosnia ja Hertsegoviina Ministrite Nõukogu|Ministrite Nõukogule]]. Valitsusjuht on [[Bosnia ja Hertsegoviina Ministrite Nõukogu esimees|Ministrite Nõukogu esimees]]. Iseseisvaks riigiks sai Bosnia ja Hertsegoviina 1990. aastatel [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] käigus, olles enne seda [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi]] osa. Bosnia ja Hertsegoviina sai [[2010]]. aasta aprillis [[NATO]] liikmekandidaadiks. [[Euroopa Nõukogu]] liige on Bosnia ja Hertsegoviina alates [[24. aprill]]ist [[2002]]. Daytoni rahulepinguga on loodud kõrgeima esindaja ametikoht Bosnia ja Hertsegoviinas. 2008. aastal esitati eriesindaja ametikoha likvideerimise eeldused.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=https://www.ohr.int/en/author/admin |kuupäev=2008-02-27 |pealkiri=Press conference by the High Representative Miroslav Lajčák following the Peace Implementation Council Steering Board session in Brussels on 26-27 February 2008 |url=https://www.ohr.int/press-conference-by-the-high-representative-miroslav-lajak-following-the-peace-implementation-council-steering-board-session-in-brussels-on-26-27-february-2008/ |vaadatud=2023-06-21 |väljaanne=Office of the High Representative |keel=en-GB}}</ref> Alates 1. augustist 2021 on kõrgeimaks esindajaks [[Christian Schmidt]] [[Saksamaa]]lt, kes vahetas välja 12 aastat ametis olnud [[Austria]]st pärit [[Valentin Inzko]]. == Sümbolid == [[Bosnia ja Hertsegoviina lipp|Bosnia ja Hertsegoviina lipul]] on sinisel taustal kollane kolmnurk, mis sümboliseerib riigi kolme põhirahvust (bosnialasi, serblasi ja horvaate), ning üheksa viieharulist tähte, mis sümboliseerivad Euroopat. Kolmnurk vastab ligikaudu riigi kujule. Samad kujundid on ka riigi [[Bosnia ja Hertsegoviina vapp|vapil]]. Riigi praegune lipp ja vapp võeti kasutusele 1998. aastal. Riigihümn on "[[Državna himna Bosne i Hercegovine]]" ("Bosnia ja Hertsegoviina rahvushümn"). Riigihümnina kasutuses alates 1999. aastast. Hümni viisi autor on Dušan Šestić. Ametlikud sõnad puuduvad.<ref name="cia"/> == Rahvastik == Riigis on kolm suuremat etnilist rühma, keda nimetatakse Bosnia ja Hertsegoviinale ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks, keda on mainitud riigi põhiseaduses ning kes seetõttu ei saa olla [[vähemus]]ed ega [[immigrant|immigrandid]]. Kolmest suurima rühma moodustavad [[bosnialased]], suuruselt teise Bosnia [[serblased]] ja kolmanda Bosnia [[horvaadid]]. 2013. aasta hinnangul moodustasid bosnialased riigi rahvastikust 50,1%, serblased 30,8% ja horvaadid 15,4%.<ref name="zIMGJ" /> Ametliku keele staatus on [[bosnia keel|bosnia]], [[serbia keel|serbia]] ja [[horvaadi keel]]el.<ref name="cia"/> 50,7% rahvastikust on [[Muslim|moslemid]], 30,7% [[õigeusk]]likud ja 15,2% [[katoliiklased]].<ref name="cia"/> Rahvastiku mediaanvanus on 43,3 aastat, millega on Bosnia ja Hertsegoviina maailma riikide seas 27. kohal. Sündimus on väike ja loomulik iive negatiivne, väljaränne ületab sisserände.<ref name="cia"/> Keskmine eluiga on 2021. aasta hinnangul 77,8 aastat (meestel 74,5 ja naistel 80,9).<ref name="cia"/> === Suurimad linnad === {{vaata ka|Bosnia ja Hertsegoviina linnade loend}} [[Pilt:Sarajevo_City_Panorama.JPG|pisi|250px|Riigi pealinn ja suurim linn [[Sarajevo]]]] 2021. aastal elas linnades 49,4% rahvastikust.<ref name="cia"/> {|class="wikitable sortable" !Koht !Linn !Elanikke (2013) |- | 1. || [[Sarajevo]] ||align=right|348 363 |- | 2. || [[Banja Luka]] ||align=right|135 059 |- | 3. || [[Tuzla]] ||align=right|74 457 |- | 4. || [[Zenica]] ||align=right|70 553 |- | 5. || [[Ilidža]] ||align=right|66 730 |- | 6. || [[Mostar]] ||align=right|60 195 |- | 7. ||[[Bijeljina]] || align="right" |41 121 |- | 8. || [[Brčko]]|| align="right" |39 893 |- | 9. || [[Bihać]] ||align=right|39 690 |- | 10. || [[Prijedor]] ||align=right|27 970 |} == Ajalugu == {{vaata ka|Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal}} Esimestel sajanditel pKr oli [[Bosnia]] osa [[Vana-Rooma|Rooma]] riigi [[Illüüria]] provintsist. Pärast Rooma riigi lagunemist pretendeerisid Bosniale [[Bütsants]] ja Rooma riigi järglased Läänes. [[Slaavlased]] asusid piirkonda elama [[7. sajand]]il. [[9. sajand]]il jagasid Bosnias võimu [[Serbia ja Horvaatia kuningriik]]. [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il oli piirkond [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] võimu all. Keskaegne [[Bosnia kuningriik]] sai iseseisvaks umbes aastal 1200. Riigi sõltumatus säilis [[1463]]. aastani, mil piirkonna vallutas [[Osmani impeerium]]. Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased Osmani impeeriumi sisepoliitika tõttu [[kristlus]]est [[islam]]isse. Enne Osmani impeeriumi vallutusi olid Bosia elanikud valdavalt [[bogomiilid]]e ja [[Kreeka-Rooma kirik]]u usutunnistuse järgijad. [[1875]]. aastal algas Bosnias osmanitevastane ülestõus^{([[:en:Herzegovina uprising (1875–1877)|en]])}, mis kasvas lõpuks üle peaaegu kogu Balkani poolsaart hõlmanud sõjaks. [[San Stefano rahuleping]]uga tunnistas Osmani impeerium Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvust, kuid 1879. aastal toimunud Euroopa suurriikide [[Berliini kongress]]il määrati Bosnia tegelikult [[Austria-Ungari]] [[Habsburgid]]e valitsemise alla. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal [[lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] riigi loomist. [[Esimene maailmasõda]] algas siis, kui Bosnia serbia rahvuslane [[Gavrilo Princip]] tappis [[Sarajevo]]s [[ertshertsog]] [[Franz Ferdinand]]i. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia]] osa. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuulus Bosnia [[Iseseisev Horvaatia riik|Horvaatia riigi]] koosseisu. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal moodustati [[Josip Broz Tito]] juhtimisel [[kommunism|kommunistlik]] [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia liitriik]], millesse Bosnia kuulus [[liiduvabariik|liiduvabariigina]] oma keskaegsetes piirides. Oktoobris [[1991]] kuulutas Bosnia välja [[suveräänsus]]e. Sellele järgnes iseseisvusreferendum 29. veebruaril – 1. märtsil [[1992]]. Bosnia serblased rahvahääletusest osa ei võtnud ning reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosniat ja Hertsegoviinat etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada ([[Suur-Serbia]]). Täiemahuline [[Bosnia sõda]] kolme kogukonna (bosnialased, serblased ja horvaadid) vahel puhkes 1992. aasta aprillis, mil Bosnia serblaste relvajõud ja Jugoslaavia föderaalarmee alustasid Sarajevo tulistamist. ÜRO ja Euroopa Liit püüdsid vahendada vaherahu, kuid see ei õnnestunud ning riiki saadeti rahvusvahelised relvajõud. Jaanuaris 1993 nõustusid serblased ja horvaadid ametlikult ÜRO ja ELi rahuplaaniga, kuid sõjategevus jätkus sellegipoolest ning 6. mail 1993 teatas ÜRO julgeolekutsoonide loomisest Bosnia-Hertsegoviina territooriumil. 23. veebruaril 1994 saavutati kokkulepe kehtestada relvarahu bosnialaste ja horvaatide vahel. Märtsis loobusid [[bosnialased]] ja [[horvaadid]] omavahelisest võitlusest ning leppisid 18. märtsil 1994 kokku liitriigi Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 8. juunil 1994 kirjutasid relvarahu kokkuleppele alla ka serblaste juhid, kuid see ei peatanud verevalamist. Seetõttu algasid 21. novembril 1994 NATO lennukite pommirünnakud serblaste positsioonidele. [[21. november|21. novembril]] [[1995]] kirjutasid vaenupooled [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis [[Dayton (Ohio)|Dayton]]is alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud Bosnia sõja. Lõplikule leppele kirjutati pidulikult alla [[Pariis]]is [[14. detsember|14. detsembril]] [[1995]]. [[Daytoni lepe]] jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i ning [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] vahel. ÜRO rahuvalvejõuna paigutati konfliktipiirkonda 60 000 NATO sõjaväelast. Esimesed sõjajärgsed valimised toimusid 1996. aastal.<ref>Hermann Kinder ja Werner Hilgemann 2001. ''Maailma ajalugu esiajast tänapäevani''. Tallinn: Avita, lk 593-594.</ref> ==Vaata ka== *[[Bosnia ja Hertsegoviina riigipeade loend]] *[[Serbia ja horvaadi kirjandus]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalli kõrgliiga]] *[[Bosnia banaat]] *[[Bosnia ejalett]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina muusika]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] *[[Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina suhted]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina raadiojaamade loend]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina serblased]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina horvaadid]] *[[Koroonapandeemia Bosnias ja Hertsegoviinas]] *[[Õlu Bosnias ja Hertsegoviinas]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zIMGJ">http://uudised.err.ee/v/valismaa/179bee37-10f1-4cd0-b035-de5dbb4b98cd/bosnia-ja-hertsegoviinas-tekitab-pingeid-rahvaloenduse-tulemus</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20210124195757/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/bosnia-and-herzegovina/#people-and-society Bosnia and Herzegovina]. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 4.10.2021</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} * [https://reisitargalt.vm.ee/riigid/bosnia-ja-hertsegoviina/ Bosnia ja Hertsegoviina]. reisitargalt.vm.ee. {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Balkan]] [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina| ]] 3svkug2p35du8pgsaua0lse9677jnmh 0 314 7122445 7105690 2026-04-01T11:54:50Z Toomas Venet 175931 /* Praegused erakonnad */ 7122445 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.04.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11744 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9188 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 502 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8988 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 550 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 550 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 616 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 845 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 721 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7327 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4527 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] 7p8343j3yo6iiml8rwqk96hd55z2ctv 0 360 7121797 5865954 2026-03-31T12:11:52Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kirjandusteadlased]]; lisatud [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] 7121797 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Eberhard Rudolf von Groote''' ([[19. märts]] [[1789]] [[Köln]] – [[15. aprill]] [[1864]] Köln) oli [[Saksamaa|saksa]] [[germanistika|germanist]]. Ta õppis [[Heidelbergi ülikool]]is [[õigusteadus]]t, [[filosoofia]]t ja [[ajalugu]] ning lõpetas selle doktorikraadiga. Ta oli [[Kölni ülikool]]is [[Saksa õigus]]e professor. [[Friedrich Wilhelm IV|Preisi kroonprints]]i [[adjutant|adjutandina]] tegi ta [[1814]] kaasa sõjakäigu [[Prantsusmaa]]le. [[Pariis]]is tegi [[Gebhard Leberecht Blücher]] talle ülesandeks leida ja tagasi tuua arvukad prantslaste poolt [[Reinimaa]]lt röövitud kunstivarad, sealhulgas [[Peter Paul Rubens]]i ''Peetruse ristilöömine'' ja kuulsad [[Aachen]]i sambad. Selle ülesandega tuli Groote väga edukalt toime. [[1816]]–[[1827]] oli ta Kölni valitsuse [[assessor]] ning sealsamas [[1831]]–[[1851]] sõjaväehalduse president. Viimases ametis, samuti Kölni toomkiriku ehituse seltsi eestseisuse liikmena ja esimehena töötas ta väga viljakalt. Samal ajal tegeles ta innukalt germanistikaga. Ta andis 1816 koos [[Friedrich Wilhelm Carové]]ga välja aastaraamatu ''Taschenbuch für Freunde altdeutscher Zeit und Kunst auf das Jahr 1816'' (Taskuraamat vanasaksa aja ja kunsti sõpradele aastaks 1816). Groote andis välja vanasaksa kirjandust, sealhulgas esmaväljaannetena. Tema väljaannete seas olid: *[[Gottfried von Strassburg]]i ''Tristan'' koos [[Ulrich von Türkheim]]i järjega (''Tristan, von Meister Gotfrit von Straszburg, mit der Fortsetzung des Meisters Ulrich von Turheim''; [[Berliin]] 1821; Ulrichi tekst oli esmaväljaanne) *[[Gottfried Hagen]]i ''Kölni linna riimkroonika'' (''Reimchronik der Stadt Köln''; Köln 1834) *''[[Muskatblüt]]i laulud'' (''Lieder des Muskatblut''; Köln 1852 *[[Christian Wierstraat]]i ''Neussi linna riimkroonika'' (''Reimchronik der Stadt Neuß''; Köln 1855 *''Rüütel [[Arnold von Harff]]i palverännak'' (''Pilgerfahrt des Ritters Arnold von Harff''; Köln 1860; esmaväljaanne) [[Adolf Giesen]] on 1929 kirjutanud temast monograafia. {{DEFAULTSORT:Groote, Eberhard von}} [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] [[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1789]] [[kategooria:Surnud 1864]] gmjjtdha9l1qcwhvznzg4yzydzh90qc 0 561 7121787 7121008 2026-03-31T12:04:18Z Kuriuss 38125 7121787 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; poolsaare kohta vaata artiklit [[Hindustani poolsaar]]}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2021}} {{keeletoimeta}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = India Vabariik | omastav = India | nimi1_keel = hindi | nimi1 = भारतीय गणराज्य | nimi1_latin = Bhāratīya Gaṇarājya | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of India | mis_lipp = | mis_vapp = vapp | vapp = Emblem of India.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = India_(orthographic_projection).svg | deviis = | riigikeel = puudub<ref>{{netiviide | url =https://timesofindia.indiatimes.com/india/Theres-no-national-language-in-India-Gujarat-High-Court/articleshow/5496231.cms | pealkiri =There's no national language in India: Gujarat High Court | autor = Saeed Khan | täpsustus = | väljaanne =The Times of India | aeg =25.01.2010 | väljaandja = | vaadatud = 27.06.2018| keel =inglise }}</ref> | ametlik_keel = [[hindi keel|hindi]], [[inglise keel|inglise]] | pealinn = [[New Delhi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Draupadi Murmu]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Narendra Modi]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 15. augustil 1947 | valuuta = [[India ruupia]] (INR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5.30 | hümn = "[[Jana-Gana-Mana]]" | usund = | üladomeen = [[.in]] | telefonikood = 91 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = IND | märkused = }} [[Fail:Narrow gauge railway line Gwalior to Sheopur, 2.webm|pisi|Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA)]] '''India''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat'', [[inglise keel]]es ''India''), ametlikult '''India Vabariik''' ([[hindi keel]]es ''Bhārat Gaṇarājya,'' [[inglise keel]]es ''Republic of India''), on [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s. Riigis elab üle 1,4 miljardi inimese, kes kõnelevad sadu keeli. Rahvaarvult on India alates aprillist 2023 maailmas esimesel ja pindalalt seitsmendal kohal. Indiat ümbritsevad lõunas [[India ookean]], edelas [[Araabia meri]] ja kagus [[Bengali laht]]. Riigil on maismaapiir läänes [[Pakistan]]iga, põhjas [[Hiina]], [[Nepal]]i ja [[Bhutan]]iga ning idas [[Bangladesh]]i ja [[Myanmar]]iga. India ranniku lähedal lõunas asub [[Sri Lanka]] ja edelas [[Maldiivid]]. [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared|Nicobari saarte kaudu]] on riigil merepiir [[Tai]] ja [[Indoneesia]]ga. Indiast pärineb kaks [[maailmausund]]it: [[hinduism]] ja [[budism]]. Rahvastikust moodustavad hinduistid umbes 80%, suurim vähemususund on [[islam]] umbes 100 miljoni järgijaga. Üle 3000 aasta tagasi tekkis praeguse Pakistani ja India territooriumil üks maailma esimesi kõrgtsivilisatsioone [[Induse kultuur]]. Eurooplastest kinnitasid Indias uusajal esimestena kanda portugallased. 18. sajandi keskpaigas läks India ajaloos juhtroll brittide kätte, Indiast kujunes [[Briti impeerium]]i kroonijuveel. Aastal 1947 lõppes Briti koloniaalvõim ning valdavalt hinduistlik India ja muslimite riik [[Pakistan]] (millest 1971 eraldus [[Bangladesh]]) iseseisvusid [[dominioon]]idena ning aastal 1950 kuulutati välja India Vabariik. Viimasel ajal on India majanduse enamikus sektorites aset leidnud suur [[majanduskasv]]. India on napilt [[põllumajandussaaduste netoeksportija]] ja tööstuses kasvab eriti tarbekaupade tootmine. Kiirelt kasvava keskklassi (200 kuni 300 miljonit inimest) mõjul on siseturul suur nõudlus. Siiski on majanduslik ja sotsiaalne kihistumine jätkuvalt suur ning vaesemate inimesteni ei ole majanduskasvu mõjud jõudnud. India pealinn [[New Delhi]] (inglise keeles; hindi keeles नई दिल्ली, Naī Dillī) asub riigi põhjaosas Delhi linna territooriumi keskuses, Yamuna jõe läänekaldal. New Delhi pindala on 42,7 ruutkilomeetrit<ref>[https://www.britannica.com/place/New-Delhi New Delhi]</ref> ja elanike arv on umbes 250 000 (2011). Detsembris 1911 otsustas Suurbritannia kuningas George V, et India pealinn viiakse Calcuttast (praegune Kolkata) Delhisse. Linna ehitust alustati 1912. aastal vana Delhi kesklinnast umbes 5 kilomeetri kauguselt lõunas. Uus pealinn püstitati ametlikult 1931. aastal.<ref>[[New Delhi]]</ref> Linna juhib ametisse määratud New Delhi munitsipaalnõukogu (NDMC). India rahvusloomad on [[tiiger]] ja [[india elevant]], rahvusroomaja [[kuningkobra]], rahvuslind [[paabulind]], rahvuslill [[lootos]], rahvuspuu Bengali [[viigipuu]], rahvuspuuvili [[mango]], rahvuslaul "[[Vande Mataram]]", rahvusjõgi [[Ganges]]. India riigipühad on vabariigi aastapäev (26. jaanuar), iseseisvuspäev (15. august) ja Gandhi Jayanti (2. oktoober). Riiklikke pühi on rohkem kui 14 (nende hulgas nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" /> == Nimi == {{vaata|India nimi}} India nimi sellisel kujul, nagu me seda eesti keeles tunneme, tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest nimest]] ''India'', mis on [[laen (keeleteadus)|laen]] [[vanakreeka keel|vanakreeka]] nimest Ἰνδία (''India'').<ref>[https://web.archive.org/web/20210606214042/https://www.lexico.com/definition/india India], lexico.com, vaadatud 7.6.2021.</ref> See nimi on tuletatud [[Indus]]e jõe nimest, pärineb [[vanapärsia keel|vanapärsia]] sõnast ''hiⁿdūš ja'' allikaks on [[sanskrit]]i सिन्धु (''Sindhu''), Induse jõe ajalooline nimi.<ref name="mv3nN" /> Muistsed [[hellenid|kreeklased]] nimetasid indialasi induslasteks (Ἰνδοί (''Indoi'')).<ref name="basham" /> Ingliskeelses [[India konstitutsioon]]is mainitakse India võrdväärse nimena ka ''Bharat''.<ref name="lyBBi" /> Nimi (hindi keeles भारत (''Bhārat'') pärineb sanskritikeelsest nimest भारतम् (''Bhāratam''), mis on tuletatud [[hinduism]]i pühakirjades mainitud legendaarse kuninga [[Bharata]] nimest. Inglise keeles kasutatakse India kui terviku (ka praeguse [[Pakistan]]i ja [[Bangladesh]]i ala) tähistamiseks nime "[[Hindustan]]". See [[Pärsia keel|pärsiakeelsest]] nimest هندوستان pärinev nimi tähendab hindude maad ning käis enne 1947. aastat eelkõige [[Põhja-India]] ja [[Pakistan]]i kohta.<ref name="Jfd1u" /> Seda ala on nimetatud ka Ida-Indiaks, et eristada seda Ameerikas paiknevast [[Lääne-India]]st. Tänapäeval nimetatakse Indiaks üksnes India Vabariiki. == Asend ja piirid == India asub Lõuna-Aasias Birma ja Pakistani vahel ning piirneb [[Araabia meri|Araabia mere]] ja [[Bengali laht|Bengali lahega]]. India riigi pindala on 3 287 263 km², millest maismaad on 2 973 193 km² ja veeala on 314 070 km². Maismaapiiri kogupikkus on 13 888 km: riigipiir Bangladeshiga 4142 km, Bhutaniga 659 km, Birmaga 1468 km, Hiinaga 2659 km, Nepaliga 1770 km ning Pakistaniga 3190 km.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#geography|pealkiri=The World Factbook – India}}</ref> India [[rannajoon]]e pikkus on 7516 km.<ref>[http://niti.gov.in/writereaddata/files/document_publication/IslandsDev.pdf|pealkiri=Incredible Islands of India]</ref> Sellest 5423 km asub [[Hindustani poolsaar]]el ning 2094 km saartel ([[Andamanid ja Nicobarid]], [[Lakshadweep]]). Mandriosa rannajoon koosneb 43% liivarandadest, 11% kivistest, sealhulgas kaljud ja 46% mudastest või soistest kallastest.<ref>{{Netiviide|url=http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf|pealkiri=Coastal processes along the Indian coastline|arhiivimisaeg=2009-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090908141613/http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/350/1/Curr_Sci_91_530.pdf}}</ref> India põhjapoolseim punkt on Indira koloonia, mis asub Jammu ja Kashmiri osariigis ja idapoolseim punkt on Kibithu, mis on Anjawi piirkonnas Arunachal Paradesh India osariigis. Kõige lõunapoolsem punkt on Indira Point, mis asub Andamani ja Nicobari saarte Nicobari piirkonnas ning Mandri-India lõunapoolseim punkt on Cape Comorin. Sir Creek on India läänepoolseim punkt ja asub Kutchis, Guhar Moti küla lähedal, Indus Deltas Gujarati osariigis.<ref>{{Netiviide|url=https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|pealkiri=India kõige äärmuslikumad punktid|vaadatud=2021-05-31|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602221849/https://et.history-hub.com/india-koige-aarmuslikumad-punktid|url-olek=ei tööta}}</ref> === India ja Hiina piiritüli === Hiina Rahvavabariigi ja India piir on 3500 km pikkune ala, mis jääb Himaalaja mäestiku alale. Tegemist on raskesti läbitava ja olulise sõjalis-strateegiline piirkonnaga. Vahetult pärast India iseseisvumist 1947. aastal ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1949. aastal annekteeris Peking Tiibeti ning tekkis olukord, kus kahe suurriigi huvid läksid vastuollu ja 1962. aastal arenes konflikt India-Hiina piirisõjaks. Praeguseks on kokku lepitud, et Sikkim kuulub osariigina India ja Tiibet Hiina<ref>{{Netiviide|autor=Rappel, Urmas|url=https://diplomaatia.ee/tiibeti-mojutegur-hiina-ja-india-piiritulis/|pealkiri=Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis|aeg=juuni 2006}}</ref> koosseisu. Sellest hoolimata tekib mõlema riigi vahel tihti konflikte. 2020. aastal tekkis Hiina ja India vahel aastakümnete suurim vaidlus piiri üle, kui 20 India sõjaväelast ja teadmata arv hiinlasi sai tulevahetuses surma. Selle tagajärjel viisid nii India kui ka Hiina Himaalaja mägedesse suurtükke, soomukeid ja kümneid tuhandeid sõdureid. Tuhanded Hiina sõdurid olid India territooriumil, kui Hiina väed ületasid maikuus Ladakhi provintsis piiri ja India pidi selle tulemusena loovutama 260 ruutkilomeetrit strateegilist territooriumi. Vaidluskohaks oli kahe riigi vahel olev Karakorami mäekuru, mis on strateegiliseks transpordisõlmeks.<ref>{{Netiviide|autor=Kivil Karl|url=https://www.err.ee/1222297/hiina-ja-india-ei-leia-himaalaja-maestikus-piiritulile-lahendust|pealkiri=Hiina ja India ei leia Himaalaja mäestikus piiritülile lahendust|väljaanne=Err|aeg=29. detsember 2020|vaadatud=23.06.2021}}</ref> == Loodus == {{vaata|India loodus}} India mitmekesine maastik ja taimestik on elupaik rikkalikule loomastikule.<ref name=":5">{{Raamatuviide|pealkiri=Silmaringi reisijuht. India|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|autor=Anneli Kritšmann-Lekštedt|toimetaja=Ilme Rääk}}</ref>[[Fail:Beauty of nature in india Rishikesh.jpg|pisi|Maastik Rishikeshis]] Indias on mitmekesine ökosüsteem: kõrbed, mäed, troopilised ja parasvöötme metsad, jõed, tasandikud ja saarestikud. Indias elutseb 7–8% maailmas registreeritud liikidest, mille hulgas on üle 45 000 taimeliigi ja 91 000 loomaliigi, moodustades senini dokumenteeritud maailma imetajate populatsioonist 8,5%, lindudest 12,6%, kaladest 11,7%, kahepaiksetest 4,6%, roomajatest 7% ja õistaimede liikidest 6%. === Looduslikud piirkonnad ja saared === Indiat põhjaosas asub [[Himaalaja]] mäestik, mille jalamilt algab viljakas ja tihedalt asustatud [[Induse-Gangese madalik]], ning läänes [[Thari kõrb]]. Induse-Gangese madalik külgneb lõunas, India keskosas, [[Dekkani kiltmaa]]ga, mida külgedelt piirava [[Ida-Ghatid|Ida-]] ja [[Lääne-Ghatid|Lääne-Ghattid]]. Viimast katab must vulkaaniline pinnas ja kristalliseerunud kivimid, mille hulgas leidub ka kulda ja teemante. Araabia mere ääres on [[Konkani rannik|Konkani]] ja [[Malabari rannik]], Bengali lahe ääres [[Coromandeli rannik]]. Registreeritud saari on kokku 1208. India saared jagunevad saarerühmadesse piirkondliku jagunemise või saarte tekkelisuse põhjal. Eristatakse 17 saarestikurühma, millest suurima moodustavad Andamani ja Nicobari saarestik 572 saarega Bengali lahes ja Andamani meres. ==== Andamanid ja Nicobarid ==== [[Fail:Beautiful_sea_shore_at_Andaman_and_Nicobar_Islands.jpg|pisi|Andaman ja Nicobari saared]] [[Andamani saared|Andamani]] ja [[Nicobari saared]] ning muud saarestikurühmad moodustavad India [[Andamanid ja Nicobarid|Andamanide ja Nicobaride]] liiduala.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Andaman-Islands|pealkiri=Andaman Islands}}</ref> Saared asetsevad India ookeanis, umbes 1370 km Indiast ning moodustavad piiri Bengali kaguosa lahe (läänes) ja Andamani mere (idas) vahel.<ref name=":0" /> Andamani saarte pindala, hõlmates rohkem kui 300 saart, on kokku 6408 km². Nende hulgas kolm suuremat saart on Põhja-Andaman, Kesk-Andaman ja Lõuna-Andaman, kandes ühiselt nime Suur Andaman. Nicobari saared asuvad Sri Lankast umbes 1300 km ida pool.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Nicobar-Islands|pealkiri=Nicobar Islands}}</ref> Saarte pindala (kokku 19) on 1841 km². ==== Lakshadweep ==== [[Fail:LakshadweepIsland.jpg|pisi|Saar Lakshadweepi saarestikus]] India väikseim liiduterritoorium Lakshadweep on Araabia meres asuv saarestik, mis koosneb 36 saarest ja mille pindala on 32 km². Territooriumi suurim saar on Androtti saar, pindalaga 4,9 km². Nimi Lakshadweep tähendab malajalami ja sanskriti keeles "sada tuhat saart". Saarestik koosneb 12 atollist, kolmest rifist, viiest uppunud ning kümnest asustamata saarest. Lakshadweepi saarestiku pealinn on Kavaratti, mis on saarestiku suurim linn. Kõik saared asuvad 220–440 km kaugusel lähimast maismaal asuvast linnast Kochist Keralas. Saarestikus elab 64 000 inimest, kellest enamus on sunniidid. Põhiliselt räägitakse saartel [[malajalami keel]]t, välja arvatud Minicoy saarel, kus räägitakse peamiselt divehi keeles. Lakshadweepil tegeletakse peamiselt kalapüügi, kookospähklite kasvatamise ja kookoskiududest nööri valmistamisega, turism on kiirelt arenev sektor. Lakshadweep on tuntud oma eksootiliste palmisalude, valgete liivarandade, korallrahude ja laguunide poolest.<ref>{{Netiviide|autor=U.T. Administration of Lakshadweep|url=https://lakshadweep.gov.in/|pealkiri=About Lakshadweep|väljaanne=Govt of India|vaadatud=06.03.2021}}</ref> === Mäestikud === {{vaata|Himaalaja}} Himaalaja on maailma kõige kõrgem mäestik. See on ka üks nooremaid mäestikke ning on pidevas muutumises. Nimi Himaalaja tähendab sõna otseses mõttes sanskriti keeles "lumekodu". [[Fail:Himalayas Langtang.jpg|pisi|Himaalaja mäestik]] Himaalaja mäestik moodustus umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui [[India laam]] eraldus Gondwanast ja põrkas põhja poole triivides kokku Euraasia laamaga. Selle kokkupõrke tulemusel kerkis maakoor üles ja moodustus kolm paralleelset mäeahelikku, mis hõlmavad tänapäeval 30 maailma kõrgeimat mäetippu.<ref name=":5" /> Himaalaja mäestik eraldab India ülejäänud Aasiast ja on võimsate jõgede, sealhulgas Gangese, Brahmaputra ja Induse allikas. Mäeahelik mängib olulist rolli ka Põhja-India kliima reguleerimisel, takistades talveperioodil külma õhu sisenemist. Indias on kõrgeimal asuvad mägiteed maailmas. [[Fail:Everest_kalapatthar.jpg|pisi|püsti|Mount Everest Kalapatthari poolt]] Himaalaja koosneb paralleelsetest [[Mountain ranges|mäeahelikest]]: [[Sivalik Hills|Sivaliku mäed]] lõunas; [[Lower Himalayan Range|Alumine Himaalaja vahemik]]; [[Great Himalayas|Suured Himaalajad]], mis on kõrgeim ja keskne vahemik; ja [[Tibetan Himalayas|Tiibeti Himaalaja]] põhjas. [[Karakoram]]i käsitletakse tavaliselt Himaalajast eraldi. Nanga Parbat ja Namcha Barwat peetakse Himaalaja lääne- ja idapunktiks. Kuulsaim ja kõrgeim mäeahelik on Himaalaja, mis on ühtlasi ka noorim ning pikim. Himaalajas on 14 üle 8000 m kõrgust mäge, nende seas maailma kõrgeim mäetipp [[Džomolungma]] (Mount Everest; 8848 m), mis asub Nepalis.<ref name=":5" /> Himaalaja mäeahelikus on peaaegu kõik maailma kõrgeimad tipud ja seal rohkem kui 100 tippu, mille kõrgus on üle 7200 meetri. Karakorami ja Pir Panjali ahelikud asuvad Himaalaja ahelikust loodes ja lõunas. Suurem osa Karakorami ahelikust kuulub vaidlusaluse India ja Pakistani territooriumile ning mõlemad riigid on sellele oma nõude esitanud. 500 kilomeetri pikkuses Karakoramis on kõige rohkem liustikke kui polaaralad välja arvata. Seal asuvad Siacheni liustik ja Biafo liustik, mis on maailmas suuruselt teine ja kolmas liustik. Pir Panjali ahelik asub Himaalaja lõunasuunas alates Indias Himachal Pradeshist ja kulgeb loodest Jammu ja Kashmiri piirkonna suunas. Seda leviala nimetatakse ka Alam-Himaalajaks, kust voolavad sellised jõed nagu Ravi, Chenab ja Jhelum. Seal asub Gulmargi linn, mis on väga oluline mäejaam. Purvanchali mäeahelikku võib pidada Himaalaja laienduseks India idaosas, kuna selle leviala moodustumisprotsess sarnaneb üsnagi Himaalaja omaga, ehkki leviala pole nii kõrge kui Himaalajal. Purvanchal Range ehk Ida mäeahelik koosneb kolmest osast: Patkai-Bumi mäest, Garo-Khasi-Jaintia mäest ja Lushai mäest (Mizo mäest). Megwayajas asuv Mawsynram on nende mägede tõttu kõige niiskem koht Maal ja see asub Khasi mäel. Leviala hõlmab kõiki India idaosariike, mis on üldtuntud kui Seitse õde. Satpura ja Vindhaya ahelik asuvad India keskosas ning mõlemad kulgevad teineteisega paralleelselt. Neist kahest on Satpura leviala kõrgem ning sellest saavad alguse Narmada ja Tapti jõgi. Nii Satpura kui ka Vindhaya asuvad peamiselt Madhya Pradeshis ja Maharashtras, laiendades neid Gujarati, Chattisgarhi ja Uttar Pradeshi. Kalumari tipp (752 m) ja Duphgarhi tipp (1350 m) on Vindhaya ja Satpura vahemiku kõrgeimad punktid. Need on kuulsad paljude turistide seas, sest seal asuvad Panchmarhi Hilli jaam, Kanha rahvuspark, Amarkantak ja Omkareshwari tempel.<ref name=":31">{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/education-today/gk-current-affairs/story/seven-major-mountain-ranges-of-india-969214-2017-04-03|pealkiri=7 major mountain ranges in India: Some of the highest mountains in the world|aeg=03.04.2017|vaadatud=31.05.2021}}</ref> 2017. aasta seisuga on India kõrgemad mäed järgmised:<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/1009777/highest-mountains-india/|pealkiri=Highest mountains of India}}</ref> [[Fail:Kangchenjunga_and_surrounding_peaks_at_sunset.jpg|pisi|Kangchenjunga ja ümberkaudsed mäetipud]] # [[Kanchenjunga]] – 8585,91 m (kõrguselt maailma kolmas mägi) # Nanda Devi – 7815,98 m # Kamet – 7755,94 m # Saltoro Kangri – 7747,91 m # Saser Kangri I – 7672,12 m # Mamostong Kangri – 7516,06 m # Saser Kangri II – 7513,01 m # Saser Kangri III – 7495,03 m # Teram Kangri I – 7462,11 m # Jongsong Peak – 7462,11 m === Veestik === India Vabariiki ümbritsevad Lakshadweepi meri edelas, Araabia meri läänes, Bengali laht idas, India ookean lõunas. Riigi rannajoon on üle 7000 km pikk. Riigis on tihe sadamate ja laevatatavate sisevooluveekogude võrgustik, kuhu kuuluvad kanalid, jõed, ojad. India siseveekogude üldine laevatatav ulatus on 14 500 km. Riigi vooluveekogude kontrollimiseks on seaduslik asutus India siseveeteede amet ehk IWAI. India riiklikud vooluveekogud võib jagada kolmeks ja need on järgmised: Brahmaputra jõesüsteem – ulatub Sadiyast Dhubrini Ganga Bhagirathi Hooghly jõgi – ulatub Allahabadist Uttar Pradeshis kuni Haldiani Lääne-Bengalis Lääneranniku kanal Kottapuramist Kollamini koos Udyogmandali ja Champakara kanaliga. Veekogud on ka turistide parimad atraktsioonid. Neid käivad vaatamas külastajad maailma eri nurkadest. Selle tulemusel saab India reisi- ja turismisektor hoogu juurde. Indias on 13 suurt sadamat ning umbes 180 väikest ja keskmist sadamat. Sadamate kaudu kulgeb üle 95% riigi kaubandusest ja sadamad on ka peamised sissepääsud äritegevuseks. India olulised sadamad on järgmised: Haldia, Kolkata, Visakhapatanam, Paradip, Chennai, Ennore, Cochin, Tuticorin, Mormugao, New Mangalore, Mumbai, Jawaharlal Nehru Port Trust ja Kandla.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/water/|pealkiri=Water Resources of India|aeg=28.02.2012}}</ref> Indias on 8 suurt jõestikku kokku üle 400 jõega.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rivers_of_India_by_discharge#:~:text=There%20are%208%20major%20river,their%20place%20in%20Indian%20religions.|pealkiri=List of rivers of India}}</ref> India jõed võib jagada nelja rühma: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude drenaažijõed. Märgalade (välja arvatud jõed) kogupindala Indias on 58 286 000 ha ehk 18,4% kogu riigist.<ref name=":2" /> ==== Jõed ==== [[Fail:Rail-Road bridge Godavari.JPG|pisi|Godvari on India kõige laiem jõgi]] India jõed saab liigitada nelja suurde gruppi: Himaalaja jõed, Dekkani jõed, rannikujõed ja siseveekogude kuivendusjõed. Himaalaja jõed tekivad lume ja liustike sulamisel ning voolavad pidevalt aastaringselt. Mussoonikuude jooksul on Himaalajas hulgaliselt sademeid põhjustades sagedasi üleujutusi. Dekkani jõed on seevastu vihmaga toidetud ja seetõttu mahult kõikuvad. Rannikuäärsed jõed on lühikesed ja piiratud valglaga. Lääne-Rajasthani siseveekogu kuivendusvooge on vähe, enamik neist on lühikesed.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|pealkiri=Rivers|väljaanne=Know India|vaadatud=21. aprillil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413090457/https://knowindia.gov.in/profile/rivers.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Riigis on 12 suurt jõge. Brahmaputra jõgi on piiriülene jõgi. See pärineb Tiibetist ja siseneb Indiasse Arunachal Pradeshist. See läbib Assami, enne kui jõuab lõpuks läbi Bangladeshi Bengali lahte. Ganga jõgi on India pikim jõgi ja seda peetakse riigi kõige rahulikumaks jõeks. Sellel on mitu lisajõge, sealhulgas Yamuna jõgi, mis on ainus veekogu riigi pealinna New Delhi lähedal. Yamuna lisajõgi Chambali jõgi läbib Madhya Pradeshi, Rajasthani ja Uttar Pradeshi. Teiste suuremate India jõgede hulka kuulub Narmada jõgi, mis pärineb Madhya Pradeshist Amarkantakist; Godavari jõgi, mis pärineb Trayambakeshwarist Maharashtras; Krabna jõgi, mis pärineb Mahabaleshwarist; Kaveri jõgi, mis läbib Karnatakat ja Tamil Nadut; Chhattisgarhi ja Odisha kaudu voolav Mahanadi jõgi. Selle riigi teiste jõgede hulka kuuluvad Mahi, Betwa, Penner, Kosi, Tungabhadra ja mitmed teised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.mapsofindia.com/geography/|pealkiri=Water Resources}}</ref>[[Fail:Chunnu Summer Falls.jpg|pisi|Chunnu juga]] India pikimad jõed:<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Koit Rannas|pealkiri=India – Himaalajast ookeanini|aasta=2012|kirjastus=Kunst}}</ref> # Indus (suurem osa Pakistanis) – 3180 km # Brashmaputra (suurem osa Tiibetis) – 2900 km # Ganges (India rahvusjõgi) – 2700 km # Godavari – 1450 km # Narmada – 1300 km # Krishna – 1280 km # Mahanadi – 880 km # Kaveri – 785 km ==== Järved ==== India sisemaa on väga järvederikas. On nii looduslikke (riimvee- ja mageveejärved) kui ka inimtekkelisi järvi. Neid võib leida Kashmiri põhjaosast kuni Malabari rannikuni lõunas ja kõrbemaast Rajasthanist kuni Assamini idas. India järvi peetakse rahuliku vee, puutumatu loodusliku ümbruse ja kaunite vaadete tõttu India populaarseks turismiobjektiks. Rajasthani Sambhari soolajärv on riigi suurim sisemaa soolajärv ning Indira Sagari järv on India suurim mageveehoidla. Pangongi järv Ladakhis ja Cholamu järv Sikkimi osariigis on loetletud maailma kaunimate järvede nimekirjas. Manipuris asuvas Loktaki järv on kuulus mitmete ohustatud veeloomade poolest. Sikkimi Gurudongmari järv on üks maailma kõrgemaid järvi. Indias on palju järvi, järgnevalt on mainitud vaid suuremad ja tähtsamad.<ref name=":29">{{Netiviide|url=https://www.sscadda.com/important-lakes-of-india-study-notes|pealkiri=Important lakes of India : List of Largest Lakes of India|vaadatud=28.04.2021}}</ref> [[Fail:Pulicat-Spotted_Pelican.jpg|pisi|Pulicat-Spotted Pelican]] Suuremad järved: # Vembanad # Wular – India suurim mageveejärv # Chilika # Pangong # Pulicat # Sardar Sarovar # Nagarjuna Sagar # Loktak[[Fail:3_star_kettuvellam.JPG|pisi|Paatmaja Vemblandi järvel Keralas]] Tähtsamad järved: # Kolleru – India suurim järv # Sambhar – India suurim sisemaa sooljärv # Puškari järv – hindude pühajärv # Lonari järv – Lonari järv tekkis 50 000 aastat tagasi pärast seda, kui meteoriit tabas Maad. Hiljuti muutus Lonari järve värv üleöö roosaks ja seetõttu on see olnud uudistes. Mõned eksperdid väidavad, et roosa värv võib olla tingitud vetikatest ja madalast veetasemest. # Pulicati järv – suuruselt teine riimvesine – järv või laguun. Saarel asub Satish Dhawani kosmosekeskus, India eduka esimese Kuu kosmosemissiooni Chandrayaan-1 stardikoht.<ref name=":29" /> Järvede moodustumise ja vee (magevee või soolase vee) kvaliteedi põhjal saab Indias asuvaid järvesid klassifitseerida järgmiselt: Tektoonilised järved: maakoore või merepõhja kerkimisel moodustunud järved, näiteks Tso Moriri ja Pangong Tso (Ladakh) Kraatrijärved: vulkaaniliste kraatrite veega täitumisel tekkinud järved, näiteks Lonari järv Maharashtras Jääjärv: need on liustike erosiooni / sulamise tagajärjel tekkinud järved. Suurem osa jääjärvedest asub Indias Himaalaja piirkonnas Laguunid: moodustub liivabaaride sadestumise tõttu koos mererannikuga. Chilika järv, Pulicati järv on mõned näited. Inimtekkelised järved: rajatud puhke-, hüdroloogilistel, ökoloogilistel ja majanduslikel eesmärkidel. === Loodusvarad === India on rikas [[loodusvarad]]e poolest, millest peamisteks on vesi, viljakas pinnas, mets, maavarad ning mitmekesine taimestik ja loomastik. Need ressursid jaotuvad ebaühtlaselt. India mandril on palju biootilisi ja abiootilisi ressursse. Kuna India rahvaarv kasvab kiiresti, on ressursside ületarbimine, näiteks kontrollimatu metsaraie või ülepüük ning paljud väärtuslikud loodusvarad on kiiresti ammendumas. Indias on väga palju viljakaid maid. Sutlej-Ganga tasandike ja Brahmaputra oru Põhja-Põhja tasandiku settemuldades kasvatatakse ohtralt nisu, riisi, maisi, suhkruroo, džuuti, puuvilla, rapsi, sinepit, seesami, linaseemneid. India maapiirkonda kuuluvad kõrbealade kõrval rohkete sademetega piirkonnad alates rannikujoonest kuni Alpide piirkonnani. Indias on ka mitmesuguseid loodusvööndeid, kuna riigis on erinev reljeef ja kliima. Metsad on kitsendatud platoodele ja künklikele mägipiirkondadele. Indias on mitmekesine elusloodus. Seal on palju rahvusparke ja sadu looduslikke pühamuid. Ligikaudu 21% kogu geograafilisest alast hõlmab metsi. Metsataimestiku mitmekesisus on suur. Metsad on küttepuude, paberi, vürtside, ravimite, ürtide jm peamine allikas. Metsadel on suur panus riigi SKPsse. ==== Vesi ==== [[Fail:Jharia coalfield, Jharkhand.jpg|pisi|Kivisöekaevandus Indias]] Suure rahvaarvu tõttu on India ülemaailmse vee- ja kanalisatsioonikriisi keskpunktiks. Hinnanguliselt on umbes 70% India pinnaveest tarbimiseks praktiliselt kõlbmatu. 88 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Water.org|url=https://water.org/our-impact/where-we-work/india/|pealkiri=India's Water and Sanitation Crisis|väljaanne=Water.org|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> Kõigest 33% riigi elanikest on juurdepääs traditsioonilistele kanalisatsiooniteenustele ja ligikaudu 26% India elanikkonnast praktiseerib roojamist väliskeskkonda, mis on kriitiline tegur põhjavee puhtuse säilitamiseks ning aitab kaasa veega levivate haiguste edasikandumisele, kidurusele ja surmale. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud. Maailmapanga hiljutine aruanne viitab sellele, et selline reostuse eraldumine ülesvoolu alandab majanduskasvu allavoolu asuvates piirkondades, vähendades nende piirkondade SKP kasvu kuni kolmandiku võrra. Keskkonnaseisundi halvenemisest tingitud kulud Indias on hinnanguliselt 3,75 triljonit INR (80 miljardit dollarit) aastas ja ainuüksi veereostusega seotud tervisekulud on hinnanguliselt umbes 470–610 miljardit INR (6,7–8,7 miljardit dollari) aastas. Lisaks majanduslikele kulutustele põhjustab vee reostus, kanalisatsiooni ja hügieeni puudumine ligi 400 000 inimelu kaotuse aastas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2019/10/water-pollution-in-india-data-tech-solution/|pealkiri=Water pollution is killing millions of Indians|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Alates 2005. aastast on Water.org[https://water.org] mänginud olulist rolli valdkonnas edusammudel, luues 14,1 miljonile inimesele juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile. Koostöös mikrokrediidiasutuste, eneseabigruppide föderatsioonide, eluasemefinantseerimisega tegelevate ettevõtete, kommertspankade, maksepankade, sotsiaalettevõtete ja India valitsusega mobiliseeritakse ressursse ning jagatakse teadmisi, et parandada juurdepääsu sanitaartehnikatele ja puhtale veele.<ref name=":0" /> India on viimaste aastakümnete jooksul parandanud nii munitsipaaljoogiveesüsteemide kättesaadavust kui ka kvaliteeti, kuid maapiirkonnad on jäetud tagaplaanile. Paljudes India äärelinna maapiirkondades ainuke valik põhjaveeallikatele juurdepääsemiseks on puurkaevude puurimine. Iga uue puurkaevu loomine vähendab põhjavee hulka ning India üleüldine veevaru väheneb jõudsalt. Hoolimata joogivee süsteemide kättesaadavuse parandamisest, on paljud teised veeallikad saastunud nii bio- kui ka keemiliste saasteainetega ning üle 21% riigis esinevatest haigestumistest on seotud veega. India veekriisi põhjuseks on valitsuse planeerimise puudumine, suurenenud ettevõtete erastamine, tööstuse ja valitsuse korruptsioon.<ref name=":25">{{Netiviide|autor=Shannyn Snyder|url=https://thewaterproject.org/water-crisis/water-in-crisis-india|pealkiri=Water In Crisis – India|väljaanne=The Water Project|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref> [[Fail:Indian_Forest_Cover.png|pisi|India metsaalade kaart]] ==== Mets ==== [[Fail:Khajjiar.jpg|pisi|Mets [[Himachal Pradesh]]is]] India kuulub kümne riigi hulka maailmas, kus on kõige ulatuslikum metsakatte ja metsatüüpide mitmekesisus. Mets moodustab kokku 21,67% riigi territooriumist ehk 712 249 km².<ref>{{Netiviide|url=http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|pealkiri=India State of Forest Report 2019|vaadatud=2021-02-17|arhiivimisaeg=2021-04-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210422140922/http://www.indiaenvironmentportal.org.in/files/file/isfr-fsi-vol1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Indias on ligi 188 metsatüüpi.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://fsi.nic.in/isfr19/vol1/chapter4.pdf|pealkiri=Forest types and Biodiversity}}</ref> * Tihedat metsa on 99 278 km², see moodustab kogu metsast 3,02%. * Mõõdukalt tihedat metsa on 308 472 km², see moodustab kogu metsast 9,38%. * Hõredat metsa on 304 499 km², see moodustab kogu metsast 9,26%. India metsade hulka kuuluvad igihaljad troopilised vihmametsad Andamani ja Nicobari saartel, Lääne-Ghatis ja kirdeosariikides; Himaalaja põhjaosas asuvad kuivad alpimetsad ja pooligihaljad vihmametsad, lehtpuu mussoonmetsad, okasmetsad, subtroopilised männimetsad madalamal vööndil ja parasvöötme mägimetsad.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/39264161/53ec48da0cf202d087d0111a.pdf?1445148639=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DForest_observational_studies_in_India_Pa.pdf&Expires=1613507437&Signature=Otv56DlH720xwoyMtyilPb6vw9pFh-rYP6KVFHODd~hAoT09fBltxq2sNalyjbF8M-OgtaLDeLp4b-SXVkZ6mmhkzNgMV16wyU7HpnnUQJROCSF83J0YJvWI5MOcHiZLiifvf8Y65INIjiqwT1G94BXCmSZl6RgNSxnwmUTOm8cxdDtV0X4xkIRgLugRrQfp9a2ngqQr7~hWwSA3LyYR4pGqkmBiddTK89Dh0-inhJqMG~gWoFiTZNm0N4fJUAG2XycY7wMGBrjoakI2mD0zDgiBp42iHfMLT3qGcwG58oJm-eUJ-otQ7SZawGKw76RVxNT-dxCtHHL2tdJmq4X-nA__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA|pealkiri=Forest observational studies in India}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Andamani ja Nicobari saartel on lisaks igihaljatele ka pooligihaljad vihmametsad ning troopilised märjad mussoonmetsad.<ref name=":2" /> Maksimaalne puude mitmekesisus on leitud Lääne-Ghati troopilistest niisketest igihaljastest ja pooligihaljastest metsadest. Minimaalset puude mitmekesisust võib märgata subtroopilistes Jammu ja Kashmiri kuivades igihaljades metsades.<ref name=":3" /> Global Forest Watchi (GFW) andmetel on Indias 39,1 miljonit hektarit looduslikke metsi ja 3,71 miljonit hektarit istandusi, peamiselt puitkiudude, puidu, puuviljade ja õlipalmi kohta. India metsauuring (FSI) hindas oma viimases kaheaastases India metsade osariigi aruandes Indias ligi 71,2 miljonit hektarit metsahulka – arv, mis hõlmab puude katmist istandustes ja muudel metsavälistel aladel. Andmed metsakatte muutuste kohta FSI-st aastatel 2009–2017 näitavad metsa kasvu 2 miljoni hektari võrra. Suurenemine toimus India tihedamates metsades (üle 70% võrade kattes) ja avatud metsades (10–40% võrade kattes). Vähest langust täheldati mõõdukalt tihedates metsades (40–70% võrade kattes). India metsad toetavad ligi 275 miljoni inimese toimetulekut, kes sõltuvad sealt saadavast toidust, küttepuudest, söödast ja muudest saadustest.<ref>{{Netiviide|url=https://blog.globalforestwatch.org/data-and-research/whats-happening-in-india-forests/|pealkiri=What´s happening in India´s forests?|vaadatud=28.04.2021}}</ref> ==== Maavarad ==== Tingitult geoloogilisest ehitusest on Indias rikkalik maavarade valik. Esindatud on kivisüsi (suuruselt neljas kivisöevaru maailmas), antimon, plii, mangaan, vilgukivi, haruldaste muldmetallide elemendid, titaanimaak, kromiit, maagaas, teemandid, nafta ja lubjakivi.<ref name=":1" /> Maavarade hulgas on esindatud rauamaak (üldiselt kõrge kvaliteediga) ja rauasulamid – mangaani ja kromiit, ning neid esineb laialdaselt üle India poolsaare. Teiste kaevandatavate metallmineraalide hulgas on vask, boksiit (alumiiniumi põhimaak), tsink, plii, kuld ja hõbe. Oluliste mittemetalsete ja mittekütuseliste mineraalide hulka kuuluvad dolomiit, kivimifosfaat, ehituskivid, keraamilised savid, vilgukivi, kips, fluorospar, magnesiit ja grafiit. Maavarade tegevkaevandused asuvad 11 osariigis ja moodustavad 90% kaevanduste koguarvust (Andhra Pradesh, Orrisa, Chhattisgarh, Jharkhand, West Bengal, Maharashtra, Tamil Nadu, Gujarat, Madhya Pradesh, Rajasthan ja Karnataka). Kokku on tegevkaevandusi 2999, millest 574 kaevandab sütt, 700 kaevandust tegelevad metalliliste mineraalide ja 1725 mittemetalliliste mineraalide kaevandamisega. Kivisütt kaevandatakse 500 kaevanduses nii pinnasest kui ka sügavikust. Tähtsaim söetootmispiirkond on Damodari jõe ääres, sealhulgas Jharia ja Raniganj põldudel Biharis ja Lääne-Bengalis, kust saadakse umbes pool kivisöe toodangust ja peaaegu kogu koksikvaliteedi söest. Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. Peaaegu kogu India nafta pärineb Bombay avamerelt ning Gujaratilt ja Assamilt. Maagaas on Indias vähetähtis.<ref name=":28">{{Netiviide|autor=R.Champakalakshmi|url=https://www.britannica.com/place/India/People|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|aeg=10.02.2021|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Taimestik ==== India on üks 17 megadiversumi riigist, kus kasvab ja elab 8% maailma teadaolevast taimestikust ja loomastikust.[[Fail:Great_banyan_tree_kol.jpg|pisi|India rahvuspuu Bengali viigipuu ]] India territooriumil kasvab 12% kõikidest teadaolevast taimeliikidest. Õistaimi on 15 000 liiki, millest 35% on [[endeem]]id. Viimaseid on peamiselt Kirde-Indias, Lääne-Ghattides, Loode-Himaalajal ning Andamanidel ja Nicobaridel.<ref name=":4" /> Loodusliku taimkatte moodustab enamikus kohtades heitlehine või igihaljas troopiline mets. Kogu Indias on metsade raiumine ja maaviljelus algset taimkatet oluliselt mõjutatud. Suured piirkonnad, sealhulgas Gangese tasandik, on valdavalt metsatud. [[Malabari rannik]]ul on säilinud suured [[mangroov]]ialad ja [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]], kus kasvavad muu hulgas palmid, bambused ja viigipuud. Suurem osa Hindustani poolsaarest lõuna pool [[Gangese tasandik]]ku oli algselt kaetud [[mussoonmets]]adega, kus kasvasid [[tiikpuu]]d, [[mahagonipuu]]d, [[sandlipuu]]d ja [[kaksiktiibviljak]]ud. Loode-Indias on heitlehiseid metsi ja [[savann]]e. [[Rajasthan]]is on palju Araabia-Aafrika taimeliike. [[Assam]]is ja Ida-Himaalaja madalamatel nõlvadel leidub tihedat mägivihmametsa, kõrgematel nõlvadel okasmetsa ja rododendronipõõsastikke. [[Sikkim]]is [[Bhutan]]i ja [[Nepal]]i vahel on [[puudepiir|puude piir]] umbes 4200 m kõrgusel. Alpitaimestikus valdavad [[Holariktis|holarktilised]] perekonnad, näiteks [[nurmenukk (perekond)|nurmenukk]], [[kivirik]] ja [[tulikas]]. Gangese madalike rikkalikku settepinnast on haritud juba tuhandeid aastaid ning seal kasvatatakse riisi, nisu, suhkruroogu ja kaunvilja. Lääne- ja Ida-Ghattide nõlvadel kasvavad lisaks mitmetele orhideeliikidele ka tiikpuu, roosipuu, salipuu ja sandlipuu.<ref name=":5" /> ==== Loomastik ==== Indias elab ligikaudu 500 liiki imetajaid, 2000 liiki linde, 30 000 liiki putukaid, mitmesuguseid kalu, kahepaikseid ja roomajaid, mis moodustab umbes 7,6% maailma imetajatest, 14,7% kahepaiksetest, 6% lindudest, 6,2% roomajatest.<ref name=":2" /> [[Fail:Panthera_tigris_tigris_Tidoba_20150306.jpg|pisi|Indias elab enamik maailma 3000 metsikust tiigrist]] India on koduks kolmele ülemaailmselt ikoonilise liigi suurimale populatsioonile: Indias elab 57% kogu maailma tiigrite populatsioonist, 65% Aasia elevantide populatsioonist ja 82% India ninasarvikute populatsioonist. Indias elutseb mitmeid Aasia kõige haruldasemaid loomi, nagu näiteks Bengali rebane, Aasia gepard, marmorkass, Aasia lõvi, India elevant, India ninasarvik, Aasia vesipühvel jne. Tuntumad imetajad on India elevandid, kes elavad Karnataka, Kerala ja Odisha mägistes piirkondades. Samuti leidub Indias Bengali tiigreid, kes elavad peamiselt Sundarbansis ja Brahmaputra orus. Nende kaitseks on India valitsus loonud tiigriprojekti, millega rahastatakse nende kaitset üheksas reservaadis. India on koduks ka haruldastele väljasuremisohus Aasia lõvidele, kes elavad Giri piirkonnas Gujaratis. Muuhulgas leidub Indias ka metsikuid eesleid (Rajasthani piirkonnas), Nilgiri langureid, lõvisaba makaake, Nilgiri manguste, Malabari tsiibetkasse Lõuna-Indias ja täpilisi hirvi. Palju leidub leoparde ja hunte. India siseosas asuv Dekkani kiltmaa on koduks Aasia geparditele. [[Fail:IndianElephant.jpg|pisi|India elevant]] Lisaks imetajatele leidub looduses hulganisti madusid, kahepaikseid (110 liiki) ja roomajaid.<ref name=":2" /> Tuntuimad neist on krokodillid ja kuningkobrad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indianmirror.com/geography/geo5.html|pealkiri=Indian Flora and Fauna|väljaanne=Indian Mirror|vaadatud=06.03.2021}}</ref> Viiendik India ligi 400 maoliigist on mürgised. Gangeses, Brahmaputras ja mujal elab pika koonuga krokodilliliik [[gaviaal]]. Paljud India loomad on lähedases suguluses Aafrika liikidega, näiteks [[india ninararvik|india ninasarvik]], [[india elevant]] ning paljud [[sarvlindlased]] ja linnud sugukonnast ''[[Leiothrichidae]]''. Teised on ainult alamliigid, sealhulgas leopard ja [[aasia lõvi]] ([[Giri mets]]as). Linnades ja linnade lähedal elab palju ahviliike, sealhulgas [[hulman]]id, ja palju raipelinde. Tavalised on ka [[märgala]]dega seotud linnud, näiteks [[toonekurglased]], [[haigurlased]], [[iibislased]] ja [[kahlajad]]. Indias leidub 172 loomaliiki, mida Rahvusvaheline [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Looduskaitseliit]] peab üle maailma ohustatuks, mis on 2,9% kogu maailmas ohustatud liikide arvust. Nende hulka kuulub 53 imetajat, 69 lindu, 23 roomajat ja 3 kahepaikset.<ref name=":2" /> Väljasuremisohus olevate liikide kaitseks on Indias loodud 400 looduskaitseala ja 80 rahvusparki, mis annavad peavarju paljudele metsloomadele. Nende elupaikade kadumine ja väljasuremise oht on tingitud peamiselt keskkonnareostusest, metsade hävitamisest ning salaküttimisest. === Kliima === India kliima koosneb paljudest ilmastikutingimustest ulatuslikus geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Lõuna pool ei lange talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Paljudes piirkondades valitsevad väga spetsiifilised kliimaolud, mistõttu on India kliima poolest üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas. India kliima koosneb erinevatest ilmastikutingimustest laialdases geograafilises ulatuses ja mitmekesise topograafiaga, mis teeb üldistused keeruliseks. Lõuna-India kliima on üldiselt kuumem ja niiskem kui Põhja-Indias. Lõuna-India on lähedal asuvate rannikute tõttu niiskem. Rahva lõunapoolsetes osades pole talvel temperatuur alla 10 °C ja suvel kipub temperatuur tavaliselt ületama 40 °C. Lähtudes Köppeni süsteemist, on Indias kuus peamist kliimatüüpi alatüüpi, ulatudes kuivadest kõrbetest läänes, Alpide tundrast ja liustikest põhjas ning niisketest troopilistest piirkondadest, mis toetavad vihmametsi edelas ja saarte territooriumil. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idaosa kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt. [[Himaalaja]] mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest ja takistavad Kesk-Aasia katabaatiliste tuulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( Oktoobrist detsembrini).Riigi meteoroloogiaosakond järgib nelja aastaaja rahvusvahelist standardit mõningate kohalike kohandustega: talv (jaanuar ja veebruar), suvi (märts, aprill ja mai), mussoon (vihmane) hooaeg (juuni kuni september) ja mussoonijärgne periood ( oktoobrist detsembrini). Kogu India [[Himaalaja]]st lõuna pool asetseb [[troopikavööde|troopikavöötmes]] ja seal domineerivad Aasia [[mussoon]]id.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://ces.iisc.ernet.in/hpg/cesmg/indiabio.html|pealkiri=Biodiversity Profile of India}}</ref> [[Fail:Monsoon_clouds_near_Nagercoil.jpg|pisi|Mussoonipilved Nagercoil kohal]] Juunist septembrini puhub edelamussoon ja sajab vihma. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. Enamikus kohtades moodustavad suvemussooni (juunist oktoobrini) aegsed sademed vähemalt 80% aastasest sademete hulgast. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev [[Cherrapunji]] küla [[Meghalaya]] osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne [[aasta keskmine sademete hulk]] on 11 000 mm. India rannikualad on rohkete sademetega, mistõttu jäävad rannad ja kaguosa vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused.<ref name=":5" /> Eriti suurt kahju kannatab kagurannik. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. [[Dekkani kiltmaa]]l on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgrõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, [[jaanuari keskmine temperatuur]] on 20–25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhub ühtelugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole. Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle 2000 mm aastas, [[Cherrapunji]] külas [[Assam]]is üle 12 000 mm aastas. See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla 200 mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu. [[Fail:Kalinagar Floods B.JPG|pisi|Üleujutus Indias]] Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25–30 °C. Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal poole vähem. Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul. Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi. Suvel on keskmine temperatuur 37,8–46,1°.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weather-atlas.com/en/india-climate#:~:text=Summers%20are%20hot%20and%20dry,peak%20of%20the%20hot%20season.|pealkiri=Weather Atlas}}</ref> * India madalaim registreeritud temperatuur oli 1995. aastal Ladakhis Drases −60,0°. * Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli 2016. aastal Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. === Loodusõnnetused === India ainulaadne geoklimaatiline seisukord ja suur sotsiaal-majanduslik haavatavus katastroofide eest põhjustab loodusõnnetuste sagenemist. India on üleujutuste, tsüklonite, laviinide, kuuma- ja külmalainete, maalihete, äikese, maavärinate ja põudade suhtes väga haavatav.<ref name=":26">{{Netiviide|autor=Yashobanta Parida ja Prarthna Agarwal Goel|url=https://www.thehindubusinessline.com/opinion/india-is-not-prepared-for-natural-disasters/article30463153.ece|pealkiri=India is not prepared for natural disasters|väljaanne=The Hindu Business Line|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=3. aprillil 2021}}</ref>[[Fail:Niranjana dry river bed bihar india.jpg|pisi|Põud Indias: Niranjana jõgi]]Riikliku katastroofijuhtimisameti andmetel on Indias umbes 40 miljonit hektarit maad üleujutuste all (umbes 12% kogu maismaa pindalast), 68% maast on põua, maalihete ja laviinide suhtes haavatav, 58,6% maismaad on maavärinaohtlik ning tsunamid ja tsüklonid on regulaarne nähtus 5700 km pikkusel alal kogu rannajoone 7516 km-st.<ref name=":26" /> Ülemaailmse kliimariski indeksi 2019. aasta aruande kohaselt on India äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu maailmas 14. kõige haavatavam riik. Aruandes märgiti, et 2017. aastal kaotas India katastroofide tõttu umbes 2736 inimelu, jäädes alla Puerto Ricole, kus suri 2978 inimest. Lisaks moodustasid Indias selliste õnnetuste tõttu tekkinud majanduskahjud umbes 13 789 miljonit dollarit, mis on suuruselt 4. kohal maailmas.<ref name=":26" /> Aastatel 1970–2009 koges India 371 looduskatastroofi, mille tagajärjel hukkus 1 51 000 ja kannatada sai 1,86 miljardit inimest. Indias on kõige sagedasem katastroof üleujutused, mis moodustavad 52% kõigist õnnetustest, järgnevad tsüklonid (30%), maalihked (10%), maavärinad (5%) ja põuad (2%). katastroofi kahjudest infrastruktuurile, põllusaagile ja inimeste elatisele, üleujutused on kõige kulukamad, moodustades 63% kõigist kahjudest, järgnevad tsüklonid (19%), maavärinad(10%) ja põuad (5%). Inimohvrite poolest on kõige kahju tekitavamate õnnetuste seas Indias maavärinad, mille seas on 33% ohvritest. Looduskatastroofid mõjutavad mitte ainult inim- ja füüsilist kapitali, vaid kujutavad tõsist ohtu ka India majandusarengule. Samuti suurendavad sagedased katastroofid eelarvesurvet kesk ja osariigi valitsustele ning lisaks halvendavab see inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.<ref name=":26" /> == Riik == India on [[parlamentaarne vabariik]], mis toimib [[India põhiseadus]]e alusel. [[India põhiseadus]]<ref>{{Netiviide|url=https://legislative.gov.in/sites/default/files/COI_1.pdf|pealkiri=THE CONSTITUTION OF INDIA|väljaanne=government of india ministry of law and justice legislative department}}</ref> pärineb 1950. aastast. See sätestab, et India on demokraatlik ja ilmalik vabariik. India on [[liitriik]], kuigi seda sõna põhiseaduses ei kasutata. Põhiseadus sätestab nii keskvõimu kui ka osariikide volitused ja piirangud. Keskvõimul on osariikide suhtes kõik volitused, mida pole eksplitsiitselt osariikidele üle antud. [[Jammu ja Kashmir]]i osariigil on suuremate volitustega eristaatus. Osariiki valitseb valitsus, mida juhib osariigi peaminister, kelle määrab kohalik seadusandlik kogu, mis valitakse üldvalimistel viieks aastaks. Keskvalitsust esindab kuberner, kes täidab sarnast rolli nagu föderaaltasandil president. Osariigi võimud kehtestavad seadusi ja haldavad põllumajanduse, politsei ning osalt hariduse ja tööturu, kohalike finantside ja maksude jm valdkondi. Liiduterritooriume haldab föderaalvalitsus. Indias kehtib [[võimude lahusus]]. [[Seadusandlik võim]] on [[India parlament|parlament]] (''Sansad''), mille [[alamkoda]] on [[Rahvakoda]] (''Lok Sabha'') ja [[ülemkoda]] on [[Osariikide Koda]] (''Rajya Sabha''). [[Täidesaatev võim]] kuulub [[India president|presidendile]] ([[riigipea]]), [[India peaminister|peaministrile]] ([[valitsusjuht]]) ja [[India valitsus|valitsusele]]. === Parlament === {{vaata|India parlament}} Rahvakoja liikmed valitakse valimisõigusega täiskasvanute (üle 18-aastaste) üldistel valimistel. Valimisi korraldatakse iga viie aasta tagant. Rahvakoja 543 liiget valitakse 543 valimisringkonnast. [[Fail:Glimpses of the new Parliament Building, in New Delhi (2).jpg|pisi|India parlamendihooned New Dahlis]] Igaüks neist esindab oma valimisringkonda. Valimisringkondade arvu on mitu korda suurendatud, et hoida sammu rahvaarvu kasvuga. Kaks liiget määrab president angloindialaste esindajateks. 79 kohta on reserveeritud kastitutele ja 41 hõimurahvastele. Rahvakoja liikmed jäävad ametisse viieks aastaks või seni, kuni president saadab selle laiali. Kui president kuulutab välja erakorralise seisukorra, võib nende ametiaeg pikeneda. Rahvakoja hoone asub New Delhis Sansad Bhavani Lok Sabha kodades. Rahvakojal on rohkem volitusi kui Osariikide Kojal.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Lok-Sabha Lok Sabha]</ref> Rahvakojal on eksklusiivne volitus võtta vastu kulusid nõudvaid seadusi. Ta võib valitsusele umbusaldust avaldada ja võib algatada põhiseaduse muutmise protseduuri. Osariikide Kojas on maksimaalselt 250 (praegu 245) liiget, kellest valdava enamiku (praegu 233) valivad osariikide seadusandlikud kogud [[ühe ülekantava hääle meetod]]il. Ülejäänud 12 liiget nimetab president.{{lisa viide}} Presidendi poolt nimetatud liikmed kannavad hoolt kunsti, kirjanduse, teaduse ja sotsiaalteenuste eest. Osariikide Koja istungid toimuvad [[New Delhi]]s parlamendihoones. Osariikide Kogu on seadusandlikes toimingutes Rahvakojaga võrdväärne, välja arvatud tarnimise valdkonnas, kus viimasel on ülekaalukas volitus otsuseid teha. Osariikide Kogul on volitused, mis kaitsevad osariikide õigusi riigi tasandil.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Rajya-Sabha Rajya Sabha] </ref> Osariikide Kogu volitused seisnevad peamiselt vetoõiguses Rahvakojas vastu võetud seaduseelnõude suhtes. === Täidesaatev võim === ==== President ==== {{vaata|India president}} India Vabariigi president on India riigipea ja India relvajõudude ülemjuhataja. Alates 25. juulist 2017 on India president [[Ram Nath Kovind]]. India presidendi valib valimiskogu, kuhu kuuluvad India parlamendi mõlemad kojad ja India kõigi osariikide seadusandlikud kogud. Presidendi ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid ta võib näiteks Rahvakoja laiali saata ja võib kuulutada ühes või mitmes osariigis välja erakorralise seisukorra (viimasel juhtumil on tarvis parlamendi mõlema koja heakskiitu kahe kuu jooksul). Kuigi India põhiseadus näeb ette, et president saab oma volitusi teostada otsese või alluva võimu kaudu, teostab kõiki presidendile antud täidesaatvaid volitusi siiski [[India peaminister]] ministrite nõukogu abiga. President tegutseb ministrite toel seni, kuni see ei riku põhiseadust.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional Structure of India] </ref> Presidendi peamine kohustus on säilitada ja kaitsta India riiki, mille kohta annab ta ametisse astudes ka vande. President on kõigi sõltumatute põhiseaduslike üksuste ühine juht. Kõik tema tegevused, soovitused ja järelevalvevolitused täitev- ja seadusandlike üksuste üle peavad olema vastavuses põhiseadusega. India president võib kõik parlamendis vastu võetud seaduseelnõud kinnitada, tühistada või tagasi saata. Seaduseelnõu, mille president allkirjastab, muutub automaatselt ametlikuks seaduseks. Kui president saadab seaduseelnõu tagasi ja sama eelnõu võetakse parlamendis uuesti vastu, muutub see seaduseks ka ilma presidenti kinnituseta. Kuigi põhiseaduse kohaselt on presidendil kohustus tegutseda peaministri nõuandel, annab lõpliku korralduse ikka president. Tegelik täitevvõim on siiski peaministril. Presidendil puudub pädevus muuta kohtuotsuseid.<ref name="constituti">[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure Constitutional structure of India]</ref> Vaata ka [[India presidentide loend]]. ==== Peaminister ==== {{vaata ka|India peaminister}} India Vabariigi peaminister on India valitsusjuht. Alates 26. maist 2014 on peaminister [[Narendra Modi]]. Peaminister on valitsuse kõrgeim liige. Ta võib valida ja vallandada kabineti liikmeid ning jaotada nende vahel ametikohad. Ta on valitsuse eesistuja ja esimees. Peaminister on India presidendi peamine nõunik ja ministrite nõukogu juht. Ta võib olla Rahvakoja või ka Osariikide Koja liige, kuid peab olema Rahvakojas enamust omava erakonna või koalitsiooni liige. Peaministri ülesanded on: * juhtida valitsust; * juhtida riigiorganeid; * nõustada ja toetada presidenti; * esindada riiki rahvusvahelistes delegatsioonides ja rahvusvahelistel kohtumistel; * viia ellu täidesaatvat võimu.<ref name="constituti" /> Peaministril peab olema Rahvakogu enamuse toetus. Kui peaminister ei suuda presidendi korraldusel tõendada Rahvakogu toetust, peab ta tagasi astuma. ==== Valitsus ==== {{vaata|India valitsus}} Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Minister peab olema parlamendi ühe koja liige. Valitsust juhib peaminister, keda nõustab kabineti sekretär, kes on ka haldusteenistuse ja muude avalike teenistuste juht. Teised ministrid on ministeeriumite juhid või riigiministrid, kes alluvad otseselt mõnele teisele ministrile. Riigiministrid tegelevad tavaliselt mõne konkreetse osaga valitsuse ülesannetest. Valitsuse määrab ametisse president, kes abistab täitevvõimu asjaajamistes. Valitsus vastutab Rahvakogu ees kollektiivselt oma tegevuse eest.<ref>[https://www.britannica.com/place/India/Constitutional-structure#ref46435 Constitutional Structure of India]</ref> === Õiguskord === {{vaata|India õiguskord}} Briti vallutus tõi kaasa India õigussüsteemi muutumise inglispärasemaks. Pärast iseseisvumist kodifitseeriti rohkem hinduistlikku ja [[islami õigus]]t, eriti isiku-, perekonna- ja pärimisõiguse alal, kuid keele, terminoloogia, pretsedendi arvestamise ja muu poolest on India õigussüsteem ikka veel [[üldine õigus|üldise õiguse]] tugeva mõju all. India karistusõigus põhineb peamiselt 1860. aastast pärineval ja 1861. aastal jõudnud karistusseadustikul (viimane parandus 1993), milles Inglismaa karistusõigust on kohandatud India oludega, arvestades hinduismi reegleid. [[Hinduistlik õigussüsteem]] hõlmab [[hinduism]]i elementidega õiguskorrad (peale India õiguskorra ka [[Nepali õiguskord|Nepali õiguskorra]]). Aluseks on [[Manu seadused]] 1. sajandist pKr. Pühakirjades kirjapandud reeglid puudutavad peamiselt era- ja karistusõigust. Klassikalise, nüüdseks hüljatud hinduistliku õiguse järgi korraldas abielu perekond, asjaosaliste nõusolekul ei olnud tähtsust. Kastidevaheline abielu oli põhimõtteliselt keelatud, teatud juhtudel oli takistuseks ka perekonnanimede kokkulangemine. Abielu lahutada ei saanud, aga kui naine ei täitnud oma abielulisi kohustusi, võis mees teatud tingimustel võtta uue naise. Lesknaine ei tohtinud uuesti abielluda, uut abielu oleks peetud kehtetuks ja sellest sündinud lapsi väljaspool abielu sündinuks. Islami sissetung 9. sajandil tõi Indiasse islami õiguse ning Briti kolonisatsioon üldise õiguse süsteemi. Nii lõimis hinduistlik õigussüsteem endasse teiste õigussüsteemide reegleid. Brittide asutatud kohtud, mis suures ulatuses rakendasid hinduistlikku õigust, ei pidanud hinduistlikke pühakirju ainsaks õigusallikaks. Nagu Inglismaalgi, pidasid nad otsustavaks allikaks varasemaid kohtuotsuseid. Aastal 1955 võeti Indias vastu isiku-, perekonna- ja pärimisõiguslikud seadused, sealhulgas hindu [[:en:Hindu_Marriage_Act,_1955|abieluakt]] abielu sõlmimisest ja abielu õiguslikest tagajärgedes. See läänemõjuline seadus keelab polügaamia, lubab lahutust ja kaotab juriidilised takistused eri kastidest inimeste abiellumiseks. Kohtud ei tunnista usureegleid, mis on praeguste seadustega vastuolus, paljud inimesed elavad aga usureeglite järgi, nii palju kui võimalik. ==== Kohtud ==== {{vaata|India kohtusüsteem}} Põhiseaduse järgi kuulub kohtuvõim [[India ülemkohus|India ülemkohtule]], osariigikohtutele, ringkonnakohtutele ja istungikohtutele. India kohtusüsteem on ühtne, kohtud ei jagune föderaalkohtuteks ja osariikide [[Fail:Supreme Court of India 01.jpg|pisi|India ülemkohtu hoone]] kohtuteks. India ülemkohus on osariikide kõrgemate kohtute apellatsioonikohus. Ülemkohtu ülesanne on kaitsta põhiseadust, lahendada keskvalitsuse ja osariikide vahelisi vaidlusi, tühistada kõik põhiseadusega vastuolus olevad kesk- või osariikide seadused ja kaitsta kodanike põhiõigusi.<ref name="supreme-co">[https://main.sci.gov.in Supreme Court of India]</ref> India ülemkohus koosneb peakohtunikust ja kuni 34 kaaskohtunikust, kelle kõik nimetab ametisse India president peakohtuniku nõuandel. India peakohtunik on ülemkohtu juht. India ülemkohut peetakse riigi kõige mõjuvõimsamaks riigiasutuseks. Ülemkohtul on ulatuslikud volitused apellatsiooni- ja nõuandva jurisdiktsiooni näol. Ülemkohtu peamiseks ülesandeks on lahendada põhiseaduslikke probleeme.<ref name="supreme-co" /> Alates 18. novembrist 2019 on [[India peakohtunik]] [[Sharad Arvind Bobde]] === Riigikaitse === India relvajõud koosnevad sõjaväest (''Bhāratīya Thalsēnā''), mereväest (''Bhartiya Nāu Senā'') ning lennuväest (''Bhartiya Vāyu Senā''). Relvajõududes teenivate inimeste arvu poolest on India teisel kohal maailmas pärast Hiinat. Kokku teenib seal aktiivselt ligi 1 455 550 inimest ning mobilisatsioonipotentsiaal on 5 137 500 inimest.<ref>[[#IISS2021|IISS 2021]], pp. 259</ref>[[Fail:Indian Army-Sikh Light Infantry regiment.jpeg|pisi|India armee – sikhide kerge jalaväerügement]]Aastal 2006 oli relvajõudude rahuaegne suurus 1 325 000 meest. Maaväes teenis 1 100 000, mereväes 55 000 ja lennuväes 170 000 meest. Reservis oli kokku 1 155 000 meest. Sõjavägi koosneb 6 operatiivjuhtkonnast: Lõuna operatiivjuhtkond staabiga Punes, Põhja operatiivjuhtkond staabiga Udhampuris, Ida operatiivjuhtkond staabiga Kolkatas, Lääne operatiivjuhtkond staabiga Chandigarhis ning Kesk operatiivjuhtkond staabiga Lucknowis. Lisaks neile on olemas ka sõjaväe õppejuhtkond staabiga Shimlas ning 2005. aastal moodustatud Kagu operatiivjuhtkond staabiga Jaipuris. Operatiivjuhtkonnad jagunevad korpusteks, korpused diviisideks, diviisid brigaadideks, brigaadid rügementideks ja/või pataljonideks, rügemendid ja pataljonid roodudeks, roodud rühmadeks ning rühmad jagudeks.<ref>{{Netiviide|url=https://indianairforce.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Air Force|väljaanne=|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Maavägi on võimeline tegutsema India piirile iseloomulikul tasandike, džunglite ja kõrgmägedega maastikul. Sellel on tähtis osa ka sisejulgeoleku tagamisel. Sisejulgeolekut tagavad esmajoones sisejulgeolekujõud, kuhu kuulub 1 721 500 meest, (reservis on 1 293 000 meest). Merevägi koosneb kolmest juhtkonnast (lääne, ida ja lõuna), iga alluvuses üks laevastik. Lääne laevastik baseerub Mumbais, Ida laevastik baseerub Visakhapatnamis ning Lõuna laevastik baseerub Cochinis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiannavy.nic.in/|pealkiri=Official Website of Indian Navy|vaadatud=04.06.2021}}</ref> Taotletakse, et India merevägi oleks piirkonnas domineeriv. Lennuvägi koosneb 5 juhtkonnast: Kesk lennuväe juhtkond staabiga Allahabadis, Ida lennuväe juhtkond staabiga Shillongis, Lääne lennuväe juhtkond staabiga Uus-Dlehis (Subroto park), Lõuna lennuväe juhtkond staabiga Thiruvantapuramis, Edela lennuväejuhtkond staabiga Gandhinagaris. Lennuväe juhtkonnad jagunevad tiibadeks, tiib jaguneb eskadrillideks, eskadrill – lülideks. Varustuses on lääne, Nõukogude ja India varustus. India tööstus suudab toota peaaegu igat liiki varustust, sealhulgas tuumarelvi ja keskmaarakette. 1970. aastatest pärinenud varustus on välja vahetatud. ==== Sõjad ja relvajõudude missioonid ==== India igivaenlane on [[Pakistan]], sest neil on lahkarvamused [[Kashmir|Kashmiri]] asjus. Aastatel 1949, 1965 ja 1999 oldi Kashmiri pärast sõjas. 1971. aastal oli India sõjas Pakistaniga Ida-Pakistani (praegune [[Bangladesh]]) pärast ja 1962. aastal oli India sõjas Hiinaga. Aastatel 1987–1990 sekkus India iseseisvalt Sri Lanka kodusõtta. India relvajõud osalevad ÜRO missioonides. === Valimised === {{vaata ka|India poliitika}} [[India valimiskomisjon]] on põhiseaduslik föderaalorgan, mis vastutab kõigi India valimiste eest. Valimiskomisjon tagab, et valimised oleksid vabad, erapooletud ja õiglased. [[Fail:The voters standing in a queue for their turn to cast votes at a polling booth of Kalyan Puri, in Delhi, during the 4th phase of General Election-2009, on May 07, 2009.jpg|pisi|Inimesed valimisjärjekorras Delhis]]Valimiskomisjon tagab eelvalimised, valimised ja valimistele järgsed toimingud vastavalt seadusele. Kõiki valimistega seotud vaidlusi või probleeme lahendab valimiskomisjon. India ülemkohus on leidnud, et kui olemasolevatest seadustest ei piisa valimistega seotud probleemide lahendamiseks, on valimiskomisjonil põhiseaduse kohaselt volitus toimida vastavalt vajadusele. Isik, kes soovib kandideerida India valimistel, peab esitama oma kandidatuuri valimiskomisjonile, mille põhjal valimiskomisjon avaldab kandidaatide nimekirja. Parteid ei tohi kampaaniateks kasutada riigivõimu ressursse ega kandidaate altkäemaksuga mõjutada. Valitsus ei saa valimisperioodil algatada ühtegi projekti. India Vabariigi valimised hõlmavad: * parlamendiliikmete valimised; * riigi seadusandlike kogude valimised; * riigi seadusandlike nõukogu liikmete valimised; * külade ja linnade nõukogu liikmete valimised.{{lisa viide}} India esimesed üldvalimised toimusid 1951. aastal ja need võitis [[India Rahvuskongress]]. 1990. aastal lõppes Indias üheparteiline võim ning poliitikat hakkas juhtima koalitsioonivalitsus. 2014. aasta aprillist maini toimunud 16. Rahvakoja valimised taastasid üheparteilise valitsuse süsteemi, sest Bharatiya Janata partei suutis koguda enamuse häältest.{{lisa viide}} Maailma suurimad demokraatlikud valimised leidsid aset 2019. aastal. Hääletamine leidis aset seitsmes faasis 11. aprillist kuni 19. maini. Sel perioodil oli võimalus hääletada 900 miljonil valijal, kellest 130 miljonil avanes selline võimalus esimest korda. See ei olnud ainult maailma suurim demokraatiateemaline ettevõtmine, vaid ka üks kõige kulukamaid.<ref>{{Netiviide|autor=Erin Watson-Lynn|url=https://theconversation.com/indias-elections-will-be-the-largest-in-world-history-114968|pealkiri=India´s elections will be the largest in world history|väljaanne=The conversation|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=22.06.2021}}</ref> === Haldusjaotus === India jaguneb 28 osariigiks (''states'') ja 8 [[liiduterritoorium]]iks (''union territories''): [[Fail:India, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|India osariigid ja liiduterritooriumid]] {{veergude loend|laius=15em| # [[Andamanid ja Nicobarid]]<ref name="lt" group="lower-alpha">Liiduterritoorium</ref> # [[Andhra Pradesh]] # [[Arunachal Pradesh]] # [[Assam]] # [[Bihar]] # [[Chandigarh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Chhattisgarh]] # [[Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Delhi liiduterritoorium|Delhi]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Goa osariik|Goa]] # [[Gujarat]] # [[Haryana]] # [[Himachal Pradesh]] # [[Jammu ja Kashmiri liiduterritoorium|Jammu ja Kashmir]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Jharkhand]] # [[Karnataka]] # [[Kerala]] # [[Ladakh]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lakshadweep]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]] # [[Madhya Pradesh]] # [[Maharashtra]] # [[Manipur]] # [[Meghalaya]] # [[Mizoram]] # [[Nagaland]] # [[Odisha]] # [[Pandžab (India)|Pandžab]] # [[Puducherry liiduterritoorium|Puducherry]]<ref name="lt" group="lower-alpha" /> # [[Rajasthan]] # [[Sikkim]] # [[Tamil Nadu]] # [[Telangana]] # [[Tripura]] # [[Uttar Pradesh]] # [[Uttarakhand]] }} {{viited|grupp=lower-alpha}} 2019. aastal jagati [[Jammu ja Kashmir]]i osariik Jammu ja Kashmiri ning Ladakhi liiduterritooriumiks. 2020. aastal liideti [[Dadra ja Nagar Haveli]] ning [[Daman ja Diu]] liiduterritoorium Dadra ja Nagar Haveli ja Damani ja Diu liiduterritooriumiks. == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {{vaata|India demograafilised näitajad}} ==== Rahvaarv ==== India rahvaarv seisuga 2. märts 2021 oli 1 389 012 340.<ref>{{Netiviide|autor=Worldometer|url=https://www.worldometers.info/world-population/india-population/|pealkiri=India Population|väljaanne=Wroldometer|aeg=2. märts 2021|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> {|class="wikitable" style="text-align:right" ! Aasta!! Rahvaarv |- |1700||137 026 000 |- |1725||140 413 000 |- |1750||155 212 000 |- |1775||198 344 000 |- |1800||255 000 000 |- |1825||256 469 000 |- |1850||283 496 000 |- |1875||300 963 000 |- |1900||271 306 000 |- |1925||263 071 000 |- |1950||350 445 000 |- |1975||600 763 000 |- |2000||1 014 003 800 |- |2005||1 094 985 000 |- |2025||1 370 028 000 |- |2050||1 706 951 000 |} [[Fail:Population pyramid of India 2016.png|pisi|India rahvastikupüramiid (2016)]] Aastatel 1975–2010 kahekordistus rahvaarv 1,2 miljardini, kusjuures miljardini jõuti 1998. aastal. Alates aprillist 2023 on India Hiina ees maailma kõige suurema rahvaarvuga riik.Eeldatavasti saab Indiast 2030. aastaks esimene riik, kus elab üle 1,5 miljardi inimese, ja rahvaarv peaks aastaks 2050 kasvama 1,7 miljardini.<ref>{{Netiviide|autor=Rick Gladstone|url=https://www.nytimes.com/2015/07/30/world/asia/india-will-be-most-populous-country-sooner-than-thought-un-says.html|pealkiri=India Will Be Most Populous Country Sooner Than Thought, U.N. Says|väljaanne=The New York Times|aeg=29.06.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Pärast iseseisvumist on rahvaarvu kasvu peetud üheks riigi suuremaks probleemiks. Seda on püütud ohjeldada pereplaneerimisprogrammidega. Sündimuse piiramine ei ole hinduismiga vastuolus, kuid vaesed talupojaperekonnad on sellele sageli vastu seisnud, sest laste tööga on võimalik teenida. 1970. aastate keskpaigas pidi valitsus peaaegu vaeste maatööliste steriliseerimiskampaaniale vastuseisu tõttu sõjaväelisele erakorralise seisukorra kehtestama ja järeleandmisi tegema. Üha rohkem on aru saadud, et rahvastiku kasv on eelkõige vaesusprobleem ja koos keskklassi kiire kasvuga, eriti Lõuna-Indias, on sündimuskordaja üha langenud. Iga kümne aasta tagant peetakse [[rahvaloendus]]. Viimased olid [[2001. aasta India rahvaloendus]] ja [[2011. aasta India rahvaloendus]]. Paljud sünnid ja surmad jäävad registreerimata. ==== Rahvastiku sooline, vanuseline ja etniline koosseis ==== [[Fail:Mru women performing the Chiasotpoi dance.webm|pisi|Indias Lääne-Bengalis, Myanmari ja Bangladeshi piiril elava mru põlisrahva tants]] Indias elab 710 miljonit meest ja 660 miljonit naist. 2011. aastal oli India rahvastikus 940 naist 1000 mehe kohta.<ref>{{Netiviide|autor=National Portal of India|url=https://www.india.gov.in/india-glance/profile|pealkiri=India Profile|väljaanne=National Portal of India|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref> Naiste nii väike osakaal (48%) on maailmas peaaegu ainulaadne. Asi on naiste halbades elutingimustes ja poisslaste sündimise eelistamise. 2020. aastal oli 0–14-aastaste elanike osakaal 26,16% ja tööealise elanikkonna (15–65-aastased) osakaal 67,27% ning 6,57% indialastest oli üle 60-aastased.<ref>{{Netiviide|autor=UN World Population Prospects 2019|url=https://statisticstimes.com/demographics/country/india-population.php|pealkiri=Population of India|väljaanne=Statistic Times|aeg=17. mai 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Eeldatakse, et 2020. aastal on indialase keskmine vanus 29 aastat, Hiina puhul 37 aastat, Jaapani puhul 48; ja aastaks 2030 peaks India sõltuvussuhe olema veidi üle 0,4.<ref>{{Netiviide|autor=Kaushik Basu|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/6911544.stm|pealkiri=India's demographic dividend|väljaanne=BBC News|aeg=25.07.2007|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Laste arv kulmineerus Indias siiski üle kümne aasta tagasi ja nüüd langeb. Alla viie aasta vanuste laste arv saavutas tipu 2007. aastal ja sellest ajast alates on see arv langenud. Alla 15-aastaste indialaste arv saavutas tipu veidi hiljem (2011. aastal) ja on nüüd ka languses.<ref>{{Netiviide|autor=Hannah Ritchie|url=https://ourworldindata.org/indias-population-growth-will-come-to-an-end|pealkiri=India’s population growth will come to an end: the number of children has already peaked|väljaanne=Our World in Data|aeg=15.01.2019|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India on paljurahvuseline riik, kus elavad tuhanded väikesed etnilised ja hõimurühmad.<ref name=":28" /> Riigis on üle 2000 etnilise rühma.<ref>{{Netiviide|autor=BUREAU OF SOUTH AND CENTRAL ASIAN AFFAIRS|url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/3454.htm|pealkiri=U.S. Relations With India|väljaanne=U.S. Department of Stateu|aeg=9.10.2015|vaadatud=16.02.2021}}</ref> ==== Iive ja keskmine eluiga ==== Aastatel 1991–2001 oli aastaiive 2,1%, aastatel 2001–2011 oli see 1,8%. Sündimuskordaja on 3% ja oodatav eluiga sünnihetkel on 68,9 aastat. 1970. aastal suri 1000 elusalt sündinud lapsest 137, 1994. aastal 79. Imikute suremus on maal umbes 50% suurem kui linnas. Emade suremus on umbes 4%. Emade surmadest maailmas leiab 17% aset Indias, samuti 21% alla viieaastaste laste surmadest. [[Keskmine eluiga]] oli 1994. aastal 61 aastat, naistel pisut kõrgem kui meestel. Ajavahemikul 2006–2011 oli keskmine eluiga meestel 65,8 aastat ja naistel 68,1 aastat. === Keeled === {{vaata|Keeled Indias}} [[Fail:Language region maps of India.svg|pisi|India keelepiirkonna kaart: India osariigid ja territooriumid kõige kõneldavamate keelte jagunemise järgi]] India põhiseadus on tunnustanud 22 riigis levinud keelt, millest ametlikud keeled on hindi ja inglise keel ja neid räägitakse enamikus India linnades. Peale nende 22 keele on sadu murdeid, mis lisavad riigile keelelist mitmekeelsust.<ref>{{Netiviide|autor=Know India|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|pealkiri=People & Lifestyle|väljaanne=Know India|vaadatud=3. märtsil 2021|arhiivimisaeg=2021-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413134538/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ethnicity-of-india.php|url-olek=ei tööta}}</ref> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneldakse Indias enam kui 1000 keelt, kusjuures 121 keelt neist on üle 10 000 inimese emakeeled. Siiski räägib suurem osa elanikest (96,71%) oma emakeelena neid keeli, mis jäävad 22 põhiseadusega tunnustatud keelte hulka.<ref name=":24">{{Netiviide|autor=PTI|url=https://www.ndtv.com/india-news/more-than-19-500-languages-spoken-as-mother-tongue-in-india-census-1876085|pealkiri=More Than 19,500 Languages Spoken In India: Census|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=16.02.2021}}</ref> India osariikide piirid, mis on tõmmatud 1953. aastal ja hiljem, järgivad suuresti keelealasid. 22 suuremat piirkondlikku keelt, sealhulgas hindi keel, on osariikide ametlikud keeled. Aastal 2003 said ametlikeks [[maithili keel]], [[dogri keel]], [[bodo keel]] ja [[santali keel]]. On veel 35 ametliku keele kandidaati, millest paljusid peetakse sageli hindi keele murreteks. 78% elanikkonnast kõneleb [[India keeled|India keeli]], 19% [[Draviidi keeled|draviidi keeli]], 1,1% [[Austroaasia keeled|austroaasia keeli]] ja 1,01% [[Tiibeti-Birma keeled|Tiibeti-Birma keeli]]. Kaks [[isoleeritud keel]]t: [[nihali keel]]t<ref>{{Netiviide|autor=Ethnologue Language of The World|url=https://www.ethnologue.com/browse/families|pealkiri=Ethnologue report for language Isolate|väljaanne=Ethnologue Language of The World|vaadatud=16.02.2021}}</ref> räägitakse [[Maharashtra]]s ja [[burušaski keel]]t [[Kashmir]]is. Kõige rohkem emakeelseid kõnelejaid on [[hindi keel]]el, 2011. aasta seisuga 41% elanikkonnast.<ref>{{Netiviide|autor=Office of The Registrar General|url=https://censusindia.gov.in/2011Census/Language-2011/Statement-4.pdf|pealkiri=SCHEDULED LANGUAGES IN DESCENDING ORDER OF SPEAKERS' STRENGTH – 2011|aeg=2011|vaadatud=16.02.2021}}</ref> Indias on üle 200 kohaliku keele, kuid enamik neist kirjakeeleta ja väheste kõnelejatega. === Usundid === [[Fail:Kee monastery Spiti Valley (edited).jpg|pisi|Väidetavalt 11. sajandil rajatud budistlik [[Klooster|mungaklooster]] [[Spiti]] orus [[Himaalaja]]s, Indias]] India on [[usund]]ite poolest mitmekesine. [[India põhiseadus]] näeb ette [[usuvabadus]]e ning sätestab, et [[riigiusund]]it ei ole. Indias usundid on [[hinduism]], [[džainism]], [[budism]] ja [[sikhism]].<ref name="adams-c-j">Adams, C. J., Classification of religions: Geographical, Encyclopædia Britannica, 2007.</ref> Kuigi India religioonid on seotud Indiaga ajaloo kaudu, ei ole need pärinenud ainult India alalt, vaid on osa religioossete uskumuste kooslusest.<ref name="adams-c-j" /> [[Hinduism]] on India levinuim usund, mille järgijaid on umbes 80% rahvastikust. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Hinduismi võib pidada ka [[usund]]ite kogumiks, sest ta sisaldab mitmesuguseid [[jumal]]a- ja [[Soterioloogia|lunastuskäsitlusi]]. Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm|pealkiri=Hinduism: The world third largest religion|vaadatud=22.06.2021|arhiivimisaeg=2012-09-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120920032124/http://religioustolerance.org/hinduism.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Sripuram_Temple_Full_View.jpg|pisi|Kuldne tempel [[Vellore]]s on kaetud 1500 kg puhta kullaga]] [[Džainism]] tekkis umbes samal ajal budismiga. Džainiste on Indias umbes 0,4%. Džainismi [[Dualism|dualistliku]] filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine ([[mokša]]) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on [[askees]]il.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andres Herkel|pealkiri="Müüt ja mõtlemine"|aasta=2002|kirjastus=Kirjastus Ilmamaa}}</ref> [[Budism]] tekkis Indias 4. või 5. sajandil, selle looja on [[Buddha]] ehk [[Siddhārtha Gautama|Siddharta Gautama]]. Budismi tähtsaim õpetus on eneseületusega pärast taassünde ja surma jõuda [[Nirvaana]]sse.<ref>Gethin, Rupert (1998), ''Foundations of Buddhism'', Oxford: Oxford University Press, pp. 27–28, 73–74. ISBN 978-0-19-289223-2</ref><ref>Harvey, Peter (2013). ''An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices'' (2nd ed.). Cambridge University Press. pp. 99. ISBN 978-0-521-67674-8.</ref><ref>Powers, John (2007). ''Introduction to Tibetan Buddhism''. Ithaca, NY: Snow Lion Publications. pp. 392–393, 415. ISBN 978-1-55939-282-2.</ref> [[Budism]]i järgijaid on 0,8%. [[Sikhism]] on [[Monoteism|monoteistlik religioon]], mis loodi 16. sajandil m.a.j.<ref>''Diversity and Unity in Federal Countries''. McGill Queen University Press. p. 207.</ref><ref>"BBC History of Sikhism – The Khalsa". ''Sikh world history''. BBC Religion & Ethics. 29 August 2003.</ref> See arenes välja esimese guru [[Guru Nanaki]] (1469–1539) vaimsetest õpetustest.<ref>Singh, Patwant (2000). ''The Sikhs''. New York: Alfred A. Knopf. p. 17.</ref> Sikhismis kutsutakse jumalat imeliseks õpetajaks, kes on ajatu, vormitu, mõistetamatu ja nähtamatu looja.<ref>The Hans India 2018. "There is One God".</ref> Jumalal ei ole sikhismis kindlat sugu, kuid tõlgetes kasutatakse jumalale viidates mehelikku vormi.<ref>Guru Nanak Dev Ji. ''Gurū Granth Sāhib''. p. 15</ref> Ebareaalsus ehk ''maya'' on selle usu peamine õpetus, mis rõhutab, et ajutised ja ebareaalsed väärtushinnangud, nagu isekus, viha, ahnus, kiindumus ja iha ehk nii-öelda viis varast, on peamised probleemid, mis suunavad inimesi ära armastusest, ''maya''<nowiki/>'st ja jumalast.<ref>Parrinder, Geoffrey (1971). ''World Religions: From Ancient History to the Present''. London: Hamlyn. p. 253.</ref> Sikhismis on keelatud abieluvälised suhted ja igasuguse religioosse auastme saamine (võidakse aga saada guru hooldajaks), lisaks sellele ei tohi lõigata juukseid, tarvitada uimasteid, mängida hasartmänge ega süüa rituaalideks ohverdatud loomade liha. Sikhismil on umbes 13 miljonit järgijat. [[Islam]]i järgijad moodustavad India rahvastikust umbes 13,4%. [[Mumbai]] piirkonnas on elab umbes 120 000 [[parsid|parsi]], kelle usund on [[zoroastrism]]i tänapäevane versioon. Hõimurahvad on [[animism|animistid]] või praktiseerivad rahvalikku hinduismi. [[Kristlus]] on levinud peamiselt Lõuna- ja Kirde-Indias. Kristlasi on 2,3% rahvastikust.<ref name=":27">{{Netiviide|autor=Ministry of Home Affairs, Government of India|url=https://censusindia.gov.in/Census_And_You/religion.aspx|pealkiri=DISTRIBUTION OF POPULATION BY RELIGION|väljaanne=Ministry of Home Affairs, Government of India|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> Usukogukonnad ei saa alati omavahel hästi läbi. Näiteks on hinduistide ja muslimite vahel sageli vägivaldseid kokkupõrkeid. Usulise kuuluvuse järgi jaotati varasem India territoorium 1947. aastal peamiselt hinduistliku India ja peamiselt islamiusulise [[Pakistan]]i vahel (viimane hõlmas ka praeguse [[Bangladesh]]i ala).<ref name=":27" /> === Asustus === India suuremad linnad on [[Mumbai]], [[Delhi]], [[Chennai]], [[Kolkata]], [[Bengaluru]], [[Hyderabad]], [[Ahmadabad]], [[Pune (linn)|Pune]], [[Surat]] ja [[Kanpur]]. Nende seas on mõned maailma kõige suuremad linnad. [[Miljonilinn]]u on 32. [[Rahvastiku tihedus]] on 324 in/km². See on üks maailma tihedamini asustatud riikidest. Rahvastiku tihedus varieerub 13 [[Arunachal Pradesh]]is 9294 in/km²-ni [[Delhi liiduterritoorium]]il. 65% India elanikest elab maal ja 35% linnas. Linnaelanike osakaal on 2020. aastaks võrreldes 1950. aastaga (17%) kahekordistunud ja eeldatavasti elab 2050. aastaks pool India elanikest linnas. Üle 15 miljoni indialase elab väljaspool Indiat. Paljud peavad Indiaga tihedat sidet ning teevad kodumaale investeeringuid ja ülekandeid. ==== Vaata ka ==== * [[India linnade loend rahvaarvu järgi]] * [[Vähemalt miljoni elanikuga India linnastute loend]] == Ühiskond == [[Fail:India - Sights & Culture - poor thatched homes commonly co-mingle with more affluent concrete (2566341273).jpg|pisi|India – vaesed rookatusega kodud segunevad jõukate betoonelamute kõrval]] Hindustani poolsaarele on aastatuhandete jooksul sisse rännanud palju rahvaid, kes on aja jooksul osaliselt kokku sulanud. India muutis tervikuks muu hulgas Briti kolonisatsioon. Iseseisva India valitsus on püüdnud kujundada India ühist identiteeti, kuid sellegipoolest on India killustunud nii eri keelte ja usundite kui ka [[kastisüsteem]]i tõttu. Indias on väga suured klassivahed ja hoolimata majanduskasvust viimastel aastakümnetel, on Indias endiselt sotsiaal-majanduslikke probleeme. Umbes 88 miljonit inimest ehk 6,7% India rahvastikku elas allpool Maailmapanga määratletud rahvusvahelist vaesuspiiri (1,25 USA dollarit päevas).<ref>{{Netiviide|autor=The Hindu|url=https://www.thehindu.com/news/national/8-gdp-growth-helped-reduce-poverty-un-report/article6862101.ece|pealkiri=8% GDP growth helped reduce poverty: UN report}}</ref> Absoluutses vaesuses elavaid inimesi on Indias kõige rohkem: ÜRO hinnangul üle 400 miljoni inimese, India võimude hinnangul 250 miljonit inimest. Walk Free sihtasutuse andmetel elas 2016. aastal umbes 18,3 miljonit inimest (1,4% elanikkonnast) mingis tänapäeva orjanduse vormis nagu näiteks sunnitöö, lastetöö, inimkaubandus ja sunniviisiline kerjamine.<ref>{{Netiviide|url=http://www.globalslaveryindex.org/country/india/|pealkiri=How many people are in modern slavery in India?|arhiivimisaeg=2017-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170503143524/http://www.globalslaveryindex.org/country/india/}}</ref> Vaeseid on kõige rohkem rahvarohketes põhja- ja idaosariikides ning suurlinnade suurtes slummides. Paljudel vaestel on kastisüsteemist tulenevad tööhõivepiirangud. Kõigil, kes elavad allpool India ametlikku vaesuspiiri, on õigus kaardile, millega saab osta riiklikult subsideeritud toidukaupu. Maal on käivitatud taristuprojekte, mis annavad maatöölistele ja väiketalupoegadele hooajalist lisateenistust. [[Fail:The poor are assured of two square meals a day here (25066757648).jpg|pisi|India supiköök majanduslikult vähekindlustatud inimestele]] Aastaks 2003 ei olnud indialased enam kõige vaesemad maailmas. 270 miljonit inimest elas allpool India ametlikku vaesuspiiri, umbes 300 miljonil inimesel oli eurooplaste omaga võrreldav elustandard. India vaesuspiiri alla jäävate inimeste osakaal langes 54%-lt 1972. aastal 26%-ni 2006. aastal. ÜRO arenguprogrammi aruande andmetel suutis India kümne aasta (2005/2006–2015/2016) jooksul vaesusest välja tuua 271 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=UNDP|url=https://www.in.undp.org/content/india/en/home/sustainable-development/successstories/MultiDimesnionalPovertyIndex.html|pealkiri=271 million fewer poor people in India}}</ref> Kiiresti kasvav keskklass, kuhu 1990. aastatel kuulus umbes 200 miljonit inimest, elab tingimustes, mis on võrreldavad Lääne-Euroopaga. India on maailmas neljas riik miljardäride arvu poolest, mis näitab äärmist ebavõrdsust. 2000. aastal oli miljardäre 9, 2017. aastal juba 101.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam International|url=https://www.oxfam.org/en/india-extreme-inequality-numbers|pealkiri=India: extreme inequality in numbers}}</ref> 2020. aastal haldas rikkaim 1% rahvastikust neli korda rohkem raha kui vaesemad 70% rahvastikust.<ref>{{Netiviide|autor=Oxfam|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/economy/indicators/wealth-of-indias-richest-1-more-than-4-times-of-total-for-70-poorest-oxfam/articleshow/73416122.cms|pealkiri=Wealth of India's richest 1% more than 4-times of total for 70% poorest.}}</ref> Töötus ja kõikuv teenistus on jäänud põhiprobleemiks nii põllumajanduses kui ka linnade mitteformaalses majanduses. 1990. aastate majandusreformid on teinud töö kasvavas erasektoris ligitõmbavamaks ning avaliku sektori kärped on teinud töö riigiaparaadis vähem tasuvaks ja vähem prestiižikaks. Alates 1991. aastast on India majanduslik ebavõrdsus osariikide vahel kasvanud. Aastal 2007 oli rikkaim osariik üle kolme korra rikkam kui vaeseim osariik.<ref>{{Netiviide|url=https://www.un.org/esa/desa/papers/2007/wp45_2007.pdf|pealkiri=Inequality in India: A survey of recent trend}}</ref> Rikkaim liiduterritoorium või osariik on Maharashtra (420 miljardit USA dollarit) ning vaeseim Andamanid ja Nicobarid (930 miljonit USA dollarit).<ref>{{Netiviide|autor=The World Economic Outlook (WEO)|url=http://mospi.nic.in/sites/default/files/press_releases_statements/State_wise_SDP_31_07_2020_website.xls|pealkiri=MOSPI Gross State Domestic Product}}</ref> Auto on 2,5 protsendil elanikest.<ref name=":6" /> === Kastisüsteem === {{vaata|Kastisüsteem|Ādivāsī}} Lõuna-Aasias on [[kastisüsteem]] kehtinud juba aastatuhandeid. Kast (''[[jāti]]'' 'sünd') on rangelt reglementeeritud sotsiaalne kogukond, millesse inimene on sündinud. Mõne ''jāti''{{'}}ga on seotud [[Fail:Indian Caste System.jpg|pisi|India kastisüsteem]] konkreetne ametinimetus, kuid läbivat seost kutsealadega ei ole. Üldiselt eeldatakse, et omavahel abielluvad ühe ''jāti'' liikmed, inimesed järgivad oma ''jāti'' reegleid (näiteks suguluse, ameti, eluviisi ja toitumise kohta) ning suhtlevad teiste ''jāti''de liikmetega vastavalt oma sotsiaalsele positsioonile. Näiteks peab kõrge ''jāti'' esindaja olema taimetoitlane ega tohi elatuda füüsilisest tööst. Nimede järgi on võimalik ära tunda üle 2000 ''jāti''. Kokku on neid üle 3000. Ühes ''jāti''{{'}}s võib olla paarsada kuni mitu miljonit inimest. Kastisüsteem on saanud alguse [[hinduism]]ist, kuid on osalt laienenud ka väljapoole seda. Hinduistide seas kuulub ''jāti'' tavaliselt ühte neljast seiusest ehk [[varna]]sse, millest igaühel on traditsiooniline sotsiaalne funktsioon: [[braahman]]id (preestrid) on sotsiaalse hierarhia tipus, järgnevad [[kšatrija]]d (sõdalased), [[vaišja]]d (algselt talupojad, hiljem kaupmehed) ja [[šuudra]]d (käsitöölised ja töölised). See, millisesse varnasse mingi ''jāti'' liigitatakse, sõltub osalt sellest, kui palju see rühm traditsiooniliselt puutub kokku mõne "saasteainega", näiteks veri, menstruatsiooniveri, sülg, sõnnik, nahk, mustus ja juuksed. ''Jāti''{{'}}devahelise suhtlemise piirangute eesmärk on olnud vältida ''jāti'' suhtelise puhtuse rikkumist madalamast ''jāti'' lähtuva saastamise tõttu. Viies, kõige madalam rühm, [[kastitud]] ehk [[pantšamad]], kes tegelesid lihttöödega, jäid varnade süsteemist välja. Varem nimetati neid [[puutumatud|puutumatuteks]], kuid [[Mahatma Gandhi]] eeskujul hakati neid nimetama [[haridžanid]]eks ('Višnu lapsed'). Viimasel ajal on nad hakanud end nimetama aga [[dalitid|dalititeks]] ('rõhutud'). Neil on halvemad töökohad, väiksem sissetulek ja madalam sotsiaalsem staatus. Maakohtades on nad tavaliselt ilma maata ja teevad suurema osa põllumajanduslikust tööst. Nad tegelevad ka mitme rituaalselt saastava tööga, näiteks nende suurim rühm [[tšamarid]] tegelevad nahatöötlemisega. Paljud nende rühmad on registreeritud kui ''[[Scheduled Castes]]''; neil on eesõigused neile reserveeritud kohtade näol kõrgkoolides, esindusorganites ja avaliku sektori tööhõives. Kastitud moodustavad 16% (1991) rahvastikust. Nende eluviis on sageli eripärane, näiteks söövad paljud neist liha.<ref>{{Netiviide|autor=Britannica|url=https://www.britannica.com/place/India/Caste#ref487274|pealkiri=India|väljaanne=Britannica|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> On olemas ka ''jāti''{{'}}de ja varnade vaheline mobiilsus. Kõrgemasse kasti üleminekut nimetatakse [[sanskritiseerumine|sanskritiseerumiseks]]. Suurlinnades ei peeta kastireeglitest nii rangelt kinni nagu maal. Sõlmitakse kastidevahelisi abielusid, kuigi need on ikka veel erandlikud. Kuigi tänapäeval on palju kastineutraalseid töökohti, näiteks halduses, on kõrgematel ametikohtadel valdavalt kõrgemate kastide esindajad. Jõukus on muutunud tähtsamaks kui kast. === Hõimurahvad === [[Fail:Natives of northern India (1907) (14578453249).jpg|pisi|püsti|Põhja-India põliselanikud]] Ka "hõimurahvad" (põliselanikud) on väljaspool kastisüsteemi. Suur osa neist on ametlikult registreeritud kui [[Scheduled Tribes]], kes moodustavad 8,6% (2011) rahvastikust. Neid nimetatakse ka ''[[ādivāsī]]'' 'esmaasukad'. Nad on välimuselt, keelelt ja eluviisilt väga erinevad. Enamik neist elab piirkonnas [[Gujarat]]i ja [[Rajasthan]]i lõunaosast ja [[Maharashtra]] põhjaosast [[Madhya Pradesh]]i, [[Andhra Pradesh]]i põhjaosast ning [[Orissa]]st, kus nad moodustavad olulise vähemuse, kuni kirdeosariikideni, sealhulgas näiteks [[Nagaland]]i ja [[Mizoram]]ini, kus nad on enamuses. Nad elavad metsades või metsade ümbruses ning elatuvad metsasaadustest. Hulk rühmi on välja suremas. Üks väiksemaid on [[Andamani saared|Andamani saartel]] elavad [[onged]] (umbes 20 inimest). Seevastu näiteks [[bhilid]], [[gondid]] ja [[santalid]] on rahvad, kuhu kuulub üle 5 miljoni elaniku. Mõned rühmad on siiani [[kütid-korilased]], teised tegelevad [[alepõllundus]]ega või on tavalised talupojad või põllutöölised. Mõned rühmad on [[nomaadid]]. Et osa neist on oma maadelt ja metsadest välja tõrjutud, on nad sunnitud tegema linnas juhutöid. Siiski on nad suure osa oma kultuurilistest eripäradest säilitanud. Hõimurahvastel on samasugused eesõigused nagu dalititel ning nende asualadele eraldab riik lisavahendeid. Nende staatus India ühiskonnas on sellegipoolest jäänud madalaks. Hõimurahvad on üldisemalt egalitaarsemad kui teised India rahvad. Naiste seisund on parem. [[Kaasavara]] asemel on tavaliselt [[mõrsjaluna]]. Mõned rühmad võtavad tasapisi üle hinduistide usundi ja traditsioonid, teised püüavad oma eripära säilitada. Vaata ka [[Registreeritud kastid ja hõimud]] Indias. === Soorollid === [[Fail:India's Global Gender Inequality Rankings.JPG|pisi|India ülemaailmne soolise ebavõrdsuse edetabel]] Meeste ja naiste soorollide ebavõrdsus on Indias süvitsi arenenud. ''Pardah''-nimeline tava, mida harrastatakse peamiselt Põhja-Indias ja konservatiivsete hinduistide või moslemite perekondade seas eeldab, et naised lahkuvad kodumaalt üldjuhul ainult mehe saatjana. Nüansid tavas varieeruvad rahvuste, religioonide ja sotsiaalse tausta vahel. Näiteks võivad abielus hindu naised, eriti Põhja-India piirkondades, kanda vanema meessugulase juuresolekul oma mehe poolel ''ghoonghati'' (teatud tüüpi loori või pearätti).<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://culturalatlas.sbs.com.au/indian-culture/indian-culture-family|pealkiri=Indian Culture|väljaanne=Cultural Atlas|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Konservatiivsete perekondades looritavad hindu naised oma nägu ja vaikivad vanemate meessoost abikaasade juuresolekul nii kodus kui ka kogukonnas. Minia kannab loori isegi oma ämma ees. Need tavad rõhutavad austussuhteid, piiravad heaks kiitmata kohtumisi ja suurendavad perekonna autoriteetsust.<ref name=":19">{{Netiviide|autor=Center for Global Education|url=https://asiasociety.org/education/indian-society-and-ways-living|pealkiri=Indian Society and Ways of Living|väljaanne=Center for Global Education|vaadatud=10. märtsil 2021}}</ref> Sooline ebavõrdsus on muutumas ja tänapäeval koheldakse India haridussüsteemis poisse ja tüdrukuid enamasti võrdselt, andes mõlemale võimaluse omandada haridus. Ehkki harjumused on visad muutuma ja on endiselt seotud paljude piiravate ühiskondlike ootustega, saavad haritud naised ühiskonnas rohkem võimalusi tööhõivatuse ja poliitilise esindatuse kaudu. Kasutusel on ka soorollide ebavõrdsuse vähendamist pooldavad tegevuskavad naistele.<ref name=":11" /> ==== Naiste seisund läbi aja ==== [[Fail:India sex ratio map en.svg|pisi|Naiste osakaal India riigi ulatuses]][[Veedade kultuur]]i ajal 1500–500 eKr valitses enamjaolt sooline võrdsus ja naiste olukord oli päris hea. Naistel oli võimalik omandada haridust, abiellumise iga oli 17–18 aga sundust selleks ei olnud, abielupartnerit sai naine ise valida ja abielludes sai maja ühisvaraks. Naiste õigused ja staatus hakkasid halvenema alates 1000 eKr seoses tootmise ja eraomandi suurenemisega. Leevendust pakkus [[budism]]i tekkimine, kuna budistlikud kloostrid hakkasid naistele haridust andma. Samal ajal aga propageeriti abiellumisea alandamist, mis takistaks naistel hariduse omandamist. [[Dharmasutra|Dharmasuutrad]] 400 eKr – 100 eKr soovitasid, et tüdrukud peaksid abielluma siis, kui algab puberteet. 2 sajandil rõhutas India filosoof [[Yajnavalkya]], et tüdrukud peaksid abielluma juba enne puberteeti, selleks ajaks oli see juba saanud üldlevinud praktikaks. Hullemaks tegi naiste olukorra 1. sajandi paiku kirjutatud Manu seadus ehk [[Manu smriti]], tuntud ka kui Manava-Dharma-shastra, mis sätestas, et "lapsepõlves kuulub naine isale, nooruses mehele ja kui ta isand (abikaasa) on surnud siis poegadele. Naine ei tohi kunagi olla iseseisev." Selle seaduse kohaselt on naise ülesanne hoolitseda oma mehe eest ja kohelda teda kui jumalat. Sellest ajast hakkasid levima ka monogaamse abielu ja naiste vooruslikkuse ideed. Abielurikkumise eest olid naistele karistused karmid, seejuures meestega oldi palju leebemad. Naiste hariduse allakäik koos varajase abieluga kehtestas meeste ülemvõimu ja tekitas olukorra, kus naised olid sõltuvad ja alistatud. Alates 5. sajandist tekkis diskussioon [[sati]] ehk leskede põletamise koos surnud abikaasaga ümber, mida hakkasid 8. sajandist alates aktiivselt propageerima tekstid nagu Parasarasmirti. Sellest ajast saigi sati erinevates India paikades tavaliseks praktikaks. Samal ajal seati ka [[niyoga]] ehk surnud mehe vennaga abiellumisele piirangud ja aastaks 1000 keelati see paljudes kohtades täielikult. 11. sajandil alguse saanud [[moslemid|moslemite]] sissetungiga muutus olukord veelgi halvemaks. Naistel keelati kuulumine usulistesse ja õiguslikesse organisatsioonidesse. Moslemite perioodil võeti kasutusele durkha (purdha), algas naiste eraldamine, mitmikabielu ja ühepoolse abielulahutuse õigus meestele. Selline olukord kestis kuni 19. sajandi alguseni, millal Briti liberaalidest reformistid ja avalik arvamus pooldasid naiste olukorra leevendamist ning ebaõiglaste traditsioonide keelustamist. Tööstusliku tootmise suurenemisega tekkis vajadus kaasata naisi tööjõuna, seega oldi huvitatud naiste õiguste edendamisest. Esimene samm oli William Benticki 1892. aasta määrus, mis keelustas [[Briti India]]s sati. 1929. aasta seadusega seati tüdrukute abiellumise vanusepiiriks 14. 1937. aastal võeti vastu naiste omandiõiguse seadus, millega kehtestati lese õigus pärida oma surnud abikaasa kinnisvara. [[Mahatma Gandhi]] liikumine, kus naised osalesid nii vabadusvõitlejate kui ka kongressi liikmetena, aitas olukorra muutumisele kaasa. 1950. aastatel vastu võetud seadused Hindu Code bills, parandasid hariduse, töö ja kinnisvara võimaluste kättesaadavust veelgi.<ref>https://www.jstor.org/stable/3516124</ref> === Perekond === Perekond on oluline institutsioon, millel on enamiku indialaste elus keskne roll ning mille mõiste ulatub tavapärasest läänelikust tähendusest kaugemale, hõlmates laiemat pereringi. Kollektivistliku ühiskonnana rõhutatakse sageli lojaalsust ja vastastikust sõltuvust. Perekonna huvid on tavaliselt üksikisiku omadest tähtsamad ning inimese isiklikku elu mõjutavad otsused – näiteks abielu ja karjääritee – tehakse tavaliselt ühiselt konsulteerides. Inimesed kipuvad tegutsema oma pere maine huvides, kuna üksikisiku tegu võib mõjutada perekonna reputatsiooni kogukonnas.<ref name=":11" /> Ehkki enamik pereliikmeid elavad geograafiliselt lähestikku või kuuluvad samasse ametirühma, on linnastumise ja rände kasvu tõttu nooremad põlvkonnad muutnud traditsioonilist normi. Tänapäeval on paljudel inimestel ulatuslik perevõrgustik, mis on levinud paljudesse erinevatesse piirkondadesse. Sidemed oma laiendatud perekonnaga välismaal on sageli palju tihedamad kui enamikul ingliskeelsete lääne ühiskondade inimestel. Välismaal elavad indialased hoiavad tihedat sidet oma Indiasse jäänud perega regulaarsete telefonikõnede, rahaülekannete saatmise ja võimaluse korral külastamise kaudu.<ref name=":11" /> Laste suhted oma tädide ja onudega on sama tugevad kui nende suhted vanematega. Paljudes India piirkondades on tavaline leida kolm või neli koos elavat põlvkonda. Isa (või vanim poeg, kui isa pole kohal) on tavaliselt patriarh, samal ajal kui tema naine võib valvata kõiki leibkonda kolinud tütreid ja miniaid. Suuremad perekonnad kalduvad järgima vanemate traditsioonilist hierarhiat. Linnapiirkondades elavad inimesed tavaliselt väiksemates kogukondades, kuid omavad tugevaid sidemeid oma laiema perekonnaga.<ref name=":11" /> === Abielu === [[Fail:Tamil Brahmin Hindu Marriage.jpg|pisi|Hindude pulmad]] Indias pole perekonnas suuremat sündmust kui pulm, mis kutsub dramaatiliselt esile kõiki võimalikke sotsiaalseid kohustusi, sugulussidemeid, traditsioonilist väärtust, kirglikke meeleolusid ja majanduslikke ressursse. Abielu peetakse kõigi India inimeste jaoks elementaarseks ja nii-öelda kohustuslikuks, mis tähistab üleminekut täiskasvanuikka. Mõned vanemad alustavad abielu korraldamist ja kaaslase leidmist juba lapse sündides, kuid enamik teeb seda hiljem. Korraldatud abielud (''arranged marriage'') on levinud kogu Indias, ehkki abielusuhete ootused ja tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja usust. Abielud sõlmitakse tavaliselt kosjasobitaja, paari vanemate või mõne muu usaldusväärse kolmanda osapoole kaudu. Erinevalt varasematest aegadest, kui inimestele enne pulmi ei öeldudki, kellega nad abielluma peavad, on nüüd tavalisem, et pere konsulteerib enne pulmi paariga nõusoleku saamiseks. Korraldatud abielusid mõjutavad peaaegu alati kasti kuuluvused. Seetõttu abielud piirduvad tavaliselt samast kastist pärit kaaslasega või mõnel juhul samast usust kaaslasega. See on osaliselt tingitud sellest, et abielude sõlmimine on perekondlik tegevus, mis viiakse läbi laiema kogukonna juba olemasolevate võrgustike kaudu. Kuigi inimesed abielluvad samas kastis, väldivad perekonnad abiellumist samas alamkastis. Korrastatud abielu ja kastide endogaamia institutsioonid võimaldavad vanematel mõjutada nii oma laste tulevikku kui ka säilitada kohalikku ja sotsiaalset struktuuri. Kastidevahelisi abielusid ei korraldata peaaegu kunagi. Selliseid abielusid tuntakse kui armastusabielusid ja need muutuvad üha tavalisemaks. Sõltumata sellest, kuidas abikaasa leitakse, konsulteeritakse abiellumisprotsessis peaaegu alati perekonnaga. Ideaalse partneri leidmine võib olla keeruline ülesanne seetõttu kasutavad lapsevanemad oma sotsiaalvõrgustikke sobiva sotsiaalse ja majandusliku seisundiga potentsiaalsete pruutide ja peigmeeste leidmiseks. Linnaelanikud kasutavad abikaasa otsimisel üha sagedamini ajalehtedes ilmuvaid abielu kuulutusi. Reklaamides teatatakse tavaliselt religioonist, kastist ja haridusest, rõhutatakse naiste ilu ja meeste (ja tänapäeval isegi naiste) teenimisvõimet ning kaasavara suurusele. Tavaliselt peetakse pulmi pere külades, olenemata sellest, kas pere elab nende külas või mõnes suuremas linnas. Pulmad võivad kesta mitu päeva ja konkreetsed tavad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja perede usundist. Maapiirkondades korraldatakse perekondadevahelised kokkulepped tavaliselt ilma, et paar omavahel kohtuks. Noored elukutselised mehed ja nende pered võivad saada päringuid ja fotosid mitme tütarlapse perekonna esindajatelt. Nad võivad saata oma sugulased kohtuma kõige lootustandvamate kandidaatidega ja seejärel minna ise ringreisile, et kohtuda noorte naistega ja teha lõplik valik. 1990. aastate alguses seob üha enam sel viisil sõlmitud abielusid India pruudid ja peigmehed Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas elavate India päritolu abikaasadega. Peaaegu kõiki India lapsi kasvatatakse põhimõttel, et vanemad korraldavad nende abielud, kuid üha rohkem noori, eriti kõrgkoolide haridusega inimesi, leiavad endale ise abikaasa. Armuabielusid peetakse pisut skandaalseks alternatiiviks õigesti korraldatud abieludele. Kõrgemates klassides tekivad need pooleldi korraldatud armastusabielud üha enam noorte vahel, kes on pärit veidi erineva astme kastidest, kuid on hariduse või tööalaselt võrdsed.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=James Heitzman and Robert L. Worden|url=http://countrystudies.us/india/|pealkiri=India: A Country Study|väljaanne=Washington: GPO for the Library of Congress|aeg=1995|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Pärast abielu sõlmimist toimuvad mitmed rikkalikud rituaalid. Igal usundi rühmal, regioonil ja kastil on veidi erinev rituaalide komplekt. Üldiselt hõlmavad kõik pulmad võimalikult palju pruutpaari sugulasi ja kaaslasi. Pruudi perekond korraldab tavaliselt suurema osa tseremooniatest ning rahastab suure hulga külaliste majutamist, pidusööki, kaunistusi ja peigmehe peo kingitusi. Need korraldused on sageli ülikeerukad ja kallid ning mõeldud pruudi perekonna staatuse parandamiseks. Peigmehe pidu palkab tavaliselt bändi ja toob pruudile häid kingitusi, näiteks ehteid ja rõivaid, kuid need ületavad pruudi poolelt saadud kingitused tavaliselt palju.<ref name=":12" /> Tänapäeval jätavad perekonnad tulevastele pruutidele ja peigmeestele rohkem vabadust ise endale kaaslane leida. Perekond võib abi osutada kontaktide loomisel ja tutvustamisprotsessis, kuid üldjuhul jääb lõplik otsus pruudi/peigmehe teha. === Linnastumine === [[Fail:India urbanization rate map.svg|pisi|India linnastumise kaart]] Linnastumise kiirenemine mõjutab sügavalt India ühiskonna muutusi. Rohkem kui veerand riigi elanikkonnast on linnastunud. Mumbai (Bombay) on praegu maailmas suuruselt kuues linnapiirkond 18 miljoniga ja Kolkata (Calcutta) on 13 miljoni kohal neljateistkümnes. Viimastel aastatel on India suurimad linnad kasvanud kaks korda kiiremini kui väikelinnad ja külad, kusjuures paljus on see tingitud maapiirkondade ja linnade rändest. Suurimad linnad on tihedalt asustatud, ülerahvastatud, mürarikkad, saastatud ning neil puudub puhas vesi, elekter, kanalisatsioon ja korralik eluase. Traditsioonilised kastihierarhiad on linnades nõrgad, kuid kastisidemed on endiselt olulised, kuna napp töökoht saadakse sageli kastiastmete, sugulaste ja sõprade kaudu. Leidlikkus ja visadus iseloomustavad vaeseid linnatöölisi, kes toetavad end paljude ülesannete kaudu ettevõtjate, väikekaupmeeste ja lihttöölistena. Kasvava keskklassi auastmed ilmnevad üha enam linnades, kus haridus- ja töövõimalused neile kasuks tulevad. Nende jaoks, nagu kõigi linna elanike jaoks, kinnitatakse seoseid naabruskonna solidaarsuse, vabatahtlike ühenduste ja festivalipidustuste kaudu. Linnad on kaubanduse, hariduse, teaduse, poliitika ja valitsuse suured sõlmpunktid, millest sõltub riigi toimimine. Näiteks on India filmitööstus maailma suurim, selle keskuseks on Mumbai ja Chennai, kus kasvab ka populaarsete telejaamade arv. Need annavad väikelinnaelanikele ja külaelanikele edasi elavat linnaeluviisi, mõjutades miljonite püüdlusi. Sotsiaalsed revolutsioonid saavad linnavisionääride toetust, näiteks kasvava naisliikumise kujundajad. Suuresti haritud linnanaiste eestvedamisel püüab liikumine soolist õiglust paljudes valdkondades, keskendudes eriti noorte naiste kaasavara pärast toime pandud mõrvadele, mida on aastas tuhandeid. Vaeste naistöötajate ülekaalukate majanduslike vajadustega tegelevad sellised organisatsioonid nagu Ahmedabadi füüsilisest isikust ettevõtjate naiste ühendus (SEWA), mida juhib Ela Bhatt.<ref name=":19" /> === Inimkaubandus === Indias peetakse inimkaubandust äriliseks seksuaalseks ärakasutamiseks, sunniviisiliseks tööks, sundabieludeks ja pereteenistuseks organiseeritud kuritegevuseks. Walk Free Foundationi arvutuste kohaselt on Indias vangis 14 miljonit inimest. Tänapäeval toimub 90% inimkaubandusest Indias riigisiseselt. Mõned ohvrid töötavad palgata majapidamistüdrukutena. Teised sõlmivad sundabielusid võõrastega, keda nad pole kunagi kohanud. Mõned on sunnitud töötama kaevandus- või põllumajandussektoris. Teised müüakse lõbumajadesse. Inimkaubanduse ärahoidmiseks on India kriminaalkohtusüsteemil väga piiratud ressursid ja sisesed korruptsiooniprobleemid. 2014. aastal tegeles plitesi üleriigiliselt vaid 720 inimkaubanduse juhtumiga.<ref>{{Netiviide|autor=Dorsey, Roderick|url=https://et.asayamind.com/india-has-sex-trafficking-problem|pealkiri=Indial on seksikaubanduse probleem ja see on hullem kui arvate|vaadatud=03.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Haridus == {{vaata|India haridussüsteem}} [[India põhiseadus]]e järgi peab riik hoolitsema kuni 14-aastaste laste tasuta ja kohustusliku kooliskäimise eest. Haridus toimub hindide või inglise keeles ning kõik õpilased peavad õppima oma emakeelt, hindi ja inglise keelt.<ref>{{Netiviide|url=https://et.strephonsays.com/what-is-the-education-system-in-india|pealkiri=India haridussüsteem|vaadatud=04.05.2021}}</ref> [[Fail:School in Goa, India 0012.jpg|pisi|Kool Goas]]India koolisüsteemis on neli haridusastet: * algharidus (6–10 aastat) – algab lasteaiast ja lõpeb algkooliga (1.–5. klass); * põhiharidus (11–14 aastat) – 6.–8. klass; * alamastme keskharidus (14–16 aastat) – 9.-10. klass. Õppekava koostab üleriigiline pädev asutus National Council of Educational Research and Training ning õppekavade ühtlustamiseks on riiklik õppekava raamistik; * ülemastme keskharidus ja kutseharidus (17–18-aastased). Ülemastme keskhariduse alla kuuluvad klassid 11–12. Õppetöö toimub hindi või inglise keeles ning tunnistuse saamiseks on aja sooritada 5–6 eksamit ning omandada eksamikeskuse määratud lisaained. Kutseõppe läbimine võib võimaldada pääsu kõrgkooli. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kaheaastase nominaalajaga õppekavad on enamasti ülemastme keskhariduse (10 + 2) baasil. [[Kirjaoskamatus]] on ikka veel levinud, alles 1991. aastal ületas lugeda oskajate osatähtsus (52,9%) kirjaoskamatute osatähtsuse. India haridustraditsioon põhineb mitmeti Briti võimu aegsetel haridustraditsioonidel, kuid on ka orienteeritud India kultuurile ja identiteedile. Üks rahvuslikule suunale alusepanijaid oli kelle algatustel pärast India iseseisvumist oli suur mõju järgnevate aastate haridusreformidele. Haridus oli India majandusarengu viie aasta plaanidesse sisse võetud. 1985. aasta haridusreform nägi ette, et tuleb välja töötada õppekavad, mis peegeldavad India kultuuri, võrdsust ja demokraatiat ning arvestavad kohalikke olusid. Avaliku koolisüsteemi kõrval on erakoole ja Inglise tüüpi internaatkoole. Alates 1986. aastast eriti mahajäänud haridusega piirkondades hakatud rajama andekate laste koole ([[Navodaya Vidyalaya]]sid). Neid oli 1990. aastal 280 ja kolmandik kohti on neis reserveeritud tüdrukutele. Väljalangevus koolist on suur ja iga klassiga üha kasvav, aastal 1986 tegi kohustusliku haridustee läbi 54% õpilastest. Väljalangemise vähendamiseks on sisse seatud tasuta koolivorm, koolitoit ja õpikud ning on koolihooneid remonditud. Ametliku statistika (1990) järgi käib algkooliastmel koolis 90% lastest, 11–13-aastastest käib koolis 50% ja 14–17-aastastest 30%. Koolis käivad rohkem poisid. Kooliskäijate protsent erineb osariigiti oluliselt. Hariduse kohalik kavandamine ja andmine on osariikide pädevuses. Tuleb arvestada nii kohaliku usku ja keelt kui ka üleriiklikke nõudeid. Koduõpe on Indias seadusega lubatud, kuid ei ole eriti populaarne. Valitsus on seisukohal, et vanemad võivad lapsi kodus õpetad, kui neil on selleks võimalus ja vajalikud vahendid. Peale formaalse haridussüsteemi on olemas täiskasvanuharidus, mis põhineb kaugõppel ja avatud ülikoolidel, mida oli 1996. aastal seitse. Igas osariigis on keskhariduse eksamikeskus v.a. Acunchal Pradesh, Sikkimm ja enamikul liiduterritooriumidel, nagu näiteks Delhi, Andaman ja Nicobar. Tegutseb ka palju tunnustamata eksamikeskusi, 2018. aastal teatati 11 illegaalse eksamikeskuse tegevusest.<ref>{{Netiviide|autor=Maamees, Ulvi|url=https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|pealkiri=Keskharidussüsteem|vaadatud=2021-05-04|arhiivimisaeg=2021-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504175231/https://adm.archimedes.ee/enic/wp-includes/ms-files.php?file=2020/02/INDIA-keskharidus_2019.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> India '''kõrgharidussüsteem''' on üks maailma keerukamaid. Ülikoolid on haridusministeeriumi kontrolli all ning rahastus tuleb osariikide valitsuselt. Kokku on ülikoole 875. India valitsus on tugevalt edendanud teaduse ja tehnoloogia põhist kõrgharidust. Ülikoolide tüübid jagunevad nelja kategooriasse: * Keskülikoolid, mis on asutatud parlamendi seadustega ning on haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna haldusalas. 2020. aasta seisuga kuulub nende alla 54 ülikooli. * Osariigi ülikoolid, mida juhivad iga India osariigi valitsus ning on asutatud seadusandliku kogu seaduste alusel. 2020. aasta seisuga on neid 411. * Ülikoolitüüpi kõrgkoolid, on ülikoolid, mis on saanud haridusministeeriumi kõrghariduse osakonnalt autonoomia ja on ametlikult akrediteeritud staatusega, kuid neil puudub õigus nimes kasutada sõna "ülikool" 2017. aasta seisuga on selliseid ülikoole Indias 123. * Eraülikoolid, mis on heakskiidetud komisjoni poolt. 2017. aasta seisuga on neid 282. Peaaegu igas India ülikoolis on tagatud ka majutusvõimalus kõigile üliõpilastele. Võrreldes paljude teiste riikidega on see üsna odav. Üliõpilaste on õigus töötada õpingute kõrvalt osalise tööajaga. == Teadus ja tehnoloogia == [[Fail:The Union Minister for Science & Technology and Earth Sciences, Dr. Harsh Vardhan visiting after inaugurating the India’s largest Science Expo-Pride of India (PoI), in Mysuru on January 03, 2016 (1).jpg|pisi|Ametiühingu Liidu teaduse, tehnoloogia ja maateaduste minister dr Harsh Vardhan külastab India suurimat teadusnäituse (PoI) avamist Mysurus 3. jaanuaril 2016]] Pärast iseseisvumist algatas Jawaharlal Nehru reformid India kõrghariduse ning teaduse ja tehnoloogia edendamiseks. India tehnikainstituudi, mille moodustas 22-liikmeline teadlaste ja ettevõtjate komitee tehnilise hariduse edendamiseks, avas 18. augustil 1951 Lääne-Bengali osariigis Kharagpuris haridusminister Maulana Abul Kalam Azad. Peagi avati tehnikainstituudid Bombays, Madrases, Kanpuris ja Delhis, samuti 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses koos piirkondlike Riiklike Tehnoloogiainstituutidega. 1960. aastatest alates võimaldasid tihedad sidemed Nõukogude Liiduga India kosmoseuuringute organisatsioonil India kosmoseprogrammi kiireks arendamiseks ja tuumaenergia edendamiseks Indias, isegi pärast India esimest tuumakatsetust 18. mail 1974 Pokhranis. Kõigist teadus- ja arendustegevuse kulutustest Aasias moodustavad India kulutused umbes 10% ja teaduspublikatsioonide arv kasvas 2007. aastaks viie aasta jooksul 45%. Ent India endise teadus- ja tehnoloogiaministri Kapil Sibali sõnul on India võrreldes arenenud riikidega teaduses ja tehnoloogias maha jäänud. Indias on ainult 140 teadlast 1 000 000 elaniku kohta, samas kui Ameerika Ühendriikides on [https://www.financialexpress.com/archive/india-lagging-behind-in-s&tt-govt/424607/ 4651]. India investeeris aastatel 2002–2003 teadusse ja tehnoloogiasse 3,7 miljardit [https://www.scidev.net/global/news/india-lagging-in-science-and-technology-says-offi/ dollarit] Võrdluseks võib öelda, et Hiina investeeris teadusse ja tehnoloogiasse Indiast umbes neli korda rohkem, Ameerika Ühendriigid aga umbes 75 korda rohkem kui India.[5] Kui India on aastatel 2000–2015 oma teadustööde kogumahtu neljakordistanud, edestades Venemaa ja Prantsusmaa absoluutarvu aastas, on Hiina ja Brasiilia selle määra ületanud. == Majandus == India mitmekesine majandus hõlmab traditsioonilist põllumajandust, nüüdisaegset põllumajandust, käsitööd ning palju tööstusharusid ja teenindust. Veidi alla poole tööjõust on hõivatud põllumajanduses, kuid kolmas sektor toob sisse lõviosa sissetulekutest ja annab ligi kolmandiku India toodangust. Hiljuti oli põllumajanduses hõivatud kolmveerand tööjõust ning põllumajandus andis veerandi SKT-st. Tööstus andis 24% ja teenindus 51% SKT-st. Sektorite vahel on suur tootlikkuse erinevus. India majandusaasta algab 1. aprillil. Iseseisvuse ajal on majanduspoliitikale suurt tähelepanu pööratud. Juba 1940. aastate lõpus pärast iseseisvumist hakati ellu viima auahneid majanduslikke kavasid. India võttis omaks sotsialistliku mudeli. Majandust hakati suuresti riiklikult juhtima, koostades viie aasta plaane ning rakendada [[protektsionism]]i. Nõukogude Liidust sai India tähtsaim poliitiline tugi ja koostööpartner. Riik taheti industrialiseerida, saavutada majanduslik sõltumatus Suurbritanniast, ergutada majanduskasvu ning niimoodi võidelda vaesusega. Peaminister [[Jawaharlal Nehru]] seadis 1950. aastatel eesmärgiks muuta vaene agraarmaa moodsaks ühiskonnaks, kus sissetulekud jaotuvad võrdselt. Seda tahtis ta saavutada kodumaisel finantseerimisel ja omandil põhineva industrialiseerimise abil. Kapitali nappuse ja soovi tõttu tõsta arengu tempot võttis riik 1956. aastal tööstuse arengu eest kogu vastutuse. See tähendas muu hulgas otsest kontrolli panganduse, energeetika ja rasketööstuse üle. Turumajandust pärssis ka tootmislitsentside süsteem tööstuses. See tõi kaasa väikese tööviljakuse, mida põhjustasid muu hulgas ettevõtete ebasoodne suurus, vananenud tehnoloogia ja ülepaisutatud personal. Alates 1970. aastate lõpust, kui sai selgeks, et India majandus jääb Kagu-Aasia riikide arengust maha, hakati mõtlema, kuidas riigi arengumudelit muuta. Ent alles siis, kui Nõukogude Liit kokku varises ja avalikud eelarved ning maksebilanss 1990. ja 1991. aastal ohtu sattusid, hakati [[IMF]]i juhtimisel majanduse aluseid tõsiselt muutma. Alates 1990. aastatest on majandust järk-järgult liberaliseeritud, nii et rõhk ei ole enam tööstustoodangul. Majandussektorid, mis olid reserveeritud avalikule sektorile, sealhulgas taristu, terasetööstus ning nafta- ja energiasektor, avati erainvesteeringutele. Välismaa investoritel lasti Indias kanda kinnitada, tootmislitsentsid kaotati ning riigiettevõtteid hakati erastama. Ka kapitaliturud liberaliseeriti. Suuri raskusi oli panganduse erastamisega, sest pangad olid laenudega ebarentaablitele ettevõtetele kandnud suurt kahju. Indiat püüti maailmamajandusse integreerida kaubanduspoliitika liberaliseerimisega: vähendati tolle ja muid importi piiravaid abinõusid ning [[India ruupia]] muudeti [[vabalt konverteeritav valuuta|vabalt konverteeritavaks]]. Liberaliseerimine ja erastamine ei ole lõpule viidud. Siiski on alates 1994. aastast majanduskasv olnud 7% ringis aastas, jäädes alla ainult Hiina omale. Seda stimuleerivad keskklassi tarbimine ja haritus, sealhulgas inglise keele oskus, ning välismaa investeeringud. Paljud tähtsamad sektorid on riigi omanduses. Riigile kuuluvad praktiliselt kõik pangad ja suur osa põllumajanduskaupade hulgikaubandusest. Riik reguleerib paljude põllumajanduses kasutatavate toodete, sealhulgas väetiste hinda. Ka raudteed ja suur osa bussitranspordist on avalikus omanduses. Tervishoid ja haridus on valdavalt avalik, kuid on ka palju erahaiglaid, -koole ja -ülikoole. Majandus on mitmekülgne. On kõrgtehnoloogilisi sektoreid: tuumaenergeetika, nafta ammutamine, kosmoseuurimine ja infotehnoloogia. India on suur tarkvara eksportija. Vaesus on vähenenud nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Suured sotsiaalsed ja geograafilised kontrastid on säilinud. Näiteks on põllumajanduses tööviljakus seitse korda väiksem kui teistes majandusharudes. Aastal 2006 käivitati suur maapiirkondade tööhõiveprogramm, mille eesmärk oli 60 miljoni inimese vaesusest väljatoomine. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on India suurimateks koostööpartneriteks saanud USA ja Hiina. Nafta impordi tõttu on kasvanud on kaubandus [[OPEC]]i maadega. Väliskaubanduse defitsiit on suur (2005. aastal 40 miljardit USA dollarit). Riigivõlgade teenindamine on koormav. [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise valuutafondi]] (IMF) andmetel oli India nominaalne [[SKT]] väärtus aastal 2020 ligikaudu 2,6 triljonit USA dollarit, sellega oli India maailmas 6. kohal. India [[SKT elaniku kohta]] oli samal aastal 1877 USA dollarit (142. koht maailmas). India on üks maailma suuremaid ja kiiremini kasvavaid majandusi.<ref>{{Netiviide|autor=IMF|url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2020/October/weo-report?c=534,&s=NGDP_RPCH,NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,PPPSH,PCPIPCH,&sy=1980&ey=2020&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1|pealkiri=World Economic Outlook Database|väljaanne=International Monetary Fund|aeg=oktoober 2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> India on tööjõu suuruse poolest [[Hiina]] järel maailmas teisel kohal, tööjõulisi inimesi on 472 miljonit. Peaaegu 42% nendest on hõivatud põllumajandussektoris, 26,18% sekundaarses sektoris ja 32,33% teenindussektoris.<ref>{{Netiviide|autor=International Labour Organization, ILOSTAT database.|url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?contextual=max&locations=IN&name_desc=false|pealkiri=Labor force – India 2020|vaadatud=12.02.2021}}</ref> Üle 94% nendest töötab nn organiseerimata sektoris (sõltumatud kalamehed, kudujad, parkalid, farmerid, istandustöölised jms).<ref>{{Netiviide|autor=Government of India Planning Commission New Delhi|url=http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf|pealkiri=Labour Laws And Other Labour Regulations|vaadatud=12.02.2021|arhiivimisaeg=2014-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826171253/http://planningcommission.nic.in/aboutus/committee/wrkgrp11/wg11_rplabr.pdf}}</ref> Aastal 2017 maksis ainult 2% India tööjõust tulumaksu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.npr.org/sections/parallels/2017/03/22/517965630/why-do-so-few-people-pay-income-tax-in-india?t=1613673761682|pealkiri=Why Do So Few People Pay Income Tax In India?}}</ref>Hoolimata organiseerimata sektori valdavast osast hõives moodustab see ainult 57% India SKT-st ehk üheksa korda väiksem töötaja kohta võrreldes organiseeritud sektori töötajatega.<ref>{{Netiviide|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1475-4991.2011.00452.x|pealkiri=Measuring the unorganized sector in India}}</ref> Organiseeritud sektorisse kuuluvad riigiametnikud, riigiettevõtete töötajad ja eraettevõtete registreeritud töötajad. [[PricewaterhouseCoopers]]i (PwC) 2011. aasta aruande kohaselt võib India SKP ostujõud aastaks 2045 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omale järele jõuda. Järgmise nelja aastakümne jooksul peaks India SKP kasvama keskmiselt 8% aastas, millega India oleks maailma kõige kiiremini kasvav majandus aastani 2050. Aruandes tuuakse ära peamised kasvutegurid: noor ja kiiresti kasvav tööealine rahvastik, töötleva tööstuse kasv, hariduse ja insenerioskuste taseme tõus ja tarbijaturu pidev kasv, mille taga on kiiresti kasvav keskklass.<ref>{{Netiviide|autor=PwC|url=https://www.pwc.com/gx/en/psrc/pdf/world_in_2050_jan2011.pdf|pealkiri=The World in 2050}}</ref> Maailmapanga sõnul peab India jätkusuutliku majandusarengu saavutamiseks keskenduma avaliku sektori reformidele, infrastruktuurile, põllumajanduse ja maaelu arengule, maa- ja tööalaste eeskirjade kaotamisele ning erainvesteeringute, ekspordi, hariduse ja tervishoiu soosimisele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldbank.org/en/country/india/overview|pealkiri=India Overlook 2020}}</ref> === Põllumajandus === [[Fail:Plucking tea in a tea garden of Assam.jpg|pisi|Teelehtede korjamine]] India on põllumajandustoodangu suuruse poolest Hiina järel maailmas teisel kohal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.business-standard.com/article/b2b-connect/india-an-agricultural-powerhouse-of-the-world-116051800253_1.html|pealkiri=India: An agricultural powerhouse of the world|väljaanne=Business Standard}}</ref> Põhilised põllumajandustooted on suhkruroog, riis, nisu, pühvlipiim, piim, kartulid, köögiviljad, banaanid, mais, ning mangod ja guajaavid.<ref name=":8" /> Tähtsamad toidutaimed on riis, nisu, hirss ja kaunviljad. Tähtsamad müügiks kasvatatavad taimed on õlitaimed, suhkruroog, puuvill, džuut, tubakas, teepõõsas ja kartulid. [[Fail:Cotton picking in India.jpg|pisi|Puuvillaistanduses]] Peamised põllumajandusosariigid on [[Uttar Pradesh]], Punjab, [[Haryana]], [[Madhya Pradesh]], [[Andhra Pradesh]], Telegana, [[Bihar]], [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengal]], [[Gujarat]] ja [[Maharashtra]]. Aasia riikidest on kõige enam haritavat maad Indial, ligi 39% Aasia haritavast maast.<ref>{{Netiviide|url=http://jalshakti-dowr.gov.in/general-facts|pealkiri=General Facts}}</ref> 2018. aasta seisuga on maa jagunenud järgmiselt:<ref name=":1" /> * Põllumajanduslikus kasutuses on 60,5% maast, sealhulgas haritava maana 52,8%, püsikultuuride all 4,2% ja püsikarjamaana 3,5%. * Metsade all on 23,1%, muud maad on 16,4%. * Niisutatud maa (aastal 2012) võtab enda alla 667 000 km². Haritavat maad oli 2016. aasta seisuga Indias 156 463 000 hektarit. Viimase 55 aasta jooksul on mõõdetud maksimaalseks väärtuseks 1984. aastal 163 618 000 ja minimaalseks 1961. aastal 155 806 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indexmundi.com/facts/india/arable-land|pealkiri=India – arbale land|vaadatud=28.04.2021}}</ref> Umbes 55% maast on ülesharitud. Iseseisvusajal on haritava maa pindala kasvanud 38%. Indiast on pärit 167 liiki teravilja, rohkem kasvatatakse hirssi, puuvilja, vürtse, köögivilju, kaunvilju ning kiud- ja õliseemnetaimi.1960. aastatel alustati nn [[roheline revolutsioon|rohelist revolutsiooni]]. Valitsus toetas produktiivsete teraviljasortide, eriti nisusortide aretamist. Nisukasvatus oli levinud [[Pandžab]]is. Hiljem kaasati ka teised piirkonnad ja programmi laiendati riisile ja teistele põllumajandustaimedele. Produktiivsete teraviljasortide kasvatamine nõuab rohkelt vett, ja kunstliku niisutuse väga ulatuslikul arendamisel oli rohelises revolutsioonis keskne koht. Ka väetiste tootmine suurenes oluliselt ja hakati kasutama rohkem [[pestitsiid]]e. Kõik see nõuab uusi viljelusviise ning talupoegadelt teatud algkapitali, ja uuendused olid alguses edukad eriti rikkamates piirkondades ja kõige jõukamate talupoegade puhul. 1990. aastatel kasvatati umbes kolmel neljandikul põllumaal produktiivseid sorte, ja alates 1960. aastatest oli niisutatud piirkonna pindala kahekordistunud, ulatudes rohkem kui 40%-ni haritavast maast. Hoolimata uutest tehnikatest on tootlikus suuremas osas põllumajandusest endiselt madal ning maal on levinud vaesus. Üks peamisi põhjusi on maa ebavõrdne jaotus. 30% maarahvastikust on ilma maata ja veel 30%-l on maad alla 2 ha. Majapidamisel on keskmiselt umbes 1,7% maad ja see näitaja langeb. Need miljonid vaesed talupojad ja maatöölised on Indias suur vaesusprobleem. Loomakasvatus on paljudele maainimestele lisasissetulekuallikas. Lehmi ja pühvleid on umbes 185 miljonit. Neid kasutatakse veoloomadena nii põllul kui ka teedel ning lehmasõnnikut kasutatakse väetisena ja põletatud kujul kütusena. Lehmad annavad vähe piima. Riik toetab piimandust uurimistöö, aretuse ja nõustamisega. On loodud piimaühistuid ligi 9 miljoni liikmega, linnade keskklassi seas kasvab piimatoodete nõudlus. Lihaveiseid ei kasvatata, sest valdav enamik India inimestest ei söö loomaliha. Kitsi ja lambaid on 185 miljonit, neilt saadakse piima, villa ja ka liha neile indialastele, kes ei ole taimetoitlased. Süüakse ka kana ja muna, kanu on umbes 490 miljonit. === Kalandus === Kalandus on India majanduses tagasihoidlikul kohal. Kalurid kuuluvad madalamatesse kastidesse ja on traditsiooniliselt kõige vaesemate seas. Kala püütakse paatidelt mererannikult, jõgedest ja järvedest. Valitsus toetab kalakasvatust ja kaubanduslikku avamere kalapüüki. Kalasaagid kasvavad. India ekspordib oma kala peaaegu 90-le riigile, millega teenib umbes 1,8 miljardit kuus. Kõige enam eksporditakse krevette ja tiigerkrevette. Vesiviljelust aretatakse Indias suurtes veekogudes, paakides ning tiikides. Enamik nendest tiikidest on eraisikute valduses. Alates 2010. aastast on India krevett punases nimekirjas, sest nende püüdmiseks kasutatavad vahendid ja meetodid on ohlikud teisele mereelukatele nagu näiteks merikilpkonnadele. === Mäendus === Indias on 7% maailma teadaolevatest söevarudest ning Indis on suurimate söetootjate seas. Pool söetoodangust pärineb Biharist ja Lääne-Bengali osariigist. Kaevandatakse palju muid maavarasid, sealhulgas rauda, vaske, kulda, tsinki ja pliid. Naftatoodang kasvab, kuid on väike. Puuraugud on Assamis ja Mumbai lähedal meres. === Tööstus === Peamised tööstusharud on tekstiilitööstus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, terasetööstus, transpordivahendite tööstus, tsemenditööstus, mäendus, naftatööstus, masinatööstus, tarkvaraarendus, ravimitööstus.<ref>{{Netiviide|autor=The World Factbook|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/india/#economy|pealkiri=India – Economy}}</ref> India loodusvarade maht on suuruselt neljas maailmas, kaevandussektor annab 2,5% riigi SKT-st. India on maailmas suuruselt teine söe, tsemendi ja terase tootja ning suuruselt kolmas elektri tootja.<ref>{{Netiviide|autor=Investopedia|url=https://www.investopedia.com/articles/markets-economy/090516/10-countries-most-natural-resources.asp|pealkiri=10 Countries With The Most Natural Resources|aeg=25. juuni 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Worldsteel Association|url=https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|pealkiri=World Crude Steel Production – Summary|vaadatud=2021-02-20|arhiivimisaeg=2019-02-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042330/https://www.worldsteel.org/en/dam/jcr:dcd93336-2756-486e-aa7f-64f6be8e6b1e/2018%2520global%2520crude%2520steel%2520production.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.bp.com/content/dam/bp/business-sites/en/global/corporate/pdfs/energy-economics/statistical-review/bp-stats-review-2019-full-report.pdf|pealkiri=BP Statistical Review of World Energy}}</ref> India telekommunikatsioonitööstus on mobiil- ja nutitelefonide ning internetikasutajate arvu poolest maailmas suuruselt teine. 2020. aastal oli India mobiilsidevõrgu pakkuja [[Bharti Airtel]] maailmas suuruselt teine.<ref>{{Netiviide|url=https://assets.airtel.in/teams/simplycms/web/docs/Quarterl_IR_Pack_Bharti_Airtel_Consolidated-030221.pdf|pealkiri=Quarterly report on the results for the third quarter and nine months ended December 31, 2020}}</ref> Samuti on suurenenud India IT-sektori võimsus: 1998. aastal oli sektori osakaal SKT-st ainult 1,2%, aastaks 2019 on see tõusnud 7,7%-ni. India IT-sektori kasv on tingitud suurest madala kuluga ja kõrgel tasemel inglise keelt kõnelevast spetsialistide kihist ja nõudluse suurenemisest allhankeid soovivate välistarbijate poolest ning aastaks 2025 oodatakse IT-sektori osakaalu tõusu 10%-ni SKT-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/industry/information-technology-india.aspx#:~:text=IT%2DBPM%20industry's%20revenue%20was,is%20estimated%20to%20reach%20Rs.|pealkiri=INDIAN IT & BPM INDUSTRY REPORT}}</ref> Tööstus annab 24% SKT-st. Tööstust on riik ulatuslikult reguleerinud ja osa tähtsamaid tööstusharusid on otseselt riigi omanduses. Riik on püüdnud välja arendada tööstussektori, mis suudab Indiat varustada kõigi oluliste tööstuskaupadega, ja selleks on väliskaubandusele, investeeringutele ja tootmisele kehtestatud ranged reeglid. Alates 1991. aastast on reegleid oluliselt liberaliseeritud. Põhjuseks on olnud tiheda koostööpartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ning väliskaubanduse kasvav liberaliseerumine maailmas. Pikka aega domineerisid rasketööstus, masinaehitus ja toorainete tootmine, kuid tarbekaupade tootmine kasvab jõuliselt. [[Fail:Cora + Spink Ethical Leather Production.jpg|pisi|Cora + Spink seljakoti firma eetilise naha tootmine]] India nahatööstus moodustab maailmas umbes 93% kogu nahatoodangust. Sellel tööstusharul on India majanduses märkimisväärne koht suure eksporditulu ja kasvu tõttu ning on muutunud pelgalt toorainetarnijast lisandväärtusega toodete eksportijaks. Naha ja nahatoodete kogueksport Indiast oli aastatel 2019–2020 5,07 miljardit USA dollarit. 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini olid India nahatoodete peamised turud USA (17,22%), Saksamaa (11,98%), Suurbritannia (10,43%), Itaalia (6,33%) ja Prantsusmaa (5,94%). Naha ja nahatoodete kogueksport 2000. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini oli 2,98 miljardit USA dollarit, võrdluseks 2021. aasta veebruari käive, mis oli 298,87 miljonit USA dollarit. 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta jaanuarini hõlmasid eksporditavad tooted nahast jalatsikomponente (165,68 miljonit USA dollarit), nahkrõivaid (261,99 miljonit USA dollarit) ja muid nahktooteid (765,82 miljonit USD).<ref name="Nahatööstus">{{Netiviide|url=https://www.ibef.org/exports/leather-industry-india.aspx|pealkiri=India nahatööstus|väljaandja=India Brand Equity Foundation (IBEF) |vaadatud=17.05.2021}}</ref> [[India autotööstus]] on viimastel aastatel olnud kiires kasvutrendis ning jõudnud tootlikkuse poolest ette isegi Saksamaast. Prognooside kohaselt saab Indiast 2026. aastaks maailmas suuruselt kolmas autotööstuse turg, võttes üle seni Jaapanile kuulunud poodiumikoha.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eas.ee/biotehnoloogia-ja-autotoostuse-kasvutrend-indias-voimalused-eesti-ettevotjatele/|pealkiri=Biotehnoloogia ja autotööstuse tõus Indias – võimalused Eesti ettevõtjatele|aeg=10. veebruar 2021}}</ref> Ülemaailmsel [[allhange]]te turul on Indial võtmepositsioon. Allhanked andsid 2006. aastal 5% SKT-st. Neil on potentsiaal oluliselt kasvada. Tegeldakse näiteks USA klientidele helistamisega, raamatupidamisega, arstide diktofonidelt mahakirjutamisega ja teiste töödega, mida tänapäeva infotehnoloogia võimaldab kaugelt teha. India eelised on suhteliselt väikesed töötasud, kõrge tehniline tase ja inglise keelt kõnelevate haritud noorte olemasolu. Tänu allhangetele on tekkinud suhteliselt hästi teenivad noored, kes elavad vanemate juures (Indias lahkutakse vanemate juurest alles abielludes). Noorte tarbimiskäitumise muutumine on üks põhjus, miks linnades avatakse üha rohkem ostukeskusi. Traditsiooniliselt India tööstuses kesksel kohal olnud tekstiilitööstus annab praegugi 12% tööstustoodangust. Miljonid pered nii linnas kui ka maal teenivad lisasissetulekut käsitööga, näiteks kudumise, õmblemise või keraamikaga. Levinud on ka süsteem, kus ettevõtjad tellivad näiteks hambaorke, väikesi sigarette, ''[[bīṛī]]''{{'}}sid või ilutulestikurakette, kodus töötajatelt. Sageli valmistavad neid lapsed väga halbades tingimustes. === Teenindus === Teeninduse maht on suur ja kasvav nii avalikus kui ka erasektoris. Sellega on hõivatud 25% tööjõust ja see annab 60% SKT-st.<ref>{{Netiviide|autor=Remya Lakshmanan|url=https://www.investindia.gov.in/team-india-blogs/service-sector-india-paradigm-shift|pealkiri=Service Sector in India: A Paradigm Shift|väljaanne=Invest India|aeg=14. mai 2019|vaadatud=7. aprillil 2021}}</ref> === Teed ja transport === Indias on umbes 3,2 miljonit km maanteid. Aastatel 1971–2005 kasvas teedevõrk rohkem kui kolm korda. Maanteeliiklus kasvas aastatel 2000–2005 igal aastal 7–10% ja sõidukite arv kasvas samal ajal 12% aastas. India suure keskklassi heaolu kasv ja majanduse liberaliseerumine on toonud kaasa isiklike autode arvu suure kasvu: aastal 1971 oli neid 682 000, aastal 2003 juba 8,2 miljonit. Peale selle on 50 miljonit [[kahetaktiline sisepõlemismootor|kahetaktilise mootoriga]] sõidukit, peamiselt väikesed [[mootorratas|mootorrattad]] ja [[motoroller]]id. See on toonud kaasa liiklusõnnetused, liiklusohutuse halvenemise ning linnade suure õhusaaste. Mõnes linnas, näites [[Delhi]]s peavad bussid ja [[rikša]]d kasutama kütusena maagaasi. Teedevõrku on parandanud suured maanteed [[Delhi]], [[Mumbai]], [[Kolkata]] ja [[Chennai]] vahel. Rajatakse ka maanteid [[Srinagar]]ist põhjas [[Kanyakumari]]ni lõunas ning [[Porbander]]ist läänes [[Silchar]]ini idas. [[Fail:Road in India (5472802655).jpg|pisi|India maantee ja liiklus]]India transpordisüsteemi selgroog on raudtee. Esimene vedur läbis 1853. aasta 16. aprillil 34 km Mumbaist [[Thane]]ni.<ref>{{Netiviide|autor=Shreya Kalra|url=https://www.indiatimes.com/news/india/164-years-ago-on-this-day-india-s-first-train-ran-from-mumbai-to-thane-275748.html|pealkiri=164 Years Ago On This Day, India's First Train Ran From Mumbai To Thane|väljaanne=Indian Times|aeg=16. aprill 2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Aastal 2002 moodustas raudteevõrk 63 100 km ja sõitjate arv oli 51 miljonit. Raudteid ehitatakse juurde. Rongid on tavaliselt aeglased, aga suurlinnade vahel sõidab üha rohkem kiirronge. Raudteed teenindab üle miljoni töötaja. Kaubalaevu on palju. Mahu järgi arvestades pool kaubalaevastikust kuulub riigiettevõttele [[Shipping Corporation of India]]. Tähtsamad sadamalinnad on [[Mumbai]], [[Kochi-Ernakulam]], [[Vishakhapatnam]] ja [[Kolkata]]. Kõigis neis tegeldakse ka laevaehitusega. Kanali- ja jõelaevadel on tähtis koht [[Ganges]]e ja [[Brahmaputra]] jõgikonnas ning [[Kerala]]s [[Backwaters]]is. India siselennuliiklus on üks kõige kiiremini kasvavaid maailmas. Reisijate arv kasvas 2006. aastal rohkem kui 20%. Mõnel liinil konkureerivad lennufirmad otseselt raudteega, eriti pärast odavlendude tekkimist. 2007. aastal ühinesid riiklikud lennuettevõtted [[Indian]] (varem [[Indian Airlines]]) ja [[Air India]]. Ka välislennuliiklus on tänu valitsuses avatud taeva poliitikale kasvanud, eriti alates 2007. aastast. Krooniliselt ülekoormatud lennujaamad jäid pudelikaelaks, kuid peaaegu kõigis India suurlinnades on kavandatud lennujaamade laiendamist. === Side ja kommunikatsioon === Esimestel aastakümnetel pärast iseseisvumist oli Indias 23 000 postkontorit, nüüd on neid ligikaudu 155 000.<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiapost.gov.in/VAS/Pages/AboutUs/PostOfficeNetwork.aspx|pealkiri=Post Office Network|väljaanne=Department of Posts, Ministry of Communications Government of India|aeg= 31.03.2017|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Mobiilsidevõrk on kiiresti kasvanud ja lisandunud on umbes 5 miljonit uut kasutajat. Ligipääs Internetile on kõigis suurtes linnades. === Väliskaubandus === Aastal 2019 oli India mahult üheksas importija ja kaheteistkümnes eksportija maailmas.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=World Trade Organisation|url=https://www.wto.org/english/res_e/statis_e/wts2020_e/wts2020_e.pdf|pealkiri=World Trade Statistical Review 2020|aeg=2020|vaadatud=18.02.2021}}</ref> Peamised ekspordiartiklid on naftatooted, [[vääriskivi]]d, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid ning rõivad. India on suuruselt teine tekstiili eksportija maailmas Hiina järel.<ref>{{Netiviide|url=https://www.statista.com/statistics/236397/value-of-the-leading-global-textile-exporters-by-country/#:~:text=China%20is%20the%20largest%20textile,pillars%20of%20the%20country's%20economy.|pealkiri=Top textile exporting countries worldwide 2019}}</ref> India on suurim üldiste ravimite tootja maailmas. India meditsiinitööstus annab 50% maailma vaktsiini vajadustest. Samuti on riigil suur inseneride ja teadlaste ressurss, aastal 2019 tarnisid India ravimiettevõtted üle 80% retroviirusevastasest ravimitest, mida kasutatakse AIDS-i vastu võitlemiseks, ning 50% kogu maailma vaktsiininõudlusest.<ref>{{Netiviide|autor=India Brand Equity Foundation|url=https://www.ibef.org/industry/pharmaceutical-india.aspx|pealkiri=Indian Pharmaceuticals Indistry Report (November 2020)}}</ref> India ekspordib umbes 7500 liiki tarbekaupa 140 riiki. India suurimad ekspordiriigid olid aastal 2019–2020 Ameerika Ühendriigid (16,94% kogu ekspordist), [[Araabia Ühendemiraadid]] (9,20%), [[Hiina]] (5,5%), [[Hongkong]], [[Singapur]], [[Suurbritannia]], [[Holland]], [[Saksamaa]], [[Bangladesh]] ja [[Nepal]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.worldstopexports.com/indias-top-import-partners/|pealkiri=India’s Top Trading Partners}}</ref> Peamised impordiartiklid on [[toornafta]], vääriskivid, masinad, väetis ning raud ja teras. Aastal 2018 oli India maailma suurim söebriketi (27,2 miljardi dollari väärtuses), teemantide (24,9 miljardit dollarit), palmiõli, hõbeda ja mineraal- või keemiliste väetiste importija.<ref>{{Netiviide|autor=The Observation of Economic Complexity|url=https://oec.world/en/profile/country/ind|pealkiri=India product Trade}}</ref> Suurimad impordipartnerid olid Hiina (13,7% kogu impordist), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,88%), [[Araabia Ühendemiraadid]] (5,8%), [[Saudi Araabia]] (5,55%), [[Iraak]], [[Šveits]], [[Hongkong]], [[Lõuna-Korea]], [[Indoneesia]], [[Singapur]].<ref>{{Netiviide|autor=Statistia|url=https://www.statista.com/statistics/650670/import-share-by-source-country-india/|pealkiri=Distribution of India's imports in financial year 2019}}</ref> === Turism === 25. jaanuaril peetakse Indias riiklikku turismipäeva. 2014. aastal tehtud uuringu kohaselt oli India üks kiiremini kasvavaid turismi sihtkohti kogu maailmas, olles nimekirjas üheteistkümnes. Kõige lootustandvam on see, et reiside ja turismi otsene osakaal SKP-s kasvab Indias eeldatavasti aastatel 2014–2024 keskmiselt 6,4% aastas.<ref name=":14">{{Netiviide|autor=Dilip Merala|url=https://www.india.com/travel/articles/national-tourism-day-in-india-did-you-know-these-facts-about-your-own-country-3230664/|pealkiri=National Tourism Day in India: Did You Know These Facts About Your Own Country?|väljaanne=India.com|aeg=20. jaanuar 2020|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Turismil on India majandusele suur roll. Aruannete kohaselt panustas reisi- ja turismitööstus 2015. aastal India SKPsse kokku 124,8 miljardit dollarit. See tähendab, et ligi 6% India kogutoodangust moodustas reisimine ja turism. Sektoris on ligi 40 miljonit töökohta, mis teeb selle riigi suurimaks tööandjaks. Valitsus teeb suuri jõupingutusi, et riik saaks puhtamaks, et raudteejaamades ja avalikes kohtades oleks rohkem mugavusi ning populaarsetes külastuskohad oleksid kõigile piisavalt ohutud.<ref name=":14" /> India turismisektorit haldab Turismiministeerium (''Ministry of Tourism''). Turismiministeerium on riikliku poliitika ja programmide väljatöötamise ning keskvalitsusasutuste, osariigi valitsuste ja erasektori tegevuste koordineerimise keskus turismi arendamiseks ja edendamiseks riigis, mida juhib turismiminister. Turismi peadirektoraadil on riigis 20 kontorit ja 8 kontorit välismaal ning üks allkontor India suusa- ja alpinismiinstituut (IISM). Välismaal asuvad kontorid vastutavad peamiselt turismi edendamise ja turundamise eest oma piirkonnas ning India välibürood vastutavad turistidele infoteenuse osutamise ja väliprojektide edenemise jälgimise eest.<ref>{{Netiviide|autor=Ministry of Tourism|url=https://tourism.gov.in/about-us/about-ministry|pealkiri=About The Ministry|väljaanne=Ministry of Tourism|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Pilt:Taj Mahal, Agra, India edit3.jpg|pisi|[[Tāj Mahal]]]] ==== Vaatamisväärsused ==== ===== Põhja-India ===== [[Tāj Mahal]] [[haudehitis]] on üks India populaarseim vaatamisväärsus, mis asub riigi põhjaosas [[Agra]] linna lähedal. Taj Mahal on ehitatud kogu Indiat valitsenud suurmogul šahh Džahani käsul. Valitseja kutsus kokku oma aja suurimad kunstnikud, et püstitada armastatud naisele täiuslikem mausoleum. Päikesekiired, mis Taj Mahali valgustavad, peegelduvad hiigelbasseini vees kord pimestavvalge, kord roosa, kord kuldkollasena.<ref name=":13">{{Raamatuviide|pealkiri=Maailmaimed|aasta=2009|kirjastus=Sinisukk}}</ref> 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.[[Fail:Amber_Fort_(आमेर_का_किला_).jpg|pisi|Amber Fort (आमेर का किला )]][[Punane kindlus]] Red Fort on tähtis vaatamisväärsus, mis on samuti UNESCO maailmapärandi nimistus. Selle ehitas šahh Jahan 1648. aastal kui mogulite võimu asukoht – roll, mida ta säilitas aastani 1857. Uhke poolkuukujuline Punane kindlus New Delhis, sai nime selle ehitamisel kasutatud uimastava punase liivakivi järgi ja hõlmab enam kui kahe ruutkilomeetrist ala, mida ümbritseb suur vallikraav. Peamiselt pakuvad huvi kaks suurimat väravat: Lahore värav (kindluse peasissekäik) ja peenelt kaunistatud Delhi värav, mida keiser kunagi pidulikeks rongkäikudeks kasutas. Jaisalmeri kuldne linn on saanud enda nime kollase liivakivi järgi mida on kasutatud enamus selle linna hoonete ehitusel, see on vana arhitektuuriga oaas, mis asub keset Thari kõrbe liivaluidete vahel. Kunagine strateegiline tugipunkt on tänapäeval täis häärbereid, väravaid ja hiigelsuurt Jaisalmeri kindlust, mida tuntakse ka kuldse kindlusena – see on 12. sajandist pärinev ehitis, mis ilmestab linna silueti. Samuti asub linnas Maharaja palee, mille ehitust alustati 1500. aastate alguses ja mida iga järgnev valitseja kuni 19. sajandini täiustas. Ka asub linnas hästi säilinud tuhandeaastane raamatukogu Gyan Bhandar, kus on hoiul 16. sajandi käsikirjad ja muistised. [[Kuldne tempel]] Harmandir Sahib on Ram Dasi soovil 1577. aastal asutatud oluline sikhide ajaloo ja kultuuri keskus, mis avati Amritsaris 1604. aastal. See on [[Sikhid]]e kõige püham paik Indias, ehitatud hindu ja islami stiilide segus. Seda nimetatakse sageli kuldseks templiks kauni kuldkaunistuse tõttu. Templi alumine marmoriosa on kaunistatud lille- ja loomamotiividega. Suur kuldne kuppel tähistab lootoseõit, mis on sikhidele puhtuse sümbol. [[Amer Fort]] (on kasutatud ka nimekuju "Amber") ehitati kindlustatud paleena 1592. aastal Maharaja Man Singh I käsul ja on pikka aega olnud Jaipuri pealinn. Sealseid pealmisi vaatamisväärsusi on esimene sisehoov Jaleb Chowk, kus on palju kaunistatud elevante, ja Shila Devi tempel, mis on pühitsetud sõjajumalannale. Tähelepanuväärne on ka kõrvalolev Publiku saal (''Diwan-i-Am'') koos peenelt kaunistatud seinte ja terrassidega, kus sageli ronivad ahvid.<ref name=":30">{{Netiviide|autor=Bryan Dearsley|url=https://www.planetware.com/tourist-attractions/india-ind.htm|pealkiri=15 Top-Rated Tourist Attractions in India|väljaanne=Planet Ware|aeg=19. november 2019|vaadatud=17. märtsil 2021}}</ref>[[Fail:Mumbai_03-2016_30_Gateway_of_India.jpg|pisi|India värav Mumbais]] Püha [[Varanasi]] linn, üks Hindude peamine palverännakukeskus, piirneb võimsa [[Ganges]]e jõega, mis on oluline religioosne sümbol. Varanasi on üks vanimaid siiani asustatud linnu maailmas. Gangeses suplemine on hindude jaoks oluline ning paljudes kohtades, mida nimetatakse "ghatideks", on trepid, mis viivad alla jõkke, kus ustavad enne palveid suplevad. Gangesega külgnevas vanas kvartalis asub 1780. aastal ehitatud Kashi Vishwanathi tempel. ===== Lõuna-India ===== [[India värav]]ast (''Gateway of India)'' Mumbais avaneb muljetavaldav 26 meetri kõrgune vaade Araabia merele. Kuningas George V ja tema abikaasa kuninganna Mary saabumise mälestuseks 1911. aastal ehitatud triumfikaar avati 1924. aastal suure uhkuse ja tseremooniaga ning oli mõnda aega linna kõrgeim ehitis. Ehitatud täielikult kollasest basaldtist ja betoonist, on see tähelepanuväärne oma indosaratseenia kujunduse poolest ning oli India värav ka 1948. aastal, kui britid lahkusid ja India iseseisvus. ==== Meditsiiniturism ==== [[Meditsiiniturism]] ehk raviturism on turismiharu, mille puhul reisitakse meditsiiniteenuste tarbimise eesmärgil.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2234298/</ref> Levinumad teenused, mille pärast välismaale reisitakse, on hambaravi, ilukirurgia ja viljatusravi. Meditsiiniturismi esmased vormid olid spaakuurordid ja sanatooriumid.<ref>https://www.who.int/global_health_histories/seminars/kelley_presentation_medical_tourism.pdf</ref> Viimaste aastate jooksul on India kogunud tuntust kui meditsiiniturismi üks peamisi sihtriike. 2015. aastal oodati Indiasse üle kolme miljoni patsiendi, kellest enamiku moodustasid lääne turistid, kuid oli ka inimesi rikastest araabia maadest. Tänu turistide pidevale juurdevoolule on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkohaks, möödudes sellega [[Tai]]st.<ref>https://economictimes.indiatimes.com/</ref> Ligi pool India meditsiiniturismisektorist on koondunud [[Chennai]] linna Lõuna-Indias, mis on oma heade haiglatega kogunud tuntust nii kohalike kui ka välisturistide seas. India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse tõusu taga on kahtlemata odavamad hinnad võrreldes teiste riikidega. Hoolimata madalatest hindadest on India paremates haiglates (tihti erahaiglad) arvestatav kvaliteet, eriti tehnika ja arstide väljaõppe osas. Paljud Indias välismaalastega töötavad arstid on ise läänes meditsiini õppinud ja praktiseerinud. Intervjuus ühe Suurbritannias õppinud India arstiga ilmnes, et mõnede protseduuride hinnad on Indias vaid 10% tavapärasest hinnast Ameerika Ühendriikides. Ehkki enamik sealsetest klientidest on kohalikud ja araabia maade kodanikud, on üha enam kasvamas Euroopa ja Ameerika turistide arv. Chennai haigla doktori sõnul tunnevad paljud Indiast pärit arstid kohustust tulla kodumaale tagasi ning tema sõnutsi on oodata üha enamate kõrgelt haritud arstide Indiasse tagasipöördumist.<ref>https://www.businessinsider.com/india-is-becoming-a-hub-for-medical-tourists-2014-6 </ref> === Ametiühingud === 19. sajandi lõpus algas India industrialiseerimine, esimesena arendati tekstiili- ja terasetööstust. Töölisi tõi juurde raudteede ehitamine ja raudteeliiklus, kuid tekstiili- ja terasetööstuste ning raudteetöölised jäid veel vaid väikseks osaks kogu töörahvast. [[Fail:Trade Unions Rally.jpg|pisi|India Ametiühingute kohtumine]] Esimesed töölisi kaitsvad seadused võeti vastu Briti tekstiilitööstuse nõudmisega, mis pidas India tekstiilitööstust väikeste palkade ja pika tööajaga tööturul konkurentsi kahjustavaks. 20. sajandi esimesel kümnendil hakati looma ametiühinguid ja korraldama streike. Esimesed ametiühingud olid nõrgad, aga streigiliikumine laienes. Esimene ülemaailmne ametiühinguorganisatsioon [[All India Trade Union Congress]] (AITUC) loodi aastatel 1919–1920. Selle esimene esimees oli ühtlasi iseseisvusliikumise ajal [[India Rahvuskongress]]i esimees. Rahvuskongress oli orienteeritud tegelema kodanlike probleemidega ja mõistis halvasti tööliste vajadusi. AITUCi liikmeskond kasvas ja ühing hakkas kaitsema töövõtjate huve. 1924. aastaks kasvas AITUC-i liikmete arv 140 tuhandelt 250 tuhandele. Ühingule avaldas mõju ka vastasutatud [[India Kommunistlik Partei]], mis [[Manabendra Nath Roy]] ideedele tuginedes rõhutas töölisliikumise sõltumatust kodanlikest rahvusliikumistest. AITUCis puhkes võitlus kommunistliku partei, rahvuskongressi ja mittepoliitilise sotsiaaldemokraatlikult meelestatud suuna vahel. 1920. ja 1930. aastatel toimus mitu lõhenemist ja taasliitumist. Sageli oli tüliküsimuseks see, millisesse rahvusvahelisse ametiühinguorganisatsiooni astuda. Poliitilised vastuolud lahendati osalt tänu otsusele mitte astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Veidi aega enne teist maailmasõda taastati ühingu terviklikkus, kuid peagi tekkisid uued lõhed. Kongressipartei oli sõjas osalemise vastu, kui sõda ei puudutanud Indiat. Roy, kes oli kommunistlikust parteist välja heidetud, nägi Saksamaa ja Itaalia režiimis ohtu ja toetas nende vastu võitlemist. Kommunistlik partei oli [[Komintern]]i liini järgides sõja vastu, kuni Saksamaa 1941. aastal ründas Nõukogude Liitu. Sõja ajal võttis India Kommunistlik Partei AITUCi juhtimise üle ning jäi kommunistide mõju alla. Näiteks oli partei esimees [[Shripad Amrit Dange]] aastaid ka AITUCi peasekretär. Kui Briti India 1947. aastal jagunes Indiaks ja Pakistaniks, asutas rahvuskongress oma ametiühinguliidu [[Indian National Trade Union Congress]] (INTUC). 1948. aastal lahkusid rahvuskongressi sotsialistid AITUCist ning asutasid koos Roy pooldajatega oma ametiühinguliidu [[Hind Mazdoor Sabha]] (HMS). HMSil ei õnnestunud siiski jääda suureks kolmandaks jõuks ametiühinguliikumises, sest asutati [[United Trade Union Congress]] (UTUC),<ref>{{Netiviide|autor=Harold Crouch|url=https://www.jstor.org/stable/4356954|pealkiri=AITUC and the Split in the Communist Party|väljaanne=Economic and Political Weekly|aeg=17. september 1966|vaadatud=6. juunil 2021}}</ref> mis toetus regionaalsetele ja poliitilistele jõududele. Kõigil neljal organisatsioonil oli poliitiline lähtekoht, aga 1955. aastal asutati [[Bharatiya Mazdoor Sangh]] (BMS), mis lähtus hinduismist ega tunnistanud klassivastuolusid. Kui alates 1960. aastate keskpaigast lõhenes, tekkisid parteid, mis ütlesid kommunistlikust pärandist lahti. Iga partei asutas oma ametiühinguliidu, sageli erineva regionaalse fookusega, näiteks [[Centre of Indian Trade Unions]] (CITU) fookusega Lääne-Bengalile, kus emapartei CPI(M) oli mitu aastat võimul. Sotsialistlik-sotsiaaldemokraatlik HMS ei ole seotud ühegi poliitilise organisatsiooniga; sotsialistlik [[Praja Socialist Party]] lagunes 1950. aastatel. HMS on pidanud läbirääkimisi AITUCi ja teiste ametiühinguliitudega, kuid ühinemist ei ole toimunud. 1990. aastate keskel oli Indias 12 ülemaalist ametiühinguliitu. Liikmete arvud kõiguvad oluliselt, sageli vastavalt poliitilisele konjunktuurile. Killustumine on töövõtjate organiseerumisele halvasti mõjunud. Ülemaalised liidud ei haara kõiki ametiühinguid. Organiseerumist raskendab ka tööhõive suur kõikumine. Ainult umbes 10 protsendil töölistest on püsiv töö. Töölised moodustavad umbes 35% rahvastikust, 10% neist kuulub ametiühingutesse. Kõige suurem liit on alates 1990. aastatest BMS, millel on oma andmetel 7,6 miljonit liiget. Järgnevad liitude oma andmetel INTUC (4,4 miljonit), HMS (3,2 miljonit), CITU (3 miljonit) ja AITUC (1,6 miljonit). [[Chief Labour Commissioners]]i andmetel olid need arvud 1994. aastal vastavalt 3,1 miljonit, 2,7 miljonit, 1,5 miljonit, 1,8 miljonit ja 923 000. Teistel liitudel on alla miljoni liikme. Peale nimetatud liitude on ka avalikus ja erasektoris töötavate teenistujate ametiühinguliidud. == Meedia == {{vaata|India meedia}} === Trükiajakirjandus === [[Fail:Times of India Building.jpg|pisi|The Times of India ajalehe peakontor]] Hoolimata vaesusest ja kirjaoskamatusest on Indias arenenud ja õitsev ajakirjandus. Ilmub sadu päevalehti rohkem kui sajas keeles ja murdes. Esimene ajaleht, ingliskeelne [[Bengal Gazette]], asutati 1780. aastal James Augustus Hicky poolt.<ref>{{Netiviide|autor=Andrew Otis|url=https://www.readersdigest.in/culturescape/story-an-unlikely-champion-of-press-freedom-124553|pealkiri=Hicky's Bengal Gazette: The Story of the First English-Language Newspaper in India|väljaanne=Reader's Digest|aeg=5. jaanuar 2020|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kõige mõjukamad päevalehed on prestiižikas [[The Times of India]] (asutatud 1838),<ref>{{Netiviide|url=https://www.crl.edu/sites/default/files/d6/attachments/pages/TimesofIndia.pdf|pealkiri=The Times of India|väljaanne=Center for Research Libraries|aeg=2010|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> [[The Indian Express]] (1932)<ref>{{Netiviide|url=https://indianexpress.com/about-us/|pealkiri=The Indian Express|väljaanne=The Indian Express|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> ja [[The Hindu]] (1878).<ref>{{Netiviide|url=https://www.thehindu.com/aboutus/|pealkiri=The Hindu, About Us|väljaanne=The Hindu|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> 21. sajandi alguses on üks suuremaid päevalehti hindikeelne [[Dainik Jagran]] (asutatud 1942),<ref>{{Netiviide|url=https://www.jagran.com/about-us.html|pealkiri=About Dainik Jagran|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> mille tiraaž on üle 3,5 miljoni (2016) ning mida loetakse eriti Põhja-Indias. Enamik ajalehti on väikesed eraettevõtted, aga suured ajalehed, nagu The Times of India ja The Indian Express, kuuluvad mõjukatele finantssuguvõsadele. India usulised, sotsiaalsed ja keelelised erinevused ei ole üleriiklikule ajakirjandusele soodsad. Ingliskeelne ajakirjandus orienteerub eriti linnade haritud keskklassile ning on jäänud valdavaks ka pärast India iseseisvumist. Alates 1990. aastatest on indiakeelne ajakirjandus siiski üha peale tunginud, eriti väljaspool miljonilinnu. Ka ajakirju on väga palju, üks tunnustatumaid on uudisteajakiri [[India Today]] (asutatud 1975).<ref>{{Netiviide|url=https://www.indiatoday.in/indiadatasummit/about-india-today.php|pealkiri=About India Today|vaadatud=5. juunil 2021}}</ref> Kui jätta kõrvale erakorralise seisukorra aeg 1975–1977, on trükiajakirjandusel olnud suhteliselt vabad tingimused ja [[ajakirjandusvabadus]]. === Teadeteagentuurid === Tähtsamad üleriiklikud [[teadeteagentuur]]id on [[The Press Trust of India]] (PTI, asutatud 1947) ja [[United News of India]] (UNI, asutatud 1961). === Ringhääling === Raadio ja televisioon olid kuni satelliittelevisiooni tulekuni 1990. aastate alguses riigi range kontrolli all. Kuigi meelelahutustelevisioone on üha rohkem, on raadiol ja televisioonil suur osa ka riigi hariduslikus ja sotsiaalses arengus. ==== Raadio ==== Regulaarsed raadiosaated algasid 1990. aastatel. [[All India Radio]] (AIR/Akashwani), mille peakontor on New Delhis, on üks maailma suurimaid raadiovõrke. See jõuab enamikuni India elanikkonnast. ==== Televisioon ==== Riiklik televisioon katab kõik India osariigid ja jõuab rohkem kui 90%-ni elanikkonnast. Aastal 1976 sai India televisioon All India Radio iseseisvaks osaks, mille nimeks sai [[Door Darshan]]. Door Darshanil on mitu üleriiklikku kanalit ja hulk piirkondlikke jaamu. Pärast televisiooni vabakslaskmist 1990. aastatel tekkis hulk kommertstelejaamu ning paljude kanalitega kaabel- ja satelliittelevisioon levis plahvatuslikult. Valitsuse hariduskavade osana on koolidesse ja suurematele väljakutele paigutatud televiisoreid ühiseks vaatamiseks. == Tervishoid == {{vaata|India tervishoid}} Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse poolest on India 195 riigi seas 145. kohal. India konkurentsieelis seisneb suures hulgas hea väljaõppega meditsiinitöötajates. India on teiste Aasia riikide ja lääneriikidega võrreldes kulukonkurentsivõimeline. Operatsioonid on umbes kümme korda odavamad kui USAs ja Lääne-Euroopas. India tervishoiuteenuste süsteem jaguneb avaliku ja erasektori vahel. Avalik tervishoid on peamiselt osariikide pädevuses. Aastal kulutati Indias tervishoiule 6% SKT-st, sealhulgas avalikule tervishoiule 1,3%. Ainult 39% ressurssidest kasutatakse detsentraliseeritud tervishoius. Aastal 1994 sai India 251 USA dollarit tervishoiule suunatud välisabi. Aastal 1992 oli Indias 4,7 arsti 10 000 elaniku kohta ja 6,8 haiglavoodit 10 000 elaniku kohta. Tervishoid on nii tulude kui ka tööhõive poolest üks suuremaid sektoreid. See hõlmab haiglaid, meditsiiniseadmete tootmist, kliinilisi uuringuid, allhankeid, telemeditsiini, meditsiiniturismi ja tervisekindlustust.<ref name="Fund"> https://www.commonwealthfund.org/international-health-policy-center/countries/india The Common Wealth Fund vaadatud= 24.03.2021</ref> Kõik India kodanikud saavad tasuta ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi riiklikes tervishoiuasutustes. Tervishoiuteenuste korraldamise eest vastutavad osariigid. Et riiklikes meditsiiniasutustes on töötajatest ja varudest tõsine puudus, otsivad paljud leibkonnad abi eraõiguslikelt abipakkujatelt ja maksavad mustalt. Väikese sissetulekuga inimeste jaoks käivitas valitsus hiljuti maksudest rahastatud riikliku tervisekaitseskeemi (Ayushman Bharat-Pradhan Mantri Jan Arogya Yojana ehk [[PM-JAY]]), mis võimaldab neil saada erakliinikutes ka tasuta esimese ja teise tasandi arstiabi. Teatud elanikkonnarühmadele, näiteks riigiteenistujatele ja vabrikutöölistele, on ka mingil määral tervisekindlustuse meetmeid. Eraõiguslik vabatahtlik kindlustus on olemas, kuid selle kasutamine on piiratud.<ref name="Fund" /> India põhiseadus kohustab valitsust tagama kõigile õiguse tervisele. Iga osariik peab tagama tervishoiuteenustele üldise tasuta juurdepääsu. Tervishoid on aga krooniliselt alarahastatud. Föderaaltasandil vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest tervishoiuteenuste direktoraatide ning tervishoiu- ja perekaitse osakonnad. Nende alla kuulub kogu arstiabi alates esmatasandi arstiabist ja apteekidest kuni teise ja kolmanda astme haiglaravini. Nende asutuste vastutusalas on ka tervishoiutöötajate juhtimine ja jälgimine, föderaalse rahastusega riiklike terviseprogrammide pakkumine, terviseteabe ja statistika kogumine, toidu ja ravimite kvaliteedi kontroll, kohalike tervishoiuasutuste ja -organisatsioonide järelevalve ning alternatiivmeditsiini edendamine.<ref name="Fund" /> Et osariigid vastutavad tervishoiu eest sõltumatult, on teenuste osutamise mudelites, kindlustuskaitses ning teenuste kättesaadavusess osariigiti erinevusi. Mõningaid algatusi juhivad ja/või rahastavad ühiselt keskvõim ja osariikide võimud, näiteks riiklik tervisemissioon, perekonna heaolu ja rahvastiku kontrolli algatus. Kommuuni tasandil vastutavad Panchayati Raj (kohalik juhtimine) asutused maal rohujuuretasandi juhtimise ja haldamise eest. Need valitsusasutused mängivad olulist rolli esmatasandi tervisekeskuste loomisel ja aitavad kaasa sotsiaalpoliitilisele arengule sellistes valdkondades nagu haridus, põllumajandus ja transport.<ref name="Fund" /> Kuigi India on meditsiiniturismi tippsihtkoht, on tervishoid seal luksus, mis on kättesaadav ainult maksejõulistele. ==== Tervisekindlustus ==== [[Fail:Health Insurance Coverage in India (Stats from NSSO survey).png|pisi|Ravikindlustuse ulatus Indias: statistika NSSO uuringust]] Riiklikud ja erasektori tervishoiukulud moodustavad SKP-st on hinnanguliselt 3,9%, mis on oluliselt vähem kui maailma keskmine 9,9%. Ligikaudu veerandi tervishoiukuludest moodustab avalik sektor. On mitmeid riiklikke kindlustusskeeme, sealhulgas Rashtriya Swasthya Bima Yojana ehk [[RSBY]], mis tagab haiglaravi enamiku haiguste ja krooniliste terviseprobleemide korral inimestele, kes elavad allpool vaesuspiiri. Ambulatoorne ravi, esmatasandi ravi ja kõrgetasemeline kolmanda taseme arstiabi ei kuulu selle alla.<ref name="Fund" /> Uus riiklik tervisekaitseskeem on mõeldud väikese sissetulekuga isikutele. See skeem annab 500 000 India ruupiat (7000 USA dollarit) pere kohta aastas teise ja kolmanda taseme tervishoiuteenuste katmiseks statsionaarsest kuni järelravini. Abikõlblikkus põhineb leibkonna puuduse tasemel, mis on määratletud sotsiaalmajanduslike kastide loendusel. Kava hõlmab umbes 100 miljonit vaest perekonda. Abi saajad registreeritakse automaatselt süsteemis ja nad saavad seetõttu hüvitisi sularahata tehingutena. Riiklike kindlustusskeemide rahastamine on jagatud keskvõimu ja osariikide võimude vahel. Riikliku tervisekaitsekava kulud kaetakse enamiku osariikide panusega, mis moodustab 40%, ülejäänud 60 protsenti annab keskvalitsus. RSBY olemasolevast eelarvest on eraldatud riikliku tervisekaitseskeemi rahastamine, mis on 2018. aastast kahekordistunud, et katta laienevad riiklikud kindlustuskulud. Nende algatuste täiendavaks toetamiseks suurendati tulumaksumäära 3 protsendilt 4 protsendile, et aastas koguda hinnanguliselt 110 miljardit India ruupiat (1,54 miljardit USA dollarit).<ref name="Fund" /> Osariigid korraldavad ise oma tervisekavasid, enamasti RSBY eeskujul. Lisaks pakuvad oma töötajatele tervisekaitset avaliku sektori ettevõtted (riigiettevõtted) ja autonoomsed valitsusasutused, nagu kesk- ja osariigiülikoolid. Teine oluline tervisekindlustusskeem on keskvõimu tervishoiuskeem, mida korraldab ja haldab Tervishoiu- ja Perekaitse Ministeerium, mis kehtib praegustele ja pensionile jäänud keskvalitsuse töötajatele ja nende ülalpeetavatele. Abikõlblikkuse tagamiseks ei ole sissetuleku- ega palganõudeid. Katvus hõlmab tervishoiuteenuseid allopaatiliste, homöopaatiliste ja alternatiivmeditsiiniliste ravimeetodite jaoks. 2019. aasta lõpu seisuga registreeriti selle skeemi kohaselt umbes 3,6 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 2013. aastal laiendati RSBY-d kaevuritele. Samas kui teatud istandustöötajate rühmad allutati India elukindlustuse korporatsiooni kaudu hallatavale valitsuse sotsiaalkindlustusskeemile Aam Admi Bima Yojana ([[AABY]]), mis osutab tervisekindlustusteenuseid, mis on seotud surma ja puude määramisega vanusevahemikus 18–59. Oluline sotsiaalse tervisekindlustuse skeem on töötajate riiklik kindlustusskeem, mille korraldab Töö- ja Tööhõiveministeerium 10 või enama töötajaga ettevõtete tööjõule. Varem olid abikõlblikud ainult tehastes töötavad töötajad, kuid skeemi on laiendatud ka teiste tööstusharude ettevõtetele, nagu hotellid, restoranid, transpordifirmad, ajalehefirmad ja kinod. See on India ainus tõeline tervisekindlustusskeem, millesse panustavad nii töötajad kui ka tööandjad. Praegu maksavad töötajad 0,75% oma palgast, tööandjad aga 3,25%. Töötaja riikliku kindlustuse saamiseks peab töötaja teenima kuus 21 000 India ruupiat (294 USA dollarit). Töötajate ja nende perede kindlustuskaitse hõlmab rasedus- ja sünnitusabi, samuti tööga seotud vigastuste korral töövõimetus- ja surmahüvitisi. Osariikide valitsused maksavad kaheksandiku meditsiinilise hüvitise kulutustest, kuni 1500 India ruupiat (21 USA dollarit) elaniku kohta aastas. See hõlmab umbes 133 miljonit abisaajat.<ref name="Fund" /> 36 protsendil Indias kindlustatud isikutest on erakindlustus, mis hõlmab ainult haiglaravi. 1999. aasta kindlustuse reguleerimise ja arendamise ameti seadus lubas eraettevõtetel siseneda ravikindlustuse turule. 1999. aasta seadus võimaldas erakindlustuse ostmist ka eraisikutel, kes ei ole kaetud riiklike kindlustusskeemidega. Erakindlustus moodustab praegustest tervishoiukuludest nüüd peaaegu 4,4%. Hõlmatud teenused sõltuvad kindlustusskeemist. Riikliku tervisekaitseskeemi kohaselt on teise ja kolmanda taseme arstiabi kaetud, kuid mitte ambulatoorne teenus. Keskvalitsuse tervishoiusüsteem ja töötajate riiklik kindlustuskorporatsioon katavad igat liiki abi, sealhulgas ambulatoorset ravi ja ravimeid. Muu riiklikult toetatava kindlustuskaitse alla kuuluvad kõik teise ja kolmanda taseme, haiglaeelsed ning haiglaravi järgsed raviteenused.<ref name="Fund" /> ==== Esmatasandi arstiabi ==== Tervise ja Tervisekeskuste Programmi raames uuendatakse kogu riigis 150 000 alamkeskust (tervishoiusüsteemi madalaim tase), et osutada terviklikke esmatasandi tervishoiuteenuseid, tasuta hädavajalikke ravimeid ja tasuta diagnostikateenuseid. Toitumistoetust antakse ka kõigile tuberkuloosihaigetele ravi ajal 500 India ruupiat (7 USA dollarit) kuus. Muude esmatasandi tervishoiuteenuste osutajate hulka kuuluvad esmatasandi tervisekeskused ja kogukonna tervisekeskused. Patsiendi registreerimine pole vajalik. Esmatasandi tervisekeskused on esimene külakogukonna ja meditsiiniabi kokkupuutepunkt. Need keskused osutavad ravi- ja ennetusteenuseid 20 000 – 30 000 inimesele ning toimivad suunamisüksusena kuuele alamkeskusele, milles on neli kuni kuus voodit. Kogukonna tervisekeskused toimivad nelja tervisekeskuse suunamiskeskusena ning pakuvad ka võimalusi sünnitusabiks ja erispetsialistide konsultatsiooniks. Alamkeskused on mõeldud emade ja laste tervise, haiguste tõrje ja tervisenõustamise korraldamiseks piirkonniti 3000–5000 elanikule. Kuue alamkeskuse järelevalvet teostab vähemalt üks ämmaemanda abi või üks naissoost tervishoiutöötaja, üks meessoost tervishoiutöötaja ja üks täiendav terviseedendustööd tegev tervishoiutöötaja. Kõigile meditsiinitöötajatele, sealhulgas esmatasandi arstidele ja eriarstidele, kes töötavad riiklikes ambulatoorsetes või statsionaarsetes raviasutustes, makstakse kindlat palka, mis varieerub sõltuvalt tööpiirkonnast ja spetsialiseerumisastmest. Praegu puuduvad tulemuspõhised maksesoodustused. Arstidel on lubatud osariikides erakliinikuid pidada vastavalt nende elukoha ja praksise osariigi kehtestatud määrustele. Osades osariikides, kus see on keelatud, saavad arstid täiendavat mittepraktiseerimise hüvitist. Mõned riikliku süsteemi arstid rikuvad kehtivaid reegleid, tehes riikliku tööaja sees erapraksises vastuvõtte. Samuti on mõningaid tõendeid selle kohta, et patsiendid on maksnud oma arstidele mitteametlikke makseid teenuste eest, mida eeldatavasti osutatakse tasuta, et parandada nende ravi kvaliteeti. Kogukonna tervisekeskused osutavad ka ambulatoorset eriarstiabi ning neil peab olema neli meditsiinispetsialisti (kirurg, üldarst, günekoloog ja lastearst), keda toetab parameedik ja muu personal. Neil peab olema ka 30 voodikohta, labor, röntgeniteenused ja muud rajatised. Iga keskus teenindab 80 000–120 000 inimest. Kõik ambulatoorsed eriteenused, mida kogukonna keskustes ei osutata, suunatakse piirkonnahaiglatesse.<ref name="Fund" /> ==== Haiglad ==== [[Fail:Mumbai 03-2016 21 Saifee Hospital.jpg|pisi|Mumbais asuv Saifee haigla]] Riiklikku süsteemi kasutavaid patsiente saab suunata piirkonnahaiglasse, mis on lõplik saatekeskus. Piirkonnahaiglad osutavad kogukonna tervisekeskustega sarnaseid teenuseid, nagu erakorraline abi, rasedus- ja sünnitusabi ning vastsündinute hooldus, kuid teenindatakse suuremaid linnakeskusi. 2015. aastal tegutses kokku 763 piirkonnahaiglat, mis paiknesid enamasti suure rahvaarvuga osariikides. Kesk- ja osariigi valitsuse rahastatud kliinilised haiglad ja hariduskeskused annavad eriarstiabi, näiteks oftalmoloogia, kardiotorakaalkirurgia, neuroloogia, traumade, vähi ja narkomaania alal. Piirkondlike haiglate tasemeid tõstetakse kolmanda taseme tervishoiuasutusteks, et parandada juurdepääsu eriteenustele ja tugevdada arstide tööjõu võimekust. Riiklikud haiglad moodustavad kogu riigis ainult umbes 10% haiglate koguarvust. Ülejäänud osi haldab peaaegu täielikult kasumit teeniv erasektor ja vähest osa heategevusorganisatsioonid. Erasektori haiglate arv on märgatavalt kasvanud riiklike asutuste ebakvaliteetse ravi ja meditsiiniturismi kasvu tõttu. Enamikus riiklikes haiglates määratakse hinnad administratiivselt. Riiklikele piirkondlikele ja kolmanda taseme haiglatele makstakse tasu iga-aastase eelarvemehhanismi kaudu, mida rahastab riik või keskvalitsus. Kõik erahaiglad tegutsevad teenustasu eest, ilma teenuse hinna standardiseerimiseta.<ref name="Fund" /> ==== Meditsiiniharidusasutused ==== Pooled meditsiiniharidusasutused kuuluvad erasektorisse, teine pool avalikku sektorisse. Õppemaks riiklikes koolides varieerub sõltuvalt valitsuse omandivormist ja osariigist. Tavaliselt on viie aasta õppetasu 100 000–500 000 INR (1400–7000 USD). Erakoolide õppemaksud on viie aasta jooksul 3–5 miljonit INR (42 000 – 70 000 USD).<ref name="Fund" /> ==== Ravimid ==== Oluliste ravimite loetelus olevad retseptiravimid on tasuta, kuigi neist on sageli apteekides puudus. Vaktsineerimised, HIV-ravimid ning malaaria ja teised putukate kaudu levivate haiguste ravimid on tasuta. Eelpool nimetatud nimekirja mittekuuluvate ravimite eest tuleb maksta täishinda.<ref name="Fund" /> === Rahvatervis === {{vaata|India rahvatervis}} * Umbes 30 protsendil lastest on sünnikaal alla 2500 g. * Alla viieaastastel lastel on keskmiselt 1,7 kõhulahtisuse episoodi aastas. Ilma kiire ravita on laste kõhulahtisus eluohtlik – see on kõige sagedasem väikelaste surma põhjus Indias. Laste kõhulahtisus on sagedane probleem joogivee madala kvaliteedi tõttu (ametlikult on puhas joogivesi maal kättesaadav 84 protsendile rahvastikust) ning et paljud naised ei toida oma lapsi rinnaga (linnades saab rinda 34% kolmekuistest lastest). * Lapsi vaktsineeritakse muu hulgas [[tuberkuloos]]i vastu. Ametlikult saab vaktsiini umbes 90% lastest, kuid arvatakse, et tegelikult on vaktsineerituid märksa vähem. * Raua-, A-vitamiini ja joodipuudusest põhjustatud haigused on suhteliselt sagedased. * Veel 1995. aastal esines 69 protsendil koolieelikutest [[alatoitlus]]t. * [[Malaaria]]t põeb aastas hinnanguliselt 15 miljonit India elanikku, kellest sureb umbes 20 000. * 1993. aastal leiti 450 000 uut [[pidalitõbi|pidalitõve]] juhtu, kuid tõhusa ravi tõttu sai samal aastal 900 000 inimest terveks. * Tuberkuloosi haigestumine kasvab. 1991. aastal oli 1,6 miljonit juhtu, mis moodustas veerandi kõigist maailma tuberkuloosijuhtudest. * 3,8% on rasvumise levimus, 10,4% on diabeedi levimus (2016). * 2017. aastal arvati Indias olevat 2,14 miljonit inimest, kes põdesid [[AIDS]]i. * [[Hepatiit]] on väga sagedane haigus. [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viiruse kandjaid on hinnanguliselt 43 miljonit. * Südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähi ja õnnetuste osakaal kasvab, kuid nendesse suremise kohta ei ole usaldusväärseid andmeid. * [[Koroonapandeemia Indias|Koroonapandeemia on Indiat]] rängalt mõjutanud. == Ajalugu == {{vaata|India ajalugu}} [[Fail:Map Of 16 Mahajanapada in Bengali-en.svg|pisi|Mahajanapada kaart]] Esimesed India eelajaloolised paigad pärinevad vähemalt 250 000 eKr ning esimesed põllumajanduslikud asundused ilmusid umbes 7000. aastal eKr.<ref name=":5" /> Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on [[kiviaeg]]sed varjupaigad [[Bhimbetka]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis, kust on leitud koopamaalinguid. Paikne asustus tekkis Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks [[Induse kultuur]]iks,<ref name="CtWKs" /> mis pärineb aastast 3400 eKr. Induse ehk [[Harappa]] kultuuris kujunesid välja [[niisutuspõllundus]], kindlustatud linnad ([[Kalibangan]], [[Dhorãji]]) ja kaubandus. [[18. sajand eKr|18. sajandi järel eKr]] kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.<ref name="EE" /> Induse tsivilisatsioonile järgnes [[Veedade kultuur|veedade ajastu]], mis pani aluse [[hinduism]]ile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr.<ref name="b7HwQ" /> II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse [[aarjalased]].<ref name="EE" /> Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse [[Mahajanapada]]de nime all.<ref name="b7HwQ" /><ref name=":5" /> [[Max Müller]]i 19. sajandi keeleteooriast alguse saanud aarialaste sissetungi teooria, millele toetusid ka paljud teised teadlased, on hakanud uute avastuste valguses muutuma. Teadlaste ja arheoloogide leiud ei toeta sissetungiteooriat. Seega on tekkinud uus teooria, et aarialased on India rahvad, kes pärast Sarasvati jõe kuivamist liikusid läänest itta.<ref>https://www.jstor.org/stable/494417</ref> ==== Aleksander Suure sissetung ==== Aastal 326. eKr tungis [[Aleksander Suur]] oma sõjaväega Indiasse, pärast Induse jõe ületamist suundus ta Taxila poole. Ta esitas väljakutse Jhelumi ja Chenabi jõgede vahel asuva kuningriigi valitsejale kuningas Porusele. Indialased said verises lahingus lüüa, kuigi nad kasutasid elevante, keda makedoonlased polnud varem näinud. Alexander vangistas Poruse, kuid lubas ta tal oma kuningriigi haldamist jätkata.<ref name=":20">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=Alexander's Invasion|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Retke käigus Hydaspese ja [[Indus]]e jõgede poole lõunasse, otsis Alexander üles brahminid, India filosoofid, kes oli tuntud oma tarkuse poolest ning debateeris nendega filosoofilistel teemadel. Temast sai Indias legendaarne valitseja, olles nii tark filosoof kui ka kartmatu vallutaja.<ref name=":20" /> Üks küla, kus Alexander oma sõjaväega peatus, kuulus mallidele, keda peeti üheks sõjakaimaks India hõimuks. Nende rünnakus sai Alexander haavata, kui nooleots tungis läbi tema turvise ülakehasse. Makedoonia ohvitserid päästsid ta napilt ning ta põgenes külast.<ref name=":20" /> Aleksander Suur ja tema sõjavägi jõudsid Induse suudmesse 325. aasta juulis ning pöördusid seejärel läände kodu poole.<ref name=":20" /> ==== Maurya impeerium ==== Aleksander Suure surmaga kaasnenud segadus andis Chandragupta Mauryale võimaluse vabastada riike kreeklaste ikke alt ning okupeerida Punjabi ja Sindhi provintsid. Hiljem alistas ta Nandade võimu Magadhas kasutades Kautilya abi, ning lõi kuulsusrikka Maurya impeeriumi 322 eKr. Chandraguptale, kes valitses 324–301 eKr, anti tiitliteks Vabastaja ja Bharata Esimene Keiser.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Vanemaks saades hakkas Chandragupta huvituma rohkem religioonist ning ta pärandas trooni oma pojale Bindusarile 301 eKr. Bindusar vallutas edukalt oma 28 valitsusaastaga Dekkani kõrgmaa ning pärandas seejärel trooni oma pojale Ashokale 273 eKr.<ref name=":17" /> Ashoka, kes valitses 269–232 eKr, oli üks kuulsaim Maurya dünastia kuningas ning ka üks suuremaid kuningaid kogu Indias ajaloos. Ashoka raidkirju on leitud kivisse ja sammastesse raiutult strateegilistes India osades, näiteks Lampakas (Laghman tänapäeva Afganistanis), Mahastanis (tänapäeva Bangladeshis) ja Brahmagiris Karnatakas. Mõnede raidkirjade järgi kuulutas Ashoka pärast Kalinga kuningriigi (tänapäeva Orissa) vastasele sõjakäigule järgnenud tapatalguid, et loobub verevalamisest ning hakkas toetama vägivallavaba valitsemisviisi, teisisõnu ahimsat, toetades sellega teooriat õiguslikust valitsemisest. Tema sallivus eri religioonide ja keelte suhtes peegeldas India mitmekesisust ning arvatakse, et Ashoka ise oli budist. Varased budistlikud lood tõestavad, et Ashoka kutsus pealinnas kokku budistliku nõukogu, reisis tihti oma riigis ringi ning saatis budistlikke misjonäridest saadikuid Sri Lankale.<ref name=":15">{{Netiviide|autor=Library of Congress|url=https://www.ancient.eu/article/294/the-history-of-ancient-india/|pealkiri=The History of Ancient India|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=15. detsember 2011|vaadatud=10.03.2021}}</ref> Ashoka eelkäijate loodud suhted Hellenistliku maailmaga tulid talle väga kasuks. Ta saatis diplomaatilis-religioosseid missioone Süüria, Makedoonia ja Epiiruse valitsejate juurde, kes õppisid India religioossete traditsioonide, eriti budismi kohta. India loodeosas olid väga levinud Pärsia kultuuri elemendid, mis võivad selgitada Ashoka raidkirjade raiumise põhjuseid – raidkirju seostati peamiselt Pärsia valitsejatega. Ashoka kreeka- ja arameakeelseid raidkirju Kandaharis Afganistanis seostatakse samuti tema sooviga säilitada sidemeid rahvaga väljaspool Indiat.<ref name=":15" /> Ashoka valitsusaja lõpuks kattis Maurya impeerium kogu territooriumi Hindu Kushist Bengalini ning laius üle Afganistani, Baluchistani ja kogu India, välja arvatud väike osa Lõuna-Indias. Tema impeeriumi alla kuulusid ka Nepali ja Kashmiri orud.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|pealkiri=The End of the Mauryan Empire|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=7.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107234717/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/alexander.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast Ashoka surma said troonile nõrgad valitsejad, mis andis provintsidele julgust nõuda tagasi oma iseseisvust. Suure impeeriumi haldamine oli raske ülesanne, millega uued valitsejad toime ei tulnud ning Ashoka mantlipärijate omavaheline tülitsemine andis Maurya impeeriumi lagunemisele vaid hoogu juurde ning 1.saj pKr kehtestasid Kushanad oma valitsuse Loode-Indias.<ref name=":18" /> ==== Kushana kuningriik ==== Pärast Maurya impeeriumi lagunemist 2. sajandil eKr sai Lõuna-Aasiast killustatud riikide kogum. India valveta jäetud loodeosa piir andis võimaluse paljudele sissetungidele, mis leidsid aset 2.saj eKr kuni 3.saj. Nii nagu aarjalastest, said ka sissetungijatest indialased pärast sissetungi ja paikseks jäämist. See periood tunnistas ka märkimisväärseid saavutusi intellektuaalsetes ja kunstilistes valdkondades, mida inspireerisid kultuuride levik ja sünkretism. Indokreeklased (baktrialased) India loodeosast andsid oma panuse numismaatika arengule, sama tegid ka Kesk-Aasia steppidest pärit shakad (sküüdid), kes olid asunud elama Lääne-India aladele. Samal ajal suruti Kesk-Aasia Mongoolia steppidest välja nomaadidest yuezhid, kes omakorda asusid elama India loodealale ning tõrjusid välja shakad ja rajasid Kushana kuningriigi (1. saj eKr – 3. saj). Kushana kuningriigi koosseisu kuulusid mõned Afganistani ja Iraani alad, lisaks India alad loodest Purushapurast (Peshawar, Pakistan) itta Varanasini (Uttar Pradesh) ja lõunasse Sanchini (Madhya Pradesh). Lühikese aja jooksul ulatus kuningriik veelgi kaugemale põhja Pataliputrani.<ref name="mwiQV" /> Kushana kuningriik oli kaubanduse tiigliks India, Pärsia, Hiina ja Rooma impeeriumide jaoks ning kontrollis olulist osa legendaarsest Siiditeest. Kanishka, kes valitses kaks dekaadi, pääsedes troonile umbkaudu 78 pKr, oli kõige märkimisväärsem Kushana valitseja. Ta pöördus budismi ning kutsus kokku suure budistide nõukogu Kashmiris. Kushanad olid patrooniks Gandharani kunstile, mis oli segu Kreeka ja India stiilidest ning sanskriti kirjandusest. Nad algatasid ka uue ajastu 78 pKr, mida tuntakse Shaka nime all. Samuti sai nende loodud kalender India poolt ametlikult tunnustatuks 22. märtsil 1957 ning on siiani kasutusel.<ref name=":15" /> ==== Gupta impeerium ==== [[Fail:Map of ancient India during Gupta emperor Kumaragupta I's reign.jpg|pisi|Gupta impeeriumi valitsusala]] [[3. sajand]]ist valitses Indiat [[Gupta keisririik|Gupta dünastia]], mida nimetatakse vahel ka [[India kuldaeg|India kuldajaks]].<ref name="mwiQV" /><ref name="8vutL" /> [[Lõuna-India]] suurriikide hulka kuulusid [[Chalukya dünastia|Chalukya]], [[Chola dünastia|Chola]] ja [[Vijayanagara keisririik]]. Sel ajastul õitsesid [[Teadus ja tehnika Vana-Indias|teadus, tehnika]], [[India leiutiste ja avastuste loend|insenerikunst]], [[India kunst|kunst]], [[India loogika|loogika]], [[India keeleteadus|keeleteadus]], [[India kirjandus|kirjandus]], [[India matemaatika|matemaatika]], [[India astronoomia|astronoomia]], [[India usund|usund]]. Gupta dünastia esimene kuulus kuningas oli Ghatotkatša poeg Chandragupta I. Ta abiellus Kumaradeviga, licchavide klanni pealiku tütrega, millest sai Chandragupta I elus oluline verstakivi. Abieluga sai kuningas kaasavaraks Pataliputra, millest sai alus tema impeeriumile ning algas licchavide abiga naaberterritooriumite vallutamine. Chandragupta I valitses Magadha (Bihar), Prayaga ja Saketa (Uttar Pradeshi idaosas) üle. Tema kuningriik laius Gangesest Allahabadini. Talle omistati ka tiitel Maharajadhiraja (kuningate kuningas). Chandragupta I valitsusaeg kestis umbkaudu 50 aastat.<ref name=":16">{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|pealkiri=Gupta Dynasty|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214152811/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/gupta.php|url-olek=ei tööta}}</ref> Chandragupta I järel asus aastal 330 troonile Samudragupta, kes valitses umbes 15 aastat. Ta oli militaarias geenius ning juhtis sõjakäiku üle Dekkani ning alistas Vindhya regiooni metsades elavad hõimud.<ref name=":16" /> Samudragupta mantlipärija Chandragupta II, tuntud ka kui Vikramaditya, vallutas suured territooriumid Malwas, Gujaratis ja Kathiawaris. Sellega tõi ta Guptade dünastiale veelgi rohkem rikkust ning jõukust. Tema valitsusajal toimus aktiivne kaubavahetus läänepoolsete riikidega ning suure tõenäosusega oli just Chandragupta II valitsusajal aktiivne sanskriti suur poeet ja näitekirjanik Kalidas koos mitmete teadlaste ja õpetlastega.<ref name=":16" /> Guptade võimu nõrgenedes Põhja-Indias 5.–6. sajandil tekkisid mitmed iseseisvad väikeriigid ning algasid hunnide sõjaretked Indiasse. Hunnide pealik Toramara oli väga edukas suurte Gupta impeeriumi osade vallutamisel. Tema poeg Mihirakula oli õel barbar ning ühtlasi ka üks hullemaid türanne, kelle kaks India päritolu printsi, Yasodharman Malwast ja Baladitya Magadhast kukutasid ning sellega lõppes tema võim Indias.<ref name=":16" /> ==== Harshavaradhana ==== 7. sajandi alguses, pärast oma venna Rajyavardhana surma tuli Thaneswari ja Kannauj troonile Harshavaradhana (606–647 pKr). 612. aastaks oli Harshavardhana kindlustanud oma kuningriigi India põhjaosas. Aastal 620 tungis Harshavardhana oma sõjaväega Chalukya kuningriiki Dekkanis, mida valitses tol ajal Pulakesin II. Pulakesin II reageeris kohe ning lõi Harshavaradhana väed tagasi. Thaneswari ja Kannauj kuningas oli tuntud eri religioonide tolereerimise, võimekate haldusasutuste ja heade diplomaatiliste suhete poolest. Ta hoidis diplomaatilisi suhteid Hiinaga ja saatis isegi saadikuid visiitidele, kes vahetasid Hiina valitsejatega mõtteid ning täiendasid teadmisi teineteisest. Hiina päritolu rändur, Hiuen Tsang, kes külastas Indiat Harshadvaradhana valitsusajal on edasi andnud värvikad kirjeldused sotsiaalsetest, majanduslikest ja religioossetest tingimustest kuninga valitsusajal, Tsang hindas India kuningat kõrgelt. Pärast Harshavardhana surma jäi India taas ilma kõrgemast keskvõimust.<ref>{{Netiviide|url=https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|pealkiri=Harshavardhana|väljaanne=Know India|vaadatud=10.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416175553/https://knowindia.gov.in/culture-and-heritage/ancient-history/harsha.php|url-olek=ei tööta}}</ref>[[Pilt:Indischer Maler des 6. Jahrhunderts 001.jpg|pisi|Maalid [[Ajanta koopad|Ajanta koobastes]] [[Aurangabad]]is [[Mahārāshtra]] osariigis, 6. sajand]] Pärast [[islam]]i [[Islami vallutus Indias|sissetungi Kesk-Aasiast]] [[10. sajand|10]].–[[12. sajand]]il langes suurem osa Põhja-Indiast [[Delhi sultanaat|Delhi sultanaadi]] ning seejärel [[Suurmogulite riik|suurmogulite riigi]] võimu alla. [[Akbar Suur]]e ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.<ref name="L8UPd" /><ref name="Aoyeo" /> Moguli keisrid laiendasid oma riiki üle suurema osa [[Ees-India]]st. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli [[Ahomi kuningriik]] [[Assam]]is. Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja [[Sikh Misls|võitluskunsti traditsiooni]] ning rajasid [[Sikhi impeerium]]i, mis püsis kuni [[Inglise-sikhi sõjad|Inglise-sikhi sõdadeni]] [[19. sajand]]i keskel.<ref name="bMfgX" /> Esimesena ohustas mogulite ülevõimu [[Rajput]]i hindu kuningas [[Maha Rana Pratap]] [[Mewar]]ist [[16. sajand]]il, seejärel aga [[Maratha konföderatsioon]], mis valitses [[18. sajand]]i keskpaigas suurt osa Indiast.<ref name="oY4kC" /> ==== Ida-India Kompanii tõus ==== [[16. sajand]]il asutasid Euroopa suurvõimud [[Portugal]], [[Hollandi Vabariik]], [[Prantsusmaa kuningriik]] ja [[Inglismaa kuningriik‎]] Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada [[koloonia]]id. [[Briti Ida-India Kompanii]] asutati aastal 1600, mis esialgu ei sekkunud niivõrd India poliitikasse, vaid keskendus kauplemisele. Samas algusest peale hakkas kompaniil tekkima oma relvajõud, sest konkurendid ei pidanud enda jaoks vastuvõtmatuks võitlemises turu pärast vägivalda kasutama. Esialgu kaubitses kompanii Indiaga üksikreisidena või kasutades kaubajaamu ja asumaid Java saarel, kuid pidas juba siis läbirääkimisi sultaniga, asutamaks uusi kaubajaamu, sest kõige võimsamal konkurendil Portugalil juba olid omad [[Chittagong]]is, [[Mumbai|Bombeis]] ning [[Goa Oosariik|Goa Piirkonnas]]. Inglise Ida-India kompanii sai loa asutada kaubajaam [[Surat]]i 1619. aastal. 1639. aastal laiendati tegevust [[Chennai|Madrasesse]], 1668 [[Mumbai|Bombeisse]] ning 1690. aastal [[Calcutta]]sse. 1634. aastal lubas mughali sultan inglastel kobu Bengali piirkonnas maksuvabalt kaubitseda. 1686. Aastal toimus esimene relvakonflikt mughalite keskvõimu ja kompanii vahel. Põhjuseks oli kompanii katse välja pressida paremad kaubitsemise tingimused kogu Indias. Relvakonfliktis said kompanii väed lüüa ning pidi maksma trahvi. Aastatel 1750–1778 kasvas kompanii relvajõudude suurus 3000 mehelt 67 000-le. Just sellel perioodil hakkas Ida-India Kompanii sekkuma mughalite keisririigi poliitikasse ning dikteerima endale kasulikku poliitikat. Samas, säilitas mughali sultan enamuse võimust. 1856. aastaks oli enamik Indiast Kompanii mõju all. Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse [[India esimene iseseisvussõda|India esimeseks iseseisvussõjaks]] või [[sipoide mäss]]uks, kompanii võimu tõsiselt kõikuma. ==== Briti India ==== {{vaata|Briti India}} 1856. aastal toimunud ülemaaline niinimetatud mäss ei piirdunud tegelikult Sepoide ehk Indialastest värvatud Briti Ida-India Kompanii sõduritega, vaid levis kõikidesse ühiskonnakihtidesse. Mässul oli mitmeid põhjusi, muuhulgas topeltmaksud krooni kasuks, kui ka Briti Ida-India Kompanii kasuks, sekkumine India traditsioonidesse, nagu näiteks Inglaste keeldumine tunnistamast teatud isikute aadlistaatust ning maa hõivamine suurmaaomanikelt. Viimaseks sädemeks oli aga torust laetava Enfield 1853. aasta vintpüssi relvastusele võtt Ida-India Kompanii vägede poolt. Selle vintpüssi kuulid ja püssirohi olid pakitud paberpadrunitesse, mille kasutamise esimeseks sammuks oli hammustada see lahti. Need paberpadrunid olid määritud rasvaga, mis tekitas kultuuriprobleemi, sest searasva kasutamise korral ei oleks selliste padrunite lahtihammustamine vastuvõetav moslemitele ning loomarasva kasutamise korral hindudele. Inglaste otsus välja vahetada laskmise väljaõppes India päritolu sõduritele padruni lahtihammustamine selle lahtirebimisega kätega ei aidanud olukorda, vaid küttis sipoide kahtlusi. Ei aidanud ka "kuivade" padrunite relvastusse võtt, et sipoid määriksid neid ise nende arust sobiliku määrdega. Kuulujutud ringlesid ikka, et padrunid on määritud loomarasvaga ning kui Inglased võtsid kasutusele uut tüüpi vahatatud paberi, olid sipoid juba veendunud, et see paber ise sisaldab loomarasva. [[Fail:Vereshchagin-Blowing from Guns in British India.jpg|pisi|Sepoide hukkamine. Kunstnik: Vassili Vereštsagin, umbes aasta 1884.]] 1858. aastal, pärast mässu nurjumist, järgnes sellele Briti reaktsioon. Ida-India Kompanii lakkas oma tegevuse, Mughali troon likvideeriti ning Indias viidi sisse nõndanimetatud Otsene Valitsus (ingl. k British Raj), mida saab nimetada ka asehalduskorraks, sest India valitsemiseks määras sellest ajast pale Briti Kroon Indiasse asekuninga. ==== India Iseseisvusliikumine ==== Uue keskklassi kujunemine osalt tööstuse arengu, kuid enamasti haritud indialaste koloniaalvalitsusse töölevõtmise tulemusena ning brittide avalik rassism äratasid indialaste poliitilise eneseteadvuse. 1885. aastal asutati India Rahvuskongress, mis esialgu aktsepteeris Suurbritannia valitsust, kuid hiljem kujunes välja radikaalne vasak tiib, mis seadis välismaalaste õiguse valitseda Indiat kahtluse alla.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Geoffrey Parker|pealkiri=Maailma lühiajalugu|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=TEA Kirjastus}}</ref> [[Fail:A Native Street in India (1906).webm|pisi|Kaadrid India tänavalt 1906. aastal]] India oli [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid [[India Rahvuskongress]] ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku [[India iseseisvusliikumine|iseseisvusliikumise]].<ref name="Tdpdv" /> Suurt osa liikumisest juhtisid [[Mahatma Gandhi]] ja India Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises [[Ahimsa|vägivallatus]] [[kodanikuallumatus]]e aktis.<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3" /> Gandhi kõrval, iseseisvusliikumise karismaatilise liidrina tõusis ka [[Subhas Chandra Bose]]. Bose pärines Bengali piirkonnast Kayastha kasti (Literaatide ja haritlaste kast Bengali kastisüsteemis) kuuluvast perekonnast. Saanud suurepärase hariduse ning õppinud tundma nii traditsioonilist India kultuuri, kui ka Inglise kultuuri, Bose kujunes järjepidevaks rahvuslaseks ja India iseseisvuse eest võitlejaks. 1921. aastal astus Bose India Rahvuskongressi ning kohtus ka siis Mahatma Gandhiga. Gandhi ja Bose näisid diametraalselt vastupidised. Gandhi oli veendunud patsifist ja demokraat, rahumeelse ja diplomaatliku lähenemise pooldaja. Bose aga kurtis, et Gandhi arusaamad on ebakindlad ja ebatäpsed ning usk rahumeelsesse lahendusse naiivne. Kui Gandhid iseloomustab temale omistatud aforism ''"On palju asju, mille eest oleksin valmis surema, kuid pole olemas midagi, mille eest oleksin võimeline tapma",'' siis Bosed iseloomustab aforism "Andke minule verd ja ma annan teile vabaduse". Aastatel 1930–1931 oli Bose Calcutta linnapea ning 1938–1939 India Rahvuskongressi president. 1939. aastal aga eraldus tema koos oma kaasamõtlejatega uude fraktsiooni [[All India Forward Bloc|Kogu India Esiplokk]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Nirmal Bose|pealkiri=The Indian Journal of Political Science, October-December 1985. Special Issue on The Indian National Congress: A Century in Perspective |aasta=1985|kirjastus=Indian Political Science Association|lehekülg=438-450|köide=46|artikkel=SUBHAS CHANDRA BOSE AND THE INDIAN NATIONAL CONGRESS}}</ref> 1937. aastaks oli neljateistkümnest provintsiadministratsioonist üksteist Rahvuskongressi all, kuid arvuka moslemi vähemuse huvide esindamine ebaõnnestus ning selle juhid võtsid 1940. aastal vastu revolutsiooni, mis nõudis autonoomse islamiriigi Pakistani loomist.<ref name=":7" /> [[Fail:1931 Flag of India.svg|vasakul|pisi|Vaba India (''Azad Hind'') lipp. 1943–1945]] Jaapani Keisririik tegi katseid korraldada koostöö Briti kolooniate iseseisvusliikumistega veel enne Teise Maailmasõja puhkemist. Jaapani Keiserliku Sõjaväe vastuluureohvitser, kolonelleitnant [[Fujiwara Iwaichi]], suutis aastatel 1940-1941 püstitada püsikontakt Birmasse ja Siiamisse pagenud India rahvuslastega, näiteks Giani Pritam Singh Dhilloni ning Thai-Bharat Kultuurloožiga. [[F Kikan|Fujiwara agentuur]] nime (藤原機関, ''Fujiwara(Efu)-Kikan'') saanud eriüksuse agendid kontakteerusid ka Malais baseeruvate indialastest Briti armee sõduritega, eesmärgiga veenda neid oma koloniaalisandate vastu hakata, mis neil sageli ka õnnestus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fujiwara Iwaichi|pealkiri=F. Kikan: Japanese Army Intelligence Operations in Southeast Asia During World War 11|aasta=1983|koht=London|kirjastus=Heinemann|isbn=962-225-072-6}}</ref> Paljud indialased ei olnud rahul nende kohtlemisega brittide poolt. Briti armees oli ilmselge diskriminatsioon, sest indialastest ohvitserid ootasid auastmekõrgendust oluliselt kauem, kui nende Eurooplastest kolleegid, palk oli madalam ning teenimise tingimused viletsamad. 1942. aasta jaanuaris, pärast [[Singapur]]i langemist [[Jaapani Keiserlik Sõjavägi|Jaapani keiserliku sõjaväe]] kätte, langes jaapanlaste kätte sõjavangidena ligi 45 000 indialasest Briti armee sõdurit. Suurem osa neist suudeti värvata jaapanlaste poolt toetatavasse India vabadusvõitlejate üksusse kapten [[Mohan Singhi]] juhtimise all, mis sai nimeks Azad Hind Fauj ehk India Rahvuslik Armee.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lebra, Joyce C.|pealkiri=Japanese trained armies in South-East Asia|aasta=1977|koht=New York|kirjastus=Columbia University Press|lehekülg=23|isbn=0-231-03995-6}}</ref> Mohan Singh leidis kõikehõlmavat heakskiitu leitnantkolonel Fujiwaralt, kuid juba 10 kuud hiljem, 1942. aasta detsembris, läks ta tülli Lõuna Ekspeditsiooniarmee juhatuse ja [[Terauchi Hisaichi|marssal Terauchi Hisaichiga]]. See sundis marssal Mohan Singhi India Rahvusliku Armee juhataja kohalt maha võtma ning koguni arreteerima. 1943. aastal Subhas Chandra Bose, kes enne sõda oli pandud revolutsioonilise tegevuse eest Briti võimude poolt koduaresti ning 1941. aastal põgenenud läbi Nõukogude Liidu Saksamaale, naasis jaapanlaste kutsel Kagu-Aasiasse. Jaapanlaste arvates sobis Bose täiuslikult juhtima India Rahvuslikku Armeed. Jaapanlaste korraldatud küsitlused näitasid, et isegi indialased pooldasid Subhas Chandra Bosed. Jaapani Keisriväe [[Lõuna Ekspeditsiooniarmee]] juhatuse ootused läksid täide: Subhas Chandra Bose suutis karismaatilise juhina elavdada India iseseisvusliikumist ning muuta see sõjas kõlblikuks jõuks. Marssal Terauchi siiski kahtles, kas India Rahvuslikule armeele saab usaldada midagi enamat, kui spionaaž ja propaganda, kuid 1944. aastaks, [[U-Go pealetung]]i alguseks suutis Subhas Chandra Bose veenda teda ning kindral Sugiyamat kaasata India Rahvuslikku Armee liitlasarmee staatuses. Plaan seisnes selles, et Jaapani Keiserlik Sõjavägi ja India Rahvuslik Armee löövad endale tee vabaks [[Imphalini]] ning sealt edasi India Rahvuslik Armee organiseerib partisanisõda Lääne Indias. Samuti marssal Terauchi plaan eeldas suure hulga Indialastes Briti sõdurite veenmises pooli vahetama. [[Fail:Subhas Chandra Bose (tokyo).JPG|pisi|püsti|Subhas Chandra Bose haud Tokyos]] Kuigi alguses oli pealetung suhteliselt edukas, märtsis-juulis 1944 toimunud [[Imphali piiramine]] kukkus läbi ning algas suur taganemine. Taganemises hukkus nälga ja haavadesse suur hulk nii Jaapani kui ka India sõdureid. 1945. aasta kampaania oli Jaapani poolele veelgi raskem. Briti väed tungisid peale ning Birma kindral Aung San märtsis 1945 vahetas pooli ning hakkas sõdima jaapanlaste vastu. Algas taganemine [[Birmast]] [[Siiam]]isse. Jaapani kapitulatsiooni ajaks septembris 1945 plaanis Subhas Chandra Bose esialgu jääda Vaba India Ajutise Valitsusega Singapuris ning langeda Brittide kätte. Tema arvates kohtuprotsess tema üle ning võimalik surmanuhtlus võisid muutuda sädemeks, mis süütaks Indias revolutsioonitule. Kuid teised valitsuse liikmed veensid teda otsima toetust Nõukogude Liidult. Levinuma versiooni kohaselt lendas ta 16. augustil [[Saigon]]i, kus kohtus marssal Terauchiga ning rääkis temale oma plaanist kasutada India vabaduse eest võitlemiseks nõukogude abi. Kuigi Terauchi ei saanud Sõjaväe kõrgemalt juhatuselt õnnistust Boset aitama, austusest ja sümpaatiast Bose vastu nõustus teda isiklikult aitama ning leidis temale viisi üle lennata Daireni linna, ümberistumisega Tokyos. Subhas Chandra Bose hukkus lennukiõnnetuses Formosa kohal 18. augustil 1945. Tema põrm maeti Tokyos Renkō-ji templi aeda. India Rahvuslik Armee endiste ohvitseride üle mõistsid Inglase kohut novembrist 1945 kuni maini 1946 nõnda nimetatud "Punase Kindluse Protsessis". Tribunaali ajal muutus olukord Indias väga mässuohtlikuks ning isegi kolmele põhilisele süüdistatavale määrati vaid sümboolne karistus. [[Pilt:Nehru Gandhi 1937.jpg|pisi|[[Mohandas Karamchand Gandhi|Mahatma Gandhi]] (paremal) koos [[Jawaharlal Nehru]]ga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India esimene peaminister]] ==== Iseseisev India ==== 15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid [[India jagamine|eraldati islamienamusega alad]], millest moodustati eraldi riik – [[Pakistan]].<ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA." /> Senised vasallvalitsejad pidid liituma kas India või Pakistaniga, iseseisvumise võimalust neile ei antud. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast vabariik ning jõustus uus [[India konstitutsioon|konstitutsioon]].<ref name="CIA" /> India jagunemine ei kõrvaldanud India ja Pakistani vahelisi erimeelsusi (eriti Kashmiri, Pandžabi ja Bengali küsimuses), mis arenesid 1965. aastal [[1965. aasta India-Pakistani sõda|sõjaks]] ja [[1971. aasta India-Pakistani sõda|teravnesid uuesti]] 1971. aastal, pärast [[Ida-Pakistan]]is iseseisva Bangladeshi moodustamist. Sõjaoht kerkis taas, kui mõlemad maad arendasid 1998. aastal välja tuumarelva ([[Smiling Buddha|esimene tuumakatsetus]] toimus 1974. aastal<ref name="India is a Nuclear State" />) Ägedad kokkupõrked Kashmiri pärast 2002. aastal sisaldasid juba tuumasõja ähvardust. India sõjavägi sundis 1961. aastal portugallased nende rannikuenklaavidest lahkuma, võitles 1962. aastal Hiinaga piiri pärast ja sekkus Sri Lankas, et kaitsta tamili vähemust (1986–1990).<ref name=":7" /> Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) [[blokivälisusliikumise]] asutajaliige. Alates 1991. aastast on [[India majanduse liberaliseerimine|majandusreformid]]<ref name="Montek" /> toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.<ref name="ERS" /> ==== Vana-India meditsiin ==== Hindu mütoloogia kohaselt avaldas looja-jumal [[Brahma]] iidsed vaimsed tekstid – neli [[veeda]]t – muistsetele nägijatele, keda tuntakse ''rišidena''. Nemad andsid teadmised edasi ''suktade'', sakritikeelsete värsside kujul. Veedades, eriti "Atharveedas", on viiteid tervisele ja tervendamisele ning ravivahenditele. Varaste tervendusmeetodite alused tunduvad olevat olnud hügieen, taimsed ravimid, religioossed rituaalid ja palved, kaasa arvatud [[mantra]]d. Haiguse esmaseks põhjuseks peeti deemonlikku seestumist, mille ravimiseks kasutati patukahetsust, palveid ja loitsimist. Siiski ei moodusta veedade tekstid ametlikku või terviklikku meditsiinisüsteemi ning väitel, nagu pärineks ajurveda otse veedadest, ei pruugi olla alust. Pigem tundub, et meditsiinisüsteem arenes aja jooksul, haarates endasse nii budistlikke kui ka muid traditsioone. Seda seisukohta toetavad tähelepanuväärsed sarnasused varaste budistlike meditsiiniliste ja hilisemate ajurveda tekstide vahel ning paistab, nagu oleks mõningaid ajurveda tekste nende esmailmumise järel teatud aja möödudes religioossetel põhjustel muudetud. On ka teada, et varaseid budistlikke munki ja järgijaid innustati inimkonna suhtes kaastunde kasvatamise harjutusena ravimisega tegelema ning et nad töötasid välja uusi ravipraktika meetodeid. India vanima teadusliku meditsiinialase teksti kirjutas esimesel sajandil õukonnaarst Charaka. See sisaldab teavet farmaatsia, õige toitumise, arstieetika ja patsiendi andmete konfidentsiaalsusest. Samuti õpetab tundma üldist haiguste patoloogiat ja ravima kõhulahtisust, palavikku, turseid, kasvajaid, pidalitõbi, naha haigusi ja kollatõve. "Sushutra Samhita" on India esimene meditsiinialane tekst, mis sisaldab kirurgiat. Neljandal sajandil [[Guptade riik|Gupta impeeriumi]] õukonna arsti kirjutatud teoses kirjeldatakse, kuidas sooritada operatsioone, ja nimetatakse 125 instrumenti, mis on vajalikud opereerimiseks. Muu hulgas osati keisrilõiget, läätsekae eemaldamist, ilukirurgia protseduure, ninaoperatsioone, naha siirdamist, lahtiste luumurdude ravimist, amputatsioone ja eemaldatud jäsemete külgeühendamist. Anatoomia tundmaõppimiseks pidid kirurgid osalema lahkamistel.<ref>Wolpert Stanley. 1991. India. Berkley: University of california press192-193</ref> [[Veterinaaria]] oli 4. sajandiks arenenud India eripäraks tänu [[hinduism]]i usule loomade pühadusse. Ülikud pidasid erilisi haiglaid oma hobustele ja elevantidele. Tekkis unikaalne India meditsiiniharu ''Hastyayurveda'', mis tegeles elevantide eluea pikendamisega.<ref name="">Wolpert193-194</ref> == Kultuur == {{Vaata|India kultuur}} [[Veedade kultuur|Veedade ajastul]] (u 1750/1500–500 e.m.a) pandi alus [[Hinduistlik filosoofia|hinduistlikule filosoofiale]], mütoloogiale, teoloogiale ja kirjandusele. Tekkisid mitmed uskumused ja tavad, mida järgitakse tänaseni, näiteks ''[[Dharma|dhárma]]'', ''[[Karma|kárma]]'', ''[[Jooga|yóga]]'' ja ''[[Mokša|mokṣa]]''.<ref name="kuiper-k-e">Kuiper, K., ed. (2010), The Culture of India, Britannica Educational Publishing, ISBN 978-1-61530-203-1, retrieved 24 July 2011</ref> India paistab silma usulise mitmekesisuse poolest. Riigi levinumate usundite hulka kuuluvad [[hinduism]], [[budism]], [[sikhism]], [[islam]], [[kristlus]] ja [[džainism]].<ref name="heehs-p-ed">Heehs, P., ed. (1 September 2002), Indian Religions: A Historical Reader of Spiritual Expression and Experience, New York University Press, ISBN 978-0-8147-3650-0, retrieved 24 July 2011</ref> Levinuimat usundit, hinduismi, on kujundanud mitmed mõtteviisid, sealhulgas [[upanišadid]],<ref>Deutsch, E. (30 April 1969), Advaita Vedānta: A Philosophical Reconstruction, University of Hawaii Press, ISBN 978-0-8248-0271-4</ref> ''[[yogasūtra]]'', ''[[bhakti]]''<ref name="heehs-p-ed" /> ja [[budistlik filosoofia]].<ref>Nakamura, H. (1 April 1999), Indian Buddhism: A Survey with Bibliographical Notes, Buddhist Tradition Series (12th ed.), Motilal Banarsidass, ISBN 978-81-208-0272-8</ref> === Kirjandus === {{vaata|India kirjandus}} [[India kirjandus]] on üks vanimaid kirjandustraditsioone maailmas. India kirjandus pole kunagi olnud ühtne, vaid koosneb paljudest kirjandusest, mis on loodud India paljudes vanades, keskaegsetes ja tänapäevastes keeltes. Lisaks India keeltele ja draviidi keeltele on palju kirjutatud inglise keeles. Vanimad teadaolevad teosed on kirjutatud [[Sanskriti keel|sanskriti]],<ref>Hoiberg, D.; Ramchandani, I. (2000), Students' Britannica India: Select Essays, Popular Prakashan, ISBN 978-0-85229-762-9</ref> [[Paali keel|paali]] ja [[Tamili keel|tamili]] keeles. ==== Sanskritikeelne kirjandus ==== {{vaata|Sanskritikeelne kirjandus}} Olulisimate sanskritikeelsete teoste hulka kuuluvad [[veedad]] (1300–500 eKr), [[upanišadid]] (umbes 700–500 eKr) ja kaks mahukat eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]". Tekstid käsitlevad [[hinduism]]i mütoloogiat ja usundiga seotud teemasid. Lisaks loodi sanskriti keeles palju muid olulisi teoseid religiooni, filosoofia, poliitika ja teaduse alal. Kui [[veedakirjandus]] peegeldab preestrite valitsevat rolli, siis kaks suurt eepost "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" annavad tunnistust ühiskonna struktuuri muutumisest. Need kaks eepost on India mahukaimad luuleteosed ning kuuluvad hinduistliku mütoloogia tähtsaimate allikate hulka. Tähtsamad luuletajad pärast Kālidāsat olid [[Bhartrihari]] (7. sajand), [[Amaru]] (8. sajand) ja [[Bilhana]] (11. sajand). [[Džajadeva]] (12. sajand) teos "[[Gītagovinda]]" on luule ja draama vahepealne. Klassikalised sanskritikeelsed romaanid on proosateosed, mis on stiililiselt lähedased eepilisele luulele. Nende sisu ei ole aga enamasti võetud mitte religioossest pärimusest, vaid muinasjuttudest. Tähtsamad autorid on [[Dandin]], [[Subandhu]] (7.–8. sajand) ja [[Bānabhatta]] (7. sajand). Klassikalise India näitekirjanduse žanreid, tegelasi, süžeesid jms on põhjalikult käsitletud teoreetilistes teostes. Tuntuim õpik on [[Bharata Muni]] "[[Nāṭyaśāstra]]", mis praegusel kujul pärineb arvatavasti 6. sajandist. Tähtsamad näitekirjanikud on [[Bhāsa]] (4. sajand või varem), [[Kālidāsa]], [[Harša]] (7. sajand) ja [[Bhavabhūti]] (7.–8. sajand). ==== Paalikeelne kirjandus ==== {{vaata|Paalikeelne kirjandus}} Pärast [[budism]]i teket 5. sajandil eKr sai [[paali keel]]est oluline kirjakeel, milles on muu hulgas kirja pandud [[theravaada]] koolkonna pühakiri [[Tipiṭaka|paali kaanon]]. ==== Kirjandus teistes praakritites ==== [[Džainism]]i pühakirjad on tradeerunud [[ardhamagadhi keel]]es. Neid on rikkalikult kommenteeritud nii praakritis kui ka sanskritis. Praakrititest arenesid kirjakeeled. Üks varajane näide on 1. sajandist pärinev [[maharaštri keel|maharaštrikeelne]] luuleantoloogia "[[Gāhā Sattasaī]]", mis omistatakse Lõuna-India kuningale ja luuletajale [[Hāla]]le. Klassikalises näitekirjanduses räägivad kuningas, ministrid ja brahmiinid sanskritis, alamast seisusest mehed ja kõik naised, välja arvatud haritud naised, näiteks kurtisaanid, räägivad praakritis. ==== Keskaegne India kirjandus ==== Keskajal avaldas islam kui uus mõttevool suurt mõju India kirjandusele ja sanskriti keel muutus üha vähem oluliseks. Seda ajavahemikku iseloomustab eriilmeline ning lai mõtte- ja tundeväljendus, mistõttu erinevad keskaegsed India kirjandusteosed oluliselt klassikalisest kirjandustraditsioonist.<ref>Das, S. K. (1 January 2005), A History of Indian Literature, 500–1399: From Courtly to the Popular, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-2171-0</ref> Sanskritist ja Kesk-India [[praakriti keeled|praakrititest]] arenesid välja uued keeled, nagu [[Hindustani keel|hindustani]], [[Bengali keel|bengali]], [[Pandžabi keel|pandžabi]] ja [[Marathi keel|marathi]] keel, millel kujunesid omad kirjandustraditsioonid. Hinduistlikku religioosset luulet hakati nüüd kirjutama kohalikes keeltes. Uute kirjanduste silmapaistvamad esindajad on hindi autorid [[Tulsīdās]], [[Kabiri laulud|Kabir]] ja [[Mirabai]], marathi kirjanik [[Dnyaneshwar]] ning gudžarati autor [[Narasinh Mehta]]. Urdu luules sulandusid islami ja pärsia mõjud India elementidega. Urdu keelest sai suurmogulite õukonnakeel, mis õitses 17. sajandil ja milles kirjutati palju armastusluulet. Kõige kuulsamad näited on luuletaja [[Mirza Ghalib]]i [[gaseel]]id ja tänapäeva Pakistanis austatud [[Muhammad Iqbal]]i teosed. ==== Uusaegne India kirjandus ==== 19. sajandil tugevnesid Lääne mõjud India kirjanduses. Tingimused olid soodsad bengali kirjandusele, mis elas läbi õitsengu. [[Bengali kirjandus]]e tuntuim esindaja on luuletaja ja filosoof [[Rabindranath Tagore]], keda peetakse tänapäeval India rahvusluuletajaks ning kes on India ainus [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat.<ref>Datta, A. (2006), The Encyclopaedia of Indian Literature, 2, Sahitya Akademi, ISBN 978-81-260-1194-0</ref> Tema luuletuste viisistustest said [[India hümn]] ja [[Bangladeshi hümn]]. Alates 20. sajandist kirjutavad paljud India kirjanikud ka inglise keeles. Kaasaegne India kirjandus hõlmab riigi kõiki suuremaid kirjakeeli ja käsitleb väga laia teemade ringi. Tuntuimad kaasaegsed autorid on [[Salman Rushdie]], [[Arundhati Roy]], [[R. K. Narayan]], [[Mulk Raj Anand]], [[Rohinton Mistry]], [[Ruskin Bond]], [[Amrita Pritam]], [[Mahasweta Devi]], [[Vikram Seth]], [[Amitav Ghosh]], [[Anita Desai]] ja [[Dom Moraes]]. ==== Tamili kirjandus ==== {{vaata|Tamili kirjandus}} Lõuna-Indias arenes klassikalisel ajajärgul esimesena kirjakeeleks tamili keel. Vanimad teosed on umbes 2000 aastat vanad. Tamili kirjanduse varajasest õitseajast pärineb [[Sangami kirjandus]]. Lisaks heroilistele tekstidele kuningatest ja sõdadest on tuntud ka tamilikeelne armastusluule. Esimese sajandi paiku kirjutatud "[[Tolkāppiyam]]" on vanim tamili keele grammatika. Tuhanded armastusluuletused, mis kirjutati [[Madurai]]s 1.–5. sajandini, toetuvad sellele grammatikale.  ==== Kirjandus teistes draviidi keeltes ==== [[Pilt:Rabindranath Tagore in 1909.jpg|pisi|püsti|[[Rabindranath Tagore]] (1909) oli bengali kirjanik, kelle teoste seas oli India hümn "[[Jana-Gana-Mana]]"]] Hiljem said olulisteks kirjakeelteks [[Kannada keel|kannada]], [[Telugu keel|telugu]] ja [[malajalami keel]]. Varaseimad kannada- ja telugukeelsed kirjandusteosed (9.–11. sajand) on mõjutatud sanskritikeelsetest eeskujudest. ==== Kirjandus uusindia keeltes ==== Kirjandust uusindia keeltes on peale klassikaliste eeskujude mõjutanud islami vallutus alates 12. sajandi lõpust, kristlik misjon ja Briti ülemvõim. Mõned kirjanikud püüdsid ühendada hinduismi ja islamit. Varajane urdukeelne kirjandus on stiililt ja motiivistikult peaaegu tervenisti islamlik. Lääne kultuuri mõju tõi India kirjandusse näiteks patriootilise luule ja ühiskonnakriitilised realistlikud romaanid. ==== Bengali kirjandus ==== {{vaata|Bengali kirjandus}} Varajase bengali kirjanduse üks põhimotiive on [[Krišna]] ja [[Rādha]] armastus. See oli ühtaegu religioosne ja erootiline motiiv. Selle žanri üks tähtsamaid esindajaid oli [[Caṇḍīdās]] (15. sajand). 19. sajandil algatas [[Ram Mohan Roy]] modernse proosastiili. Seda arendas oma romaanidega lääne eeskujul edasi [[Bankim Chandra Chattopadhyay]]. Tähtsaim uusaegne bengali kirjanik oli maailmakirjandusse kuuluv [[Rabindranath Tagore]]. Hilisemate bengali kirjanike seas on luuletajad [[Jibanananda Das]] ja [[Bishnu De]] ([[Bishnu Dey]]) ning prosaist [[Bibhutibhusan Bandyopadhyay]]. === Kunst === {{vaata|India kunst}} India kunst on tihedalt seotud religiooniga. Nii [[India arhitektuur]], [[India skulptuur]] kui ka [[India maalikunst]] on religioossed: hinduistlikud, budistlikud või džainistlikud. Islami vallutused Põhja-Indias ja hilisem [[Mogulite riik]] tõi India kunsti uue elemendi. Muslimid tõid kaasa uusi arhitektuurivorme ja -tehnikaid ning ehitasid hooneid, mis on maailma väljapaistvamate arhitektuuriteoste seas. Hiljem on suur osa India kunstist ja arhitektuurist võtnud eeskuju lääne kunstist. India kunstitraditsioon on pikk. Leitud on tuhandeid [[Induse kultuur]]ist pärit pitsateid, millele on enamasti graveeritud looma-, kuid mõnel ka inimkujutised. Tuntuim on [[Pashupati pitsat]].<ref>Craven, 14–16; Harle, 17–18</ref> Järgnes pikk ajavahemik, millest pole peaaegu midagi säilinud.<ref>Harle, 17–20; Rowland, 46–47</ref> Hilisem säilinud India kunst on peaaegu eranditult vastupidavatest materjalidest religioossete skulptuuride või müntide kujul. Võib arvata, et algselt oli oluliselt rohkem puidust ja savist taieseid ning suurehitisi, mis pole säilinud. Päris India kunstiajalugu algab 3. sajandil eKr [[Maurjate riik|Maurjate riigi]] valitseja [[Ašoka]] ajal, kui võeti tõsiselt kasutusele kiviarhitektuur. Ašoka lasi kogu Hindustani poolsaare kaljuseintele ja kivisammastele raiuda 25 edikti ([[Ašoka ediktid]]), mis propageerivad budismi, millesse Ašoka oli pöördunud. Sambad koosnevad siledaks poleeritud [[tüves]]est [[kapiteel]]iga, millel on loomafiguuriga [[abakus (arhitektuur)|abakus]]. Tuntuim on [[Sārnāthi sammas]] nelja poollõviga tipus, mida on kujutatud ka [[India vapp|India vapil]]. Klassikaline periood ehk [[Guptade ajastu]] 4.–6. sajandil on India kunsti verstapost. Sel ajastul sünteesiti varasemad kunstikoolkonnad. Guptade ajastu skulptuuri iseloomustavad harmoonilised kehaproportsioonid. Paljud hinduistlikud jumalused omandasid sel ajal oma ikonograafilised tunnused. Hinduistlikud templid omandasid kuju, millest sai hilisema Põhja-India templiarhitektuuri stiilinorm. ==== Maalikunst ==== {{vaata|India maalikunst}} India maalikunsti võib jagada kolmeks: [[seinamaal]], [[miniatuurmaal]] ja [[kangamaal]]. India maalikunst algas [[Esiaeg|esiajal]] [[Koopamaalingud|koopamaalingutega]], kuid kliimatingimuste tõttu on väga varasest ajast säilinud vaid üksikud näited. Koopamaalinguid, mille vanuseks arvatakse olevat kuni 10 000 aastat, on leitud näiteks [[Bhimbetka kaljukoopad|Bhimbetka kaljukoobastest]]. Kõige märkimisväärsemateks [[fresko]]sarnasteks seinamaalideks peetakse 5.–7. sajandi budistlikke seinamaale [[Ajanta kaljutemplid|Ajanta kaljutemplites]], kus on kujutatud stseene Buddha elust ja [[džatakad|džatakatest]]. Vanimad hinduistlikud maalid on seinamaalid [[Badami kaljutempel|Badami kaljutemplis]] 578. aastast. Budistlikus kunstis esinevad sageli [[mandala]]d – maagilised mustrid ja diagrammid, mis tavaliselt on budistliku universumi sümbolid. Neid kasutatakse mediteerimisel. Värvirikkad mandalad kaunistavad kloostrite ja templite seinu või siis on maalitud pildirullidele. Kangamaalide temaatika on rahvalikum. Neid kasutasid näiteks rändlaulikud oma lugude illustreerimiseks, samuti olid need suveniirideks palveränduritele. Väga vähesed säilinud kangamaalid on vanemad kui 200 aastat, kuid on selge, et traditsioon on oluliselt pikem. Käsikirjade illustreerimisel on Indias pikk traditsioon. Raamatute miniatuurmaalid on tehtud lagunevatele materjalidele nagu paber ja kangas. Kangamaal on kaduma läinud. Vanimad säilinud illustreeritud käsikirjad on budistlikud palmilehekäsikirjad umbes 11. sajandist. Säilinud on ka arvukad džainistlikud illustreeritud käsikirjad 13. sajandist (džainistlikminiatuurmaal sai alguse umbes 11. sajandil Lääne-Indias). Alates 14. sajandist sai paber üldisemaks, nii et kunstnikud ei olnud enam seotud palmilehe kitsa ja pikliku formaadiga. 14. sajandi lõpust 17. sajandini kasutati džainistlikus miniatuurimaalis väga stiliseeritud figuure. [[Fail:1573-Akbar receiving his sons at Fathpur-Akbarnama.jpg|pisi|püsti|[[Akbar]] kohtub oma poegadega Fatehpur Sikris. "[[Akbarnama]]" (1573)]] Islami mõju tugevnemisega 12. sajandil muutus maalikunst kui pärsia õukonnakunsti peamine vorm järk-järgult olulisemaks. Õukonnakunsti kõrgtasemeks peetakse [[suurmogulite stiil]]i, mille õitseng kestis 16.–18. sajandini. Ennekõike arenes kiiresti miniatuurmaal. Aineseks oli peaaegu eranditult ilmalik, näiteks olulised riigitegelased, õukonnaelu ning olulised ajaloosündmused. 16. sajandi teisel poolel kujunes välja iseseisev indo-islami miniatuurmaalistiil, [[suurmogulite maalikunst]], mis sisaldas muu hulgas keisrite elulugude ja pärsia luule illustratsioone. Ka pärsia keelde tõlgitud "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" illustreeriti rikkalikult suurmogulite stiilis. 17. sajandi alguses õitses portreemaal. Suurmogulite stiil oli vastastikuses mõjus ka [[Raadžputi maalikoolkond|Raadžputi maalikoolkonnaga]], mis kujunes 16. sajandil [[Rajasthan]]i kuningriikide õukondades. See keskendus aga valdavalt hinduistlikele teemadele, näiteks illustreeriti hinduistlikke eeposi "Mahābhārata" ja "Rāmājana". Eriti hinnatud oli [[Krišna]] eluloo kujutamine. Raadžputtide õukondade rohkuse tõttu kujunes palju maalikunsti alamkoolkondi. Tuntumad neist olid [[Bundi koolkond]], [[Mewari koolkond]], [[Marwari koolkond]] ja [[Kishangarhi koolkond]]. Kõigile neile on omane voolav stiil ja eredad värvid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stuart Cary Welch|pealkiri=India: Art and Culture 1300–1900|aasta=1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=335}}</ref> Sageli kujutati figuure ilma varjudeta. [[Briti India|Briti koloniaalvõim]] tõi maalikunstis kaasa vapustavad muutused. 19. sajandi lõpus hakkas traditsiooniline India maalikunst manduma. Selle asemel jäljendasid kunstnikud nagu [[Raja Ravi Varma]] Lääne stiile, ennekõike realismi. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leidis aset India-pärase maalikunsti taassünd. Kõige silmapaistvam oli [[Abanindranath Tagore]]'i asutatud [[Bengali koolkond|Bengali koolkonnas]]. Taheti lääne mõjust vabaneda ja hakati kasutama vanemaid päritolu stiilielemente. Eeskuju võeti näiteks Ajanta seinamaalidest ja miniatuurimaalidest. Nüüdisaja India maalikunst laenab jätkuvalt läänelikest kunstivooludest, kuid jätkab ja arendab ka India traditsioonilist maalikunsti. 20. sajandi olulisemate kunstnike seas on [[Jamini Roy]] ja [[Amrita Sher-Gil]] (1913–1941). Tuntud nüüdisaja maalikunstnik oli ka [[Maqbool Fida Husain]]. Lisaks on Indias alati olnud tugev rahvaliku maalikunsti traditsioon. Maakohtades võib paljude hoonete välisseintel näha maalinguid. Tähelepanuväärne on [[Madhubani stiil]], mida viljeldakse [[Mithila]] piirkonnas. Üha rohkem tähelepanu saab ka India hõimurahvaste kunst. ==== Skulptuur ==== {{vaata|India skulptuur}} [[Fail:Shiva as the Lord of Dance LACMA edit.jpg|pisi|püsti|Shiva skulptuur 11. sajandist]] Religioosses kunstis on arhitektuur ja skulptuur lahutamatult seotud. Jumaluse või pühaku kuju on austusobjekt. Reljeefid kujutavad sageli õpetlikke või mütoloogilisi stseene. Dekoratiivsed on templireljeefide taime- ja loomamotiivid. Hindustani poolsaare kõige varajasem skulptuur pärineb [[Induse kultuur]]ist (3300–1700 eKr) tänapäeva Pakistani alal. Tuntuimad näited on kivist ja pronksist kujud, ehkki valdav osa leide on keraamikast ning kivist pitsatid loomade ja jumalate kujutistega. Kultuuri ja budistliku perioodi vahelisest ajast on säilinud vähe skulptuure. Hinduismi tähtsamate jumaluste [[Višnu]], [[Šiva]] ja [[Durga]] kujud ilmusid esimestel sajanditel pKr. Tavaliselt on neid kujutatud rohkem kui kahe käega. Mitu jumalat võivad sulada kokku üheks. Varauusajal valitsesid suurt osa Indiast moslemid, kes skulptuuri ei viljelenud ja lasid hävitada suure osa olemasolevast religioossest skulptuurist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pramod Chandra|pealkiri=The Sculpture of India: 3000 B.C-1300 A.D.|aasta=1985|kirjastus=Cambridge: Harvard University Press}}</ref> ==== Arhitektuur ==== {{vaata|India arhitektuur}} India arhitektuurile on mõju avaldanud mitmesugused usundid ja kultuurid. Paljude Indias levinud arhitektuuristiilide seast on kaks tuntumat vastanduvat ajaloolist stiili [[hinduistlik templiarhitektuur]] ja [[India islami arhitektuur]]. Kummalgi on palju piirkondlikke vorme. [[File:MEENAKSHI TEMPLE- WEST TOWER.jpg|thumb|püsti|Madurai Meenakshi templi läänevärav]][[Budistlik arhitektuur|Budistlikus arhitektuuris]] on kõige levinum mälestis [[stuupa]]. Teised budistlikud ehitustüübid on [[tšaitja]] (tempel) ja [[vihaara]] (klooster). Vanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse umbes 3.–2. sajandil eKr. Neid on muu hulgas [[Bhaja]]s, [[Karli]]s ja [[Ellora]]s. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast [[Ajanta]]s ([[Ajanta kaljutemplid]]). Ka [[Hinduistlik arhitektuur|Hinduistlikus arhitektuuris]] on paljud varajased hästi säilinud templid raiutud kaljuseintesse, sealhulgas [[Kailāsa tempel]] [[Ellora]]s (8. sajand) ja selle kaasaegsed [[Šiva]] templid [[Elephanta]]s. Need on rikkalikult kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Vanimad säilinud hinduistlikud kivitemplid pärinevad 5.–8. sajandist ([[Aihole]] ja [[Badami]]) järgivad lihtsat põhiplaani, mille keskmes on pühamu ise, väike pime ruum [[garbhagriha]], kus elab jumalus, kellele tempel on pühitsetud. Põhja- ja Lõuna-India templiarhitektuuril on märgatavad stiilierinevused, eelkõige tornide ja portaalide kujus. Templitornid on põhjastiilis kõrged ja ümarad (''[[śikhara]]''), lõunastiilis madalamad ja püramiidjad (''[[vimāna]]''). [[Džainistlik arhitektuur]] on kasutanud kohalikke arhitektuurivorme, mida nad on kohandanud oma rituaalidele. Iseloomulikud on suured templikompleksid pühadel mäetippudel. [[Abu mägi|Abu mäele]] [[Rajasthan]]is rajati 1031. aastal esimene paljudest [[valge marmor|valgest marmorist]] templitest. [[Sravana Belgola]]s [[Karnataka]]s esindab Lõuna-India draviidimõjulist templistiili. [[India islami arhitektuur]] tekkis Islami vallutuste tagajärjel 11. ja 12. sajandil. Muslimid tõid uusi ehitisetüüpe: [[mošee]]d, hauasambad, paleed ja kindlused. Islami pühamud ei ole kujudega kaunistatud, Mošeesid ehivad kalligraafia, geomeetrilised mustrid ja stiliseeritud leheornamendid. Üks vanemaid islami ehitisi on [[Quwwat ul-Islami mošee]] [[Delhi-Lalkot]]is, mis ehitati 1193. aastal. Suur osa India arhitektuurist, sealhulgas [[Tāj Mahal]] ja teised suurmogulite ja Lõuna-India arhitektuuri näited, ühendab kohalikud traditsioonid välismaalt sissetoodud stiiliga.<ref name="kuiper-k-e" /> Briti koloniaalperioodil muutusid valdavaks [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], [[uusgootika]] ja [[uusbarokk]]. Indoislami ja Euroopa stiilide sulamist tekkis uus stiil, mida hakati nimetama [[indosaratseeni stiil]]iks. Pärast iseseisvumist mõjutasid kohalikku arhitektuuri [[modernism]]i ideed. Tuntuimad modernsed ehitised on [[Lootose tempel]] (1986), [[Namsai kuldpagood]] (2010) ja [[IIT Hyderabad]] (2015). ==== Vaibakunst ==== {{vaata|India vaibad}} Vaibakudumine sai Indias alguse 16. sajandil, kui Suurmogulite riigi valitseja Akbar tõi pealinna [[Agra]]sse Pärsia päritoluga kunstnikke ja käsitöölisi. Nende abiga asutas ta vaibakudumise keskused linnadesse Agrasse, [[Delhi]]sse ja [[Lahore]]'i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.abhijna-emuseum.com/articles/history-and-collection-of-carpet-in-india/|pealkiri=History and Collection of Carpets in India|väljaanne=Abhijna e-Museum|vaadatud=28.04.2021}}</ref> 16. ja 17. sajandil olid populaarsed keeruliste taimemustritega nn mogulivaibad. Need olid võrreldavad [[Safaviidid]]e-aegsete [[pärsia vaibad|Pärsia vaipadega]]. Vaibakudumine jätkus [[Warangal]]is, [[Dekkani kiltmaa]]l ja mujal. 19. sajandil hakati jälle kasutama moguliteaegseid mustreid. Põhja-India Agras, [[Amritsar]]is ja Lahore'is on sellest ajast saadik käinud vaipade kõikuva kvaliteediga masstootmine. Vaipu koovad muu hulgas vangid. Tavaliselt kootakse vaipu puuvillast, pinnal on villaudemed. Kashmiris ja mujal tehakse siidvaipu. Kõikjal Indias kootakse puuvillast õhukesi vaipu ''[[dhurrie]]''{{'}}sid, millel on lihtsad geomeetrilised mustrid või pildid. === Muusika === {{Pikemalt artiklis|India muusika}} India ulatuslikkuse ja mitmekesisuse tõttu leidub India muusikas arvukalt žanre, mis hõlmavad klassikalist muusikat, rahvamuusikat, rokki ja poppi (Bollywood). Muusika ajalugu on aastatuhandeid pikk ning on välja kujunenud lahutamatu osana sotsiaal-religioossest elust ning hõlmab mitme mandiosa eripärasusi, varieerudes tihti regiooniti. [[India klassikaline muusika|Klassikaliseks muusikaks]] loetakse Põhja-Hindustani ja Lõuna-[[Karnataka muusika]]t ja nende erinevaid rahvapäraseid edasiarendusi.<ref>Massey, R.; Massey, J (1998), The Music of India, Abhinav Publications, ISBN 978-81-7017-332-8</ref> Populaarseim India levimuusika vorm on [[Filmikunst|filmimuusika]] või laulud ja muusika India filmidest, mille müük hõlmab 72% kogu muusikasalvestiste läbimüügist.<ref>{{Netiviide|autor=BBC News, Prachi Pinglay|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/8405891.stm|pealkiri=Plans to start India music awards}}</ref> Filmimuusika on sümbioos klassikalisest muusikast ja läänelikust kompositsioonist, et luua Indiale iseloomulikke meloodiaid. Traditsiooniliselt ei laula näitlejad filmides ise, vaid selleks kasutatakse kutselisi lauljaid, näitlejate ülesandeks on laulmist imiteerida. India popmuusika põhineb rahvamuusika ja klassikalise muusika segust, mida toetavad üldjuhul modernsed rütmid ka muust maailmast. Popmuusika sai alguse Lõuna-Aasias tänu laulja Ahmed Rushdile ja ta laulule "Ko Ko Korina" (1966).<ref>{{Netiviide|autor=Nadeem F Paracha|url=http://www.chowk.com/articles/8459|pealkiri=Socio-political History of Modern Pop Music in Pakistan|aeg=December 13, 2004|arhiivimisaeg=2010-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100618091924/http://www.chowk.com/articles/8459}}</ref> Patriootlikud tunded on indialastega püsinud alates vabadusvõitluse ajastust. India hümni "[[Jana-Gana-Mana]]", mille on kirjutanud [[Rabindranath Tagore]], ja "[[Vande Mataram]]", mille autor on [[Bankim Chandra Chattopadhyay]] ja mis on India rahvuslaul, loetakse olulisemateks muusikapaladeks, mis India rahva on ühendanud.<ref>{{Netiviide|autor=The Indian Express|url=https://indianexpress.com/photos/india-news/rabindranath-tagore-77-death-anniversary-rare-photos-gurudev-mahatma-gandhi-5295604/|pealkiri=Rabindranath Tagore’s 77th death anniversary: Rare photos of ‘Gurudev’ with Mahatma Gandhi|aeg=August 7, 2018}}</ref> === Tants === {{Pikemalt artiklis|India tantsukunst}} [[File:Mamallapuram, Indian Dance Festival, Bharatanatyam dancer (9902770145).jpg|thumb|püsti|Bharatanatyami tantsija Mamallapuramis, India Tantsu Festivalil]] Klassikaline tants ja draama jutustab [[eepos]]te lugusid kõrgelt stiliseeritud vormis, läbi keeruliste [[mudra]]te ehk käeliigutuste ja keha asendite. Näiteks on ainuüksi silma avamiseks vähemalt 36 viisi. Seega alustatakse klassikalise tantsu õppimist varases eas samamoodi nagu lääne ühiskonnas balletti.<ref>Wolpert Stanley (1991). ''India''. Berkley University of California Press. 161–162.</ref> India muusika-, tantsu ja teatriakadeemia on määranud kaheksale tantsustiilile klassikalise tantsu staatuse. Paljud neist on jutustava vormiga ja sisaldavad mütoloogilisi elemente. Need stiilid on [[Tamil Nadu]] osariigi ''[[bharatanatyam]]'', [[Uttar Pradesh]]i ''[[kathak]]'', [[Kerala]] ''[[kathakali]]'' ja ''[[mohiniyattam]]'', [[Andhra Pradesh]]i ''[[kuchipudi]]'', [[Manipur]]i ''[[manipuri]]'', [[Odisha]] ''[[odissi]]'' ja [[Assam]]i ''[[sattriya]]''. Populaarsemad India rahvatantsud on [[Punjam]]i ''[[bhangra]]'', [[Assam]]i ''[[bihu]]'', [[Jharkhand]]i, [[Odisha]] ja [[Lääne-Bengal]]i ''[[Jhumair]]'' ja ''[[chhau]]'', [[Gujarat]]i ''[[garba]]'' ja ''[[dandiya]]'', [[Rajastan]]i ''[[ghoomar]]'' ja [[Maharashtra]] ''[[lavani]]''.<ref>"South Asian Arts: Indian Dance", Encyclopædia Britannica (vaadatud 17. juulil 2011)</ref> Neist näiteks Põhja-India klassikaline tants ''kathak'' on saanud tugevaid mõjutusi Islami õukonnatantsust. ''Manipuri'' tants on pärit [[Birma]] piiri äärsest Manipuri osariigist ning sellele on iseloomulik tantsijate õrn õõtsumine ja sirged triibulised seelikud, mis meenutavad rohkem Birma rahvariideid ja jätavad neist mulje, kui nukkudest keerleval alusel. [[Rabindranath Tagore]] oli vaimustatud Manipuri tantsust ja tänu tema toetusele sai see tants maailmas tuntuks.<ref>Wolpert.164</ref> [[File:Ras Lila.jpg|thumb|püsti|"Manipuri" dramaatilises tantsuetenduses etendatakse tihti Radha ja [[Krišna]] armulugu]] Lõuna-India klassikaline tants ''bharatanatyam'' on saanud nime 2. sajandil kirjutatud ''[[Natya Shastra]]'' ja autori Bharata järgi. Tantsijad on tavaliselt ilusad naised, värvilistes üsna liibuvates [[sari (riietusese)|sarides]], kaunistatud peaehetes, juustes jasmiiniõied ja käte ümber kuldsed käevõrud. Tantsitakse paljajalu, lärmakate kellukestega pahkluude ümber. ''Kuchipudi'' on 17. sajandil on klassikaline Lõuna-India tants. See segab pühadust sündsusetusega ja on tänapäeval väga populaarne New Delhis, Andhra Pradeshis ja Tamil Nadus. ''Kathakali'' on enim viimistetud klassikalise tantsu vorm, mis sai alguse Malabari rannikul [[Kerala]] osariigis. Tavaliselt ōues toimuvad etendused võivad kesta kuni 12 tundi, kaasates terve meeskonna esinejaid, kes kõik on meessoost. Materjaliks on reeglina eeposed [[Rāmājana|"Rāmāyana"]] ja "[[Mahābhārata]]".<ref>Wolpert, Stanley 1991. India. Berkley. University of California press. 162–164.</ref> India rahvatantsul on palju stiile ning teemad peegeldavad külaelu ja tavaliselt jutustavad sündsusetuid lugusid võrgutatud ja armukesest hüljatud neiust. Kurikaelteks on nendes lugudes ka koletislik ämm või ahne maaomanik. Enamikul küladest on erilised rituaalsed tantsud haiguste ärahoidmiseks. Haigust etendav jumalus ehitakse, seejärel sõidutatakse ta muusikute ja tantsijate saatel kaarikul külapiirile ja lükatakse piiri taha naabritele. Veel on levinud kepitants, kus kahes vastassuunas liikuvas ringis hoiavad mehed ja naised kahte pulka kätes. Pidevalt kiiremini liikudes löövad nad pulki vastakuti. Tantsivad akrobaadid, kes esinesid linaparkides ja festivalidel, esitasid tihti põleva mõõga neelamise ja sütel kõndimise tantsu.<ref name="">Wolpert.165</ref> === Teater === India teatris sulavad kokku muusika, tants ja improviseeritud või kirjutatud dialoog.<ref>Lal, A. (2004), The Oxford Companion to Indian Theatre, Oxford University Press, lk 23, 30, 235, ISBN 978-0-19-564446-3</ref> Tihti käsiteldav teema on hinduistlik mütoloogia, kuid inspiratsiooni on leitud ka keskaegsetest armastuslugudest, sotsiaalsetest sündmustest ja poliitikast. India teatri hulka loetakse Gujarati piirkonna ''bhavai'', Lääne-Bengali ''jatra'', Põhja-India ''nautanki'' ja ''ramlila'' ning Maharashtra ''tamasha''.<ref>Karanth, S. K. (October 2002), Yakṣagāna, Abhinav Publications, lk 26, ISBN 978-81-7017-357-1</ref> India teatriakadeemia (National School of Drama) asub [[New Delhi]]s. See on India kultuuriministeeriumile alluv eraldi asutus.<ref>"The Sunday Tribune – Spectrum".www.tribuneindia.com. Vaadatud 04.10.2017.</ref> ==== Nukuteater ==== [[File:Rajasthani-puppeteer.jpg|pisi|püsti|püsti|Rajasthani nukunäitleja]] Hinduistlikud filosoofid hoidsid nukunäitlejaid au sees ja tõid paralleele jumala kui nukunäitleja ja universumi kui nukulava vahel. "Srimad Bhagavata", eepos jumalus Krišnast lapsepõlves, jutustab sellest, kuidas ta kolme nööriga (''Satta'', ''Raja'' ja ''Tama'') universumit marioneti kombel juhib.<ref name="ccrt">[http://ccrtindia.gov.in/puppetforms.php Centre for Cultural Resources and Training], vaadatud 04.04.2021.</ref> Indiast on leitud peaaegu kõiki nukutüüpe. [[Nukuteater]] on läbi ajaloo traditsioonilise meelelahutusena olulisel kohal olnud. Nagu traditsioonilises teatris, põhinevad etenduste teemad ka nukuteatris peamiselt eepostel ja legendidel. Nukkudel riigi eri kohtadest on oma olemus, milles peegelduvad piirkondlikud maali- ja skulptuuristiilid.<ref name="ccrt" /> === Filmitööstus === [[Fail:Bhabhi - 1938.webm|pisi|Hindikeelne India film "Bhabhi" aastast 1938]] India filmitööstus on tegutsenud juba üle saja aasta, alates 19. sajandist. Esimene filmi tegid vennad Lumière'd, kes olid sündinud Prantsusmaal. 1896. aasta 7. juulil näitasid vennad Mumbais Watsoni hotellis kuut filmi. See tähistabki nüüdseks ühe maailma suurima filmitööstuse sündi. Pärast esimeste filmide näitamist Mumbais, said indialased inspiratsiooni, mis andis filmitööstuse sünnile edasise tõuke. India filmikunsti isaks peetakse Dadasaheb Phalket, kes avaldas esimese täispika tummfilmi "Raja Harischandra" 1913. aastal. Dadasaheb tegi selle filmi täiesti üksi. Aastatel 1913–1918 produtseeris ta 23 filmi. Järk-järgult kasvas tööstus tohutul kiirusel, eriti 1917.–1932. aastani, kuid Teine maailmasõda vähendas filmide produtseerimist drastiliselt. Tänapäevase filmitööstuse alguseks peetakse 1947. aastat. Sellel ajal oli filmide põhiliseks teemaks tavalise inimese kannatused, tähelepanu all olid näiteks prostitutsioon ja polügaamia. Sellel ajal läbis filmitööstus silmapaistva muutuse – filmid, käsikirjad ja näitlejad muutusid kvaliteetsemaks. 1950. ja 1960. tuntakse kui India filmi ajaloo kuldset ajastut. Mille jooksul tõusid tähtedeks sellised näitlejad nagu Guru Dutt, Raj Kapoor ja Meena Kumari. Sellel ajal muutus muusikatööstus väga oluliseks filmide tegemisel ning tekkisid paljud regionaalsed tööstused. 1990. aastatel muutus tööstus rohkem selliseks nagu see on tänapäeval, filmide stsenaariumid on rohkem maailma ilustavad, sellega tahetakse inimestele pakkuda vaheldust igapäevasele maailmale, mis on tihti täis ebameeldivusi. Suur osa filmidest on armulood. Viimasel paaril aastal on tekkinud tähelepanuväärne ja innovaatiline muutus, millega on hakatud rohkem tootma filme, mis on suunatud rahvusvahelistele filmifestivalidele või lühifilme.<ref>{{Netiviide|autor=Suresh, Shreya|url=https://www.indianfolk.com/history-indian-cinema-edited/|pealkiri=History of Indian cinema|väljaanne=Indianfolk|aeg=21. detsember 2018|vaadatud=22.06.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kinotööstus on juurdunud assami, bengali, bhodžpuri, hindi, kannada, malajalami, pandžabi, gudžarati, marathi, oria, tamili ja telugu keelekultuuris.<ref>Rajadhyaksha, A.; Willemen, P., eds. (22 January 1999), Encyclopaedia of Indian Cinema (2nd ed.), British Film Institute, ISBN 978-0-85170-669-6</ref> India on maailma suurim mängufilmide tootja ning tegutsenud juba alates 1913. aastast. Hoolimata ammusest algusest, fenomenaalsest produktiivsusest ja kiirest edust, ei saanud India filmikunst valitsuselt tööstuse staatust aastani 1998. Erinevalt Hollywoodist on filmiäri Indias detsentraliseeritud.<ref>{{ajakirjaviide|autor=Lakshmi Srinivas|url=|pealkiri=The active audience: spectatorship, social relations and the experience of cinema in India|väljaandja=Sage Publications|aeg=1. märts 2002|väljaanne=Media, Culture & Society|koht=London}}</ref> India filmitööstus koosneb kogu Indias tehtud filmidest, hõlmates piirkondlikud tööstused Andhra Pardeshis, Assamis, Karnatakas, Keralas, Maharashtras, Orissas, Punjabis, Tamil Naduandis, Lääne-Bengalis ja teistes osariikides. India filme vaadatakse laialdaselt kogu maailmas, tänu kultuurilisele ja keelelise lähedusele eriti Lõuna-Aasias ja Lähis-Idas. Tihti kasutatakse lühendit Bollywood, et viidata kogu India kinole, kuid see sisaldab ainult Bombaist pärinevat hindikeelset filmitööstust. Tegelikult moodustab India filmitööstuse eri regioonide filmikunst, mis on mõjutatud piirkondlikest keeltest, kultuurist ja ajaloost. India 1991. aasta rahvaloenduse järgi on seal eristatav 144 piirkondliku keelt, millest filme toodetakse 30. keeles. Iga osariigi suurima kõnelejate arvuga keel, nende hulgas Hindi, Bengali, Marathi, Kannada, Tamili ja Telugu, on oma piirkondliku filmitööstuse aluseks.<ref>{{Netiviide|autor=Hafeez, Erum|url=https://www.researchgate.net/publication/332751636_History_and_Evolution_of_Indian_Film_Industry|pealkiri=History and Evolution of Indian Film Industry|väljaanne=Iqra University|aeg=detsember 2016|vaadatud=17.03.2021}}</ref> * [[India näitlejate loend]] ==== Bollywood ==== Hindi kino ehk Bollywood, varasema nimega Bombay kino,<ref>Mazumdar, Ranjani. Bombay Cinema: An Archive of the City. University of Minnesota Press. ISBN 9781452913025.</ref> on India hindikeelne filmitööstus, mis asub Mumbais. Nimi on tulnud nimedest "Bombay" ja "Hollywood". Koos Lõuna-India kino ja teiste India filmitööstustega moodustavad nad India kino, mis on toodetud mängufilmide arvult maailma suurim.<ref>"Indian Feature Films Certified During The Year 2017". Film Federation of India. 31 March 2017. Archived from the original on 24 November 2018. Retrieved 25 November 2017.</ref><ref>Richard Corliss (16 September 1996). "Hooray for Bollywood!". Time.</ref> Bollywood moodustab suurima sektori (43%) kassatulust, sellele järgnevad Lõuna-India telugu ja tamili filmitööstused (kokku 36%)..<ref> "The Digital March Media & Entertainment in South India" (PDF). Deloitte. Retrieved 21 April 2014.</ref> Alates 1970. aastatest on Bollywoodi populaarseim kommertsžanr olnud masala film, milles on ühendatud paljud žanrid, sealhulgas märul, komöödia, romantika ja draama, koos muusikanumbritega. Masala filmid kuuluvad tavalised muusikalfilmide žanri, mille suurim produtsent alates 1960. aastatest on olnud India kino.<ref>Tejaswini Ganti (2004). Bollywood: a guidebook to popular Hindi cinema. Psychology Press. pp. 22–23. ISBN 978-0-415-28854-5. Retrieved 25 April 2011.</ref><ref>"How film-maker Nasir Husain started the trend for Bollywood masala films". Hindustan Times. 30 March 2017.</ref> * [[Bollywoodi näitlejate loend]] === Toidukultuur === [[Fail:Northern and Western Indian Home Cooked Lunch and Southern Indian Thali Dinner.jpg|pisi|püsti|1. Põhja- ja Lääne-India kodus valmistatud lõunasöök. 2. Lõuna-India Thali õhtusöök.]] {{vaata|India köök}} India köök on üks maailma mitmekesisemaid kööke, mida iseloomustab kohalike teraviljade, vürtside, köögiviljade ja puuviljade kasutamine. Iga piirkonna toidukultuur sisaldab palju roogasid ja toiduvalmistamise tehnikaid. India köök on saanud mõjutusi Pärsiast, Vana-Kreekast, mongolitelt ja Lääne-Aasiast. Uue Maailma toiduained, nagu tšillipipar, tomat, kartul ja kõrvits, mille tõid Indiasse araabia ja portugali kaupmehed 16. sajandil. Koloniaalajal kasutusele võetud Euroopa toiduvalmistamisviisid lisasid India köögile mitmekesisust. Sagedamini kasutatavad [[vürts]]id on [[tšillipipar]], [[must sinepiseeme]] (''rai''), [[köömned]] (''jeera''), [[kurkum]] (''haldi'', ''manjal''), [[lambalääts]] (''methi''), [[juudavaik]] (''hing'', ''perungayam''), [[ingver]] (adrak, inji) ja [[küüslauk]] (lassan, poondu). Populaarsed on vürtsisegud, mis on piirkonniti erinevad. Karri lehtede kasutamine on tüüpiline kogu Lõuna-India köögile. Magusates roogades kasutatakse kardemoni, muskaatpähklit, safranit ja roosi kroonlehtede essentsi. Termini "karri" all mõistetakse Indias tavaliselt pigem kastet kui vürtse. India hindude, budistide ja džainide kogukondade pikaajaline taimetoitlus on avaldanud India köögile tugevat mõju. Taimetoitlus on laialt levinud ning taimetoitlased moodustavad 20–42% India elanikkonnast.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=New World Encyclopedia|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Indian_cuisine|pealkiri=Indian cuisine|väljaanne=New World Encyclopedia|vaadatud=3. märtsil 2021}}</ref> Traditsiooniliselt süüakse toite istudes kas põrandal, väga madalal toolil või patjadel. Enamasti süüakse ilma söögiriistadeta, kasutades selleks parema käe sõrmi (mitte vasaku, sest seda kätt kasutatakse pärast soolestiku puhastamist). India kultuur dikteerib, et kätega söömine on meeldiv kogemus, mis aktiveerib söögiriistade asemel nn kuuenda meele. Traditsiooniliselt kasutatakse sõrmi toidu temperatuuri mõõtmiseks ja maitsete kombineerimiseks, näiteks rebitakse tükk leiba (roti, naan) ning volditakse see väikeseks taskuks, millega saab soovitud koguse toitu kühveldada. === Traditsioonilised riided === [[Fail:Bhavana Balsaver,Shobha Khote at The Aap Ki Awaz Award 2012 (4).jpg|pisi|püsti|India naiste riietus: salwar kameez, traditsiooniline sari ja kholi]] Esimese aastatuhande alguseni Indias riietusesemed ei õmmeldud. Kesk-Aasiast pärit kušaanide saabumine (umbes 48 e.m.a) muutis Põhja-India eliidi seas populaarseks Kesk-Aasia stiilis lõigatud ja õmmeldud rõivad. Selliste riiete valik kasvas ning nende kasutamine laienes Delhi sultaniriigi ja Suurmogulite impeeriumi võimuletulekuga, mil kehtestati moslemite võim. Selliste rõivaliikide seas, mis keskajal ja varauusajal Põhja-Indias kasutusele võeti ning mida tänapäevalgi kantakse, on ''pyjama'' ja ''shalwar''<nowiki/>'i püksid, tuunikataoline kurta ja kleiditaoline ''shalwar''<nowiki/>'i ''kameez''. Lõuna-Indias kasutati samal ajal ikka veel traditsioonilist viisi mähitud ja õmblemata rõivad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roshen Alkazi|pealkiri="Evolution of Indian Costume as a result of the links between Central Asia and India in ancient and medieval times"|aasta=2002|lehekülg=464–484|isbn=978-0-19-565789-0}}</ref> [[Fail:Churidar pyjamas.jpg|pisi|püsti|Churidari püksid ]] India kõige tuntum traditsiooniline rõivaese on [[sari]], mida kannavad naised ühe pika riidetükina. Sari kogupikkus on ligi viis ja pool meetrit ning laiuselt alakeha suurune. Tänapäeval kantakse sari ka peas või loorina näo ees. Sari all kantakse alusseelikut ja kinnituseks vöö. Mõnikord kantakse sari ka ''choli'' ehk erilise särgiga, mis katab peamise osa ülakehast, samal ajal kui sari ise varjutab kehakontuure ja katab keha keskosa.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Emma Tarlo|pealkiri=Clothing Matters: Dress and Identity in India|aasta=1996|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=26–28|isbn=978-0-226-78976-7}}</ref> Mehed kannavad sarnast, kuid lühemat rõivaeset, mida kutsutakse ''dhotiks''. Seda kantakse samuti ümber vöökoha mässituna ja ühele poole seotuna. Ida-Indias mässitakse riie alakeha ümber, Põhja-Indias mässitakse riie esmalt jalgade ümber ja kinnitatakse tagant.<ref name=":9" /> Traditsiooniline õmblusteta rõivaese on ''chaddar'' ehk sall, mida kannavad nii mehed kui naised jaheda ilmaga ülakeha katmiseks, teatud juhtudel kannavad naised seda loorina pea katmiseks. Teine selline riideese, mida kantakse õmblemata ümber pea seotuna on traditsiooniline turban ehk ''pagri''.<ref name=":9" /> ''Shalwar''<nowiki/>'i püksid on tavaliselt vöökohalt laiad ning alt kitsamad ja krookes, neid hoiab vöökoha peal nöör või elastne vöö<ref>Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 1272, <nowiki>ISBN 978-0-19-960110-3</nowiki></ref>. Püksid on tavaliselt laiad ja kottis aga võivad olla ka alt kitsamaks muutuva lõikega, mida kutsutakse ''churidar''<nowiki/>'ideks.<ref name=":21">Stevenson, Angus; Waite, Maurice (2011), Concise Oxford English Dictionary: Book & CD-ROM Set, Oxford University Press, p. 774, ISBN 978-0-19-960110-3</ref> ''Shalwar''<nowiki/>'i ''kameez'' meenutab pikka särki või tuunikat, mille õmbluskohad lõppevad vöökoha juurest ja sellest allpool on küljed jäetud lahti,<ref name=":21" /> mis muudab selle kandmise mugavamaks. Kui varem kasutati ''kameez''<nowiki/>'i tegemisel traditsioonilisi lõikeid, siis tänapäeval kasutatakse euroopalikest mõjutustest inspireeritud külgeõmmeldavaid varrukaid ja kraed. Kui krae puudub, sarnaneb see pigem kurtaga. ''Kameez''<nowiki/>'i kandsid kõige varem mosleminaised, tänu kellele muutus riideese aina populaarsemaks.<ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 28 ISBN 978-0-226-78976-7</ref><ref>Tarlo, E. (1 September 1996), Clothing Matters: Dress and Identity in India (1st ed.), University of Chicago Press, pp. 133 ISBN 978-0-226-78976-7</ref> Kurtat, mis on välja arenenud Kesk-Aasia rändrahva tuunikatest, kantakse nii argirõivana kui ka pidulikel sündmustel. Traditsioonilise tava järgi valmistatakse kurta puuvillast või siidist. Seda võib kanda lõdvalt või kõvasti ümber keha seotuna ja tavaliselt ulatub see kandja põlvedest veidi kõrgemale.<ref name=":22">Shukla, Pravina (2015), The Grace of Four Moons: Dress, Adornment, and the Art of the Body in Modern India, Indiana University Press, p. 71, <nowiki>ISBN 978-0-253-02121-2</nowiki> </ref> Traditsioonilise kurta käiste pikkus ulatub randmeteni ja lõige ei kitsene, varruka ääred on palistatud. Tavaliselt pole kurtal kraed, kuid püstkrae kasutamine on populaarsemaks muutumas. Seda kannavad nii mehed kui ka naised ''pyjama'', ''shalwar''<nowiki/>'i, ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":22" /> Viimase 50 aasta jooksul on India mood suuresti muutunud. Globaliseerumine ja lääneliku elustiili mõjutused on näha inimeste igapäevariietustes. Naised on hakanud traditsiooniliste rõivaste asemel kandma seelikuid ja teksapükse ning enamasti tööklassi mehed kannavad vabal ajal teksapükse ja T-särki. Põhja-Indias kantakse tänapäeval sari vaid pidulikel või ametlikel üritustel<ref name=":23">Dwyer, Rachel (2014), Bollywood's India: Hindi Cinema as a Guide to Contemporary India, Reaktion Books, pp. 244–245, <nowiki>ISBN 978-1-78023-304-8</nowiki></ref>. Traditsioonilist ''salwar''<nowiki/>'i ''kameez''<nowiki/>'i kannavad naised ''churidar''<nowiki/>'i või teksapükstega.<ref name=":23" /> Meeste kurtade pikkus ulatub tavaliselt säärteni. Pulmadeks ja pidulikeks üritusteks kannavad keskmisest ja kõrgemast klassist mehed ''bandgala''<nowiki/>'t või lühikesi Nehru veste ja pükse. Peigmees ja peiupoisid kannavad ''šerwani''<nowiki/>'sid ja ''churidar''<nowiki/>'e.<ref name=":23" /> === Rahvuslikud pühad === Riigi ja rahvuslikke pühi on kokku 14 (nt jõulud, Holi, Id-ul-Zuha ja Buddha Jayanti).<ref name=":5" />Ainult kolm riigipüha on ametlikult riiklikud, nendeks on vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev ja Mahatma Gandhi sünnipäev. Suurema osa riigipühadest määrab iga osariigi valitsus igal aastal läbirääkimisvahendite seaduse alusel ja nende kuupäevade loendid avaldatakse tavaliselt järgmise aasta detsembris. [[Fail:Fruit at a fruit festival in Goa 19. Mangoes.jpg|pisi|Mangofestival]] ==== Kevadel<ref name=":5" /> ==== * Vasanta Habba – ( ವಸಂತ ಹಬ್ಬ), mis tähendab kevadfestivali, on kultuurifestival, mille korraldab Nrityagrami sihtasutus Bengaluru linnas Indias. See on väga populaarne sündmus ja seda peetakse India klassikaliseks Woodstockiks. Selle esimest korda 1990. aastal peetud festivali idee oli Nrityagrami asutaja Protima Bedilt. Festival toimub Hesaraghatta linnas Bengaluru äärelinnas ja meelitab kohale parimaid muusikuid, tantsijaid ja kultuurikunstnikke kogu Indiast. Alustades oma asutamisaastal umbes 3000-liikmelisest publikust, oli 2003. aasta üritusel üle 40 000 inimese. * Baisakhi (13. aprill) – festivali ajalugu ulatub aastasse 1699. See on sikhide kalendris oluline sündmus, kuna sikhide guru Gobind Singh austas viit oma järgijat Panj Pyarase ('armastatud viis') austatud tiitliga. Baisakhi on ka India põhjaosas põllukultuuride koristamise aeg. Põllumehed tähistavad hommikut kõigeväelise palvega, millele järgneb visiit Baisakhi Melasse. Seda päeva iseloomustavad muusika ja tantsud, nagu Gidda ja Bhangra (Punjabi rahvatantsud), maadlusmatšid (Akharas), rikkalik Punjabi toit ja lõpmatud sõidud ning ostuvõimalused. Ehkki enamik India osariike peab seda festivali, on see riigi igas osas tuntud eri nimedega. Seda nimetatakse Assamis Rongali Bihuks, Lääne-Bengalis Nabha Barshaks, Biharis Vaishakhaks, Tamil Nadus Purtahnduks ja Keralas Višuks. * Elephanta festival – klassikalise tantsu ja muusika vabaõhupidustus, kus esinevad tuntud artistid. * Kala Ghoda festival – kahenädalane visuaal- ja esituskunsti ekstravaganza toimub Mumbai tähtsamais piirkonnas Kala Ghodas. ==== Suvel<ref name=":5" /> ==== * Janmashtami (11. augustil) – seda festivali peetakse kogu Indias Hindu Shravani kuul (august / september) "Aštamil" ehk Krishna Pakshi kaheksandast päevast kaks nädalat. Janmashtami on tuntud ka kui Gokulashtami, Srijayanti ja Krishnasthami. Krishna pühendunud jälgivad tema kuju peaaegu terve päeva ja öö, kummardades ja valvates teda, rääkides ja kuulates temast jutte ning lauldes Gitast laule. Kogu Põhja-Indias tähistatakse seda sündmust lauldes ja tantsides. Keskööl vannitakse imik Krišna kuju ja asetatakse see hälli, mida kiigutatakse kellahelina saatel. * Rahvusvaheline lillefestival – Sikkimis leiduvate eksootiliste õistaimede näitusel on muu hulgas eksponeeritud umbes 500 orhideeliiki. * Rahvusvaheline mangofestival * Iseseisvuspäev (15. august) [[Fail:Diwali Festival.jpg|pisi|Diwali festival]] ==== Sügisel ==== * Gandhi Jayanti (2. oktoobril) – [[Mohandas Karamchand Gandhi]] sünnipäev * Diwali ehk valguspüha – hinduistliku usu järgijad Indias ja mujal tähistavad valguspüha Diwalit. Viiepäevane festival sümboliseerib valguse võitu pimeduse üle. Pidustuste ajal valgustavad inimesed oma kodud, aknad ja linnatänavad küünalde, laternate ja värvidega. Festivali haripunkt on pidustuste kolmas päev (6. või 7. november), mis on kõige pimedam päev aastas. ==== Talvel<ref name=":5" /> ==== * Ülemaailmne hindi päev (10. jaanuaril) * India armee aastapäev (15.jaanuaril) * Vabariigi aastapäev (26. jaanuaril) * Märtrite päev (ka Mahatma Gandhi surma-aastapäev) (30. jaanuaril) * Kõrbepidustus – kolmepäevane kultuuripidu liivadüünidel kaamelite võitluste, kaamelipolo, rahvatantsude ja muusikaga == Filosoofia == {{vaata ka|India filosoofia}} India filosoofia (sanskriti: ''[[darśana]]'') viitab mitmekesistele filosoofilistele traditsioonidele, mis on tekkinud iidsetest aegadest. India filosoofilised traditsioonid hõlmavad erinevaid põhimõisteid ja ideid. Nende hulka kuuluvad [[dhárma]], [[karma]], [[pramāṇa]], [[duḥkha]], [[saṃsāra]] ja [[mokṣa]]. India filosoofia eri suunad on rühmitatud tulenevalt nende suhetest [[veedad]]ega. [[Džainism]] ja [[budism]] tulevad veedade perioodist, kuid hinduismi traditsioonid tekkisid pärast veedade perioodi. Hindud klassifitseerivad India filosoofilisi traditsioone kas õigeusklikeks ([[Āstika ja nāstika|āstika]]) või heterodoksneteks (nāstika). === Jaini filosoofia === [[Jaini filosoofia|Jaini epistemoloogia]] ja budism on ainsad säilinud "unortodokssed" traditsioonid. Kõige olulisemad elemendid on karma teooria, vägivallatuse doktriin ([[ahiṃsā]]) ja "mitmepoolsuse" teooria ([[Anēkāntavāda]]). === Budistlik filosoofia === Budistlik filosoofia algab mõttest "[[Buda|Gautama Buddha]]" ning on kultuurideülene ja rahvusvaheline nähtus. See sai alguse India regioonist [[Magadha]] ja hiljem levis ülejäänud India subkontinendil, Ida Aasias, Tiibetis, Kesk-Aasias ja Kagu-Aasias. Budistlik filosoofia tegeleb epistemoloogia, metafüüsika, eetika ja psühholoogiaga. === Jooga === [[Fail:Yoga master and student, India.jpg|pisi|Jooga õpetaja ja õpilane]] Jooga on India filosoofiast tulnud õpetus vaimse tervise arenguks ja vabanemiseks. Kõige klassikalisem ja rohkem praktiseeritum on kaheksaosaline ehk ashtanga jooga. See jaguneb kaheksaks osaks, mis õpetavad kontrollima ja arendama meeli. Ashtanga jooga kaheksa astet on järgmised: # ''[[Yama]]'' ehk talitsemine või ohjeldamine, hoidumine ebakõlblatest tegudest; # ''[[Niyama]]'' ehk vaoshoitus või kontroll, tähelepanu ihu ja meele üle; # ''[[Āsana]]'' ehk kehahoid või istumise asend; # ''[[Prānāyāma]]'' ehk hingamine, selle jälgimine ja kontrollimine; # ''[[Pratyāhāra]]'' ehk endassetõmbumine, eemaldumine välisest; # ''[[Dhāraṇā]]'' ehk keskendumine, püsimine ühel objektil; # ''[[Dhyāna]]'' ehk mõtlus või [[meditatsioon]]; # ''[[Samādhi]]'' ehk süüvimine == Sport == India sport on mitmekesine, alates hõimumängudest tavalisemate spordialadeni nagu Kabaddi, [[kriket]], [[sulgpall]] ja [[jalgpall]]. India kõige populaarsem spordiala on [[kriket]]. [[Indian Premier League]] on vaatajaskonna poolest suurim kriketiliiga ja kuues suurim spordiliiga maailmas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.sportskeeda.com/slideshow/top-10-most-watched-sports-leagues-world|pealkiri=Top 10 most watched sports leagues in the world|väljaanne=Sportskeeda.com|aeg=16.01.2016|vaadatud=03.02.2021}}</ref> Kriketi maailmameistrivõistlused on kolmel korral toimunud Indias: aastatel 1987, 1996 ja 2011. India koondis osutus võitjaks 1983. aastal. Lisaks kriketi maailmameistrivõistlustele on India olnud [[Aasia Mängud]]e (1951, 1982), [[Rahvaste Ühenduse mängud]]e (2010) ja [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte jalgpalli maailmameistrivõistluste]] (2017) korraldajariik. Tuntuimad rahvusvahelised India võistlused on tennisevõistlused Maharashtra Open, golfivõistlused India Open ja sulgpallivõistlused India Open. Kõige populaarsem kohalikku päritolu spordiala on [[Kabaddi]], mida mängitakse mitmel pool Aasias. Muud levinud kohalikud spordialad on [[kho-kho]] ja tuulelohevõitlus. Kogu maailmas on tuntud [[male]], [[snuuker]] ja [[polo]], mille kõigi tekkelugu on seotud Indiaga. [[Fail:Kabaddi_Match_(Bhimber).jpg|pisi|Kabaddi väljak Bhimberis]] Üks vanimaid India võitluskunste on [[Kerala]]st pärit Kalarippayattu, mida on mainitud Sangami kirjanduses 400 eKr ja 600 pKr.<ref>Zarrilli, Phillip B. "Actualizing Power and Crafting a Self in Kalarippayattu" (PDF). Journal of Asian Martial Arts. Archived from the original (PDF) on 28 June 2007. Retrieved 3 February 2019.</ref><ref>Zarrilli, Phillip B. (1998). When the Body Becomes All Eyes: Paradigms, Discourses and Practices of Power in Kalarippayattu, a South Indian Martial Art. Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-563940-7.</ref> See koosneb paljudest treeningu etappidest: * ajurveeda massaaž [[seesamiõli]]ga, et muuta keha paindlikkumaks; * seeria kiireid liigutusi, et saavutada kontroll ühe või teise kehaosa üle; * keerulised mõõgavõitlustehnikad.<ref>Dr Ahmad Sayeed (4 October 2014). Know Your India: "Turn a New Page to Write Nationalism". Vij Books India Pvt Ltd. ISBN 9789384318680.</ref> [[Jalgpall]] on suuruselt teine populaarseim spordiala Indias osalejate arvu järgi ning suuruselt kolmas televaatajate arvu poolest [[kriket]]i ja uuesti populaarsust koguva kabaddi järel. India suurim jalgpalli liiga on India superliiga, mille peaülesanne on India jalgpalli nii riigisiseselt, kui ja ülemaailmselt.<ref>{{Netiviide|autor=BBC|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-26143796|pealkiri=Can India ever learn to love football?|aeg=14. veebruar 2014}}</ref> Indial on ka olemas oma rahvuskoondis ([[India jalgpallikoondis]]), mis esindab riiki Aasia mängudel, olümpial ning ka jalgpalli meistrivõistlustel. India sportlased on olümpiamängudel võitnud kokku 28 medalit, sh 9 kuldmedalit. Suurimat edu on saatnud meeste maahokikoondis, mis on võitnud kaheksa kuldmedalit. == Praktilist infot == * Liiklus on vasakpoolne. * Kuupäevavorming: pp/kk/aaaa * Sihtnumber koosneb 6 numbrist. * Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). * Elektrivõrk: 220 V; 50 [[Hz]] * Telesignaal: PAL B/G == Vaata ka == * [[Eesti-India suhted]] * [[Ameerika Ühendriikide – India suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mv3nN">"India", ''Oxford English Dictionary'', second edition, 2100a.d. Oxford University Press.</ref> <ref name="basham">{{cite book |first=A. L. |last=Basham |title=The Wonder That Was India |publisher=South Asia Books |year=2000 |isbn=0-283-99257-3}}</ref> <ref name="lyBBi">[http://indiacode.nic.in/coiweb/fullact1.asp?tfnm=00%201 Official name of the Union]. Courts Informatics Division, National Informatics Centre, Ministry of Comm. and Information Tech. Vaadatud 8.07.2007.</ref> <ref name="Jfd1u">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/266465/Hindustan Hindustan. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 18.06.2007.]</ref> <ref name="CtWKs">[http://www.harappa.com/indus/indus1.html Introduction to the Ancient Indus Valley] Harappa, 1996. Vaadatud 18.06.2007.</ref> <ref name="EE">Eesti entsüklopeedia, 15. kd, "Maailma maad". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2007. "India. Ajalugu", lk 229–231</ref> <ref name="b7HwQ">{{cite book | author= Krishna Reddy | title = Indian History | year= 2003 | publisher = Tata McGraw Hill | location = New Delhi | isbn = 0-07-048369-8 | page = A107}}</ref> <ref name="mwiQV">[https://web.archive.org/web/20140719060225/http://www.archive.india.gov.in/knowindia/culture_heritage.php?id=15 Ancient History]. National Informatics Centre. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="8vutL">Heitzman, James. (2007). [https://web.archive.org/web/20091029013809/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571624/Gupta_Dynasty.html Gupta Dynasty]. Microsoft Encarta Online Encyclopedia, 2007. Vaadatud 31.10.2009.</ref> <ref name="L8UPd">[http://www.edwebproject.org/india/mughals.html The Mughal Legacy]</ref> <ref name="Aoyeo">{{Netiviide |url=http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |pealkiri=The Mughal World: Life in India's Last Golden Age |vaadatud=2011-03-31 |arhiivimisaeg=2012-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120119220948/http://www.easternbookcorporation.com/moreinfo.php?txt_searchstring=13880 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bMfgX">[https://web.archive.org/web/20140719153316/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/SIKH.HTM The Mughals: The Sikhs]. Vaadatud 15.07.2014.</ref> <ref name="oY4kC">[https://web.archive.org/web/20140719171800/http://richard-hooker.com/sites/worldcultures/MUGHAL/MARATHAS.HTM The Mughals: The Marathas].</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA 3">{{cite book |title = Concise Encyclopedia|publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 455 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="CONCISE ENCYCLOPEDIA.">{{cite book |title = Concise Encyclopedia |publisher = Dorling Kindersley Limited |year = 1997 |page = 322 |isbn = 0-7513-5911-4 |author = John Farndon.}}</ref> <ref name="Tdpdv">{{cite book |editor-first=Claude | editor-last=Markovits |title=A History of Modern India, 1480–1950 | series=Anthem South Asian Studies |publisher=Anthem Press |year=2004 |page=345 |isbn=1-84331-152-6}}</ref> <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20080611033144/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in.html CIA Factbook: India]. CIA Factbook. Vaadatud 10.03.2007.</ref> <ref name="India is a Nuclear State">[http://www.nti.org/e_research/profiles/India/index.html India Profile]. Nuclear Threat Initiative, 2003. Vaadatud 20.06.2007.</ref> <ref name="Montek">Montek Singh Ahluwalia. [http://planningcommission.nic.in/aboutus/speech/spemsa/msa008.doc Economic Reforms in India since 1991: Has Gradualism Worked?]. Journal of Economic Perspectives, 2002 (MS Word). Vaadatud 13.06.2007.</ref> <ref name="ERS">[https://web.archive.org/web/20110520002800/http://www.ers.usda.gov/Briefing/India/ India is the second fastest growing economy]. Economic Research Service, USDA. Vaadatud 5.08.2007.</ref> }} == Kirjandus == * Wendy Doniger O'Flaherty (toim). ''Karma and Rebirth in Classical Indian Traditions'', University of California Press 1980. * Geraldine Forbes. ''Women in Modern India'', Cambridge University Press 1996. * Peter Robb. ''A History of India'', Palgrave 2002. * J. N. Dixit. ''India-Pakistan in War & Peace'', Routledge 2002. * [[Maailmapank|The World Bank]]. ''India: Sustaining Reform, Reducing Poverty'', Oxford University Press 2003. * Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. ''A History of India'', 4. trükk, Routledge 2004. * Barbara D. Metcalf, Thomas R. Metcalf. ''A Concise History of Modern India'', 2. trükk, Cambridge University Press 2006. * Fred R. Clothey. ''Religion in India: A Historical Introduction'', Routledge 2006. * Stanley Wolpert (peatoimetaja). ''Encyclopedia of India'', 4 köidet, Thomson Gale 2006. * Arvind Panagariya. ''India: The Emerging Giant'', Oxford University Press 2008. * Ali Javid. ''World Heritage Monuments and Related Edifices in India'', Algora Publishing 2008. * Burton Stein. ''A History of India'', 2. trükk, Wiley-Blackwell 2010. * Alain Daniélou. ''India ajalugu'', tõlkinud ja kommenteerinud [[Martti Kalda]], Valgus: Tallinn 2011. * VasudhaDalmia, Rashimi Sadana (toim). ''The Cambridge Companion to Modern Indian Culture'', Cambridge University Press 2012. * Sumit K. Majumdar. ''India's Late, Late Industrial Revolution: Democratizing Entrepreneurship'', Cambridge University Press 2012. {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IN |dim=3000000}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:India| ]] oq9jmiss3ktcdfoy0jqwzbadegvu4i9 0 590 7122313 7103777 2026-04-01T08:37:49Z ~2026-19653-61 226094 7122313 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Johannes Paulus II |pilt = ADAMELLO - PAPA - Giovanni Paolo II - panoramio (cropped).jpg |pildiallkiri = Johannes Paulus II (1988) |pildisuurus = 240px |sünninimi = Karol Józef Wojtyła |valitsemisaja algus= 16. oktoober 1978 |valitsemisaja lõpp= 2. aprill 2005 |eelkäija = [[Johannes Paulus I]] |järeltulija = [[Benedictus XVI]] |vanemad = Karol Wojtyła,<br />Emilia Kaczorowska |sünnikuupäev = 18. mai 1920 |sünnikoht = [[Wadowice]], [[Poola]] |surmakuupäev = {{Surmaaeg ja vanus|2005|04|02|1920|05|18}} |surmakoht = [[Vatikan]] |deviis = ''Totus tuus'' |autogramm = Signature of John Paul II.svg |vapp = Coat of arms of Ioannes Paulus II.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Johannes Paulus II''' (ladinapäraselt '''Ioannes Paulus II'''; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karol Józef Wojtyła''' [k'arol j'uzef voit'õua]; [[18. mai]] [[1920]] – [[2. aprill]] 2005) oli [[paavst]] aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus [[slaavlased|slaavlasest]] paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast [[Hadrianus VI]]-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas [[Eesti]]t. Ajakiri [[Time]] valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 [[Poola]]s [[Wadowice]]s ühele [[juudid|juudi]] perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi [[leitnant|1. leitnandi]] Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta [[ristimine|ristiti]] 20. juunil 1920 [[kaplan|sõjaväekaplani]] Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese [[armulaud|armulaua]] mais 1929 ja [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] 3. mail 1938 [[Krakovi peapiiskop]]i [[Adam Sapieha]] poolt, millega seoses võttis ta [[Karol Hubert Rostworowski]] järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice [[kirik (pühakoda)|kirikus]] [[altaripoiss|altaripoisina]]. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta [[palverännak]]utel [[Częstochowa]]s. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. [[Pilt:Geb-Haus_Papst.jpg|pisi|vasakul| Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices]] Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus [[ajateenistus]]e, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga [[Kraków]]isse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis [[üliõpilasselts]]i euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta [[Jan Tyranowski]]ga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses [[seminar]]is. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis [[haigla]]s 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale [[tonsuur]], 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad [[ordinatsioon|vaimulikupühitsused]]. 13. oktoobril 1946 ordineeris [[kardinal]] Adam Sapieha ta [[diakon|alamdiakoniks]], 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 [[preester|preestriks]]. 2. novembril 1946 pidas ta [[Krakov]]i katedraalis püha Leonardi [[krüpt]]is oma esimese [[missa]]. Nii [[piiskop]]i kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 [[Vatikani II kirikukogu]]l, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "[[Dignitatis Humanae]]" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "[[Gaudium et Spes]]" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]], [[Lähis-Ida]], [[Aafrika]]t, [[Aasia]]t ja [[Austraalia]]t. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide [[sinod]]il. Ta osales 1976 [[Philadelphia]]s toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele kaheksat võõrkeelt: [[hispaania keel|hispaania]], [[inglise keel|inglise]], [[itaalia keel|itaalia]], [[ladina keel|ladina]], [[portugali keel|portugali]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Kardinal Wojtyła osales kahel [[konklaav]]il 1978. Enne teda osales viimase paavstina kahel konklaavil [[Gregorius XVI]]. [[Pilt:Karol_Wojtyla-1st_comunnion.jpg|pisi|püsti|Karol Wojtyła 1929. aastal]] == Hariduskäik == * 15. september 1926 – jaanuar 1931 Wadowice Marcin Wadowita-nimeline algkool * Jaanuar 1931 – 14. mai 1938 Wadowice Marcin Wadowita-nimeline poiste keskkool * 22. juuni 1938 – november 1939 Krakówi Jagellooni ülikooli filosoofiateaduskond, poola keel ja kirjandus * 1939 jätkas õpinguid põrandaalustel kursustel * 1942–1944 õpingud põrandaaluses seminaris * Jaanuar 1945 – august 1946 [[Krakówi ülikool]]i teoloogiateaduskond * 26. november 1946 – 19. juuni 1948 Roomas paavstlik Angelicum Athenaeum, õppis [[filosoofia]]t (kaitses 14.–19. juunil 1948 oma väitekirja [[Risti Johannes]]e usudoktriini teemal) * 16. detsember 1948 Krakówi ülikoolis [[magistrikraad|teoloogiamagister]] * 1957 Lublini katoliiklik ülikool, [[doktorikraad|filosoofiadoktor]], (kaitses tööd [[Max Scheler]]i vaadetest) == Ametid == * 1938–1939 vabatahtlik raamatukogutööline Krakówi ülikoolis * August 1940 [[Kraków]]i eeslinna [[restoran]]is toitude etteandja * September 1940 – 1941 [[Solvay]] vabrikule kuulunud Zakrzóweki paekarjääri tööline * 1941–1944 Borek Faleckis Solvay vabriku veepuhastusjaama tööline * 1948 – 17. märts 1949 Niegowici preester ([[ristimine|ristis]] 48 last ja sõlmis 13 abielu) * 1949 – 1. september 1951 Krakówi Święty Floriani koguduse preester * 1954–1958 õpetas [[Lublin]]i katoliiklikus ülikoolis; [[Częstochowa]], Krakówi ja [[Katowice]] seminarides ning Krakówi [[ursuliinid]]e konvendis [[eetika]]t. * 1. detsember 1956 – 15. november 1957 Lublini katoliikliku ülikooli eetikaprofessor * 15. november 1957 – märts 1958 Lublini katoliikliku ülikooli [[dotsent]] * 4. juuli 1958 – 13. jaanuar 1964 Ombi titulaarpiiskop ja Krakówi abipiiskop (pühitseti piiskopiks 28. septembril 1958) * 16. juuni 1962 – 13. jaanuar 1964 Krakówi kapitulaarvikaar * 13. jaanuar 1964 – 16. oktoober 1978 [[Krakówi peapiiskop]] * 26. juuni 1967 – 16. oktoober 1978 San Cesareo in Palatio kardinalpreester == 1978. aasta teine konklaav == Johannes Paulus II valiti paavstiks 16. oktoobril 1978 ja pühitseti ametisse 22. oktoobril, mil ta pidas [[jutlus]]e sõnumiga "Ärge kartke!" Ta on jäänud ainsaks paavstiks, kes oma ametissepühitsemisel võttis kardinalide õnnitlused vastu seistes, mitte istudes. Ta valis oma paavstinime [[Johannes Paulus I]] järgi. Johannes Paulus II sai paavstiks 58-aastaselt, olles noorim paavst pärast [[Pius IX]]-t. 14.–16. oktoobrini 1978 kestnud konklaavil osales 111 kardinali. Konklaavil olid peamised soosikud kardinal [[Giuseppe Siri]] ja kardinal [[Giovanni Benelli]]. Kui kumbki soosik ei saanud vajalikul arvul hääli, tegi kardinal [[Franz König]] ettepaneku valida paavstiks mitteitaallane. Vajalikku häältehulka ei saadud seni kokku, kuni kardinal [[Sebastiano Baggio]] asus toetama kardinal Wojtyłat. Ta osutus valituks konklaavi 8 voorus kompromisskandidaadina, saades 97 häält. 16. oktoobril kell 18:18 kohaliku aja järgi anti konklaavi otsusest [[Sixtuse kabel]]is teada valge suitsuga ja uus paavst ilmus paavstipalee [[palkon]]ile kell 19:15. == Välispoliitilised suhted == [[Pilt:Johannes_Paul_II_-_Bill_Clinton.jpg|pisi| [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Bill Clinton]] ja Johannes Paulus II]] [[File:Johannes Paulus II - Korskullen 7 sep 1993.jpg|thumb|Johannes Paulus II [[Ristimägi (Leedu)|Ristimäel]] Leedus, 1993]] {{Vaata|Johannes Paulus II välispoliitika}} {{Vaata|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} == Vatikani riigisisesed otsused == Johannes Paulus II ajal oli suurim finantsskandaal [[Vatikan]]is 1981–1982 peapiiskop [[Paul Marcinkus]]e juhitud [[Vatikani pank]]a tabanud skandaal. 26. novembril 2000 kehtestati paavsti otsuse alusel Vatikani uus [[põhiseadus]], mis jõustus 22. veebruaril 2001. == Pastoraalsed visiidid == {{Vaata|Johannes Paulus II pastoraalsed visiidid|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} Johannes Paulus II tegi 104 pastoraalset visiiti väljaspool [[Itaalia]]t, mille käigus ta külastas 129 [[riik]]i, sealhulgas [[Eesti]]t. Ta tegi Itaalias 146 pastoraalset visiiti ja [[Rooma]]s 748 pastoraalset visiiti. Seni polnud ükski paavst nii palju reisinud. Esimest korda mõnda riiki saabununa suudles paavst selle riigi maapinda, kuid alates 2000 ta seda toimingut terviseprobleemide tõttu enam ei teinud. == Atentaadid == === 1981. aasta atentaat === {{vaata|Paavst Johannes Paulus II atentaat}} Johannes Paulus II liikus enne Vatikanis peetavat üldaudientsi 13. mail 1981 [[Püha Peetruse väljak]]ul spetsiaalse [[auto]]ga missale kogunenud rahva hulgas, kui umbes kella 17.15 paiku kohaliku aja järgi tulistas [[Mehmet Ali Ağca]] 9&nbsp;mm [[Browning]]ist tema suunas kaks lasku, millest üks tabas paavsti kõhtu ja teine vasakusse [[käsi|kätte]]. Tulistamises said haavata ka [[turist]]id Ann Odre ja Rose Hall. Teine atentaadis osaleja Oran Celik pidi lõhkama [[pomm]]id, kuid ei teinud seda. Ağca taskust leiti varem valmiskirjutatud kiri, milles ta kinnitas oma teo motiivina, et tappis paavsti protestiks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[imperialism]]i vastu ning protestiks [[El Salvador]]is ja [[Afganistan]]is toimuva [[genotsiid]]i vastu. Paavsti opereeriti [[Gemelli haigla]]s mitu tundi ja ta viibis haiglas kolm nädalat. Ağcale mõisteti 22. juulil 1981 eluaegne vanglakaristus. 27. detsembril 1983 kohtus Johannes Paulus II Ağcaga ja andestas talle. Paavsti palvel anti 14. juunil 2000 Ağcale [[amnestia]] ja ta siirdus [[Türgi]]sse. 1985 toimus Itaalias atentaadi asjus uus kohtuprotsess, et uurida [[Bulgaaria]] eriteenistuse seotust atentaadiga, kuid süütõendite vähesuse tõttu ei suudetud seda kahtlustust tõestada. Atentaadi uurimise muutsid raskeks Ağca pakutud erinevad vastuolulised versioonid. Esmalt kinnitas ta, et on [[PVO]] liige, seejärel seostas oma tegevust Bulgaaria eriteenistusega, Itaalia salateenistusega ja [[CIA]]ga. Tema tegevust on seostatud ka Nõukogude Liidu poliitikaga ja [[Vatikani pank|Vatikani panga]] reformimispüüetega. === 1982. aasta atentaat === Johannes Paulus II viibis 12. mail 1982 [[palverännak]]ul [[Fatima]] basiilikas, kui teda ründas [[tääk|täägiga]] relvastatud endine preester [[Juan María Fernández y Krohn]], kes protesteeris [[Vatikani II kirikukogu|Vatikani teise oikumeenilise kirikukogu]] sätestatud muudatuste vastu. [[Turvamees|Turvamehed]] tõrjusid rünnaku, mistõttu paavst viga ei saanud. === Teised atentaadid === 16. veebruaril 1981 plahvatas [[Pakistan]]is [[Karachi]]s enne paavsti peetud missa algust [[pomm]] (teistel andmetel [[granaat (lõhkekeha)|granaat]]). Novembris 1982 hoiti [[Hispaania]]s ära [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] rünnak paavsti vastu. 1. veebruaril 1983 arreteeriti [[Itaalia]]s narkoäriga tegelenud türklane Mustafa Savas, kes oli kavatsenud [[mai]]s korraldada atentaati paavsti vastu. Märtsis 1983 avastati [[El Salvador]]is paavsti vastu suunatud vandenõu. Juulis 1983 taheti paavstile Poolas korraldada atentaati. 6. mail 1984 sihtis [[Sŏul]]i katedraali ees paavsti mängupüstoliga [[Lõuna-Korea]] [[Üliõpilane|õppur]]. Mais 1986 arreteeriti [[Amsterdam]]is türklane, kes kavatses paavsti tappa. 25. novembril 1986 vahistati [[Brisbane]]'is austraallane nelja [[Molotovi kokteil]]iga, kes kavatses paavsti üllatada. [[Al-Qā‘idah]] kavatses paavsti tappa jaanuaris 1995 [[Filipiinid]]el, kuid atentaadi ettevalmistuskohas puhkes 6. jaanuaril 1995 tulekahju. Seda atentaati seostati [[Ramzi Youssef]]iga, kes oli 1993 [[Maailma Kaubanduskeskus]]es toimunud plahvatuse korraldajaks. 12. aprillil 1997 avastati paavsti visiidil [[Bosnia ja Hertsegoviina]]sse 23 [[tankitõrjemürsk]]u [[sild|silla]] alt, mida paavsti autokolonn pidi ületama. 14. mail 1997 teatas [[Liibanon]]i julgeolekuteenistus, et avastati vandenõu, mille raames taheti paavsti [[lennuk]]it rünnata Liibanonis rakettidega. 10. novembril 2002 avaldas ajaleht [[The Sunday Times]] artikli "Mastermind of 9/11 plotted to kill Pope", mille väitel kavatseti paavsti tappa 1999 Filipiinidel, kuid see visiit jäi tookord paavsti viletsa tervise tõttu ära. Teistel andmetel oli tegu 1995 plaanitud katsega. Juunis 2003 ähvardasid islamiäärmuslased paavsti tappa [[Horvaatia]]s. Bosnias ja Hertsegoviinas tehti samal ajal mitmeid ähvardusi võltspommidega. == Suhted kirikuinstitutsioonidega == {| style="width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Carlo Confalonieri]], [[Agnelo Rossi]], [[Bernardin Gantin]], [[Benedictus XVI|Joseph Ratzinger]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | [[Jean Villot]], [[Agostino Casaroli]], [[Angelo Sodano]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | Jean Villot, [[Paolo Bertoli]], Sebastiano Baggio, [[Eduardo Martinez Somalo]] |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Ugo Poletti]], [[Camillo Ruini]] |} |} '''Üldkiriklikud sätted''' Johannes Paulus II taunis preestrite osalemist [[poliitika]]s. Ta rõhutas 25. märtsil 1992 avaldatud apostellikus üleskutses "Pastores dabo" preestrite koolitust. 27. märtsil 1980 saatis ta läkituse [[Ukraina]] piiskoppidele. 10. märtsil 1986 kohtus ta Itaalia sõjaväekaplanitega. '''Kuuria''' Johannes Paulus II erasekretär oli [[Stanisław Dziwisz]]. Johannes Paulus II reorganiseeris 26. juunil 1988 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Pastor bonus" [[kuuria]]. Ta määras [[kardinalide kolleegium]]i dekaaniks 19. detsembril 1986 [[Agnelo Rossi]], 5. juunil 1993 [[Bernardin Gantin]]i ja 30. novembril 2002 [[Benedictus XVI|Joseph Ratzingeri]]. Ta määras Vatikani riigisekretäriks 8. aprillil 1984 [[Agostino Casaroli]] ja 29. juunil 1991 [[Angelo Sodano]]. Ta määras [[camerlengo]]ks 5. mail 1979 [[Paolo Bertoli]], 25. märtsil 1985 Sebastiano Baggio ja 5. aprillil 1993 [[Eduardo Martinez Somalo]]. Ta määras Rooma kardinalvikaariks 1. juulil 1991 [[Camillo Ruini]]. Ta määras 25. novembril 1981 Joseph Ratzingeri [[Usudoktriini kongregatsioon]]i prefektiks. '''Aafriklaste Misjoni Selts''' Ta saatis 23. oktoobril 1986 ja 15. juunil 1991 läkituse Aafriklaste Misjoni Seltsi (S.M.A.) üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis 19. mail 1995 läkituse misjonäridele. '''Anna ordu''' Paavst saatis 31. detsembril 1990 ja 19. detsembril 2002 läkituse Anna ordu nunnadele ning 20. jaanuaril 1997 ordu üldkapiitlil osalejatele. '''Augustiinlased''' Ta kohtus 28. aprillil 1979 [[augustiinlased|augustiinlastega]]. Ta saatis 7. mail 1982, 10. juulil 1984, 14. novembril 1987, 26. septembril 1989, 23. septembril 1995, 22. jaanuaril 2001, 7. septembril 2001 ja 11. oktoobril 2001 augustiinlastele läkitusi. '''Barnabiidid''' Ta saatis [[barnabiidid|barnabiitidele]] 8. juulil 2000 ja 6. juulil 2002 läkitusi. '''Basiliaanid''' Ta saatis 14. veebruaril 1980, 9. juulil 1982 ja 8. juulil 2000 läkitusi Josafati basiliaanide ordu üldkapiitlil osalejatele. Ta külastas 11. juunil 1999 [[Varssavi]]s basiliaanide kirikut. '''Benediktiinid''' Paavst kohtus 21. märtsil 1980 [[Monte Cassino]] kloostri [[abt]]iga, 23. märtsil 1980 [[Norcia]] ja [[Spoleto]] [[benediktiinid]]ega, 19. märtsil 1986 [[Prato]] benediktiinidega ja 8. mail 1986 [[Cesena]] benediktiinidega, Ta saatis 22. mail 1980 läkituse [[Itaalia]] benediktiinidele, 21. septembril 1980 benediktiini abtidele, 5. septembril 1982 Camaldoli [[munk]]adele, 2. septembril 1984 [[Alatri]] benediktiinidele, 15. juunil 1985 [[Vittoria Veneto]] benediktiinidele, 29. märtsil 1985 benediktiinidele, 26. septembril 1988 benediktiini abtidele, 14. juulil 1991 [[Aosta]] benediktiinidele, 19. märtsil 1993 [[Farfa]] benediktiinidele, vallombrosaanide benediktiini abtile 21. märtsil 1999, benediktiinide kongressile 8. septembril 2000, Itaalia benediktiinidele 7. septembril 2000, silvestriini benediktiinidele 8. septembril 2001, benediktiini konföderatsiooni kongressile 23. septembril 2004 ja Monte Cassino abtile 21. märtsil 2004. Paavst külastas 17. septembril 1993 Camaldoli kloostrit, Ta saatis 28. veebruaril 1979 läkituse Camaldolese nunnadele, 16. jaanuaril 1989 Itaalia benediktiinide abtissidele, 14. oktoobril 1999 ja 25. augustil 2000 benediktiini nunnadele. '''Bernardiinid''' Ta saatis 11. veebruaril 2003 läkituse bernardiinidele. '''Birgitiinid''' Ta saatis 5. veebruaril 1998 ja 3. oktoobril 2002 läkituse [[birgitiinid]]ele ning birgitiinide üldkapiitlil osalejatele 9. veebruaril 2004. '''Bosco salesiaanid''' Paavst saatis 1. mail 1990, 1. aprillil 1996, 13. novembril 2000 ja 12. aprillil 2002 läkitused Bosco salesiaanidele. '''Dominiiklased''' Paavst saatis 5. septembril 1983 läkituse [[dominiiklased|dominiiklaste]] üldkapiitlil osalejatele, 26. mail 1984 nunnadele, 19. märtsil 1986 Prato dominiiklastele, nunnadele 5. jaanuaril 2001 ja dominiiklastele 15. veebruaril 2002. '''Egidio liikumine''' Paavst saatis 6. veebruaril 1988, 25. märtsil 1989, 14. aprillil 1990, 18. aprillil 1992, 10. aprillil 1993 ja 8. veebruaril 2002 läkitused [[Egidio liikumine|Egidio liikumise]] liikmetele. '''Eliisabeti nunnaordu''' Paavst saatis 14. novembril 1998 läkituse Eliisabeti nunnaordule ja [[kapiitel|üldkapiitlil]] osalejatele 15. novembril 2004. '''Focolare''' Paavst saatis 21. veebruaril 1982, 19. augustil 1984, 6. veebruaril 1997 ja 30. detsembril 1998 läkituse [[Focolare]] liikumise liikmetele. Ta kohtus 11. veebruaril 1988 ja 13. veebruaril 2003 Focolare liikumise piiskoppidega. '''Frantsisklased''' Paavst saatis oma läkitused [[frantsisklased|frantsisklaste]] üldkapiitlil osalejatele 21. juunil 1979, 19. mail 1983, 14. juunil 1988 ja 7. juunil 2001. Ta saatis läkitused 8. märtsil 1982, 15. juunil 1989 ja 22. novembril 2002 frantsiskaanide kolmanda ordu assambleel osalejatele. Ta saatis 9. juulil 1983, 27. mail 1989 ja 12. juunil 1995 läkitused frantsiskaani konventuaalide üldkapiitlil osalejatele. Ta külastas 18. mail 1982 [[Portugal]]i frantsiskaane ja 22. veebruaril 1992 [[Senegal]]is frantsiskaanide nunnakloostrit, Ta saatis läkitused erinevatele frantsiskaanide kogudustele 29. märtsil 1980, 15. novembril 1980 29. oktoobril 1981, 2. jaanuaril 1983, 27. veebruaril 1986, 23. mail 1987, 31. detsembril 1990, 10. jaanuaril 1993, 17. septembril 1993, 17. juunil 1995, 24. juunil 1995, 2. mail 1997, 5. mail 1997, 9. mail 1998, 28. oktoobril 1999 ja 17. veebruaril 2001. Ta saatis 12. novembril 1986 läkitused frantsiskaani nunnadele, 11. juunil 1988 Montevergine klarisside kloostri nunnadele, 19. detsembril 1994 frantsiskaani Alcantarine nunnadele, 3. juunil 1995 [[Assisi]] klarissidele, teistele nunnadele 15. novembril 1999, 15. juunil 2000, 17. juunil 2000 ja 6. juulil 2001. Ta saatis 23. septembril 1991, 2. augustil 1999 ja 4. juunil 2003 läkitused frantsiskaanide generaalministrile ning konventuaalide generaalministrile 17. märtsil 2003. '''Gabrielliidid''' Paavst saatis 5. jaanuaril 1989 läkituse gabrielliitide üldkapiitlile ja gabrielliitidele 7. jaanuaril 1995. '''Halastuse misjonärid (Ema Teresa ordu)''' Paavst kohtus 13. detsembril 1979, 15. detsembril 1981 ja 3. veebruaril 1986 [[ema Teresa]]ga. Ta saatis 5. septembril 2000 läkituse orduliikmetele. '''Jesuiidid''' Johannes Paulus II nõudis 1979 [[jesuiidid|jesuiitide]] ülemkindralilt [[Pedro Arrupe]]lt [[sekularism]]i likvideerimist jesuiitide seast ja [[vabastusteoloogia]] toetamise lõpetamist. 21. septembril 1979 saatis paavst kirja jesuiitide juhtkonnale. 1981 sai Arrupe ajurabanduse, tema tegevus ülemkindralina peatati ning jesuiidid määrasid tema asemele kohusetäitjaks [[generaalvikaar]] Vincent O'Keefe. Paavst ei tunnustanud O'Keefe ametit, vaid määras oma esindajateks [[Paolo Dezza]] ja Joseph Pittau. Paavst saatis 27. veebruaril 1982 kirja jesuiitide provintsiaalidele. Märtsis 1982 peeti [[Frascati]]s jesuiitide kongregatsioon. Dezza otsustas kokku kutsuda üldkongregatsiooni, kus 13. septembril 1983 valiti uueks ülemkindraliks [[Peter Hans Kolvenbach]]. Paavsti tegevust taunisid mitmed [[teoloog]]id, nagu [[Karl Rahner]]. Paavst saatis 5. oktoobril 1986 kirja Kolvenbachile ja 5. jaanuaril 1995 jesuiitidele '''Joosepi kongregatsioon''' Paavst saatis 1. detsembril 1978 läkituse Püha Joosepi kongregatsioonile (C.S.J.). '''Jumala Johannese hospitalliidid''' Paavst saatis läkitused 7. mail 1987 ja 2. detsembril 1995 hospitalliitidele (O.H.), 25. novembril 1988 üldkapiitlil osalejatele ja 22. oktoobril 1997 ülempriorile. '''Kamilliaanid''' Paavst saatis läkitused kamilliaanidele (O.S.C.) 7. mail 1987, 20. mail 1989, 19. mail 1995, 15. mail 2000 ja nunnadele 15. juunil 2002. '''Kanossiaanid''' Paavst saatis 25. märtsil 1996 läkituse kanossiaanide üldkapiitlil osalejatele ja kanossiaanidele 16. veebruaril 2002. '''Kapitulaarid''' Paavst saatis läkitused kapitulaaridele 22. juunil 1985 ja 14. oktoobril 1988. '''Kaputsiinid''' Paavst saatis läkitused [[kaputsiinid]]e üldkapiitlil osalejatele 5. juulil 1982, 12. juulil 1988, 1. juulil 1994 ja 25. oktoobril 2004. Ta kohtus 1. märtsil 1984 kaputsiinide juhtidega ja 28. septembril 1984 kaputsiinide ordumeistriga. Ta saatis läkitused 31. oktoobril 1998 kaputsiini nunnadele, kaputsiinidele 7. juulil 2000 ja 7. veebruaril 2002 ning Itaalia kaputsiinidele 29. oktoobril 2003/ '''Karmeliidid''' Paavst saatis läkitused 2. juunil 1980 [[Lisieux]]' [[karmeliidid|karmeliitidele]], 29. septembril 2000 ja 26. märtsil 2001 karmeliitidele. Ta saatis läkitused 4. mail 1985, 29. septembril 1989, 22. aprillil 1991, 23. septembril 1995 ja 9. novembril 2004 karmeliitide üldkapiitlil osalejatele. Ta kohtus 7. mail 1980 [[Nairobi]] karmeliitidega, 20. juunil 1992 [[Lodi (Itaalia)|Lodis]] karmeliitidega ja paljasjalgsete karmeliitide ordukindrali Camillo Macisega 29. aprillil 2003. '''Kartuuslased''' Paavst saatis 5. oktoobril 1984 läkituse Calabria [[kartuuslased|kartuuslastele]] ja kartuuslaste ülemkindralile 15. mail 2001. '''Klaretaanid''' Paavst saatis 13. oktoobril 1979, 21. septembril 1985 ja 8. septembril 2003 läkitused klaretaanide üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis 19. septembril 1991 ja 22. septembril 1997 läkitused klaretaanidele. '''Kolbe misjonärid''' Johannes Paulus II tunnustas Kolbe misjonäre 25. märtsil 1992. Ta saatis 19. juunil 2000 misjonäridele läkituse. '''Komboniaanid''' Paavst saatis läkitused 7. mail 1987, 20. septembril 1991, 30. oktoobril 1992 ja 9. oktoobril 1998 komboniaanidele. '''Kristuse Leegion''' Paavst saatis Kristuse Leegionile läkitused 4. jaanuaril 2001, 30. novembril 2004 ja 31. jaanuaril 2005. '''Kristlike Vendade kongregatsioon''' Paavst saatis läkitused 16. mail 1986 ja 22. märtsil 2002 Kristlike Vendade kongregatsiooni (''Congregatio Fratrum Christianorum'') üldkapiitlil osalejatele, 25. märtsil 1988 Ploërmeli kristlike vendade üldkapiitlil osalejatele. '''Loreto instituut''' Paavst saatis 8. septembril 1979 läkituse Loreto Francesco Baracca instituudile. '''Malta ordu''' Paavst kohtus 9. juulil 1979, 26. juunil 1984, 4. juulil 1988, 19. oktoobril 2000 ja 22. juunil 2004 [[Malta ordu suurmeister|Malta ordu suurmeistriga]]. Ta saatis [[Malta ordu]] liikmetele 24. juunil 1999 läkituse. '''Mariaanid''' Paavst saatis läkitused [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanidele]] 6. juulil 1984, 30. juunil 1987, 22. juunil 1993 ja 1. juulil 1999. '''Mariannhilli misjonärid''' Paavst saatis Mariannhilli misjonäridele 29. oktoobril 2002 läkituse. '''Maristid''' Paavst saatis 26. oktoobril 1985 läkituse [[maristid]]e üldkapiitlil osalejatele ja 15. oktoobril 1993 maristidele. '''Mertsedariaanid''' Paavst saatis 22. mail 1986 ja 25. mail 1998 läkitused mertsedariaanide (O. de M.) üldkapiitlil osalejatele. '''Minimi ordu''' Paavst saatis läkitused [[Minimi ordu]]le 24. mail 1996, 3. juulil 2000 ja 14. septembril 2002. Ta kohtus Minimi ordu ülemkindraliga [[Giuseppe Fiorini Morosini]]ga 1. aprillil 2003. '''Neokatehumenaalne Tee''' Johannes Paulus II tunnustas 30. augustil 1990 [[Neokatehumenaalne Tee|Neokatehumenaalse Tee]] liikumist ja kinnitas 29. juunil 2002 Neokatehumenaalse Tee liikumise esialgse põhikirja. 17. jaanuaril 1994 saatis paavst neokatehumeenidele eriläkituse. Ta kohtus 5. septembril 1979 ja 2. novembril 1980 liikumise rajajatega. Ta saatis 4. novembril 1979, 18. novembril 1979, veebruaris 1980, 2. novembril 1980, 14. detsembril 1980, 7. jaanuaril 1982, 7. märtsil 1982, 10. veebruaril 1983, 4. detsembril 1983, 23. märtsil 1984, 25. septembril 1984, 2. detsembril 1984, 3. märtsil 1985, 9. detsembril 1985, 4. mail 1986, 27. märtsil 1987, 26. aprillil 1987, 12. detsembril 1987, 27. jaanuaril 1988, 31. jaanuaril 1988, 10. aprillil 1988, 30. detsembril 1988, 3. jaanuaril 1991, 28. märtsil 1993, 20. juunil 1993, 12. detsembril 1994, 24. jaanuaril 1997 ja 21. septembril 2002 neokatehumeenide kogudustele läkitusi. '''Notre Dame'i institutsioonid''' Paavst saatis Notre Dame de Salette misjonäridele 5. novembril 1992 läkituse, 4. mail 2000 läkituse ja kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele 11. oktoobril 2004 läkituse. '''Olivetiaanid''' Paavst saatis 1. augustil 1998 läkituse olivetiaanidele. '''Opus Dei''' Paavst kinnitas 28. novembril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Ut sit validum" [[Opus Dei]] personaalprelatuuri. Ta alustas [[Josemaría Escrivá]] kanoniseerimisprotsessi ja kuulutas ta [[pühak]]uks 6. oktoobril 2002. Paavst [[ordinatsioon|ordineeris]] piiskopiks [[Álvaro del Portillo]] ja [[Javier Echevarria]]. Ta kohtus 16. augustil 1982 Opus Dei liikmetega, saatis 23. augustil 1990 läkituse Opus Dei naisliikmetele ja Opus Dei noortele 29. märtsil 1994. Ta saatis 12. jaanuaril 2002 läkituse Opus Dei rajaja Escrivá sünniaastapäeva puhul peetud kongressil osalejatele. '''Oratoorium''' Ta saatis läkituse Filippo Neri oratooriumile 5. oktoobril 2000. '''Pallottiinid''' Paavst saatis 6. oktoobril 1998 ja 14. oktoobril 2004 läkitused pallottiinidele. '''Passionistid''' Paavst saatis läkitused 1. oktoobril 1984 passionistidele, 17. detsembril 1999 passionistide nunnade üldkongregatsioonil osalejatele ja passionistide ülemkindralile 25. augustil 2000. '''Pauliinid''' Ta saatis läkitused pauliinidele 31. märtsil 1980, 21. märtsil 1983, 19. juunil 1983, 22. märtsil 1986, 13. aprillil 1992, 15. mail 1998 ja 13. septembril 2001. Ta saatis läkitused üldkapiitlil osalejatele 4. septembril 1995 ja 13. mail 2004. '''Peter Claveri misjonärid''' Ta saatis 14. oktoobril 1995 läkituse Peter Claveri misjonäride üldkapiitlil osalejatele ja kohtus misjonäridega 29. aprillil 1994. '''Piaristid''' Ta saatis 24. juunil 1997 kirja [[piaristid]]e ülemale ja 5. juulil 1997 piaristide üldkongregatsioonil osalejatele. '''Premonstratensiaanlased''' Ta saatis läkituse premonstratensiaanlaste üldkapiitlil osalejatele 29. septembril 2003. '''Providentsiaalid''' Ta saatis üldkapiitlil osalejatele 16. mail 1992, 30. mail 1992, 24. mail 1993 ja 18. mail 1998 läkitused. Ta saatis 7. oktoobril 1997 läkituse providentsiaalide ülemale. '''Püha Haua rüütliordu''' Ta saatis läkitused Püha Haua rüütliordule 26. märtsil 1981, 11. detsembril 1983, 24. aprillil 1993, 17. oktoobril 1998, 2. märtsil 2000 ja 16. oktoobril 2003. '''Püha Vaimu kongregatsioon''' Paavst saatis läkituse Püha Vaimu kongregatsiooni ülemkindralile 24. mail 2002 ja 26. mail 2003. Ta saatis 28. juunil 1996 läkituse Püha Vaimu kongregatsiooni misjonäridele. '''Pühima Perekonna kongregatsioonid''' Ta saatis 20. novembril 1987 läkitused Pühima Perekonna nunnaordu üldkapiitlil osalejatele ja Pühima Perekonna munkade ülemkindralile 22. juunil 2001. '''Pühima Südame institutsioonid''' Paavst kohtus 2. juunil 1991 Poolas ordu nunnadega ja 4. juunil 1995 [[Brüssel]]is kongregatsiooni liikmetega. Ta saatis läkituse 22. juunil 1979 üldkapiitlil osalejatele, 8. septembril 1987 misjonäridele; 31. mail 1991, 15. oktoobril 1994, 25. märtsil 1996 ja 30. mail 1997 kongregatsioonile; misjonäridele 2. detsembril 1999 ja 4. juulil 2002, üldkapiitlil osalejatele 10. juunil 2003 ja kongregatsioonile 21. septembril 2000. Ta saatis 15. septembril 2001 läkituse preestritele. '''Pühima Vere kongregatsioonid''' Ta saatis 19. oktoobril 1989 ja 5. juulil 1999 läkitused kongregatsioonidele. '''Redemptoristid''' Ta saatis läkitused redemptoristide üldkapiitlil osalejatele 6. detsembril 1979 ning redemptoristidele 18. novembril 1985, 24. mail 1987 ja 3. oktoobril 2003. '''Rogatsionistid''' Ta saatis 23. aprillil 1983, 26. juulil 1997, 6. detsembril 2001 ja 10. juulil 2004 läkitused rogatsionistidele. '''Rosminiaanid''' Ta saatis 26. septembril 1998] läkituse rosminiaanidele. '''Saksa ordu''' Ta saatis 11. veebruaril 1991 läkituse [[Saksa ordu]]le. '''Salesiaanid''' Paavst saatis läkitused [[salesiaanid]]ele 5. mail 1979, 3. aprillil 1984, 27. aprillil 1985, 24. augustil 1989, 9. novembril 1990, 24. jaanuaril 1991, 27. mail 2000 ja 26. veebruaril 2002. '''Schönstatti preestrid''' Paavst saatis 28. novembril 1980 läkituse Schönstatti preestrite üldkapiitlil osalejatele, 19. detsembril 1993 ja 17. aprillil 1998 preestritele. '''Serra Internazionale liikumine''' Paavst saatis 29. märtsil 1980 läkituse Serra Internazionale liikumisele '''Skalabriniaanid''' Paavst saatis 16. oktoobril 1986 läkituse skalabriniaanide üldkapiitlil osalejatele ja skalabriniaanidele 9. veebruaril 2001. '''Stigmatiini vennad''' Ta saatis läkituse stigmatiini vendadele 12. veebruaril 2000. '''Teatiinid''' Paavst saatis 23. oktoobril 1993 läkituse [[teatiinid]]ele. '''Trinitariaanid''' Paavst saatis 29. mail 1989 läkituse trinitariaanide üldkapiitlil osalejatele ja trinitariaanidele 15. juunil 2001. '''Tsistertslased''' Paavst saatis läkitused 17. detsembril 1987 [[tsistertslased|tsistertslastele]], 8. septembril 1995 tsistertslaste üldkapiitlil osalejatele, 18. augustil 1997 Itaalia tsistertslaste abtpresidendile, 6. märtsil 1998 tsistertslastele, 25. septembril 1998 tsistertslaste abtissidele ja tsistertslastele 19. septembril 2002. '''Ursuliinid''' Paavst külastas 22. mail 1983 [[ursuliinid]]e [[Konvent (klooster)|konventi]] [[Milano]]s ja 1. juulil 1995 [[Bratislava]]s ursuliinide kirikut. Ta saatis ursuliinidele läkitused 23. juunil 1980, 29. mail 1984, 12. oktoobril 1995, 18. juulil 2002 ja 27. augustil 2003. '''Vincenzo Pallotti apostolaat''' Ta saatis Vincenzo Pallotti apostolaadile 2. novembril 1985 läkituse. '''Vintsentiinid''' Ta saatis 11. jaanuaril 1980, 28. aprillil 1983, 20. juunil 1985, 27. mail 1991 ja 6. novembril 1995 läkitused [[Vincent de Paul]]i rajatud kongregatsiooni nunnadele, 30. juunil 1986 Vincent de Pauli institutsioonide kongressil osalejatele ja Vincent de Pauli Seltsi presidendile 14. veebruaril 2001. '''Vennaskonnad''' Paavst saatis 3. mail 1981 läkituse Famiglie Nuove liikumise esindajatele, 27. septembril 1986 läkituse [[Charles de Foucauld]]' rajatud institutsioonile (''Petits Frères de Jésus''), 12. juulil 1988 Halastuse Vendade kongregatsiooni [[kapiitel|üldkapiitlil]] osalejatele, 11. juulil 1988 San Viatore institutsiooni üldkapiitlil osalejatele, 9. novembril 1988 Marcellina kongregatsioonile, 5. jaanuaril 1989 Siena Katariina kongregatsioonile, 27. oktoobril 1989 Maarja Teenrite üldkapiitlil osalejatele, 14. mail 1993 [[Jean-Baptiste de La Salle]] rajatud kongregatsiooni (''Frères des Écoles chrétiennes'', F.E.C.) üldkapiitlil osalejatele, 19. juunil 1993 Consolata nunnade üldkapiitlil osalejatele, 2. juunil 1993 Kõige Pühima Sakramendi kongregatsioonile, 30. oktoobril 1993 ''Sources Chretiennes'' instituudi liikmetele, Joosepi oblaatidele 3. veebruaril 1994, 2. jaanuaril 1995 Siena Katariina misjonäride nunnadele, 19. mail 1995 Jeanne Antida Thouret kongregatsiooni nunnadele, Paul de Chartres nunnade üldkapiitlile 30. septembril 1995, 16. detsembril 1995 Carlo Borromeo misjoninunnadele, 5. jaanuaril 1998 Mantellate nunnadele, 30. aprillil 1999 Capitano ja Gerosa nunnaordudele, 30. juunil 1999 Caburlotto instituudile, 5. juulil 1999 Consolata misjonäride nunnadele, Joosepi oblaatidele 17. veebruaril 2000, Cantalice nunnadele 16. juunil 2000, Cottolengo institutsioonile 2. septembril 2002 ja Siena Katariina nunnadele 11. aprillil 2003. == Liturgilised otsused == Johannes Paulus II rõhutas 16. oktoobril 1979 avaldatud apostellikus üleskutses "Catechesi tradendae" [[katehhees]]i tähtsust. 25. jaanuaril 1983 avaldati uus [[kanoonilise õiguse koodeks]], mille puhul paavst avaldas 11. oktoobril 1992 apostelliku konstitutsiooni "Fidei depositum". Ta välistas 18. oktoobril 1990 [[preestrite abielu]]. 7. detsembril 1992 ilmus [[katoliku kiriku katekismus]]. Ta taunis 30. mail 1994 naiste ordineerimist. Ta kuulutas 19. oktoobril 1997 [[Kiriku doktor]]iks [[Thérèse Lisieux'st]]. 1983–1984 tähistati Kristuse lunastuse [[juubeliaasta]]t. 2000. aastat tähistati juubeliaastana. Oktoobrist 2002 kuni oktoobrini 2003 peeti [[roosipärg|roosipärjaaastat]]. == Neitsi Maarja austamine == [[Pilt:JPII 29 09 2004 2.JPG|pisi|29. september 2004]] Johannes Paulus II seostas 1981.aasta atentaadist pääsemist [[neitsi Maarja]]ga. Ta käis [[palverännak]]utel neitsi Maarjaga seotud pühapaikades [[Fátima]]s, [[Lourdes]]is ja [[Loreto]]s. Ta nimetas [[Međugorje]] pühapaika maailma spirituaalseks südameks. 14. juunil 1993 kroonis ta [[Hispaania]]s La Rabbida neitsi Maarja pühakuju. Entsüklika "Redemptoris Mater" oli pühendatud neitsi Maarjale. == Ideoloogilised vaidlused == 1. mail 1991 avaldatud entsüklikas "Centessimus annus" mõistis Johannes Paulus II hukka [[marksism]]i ja tarbijaliku kapitalismi. == Teoloogilised vaidlused == Johannes Paulus II avaldas 2003 entsüklika "Ecclesia de Eucharistia", milles ta rõhutas [[armulaua sakrament|armulaua sakramendi]] tähtsust. === Vabastusteoloogia === 28. jaanuaril 1979 kritiseeris Johannes Paulus II [[CELAM]]i konverentsil [[vabastusteoloogia]]t. Ta taunis eelkõige vägivalla õigustamist vabastusteoloogide poolt. Soosiva suhtumise pärast vabastusteoloogiasse saatis ta 1979 tauniva kirja [[jesuiidid|jesuiitide]] ülemkindralile [[Pedro Arrupe]]le. Visiidil [[Nicaragua]]sse 28. aprillil 1983 mõistis paavst vabastusteoloogia hukka, kuid tema jutlust kippus katkestama rahvas. Samal visiidil noomis ta preester [[Ernesto Cardenal]]i. Paavst taunis [[Leonardo Boff]]i vaateid. === Teised vaidlused === Johannes Paulus II ajal olid [[Usudoktriini kongregatsioon]]i poolt hukka mõistetute või taunitud isikute seas peamiselt [[teoloog]]id ja [[vaimulik]]ud. Teoloog [[Hans Küng]] ei tunnustanud paavsti [[ilmeksimatus]]e dogmat ja jäi detsembris 1979 ilma õigusest õpetada [[teoloogia]]t. Dominikaan [[Jacques Pohier]] sattus kirikuga vastuollu, sest eiras dogmaatilist vaadet [[Kristus]]e ülestõusmisest. 1979 keelati tal õpetada teoloogiat ja pidada missat. [[Moraaliteoloogia]] professor [[Charles Curran]] oli vastu katoliku kiriku [[eetika]]le. Tal keelati 1986 õpetada teoloogiat. Teoloog [[Edward Schillebeeckx]] vaidlustas arusaama Kristuse loomusest ja neitsi Maarja neitsilikkuse. Tema teoloogilisi vaateid tauniti. Johannes Paulus II pani 2. jaanuaril 1997 kirikuvande alla [[Sri Lanka]] teoloogi [[Tissa Balasuriya]]. Järgmisel aastal loobus Balasuriya oma vaadetest ja tal lubati teoloogiat õpetada. Johannes Paulus II ajal tauniti veel [[Anthony Kosnik]]i, [[Bernhard Häring]]i, [[Matthew Fox (teoloog)|Matthew Foxi]], [[Mary Agnes Mansouri]], [[Elisabeth Morancy]], [[Arlene Violet]]i, [[Raymond Hunthausen]]i, [[Robert Nugent]]i, [[Jeannine Gramick]]i, [[John McNeill]]i, [[Barbara Ferraro]], [[Patricia Hussey]], [[Eugen Drewermann]]i, [[Ivone Gebara]] ja [[Jacques Gaillot]] vaateid. == Entsüklikad == # "Centesimus annus" 1. mai 1991 # "Dives in misericordia" 30. november 1980 # "Dominum et Vivificantem" 18. mai 1986 # "Ecclesia de Eucharistia" 17. aprill 2003 # "Evangelium vitae" 25. märts 1995; eestikeelne väljaanne: "Entsüklika "Elu Evangeelium" […] – inimelu väärtusest ja puutumatusest". Tlk [[Aive Haljand]]. Tallinn: [[Elukultuuri Instituut]], 2010, 176 lk. ISBN 978-9949-21-067-1 # "Fides et ratio" 14. september 1998 # "Laborem exercens" 14. september 1981 # "Redemptor hominis" 4. märts 1979 # "Redemptoris Mater" 25. märts 1987 # "Redemptoris missio" 7. detsember 1990 # "Slavorum apostoli" 2. juuni 1985 # "Sollicitudo rei socialis" 30. detsember 1987 # "Ut unum sint" 25. mai 1995 # "Veritatis splendor" 6. august 1993 == Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin == Johannes Paulus II avaldas katoliku kiriku sotsiaaldoktriini kohta entsüklikad "Redemptor hominis", "Laborem exercens", "Sollicitudo rei socialis" ja "Centesimus annus". Ta rõhutas inimese väärikust seoses tööga. === Tööliste ja töötajate õiguste rõhutamine === Oma ametiajal kohtus Johannes Paulus II erinevate ettevõtete töötajatega ja mitmete töölisdelegatsioonidega. Ta saatis 30. jaanuaril 1979 ja 1. veebruaril 1979 läkituse [[Mehhiko]] töölistele ja [[talupoeg]]adele, kohtus 8. veebruaril 1979 [[Austria]] ajakirja Hörzu ajakirjanikega, 2. aprillil 1979 [[Genova]] töölistega, 6. juunil 1979 Poola töölistega, 22. detsembril 1979 lennufirma [[Alitalia]] töötajatega, 15. märtsil 1980 [[Carrara]] marmorikaevanduse töölistega, 31. mail 1980 [[Pariis]]i töölistega ja pidas neile missa, 30. juunil 1980 [[L'Aquila]] töölistega, 16. novembril 1980 [[Saksamaa]] töölistega, 26. oktoobril 1980 [[Itaalia]] raudteetöölistega, 12. novembril 1980 vabatahtlike tuletõrjujatega, 29. novembril 1980 Itaalia energeetikaettevõtte [[ENEL]] töötajatega, 4. detsembril 1980 [[kaevur]]itega, 21. veebruaril 1981 [[Filipiinid]]e suhkrurooistanduste töölistega, 3. aprillil 1981 Merloni tehase töölistega, pidas 19. märtsil 1982 missa [[Solvay]] vabriku töölistele, osales 15. juunil 1982 [[Genf]]is Rahvusvahelisel Töökonverentsil, kohtus 16. oktoobril 1982 USA sadamatöölistega, 20. novembril 1982 [[Palermo]] töölistega, 19. märtsil 1983 [[Chieti]] töölistega, 12. septembril 1983 [[Austria]] töölistega, 24. septembril 1983 [[Holland]]i mereväe ohvitseridega, 18. märtsil 1984 töölistega, pidas 12. augustil 1984 missa [[kalur]]ite ja meremeeste eest, 12. septembril 1984 missa Newfoundlandi kalurite eest, kohtus 7. oktoobril 1984 [[Crotone]] töölistega, 4. veebruaril 1985 [[Peruu]] töölistega, 24. märtsil 1985 [[Avezzano]] töölistega, 15. mail 1985 [[Luksemburg]]i töölistega, 17. juunil 1985 [[Porto Marghera]] töölistega, saatis 21. septembril 1985 läkituse [[Genova]] töölistele, külastas 18. oktoobril 1985 [[Sardiinia]]s Monteponi kaevandust ja kohtus kaevuritega, saatis 19. mail 1985 läkituse [[Belgia]] kristlike tööliste liikumisele, 1. oktoobril 1985 kohtus tuletõrjujatega, 17. jaanuaril 1986 [[Šveits]]i lennufirma [[Swissair]] esindajatega, 19. märtsil 1986 Prato töölistega, 26. aprillil 1986 Itaalia [[farmatseut]]ide föderatsioonile, 2. mail 1986 Belgia töölistega, 10. mail 1986 [[Faenza]] põllumeestega ja ANIC tehase töölistega, 19. mail 1986 briti meremeestega, 26. oktoobril 1986 [[Perugia]] töölistega, 26. novembril 1986 [[Sydney]] Transfieldi tehase töölistega, 6. detsembril 1986 katoliiklike töölistega, 19. märtsil 1987 energeetikaettevõtte ENEL töötajatega, 19. märtsil 1987 pidas missa [[Civitavecchia]] kaluritele ja meremeestele, palvetas 3. aprillil ja 5. aprillil 1987 [[Tšiili]] põllumeeste eest, 10. aprillil 1987 saatis läkituse [[Argentina]] töölistele, kohtus 2. mail 1987 Saksamaa töölistega, 25. mail 1987 [[Cerignola]] töölistega, 25. mail 1987 sõjaväelenduritega, 12. juunil 1987 [[Gdańsk]]i töölistega, 15. septembril 1987 [[Los Angeles]]e kommunikatsioonitöölistega, 17. septembril 1987 pidas missa põllumeestele, 4. jaanuaril 1988 USA meremeestega, 17. aprillil 1988 kohtus [[Verona]] raadiotöötajatega, 1. mail 1988 Civita Castellana töölistega, 11. mail 1988 [[Boliivia]] töölistega, 17. mail 1988 pidas missa [[Paraguay]] farmeritele, 9. oktoobril 1988 [[Strasbourg]]i [[sadam]]a töölistega, 6. märtsil 1989 [[Prantsusmaa]] tuletõrjujatega, 1. aprillil 1989 [[Vigevano]] kingavabriku töölistega, 21. mail 1989 [[Casone]] töölistega, 25. juunil 1989 kohtus [[Gaeta]] sadama töölistega, 29. oktoobril 1989 [[Taranto]] põllumeestega, 19. märtsil 1990 [[San Benigno Canavese]] töölistega, külastas [[Olivetti]] ja [[Lancia]] tööstust, 6. aprillil 1990 [[Jaapan]]i televisioonitöötajatega, 12. mail 1990 Mehhiko kaevurite ja põllumeestega, 26. mail 1990 [[Malta]] töölistega, 22. septembril 1990 [[Ferrara]] töölistega, 10. novembril 1990 [[Napoli]] töölistega, 13. novembril 1990 [[Aversa]] põllumeestega, 19. märtsil 1991 [[Merloni]] tehase töölistega ja [[Fabriano]] paberivabriku töölistega, 27. aprillil 1991 [[Basilicata]] töölistega, 15. juunil 1991 tuletõrjujatega, 23. juunil 1991 [[Mantova]] töölistega, 19. märtsil 1992 Castellammare di Stabia laevatehase töölistega, 1. mail 1992 [[Pordenone]]s [[Zanussi]] vabriku töölistega, 24. mail 1992 kohtus [[Caserta]]s telekommunikatsiooni töötajatega, 21. juunil 1992 töölistega, 19. märtsil 1993 [[Torri]] põllumeestega, 10. mail 1993 Sitsiilia töölistega, 10. jaanuaril 1995 [[Rooma]] tänavakoristajatega, 19. märtsil 1995 kohtus [[Agnone]] töölistega, 30. märtsil 1996 Itaalia töölistega, 5. mail 1996 [[Como]] töölistega, kohtus 21. märtsil 1998 [[Abidjan]]is nuntsiatuuri hoone ehitajatega, 13. juunil 1999 Poola lennufirma [[LOT]] töötajatega ja 1. märtsil 2003 [[Olivetti]] tehase töölistega. === Professorite ja üliõpilaste väärtustamine === Johannes Paulus II kohtus oma ametiajal üliõpilastega 30. jaanuaril 1979 [[Mehhiko]]s, 3. juunil 1979 ja 8. juunil 1979 Poolas, 3. oktoobril 1979 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], 1. juunil 1980 Prantsusmaal, 4. mail 1980 [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Sairis]], 9. mail 1980 [[Ghana]]s, 11. mail 1980 [[Abidjan]]is, 4. juunil ja 5. juunil 1980 [[Brasiilia]]s, 30. juunil 1980 [[L'Aquila]]s, 5. oktoobril 1980 [[Otranto]]s, 17. novembril 1980 [[Fulda]]s. Ta saatis 18. novembril 1980 läkituse [[professor]]itele, 15. mail 1982 kohtus [[Portugal]]i professoritega, 12. septembril 1982 [[Padova]] [[akadeemik]]utega, 1. novembril 1982 [[Salamanca]] professoritega, 20. novembril 1982 [[Palermo]] professoritega, 7. märtsil 1983 [[Guatemala]] professoritega, 22. mail 1983 [[Milano]] professoritega, 26. oktoobril 1986 [[Perugia ülikool]]i professoritega, 23. septembril 1990 [[Ferrara ülikool]]i professoritega ja 15. veebruaril 2001 professoritega. === Vaeste toetamine === Paavst saatis 18. veebruaril 1981 läkituse [[Pakistan]]i vaestele. 3. jaanuaril 1988 kohtus ta [[Rooma]] vaestega. === Kinnipeetavate ja korravalvurite õiguste rõhutamine === Paavst külastas 1. juulil 1980 Papadua vanglat [[Brasiilia]]s. Paavst saatis läkitused 27. detsembril 1983 Rooma Rebibbia vangla kinnipeetavatele, 27. mail 1984 [[Viterbo]] vangla kinnipeetavatele ja narkorehabilitatsioonikeskuse ametnikele, 7. oktoobril 1984 [[Reggio Calabria]] kinnipeetavatele, 16. mail 1985 [[Belgia]] kinnipeetavatele, 20. oktoobril 1985 [[Cagliari]] vangla kinnipeetavatele, 2. juulil 1986 [[Colombia]] kinnipeetavatele, 19. märtsil 1987 [[Civitavecchia]] vangla kinnipeetavatele, 6. aprillil 1987 [[Antafagosta]] vangla kinnipeetavatele, 10. aprillil 1987 [[Argentina]] kinnipeetavatele, 4. oktoobril 1988 Prantsusmaa kinnipeetavatele, 30. aprillil 1989 [[Madagaskar]]i kinnipeetavatele, 23. Septembril 1989 [[Volterra]] vangla kinnipeetavatele, 9. mail 1990 Mehhiko Durango vangla kinnipeetavatele, 17. juunil 1990 [[Orvieto]] vangla kinnipeetavatele, 11. novembril 1990 [[Napoli]] vangla kinnipeetavatele, 7. juunil 1991 [[Płock]]i vangla kinnipeetavatele, 10. mail 1993 [[Malaspina]] vangla kinnipeetavatele, 9. veebruaril 1996 [[Caracas]]e vangla kinnipeetavatele ja 22. augustil 1997 noortele kinnipeetavatele. Paavst saatis Itaalia [[liikluspolitsei]]le läkitused 18. aprillil 1981, 10. aprillil 1982, 2. aprillil 1983, 10. detsembril 1983, 20. jaanuaril 1984, 21. aprillil 1984, 6. aprillil 1985, 29. märtsil 1986, 28. septembril 1999 ja 20. jaanuaril 2000. Paavst saatis läkituse 24. novembril 1983 Itaalia [[kaplan|vanglakaplanitele]], 20. jaanuaril 2000 Itaalia [[munitsipaalpolitsei]]le ja 27. septembril 2004 Itaalia [[vangivalvur]]itele. == Uued [[piiskopkond|piiskopkonnad]] == {{Vaata|Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad}} == Kanoniseerimised == {{Vaata|Johannes Paulus II poolt kanoniseeritud pühakud|Johannes Paulus II poolt õndsaks kuulutatud isikud}} Johannes Paulus II kuulutas [[pühak]]uks 482 isikut ja õndsaks 1338 isikut. Ta sätestas 25. jaanuaril 1983 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Divinus perfectionis" kanoniseerimisprotseduurid. == Moraaliteoloogia == === Perekondlike väärtuste rõhutamine === Johannes Paulus II taunis entsüklikas "Evangelium vitae" [[rasedus]]e kontrolli ja mõistis hukka [[abort|abordi]]. 1982 asutati Vatikanis paavstlik abielu- ja perekonnaprobleemidega tegelev instituut. Ta saatis 30. oktoobril 1978 läkituse Rahvusvahelisele Perekondade Kongressi liikmetele, rõhutas 22. novembril 1981 avaldatud apostellikus üleskutses "Familiaris consortio" kristliku perekonna tähtsust ja käsitles 7. oktoobril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Magnum Matrimonii" abielusakramenti. Ta avaldas 24. novembril 1983 [[harta]] perekonnaõigustest ja 19. mail 1991 kirja abordi vastu. Ta osales 1997 [[Rio de Janeiro]]s II maailma perekondade kohtumisel. Ta saatis perekondadele läkitused 30. mail 1980 [[Kinshasa]]s, 1. juulil 1980 Rio de Janeiros, 19. veebruaril 1981 Filipiinidel, 19. märtsil 1981 [[Terni]]s, 13. mail 1982, 2. novembril 1982 Hispaanias, 3. veebruaril 1985, 10. mail 1986 [[Faenza]]s, 4. juulil 1986 [[Colombia]]s, 2. aprillil 1987 [[Tšiili]]s, 8. aprillil 1987 [[Argentina]]s ja 25. septembril 1993 [[Asti]]s. === Laste õiguste väärtustamine === Paavst kohtus lastega 5. märtsil 1980, 14. veebruaril 1983, 4. juulil 1986, 18. oktoobril 1986 [[Firenze]]s, 14. Septembril 1986 Roomas, 16. novembril 1986 Roomas, 7. detsembril 1986 Roomas, 1. veebruaril 1987 Roomas, 15. veebruaril 1987 Roomas, 13. mail 1988 [[Boliivia]]s, 20. oktoobril 1991 Roomas, 16. novembril 1991 kohtus [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] lastega, kohtus lastega 15. augustil 1993 [[Denver]]is, 18. septembril 1994 [[Lecce]]s, 6. novembril 1994 Syracuse'is, 10. septembril 1995 [[Loreto]]s, 5. oktoobril 1995 [[ÜRO]] peakorteris, 4. veebruaril 1996 Roomas, 18. veebruaril 1996 Roomas, 25. veebruaril 1996 Roomas ja kohtus 4. juunil 2001 vähihaigete Poola lastega. Ta kohtus 24. mail 1986 perekondadega, kes on adopteerinud lapsi. === Noorte õiguste väärtustamine === Johannes Paulus II ajal hakati pidama ülemaailmseid noortepäevi. Ta saatis läkitused noortele 3. juunil 1979 Poolas, 5. oktoobril 1979 [[Chicago]]s, 23. märtsil 1980 Roomas, 13. aprillil 1980 Roomas, 7. septembril 1980 [[Velletri]]s, 8. septembril 1980 [[Frascati]]s, 14. septembril 1980 [[Siena]]s, 20. septembril 1980 [[Cassino]]s, 5. oktoobril 1980 [[Otranto]]s, 19. novembril 1980 Baieris, 26. aprillil 1981 [[Bergamo]]s ja 13. veebruaril 1982 [[Onitsha]]s. Ta saatis 30. detsembril 1982 läkituse Euroopa noortele. === Homoseksuaalsuse taunimine === Paavst tegi 30. oktoobril 1986 avalduse ameeriklastele, milles ta taunis [[homoseksuaalsus]]t. Ta taunis 1992 tehtud pöördumises [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] piiskoppidele homoseksuaalsust. 31. juulil 2003 alustati kampaaniat [[samasooliste abielu]] vastu, mille paavst 18. detsembril 2004 mõistis hukka. === Eutanaasia taunimine === Paavst taunis [[eutanaasia]]t entsüklikas "Evangelium vitae" ja 19. mail 1991 avaldatud kirjas. === Haigete tunnustamine ja arstide tunnustamine === Paavst pidas mitmel korral oma avaldustes meeles haigeid ja puuetega inimesi. Ta saatis 9. detsembril 1978 läkituse pimedate liikumisele, 29. jaanuaril 1979 [[Mexico]] lastehaigla lastele, 23. detsembril 1979 Rooma haigla patsientidele, 14. juunil 1980 [[Siena]] haigla patsientidele, 7. juulil 1980 ja 8. juulil 1980 [[Brasiilia]] haigetele, 25. novembril 1980 [[Potenza]] haigla patsientidele, 29. jaanuaril 1981 Maailma Kurtide Föderatsiooni konverentsi liikmetele, 5. aprillil 1981 Fatebenefratelli haigla personalile, 13. veebruaril 1982 [[Onitsha]] haigla patsientidele, 26. septembril 1982 [[Brescia]] haigla patsientidele, 21. novembril 1982 [[Palermo]] haigla patsientidele, 22. mail 1983 [[Milano]] [[polikliinik]]u patsientidele, 24. septembril 1983 [[arst]]idele, 29. oktoobril 1983 maailma tervishoiu assotsiatsiooni assambleel osalejatele, 17. veebruaril 1984 Saksamaa haigetele, 25. veebruaril 1984 [[Vercelli]] haigla patsientidele, 4. mail 1984 [[Lõuna-Korea]] haigetele, 22. mail 1984 Rooma lastehaigla [[kardioloogia|kardioloogidele]], 11. juunil 1984 ülemaailmsest [[bronholoogia]] kongressist osavõtjatele, 8. septembril 1984 pimedatele, 6. oktoobril 1984 [[Catanzaro]] haigla patsientidele, 23. märtsil 1985 Rooma ortopeediakeskuse traumaosakonna patsientidele, 13. mail 1985 haigetele, 17. juunil 1985 [[Veneetsia]] haigla patsientidele ja tervishoiutöötajatele, 30. juunil 1985 [[Atri]] haigla patsientidele, 8. septembril 1985 haigetele, 22. septembril 1985 [[Genova]] haigla patsientidele, 7. oktoobril 1985 haigetele, 20. oktoobril 1985 [[Cagliari]] haigla patsientidele, 18. oktoobril 1985 tervishoiutöötajatele, 19. märtsil 1986 [[Prato]] haigla patsientidele, 12. aprillil 1986 ülemaailmsel [[neuropsühhaatria]] kongressil osalejatele, 9. mail 1986 [[Imola]] haigla patsientidele, 11. mail 1986 [[Ravenna]] haigla patsientidele, 7. juulil 1986 [[Saint Lucia]] haigetele, 6. septembril 1986 Aosta haigla patsientidele, 19. oktoobril 1986 [[Firenze]] haigla patsientidele, 23. novembril 1986 [[Wellington]]i haigla patsientidele, 25. novembril 1986 [[Brisbane]]'i haigla patsientidele, 28. novembril 1986 [[Melbourne]]'i haigla patsientidele, 19. veebruaril 1987 [[kirurg]]ide kongressil osalejatele, 21. veebruaril 1987 Maailma Kurtide Föderatsiooni liikmetele, 3. aprillil 1987 [[Santiago]] haigla patsientidele, 1. mail 1987 [[Münster]]i haigla patsientidele, 23. mail 1987 [[Puglia]] haigla personalile, 25. mail 1987 [[Foggia]] psühhaatriahaigla personalile, 14. juunil 1987 haigetele, 7. septembril 1987 [[Lourdes]]'i haigla patsientidele, kohtus 17. septembril 1987 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]] [[AIDS]]i-haigetega, 23. jaanuaril 1988 saatis läkituse Bambino Gesu lastehaigla vabatahtlikele, 12. märtsil 1988 haigetele, 17. aprillil 1988 [[Verona]] haigla personalile ja patsientidele, 12. mail 1988 [[Boliivia]] haigetele, 21. mail 1988 pimedate liikumise delegaatidele, 11. juunil 1988 [[Messina]] haigla patsientidele, 4. septembril 1988 [[Torino]] haigla patsientidele, 18. septembril 1988 [[Maputo]] haigla patsientidele, 30. aprillil 1989 [[nefroloogia|nefroloogidele]], 6. juunil 1989 [[Helsingi]] haigla patsientidele, 25. juunil 1989 [[Gaeta]] haigla patsientidele, 19. augustil 1989 haigetele, 22. septembril 1989 [[Cecina]] haigla patsientidele, 30. novembril 1989 [[Jaapan]]i haigetele, 27. jaanuaril 1990 [[Guinea-Bissau]] haigetele, 2. juulil 1990 [[Benevento]] haigla patsientidele, 3. septembril 1990 [[Tansaania]] haigetele, 23. septembril 1990 [[Ferrara]] haigla patsientidele, 11. novembril 1990 Napoli haigla patsientidele, 10. märtsil 1991 Rooma [[oftalmoloogia]]haigla patsientidele, 6. juunil 1991 Olsztyni haigla patsientidele, 22. juunil 1991 [[Mantova]] haigla personalile, 3. augustil 1991 haigetele, 17. oktoobril 1991 Brasiilia haigetele, 22. detsembril 1991 Rooma Sandro Petrini haigla patsientidele, 20. juunil 1992 [[Cremona]] haigla haigetele, 9. jaanuaril 1993 kohtus [[Assisi]]s pimedate [[Üliõpilane|üliõpilastega]], 7. veebruaril 1993 läkituse [[Uganda]] haigetele, 13. augustil 1993 Krakowi lastehaigla patsientidele, 19. detsembril 1993 Rooma Umberto I polikliiniku personalile, 9. detsembril 1994 pimedate apostelliku liikumisele, 10. detsembril 1994 [[Loreto]] haigla patsientidele, 18. jaanuaril 1995 [[Paapua Uus-Guinea]] haigetele, 6. septembril 1996 [[Ungari]] haigetele, 21. septembril 1996 [[Tours]]i haigla patsientidele, 26. aprillil 1997 [[Tšehhi]] haigetele, 24. jaanuaril 1998 [[Kuuba]] haigetele, 21. juunil 1998 [[Viin]]i haigetele, 24. jaanuaril 1999 Mehhiko Adolfo Lopez Mateos haigla patsientidele, 26. jaanuaril 1999 Ameerika Ühendriikide [[St. Louis]]e lastehaigla patsientidele ja 30. mail 1999 kohtus [[Ancona]]s haigetega. Ta palvetas 26. jaanuaril 2003 [[Hanseni tõbi|Hanseni tõbe]] põdejate eest. === Mea Culpa === Johannes Paulus II tunnistas 16. märtsil 1998 katoliku kiriku osalust [[holokaust]]i toimumises. 12. märtsil 2000 tunnistas ta katoliku kiriku süüd [[ristisõjad|ristisõdades]], [[juudid|juutide]] tagakiusamises ja [[inkvisitsioon]]is. === Inimröövide taunimine === Paavst tegi 26. detsembril 1982 ja 4. jaanuaril 1984 apellid röövitud inimeste eest. '''Johannes Paulus II palvetas avalikult järgmiste isikute eest:''' * 16. detsember 1979 Marco Forgione * 16. märts 1980 Annabel Schild * 25. jaanuar 1981 Francesco Coppola * 8. märts 1981 Gabriela Espositto ja Antonio Piarotto * 29. märts 1981 Luca Grimaldi * 25. aprill 1982 Giorgio Bortolotti * 20. märts 1983 Livio Bernardi * 24. veebruar 1985 [[Filipiinid]]e preester Filippo Escaler * 14. detsembril 1986 [[Mosambiik|Mosambiigis]] röövitud inimeste eest * 29. juuli 1990 Mirella Silocchi Nicoli * 17. märts 1991 Anna Maria Jeres * 30. novembril 1997 [[Colombia]]s röövitud piiskopi eest * 20. detsember 2001 Giuseppe Pierantoni * 18. aprill 2004 pantvangide eest [[Iraak|Iraagis]] === Muud põhimõtted === Paavst rõhutas entsüklikas "Redemptor hominis" inimväärikust ja entsüklikas "Veritatis splendor" südametunnistusvabadust. Ta saatis 22. märtsil 1979 läkituse Rahvusvahelisele Inimõiguste Instituudile. Ta saatis läkituse 2. oktoobril 1979 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mustanahalistele. Ta saatis 12. novembril 1979 läkituse [[FAO]]-le. Ta saatis 17. novembril 1980 läkituse [[immigrant]]idele. Ta rõhutas 2. detsembril 1984 avaldatud läkituses "Reconciliatio" andeksandmist ja patukahetsust. Ta sätestas 21. aprillil 1986 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Spirituali militum" sõjaväelaste vaimulikku abi. Ta sätestas 30. detsembril 1988 avaldatud läkituses "Christifidelis laici" [[ilmik]]ute kutsumust kirikus. == Pedofiiliaskandaal == Johannes Paulus II vabandas 22. novembril 2001 preestrite poolt seksuaalselt väärkoheldud isikute ees. Ta pidas 23. aprillil 2002 istungi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimunud skandaali pärast. == Oikumeenia == Johannes Paulus II käsitles oikumeeniat entsüklikates "Slavorum apostoli" ja "Ut unum sint". Ta külastas 13. aprillil 1986 [[sünagoog]]i ja 6. mail 2001 [[mošee]]d. Ta pidas oikumeenilised teenistused 14. mail 1982 [[Lissabon]]is, 17. juunil 1983, 13. mail 1985 [[Haag]]is, 18. mail 1985 [[Mechelen]]is, 12. augustil 1985 [[Kamerun]]is, 2. veebruaril 1986 [[India]]s, 4. oktoobril 1986 [[Lyon]]is, 24. novembril 1986 [[Christchurch]]is, 4. mail 1987 [[Augsburg]]is, 2. juunil 1989 [[Trondheim]]is, 3. juunil 1989 [[Island]]il, 5. juunil 1989 [[Turu]]s, 10. oktoobril 1989, 6. septembril 1990 [[Burundi]]s, 5. juunil 1991 Poolas, 18. augustil 1991 [[Ungari]]s, 18. oktoobril 1991 [[Brasiilia]]s, 20. veebruaril 1992 Senegalis, 7. juunil 1992 [[Angola]]s, 9. jaanuaril 1993 [[Assisi]]s, 10. veebruaril 1993 [[Sudaan]]is, 10. augustil 1993 [[Jamaica]]s, 8. septembril 1993 [[Riia]]s, 10. septembril 1993 [[Tallinn]]as, 7. novembril 1999 [[New Delhi]]s, 25. veebruaril 2000 [[Kairo]]s, 25. märtsil 2000 [[Jeruusalemm]]as ja 23. mail 2002 [[Bakuu]]s. Ta saatis 12. juunil 1984 ja 11. aprillil 1986 läkituse kirikute oikumeenilisele kontsiilile, kohtus 24. märtsil 1986 [[Etioopia]] oikumeenilise delegatsiooniga. Ta kohtus [[Soome luteri kirik]]u delegatsioonidega oma valitsemisaja teisel poolel iga aasta [[jaanuar]]is. === Animistid === Paavst kohtus 9. augustil 1985 [[Togo]]s [[animistid]]ega ja 4. veebruaril 1993 [[Benin]]is [[voodoo]] järgijatega. === Budistid === Paavst kohtus [[XIV dalai-laama]]ga 9. oktoobril 1980, oktoobris 1982, 3. veebruaril 1986, 27. oktoobril 1986, 14. juunil 1988, 1. juunil 1990, 17. juunil 1994, 20. mail 1996, 28. oktoobril 1999 ja 25. novembril 2003. === Hinduistid === Paavst kohtus 7. mail 1980 ja 18. augustil 1985 [[Keenia]] hinduistidega. === Juudid === Paavst külastas 13. aprillil 1986 [[sünagoog]]i. [[Juudid]] taunisid 25. juunil 1987 paavsti kohtumist Austria presidendi [[Kurt Waldheim]]iga. Juudid taunisid 2000 toimunud [[Süüria]] visiidi ajal seda, et paavst ei kommenteerinud [[Bashār al-Asad]]i kõnet. Ta kohtus Rooma [[rabi|pearabiga]] 8. veebruaril 1980, 7. aprillil 1994, 15. aprillil 1996, 13. veebruaril 2003, 13. veebruaril 2004 ja 23. mail 2004. Ta kohtus 23. märtsil 2000 [[Iisrael]]i pearabidega. Ta saatis läkituse 12. märtsil 1979 ühele juudi organisatsiooni presidendile, 31. mail 1980 Prantsusmaa juutidele, 3. juunil 1980 [[Brasiilia]] juutidele, 17. novembril 1980 Saksamaa juutidele, 13. juunil 1984 [[Šveits]]i juutidele, 15. veebruaril 1985 USA Juudikomitee delegatsioonile, 13. aprillil 1986 Rooma juuditele, 7. oktoobril 1986 [[Lyon]]i juutidele, 26. novembril 1986 [[Sydney]] juutidele, 9. aprillil 1987 [[Argentina]] juutidele, 11. septembril 1987 USA juutidele, 9. oktoobril 1988 [[Strasbourg]]i juutidele, 9. juunil 1991 Poola juutidele, 15. oktoobril 1991 Brasiilia juutidele, 3. septembril 1998 Põhja-Ameerika Juutide Föderatsioonile, Maailma Juudikongressi delegatsioonile 22. mail 2003 ja USA Juudikomitee liikmetele 5. veebruaril 2004. === Muhameedlased === Paavst suudles 14. mail 1999 [[koraan]]i ja külastas 6. mail 2001 [[mošee]]d. Ta kohtus 26. augustil 1995 religioonidevahelist dialoogi edendava muhameedlaste grupiga. Ta kohtus 26. märtsil 2000 Jeruusalemma mufti [[Ekrima Sa'id Sabri]]ga. Ta saatis läkituse 7. mail 1980 [[Keenia]] muhameedlastele, 8. mail 1980 [[Ghana]] muhameedlastele, 31. mail 1980 Prantsusmaa muhameedlastele, 14. veebruaril 1982 [[Nigeeria]] muhameedlastele, 19. mail 1985 [[Belgia]] muhameedlastele, 18. augustil 1985 Keenia muhameedlastele, 11. aprillil 1987 [[Argentina]] muhameedlastele, 22. veebruaril 1992 [[Senegal]]i muhameedlastele, 25. veebruaril 1992 Guinea muhameedlastele, 4. veebruaril 1993 [[Benin]]i muhameedlastele, 7. veebruaril 1993 [[Uganda]] muhameedlastele, 13. aprillil 1997 [[Bosnia ja Hertsegoviina]] muhameedlastele, 22. märtsil 1998 Nigeeria muhameedlastele ja 25. mail 2002 Bulgaaria muhameedlastele. === Õigeusu kirikud === '''Konstantinoopoli Õigeusu kirik''' Paavst kohtus 30. novembril 1979 [[Ankara]]s [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Dimitrios I]]-ga. Alates 1985 saatis ta igal aastal 29. juuni paiku Konstantinoopoli patriarhile läkituse ja alates 1997 iga aasta [[november|novembri]] lõpus läkituse. Ta avaldas koos patriarhiga 7. detsembril 1987, 29. juunil 1995 ja 1. juulil 2004 ühisdeklaratsiooni. Ta kohtus 27. juunist 30. juunini 1995 ja 29. juunil 2004 Vatikanis [[Bartholomeos I]]-ga. Ta saatis läkitused Ateena õigeusu preestritele 19. septembril 2003 ja õigeusklikele 28. jaanuaril 2005. '''Vene Õigeusu kirik''' 10. juulil 1988 tähistati Vatikanis Kiievi-Vene ristiusustamise 1000. aastapäeva. '''Aleksandria Õigeusu kirik''' 24. septembril 1990 kohtus paavst [[Aleksandria Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Parthenios III]]-ga. '''Antiookia Õigeusu kirik''' Ta kohtus 13. mail 1983 ja 22. oktoobril 2001 [[Antiookia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Ignatios IV]]-ga. '''Bulgaaria Õigeusu kirik''' Ta kohtus 24. mail 2002 [[Bulgaaria Õigeusu kirik]]u patriarhi Maximiga ja Bulgaaria õigeusu kiriku delegatsiooniga 26. mail 2003. '''Gruusia Õigeusu kirik''' Paavst kohtus 6. juunil 1980 Vatikanis ja 8. novembril 1999 [[Thbilisi]]s [[Gruusia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Ilia II]]-ga. '''Kreeka Õigeusu kirik''' Ta kohtus 28. juunil 1984 [[Kreeka Õigeusu kirik]]u Austraalia peapiiskopiga Stylianosega. Ta kohtus 4. mail 2000 ja 14. veebruaril 2003 Kreeka Õigeusu kiriku [[priimas]]e [[Christodoulos]]ega. Ta kohtus 11. märtsil 2002 Kreeka metropoliidi Panteleimoniga. '''Rumeenia Õigeusu kirik''' Ta kohtus 8. mail 1999 ja 12. oktoobril 2002 [[Rumeenia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Teoctist]]iga. '''Serbia Õigeusu kirik''' Ta saatis 13. aprillil 1997 läkituse Bosnia ja Hertsegoviinas olevatele [[Serbia Õigeusu kirik]]u juhtidele. '''Soome Õigeusu kirik''' Ta saatis 7. jaanuaril 1985 läkituse [[Soome Õigeusu kirik]]u piiskopile. === Vanad oriendikirikud === '''Armeenia Apostlik Kirik''' Paavst kohtus 29. novembril 1979 [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] [[katoolikos]]e [[Vazgen]]iga, katoolikos [[Karekin I]]-ga detsembris 1996 25. märtsil 1999 ja 29. juunil 1999, 16. aprillil 1983 katoolikos [[Karekin II]]-ga, 2001 [[september|septembris]] toimunud visiidi käigus [[Armeenia]]s katoolikos Karekin II-ga. Ta tegi koos Karekin II-ga ühised avaldused 9. novembril 2000 ja 27. septembril 2001. Ta avaldas 25. jaanuaril 1997 ühisdeklaratsiooni koos katoolikos [[Aram I]]-ga. Ta kohtus 26. märtsil 2000 Jeruusalemma patriarhi [[Torkom Manoogian]]iga. '''Assüüria kirik''' Ta kohtus 8. novembril 1984 ja 11. novembril 1994 [[assüüria kirik]]u patriarhi [[Mar Dinkha IV]]-ga. '''Etioopia kirik''' Ta kohtus juulis 1980 [[etioopia kirik]]u delegatsiooniga. Ta kohtus 17. oktoobril 1981 patriarhi [[Tekle Haimanot]]iga ja patriarh Paulosega 11. juunil 1993. '''Kopti kirik''' Ta kohtus 23. juunil 1979 Roomas [[kopti kirik]]u delegatsiooniga. Ta kohtus 24. veebruaril ja 25. veebruaril 2000 [[Egiptus]]es paavst [[Shenouda III]]-ga. '''Süüria kirik''' Ta kohtus 14. mail 1980 [[Süüria kirik]]u Antiookia patriarhi Ignatios Yaqub III-ga ja 23. juunil 1984 Ignatios Zakka I-ga. Ta kohtus India süüria õigeusu kiriku katoolikosega Baselios Marthoma Mathews I-ga 3. juunil 1983, 7. veebruaril ja 8. veebruaril 1986. === Uniaadikirikud === '''Armeenia katoliku kirik''' Ta saatis 7. juulil 1984 läkituse [[Armeenia katoliku kirik]]u patriarhile [[Hovhannes Bedros XVIII]]-le ja 13. detsembril 1999 patriarhile [[Nerses Bedros XIX]]-le. '''Melkiidi katoliku kirik''' Ta kohtus Antiookia melkiidi patriarhi Gregorios III-ga 12. veebruaril 2001. === Evangeelsed kirikud === Paavst tegi 29. mail 1982 ühisavalduse [[Canterbury peapiiskop]]i [[Robert Runcie]]ga, avaldas 5. novembril 1983 kirja [[Martin Luther]]i 500. sünniaastapäeva puhul ja osales samal aastal [[luterlus|luterlikul]] jumalateenistusel. Ta palvetas 5. oktoobril 1991 koos kahe luteri piiskopiga, külastas 22. mail 1995 Poolas Skoczów luteri kirikut ja 7. veebruaril 1993 anglikaani pühapaika [[Kampala]]s. Ta kohtus 29. mail 1982 ja 30. septembril 1989 Canterbury peapiiskopi Robert Runciega. Ta kohtus 21. juunil 2002 ja 4. oktoobril 2003 Canterbury peapiiskopi [[Rowan Williams]]iga. Ta saatis 31. mail 1980 läkituse Prantsusmaa evangeelsetele kirikutele, 17. novembril 1980 evangeelsete kirikute kontsiilile, 30. oktoobril 1980 [[Itaalia]] luterlastele, 11. detsembril 1983 Rooma luterlastele, 14. juunil 1984 protestantlike kirikute föderatsioonile, 7. jaanuaril 1985 [[Soome]] luteri kiriku piiskoppidele, 29. aprillil 1985 USA luterlastele, 21. märtsil 1986 [[Holland]]i reformeeritud kiriku esindajatele, 27. aprillil 1989 Soome [[Oulu]] luteri kiriku esindajatele, 6. juunil 1989 [[Taani]] luterlastele, 9. mail 1990 [[Mehhiko]] evangeelsete kirikute esindajatele, 2. septembril 1990 [[Tansaania]] evangeelsete kirikute esindajatele, 9. juunil 1991 Poola luterlastele, Maailma Luterliku Föderatsiooni presidendile 23. aprillil 1992, 22. juunil 1996 Saksamaa evangeelsetele kirikutele, [[Suurbritannia]] metodistide konverentsi presidendile 6. mail 1999, Maailma Luterliku Föderatsiooni presidendile 9. detsembril 1999, USA presbüteri kiriku delegatsioonile 22. märtsil 2001, 25. mail 2002 [[Bulgaaria]] luterlastele ja 12. septembril 2003 [[Slovakkia]] luterlastele. === Äärmuslased === Johannes Paulus II taunis [[Vatikani II kirikukogu]] otsuseid mittetunnustava [[Pius X Vennaskond|Pius X Vennaskonna]] tegevust. 18. novembril 1978 kohtus ta [[Marcel Lefebvre]]'iga. 31. augustil 1985 saatis Lefebvre paavstile kirja. Kui Lefebvre pühitses 1988 ametisse uued piiskopid, mõistis paavst 2. juunil 1988 avaldatud apostellikus kirjas "Ecclesia Dei" tema tegevuse hukka ja Lefebvre oli [[kanoonilise õiguse koodeks]]i alusel [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritud]]. Peapiiskop [[Emmanuel Milingo]] eiras [[tsölibaat]]i ja abiellus mais 2001. Ta kohtus 8. augustil 2001 Vatikanis paavstiga, esitas 25. augustil 2001 paavstile ametliku vabanduskirja ja siirdus [[klooster|kloostrisse]]. Milingol võimaldati taas kiriku teenistusse naasta. == Johannes Paulus II tervis == 29. veebruaril 1944 sai Wojtyła Krakowis löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. Tal opereeriti 15. juulil 1992 seedekulglast [[kasvaja]]. Tal ilmnesid [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] nähud 1992, kuid avalikult teatati sellest 17. mail 2003. Ta kukkus 11. novembril 1993 trepil ja nihestas paremat õlga. Ta kukkus 28. aprillil 1994 vannitoas ja murdis parema reieluu. Talle tehti 29. aprillil operatsioon. Ta kannatas 25. detsembril 1995 iivelduse käes, tal oli 13. märtsil 1996, 15. augustil 1996, veebruaris 1997 ja 15. juunil 1999 palavik. Tal eemaldati 8. oktoobril 1996 pimesool. Märtsis 2002 oli tal liigesepõletik. Tal olid 24. septembril 2003 seedeprobleemid. == Johannes Paulus II kultuuriloos == Johannes Paulus II tegeles nooruses ja ka hiljem paavstina [[sport|spordiga]]. Ta harrastas [[jalgpall]]i, [[ujumine (spordiala)|ujumist]], kanuusõitu, [[suusatamine|suusatamist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Ta oli enne vaimuliku seisusse asumist andekas tantsija. Ta tegeles [[luuletamine|luuletamisega]] ja liitus nooruses Krakówi ülikooli kirjandusseltsiga. Ta käsitles oma filosoofilistes uurimustes [[Martin Buber]]i, [[Gabriel Marcel]]i ja [[Max Scheler]]i vaateid. Ta rajas 11. veebruaril 1994 Paavstliku Eluakadeemia. Paavst andis välja [[CD (andmekandja)|CD]] vaimulike [[meditatsioon]]idega. Ta sätestas 15. aprillil 1979 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Sapienta Christiana" ning 15. augustil 1990 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Ex corde" katoliiklike [[ülikool]]ide ja [[teaduskond]]ade ümberkorralduse. Ta saatis 14. juunil 1979 läkituse [[Rotary]] klubi liikmetele, tähistas 10. novembril 1979 [[Albert Einstein]]i sünniaastapäeva, kohtus 24. novembril 1979 Itaalia floristide klubi liikmetega, saatis 2. juunil 1980 läkituse [[UNESCO]]-le, 24. mail 1982 kohtus UNESCO liikmetega, 10. detsembril 1982 [[Nobeli preemia|Nobeli auhinna]] laureaatidega, 16. juunil 1987 [[astronoom]]idega, paavstliku arheoloogiakomisjoni liikmetega 7. juunil 1996, 3. juulil 1997 saatis läkituse astrofüüsikute suvekoolile ja 26. novembril 1999 Itaalia panga juhtkonnale. '''Sportlaste tunnustamine''' Ta saatis 20. jaanuaril 1979 läkituse [[Monte Carlo ralli]]l osalejatele, kohtus 18. märtsil 1979 sportlaste grupiga, 21. juunil 1980 jalgrattasportlastega, 27. mail 1982 [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmetega, 14. septembril 1985 pimedate Euroopa meistrivõistlustel osalejatele, 15. mail 1986 Itaalia tenniseföderatsiooni liikmetega, 2. septembril 1987 kergejõustiklastega. Johannes Paulus II kohtus oma valitsemisajal mitmete jalgpallimeeskondade liikmetega: * 9. detsember 1978 Bologna [[jalgpalliklubi]] * 12. mai 1979 Milano jalgpalliklubi * 25. mai 1979 Itaalia ja Argentina jalgpalliklubi * 9. veebruar 1980 Ascoli jalgpalliklubi * 13. detsember 1980 Pisa jalgpalliklubi * 28. märts 1981 Cagliari jalgpalliklubi * 4. aprill 1981 Ferrara jalgpalliklubi * 6. veebruar 1982 Sambenedettese jalgpalliklubi * 4. detsember 1982 Varese jalgpalliklubi * 3. veebruar 1984 Mehhiko jalgpallikoondis * 13. veebruar 1984 Torino FC jalgpalliklubi * 16. märts 1985 Atlanta jalgpalliklubi * 20. detsember 1986 Milano jalgpalliklubi * 19. veebruar 1987 Barcelona jalgpalliklubi * 19. märts 1987 Argentina jalgpallikoondis * 18. jaanuar 1988 Parma jalgpalliklubi * 26. märts 1988 Piacenza jalgpalliklubi * 23. märts 1991 [[Torino Juventus]]e jalgpalliklubi * 27. mai 1991 Sampdoria jalgpalliklubi * 2. mai 1991 Fiorentina jalgpalliklubi * 4. jaanuar 1992 Foggia jalgpalliklubi * 14. mai 1999 Barcelona jalgpalliklubi * 27. oktoober 2000 Lazio jalgpalliklubi * 30. november 2000 Rooma jalgpalliklubi * 16. september 2002 [[Madridi Real]] * 11. november 2003 Poola jalgpallikoondis ja Itaalia jalgpallikoondis == Johannes Paulus II looming == {{Vaata|Johannes Paulus II looming}} == Kardinalide nimetamised == {{Vaata|Johannes Paulus II ametisse nimetatud kardinalid}} Johannes Paulus II nimetas ametisse 231 [[kardinal]]i 9 [[konsistoorium]]il, sealhulgas hilisema paavsti [[Franciscus]]e. Seni polnud ükski paavst oma ametiajal ametisse nimetanud sedavõrd arvukalt kardinale. 22. veebruaril 1996 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "[[Universi Dominici Gregis]]", millega sätestati konklaavi tegevus. Selles dokumendis sätestati suurima muudatusena, et kui 30 hääletusvooruga ei suudeta paavsti valida 2/3 häälearvuga, otsustatakse järgmises voorus valik lihthäälteenamusega kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Vastava otsuse tühistas [[Benedictus XVI]]. Johannes Paulus II suurendas konklaavil osalemise õigust omavate kardinalide arvu 2001. aastal 135-ni, kuid Benedictus XVI vähendas selle taas 120-ni. 21. veebruaril 2001 nimetas ta kardinaliks 42 isikut. Seni polnud ükski paavst nimetanud nii palju kardinale ühel konsistooriumil. == Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud == {{Vaata|Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud}} Johannes Paulus II rajas kokku 53 [[titulaarkirik]]ut. == Johannes Paulus II ja Eesti == [[Pilt:Johannes Paulus II Tallinnas 1993.jpg|pisi|Johannes Paulus II Tallinnas 1993. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] {{Vaata|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} == Viimased päevad ja surm == [[Pilt:Body_of_John_Paul_II_Daniel_Scioli.jpg|pisi|]] Paavst sattus 1. veebruaril 2005 [[gripp|gripi]] tõttu [[haigla]]sse, kust siirdus tagasi Vatikani 10. veebruaril. 24. veebruaril sattus ta taas haiglasse hingamisvaevuste ja palavikuga. Talle tehti trahheotoomiaoperatsioon, mille käigus paigaldati paavstile hingamise hõlbustamiseks hingetorusse hapnikutoru. 1. märtsil oli ta vestelnud kardinal [[Benedictus XVI|Ratzingeriga]]. 13. märtsil 2005 lahkus Johannes Paulus II haiglast ja esines avalikkuse ees, kuid ei osalenud enam liturgilistel toimingutel. 30. märtsil paigaldati paavsti ninna lisatoidu manustamiseks maosond. 31. märtsil kannatas ta kuseteede põletikust tekkinud palaviku käes. Samal õhtul andis peapiiskop [[Stanisław Dziwisz]], talle Püha Viaticumi. 1. aprillil paigaldati paavsti ninna teine maosond. Tal oli septiline šokk ja seejärel hinnati tema seisundit raskeks. Samal päeval sai ta südamerabanduse. Johannes Paulus II suri Vatikanis kohaliku aja järgi 2. aprillil 2005 kell 21:37 (Eesti aja järgi 22:37) septilise šoki ja südamepuudulikkuse tagajärjel. Tema viimaseks sõnaks oli "Aamen." Paavsti ruumis peeti eelnevalt [[missa]]t, seetõttu olid tema surma ajal paavsti juures peapiiskop Stanisław Dziwisz, [[Mieczysław Mokrzycki]], [[Marian Jaworski]], [[Stanisław Ryłko]], [[Tadeusz Styczeń]], ihuarst Renato Buzzonetti koos kahe arsti ja abilise Tobiana Sobodkaga ning kolm Jeesuse Pühima Südame ordu nunna. 4.–7. aprillil jättis paavstiga Vatikanis hüvasti hinnanguliselt 2 miljonit inimest. Johannes Paulus II maeti 8. aprillil Vatikani, millest kujunes katoliku kiriku rahvarohkeim üritus ajaloos. Johannes Paulus II valitses 26 aastat 5 kuud ja 17 päeva. See oli pikim valitsemisaeg pärast [[Pius IX]] ja arvestades [[Peetrus]]e traditsioonilist ametiaega Rooma piiskopina (25 aastat 4 kuud ja 7 päeva) võib Johannes Paulus II ametiaega pidada ajaloos pikkuselt Pius IX järel teiseks ametiajaks. Johannes Paulus II oli surres vanim paavst pärast [[Leo XIII]]. == Johannes Paulus II kanoniseerimine == Johannes Paulus II kuulutati õndsaks 1. mail 2011 paavst [[Benedictus XVI]] poolt ja pühakuks 27. aprillil 2014 [[Franciscus]]e poolt. Õndsaks kuulutamise aluseks sai nunn Marie-Simon-Pierre'i tervenemine 2. juunil 2005 [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõvest]]. Tema beatifikatsiooniprotsessi alustati 13. mail 2006 kardinal [[José Saraiva Martins]]i poolt 9. mail 2006 dateeritud dokumendi alusel. 28. juunil 2006 alustati protsessi ametlikku osa. Paavstiga on seotud veel mitmed imeteod. Jose Heron Badillo paranes 1990 kehvveresusest, [[Colombia]] nunn Ofelia Trespalacios paranes paavsti õnnistusel tasakaaluhäiretest. Benedictus XVI kuulutas Johannes Paulus II 19. detsembril 2009 austusväärseks (''venerabilis'') ja tunnustas 14. jaanuaril 2011 paavstile omistatud imetegu Marie-Simon-Pierre'i tervenemise osas. Paavst Franciscus kuulutas ta 27. aprillil 2014 pühakuks. == Teosed eesti keeles == * ''Üle lootuse läve''. Vittorio Messori intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga (Giovanni Paolo II con Vittorio Messori. ''Varcare la soglia della speranza'', Mondadori, Milano 1994). Tõlkinud [[Ülar Ploom]], [[Jaanika Sild]], [[Anneli Kavald]]. [[Eesti Ekspressi Kirjastus]], Tallinn 2001, 224 lk. ISBN 9985-78-378-6. * Johannes Paulus II. ''Mälu ja identiteet. Isiklikud mõtisklused'' (Giovanni Paolo II. ''Memoria e identità. Conversazioni a cavallo dei millenni'', Rizzoli, Milano 2005). Tõlkinud [[Helve Trumann]]. [[Tänapäev]], Tallinn 2005, 176 lk. ISBN 9985-62-364-9. * Johannes Paulus II. (1) ''Pärast ränki aastaid on taas süttinud vabaduse valgus'': kõne Tallinna lennujaamas 10. sept 1993 (lk 48-50), (2) ''Jumal õnnistagu Eestimaad ja kõiki tema lapsi!'': kõne lahkumisel Eestis 10. sept 1993 (lk 57-60), (3) ''Paavst Johannes Paulus II testament'' (lk 255-262): ''Püha Isa: paavst Johannes Paulus II''. Koostanud [[Enno Tammer]], faktid kogunud ja tekstid tõlkinud [[Allan Espenberg]]. [[Tammerraamat]], Tallinn 2005. ISBN 9985-9604-0-8 * Johannes Paulus II. ''Entsüklika "Elu Evangeelium" – «Evangelium vitae» […] – inimelu väärtusest ja puutumatusest'' (''Lettera enciclica "Evangelium vitae" del […] Giovanni Paolo II […] – sul valore e l'inviolabilità della vita umana'', Libreria Editrice Vaticana, Città del Vaticano 1995). Tõlkinud [[Aive Haljand]]. [[Elukultuuri Instituut]], Tallinn 2010, 176 lk. ISBN 978-9949-21-067-1. * Karol Wojtyła/Johannes Paulus II. ''Kaldad täis vaikust: luulet, palveid ja mõtisklusi''. Koostanud [[Marge Paas]]. Järelsõna (''Elava sõna kunst'') autor [[Marge Paas]]. Tõlkinud [[Tiina Peterson]] ja [[Marge Paas]]. [[Maarja Gild]], Tallinn 2013, 64 lk. ISBN 978-9949-33-030-0. == Kirjandus == * ''Püha Isa: paavst Johannes Paulus II''. Koostanud [[Enno Tammer]], faktid kogunud ja tekstid tõlkinud [[Allan Espenberg]]. [[Tammerraamat]], Tallinn 2005. ISBN 9985-9604-0-8 * [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes'', 1996. (''inglise keeles'') * [[Tad Szulc]]: ''Pope John Paul II.: the biography.'' Pocket Books, New York 1996. ISBN 0-671-00047-0. (''inglise keeles'') == Välislingid == {{commons|Johannes Paulus II}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/index.htm Johannes Paulus II tegevus paavstina] * [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xx.htm#October 1978. aasta teine konklaav] (''inglise keeles'') * [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1978-2005-_Ioannes_Paulus_II.html Johannes Paulus II dokumendid] * [https://trzeciapielgrzymka.ipn.gov.pl/jp2/introduction/676,Introduction.html Third pilgrimage of John Paul II to Poland], Institute of National Remembrance {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Johannes Paulus I]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=1978–2005 | järgnev=[[Benedictus XVI]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Näitekirjanikud]] [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Poola luuletajad]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Professorid]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Johannes Paulus II| ]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2005]] trpgtu6b18vmbs1rgi622b13hi86mgc 0 701 7122399 7054282 2026-04-01T10:51:34Z Andres 5 /* R */ 7122399 wikitext text/x-wiki ''See artikkel loetleb [[kirjandusteos]]te [[tegelane|tegelasi]].'' {{tähed}} ==A== *[[Irene Adler]] *[[Ali Baba]] *[[Aragog]] *[[Aragorn]] *[[d'Artagnan]] *[[kuningas Arthur]] *[[Arwen]] *[[Athos (musketär)|Athos]] ==B== *[[Balrog]] *[[Barbar Conan]] *[[Patrick Bateman]] *[[Katie Bell]] *[[Ostap Bender]] *[[Anders Bengtsson]] *[[Frederick Binns]] *[[Regulus Black]] *[[Sirius Black]] *[[Kalle Blomkvist]] *[[Leopold Bloom]] *[[James Bond]] *[[Boromir]] *[[Jason Bourne]] *[[Buratino]] *[[Barliman Butterbur]] *[[Paul Bäumer]] ==C== *[[Holden Caulfield]] *[[Cho Chang]] *[[Celebrian]] *[[Metslane Cohen]] *[[Cosette]] *[[Vincent Crabbe]] *[[Dennis Creevey]] *[[Robinson Crusoe]] *[[Alice Cullen]] ==D== *[[Daenerys Targaryen|Daenerys]] *[[Dementorid]] *[[Cedric Diggory]] *[[Dobby]] *[[Antonin Dolohov]] *[[don Juan]] *[[Don Quijote]] *[[dront Edward]] *[[Aberforth Dumbledore]] *[[Albus Dumbledore]] *[[Ariana Dumbledore]] *[[Dudley Dursley]] *[[Petunia Dursley]] *[[Vernon Dursley]] ==E== *[[Elrond]] *[[Margareta Engström]] *[[Éomer]] *[[Éowyn]] *[[Éponine]] *[[Till Eulenspiegel]] *[[Katniss Everdeen]] ==F== *[[Fantine]] *[[Faust]] *[[Fëanor]] *[[Rudolph Fentz]] *[[Arabella Figg]] *[[Filifjonka]] *[[Seamus Finnigan]] *[[Firenze (Harry Potter)|Firenze]] *[[Fredrikson]] *[[French]] *[[Friida]] ==G== *[[Galadriel]] *[[Gandalf]] *[[Gimli]] *[[Archie Goodwin]] *[[Gregory Goyle]] *[[Hermione Granger]] *[[Pan Grpowski]] *[[Godric Gryffindor]] ==H== *[[Rubeus Hagrid]] *[[Haisuloom]] *[[Hamlet (tegelane)|Hamlet]] *[[hatifnatid]] *[[Hella (Meister ja Margarita)|Hella]] *[[John Hatteras]] *[[Hedwig]] *[[Mycroft Holmes]] *[[Sherlock Holmes]] *[[Helga Hufflepuff]] *[[Humbert Humbert]] *[[Hundipoeg Sulo]] ==I== *[[Imbi ja Ärni]] *[[istarid]] ==J== *[[Jago]] *[[Javert]] *[[Katariina Jee]] *[[Onu Julius]] *[[Julk-Jüri]] ==K== *[[Ilomac Kangepukk]] *[[Anna Arkadjevna Karenina|Anna Karenina]] *[[Igor Karkaroff]] *[[Emand Karlsson]] *[[Karlsson katuselt]] *[[lohe Katla]] *[[Katku Villu]] *[[Ernst Kern]] *[[Kessu]] *‎[[Jorh Adniel Kiir]] *[[Kingpool]] *[[Toivo Kivistik]] *[[Kivivalvur Ropka]] *[[Koduvana]] *[[Süvvahavva Koulu]] *[[Krae (Naksitrallid)|Krae]] *[[Krokodill Gena]] *[[Krõll]] *[[Krõõt]] *[[kuningas Macius Esimene]] *[[Kääbikud]] *[[Kübaramoor]] ==L== *[[Lambasihver]] *[[Õpetaja Laur]] *[[Bellatrix Lestrange]] *[[Lible]] *[[Lestat de Lioncourt]] *[[Tutsik ja Lipsik|Lipsik]] *[[Eva-Lotta Lisander]] *[[Gilderoy Lockhart]] *[[Alice Longbottom]] *[[Frank Longbottom]] *[[Neville Longbottom]] *[[Luna Lovegood]] *[[Xenophilius Lovegood]] *[[Remus Lupin]] *[[Joonatan Lõvisüda]] *[[Karl Lõvisüda]] ==M== * [[Pontus Magnusson]] * [[Majasokk]] * [[Draco Malfoy]] * [[Lucius Malfoy]] * [[Narcissa Malfoy]] * [[Scorpius Malfoy]] * [[Morelya Manthony]] * [[Manwë]] * [[Josephine March]] * [[Mari (Tammsaare tegelane)|Mari]] * [[Alan Markby]] * [[miss Marple]] * [[Perry Mason]] * [[Maurus]] * [[Minerva McGonagall]] * [[Meelis (tegelane)|Meelis]] * [[Pierre Menard]] * [[Merlin]] * [[George Monck|Monk]] * [[Alastor Moody]] * [[Morgoth]] * [[James Moriarty]] * [[mugud]] * [[Muhv (Naksitrallid)|Muhv]] * [[Muumimamma]] * [[Muumipapa]] * [[Muumitroll]] * [[muumitrollid]] * [[Mõistataja]] * [[Lev Mõškin]] * [[Mõõganeelaja Alfredo]] * [[Ham Mängla]] * [[Tobajuss Mängla]] * [[Mäuguv Myrtle]] * [[Mymla]] * [[Mymla tütar]] ==N== *[[Naatri Leeni]] *[[Nagini]] *[[Naksitrallid]] *[[Nazgulid]] *[[Kapten Nemo]] *[[Niiske von Lipwig]] *[[Abbe Nilsson]] *[[Niru]] *[[Nuhkloom]] *[[Nuuskmõmmik]] ==O== *[[Ollivander]] *[[Ossian]] *[[Ivan Orav]] ==P== * [[Andres Paas]] * [[Indrek Paas (Tammsaare tegelane)|Indrek Paas]] * [[Pansy Parkinson]] * [[Bilbo Paunaste]] * [[Frodo Paunaste]] * [[Peaaegu Peata Nick]] *[[Oru Pearu]] * [[Peemot]] * [[Peeter Paan]] * [[Peeves]] * [[Rasmus Persson]] * [[Peter Pettigrew]] * [[Susan Pevensie]] * [[Piisamrott]] * [[Pinocchio]] * [[Pipi Pikksukk]] * [[Hercule Poirot]] * [[Potsataja]] * [[Mary Poppins]] * [[Albus Severus Potter]] * [[Harry Potter]] * [[James Potter]] * [[James Potter (Harry Potteri poeg)]] * [[Lily Potter]] * [[Lily Potter (Harry Potteri tütar)]] * [[Põssapossa]] ==Q== *[[Quirinus Quirrell]] ==R== *[[Jessica Rabbit]] *‎[[Raja Teele]] *[[Raskolnikov]] *[[hulkur Rasmus]] *[[Raudpats]] *[[Reede (raamatutegelane)|Reede]] *[[Tom Riddle]] *[[Rincewind]] *[[põhjapõder Rudolf]] *[[Ruggiero (kirjanduslik tegelane)|Ruggiero]] *[[Räägu Liina]] *[[Räägu Rein]] ==S== *[[Sammalhabe]] *[[Sansa Stark]] *[[Saruman]] *[[Sauron]] *[[segaverelised]] *[[Sekeldaja]] *[[Kingsley Shacklebolt]] *[[Sipsik]] *[[Jaak Sirkel]] *[[Rita Skeeter]] *[[Severus Snape]] *[[Sniff]] *[[Sofia (Tuvikuninganna)|Sofia]] *[[Sonja Marmeladova]] *[[Taavet Soovere]] *[[sopaverelised]] *[[Arya Stark]] *[[Eddard Stark]] *[[Stirlitz]] *[[surmasööjad]] *[[Surm (Kettamaailm)]] *[[Suurmõmmik]] *[[Bella Swan]] *[[Sõrmuse Vennaskond (tegelased)|Sõrmuse Vennaskond]] ==T== *[[Arno Tali]] *[[Tarzan]] *[[Tengil]] *[[Théoden]] *[[Théodred]] *[[Thranduil]] *[[Dean Thomas]] *[[Nymphadora Tonks]] *[[Joosep Toots]] *[[Sybill Trelawney]] *[[Troll (Keskmaa)]] *[[Peregrin Tukk]] *[[Tusklik]] *[[Tusklikupreili]] *[[Tutsik ja Lipsik|Tutsik]] *[[Tuu-tiki]] *[[Tõnisson (Luts) ‎]] ==U== *[[Klaus Uhltzscht]] *[[Urr]] ==V== *[[Naatan Vaeras]] *[[Valarid]] *[[Vana Gren]] *[[Jussi Vares]] *[[Vasemäe Valitsejatar]] *[[Vello (tegelane)|Vello]] *[[Verine Parun]] *[[Havelock Vetinari]] *[[Juuli Vispel]] *[[Maali Vispel]] *[[Voldemort]] *[[väike My]] *[[Väikevend]] ==W== *[[Melchior Wakenstede]] *[[Kurt Wallander]] *[[doktor Watson]] *[[Weasley perekond]] *[[Arthur Weasley]] *[[Fred ja George Weasley]] *[[Ginny Weasley]] *[[Molly Weasley]] *[[Percy Weasley]] *[[Ron Weasley]] *[[Woland]] *[[Nero Wolfe]] *[[Oliver Wood]] ==Õ== *[[Õuna Endel]] ==Ü== *[[ümarlaua rüütlid]] ==Y== *[[John Yossarian]] [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased| ]] qz0a89qzto7bvlpg9kr24b7xgh9ij7t 0 708 7122428 6425796 2026-04-01T11:36:49Z Ohpuu 1638 /* Viited */ 7122428 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2012}} [[Fail:Balto-Finnic_language_family.png|alt=|pisi|400px|Läänemeresoome keeled]] '''Läänemeresoome keeled''' on [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas [[eesti keel]] ja [[soome keel]]. Läänemeresoome keelte kõnelejate põline asuala jääb praegu [[Soome]], [[Venemaa]]le, [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse, vanad läänemeresoome keelte kõnelejate kogukonnad on ka [[Rootsi]]s ja [[Norra]]s. Läänemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad. ==Kirjakeeled== Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, livviko, võru ja meä keelel. Trükiseid ilmub ka kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.{{lisa viide}} ==Läänemeresoome keelte rühmad== [[Pilt:Lms keelepuu Kallio.png|right|thumb|Läänemeresoome keelepuu Petri Kallio järgi.]] [[Pilt:Oms keelepuu.jpg|right|thumb|Läänemeresoome keelepuu [[Sulev Iva]] järgi.]] Läänemeresoome keeleala on pikka aega olnud põhiosas katkematu [[murdekontiinum]]. Keeleala siseseid murde- ja keelepiire on tekitanud kunagised hõimupiirid ning ümber kujundanud või kustutanud eri aegade riigipiirid või muud halduspiirid. Samuti on keeleala siseseid murde- ja keelepiire mõjutanud sõdade ja epideemiate (näiteks [[katk]]uepideemiate) järel tühjenenud alade uusasustamine teistelt murde- või keelealadelt ning ilmselt ka pagemine sõja ja vallutajate eest seni asustamata aladele.<ref name="viitso" /> Eri läänemeresoome murdealad on integreerunud standardiseeritud kirjakeele ümber ainult Eestis ja Soomes, kus seda on toetanud lisaks halduspiiridele ka kirjakeelne kirik ja kooliharidus. "Sellest kõigest tingituna on läänemeresoome keeleala jaotamine keelteks küllaltki suvaline," kirjutab Tiit-Rein Viitso.<ref name="viitso" /> [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]]a on loetud [[liivi keel|liivi]], [[eesti keel|eesti]] ja [[vadja keel|vadja]] keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] keel (sh [[võru keel|võru]] ja [[setu keel|setu]]), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderühmaks. Liivi keele all mõeldakse tavaliselt [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlaste]] (ka kuralaste või kurelaste) keelt (līvõ kēļ, rāndakēļ). Alati ei täpsustata, mis määral käsitleb see Vidumō (Salatsi) liivlaste (ehk vidumōnikate) keelt (''libi kēļ'') ning võimalikke erisusi. Läänemeresoome keelte põhjarühma on loetud [[soome keel|soome]], [[isuri keel|isuri]], [[karjala keel|karjala]] ja [[vepsa keel]]. Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka [[livviko keel|livviko]] ehk Aunuse karjala ja [[lüüdi keel|lüüdi]] keelt, kuid mõnikord ka Rootsis ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[meä keel|meä]] keelt (''meänkieli'') ja Norras samuti ametliku vähemuskeelena tunnustatud [[kveeni keel|kveeni]] keelt (''kainun kieli''). ===Läänemeresoome murded=== [[Tiit-Rein Viitso]] murdeliigenduse järgi liigenduvad läänemeresoome murded keeleajaloolises vaates kõige üldisemalt kolmeks rühmaks: liivi murded, [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] murded ja kõik ülejäänud.<ref name="Viitso85" /> Samasugust häälikuloolist liigendust toetab [[Petri Kallio]].<ref name="JKJT7" /> Täpsemalt eristab Viitso 18 läänemeresoome murrete põhilist rühma:<ref name="Viitso85" /> # liivi # lõunaeesti # põhjaeesti # kirde-eesti ([[kirdemurre]]) # idaeesti ([[idamurre]]) # ranniku-eesti ([[rannikumurre]]) # pärisvadja # Kukkuzi vadja # läänesoome # idasoome # isuri # põhjakarjala # lõunakarjala # aunuse # pärislüüdi # Kuud´är´ve # põhjavepsa # pärisvepsa Need liigenduvad tänapäeval viide suuremasse murderühma:<ref name="Viitso85" /> # liivi # lõunaeesti # põhjaeesti, idaeesti, kirde-eesti, pärisvadja # ranniku-eesti, idasoome, läänesoome, Kukkuzi vadja, isuri, põhjakarjala # lõunakarjala, aunuse, pärislüüdi, Kuud´är´ve, põhjavepsa, pärisvepsa Samuti on Tiit-Rein Viitso eristanud 59 [[isogloss]]i, mille järgi jagunevad läänemeresoome murded 58 murdealaks (on võimalik ka täpsem liigitus.) Üheselt on võimalik piiritleda isoglossidega lõunaeesti, vadja ja liivi keel. Ükski isogloss ei lange üheselt kokku Soome lahega, mis jagab traditsioonilise jaotuse järgi läänemeresoome murded põhja- ja lõunarühmaks. Õ-[[foneem]]i olemasolu ühendab lõunarühma murdeid. Kuid õ puudub ranniku-eesti murdes ja tugeva isuri mõjuga Kukkuzi vadja murdes, mis Viitso liigituse järgi jäävad põhjarühma koos traditsiooniliselt põhjarühma arvatud murretega.<ref name="QmoAR" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Birch-bark letter 292 real.jpg|right|pisi|[[Tohtkiri nr 292]] on läänemeresoome keelte vanim kirjalik mälestis.]] [[Läänemeresoome algkeel]]e täpne dateerimine on raske, kuna selle algus ehk lapi algkeele ja läänemeresoome algkeele eristumine teineteisest ja läänemeresoome algkeele eristumine tütarkeelteks on olnud aeglased ja vähehaaval kulgenud protsessid, mille uurimise muudab keeruliseks läänemeresoome ja saami sugulaskeelte omavahelised kogu aeg jätkunud tihedad kontaktid. Läänemeresoome keelerühma lähtekeele lahknemise dateeringud eri keeleteadlastelt erinevad tuhandete aastate võrra. Sergei Jahhontovi hinnangul võis lahknemine alata kas 500–1000 aastat tagasi, Petri Kallio ja teiste soomlastest keeleteadlaste hinnangul 1000–2000 aastat tagasi. Morris Swadeshi nimekirja aluseks võttes võis ühiskeel 2500 aastat tagasi veel koos püsida. Vanim läänemeresoome keelemälestis pärineb [[13. sajand]]ist. See on [[Novgorod]]ist väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohule kirjutatud]] nr. 292 karjalakeelne tekst, mida on peetud pikse[[loits]]uks. Algupäraselt: ''юмолануолиїнимижи ноулисѣханолиомобоу юмоласоудьнииохови''. Juri Jelsissejevi järgi: ''jumolanuoli ï nimiži nouli se han oli omo bou jumola soud'ni iohovi''. Martti Haavio järgi: ''jumolan nuoli inimiži nouli sekä n[u]oli omo bou jumola soud'nii okovy''. Eugene Helimski järgi: ''Jumalan nuoli 10 nimeži Nuoli säihä nuoli ambu Jumala suduni ohjavi (johavi?)''. Üksikuid eesti-liivi keelenäiteid leidub 13. sajandi Henriku Liivimaa kroonikas: ''malewa'' (sõjavägi), ''maja'' (kogunemiskoht), ''laula, pappi'' (laula, preester), ''maga magamas'' jt, lisaks mitmed isiku-, rahva- ja kohanimed. ===Laensõnad läänemeresoome keeltes=== Läänemeresoome keeltesse laenatud vanimad laensõnad on pärit [[balti keeled|balti keeltest]] ([[balti laenud]]), [[germaani keeled|germaani keeltest]] ja [[slaavi keeled|slaavi keeltest]]. Läänemeresoome keeltes leidub ka uuemaid [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel|vene]] laensõnu, laene on ka teistest [[germaani keeled|germaani keeltest]]. Liivi keeles palju läti laensõnu, vähem on neid eesti keeles. Vene keel on mõjutanud kõiki läänemeresoome keeli, eriti [[vadja keel]]t, [[isuri keel]]t, [[karjala keel]]i ja [[vepsa keel]]t. [[Venestamine]] on mõjutanud läänemeresoome keelte kasutamisvaldkonda. ===Protoeuroopa substraat=== Kuni 1950. aastateni domineeris seisukoht, et pärast [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] rännet Läänemere äärde 3000 aastat eKr sulandus seal varem elanud [[Kunda kultuur]]i rahvastik soomeugrilaste hulka, kuid nende tundmatust keelest mingeid märke praegustes läänemeresoome keeltes säilinud pole. Siis aga käis [[Paul Ariste]] välja idee, et osa läänemeresoome keelte ühissõnavarast, millele pole leitud vasteid kaugematest sugulaskeeltest ega veenvat [[etümoloogia|laenuetümoloogiat]], ongi [[Substraat (lingvistika)|substraat]] sellest [[Euroopa]] algasukate hääbunud keelest (nn [[protoeuroopa keel]]est). Ariste meelest oli substraadi esinemine tõenäoline ennekõike põlistes [[kohanimi|kohanimedes]] ning maastikualases ja somaatilises sõnavaras. Näiteks kuna soomeugrilased jõudsid Läänemere äärde sisemaalt, siis eeldas Ariste, et nad polnud varem suurte veekogudega kokku puutunud ja pidid sellised sõnad (nt ''meri'') laenama piirkonna algasukatelt. Sama loogika järgi pidi üle võetama hulk loodusega seotud sõnavara. Mõned teisedki keeleteadlased on Ariste ideed protoeuroopa substraadist tõsiselt võtnud ja omalt poolt selliseid kandidaatsõnu juurde pakkunud. Esile on toodud teatud sõnade tunnuseid, mis pole iseloomulikud Uurali keelte [[fonotaks]]ile, nt [[geminaatnasaal]]id sõnades ''konn'' ja ''nõmm'', samuti teatud s­-lõpulisi sõnu nagu ''ilves, -e'' (soome keeles ''ilves : ilveksen''), ''jänes, -e'' (''jänis : jäniksen''), sest nende [[käänamine]] on erinev võrreldes [[astme­vaheldus]]like indoeuroopa laenudega (nt ''kirves : kirve'', soome ''kirves : kirveen'').<ref name=Kendla2015>[[Mari Kendla]], [[Jüri Viikberg]] (2015). [http://kirj.ee/public/ESA/2015/esa_61_2015_135_154.pdf Protoeurooplaste keelepärandist]. ''Emakeele Seltsi aastaraamat'', 61 (1)</ref> Keeleteadlaste valdav seisukoht on siiski, et sellise tundmatu keele substraati on väga raske või lausa võimatu tuvastada. Küsitav on, kuidas hääbunud keelest tulnud substraatsõnu eristada soome-ugri oma sõnadest, mille vasted teistes sugulaskeeltes on lihtsalt kaduma läinud, ja vanadest indoeuroopa laenudest, mille allikaks olnud sõna indoeuroopa keeltes hiljem kadus. Osadele oletatavatele protoeuroopa päritolu sõnadele on aja jooksul ka muud (peamiselt balti või (eel)germaani) etümoloogiad esitatud. [[Janne Saarikivi]] meelest on siiski vähemalt kaks viisi, kuidas oleks võimalik demonstreerida, et Ariste idee on palju tõenäolisem, kui seni arvatud: 1) osutades, et teatud etümoloogiliselt ebaselgetel sõnarühma­del on eriomased fonotaktilised või tähenduslikud jooned, või 2) osutades, et samasugune laenamine substraatkeelest on toimunud teistelgi juhtudel ja see on mõjutanud samu sõnarühmi, mis kuulusid Ariste arvates subst­raatkeelte mõjusfääri läänemeresoome keeltes.<ref name=Kendla2015 /> [[Mari Kendla]] ja [[Jüri Viikberg]]i andmetel on vahemikus 1956–1981 välja pakutud kokku 62 substraatsõna, millest osa on hiljem juba saanud aktsepteeritud või veel küsimärgilise etümoloogia. Neist on:<ref name=Kendla2015 /> * 4 kohanimed: [[Peipsi]], [[Pärnu]] (jõgi), [[Ruhnu]] (< [[läti keel|läti]] ''ronis'' 'hüljes', ''Roņu sala'' ’hülgesaar’), [[Võrtsjärv]]; * 12 kalanimetused: [[ahven]], [[haug]] (< [[slaavi algkeel|algslaavi]] ''šč(j)aukā''), [[koger]], [[koha]] (< [[Germaani algkeel|alggermaani]] ''*gusa-z''), [[lahn]], [[rääbis]], salakas, [[siig]] (< skandinaavia), [[taimen|taim(en)]], [[teib]] (< [[balti keeled|balti]]), [[Tint (kala)|tint]] (< [[alamsaksa keel|alamsaksa]]), [[vimb]] (< [[rootsi keel|rootsi]]); * 8 loomanimetused: [[ilves]], [[jänes]], [[konn]], [[kärp]], [[mäger]] (? < alggermaani ''*marϸra-z'' ’nugis’), [[põder]] (? < balti), [[saarmas]], [[susi]] (< [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]]); * 11 maastikusõnad: allikas (? < balti), meri (? < balti), mets (< balti), mägi (? < [[soome-ugri algkeel|soome-­ugri]]), neem, nõmm (? < [[uurali algkeel|uurali]]), oja, org, saar, sammal (? < balti), soo (? < uurali); * 15 somaatilised sõnad: habe (? < balti), higi, huul (? < soome-ugri), koib, kube(med) (< germaani), kõrv (? < uurali), külg, liha, lõug (< [[leedu keel|eelleedu]]), nahk (< germaani), nina (deskriptiivne), nisk ’turi’, rind (? < varaslaavi, ? < skandinaavia), rusikas, selg (< soome-ugri); * 12 muud sõnad: aed ’tara’ (? < germaani), eile, haige, helm ’merevaik’, hull, hõlm (? < germaani, ? < balti), häbi (< germaani), kallis (? < eelgermaani), kiitma (? < balti), must (? < balti, ? < alggermaani), nüri, sugu (? < indoeuroopa). ==Meieisapalve eri keeltes== '''Tallinna keel''' Meie Isa, kes sa oled taevas,<br> pühitsetud saagu sinu nimi,<br> sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,<br> kui taevas nõnda ka maa peal.<br> Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,<br> ja anna andeks meile meie võlad,<br> kui ka meie andeks anname oma võlglastele.<br> Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,<br> vaid päästa meid ära kurjast.<br> Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.<br> Aamen. '''Tarto kiil''' Meie Esä taiwan:<br> pühendetüs saagu sino nimi.<br> Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu,<br> kui taiwan, niida ka maa pääl.<br> Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä.<br> Nink anna meile andis meie süü,<br> niida kui ka meie andis anname omile süidläisile.<br> Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; <br> enge pästä meid ärä kurjast:<br> Sest sino perält om riik, nink wägi,<br> nink awwustus igäwätses ajas. <br> Amen. '''Võro kiil''' Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.<br> Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündüguq <br> kui taivan, nii ka maa pääl.<br> Mi egäpääväst leibä annaq meile täämbä.<br> Nink annaq meile andis mi süüq,<br> nigu ka mi andis anna umilõ süüdläisile.<br> Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse,<br> a pästäq meid ärq kur’ast,<br> selle et sino perält om riik<br> ja vägi ni avvustus igävedses aos.<br> Aamõn. '''Seto kiil''' Miiq Esä, kiä sa olõt taivah,<br> pühendedüs saaguq suq nimi.<br> Suq riik tulguq, suq tahtminõ sündüguq <br> kui taivah nii kah maa pääl.<br> Miiq egapääväst leibä annaq meile täämbätsel pääväl.<br> Ja annaq andis meile miiq võlaq,<br> niguq miikiq andis annamiq umilõ võlglaisilõ.<br> Ja ärq saatkuq meid kiusatustõ,<br> aq pästäq meid ärq kur'ast!<br> Sest suq perält om riik ja vägi ja au igäveste.<br> Aamen. '''Vidumaa liivi ehk Liib kiel (eesti tähtedega)''' Mäd iza touvis, <br> püädeds las saag sin süna,<br> Las tulg sin valiksumi, las saag sin taami (sin miel pärast),<br> Ku touvis nei ka maa pääl.<br> Mäd pääva leib ana maade tempi,<br> un jära eta mädl mäd vüülged, <br> nei ku mee jära etami mäd om vüülganikad.<br> Ala ievada meedi kaardintum, bet atpäästa meedi üülest.<br> Siis sinnel pietulab valiksumi, joud un guod igast igaks.<br> '''Kuramaa liivi ehk Raandakeel (eesti tähtedega)''' Mäd iza, kis sa vuod touvõs, püvaaks las saag sin nim,<br> sin vaalikšimi las tulg meilõ (ül maad),<br> sin meel (miel perr) las saaguug kui touvõs nei iš ka maa pääl.<br> Mäd jega pävvist leibõ anda madõn ka tamp, <br> ja (un) jeta jetüksõks mäd vüülgad,<br> ku ka meig jetaam jetuuksõks ummõ vüülgalistõn.<br> Ja äla vii meidi kertaamiz sizõl,<br> aga (bet) pästa meidi amaast kureest.<br> Siest sin peraald um vaalikšimi, joud ja ouv igaast igaaks.<br> '''Kreevini keel''' Meģģi ise taiwâs!<br> jadku elka śiwu śenna<br> tulap meģģi tiwi śivu riikki!<br> Śiwu meelle se iggau ka kui taiwâs ni kans ma bēli!<br> Meģģi arma leipe anna meli tennawa.<br> Ġedde meggi padudd, kui me jattim umili nisi meli jad!<br> Elas meite kurja sad.<br> Śewon wodse kurģe miusse erre<br> Jo siula kalpap śiwu kikki śiwu appi un śiwu üwiwi śewonśe śewonśe.<br> Amen! '''Maaceeli e. Vađđaa tšeeli''' Izä med'ē, kumpa ōlet taivaiza,<br> pühättü ōlkō nimes.<br> Sinū liţi-tulkō sinū valtas,<br> ōlkō sinū tahtos nī māza kui taivaiza.<br> Anna meile tänänne med'ē ōka-päivädnē leipäni.<br> Ja anna meile med'ē vēlkani antēhsi<br> Kui i mȫ antēhsi annamma med'ē vëlgalīsile;<br> Ja älä sāta meitä manituhsēse,<br> a pǟssä meitä pahassa.<br> Kui sinū on valta ja vōima ja slava, igǟ kōikē. '''Karjalan kieli''' Meijän taivahalline Tuatto, <br> olgah pühännü sinun nimi.<br> Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto<br> Kui taivahas, mugai muan piäl.<br> Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.<br> Prosti meile meijän vellat <br> kui müö prostimmo niile,<br> Ket ollah meile vellas.<br> Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, <br> a piästä meidü pahas.<br> Sinunhäi on valdu, vägi<br> da kunnivo ilmazen ijän.<br> Amin. '''Tverinkarjalan kieli''' Tuato miiän, kumbane olet taivahaša, <br> hüvitiätsekan siun nimi;<br> Tulgah siun kuningahuš, olgah siun vällä <br> kuin taivahaša niin i muala;<br> Hengen pideiksi leibiä anna meilä aino;<br> I jätä meilä miiän velat, <br> kuin i müö jätälemä miiän velganiekoila;<br> I älä šuata meidä vaivah,<br> a piässä meidä pahasta;<br> Šiun on kuningahuš i vägi i kaunehuš ijin igäh.<br> Amin. '''Vepsän keli''' Meiden taivhaline Tatoi,<br> olgha pühä sinun nimi.<br> Tulgha sinun valdkund, <br> tehkaha kaik sinun tahton mödhe, <br> täl mal kut i taivhas.<br> Anda meile tämbei jogapäiväine leib.<br> I pästa meiden velgad,<br> kut möki pästam meiden velgnikoiden velgad.<br> Ala ve meid kodvusehe, no päzuta meid pahaspäi.<br> Sinun om vald i vägi i hüvüz’ kaikeks igaks.<br> Amin'! '''Suomen kieli''' Isä meidän, joka olet taivaissa,<br> pyhitetty olkoon sinun nimesi.<br> Tulkoon sinun valtakuntasi,<br> tapahtukoon sinun tahtosi,<br> myös maan päällä niin kuin taivaassa.<br> Anna meille tänä päivänä meidän jokapäiväinen leipämme.<br> Ja anna meille meidän syntimme anteeksi,<br> niin kuin mekin anteeksi annamme niille,<br> jotka ovat meitä vastaan rikkoneet.<br> Äläkä saata meitä kiusaukseen,<br> vaan päästä meidät pahasta.<br> Sillä sinun on valtakunta ja voima ja <br> kunnia iankaikkisesti.<br> Amen. '''Meänkieli''' 'Meän Isä, joka olet taihvaissa!<br> Pyhitetty olkhoon sinun nimesti.<br> Tulkhoon sinun valtakuntasti.<br> Tapahtukhoon sinun tahtosti,<br> niin taihvaassa ko maan päälä.<br> Anna meile tänäpänä jokapäivänen leipä,<br> ja anna meile antheeksi meän velat,<br> niinko mekki annama antheeksi niile,<br> joilta met olema saamassa.<br> Äläkä vie meitä frästaukshiin,<br> mutta pelasta meän pahasta.<br> Ko sinun oon valtakunta ja mahti<br> ja herraus iänkaikkisesti.<br> Ammen. ==Vaata ka== * [[Läänemeresoomlased]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="viitso">[[Tiit-Rein Viitso]]. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 10–11</ref> <ref name="Viitso85">[[Tiit-Rein Viitso]]. Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. — [[Keel ja Kirjandus]] 1985, nr 7, lk 399–404.</ref> <ref name="JKJT7">Kallio, Petri (2007). [http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_kallio.pdf Kantasuomen konsonanttihistoriaa]. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253: 229–250. ISSN 0355-0230.</ref> <ref name="QmoAR">Viitso, Tiit-Rein: Finnic Affinity. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum I: Orationes plenariae & Orationes publicae. (Tartu 2000)</ref> }} ==Kirjandus== * Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV teaduste akadeemia, Keele ja kirjanduse instituut, 1975. * Viitso, Tiit-Rein: Finnic Affinity. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum I: Orationes plenariae & Orationes publicae. (Tartu 2000) * Henriku Liivimaa Kroonika, Eesti Raamat, Tallinn, 1982. * Yakhontov, Sergei, Оценка степени близости родственных языков, Moskva, 1980. * Kallio, Petri 2006, Uralilaisen kantakielen absoluuttista kronologiaa, Virittäjä 1/2006. * Joh. A. Sjögren, Livische Grammatik nebst Sprachproben, St.Petersburg, 1861. ==Välislingid== {{vikisõnastikuKat}} * [[Artur Vassar]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr.2/[[1938]] * [http://www.helsinki.fi/~tasalmin/fu.html Uralic languages (Salminen 2003)] * [http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend] * [http://www.prayer.su/other/all-languages.html], Our Father, All languages * http://starling.rinet.ru/ {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Läänemeresoome keeled| ]] gy6l3qxz9hrc75ab9yn2p3d67w6bxnn 0 741 7122329 7100540 2026-04-01T08:48:14Z Amherst99 15496 7122329 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Vikisõnastikku}} ''Siin on loetletud [[lühend]]eid; ladinakeelsed lühendid on [[ladinakeelsete lühendite loend]]is''. {{tähed}} == A == *a = aasta *''A'' = ''avancer'' '(kella) kiiremaks panna' *AA *AAAS = ''American Association for the Advancement of Science' ([[Teaduse Edendamise Ameerika Ühing]]) *AAPSO = ''Afro-Asian Peoples' Solidarity Organization'', [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon]] *AARSO = vaata [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon|AAPSO]] *adm. = administratiivne, administratiivselt *AFG *AHO *AICA = ''Association of Art Critics'' ([[Rahvusvaheline Kunstikriitikute Assotsiatsioon]]) *akad. = [[akadeemik]] *AKEL = [[Adventistide Koguduste Eesti Liit]] *AKSK = [[Armee Keskspordiklubi]] *ALB *ALG *ANC = ''African National Congress'', [[Aafrika Rahvuskongress]] *AND *ANG *ANSV = [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik]] *ANT *AOC = lühend prantsuse veinipudelitel ('vein on valmistatud ametlikult kinnitatud piirkonnas') *APEC = ''Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] *ARA = ''American Relief Administration'', [[Ameerika Abi Administratsioon]] *ARG *arh. = [[arhitekt]] *ARM *ARO = [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] *ARU *AS = [[aktsiaselts]] *ASA *ASA = ''Association of Southeast Asia'', [[Kagu-Aasia Assotsiatsioon]] *ASEAN = ''Association of Southeast Asian Nations'', [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] *ASPAC = ''Asia and Pacific Council'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Nõukogu]] *AU *aü = [[ametiühing]] *AÜO = [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]] *AUS *AUT *AWACS = ''[[Boeing E-3 Sentry|Airborne Warning and Control System]]'' = [[lennupõhine eelhoiatus ja õhuruumi juhtimine|lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise]] süsteem *AZE == B == * B. A = [[humanitaarteaduste bakalaureus|BA]] = ''Bachelor of Arts'' ([[humanitaarteaduste bakalaureus]]) *BAH *BAN *BAR *BBC = ''British Broadcasting Corporation'' ([[Inglise ringhääling]]) *BDI *BEL *BEN *BER *BES = [[Balti eraseadus]] *BfV = ''Bundesamt für Verfassungsschutz'', [[Konstitutsioonikaitse Liidutalitus]] *BHU *BIH *biol = [[bioloogia]] *BIS = ''Bank of International Settlements'', [[Rahvusvaheline Arvelduspank]] *BIZ *BLR *BOL *BOT *BRA *BRN *BRU *BSD *BUL *BUR == C == *CAF *CAM *CAN *CAPEC = ''Council for Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Nõukogu]] *CARICOM = ''Caribbean Community'', [[Kariibi Ühendus]] *CARIFTA = ''Caribbean Free Trade Association'', [[Kariibi Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *CAY *CCD = ''Charge Coupled Device'', [[laengsidestusseadis]] *CDC = ''Centers for Disease Control and Prevention (USA)'', [[Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, USA]] *CENTO = [[Keskne Lepinguorganisatsioon]] *CFA = ''Communauté Financieère Africaine'', [[Aafrika Rahandusühendus]] *CGO *CHA *CHI *CHN *CIV *CMOS = ''Complementary metal–oxide–semiconductor'', [[komplementaarne metall-oksiid-pooljuht]] *CMR *COD *CoDA = ''Co-Dependents Anonymous'', Anonüümsed Kaassõltlased, eneseabi programm *COK *COL *COMECON = ''Council for Multilateral Economic Assistance'', [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] *CPV *CRC *CRO *CSCE = ''Conference on Security and Cooperation Europe'' (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE eelkäija) *CUB *CYP *CZE == D == *dem. = demokraatlik, [[demokraatia]] *DEN *dep = [[departemang]] *dets. = [[detsember]] *dir. = [[direktor]] *DJI *DMA *DOM *dr. phil. = [[filosoofiadoktor]] *dr. phil. nat. = [[loodusteaduste doktor]] *dr. = [[arst]] == E == *e. k. = [[eesti keel]] *E.E.L.K. = [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] või [[Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik]] *E = [[esmaspäev]] *EAA = [[Eesti Ajalooarhiiv]] *EAKK = [[Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis]] *EAÕK = [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *EAÜ = Eesti Arhitektide Ühing, [[Eesti Arhitektide Liit]] *EAZA = ''European Association of Zoos and Aquaria'', [[Euroopa Loomaaedade Assotsiatsioon]] *EBL = Eesti biograafiline leksikon *EC = ''Enzyme Comission'', [[Ensüümikomisjon]] *ECO = ''Economic Cooperation Organization'', [[Majanduskoostöö Organisatsioon]] *ECOWAS = ''Economic Community of West African States'', [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] *ECSC = ''European Coal and Steel Community,'' [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ECU *EDA = ''European Defence Agency'' [[Euroopa Kaitseagentuur]] *EDC = ''European Defence Community'', [[Euroopa Kaitseühendus]] *EEA = ''European Economic Area'', [[Euroopa Majanduspiirkond]] *EEKBKL = [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] *EELK = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] *EETEL = [[Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit]] *EEZ = ''Exclusive Economic Zone'', [[ainuõiguslik majandusvöönd]] *EFTA = ''European Free Trade Association'', [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *EFÜ = [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] *EFÜ = [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] *EGY *EIL = [[Eesti Inseneride Liit]] *EIP = [[Eesti Iseseisvuspartei]] *EIÜ = [[Eesti Inseneride Ühing]] *EKA = [[Eesti Kunstiakadeemia]] *EKABL = [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]] *EKDE = [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] *EKE = [[Eesti Kolhoosiehitus]] *EKEK = [[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] *EKK = [[Eesti kodanike komiteed]] *EKKE = [[Eesti Kodanike Keskerakond]] *EKKKÜ = [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] *EKKT = [[Eesti Kunstnike Koondis Torontos]] *EKM = [[Eesti Kunstimuuseum]] *EKmS = [[Eesti Kirjameeste Selts]] *EKN = [[Eesti Kirikute Nõukogu]] *EKNK = [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]] *[[eKr]] = enne Kristuse sündi *EKR = [[Eesti Kunstnikkude Rühm]] *ELF = [[Eestimaa Looduse Fond]] *ELUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *EMA *emer = [[emeeritus]] *EMI = ''European Monetary Institute'', [[Euroopa Rahainstituut]] *EMIK = [[Eesti Muusika Infokeskus]] *EMK = [[Eesti Metodisti Kirik]] *EMS = ''European Monetary System'', [[Euroopa Valuutasüsteem]] *EMÜ = [[Eesti Maaülikool]] *EMÜ = [[Euroopa Majandusühendus]] *EMVI = [[Eesti Maaviljeluse Instituut]] *ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia *ENSV = [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] *ENTA = [[Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia]] *ENÜS = [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] *EÕEL = [[Eesti Õpilasesinduste Liit]] *EOÜ *EPA = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] *EPMÜ = Eesti Põllumajandusülikool, [[Maaülikool]] *EPZ = ''Export Processing Zones'', [[eksporditöötluse tsoonid]] *ERI *ERKI = Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, [[Eesti Kunstiakadeemia]] *ERKL = [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] *ERL = [[Eesti Ringhäälingute Liit]] *ERL = [[Eestimaa Rahvaliit]] *ERM = [[Eesti Rahva Muuseum]] *ERSP = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] *ESA *ESP *EST *ESTÜ = [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ETA = [[Eesti Teadete Agentuur]] *ETA = ''Euzkadi Ta Askatasuna'', baskide terroriorganisatsioon *ETBL = [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] *ETH *ETK = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] *ETKVL = [[Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit]] *ETS = [[Eesti Tehnika Selts]] *ETUC = [[Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon]] *EÜ = [[Euroopa Ühendus]] *EÜL = [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]] *EURATOM = [[Euroopa Aatomienergiaühendus]] *EÜS = [[Eesti Üliõpilaste Selts]] *EVR == F == *FAO = ''Food and Agriculture Organization'', [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] *FC = ''football club'', [[jalgpalliklubi]], või ''fibre channel'', [[kiudkanal]] *FIDEM = ''Fédération internationale des éditeurs de médailles'', [[Rahvusvaheline Medaliföderatsioon]] *FIE = [[füüsilisest isikust ettevõtja]] *FIJ *FIN *FIPRESCI = ''Fédération internationale de la presse cinématographique'', [[Rahvusvaheline Filmipressi Föderatsioon]] *FRA *FSM *FSM = ''Federate States of Micronesia'', [[Mikroneesia Liiduriigid]] == G == *GAA = [[Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia]] *GAB *GAM *GATT = [[Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe]] *GBR *GBS *GCC = [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] *GEO *GEQ *GER *GHA *GI = [[Geoloogia Instituut]] *GITIS = Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut, asub [[Moskva]]s *GRE *GRN *GUA *GUI *GUM *GUY == H == *HAI *HD = ''high-definition'', kõrgeresolutsiooniga, suure lahutusvõimega *HDI = ''Human Development Index'', [[inimarengu indeks]] *HDL = ''high density lipoprotein'', vere rasvainet kandev valk, nn [[hea kolesterool]] *HKG *HMK = [[hargmaine korporatsioon]] *HON *hr. = härra *HTG = [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] *HUN *HvA = ''Hauptverwaltung Aufklärung'', Saksa Demokraatliku Vabariigi välisluureteenistus == I == *i. = isa ([[preester]] või [[munk]] [[õigeusu kirik]]us) *I.P. = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *i.v. =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *i/p = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *IAEA = ''International Atomic Energy Agency'', [[Rahvusvaheline Aatomienergiagentuur]] *IBRD = ''International Bank of Reconstruction and Development'', [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] *ICA = ''international commodity agreement'', [[rahvusvaheline tarbekaubaleping]] *ICAM = ''International Confederation of Architectural Museums'', [[Rahvusvaheline Arhitektuurimuuseumide Konföderatsioon]] *ICAO = [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *ICFTU = [[Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon]] *ICJ = ''International Court of Justice'', [[Rahvusvaheline Kohus]] *ICOM = ''International Council of Museums'', [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] *ICOMOS = ''International Council on Monuments and Sites'', [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu]] *IDA = ''International Development Association'', [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] *IFAD = ''International Fund for Agricultural Development'', [[Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond]] *IFC = ''International Financial Corporation'', [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] *IGO = ''International Governmental Organization'', [[rahvusvaheline valitsusorganisatsioon]] *ILO = ''International Labor Organization'', [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] *IMF = [[stabilisatsiooniprogramm]] *IMF = ''International Monetary Fund'', [[Rahvusvaheline Valuutafond]] *IMO = ''International Maritime Organization'', [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] *INA *IND *INF = ''Intermediate-Range Nuclear Forces'', [[keskmaa-tuumajõud]] *IP = ''identified patient'', identifitseeritud patsient *IP = ''incubation perion'', inkubatsiooniperiood *IP = ''International Pharmacopeia'' rahvusvaheline farmakopöa *IP = ''ischemic prenumbra'', isheemiline prenumbra (pärast ajuinfakti kahjustunud, kuid potentsiaalselt taastuv ajukoe osa, kui on kiiresti püütud rakendada õiget ravi) *IPC = ''Integrated Program for Commodities'', [[integreeritud tarbekaubaprogramm]] *IPCC = ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', [[Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel]] (Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertkogu) *IRA = [[Iiri Vabariiklik Armee]] *IRI *IRL *IRQ *ISL *ISR *ISTP = [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] *ITA *ITO = ''International Trade Organization'', [[Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon]] *ITU = ''International Telecommunications Union'', [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit]] *IUBMB = ''International Union of Biochemistry and Molecular Biology'', [[Rahvusvaheline Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Unioon]] *IUPAC = ''International Union of Pure and Applied Chemistry'', [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Unioon]] *IV = [[i.v.]] =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *IV = ''intervertebral'', lülidevaheline *IV = ''intravascular'', intravaskulaarne, veresoonesisene *IV =''intraventricular'', intraventrikulaarne, vatsakestesisene *IVA = ''intravenous anesthesia'', intravenoosne ehk veenisisene anesteesia *IVB *IVS == J == *JAM *JK – jalgpalliklubi *JOR *JPN == K == *K = [[kolmapäev]] *KAZ *KBFI = [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] *KEK = [[kolhooside ehituskontor]] *KEN *KF = [[Kunstifond]] *KGB = ''Komitet gosudarstvennoi bezopasnosti'', [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] *KGZ *khk. = [[kihelkond]] *KIR *kl. = klaas *kl. = klass *KL = [[Kaitseliit]] *KL = Kunstnike Liit; [[Eesti Kunstnike Liit]] *km = kilomeeter, [[käibemaks]] *kog = [[kogudus]] *KOR *kpl = [[kauplus]] *kr = kroon *KRPI = Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut; [[Muinsuskaitseamet]] *KSA *KTB = konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo *KUW *kü = [[katastriüksus]] == L == *L = [[laupäev]] *LAO *LAT *LBA *LBR *LCA *ld. k = ladina keel(es) *LES *LFS *LIB *LIE *lk = [[lehekülg]] *lp = lugupeetud *LR = [[Loomingu Raamatukogu]] *LTU *LUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *LUX == M == *MAD *MAR *MAS *MAW *MBR = [[mandritevaheline ballastiline rakett]] *MDA *MDV *MEP = ''Member of the European Parliament'', Euroopa Parlamendi liige *MEX *MFN = ''most-favored-nation'', [[enamsoodustusrežiim]] *MGL *MITI = [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] *MKD *MLI *mld = [[miljard]] *mln = [[miljon]] *MLT *MMR = ''measles-mumps-rubella'', [[leetri-mumpsi-punetiste liitvaktsiin]] *MON *MOZ *MRI *MTJ = [[masinatraktorijaam]] *MTN *MTÜ = [[mittetulundusühing]] *MuIS = [[Muuseumite Infosüsteem]] *MVP = ''most valuable players'' (spordis), võistkonna, võistluse parim mängija *MYA == N == *m-k = maakaart *N = [[neljapäev]] *NAADC = ''North American Aerospace Defence Command'', [[Põhja-Ameerika Õhu- ja Kosmoseruumi Kaitse Väejuhatus]] *NACC = ''North Atlantic Cooperation Council'', [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] *NAFTA = ''North American Free Trade Agreement'', [[Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping]] *NAM *NATO = ''North Atlantic Treaty Organization'', [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] *NCA *NED *NEP *NGR *NIG *[[NKVD]] = ''Narodnõi kommissariat vnutrennihh del'' *NLKP = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] *NOR *NORAD = ''North American Air Defense Command'', [[Põhja-Ameerika Õhutõrje Väejuhatus]] *NRU *NSA = ''National Security Agency'', [[Rahvuslik Julgeolekuagentuur]] *NSC = ''National Security Council'', [[Rahvuslik Julgeolekunõukogu]] *NZL == O == *OAPEC = ''Organization of Arab Oil Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon]] *OAS = ''Organization de l'armée secrèt'', [[Salarmee Organisatsioon]], Prantsusmaal *ODECA = ''Organization of Central American States'', [[Kesk-Ameerika Riikide Organisatsioon]] *OECD = ''Organization for Economic Cooperation and Development'', [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] *OECS = ''Organization of East Carribbean States'', [[Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon]] *OEEC = ''Organization for European Economic Cooperation'', [[Euroopa majanduskoostöö Organisatsioon]] *OLPG = [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]] *OMA *OPEC = ''Organization of Petroleum Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]] *ORKA = Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv; [[Riigiarhiiv]] *OSCE = ''Organization for Security and Co-operation in Europe'', [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] *OSS = ''Office of Strategic Services'', [[Strateegiliste Teenistuste Büroo]] *oü = [[osaühing]] == P == *P = [[pühapäev]] *PAH = [[pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon]] *PAK *PAN *PAR *PER *PH = vesinikueksponent, [[pulmonaalhüpertensioon]] *PhD = [[filosoofiadoktor]] *PHI *PIL = ''Patient Information Leaflet'', [[ravimi pakendi infoleht]] *[[pKr]] = pärast Kristuse sündi *PLE *PLW *POL *POR *PQ = ''Parti Québecois'', [[Quebeci Partei]] *pr. = [[preester]] *pr. = proua *PRK *prl. = preili (vallaline naine) *PS = peale selle *PT = ''personal trainer'' (individuaalne treeningu juhendaja) *PUR *PVO = [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] == Q == *QAT == R == *R = [[reede]] *RaKü = [[Rakenduskunstnike Ühing]] *rdt = [[raudtee]] *REKK = Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus *REM = ''rapid eye movement'' (kiire silmaliikumine) *RK = [[Rahvakomissariaat]] *RKM = Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, [[Eesti Kunstimuuseum]] *RKN = [[Rahvakomissaride Nõukogu]] *RL = [[Rahvasteliit]] *rnkl. = [[Riiginõukogu]] liige *ROM *RSA *RSVP = [[Répondez s'il vous plaît]], "Vastake, palun!" või IT-s reserveerimisprotokoll (''Resource reservation protocol''), kasutatakse näiteks suhtlusvõrgustike kalendrites *RUS *RVA = [[Rahvavabastusarmee]], Hiinas *rvkl. = [[Riigivolikogu]] liige == S == *SA = [[sihtasutus]] *SA = ''Sturmabteilung'', ründerühm *SAC = ''Strategic Air Command'', [[Strateegiline Lennuväejuhatus]] *SADCC = [[Lõuna-Aafrika Koordineerimise Komitee]] *SAIS = kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteem *SALT = ''Strategic Arms Limitation Talks/Treaty'', [[strateegilise relvastuse piiramise läbirääkimised/leping]] *SARC = [[Lõuna-Aasia Regionaalkoostöö Assotsiatsioon]] *SC = ''scavenger cells'', "koristaja-makrofaagid", õgiraud *SC = ''science(-tific)'', teadus; teadus-, teaduslik *SC = ''sickle cell'', sirkrak, sirprauline erütrotsüüt *SC = ''subcutaneous'', nahaalune, nahalusi *SCAP = ''Supreme Command of Allied Power'', [[Liitlasvägede Ülemjuhatus]] *ScD = ''Doctor of Science'', teadusdoktor *SCG *SCID = ''severe combined immunodeficinecy syndrome'', raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom *SD = ''septal defect'', vaheseina defekt *SD = ''skin dose'', nahadoos *SD = ''spontaneous delivery'', spontaanne sünnitus *SD = ''standard deviation'', standardhälve *SD = ''sudden death'', äkksurm *SDI = ''Strategic Defense Initiative'', USA Tähtede sõja programmi kaitsesüsteem *SDV = [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] *SEATO = [[Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon]] *SEK *SEN *SEY *SHAPE = ''Supreme Headquarters of Allied Forces in Europe'', [[Liitlasvägede Peakorter Euroopas]] *SI *SIN *skm = skautmaster *SKN *SLE *SLO *SLV = [[Saksamaa Liitvabariik]] *SMR *SOL *SOM *SPC = ''summary of product characteristics'', [[ravimiomaduste kokkuvõte]] *SRI *START = ''Strategic Arms Reduction Treaties'', [[strateegilise relvastuse vähendamise lepingud]] *STP *SUI *SUR *SÜT = [[suurim ühistegur]] *SVK *SWE *SWZ *SYR *SUD == Z == *ZAM *ZIM == T == *T = [[teisipäev]] *TA = [[Teaduste Akadeemia]] *TAN *TB = [[tuberkuloos]] *tbc = tuberkuloos *TGA *THA *TJK *TK = [[Tallinna Konservatoorium]] *TK = täitevkomitee *TKM *TKM = [[Tartu Kunstimuuseum]] *TKÜ = Tallinna Kunstiülikool; [[Eesti Kunstiakadeemia]] *TL = [[Eesti Teatriliit]] *TLM = [[Tallinna Linnamuuseum]] *TLS *TLÜ = [[Tallinna Ülikool]] *TMK = [[Teater. Muusika. Kino]] ajakiri *TMM = [[Teatri- ja Muusikamuuseum]] *TNT *TOG *TPE *TPedI = E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut; [[Tallinna Ülikool]] *TPI = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] *TPT = [[Tallinna Polütehnikum]] *TPÜ = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] *TRI *TRK = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium]] *TRÜ = [[Tartu Riiklik Ülikool]] *TSN = Töörahva Saadikute Nõukogu *TT = [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]] *TTÜ = [[Tallinna Tehnikaülikool]] *TÜ = [[Tartu Ülikool]] *TUI = Teadusliku Uurimise Instituut *TUN *TUR *TÜÜL = [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud]] == U == *UAE *UCK = ''Ushtria Çilimtar e Kosovës'', [[Kosovo albaanlaste vabastusarmee]] *UGA *UIA = ''Union internationale des arhichitectes'', Rahvusvaheline Arhitektide Liit *UID *UKK = Uus Kunstnikkude Koondis *UKR *UPA = ''Ukrainska povstanska armiia'', [[Ukraina Ülestõusuarmee]] *URL *URS *URU *USD *USGS = ''United States Geological Survey'', [[Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus]] *UT = [[Uus Testament]] *UZB == V == *VAN *VAT *VIE *VIN *VR = [[Vabadusrist]] *VRVÜ = [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]] *VT = [[Vana Testament]] *VÜT = [[vähim ühistegur]] *v.a = välja arvatud, väga austatud *vt = vaata == Õ == *ÕES = [[Õpetatud Eesti Selts]] *õp. = [[õpetaja]] *õp. = [[kirikuõpetaja]] == Ü == *ÜRO = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] * Üpr = ülem[[preester]] == Y == *YEM == W == *WEOG = ''Western European and Other Grou'', [[Lääne-Euroopa ja teiste grupp]] *WHFTA = ''Western Hemispere Free Trade Area'', [[Läänepoolkera Vabakaubanduspiirkond]] *WTO = ''World Trade Organization'', [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] == Välislingid == *[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50 Üldkasutatavad lühendid "Eesti keele käsiraamatus"] [[Kategooria:Lühendid| ]] 68d06e5bb4viuali46bl87nnqcsbeu6 7122334 7122329 2026-04-01T08:55:04Z Amherst99 15496 /* E */ 7122334 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Vikisõnastikku}} ''Siin on loetletud [[lühend]]eid; ladinakeelsed lühendid on [[ladinakeelsete lühendite loend]]is''. {{tähed}} == A == *a = aasta *''A'' = ''avancer'' '(kella) kiiremaks panna' *AA *AAAS = ''American Association for the Advancement of Science' ([[Teaduse Edendamise Ameerika Ühing]]) *AAPSO = ''Afro-Asian Peoples' Solidarity Organization'', [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon]] *AARSO = vaata [[Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon|AAPSO]] *adm. = administratiivne, administratiivselt *AFG *AHO *AICA = ''Association of Art Critics'' ([[Rahvusvaheline Kunstikriitikute Assotsiatsioon]]) *akad. = [[akadeemik]] *AKEL = [[Adventistide Koguduste Eesti Liit]] *AKSK = [[Armee Keskspordiklubi]] *ALB *ALG *ANC = ''African National Congress'', [[Aafrika Rahvuskongress]] *AND *ANG *ANSV = [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik]] *ANT *AOC = lühend prantsuse veinipudelitel ('vein on valmistatud ametlikult kinnitatud piirkonnas') *APEC = ''Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] *ARA = ''American Relief Administration'', [[Ameerika Abi Administratsioon]] *ARG *arh. = [[arhitekt]] *ARM *ARO = [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] *ARU *AS = [[aktsiaselts]] *ASA *ASA = ''Association of Southeast Asia'', [[Kagu-Aasia Assotsiatsioon]] *ASEAN = ''Association of Southeast Asian Nations'', [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] *ASPAC = ''Asia and Pacific Council'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Nõukogu]] *AU *aü = [[ametiühing]] *AÜO = [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]] *AUS *AUT *AWACS = ''[[Boeing E-3 Sentry|Airborne Warning and Control System]]'' = [[lennupõhine eelhoiatus ja õhuruumi juhtimine|lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise]] süsteem *AZE == B == * B. A = [[humanitaarteaduste bakalaureus|BA]] = ''Bachelor of Arts'' ([[humanitaarteaduste bakalaureus]]) *BAH *BAN *BAR *BBC = ''British Broadcasting Corporation'' ([[Inglise ringhääling]]) *BDI *BEL *BEN *BER *BES = [[Balti eraseadus]] *BfV = ''Bundesamt für Verfassungsschutz'', [[Konstitutsioonikaitse Liidutalitus]] *BHU *BIH *biol = [[bioloogia]] *BIS = ''Bank of International Settlements'', [[Rahvusvaheline Arvelduspank]] *BIZ *BLR *BOL *BOT *BRA *BRN *BRU *BSD *BUL *BUR == C == *CAF *CAM *CAN *CAPEC = ''Council for Asia-Pacific Economic Cooperation'', [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Nõukogu]] *CARICOM = ''Caribbean Community'', [[Kariibi Ühendus]] *CARIFTA = ''Caribbean Free Trade Association'', [[Kariibi Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *CAY *CCD = ''Charge Coupled Device'', [[laengsidestusseadis]] *CDC = ''Centers for Disease Control and Prevention (USA)'', [[Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, USA]] *CENTO = [[Keskne Lepinguorganisatsioon]] *CFA = ''Communauté Financieère Africaine'', [[Aafrika Rahandusühendus]] *CGO *CHA *CHI *CHN *CIV *CMOS = ''Complementary metal–oxide–semiconductor'', [[komplementaarne metall-oksiid-pooljuht]] *CMR *COD *CoDA = ''Co-Dependents Anonymous'', Anonüümsed Kaassõltlased, eneseabi programm *COK *COL *COMECON = ''Council for Multilateral Economic Assistance'', [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] *CPV *CRC *CRO *CSCE = ''Conference on Security and Cooperation Europe'' (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE eelkäija) *CUB *CYP *CZE == D == *dem. = demokraatlik, [[demokraatia]] *DEN *dep = [[departemang]] *dets. = [[detsember]] *dir. = [[direktor]] *DJI *DMA *DOM *dr. phil. = [[filosoofiadoktor]] *dr. phil. nat. = [[loodusteaduste doktor]] *dr. = [[arst]] == E == *e. k. = [[eesti keel]] *E.E.L.K. = [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] või [[Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik]] *E = [[esmaspäev]] *EAA = [[Eesti Ajalooarhiiv]] *EAKK = [[Eesti Akadeemiline Kutseõiguslikkude Kunstnikkude Koondis]] *EAÕK = [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *EAÜ = Eesti Arhitektide Ühing, [[Eesti Arhitektide Liit]] *EAZA = ''European Association of Zoos and Aquaria'', [[Euroopa Loomaaedade Assotsiatsioon]] *EBL = Eesti biograafiline leksikon *EC = ''Enzyme Comission'', [[Ensüümikomisjon]] *ECO = ''Economic Cooperation Organization'', [[Majanduskoostöö Organisatsioon]] *ECOWAS = ''Economic Community of West African States'', [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] *ECSC = ''European Coal and Steel Community,'' [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ECU *EDA = ''European Defence Agency'' [[Euroopa Kaitseagentuur]] *EDC = ''European Defence Community'', [[Euroopa Kaitseühendus]] *EEA = ''European Economic Area'', [[Euroopa Majanduspiirkond]] *EEKBKL = [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] *EELK = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]]; [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] *EETEL = [[Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit]] *EEZ = ''Exclusive Economic Zone'', [[ainuõiguslik majandusvöönd]] *EFTA = ''European Free Trade Association'', [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]] *EFÜ = [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] *EFÜ = [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] *EGY *EIL = [[Eesti Inseneride Liit]] *EIP = [[Eesti Iseseisvuspartei]] *EIÜ = [[Eesti Inseneride Ühing]] *EKA = [[Eesti Kunstiakadeemia]] *EKABL = [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]] *EKDE = [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] *EKE = [[Eesti Kolhoosiehitus]] *EKEK = [[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] *EKK = [[Eesti kodanike komiteed]] *EKKE = [[Eesti Kodanike Keskerakond]] *EKKKÜ = [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] *EKKT = [[Eesti Kunstnike Koondis Torontos]] *EKM = [[Eesti Kunstimuuseum]] *EKmS = [[Eesti Kirjameeste Selts]] *EKN = [[Eesti Kirikute Nõukogu]] *EKNK = [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]] *[[eKr]] = enne Kristuse sündi *EKR = [[Eesti Kunstnikkude Rühm]] *ELF = [[Eestimaa Looduse Fond]] *ELUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *EMA *emer = [[emeeritus]] *EMI = ''European Monetary Institute'', [[Euroopa Rahainstituut]] *EMIK = [[Eesti Muusika Infokeskus]] *EMK = [[Eesti Metodisti Kirik]] *EMS = ''European Monetary System'', [[Euroopa Valuutasüsteem]] *EMÜ = [[Eesti Maaülikool]] *EMÜ = [[Euroopa Majandusühendus]] *EMVI = [[Eesti Maaviljeluse Instituut]] *ENE = Eesti nõukogude entsüklopeedia *ENSV = [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] *ENTA = [[Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia]] *ENÜS = [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]] *EÕEL = [[Eesti Õpilasesinduste Liit]] *EOÜ *EPA = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] *EPMÜ = Eesti Põllumajandusülikool, [[Maaülikool]] *EPZ = ''Export Processing Zones'', [[eksporditöötluse tsoonid]] *ERI *ERKI = Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, [[Eesti Kunstiakadeemia]] *ERKL = [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] *ERL = [[Eesti Ringhäälingute Liit]] *ERL = [[Eestimaa Rahvaliit]] *ERM = [[Eesti Rahva Muuseum]] *ERSP = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] *ESA *ESP *EST *ESTÜ = [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] *ETA = [[Eesti Teadeteagentuur]] *ETA = ''Euzkadi Ta Askatasuna'', baskide terroriorganisatsioon *ETBL = [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] *ETH *ETK = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus, [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] *ETKVL = [[Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit]] *ETS = [[Eesti Tehnika Selts]] *ETUC = [[Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon]] *EÜ = [[Euroopa Ühendus]] *EÜL = [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]] *EURATOM = [[Euroopa Aatomienergiaühendus]] *EÜS = [[Eesti Üliõpilaste Selts]] *EVR == F == *FAO = ''Food and Agriculture Organization'', [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] *FC = ''football club'', [[jalgpalliklubi]], või ''fibre channel'', [[kiudkanal]] *FIDEM = ''Fédération internationale des éditeurs de médailles'', [[Rahvusvaheline Medaliföderatsioon]] *FIE = [[füüsilisest isikust ettevõtja]] *FIJ *FIN *FIPRESCI = ''Fédération internationale de la presse cinématographique'', [[Rahvusvaheline Filmipressi Föderatsioon]] *FRA *FSM *FSM = ''Federate States of Micronesia'', [[Mikroneesia Liiduriigid]] == G == *GAA = [[Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia]] *GAB *GAM *GATT = [[Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe]] *GBR *GBS *GCC = [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] *GEO *GEQ *GER *GHA *GI = [[Geoloogia Instituut]] *GITIS = Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut, asub [[Moskva]]s *GRE *GRN *GUA *GUI *GUM *GUY == H == *HAI *HD = ''high-definition'', kõrgeresolutsiooniga, suure lahutusvõimega *HDI = ''Human Development Index'', [[inimarengu indeks]] *HDL = ''high density lipoprotein'', vere rasvainet kandev valk, nn [[hea kolesterool]] *HKG *HMK = [[hargmaine korporatsioon]] *HON *hr. = härra *HTG = [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] *HUN *HvA = ''Hauptverwaltung Aufklärung'', Saksa Demokraatliku Vabariigi välisluureteenistus == I == *i. = isa ([[preester]] või [[munk]] [[õigeusu kirik]]us) *I.P. = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *i.v. =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *i/p = ''intraperitoneal'', intraperitoneaalne e kõhuõõnesisene *IAEA = ''International Atomic Energy Agency'', [[Rahvusvaheline Aatomienergiagentuur]] *IBRD = ''International Bank of Reconstruction and Development'', [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]] *ICA = ''international commodity agreement'', [[rahvusvaheline tarbekaubaleping]] *ICAM = ''International Confederation of Architectural Museums'', [[Rahvusvaheline Arhitektuurimuuseumide Konföderatsioon]] *ICAO = [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *ICFTU = [[Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon]] *ICJ = ''International Court of Justice'', [[Rahvusvaheline Kohus]] *ICOM = ''International Council of Museums'', [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu]] *ICOMOS = ''International Council on Monuments and Sites'', [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu]] *IDA = ''International Development Association'', [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] *IFAD = ''International Fund for Agricultural Development'', [[Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond]] *IFC = ''International Financial Corporation'', [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] *IGO = ''International Governmental Organization'', [[rahvusvaheline valitsusorganisatsioon]] *ILO = ''International Labor Organization'', [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] *IMF = [[stabilisatsiooniprogramm]] *IMF = ''International Monetary Fund'', [[Rahvusvaheline Valuutafond]] *IMO = ''International Maritime Organization'', [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] *INA *IND *INF = ''Intermediate-Range Nuclear Forces'', [[keskmaa-tuumajõud]] *IP = ''identified patient'', identifitseeritud patsient *IP = ''incubation perion'', inkubatsiooniperiood *IP = ''International Pharmacopeia'' rahvusvaheline farmakopöa *IP = ''ischemic prenumbra'', isheemiline prenumbra (pärast ajuinfakti kahjustunud, kuid potentsiaalselt taastuv ajukoe osa, kui on kiiresti püütud rakendada õiget ravi) *IPC = ''Integrated Program for Commodities'', [[integreeritud tarbekaubaprogramm]] *IPCC = ''Intergovernmental Panel on Climate Change'', [[Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel]] (Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertkogu) *IRA = [[Iiri Vabariiklik Armee]] *IRI *IRL *IRQ *ISL *ISR *ISTP = [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] *ITA *ITO = ''International Trade Organization'', [[Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon]] *ITU = ''International Telecommunications Union'', [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit]] *IUBMB = ''International Union of Biochemistry and Molecular Biology'', [[Rahvusvaheline Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Unioon]] *IUPAC = ''International Union of Pure and Applied Chemistry'', [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Unioon]] *IV = [[i.v.]] =''intravenous'', intravenoosne, veenisisene *IV = ''intervertebral'', lülidevaheline *IV = ''intravascular'', intravaskulaarne, veresoonesisene *IV =''intraventricular'', intraventrikulaarne, vatsakestesisene *IVA = ''intravenous anesthesia'', intravenoosne ehk veenisisene anesteesia *IVB *IVS == J == *JAM *JK – jalgpalliklubi *JOR *JPN == K == *K = [[kolmapäev]] *KAZ *KBFI = [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] *KEK = [[kolhooside ehituskontor]] *KEN *KF = [[Kunstifond]] *KGB = ''Komitet gosudarstvennoi bezopasnosti'', [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] *KGZ *khk. = [[kihelkond]] *KIR *kl. = klaas *kl. = klass *KL = [[Kaitseliit]] *KL = Kunstnike Liit; [[Eesti Kunstnike Liit]] *km = kilomeeter, [[käibemaks]] *kog = [[kogudus]] *KOR *kpl = [[kauplus]] *kr = kroon *KRPI = Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut; [[Muinsuskaitseamet]] *KSA *KTB = konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroo *KUW *kü = [[katastriüksus]] == L == *L = [[laupäev]] *LAO *LAT *LBA *LBR *LCA *ld. k = ladina keel(es) *LES *LFS *LIB *LIE *lk = [[lehekülg]] *lp = lugupeetud *LR = [[Loomingu Raamatukogu]] *LTU *LUS = [[Eesti Looduseuurijate Selts]] *LUX == M == *MAD *MAR *MAS *MAW *MBR = [[mandritevaheline ballastiline rakett]] *MDA *MDV *MEP = ''Member of the European Parliament'', Euroopa Parlamendi liige *MEX *MFN = ''most-favored-nation'', [[enamsoodustusrežiim]] *MGL *MITI = [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] *MKD *MLI *mld = [[miljard]] *mln = [[miljon]] *MLT *MMR = ''measles-mumps-rubella'', [[leetri-mumpsi-punetiste liitvaktsiin]] *MON *MOZ *MRI *MTJ = [[masinatraktorijaam]] *MTN *MTÜ = [[mittetulundusühing]] *MuIS = [[Muuseumite Infosüsteem]] *MVP = ''most valuable players'' (spordis), võistkonna, võistluse parim mängija *MYA == N == *m-k = maakaart *N = [[neljapäev]] *NAADC = ''North American Aerospace Defence Command'', [[Põhja-Ameerika Õhu- ja Kosmoseruumi Kaitse Väejuhatus]] *NACC = ''North Atlantic Cooperation Council'', [[Põhja-Atlandi Koostöönõukogu]] *NAFTA = ''North American Free Trade Agreement'', [[Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping]] *NAM *NATO = ''North Atlantic Treaty Organization'', [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]] *NCA *NED *NEP *NGR *NIG *[[NKVD]] = ''Narodnõi kommissariat vnutrennihh del'' *NLKP = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] *NOR *NORAD = ''North American Air Defense Command'', [[Põhja-Ameerika Õhutõrje Väejuhatus]] *NRU *NSA = ''National Security Agency'', [[Rahvuslik Julgeolekuagentuur]] *NSC = ''National Security Council'', [[Rahvuslik Julgeolekunõukogu]] *NZL == O == *OAPEC = ''Organization of Arab Oil Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon]] *OAS = ''Organization de l'armée secrèt'', [[Salarmee Organisatsioon]], Prantsusmaal *ODECA = ''Organization of Central American States'', [[Kesk-Ameerika Riikide Organisatsioon]] *OECD = ''Organization for Economic Cooperation and Development'', [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] *OECS = ''Organization of East Carribbean States'', [[Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon]] *OEEC = ''Organization for European Economic Cooperation'', [[Euroopa majanduskoostöö Organisatsioon]] *OLPG = [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]] *OMA *OPEC = ''Organization of Petroleum Exporting Countries'', [[Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon]] *ORKA = Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklik Keskarhiiv; [[Riigiarhiiv]] *OSCE = ''Organization for Security and Co-operation in Europe'', [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] *OSS = ''Office of Strategic Services'', [[Strateegiliste Teenistuste Büroo]] *oü = [[osaühing]] == P == *P = [[pühapäev]] *PAH = [[pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon]] *PAK *PAN *PAR *PER *PH = vesinikueksponent, [[pulmonaalhüpertensioon]] *PhD = [[filosoofiadoktor]] *PHI *PIL = ''Patient Information Leaflet'', [[ravimi pakendi infoleht]] *[[pKr]] = pärast Kristuse sündi *PLE *PLW *POL *POR *PQ = ''Parti Québecois'', [[Quebeci Partei]] *pr. = [[preester]] *pr. = proua *PRK *prl. = preili (vallaline naine) *PS = peale selle *PT = ''personal trainer'' (individuaalne treeningu juhendaja) *PUR *PVO = [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] == Q == *QAT == R == *R = [[reede]] *RaKü = [[Rakenduskunstnike Ühing]] *rdt = [[raudtee]] *REKK = Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus *REM = ''rapid eye movement'' (kiire silmaliikumine) *RK = [[Rahvakomissariaat]] *RKM = Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, [[Eesti Kunstimuuseum]] *RKN = [[Rahvakomissaride Nõukogu]] *RL = [[Rahvasteliit]] *rnkl. = [[Riiginõukogu]] liige *ROM *RSA *RSVP = [[Répondez s'il vous plaît]], "Vastake, palun!" või IT-s reserveerimisprotokoll (''Resource reservation protocol''), kasutatakse näiteks suhtlusvõrgustike kalendrites *RUS *RVA = [[Rahvavabastusarmee]], Hiinas *rvkl. = [[Riigivolikogu]] liige == S == *SA = [[sihtasutus]] *SA = ''Sturmabteilung'', ründerühm *SAC = ''Strategic Air Command'', [[Strateegiline Lennuväejuhatus]] *SADCC = [[Lõuna-Aafrika Koordineerimise Komitee]] *SAIS = kõrgkoolidesse sisseastumise infosüsteem *SALT = ''Strategic Arms Limitation Talks/Treaty'', [[strateegilise relvastuse piiramise läbirääkimised/leping]] *SARC = [[Lõuna-Aasia Regionaalkoostöö Assotsiatsioon]] *SC = ''scavenger cells'', "koristaja-makrofaagid", õgiraud *SC = ''science(-tific)'', teadus; teadus-, teaduslik *SC = ''sickle cell'', sirkrak, sirprauline erütrotsüüt *SC = ''subcutaneous'', nahaalune, nahalusi *SCAP = ''Supreme Command of Allied Power'', [[Liitlasvägede Ülemjuhatus]] *ScD = ''Doctor of Science'', teadusdoktor *SCG *SCID = ''severe combined immunodeficinecy syndrome'', raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom *SD = ''septal defect'', vaheseina defekt *SD = ''skin dose'', nahadoos *SD = ''spontaneous delivery'', spontaanne sünnitus *SD = ''standard deviation'', standardhälve *SD = ''sudden death'', äkksurm *SDI = ''Strategic Defense Initiative'', USA Tähtede sõja programmi kaitsesüsteem *SDV = [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] *SEATO = [[Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon]] *SEK *SEN *SEY *SHAPE = ''Supreme Headquarters of Allied Forces in Europe'', [[Liitlasvägede Peakorter Euroopas]] *SI *SIN *skm = skautmaster *SKN *SLE *SLO *SLV = [[Saksamaa Liitvabariik]] *SMR *SOL *SOM *SPC = ''summary of product characteristics'', [[ravimiomaduste kokkuvõte]] *SRI *START = ''Strategic Arms Reduction Treaties'', [[strateegilise relvastuse vähendamise lepingud]] *STP *SUI *SUR *SÜT = [[suurim ühistegur]] *SVK *SWE *SWZ *SYR *SUD == Z == *ZAM *ZIM == T == *T = [[teisipäev]] *TA = [[Teaduste Akadeemia]] *TAN *TB = [[tuberkuloos]] *tbc = tuberkuloos *TGA *THA *TJK *TK = [[Tallinna Konservatoorium]] *TK = täitevkomitee *TKM *TKM = [[Tartu Kunstimuuseum]] *TKÜ = Tallinna Kunstiülikool; [[Eesti Kunstiakadeemia]] *TL = [[Eesti Teatriliit]] *TLM = [[Tallinna Linnamuuseum]] *TLS *TLÜ = [[Tallinna Ülikool]] *TMK = [[Teater. Muusika. Kino]] ajakiri *TMM = [[Teatri- ja Muusikamuuseum]] *TNT *TOG *TPE *TPedI = E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut; [[Tallinna Ülikool]] *TPI = [[Tallinna Polütehniline Instituut]] *TPT = [[Tallinna Polütehnikum]] *TPÜ = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] *TRI *TRK = [[Tallinna Riiklik Konservatoorium]] *TRÜ = [[Tartu Riiklik Ülikool]] *TSN = Töörahva Saadikute Nõukogu *TT = [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]] *TTÜ = [[Tallinna Tehnikaülikool]] *TÜ = [[Tartu Ülikool]] *TUI = Teadusliku Uurimise Instituut *TUN *TUR *TÜÜL = [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud]] == U == *UAE *UCK = ''Ushtria Çilimtar e Kosovës'', [[Kosovo albaanlaste vabastusarmee]] *UGA *UIA = ''Union internationale des arhichitectes'', Rahvusvaheline Arhitektide Liit *UID *UKK = Uus Kunstnikkude Koondis *UKR *UPA = ''Ukrainska povstanska armiia'', [[Ukraina Ülestõusuarmee]] *URL *URS *URU *USD *USGS = ''United States Geological Survey'', [[Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus]] *UT = [[Uus Testament]] *UZB == V == *VAN *VAT *VIE *VIN *VR = [[Vabadusrist]] *VRVÜ = [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]] *VT = [[Vana Testament]] *VÜT = [[vähim ühistegur]] *v.a = välja arvatud, väga austatud *vt = vaata == Õ == *ÕES = [[Õpetatud Eesti Selts]] *õp. = [[õpetaja]] *õp. = [[kirikuõpetaja]] == Ü == *ÜRO = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] * Üpr = ülem[[preester]] == Y == *YEM == W == *WEOG = ''Western European and Other Grou'', [[Lääne-Euroopa ja teiste grupp]] *WHFTA = ''Western Hemispere Free Trade Area'', [[Läänepoolkera Vabakaubanduspiirkond]] *WTO = ''World Trade Organization'', [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] == Välislingid == *[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50 Üldkasutatavad lühendid "Eesti keele käsiraamatus"] [[Kategooria:Lühendid| ]] mts21844oypa9zm65hpnhs2v69hztpr 0 824 7122312 6582813 2026-04-01T08:37:18Z ~2026-19653-61 226094 7122312 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Maximilian Maria Kolbe''' ([[poola keel]]es ''Maksymilian Maria Kolbe''; kodanikunimega ''Rajmund Kolbe''; [[8. jaanuar]] [[1894]] [[Zduńska Wola]] – [[14. august]] [[1941]] [[Oświęcim]]) oli [[katoliku kirik]]u [[pühak]], [[poolakad|poola]] frantsiskaani [[munk]], ordupreester, [[märter]], kes läks [[Auschwitz]]is ühe pereisa eest vabatahtlikult surma. Rajmund Kolbe sündis 8. jaanuaril 1894 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] valduses olnud Poola osas. [[1910]]. aastal astus ta [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordusse. Ta saadeti õppima [[Rooma]], kus ta 1918. aastal pühitseti [[preester|preestriks]]. [[1919]]. aastal naasis isa Maximilian [[Poola]]sse ja hakkas seal edendama organisatsiooni ''Militia Immaculatae'' ('Pärispatuta Neitsi sõjavägi') tegevust, mille ta oli asutanud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1917]]. [[1927]]. aastal asutas ta [[Varssavi]] lähedal Niepokalanówi evangeliseerimiskeskuse (kloostri). Aastaks [[1939]] oli sealsest 18 vennast saanud 650, nii et see oli maailma suurim [[katoliiklus|katoliku]] [[klooster]]. Et maailma paremini Pärispatuta Neitsile võita, kasutasid vennad kõige moodsamaid [[massiteabevahendid|massiteabevahendeid]]. Nad avaldasid palju [[katehhees|katehheetilist]] ja harduskirjandust, päevalehte tiraažiga 230 000 ja üle miljonilise tiraažiga kuukirja. Kolbe rajas lühilaineraadiojaama ning kavatses asutada filmistuudio. 1930. aastal rajas ta [[Nagasaki]] servale jaapani Niepokalanówi ning plaanis rajada misjonikeskusi üle maailma. [[1939]]. aastal pakkus Kolbe klooster varjupaika [[Poola]] pagulastele, sealhulgas [[juudid|juutidele]]. Mais [[1941]] ta vahistati ja paigutati koonduslaagrisse [[Auschwitz]] I. Juulis 1941 oli üks mees Plokist nr 14 kadunud. Selle eest otsustati kümme meest samast plokist surnuks näljutada, et hirmutamisega ära hoida uusi põgenemiskatseid (hiljem leiti kadunud mees uppununa laagri välikäimlast). Üks kümnest hakkas karjuma, hädaldades oma perekonna pärast. Kolbe palus, et ta saaks surma minna tolle mehe asemel, ja tema soov rahuldati. Pärast kahenädalast nälgimist oli neli meest veel elus. Et kongidest oli puudus, hukati Kolbe ja teised kolm meest [[fenool]]isüstiga. Kolbe [[õndsakskuulutamine|kuulutati õndsaks]] [[1971]]. aastal ja paavst [[Johannes Paulus II]] [[kanoniseerimine|kanoniseeris]] ta pühakuks "armastuse märtrina" [[1982]]. aastal. Tema mälestuspäev on [[14. august]]il. Püha Maximilian Maria Kolbet peetakse ajakirjanike, perekondade, vangide, abordivastase liikumise ja narkomaanide kaitsepühakuks. {{JÄRJESTA:Kolbe, Maximilian}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Märtrid]] [[Kategooria:Frantsiskaanid]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 11qsgg5hja31i97qneyj0m7oi0h39qn 0 1040 7122297 7120449 2026-04-01T08:27:46Z Andres 5 7122297 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} ''Siin on maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielik nimistu algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[aromuunid]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[galeegid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaketiod]] - †[[kaldealased]] - [[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[Kapimaa malailased]] –[[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lendud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pamiirlased]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - †[[sakad]] - [[sakslased]] - [[Salatsi liivlased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[sunjid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[terjuhhaanid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšulõmid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - [[varaod]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[Salatsi liivlased]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[terjuhhaanid]] [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[aromuunid]] - [[bosnialased]] - [[bulgaarlased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[kreeklased]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[rumeenlased]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[eteokreetalased]] - [[galeegid]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[pamiirlased]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - †[[sakad]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tšulõmid]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[lugbarad]] - [[madid]] - [[masaid]] - [[morud]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[Kapimaa malailased]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ====Kesk-Aafrika==== [[alurid]] - [[hemad]] - [[kojod]] - [[larid]] - [[lendud]] (sealhulgas [[ngitid]]) - [[logod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[sunjid]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - †[[kaketiod]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - †[[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[varaod]] - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 4ixm95kp2nyfjh0qo04qpx5vz7xvott 0 1041 7122354 6758062 2026-04-01T09:22:26Z Andreas003 7485 7122354 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2026}}{{organisatsioon | nimi = Euroopa Regioonide Komitee | embleem = European Committee of the Regions logo.svg | pilt = | asutatud = 1994 | tüüp = ELi nõuandev organ | eesmärk = esindab kohalikke omavalitsusüksusi ja piirkondi, annab nõu, võib pöörduda [[Euroopa Liidu Kohus|Euroopa Kohtu]] poole õigusaktide subsidiaarsuse küsimuses | asukoht = [[Delorsi hoone]], rue Belliard 99–101, Brüssel | liikmeid = 350 | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Kata Tüttő]] }} '''Euroopa Regioonide Komitee''' on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kohalikest ja piirkondlikest esindajatest koosnev nõuandev komitee, kes annab riigi tasandist madalama tasandi (st piirkonnad, [[Maakond|maakonnad]], [[provints]]id, [[Vald|vallad]] ja [[linn]]ad) asutustele hääle [[Euroopa Liidu institutsioonid|ELi institutsioonilises raamistikus]]. Komitee loodi [[Maastrichti leping]]uga [[1994]]. aastal selleks, et tegeleda kahe peamise küsimusega. Esiteks oli mõistlik anda kohalikele ja piirkondlikele esindajatele võimalus kaasa rääkida uute [[Euroopa Liidu õigus|ELi õigusaktide]] koostamisel, kuna ligi kolm neljandikku ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Teiseks tekkis mure ühe suureneva lõhe pärast üldsuse ja Euroopa integratsiooniprotsessi vahel. Üks viis lõhe ületamiseks oli kaasata [[Euroopa Liidu kodakondsus|kodanikele]] kõige lähemal asuv valitud valitsustasand. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Regioonide Komitee ning sätestati, et [[Euroopa Liidu Nõukogu]]s esindavad liikmesriike piirkondlike valitsuste ministrid. == Põhimõtted == Komitee töö toetub kolmele aluspõhimõttele. '''Subsidiaarsus''' Subsidiaarsuse põhimõte, mis sätestati ELi aluslepingutes komitee loomisega samal ajal, tähendab, et Euroopa Liidu sisesed otsused tuleb teha kodanikule kõige lähemal asuval praktilisel tasandil. Seepärast ei peaks Euroopa Liit võtma enda kanda ülesandeid, mis on sobivamad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutustele. '''Kodanikulähedus''' Kõik valitsustasandid peaksid püüdma töötada kodanikulähedaselt, eelkõige korraldades oma töö läbipaistval viisil, et inimesed teaksid, kes mille eest vastutab ning kuidas oma seisukohti kuuldavaks teha. '''Partnerlus''' Euroopa hea valitsemistava tähendab Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutuste koostööd. Kõik neli tasandit on hädavajalikud ning peaksid olema kaasatud kogu mitmetasandilise valitsemise otsustusprotsessi vältel. == Pädevusala == ELi aluslepingute kohaselt on [[Euroopa Komisjon]] ja Euroopa Liidu Nõukogu kohustatud konsulteerima Regioonide Komiteega uute ettepanekute osas, mis tehakse kohalikule või piirkondlikule tasandile mõju avaldavates valdkondades. Lisaks neile valdkondadele võivad komisjon, nõukogu ja [[Euroopa Parlament]] konsulteerida Regioonide Komiteega ka siis, kui nende arvates toob ettepanek kaasa olulisi kohalikke või piirkondlikke tagajärgi. Samuti võib Regioonide Komitee koostada omaalgatuslikke arvamusi, mis võimaldab tal lisada teemasid ELi päevakorda. [[Lissaboni leping]]u jõustumisega pärast selle ratifitseerimist kõigi ELi liikmesriikide poolt sai Regioonide Komitee õiguse (privilegeeritud seisundi) pöörduda [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] poole (protokolli nr 2 artikkel 8 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta). == Koosseis == Komiteel on 350 täisliiget ja sama palju asendusliikmeid. Iga ELi riigi delegatsiooni liikmete arv kajastab ligikaudu selle riigi rahvaarvu. Liikmete arv on riigiti järgmine. {| class="wikitable" !Riik !Liikmete arv |- |[[Saksamaa]], [[Ühendkuningriik]], [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]] |24 |- |[[Poola]], [[Hispaania]] |21 |- |[[Rumeenia]] |15 |- |[[Belgia]], [[Tšehhi]], [[Kreeka]], [[Ungari]], [[Holland]], [[Austria]],[[Portugal]], [[Rootsi]], [[Bulgaaria]] |12 |- |[[Taani]], [[Horvaatia]], [[Iirimaa]], [[Leedu]], [[Slovakkia]], [[Soome]] |9 |- |[[Läti]], [[Sloveenia]] |7 |- |[[Eesti]] |6 |- |[[Küpros]], [[Luksemburg]], [[Malta]] |5 |- ! Kokku ! 350 |} == Komitee struktuur == [[Fail:CoR building 2.jpg|pisi|Delorsi hoone]] [[Pilt:Committee of the Regions in Brussels.jpg|pisi|Delorsi hoone]] '''President''' Presidendi valib täiskogu kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, ta juhib komitee tööd, juhatab täiskogu istungjärke ja on Regioonide Komitee ametlik esindaja. Komitee praegune president on Belgia saksakeelse kogukonna esindaja Belgia parlamendi ülemkojas Karl-Heinz Lambertz (Belgia / Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, PES), kes valiti presidendiks 12. juulil 2017. {| class="wikitable" |+ Regioonide Komitee presidendid ! width="187" | Regioonide Komitee president ! width="132" | Ametiaeg ! width="85" | Rahvus ! width="189" | Euroopa tasandi erakond |- | '''Vasco Alves Cordeiro''', Assoorid | 2022–... | portugallane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''[[Apóstolos Tzitzikóstas]]''', Kesk-Makedoonia | 2020–2022 | kreeklane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Karl-Heinz Lambertz''', Belgia saksakeelne kogukond | 2017–2020 | belglane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Markku Markkula''', Espoo | 2015–2017 | soomlane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Michel Lebrun''', Valloonia | 2014–2015 (ajutine) | belglane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Ramón Luis Valcárcel Siso''', Murcia | 2012–2014 | hispaanlane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Mercedes Bresso''', Piemonte | 2010–2012 | itaallane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Luc Van Den Brande''', Flandria | 2008–2010 | belglane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Michel Delebarre''', Dunkerque, Nord–Pas-de-Calais | 2006–2008 | prantslane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Peter Straub''', Baden-Württemberg | 2004–2006 | sakslane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Sir Albert Bore''', Birmingham | 2002–2004 | britt | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Jos Chabert''', Brüsseli pealinna piirkond | 2000–2002 | belglane | Euroopa Rahvapartei |- | '''Manfred Dammeyer''', Nordrhein-Westfalen | 1998–2000 | sakslane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Pasqual Maragall I Mira''', Barcelona, Kataloonia | 1996–1998 | hispaanlane | Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei |- | '''Jacques Blanc''', Languedoc-Roussillon | 1994–1996 | prantslane | Euroopa Rahvapartei |} '''Esimene asepresident''' Esimese asepresidendi valib täiskogu samuti kaheks ja pooleks aastaks ning ta esindab presidenti viimase äraolekul. Euroopa Regioonide Komitee esimeseks asepresidendiks valiti 12. juulil 2017 [[Espoo]] linnavolikogu liige Markku Markkula (Soome / Euroopa Rahvapartei, EPP). '''Juhatus''' Juhatus on Regioonide Komitee otsustusorgan. Juhatusel on 63 liiget: komitee president, esimene asepresident, 28 asepresidenti (üks igast liikmesriigist), fraktsioonide esimehed ja 28 muud liikmesriikide delegatsioonide liiget, peegeldades rahvuslikku ja poliitilist tasakaalu. Üldjuhul koguneb juhatus seitse/kaheksa korda aastas, koostab komitee poliitilise programmi ning annab komitee administratsioonile juhiseid oma otsuste täitmiseks. '''Täiskogu''' Regioonide Komitee liikmed kohtuvad kuus korda aastas täiskogu istungjärgul Brüsselis, et arutada ja vastu võtta arvamusi, aruandeid ja resolutsioone. '''Regioonide Komitee komisjonid''' Komitee töö toimub komiteesisestes komisjonides, mis on spetsialiseerunud päevakajalistele valdkondadele: * CIVEX – [[kodakondsus]] ning valitsemis-, institutsioonilised ja välisasjad; * COTER – territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve; * ECON – [[majanduspoliitika]]; * ENVE – [[keskkond]], [[kliimamuutus]]ed ja [[energeetika]]; * NAT – [[loodusvarad]], sh [[põllumajandus]]; * SEDEC – [[sotsiaalpoliitika]], [[haridus]], [[tööhõive]] ja [[kultuur]] Komisjonid valmistavad ette arvamuste eelnõusid ning korraldavad [[konverents]]e ja [[seminar]]e, mis keskenduvad nende pädevusvaldkondadele. Igal komisjonil on umbes 100 liiget (iga liige võib kuuluda kahte komisjoni) ning komisjoni abistab komitee haldusstruktuuri kuuluv sekretariaat. Lisaks on komitee juhatuse abistamiseks loodud spetsiaalne rahandus- ja halduskomisjon (CFAA). '''Fraktsioonid''' Komitees on viis fraktsiooni: [[Euroopa Rahvapartei]] (EPP), [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]] (ECR), [[Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (PES), [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] (ALDE) ning [[Euroopa Allianss]] (EA). Fraktsiooni liikmed kogunevad enne olulisi koosolekuid, et võtta vastu ühine seisukoht. '''Esimeeste konverents''' Regioonide Komitee president, esimene asepresident, fraktsioonide esimehed ja peasekretär kohtuvad esimeeste konverentsi raames enne iga täiskogu istungjärku ja teisi olulisi koosolekuid, et saavutada strateegilistes küsimustes poliitiline üksmeel. '''Liikmesriikide delegatsioonid''' Regioonide Komitees on [http://cor.europa.eu/et/about/nationaldelegations/Pages/national-delegations.aspx 28 riigi delegatsiooni]. Liikmed osalevad enne täiskogu istungjärke ja teisi üritusi ka oma riigi delegatsiooni koosolekutel, et arutada ühiseid seisukohti. '''Peasekretär''' Juhatus nimetab peasekretäri ametisse viieks aastaks. Regioonide Komitee haldusjuhina ei tohi peasekretäril olla poliitilist mandaati. Tema ülesanne on tagada presidendi ja juhatuse otsuste elluviimine ja komitee administratsiooni tõrgeteta töö. Alates 1. septembrist 2015 on komitee peasekretär Jiří Buriánek. '''Peasekretariaat''' Peasekretariaat koosneb viiest direktoraadist: liikmed ja täiskogu istungjärgud, õigusloomealane tegevus 1, õigusloomealane tegevus 2, teabevahetus, personali- ja finantsküsimused. Logistika- ja tõlkedirektoraati hallatakse ühiselt [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]]ga. == Töö == '''Arvamused''' Euroopa Komisjon, ministrite nõukogu ja Euroopa Parlament konsulteerivad Regioonide Komiteega õigusaktide ([[direktiiv]]id, [[Määrus (Euroopa Liit)|määrused]] jne) ettevalmistamisel kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavates valdkondades. Eelnõude tekstid edastatakse Regioonide Komitee vastavale komisjonile. Seejärel määratakse raportöör komitee arvamuse koostamiseks. Enne arvamuse arutamist täiskogu istungjärgul peab selle vastu võtma komitee komisjon. Kui komitee täiskogu on arvamuse vastu võtnud, saab sellest komitee ametlik arvamus, mis saadetakse kõikidele Euroopa institutsioonidele ning avaldatakse [[Euroopa Liidu Teataja]]s. '''Resolutsioonid''' Resolutsioonid võimaldavad Regioonide Komiteel väljendada oma arvamust olulistes ja päevakajalistes küsimustes. Resolutsioone võivad koostada komitee fraktsioonid või 32 komitee liiget. '''Uuringud ja muud väljaanded''' Regioonide Komitee korraldab uuringuid ELi kohaliku ja piirkondliku tasandi eri valdkondade kohta (haridus, transport, sotsiaalküsimused, laienemine jne). Uurimistöösse on kaasatud väliseksperdid. Samuti koostab komitee üldsusele või kohalikele ja piirkondlikele sidusrühmadele suunatud väljaandeid, et tutvustada oma tegevust ja jagada teavet poliitilise olukorra kohta. '''Üritused''' Piirkondade ja linnade kohtumispaigana korraldab Regioonide Komitee koostöös kohalike ja piirkondlike partnerite ning teiste Euroopa institutsioonidega konverentse, seminare ja näitusi. Kord aastas, linnade ja piirkondade Euroopa nädalal (OPEN DAYS) võõrustab komitee tuhandeid osalejaid, kes võtavad sõna aruteludes või otsivad partnereid ühisprojektide elluviimiseks. == Ajalugu == * 1992: [[Maastrichti leping]]. ELi juhid otsustavad asutada Regioonide Komitee nõuandva organina, mis oleks piirkondade ja linnade hääl ELi otsustusprotsessis ja tegutseks otsese ühenduslülina ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel. Lepinguga pannakse Euroopa Komisjonile ja ministrite nõukogule kohustus konsulteerida komiteega piirkondlikke huve puudutavates võtmeküsimustes. Liikmesriikide valitsused nimetavad komitee liikmed ametisse neljaks aastaks. Komitee esimene täiskogu istungjärk toimub 1994. aasta märtsis Brüsselis. * 1995: ELi laienemine. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisel Euroopa Liiduga suureneb Regioonide Komitee liikmete arv 189-lt 222-le. * 1997: [[Amsterdami leping]]. Lepinguga laieneb Regioonide Komitee nõuandev pädevus kahele kolmandikule Euroopa Liidu õigusaktide ettepanekutest. Amsterdami lepingu alusel võib Regioonide Komiteega konsulteerida ka Euroopa Parlament. * 2001: Nice'i leping. Toonitatakse Regioonide Komitee demokraatlikku legitiimsust, sätestades, et komitee et komitee liikmed peavad olema valitud kohalikku või piirkondlikku valitud kogusse või kandma selle ees poliitilist vastutust. Samuti seatakse komitee liikmete arvu ülempiiriks 350 liiget. * 2002–2003: Euroopa Tulevikukonvent. Regioonide Komitee liikmed osalevad ELi põhiseaduse lepingu koostamise eest vastutava tulevikukonvendi töös. Lepingu tekstis tunnustatakse selgesõnaliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja pädevust, samuti antakse Regioonide Komiteele õigus pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtusse, et vaidlustada subsidiaarsuse põhimõtet rikkuvad ELi õigusaktid. * Mai 2004: ELi laienemine. Kümne uue liikmesriigi ühinemisel Euroopa Liiduga suureneb Regioonide Komitee liikmete arv 222-lt 317-le. * Veebruar 2006: uus ametiaeg. Algavad Regioonide Komitee uue koosseisu nelja-aastased volitused. Ametiaja poliitiliste prioriteetide hulka kuuluvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurendamine kooskõlas Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiaga, ühtekuuluvuse ja solidaarsuse tugevdamine ning juhiroll kampaanias "Euroopa asjadest teavitamine kohalikul tasandil" ELi lähendamiseks kodanikele. * Jaanuar 2007: ELi laienemine. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga kasvab Regioonide Komitee liikmete arv 317-lt 344-le. * Detsember 2007: [[Lissaboni leping]]. Lissaboni lepingus kinnitatakse Regioonide Komitee õigust pöörduda oma õiguste ja subsidiaarsuse põhimõtte kaitseks Euroopa Liidu Kohtusse. Seda õigust tunnustas juba Euroopa Tulevikukonvent. See uus võimalus tugevdab komitee poliitilist rolli, aidates tal ELi tasandil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste heaks tõhusamalt tegutseda. Lissaboni lepinguga pikendatakse komitee liikmete ametiaega neljalt aastalt viiele. * Juuli 2013: ELi laienemine. Horvaatia ühinemisel kasvas Regioonide Komitee liikmete arv 344-lt 353-le (hiljem vähendati liikmete arvu 350-le). == Vaata ka == * [[Euroopa Liidu institutsioonid]] == Välislingid == * [http://cor.europa.eu/et/Pages/home.aspx Regioonide Komitee] * [http://cor.europa.eu/et/regions/Pages/europe-in-my-region.aspx Euroopa minu piirkonnas] * [http://memberspage.cor.europa.eu/Result.aspx?f=0&s=0&o1=0&o2=0&o3=0 Liikmed ja asendusliikmed] [[Kategooria:Euroopa Liit]] bpji2i71jk38m6gw7vj61uh3lt9077e 0 1091 7122102 7105621 2026-03-31T20:07:23Z Kuriuss 38125 7122102 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehelt [[Saaremaa (täpsustus)]]}} {{Saar | nimi = Saaremaa | veekogu = [[Läänemeri]] | pindala = 2683 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|1829673435}}, vaadatud 26. mail 2019.</ref> | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = 874 | kõrgus = 54 | kõrgeim koht = [[Viidumägi]] | rahvaarv = 31304 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>[https://web.archive.org/web/20190708100736/https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.</ref> | iso piirkond = EE-74 | asendikaardi pilt = EE Saaremaa.PNG| }} '''Saaremaa''' (varem ka ''Kure saar''; [[Saksa keel|saksa]] ja [[Rootsi keel|rootsi]] keeles ''Ösel'') on [[Eesti]] suurim [[saar]]. Saaremaa pindala on 2683&nbsp;km² ning [[Sjælland]]i, [[Ojamaa]] ja [[Fyn]]i järel on see suuruselt neljas saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Saare rannajoone pikkus on ligikaudu 874 km. Saaremaal oli 2020. aasta seisuga 31 435 elanikku. Koos lähisaartega kuulub saar [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] koosseisu, mis omakorda moodustab suurema osa [[Saare maakond|Saare maakonna]]st. == Loodus == Saaremaa on üldiselt tasase [[Pinnamood|pinnamoega]] madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised: [[Lääne-Saaremaa kõrgendik]] ja [[Sõrve kõrgendik]]. Põhjarannikul, [[Jaani lade|Jaani]] ja [[Jaagarahu lade]]me piiril kõrgub [[pankrannik]]. Saare kõrgeim koht [[Viidumägi]] ulatub 58,8 m üle merepinna. Saare maastikku ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit [[maalinn]]a. Neist [[Valjala maalinn|Valjala]], [[Kaarma maalinn|Kaarma]] ja [[Kahutsi maalinn]]a läbimõõt on 110–150 m ning säilinud vallide kõrgus 5–10 m. Saaremaa umbes 80 [[järv]]est on valdav osa [[glatsioisostaasia|maakerke]] tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas [[Tagamõisa poolsaar]]el, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on [[Kuressaare]] lähedal paiknev kaksikjärv [[Mullutu-Suurlaht]] pindalaga 14,4&nbsp;km². Need järved on enamasti [[Riimvesi|riimveelised]] ning suviti on osa neist kuivanud. Maastikuliselt võib Saaremaa kõige omapärasemaks järveks pidada saare lääneosa künklike metsade vahel paiknevat, rohkete kaldajoone käärude ja saarekestega [[Karujärv]]e (pindala 3,3&nbsp;km²). [[File:Panga-pank.jpg|thumb|[[Panga pank]] Saaremaa põhjarannikul]] Saaremaa aluspõhja moodustavad [[silur]]i ajastul tekkinud mitmesuguste lademete [[lubjakivi]]d, [[mergel|merglid]] ja [[dolomiit|dolomiidid]], mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saar tõuseb merest umbes 1,5–2,5&nbsp;mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti [[moreen|rähkmoreen]], [[klibu]] ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib [[turvas|turbakihi]] paksus ulatuda kuni 2,5 meetrini. Mitmel pool saare rannikul leidub [[luide|luiteid]]. Saaremaa õhukesed rähk- ja noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. [[Fail:Katri pank 01.jpg|pisi|[[Karala-Pilguse hoiuala]] Saaremaal]] Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas endeemseid haruldasi liike nagu [[saaremaa robirohi]], [[harilik jugapuu|jugapuu]], [[luuderohi]], [[tuhkpihlakas]]. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad [[Puisniit|puisniidud]] ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200&nbsp;km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub [[Viidumäe looduskaitseala]]. Lääne-Saaremaa on Eesti kõige liigirikkam ala.<ref name="PKcVe" /> == Saare nimed == Saaremaad kutsuti kuni 18. sajandini eesti keeles ka teise nimega: ''Kuresaar''.<ref name="Hupel 1774"/><ref name="Mellin 1796" /> [[Liivi keel]]es kõlab saare nimi ''Sōrmō'' ning [[läti keel|läti]] keeles ''Sāmsala''. Skandinaavia [[saaga]]des kasutati Saaremaa kohta nime ''Eysýsla'' ([[vanapõhja keel]]es oli ''ey-sýsla'' ligikaudne tähendus "saar-maakond") ja alates 13. sajandist hakati kirjalikes tekstides kasutama [[ladina keel]]e reeglitele kohandatud nimekuju ''Osilia''. Kuni 20. sajandi esimese pooleni kasutati Saaremaa märkimiseks selle sama nime skandinaavia keelte ja (enamasti) saksa keele kaudu mujal maailmas levinud kuju ''Ösel''. [[Lennart Meri]] on esitanud hüpoteesi, et Saaremaa oli ''[[Thule]]'', [[Vana-Kreeka]]st pärit maadeuurija ja geograafi [[Pytheas]]e reisikirjas 4. sajandil eKr kirjeldatud saar, mida paljud antiikaja [[kartograafia|kartograafid]] pidasid maailma põhjapoolseimaks kohaks (''Ultima Thule'').<ref>{{Cite journal |doi = 10.1111/j.1945-5100.2001.tb01830.x|title = Ecological catastrophe in connection with the impact of the Kaali meteorite about 800–400 B.C. On the island of Saaremaa, Estonia|journal = Meteoritics & Planetary Science|volume = 36|issue = 10|pages = 1367–1375|year = 2001|last1 = Veski|first1 = Siim|last2 = Heinsalu|first2 = Atko|last3 = Kirsimäe|first3 = Kalle|last4 = Poska|first4 = Anneli|last5 = Saarse|first5 = Leili| s2cid=55496802 |doi-access = free| bibcode=2001M&PS...36.1367V |issn=1086-9379 }}</ref><ref>{{Cite journal |jstor = 44912445|title = Ultima Thule – liegt die Lösung in Estland?|journal = Osteuropa|volume = 35|issue = 3|pages = 153–157|last1 = Hasselblatt|first1 = Cornelius|year = 1985}}</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Saaremaa ajalugu}} Saaremaa kõrgemad osad olid vabanenud [[Balti jääpaisjärv]]e vee alt u 9600 aastal eKr, kuid sellele järgnenud mitmel aastatuhandetel inimesed teadaolevalt Saaremaale ei jõudnud. Vanimad leitud inimasustuse jäljed [[Võhma (Mustjala)|Võhma]] ja [[Pahapilli]] küla maadel on dateeritud [[mesoliitikum]]i ehk keskmise kiviaja lõpujärku, aastatesse 6000–4900 eKr. Esimesed saabujad olid [[hüljes|hülge]]kütid, kes peatusid ajutiselt tolleaegsel mererannal, veidi hiljem hakati püstitama hooajalisi laagreid [[viigerhüljes|viigrite]] küttimiseks kevadtalve perioodil.<ref name="Kriiska" /> [[Neoliitikum|Varaneoliitikumis]] moodustas Saaremaa koos [[Hiiumaa]] ja [[Ruhnu]] saarega [[Narva kultuur]]i erilaadse alarühma, olles tekkinud ilmselt suhtelise isoleerituse tingimustes. Ainuke Saaremaal leitud tolleaegne asulakoht [[Kõnnu (Pihtla)|Kõnnu]]s paiknes tol ajal peamise saare rannast mõne kilomeetri kaugusel pisikesel saarekesel. Aastatest 3700/3500 eKr saati iseloomustasid Saaremaa materiaalset kultuuri taas erijooned, mida iseloomustas kammkeraamika traditsioonide kokkusulamine varasema Narva kultuuri Saaremaa eripäradega. Neil klassikalise ja hilise kammkeraamika kultuuri perioodidel olid saare rannaalad ilmselt juba üsna tihedalt asustatud.<ref name="Kriiska" /> Hilisneoliitikumis, alates umbes aastatest 3200–3000 eKr ilmus hilise kammkeraamika kõrvale, seda täielikult välja tõrjumata, [[nöörkeraamika kultuur]]. Sel ajal võis välja kujunema hakata ka üksikpereline asustusviis. Samal ajal kasvas maaviljeluse osakaal, tegeldi [[alepõllundus]]ega ja hakati kasvatama koduloomi, kuid esialgu ilmselt need küttimise üle veel selgelt domineerima ei hakanud.<ref name="Kriiska" /> Varane [[pronksiaeg]] Saaremaa elanike jaoks suuri muutusi ei toonud ja neoliitikumis kinnistunud eluviis jätkus. [[Pronks]]esemed olid haruldased ja neid kasutati tõenäoliselt sotsiaalse staatuse sümbolitena või rituaalriistadena, samal ajal kui praktilise otstarbega tööriistu tehti endiselt kivist, puust ja luust. Asustatud oli peamiselt Kesk- ja Lääne-Saaremaa, asulakohad olid endiselt sisemaal, kõrgematel küngastel ja siseveekogude kallastel.<ref name="Mägi1500-600" /> [[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|pisi|left|[[1241]]. aastal sõlmitud leping [[Liivi ordu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] ja [[saarlased|saarlaste]] vahel]] Nooremasse pronksiaega või [[eelrooma rauaaeg]]a (800–400 eKr) paigutatakse mõnede viimase aja uurimuste kohaselt [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] langemine, mis pidi tolleaegse suhteliselt tihedalt asustatud Saaremaa elanike mällu sügava jälje jätma. [[Kaali järv]]e kaldale rajati kultuskoht, mis oli poolkaares ümbritsetud paemüüriga.<ref name="Mägi1500-600" /> [[eelviikingiaeg|Eelviikingi-]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]] oli asustus Saaremaal koondunud peamiselt kõige viljakamate muldadega regioonidesse. Hilisemate perioodide ja naaberalade asustusviiside põhjal võib oletada, et leidus nii muinasmõisu, suuremaid ja väiksemaid üksiktalusid kui suuremaid ja väiksemaid külasid. Põlluharimises kasutati ilmselt [[kaheväljasüsteem]]i, kus pool põllust oli kesa all ja teisel poolel kasvatati mitut kultuuri (rukis, oder, kaer, nisu, hiljem ka talirukis). Kuna Saaremaa mullad on suhteliselt väheviljakad, siis oli majandustegevuses oluline roll ka karjakasvatusel, kala- ja hülgepüügil, merekaubandusel ning hiljem ka röövretklusel. Peamiseks importkaubaks oli ilmselt sool, sellele lisaks relvad, karusnahad, vürtsid, siid ja vein.<ref name="Mägi600-1227" /> [[Salme muinaslaev]], mis pärineb 8. sajandist, on siiani vanim teadaolev Läänemerel seilanud [[purjelaev]]. Saaremaa oli [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis, üksikute muinaskihelkondade asemel oli tekkinud ühtne maakond ilmselt juba [[11. sajand|11.]] või [[12. sajand]]il. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinassaarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid. Oletatakse, et ka Rootsi tähtsaima võimukeskuse [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna hävitamises]] olid 1187. aastal tegevad saarlased. Sellised rüüsteretked olid üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist. [[Fail:Saare-Laane pk.PNG|pisi|[[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]] ja ka [[Liivimaa ordu]] valdused Saaremaal]] [[Saxo Grammaticus]]e andmetel osalesid saarlased [[Öland]]i lahingus [[1170]]. aastal ja Novgorodi [[leetopiss]] kirjeldab [[1190]]. saarlaste [[Peipsi]]le tungimist. Saaremaa kui "saarlaste maa(konna)" mõiste alla kuulusid sel ajal ka [[Sõrve poolsaar|Sõrve saar]], [[Muhu]] saar ja [[Hiiumaa]], kus olid oma sadamad, isegi "sottesatama" ehk keskne sõjasadam, sajad laevad, linnused ja elegantsed [[Karolingid]]e riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Seega oli saarlaste ühiskond arvatavasti palju sõjakam võrreldes näiteks [[Ojamaa]]ga, kus tegeleti rohkem kauplemisega. [[Tuiu]]s ja [[Kaali]] ümbruses toodeti Saaremaa "oma" rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat<ref name="7BKaE" />. [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Muistse vabadusvõitluse]] ehk Läänemere idakaldale jõudnud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ajal 13. sajandi alguskümnenditel moodustas Saaremaa koos Muhuga kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud [[muinasmaakond|muinasmaakonna]]. Võõrvallutajad suutsid Saaremaa alistada pärast mitmeid sõjaretki alles 1227. aastal, mil [[Valjala maalinn]]a piiramise lõpetas ristisõdijate ja saarlaste vahel sõlmitud [[vasall]]ileping. Selle lepingu tulemusena jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast sai [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] osa. Saarlased tõusid mitmel korral sakslastest valitsejate vastu üles (aastatel 1236–1241, 1261–1262 ja 1343–1345). [[Fail:Kuressaare linnus õhtuhämaruses.JPG|pisi|left|[[Kuressaare piiskopilinnus]]e praegune [[konvendihoone]] valmis hiljemalt 1381. aastaks]] [[Fail:Old Coat of arms of Øsel.png|pisi|Taani-aegse Saaremaa (''Øsel'') vapp]] [[1559]]. aastal omandas Taani kuningas [[Frederik II]] Saare-Lääne piiskopilt [[Johann V von Münchhausen]]ilt piiskopkonna alad ning Saaremaa läks seejärel [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] koosseisu, mille osaks jäi saar kuni [[1645]]. aastani. [[Brömsebro rahu]]ga 1645. aastal loovutas Taani saare Rootsile. Saaremaast sai koos ülejäänud Liivimaaga üks Rootsi kroonile kuuluvatest [[Läänemereprovintsid]]est, mis säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma [[asehaldur]], [[Saaremaa rüütelkond]], [[kirikuvalitsus]] ([[konsistoorium]]) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Rootsi kuninganna [[Kristiina]] läänistas Saaremaa [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonna]] 1648. aastal krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le, kuid pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobumist troonist [[1654]]. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonnast]]<ref name="e5gft" /> sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa ([[rootsi keel]]es ''underhallsland''), mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner [[Seved Baath]]. [[Fail:Atlas von Liefland 9.tif|pisi|[[Ludwig August Mellin]]i "Atlas von Liefland" (1798), kaardileht: ''Der Arensburgsche Kreis oder die Provinz Œsel (Kurre Saar)'']] [[1710]]. aastal vallutas saare [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Vene tsaaririik]]. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks, pooleldi eraldiseisvaks provintsiks (''Provinz Ösel''), pooleldi maakonnaks (''Arensburgsche Kreis'') tollase [[Liivimaa kubermang]]u koosseisus kuni 1917. aastani, mil see ühendati [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomse Eestimaa rahvuskubermanguga]]. [[Fail:Johannes Pääsuke 214 312.jpg|thumb|Saarlased laeva ehitamas, juuni 1913 (foto: [[Johannes Pääsuke]])]] [[1840. aastad|1840. aastatel]] [[Liivimaa kubermang]]us toimus sotsiaalne protestiliikumine – [[usuvahetusliikumine]], mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[vene õigeusk]]u. Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest [[baltisakslased|baltisakslaste]] kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu. [[1902]]. aastal hakkas Saaremaa ja mandri vahel sõitma esimene aurik [[General Surovtsev]].<ref name="NUosG" /> Saaremaa maad olid üldiselt väheviljakad ega suutnud ka parematel aastatel kogu saart ära toita, mistõttu imporditi lisavilja sisse. Veel 20. sajandi algusaastatel kuulus Saaremaal põllumajanduslikust maast peaaegu pool [[mõisnik]]ele. Üle 80% Saaremaa elanikest tegeles põllumajandusega, kuid neist ligi kahel kolmandikul polnud endal üldse või piisavalt maad enese äratoitmiseks ja nad pidid lisasissetulekut hankima mõisnike ja jõukamate talumeeste juures palgatööd tehes, muid juhutöid otsides või suurmaaomanikelt haritavat maad rentides. Igal kevadel siirdus hinnanguliselt 6000 – 10&#160;000 saarlast tööle mandrile või laevadele.<ref name=Siilivask275>[[Karl Siilivask]] (peatoimetaja). Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920). II köide, 1982. Lk 275-276</ref> Suuremad majandusraskused algasid seoses [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisega 1914. aastal. Piirati laevaliiklust välisvetes, senised ehitustööd peatati ja mõisnikud vähendasid palgatöö kasutamist. Sõja alguses pehmendas olukorda kohalikele tööd pakkunud sõjaliste kindlustuste rajamine (ehitustegevus kestis kuni 1917. aasta kevadeni). 1916. aasta põllusaak oli vilets ja pärast seda hakkas ka külvipind kahanema. 1917. aasta oktoobris vallutasid Saaremaa [[Operatsioon Albion|operatsiooni Albion]] käigus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] väed, nende okupatsioon saarel kestis kuni 1918. aasta novembrini. 1920. ja 1930. aastatel moodustas Saaremaa saar suurema osa samanimelisest Saaremaa maakonnast, mis oli üks kuni 1940. aastani iseseisva Eesti Vabariigi 11 maakonnast. Kuressaare on ajalooline [[kuurort|suvitus- ja kuurortlinn]] ning Saaremaa üks suurima külastatavusega turismipiirkondi Läänemere regioonis. Esimesed teadaolevad turismigrupid külastasid saart juba 19. sajandi keskel, kui Kuressaare lähedal avastati suured [[Ravimuda|raviva toimega muda]] varud. Aastatel 1918–1940 oli Kuressaare kuurordi õitseaeg.<ref name="92g0Z" /> Nii turismi areng kui igasugune muu suhtlemine välismaailmaga oli pidurdunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] (1944–1991) lõpuni, mil kogu Saaremaa oli kuulutatud kinniseks [[piiritsoon]]iks. Nõukogude võimuorganid likvideerisid Saaremaa maakonna 1950. aastal toimunud haldusreformiga, mille käigus moodustati [[Eesti NSV]]-s maarajoonid. Alates 1959. aastast, mil likvideeriti [[Orissaare rajoon]], kuulus kogu Saaremaa ala taas ühe haldusüksuse, [[Kingissepa rajoon]]i alla. Saare maakond taastati 1991. aastal ning see hõlmab tänapäeval peale Saaremaa valla ka [[Muhu vald|Muhu]] ja [[Ruhnu vald|Ruhnu valda]]. == Galerii == <gallery> Fail:Varahommik ja Panga pank.jpg|Varahommik [[Panga pank|Panga panga]] juures File:Kaali kraater 2006.jpg|[[Kaali kraater|Kaali meteoriidikraater]] ja järv Fail:Põhjatu allikas Saaremaal.jpg|Põhjatu allikas ehk [[Pähkla allikas]] File:Kuressaare-linnus, 2010.jpg|[[Kuressaare piiskopilinnus]] File:Roomassaare tee 12, Kuressaare, 93815 Saare maakond, Estonia - panoramio (1).jpg|Talvine mererand Kuressaares File:Melu Kuressaare keskväljakul.jpg|Saaremaa rahvariietes rahvatantsijad Kuressaare keskväljakul File:Kuressaare-1.JPG|Kuressaare tänavapilt File:Tehumardi 2005.jpg|Teise maailmasõja [[Tehumardi öölahing]]ut meenutav Nõukogude mälestusmärk File:Valjala kirik, 2007.jpg|[[Valjala kirik]] File:Kihelkonna Mihkli kirik 2009.jpg|Kihelkonna [[Kihelkonna kirik|Mihkli kirik]] File:Karja kirik Leisi vallas Saaremaal.jpg|[[Karja kirik]] [[Linnaka]] külas File:Dam over Väike Väin Straits1.jpg|[[Väikese väina tamm]] Saaremaa ja Muhu saare vahel File:Loode tammik Saaremaal.jpg|Vaade Loode tammikule Saaremaal File:Old farmhouse.JPG|Vana karjalauda hoone [[Järveküla (Saaremaa)|Järvekülas]] File:TagalahtBayPanorama.jpg|[[Tagalaht|Tagalahe]] panoraamvaade File:Angla tuulikud Saaremaal.jpg|[[Angla tuulikud]] File:Kiipsaare leaning lighthouse.jpg|[[Kiipsaare tuletorn]] [[Harilaid|Harilaiu poolsaarel]] File:Sõrve tuletorn 2013.jpg|Majakas [[Sõrve poolsaar|Sõrve poolsaarel]] File:Ring fort.JPG|[[Kaarma maalinn]] File:Pidula veskioja 02.jpg|[[Odalätsi allikad]] File:Hirved1.jpg|[[Punahirv|Punahirved]] talvel [[Leisi]] lähistel File:Surfilohed nasval.jpg|[[Lohesurf]]arid Nasva juures </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kriiska">[[Aivar Kriiska|Kriiska, Aivar]], ''Saaremaa kiviaeg'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 9–36</ref> <ref name="Mägi1500-600">[[Marika Mägi|Mägi, Marika]], ''Saaremaa muinasaeg 1500 eKr – 600 pKr'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 37–54</ref> <ref name="Mägi600-1227">[[Marika Mägi|Mägi, Marika]], ''Saaremaa muinasaeg 600 – 1227'' kogumikus ''Saaremaa. 2. Ajalugu, majandus, kultuur'', Koolibri 2007, lk 55–76</ref> <ref name="Hupel 1774">[[August Wilhelm Hupel]], [[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]], [https://books.google.ee/books?id=Z6dKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&hl=et#v=onepage&q&f=true 1. köide], Riia 1774</ref> <ref name="Mellin 1796">[[Mellini atlas]] 1796, [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0021025_00001 Digitaalselt]</ref> <ref name="PKcVe">[[Ulvar Käärt]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaardistades-taimeriigi-muutumist/ "Kaardistades taimeriigi muutumist"] Sirp, 29. juuli 2016</ref> <ref name="7BKaE">[[Hain Rebas]]e loeng Sigtuna vallutamisest http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18641</ref> <ref name="e5gft">Kalle Kesküla,[http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=15676&sec=13 Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav], Saarte Hääl, 12. oktoober 2009</ref> <ref name="NUosG">[http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hiiumaa-ja-saaremaa-laevaliikluse-kadunud-kuldajad?id=75722479 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad]</ref> <ref name="92g0Z">[https://web.archive.org/web/20210517163516/https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/12/07/kuressaare-minevikust-ja-tulevikust/ Kuressaare minevikust ja tulevikust], [[Saarte Hääl]], 7. detsember 2009</ref> }} ==Kirjandus== *Parun [[Peter Wilhelm von Buxhövden]]: ''Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell '', Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, [http://books.google.ee/books?id=OGoEAAAAQAAJ digitaalne] *Saaremaa – selgrooliste loomade alghäll. Vaba Maa, 22. november 1937, nr 269, lk 6. *Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. 2007, 1135 lk, kirjastus: Koolibri, ISBN: 9985018828 ==Välislingid== {{commonskat}} * [https://www.saaremaa.org/ Saaremaa.org - #1 Saaremaa infoportaal] * [https://visitsaaremaa.ee Saaremaa turismiinfo] [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared‎]] [[Kategooria:Saaremaa| ]] k02azz52s4a7hez8cxnqu93hz72230v 0 1185 7121941 7071247 2026-03-31T15:31:16Z Taivo 268 7121941 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Turu Akadeemia | asutatud = 1640 | üliõpilasi = | asukoht = Turu (rootsi keeles Åbo) | omakeelne_nimi = | pilt = Academy Turku.jpg|pisi|Turu Akadeemia hoone 1827 | ladina_nimi = | suletud = | rektor = | juhi_nimetus1 = | juht1 = | juhi_nimetus2 = | juht2 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | endised_nimed = | märkused = | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} [[Pilt:Per Brahe.jpg|pisi|Per Brahe]] [[Pilt:Academy Turku.jpg|pisi|Turu Akadeemia hoone (1827)]] '''Turu Akadeemia''' ([[ladina keel]]es '''''Regia Academia Aboensis''''', [[rootsi keel]]es '''''Kungliga Akademien i Åbo''''') on [[Soome]] vanim [[ülikool]], [[Helsingi Ülikool]]i eelkäija. Akadeemia asutas [[1640]]. aastal [[Soome kindralkuberner]] [[Per Brahe]] (1602–1680). [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l oli Turu Kuninglik Akadeemia üks neljast Rootsi kuningriigi ülikoolist. Rootsi vanim ülikool oli [[1477]]. aastal asutatud [[Uppsala Ülikool]]. [[1632]]. aastal avati [[Tartu]]s ''[[Academia Dorpatensis]]'', 1640 Turu Akadeemia ja [[1668]]. aastal [[Lundi Ülikool]]. Turu Akadeemia moodustati 1630–1640 tegutsenud [[Turu gümnaasium]]ist. [[1827]]. aasta [[Turu tulekahju]] hävitas kesklinna ajaloolise piirkonna, sealhulgas [[Turu toomkirik]]u ja Kuningliku Akadeemia. Enamik Soome [[arhiiv]]e, sealhulgas peaaegu kogu keskaega puudutav materjal, hävis. Kuna põlengu ajal ja mõnda aega pärast seda oli Turu Soome suurim linn, oli see õnnetus Soome jaoks rahvuslik katastroof. Tulekahju tagajärjel koliti Turu Kuninglik Akadeemia [[Helsingi]]sse, [[Soome kindralkubermang]]u uude pealinna, kus [[1828]]. aastal alustas tööd [[Helsingi Ülikool|Keiserlik Aleksandri ülikool Soomes]]. == Turu Kuninglik Akadeemia 1640–1809== * [[1640]]–[[1641]] [[Eskil Petraeus]], Turu Kuningliku Akadeemia rektor * [[1641]]–[[1642]] [[Mikael Wexionius]] * [[1642]]–[[1643]] [[Sven Vigelius]] * [[1643]]–[[1644]] [[Erik Achrelius]] * [[1644]]–[[1645]] [[Simon Kexlerus]] * [[1645]]–[[1646]] [[Johannes Elai Terserus]] * [[1646]]–[[1647]] [[Martin Stodius]] * [[1647]]–[[1648]] [[Georg Alanus]] * [[1648]]–[[1649]] [[Nils Nycopensis]] * [[1649]]–[[1650]] [[Aeschillus Petraeus|Eskil Petraeus]], samuti 1640–1641 * [[1650]]–[[1651]] [[Ericus Achrelius|Erik Achrelius]], samuti 1643–1644 * [[1651]]–[[1652]] [[Martin Stodius]], samuti 1646–1647 * [[1652]]–[[1653]] [[Georg Alanus]], samuti 1647–1648 * [[1653]]–[[1654]] [[Mikael Wexionius]], samuti 1641–1642 * [[1654]]–[[1655]] [[Mikael Wexionius]], samuti 1641–1642 * [[1655]]–[[1656]] [[Simon Kexlerus]], samuti 1644–1645 * [[1656]]–[[1657]] [[Nicolaus Nycopensis|Nils Nycopensis]], samuti 1648–1649 * [[1657]]–[[1658]] [[Abraham Thauvonius]] * [[1658]]–[[1659]] [[Martin Stodius]], samuti 1646–1647 * [[1659]]–[[1660]] [[Petrus Bergius]] * [[1660]]–[[1661]] [[Olof Wexionius]] * [[1661]]–[[1662]] [[Enevald Svenonius]] * [[1662]]–[[1664]] [[Andreas Thuronius]] * [[1664]]–[[1665]] [[Axel Kempe]] * [[1665]]–[[1666]] [[Abraham Thauvonius]]<ref>[[Narva ja Ingerimaa superintendent]] 1666–1672, [[Viiburi piiskop]] 1672–1679</ref>, samuti 1657–1658 * [[1666]]–[[1667]] [[Simon Kexlerus]], samuti 1644–1645 * [[1667]]–[[1668]] [[Olof Wexionius]], samuti 1660–1661 * [[1668]]–[[1669]] [[Enevaldus Svenonius|Enevald Svenonius]], samuti 1661–1662 * [[1669]]–[[1670]] [[Petrus Bergius]], samuti 1659–1660 * [[1670]]–[[1671]] [[Petrus Bång]] * [[1671]]–[[1672]] [[Martin Miltopaeus]] * [[1672]]–[[1673]] [[Nils Tunander]] * [[1673]]–[[1674]] [[Jakob Flachsenius]] * [[1674]]–[[1675]] [[Anders Petraeus]] * [[1675]]–[[1676]] [[Axel Kempe]], samuti 1664–1665 * [[1676]]–[[1677]] [[Elias Tillandz]] * [[1677]]–[[1678]] [[Petrus Laurbecchius|Petter Laurbecchius]] * [[1678]]–[[1679]] [[Enevaldus Svenonius|Enevald Svenonius]], samuti 1644–1645 * [[1679]]–[[1680]] [[Johan Flachsenius]] * [[1680]]–[[1681]] [[Johannes Gezelius noorem]][[File:Johannes Gezelius den yngre, copy by Lindh.jpeg|pisi|[[Johannes Gezelius noorem]]]] * [[1681]]–[[1682]] [[Ericus Tigerstedt|Erik Fahlander]] * [[1682]]–[[1683]] [[Jakob Flachsenius]], samuti 1673–1674 * [[1683]]–[[1684]] [[Elias Tillandz]], samuti 1676–1677 * [[1684]]–[[1685]] [[Petter Laurbecchius]], samuti 1677–1678 * [[1685]]–[[1686]] [[Enevaldus Svenonius|Enevald Svenonius]], samuti 1644–1645 * [[1686]]–[[1687]] [[Johan Flachsenius]], samuti 1679–1680 * [[1687]]–[[1688]] [[Daniel Achrelius]] * [[1688]]–[[1689]] [[Simon Tolpo]] * [[1689]]–[[1690]] [[Anders Wanochius]] * [[1690]]–[[1691]] [[Petter Hahn]] * [[1691]]–[[1692]] [[Jakob Flachsenius]], samuti 1673–1674 * [[1692]]–[[1693]] [[Matthias Swederus]] * [[1693]]–[[1694]] [[David Lund]] * [[1694]]–[[1695]] Petter Laurbecchius, samuti 1677–1678 * [[1695]]–[[1696]] [[Johan Flachsenius]], samuti 1679–1680 * [[1696]]–[[1697]] [[Lars Braun]] * [[1697]]–[[1698]] [[Magnus Steen]] † /aserektor Lars Braun * [[1698]]–[[1699]] [[Torsten Rudeen]] * [[1699]]–[[1700]] [[Kristiern Alander]] * [[1700]]–[[1701]] [[Johan Munster]] * [[1701]]–[[1702]] [[Isak Pihlman]] * [[1702]]–[[1703]] [[Lars Tammelin]] * [[1703]]–[[1704]] [[Johan Flachsenius]], samuti 1679–1680 * [[1704]]–[[1705]] [[Matthias Svederus|Matthias Swederus]], samuti 1692–1693 * [[1705]]–[[1706]] [[Petter Hahn]], samuti 1690–1691 * [[1706]]–[[1707]] [[Simon Hahn]] * [[1707]]–[[1708]] [[Per Hielm]] * [[1708]]–[[1709]] [[Johan Munster]], taas 1700–1701 * [[1709]]–[[1710]] [[Laurentius Tammelin (noorem)|Lars Tammelin]], samuti 1702–1703 * [[1710]]–[[1711]] [[Gabriel Juslenius]] * [[1711]]–[[1712]] [[Israel Nesselius]] * [[1712]]–[[1713]] [[Anders Pryss]] * [[1713]] [[Ingemund Bröms]] * [[1714]]–[[1722]] [[Anders Pryss (noorem)|Anders Pryss]], samuti 1712–1713, aserektor ([[Isoviha]] ajal) * [[1722]]–[[1724]] [[Herman Ross]] * [[1724]]–[[1725]] [[Samuel Schulteen]] * [[1725]]–[[1726]] [[Klas Ekeblad]] * [[1726]]–[[1727]] [[Anders Pryss (noorem)|Anders Pryss]], samuti 1712–1713 * [[1727]]–[[1728]] [[Jonas Fahlenius]] * [[1728]]–[[1729]] [[Johan Thorwöste]] * [[1729]]–[[1730]] [[Daniel Juslenius]] * [[1730]]–[[1731]] [[Algoth Scarin]] * [[1731]]–[[1732]] [[Johan Haartman (vanem)|Johan Haartman]] * [[1732]]–[[1733]] [[Nils Hasselbom]] * [[1733]]–[[1734]] [[Isak Björklund]] * [[1734]]–[[1735]] [[Henrik Hassel]] * [[1735]]–[[1736]] [[Anders Bergius]] * [[1736]]–[[1737]] [[Samuel Schulteen]] * [[1737]]–[[1738]] [[Herman Dietrich Spöring]] * [[1738]]–[[1739]] [[Anders Pryss (noorem)|Anders Pryss]], samuti 1712–1713 * [[1739]]–[[1740]] [[Isak Björklund]], samuti 1733–1734 * [[1740]]–[[1741]] [[Algoth Scarin]], samuti 1730–1731 * [[1741]] [[Petter Filenius]] * [[1742]] [[Pikkuviha]] ehk [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)]] * [[1743]]–[[1744]] [[Nils Hasselbom]], samuti 1732–1733 * [[1744]]–[[1745]] [[Henrik Hassel]], samuti 1734–1735 * [[1745]]–[[1746]] [[Johan Browallius]] * [[1746]]–[[1747]] [[Herman Spöring|Herman Dietrich Spöring]], samuti 1737–1738 * [[1747]]–[[1748]] [[Johan Browallius]], samuti 1745–1746 * [[1748]]–[[1749]] [[Algoth Scarin]], samuti 1730–1731 * [[1749]]–[[1750]] [[Samuel Pryss]] * [[1750]]–[[1751]] [[Olof Pryss]] * [[1751]]–[[1752]] [[Henrik Hassel]], samuti 1734–1735 * [[1752]]–[[1753]] [[Johan Tillander]] * [[1753]]–[[1754]] [[Karl Fredrik Mennander]] * [[1754]]–[[1755]] [[Karl Mesterton]] * [[1755]]–[[1756]] [[Karl Abraham Clewberg]] * [[1756]]–[[1757]] [[Pehr Kalm]] * [[1757]]–[[1758]] [[Jakob Gadolin]] * [[1758]]–[[1759]] [[Samuel Pryss]], samuti 1749–1750 * [[1759]]–[[1760]] [[Olof Pryss]], samuti 1750–1751 * [[1760]]–[[1761]] [[Johan Leche]] * [[1761]]–[[1762]] [[Johan Tillander]], samuti 1752–1753 * [[1762]]–[[1763]] [[Henrik Hassel]], samuti 1734–1735 * [[1763]]–[[1764]] [[Jakob Gadolin]], samuti 1757–1758 * [[1764]]–[[1765]] [[Karl Mesterton]], samuti 1754–1755 * [[1765]]–[[1766]] [[Pehr Kalm]], samuti 1756–1757 * [[1766]]–[[1767]] [[Isak Ross]] * [[1767]]–[[1768]] [[Martin Johan Wallenius]] * [[1768]]–[[1769]] [[Pehr Adrian Gadd]] * [[1769]]–[[1770]] [[Johan Bilmark]] * [[1770]]–[[1771]] [[Anders Planman]] * [[1771]]–[[1772]] [[Henrik Hassel]], samuti 1734–1735 * [[1772]]–[[1773]] [[Pehr Kalm]], samuti 1756–1757 * [[1773]]–[[1774]] [[Jakob Gadolin]], samuti 1757–1758 * [[1774]]–[[1775]] [[Pehr Adrian Gadd]], 1768–1769 * [[1775]]–[[1776]] [[Jakob Haartman]] * [[1776]]–[[1777]] [[Wilhelm Robert Nääf]] * [[1777]]–[[1778]] [[Johan Bilmark]], samuti 1769–1770 * [[1778]]–[[1779]] [[Anders Planman]], samuti 1770–1771 * [[1779]]–[[1780]] [[Lars Lefrén]] * [[1780]]–[[1781]] [[Jakob Gadolin]], samuti 1757–1758 * [[1781]]–[[1782]] [[Matthias Calonius]] * [[1782]]–[[1783]] [[Pehr Adrian Gadd]], samuti 1768–1769 * [[1783]]–[[1784]] [[Johan Bilmark]], samuti 1769–1770 * [[1784]]–[[1785]] [[Lars Lefrén]], samuti 1779–1780 * [[1785]]–[[1786]] [[Anders Planman]], samuti 1770–1771 * [[1786]]–[[1787]] [[Henrik Gabriel Porthan]] * [[1787]]–[[1788]] [[Olof Schalberg]] * [[1788]]–[[1789]] [[Salomon Kreander]] * [[1789]]–[[1790]] [[Karl Niklas Hellenius]] * [[1790]]–[[1791]] [[Johan Henrik Lindqvist]] * [[1791]]–[[1792]] [[Gabriel von Bonsdorff]] * [[1792]]–[[1793]] [[Pehr Olof Malmström]] * [[1793]]–[[1794]] [[Kristian Cavander]] * [[1794]]–[[1795]] [[Gabriel Erik Haartman]] * [[1795]]–[[1796]] [[Johan Bilmark]], samuti 1769–1770 * [[1796]]–[[1797]] [[Lars Lefrén]], samuti 1779–1780 * [[1797]]–[[1798]] [[Gabriel von Bonsdorff]], samuti 1791–1792 * [[1798]]–[[1799]] [[Henrik Gabriel Porthan]], samuti 1786–1787 * [[1799]]–[[1800]] [[Jakob Tengström]] * [[1800]]–[[1801]] [[Matthias Calonius]], samuti 1781–1782 * [[1801]]–[[1802]] [[Olof Schalberg]] * [[1802]]–[[1803]] [[Karl Niklas Hellenius]], samuti 1789–1790 * [[1803]]–[[1804]] [[Johan Gadolin]] * [[1804]]–[[1805]] [[Gustaf Gadolin]] * [[1805]]–[[1806]] [[Anders Johan Mether]] * [[1806]]–[[1807]] [[Gustaf Gabriel Hällström]] * [[1807]]–[[1808]] [[Matthias Calonius]], samuti 1781–1782 ==Keiserlik Turu Akadeemia 1809–1828== * [[1809]]–[[1810]] [[Gustaf Gadolin]], samuti 1804–1805, Keiserliku Turu Akadeemia rektor * [[1810]]–[[1811]] [[Gabriel von Bonsdorff]], samuti 1791–1792 ja 1797–1798 * [[1811]]–[[1812]] [[Johan Gadolin]], samuti 1803–1804 * [[1812]]–[[1813]] [[Gustaf Gadolin]], samuti 1809–1810 * [[1813]]–[[1814]] [[Gustaf Hällström|Gustaf Gabriel Hällström]], samuti 1806–1807 * [[1814]]–[[1815]] [[Josef Pippingsköld]] * [[1815]]–[[1816]] [[Johan Fredrik Wallenius]] * [[1816]]–[[1817]] [[Henrik Snellman]] * [[1817]]–[[1818]] [[Daniel Myréen]] * [[1818]]–[[1819]] [[Anders Johan Lagus]] * [[1819]]–[[1820]] [[Erik Gabriel Melartin]] * [[1820]]–[[1821]] [[Johan Bonsdorff]] * [[1821]]–[[1822]] [[Hans Henrik Fattenborg]] * [[1822]]–[[1823]] [[Johan Henrik Avellan]] * [[1823]]–[[1824]] [[Fredrik Wilhelm Pipping]] * [[1824]]–[[1825]] [[Carl Reinhold Sahlberg]] * [[1825]]–[[1826]] [[Fredrik Bergbom]] * [[1826]]–[[1827]] [[Gustaf Gadolin]], samuti 1809–1810 * [[1827]]–[[1828]] [[Gustaf Hällström|Gustaf Gabriel Hällström]], samuti 1813–1815 == Vaata ka == *1918. aastal asutatud rootsikeelne [[Åbo Akademi]] *[[Turu Ülikool]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vilhelm Gabriel Lagus]], "Album studiosorum Academiae Aboensis MDCXL-MDCCCXXVII [1640–1827]: Åbo akademis studentmatrikel a nyo upprattad", Helsingfors, 1889. [http://www.archive.org/details/albumstudiosoru00lagugoog 1. osa] [http://www.archive.org/details/albumstudiosoru01lagugoog 2. osa] == Välislingid == {{commonskat|}} *[https://akatemiasampo.fi/fi/places/page/m4257/table Turun akatemia. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852], akatemiasampo.fi [[Kategooria:Soome kõrgkoolid]] [[Kategooria:Turu ajalugu]] [[Kategooria:Helsingi]] [[Kategooria:Akadeemiad]] [[Kategooria:Turu Ülikool]] [[Kategooria:Soome ajalugu]] 4jg17i0rz5wb0ovayn21hihm2is8tmc 0 4196 7122301 7113817 2026-04-01T08:31:08Z Andres 5 7122301 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; seriaali kohta vaata artiklit [[Malaisia (seriaal)]].}} {{Riik | riiginimi = Malaisia Föderatsioon | omastav = Malaisia | nimi1_keel = malai | nimi1 = Persekutuan Tanah Malaysia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of Malaysia.svg | asendikaart = Malaysia in its region.svg | deviis = ''Bersekutu Bertambah Mutu''<br>{{väiksem|(Ühtsuses peitub jõud)}} | riigikeel = [[malai keel|malai]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Kuala Lumpur]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Ibrahim Ismail]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Anwar Ibrahim]] | pindala = | rahvaarv = 34112440 | rahvaarv_seis = 2024 | rahvaarv_viide = <ref>{{Cite web |title=Department of Statistics Malaysia Official Portal |url= https://open.dosm.gov.my/dashboard/population|access-date=2024-12-11 |website=www.dosm.gov.my}}</ref> | iseseisvus = 31. august 1957 | valuuta = [[Malaisia ringgit]] (MYR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8 | hümn = "[[Negaraku]]" | usund = [[islam|moslemid]] (63,5%), [[budism|budistid]] (18,7%), [[kristlus|kristlased]] (9%)<ref name="ReferenceA">{{Cite web |title=Department of Statistics Malaysia Official Portal |url=https://open.dosm.gov.my/dashboard/kawasanku |access-date=2024-12-11 |website=www.dosm.gov.my}}</ref> | tippdomeen = [[.my]] | telefonikood = 60 | riigikord = [[föderatsioon|föderatiivne]] [[parlamentaarne monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MAS | märkused = | pindala_viide = <ref name="2010 stats">{{cite web |url=http://www.statistics.gov.my/ccount12/click.php?id=2127 |title=Laporan Kiraan Permulaan 2010 |publisher=Jabatan Perangkaan Malaysia |page=27 |access-date=24 January 2011 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101227065717/http://www.statistics.gov.my/ccount12/click.php?id=2127 |archive-date=27 December 2010 |df=dmy-all }}</ref> }} '''Malaisia''' on [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise]] [[valitav monarhia|valitava monarhiaga]] [[liitriik]] [[Kagu-Aasia]]s. Riik koosneb 13 [[osariik (Malaisia)|osariigist]] ja 3 [[Liiduala (Malaisia)|liidualast]]. [[Lõuna-Hiina meri]] jagab 330&nbsp;803 km² suuruse maa kaheks osaks: [[Lääne-Malaisia]]ks, mis asub põhiliselt [[Malaka poolsaar]]el, ja [[Ida-Malaisia]]ks, mis asub põhiliselt [[Kalimantan]]i saarel. Mandril piirneb Malaisia [[Tai]]ga põhjas ja [[Singapur]]iga lõunas. Kalimantanil piirneb Malaisia [[Brunei]]ga põhjas ja [[Indoneesia]]ga lõunas. Malaisia suurim linn ja peamine pealinn [[Kuala Lumpur]] asub riigi loodeosas mandril. Linnast vahetult lõunas asub halduslik pealinn [[Putrajaya]]. Malaisias elab üle 34 miljoni inimese, kellest 20 miljonit elab Malaka poolsaarel. Malaisia [[troopiline vihmamets|troopilises vihmametsas]] on rikas taimestik ja loomastik paljude endeemsete liikidega. 15. sajandil jäi suurem osa tänapäeva Malaisia alast [[islam]]ikuningriigi [[Melaka riik|Melaka]] territooriumile. [[Malaka väin]] on sajandeid olnud tähtsaim kaubatee [[Hiina]] ja [[India]] vahel. Alates 16. sajandist oli Malaka [[Portugal]]i ja [[Holland]]i koloniaalvõimu all. Aastal 1824 hõivas [[Suurbritannia]] ala, millest sai [[Briti Malaia]]. [[Malaia Föderatsioon]] iseseisvus Suurbritannia alluvusest 1957. aastal. Aastal 1963 liitus Malaia Föderatsioon [[Singapur]]iga ja Briti võimu all olevate aladega Kalimantanil ning moodustati Malaisia Föderatsioon. Singapur lahkus 1965. aastal föderatsioonist ja sellest sai iseseisev riik. Malaisias on [[esindusdemokraatia]], mille valitsusjuht on [[Malaisia peaminister]]. Riigipea on [[Malaisia kuningas]] ''Yang di-Pertuan Agong'', kelle valivad endi seast iga viie aasta tagant üheksa osariigi monarhid. Üle poole rahvastikust on [[malai keel]]t kõnelevad [[moslem]]id ([[malailased]], kelle usund on põhiseaduse järgi islam). Veerand rahvastikust on [[Malaisia hiinlased]], kes on valdavalt [[budism|budistid]] ja kõnelevad [[hiina keeled|hiina keeli]] (nende õppekeel on [[mandariini keel]]). Teiste suurte rahvastikurühmade seas on Lääne-Malaisia põlisrahvad (''[[orang asli]]''). [[Inglise keel]] on Malaisias endiselt oluline, eriti majanduses, ja väikesel osal elanikkonnast on see emakeel. Malaisias on [[usuvabadus]], kuid islam on [[riigiusund]] ja mittemoslemitel on õiguslikke ja sotsiaalseid erisusi. Etnilistel, keelelistel ja usulistel eraldusjoontel on Malaisias suur poliitiline tähtsus. Ajakirjandusvabadus on piiratud. Malaisia on avatud [[turumajandus]]ega [[uustööstusmaad|uustööstusmaa]]. Seda on nimetatud teise põlvkonna [[majandustiiger|majandustiigriks]]. Iseseisvuse ajal on peaaegu 50 aasta jooksul olnud [[majanduskasv]] keskmiselt 6,5%. [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] arvutuste järgi oli Malaisia 2023. aastal suuruselt 4. majandus Kagu-Aasias ja 37. majandus maailmas (vt [[riikide loend sisemajanduse kogutoodangu järgi]]). Malaisia majanduskasv on ligi tõmmanud miljoneid võõrtöölisi. Malaisia on maailma suurimate [[kummi]] ja [[palmiõli]] [[eksportija]]te seas. Kaubandus, teenindus ja tööstus on kasvavad sektorid. Malaisias on maailma suurim islami pangandus ja rahandus ning riik on maailma juhtivate elektroonikakomponentide, meditsiiniseadmete, päikesepatareide ja infotehnoloogia eksportijate seas. ==Nimi== {{Vaata ka|Malailased#Etnonüüm}} [[Pilt:LA2-NSRW-1-0148 malaysia.jpg|pisi|Ühes 1914. aasta atlases nimetati Malaisiaks [[Malai saarestik]]ku]] Malaisia võeti liitriigi uueks nimeks 1963. aastal, kui Malaia Föderatsioon ühines Singapuri ning Kalamantanil paiknevate [[Sarawaki kroonikoloonia]] ja [[Põhja-Borneo kroonikoloonia]]ga. Nimi Malaisia (malai ''Malaysia'') lähtub 1957. aastal iseseisvunud Malaia (inglise ''Malaya'') riigi nimest, millele on lisatud lõpp ''-sia''. Arvatakse, et nimi ''Malaya'' Malai ''melayu'' pärineb [[draviidi keeled|draviidi keeltest]], kus see omakorda pärineb [[sanskriti keel]]e sõnast ''malaya'' 'mägine maa'. [[Tamili keel|Tamili keel]]es tähendab ''malai'' samuti 'mäge'. Lõppu ''-sia'' seletatakse viitena riigi paiknemisele [[Aasia]]s.<ref>John Everett-Heath. ''The Concise Dictionary of World Place-Names'', 2. trükk. Oxford University Press. 2010, ''sub'' "Malaya" ja "Malaysia"</ref> [[Vanaaeg|Vanaajal]] nimetasid India kaupmehed Malaka poolsaart nimega Malayadvīpa<ref>Govind Chandra Pande. ''India's Interaction with Southeast Asia: History of Science, Philosophy and Culture in Indian Civilization'', kd 1, osa 3, Munshiram Manoharlal 2005, ISBN 978-81-87586-24-1, lk 266</ref> sõnadest ''malaya'' ('mägine maa') ja ''dvīpa'' ('saar; maa-ala'). Enne eurooplaste kolonisatsiooni nimetasid kohalikud elanikud poolsaart Tanah Melayu 'malailaste maa'.<ref>Anthony Reid. ''Imperial Alchemy: Nationalism and Political Identity in Southeast Asia'', 2010, Cambridge University Press, ISBN 978-0-521-87237-9, lk 95.</ref> Alates 19. sajandist kasutati nime Malaisia kogu [[Malai saarestik]]u ehk Ida-India saarte kohta. Nime pakkus välja [[Jules Dumont d'Urville]], kes 1831. aastal pidas [[Pariis]]is geograafiaseltsis ([[Société de Géographie]]) ettekande, milles ta tegi ettepaneku jagada Okeaania neljaks osaks: [[Polüneesia]], [[Mikroneesia]], [[Melaneesia]] ja Malaisia, st saared [[Uus-Guinea]]st lääne pool.<ref>Richard Lansdown (toim). ''Strangers in the South Seas. The Idea of the Pacific in Western Thought'', University of Hawaii Press 2006, lk 219.</ref><ref>Jules Dumont d'Urville. On the Islands of the Great Ocean. – ''The Journal of Pacific History'', 2003, kd 38, nr 2, lk 163–174. ISSN 0022-3344. DOI 10.1080/0022334032000120512</ref> Siit kujunes niisugune arusaam Malaisiast, et see hõlmab [[Sunda saared|Sunda saari]]: Suuri Sunda saari ([[Jaava]], [[Kalimantan]], [[Sumatra]] ja [[Sulawesi]]), Väikesi Sunda saari alates [[Bali]]st kuni [[Timor]]ini, samuti [[Maluku saared|Maluku saari]] ja [[Filipiinid|Filipiine]]. Malai keele levikust lähtudes võis Malaisia hõlmata ka mandril asuvat Malaka poolsaart. == Asend, suurus ja piir == Malaisia asub [[Kagu-Aasia]]s ning koosneb kahest osast: [[Lääne-Malaisia]]st ja [[Ida-Malaisia]]st. Lääne-Malaisia hõlmab [[Malaka poolsaar]]e lõunaosa ja saari ning Ida-Malaisia [[Kalimantan]]i saare põhjaosa, kokku umbes kolmandiku Kalimantani saarest, ja väiksemaid saari. [[Tanjung Piai]] Malaka poolsaarel on [[Aasia]] mandriosa kõige lõunapoolsem punkt. Riigi pindala on 330 803 km²<ref name="stat">[https://web.archive.org/web/20101227065739/http://www.statistics.gov.my/portal/download/download_POPULATION.php?cat=1&id_file=3 Laporan Kiraan Permulaan 2010], Jabatan Perangkaan Malaysia, statistics.gov.my, lk 27.</ref>. Malaisia on maailmas pindalalt 67. riik (vt [[riikide loend pindala järgi]]).<ref name="cia"/> Lääne-Malaisia pindala on 132 631 km² ja Ida-Malaisia pindala 198 172 km².<ref name="stat" /> [[Malaka poolsaar]]e Malaisia-osa, mis moodustab 40% Malaisia [[maismaa pindala]]st, kulgeb 740 km ulatuses põhjast lõunasse ja on kõige laiemas kohas 322 km laiune.<ref name="Saw">Saw Swee-hock. ''The population of Peninsular Malaysia'', Singapore: Institute of Southeast Asian Studies 2007, ISBN 978-981-230-730-9, lk 1–2.</ref> Maismaapiiri kogupikkus on 2742 km. Malaka poolsaarel on Malaisial 595 km pikkune riigipiir [[Tai]]ga põhjas ja üle Johori väina rajatud tammi kaudu Singapuriga lõunas.<ref name="Saw" /> Kalimantani saarel on Malaisial 1881 km pikkune piir [[Indoneesia]]ga ja 266 km pikkune piir [[Brunei]]ga.<ref name="cia"/> Bruneid ümbritseb läänest, lõunast ja idast Malaisia [[Sarawaki osariik]], mis jagab sultanaadi ka kaheks eraldi osaks. Maismaapiirid on suurelt jaolt määratud looduslike maastikutõketega, näiteks [[Goloki jõgi]] ja [[Perlise jõgi]] Tai piiril. Malaisial on ka [[merepiir]] [[Vietnam]]i, [[Filipiinid]]e, Tai, Indoneesia ja Bruneiga. Merepiir Vietnamiga ei ole täies ulatuses kokku lepitud. Bruneiga lepiti merepiir kokku 2009. aastal. [[Hiina]] nõudleb Lõuna-Hiina meres ala, mis ulatub [[Lõuna-Hiina mere üheksa kriipsuga joon]]eni. Hiina nõueldav mereala ulatub Malaisia [[majandusvöönd]]isse, ja sellepärast peaks Malaisia ja Hiina vahel olema merepiir. Malaisia peab seda nõudlust [[ÜRO mereõiguse konventsioon]]iga vastuolus olevaks ja leiab, et tal ei ole Hiinaga merepiiri. Filipiinid nõudlevad Sabahit ja see nõue puudutab kaudselt ka merepiiri, kuid Malaisia ei võta seda nõudlust tõsiselt.<ref>Victor Prescott, Clive Schofield. ''Undelimited Maritime Boundaries of the Asian Rim in the Pacific Ocean'', International Boundaries Research Unit, Durham: University of Durham 2001, ISBN 1-897643-43-8, lk 53–55, 58–61.</ref> Rannajoone kogupikkus on 4675 km, sellest Lääne-Malaisias 2068 km ja Ida-Malaisias 2607 km.<ref name="cia"/> Lääne-Malaisiat eraldab läänes Indoneesia [[Sumatra]] saarest [[Malaka väin]]<ref>Donald B. Freeman. ''Straits of Malacca. Gateway or Gauntlet?'', McGill-Queen’s University Press 2003. ISBN 0-7735-2515-7, lk 6–7.</ref> ja lõunas [[Singapur]]ist [[Johori väin]]. Lääne-Malaisia piirneb idas [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merega]]. Suurem osa Ida-Malaisia rannajoonest on Lõuna-Hiina mere ääres, kirdes on rannajoon veel [[Sulu meri|Sulu mere]] ja [[Sulawesi meri|Sulawesi mere]] ääres. Kalimantanist põhjas on saari, suurim neist on [[Banggi saar]] pindalaga 440,7 km². Mitmeid väiksemaid saari asub ka Malaka poolsaare rannikul, mille seas on näiteks [[Pinangi saar]], [[Langkawi saar]] ja [[Pangkori saar]]. ==Loodus== [[Pilt:Redang Sea Beach.jpg|pisi|Rannad ja troopiline taimkate [[Redang]]il Lõuna-Hiina meres]] [[Pilt:Sabah CrockerMountainRange-04.jpg|pisi|[[Crockeri mäed]] Kalimantanil, Malaisia kõrgeim mäeahelik]] ===Pinnamood=== Pinnamood on Lääne- ja Ida-Malaisia osas on suhteliselt sarnane, ulatudes rannikutasandikest küngaste ja mägedeni. Malaka poolsaare keskosas kulgeb põhjast lõunasse [[Titiwangsa mäed|Titiwangsa]] mäeahelik.<ref>Alan M. Stevens, ''Kamus Lengkap Indonesia Inggris'', Ohio University Press 2004, ISBN 979-433-387-5, lk 89</ref> Titiwangsa kõrgeim mägi on [[Korbu]] (2183 m üle merepinna), mis asub metsaga kaetud mäestikus, mis koosneb peamiselt [[graniit|graniidist]] ja teistest [[tardkivim]]itest. [[Erosioon]] on jätnud suuremaid [[karst]]imaastikke.<ref name="World">''World and Its Peoples: Malaysia, Philippines, Singapore, and Brunei'', New York: Marshall Cavendish 2008, ISBN 978-0-7614-7642-9.</ref> Poolsaare [[rannikutasandik]]ud on kõige laiemas kohas umbes 50 km laiused ning rannajoon on 1931 km pikk, kuid sadamad asuvad ainult läänerannikul.<ref name="Saw" /> Maastikku iseloomustavad rannikutasandikud, künkad ja orud ning mägine sisemaa. [[Crockeri ahelik]] ulatub Sarawakist põhja poole ja jagab Sabahi kaheks. Kõrgeim mägi piirkonnas on [[Kinabalu]] (4095 m üle merepinna), mis on ka Malaisia kõrgeim mägi. Kinabalu on osa [[Kinabalu rahvuspark|Kinabalu rahvuspargist]], mis on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Sarawakis on [[Gunung Mulu rahvuspark]], kuhu kuulub maailma suurim looduslik koobastik. ===Veestik=== Titiwangsa mäestikust saavad alguse veekogud, näiteks 459 km pikkune [[Pahangi jõgi]]. === Kliima === [[Pilt:RiversOfSabah SungaiKalabakan-06.jpg|pisi|Jõgi Sabahi vihmametsas]] Malaisias valitseb [[ekvatoriaalne kliima]], mis muutub aasta jooksul väga vähe. Päevased temperatuurid püsivad enamasti 30–32 °C ringis ja öised temperatuurid 22–25 °C vahel, kuid iga 1000 m kõrguse kohta langeb temperatuur umbes 6 °C võrra.<ref name="World" /> Sademed on enamasti aasta lõikes ühtlaselt jaotunud, kuid need on veidi suuremad mussoonide üleminekuperioodidel aprillis–mais ja oktoobris–novembris. Üldiselt esineb vihma- või äikesehooge enam-vähem ülepäeviti. Erandiks on piirkonnad, mis jäävad talvise mussooni otsesele teele, näiteks Malaka poolsaare kirderannik ja Kalimantani põhja- ja idaosa. Seal võib novembrist varakevadeni sadada väga palju (üle 600 mm kuus) ning [[aastane sademete hulk]] on umbes 2000–3000 mm. [[Õhuniiskus]] on tavaliselt madalatel aladel kõrgem, sest seal on soojem õhk, mis suudab hoida rohkem niiskust, ja tihedad vihmametsad eraldavad pidevalt niiskust. Mägedes võib [[absoluutne õhuniiskus]] olla kõrge, eriti [[pilvemets]]ades, kus õhk on pidevalt udune ja pilvedega küllastunud, kuid [[suhteline õhuniiskus]] võib olla pisut madalam, sest mägedes on õhk jahedam.<ref name="World" /><ref>[https://web.archive.org/web/20080320044307/http://www.met.gov.my/english/education/climate/info.html general CLIMATE INFORMATION], Malaysia Meteorological Department, met.gov.my.</ref> [[Globaalne soojenemine]] on Malaisiale ohtlik, sest see võib pikas perspektiivis kaasa tuua meretaseme tõusu, rohkem sademeid ning üleujutusi.<ref name="World"/> === Elustik === [[Pilt:Wildlife of Malaysia.jpg|pisi|Mõned Malaisia metsloomad. Päripäeva: [[ida-sarvlind|ida-sarvlinnud]], [[roheline merikilpkonn]], [[ninaahv]] ja [[malai tiiger]]]] Malaisia paikneb [[Indo-Malai riikkond|Indo-Malai riikkonnas]]. Kaks kolmandikku riigist on kaetud metsaga, suurelt jaolt [[troopiline vihmamets|troopilise vihmametsa]] ja [[mangroovsoo]]ga madalatel aladel kuni 760 m üle merepinna, kuid kõrgemal kasvavad tammed, kastanid ja haavad ning [[rododendron]]id.<ref name="Saw" /><ref name="World" /> Mõned metsad arvatakse olevat kuni 130 miljoni aasta vanused.<ref name="Richmond">Simon Richmond, ''Malaysia, Singapore and Brunei. Lonely Planet'', 2010, ISBN 1-74104-887-7.</ref> Malaisias leidub umbes 14 500 liiki [[õistaim]]i.<ref name="Richmond" /> Malaka poolsaarel on hinnanguliselt 8500 liiki [[soontaim]]i ja Ida-Malaisias veel 15 000 liiki.<ref name="Oon-11">Helen Oon. ''Wildlife Guide: Malaysia. Globetrotter'', New Holland Publishers 2008, ISBN 1-84537-971-3, lk 11.</ref> Ida-Malaisia metsades arvatakse kasvavat umbes 2000 liiki puid. Need kuuluvad ka maailma suurima bioloogilise mitmekesisusega piirkondade hulka, kus võib ühel hektaril kasvada kuni 240 liiki puid.<ref name="World" /> Nendes metsades kasvab ka palju [[raitlillelised|raitlillelisi]]. Neil on maailma suurimad õied, mille läbimõõt võib ulatuda 1 meetrini.<ref name="Oon-11" /> Malaisias elab hinnanguliselt 20% maailma teadaolevatest loomaliikidest, sealhulgas ligikaudu 210 imetajaliiki.<ref name="Richmond" /> Malaka poolsaarel on vaadeldud üle 620 linnuliigi, kusjuures paljud mägipiirkondade liigid on [[endeem]]sed.<ref name="Alexander-lk46–50">James Alexander. ''Malaysia, Brunei & Singapore. Cadogan Guides'', 2006, ISBN 1-86011-309-5, lk 46–50.</ref> Malaisias on teada ka umbes 250 liiki roomajaid ja tuhandeid putukaliike.<ref name="Richmond" /> [[Sipadan]]i saare ümbruse mereala on koralli- ja kalaliikide poolest maailma liigirikkaimate piirkondade seas.<ref name="Alexander-lk46–50" /> [[Mereökosüsteem]]e ohustavad ülepüük, heitmed ja [[dünamiidipüük]].<ref>Chong, Ving Ching jt. Diversity, extinction risk and conservation of Malaysian fishes. – ''Journal of Fish Biology (på engelsk'', 2010, 76: 2009–2066. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1095-8649.2010.02685.x Resümee.]</ref> Suur osa vihmametsast on maha raiutud ja asendatud [[õlipalm]]i[[istandus]]tega.<ref name="Sodhi-impending">Sodhi, Navjot S. jt. Southeast Asian biodiversity: an impending disaster. – ''Trends in Ecology & Evolution'', 2004, 19 (12): 654–660.</ref><ref>Wicke, Birka jt. Exploring land use changes and the role of palm oil production in Indonesia and Malaysia. – ''Land Use Policy'', 2011, 28 (1): 193–206.</ref> Suurem osa allesjäänud vihmametsast on [[rahvuspark]]idena kaitse all.<ref name="World" /><ref name="Richmond" /> Loomastikku ohustab ulatuslik metsade hävitamine, mis toob kaasa elupaikade kao.<ref name="Sodhi-impending" /> See puudutab eriti neid liike, keda ohustab ka küttimine, nagu ninasarvikud, elevandid ja tiigrid.<ref>Clements, Reuben jt. Trio under threat: can we secure the future of rhinos, elephants and tigers in Malaysia? – ''Biodiversity and Conservation'', 2010, 19 (4): 1115–1136.</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Sabah Malaysia Welcoming-Contingent Hari-Merdeka-2013-16.jpg|pisi|Eri etniliste rühmade esindajad vastuvõtul Sabahis]] [[Pilt:Malaysiapop.svg|pisi|Malaisia [[rahvastikupüramiid]] näitab, et rahvastiku kasv on aeglustunud]] ===Demograafilised näitajad=== Malaisia [[rahvaarv]] oli 2024. aasta hinnangul 34 564 810. Malaisia oli rahvaarvult maailma riikide seas 45. kohal (vt [[maailma riikide loend rahvaarvu järgi]]).<ref name="cia"/> [[Malaisia 2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli rahvaarv 28 334 135 elanikku,<ref name="dos basic">[https://web.archive.org/web/20150301154300/http://www.statistics.gov.my/portal/download_Population/files/census2010/Taburan_Penduduk_dan_Ciri-ciri_Asas_Demografi.pdf TABURAN PENDUDUK DAN CIRI-CIRI ASAS DEMOGRAFI], JABATAN PERANGKAAN MALAYSIA 2010, statistics.gov.my, lk 82.</ref> mis andis maailma riikide seas 42. koha. [[Imikusuremus]] oli 2012. aastal 7 surma 1 000 sünni kohta ja [[oodatav eluiga]] oli 74,8 aastat.<ref name="unicef">[https://web.archive.org/web/20100901172009/http://www.unicef.org/infobycountry/malaysia_statistics.html Malaysia. Statistics], unicef.org.</ref> ===Etniline koosseis ja koosseis kodakondsuse järgi=== Rahvastik on väga heterogeenne. 2023. aasta seisuga moodustasid 63,8% Malaisia rahvastikust [[bumiputrad]] 'maa pojad', kelle hulka kuuluvad [[malailased]] (52,8%) ja Malaisia põliselanikud (''[[Orang Asal]]''; 11%). Teised rahvusrühmad olid [[hiinlased]] (20,6%) ja [[indialased]] (6%). Mittekodanikke oli 9%.<ref name="cia"/> 2010. aastal moodustasid 91,8% Malaisia elanikkonnast Malaisia kodanikud, kellest 67,4% olid [[bumiputrad]] (eesõigustatud staatusega kodanikud).<ref name="etnisitet">[https://web.archive.org/web/20131012173241/http://www.statistics.gov.my/portal/index.php?option=com_content&view=article&id=1215%3Apopulation-distribution-and-basic-demographic-characteristic-report-population-and-housing-census-malaysia-2010-updated-2972011&catid=130%3Apopulation-distribution-and-basic-demographic-characteristic-report-population-and-housing-census-malaysia-2010&Itemid=154&lang=en Population Distribution and Basic Demographic Characteristic Report 2010 (Ethnic composition)], statistics.gov.my.</ref> Bumiputrate mõiste ei ole üheselt määratletud ja on ka osariigiti erinev, kuid enamik neist on malailased. Malailased on [[Malaisia põhiseadus]]e järgi määratletud kui moslemid, kes praktiseerivad islamit, kõnelevad igapäevaselt [[malai keel]]t ja järgivad malai kombeid.<ref>Faruqi, Shad Saleem. ''Document of Destiny: The Constitution of the Federation of Malaysia'', Selangor: Star Publications 2008, ISBN 978-983-9512-33-5, lk 698.</ref> Bumiputrateks loetakse ka teatud mittemalai päritolu põlisrahvaid, nagu [[taid|taisid]], [[khmeerid|khmeere]] ja [[tšaamid|tšaame]], samuti Sabahi ja Sarawaki põliselanikke Kalimantani saarel. Mittemalailastest bumiputrad moodustavad üle poole Sarawaki rahvastikust ja üle kahe kolmandiku Sabahi elanikkonnast.<ref name="cia" /> Malaka poolsaare väiksemate põlisrahvaste üldnimetus on ''[[orang asli]]'', mis tähendab 'algsed inimesed'.<ref>Alberto G. Gomes. ''Modernity and Malaysia. Settling the Menraq Forest Nomads'', London, New York: Taylor & Francis 2007, ISBN 0-203-96075-0, lk 10.</ref> Etnilised vähemused, keda kunagi ei nimetata bumiputrateks, moodustavad samuti suure osa rahvastikust. 24,6% rahvastikust on Malaisia hiinlased ning 7,3% on India või [[tamilid|tamili]] päritolu.<ref name="etnisitet" /> Hiinlased moodustavad enamiku [[Pulau Pinang]]i elanikkonnast. Indialased, kellest enamik on tamili päritolu, hakkasid Malaisiasse rändama juba 19. sajandi alguses.<ref name="West">Barbara A. West. ''Encyclopedia of the Peoples of Asia and Oceania. Facts on File Library of World History'', 2, New York: Facts on File, 2009, ISBN 0-8160-7109-8, lk 486.</ref><ref>Blanca Garcés-Mascareñas. Old and new labour migration to Malaysia: From colonial times to the present. – Marlou Schrover, Joanne van der Leun, Leon Lucassen, Chris Quispel. Illegal Migration and Gender in a Global and Historical Perspective. – ''IMISCOE Reports'', Amsterdam: Amsterdam University Press 2008, ISBN 978-90-8964-047-5, lk 105–122'.</ref> Kõigil üle 12 aasta vanustel Malaisia kodanikel peab olema ID-kaart. Kaardi mikrokiibil on peale tavapärastele andmete ka registriinfo ja andmed sõrmejälgede, juhiloa, vererühma, haigusloo jne kohta.<ref> William Sloan Coats jt (toim). ''The Practitioner's Guide to Biometrics'', ''American Bar Association'', 2007, ISBN 978-1-59031-749-5lk 53–54. .</ref> Nii riigiametnikud kui ka valitsuse poolt piirikontrolli abistamiseks palgatud paramilitaarne rühm on nii pagulasi kui ka võõrtöölisi halvasti kohelnud (näiteks ebaseaduslik kinnipidamine, füüsiline vägivald, ahistamine, tööjõu ärakasutamine.<ref>[https://www.refworld.org/reference/annualreport/uscri/2009/en/68225 World Refugee Survey 2009. Malaysia], refworld.org, 17.6.2009.</ref><ref>[https://2009-2017.state.gov/j/tip/rls/tiprpt/countries/2014/ 2014 Trafficking in Persons Report. Malaysia], United States Departement of State, 2009-2017.state.gov, 2014.</ref> ===Keeled=== Malaisia [[riigikeel]] on [[malai keel]], kuid laialdaselt kõneldakse ka [[inglise keel]]t, [[hiina keel|hiina keeli]] (sealhulgas [[kantoni keel|kantoni]] ja [[hakka keel]]t ning [[Hokkieni murre]]t) ja [[tamili keel]]t.<ref name="cia"/> Malaisias on kokku 134 keelt, millest 112 on põliselanike keeled. Enamikku põliselanike keeli kõneldakse [[Ida-Malaisia]]s. Suurimad põliselanike keeled on [[ibani keel]] ja [[kadazani keel]].<ref name="cia"/> [[Pilt:Distribution of Malaysia Families Languages.png|pisi|Keelkondade levik. Punane – [[malai keeled]]; oranž – [[Kalimantani-Filipiini keeled]]; kollakasroheline – Kalimantani-Filipiini keeled ([[Barito keeled]]); elektriroheline – Kalimantani-Filipiini keeled ([[sisemaadajaki keeled]]); mürkroheline – [[asli keeled]]; lilla – [[Filipiini keeled]]; kollane – [[kreoolkeeled]]; hall – mitmekeelsed piirkonnad]] Malaisia [[ametikeel]] on [[malai keel]] (''Bahasa Melayu''), mis on laiemas mõttes malai keele Malaisia [[standardkeel]]. See on väga sarnane [[indoneesia keel]]ega, mis on malai keele Indoneesia standardkeel. Võimud nimetavad seda keelt malaisia keeleks (''Bahasa Malaysia''). Varem oli tegelik halduskeel [[inglise keel]], kuid pärast [[1969. aasta rassirahutused|1969. aasta rassirahutusi]] tugevdati malai keele rolli, et rõhutada malailaste juhtpositsiooni riigis, ja malai keel sai ainuvalitsevaks.<ref>Barbara Watson Andaya, Leonard Y. Andaya. ''A History of Malaysia'', MacMillan Press 1982, ISBN 0-333-27672-8.</ref> 1967. aasta keeleseadus sätestab, et malai keelt kirjutatakse ladina kirjas (''Rumi''), kuid ei välista ka araabia kirja (''[[Jawi]]'') kasutamist, nagu mitme teise Kagu-Aasia keele puhul. Araabia kirja kasutatakse peamiselt usulises ja kultuurilises-ajaloolises kontekstis. Mõned malai keelest pärinevad sõnad on "amokk", "batik" ja "orangutan". Inglise keelt kasutab enamik elanikkonnast aktiivselt teise keelena ning seda on lubatud kasutada ka mõnes ametlikus kontekstis. Selle positsioon pärineb koloniaalajaloost. Inglise keelel on oluline roll hariduses ja äris. See on peamine õppekeel paljudes ülikoolides, eriti loodusteaduste, tehnika, meditsiini ja majanduse alal. Paljud õpikud, teadusartiklid ja õppematerjalid on ingliskeelsed. Ülikooli astujatelt nõutakse sageli head inglise keele oskust. Suurtes ettevõtetes kasutatakse inglise keelt igapäevases töös, lepingutes ja suhtluses klientidega. Inglise keelt kasutatakse sageli neutraalse rahvastevahelise suhtlemise keelena. [[Malaisia inglise keel]] (''Malaysian English'') on [[Briti inglise keel]]el põhinev standardkeel (inglise keele variant) ja seda kasutatakse laialdaselt äris. Selle eripärad puudutavad hääldust (malai, hiina ja tamili keele mõju, täishäälikute hääldamise ja sõnarõhkude eripärad), sõnavara (laenud, näiteks ''kampung'', ''lah'', ''ang moh'') ja mõningaid väljendeid (näiteks lauselõpuline partikkel ''lah''). Peale selle on olemas [[kreoolkeel]] ''[[manglish]]'', inglise keele igapäevane kõnekeelne variant, mida on tugevalt mõjutanud malai, hiina (kantoni ja Hokkieni) ja [[tamili keel]]. Selle grammatika on lihtsustatud, kasutatakse partikleid, nagu ''lah'', ''ah'', ''meh'', kõneviis on väga kontekstipõhine ja emotsionaalne. ''[[Manglish]]''{{'}}it kasutatakse igapäevavestluses sõpradega ja pereringis ning popkultuuris ja huumoris. Selle kuju sõltub mõnevõrra kõnelejate kõnelejata emakeelest ja piirkonnast. Noorem põlvkond on hakanud seda pereringis emakeelele eelistama.<ref>Toshiko Yamaguchi, David Deterding. English in Malaysia: Background, Status and Use. – ''Brill's Studies in Language, Cognition and Culture'', 2016, 14, Leiden: Brill, ISBN 78-90-04-31430-6, lk 3–24.</ref> Inglise keel on emakeel umbes 30 000 kuni 70 000 elanikul (0,1 kuni 0,2 protsenti elanikkonnast). Osa neist kuulub [[eurasiaadid|eurasiaatide]] hulka. Nende seas on koloniaalperioodil kujunenud kogukonnad, kelle esivanemate seas on nii eurooplasi kui ka aasialasi. Tuntumad neist on Portugali koloniaalvõimu ajal tekkinud [[kristangid]] [[Melaka]]s ja Briti pärandi kandjad. Inglise keel on kujunenud praktiliselt emakeeleks mõnedel linnastunud haritud indialaste või hiinlaste peres kasvanud inimestel. Inglise emakeelega inimesed pärinevad ka malaislaste abieludest välismaalastega, pikka aega välismaal elanud Malaisia peredest. Lisaks elab Malaisias ingliskeelseid välismaalasi, sealhulgas diplomaate ja rahvusvaheliste ettevõtete töötajaid. Malaisias kõneldakse 138 kohalikku keelt. Paljud neist on Kalimantanil kõneldavad väikesed [[austroneesia keeled]] (malai keele sugulaskeeled).<ref>[https://www.ethnologue.com/country/MY/ Malaysia], Ethnologue, ethnologue.com.</ref><ref>Alexander Adelaar, Nikolaus P. Himmelmann. ''The Austronesian languages of Asia and Madagascar'', Taylor & Francis 2005, ISBN 0-7007-1286-0, lk 56, 397.</ref> Malaisia hiinlased kõnelevad peamiselt Lõuna-Hiina keeli ([[kantoni keel]]t, hokieni keelt, [[hakka keel]]t, [[hainani keel]]t, Fuzhou hiina keelt). Nagu Hiinas ja Singapuriski, kasutavad hiinlased Malaisias [[hiina lihtsustatud kiri|hiina lihtsustatud kirja]]. Enamik [[Malaisia indialased|Malaisa indialastest]] on [[tamilid]], kes kõnelevad [[tamili keel]]t. Mõnedd malaislaste rühmad kõnelevad ka tai keelt. Väike osa Malaisia rahvastikust on Euroopa päritolu ja kõneleb [[kreoolkeel]]i, näiteks [[portugalipõhjalised kreoolkeeled|portugalipõhjalisi]] ja [[hispaaniapõhjalised kreoolkeeled|hispaaniapõhjalisi kreoolkeeli]].<ref>I. F. Hancock. Malaysian Creole Portuguese: Asian, African or European? – ''Anthropological Linguistics'', 1975, 17 (5): 211–236.</ref><ref>Susanne Michaelis. ''Roots of Creole structures'', John Benjamins Publishing Co. 2008, ISBN 978-90-272-5255-5, lk 279.</ref> ===Usund=== [[Malaisia põhiseadus]] tagab kõigile [[usuvabadus]]e, kuid sätestab [[islam]]i "föderatsiooni usundina". Moslemeid oli Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%, [[Budism|budiste]] 18,7%, [[kristlased|kristlasi]] 9,1% ja [[hinduism|hinduiste]] 6,1%. 0,9% elanikest järgis [[taoism]]i, [[konfutsianism]]i ja teisi Hiina traditsioonilisi usundeid.<ref name="cia"/> [[Pilt:Putra Mosque being reflected in the lake (crop).jpg|pisi|Putra mošee Putrajayas]] Malaisia põhiseadus sätestab [[usuvabadus]], kuid islamiga seotud seadused ja poliitika võivad seda piirata. [[Islam]] on [[riigiusund]]. Moslemitele on seadusega sätestatud eriõigusi, millega mittemoslemeid diskrimineeritakse.<ref>Abdul Hamed Shah jt. Freedom of religion in Malaysia: Debates on norms and politico-legal issues. –''Breaking the Silence. Human Rights in Southeast Asia'', kd 1, Southeast Asian Human Rights Studies Network: Bangkok 2011, ISBN 978-974-11-1567-9, lk 75–101.</ref> Moslemid saavad maksusoodustusi ja muid eeliseid. Mõned haridus- ja riiklike teenuste programmid eelistavad moslemeid. Islami hülgamine või vahetamine mõne teise usundi vastu on seadusega piiratud. Põhiseaduse järgi on üldine tsiviilõigus ilmalik ega põhine [[šariaat|šariaadil]]. Ka kriminaalõigus ja äriõigus on ilmalikud ja kehtivad kõigile elanikele ühtemoodi. Moslemitele kohalduvad teatud valdkondades islamiõiguse erireeglid (näiteks abielu, abielulahutus, pärimine, lapsehooldus). Neid valdkondi reguleerivad [[šariaadikohus|šariaadikohtud]]. Näiteks alkoholitarvitamise ja moraaliseaduste rikkumiste puhul rakendatakse šariaadikohtute otsuseid moslemitele, kuid mitte mittemoslemitele. [[Fail:Arulmigu Rajamariamman Devasthanam Temple up close.jpg|pisi|vasakul|Hindu tempel [[Johor]]i linnas]] [[2010. aasta Malaisia rahvaloendus]]e andmetel olid umbes 61,3% Malaisia rahvastikust moslemid, 19,8% budistid, 9,2% [[kristlus|kristlased]] ja 6,3% [[hinduism|hinduistid]], 1,3% rahvastikust praktiseeris traditsioonilisi hiina usundeid, nagu [[konfutsianism]] ja [[taoism]]. 0,7% rahvastikust pidas end mittereligioosseks ja ülejäänud 1,4% rahvastikust praktiseeris muid usundeid või ei avaldanud oma usulist kuuluvust.<ref name="dos basic" /> Malaisia moslemite seas domineerib [[sunnism]] koos ''[[shāfi‘ī]]'' õigustraditsiooniga.<ref name="Peletz">Michael G. Peletz. ''Islamic Modern: Religious Courts and Cultural Politics in Malaysia'', Princeton University Press 2002, ISBN 0-691-09508-6.</ref> Usuline kuuluvus järgib suures osas etnilisi piirjooni. Võimude määratluse järgi peavad malailased olema sunniitlikud moslemid, kõnelema malai keelt, järgima malai kombeid ja pärinema Malaisiast, Bruneist või Singapurist.<ref name="World" /> 2010. aasta Malaisia rahvaloenduse andmetel määratles 83,6% Malaisia hiinlastest end budistidena, kusjuures oli ka märkimisväärseid taoistlikke ja kristlikke vähemusi. 86,2% Malaisia indialastest määratles end hinduistidena, samuti märkimisväärsete kristlike ja islami vähemustega. Mittemalai päritolu bumiputrad jagunesid peamiselt kristluse (46,5%) ja islami (40,4%) vahel (see puudutab eelkõige Ida-Malaisiat).<ref name="dos basic" /> Malaisias on esindatud arvukad kristlikud usuvoolud, millest suurimad on [[anglikaani kirik|anglikaanlus]], [[metodism]] ja [[katoliiklus]]. Enamik kristlasi elab Kalimantanil.<ref name="dos basic" /> Võimud on takistanud uute kirikute ehitamist. Malaikeelsete piiblite ja muude kristlike tekstide levitamist on piiratud ja neid on konfiskeeritud, sest Jumalat nimetatakse seal [[Allah]]iks. Kristlike sümbolite kasutamist avalikus ruumis on võimud pidanud problemaatiliseks. Malaisia võimud on pidanud kristlike sümbolite avalikku eksponeerimist tundlikuks või ebasoovitavaks ning on seetõttu nende kasutamist piiranud, kritiseerinud või eemaldamist nõudnud. Kristlikeks sümboliteks peetakse selles kontekstis näiteks riste hoonete fassaadidel ja avalikes kohtades, jõulukaunistusi (eriti kui neil on selge religioosne sisu), kiriklikke plakateid, Jeesuse kujutisi, Piibli tsitaate, avalikke ristikäike ja nähtavalt religioosseid üritusi. Seda ei pruugita otseselt keelata, igatahes aga võidakse teha ametlikke etteheiteid või hoiatusi, nõuda sümbolite eemaldamist või vähem nähtavaks muutmist, avalikele üritustele luba mitte anda ja survestada kristlike kogudusi rahutuste vältimise ettekäändel. Seda põhjendatakse põhiliselt islami eristaatusega, vajadusega vältida kristluse levitamist moslemite seas ja vajadusega ära hoida avalikku korra häirimist. Kirikutes ja koguduste territooriumil piiranguid ei ole. Kalimantanil on suhtumine kristlikesse sümbolitesse sageli leebem kui Malaka poolsaarel.<ref>Albert Sundararaj Waltersa. Issues in Christian–Muslim Relations: A Malaysian Christian Perspective. – ''Islam and Christian–Muslim Relations'', 2007, kd 18, nr 1, lk 67–83. [https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09596410601071139 Resümee.]</ref><ref>Charlie Campbell. [http://world.time.com/2013/10/15/allah-means-god-unless-youre-a-christian-in-malaysia/ ''Allah'' Means God, Unless You’re a Christian in Malaysia], ''Time'', time.com, 15.10.2013.</ref><ref>Barbara Watson Andaya. Christianity in Southeast Asia. – Charles E. Farhadian. ''Introducing World Christianity'', Wiley-Blackwell 2011, ISBN 978-1444344547, lk 115.</ref> ===Asustus=== Üle 80% Malaisia rahvastikust paikneb [[Lääne-Malaisia]]s Malaka poolsaarel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Malaka poolsaarel 22,6 miljonit inimest. 2023. aastal elas linnades hinnanguliselt 78,7% elanikkonnast. 2012. aastal oli see näitaja veel 70%. Kümme suurimat linna olid 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt [[Kuala Lumpur]] (1,98 miljonit elanikku), [[Kajang]] (1,05 miljonit), [[Seberang Perai]] (0,95 miljonit), [[Subang Jaya]] (0,90 miljonit), [[Klang]] (0,90 miljonit), [[Johor Bahru]] (0,86 miljonit), [[Shah Alam]] (0,81 miljonit), [[George Town]] (0,79 miljonit), [[Petaling Jaya]] (0,77 miljonit) ja [[Selayang]] (0,76 miljonit) ning neist kuus asuvad Selangori osariigis, mis ümbritseb Kuala Lumpuri linna. {| class="wikitable sortable" |+Malaisia suurimad linnastud ! # ! Linnastu ! Elanike arv (2020) ! Pindala |- |1 | [[Kuala Lumpur]]i linnastu | 9&nbsp;085&nbsp;737 | 2793 km² |- |2 | [[George Town]]i linnastu | 2&nbsp;843&nbsp;344 | 3765 km² |- |3 | [[Johor Bahru]] linnastu | 2&nbsp;487&nbsp;601 | 4954 km² |- |4 | [[Ipoh]]i linnastu | 984&nbsp;586 | 1988 km² |- |5 | [[Kota Kinabalu]] linnastu | 949&nbsp;931 | 3277 km² |- |6 | [[Kuching]]i linnastu | 934&nbsp;515 | 2031 km² |- |7 | [[Kuantan]]i linnastu | 884&nbsp;754 | 5211 km² |- |} == Riik == === Riigikord === [[Pilt:Perdana Putra building 2005.jpg|pisi|Peaministri palee [[Perdana Putra]] Putrajayas]] ====Riigipea==== {{Vaata ka|Malaisia riigipeade loend}} Malaisia on [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise]] [[valitav monarhia|valitava monarhiaga]] [[liitriik]]. [[Riigipea]] on [[Malaisia ülemvalitseja]] ehk [[Malaisia kuningas]] (''Yang di-Pertuan Agong''), kelle valivad iga viie aasta tagant [[Lääne-Malaisia]] üheksa monarhiaga osariigi monarhid.<ref name="Lim">Lim Hong Hai. Electoral Politics in Malaysia: 'Managing' Elections in a Plural Society. – ''Electoral Politics in Southeast and East Asia'', Friedrich-Ebert-Stiftung 2002, lk 101–102, ISBN 981-04-6020-1. [https://library.fes.de/pdf-files/iez/01361005.pdf Täistekst.]</ref> Üheteistkümnest Malaka poolsaarel asuvast osariigist üheksal on oma monarhid. Valimine toimub üheksa monarhi nõukogus (Conference of Rulers) salajase hääletusega. Kandidaat peab saama enamuse toetuse. Mitteametliku kokkuleppe kohaselt roteerub riigipea positsioon nende üheksa osariigi monarhide vahel. See roteerumine ei ole automaatne: ei valita lihtsalt ringiratast järgmist valitsejat, vaid kandidaat võidakse hääletusel tagasi lükata või ta võib ise loobuda. Kui järjekorras olev kandidaat ei osutu valituks, hääletatakse järjekorras järgmise üle. Neli osariiki, mida juhivad kubernerid, ei osale valimises. Pärast põhiseaduse muudatusi 1994. aastal on ülemvalitseja roll peamiselt tseremoniaalne. Enamikus küsimustes tegutseb ta valitsuse nõuandel. Formaalselt nimetab ta peaministri ettepanekul ministrid ja senaatorid. Kui parlamendis pole selget enamust, saab ta hinnata, kellel on enamuse toetus, küsida erakondadelt kinnitusi ja otsustada, kelle ta peaministriks nimetab. Põhiseaduse järgi kuulutab ta välja erakorralise seisukorra, kuid ta tegutseb üldjuhul valitsuse nõuandel, kuigi aruteludes ja praktikas ilmnenud, et tal võib olla piiratud kaalutlusruum. Kuningal on armuandmisõigus föderaalkuritegude puhul. Osariigikuritegude puhul kuulub see õigus vastava osariigi valitsejale. ====Seadusandlik võim==== Malaisias on [[parlamentarism|parlamentaarne]] [[esindusdemokraatia]]. Kehtib Briti koloniaalajast päritud [[Westminsteri süsteem]]. [[Seadusandlik võim]] jaguneb föderaalse parlamendi ja osariikide parlamentide vahel. [[Malaisia parlament]] on [[kahekojaline parlament|kahekojaline]]. [[Esindajatekoda (Malaisia)|Esindajatekoda]] koosneb 222 liikmest, kes valitakse viieks aastaks [[majoritaarne valimissüsteem|majoritaarselt]] ühemandaadilistes [[valimisringkond|ringkondades]].<ref name="Lim" /> [[Senat (Malaisia)|Senat]]is on 70 liiget (senaatorit), kellest 26 valivad osariikide parlamendid ja 44 nimetab ülemvalitseja peaministri ettepanekul. ====Täidesaatev võim==== Valitsusjuht on [[Malaisia peaminister]]. ====Osariigid ja liidualad==== Osariigid põhinevad ajaloolistel malai kuningriikidel. Üheksal üheteistkümnest Malaka poolsaare osariigist on endiselt oma monarhid: seal on seitse sultanaati (Johor, Kedah, Kelantan, Pahang, Perak, Selangor ja Terengganu), radžariik Perlis ja valitava monarhiga monarhia Negeri Sembilan. Ülejäänud nelja osariiki (Sabah, Sarawak, Pulau Pinang ja Melaka) valitsevad kubernerid, kelle nimetab ülemvalitseja vastava osariigi peaministri nõuandel.<ref name="Lim" /> Osariikides on ülesanded jaotatud föderaal- ja osariigitasandi vahel, liidualasid valitsevad föderaalvõimud otse. Igal osariigil on oma parlament, valitsus ja põhiseadus. ====Keskvõimu ja osariikide pädevus==== {{Vaata ka|Osariik (Malaisia)}} Malaisia põhiseadus jagab seadusandliku võimu kolme nimekirja. Föderaalnimekiri sisaldab valdkondi, milles seadusi saab teha ainult föderaalparlament. Need on välispoliitika, riigikaitse, sisejulgeolek, kodakondsus, haridus, tervishoid, kaubandus ja tööstus, pangandus ja raha, transpordisüsteemid ning tsiviil- ja kriminaalõigus. Kui osariigi seadus läheb vastuollu föderaalseadusega, jääb kehtima föderaalseadus. Osariiginimekirja kuuluvad valdkonnad, kus seadusi teeb osariigi seadusandlik kogu, näiteks maa ja maahaldus, metsad, põllumajandus, kohalik haldus, islamiõigus moslemite kohta, traditsioonilised institutsioonid ja veevarud. Ühisnimekirja kuuluvad valdkonnad, kus seadusi võivad teha mõlemad tasandid, näiteks sotsiaalhoolekanne, rahvatervis, linnaplaneerimine, kultuur ja elamumajandus. Konflikti korral on föderaalne seadus ülimuslik. Osariikidel on õigus kehtestada seadusi maa ja islamiõiguse kohta. Nad võivad kehtestada maamaksu, metsatasusid (metsade kasutamise eest), kaevanduslubade lõivusid, kohalikke ettevõtluse litsentsilõivusid ja islami usulisi makse, nagu [[zakaat]]. Neil ei ole kontrolli föderaalmaksude, näiteks tulumaksu, käibemaksu ja ettevõttemaksu üle. Kohalikud teenused kuuluvad samuti osariikide pädevusse, sealhulgas kohaliku halduse korraldus, prügi- ja heakorrasüsteemid, kohalikud teed ja linnaplaneerimine. Taristu planeerimine on jagatud pädevus: osariik otsustab maakasutuse, arenduslubade ja metsamaa või põllumajandusmaa üle, föderaalvalitsus vastutab suurte maanteede, lennujaamade, sadamate ja riiklike taristuprojektide eest. Haridus kuulub föderaalnimekirja, nii et õppekavad, eksamid, õpetajate palk ja riiklik koolisüsteem on keskvalitsuse kontrolli all, kuid kohalikul tasandil on võimalikud lisaprogrammid ja religiooniharidus islamiõiguse raames. Sabah ja Sarawak liitusid Malaisiaga 1963. aastal eritingimustel. Nende osariikide laiem pädevus võimaldab neil kontrollida oma immigratsiooni,<ref>Kamal Sadiq. Postcolonial Citizenship. – Ayelet Shachar, Rainer Bauboeck, Irene Bloemraad, Maarten Vink. ''The Oxford Handbook of Citizenship. Oxford Handbooks in Law'', Oxford: Oxford University Press. lk 178–199, ISBN 978-0-19-252841-4.</ref> nii et isegi teistel Malaisia kodanikel võib olla tarvis luba sisenemiseks, ning föderaalametnik vajab eriluba, kui ta soovib nende territooriumil töötada. Neil on suurem kontroll maa ja metsade üle ning läbirääkimiste kaudu on nad saavutanud kõrgemad naftatulude maksed keskvalitsuselt endale ja nad saavad ise mõjutada, kuidas nende nafta- ja gaasivarusid kasutusele võetakse ja kuidas tulu jagatakse. Põhiseaduses on neile antud täiendavad kaitsed ja õigused, nii et nende õigusi ei saa muuta ilma nende nõusolekuta ja nende osariikide valitsusel on suurem sõnaõigus ja eelis osariigiga seotud tähtsate ametikohtade täitmisel. Sabah ja Sarawak saavad otsustada paljude siseasjade üle ilma föderaalvalitsuse otsese sekkumiseta. Sabahi ja Sarawaki eristaatus on aja jooksul muutunud. Kui nad liitusid Malaisiaga 1963. aastal, sõlmiti partnerluse (võrdses staatuses Malaia ja Singapuriga) põhimõttel memorandumikokkulepped, mis tagasid suurema autonoomia, kohaliku immigratsioonikontrolli ja suurema võimu loodusvarade üle. 1964. aastal muudeti põhiseaduse sõnastust, loetledes nad lihtsalt osariikidena, ja 1976. aastal muudeti põhiseadust nii, et see vähendas sümboolselt nende staatust võrdsete partneritena. 1970ndatel kuni 2000ndateni tugevnes föderaalvalitsuse kontroll, sealhulgas kasvas [[Petronas]]e kontroll nafta- ja gaasitööstuse üle, samal ajal kui osariigid said 5% naftatuludest. 2000ndatel kasvas liikumine 1963. aasta õiguste taastamiseks, nõudes suuremat tulude osa, rohkem haldusautonoomiat ja kokkuleppe täielikku rakendamist. 2019. aastal püüdis föderaalparlament taastada nende algse staatuse, kuid esimene katse ei saanud vajalikku häälteenamust. Aastatel 2020–2023 muudeti põhiseadust ja taastati nende eristaatus, suurendati naftatulude osa, energiasektori osalist delegeerimist ja osariigi ettevõtete rolli. Sabahi ja Sarawaki erisätted on põhiseadusega kaitstud, mistõttu föderaalvalitsus ei saa teatud valdkondades ühepoolselt otsustada. Seadusemuudatused nõuavad osariigi nõusolekut ning poliitiliselt ei saa neid lihtsalt üle hääletada. Samuti annab nende eristaatus neile tugevama poliitilise ja majandusliku positsiooni, sealhulgas mõju loodusvarade, maksustamise ja haldusotsuste üle. ==== Kohtusüsteem ==== Malaisia kohtusüsteem on ilmalik ja põhineb [[tavaõigus]]e sugemetega [[üldine õigus|üldisel õigusel]]. [[Kohus|Kohtud]] on formaalselt sõltumatud. Kohtunike ametisse nimetamine ei ole täielikult läbipaistev. Kohtunikud nimetab ametisse ülemvalitseja, kuid ta teeb seda peaministri nõuandel ja soovitused tulevad kohtunike ametisse nimetamise komisjonilt. Otsustamiskriteeriumid ei pruugi olla avalikult selged. Avalikkusel ei ole otsest kontrolli ega kinnitamisõigust. Võimalikud on valitsuse poliitilised kaalutlused.<ref>[https://web.archive.org/web/20120119080422/http://www.icj.org/IMG/MALAYSIA.pdf Attacks on Justice – Malaysia], International Commission of Jurists, icj.org.</ref> Madalamad kohtuinstantsid on madalam kohus (Mahkamah Majistret, Magistrates' Court) ja kohalik kohus (Mahkamah Sesyen, Sessions Court). Ida- ja Lääne-Malaisial on kummalgi oma kõrgem kohus (Mahkamah Tinggi Malaya, High Court in Malaya; Mahkamah Tinggi Sabah dan Sarawak, High Court in Sabah and Sarawak). Need kohtud lahendavad tähtsamaid tsiviil- ja kriminaalasju, kohtuvaidlusi osariikide vahel ning apellatsioone madalamatest ja kohalikest kohtutest. Nende otsuseid saab edasi kaevata ühisele [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtule]] (Mahkamah Rayuan, Court of Appeal). Kõrgeim kohtuinstants on [[Föderaalkohus]] (Mahkamah Persekutuan, Federal Court), mille otsus on lõplik. On ka erikohus (Mahkamah Khas, Special Court), mis tegeleb kohtuasjadega, mis on algatatud monarhide ja nende perekonnaliikmete poolt või vastu. See puudutab näiteks varavaidlused, ametikohustustega seotud küsimusi ja perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid. See on mõeldud tagama austuse monarhia esindajate vastu ning kohtunike sõltumatuse ja huvide konflikti puudumise. On ka [[šariaadikohus|šariaadikohtud]] (Mahkamah Syariah, Shariah Court). Need on spetsiaalsed usulised kohtuasutused, mis tegutsevad rööbiti riiklike (ilmalike) kohtutega. Need kohtud ei kuulu tavapärase kohtusüsteemi kontrolli alla. Nende pädevuses on ainult moslemite isiklikud ja usulised asjad. Peamised valdkonnad on pärimine, abielu, abielulahutus, alimendid ja usust taganemine.<ref>Michael G. Peletz. ''Islamic Modern: Religious Courts and Cultural Politics in Malaysia'', Princeton University Press 2002, ISBN 0-691-09508-6.</ref> Iga osariik võib šariaadikohtude pädevust omamoodu määrata. Mõnes osariigis võib see hõlmata ka moraalirikkumisi (näiteks moslemite alkoholitarvitamine, abieluvälised seksuaalsuhted moslemite vahel, abieluväline avalik kallistamine või suudlemine) või usulisi üleastumisi (näiteks palvelaiskus, ramadaani rikkumine). ===Poliitika=== 2024. aastal valiti ülemvalitsejaks [[Johori sultan]] [[Ibrahim Iskandar]].<ref>[https://apnews.com/article/malaysia-king-johor-rotation-c6e942eaa60e18804e12e46c922cead3 Malaysia picks powerful ruler of Johor state as country's new king under rotation system], AP News. 27.10.2023.</ref> Föderaalses parlamendis on [[mitmeparteisüsteem]]. Domineerivad suuremad parteide koalitsioonid: [[Rahvarinne (Malaisia)|Rahvarinne]] (''Barisan Nasional'') oli võimul 1957–2018, kuni võimu võttis üle [[Pakatan Harapan]]. Pärast 2018. aastat on toimunud mitu valitsuskriisi ja koalitsioonivahetust. Sabah ja Sarawak annavad umbes veerandi Malaisia föderaalparlamendi 222 kohast. Ilma nende toetuseta on keeruline valitsust moodustada. Nende poliitiline mõju võimaldab Ida-Malaisia parteidel nõuda suuremat autonoomiat, kaubelda rahaliste eraldiste üle ja mõjutada föderaalpoliitika suunda. Nafta ja gaas on riigi ja osariikide suurim tuluallikas. Kuigi nafta ja gaas kuuluvad riiklikule ettevõttele Petronas, on Sabah ja Sarawak pidanud läbirääkimisi suurema osa üle tulude jaotuses ja suurema mõju üle energiasektorile. Tugev kontroll ressursside kasutamise ja osariigi maksustamise üle annab neile mõju ka föderaalvalitsuse otsustele. Tänapäeval on nende roll Malaisia poliitikas märkimisväärne, sest ilma nende toetuseta on raske moodustada stabiilset föderaalvalitsust. Malaisia liigub mõõduka detsentraliseerimise suunas, kuid see puudutab peamiselt Sabahit ja Sarawakit ning on poliitiliselt motiveeritud. Tugev üheparteivalitsus võiks taas tuua tsentraliseerimise. ==== Välis- ja julgeolekupoliitika==== [[Pilt:Secretary Pompeo and Malaysian Prime Minister Mahathir Mohamad (42910851015).jpg|pisi|[[Malaisia peaminister|Peaminister]] [[Mahathir bin Mohamad]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Mike Pompeo]] 3. augustil 2018]] {{Vaata ka|Malaisia sõdade loend}} [[Fail:Putrajaya Malaysia Ministry-of-Foreign-Affairs-01.jpg|pisi|left|[[Malaisia välisministeerium|Välisministeeriumi]] hoone [[Putrajaya]]s]] Malaisia on [[ASEAN]]i ja [[Islami Koostöö Organisatsiooni]] asutajaliige ning paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu [[ÜRO]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[APEC]]i ja [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] liige. Malaisia on juhtinud ASEANi, Islami Koostöö Organisatsiooni ja Mitteühinemisliikumist. Endise Briti kolooniana on Malaisia ka [[Rahvaste Ühendus]]e liige. Esimene [[Ida-Aasia tippkohtumine]] toimus 2005. aastal Kuala Lumpuris. Malaisia välispoliitika põhineb ametlikult neutraalsuse põhimõttel ja rahumeelsetel suhetel kõigi riikidega sõltumata nende riigikorrast.<ref name="utenriks">[http://www.kln.gov.my/web/guest/foreign-policy Malaysia's Foreign Policy], Ministry of Foreign Affairs, Malaysia,kln.gov.my.</ref> Välispoliitikas on Malaisia tugevalt rõhutanud riigi suveräänsust.<ref>[http://dfat.gov.au/geo/malaysia/pages/malaysia-country-brief.aspx Malaysia country brief], Australian Government Department of Foreign Affairs and Trade, dfat.gov.au.</ref> Ajalooliselt on Malaisia esitanud end eduka islamiriigina ja sõlminud tihedad sidemed teiste islamiriikidega.<ref name="utenriks" /> Islam on riigi identiteedi osa. Malaisia on tahtnud näidata, et islamiriik võib olla majanduslikult arenenud, modernne ja poliitiliselt stabiilne, eriti 1980ndatel ja 2000ndatel, kui ta püüdis teistele islamiriikidele eeskujuks olla. Malaisia ei ole kunagi tunnustanud [[Iisrael]]i riiki ega sõlminud sellega diplomaatilisi suhteid.<ref>Moshe Yegar. Malaysia: Anti-Semitism without Jews. – ''Jewish Political Studies'', 2006, kd 18, nr 3–4. [http://jcpa.org/article/malaysia-anti-semitism-without-jews/ Täistekst.]</ref> See seisukoht on seotud Malaisia toetusega Palestiinale ja laiemalt islami maailmale ja on osa Malaisia välispoliitilisest identiteedist. Malaisia läheneb piiritülide lahendamisele pragmaatiliselt, näiteks viies kaasused [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] ette.<ref>Asri Salleh jt. Malaysia's policy towards its 1963–2008 territorial disputes. – ''Journal of Law and Conflict Resolution'', 2009, kd 1, nr 5, lk 107–116.</ref> Mitu Kagu-Aasia riiki nõudleb [[Spratly saared|Spratly saar]]i ja Hiina nõudleb suurt osa Lõuna-Hiina merest.<ref>Victor Prescott, Clive Schofield, ''Undelimited Maritime Boundaries of the Asian Rim in the Pacific Ocean'', International Boundaries Research Unit, Durham: University of Durham 2001, lk 53–55 ja 58–61, ISBN 1-897643-43-8.</ref> Erinevalt Vietnamist ja Filipiinidest on Malaisia tavaliselt vältinud konflikti Hiinaga. Kui Hiina rannavalve hakkas 2015. aastal sekkuma Malaisia vetes, muutus Malaisia Hiina suhtes avalikult kriitiliseks.<ref name="Ngeow">Ngeow Chow. Comprehensive Strategic Partners but Prosaic Military Ties: The Development of Malaysia–China Defence Relations 1991–2015. – ''Contemporary Southeast Asia'', 2015, kd 37, nr 2, lk 269–304.</ref> Brunei ja Malaisia lõpetasid 2009. aastal territoriaalvaidluse [[Limbang]]i üle ning kohustusid lahendama järelejäänud merepiirivaidlused.<ref> Ubaidillah Masli. [http://www.bt.com.bn/home_news/2009/03/17/brunei_drops_all_claims_to_limbang Brunei drops all claims to Limbang], The Brunei Times, bt.com.bn, 17.3.2009.</ref> Filipiinidel on külmutatud nõue endise [[Briti Põhja-Borneo]] (praegu Sabah) territooriumile. Maa juurdeloomine (mere täitmine) Singapuris tekitab pingeid ja Indoneesiaga on mõned väikesed mere- ja maapiiritülid.<ref>Kadir Mohamad. ''Malaysia's territorial disputes – two cases at the ICJ. Batu Puteh, Middle Rocks and South Ledge (Malaysia/Singapore), Ligitan and Sipadan [and the Sabah claim] (Malaysia/Indonesia/Philippines)'', Institute of Diplomacy and Foreign Relations (IDFR). Ministry of Foreign Affairs, Malaysia 2009. [https://web.archive.org/web/20160516042053/http://www.idfr.gov.my/images/stories/publication/2009/inside_pbp.pdf Veebis.] </ref> Malaisia on osalenud mitmes [[ÜRO rahuvalve]]missioonis näiteks [[ONUC]] (Kongo), [[UNIIMOG]] (Iraan–Iraak), [[United Nations Transition Assistance Group]] (Namiibia), [[United Nations Protection Force]] (Bosnia ja Hertsegoviina), [[UNOSOM II]] (Somaalia), [[UNMIT]] (Ida-Timor) ja [[UNIFIL]] (Liibanon).{{lisa viide}} ==== Karistuspoliitika ==== {{Vaata ka|Ihunuhtlus Malaisias}} Traditsiooniliselt oli Malaisias surmanuhtlus ette nähtud teatud raskete kuritegude eest, sealhulgas mõrv, terrorism, tulirelvadega seotud kuriteod, narkootikumide salakaubavedu ja inimrööv. Enne 2023. aastat oli surmanuhtluse mõistmine mõnede kuritegude, näiteks teatud mõrvade ja narkokaubanduse puhul, kohustuslik.<ref>Roger Hood. ''The Death Penalty in Malaysia. Public opinion on the mandatory death penalty for drug trafficking, murder and firearms offences'', London: The Death Penalty Project 2013. ISBN 978-0-9576785-0-7. [https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/212428/13_05_31_DPP_Malaysia_report_FINAL_single_pages.pdf Täistekst.]</ref> Alates 2023. aastast kaotati kohustuslik surmanuhtlus: nüüd saab kohus hinnata asjaolusid ja määrata ka eluaegse vangistuse. [[Homoseksuaalsus]] ja [[sooline ebakõla]] on Malaisias keelatud ning nende eest võivad ilmalikud kohtud karistada kuni 20-aastase vabadusekaotuse,<ref>[https://amnesty.no/ulovlig-kjaerlighet Ulovlig kjærlighet], Amnesty International, amnesty.no, 15.12.2020.</ref> rahatrahvi või piitsahoopidega.<ref>Walter L. Williams. Islam and the Politics of Homophobia: The Persecution of Homosexuals in Islamic Malaysia Compared to Secular China. – Samar Habib. ''Islam and Homosexuality'', 1. ABC–CLIO, 2010, lk 1–22, ISBN 0-313-37903-3.</ref> Karistus "looduse korra vastase lihaliku läbikäimise" eest on sätestatud kriminaalkoodeksi §-ga 377. Praktikas puudutab see eeskätt samasooliste meeste suhteid. Ka mõne osariigi šariaadiseadused kriminaliseerivad samasoolise seksuaalkäitumise moslemite puhul. Karistus on tavaliselt lühem vabadusekaotus, rahatrahv või piitsahoobid. Seadus ei luba šariaadikohtul mõista nii pikki vangistusi kui föderaalkohtul. Sooline ebakõla ei ole föderaaltasandil kriminaliseeritud, kuid mõnes osariigis on šariaadiseadustega keelatud vastassoo riiete kandmine. Seda sätet saab kasutada transsooliste inimeste vastu. ===Relvajõud=== [[Pilt:Compilation of Malaysian Armed Forces.png|pisi|Näited Malaisia kaitseväe relvastusest. Päripäeva: [[Scorpène-klassi allveelaev]], tank [[PT-91|PT-91M]], dessantväelane karabiiniga [[M4 (karabiin)|M4]] ja hävitaja [[Suhhoi Su-30|Suhhoi Su-30MKM]]]] Malaisia kaitsejõud koosnevad kolmest väeliigist: maaväest, mereväest ja õhuväest. Väeliikide juured ulatuvad Briti abivägedeni; maavägi loodi 1915. aastal. Sõjaväeteenistus on vabatahtlik kõigile üle 18-aastastele. Alates 1971. aastast on Malaisia korraldanud sõjaväeõppusi ja ametlikke julgeolekupoliitilisi konsultatsioone Suurbritannia, [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]] ja Singapuriga. Samuti on Malaisia korraldanud ühiseid sõjaväeõppusi Brunei,<ref>Daniel Wood. [https://web.archive.org/web/20141208183256/http://www.bt.com.bn/news-national/2014/04/20/brunei-m%E2%80%99sia-train-11th-military-exerciseunei-m%E2%80%99sia-train-11th-military-exercise Brunei, M'sia train in 11th military exercise], The Brunei Times, bt.com.bn, 20.4. 2014.</ref> Hiina,<ref name="Ngeow" /> Indoneesia ja Ameerika Ühendriikidega.<ref>[http://www.thestar.com.my/news/nation/2014/08/25/malaysia-us-armed-forces/ Malaysia, US armed forces in joint exercise], The Star, thestar.com.my, 25.8.2014.</ref> Malaisia, Filipiinid, Tai ja Vietnam korraldavad ühiseid õppusi merepiiride valvamiseks ning ebaseadusliku sisserände, piraatluse ja salakaubaveo tõkestamiseks.<ref>Mohd Shukri Ishak. [https://web.archive.org/web/20160303205247/http://www.mysinchew.com/node/43096 Malaysia, Philippines committed to enhancing border security], mysinchew.com, 9.8.2010.</ref> Malaisia püüab takistada vägivaldsete äärmuslaste sisenemist riiki Filipiinide lõunaosa ja Tai lõunaosa moslemialadelt.<ref>Chanintira na Thalang .Malaysia's role in two South-East Asian insurgencies: 'an honest broker'? – ''Australian Journal of International Affairs'', 2017, kd 71, nr 4, lk 389–404. [https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10357718.2016.1269147 Resümee.]</ref> ===Kodakondsus=== {{Vaata|Malaisia kodakondsus}} [[Malaisia kodakondsus]]t ei anta automaatselt kõigile Malaisias sündinutele, küll aga kõigile väljaspool Malaisiat sündivatele kahe Malaisia kodaniku lastele. [[Topeltkodakondsus]] ei ole lubatud. Sabahi ja Sarawaki osariigil on kodakondsuse andmiseks omaette ja rangemad kriteeriumid.<ref>Kamal Sadiq. Postcolonial Citizenship. – Ayelet Shachar, Rainer Bauboeck, Irene Bloemraad, Maarten Vink. ''The Oxford Handbook of Citizenship. Oxford Handbooks in Law'', Oxford: Oxford University Press 2017, ISBN 978-0-19-252841-4, lk 178–199.</ref> === Haldusjaotus === {{Vaata|Malaisia haldusjaotus}} Halduslikult on Malaisia 13 [[Osariik (Malaisia)|osariigist]] (Lääne-Malaisias ''Negeri'', Ida-Malaisias ''Wilayah'') ja kolmest [[Liiduala (Malaisia)|liidualast]] (''Wilayah Persekutuan'') koosnev [[liitriik]]. 11 osariiki ja kaks liiduala on [[Lääne-Malaisia]]s [[Malaka poolsaar]]el ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala [[Ida-Malaisia]]s [[Kalimantani saar]]el. [[Lääne-Malaisia]]s (Malaka poolsaarel) asuvad [[Johori osariik]], [[Kedahi osariik]], [[Kelantani osariik]], [[Melaka osariik]], [[Negeri Sembilani osariik]], [[Pahangi osariik]], [[Peraki osariik]], [[Perlise osariik]], [[Pulau Pinangi osariik]], [[Selangori osariik]], [[Terengganu osariik]], [[Kuala Lumpur]] ja [[Putrajaya]]. [[Ida-Malaisia]]s (Kalimantani saarel) asuvad [[Sabahi osariik]] ja [[Sarawaki osariik]] ning Kalimantani lähedal väikestel saartel asub [[Labuan]]i liiduala. [[Pilt:Malaysia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|tühi|400px|Malaisia haldusjaotus]] Lääne-Malaisias jagunevad osariigid üldjuhul [[Ringkond (Malaisia)|ringkondadeks]] (malai ''daerah'') ja ringkonnad [[mukim]]iteks. Osas osariikidest on ringkondade ja mukimite vaheline haldusjaotuse tasandil [[allringkond (Malaisia)|allringkonnad]] (malai ''daerah kecil''). Perlis jaguneb otse mukimiteks. Kelantan jaguneb [[koloonia (Kelantan)|kolooniateks]] (malai ''jajahan''), kolooniad ringkondadeks ja ringkonnad mukimiteks. Koloonia ja ringkonna vahel võib olla vahepealse tasandi haldusüksus [[allkoloonia]] (malai ''jajahan kecil). Ida-Malaisias on osariigid jagatud [[Jaotis (Malaisia)|jaotisteks]] (malai ''bahagian''), mis omakorda jagunevad ringkondadeks ja allringkondadeks. Mukimeid ei ole. Kuala Lumpuri liiduala jaguneb mukimiteks. Purajaya liiduala jaguneb [[piirkond (Putrajaya)|piirkondadeks]] (malai ''presint''). {| class="wikitable sortable" |+ Malaisia osariikide maismaapindalad, km²<ref name="Mstat">{{Netiviide |url=http://statistics.gov.my/portal-main/next?id=2 |pealkiri=Mylocalstats, Ministry of Economy Department of Statistics Malaysia Official Portal |vaadatud=2026-02-24 }}</ref> |- ! scope="col" | Osariik ! scope="col" | Pindala ! scope="col" | Mõõdistusaasta ! scope="col" | Osariigi valitseja tiitel |- | style="text-align: left;" | Johor || style="text-align: right;" | 19 088 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | [[Sultan]] |- | style="text-align: left;" | Kedah || style="text-align: right;" | 9 466 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Kelantan || style="text-align: right;" | 15 036 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Melaka || style="text-align: right;" | 1 670 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | [[Kuberner]] |- | style="text-align: left;" | Negeri Sembilan || style="text-align: right;" | 6 658 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Konstitutsiooniline valitseja |- | style="text-align: left;" | Pahang || style="text-align: right;" | 35 930 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Perak || style="text-align: right;" | 20 876 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Perlis || style="text-align: right;" | 813 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | [[Radža]] |- | style="text-align: left;" | Pulau Pinang || style="text-align: right;" | 1 059 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Kuberner |- | style="text-align: left;" | Selangor || style="text-align: right;" | 7 908 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Terengganu || style="text-align: right;" | 12 957 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Sultan |- | style="text-align: left;" | Kuala Lumpur || style="text-align: right;" | 243 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | [[Linnapea]] |- | style="text-align: left;" | Putrajaya || style="text-align: right;" | 49 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Putrajaya korporatsiooni president |- | style="text-align: left;" | '''Lääne-Malaisia kokku''' || style="text-align: right;" | 131 753 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | |- | style="text-align: left;" | Sabah || style="text-align: right;" | 73 980 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Kuberner |- | style="text-align: left;" | Sarawak || style="text-align: right;" | 124 174 || style="text-align: right;" | 2023 || style="text-align: left;" | Kuberner |- | style="text-align: left;" | Labuan || style="text-align: right;" | 94 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | Labuani korporatsiooni esimees |- | style="text-align: left;" | '''Ida-Malaisia kokku''' || style="text-align: right;" | 198 248 || style="text-align: right;" | 2024 || style="text-align: left;" | |- ! style="text-align: left;" | Malaisia kokku || style="text-align: right;" | 330 001 || style="text-align: right;" | || style="text-align: left;" | |} ===Kohalik haldus=== Kohalik haldus ei põhine kohalikul omavalitsusel ja on lahus haldusjaotusest. Osariik delegeerib osa ülesandeid näiteks linnanõukogudele (''majlis bandaraya'', ''City Council''), munitsipaalnõukogudele (''majlis perbandaran'', ''Municipal Council'') ja ringkonnanõukogudele (''majlis daerah'', ''District Council''). Linnanõukogusid on kokku 11, vallanõukogusid 33 ja ringkonnanõukogusid 97.<ref>[https://web.archive.org/web/20140226175306/http://www.clgf.org.uk/userfiles/1/File/2008_Country_Files/MALAYSIA.pdfThe Local Government System in Malaysia], Commonwealth Local Government Forum, clgf.org.uk, 2008.</ref> Tuleb ette föderaalvõimude sekkumist kohalike võimude asjadesse.<ref>Phang Siew Nooi. Decentralisation or recentralisation? Trends in local government in Malaysia. – ''Commonwealth Journal of Local Governance'', 2008 (1): 126–132. [https://epress.lib.uts.edu.au/journals/index.php/cjlg/article/view/759 Resümee.]</ref> == Majandus == [[Pilt:Proton Suprima S Front Three Quarter Facing Left.jpg|pisi|[[Proton]] on Kagu-Aasia ainuke algupärane automark]] [[Pilt:Moonrise over kuala lumpur.jpg|pisi|Kuala Lumpur on riigi majanduse keskus. Pildil keskel on [[Petronas Towers]], maailma kõrgeimad kaksiktornid]] Malaisia on [[avatud turumajandus]]ega [[uustööstusmaa]].<ref name="OECD">Investment policy: Towards greater openness. – ''OECD Investment Policy Reviews: Malaysia 2013'', Organisation for Economic Co-operation and Development 2013, ISBN 978-9264194571.</ref><ref>Paweł Bożyk. Newly Industrialized Countries. – ''Globalization and the Transformation of Foreign Economic Policy'', Ashgate 2006, lk 164, ISBN 0-7546-4638-6.</ref> Riigi roll majanduse juhtimises on oluline, kuid see on vähenemas. Riik juhib majandust peamiselt [[makromajanduslik planeerimine|makromajandusliku planeerimise]] kaudu.<ref name="OECD" /> Malaisia on Kagu-Aasia suuruselt kolmas majandus pärast suurema rahvaarvuga riike Indoneesiat ja Taid ning hinnangulise [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] alusel ([[sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel]]) 2014. aasta andmetel maailmas suuruselt 29. majandus. Ka 2024. aasta andmetel oli ta selle näitaja poolest 29. kohal; Kagu-Aasia riikide seas olid eespool Indoneesia, Tai ja Vietnam.<ref>[https://www.worldometers.info/gdp/gdp-by-country/?metric=ppp&region=worldwide&source=imf&year=2025&utm_source=chatgpt.com GDP, PPP (current international $)], worldometers.info, vaadatud 3.3.2026.</ref> Ajavahemikus 2000–2014 kasvas Malaisia [[sisemajanduse kogutoodang]] keskmiselt 4,7% aastas (vt [[aastane majanduskasv]]). 2025. aastal kasvas sisemajanduse kogutoodang 5,2%.<ref>[https://tradingeconomics.com/malaysia/gdp-growth-annual Malaysia GDP Annual Growth Rate], Trading Economics, tradingeconomics.com, vaadatud 3.3.2026.</ref> See on kiiresti arenevale riigile omane näitaja. Ajavahemikul 1998–2014 oli [[töötuse määr]] keskmiselt 3,3%. Detsembris 2025 oli see 2,9%.<ref>[https://tradingeconomics.com/malaysia/unemployment-rate Malaysia Unemployment Rate], Trading Economics, tradingeconomics.com, vaadatud 3.3.2026.</ref> Suurel osa 19. ja 20. sajandist oli [[tina]] kaevandamine Malaisia ala peamine majandusharu, mis tõi eksporditulu ja andis inimestele tööd. Tina kaevandamine tõi kaasa linnade kujunemise ning tina transportimise ja töötlemise kui majandusharud. Briti võimu ajal julgustati ka hiinlasi ja indialasi tulema Malaisia alale tööle. Hiinlased tulid peamiselt tinakaevandustesse Malaka poolsaarel. Mõnel pool asutasid nad kauplusi ja käsitöötööstusi. Indialased toodi kautšukiistandustesse peamiselt Malaka poolsaare idaosas. Nad moodustasid istanduste töötajate ja teenistujate enamuse. Koloniaalne tööjõupoliitika muutis Malaisia ala etnilist koostist. Malailased jäid enamasti maaomanikeks ja sultaniriikide valitsejateks, nad tegelesid peamiselt põllumajandusega ja elasid maal. Hiinlased olid algul töölised. Nad tegelesid kaubandusega ja koondusid linnadesse. Indialased olid algul töölised. Nad töötasid muu hulgas istandustes ja avalikus sektoris. See mõjutas eri rühmade haridustaset, ettevõtlusvõimalusi ja varade kogunemist erinevalt.<ref name="Egerod" /> 1970ndatel algas Malaisias üleminek mäendusele ja põllumajandusele tuginevalt majanduselt mitmekesisemale majandusstruktuurile. [[Industrialiseerimine|Industrialiseerimisele]] pandi alus juba pärast iseseisvumist, kui riik hakkas arendama tööstust, et majandus ei sõltuks ainult põllumajandusest ja loodusvaradest. Eesmärk oli luua uusi töökohti, suurendada majanduskasvu ja tugevdada riigi sõltumatust. Võrdluseks: Jaapan alustas industrialiseerimist kohe pärast Teist maailmasõda, samasugune areng toimus Hongkongis, Singapuris, Taiwanis ja Lõuna-Koreas 1960ndate keskpaigas. Alates 1980ndate keskpaigast toimus kiire ekspordile suunatud industrialiseerimine Indoneesias, Malaisias ja Tais; neid on nimetatud teise põlvkonna [[majandustiiger|majandustiigriteks]].<ref name="Tenold" /> Malaisia rajas rasketööstuse, sealhulgas terasetehased, laevatehased, tsemendivabrikud ja masinaehituse.<ref name="Moore" /> Rasketööstuse areng hoogustus eriti 1980ndatel, mil valitsus panustas rohkem taristu ja tootmisvõimsuse arendamisse. 1980ndate ja 1990ndate Malaisiat iseloomustas kiire ekspordile suunatud industrialiseerimine, linnastumine ja ulatuslik taristu arendamine. 1980ndate algusest kuni 1990ndate keskpaigani kasvas Malaisia sisemajanduse kogutoodang peaaegu 8% aastas. 1990ndatel kasvas majandus hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hindustantimes.com/news/specials/leadership2006/ht_091106.shtml|pealkiri=Visionary, who nurtured an Asian ‘tiger’|väljaanne=Hindustan Times Leadership Summit|arhiivimisaeg=2008-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080306004703/http://www.hindustantimes.com/news/specials/leadership2006/ht_091106.shtml}}</ref> Peaminister [[Mohamed Mahathir]] tugevdas majanduspoliitikat, mis suurendas malailaste omandit, ning katsetas nii erastamise kui ka natsionaliseerimise perioodidega. Ta tegi ulatuslikke majandusreforme ning arendas industrialiseerimist ja taristut, mis muutis Malaisia majandust ja rahvusvahelist kuvandit. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks teise laine [[Aasia tiigrid|Aasia tiigritest]]. 1997. aasta [[Aasia kriis]] tabas Kagu-Aasiat rängalt: valuutad odavnesid järsult, ettevõtted läksid pankrotti, tööpuudus kasvas ning majanduskasv peatus või muutus negatiivseks. Malaisiat tabas kriis rängalt: pangad ja ettevõtted sattusid raskustesse, [[Malaisia ringgit]] langes ning investeeringud vähenesid rahvusvahelise kapitali lahkumise tõttu. Malaisia loobus [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) laenust, millega oleks kaasnenud kohustus teha IMFi järelevalve all teatud reforme (näiteks eelarvekärped, finantssektori reformid ja intressimäärade tõstmine), sest riik ei soovinud alluda IMF-i otsesele järelevalvele ega laenutingimustele. Küll aga rakendas ta mitmeid sarnaseid meetmeid, nagu IMF naaberriikides ette nägi (näiteks finantssüsteemi korrastamine), ning kehtestas ka oma erimeetmeid, eeskätt kapitali liikumise piiranguid. Valitsus devalveeris kontrollitult ringgiti ja käivitas riigisektori toetusprogramme, mis stabiliseerisid turgu. Mõned tähtsad ettevõtted riigistati või valitsus suurendas oma osalust neis, et tagada stabiilsus ja usaldus majanduses. Riigi kontrolli alla läksid näiteks pank [[CIMB Group]] ja autotootja [[Proton Holdings]]. Selle tulemusena stabiliseeriti pangad ja rahaturg, toetati autotööstust ning säilitati töökohti. Taastumine oli Malaisias kiirem kui paljudes naaberriikides, näiteks Indoneesias, Tais ja Filipiinidel. Tänu valitsuse sekkumisele, investeerimisriskide vähendamisele ja maailma majanduskonjunktuuri paranemisele pöördus majanduskasv suhteliselt kiiresti taas positiivseks.<ref name="Tenold">Stig Tenold. ''Asia-krisen – fem år senere. SNF-rapport'', 2002:11, Bergen: Samfunns- og næringslivsforskning, lk 7–9, ISBN 82-491-0198-7.</ref> Malaisia kehtestas 2015. aastal ühe viimasena industrialiseerunud riikidest [[käibemaks]]u.<ref>Lam Kok Shang, Gan Hwee Leng. [https://www.internationaltaxreview.com/article/2a68rfy5bw2ycq0tsk43p/gst-in-singapore-and-malaysia GST in Singapore and Malaysia], International Tax Review, internationaltaxreview.com, 30.9.2014.</ref> [[Pilt:Oilpalm malaysia.jpg|pisi|Õlipalmiistandused on Malaisias suure osa vihmametsast välja tõrjunud]] Malaisias on rikkalikult loodusvarasid, sealhulgas viljakat maad, metsa ja maavarasid. Oluliste ekspordiartiklite seas on [[toornafta]], [[maagaas]] ja keemiatooted. Malaisia on üks maailma suuremaid [[palmiõli]] ja [[kummi]] eksportijaid. Suurem osa põllumajanduse kasvust tuleb [[õlipalm]]i, [[brasiilia kautšukipuu|kautšukipuu]], [[kookospalm]]i, [[must pipar|pipra]] ja [[harilik ananass|ananass]]i kasvatamisest. Ka riisikasvatus on oluline. Riis on paljude malaislaste põhitoiduaine ja oluline toidukultuur. Riisikasvatus annab tööd paljudele inimestele, eriti maal. Osa riisist võib ka ekspordiks minna. Tänapäevalgi on tinal ekspordis ja tööstuses märkimisväärne osa.<ref name="CIA" /> Malaisias on umbes 200 [[tööstuspark]]i. Riik on üks juhtivaid [[elektroonikakomponent]]ide, [[päikesepaneel]]ide ja infotehnoloogia eksportijaid. Malaisia on telekommunikatsiooni arengu poolest Kagu-Aasias Singapuri järel teisel kohal. Seal on ka kasvav [[kaitsetööstus]] ja oma kosmoseprogramm.<ref>Richard A. Bitzinger. – ''Contemporary Southeast Asia'', 2013, kd 35, nr 3, lk 369–394.</ref> Malaisia [[majanduskasv]]ule on oluliselt kaasa aidanud tööealiste inimeste arvu kiire kasv, ulatuslik [[säästmine]] ja [[investeerimine]], hea ligipääs välisturgudele ja -kapitalile, suur tööstustoodete (sealhulgas elektroonikakomponentide) nõudlus maailmaturul ning ühised jõupingutused majanduskasvu nimel. Malaisia [[majanduspoliitika]] eesmärk on olnud [[riigieelarve ülejääk]] või [[riigieelarve tasakaal|tasakaal]], stabiilsed [[reaalintressimäär]]ad ja madal [[inflatsioon]].<ref name="Tenold" /> [[Otseinvesteering]]ute ligimeelitamiseks on Malaisia loonud [[vabakaubandustsoon]]e, [[vabasadam]]aid ja [[erimajandustsoon]]e.<ref>Mahmudul Alam jt. Malaysia's Proactive Economic Zone Regime as a Model to Emulate for Success of Bangladesh Economic Zone Scheme. – ''Journal of Developing Areas'', 2014, kd 48, nr 2, lk 399–407.</ref> Malaisial on maailma suurim islami pangandus- ja finantssektor ja suurim naiste osakaal selles valdkonnas.<ref>Liz Gooch, [http://www.nytimes.com/2010/09/27/business/global/27islamic.html A Path to Financial Equality in Malaysia], The New York Times, nytimes.com, 26.9.2010.</ref> On olemas ka tavaline pangandus. [[Islami pangandus]] järgib Koraani intressikeeldu ja pakub intressiga laenude asemel teistsuguseid finantstooteid.<ref>Munawar Iqbal, Philip Molyneux. ''Thirty Years of Islamic Banking. History, Performance and Prospects'', London, New York: Palgrave Macmillan 2005, lk 45–46, ISBN 978-1-4039-4325-5.</ref> Etniliste rühmade vahel on majanduslikke vahesid. [[Malaisia hiinlased|Malaisia hiinlastel]] on keskmine leibkonna sissetulek olnud kõige suurem, järgnevad [[Malaisia indialased]], [[malailased]] ja teised [[bumiputrad]]. Bumiputratele suunatud vaesuse vähendamise meetmed on aja jooksul majanduslikke vahesid vähendanud.<ref>Khoo Khay Jin. Poverty and Inquality. – Khoo Boo Teik. ''Policy Regimes and the Political Economy of Poverty Reduction in Malaysia. Developmental Pathways to Poverty Reduction'', Springer 2012, lk 145–182, ISBN 978-1-137-26701-6.</ref> 2000. aastal moodustasid Malaisia hiinlased kolmandiku elanikkonnast, kuid neile kuulus hinnanguliselt 70% turuväärtusega varast – suurem osa näiteks börsiettevõtete aktsiatest, erakapitalist ja äriettevõtetest.<ref>Amy Chua. ''World on Fire. How Exporting Free Market Democracy Breeds Ethnic Hatred and Global Instability'', Anchor Books 2003, lk 47, ISBN 978-0-385-72186-8.</ref> Paljud hiinlased on osa Kagu-Aasia [[bambusvõrgustik]]ust – mitteametlikust ärivõrgustikust, mis põhineb ''[[guanxi]]'' põhimõttel.<ref>Murray L. Weidenbaum, ''The Bamboo Network. How Expatriate Chinese Entrepreneurs are Creating a New Economic Superpower in Asia'' New York: Martin Kessler Books/Free Press 1996, lk 4–8, ISBN 978-0-684-82289-1.</ref> === Majanduse põhinäitajad=== {| class="wikitable" ! Majandusnäitajad <ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2015/cr1558.pdf IMF Ch IV Report 2014-2015]</ref><ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2014/cr1480.pdf IMF Ch IV Report 2013]</ref><ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2010/cr10265.pdf IMF Ch IV Report 2010]</ref> ! 2006 !! % SKTst !! 2009 !! % SKTst !! 2012 !! % SKTst !! 2015 !! % SKTst !! 2025 !! % SKTst |- | SKT mld MYR || 593,0 || || 712,9 || || 941,2 || || '' 1&nbsp;156,0 '' || || |- | SKT mld USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD/countries/MY?display=graph Maailmapanga andmed], SKT jooksvates dollarites</ref> | 162,7 || || 202,3 || || 304,9 || || '' 359,0 '' || || 470,57 |- | SKT/el USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD/countries/MY?display=graph Maailmapanga andmed], SKT elaniku kohta jooksvates hindades</ref> | 6194,7 | | 7312,0 | | 10 507,8 | | | | 13 901 | |- | SKT reaalkasv<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.KD.ZG/countries/MY?display=graph Maailmapanga andmed], SKT reaalkasv fikseeritud 2005. aasta dollarites</ref> | | 5,6 | | −1,5 | | 5,6 | | '' 4,8 '' | | |- | Inflatsioonimäär | 3,6 | | 0,6 | | 1,7 | | '' 3,2 '' | | | |- | 3 kuu intressimäär | 3,7 | | 2,2 | | 3,2 | | '' 3,9 '' | | | |- | Investeeringud<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NE.GDI.TOTL.ZS/countries/MY?display=graph Brutoinvesteeringud protsentides SKTst] ja [http://data.worldbank.org/indicator/NE.GDI.TOTL.CD/countries/MY?display=graph USA dollarites], Maailmapank, vaadatud novembris 2015.</ref> | 36,9 | 22,7 | 36,1 | 17,8 | 79,1 | 25,9 | | '' 27,6 '' | | |- | Töötuse määr % (ILO)<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/SL.UEM.TOTL.ZS/countries/MY?display=graph Töötuse määr, %], Maailmapank, ILO meetod, vaadatud novembris 2015.</ref> | 3,3 | | 3,7 | | 3,0 | | '' 3,0 '' | | | |- | Eksport, mld USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NE.EXP.GNFS.ZS/countries/MY?display=graph Eksport protsentides SKTst] ja [http://data.worldbank.org/indicator/BX.GSR.GNFS.CD/countries/MY?display=graph USA dollarites], Maailmapanga andmed.</ref> | 182,6 | 112,2 | 186,4 | 91,4 | 265,5 | 85,3 | '' 270,0 '' | | | |- | Import, mld USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NE.IMP.GNFS.ZS/countries/MY?display=graph Import protsentides SKTst] ja [http://data.worldbank.org/indicator/BM.GSR.TOTL.CD/countries/MY?display=graph USA dollarites], Maailmapanga andmed'.</ref> | 160,3 | 90,4 | 160,2 | 71,1 | 254,7 | 73,7 | '' 275,0 '' | | | |- | Kaubandusbilanss, mld USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/NE.RSB.GNFS.ZS/countries/MY?display=graph Handelsbalanse i % av BNP], og i [http://data.worldbank.org/indicator/NE.RSB.GNFS.CD/countries/MY?display=graph US dollar], Maailmapank, vaadatud novembris 2015.</ref> | 35,5 | 21,8 | 41,0 | 20,3 | 35,3 | 11,6 | '' 15,0 '' | '' 4,2 '' | | |- | Maksebilanss, mld USD<ref>[http://data.worldbank.org/indicator/BN.CAB.XOKA.GD.ZS/countries/MY?display=graph Betalingsbalanse i % av BNP], og i [http://data.worldbank.org/indicator/BN.CAB.XOKA.CD/countries/MY?display=graph US dollar], Maailmapankkkkk, vaadatud novembris 2015.</ref> | 26,2 | 16,1 | 31,8 | 15,7 | 18,6 | 6,1 | '' 10,4 '' | '' 2,9 '' | | |- | Primaarne eelarvebilanss | | −1,2 | | −4,7 | | −3,1 | | ''−1,0 '' | | |} === Energeetika === Malaisial on arenenud elektrivõrk. Elektri kättesaadavus on peaaegu üldine. Suurem osa energiavarustusest põhineb riigi oma fossiilsetel energiaallikatel, eelkõige maagaasil ja vähemal määral naftal ja söel. Kasutatakse ka hüdroenergiat. On ehitatud gaasitorustik [[Terengganu]]s asuvatest gaasiterminalidest lääneranniku suurtesse linnadesse.<ref>Shahrul Nizam Salahudin jt. Emissions: Sources, Policies and Development in Malaysia. – ''International Journal of Education and Research'', 2013, kd 1, nr 7. [http://www.ijern.com/journal/July-2013/31.pdf Täistekst.]</ref> === Transport ja taristu === [[Pilt:NorthSouth-Expressway.jpg|pisi|Maantee Malaka poolsaare läänerannikul]] [[Pilt:Quay Cranes Northport Malaysia.JPG|pisi|Klangi sadam Selangori osariigis Kuala Lumpurist edelas on riigi kõige tihedama liiklusega sadam]] Peaaegu kogu elanikkonnal on ligipääs puhtale joogiveele.<ref name="CIA" /> Malaisias on üks Aasia arenenumaid teedevõrke. Selle kogupikkus on üle 144 400 km.<ref name="CIA" /> Föderaalteede kogupikkus on umbes 50 000 km. Enamik neist on kaetud asfalt- või kruusakattega. Enamik teid on kahe sõidurajaga. Malaisias on üle 1800 km kiirteid. Malaka poolsaare läänerannikul kulgev lõik ühendab suurlinnu Kuala Lumpurit, George Towni ja Johor Bahrut. See kiirtee on osa Aasia kiirteede võrgustikust ning kulgeb edasi Tai ja Singapuri suunas. Ida-Malaisia teedevõrk on vähem arenenud.<ref name="Almselati">Aldukali Salem I. Almselati, Riza Atiq O.K. Rahmat, Othman Jaafar. An Overview of Urban Transport in Malaysia. – ''The Social Sciences'', 2011, 6 (1): 24–33.</ref> Malaisial on [[vasakpoolne liiklus]] sest ajast, kui Briti koloniaalvõim selle kehtestas. Raudteevõrku haldab riik. 2014. aastal oli selle kogupikkus üle 1800 km, millest 767 km olid elektrifitseeritud kahe rööpmepaariga teed.<ref name="CIA" /> Raudteevõrk katab suurema osa Malaka poolsaarest ja on ühendatud Tai raudteevõrguga. Ida-Malaisias on raudtee ainult Sabahi osariigis. Mõnes linnas, sealhulgas Kuala Lumpuris, on linnaraudtee, mis vähendab maanteeliikluse koormus.<ref name="Almselati" /> 2013. aastal oli Malaisias 114 lennujaama, millest 39 oli kõvakattega.<ref name="CIA" /> Riiklik lennufirma on [[Malaysia Airlines]]. Malaisia suurim ja tihedaima liiklusega lennujaam on [[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam]] [[Sepang]]is, kus 2014. aastal teenindati üle 48,9 miljoni reisija, neist üle 25,4 miljoni rahvusvahelist. Teiste suurte lennujaamade seas on [[Kota Kinabalu rahvusvaheline lennujaam]] ja [[Pinangi rahvusvaheline lennujaam]], kus 2013. aastal teenindati vastavalt 6,9 ja 5,4 miljonit reisijat. [[Malaka väin]] on üks maailma tähtsamaid laevateid. Riigi kaks suuremat [[kaubasadam]]at, [[Klangi sadam]] Selangori osariigis ja [[Tanjung Pelepas]] Johori osariigis, olid 2013. aastal maailma 20 tihedama liiklusega sadama hulgas. Need sadamad on Aasia lõunaosa kõige tihedama liiklusega sadamad [[Singapuri sadam]]a järel.<ref>Damian Brett (toim). ''One Hundred Ports. The World's Busiest Container Terminals'', Containerisation International og Lloyd's List: London 2014, lk 4.</ref> ==Haridus== [[Pilt:Sandakan Sabah School-boys-and-girls-in-their-school-uniform-01.jpg|pisi|Keskkooliõpilased [[Sandakan]]is koolivormis]] Malaisias on haridussüsteem sotsiaalse võrdsuse huvides tugevalt riiklikult rahastatud.<ref name="Salleh" /> Sotsiaalset võrdsust peab riik oluliseks rahvusliku integratsiooni ja poliitilise stabiilsuse huvides. Enamik üldhariduskoole on riigikoolid, õpetajate palgad maksab riik, õppekavad ja eksamid on üleriiklikult kehtestatud ning õppemaks riigikoolides on väga madal või puudub. Riik pakub stipendiume, õppelaene ja toetusi, rahastab maakoole ja internaate, pakub tasuta või subsideeritud õpikuid ning kasutab eriprogramme bumiputrate kõrgkooli pääsemiseks. Eesmärk on vähendada maa ja linna vahelisi erinevusi, parandada vähemkindlustatud perede laste haridusvõimalusi ja tasakaalustada etniliste rühmade hariduslikke erinevusi. Malaisia hariduspoliitika on olnud seotud näiteks [[uus majanduspoliitika (Malaisia)|uue majanduspoliitikaga]], mille siht oli vähendada eri rühmade vahelist majanduslikku ja hariduslikku ebavõrdsust. Peaaegu kogu täiskasvanud elanikkond oskab lugeda ja kirjutada.<ref name="CIA" /> [[Kirjaoskuse määr]] on üle 94%.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20180128152322/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/my.html Malaysia], CIA World Factbook, 22.1.2015.</ref> Haridussüsteem koosneb vabatahtlikust eelkoolist, millele järgneb kuueaastane kohustuslik algkool (vanuses 7–12) ja viieaastane vabatahtlik kool, mis jaguneb kaheaastaseks madalamaks astmeks (põhikool, 13–14) ja kolmeaastaseks kõrgemaks astmeks (keskkool, 15–17). Keskkoolis võib valida akadeemilise või kutseõppe suuna ning keskkooli lõpus on riiklik eksam. Kuigi keskkool on vabatahtlik, läbib selle väga suur osa noori. Keskkooli lõpetamine on ühiskondlik norm, ilma selleta on raske töökohta leida. Algkool jaguneb riiklikeks algkoolideks (''Sekolah Kebangsaan''), kus õpetatakse malai keeles, ja vähemuskeelseteks koolideks (''Sekolah Jenis Kebangsaan''), kus õpetatakse hiina või tamili keeles.<ref>Miki Nozawa jt. ''Secondary Education Regional Information Base: Country Profile – Malaysia'', Bangkok: UNESCO 2011, lk 4, 10, ISBN 978-92-9223-374-7. [http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002147/214736e.pdf Täistekst.]</ref><ref>Liz Gooch. [http://www.nytimes.com/2009/07/09/world/asia/09iht-malay.html?_r=1 Malaysia Ends Use of English in Science and Math Teaching], The New York Times, nytimes.com, 8.7.2009.</ref> Pärast keskkooli on võimalik läbida üheaastane ülikooliks ettevalmistav programm. Selle läbimine on mõnes ülikooli ja mõne eriala puhul kohustuslik või väga soovitatav. Seal on bumiputratel kvoot. Umbes 90% programmi läbijatest on bumiputrad. Alternatiiv on kaheaastane kõrgema kooliastme programm, mis annab tunnistuse [[STPM]] ([[Sijil Tinggi Persekolahan Malaysia]]). 2013. aastal oli Malaisias 20 riiklikku ülikooli, 37 eraülikooli, 20 eraülikoolikolledžit, 7 välisülikoolidega seotud õppeasutust ja 414 erakõrgkooli.<ref>Priya Kulasagaran. [http://www.thestar.com.my/News/Nation/2013/01/30/Twoyear-moratorium-on-new-private-tertiary-institutions_1/ Two-year moratorium on new private tertiary institutions], The Star, thestar.com.my, 30.1.2013.</ref> Riiklikes ülikoolides katab enamiku kulusid riik, õppemaks on suhteliselt madal ning kehtivad bumiputrate kvoodid. Nende seas on [[Universiti Malaya]] ja [[Universiti Kebangsaan Malaysia]]. Eraülikoolid määravad ise õppemaksu ja õppekava ning saavad riigilt piiratud toetust või litsentsi. Eraülikoolikolledžid pakuvad sageli koostöös riiklike või välisülikoolidega bakalaureuse- ja mõnikord magistriõppe programme. Välisülikoolidega seotud õppeasutused pakuvad rahvusvahelisi kraade või diplomiprogramme. Erakõrgkoolid pakuvad kutse-, diplomi- või bakalaureuseprogramme konkreetsetel erialadel (näiteks ärindus, infotehnoloogia, disain). Üliõpilased maksavad õppemaksu.<ref name="Salleh" /> Vastuvõtul rakendatakse etniliste rühmade kvoodisüsteeme, mis annavad eelise bumiputratele.<ref>Tan Yao Sua, R. Raman Santhiram. Race-Based Policies and Practices in Malaysia's Education System. – Moses Samuel, Tee Meng Yew, Lorraine Pe Symaco (toim). ''Education in Malaysia: Developments and Challenges'', Singapore: Springer, 2017, lk 17–32, ISBN 978-981-10-4426-7.</ref><ref name="Lee">Molly Lee, Chang Da Wan. Morshidi Sirat. Hybrid Universities in Malaysia. ''Studies in Higher Education'', 2017, kd 42, nr 10, lk 1870–1886. [doi=10.1080/03075079.2017.1376871 Resümee.]</ref> 2022. aastal olid avalikesse ülikoolidesse sisseastujatest 81,9% bumiputrad.<ref>Anis Zalani. [https://www.malaymail.com/news/malaysia/2023/12/22/higher-education-ministry-non-bumiputera-make-up-181pc-of-public-university-intake-in-2022/108771?utm Higher Education Ministry: Non-Bumiputera make up 18.1pc of public university intake in 2022], malaymail.com, 22.12.2023.</ref> ==Teadus== Malaisia teaduses ja kõrghariduses on paljud erialad (näiteks inseneriteadus, infotehnoloogia, meditsiin ja majandusteadus) väga kõrgel tasemel, kuid [[akadeemiline vabadus]] on piiratud. Teatud teemadel avaldamist ja õpetamist võidakse tsenseerida. See puudutab eriti etnilisi vastuolude, vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja religiooni uurimist. Valitsus püüab säilitada ühiskondlikku stabiilsust ja rahvuslikku kokkulepet.<ref> Molly Lee, Chang Da Wan, Morshidi Sirat. Hybrid Universities in Malaysia. – ''Studies in Higher Education'', 2017. 42 (10): 1870–1886. [https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/03075079.2017.1376871 Resümee.]</ref> ==Tervishoid== Malaisias on tervishoiusüsteem tugevalt riiklikult rahastatud, et saavutada sotsiaalne ebavõrdsuse vähenemine.<ref name="Salleh" /> Riik katab näiteks tervishoiuteenuste osutamise kulud, et kõik inimesed, saaksid tervishoiule võrdse ligipääsu. Seal on avalik tervishoiusüsteem, mis pakub põhiteenuseid, nagu arsti vastuvõtt, retseptide väljakirjutamine ja haiglaravi, väikese omavastutuse tasu eest. Eakad, puudega inimesed ja riigikooli õpilased on omavastutusest vabastatud.<ref name="Salleh">Halim Salleh. Welfare Regimes, Social Services and Poverty Reduction. – Khoo Boo Teik. ''Policy Regimes and the Political Economy of Poverty Reduction in Malaysia. Developmental Pathways to Poverty Reduction'', Springer 2012, lk 145–182, ISBN 978-1-137-26701-6.</ref><ref name="Britnell">Mark Britnell, ''In Search of the Perfect Health System'', London: Palgrave 2015, lk 36–39, ISBN 978-1-137-49661-4.</ref> Haiglatesse (seadmetesse, spetsialistide palkamisse ja teenuste arendamisse) investeeritakse palju, et teha Malaisia [[terviseturism]]ile atraktiivseks, kuid see suurendab üldist teenuste kvaliteeti ka kohalike jaoks. Enamik välispatsiente tuleb Indoneesiast, väiksemad grupid Indiast, Singapurist, Jaapanist, Austraaliast, Euroopast, USA-st ja Lähis-Idast.<ref name="Britnell" /><ref>Meghann Ormond. ''Neoliberal Governance and International Medical Travel in Malaysia'', London: Routledge 2013, lk 82, ISBN 978-1-138-91056-0.</ref><ref>Wong Kee Mun, Ghazali Musa. Medical Tourism in Asia: Thailand, Singapore, Malaysia, and India. – C. Michael Hall. ''Medical Tourism: The Ethics, Regulation, and Marketing of Health Mobility'', London: Routledge 2012, lk 176, ISBN 978-0-415-66575-9.</ref> Malaisia tervishoiusüsteemi on peetud teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja efektiivsuse poolest üheks maailma paremaks ja [[ÜRO Arenguprogramm]] on nimetanud selle "eeskujuks teistele arengumaadele".<ref>[https://web.archive.org/web/20171110132222/http://www.eiu.com/industry/article/1991716983/how-sustainable-is-malaysian-healthcare/2014-04-11 How sustainable is Malaysian healthcare?] – ''The Economist'', 11.4.2014.</ref> On olemas ka eratervishoiusüsteem, peamiselt linnades, kus avalik sektor on ostnud osa teenusevõimsusest.<ref name="Britnell" /> ==Meedia== [[Pilt:Malaysia Opposition Newspapers.jpg|pisi|Riigi kontrollitud ja opositsioonilised ajalehed müügil Kuala Lumpuris]] [[Ajakirjandusvabadus]] on piiratud nii juriidiliselt kui ka struktuurselt<ref name="Tamam">Ezhar Tamam, Sony Jalarajan Raj, Manimaran Govindasamy. Malaysian Journalists. – David Hugh Weaver, Lars Willnat (toim). ''The Global Journalist in the 21st Century, Routledge 2012, lk 79–81, ISBN 978-0-415-88576-8.''</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190601003213/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/malaysia Malaysia], Freedom in the World 2019, Freedom House, freedomhouse.org, 1.6.2019.</ref><ref>[https://rsf.org/en/malaysia Malaysia], Reporters Without Borders, rsf.org,</ref>, see oli eriti piiratud enne 2018. aasta poliitilist pööret. Kehtisid seadused, mis nägid ette väljaannete tegevuslubade iga-aastast pikendamist, nii et riigil oli võimalus luba mitte pikendada, ning võimaldasid kriminaal- või haldusmenetlusi ajakirjanike ja väljaannete vastu, trahve või väljaannete ajutist sulgemist ning teatud teemade (näiteks monarhia, religioon, rahvussuhted) käsitlemise piiranguid. Poliitiliselt tundlikel perioodidel, näiteks enne üldvalimisi, peatas riik mõnikord mõne väljaande tegevuse või tühistas tegevusloa. See võis kahjustada poliitilise konkurentsi võrdsust. Meediaturg oli tugevalt koondunud väheste omanike kätte. Suuremad ajalehed ja telekanalid kuulusid riigiga seotud ettevõtetele või traditsiooniliselt valitsenud parteidega(näiteks [[UMNO]]) seotud kontsernidele. Need olid kas otseselt riigi omandis, riigiga seotud investeerimisfondide või valdusfirmade omandis või kontrollitud riigile kuuluva meediakontserni kaudu. Parteid või nendega seotud ettevõtted olid meediakontsernide osanikud ning juhtkond võis olla poliitiliselt seotud. Avalik-õiguslik ringhääling oli riigi kontrolli all ning reklaamiturg ja litsentsisüsteem tekitasid majandusliku sõltuvuse valitsusest. Nii võis tekkida [[enesetsensuur]] ja kriitiline käsitlus võis olla piiratum. See ei tähendanud tingimata otsest [[tsensuur]]i, kuid meediaturg ei olnud täielikult sõltumatu ja opositsiooni kajastus võis olla tasakaalust väljas. Mõnel suuremal opositsiooniparteil oli oma ajaleht. Need väljaanded olid legaalsed, neid müüdi avalikult ning need konkureerisid riigile või valitsevate parteidega seotud ajalehtedega. 2008. aastal oli Malaisias 72 malai-, inglise-, hiina- või tamilikeelset päevalehte ning 16 ajalehte, mis ilmusid kord nädalas või üle nädala.<ref name="Tamam" /> Ajalehtede suur arv tulenes eelkõige ühiskonna mitmekeelsusest. Lääne- ja Ida-Malaisial on kummalgi suuresti oma meediaruum. Meediakanalid, ajalehed ja uudistefookus on osalt eraldi, kummaski piirkonnas domineerivad kohalikud teemad, info ei liigu kahe piirkonna vahel alati võrdselt. Ajakirjanike võrgustik ja toimetused paiknevad peamiselt Lääne-Malaisias. Lääne-Malaisia meedia kajastab Ida-Malaisiat harvem, riigi peamised ajalehed ja telekanalid, mis asuvad valdavalt Kuala Lumpuris, keskenduvad rohkem Lääne-Malaisia poliitikale ja majandusele. Ida-Malaisia teemad jõuavad üleriigilisse meediasse harvem, kajastus võib olla episoodiline (näiteks kriiside, loodusõnnetuste või valimiste ajal). Lääne-Malaisia ajakirjanduse silmis on Ida-Malaisia sageli ääreala, vähem keskne ja vähem mõjukas piirkond, pigem ressursiallikas kui poliitilise keskuse osa. Ida-Malaisias asuva [[Sabah]]i osariigi ajakirjandust peetakse vabamaks kui teistes piirkondades, sest paljud seal ilmuvad väiksemad ajalehed, eriti tabloidlehed, ei kuulu riigile ega riigiga seotud kontsernidele ega ole otseselt seotud traditsiooniliselt valitsenud parteidega, nende omanikud on kohalikud või põhinevad erakapitalil. See võimaldab väiksemat omanike poliitilist survet, suuremat paindlikkust kohalike teemade käsitlemisel ja rohkem kriitilist või sõltumatut kajastust regionaalsetes küsimustes.<ref>Joe Fernandez.[https://web.archive.org/web/20110722182744/http://www.malaysianmirror.com/featuredetail/140-sabah/49237-the-east-west-divide-of-malaysian-media The East-West divide of Malaysian media], malaysianmirror.com, 9.9.2010.</ref> Riigi omanduses olev avalik-õiguslik ringhääling [[Radio Televisyen Malaysia]] ([[RTM]]) haldab kahte telekanalit ja 34 raadiokanalit (2010ndate algus). Riigi ringhäälingumonopol kaotati 1984. aastal. [[Media Prima]] haldab nelja telekanalit ja kolme raadiokanalit (2010ndate algus). Media Prima on olnud seotud traditsiooniliselt valitsenud parteidega (näiteks [[Rahvarinne (Malaisia)|Rahvarinne]]), kuid on börsil noteeritud. On ka eraõiguslikud teenusepakkujad, kes pakuvad muu hulgas satelliittelevisiooni, kaabeltelevisiooni ja [[IPTV]]-d.<ref name="Tamam" /> Peaaegu kõigil Malaisia majapidamistel on internetiühendus mobiilseadme või arvuti kaudu. Seetõttu on paljud [[alternatiivmeedia]] kanalid, nagu veebiajalehed ja blogid, saanud väga populaarseks. Riik blokeerib ja filtreerib osa veebisisust.<ref name="Tamam" /><ref>[https://web.archive.org/web/20190601003213/https://freedomhouse.org/report/freedom-net/2018/malaysia Malaysia], Freedom on the Net 2018, Freedom House, freedomhouse.org.</ref> Poliitiliste veebikanalite seas on [[Malaysiakini]], [[New Naratif]] ja [[The Rakyat Post]], teiste tuntumate portaalide seas on [[Siakap Keli]], [[SAYS]], [[OHBULAN!]] ja [[Lobak Merah]]. == Ajalugu == [[Pilt:Gua Tambun1.jpg|pisi|[[Neoliitikum]]i [[koopamaal]]id [[Gua Tambun]]is [[Peraki osariik|Peraki osariigis]]]] [[Anatoomiliselt tänapäevane inimene|Anatoomiliselt tänapäevase inimese]] jäljed Kalimantanil (näiteks [[Niahi koobas]]) ulatuvad umbes 40 000 aasta taha. Etnilised rühmad, kes on arvatud [[negriitod]]e hulka, on Malaisias vanimad teadaolevad [[kütid-korilased]] (''orang asli'' esivanemad). [[Austroneesia keeled|Austroneesia keeli]] kõnelevad keraamikat tundvad paiksed põlluharijad ([[malailased|malailaste]] esivanemad) levisid Kalimantanilt Malaka poolsaarele 1600–1000 eKr ja tõrjusid põlisrahvad suurelt jaolt välja (osalt assimileerisid nad).<ref>Jared Diamond, ''Våpen, pest og stål. Menneskehetens historie gjennom 13 000 år'', 2012, tlk Mie Hidle, Oslo: Spartacus, ISBN 978-82-430-0676-8, lk 339, 344–345, 348–351.</ref><ref name="Egerod">Søren Egerod, Malaya. – Andreas Skartveit (toim). ''Den verdshistoria vi ikkje kjenner'', kd 1, Oslo: Samlaget 1969, lk 45–52. </ref> Malaka väin on sajandeid olnud üks tähtsamaid kaubateid (kõige lühem ja turvalisem meretee) Hiina ja India vahel. Hiina ja India kaupmehed rajasid Malaka poolsaarele sadamaid ja asulaid juba 2. ja 3. sajandil pKr ning aitasid kaasa hinduismi ja budismi levikule seal.<ref name="Freeman 67-90">Donald B. Freeman. ''Straits of Malacca. Gateway or Gauntlet?'', McGill-Queen's University Press 2003, ISBN 0-7735-2515-7, lk 67–90.</ref> Leitud on [[sanskrit]]ikeelseid raidkirju juba 5. või 6. sajandist.<ref>Stephen Wurm jt. ''Atlas of Languages of Intercultural Communication in the Pacific, Asia, and the Americas'', kd 2, Walter de Gruyer & Co. 1996, ISBN 978-3-11-013417-9, lk 695.</ref> Malaka poolsaare põhjaosa kuulus 2.–5. sajandil [[Langkasuka]] kuningriigile.<ref name="Freeman 67-90" /><ref>Thomas Suárez. ''Early Mapping of Southeast Asia'', Periplus Editions 1999, ISBN 978-962-593-470-9, lk 46–47.</ref> Poolsaare lõunaosa valitses 7.–13. sajandil hinduistlik [[Srivijaya]] kuningriik. Pärast Srivijaya langust oli enamik tänapäeva Malaisia alast [[Majapahit]]i kuningriigi mõjusfääris.<ref name="Freeman 67-90" /><ref>S. Supomo, The Image of Majapahit in late Javanese and Indonesian Writing. – Anthony Reid, David Marr. ''Perceptions of the Past in Southeast Asia'', Singapore: Heinemann Educational Book 1979, ISBN 978-0-7081-1760-6, lk 180. </ref> Malaisia sattus islami mõju alla alates 14. sajandist. 15. sajandi alguses rajas [[Parameswara]] (hiljem [[Iskandar Shah]]) Malaka väina äärde looduslikult kaitstud sadama juurde kaubalaevade peatuspaika kaubandus- ja võimukeskuse [[Melaka]], millest kujunes islamiriik [[Melaka sultanaat]], sest ta pöördus islamisse. Melakat peetakse esimeseks sõltumatuks riigiks Malaka poolsaarel. Sel riigil oli oluline roll islami levikus Kagu-Aasias. 15. sajandil kuulus suurem osa tänapäeva Malaisia alast selle koosseisu.<ref name="Egerod" /><ref name="Freeman 67-90" /> === Eurooplaste kolonisatsioon=== [[Pilt:FORT CORNWALLIS GEORGETOWN PENANG ISLAND MALAYSIA JAN 2012 (6963840293).jpg|pisi|[[Francis Light]]i ausammas [[George Town]]is. Light rajas esimese Briti koloonia tulevase Malaisia alal]] [[Pilt:A Famosa Fortress.JPG|pisi|[[A Famosa]], Portugali kindlus Melakas (ehitatud 1511)]] 16. sajandil oli Malaka väin peamine meretee India ookeani ja Lõuna-Hiina mere vahel. Selle kaudu liikus suur osa kaubandusest Indoneesia vürtsisaarte ([[nelk]], [[muskaat]], [[kaneel]]), Indiast ja Sri Lankalt, Hiina ning Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Melaka oli üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Kagu-Aasias, mis kontrollis Malaka väina. Melaka kaudu sai kontrollis praktiliselt kogu piirkonna merekaubandust. Sinna sai rajada kindluse ja sõjalise tugipunkti ning laod kaupade kogumiseks ja ümberlaadimiseks. Samuti sai koguda makse mööduvatelt laevadelt ja tõrjuda konkurente. Portugallased tahtsid mööda pääseda araabia ja Veneetsia kaupmeeste vahendusest Euroopas. 1511. aastal, Portugali merelise laienemise kõrgajal, vallutas Portugali India kuberner [[Afonso de Albuquerque]] Melaka. Selle vallutusega sai Portugal enda kätte olulise lüli vürtsikaubanduse võrgustikus. 1641. aastal vallutasid Melaka portugallastelt hollandlased, täpsemalt [[Vereenigde Oostindische Compagnie]]. See oli riigi toetatud kaubanduskompanii, mille eesmärk oli murda Portugali monopol Aasia kaubanduses. Melaka ülevõtmine andis hollandlastele kontrolli Malaka väina üle ja nõrgestas Portugali positsiooni. Nii portugallased kui ka hollandlased soovisid rajada Melakasse oma vürtsikaubanduse baasi. Brittide mõju Malaka poolsaarel sai alguse 1786. aastal, kui [[Kedahi sultan]] loovutas Penangi saare ([[Pinangi saar]]e) [[Briti Ida-India Kompanii]]le, lootes vastutasuks saada brittidelt sõjalist kaitset Siiami ja teiste ohtude vastu. Briti Ida-India Kompanii soovis piirkonnas püsivat tugipunkti, et kaitsta oma kaubateid, konkureerida hollandlastega ja varustada laevu India–Hiina kaubateel. Malaka väina põhjaosas asuv Penang sobis asendi poolest hästi sadamaks ja kaubandusjaamaks. Sellest sai esimene alaline Briti tugipunkt praeguse Malaisia alal. 1819. aastal sõlmis Briti Ida-India Kompanii ametnik [[Stamford Raffles]] lepingu [[Johori sultan]]iga, millega britid said õiguse rajada [[Singapuri saar]]ele püsiv kaubanduspunkt. Raffles tegigi seda. Singapur asus väga strateegilises kohas Malaka väina lõunaosas. See võimaldas piirkonnas brittidel hollandlastega konkureerida ja murda Hollandi mõju. Raffle kujundas Singapurist kiiresti vabakaubasadama, mis hakkas ruttu meelitama kaupmehi Hiinast, Indiast ja Kagu-Aasiast. Singapur kasvas mõne aastaga väikesest kalurikülast üheks tähtsamaks sadamaks Aasias ning sellest sai Briti mõjuvõimu keskne tugipunkt praeguse Singapuri ja Malaisia alal. 1824. aastal sõlmiti Inglise-Hollandi leping, millega jagati Kagu-Aasia omavahel mõjusfäärideks, et lõpetada omavaheline rivaalitsemine. Holland loovutas brittidele Melaka ning britid loobusid nõudlemast Sumatrat. Malaka poolsaar ja Singapuri ala jäid Briti mõjusfääri, Indoneesia saarestik Hollandi mõjusfääri. See kinnistas Suurbritannia kontrolli Malaka poolsaarel, kindlustas Singapuri tulevase arengu ja pani aluse hilisemale koloniaalpiirile, millest kujunesid Malaisia ja Indoneesia. 1826. aastal moodustati Briti Ida-India Kompanii haldusalas koloonia [[Straits Settlements]], kuhu kuulusid Penang, Melaka ja Singapur. See lihtsustas haldust, tugevdas kontrolli Malaka väina üle ning võimaldas kaitsta ja arendada kaubandust Hiina ja India suunal ning konkureerida piirkonnas hollandlastega. 1867. aastal sai Straits Settlements [[kroonikoloonia]]ks ehk läks Suurbritannia otsesesse alluvusse.<ref name="Egerod" /><ref name="Freeman-90–111">Donald B. Freeman. ''Straits of Malacca. Gateway or Gauntlet?'', McGill-Queen's University Press 2003, ISBN 0-7735-2515-7, lk 90–111.</ref> 1907. aastal liideti Straits Settlementsiga [[Labuan]], mis oli saanud Briti kolooniaks 1846. Malaka poolsaare sultanaadid allutati 19. sajandi teise poolel samm-sammult Suurbritannia poliitilisele kontrollile. Algul kaubanduse ja julgeoleku ettekäändel (eriti tina- ja hiljem kummikaubanduse tõttu) surus Suurbritannia neile peale lepingud, millega sultan jäi ametlikult valitsejaks, kuid pidi vastu võtma Briti esindaja ehk nõuniku (''Resident'' või ''Advisor'') ning järgima riigi halduses ja rahanduses tema nõuandeid. Neist said sisuliselt Briti [[protektoraat|protektoraadid]]. Sellega kindlustas Suurbritannia tina- ja kummitootmise stabiilsust, vältis kulukat otsest annekteerimist ja säilitas kohalike valitsejate kaudu poliitilise stabiilsuse. 1896. aastal koondati osa neist sultanaatidest [[Födereeritud Malai Riigid|Födereeritud Malai Riikideks]]. Need olid [[Peraki osariik|Perak]], [[Selangor]], [[Negeri Sembilan]] ja [[Pahang]]. [[Johor]] Malaka poolsaare lõunaosas jäi sealt välja. Sellega tahtsid britid muuta haldust tõhusamaks, koordineerida majandust (eriti tina- ja hiljem kummitootmist) ja tugevdada keskset kontrolli. Föderatsiooni juhtis Briti kõrge komissar ja tegelik võim koondus Briti administratsiooni kätte, kuid sultanid jäid formaalselt troonile. 1909. aasta Inglise-Siiami lepinguga loovutas [[Siiam]] brittidele malai riigid [[Kedah]]i, [[Kelantan]]i, [[Terengganu]] ja [[Perlis]]e. Need liideti [[Födereerimata Malai riigid|födereerimata Malai riikideks]]. Neil säilis oma sultan, neile ei moodustatud ühist keskvalitsust, kuid neist said Briti protektoraadid, mis pidid järgima Briti nõuniku soovitusi. Briti koloniaalperioodil kujunes Malai poolsaarest oluline toorainetootja. See tõi brittidele suuri kasumeid. Malaka poolsaar oli 19. sajandi lõpus maailma suurim [[tina]]tootja. 20. sajandi alguses sai strateegiline tooraine [[kummi]]st ([[kautšuk]]ist), eriti autotööstusele. Kolmas oluline ekspordiartikkel oli [[troopiline puit]]. Piirkonda toodi palju Hiina ja India tööjõudu. Rajati istandusi ja kaevandusi. Majandus suunati tugevalt ekspordile.<ref name="Egerod" /> Malaka poolsaar ja Kalimantan käisid kuni 19. sajandi lõpuni kumbki oma rada. 1841. aastal sai [[Sarawak]]i tegelikuks valitsejaks Briti päritolu seikleja ja ettevõtja [[James Brooke]]. Piirkonnas oli puhkenud mäss [[Brunei sultan]]i võimu vastu. James Brooke saabus oma laevaga Kalimantanile ja aitas mässu maha suruda. Tänutäheks sai ta 1841. aastal Sarawaki kuberneri staatuse. 1842. aastal kinnitas [[Brunei sultan]] tema tiitli ja võimu [[Sarawaki radža]]na. [[Brooke'i dünastia]] (hiljem [[Charles Brooke]] ja [[Charles Vyner Brooke]]) valitses peaaegu iseseisvat radžariiki "valgete radžadena" kuni 1946. aastani. Neil oli oma haldus, seadused ja sõjavägi. Kuigi Suurbritannia kaitses ja toetas Sarawakki diplomaatiliselt, ei olnud see Briti riigi osa. Aastal 1946 otsustas Charles Vyner Brooke loovutada Sarawaki kroonikolooniaks. Jaapani okupatsioon oli Sarawaki majandust ja taristut tugevalt kahjustanud. Riik oli rahaliselt kurnatud ja ülesehitamine nõudis suuri investeeringuid, mida Brooke’i dünastial ei olnud võimalik katta. Oli ilmne, et moderniseerimine, taristu taastamine ja julgeoleku tagamine ületavad dünastia võimekuse. Radžal ei olnud poliitilist toetust ja ta ei olnud kuigi aktiivne valitseja. Tal ei olnud ka järglast, kes oleks tahtnud riiki edasi valitseda. Suurbritannia soovis tugevdada kontrolli Kalimantani põhjaosa üle, et tagada piirkonna stabiilsus ja kaitsta majanduslikke huve. Kroonikoloonia oli Suurbritannia jaoks halduslikult lihtsam ja strateegiliselt kindlam lahendus. Osa sarawaklastest oli kroonikolooniaks muutmise vastu. 1940ndate lõpus toimus isegi kolonialismivastane vastupanuliikumine.<ref name="Egerod" /> [[Briti Põhja-Borneo]] oli ala, mis võeti 1877. ja 1878. aastal üle [[Brunei sultanaat|Brunei sultanaadilt]] ja [[Sulu sultanaat|Sulu sultanaadilt]]. 1877 sõlmiti rendi- ja haldusleping Bruneiga, 1878 Suluga. Territooriumi valitsemisõigus anti Briti ettevõtjatele, kuid suveräänsus jäi juriidiliselt mõneti vaieldavaks, eriti Sulu puhul. Territooriumi hakkas haldama [[British North Borneo Company]], mis sai 1881. aastal Briti kroonilt ametliku harta. Ettevõte kogus makse, rajas haldussüsteemi, arendas kaubandust ja istandusi ning pidas korrakaitsejõude. 1946. aastal sai sellest kroonikoloonia. Jaapani okupatsioon oli ala tugevasti kahjustanud ja eraettevõte ei suutnud seda tõhusalt taastada.<ref name="Egerod" /> Briti võimu ajal julgustati ka hiinlasi ja indialasi tulema Malaisia alale tööle. Hiinlased tulid peamiselt tinakaevandustesse Malaka poolsaarel. Mõnel pool asutasid nad kauplusi ja käsitöötööstusi. Indialased toodi kautšukiistandustesse peamiselt Malaka poolsaare idaosas. Nad moodustasid istanduste töötajate ja teenistujate enamuse. Koloniaalne tööjõupoliitika muutis Malaisia ala etnilist koostist. Malailased jäid enamasti maaomanikeks ja sultaniriikide valitsejateks, hiinlased ja indialased olid töölised. See kujundas tulevase poliitilise ja majandusliku hierarhia ja on hilisemate sotsiaalsete pingete ja rassirahutuste oluline taust. Uus majanduspoliitika 1970ndatel püüdis neid lõhesid vähendada, andes [[bumiputrad|bumiputratele]], kes olid eelkõige hiinlastest vaesemad, majanduslikku eelispositsiooni.<ref name="Egerod" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Sõda Vaiksel ookeanil|Vaikse ookeani sõja]] käigus tungis [[Jaapan]] Malaka poolsaarele, Põhja-Borneosse, Sarawakisse ja Singapuri. Malaka poolsaar vallutati 1941–1942, teised piirkonnad 1942. Jaapani okupatsioon kestis 1945. aastani, mil sõda lõppes ja britid piirkonna tagasi võtsid. Jaapani okupatsiooni ajal kaubandus, tootmine ja põllumajandus langesid. Raha ja kaupade puudus tekitas toidupuudust ja inflatsiooni. Tavainimesed kaotasid sissetulekuallikad ja elu halvenes kiiresti. Jaapani võimud rakendasid kohalikke inimesi sunniviisiliselt tööle kindluste, sõjaväebaaside ja lahingupunktide ehitustel, vägede liikumise ja varustuse transpordi jaoks vajalike maanteede ja raudteede ehitustel ning sõjatehnika tootmisel või transportimisel. Tööpäevad olid pikad ja töötajad ei saanud piisavat tasu, toitu ega kaitset. Neid, kes osutasid vastupanu või keda kahtlustati poolehoius kommunistidele või liitlastele, vangistati või tapeti. Hiinlasi ja teisi vähemusi karistati sageli rängalt, sest eriti hiinlaste seas olid paljud seotud kommunistliku vastupanuliikumistega. Sel perioodil kasvasid rahvusrühmade vahelised pinged ja ärkasid rahvuslikud tunded.<ref name="Egerod" /><ref name="Freeman-90–111" /> Pärast sõda soovis Suurbritannia lihtsustada Malaia alade valitsemist, tugevdada keskset haldust ja luua ühtsem kodakondsussüsteem. 1946. aastal loodi [[Malaia Liit]] (''Malayan Union''), mis hõlmas kõiki Briti alasid Malaias peale Singapuri. Sellesse kuulusid endised [[Födereeritud Malai Riigid|Födereeritud Malai Riikide]] osariigid, endised [[födereerimata Malai riigid]] ja varem eraldi hallatud Straits Settlementsi alad Malaias (Melaka ja Penang). Singapurist sai eraldi kroonikoloonia. Singapuris oli hiinlaste selge enamus, Malaka poolsaarel aga püüti säilitada malailaste poliitilist juhtrolli. Kui Singapur oleks võetud Malaia Liitu, oleks hiinlastel olnud uues riigis suur osakaal, mis oleks teravdanud malailaste hirme oma poliitilise positsiooni nõrgenemise pärast. Singapur oli piirkonna tähtsaim sadam ja kaubanduskeskus, mida britid eelistasid hoida kroonikolooniana, et säilitada otsene kontroll sadama ja finantssüsteemi üle ning vältida selle sidumist Malaka poolsaare sisepoliitikaga. Singapur oli ka tähtis sõjaline tugipunkt. Malaia Liit koondas võimu Briti kuberneri kätte ja muutis malai sultanid sisuliselt tseremoniaalseteks valitsejateks. See tekitas malailastes pahameelt, sest sultanid olid malailaste poliitilise ja religioosse identiteedi keskmes ning nende autoriteedi nõrgestamist tajuti rahvusliku alandusena. Malai eliit ja sultanid ise olid selle reformi vastu. Malaia Liidu kava andis suhteliselt kergesti kodakondsuse mittemalailastele (eriti hiinlastele ja indiaanlastele), kes moodustasid suure osa linnarahvastikust. Hiinlased olid majanduslikult edukad ja potentsiaalselt ka poliitiliselt mõjuvõimsad. Malailased kartsid, et nad jäävad poliitiliselt vähemusse ja nende "põlisrahva" eristaatus kaob. See küsimus oli nende vastuseisus keskne. 1946. aastal loodi [[Ühinenud Malai Rahvusorganisatsioon]] ([[UMNO]]), mis koondas malailaste vastupanu. See oli malailaste esimene massiline rahvuslik liikumine. Britid mõistsid kiiresti, et Malaia Liitu ei saa ilma pideva konfliktita hallata, kui malailaste rahulolematust eirata. Malaia Liit saadeti 1948. aastal laiali ning see asendati [[Malaia Föderatsioon]]iga, mis taastas kohalike valitsejate võimu Briti kaitse all, karmistas kodakondsuse tingimusi ja rõhutas malailaste erilist poliitilist rolli. See kompromiss rahustas malailasi, vähendas pingeid ja võimaldas keskenduda poliitilise struktuuri stabiliseerimisele. See lõi ka aluse hilisemale iseseisvusele. Peamiselt hiina päritolu mässulised, keda juhtis [[Malaia Kommunistlik Partei]], alustasid 1948. aastal sissirünnakuid Briti vägede ja võimude vastu, et sundida Briti koloniaalvõim Malaiast lahkuma ja kehtestada kommunistide võim. Rünnati Briti patrulle, kes valvasid teid ja raudteid, otsisid sisside rühmi ja tagasid tsiviilelanike turvalisust, ja Briti eelposte, häiriti transporti ja kaubateid, tapeti või ähvardati koloniaalametnikke. Need võitlused said tuntuks [[Malaia kriis]]i (''Malayan Emergency'') nime all ja kestsid 1948. aastast 1960. aastani. Briti vägedel õnnestus seal esimest korda nüüdisaegses ajaloos sissiliikumine täielikult sõjaliselt purustada. Üks õnnestumise põhjusi oli see, et ligi pool miljonit peamiselt hiina päritolu elanikku paigutati ümber kontrollitud "uutesse küladesse", et katkestada nende sidemed sissidega. Sissiliikumise mahasurumine viidi lõpule Malaia iseseisvusajal. Britid aitasid Malaiat sõjalise väljaõppega, relvastusega, strateegilise juhtimisega ning luure- ja logistikatoega. Malaia jätkas uute külade poliitikat. ===Iseseisvusaeg=== [[Fail:Proclamation of Independence Memorial, Melaka (2023).jpg|pisi|Iseseisvuse proklamatsiooni memoriaal on muuseum Melakas, mis avati 1985. aasta 31. augustil ja asub 1912. aastal rajatud hoones]] Malaia saavutas 31. augustil 1957 iseseisvuse (sõltumatuse [[Suurbritannia]]st). Temast sai [[Rahvaste Ühendus]]e liige. Esimene riigipea oli [[Abdul Rahman]]. Suurbritannia soostus Malaia iseseisvusega mitmel strateegilisel, poliitilisel ja praktilisel põhjusel. Britid mõistsid, et pikaajaline kolonialism vastupanu ja sõjalise konflikti tingimustes muutub järjest kulukamaks ja ebapraktilisemaks. Sõja järel oli Briti rahandus pingelises seisus. Kolooniate haldamine ja sõjategevuse rahastamine Malaias muutus kurnavaks. Iseseisvuse andmine võimaldas Suurbritannial säilitada Malaiaga majandus- ja kaubandussuhted, ilma otsese haldus- ja sõjalise kuluta. Britid soovisid organiseeritud ja stabiilset üleminekut, et vältida kommunistide mõju laienemist. Rahvaste Ühenduse ja diplomaatiliste suhete kaudu sai Suurbritannia säilitada tugeva mõju Malaiale. Ka rahvusvahelise maine hoidmiseks dekoloniseerimisliikumise ajal oli tarvis võimaldada koloonia rahulikku iseseisvumist. Seejärel koostati plaan ühendada Malaiaga kroonikolooniad Põhja-Borneo (praegune Sabah), Sarawak ja Singapur. Ühinemine tehti teoks 16. septembril 1963, hoolimata Indoneesia presidendi [[Sukarno]] ja Sarawaki poliitiliste jõudude vastuseisust.<ref name="Egerod" /><ref name="Moore">Gillian Moore. ''Sørøst-Asia'', tlk Kolbein Brede, Oslo: Gyldendal 1987, lk 76–82, ISBN 82-57-40583-3.</ref><ref>Boon Kheng Cheah. ''Malaysia: The Making of a Nation'', Singapore: Institute of Southeast Asian Studies 2002, lk 93–95, ISBN 978-981-230-154-3.</ref> Uus riik sai nimeks Malaisia ja ühinemise kuupäeva nimetatakse [[Malaisia päev]]aks. Ühinemisel oli mitu eesmärki. Territooriumi ja rahvaarvu suurendamine aitas vähendada poliitilist sõltuvust üksikute piirkondade rahvuslikest huvidest ja tugevdada keskvõimu strateegilist positsiooni Lõuna-Hiina merel. Kalimantanil oli palju loodusvarasid, sealhulgas kummit, naftat ja puitu. Singapur oli oluline sadam ja tööstuskeskus. Ühine riik võimaldas turu laiendamist, ühtset tolli- ja kaubanduspiirkonda ning majanduslikku koostööd. Britid soovitasid uue liidu loomist, et tagada piirkonnas stabiilsus pärast enda lahkumist. Liit pidi võimaldama paremini toime tulla rahutustega, sealhulgas kommunistlike liikumistega, ja rahvuslikele pingetega. Malailaste osakaal suurenes. Suurbritannia oli huvitatud stabiilsest ja kaitstud riigist, et kaubandus ei oleks häiritud. Indoneesia pidas Malaisia moodustamist neokoloniaalseks projektiks, mis jätkas Briti mõju Kagu-Aasias. Sukarno toetas ka kommunistlikke ja rahvuslikke liikumisi, et Malaisiat destabiliseerida. See viis hiljem [[Indoneesia-Malaisia vastasseis]]uni. Sarawakis oldi mures rahvuslike õiguste ja autonoomia pärast. 1965. aasta valimised tõid esile sügavad poliitilised lõhed malailaste ja Singapuri hiina päritolu juhtide vahel. 1965. aastal leppisid Malaisia ja Singapur kokku, et Singapur lahkub föderatsioonist. 7. augustil 1965 sõlmiti [[Singapuri lahkumisleping]] (''Agreement on the Separation of Singapore from Malaysia''), millega nähti ette, et Singapur eraldub Malaisiast ja saab iseseisvaks riigiks, määrati kindlaks riikidevahelised suhted pärast lahkumist (näiteks kaitse, kaubanduse ja koostöö küsimused) ning lepiti kokku varade, kohustuste ja haldusküsimuste korraldamises. 9. augustil kiitis Malaisia parlament Malaisia peaministri [[Tunku Abdul Rahman]]i ettepanekul heaks põhiseaduse muudatuse, millega Singapur eraldati Malaisia Föderatsioonist. Samal päeval allkirjastati [[Singapuri proklamatsioon]], millega Singapur kuulutas välja iseseisvuse. [[Lee Kuan Yew]] pidas emotsionaalse kõne, milles nimetas lahkumist valusaks hetkeks. Lahkulöömine oli peamiselt poliitiliste, rahvuslike ja majanduslike pingete tagajärg. Malaisia poliitika tugines põhimõttele, et malailastel on eristaatus ([[bumiputra-poliitika]]). Singapuri juhtkond eesotsas [[Lee Kuan Yew]]'ga propageeris aga ideed "Malaisia malaisialastele", mis tähendas võrdseid õigusi kõigile kodanikele sõltumata rahvusest. Malaisia keskvalitsus eesotsas peaminister [[Tunku Abdul Rahman]]iga kaitses malailaste poliitilist ülekaalu, Singapuri valitsus rõhutas mitmerahvuselist kodakondsuspõhist riiki. 1964. aastal toimusid Singapuris rassirahutused. Singapuri hiinlaste enamus ohustas Malaisia etnilist tasakaalu. Keskvalitsus kartis, et Singapuri poliitiline aktiivsus võib õõnestada föderatsiooni stabiilsust. Singapur oli majanduslikult väga tugev, sest see oli oluline sadam ja tööstuskeskus. Tekkisid vaidlused maksutulude jaotamise üle ja ühise turu loomise üle (Singapur soovis seda kiiremini kui keskvalitsus). Keskvalitsus kartis Singapuri liiga suurt majanduslikku mõju. Malaisia ja Singapuri suhted olid sageli pingelised kuni 21. sajandi alguseni, mil mõlemas riigis toimunud juhtkonnavahetused võimaldasid tihedamat poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koostööd, hoolimata mõnest jätkuvalt lahendamata vaidlusest.<ref>Theophilus Kwek, Joseph Chinyong Liow. Singapore's Relations with Malaysia and Indonesia. – Barry Desker, Cheng Guan Ang (toim). ''Perspectives on the Security of Singapore. The First 50 Years'', Singapur, London: World Scientific og Imperial College Press 2015, lk 135–151, ISBN 978-981-4689-32-8.</ref> Malaisia ühendamine suurendas pingeid Indoneesiaga, mis viis aastatel 1963–1966 ka vägivaldsete kokkupõrgeteni ([[Indoneesia-Malaisia vastasseis]]). Toimusid sõjalised rünnakud, sabotaaž ja piirialade sissisõda. Indoneesia toetas vastupanu Kalimantanil ja ründas piiriäärseid alasid. Rahvaste Ühenduse, sealhulgas Briti ja Austraalia sõjaväe toetusega tõrjus Malaisia indoneeslased sõjaliselt tagasi. Lõpuks tunnustas Indoneesia pärast Sukarno kukutamist Malaisiat iseseisva riigina. Kokkupõrked kommunistidega Sabahis, Sarawakis ja Malaka poolsaarel jätkusid [[Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)|kommunistide ülestõus]]u (''Second Malayan Emergency'') käigus.<ref name="Egerod" /><ref name="Moore" /> Kommunistid taotlesid endiselt võimuletulekut. Nad tegutsesid piirialadel ja tihedates metsades, kus valitsuse kontroll oli nõrk. Kogu perioodil 1957–2018 valitses Malaisiat malailaste partei [[UMNO]] ([[United Malays National Organisation]]) valimisliidus ja koalitsioonis [[Rahvarinne (Malaisia)|Rahvarinne]] ([[Barisan Nasional]]) koos hiinlaste partei [[Malaysian Chinese Association]] ([[MCA]]) ja indialaste parteiga [[Malaysian Indian Congress]] ([[MIC]]). Need kolm parteid olid juba enne Malaisia iseseisvumist moodustanud [[Liidupartei]] (''Alliance Party''). Koalitsiooni eesmärk oli hoida tasakaalu Malaisia peamiste rahvusgruppide vahel ja jagada poliitilist võimu nende kogukondade esindajate vahel. 1969. aasta mais toimunud valimistel olid opositsiooniparteid, mis esindasid peamiselt hiinlasi (näiteks [[Democratic Action Party]] (DAP) ja [[Parti Gerakan]]), märkimisväärselt edukad. [[UMNO]] kaotas osa oma senisest enamusest. Paljud malailased hakkasid kartma malailaste poliitilise positsiooni nõrgenemist. Hiinlased domineerisid kaubanduses ja tööstuses. See tekitas malailaste seas frustratsiooni ja rahulolematust. Valitsuse poliitika, mis toetas malailasi, tekitas hiinlaste ja teiste kogukondade seas pingeid. Valimistulemuste selgumise järel algasid üha rahvarohkemad meeleavaldused. 13. mail puhkesid vägivaldsed konfliktid peamiselt malailaste ja hiinlaste vahel ([[13. mai rahutused]]). Sadu inimesi sai surma, põgenikke ja kodutuid oli tuhandeid. Kehtestati eriolukord ja parlament peatas töö. 1971. aastal kehtestas valitsus [[uus majanduspoliitika (Malaisia)|uut majanduspoliitikat]] (''New Economic Policy'', ''NEP''), mis pidi vähendama rahvusrühmade vahelist majanduslikku ebavõrdsust, jaotades rikkust ümberjaotamine valdavalt [[malailased|malailastest]] [[bumiputrad|bumiputrate]] kasuks.<ref name="Khoo">Khoo Khay Jin. Poverty and Inquality. – Khoo Boo Teik (toim). ''Policy Regimes and the Political Economy of Poverty Reduction in Malaysia'', Springer 2012, lk 145–182, ISBN 978-1-137-26701-6.</ref> [[Pilt:Putrajaya Malaysia Seri-Gemilang-Bridge-01.jpg|pisi|Malaisia halduspealinn [[Putrajaya]] ehitati välja 1990ndatel]] [[Industrialiseerimine|Industrialiseerimisele]] pandi alus pärast iseseisvumist, kui riik hakkas arendama tööstust, et majandus ei sõltuks ainult põllumajandusest ja loodusvaradest. Eesmärk oli luua uusi töökohti, suurendada majanduskasvu ja tugevdada riigi sõltumatust. Malaisia rajas rasketööstuse, sealhulgas terasetehased, laevatehased, tsemendivabrikud ja masinaehituse.<ref name="Moore" /> Rasketööstuse areng hoogustus eriti 1980ndatel, mil valitsus panustas rohkem taristu ja tootmisvõimsuse arendamisse. [[Fail:The Twins SE Asia 2019 (49171985716) (cropped) 3.jpg|pisi|vasakul|Malaisia naftafirma [[Petronas]]e järgi nimetatud [[Petronas Towers]] kaksiktornid valmisid 1998. aastal ja see oli maailma kõrgeim hoone 2003. aastani]] 1981. aastal sai [[Mahathir Mohamad]] esimest korda Rahvarinde juhiks ning [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministriks]] ja ta jäi järjest ametisse 22 aastaks ehk kuni 2003. aastani. See oli Malaisia ajaloo pikim peaministri valitsemisperiood. Mahathir tugevdas majanduspoliitikat, mis suurendas malailaste omandit, ja katsetas nii erastamise kui ka natsionaliseerimise perioodidega. Ta tegi suuri majandusreforme ning arendas industrialiseerimist ja taristut. See muutis Malaisia majandust ja rahvusvahelist kuvandit. 1980ndate ja 1990ndate Malaisiat iseloomustas kiire ekspordile suunatud industrialiseerimine, linnastumine ja ulatuslik taristu arendamine. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks teise laine [[Aasia tiigrid|Aasia tiigritest]]. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hindustantimes.com/news/specials/leadership2006/ht_091106.shtml|pealkiri=Visionary, who nurtured an Asian ‘tiger’|väljaanne=Hindustan Times Leadership Summit|arhiivimisaeg=2008-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080306004703/http://www.hindustantimes.com/news/specials/leadership2006/ht_091106.shtml}}</ref> 1997. aasta [[Aasia kriis]] tabas Malaisiat rängalt. Majandus kannatas, pangad ja ettevõtted sattusid raskustesse ja valuuta ([[Malaisia ringgit]]) langes. Investeeringud vähenesid, sest rahvusvaheline kapital lahkus piirkonnast. Taastumine läks tänu valitsuse sekkumisele kiiremini kui näiteks Indoneesias, Tais ja Filipiinidel. Valitsus devalveeris kontrollitult ringgiti. See aitas majandust stabiliseerida. Kehtestati kapitali väljaviimise piirangud, mis takistasid väliskapitali järsku väljavoolu. Käivitati riigisektori toetusprogramme, mis stabiliseerisid turgu. Tänu sellele taastati pankade stabiilsus kiiremini, riigi juhtimis- ja majandusprogrammid vähendasid investeerimisriske ning majanduskasv pöördus suhteliselt kiiresti plussi.<ref name="Tenold">Stig Tenold. ''Asia-krisen – fem år senere. SNF-rapport'', 2002:11, Bergen: Samfunns- og næringslivsforskning, lk 7–9, ISBN 82-491-0198-7.</ref> Mõned tähtsad ettevõtted riigistati või valitsus suurendas oma osalust, et tagada stabiilsus ja usaldus majanduses. Riigi kontrolli alla läksid näiteks pank [[CIMB Group]] ja autotootja [[Proton Holdings]]. Selle tulemusena stabiliseeriti pangad ja tagati rahaturu stabiilsus ning toetati autotööstust ja sealsete töökohtade säilimist. 2013. aastal puhkes [[Lahad Datu]]s Sabahi osariigis lühiajaline relvastatud konflikt [[Sulu sultan]]i toetajate ja Malaisia julgeolekujõudude vahel. [[Lahad Datu konflikt]]i käigus hukkus 72 inimest. ==Kultuur== Malaisia on etniliselt, kultuuriliselt ja keeleliselt väga mitmekesine. Algupärane kultuur kujunes põlisrahvaste ja hiljem saabunud malailaste koosmõjul. Hiina ja India kultuur on Malaisiat mõjutanud alates kaubandussuhete algusest. Malaisiat on märgatavalt mõjutanud ka pärsia, araabia ja Briti kultuur. Kuigi malailased on poliitiliselt tooniandev rühm ja riik annab neile eeliseid, on etnilised vähemused kultuuriliselt väga vähe assimileerunud.<ref>Ravec Raghavan. Ethno-racial marginality in West Malaysia: The case of the Peranakan Hindu Melaka or Malaccan Chitty community. – ''Bijdragen tot de Taal-, Land- en Volkenkunde'', 1977, 133 (4): 438–458, [https://brill.com/view/journals/bki/133/4/article-p438_3.xml Täistekst.]</ref> [[Pilt:P Ramlee Dunia Film 15 May 1954 p20.jpg|pisi|left|[[P. Ramlee]] filmidel ja muusikal oli Malaisia kultuurile märkimisväärne mõju ning ta on Malaisia kultuuripärandis endiselt oluline kuju<ref>Tahir Alhamzah. [https://www.nst.com.my/lifestyle/groove/2019/04/482263/showbiz-p-ramlees-works-among-cultural-items-declared-national #Showbiz: P. Ramlee's works among cultural items declared National Heritage], NST Online, nst.com.my, 23.4.2019.</ref>]] 1971. aastal määratlesid võimud Malaisia kultuuri kultuuripoliitika kaudu. See sätestas, et Malaisia kultuur põhineb malailaste ja mittemalailastest põlisrahvaste ([[bumiputra]]te) kultuuril, et see võib omaks võtta sobivaid elemente teistest kultuuridest ning et islam peab olema selle osa. Kultuuripoliitika seadis esikohale malai keele. Võimude sekkumine kultuurisse on tekitanud pahameelt etniliste vähemuste seas, kes leiavad, et nende vaimset vabadust on piiratud. Nii hiinlaste kui ka indialaste organisatsioonid riigis on esitanud võimudele kaebusi ja nimetanud kultuuripoliitikat ebademokraatlikuks.<ref>Badaruddin Mohamed, [https://web.archive.org/web/20100529013206/http://www.hbp.usm.my/tourism/Papers/paper_cultural.htm Cultural Tourism Promotion and policy in Malaysia], ettekanne, Joint World Cultural Tourism Conference, Seoul, 25.–27. november 2005, Universiti Sains Malaysia, hbp.usm.my.</ref> Malaisia ja naabermaade, eriti Indoneesia vahel on kultuurilisi pingeid. Neil kahel maal on sarnane kultuuripärand ning neil on palju ühiseid traditsioone ja kultuurimälestisi. Piirkond on juba ammu enne praeguste riigipiiride teket olnud ühtne kultuuriruum, kuhu kuulub näiteks traditsioonilisi tantse, näiteks [[pendet]], rahvalaule, toite ja [[batik]]. Indoneesia avalikkuses esitatakse tugevaid nõudmisi kaitsta kultuuripärandit kui midagi eriliselt indoneesiapärast ning süüdistatakse Malaisiat selle enda arvele kirjutamises. Malaisias ei ole rahvuslikud tunded nii tugevad, nii et seal ollakse rohkem valmis seda ühiseks pidama. Malaisia ja Indoneesia võimud on pidanud mõned asjad omavahel selgeks rääkima, aga nende suhted on endiselt keerulised.<ref>Marshall Clark, Juliet Pietsch. ''Indonesia–Malaysia Relations. Cultural Heritage, Politics and Labour Migration'', London: Routledge 2014, ISBN 978-0-415-68752-2.</ref><ref> Jinn Winn Chong. "Mine, Yours or Ours?": The Indonesia–Malaysia Disputes over Shared Cultural Heritage. – ''Sojourn: Journal of Social Issues in Southeast Asia'', 2012, 27 (1): 1–53.</ref><ref>Sara Schonhardt, [https://web.archive.org/web/20150822004120/http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/KJ03Ae02.html Indonesia cut from a different cloth], ''Asia Times'', 3.10.2009.</ref> === Kunstid === {{Vaata ka|Malaisia arhitektuur|Malai kirjandus}} [[Pilt:Malaysian Batik.jpg|pisi|Käsitööline valmistab [[batik]]it. Malaisia batikul on tavaliselt heledates toonides lillemotiivid]] Malaisia peamised käsitööd on olnud [[puunikerdus]], [[kudumine]] ja hõbesepatöö.<ref>George Dunford. ''Southeast Asia on a Shoestring'', Lonely Planet, 2006, lk 419–421, ISBN 978-1-74104-444-7.</ref><ref>Tan Sri Mubin Sheppard. ''Living Crafts of Malaysia'', Singapore: Times Books International 1978.</ref> Säilinud on kunstipäraseid tarbeesemeid maapiirkondade käsitsi punutud korvidest õukondades kasutatud hõbeesemeteni. Tuntud kunstiesemete seas on graveeritud pistodad (''[[kris]]''), [[beetlipähkel|beetlipähklite]] serviisid, kootud [[batik]]ud ja kootud tekstiilid (''[[songket]]''). Tuntud on Kalimantani põlisrahvaste puumaskid.<ref name="World" /> Igal etnilisel rühmal on omalaadne tantsu- ja teatrikunst. Malailaste traditsioon on saanud mõjutusi Põhja-Indiast.<ref name="Terry&Sean">Terry E. Miller, Sean Williams (toim). ''The Garland Handbook of Southeast Asian Music'', New York, London: Taylor & Francis 2008, lk 223–224. ISBN 978-0-203-93144-8.</ref> Paistab, et malailaste traditsioonilised muusika-, tantsu- ja teatrivormid on hakanud Malaisia alal levima [[Kelantan]]i-[[Pattani provintsi|Pattani]] piirkonnast. Nendes on selgeid India, Hiina, Tai ja Indoneesia mõjutusi. Muusika põhineb löökpillidel,<ref name="Terry&Sean" /> millest tähtsaim on kätega mängitav kahe poolega trumm ''[[gendang]]''. Traditsioonilisi trumme on vähemalt 14 tüüpi. Trummid ja teised traditsioonilised löökpillid on sageli valmistatud looduslikest materjalidest, näiteks puidust või nahast. Muusikat on traditsiooniliselt kasutatud lugude jutustamise vahendina (laul ja muusikaline saade), tseremooniatel ja saagikoristuse ajal. Löökpille on kasutatud ka pikkade vahemaade taha suhtlemiseks.<ref>''Gateway to Malay Culture'', Singapore: Asiapac Books 2003, lk 110, ISBN 978-981-229-326-8.</ref> Kalimantanil on tavaks, et tseremooniatel, näiteks pulmades ja matustel mängivad ansamblid, mis kasutavad [[gong]]e selle Malaisia variantides, mille seas on ''[[agung (gong)|agung]]'' ja ''[[kulintang]]''. Sarnased ansamblid on levinud ka naaberpiirkondades, nagu Indoneesia Kalimantanis, Bruneis ja Filipiinidel [[Mindanao]] saarel.<ref>Patricia Ann Matusky, Sooi Beng Tan. ''The Music of Malaysia. The Classical, Folk, and Syncretic Traditions'', Ashgate 2004, lk 177–187, ISBN 978-0-7546-0831-8.</ref> [[Pilt:Finished wau and wau frame.JPG|pisi|''[[Wau bulan]]'', rikkalikult kaunistatud draakon, on Malaisia käsitööese, mis on pärit on Kelantanist]] Malaisias on tugev jutustamistraditsioon, mis ulatub tagasi kirjakultuuri leviku eelsesse aega. Malai sultanaadid lõid oma kirjandustraditsioonid, mis tuginesid nii suulistele pärimustele kui ka lugudele, mis levisid koos islamiga.<ref name="Osman">Mohd Taib Osman. Literary Heritage. – Asmah Haji Omar (toim). ''The Encyclopedia of Malaysia'', Editions Didier Millet 2005. [https://web.archive.org/web/20110106024444/http://www.encyclopedia.com.my/volume9/literaryheritage.html Veebis].</ref> Malai kirjandus pandi kirja algul araabia kirjas. Vanim malai kirjalik mälestis on 1303. aastast pärinev raidkiri [[Terengganu kivi]]l.<ref name="World" /> Hiina ja India kirjandus levisid sedamööda, kuidas Malaisias kasvas nende keelte oskajate arv. 19. sajandil hakati ka Malaisias nendes keeltes kirjandust looma.<ref name="Osman" /> Ka inglise keelest on saanud levinud kirjanduskeel.<ref name="World" /> Populaarne žanr on ''[[hikayat]]''. Luulevorm [[pantun]] on levinud malai keelest ka teistesse keeltesse.<ref name="Osman" /> 1971. aasta kultuuripoliitika on mõjutanud ka kirjandust. Malaisia rahvuskirjandusena määratletakse malaikeelset kirjandust. Teistes bumiputrate keeltes loodud kirjandust nimetatakse regionaalkirjanduseks, teistes keeltes, sealhulgas inglise keeles loodud kirjandust sektsioonikirjanduseks.<ref>Solehah Ishak.''Histrionics of Development. A Study of Three Contemporary Malay Playwrights'', Kuala Lumpur: Institute of Language and Literature 1987, lk 16–17.</ref> === Malaisia köök=== [[Pilt:Teh Tarik.jpg|pisi|Malaisia rahvusjook ''[[teh tarik]]'']] [[Malaisia köök]] on mitmekesine ja selgelt mõjutatud [[malai köök|malai]], [[Hiina köök|Hiina]], [[india köök|India]], [[tai köök|Tai]], [[Jaava köök|Jaava]] ja [[Sumatra köök|Sumatra köögist]].<ref name="World" /><ref name="Passmore">Jacki Passmore. ''Asia. En kulinarisk reise'', Oslo: Grøndahl og Dreyer 1992, ISBN 82-504-1878-6, lk 151–153.</ref><ref name="Eckhardt">Robyn Eckhardt. ''Kuala Lumpur Melaka & Penang'', Lonely Planet 2008, lk 42, ISBN 978-1-74104-485-0.</ref> Asi on suuresti selles, et Malaisia ala oli juba vanalajal tähtsa rahvusvahelise vürtsikaubanduse kaubatee ääres.<ref name="Independent">Alice-Azania Jarvis. [https://www.independent.co.uk/life-style/food-and-drink/features/far-eastern-cuisine-fancy-a-malaysian-2104800.html Far Eastern cuisine: Fancy a Malaysian?], independent.co.uk, 13.10.2010.</ref> Malaisia köök on väga sarnane [[Singapuri köök|Singapuri]] ja [[Brunei köök|Brunei köögiga]]<ref name="Richmond" /><ref name="Passmore" /> ning sellel on sarnasusi ka [[Filipiinide köök|Filipiinide köögiga]].<ref name="World" /> Road võivad osariigiti erineda<ref name="Richmond" /> ja Malaisias serveeritakse toite sageli teisiti kui nende päritolumaal.<ref name="West" /> Sageli kaasatakse toite, mida laenatavas köögikultuuris ei leidu. Näiteks Malaisia [[hiina restoran]]id pakuvad tihti malai roogi.<ref>Tan Chee-beng. Food and Ethnicity with Reference to the Chinese in Malaysia. – David Y.H. Wu, Tan Chee-beng. ''Changing Chinese Foodways in Asia'', Hongkong: The Chinese University Press 2001, lk 128, ISBN 978-962-201-914-0.</ref> Ühe kultuuri toite valmistatakse mõnikord viisil, mis on omane teisele kultuurile.<ref name="Richmond" /> Näiteks kui Malaisia hiina restoranid, eriti kui need on mõjutatud [[Peranakani köök|Peranakani köögist]], valmistavad praetud [[ujuv lehtertapp|ujuvat lehtertappi]] (''kangkung belacan''), siis lisatakse tšilliga maitsestatud kääritatud krevetipastat (''[[sambal belacan]]'').<ref>Yulia Sapthiani, [https://web.archive.org/web/20160624020202/http://travel.kompas.com/read/2011/01/30/12335049/Menikmati.Kuliner.Peranakan Menikmati Kuliner Peranakan], kompas.com, 30.1.2011.</ref> Omapärane toidukultuuride põiming on [[Peranakani köök]], mis pärineb [[peranakanid|peranakanite]] kogukonnalt, mis on alguse saanud hiina meeste abieludest malai naistega. Kuulsad on selle köögi värvilised ''[[kueh]]''{{'}}id (aurutatud või küpsetatud riisijahukoogid) ning kookospõhised ja palmisiirupiga magustoidud.<ref name="Passmore" /> Riisi kasutatakse paljudes roogades. [[Tšilli]]t ja [[karri]]t kasutatakse palju, kuid toit ei pruugi olla väga vürtsikas. Teised levinud maitseained on [[sidrunhein]]a lehed, [[tamarind]], [[galangajuur]] ([[väike galangalirohi|väikese galangalirohu]] juur) ja [[kruvipuu lehed]] ([[pandanilehed]]). Igapäevased söögikorrad koosnevad sageli kausitäiest riisist, karrist, köögiviljadest ja mõnest vürtsikast lisaroast, mida süüakse taldrikult sõrmedega. Kõige tavalisemad köögiviljad on [[hiina kapsas]], [[oavõrsed]], [[baklažaan]], [[okra]] ja [[jamss]]. [[Sojauba]]dest tehakse palju erinevaid tooteid (näiteks [[tofu]], ''[[tempeh]]''). Pidusöökidel serveeritakse sageli „karriga valmistatud vürtsikaid köögiviljaroogi, tugevalt maitsestatud liharoogi või röstitud mereande“.<ref name="Passmore" /> <gallery> Pilt:Nasi lemak.jpg|Malaisia rahvustoit ''[[nasi lemak]]'' Pilt:Roti Telur and Teh Tarik.jpg|''Roti telur'' ehk muna (''telur'') sisaldav ''[[roti (leib)|roti]]'' Pilt:Kek Lapis Sarawak.jpg|[[Sarawaki kihiline kook]] </gallery> === Pühad === [[Pilt:Ke Lok Si Illuminations 01.JPG|pisi|Malaisia suurim budistlik tempel [[Kek Lok Si]] [[Penangi osariik|Penangi osariigis]] on illumineeritud [[Hiina uusaasta]]ks]] Mõned pühad on kogu Malaisias kehtivad [[riigipüha]]d, teised ainult mõnes osariigis. Mõnda püha tähistavad kindlad etnilised ja usulised rühmad. Malaisia suuremate usundite tähtsamad pühad on riigipühad. Malaisia [[rahvuspüha]] on 31. august, [[Malaisia iseseisvuspäev]], millega tähistatakse 1957. aasta iseseisvusdeklaratsiooni.<ref name="World" /> 16. septembril tähistatav [[Malaisia päev]] märgib praeguse Malaisia föderatsiooni moodustamist 1963. aastal.<ref> Yeng Ai Chun. [https://www.thestar.com.my/news/nation/2009/10/19/malaysia-day-now-a-public-holiday-says-pm/ Malaysia Day now a public holiday], thestar.com.my, 19.10.2009.</ref> Riigipühade seas on [[töörahvapüha]] 1. mail ja Malaisia ülemvalitseja sünnipäev.<ref name="World" /> Islami pühi peetakse eriti oluliseks, sest islam on riigiusund. Tähtsaimad neist on Hari Raya Puasa ehk Hari Raya Aidilfitri (''[[‘īd al-fiţr]]'') ja Hari Raya Haji ehk Hari Raya Aidiladha (''[[‘īd al-aḑḩá]]'') ning prohveti sünnipäeva Maulidur Rasul (''[[mawlid]]'').<ref name="World" /> [[Malaisia hiinlased]] tähistavad [[Hiina uusaasta]]t ja teisi traditsioonilise hiina usundiga seotud pühi. Malaisia hindud tähistavad suurt valguspüha ''[[divālī]]''{{'}}t.<ref>[https://web.archive.org/web/20110809081015/http://asia.isp.msu.edu/wbwoa/southeast_asia/malaysia/religion.htm Malaysia – Religion], Asian Studies Center – Michigan State University, asia.isp.msu.edu.</ref> [[tamilid|Tamili]] riituse ''[[thaipusam]]'' ajal kogunevad palverändurid kogu riigist [[Batu koopad|Batu koobaste]] juurde.<ref>Carl Vadivella Belle. ''Thaipusam in Malaysia. A Hindu Festival in the Tamil Diaspora'', Singapore: ISEAS – Yusof Ishak Institute 2017, ISBN 978-981-4695-75-6.</ref> Malaisia kristlased tähistavad enamikku samu pühi nagu teisteski riikides, eelkõige jõule ja ülestõusmispühi. Mõnel etnilisel rühmal on oma lõikuspühad: Sarawaki [[dajakid]] tähistavad ''Gawai''{{'}}d ja Sabahi [[kadazanid-dusunid]] ''[[Kaamatan]]''{{'}}it.<ref>Wendy Hutton. ''East Malaysia and Brunei'', Periplus Editions 1997, lk 169, ISBN 978-962-593-180-7.</ref><ref>John Postill. ''Media and Nation Building. How the Iban became Malaysian'', New York: Berghahn Books 2006, lk 173–179, ISBN 978-1-84545-132-5.</ref> Kuigi enamik pühi on seotud kindlate etniliste või usuliste rühmadega, tähistavad neid sageli ka teiste kogukondade liikmed. Levinud on tava, et käiakse üksteisel külas ja peetakse pühi koos.<ref>M. Jocelyn Armstrong. ''Festival Open Houses: Settings for Interethnic Communication in Urban Malaysia'', Human Organization 1988, 47 (2): 127–137.</ref><ref name="MIDA">[https://web.archive.org/web/20110928100352/http://www.mida.gov.my/env3/uploads/Publications_pdf/ExpatriateLiving/expatriate2009.pdf Guidebook on Expatriate Living in Malaysia], Malaysia Industrial Development Authority, 2009, lk 8–9, 69.</ref> ===UNESCO nimistud=== {{Vaata|UNESCO maailmapärand Malaisias}} [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s on: *[[Gunung Mulu rahvuspark]] *[[Kinabalu park]] *[[Melaka ja George Town, Malaka väina ajaloolised linnad]] *[[Lenggongi oru arheoloogiapärand]] *[[Niahi rahvuspargi koobaste arheoloogiapärand]] ([[Niahi koopad]], [[Niahi rahvuspark]]) [[UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri|UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas]] on: *''[[mak yong]]'' (teater) *''[[dondang sayang]]'' (laulmine) *''[[silat]]'' (võitluskunst) *''[[songket]]'' (kudumine) *''[[pantun]]'' (luulevorm) *''[[kebaya]]'' (riietus) koos Bruneil, Indoneesia, Singapuril ja Taiga *[[Malaisia hommikusöögikultuur]] === Sport === {{Vaata|Malaisia sport|Malaisia olümpiamängudel}} [[Pilt:Seni silat melayu.jpg|pisi|Kõrvuti tänapäevaste spordialadega harrastatakse traditsioonilist võitluskunsti ''[[Silat Melayu]]'', mis on üks [[silat]]i variante]] Kaasajal on suurima publikuga spordiala [[jalgpall]]. Harrastajate hulga poolest tõusevad esile [[sulgpall]], [[jooksmine]], [[jalgrattasport|rattasõit]], [[ujumine]], jalgpall ja [[keegel]].<ref>[https://thesporting.blog/blog/most-popular-sports-in-malaysia The Most Popular Sports in Malaysia] thesporting.blog</ref> Mitmed spordialad (näiteks jalgpall, sulgpall, [[maahoki]], [[tennis]], ''[[squash]]'', [[kriket]], ''[[rugby union]]'') tulid Malaisiasse [[Briti impeerium|Briti koloniaalajastul]].<ref>John Nauright, Charles Parrish. ''Sports Around the World: History, Culture, and Practice'', ABC-CLIO 2012, ISBN 978-1-59884-300-2, ll 250–252.</ref> Malaisia (või selle eellane) on mitmel korral alates 1948. aastast korraldanud [[Thomas Cup]]i (meeste võistkondlikud sulgpalli maailmameistrivõistlused). [[Malaisia maahokikoondis|Malaisia meeste maahokikoondis]] on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja Malaisia on korraldanud maahoki maailmameistrivõistlused [[1975. aasta maahoki maailmameistrivõistlused|1975. aastal Kuala Lumpuris]] ning [[2022. aasta maahoki maailmameistrivõistlused|2022. aastal koos Indiaga]]. On ka mõned traditsioonilisemad spordialad. ''[[Silat Melayu]]'' on malai traditsiooniline võitluskunst, mida harrastavad malailased Malaisias, Singapuris ja Bruneis.<ref>James B. Minahan. ''Ethnic Groups of South Asia and the Pacific: An Encyclopedia'', ABC-CLIO 2012, lk 76–78, ISBN 978-1-59884-660-7.</ref> Pallimängu ''[[Sepak takraw]]'' mängitakse kogu Kagu-Aasias. See on [[võrkpall]]i sarnane mäng, milles palli lüüakse üle võrgu jalgade, pea ja kerega, käsi kasutamata. Malaia osales esimest korda [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el. Malaisia (ja Malaia) sportlased on 2026. aasta seisuga võitnud suveolümpiamängudelt 15 olümpiamedalit (8 hõbe- ja 7 pronksmedalit), neist enamiku sulgpallis. [[Malaisia 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018. aastal osales Malaisia esimest korda taliolümpiamängudel]]. [[1998. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1998. aastal]] korraldati Kuala Lumpuris [[Rahvaste Ühenduse mängud]]. Malaia Föderatsioon osales [[Briti impeeriumi mängud]]el 1950. aastast. [[Vormel 1]] [[Sepangi ringrada|Sepangi ringrajal]] on peetud [[Malaisia grand prix|Malaisia ''grand prix'']]'d, mis oli aastatel 1999–2017 maailmameistrivõistluste etapp. == Vaata ka == * [[Ida-Malaisia]] * [[Lääne-Malaisia]] * [[Malaia Föderatsioon]] * [[Malaia kriis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20230311181422/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/malaysia/ Malaysia]. ''The World Factobook''. cia.gov. Vaadatud 26.2.2025</ref>}} == Kirjandus == *Marit Walle. ''Med Marit på loffen i Malaysia'', Stathelle: Moria forlag 1997, ISBN 82-90815-10-7. *Redmond O'Hanlon. ''I Borneos indre. Oversatt av Dag Biseth'' Oslo: Det beste 1998, ISBN 82-7010-318-7. *V. S. Naipaul, ''Bortenfor troen. Islamske ekskursjoner blant de konverterte folk'', tlk Jesper Klint Kistorp, København: Gyldendal 1999, ISBN 82-05-25758-2. *Virginia Matheson Hooker. ''A Short History of Malaysia. Linking East and West'', Sydney: Allen & Unwin 2003, ISBN 978-1-86448-955-2. *Jim Baker. ''Crossroads. A Popular History of Malaysia and Singapore'', 3. trükk, New York: Marshall Cavendish, 2014, ISBN 978-981-4516-02-0. *Barbara Watson Andaya, Leonard Y. Andaya. ''A History of Malaysia'', London: Red Globe Press 2016, 3. trükk, ISBN 978-0-230-29353-3. *Milton Osborne. ''Southeast Asia. An Introductory History'', 12. trükk, Sydney: Allen & Unwin 2016, ISBN 978-1-76029-168-6. == Välislingid == {{commonskat|Malaysia}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=MY}} [[Kategooria:Malaisia| ]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Riigid]] ic28na5u317m8f5ti2pvrmv1d0axx99 0 7827 7121916 7121657 2026-03-31T14:54:14Z Velirand 67997 /* P */ 7121916 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] c5b5t93q3ysox2ser9bg0kujl30lj15 0 7883 7122099 7040541 2026-03-31T20:01:54Z Kuriuss 38125 7122099 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{See artikkel|räägib mineraalist; filmi kohta vaata artiklit [[Teemant (film)]]; Getter Jaani, Uku Suviste ja Grete Paia singli kohta vaata artiklit [[Teemant (singel)]]; erioperatsiooni kohta [[Operatsioon Teemant]].}} {{Mineraali info | nimi = Teemant | laius = | taustavärv = | pilt = Diamond-diamond macle2.jpg | pildi suurus = 250px | pildiallkiri = | valem = C | rühm = ehedad elemendid | molmass = 12,01 | värvus = värvitu, valge, hall, kollane, sinakas, must | tihedus = 3,50–3,53 | kõvadus = 10 ([[Mohsi astmik]], etalonmineraal) | lõhenevus = täiuslik | süngoonia = kuubiline | punktigrupp = kuubiline heksoktaeedriline | kriips = värvitu | kaksistumine = | murdepind = karpjas | läige = teemandi | optiline telg = | optiline märk = | kaksikmurdumine = puudub | reljeef = | pleokroism = | intvärvus = | 2V = | kustumine = | n = 2,4175–2,4178 | n_alfa = | n_beeta = | n_gamma = | n_oomega = | n_epsilon = }} [[Pilt:Udachnaya pipe.JPG|pisi|[[Udatšnõi teemandikaevandus]] Venemaal]] '''Teemant''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ἀδάμας ''adamas''<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd, lk 213</ref> – 'purunematu') on [[süsinik]]u [[allotroopia|allotroopne]] vorm. See on [[Kuubiline süngoonia|kuubilise süngoonia]] [[mineraal]], mille [[lõhenevuspind]]ade vahele jäävad osad on [[oktaeeder|oktaeedrilised]]. [[Lõhenevus]]e tõttu on teemant habras, eriti [[löökkoormus]]tel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tema [[tihedus]] on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige [[Kõvadus|kõvem]] looduslik [[mineraal]]. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik [[nanokristall]]iline vorm [[hüperteemant]]. Samas on teoreetiliste arvutustega näidatud, et ka mõned looduslikult mitte esinevad [[boornitriid]]i vormid peaksid olema teemandist kõvemad.<ref name="aps"/> Teemant on [[läbipaistvus|läbipaistev]], kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur [[murdumisnäitaja]] ja tugev [[dispersioon (füüsika)|dispersioon]], ent kuubilise [[süngoonia]] tõttu puudub [[kaksikmurdumine]]. Puhas teemant [[elektrijuhtivus|ei juhi elektrit]], kuid [[soojusjuhtivus|juhib väga hästi soojust]] – paremini kõigist [[tahkis|tahketest ainetest]], kaasa arvatud [[metall]]id. Kuumutamisel [[keemiline reaktsioon|reageerib]] teemant [[hapnik]]uga ja muude [[keemiline aine|ainetega]], samuti [[Lahustumine|lahustub]] sulatatud metallides. [[Normaalrõhk|Normaalrõhul]] on teemant [[metastabiilsus|metastabiilne]], kuid teemandi muundumine [[grafiit|grafiidiks]] toimub [[Inertsus (keemia)|inertses]] keskkonnas märgatava kiirusega alles [[temperatuur]]idel üle 1200 °[[Celsiuse skaala|C]]. Mitmed süsinikku lahustavad [[metallid]], sealhulgas [[raud]], kiirendavad seda protsessi. Teemandi [[lihvimine|lihvimisel]] saadakse hinnalisim [[vääriskivi]] – [[briljant]]. Viimaste turuväärtust on märgatavalt kasvatanud ulatuslik [[turundus]]. Teemandid tekivad [[vahevöö]] ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav [[rõhk]] ja temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada [[sünteetiline teemant|sünteetilisi teemante]] ning nende aastatoodang ületab oluliselt looduslike teemantide toodangut. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad [[Botswana]]s ja [[Venemaa]]l. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on [[Antwerpen]], [[New York]], [[Tel Aviv]] ja [[Amsterdam]]. Madalama kvaliteediga teemante lihvitakse eelkõige [[India]]s. == Ajalugu == Arvatakse, et esimesena hakati teemante väärtustama ja kaevandama [[India]]s, kus neid leidus [[Penner]]i, [[Krišna (jõgi)|Krišna]] ja [[Godavari]] jõgede rohketes [[jõesete|setetes]]. Teemante on Indias tuntud vähemalt viimased 3000, tõenäoliselt isegi 6000 aastat.<ref name=hershey/> Muistses Indias oli teemantidel religioosne väärtus. Samuti kasutati teemante eelajaloolisel perioodil graveerimisvahendina.<ref name="Pliny"/><ref name=ancient_China/> [[Antiikaeg|Antiikajal]] toodi teemante Euroopasse Indiast. Neid kasutati graveerimiseks. Lihvitud teemantide kasutamine ehtekivina ei ole leidudega tõendatud, aga kui neid poleks ehtena kasutatud, siis jääks arusaamatuks, miks peeti antiikajal teemanti kõige väärtuslikumaks kalliskiviks.<ref name=Antiigileksikon/> Alates 19. sajandist on teemantide populaarsus pidevalt kasvanud tänu suurenenud tarnetele, paranenud lõikamis- ja lihvimistehnika kasutuselevõtule, maailmamajanduse kasvule ja nutikatele reklaamikampaaniatele.<ref name=sell/> Prantsuse keemik [[Antoine Lavoisier]] tõestas 1772. aastal katse abil, et teemant koosneb [[süsinik]]ust. Katse käigus suunas ta [[lääts]]ede abil koondatud päikesekiired teemandile, mis asetses hapnikurikkas keskkonnas. Põlemisprotsessi tulemusena eraldus vaid üks komponent – [[süsinikdioksiid]]. Aastal 1797 kordas ja täiendas sama katset [[Smithson Tennant]], tõestades, et teemanti ja [[grafiit|grafiidi]] põletamisel eraldub võrdne kogus süsihappegaasi.<ref name=hazen/> Antiikajast kuni tänapäevani kasutatakse [[lihvimine|lihvitud]] teemante eelkõige ehetena. [[Valgus]]e lahutumine [[optiline spekter|spektriks]] ([[Dispersioon (füüsika)|dispersioon]]) on vääriskivide peamine [[gemmoloogia|gemmoloogiline]] näitaja. [[20. sajand]]il on gemmoloogid välja töötanud meetodid teemantide ja teiste kalliskivide väärtuse hindamiseks. Selleks kasutatakse peamiselt nelja tunnusjoont: massiühik [[karaat]]ides, lõige (lihvi tüüp ja kvaliteet), värvus ja puhtus.<ref name="Hesse"/> == Looduslik moodustumine == Teemantide looduslikuks moodustumiseks on vajalikud väga spetsiifilised tingimused – süsinikurikaste materjalide sattumine keskkonda, kus on kõrge rõhk väärtusega 45–60 [[baar (ühik)|kbar]] (4,5–6 [[Paskal|GPa]]) ja temperatuur 900–1300&nbsp;°C. Need tingimused on täidetud [[Maa (planeet)|Maa]] [[litosfäär]]is (suhteliselt stabiilsete [[laam]]ade all) ja [[meteoriit]]ide [[kokkupõrke kraater|kokkupõrke kraatrites]].<ref name=core/> === Moodustumine kraatonites === Teemantide looduslikuks tekkeks vajalik rõhk ja temperatuur esineb litosfääris sügavusel 140–190&nbsp;km, kuigi aeg-ajalt võivad nad moodustuda umbes 300&nbsp;km sügavusel. Maa [[geotermiline gradient]] (temperatuuri muutus sügavuse kasvamisel) erineb märkimisväärselt erinevates geograafilistes piirkondades. Eriti kiiresti tõuseb temperatuur [[Ookeanipõhi|ookeanipõhja]] alustes Maa kihtides, ületades teemantide tekkeks vajalikku temperatuurivahemikku. Teemantide moodustumiseks vajalikud tingimused on täidetud [[kraaton]]is, milles pikaajaline viibimine võimaldab teemandikristallidel suuremaks kasvada.<ref name="AMNH"/> Süsiniku [[isotoop]]ide uuringud (sarnased [[radiosüsiniku meetod]]iga, v.a stabiilsed isotoobid ¹²C ja ¹³C) on näidanud, et teemantides sisalduv süsinik on nii [[Orgaaniline aine|orgaanilise]] kui ka [[anorgaaniline aine|anorgaanilise]] päritoluga. Teemandid võivad moodustuda anorgaanilisest süsinikust [[Peridotiit|peridotiidist]] sügaval Maa vahevöös ja orgaanilisest süsinikust ([[detriit|detriidist]]), mis on läbi [[maakoor]]e [[subduktsioon]]i käigus allapoole surutud. Nendel kahel erineval teemanti tekkematerjalil on erinevad ¹³C ja ¹²C väärtused. Maapinnale sattuvad teemandid on üsna vanad – alla miljardi kuni 3,3 miljardi aasta vanused (moodustab 22–73% Maa vanusest).<ref name="AMNH"/> === Muu tekkepäritoluga teemandid === [[Pilt:Carbonado.JPG|pisi|vasakul|''Carbonado''-tüüpi teemant]] Mitte kõik Maalt leitud teemandid pole meie planeedil tekkinud. [[Aafrika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s leitud ''[[carbonado]]''-tüüpi teemandid (ehk mustad teemandid) võisid Maale sattuda [[asteroid]]idega umbes 3 miljardit aastat tagasi. Need teemandid võisid moodustuda tähtedevahelises keskkonnas, kuid tänapäeval puudub teadlaste vaheline [[konsensus]], kus nad tegelikult tekkinud on.<ref name=Garai2006/><ref name=Carbonardo/> Teemandid võivad moodustuda looduslikes kõrge rõhu tingimustes. Väga väikeseid teemante ([[nanomeeter|nanomeetrise]] kuni [[mikromeeter|mikromeetrise]] [[läbimõõt|läbimõõduga]] ehk nn mikro- ja nanoteemandid) on leitud [[kokkupõrke kraater|meteoriidikraatritest]]. Kokkupõrke plahvatuse ajal esinev temperatuur ja rõhk võivad soodustada teemantide teket. Sellisel viisil moodustunud teemante saab kasutada [[indikaator]]ina eelajaloolise perioodi kraatrite asukoha määramisel.<ref name=core/> Teaduslikud tõestusmaterjalid viitavad sellele, et [[valge kääbus|valgete kääbuste]] tuum koosneb [[kristalliseerumine|kristalliseerunud]] süsinikust ja hapnikust. Avastatud valgetest kääbustest suurim ([[BPM 37093]]) asub Maast 50 valgusaasta (4,7×10¹⁴ km) kaugusel [[Kentaur (tähtkuju)|Kentauri]] [[tähtkuju]]s. Harvard-Smithsonia astrofüüsika keskus kirjeldas ligi 4000&nbsp;km läbimõõduga tähte kui ''teemanti'',<ref name="LargestDiamond"/> mille hüüdnimeks sai Lucy – [[The Beatles]]i laulu "Lucy in the Sky With Diamonds" järgi.<ref name="Smithsonian"/><ref name="Cauchi"/> === Vahevööst maapinnani jõudmine === [[Pilt:Vulkaanilõõr.jpg|pisi|Vulkaanilõõri abil jõuavad teemandid maapinnani]] ==== Vulkaanilõõrid – teemantide transpordikoridorid ==== Teemanti kandev [[kivim]] jõuab vahevööst maapinnale sügavate [[vulkaanipurse]]te käigus. Sellise vulkaani [[magma]] peab asuma teemantide moodustumise, s.o rohkem kui 150&nbsp;km sügavusel, mis on ligi kolm korda suurem sügavus kui tavalistel [[vulkaan]]idel. Vulkaanikraatrid on tavaliselt väikese läbimõõduga ning on ühendatud [[magmakamber|magmakambriga]] [[vulkaanilõõr]]i abil, kus vulkaanipurskeid toimub üsna harva. Pursete vaheajal on lõõrid täitunud tardunud vulkaanilise ja muu materjaliga. Pursete ajal kraatrid avanevad ja toimub vaba tsirkulatsioon, mille tõttu on lõõridest leitud palju [[ksenoliit]]e, aga ka [[puit]]u ja [[fossiil]]e. Teemante kandvad vulkaanilõõrid on lähedaselt seotud vanima ja jahedaima [[kontinentaalne maakoor|kontinentaalse maakoorega]] (kraatonid). Seda seetõttu, et kraatonid on üsna paksud ja ulatuvad piisavalt sügavale, kus teemandid on stabiilses olekus. Mitte kõik vulkaanilõõrid ei sisalda teemante ning veel vähem on selliseid, kust teemantide kaevandamine osutub majanduslikult tasuvaks.<ref name="AMNH"/> ==== Teemante kandvad kivimid ja indikaatormineraalid ==== Vulkaanilõõridesse tungiv magma on tavaliselt ühte tüüpi (kahest levinumast), mis kivistub [[vulkaaniline kivim|vulkaaniliseks kivimiks]] – [[kimberliit|kimberliidiks]] või [[lamproiit|lamproiidiks]]. Magma ise ei sisalda teemante, vaid toimib selle asemel nn elevaatorina, mis kannab sügaval moodustunud kivimeid (ksenoliite), [[mineraal]]e ja vedelikke ülespoole. Iseloomulikult kannavad need kivimid rikkalikult [[magneesium]]isisaldusega [[oliviin]]i, [[pürokseen]]i ja [[amfibool]]i rühma mineraale, mis on purske ajal ja pärast purset tihti muundunud kuumuse ja vedelike koosmõjul [[serpentiin (mineraal)|serpentiiniks]].<ref name="AMNH"/> [[Pilt:Diamond - South Africa - Finsch Mine.jpg|pisi|vasakul|[[Kimberliit]] koos teemandiga]] Teatud ''indikaatormineraalid'' esinevad tüüpiliselt koos teemante sisaldava kimberliidiga ning nende olemasolu kontrollivad teemandiotsijad vulkaanilõõrides. Need mineraalid sisaldavad rikkalikult [[kroom]]i või [[titaan]]i, mis annavad mineraalidele eredama värvuse. Kõige levinumaks indikaatoriks on kroomi sisaldavad [[granaadid]] (tavaliselt punane [[püroop]]), [[eklogiit|eklogiidi]] granaadid, oranž titaan-[[püroop]], punased suure kroomisisaldusega [[spinell]]id, tume [[kromiit]], ereroheline kroom-[[diopsiid]], klaasjas roheline oliviin, must [[ilmeniit]] ja [[magnetiit]]. Kimberliidi sügavamad setted sisaldavad rohkem serpentiini ja on sinakad, maapinna lähedased setted on aga kollakad ja sisaldavad [[savimineraal]]e, [[karbonaatkivim]]ite [[murenemine|murenemise]] ja [[oksüdatsioon]]i protsessi jääkprodukte.<ref name="AMNH"/> ===== Liikumise kiirus ===== Arvatavalt tõuseb magma kraatonist kiirusega paar sentimeetrit aastas. Teemandid peavad jõudma üles oluliselt kiiremini, sest vastasel juhul nad põleksid mõne päeva jooksul ära [[maakoor]]es valitsevate tingimuste tõttu. Laborites tehtud katsed on näidanud, et teemante ümbritsevad sulakivimid toimivad omamoodi [[katalüsaator]]ina, mille lagunemisel eralduv [[süsinikdioksiid]] kiirendab oluliselt vääriskivide liikumiskiirust. [[Granaadid|Granaatide]] ja [[kimberliit|kimberliidiga]] tehtud katsed näitasid võimalikku liikumiskiirust vastavalt kuni 60 ja 14&nbsp;km/h. Selliste kiiruste juures jõuaksid teemandid 140–200&nbsp;km sügavuselt maapinnani vähem kui ühe ööpäevaga.<ref name="thefreelibrary"/><ref name="buoyancy"/> ==== Peamised leiukohad ==== Kui teemandid on transporditud maapinna lähedusse, siis võivad nad [[erosioon]]iprotsessi tõttu sattuda vahetult maapinnale ning kanduda laiali suurele territooriumile. Vulkaanilõõre peetakse esmatähtsaks teemantide leiuallikaks. Tähtsuselt teisel kohal on leiukohad, kus teemandid on erosiooni tõttu maapinnal paljastunud ning vee ja tuule abil teatud kohtadesse kogunenud. Nende piirkondade hulka kuuluvad [[jõesete|jõesetted]] ja [[setted]] olemasolevatel ja endistel [[rannik]]utel, kuhu teemandid võivad oma suuruse ja tiheduse tõttu akumuleeruda. Harva võib teemante esineda ka [[liustikusete]]tes (äramärkimist väärivad [[Wisconsin]] ja [[Indiana]]), kuid võrreldes jõesetetega pole nende kaevandamine majanduslikult otstarbekas.<ref name="AMNH"/> == Teemandi struktuur == [[Pilt:Diamond Cubic-F lattice animation.gif|pisi|Teemandi [[kristallstruktuur]] ehk kuubiline [[süngoonia]]]] [[Pilt:Diamond_Structure.png|pisi|[[N-V-tsentrid teemandis|Lämmastik-vakantstsenter teemandi kristallvõres]] on kõige levinum defekt teemandi struktuuris]] Teemandi [[kristallivõre]] moodustavad [[süsinik]]u [[aatom]]id, mis on omavahel ühendatud [[Kovalentne side|kovalentsete sidemetega]]. Sellist kristallivõre tüüpi nimetatakse [[aatomvõre]]ks. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga,<ref name="chemguide"/> moodustades [[korrapärane tetraeeder|korrapärase tetraeedri]] kujulisi ühendusi. Kõigi nelja naaberaatomi omavaheline nurk on 109,5°. Teemandi kristall on väga korrapärase ehitusega, mistõttu ületab teemant [[kõvadus]]elt peaaegu kõiki [[lihtaine]]d (v.a [[lonsdaleiit]]i)<ref name="lonsdaleiit"/> ning tal on väga kõrge [[sulamistemperatuur]] (peaaegu 4000&nbsp;°C).<ref name="chemguide"/> Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt [[Metalliline side|metallilisest sidemest]]) üsna jäigad, on teemant siiski suhteliselt habras.<ref name="chemistrytutorials"/> Teemandiga analoogilise ehitusega [[kristall]]e moodustavad näiteks ka lihtaine [[räni]] ja mitmed [[liitaine]]d (nt [[ränikarbiid]] ehk karborund SiC). [[Kvarts]]i kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu.<ref name="chemistryexplained"/> Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga.<ref name="azom"/> Kõige levinumad defektid teemandi struktuuris on lämmastikudefektid ja [[lämmastik]] ise võib teemandi massist moodustada kuni 1%. Sellisel juhul asendab süsinikku aatomit lämmastiku aatom ja vastavat teemantvõre punktdefekti nimetatakse [[N-V-tsentrid teemandis|lämmastik-vakantstsentriks]].<ref>W. Kaiser ja W. L. Bond [http://prola.aps.org/abstract/PR/v115/i4/p857_1 Nitrogen, A Major Impurity in Common Type I Diamond] Phys. Rev. 115 (1959) 857</ref> N-V-tsentrid on leidnud laialdast kasutust [[biomarker]]itena<ref>Y. R. Chang "Mass production and dynamic imaging of fluorescent nanodiamonds" ''Nature Nanotechnology'' 3 (5), 284–288</ref> ja neid püütakse rakendada uudsetes [[elektroonika]] ja [[arvutiteadus]]e valdkondades, sealhulgas [[kvantkrüptograafia]]s ja [[spintroonika]]s. == Tähtsamad omadused == Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks [[kõvadus]]t, [[soojusjuhtivus]]t (900–2320 W·m⁻¹·K⁻¹),<ref name="PNU"/> [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] ja [[optika|optilist]] [[Dispersioon (füüsika)|dispersiooni]].<ref name="walker"/> [[Vaakum]]is või [[hapnik]]uvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma [[grafiit|grafiidiks]] rohkem kui 1700&nbsp;°C juures. [[Õhk|Õhus]] algab sama protsess temperatuuril ligikaudu 700&nbsp;°C.<ref name="oxidation"/> Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720–800&nbsp;°C, õhus 850–1000&nbsp;°C.<ref name="DBS"/> Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm³, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm³.<ref name="mindat"/> === Kõvadus === [[Pilt:Diamond Polisher.jpg|pisi|vasakul|Teemandi lihvimine]] Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal [[Mohsi astmik]]us, kus mineraali kõvadus määratakse tema vastupanu järgi kriimustamisele ning seda hinnatakse skaalal ühest (kõige pehmemad) kümneni (kõige kõvemad). Teemandi kõvadus on selle skaala järgi 10.<ref name=read/> Selle vääriskivi kõvadus on tuntud antiikajast saadik. Teemandi kõvadus sõltub tema puhtusest, kristallilisest täiuslikkusest ja orientatsioonist: kõvadus on kõige suurem veatutel, täiuslikel kristallidel, mis on orienteeritud [[Kristallstruktuur|kristallivõre struktuuri]] ([[oktaeeder|oktaeedri]]) kõige pikema diagonaali suunas.<ref name="Neves"/> Teemant on kõige pehmem paralleelselt kristallstruktuuri [[kuup|kuubikpindadega]].<ref name="imelineteadus"/> Seetõttu saab teemante lihvida vaid kõige tugevamate materjalidega, milleks on näiteks boornitriid, teised teemandid ja [[nanokristall]]iline [[hüperteemant]]. Teemandi kõvadus sobib hästi selle vääriskivi kasutajatele, kuna seda saab kriimustada vaid teiste teemantidega ning seetõttu säilitab teemant oma lihvi hästi ka igapäevasel kasutamisel. Tänu sellele on lihvitud teemantidega (briljant) sõrmused leidnud laialdast kasutamist kihla- ja abielusõrmustel. Kõige kõvemad looduslikud teemandid pärinevad peamiselt Copetoni ja Bingara väljadelt [[Uus-Lõuna-Wales]]is [[Austraalia]]s, kus teemandid on reeglina väikesed, kristallivõre struktuuris [[korrapärane oktaeeder|korrapärase oktaeedriga]]. Nende teemantide kõvadus on seotud kristallide ühestaadiumilise kasvuga. Enamik ülejäänud teemantidest kasvab mitmes staadiumis, mille tõttu tekivad neile lisandid, mõrad ja kristallivõre defektsed tasandid, mis omakorda mõjutavad vääriskivide kõvadust. Tavaliste teemantide töötlemisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes on võimalik nende kõvadust tõsta suuremaks kui indikaatoritena kasutatavatel teemantidel.<ref name="Smithsonian"/> Kõvadus on mõnevõrra seotud veel ühe mehaanilise omadusega – [[sitkus]]ega (omadus taluda enne purunemist [[deformatsioon|deformeerumist]]). Loodusliku teemandi sitkus on vahemikus 7,5–10 [[Pascal (ühik)|MPa]]·m^1/2.<ref name="Lee"/><ref name="Marinescu"/> See väärtus on väga hea võrreldes muude vääriskivide sitkusega, kuid üsna kehv võrreldes enamiku inseneriehitustes kasutatavate materjalidega. Nagu kõikide materjalide puhul, nii määrab ka teemandi vastupanuvõime purunemisele tema makroskoopiline geomeetria. [[Lõhenevus]]e tõttu on teemant teatud suundades (kuubik) hapram kui teistes (oktaeeder) ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel.<ref name=Harlow/> "Sitkus kokkupõrkel" on üks peamisi parameetreid sünteetiliste teemantide kvaliteedi määramisel.<ref name="DBS"/> === Elektrijuhtivus === [[Pilt:Hope Diamond.jpg|pisi|[[Boor]]i sisaldus annab kuulsale Hope'i teemandile sügavsinise värvuse – sinised teemandid on looduslikud [[pooljuht|pooljuhid]]]] Enamik teemante on väga head [[elektriisolaator]]id (nad ei juhi elektrit), kuid mõned sinised teemandid on looduslikud [[pooljuht|pooljuhid]]. Nende teemantide [[elektrijuhtivus]] ja sinine värvus tuleneb [[boor]]i sisaldusest. Boor asendab teemandi kristallivõres [[süsinik]]u aatomeid, jättes vabad nn augud [[valentstsoon]]i. Augud käituvad nagu positiivse [[Elektrilaeng|laenguga]] osakesed, võttes osa elektrijuhtivusest.<ref name="boron"/> Olulisel määral elektrijuhtivust esineb sünteetilistel teemantidel, mis on toodetud [[Keemiline sadestamine aurufaasist|keemilisel sadestamisel aurufaasist]]. Elektrijuhtivus tekib [[vesinik]]uühendite adsorbeerimise tõttu teemandi pinnale ning seda saab eemaldada välispinna termilise või mõne muu töötlemismeetodiga.<ref name="Landstrass"/><ref name="Zhang"/> === Pinna omadused === Teemandi pind on [[hüdrofoobsus|hüdrofoobne]] ja [[lipofiilsus|lipofiilne]]. See tähendab, et tema pind ei märgu [[vesi|veega]] kokkupuutumisel, kuid märgub ja kleepub kokkupuutel [[õli]]ga. Viimast omadust saab ära kasutada sünteetiliste teemantide valmistamisprotsessi ajal teemantide fragmenteerimisel.<ref name=DBS/> === Keemiline stabiilsus === Teemandid on keemiliselt väga stabiilsed. Toatemperatuuril ei reageeri nad ühegi [[Keemiline ühend|keemilise ühendiga]] (kaasa arvatud mitmesugused [[happed]] ja [[Alus (keemia)|alused]]). Teemandi pinda on võimalik kõrgetel temperatuuridel (alla 1000&nbsp;°C) vaid veidi [[Oksüdatsioon|oksüdeerida]] väheste [[oksüdeerija]]tega. Seetõttu saab happeid ja aluseid kasutada sünteetiliste teemantide [[rafineerimine|rafineerimisel]].<ref name=DBS/> === Värvus === [[Pilt:National Museum of Natural History Gold Colored Diamonds.JPG|pisi|vasakul|Pruunid teemandid [[USA Riiklik Loodusloomuuseum|USA Riiklikus Loodusloomuuseumis]] [[Washington]]is]] Teemandil on lai [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsoon]] väärtusega 5,5 [[elektronvolt|eV]], mis vastab sügavale [[ultraviolettkiirgus]]e [[lainepikkus]]ele 225 [[Nanomeeter|nm]]. See tähendab, et puhas teemant annab edasi nähtavat valgust ning paistab nagu värvitu ja puhas [[kristall]]. Teemandi erinevad värvid on tingitud kristallivõre defektidest ja ebapuhtusest. Teemandi kristallivõre on väga tugev, mistõttu märkimisväärsetes kogustes ([[aatomprotsent]] ja rohkem) võivad ainult [[lämmastik]]u, vesiniku ja boori aatomid sattuda teemandi sisse kristallide kasvamise perioodil. Üksikuid [[metall]]ide ([[nikkel]] ja [[koobalt]]) aatomeid lisatakse kõrge temperatuuri ja rõhu toimel sünteetilistesse teemantidesse; nikli maksimaalne [[kontsentratsioon]] on seejuures 0,01%<ref name="Correlation"/> ning koobalti oma veelgi väiksem. Praktiliselt on võimalik [[ioon]]ide siirdamisega viia teemandisse mistahes [[keemiline element|elementi]].<ref name=zaitsev/> Kõige levinum lisand teemantides on lämmastik, mis annab vääriskivile kollaka ja pruunika värvuse. Boor aga annab sinise tooni.<ref name="walker"/> Teemandid võivad oma värvuse saada veel kahest lisaallikast. [[Kiiritus]]e toimel (tavaliselt alfakiirgus) saab teemant rohelise värvuse ning kristallstruktuuri [[plastne deformatsioon]] annab pruunika<ref name="Hounsome"/> ja võib-olla ka punase või roosa tooni.<ref name="Wise"/> Kõige levinumad teemandid on kollased, neile järgnevad pruunid, värvitud, sinised, rohelised, mustad ning kõige haruldasemad on roosad, oranžid, purpurjad ja punased. "Mustad" ehk ''[[carbonado]]''-tüüpi teemandid pole tegelikult päris mustad, vaid pigem tumedad nendes sisalduvate rohkete tumedate lisandite tõttu.<ref name=Harlow/> [[Pilt:Irrdiamond.jpg|pisi|Teemantide värvus enne ja pärast [[kiiritus]]e toimet]] Kuna värvilistele teemantidele annavad värvuse mitmesugused lisandid ja kristallivõre defektid, siis peaaegu puhtad teemandid on värvitud ja läbipaistvad. Enamiku mittepuhaste teemantide kristallivõres on süsiniku aatomid mingil määral asendunud lisaainete aatomitega. Levinuim ebapuhtuse põhjustaja on lämmastik, mille erinev kontsentratsioon annab teemandile kerge või intensiivse kollase värvuse. Ameerika Gemmoloogia Instituut (GIA) klassifitseerib nõrga kollase ja pruuni värvusega teemante kui "normaalse värviulatusega" ning annab neile väärtuse "D" (värvitu) kuni "Z" (helekollane). Muude värvidega teemante klassifitseeritakse erinevalt.<ref name=Harlow/> Haruldaste värvitoonidega suuremate teemantide turuväärtus on tänapäeval suurem kui kümme miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="Khan"/><ref name="Nebehay"/><ref name="Vivid"/> === Identifitseerimine === Teemante saab identifitseerida nende suure [[soojusjuhtivus]]e abil. Samuti võib indikatsiooniks kasutada nende kõrget [[murdumisnäitaja]]t, kuid paljudel materjalidel on see näitaja ligilähedane teemandile. Teemandiga saab [[klaas]]i lõigata, kuid sama saab teha ka [[kvarts]]iga, mille kõvadus on [[Mohsi astmik]]ul klaasi omast suurem. Teemante saab kriimustada teise teemandiga, mis aga võib kahjustada ühte või teist vääriskivi. Praktilises gemmoloogias kasutatakse kõvaduse määramise teste harva nende purustava toime tõttu.<ref name=read/> Teemandi väga suure kõvaduse ja kõrge väärtuse tõttu lihvitakse neid aeglaselt, ettevaatlikult ja suure tähelepanelikkusega, sarnaselt muude vääriskividega.<ref name=hazen/> Selle tulemusena valmivad ekstreemselt lamedad [[tahk|tahud]], millel on erakordselt teravad servad. Lisaks arvestatakse teemandi identifitseerimisel tema kõrge [[murdumisnäitaja]] ja hea [[dispersioon (füüsika)|dispersiooniga]]. Kõik need omadused mõjutavad lihvitud teemanti ning enamik teemanditootjatest kasutab vääriskivide määramisel kogenud silma ja [[luup|luubi]] abi.<ref name="Imitation"/> == Tööstus == Teemanditööstuse tegevuse võib üldjoontes jagada kaheks: tehniliseks otstarbeks kasutatavate teemanttoodete ja juveelide tarbeks briljantide valmistamine. Mõlemad tööstusharud hindavad teemante erinevalt. === Vääriskividena kasutatavad teemandid === {| class="wikitable" align=right style="font-size: 87%;" |+Briljantide valmistamiseks kasutatavate teemantide suurimad kaevandajad 2012. aastal<ref name="usgs1"/> ! Riik ! Toodang,<br> tuhat<br>[[karaat]]i ! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Kongo Vabariik}} || 21 500 || 23,4 |- | {{PisiLipp|Venemaa}} || 20 700 || 22,6 |- | {{PisiLipp|Botswana}} || 14 400 || 15,7 |- | {{PisiLipp|Zimbabwe}} || 11 000 || 12,0 |- | {{PisiLipp|Kanada}} || 10 500 || 11,4 |- | {{PisiLipp|Angola}} || 7500 || 8,2 |- | {{PisiLipp|LAV}} || 2830 || 3,0 |- | {{PisiLipp|Namiibia}} || 1630 || 1,7 |- | {{PisiLipp|Lesotho}} || 479 || 0,5 |- | {{PisiLipp|Sierra Leone}} || 325 || 0,3 |- | {{PisiLipp|KAV}} || 293 || 0,3 |- | {{PisiLipp|Guinea}} || 213 || 0,2 |- | '''Maailm kokku''' | '''91 700''' | 100 |- |} Maailmas toimub ulatuslik lihvitud teemantide ehk briljantide kaubandus. Briljandid pole tavalised finantsturgudel müüdavad kaubad, nagu on näiteks tänapäeval [[väärismetallid]] [[kuld]] ja [[plaatina]], vaid pigem luksuskaubad, sest neid müüakse suure juurdehindlusega ning vääriskivide järelturg pole kuigi aktiivne.<ref name="photius"/> Briljantide edasimüügiks on hästi väljakujunenud müügivõrk (nt pandilaenutegevus, [[oksjon]]id, kasutatud juveeltoodete kauplused, juveelitootjad, [[börs]]id jne). Üheks briljantide müügivõrgu tunnusjooneks on muljetavaldav kontsentratsioon: teemantide lihvimine ja müük toimub vaid vähestes maailma paikades. Näiteks 2003. aastal lõigati ja lihviti juveelitööstuse tarbeks 92% teemantidest [[Surat]]is [[India]]s.<ref name="Surat"/> Teiste tähtsamate lihvimis- ja müügikeskuste hulka kuuluvad Antwerpen, kus asub Rahvusvaheline Gemmoloogia Instituut, [[New York]], [[Tel Aviv]] ja [[Amsterdam]]. Üks ettevõte – [[De Beers]] (tegutseb [[Johannesburg]]is ja [[London]]is) – kontrollib teemandikaubanduses olulist osakaalu.<ref name=debeers/> Üheks kaasaaitavaks teguriks sellele on teemandileiukohtade [[geoloogia|geoloogiline]] iseloom: mitmed suured [[kimberliit]]i sisaldavad [[vulkaanilõõr]]idega [[kaevandus]]ed annavad olulise osa maailma kogutoodangust. Näiteks annab üks De Beersi Jwanengi kaevandus Botswanas aastatoodangut 12,5 miljonit [[karaat]]i (2500&nbsp;kg) kuni 15 miljonit karaati (3000&nbsp;kg).<ref name="Jwaneng"/> Samas on [[jõesete]]tega teemandileiukohtadel palju operaatoreid, kuna setted on jaotunud laiali suurtele maa-aladele (nt jõesetted Brasiilias). Briljantide tootmine ja müük on koondunud väheste võtmetähtsusega tegijate kätte ning toimub maailma traditsioonilistes teemandikeskustes. Nendest kõige tähtsam on Antwerpen, kust käib läbi 80% lihvimata, 50% lihvitud ja ligi 50% kõikidest teemantidest, sh tööstuslikud teemandid. See teeb Antwerpenist maailma "teemandipealinna".<ref name="spiegel"/> Veel üks oluline teemandikeskus asub New Yorgis, kus müüakse peaaegu 80% maailma briljantidest, kaasa arvatud oksjonimüügid.<ref name=India/> Teemandikaevandajate seas kuulub liidriroll De Beersile juba 1888. aastast ehk firma asutamisest saadik (asutaja [[Cecil Rhodes]]). De Beers kontrollib olulist osa maailma teemandikaevandustest ja briljandimüügikanalitest. De Beers ja tema [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] toodavad umbes 40% maailma teemanditoodangust aastas. Peaaegu kogu 20. sajandi jooksul toodetud lihvimata teemantidest langes ligi 80% De Beersi arvele,<ref name="lex"/> kuid aastatel 2001–2009 vähenes tema osakaal umbes 45%-ni.<ref name="economist"/> De Beers müüs suure osa oma teemandivarudest 1999. aastate lõpus – 2000. aastate alguses.<ref name="allbusiness"/> [[Pilt:Diamant tropfen.jpg|pisi|vasakul|püsti|Tilgakujuline briljant]] Enne briljantide müüki teemandid lõigatakse ja lihvitakse. Töötlemisel üle jäänud materjali kasutatakse ära tööstuses [[abrasiiv]]ina. Toorteemantide lihvimine ja poleerimine on väga spetsialiseerunud oskus, mille kasutamine on kontsentreerunud limiteeritud maailma paikades. Traditsioonilised töötlemiskeskused on Antwerpenis, Amsterdamis, Johannesburgis, New Yorgis ja Tel Avivis. Viimastel aegadel on neile lisandunud keskused [[Hiina]]s, [[India]]s, [[Tai]]s, [[Namiibia]]s ja Botswanas.<ref name=polish/> Madala tööjõukuluga teemantide lihvimiskeskused (nt [[Gujarāt]] Indias) käitlevad suurel hulgal väikesemõõdulisi teemante, kuid suuremaid ja väärtuslikumaid teemante töödeldakse ennekõike Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Vääriskivide ettevalmistustööstuse hiljutine laienemine madalama tööjõukuluga Indiasse on võimaldanud väiksemaid toorteemante ümber töödelda palju suuremas mahus, kui see varem majanduslikult võimalik oli.<ref name="India"/> Toorteemantidest valmistatud briljante müüakse 28 teemandi[[börs]]il üle maailma.<ref name="Bourse"/> Börsid on viimaseks hästi kontrollitud ahelaks teemantide varustusketis. Hulgimüüjad ja isegi jaemüüjad on võimelised börsidelt ostma vaid suhteliselt väikseid briljantide koguseid, pärast seda valmistatakse need ette viimaseks müügiks tarbijatele. Briljante müüakse nii juveeltoodetes kui ka "lahtiselt".<ref name="awdiamondse"/> ==== Lõikamine ja lihvimine ==== [[Pilt:Darya-e Noor Diamond of Iran.png|pisi|Maailma suurimate teemantide hulka kuuluv [[Darya-ye Noor]] on ebatavalise teemantlõike näide]] Kaevandatud toorteemandid töödeldakse ümber kalliskivideks mitmeastmelise protsessi käigus. Teemandid on küll väga suure kõvadusega, kuid samal ajal ka haprad, mistõttu on neid võimalik lõhestada ühe tugeva hoobiga. Seepärast kirjeldatakse teemantide lõikamist traditsiooniliselt kui väga õrna tööd, mille läbiviimiseks on vajalikud vilunud oskused, teaduslikud teadmised, spetsiaalsed töövahendid ja kogemused. Selle töö tulemusena valmib mitmetahuline kalliskivi, mille [[tahk]]ude spetsiifilised nurgad toovad välja briljandi optimaalse sära, valge valguse [[dispersioon (füüsika)|dispersiooni]], samal ajal kui tahkude arv ja pindala määravad lõpp-produkti massi. Massi kadu on teemandi töötlemisel küllaltki oluline, see võib ulatuda kuni 50%.<ref name=x50/> Lõikamisel on võimalik briljandile anda mitu erinevat kuju, kuid lõplikku otsust mõjutavad nii teaduslikud kui ka praktilised kaalutlused. Näiteks kasutatakse lihvitud teemante lihtsalt vaatamiseks või kandmiseks, sõrmuses või kaelakees, üksikuna või koos teiste vääriskividega, kindla värvi ja kujuga.<ref name=antique/> Kõige aeganõudvam osa on lihvimata teemandi eelnev analüüsimine. Selle protsessi ajal peab tegelema paljude küsimuste lahendamisega, mistõttu võib unikaalsete teemantide analüüs kesta aastaid. Olulised on järgmised seisukohad. *Teemandi [[kõvadus]] ja [[lõhenevus]] sõltuvad tugevalt kristallide orientatsioonist. Sellepärast analüüsitakse lihvimisele mineva teemandi kristallivõre struktuuri [[röntgenikiirgus]]e hajumisega, et määrata optimaalsed lihvimissuunad. *Enamik teemantidest sisaldab nähtavaid lisandeid ja kristallstruktuuri defekte. Lihvija peab otsustama, millised neist eemaldada töötlemise käigus ja millised alles jätta. *Teemandi võib lõhestada ühe hästi kalkuleeritud tööriistale suunatud haamrihoobiga, mis on iseenesest väga kiire, kuid riskantne ettevõtmine. Alternatiivselt saab teemanti lõigata teemantteraga, mis on usaldusväärsem, kuid üksluisem protsess.<ref name=antique/><ref name="Prelas"/> Pärast esialgset lõikamist läheb teemant korduvale lihvimisele. Erinevalt lõikamisest, mis on vastutusrikas ent kiire töö, võtab järkjärguline lihvimine palju rohkem aega. Lihvimistehnika on hästi välja töötatud; seda peetakse rutiinseks tööks, mida teostavad tehnikud.<ref name="PopularMechanics"/> Pärast lihvimist toimub teemandi ülevaatus defektide leidmiseks, misjärel otsustatakse, kas need alles jätta või lihvimisega eemaldada. Neid defekte varjatakse mitmesuguste teemanti täiustavate tehnikate abil, nagu näiteks ülelihvimine, pragude täitmine või vääriskivi paigutamine ehte sisse nii, et viga ei jää näha. Ülejäänud mittesobivad lisandid eemaldatakse [[laser]]puurimisega ja puurimisaugud täidetakse.<ref name=read/> ==== Turundus ==== [[Turundus]] on oluliselt tõstnud teemandi kui [[tooraine]] väärtust.<ref>Edward Jay Epstein: [http://www.theatlantic.com/magazine/archive/1982/02/have-you-ever-tried-to-sell-a-diamond/304575/?single_page=true Have You Ever Tried to Sell a Diamond?] The Atlantic, 1982</ref> Suurima turuosaga teemandikaevandaja ([[De Beers]]i) rahastatud ulatuslik [[reklaam]]ikampaania 20. sajandi keskel muutis Ameerika teemandituru aktiivseks. Samuti suutis ettevõte laiendada teemandimüüki teiste maade turgudele, kus puudus vääriskivide ostmise traditsioon. Kuulsate inimeste abil läbi viidud populariseerimine keskendus eelkõige teemantidele, mitte ettevõttele endale, mistõttu aitas selline kampaania ka De Beersi konkurente.<ref name="DiamondDream"/> Reklaamikampaania kestis aastakümneid ning lõppes alles 2011. aasta alguses, mil ettevõte hakkas rohkem esile tõstma omatoodangut ja loobus teemantide üldisest populariseerimisest.<ref name="jckonline.com"/> Turunduse osakaal oli väga oluline näiteks pruunide teemantide populaarsuse tõstmisel. Pikka aega peeti neid juveelitööstuse jaoks väärtusetuks ning kasutati peamiselt tehnilisel otstarbel. Olukord muutus 1986. aastal, kui Austraalias avati Argyle'i kaevandus, millest kaevandatakse oluline osa maailma pruunidest teemantidest. Selle järgnenud ulatuslik reklaamikampaania aitas pruunidest teemantidest valmistatud briljantide turuväärtust märkimisväärselt suurendada.<ref name="Harlow"/><ref name="Kogel"/> ==== Väärtuse vähenemist mõjutavad tegurid ==== Hulgimüügis, allahinnatud ja odavamad teemandid on reeglina väiksema turuväärtusega. Teemandi hinda langetavad järgmised tegurid:<ref name="danielprince"/> <table><tr valign=top><td> *müüdaval teemandil puudub laboratoorne aruanne; *lõige ei vasta kõrgema klassi nõuetele; *briljandi lõiget ja lihvimist pole hinnatud hindega "väga hea"; *tegemist pole naturaalse teemandiga (nt töödeldud läbipaistvuse suurendamiseks või sünteetilised teemandid); *kasumi saamise maksimeerimiseks on teemanti tugevalt lõigatud, mille tõttu kannatab valguse peegeldus; <td> *optiliselt tasakaalustamata proportsioonid; *briljandi vöö (''girdle'') on lihvimata või ekstreemsete proportsioonidega (liiga õhuke või paks); *briljandil on üleliigsed tahud; *ülemise tasapinna (''table size'') suurus ületab 57,5% ringikujulise ning 65% ruudu- ja ristkülikukujulise briljandi puhul. </table> === Tehniliseks otstarbeks kasutatavad teemandid === [[Pilt:Dia scalpel.jpg|pisi|püsti|Sünteetiliste teemantidega kaetud skalpelli tera]] Tehniliseks otstarbeks kasutatavatel teemantidel hinnatakse eelkõige nende [[kõvadus]]t ja [[soojusjuhtivus]]t, jättes paljud gemmoloogilised karakteristikud tagaplaanile. Seetõttu leiavad juveelitööstusele sobimatud teemandid kasutust tehnilisel otstarbel. 2012. aastal kaevandati tööstuse otstarbeks 75 miljonit karaati (15 tonni) teemante. Samas moodustas see kogus vaid 3% tehnilisel otstarbel kasutatavatest teemantidest. Samal aasta toodeti üle 4 miljardi karaadi (üle 800 tonni) sünteetilisi teemante. Ülekaalukalt suurim tootjamaa on Hiina.<ref name="usgs2014"/> Vääriskividena ja tööstuslikuks otstarbeks kasutavate teemantide eristamine on halvasti määratletud ning sõltub osaliselt turunõudlusest. Näiteks kui briljantide järele on nõudlus suur, siis võidakse lihvimisel kasutada teemante, mida tavaolukorras oleks müüdud tööstustele. Nendest eksemplaridest saab valmistada madalakvaliteedilisi või väikseid briljante. Tööstuses tarvitavate teemantide puhul kasutatakse veel alamkategooriat ''bort'', mille hulka on arvatud kõige madalama kvaliteediga teemandid – enamjaolt läbipaistmatud.<ref name="spear"/> [[Pilt:Diamond blade very macro.jpg|pisi|püsti|vasakul|Lähivaade ketaslõikuri terast, milles on väikesed teemandid]] Teemantide ekspluateerimine tehniliseks otstarbeks on ajalooliselt seotud eelkõige nende kõvadusega, mis teeb sellest [[mineraal]]ist ideaalse abivahendi lõikamis- ja lihvimistööriistadele. Kuna tegemist on kõige kõvema loodusliku materjaliga, siis on võimalik teemandi abil lihvida, lõigata või eemaldada ükskõik millist materjali, kaasa arvatud teemante endid. Kõige rohkem kasutatakse teemante [[puur]]iotsikute ja [[saag|saeterade]] tugevdamiseks ning pulberkujul abrasiivina. Selleks otstarbeks valitakse tavaliselt välja vähem kalleid ja madalama kvaliteediga (soovimatu värvuse ja rohkemaarvuliste defektidega) teemante.<ref name="Holtzapffel"/> Teemant ei sobi [[rauasulam]]ite töötlemiseks suurtel kiirustel, sest [[süsinik]] lahustub rauas sellise protsessi ajal tekkiva kõrge temperatuuri tõttu ning see viib teemandi kiirele kulumisele võrreldes alternatiivsete materjalidega.<ref name="Coelho"/> Spetsiifiliste kasutusalade hulka kuuluvad kõrge [[rõhk|rõhuga]] katsed [[laboratoorium]]ides (nt [[teemant-alasi kamber]]), suure koormusega töötavad [[laager|laagrid]] ja limiteeritud hulgal [[aken]]de valmistamine.<ref name="spear"/> Järjest suurenev sünteetiliste teemantide valmistamine võib kasutusalade hulka laiendada. Eriti oodatud on teemantide võimalik kasutamine [[elektroonika]] [[jahutus]]süsteemides või [[pooljuht]]idena [[mikrokiip]]ides.<ref name="Sakamoto"/> === Kaevandamine === 2010. aastal kaevandati teemante välja ligikaudu 144 miljonit karaati (28,8 tonni).<ref name="indexmundi"/> Neist ligi 55,5% olid sobivad briljantide lihvimiseks, ülejäänud läksid kasutusse tehnilisel otstarbel.<ref name="indexmundi"/> Ligi 49% teemantidest pärineb [[Kesk-Aafrika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Aafrika]] kaevandustest, kuid märkimisväärseid koguseid on avastatud veel Kanadast, Indiast, Venemaalt, Brasiiliast ja Austraaliast.<ref name="usgs"/> Kaevandamine toimub kimberliiti ja lamproiiti sisaldavatest vulkaanilõõridest. Aafrika erinevates konfliktipiirkondades kaevandatud teemante kutsutakse [[vereteemant]]ideks, kuna nende müügist saadud tulu abil finantseeritakse relvakaubandust ja -konflikte.<ref name="conflict"/> Teemantide varustusketti maailmas kontrollivad vähesed ja mõjukad firmad ning see on kontsentreerunud vähestesse maailma paikadesse. Kaevandatavas [[maak|maagis]] on teemante väga vähe. Maak purustatakse ettevaatlikult, et suuremad teemandid terveks jääksid. Seejärel toimub sorteerimine vastavalt tihedusele. Tänapäeval avastatakse vääriskivide asukoht neid rikkalikult sisaldavas fraktsioonis [[röntgenfluorestsents]]i abil, mille järel toimub lõplik väljasorteerimine käsitsi. Enne seda, kui [[röntgenikiirgus]]e kasutamine muutus tavaliseks,<ref name="x50"/> kasutati teemantide väljasorteerimiseks õliga immutatud vöösid, kuna maagis sisalduvad teemandid kleepuvad õli külge oluliselt lihtsamalt kui muud mineraalid.<ref name="Harlow"/> [[Pilt:Argyle Diamond Mine.JPG|pisi|Argyle'i kaevandus Austraalias kuulub maailma suurimate hulka]] Ajalooliselt olid teemantide peamised leiukohad [[Krišna jõgi|Krišna]] [[delta]] jõesetetes Lõuna-Indias.<ref name="Catelle1"/> India oli teemantide põhiliseks leiukohaks selle mineraali avastamisest ligikaudu 9. sajandil eKr<ref name="hershey"/><ref name="Ball"/> kuni 18. sajandi keskpaigani, mil olemasolevad leiukohad ennast majanduslikult ammendasid. Liidrirolli võttis seejärel endale Brasiilia, kus teemante leiti jõesetetest aastal 1725.<ref name="hershey"/> Teemantide kaevandamine vulkaanilõõridest sai alguse 1870. aastatel, mil avastati Lõuna-Aafrika maardlad.<ref name="Shillington"/> Maailma aastatoodang on sellest alates pidevalt kasvanud ning kokku oli 2007. aastaks kaevandatud umbes 900 tonni. Viimaste aastate jooksul on avatud mitmeid uusi kaevandusi Kanadas, [[Zimbabwe]]s, Angolas ja Venemaal.<ref name="giasummer2007"/> USA-s on teemante avastatud [[Arkansas]]es, [[Colorado]]s ja [[Montana]]s.<ref name="DGemGLorenz"/><ref name="Montana"/> Kõige rohkem ammutatakse teemante maapõuest Venemaal, Botswanas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kanadas, Angolas, Austraalias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.<ref name="usgs1"/><ref name="usgs2"/> === Konfliktiteemandid === {{Vaata|Vereteemant}} [[Pilt:Hands ondiamonds 350.jpg|pisi|vasakul|Teemantide väljapesemine [[Sierra Leone]]s]] Teatud poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades Kesk- ja Lääne-Aafrikas hoiavad teemandikaevandusi enda kontrolli all relvastatud grupeeringud, kes kasutavad vääriskivide müügist saadud tulu oma tegevuse finantseerimiseks. Nendest paikadest väljakaevandatud teemante kutsutakse ''vere-'' või ''konfliktiteemantideks''.<ref name=conflict/> Tähtsamad teemante turustavad suurettevõtted finantseerivad selliseid konflikte, kuna nad teevad äri valitsusvastaste grupeeringutega. Vastuseks avalikkuse tõstatatud probleemile, et nende ostud toetavad sõjategevust Aafrika konfliktitsoonides, tutvustasid [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]], teemanditööstuse ja tarbijate esindajad 2002. aastal [[Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteem]]i.<ref name=kimb/> Sertifitseerimissüsteemi eesmärk on kindlustada, et konfliktiteemandid ei satuks segamini tavaliste teemantidega. Seda peavad kontrollima teemante tootvad riigid, kes on kohustatud esitama tõendeid, et nende müüdavate teemantide abil pole rahastatud kriminaalset ja revolutsioonilist tegevust. Kuigi Kimberley sertifitseerimissüsteem on vähendanud vereteemantide jõudmist finantsturgudele, pole nad täielikult kadunud. Konfliktiteemantide ametlik osakaal kõikidest turule jõudvatest teemantidest moodustab 2–3%.<ref name="WFDB"/> Süsteemil on kaks olulist puudust. Esiteks on teemante üsna lihtne salakaubana üle Aafrika riikide piiride toimetada. Teiseks loetakse vereteemantideks vaid tehniliselt [[sõda|sõjas]] olevate riikide teemante, ülejäänuid peetakse "puhasteks".<ref name="kimb"/> Kanada valitsus on loonud omatoodangu identifitseerimiseks spetsiaalse struktuuri (''Canadian Diamond Code of Conduct'').<ref name="Conduct"/> == Sünteetilised, täiustatud ja võltsteemandid == [[Fail:Diamonds7.jpg|pisi|Sünteetilised teemandid, millel on erinev toon tänu erinevale lämmastiku lisandite sisaldusele. Kollased teemandid saadakse suurema lämmastikusisaldusega süsinikuvõres ja läbipaistvad teemandid tulevad ainult puhtast süsinikust. Väikseima kollase teemandi suurus on umbes 0,3 mm]] [[Pilt:HPHTdiamonds2.JPG|pisi|Erineva värvusega sünteetilised teemandid]] === Sünteetilised teemandid === [[Sünteetiline teemant|Sünteetilisi teemante]] toodetakse erinevalt looduslikest väljakaevandatud teemantidest laboritingimustes. Juveeli- ja tavatööstuses on praegusel ajal suur nõudlus teemantide järele. Seda vajadust on suurel määral suutnud täita sünteetilised teemandid, mida toodetakse eri meetodite abil juba rohkem kui 50 aastat. Viimastel aastatel on suudetud toota märkimisväärse suurusega sünteetilisi teemante, mida kasutatakse briljantide valmistamiseks.<ref name="AMNH"/> Suurem hulk tehisteemantidest on kollase värvusega ning neid toodetakse kõrge temperatuuri ja [[rõhk|rõhu]] tingimustes.<ref name="Shigley"/> Kollane värvus tekib [[lämmastik]]usisalduse tõttu. Tehisteemante võidakse toota ka teistes värvitoonides, nt siniseid, rohelisi või roosasid. Värvust on võimalik anda lisaainete lisamisega (nt boor annab sinise tooni) või [[kiiritus|kiiritamisega]] pärast sünteesi.<ref name="ColoredDiamonds"/> [[Pilt:Apollo synthetic diamond.jpg|pisi|vasakul|püsti|Värvitust tehisteemandist lihvitud briljant on toodetud keemilise sadestumise meetodil]] Tehisteemandid ei ole tavaliselt suured ja sellepärast ei kasutata neid eriti ehete valmistamiseks. Nende lineaarmõõtmed on tavaliselt mõni kümnendik millimeetrit, erandjuhtudel 1–2&nbsp;mm.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk 500</ref> Veel üks populaarne tehisteemantide tootmismeetod on [[keemiline sadestamine aurufaasist]], mis toimub madala rõhu (alla [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]]) tingimustes. Protsessi läbiviimiseks lastakse katsekambrisse [[gaas]]isegu (tavaliselt [[metaan]] ja vesinik suhtega 1:99), jaotades nad [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivseteks]] [[radikaal]]ideks süüdatud [[plasma]]s.<ref name=CVD/> Seda meetodit kasutatakse peamiselt pealmise teemantkihi tekitamiseks, kuid nii on võimalik kasvatada ka mõnemillimeetrise läbimõõduga teemantkristalle.<ref name=yarnell/> Vääriskivi-kvaliteediga sünteetilisi teemante toodetakse tänapäeval aasta jooksul vaid mõni tuhat karaati (sama kvaliteediga looduslikke kaevandatakse välja 120 miljonit karaati ehk 24 tonni). Sellele vaatamata on lõviosa (üle 99%) müüdavatest haruldaste värvidega teemantidest sünteetilised.<ref name="Kogel2006"/> Tööstuse tarbeks toodeti sünteetilisi teemante 2011. aastal üle 4 miljardi karaadi (üle 800 tonni), suurim tootjariik on Hiina.<ref name="usgs2"/> === Kvaliteedi parandamine === Teemantide kvaliteedi parandamine on looduslike või sünteetiliste vääriskivide (tavaliselt juba lõigatud ja lihvitud teemandid) spetsiifilised töötlemised, mis viiakse läbi nende gemmoloogiliste karakteristikute parandamiseks. Nende hulka kuuluvad laserpuurimised, mille abil eemaldatakse mittesobivad lisandid, pragude täitmine tihendusainega, valgete teemantide värvusklassi parandamine ja teemantidele värvitoonide andmine.<ref name="Barnard"/> === Võltsteemandid === [[Pilt:CZ brilliant.jpg|pisi|Sünteetilisest [[tsirkoon]]ist valmistatud võltsteemant]] Võltsteemandid on valmistatud mitteteemandilisest materjalist ning nende eesmärgiks on näida välja nagu päris teemandid. Tavaliselt kasutatakse nende valmistamiseks sünteesitud [[tsirkoon]]i. Samuti võib kasutada sünteetilist [[ränikarbiid]]i, kuid selle valmistamine on tsirkoonist kulukam.<ref name="Donoghue"/> Levinud on ka mitmesuguste kattematerjalide kasutamine, et anda võltsteemandile loodusliku teemandiga sarnane välimus. Üheks selliseks materjaliks on teemandisarnane süsinik (''diamond-like carbon'' ehk DLC) – [[amorfne aine|amorfne]] ja [[Karbonaadid|karbonaatne]] aine, mille füüsikalised omadused on teemandiga sarnased. Sellist töötlemist aitab avastada [[Ramani spektroskoopia]].<ref name="Shigley3"/> === Identifitseerimine === Varasemate teemantide identifitseerimismeetodite hulka kuulusid materjali kraapivad testid, mis tuginesid teemandi suurele kõvadusele. Sellisel meetodil on negatiivsed mõjud, kuna teemandid võivad üksteise vastu hõõrudes puruneda ning seetõttu ei kasutata seda meetodit praegusajal peaaegu üldse. Selle asemel kasutatakse ära teemantide määramisel ära nende suurepärast [[soojusjuhtivus]]t. Gemmoloogilistes keskustes on laialt levinud elektroonilised termilised indikaatorid, eristamaks võltsinguid päris teemantidest. Nende seadmete mõõtepead koosnevad [[patarei]]<nowiki/>toitega [[termistor|termistoride]] paarist, mis on paigaldatud [[vask|vasest]] [[varras|varda]] tippu. Üks termistor funktsioneerib kui soojendaja, teine mõõdab samal ajal varda otsa temperatuuri. Kui termilise seadmega testida teemanti, siis juhib viimane soojusenergiat piisavalt kiiresti edasi, mille tõttu toimub kiire temperatuurilangus. Testiks kulub ainult 2–3 [[sekund]]it.<ref name="Wenckus"/> [[Pilt:Moissanite ring.JPG|vasakul|pisi|Ränikarbiidist kiviga sõrmus]] Soojusjuhtivuse test sobib üsna hästi võltsingute määramiseks, kuid teemantide omavahelised erinevused määratakse keerulisemate optiliste tehnikatega. Samuti kasutatakse neid tehnikaid võltsingute (nt ränikarbiid) määramisel, mis läbivad edukalt soojusjuhtivuse testi. Optiliste tehnikate abil on võimalik eristada looduslikke teemante sünteetilistest, samuti enamikku erinevalt töödeldud looduslikke teemante (nt määrata, kas neid on kiiritatud).<ref name=raman/> Ideaalse struktuuriga kristalle pole veel avastatud, mistõttu esineb nii looduslike kui ka sünteesitud teemantide kristallivõre struktuuris alati mingil tasemel ebatäpsusi, mis on tingitud kristallide kasvamise iseärasustest ning mille abil on neid võimalik üksteisest eristada.<ref name=spot/> Laboratooriumid kasutavad teemantide päritolu määramiseks [[spektroskoopia]]t, [[mikroskoopia]]t ja [[luminestsents]]i, uurides vääriskivi lühilainelise [[ultraviolettkiirgus]]e all.<ref name=raman/> Identifitseerimisprotsessi juures kasutatakse samuti mitmesuguseid spetsiaalseid instrumente (nt ''DiamondSure'' ja ''DiamondView'').<ref name="DiamondView"/> Sünteetiliste teemantide määramiseks on välja töötatud mitmesuguseid meetodeid, mis sõltuvad teemandi valmistamise tehnoloogiast ja värvusest. Tavaliselt saab tehisteemante identifitseerida oranži [[fluorestsents]]iga. Värvilisi tehisteemante saab määrata Šveitsi Gemmoloogiainstituudi väljatöötatud seadmega.<ref name="dkamhi"/> Samuti on De Beers välja töötanud abivahendi ([[spektromeeter|spektromeetri]]) värviliste teemantide identifitseerimiseks.<ref name=spot/> ==Vaata ka== *[[Mineraalide loend]] *[[Kimberliit]] *[[Nanoteemant]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aps">{{netiviide | url = http://prl.aps.org/abstract/PRL/v102/i5/e055503| pealkiri =Harder than Diamond: Superior Indentation Strength of Wurtzite BN and Lonsdaleite| väljaanne = prl.aps.org| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name=hershey>{{cite book |url=http://books.google.com/?id=35eij1e1al8C&pg=PA23 |last=Hershey |first=W. |title=The Book of Diamonds|publisher=Hearthside Press |location=New York |year=1940 |pages=22–28 |isbn=1-4179-7715-9}}</ref> <ref name="Pliny">{{cite book |author=Pliny the Elder |title=Natural History: A Selection |publisher=Penguin Books |page=371 |year=2004 |isbn=0-14-044413-0}}</ref> <ref name="ancient_China">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4555235.stm| pealkiri =Chinese made first use of diamond| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="sell">{{netiviide | url = http://www.theatlantic.com/issues/82feb/8202diamond1.htm| pealkiri =Have You Ever Tried To Sell a Diamond?| autor=Edward Jay Epstein| väljaanne = www.theatlantic.com| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name=hazen>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=fNJQok6N9_MC&pg=PA7|pages=7–10|title=The diamond makers|author=Hazen, R. M|publisher=Cambridge University Press|year=1999|isbn=0-521-65474-2}}</ref> <ref name="Hesse">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=DIWEi5Hg93gC&pg=PA42|page=42|author=Hesse, R. W.|title=Jewelrymaking through history| publisher=Greenwood Publishing Group| year= 2007|isbn=0-313-33507-9}}</ref> <ref name=core>{{cite book|title=The Mantle and Core|author= Carlson, R.W.|url=http://books.google.com/?id=1clZ4ABsfoAC&pg=PA248|page=248|publisher =Elsevier|year= 2005|isbn=0-08-044848-8}}</ref> <ref name="AMNH">{{cite book |last=Erlich |first=E.I. |last2=Dan Hausel |first2=W. |title=Diamond Deposits|url=http://books.google.com/?id=068-M3xrDSQC&printsec=frontcover |pages=74–94 |publisher=Society for Mining, Metallurgy, and Exploration |year=2002 |isbn=0-87335-213-0}}</ref> <ref name=Garai2006>{{cite journal |first=J. |last=Garai |last2=Haggerty |first2=S.E. |last3=Rekhi |first3=S. |last4=Chance |first4=M. |year=2006 |title=Infrared Absorption Investigations Confirm the Extraterrestrial Origin of Carbonado Diamonds |journal=[[Astrophysical Journal]] |volume=653 |issue=2 |pages=L153–L156 |doi=10.1086/510451 |bibcode=2006ApJ...653L.153G |issn = 0004-637X}}</ref> <ref name="Carbonardo">{{netiviide| url = http://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=108270&org=NSF| pealkiri = Diamonds from Outer Space: Geologists Discover Origin of Earth's Mysterious Black Diamonds| väljaanne = www.nsf.gov| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 9.12.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20071209203456/http://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=108270&org=NSF| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="LargestDiamond">{{netiviide | url = http://www.cfa.harvard.edu/news/archive/pr0407.html| pealkiri =This Valentine's Day, Give The Woman Who Has Everything The Galaxy's Largest Diamond| väljaanne = www.cfa.harvard.edu|väljaandja = Center for Astrophysics| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Smithsonian">{{cite journal |last=Boser |first=U. |title=Diamonds on Demand |url=http://www.smithsonianmag.com/science-nature/diamonds-on-demand.html |journal=Smithsonian |volume=39 |issue=3 |pages=52–59 |year=2008 |access-date=2012-03-02 |archive-date=2012-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120302163915/http://www.smithsonianmag.com/science-nature/diamonds-on-demand.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Cauchi">{{netiviide | url = http://www.theage.com.au/articles/2004/02/17/1076779973101.html| pealkiri =Biggest Diamond Out of This World| väljaanne = www.theage.com.au| autor=Stephen Cauchi| väljaandja = Center for Astrophysics| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="thefreelibrary">{{netiviide | url = http://www.thefreelibrary.com/Diamonds+travel+at+60+km+per+hour+inside+Earth.-a0227235013| pealkiri =Diamonds travel at 60 km per hour inside Earth| väljaanne = www.thefreelibrary.com| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="buoyancy">{{cite journal |first=James K. |last=Russell |last2=Porritt |first2=Lucy A. |last3=Lavallée|first3=Yan |last4=Dingwell |first4=Donald B. |year=2012 |title=Kimberlite ascent by assimilation-fuelled buoyancy |journal=Nature |volume=481|issue=7380 |pages=352–356 |doi=10.1038/nature10740}}</ref> <ref name="chemguide">{{netiviide | url = http://www.chemguide.co.uk/atoms/structures/giantcov.html| pealkiri =Giant Covalent Structures| väljaanne = www.chemguide.co.uk| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="lonsdaleiit">{{netiviide | url = http://forte.delfi.ee/news/teadus/teemant-sai-endale-kova-konkurendi?id=21557937| pealkiri =Teemant sai endale kõva konkurendi| väljaanne = forte.delfi.ee| vaadatud = 30.01.2018| keel = eesti}}</ref> <ref name="chemistrytutorials">{{netiviide | url = http://www.chemistrytutorials.org/content/chemical-bonds/metallic-and-molecular-bonds| pealkiri =Metallic and Molecular Bonds| väljaanne = www.chemistrytutorials.org| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="chemistryexplained">{{netiviide | url = http://www.chemistryexplained.com/Ma-Na/Minerals.html| pealkiri =Minerals| väljaanne = www.chemistryexplained.com| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="azom">{{netiviide | url = http://www.azom.com/article.aspx?ArticleID=78| pealkiri =Properties and Information on Boron Nitride| väljaanne = www.azom.com| vaadatud = 02.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="PNU">{{cite journal |last=Wei |first=L. |title=Thermal conductivity of isotopically modified single crystal diamond |journal=Physical Review Letters |volume=70 |page=3764 |year=1993 |doi =10.1103/PhysRevLett.70.3764 |last2=Kuo |first2=P. K. |last3=Thomas |first3=R. L. |last4=Anthony |first4=T. |last5=Banholzer |first5=W.|pmid=10053956|bibcode=1993PhRvL..70.3764W |issue=24 |pages=3764–3767}}</ref> <ref name="walker">{{cite journal |last=Walker |first=J. |title=Optical absorption and luminescence in diamond |journal=Reports on Progress in Physics |volume=42 |pages=1605–1659 |year=1979 |doi=10.1088/0034-4885/42/10/001 |issue=10 |bibcode=1979RPPh...42.1605W }}</ref> <ref name="oxidation">{{cite journal| doi =10.1016/S0925-9635(01)00673-2| title =The oxidation of (100) textured diamond| year =2002| author =John, P| journal =Diamond and Related Materials| volume =11| page=861| issue =3–6}}</ref> <ref name="DBS">{{netiviide | url = http://www.diamondbladeselect.com/knowledge/basic-properties-of-diamond/| pealkiri =Basic Properties of Diamond| väljaanne = www.diamondbladeselect.com| vaadatud = 07.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="mindat">{{netiviide | url = http://www.mindat.org/min-1282.html| pealkiri =Diamond| väljaanne = www.mindat.org| vaadatud = 07.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name=read>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=t-OQO3Wk-JsC&pg=PA49|pages=49–50|title=Gemmology|author=Read, P. G.|publisher=Butterworth-Heinemann|year= 2005|isbn=0-7506-6449-5}}</ref> <ref name="Neves">{{cite book|pages=142–147|url=http://books.google.com/?id=jtC1mUFZfQcC&pg=PA143|title=Properties, Growth and Applications of Diamond|author=Neves, A. J. and Nazaré, M. H.|publisher=Institution of Engineering and Technology|year= 2001|isbn=0-85296-785-3}}</ref> <ref name="imelineteadus">{{netiviide| url = http://www.imelineteadus.ee/article/2011/8/22/miks_saab_teemanti_lihvida| pealkiri = Miks saab teemanti lihvida?| väljaanne = www.imelineteadus.ee| vaadatud = 07.03.2012| keel = eesti| arhiivimisaeg = 9.09.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110909135746/http://www.imelineteadus.ee/article/2011/8/22/miks_saab_teemanti_lihvida| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Lee">{{cite book |author=Lee, J. and Novikov N. V. |title=Innovative superhard materials and sustainable coatings for advanced manufacturing |url=http://books.google.com/books?id=EXGcDYj8HvEC&pg=PA102 |page=102 |publisher=Springer |year=2005 |isbn=0-8493-3512-4}}</ref> <ref name="Marinescu">{{cite book |author=Marinescu, I. D.; Tönshoff, H. K. and Inasaki, I. |title=Handbook of ceramic grinding and polishing |url=http://books.google.com/books?id=QCvqtRJJ4XwC&pg=PA21 |page=21 |publisher=William Andrew |year=2000 |isbn=0-8155-1424-7}}</ref> <ref name=Harlow>{{cite book |last=Harlow |first=G.E. |title=The nature of diamonds |page=223;230–249 |url=http://books.google.com/?id=_WI86J88ydAC&pg=PA223 |publisher=Cambridge University Press |year=1998 |isbn=0-521-62935-7}}</ref> <ref name="boron">{{cite journal |last=Collins |first=A.T. |title=The Optical and Electronic Properties of Semiconducting Diamond |journal=Philosophical Transactions of the Royal Society A |volume=342 |pages=233–244 |year=1993 |doi=10.1098/rsta.1993.0017|issue=1664 |bibcode=1993RSPTA.342..233C}}</ref> <ref name="Landstrass">{{cite journal |last=Landstrass |first=M.I. |last2=Ravi |first2=K.V. |title=Resistivity of chemical vapor deposited diamond films |journal=Applied Physics Letters |volume=55 |pages=975–977 |year=1989 |doi=10.1063/1.101694 |issue=10}}</ref> <ref name="Zhang">{{cite journal |last=Zhang |first=W. |last2=Ristein |first2=J. |last3=Ley |first3=L. |title=Hydrogen-terminated diamond electrodes. II. Redox activity |journal=Physical Review E |volume=78 |page=041603 |year=2008 |doi=10.1103/PhysRevE.78.041603 |issue=4}}</ref> <ref name="Correlation">{{cite journal |last=Collins |first=A.T. |title=Correlation between optical absorption and EPR in high-pressure diamond grown from a nickel solvent catalyst |journal=Diamond and Related Materials |volume=7 |pages=333–338 |year=1998 |doi=10.1016/S0925-9635(97)00270-7 |issue=2–5}}</ref> <ref name=zaitsev>{{cite journal|doi=10.1103/PhysRevB.61.12909|title=Vibronic spectra of impurity-related optical centers in diamond|year=2000|author=Zaitsev, A. M.|journal=Physical Review B|volume=61|page=12909|issue=19}}</ref> <ref name="Hounsome">{{cite journal |last=Hounsome |first=L.S. |title=Origin of brown coloration in diamond |journal=Physical Review B |volume=73 |page=125203 |year=2006 |doi=10.1103/PhysRevB.73.125203 |last2=Jones |first2=R. |last3=Shaw |first3=M. J. |last4=Briddon |first4=P. R. |last5=Öberg |first5=S. |last6=Briddon |first6=P. |last7=Öberg |first7=S. |issue=12 |bibcode=2006PhRvB..73l5203H}}</ref> <ref name="Wise">{{cite book |last=Wise |first=R.W. |title=Secrets Of The Gem Trade, The Connoisseur's Guide To Precious Gemstones |publisher=Brunswick House Press |pages=223–224 |year=2001 |isbn=978-0-9728223-8-1}}</ref> <ref name="Khan">{{netiviide | url = http://www.telegraph.co.uk/culture/3703861/Blue-grey-diamond-belonging-to-King-of-Spain-has-sold-for-record-16.3m.html| pealkiri =Blue-grey diamond belonging to King of Spain has sold for record 16.3 GBP| väljaanne = www.telegraph.co.uk| vaadatud = 08.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Nebehay">{{netiviide | url = http://www.reuters.com/article/artsNews/idUSTRE54B6O020090512| pealkiri =Rare blue diamond sells for record $9.5 million| väljaanne = www.reuters.com| vaadatud = 08.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Vivid">{{netiviide | url = http://www.reuters.com/article/idUSTRE5B02P620091201| pealkiri =Vivid pink" diamond sells for record $10.8 million| väljaanne = www.reuters.com| vaadatud = 08.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Imitation">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=Jm3FwBiHaI4C&pg=PA37|pages=34–37|title=Synthetic, Imitation and Treated Gemstones|author=O'Donoghue, M.|publisher=Gulf Professional Publishing|year= 1997|isbn=0-7506-3173-2}}</ref> <ref name="usgs1">{{netiviide| url = http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/gemstones/mcs-2014-gemst.pdf| pealkiri = Gemstones| failitüüp = PDF| väljaanne = minerals.usgs.gov| vaadatud = 29.07.2014| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="photius">{{netiviide | url = http://www.photius.com/diamonds/the_diamond_industry.html| pealkiri =The Diamond Industry| väljaanne = www.photius.com| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Surat">{{netiviide| url = http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,501040419-610100,00.html| pealkiri = Uncommon Brilliance| väljaanne = www.time.com| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100729170654/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,501040419-610100,00.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name=debeers>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=xoztFMavGCcC&pg=PA305|page=305|title=Principles of microeconomics|author=Mankiw, N. G|publisher=Elsevier|year=1998|isbn=0-03-024502-8|quote=A classic example of monpoly that arises from ownership of a key resource is DeBeers ... which controls about 80 percent of the world's production of diamonds}}</ref> <ref name="Jwaneng">{{netiviide| url = http://www.debswana.com/Operations/Pages/Jwaneng.aspx| pealkiri = Jwaneng| väljaanne = www.debswana.com| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 17.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120317175718/http://www.debswana.com/Operations/Pages/Jwaneng.aspx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="spiegel">{{netiviide | url = http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,416243,00.html| pealkiri =Jews Surrender Gem Trade to Indians| väljaanne = www.spiegel.de| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name=India>{{cite book |last=Tichotsky |first=J. |title=Russia's Diamond Colony: The Republic of Sakha |url=http://books.google.com/?id=F7N4G_wxkUYC |page=254 |publisher=Routledge |year=2000 |isbn=90-5702-420-9 }}</ref> <ref name="lex">{{netiviide | url = http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32003D0079:EN:HTML| pealkiri =Commission Decision of 25 July 2001 declaring a concentration to be compatible with the common market and the EEA Agreement| väljaanne = eur-lex.europa.eu| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="economist">{{cite journal |title=Business: Changing facets; Diamonds |url=http://www.economist.com/node/8743058 |journal=[[The Economist]] |volume=382 |issue=8517 |page=68 |year=2007}}</ref> <ref name="allbusiness">{{netiviide | url = http://www.diamonds.net/News/NewsItem.aspx?ArticleID=3270&ArticleTitle=De+Beers+To+Halve+Diamond+Stockpile| pealkiri =De Beers to Halve Diamond Stockpile|aeg=19. oktoober 1999| väljaanne = diamonds.net| vaadatud = 2013| keel = inglise}}</ref> <ref name=polish>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=fkBJ0HL34WsC&pg=PA297|pages=297–299|title=Africa's silk road|author=Broadman, H. G.; Isik, G|publisher=World Bank Publications|year=2007|isbn=0-8213-6835-4}}</ref> <ref name="Bourse">{{netiviide| url = http://www.wfdb.com/wfdb-bourses| pealkiri = Bourse listing| väljaanne = www.wfdb.com| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.10.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161025031428/http://wfdb.com/wfdb-bourses| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="awdiamondse">{{netiviide| url = http://www.awdiamonds.com/article-8.html| pealkiri = North America Diamond Sales Show No Sign of Slowing| väljaanne = www.awdiamonds.com| vaadatud = 09.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 6.01.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090106185423/http://www.awdiamonds.com/article-8.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name=x50>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=jPT6JADCqgwC&pg=PA280|page=280|title=Handbook of carbon, graphite, diamond, and fullerenes: properties, processing, and applications|author=Pierson, Hugh O|publisher=William Andrew| year=1993| isbn=0-8155-1339-9}}</ref> <ref name=antique>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=Y84qRt6nz-8C&pg=PA88|pages=82–102|title=Antique jewellery: its manufacture, materials and design|author=James, Duncan S|publisher=Osprey Publishing|year=1998|isbn=0-7478-0385-4}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Prelas">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=X3qe9jzYUAQC&pg=PA984|pages=984–992|title=Handbook of industrial diamonds and diamond films|author=Prelas, Mark Antonio; Popovici, Galina; Bigelow, Louis K.|publisher=CRC Press|year=1998|isbn=0-8247-9994-1}}</ref> <ref name="PopularMechanics">{{cite journal|url=http://books.google.com/?id=i9kDAAAAMBAJ&pg=PA760|pages=760–764|title=Popular Mechanics|year=1940|volume=74|issue=5|issn=0032-4558|publisher=Hearst Magazines}}</ref> <ref name="DiamondDream">{{netiviide | url = http://www.diamonds.net/news/NewsItem.aspx?ArticleID=33243| pealkiri =Keep the Diamond Dream Alive| väljaanne = www.diamonds.net| vaadatud = 10.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="jckonline.com">{{netiviide| url = http://www.jckonline.com/2011/01/26/10-things-rocking-industry| pealkiri = 10 Things Rocking the Industry| väljaanne = www.jckonline.com| vaadatud = 10.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.01.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130107102249/http://www.jckonline.com/2011/01/26/10-things-rocking-industry| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Kogel">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=zNicdkuulE4C&pg=PA416|page=416|title=Industrial minerals & rocks|author=Jessica Elzea Kogel|publisher= Society for Mining, Metallurgy, and Exploration (U.S.)|year=2006|isbn=0-87335-233-5}}</ref> <ref name="danielprince">{{netiviide| url = http://www.danielprince.co.uk/The_Truth_About_Diamonds.htm| pealkiri = The Truth About Diamonds| väljaanne = www.danielprince.co.uk| vaadatud = 11.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 8.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120308115800/http://www.danielprince.co.uk/The_Truth_About_Diamonds.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="usgs2014">{{netiviide| url = http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/diamond/mcs-2014-diamo.pdf| pealkiri = Diamond Industrial| väljaanne = minerals.usgs.gov| vaadatud = 05.08.2014| failitüüp = PDF| keel = inglise| arhiivimisaeg = 8.08.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140808045412/http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/diamond/mcs-2014-diamo.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="spear">{{cite book |last=Spear|first=K.E |last2=Dismukes |first2=J.P. |title=Synthetic Diamond: Emerging CVD Science and Technology |url=http://books.google.com/?id=RR5HF25DB7UC |page=628 |publisher=[[John Wiley & Sons|Wiley]]–[[IEEE]] |year=1994 |isbn=0-471-53589-3}}</ref> <ref name="Holtzapffel">{{cite book |last=Holtzapffel |first=C. |title=Turning And Mechanical Manipulation |url=http://books.google.com/?id=omwPAAAAYAAJ&pg=PA178 |publisher=Holtzapffel & Co |pages=176–178 |year=1856 |isbn=1-879335-39-5}}</ref> <ref name="Coelho">{{cite journal |last=Coelho |first=R.T. |last2=Yamada |first2=S. |last3=Aspinwall |first3=D.K. |last4=Wise |first4=M.L.H. |title=The application of polycrystalline diamond (PCD) tool materials when drilling and reaming aluminum-based alloys including MMC |url=https://archive.org/details/sim_international-journal-of-machine-tools-manufacture_1995-05_35_5/page/761 |journal=International Journal of Machine Tools and Manufacture |volume=35 |issue=5 |pages=761–774 |year=1995 |doi=10.1016/0890-6955(95)93044-7}}</ref> <ref name="Sakamoto">{{cite journal |last=Sakamoto |first=M. |title=120&nbsp;W CW output power from monolithic AlGaAs (800&nbsp;nm) laser diode array mounted on diamond heatsink |url=https://archive.org/details/sim_electronics-letters_1992-01-16_28_2/page/196 |journal=Electronics Letters |volume=28 |issue=2 |pages=197–199 |year=1992 |doi=10.1049/el:19920123 |last2=Endriz |first2=J.G. |last3=Scifres |first3=D.R.}}</ref> <ref name="indexmundi">{{netiviide | url = http://www.indexmundi.com/en/commodities/minerals/diamond_%28industrial%29/diamond_%28industrial%29_t5.html| pealkiri =Natural Diamond: World Production, By Country And Type| väljaanne = www.indexmundi.com| vaadatud = 29.07.2014| keel = inglise}}</ref> <ref name="usgs">{{netiviide| url = http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/diamond/| pealkiri = Industrial Diamonds Statistics and Information| väljaanne = minerals.usgs.gov| vaadatud = 11.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 6.05.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090506221551/http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/diamond/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="conflict">{{netiviide| url = http://www.globalwitness.org/conflict-diamonds| pealkiri = Conflict Diamonds| väljaanne = globalwitness.org| vaadatud = 2013| keel = inglise| arhiivimisaeg = 2013-07-26| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130726063414/http://www.globalwitness.org/conflict-diamonds| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Catelle1">{{cite book |last=Catelle |first=W.R. |title=The Diamond |publisher=John Lane Company |year=1911 |page=159}}</ref> <ref name="Ball">{{cite book |last=Ball |first=V. |chapter=Chapter 1 |title=Diamonds, Gold and Coal of India |page=1|publisher=Trübner & Co |location=London |year=1881}} Ball was a geologist in British service.</ref> <ref name="Shillington">{{cite book|title=Encyclopedia of African history|author=Shillington, K.|page=767|url=http://books.google.com/?id=Ftz_gtO-pngC&pg=PA767|publisher=CRC Press|tear= 2005|isbn=1-57958-453-5|year=2005}} </ref> <ref name="giasummer2007">{{cite journal |last=Janse |first=A.J.A. |title=Global Rough Diamond Production Since 1870 |journal=Gems & Gemology |volume=43 |pages=98–119 |year=2007 |doi=10.5741/GEMS.43.2.98 |issue=2 }}</ref> <ref name=DGemGLorenz>{{cite journal |last=Lorenz |first=V. |title=Argyle in Western Australia: The world's richest diamantiferous pipe; its past and future |journal=Gemmologie, Zeitschrift der Deutschen Gemmologischen Gesellschaft |volume=56 |issue=1–2 |pages=35–40 |year=2007 |doi=}}</ref> <ref name=Montana>{{cite web |title=Microscopic diamond found in Montana |url=http://www.gsi.ir/Product/Lang_en/Page_24/TypeId_6/GroupId_00/NewsId_4407/Action_NewsBodyView/Microscopic.Diamond.Found.in.Montana.html |accessdate=5.05.2009 |archive-date=5.03.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305070458/http://www.gsi.ir/Product/Lang_en/Page_24/TypeId_6/GroupId_00/NewsId_4407/Action_NewsBodyView/Microscopic.Diamond.Found.in.Montana.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="usgs2">{{netiviide| url = http://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/diamond/mcs-2012-diamo.pdf| pealkiri = Diamond (Industrial)"| failitüüp = PDF| väljaanne = minerals.usgs.gov| vaadatud = 12.03.2012| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=kimb>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=hWrEcl2ydzEC&pg=PA305|pages=305–313|title=Resource politics in Sub-Saharan Africa|author=Basedau, M.; Mehler, A|year=2005|publisher=GIGA-Hamburg|isbn=3-928049-91-7}}</ref> <ref name="WFDB">{{cite book |title=World Federation of Diamond Bourses (WFDB) and International Diamond Manufacturers Association: Joint Resolution of 19 July 2000 |url=http://books.google.com/?id=fnRnyS7I9cYC&pg=PA334&lpg=PA334 |publisher=World Diamond Council |date=19. juuli 2000 |isbn=978-90-04-13656-4}}</ref> <ref name="Conduct">{{netiviide| url = http://www.canadiandiamondcodeofconduct.ca/images/EN_CDCC_Committee_Procedures.pdf| pealkiri = Voluntary Code of Conduct For Authenticating Canadian Diamond Claims| failitüüp = PDF| väljaanne = www.canadiandiamondcodeofconduct.ca| vaadatud = 14.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.02.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120229233018/http://www.canadiandiamondcodeofconduct.ca/images/EN_CDCC_Committee_Procedures.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Shigley">{{cite journal |last=Shigley |first=J.E. |title=Gemesis Laboratory Created Diamonds |journal=Gems & Gemology |volume=38 |issue=4 |pages=301–309 |year=2002 |doi=10.5741/GEMS.38.4.301 |last2=Abbaschian |first2=Reza |last3=Shigley |first3=James E.}}</ref> <ref name="ColoredDiamonds">{{cite journal |last=Shigley |first=J.E. |title=Lab Grown Colored Diamonds from Chatham Created Gems |journal=Gems & Gemology |volume=40 |issue=2 |pages=128–145 |year=2004 |doi=10.5741/GEMS.40.2.128 |last2=Shen |first2=Andy Hsi-Tien |last3=Breeding |first3=Christopher M. |last4=McClure |first4=Shane F. |last5=Shigley |first5=James E.}}</ref> <ref name=CVD>{{cite journal |last=Werner |first=M. |title=Growth and application of undoped and doped diamond films |journal=Reports on Progress in Physics |volume=61 |page=1665 |year=1998 |doi=10.1088/0034-4885/61/12/002 |last2=Locher |first2=R |issue=12}}</ref> <ref name=yarnell>{{cite journal |last=Yarnell |first=A. |title=The Many Facets of Man-Made Diamonds |url=http://pubs.acs.org/cen/coverstory/8205/8205diamonds.html |journal=Chemical and Engineering News |volume=82 |issue=5 |pages=26–31 |year=2004}}</ref> <ref name="Kogel2006">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=zNicdkuulE4C&pg=PA428|pages=426–430|title=Industrial Minerals & Rocks|author=Kogel, J. E.|publisher=SME| year= 2006|isbn=0-87335-233-5}}</ref> <ref name="Barnard">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=kCc80Q4gzSgC&pg=PA115|page=115|title=The diamond formula|author=Barnard, A. S|publisher=Butterworth-Heinemann|year=2000|isbn=0-7506-4244-0}}</ref> <ref name="Donoghue">{{cite book |last=O'Donoghue |first=M. |last2=Joyner |first2=L. |title=Identification of gemstones |pages=12–19 |publisher=Butterworth-Heinemann |location=Great Britain |year=2003 |isbn=0-7506-5512-7}}</ref> <ref name="Shigley3">{{cite journal |last= Shigley |first=J.E. |title=Observations on new coated gemstones |journal=Gemmologie: Zeitschrift der Deutschen Gemmologischen Gesellschaft |volume=56 |issue=1–2 |pages=53–56 |year=2007}}</ref> <ref name="Wenckus">{{netiviide | url = http://www.google.com/patents?id=-yI2AAAAEBAJ&printsec=frontcover&dq=4488821&hl=en&sa=X&ei=UFhgT7f4Mc2eOtqfteoH&ved=0CDQQ6AEwAA| pealkiri =J. F. Wenckus "Method and means of rapidly distinguishing a simulated diamond from natural diamond|täpsustus = US patent 4488821| aeg = 18. detsember 1984| vaadatud = 14.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name=raman>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=W2cSkEsWbSkC&pg=PA387|pages=387–394|title=Raman spectroscopy in archaeology and art history|author=Edwards, H. G. M. and Chalmers, G. M|publisher=Royal Society of Chemistry| year=2005| isbn=0-85404-522-8}}</ref> <ref name=spot>{{cite journal |last=Welbourn |first=C. |title=Identification of Synthetic Diamonds: Present Status and Future Developments<!--Proceedings of the 4th International Gemological Symposium--> |journal=Gems and Gemology |volume=42 |issue=3 |pages=34–35 |year=2006}}</ref> <ref name="DiamondView">{{netiviide| url = http://www.professionaljeweler.com/archives/news/2004/041904story.html| pealkiri = DTC Appoints GIA Distributor of DiamondSure and DiamondView| väljaanne = www.professionaljeweler.com| aeg = 2004-04-19| vaadatud = 14.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-03-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120306220856/http://www.professionaljeweler.com/archives/news/2004/041904story.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="dkamhi">{{netiviide| url = http://dkamhi.com/ssef%20type%20IIa.htm| pealkiri = SSEF diamond spotter and SSEF illuminator| väljaanne = dkamhi.com| vaadatud = 14.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 27.06.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090627023938/http://dkamhi.com/ssef%20type%20IIa.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Diamonds|Teemant}} {{vikitsitaadid}} *[http://teadus.err.ee/artikkel?id=4842&cat=5&pg=4 Teemandid annavad laamtektoonikale uue sära] <small>(22. juuli 2011)</small> *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51065112 Teemant – ainus loodusvara, mille hind ei kõigu] <small>(22. november 2006)</small> *[http://uudised.err.ee/index.php?06246605 Austraaliast leiti 12,76-karaadine haruldane roosa teemant] <small>(23. veebruar 2012)</small> *[http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9901/Kuld-ja-teemandid-ei-ole-keskkonnas%C3%B5bralikud Kuld ja teemandid ei ole keskkonnasõbralikud] <small>(6. jaanuar 2011)</small> *[http://www.horisont.ee/node/183 Teemandid sunnivad Maakera ajalugu ümber kirjutama] <small>(24. august 2007)</small> *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51193047 Mis on teemandi tegelik väärtus?] <small>(10. veebruar 2010)</small> *[http://www.ohtuleht.ee/110147 Teemant: kivide kuningas] <small>(11. august 2001)</small> {{Head artiklid}} [[Kategooria:Mineraalid]] [[Kategooria:Maavarad]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Süsinik]] [[Kategooria:Kristallid]] b3o6l04gwmbrj3g5hzittndel8brrgy 0 7914 7122440 5337804 2026-04-01T11:45:57Z Neptuunium 58653 7122440 wikitext text/x-wiki See loend loetleb [[Kastiilia]] kuningad alates kuningriigi moodustamisest [[1035]]. aastal kuni [[Hispaania]] ühendamiseni [[1516]]. aastal. {|class="wikitable" |- ! Alates ! Kuni ! Nimi ! Eluaastad |- |colspan="4"|'''Kuningad''' |- |colspan="4"|''Astuuria dünastia'' |- |[[1035]], veebruar |1065, 27. detsember |[[Fernando I (Kastiilia)|Fernando I Suur]] |([[1016]]/[[1018]]–[[1065]]) |- |[[1065]], [[27. detsember]] |1072, 5. oktoober |[[Sancho II (Kastiilia)|Sancho II]] |([[1040]]–[[1072]]) |- |[[1072]], [[6. oktoober]] |1109, 30. juuni |[[Alfonso VI]] |([[1040]]–[[1109]]) |- |[[1109]], [[30. juuni]] |1126, 8. märts |[[Urraca]] |([[1080]]–[[1126]]) |- |[[1126]], [[10. märts]] |1157, 21. august |[[Alfonso VII]] |([[1105]]–[[1157]]) |- |[[1157]], [[21. august]] |1158, 31. august |[[Sancho III]] |([[1135]]–[[1158]]) |- |[[1158]], [[31. august]] |1214, 6. oktoober |[[Alfonso VIII]] |([[1155]]–[[1214]]) |- |[[1214]], [[6. oktoober]] |1217, 6. juuni |[[Enrique I (Kaliitsia)|Enrique I]] |([[1203]]–[[1217]]) |- |[[1217]], [[30. august]] |1250, 30. mai |[[Fernando III Püha]] |([[1201]]–[[1252]]) |- |[[1252]], [[30. mai]] |1284, 4. aprill |[[Alfonso X Tark]] |([[1221]]–[[1284]]) |- |[[1284]], [[4. aprill]] |1295, 25. aprill |[[Sancho IV]] |([[1258]]–[[1295]]) |- |[[1295]], [[25. aprill]] |1312, 7. september |[[Fernando IV (Kastiilia)|Fernando IV]] |([[1285]]–[[1312]]) |- |[[1312]], [[7. september]] |1350, 26. märts |[[Alfonso XI]] |([[1311]]–[[1350]]) |- |[[1350]], [[26. märts]] |1369, 23. märts |[[Pedro I (Kastiilia)|Pedro I]] |([[1334]]–[[1369]]) |- |colspan="4"|''Trastámara dünastia'' |- |[[1369]], [[23. märts]] |1379, 29. mai |[[Enrique II (Kastiilia)|Enrique II]] |([[1333]]–[[1379]]) |- |[[1379]], [[29. mai]] |1390, 9. oktoober |[[Juan I (Kastiilia)|Juan I]] |([[1358]]–[[1390]]) |- |[[1390]], [[9. oktoober]] |1406, 25. detsember |[[Enrique III]] |([[1379]]–[[1406]]) |- |[[1406]], [[25. detsember]] |1454, 21. juuli |[[Juan II (Kastiilia)|Juan II]] |([[1405]]–[[1454]]) |- |[[1454]], [[21. juuli]] |1474, 14. detsember |[[Enrique IV]] |([[1425]]–[[1474]]) |- |[[1474]], [[14. detsember]] |1504, 26. november |''kuninganna'' [[Isabel I|Isabel]] |([[1451]]–[[1504]]) |- |[[1504]] |1555, 12. aprill |[[Kastiilia Juana|Juana I]], valitses ainult formaalselt |([[1479]]–[[1555]]) |- |[[1504]] |1506 |[[Philipp Ilus|Felipe I]], Juana abikaasa |([[1478]]–[[1506]]) |- |[[1506]] |1516 |[[Fernando II (Aragón)|Fernando V]], Juana isa |([[1452]]–[[1516]]) |- |[[1516]] |1556 |[[Karl V|Carlos I]], Juana vanim poeg |([[1452]]–[[1516]]) |} Alates 1516. aastast nimetatakse hispaania kuningriikide liitu Hispaania kuningriigiks ja Carlos I esimeseks Hispaania kuningaks. ==Vaata ka== *[[Kastiilia kuningate loend]] [[Kategooria:Ajalooliste riikide riigipeade loendid]] [[Kategooria:Hispaania loendid]] [[Kategooria:Kastiilia kuningriik]] 16v8ev670zfvgwhphvws31wcrtoewyr 14 9775 7122055 6398869 2026-03-31T18:30:45Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Sõjaajalugu]] 7122055 wikitext text/x-wiki [[Category:Sõjandus]] [[Kategooria:Sündmused]] [[Kategooria:Konfliktid]] [[Kategooria:Sõjaajalugu]] ovy6vsg55szget1pv0qixb2er5hufn1 0 10237 7122087 7114722 2026-03-31T19:38:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122087 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Ungari pealinnast; George Ezra laulu kohta vaata artiklit [[Budapest (George Ezra laul)]]}} {{linn | nimi = Budapest | hääldus = | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Budapest | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Budapešť | nimi3_keel = jidiši | nimi3 = בודאַפּעסט | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Volt Királyi palota (138. számú műemlék) 3.jpg | foto2a = 20130613_Budapest_37.jpg | foto2b = Várkert Bazár - 2014.08.29 (21).JPG | foto3a = Budapest West Station.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: [[Buda paleekompleks]] ja [[Mátyási kirik]] öövalgustuses [[Belváros]]es, [[Várkert Bazár]] ja [[Doonau jõgi|Doonau jõge]] ületav [[Széchenyi kettsild]], [[Ungari parlamendihoone]], [[Nyugati pályaudvar]]}} | lipp = Flag of Budapest (2011-).svg | lipu_link = [[Budapesti lipp]] | vapp = Coa Hungary Town Budapest big.svg | vapi_link = [[Budapesti vapp]] | pindala = 525,16 | elanikke = | asendikaart = Ungari }} '''Budapest''' on [[Ungari]] pealinn. See on riigi suurim ja rahvastatuim [[linn]]. Umbes 1,8 miljoni elanikuga on see [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suuruselt üheksas linn. Budapest moodustati [[1873]]. aastal, kui liideti [[Buda (Budapest)|Buda]], [[Pest]]i ja [[Óbuda]]. Alates [[1934]]. aastast hakati linna kutsuma spaalinnaks. Kolm aastat hiljem korraldati [[Gellérti ravitermid|Gellérti vesiravilas]] esimene [[rahvusvaheline balneoloogia kongress]].<ref name="INRQ2" /> Budapestis on rohkem kuumaveeallikaid kui üheski teises maailma pealinnas. Samas on see Euroopa peaaegu kõige merekaugem linn: [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikulinnad asuvad sealt üle 500 km kaugusel. ==Kliima== Kevadel hakkab lumi [[Alpid]]es korraga sulama ja võib põhjustada Budapestis üleujutusi, millest suurim toimus 1838. aastal ([[1838. aasta Pesti üleujutus]]). ==Asend== Budapest asub [[Doonau jõgi|Doonau jõe]] keskjooksu mõlemal kaldal, [[Ungari keskmäestik]]us ja [[Kesk-Doonau madalik]]ul, [[Dunántúl]]i ja [[Alföld|Alföldi tasandiku]] vahel. ===Linnasisesed jõesaared=== *[[Óbudai saar]] *[[Margiti saar]] *[[Csepeli saar]] ==Haldusjaotus== [[Fail:Hungary budapest districts.svg|pisi|Budapesti ringkondade kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks (ungari ''kerület''), mis on tähistatud Rooma numbritega (I–XXIII). Need jagunevad omakorda linnaosadeks (ungari ''városrész''). {{Veergude loend|laius=18em|stiil=max-width:38em| #[[Budapesti I ringkond|Várkerület]] #[[Budapesti II ringkond|Rózsadomb]] #[[Budapesti III ringkond|Óbuda-Békásmegyer]] #[[Budapesti IV ringkond|Újpest]] #[[Budapesti V ringkond|Belváros-Lipótváros]] #[[Budapesti VI ringkond|Terézváros]] #[[Budapesti VII ringkond|Erzsébetváros]] #[[Budapesti VIII ringkond|Józsefváros]] #[[Budapesti IX ringkond|Ferencváros]] #[[Budapesti X ringkond|Kőbánya]] #[[Budapesti XI ringkond|Újbuda]] #[[Budapesti XII ringkond|Hegyvidék]] #[[Budapesti XIII ringkond|Angyalföld-Újlipótváros]] #[[Budapesti XIV ringkond|Zugló]] #[[Budapesti XV ringkond|Rákospalota-Pestújhely-Újpalota]] #[[Budapesti XVI ringkond|Árpádföld-Cinkota-Mátyásföld-Sashalom-Rákosszentmihály]] #[[Budapesti XVII ringkond|Rákosmente]] #[[Budapesti XVIII ringkond|Pestszentlőrinc-Pestszentimre]] #[[Budapesti XIX ringkond|Kispest]] #[[Budapesti XX ringkond|Pesterzsébet]] #[[Budapesti XXI ringkond|Csepel]] #[[Budapesti XXII ringkond|Budafok–Tétény]] #[[Budapesti XXIII ringkond|Soroksár]] }} ==Ajalugu== [[Pilt:Budapest_in_2015.jpg|pisi|[[Gellérti mägi|Gellérti mäelt]] avanev vaade [[Doonau]]le ja Budapestile]] [[Pilt:Boedapest Badhuizencomplex.jpg|pisi|[[Széchenyi ravitermid|Széchenyi vesiravila]]]] [[Pilt:14-05-06-budapest-RalfR-13.jpg|pisi|[[Keleti raudteejaam|Keleti raudteeterminal]] (''pályaudvar'')]] [[Pilt:Hungary-0217 - Great Market Hall (7335312170).jpg|pisi|Keskturu halli sisevaade]] [[Pilt:Anonymus - gloriosissimi Belae regis notarius.JPG|pisi|[[Linnapark (Budapest)|Linnapargis]] asuv [[Miklós Ligeti]] skulptuur "[[Anonymus (skulptuur)|Anonymus]]"]] {{vaata|Budapesti ajalugu}} ===Paleoliitikum (50 000 – 10 000 eKr)=== Kõige varasemad asukad Budapesti alal olid [[neandertali inimene|neandertallased]] (''Homo neanderthalensis''), kes saabusid varase [[Keskmine paleoliitikum|kiviaja]] keskpaigas. [[Érd]]i kõrglaval paljastus nende avatud laagriplats, mis koosnes kahest uuristatud süvendist maapinna [[tuff|tufis]]. Lisaks on täheldatud, et eelajalooline inimene külastas paika korduvalt. Laagriplatsilt leiti jahitud saakloomade säilmeid ja luid, sealhulgas väljasurnud liikide omasid. Lisaks on leitud kivist töövahendite kilde. Laager rajati viimase [[Würmi jäätumine|Würmi jäätumise]] ajal ja selle leiud on umbes 50 000 aastat vanad. Hooaegadel kasutatud varjualune avastati [[Remete]] ülemisest koopast. 1997. aasta väljakaevamised [[Corvini väljak]]ul osutasid, et väike salk neandertallastest jahipidajaid olid end sisse seadnud ka iidse [[Doonau]] jõesängi kõrvale. Budapestis [[Farkasrét]]is avastati üks Euroopa vanimaid kaevandusi. Eelajalooline inimene kaevandas kitsas orus, tänapäevase [[Denevéri tänav]]a kohal ümaraid ränikivist mügaraid. Nende väljakiskumiseks kasutati hirvesarvedest tööriistu ja peenestamiseks [[Kvartsiit|kvartsiidist]] käsikirveid, mille järel tahuti mügaraid kivist tarvikutega. Kaevandust kasutati enne viimast jäätumist ligikaudu 40 400 aastat tagasi. Eelajaloolistele inimestele viitavaid leide on leitud ka hilisest kiviajast [[Hegyalja tänav]]alt. ===Neoliitikum (5400–4000 eKr)=== Esimesed alalised asulad Budapesti piirkonnas rajasid [[Neoliitikum|nooremal kiviaja]]<nowiki/>l kogukonnad, mis koosnesid toitu varuvatest [[Nüüdisinimene|nüüdisinimestest]] (''Homo sapiens).'' Kõige varasemad külad moodustusid [[Kesk-Euroopa]] [[sirgkeraamika kultuur]]i esindajatest. Nende esemeid on leitud üle [[Pest]]i üleujutusala kõrgunud [[Buda (Budapest)|Buda]] terrassilt, [[Doonau]]-äärsete allikate kõrvalt, mis voolasid kõrgendikelt alla jõkke. Selle epohhi varaseim asula on leitud [[Óbuda]]st Arany-hegyi oja madalikult. Hiljem kujunes välja tihedam asulavõrgustik, kui piirkond muutus oluliseks kontaktalaks [[Transdanuubia]] kultuuri ja Ida-Ungari vahel. Avastatud on inimnägusid kujutavaid anumaid, millel olid tähtsad rollid usukultuslikes rituaalides. Asundused koosnesid majadest, mis olid konstrueeritud püstiste puidust raamistike ümber. Elatus põhines põllumajandusel ja loomakasvatusel. Koduste tegevuste kohta on leitud vihjeid ketramisest, kudumisest ja keraamika tootmisest. Surnuid maeti ajutiselt kasutamata või mahajäetud asulapiirkondadesse. Usku hauatagusesse ellu väljendasid haudadesse pandud anumad, mis sisaldasid toitu ja jooke teekonnaks teispoolsusse. Samuti on leitud tõendeid rituaalselt maetud loomade ja inimeste kohta. [[Neoliitikum]]i lõpus kuulus Budapesti piirkond [[Lengyeli kultuur|Lengyeli kultuuri]] (4700–4000 aastat eKr) levialasse. See kultuur on saanud nime esimese [[Transdanuubia]]s välja kaevatud leiukoha järgi. Tänapäeval on Budapesti piirkonnast selle kultuuri kohta teada vaid mõned juhuleiud. ===Vaseaeg (4000–2500 eKr)=== Varajasel vaseajal asustasid Budapesti piirkonna inimrühmad, kes jätkasid noorema neoliitikumi traditsioone. Materiaalse elu järkjärgulise muutumise kõrval muutusid toimetulekumustrid, mida märgivad väiksemad, kuid lühema elueaga asulate välimused. Enamik teadaolevaid piirkonna asulaid pärinevad vaseaja keskelt ning neid on võimalik seostada [[Ludanice'i kultuur]]iga, mis levis Edela-Slovakkias (umbes 4000 eKr). See rahvas asustas [[Buda (Budapest)|Buda]] mäekülgede koopaid, kuigi mõned asulad on leitud ka madalamal asuvate voolusängide kõrvalt. Nende keraamika kujundusviisid viitavad kokkupuudetele naaberkultuuridega. Peale mõne haua ei ole leitud sellele inimrühmale kuuluvaid matmispaiku. [[Karpaatia nõgu|Karpaatide nõost]] ja Ungari pealinna aladelt on leitud mitmeid vasest valmistatud esemeid, mille koondumine neile aladele märkis jõukuse kasvu. Keskmise vaseaja teisel poolel asustasid Budapesti alad hoopkeraamika kultuuri esindajad. Nende kohalolekut tõendab mõni üksik juhuleid eri asukohtades. Vaseaja viimane järk (3500–2500 eKr) tõi lõunapoolsetelt lagendikelt [[Badeni kultuur]]i saabumislaineid. See kultuur hõlmas enamuse [[Karpaadid|Karpaatide]] nõost. Nende asundused Doonau jõe ning väiksemate ojade ääres peegeldavad rahumeelset ja agraarset populatsiooni, mida iseloomustavad eri tüüpi maapealsed majad. Inimeste majandus põhines põllumajandusel ja loomatalitusel. Badeni kultuuris oli komme ohverdada matuseriitustel loomi. Selle kultuuri hauad sisaldasid nii kremeeritud kui ka maetud säilmeid ja hauatagusesse ellu kaasa pandud esemeid. Võrreldes varasema perioodiga kasutati Badeni kultuuris üha vähem vaske. Lõunast saabunud [[Kostolaci kultuur]]i leiud osutavad selle kultuuri samaaegsele ja Badeni kultuurile järgnenud eksisteerimisele. ===Pronksiaeg (1200–800 eKr)=== Hilise pronksiaja lõpus kuulusid [[Transdanuubia]] ja Budapest [[Kesk-Euroopa]] [[Urnfieldi kultuur]]i provintsi. Sellel ajal toimus suur õitseng metallurgias ja kaubanduses. Mitmesaja hauaplatsiga kalmistud ning külatüüpi asundused peegeldavad rahu ja majandusliku heaolu perioodi. [[Békásmegyer]]is avastati märkimisväärne [[Urnfieldi kultuur]]i Váli populatsiooni kalmistu. Hauapanuste rikkus peegeldab Budapesti piirkonna geograafilist olulisust ja pikamaa kaubanduse tähtsat rolli piirkonnas. Peaaegu kõik kalmed sisaldasid kremeeritud säilmeid, kuid oli üks haud, kus neid polnud. Tuleriidal põletatud surnute tuhad olid paigaldatud personaliseeritud ornamentidega urnidesse või kraabiti vastavad sümbolid kalmeaukude põhja. Lai valik ainulaadseid anumaid ja esemeid annavad ülevaate Váli populatsiooni religioossetest vaadetest. Kalmetest on välja kaevatud üle kahekümne saapa- ja linnukujulise urni, mida kaunistasid pronksist needid. Anumatesse puuriti sisse auk, mille kaudu sai uskumuse järgi lahkunute hing teispoolsusse põgeneda. Kalmed kaeti kivist või lubjakivist plaatidega, mõnikord asetati lahkunu hoopis kastikujulisse kambrisse. ===Rauaaeg (800–300 eKr)=== Varajasel [[Rauaaeg|rauaajal]] kuni [[Keldid|keldi hõimude]] saabumiseni oli Budapesti piirkond erinevate kultuuride kohtumispaik. [[Transdanuubia]] asustasid [[pannonid]]. See oli populatsioon, kes rääkis [[Illüüria keel|illüürlaste keelega]] suguluses olevat keelt ning moodustus kohalikust [[Urnfieldi kultuur]]ist ja läänest saabuvatest inimrühmadest. Samal ajal arenes [[Ungari Suur-lagendik]]ul etnilisel ja kultuurilisel alusel stepilik [[Sküüdid|eelsküüdi kultuur]]. [[6. sajand eKr|6. sajandil]] eKr oli viimane suuresti mõjutatud [[Lõuna-Venemaa]] tasandike sküütide kultuurist. Sajandi keskel määrasid illüüria-sküüdi rahumeelsed või vaenulikud suhted põhiliselt kindlaks Budapesti esiajaloo. Kuigi Doonaust sai piirijõgi, säilitasid selle koolmekohad enda endise majandusliku tähtsuse. Esile kerkis põhiline sküüdi asula [[Rákospalota]] tänapäevase [[Pest]]i alal. [[Indoeuroopa keeled|Indoeuroopa keelkonda]] kuuluvad [[keldid]] saabusid Budapesti piirkonda [[3. sajand eKr|3.]] ja [[2. sajand eKr|2. sajandi]] vahetusel eKr. Esimesed väiksed inimrühmad asusid elama Doonau koolmekohtadesse. [[1. sajand]]il eKr asustasid [[Eravisci keldid]] jõe parema kalda. Nende agraarasulaid on leitud [[Békásmegyer]]ist kuni [[Nagytétény]]ni. Väiksed grupid asustasid [[Buda (Budapest)|Buda]] künkad ja [[Csepel]]i saare. Leitud on tõendeid laialdase [[potikeder|potiketrade]], rauast tööriistade ning esmaste vermitud müntide kasutusest. [[Gellérti mägi|Gellérti mäelt]] paljastus kindlustatud kaitsevalliga (''oppidum'') [[hõim]]ukeskusest asula. Seda peetakse Budapesti piirkonna esimeseks tõeliselt linlikuks asulaks. Kuigi selle hävitasid [[roomlased]] [[1. sajand]]i keskel pKr, kasutati seda religioosse keskusena kuni [[3. sajand]]i lõpuni. Järk-järgult latiniseeritud elu külades kestis kuni hilise [[2. sajand]]ini ja sedagi [[Rooma impeerium]]i raamistikus. ===Rooma-aegne sõjaväelaager Aquincum (1.–5. sajand pKr)=== {{vaata|Pannonia (Rooma provints)}} Budapesti linna ajalugu algab [[89]]. aastal, kui roomlased rajasid praeguse [[Óbuda]] linnaosa põhjaossa [[Aquincum]]i sõjaväelaagri. Algul oli see [[eraviskid]]e asula. Kohalikud olid keldi ja illüüria rahvad. Aquincumist sai [[106]]. aastal Rooma 2. [[leegion]]i asukoht ja [[Alam-Pannoonia]] pealinn. Laagri ümber kerkis vahitornidega sõjaväelinn ja selle kõrvale [[munitsiipium]] ehk tsiviillinn, millest on suur osa siiani säilinud. {{vaata|Óbuda}} Aquincum purustati [[Markomanni sõda|Markomanni sõjas]]. Linna taastamine edenes eriti [[Septimius Severus]]e ajal ja sõjaväelinnast sai [[koloonia]]. Umbes 400. aastal viidi sõjavägi [[Gallia]]sse ja Aquincum jäeti [[hunnid]]ele. Aquincumis on korraldatud süstemaatilisi väljakaevamisi [[1854]]. aastast. Välja kaevati munitsiipium koos era- ja avalike hoonete ([[termid]], [[Mithra]] pühamud) jäänustega. Ehitisi kaunistasid [[maal]]id, [[mosaiik|mosaiigid]], [[käsitöö]]tooted jne, sealhulgas [[orel]]. Välja kaevati [[asehaldur]]i palee, sõjaväelinna varemed ja mõlemad [[amfiteater|amfiteatrid]]. Üksikleide hoitakse praegu tsiviillinna alal asuvas muuseumis. ===Keskaeg (9. sajand – 1541)=== [[Pilt:Nuremberg chronicles - BVJA.png|pisi|[[Buda (Budapest)|Buda]] keskajal, puulõige [[Nürnbergi kroonika]]st ([[1493]]. aastast)]] [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal läbisid piirkonda nii [[germaani hõimud]] kui ka [[lombardid]], [[avaarid (Euraasia)|avaarid]] ja [[slaavlased]]. [[Ugri keeled|Ugri keelerühma]] kuuluvad [[ungarlased]] saabusid [[Ida-Euroopa]] steppidest üle [[Karpaadid|Karpaatide]] tänapäevasesse Budapesti [[9. sajand]]il, umbes [[896]]. aastal. Aastatel [[1241]]–[[1242]] rüüstasid mongolid nende asundust. Taasasutatud linnakust sai [[15. sajand]]il üks [[Humanism|humanistliku]] [[renessanss]]kultuuri keskusi. Aastatel [[1361]]–[[1541]] oli [[Buda (Budapest)|Buda]] linn [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] pealinn. ===Uusaeg (1541–1918)=== [[Pilt:Budapest map 1884.jpg|pisi|Budapesti kujutav [[1884]]. aasta kaart]] [[1541]]. aastal vallutasid [[Buda (Budapest)|Buda]] linna [[Osmanite riik|osmanid]], kes aeti linnast välja [[1686]]. aastal. Peale seda sai [[Buda (Budapest)|Budast]] taas Ungari pealinn. Pärast [[Mohácsi lahing]]ut ja ligi 150 aastat kestnud [[Osmanid|Osmanite]] valitsusaega paranes linnas üldine heaolu, mis viis [[Buda (Budapest)|Buda]] ja [[Pest]]i linna liitmiseni [[1873]]. aastal. Keiser [[Franz Joseph I]] allkirjastas vastava määruse 22. detsembril [[1872]]. aastal. Budapesti kuldajal ehitati kesklinnas [[Historitsistlik stiil|historitsistlikud]] (ohtrasti [[uusbarokk]]arhitektuuri näiteid) ja [[juugend]]likud elamukvartalid ning rajati maailma vanuselt teine [[metroo]] ([[1896]]). See kõik tõi kaasa majandusliku, kultuurilise ja intellektuaalse esiletõusu. Budapesti suurehitus oli seotud nn 1896. aasta millenniumipidustustega, millega mälestati tuhande aasta möödumist [[Pannoonia madaliku hõivamine|Pannoonia madaliku hõivamisest]] ja [[Ungari vürstiriik|Ungari riigi rajamisest]]. Ehitusprojekt hõlmas Andrássy avenüü laiendamist ja renoveerimist ning [[Budapesti metroo]] esimese liini (''Földalatti'') rajamist. Arenesid ka kaubandus- ja tööstussuhted. Näiteks elektrotehnikat tootvas tehases Ganz töötas sajandivahetusel 1200 töötajat. {{vaata|Kangelaste väljak|Budapesti metroo|Andrássy avenüü}} [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhia ajal kuni [[1918]]. aastani oli Budapest [[Austria-Ungari]] suurriigi liitpealinn, kus asus otse [[Habsburgide monarhia|Austria keisrile]] alluv [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] troon. ====Juutlus==== {{vaata|Aškenazi juudid}} Oma suure [[Juudid|juudi]] kogukonna pärast kutsuti linna 20. sajandi alguses tihti Juudi Mekaks või Judapestiks. 1900. aastal elas neid linnas 23,6%. [[Operation Panzerfaust|Saksa okupatsiooni]] ajal surmati ligi kolmandik juutide kogukonnast. Siiski õnnestus Šveitsi diplomaadil [[Carl Lutz]]il päästa kümneid tuhandeid kohalikke juute, väljastades neile Šveitsi kaitsepabereid ja kuulutades osa linna hooneid Šveitsi kaitsealusteks territooriumiteks. Paljud pääsenud emigreerusid [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõppedes Lääne-Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Iisraeli. ===Uusim aeg (1918 – tänapäev)=== [[Pilt:Budapest, a Lánchíd és a romos Királyi Palota. Fortepan 16247.jpg|pisi|Linn kandis kaugeleulatuvaid [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] põhjustatud kahjustusi.]] Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] ja [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist kuulutas Ungari välja iseseisvuse ning Budapestist sai [[Ungari Vabariik|Ungari Vabariigi]] pealinn. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, [[1944]]. aastal hävines osa linnast [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] õhurünnakutes. 24. detsembrist 1944. aastal kuni 13. veebruarini 1945. aastal oli linn piiramisrõngas, mis on tuntud kui [[Budapesti piiramine|Budapesti piiramine.]] Linn kannatas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Rumeenia]] vägede rünnakute all, samal ajal kui kaitsepositsioonid olid sisse võtnud [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Ungari sõdurid. Konfliktis kaotasid rohkem kui 38 000 linnaelanikku oma elu ning sakslaste vasturünnakutes purustati kõik jõge ületavad sillad. Tuhanded [[juudid]] hukkusid koonduslaagrites, kuid mõnel õnnestus tänu Šveitsi ja Rootsi diplomaatidele pääseda. Pärast [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa kapituleerumist allutati Budapest [[Moskva]] kommunistliku režiimi mõjusfääri. [[1956]]. aastal toimus Budapestis [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] taga [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]]. Pärast [[NSV Liit|NSV Liidu]] lagunemisprotsessi algust kannab riik [[1989]]. aastast taas nime [[Ungari Vabariik]], mille pealinn on Budapest. [[1991]]. aastal lahkusid Ungarist Nõukogude väed. ==Huviväärsused== *[[Budapesti Etnograafiamuuseum|Budapesti etnograafiamuuseum]] *[[Budapesti Kaunite kunstide muuseum|Budapesti kaunite kunstide muuseum]] *[[Budapesti Loodusloomuuseum|Budapesti loodusloomuuseum]] *[[Kunsthalle]] *[[Püha Istváni basiilika]] *[[Ungari Rahvusgalerii|Ungari rahvusgalerii]] *[[Ungari Rahvusmuuseum|Ungari rahvusmuuseum]] ===Vesiravilad=== Linn on tuntud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ajast pärinevate kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk [[spaa]]de ([[ungari keel|ungari]] ''gyógyfürdő'') poolest. * [[Széchenyi ravitermid]] (Euroopa suurim spaa) * [[Gellérti ravitermid]] * [[Lukácsi ravitermid]] * [[Király ravitermid]] * [[Rudasi ravitermid]] * [[Ráci ravitermid]] ==Sõpruslinnad== {{veergude loend|laius=25em|stiil=max-width:52em| * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Tel Aviv]], [[Iisrael]] (1989) * {{riigi ikoon|Austria}} [[Viin]], [[Austria]] (1990) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frankfurt am Main]], [[Saksamaa]] (1990) * {{riigi ikoon|USA}} [[Fort Worth]], [[USA]] (1990) * {{riigi ikoon|USA}} [[New York]], [[USA]] (1992) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]], [[Saksamaa]] (1992) * {{riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]], [[Portugal]] (1992) * {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]], [[Horvaatia]] (1994) * {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Sarajevo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] (1995) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]] (2005) * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], [[Itaalia]] (2008) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]], [[Hiina]] (2013) * {{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] (2015) * {{riigi ikoon|USA}} [[San Antonio]], [[USA]] (2015) }} ==Ilukirjanduses== *"[[Pál-tänava poisid]]" *"[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]" ==Vaata ka== *[[Ungari parlamendihoone]] *[[Gellérti mägi]] *[[Groupama Arena]] *[[Szigeti festival]] *[[Széchenyi kettsild]] *[[Budapesti lennujaam]] *[[Budapesti leping]] *[[Buda lossitunnel]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="INRQ2">{{Netiviide|Autor=Gellérti vesiravila|URL=http://www.gellertbath.com/|Pealkiri=Spaalinn|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Budapest}} {{vikitsitaadid}} * [http://metros.hu/terkep/nagyterkep.html Budapesti rööbastranspordi skeem] * [http://metros.hu/terkep/metrosterkep.html Budapesti ühistranspordi kaart] * [http://www.budapest.com Budapesti turismiinfo] (inglise keeles) [[Kategooria:Ungari linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Budapest| ]] fv0jvqejqnbpemkb9jmu7a94r5vuzln 0 15037 7122074 7119208 2026-03-31T19:12:07Z ~2026-19990-57 226213 7122074 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke {{tähed}} ==A== *[[Aliis Aalmann]] (1995) *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *Heinrich Aasamaa (1909–2008) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *Heino Ahven (1919–1988) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941) *Ilmar K. Ainelo *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Helle Ajango Martin]] (1935) *[[Leopold Aks]] (1906–1969) *Avenir Aksel (1915–2012) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *Ann Alari (1954) *Madli Alatalu (1897–?) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *Arsi Alberg (1908–2009) *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *Ervin Aleve (1919–2013) *Tania Alexander (1915–2004) *Linda Algvere (1910–1962) *Renna Aretha Ali (1961) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *Leo Allas (1921–2021) *Valter Allase (1917– 2009) *[[August Alle]] (1890–1952) *Rudolf Aller (1913–2002) *Vaike Aller (1935–1994) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *Alli Alliksoo *Hugo Allisma (1906–1993) *[[Peno Alnovo]] (1902–1937) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *Anne-Mari Alver (1973–2023) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *Paul Ambur (1904–1974) *Ella Amitan-Wilensky (1893–1995) *Ilja Amurski (1900–1968) *Vitali Amurski (1944) *Endel Andok (1923–1941) *[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948–2016) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *Arnold Anton (1921–2022) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *Antonina Apollo (1909–1993) *Ahti Arak *[[Ott Arder]] (1950–2004) *Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *Vsevolod Arhangelski (1921–2017) *Arnold Aru (1908–1996) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *Ulrich Asperk (1914–1989) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *Juhan Aud (1885–1941) *Laine Aud (1926–2012) *Lilian Aud (1924–2010) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) *Kristjan Aunre (1912–1994) *Kalju Ausmaa (1927–2010) *Heinrich Aviksoo (1880–1942) *Vsevolod Azarov (1913–1990) *A.W.Aspelund ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924) *[[Matt Barker]] (1979) *Aleksandr Bartšenko (1881–1938) *Kirill Baškirov (1892–1953) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *Erwin Heinrich Bauer (1857–1901) *[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989) *[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *Pavel Belikov (1911–1982) *Ivan Beljajev (1893–1927) *Vadim Belov (1890– u.1930) *[[Jan Beltrán]] (1970) *Eduard Berendts (1860–1930) *Edgar Berent (1886–1937) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945) *[[Aarne Biin]] (1942–2022) *Regina Birk (1911–1999) *Tiit Birkan (1938) *Linda Blitse (1915) *Karl Bolšakov (1897–1950) *[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990) *[[Irina Borman]] (1901–1985) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Rhona Brasche Villanueva (1934) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966) *Rolf Bubert *[[Villem Buk]] (1879–1941) *Marite Butkaite (1988) *Eduard Bökler (1892–1968) *Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957) ==C== *[[Siret Campbell]] *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) *Anna von Cossart (1850–1914) ==D== *[[Alide Dahlberg]] (1891–1981) *Harald-Victor Dahl (1895–1941) *Augusta Damanski (1877–1959) *Martha von Dehn-Grubbe *Artur Johannes Devis (1886–1942) *[[Riina Dmohovski]] (1931–2009) *Leo(nid) Dolenko (1936–2018) *Zinaida Dormidontova (1884–1976) *Johannes Dunkel (1845–1935) *Taavet Dünamo *Boriss Düšen (1886–1949) ==E== *[[Elle Eha]] (1941) *'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)''' *[[Kristiina Ehin]] (1977) *Hendrik Eichenbaum (1925–2007) *[[Juta Erma]] (1924–2018) *[[Robert Eideman]] (1895–1937) *[[Maario Essa]] (1987) *[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Elmar Elm]] *[[Wiilip Elustus]] (1910–1937) *[[Eve Ernis]] *[[Marje Ernits]] (1948) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *Amanda Feigenbaum (1929–2007) *Sergei Feklistov (1935) * *Evine Feldmann (1873–1917) *[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *Daniel Fiskar (1902–1969) *Paul Fleming (1609–1640) *Niina Frank (1891–1949) *Jüri Freimuth (1929) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *Jüri Freyberg (1927–2000) *[[Meelis Friedenthal]] (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *Jevgeni Gabovitš (1938–2009) *Anatoli Ganihhin (1926–1999) *Ivan Ganobin *Igor Gaspl (1924–2001) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *Isidor Goldman (1909–1995) *Ivetta Gološtšapova (1944) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Alide Gregor]] (1907–1994) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *Eulalia Grigorjeva (1888–1976) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *Georgi Grišin (1918–1991) *Aleksander Gronski (1903 –1974) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *Peeter Grünfeldt (1865–1937) *Voldemar Grünstamm (1876–1913) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *Vsevolod Gubin (1914–1998) *Anna Gurina (1911–2009) *[[Oleg Guštšik]] (1914–1941) *[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *Birgitta Göranson (1947) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *Marie Haava (1881–1947) *Õie Haas (1912–2008) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *Kalju Habicht (1927–2005) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *Max Halbe 1865–1944) *Herber Haljaspõld (1896–1963) *[[Aivar Haller]] (1961) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *Alfred Hanschmidt (1920–1994) *[[Aime Hansen]] (1962) *Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931) *Viive Heining *Heino Heinlo (1920–2006) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *Heino Heinväli (1921–1944) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *Paul Helistvee (1914–1998) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *Gustav Herling (1919–2000) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946) *Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923) *Meedy Hiielo (1928–2025) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *Ann Hiiusaare (1947- 2001) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899) *Aleksander Hinno (1904–1992) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *Päärn Hint (1943) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004) *[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *Kalju Hook (1944–2025) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Aadu Hurt]] (1968) *[[Jakob Hurt]] *Juhan Hurt (1893–?) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) *Erkki Hüva (1965) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Heidi Iivari]] (1974) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *Georg Iltal (1917–2009) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Tamara Ilus]] *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979) *[[Asta Isak]] (1933) *[[Ilmar Isop]] (1932–1977) *Gunnar Isotamm (1948–2003) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *Pjotr Izmestjev (1905–1997) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Ilme Ivand]] (1927–2020) *[[Andrei Ivanen]] (1966–2018) *[[Ivan Ivanov]] (1929–2009) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Albert Ivask]] (1906–1995) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) *[[Jüri Ivask]] (1907–1986) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *Mall Jaakson (1925–2021) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *Regina Jaanus *Maire Jaanus (1940) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009) *Katrin Jakobi (1909–1986) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *Anders Jallai (1960) *Otu Jallai (1937) *Malle Jann-Jaanson *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *Dmitri Jantševetski (1873–1938) *Nora Javorskaja (1925–2023) *Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941) *Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *J.P. Teineke *Eduard Juhani *Arnold Juhkum (1895–1966) *[[Valter Juhkum]] (1898–1934) *Karl Osvald Juht (1904–1942) *Sander Jursi (1890–1942) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *Monika-Aino Jõesaar (1939) *Nikolai Jõeäär (1874–1927) *Ago Jõger (1900–1972) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *Hermann Jänes (1899–1976) *Eduard Järs (1921–1992) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *Eduard Jürgenfeldt (1900) *Mihkel Jürgens *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *Anton Jürgenstein (1861–1933) *Jüri Jürison (1832–1899) *Valdur Jürissaar (1910–1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928–2023) *[[Merike Jürjo]] (1959) *Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *Aado Kaasik *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *Anne Kahro (1974) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *Karl Kailu [Jõgise] (1902–?) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *Alo Kajur *Natalia Kalaus (1952–2003) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *Priit Kaldoja (1950–2008) *Voldemar Kaljumäe (1908–1967) *Oleg Kalkin *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *Johannes Kallak (1892–1965) *Kaarel Kallak (1926 *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *Aleksandra Kallas *[[Ene Kallas]] (1973) *Kristjan Kallas *Linda Kallas 1890–1937) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Helen Kallaste]] (1982) *August Kalman (1896–1981) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *Erik Kamberg (1938) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *Mare Kandre (1962–2005) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001) *Jaan Kangilaski (1936) *Juhan Kangilaski *Ott Kangilaski *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *Juhan Kangur (1906–2003) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *Etkar Kanits (1926–2021) *Pavel Kann (1911–1999) *Valter Kannik (1926–2011) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *Jaan Kappo (1938–2025) *Nikolai Karajev (1978) *[[Maria Karamzina]] (1900–1942) *Ülo Kard (1925) *[[Doris Kareva]] (1958) *Ants Kargaja (1920–2012) *Andres Kariste *Ferdinand Karlson *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *Pjotr Karpenko *Erich Karro (1906–1959) *Hans Karro (1923–2020) *Ilmari Karro (1923–2011) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *Juhan Karu (1897–1923) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *Ülo-Manifalde Karula (1929 - 2016) *[[Enn Kasak]] (1954) *Kaster Kaselo (1906–1941) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *Veera Kasimova (1949) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *Ellen-Kadi Kask *Ferdinand Kask (1900–1941) *Jaan Kask (1897–1966) *Valter Kaskjärv (1914–1979) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *Ene Kass *[[Kristiina Kass]] (1970) *Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010) *Sofia-Elizaveta Katkova *Helgi Kauber (1926–2000) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *Johannes Kaup (1911–2004) *Asta Kaups (1924–2022) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *Herman Keernik (1910–1984) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *Voldemar Kellamov *Jaan Kello (1947) *Siina Kembi (1919–2011) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *Siina Kembi *Enn Kera *Olga Kereketkina *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *Enn Kesa (1934–2018) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *Dora-Alviine Kesper (1935) *Jakov Kester (1889) *Arno Kevade (1893) *Elise Kevend (1886–1945) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *Mart Kiilas *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *Grigori Kirdetsov (1880–1940) *Georgi Kirillov (1952) *Maria Kirschbaum (1918–2012) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *Aleksandr Kisseljov (1909–2001) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *Alfred Kivi (1883–1934) *Hilda Kivi (1908–1994) *[[Kaarel Kivi]] *Karl Kivi (1904–1966) *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *Malle Kivikas (1974) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *Ell Kivimurd (1885–1972) *Madli Kivimäe (1902–1990) *Madis Kivine (1967) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *Ormi Kivirähk (1912–1941) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *Niina Klaas (1910–1982) *Karl Klaarmann (1907–?) *[[Kalle Klandorf]] (1956) *Reny Klas-Glass (1911–2006) *August Klement (1915–1976) *Fedinand Klimberg (1895–1937) *Vladimir Knecht (1900–1950) *Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945) *Anna Kohver (1889–1981) *Arthur Kokk (1906) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *Liidia Kompus (1896–1981) *[[Marko Kompus]] (1972) *Albert Koeney (1936–1984) *Viktor Kollin (1927–2008) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *Nikolai Kool (1903–1974) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *Maria Koppermann (1882–1980) *Erika Kore (1915–2015) *Arkadius Korp (1923–1985) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *V. L. Konn *Kalju Konsin (1929–2023) *Rudolf Kook (1895–1919) *Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941) *Arno Koovits (1904–1933) *Eduard Koppel (1897–'1962) *Maria Kopperman (1882–1980) *Tabea Korjus (1901–1988) *Matti Korp (1937–2009) *August Korsen (1912–1946) *Kaarel Korsen (1906–1980) *Mihhail Korsunski (1924–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *Marta Kosenkranius *Juri Kotijev (1940–2022) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *Juuli Kotkas (1902–1973) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *Adolf Kraan (1896–1992) *Fred Kraav (1923 - 2010) *[[Meelis Kraft]] (1975) *Aleksis Krahe (1904–1977) *Karl Krahe (1890–1922) *Eduard Krants (1926–2005) *[[Anu Kree]] (1979) *Jaan Kreek (1885–1908) *Johannes Kreek (1892–1942) *Enn Kreem (1939) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *Erika Kriedberg (1916–1972) *Olga Kriisa (1900–1987) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *Milla Krimm (1894–1978) *Mea Krims-Kotkas (1887–1977) *Emīlija Krišjāne (1888 - 1968) *Boriss Krjatško (1930–1998) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *Märten Kross *[[Hasso Krull]] (1964) *Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kalju Kruusa]] (1973) *Juhan Kruustee (1884–1942) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *Felissa Kruut (1901–1957) *[[Valter Kruut]] (1932) *Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924) *Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) *Alfred Kubbo (1917–1978) *August Kubja (1902–1995) *Eduard Kubjas (1896–1983) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *Emil Kuhi (1910–2000) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *Bruno Kuik (1923–1971) *Adolf Kukanov (1932–2022) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *Boris Kull (1925–2016) *Hilja Kull (1924–2019) *Anita Kullend (1904–1930) *Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1) *Oskar Kullerkupp (1897–1943)<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *Helmi Kuma (1903-?) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *Oskar Kuningas (1911–1997) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *Mihhail Kurganov (1912–2002) *Alfred Kurlents (1902–1990) *Arnu Kurve (1907–1937) *Ivan Kurtšavov (1916–2002) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941) *Paul Kuusik (1890–1963) *Paul Kuusik (1899–1977) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *Sergei Kuznetsov * *Arnold Kõiv (1901–1963) *Leo Kõiv (1906–1950) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946) *Salme Kõiv (1909–2007) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *Tiia Kõnnussaar (1965) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *Pendo Kõrboja (1887–1951) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *Jaak Känd (1955) *Harry Käo–Tammsalu (1925–1994) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *Ida Käsper (1912–1961) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *Nigulas Käbin (1905–1926) *Osvald Käärid (1908–1941) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *Harry Kübar *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *Linda Künnapas (1906–1996) *Ants Künnapuu (1928–1988) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) *Leelo Kütt (1927) * ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *Karl Laagus (1874–1954) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *Evy Laamann Kalbus (1922–2021) *Ottomar Laamann (1900–1988) *Paul Laan (1928) *Julius Laane *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *Juhan Laanjärv (1900–1980) *Andrus Laansalu (1969) *Valve Laar (1929–2003) *Ivar Laaring (1965...1997) *[[Helle Laas]] (1941) *Karl Laas (1908–1967) *Ivan Lagovski (1889–1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *Uno Laht II (1953) *Linards Laicens (1883–1938) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *Hans Laidwa (1943) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *Raivo Laikre (1922–1999) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *Eino Lainvoo (1921–2007) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Ruuben Lambur (1925–2024) *Dagmar Lamp (1984) *Väino Lang (1918–1941) *[[Andres Langemets]] (1948) *Andi Laos (1887–1948) *Mati Laos (1955) *[[Ester Laos]] (1931) *Johannes Lapp *Aleksander Lassmann *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) * *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *Jaan Leemets (1936–2023) *[[Diana Leesalu]] (1982) *Meinhard Leetmaa (1903–1980) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *Ann Lehtmets (1904–2000) *Tiit Lehtmets (1927–1999) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926–2025) *Voldemar Lember (1906–1941) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *Ignace Lepp (1909–1966) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991) *Ahto Levi (1931–2005) *'Aleksander Levin (1936–1990) *Marek Liinev *Ellen Liiv–Blizner (1921–1995) *Emma Liiv (1903–1941) *Jaan Liiv (?–1921) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *Joosep Liiv (1870–1957) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *Bernhard Linask (1909–1936) *Adolf Lind (1906–1988) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *Erna Linde (1897–1944) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *Jaan Linder (1899–1921) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *Juhan Lindström (1903–1966) *Magnus Lindvest *Peeter Lindvest (1894–1929) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *Aado Lintrop (1956) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *Adrianne Mathilde Lints (1909– ?) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *Konstantin Ljubtšenko (1915–1984) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *Jüri Loigu *Karl Loiken (1868–1951) *Endel Loo (1921–2013) *Heino Loo (1913–1992) *Laine Loo (1920–2018) *Karl Loog (1901–1990) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *Arthur Lossmann (1877–1972) *Aili Ludeks (1910–1975) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *Salme Luide (1909–1965) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *Rein Luik (1936–2011) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *Alma Luks *Alfred Lumeste (1933) *Huko Lumet *Ernst-Richard Lumi (1923–1997) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *Leopold Lumiste (1906–1974) *Bernhard Lunden (1909–1989) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Lilli Luuk]] (1976) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *Annika Lõhmus *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *Vello Läidustare (1908–1974) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) *Aita Maasik (1927–2025) *Maarika Maagemust * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *Georg Madison *Voldemar Madisso (1920–2015) *Karl Maid (1910) *Maarika Maagemust *Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912...2002) *Aleksandr Makarovski (1888–1958) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *Loreida Manitski (1926–2014) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *Serafim Mansõrev (1866–1928) *Hell Maran (1905–1991) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934–2026) *Elmar Maripuu (1952) *Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015) *Karl Leopold Marley (1890–1981) *Roman Hugo Marley (1919–2013) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *Leo Martin (1911–1973) *Ervin Martinson (1924–1977) *Aime Martinson-Andra *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *Dimitri Maslov (1903–1989) *[[Paavo Matsin]] (1970) *Arno(ld) Matteus (1897–1986) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *Ida Meerits *Erich Meerja (1931- 2005) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *Enel Melberg (1943) *Julius Ernst Meigas (1882–1968) *Andres Mens (1873–1920) *Tiit Merenäkk (1948) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962) *Ilse Merkson (Märkson) ( Eermann) (Bimba) (1910 -?) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *Vello Mespak (1936–2022) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *Sulev Mets (1930–2018) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *Adele Metua (1908–2005) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *Rafael Mihhailov *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *Ülle Miilen (1963) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *Hilda Mikk (1921–2025 ) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Sven Mikser]] (1974) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *Romuald Minna (1926–1988) *Anna Mirka (1905–2008) *Elfriede Armilde Mitt (1913–1997) *Gerda Mitt (1921–2010) *Eduard Molok 1947–2015) *Arvi Moor (1909–2001) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Helene Moss]] *[[Mudlum]] (Made Luiga) *Villem Muld (1914–1984) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *Külli Muna (1960–2003) *Aimur Murd (1913–1977) *Niina Murrik-Polonsky (1897–1947) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *Sulev Muttik (1937–2002) *[[Julius Muuga]] *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *Leho Mõtus (1913–1942) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *Magnus Mälk (1912–1999) *Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Talvike Mändla]] (1992) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *Leelo Märjamaa-Reintal (1969) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *Aleksander Müller (1947–2013) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *Aino Müür (1923–2008) *Heili Müüripeal (1933–2008) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Johannes Naaris]] (1914–1948) *[[Alice Naelapea]] (1899–1999) *[[Valli Naelapea]] (1934–1989) *Johannes Nahkur (1895–1998) *[[Ivan Narodny]] (1869–1953) *Peeter Narson (1894–1924) *[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982) *[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Imbi Neeme]] *[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973) *[[Olga Nekljudova]] (1909–1989) *[[Natalja Nekramatnaja]] *[[Viktor Nelik]] (1927–1989) *Marie Neumann Ilves (1899–1991) *[[Arne Nielsen]] *August Nieländer (1887...1986) *Aare Niinemägi (1911–1986) *[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941) *Valentin Nikišin *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *Arno Niitme (1909–2003 *[[Endel Nirk]] (1925–2018)) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *Helle-Mall Nittim-Risti (1931) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *Edgar Norman(n) (1902–1988) *Johannes Normann (1875– u.1934) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Katja Novak]] (1998) *[[Peeter Novod]] (1948) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) *[[Erik Nöörme]] (1918) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *Kronid Oboištšikov (1920–2011) *Ada Oengo-Juhandi (1896–1963) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *Eduard Oja (1884–1957) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *Arved Ojamaa (1922–2019) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *Aet Oks *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964 ) *Jetta Ollik-Andevei 1897–1986) *Virve Lilleleid Ollino (1916–2010) *Valter Omel *Ilmar Onton (1921–1971) *Oleg Oppengeim (1948–2013) *Jaan Org (1895–1943) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *Jüri Orgusaar (1857–1912) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *Georg(i) Orm (1920–2011) *Hilda Orn (1902–1998) *Mare Osi (1938) *[[Virve Osila]] (1946–2025) *Aleksandr Ossipov (1911–1967) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997) *Konstantin Osvet (1889–1946) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) *Kuno Otsus (1943–2014) *Arnold Ottin (1923–1995) *Aino Otto (1917–2003) *Viktor Oxford (1893–1984) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *Raid Paavel (1906–1976) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *Ants Paikre (1944) *Enno Paikre (1937–2014) *Evald Paikre (1906–1944) *Toivo Paikre (1933–2017) *Leo Paimuste (1911–1941) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *Anna Pajuleht *[[Rein Pakk]] (1968) *Ernst Paklar (1908–1950) *Karl Palk (1871–1950) *Hermann Pallas (1924–2009) *[[Jüri Pallo]] (1963) *Guido-Arved Palm (1916–1986) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *Reedik Palm (1933–1974) *Hans Palosaar (1936–2012) *Madis Panama (1953) *Milvi Panga (1945) *Johann Panius-Semmiste (1882–1942) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *Bernhard Pant (?– 1974) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *Ivan Papulovski (1923–1998) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *Liili-Anne Parlo (1909–1992) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *Valli Parv *[[Mirjam Parve]] (1991) *[[Ralf Parve]] *Evald Past (1900–1991) *Arved Paul (1913–1960) *Niina Pavlova (1897–1973) *Leonora Peets (1898–1995) *Peeter-Vello Peets *Kaljola Pein (1923–1991) *Elmar Pello (1910–2004) * *Veedi Penek (1919–2010) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *Arnold Perendi (1910–2003) *[[Aino Pervik]] (1932–2025) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *Peeter Peterson (1898–1941) *[[Margit Peterson]] (1971) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *Peti *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Epp Petrone]] (1974) *[[Justin Petrone]] (1979) *Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *Artur Pihlapuu (1911–2000) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Kristi Piiper]] (1983) *Enno Piir (1910–2006) *Leida Piir (1928–2022) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *Pjotr Pilski (1879–1941) *Edgar Pilt (1920–2003) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *Karl Pilvistu (1923–) *[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993) *Karl Pinkovski (1875–1930) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *Mart Pisa (1911–?) *Elmo Ploom (1907–1986) *[[Ülar Ploom]] (1955) *Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) *Neeme Plutus (1972–2009) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *Helve Poska (1925- 2020) *Taavet Poska (1896–1998) *Jelena Pozdnjakova (1917–2010) *Boriss Pravdin (1887–1960) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *Taimi Proos (1915–2003) *[[Kajar Pruul]] (1959) *Mikk Puhalainen (1935 – 2024) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *Evald Pungas (1909–1966) *Jaan Punisson (1871–?) *Eerik Purje (1927–) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *Nikolai Põder (1924) *[[Rein Põder]] (1943–2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *Jaan Põldema *Voldemar Põlder (1903–1984) *Alfred Põldmäe (1908–2008) *Ingrid Põldsaar (1944) *Ants Põldur (1907–1945) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979–2024) *Reet Pärjel-Simmul (1940–2021) *Richard Pärlin (1893–1967) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *Malle Pärn (1945) *Eduard Pärna (1906–1992) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *Aksel Pärtel (1928–2004) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *Ernst Pääro (1913–2004) *Aleksander Päärson (1907) *Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *Elle Raat-Aug (1952–2013) *Joachim Rachel (1618–1669) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *Arvi Rahula (1900–1943) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *Kaljo Raid (1918–1995) *Kaljo Raid ( 1921–2005) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *Elvi Raidaru (1917–2014) *Voldemar Raidaru (1913–2006) *Vello Raigo *[[Inga Raitar]] (1966) *Voldemar Rajalo *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *Ella Rajari (1915–1998) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *Johann Rajestik *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *Voldemar Rakles (1899–1968) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *Aleksei Rand (1886–1970) *Hilli Rand (1957) *Lydia Rand (1897–1981) *[[Robert Randma]] (1984) *Vassili Randmets (1900–1984) *Villu Randoja (1940) *Kaie Rang (1992) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *Viktor Rannik (Tilling (1915–1972) *Edmund Ranniko (1922–2013) *Salme Rańniko (1918–2001) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *Matti Rannu (1938–1995) *Stefan Ratsevitš (1903–1987) *Urmas Rattus (1936–2008) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *Liis Raud (1903–1984) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *Märt Raud (1881–1980) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *Ernst Raudsepp (1899–1947) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *Karl Raudsepp (1908–1992) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935–2024) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *Lea Rebane (1926–2019) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *Katrin Reemet (1952–1993) *Konstantin Reemets (1906–?) *Paul Reets (1924–2016) *Jaak Reevits (1866–1962) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *Taisi Reiman (1920- 2006) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *Juta Reitsnik (1918–1982) *Liili Remmel (1965) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *Rein Riitsalu (1923–1970) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *Siiri Ristla *Heino Rohan (1926–1985) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *Laine Rohtla (1927–2007) *Leida Rohtla (1911–2002) *Boriss Roitblat (1953) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951) *Heljo Roos-Võsari (1922–2008) *Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *Oskar Rootsman (1897–1919) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *Riina Rossa *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *Viktor Rotko (1903...1942) *Vladimir Rozanov (1917–1982) *Vsevolod Roždestvenski (1895–1977) *[[Aarne Ruben]] (1971) *Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *Aivar Rumvolt *Juta Rundu (1931–2020) *Ernst Rungi (1885–1975) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *Karin Ruus (1913–1976) *Katrin Ruus *Albert Ruutsoo (1913–1999) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *Krista Räni (1962) *[[Piret Räni]] (1974) *[[Valeria Ränik]] (1964) *Virve Rännang (1904–1942) *[[Lauri Räpp]] (1977–) *Jüri Rästas (1934–2010) *Manivald Rästas (1934–1986) *Valter Rätsepp ( ? –1937) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *Roland-Einar Rüütel (1925–2021) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944) *August Saabas (1907) *Aino Saadik *[[Andres Saal]] (1861–1931) *Armin Saan (1866–1955) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *Ira Saar (1923–2015) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931–2025) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *Aleksander Saarna (1899–1949) *Elmar Lembit Saarniit (1922–2017) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *Mihhail Safonov (1935 *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *Hilda Saks-Esko (1909–1996) *Silvia Salasoo (1928–2018) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *Kristel Salu (1975) *Meelis Salujärv *Maria Salundi (1914–2010) *[[Rein Saluri]] (1939–2023) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945–2025) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *Tõnu Sander *Alma Sang (1900–1993) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *Vladimir Sappak (1921–1961) *Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *Ellen Sauks (1923–2008) *[[Peeter Sauter]] (1962) *Edzard Schaper (1908–1984) *Sterna Schliefstein (1908–1941) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *Vera Schmidt (1915 – ) *Valmar Schotter (1969–2009) *Evald Schultz (1869–1941) *[[Uno Schultz]] (1956) *Eva Schulzenberg (1908–1985) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Andrus Seelik]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *Edgar Sein (1908–1941) *Frieda Selg (1909–1986) *Johannes Selg (1908–1973) *Elvine Sell (1922–2016) *[[Tiia Selli]] (1959) *Karl-Hanto Selmet (1927–1996) *Boriss Semjonov (1894–1942) *[[Kaupo Sempelson]] *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *Henrik Sepamaa (1905–1990) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *Georg Sepp (1927–2000) *[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *Aarne Seppel (1974) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *Mihhail Sidorov (1893–1960) *Tatjana Sigalova (1969) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *Maria Siiman (2001) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *Artur Sikemäe (1895–1942) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *Silver Silliksaar (1942) *Viktor Simberg (?–1987) *Uino Simmul 1934–2004) *Minna Simre (1902–1941) *Salme Sinimets (1913–1996) *[[Siim Sinamäe]] (1992) *Karl Sinijärv (1916–1987) *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *Juhan Sinimäe (1910–1984) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *Johannes Siska (1913–1973) *Jegor Julius von Sivers (1823–1879) *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *Nataly Smirnov *Vladimir Smolenski (1901–1961) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *Aleksei Sokolov (1910–1992) *Georgi Solovjov (1912–1973) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *Lea Soo (Eiv Eloon) (1945) *Juhan Sookas *Reet Sool (1951–2021) *Helmi Sooman (1913–1982) *Herta Sooman (1913–1970) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *Mihkel Soonlepp (1858–1934) *Endel Soonsein *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *Aksel Soots *Georgi Sorgonin (1904–1976) *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *Isak Spungin (1923–1984) *[[Ita Srankk]] * *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *Eda Stern (1929–2021) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *Dimitri Suigussaar *Elmar Suigussaar (1901–2005) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *Oskar Surva (1902–1990) *Aleksander Susi *[[Heino Susi]] (1925–1987) *Artemi Sutt (1917–1996) * *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *Erich Suvi (1935–2009) *Erika Suvi (1915–2015) *Boriss Svobodin (1878–1942) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *Marie Sõggel (1884–1938) *Õie Sõster-Haas (1912–2008) *Vello Sõukand (1960–2001) *Olga Särel (1894–1979) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *Aadu Säärits (1908–1982) *[[Valter Sääsk]] (1939–2014) *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] *Boriss Štein (1933–2017) *Sergei Štein (1882–1955) *Anton Štšerbakov (1908–1978) *Boris Štšutskoi (1870–1964) ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) *Leonid Zaitsev (1909–1992) *[[Elīna Zālīte]] (1898–1955) *Avo Zelinski (1958–2017) *Vieno Zlobina (1919–2020) *Olga Žurjari-Ossipova (1961–) *Janis Žigurs (1915–1988) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Ingel Tael]] *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *Dmitri Taevere *Boris Taggo-Novosadov (1907–1945) *[[Sulev Tailo]] (1920–2010) *Ilze Tālberga (1985) *Eino Tali (1922–1999) *Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *Elmar Talviste (1937–1985) *Julius Tamberg *Karl Tamjärv (1919–2015) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931–2023) *Arnold Tamm (1906–1942) *Arnold Tamm (1927–) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *Ursus Tamm (1910–1942) *Valter Tamm (1937–) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963) *Heino Taremäe ( 1921–2000) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *Leida Tarmel (1903–1971) *Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993) *Hillo Tarvel *Edur Tasa (1903–1941) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *Edmund Taster *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *Berta Teder (1905–1979) *Ernst Teder (1915–1993) *Juhan Teder (1911–1999) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *Kristiina Teiss *[[Paul Tekkel]] (1882–1944) *[[Indrek Tenno]] (1969) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *Elise Tenter (1888–1931) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *Marina Tervonen (1953) *Liidia Tetergova (1932–2012) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *Erik Thomson (1915–1990) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020) *Valentine Tigane (1906–1987) *Lembit Tihkan (1930–2023) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *Loit Tiitsaar (1921–1998) *[[Nete Tiitsaar]] (1989) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *August Tiko *[[Roland Tõnisson]] (1968) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *Urmas Tilga (1966) *Julius Tillo (1919–1995) *Osvald Timmas (1913–2005) *[[Rostislav Titov]] (1928–2013) *Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001) *Jaak Tobre *[[Erik Tohvri]] (1933) *Nelly Toiger (1895–1969) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *Tamara Tomberg *Valentin Tomberg (1900–1973) *Viktor Tomberg (1915–1984) *Ilona Tominga (1964) *Juhan Tomingas *[[Ilmar Tomusk]] *Alma Toom (1903–1945) *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *Leon Toom (1921–1969) *Liidia Toom (1890–1976) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *Elmar Toome (1921–1941) *Juhan Toomepuu (1902–1990) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *Friido Toomus (1908–1974) *Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *Kalju Tori (1924–2007) *Ants Tosin (1931...2012) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *Linda Traumann (1908) *Ella Treffner (1890–1969) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975) *Leonid Trett (1905–1990) *Lydia Trett (1915–2011) *Jaan Treufeldt (1888–1979) *[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939) *[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993) *Leonid Trett (1905–1990) *Nikolai Troitski (1859–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *Ivan Trull (1929–2015) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *Aleksandr Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–?) *Sergei Tšõbov *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *Evald Tults (?–1996) *[[Leelo Tungal]] (1947) *Genrich Turonok (1925–1996) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *Enn Tuuling (1906–1981) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *Maimu Tõldsepp (1902–1990) *Paul Tõldsepp (1908–1984) *Roland Tõldsepp (?–1960) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *Hilda Tõnnov (1903–1978) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *Daima Maylis Türner (1926) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Villem Ugandi]] (1898–1942) *[[Enn Uibo]] (1912–1965) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Naan Umbusk]] *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Maarja Undusk]] *[[Magda Univer]] (1910–1995) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Ester Urbala]] (1982) *[[Leida Urbanik]] (1913–1978) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Vaptas Urke]] (1923–1983) *[[Inger Urm]] *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Reino Urm]] (1933–1991) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Ago Ustal]] (1933–2010) *[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997) *[[Peeter Uuetoa]] *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]] ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Veronika Vaeras]] *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Lembit Vahak]] *Enn Vahemets (1929–1978) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Laine Vaher]] *[[Vaapo Vaher]] (1945–2024) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Paul Vahi]] (1911–1941) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *Jüri Vaht (1901–1925) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Arvi Vaigla]] *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *Mati Vaisma (1947 - 1987) *Vassili Valge (1907–1978) *[[Aksel Vaik]] (1909–1967) *Georg Vaino ( *[[Ao Vaks]] (1912–1993) *[[Karl Valge]] (1901) *[[Vassili Valge]] (1907–1978) *[[Aksel Valgma]] (1910–1966) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *Juhan Valgustee (1909–1970) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[August Vallner]] (1889–1962) *[[Hugo Valma]] (1891–1977) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *Lembit Valter (1921–2004) *[[Arvo Valton]] (1935–2024) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Larissa Vanejeva]] (1953) *Veikko Vangonen (1964) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Margus Veanes]] (1941–1981) *[[Salme Veber]] (1915–2016) *[[Joonas Veelmaa]] (1988) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *Siegfried von Vegesack (1888–1974) *[[Rein Veidemann]] (1946) *Siegfried Veidenbaum (1904–1997) *Juhan Veidenstrauch (1880–1930) *[[Enn Vellend]] (1904–1941) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Aado Velmet]] (1910–1974) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Erlend-Ferdinand Vennola|Inga Vennola]] (1981) *[[Voldemar Vent]] (1901–1966) *[[Marie Verdei]] (1993) *Gennadi Vereštšagin (1955) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *Viktor Veskimäe (1902–1967) *Lev Vesselov (1937) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *Johannes Vihma (1920–2017) *[[Johannes Viedemann]] *[[Vicky Viidikas]] (1948–1998) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *Voldemar Viirsalu (1912–2006) *[[Aili Viitar]] (1904–2000) *[[Assandra Vikikivi]] *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Jüri Vilde]] (1945–2016) *[[Heiki Vilep]] (1960) *August Vilidu Veltmees (1920–2012) *Elga Viljassar (1908–1988) *[[Ants Viljus]] (1955) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Viire Villandi]] (1955–2015) *[[Jevgenia Vimbo]] (1902) *[[Harry Vimson]] (1912) *Ida Vink (1902–1993) *Villi Vink (1927–2022) *Reinhold Vinkler (1907–1942) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *Lydia Visnapuu (1909–1978) *Jaroslav Voinov (1887–1950) *Zinaida Vojeikova *Valentin Volkov (1911–1986) *[[Juhan Voolaid]] (1971) *Ants Vomm (1931–2003) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *Elmar Vrager (1916–1988) *Ilja Všivkov (1900–1968) *Ülo Alo Võsar (1942) *Kristjan Võsoberg (1924–2001) *Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960) *Egi Väina *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1936–2018) *[[Elme Väljaste]] (1952) *Eduard Värav (1906–1962) *Andres Väärismaa (1908–1944) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *Karin Maria Wilde (1908– ?) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *Eugenia von Wiren - Basilewsky (1917–2006) *Ute Wohlrab (1969) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Merike Õim]] (1951) *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *Edward Õun (1907) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) *Edvald Õunapuu (1909–1956) ==Ö== *Jüri Ööbik (1948) *Kuno Ööpik (1919–2005) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *Jaanus Ülavere (1910–1987) *Leenart Üllaste (1910–2003) *Pilvi Üllaste (1917– 2003) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] thmh73caq6ryfxc56wot0g0lmjr08wx 0 15276 7121902 7115936 2026-03-31T14:38:31Z Kruusamägi 1530 7121902 wikitext text/x-wiki ''Siin on [[Eesti]] [[mardikalised|mardikaliste]] liikide loend.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[aasa-kantpoi]] * [[aasia arlekiinlepatriinu]] *''[[Aderus populneus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[aedoa-teramardikas]] * [[aiajooksik]] * [[aiapõrnikas]] * [[aidalamesklane]] *''[[Aizobius sedi]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Anidorus nigrinus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[ankurtriinu]] *''[[Anthicus ater]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus axillaris]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus bimaculatus]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus flavipes]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus luteicornis]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus sellatus]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Apoderus erythroperus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] ==B== *''[[Betulapion simile]]'', sgk [[nirplased]] ==C== *''[[Caenorhinus mannerheimii]]'', sünonüüm ''Deporaus mannerheimii'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Catapion seniculus]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion armatum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion austriacum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion carduorum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion gibbirostre]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion onopordi]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion penetrans]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Choragus hornii]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Choragus sheppardi]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Compsapoderus erythropterus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Cyanapion afer]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Cyanapion gyllenhalii]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Cyanapion spencii]]'', sgk [[nirplased]] ==D== *''[[Diplapion confluens]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Dissoleucas niveirostris]]'', sgk [[ebakärsaklased]] ==E== * [[ehmes-pehmekoor]] * [[eremiitpõrnikas]] *''[[Euglenes oculatus]]'', sgk [[ebavälesklased]] *''[[Euglenes pygmaeus]]'', sgk [[ebavälesklased]] ==F== ==G== ==H== *[[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi''), sgk [[keerukärsaklased]] *[[haavasikk]] *[[haavaüraja]] *[[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomus albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik jahumardikas]] *[[harilik jässaklane]] *[[harilik kaevur]] *[[harilik käokirjak]] *[[harilik käätsusikk]] *[[harilik maakirp]] *[[harilik maipõrnikas]] *[[harilik männikärsakas]] *[[harilik nahanäkk]] *[[harilik pajupoi]] *[[harilik punapoi]] *[[harilik raisamatja]] *[[harilik salehundlane]] *[[harilik sipelgmardikas]] *[[harilik teesklane]] *[[harilik verevjätklane]] *[[harilik viljakukk]] *[[harilik võraürask]] *[[harjaskukrik]] *[[harkkidane kooreürask]] *[[harkkärsakas]] *[[herne-teramardikas]] *[[hiidhundlane]] *[[hiidkoor]] *[[hiidürask]] *[[hõõgmardikas]] ==I== *''[[Involvulus cupreus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] ==J== *[[jaanimardikas]] *[[jutt-kantpoi]] *[[juunipõrnikas]] *[[juuresikk]] ==K== * [[kaarsikk]] * [[kaelusjooksik]] * [[kaelusnaksur]] * [[kaelussikk]] * [[kahekidane võraürask]] * [[kakstäpp-lepatriinu]] * [[kaldalöövlane]] * [[kanarbiku-kollapoi]] * [[kartulimardikas]] * [[karus-lühitiib * [[karuspõrnikas * [[karusürask]] * [[kase-keerukärsakas]] (''Deporaus betulae''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[kasepuurlane]] * [[kasukanäkk]] * [[kerasjooksik]] * [[keskmine vesimardikas]] * [[kinaver-punanaksur]] * [[kirev-seenesultan]] * [[kirjakpoi]] * [[kirju-haavasikk]] * [[kirju-koogimardikas]] * [[kirju-samblasultan]] * [[kirju-õiesikk]] * [[kirjusüsik]] * [[kirsikärsakas]] * [[koidumardikas]] * [[kollane tähnikpehmekoor]] * [[kollaserv-ujur]] * [[kollatähn-pungsilm]] * [[kriimik-käbaujur]] * [[kroonkärsakas]] * [[kuiva-käävikjooksik * [[kuldpõrnikas * [[kurmtriibuline maakirp]] * [[kuuse-juureürask]] * [[kuuse-kooreürask]] * [[kuuse-puidusikk]] * [[kõdra-peitkärsakas]] * [[kümmetäpp-lepatriinu]] ==L== * [[lai-tõmmuujur]] * [[lai-villimardikas]] * [[laiba-lühitiib]] * [[laibasitikas]] * [[laiujur]] * [[latipihklane]] * [[lauplohune võraürask]] * [[lehtpuu-kooresikk]] * [[lehtpuu-puiduürask]] * [[leivamardikas]] * [[lepa-ehmespoi]] * [[lepakärsakas]] * [[lepapoi]] * [[lidus-hernekärsakas]] * [[liduskarvane hernekärsakas]] * [[liiliakukk]] * [[lodjapuu-ehmespoi]] * [[lodu-süsijooksik]] * [[lutsernitriinu]] * [[lõuna-kiitsaksikk]] * [[lõuna-maipõrnikas]] * [[lõuna-näpitspõrnikas]] * [[läik-ketasjooksik]] *''[[Lyctus linearis]]'', sgk [[purelased]] ==M== * [[maasika lehemardikas]] * [[majasikk]] * [[marmor-oksasikk]] * [[Metsa-raisamatja]] * [[metsaliivikas]] * [[metsasitikas]] * [[muskussikk]] * [[must-lehemardikas]] * [[must-nahkpoi]] * [[must-raisamatja]] * [[must-seenesultan]] * [[muuseuminäkk]] * [[mädarõika-maakirp]] * [[männi-juureürask]] * [[männi-kooreürask]] * [[männi-puidusikk]] * [[männipihklane]] * [[männisinelane]] * [[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') * [[mügrijooksik]] * [[mündi-helkpoi]] ==N== * [[naeri-hiilamardikas]] * [[nahkjooksik]] * [[nahksikk]] * [[nelitähn-võsajooksik]] * [[neljakidane võraürask]] *''[[Neocoenorrhinus aeneovirens]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus aequatus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus germanicus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus interpunctatuss]]'', sgk [[keerukärsaklased]] * [[niidumardikas]] * [[ninasarvikpõrnikas]] * [[noobelaardlane]] *''[[Notoxus brachycerus]]'' *''[[Notoxus hirtus]]'' *''[[Notoxus trifasciatus]]'' * [[nõgese-lehekärsakas]] * [[nõmmeliivikas]] ==O== * [[oblikapoi]] * [[ohakasikk]] * [[okaspuu-hiilatriinu]] * [[okaspuu-kooresikk]] *''[[Otolelus pruinosus]]'', sgk [[ebavälesklased]] ==P== * [[paaritu puiduüraja]] * [[paju-keerukärsakas]] (''Byctiscus betulae''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[paju-kollapoi]] * [[paju-pahkkärsakas]] * [[pargisikk]] * [[paugujooksik]] * [[pesanäkk]] *''[[Phytobaenus amabilis]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[piklik rädiürask]] *''[[Platyrhinus resinosus]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[pronksaardlane]] * [[pruun-roostejooksik]] *''[[Pseudeuglenes pentatomus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[puna-roojasitikas]] * [[punajalg-roojasitikas]] * [[punakoor]] * [[punakõht-kiitsaksikk]] * [[punakõht-lehenaksur]] * [[punane keerukärsakas]] (''Apoderus coryli''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[punapea-pehmekoor]] * [[punapõrnikas]] * [[punaselg-käävikjooksik]] * [[punaselg-raisamardikas]] * [[punatulilane]] * [[purpur-roomardikas]] * [[purpurpõrnikas]] * [[põderpõrnikas]] * [[põlendikuhundlane]] * [[põlluliivikas]] * [[pähklikärsakas]] ==R== * [[ranna-kaevurmardikas]] * [[raudrohu-kilpmardikas]] *''[[Rhaphitropis marchica]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[ribitulilane]] * [[rist-rohujooksik]] * [[ristnaksur]] * [[rohekas lapiksikk]] * [[rohekas õiesikk]] * [[rohekas-hiilamardikas]] * [[roheline kilpmardikas]] * [[roostikutriinu]] * [[ruuge-jahumardikas]] ==S== * [[saatürsikk]] * [[sale-tarnakärsakas]] * [[sale-võsakärsakas]] * [[salelöövlane]] * [[saluvalvur]] * [[sarviknaksur]] * [[sarviksitikas]] * [[sarviksüsiklane]] * [[sarvvälesklane]] * [[seenetriinu]] * [[seitsetäpp-lepatriinu]] * [[sile-raisamatja]] * [[silinderpõrnikas]] * [[silmiksikk]] * [[silmiktriinu]] * [[sini-õiesikk]] * [[sinihelk-maakirp]] * [[sinihundlane]] * [[sinine villimardikas]] * [[sipelgapoi]] * [[sipelgvälesklane]] (''Anthicus antherinus''), sgk [[välesklased]] * [[sooluuslane]] * [[soolöövlane]] *''[[Sphaerosoma pilosum]]'', sgk ''[[Alexiidae]]'' *''[[Stephanopachys linearis]]'', sgk [[purelased]] *''[[Stephanopachys substriatus]]'', sgk [[purelased]] * [[stepitulilane]] * [[suur-haavapoi]] * [[suur-haavasikk]] * [[suur-kollalaiklane]] * [[suur-maakirp]] * [[suur-maltsaürask]] * [[suur-männikärsakas]] * [[suur-punajooksik]] * [[suur-punanaksur]] * [[suur-raisamardikas]] * [[suur-salekoor]] * [[suur maakirp]] * [[suur-säsiürask]] * [[suur-toonesepp]] * [[suur-varjejalg]] * [[suur-võrajooksik]] * [[suur-õiesikk]] * [[suurporilane]] * [[sääsksikk]] * [[südatähn-pehmekoor]] ==T== * [[tamme-keerukärsakas]] (''Attelabus nitens''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[tamme-kirisikk]] * [[tammekärsakas]] * [[tammepuurlane]] * [[tammesikk]] * [[tarumardikas]] *''[[Tatianaerhynchites aequatus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus longiceps]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus nanus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus tomentosus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] * [[teojooksik]] * [[teotapik]] * [[terakärsakas]] * [[terapurelane]], sgk [[purelased]] *''[[Thymalus limbatus]]'' * [[tihasheinapoi]] * [[toa-verevjätklane]] * [[toonesepahunt]] * [[triibuline viljanaksur]] *''[[Tropideres albirostris]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Tropideres dorsalis]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[tuisusikk]] * [[tume-pehmekoor]] * [[turriskarvane hernekärsakas]] * [[tõmmu-helkpoi]] * [[tõmmu-punanaksur]] * [[tõmmu-saleujur]] * [[tähnik-mudaujur]] * [[tähnik-võrajooksik]] * [[tähnikpihklane]] * [[täkkeline villimardikas]] * [[täpikpõrnikas]] * [[tüvesikk]] ==U== * [[uitsikk]] ==V== *[[vaablassikk]] *[[vaarikamardikas]] *[[varre-peitkärsakas]] *[[vask-ehmesjooksik]] *[[vask-süsijooksik]] *[[vasknaksur]] *[[vaskpõrnikas]] *[[vesimardikas]] *[[vesiroosi-ehmespoi]] *[[vesiroosimardikas]] *[[veskikoorlane]] *[[viistäpp-lepatriinu]] *[[violettjooksik]] *[[voolu-ujur]] *[[väike-aasatriinu]] *[[väike-kaldajooksik]] *[[väike-kiitsaksikk]] *[[väike-maltsaürask]] *[[väike-punajooksik]] *[[väike-punalamesklane]] *[[väike-saareürask]] *[[Väike-säsiürask]] *[[väike-vesimardikas]] *[[väikeliivikas]] *[[vööt-helkpoi]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] *[[õiepõrnikas]] *[[õnnetriinu]] *[[õunapuu-õielõikaja]] ==Ä== * [[ääris-verevjätklane]] [[Kategooria:Eesti putukate loendid]] [[Kategooria:Mardikalised]] [[Kategooria:Eesti mardikalised| ]] sxy9pukbjnnuiv3elkb7533k8vtafza 7121904 7121902 2026-03-31T14:39:28Z Kruusamägi 1530 /* K */ 7121904 wikitext text/x-wiki ''Siin on [[Eesti]] [[mardikalised|mardikaliste]] liikide loend.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[aasa-kantpoi]] * [[aasia arlekiinlepatriinu]] *''[[Aderus populneus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[aedoa-teramardikas]] * [[aiajooksik]] * [[aiapõrnikas]] * [[aidalamesklane]] *''[[Aizobius sedi]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Anidorus nigrinus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[ankurtriinu]] *''[[Anthicus ater]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus axillaris]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus bimaculatus]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus flavipes]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus luteicornis]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Anthicus sellatus]]'', sgk [[välesklased]] *''[[Apoderus erythroperus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] ==B== *''[[Betulapion simile]]'', sgk [[nirplased]] ==C== *''[[Caenorhinus mannerheimii]]'', sünonüüm ''Deporaus mannerheimii'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Catapion seniculus]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion armatum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion austriacum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion carduorum]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion gibbirostre]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion onopordi]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Ceratapion penetrans]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Choragus hornii]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Choragus sheppardi]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Compsapoderus erythropterus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Cyanapion afer]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Cyanapion gyllenhalii]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Cyanapion spencii]]'', sgk [[nirplased]] ==D== *''[[Diplapion confluens]]'', sgk [[nirplased]] *''[[Dissoleucas niveirostris]]'', sgk [[ebakärsaklased]] ==E== * [[ehmes-pehmekoor]] * [[eremiitpõrnikas]] *''[[Euglenes oculatus]]'', sgk [[ebavälesklased]] *''[[Euglenes pygmaeus]]'', sgk [[ebavälesklased]] ==F== ==G== ==H== *[[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi''), sgk [[keerukärsaklased]] *[[haavasikk]] *[[haavaüraja]] *[[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomus albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik jahumardikas]] *[[harilik jässaklane]] *[[harilik kaevur]] *[[harilik käokirjak]] *[[harilik käätsusikk]] *[[harilik maakirp]] *[[harilik maipõrnikas]] *[[harilik männikärsakas]] *[[harilik nahanäkk]] *[[harilik pajupoi]] *[[harilik punapoi]] *[[harilik raisamatja]] *[[harilik salehundlane]] *[[harilik sipelgmardikas]] *[[harilik teesklane]] *[[harilik verevjätklane]] *[[harilik viljakukk]] *[[harilik võraürask]] *[[harjaskukrik]] *[[harkkidane kooreürask]] *[[harkkärsakas]] *[[herne-teramardikas]] *[[hiidhundlane]] *[[hiidkoor]] *[[hiidürask]] *[[hõõgmardikas]] ==I== *''[[Involvulus cupreus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] ==J== *[[jaanimardikas]] *[[jutt-kantpoi]] *[[juunipõrnikas]] *[[juuresikk]] ==K== * [[kaarsikk]] * [[kaelusjooksik]] * [[kaelusnaksur]] * [[kaelussikk]] * [[kahekidane võraürask]] * [[kakstäpp-lepatriinu]] * [[kaldalöövlane]] * [[kanarbiku-kollapoi]] * [[kartulimardikas]] * [[karus-lühitiib]] * [[karuspõrnikas]] * [[karusürask]] * [[kase-keerukärsakas]] (''Deporaus betulae''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[kasepuurlane]] * [[kasukanäkk]] * [[kerasjooksik]] * [[keskmine vesimardikas]] * [[kinaver-punanaksur]] * [[kirev-seenesultan]] * [[kirjakpoi]] * [[kirju-haavasikk]] * [[kirju-koogimardikas]] * [[kirju-samblasultan]] * [[kirju-õiesikk]] * [[kirjusüsik]] * [[kirsikärsakas]] * [[koidumardikas]] * [[kollane tähnikpehmekoor]] * [[kollaserv-ujur]] * [[kollatähn-pungsilm]] * [[kriimik-käbaujur]] * [[kroonkärsakas]] * [[kuiva-käävikjooksik]] * [[kuldpõrnikas]] * [[kurmtriibuline maakirp]] * [[kuuse-juureürask]] * [[kuuse-kooreürask]] * [[kuuse-puidusikk]] * [[kõdra-peitkärsakas]] * [[kümmetäpp-lepatriinu]] ==L== * [[lai-tõmmuujur]] * [[lai-villimardikas]] * [[laiba-lühitiib]] * [[laibasitikas]] * [[laiujur]] * [[latipihklane]] * [[lauplohune võraürask]] * [[lehtpuu-kooresikk]] * [[lehtpuu-puiduürask]] * [[leivamardikas]] * [[lepa-ehmespoi]] * [[lepakärsakas]] * [[lepapoi]] * [[lidus-hernekärsakas]] * [[liduskarvane hernekärsakas]] * [[liiliakukk]] * [[lodjapuu-ehmespoi]] * [[lodu-süsijooksik]] * [[lutsernitriinu]] * [[lõuna-kiitsaksikk]] * [[lõuna-maipõrnikas]] * [[lõuna-näpitspõrnikas]] * [[läik-ketasjooksik]] *''[[Lyctus linearis]]'', sgk [[purelased]] ==M== * [[maasika lehemardikas]] * [[majasikk]] * [[marmor-oksasikk]] * [[Metsa-raisamatja]] * [[metsaliivikas]] * [[metsasitikas]] * [[muskussikk]] * [[must-lehemardikas]] * [[must-nahkpoi]] * [[must-raisamatja]] * [[must-seenesultan]] * [[muuseuminäkk]] * [[mädarõika-maakirp]] * [[männi-juureürask]] * [[männi-kooreürask]] * [[männi-puidusikk]] * [[männipihklane]] * [[männisinelane]] * [[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') * [[mügrijooksik]] * [[mündi-helkpoi]] ==N== * [[naeri-hiilamardikas]] * [[nahkjooksik]] * [[nahksikk]] * [[nelitähn-võsajooksik]] * [[neljakidane võraürask]] *''[[Neocoenorrhinus aeneovirens]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus aequatus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus germanicus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Neocoenorrhinus interpunctatuss]]'', sgk [[keerukärsaklased]] * [[niidumardikas]] * [[ninasarvikpõrnikas]] * [[noobelaardlane]] *''[[Notoxus brachycerus]]'' *''[[Notoxus hirtus]]'' *''[[Notoxus trifasciatus]]'' * [[nõgese-lehekärsakas]] * [[nõmmeliivikas]] ==O== * [[oblikapoi]] * [[ohakasikk]] * [[okaspuu-hiilatriinu]] * [[okaspuu-kooresikk]] *''[[Otolelus pruinosus]]'', sgk [[ebavälesklased]] ==P== * [[paaritu puiduüraja]] * [[paju-keerukärsakas]] (''Byctiscus betulae''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[paju-kollapoi]] * [[paju-pahkkärsakas]] * [[pargisikk]] * [[paugujooksik]] * [[pesanäkk]] *''[[Phytobaenus amabilis]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[piklik rädiürask]] *''[[Platyrhinus resinosus]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[pronksaardlane]] * [[pruun-roostejooksik]] *''[[Pseudeuglenes pentatomus]]'', sgk [[ebavälesklased]] * [[puna-roojasitikas]] * [[punajalg-roojasitikas]] * [[punakoor]] * [[punakõht-kiitsaksikk]] * [[punakõht-lehenaksur]] * [[punane keerukärsakas]] (''Apoderus coryli''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[punapea-pehmekoor]] * [[punapõrnikas]] * [[punaselg-käävikjooksik]] * [[punaselg-raisamardikas]] * [[punatulilane]] * [[purpur-roomardikas]] * [[purpurpõrnikas]] * [[põderpõrnikas]] * [[põlendikuhundlane]] * [[põlluliivikas]] * [[pähklikärsakas]] ==R== * [[ranna-kaevurmardikas]] * [[raudrohu-kilpmardikas]] *''[[Rhaphitropis marchica]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[ribitulilane]] * [[rist-rohujooksik]] * [[ristnaksur]] * [[rohekas lapiksikk]] * [[rohekas õiesikk]] * [[rohekas-hiilamardikas]] * [[roheline kilpmardikas]] * [[roostikutriinu]] * [[ruuge-jahumardikas]] ==S== * [[saatürsikk]] * [[sale-tarnakärsakas]] * [[sale-võsakärsakas]] * [[salelöövlane]] * [[saluvalvur]] * [[sarviknaksur]] * [[sarviksitikas]] * [[sarviksüsiklane]] * [[sarvvälesklane]] * [[seenetriinu]] * [[seitsetäpp-lepatriinu]] * [[sile-raisamatja]] * [[silinderpõrnikas]] * [[silmiksikk]] * [[silmiktriinu]] * [[sini-õiesikk]] * [[sinihelk-maakirp]] * [[sinihundlane]] * [[sinine villimardikas]] * [[sipelgapoi]] * [[sipelgvälesklane]] (''Anthicus antherinus''), sgk [[välesklased]] * [[sooluuslane]] * [[soolöövlane]] *''[[Sphaerosoma pilosum]]'', sgk ''[[Alexiidae]]'' *''[[Stephanopachys linearis]]'', sgk [[purelased]] *''[[Stephanopachys substriatus]]'', sgk [[purelased]] * [[stepitulilane]] * [[suur-haavapoi]] * [[suur-haavasikk]] * [[suur-kollalaiklane]] * [[suur-maakirp]] * [[suur-maltsaürask]] * [[suur-männikärsakas]] * [[suur-punajooksik]] * [[suur-punanaksur]] * [[suur-raisamardikas]] * [[suur-salekoor]] * [[suur maakirp]] * [[suur-säsiürask]] * [[suur-toonesepp]] * [[suur-varjejalg]] * [[suur-võrajooksik]] * [[suur-õiesikk]] * [[suurporilane]] * [[sääsksikk]] * [[südatähn-pehmekoor]] ==T== * [[tamme-keerukärsakas]] (''Attelabus nitens''), sgk [[keerukärsaklased]] * [[tamme-kirisikk]] * [[tammekärsakas]] * [[tammepuurlane]] * [[tammesikk]] * [[tarumardikas]] *''[[Tatianaerhynchites aequatus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus longiceps]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus nanus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] *''[[Temnocerus tomentosus]]'', sgk [[keerukärsaklased]] * [[teojooksik]] * [[teotapik]] * [[terakärsakas]] * [[terapurelane]], sgk [[purelased]] *''[[Thymalus limbatus]]'' * [[tihasheinapoi]] * [[toa-verevjätklane]] * [[toonesepahunt]] * [[triibuline viljanaksur]] *''[[Tropideres albirostris]]'', sgk [[ebakärsaklased]] *''[[Tropideres dorsalis]]'', sgk [[ebakärsaklased]] * [[tuisusikk]] * [[tume-pehmekoor]] * [[turriskarvane hernekärsakas]] * [[tõmmu-helkpoi]] * [[tõmmu-punanaksur]] * [[tõmmu-saleujur]] * [[tähnik-mudaujur]] * [[tähnik-võrajooksik]] * [[tähnikpihklane]] * [[täkkeline villimardikas]] * [[täpikpõrnikas]] * [[tüvesikk]] ==U== * [[uitsikk]] ==V== *[[vaablassikk]] *[[vaarikamardikas]] *[[varre-peitkärsakas]] *[[vask-ehmesjooksik]] *[[vask-süsijooksik]] *[[vasknaksur]] *[[vaskpõrnikas]] *[[vesimardikas]] *[[vesiroosi-ehmespoi]] *[[vesiroosimardikas]] *[[veskikoorlane]] *[[viistäpp-lepatriinu]] *[[violettjooksik]] *[[voolu-ujur]] *[[väike-aasatriinu]] *[[väike-kaldajooksik]] *[[väike-kiitsaksikk]] *[[väike-maltsaürask]] *[[väike-punajooksik]] *[[väike-punalamesklane]] *[[väike-saareürask]] *[[Väike-säsiürask]] *[[väike-vesimardikas]] *[[väikeliivikas]] *[[vööt-helkpoi]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] *[[õiepõrnikas]] *[[õnnetriinu]] *[[õunapuu-õielõikaja]] ==Ä== * [[ääris-verevjätklane]] [[Kategooria:Eesti putukate loendid]] [[Kategooria:Mardikalised]] [[Kategooria:Eesti mardikalised| ]] rdfn19kosgvichq49w0b01nq8g56rr0 0 15884 7122157 7119130 2026-03-31T20:53:39Z Velirand 67997 /* P */ 7122157 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Karmel Naudre]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Steve Purcell]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] pmfozefvwacbnrha3suwb4ycjmf0vrw 8 16706 7122171 7112490 2026-03-31T20:59:35Z Kruusamägi 1530 7122171 wikitext text/x-wiki <big>[[File:Spain flag waving icon.svg|35px|link=Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus]] Oled oodatud osalema [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus|Hispaania artiklivõistlusel]]! [[File:Spain flag waving icon.svg|35px|link=Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus]]</big> btaf32tv1xrwf914bcvsz3qjta7wke6 0 17785 7122309 7069587 2026-04-01T08:36:06Z ~2026-19653-61 226094 7122309 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Joanna Lossow''' (sünninimi: '''Halina Lossow'''; nunnanimi '''Joanna od Miłosierdzia Bożego''' – Jumala Halastuse Johanna; ([[10. juuli]] [[1908]] [[Boruszyń]] [[Czarnków]]i lähedal – [[2. jaanuar]] [[2005]]) oli [[poola]] [[katoliiklus|katoliku]] [[nunn]], kes propageeris [[Poola]]s [[oikumeenia|oikumeenilisi]] ideid. Aastal [[1931]] lõpetas ta [[Poznańi Ülikool]]i [[prantsuse filoloogia]] erialal. Aastal [[1933]] astus ta [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordusse. Õpinguid jätkas ta [[Lublini Katoliiklik Ülikool|Lublini Katoliiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas [[1949]]. aastal [[kristlik filosoofia|kristliku filosoofia]] erialal. Aastal [[1959]] omandas ta samas [[teoloogia]][[litsentsiaat|litsentsiaadi]]. Ta on avaldanud üle 60 kirjutise oikumeeniast ning teda on nimetatud Poola oikumeenia emaks. Samuti on teda hüütud Ühtsuse Johannaks (''Joanną od Jedności''). ==Välislingid== *[http://andrzej.kai.pl/ekai/serwis/?MID=8792 Foto] {{JÄRJESTA:Lossow, Joanna}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Adam Mickiewiczi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 9zz2x801lsbhdwjtcbe8v8ozh4a6wqv 5 21796 7122210 7121716 2026-04-01T04:42:45Z MediaWiki message delivery 64388 /* Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! */ uus alaosa 7122210 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 10 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 16. jaanuar 2026, kell 21:45 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549". --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. jaanuar 2026, kell 15:21 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188". --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 19. jaanuar 2026, kell 23:01 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753". --> == New Rapid Funds in CEE – global support now closer to your local activities == Hi everyone, '''Starting from 1 April 2026''', the CEE Hub will begin reviewing and supporting Rapid Fund applications for Central and Eastern Europe, in close cooperation with the Wikimedia Foundation. This change is part of our shared effort to bring support closer to communities and make the process more accessible and responsive to local contexts. You will still apply through the same system (Fluxx), and WMF will continue handling contracts and fund transfers. What changes is that the CEE Hub becomes your first point of contact, offering guidance, reviewing applications, and staying closer to your ideas throughout the process. We encourage you to reach out to [[:m:User:TRistovski-CEEhub|Toni]], our Grants Specialist before applying. A short conversation can help clarify your idea and make things smoother from the start. * ☝️ Rapid Funds remain open year-round (with possible delays in June and December). * ☝️ For Central Asian communities: the process stays the same – you continue applying directly through WMF. Join our online Q&A session to learn more (same content, two options to join): * 2 April, 5:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 1|register here]]) * 8 April 7:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 2|register here]]) More info & contact: '''[[:m:CEE Hub Rapid Funds|Wikimedia CEE Hub/Rapid Grants]]''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 14:21 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=29670168". --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112". --> m1mrx4pgyrfw68tv2q8s22d9kzo03wu 0 22618 7121974 7031624 2026-03-31T16:42:16Z ~2026-19870-10 226202 7121974 wikitext text/x-wiki '''Etaanhape''' ehk '''äädikhape''', keemilise valemiga CH₃COOH (''M'' = 60,05 g/mol), on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim [[karboksüülhape]]. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks (millest ka happeaniooni nimetus -atsetaat, näiteks ühendis naatriumatsetaat) ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks.<ref name="karboksüülhapped">[https://archive.today/20131021124126/www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/karboksyylhapped.doc],Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium. Kasutatud 29.09.2013.</ref> [[File:Acetic-acid.png|pisi|Etaanhape]] Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib [[atsetüülrühm]]a. Äädikhape on [[toidulisaaine]] E260. Äädikhappe molekuli [[deprotoneerumine|deprotoneerumisel]] lahuses moodustuvat [[anioon]]i CH₃COO^– nimetatakse atsetaadiks ehk atsetaatiooniks. == Tootmine == Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani (???) [[oksüdatsioon|oksüdeerimisel]] ja etanaali katalüütilisel oksüdeerimisel.<ref name="karboksüülhapped" /> == Kasutusalad == Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning [[atsetoon]]i valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, [[meditsiin]]is ja tekstiilitööstuses.<ref name="karboksüülhapped" /> == Ohtlikkus == Etaanhape on tuleohtlik ja võib põhjustada tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib tekitada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka [[veeorganismid]]ele.<ref name="ohutuskaart">[https://web.archive.org/web/20070717105111/http://www.ingle.ee/failid/mtmymte5.doc],Ohutuskaart. Kasutatud 29.09.2013</ref> == Esmaabimeetmed == Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett. Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda.<ref name="ohutuskaart" /> == Püsivus ja reaktsioonivõime == Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape püsiv aine. Aine reageerib enamiku [[metallid]]ega, [[karbonaat]]idega, [[hüdroksiid]]idega, [[oksiid]]idega ja [[fosfaat]]idega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi [[lämmastik]]happega, [[alkoholid]]ega, [[oksüdeerija]]tega, [[ammoonium]]nitraadiga ega [[peroksiid]]idega.<ref name="ohutuskaart" /> == Füsiko-keemilised omadused == Äädikhappe sulamistemperatuur on 16–17 °C ja keemistemperatuur 118–119 °C. Äädikhape on nõrk hape, mille [[happe dissotsiatsioonikonstant]] K_a (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1,75 × 10⁻⁵. Aine on lõpmatult veeslahustuv, samuti lahustub lõpmatult enamik üldkasutatavates orgaanilistes lahustites (sh [[Etanool|etanoolis]], [[Diklorometaan|diklorometaanis]], [[Tolueen|tolueenis]], [[Dietüüleeter|dietüüleetris]]). == Vaata ka == *[[Karboksüülhapped]] *[[Äädikas]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Karboksüülhapped]] [[Kategooria:Säilitusained]] gkl2armdkrxetz7587331696j2wlnzq 7121975 7121974 2026-03-31T16:42:24Z NDG 207703 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-19870-10|~2026-19870-10]] ([[User talk:~2026-19870-10|talk]]) to last version by Rulakarbes: test edits, please use the sandbox 7031624 wikitext text/x-wiki '''Etaanhape''' ehk '''äädikhape''', keemilise valemiga CH₃COOH (''M'' = 60,05 g/mol), on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim [[karboksüülhape]]. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks (millest ka happeaniooni nimetus -atsetaat, näiteks ühendis naatriumatsetaat) ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks.<ref name="karboksüülhapped">[https://archive.today/20131021124126/www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/karboksyylhapped.doc],Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium. Kasutatud 29.09.2013.</ref> [[File:Acetic-acid.png|pisi|Etaanhape]] Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib [[atsetüülrühm]]a. Äädikhape on [[toidulisaaine]] E260. Äädikhappe molekuli [[deprotoneerumine|deprotoneerumisel]] lahuses moodustuvat [[anioon]]i CH₃COO^– nimetatakse atsetaadiks ehk atsetaatiooniks. == Tootmine == Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani [[oksüdatsioon|oksüdeerimisel]] ja etanaali katalüütilisel oksüdeerimisel.<ref name="karboksüülhapped" /> == Kasutusalad == Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning [[atsetoon]]i valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, [[meditsiin]]is ja tekstiilitööstuses.<ref name="karboksüülhapped" /> == Ohtlikkus == Etaanhape on tuleohtlik ja võib põhjustada tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib tekitada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka [[veeorganismid]]ele.<ref name="ohutuskaart">[https://web.archive.org/web/20070717105111/http://www.ingle.ee/failid/mtmymte5.doc],Ohutuskaart. Kasutatud 29.09.2013</ref> == Esmaabimeetmed == Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett. Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda.<ref name="ohutuskaart" /> == Püsivus ja reaktsioonivõime == Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape püsiv aine. Aine reageerib enamiku [[metallid]]ega, [[karbonaat]]idega, [[hüdroksiid]]idega, [[oksiid]]idega ja [[fosfaat]]idega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi [[lämmastik]]happega, [[alkoholid]]ega, [[oksüdeerija]]tega, [[ammoonium]]nitraadiga ega [[peroksiid]]idega.<ref name="ohutuskaart" /> == Füsiko-keemilised omadused == Äädikhappe sulamistemperatuur on 16–17 °C ja keemistemperatuur 118–119 °C. Äädikhape on nõrk hape, mille [[happe dissotsiatsioonikonstant]] K_a (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1,75 × 10⁻⁵. Aine on lõpmatult veeslahustuv, samuti lahustub lõpmatult enamik üldkasutatavates orgaanilistes lahustites (sh [[Etanool|etanoolis]], [[Diklorometaan|diklorometaanis]], [[Tolueen|tolueenis]], [[Dietüüleeter|dietüüleetris]]). == Vaata ka == *[[Karboksüülhapped]] *[[Äädikas]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Karboksüülhapped]] [[Kategooria:Säilitusained]] pan17q0bawvjljkuz0pr2jlhsc19tle 0 23724 7122040 7081665 2026-03-31T18:10:46Z Adeliine 6693 7122040 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1463. aasta''' (MCDLXIII) oli 15. sajandi 63. aasta. == Sündmused maailmas == *[[Jajce piiramine]], osa Osmanite Bosnia-vallutusest * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[24. veebruar]] – [[Giovanni Pico della Mirandola]], Itaalia filosoof ja humanist *[[14. juuni]] – [[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst * [[Caterina Sforza]], Itaalia ülik == Surnud == *[[6. veebruar]] – [[Otto II (Braunschweig-Göttingen)|Otto II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[2. detsember]] – [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]], Austria hertsog *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees * ... [[Kategooria:1463]] 1wxnm2c249qbdy32vqr0g3bm2fbppk4 0 26754 7122409 7024637 2026-04-01T11:17:34Z Ellenlbbh 111631 7122409 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksa-Rooma riigi valitsejast; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Karl V (täpsustus)]]}} {{Infokast president | nimi = Karl V | pilt = Emperor charles v.png | amet = [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] <br/> [[Roomlaste kuningas]] <br/> [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus = 28. juuni 1519 | ametiajalõpp = 27. august 1556 | eelmine = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | amet2 = [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni]] kuningas | ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 1516 | ametiajalõpp2 = 16. jaanuar 1556 | eelmine2 = [[Juana]] ([[Kastiilia kroon|Kastiilias]]) <br/> [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] (Aragónis) | järgmine2 = [[Felipe II]] | amet3 = [[Burgundia hertsog]] | ametiajaalgus3 = 25. september 1506 | ametiajalõpp3 = 25. oktoober 1555 | eelmine3 = [[Philipp Ilus]] | järgmine3 = [[Felipe II]] | amet4 = [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] | ametiajaalgus4 = 12. jaanuar 1519 | ametiajalõpp4 = 28. aprill 1521 | eelmine4 = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine4 = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | sünninimi = | sünniaeg = 24. veebruar 1500 | sünnikoht = [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] <small>(tänapäeva [[Belgia]])</small> | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1558|9|21|1500|2|24|}} | surmakoht = [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium|Hispaania]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Isabella Portugalist]] | vanemad = [[Philipp Ilus]], [[Juana]] | lapsed = [[Felipe II]], [[Hispaania Maria]], [[Hispaania Joanna]]<br>Vallaslapsed: [[Parma Margarethe]], [[Don Juan de Austria]] | sugulased = [[Habsburgid]] | elukoht = [[El Escorial]], [[San Lorenzo de El Escorial]], [[Hispaania]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Emperador Carlos V.svg }} '''Karl V''' ([[24. veebruar]] [[1500]] [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] – [[21. september]] [[1558]] [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitseja [[1519]]–[[1556]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1530]]. aastast, [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas ('''Carlos I''' nime all) [[1516]]–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema [[Juana]] surma [[1555]], kuid tegelikult valitses alates 1516), [[Saksa kuningas]] 1519–[[1531]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]] ('''Carlo IV'''), [[Burgundia hertsog]] ('''Charles II''') ([[1506]]–1555) ja [[Austria ertshertsog]], Austria valitseja aastatel 1519–[[1521]]. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad [[Lõuna-Ameerika]]s, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi.<ref name="69Unb" /> Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis [[universaalmonarhia]] idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks [[katoliiklus]]e kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid [[Prantsusmaa kuningas]] [[François I]], [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] ja [[Türgi sultan]] [[Suleiman Tore]]. Karli isiklikuks deviisiks oli ''Plus ultra'' (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli ''Tema Majesteet'' või ''Tema keiserlik Majesteet''.<ref name="Habsburg" /> Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.<ref name="Qlvub" /> [[Pilt:Bernaerd van Orley 004.jpg|pisi|Noor Karl von Habsburg]] ==Lapsepõlv ja perekond== Karl von Habsburg sündis [[Madalmaad]]es [[Gent]]i linnas [[Burgundia hertsog]]i [[Philipp Ilus]]a ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] printsessi [[Juana]] pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Vanaema, Burgundia pärijanna [[Burgundia Maria|Maria]], oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli [[Aragóni kuningas]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], vanaema aga Kastiilia kuninganna [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]]. Karlil oli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] ning õed [[Austria Eleonore|Eleonore]], [[Austria Isabella|Isabella]], [[Austria Maria|Maria]] ja [[Hispaania Catarina|Katharina]]. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja [[Burgundia vabakrahvkond|Burgundia vabakrahvkonna]], hilisema [[Franche-Comté]] valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud [[1504]]–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem [[Saksa kuningas]], hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli [[Utrecht]]i Adriaan, kellest sai hiljem [[paavst]] [[Hadrianus VI]]. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena [[prantsuse keel|prantsuse]], lisaks [[itaalia keel|itaalia]], [[saksa keel|saksa]], [[hispaania keel|hispaania]] ning [[ladina keel]]t. Võimalik, et ta rääkis ka [[flaami keel]]t. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. [[Otto von Habsburg]] on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks.<ref name="Habsburg" /> [[Pilt:Armoiries Charles Quint.svg|pisi|vasakul|Karli vapp enne keisriks kroonimist]] == Valitsusaeg == ===Esimesed valitsusaastad=== [[Pilt:Jakob Seisenegger 001.jpg|pisi|Karl V koeraga]] 1516. aastal suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast [[Rooma riik|Rooma aega]] ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes [[1520]]. aastal [[Comuneroste ülestõus]], mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti. Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade [[pankur]]itelt [[Fuggerid|Fuggeritelt]] ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse [[Saksi kuurvürst]]i (1486–1525) [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane.<ref name="Habsburg" /> [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1520]] krooniti ta [[Aachen]]is ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), [[Mainzi kuurvürst]] [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks.<ref name="Gx7Ro" /> Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". [[1520. aastad|1520.]] ja [[1530. aastad|1530. aastatel]] laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja [[Hernando Cortés]] alistas [[Kesk-Ameerika]]s [[asteegid|asteekide]] riigi. Peagi laienes [[Hispaania koloniaalimpeerium]] ka [[Lõuna-Ameerika]]sse, kus [[Francisco Pizarro]] vallutas [[inkad]]e riigi [[Peruu]]s. [[1521]]. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused [[Austria]]s. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus [[Osmanite riik|Türgi]] vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine [[Böömi kuningriik|Böömimaa]]l ja [[Ungari kuningriik|Ungari]]s. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt [[Itaalia sõda (1521–1526)]] ja [[Itaalia sõjad]]), sest François I püüdis endale haarata Põhja-[[Itaalia]]t, eriti [[Milano hertsogkond]]a, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus [[24. veebruar]]il [[1525]] [[Pavia lahing]]uga Karli 25. sünnipäeval, milles Prantsuse väed täielikult lüüa said ning kuningas keisri kätte vangi langes. Karl ja tema nõunikud olid ootamatust edust täiesti šokeeritud ning Hispaanias viibinud keiser keelas igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes tänumissa.<ref name="Habsburg" /> Pärast François' ligi aastast vangistust sõlmiti Karlile soodne [[Madridi rahu]], millega koguni Burgundia hertsogkond oleks taastatud, ent Prantsuse kuningas murdis oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõda (1526–1530)]]). ===Probleemid Lutheri ja paavstiga=== [[Pilt:Junker-Jörg-ML.jpg|pisi|Martin Luther [[1522]]. aastal]] [[Pilt:Anthony Van Dick - Ritratto equestre dell'imperatore Carlo V - Google Art Project.jpg|pisi|Karl V 1520]] [[1517]]. aastal oli [[munk]] [[Martin Luther]] enese teadmata alustanud [[reformatsioon]]i, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada [[katoliku kirik]]ut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga [[ketserlus]]t, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas [[Kirik (institutsioon)|kirikus]]), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu [[kristlus]]ega.<ref name="Habsburg" /> Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu [[Konstantinoopol]]i vabastamiseks, omas kindlaid [[džentelmen]]likke põhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest põhimõtetest),<ref name="feju6" /> ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri [[1521]]. aastal [[Wormsi riigipäev]]al, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, [[riigivanne|riigivande]] alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ja pillava eluviisiga suur, [[renessanss|renessans]]i ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendaja [[Jan Hus]]i ketserina hukkamine Böömimaal [[hussiitide sõjad]] ja [[16. sajand]]issegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk [[Sickingeni vaenus]] ([[1522]]–[[1523]]), kus usu-uuendamisega kaasa läinud [[riigirüütel]] [[Franz von Sickingen]] püüdis vägivaldsete vahendite abil [[Trieri peapiiskop]]pi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.<ref name="FlPxW" /> Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti [[Philipp I (Hessen)|Hesseni Philippi]] kaasabil Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga [[1524]]. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid nii, et kõik inimesed peaksid igas mõttes võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja [[Saksa talurahvasõda]] (1524–1525). Sellisest [[anarhism|anarhistlikust]] ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga [[aadel|aadlike]] poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. [[Luterlus]]est sai aga Saksa [[riigivürst]]ide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.<ref name="FlPxW" /> Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta [[Kirikuriik]] võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil [[Julius II]]-l (paavst [[1503]]–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane [[Leo X]] (paavst [[1513]]–[[1521]]) andus rohkem [[hedonism]]ile ning toetas kunsti ja [[arhitektuur]]i, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada Prantsusmaad ja selle kuningat François'd või hoopis Friedrich Tarka. Siiski ei õnnestunud tal Karli keisriks valimist väärata ning see liitis teda veelgi enam prantslastega. Asjaolud muutusid teatud määral [[1522]]. aastal, mil paavstiks sai Karli endine õpetaja [[Hadrianus VI]] nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst [[Clemens VII]] (paavst [[1523]]–[[1534]], Leo X sarnaselt [[Medici]]te suguvõsa esindaja) oli selgelt Prantsusmaa-meelne ega soovinud katoliku kirikus midagi muuta (ehk siis lasta tekkida võimalusel, et tema võim väheneb), mistõttu protestantlus leidis üha laiemat kõlapinda ning [[Euroopa]] katoliiklik ühtsus kadus lõplikult. Karlil kui katoliikluse kaitsjal oli seetõttu väga raske tegutseda, sest tema soovis pigem olla kahe poole lepitaja kui armutu paavstluse eest võitleja, seda enam, et üleüldine meelestatus Saksamaal oli paavstluse suhtes negatiivne. ===Teine sõda Prantsuse kuningaga ja keisriks kroonimine=== [[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|350px|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla (Kastiilia), punase (Aragón) ja tumekollasega (Burgundia) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega (Austria) Ferdinand I valdused]] [[Pilt:Armoiries empereur Charles Quint.png|pisi|Karl V vapp keisrina]] [[1527]]. aastal puhkes sõda Prantsusmaa kuninga (1515–1547) [[François I]] ja Karli vahel uuesti. Prantsusmaad toetas mitu Itaalia linnriiki, kes kartsid Habsburgide võimu kasvamist, samuti paavst. Itaalia vastu saadeti [[Georg von Frundsberg]]i juhitud palgasõdurite armee, millele palga maksmisega tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud ''[[Sacco di Roma]]''. Rooma rüüstati ja paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan [[Suleiman Tore]]da isiklikul juhtimisel [[Viini piiramine (1529)|piirasid]] [[Viin]]i. Karli tädi, [[Madalmaad]]e asehaldur [[Austria Margarete|Margarethe]] ja François' ema [[Louise de Savoie]] jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud [[Cambrai rahu|Cambrai]] ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl [[Burgundia]] territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest [[Milano]]le ja teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates [[1526]]. aastast tema käes pantvangis olnud Prantsuse kuninga pojad, samuti abiellus Prantsuse kuningas tema õe Eleonorega. Seejärel võis Karl teoks teha oma ammuse unistuse: lasta end paavsti poolt keisriks kroonida. See toimus [[Bologna]]s 1530. aastal ning Karlist sai viimane [[Saksa-Rooma keiser]], kelle paavst kroonis. Tema vend Ferdinand ja tolle järglased võtsid endale ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud. [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandi]] nimetas Karl [[1531]]. aastal aga [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ehk oma järglaseks Saksa-Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane [[Felipe II]]) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] pärinud ka [[Böömimaa]] ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. {{Vaata|Cognaci liiga sõda}} ===Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega=== [[Pilt:CharlesVtit.jpg|pisi|Karl V kodanlasemiljöös [[Tizian]]i maalil]] 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel [[Speyeri riigipäev]]al välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. [[1529]]. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al, kus [[Philipp Melanchthon]] esitas [[Augsburgi usutunnistus]]e. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisse" kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks [[Schmalkaldeni liiga]]. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda. Siiski ei rahuldanud see kokkulepe kedagi ja protestandid muutusid keisri suhtes üha jultunumaks ning seda enam, mida kaugemal Karl oli. Kohati hakkasid nad rüüstama katoliiklaste alasid ning nood vastasid samaga.<ref name="FlPxW" /> Nii tekkisid sisekonfliktid, kuid ametlikku sõda keisri ja protestantide vahel ei tulnud veel 15 aasta jooksul. ===Võitlus Türgi ekspansiooni vastu=== Habsburgid olid Türgi-vastase võitlusega seotud juba ammu, alates [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-st, kes suri [[1439]]. aastal [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastasel sõjaretkel. Keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-ki oli proovinud nende kasvava võimsuse vastu võidelda, kuid tulutult. [[Türgi sultan]]i võim ja valdused kasvasid üha ning [[Balkani poolsaar|Balkan]]i toonane suurim riik Ungari sattus üha suurema löögi alla. Asjad halvenesid kristlaste jaoks veelgi [[1520]]. aastal, mil Türgi sultaniks sai [[Suleiman I|Suleiman Tore]], kes pööras oma põhitähelepanu just Ungari alistamisele. Aastal [[1526]] võitsid tema juhitud ülekaalukad väed [[Mohácsi lahing]]us ungarlasi ning seejärel langes enamik riigist Suleimani kätte. Allesjäänud osade valitsejaks sai varasema leppe järgi Karli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]], ehkki talle tekkis võistleja, kohalikku päritolu [[János I Zápolya|János Zápolya]]. Too toetus oma nõudlustes Türgile ning lõpuks saigi nende poolt okupeeritud [[Ungari kuningas|Ungari kuningaks]], tema dünastia valitses mõnda aega ka [[Transilvaania]]t. Kahe troonipretendendi võimuvõitlus hõlbustas Türgil Ungari alade enda kätte haaramist. Aastal [[1529]] tungisid türklased [[Viin]]i alla, piirates selle sisse. Karli väed olid parajasti seotud võitluses [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaaga]] ning Ferdinandi käsutuses olevad jõud olid väikesed. Habsburgide pealinna päästis halb ilm, mis sundis türklased piiramise lõpetama. Kuid oli selge, et õige pea võib situatsioon korduda, ning nii asus Karl ette valmistama vastulööki. [[François I]] ei saanud keisril lasta saavutada otsustavat võitu [[islam]]i üle, kuna see oleks Karli positsiooni tema suhtes tugevasti parandanud ning võinud asetada Prantsusmaa isolatsiooni. Nii alustas Prantsuse kuningas [[1534]]. aastal keisri vastu taas sõda, ent Karl ise pidas toona olulisemaks võitlust Osmanite vastu, mistõttu ta ründas [[1535]]. aastal Türgi liitlast [[Tuneesia]]t ning vallutas [[Tunis]]e. See oli türklastele küll suur vapustus, kuid uut ristisõda siiski ei järgnenud, kuna Prantsusmaa piiridel läks keisri olukord üha halvemaks. Sellega lõppes sõjategevus Karli ja moslemite vahel, kuid [[1541]]. aastal tungis Karl laevastikuga taas Põhja-Aafrikasse, seekord [[Alžiir]]i alla. Kuid halva ilma ja Türgi liitlase, mereröövli ja [[Alžeeria]] valitseja [[Heir ed-Din Barbarossa]] osava tegutsemise tõttu ei õnnestunud tal seekord midagi saavutada. Türgi liitlaseks oli ka seekord Prantsusmaa, kes lubas Türgi laevastikul eesotsas Barbarossaga oma sadamas talvituda, mis oli toonase kristliku Euroopa ja ka protestantide silmis peaaegu sama, mis ususalgamine ja islamisse üleminek.<ref name="Habsburg" /> Seetõttu pidid türklased lõpuks Prantsusmaalt lahkuma ning Karlil õnnestus [[1544]]. aastal Türgiga rahu sõlmida, mis tõi talle teatud kasu. Hiljem Karli ajal olulisi sõdu Türgiga ei toimunud, kuna Suleiman keskendus sõdadele [[Pärsia]]ga. ===Kolmas ja neljas sõda François'ga=== [[Pilt:Franz I und Karl V. (cropped).jpg|pisi|Karl V ja [[François I]] kohtumine [[1540]]. aastal]] 1534. aastal kuulutas Prantsusmaa keisrile taas sõja, ent tõsiseks sõjategevuseks läks alles [[1536]], kui Karl Prantsusmaa vastu isiklikult tegutsema hakkas. Ta ei saavutanud aga erilist edu ning prantslased okupeerisid [[Savoia]]. [[1538]]. aastal sõlmiti [[Nizza rahu]], kusjuures Karl ja François isiklikult kohtusid. Ehkki oli selge, et kumbki valitseja polnud sõja tulemustega rahul (François oli püüdnud tagasi saada oma unistuste linna [[Milano]]t ja Karl soovinud Prantsusmaad otsustavalt lüüa, võimalik, et koguni luua maasilda tema Hispaania ja Itaalia valduste vahel), siis esialgu tundus kahe rivaali mingisugune leppimine võimalikuna. [[1539]]. aastal korraldati koguni Karli reis läbi Prantsusmaa Hispaaniast Madalmaadesse; esimest korda viibis ta pärast keisriks saamist François' maadel rahumeelsetel põhjustel. Kuid kuninga ja keisri vahelised pinged hakkasid peagi taas kuhjuma. François oli lootnud, et tema poeg ja Karli tütar (või vennatütar) võiksid abielluda ning keiser võiks talle kaasavaraks anda näiteks Milano. Kuid Karl ei kavatsenud rikkast Põhja-Itaaliast loobuda. Selle asemel läänistas ta selle oma pojale Philippile, tulevasele [[Felipe II]]-le. Nii proovis François veel viimast korda Milanot vägivallaga endale saada ning alustas [[1542]] neljandat ja viimast sõda Karliga. Et tema liitlaseks oli taas Suleiman, siis proovis Karl saada paavstilt toetust pühaks sõjaks usuvaenlaste ja -reetjate vastu, ent kuna ta ise oli taas liidu sõlminud "[[ketser]]ist" Inglise kuninga Henryga, kellega ta vahepeal viimase abielupoliitika pärast tülis ja isegi sõjajalal oli olnud, ning paavst oli ikkagi keisri võimu tugevnemise vastu, siis ta püha isa toetust ei saanud. Sõda ise kulges aga suhteliselt edutult ning pealegi ei pidanud Henry varem sõlmitud leppest ühiselt Pariisi alla marssida kinni, vaid hakkas selle asemel piirama Põhja-Prantsusmaa linnu. Nii otsustas keiser 1544 sõja lõpetada, et tegeleda üha põletavama probleemiga: protestantlusega. [[Pilt:Carlos V en Mühlberg, by Titian, from Prado in Google Earth.jpg|pisi|Karl V Mühlbergi lahingus]] ===Ususõjad Saksamaal ja nende tagajärjed=== [[1540. aastad|1540. aastatel]] halvenesid protestantide ja katoliiklaste suhted Saksa-Rooma riigis tunduvalt ning ekspansiivne ja agressiivne luterlus asus mitmest kandist vana usku välja suruma. See toimus kohalike vürstide (eriti Hesseni Philippi ja Saksi [[Johann Friedrich]]i) nõusolekul ja isegi juhtimisel. Selle vastu ei suutnud Karl V tükk aega suurt midagi teha, kuni protestandid läksid lõpuks liiale ning provotseerisid avaliku sõja. Keiser asus oma armee etteotsa ning läks protestante maha suruma, kuna nood olid juba keisri enda aladel katoliiklasi taga kiusanud ning linnu vallutanud. Avalik sõda, mida on nimetatud [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaks]], puhkes [[1546]]. aastal, mõni kuu pärast Lutheri surma. [[1547]]. aastal toimus Karli ja protestantide Schmalkaldeni liiga vahel otsustav [[Mühlbergi lahing]], milles keiser saavutas täieliku võidu. Tema triumf oli sedavõrd võimas, et korraks näis olevat võimalik koguni protestante katoliikluse rüppe tagasi tuua: protestantlike vürstide liidrid Hesseni Philipp ja Saksi Johann Friedrich olid tema käes vangis ning ka protestantide mõjukaim teoloog [[Philipp Melanchthon]] oli valmis keisri ja paavstiga lepitust otsima. Kuid reaalne situatsioon ei jätnud selleks siiski kuigivõrd võimalusi: enamik protestantluse ideolooge olid Lutherist tunduvalt radikaalsemad, ka paavst oli leppimatu ning reformatsioonilised sektid olid end juba liiga sügavalt sisse seadnud.<ref name="FlPxW" /> Pealegi oli keisri võitki saavutatud suurelt osalt temameelsete protestantide toel, kellest silmapaistvaim oli Saksi uus kuurvürst [[Moritz (Saksimaa)|Moritz]]. Mingisugune katse olukorda lahendada küll tehti, lubades [[Trento kirikukogu]]le ka protestandid, kuid see oli pigem sümboolne žest: kumbki pool ei kavatsenudki järgi anda. [[1548]]. aastal kehtestas Karl luterlastele "vaheusundi" ([[Augsburgi interim]]), mis püüdis nende ja katoliiklaste liturgiat ühitada (näiteks lubati neile armulauda mõlemal kujul ja vaimulike abielusid, kuid nõuti ka missade pidamist ja mitmeid teisi katoliiklikke kombetalitusi). Selline lahendus ei rahuldanud tegelikult kumbagi poolt ja riigilinnad [[Magdeburg]] ning [[Bremen]] lükkasid keisri pakutu täielikult tagasi. [[1550]]–[[1551]] toimus esimese piiramine, mille ajal keisrimeelsete protestantide vastuolud keisriga üha süvenesid. Peagi sai selgeks, et ka relva jõul pole võimalik protestantlust maha suruda. 1551. aasta lõpus algas protestantlike vürstide uus vastuhakk keisrile, mida juhtis Saksi Moritz. Nad sõlmisid liidu Prantsusmaaga ja nende vägi marssis [[1552]]. aasta alguses [[Tirool]]i. Keiser pääses vaid üle noatera vangi langemisest, põgenedes üle mägede [[Villach]]isse. Sama aasta augustis pidi ta Moritzi ja teiste protestantidega sõlmima [[Passau leping]]u, millega protestantlus sisuliselt legaliseeriti. Keiser pidas seda lahendit siiski veel ajutiseks ja tegi ettevalmistusi uueks konfliktiks. Kuid tema sõda Prantsusmaaga kulges eduta ja ka Saksa-Rooma riigis jätkusid siserahutused, mida juhtis Kulmbachi markkrahv [[Albrecht Alkibiades]] ja mille ohvrina langes ka Saksi Moritz. Uueks tõsiseks jõukatsumiseks protestantidega polnud keisril enam vahendeid ega tahet. [[1555]]. aastal lasi ta vend Ferdinandil sõlmida [[Augsburgi usurahu]], mis põlistas Saksamaa konfessionaalse killustatuse. See sündmus oli ilmselt ka viimaseks piisaks keisri kannatuste karikasse ning ta otsustas vana, haige, murtud ja pettunud mehena oma ilmalikust aujärjest loobuda. Teda oli juba aastaid vaevanud [[podagra]], mis vahel ta peaaegu teovõimetuks muutis, samuti oli liiga intensiivne eluviis ta ilmselt lihtsalt läbi kulutanud.<ref name="T1o35" /> ===Keisri Skandinaavia-poliitika=== Karl V oli otseselt seotud [[Taani]] kuningakojaga, sest tema õde [[Austria Isabella]] abiellus [[1515]]. aastal Taani kuninga [[Christian II]]-ga. Kui kuningas [[1523]]. aastal kukutati, pages abielupaar [[Madalmaad]]esse. Keiser luges oma õemeest ka edaspidi Taani seaduslikuks kuningaks, seda enam, et järgnevad Taani valitsejad [[Frederik I]] ja [[Christian III]] olid protestandid. Christian II avantüristlikke plaane oma valduste tagasivõitmiseks keiser siiski ei toetanud, kuid jäi ka pärast viimase vangilangemist [[1531]]. aastal tema seaduslikku trooniõigust toetama. Ise ei olnud tal aga huvi ega vahendeid Christiani võimu taastada, ehkki seda Läänemere-äärsetes riikides vastavalt poliitilisele meelsusele kas oodati või kardeti. [[1542]]. aastal sõlmis keiser viimaks Christian III-ga lepingu, millega tunnustas teda Taani seadusliku valitsejana, see-eest pidi Taani kuningas aga hoiduma sekkumisest Põhja-Saksamaa ja [[Vana-Liivimaa]] asjadesse. Kuningas kohustus ka vabastama Christian II, kuid ometi ei teinud seda. [[Rootsi]]ga Karl V-l otseseid kontakte polnud, kuid et [[Gustav I]] oli Christian II vaenlane, siis olid suhted temaga pigem vaenulikud. Rootsi sõdis pealegi ka mitmel korral keiserliku vabalinna, hansalinn [[Lübeck]]iga. ===Karl V ja Vana-Liivimaa=== Keisril oli mitmeid kokkupuuteid ka [[Vana-Liivimaa]] poliitikaga. Juba [[1521]]. aastal kinnitas ta Liivimaa piiskopkondade privileegid ning määras nende kaitsjateks [[Taani kuningas|Taani]] kuninga, [[Leedu suurvürst]]i, [[Mecklenburgi hertsog]]id, [[Brandenburgi kuurvürst]]i, [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] [[Preisimaa]]l ja [[Lübeck]]i. Mõni aasta hiljem pidi ta lahendama Preisimaa sekulariseerimise järel tekkinud kõrgmeistrikoha täitmise küsimuse, otsustades [[1527]]. aastal [[Liivi ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]]i asemel anda see [[Saksa meister|Saksa meistrile]]. Samas kinnitas ta juba aasta varem Plettenbergi saamise riigivürstiks ning läänistas talle [[1530]]. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al pidulikult Liivimaa orduvaldused. Karl kohtus ka mõnede Liivimaa valitsejate saadikute, näiteks [[Georg von Ungern]]iga, kellele ta annetas [[Ungurpils]]i (''Pürkeln'') vabahärra tiitli. [[1540. aastad|1540. aastate]] lõpust alates pöördusid liivimaalased tihti keisri poole palvega aidata neid suureneva Vene ohu vastu. Nii tühistaski Karl [[1548]]. aastal [[Hans Schlitte]]le antud loa saata Venemaale suur sõjandusekspertide ekspeditsioon ja ka liivimaalaste kohustused Türgi sõjaks makse maksta, kuid reaalset abi ta neile anda ei suutnud. Karli valitsusaja lõpus puhkes Liivimaal [[koadjuutorivaenus]], mis ähvardas kujuneda Poola-Liivimaa sõjaks. Selle vältimiseks saatis keiser sinna oma komissarid, kes suutsid pärast Taani saadikute ebaedu konflikti siiski rahumeelselt vahendada. Tüli lahendamise ajaks oli keiser aga avalikust elust juba tagasi tõmbunud. [[Pilt:Charles V, Holy Roman Emperor.jpg|pisi|Karl V 1520. aastal]] ==Troonist loobumine ja hilisem elu == Karl oli võimust loobumist alustanud juba [[1554]]. aastal, kui ta andis poeg Philippile [[Milano]]. Järgmisel aastal loobus ta tema kasuks ka Burgundia hertsogi tiitlist ehk Madalmaadest, 1556. aasta alguses ka Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast. Sama aasta augustis loovutas ta vend Ferdinandile ka Saksa-Rooma valitseja koha, mida riigiseisused tunnustasid küll alles [[1558]]. aasta märtsis. 1556. aasta lõpus asus Karl elama San Jerónimo de Yuste kloostrisse Hispaanias. Eksiilis ei elanud Karl ülikasinat mungaelu, vaid tema käsutuses oli luksuslikult sisustatud maja, kus ta sai nii [[kunst]]i nautida kui ka tegeleda aiatöö ja mõtisklemisega. Samuti hakkas ta koguma [[kell]]i (mehaanilised kellad said populaarseks just sel ajal). Nii tema poeg [[Felipe II]] kui ka vend Ferdinand palusid tal mitu korda [[poliitika]]sse sekkuda, sest tema autoriteet ja kogemused võisid nende arvates olukorda nende kasuks kallutada, ent Karl ei loobunud [[eksiil]]ist. Aastal 1558 korraldas ta mälestusjumalateenistuse oma isa ja vanaisa hingede auks, mida on sageli valesti tõlgendatud leinamissa-müsteeriumina tema enese mälestuseks. Varsti pärast seda ta tervis halvenes (võimalik, et ta sai rabanduse) ning ta suri sama aasta sügisel 58-aastaselt. Esialgu maeti ta kloostri juurde, kuid tema pojapoeg [[Felipe III]] lasi ta [[Madrid]]i lähedale ümber matta. ==Järglased== Karl oli [[1526]]&ndash;[[1539]] abielus Portugali kuninga [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] tütre [[Isabella Portugalist|Isabella]]ga, kellega ta sai viis last. Rohkem Karl ei abiellunud, kuid tal oli ka abieluväliseid suhteid ning nendest sündinud lapsi. Karli ainus täisikka jõudnud seaduslik poeg oli Philipp ([[1527]]&ndash;[[1598]]), kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja [[Felipe II]]. Karli teised seaduslikud lapsed olid *[[Hispaania Maria]] ([[1528]]&ndash;[[1603]]), abiellus [[1548]] oma onupoja ja tulevase Saksa-Rooma keisri [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]-ga *Ferdinand, sündis [[1530]] surnult *[[Hispaania Johanna]] ([[1537]]&ndash;[[1573]]), abiellus [[1552]] Portugali printsi Juan Manueliga *Johann, sündis [[1539]] surnult Tal oli ka kaks väljaspool abielu sündinud last. Neist kuulsaim oli Austria don Juan ([[don Juan de Austria]]; [[1547]]–[[1578]]), kellest sai [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] armee ülemjuhataja ja võiduka [[Lepanto merelahing]]u juht. Tema vanem poolõde [[Parma Margarethe]] ([[1522]]–[[1586]]) mängis aga olulist rolli [[Madalmaade vabadusvõitlus]]e esimeses faasis, olles [[Habsburgide Madalmaad]]e asehaldur. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="69Unb">[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20.</ref> <ref name="Habsburg">[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]].</ref> <ref name="Qlvub">Seda problemaatikat lahkab veidi Margus Laidre (Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma)</ref> <ref name="Gx7Ro">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref> <ref name="feju6">Nii väidab vähemalt Otto von Habsburg (Karl V: Euroopa keiser).</ref> <ref name="FlPxW">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994.</ref> <ref name="T1o35">Sellisel seisukohal on Otto von Habsburg (Karl V).</ref> }} ==Kirjandus== *[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]]. ISBN 5-89920-320-X (köites) *[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20. *[[Karl Brandi]]. ''Kaiser Karl V.: Werden und Schicksal einer Persönlichkeit und eines Weltreiches''. [[München]]: Bruckmann, [[1964]]. * [[Geoffrey Parker]]. ''Imperaator. Karl V elulugu''. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2022. Tõlkinud [[Piret Ruustal]]. ISNB 978-9949-688-86-9. ==Välislingid== {{commons|Charles V, Holy Roman Emperor|Karl V}} *[http://aeiou.iicm.tugraz.at/aeiou.encyclop.k/k142380.htm Elulugu Austria lehel aeiou] (saksa keeles) <center> {{algus}} <tr> <td rowspan=3>Eelnev: <br> '''[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]'''</td> <td>'''[[Saksa kuningas]]''' <br>[[1519]]–[[1531]]</td> <td rowspan=3>Järgnev: <br> '''[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]''' </td> </tr> <tr> <td>'''[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]''' <br> [[1520]]/[[1530]]–[[1556]]</td> </tr> <tr> <td>'''[[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsog]]'''<br>1519–[[1521]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev: <br>'''[[Fernando II (Aragoni)|Fernando II]]''' </td> <td>'''[[Aragóni kuningate loend|Aragóni, Sitsiilia ja Napoli kuningas]]'''<br>[[1516]]–1556</td> <td rowspan=4>Järgnev: <br> '''[[Felipe II]]''' </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Juana]]''' </td> <td> '''[[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia kuningas]]''' <br> 1516/[[1555]]&ndash;1556, <br> kuni 1555 ametlikult koos '''Juanaga'''</td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Philipp Ilus]]''' </td> <td> '''[[Burgundia hertsog]]''' <br> [[1506]]–[[1555]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Francesco II Sforza]]''' </td> <td> '''[[Milano hertsog]]''' <br> [[1535]]–[[1554]] </td> </tr> {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]|nimi=[[Jeruusalemma kuningas]]|aeg=1516–1554|järgnev=[[Felipe II]]}} {{lõpp}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Habsburgid]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1558]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]] [[Kategooria:Austria monarhid]] [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Kastiilia kuningriik]] [[Kategooria:Milano hertsogid]] b3r04ktlw95smwduahy75fv6blfdgwz 7122418 7122409 2026-04-01T11:23:56Z Neptuunium 58653 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7122409|7122409]], mille tegi [[Special:Contributions/Ellenlbbh|Ellenlbbh]] (pööran siiski praegu tagasi, sest Juanna artikkel ei tohiks sellise pealkirja all olla) 7122418 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksa-Rooma riigi valitsejast; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Karl V (täpsustus)]]}} {{Infokast president | nimi = Karl V | pilt = Emperor charles v.png | amet = [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] <br/> [[Roomlaste kuningas]] <br/> [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus = 28. juuni 1519 | ametiajalõpp = 27. august 1556 | eelmine = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | amet2 = [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni]] kuningas | ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 1516 | ametiajalõpp2 = 16. jaanuar 1556 | eelmine2 = [[Juana]] ([[Kastiilia kroon|Kastiilias]]) <br/> [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] (Aragónis) | järgmine2 = [[Felipe II]] | amet3 = [[Burgundia hertsog]] | ametiajaalgus3 = 25. september 1506 | ametiajalõpp3 = 25. oktoober 1555 | eelmine3 = [[Philipp Ilus]] | järgmine3 = [[Felipe II]] | amet4 = [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] | ametiajaalgus4 = 12. jaanuar 1519 | ametiajalõpp4 = 28. aprill 1521 | eelmine4 = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine4 = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | sünninimi = | sünniaeg = 24. veebruar 1500 | sünnikoht = [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] <small>(tänapäeva [[Belgia]])</small> | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1558|9|21|1500|2|24|}} | surmakoht = [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium|Hispaania]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Isabella Portugalist]] | vanemad = [[Philipp Ilus]], [[Kastiilia Juana]] | lapsed = [[Felipe II]], [[Hispaania Maria]], [[Hispaania Joanna]]<br>Vallaslapsed: [[Parma Margarethe]], [[Don Juan de Austria]] | sugulased = [[Habsburgid]] | elukoht = [[El Escorial]], [[San Lorenzo de El Escorial]], [[Hispaania]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Emperador Carlos V.svg }} '''Karl V''' ([[24. veebruar]] [[1500]] [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] – [[21. september]] [[1558]] [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitseja [[1519]]–[[1556]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1530]]. aastast, [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas ('''Carlos I''' nime all) [[1516]]–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema [[Juana]] surma [[1555]], kuid tegelikult valitses alates 1516), [[Saksa kuningas]] 1519–[[1531]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]] ('''Carlo IV'''), [[Burgundia hertsog]] ('''Charles II''') ([[1506]]–1555) ja [[Austria ertshertsog]], Austria valitseja aastatel 1519–[[1521]]. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad [[Lõuna-Ameerika]]s, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi.<ref name="69Unb" /> Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis [[universaalmonarhia]] idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks [[katoliiklus]]e kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid [[Prantsusmaa kuningas]] [[François I]], [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] ja [[Türgi sultan]] [[Suleiman Tore]]. Karli isiklikuks deviisiks oli ''Plus ultra'' (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli ''Tema Majesteet'' või ''Tema keiserlik Majesteet''.<ref name="Habsburg" /> Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.<ref name="Qlvub" /> [[Pilt:Bernaerd van Orley 004.jpg|pisi|Noor Karl von Habsburg]] ==Lapsepõlv ja perekond== Karl von Habsburg sündis [[Madalmaad]]es [[Gent]]i linnas [[Burgundia hertsog]]i [[Philipp Ilus]]a ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] printsessi [[Juana]] pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Vanaema, Burgundia pärijanna [[Burgundia Maria|Maria]], oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli [[Aragóni kuningas]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], vanaema aga Kastiilia kuninganna [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]]. Karlil oli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] ning õed [[Austria Eleonore|Eleonore]], [[Austria Isabella|Isabella]], [[Austria Maria|Maria]] ja [[Hispaania Catarina|Katharina]]. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja [[Burgundia vabakrahvkond|Burgundia vabakrahvkonna]], hilisema [[Franche-Comté]] valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud [[1504]]–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem [[Saksa kuningas]], hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli [[Utrecht]]i Adriaan, kellest sai hiljem [[paavst]] [[Hadrianus VI]]. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena [[prantsuse keel|prantsuse]], lisaks [[itaalia keel|itaalia]], [[saksa keel|saksa]], [[hispaania keel|hispaania]] ning [[ladina keel]]t. Võimalik, et ta rääkis ka [[flaami keel]]t. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. [[Otto von Habsburg]] on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks.<ref name="Habsburg" /> [[Pilt:Armoiries Charles Quint.svg|pisi|vasakul|Karli vapp enne keisriks kroonimist]] == Valitsusaeg == ===Esimesed valitsusaastad=== [[Pilt:Jakob Seisenegger 001.jpg|pisi|Karl V koeraga]] 1516. aastal suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast [[Rooma riik|Rooma aega]] ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes [[1520]]. aastal [[Comuneroste ülestõus]], mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti. Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade [[pankur]]itelt [[Fuggerid|Fuggeritelt]] ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse [[Saksi kuurvürst]]i (1486–1525) [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane.<ref name="Habsburg" /> [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1520]] krooniti ta [[Aachen]]is ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), [[Mainzi kuurvürst]] [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks.<ref name="Gx7Ro" /> Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". [[1520. aastad|1520.]] ja [[1530. aastad|1530. aastatel]] laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja [[Hernando Cortés]] alistas [[Kesk-Ameerika]]s [[asteegid|asteekide]] riigi. Peagi laienes [[Hispaania koloniaalimpeerium]] ka [[Lõuna-Ameerika]]sse, kus [[Francisco Pizarro]] vallutas [[inkad]]e riigi [[Peruu]]s. [[1521]]. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused [[Austria]]s. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus [[Osmanite riik|Türgi]] vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine [[Böömi kuningriik|Böömimaa]]l ja [[Ungari kuningriik|Ungari]]s. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt [[Itaalia sõda (1521–1526)]] ja [[Itaalia sõjad]]), sest François I püüdis endale haarata Põhja-[[Itaalia]]t, eriti [[Milano hertsogkond]]a, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus [[24. veebruar]]il [[1525]] [[Pavia lahing]]uga Karli 25. sünnipäeval, milles Prantsuse väed täielikult lüüa said ning kuningas keisri kätte vangi langes. Karl ja tema nõunikud olid ootamatust edust täiesti šokeeritud ning Hispaanias viibinud keiser keelas igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes tänumissa.<ref name="Habsburg" /> Pärast François' ligi aastast vangistust sõlmiti Karlile soodne [[Madridi rahu]], millega koguni Burgundia hertsogkond oleks taastatud, ent Prantsuse kuningas murdis oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõda (1526–1530)]]). ===Probleemid Lutheri ja paavstiga=== [[Pilt:Junker-Jörg-ML.jpg|pisi|Martin Luther [[1522]]. aastal]] [[Pilt:Anthony Van Dick - Ritratto equestre dell'imperatore Carlo V - Google Art Project.jpg|pisi|Karl V 1520]] [[1517]]. aastal oli [[munk]] [[Martin Luther]] enese teadmata alustanud [[reformatsioon]]i, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada [[katoliku kirik]]ut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga [[ketserlus]]t, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas [[Kirik (institutsioon)|kirikus]]), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu [[kristlus]]ega.<ref name="Habsburg" /> Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu [[Konstantinoopol]]i vabastamiseks, omas kindlaid [[džentelmen]]likke põhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest põhimõtetest),<ref name="feju6" /> ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri [[1521]]. aastal [[Wormsi riigipäev]]al, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, [[riigivanne|riigivande]] alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ja pillava eluviisiga suur, [[renessanss|renessans]]i ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendaja [[Jan Hus]]i ketserina hukkamine Böömimaal [[hussiitide sõjad]] ja [[16. sajand]]issegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk [[Sickingeni vaenus]] ([[1522]]–[[1523]]), kus usu-uuendamisega kaasa läinud [[riigirüütel]] [[Franz von Sickingen]] püüdis vägivaldsete vahendite abil [[Trieri peapiiskop]]pi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.<ref name="FlPxW" /> Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti [[Philipp I (Hessen)|Hesseni Philippi]] kaasabil Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga [[1524]]. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid nii, et kõik inimesed peaksid igas mõttes võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja [[Saksa talurahvasõda]] (1524–1525). Sellisest [[anarhism|anarhistlikust]] ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga [[aadel|aadlike]] poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. [[Luterlus]]est sai aga Saksa [[riigivürst]]ide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.<ref name="FlPxW" /> Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta [[Kirikuriik]] võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil [[Julius II]]-l (paavst [[1503]]–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane [[Leo X]] (paavst [[1513]]–[[1521]]) andus rohkem [[hedonism]]ile ning toetas kunsti ja [[arhitektuur]]i, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada Prantsusmaad ja selle kuningat François'd või hoopis Friedrich Tarka. Siiski ei õnnestunud tal Karli keisriks valimist väärata ning see liitis teda veelgi enam prantslastega. Asjaolud muutusid teatud määral [[1522]]. aastal, mil paavstiks sai Karli endine õpetaja [[Hadrianus VI]] nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst [[Clemens VII]] (paavst [[1523]]–[[1534]], Leo X sarnaselt [[Medici]]te suguvõsa esindaja) oli selgelt Prantsusmaa-meelne ega soovinud katoliku kirikus midagi muuta (ehk siis lasta tekkida võimalusel, et tema võim väheneb), mistõttu protestantlus leidis üha laiemat kõlapinda ning [[Euroopa]] katoliiklik ühtsus kadus lõplikult. Karlil kui katoliikluse kaitsjal oli seetõttu väga raske tegutseda, sest tema soovis pigem olla kahe poole lepitaja kui armutu paavstluse eest võitleja, seda enam, et üleüldine meelestatus Saksamaal oli paavstluse suhtes negatiivne. ===Teine sõda Prantsuse kuningaga ja keisriks kroonimine=== [[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|350px|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla (Kastiilia), punase (Aragón) ja tumekollasega (Burgundia) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega (Austria) Ferdinand I valdused]] [[Pilt:Armoiries empereur Charles Quint.png|pisi|Karl V vapp keisrina]] [[1527]]. aastal puhkes sõda Prantsusmaa kuninga (1515–1547) [[François I]] ja Karli vahel uuesti. Prantsusmaad toetas mitu Itaalia linnriiki, kes kartsid Habsburgide võimu kasvamist, samuti paavst. Itaalia vastu saadeti [[Georg von Frundsberg]]i juhitud palgasõdurite armee, millele palga maksmisega tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud ''[[Sacco di Roma]]''. Rooma rüüstati ja paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan [[Suleiman Tore]]da isiklikul juhtimisel [[Viini piiramine (1529)|piirasid]] [[Viin]]i. Karli tädi, [[Madalmaad]]e asehaldur [[Austria Margarete|Margarethe]] ja François' ema [[Louise de Savoie]] jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud [[Cambrai rahu|Cambrai]] ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl [[Burgundia]] territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest [[Milano]]le ja teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates [[1526]]. aastast tema käes pantvangis olnud Prantsuse kuninga pojad, samuti abiellus Prantsuse kuningas tema õe Eleonorega. Seejärel võis Karl teoks teha oma ammuse unistuse: lasta end paavsti poolt keisriks kroonida. See toimus [[Bologna]]s 1530. aastal ning Karlist sai viimane [[Saksa-Rooma keiser]], kelle paavst kroonis. Tema vend Ferdinand ja tolle järglased võtsid endale ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud. [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandi]] nimetas Karl [[1531]]. aastal aga [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ehk oma järglaseks Saksa-Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane [[Felipe II]]) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] pärinud ka [[Böömimaa]] ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. {{Vaata|Cognaci liiga sõda}} ===Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega=== [[Pilt:CharlesVtit.jpg|pisi|Karl V kodanlasemiljöös [[Tizian]]i maalil]] 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel [[Speyeri riigipäev]]al välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. [[1529]]. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al, kus [[Philipp Melanchthon]] esitas [[Augsburgi usutunnistus]]e. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisse" kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks [[Schmalkaldeni liiga]]. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda. Siiski ei rahuldanud see kokkulepe kedagi ja protestandid muutusid keisri suhtes üha jultunumaks ning seda enam, mida kaugemal Karl oli. Kohati hakkasid nad rüüstama katoliiklaste alasid ning nood vastasid samaga.<ref name="FlPxW" /> Nii tekkisid sisekonfliktid, kuid ametlikku sõda keisri ja protestantide vahel ei tulnud veel 15 aasta jooksul. ===Võitlus Türgi ekspansiooni vastu=== Habsburgid olid Türgi-vastase võitlusega seotud juba ammu, alates [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-st, kes suri [[1439]]. aastal [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastasel sõjaretkel. Keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-ki oli proovinud nende kasvava võimsuse vastu võidelda, kuid tulutult. [[Türgi sultan]]i võim ja valdused kasvasid üha ning [[Balkani poolsaar|Balkan]]i toonane suurim riik Ungari sattus üha suurema löögi alla. Asjad halvenesid kristlaste jaoks veelgi [[1520]]. aastal, mil Türgi sultaniks sai [[Suleiman I|Suleiman Tore]], kes pööras oma põhitähelepanu just Ungari alistamisele. Aastal [[1526]] võitsid tema juhitud ülekaalukad väed [[Mohácsi lahing]]us ungarlasi ning seejärel langes enamik riigist Suleimani kätte. Allesjäänud osade valitsejaks sai varasema leppe järgi Karli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]], ehkki talle tekkis võistleja, kohalikku päritolu [[János I Zápolya|János Zápolya]]. Too toetus oma nõudlustes Türgile ning lõpuks saigi nende poolt okupeeritud [[Ungari kuningas|Ungari kuningaks]], tema dünastia valitses mõnda aega ka [[Transilvaania]]t. Kahe troonipretendendi võimuvõitlus hõlbustas Türgil Ungari alade enda kätte haaramist. Aastal [[1529]] tungisid türklased [[Viin]]i alla, piirates selle sisse. Karli väed olid parajasti seotud võitluses [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaaga]] ning Ferdinandi käsutuses olevad jõud olid väikesed. Habsburgide pealinna päästis halb ilm, mis sundis türklased piiramise lõpetama. Kuid oli selge, et õige pea võib situatsioon korduda, ning nii asus Karl ette valmistama vastulööki. [[François I]] ei saanud keisril lasta saavutada otsustavat võitu [[islam]]i üle, kuna see oleks Karli positsiooni tema suhtes tugevasti parandanud ning võinud asetada Prantsusmaa isolatsiooni. Nii alustas Prantsuse kuningas [[1534]]. aastal keisri vastu taas sõda, ent Karl ise pidas toona olulisemaks võitlust Osmanite vastu, mistõttu ta ründas [[1535]]. aastal Türgi liitlast [[Tuneesia]]t ning vallutas [[Tunis]]e. See oli türklastele küll suur vapustus, kuid uut ristisõda siiski ei järgnenud, kuna Prantsusmaa piiridel läks keisri olukord üha halvemaks. Sellega lõppes sõjategevus Karli ja moslemite vahel, kuid [[1541]]. aastal tungis Karl laevastikuga taas Põhja-Aafrikasse, seekord [[Alžiir]]i alla. Kuid halva ilma ja Türgi liitlase, mereröövli ja [[Alžeeria]] valitseja [[Heir ed-Din Barbarossa]] osava tegutsemise tõttu ei õnnestunud tal seekord midagi saavutada. Türgi liitlaseks oli ka seekord Prantsusmaa, kes lubas Türgi laevastikul eesotsas Barbarossaga oma sadamas talvituda, mis oli toonase kristliku Euroopa ja ka protestantide silmis peaaegu sama, mis ususalgamine ja islamisse üleminek.<ref name="Habsburg" /> Seetõttu pidid türklased lõpuks Prantsusmaalt lahkuma ning Karlil õnnestus [[1544]]. aastal Türgiga rahu sõlmida, mis tõi talle teatud kasu. Hiljem Karli ajal olulisi sõdu Türgiga ei toimunud, kuna Suleiman keskendus sõdadele [[Pärsia]]ga. ===Kolmas ja neljas sõda François'ga=== [[Pilt:Franz I und Karl V. (cropped).jpg|pisi|Karl V ja [[François I]] kohtumine [[1540]]. aastal]] 1534. aastal kuulutas Prantsusmaa keisrile taas sõja, ent tõsiseks sõjategevuseks läks alles [[1536]], kui Karl Prantsusmaa vastu isiklikult tegutsema hakkas. Ta ei saavutanud aga erilist edu ning prantslased okupeerisid [[Savoia]]. [[1538]]. aastal sõlmiti [[Nizza rahu]], kusjuures Karl ja François isiklikult kohtusid. Ehkki oli selge, et kumbki valitseja polnud sõja tulemustega rahul (François oli püüdnud tagasi saada oma unistuste linna [[Milano]]t ja Karl soovinud Prantsusmaad otsustavalt lüüa, võimalik, et koguni luua maasilda tema Hispaania ja Itaalia valduste vahel), siis esialgu tundus kahe rivaali mingisugune leppimine võimalikuna. [[1539]]. aastal korraldati koguni Karli reis läbi Prantsusmaa Hispaaniast Madalmaadesse; esimest korda viibis ta pärast keisriks saamist François' maadel rahumeelsetel põhjustel. Kuid kuninga ja keisri vahelised pinged hakkasid peagi taas kuhjuma. François oli lootnud, et tema poeg ja Karli tütar (või vennatütar) võiksid abielluda ning keiser võiks talle kaasavaraks anda näiteks Milano. Kuid Karl ei kavatsenud rikkast Põhja-Itaaliast loobuda. Selle asemel läänistas ta selle oma pojale Philippile, tulevasele [[Felipe II]]-le. Nii proovis François veel viimast korda Milanot vägivallaga endale saada ning alustas [[1542]] neljandat ja viimast sõda Karliga. Et tema liitlaseks oli taas Suleiman, siis proovis Karl saada paavstilt toetust pühaks sõjaks usuvaenlaste ja -reetjate vastu, ent kuna ta ise oli taas liidu sõlminud "[[ketser]]ist" Inglise kuninga Henryga, kellega ta vahepeal viimase abielupoliitika pärast tülis ja isegi sõjajalal oli olnud, ning paavst oli ikkagi keisri võimu tugevnemise vastu, siis ta püha isa toetust ei saanud. Sõda ise kulges aga suhteliselt edutult ning pealegi ei pidanud Henry varem sõlmitud leppest ühiselt Pariisi alla marssida kinni, vaid hakkas selle asemel piirama Põhja-Prantsusmaa linnu. Nii otsustas keiser 1544 sõja lõpetada, et tegeleda üha põletavama probleemiga: protestantlusega. [[Pilt:Carlos V en Mühlberg, by Titian, from Prado in Google Earth.jpg|pisi|Karl V Mühlbergi lahingus]] ===Ususõjad Saksamaal ja nende tagajärjed=== [[1540. aastad|1540. aastatel]] halvenesid protestantide ja katoliiklaste suhted Saksa-Rooma riigis tunduvalt ning ekspansiivne ja agressiivne luterlus asus mitmest kandist vana usku välja suruma. See toimus kohalike vürstide (eriti Hesseni Philippi ja Saksi [[Johann Friedrich]]i) nõusolekul ja isegi juhtimisel. Selle vastu ei suutnud Karl V tükk aega suurt midagi teha, kuni protestandid läksid lõpuks liiale ning provotseerisid avaliku sõja. Keiser asus oma armee etteotsa ning läks protestante maha suruma, kuna nood olid juba keisri enda aladel katoliiklasi taga kiusanud ning linnu vallutanud. Avalik sõda, mida on nimetatud [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaks]], puhkes [[1546]]. aastal, mõni kuu pärast Lutheri surma. [[1547]]. aastal toimus Karli ja protestantide Schmalkaldeni liiga vahel otsustav [[Mühlbergi lahing]], milles keiser saavutas täieliku võidu. Tema triumf oli sedavõrd võimas, et korraks näis olevat võimalik koguni protestante katoliikluse rüppe tagasi tuua: protestantlike vürstide liidrid Hesseni Philipp ja Saksi Johann Friedrich olid tema käes vangis ning ka protestantide mõjukaim teoloog [[Philipp Melanchthon]] oli valmis keisri ja paavstiga lepitust otsima. Kuid reaalne situatsioon ei jätnud selleks siiski kuigivõrd võimalusi: enamik protestantluse ideolooge olid Lutherist tunduvalt radikaalsemad, ka paavst oli leppimatu ning reformatsioonilised sektid olid end juba liiga sügavalt sisse seadnud.<ref name="FlPxW" /> Pealegi oli keisri võitki saavutatud suurelt osalt temameelsete protestantide toel, kellest silmapaistvaim oli Saksi uus kuurvürst [[Moritz (Saksimaa)|Moritz]]. Mingisugune katse olukorda lahendada küll tehti, lubades [[Trento kirikukogu]]le ka protestandid, kuid see oli pigem sümboolne žest: kumbki pool ei kavatsenudki järgi anda. [[1548]]. aastal kehtestas Karl luterlastele "vaheusundi" ([[Augsburgi interim]]), mis püüdis nende ja katoliiklaste liturgiat ühitada (näiteks lubati neile armulauda mõlemal kujul ja vaimulike abielusid, kuid nõuti ka missade pidamist ja mitmeid teisi katoliiklikke kombetalitusi). Selline lahendus ei rahuldanud tegelikult kumbagi poolt ja riigilinnad [[Magdeburg]] ning [[Bremen]] lükkasid keisri pakutu täielikult tagasi. [[1550]]–[[1551]] toimus esimese piiramine, mille ajal keisrimeelsete protestantide vastuolud keisriga üha süvenesid. Peagi sai selgeks, et ka relva jõul pole võimalik protestantlust maha suruda. 1551. aasta lõpus algas protestantlike vürstide uus vastuhakk keisrile, mida juhtis Saksi Moritz. Nad sõlmisid liidu Prantsusmaaga ja nende vägi marssis [[1552]]. aasta alguses [[Tirool]]i. Keiser pääses vaid üle noatera vangi langemisest, põgenedes üle mägede [[Villach]]isse. Sama aasta augustis pidi ta Moritzi ja teiste protestantidega sõlmima [[Passau leping]]u, millega protestantlus sisuliselt legaliseeriti. Keiser pidas seda lahendit siiski veel ajutiseks ja tegi ettevalmistusi uueks konfliktiks. Kuid tema sõda Prantsusmaaga kulges eduta ja ka Saksa-Rooma riigis jätkusid siserahutused, mida juhtis Kulmbachi markkrahv [[Albrecht Alkibiades]] ja mille ohvrina langes ka Saksi Moritz. Uueks tõsiseks jõukatsumiseks protestantidega polnud keisril enam vahendeid ega tahet. [[1555]]. aastal lasi ta vend Ferdinandil sõlmida [[Augsburgi usurahu]], mis põlistas Saksamaa konfessionaalse killustatuse. See sündmus oli ilmselt ka viimaseks piisaks keisri kannatuste karikasse ning ta otsustas vana, haige, murtud ja pettunud mehena oma ilmalikust aujärjest loobuda. Teda oli juba aastaid vaevanud [[podagra]], mis vahel ta peaaegu teovõimetuks muutis, samuti oli liiga intensiivne eluviis ta ilmselt lihtsalt läbi kulutanud.<ref name="T1o35" /> ===Keisri Skandinaavia-poliitika=== Karl V oli otseselt seotud [[Taani]] kuningakojaga, sest tema õde [[Austria Isabella]] abiellus [[1515]]. aastal Taani kuninga [[Christian II]]-ga. Kui kuningas [[1523]]. aastal kukutati, pages abielupaar [[Madalmaad]]esse. Keiser luges oma õemeest ka edaspidi Taani seaduslikuks kuningaks, seda enam, et järgnevad Taani valitsejad [[Frederik I]] ja [[Christian III]] olid protestandid. Christian II avantüristlikke plaane oma valduste tagasivõitmiseks keiser siiski ei toetanud, kuid jäi ka pärast viimase vangilangemist [[1531]]. aastal tema seaduslikku trooniõigust toetama. Ise ei olnud tal aga huvi ega vahendeid Christiani võimu taastada, ehkki seda Läänemere-äärsetes riikides vastavalt poliitilisele meelsusele kas oodati või kardeti. [[1542]]. aastal sõlmis keiser viimaks Christian III-ga lepingu, millega tunnustas teda Taani seadusliku valitsejana, see-eest pidi Taani kuningas aga hoiduma sekkumisest Põhja-Saksamaa ja [[Vana-Liivimaa]] asjadesse. Kuningas kohustus ka vabastama Christian II, kuid ometi ei teinud seda. [[Rootsi]]ga Karl V-l otseseid kontakte polnud, kuid et [[Gustav I]] oli Christian II vaenlane, siis olid suhted temaga pigem vaenulikud. Rootsi sõdis pealegi ka mitmel korral keiserliku vabalinna, hansalinn [[Lübeck]]iga. ===Karl V ja Vana-Liivimaa=== Keisril oli mitmeid kokkupuuteid ka [[Vana-Liivimaa]] poliitikaga. Juba [[1521]]. aastal kinnitas ta Liivimaa piiskopkondade privileegid ning määras nende kaitsjateks [[Taani kuningas|Taani]] kuninga, [[Leedu suurvürst]]i, [[Mecklenburgi hertsog]]id, [[Brandenburgi kuurvürst]]i, [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] [[Preisimaa]]l ja [[Lübeck]]i. Mõni aasta hiljem pidi ta lahendama Preisimaa sekulariseerimise järel tekkinud kõrgmeistrikoha täitmise küsimuse, otsustades [[1527]]. aastal [[Liivi ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]]i asemel anda see [[Saksa meister|Saksa meistrile]]. Samas kinnitas ta juba aasta varem Plettenbergi saamise riigivürstiks ning läänistas talle [[1530]]. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al pidulikult Liivimaa orduvaldused. Karl kohtus ka mõnede Liivimaa valitsejate saadikute, näiteks [[Georg von Ungern]]iga, kellele ta annetas [[Ungurpils]]i (''Pürkeln'') vabahärra tiitli. [[1540. aastad|1540. aastate]] lõpust alates pöördusid liivimaalased tihti keisri poole palvega aidata neid suureneva Vene ohu vastu. Nii tühistaski Karl [[1548]]. aastal [[Hans Schlitte]]le antud loa saata Venemaale suur sõjandusekspertide ekspeditsioon ja ka liivimaalaste kohustused Türgi sõjaks makse maksta, kuid reaalset abi ta neile anda ei suutnud. Karli valitsusaja lõpus puhkes Liivimaal [[koadjuutorivaenus]], mis ähvardas kujuneda Poola-Liivimaa sõjaks. Selle vältimiseks saatis keiser sinna oma komissarid, kes suutsid pärast Taani saadikute ebaedu konflikti siiski rahumeelselt vahendada. Tüli lahendamise ajaks oli keiser aga avalikust elust juba tagasi tõmbunud. [[Pilt:Charles V, Holy Roman Emperor.jpg|pisi|Karl V 1520. aastal]] ==Troonist loobumine ja hilisem elu == Karl oli võimust loobumist alustanud juba [[1554]]. aastal, kui ta andis poeg Philippile [[Milano]]. Järgmisel aastal loobus ta tema kasuks ka Burgundia hertsogi tiitlist ehk Madalmaadest, 1556. aasta alguses ka Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast. Sama aasta augustis loovutas ta vend Ferdinandile ka Saksa-Rooma valitseja koha, mida riigiseisused tunnustasid küll alles [[1558]]. aasta märtsis. 1556. aasta lõpus asus Karl elama San Jerónimo de Yuste kloostrisse Hispaanias. Eksiilis ei elanud Karl ülikasinat mungaelu, vaid tema käsutuses oli luksuslikult sisustatud maja, kus ta sai nii [[kunst]]i nautida kui ka tegeleda aiatöö ja mõtisklemisega. Samuti hakkas ta koguma [[kell]]i (mehaanilised kellad said populaarseks just sel ajal). Nii tema poeg [[Felipe II]] kui ka vend Ferdinand palusid tal mitu korda [[poliitika]]sse sekkuda, sest tema autoriteet ja kogemused võisid nende arvates olukorda nende kasuks kallutada, ent Karl ei loobunud [[eksiil]]ist. Aastal 1558 korraldas ta mälestusjumalateenistuse oma isa ja vanaisa hingede auks, mida on sageli valesti tõlgendatud leinamissa-müsteeriumina tema enese mälestuseks. Varsti pärast seda ta tervis halvenes (võimalik, et ta sai rabanduse) ning ta suri sama aasta sügisel 58-aastaselt. Esialgu maeti ta kloostri juurde, kuid tema pojapoeg [[Felipe III]] lasi ta [[Madrid]]i lähedale ümber matta. ==Järglased== Karl oli [[1526]]&ndash;[[1539]] abielus Portugali kuninga [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] tütre [[Isabella Portugalist|Isabella]]ga, kellega ta sai viis last. Rohkem Karl ei abiellunud, kuid tal oli ka abieluväliseid suhteid ning nendest sündinud lapsi. Karli ainus täisikka jõudnud seaduslik poeg oli Philipp ([[1527]]&ndash;[[1598]]), kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja [[Felipe II]]. Karli teised seaduslikud lapsed olid *[[Hispaania Maria]] ([[1528]]&ndash;[[1603]]), abiellus [[1548]] oma onupoja ja tulevase Saksa-Rooma keisri [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]-ga *Ferdinand, sündis [[1530]] surnult *[[Hispaania Johanna]] ([[1537]]&ndash;[[1573]]), abiellus [[1552]] Portugali printsi Juan Manueliga *Johann, sündis [[1539]] surnult Tal oli ka kaks väljaspool abielu sündinud last. Neist kuulsaim oli Austria don Juan ([[don Juan de Austria]]; [[1547]]–[[1578]]), kellest sai [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] armee ülemjuhataja ja võiduka [[Lepanto merelahing]]u juht. Tema vanem poolõde [[Parma Margarethe]] ([[1522]]–[[1586]]) mängis aga olulist rolli [[Madalmaade vabadusvõitlus]]e esimeses faasis, olles [[Habsburgide Madalmaad]]e asehaldur. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="69Unb">[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20.</ref> <ref name="Habsburg">[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]].</ref> <ref name="Qlvub">Seda problemaatikat lahkab veidi Margus Laidre (Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma)</ref> <ref name="Gx7Ro">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref> <ref name="feju6">Nii väidab vähemalt Otto von Habsburg (Karl V: Euroopa keiser).</ref> <ref name="FlPxW">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994.</ref> <ref name="T1o35">Sellisel seisukohal on Otto von Habsburg (Karl V).</ref> }} ==Kirjandus== *[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]]. ISBN 5-89920-320-X (köites) *[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20. *[[Karl Brandi]]. ''Kaiser Karl V.: Werden und Schicksal einer Persönlichkeit und eines Weltreiches''. [[München]]: Bruckmann, [[1964]]. * [[Geoffrey Parker]]. ''Imperaator. Karl V elulugu''. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2022. Tõlkinud [[Piret Ruustal]]. ISNB 978-9949-688-86-9. ==Välislingid== {{commons|Charles V, Holy Roman Emperor|Karl V}} *[http://aeiou.iicm.tugraz.at/aeiou.encyclop.k/k142380.htm Elulugu Austria lehel aeiou] (saksa keeles) <center> {{algus}} <tr> <td rowspan=3>Eelnev: <br> '''[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]'''</td> <td>'''[[Saksa kuningas]]''' <br>[[1519]]–[[1531]]</td> <td rowspan=3>Järgnev: <br> '''[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]''' </td> </tr> <tr> <td>'''[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]''' <br> [[1520]]/[[1530]]–[[1556]]</td> </tr> <tr> <td>'''[[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsog]]'''<br>1519–[[1521]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev: <br>'''[[Fernando II (Aragoni)|Fernando II]]''' </td> <td>'''[[Aragóni kuningate loend|Aragóni, Sitsiilia ja Napoli kuningas]]'''<br>[[1516]]–1556</td> <td rowspan=4>Järgnev: <br> '''[[Felipe II]]''' </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Juana]]''' </td> <td> '''[[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia kuningas]]''' <br> 1516/[[1555]]&ndash;1556, <br> kuni 1555 ametlikult koos '''Juanaga'''</td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Philipp Ilus]]''' </td> <td> '''[[Burgundia hertsog]]''' <br> [[1506]]–[[1555]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Francesco II Sforza]]''' </td> <td> '''[[Milano hertsog]]''' <br> [[1535]]–[[1554]] </td> </tr> {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]|nimi=[[Jeruusalemma kuningas]]|aeg=1516–1554|järgnev=[[Felipe II]]}} {{lõpp}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Habsburgid]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1558]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]] [[Kategooria:Austria monarhid]] [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Kastiilia kuningriik]] [[Kategooria:Milano hertsogid]] r9k1g4lnepqmqr08oc7r4d95gfs5e2i 7122441 7122418 2026-04-01T11:46:55Z Neptuunium 58653 7122441 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksa-Rooma riigi valitsejast; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Karl V (täpsustus)]]}} {{Infokast president | nimi = Karl V | pilt = Emperor charles v.png | amet = [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] <br/> [[Roomlaste kuningas]] <br/> [[Itaalia kuningas]] | ametiajaalgus = 28. juuni 1519 | ametiajalõpp = 27. august 1556 | eelmine = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | amet2 = [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] ja [[Aragóni kuningate loend|Aragóni]] kuningas | ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 1516 | ametiajalõpp2 = 16. jaanuar 1556 | eelmine2 = [[Juana]] ([[Kastiilia kroon|Kastiilias]]) <br/> [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] (Aragónis) | järgmine2 = [[Felipe II]] | amet3 = [[Burgundia hertsog]] | ametiajaalgus3 = 25. september 1506 | ametiajalõpp3 = 25. oktoober 1555 | eelmine3 = [[Philipp Ilus]] | järgmine3 = [[Felipe II]] | amet4 = [[Austria ertshertsogkond|Austria]] [[ertshertsog]] | ametiajaalgus4 = 12. jaanuar 1519 | ametiajalõpp4 = 28. aprill 1521 | eelmine4 = [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] | järgmine4 = [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] | sünninimi = | sünniaeg = 24. veebruar 1500 | sünnikoht = [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] <small>(tänapäeva [[Belgia]])</small> | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1558|9|21|1500|2|24|}} | surmakoht = [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium|Hispaania]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Isabella Portugalist]] | vanemad = [[Philipp Ilus]], [[Kastiilia Juana]] | lapsed = [[Felipe II]], [[Hispaania Maria]], [[Hispaania Joanna]]<br>Vallaslapsed: [[Parma Margarethe]], [[Don Juan de Austria]] | sugulased = [[Habsburgid]] | elukoht = [[El Escorial]], [[San Lorenzo de El Escorial]], [[Hispaania]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Firma Emperador Carlos V.svg }} '''Karl V''' ([[24. veebruar]] [[1500]] [[Gent]], [[Flandria krahvkond]], [[Habsburgide Madalmaad]] – [[21. september]] [[1558]] [[San Jerónimo de Yuste klooster]], [[Extremadura]], [[Hispaania impeerium]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitseja [[1519]]–[[1556]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] alates [[1530]]. aastast, [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas ('''Carlos I''' nime all) [[1516]]–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema [[Kastiilia Juana|Juana I]] surma [[1555]], kuid tegelikult valitses alates 1516), [[Saksa kuningas]] 1519–[[1531]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]] ('''Carlo IV'''), [[Burgundia hertsog]] ('''Charles II''') ([[1506]]–1555) ja [[Austria ertshertsog]], Austria valitseja aastatel 1519–[[1521]]. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad [[Lõuna-Ameerika]]s, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi.<ref name="69Unb" /> Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis [[universaalmonarhia]] idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks [[katoliiklus]]e kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid [[Prantsusmaa kuningas]] [[François I]], [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] ja [[Türgi sultan]] [[Suleiman Tore]]. Karli isiklikuks deviisiks oli ''Plus ultra'' (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli ''Tema Majesteet'' või ''Tema keiserlik Majesteet''.<ref name="Habsburg" /> Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.<ref name="Qlvub" /> [[Pilt:Bernaerd van Orley 004.jpg|pisi|Noor Karl von Habsburg]] ==Lapsepõlv ja perekond== Karl von Habsburg sündis [[Madalmaad]]es [[Gent]]i linnas [[Burgundia hertsog]]i [[Philipp Ilus]]a ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] printsessi [[Kastiilia Juana|Juana I]] pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Vanaema, Burgundia pärijanna [[Burgundia Maria|Maria]], oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli [[Aragóni kuningas]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], vanaema aga Kastiilia kuninganna [[Isabel I (Kastiilia)|Isabel I]]. Karlil oli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] ning õed [[Austria Eleonore|Eleonore]], [[Austria Isabella|Isabella]], [[Austria Maria|Maria]] ja [[Hispaania Catarina|Katharina]]. Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja [[Burgundia vabakrahvkond|Burgundia vabakrahvkonna]], hilisema [[Franche-Comté]] valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud [[1504]]–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem [[Saksa kuningas]], hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli [[Utrecht]]i Adriaan, kellest sai hiljem [[paavst]] [[Hadrianus VI]]. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena [[prantsuse keel|prantsuse]], lisaks [[itaalia keel|itaalia]], [[saksa keel|saksa]], [[hispaania keel|hispaania]] ning [[ladina keel]]t. Võimalik, et ta rääkis ka [[flaami keel]]t. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. [[Otto von Habsburg]] on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks.<ref name="Habsburg" /> [[Pilt:Armoiries Charles Quint.svg|pisi|vasakul|Karli vapp enne keisriks kroonimist]] == Valitsusaeg == ===Esimesed valitsusaastad=== [[Pilt:Jakob Seisenegger 001.jpg|pisi|Karl V koeraga]] 1516. aastal suri Aragóni kuningas Fernando ning Karlist sai Carlos I nime all riigi valitseja. Ta kuulutas end ka oma ema kaasvalitsejaks Kastiilias, ühendades nõnda tänapäevase Hispaania ala esmakordselt pärast [[Rooma riik|Rooma aega]] ühe valitseja võimu alla. Ent sellega polnud rahul paljud Kastiilia väikeaadlikud ja kodanlased, kes arvasid, et Karli vaimuhaige ema Juana on võimeline valitsema. Neile oli vastumeelt ka Karli välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes [[1520]]. aastal [[Comuneroste ülestõus]], mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti. Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade [[pankur]]itelt [[Fuggerid|Fuggeritelt]] ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse [[Saksi kuurvürst]]i (1486–1525) [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane.<ref name="Habsburg" /> [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1520]] krooniti ta [[Aachen]]is ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), [[Mainzi kuurvürst]] [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks.<ref name="Gx7Ro" /> Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". [[1520. aastad|1520.]] ja [[1530. aastad|1530. aastatel]] laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja [[Hernando Cortés]] alistas [[Kesk-Ameerika]]s [[asteegid|asteekide]] riigi. Peagi laienes [[Hispaania koloniaalimpeerium]] ka [[Lõuna-Ameerika]]sse, kus [[Francisco Pizarro]] vallutas [[inkad]]e riigi [[Peruu]]s. [[1521]]. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused [[Austria]]s. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus [[Osmanite riik|Türgi]] vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine [[Böömi kuningriik|Böömimaa]]l ja [[Ungari kuningriik|Ungari]]s. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt [[Itaalia sõda (1521–1526)]] ja [[Itaalia sõjad]]), sest François I püüdis endale haarata Põhja-[[Itaalia]]t, eriti [[Milano hertsogkond]]a, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus [[24. veebruar]]il [[1525]] [[Pavia lahing]]uga Karli 25. sünnipäeval, milles Prantsuse väed täielikult lüüa said ning kuningas keisri kätte vangi langes. Karl ja tema nõunikud olid ootamatust edust täiesti šokeeritud ning Hispaanias viibinud keiser keelas igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes tänumissa.<ref name="Habsburg" /> Pärast François' ligi aastast vangistust sõlmiti Karlile soodne [[Madridi rahu]], millega koguni Burgundia hertsogkond oleks taastatud, ent Prantsuse kuningas murdis oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt [[Cognaci liiga sõda|Cognaci liiga sõda (1526–1530)]]). ===Probleemid Lutheri ja paavstiga=== [[Pilt:Junker-Jörg-ML.jpg|pisi|Martin Luther [[1522]]. aastal]] [[Pilt:Anthony Van Dick - Ritratto equestre dell'imperatore Carlo V - Google Art Project.jpg|pisi|Karl V 1520]] [[1517]]. aastal oli [[munk]] [[Martin Luther]] enese teadmata alustanud [[reformatsioon]]i, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada [[katoliku kirik]]ut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga [[ketserlus]]t, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas [[Kirik (institutsioon)|kirikus]]), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu [[kristlus]]ega.<ref name="Habsburg" /> Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu [[Konstantinoopol]]i vabastamiseks, omas kindlaid [[džentelmen]]likke põhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest põhimõtetest),<ref name="feju6" /> ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri [[1521]]. aastal [[Wormsi riigipäev]]al, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, [[riigivanne|riigivande]] alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich Targa]] juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ja pillava eluviisiga suur, [[renessanss|renessans]]i ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendaja [[Jan Hus]]i ketserina hukkamine Böömimaal [[hussiitide sõjad]] ja [[16. sajand]]issegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk [[Sickingeni vaenus]] ([[1522]]–[[1523]]), kus usu-uuendamisega kaasa läinud [[riigirüütel]] [[Franz von Sickingen]] püüdis vägivaldsete vahendite abil [[Trieri peapiiskop]]pi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.<ref name="FlPxW" /> Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti [[Philipp I (Hessen)|Hesseni Philippi]] kaasabil Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga [[1524]]. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid nii, et kõik inimesed peaksid igas mõttes võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja [[Saksa talurahvasõda]] (1524–1525). Sellisest [[anarhism|anarhistlikust]] ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga [[aadel|aadlike]] poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. [[Luterlus]]est sai aga Saksa [[riigivürst]]ide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel.<ref name="FlPxW" /> Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta [[Kirikuriik]] võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil [[Julius II]]-l (paavst [[1503]]–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane [[Leo X]] (paavst [[1513]]–[[1521]]) andus rohkem [[hedonism]]ile ning toetas kunsti ja [[arhitektuur]]i, valitsejana polnud aga kuigi võimekas. Seetõttu hakkasid paavstluse positsioonid nõrgenema ning nii otsustas katoliku kiriku pea mitte lasta tugevneda Habsburgidel, vaid vastukaaluks neile toetada Prantsusmaad ja selle kuningat François'd või hoopis Friedrich Tarka. Siiski ei õnnestunud tal Karli keisriks valimist väärata ning see liitis teda veelgi enam prantslastega. Asjaolud muutusid teatud määral [[1522]]. aastal, mil paavstiks sai Karli endine õpetaja [[Hadrianus VI]] nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst [[Clemens VII]] (paavst [[1523]]–[[1534]], Leo X sarnaselt [[Medici]]te suguvõsa esindaja) oli selgelt Prantsusmaa-meelne ega soovinud katoliku kirikus midagi muuta (ehk siis lasta tekkida võimalusel, et tema võim väheneb), mistõttu protestantlus leidis üha laiemat kõlapinda ning [[Euroopa]] katoliiklik ühtsus kadus lõplikult. Karlil kui katoliikluse kaitsjal oli seetõttu väga raske tegutseda, sest tema soovis pigem olla kahe poole lepitaja kui armutu paavstluse eest võitleja, seda enam, et üleüldine meelestatus Saksamaal oli paavstluse suhtes negatiivne. ===Teine sõda Prantsuse kuningaga ja keisriks kroonimine=== [[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|350px|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla (Kastiilia), punase (Aragón) ja tumekollasega (Burgundia) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega (Austria) Ferdinand I valdused]] [[Pilt:Armoiries empereur Charles Quint.png|pisi|Karl V vapp keisrina]] [[1527]]. aastal puhkes sõda Prantsusmaa kuninga (1515–1547) [[François I]] ja Karli vahel uuesti. Prantsusmaad toetas mitu Itaalia linnriiki, kes kartsid Habsburgide võimu kasvamist, samuti paavst. Itaalia vastu saadeti [[Georg von Frundsberg]]i juhitud palgasõdurite armee, millele palga maksmisega tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud ''[[Sacco di Roma]]''. Rooma rüüstati ja paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan [[Suleiman Tore]]da isiklikul juhtimisel [[Viini piiramine (1529)|piirasid]] [[Viin]]i. Karli tädi, [[Madalmaad]]e asehaldur [[Austria Margarete|Margarethe]] ja François' ema [[Louise de Savoie]] jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud [[Cambrai rahu|Cambrai]] ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl [[Burgundia]] territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest [[Milano]]le ja teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates [[1526]]. aastast tema käes pantvangis olnud Prantsuse kuninga pojad, samuti abiellus Prantsuse kuningas tema õe Eleonorega. Seejärel võis Karl teoks teha oma ammuse unistuse: lasta end paavsti poolt keisriks kroonida. See toimus [[Bologna]]s 1530. aastal ning Karlist sai viimane [[Saksa-Rooma keiser]], kelle paavst kroonis. Tema vend Ferdinand ja tolle järglased võtsid endale ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud. [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandi]] nimetas Karl [[1531]]. aastal aga [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ehk oma järglaseks Saksa-Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane [[Felipe II]]) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]] pärinud ka [[Böömimaa]] ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. {{Vaata|Cognaci liiga sõda}} ===Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega=== [[Pilt:CharlesVtit.jpg|pisi|Karl V kodanlasemiljöös [[Tizian]]i maalil]] 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel [[Speyeri riigipäev]]al välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. [[1529]]. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al, kus [[Philipp Melanchthon]] esitas [[Augsburgi usutunnistus]]e. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisse" kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks [[Schmalkaldeni liiga]]. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda. Siiski ei rahuldanud see kokkulepe kedagi ja protestandid muutusid keisri suhtes üha jultunumaks ning seda enam, mida kaugemal Karl oli. Kohati hakkasid nad rüüstama katoliiklaste alasid ning nood vastasid samaga.<ref name="FlPxW" /> Nii tekkisid sisekonfliktid, kuid ametlikku sõda keisri ja protestantide vahel ei tulnud veel 15 aasta jooksul. ===Võitlus Türgi ekspansiooni vastu=== Habsburgid olid Türgi-vastase võitlusega seotud juba ammu, alates [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-st, kes suri [[1439]]. aastal [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastasel sõjaretkel. Keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-ki oli proovinud nende kasvava võimsuse vastu võidelda, kuid tulutult. [[Türgi sultan]]i võim ja valdused kasvasid üha ning [[Balkani poolsaar|Balkan]]i toonane suurim riik Ungari sattus üha suurema löögi alla. Asjad halvenesid kristlaste jaoks veelgi [[1520]]. aastal, mil Türgi sultaniks sai [[Suleiman I|Suleiman Tore]], kes pööras oma põhitähelepanu just Ungari alistamisele. Aastal [[1526]] võitsid tema juhitud ülekaalukad väed [[Mohácsi lahing]]us ungarlasi ning seejärel langes enamik riigist Suleimani kätte. Allesjäänud osade valitsejaks sai varasema leppe järgi Karli vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]], ehkki talle tekkis võistleja, kohalikku päritolu [[János I Zápolya|János Zápolya]]. Too toetus oma nõudlustes Türgile ning lõpuks saigi nende poolt okupeeritud [[Ungari kuningas|Ungari kuningaks]], tema dünastia valitses mõnda aega ka [[Transilvaania]]t. Kahe troonipretendendi võimuvõitlus hõlbustas Türgil Ungari alade enda kätte haaramist. Aastal [[1529]] tungisid türklased [[Viin]]i alla, piirates selle sisse. Karli väed olid parajasti seotud võitluses [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaaga]] ning Ferdinandi käsutuses olevad jõud olid väikesed. Habsburgide pealinna päästis halb ilm, mis sundis türklased piiramise lõpetama. Kuid oli selge, et õige pea võib situatsioon korduda, ning nii asus Karl ette valmistama vastulööki. [[François I]] ei saanud keisril lasta saavutada otsustavat võitu [[islam]]i üle, kuna see oleks Karli positsiooni tema suhtes tugevasti parandanud ning võinud asetada Prantsusmaa isolatsiooni. Nii alustas Prantsuse kuningas [[1534]]. aastal keisri vastu taas sõda, ent Karl ise pidas toona olulisemaks võitlust Osmanite vastu, mistõttu ta ründas [[1535]]. aastal Türgi liitlast [[Tuneesia]]t ning vallutas [[Tunis]]e. See oli türklastele küll suur vapustus, kuid uut ristisõda siiski ei järgnenud, kuna Prantsusmaa piiridel läks keisri olukord üha halvemaks. Sellega lõppes sõjategevus Karli ja moslemite vahel, kuid [[1541]]. aastal tungis Karl laevastikuga taas Põhja-Aafrikasse, seekord [[Alžiir]]i alla. Kuid halva ilma ja Türgi liitlase, mereröövli ja [[Alžeeria]] valitseja [[Heir ed-Din Barbarossa]] osava tegutsemise tõttu ei õnnestunud tal seekord midagi saavutada. Türgi liitlaseks oli ka seekord Prantsusmaa, kes lubas Türgi laevastikul eesotsas Barbarossaga oma sadamas talvituda, mis oli toonase kristliku Euroopa ja ka protestantide silmis peaaegu sama, mis ususalgamine ja islamisse üleminek.<ref name="Habsburg" /> Seetõttu pidid türklased lõpuks Prantsusmaalt lahkuma ning Karlil õnnestus [[1544]]. aastal Türgiga rahu sõlmida, mis tõi talle teatud kasu. Hiljem Karli ajal olulisi sõdu Türgiga ei toimunud, kuna Suleiman keskendus sõdadele [[Pärsia]]ga. ===Kolmas ja neljas sõda François'ga=== [[Pilt:Franz I und Karl V. (cropped).jpg|pisi|Karl V ja [[François I]] kohtumine [[1540]]. aastal]] 1534. aastal kuulutas Prantsusmaa keisrile taas sõja, ent tõsiseks sõjategevuseks läks alles [[1536]], kui Karl Prantsusmaa vastu isiklikult tegutsema hakkas. Ta ei saavutanud aga erilist edu ning prantslased okupeerisid [[Savoia]]. [[1538]]. aastal sõlmiti [[Nizza rahu]], kusjuures Karl ja François isiklikult kohtusid. Ehkki oli selge, et kumbki valitseja polnud sõja tulemustega rahul (François oli püüdnud tagasi saada oma unistuste linna [[Milano]]t ja Karl soovinud Prantsusmaad otsustavalt lüüa, võimalik, et koguni luua maasilda tema Hispaania ja Itaalia valduste vahel), siis esialgu tundus kahe rivaali mingisugune leppimine võimalikuna. [[1539]]. aastal korraldati koguni Karli reis läbi Prantsusmaa Hispaaniast Madalmaadesse; esimest korda viibis ta pärast keisriks saamist François' maadel rahumeelsetel põhjustel. Kuid kuninga ja keisri vahelised pinged hakkasid peagi taas kuhjuma. François oli lootnud, et tema poeg ja Karli tütar (või vennatütar) võiksid abielluda ning keiser võiks talle kaasavaraks anda näiteks Milano. Kuid Karl ei kavatsenud rikkast Põhja-Itaaliast loobuda. Selle asemel läänistas ta selle oma pojale Philippile, tulevasele [[Felipe II]]-le. Nii proovis François veel viimast korda Milanot vägivallaga endale saada ning alustas [[1542]] neljandat ja viimast sõda Karliga. Et tema liitlaseks oli taas Suleiman, siis proovis Karl saada paavstilt toetust pühaks sõjaks usuvaenlaste ja -reetjate vastu, ent kuna ta ise oli taas liidu sõlminud "[[ketser]]ist" Inglise kuninga Henryga, kellega ta vahepeal viimase abielupoliitika pärast tülis ja isegi sõjajalal oli olnud, ning paavst oli ikkagi keisri võimu tugevnemise vastu, siis ta püha isa toetust ei saanud. Sõda ise kulges aga suhteliselt edutult ning pealegi ei pidanud Henry varem sõlmitud leppest ühiselt Pariisi alla marssida kinni, vaid hakkas selle asemel piirama Põhja-Prantsusmaa linnu. Nii otsustas keiser 1544 sõja lõpetada, et tegeleda üha põletavama probleemiga: protestantlusega. [[Pilt:Carlos V en Mühlberg, by Titian, from Prado in Google Earth.jpg|pisi|Karl V Mühlbergi lahingus]] ===Ususõjad Saksamaal ja nende tagajärjed=== [[1540. aastad|1540. aastatel]] halvenesid protestantide ja katoliiklaste suhted Saksa-Rooma riigis tunduvalt ning ekspansiivne ja agressiivne luterlus asus mitmest kandist vana usku välja suruma. See toimus kohalike vürstide (eriti Hesseni Philippi ja Saksi [[Johann Friedrich]]i) nõusolekul ja isegi juhtimisel. Selle vastu ei suutnud Karl V tükk aega suurt midagi teha, kuni protestandid läksid lõpuks liiale ning provotseerisid avaliku sõja. Keiser asus oma armee etteotsa ning läks protestante maha suruma, kuna nood olid juba keisri enda aladel katoliiklasi taga kiusanud ning linnu vallutanud. Avalik sõda, mida on nimetatud [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjaks]], puhkes [[1546]]. aastal, mõni kuu pärast Lutheri surma. [[1547]]. aastal toimus Karli ja protestantide Schmalkaldeni liiga vahel otsustav [[Mühlbergi lahing]], milles keiser saavutas täieliku võidu. Tema triumf oli sedavõrd võimas, et korraks näis olevat võimalik koguni protestante katoliikluse rüppe tagasi tuua: protestantlike vürstide liidrid Hesseni Philipp ja Saksi Johann Friedrich olid tema käes vangis ning ka protestantide mõjukaim teoloog [[Philipp Melanchthon]] oli valmis keisri ja paavstiga lepitust otsima. Kuid reaalne situatsioon ei jätnud selleks siiski kuigivõrd võimalusi: enamik protestantluse ideolooge olid Lutherist tunduvalt radikaalsemad, ka paavst oli leppimatu ning reformatsioonilised sektid olid end juba liiga sügavalt sisse seadnud.<ref name="FlPxW" /> Pealegi oli keisri võitki saavutatud suurelt osalt temameelsete protestantide toel, kellest silmapaistvaim oli Saksi uus kuurvürst [[Moritz (Saksimaa)|Moritz]]. Mingisugune katse olukorda lahendada küll tehti, lubades [[Trento kirikukogu]]le ka protestandid, kuid see oli pigem sümboolne žest: kumbki pool ei kavatsenudki järgi anda. [[1548]]. aastal kehtestas Karl luterlastele "vaheusundi" ([[Augsburgi interim]]), mis püüdis nende ja katoliiklaste liturgiat ühitada (näiteks lubati neile armulauda mõlemal kujul ja vaimulike abielusid, kuid nõuti ka missade pidamist ja mitmeid teisi katoliiklikke kombetalitusi). Selline lahendus ei rahuldanud tegelikult kumbagi poolt ja riigilinnad [[Magdeburg]] ning [[Bremen]] lükkasid keisri pakutu täielikult tagasi. [[1550]]–[[1551]] toimus esimese piiramine, mille ajal keisrimeelsete protestantide vastuolud keisriga üha süvenesid. Peagi sai selgeks, et ka relva jõul pole võimalik protestantlust maha suruda. 1551. aasta lõpus algas protestantlike vürstide uus vastuhakk keisrile, mida juhtis Saksi Moritz. Nad sõlmisid liidu Prantsusmaaga ja nende vägi marssis [[1552]]. aasta alguses [[Tirool]]i. Keiser pääses vaid üle noatera vangi langemisest, põgenedes üle mägede [[Villach]]isse. Sama aasta augustis pidi ta Moritzi ja teiste protestantidega sõlmima [[Passau leping]]u, millega protestantlus sisuliselt legaliseeriti. Keiser pidas seda lahendit siiski veel ajutiseks ja tegi ettevalmistusi uueks konfliktiks. Kuid tema sõda Prantsusmaaga kulges eduta ja ka Saksa-Rooma riigis jätkusid siserahutused, mida juhtis Kulmbachi markkrahv [[Albrecht Alkibiades]] ja mille ohvrina langes ka Saksi Moritz. Uueks tõsiseks jõukatsumiseks protestantidega polnud keisril enam vahendeid ega tahet. [[1555]]. aastal lasi ta vend Ferdinandil sõlmida [[Augsburgi usurahu]], mis põlistas Saksamaa konfessionaalse killustatuse. See sündmus oli ilmselt ka viimaseks piisaks keisri kannatuste karikasse ning ta otsustas vana, haige, murtud ja pettunud mehena oma ilmalikust aujärjest loobuda. Teda oli juba aastaid vaevanud [[podagra]], mis vahel ta peaaegu teovõimetuks muutis, samuti oli liiga intensiivne eluviis ta ilmselt lihtsalt läbi kulutanud.<ref name="T1o35" /> ===Keisri Skandinaavia-poliitika=== Karl V oli otseselt seotud [[Taani]] kuningakojaga, sest tema õde [[Austria Isabella]] abiellus [[1515]]. aastal Taani kuninga [[Christian II]]-ga. Kui kuningas [[1523]]. aastal kukutati, pages abielupaar [[Madalmaad]]esse. Keiser luges oma õemeest ka edaspidi Taani seaduslikuks kuningaks, seda enam, et järgnevad Taani valitsejad [[Frederik I]] ja [[Christian III]] olid protestandid. Christian II avantüristlikke plaane oma valduste tagasivõitmiseks keiser siiski ei toetanud, kuid jäi ka pärast viimase vangilangemist [[1531]]. aastal tema seaduslikku trooniõigust toetama. Ise ei olnud tal aga huvi ega vahendeid Christiani võimu taastada, ehkki seda Läänemere-äärsetes riikides vastavalt poliitilisele meelsusele kas oodati või kardeti. [[1542]]. aastal sõlmis keiser viimaks Christian III-ga lepingu, millega tunnustas teda Taani seadusliku valitsejana, see-eest pidi Taani kuningas aga hoiduma sekkumisest Põhja-Saksamaa ja [[Vana-Liivimaa]] asjadesse. Kuningas kohustus ka vabastama Christian II, kuid ometi ei teinud seda. [[Rootsi]]ga Karl V-l otseseid kontakte polnud, kuid et [[Gustav I]] oli Christian II vaenlane, siis olid suhted temaga pigem vaenulikud. Rootsi sõdis pealegi ka mitmel korral keiserliku vabalinna, hansalinn [[Lübeck]]iga. ===Karl V ja Vana-Liivimaa=== Keisril oli mitmeid kokkupuuteid ka [[Vana-Liivimaa]] poliitikaga. Juba [[1521]]. aastal kinnitas ta Liivimaa piiskopkondade privileegid ning määras nende kaitsjateks [[Taani kuningas|Taani]] kuninga, [[Leedu suurvürst]]i, [[Mecklenburgi hertsog]]id, [[Brandenburgi kuurvürst]]i, [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] [[Preisimaa]]l ja [[Lübeck]]i. Mõni aasta hiljem pidi ta lahendama Preisimaa sekulariseerimise järel tekkinud kõrgmeistrikoha täitmise küsimuse, otsustades [[1527]]. aastal [[Liivi ordumeister]] [[Wolter von Plettenberg]]i asemel anda see [[Saksa meister|Saksa meistrile]]. Samas kinnitas ta juba aasta varem Plettenbergi saamise riigivürstiks ning läänistas talle [[1530]]. aastal [[Augsburgi riigipäev]]al pidulikult Liivimaa orduvaldused. Karl kohtus ka mõnede Liivimaa valitsejate saadikute, näiteks [[Georg von Ungern]]iga, kellele ta annetas [[Ungurpils]]i (''Pürkeln'') vabahärra tiitli. [[1540. aastad|1540. aastate]] lõpust alates pöördusid liivimaalased tihti keisri poole palvega aidata neid suureneva Vene ohu vastu. Nii tühistaski Karl [[1548]]. aastal [[Hans Schlitte]]le antud loa saata Venemaale suur sõjandusekspertide ekspeditsioon ja ka liivimaalaste kohustused Türgi sõjaks makse maksta, kuid reaalset abi ta neile anda ei suutnud. Karli valitsusaja lõpus puhkes Liivimaal [[koadjuutorivaenus]], mis ähvardas kujuneda Poola-Liivimaa sõjaks. Selle vältimiseks saatis keiser sinna oma komissarid, kes suutsid pärast Taani saadikute ebaedu konflikti siiski rahumeelselt vahendada. Tüli lahendamise ajaks oli keiser aga avalikust elust juba tagasi tõmbunud. [[Pilt:Charles V, Holy Roman Emperor.jpg|pisi|Karl V 1520. aastal]] ==Troonist loobumine ja hilisem elu == Karl oli võimust loobumist alustanud juba [[1554]]. aastal, kui ta andis poeg Philippile [[Milano]]. Järgmisel aastal loobus ta tema kasuks ka Burgundia hertsogi tiitlist ehk Madalmaadest, 1556. aasta alguses ka Hispaania (Aragóni ja Kastiilia) kuninga kohast. Sama aasta augustis loovutas ta vend Ferdinandile ka Saksa-Rooma valitseja koha, mida riigiseisused tunnustasid küll alles [[1558]]. aasta märtsis. 1556. aasta lõpus asus Karl elama San Jerónimo de Yuste kloostrisse Hispaanias. Eksiilis ei elanud Karl ülikasinat mungaelu, vaid tema käsutuses oli luksuslikult sisustatud maja, kus ta sai nii [[kunst]]i nautida kui ka tegeleda aiatöö ja mõtisklemisega. Samuti hakkas ta koguma [[kell]]i (mehaanilised kellad said populaarseks just sel ajal). Nii tema poeg [[Felipe II]] kui ka vend Ferdinand palusid tal mitu korda [[poliitika]]sse sekkuda, sest tema autoriteet ja kogemused võisid nende arvates olukorda nende kasuks kallutada, ent Karl ei loobunud [[eksiil]]ist. Aastal 1558 korraldas ta mälestusjumalateenistuse oma isa ja vanaisa hingede auks, mida on sageli valesti tõlgendatud leinamissa-müsteeriumina tema enese mälestuseks. Varsti pärast seda ta tervis halvenes (võimalik, et ta sai rabanduse) ning ta suri sama aasta sügisel 58-aastaselt. Esialgu maeti ta kloostri juurde, kuid tema pojapoeg [[Felipe III]] lasi ta [[Madrid]]i lähedale ümber matta. ==Järglased== Karl oli [[1526]]&ndash;[[1539]] abielus Portugali kuninga [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]] tütre [[Isabella Portugalist|Isabella]]ga, kellega ta sai viis last. Rohkem Karl ei abiellunud, kuid tal oli ka abieluväliseid suhteid ning nendest sündinud lapsi. Karli ainus täisikka jõudnud seaduslik poeg oli Philipp ([[1527]]&ndash;[[1598]]), kellest sai Hispaania kuningas ja Madalamaade valitseja [[Felipe II]]. Karli teised seaduslikud lapsed olid *[[Hispaania Maria]] ([[1528]]&ndash;[[1603]]), abiellus [[1548]] oma onupoja ja tulevase Saksa-Rooma keisri [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]]-ga *Ferdinand, sündis [[1530]] surnult *[[Hispaania Johanna]] ([[1537]]&ndash;[[1573]]), abiellus [[1552]] Portugali printsi Juan Manueliga *Johann, sündis [[1539]] surnult Tal oli ka kaks väljaspool abielu sündinud last. Neist kuulsaim oli Austria don Juan ([[don Juan de Austria]]; [[1547]]–[[1578]]), kellest sai [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] armee ülemjuhataja ja võiduka [[Lepanto merelahing]]u juht. Tema vanem poolõde [[Parma Margarethe]] ([[1522]]–[[1586]]) mängis aga olulist rolli [[Madalmaade vabadusvõitlus]]e esimeses faasis, olles [[Habsburgide Madalmaad]]e asehaldur. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="69Unb">[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20.</ref> <ref name="Habsburg">[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]].</ref> <ref name="Qlvub">Seda problemaatikat lahkab veidi Margus Laidre (Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma)</ref> <ref name="Gx7Ro">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref> <ref name="feju6">Nii väidab vähemalt Otto von Habsburg (Karl V: Euroopa keiser).</ref> <ref name="FlPxW">[[Heinz Schilling]]. "Aufbruch und Krise", Deutschland, 1517–1648. Berlin: Siedler, 1994.</ref> <ref name="T1o35">Sellisel seisukohal on Otto von Habsburg (Karl V).</ref> }} ==Kirjandus== *[[Otto von Habsburg]]. ''Karl V (1500–1558): Euroopa keiser''. [[Tallinn]]: Kunst, [[2003]]. ISBN 5-89920-320-X (köites) *[[Margus Laidre]]. ''Plus ultra: lugu mehest, kellele kuulus pool maailma [Karl V]''. [[Tuna]] nr. 4, [[2000]], lk-d 11–20. *[[Karl Brandi]]. ''Kaiser Karl V.: Werden und Schicksal einer Persönlichkeit und eines Weltreiches''. [[München]]: Bruckmann, [[1964]]. * [[Geoffrey Parker]]. ''Imperaator. Karl V elulugu''. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2022. Tõlkinud [[Piret Ruustal]]. ISNB 978-9949-688-86-9. ==Välislingid== {{commons|Charles V, Holy Roman Emperor|Karl V}} *[http://aeiou.iicm.tugraz.at/aeiou.encyclop.k/k142380.htm Elulugu Austria lehel aeiou] (saksa keeles) <center> {{algus}} <tr> <td rowspan=3>Eelnev: <br> '''[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]'''</td> <td>'''[[Saksa kuningas]]''' <br>[[1519]]–[[1531]]</td> <td rowspan=3>Järgnev: <br> '''[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]''' </td> </tr> <tr> <td>'''[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa-Rooma keiser]]''' <br> [[1520]]/[[1530]]–[[1556]]</td> </tr> <tr> <td>'''[[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsog]]'''<br>1519–[[1521]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev: <br>'''[[Fernando II (Aragoni)|Fernando II]]''' </td> <td>'''[[Aragóni kuningate loend|Aragóni, Sitsiilia ja Napoli kuningas]]'''<br>[[1516]]–1556</td> <td rowspan=4>Järgnev: <br> '''[[Felipe II]]''' </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Kastiilia Juana|Juana I]]''' </td> <td> '''[[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia kuningas]]''' <br> 1516/[[1555]]&ndash;1556, <br> kuni 1555 ametlikult koos '''Juanaga'''</td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Philipp Ilus]]''' </td> <td> '''[[Burgundia hertsog]]''' <br> [[1506]]–[[1555]] </td> </tr> <tr> <td> Eelnev:<br>'''[[Francesco II Sforza]]''' </td> <td> '''[[Milano hertsog]]''' <br> [[1535]]–[[1554]] </td> </tr> {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fernando II (Aragón)|Fernando II]]|nimi=[[Jeruusalemma kuningas]]|aeg=1516–1554|järgnev=[[Felipe II]]}} {{lõpp}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Habsburgid]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1558]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]] [[Kategooria:Austria monarhid]] [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Kastiilia kuningriik]] [[Kategooria:Milano hertsogid]] i90ykdy46c9hf9nadag0h7ancu5b116 0 28371 7122414 6868859 2026-04-01T11:23:30Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Juana]] pealkirja [[Kastiilia Juana]] alla: ei ole eksitav, sest ta sündiski Kastiilias [pealegi Juana ei saa suunata lihtsalt siia] 6868859 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|thumb|Juana (umbes 1500)]] '''Juana Nõdrameelne''' ([[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]]) oli formaalselt [[Kastiilia]] kuninganna alates [[1504]] kuni surmani. Juana sündis [[Aragoni kuningas|Aragoni kuninga]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] ja [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuninganna]] [[Isabel I]] kolmanda lapse ja teise tütrena. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend – viimane suri kaheaastasena. Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philipp ja Juana said kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni oma surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] ijm2a0cd43ydrfz8frwy35nrfo6wwi2 7122419 7122414 2026-04-01T11:26:37Z Neptuunium 58653 siin on veel hulgaliselt vaja toimetada, aga kiire algus 7122419 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|thumb|Juana (umbes 1500)]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca;''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]]) oli [[Kastiilia]] kuninganna alates [[1504]] ning [[Aragoni kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. == Elukäik == Ta sündis [[Aragoni kuningas|Aragoni kuninga]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] ja [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuninganna]] [[Isabel I]] kolmanda lapse ja teise tütrena. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend – viimane suri kaheaastasena. Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philipp ja Juana said kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni oma surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] 3xnwqbl46ff7bels79zvgtfpq957zp3 7122421 7122419 2026-04-01T11:26:48Z Neptuunium 58653 7122421 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|thumb|Juana (umbes 1500)]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]]) oli [[Kastiilia]] kuninganna alates [[1504]] ning [[Aragoni kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. == Elukäik == Ta sündis [[Aragoni kuningas|Aragoni kuninga]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] ja [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuninganna]] [[Isabel I]] kolmanda lapse ja teise tütrena. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend – viimane suri kaheaastasena. Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philipp ja Juana said kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni oma surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] bgbh9i7n1mnbaps49w1ixd5w8tu7idn 1 28372 7122416 875064 2026-04-01T11:23:31Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:Juana]] pealkirja [[Arutelu:Kastiilia Juana]] alla: ei ole eksitav, sest ta sündiski Kastiilias [pealegi Juana ei saa suunata lihtsalt siia] 875064 wikitext text/x-wiki Kas ehk oleks parem pealkiri "Juana (Kastiilia)"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. september 2005, kell 17&#46;42 (UTC) : Küsimus: mis loogika järgi neid sulgudes täpsustusi lisame? Antud juhul ei ole ei ole mulle vahet kuidas see pealkiri on, lihtsalt vaatan kõrvalt ja imestan vaiskelt mis "süsteemi" järgi need pealkirjad tulevad. Üldiselt on jäänud arusaamine et sulgusi saab siis kasutatud kui on samanimelisi "objekte" rohkem kui üks (kuigi selles ei ole veel täielikku üksmeelt mis moodi täpselt see peaks käima), kuid monarhide puhul on jäänud mulje et see ei ole päris nii, on artikleid millel on see "täpsustus" lisatud, kuid ei ole märget et oleks teisigi samanimelisi --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 19. september 2005, kell 08&#46;12 (UTC) ::Imestan ise ka vaikselt sellesama yle. Sulgudes lisatud täpsustus artikli pealkirjas on äärmiselt kohmakas. Keegi ei hakka ju sellist vormi otsingumootorisse kirjutama. Sellised artiklid on kättesaadavad ainult viidete abil. Kas me ei ole nende sulgudes täpsustustega artiklite pealkirjas veidi liiale läinud? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;04 (UTC) ::Täpsustuslehekylg oleks kõigil nendel puhkudel hädavajalik. Isegi siis, kui teiste tähenduste kohta artikleid veel ei ole. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;07 (UTC) ::: Olen nõus, et täpsustuslehekülg on sellistel juhtudel vajalik. Kus seda pole, seal pole seda lihtsalt viitsitud teha. Praegusel juhul leian, et artikli ümbernimetamisega võib oodata, kuni keegi tahab teha artiklit samanimelise asja kohta. Paistab, et teisi samanimelisi monarhe ei ole (kui Navarra monarhe nimetada prantsuspäraselt). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 15&#46;31 (UTC) :: Me teeme endale ise tööd juurde, kui me õigel ajal pole oma systeemi selgeks teinud. Kui kunagi hakata täpsustuslehekylge tegema, siis tuleb ju ära muuta ka kõik viidad samale artiklile, lisades igayhele sulgudes juurde (täpsustus). Ma ei räägi praegu konkreetselt sellest artiklist. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 16&#46;28 (UTC) ::: Üldjuhul on muidugi parem täpsustuslehekülg kohe ära teha, aga alati ei näe ette, et seda tarvis on. Praegusel juhul näen ainult artiklit eesnimest "Juana", aga pole selge, kuidas täpselt pealkirjad panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 16&#46;45 (UTC) ::::Võiks kasutada näiteks [[Kastiilia Juana]] (a la [[Austria Anna]]). - [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. detsember 2007, kell 12:24 (UTC) ::::: Austria Anna ei olnud valitsev monarh ning oli Prantsusmaa, mitte Austria kuninganna. Selline konstruktsioon on kasutusel kuningannade päritolu kohta, mistõttu ta siin oleks eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. detsember 2007, kell 10:31 (UTC) 1e7ytw3oo6xtq4fme7tpdkjkmp2qk7e 0 28888 7121910 7117994 2026-03-31T14:47:47Z Andres 5 /* P */ 7121910 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mängufilm|mängu-]], [[dokumentaalfilm|dokumentaal-]] ja [[animafilm]]e. [[Teleseriaal]]e on loetletud [[seriaalide loend]]is. [[Õudusfilm]]e loetletakse ka [[õudusfilmide loend]]is. Eesti filme loetletakse ka [[Eesti mängufilmide loend]]is, [[Eesti animafilmide loend]]is ja [[Eesti dokumentaalfilmide loend]]is. {{tähed}} ==#== *"[[007 ja igavene homne]]" (1997) *"[[007 ja Kuldsilm]]" (1995) *"[[007 Spectre]]" (2015) *"[[007: Veidi lohutust]]" (2008) *"[[4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva]]" (2007) *"[[6 kangelast]]" (2014) *"[[8 miili]]" (2002) *"[[12 tooli (film 1971)|12 tooli]]" (1971) *"[[12 tooli (film 1976)|12 tooli]]" (1976) *"[[15. august (film)|15. august]]" (2001) *"[[20 päeva Mariupolis]]" (2023) *"[[21 grammi]]" *"[[40 + 2 nädalat]]" (2012) *"[[44. laps (film)|44. laps]]" (2015) *"[[55 päeva Pekingis]]" (1963) *"[[71 (film)|71]]" *"[[101 dalmaatslast]]" (1961) *"[[101 dalmaatslast 2: Pisikese seiklused Londonis]]" (2003) *"[[300 (film)|300]]" (2006) *"[[400 lööki]]" (1959) *"[[511 paremat fotot Marsist]]" (1968) *"[[600 (film)|600]]" *"[[1814 (film)|1814]]" *"[[1895 (film)|1895]]" (1995) *"[[1900 (film)|1900]]" (1976) *"[[2001: Kosmoseodüsseia]]" (1968) *"[[2012 (film)|2012]]" (2009) *"[[20 000 ljööd vee all (film 1916)|20 000 ljööd vee all]]" (1916) ==A== *"[[Aadukalam]]" (2011) *"[[Aafrika kuninganna]]" (1951) *"[[Aarete planeet]]" (2002) *"[[Aastad (film)|Aastad]]" (1977) *"[[Abajas – mere verine saladus]]" (2009) *"[[Abbott and Costello Meet Dr. Jekyll and Mr. Hyde]]" (1955) *"[[Abbott and Costello Meet Frankenstein]]" (1948) *"[[Abbott and Costello Meet the Invisible Man]]" (1951) *"[[Abbott and Costello Meet the Mummy]]" (1955) *"[[Aberdeen (film)|Aberdeen]]" (2000) *"[[Abraham Lincoln: vampiirikütt (film)|Abraham Lincoln: vampiirikütt]]" (2012) *"[[Adam Bede (film)|Adam Bede]]" (1918) *"[[Adelheid (film)|Adelheid]]" (1969) *"[[Aednik (film 1912)|Aednik]]" (1912) *"[[Aeg elada, aeg armastada]]" (1976) *"[[Aeg maha]]" (1984) *"[[Aeg on siin]]" (2010) *"[[Æon Flux]]" (2005) *"[[Aerograd]]" (1935) *"[[Aga ma olen kisakoori juht]]" (1999) *"[[Agent 007: Surra veel üks päev]]" (2002) *"[[Agent Sinikael]]" (2002) *"[[Ahviaasta (film)|Ahviaasta]]" (2003) *"[[Ahvide planeet (film 2001)]]" (2001) *"[[Ahvide planeedi sünd]]" (2011) *"[[A.I. – Tehisintellekt]]" (2001) *"[[Ainult hulludele ehk halastajaõde]]" (1990) *"[[Aja meistrid]]" (2008) *"[[Ajapolitseinik]]" (1994) *"[[Ajasõlm]]" (2012) *"[[Aladdin]]" (1992) *"[[Aladdin ja varaste kuningas]]" (1996) *"[[Alati on alati]]" (2012) *"[[Albatross (film)|Albatross]]" (2011) *"[[Albert Nobbs]]" (2011) *"[[Ali (film)|Ali]]" (2001) *"[[Alice imedemaal (film 1951)|Alice imedemaal]]" (1951) *"[[Aljoša (film)|Aljoša]]" (2008) *"[[Alkohol (film)|Alkohol]]" (1919) *"[[Allakäik (film)|Allakäik]]" (2004) *"[[All My Sons (kinofilm)]]" (1948) *"[[All My Sons (telefilm)]]" (1986) *"[[Altari ees]]" (1909) *"[[Amadeus (film)|Amadeus]]" (1984) *"[[Ameerika grafiti]]" (1973) *"[[Ameerika mäed (film)|Ameerika mäed]]" (1994) *"[[Ameerika psühho]]" (2000) *"[[Ameerika suvi]]" (2016) *"[[Ameerika tuletõrjuja elu]]" (1903) *"[[Ameerika öö]]" (1973) *"[[Amityville'i õudus (film 1979)|Amityville'i õudus]]" (1979) *"[[Amityville'i õudus (film 2005)|Amityville'i õudus]]" (2005) *"[[Amy (film 2015)|Amy]]" (2015) *"[[Amuletid]]" (2002) *"[[Ananassiekspress]]" (2008) *"[[Anarhia Žirmūnais]]" (2010) *"[[Andaluusia koer]]" (1929) *"[[Andekas õpilane]]" (1998) *"[[Andja (film)|Andja]]" (2014) *"[[Andruse õnn]]" (1955) *"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]" (1999) *"[[Angry Birds: Kurjad linnud. Film]]" (2016) *"[[Animaniakid: Wakko ja soovitäht]]" (1999) *"[[Antipolis]]" (2023) *"[[Antonius ja Kleopatra (film 1908)|Antonius ja Kleopatra]]" (1908) *"[[Apocalypto]]" (2006) *"[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]" (1995) *"[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (2021) *"[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (2023) *"[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (2022) *"[[Araabia Lawrence]]" (1962) *"[[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]]" (1982) *"[[Argo (film)|Argo]]" *"[[Argpüks (film 1915)|Argpüks]]" (1915) *"[[Arheoloog (film)|Arheoloog]]" (1914) *"[[Aristokassid]]" (1970) *"[[Armageddon (film)|Armageddon]]" (1998) *"[[Armas kodu Alabamas]]" (2002) *"[[Armastus on see]]" (2003) *"[[Armastuse ja kannatuse kroonika]]" (2002) *"[[Armastuse lahinguväljad]]" (1992) *"[[Armastuse piir]]" (2008) *"[[Armastuse pisielukas]]" (1921) *"[[Armastuse võimalikkusest]]" (1999) *"[[Armastuse Ühendriigid]]" (2016) *"[[Armastusega, Simon]]" (2018) *"[[Armukadedus (film)|Armukadedus]]" (1915) *"[[Armunud Shakespeare]]" (1998) *"[[Arthur ja nähtamatud]]" (2006) *"[[Artist (film)|Artist]]" (2011) *"[[Armutu]]" *"[[Arukas blondiin?!]]" *"[[A-Rühm (film)|A-Rühm]]" (2010) *"[[Asjad, millest me ei räägi]]" (2020) *"[[Azur ja Asmar]]" (2006) *"[[Atlantis (film 1913)]]" *"[[Atlantis: Kadunud kuningriik]]" (2001) *"[[August 1991 (film)|August 1991]]" (2005) *"[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (2025) *"[[Ausad valed]]" *"[[Autod (film)|Autod]]" (2006) *"[[Autovargad]]" (1906) *"[[Avalik arvamus (film)|Avalik arvamus]]" (1916) *"[[Avameri (film)|Avameri]]" (2003) *"[[Avatar]]" (2009) *"[[Avatar (film 1916)|Avatar]]" (1916) *"[[Aviaator – valguses ja varjus]]" (2004) *"[[¡Ay Carmela! (film)|¡Ay Carmela!]]" (1990) ==B== *"[[Baader Meinhofi kompleks]]" (2008) *"[[Babette'i pidusöök]]" *"[[Backrooms (film)|Backrooms]]" *"[[Badlands]]" (1973) *"[[Baise-moi]]" *"[[Ball (film)|Ball]]" (1983) *"[[Ballaad sõdurist]]" (1959) *"[[Ballet 422]]" *"[[Balti loorberid]]" *"[[Baltikum – õppimata õppetunnid]]" *"[[BAM – raudtee eikuhugi]]" (2008) *"[[Bambi (film 1942)|Bambi]]" (1942) *"[[Bambi 2]]" (2006) *"[[Bandiit (film)|Bandiit]]" (1913) *"[[Barbar Conan (film 1982)|Barbar Conan]]" (1982) *"[[Barbar Conan (film 2011)|Barbar Conan]]" (2011) *"[[Barbey (film)|Barbey]]" * "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) *"[[Barney versioon (film)|Barney versioon]]" (2010) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009) *"[[Baskerville'ide koer (film)|Baskerville'ide koer]]" (1914) *"[[Baskin (film)|Baskin]]" (2012) *"[[Batman (1966)|Batman]]" (1966) *"[[Batman (1989)|Batman]]" (1989) *"[[Batman alustab]]" (2005) *"[[Batman igaveseks]]" (1995) *"[[Batman ja Robin]]" (1997) *"[[Batmani tagasitulek]]" (1992) *"[[Beatrice (film 1919)|Beatrice]]" (1919) *"[[Bekännelsen]]" *"[[Ben-Hur]]" (1959) *"[[Bensiinijaama kuninganna]]" (1962) *"[[Berliini langemine]]" (1949) *"[[Bienvenido, Mister Marshall]]" (1953) *"[[Biwa järve 8 nägu]]" (2024) *"[[Blade Runner]]" (1982) *"[[Blade: Trinity]]" (2004) *"[[Blondiini armastus]]" (1965) *"[[Bluusivennad]]" (1980) *"[[Bluusivennad 2000]]" (1998) *"[[Bobby (film)|Bobby]]" (2006) *"[[Bonifatius VIII (film)|Bonifatius VIII]]" (1911) *"[[Bourne'i identiteet (film 2002)|Bourne'i identiteet]]" (2002) *"[[Bourne'i pärand (film)|Bourne'i pärand]]" (2012) *"[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" (1975) *"[[Briljantkäsi]]" (1968) *"[[Broadway meloodia]]" (1929) *"[[Brokebacki mägi]]" (2005) *"[[Brooklyni vampiir]]" (1995) *"[[Brüno]]" *"[[Buratino seiklused]]" (1975) *"[[Bütsantsi printsess]]" ==C== *"[[Cabiria]]" *"[[Camp Rock]]" *"[[Capone]]" *"[[Capote]]" *"[[Carlito tee]]" (1993) *"[[Carmen (film 1909)|Carmen]]" (1909) *"[[Casablanca (film)|Casablanca]]" (1942) *"[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]" (2006) *"[[Cats Don't Dance]]" (1997) *"[[Cenere]]" (1916) *"[[Cesare Borgia (film)|Cesare Borgia]]" (1912) *"[[Change of Habit]]" *"[[Chappie]]" (2015) *"[[Charlie inglid (film)|Charlie inglid]]" (2000) *"[[Charlie ja šokolaadivabrik (film)|Charlie ja šokolaadivabrik]]" (2005) *"[[Charlotte koob võrku (film 1973)|Charlotte koob võrku]]" (1973) *"[[Charlotte koob võrku (film 2006)|Charlotte koob võrku]]" (2006) *"[[Charlotte koob võrku 2]]" (2003) *"[[Charro!]]" (1969) *"[[Chicago (film 1927)|Chicago]]" (1927) *"[[Chicago (film 2002)|Chicago]]" (2002) *"[[Chloe (film)|Chloe]]" (2009) *"[[Chonchette]]" (1918) *"[[Cimarron (film 1931)|Cimarron]]" (1931) *"[[Clambake]]" (1967) *"[[Coco (film 2017)|Coco]]" (2017) *"[[Coco enne Chaneli]]" (2009) *"[[Corrida (film)|Corrida]]" (1982) *"[[Creature from the Black Lagoon]]" (1954) *"[[Cubaton]]" (2011) ==D== *"[[Da Vinci kood (film)|Da Vinci kood]]" (2006) *"[[Daam autos]]" (1992) *"[[Een danstragedie|Danstragedie]]" (1916) *"[[Dark Floors]]" (2008) *"[[D'Artagnan ja kolm musketäri]]" *"[[Das Phantom der Oper]]" *"[[Deadpool (film)|Deadpool]]" (2016) *"[[Deadwood '76]]" (1965) *"[[Deemonid (film)|Deemonid]]" (2008) *"[[Delta jõuk]]" *"[[Démolition d'un mur]]" *"[[Detektiiv Braun]]" (1914) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) *"[[Dinosaurus (joonisfilm)|Dinosaurus]]" (2000) *"[[Disko ja tuumasõda]]" (2009) *"[[Distants (film)|Distants]]" (2012) *"[[Dogville]]" (2003) *"[[Doktor Stockmann]]" (1988) *"[[Dollie seiklused]]" (1909) *"[[Don Juan (film 1913)|Don Juan]]" (1913) *"[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) *"[[Donnie Brasco]]" *"[[Donnie Darko]]" (2001) *"[[Dora Gordine: Ars Gratia Artis]]" *"[[Double Trouble]]" (1967) *"[[Dr Caligari kabinett]]" *"[[Dr. No]]" (1962) *"[[Dr Strangelove ehk Kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi]]" (1964) *"[[Dracula (film 1931)|Dracula]]" (1931) *"[[Dracula (hispaaniakeelne film 1931)|Dracula]]" (1931. aasta hispaaniakeelne film) *"[[Dracula maja]]" (1945) *"[[Dracula poeg]]" (1943) *"[[Dracula tütar]]" (1936) *"[[Dreamgirls (film)|Dreamgirls]]" (2006) *"[[Dreyfusi protsess (film)|Dreyfusi protsess]]" *"[[Drive]]" (2011) *"[[Džungliraamat (film 1967)|Džungliraamat]]" (1967) *"[[Džungliraamat 2]]" (2003) *"[[Džässis ainult tüdrukud]]" (1959) *"[[Duell (film 1971)|Duell]]" (1971) *"[[Dumbo (film)|Dumbo]]" (1941) *"[[Düün (film, 2021)|Düün]]" (2021) ==E== *"[[Easy Come, Easy Go]]" (1967) *"[[Ebamugav tõde]]" (2006) *"[[Ed Wood (film)|Ed Wood]]" (1994) *"[[Edisoni disko]]" (1979) *"[[Edu valem (film)|Edu valem]]" (2011) *"[[Edward Käärkäsi]]" *"[[Eegah]]" (1962) *"[[Eesel heliredelil]]" (1993) *"[[Eestlanna Pariisis]]" (2012) *"[[Ei ole maad vanadele meestele]]" (2007) *"[["Ei se mitään!" sanoi Eemeli]]" *"[[Eia jõulud Tondikakul]]" (2018) *"[[Eikellegi poeg]]" (1917) *"[[Elad vaid kaks korda]]" (1967) *"[[Elada oma elu]]" (1962) *"[[Ela ja lase teistel surra (film)|Ela ja lase teistel surra]]" (1973) *"[[Elavad pildid]]" (2013) *"[[Elm Streeti luupainaja]]" (1984) *"[[Elupuu (film)|Elupuu]]" (2011) *"[[Elu hammasratastel]]" (2018) *"[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" (2024) *"[[Elu tsitadellis]]" (1947) *"[[Elu varjud]]" (1916) *"[[Ema (film 2015)|Ema]]" *"[[Emalõvi]]" *"[[Emil ja salapolitseinikud (film, 1931)|Emil ja salapolitseinikud]]" (1931) *"[[Émile Zola elu]]" (1937) *"[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]" (2009) *"[[Enam paremaks minna ei saa]]" *"[[Encanto]]" (2021) *"[[Enigma (film 2001)|Enigma]]" (2001) *"[[Enne vihma]]" (1994) *"[[Epic Movie]]" *"[[Eragon (film)|Eragon]]" (2006) *"[[Erakordselt vali ja uskumatult lähedal (film)|Erakordselt vali ja uskumatult lähedal]]" (2011) *"[[Erik Kivisüda]]" (2022) *"[[Esimene trollibuss]]" (1963) *"[[Esimene veri]]" (1982) *"[[Esimese astme mõrv (film)|Esimese astme mõrv]]" (1995) *"[[Esimese järgu kapten (film)|Esimese järgu kapten]]" (1958) *"[[E.T.]]" (1982) *"[[Ettelugeja]]" (2008) *"[[Ettevaatust, auto!]]" (1966) *"[[Euroeufooria]]" (2014) *"[[Euroretk]]" (2004) ==F== *"[[FahrenHYPE 9/11]]" (2004) *"[[Faktootum]]" (2005) *"[[Fantaasia (film)|Fantaasia]]" (1940) *"[[Fantaasia 2000]]" (1999) *"[[Fantasmagorie]]" (1908) *"[[Fantastiline nelik (film 1994)|Fantastiline nelik]]" (1994) *"[[Fantastiline nelik (film 2005)|Fantastiline nelik]]" (2005) *"[[Fantastiline nelik ja Hõbesurfar]]" (2007) *"[[Fantastilised elukad ja kust neid leida (film)|Fantastilised elukad ja kust neid leida]]" (2016) *"[[Fantoom (film 1964)|Fantoom]]" (1964) *"[[Fantoom (film 1996)|Fantoom]]" (1996) *"[[Fantoom Scotland Yardi vastu]]" (1967) *"[[Fantoom tegutseb jälle]]" (1965) *"[[Fenomen (1996)|Fenomen]]" (1996) *"[[Filmikaameraga läbi Eesti]]" (sari) *"[[Firma (film 1993)|Firma]]" (1993) *"[[Flaming Star]]" (1960) *"[[Follow That Dream]]" *"[[Forrest Gump]]" (1994) *"[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (1931) *"[[Frankenstein kohtub Huntmehega]]" (1943) *"[[Frankensteini maja]]" (1944) *"[[Frankensteini poeg]]" (1939) *"[[Frankensteini pruut]]" (1935) *"[[Frankensteini vaim]]" (1942) *"[[Frankie and Johnny]]" (1966) *"[[Frankie ja Johnny]]" (1991) *"[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]] (2013) *"[[Frikadellid ja pelmeenid]]" (2023) *"[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008) *"[[Frost/Nixon]]" (2008) *"[[Fränk]]" *"[[Full Metal Jacket]]" *"[[Fun in Acapulco]]" ==G== *"[[Gaas! Gaas! Gaas!]]" (1931) *"[[Gargandi snilld]]" *"[[Georg (film)|Georg]]" (2007) *"[[George ja draakon]]" (2004) *"[[Georgica (film)|Georgica]]" (1998) *"[[G.I. Blues]]" (1960) *"[[G.I. Joe: Kobra rünnak]]" (2009) *"[[Gia]]" (1998) *"[[Gigi (film 1958)|Gigi]]" (1958) *"[[Garaaž Olimpo]]" (1999) *"[[Giordano]]" (1988) *"[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]" (1969) *"[[Gladiaator (film 1992)|Gladiaator]]" (1992) *"[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaator]]" (2000) *"[[Girl Happy]]" (1965) *"[[Girls! Girls! Girls!]]" (1962) *"[[Gomorra (film)|Gomorra]]" (2008) *"[[Gordy]]" (1995) *"[[Granaatõuna värv]]" (1968) *"[[Gravitatsioon (film)|Gravitatsioon]] (2013) *"[[Great Balls of Fire!]]" *"[[Griša]]" *"[[Gösta Berlingi saaga (film)|Gösta Berlingi saaga]]" (1924) ==H== *"[[Halb õpetaja]]" (2011) *"[[Halloween (film)|Halloween]]" (1978) *"[[Halloween H20: 20 aastat hiljem]]" (1998) *"[[Hallõgija (animafilm)|Hallõgija]]" (2009) *"[[Hamlet (film 1907)|Hamlet]]" (1907) *"[[Hamlet (Caserini film 1908)|Hamlet]]" (Caserini film 1908) *"[[Hamlet (Comerio film 1908)|Hamlet]]" (Comerio film 1908) *"[[Hamlet (Desfontaines'i film 1908)|Hamlet]]" (Desfontaines'i film 1908) *"[[Hamlet (Blomi film 1910)|Hamlet]]" (Blomi film 1910) *"[[Hamlet (Caserini film 1910)|Hamlet]]" (Caserini film 1910) *"[[Hamlet (film 1912)|Hamlet]]" (1912) *"[[Hamlet (film 1917)|Hamlet]]" (1917) *"[[Hamleti duell]]" (1900) *"[[Hanna (film)|Hanna]]" (2011) *"[[Hannah Montana film]]" (2009) *"[[Hannibal (film)|Hannibal]]" (2001) *"[[Hans Röckle ja kurat]]" (1974) *"[[Happy-Go-Lucky]]" (2008) *"[[Haridus (film 2009)|Haridus]]" (2009) *"[[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|Harry Potter ja Azkabani vang]]" (2004) *"[[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|Harry Potter ja Fööniksi ordu]]" (2007) *"[[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|Harry Potter ja saladuste kamber]]" (2002) *"[[Harry Potter ja segavereline prints (film)‎|Harry Potter ja segavereline prints]]" (2009) *"[[Harry Potter ja Surma vägised (film)‎|Harry Potter ja surma vägised]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" *"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]" (2001) *"[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]]" (2005) *"[[Harum Scarum]]" (1965) *"[[Hea aasta]]" (2006) *"[[Hea Will Hunting]]" (1997) *"[[Head käed]]" (2005) *"[[Heavy Metal]]" *"[[Heilig Recht]]" *"[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]" (2014) *"[[Helene elukool]]" (2010) *"[[Helge tee (film)|Helge tee]]" (1940) *"[[Helisev muusika (film)|Helisev muusika]]" (1965) *"[[Henry Poole on siin]]" *"[[Herakles (film 1997)|Herakles]]" (1997) *"[[Herakles, Simson ja Odüsseus]]" (1963) *"[[Hiilgus]]" *"[[Hinemoa (film 1913)|Hinemoa]]" (1913) *"[[Hing (film)|Hing]]" (2011) *"[[Hingake sügavalt]]" (1967) *"[[Hingede torm]]" (2019) *"[[Hingetu]]" (1960) *"[[Hirmu neem]]" (1962) *"[[Hirmu neem (film 1991)|Hirmu neem]]" (1991) *"[[Hirmus suvi]]" (2000) *"[[Holiday (2014)|Holiday]]" (2014) *"[[Holod-33]]" *"[[Hollywoodland]]" (2006) *"[[Home Room]]" *"[[Hommikueine Tiffany juures (film)|Hommikueine Tiffany juures]]" (1961) *"[[Hope Springs (film 2003)|Hope Springs]]" (2003) *"[[Hotell E]]" (1992) *"[[Hud]]" (1963) *"[[Hugo ja Rosa]]" (2002) *"[[Hugo Cabret' leiutis (film)|Hugo Cabret' leiutis]]" (2011) *"[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud Alpinisti" hotell]]" (1979) *"[[Hull isa]]" *"[[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]]" (1968) *"[[Hullumeelsus (film 2008)|Hullumeelsus]]" (2008) *"[[Humoresk (film)|Humoresk]]" (1961) *"[[Hundiseaduse aegu]]" (1984) *"[[Hunt (film 1917)|Hunt]]" (1917) *"[[Huntmees (film 1941)|Huntmees]]" (1941) *"[[Huntmees (film 2010)|Huntmees]]" (2010) *"[[Hõbelaev]]" (1973) *"[[Härra ja proua Smith]]" (2005) *"[[Hävitaja Conan]]" *"[[Hüljatud (film 1995)|Hüljatud]]" (1995) *"[[Hüljatud (film 2012)|Hüljatud]]" (2012) *"[[Hüvasti, Mary Poppins]]" (1983) *"[[Hüvasti, mr. Chips (1939)|Hüvasti, mr. Chips]]" (1939) *"[[Hüvasti, mu konkubiin]]" (1993) *"[[Hüvasti, mu kuninganna]]" (2012) *"[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) ==I== *"[[Ichabodi ja hr Konna seiklused]]" (1949) *"[[Ideaalmaastik]]" (1980) *"[[Idiokraatia]]" *"[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (2011) *"[[Igavene haud]]" (2010) *"[[Igaühele oma (film 1990)]]" *"[[Igaühele oma (film 2001)]]" *"[[Igitee (film)|Igitee]]" (2017) *"[[Iljitši vahipost]]" (1964) *"[[Illuminatsioon (film)|Illuminatsioon]]" (1973) *"[[Ilma lõputa]]" (1984) *"[[Ilmvõimatu]]" (2012) *"[[Indiana Jones ja hukatuse tempel]]" (1984) *"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]" (2008) *"[[Indiana Jones ja viimane ristiretk]]" (1989) *"[[Indiana Jones kadunud laeka jälil]]" (1981) *"[[Inglise patsient (film)|Inglise patsient]]" (1996) *"[[Ingli süda]]" (1987) *"[[Inglite Joanna (film)|Inglite Joanna]]" (1960) *"[[Inglite linn]]" (1998) *"[[Inimene, keda polnud]]" (1989) *"[[Inimese mõõt]]" (2010) *"[[Inimesed sõdurisinelis]]" (1968) *"[[Inimlapsed]]" (2006) *"[[Inkvisiitorid]]" *"[[Intertüdruk]]" (1989) * "[[Intervjuu (film, 2014)|Intervjuu]]" (2014) *"[[Intervjuu vampiiriga]]" (1994) *"[[Intiimne valgustus]]" (1965) *"[[Inukami!]]" *"[[Invasioon (film 2007)|Invasioon]]" (2007) *"[[Invisible Agent]]" *"[[Isa, poeg ja püha Toorum]]" (1997) *"[[Isiklik arvamus]]" (1977) *"[[Ismaeli vaimud]]" (2017) *"[[It Came from Outer Space]]" *"[[It Happened at the World's Fair]]" *"[[Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset]]" (1973) *"[[Ivani lapsepõlv]]" (1962) ==J== *"[[Ja jumal lõi naise...]]" (1956) *"[[Ja jumal lõi naise... (film 1988)|Ja jumal lõi naise...]]" (1988) *"[[Jaam kahele]]" (1982) *"[[Jaamaülem (film)|Jaamaülem]]" (2003) *"[[Jaaniöö värvi limusiin]]" (1981) *"[[Jafari tagasitulek]]" (1994) *"[[Jahid merel]]" (1955) *"[[Jaht Punasele Oktoobrile]]" (1990) *"[[Jahtides Amyt]]" *"[[Jalgrattataltsutajad]]" (1963) *"[[Jalgrattavargad]]" (1948) *"[[Jambui mäe paha vaim]]" (1977) *"[[Jan Uuspõld läheb koju]]" (2025) *"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (2007) *"[[Janku fudo]]" *"[[Jeanne d'Arc (film 1900)|Jeanne d'Arc]]" (1900) *"[[Jersey tüdruk]]" (2004) *"[[JFK (film)|JFK]]" (1991) *"[[Jo (fillm)|Jo]]" *"[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" (2019) *"[[John Carter (film)]]" (2012)" *"[[Johnny haaras püssi]]" (1971) *"[[Jonathan Austraaliast]]" (2007) *"[[Jonn]]" (1966) *"[[Joodiku ümberkujunemine]]" (1909) *"[[Joonase lood]]" (2002) *"[[Joonista mulle mänguasi]]" (1999) *"[[Joosua puu]]" (1993) *"[[Juhus (film)|Juhus]]" (1981) *"[[Juhuslik kohtumine]]" (1961) *"[[Juhuslik kohtumine (film 2007)|Juhuslik kohtumine]]" (2007) *"[[Jules et Jim]]" *"[[Julm maa]]" (1973) *"[[Jumala linn]]" *"[[Jumalaema kiriku kellamees (joonisfilm 1996)|Jumalaema kiriku kellamees]]" (joonisfilm 1996) *"[[Jussikese seitse sõpra (film)|Jussikese seitse sõpra]]" (1967) *"[[Juukselakk (film 2007)|Juukselakk]]" (2007) *"[[Juulivihm]]" (1966) *"[[Juunikuu päevad]]" (1957) *"[[Juunior (film)|Juunior]]" *"[[Jõulud Vigalas]]" (1980) *"[[Jõulueelne öö]]" (1905) *"[[Jõululugu (film 2007)|Jõululugu]]" (2007) *"[[Jälitatav (film 1993)|Jälitatav]]" (1993) *"[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) *"[[Jänespüks Jojo]]" (2019) *"[[Järeltulijad (film)|Järeltulijad]]" (2011) *"[[Järeltulijad (film 2015)|Järeltulijad]]" (2015) *"[[Järv (film)|Järv]]" (Leedu, 2009) *"[[Jääminek (film)|Jääminek]]" (1962) *"[[Jäätee veerel]]" (2023) *"[[Jüri Rumm (film 1929)]]" *"[[Jüri Rumm (film 1994)]]" ==K== *"[[Kaaperdamine (film)|Kaaperdamine]]" (2012) *"[[Kadunud 60 sekundiga]]" (2000) *"[[Kadunud kiri]]" (1972) *"[[Kahekordne hüvitis]]" (1944) *"[[Kahe tule vahel]]" (2006) *"[[Kairo purpurne roos]]" (1985) *"[[Kaitsevärvid]]" (1976) *"[[Kajaka teoreem]]" (2014) *"[[Kaka ja kevad (animafilm)|Kaka ja kevad]]" (2021) *"[[Kaka, kevad ja teised]]" (2023, kogumik) *"[[Kaklusklubi (film)|Kaklusklubi]]" (1999) *"[[Kaks brigaadi]]" (1950) *"[[Kaks krutsifiksi]]" (2021) *"[[Kaks paari ja üksindus]]" (1984) *"[[Kaks pimedat meest]]" (1900) *"[[Kaks päeva Viktor Kingissepa elust]]" (1981) *"[[Kaks pühapäeva]]" (1963) *"[[Kaks tundi õnneni]]" (2022) *"[[Kakskümmend minutit armastust]]" (1914) *"[[Kalapoeg Nemo]]" (2003) *"[[Kaldale uhutud]]" (2000) *"[[Kalev (film)|Kalev]]" (2022) *"[[Kalifornia (film)|Kalifornia]]" (1993) *"[[Kalinovski väljak]]" (2007) *"[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]" (1998) *"[[Kangelase peegel]]" (1987) *"[[Kaplinski süsteem]]" (2011) *"[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]" (1993) *"[[Kapten Aluspesu: Esimene eepiline film]]" *"[[Kapten Corelli mandoliin (film)|Kapten Corelli mandoliin]]" (2001) *"[[Karbiküla (film)|Karbiküla]]" (1982) *"[[Kardinapuu (film)|Kardinapuu]]" (1909) *"[[Karikakramäng II]]" *"[[Karge meele igavene sära]]" *"[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) *"[[Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus]]" (2007) *"[[Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus]]" (2003) *"[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]" (2006) *"[[Karikakrad]]" (1966) *"[[Karje 2]]" *"[[Karje 4]]" (2011) *"[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) *"[[Kartmatu]]" (1995) *"[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas]]" (1967) *"[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (2001) *"[[Karujaht Pärnumaal]]" (1914) *"[[Karupoeg Puhh (film 1969)|Karupoeg Puhh]]" (1969) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm)|Karupoeg Puhh]]" (1977) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm 2011)|Karupoeg Puhh]]" (2011) *"[[Kasakad (multifilmisari)|Kasakad]]", multifilmisari *"[[Kas on kerge olla noor?]]" (1986) *"[[Kasiino (1995. aasta film)|Kasiino]]" *"[[Kass kukub käppadele]]" (1999) *"[[Kassi tänu]]" *"[[Katkenud elu]]" (1999) *"[[Katõn (film)|Katõn]]" *"[[Kaukaasia rahvatants]]" (1898) *"[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]" (1966) *"[[Kaunitar ja koletis (film 1991)|Kaunitar ja koletis]]" (1991) *"[[Kavalkaad (film)|Kavalkaad]]" (1933) *"[[Keeristorm (film)|Keeristorm]]" (1996) *"[[Kellavärgiga apelsin (film)|Kellavärgiga apelsin]]" *"[[Kennedy intsident]]" (2021) *"[[Keravälk (film)|Keravälk]]" (1965) *"[[Kertu]]" (2013) *"[[Kes koputab mu uksele (film 1982)|Kes koputab mu uksele]]" (1982) *"[[Keskea rõõmud]]" (1986) *"[[Keskkoolimuusikal]]" (2006) *"[[Keskkoolimuusikal 2]]" (2007) *"[[Keskpäev (film)|Keskpäev]]" (1981) *"[[Keskpäevane praam]]" (1967) *"[[Kesköine ekspress]]" (1978) *"[[Keskööl]]" (1913) *"[[Keti lõpp]]" (2017) *"[[Ketšupiefekt]]" (2004) *"[[Kevad Oderil (film)|Kevad Oderil]]" (1967) *"[[Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad]]" (2003) *"[[Kevad Ülejõe tänaval]]" (1956) *"[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) *"[[Kevade unelm]]" (1927) *"[[Kevadised hallad (film)|Kevadised hallad]]" (1955) *"[[Kevadised kutsealused]]" (1976) *"[[Kibe käsi]]" (1996) *"[[Kick-Ass (film)|Kick-Ass]]" *"[[Kickpoksija]]" (1989) *"[[Kid Galahad]]" *"[[Kieli kanali avamine]]" (1895) *"[[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]]" (2021) *"[[Kiiksuga jõulud]]" *"[[Kiired ajad Ridgemonti keskkoolis]]" (1982) *"[[Kiired ja vihased (2001)|Kiired ja vihased]]" *"[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" *"[[Kiirrong 109]]" *"[[Kiirtee põrgusse]]" (2019) *"[[Kikilipsuga mässaja]]" *"[[Killerid]]" (2010) *"[[Killerite kiirrong]]" (2022) *"[[King Creole]]" *"[[King Kong (film, 1933)|King Kong]]" (1933) *"[[King Kong (1976)|King Kong]]" (1976) *"[[King Kong (2005)|King Kong]]" (2005) *"[[Kinnunen]]" (2007) *"[[Kire lained]]" (1931) *"[[Kiri Ruhnust]]" (2009) *"[[Kirjad Inglile]]" (2011) *"[[Kirjad Iwo Jimalt]]" (2006) *"[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966) *"[[Kirsitubakas]]" (2014) *"[[Kiskja (film)|Kiskja]]" *"[[Kissin' Cousins]]" *"[[Kiusatuste kiuste]]" (2003) *"[[Klass (film)|Klass]]" (2007) *"[[Klassikokkutulek]]" (2016) *"[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" (2018) *"[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" (2019) *"[[Klaver (film)|Klaver]]" (1993) *"[[Klondike (film)|Klondike]]" (2022) *"[[Kochaj i tańcz]]" *"[[Kodanik Kane]]" *"[[Kodanluse diskreetne võlu]]" (1972) *"[[Kodu (film 2009)|Kodu]]" (2009) *"[[Koduabiline (film)|Koduabiline]]" (2011) *"[[Koer Barbos ja ebatavaline kross]]" (1961) *"[[Koera süda (film 1988)|Koera süda]]" (1988) *"[[Koer kord kõndis klaveril]] (1978) *"[[Koerkorter]]" (2022) *"[[Koermees]]" *"[[Koguja (film)|Koguja]]" (2014) *"[[Kohtumine tundmatuga]]" (2005) *"[[Kohtunik (film)|Kohtunik]]" (2019) *"[[Kohutav ilu]]" (2013) *"[[Kohutav öö]]" (1896) *"[[Kohv ja sigaretid]]" (2003) *"[[Koka kättemaks]]" (1900) *"[[Kokkupõrge (film)|Kokkupõrge]]" (1998) *"[[Kokoda]]" (2006) *"[[Kolberg (film)|Kolberg]] (1945) *"[[Kole Koiott, baaris ainult tüdrukud]]" (2000) *"[[Kollahabe]]" (1983) *"[[Kolm amigot!]]" (1986) *"[[Kolm meest paadis (film 1920)|Kolm meest paadis]] (1920) *"[[Kolm meest paadis (film 1933)|Kolm meest paadis]] (1933) *"[[Kolm meest paadis (film 1956)|Kolm meest paadis]] (1956) *"[[Kolm meest paadis (Saksa film)|Kolm meest paadis]] (1961) *"[[Kolm meest paadis (telefilm)|Kolm meest paadis]] (1975) *"[[Kolm meest paadis, koerast rääkimata (film)|Kolm meest paadis (koerast rääkimata)]] (1979) *"[[Kolm ratsameest]]" (1944) *"[[Kolm reklaamtahvlit linna servas]]" (2017) *"[[Kolmanda planeedi saladus]]" (1981) *"[[Kolmas planeet]]" (1991) *"[[Kolmas mees]]" (1949) *"[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]" (1970) *"[[Kolonel (film 1917)|Kolonel]]" (1917) *"[[Komando (film 1985)|Komando]]" (1985) *"[[Komando (film 2004)|Komando]]" (2004) *"[[Kontsert (film 2009)|Kontsert]]" (2009) *"[[Kopernik (film)|Kopernik]]" (1972) *"[[Kordeballett (film)|Kordeballett]]" (1985) *"[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) *"[[Kørsel med Grønlandske Hunde]]" *"[[Kostroma (film)|Kostroma]]" (2002) *"[[Kratt (film)|Kratt]]" (2020) *"[[Kreisi keiser]]" (2000) *"[[Kremeerija (film)|Kremeerija]]" (1968) *"[[Kriminaalsed sidemed]]" (2001) *"[[Krimmi õpetaja]]" (2009) *"[[Kristalli struktuur]]" (1969) *"[[Kristus (film 1916)|Kristus]]" (1916) *"[[Kristus elab Siberis]]" (2015) *"[[Kristus peatus Ebolis (film)|Kristus peatus Ebolis]]" (1979) *"[[Krokodill Dundee]]" (1986) *"[[Kruudid: Uus ajastu]]" *"[[Kuhu põgenevad hinged]]" (2007) *"[[Kui homme on sõda]]" (1938) *"[[Kui me vaid teadnuks]]" (1913) *"[[Kui roheline oli minu org (film)|Kui roheline oli minu org]]" (1941) *"[[Kuidas ma Aafrikat päästsin]]" (2014) *"[[Kuidas olla armastatud]]" (1962) *"[[Kujutle mind ja sind]]" (2005) *"[[Kuku: Mina jään ellu]]" (2010) *"[[Kuldne karikas (film)|Kuldne karikas]]" (2000) *"[[Kuldne vikerkaar]]" (1915) *"[[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]]" (2006) *"[[Kuldsõrm]]" (1964) *"[[Kuldämblik]]" (1930) *"[[Kummeli Kultakuume]]" *"[[Kummelin Jackpot]]" *"[[Kummituslinn (film)|Kummituslinn]]" (1923) *"[[Kundun]]" (1997) *"[[Kuni esimese vereni]]" (1989) *"[[Kuninga kõne]]" (2010) *"[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2006) *"[[Kuningas ja mina (film)|Kuningas ja mina]]" (1956) *"[[Kuningas Lear (film 1909)|Kuningas Lear]]" (1909) *"[[Kuningas Lear (De Liguoro film 1910)|Kuningas Lear]]" (De Liguoro film 1910) *"[[Kuningas Lear (Lo Savio film 1910)|Kuningas Lear]]" (Lo Savio film 1910) *"[[Kupee nr 6]]" (2021) *"[[Kurb valentinipäev]]" (2010) *"[[Kurvilise tee legendid]]" (2023) *"[[Kus on tõde?]]" (2005) *"[[Kustutaja]]" *"[[Kutsar koputab kolm korda]]" (2010) *"[[Kutsu Juku seiklusi]]" (1931) *"[[Kutsu mind oma nimega (film)|Kutsu mind oma nimega]]" (2017) *"[[Kutsumata külalised]]" (1959) *"[[Kutt, kus mu auto on?]]" (2000) *"[[Kuuekeelne samurai]]" (1998) *"[[Kuues meel]]" (1999) *"[[Kuues päev]]" *"[[Kuulsuse jahil]]" (2000) *"[[Kuum ja kole]]" (2008) *"[[Kuum külm sõda: Haukka grupp]]" *"[[Kuum pirukas]]" (1999) *"[[Kuutõusu kuningriik]]" (2012) *"[[Kõigi hirmude summa]]" (2002) *"[[Kõik kõikjal ja korraga]]" (2022) *"[[Kõik minu emast]]" *"[[Kõik muusikud on kaabakad]]" (2012) *"[[Kõik müügiks (film, 1968)|Kõik müügiks]]" (1968) *"[[Kõikjal on taevas]]" *"[[Kõiksuse teooria (film)|Kõiksuse teooria]]" (2014) *"[[Kõikvõimas Bruce]]" (2003) *"[[Kõrb (film)|Kõrb]]" *"[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]" (1979) *"[[Kõrgus (film)|Kõrgus]]" (1957) *"[[Kõrini!]]" (2005; esilinastus 3. veebruaril 2006) *"[[Kõrv (film 1970)|Kõrv]]" (1970) *"[[Kõue kaja]]" (1998) *"[[Kõõrdivaatav õnn]]" (1960) *"[[Käbi selja all]]" (1966) *"[[Käsilased]]" (2015) *"[[Käsilased ja koletised]]" *"[[Kääbik (filmitriloogia)|Kääbik]]" (filmitriloogia) *"[[Kääbik: Ootamatu teekond]]" *"[[Kääbik: Smaugi laastatud maa]]" *"[[Kääbik: Viie väe lahing]]" *"[[Köielkõndija (film)|Köielkõndija]]" (2008) *"[[Köögilood]]" (2003) *"[[Külalised tulevikust]]" *"[[Küljetuul]]" (1983) *"[[Külma kõhuga… kuid roheline]]" (1992) *"[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" (1965) *"[[Kümme jardi]]" (2004) *"[[Künnimehe väsimus]]" (1982) *"[[Küünlad pimeduses]]" (1993) *"[[Küünlavalgel]]" (1914) ==L== *"[[L'acqua... il fuoco]]" *"[[Lady Bird]]" (2017) *"[[Laenatud naene]]" (1913) *"[[Lage Raho Munna Bhai]]" *"[[Lahing Moskva pärast]]" (1985) *"[[Lahkulööja (film)|Lahkulööja]]" (2014) *"[[Lahutus itaalia moodi]]" (1961) *"[[Lammas all paremas nurgas]]" (1992) *"[[Lapse hääl]]" (1911) *"[[Lapse naeratus]]" (1911) *"[[Lapsmasin]]" (2022) *"[[Last order: Final Fantasy VII]]" *"[[Lasteaia politseinik]]" *"[[Laulu sõber]]" (1961) *"[[Laviin (film)|Laviin]]" (1923) *"[[Leedi ja Lontu]]" (1955) *"[[Leedi ja Lontu 2: Võrukaela seiklused]]" (2001) *"[[Leedi Windermere'i lehvik (film 1916)|Leedi Windermere'i lehvik]]" (1916) *"[[Leek ja Sidrun]]" (2008) *"[[Leena (1954)|Leena]]" (1954) *"[[Legend peata ratsanikust]]" (1999) *"[[Legend vägevast seebist]]" (2011) *"[[Lehmabande]]" (2004) *"[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) *"[[Lelulugu]]" (1995) *"[[Lelulugu 3]]" (2010) *"[[Lembri Uudu]]" (2017) *"[[Lemmikloomasurnuaid]]" (2019) *"[[Lend (film)|Lend]]" (1973) *"[[Lend üle mägede]]" (1987) *"[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]" *"[[Lenin oktoobris]]" (1937) *"[[Lenin Poolas]]" (1966) *"[[Lennud unes ja ilmsi]]" (1982) *"[[Leviathan (film)|Leviathan]]" (2014) *"[[Libahundi needus]]" (2005) *"[[Libahunt (film)|Libahunt]]" (1968) *"[[Libarebased ja kooljad]]" (1998) *"[[Liblikaefekt (film)|Liblikaefekt]]" (2004) *"[[The Lightning Raider]]" *"[[Lihtne lugu (film)|Lihtne lugu]]" (1960) *"[[Lihtsalt vastupandamatu]]" (1999) *"[[Liivakella sanatoorium (film)|Liivakella sanatoorium]]" (1973) *"[[Liivi rannal]]" (1966) *"[[Lilja 4-ever]]" (2002) *"[[Lilo ja Stitch]]" (2002) *"[[Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus)]]" (2014) *"[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" (1971) *"[[Linlased]]" (1975) *"[[Linn merepõhjas]]" (1990) *"[[Linnalegendid: Verine Mary]]" (2005) *"[[Linnuke]]" (1984) *"[[Linnutee tuuled]]" (1977) *"[[Live A Little, Love A Little]]" *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2009)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2009) *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2011)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2011) *"[[London After Midnight]]" *"[[London on langenud]]" (2016) *"[[Londoni Trafalgari väljak]]" (1890) *"[[Loodest põhja poole]]" (1959) *"[[Looduse rüpes]]" (1988) *"[[Lootus tärkab]]" (2012) *"[[Los Angelese räpased saladused]]" (1997) *"[[Lost and Delirious]]" (2001) *"[[Los Tarantos]]" *"[[Love Me Tender]]" *"[[Love Story (film 1970)|Love Story]]" (1970) *"[[Loving You]]" *"[[Ludwig II (film 1972)|Ludwig II]]" (1972) *"[[Lugulaul Sijavušist]]" (1976) *"[[Luigeprintsess]]" (1994) *"[[Lulu tuleb tagasi]]" (2000) *"[[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]]" (2010) *"[[Lumekuninganna ja igavene talv]]" (2013) *"[[Lumi saadab meid]]" *"[[Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi (film 1937)|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]" (1937) *"[[Lustakad jalakesed]]" (2007) *"[[Lusti ja lõbu]]" (1947) *"[[Luuraja ja luuletaja]]" (2016) *"[[Luurerühm (film)|Luurerühm]]" (1998) *"[[Lõbus perekond]]" (2018) *"[[Lõoke (film, 1964)|Lõoke]]" (1964) *"[[Lõokesed traadil]]" (1969) *"[[Lõopesa]]" (2007) *"[[Lõppematu päev]]" (1971) *"[[Lõvikuningas]]" (1994) *"[[Lõvi talvel (film 1968)|Lõvi talvel]]" (1968) *"[[Lõvi talvel (film 2003)|Lõvi talvel]]" (2003) *"[[Lähetus ellu]]" (1931) *"[[Läänerindel muutuseta (film 1930)|Läänerindel muutuseta]]" (1930) *"[[Läänerindel muutuseta (film 2022)|Läänerindel muutuseta]]" (2022) *"[[Lühinägelik õpetaja]]" (1898) *"[[Lüpsja äpardus]]" (1897) ==M== *"[[Ma ei tule tagasi]]" (2014) *"[[Ma kõnnin Moskva tänavail]]" (1963) *"[[Ma olen legend]]" (2007) *"[[Ma olen siin]]" (2016) *"[[Ma pole turist, ma elan siin]]" (1988) *"[[Maailma parim isa]]" (2009) *"[[Maaletulek]]" (1972) *"[[Maasikavälu]]" (1957) *"[[Maastik mitme kuuga]]" (2014) *"[[Macbeth (film 1908)|Macbeth]]" (1908) *"[[Macbeth (Itaalia film 1909)|Macbeth]]" (Itaalia, 1909) *"[[Macbeth (Prantsusmaa film 1909)|Macbeth]]" (Prantsusmaa, 1909) *"[[Maestro (film)|Maestro]]" (2009) *"[[Magic Spectacles]]" (1961) *"[[Magnus (film)|Magnus]]" (2007) *"[[Mahajäetud kaev]]" (1913) *"[[Maja järve ääres]]" (2006) *"[[Major Frans]]" (1916) *"[[Malev (film)|Malev]]" (2005) *"[[Malta pistrik (film 1941)|Malta pistrik]]" (1941) *"[[Mamma Mia!]]" (2008) *"[[Mammut (film 2009)|Mammut]]" (2009) *"[[Mandariinid]]" (2013) *"[[Mandžuuria kandidaat (film 2004)|Mandžuuria kandidaat]]" *"[[Manhattani tuhkatriinu]]" (2002) *"[[Manic]]" (2001) *"[[Mardileib (film)|Mardileib]]" (1971) *"[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]" (1989) *"[[Marina saatus]]" (1953) *"[[Marju. Südame kutse]]" (2022) *"[[Marju Lepajõe. Päevade sõnad]]" (2019) *"[[Marketa Lazarová (film)|Marketa Lazarová]]" (1967) *"[[Marslane (film)|Marslane]]" (2015) *"[[Marss ründab]]" (1996) *"[[Marss vajab mampse]]" (2011) *"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" (1964) *"[[Mary Stuarti hukkamine]]" (1895) *"[[Masinist (film)|Masinist]]" *"[[Mask (film)|Mask]]" (1994) *"[[Maša ja karu]]" *"[[The Matrix]]" *"[[Matrix: Revolutsioon]]" *"[[Matti (film)|Matti]]" *"[[Me oleme Kroonlinnast]]" (1936) *"[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) *"[[Me peame rääkima Kevinist (film)|Me peame rääkima Kevinist]]" (2011) *"[[Meeki otsetee]]" (2010) *"[[Meeletu (film)|Meeletu]]" (2006) *"[[Meeletu, meeletu maailm]] (1963) *"[[Mees ja naine]]" (1966) *"[[Mehaanik Gavrilovi armastatud naine]]" *"[[Mehed (film)|Mehed]]" (2019) *"[[Mehed ei nuta]]" (1968) *"[[Mehed mustas]]" (1997) *"[[Mehed mustas 2]]" (2002) *"[[Mehed unustatud armeest]]" (2006) *"[[Meie Artur]]" (1968) *"[[Meie elu parimad aastad]]" (1946) *"[[Meie Erika]]" (2026) *"[[Meie isade lipud]]" (2006) *"[[Meisterdetektiiv härra Hiir]]" (1986) *"[[Melinda ja Melinda]]" (2005) *"[[Memento (film)|Memento]]" *"[[Mercury on hädaohus]]" (1998) *"[[Meri minu sees]]" (2004) *"[[Mesilase film]]" (2007) *"[[Mesilaste org]]" (1967) *"[[Metropolis]]" *"[[Metsamuinasjutt]]" (1960) *"[[Metsik loodus (film)|Metsik loodus]]" *"[[Metsikud lained]]" *"[[Metsikud ööd]]" (1992) *"[[Metskannikesed]]" (1980) *"[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) *"[[Metslased]]" (2012) *"[[Metsluiged]]" (1987) *"[[Michael Collins (film)|Michael Collins]]" (1996) *"[[Mida külvad...]]" *"[[Midagi juhtub]]" (1998) *"[[Miinus 192 meetrit]]" *"[[Mikmakid (film)|Mikmakid]]" (2009) *"[[Miljoni dollari tüdruk]]" *"[[Milk]]" *"[[Milleri risttee]]" *"[[Mina, mina ise ja Irene]]" *"[[Mina ja Murri]] *"[[Mina olen Dina]]" *"[[Mina, Olga Hepnarová]]" (2016) *"[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin. Esimene arest]]" (2008) *"[[Mina, robot (film)|Mina, robot]]" (2004) *"[[Mina, supervaras 4]]" *"[[Mind on kaks]]" (2024) *"[[Minnes oma teed]]" *"[[Minu Leninid]]" (1997) *"[[Minu naaber Totoro]]" *"[[Minu nädal Marilyniga]]" (2011) *"[[Minu näoga onu]]" *"[[Minu onu Benjamin]]" *"[[Minu suur O!]]" (2011) *"[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]" *"[[Minu venna tüdruksõber]]" (2007) *"[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966) *"[[Mis on armastusel sellega pistmist]]" *"[[Mis su nimi on?]]" *"[[Miss Potter]]" *"[[Mississippi tules]]" (1988) *"[[Les Mistons]]" *"[[Mo Mamma]]" (2023) *"[[Mona Lisa naeratus]]" (2003) *"[[Monique (film)|Monique]]" (2002) *"[[Mont Blanc (film)|Mont Blanc]]" *"[[Monty Python ja Püha Graal]]" *"[[Moolok (film)|Moolok]]" (1999) *"[[Mootorsaed laulsid]]" (2024) *"[[Morgiana]]" (1972) *"[[Morvern Callar (film)|Morvern Callar]]" *"[[Moskva pisaraid ei usu]]" (1979) *"[[Moulin Rouge!]]" *"[[Mu parima sõbra pulm]]" (1997) *"[[Mulan]]" *"[[Must alpinist]]" (2015) *"[[Must auk (film)|Must auk]]" (2024) *"[[Must ja valge koer]]" *"[[Must ja valge värvides]]" (1976) *"[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" (2010) *"[[Must pada (joonisfilm)|Must pada]]" *"[[Must Peeter (film 1963)|Must Peeter]]" (1963) *"[[Must teemant]]" (1923) *"[[Must teemant (film 2004)|Must teemant]]" (2004) *"[[Must tulp (film 1921)|Must tulp]]" (1921) *"[[Must vihm (Jaapani film)|Must vihm]]" (1989) *"[[Must vikerkaar]]" (1989) *"[[Mustlase missioon]]" (2010) *"[[Musträstad (film 1915)|Musträstad]]" (1915) *"[[Muumia (film 1932)|Muumia]]" (1932) *"[[Mõrv inglise moodi]]" (1974) *"[[Mõrvarlik mägi]]" (2011) *"[[Mõõk ja roos]]" (1959) *"[[Mõõk kivis]]" (1963) *"[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]" (1965) *"[[Mäleta mind]]" (2010) *"[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" (1935) *"[[München (film)|München]]" *"[[Müümise kunst]]" (2006) ==N== *"[[Naabrivalve (film)|Naabrivalve]]" (2012) *"[[Naer ja pisarad (film 1913)|Naer ja pisarad]]" (1913) *"[[Naerugaas (film 1914)|Naerugaas]]" (1914) *"[[Naerugaas (film 1920)|Naerugaas]]" (1920) *"[[Naerugaas (film 1924)|Naerugaas]]" (1924) *"[[Naftapurse Balaxanıs]]" (1898) *"[[Nagu noateral]]" (2005) *"[[Naerata ometi]]" (1985) *"[[Nagu kaks tilka vett (film 1998)|Nagu kaks tilka vett]]" (1998) *"[[Naine kütab sauna]]" (1978) *"[[Naisvõmm]]" (1914) *"[[Naksitrallid I]]" (1984) *"[[Naksitrallid II]]" (1987) *"[[Narnia kroonikad: Prints Caspian]]" (2008) *"[[Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp]]" (2005) *"[[Navigaator Pirx]]" (1979) *"[[Need koledad kübarad]]" (1909) *"[[Need vanad armastuskirjad]]" (1992) *"[[Neetute kuninganna]]" (2002) *"[[New York: A Documentary Film]]" *"[[Nikodem Dyzma]]" (1956) *"[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) *"[[Ninja taassünd: Jubei kättemaks]]" (1997) *"[[Nipernaadi (film)|Nipernaadi]]" (1983) *"[[Nirvana (film)|Nirvana]]" (1997) *"[[Noor Frankenstein]]" (1974) *"[[Noor pensionär]]" (1972) *"[[Noored kotkad]]" (1926) *"[[Norbit]]" (2007) *"[[Nosferatu]]" (1922) *"[[November (film 2017)|November]]" (2017) *"[[Nudisti päevik]]" (1961) *"[[Nuga (film)|Nuga]]" (2007) *"[[Nuga vees]]" (1962) *"[[Nugade peal]]" (2019) *"[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" (1981) *"[[Nukumaja (film 1917)|Nukumaja]]" (1917) *"[[Nukumaja (film 1918)|Nukumaja]]" (1918) *"[[Nukumaja (film 1922)|Nukumaja]]" (1922) *"[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]] (2014) *"[[Nõel (film)|Nõel]]" (1988) *"[[Nõiakepp]]" (1923) *"[[Nõiutud trahter]]" (1897) *"[[Nõmmekingsepad (1938)|Nõmmekingsepad]]" (1938) *"[[Nõukogude lugu]]" (2008) *"[[Nägemiseni homseni]]" (1960) *"[[Nähtamatu mees (film)|Nähtamatu mees]]" (1933) *"[[Nähtamatu võitlus]]" (2023) *"[[Näitleja Joller]]" (1960) *"[[Näljamängud (film)|Näljamängud]]" (2012) *"[[Näljamängud: Lahvatab leek]]" (2013) *"[[Nööbi odüsseia]]" (2002) ==O== *"[[O2 (film)|O2]]" (2020) *"[[Oceani 11 - kõrged panused]]" (2001) *"[[Oceani kaksteist]]" *"[[Oceani kolmteist]]" (2017) *"[[Ohtliku elu aasta]]" (1982) *"[[Ohtlikud mängud]]" (1974) *"[[Okasroosike (film 1959)|Okasroosike]]" (1959) *"[[Olen nii elevil]]" (2013) *"[[Oliver ja semud]]" (1988) *"[[Omad poisid]]" (1990) *"[[Once Upon a Time in Bihar]]" *"[[Ooperiball (film)|Ooperiball]] (1974) *"[[Ooperifantoom (film 1925)|Ooperifantoom]]" (1925) *"[[Ooperifantoom (film 2004)|Ooperifantoom]]" (2004) *"[[Operaator Kõps kiviriigis]]" (1968) *"[[Operaator Kõps marjariigis]]" (1965) *"[[Operaator Kõps seeneriigis]]" (1964) *"[[Operaator Kõps üksikul saarel]]" (1966) *"[[Operatsioon "Valküür" (film)|Operatsioon "Valküür"]]" (2008) *"[[Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused]]" (1965) *"[[Oppenheimer]]" (2023) *"[[Oreli sisse minek]]" (1974) *"[[Orkaan Galvestonis]]" (1913) *"[[Ott kosmoses]]" (1961) *"[[Outfoxed]]" (2004) ==P== *"[[Paabel (film)|Paabel]]" (2006) *"[[Paanikatuba]]" (2002) *"[[Pad Man]]" (2018) *"[[Padrikus]]" (2003) *"[[Pahat pojat]]" (2003) *"[[Pahupidi]]" *"[[Palgasõdurid (film 2006)|Palgasõdurid]]" (2006) *"[[Palgasõdurid (film 2010)|Palgasõdurid]]" (2010) *"[[Palgasõdurid 2]]" (2012) *"[[Palusalu]]" (2009) *"[[Pandora laegas (film)|Pandora laegas]]" (1929) *"[[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]]" (2009) *"[[Pani Dulska moraalsus]]" (1930) *"[[Paradiis: Armastus]]" (2012) *"[[Paradiis: Usk]]" (2012) *"[[Paradiis: Lootus]]" (2013) *"[[Paradiisirand]]" (2000) *"[[Paradise, Hawaiian Style]]" (1966) *"[[Pardid!]]" *"[[Parem elu]]" (2011) *"[[Parim hotell terves Indias]]" (2011) *"[[Park (film)|Park]]" (1966) *"[[Parreesia (film)|Parreesia]]" (2015) *"[[Patu sosinad]]" (2007) *"[[Patused (2001. aasta film)|Patused]]" (2001) *"[[Patused]]" (2025) *"[[Peapööritus (film)|Peapööritus]] (1958) *"[[Pearl Harbor (film)|Pearl Harbor]]" (2001) *"[[Peegel (film 1913)|Peegel]]" (1913) *"[[Peenike punane joon (film)|Peenike punane joon]]" (1998) *"[[Peeter Paan (film 1953)|Peeter Paan]]" (1953) *"[[Peetrikese unenägu]]" (1958) *"[[Peitusemäng]]" (2005) *"[[Pelikani memorandum (film)|Pelikani memorandum]]" (1993) *"[[Peost ja külalistest]]" (1966) *"[[Perekond Männard]]" (1960) *"[[Perekonnapildid]]" (1989) *"[[Perekonnavaled]]" (2016) *"[[Permikomi sügis]]" (2009) *"[[Persona non grata (film)|Persona non grata]]" *"[[Petturid (film 1998)|Petturid]]" (1998) *"[[Pianist (film 2002)|Pianist]]" *"[[Piano, solo]]" (2007) *"[[Pidage varas kinni!]]" (1901) *"[[Pihlakaväravad]]" (1981) *"[[Piinatud geenius]]" (2001) *"[[Pikad paberid]]" *"[[Pikk päev lõpeb]]" (1992) *"[[Pilt, mis öösel liigutas]]" (2023) *"[[Pilveatlas (film)|Pilveatlas]]" (2012) *"[[Pilvede all. Neljas õde]]" (1981) *"[[Pime armastus (film 1912)|Pime armastus]]" (1912) *"[[Pimedad aknad]]" (1968) *"[[Pimeduse rüütel]]" (2008) *"[[Pingul keel]]" (1987) *"[[Pingviinide marss]]" (2005) *"[[Pinocchio (film 1911)|Pinocchio]]" (1911) *"[[Pinocchio (film 1940)|Pinocchio]]" (1940) *"[[Plaan 9 avakosmosest]]" (1959) *"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]" (2011) *"[[PMR]]" (2014) *"[[Pocahontas (joonisfilm)|Pocahontas]]" (1995) *"[[Poisid ei nuta]]" (1999) *"[[Poisipõli]]" *"[[Poksiv känguru (film 1895)|Poksiv känguru]]" *"[[Poksiv känguru (film 1896)|Poksiv känguru]]" *"[[Polaarekspress]]" (2004) *"[[Polaarjoone sangarid]]" (2010) *"[[Polaarpoiss]]" (2016) *"[[Politseiakadeemia (filmisari)]]" *"[[Polli päevikud]]" (2010) *"[[Popeye (film)|Popeye]]" (1980) *"[[Portugal (film)|Portugal]]" (2018) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1946)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1946) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1981)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1981) *"[[Preili Potter]]" (2006) *"[[Printsess ja konn]]" (2009) *"[[Printsess Mononoke]]" *"[[Priscilla ja vihmavari]]" (1911) *"[[Pritsimeeste pidu]]" (1967) *"[[Probleemid Pollyga]]" (2004) *"[[Produtsendid (film 2005)|Produtsendid]]" (2005) *"[[Pruutneitsid]]" (2011) *"[[Psühho]]" (1960) *"[[Puhkus Roomas]]" (1953) *"[[Pulmaöö peitusemäng]]" (2019) *"[[Pulp Fiction]]" (1994) *"[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" (2010) *"[[Punane udu]]" (1942) *"[[Punane viiul]]" (1974; Eesti) *"[[Punane viiul (film 1998)|Punane viiul]] (1998) *"[[Punane õhupall]]" (1956) *"[[Punapäine päikseloojang]] (2002) *"[[Punane draakon]]" *"[[Punetab lodjapuu]]" (1973) *"[[Purustatud õhuloss (film)|Purustatud õhuloss]]" (2009) *"[[Puss Gets the Boot]]" *"[[Putini mängud]]" *"[[Puud olid ...]]" (1985) *"[[Puudutus (film)|Puudutus]]" (2023) *"[[Põhja Carmen]]" (1916) *"[[Põhjuseta mässaja]]" (1955) *"[[Põiktänav (film)|Põiktänav]]" (1989) *"[[Põld (film)|Põld]]" (1978) *"[[Põletada pärast lugemist]]" (2008) *"[[Põlev ingel]]" (1984) *"[[Põrgu Jaan]]" (2018) *"[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uus Vanapagan]]" (1964) *"[[Põrnikas Herbie: pedaal põrandasse]]" (2005) *"[[Päev, kui maailm jäi seisma]]" (2008) *"[[Päev pärast homset]]" (2004) *"[[Päeva lõpus]]" (2009) *"[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" (2016) *"[[Päevane kaunitar]]" (1967) *"[[Päikese lapsed]]" (1932) *"[[Päikesekiir (film)|Päikesekiir]]" (1919) *"[[Päikeseloojangu bulvar]]" (1950) *"[[Päikesest rammestunud]]" (1994) *"[[Päikesest rammestunud 2]]" *"[[Pärand (film)|Pärand]]" (2012) *"[[Pärast balli]]" (1897) *"[[Pärast pulmi]]" (2006) *"[[Pärast tormi (film 1915)|Pärast tormi]]" (1915) *"[[Päästekaart]]" (2015) *"[[Päästesalk]]" (1977) *"[[Pöial-Liisi (film 1994)|Pöial-Liisi]]" (1994) *"[[Pöördel]]" (1957) *"[[Püha Tõnu kiusamine]]" (2009) *"[[Pühapäevakütid]]" (1930) *"[[Pygmalion ja Galateia]]" (1898) ==Q== ==R== *"[[Raevu päev (film, 1985)|Raevu päev]]" (1985) *"[[Raharong]]" (1955) *"[[Rahuliku päikese aasta]]" (1984) *"[[Rahutegija]]" (1997) *"[[Rahvuse sünd]]" *"[[Rain (film)|Rain]]" (2020) *"[[Rambo: esimene veri II]]" *"[[Ran (film)|Ran]]" (1985) *"[[Ranbanka]]" (2011) *"[[Rannal mängivad lapsed]]" (1896) *"[[Rapuntsel (film)|Rapuntsel]]" (2010) *"[[Rat King]]" (2012) *"[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]" (2007) *"[[Raudmees (film, 1981)|Raudmees]]" (1981) *"[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" (2011) *"[[Raudtaevas]]" (2012) *"[[Reamees Ryani päästmine]]" (1998) *"[[Rebasenaine]]" (2002) *"[[Rebecca (film)|Rebecca]]" (1940) *"[[Red Terror on the Amber Coast]]" *"[[Reekviem unistusele]]" (2000) *"[[Reetmise päevad]]" (1973) *"[[Regina (film)|Regina]]" (1989) *"[[Reigi õpetaja (film)|Reigi õpetaja]]" (1977) *"[[Reign Over Me]]" *"[[Reis kuule]]" (1902) *"[[Reisija (film 1963)|Reisija]]" (1963) *"[[Rentslimiljonär]]" (2008) *"[[Revenge of the Creature]]" *"[[¿¡Revolución!?]]" *"[[Revolutsioon, mida ei tulnud]]" (2009) *"[[Riia kaitsjad]]" (2007) *"[[Riigi vaenlane]]" (1998) *"[[Riigireetur (film)|Riigireetur]]" (2009) *"[[Riigivargad]]" (2014) *"[[Ringi ümber tütre]]" (1931) *"[[Riskikuller]]" (2002) *"[[Riskikuller 2]]" (2005) *"[[Riskikuller 3]]" (2008) *"[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" (1972) *"[[Risttuules]]" (2014) *"[[Ristumine peateega]]" (1999) *"[[Rita, Sue ja Bob ka!]]" (1987) *"[[Robin Hood (film 1973)|Robin Hood]]" (1973) *"[[Robinsonid]]" (2007) *"[[Rocheforti tüdrukud]]" (1967) *"[[Rocky (filmisari)]]" *"[[Rodeo (film 2017)|Rodeo]]" (2017) *"[[Rogue One: Tähesõdade lugu]]" (2016) *"[[Roheline miil]]" (1999) *"[[Roheline pomm]]" (1978) *"[[Rohelised kassid]]" (2017) *"[[Rokilaager]]" (2008) *"[[Rokipeer]]" (2008) *"[[Romantikud (film)|Romantikud]]" (1962) *"[[Romeo, Julia ja pimedus (film)|Romeo, Julia ja pimedus]]" (1960) *"[[Romy ja Michele'i kooli kokkutulek]]" (1997) *"[[Rong (film, 1959)|Rong]]" (1959) *"[[Rong Hollywoodi]]" (1987) *"[[Roosa kübar]]" (1963) *"[[Roosa panter (filmisari)]]" *"[[Roosi nimi (film)|Roosi nimi]]" (1986) *"[[Roze Kate]]" (1912) *"[[Rotilõks]]" (2006) *"[[Roukli]]" (2015) *"[[Roustabout]]" (1964) *"[[Ruudi]]" (2006) *"[[Räpased saladused]]" (2004) *"[[Räägi temaga]]" (2002) *"[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" (2016) *"[[Röövlirahnu Martin]]" (2005) *"[[Röövpüüdjajaht]]" (1975) ==S== *"[[Sa ei vii kõike endaga kaasa (film)|Sa ei vii kõike endaga kaasa]]" (1938) *"[[Saag (film)|Saag]]" (2004) *"[[Saamueli internet]]" (2000) *"[[Saapapuhastaja]]" (1946) *"[[Saarte värvid]]" (2012) *"[[Saatan ei puhka]]" (2020) *"[[Saatan kannab Pradat]]" (2006) *"[[Saatana pisar]]" (1993) *"[[Saatana teenrid]]" (1970) *"[[Saatmata jäänud kiri]]" (1959) *"[[Saatuse narrid]]" (1909) *"[[Saja aasta pärast mais]]" (1986) *"[[Saladuslik portree]]" (1899) *"[[Salajane aken]]" (2004) *"[[Salaviinaajajad]]" (1907) *"[[Sallimatus]]" *"[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]" (2020) *"[[Salto (film, 1965)|Salto]]" (1965) *"[[Saludos Amigos]]" (1942) *"[[Samal planeedil]]" (1965) *"[[Sandra saab tööd]]" (2021) *"[[Sangarid]]" (2017) *"[[Saragossast leitud käsikiri (film)|Saragossast leitud käsikiri]] (1965) *"[[Savoy ball (Eesti film)|Savoy ball]]" (1985) *"[[Schindleri nimekiri]]" *"[[Sea aasta (film)|Sea aasta]]" (2019) *"[[See juhtus ühel ööl]]" (1934) *"[[See kadunud tee]]" (1990) *"[[See on 40]]" (2012) *"[[Seenelkäik]]" (2012) *"[[Seesamune]]" (1972) *"[[Seinte vahel]]" (2008) *"[[Seitse aastat Tiibetis (film)|Seitse aastat Tiibetis]]" (1997) *"[[Seitseteist kevadist hetke]]" (1973) *"[[Seitsmes väike vennake]]" (1991) *"[[Selge taevas]]" (1961) *"[[Seltsimees laps]]" (2018) *"[[Seo mind! Ahelda mind!]]" (1990) *"[[Setu vurle küüsis]]" (1993) *"[[Shawshanki lunastus]]" (1994) *"[[She-Wolf of London]]" *"[[Sherlock Holmes (film 2009)]]" *"[[Sherlock Holmes: Varjude mäng]]" (2011) *"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused (sari)|Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused]]" (sari) **"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer]]" (1981) *"[[Shrek]]" (2001) *"[[Sigade revolutsioon]]" (2004) *"[[Siidrimaja seadused]]" (1999) *"[[Siil Sonic]]" *"[[Siil Sonic 2]]" *"[[Siil Sonic 3]]" *"[[Siil Sonic 4]]" *"[[Siil udus (multifilm)|Siil udus]]" (1975) *"[[Siin kulgeb piir]]" (1976) *"[[Siin me oleme!]]" (1978) *"[[Sild Terabithiasse (1985)|Sild Terabithiasse]]" (1985) *"[[Sild Terabithiasse (2007)|Sild Terabithiasse]]" (2007) *"[[Silicon Valley piraadid]]" (1999) *"[[Sillerdav päev]]" (1974) *"[[Silvia Silombra]]" (1913) *"[[Simon ja tammed (film)|Simon ja tammed]]" (2011) *"[[Sin City (film)|Sin City]]" (2005) *"[[Sinimäed (film)|Sinimäed]]" (2006) *"[[Sinine Hawaii]]" (1961) *"[[Sinine Kõrb]]" (2012) *"[[Sinine vihik (film)|Sinine vihik]]" (1963) *"[[Sipelgamees ja Vapsik]]" (2018) *"[[Sitikas Peeter]]" (2022) *"[[Skandaal rajooni tasandil]]" (1988) *"[[Skandinaavia vaikus]]" (2019) *"[[Skyfall]]" (2012) *"[[Smurfid (film)|Smurfid]]" *"[[Smurfid 2]]" *"[[Smurfid: Kadunud külake]]" *"[[Smurfide suur film]]" *"[[Solaris (Tarkovski)|Solaris]]" ([[Andrei Tarkovski]]) (1972) *"[[Solo: Tähesõdade lugu]]" (2018) *"[[Somnambuul]]" (2003) *"[[Soome lahe õed]]" (2009) *"[[Soovide puu]]" (2008) *"[[South Park: suurem, pikem ja lõikamata]]" (1999) *"[[Speedway (film)|Speedway]]" (1968) *"[[Spinout]]" (1966) *"[[Spioonitest]]" (2003) *"[[Sprott võtmas päikest]]" (1992) *"[[Stalini film]]" *"[[Stalini surm]]" (2017) *"[[Stalker (film)|Stalker]]" (1979) *"[[Starkweather]]" (2004) *"[[Star Trek: Esimene kontakt]]" (1996) *"[[Star Trek: Film]]" (1979) *"[[Star Trek: Generatsioonid]]" (1994) *"[[Star Trek: Nemesis]]" (2002) *"[[Star Trek: Ülestõus]]" (1998) *"[[Star Trek 2: Khani raev]]" (1982) *"[[Star Trek 3: Otsides Spocki]]" (1984) *"[[Star Trek 4: Kodutee]]" (1986) *"[[Star Trek 5: Viimane piir]]" (1989) *"[[Star Trek 6: Avastamata maa]]" (1991) *"[[Star Wars]]" (sari) *"[[Star Wars: Jõud tärkab]]" (2015) *"[[Stay Away, Joe]]" *"[[Stereo (film)|Stereo]]" (1978) *"[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" (2005) *"[[Stone (film 1974)|Stone]]" (1974) *"[[Stone (film 2010)|Stone]]" (2010) *"[[Streik (film)|Streik]]" (2006) *"[[Suflöör (film)|Suflöör]]" (1993) *"[[Sugarlandi ekspress]]" (1974) *"[[Suguselts]]" (1981) *"[[Suletud ring]]" (1983) *"[[Super Mario Bros. Film]]" *"[[Super Mario Galaktika Film]]" *"[[Superman tuleb tagasi]]" *"[[Supernoova (film)|Supernoova]]" (1965) *"[[Supilinna salaselts]]" (2015) *"[[Surami kindluse legend]]" *"[[Surm lendutõusul]]" (1982) *"[[Surma hinda küsi surnutelt]]" (1977) *"[[Surmaleegion]]" (1918) *"[[Surmarelv 3]]" *"[[Surmatants (film)|Surmatants]]" (1991) *"[[Surnuaiavahi tütar]]" (2011) *"[[Surnumatja (film)|Surnumatja]]" *"[[Suudlus tunnelis]]" (1899) *"[[Suur atraktsioon]]" (1974) *"[[Suur ja kõikvõimas Oz]]" (2013) *"[[Suur Lebowski]]" *"[[Suur maalritöö (animafilm)|Suur maalritöö]]" *"[[Suur rongirööv]]" (1903) *"[[Suur Stan]]" (2008) *"[[Suur Ziegfeld]]" (1936) *"[[Suur vesi]]" (2004) *"[[Suured lootused (film 1998)|Suured lootused]]" (1998) *"[[Suured pulmad]]" (2013) *"[[Suurtükiväelase Dolase seiklused]]" (1969) *"[[Suveviisid Võrtsjärvel]]" (1978) *"[[Suveöö naeratused]]" (1955) *"[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) *"[[Suvitajad]]" (2023) *"[[S.W.A.T. – politsei erirühm]]" (2003) *"[[Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja]]" (2007) *"[[Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street]]" (1936) *"[[Sõida vihaga]]" (2011) *"[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" (2005) *"[[Sõjaratsu (film)|Sõjaratsu]]" (2011) *"[[Sõjavangid (film)|Sõjavangid]]" (1913) *[[Sõrmuste Isand (filmitriloogia)|"Sõrmuste Isand" (filmitriloogia)]] *"[[Sõrmuste isand: Kaks kantsi]]" *"[[Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek]]" *"[[Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond]]" *"[[Särav täht]]" (2009) *"[[Säärane mulk (film)|Säärane mulk]]" (2026) *"[[Söekuningas]]" (1915) *"[[Sööst]]" (2012) *"[[Südaöö Pariisis]]" (2011) *"[[Sügav uni (film 1946)]]" *"[[Sügav uni (film 1978)]]" *"[[Sügavasse laande]]" *"[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) *"[[Sügisball (film)|Sügisball]]" (2007) *"[[Sügismaraton]]" (1979) *"[[Sündinud kaitsjaks]]" (1988) *"[[Süngeim tund]]" (2017) == Š == *"[[Šamaan (film)|Šamaan]]" (1997) *"[[Šarlatan (film)|Šarlatan]]" (1917) *"[[Šlaager (film)|Šlaager]]" (1982) *"[[Šotimaa viimane kuningas]]" (2006) == Z == *"[[Z (film 1969)|Z]]" (1969) *"[[Zoolander]]" (2001) *"[[Zootopia]]" (2016) ==T== *"[[Ta pole sinust eriti huvitatud]]" (2009) *"[[Taarka (film)|Taarka]]" (2008) *"[[Tabamatu ilu]]" (1999) *"[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" (2006) *"[[Taevalaul]]" (2010) *"[[Taevane kindlus]]" (1986) *"[[Taevatrepp]]" (2023) *"[[Tagaaken]]" *"[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]" (1956) *"[[Tagaotsitav (film)|Tagaotsitav]]" (2008) *"[[Tagasi Euroopasse]]" (1997) *"[[Tagasipöördumine ellu]]" (1971) *"[[Tagasiteed ei ole (1993)|Tagasiteed ei ole]]" (1993) *"[[Tagasiteed ei ole (1994)|Tagasiteed ei ole]]" (1994) *"[[Tagasitulek (film 2006)|Tagasitulek]]" (2006) *"[[Tagurpidi torn]]" (2022) *"[[Tahte triumf]]" (1935) *"[[Takso (film 1998)|Takso]]" (1998) **"[[Takso 2]]" (2000) **"[[Takso 3]]" (2003) **"[[Takso 4]]" (2007) *"[[Takso (film 2004)]]" *"[[Taksojuht]]" (1976) *"[[Taksidermia (film)|Taksidermia]]" (2006) *"[[Tali-Ihantala 1944]]" (2007) *"[[Tallinn pimeduses]]" (1993) *"[[Talvest talveni]]" (1981) *"[[Talvesõda (film)|Talvesõda]]" (1989) *"[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" (1987) *"[[Tantsib koos huntidega]]" *"[[Tantsivad tüdrukud]]" (1896) *"[[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]]" (2010) *"[[Tappev lähedus (film 2008)|Tappev lähedus]]" (2008) *"[[Tappev Tartu]]" (1998) *"[[Tarzan (film 1999)|Tarzan]]" (1999) *"[[Tartu surmaneedus]]" (1966) *"[[Tavatu lugu]]" (1973) *"[[Teaduse ohver]]" (1981) *"[[Ted]]" (2012) *"[[Ted 2]]" (2015) *"[[Teejuht (film)|Teejuht]]" (2014) *"[[Teekond Ussinuumajani]]" (2015) *"[[Teemant (film)|Teemant]]" (1916) *"[[Teesklejad]]" (2016) *"[[Tehkem muusikat]]" (1946) *"[[Teid ootab kodanik Nikanorova]]" (1978) *"[[Teine Arnold]]" (2002) *"[[Teine parim hotell terves Indias]]" (2015) *"[[Teine tulemine (film 2007)|Teine tulemine]]" ("Le deuxième souffle"; 2007) *"[[Teine tulemine]]" (2008) *"[[Teisikud]]" (1982) *"[[Teispoolsus (filmisari)]]" *"[[Teiste elud]]" (2006) *"[[Televõrk (film)|Televõrk]]" (1976) *"[[Tema Pühadus paavst Leo XIII]]" (1896) *"[[Tenet]]" (2020) *"[[Teofrastus (animafilm)|Teofrastus]]" (2018) *"[[Terminaator (film)|Terminaator]]" (1984) *"[[Terminaator 2: Kohtupäev]]" (1991) *"[[Terminaator 3: Masinate mäss]]" (2003) *"[[Terminaator: Lunastus]]" (2009) *"[[Terminal (film 2004)|Terminal]]" (2004) *"[[The NeverEnding Story]]" *"[[The Bling Ring]]" *"[[The Cat and the Canary (film 1927)|The Cat and the Canary]]" (1927) *"[[The Cat Concerto]]" *"[[The Century of the Self]]" *"[[The Choppers]]" (1961) *"[[The Climax]]" *"[[The Devil Bat]]" *"[[The Golden Louis]]" *"[[The Great Rock 'n' Roll Swindle (film)|The Great Rock 'n' Roll Swindle]]" *"[[The Hire]]" *"[[The Hunchback of Notre Dame]]" *"[[The Invisible Man Returns]]" *"[[The Invisible Man's Revenge]]" *"[[The Invisible Woman]]" *"[[The Kin]]" *"[[The Last Unicorn]]" *"[[The Longest Day]]" *"[[The Most Beautiful Day]]" *"[[The Mummy's Curse]]" *"[[The Mummy's Ghost]]" *"[[The Mummy's Hand]]" *"[[The Nasty Rabbit]]" (1964) *"[[The Old Dark House]]" *"[[The Sadist]]" *"[[The Simpsons Movie]]" *"[[The Tortoise and the Hare]]" *"[[The Trouble with Girls]]" *"[[The Vampire Bat]]" *"[[Therèse]]" (1916) *"[[This Island Earth]]" *"[[Thor (film)|Thor]]" (2011) *"[[Tickle Me]]" *"[[Tiivad (film)|Tiivad]]" (1927) *"[[Tiliseb-tiliseb]]" *"[[Tippkutt]]" (1986) *"[[Tiziani modell]]" (1921) *"[[Titanic (film)|Titanic]]" (1997) *"[[Tommy Atkins pargis]]" (1898) *"[[Tondiloss (Prantsuse film 1897)|Tondiloss]]" (Prantsuse film 1897) *"[[Tondiloss (Suurbritannia film 1897)|Tondiloss]]" (Suurbritannia film 1897) *"[[Tondipoisid]]" (2009) *"[[Toomas ja sõbrad (filmisari)]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Sodori karikas]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Sodori legend kadunud aardest]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Vaatemäe müsteerium]]" *"[[Toomiku film]]" (2008) *"[[Tootsie]]" (1982) *"[[Topaas (film)|Topaas]]" (1969) *"[[Tormide planeet]]" (1961) *"[[Torniga maja]]" (2012) *"[[Tormisaare Maija]]" *"[[Trahteripidaja tütar]]" (1908) *"[[Traktoristid]]" (1939) *"[[Transameerika]]" (2005) *"[[Trauma (film)|Trauma]]" (2004) *"[[Triumf (film 2006)|Triumf]]" (2006) *"[[Tšeka komissar Miroštšenko]]" (1925) *"[[Tšernobõli samuraid]]" (2012) *"[[Tuba (film)|Tuba]]" (2003) *"[[Tudengimuusikal]]" (2009) *"[[Tuhande laiba maja]]" (2003) *"[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]" ("Popiół i diament"; 1958) *"[[Tuhkatriinu (film 1899)|Tuhkatriinu]]" (1899) *"[[Tuhkatriinu (film 1950)|Tuhkatriinu]]" (1950) *"[[Tuhkatriinu lugu]]" (2004) *"[[Tuhkatriinumees]]" (2005) *"[[Tuld klaverimängija pihta]]" (1960) *"[[Tuld kuningale]]" (1969) *"[[Tule lähemale]]" (2004) *"[[Tule tagasi, Lumumba]]" (1992) *"[[Tulejoonel]]" (1993) *"[[Tulekahju! (film 1901)|Tulekahju!]]" (1901) *"[[Tulge homme]]" (1962) *"[[Tuli öös]]" (1973) *"[[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]]" (2018) *"[[Tulivesi]]" (1994) *"[[Tulnukad (film)|Tulnukad]]" (1986) *"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]" (1979) *"[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]] (Eesti, 2006) *"[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]" (2024) *"[[Tume paradiis]]" (2023) *"[[Tundmatu sõdur (film 1985)|Tundmatu sõdur]]" (1985) *"[[Tunnid (film)|Tunnid]]" (2002) *"[[Tuukrid vihmas]]" (2009) *"[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" (1939) *"[[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]]" (1970) *"[[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]]" (1971) *"[[Tuulte oru Nausikaa]]" (1984) *"[[Tuulte pesa]]" (1979) *"[[Tuvid (film)|Tuvid]]" (2012) *"[[Two Thousands Maniacs!]]" *"[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019) *"[[Tõe hetked]]" (1998) *"[[Tõeline teras]]" (2011) *"[[Tõeline visadus]]" (2010) *"[[Tõestus (film)|Tõestus]]" (2005) *"[[Tõrjutud mälestused]]" (2005) *"[[Tädi Rose]]" (1968) *"[[Tähelepanelikult jälgitavad rongid]]" (1966) *"[[Tähevärav]]" (1994) *"[[Tähevärav: Kontiinum]]" (2008) *"[[Tähevärav: Tõelaegas]]" (2008) *"[[Tähtede sõda (film)|Tähtede sõda]]" (1977) *"[[Tähtedevaheline]]" (2014) *"[[Tähtsad ninad]]" (2023) *"[[Täielik mäluvahetus (film 1990)|Täielik mäluvahetus]]" (1990) *"[[Täielik mäluvahetus (film 2012)|Täielik mäluvahetus]]" (2012) *"[[Täitsa lõpp!]]" (2011) *"[[Täiuslikud võõrad]]" (2026) *"[[Täna ja homme (film 1912)|Täna ja homme]]" (1912) *"[[Täna öösel me ei maga]]" (2004) *"[[Täname suitsetamast!]]" (2006) *"[[Tänapäeva Tuhkatriinu]]" (2004) *"[[Tänavakass Bob]]" (2016) *"[[Tänaval kummutit veeti]]" (1978) *"[[Tänavavõitleja]]" *"[[Tööpealkiri: Imelaps]]" (2012) *"[[Tüdruk, kes hüppas läbi aja]]" (2006) *"[[Tüdruk, kes mängis tulega (film)|Tüdruk, kes mängis tulega]]" (2009) *"[[Tüdruk, kes usub imedesse]]" (2021) *"[[Tühirand (film)|Tühirand]]" (2006) *"[[Tütarlaps mustas]]" (1966) *"[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film)|Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (2003) *"[[Tüütu mees]]" (2006) ==U== *"[[Udu (film 2007)|Udu]]" (2007) *"[[Ujudes vastuvoolu]]" (2009) *"[[Uksed (film)|Uksed]]" (1969) *"[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]" (1973) *"[[Uljaspea]]" (1953) *"[[Umberto D.]]" (1952) *"[[Umbkotid]]" (2012) *"[[Une histoire d'eau]]" *"[[Unetus Seattle'is]]" (1993) *"[[Unistuste väli]]" *"[[Universaalne sõdur]]" *"[[Unustatud esivanemate varjud]]" (1964) *"[[Uus Maailm (film 2011)|Uus Maailm]]" (2011) *"[[Uus padjasõda]]" (1897) ==V== *"[[V nagu veritasu]]" (2006) *"[[Vaade liikuvalt rongilt]]" (1898) *"[[Vaarao (film 1966)|Vaarao]]" (1966) *"[[Vaat' kes räägib]]" (1989) *"[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]" (1987) *"[[Vabana sündinud (film)|Vabana sündinud]]" (1966) *"[[Vabank]]" (1981) *"[[Vaba raha]]" (2023) *"[[Vaenlane väravas]]" (2001) *"[[Vaeste kirjanike maja]]" (2012) *"[[Vahakujude maja]]" (2005) *"[[Vahva sõdur Joosep Toots]]" (1930) *"[[Vaiana (2016. aasta film)|Vaiana]]" (2016) *"[[Vaikuse hind (film 1914)|Vaikuse hind]]" (1914) *"[[Vaikuse hind (film 1916)|Vaikuse hind]]" (1916) *"[[Vaimude maja (film)|Vaimude maja]]" (1993) *"[[Vaimudest viidud]]" (2001) *"[[Vale pööre]]" (2003) *"[[Vale pööre 2]]" (2007) *"[[Vale pööre 3]]" (2009) *"[[Vale pööre 4]]" (2011) *"[[Vale pööre 5]]" (2012) *"[[Valentinipäev (film 2001)|Valentinipäev]]" (2001) *"[[Valentinipäev (film 2010)|Valentinipäev]]" (2010) *"[[Valetaja Jakob]]" (1999) *"[[Valge koer (film)|Valge koer]]" (1982) *"[[Valge laev (film)|Valge laev]]" (1970) *"[[Valgevene vaksal (film)|Valgevene vaksal]]" (1971) *"[[Valgus Koordis (film)|Valgus Koordis]]" (1951) *"[[Vallatud kurvid]]" (1959) *"[[Valmistub esimene mängija (film)|Valmistub esimene mängija]]" *"[[Vámonos con Pancho Villa]]" *"[[Vampiirid meie seas]]" (2001) *"[[¡Vampiros en La Habana!]]" *"[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006) *"[[Vana mees tahab koju]]" (1991) *"[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" (2003) *"[[Vanad lõvid]]" (2003) *"[[Vanamees ja põder]]" (2009) *"[[Vangimaja rokk]]" (1957) *"[[Vanglaekspress]]" (1997) *"[[Vara küps]]" *"[[Varajane rooste]]" (1979) *"[[Varastati Vana Toomas]]" (1970) *"[[Varastatud kohtumine]]" (1988) *"[[Varastatud suudlused]]" (1968) *"[[Varesesaare venelased]]" (2012) *"[[Varjatud]]" (2005) *"[[Varssavi 1944]]" (2014) *"[[Vasaku jala reede]]" (2012) *"[[Vasha]]" (2009) *"[[Vastuhakk (film 2008)|Vastuhakk]]" (2008) *"[[Vastu seina]]" (2004) *"[[Vee peal]]" (2020) *"[[Veealused karid]]" (1959) *"[[Veel õnnetäht kord tõuseb hele]]" (1975) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004) *"[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (2015) *"[[Vend (film 1997)|Vend]]" (1997) *"[[Vend 2]]" (2000) *"[[Vennad Kaczyńskid]]" *"[[Vennad karud]]" (2003) *"[[Vennad Karusüdamed]]" *"[[Vennad Lõvisüdamed (film)|Vennad Lõvisüdamed]] (1977) *"[[Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas]]" (2004) *"[[Verekivi]]" (1972) *"[[Vereteemant (film)|Vereteemant]]" (2006) *"[[Verised majad]]" (2013) *"[[Vernanda]]" (1988) *"[[Vesi elevantidele (film)|Vesi elevantidele]]" *"[[Vesiliiv (Cabanne film 1914)|Vesiliiv]]" (Cabanne 1914) *"[[Vesiliiv (Melfordi film 1914)|Vesiliiv]]" (Melfordi 1914) *"[[Vicky Cristina Barcelona]]" (2008) *"[[Videvik (film 1998)|Videvik]]" (1998) *"[[Videvik (film 2008)|Videvik]]" (2008) *"[[Videviku saaga: Koidukuma - Osa 1]]" (2011) *"[[Videviku saaga: Noorkuu]]" *"[[Videviku saaga: Päikesevarjutus]]" *"[[Vigased pruudid (film 2023)]]" *"[[Vihmamees]]" (1988) *"[[Vihmas ja päikeses]]" (1960) *"[[Vihurimäe (2026. aasta film)|Vihurimäe]]" (2026) *"[[Vii (film 1967)|Vii]]" (1967) *"[[Viies element]]" (1997) *"[[Viimane kangelane]]" *"[[Viimane keiser]]" (1987) *"[[Viimane tango Pariisis]]" *"[[Viimane vahipost]]" (2023) *"[[Viimased]]" (2020) *"[[Viimased päevad Marsil]]" (2013) *"[[Viimne reliikvia]]" (1969) *"[[Viiside aeg]]" (1948) *"[[Villa Antropoff]]" *"[[Vincent]]" (1982) *"[[Violanta]]" *"[[Vips ja Sulli (joonisfilm)|Vips ja Sulli]]" (1981) *"[[Vips ja Sulli 2]]" (2006) *"[[Visa hing]]" (1988) *"[[Visa hing 2]]" (1990) *"[[Visa hing 3]]" (1995) *"[[Visa hing 4]]" (2007) *"[[Visa hing: hea päev, et surra]]" *"[[Viva Las Vegas]]" *"[[Viviana]]" *"[[V. O. I. T. K. A. Metsavennad]]" (2004) *"[[Vojevood (film)|Vojevood]]" *"[[Voonakeste vaikimine]]" *"[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" *"[[Võimas Joe Young]]" *"[[Võimatu missioon]]" *"[[Võimatu missioon II]]" *"[[Võimatu missioon III]]" *"[[Võimatu missioon IV]]" *"[[Võitlused Leegionis]]" *"[[Võlg (film)|Võlg]]" (1966) *"[[Võlumõõk (film 1901)|Võlumõõk]]" (1901) *"[[Võlumõõk]]" (1998) *"[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" (1939) *"[[Võluri õpipoiss]]" (2010) *"[[Võsakurat]]" (1976) *"[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]" (2018) *"[[Võtke see valss]]" (2011) *"[[Võõrasema (film 1998)|Võõrasema]]" (1998) *"[[Võõrkeha (film)|Võõrkeha]]" (1982) *"[[Väga visa hing]]" (1996) *"[[Väike merineitsi (film 1989)|Väike merineitsi]]" (1989) *"[[Väike Miss Päikesepaiste]]" (2006) *"[[Väike pingviin]]" (1995) *"[[Väike printsess (film 1995)|Väike printsess]]" (1995) *"[[Väike reekviem suupillile (film)|Väike reekviem suupillile]]" (1972) *"[[Väike tibu]]" (2005) *"[[Väike Vera]]" (1988) *"[[Väike õuduste pood]] (1960) *"[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]" (2013) *"[[Väikesed lapsed]]" (2006) *"[[Väikesed naised (film 2019)|Väikesed naised]]" (2019) *"[[Väljapääs puudub]]" (2005) *"[[Väljumine tehasest]]" *"[[Välk (film 2008)|Välk]]" (2008) *"[[Värav nr. 2]]" (1955) *"[[Värvid (film)|Värvid]]" (1988) *"[[Värvi kuivamine]]" *"[[Värvilised unenäod]]" (1974) *"[[Vääritud tõprad]]" (2009) ==W== *"[[W (film 1974)|W]]" (1974) *"[[W.]]" (2008) *"[[WALL·E]]" (2008) *"[[Wayne'i maailm]]" (1992) *"[[Werewolf of London]]" *"[[West Side'i lugu (film)|West Side'i lugu]]" (1961) *"[[Wild Guitar]]" (1962) *"[[Wild in the Country]]" *"[[Wilhelm Tell (film 1911)|Wilhelm Tell]]" (1911) *"[[Willy Wonka ja šokolaadivabrik]]" (1971) *"[[Wizards of Waverly Place: The Movie]]" *"[[Withnail and I]]" *"[[!Women Art Revolution]]" ==Õ== *"[[Õde Brown]]" (1921) *"[[Õelad tüdrukud]]" (2004) *"[[Õhtust hommikuni]]" (1962) *"[[Õhulossid]]" (1914) *"[[Õigluse ratsanikud]]" (2020) *"[[Õigus õnnele]]" (2018) *"[[Õlale võtt!]]" *"[[Õlimäe õied]]" (2013) *"[[Õmblusmasin (film)|Õmblusmasin]]" *"[[Õnn tuleb magades]]" (2016) *"[[Õnne otsinguil]]" (2006) *"[[Õnne vembud]]" (1968) *"[[Õnnekütid (film 1971)|Õnnekütid]]" (1971) *"[[Õnnekütid (film 2012)|Õnnekütid]]" (2012) *"[[Õnnelik korterikriisi lahendus]]" (1924) *"[[Õnnelik lapsepõlv]]" (1988) *"[[Õnnelind flamingo]]" (1986) *"[[Õnneteraapia]]" (2012) *"[[Õpetaja (film)|Õpetaja]]" *"[[Õuduse labürint]]" (1921) *"[[Õudusunenägu (film)|Õudusunenägu]]" (1896) ==Ä== *"[[Ämblikmees (film)|Ämblikmees]]" (2002) *"[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]" (2019) *"[[Ära vaata üles]]" (2021) *"[[Äraaetud hobused lastakse ju maha]]" *"[[Äraoldud päevade summa]]" (2005) *"[[Äratus]]" (1989) *"[[Ääremängijad]]" (2023) ==Ö== *"[[Öö (film)|Öö]]" (2023) *"[[Ööbik (film)|Ööbik]]" (2023) *"[[Öölapsed]]" (2021) *"[[Öö muuseumis]]" (2006) *"[[Öö muuseumis 2]]" (2009) *"[[Öö muuseumis 3]]" (2014) *"[[Öö teemandid]]" (1964) * "[[Öö varjud (film)|Öö varjud]]" (2012) *"[[In Nacht und Eis|Öös ja jääs]]" (1912) *"[[Öösel]]" (1931) ==Ü== *"[[Ühe aasta üheksa päeva]]" (1961) *"[[Ühe katuse all]]" (1962) *"[[Ühe küla mehed]]" (1961) *"[[Ühe metsa pojad]]" *"[[Ühe mõrva kroonika]]" (1965) *"[[Ühe skandaali märkmed (film)|Ühe skandaali märkmed]]" (2006) *"[[Ühe suve akvarellid (film)|Ühe suve akvarellid]]" (1966) *"[[Ühe unistuse maja]]" (2016) *"[[Üheksa jardi]]" (2000) *"[[Ühel ilusal päeval]]" (1996) *"[[Ühemõõtmeline mees]]" *"[[Üks mu sõber]]" (2011) *"[[Üks võitlus teise järel]]" *"[[Üksinda kodus]]" (1990) *"[[Üksinda kodus 3]]" (1997) *"[[Üksinda kodus 4]]" (2002) *"[[Ükskord Ameerikas]]" *"[[Ükskord Hollywoodis]]" (2019) *"[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]" (2019) *"[[Ülekuulamine (film)|Ülekuulamine]]" (1982) *"[[Ürgne kutse (film 1908)|Ürgne kutse]]" (1908) *"[[Üüratu talendi talumatu taak]]" (2022) *"[[Üüriline]]" (2004) ==X== *[[X, Y ja Zee]] ==Y== *"[[Yami no kānibaru]]" *"[[Yesterday (film 1984)|Yesterday]]" (1984) [[Kategooria:Filmid| ]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] 0tr9lrckvowbpqzlmwcin02hsynx8dx 0 35229 7122362 6809249 2026-04-01T10:00:48Z ~2026-20178-87 226243 täpsustused üldisele 7122362 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib USA osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Nevada (täpsustus)]].}} {{Provints | nimi = Nevada osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Nevada | lipp = Flag of Nevada.svg | lipu_link = [[Nevada lipp]] | vapp = State Seal of Nevada.svg | vapi_link = [[Nevada osariigi pitsat]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Carson City]] | asendikaardi_pilt = Nevada in United States.svg }} '''Nevada''' [nev'aada] (inglise keeles [nəˈvædə]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]], mis on moodustatud [[1864]]. aastal. Läänes piirneb [[California]] osariigiga, põhjas [[Idaho]] ja [[Oregon]]i, idas [[Utah]]' ning kagus [[Arizona|Arizona osariigiga]]. == Rahvastik == 2010. aastal elas Nevada osariigis 2 700 551 inimest.<ref>[http://www.census.gov/2010census/data/population.swf?init_year=2010&cache=1000 Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> Elanikud jagunesid päritolult 2008. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20101202053404/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&-context=adp&-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&-ds_name=ACS_2008_3YR_G00_&-tree_id=3308&-redoLog=false&-_caller=geoselect&-geo_id=04000US09&-format=&-_lang=en Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> järgmiselt: * 13,2% saksa * 10,7% iiri * 9,4% inglise * 6,4% itaalia * 4,1% ameerika * 4,0% skandinaavia (1,7% norra, 1,5% rootsi ja 0,8% taani). 1950. aasta rahvaloenduse järgi oli Nevada osariigi rahvaarv 160 083, millega oli Nevada kõige väiksema rahvaarvuga osariik. 20. sajandi lõpus kasvas Nevada plahvatuslikult, olles USA kõige kiiremini kasvav osariik, tänu osariigis hasartmängude legaliseerimisele ja vägagi liberaalsetele abielu- ja lahutusseadustele. Lisaks on Nevada ainus USA osariik, kus on prostitutsioon legaalne (kolmes suurimas maakonnas ([[Clarki maakond (Nevada)|Clarki]] (Las Vegas), [[Washoe maakond|Washoe]] (Reno) ja [[Carson City]] linnas) on prostitutsioon keelatud). 2000. aastal elas osariigis juba peaaegu kaks miljonit inimest. Nevada osariigi rahvaarv on alati kasvanud just sisserände tõttu. 1900. aastal oli Nevada elanikest osariigis sündinud 37%, 2000. aastal ainult 21%, 2012. aastal 25%. Kõige suurem sisseränne Nevada osariiki toimub California osariigist, 2012. aasta seisuga oli 19% Nevada elanikest sündinud Californias.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nytimes.com/interactive/2014/08/13/upshot/where-people-in-each-state-were-born.html|pealkiri=Where We Came From and Where We Went, State by State|väljaanne=[[New York Times]]|aeg=19. august 2014|vaadatud=16. märts 2019}}</ref> Ligi 91% Nevada elanikest elab osariigi kolmes suuremas linnastus: [[Las Vegas]]es, [[Reno]]s ja [[Carson City]]s. Kaguosas [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] elas 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1 951 269 inimest, mis moodustab Nevada osariigi kogurahvaarvust 72%. === Linnad === {| class=wikitable |+ |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv<br />(2011) |- | align=center | 1. | [[Las Vegas]] | align=right | 588 274 |- | align=center | 2. | [[Henderson]] | align=right | 264 839 |- | align=center | 3. | [[North Las Vegas]] | align=right | 223 873 |- | align=center | 4. | [[Reno]] | align=right | 222 801 |- | align=center | 5. | [[Sunrise Manor]]¹⁾ | align=right | 191 007 |- | align=center | 6. | [[Paradise]]¹⁾ | align=right | 181 635 |- | align=center | 7. | [[Spring Valley]]¹⁾ | align=right | 172 483 |- | align=center | 8. | [[Enterprise (Nevada)|Enterprise]]¹⁾ | align=right | 160,632 |- | align=center | 9. | [[Sparks (Nevada)|Sparks]] | align=right | 92 302 |- | align=center | 10. | [[Carson City]] | align=right | 56 066 |} ¹⁾ Ei oma omavalitsust, loetakse ametlikult kohaliku võimuorganita asulaks (''Census-designated place'') == Haldusjaotus == Nevada osariik jaguneb 16 maakonnaks ja üheks maakonnavabaks linnaks: {{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:29em| * [[Carson City]] * [[Churchilli maakond]] * [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakond]] * [[Douglase maakond (Nevada)|Douglase maakond]] * [[Elko maakond]] * [[Esmeralda maakond]] * [[Eureka maakond]] * [[Humboldti maakond (Nevada)|Humboldti maakond]] * [[Landeri maakond]] * [[Lincolni maakond (Nevada)|Lincolni maakond]] * [[Lyoni maakond (Nevada)|Lyoni maakond]] * [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]] * [[Nye maakond]] * [[Pershingi maakond]] * [[Storey maakond]] * [[Washoe maakond]] * [[White Pine'i maakond]] }} == Kaitsealad == [[File:Stella Lake Great Basin.jpg|thumb|Suure nõo rahvuspark]] * [[Humboldti metsakaitseala]] * [[Toiyabe'i metsakaitseala]] * [[Inyo metsakaitseala]] * [[Mount Charleston Wilderness]] * [[Surmaoru rahvuspark]] * [[Suure nõo rahvuspark]] == Muud == Las Vegasest 70 km loodes Indian Springs'is asub Creeche õhujõudude baas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Creech Air Force Base > Home |url=https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260128220945/https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisaeg=2026-01-28 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.creech.af.mil |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Nevada kummituslinnade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nevada.gov/ Nevada osariigi koduleht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = Nevada |Põhi = {{Pisilipp|Oregon}} {{Pisilipp|Idaho}} |Kirre = |Ida = {{Pisilipp|Utah}} |Kagu = {{Pisilipp|Arizona}} |Lõuna = |Edel = |Lääs = {{Pisilipp|California}} |Loe = }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=39.0 |EW=-117.0 |type=adm1st |region=US-NV}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Nevada| Nevada]] na8kvkoyu0d9044ch6yjsn19p6toyt4 7122368 7122362 2026-04-01T10:14:16Z Andres 5 /* Muud */ 7122368 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib USA osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Nevada (täpsustus)]].}} {{Provints | nimi = Nevada osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Nevada | lipp = Flag of Nevada.svg | lipu_link = [[Nevada lipp]] | vapp = State Seal of Nevada.svg | vapi_link = [[Nevada osariigi pitsat]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Carson City]] | asendikaardi_pilt = Nevada in United States.svg }} '''Nevada''' [nev'aada] (inglise keeles [nəˈvædə]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]], mis on moodustatud [[1864]]. aastal. Läänes piirneb [[California]] osariigiga, põhjas [[Idaho]] ja [[Oregon]]i, idas [[Utah]]' ning kagus [[Arizona|Arizona osariigiga]]. == Rahvastik == 2010. aastal elas Nevada osariigis 2 700 551 inimest.<ref>[http://www.census.gov/2010census/data/population.swf?init_year=2010&cache=1000 Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> Elanikud jagunesid päritolult 2008. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20101202053404/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&-context=adp&-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&-ds_name=ACS_2008_3YR_G00_&-tree_id=3308&-redoLog=false&-_caller=geoselect&-geo_id=04000US09&-format=&-_lang=en Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> järgmiselt: * 13,2% saksa * 10,7% iiri * 9,4% inglise * 6,4% itaalia * 4,1% ameerika * 4,0% skandinaavia (1,7% norra, 1,5% rootsi ja 0,8% taani). 1950. aasta rahvaloenduse järgi oli Nevada osariigi rahvaarv 160 083, millega oli Nevada kõige väiksema rahvaarvuga osariik. 20. sajandi lõpus kasvas Nevada plahvatuslikult, olles USA kõige kiiremini kasvav osariik, tänu osariigis hasartmängude legaliseerimisele ja vägagi liberaalsetele abielu- ja lahutusseadustele. Lisaks on Nevada ainus USA osariik, kus on prostitutsioon legaalne (kolmes suurimas maakonnas ([[Clarki maakond (Nevada)|Clarki]] (Las Vegas), [[Washoe maakond|Washoe]] (Reno) ja [[Carson City]] linnas) on prostitutsioon keelatud). 2000. aastal elas osariigis juba peaaegu kaks miljonit inimest. Nevada osariigi rahvaarv on alati kasvanud just sisserände tõttu. 1900. aastal oli Nevada elanikest osariigis sündinud 37%, 2000. aastal ainult 21%, 2012. aastal 25%. Kõige suurem sisseränne Nevada osariiki toimub California osariigist, 2012. aasta seisuga oli 19% Nevada elanikest sündinud Californias.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nytimes.com/interactive/2014/08/13/upshot/where-people-in-each-state-were-born.html|pealkiri=Where We Came From and Where We Went, State by State|väljaanne=[[New York Times]]|aeg=19. august 2014|vaadatud=16. märts 2019}}</ref> Ligi 91% Nevada elanikest elab osariigi kolmes suuremas linnastus: [[Las Vegas]]es, [[Reno]]s ja [[Carson City]]s. Kaguosas [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] elas 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1 951 269 inimest, mis moodustab Nevada osariigi kogurahvaarvust 72%. === Linnad === {| class=wikitable |+ |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv<br />(2011) |- | align=center | 1. | [[Las Vegas]] | align=right | 588 274 |- | align=center | 2. | [[Henderson]] | align=right | 264 839 |- | align=center | 3. | [[North Las Vegas]] | align=right | 223 873 |- | align=center | 4. | [[Reno]] | align=right | 222 801 |- | align=center | 5. | [[Sunrise Manor]]¹⁾ | align=right | 191 007 |- | align=center | 6. | [[Paradise]]¹⁾ | align=right | 181 635 |- | align=center | 7. | [[Spring Valley]]¹⁾ | align=right | 172 483 |- | align=center | 8. | [[Enterprise (Nevada)|Enterprise]]¹⁾ | align=right | 160,632 |- | align=center | 9. | [[Sparks (Nevada)|Sparks]] | align=right | 92 302 |- | align=center | 10. | [[Carson City]] | align=right | 56 066 |} ¹⁾ Ei oma omavalitsust, loetakse ametlikult kohaliku võimuorganita asulaks (''Census-designated place'') == Haldusjaotus == Nevada osariik jaguneb 16 maakonnaks ja üheks maakonnavabaks linnaks: {{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:29em| * [[Carson City]] * [[Churchilli maakond]] * [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakond]] * [[Douglase maakond (Nevada)|Douglase maakond]] * [[Elko maakond]] * [[Esmeralda maakond]] * [[Eureka maakond]] * [[Humboldti maakond (Nevada)|Humboldti maakond]] * [[Landeri maakond]] * [[Lincolni maakond (Nevada)|Lincolni maakond]] * [[Lyoni maakond (Nevada)|Lyoni maakond]] * [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]] * [[Nye maakond]] * [[Pershingi maakond]] * [[Storey maakond]] * [[Washoe maakond]] * [[White Pine'i maakond]] }} == Kaitsealad == [[File:Stella Lake Great Basin.jpg|thumb|Suure nõo rahvuspark]] * [[Humboldti metsakaitseala]] * [[Toiyabe'i metsakaitseala]] * [[Inyo metsakaitseala]] * [[Mount Charleston Wilderness]] * [[Surmaoru rahvuspark]] * [[Suure nõo rahvuspark]] == Muud == Las Vegasest 70 km loodes [[Indian Springs]]is asub Creeche'i õhujõudude baas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Creech Air Force Base > Home |url=https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260128220945/https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisaeg=2026-01-28 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.creech.af.mil |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Nevada kummituslinnade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nevada.gov/ Nevada osariigi koduleht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = Nevada |Põhi = {{Pisilipp|Oregon}} {{Pisilipp|Idaho}} |Kirre = |Ida = {{Pisilipp|Utah}} |Kagu = {{Pisilipp|Arizona}} |Lõuna = |Edel = |Lääs = {{Pisilipp|California}} |Loe = }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=39.0 |EW=-117.0 |type=adm1st |region=US-NV}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Nevada| Nevada]] ldmkx6pqoiscs3tyny8xxsrl5nqqv2w 7122378 7122368 2026-04-01T10:27:39Z Andres 5 7122378 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib USA osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Nevada (täpsustus)]].}} {{Provints | nimi = Nevada osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Nevada | lipp = Flag of Nevada.svg | lipu_link = [[Nevada lipp]] | vapp = State Seal of Nevada.svg | vapi_link = [[Nevada osariigi pitsat]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Carson City]] | asendikaardi_pilt = Nevada in United States.svg }} '''Nevada''' [nev'aada] (inglise keeles [nəˈvædə]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]], mis on moodustatud [[1864]]. aastal. Läänes piirneb [[California]] osariigiga, põhjas [[Idaho]] ja [[Oregon]]i, idas [[Utah]]' ning kagus [[Arizona|Arizona osariigiga]]. == Rahvastik == 2010. aastal elas Nevada osariigis 2 700 551 inimest.<ref>[http://www.census.gov/2010census/data/population.swf?init_year=2010&cache=1000 Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> Elanikud jagunesid päritolult 2008. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20101202053404/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&-context=adp&-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&-ds_name=ACS_2008_3YR_G00_&-tree_id=3308&-redoLog=false&-_caller=geoselect&-geo_id=04000US09&-format=&-_lang=en Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.</ref> järgmiselt: * 13,2% saksa * 10,7% iiri * 9,4% inglise * 6,4% itaalia * 4,1% ameerika * 4,0% skandinaavia (1,7% norra, 1,5% rootsi ja 0,8% taani). 1950. aasta rahvaloenduse järgi oli Nevada osariigi rahvaarv 160 083, see oli kõige väiksema rahvaarvuga USA osariik. 20. sajandi lõpus kasvas Nevada rahvaarv plahvatuslikult, Nevada oli USA kõige kiiremini kasvav osariik. Selle põhjustasid hasartmängude legaliseerimine ja liberaalsed abielu- ja lahutusseadused. Lisaks on Nevada ainus USA osariik, kus on prostitutsioon on mõnedes piirkonades legaalne (kolmes suurimas maakonnas ([[Clarki maakond (Nevada)|Clarki]] (Las Vegas), [[Washoe maakond|Washoe]] (Reno) ja [[Carson City]] linnas) on prostitutsioon keelatud). 2000. aastal elas osariigis juba peaaegu kaks miljonit inimest. Nevada osariigi rahvaarv on kasvanud peamiselt sisserände tõttu. 1900. aastal oli Nevada elanikest osariigis sündinud 37%, 2000. aastal ainult 21%, 2012. aastal 25%. Kõige suurem sisseränne Nevada osariiki toimub California osariigist, 2012. aasta seisuga oli 19% Nevada elanikest sündinud Californias.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nytimes.com/interactive/2014/08/13/upshot/where-people-in-each-state-were-born.html|pealkiri=Where We Came From and Where We Went, State by State|väljaanne=[[New York Times]]|aeg=19. august 2014|vaadatud=16. märts 2019}}</ref> Ligi 91% Nevada elanikest elab osariigi kolmes suuremas linnastus: [[Las Vegase linnastu]]s, [[Reno linnastu]]s ja [[Carson City linnastu]]s. Kaguosas [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] elas 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1 951 269 inimest, mis moodustas Nevada osariigi kogurahvaarvust 72%. === Linnad === {| class=wikitable |+ |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv<br />(2011) |- | align=center | 1. | [[Las Vegas]] | align=right | 588 274 |- | align=center | 2. | [[Henderson]] | align=right | 264 839 |- | align=center | 3. | [[North Las Vegas]] | align=right | 223 873 |- | align=center | 4. | [[Reno]] | align=right | 222 801 |- | align=center | 5. | [[Sunrise Manor]]¹⁾ | align=right | 191 007 |- | align=center | 6. | [[Paradise]]¹⁾ | align=right | 181 635 |- | align=center | 7. | [[Spring Valley]]¹⁾ | align=right | 172 483 |- | align=center | 8. | [[Enterprise (Nevada)|Enterprise]]¹⁾ | align=right | 160 632 |- | align=center | 9. | [[Sparks (Nevada)|Sparks]] | align=right | 92 302 |- | align=center | 10. | [[Carson City]] | align=right | 56 066 |} ¹⁾ Ei oma omavalitsust, loetakse ametlikult kohaliku võimuorganita asulaks (''[[Census-designated place]]'') == Haldusjaotus == Nevada osariik jaguneb 16 maakonnaks ja üheks maakonnavabaks linnaks: {{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:29em| * [[Carson City]] * [[Churchilli maakond]] * [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakond]] * [[Douglase maakond (Nevada)|Douglase maakond]] * [[Elko maakond]] * [[Esmeralda maakond]] * [[Eureka maakond]] * [[Humboldti maakond (Nevada)|Humboldti maakond]] * [[Landeri maakond]] * [[Lincolni maakond (Nevada)|Lincolni maakond]] * [[Lyoni maakond (Nevada)|Lyoni maakond]] * [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]] * [[Nye maakond]] * [[Pershingi maakond]] * [[Storey maakond]] * [[Washoe maakond]] * [[White Pine'i maakond]] }} == Kaitsealad == [[File:Stella Lake Great Basin.jpg|thumb|Suure nõo rahvuspark]] * [[Humboldti metsakaitseala]] * [[Toiyabe'i metsakaitseala]] * [[Inyo metsakaitseala]] * [[Mount Charleston Wilderness]] * [[Surmaoru rahvuspark]] * [[Suure nõo rahvuspark]] == Muud == Las Vegasest 70 km loodes [[Indian Springs]]is asub Creeche'i õhujõudude baas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Creech Air Force Base > Home |url=https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260128220945/https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisaeg=2026-01-28 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.creech.af.mil |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Nevada kummituslinnade loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.nevada.gov/ Nevada osariigi koduleht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = Nevada |Põhi = {{Pisilipp|Oregon}} {{Pisilipp|Idaho}} |Kirre = |Ida = {{Pisilipp|Utah}} |Kagu = {{Pisilipp|Arizona}} |Lõuna = |Edel = |Lääs = {{Pisilipp|California}} |Loe = }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=39.0 |EW=-117.0 |type=adm1st |region=US-NV}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Nevada| Nevada]] 0c253jmj2nzidqcrwy5ky8g9wqwrq5f 0 35459 7122027 7092423 2026-03-31T17:48:28Z Amherst99 15496 7122027 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vene füüsikust ja ühiskonnategelasest; ajaloolase kohta vaata artiklit [[Andrei Sahharov (ajaloolane)]]}} [[Pilt:RIAN archive 25981 Academician Sakharov.jpg|pisi|Andrei Sahharov (1989)]] '''Andrei Sahharov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Дмитриевич Сахаров''; [[21. mai]] [[1921]] [[Moskva]] – [[14. detsember]] [[1989]] Moskva) oli vene [[füüsik]] ja ühiskonnategelane, [[dissident]]. == Elukäik == Andrei Sahharov sündis [[Moskva]]s, kuid evakueeriti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Türkmenistan]]i, kus ta lõpetas [[Aşgabati ülikool]]i. Andrei Sahharov osales alates 1948. aastast [[vesinikupomm]]i väljatöötamises. [[1953]]. aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks. Ta osales ka [[1961]]. aastal lõhatud 50-megatonnise [[Tsaar-pomm]]i väljatöötamises. 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale. [[1975]]. aastal pälvis ta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]], kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. [[1980]]. aastal ta arreteeriti [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] vastu protesteerimise tõttu ja saadeti [[Nižni Novgorod|Gorki]]sse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all [[1986]]. aastani, mil [[Mihhail Gorbatšov]] ta vabastada lasi. ==Tunnustus== *1975 – [[Nobeli rahuauhind]] *1978 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks *1984 – [[Tomalla auhind]] *1988 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisliikmeks ==Mälestuse jäädvustamine== [[File:RR5110-0165R 2 рубля 2021 серебро 100 лет Сахарову.png|thumb|2021. aastal Sahharovi 100.sünniaastapäevaks välja antud mälestusmünt]] 1984. aastal nimetati [[Washington]]is väljak, kus asus Nõukogude Liidu saatkond, Andrei Sakharov Plazaks. [[Euroopa Parlament]] asutas 1988. aastal [[Sahharovi mõttevabaduse auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinna]]. 1990. aastal asutas [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] presiidium [[Sahharovi kuldmedal]]i. 1991. aastal avati [[Nižni Novgorod]]is korteris, kus Sahharov oli seitse aastat elanud koduarestis, tema korter-muuseum. 1996–2023 tegutses Moskvas [[Sahharovi keskus]]. == Isiklikku == 1943. aastal abiellus Andrei Sahharov Simbirskis sündinud Klavdija Aleksejevna Vihhirevaga (1919–1969), kes suri vähki. Neil oli kolm last: Tatjana, Ljubov ja Dmitri. [[1972]]. aastast oli ta abielus [[Jelena Bonner]]iga. == Teosed eesti keeles == * "Uutmine on paratamatu" (artikkel) – 13 autori artiklikogumikus "Teist teed ei ole", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1989]], lk 59–76 * "Minu saatus püüdis mu kinni" (intervjuu, küsitles [[Mark Levin]]) – [[Aja Pulss]] 1989, nr 6, lk 16–18 * Intervjuu "Vabaduse aste" – [[Rahva Hääl]] 9., 10., 11., 12. ja 13. august 1989 * Katkendeid artiklitest – Rahva Hääl 23.–27. juuni 1990 * eessõna raamatule: [[Grigori Medvedev]], "[[Tšernobõl]]i vihik" (jutustus; tõlkija [[Sirje Morozova]]), [[Perona]], [[Pärnu]] 1996 == Kirjandus == * [[Vanda Beletskaja]], "Mõistuse kutse" – [[Maaleht]] [[1989]], nr 12, 13 (23., 30. märts) * [[Toomas Sildam]], "Andrei Sahharovi ei ole enam" – [[Noorte Hääl]] [[16. detsember]] 1989 * [[David Samoilov]], "Lahkunud on pühak" – [[Reede]] [[22. detsember]] 1989 * [[Lembit Valt]], "Oma näoga läbi näotu aja" – [[Sirp]] [[17. mai]] [[1991]], lk 2 * [[Harry Õiglane]], "Andrei Sahharov füüsikuna" – samas * [[Mart Niklus]], "Ta tegi seda, mida elu temalt nõudis" – samas == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} * [[Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist]] {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Sahharov, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu tuumarelvaprojektidest osavõtjad]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Kolmekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vostrjakovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 24rvgliz1foxd6unyfuu8r5wior07nh 1 35585 7121907 7121503 2026-03-31T14:42:53Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Vastus 7121907 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) lq3xv4azcwzrjor41hhjyztyeflkoby 7121934 7121907 2026-03-31T15:23:26Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Vastus 7121934 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on teraviljad ja aedviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) 4bv1dcxtvnw3plmah28doftsx0zyhei 7121936 7121934 2026-03-31T15:25:06Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Kaunviljad 7121936 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) t3bwn18f289l89xdnn19kn8o7qixr0x 7121954 7121936 2026-03-31T15:53:08Z Eiusmod 200998 /* Kama päritolust ja ajaloost. */ Kakuks 7121954 wikitext text/x-wiki Kas teha täpsustusleheküljeks või pühendada eesti rahvustoidule? Praegu on näiteks olemas artikkel [[Kama jõgi]], lisaks on teisi tähendusi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC) : Mina reserveeriksin selle rahvustoidule ning teeksin eraldi täpsustuslehekülje. Kama on küll asula Udmurtias, aga arvan, et selle nimi võiks olla [[Kama (Udmurtia)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC) ::Jah. Mõtlesin samamoodi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. jaanuar 2006, kell 12.52 (UTC) ---- Minu meelest tuleb eristada kamajahu ja kama. Kama on valmistoit. Tõsi küll, kõnekeeles nimetatakse ka kamajahu kamaks. Peale selle valmistatakse kamajahust veel kamakäkke. Kamale lisatakse tavaliselt suhkrut või ka soola. Mõnikord süüakse kama ka veega. Poodides müüdavas kamajahus on juba ka soola. Kui ma ei eksi, on poekamajahus võrdsetes osades nisu, rukis, oder ja hernes ning lisaks 1% soola. Rahvapärase kamajahu koostis varieerub. Kamajahu tuntakse ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2006, kell 13.26 (UTC) Kasutatakse ka Ida-Alžeerias, kuid segu valmistatakse ilma nisujahuta. ==Sünonüümid== TEA 10. kd on sünonüümidena toodud [[talkkuna]] (ehkki see vist soomekeelne vaste) ja [[tolklono]] (venekeelne vaste?), vene keeles peaks küll olema Толокно--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 17:42 (EEST) == Millest see artikkel räägib? == Päises on: "See artikkel räägib eesti rahvustoidust". Lugema asudes selgub, et artikkel on toiduainest kamajahust. Kama ja kamajahu ei ole sünonüümid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 9. november 2019, kell 09:35 (EET) == Kama päritolust ja ajaloost. == Arvan et oluline viidata ka H. Kurriku uurimustööle https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1938/08/03/10 - Kama polegi mulgi toit! Ühest "rahvustoidust", mille esivanemaid otsitakse Babülooniast ja Pärsiast H. Kurriku suur uurimustöö + https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1930/05/22/11 + ALLIKAS: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat V 1929 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/171 - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 (siin ka kõik kama nimede uurimised eri keeltes) [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 2. märts 2023, kell 14:47 (EET) : Nii vanade allikatega on oht, et nende sisu on vananenud. Eelistada tuleks võimalusel ikka kaasaegsed allikaid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. märts 2023, kell 20:04 (EEST) ---- Selle artikli pealkiri peaks siis olema [[Kamajahu]]. Kamajahu on küll toiduaine, aga seda nimetatakse ka kamaks nagu toitugi. Jutt rahvuslikust toiduainest on minu meelest originaaluurimus. Öelda, et kama ei ole rahvustoit, sest ta on toiduaine, on minu meelest arusaamatusel põhinev absurdsus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 08:58 (EEST) :Ma ei tea millisel arusaamatusel. Ma ei tea kuidas Eestis on, kuid ülejäänud maailmas ei peeta toiduainet rahvustoiduks. Võtame näiteks Emmentali juust, keegi ei nimeta seda Šveitsi rahvustoiduks (pole leida kohta, kus seda niimoodi nimetatakse). Šveitsis on küll rahvustoite, mis koosnevad juustust, nagu ''cheese fondue'', kuid need on toidud mida sellisena nagu nad on näiteks lõunasöögiks süüakse. Seda võib nimetada Šveitsi rahvuslikuks toiduaineks, kuid enamasti nimetatakse seda pigem Šveitsi päritoluga toiduaineks. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:02 (EEST) :Ma ei näe et kuskil nimetatakse midagi kamaks mis ei ole toiduaine. Kama on kamajahu, ja see on toiduaine. Ei tea et näiteks kamal hapupiimaga mingit eraldi nimetust oleks. Ja kas siis kama petipiimaaga nimetatakse kuidagi teisiti? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 20:17 (EEST) ::Vaata [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kama&F=M], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kama/1/est], [https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=kama&F=V&C06=et]. ::Mõte on selles, et sõnal "kama" on kaks tähendust, üks on toiduaine (kamajahu) ja teine on toit. Tõsi, kama kui toit võib ka olla ka näiteks keefiriga, aga prototüüpselt on ta hapupiimaga. Toidul ei ole eraldi nimetust, aga toiduaine on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:05 (EEST) :::Jah siis ta võib ju rahvustoit olla. Kuid kas kama segatuna hapupiimaga on piisav täielikuks toiduks, on eraldi küsimus. Mulle ei meeldi kahe tähendusega sõnad, sõnadel võiks olla, kui võimalik, üks tähendus. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:35 (EEST) ::::Sa ei saa keelt ümber teha. ::::Milles seisneb [[toiduaine]] ja [[toit|toidu]] erinevus? Millise toidu definitsiooni järgi hapupiimaga segatud kamajahu ei ole toit? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 21:58 (EEST) :::::Toit tähendab kõiki. Kamajahu on toit ja hapupiimaga segatud kamajahu on toit. Küsimus kas see on täielik toit, mida keegi näiteks lõunasöögiks sööb. Selline toit ei ole näiteks vorstivõileib, kuid võib olla viineritega võileib. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:05 (EEST) ::::::Kui kamajahu on toit, miks siis kama ei ole rahvustoit? Miks see "täistoit" oluline on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 22:56 (EEST) :::::::Sest seda nimetatakse "national dish", ja "dish" mõistetakse kui toit mida süüakse taldriku pealt ([https://www.wordnik.com/words/dish The food served or contained in a dish]), näiteks kamajahu see ei ole, kuigi see on ka toit. Niimoodi saadakse sellest aru üldiselt enamikus maailmas. Uuesti, Emmentali juust on Šveitsi rahvuslik juust, kuna ta on juust siis ta on kindlasti toit, kuid kuskil ei nimetata seda Šveitsi rahvustoiduks. Kuna see on toiduaine. Kuna "täistoit" ega mitte midagi ei sobi, siis ainus viis kuidas öelda on "Toit mida tavaliselt süüakse taldriku pealt". [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 00:13 (EEST) ::::::::See ei ole tõsi, et ''dish'' tähendab ainult toitu, mida süüakse taldriku pealt. Vaata kas või [[:en:Dish (food)]]. Vaata ka sõnastikke: [https://www.merriam-webster.com/dictionary/dish] (2a), [https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/dish] (3), [https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/us/definition/english/dish_1] (3), [https://www.ahdictionary.com/word/search.html?q=dish] (3b), [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/dish#google_vignette] (A2). Peale selle, ''dish'' ei pea olema taldrik, vaid võib olla ka mis tahes sööginõu. ::::::::Artiklis [[:en:National dish]] on kama ilma kõhkluseta nimetatud eesti rahvustoiduks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 09:00 (EEST) :::::::::Jah need sõnaraamatud lõhuvad kõik ilusti. "Toit mis on teatud viisil valmistatud", see võib tähendada kõiki. Kuid, "Toit mida süüakse taldriku pealt" on üldine arusaam, ma lihtsalt ei oska seda paremini sõnastada. Kuidas siis seletada et ''Emmentali juustu'' ei nimetata Šveitsi rahvustoiduks, kuigi juust on ju ometigi teatud viisil valmistatud. Ma olen siin palju tegelenud umbsõlmede lahendamisega, need jäetakse tavaliselt lahendamata, jäävadki sõlme, ja kõik on sellega rahul, kuna probleeme mida see tekitada võib ja enamasti paratamatult tekitab, nad õnneks ei näe. Kuid lisaks, mõnede arvates ongi see parem, kuna see on hõlbus viis teistele rämpsu kaela visata, kui see on juba valmiskujul ilusti kokku keerutatud, siis võib väga hästi juhtuda et nad sellest välja ei tule. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 15:32 (EEST) ::::::::::Ei noh, niisugune tähendus on ka olemas, et see on toit, mida süüakse taldriku pealt (või ka mõne muu nõu pealt, ega siis kama ka näpu vahelt ei sööda). Aga ''dish'' on üldiselt ka mis tahes toiduliik. Toiduained on ka teatud viisil valmistatud. Aga jutt on toidust. Ma arvan küll, et see juust, millest Sa räägid, on toiduaine. Tõsi küll, ega toidu ja toiduaine vahel selget piiri pole. Ma võin osta tüki juustu ja selle lihtsalt nahka pista. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:00 (EEST) :::::::::::Et ''dish'' on mistahes, see definitsioon on absurdne. On nii kirjas jah, aga mis on selgelt absurdne, sellest ei saa lähtuda. Või võibolla on selle taga mingi suur tarkus mida mina ei suuda näha. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. juuli 2025, kell 21:54 (EEST) ''Raske on öelda kas kuskil mujal on nende toiduainete koostis täpselt sama kui Eesti kamal, kuid need on piirkonniti väga erinevad, ning mõnel võib olla ka sama koostis. :Niisugune lause ei sobi entsüklopeediasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) Andke andeks, aga kamajahu ei sisalda kruupe, tange ega teri. Sama hea oleks öelda, et liiv sisaldab rändrahne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2025, kell 09:07 (EEST) See on väga populaarne artikkel, üle 20 vaatamise päevas, populaarsem kui Eesti köök. Tundub et kama on Eestis väga populaarne. Kuid sealjuures ei ole Eesti rahvuslikud toidud ja toiduained, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, piisavalt unikaalsed et teistes maades sarnaste toitudega konkureerida. Kõigi nende unikaalsuseks sarnaste toitudega võrreldes, on mõnede koostisosade erinevus, ning see ei ole väga unikaalne. Võtame näiteks ''böfstrooganov'', võibolla ainus Venemaale ainuomane toit (kuigi on arvamusi et ka see on Ungari päritolu), kuid tal on väga unikaalne maitse, nii et ka inimesed Ameerikas seda tahavad. Eesti 19. sajandi talupojad ei olnud väga originaalsed, nad tegid enamasti tüüpilisi toite, mida tehti ka igalpool mujal.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 25. juuli 2025, kell 18:00 (EEST) ---- Mulle meeldiks, kui [[kamajahu]] kohta oleks eraldi artikkel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2025, kell 19:17 (EEST) ---- Mulle meeldiks, et iga lugeja saaks kahtluse korral Vikipeediast üheselt selge ja autoriteetsetel allikatel põhineva vastuse, kas kama on siis Eesti rahvustoit või mitte. Lause "Kama nimetatakse sageli üheks Eesti rahvustoiduks" on aga sellest seisukohast udune umbluu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. august 2025, kell 08:29 (EEST) : Mis on see fakt ise peale selle, et nii nimetatakse? Mis on selle väite tõesustingimused? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2025, kell 14:23 (EEST) ---- Herneste juurest võeti ära "keedetud, kuivatatud ning jahvatatud". Ja siis on öeldud, et viljad segatakse. See ei ole minu meelest sobiv sõnaatus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 22:59 (EEST) :Jah, see on vist mida nimetatakse "keeletoimetamiseks", keeleliselt ilus aga sisult poolik. See ei ole esimene kord kui ma sellist asja näen. Sellepärast on minu arusaam, et tähtis ei ole mitte vormiline täiuslikkus, vaid informatsiooni andmine. See muudatus kahtlemata ei ole õige, see on mis kama defineerib, see on keedetud ja kuivatatud. Kuna ta jääb pärast kuivatamist tükki, siis pärast seda jahvatatakse. Kui jätta arusaam et see on lihtsalt toore teravilja segu, siis on see eksitav, kuna see on täiesti kasutuskõlbmatu viisil kuidas kama kasutatakse. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 02:43 (EEST) ::Aga vaata. Artiklis on niisugune lause: "Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse." Nähtavasti keeletoimetaja tahtis kordust kõrvaldada. "Koostisosade" asemele pani ta "viljad", mis minu meelest ei sobi ja mille ma võtsin ära. Võib-olla ta pidas silmas, et koostisosad tekivad pärast jahvatamist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 09:55 (EEST) :::Koostisosad on toorained millest toit on valmistatud töötlemise ja segamise teel. Koostisosa võib olla ka mingi valmistehtud toiduaine, nagu juust, kuid selline mis on olemas enne igasugust toidu valmistamise alustamist. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:42 (EEST) :::Artiklis on valesti, võibolla keeleliselt õige, aga sisuliselt vale. ''Jahusegu'' on viide jahule, mis on defineeritud kui jahvatatud teraviljad. See ei ole üldse õige, kama ei ole segu jahudest, koostisosad on toored teraviljad ja kaunviljad, ja sealjuures jahvatamata kujul. Ei ole ka õige nimetada kama jahuks või jahuseguks, selle järgi kuidas jahu on määratletud, kama seda ei ole. Õigem oleks kama nimetada ''jahvatatud seguks''. Ma vabandan, mul on analüütiline mõtlemine, mul järjekindel hullumeelsus puudub. Vaatame kuidas kama valmistatakse, saidilt Nami-Nami.[https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1] :::"Kamajahu valmistamiseks keeda terad ja kaunviljad veega pehmeks, lisa veidi soola. Vett pane niipalju, et see ujutab viljamassi üle. Keeda tasasel tulel laias potis aeg-ajalt segades umbes 2 tundi, kuni saad paksu kördi." "Siis tõsta see kuumaks köetud ahju (ahjusuud hoia esialgu lahti) ning küpseta kivikõvaks jahvatatavaks käkiks." (Kakuks) "Jahvata kamajahu käsiveskiga võimalikult peeneks" :::Seega kamajahu on viljaterade ja kaunviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Loogikast tulenevalt peaks see olema artiklis nii kirjas, kuid keelelisest korrektsusest tulenevalt, mis välistab tegeliku arusaamise vajaduse, ei ole see vist õige. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 18:23 (EEST) h4v5gjplh1abz2ymnkh3setfq31d7x2 0 35588 7121962 7121495 2026-03-31T16:11:10Z Eiusmod 200998 Ma saan aru et keeleliselt ebakorrektne, kuid ma ei saa vältida oma ebakorrektset analüütilist mõtlemist. Kas keegi on allikat üldse lugenud? 7121962 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{See artikkel|räägib toidust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kama (täpsustus)]]}} [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Kama valmistamine pakendatud kamajahust]] '''Kama''' on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse [[kamajahu]] (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel [[hapupiim]]a, värske piima või [[pett|petiga]], tänapäeval ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga. Kamajahu ([[rannikumurre|rannikumurdes]] ''talkuna'', [[setu keel]]es ''tolohkna'', ''tolokna'') on [[hernes]]te ning muude kaunviljade ja teraviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on herned. Eri koostisega kamajahudes sisaldub lisaks hernele tavaliselt ka [[rukis]]t, [[oder|otra]] ja [[kaer]]a, kuid koostisosadeks võivad olla ka näiteks [[nisuu]] või [[aeduba]]. Kamajahu valmistamiseks koostisosad keedetakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ja jahvatatakse.<ref>{{Cite web |title=Mulgi kama valmistamine |url=https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1 |website=Nami-Nami }}</ref> [[Hapukoor|Hapukoorega]] segamisel saab kamajahust valmistada [[kamakäkk]]e. 18. sajandi alguses valmistati [[Mulgimaa]]l kamajahu kaerast.<ref name="erkk">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> [[Fail:Talkkuna closeup.JPG|pisi|''Talkkuna'' jogurti ja marjadega]] Kama nimetatakse sageli üheks eesti rahvustoiduks<ref name="erkk" /> ning vahel peetakse kama Eestile ainuomaseks.<ref>[https://menu.err.ee/261372/toiduekspert-eesti-kook-on-paras-rosolje Toiduekspert: Eesti köök on paras rosolje] ERR, 27.03.2013</ref> Samas on kamajahuga sarnased toiduained tuntud nii Eesti naabermaades (soome ''talkkuna'', põhjavene ''толокно'', rootsi ''skrädmjöl'', liivi ''kamārok'' või ''pūtiļ'') kui ka kaugemal (keskaasia rahvaste ''[[talkan]]'', tiibeti [[tsampa]]).<ref>{{Cite web |last=Kurrik |first=H. |title=Kama |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 |url-status=live |website=Digar }}</ref> Nende koostis on piirkonniti erinev. Soome ''talkkunat'' näiteks valmistatakse samamoodi kui eesti kamajahu. Seal on jahusegu koostiseks tavaliselt odrakruubid, herned ja kaeratangud, kuid koostis erineb piirkonniti.<ref>{{Cite web |title=Talkkuna |url=https://www.k-ruoka.fi/artikkelit/raaka-aineet/talkkuna |website=K-Ruoka |language=fi }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti köök]] *[[Soome köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|kama}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] m0eri4rju98p2kvxgb6xivzej5120xh 7121964 7121962 2026-03-31T16:16:06Z Eiusmod 200998 Töötlemiseks 7121964 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{See artikkel|räägib toidust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kama (täpsustus)]]}} [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Kama valmistamine pakendatud kamajahust]] '''Kama''' on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse [[kamajahu]] (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel [[hapupiim]]a, värske piima või [[pett|petiga]], tänapäeval ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga. Kamajahu ([[rannikumurre|rannikumurdes]] ''talkuna'', [[setu keel]]es ''tolohkna'', ''tolokna'') on [[hernes]]te ning muude kaunviljade ja teraviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Töötlemiseks koostisosad keedetakse, segatakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ning saadud kuivatatud mass jahvatatakse. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on herned. Eri koostisega kamajahudes sisaldub lisaks hernele tavaliselt ka [[rukis]]t, [[oder|otra]] ja [[kaer]]a, kuid koostisosadeks võivad olla ka näiteks [[nisuu]] või [[aeduba]].<ref>{{Cite web |title=Mulgi kama valmistamine |url=https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1 |website=Nami-Nami }}</ref> [[Hapukoor|Hapukoorega]] segamisel saab kamajahust valmistada [[kamakäkk]]e. 18. sajandi alguses valmistati [[Mulgimaa]]l kamajahu kaerast.<ref name="erkk">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> [[Fail:Talkkuna closeup.JPG|pisi|''Talkkuna'' jogurti ja marjadega]] Kama nimetatakse sageli üheks eesti rahvustoiduks<ref name="erkk" /> ning vahel peetakse kama Eestile ainuomaseks.<ref>[https://menu.err.ee/261372/toiduekspert-eesti-kook-on-paras-rosolje Toiduekspert: Eesti köök on paras rosolje] ERR, 27.03.2013</ref> Samas on kamajahuga sarnased toiduained tuntud nii Eesti naabermaades (soome ''talkkuna'', põhjavene ''толокно'', rootsi ''skrädmjöl'', liivi ''kamārok'' või ''pūtiļ'') kui ka kaugemal (keskaasia rahvaste ''[[talkan]]'', tiibeti [[tsampa]]).<ref>{{Cite web |last=Kurrik |first=H. |title=Kama |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 |url-status=live |website=Digar }}</ref> Nende koostis on piirkonniti erinev. Soome ''talkkunat'' näiteks valmistatakse samamoodi kui eesti kamajahu. Seal on jahusegu koostiseks tavaliselt odrakruubid, herned ja kaeratangud, kuid koostis erineb piirkonniti.<ref>{{Cite web |title=Talkkuna |url=https://www.k-ruoka.fi/artikkelit/raaka-aineet/talkkuna |website=K-Ruoka |language=fi }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti köök]] *[[Soome köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|kama}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] r0nm2x5uo0fbe8qgu0k6f2w83tzxttp 7121965 7121964 2026-03-31T16:16:59Z Eiusmod 200998 7121965 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{See artikkel|räägib toidust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kama (täpsustus)]]}} [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Kama valmistamine pakendatud kamajahust]] '''Kama''' on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse [[kamajahu]] (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel [[hapupiim]]a, värske piima või [[pett|petiga]], tänapäeval ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga. Kamajahu ([[rannikumurre|rannikumurdes]] ''talkuna'', [[setu keel]]es ''tolohkna'', ''tolokna'') on [[hernes]]te ning muude kaunviljade ja teraviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Töötlemiseks koostisosad keedetakse, segatakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ning saadud kuivatatud mass jahvatatakse. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on herned. Eri koostisega kamajahudes sisaldub lisaks hernele tavaliselt ka [[rukis]]t, [[oder|otra]] ja [[kaer]]a, kuid koostisosadeks võivad olla ka näiteks [[nisu]] või [[aeduba]].<ref>{{Cite web |title=Mulgi kama valmistamine |url=https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1 |website=Nami-Nami }}</ref> [[Hapukoor|Hapukoorega]] segamisel saab kamajahust valmistada [[kamakäkk]]e. 18. sajandi alguses valmistati [[Mulgimaa]]l kamajahu kaerast.<ref name="erkk">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> [[Fail:Talkkuna closeup.JPG|pisi|''Talkkuna'' jogurti ja marjadega]] Kama nimetatakse sageli üheks eesti rahvustoiduks<ref name="erkk" /> ning vahel peetakse kama Eestile ainuomaseks.<ref>[https://menu.err.ee/261372/toiduekspert-eesti-kook-on-paras-rosolje Toiduekspert: Eesti köök on paras rosolje] ERR, 27.03.2013</ref> Samas on kamajahuga sarnased toiduained tuntud nii Eesti naabermaades (soome ''talkkuna'', põhjavene ''толокно'', rootsi ''skrädmjöl'', liivi ''kamārok'' või ''pūtiļ'') kui ka kaugemal (keskaasia rahvaste ''[[talkan]]'', tiibeti [[tsampa]]).<ref>{{Cite web |last=Kurrik |first=H. |title=Kama |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 |url-status=live |website=Digar }}</ref> Nende koostis on piirkonniti erinev. Soome ''talkkunat'' näiteks valmistatakse samamoodi kui eesti kamajahu. Seal on jahusegu koostiseks tavaliselt odrakruubid, herned ja kaeratangud, kuid koostis erineb piirkonniti.<ref>{{Cite web |title=Talkkuna |url=https://www.k-ruoka.fi/artikkelit/raaka-aineet/talkkuna |website=K-Ruoka |language=fi }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti köök]] *[[Soome köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|kama}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] ho3tr5oxnxiwwgghikkb6uo90fsrog2 7121967 7121965 2026-03-31T16:22:35Z Eiusmod 200998 Täisterad ja kaunviljad keedetakse pehmeks 7121967 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{See artikkel|räägib toidust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kama (täpsustus)]]}} [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Kama valmistamine pakendatud kamajahust]] '''Kama''' on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse [[kamajahu]] (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel [[hapupiim]]a, värske piima või [[pett|petiga]], tänapäeval ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga. Kamajahu ([[rannikumurre|rannikumurdes]] ''talkuna'', [[setu keel]]es ''tolohkna'', ''tolokna'') on [[hernes]]te ning muude kaunviljade ja teraviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Töötlemiseks koostisosad keedetakse pehmeks, segatakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ning saadud kuivatatud mass jahvatatakse. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on herned. Eri koostisega kamajahudes sisaldub lisaks hernele tavaliselt ka [[rukis]]t, [[oder|otra]] ja [[kaer]]a, kuid koostisosadeks võivad olla ka näiteks [[nisu]] või [[aeduba]].<ref>{{Cite web |title=Mulgi kama valmistamine |url=https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1 |website=Nami-Nami }}</ref> [[Hapukoor|Hapukoorega]] segamisel saab kamajahust valmistada [[kamakäkk]]e. 18. sajandi alguses valmistati [[Mulgimaa]]l kamajahu kaerast.<ref name="erkk">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> [[Fail:Talkkuna closeup.JPG|pisi|''Talkkuna'' jogurti ja marjadega]] Kama nimetatakse sageli üheks eesti rahvustoiduks<ref name="erkk" /> ning vahel peetakse kama Eestile ainuomaseks.<ref>[https://menu.err.ee/261372/toiduekspert-eesti-kook-on-paras-rosolje Toiduekspert: Eesti köök on paras rosolje] ERR, 27.03.2013</ref> Samas on kamajahuga sarnased toiduained tuntud nii Eesti naabermaades (soome ''talkkuna'', põhjavene ''толокно'', rootsi ''skrädmjöl'', liivi ''kamārok'' või ''pūtiļ'') kui ka kaugemal (keskaasia rahvaste ''[[talkan]]'', tiibeti [[tsampa]]).<ref>{{Cite web |last=Kurrik |first=H. |title=Kama |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 |url-status=live |website=Digar }}</ref> Nende koostis on piirkonniti erinev. Soome ''talkkunat'' näiteks valmistatakse samamoodi kui eesti kamajahu. Seal on jahusegu koostiseks tavaliselt odrakruubid, herned ja kaeratangud, kuid koostis erineb piirkonniti.<ref>{{Cite web |title=Talkkuna |url=https://www.k-ruoka.fi/artikkelit/raaka-aineet/talkkuna |website=K-Ruoka |language=fi }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti köök]] *[[Soome köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|kama}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] m3u0ta1d1pvmd8pnd8mltnx4g5gn0ht 7122028 7121967 2026-03-31T17:51:28Z Eiusmod 200998 Koostisosadeks 7122028 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{See artikkel|räägib toidust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kama (täpsustus)]]}} [[Pilt:Kama.jpg|pisi|Kama valmistamine pakendatud kamajahust]] '''Kama''' on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse [[kamajahu]] (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel [[hapupiim]]a, värske piima või [[pett|petiga]], tänapäeval ka [[keefir]]i või [[jogurt]]iga. Kamajahu ([[rannikumurre|rannikumurdes]] ''talkuna'', [[setu keel]]es ''tolohkna'', ''tolokna'') on [[hernes]]te ning muude kaunviljade ja teraviljade töötlemise tulemusena saadud jahvatatud segu. Töötlemiseks koostisosad keedetakse pehmeks, segatakse, kuivatatakse ahjus kõvaks ning saadud kuivatatud mass jahvatatakse. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on herned. Eri koostisega kamajahudes sisaldub lisaks hernele tavaliselt ka [[rukis]]t, [[oder|otra]] ja [[kaer]]a, kuid koostisosadeks võivad olla ka näiteks [[nisu]] või [[aeduba]].<ref>{{Cite web |title=Mulgi kama valmistamine |url=https://nami-nami.ee/retsept/6472/mulgi_kama_valmistamine_1 |website=Nami-Nami }}</ref> [[Hapukoor|Hapukoorega]] segamisel saab kamajahust valmistada [[kamakäkk]]e. 18. sajandi alguses valmistati [[Mulgimaa]]l kamajahu kaerast.<ref name="erkk">{{Cite web |last= |first= |title=Kama valmistamine ja söömine Mulgimaal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kama-valmistamine-ja-soomine-mulgimaal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref> [[Fail:Talkkuna closeup.JPG|pisi|''Talkkuna'' jogurti ja marjadega]] Kama nimetatakse sageli üheks eesti rahvustoiduks<ref name="erkk" /> ning vahel peetakse kama Eestile ainuomaseks.<ref>[https://menu.err.ee/261372/toiduekspert-eesti-kook-on-paras-rosolje Toiduekspert: Eesti köök on paras rosolje] ERR, 27.03.2013</ref> Samas on kamajahuga sarnased toiduained tuntud nii Eesti naabermaades (soome ''talkkuna'', põhjavene ''толокно'', rootsi ''skrädmjöl'', liivi ''kamārok'' või ''pūtiļ'') kui ka kaugemal (keskaasia rahvaste ''[[talkan]]'', tiibeti [[tsampa]]).<ref>{{Cite web |last=Kurrik |first=H. |title=Kama |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:367785/317483/page/185 |url-status=live |website=Digar }}</ref> Nende koostis on piirkonniti erinev. Soome ''talkkunat'' näiteks valmistatakse samamoodi kui eesti kamajahu. Seal on koostisosadeks tavaliselt odrakruubid, herned ja kaeratangud, kuid koostis erineb piirkonniti.<ref>{{Cite web |title=Talkkuna |url=https://www.k-ruoka.fi/artikkelit/raaka-aineet/talkkuna |website=K-Ruoka |language=fi }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti köök]] *[[Soome köök]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|kama}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] 7sv3k5fsk92tj01zaa80jakfv5otmp6 0 36047 7121866 7078134 2026-03-31T13:19:03Z Adeliine 6693 7121866 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1418. aasta''' == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[18. detsember]] – [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]], Austria hertsog *[[Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg)|Friedrich II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Johann V (Mecklenburg)|Johann V]], Mecklenburgi hertsog * ... == Surnud == *[[11. veebruar]] – [[Bogislaw VIII (Pommeri)|Bogislaw VIII]], Pommeri hertsog *[[22. märts]] – [[Nicolas Flamel]], prantsuse kirjutaja ja käsikirjade müüja, pärimuse järgi alkeemik, kes avastas tarkade kivi ja elueliksiiri *[[Johannes Ochmann]], Tallinna piiskop * ... [[Kategooria:1418| ]] 0r3eagq2uu91ri0vlvkz79x9s97zlqh 0 36094 7122347 6322109 2026-04-01T09:06:01Z Amherst99 15496 7122347 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''ETA''' on lühend, mis võib tähistada: *[[Eesti Tantsuagentuur]]i *[[Eesti Teadeteagentuur]]i (Estur, Eesti Telegraafia-agentuur, Eesti Telegraafiagentuur; 1918–2003) *[[Eesti Teaduste Akadeemia]]t *[[Euskadi Ta Askatasuna]]t, [[baskid|baski]] relvarühmitust *[[Elektronide transpordi ahel]] n5f1h15r2a90thpp6377b82ppbwbe5l 7122348 7122347 2026-04-01T09:06:48Z Amherst99 15496 7122348 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''ETA''' on lühend, mis võib tähistada: *[[Eesti Tantsuagentuur]]i *[[Eesti Teadeteagentuur]]i (Estur, Eesti Telegraafia-agentuur, Eesti Telegraafiagentuur; 1918–2003) *[[Eesti Teaduste Akadeemia]]t *[[Euskadi Ta Askatasuna]]t, [[baskid|baski]] relvarühmitust *[[Elektronide transpordiahel]] o81h3ik1j4r93bljsrs7mi7usp3ao20 0 37755 7121891 7078652 2026-03-31T14:16:28Z Adeliine 6693 7121891 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1424. aasta''' == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * .... == Surnud == *[[4. jaanuar]] – [[Muzio Attendolo Sforza]], Itaalia kondotjeer *[[31. märts]] – [[Siegfried Lander von Sponheim]], Saksa ordu Liivimaa maameister *[[10. juuni]] – [[Ernst Raudne]], Austria hertsog *[[16. juuni]] – [[Johannes VI Ambundi]], Riia peapiiskop *[[11. oktoober]] – [[Jan Žižka]], hussiitide juht * ... [[Kategooria:1424| ]] b64hw09jqf8ymlnzhh1lpbllspoekwc 0 38556 7122215 7114794 2026-04-01T05:18:37Z ~2026-20142-93 226222 7122215 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; vene õpetlase kohta vaata artiklit [[Mihhail Lomonossov]]}} {{linn | nimi = Lomonossov | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ломоносов | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 38 477 (2025) | asendikaardi_pilt = Spb lomonosov.svg | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Lomonossov''' on linn [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Petrodvoretsi rajoon]]is. Linn on külgneva [[Lomonossovi rajoon]]i halduskeskuseks, kuid ise sinna rajooni ei kuulu. Asub [[Soome laht|Soome lahe]] kaldal, Peterburist 30 km läänes. ==Ajalugu== [[18. sajand]]i alguses rajas vürst [[Aleksandr Menšikov]] [[Ingerimaa]]le [[Tyrö kihelkond]]a '''Rambova''' küla juurde paleekompleksi, mille nimetas '''Oranienbaumiks''' (''Ораниенбаум'', saksa ''Orangenbaum'' – 'apelsinipuu'), kuna leidis selle sõna lihtsalt ilusa olevat. Samas lähedal oli ka kihelkonnakeskus Tyrö ehk venepäraselt [[Martõškino]]. [[File:Map of Gulf of Finland (first half of XVIII century).jpg|pisi|left|Soome lahe kagurand Oranienburgi piirkonnas 1730. aastail]] Oranienbaum sai linnaõigused sai [[1780]]. aastal, Oranienbaum oli ka [[Peterburi kubermang]]u [[Oranienbaumi maakond|Oranienbaumi maakonna]] [[maakonnalinn]]. [[1882]]. aastast asus seal [[Oranienbaumi sõjakool]]. [[1948]]. aastal nimetati linn ümber Lomonossoviks [[Mihhail Lomonossov]]i auks, kes oli [[1754]]. aastal lähedusse rajanud värvilise klaasi tehase. == Tuntud inimesed == Lomonossovis on sündinud helilooja, dirigent ja pianist [[Igor Stravinski]]. Seal on sündinud ka eestlasest arhitekt, linnaplaneerija ja õppejõud [[Anton Lembit Soans]]. Oktoobris 1988 toodi sealt Eestisse jäämurdja "Suur Tõll". == Pilte == <gallery> Grand Menshikov Palace, Oranienbaum (2).jpg|Menšikovi palee Lomonosov church.jpg|Miikaeli katedraal Lomonossovis Tyrön kirkko.jpg|[[Tyrö Jaani kirik]] Lomonossovis </gallery> == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://lomonosov.municip.ru/ Lomonossovi linna koduleht] * [http://www.serzh.ru/lomonosv/index.html] [[Kategooria:Venemaa linnad]] [[Kategooria:Peterburi]] [[Kategooria:Ingeri]] bhim7d2hhgorjcqo9musrn45ph2o4q5 7122216 7122215 2026-04-01T05:19:23Z ~2026-20142-93 226222 7122216 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; vene õpetlase kohta vaata artiklit [[Mihhail Lomonossov]]}} {{linn | nimi = Lomonossov | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ломоносов | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 38 477 (2025) | asendikaardi_pilt = Spb lomonosov.svg | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Lomonossov''' on linn [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Petrodvoretsi rajoon]]is. Linn on külgneva [[Lomonossovi rajoon]]i halduskeskuseks, kuid ise sinna rajooni ei kuulu. Asub [[Soome laht|Soome lahe]] kaldal, Peterburist 30 km läänes. ==Ajalugu== [[18. sajand]]i alguses rajas vürst [[Aleksandr Menšikov]] [[Ingerimaa]]le [[Tyrö kihelkond]]a '''Rambova''' küla juurde paleekompleksi, mille nimetas '''Oranienbaumiks''' (''Ораниенбаум'', saksa ''Orangenbaum'' – 'apelsinipuu'), kuna leidis selle sõna lihtsalt ilusa olevat. Samas lähedal oli ka kihelkonnakeskus Tyrö ehk venepäraselt [[Martõškino]]. [[File:Map of Gulf of Finland (first half of XVIII century).jpg|pisi|left|Soome lahe kagurand Oranienburgi piirkonnas 1730. aastail]] Oranienbaum sai linnaõigused sai [[1780]]. aastal, Oranienbaum oli ka [[Peterburi kubermang]]u [[Oranienbaumi maakond|Oranienbaumi maakonna]] [[maakonnalinn]]. [[1882]]. aastast asus seal [[Oranienbaumi sõjakool]]. [[1948]]. aastal nimetati linn ümber Lomonossoviks [[Mihhail Lomonossov]]i auks, kes oli [[1754]]. aastal lähedusse rajanud värvilise klaasi tehase. == Tuntud inimesed == Lomonossovis on sündinud helilooja, dirigent ja pianist [[Igor Stravinski]]. Seal on sündinud ka eestlasest arhitekt, linnaplaneerija ja õppejõud [[Anton Lembit Soans]]. Oktoobris 1988 toodi Lomonossovi sadamast Eestisse jäämurdja "Suur Tõll". == Pilte == <gallery> Grand Menshikov Palace, Oranienbaum (2).jpg|Menšikovi palee Lomonosov church.jpg|Miikaeli katedraal Lomonossovis Tyrön kirkko.jpg|[[Tyrö Jaani kirik]] Lomonossovis </gallery> == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://lomonosov.municip.ru/ Lomonossovi linna koduleht] * [http://www.serzh.ru/lomonosv/index.html] [[Kategooria:Venemaa linnad]] [[Kategooria:Peterburi]] [[Kategooria:Ingeri]] pjjd8x4g5bl5j02gco4ic5ivzlhvi7e 0 39328 7122149 7118238 2026-03-31T20:50:14Z Taivo 268 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Noraaaahhhhuiaaa|Noraaaahhhhuiaaa]] ([[User talk:Noraaaahhhhuiaaa|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-92915-3|~2026-92915-3]]. 7094984 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{See artikkel|on teatrist; endise ajakirja kohta vaata [[Teater Vanemuine (ajakiri)]].}} '''Vanemuine''' on [[teater]] [[Tartu]]s, mis asub aadressil [[Vanemuise tänav]] 6. Teatrit loetakse [[Eesti]] ainsaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teater |url=https://www.vanemuine.ee/teater/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> kolmežanriteatriks: Vanemuise mängukavas on nii [[draama]]-, muusika- kui ka [[ballett|balletilavastusi]]. Teater tegutseb [[sihtasutus]]ena, mille asutajaõigused kuuluvad ainsana [[Kultuuriministeerium]]ile. Teatri kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kes tegeleb järelevalvega teatri tegevjuhtimise üle. Alates 2026. aastast kannab teater nime '''Eesti rahvusteater Vanemuine'''.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609902307/vanemuise-teater-nimetas-ennast-rahvusteatriks Vanemuise teater nimetas ennast rahvusteatriks], Eesti Rahvusringhääling, 6. jaanuar 2026</ref> Alates 15. augustist 2023 on teatrijuht [[Aivar Mäe]], kelle ametiaeg kestab 2029. aastani. 1. augustist 2019 kuni 31. juulini 2023 oli teatri juht [[Kristiina Alliksaar]]. Aastatel 2013–2019 juhtis teatrit [[Toomas Peterson (finantsjuht)|Toomas Peterson]]. Aastatel 2007 <ref>[https://www.postimees.ee/1610245/paavo-nogene-kinnitati-vanemuise-teatri-juhiks "Paavo Nõgene kinnitati Vanemuise teatri juhiks"] Postimees, 16. detsember 2006</ref>–2012 oli teatri juht [[Paavo Nõgene]]. [[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|Vanemuise väike maja 2010. aastal]] == Teatrihooned == Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud [[Vanemuise suur maja]] asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2&nbsp;km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga [[Vanemuise väike maja]], mis ehitati aastatel 1914–1918. Hoone põles sügisel 1978 ning taastati alles 1990. aastaks. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel [[Emajõgi|Emajõe]] kaldal asuv [[Sadamateater]].<ref>[http://www.vanemuine.ee/teater/teatrimajad/ Teatrimajad]. Vanemuine. {{väiksem|Kasutatud 15.06.2009}}</ref> 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud [[Vanemuise Kontserdimaja]].<ref>EE 12. kd, lk 647.</ref> == Nimi == * 1870 – lauluseltsis [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] alustati teatritegevust * 1878–1903 – nn [[August Wiera]] Vanemuine (kujunes poolkutseliseks teatriks, pandi alus ka muusikateatrile) * 1906–1940 – (kutseline) Vanemuise Teater * 1941–1944 – Teater Vanemuine * 1944–1954 – Riiklik Teater Vanemuine * 1954–1955 – Riiklik ooperi- ja draamateater Vanemuine * 1955–1956 – Riiklik ooperi-, balleti-, muusikalise komöödia ja draamateater Vanemuine * 1956 november – Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine * 1956–1966 – Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine * 1966–1989 – Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Teater Vanemuine (ametlik täisnimi: Tööpunalipu Ordeniga Riiklik Akadeemiline Ooperi-, Balleti-, Muusikalise Komöödia ja Draamateater „Vanemuine”) * 1989–2025 – Teater Vanemuine<ref>{{Cite book| last1 = Mattisen| first1 = Tiina| last2 = Pilliroog| first2 = Ene| last3 = Põldmäe| first3 = Mall| title = Eesti muusika biograafiline leksikon, 2. köide| volume = 2| date = 2007| publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Tallinn| isbn = 978-9985-70-299-4| page = 600}}</ref> * 1. jaanuarist 2026 – Eesti Rahvusteater Vanemuine == Ajalugu == === 1870–1906. Koidula teater, Wiera teater === 1870. aasta 24. juuni on Eesti teatri ajalukku kirjutatud kui rahvusliku teatri sünnipäev, sest just sel päeval kanti Tartus Jaama tänaval [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsi]] majas ette [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütre [[Lydia Koidula]] kirjutatud näidend "[[Saaremaa onupoeg]]" – esimene eestikeelne näitemäng. Veel kümmekond aastat enne teatri sündi oli J. V. Jannsen – tulevane Vanemuise seltsi president – teatri suhtes üsna eitaval seisukohal, võttes oma ajalehes sõna ja noomides üht lehelugejat, kes olla avaldanud soovi saada lehest rohkem teatri kohta lugemist: ''"Kas teie üsna tõeste "Postimehe" käest nõuate, et tema ka teatremängust peab sõnumit tooma? Oi, vennike, viimaks tuleb mõni ja pärib tema käest teadust, kus kõrtsis linnapürjelid iga õhtu koos käinud, mis nende emandad iga lõunaks keetnud ja keda voorimehed igapäev sõidutanud! No vaat, see oleks asi!"'' (Eesti Postimees, 1865) Viis aastat hiljem, kui postipapa oli Lätis tutvust teinud Riia rahvusliku seltsi tegevusega, oli tema meelsus teatri suhtes juba teistsugune: ''"Mil ja kus meie nüüd eesti rahva juures teatrimängu saame kuulma, on meil täna alles teadmata; aga imeks ei paneks meie mitte, kui seda kaua enam ep oleks oodata."'' (Eesti Postimees, 1868). Ja veel pisut hiljem samast sulest'': "Teatrit mängida – mõnele ajab see küll vere mustaks – ei ole Läti seltsil mitte enam tundmata asi. Neil on juba mitmed, osalt õpetlikud, osalt naljakad tükid ette näidata, mispoolest eesti rahval alles suur kehvus on /…/ Kus on eesti ja läti rahva [[Friedrich Schiller|Schillerid]], [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethed]], [[Gotthold Ephraim Lessing|Lessingid]], [[Karl August Görner|Körnerid]] ja tuhat teisi mängutükkide kirjutajaid? Tarvilised tükid peavad rahva mõistuse mõõdu järele tehtud ja nende omast elu kasinal, puhtal viisil rõõmuks ja õpetuseks välja lõigatud olema; aga neid ilmale sünnitada ei ole veel iga mehe asi; nõndasama on ka teatremängijad rahva seas alles kasinad ja kallid, nagu hea nõu, kui tarvis on. Sellegipärast pole viga! …Meie saame omal ajal ka rahva vaatemängijatest rääkima. Andke aega näha ja õppida… Mängutükkide pärast aga vaatame üksisilmi oma õpetatud meeste käte peale." (EP, 1870).'' Ka Koidula kõhkles ja kahtles oma julges algatuses hulk aega, pidades sel teemal kirjavahetust nii [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Kreutzwaldiga]], kes teatritegemise suhtes oli skeptiline, kui ka oma soome sõbra [[Antti Almberg]]iga, kes talle oma kodumaa teatriinfot vahendas ning temasse optimismi süstis. Vanemuise seltsi viienda aastapäeva peoks sai esimene teatritükk lavaküpseks. Kui eesriie avanes, nägi publik maalermeister Frischmuthi maalitud taluhoonet, mille õuele ilmusid kolm meest: [[Heinrich Rosenthal]], [[Heinrich Jannsen|Harry Jannsen]] ja [[Tõnis Pekk]]. Just nagu antiikses Kreeka teatris, ei tunnistatud ka tegevust alustavas Eesti teatris naisnäitlejaid ning seetõttu olid meeste mängida ka naisrollid. Lydia Koidula esimene näidend oli mugandus saksa näitekirjaniku [[Theodor Körner]]i näitemängust "Der Vetter aus Bremen" (Bremeni onupoeg), mis Eesti oludesse tooduna pildus teravaid kriitikanooli kohaliku koolikorralduse pihta ja kandis pealkirja "Saaremaa onupoeg". Näidendi lavastas Lydia Koidula ise. Publiku huvi näitemängu vastu oli nii suur ja piletist ilmajäänute kurbus nii piiritu, et etendust otsustati järgmisel päeval korrata. Nii võib tagantjärele väita, et hilisematel aegadel kinnitust leidnud eesti rahva teatrilembus oli näha juba esimese lavastuse esietendusel. Koidula teatriks nimetatud rahvusliku teatri esimeste sammude hulka kuulub kolm Koidula näitemängu – "Saaremaa onupojale" järgnes õige pea, 29. septembril 1870 "Maret ja Miina ehk kosjakased" ning 2. ja 3. juunil 1871 Koidula teatri kunstiliselt õnnestunuim näitemäng, algupärane komöödia "[[Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola]]". Nende kolme näitemänguga Koidula teater piirduski, ent algus oli tehtud ning õige pea leidus jätkajaid. Järjekindlamaks muutus seltsi teatritegevus 1874. aastal, kui näitejuhitöö võttis enda kanda päevapiltnik [[Reinhold Sachker]]. Sachker oli Vanemuise seltsi liige ning võttis enne näitejuhiks valimist agarasti näitlejana osa kõigist teatritükkidest. Tubli ja innuka asjaarmastajana ei tõstnud Sachker küll teatrit senisest tasemest kõrgemale, kuid tagas oma järjekindla tegevusega teatri ellujäämise ning kinnistas teatritegemise traditsiooni Vanemuise seltsis. Sachker tõlkis teatri jaoks ise [[August von Kotzebue]] näidendeid (19. sajandi enim lavastatud draamakirjanik Euroopas, pärit Saksamaalt, aga elas aastaid Tallinnas), tema juhtimise all suurenes uuslavastuste arv, mis oma sisult küll üsna kergekaaluliseks jäid. Näitlejatena tegutsesid tollases teatris Tartu eestlastest käsitöölised. 1878. aastal algas Vanemuises [[August Wiera]] ajajärk: aeg, mida teatriloolased nimetavad Wiera teatriks. Seltsi pidutoimkond valis muusika- ja näitemänguhuvilise mehe seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks, lubades talle kindla protsendi oma ürituste sissetulekust. Nii sai August Wierast esimene eestlane, kes kogu oma tööjõu pühendas teatrile. Tohutu suure entusiasmiga suutis ta venestamise tippajal koondada enda ümber suure hulga muusika- ja näitemänguhuvilisi, kelle igapäevaseks vajaduseks oli pärast pikka päevatööd teha eestikeelset näitemängu ja seda ilma tasuta. Näitleja [[Leopold Hansen]] kirjutab oma mälestusteraamatus ""Vanemuise" radadelt" Wiera kohta nii: "Wiera oli väga energiline ja koondas endasse mitmed lavalised erialad. Ta oli muusika-, balleti- ja näitejuht korraga ja aitas ka, kui tarvis, primadonnal laulda. Ja seda oli tarvis peaaegu alati! Aga see nagu pidigi nõnda olema ega häirinud ühtki kuulajat, kui [[kapellmeister]] hakkas korraga jalga põrutama ja kaasa laulma, ehkki ta hääl ei olnud just ilus ning kärises ebameeldivalt nagu untervitsil alatisest kamandamisest. Taktilöömisega valmis, ruttas ta silmapilk lava taha, tõmbas klarnetimehel, kes noodiga polnud veel lõpuni jõudnud, pilli suust ära, ja korraga hakkasid saali kostma valjusti sosistatud korraldused ning hüüded'': "Jaan, päike põlema!…"".'' 1880. aastate keskpaigaks oli Vanemuise näitetrupp kasvanud 100-liikmeliseks ning etendusi anti järjepidevalt. Teatri arendamises oli Wiera kõrval töös kaks näitejuhti: [[Ludvig Menning]] (aastatel 1878–1886) ja Hugo Techner (1886–1891), kes tegelesid põhiliselt draamalavastustega. Wiera ise tõi aga eesti teatrisse muusika – just tema taktikepi all sai lavaküpseks esimene eestikeelne muusikalavastus, milleks oli [[Carl Maria von Weber]]i "Preziosa" (1883). Seda daatumit peetakse eestikeelse muusikateatri algusaastaks. Lavastus püsis teatri repertuaaris enneolematu aja – kuni 1903. aastani ning seda mängiti kokku 114 korda. Wiera suur muusikaarmastus toob seejärel teatrilavale nii operette kui laulumänge, mis sajandi lõpuaastatel mängukavas jõudsalt domineerima hakkavad. 1899. aastal jõuab lavale ka esimene ooper – [[Étienne Méhul]]i "Joosep Egiptuses". Wiera teater mängib nii eesti näitemänge kui ka halearmsaid lugusid Jenoveevadest, Debooradest ja Toonidest, ent nende kõrval jõuavad lavale ka esimesed eestikeelsed klassikalavastused: [[Molière]]’i "Ihnuskael" ("Ihnur", 1888) ning [[Shakespeare]]’i "Venedigu linna kaupmees" ("[[Veneetsia kaupmees]]", 1888) ja "Kangekaelse taltsutamine" ("[[Tõrksa taltsutus]]", 1889). Tõe huvides tuleb märkida, et esimesed "klassikapääsukesed" tõusevad lendu proosatõlkes ning suurte muganduste ja kärbetega, ent algus on ometi tehtud. Tänapäeval võib üllatavana tunduda, kui kerglane maine oli tol ajal näitleja elukutsel. Näitleja [[Amalie Konsa]] meenutab: ''"Küll olime meie põlatud inimesed! Näitelaval olles lauldi meile küll kiidusõnu, tänaval vastu tulles aga ütles ema tütrele: "Ära vaata sinnapoole, lähme ruttu üle tänava."'' Wiera trupis oli näitlejatel range tööjaotus ning igal artistil oma kindel [[ampluaa]] – kes mängis isasid, ei mänginud kunagi armastajaid jne. Näitejuht näitas kätte kõik lavale tulekud ja lavalt minekud, mõõtis välja sammud paremale ja vasakule ning näitas ette õiged žestid. Publiku poole ei tohtinud mingil juhul selga keerata – Wiera läks oma viisakuses lausa niikaugele, et juhatas ka orkestrit näoga publiku poole (seega seljaga orkestri suunas). Ülitähtis isik tolleaegses teatris oli [[etteütleja]], tolleaegsetes arvustustes on ka aeg-ajalt märkusi, kui etteütleja hääl juba liiga valjult saali kostma hakkas. 1880. aastatel ehitati suuremaks ka näitelava ja kaunistati saali. Kurioosumina mõjuvad tänases päevas [[Ado Grenzstein]]i kulul toreduse ja ilu pärast mõlemale poole näitelava ette paigutatud purskkaevud, mida aga polnud võimalik kasutada, sest veepiisad langesid orkestripillidele ja nootidele ning pillid said kannatada. Tolleaegne lavakujundus oli rajatud nn [[fundusdekoratsioon]]i printsiibile – teatril oli paar-kolm põhikujundust, mida kasutati lavastusest lavastusse, olenemata loo toimumise geograafiast või ajastust. Üks [[dekoratsioon]] kujutas tuba, teine metsa ja kolmas linnatänavat. Toapildi jaoks toodi enne etenduse algust teatri puhvetist ära suur laud, kostüüme aga kombineeriti olenemata ajastust lavastusest lavastusse, mis ajuti päris suure stiilide virvarri tekitas. Uue aastasaja künnisel hakkas Wiera nägemus teatrikunstist minema vastuollu tärkava eesti haritlaskonna vaadetega ning pärast traagilist tulekahju Vanemuise seltsi [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tänav]]a majas 1903. aastal selts Wieraga enam lepingut ei uuendanud. Üks ajastu sai selle tulekahjuga läbi, uue algus lasi end veel paar aastat oodata. === 1906–1914. Eesti kutselise teatri sünd. Menningu teater === [[Fail:Vanemuine, c 1910.jpg|pisi|Vanemuise teatrimaja umbes 1910. aastal]] 13. augustil 1906 algas eesti teatris uus ajajärk: vastvalminud [[Vanemuise vana teatrimaja|Vanemuise teatrimaja]]s sai alguse esimene kutseline teater. Uue teatri juhiks sai [[Karl Menning]] – haritud ning laia silmaringiga mees, kes enne teatri etteotsa asumist oli esmalt õppinud [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], seejärel täiendanud end Saksamaal [[Max Reinhardt]]i juures ning laiendanud silmaringi mujal [[Lääne-Euroopa]]s (Pariisi Antoine’i teatris ja Berliini Freie Volksbühnes). Kutselise Vanemuise avalavastuseks oli [[August Kitzberg]]i näidend "[[Tuulte pöörises]]", mis sai verivärske näitetrupi tuleristseteks. Uue ja ilusa teatrimaja arhitekt oli soomlane [[Armas Lindgren]], kelle projekti järgi Vanemuise selts oma uue maja Aia tänavale (praegune [[Vanemuise tänav]]) ehitada laskis. Maja ehituse jaoks korjati väga palju annetusi ning valminud hoone sai tartlaste hinnangul tõepoolest kaunis. Siseruumid olid kujundatud rohkete ornamentide ja kaunistustega, fuajee trepikäsipuude otstel olid [[August Weizenberg]]i skulptuurid "Koit" ja "Hämarik". Aiakujundus valmis 1907, selle tegi A. Lindgreni kavandite järgi teatrijuht Menning isiklikult. Üsna pea pärast maja käikuandmist aga selgus, et teatri tegemiseks pole hoone kõige sobivam: ilma publikutõusuta teatrisaal oli ebamugav ning halva [[akustika]]ga ning väga halvasti valgustatud. Maja avamise puhul kirjutas A. Kitzberg Postimehes: ''"Majal on oma iseloom, plaanitegija ehituskunstnik on tema sisse midagi pannud, temaga midagi ütelda jõudnud. Meie tunneme eneses toonisi puudutatud, mis meile nagu tuttavad, omased on – mis meie enestega kokku-kõlas seisavad… Maja uulitsapoolne külg oma kahe võimuka torniga tuletab nagu midagi rasket, kestvat, püsivat meelde, midagi, mida kergesti puruks tallata ei saa, mis ei paendu, mis ennast kaitsta tahab… On kunstnik sel viisil majale uulitsa poolt küljest monumentaalehituse jõu ja mõju annud, siis on maja aiapoolne külg selle vastu kerge, lahtine, rõõmus, midagi, mis ennast ilule ja päikesele vastu avab…"'' (Postimees, 12. august 1906). [[Karl Menning]] tõi eesti teatrisse varasemast hoopis teistsugused põhimõtted ja töömeetodid. Ta seadis esiplaanile teatri kasvatuslikud eesmärgid, mis omakorda tingis väga läbimõeldud repertuaarivaliku. Kadus kergemeelne meelelahutusteater ning asemele tulid kaasaegsed Lääne-Euroopa probleemnäidendid ning eesti rahvuslik näitekirjandus. [[Operett|Opereti]] asemel, mida Menning pidas hädaohuks näitlejate ja publiku heale maitsele, tegeles Menning tartlaste muusikaharidusega teistmoodi – osales aktiivselt [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise sümfooniaorkestri]] asutamises (1908) ning mängis ise selles orkestris [[oboe]]d. Orkestri esimene [[dirigent]] oli [[Samuel Lindpere]], avakontsert toimus 7. mail 1908. Menning tõi teatrisse [[Psühholoogiline teater|psühholoogilise realismi]] – seda nii lavastaja- kui näitlejatöös, kaotas teatrist etteütleja ning pooldas näitleja seesmist ja välimist ümberkehastumist rolli. Menningu teater oli ansambliteater, kus kõik lavastuse komponendid olid allutatud peamise – lavastuse idee – edasiandmiseks. Ülioluliseks pidas Menning teatri kasvatuslikku funktsiooni – tähtis oli publiku eetiline, esteetiline ja moraalne arendamine. Ta organiseeris ka näitemängu seletamise õhtuid ja esines seal ise mitmesuguste ettekannetega. Kutselise Vanemuise trupi algkoosseisu kuulusid: *[[Ants Simm]] – laia ampluaaga karakternäitleja, kellest peagi sai Menningu parem käsi lavastuste valmimise juures; *[[Anna Altleis]] – üliandekas ja sarmikas näitleja, kes peagi põhjendatult kujunes teatripubliku lemmikuks; *[[Leopold Hansen]] – koomik jumala armust, kelle anne parimal kujul avaldus rahvatükkides; *[[Amalie Konsa]] – Wiera trupi primadonna, kes Menningu teatris mängib ennast suureks emade ja vanaemade rollides; * Karl Kadak – emotsionaalne näitleja, kes teatris töötas ainult kolm hooaega ning läks siis tagasi õigusteaduse alale; *[[Hans Rebane]] – tugevam koomilistes rollides, ent ka tema teatritee jäi lühikeseks, hilisemas elus sai temast diplomaat; *[[Anna Markus]] – tuli Mennigu truppi 1907. aastal ning paistis silma oma intellektuaalse ja mõistusliku lähenemisega rollidele, ta oli hea karakternäitleja ning sobis hästi Strindbergi ja Ibseni näidendite peaosadesse; *[[Olly Teetsov|Olga Västrik-Teetsov]] – tema suurimad õnnestumised olid noorte tütarlaste ja daamide rollides; *[[Karl Triipus]] – paistis eriti silma oma musikaalsuse ja hea lauluhäälega. Pisut hiljem liitusid trupiga [[Liina Reiman]], [[Mari Möldre|Elviine Annuk]] (hilisem Mari Möldre), [[Eduard Türk]], [[Aleksander Teetsov]], [[August Sunne]], Julius Põder, [[Ruut Tarmo]], [[Taavet Mutsu]] jt. Menningu põhimõtted ja nõudlikkus tekitasid ajapikku vastuseise Vanemuise seltsi juhatuses ning ka publiku hulgas. Vastaspool nõudis kergemat ja meelelahutuslikumat repertuaari – nõudmine, millega Karl Menning nõus ei olnud. 1914. aastal pärast seltsi juhatuse koosolekut teatas Menning oma tagasiastumisest ning sellega tema teatritee lõppes – hiljem töötas ta Tallinnas teatrikriitikuna ning esindas Eesti riiki diplomaadina. === 1914–1934. Vanemuine pärast Menningu lahkumist. Mõõna-aastad === Karl Menningu lahkumise järel algas Vanemuises keeruline ajajärk, mida väikeste mööndustega tuleb pidada pikaks loominguliseks mõõnaperioodiks. Mõõn kestis peaaegu 20 aastat. Pärast Menningu lahkumist võttis teatri juhtimise üle tema senine parem käsi [[Ants Simm]], kes töötas kunstilise juhi ja pealavastajana aastatel 1914–1921. 1916. aastal lahkus 21-liikmelisest näitetrupist 11 näitlejat (sh. [[Eduard Türk]], [[August Sunne]], [[Olly Teetsov]], [[Aleksander Teetsov]], [[Anna Markus]]), kes astusid välja oma kunstiliste tõekspidamiste eest ega nõustunud Vanemuise seltsi poolt peale surutud meelelahutusliku teatrisuunaga. Vanemuisest lahkunud näitlejad panid Tallinnas alguse uuele teatrile, mida esialgu nimetati [[Pandorin|Pandorini trupiks]], kuid mis hakkas end peagi nimetama draamateatriks. Vanemuise mõõn aga kogus hoogu – uuslavastusi toodi välja kiirustades ja pealiskaudselt, repertuaaris domineerisid operetid ja komöödiad ning maad võtsid teatrisisesed intriigid. Seevastu on aga hämmastavad Vanemuise Sümfooniaorkestri kohta käivad arvud: 1915. aastal on peadirigent [[Juhan Aavik]]u käe all olev orkester esinenud tervelt 95 korda ning kogunud aasta jooksul 39 494 kuulajat. Suur osa nendes uhketes arvudes on kindlasti Vanemuise suveaia vabaõhukontsertidel. Pikka aega juhatas Vanemuise sümfooniaorkestrit [[Juhan Simm]] (peadirigent aastatel 1914–1916 ja dirigent aastatel 1916–1941). Pärast Ants Simmi juhikohalt lahkumist juhtis teatrit näitlejate komisjon, aastatel 1925–1931 oli teatri eesotsas [[Voldemar Mettus]] ning pärast teda [[August Sunne]]. Iseenesest mõista mahtus sellesse teatriperioodi ka kunstilisi õnnestumisi, ent võrdluses suure lavastuste arvuga oli nende hulk väike. Sellesse aega langevad Liina Reimani tipprollid ning silmapaistvad osatäitmised August Sunnelt, Eduard Türgilt, Rudolf Ratassepalt, Anna Markuselt ja Mari Möldrelt. Suurema osa lavastustest tõid välja [[Eduard Türk]] ja Voldemar Mettus. Muusikateater oma operetilembuses ei tõusnud kunstiliselt ka varasemast oluliselt kõrgemale, oopereid lavastati harva ning peadirigent Juhan Simmi pingutused kunstikesksema kursi võtmiseks ei läinud korda. Suur publikupõud oli teatril 1930. aastate alguses, kus pea tuhandekohalisest saalist sageli on napilt täis ainult 1/3. Ehkki teater saab ka riiklikku toetust, kasvavad võlad väga hoogsalt. Teatri juhtimine oli tol ajal teatriseltsi juhatuse pädevuses – juhatus otsustas ka teatri juhi ja lavastajate palkamise, trupi moodustamise ning repertuaarivaliku. Kunstilisel juhil ega lavastajatel ei olnud kunstilistes küsimustes otsustavat hääleõigust. Aegunud juhtimisviis tekitas olukorra, kus seltsi ametnikel oli liiga suur sõnaõigus teatri kunstiküsimustes ning põhjustas operetižanri mõõdutundetu vohamise. 1929. aastal viis see olukord lausa märgukirjadeni, kus Tartu intelligents protesteeris teatri operetilembuse vastu – teiste hulgas kirjutasid sellele kirjale alla ka August Annist, Alfred Koort, Andrus Saareste, Juhan Sütiste, Johannes Semper, Gustav Suits, Aino Suits, Elo Tuglas ja Friedebert Tuglas''. "Peaks "Vanemuise" teatri ümber kujunenud ebanormaalne olukord jätkuma, siis kerkib paratamatult päevakorda ülikoolilinna uue kunstipüüdelise draamateatri asutamine,"'' seisis kirjas. === 1935–1944. Sarikapidu ja varemed. Suurte muutuste aeg === 1935. aastal saabus Vanemuise mitmekümneaastasesse unne murrang. Vanemuise Seltsi juhatuse võimu teatri tegevuses kärbiti, teatri uueks direktoriks sai [[Otto Aloe]], ooperi etteotsa [[Eino Uuli]], tantsujuhiks [[Ida Urbel]] ning draamajuhiks [[Kaarli Aluoja]]. Juhan Simmi kõrval alustas dirigendina tööd [[Eduard Tubin]]. Repertuaari tulid kaalukad draamateosed ja ooperid, vähenes opereti osakaal. Vanemuisest sai mitmežanriline teater.<ref>[https://epl.delfi.ee/arvamus/malestuseks?id=50774003 Haan, Kalju. Mälestuseks.] Eesti Päevaleht, 18. juuni 1999.</ref> 1939. aastal valmis Vanemuise [[Balletitrupp|balletitrupi]] esimene täispikk lavastus "Karnevalisüit" P. Tšaikovski muusikale – seda daatumit peetakse Vanemuise balletiteatri sünniks. 1941. aastal valmis esimene täispikk ballett – C. Pugni "Esmeralda". Viimaks võeti ette ka ümberehitustööd ning 1939. aasta sügisel valmisid lõpuks kauaoodatud uus teatrisaal ja -lava (1906. aastal ehitatud teatrisaal oli ilma publikuosa tõusuta ning seetõttu väga ebamugav, samuti puudusid teatrilaval paljud hädavajalikud tehnilised uuendused). 1939. aastal avatud 500-kohaline teatrisaal oli üks kaasaegsemaid Baltimaades, endine teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. Rõõmu ei jätkunud kauaks: algas sõda ning üsna sõja lõpul – 1944. aasta augustis –, kui [[Tartu lahing (1944)|rinne oli Tartu all]], sai teater pommitabamuse ja hävis tules. Hävis ka Vanemuise raamatukogu koos Baltimaade suurima noodikoguga. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal jätkas teater tööd, teatri direktor oli [[Aleksander Eller]]. Teatri külastatavus oli suur. Sündmuseks sai Eduard Tubina "Krati" lavastus 1943. aastal. === 1944–1968. Vanemuine Nõukogude Eestis. Irdi teater === Pärast sõja lõppu alustas Vanemuine tööd endises Saksa Käsitööliste teatri majas (praegune [[Vanemuise väike maja]]), mis oli sõja ajal ümber ehitatud kinoks. Linna naasnud teatriinimesed ehitasid ja parandasid maja oma jõududega ning 21. detsembril 1944 toimus avaetendus. Tervikuna teater oma töökodade ja prooviruumidega sellesse majja ära ei mahtunud ning seetõttu olid teatri kasutuses veel Vanemuise tn 52 ja 54 asuvad majad. Teatri töötajad ( ka näitlejad, lauljad ja orkestrandid) ehitasid koos vajalikud töökojad. Vana teatrimaja taastamiseks tehti plaane, ent mitmetel põhjustel need ei teostunud. Varemed seisid aastaid keset linna ning lõpuks otsustati ehitada täiesti uus hoone. Pärast sõda sai teatri kunstiliseks juhiks [[Kaarel Ird]], kes väikeste sunnitud vaheaegadega juhtis teatrit 40 aastat – 1944–1948, 1949–1950 ning 1955–1985. Alates 1966. aastast oli Ird nii teatri peanäitejuht kui ka direktor. Eesti teatriajaloos pole ühtki teist teatrit, mida nii pikka aega järjest on juhtinud üks kunstiline juht. Aastatel 1950–1953 juhtis Vanemuist umbkeelne näitleja Andrei Poljakov ning 1953–1955 [[Ants Lauter]]. [[Kaarel Ird]]i haridustee oli keeruline ja lünklik, tema teatriharidus oli pärit [[Tartu Draamateatri Selts]]i Teatrikunsti Stuudiost ning Pärnu ja Tartu Töölis-teatrist. Aastatel 1939–1940 laulis ta Vanemuise kooris ning pärast sõda ja riigikorra vahetust sai temast pikkadeks aastateks Vanemuise peanäitejuht. Juba enne 1940. aastat tundis töölisklassist pärit Ird sümpaatiat vasakpoolse maailmavaate ehk siis töölisklassi võimu vastu – sel põhjusel oli tal kehtiva ühiskonnakorraga mitmeid kokkupõrkeid. Oma poliitiliste vaadete tõttu oli Ird pärast sõda sobiv kandidaat Vanemuise juhi kohale. Kõik tema "ärakäimised" sellelt kohalt on aga seotud selle võimu repressioonidega, millest ei pääsenud ka Kaarel Ird (1950. aastatel sunniti Ird võimude poolt Vanemuisest lahkuma). 1948–1949 aastal oli Ird [[Eesti NSV Kunstide Valitsus|ENSV Kunstide Valitsus]]e juhataja, 1950–1952 juhtis Tartus näiteringi ning aastatel 1952–1955 oli [[Endla (teater)|Pärnu Endla]] peanäitejuht. Pika töö eest teatrijuhi ja lavastajana tunnustas riik teda paljude kõrgete autasudega. Irdi vastuoluline isik ning tema ühiskondlik roll ning saavutused kunstniku ning teatrijuhina tekitavad senini vastakaid tundeid ja emotsioone. Vanemuine ei olnud Irdile töökoht, vaid elutöö. Ird on oma suhet kunsti kirjeldanud nii: ''"Kunst on töö, töö ja veel kord töö. Ja pole õigus, et me sellest häbeneme rääkida, et ta on töö. Anne on loodusvara. Ja ühiskonnal on õigus nõuda, et inimene, kellele see loodusvara on antud, sellega heaperemehelikult ümber käiks. Kuid kunstnikule tähendab andega heaperemehelikult ümberkäimine lakkamatut tööd endaga."'' (K. Ird, "Ceterum censeo ehk jahedate suvede jutte. Tln 1965 lk 25). Ird oli oma loomult maailmaparandaja ning uskus, et hea kunst (sealhulgas teatrikunst) saab inimest paremaks muuta. Võimuaparaadiga võitlemisel ja väitlemisel oli ta osav demagoog ning kasutas ära kõik selle süsteemi nõrkused, et eesmärgini jõuda. Kindlasti ei olnud tema keeruline ja nurgeline iseloom suure kollektiivi juhtimiseks ideaalne ning aastate jooksul tekkis teatris päris palju konflikte, ent samas on ka Irdi kritiseerijad olnud meelsasti nõus tunnistama, et tema oskused ja teened Vanemuise teatri arendamisel on mõõtmatud. Ird ise on oma suhet Vanemuisesse ühes erakirjas Olaf Utile kirjeldanud nii: ''"Minu jaoks aga oli "Vanemuise" teater osa eesti kultuurist /…/, väärtuslik ja püha nagu Kirjandusmuuseum, Etnograafiamuuseum, ülikooli raamatukogu /…/. Ma tean, et kui ma praegu "Vanemuisest" ära läheksin, siis ei ole veel praegugi ühtki inimest, kes suudaks teatri taset säilitada. Ja ma ei tea ka, kas mina seda suudan. Eriti tingimustes, kus mind kas peaaegu mitte sugugi või äärmiselt vähe abistatakse."'' (1966; KM EKLA 7307 M7:1). 1944. aastal teatrit üles ehitama hakates ei olnud Vanemuisel ei maja ega näitlejaid – paljud teatriinimesed olid sõja ajal Eestist lahkunud. Ird jätkas Vanemuises väljakujunenud traditsioone – teatris säilisid kolm žanri ning neist noorim – [[ballett]] – arenes uutes tingimustes jõudsalt edasi. Oma rohketes sõnavõttudes ja publikatsioonides tõstis Ird korduvalt esile Karl Menningu ideaale: psühholoogiline realism, ansamblimänguprintsiip, samuti rahvusliku näitekirjanduse areng olid olulised nii Menningu kui ka Irdi kunstilistes tõekspidamistes. 1940. aastate lõpus võttis nõukogude ühiskonnas maad äärmuslik ideoloogiline surutis, mis avaldas mõju ka teatritele. Repertuaari armutu ideologiseerimine (eelistatud olid nõukogude poliitilised näidendid) peletasid publiku teatrist. Hooajad olid pingelised, uuslavastusi oli enamasti 15 ringis. Draamalavastajatena kandsid 1940. aastatel põhikoormust Kaarel Ird, [[Ilmar Tammur]] ja [[Kaarli Aluoja]], 1950. aastatel liitusid jõulisemalt [[Epp Kaidu]] ja [[Gunnar Kilgas]], muusikateatris lavastasid [[Ida Urbel]], [[Udo Väljaots]], Kaarel Ird ning Epp Kaidu. Dirigentidest seisid sõjajärgsetel kümnenditel Vanemuise orkestri ees [[Jaan Hargel]] (1944–1966), Raivo Kursk (1943–1949), Aleksei Dolgušin (peadirigent aastatel 1952–1958) ja [[Aadu Regi]] (1945–1951). Solistidena paistsid silma [[Johannes Lükki]], [[Elo Tamul]], [[Artur Ranne|Artur Rinne]], [[Endel Aimre]], [[Rudolf Jõks]], [[Endel Ani]], Linda Tanni, [[Elsa Lamp]] ja [[Aino Seep]]. Sel ajal pandi alus ka suviste vabaõhuetenduste traditsioonile, suursündmuseks kujunes [[Evald Aav|E. Aava "Vikerlased"]] (lav. U. Väljaots, 1955 esietendus statsionaaris), mida 1959. aastal esitati Emajõe ääres korraga 16 000 vaatajale. Vanemuise balletirühm tuli pärast sõda uuesti luua, sest paljud tantsijad olid Eestist lahkunud. 1946. aastal jõudis kõigest hoolimata lavale S. Prokofjevi "Romeo ja Julia". Vanemuise esimeseks esipaariks olid [[Udo Väljaots]] ja [[Velda Otsus]]. Mõlemad olid head näitlejad ka draamalaval ning Velda Otsusest sai pärast baleriinikarjääri lõpetamist ülihinnatud draamanäitleja. Nende järel said teatri uuteks esitantsijateks [[Ülo Rannaste]] ja Maie Maasik. Vanemuise balletiteatrit on läbi aastate iseloomustanud väljendusvahendite mitmekesisus, otsingulisus, eksperimentaalsus. Nii mõnelgi arenguperioodil sobiks rohkem kasutada terminit "tantsuteater", mitte "ballett" euroopa klassikalises mõttes. Ka balletirühm ei jäänud ühiskonnas toimunud muutustest puutumata – 1940. ja 1950. aastatel mõjutas ka tantsukeelt tugevasti ideoloogia – klassikalisest varvastantsust sai peaaegu ainuvõimalik väljendusvahend ükskõik millise tantsuteose loomisel. 1950. aastate algul oli balletirühm 41-liikmeline, seejärel kärpis koondamine trupi 18-liikmeliseks, 1957. aastaks oli see arv suudetud tõsta 24 tantsijani – number, mis klassikalisi balletikoosseise silmas pidades on selgelt ebapiisav. Ida Urbelil oli balletilavastajana oma kindel käekiri, mis meelsasti sünteesis omavahel balletti, vabatantsu ja pantomiimi. Suurt klassikat sel perioodil väga palju ei lavastata, siiski jõuavad lavale "Pähklipureja", "Esmeralda", "Peer Gynt". 1950. aastatel tuli truppi tugeva klassikakooliga tantsijaid, näiteks [[Elena Poznjak]] (Kõlar) ja [[Regina Tõško]] (Süvalep). 1950. aastate algul kerkis teravalt päevakorda muusikažanride kaotamine Vanemuisest. Kuna riik vähendas teatrite dotatsioone ning Kaarel Ird oli Vanemuisest formalismisüüditustega eemale tõrjutud, oli otsus Vanemuise draamateatriks tegemisele väga lähedal, koondamiste tagajärjel kiratsesid ooper ja ballett aastaid. Ehkki muusikažanrid jäid alles, toimusid neis kollektiivides suured koondamised, mis muutis lavastuste väljatoomise väga keeruliseks. 1956. aastal, peatselt pärast Kaarel Irdi tagasijõudmist Vanemuise peanäitejuhi kohale, avanes Vanemuisel võimalus sõita oma kunsti näitama Moskvasse eesti kunsti ja kirjanduse dekaadile. Eduka esinemise järel tunnustati teatrit – Vanemuisest sai Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine. Peanäitejuht ja teater seadsid sestpeale sihiks olla nähtaval ka Eestist kaugemal. 1957. aastal sõideti etendusi andma Kiievisse. Kohalik ajakirjandus kajastas vanemuislaste esinemist nii: ''"… Me pole muidugi selle poolt, et pimesi kopeerida "Vanemuise" teatrit, kuigi see on tõesti hea, kõrge progressiivse kultuuriga teater. Oleme selle poolt, et ka meil kasvaks näitlejaid, kes oskaksid laval anda edasi oma rahva meisterlikkuse kogu rikkust ja omapära. Sellised mõttes tekkisid eesti kunstimeistrite etendusel, mis – kordame veel – pakkusid Ukraina teatrikülastajatel suurt rõõmu ja esteetilist rahuldust."'' (Literaturnaja Gazeta, Kiiev). 1960. aastal toimus ooperigastroll Moskva Kremli teatrisse, kus esitati E. Kapi "Talve-muinasjuttu", G. Ernesaksa "Tuleristseid" ning B. Kõrveri "Laanelille". Retsensioonid olid kiitvad. Nii Eestis kui ka kaugemal märgiti ja tunnustati Vanemuise mitmekülgset näitetruppi, kes võrdse meisterlikkusega esinesid nii muusika- kui ka draamažanris. Priit Põldroos kirjutas 1957. aastal, et eesti rahvusliku teatri ajalooliste traditsioonide arengus on Vanemuises välja kujunenud täiesti omailmeline teater, kus žanrid täiendavad üksteist. 1960. aastate alguse Vanemuist iseloomustas stabiilsus. Trupi senisest tuumikust jätkasid tööd [[Arnold Kasuk]], [[Benno Mikkal]], [[Elmar Salulaht]], [[Elo Tamul]], [[Elmar Kivilo]], [[Aleksander Mälton]], [[Helend Peep]], [[Hilda Sooper]], Paul Maivel, [[Voldemar Paavel]], [[Aleksander Laar]], [[Leopold Hansen]]. Teatrist lahkusid sel perioodil Ants Lauter, Velda Otsus, Gunnar Kilgas ja Heli Viisimaa, trupiga liitusid [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Lia Laats]], [[Einari Koppel]], [[Milvi Koidu]], [[Ants Ander]], [[Jaan Saul]], [[Kulno Süvalep]], [[Ellen Liiger]], [[Heikki Haravee]]. Sel perioodil loodi ka Vanemuise õppestuudiod, kus Ird oma näitetrupile järelkasvu koolitas. Esimene stuudio alustas tööd 1961. aastal, truppi tuli sealt kümmekond uut näitlejat: [[Evald Aavik]], [[Kais Adlas]], [[Raivo Adlas]], [[Evald Hermaküla]], [[Malle Koost]], Virve Meerits, Kersti Neem, [[Ao Peep]], Jaan Kiho, [[Kuno Otsus]], Raimu Maiksar. Lisa tuli ka järgmistest stuudiotest (kokku lõpetas neli lendu). Lavastati nii nõukogude näidendeid (Arbuzov, Štein, Simonov), eesti näidendeid (Smuul, Kaugver, Rannet, Kitzberg, Liives) kui ka maailmaklassikat (Shakespeare, Brecht). Muusikalavastusi tegid sel perioodil peamiselt oma teatri koosseisulised lavastajad. Teatri endine esitantsija Udo Väljaots oli 1950. aastatel lavastajana kõrgvormis: W. A. Mozarti "Cosi fan tutte", E. Arro / L. Normeti "Rummu Jüri" jt. Epp Kaidu lavastas eesti algupärandeid, rakendades ka muusikažanris oma parimaid režiioskusi. Lavastused olid elavad, usutavad ja emotsionaalsed ning publik hääletas oma jalgadega väga häälekalt nende poolt (B. Kõrveri operetid "Ainult unistus" 1955, "Laanelill" 1959, "Teie soov, palun?" 1962, V. Ojakääru ooper "Kuningal on külm" 1967). Oma lavastajatee lõpul hakkas oopereid lavastama ka Ida Urbel (Puccini "Tosca" 1969, Bizet’ "Carmen" 1969, Prokofjevi "Õnnemängija" maailma esilavastus 1970 ning operetid "Silva" 1979, "Lõbus lesk" 1971). Muusikalavastusi tegi palju ja õnnestunult ka teatrijuht Kaarel Ird, kes eesti algupärandeid lavastas juba sõjajärgsetel aastatel (E. Kapi "Tasuleegid" 1945, G. Ernesaksa "Pühajärv" 1947 ja "Tormide rand" 1949). Eriti õnnestunud tsükliks peetakse folkloorsete sugemetega lavastusi "Meestelaulud" 1966, "Külavahelaulud" 1972 ja "Naistelaulud" 1977. Ird lavastas ka esiettekande E. Tubina ooperist "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" 1979. 1960.–1970. aastad olid muusikatrupile õnnelikud: solistide koosseis täienes, kriitika oli kiitev nii Eestis kui välisgastrollidel. Peadirigendina töötas Vanemuises sel perioodil [[Erich Kõlar]] (aastatel 1952–1980), dirigendina oli pikka aega tööl Valdeko Viru (1969–1991). Solistidena tegid silmapaistvaid rolle [[Valentina Hein]], Aino Seep, [[Endel Ani]], I[[Ivo Kuusk|vo Kuusk]], [[Johannes Lükki]], [[Elo Tamul]], [[Lehte Mark]], Linda Tanni[[Elsa Lamp|, Elsa Lamp]] ja [[Evald Tordik]], aastatel 1964–1969 töötas teatris solistina [[Margarita Voites]]. 1962. aastal tuli balletitruppi solistina tööle [[Ülo Vilimaa]], 1960. aastate lõpul hakkas ta ka lavastama. Trupis oli sel perioodil väga heal tasemel klassikasoliste – [[Elena Poznjak]], [[Rufina Noor]], [[Alla Lilleorg|Alla Udovenko]] jt. Nõukogude ühiskonna "sula-aastad" mõjusid teatrile hästi – ideoloogiline kontroll nõrgenes, teater leidis oma publikuga ühise keele. Jätkusid teatri gastrollid mööda Nõukogude Liitu – Leningrad 1965; Riia 1966; Moskva 1967; Riia 1969; Petroskoi 1969. Vanemuises peeti üleliidulisi teatrinõupidamisi ja seminare, teatrit külastasid paljud nimekad kultuuritegelased. Sõprussidemed sõlmiti Hans Otto nimelise teatriga Saksa DVs. Aktiivselt tegutsesid teatri spordi-sektsioonid'':'' "Näitena praegustele noorematele teatritegijatele väärib meenutamist Johannes Lükki (omaaegne silmapaistev tenor, ooperi- ja operetisolist) teatri- ja sporditegevus ainult ühe päeva jooksul. Suvise pühapäeva hommikul viibis Johannes Lükki võrkpallitreeningul ja seejärel esines lõunasel "Kolme musketäri" etendusel Aramise osas. Pärast etendust toimunud jalgpallivõistlustel mängis ta Vanemuise meeskonnas paremäärt. Õhtul aga laulis suure eduga Hermani osa "Padaemandas".(""Vanemuine" täna ja eile", 1970). 1966. aastal anti Vanemuisele akadeemilise teatri aunimetus. Vanemuise jaoks on 1960ndad olulised veel ühel põhjusel – lõpuks ometi hakatakse ehitama uut maja, mis sai valmis 1967. aastal. Maja projekteerisid A. Volberg, P. Tarvas ja U. Tölpus, sisearhitektitöö tegi V. Tamm. 1970. aastal avati ka kontserdimaja. Uue teatrimaja avamine toimus 3. novembril 1967, esimene esietendus – [[Eino Tamberg]]i ooper "Raudne kodu" – jõudis lavale 9. detsembril. === 1969–1985. Teatriuuendus. Irdi ajastu lõpp === {{vaata|Vanemuise teatriuuendus}} 1960. aastate lõpus tekkis eesti teatris liikumine, mida on hakatud nimetama teatriuuenduseks. Uuenduse keskuseks kujunes Vanemuine. Uus põlvkond, kes teatrisse tuli, tõi kaasa modernsema teatrinägemuse – soovi muuta ja lõhkuda kaanoneid, teha midagi teistmoodi. Vanemuises võtsid ohjad enda kätte noored lavastajad [[Jaan Tooming]] ning [[Evald Hermaküla]], tuues lavale [[P.- E. Rummo]] "Tuhkatriinumängu" (lav. E. Hermaküla, 1969) ja A. Kitzbergi "Laseb käele suud anda" (J. Tooming, 1969). Tantsuteatris tegi uuenduslikke lavastusi [[Ülo Vilimaa]] ("Kontrastid" 1967; "Käed" 1973; "Merineitsi" 1974). Ühe teatriuuenduse ideoloogina seisis uuenduste keskpunktis ka tulevane lavastaja [[Mati Unt]], kes tol ajal töötas teatri kirjandusosakonnas. Lavastajad muutsid näidendite tekste oma ideede kajastamiseks sobivamaks, lavastused olid füüsilisemad ning sümboli- ja metafoorirohkemad. Noorem teatripublik võttis uuendusliku teatri kiiresti omaks, konservatiivsem vaataja vajas harjumiseks aega. Teatriuuenduslike lavastuste lavalejõudmine ei kulgenud probleemideta ka ideoloogilisest vaatenurgast – "Tuhkatriinumängule" ei antud lavastusluba. Teatrijuht Irdil kulus peaaegu aasta ägedaks võitluseks, enne kui ta lavaloa kätte sai. [[Tsensuur]] sekkus Toominga ja Hermaküla lavastustesse hiljemgi – kord ei antud lavastuse esitamiseks luba, siis jälle olid probleemid tekstide muutmisega. 1970. aastate teisel poolel oli väga jõuline lavastustetsükkel Jaan Toomingal, kes tõi lavale rahvuslikku kirjandusklassikat: A. H. Tammsaare / O. Toominga "Põrgupõhja uus Vanapagan" 1976; A. Kitzbergi "Kauka jumal" 1977; A. H. Tammsaare / O. Toominga "Tõde ja õigus" 1978. Näitlejatest tegid suurrolle [[Lembit Eelmäe]], [[Heikki Haravee]], [[Raivo Adlas]], [[Raine Loo]] jt. Jätkuvat kõrgvormi näitas oma lavastustega [[Epp Kaidu]] ("Inimese tragöödia" 1971). Peadirigendina töötas jätkuvalt [[Erich Kõlar]], tema kõrval tegid dirigenditööd ka [[Valdeko Viru]] ja [[Endel Nõgene]] (1974–1980 dirigent, 1980–1981 peadirigent). Solistidest töötasid sel perioodil teatris [[Lehte Mark]], [[Aino Seep]], [[Endel Aimre]], [[Johannes Lükki]], [[Jassi Zahharov]], [[Taisto Noor]], [[Aavo Hinno]], [[Evi Vanamölder]], [[Väino Karo]], [[Silvia Vestmann]], [[Henn Pai]], [[Vivian Kallaste]], [[Maimu Krinal]] jt. Teatriuuenduse puhul tuleb taas rõhutada [[Kaarel Ird]]i rolli toimunus – ehkki uuenduslik teater ei kuulunud tema kunstieelistuste hulka, soosis ta väga noorte lavastajate tegemisi ning kaitses neid süsteemi eest kui vaja. Paljud toonased teatriinimesed on rõhutanud, et üheski teises Eesti teatris ei oleks selline asi tol ajal võimalik olnud. Kusjuures on arvatud, et Kaarel Ird ei kaitsnud sedavõrd teatriuuendust, vaid hoopis andeid, tundes muret ja hoolt Eesti teatri jätkumise pärast. 1970. aastate algul käis Vanemuine ka välisgastrollidel [[Saksa DV]]s (1971. aasta suvel anti galaetendus ning 1973. aastal käis Saksamaal lavastus "Külavahelaulud"). [[Ungari]]s käis Vanemuine 1972. aastal Imre Madáchi "Inimese tragöödia" ja [[Juhan Smuul]]i "Kihnu Jõnniga". Soomes anti etendusi lavastustega "Külavahelaulud ja "Üks ullike läks rändama" 1974. aastal. Olulised olid ka 1971. aasta gastroll [[Leningrad]]i ja 1975. aasta külalisetendused [[Moskva]]s. Üleliiduline kriitika oli Vanemuisest huvitatud ning andis positiivset tagasisidet ning teatril oli Nõukogude Liidus väga hea maine. 1979. aastal valiti mainekale [[Belgrad]]is toimuvale BITEF-festivalile nõukogude teatrit esindama Vanemuine. Korraldajad soovisid festivalilavastuseks "Põrgupõhja uut Vanapaganat", aga kuna vastuvõtjad ei suutnud lavastuse esitamisega seotud tehnilisi probleeme lahendada, siis käidi festivalil Irdi lavastusega "Tagahoovis". Ka 1970. aastatel oli Ird Vanemuise kõige suurema koormusega lavastaja (tipplavastused "Külavahelaulud" 1972, "Tagahoovis" 1974), draamapoolel lavastasid Kaidu, Tooming, Hermaküla ja Süvalep. Kümnendi vahetusel tegi oma esimesed lavastused Raivo Adlas – J. Švartsi "Punamütsike" 1982, O. Lutsu "Suvi" 1984. Aastatel 1977–1983 oli Vanemuise koosseisuline lavastaja [[Kaarin Raid]] – [[Ion Drutse]] "Pühamast püham" 1977 (peaosades intrigeeriv paar Tooming-Hermaküla), [[Olev Anton]]i "Laudalüürika" 1980. Muusikapoolel oli koosseisulise lavastajana tööl [[Ida Urbel]], suurema osa muusikalavastuste taha oli aga kirjutatud Irdi või Kaidu nimi, vanemuislastest lavastas ka [[Kuno Otsus]]. Värvikaid rolle tegi 1970. aastatel näitlejana Jaan Tooming (Tot L. Andrejevi " Sina, kes sa saad kõrvakiile" 1971, Lucifer I. Madachi "Inimese tragöödias" 1971, Fajunin L. Leonovi "Vallutusretkes" 1975), kellele sekundeeris näitlejana teine lavastaja Evald Hermaküla (Aadam "Inimese tragöödias" 1971, Josef Kajetán Tyli "Strakonice torupillimängijas" 1973 jt). Kümnendi vahetusel liitus trupiga kolm noort andekat näitlejat: [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]] ja [[Jüri Lumiste]]. Umbes poole Vanemuise draamarepertuaarist moodustas eesti näitekirjandus – nii uued eesti näidendid kui ka klassika ja instseneeringud. Eesti materjalide rohkuse ja juurdekasvu eest hoolitsemine oli teatrijuht Irdi Vanemuise-nägemuses ülioluline. 1974. aastal võttis [[Ülo Vilimaa]] Ida Urbelilt üle peaballettmeistri ameti. 1978. aastal oli tulekahju Vanemuise väikeses majas. Maja ootas pikka aega restaureerimist ning avati publikule uuesti alles 1990. aastal. 1983. aastal käis Vanemuine külalisetendustel ka [[Rootsi]]s, [[Stockholm]]is anti kolm etendust – täissaalidele läksid "Põrgupõhja uus Vanapagan" ja "Faehlmann", kolmas – [[Maksim Gorki]] "Jegor Bulõtšov ja teised" jäi aga suurema publikuhuvita. Alates 1972. aastast oli Vanemuine kümmekonna aasta jooksul kõige vaadatum teater Eestis{{lisa viide}}, publikurekord püstitati 1978.–1981. aastal, kui teatrietendusi käis vaatamas 256 000 inimest aastas. Meelelahutuslikku repertuaari lavastati teatris sel ajal väga vähe. ===Nõukogude Eestist iseseisvasse Eestisse=== 1976. aastal suri [[Epp Kaidu]], 1983. aastal [[Ida Urbel]]. [[Jaan Tooming]] juhtis aastatel 1979–1983 Viljandi Ugalat ja tuli seejärel Vanemuisesse tagasi. [[Evald Hermaküla]] lahkus 1983. aastal Eesti Draamateatrisse. 1985. aastal lõpetas oma elutöö Vanemuises ka [[Kaarel Ird]]. 1985. aastal sai Vanemuise uueks peanäitejuhiks [[Ago-Endrik Kerge]], selles ametis oli ta kuni 1990. aastani. Teater oli heatasemeline ja publikut oli palju. Ka peanäitejuht lisas sinna oma õnnestumised mitmes žanris: (A. H. Tammsaare / A.-E. Kerge "Aeg tulla, aeg minna",1986; J. Kruusvalli "Vaikuse vallamaja", 1987; G. Rossini "[[Sevilla habemeajaja]]", 1981; W. A. Mozarti "[[Figaro pulm]]", 1983; R. Kangro "Ohver", 1983). Silmapaistvaid lavastusi tegi Jaan Tooming: Čapeki "R.U.R.", 1986; Orffi "Kuu", 1986; Elioti "Mõrv katedraalis", 1989; Ibseni "Metspart", 1990; Duncani "Proov", 1990; Priestley "Ma olen siin varem olnud", 1991 jt. 1981. aastal tuli Vanemuise balletitruppi [[Vassili Medvedev|Vassili Medvedjev]], kes asus tööle nii solisti kui ka lavastajana. Õnnestunud solistirollide kõrval lavastas ta ka S. Prokofjevi "Petja ja hundi" (1982) ja F. Benoist’ / C. Pugni "Satanilla" (1984). Kõrgvormis oli ka [[Ülo Vilimaa]] (L. Austeri "Tiina", 1984; E. Kapi "Kalevipoeg", 1985). 1987–1999 oli Vanemuise peadirigent [[Endel Nõgene]]. Solistidest paistsid silma [[Lehte Mark]], [[Taisto Noor]], [[Jassi Zahharov]], Eve Randkivi, Rando Piho, [[Silvia Vestmann]], [[Henn Pai]], Vivian Kallaste, [[Evald Tordik]], Tõnu Kattai jt. 1990–1993 juhtis Vanemuise teatrit [[Linnar Priimägi]], kes paistis silma põneva programmilis-klassikalise repertuaarivalikuga (Goethe "Faust", Wilde "Salome", Camus "Caligula" jt), ent läks samas teatriajalukku ka suurte vastasseisude ja konfliktide tekitajana teatri loomingulises kollektiivis. Ajalukku jääb ka tema hinnang teatrijuhina, et ooperiteater on Euroopas hääbuv nähtus. 1994. aastal tuli teatri direktoriks [[Jaak Viller]], koos temaga muutus ka teatri juhtimisskeem – tekkis kolm kunstilise juhi kohta: draamajuhina asus tööle [[Jüri Lumiste]] (1993–1999), balletijuhina jätkas [[Ülo Vilimaa]] (1974–1997) ja muusikajuhina [[Endel Nõgene]] (1987–1999). 1997. aastal sai teatri balletijuhiks [[Mare Tommingas]], kes oli 1992. aastal loonud Vanemuise juurde oma tantsustuudio ja kes kasutas stuudiolasi ka oma lavastustes. Lavastusi: C. Orffi "Carmina Burana", 1991; D. Farnshawe’i "African sanctus" / Mercury ja Morani "Barcelona", 1992; B. Bartóki "Imeline mandariin", 1994; P. Tšaikovski "Pähklipureja", 1994; "Mees La Manchast", 1995. Tipprolle tantsisid [[Aivar Kallaste]], Jelena Karpova, Oleg Titov. Üleminekuaastatel (Eesti iseseisvumine, majanduslikult ebastabiilsed aastad) oli teatri olukord olnud keeruline – publikut oli vähe ja repertuaarivalik polnud kõige õnnestunum. 1994. aastast hakkas tee jälle ülesmäge minema. Draamatrupi tuumiku moodustasid sel perioodil [[Liina Olmaru]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Merle Jääger]], [[Aivar Tommingas]], [[Rain Simmul]], [[Raine Loo]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Riho Kütsar]]. Draamapoolel hakkasid [[Jaan Tooming]]a kõrval lavastama [[Ain Mäeots]] ("Susi", 1995; "Mägede iluduskuninganna", 1999; "Pühak", 2001; "Taarka", 2005) ja [[Tiit Palu]]. Eriti võimsalt paistis sel perioodil silma külalislavastaja [[Mati Unt|Mati Undi]] looming – "Iwona, Burgundia printsess", 1994; "Taevane ja maine armastus", 1995; "[[Hamlet]]", 1997; "Laulatus", 2000; "[[Meister ja Margarita]]", 2000; "[[Kirsiaed]]", 2001 jt. Õnnestunud lavastusi tegid teatris ka [[Mikk Mikiver]] – "Kaksteist vihast meest", 1997; "[[Sõda ja rahu]]", 1999; ooper "[[Tosca]]", 1995 ja Finn Poulsen (Rootsi) –"Väikese onu saaga", 1996; "Kaheteistkümnes öö", 1998. Hilisematel aastatel on teatris käinud palju külalislavastajaid: [[Tiit Ojasoo]] ("Verevennad", 2001; "Roberto Zucco", 2002; "Ruja", 2008), [[Mart Koldits]] ("Lendas üle käopesa", 2004; "Hüppajad", 2007), [[Hendrik Toompere]]. ("Sada aastat…", 2006). 2003. aastal, kui teatrisaalid taas tühjenesid (põhjusi oli mitmeid: repertuaarivalik, aga ka muu meelelahutustööstuse aktiivne pealetung jms), tuli Vanemuise direktoriks [[Aivar Mäe]], kelle 2007. aastal vahetas välja [[Paavo Nõgene]]. Peadirigendid on uue aastatuhande algul tihti vahetunud: 1999–2004 [[Mihkel Kütson]], 2004–2006 [[Hendrik Vestmann]], 2006–2007 [[Toomas Vavilov]], 2008–2011 taas Mihkel Kütson. Alates 2011. aastast on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent [[Paul Mägi]]. Aastatel 1993–2016 töötas teatris dirigendina [[Lauri Sirp]]. Ooperite, operettide ja kontsertide kõrval on Vanemuise püsirepertuaaris kinnistunud muusikalid. Ooperisolistidena on teinud silmapaistvaid rolle [[Karmen Puis]], [[Alla Popova]], [[Merle Jalakas]], [[Taisto Noor]], [[Atlan Karp]], Märt Jakobson, Valentina Kremen. Palju on käinud ka külalissoliste ning külalislavastajaid ([[Dmitri Bertman]], I. Roga, A. Siegert, [[Georg Malvius]]). 1999–2006 juhtis Vanemuise draamapoolt [[Ain Mäeots]], 2007–2010 tegi seda tööd [[Sven Karja]]. Draamalavastajatena on neil aastatel teatris töötanud [[Ain Mäeots]] ja [[Robert Annus]], hilisematel aastatel ka [[Tiit Palu]], [[Andres Noormets]] ja [[Tanel Jonas]]. Näitlejatest on lavastusi teinud veel [[Jüri Lumiste]] ja [[Ott Sepp]]. Palju oli sel perioodil külalislavastajaid, nende hulgas nii välislavastajaid (Barrie Rutter Inglismaalt, Aljona Anohhina Venemaalt) kui ka Eesti huvitavamaid tegijaid ([[Uku Uusberg]], [[Ingomar Vihmar]], [[Hendrik Toompere]]). Sõnalavastustes on teinud meeldejäävaid rolle [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]], [[Külliki Saldre]], [[Merle Jääger]], [[Jüri Lumiste]], [[Riho Kütsar]] jt. Alates 2004. aastast on Vanemuise [[balletitrupp]] muutunud väga rahvusvaheliseks – kuna Eesti tantsukoolid Vanemuisele piisavalt tantsijaid koolitada ei suutnud, siis on teatri uksed avatud andekatele tantsijatele tervest maailmast. 2000. aastatel on teatris lavastanud paljud külaliskoreograafid: [[Dmitri Harchenko]], Rachid Tika, Matteo Moles, [[Mai Murdmaa]], [[Toomas Edur]], Stanislav Fečo, [[Vassili Medvedjev]], Hugo Fanari, [[Saša Pepeljajev]], Pär Isberg jt ning [[Mare Tommingas]], [[Oleg Titov]] (vanemuislane aastani 2004), [[Ruslan Stepanov]], Janek Savolainen ja Silas Stubbs. Aastatel 2013–2019 juhtis teatrit [[Toomas Peterson (teatrijuht)|Toomas Peterson]]. Teatri draamapoolt asus 2013. aastal juhtima [[Tiit Palu]]. Balletijuhina jätkas [[Mare Tommingas]]. 2019. aasta seisuga on teatril 3 statsionaarset mängupaika ([[Vanemuise suur maja|Vanemuise suur]] ja [[Vanemuise väike maja|väike]] maja ning [[Sadamateater]]), lisaks antakse kõige väiksematele vaatajatele etendusi [[Teatri Kodu]]s. Teatris töötas 2018. aasta lõpu seisuga 364 inimest. [[1. august]]ist [[2019]] oli teatrijuht [[Kristiina Alliksaar]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/898718/vanemuise-teatri-uueks-juhiks-saab-kristiina-alliksaar|Pealkiri=Vanemuise teatri uueks juhiks saab Kristiina Alliksaar|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=15. jaanuar 2019|Kasutatud=}}</ref>, [[15. august]]ist [[2023]] töötab selles ametis [[Aivar Mäe]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230810230604/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatrijuhiks-saab-aivar-mae/ Vanemuise teatrijuhiks saab Aivar Mäe] Teatri Vanemuine koduleht. 11.05.2023.</ref> === Eesti rahvusteater === 2025. aasta Vanemuise aastalõpuballil teatas teatri juht Aivar Mäe, et 1. jaanuarist 2026 kannab teater nime '''Eesti rahvusteater Vanemuine'''. Kui [[Rahvusooper Estonia]] nime taga on [[Riigikogu|Riigikogus]] vastu võetud seadus, siis Vanemuine kannab juriidiliselt ka edaspidi nime Teater Vanemuine ehk uue nimega esitletakse end avalikkusele. Mäe sõnul on Vanemuine rahvusteatri nimetust aastakümneid soovinud.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8391691/vanemuise-teater-muutis-nime Vanemuise teater muutis nime], Postimees, 6. jaanuar 2026</ref> Postimees kirjutas 10. jaanuaril 2026, et praegu ei anna rahvusteatri tiitel midagi: ei lisaraha ega õigusi. Kuid kui see nimetus kinnistub, on tulevikus juba lihtne nõuda Vanemuisele eriseadust ja eristaatust. Pealegi on rahvusteatri sulgemine või ka kärpimine poliitiliselt oluliselt ebamugavam.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8393695/nadala-nagu-aivar-mae-geniaalne-samm NÄDALA NÄGU ⟩ Aivar Mäe geniaalne samm], Postimees, 10. jaanuar 2026</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/01/07/vanemuisest-tehakse-vagisi-estoniat-meelevaldselt-voetud-rahvusteatri-nimi-tekitab-teistes-teatrites-segadust “Vanemuisest tehakse vägisi Estoniat.” Meelevaldselt võetud rahvusteatri nimi tekitab teistes teatrites segadust], Äripäev, 7. jaanuar 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609905772/vanemuise-otsus-end-rahvusteatriks-kutsuda-nimetust-ei-monopoliseeri Vanemuise otsus end rahvusteatriks kutsuda nimetust ei monopoliseeri], ERR uudised, 9. jaanuar 2026</ref> == Statistika == 2011. aastal toimus teatris kokku 526 etendust ja kontserti. Neid külastas 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames 195 üritust 10 213 külastajaga. Seega oli 2011. aastal Vanemuisel 6866 külastajat rohkem kui aastal 2010.<ref name="statistika">[[Raimu Hanson]]: [http://www.tartupostimees.ee/717260/mis-paistab-vanemuise-teatrist-labi-statistika/ "Mis paistab Vanemuise teatrist läbi statistika"] Postimees, 26. jaanuar 2012</ref> {| class="wikitable" !colspan="5" align="center" style="background:#A4D3EE"|Vanemuise külastajaid 2008–2011<ref name="statistika" /> |- !Žanr !2008 !2009 !2010 !2011 |- |Ballett |18 991 |14 687 |11 046 |9 133 |- |Draama |74 210 |57 569 |55 001 |65 729 |- |Lastelavastused |27 475 |37 117 |46 899 |18 076 |- |Muusikal |37 230 |31 335 |40 563 |63 131 |- |Ooper |16 961 |13 569 |7 519 |10 934 |} == Vaata ka == *[[Vanemuise kontserdimaja]] *[[Vanemuise suur maja]] *[[Vanemuise vana teatrimaja]] *[[Vanemuise väike maja]] *[[Vanemuise Tantsu- ja Balletikool]] *[[Vanemuise sümfooniaorkester]] *[[Poisikõsõ]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Vanemuine}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.vanemuine.ee/ Vanemuise koduleht] {{teemalehed}} {{koord}} [[Kategooria:Teater Vanemuine| ]] [[Kategooria:Eesti teatrid]] [[Kategooria:Tartu teatrid]] 9krkjaua7xbrlv24kgk87gfa9xdjtle 0 40334 7122299 7120450 2026-04-01T08:29:19Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7122299 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kaplinn | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise|Cape Town| | omakeelne_nimi_2 = afrikaani|Kaapstad| | omakeelne_nimi_3 = koosa|iKapa| | pilt = Central Cape Town.jpg | pildiallkiri = Kaplinna kesklinn | vapp = Coat of arms of Cape Town, South Africa.png | vapi_link = [[Kaplinna vapp]] | lipp = Flag of Cape Town, South Africa.svg | lipu_link = [[Kaplinna lipp]] | pindala = | elanikke = 3 740 026 (2011)<ref>2011. aasta rahvaloenduse andmed</ref> | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} [[Pilt:Cape Town and Robben Island seen from Table Mountain.jpg|pisi|Vaade Kaplinnale [[Laudmägi|Laudmäelt]]]] '''Kaplinn''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Lääne-Kapimaa]] provintsi keskus. Linna asutas [[1652]]. aastal [[Hollandi Ida-India Kompanii]] vahesadamaks [[Indoneesia]]sse suunduvatele laevadele. Kaplinn on Lõuna-Aafrika üks kolmest pealinnast, nn. seadusandlik pealinn. Kaplinnas koguneb Lõuna-Aafrika parlament.<ref>Matt Rosenberg. [https://www.thoughtco.com/why-does-south-africa-have-three-capitals-4071907 Why does South Africa have three capitals? : a compromise that led to a balance of power] ThoughtCo.</ref> [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kaplinna elanikest [[värvilised|värvilisi]] 70,75%, valgeid 20,20%, [[mustanahalised|mustanahalisi]] 5,62% ja [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 3,43%. [[Inglise keel]]t pidas emakeeleks 51,89% elanikest ja [[afrikaani keel]]t 43,72%.<ref>[http://census.adrianfrith.com/place/17106 Census 2001 — Main Place "Cape Town"]</ref> == Pilte == <gallery> Fail:Noordhoek, Sudáfrica, 2018-07-23, DD 127-133 PAN.jpg|Kaplinna äärelinn Noorhoek 2018. aastal Fail:CapeTown CityHall.jpg Fail:Cape Town dawn cityscape with Table Mountain.jpg Fail:After Wikimania 2018, Cape Town (P1050991).jpg Fail:Cape Town (ZA), Wale Street -- 2024 -- 3536.jpg </gallery> ==Vaata ka== *[[Kapimaa malailased]] *[[Kaplinna Eesti Selts]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} *[http://www.capetown.gov.za/ Kaplinna koduleht] [[Kategooria:Lääne-Kapimaa provintsi linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] qxavbnbt76wg3auplnqkd2c27u9opkp 0 40482 7122338 7111158 2026-04-01T09:00:05Z Kalle 51 /* Osalejad */ 7122338 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Aerutamine olümpiamängudel|Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada]], [[Montreal]] |- | '''<''': '''[[Aerutamine 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' | '''[[Aerutamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]''' :'''>''' |} '''[[Aerutamine|Aerutamisvõistlused]] [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[28. juuli|28.]] – [[31. juuli]]ni [[Montréal]]is. Aerutamisvõistlused peeti [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõel]] [[Notre-Dame'i saar]]e juurde rajatud [[Notre-Dame'i kanal]]is. 500 meetri distantsidel peeti [[eelsõit|eel-]] ja [[lohutussõit|lohutussõidud]] [[28. juuli]]l, [[poolfinaal]]id ja [[finaal]]id [[30. juuli]]l. 1000 meetri distantsidel peeti eel- ja lohutussõidud [[29. juuli]]l, poolfinaalid ja finaalid [[31. juuli]]l. == Osalejad == Montreali suveolümpiamängude aerutamisvõistlustel osales kokku 245 sportlast (206 meest ja 39 naist) 28 riigist: {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Austraalia}} (8) # {{PisiLipp|Austria}} (2) # {{PisiLipp|Belgia}} (11) # [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] (9) # {{PisiLipp|Hispaania}} (7) # {{PisiLipp|Holland}} (2) # {{PisiLipp|Hongkong}} (6) |valign=top| # <li value=8>{{PisiLipp|Iirimaa}} (4) # {{PisiLipp|Itaalia}} (11) # {{PisiLipp|Jaapan}} (3) # [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] (1) # {{PisiLipp|Kanada}} (13) # {{PisiLipp|Norra}} (7) # {{PisiLipp|NSVL}} (15) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Mehhiko}} (4) # [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] (13) # {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (13) # [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] (13) # {{PisiLipp|Rootsi}} (10) # {{PisiLipp|Saksa DV}} (4) # {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] (13) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Soome}} (7) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (11) # {{PisiLipp|Taani}} (4) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (23) # {{PisiLipp|Ungari}} (12) # {{PisiLipp|USA}} (26) # {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} (2) # # * |} == Mehed == === [[Ühesüst]] 500 m === 18 võistlejat.<br> Uus olümpiaala. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Vasile Dîba]]</td><td>[[Rumeenia]]</td><td>1.46,41</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Zoltán Sztanity]]</td><td>[[Ungari]]</td><td>1.46,95</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Rüdiger Helm]]</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>1.48,30</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Herminio Menéndez]]</td><td>[[Hispaania]]</td><td>1.48,40</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Grzegorz Śledziewski]]</td><td>[[Poola]]</td><td>1.48,49</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Sergei Lizunov]]</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>1.49,21</td></tr> <tr><td>7.</td><td>[[Oreste Perri]]</td><td>[[Itaalia]]</td><td>1.50,27</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Douglas Parnham]]</td><td>[[Suurbritannia]]</td><td>1.50,33</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Alain Lebas]]</td><td>[[Prantsusmaa]]</td><td>1.50,48</td></tr> </table> === Ühesüst 1000 m === 19 võistlejat.<br> [[Olümpiavõitja]] [[1972]]: [[Aleksandr Šaparenko]] (NSV Liit) 3.48,06. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>Rüdiger Helm</td><td>Saksa DV</td><td>3.48,20</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Géza Csapó]]</td><td>Ungari</td><td>3.48,84</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Vasile Diba</td><td>Rumeenia</td><td>3.49,65</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Oreste Perri</td><td>Itaalia</td><td>3.51,13</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Aleksandr Šaparenko</td><td>NSV Liit</td><td>3.51,45</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Berndt Andersson]]</td><td>[[Rootsi]]</td><td>3.52,46</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Douglas Parnham</td><td>Suurbritannia</td><td>3.52,64</td></tr> <tr><td>8.</td><td>Grzegorz Śledziewski</td><td>Poola</td><td>3.54,29</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Lubor Štark]]</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>3.55,98</td></tr> </table> === [[Kahesüst]] 500 m === 21 paatkonda.<br> Uus olümpiaala. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>[[Joachim Mattern]], [[Bernd Olbricht]]</td><td>1.35,87</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>[[Sergei Nagornõi]], [[Vladimir Romanovski]]</td><td>1.36,81</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Rumeenia]]</td><td>[[Larion Serghei]], [[Policarp Malihin]]</td><td>1.37,43</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Hispaania]]</td><td>[[José Seguin]], [[Guiller del Riego]]</td><td>1.38,50</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Ungari]]</td><td>[[J¢zsef Deme]], [[János Rátkai]]</td><td>1.38,81</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Soome]]</td><td>[[Hannu Kojo]], [[Kari Markkanen]]</td><td>1.39,59</td></tr> <tr><td>7.</td><td>[[Rootsi]]</td><td></td><td>1.39,63</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Austraalia]]</td><td></td><td>1.39,77</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Belgia]]</td><td></td><td>1.40,48</td></tr> </table> === Kahesüst 1000 m === 24 paatkonda.<br> Olümpiavõitja 1972: NSV Liit (N. Gorbatšov, V. Kratasjuk) 3.31,23. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td>Sergei Nagornõi, Vladimir Romanovski</td><td>3.29,01</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Saksa DV</td><td>Joachim Mattern, Bernd Olbricht</td><td>3.29,33</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Ungari</td><td>[[Zoltán Bakó]], [[István Szabó]]</td><td>3.30,36</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Prantsusmaa]]</td><td>[[Jean-Paul Hanquier]], Alain Lebas</td><td>3.33,05</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Hispaania</td><td>Guiller del Riego, José Seguin</td><td>3.33,16</td></tr> <tr><td>6.</td><td>Belgia</td><td>[[Jean-Pierre Burny]], [[Paul Hoekstra]]</td><td>3.33,86</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Rumeenia</td><td></td><td>3.34,27</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Kanada]]</td><td></td><td>3.34,46</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Bulgaaria]]</td><td></td><td>3.37,30</td></tr> </table> === [[Neljasüst]] 1000 m === 20 paatkonda.<br> Olümpiavõitja 1972: NSV Liit ([[Juri Filatov]], J. Stetsenko, [[Vladimir Morozov (aerutaja)|Vladimir Morozov]], V. Didenko) 3.14,02. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSVL</td><td>[[Sergei Tšuhrai]], [[Aleksandr Degtjarjov]], Juri Filatov, Vladimir Morozov</td><td>3.08,69</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Hispaania</td><td>[[José Celorrio]], [[José Díaz-Flor]], Herminio Menéndez, [[Luis Misione]]</td><td>3.08,95</td></tr> <tr><td>3.</td><td>SDV</td><td>[[Frank-Peter Bischof]], [[Bernd Duvigneau]], Rüdiger Helm, [[Jürgen Lehnert]]</td><td>3.10,76</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Rumeenia</td><td>[[Nicuśor Eśianu]], [[Vasile Simioncencu]], [[Neculai Simioncencu]], [[Mihai Zafiu]]</td><td>3.11,35</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Poola]]</td><td>[[Henryk Budzicz]], [[Kazimierz Górecki]], [[Grzegorz Koltan]], [[Ryszard Oborski]]</td><td>3.12,17</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Norra]]</td><td>[[Morten Mørland]], [[Einar Rasmussen]], [[Olav Søyland]], [[Jostein Stige]]</td><td>3.12,28</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Bulgaaria</td><td></td><td>3.12,94</td></tr> <tr><td>8.</td><td>Ungari</td><td></td><td>3.14,67</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Saksa FV]]</td><td></td><td>3.24,19</td></tr> </table> === [[Ühekanuu]] 500 m === 15 võistlejat.<br> Uus olümpiaala. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Aleksandr Rogov]]</td><td>NSV Liit</td><td>1.59,23</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[John Wood (aerutaja)|John Wood]]</td><td>[[Kanada]]</td><td>1.59,58</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Matija Ljubek]]</td><td>[[Jugoslaavia]]</td><td>1.59,60</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Borislav Ananiev]]</td><td>[[Bulgaaria]]</td><td>1.59,92</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Wilfried Stephan]]</td><td>Saksa DV</td><td>2.00,54</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Károly Szegedi]]</td><td>Ungari</td><td>2.01,12</td></tr> <tr><td>7.</td><td>[[Ivan Patzaichin]]</td><td>Rumeenia</td><td>2.01,40</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Ulrich Eicke]]</td><td>[[Saksa FV]]</td><td>2.02,30</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Roland Iché]]</td><td>Prantsusmaa</td><td>2.04,27</td></tr> </table> === Ühekanuu 1000 m === 15 võistlejat.<br> Olümpiavõitja 1972: Ivan Patzaichin (Rumeenia) 4.08,94. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>Matija Ljubek</td><td>Jugoslaavia</td><td>4.09,51</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Vassili Jurtšenko]]</td><td>NSV Liit</td><td>4.12,57</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Tamás Wichmann]]</td><td>Ungari</td><td>4.14,11</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Borislav Ananiev</td><td>Bulgaaria</td><td>4.14,41</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Ivan Patzaichin</td><td>Rumeenia</td><td>4.15,08</td></tr> <tr><td>6.</td><td>Roland Iché</td><td>Prantsusmaa</td><td>4.18,22</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Wilfried Stephan</td><td>Saksa DV</td><td>4.22,43</td></tr> <tr><td>8.</td><td>Ulrich Eicke</td><td>Saksa FV</td><td>4.22,77</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[John Edwards]]</td><td>Kanada</td><td>4.30,55</td></tr> </table> === [[Kahekanuu]] 500 m === 15 paatkonda.<br> Uus olümpiaala. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td>[[Sergei Petrenko]], [[Aleksandr Vinogradov]]</td><td>1.45,81</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Poola</td><td>[[Jerzy Opara]], [[Andrzej Gronowicz]]</td><td>1.47,77</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Ungari</td><td>[[Tamás Buday]], [[Oszkár Frey]]</td><td>1.48,35</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Rumeenia</td><td>[[Gheorghe Danilov]], [[Gheorghe Simionov]]</td><td>1.48,84</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Prantsusmaa</td><td>[[François Millot]], [[Gerald Delacroix]]</td><td>1.49,74</td></tr> <tr><td>6.</td><td>Bulgaaria</td><td>[[Ivan Burčin]], [[Krasimir Hristov]]</td><td>1.50,43</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Kanada</td><td></td><td>1.50,74</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td></td><td>1.50,85</td></tr> <tr><td>9.</td><td>Saksa FV</td><td></td><td>1.51,26</td></tr> </table> === Kahekanuu 1000 m === 15 paatkonda.<br> Olümpiavõitja 1972: NSV Liit (V. Česiunas, J. Lobanov) 3.52,60. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td>Sergei Petrenko, Aleksandr Vinogradov</td><td>3.52,76</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Rumeenia</td><td>Gheorghe Danilov, Gheorghe Simionov</td><td>3.54,28</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Ungari</td><td>Tamás Buday, Oszkár Frey</td><td>3.55,66</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Poola</td><td>Jerzy Opara, Andrzej Gronowicz</td><td>3.59,56</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Saksa DV</td><td>[[Detlef Bothe]], [[Hans-Jürgen Tode]]</td><td>4.00,37</td></tr> <tr><td>6.</td><td>Tšehhoslovakkia</td><td>[[Jiři Čtvrtečka]], [[Tomáš Šach]]</td><td>4.01,48</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Bulgaaria</td><td></td><td>4.02,44</td></tr> <tr><td>8.</td><td>Saksa FV</td><td></td><td>4.03,86</td></tr> <tr><td>9.</td><td>Rootsi</td><td></td><td>4.07,84</td></tr> </table> == Naised == === Ühesüst 500 m === 15 võistlejat.<br> Olümpiavõitja 1972: [[Julia Rjabtšinskaja]] (NSV Liit) 2.03,17. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Võistleja</th><th>Riik</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>[[Carola Zirzow]]</td><td>[[Saksa DV]]</td><td>2.01,05</td></tr> <tr><td>2.</td><td>[[Tatjana Koršunova]]</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>2.03,07</td></tr> <tr><td>3.</td><td>[[Klára Rajnai]]</td><td>[[Ungari]]</td><td>2.05,01</td></tr> <tr><td>4.</td><td>[[Ewa Kamiňska]]</td><td>[[Poola]]</td><td>2.05,16</td></tr> <tr><td>5.</td><td>[[Maria Mihoreanu]]</td><td>[[Rumeenia]]</td><td>2.05,40</td></tr> <tr><td>6.</td><td>[[Anastázie Hajná]]</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>2.06,72</td></tr> <tr><td>7.</td><td>[[Julie Leach]]</td><td>[[USA]]</td><td>2.06,92</td></tr> <tr><td>8.</td><td>[[Irene Pepinghege]]</td><td>[[Saksa FV]]</td><td>2.07,80</td></tr> <tr><td>9.</td><td>[[Roza Georgieva]]</td><td>[[Bulgaaria]]</td><td>2.08,54</td></tr> </table> === Kahesüst 500 m === 14 paatkonda.<br> Olümpiavõitja 1972: NSV Liit (Ljudmila Pinajeva, Jekaterina Kurõško) 1.53,50. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Koht</th><th>Riik</th><th>Koosseis</th><th>Aeg</th></tr> <tr><td>1.</td><td>NSV Liit</td><td>[[Niina Popova]], [[Galina Kreft]]</td><td>1.51,15</td></tr> <tr><td>2.</td><td>Ungari</td><td>[[Anna Pfeffer]], Klára Rajnai</td><td>1.51,69</td></tr> <tr><td>3.</td><td>Saksa DV</td><td>[[Bärbel Köster]], Carola Zirzow</td><td>1.51,81</td></tr> <tr><td>4.</td><td>Rumeenia</td><td>[[Nastasia Nichitov]], [[Agafia Orlov]]</td><td>1.53,77</td></tr> <tr><td>5.</td><td>Saksa FV</td><td>[[Barbara Lewe-Pohlmann]], [[Heiderose Wallbaum]]</td><td>1.53,86</td></tr> <tr><td>6.</td><td>Poola</td><td>[[Maria Kazanecka]], [[Katarzyna Kulczak]]</td><td>1.55,05</td></tr> <tr><td>7.</td><td>Bulgaaria</td><td></td><td>1.55,95</td></tr> <tr><td>8.</td><td>Kanada</td><td></td><td>1.56,75</td></tr> <tr><td>9.</td><td>Tšehhoslovakkia</td><td></td><td>1.59,65</td></tr> </table> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Kanada) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Monreal 1976]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px|Aerutamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||6||3||0|| 9 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||3 ||1||3|| 7 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1|| 1|| 2|| 4 |- | 4.||align=left | {{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||1||0||1|| 2 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||0||3||5|| 8 |- |rowspan=3|6.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}|| 0||1||0|| 1 |- | align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Kanada}}||0||1||0|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||1||0|| 1 |- !colspan=2| Kokku 8 riiki || 11 || 11 || 11 || 33 |} == Välislingid == * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/30215/rec/44 1976 Summer Olympics official report Volume 3.] (lk 167–185) * [https://www.olympedia.org/editions/19/sports/CSP Canoe Sprint at the 1976 Summer Olympics] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/montreal-1976/results/canoe-sprint Montreal 1976 Canoe Sprint Results] {{Aerutamine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1976. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Aerutamine olümpiamängudel]] b4mfb0zu88q8w1zugaahp6sxud1psg5 0 40565 7122344 6912118 2026-04-01T09:05:19Z Amherst99 15496 7122344 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:ETA BASQUE.svg|pisi|ETA logo]] [[Pilt:ETAren anagrama Altsasun.jpg|pisi|[[Grafiti]] ETA sümboolikaga]] '''Euskadi Ta Askatasuna''' ([[baski keel]]es 'Baskimaa ja vabadus', lühendina '''ETA''') oli [[baskid]]e [[terrorism|terrori]]<nowiki/>organisatsioon, mille eesmärk oli iseseisva sotsialistliku baski riigi loomine [[baski provintsid|seitsmest baski provintsist]] [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l ning oma liikmete vanglatest vabastamine. ETA poliitiliseks tiivaks peeti Hispaanias keelatud [[Herri Batasuna]] parteid. [[Pilt:Basque_Country_location_map.png|Baskimaa asukoht maakaardil]] [[Pilt:Euskal Herriko herrialdeen mapa.svg|pisi|Seitse nn ajaloolist ala. Kollasega on märgitud Prantsusmaale kuuluv Põhja-Baskimaa, rohelisega Navarra autonoomne piirkond ja lillaga Baski autonoomne piirkond]] 20. oktoobril [[2011]] teatas ETA, et lõpetab täielikult vägivallateod. ETA kutsus avalduses Prantsusmaa ja Hispaania valitsusi üles vastuseks alustama otsedialoogidega.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06237232 Baski äärmusrühmitus ETA otsustas vägivalla lõpetada]</ref> Hispaania kaitseminister [[Carme Chacon]] teatas vastuseks, et Hispaania valitsus ei kavatse ETA-ga läbi rääkida. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06237310 Hispaania valitsus ei kavatse ETAga läbi rääkida]</ref> 20. aprillil [[2018]] palus ETA vabandust valu ja kahju eest, mida ta põhjustas aastakümneid kestnud võitluses iseseisvumise nimel, ning palus ohvritelt andestust. 2. mail 2018 teatas ETA oma kõigi struktuuride täielikust laialiminekust.<ref>[https://www.err.ee/823642/eta-palus-ohvritelt-andestust-meil-on-toesti-kahju ETA palus ohvritelt andestust: meil on tõesti kahju], ERR, 20. aprill 2018</ref><ref>[https://www.err.ee/828125/eta-teatas-koigi-struktuuride-laialisaatmisest ETA teatas kõigi oma struktuuride laialisaatmisest], ERR, 2. mai 2018</ref> ==Juhid ja tegevus== ETA loodi [[1959]]. aastal. [[1968]]. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud [[baski rahvuslipp]]u avalikes kohtades. 1970. aastatel terrorirünnakute arv tõusis kiiresti. Peamiselt rünnati Hispaania võimuesindajaid. ETA pommirünnakutes on hukkunud 829 inimest, neist 343 tsiviilisikud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Schlie |eesnimi=Kasper |kuupäev=2025-01-19 |pealkiri=Baski terroristid lasevad õhku diktaator Franco mantlipärija |url=https://www.imelineajalugu.ee/baski-terroristid-lasevad-ohku-diktaator-franco-mantliparija/ |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Nende tuntuim ohver on endine Hispaania peaminister [[Luís Carrero Blanco]]. ETA terroriaktid: * [[1961]] toimus ETA esimene terrorirünnak. ETA üritas ebaõnnestunult teelt välja saada Franco toetajaid vedavat rongi.<ref name=":0" /> * [[1967]] röövis ETA pangast miljon [[Peseeta|peseetat]].<ref name=":0" /> * [[1968]] hukkus ETA esimese ohvrina San Sebastiani salapolitsei ülem teetõkke juures tulevahetuses kahe ETA liikmega. * [[1973]] varastas ETA 3000 kg lõhkeainet Hispaania relvalaost. Sama aasta detsembris korraldas neljameheline komando (üks neist [[José ­Miguel Beñaran Ordeñana]]) operatsiooni Troll (nimi tuleneb Blanco tihedatest puhmaskulmudest) ehk atentaadi [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministrile]] [[Luís Carrero Blanco]]le. Nad kaevasid selle tänava alla, mida mööda Blanco sõitis igal pühapäeval Madridi kirikusse jumalateenistusele, T-tähe kujulise tunneli, mille kolme tippu asetasid Hispaania relvalaost varastatud lõhkeainelaengud. Atentaadist kirjutas kirjanik [[Eva Tarrat]] 1974. aastal raamatu "Operación Ogro". Selleks tarbeks küsitles ta eelmainitud nelja komandosse kuulunut.<ref name=":0" /> * [[1974]] toimus Madridis Café Rolandas pommiplahvatus, hukkus 13 inimest. Plahvatust seal korraldama ajendas tõsiasi, et kohviku püsikliendid olid Hispaania salapolitseinikud.<ref name=":0" /> * [[1976]] tapeti automaatidega poliitik [[Juan María de Araluce Villari]] ja kolm politseinikku.<ref name=":0" /> * [[1977]] tappis kolm nooremapoolset ETA liiget automaatidega Guernica linnapea ja tema kaks turvameest.<ref name=":0" /> * [[1980]]. aastal, mis kujunes seni ohvrirohkeimaks, hukkus rünnakutes 118 inimest. Viimase kahe aastaga hukkus ETA rünnakutes kuni 300 inimest. * [[1987]]. aasta rünnakus [[Barcelona]] supermarketile oli 21 hukkunut. * [[1995]]. aastal tehti atentaat Rahvapartei liidrile ja hilisemale peaministrile [[Jose Maria Aznar]]ile. * [[1997]]. aastal rööviti ja tapeti Rahvapartei 29-aastase nõunik [[Miguel Angel Blanco]].<ref>[http://euro.postimees.ee/090407/esileht/valisuudised/237188.php Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[30. detsember|30. detsembril]] [[2006]] [[Madridi lennujaam]]as toimunud pommiplahvatus usutakse olevat hukkunud kaks ecuadorlast, kes pommide lõhkemise ajal oma autos magasid ning jäid Madridi päästeametnike andmetel hävitatud lennujaama rusude alla, mille moodustab umbes 40 000 tonni betooni, mis olevat usutavasti maetud ka 400 autot. ==Herri Batasuna== Baski separatistide poliitilise tiiva esindaja [[Herri Batasuna]] partei keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/448689 Vahistati arvatav ETA sõjaline juht Garikoïtz Asiazu Rubina], Eesti Päevaleht, 17.11.2008 * Igor Taro, [http://euro.postimees.ee/071007/esileht/valisuudised/264753.php Relvarahust taganemine tõi ETA-le laialdase hukkamõistu], Postimees, 06.06.2007 * [http://euro.postimees.ee/080407/esileht/valisuudised/254085.php Baski rühmitus ETA lubab vaherahu], Postimees, 08.04.2007 * [http://euro.postimees.ee/100107/esileht/valisuudised/237352.php Baskimaal leiti lõhkeainet täis auto] Postimees, 04.01.2007 *Liisi Poll, Igor Taro, [http://euro.postimees.ee/090407/esileht/valisuudised/237188.php Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega], Postimees, 04.01.2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$6866 Baski terroristid tahavad valitsusega rahu sõlmida ja relvad maha panna] 16.11.2004 * [https://www.delfi.ee/artikkel/32964391 Baskide ETA kuulutas vaherahu välja], Delfi, 5. september 2010 *[[Evelyn Kaldoja]], [http://www.postimees.ee/?id=437006 Relvarahust hoolimata pole veel rahu Bilbao ja Madridi vahel], Postimees, 15.05.2011 [[Kategooria:Baskimaa]] [[Kategooria:Terrorirühmitused]] [[Kategooria:Paramilitaarsed ühendused]] 6hu4qkxj58zwcpde8zo14hl7vypsbgb 7122345 7122344 2026-04-01T09:05:43Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Euskadi ta Askatasuna]] ümbersuunamise [[Euskadi Ta Askatasuna]] asemele 7122344 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:ETA BASQUE.svg|pisi|ETA logo]] [[Pilt:ETAren anagrama Altsasun.jpg|pisi|[[Grafiti]] ETA sümboolikaga]] '''Euskadi Ta Askatasuna''' ([[baski keel]]es 'Baskimaa ja vabadus', lühendina '''ETA''') oli [[baskid]]e [[terrorism|terrori]]<nowiki/>organisatsioon, mille eesmärk oli iseseisva sotsialistliku baski riigi loomine [[baski provintsid|seitsmest baski provintsist]] [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l ning oma liikmete vanglatest vabastamine. ETA poliitiliseks tiivaks peeti Hispaanias keelatud [[Herri Batasuna]] parteid. [[Pilt:Basque_Country_location_map.png|Baskimaa asukoht maakaardil]] [[Pilt:Euskal Herriko herrialdeen mapa.svg|pisi|Seitse nn ajaloolist ala. Kollasega on märgitud Prantsusmaale kuuluv Põhja-Baskimaa, rohelisega Navarra autonoomne piirkond ja lillaga Baski autonoomne piirkond]] 20. oktoobril [[2011]] teatas ETA, et lõpetab täielikult vägivallateod. ETA kutsus avalduses Prantsusmaa ja Hispaania valitsusi üles vastuseks alustama otsedialoogidega.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06237232 Baski äärmusrühmitus ETA otsustas vägivalla lõpetada]</ref> Hispaania kaitseminister [[Carme Chacon]] teatas vastuseks, et Hispaania valitsus ei kavatse ETA-ga läbi rääkida. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06237310 Hispaania valitsus ei kavatse ETAga läbi rääkida]</ref> 20. aprillil [[2018]] palus ETA vabandust valu ja kahju eest, mida ta põhjustas aastakümneid kestnud võitluses iseseisvumise nimel, ning palus ohvritelt andestust. 2. mail 2018 teatas ETA oma kõigi struktuuride täielikust laialiminekust.<ref>[https://www.err.ee/823642/eta-palus-ohvritelt-andestust-meil-on-toesti-kahju ETA palus ohvritelt andestust: meil on tõesti kahju], ERR, 20. aprill 2018</ref><ref>[https://www.err.ee/828125/eta-teatas-koigi-struktuuride-laialisaatmisest ETA teatas kõigi oma struktuuride laialisaatmisest], ERR, 2. mai 2018</ref> ==Juhid ja tegevus== ETA loodi [[1959]]. aastal. [[1968]]. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud [[baski rahvuslipp]]u avalikes kohtades. 1970. aastatel terrorirünnakute arv tõusis kiiresti. Peamiselt rünnati Hispaania võimuesindajaid. ETA pommirünnakutes on hukkunud 829 inimest, neist 343 tsiviilisikud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Schlie |eesnimi=Kasper |kuupäev=2025-01-19 |pealkiri=Baski terroristid lasevad õhku diktaator Franco mantlipärija |url=https://www.imelineajalugu.ee/baski-terroristid-lasevad-ohku-diktaator-franco-mantliparija/ |vaadatud=2025-02-15 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Nende tuntuim ohver on endine Hispaania peaminister [[Luís Carrero Blanco]]. ETA terroriaktid: * [[1961]] toimus ETA esimene terrorirünnak. ETA üritas ebaõnnestunult teelt välja saada Franco toetajaid vedavat rongi.<ref name=":0" /> * [[1967]] röövis ETA pangast miljon [[Peseeta|peseetat]].<ref name=":0" /> * [[1968]] hukkus ETA esimese ohvrina San Sebastiani salapolitsei ülem teetõkke juures tulevahetuses kahe ETA liikmega. * [[1973]] varastas ETA 3000 kg lõhkeainet Hispaania relvalaost. Sama aasta detsembris korraldas neljameheline komando (üks neist [[José ­Miguel Beñaran Ordeñana]]) operatsiooni Troll (nimi tuleneb Blanco tihedatest puhmaskulmudest) ehk atentaadi [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministrile]] [[Luís Carrero Blanco]]le. Nad kaevasid selle tänava alla, mida mööda Blanco sõitis igal pühapäeval Madridi kirikusse jumalateenistusele, T-tähe kujulise tunneli, mille kolme tippu asetasid Hispaania relvalaost varastatud lõhkeainelaengud. Atentaadist kirjutas kirjanik [[Eva Tarrat]] 1974. aastal raamatu "Operación Ogro". Selleks tarbeks küsitles ta eelmainitud nelja komandosse kuulunut.<ref name=":0" /> * [[1974]] toimus Madridis Café Rolandas pommiplahvatus, hukkus 13 inimest. Plahvatust seal korraldama ajendas tõsiasi, et kohviku püsikliendid olid Hispaania salapolitseinikud.<ref name=":0" /> * [[1976]] tapeti automaatidega poliitik [[Juan María de Araluce Villari]] ja kolm politseinikku.<ref name=":0" /> * [[1977]] tappis kolm nooremapoolset ETA liiget automaatidega Guernica linnapea ja tema kaks turvameest.<ref name=":0" /> * [[1980]]. aastal, mis kujunes seni ohvrirohkeimaks, hukkus rünnakutes 118 inimest. Viimase kahe aastaga hukkus ETA rünnakutes kuni 300 inimest. * [[1987]]. aasta rünnakus [[Barcelona]] supermarketile oli 21 hukkunut. * [[1995]]. aastal tehti atentaat Rahvapartei liidrile ja hilisemale peaministrile [[Jose Maria Aznar]]ile. * [[1997]]. aastal rööviti ja tapeti Rahvapartei 29-aastase nõunik [[Miguel Angel Blanco]].<ref>[http://euro.postimees.ee/090407/esileht/valisuudised/237188.php Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[30. detsember|30. detsembril]] [[2006]] [[Madridi lennujaam]]as toimunud pommiplahvatus usutakse olevat hukkunud kaks ecuadorlast, kes pommide lõhkemise ajal oma autos magasid ning jäid Madridi päästeametnike andmetel hävitatud lennujaama rusude alla, mille moodustab umbes 40 000 tonni betooni, mis olevat usutavasti maetud ka 400 autot. ==Herri Batasuna== Baski separatistide poliitilise tiiva esindaja [[Herri Batasuna]] partei keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/448689 Vahistati arvatav ETA sõjaline juht Garikoïtz Asiazu Rubina], Eesti Päevaleht, 17.11.2008 * Igor Taro, [http://euro.postimees.ee/071007/esileht/valisuudised/264753.php Relvarahust taganemine tõi ETA-le laialdase hukkamõistu], Postimees, 06.06.2007 * [http://euro.postimees.ee/080407/esileht/valisuudised/254085.php Baski rühmitus ETA lubab vaherahu], Postimees, 08.04.2007 * [http://euro.postimees.ee/100107/esileht/valisuudised/237352.php Baskimaal leiti lõhkeainet täis auto] Postimees, 04.01.2007 *Liisi Poll, Igor Taro, [http://euro.postimees.ee/090407/esileht/valisuudised/237188.php Pommirünnak lõpetas Hispaania läbirääkimised baski terroristidega], Postimees, 04.01.2007 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$6866 Baski terroristid tahavad valitsusega rahu sõlmida ja relvad maha panna] 16.11.2004 * [https://www.delfi.ee/artikkel/32964391 Baskide ETA kuulutas vaherahu välja], Delfi, 5. september 2010 *[[Evelyn Kaldoja]], [http://www.postimees.ee/?id=437006 Relvarahust hoolimata pole veel rahu Bilbao ja Madridi vahel], Postimees, 15.05.2011 [[Kategooria:Baskimaa]] [[Kategooria:Terrorirühmitused]] [[Kategooria:Paramilitaarsed ühendused]] 6hu4qkxj58zwcpde8zo14hl7vypsbgb 0 41367 7122393 7115347 2026-04-01T10:42:00Z Taivo 268 7122393 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Aru mõisast [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]]; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit [[Aru mõis]].}} [[Pilt:Aru mõisa peahoone.JPG|pisi|Mõisa peahoone]] '''Aru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Arrohof'') oli [[rüütlimõis]] Tartumaal [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisakompleks [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] [[Mälgi]] küla territooriumil. ==Ajalugu== Aru mõisat (''Arrohof'') mainiti esimest korda [[1582]]. aastal [[Rzeczpospolita]] ürikutes. Pärast piirkonna [[Rootsi]] [[Rootsi aeg|kuninga võimu alla minemist]] [[1625]]. aastal [[lään]]istati mõis [[1632]]. aastal [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] presidendile [[Peder Eriksson Sparre]]le (1592–1647). Hiljem oli omanik tema poeg [[Per Persson Sparre]] (1633–1669), kelle abikaasa Sigridi (sünd. Horn af Åminne; 1630–1693) omanduses oli mõis kuni [[mõisate reduktsioon|mõisate riigistamiseni]]. Pärast [[Põhjasõda]] said mõisaomanikeks [[Osterwald]]id. 19. sajandi keskel omandas mõisa von [[zur Mühlen]]ite aadliperekond: Georg von zur Mühlen (1798–1877), [[Mühlen#Aru suguvõsaliin|Aru perekonnaliini]]<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1929, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000558?page=279 seite 270]</ref> rajaja [[Tartumaa]]l, meditsiinidoktor Georg Friedrich von zur Mühlen (1828–1907), Georg Ferdinand von zur Mühlen ja Rudolf Julius von zur Mühlen (1845–1913). Rudolf Julius von zur Mühleni käest ostis mõisa [[1913]]. aastal Soome päritolu filosoofiamagister [[Ilmari Auer]] <small>[[:fi:Ilmari Auer|fi]]</small>. Ta andis mõisa, mille väärtus oli 312 000 rubla, [[1917]]. aastal kinkelepinguga ära. Selle uuteks omanikeks said Minni Rüütli (sünd. Auer), Tartu 2. Gildi kaupmees [[Oskar Wirkhaus]], kolleegiumi [[assessor]] [[Peeter Kase]], [[Aleksander Keiss|Alexander Keis]], [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]], Hans Lellep, [[Mihkel Parts]], vannutatud advokaat [[Kaarel Parts|Karl Parts]], õpetaja [[Evald Steinberg]] ja arst [[Anton Schulzenberg]]<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17324 Aru mõis (Nõo khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Aru mõis oli üks umbes 7% [[rüütlimõis]]atest, mis läksid eestlaste omandusse. [[Jaan Prüüs]] ostis mõisa 1917. aastal. Mõisasüda jäi Prüüside kätte ka pärast [[1919]]. aasta maade riigistamist<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-07-16 |pealkiri=Aru mõisa omanik annab tööjärje üle pojapojale |url=https://tartu.postimees.ee/1951857/aru-moisa-omanik-annab-toojarje-ule-pojapojale |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>. Mõisa võttis ära Nõukogude võim, kes küüditas omanikud Siberisse. [[1992]]. aastast kuulus mõisasüda Prüüside järglasele [[Mall Kirsipuu]]le <ref>Sander Silm. [https://tartu.postimees.ee/1951857/aru-moisa-omanik-annab-toojarje-ule-pojapojale Aru mõisa omanik annab tööjärje üle pojapojale]. Tartu Postimees, 16. juuli 2002</ref>, kes tapeti [[2003]]. aastal röövmõrvas.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27673027/uhe-morva-lugu-kus-tehti-uurimisel-viga Ühe mõrva lugu: kus tehti uurimisel viga?] Eesti Ekspress, 20. detsember 2007</ref> ==Mõisaansambel== ===Peahoone=== Aru mõisa härrastemaja oli ühekorruseline välimuselt lihtne lameda katusega hoone, mis püstitati 1840. aastatel. Hoonet ilmestas otsas asunud lai [[klassitsism|klassitsistlik]] aken-uks, mille ette püstitati hiljem [[historitsism|historitsistlik]] [[veranda]]. Mõisahoones oli 16 tuba. Suurem osa mõisa sisustavast mööblist oli pärit Peterburist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastail hoiti Aru mõisahoone keldrites [[Eesti Rahva Muuseum]]i kogusid. Nõukogude perioodil kasutati mõisa peahoonet [[kolhoos]]i kontorina. Hoone otsas paiknenud historitsistlik veranda lammutati ja aken müüriti kinni, lisaks tehti hoonele juurdeehitus. Remondi käigus lõhuti kõik ajaloolised [[kamin]]ad ja [[Ahi|ahjud]]. ===Mõisakompleks=== Mõisakompleksi kuulusid veel [[valitsejamaja]], [[ait]], [[meierei]], veidi eemal asuv [[koorejaam]], [[veski]] ja [[laut]]. Mõisale kuulus mitu [[karjamõis]]at ja [[moonakas|moonakate]] maja. Praegu on veel säilinud ait, valitsejamaja ja meierei. Neist kõige esinduslikum on suur tellisait. Aida keskosas on kolme kaaravaga kaaristu ja välimust kaunistavad ristikujulised õhutusavad otsaviiludel. Hoone restaureeriti osaliselt 2000. aastal. 18. sajandi lõpul rajati mõisa [[barokk]]stiilis [[Aru mõisa park (Nõo)|park]], kuhu istutati 42 [[Liik (bioloogia)|liiki]] taimi. Pargitiigi kaldal oli [[kiviktaimla]]. ===Mõisa kalmistu=== [[Aru mõisa kalmistu (Nõo)|Mõisa kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult umbes 0,6 km kaugusele lõunaedelasse. ==Kirjandus== *{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Buxhövden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= 22 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA22,M1}} *[[Juhan Maiste|Maiste, Juhan]]. [[Nele Nutt|Nutt, Nele]]. "Tartumaa mõisad". Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 20. *[[Valdo Praust|Praust, Valdo]]. "Tartumaa mõisad". Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 86–89. *{{Cite book|title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District mit vier karten.|last=Stryk |first=Leonhard vo|authorlink=Leonhard von Stryk|year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages= 514 lk|url=}} [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=126 lk. 110-111] * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/314 Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus]. Peatoimetaja J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 296. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17324 Aru mõis (Nõo khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Nõo kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.269166|EW=26.321111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Nõo kihelkond]] [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Zur Mühlenite mõisad]] 9lcocus3e7g5vsq4nt27dctuye4ry33 0 44519 7121838 7049859 2026-03-31T12:56:21Z ~2026-19195-65 225948 7121838 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-H30223, Ludwig Müller.jpg|pisi|Ludwig Müller]] '''Johann Heinrich Ludwig Müller''' ([[23. juuni]] [[1883]] [[Gütersloh]] – [[31. juuli]] [[1945]] [[Berliin]]) oli saksa usuteadlane. Ta oli aastast [[1931]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] liige. Alates [[27. september|27. septembrist]] [[1933]] oli ta [[Saksa Evangeelne Kirik|Saksa Evangeelse Kiriku]] riigipiiskop. Ta lõpetas oma elu enesetapuga. {{JÄRJESTA:Müller, Ludwig}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] pqanafh1ofp3yx8hdwl6n2dk7kg55eq 7121845 7121838 2026-03-31T12:58:06Z Juhan121 25066 7121845 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-H30223, Ludwig Müller.jpg|pisi|Ludwig Müller]] '''Johann Heinrich Ludwig Müller''' ([[23. juuni]] [[1883]] [[Gütersloh]] – [[31. juuli]] [[1945]] [[Berliin]]) oli saksa usuteadlane. Ta oli aastast [[1931]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] liige. Alates [[27. september|27. septembrist]] [[1933]] oli ta [[Saksa Evangeelne Kirik|Saksa Evangeelse Kiriku]] riigipiiskop. Ta lõpetas oma elu enesetapuga. {{JÄRJESTA:Müller, Ludwig}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] sydk77rtntgck6nj7ivnqxizzimiz7u 0 46231 7122335 6975722 2026-04-01T08:56:18Z ~2026-20251-19 226238 Valet infot 7122335 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit [[Teder (perekonnanimi)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Teder | värvus = linnud | pilt = Teeri.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = Tedrekana | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' | sugukond = [[Metsislased]] ''Tetraonidae'' | perekond = [[Teder (perekond)|Teder]] ''Tetrao'' | liik = '''Teder''' | binaarne = ''Lyrurus tetrix'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Tetrao tetrix'' }} [[Pilt:Black Grouse Lyrurus tetrix distribution map.png|pisi|Tedre levila]] '''Teder''' (''Lyrurus tetrix'') on [[metsislased |metsislaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[teder (perekond)|tedre]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kanalised|kanaline]]. Samasse perekonda kuulub [[mägiteder]]. Perekonna ''[[Lyrurus]]'' nimi on pandud tedre [[lüüra]]kujulisest [[saba|sabas]] järgi.<ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 6. kd., lk. 156–159</ref> Teder ja [[metsis]] annavad omavahel järglasi, mistõttu neid on varem paigutatud samasse perekonda. Teder elab [[Euraasia]] [[mets]]a- ja metsastepivööndis [[Šotimaa]]st ja [[Püreneed]]e idaosast kuni [[Ida-Siber]]i, Põhja-[[Mongoolia]] ja [[Mandžuuria]]ni. [[Eesti]]s on teder tavaline haudelind<ref name="Loomade elu"/> ja kuulub [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis#III kaitsekategooria liigid|III kaitsekategooria liikide sekka]]. == Välimus == Tedrel on selgelt välja kujunenud [[suguline dimorfism]]. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. [[Sulestik]] on neil täiesti erinev.<ref name="Loomade elu"/> Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid [[sulg]]i on sabal ja [[tiib]]adel, tiival on valge põiktriip. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. [[Kulm]]ude peal on punakas näsa. Emaslind on ühtlaselt viiruline [[ookerpruun]] või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased.<ref name="Loomade elu"/> == Ei ja toidutaimi.<ref name="Loomade elu" /> == Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. <ref name="Loomade elu"/> Teder on poolpaiga- ja [[hulgulind]]. Mägedes võivad tedred teha korrapäraseid hulgulende. Suuremad ränded toimuvad seoses toidupuudusega. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Birkhuhn-Gebirge.jpg|pisi|Tedrekukk puu otsas]] == Tetrede mäng == Juba esimeste kevade märkide ilmnemisel muutuvad tedred elavamaks. Enamikus levilas juhtub see [[märts]]is. Juba enne talisalkade lagunemist hakkavad isaslinnud sihku laskma ja üksikud koguni kudrutavad. Esialgu teevad nad seda juhuslikes kohtades, pärast üksnes mängupaikades. Mängupaikadeks valitakse lagendikud, laiad [[siht (metsandus)|sihid]], metsaservad või põõsastikuga kaetud kõrgendikud.<ref name="Loomade elu"/> Esimestena lendavad mängupaigale vanad tedrekuked. Noored, aastavanused kuked saabuvad sinna hiljem. Nõrgad ja noored isaslinnud lendavad küll kohale, aga hoiduvad selle servadesse ja kas vaikivad või lasevad sihku, aga ei kudruta. Mänguplatsile saabub mõni kuni mõnikümmend isaslindu, aga kohtades, kus neid elab eriti palju, võib nende arv sajanigi ulatuda.<ref name="Loomade elu"/> Mängivate tetrede laul koosneb kahest elemendist: kudrutamisest ja sihkulaskmisest. Mängu esimeses vaatuses lauldakse üksnes puu otsas ja ainult kudrutatakse. See meenutab [[tuvi]]de kudrutamist. Kudrutamine ei tundu valjuna, ent ometi kostab paari-kolme kilomeetri kaugusele ja kui tetri on palju, summutavad nad kõigi teiste lindude hääled. Mängu teises vaatuses vaheldub kudrutamine sihkulaskmisega, mida võib edasi anda häälitsusena "tsiiü-sjuh". Teises vaatuses liiguvad tedred maapinnalgi ja teevad seda väga väärikalt: heidavad pea taha, paisutavad [[kael]]a ning ajavad [[saba]] püsti ja lehvikukujuliselt laiali. Linnud keeravad end ringi ja kükitavad, siis jälle jooksevad edasi-tagasi.<ref name="Loomade elu"/> Mänguplatsile kogunenud tedrekukkede vahel puhkevad kaklused, mis pealtnäha tunduvad ägedatena, kuid tegelikult ei põhjusta nad teineteisele kunagi raskeid haavu. Üksteise tagaajamine ja kaklemine algab juba talisalkade lagunemise ajal. Kakluse ajal seisavad kuked teineteise vastas nagu kodukuked, suruvad maadligi langetatud pead peaaegu vastamisi, hüppavad siis püstloodis õhku ja jagavad teineteisele hoope. Tavaliselt lõpeb kaklus ühe osapoole põgenemisega.<ref name="Loomade elu"/> Mänguaja algul lendavad tedrekanad üksnes üürikeseks ajaks mänguplatsi servadesse. Edaspidi saabuvad nad enne päikesetõusu või otse selle ajal, vaatavaid isaseid ning kaagutavad ja kõkutavad. Paaritumine võib toimuda nii mänguplatsil kui ka väljaspool seda.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Tétras lyre MHNT.jpg|pisi|Tedremuna]] == Pesitsemine == Teder pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on [[kanarbik]]u sees hästi peidus. [[Kurn]]as on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. Tetrede arvukus maailmas väheneb. Minevikus oli selle peamiseks põhjuseks [[jahipidamine]], tänapäeval elupaikade (metsade) hävimine.<ref name="Loomade elu"/> Aastal [[2008]] valiti teder Eesti [[aasta lind|aasta linnuks]]. [[Läti]]s oli ta aasta lind [[2003]]. ja [[Saksamaa]]l [[1980]]. aastal. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Tetrao tetrix}} * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETTET2.htm Eestikeelne liigikirjeldus ja pilt] *Ene Viht. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2314 "Teder, Eesti põlisasukas"] [[Eesti Loodus]], aprill 2008 *[https://www.youtube.com/watch?v=4uddjKi9SNI Tedremäng YouTube'is] [[Kategooria:Metsislased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] khqdnx5vszbo3skewxq0ji2k4wen8ww 7122350 7122335 2026-04-01T09:11:12Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7122335|7122335]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-20251-19|~2026-20251-19]] ([[User talk:~2026-20251-19|arutelu]]) 7122350 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit [[Teder (perekonnanimi)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Teder | värvus = linnud | pilt = Teeri.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = Tedrekana | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kanalised]] ''Galliformes'' | sugukond = [[Metsislased]] ''Tetraonidae'' | perekond = [[Teder (perekond)|Teder]] ''Tetrao'' | liik = '''Teder''' | binaarne = ''Lyrurus tetrix'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Tetrao tetrix'' }} [[Pilt:Black Grouse Lyrurus tetrix distribution map.png|pisi|Tedre levila]] '''Teder''' (''Lyrurus tetrix'') on [[metsislased |metsislaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[teder (perekond)|tedre]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kanalised|kanaline]]. Samasse perekonda kuulub [[mägiteder]]. Perekonna ''[[Lyrurus]]'' nimi on pandud tedre [[lüüra]]kujulisest [[saba|sabas]] järgi.<ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 6. kd., lk. 156–159</ref> Teder ja [[metsis]] annavad omavahel järglasi, mistõttu neid on varem paigutatud samasse perekonda. Teder elab [[Euraasia]] [[mets]]a- ja metsastepivööndis [[Šotimaa]]st ja [[Püreneed]]e idaosast kuni [[Ida-Siber]]i, Põhja-[[Mongoolia]] ja [[Mandžuuria]]ni. [[Eesti]]s on teder tavaline haudelind<ref name="Loomade elu"/> ja kuulub [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis#III kaitsekategooria liigid|III kaitsekategooria liikide sekka]]. == Välimus == Tedrel on selgelt välja kujunenud [[suguline dimorfism]]. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. [[Sulestik]] on neil täiesti erinev.<ref name="Loomade elu"/> Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid [[sulg]]i on sabal ja [[tiib]]adel, tiival on valge põiktriip. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. [[Kulm]]ude peal on punakas näsa. Emaslind on ühtlaselt viiruline [[ookerpruun]] või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased.<ref name="Loomade elu"/> == Eluviis == Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Tihedaid kõrgete [[tüvi|tüvedega]] metsi ta väldib ja eelistab [[lehtmets]]i okasmetsadele, samuti metsaservi lausmetsale. Elukohas peab kindlasti olema pesa ehitamiseks sobilikke kuivi kohti ja toidutaimi.<ref name="Loomade elu"/> Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. <ref name="Loomade elu"/> Teder on poolpaiga- ja [[hulgulind]]. Mägedes võivad tedred teha korrapäraseid hulgulende. Suuremad ränded toimuvad seoses toidupuudusega. <ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Birkhuhn-Gebirge.jpg|pisi|Tedrekukk puu otsas]] == Tetrede mäng == Juba esimeste kevade märkide ilmnemisel muutuvad tedred elavamaks. Enamikus levilas juhtub see [[märts]]is. Juba enne talisalkade lagunemist hakkavad isaslinnud sihku laskma ja üksikud koguni kudrutavad. Esialgu teevad nad seda juhuslikes kohtades, pärast üksnes mängupaikades. Mängupaikadeks valitakse lagendikud, laiad [[siht (metsandus)|sihid]], metsaservad või põõsastikuga kaetud kõrgendikud.<ref name="Loomade elu"/> Esimestena lendavad mängupaigale vanad tedrekuked. Noored, aastavanused kuked saabuvad sinna hiljem. Nõrgad ja noored isaslinnud lendavad küll kohale, aga hoiduvad selle servadesse ja kas vaikivad või lasevad sihku, aga ei kudruta. Mänguplatsile saabub mõni kuni mõnikümmend isaslindu, aga kohtades, kus neid elab eriti palju, võib nende arv sajanigi ulatuda.<ref name="Loomade elu"/> Mängivate tetrede laul koosneb kahest elemendist: kudrutamisest ja sihkulaskmisest. Mängu esimeses vaatuses lauldakse üksnes puu otsas ja ainult kudrutatakse. See meenutab [[tuvi]]de kudrutamist. Kudrutamine ei tundu valjuna, ent ometi kostab paari-kolme kilomeetri kaugusele ja kui tetri on palju, summutavad nad kõigi teiste lindude hääled. Mängu teises vaatuses vaheldub kudrutamine sihkulaskmisega, mida võib edasi anda häälitsusena "tsiiü-sjuh". Teises vaatuses liiguvad tedred maapinnalgi ja teevad seda väga väärikalt: heidavad pea taha, paisutavad [[kael]]a ning ajavad [[saba]] püsti ja lehvikukujuliselt laiali. Linnud keeravad end ringi ja kükitavad, siis jälle jooksevad edasi-tagasi.<ref name="Loomade elu"/> Mänguplatsile kogunenud tedrekukkede vahel puhkevad kaklused, mis pealtnäha tunduvad ägedatena, kuid tegelikult ei põhjusta nad teineteisele kunagi raskeid haavu. Üksteise tagaajamine ja kaklemine algab juba talisalkade lagunemise ajal. Kakluse ajal seisavad kuked teineteise vastas nagu kodukuked, suruvad maadligi langetatud pead peaaegu vastamisi, hüppavad siis püstloodis õhku ja jagavad teineteisele hoope. Tavaliselt lõpeb kaklus ühe osapoole põgenemisega.<ref name="Loomade elu"/> Mänguaja algul lendavad tedrekanad üksnes üürikeseks ajaks mänguplatsi servadesse. Edaspidi saabuvad nad enne päikesetõusu või otse selle ajal, vaatavaid isaseid ning kaagutavad ja kõkutavad. Paaritumine võib toimuda nii mänguplatsil kui ka väljaspool seda.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Tétras lyre MHNT.jpg|pisi|Tedremuna]] == Pesitsemine == Teder pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on [[kanarbik]]u sees hästi peidus. [[Kurn]]as on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. Tetrede arvukus maailmas väheneb. Minevikus oli selle peamiseks põhjuseks [[jahipidamine]], tänapäeval elupaikade (metsade) hävimine.<ref name="Loomade elu"/> Aastal [[2008]] valiti teder Eesti [[aasta lind|aasta linnuks]]. [[Läti]]s oli ta aasta lind [[2003]]. ja [[Saksamaa]]l [[1980]]. aastal. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Tetrao tetrix}} * {{Elurikkus}} *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETTET2.htm Eestikeelne liigikirjeldus ja pilt] *Ene Viht. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2314 "Teder, Eesti põlisasukas"] [[Eesti Loodus]], aprill 2008 *[https://www.youtube.com/watch?v=4uddjKi9SNI Tedremäng YouTube'is] [[Kategooria:Metsislased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] c49d98mjqukmwpcj5civ32r46vhzu0a 0 48004 7122101 6659119 2026-03-31T20:05:08Z Kuriuss 38125 7122101 wikitext text/x-wiki '''Andmete pakkimine''' (ka '''andmete tihendamine''', '''andmetihendus''') on [[informaatika]]s andmete mahu vähendamine. Andmete pakkimine vähendab andmete edastamise ja salvestamise kulusid. Andmeid tihendatakse kindla reeglistiku alusel [[digitaalsignaal]]iks [[kodeerimine|kodeerimise]] teel, misläbi andmete maht väheneb.<ref>{{cite journal|last=Mahdi|first=O.A.|author2=Mohammed, M.A.|author3=Mohamed, A.J.|title=Implementing a Novel Approach an Convert Audio Compression to Text Coding via Hybrid Technique|journal=International Journal of Computer Science Issues|date=november 2012|volume=9|issue=6, No. 3|pages=53–59|url=http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|accessdate=6. märtsil 2013|archive-date=2018-12-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20181228142622/http://ijcsi.org/papers/IJCSI-9-6-3-53-59.pdf|url-status=dead}}</ref> Andmemahu vähendamist digiteerimisel nimetatakse ka säästkodeerimiseks.{{lisa viide}} Kodeeritud andmete kasutamiseks tuleb need lahti pakkida ehk dekodeerida, s.t esialgsele kujule tagasi teisendada. Andmete kodeerimine ja dekodeerimine nõuab spetsiaalset tark- või riistvara, näiteks [[koodek]]ite näol. Pakkimist on kahte põhitüüpi: kadudega ja kadudeta. ==Kadudeta tihendamine== {{Pikemalt|Kadudeta pakkimine}} Kadudeta andmetihenduse korral vähendatakse andmemahtu statistilise liiasuse leidmise ja kõrvaldamise teel.<ref>{{cite journal|last=Pujar|first=J.H.|author2=Kadlaskar, L.M.|title=A New Lossless Method of Image Compression and Decompression Using Huffman Coding Techniques|journal=Journal of Theoretical and Applied Information Technology|date=mai 2010|volume=15|issue=1|pages=18–23|url=http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf|access-date=2013-12-08|archive-date=2018-12-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20181228142627/http://www.jatit.org/volumes/research-papers/Vol15No1/3Vol15No1.pdf|url-status=dead}}</ref> Korduvalt esinevad andmelõigud saab esitatada ühe koodiga. Näiteks kui pildil on järjest mitu sama värvi [[piksel|pikslit]], siis saab selle pildi osa kodeerida kui "279 punast pikslit" selle asemel, et kodeerida iga piksli värv eraldi. Tekstidokumendis võib luua korduvatest osadest ühe koopia ja lisada selle koopia lõppu iga asukoht, kus see osa dokumendis kordus. Kadudeta andmetihendust tuleb kasutada juhul, kui on oluline andmete säilimine algsel kujul, näiteks programmid ja tekst. Kadudeta tihendamisel on bittide sääst siiski tagasihoidlik, näiteks audiosignaali korral kahekordne. ==Kadudega tihendamine== Teatud andmete, näiteks piltide ja heli pakkimisel võib mõningane andmekadu olla aktsepteeritav. Kadudega tihendamisel leitakse tarbetu või vähemoluline informatsioon ja eemaldatakse see signaalist. Paratamatult ei ole niiviisi kodeeritud andmetest enam võimalik algsel kujul taastada. Kadudega andmetihenduse algoritmide väljatöötamisel kasutatakse muuhulgas ära inimese kuulmis- ja nägemistaju iseärasusi. Näiteks on inimese silm rohkem tundlik väikestele heleduse muutustele kui värvi muutustele. Selle põhjal saab bitte kokku hoida väikeste värvimuutuste arvel. Fotode kadudega pakkimist kasutatakse [[digikaamera]]tes [[Mälu (arvuti)|mälu]] säästmiseks. Sealjuures püütakse ohverdada võimalikult vähe pildi [[kvaliteet]]i. Samamoodi kasutavad [[DVD]]-d kadudega videopakkimise vormingut [[MPEG-2]]. ===Audiotihendus=== Kodeerimiseks töödeldakse audiosignaali mitmel moel: * vähendatakse helisignaali dünaamikaulatust, mis tähendab valjude helide vaigistamist ja vaiksete helide valjemaks tegemist, tulemusena vajab kodeerimine vähem bitte; * lõigatakse ära kuuldamatud sagedused üle 20&nbsp;kHz (seega ülemtoonid) ja jäetakse ära kuuldelävest allapoole jäävad signaalikomponendid;<ref>{{cite web|last=Arcangel|first=Cory|title=On Compression|url=http://www.coryarcangel.com/downloads/Cory-Arcangel-OnC.pdf|accessdate=12. detsembril 2013}}</ref> * kõrgetel ja madalatel helisagedustel kasutatakse lühemat koodisõna, sest nendel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem; * jäetakse kodeerimata signaaliosad, mis maskeerimisnähtuse tõttu mattuvad suure amplituudiga signaalikomponentide alla. Salvestatavat andmemahtu saab kokku hoida ka sel teel, et pakkimistihedus seatakse sõltuvusse helimaterjali keerukusest, s.t kasutatakse muutuva tihedusega andmevoogu. Sel juhul on kodeerimisel helikvaliteet püsiv. ===Videotihendus=== Videoandmeid on vaja tugevasti tihendada selleks, et näiteks digitaalset televisioonisignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda. Tihendamata digitaalse telesignaali ülekandmiseks on tarvis andmeedastuskiirust umbes 250&nbsp;Mbit/s (tavatelevisiooni ühe [[kaader|kaadri]] (pildi) edastamiseks läheb vaja 576×720×3 = 1 244 160 baiti (piksli iga värvi R, G, B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25×1,244 = 31 MB ehk 31×8 = 249&nbsp;Mbit/s). Edastatava info mahtu vähendatakse kõigepealt videosignaali digiteerimisel. Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata kuva teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi.<ref>{{cite book|last=Faxin Yu, Hao Luo, Zheming Lu|title=Three-Dimensional Model Analysis and Processing|year=2010|publisher=Springer|location=Berlin|isbn=9783642126512|page=47}}</ref> See võimaldab kasutada kaadrisisest tihendamist: näiteks kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikomponentide (U ja V) kvantimisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali (Y) puhul – kui heledusnäidud võetakse sagedusega 13,5&nbsp;MHz, siis värvinäidud sagedusega 6,75&nbsp;MHz; vastava süsteemi tähis on 4:2:2 (Y:U:V). Digitaalsignaali tihendamisel hoitakse ülekantavat andmemahtu kokku peamiselt kaadritevahelise tihendamise teel, mille puhul kodeeritakse perioodiliselt [[võtmekaader|võtmekaadrid]], aga neile järgnevates kaadrites üksnes pildierinevused. Järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks. Tulemusena on võimalik edastatava videovoo mahtu vähendada kuni 200-kordselt.<ref>{{cite book|last=Graphics & Media Lab Video Group|title=Lossless Video Codecs Comparison|year=2007|publisher=Moscow State University|url=http://compression.ru/video/codec_comparison/pdf/msu_lossless_codecs_comparison_2007_eng.pdf}}</ref> Nii osutub võimalikuks ühe [[UHF]]-raadiokanali kaudu edastada kuni 14 tavalahutusega või kolme kõrglahutusega teleprogrammi. Nagu kõikides kadudega tihendamise süsteemides, leitakse siingi kompromiss video kvaliteedi, edastustrakti maksumuse ja tehniliste võimaluste vahel.<ref>{{cite web|last=Bhojani|first=D.R.|title=4.1 Video Compression|url=http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|work=Hypothesis|accessdate=12. detsembril 2013|archive-date=2013-05-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20130510133020/http://shodh.inflibnet.ac.in/bitstream/123456789/821/5/05_hypothesis.pdf|url-status=dead}}</ref> Kuna kaadritevahelisel pakkimisel kopeeritakse andmeid ühelt kaadrilt teisele, siis võib juhtuda olukordi, kus võtmekaader läheb kaduma. Sel juhul aga ei ole võimalik järgmisi kaadreid õigesti moodustada ja signaaliedastus on häiritud. ==Tihenduslgoritmid== Kadudeta andmete pakkimisel kasutatavaid [[algoritm]]e: * [[DEFLATE]] * [[RLE]] * [[gzip]] * [[bzip2]] * [[LZW]] * [[JPEG 2000]] * [[FLAC]] Kadudega andmepakkimisel kasutatavaid algoritme: * [[MPEG-1]] * [[MPEG-2]] * [[MPEG-3]] * [[MPEG-4]] * [[JPEG]] (sisaldab ka kadudeta andmetihendamise võimalust) * [[MP3]] * [[Dolby AC-3]] == Viited == {{reflist|30em}} [[Kategooria:Informaatika]] 6g3bmeawtykwqcwmyexiyxswjovy2v5 0 48625 7122401 6974380 2026-04-01T10:58:43Z Andres 5 7122401 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2013}} ''Siin on loetletud [[Eesti NSV]]-s asunud [[kolhoos]]e. Loend ei ole veel täielik. * 1948. a lõpuks oli Eestis NSV 439 kolhoosi ja 103 sovhoosi. * 1949. a märtsis algas Eestis [[Märtsiküüditamine|küüditamine]] ja aktiivne kolhooside moodustamine – 1949. aasta lõpuks oli Eestis NSVs juba 3017 kolhoosi-sovhoosi. 1949. aasta lõpuks oli Virumaal 300 kolhoosi. * 1950. aastal hakati kolhoose ühendama, sest kolmandikul kolhoosidel oli alla 500 ha maad, mida peeti liialt väheseks ning väideti, et see ei võimalda kolhoosnikele järjest kasvavat heaolu. Liitmiste tulemusena jäi 1950. aastal alles 1014 kolhoosi. * 1951. aasta aprillis kuulus kolhoosidesse juba 92% üksikmajapidamistest ning kollektiviseerimine loeti sisuliselt lõpule viiduks. * 1952. aastal oli Eesti NSV-s 917 kolhoosi. * 1955. aastast alustati majanduslikult nõrgemate kolhooside liitmisega sovhooside koosseisu. Kolhooside sovhoosidega ühendamine või sovhoosideks liitmine võeti ühtlasi üldiseks riiklikuks eesmärgiks. * 1956. aastal liideti sovhoosidega 48 kolhoosi * 1973. aastal oli Eesti NSV-s 215 kolhoosi. == [[Haapsalu rajoon]] == * [[Admiral Nahhimovi nimeline kalurikolhoos]] * [[Aurora (kolhoos)|Aurora]], kalurikolhoos * [[Edasi (Haapsalu rajooni kolhoos)|Edasi]] * [[Eha (kolhoos)|Eha]] – Karuse vald * [[J. V. Stalini nimeline kolhoos (Haapsalu rajoon)|J. V. Stalini nimeline kolhoos]] * [[Jaan Tombi nimeline kolhoos (Haapsalu rajoon)|Jaan Tombi nimeline kolhoos]] * [[Jõud (Haapsalu rajooni kolhoos)|Jõud]] – Risti külanõukogu * [[Kaardivägi (kolhoos)|Kaardivägi]] – Martna külanõukogu (liideti 1978 [[Martna sovhoos]]iga) * [[Kalevipoeg (Haapsalu rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]] * [[Kangelane (kolhoos)|Kangelane]] * [[Karuse kolhoos]] – Hanila külanõukogu * [[Kasari kolhoos]] – Martna külanõukogu * [[Kevad (Haapsalu rajooni kolhoos)|Kevad]] – Suur-Nõmmküla * [[Kommunismi Tee (Haapsalu rajooni kolhoos)|Kommunismi Tee]] * [[Kullamaa kolhoos]] – Kullamaa külanõukogu * [[Külvaja (Haapsalu rajooni kolhoos)|Külvaja]] – Ridala külanõukogu * [[Laht (kolhoos)|Laht]] – Tahu külas (7. juunil 1950 liideti kolhoosiga [[Punane Täht (Haapsalu rajooni kolhoos)|Punane Täht]]) * [[Linnamäe kolhoos]] – Linnamäe külanõukogu * [[Lääne Kalur]], Haapsalu linn * [[M. I. Kalinini nimeline kolhoos (Haapsalu rajoon)|M. I. Kalinini nimeline kolhoos]] – Sutlepa külanõukogu, Väike-Nõmmküla * [[Nõva kolhoos]] – Nõva külanõukogu * [[Punane Lipp (kolhoos)|Punane Lipp]] (1949–1950) * [[Punane Täht (Haapsalu rajooni kolhoos)|Punane Täht]] (1948–1950) – Österby külas * [[Sõprus (Haapsalu rajooni kolhoos)|Sõprus]], näidiskolhoos – Taebla külanõukogu * [[Tuudi kolhoos]] – Tuudi külanõukogu * [[Uus Tee (Haapsalu rajooni kolhoos)|Uus Tee]], Aulepa küla * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Haapsalu rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – Pürksi külanõukogu * [[Vorošilovi nimeline kolhoos]] (1951–1952) * [[Võit (Haapsalu rajooni kolhoos)|Võit]] (1949–1949) * [[Ühiselu (kolhoos)|Ühiselu]] (1949–1950) * Dzeržinski nimeline kalurikolhoos * Esimene Mai * J. Lauristini nimeline kolhoos * Karl Marxi nimeline kolhoos * Kiideva Kalur, kalurikolhoos * Kirovi nimeline kolhoos * Koidula nimeline kolhoos * Maksim Gorki nimeline kolhoos * Mitšurini nimeline kolhoos * Molotovi nimeline kolhoos * Põhjarannik, kalurikolhoos * Tulevik * Uus Elu * Valgus == [[Harju rajoon]] == * [[Anija kolhoos]] – Anija * [[Areng (Harju rajooni kolhoos)|Areng]] * [[Aru kolhoos (Nissi vald)|Aru kolhoos]] – [[Nissi vald]], Aru küla * [[Aruküla kolhoos]] – Järsi * [[J. Lauristini nimeline kolhoos]] – [[Kuivajõe]] * [[Kakumäe Kalur]], kalurikolhoos * [[Koidula (Harju rajooni kolhoos)|Koidula]] – [[Padise]] * [[Kuusalu kolhoos]] – [[Kiiu]] * [[Loksa kolhoos]] – [[Vihasoo]] * [[M. I. Kalinini nimeline kolhoos (Harju rajoon)|M. I. Kalinini nimeline kolhoos]] * [[Majak (Harju rajooni kolhoos)|Majak]], kalurikolhoos – [[Tallinn]] * [[Nord (kolhoos)|Nord]], kalurikolhoos – [[Lohusalu]] * [[Rahva Võit (Harju rajooni kolhoos)|Rahva Võit]] – [[Kiili]] * [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos]] – [[Haabneeme]] * [[Tasuja (Harju rajooni kolhoos)|Tasuja]] – [[Peningi]] * [[Tulevik (Harju rajooni kolhoos)|Tulevik]] – [[Saue]]<ref>[http://www.sakuvald.ee/?class=document&action=print&section=22900 Kahekümnes sajand Jälgimäel]</ref> == [[Hiiumaa rajoon]] == * [[Emmaste kolhoos]] – [[Leisu]] * [[Hiiu Kalur (kolhoos)|Hiiu Kalur]] – [[Kärdla]] * [[Kõrgessaare kolhoos]] – [[Lauka]] * [[Rahu Eest (kolhoos)|Rahu Eest]] – [[Palade]] * [[Sõprus (Hiiumaa rajooni kolhoos)|Sõprus]] – [[Käina]] * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Hiiumaa rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]] * [[Ühendus (Hiiumaa rajooni kolhoos)|Ühendus]] – [[Männamaa]] == [[Jõgeva rajoon]] == * [[Bolševik (Jõgeva rajooni kolhoos)|Bolševik]] – [[Vaimastvere]], [[Pedja külanõukogu]] (liideti 1978 [[Jõgeva näidissovhoos]]iga) * [[Estonia (Jõgeva rajooni kolhoos)|Estonia]] – [[Eristvere]] * [[Järve kolhoos]] – [[Järve (Palamuse)|Järve]] * [[Kevade (kolhoos)|Kevade]] – [[Palamuse]] * [[Kungla (Jõgeva rajooni kolhoos)|Kungla]] – [[Tõikvere]] * [[Laiuse kolhoos]] – [[Sootaga]] * [[Lembitu (Jõgeva rajooni kolhoos)|Lembitu]] – [[Voore (Mustvee)|Voore]] * [[Lustivere kolhoos]] – [[Lustivere]] * [[Martin Lillevere nimeline kolhoos]] – [[Mällikvere]] * [[Pajusi kolhoos]] – [[Pisisaare]] * [[Pala kolhoos]] – [[Mokko]] * [[Rahva Hääl (kolhoos)|Rahva Hääl]] – [[Puurmani]] * [[Ranna kolhoos (Jõgeva rajoon)|Ranna kolhoos]] – [[Lümati]] * [[Saadjärve kolhoos]] – [[Tabivere]] * [[Saare kolhoos]] – [[Alnavere]] * [[Sadala kolhoos]] – [[Sadala]] * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Jõgeva rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Esku]] == [[Kingissepa rajoon]] == * [[Kaarma kolhoos]] – [[Eikla]] * [[Kommunism (kolhoos)|Kommunism]] – [[Kihelkonna]] * [[Kärla kolhoos]] – [[Kiriku (Kärla)|Kiriku]] * [[Laimjala kolhoos]] * [[Mereranna kolhoos]] – [[Kudjape]] * [[Muhu kolhoos]] – [[Liiva (Muhu)|Liiva]] * [[Mustjala kolhoos]] – [[Alevi (Mustjala)|Alevi]] * [[Orissaare kolhoos]] * [[Saare Kalur]] – [[Kingissepa]] * [[Saare Tööline]] – [[Pärsama]] * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Kingissepa rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Randvere (Lääne-Saare)|Randvere]] * [[Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (Kingissepa rajoon)|V. Kingissepa nimeline kolhoos]] – [[Valjala]] * [[Ühendus (Kingissepa rajooni kolhoos)|Ühendus]] – [[Muhu]] == [[Kohtla-Järve rajoon]] == * [[Avinurme kolhoos]] – [[Avinurme]] * [[Hiie kolhoos]] – [[Purtse]] * [[Juuni Võit]] – [[Kiikla]] * [[Kaljurand (kolhoos)|Kaljurand]] – [[Voka]] * [[Lüganuse kolhoos]] – keskus [[Varja]]s, hiljem [[Lüganuse]]l, [[Lüganuse külanõukogu]]s * [[Peipsi kolhoos]] – [[Kalmaküla]] * [[Peipsilaine]] – [[Vene (Lohusuu)|Vene]] * [[Tammiku kolhoos]] – [[Tammiku]] * [[Ulvi kolhoos]] – [[Ulvi (Mustvee)|Ulvi]] * [[Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (Kohtla-Järve rajoon)|V. Kingissepa nimeline kolhoos]] – [[Maidla (Lüganuse)|Maidla]] * [[Virulane (Kohtla-Järve rajooni kolhoos)|Virulane]], kalurikolhoos – [[Toila]] * [[Võidu Tee (Kohtla-Järve rajooni kolhoos)|Võidu Tee]] – [[Ontika-Saka]] == [[Paide rajoon]] == * [[9. Mai (kolhoos)|9. Mai]] – [[Väätsa]] * [[A. H. Tammsaare kolhoos (Paide rajoon)|A. H. Tammsaare kolhoos]] – [[Vetepere]] * [[Ambla kolhoos]] – [[Jõgisoo (Järva)|Jõgisuu]] * [[Aravete kolhoos]] – [[Käravete]] * [[Edasi (Paide rajooni kolhoos)|Edasi]] – [[Taikse]] * [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia]] – [[Oisu]] * [[Imavere kolhoos]] – [[Järavere]] * [[Järva-Jaani kolhoos]] – * [[Kaardiväelane (kolhoos)|Kaardiväelane]] – [[Ahula]] * [[Kalevipoeg (Paide rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]] – [[Koigi]] * [[Kiir (kolhoos)|Kiir]] – [[Päinurme]] * [[Kirna kolhoos]] – [[Türi-Alliku]] * [[Lehtse kolhoos]] – [[Rägavere (Tapa)|Rägavere]] * [[Leninlik Tee (kolhoos)|Leninlik Tee]] – [[Kabala (Türi)|Kabala]] * [[Majak (kolhoos)|Majak]] – [[Koeru]] * [[Oktoober (kolhoos)|Oktoober]] – [[Ämbra]] * [[Rahva Võit (Paide rajooni kolhoos)|Rahva Võit]] – [[Risti (Imavere)|Risti]] * [[Uus Tee (Paide rajooni kolhoos)|Uus Tee]] – [[Tarbja]] * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Paide rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Sargvere]] * [[Õiguse Võit]] – [[Karinu]] * [[Ühendus (Paide rajooni kolhoos)|Ühendus]] – [[Metstaguse]] == [[Põlva rajoon]] == * [[Ahja kolhoos]] * [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Põlva rajoon)|Eduard Vilde nimeline kolhoos]] – [[Peri]] * [[Kalev (Põlva rajooni kolhoos)|Kalev]] – [[Põlgaste]] (alates 1970 Kalevipoeg + Külvaja) * [[Kalevipoeg (Põlva rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]] (kuni 1970) * [[Kanepi kolhoos]] * [[Karl Marxi nimeline kolhoos (Põlva rajoon)|Karl Marxi nimeline kolhoos]] (1968 liideti kolhoosiga [[Rahu (Põlva rajooni kolhoos)|Rahu]]) * [[Koit (Põlva rajooni kolhoos)|Koit]] – [[Lahe (Põlva)|Lahe]] * [[Krootuse kolhoos]] * [[Külvaja (Põlva rajooni kolhoos)|Külvaja]] (kuni 1970) * [[Partisan Lembitu]] – [[Eoste]] (hiljem ühines [[Taevaskoja kolhoos]]iga) * [[Põlva kolhoos]] – [[Mammaste]] * [[Rahu (Põlva rajooni kolhoos)|Rahu]] – [[Vastse-Kuuste]] * [[Ranna kolhoos]] ([[Linte]]) * [[Saverna kolhoos]] * [[Sõprus (Põlva rajooni kolhoos)|Sõprus]] – [[Kauksi (Põlva)|Kauksi]] * [[Taevaskoja kolhoos]] – [[Himmaste]] * [[Valgjärve kolhoos]] * [[Valgus (Põlva rajooni kolhoos)|Valgus]] – [[Valgesoo]], loodud 1948 == [[Pärnu rajoon]] == * [[Asuja (kolhoos)|Asuja]] – [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]] * [[Audrurand]], kalurikolhoos – [[Audru]] * [[Bolševik (Pärnu rajooni kolhoos)|Bolševik]] – [[Jõõpre]] * [[Edasi (Pärnu rajooni kolhoos)|Edasi]] – [[Libatse]] * [[Esimene Mai (Pärnu rajooni kolhoos)|Esimene Mai]] – [[Tihemetsa vald]] * [[Halinga kolhoos]] – [[Pärnu-Jaagupi]] * [[Häädemeeste kolhoos]] – [[Häädemeeste]] * [[J. V. Stalini nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|J. V. Stalini nimeline kolhoos]] (1950–1954) – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Jaan Tombi nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|Jaan Tombi nimeline kolhoos]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Jõud (Pärnu rajooni kolhoos)|Jõud]] – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * [[Jüriöö (kolhoos)|Jüriöö]] – [[Tihemetsa vald]] * [[Kaisma kolhoos]] * [[Kalev (Pärnu rajooni kolhoos)|Kalev]] – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * [[Kalevi (kolhoos)|Kalevi]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Kalevipoeg (Pärnu rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]] – [[Ahaste]] * [[Karl Marxi nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|Karl Marxi nimeline kolhoos]] – [[Jäärja]] * [[Koidukiir]] – [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]] * [[Koit (Pärnu rajooni kolhoos)|Koit]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Külvaja (Pärnu rajooni kolhoos)|Külvaja]] – [[Mõtsu]] * [[Linda-nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|Linda-nimeline kolhoos]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Massiaru kolhoos|Massiaru kolhoos]] – [[Massiaru]] * [[Nõukogude Eesti (Pärnu rajooni kolhoos)|Nõukogude Eesti]] – [[Maima]] (1969 aastal liideti [[Vahenurme kolhoos]]iga) * [[Nõukogude Partisan]], kalurikolhoos – [[Kihnu]] saarel * [[Proletari (kolhoos)|Proletari]] – [[Tihemetsa vald]] * [[Proletariaadi Võit]] – [[Sigaste]] küla * [[Pärnu Kalur]], kalurikolhoos – [[Pärnu]] * [[Soontagana kolhoos]] – [[Koonga]] * [[Suigu kolhoos]] – [[Suigu (Tori)|Suigu]] * [[Suurejõe kolhoos]] – [[Suurejõe]] * [[Tali kolhoos]] (1955–1970) * [[Tammaru kolhoos]] – [[Kõima (Lääneranna)|Kõima]] * [[Uus Pere]] – [[Vee]], [[Pereküla]], [[Naartse]] ja [[Vakalepa]] külad, liideti aastal 1968 [[Vahenurme kolhoos]]iga * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Uulu]] * [[Vahenurme kolhoos]] * [[Valgus (Pärnu rajooni kolhoos)|Valgus]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Varbla kolhoos]] * [[Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (Pärnu rajoon)|Viktor Kingissepa nimeline kolhoos]] – [[Tali vald (1939)|Tali vald]] * [[Võidulipp]] – [[Ahaste]] (hiljem liideti kolhoosiga [[Kalevipoeg (Pärnu rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]]) * [[Vändra kolhoos]] * [[Ühistöö (Pärnu rajooni kolhoos)|Ühistöö]] – [[Tihemetsa vald]] * Kalevi – [[Tihemetsa vald]] * Saarde kolhoos – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * Salme kolhoos – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * Tasuja – [[Tihemetsa vald]] * Uudismaa – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * Uus Elu – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] * Vahur – [[Saarde vald (1939)|Saarde vald]] == [[Rakvere rajoon]] == 1949–1993 aastatel oli [[Laekvere vald|Laekvere vallas]] tegutsenud 24 kolhoosi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.vinnivald.ee/documents/1431677/27435382/Laekvere+kolhoosid+1948-1993.pdf/570e2ec6-a336-419e-9a64-d091f6ed7857|pealkiri=Kolhoosid Laekvere piirkonnas 1948 – 1993 – Vinni vald|väljaanne=vinnivald.ee}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Aaspere kolhoos]] – [[Aaspere]] * [[Aru (kolhoos)|Aru]] (1949–1950) – Laekvere > Liideti kolhoosiga [[Säde (kolhoos)|Säde]] * [[Eduard Vilde nimeline kolhoos (Rakvere rajoon)|Eduard Vilde nimeline kolhoos]] – [[Pajusti]] * [[Energia (kolhoos)|Energia]] – [[Lepna]] * [[Estonia (Rakvere rajooni kolhoos)|Estonia]] * [[Haljala kolhoos]] – [[Haljala]] * [[Ilumäe kolhoos]] – [[Võsupere]] * [[Kalevipoeg (Rakvere rajooni kolhoos)|Kalevipoeg]] – [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]] * [[Kommunismi Tee (Väike-Maarja rajooni kolhoos)|Kommunismi Tee]] – Väike Maarja rajoon * [[Külvaja (Rakvere rajooni kolhoos)|Külvaja]] (1949–1950) – [[Laekvere]]. Liitusid Laekvere asunduse elanikud. > Liideti kolhoosiga [[Säde (kolhoos)|Säde]] – * [[Laekvere kolhoos]] – [[Laekvere]] * [[Lembit Pärna nimeline kolhoos]] – [[Vohnja]] * [[M. Gorki nimeline kalurikolhoos]] – [[Vergi]] * [[Pandivere kolhoos]] – [[Pandivere]] * [[Rahva Võit (Rakvere rajooni kolhoos)|Rahva Võit]] – [[Moora]] küla (1948), 1949 liitus kolhoosiga ka [[Kellavere]] küla * [[Salu (kolhoos)|Salu]] (1949–1950) – [[Salutaguse (Vinni)|Salutaguse küla]] > Liideti kolhoosiga [[Säde (kolhoos)|Säde]] * [[Sõprus (Rakvere rajooni kolhoos)|Sõprus]] – [[Saiakopli]] * [[Säde (kolhoos)|Säde]] (1950) – [[Laekvere]]. Moodustus kolhoos [[Aru (kolhoos)|Aru]], kolhoosidest Salu ja Külvaja * [[Uhtna kolhoos]] – [[Uhtna]] * [[Vihula kolhoos]] – [[Karula (Haljala)|Karula]] * [[Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (Roela)|Viktor Kingissepa nimeline kolhoos]] (1954–1956) – [[Roela vald]] * [[Viru Säde]] (1950–1953) – [[Roela vald]], [[Obja]] küla * [[Virulane (Rakvere rajooni kolhoos)|Virulane]] (1948–1950) – [[Roela vald]], Rosenthali, [[Obja]] küla * [[Viru-Nigula kolhoos]] – [[Viru-Nigula]] * [[Võit (Rakvere rajooni kolhoos)|Võit]] – [[Käru]] * [[Võitlus (Rakvere rajooni kolhoos)|Võitlus]] – Laekvere territooriumil (esimene kolhoos Laekveres 28. oktoobril 1948) > 1958. aasta jaanuaris moodustataksegi Rahkla kolhoosi ja kolhoosi Võitlus liitmise teel [[Rahkla sovhoos]]. * [[Väike-Maarja kolhoos]] – [[Väike-Maarja]] * [[Õitseng (kolhoos)|Õitseng]] – [[Essu]] == [[Rapla rajoon]] == * [[Järvakandi kolhoos]] – [[Purku]] * [[Kaiu kolhoos]] – [[Kasvandu]] * [[Kuimetsa kolhoos]] – [[Kuimetsa]] * [[Lokuta kolhoos]] * [[Raikküla kolhoos]] * [[Tasuja (Rapla rajooni kolhoos)|Tasuja]] – [[Kasti]] * [[Teenuse kolhoos]] – [[Sipa]] * [[V. I. Lenini nimeline kolhoos (Rapla rajoon)|V. I. Lenini nimeline kolhoos]] – [[Tamme (Raikküla)|Tamme]] * [[Vabadus (kolhoos)|Vabadus]] – [[Vana-Vigala]] * [[Valtu kolhoos]] – [[Kaerepere]] * [[Vigala kolhoos]] – [[Kivi-Vigala]] == [[Tartu rajoon]] == * [[A. H. Tammsaare kolhoos]] * [[Avangard (kolhoos)|Avangard]] – [[Äksi]] * [[Emajõe kolhoos]] – [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] * [[Koidula (Tartu rajooni kolhoos)|Koidula]] * [[Kokora kolhoos]] – [[Kokora]] * [[Miina Härma nimeline kolhoos]] – [[Aovere]] * [[Nõo kolhoos]] – * [[Peipsi Kalur]], kalurikolhoos – [[Kallaste]] * [[Rahvaste Sõprus]] – [[Aravu]] * [[Viktor Kingissepa nimeline kolhoos (Tartu rajoon)|V. Kingissepa nimeline kolhoos]] – [[Poka (Kastre)|Poka]] * Vambola kolhoos – Vana-Kuuste == [[Valga rajoon]] == * [[Aakre kolhoos]] * [[Esimene Mai (Valga rajooni kolhoos)|Esimene Mai]] ([[Sooru]]) * [[Hargla kolhoos]] (Molotovi-nim kolhoos 1950–1963) * [[Hellenurme kolhoos]] * [[Jakov Ljahhovi nimeline kolhoos]] ([[Riidaja]]) * [[Sangaste kolhoos]] * Tulevik == [[Viljandi rajoon]] == * [[Edasi (Viljandi rajooni kolhoos)|Edasi]] * [[Kalju (kolhoos)|Kalju]] – [[Kobruvere]] * [[Karksi kolhoos]] – * [[Kindel Tee]] – [[Sürgavere]] * [[Kolga-Jaani kolhoos]] – * [[Kõpu kolhoos]] – * [[Kärstna kolhoos]] – * [[Leie kolhoos]] – * [[Paala kolhoos]] – [[Reegoldi]] * [[Paistu kolhoos]] – * [[Suislepa kolhoos]] – * [[Tarvastu kolhoos]] – [[Porsa]] * [[Vambola kolhoos (Viljandi rajoon)|Vambola kolhoos]] – [[Soe (Viljandi)|Soe]] * [[Võhma kolhoos]] – [[Koksvere]] * Lembitu – [[Saarepeedi]] * Võit – [[Ülde]] == [[Võru rajoon]] == * [[Edasi (Võru rajooni kolhoos)|Edasi]] * [[Jakov Sverdlovi nimeline kolhoos]] – [[Tsooru]] * [[Kommunist (Võru rajooni kolhoos)|Kommunist]] * [[Kuldre kolhoos]] – [[Uue-Antsla]] * [[Linda (kolhoos)|Linda]] – [[Kobela]] * [[Sergei Kirovi nimeline kolhoos]] – [[Kääpa (Võru)|Kääpa]] * [[Sõprus (Võru rajooni kolhoos)|Sõprus]] – [[Viitka]] * [[Võhandu kolhoos]] – [[Osula]] * Oktoobri Lipp – [[Lasva]] == Teisi kolhoose == * [[Kommunist (Mitkovitsa kolhoos)|Kommunist]], [[Petserimaa]]l [[Vilo vald|Vilo vallas]] asunud kolhoos * [[Rahva Tahe (kolhoos)|Rahva Tahe]] == Vaata ka == * [[Eesti kalurikolhooside loend]] * [[Eesti sovhooside loend]] * [[Eesti NSV ettevõtete loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{Cite book| last=Mets |first=Endel |authorlink =Endel Mets| title= Põllumehe teatmik 1973|publisher= [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] | location= Tallinn|year=1972 | isbn= | pages= }} * {{Cite book| last= |first= |authorlink =| title= Kolhoosniku kalender-käsiraamat 1950 |publisher= [[Poliitiline Kirjandus]] | location= Tallinn|year=1949 | isbn= | pages= }} * {{Cite book| last= |first= |authorlink =| title= Nõukogude Eesti entsüklopeediline teatmeteos II trükk |publisher= [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] | location= Tallinn | year= 1978 | isbn= | pages= 480 lk}} * [[Oolav Tamberg]], [[Ants Käärma]], [[Arvo Sirendi]] ''Eesti põllumajanduse edendajad. Biograafiline leksikon.'' Saku: Rebellis 2008. Lk 640 lk. ISBN 9789949181780 [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid| ]] [[Kategooria:Eesti ettevõtete loendid|Kolhooside loend]] [[Kategooria:Eesti põllumajanduse loendid|Kolhooside loend]] cnp4f69opb478ib92wdqibeydarb7l9 1 48669 7122254 4822578 2026-04-01T07:49:10Z ~2026-20093-87 226231 /* Hiiumaa Stalini-nimeline on ju puudu. */ uus alaosa 7122254 wikitext text/x-wiki Linkimisega tekkis küsimus, et mismoodi peaks olema nende kolhoosiartiklite õige pealkiri. Tõenäoliselt on mõistlik pealkirja lisada sõna "kolhoos". Milline viis oleks sobivaim kas: * Kolhoos "Jõud" Piirsalus või * Kolhoos "Jõud" (Piirsalu) ning * Kasari kolhoos Kureveres või * Kolhoos Kasari (Kurevere) või * Kasari kolhoos (Kurevere) --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 11.34 (UTC) :Minu arvates sobib kõige paremini viimane variant. Näiteks [[Lembitu kolhoos (Saarepeedi)]]--[[Kasutaja:Animagi|Animagi]] 11. juuni 2006, kell 11.36 (UTC) :: Soovitaksin nimed linkida nii: [[Kasari kolhoos]], [[Jõud (kolhoos)]]. Tõsiküll, mitmel kolhoosil võib olla sama nimi. Peab mõtlema, kuidas siis pealkirjastada. :: Keskuse nimi tuleks panna sulgudes väljapoole linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. juuni 2006, kell 13.26 (UTC) ::: Nii ei sobi. Keskuse nime ei saa märkimata jätta (vähemalt mitte alati). Näiteks pea igas rajoonis on olnud V.I.Lenini nimeline kolhoos. Lisaks on veel vahe selles, et "Jõud" kirjutatakse jutumärkidega aga Kasari ilma. Äkki teeks siis niimoodi, et: * [[Kasari kolhoos]] * [[Kolhoos "Jõud"]] * [[V.I.Lenini nimeline kolhoos (Pürksi)]] --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 19.23 (UTC) :::: Keskustest veel:''Tuudi kolhoos – keskus Nurmel, Tuudi külanõukogus'' -aga Nurme küla eraldus ju Tuudi külast alles aastal 2014, mil tuudi külanõukogu ja kolhoosi enam ei olnud. Kas peaks keskusena eelistama siis ajaloolist asupaika või tänapäevast administratiivjaotust? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. september 2017, kell 09:57 (EEST) ::::: Kindlasti tuleb mainida eelkõige tollast, ja lisaks tuleb täpsustada praeguse järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. september 2017, kell 17:19 (EEST) Kui see peaks huvitama, siis nõukogude ajal nimetati kolhoose koos rajooni nimega. Yldine reegel oli, et samas rajoonis ei saanud olla mitut samanimelist kolhoosi. Keskuse asukoht võis nimes olla, aga ei pruukinud (Vikipeedias sobiks keskuse asukoht nimetada artiklis endas, mitte pealkirjas). Täielik ja täpne nimi oleks siis näiteks [[Võru rajooni kolhoos "Linda"]] või [[Kolhoos "Linda" (Võru rajoon)]]. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 11. juuni 2006, kell 19.30 (UTC) : Ok, siis jääb mitte keskuse vaid rajooni nimega --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 20.04 (UTC) Parandasin paar nime ("Jõud", "Külvaja"). Soovituslikult võiks samamoodi jätkata. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 11. juuni 2006, kell 21.29 (UTC) : Uue õigekirja järgi kolhooside nimesid enam jutumärkidesse ei panda. Minu meelest peaks põhipealkiri olema Jõud ning sulgudes võib olla (kolhoos Haapsalu rajoonis). Võib -olla oleks siiski õigem kasutada keskuse nime, sest võib-olla mõnel juhul on rajoon muutunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. juuni 2006, kell 23.07 (UTC)~ ::Arvan, et piisab kolhoosi või sovhoosi nimest kuna ükskõik mida me sinna nimele ei lisa eriti ei päästa, kuna keegi ei oska nii otsida. V.I.Leenini nimeliste ja muuude ültuntud nimedega majandite puhul tuleb teha täpsustus leheküljed igal juhul. Viie aasta pärast ei tea paljud enam milline rajoon, kus oli. Asulaid eriti väikseid ja täna enam mitte suurmajandi keskuseks olevaid ei teata samuti. Lenini nimega oli tollel ajal selline jama, et seda ei saanud enam muuta, kui see juba kord oli, majandite liitmisel jäi ikka see. Seepärast on neid nii palju.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. juuni 2006, kell 17.42 (UTC) :::Hiiumaal oli vist "Bolševik", mis liitmise tagajärjel ära kadus. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 13. juuni 2006, kell 08.30 (UTC) : Kas Sa pead silmas, et esialgu jätame lihtsalt nimed, ja kui läheb artiklite kirjutamiseks, siis hakkame täpsustama? Selge see, et nimed ei ole mitte otsimiseks, vaid pealkirjadel vahetegemiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. juuni 2006, kell 19.09 (UTC) ::Nii jah. [[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. juuni 2006, kell 20.40 (UTC) Ei tea, aga mulle selle artikli pealkiri hakkab vastu... iseasi, kui lisada sinna ka NSV - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 7. detsember 2006, kell 12:33 (UTC) : Millal kolhoosid kadusid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2006, kell 03:06 (UTC) ---- Aastal 1990 oli 221 kolhoosi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2006, kell 03:06 (UTC) Kord 80-ndatel käisin kontserdil, mis toimus Lagedi Kultuurikeskuses. Siis seal oli Linnukasvatuse Näidiskolhoos, kui ma ei eksi. Otsisin seda internetis, midagi ei leidnud [[Kasutaja:Vaba|Vaba]] 25. aprill 2011, kell 17:15 (EEST) :See oli näidissovhoos. Yldse jääb mulle segaseks, kas siia on eksikombel sattunud mõni sovhoos või on siin mõlemad koos ja sovhoose pole lihtsalt mainitud. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 29. juuli 2011, kell 14:00 (EEST) :: Sovhoosid ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuli 2011, kell 14:17 (EEST) ---- Kas võiks olla eraldi loendid sõja järel väiketalunikest moodustatud väikekolhoosidest ja hilisematest liit-kolhoosidest? :Kas nende vahel saab yheselt vahet teha? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 26. november 2012, kell 11:42 (EET) ::Kas aastanumbri kategooriaga (1945 või 1990) saaks suurt kolhooside hulka hallata? :::See oleks yks võimalus. Aga siis oleks mõistlik hoolega läbi mõelda, milliste aastate kohta see info korralikult kättesaadav on (lõpuajad olid segasevõitu ja eks vist algus ka) ja kuhu oleks sisuliselt mõistlik piirid tõmmata. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 27. november 2012, kell 10:53 (EET) ---- Kolhooside artikleid tehakse järjest juurde. Need peaks selle loendiga siduma, muidu tekivad dubleerivad artklid. Palun tulge appi, mina enam ei jaksa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. november 2017, kell 21:10 (EET) == Hiiumaa Stalini-nimeline on ju puudu. == https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1955/03/26/13.1 jt [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-20093-87|&#126;2026-20093-87]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-20093-87|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 10:49 (EEST) iqqga8i9manck56o3rxgggfa68bt18e 7122400 7122254 2026-04-01T10:57:32Z Andres 5 /* Hiiumaa Stalini-nimeline on ju puudu. */ Vastus 7122400 wikitext text/x-wiki Linkimisega tekkis küsimus, et mismoodi peaks olema nende kolhoosiartiklite õige pealkiri. Tõenäoliselt on mõistlik pealkirja lisada sõna "kolhoos". Milline viis oleks sobivaim kas: * Kolhoos "Jõud" Piirsalus või * Kolhoos "Jõud" (Piirsalu) ning * Kasari kolhoos Kureveres või * Kolhoos Kasari (Kurevere) või * Kasari kolhoos (Kurevere) --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 11.34 (UTC) :Minu arvates sobib kõige paremini viimane variant. Näiteks [[Lembitu kolhoos (Saarepeedi)]]--[[Kasutaja:Animagi|Animagi]] 11. juuni 2006, kell 11.36 (UTC) :: Soovitaksin nimed linkida nii: [[Kasari kolhoos]], [[Jõud (kolhoos)]]. Tõsiküll, mitmel kolhoosil võib olla sama nimi. Peab mõtlema, kuidas siis pealkirjastada. :: Keskuse nimi tuleks panna sulgudes väljapoole linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. juuni 2006, kell 13.26 (UTC) ::: Nii ei sobi. Keskuse nime ei saa märkimata jätta (vähemalt mitte alati). Näiteks pea igas rajoonis on olnud V.I.Lenini nimeline kolhoos. Lisaks on veel vahe selles, et "Jõud" kirjutatakse jutumärkidega aga Kasari ilma. Äkki teeks siis niimoodi, et: * [[Kasari kolhoos]] * [[Kolhoos "Jõud"]] * [[V.I.Lenini nimeline kolhoos (Pürksi)]] --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 19.23 (UTC) :::: Keskustest veel:''Tuudi kolhoos – keskus Nurmel, Tuudi külanõukogus'' -aga Nurme küla eraldus ju Tuudi külast alles aastal 2014, mil tuudi külanõukogu ja kolhoosi enam ei olnud. Kas peaks keskusena eelistama siis ajaloolist asupaika või tänapäevast administratiivjaotust? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. september 2017, kell 09:57 (EEST) ::::: Kindlasti tuleb mainida eelkõige tollast, ja lisaks tuleb täpsustada praeguse järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. september 2017, kell 17:19 (EEST) Kui see peaks huvitama, siis nõukogude ajal nimetati kolhoose koos rajooni nimega. Yldine reegel oli, et samas rajoonis ei saanud olla mitut samanimelist kolhoosi. Keskuse asukoht võis nimes olla, aga ei pruukinud (Vikipeedias sobiks keskuse asukoht nimetada artiklis endas, mitte pealkirjas). Täielik ja täpne nimi oleks siis näiteks [[Võru rajooni kolhoos "Linda"]] või [[Kolhoos "Linda" (Võru rajoon)]]. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 11. juuni 2006, kell 19.30 (UTC) : Ok, siis jääb mitte keskuse vaid rajooni nimega --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 11. juuni 2006, kell 20.04 (UTC) Parandasin paar nime ("Jõud", "Külvaja"). Soovituslikult võiks samamoodi jätkata. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 11. juuni 2006, kell 21.29 (UTC) : Uue õigekirja järgi kolhooside nimesid enam jutumärkidesse ei panda. Minu meelest peaks põhipealkiri olema Jõud ning sulgudes võib olla (kolhoos Haapsalu rajoonis). Võib -olla oleks siiski õigem kasutada keskuse nime, sest võib-olla mõnel juhul on rajoon muutunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. juuni 2006, kell 23.07 (UTC)~ ::Arvan, et piisab kolhoosi või sovhoosi nimest kuna ükskõik mida me sinna nimele ei lisa eriti ei päästa, kuna keegi ei oska nii otsida. V.I.Leenini nimeliste ja muuude ültuntud nimedega majandite puhul tuleb teha täpsustus leheküljed igal juhul. Viie aasta pärast ei tea paljud enam milline rajoon, kus oli. Asulaid eriti väikseid ja täna enam mitte suurmajandi keskuseks olevaid ei teata samuti. Lenini nimega oli tollel ajal selline jama, et seda ei saanud enam muuta, kui see juba kord oli, majandite liitmisel jäi ikka see. Seepärast on neid nii palju.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. juuni 2006, kell 17.42 (UTC) :::Hiiumaal oli vist "Bolševik", mis liitmise tagajärjel ära kadus. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 13. juuni 2006, kell 08.30 (UTC) : Kas Sa pead silmas, et esialgu jätame lihtsalt nimed, ja kui läheb artiklite kirjutamiseks, siis hakkame täpsustama? Selge see, et nimed ei ole mitte otsimiseks, vaid pealkirjadel vahetegemiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. juuni 2006, kell 19.09 (UTC) ::Nii jah. [[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. juuni 2006, kell 20.40 (UTC) Ei tea, aga mulle selle artikli pealkiri hakkab vastu... iseasi, kui lisada sinna ka NSV - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 7. detsember 2006, kell 12:33 (UTC) : Millal kolhoosid kadusid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2006, kell 03:06 (UTC) ---- Aastal 1990 oli 221 kolhoosi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2006, kell 03:06 (UTC) Kord 80-ndatel käisin kontserdil, mis toimus Lagedi Kultuurikeskuses. Siis seal oli Linnukasvatuse Näidiskolhoos, kui ma ei eksi. Otsisin seda internetis, midagi ei leidnud [[Kasutaja:Vaba|Vaba]] 25. aprill 2011, kell 17:15 (EEST) :See oli näidissovhoos. Yldse jääb mulle segaseks, kas siia on eksikombel sattunud mõni sovhoos või on siin mõlemad koos ja sovhoose pole lihtsalt mainitud. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 29. juuli 2011, kell 14:00 (EEST) :: Sovhoosid ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuli 2011, kell 14:17 (EEST) ---- Kas võiks olla eraldi loendid sõja järel väiketalunikest moodustatud väikekolhoosidest ja hilisematest liit-kolhoosidest? :Kas nende vahel saab yheselt vahet teha? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 26. november 2012, kell 11:42 (EET) ::Kas aastanumbri kategooriaga (1945 või 1990) saaks suurt kolhooside hulka hallata? :::See oleks yks võimalus. Aga siis oleks mõistlik hoolega läbi mõelda, milliste aastate kohta see info korralikult kättesaadav on (lõpuajad olid segasevõitu ja eks vist algus ka) ja kuhu oleks sisuliselt mõistlik piirid tõmmata. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 27. november 2012, kell 10:53 (EET) ---- Kolhooside artikleid tehakse järjest juurde. Need peaks selle loendiga siduma, muidu tekivad dubleerivad artklid. Palun tulge appi, mina enam ei jaksa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. november 2017, kell 21:10 (EET) == Hiiumaa Stalini-nimeline on ju puudu. == https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1955/03/26/13.1 jt [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-20093-87|&#126;2026-20093-87]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-20093-87|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 10:49 (EEST) :Loend ei ole praegu täielik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:57 (EEST) 6odup8rovbolhhfam5plvhcdmf5gzct 0 50563 7121953 7105054 2026-03-31T15:49:31Z ~2026-18794-08 225790 7121953 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Walls of Valjala hill fort on 2005-08-11.jpg|pisi|Valjala maalinna jäänused]] [[Pilt:Valjala maalinn 1.jpg|pisi|Maalinna kõrged nõlvad]] [[Pilt:Valjala maalinn 2.jpg|pisi|Maalinna kivised nõlvad]] [[Pilt:Linnus (Valjala maalinn), 2011, regnr 12759.jpg|pisi|]] [[Pilt:Valjala maalinn Kruse järgi.jpeg|pisi|Kruse joonis]] '''Valjala maalinn''' (ka '''Valjala linnus''') asub [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]], tänapäevasest [[Valjala]] alevikust umbes 700 m kaugusel. Valjala maalinna ümbrus on enamuses soine ala. Linnusest 500 m kaugusele jääb õgvendatud [[Lõve jõgi]], mis ühendas linnust merega. Kõrgem ala jääb umbes 200 m ulatuses maalinnast kirdesse, piki praegust teed. Seal on avastatud vähene [[Kultuurikiht|kultuurkiht]], mis on jäänud kunagisest „linnast“. Tegemist polnud päris linnaga, vaid pigem hooajalise kogunemiskohaga. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Valjala maalinn - Osiliana |url=https://osiliana.eu/valjala-maalinn/ |vaadatud=2026-03-04 |keel=et}}</ref> ==Varasemad mainimised== Valjala maalinn, [[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi ''castrum Waldja'' oli tugevaim saarlaste linnus. [[1227]]. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000-meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja [[amb]]e. [[Läti Henrik]] kirjutab: <blockquote> "Pärast seda, kui [[Muhu linnus]] oli tuhaks tehtud, tõttas sõjavägi teise linnuse alla, mis asetseb keset Saaremaad ja mida Valdjaks hüütakse. Ja seesinane Valdja oli kõige tugevam linn saarlaste teiste [[maalinn]]ade seas. Selle alla jäi sõjavägi paigale, sõdimisriistu korda seades, nimelt [[paterell]]e ning suurt [[kiviheitemasin|kivipildumismasin]]at, ja varudes vägevaid kuuse- ja männipuid rünnakutorni ehitamise jaoks." Ei unustatud ka ümberkaudseid külasid; nad "käisid ringi mööda kogukondi ning tõid kaasa hobuseid, veiseid, kraami ning rohkesti muud seesarnast, aga külad põletasid nad ühtlasi maha". </blockquote> Piiratavad kandsid palju kaotusi kiviheitemasinate laskude ja ammunoolte tõttu. Osalt selle tõttu, osalt toidumoona nappusest ja hirmust Muhu linnuses juhtunu pärast nõustusid nad alistuma, andes ristisõdijaile [[pantvang]]e, vara ja lubadusi ning lastes end [[ristimine|ristida]]. Seda sündmust loetakse sümboolseks [[Muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitlus]]e lõpuks. ==Linnuse põhiplaan== Linnus on rajatud looduslikule kõrgendikule, mis on oma põhiplaanilt ümarovaalne, linnuse välisnõlva kõrgus on 5–8 m, sisenõlva kõrgus 3–6 m, nõlva kalle on 25–28 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu-loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud arvatavasti kivikonstruktsioonide lagunemisel. Valli harja laius on 3–7 m. Linnuseõue pindala on 3600 m². Linnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. Väljaspool asus veel teine vall. ==Arheoloogilised uuringud== [[File:Marika Mägi Valjala maalinn.jpg|thumb|Arheoloogiadoktor [[Marika Mägi]] tutvustamas huvilistele Valjala maalinna lahtikaevatud valli. 19. august 2023]] Valjala maalinnalt on juhuleidudena leitud hõbe[[taušeering]]uga ilustatud ja lohkudega kaunistatud mõõgakäepide, oda- ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid, mis dateeruvad 11.–13. sajandisse. Esimesed uuringud Valjala maalinnal toimusid 1860. aastatel [[Jean Baptiste Holzmayer]]<nowiki/>i juhtimisel, kirjelduste põhjal leiti kaevamiste käigus vallisisene kivimüüridega ruum, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. 1895. aastal kaevasid Valjala maalinnal Moskva arheoloog [[Sergei K. Bogojavlenski]] ja mõisnik [[Stackelberg]]. 1962.–1964. aastal tegi arheoloogilisi uuringuid linnusel [[Aita Kustin]]. Tema uuringute käigus täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti kerisahjudega hoonete asemeid. Selgus, et linnuse sees oli üsna tihedalt hooneid – kaevamistel tulid välja vähemalt kaheksa puidust hoone jäänused. Leiti rohkesti esemeid, mis on valmistatud peamiselt 12. sajandi algusest kuni umbes 1260. aastateni. Sel ajal oli Valjala maalinn tihedas kasutuses ja mõned inimesed elasid seal aasta läbi. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevust saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves ja kasetohust vakk.<ref name=":0" /> 2021.–2024. aastal korraldas Valjala maalinnal ja selle ümbruses kaevamisi [[Osilana|SA Osilana]]. Uuringute käigus selgus, et inimtegevus oli alanud hilisema linnuse alal juba 5.–6. sajandil. See oli ilmselt seotud maalinnast 700 m kaugusel ida-kirde suunas paiknenud kindlustise, [[Valjala vana linnus|Valjala vana linnusega]].<ref name=":0" /> == Linnuse ehitus == Intensiivsem tegevus maalinna kohal algas 11. sajandi teisel poolel. Ilmselt 12. sajandi alguses rajati kolmest kontsentrilisest vallist koosnev kindlustiste süsteem. Linnuse õuele pääsemiseks tuli seega minna läbi „linnast“ ja vähemalt kolmest väravast.<ref name=":0" /> Kõige välimisem vall oli peaaegu ringikujuline, läbimõõduga 186–193 m. Sellest mõnikümmend meetrit keskse linnuse poole oli teine vall, mis tõenäoliselt oli ovaalse kujuga. Osalt on seda reljeefkaardil linnuse jalamil veel näha. Need vallid ei olnud eriti tugevad, pigem 2 m laiused ja 2 m kõrgused kiviaiad, mille kohal asus puidust tara. <ref name=":0" /> Kõige sisemisem vall oli teistest võimsam. Algselt oli see ehitatud kivivallina, mille peal olid suured palkidest konstruktsioonid, mida täitsid väiksemad kivid. 12. sajandi jooksul ehitati keskset linnust aga mitu korda ümber. Kerkisid üleni kivist vallid, mille kõrgus võis olla kümme või enamgi meetrit. Vallide seinad olid laotud murtud paekividest ja kaetud savikrohviga. Linnuse sees võib tükikesi kivivallist näha veel praegugi, kuid väljastpoolt on see kaetud hilisema muldvalliga. 2022. aastal, kui Osiliana kaevas Valjala maalinnal, puhastati korraks välja ka tükike kivivalli säilinud välimisest osast.<ref name=":0" /> Valjala keskne linnus pidi 12. sajandil olema erakordselt võimas. See oli palju suurem ja kõrgem kui esimesed mördiga seotud kivilinnused, mis kerkisid Liivimaale sajandi lõpus, rääkimata esimestest väikestest kivikirikutest. Seda oli pea võimatu vallutada – ja ega tegelikult polegi teada, et seda kunagi oleks vallutatud. Aga see oli ka kohalike ülikute võimu sümbol. 12. sajandi saarlased, kes kontrollisid Läänemere idapoolseid mereteid, olid kardetud vastaseks kõigile meresõitjatele.<ref name=":0" /> 1100. aastate lõpupoolel kaeti kivivalli jalam 6 m ulatuses savise mullaga. Seda tehti ilmselt praktilistel kaalutlustel. [[Ristisõjad|Ristisõdijad]] olid toonud kaasa moodsa piiramistehnika – [[Katapult|katapuldid]] – millega heidetud kivid võisid mördiga sidumata kivimüüri kergesti kahjustada. Selle vältimiseks kuhjatigi kaitsev muldvall.<ref name=":0" /> 1260. aastate paiku jäeti linnus maha. Läksid veel mõned aastakümned ja kivivall hakkas tasahilju varisema. Umbes sellel ajal, tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel, võeti aga ette Valjala maalinna viimane suur kindlustamine. Keskse linnuse välisküljele kuhjati uus muldvall – see, mis on veel tänapäevalgi näha.<ref name=":0" /> Seda muldvalli oli vaja selleks, et linnuse laele, laguneva kivimüüri kõrvale, oleks võimalik püstitada palkidest kindlustis. Sama tehti ka välimise ringvalliga – kuhjati vana kivitara peale mulda ja ehitati sellele palkidest tara.<ref name=":0" /> Võib oletada, et Valjala linnuse viimane kindlustamine oli seotud [[Jüriöö ülestõus|jüriöö ülestõusuga]]. Kroonikute järgi ehitasid saarlased tugeva palkidest ringtara ja sinna sisse veelgi kindlama palkidest kindluse. 1344. aastal õnnestus [[Saksa ordu]] väel välimisest ringtarast läbi murda ja tappa rohkesti selle taga olnud inimesi. Võitu sellega siiski ei saavutatud ja keskne kindlus jäigi vallutamata, kuid neil õnnestus võtta vangi ja hukata saarlaste kuningas [[Vesse]], kes tarasid kaitses.<ref name=":0" /> ==Ümbrus== Linnuse lähedal on [[Ristimägi (Saaremaa)|Ristimägi]], kus 13. sajandil olevat paganaid ristitud, ja [[Lillimägi]], kus veel paarsada aastat tagasi huntidele uusaastaööl liha jagati. [[19. sajand]]i viimasel veerandil sündinud inimeste suus on Tuggimägi muutunud [[Tokimägi|Tokimäeks]]. ==Tänapäev== Tänapäeval korraldatakse Valjala linnamäel igal aastal [[leedopäev]]a koos [[leedotuli|leedotule]] ehk [[jaanituli|jaanitulega]] (Saaremaal ja [[Muhu]]s on siiamaani elavalt käibel sõnad "leedotuli" ja "leedopäev"). Linnamäel toimub iga kahe aasta tagant [[Valjala laulupäev]]. == Viited == <references /> ==Kirjandus== *[[Friedrich Kruse]]: Necrolivonica., Dorpat 1842, (Tab. 62., Bauerberge (Ma-lin) auf den Inseln Mohne und Ösel – '''Wolde''', [http://books.google.com/books?id=lEwXAAAAYAAJ&pg=RA6-PA2-IA63 Pilt]) ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=12759}} *[https://www.err.ee/1608691330/valjala-maalinn-pakub-arheoloogidele-siiani-ullatusi Valjala maalinn pakub arheoloogidele siiani üllatusi], ERR, 21. august 2022 *[https://osiliana.eu/valjala-maalinn/ Valjala maalinn] SA Osiliana kodulehel {{koord}} [[Kategooria:Saare maakonna linnused]] [[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti muinaslinnused]] 2uvf1a179eyd1hgckzw5aihkn1hrm27 0 50743 7121968 7078858 2026-03-31T16:24:35Z Adeliine 6693 7121968 wikitext text/x-wiki {{Aasta artikkel}} '''1150. aasta''' ('''MCL''') oli [[12. sajand]]i 50. aasta. ==Sündmused maailmas== *[[8. veebruar]] – [[Flochbergi lahing]], milles Saksa trooni endale haarata püüdnud [[Welfid]] said lüüa kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] poja Heinrichi juhitud vägedelt. *[[García Ramírez]]e surma järel sai [[Navarra kuningriik|Navarra]] valitsejaks [[Sancho VI]]. * ... ==Sündinud== * ... ==Surnud== * ... [[Kategooria:1150| ]] rholdsp2bqcffcpblikxfuz94giznhc 0 50815 7121973 7066993 2026-03-31T16:38:54Z Adeliine 6693 7121973 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1116. aasta''' (MCXVI) oli [[12. sajand]]i 16. aasta. == Sündmused maailmas == * [[9. märts]] – [[Novgorodi vürst]]i [[Mstislav Vladimirovitš]]i väed vallutasid [[Otepää muinaslinnus]]e. *[[Kálmán]]i järel sai [[Ungari]] kuningaks [[István II]]. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:1116| ]] mgig06hr90qfjhhd9wuyw69sp17wnu2 0 54285 7122319 6921087 2026-04-01T08:41:32Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7122319 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viki | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} {{See artikkel|räägib külast Eestis; Läti küla kohta vaata artiklit [[Vīķi]].}} '''Viki''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kihelkonna vald]]a. Viki külas Mihkli talus asub [[Saaremaa Muuseum]]i filiaalina tegutsev [[Mihkli Talumuuseum]]. Viki küla läbivad Kuressaare–Viidu–Lümanda ning [[Kuressaare–Kihelkonna–Veere maantee|Kuressaare–Kihelkonna–Veere]] bussiliinid.<ref>{{Netiviide |url=http://www.saarebussijaam.ee/index.php?module=busschedule&slctstart=KURESSAARE&slctend=VIKI+I |pealkiri=Väljavõte Kuressaare Bussijaama sõiduplaanidest |vaadatud=2009-06-14 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307182841/http://www.saarebussijaam.ee/index.php?module=busschedule&slctstart=KURESSAARE&slctend=VIKI+I |url-olek=ei tööta }}</ref> Viki külas on sündinud eesti helilooja ja organist [[Peeter Süda]] (1883–1920). ==Ajalugu== Viki küla on välja kasvanud [[pundenik]]utalust, mille rajas [[1592]]. aastal [[Virita]] Ficke Clement. 17. sajandi teisest poolest on teada Vicke Simoni talu, mille maad paiknesid isoleeritud lappidena soode, metsade ja kiviste seljandike vahel.<ref name="Sal">Salumäe 1992</ref> [[Pajumõisa mõis]] lõi arvatavalt pärast [[Põhjasõda]] ümbruskonda uusi talusid; kõigile anti Wicki nimi. [[Kihelkonna kogudus]]e [[meetrikaraamat]]utes Põhjasõja-järgsest ajast on mainitud nimed Wicki Peter, Wicki Thomas ja Wicki Iak, keda ajaloolased on pidanud uuteks elanikeks. 1745. aastast on lisaks neile teada ka Jüri pere ja Reinu pere.<ref name="Sal"/> Viki küla on esmamainitud [[1778]]. aastal (kujul ''Dorf Wicki'').<ref name="Sal"/> 1823. aastaks olid kõik küla talud läinud üle [[Kihelkonna kirikumõis]]ale.<ref name="Sal"/> 2009. aastal anti välja küla ajalugu käsitlev raamat.<ref>Kalle Kesküla. [https://web.archive.org/web/20161216093559/http://www.saartehaal.ee/2009/07/13/raamatututvustus-viki-kula-ja-mihkli-talu-ajalugu/ "Raamatututvustus: Viki küla ja Mihkli talu ajalugu"] Oma Saar, 13. juuli 2009</ref> ==Pilte== <gallery> Pilt:Viki_kyla1.jpg|Vaade Mihkli Talumuuseumi juurest põhja poole Pilt:Viki_kyla2.jpg|Mihkli Talumuuseum, vaade maantee poolt Pilt:Viki_kyla3.jpg|Kiik Mihkli talust lääne pool Pilt:Mihkli Talumuuseum 2009 - 004.JPG|Mihkli Talumuuseum </gallery> ==Vaata ka== *[[Viidumäe ohverdamiskoht]] *[[Eesti külade loend]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *R. Salumäe. ''Mihkli Talumuuseum'', Saaremaa Muuseum 1992 (voldik). *H. Tuulik. ''Viki küla ja Mihkli talu ajalugu'', Saaremaa Muuseum 2009. ISBN 9789985998403 == Välislingid == *[http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1017 Mihkli Talumuuseum] *[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=193 Mihkli talu ja selle elanikud läbi sajandite] Saaremaa.ee {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] 2m3k8fbe48ltdi78z8bc64kussmuvc2 0 65177 7122100 6991108 2026-03-31T20:05:08Z Koreinik 144298 7122100 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast kool | pilt = Tartu Karlova Kool 2024 (1).jpg | nimi = Tartu Karlova Kool | direktor = [[Krista Andreson]] | asukoht = [[Tartu]] | aadress = [[Salme tänav (Tartu)|Salme]] 1a, Tartu <br>[[Lina tänav|Lina]] 2, Tartu | pildiallkiri = Tartu Karlova Kooli Lina tänava õppehoone | koduleht = https://www.karlova.tartu.ee/ | koolitüüp = [[põhikool]] }} '''Tartu Karlova Kool''' on [[põhikool]] [[Tartu]]s [[Karlova]] linnaosas. Varasemad nimed olid [[Tartu 5. algkool|Tartu Linna 5. algkool]] (1925-1944), '''Tartu 7. Keskkool''' (1995. aastani) ja '''Tartu Karlova Gümnaasium'''. Aastatel 2011–[[2014]] toimus üleminek [[gümnaasium]]ist põhikooliks ning 2014. aastast kannab kool praegust nime. 2005. aastal oli koolis 975 õpilast. 2013. aastal õppis koolis 627 õpilast. 2019. aastal õppis koolis 567! õpilast. <ref>https://www.karlova.tartu.ee/index.php?linkid=81&lang=est</ref> Aastail 1977–2015 oli Karlova Gümnaasiumi direktor [[Undel Kokk]], 2015. aastast [[Toomas Liivamägi]] ja 2016. aastast [[Heidi Kiuru]]. 2022. aastast on direktor [[Krista Andreson]]<ref>[https://tartu.ee/et/uudised/karlova-kooli-uueks-direktoriks-saab-krista-andreson Karlova kooli uueks direktoriks saab Krista Andreson] tartu.ee, 19. august 2022</ref>. Karlova koolis on võetud kasutusele 40-minutised tunnid (sisaldavad 15 minutit iseseisvat tööd). ==Endisi ja praegusi õpetajaid== ENDISI: * [[Hillar Palamets]] * [[Tiit Naarits]] * [[Lennart Jõela]] * [[Uno Uiga]] * Maaja Nagel * Epp Pärn * [[Sander Tamm]] PRAEGUSI: * Ulve Pedastik * Külli Praakli *[[Vilve Maide]] * [[Annelii Traks]] * Agnes Allabert * Ako Rääbis ==Vaata ka== *[[Tartu Neidudekoor Kurekell]] *[[Tartu poistekoor]] ==Viited== <references /> == Välislingid == *[http://www.karlova.tartu.ee/ Tartu Karlova Kooli koduleht] *[http://www.tartupostimees.ee/577864/ Tartust kaob veel kaks gümnaasiumi], 27. september 2011 [[Kategooria:Tartu koolid]] [[Kategooria:Karlova]] r3qp55fsfqekirj9t6mvfk0qnm31swi 0 66298 7121943 5527014 2026-03-31T15:33:47Z ~2026-19939-73 226196 7121943 wikitext text/x-wiki [[Fail:Simple_Pendulum_Oscillator.gif|paremal|pisi|359x359px|Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline]] '''Matemaatiline pendel''' on [[pendel|pendli]] idealiseeritud [[mudel]]. See koosneb venimatu ja [[mass]]itu [[niit (lõng)|niidi]] otsa riputatud [[punktmass]]ist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja kus puuduvad summutavad jõud. == Matemaatilise pendli võnkumine == Matemaatilise pendli võnkumisel väikese amplituudiga võib pendli liikumist lugeda lähedaseks [[Lihtharmooniline võnkumine|lihtharmoonilise võnkumisega]]. Matemaatilise pendli võnkumist kirjeldab järgnev diferentsiaalvõrrand: : <math>l\,\ddot{\theta} = - g \sin\theta,</math> kus * <math>g</math> on [[raskuskiirendus]]e suurus, * <math>l</math> on pendli niidi pikkus, * ''<math>\theta</math>'' on pendli niidi nurk vertikaalist, * <math>\ddot{\theta}</math>on antud nurga muutuse kiirendus ehk nurkkiirendus. Väikese amplituudiga võnkumiste korral on ka maksimaalne nurk tasakaaluasendist nullilähedaste väärtustega. Nullilähedaste nurkade korral kehtib ligikaudne seos ''sin ''θ ''≈'' θ ja diferentsiaalvõrrand saab kuju:<blockquote><math> l\, \ddot{\theta} = -g\, \theta,</math></blockquote>mis teeb nurkkiirenduse <math>\ddot{\theta}</math> võrdeliseks nurga suurusega ''<math>\theta</math>''. <blockquote><math>\ddot \theta = -\frac{g}{l} \theta,</math> </blockquote>Diferentsiaalvõrrandi järgi saab määrata matemaatilise pendli võnkeperioodi. Matemaatilise pendli [[ringsagedus]]e väärtus on :<math>\omega = \sqrt { \frac {g}{l}}</math>. Pikkusega ''l'' pendli võnkeperioodi annab valem: : <math> T = 2 \pi \sqrt\frac{l}{g}</math>. Valemist on näha, et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist ega pendli massist. Võnkeperiood sõltub raskuskiirendusest <math>g</math> ja pendli pikkusest, mistõttu sama pikkusega pendlil on [[Kuu]]l pikem võnkeperiood kui [[Maa]]l, kuna raskuskiirendus Kuul on väiksem. Kuna raskuskiirenduse <math>g</math> väärtus on Maa eri paigus erineb, on sama pikkusega pendli võnkeperiood samuti erinev. Seetõttu kasutatakse pendli võnkeperioodi mõõtmisi ka [[rauamaak|rauamaagi]], [[nafta]], [[maagaas|gaas]]i ja muude [[maavara]]de potentsiaalsete asukohtade määramiseks. ==Vaata ka== *[[Füüsikaline pendel]] *[[Lihtharmooniline võnkumine]] [[Kategooria:Mehaanika]] [[Kategooria:Pendlid]] nirussyievbsieljynfenet01xicza9 0 66798 7122036 7121426 2026-03-31T18:06:36Z Anton0986 226078 7122036 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2020]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2019]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2019. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#009900">Väga Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#00cc00">Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#ffcb00">Keskmise inimarenguga riigid</font> |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#990000">Madala inimarenguga riigid</font> |- | 157 || {{PisiLipp|Mauritaania}}{{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,546 |- | 158 || {{PisiLipp|Benin}} || 0,545 |- | 159 || {{PisiLipp|Uganda}} || 0,544 |- | 160 || {{PisiLipp|Rwanda}} || 0,543 |- | 161 || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 0,539 |- | 162 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 0,538 |- | 163 || {{PisiLipp|Tansaania}} || 0,529 |- | 164 || {{PisiLipp|Madagaskar}} || 0,528 |- | 165 || {{PisiLipp|Lesotho}} || 0,527 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,524 |- | 167 || {{PisiLipp|Togo}} || 0,515 |- | 168 || {{PisiLipp|Senegal}} || 0,512 |- | 169 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,511 |- | 170 || || 0,510 |- | 171 || {{PisiLipp|Sudaan}} || 0,510 |- | 172 || {{PisiLipp|Gambia}} || 0,496 |- | 173 || {{PisiLipp|Etioopia}} || 0,485 |- | 174 || {{PisiLipp|Malawi}} || 0,483 |- | 175 || {{PisiLipp|Kongo DV}} || 0,480 |- | 176 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}} || 0,480 |- | 177 || {{PisiLipp|Libeeria}} || 0,480 |- | 178 || {{PisiLipp|Guinea}} || 0,477 |- | 179 || {{PisiLipp|Jeemen}} || 0,470 |- | 180 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,459 |- | 181 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,456 |- | 182 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,452 |- | 183 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,452 |- | 184 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,434 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,433 |- | 186 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,433 |- | 187 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,398 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,397 |- | 189 || {{PisiLipp|Niger}}|| 0,394 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] djrodaf8c9cmy6a7rl6vyfu3yar732y 7122178 7122036 2026-03-31T21:51:11Z Anton0986 226078 7122178 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2020]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2019]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2019. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#009900">Väga Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#00cc00">Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#ffcb00">Keskmise inimarenguga riigid</font> |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#990000">Madala inimarenguga riigid</font> |- | 157 || {{PisiLipp|Lesotho}}|| 0,448 |- | 158 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}|| 0,442 |- | 159 || {{PisiLipp|Benin}}|| 0,434 |- | 160 || {{PisiLipp|Uganda}}|| 0,430 |- | 161 || {{PisiLipp|Mauritaania}}|| 0,427 |- | 162 || {{PisiLipp|Tansaania}}|| 0,423 |- | 163 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,416 |- | 164 || {{PisiLipp|Togo}}{{PisiLipp|Madagaskar}} || 0,413 |- | 165 || {{PisiLipp|Senegal}}|| 0,408 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,405 |- | 167 || {{PisiLipp|Malawi}}|| 0,402 |- | 168 || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| 0,398 |- | 169 || {{PisiLipp|Gambia}}|| 0,394 |- | 170 || {{PisiLipp|Rwanda}}|| 0,381 |- | 171 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,378 |- | 172 || {{PisiLipp|Sudaan}}|| 0,360 |- | 173 || {{PisiLipp|Libeeria}}|| 0,357 |- | 174 || {{PisiLipp|Etioopia}}|| 0,354 |- | 175 || {{PisiLipp|Jeemen}}|| 0,351 |- | 176 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}} || 0,480 |- | 177 || || 0,480 |- | 178 || {{PisiLipp|Guinea}} || 0,477 |- | 179 || || 0,470 |- | 180 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,459 |- | 181 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,456 |- | 182 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,452 |- | 183 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,452 |- | 184 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,434 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,433 |- | 186 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,433 |- | 187 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,398 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,397 |- | 189 || {{PisiLipp|Niger}}{{PisiLipp|Kongo DV}}|| 0,394 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] 9ji6fgb2tciqcrvhc0bgwc84g6jbbvk 7122182 7122178 2026-03-31T22:04:18Z Anton0986 226078 7122182 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2020]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2019]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2019. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#009900">Väga Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#00cc00">Kõrge inimarenguga riigid</font> |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#ffcb00">Keskmise inimarenguga riigid</font> |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#990000">Madala inimarenguga riigid</font> |- | 157 || {{PisiLipp|Lesotho}}|| 0,448 |- | 158 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}|| 0,442 |- | 159 || {{PisiLipp|Benin}}|| 0,434 |- | 160 || {{PisiLipp|Uganda}}|| 0,430 |- | 161 || {{PisiLipp|Mauritaania}}|| 0,427 |- | 162 || {{PisiLipp|Tansaania}}|| 0,423 |- | 163 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,416 |- | 164 || {{PisiLipp|Togo}}{{PisiLipp|Madagaskar}} || 0,413 |- | 165 || {{PisiLipp|Senegal}}|| 0,408 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,405 |- | 167 || {{PisiLipp|Malawi}}|| 0,402 |- | 168 || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| 0,398 |- | 169 || {{PisiLipp|Gambia}}|| 0,394 |- | 170 || {{PisiLipp|Rwanda}}|| 0,381 |- | 171 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,378 |- | 172 || {{PisiLipp|Sudaan}}|| 0,374 |- | 173 || {{PisiLipp|Libeeria}}|| 0,370 |- | 174 || {{PisiLipp|Etioopia}}|| 0,367 |- | 175 || {{PisiLipp|Jeemen}}|| 0,363 |- | 176 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}} || 0,359 |- | 177 || || 0,355 |- | 178 || {{PisiLipp|Guinea}} || 0,351 |- | 179 || || 0,348 |- | 180 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,342 |- | 181 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,334 |- | 182 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,328 |- | 183 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,325 |- | 184 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,322 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,319 |- | 186 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,316 |- | 187 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,304 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,298 |- | 189 || {{PisiLipp|Niger}}{{PisiLipp|Kongo DV}}|| 0,286 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] hqhuge6d8x5vd4g609xsdreroueg3wt 7122183 7122182 2026-03-31T22:08:11Z Anton0986 226078 7122183 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2020]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2019]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2019. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 157 || {{PisiLipp|Lesotho}}|| 0,448 |- | 158 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}|| 0,442 |- | 159 || {{PisiLipp|Benin}}|| 0,434 |- | 160 || {{PisiLipp|Uganda}}|| 0,430 |- | 161 || {{PisiLipp|Mauritaania}}|| 0,427 |- | 162 || {{PisiLipp|Tansaania}}|| 0,423 |- | 163 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,416 |- | 164 || {{PisiLipp|Togo}}{{PisiLipp|Madagaskar}} || 0,413 |- | 165 || {{PisiLipp|Senegal}}|| 0,408 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,405 |- | 167 || {{PisiLipp|Malawi}}|| 0,402 |- | 168 || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| 0,398 |- | 169 || {{PisiLipp|Gambia}}|| 0,394 |- | 170 || {{PisiLipp|Rwanda}}|| 0,381 |- | 171 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,378 |- | 172 || {{PisiLipp|Sudaan}}|| 0,374 |- | 173 || {{PisiLipp|Libeeria}}|| 0,370 |- | 174 || {{PisiLipp|Etioopia}}|| 0,367 |- | 175 || {{PisiLipp|Jeemen}}|| 0,363 |- | 176 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}} || 0,359 |- | 177 || || 0,355 |- | 178 || {{PisiLipp|Guinea}} || 0,351 |- | 179 || || 0,348 |- | 180 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,342 |- | 181 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,334 |- | 182 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,328 |- | 183 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,325 |- | 184 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,322 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,319 |- | 186 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,316 |- | 187 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,304 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,298 |- | 189 || {{PisiLipp|Niger}}{{PisiLipp|Kongo DV}}|| 0,286 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] nmmyf83w1erb6cix9cmufarfyg3h66m 7122197 7122183 2026-04-01T01:17:30Z Anton0986 226078 7122197 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2020]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2019]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2019. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 157 || {{PisiLipp|Lesotho}}|| 0,448 |- | 158 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}|| 0,442 |- | 159 || {{PisiLipp|Benin}}|| 0,434 |- | 160 || {{PisiLipp|Uganda}}|| 0,430 |- | 161 || {{PisiLipp|Mauritaania}}|| 0,427 |- | 162 || {{PisiLipp|Tansaania}}|| 0,423 |- | 163 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,416 |- | 164 || {{PisiLipp|Togo}} || 0,413 |- | 165 || {{PisiLipp|Senegal}}|| 0,408 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,405 |- | 167 || {{PisiLipp|Malawi}}|| 0,402 |- | 168 || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| 0,398 |- | 169 || {{PisiLipp|Gambia}}|| 0,394 |- | 170 || {{PisiLipp|Rwanda}}|| 0,381 |- | 171 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,378 |- | 172 || {{PisiLipp|Sudaan}}|| 0,374 |- | 173 || {{PisiLipp|Libeeria}}|| 0,370 |- | 174 || {{PisiLipp|Etioopia}}|| 0,367 |- | 175 || {{PisiLipp|Jeemen}}|| 0,363 |- | 176 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,359 |- | 177 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,355 |- | 178 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,351 |- | 179 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}}|| 0,348 |- | 180 || {{PisiLipp|Guinea}}|| 0,342 |- | 181 || {{PisiLipp|Madagaskar}}|| 0,334 |- | 182 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,328 |- | 183 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,325 |- | 184 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,322 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,319 |- | 186 || {{PisiLipp|Niger}}|| 0,316 |- | 187 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,304 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,298 |- | 189 || {{PisiLipp|Kongo DV}}|| 0,286 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] e9xqqlek23yaj9i8htmi09l9h89omd3 7122198 7122197 2026-04-01T01:20:50Z Anton0986 226078 7122198 wikitext text/x-wiki '''Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi''' loetleb [[ÜRO]] Arenguprogrammi Inimarengu aruandes [[2011]] hõlmatud riigi [[inimarengu indeks]]i järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud [[2011]]. aasta andmete järgi. [[Fail:Countries by Human Development Index (2020).png|pisi|600x600px|Inimarengu indeksi maailmakaart (2011. a. andmete alusel) {| style="width:100%;" |- {{div col|colwidth=9em|style=vertical-align:top; text-align:left;}} {{Legend|#003C00|≥ 0.900}} {{Legend|#007F00|0.850–0.899}} {{Legend|#00C400|0.800–0.849}} {{Legend|#00F900|0.750–0.799}} {{Legend|#D3FF00|0.700–0.749}} {{Legend|#FFFF00|0.650–0.699}} {{Legend|#FFD215|0.600–0.649}} {{Legend|#FFA83C|0.550–0.599}} {{Legend|#FF852F|0.500–0.549}} {{Legend|#FF5B00|0.450–0.499}} {{Legend|#FF0000|0.400–0.449}} {{Legend|#A70000|≤ 0.399}} {{Legend|#C0C0C0|Data unavailable}} |} [[:Pilt:UN Human Development Report 2007 (2) CBC.svg|(Vt. kaardi versioon daltoonikuile)]]]] {{Joondatud veerud}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 1 || {{PisiLipp|Norra}}|| 0,934 |- | 2 || {{PisiLipp|Šveits}}|| 0,916 |- | 3 || {{PisiLipp|Holland}}|| 0,912 |- | 4 || {{PisiLipp|USA}}|| 0,910 |- | 5 || {{PisiLipp|Austraalia}}|| 0,908 |- | 6 || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| 0,906 |- | 6 || {{PisiLipp|Taani}} || 0,906 |- | 8 || {{PisiLipp|Rootsi}}|| 0,905 |- | 9 || {{PisiLipp|Hongkong}}|| 0,904 |- | 10 || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| 0,903 |- | 10 || {{PisiLipp|Soome}}|| 0,903 |- | 12 || {{PisiLipp|Jaapan}}|| 0,900 |- | 13 || {{PisiLipp|Island}}|| 0,898 |- | 14 || {{PisiLipp|Belgia}}|| 0,896 |- | 15 || {{PisiLipp|Kanada}}|| 0,895 |- | 15 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}|| 0,895 |- | 17 || {{PisiLipp|Singapur}}|| 0,880 |- | 18 || {{PisiLipp|Sloveenia}}|| 0,874 |- | 19 || {{PisiLipp|Liechtenstein}}|| 0,872 |- | 20 || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 0,867 |- | 21 || {{PisiLipp|Austria}}|| 0,865 |- | 22 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}|| 0,863 |- | 22 || {{PisiLipp|Iisrael}}|| 0,863 |- | 24 || {{PisiLipp|Luksemburg}}|| 0,862 |- | 25 || {{PisiLipp|Malta}}|| 0,860 |- | 26 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 0,858 |- | 27 || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 0,855 |- | 27 || {{PisiLipp|Küpros}}|| 0,855 |- | 29 || {{PisiLipp|Andorra}}|| 0,853 |- | 30 || {{PisiLipp|Tšehhi}}|| 0,851 |- | 31 || {{PisiLipp|Brunei}}|| 0,849 |- | 32 || {{PisiLipp|Eesti}}|| 0,847 |- | 33 || {{PisiLipp|Itaalia}}|| 0,842 |- | 34 || {{PisiLipp|Kreeka}}|| 0,835 |- | 35 || {{PisiLipp|Poola}}|| 0,826 |- | 36 || {{PisiLipp|Leedu}}|| 0,824 |- | 37 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}|| 0,821 |- | 38 || {{PisiLipp|Slovakkia}}|| 0,820 |- | 39 || {{PisiLipp|Tšiili}}|| 0,819 |- | 40 || {{PisiLipp|Katar}}|| 0,817 |- | 41 || {{PisiLipp|Argentina}}|| 0,814 |- | 41 || {{PisiLipp|Horvaatia}}|| 0,814 |- | 43 || {{PisiLipp|Ungari}}|| 0,813 |- | 44 || {{PisiLipp|Portugal}}|| 0,811 |- | 45 || {{PisiLipp|Läti}}|| 0,809 |- | 46 || {{PisiLipp|Kuveit}}|| 0,805 |- | 47 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}}|| 0,800 |- | 48 || {{PisiLipp|Bahrein}}|| 0,796 |- | 49 || {{PisiLipp|Bahama}}|| 0,792 |- | 50 || {{PisiLipp|Uruguay}}|| 0,790 |- | 51 || {{PisiLipp|Montenegro}}|| 0,783 |- | 52 || {{PisiLipp|Barbados}}|| 0,780 |- | 53 || {{PisiLipp|Venezuela}}|| 0,776 |- | 53 || {{PisiLipp|Liibüa}}|| 0,776 |- | 55 || {{PisiLipp|Seišellid}}|| 0,772 |- | 56 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 0,765 |- | 56 || {{PisiLipp|Kasahstan}}|| 0,765 |- | 58 || {{PisiLipp|Venemaa}}|| 0,763 |- | 58 || {{PisiLipp|Costa Rica}}|| 0,763 |- | 60 || {{PisiLipp|Kuuba}}|| 0,762 |- | 61 || {{PisiLipp|Valgevene}}|| 0,761 |- | 61 || {{PisiLipp|Saint Lucia}}|| 0,761 |- | 63 || {{PisiLipp|Mauritius}}|| 0,759 |- | 64 || {{PisiLipp|Malaisia}}|| 0,755 |- | 64 || {{PisiLipp|Panama}} || 0,755 |- | 66 || {{PisiLipp|Omaan}}|| 0,752 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 67 || {{PisiLipp|Rumeenia}}|| 0,747 |- | 68 || {{PisiLipp|Belau}}|| 0,736 |- | 68 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| 0,736 |- | 70 || {{PisiLipp|Bulgaaria}}|| 0,733 |- | 71 || {{PisiLipp|Serbia}}|| 0,729 |- | 72 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}|| 0,726 |- | 73 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}|| 0,723 |- | 74 || {{PisiLipp|Albaania}}|| 0,720 |- | 74 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 0,720 |- | 76 || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| 0,718 |- | 76 || {{PisiLipp|Grenada}}|| 0,718 |- | 78 || {{PisiLipp|Ukraina}}|| 0,716 |- | 79 || {{PisiLipp|Türgi}}|| 0,713 |- | 80 || {{PisiLipp|Gruusia}}|| 0,712 |- | 80 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 0,712 |- | 82 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 0,710 |- | 83 || {{PisiLipp|Colombia}} || 0,709 |- | 83 || {{Pisilipp|Peruu}}|| 0,709 |- | 85 || {{PisiLipp|Jamaica}}|| 0,708 |- | 86 || {{PisiLipp|Iraan}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Jordaania}}|| 0,707 |- | 86 || {{PisiLipp|Tai}}|| 0,707 |- | 89 || {{PisiLipp|Ecuador}}|| 0,705 |- | 90 || {{PisiLipp|Hiina}}|| 0,702 |- | 91 || {{PisiLipp|Belize}}|| 0,699 |- | 92 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}|| 0,696 |- | 93 || {{PisiLipp|Armeenia}}|| 0,692 |- | 94 || {{PisiLipp|Fidži}}|| 0,691 |- | 94 || {{PisiLipp|Dominica}}|| 0,691 |- | 96 || {{PisiLipp|Alžeeria}}|| 0,680 |- | 97 || {{PisiLipp|Paraguay}}|| 0,676 |- | 97 || {{PisiLipp|Suriname}}|| 0,676 |- | 99 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}|| 0,673 |- | 100 || {{PisiLipp|Mongoolia}}|| 0,672 |- | 100 || {{PisiLipp|Tuneesia}}|| 0,672 |- | 102 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}|| 0,671 |- | 102 || {{PisiLipp|Sri Lanka}}|| 0,671 |- | 104 || {{PisiLipp|Moldova}}|| 0,665 |- | 105 || {{PisiLipp|Tonga}}|| 0,659 |- | 106 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 0,652 |- | 107 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 0,649 |- | 108 || {{PisiLipp|Botswana}}|| 0,647 |- | 109 || {{PisiLipp|Türkmenistan}}|| 0,643 |- | 110 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}|| 0,636 |- | 111 || {{PisiLipp|Gabon}}|| 0,631 |- | 112 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| 0,622 |- | 113 || {{PisiLipp|Indoneesia}}|| 0,615 |- | 113 || {{PisiLipp|Samoa}}|| 0,615 |- | 115 || {{PisiLipp|Vietnam}}|| 0,613 |- | 115 || {{PisiLipp|Maldiivid}}|| 0,613 |- | 117 || {{PisiLipp|Egiptus}}|| 0,609 |- | 117 || {{PisiLipp|Palestiina}}|| 0,609 |- | 119 || {{PisiLipp|Filipiinid}}|| 0,604 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 119 || {{PisiLipp|Nicaragua}}|| 0,604 |- | 121 || {{PisiLipp|Guyana}}|| 0,595 |- | 122 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}}|| 0,592 |- | 122 || {{PisiLipp|Ida-Timor}}|| 0,592 |- | 124 || {{PisiLipp|Maroko}}|| 0,585 |- | 125 || {{PisiLipp|Tadžikistan}}|| 0,581 |- | 125 || {{PisiLipp|El Salvador}}|| 0,581 |- | 127 || {{PisiLipp|Guatemala}}|| 0,578 |- | 128 || {{PisiLipp|Iraak}}|| 0,576 |- | 129 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}|| 0,574 |- | 130 || {{PisiLipp|India}}|| 0,573 |- | 130 || {{PisiLipp|Svaasimaa}}|| 0,573 |- | 132 || {{PisiLipp|Cabo Verde|Roheneemesaared}}|| 0,570 |- | 133 || {{PisiLipp|Namiibia}}|| 0,565 |- | 134 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}|| 0,563 |- | 135 || {{PisiLipp|Honduras}}|| 0,560 |- | 136 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}|| 0,559 |- | 136 || {{PisiLipp|Kiribati}}|| 0,559 |- | 138 || {{PisiLipp|Bhutan}}|| 0,557 |- | 139 || {{PisiLipp|Bangladesh}}|| 0,553 |- | 140 || {{PisiLipp|Ghana}}|| 0,544 |- | 141 || {{PisiLipp|Keenia}}|| 0,538 |- | 142 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}}|| 0,535 |- | 143 || {{PisiLipp|Nepal}}|| 0,532 |- | 144 || {{PisiLipp|Laos}}|| 0,528 |- | 145 || {{PisiLipp|Vanuatu}}|| 0,525 |- | 146 || {{PisiLipp|Süüria}}|| 0,521 |- | 147 || {{PisiLipp|Sambia}}|| 0,517 |- | 148 || {{PisiLipp|Angola}}|| 0,514 |- | 149 || {{PisiLipp|Kamerun}}|| 0,509 |- | 150 || {{PisiLipp|Komoorid}}|| 0,501 |- | 151 || {{PisiLipp|Zimbabwe}}|| 0,497 |- | 152 || {{PisiLipp|Myanmar}}|| 0,493 |- | 153 || {{PisiLipp|Kambodža}}|| 0,486 |- | 154 || {{PisiLipp|Pakistan}}|| 0,470 |- | 155 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}}|| 0,463 |- | 156 || {{PisiLipp|Haiti}}|| 0,455 |- |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | |- | 157 || {{PisiLipp|Lesotho}}|| 0,448 |- | 158 || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}|| 0,442 |- | 159 || {{PisiLipp|Benin}}|| 0,434 |- | 160 || {{PisiLipp|Uganda}}|| 0,430 |- | 161 || {{PisiLipp|Mauritaania}}|| 0,427 |- | 162 || {{PisiLipp|Tansaania}}|| 0,423 |- | 163 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}|| 0,416 |- | 164 || {{PisiLipp|Togo}} || 0,413 |- | 165 || {{PisiLipp|Senegal}}|| 0,408 |- | 166 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 0,405 |- | 167 || {{PisiLipp|Malawi}}|| 0,402 |- | 168 || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| 0,398 |- | 169 || {{PisiLipp|Gambia}}|| 0,394 |- | 170 || {{PisiLipp|Rwanda}}|| 0,381 |- | 171 || {{PisiLipp|Afganistan}}|| 0,378 |- | 172 || {{PisiLipp|Sudaan}}|| 0,374 |- | 173 || {{PisiLipp|Libeeria}}|| 0,370 |- | 174 || {{PisiLipp|Etioopia}}|| 0,367 |- | 175 || {{PisiLipp|Jeemen}}|| 0,363 |- | 176 || {{PisiLipp|Mosambiik}}|| 0,359 |- | 177 || {{PisiLipp|Eritrea}}|| 0,355 |- | 178 || {{PisiLipp|Burkina Faso}}|| 0,351 |- | 179 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}}|| 0,348 |- | 180 || {{PisiLipp|Guinea}}|| 0,342 |- | 181 || {{PisiLipp|Madagaskar}}|| 0,334 |- | 182 || {{PisiLipp|Mali}}|| 0,328 |- | 183 || {{PisiLipp|Tšaad}}|| 0,325 |- | 184 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}|| 0,322 |- | 185 || {{PisiLipp|Burundi}}|| 0,319 |- | 186 || {{PisiLipp|Niger}}|| 0,316 |- | 187 || {{PisiLipp|Sierra Leone}}|| 0,304 |- | 188 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}|| 0,298 |- | 189 || {{PisiLipp|Kongo DV}}|| 0,286 |} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-3-right" style="margin:0" ! Positsioon !! Riik !! [[Inimarengu indeks]] |- ! colspan="3" | <font color="#C0C0C0">Andmed puuduvad</font> |- | 190 || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || |- | 191 || {{PisiLipp|Kosovo}} || |- | 192 || {{PisiLipp|Macau}}|| |- | 193 || {{PisiLipp|Monaco}}|| |- | 194 || {{PisiLipp|Nauru}}|| |- | 195 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}}|| |- | 196 || {{PisiLipp|San Marino}}|| |- | 197 || {{PisiLipp|Somaalia}}|| |- | 198 || {{PisiLipp|Taiwan}}|| |- | 199 || {{PisiLipp|Tuvalu}}|| |- | 200 || {{PisiLipp|Vatikan}}|| |- |} [[Kategooria:Riikide loendid]] 6azh1wwmltvrytptcs3hg9inci3glo2 0 66906 7122005 6992508 2026-03-31T17:30:45Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7122005 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Muusikute info | nimi = Vladimir Sapožnin | pilt = Vladimir Sapožnin 1975.jpg | pildiallkiri = Vladimir Sapožnin, 1975 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = | sünninimi = | alias = | sünniaeg = 26. juuli 1906 | surmaaeg = 6. detsember 1996 | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = estraadiartist | amet = | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Vladimir Sapožnin''' ([[26. juuli]] [[1906]] [[Sumõ]] – [[6. detsember]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli vene päritolu Eesti [[viiuldaja]], [[multiinstrumentalist]], [[estraadiartist]] ja [[imitaator]]. Tema esinejanimi oli '''Boba'''. ==Elukäik== Vladimir Sapožnin oli viieaastane, kui hakkas koos kunstratsutajaist vanematega [[tsirkus]]es esinema, algul žonglööri ja klounina, hiljem [[ksülofon]]i- ja [[viiul]]imängijana. Muudest muusikainstrumentidest on ta mänginud [[kontsertiina]]t, [[suupill]]i, [[kellamäng]]u ja [[okariin]]e.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vahe |eesnimi=Urmas |kuupäev=29. juuli 2016 |pealkiri=Varieteetäht Boba Sapožnin läks tööle viieaastaselt – kaotatud lapsepõlve tõttu kogus ta täiskasvanuna lelusid |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/750656/varieteetaht-boba-sapoznin-laks-toole-viieaastaselt-kaotatud-lapsepolve-tottu-kogus-ta-taiskasvanuna-lelusid |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> Sageli esines ka mitmesuguste heliimitatsioonidega, kasutades ainult oma häälepaelu ja suud, tegi järele muusikainstrumente, loodushääli ning imiteeris inimesi. Tema esinejanime Boba aluseks oli vene nime Vladimir kirillitsas kirjutatud lühivorm Vova. Aastatel 1922–1940 esines koos õde Nadežda ja hiljem ka õde [[Valentina Fridolina|Valentina]]ga multiinstrumentalisti ja imitaatorina paljudes Euroopa ja USA varieteedes. Pidas 1936–1939 Haapsalu suveorkestris kontsertmeistri ametit, juhatas 1941–1944 Eesti ringhäälingu tantsukapelli ning 1944–1948 [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] džässorkestrit. Oli 1944–1990 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist, esines paljudes Nõukogude Liidu linnades ja ka välismaal. Aastatel 1972–1986 oli ta ühtlasi [[Viru varietee|Viru]] ja [[Tallinna varietee|Tallinna]] varietee ning 1982. aastast 1990-ndate alguseni [[Moskva kohvik]]u ansambli solist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. november 1971 |pealkiri=AK filmikroonika 1958-1991: 1 {{!}} VLADIMIR SAPOŽNIN 65 |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-vladimir-sapoznin-65 |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=ERR-i videoarhiiv}}</ref> Vladimir Sapožnin on loonud virtuoosseid viiulipalu ja teinud seadeid viiulile. Ta esines nii viiuli soolokontsertidega kontserdilavadel kui ka üksiketteastetega raadio- ja telesaadetes ning filmides, aga ka sõnakunstniku ja imitaatorina estraadilavadel. Ta oli Eesti tänapäevase [[Beatbox|''beatbox''<nowiki/>'i]] kuulus eelkäija. Tegi väikesi rolle filmides sh. "Punane viiul", "Sajandi sõit".{{lisa viide}} == Haridustee == * 1920–1922 õppis viiulimängu [[Moskva Konservatoorium]]is professor [[Konstantin Mostras]]i juures.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Jazz kinnitab Maarjamaal kanda |url=https://apps.keskraamatukogu.ee/naitus/Eestijazz90/esimeneosa.html |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Keskraamatukogu}}</ref> * 1924–1925 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] õpetaja Hermanni juures * 1930. aastate alguses õppis ta [[Tallinna Konservatoorium]]is professor Paulseni klassis, kuid pikkade gastrollide tõttu välismaal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi viiuli erialal alles 1936. aastal eksternina. == Maggini viiul == Vladimir Sapožnini kõige kallim muusikainstrument oli [[Giovanni Paolo Maggini]] viiul, mida ta kasutas kogu oma pika muusikukarjääri jooksul. Sapožnin tutvus selle haruldase pilliga ühe oma esinemise aegu Moskvas. Teada on, et Bobal õnnestus kolleegidelt pilliostuks raha kokku laenata ja nii jõudis ta napilt ette maailmakuulsast viiuldajast [[David Oistrahh]]ist, kes samuti soovis saada Maggini harulduse omanikuks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kolle-Laur |eesnimi=Mari |kuupäev=17.04.2019 |pealkiri=Kuidas haruldased vanade meistrite pillid Eesti pillifondi jõuavad |url=https://kultuur.err.ee/930995/kuidas-haruldased-vanade-meistrite-pillid-eesti-pillifondi-jouavad |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> Viiuli, mis on valmistatud 1610. aasta paiku, andsid Sapožnini järeltulijad 2017. aastal [[Eesti Pillifond]]i kasutusse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Perekond Sapožnini panus Eesti muusikasse pälvis tunnustuse |url=https://pillifond.ee/perekond-sapoznini-panus-eesti-muusikasse-palvis-tunnustuse/ |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Pillifond}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Viiul. Giovanni Paolo MAGGINI |url=https://pillifond.ee/instruments/giovanni-paolo-maggini/ |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Pillifond}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=14. november 2017 |pealkiri=Pillifondi kogu täienes 400 aasta vanuse viiuliga |url=https://kultuur.postimees.ee/4310349/pillifondi-kogu-taienes-400-aasta-vanuse-viiuliga |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=15. november 2017 |pealkiri=Eesti kalleim pill: Vladimir „Boba“ Sapožnini viiul sai pärast 21 aastat seismist uue omaniku |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/840151/eesti-kalleim-pill-vladimir-boba-sapoznini-viiul-sai-parast-21-aastat-seismist-uue-omaniku |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> == Helisalvestised == * "Estraadikunstnik Vladimir Sapožnin – Владимир Сапожнин музыкальный эксцентрик", Melodija 1986. * Boba Sapožnin 90 : 85 aastat loomingulist tegevust, Theka : Sapožnin 1996<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Helikassett. Boba Sapožnin 90 : 85 aastat loomingulist tegevust |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/51639 |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Digitaalarhiiv}}</ref> == Vladimir Sapožnini mänguasjakogu == [[Fail:Vladimir sapozhnini manguasjad Tartu Manguasjamuuseumis.jpg|pisi|Vladimir Sapožnini kogusse kuulunud mehaanilised mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusel. 2025]] Vladimir Sapožnin kogus mänguasju. Tema kogu, milles on üle 800 eseme, annetasid järeltulijad pärast Vladimir Sapožnini surma [[Tartu Mänguasjamuuseum]]ile. Väikest osa tema kogust saab näha muuseumi püsiväljapanekus. [[Fail:Vladimir sapozhnini tinasodurid Tartu Manguasjamuuseumis.jpg|pisi|Vladimir Sapožninile kuulunud tinasõdurid Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusel. Sõdurid kinkis väikesele Vladimirile keiser Nikolai II aastal 1914.]] Kollektsionäär sai Vladimir Sapožninist pärast teist maailmasõda. Ta tõi mänguasju kaasa oma esinemistelt Nõukogude Liidus ja Aasia riikides, kuid neid kinkisid talle ka pereliikmed, sõbrad ja tuttavad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31.10.1998 |pealkiri=Boba mängusõdurid Tartu muuseumis |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50763498/boba-mangusodurid-tartu-muuseumis |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> Kogusse kuuluvad mänguautod, -laevad, -lennukid, mehaanilised mänguasjad ja ka tinasõdurid. Boba lemmiktegevuseks oli mänguasjade "rekonstrueerimine", mis tähendas nende pidevat parandamist, täiustamist ja uute ehitamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.03.2004 |pealkiri=Sajandivanused nukud ja Sapožnini trikid Tartus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50978829/sajandivanused-nukud-ja-saponini-trikid-tartus |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> Väike komplekt tinasõdureid pärineb Vladimir Sapožnini tsirkuses esinemise aegadest – pärast üht Peterburi esinemist 1914. aastal lasi tollane Venemaa keiser [[Nikolai II]] esineja, keda kutsuti “Boba, väikseim kloun maailmas”,<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.03.2004 |pealkiri=Sajandivanused nukud ja Sapožnini trikid Tartus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50978829/sajandivanused-nukud-ja-saponini-trikid-tartus |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> enda juurde tuua ja lasi valida, millist kingitust too tänukingiks sooviks. Boba valis komplekti kartongist kuubikuid, kuna plaanis neist ehitada tsirkuse. Keiser lisas aga kuubikutele suure komplekti [[tinasõdur]]eid, mille hulgas ka terve orkester koos pillidega. Lisaks kinkis keiser Bobale ka puidust kindluse. Boba mängis sõduritega sõda ja sõjaväeparaadi ning tassis neid kaasas kõikidel ringreisidel ka siis, kui oli juba täiskasvanu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kolk |eesnimi=Tiina |kuupäev=15. mai 2010 |pealkiri=Möödunud aegade mänguasjad |url=https://www.postimees.ee/262633/moodunud-aegade-manguasjad |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> Tänini on kogu komplektist säilinud vaid kümmekond sõdurit, kuid on teada, et Boba hoidis neid viiulikastis kui talismane.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Külaskäik Tartu Mänguasjamuuseumisse |kirjastus=Tartu Mänguasjamuuseum |aasta=2021 |isbn=9789949922741 |koht=Tartu |lehekülg=28 |keel=eesti}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pedusaar |eesnimi=Heino |pealkiri=Boba. Mees kui orkester". |kirjastus=WW Passaž |aasta=2000 |isbn=9985-60-950-6}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=6. veebruar 2022 |pealkiri=Prillitoos |url=https://jupiter.err.ee/1608472634/prillitoos |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> == Vladimir Sapožnini fond == Fond on asutatud 2006. aastal poeg Oleg Sapožnini poolt eesmärgiga jäädvustada oma isa Vladimir Sapožnini mälestust ning toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õppivaid noori andekaid viiuldajaid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Vladimir Sapožnini fond |url=https://www.erkf.ee/allfondid/vladimir-sapoznini-fond |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Rahvuskultuuri fond}}</ref> ==Tunnustus== * 1956 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=november 1956 |pealkiri=Vladimir Sapožnin 50-aastane |url=https://www.efis.ee/film/14652 |vaadatud=13. veebruaril 2025 |väljaanne=Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 42}}</ref> ===Portreefilmid=== * "Boba" ([[Eesti Telefilm]], 1971), [[filmirežissöör|režissöör]] [[Mati Põldre]] * "Artist” ([[Tallinnfilm]], 1986), režissöör [[Heini Drui]] * "Tsirkuselaps" ([[Filmivabrik]], 2010), režissöör [[Manfred Vainokivi]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli Maria Sapožnina (s Voinova; 1901&ndash;1993). [[Oleg Sapožnin]] (1931&ndash;2014) oli Vladimir Sapožnini ja Maria poeg.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014 |pealkiri=Kogu me lugu |url=https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/oleg-sapoznin |vaadatud=13. veebruaril 2025}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Heino Pedusaar]] "Boba. Mees kui orkester". WW Passaaž 2000. ISBN 9985-60-950-6 == Välislingid == * {{ISIK|3246}} * [https://arhiiv.err.ee/foto/seeria/vladimir-sapoznin Vladimir Sapožnin ERR-i fotoarhiivis] * Tarmo Teder, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/boba-iga-25-aasta-tagant/ Boba iga 25 aasta tagant] sirp.ee, 17. september 2010 {{JÄRJESTA:Sapožnin, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1996]] n6qobo2ukf4txgjmwbsvsu1hwgez7i0 0 72051 7121815 6952473 2026-03-31T12:33:39Z Johanneskais 130365 /* Saavutused */ 7121815 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|meeste jalgpalliklubist|Naiste klubi|Põlva Lootose naiskond}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}{{keeletoimeta}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Põlva Jalgpalliklubi Lootos | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Jalgpalliklubi Lootos | hüüdnimi = | lühend = JKL | asutatud = 1994 | lõpp = | väljak = [[Lootospark]] | mahutavus = 600 | ametinimetus1 = President | esimees = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Annika Aust]] | omanik = | ametinimetus2 = Treener | treener = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Jakovits]] | liiga = [[III liiga]] lõunatsoon | hooaeg = | positsioon = | muster_la1=_yellow_stripes |muster_b1=_blackstripes |muster_ra1=_yellow_stripes | vasakkäsi1=330033 |kere1=FFFF33 |paremkäsi1=330033 |püksid1=000000 |sokid1=FFFF33 | muster_la2=_blackflair |muster_b2= |muster_ra2=_blackflair | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = http://www.fclootos.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Põlva Jalgpalliklubi Lootos''' on [[Eesti]] jalgpalliklubi, mis asutati 27. oktoobril 1994 [[Põlva]] linnas. Kodumänge peab [[Lootospark]] staadionil. Klubi vorm on kollase/musta triibulised särgid, mustad püksid ja kollased sokid. ==Ajalugu== Põlva Jalgpalliklubi Lootos asutati 27. oktoobril 1994 jalgpallihuviliste noorte meeste algatusel. Klubi nimi viitab viljakusele, antud juhul jalgpalli arengule ja kandepinna laienemisele Põlvas. FC Lootose võistlusvormi värvid on olnud Saksa jalgpalliklubi [[Dortmundi Borussia]] eeskujul must ja kollane. 1995. aastal pandi alus saalijalgpalliturniirile [[Lootos CUP]], millest on välja kasvanud Lõuna-Eesti suurim saalijalgpalliturniir. 1996. ja 1997. aastal pendeldas klubi III ja IV liiga vahet, vahetusid ka paljud mängijad, samuti puudusid klubil selgepiirilised ettekujutused tulevikust. 1997. aastal sai Bruno Rammo asemel klubi presidendiks Indrek Käo. 1998. aastast hakkas noori treenima Sulev Kallavus. Loodi treeningurühmad vanuseklassidele 1985, 1987 ja 1989. FC Lootos saavutas IV liiga lõunatsoonis teise koht, mis tagas pääsu III liigasse kuhu püsima jääda siiski ei õnnestunud. 1999. alustati taas IV liigas, mis hooaja lõpuks õnnestus samuti teise kohaga lõpetada. Klubi eestvedamisel hakati korraldama rahvusvahelist noorteturniiri [[Lootosspring]]. Klubi sai viieaastaseks, mille puhul anti välja klubi tutvustav 32-leheküljeline värvitrükis brošüür pealkirjaga "Läbi viie aasta...". 2000. aastal tuli esimest korda maakonna meistriks. Avati uus treeningugrupp noortele (sündinud 1991 ja nooremad), mille nimeks sai FCL Leegion. 2001. aastal avati klubi koduleht. Korraldati ja viidi läbi rahvusvaheline U19 Balti turniir naiskondadele, mille kõrgel tasemel läbiviimist hindas ka ajakiri [[Sporditäht]], valides selle aasta turniiriks. Väga kõrgel tasemel viidi Põlvas läbi Peipsi CUP vanuseklassile 1989 ja nooremad. Teist aastat järjest tuldi Põlva maakonna meistriks. Loodi tüdrukute võistkond FCL Allegro ning septembris treeninguid alustanud 1994 ja hiljem sündinud poisterühm FCL Santos. Aasta 2002 oli väga edukas. Eesti meistrivõistlustelt tõid klubile medali FCL Allegro tüdrukud, kes treenerite Indrek Käo ja Margus Nemvaltsi juhendamisel saavutasid tüdrukute B-klassis kolmanda koha. Saalijalgpalliturniiril Lootos CUP osales rekordiline arv võistkondi. Seitsmes vanuseklassis võistles 52 võistkonda 18 klubist üle Eesti. Osavõtjate arv ületas esimest korda 500 jalgpalluri piiri. Pärast jaanipäeva toimus viies Rahvusvaheline Lootosspringi miniturniir, kus seekord osales viies vanusegrupis 18 võistkonda. Külalisvõistkonnad olid Lätist – Suntazist. Juulis toimusid järjekordsed maakonna meistrivõistlused millel Lootos kinnitas taas oma ülemvõimu, tulles juba kolmandat aastat järjest Põlva maakonna meistriks. Sügis tõi kaasa muudatused klubi juhtkonnas. Juhatuse koosseisuks kinnitas klubi üldkoosolek kuus liiget. Presidendina jätkas Indrek Käo. 2003. aastal korraldas klubi koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga Põlvas Treener III kursused. Koostöös Newcastle'i ja Põlva linnavalitsuse, NFDS ja E-Stuudioga käivitati noorteprojekt Singing & Soccer. FC Lootos tuli Põlva maakonna meistriks. Noortevõistkonnad osalesid edukalt Taanis, noorteturniiril Vildbjerg CUP. Eesti MV saavutati IV liiga lõunatsoonis 7. koht. Algasid Lootospark staadioni ehitustööd. Avati treeninggrupp Värskas. Klubi noortevõistkonnad külastasid Inglismaad ja osalesid Newcastle'i linnas korraldatud jalgpalliturniiril. 2004. aastal said klubi noortetreenerid treener III kutsetunnistused. FC Lootos peatreeneriks nimetati Avo Jakovits. Osaleti Liivimaa liigas, milles saavutati 8. koht. Alustati Lootose Fännireiside korraldamist rahvuskoondise mängudele. Noortevõistkondadega osaleti Taanis, Kattegat CUP-il. Eesti MV saavutati IV liiga lõunatsoonis 8. koht. FCL Allegro võitis eesti meistrivõistlustelt pronksmedalid. 7. novembril avati ametlikult kunstmurukattega jalgpallistaadion Lootospark. 2005. aastal nimetas Põlva linn aasta teoks Lootospargi staadioni ehituse. Klubi kaasabil korraldati Lootospargis X Maatalimängude jalgpalliturniir. FC Lootos tuli Põlva maakonna meistriks. Eesti MV saavutati IV liiga lõunatsoonis 4. koht. Lootospargis viidi läbi JK Merkuuri ja JK Merkuur-juuniori kevadringi kodumänge. Lootosspring toimus UEFA Summer Of Grassroots egiidi all. Koostöös Newcastle Football Development Scheme'i noortetreeneritega korraldati noorte jalgpallilaager Soccer Aid 2005. Klubi presidendiks valiti Aimar Tusov. 2006. aastal tuli klubile esimene meistritiitel, mille võitsid B-klassi tüdrukud – FCL Allegro. EOK treeneri kutsetunnistused anti Kaido-Meinhard Kuklile, Avo Jakovitsile, Margus Nemvaltsile ja Indrek Käole. FCL Allegrost osales noortekoondises Balti turniiril seitse tüdrukut ja U19 EM kvalifikatsiooniturniiril kaks tüdrukut. Eesti MV saavutati IV liiga lõunatsoonis 2. koht ja tõusti viieaastase vahe järel taas kolmandasse liigasse. Klubi sai uue logo. 2007. aastat jääb meenutama klubi teine meistritiitel, mille võitsid taas A/B-klassis osalenud Allegro neiud. Eesti noortekoondistesse kuulus seejuures üle poole Allegro võistkonnast. Esimest korda saavutati kõrge tunnustus ka kodumaakonnas, kui võideti aasta noortevõistkonna kategoorias esikoht. Klubi aastapäeval avati pidulikult Lootospark staadionihoone riietus- ja pesemisruumid, mille tööde kogumaksumuseks kujunes üle 1,8 miljoni krooni. Hooaeg 2008 tõi klubile kogu senise ajaloo suurima auhinnasaju. Eesti meistriks tuldi tüdrukute A-, B- ja C-vanuseklassis. Esimest korda naiste meistrivõistlustel osalenud FC Lootos naiskond krooniti Esiliiga võitjaks ning võistkonna mängija Signy Aarna oli Esiliiga suurim väravakütt 48 väravaga. Suurima väravalööja tiitli teenis ka Alar Alve, kes III liiga lõunatsooni suurima väravakütina lõi 37 väravat, aidates FC Lootos meeskonnal saavutada kolmanda koha. Noortest tulid oma liigade resultatiivsemate mängijate auhindadele Signy Aarna (tüdrukute A) – 32 väravat, Sixtina Ladva (tüdrukute C-klass) – 26 väravat ja Tarvin Kaldvee (poiste B 1 II liiga) – 34 väravat. Klubilistest tegemistest olulisemaks oli staadionihoone I järgu ehitustööde lõpetamine, mille tulemusena renoveeriti ligikaudu 1 miljoni krooni eest staadionihoone katus ja fassaad. 2009. aasta oli teetähiseks klubi uuele tasandile jõudmisest. Riigi kõrgeimas sarjas – Meistriliigas alustas mänge klubi naiskond. Loogilise jätkuna said kutse noortekoondistesse 14 Allegro mängijat! Põlva maakonna aasta tegijaks nimetati treener Kaido Kukli. Lootospargis toimus Eesti koondise võiduga lõppenud naiste Balti turniir. Algasid klubihoone ehitustööd. Klubi tähistas 15. aastapäeva. 2010. aasta suursündmuseks oli Lootospargis toimunud U17 neidude Balti turniir, mis lõppes Eesti koondise võiduga. Oma panuse võidu vormistamisele andsid ka neli koondise koosseisu kuulunud allegrot. Klubi naiskonda tugevdasid kolm lätlannast välismängijat. Klubi meeskond tuli maakonna meistriks. Klubi peasponsoriks sai järgmiseks viieks aastaks maakonna ettevõtluse lipulaevaks olev AS Värska Vesi. 2011. aasta tõi klubile esikohakarika Eesti meistrivõistlustelt. Naiste II liiga võitis duubelnaiskond. 15.korda toimus Eesti vanim saalijalgpalli turniir Lootos CUP. Klubi avas aprillis pidulikult uue klubihoone, mis koos väljaku altküttesüsteemi ja pealtvaatajate tribüünidega läks maksma üle 10 miljoni krooni, millest ligi seitse saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Klubi valis uue juhatuse, kuhu kuuluvad Tiit Kaasik, Kaido Kukli, Ivo Mustimets ja Indrek Talgre. Klubi presidendina jätkab Indrek Käo. Aasta naismängijaks valisid eesti spordiajakirjanikud ja EJL Signy Aarna. 2012. aasta osales klubi EJL võistlustel ühtekokku kahe meeskonna, kahe naiskonna ja kümne noortevõistkonnaga. Esimest korda toimunud naiste Rahvaliiga turniiri võitis FC Lootos naiskond. Alates septembrist alustas klubi, Põlva Ühisgümnaasiumi, Põlva linna ja Eesti Jalgpalli Liidu koostöö tulemusena tegevust jalgpalliklass. 2013. aasta hooaega jääb meenutama veebruaris esimest korda mängitud Põlva CUP saalijalgpalliturniirid meeskondadele ja naiskondadele augustis 15. korda toimunud rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir Lootosspring ning septembris toimunud rannajalgpalliturniir Põlva Järv 2013. Jaanipäeval alistati Maakondade maavõistlusmängus tulemusega 4:1 Võrumaa. Klubi esimese naismängijana siirdus Soome kõrgliigasse, Kuopio Pallokissat naiskonda mängima [[Signy Aarna]]. 2014. aasta tähistas klubi oma 20. tegevusaasta täitumist eesti jalgpallis. Hooaeg olid edukas eelkõige naiste võistkondadele. Teises liigas mänginud esindusnaiskond tuli liiga võitjaks, samuti nagu B-klassis osalenud järelkasvuvõistkond. Kogu hooaja läbisid naiskonnad kaotuseta. Meeskond lõpetas III liiga lõunatsoonis neljandal tabelireal 2015. aasta hooaeg oli taas edukas tüdrukute ja naiste võistkondadele. E-liigas mänginud naiskond jõudis esimest korda klubi ajaloos Eesti karikafinaali, kus tuli tunnistada valitseva meistri Pärnu JK paremust. Teist aastat järjest, kaotamata ühtegi mängu, tuli B-klassis osalenud järelkasvuvõistkond Eesti noortemeistriks. Põlvkondade vahetust läbi tegev meeskond lõpetas III liiga lõunatsoonis viiendal tabelireal. Maakondade maavõistlusmängus võõrustati teist korda Jõgevamaad ning 2:2 lõppenud mängus alistati vastased penaltiseerias 4:2. 2019. aasta tähistas klubi 25 tegevusaasta täitumist. 2020. aastal saavutas klubi naiskond Meistriliigas 5. koha, mis oli parim tulemus alates 2012. aastast. Naiskond valiti Põlvamaa aasta võistkonnaks ja võistkonna peatreener Kaido-Meinhard Kukli aasta treeneriks. ==Staadion== FC Lootos mängib oma kodumänge [[Lootospark|Lootospargis]]. Lootospark on III põlvkonna kunstmurukattega staadion, mõõtudega 105 x 66 m. Staadion avati 7. novembril 2004. Avamängudeks olid EJL vs FC Cosmos (3:0) ja FC Lootos vs FC Flora Tallinn (0:3). Aastatel 2017–2019 staadion renoveeriti, paigaldati uus piirdeaed ja väljakukate vahetati aluskihiga 4G-kunstmuru vastu välja. == Praegune meeskond == ''Seisuga 14. oktoober 2024.'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=Eesti|pos=VV|nimi=Markus Villako}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=India|pos=PK|nimi=Sharib Khan}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Valeri Dobrovolski}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Karl-Kristofer Hirmo}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Priit Rahuelu}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Andre Kukk}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=Eesti|pos=RÜ|nimi=Temari Nuuma}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Kristjan Pundonen}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Maik Kolats}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Tambet Toim}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Kert Preeden}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Aleksandr Jerotski}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=Eesti|pos=VV|nimi=[[Henri Loeg]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=Eesti|pos=RÜ|nimi=Marthin Vahtra}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Risto Saarniit}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Elon Holger Vaab}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Markus Lina}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=Eesti|pos=KA|nimi=[[Jürgen Juks]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Rasmus Mathias Mõttus}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=Eesti|pos=KA|nimi=[[Kerdo Roodes]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Helander Vist}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Oliver Berg}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Vladislav Mihnovitš}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Miko Saarniit}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=Eesti|pos=VV|nimi=Roomet Kõiv}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=Eesti|pos=PK|nimi=Tauri Kolk}} {{JK koosseis mängija|no=91|rah=Eesti|pos=KA|nimi=Markus Mäeots}} {{JK koosseis lõpp}} == Endised mängijad == * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bruno Rammo]] (FC Lootos, JK Tarvastu) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaius Karja]] (JK Micago, FC Lootos, Salo) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rivo Reinson]] (FC Lootos, FC Flora Tallinn II, Tabasalu PK, Emmaste HÜJK) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaarel Kiidron]] (FC Lootos, JK Tammeka Tartu, FK Viktoria Žižkov (CZE) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] (FC Lootos, JK Tammeka Tartu, FC Flora Tallinn, Paide linnameeskond) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Alve]] (FC Lootos, JK Tammeka Tartu, Quattromed, FC Santos) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Kasuk]] (FC Lootos, FC Kuressaare) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Erik Listmann]] (FC Lootos, JK Nõmme Kalju, Harju JK) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Erki Mõttus]] (FC Lootos, JK Tammeka) * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rene Kolsar]] (FC Lootos, JK Tammeka II, JK Luunja, Tartu FC Santos, JK Tallinna Kalev, FC Lootos) ==Peatreenerid== *{{riigi_ikoon|Eesti}} Bruno Rammo (1994–1997) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] (1997–1999) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Kaido-Meinhard Kukli]] (2000) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Gerd Vahtra (2001–2002) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Ivan Mihnovitš (2002–2004) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Avo Jakovits]] (2005–2011) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Kaido-Meinhard Kukli]] (2011–2016 ) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Margus Nemvalts (2016–2017 juuli) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] (2017 august–oktoober) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Kaido-Meinhard Kukli]] (2018) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Rauno Puusepp (2019–2020) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Avo Jakovits]] (2021–...) == JK Lootos varasemad liigahooajad == {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=270px|Suurim väravakütt |- |[[III liiga 1995/96|1995/96]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 5 || 8 || 0 || 0 || 8 || 11||57 ||−46 || '''0'''||align=left| [[Bruno Rammo]] '''(8)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 1996/97|1996/97]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 5 || 8 || 1 || 0 || 7 || 12||33 ||−21 || '''3'''||align=left| [[Bruno Rammo]] '''(9)''' |- |[[III liiga 1997/98|1997/98]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 6 || 10 || 2 || 0 || 8 || 8||44 ||−36 || '''6'''||align=left| [[Indrek Käo]] '''(3)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 1998|1998]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 6 || 10 || 1 || 0 || 9 || 11||47 ||−36 || '''3'''||align=left| [[Kaido Kukli]] '''(4)''' |- |[[IV liiga 1999|1999]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''2.''' || 6 || 20 || 10 || 7 || 3 || 54||40 ||+14 || '''37'''||align=left| [[Raimo Mahla]] '''(17)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 6 || 20 || 1 || 1 || 18 || 18||108 ||−90 || '''4'''||align=left| Raimo Mahla '''(8)''' |- |[[III liiga 2001|2001]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''9.''' || 10 || 18 || 5 || 1 || 12 || 26||60 ||−34 || '''16'''||align=left| Indrek Käo ja [[Rivo Reinson]] '''(5)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2002|2002]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''7.''' || 10 || 18 || 8 || 1 || 9 || 38||44 ||−6 || '''25'''||align=left| [[Bruno Rammo]] '''(10)''' |- |[[IV liiga 2003|2003]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''7.''' || 10 || 18 || 6 || 1 || 11 || 33||56 ||−23 || '''19'''||align=left| [[Rainis Hirmo]] '''(10)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2004|2004]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''8.''' || 10 || 18 || 4 || 2 || 12 || 31||61 ||−30 || '''14'''||align=left| Raimo Mahla ja Rainis Hirmo '''(5)''' |- |[[IV liiga 2005|2005]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''4.''' || 12 || 22 || 11 || 4 || 7 || 48||35 ||+13 || '''37'''||align=left| [[Kaido-Meinhard Kukli]] '''(9)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[IV liiga 2006|2006]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''2.''' || 12 || 22 || 14 || 3 || 5 || 69||15 ||+54 || '''45'''||align=left| [[Egon Kanarik]] '''(14)''' |- |[[III liiga 2007|2007]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 12 || 22 || 11 || 5 || 6 || 65||40 ||+25 || '''38'''||align=left| [[Alar Alve]] '''(24)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2008|2008]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''3.''' || 12 || 22 || 11 || 6 || 5 || 79||39 ||+40 || '''39'''||align=left| Alar Alve '''(37)''' |- |[[III liiga 2009|2009]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 12 || 22 || 9 || 4 || 9 || 55||54 ||+1 || '''31'''||align=left| Alar Alve '''(32)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2010|2010]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''3.''' || 12 || 22 || 15 || 2 || 5 || 51||24 ||+27 || '''47'''||align=left| Alar Alve '''(22)''' |- |[[III liiga 2011|2011]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 12 || 22 || 13 || 2 || 7 || 70||25 ||+45 || '''41'''||align=left| [[Egon Kasuk]] '''(21)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2012|2012]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 12 || 22 || 10 || 3 || 9 || 50||52 ||−2 || '''33'''||align=left| [[Erik Listmann]] '''(15)''' |- |[[III liiga 2013|2013]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''8.''' || 12 || 22 || 9 || 3 || 10 || 52||41 ||+11 || '''30'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(12)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2014|2014]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''4.''' || 12 || 22 || 13 || 3 || 6 || 49||34 ||+15 || '''42'''||align=left| [[Andre Kukk]] '''(14)''' |- |[[III liiga 2015|2015]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 12 || 22 || 11 || 3 || 8 || 42||33 ||+9 || '''36'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(19)''' |- |[[III liiga 2016|2016]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''10.''' || 12 || 22 || 5 || 1 || 16 || 16||68 ||−52 || '''16'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(7)''' |- |[[IV liiga 2017|2017]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''5.''' || 9 || 16 || 6 || 3 || 7 || 51||41 ||+10 || '''21'''||align=left| [[Martin Adusoo]] '''(16)''' |- |[[III liiga 2018|2018]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''11.''' || 12 || 22 || 6 || 0 || 16 || 39||72 ||−33 || '''18'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(13)''' |- |[[IV liiga 2019|2019]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''5.''' || 6 || 20 || 5 || 1 || 14 || 31||57 ||−26 || '''16'''||align=left| [[Kevin Keret Ojaste]] '''(8)''' |- |[[III liiga 2020|2020]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''10.''' || 12 || 22 || 4 || 2 || 16|| 32||111 ||−79 || '''14'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(8)''' |- |[[III liiga 2021|2021]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''11.''' || 12 || 21 || 5 || 2 || 14|| 45||77 ||−32 || '''17'''||align=left| [[Priit Rahuelu]] '''(10)''' |- |[[III liiga 2022|2022]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''6.''' || 11 || 20 || 7 || 3 || 10|| 59||68 ||−9 || '''24'''||align=left| [[Temari Nuuma]] '''(17)''' |- |[[III liiga 2023|2023]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''5.''' || 11 || 20 || 11 || 0 || 9|| 61||77 ||−16 || '''33'''||align=left| [[Markus Lina]] '''(14)''' |- |[[III liiga 2024|2024]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] || '''1.''' || 10 || 18 || 14 || 1 || 3|| 73||29 ||+44 || '''43'''||align=left| [[Temari Nuuma]] '''(21)''' |- !rowspan="1"|Kokku ||colspan=3| [[III liiga]] ||417||164||42||211||824||1193||−369|| 534||style=text-align:left| 22 hooaega |- !rowspan="1"|Kokku ||colspan=3| [[IV liiga]] ||154||64||22||68||355||349||+6|| 189||style=text-align:left| 8 hooaega |- !rowspan="1"|Kokku ||colspan=3| ||571||228||64||279||1179||1542||−363|| 723||style=text-align:left| 30 hooaega |} ==Naiskond== {{Vaata| Põlva Lootose naiskond}} ==Saavutused== '''Meeskond''' Põlva maakonna meister: '''2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2010, 2013''' Eesti meistrivõistlused: 1994 – '''IV koht''' II liiga lõunatsoon; 1995 – '''VI koht''' II liiga lõunatsoon (kevadring); 1995 – '''V koht''' II liiga lõunatsoon (sügisring); 1996 – '''II koht''' III liiga (kevadring); 1996 – '''V koht''' IV liiga (sügisring); 1997 – '''I koht''' IV liiga (kevadring); 1997 – '''VI koht''' III liiga (sügisring); 1998 – '''II koht''' IV liiga (kevadring); 1998 – '''VI koht''' III liiga (sügisring); 1999 – '''II koht''' IV liiga lõunatsoon; 2000 – '''IX koht''' III liiga lõunatsoon; 2001 – '''IX koht''' III liiga lõunatsoon; 2002 – '''VII koht''' IV liiga lõunatsoon; 2003 – '''VII koht''' IV liiga lõunatsoon; 2004 – '''VIII koht''' IV liiga lõunatsoon; 2005 – '''IV koht''' IV liiga lõunatsoon; 2006 – '''II koht''' IV liiga lõunatsoon; 2007 – '''V koht''' III liiga lõunatsoon. 2008 – '''III koht''' III liiga lõunatsoon. 2009 – '''VI koht''' III liiga lõunatsoon. 2010 – '''III koht''' III liiga lõunatsoon 2011 – '''V koht''' III liiga lõunatsoon 2012 – '''VI koht''' III liiga lõunatsoon 2013 – '''VIII koht''' III liiga lõunatsoon 2014 – '''IV koht''' III liiga lõunatsoon 2015 – '''V koht''' III liiga lõunatsoon 2016 – '''VIII koht''' III liiga lõunatsoon 2017 – '''V koht''' IV liiga lõunatsoon, 2018 – '''XII koht''' IV liiga lõunatsoon, 2019 – '''V koht''' IV liiga C-tasand 2020 – '''X koht''' III liiga lõunatsoon 2021 – '''XI koht''' III liiga lõunatsoon 2022 – '''VI koht''' III liiga lõunatsoon 2023 – '''V koht''' III liiga lõunatsoon 2024 – '''I koht''' III liiga lõunatsoon 2025 – '''IX koht''' II liiga B lõuna/ida tsoon '''Naiskond''' Eesti meistrivõistlused: 2008 – '''I koht''' Esiliiga; 2009 – '''IV koht''' Meistriliiga; 2010 – '''IV koht''' Meistriliiga; 2011 – '''IV koht''' Meistriliiga; 2012 – '''V koht''' Meistriliiga; 2013 – '''V koht''' Meistriliiga; 2014 – '''I koht''' Teine liiga; 2015 – '''III koht''' Esiliiga; 2016 – '''II koht''' Esiliiga; 2017 – '''VII koht''' Meistriliiga; 2018 – '''VI koht''' Meistriliiga; 2019 – '''VII koht''' Meistriliiga; 2020 – '''V koht''' Meistriliiga, 2021 – '''V koht''' Meistriliiga, 2022 – '''VII koht''' Meistriliiga, 2023 – '''VII koht''' Meistriliiga, 2024 – '''VIII koht''' Meistriliiga, 2025 – '''II koht''' Esiliiga. ==Klubi juhtkond== '''Presidendid''' *{{riigi_ikoon|Eesti}} Annika Aust (2020– tänaseni) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Kristjan Mäeots (2017–2020) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] (2008–2017) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Aimar Tusov (2005–2008) *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] (1997–2005) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Bruno Rammo (1994–1997) '''Juhatus''' (alates 2020) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Annika Aust (juhatuse esimees) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Jürgen Juks (asepresident) *{{riigi_ikoon|Eesti}} Avo Jakovits *{{riigi_ikoon|Eesti}} Ivan Mihnovitš *{{riigi_ikoon|Eesti}} Jagne Roodes '''Tegevjuht''' *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] '''Noortetöö juht''' *{{riigi_ikoon|Eesti}} Temari Nuuma '''Noortetreenerid''' *{{riigi_ikoon|Eesti}} Avo Jakovits – U19, U17, U14 *{{riigi_ikoon|Eesti}} [[Indrek Käo]] – TU19 *{{riigi_ikoon|Eesti}} Kaido Kukli – U15, U11, U10 *{{riigi_ikoon|Eesti}} Temari Nuuma – U13, U9 *{{riigi_ikoon|Eesti}} Ave-Lii Laas – TU17, lapsed U6-U8 *{{riigi_ikoon|Eesti}} Kristin Kukli – TU14, lapsed U6-U8 ==Vaata ka== * [[Põlva FC Lootos II]] * [[Põlva Lootose naiskond]] ==Välislingid== *[https://fclootos.ee/ Klubi koduleht] *{{EJLv|nimi=Põlva FC Lootos}} *{{Spordiregister|org|8|Jalgpalliklubi "Lootos"}} {{III liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Põlva sport|Lootos]] i0h5nulrjynnz7uwpsutnn61cc4ii5y 0 72998 7122049 7121277 2026-03-31T18:19:19Z Evlper 104506 7122049 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; Moskva kremli kohta vaata artiklit [[Moskva Kreml]]}} [[File:Nizhny Novgorod kreml.jpg|pisi|Vaade [[Nižni Novgorod]]i kremlile]] [[File:Pskov model2.JPG|pisi|[[Pihkva]] kremli mudel]] '''Kreml''', ka '''''detinets'''''<ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%AD%D0%A1%D0%91%D0%95/%D0%94%D0%B5%D1%82%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%94%D0%BD%D0%B5%D1%88%D0%BD%D0%B8%D0%B9_%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4 Детинец или Днешний град. - Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона]</ref> on [[Venemaa]] [[keskaeg]]sete ja [[varauusaeg]]sete [[linn]]ade keskel asuv [[Kindlustatud asula|kindlustatud]] hoonekompleks, mida ümbritsevast linnast eraldasid linnusevall puidust või kivist müüriga, [[torn]]id ja [[vallikraav]].<ref>[https://www.britannica.com/technology/kremlin Kremlin. Encyclopedia Britannica]</ref> Kremli hoonestusse kuulusid [[katedraal]], [[vürst]]i ja [[piiskop]]i paleed, valitsus[[ametnik]]e hooned ja kõiki neid varustavad moona[[ladu|laod]], sealhulgas [[laskemoon]]avaru<ref>[https://www.britannica.com/technology/kremlin Kremlin. Encyclopedia Britannica]</ref> ning see oli linna sõjaline ja poliitiline keskus<ref>[https://assets.press.princeton.edu/chapters/s5285.pdf CHAPTER I. The Early History of Kiev. Princeton University]</ref>. Enamik keskaegseid Vene linnu kujuneski keskvalitsuse loodud kremlite ümber, sest erinevalt Lääne-Euroopast polnud Vene linnade puhul primaarne mitte kaubanduslik, vaid sõjaline funktsioon. {{lisa viide}} Seetõttu oli ka linna valitsemine koondunud vaid [[tsaar]]i<nowiki/>ametniku kätte, kes resideeris kremlis. {{lisa viide}} [[File:Ансамбль Новгородского Кремля.jpg|thumb|Veliki Novgorodi detinets linnulennult]] [[File:Detinets towers.JPG|thumb|Novgorodi detinetsi tornid]] == Ajaloost == === Detinets === Vanem sõna [[Kiievi-Vene]] linna keskel asuva vallidega kindlustatud piirkonna, [[linnus]]e või [[tsitadell]]i kohta Venemaa allikates on "detinets" ([[vene keel]]es ''детинец''), mis esineb [[leetopiss]]ides alates [[11. sajand]]ist (tuntuimad on [[Tšernihiv]]i, [[Novgorodi Detinets|Veliki Novgorodi]]<ref>[https://www.gw2ru.com/travel/246063-novgorod-kremlin-facts 5 facts about the Novgorod Kremlin. - Gateway to Russia]</ref> ja [[Kiiev]]i detinets <ref>[https://assets.press.princeton.edu/chapters/s5285.pdf CHAPTER I. The Early History of Kiev. Princeton University]</ref>). Sõna käibis [[Kiievi-Vene]]s 14. sajandini, 13.–14. sajandil siiski vaid [[Pihkva]]-[[Novgorod]]i piirkonnas, iseloomulikuna kohalikule [[dialekt]]ile. Pihkvamaal kasutati sõna "krom" ([[Pihkva kreml|Pihkva Krom]] <ref>[https://www.spottinghistory.com/view/1501/pskov-krom/ Spotting History]</ref>). === Kreml === Nimetust "kreml" kohtab esmakordselt 1317. aasta kroonikas, kus nimetatakse Tveri kremli ehitust - puitkindlustust, mis savitati ja lubjati valgeks. Sõna arvatakse olevat [[Kreeka keel|kreeka]] või [[Turgi keeled|turgi]] algupäraga <ref>[https://www.aa.com.tr/en/world/russian-kremlins-guardians-of-heritage-and-architectural-marvels/3285460 Russian kremlins: Guardians of heritage and architectural marvels. - Anadolu Ajansi]</ref>. Tuntumad kremlid asuvad [[Suzdali kreml|Suzdalis]], [[Smolenski kreml|Smolenskis]], [[Nižni Novgorodi kreml|Nižni Novgorodis]], [[Kolomna kreml|Kolomnas]], [[Kaasani kreml|Kaasanis]], [[Saraiski kreml|Saraiskis]] ja muudes Venemaa vanades [[linn]]ades. Tuntuim on [[Moskva kreml]], kus kuni [[18. sajand]]i alguseni elasid Moskva [[suurvürst]]id ja [[tsaar]]id. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] sai [[Moskva kreml]]ist [[Nõukogude Venemaa|Nõukogude Venemaa]], seejärel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja hiljem [[Venemaa Föderatsioon]]i valitsuse ja [[Venemaa president|presidendi]] asupaik. Seepärast kasutatakse suurtähelist sõna "Kreml" sageli [[Metonüümia|metonüümiliselt]] ka Venemaa juhtkonna tähenduses. {{commonskat|Kreml}} ==Vaata ka== *[[Tsitadell]] *[[Linnus]] *[[Kremloloogia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa militaarehitised]] [[Kategooria:Militaarehitised]] [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] 9kpafobkdmv5fb3og69s4t4t09o19hu 0 74641 7121914 7078912 2026-03-31T14:53:39Z Bstard12 29333 /* Viited */Välislink EKI Kohanimeraamat KNR, Lagedi tekke ajalooga 7121914 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib alevikust Rae vallas; endise küla kohta [[Lohusuu vald|Lohusuu vallas]] vaata artiklit [[Lagedi (Lohusuu)]]}} {{EestiAsula | nimi = Lagedi | pilt = Lagedi keskusehoone ja raamatukogu, 24. september 2011.JPG | pildiallkiri = Lagedi keskusehoone ja [[Lagedi raamatukogu|raamatukogu]] | pindala = 2,46 | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lagedi''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. Kohalik kool alustas tegevust [[1785]]. aastal ning kannab praegu [[Lagedi põhikool]]i nime. Aleviku keskusehoones tegutseb [[Lagedi raamatukogu]]. Lagedil on elanud kunstnik ja loodusteadlane [[Ott Kangilaski]]. Lagedil asus ka [[Voldemar Päts]]i suvekodu, kus praegu on [[Eesti Vabadusvõitluse muuseum]]. Alevikku läbib [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu raudteeliin]], millel asub [[Lagedi raudteejaam]]. [[8. august]]il [[2007]] avas [[AS Rudus Eesti]] Lagedil [[Eesti]] suurima betoonitehase. ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Lagedi elanike arv'''<ref>[https://web.archive.org/web/20180819082829/http://www.rae.ee/rahvastik Rae valla koduleht] (vaadatud 26.11.2016)</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2007 ! 2009 ! 2012 ! 2015 |- ! Elanike arv | 512 | 685 | 807 | 767 | 738 | 852 | 860 | 851 | 913 | 911 |} <timeline> ImageSize = width:500 height:220 PlotArea = left:70 right:40 top:20 bottom:20 TimeAxis = orientation:vertical AlignBars = justify Colors = id:gray1 value:gray(0.8) DateFormat = yyyy Period = from:50 till:950 ScaleMajor = unit:year increment:200 start:50 gridcolor:gray1 PlotData = bar:1959 color:gray1 width:1 from:50 till:512 width:15 text:512 textcolor:red fontsize:8px bar:1970 color:gray1 width:1 from:50 till:686 width:15 text:686 textcolor:red fontsize:8px bar:1979 color:gray1 width:1 from:50 till:807 width:15 text:807 textcolor:red fontsize:8px bar:1989 color:gray1 width:1 from:50 till:767 width:15 text:767 textcolor:red fontsize:8px bar:1996 color:gray1 width:1 from:50 till:738 width:15 text:738 textcolor:red fontsize:8px bar:2003 color:gray1 width:1 from:50 till:852 width:15 text:852 textcolor:red fontsize:8px bar:2007 color:gray1 width:1 from:50 till:860 width:15 text:860 textcolor:red fontsize:8px bar:2009 color:gray1 width:1 from:50 till:851 width:15 text:851 textcolor:red fontsize:8px bar:2012 color:gray1 width:1 from:50 till:913 width:15 text:913 textcolor:red fontsize:8px bar:2015 color:gray1 width:1 from:50 till:911 width:15 text:911 textcolor:red fontsize:8px </timeline> ==Vaata ka== * [[Eesti Vabadusvõitluse Muuseum]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * EKI Kohanimeraamat KNR: http://eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Lagedi {{Rae vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Lagedi| ]] p5fgpn044q5urgdy5uid1ukhcyqbbhl 7121923 7121914 2026-03-31T15:04:55Z Bstard12 29333 /* Vaata ka */Vaata ka: Lagedi mõis 7121923 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib alevikust Rae vallas; endise küla kohta [[Lohusuu vald|Lohusuu vallas]] vaata artiklit [[Lagedi (Lohusuu)]]}} {{EestiAsula | nimi = Lagedi | pilt = Lagedi keskusehoone ja raamatukogu, 24. september 2011.JPG | pildiallkiri = Lagedi keskusehoone ja [[Lagedi raamatukogu|raamatukogu]] | pindala = 2,46 | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lagedi''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]]. Kohalik kool alustas tegevust [[1785]]. aastal ning kannab praegu [[Lagedi põhikool]]i nime. Aleviku keskusehoones tegutseb [[Lagedi raamatukogu]]. Lagedil on elanud kunstnik ja loodusteadlane [[Ott Kangilaski]]. Lagedil asus ka [[Voldemar Päts]]i suvekodu, kus praegu on [[Eesti Vabadusvõitluse muuseum]]. Alevikku läbib [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu raudteeliin]], millel asub [[Lagedi raudteejaam]]. [[8. august]]il [[2007]] avas [[AS Rudus Eesti]] Lagedil [[Eesti]] suurima betoonitehase. ==Elanike arv== {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Lagedi elanike arv'''<ref>[https://web.archive.org/web/20180819082829/http://www.rae.ee/rahvastik Rae valla koduleht] (vaadatud 26.11.2016)</ref> ! Aasta ! 1959 ! 1970 ! 1979 ! 1989 ! 1996 ! 2003 ! 2007 ! 2009 ! 2012 ! 2015 |- ! Elanike arv | 512 | 685 | 807 | 767 | 738 | 852 | 860 | 851 | 913 | 911 |} <timeline> ImageSize = width:500 height:220 PlotArea = left:70 right:40 top:20 bottom:20 TimeAxis = orientation:vertical AlignBars = justify Colors = id:gray1 value:gray(0.8) DateFormat = yyyy Period = from:50 till:950 ScaleMajor = unit:year increment:200 start:50 gridcolor:gray1 PlotData = bar:1959 color:gray1 width:1 from:50 till:512 width:15 text:512 textcolor:red fontsize:8px bar:1970 color:gray1 width:1 from:50 till:686 width:15 text:686 textcolor:red fontsize:8px bar:1979 color:gray1 width:1 from:50 till:807 width:15 text:807 textcolor:red fontsize:8px bar:1989 color:gray1 width:1 from:50 till:767 width:15 text:767 textcolor:red fontsize:8px bar:1996 color:gray1 width:1 from:50 till:738 width:15 text:738 textcolor:red fontsize:8px bar:2003 color:gray1 width:1 from:50 till:852 width:15 text:852 textcolor:red fontsize:8px bar:2007 color:gray1 width:1 from:50 till:860 width:15 text:860 textcolor:red fontsize:8px bar:2009 color:gray1 width:1 from:50 till:851 width:15 text:851 textcolor:red fontsize:8px bar:2012 color:gray1 width:1 from:50 till:913 width:15 text:913 textcolor:red fontsize:8px bar:2015 color:gray1 width:1 from:50 till:911 width:15 text:911 textcolor:red fontsize:8px </timeline> ==Vaata ka== * [[Eesti Vabadusvõitluse Muuseum]] * Asulast reformidega haldusjaotuses eraldi tõstetud [[Lagedi mõis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * EKI Kohanimeraamat KNR: http://eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Lagedi {{Rae vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Lagedi| ]] 53y4lxh6gyr1pd3u56g2h6143al5a4j 0 76563 7121983 7121679 2026-03-31T16:53:46Z ~2026-20052-68 226183 Nimeviga 7121983 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}} [[File:Jan Hus 2.jpg|pisi|]] '''Jan Hus Guy Või Jan Kes Tüüp''' (umbes 1370 – [[6. juuli]] [[1415]] [[Konstanz]]) oli [[Tšehhi kuningriik|tšehhi]] usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid hakati hiljem nimetama [[Hussiidid|hussiitideks]]. 15. sajandil esitas Jan Hus mitmeid põhimõtteid, millega ta astus vastu [[katoliku kirik]]u õpetustele ja praktikatele: * Ta kritiseeris kirikuametite müüki ning pidas [[indulgents]]ide ehk patukustutuskirjade müüki ristiusu õpetusega vastuolus olevaks. * [[Sakrament]]ide (seitse kiriklikku rituaali) saamiseks ei pea inimene maksma. * Ta nõudis kirikuvarade sekulariseerimist ehk ilmalikustamist. * Tema arvates pidi Piibel olema ainus usulise tõe kriteerium. Jan Hus andis tšehhi kirjakeelele uue ilme, tutvustades sealhulgas [[š]] ja [[ž]] tähte. [[1415]] mõistis [[Konstanzi kirikukogu]] Jan Husi [[ketser]]luses süüdi ning ta põletati tuleriidal. ====Hussiitide sõjad==== {{Vaata|Hussiitide sõjad}}, ''[[Hussiidid]]'', ''[[Esimene Praha defenestratsioon|Esimene Praha]] [[defenestratsioon]]'', ''[[1419]]'' 1420. aastatel algasid Tšehhis tšehhi vaimuliku Jan Husi algatatud [[roomakatoliku kirik]]u [[reform]]iliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]] [[Jagelloonid]]e dünastiast [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], kuni said [[1437]]. aastal lüüa ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn. ==Vaata ka== *[[Reformatsioon]] {{JÄRJESTA:Hus, Jan}} [[Kategooria:Reformatsioon]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Tšehhi inimesed]] [[Kategooria:Surnud 1415]] [[Kategooria:Tšehhi religioon]] 9u0ondtdb19g4twoib3c2bfvzyfjvs9 7122268 7121983 2026-04-01T08:15:02Z Ellenlbbh 111631 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7121983|7121983]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-20052-68|~2026-20052-68]] ([[User talk:~2026-20052-68|arutelu]]) 7122268 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2007}} [[File:Jan Hus 2.jpg|pisi|]] '''Jan Hus''' (umbes 1370 – [[6. juuli]] [[1415]] [[Konstanz]]) oli [[Tšehhi kuningriik|tšehhi]] usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid hakati hiljem nimetama [[Hussiidid|hussiitideks]]. 15. sajandil esitas Jan Hus mitmeid põhimõtteid, millega ta astus vastu [[katoliku kirik]]u õpetustele ja praktikatele: * Ta kritiseeris kirikuametite müüki ning pidas [[indulgents]]ide ehk patukustutuskirjade müüki ristiusu õpetusega vastuolus olevaks. * [[Sakrament]]ide (seitse kiriklikku rituaali) saamiseks ei pea inimene maksma. * Ta nõudis kirikuvarade sekulariseerimist ehk ilmalikustamist. * Tema arvates pidi Piibel olema ainus usulise tõe kriteerium. Jan Hus andis tšehhi kirjakeelele uue ilme, tutvustades sealhulgas [[š]] ja [[ž]] tähte. [[1415]] mõistis [[Konstanzi kirikukogu]] Jan Husi [[ketser]]luses süüdi ning ta põletati tuleriidal. ====Hussiitide sõjad==== {{Vaata|Hussiitide sõjad}}, ''[[Hussiidid]]'', ''[[Esimene Praha defenestratsioon|Esimene Praha]] [[defenestratsioon]]'', ''[[1419]]'' 1420. aastatel algasid Tšehhis tšehhi vaimuliku Jan Husi algatatud [[roomakatoliku kirik]]u [[reform]]iliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas [[1419]]. aastal [[Praha]]s pärast [[Böömimaa]]l [[Böömimaa valitsejate loend|kuninga]] [[Václav IV]] surma. Böömimaa valitsejaks valiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]] [[Jagelloonid]]e dünastiast [[Vytautas]], kes valitses kuni surmani [[1430]]. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid [[taboriidid]] [[Jan Žižka]] ja [[Prokop Suur]]e juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast [[ristisõda]], kuni said [[1437]]. aastal lüüa ja [[1452]] alistus [[Tábor]]i linn. ==Vaata ka== *[[Reformatsioon]] {{JÄRJESTA:Hus, Jan}} [[Kategooria:Reformatsioon]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Tšehhi inimesed]] [[Kategooria:Surnud 1415]] [[Kategooria:Tšehhi religioon]] snr7uda6n2j9q3aqbutzpmlpw83pebk 0 77134 7122148 7021302 2026-03-31T20:48:19Z Kuriuss 38125 7122148 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on mõisaliigist; Vaivara kihelkonnas asus [[Riigi mõis]].}} '''Riigimõis''' ehk '''kroonumõis''' oli riigi omandisse kuulunud [[mõis]]. Riigimõisa valitsesid riigi määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine ja riigitulu tagamine või riigi poolt valitud riigirentnikud, kes maksid riigile rendist. Vanimad riigimõisad kujunesid välja endistest ordu, kloostri, piiskoppide ja maahärrade ametimõisatest. Põhiliselt tekkisid riigimõisad Eesti aladel [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]]. ==Riigimõis Poola-Leedu aladel== [[Poola]]-[[Leedu]] aladel toimus aastatel [[1583]]–[[1625]] suurem mõisate ümberjagamine. Eriti mastaapselt toimus see pärast uue kuninga [[Stefan Bathory]] võimuletulekut. Selleks, et vallutatud aladel saksa feodaalide mõjuvõimu vähendada, riigistati üle 70% nende maavaldustest. Riigimõisad ehk Poola ''folvargid'' jaotati staarostkondadeks keskusega [[linnus]]tes. Tänapäeva Eesti aladele jäi neid üheksa ([[Helme staarostkond|Helme]], [[Karksi staarostkond|Karksi]], [[Kirumpää staarostkond|Kirumpää]], [[Laiuse staarostkond|Laiuse]], [[Põltsamaa staarostkond|Põltsamaa]], [[Pärnu staarostkond|Pärnu]], [[Tartu staarostkond|Tartu]], [[Vastseliina staarostkond|Vastseliina]] ja [[Viljandi staarostkond|Viljandi]]). Riigimõisate talupoegade koormised normeeriti. ==Riigimõis Rootsi aladel== [[Rootsi]] aladel liikus suur osa riigimõisaid [[donatsioon]]i käigus eravaldusse nii [[emamaa]]l kui ka [[provints]]ides. Riigi tulude vähenemise tõttu alustas Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]] vastavalt [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeva]] otsusele [[1655]], vaatamata mõisnike vastuseisule, [[mõisate reduktsioon]]i ehk neljandikreduktsiooni. Kuid sellest jäi riigikassa täitmiseks väheseks. [[Karl XI]] algatusel otsustas Riigipäev [[1680]] suure reduktsiooni kasuks, mis Eesti aladel toimus põhiliselt [[1685]]–[[1688]]. Mõisate taasriigistamisega suurenes riigimõisate arv Eesti aladel [[17. sajand]]i lõpuks 460-ni ja riigitulu mitmekordistus. [[1690]] jagas Rootsi riigivõim [[Liivimaa kindralkubermang]]u valdused [[Eesti distrikt|Eesti]] ja [[Liivi distrikt]]iks ning kummagi etteotsa määrati majandusasehaldur, kes pidi tagama riigimõisate majandamise oma [[distrikt]]i piires. Kroonumõisate valitsemist reguleeris [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]l 21.03.1696 majandusreglement, kohalike aadlike hulgast nimetati ametisse [[kreis]]ikomissar ehk marsikomissar, kelle ülesandeks oli maakonna piires järelevalve kroonumõisate üle, lahenduste leidmine kriisiolukordades ([[taud]]id, [[näljahäda]]d, [[üleujutus]]ed) ning sõjaväe abistamine ([[Majutamine|majutami]]sel, varustamisel, läbimarsil). Kreisikomissari amet oli tasustatav<ref>Saaremaa kreisi (majandus)komissari arhiiv aastad 1768-1844: Rahvusarhiiv Tartus EEA.313</ref>. Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate [[talupoeg]]ade koormised. [[1681]] kaotati Liivimaa ja [[1687]] Eestimaa riigimõisates kroonutalupoegade [[pärisorjus]] eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilis [[sunnismaisus]] ja seotus mõisaga. Riigimõisa rentniku ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691]] ja Eestimaal [[1696]]. Reglementide alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Rüütlimõisatega võrreldes olid riigimõisad tavaliselt tagasihoidlikumalt välja ehitatud. Kroonumõisade arv ja nende pindala oli Liivimaal märksa suurem kui Eestimaal. Suurem osa kroonumõisu sai Rootsi riigi omandusse rootsiaegse [[Suur reduktsioon|mõisade reduktsioon]]iga. ==Riigimõis Vene aladel== Vene riigis alustati teenistusmõisaid ehk riigimõisaid eristama pärusmõisate kõrval [[15. sajand]]il. Teenusmõisate eristamine teiste riigile (tsaarile) kuuluvate mõisate suhtes kestis Venemaal [[18. sajand]]i alguseni. Vene võimu ajal [[19. sajand]]il levis üha enam riigimõisate rendileandmine, mille tagajärjel jõudis rentnike hulka ka eestlasi. 19. sajandi esimesel poolel oli Eesti aladel 105 [[Venemaa Keisririigi Riigivarade Ministeerium]]i kroonumõisat.<ref>[[Juhan Kahk]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-2-130-151_20240515135202.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti ala kroonumõisate rendidokumentatsioon kui allikmaterjal feodalismilt kapitalismile ülemineku perioodi alguse (1840-ndate aastate) majanduslike protsesside uurimiseks]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 21, 1972, nr. 2, lk 130</ref> Riigimõisaid kasutas riik ka vene õigeusu toetamiseks, andes neid kiriku kasutusse. 1860.–1870. aastatel jagati osa riigimõisate maad ka [[talu]]kohtadeks ja kas renditi välja taludena või müüdi. Venemaa keisririigi [[Liivimaa kubermang]]us oli Liivimaal (ilma Saaremaata) 1738. aastal 167, 1761 a. 132 ja 18. sajandi lõpul 101 kroonumõisa, ühes nende mõisade juure kuuluvate metsadega. Eestimaal oli kroonumõisasid märksa vähem: 18. sajandi teisel poolel: [[Papipalu karjamõis|Papipalu]] – [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani khl]]., [[Lagedi mõis|Lagedi]] ja [[Saha mõis|Saha m]]. – [[Jüri kihelkond|Jüri khl]]., [[Tiskre mõis|Tiskre]] ja [[Vismeistri mõis|Vissmeistri]] – [[Keila kihelkond|Keila khl]]., [[Vasknarva mõis|Vasknarva m]]. – [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi khl]] ([[Narva komandant|Narva komandan]]di kasutuses), [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti m]]. – [[Kadrina kihelkond|Kadrina k]]hl., [[Prümli mõis|Prümli m]] [[Ambla kihelkond|Ambla k]]hl., [[Metstaguse mõis|Metstaguse]] ehk Kiigumõisa – [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani k]]hl., [[Röa mõis|Röa m]]. – [[Türi kihelkond|Türi k]]hl., [[Niibi mõis|Niibi m]]. – [[Viru-Nigula kihelkond|Nigula k]]hl., [[Taebla mõis|Taebla m]]. – [[Lääne-Nigula kihelkond|Nigula k]]hl. ([[Tallinna komandant|Tallinna ülemkomandan]]di kasutuses), [[Partsi mõis|Partsi]], [[Kärdla mõis|Kärdla]] ja [[Orjaku mõis|Orjaku m]]. – [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa k]]hl<ref>[[Bernhard Aleksander Tuiskvere]], EESTI METSADEST MÖÖDUNUD SAJANDEIL. [[Eesti Mets]], 1938 nr 2, lk 48</ref>. ==Riigimõisad 20. sajandil== Enne 1919. a maareformi moodustas maafondist (4 189 102 ha) mõisamaa 1917. aastal 2 428 087 ha ehk 58%. Üksikutes Eesti maakondades oli mõisnike maavalduse osatähtsus veelgi suurem, nt Virumaal 71,2%, Pärnumaal 61,3%, Läänemaal 59,9% kogu maast. Kõige väiksem oli mõisnike maaomandi osatähtsus Saaremaal – 45%<ref>Eesti Põllumajandus, 1923</ref>. Eesti territooriumil oli 1149 mõisat, mõisate kogupinnast moodustasid eramõisad 1 965 818 ha ehk 80,9%, kogu maafondist 47%. Kroonumõisad moodustasid suurmaavaldustest 9,9%, põllupangale kuuluvad mõisad 2,7%, kirikumõisad 2,3%, mitmesuguste seisuslike asutuste mõisad 2,2% ja linnadele kuuluvad mõisad 2,0%<ref>Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos II osa (1918–1940), lk 7</ref>. [[1919. aasta maareform]]iga Eesti Vabariigis jagati osa riigimõisaid maasaajatele, kuid osa jätkasid riigimõisatena ja allutati [[1922]]. aastal [[Põllutööministeerium]]i [[Riigimõisate Valitsus]]ele. Seoses põllu- ja kodumajanduskooli allutamisega [[Haridusministeerium]]ile viidi 1935. ja 1936. aastal palju riigimõisaid Põllutööministeeriumi alluvusest Haridusministeeriumi alluvusse. [[1938]]. aastal oli Eestis [[Põllutööministeerium]]i Põllumajandusosakonna halduses 57 riigimõisa ([[Tori mõis|Tori riigimõis]], [[Mooste mõis|Moostes riigimõis]], [[Alatskivi mõis|Alatskivi riigimõis]], [[Kostivere mõis|Kostivere riigimõis]], [[Jõgeva mõis|Jõgeva riigimõis]], [[Kaarepere mõis|Kaarepere riigimõis]], [[Särevere mõis|Särevere riigimõis]], [[Sillapää mõis|Sillapää riigimõis]], [[Kehtna mõis|Kehtna riigimõis]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku riigimõis]], [[Polli mõis|Polli riigimõis]], [[Avanduse mõis|Avanduse riigimõis]], [[Õisu mõis|Õisu riigimõis]], [[Karjaküla mõis|Karjaküla riigimõis]], [[Saku mõis|Saku riigimõis]], [[Putkaste mõis|Putkaste riigimõis]], [[Kuremaa mõis|Kuremaa riigimõis]], [[Jäneda mõis|Jäneda riigimõis]], [[Arkna mõis|Arkna riigimõis]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla riigimõis]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku riigimõis]], [[Audru mõis|Audru riigimõis]], [[Karja mõis|Karja riigimõis]], [[Luunja mõis|Luunja riigimõis]], [[Tähtvere mõis|Tähtvere riigimõis]], [[Vorbuse mõis|Vorbuse riigimõis]], [[Olustvere mõis|Olustvere riigimõis]], [[Vana-Võidu mõis|Vana-Võidu riigimõis]], [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu riigimõis]], [[Väimela mõis|Väimela riigimõis]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0002/9561/Lisa.pdf Riigimajandite nimestik ja Majandi piirides asuvad endised Eesti Vabariigi riigimõisad], Eesti Vabariigi Valitsuse 3.septembri 1990.a. määrus nr.184</ref>) jt. [[Riigimõisate Valitsus]]e otsesel majandamisel olid [[Alatskivi mõis|Alatskivi riigimõis]], [[Audru mõis|Audru riigimõis]], [[Heimtali mõis|Heimtali riigimõis]], [[Huuksi mõis|Huuksi riigimõis]], [[Kehra mõis|Kehra riigimõis]], [[Kuremaa mõis|Kuremaa riigimõis]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku riigimõis]], [[Mooste mõis|Mooste riigimõis]], [[Sõmerpalu mõis|Sõmerpalu riigimõis]], [[Tori mõis|Tori riigimõis]], [[Torma mõis|Torma riigimõis]], [[Tähtvere mõis|Tähtvere riigimõis]]ad. Riigimõisate Valitsuse järelevalve all olid: [[Jõgeva mõis|Jõgeva riigimõis]], [[Käravete mõis|Kärevete riigimõis]], [[Luunja mõis|Luunja riigimõis]], [[Põdrangu mõis|Põdrangu riigimõis]], [[Sandla mõis|Sandla riigimõis]], [[Triigi mõis|Triigi riigimõis]], [[Udeva mõis|Udeva riigimõis]] ja [[Viisu mõis|Viisu riigimõis]]. Riigimõisad olid renditud [[Eesti Seemnevilja Ühisus]]ele, [[Eesti Sordiparanduse Selts]]ile ning teistele organisatsioonidele ja üksikisikutele. [[Koolide Põllumajapidamise Amet]]i otsesel majandamisel olid [[Helme mõis|Helme riigimõis]], [[Kehtna mõis|Kehtna riigimõis]], [[Koluvere mõis|Kolovere riigimõis]], [[Löwenruhi mõis|Löwenruhi riigimõis]], [[Männiku mõis|Männiku riigimõis]] (Oru), [[Penijõe mõis|Penijõe riigimõis]], [[Petseri mõis|Petseri riigimõis]], [[Polli mõis|Polli riigimõis]], [[Porkuni mõis|Porkuni riigimõis]], [[Saksi mõis|Saksi riigimõis]], [[Särevere mõis|Särevere riigimõis]], [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla riigimõis]], [[Vana-Võidu mõis|Vana-Võidu riigimõis]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla riigimõis]] ja [[Vodja mõis|Vodja riigimõis]]. Koolide Põllupidamise Ameti järelevalve all olid [[Arkna mõis|Arkna riigimõis]], [[Avanduse mõis|Avanduse riigimõis]], [[Jäneda mõis|Jäneda riigimõis]], [[Jõhvi mõis|Jõhvi riigimõis]], [[Kaarma-Suuremõisa mõis|Kaarma-Suuremõisa riigimõis]], [[Karja mõis|Karja riigimõis]], [[Keila mõis|Keila riigimõis]], [[Kõljala mõis|Kõljala riigimõis]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku riigimõis]], [[Olustvere mõis|Olustvere riigimõis]], [[Orgita mõis|Orgita riigimõis]], [[Pürksi mõis|Pürksi riigimõis]], [[Purila mõis|Purila riigimõis]], [[Putkaste mõis|Putkaste riigimõis]], [[Saku mõis|Saku riigimõis]], [[Sillapää mõis|Sillapää riigimõis]] (Räpinas), [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala riigimõis]], [[Vana-Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa riigimõis]], [[Vasula mõis|Vasula riigimõis]], [[Väimela mõis|Väimela riigimõis]]. Vorbuse hobusekasvanduse majapidamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/04/25/33 Riiklik hobusekaswandus Worbuse mõisa], Postimees (1886-1944), nr. 110, 25 aprill 1936</ref> [[Vorbuse mõis|Vorbuse riigimõisas]] ja [[Udriku]] [[Vabadusristi Kavaleride Kodu]] [[Udriku mõis]]as majapidamine allusid [[Kaitseministeerium]]ile. 1940. aastal nimetati Põllutöö Rahvakomissariaadi Riigimõisate Valitsus Sovhooside Valitsuseks, riigimõisad aga [[sovhoos]]ideks. 1940. aastal moodustati suurmõisate ja riigimõisate baasil esialgu 113 sovhoosi<ref>David Feest: Põllumajanduslik tootmine talupoegadeta: sovhooside ideaalpilt ja tegelikkus 1940. aastate Eestis, lk 445 </ref>. Sovhooside arv vähenes liitmiste teel, 1941. aasta märtsiks neljandikuni varasemast: 27 sovhoosini. Sovhoosid jäid Sovhooside Valitsuse haldusalasse siiski vaid lühikeks ajaks ja juba 1941. aasta suvel likvideeriti Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi Sovhooside Valitsus, ning nende majandid anti üle NSV Liidu Teravilja- ja Loomakasvatuse Sovhooside Rahvakomissariaadile, kus nad koondati Tõupiimakarja Sovhooside Tallinna Riiklikku Trusti. [[1945]]. aastal kaotas [[Nõukogude võim]] Eestis riigimõisad senisel kujul ja muutis suurema osa neist riigimajanditeks ehk [[sovhoos]]ideks (vt [[Eesti sovhooside loend]]). ==Vaata ka== *[[Karjamõis]] *[[Kirikumõis]] *[[Kloostrimõis]] *[[Linnamõis]] *[[Mõis]] *[[Poolmõis]] *[[Rüütlimõis]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://agrt.emu.ee/full/2003_teadus_arenguloos.pdf Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos II osa (1918–1940). Riigimõisad], Tartu 2003, [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts]], lk 151-152 [[Kategooria:Mõisad]] lxqjh3sadwyj5p2fk0758x3pc2v8zhd 14 85248 7122043 5180824 2026-03-31T18:16:23Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teemakategooriad]]; lisatud [[Kategooria:Hüdroloogia]] 7122043 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Hüdroloogia]] 7uhvw49dq27iqei71op2d9lmmvlvc6q 0 85392 7121847 7027549 2026-03-31T12:58:56Z Adeliine 6693 7121847 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{viitamata}} '''Friedrich Wilhelm Voigt''' (''Köpenicki kapten'', saksa keeles ''Hauptmann von Köpenick'', [[13. veebruar]] [[1849]] [[Tilsit]] – [[3. jaanuar]] [[1922]] [[Luxembourg]]) oli saksa kelm ja petis. Nooruses õppis ta isalt kingsepatööd ning rändas seejärel ringi Pommeris ja Brandenburgis. Varguste, sissemurdmiste ja võltsimiste eest veetis ta palju aastaid vangis. Pikim, 15-aastane vanglakaristus mõisteti talle 1890. aastal ebaõnnestunud röövi eest. Oma tuntuima tembu pani ta toime [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1906]], kui vanakraamiturult ostetud kaptenimundrit kandes ja kapten v. Malsamina esinedes tungis [[Köpenick]]i linnavalitsusse, arreteeris linnapea ja konfiskeeris linnakassa. Karistuseks veetis ta 20 kuud vanglas, kuid rahva seas peeti tema tegu osavaks ja teda ennast kangelaseks. 1910. aastal kolis ta Luksemburgi, kus elas kuni oma surmani. ==Nukufilm== * "Köpenicki kapten", 1978, režissöör [[Elbert Tuganov]] {{JÄRJESTA:Voigt, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksamaa kurjategijad]] [[Kategooria:Käsitöölised]] [[Kategooria:Sündinud 1849]] [[Kategooria:Surnud 1922]] 74qhjpo5ofx6f0pfa4xvrufn0hrw8i9 0 85723 7121984 6633417 2026-03-31T17:04:00Z Adeliine 6693 7121984 wikitext text/x-wiki '''"Soomustüdruk"''' on [[Leida Kibuvits]]a debüütromaan, mis võitis [[1932. aasta romaanivõistlus]]el auhinna. Romaani esimene trükk ilmus 1932. aastal lühendatud kujul, teine, ilma kärbeteta trükk 1957. Romaan põhineb autobiograafilisel ainesel ja räägib agulitütarlapse elukäigust. ==Välislingid== *[https://teele.luts.ee/node/1521 Katkendeid romaanist saidil "Tartu ilukirjanduses"] [[Kategooria:Eesti romaanid]] [[Kategooria:1932. aasta kirjandusteosed]] 9pno3b6yfdmtt6kyi7uz7x163w4hjke 0 89089 7122305 6189794 2026-04-01T08:34:45Z ~2026-19653-61 226094 /* Zbigniew Piłati artiklid */ 7122305 wikitext text/x-wiki '''Zbigniew Piłat,''' MIC (sündinud [[14. aprill]]il [[1968]] [[Rdzawka]]s) on [[poolakad|poola]] päritolu [[katoliku kirik|katoliku]] vaimulik, alates [[2005]]. aastast [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsiooni]] peaprokuraator ja peasekretär. Aastatel [[1993]]–[[1998]] töötas ta [[Eesti]]s, olles [[1994]]–[[1996]] kogudusepreester [[Tartu]]s ja 1996–1998 [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]]e preester [[Tallinn]]as. ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja noorus=== Zbigniew Piłat sündis [[Poola]] lõunaosas [[Rdzawka]] külas viielapselise perekonna teise lapsena. Oma kodukülas lõpetas ta põhikooli ning õppis seejärel neli aastat gümnaasiumis [[Rabka]] linnas. Juba kooliaastatel osales ta kohaliku koguduse elus, mida korraldasid preestritena mariaanide vennaskonna liikmed. Keskkooli lõpetamise järel [[1986]]. aastal liitus Zbigniew Piłat mariaanide kongregatsiooniga, läbis [[postulantuur]]i ja [[novitsiaat|novitsiaadi]] ning lõpetas suvel [[1993]] mariaanide seminari [[Lublin]]is. Seminari lõpetamisel pühitseti ta preestriks Pärispatuta Saamise Mariaanide Jumaliku ettehoolduse provintsis. ===Tegevus Eestis=== Eestit külastas Zbigniew Piłat esmakordselt jõulude ajal [[1991]]. Hiljem tutvus ta Lublini seminaris [[poola keel]]t õppinud Tartu kogudusepreestri [[Väino Niitvägi|Väino Niitväe]]ga, keda ta külastas Eestis aastatel [[1992]] ja 1993. Pärast kolmandat visiiti Eestisse 1993. aasta ülestõusmispühade ajal esitas ta Eesti tollasele apostlikule administraatorile [[Justo Mullor García]]le ja mariaanide Jumaliku ettehoolduse provintsi provintsiaalile taotluse asuda tööle Eestis. Saanud mõlemalt autoriteedilt heakskiidu, saabus ta suve lõpul 1993 Eestisse ning asus ametisse [[Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kogudus]]e [[vikaarpreester|vikaarpreestrina]]. Kui isa Väino Niitvägi 1994. aastal preestriametist lahkus, nimetati Zbigniew Piłat Tartu katoliku koguduse preestriks. Tartus töötades aitas ta kaasa [[Tartu Katoliku Kool]]i arendamisele ja algatas kogudusehoone renoveerimise. Seoses isa [[Rein Õunapuu]] lahkumisega Tallinna katoliku koguduse preestri ametikohalt sügisel [[1995]] tuli Zbigniew Piłatil kui ühel vähestest Eestis tegutsevatest ja eesti keelt valdavatest preestritest hakata nädalavahetustel hoolt kandma ka Tallinna koguduse eest. Jaanuaris [[1996]] vabastas apostlik administraator ta Tartu kogudusepreestri ametist ja nimetas [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus]]e preestriks. Tallinnas taasalustas ta regulaarsete [[katehhees|katehheesikursuste]] korraldamist ja suurendas võrreldes varasemaga kiriku [[ilmikliige|ilmikliikmete]] osalust koguduse töös. Nii Tallinnas kui ka Tartus oli ta tuntud [[lastelaager|lastelaagrite]] korraldajana. Veebruaris [[1997]] külastas teda Eestis ka mariaanide kongregatsiooni kindralülem [[Adam Boniecki]], et tutvuda oma kongregatsiooni liikmete tööga. Kui mariaanide kongregatsioon otsustas saata Zbigniew Piłati jätkama õpinguid Rooma, lõppes sellega 1998. aastal ka mariaanide tegevus Eestis. Tema lahkumisteenistus Tallinna koguduses leidis aset [[26. juuli]]l [[1998]]. ===Tegevus Roomas=== Sügisel [[1998]] asus Zbigniew Piłat õppima [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s tegutsevas [[jesuiidid|jesuiitide]] [[Paavstlik Gregoriaani Ülikool|Paavstlikus Gregoriaani Ülikoolis]]. Litsentsiaadikraadi omandas ta aastal [[2000]], kaitstes teadustöö katoliku koolide kontseptsioonist [[kirikuõigus]]es. Sügisel [[1999]] õppis ta täiendavalt [[Pariis]]is ka [[prantsuse keel]]t. Aastal [[2002]] spetsialiseerus ta [[õigusteadus]]ele, saades ettevalmistuse tööks kirikukohtus. Doktorikraad [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] alal anti talle [[18. mai]]l [[2005]]. Pärast mariaanide kongregatsiooni juhtkonna ametisse valimist nimetas kongregatsiooni uus kindralülem [[Jan Rokosz]] [[7. märts]]il [[2005]] isa Piłati kongregatsiooni uueks peasekretäriks ja peaprokuraatoriks. Veebruaris [[2011]] nimetati ta ka järgmiseks kuueaastaseks ametiajaks samadesse ametitesse. ==Artiklid== ===Artiklid Zbigniew Piłati kohta=== *Piłat, Zbigniew. ''Pilaatus ilma Pontsiuseta.'' / interv. [[Rein Õunapuu]]. // [[Kiriku Elu]], nr. 7/8, 1994, lk. 23. *Piłat, Zbigniew. ''Usutlus isa Zbigniewiga.'' / interv. [[Toomas Abiline]]. // Kiriku Elu, suvi 1998, lk. 28–31. *Piłat, Zbigniew. ''Taaskohtumine isa Zbigniewiga.'' / interv. Külli Jõe ja Lembi Puusepp. // Kiriku Elu, sügis 1999, lk. 15–17. ===Zbigniew Piłati artiklid=== *Piłat, Zbigniew. ''Kommentaar inimgeeniuuringute seadusele.'' // Kiriku Elu, juuli 2001, lk. 9–10; Kiriku Elu, oktoober 2001, lk. 9–10. {{JÄRJESTA:Pilat, Zbigniew}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] ebyj98iio9z2oxqvd6m6cjfyagytkoe 7122306 7122305 2026-04-01T08:35:01Z ~2026-19653-61 226094 /* Zbigniew Piłati artiklid */ 7122306 wikitext text/x-wiki '''Zbigniew Piłat,''' MIC (sündinud [[14. aprill]]il [[1968]] [[Rdzawka]]s) on [[poolakad|poola]] päritolu [[katoliku kirik|katoliku]] vaimulik, alates [[2005]]. aastast [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsiooni]] peaprokuraator ja peasekretär. Aastatel [[1993]]–[[1998]] töötas ta [[Eesti]]s, olles [[1994]]–[[1996]] kogudusepreester [[Tartu]]s ja 1996–1998 [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus]]e preester [[Tallinn]]as. ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja noorus=== Zbigniew Piłat sündis [[Poola]] lõunaosas [[Rdzawka]] külas viielapselise perekonna teise lapsena. Oma kodukülas lõpetas ta põhikooli ning õppis seejärel neli aastat gümnaasiumis [[Rabka]] linnas. Juba kooliaastatel osales ta kohaliku koguduse elus, mida korraldasid preestritena mariaanide vennaskonna liikmed. Keskkooli lõpetamise järel [[1986]]. aastal liitus Zbigniew Piłat mariaanide kongregatsiooniga, läbis [[postulantuur]]i ja [[novitsiaat|novitsiaadi]] ning lõpetas suvel [[1993]] mariaanide seminari [[Lublin]]is. Seminari lõpetamisel pühitseti ta preestriks Pärispatuta Saamise Mariaanide Jumaliku ettehoolduse provintsis. ===Tegevus Eestis=== Eestit külastas Zbigniew Piłat esmakordselt jõulude ajal [[1991]]. Hiljem tutvus ta Lublini seminaris [[poola keel]]t õppinud Tartu kogudusepreestri [[Väino Niitvägi|Väino Niitväe]]ga, keda ta külastas Eestis aastatel [[1992]] ja 1993. Pärast kolmandat visiiti Eestisse 1993. aasta ülestõusmispühade ajal esitas ta Eesti tollasele apostlikule administraatorile [[Justo Mullor García]]le ja mariaanide Jumaliku ettehoolduse provintsi provintsiaalile taotluse asuda tööle Eestis. Saanud mõlemalt autoriteedilt heakskiidu, saabus ta suve lõpul 1993 Eestisse ning asus ametisse [[Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kogudus]]e [[vikaarpreester|vikaarpreestrina]]. Kui isa Väino Niitvägi 1994. aastal preestriametist lahkus, nimetati Zbigniew Piłat Tartu katoliku koguduse preestriks. Tartus töötades aitas ta kaasa [[Tartu Katoliku Kool]]i arendamisele ja algatas kogudusehoone renoveerimise. Seoses isa [[Rein Õunapuu]] lahkumisega Tallinna katoliku koguduse preestri ametikohalt sügisel [[1995]] tuli Zbigniew Piłatil kui ühel vähestest Eestis tegutsevatest ja eesti keelt valdavatest preestritest hakata nädalavahetustel hoolt kandma ka Tallinna koguduse eest. Jaanuaris [[1996]] vabastas apostlik administraator ta Tartu kogudusepreestri ametist ja nimetas [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus]]e preestriks. Tallinnas taasalustas ta regulaarsete [[katehhees|katehheesikursuste]] korraldamist ja suurendas võrreldes varasemaga kiriku [[ilmikliige|ilmikliikmete]] osalust koguduse töös. Nii Tallinnas kui ka Tartus oli ta tuntud [[lastelaager|lastelaagrite]] korraldajana. Veebruaris [[1997]] külastas teda Eestis ka mariaanide kongregatsiooni kindralülem [[Adam Boniecki]], et tutvuda oma kongregatsiooni liikmete tööga. Kui mariaanide kongregatsioon otsustas saata Zbigniew Piłati jätkama õpinguid Rooma, lõppes sellega 1998. aastal ka mariaanide tegevus Eestis. Tema lahkumisteenistus Tallinna koguduses leidis aset [[26. juuli]]l [[1998]]. ===Tegevus Roomas=== Sügisel [[1998]] asus Zbigniew Piłat õppima [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s tegutsevas [[jesuiidid|jesuiitide]] [[Paavstlik Gregoriaani Ülikool|Paavstlikus Gregoriaani Ülikoolis]]. Litsentsiaadikraadi omandas ta aastal [[2000]], kaitstes teadustöö katoliku koolide kontseptsioonist [[kirikuõigus]]es. Sügisel [[1999]] õppis ta täiendavalt [[Pariis]]is ka [[prantsuse keel]]t. Aastal [[2002]] spetsialiseerus ta [[õigusteadus]]ele, saades ettevalmistuse tööks kirikukohtus. Doktorikraad [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] alal anti talle [[18. mai]]l [[2005]]. Pärast mariaanide kongregatsiooni juhtkonna ametisse valimist nimetas kongregatsiooni uus kindralülem [[Jan Rokosz]] [[7. märts]]il [[2005]] isa Piłati kongregatsiooni uueks peasekretäriks ja peaprokuraatoriks. Veebruaris [[2011]] nimetati ta ka järgmiseks kuueaastaseks ametiajaks samadesse ametitesse. ==Artiklid== ===Artiklid Zbigniew Piłati kohta=== *Piłat, Zbigniew. ''Pilaatus ilma Pontsiuseta.'' / interv. [[Rein Õunapuu]]. // [[Kiriku Elu]], nr. 7/8, 1994, lk. 23. *Piłat, Zbigniew. ''Usutlus isa Zbigniewiga.'' / interv. [[Toomas Abiline]]. // Kiriku Elu, suvi 1998, lk. 28–31. *Piłat, Zbigniew. ''Taaskohtumine isa Zbigniewiga.'' / interv. Külli Jõe ja Lembi Puusepp. // Kiriku Elu, sügis 1999, lk. 15–17. ===Zbigniew Piłati artiklid=== *Piłat, Zbigniew. ''Kommentaar inimgeeniuuringute seadusele.'' // Kiriku Elu, juuli 2001, lk. 9–10; Kiriku Elu, oktoober 2001, lk. 9–10. {{JÄRJESTA:Pilat, Zbigniew}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] kzxa1zepanzsz1m4aey9gzbf388ls4y 0 92571 7121864 7106351 2026-03-31T13:17:45Z Taurus404 80079 /* Teine hooaeg */ 7121864 wikitext text/x-wiki '''"Pimp My Ride"''' on [[MTV]] saade, kus tuunitakse vanu autosid. Saate alguses autoomanikud räägivad, mis mured neil oma autoga on, ja ütlevad: "MTV, please, pimp my ride!" ("MTV, palun, tee mu romu korda!") Saadet juhib USA versioonis [[Xzibit]], [[Suurbritannia]] versioonis Tim Westwood ja Pimp My Ride International'is Fat Joe ja Lil Jon. ==Autod "Pimp My Ride'i" USA versioonis== ===Esimene hooaeg=== * Wyatti Daihatsu Hi-Jet (1988) * Nile'i [[Cadillac Sedan de Ville]] (1978) * Logani Oldsmobile Cutlass Supreme (1986) * Christine'i Honda Civic (1992) * Antwoni Mitsubishi Mirage (1989) * Mary [[Ford Mustang]] (1967) * Jaredi Ford Ranger (1985) * Danelle'i Pontiac Trans Am (1981) * Neili Chevrolet LUV Truck (1974) * Shonda Ford Mustang Convertible (1989) * Ezra Nissan Maxima Station Wagon (1984) * Krissy [[Volkswagen Baja Bug]] (1960) * Briani Honda CRX (1987) * Gabriella Toyota Land Cruiser (1972) * Kerry' Ford Escort (1988/89) (See auto asendati 2004. aasta tuunitud Scion xB'ga) ===Teine hooaeg=== * Roni Cadillac Eldorado (1984) * Kiearah' Ford Escort (1991) * Ryani Volkswagen Bus (1958) * Alice'i [[Chevrolet Suburban]] (1985) * Erini Chevrolet S-10 Blazer (1987) * Joshi Acura Legend (1988) * Quoc-Viet'i Nissan 240SX (1989) * Westi Ford Fairlane (1963) (Omanik tahtis saada mehaanikuks, sellepärast jäeti see talle, et ta saaks selle ise parandada ja anti talle 2005. aasta tuunitud Toyota 4Runner) ===Kolmas hooaeg=== * Nate'i Ford Econoline (1985) * Sara Chevrolet S10 (1988) * Brooke'i Chevrolet Cavalier Convertible (1991) * Tomi Chevrolet Caprice (1996) (See oli varem politseiauto) * JT'i Honda Civic (1988) * Jekara Chevrolet Bel Air (1955) * Viviani Toyota Wonderwagon LE (1986) * Ericu Mitsubishi Eclipse (1998) ===Neljas hooaeg=== * Jessica AMC Pacer (1976) * Joshi Toyota Corolla (2003) (Pärast tuunimist oli ta selle ära lõhkunud ja tuli episoodi "Where Are They Now?", kus [[Xzibit]] ütles, et nad ei tee "Re-Pimp'i" ja MTV andis Joshile rendiautoks Chevrolet Malibu, mille ta samuti ära lõhkus.) * Heatheri Chevrolet C10 (1986) * Tini [[Dodge Caravan]] (1988) * Alexi Chevrolet Chevelle convertible (1968) * Rashae Ford Taurus (1989) * Jake'i Buick Century (1986) * Cristi Chevrolet Panel Van (1957) ===Viies hooaeg=== * Calvini Chevrolet Malibu (1977) * Erini Volkswagen Thing (1973) * Monique'i Mitsubishi Galant (1994) * Dante Ford Econoline Ice Cream Truck (jäätiseauto) (1976) * Jasoni Toyota T100 (1994) * Joe' [[Cadillac Deville]] Limousine * Shawna Toyota Celica (1990) * Tadi [[Land Rover Range Rover]] (1989) * Geraldi Chevrolet Monte Carlo (1978) * Ellyni Ford Contour (1996) * Johni Mercury Cougar (1968) * Xilomeni Ford Probe (1995) * Tyleri Chevrolet El Camino (1965) * Lawanna Volkswagen Bug (1968) * Joshi Chevrolet K5 Blazer (1987) * Mary Nissan Pulsar (1988) (asendati uue tuunitud 2006. aasta Ford Mustang GT-ga) ===Kuues hooaeg=== * "Where are They Now?" Xzibit vaatas üle tuunitud autod: Roni Cadillac El Dorado, Dante'i Ford Econoline Ice Cream Trucki, Joshi Toyota Corolla, Nile'i Cadillac DeVille'i, Ryani VW Busi, Christine'i Honda Civicu ja Alexi Chevrolet Chevelle'i. Kaks nendest autodest olid lõhutud: Joshi Toyota Corolla (nagu ka rendiauto, mille ta sai) ja Alexi Chevrolet Chevelle. * Tenita Ford Thunderbird (1965) * Mike'i Grumman Kurbmaster (Bread Truck) (1978) * Kristoffer Chevrolet Impala SS (1965) * Spechelle'i Mercedes-Benz 300 SE (1981) * Roberti [[Chevrolet Van]] (1984) * Laila Plymouth Voyager (1998) * Sethi Nissan Maxima (1989) * Jonathani Honda CRX (1991) * Esmerelda Pontiac Sunbird (1991) (See oli "Sneak Peek" episood) * Justini Toyota RAV4 (1997) * Terese'i Ford Crown Victoria Station Wagon (1984) [[Kategooria:Telesaated]] td7f9g41vekys8tcclnb3jjq4imcvws 7121929 7121864 2026-03-31T15:14:29Z Taurus404 80079 /* Kolmas hooaeg */ 7121929 wikitext text/x-wiki '''"Pimp My Ride"''' on [[MTV]] saade, kus tuunitakse vanu autosid. Saate alguses autoomanikud räägivad, mis mured neil oma autoga on, ja ütlevad: "MTV, please, pimp my ride!" ("MTV, palun, tee mu romu korda!") Saadet juhib USA versioonis [[Xzibit]], [[Suurbritannia]] versioonis Tim Westwood ja Pimp My Ride International'is Fat Joe ja Lil Jon. ==Autod "Pimp My Ride'i" USA versioonis== ===Esimene hooaeg=== * Wyatti Daihatsu Hi-Jet (1988) * Nile'i [[Cadillac Sedan de Ville]] (1978) * Logani Oldsmobile Cutlass Supreme (1986) * Christine'i Honda Civic (1992) * Antwoni Mitsubishi Mirage (1989) * Mary [[Ford Mustang]] (1967) * Jaredi Ford Ranger (1985) * Danelle'i Pontiac Trans Am (1981) * Neili Chevrolet LUV Truck (1974) * Shonda Ford Mustang Convertible (1989) * Ezra Nissan Maxima Station Wagon (1984) * Krissy [[Volkswagen Baja Bug]] (1960) * Briani Honda CRX (1987) * Gabriella Toyota Land Cruiser (1972) * Kerry' Ford Escort (1988/89) (See auto asendati 2004. aasta tuunitud Scion xB'ga) ===Teine hooaeg=== * Roni Cadillac Eldorado (1984) * Kiearah' Ford Escort (1991) * Ryani Volkswagen Bus (1958) * Alice'i [[Chevrolet Suburban]] (1985) * Erini Chevrolet S-10 Blazer (1987) * Joshi Acura Legend (1988) * Quoc-Viet'i Nissan 240SX (1989) * Westi Ford Fairlane (1963) (Omanik tahtis saada mehaanikuks, sellepärast jäeti see talle, et ta saaks selle ise parandada ja anti talle 2005. aasta tuunitud Toyota 4Runner) ===Kolmas hooaeg=== * Nate'i Ford Econoline (1985) * Sara Chevrolet S10 (1988) * Brooke'i Chevrolet Cavalier Convertible (1991) * Tomi [[Chevrolet Caprice]] (1996) (see oli varem politseiauto) * JT'i Honda Civic (1988) * Jekara Chevrolet Bel Air (1955) * Viviani Toyota Wonderwagon LE (1986) * Ericu Mitsubishi Eclipse (1998) ===Neljas hooaeg=== * Jessica AMC Pacer (1976) * Joshi Toyota Corolla (2003) (Pärast tuunimist oli ta selle ära lõhkunud ja tuli episoodi "Where Are They Now?", kus [[Xzibit]] ütles, et nad ei tee "Re-Pimp'i" ja MTV andis Joshile rendiautoks Chevrolet Malibu, mille ta samuti ära lõhkus.) * Heatheri Chevrolet C10 (1986) * Tini [[Dodge Caravan]] (1988) * Alexi Chevrolet Chevelle convertible (1968) * Rashae Ford Taurus (1989) * Jake'i Buick Century (1986) * Cristi Chevrolet Panel Van (1957) ===Viies hooaeg=== * Calvini Chevrolet Malibu (1977) * Erini Volkswagen Thing (1973) * Monique'i Mitsubishi Galant (1994) * Dante Ford Econoline Ice Cream Truck (jäätiseauto) (1976) * Jasoni Toyota T100 (1994) * Joe' [[Cadillac Deville]] Limousine * Shawna Toyota Celica (1990) * Tadi [[Land Rover Range Rover]] (1989) * Geraldi Chevrolet Monte Carlo (1978) * Ellyni Ford Contour (1996) * Johni Mercury Cougar (1968) * Xilomeni Ford Probe (1995) * Tyleri Chevrolet El Camino (1965) * Lawanna Volkswagen Bug (1968) * Joshi Chevrolet K5 Blazer (1987) * Mary Nissan Pulsar (1988) (asendati uue tuunitud 2006. aasta Ford Mustang GT-ga) ===Kuues hooaeg=== * "Where are They Now?" Xzibit vaatas üle tuunitud autod: Roni Cadillac El Dorado, Dante'i Ford Econoline Ice Cream Trucki, Joshi Toyota Corolla, Nile'i Cadillac DeVille'i, Ryani VW Busi, Christine'i Honda Civicu ja Alexi Chevrolet Chevelle'i. Kaks nendest autodest olid lõhutud: Joshi Toyota Corolla (nagu ka rendiauto, mille ta sai) ja Alexi Chevrolet Chevelle. * Tenita Ford Thunderbird (1965) * Mike'i Grumman Kurbmaster (Bread Truck) (1978) * Kristoffer Chevrolet Impala SS (1965) * Spechelle'i Mercedes-Benz 300 SE (1981) * Roberti [[Chevrolet Van]] (1984) * Laila Plymouth Voyager (1998) * Sethi Nissan Maxima (1989) * Jonathani Honda CRX (1991) * Esmerelda Pontiac Sunbird (1991) (See oli "Sneak Peek" episood) * Justini Toyota RAV4 (1997) * Terese'i Ford Crown Victoria Station Wagon (1984) [[Kategooria:Telesaated]] bxpbar4h04ea0n4ntqvdtncaw942890 0 92769 7121981 7044074 2026-03-31T16:47:47Z Amherst99 15496 7121981 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaan Kärner 1911.jpg|pisi|Jaan Kärner 1911. aastal]] '''Jaan Kärner''' ([[27. mai]] [[1891]] [[Kirepi vald]] – [[3. aprill]] [[1958]] [[Tartu]]) oli eesti [[kirjanik]]. ==Elulugu== [[Fail:Kirjanik Jaan Kärneri kunagine eluase Elvas Vaiksel tänaval, 2. august 2012.jpg|pisi|Kirjanik Jaan Kärneri kunagine eluase Elvas Vaiksel tänaval]] Jaan Kärneri lapsepõlv möödus praeguse [[Elva]] lähistel [[Käo (Rõngu)|Käo]] [[küla]]s Käo-Kingsepa [[talu]]s. Ta õppis aastatel [[1901]]–[[1906]] [[Uderna ministeeriumikool]]is. Töötas [[1910]]. aastast peamiselt [[Tallinn]]as ajalehetoimetustes ning vahepeal ([[1911]]/[[1912]], [[1914]]) õppis [[Moskva]]s Šanjavski-nimelises [[rahvaülikool]]is. [[1917]]–[[1920]] oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti pahempoolsete esseeride]] liidreid, toimetas selle [[partei]] [[ajaleht]]i ([[Võitlus (ESRP ajaleht)|Wõitlus]]) ning [[1919]]. aastal ka [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]] ajalehte [[Töö Hääl (ajakiri, 1919)|Töö Hääl]]. Ta elas [[1921]]. aastast [[Elva]]s ja oli [[1936]]. aastast Tartus kutseline kirjanik; toimetas aastatel [[1927]]–[[1929]] ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja [[1936]]–[[1938]] ajakirja [[Tänapäev]]. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas kirjastuses [[Ilukirjandus ja Kunst]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal oli [[NSVL|NSV Liidus]], aastast [[1944]] kuni haigestumiseni [[1946]] töötas [[Tallinn]]as samas kirjastuses ja Loomingu toimetajana. Maetud Elva kalmistule. ==Looming== Jaan Kärneri loomingu väärtuslikum osa on luule. Ta kirjutas ka romaane, näidendeid, mälestusi, ajaloo- ja teatriuurimusi. Tõlkis saksa ja vene kirjandust. Kirjanduskriitikuna väärtustas realistlikke, kaaluka sotsiaalse probleemistikuga teoseid. Üks tema tuntumaid proosateoseid on omaaegset Elva elu kritiseeriv satiiriline romaan "Soodoma kroonika". 1934. aastal ilmunud raamatu järgi lavastati Elvas näidend juba 1937. aastal. ==Isiklikku== Jaan Kärneri isa oli Kaarel Kärner ja ema Liis Kärner. Jaan Kärneri vend [[Johannes Kärner]] (7.06.1896–1964) oli Tartu kiviraidur, kes näiteks tegi ehitustöid ka [[Tartu Pauluse kalmistu]]l 1934. aastal avatud Vabadussõja monumendi ja Reola Vabadussõja mälestussamba tarbeks. Jaan Kärneril oli viis õde – Anna Marie Kärner (20.04.1883–1952), Emilie Soonberg (1884–1961), Ida Pauline Kärner (1888–1972), Alma Leppik (1893–1977) ja Minna Kärner (1898–1973) ning kaks poolvenda – Aleksander Kärner (17.08.1886–1955) ja August Kärner (5.03.1869–1940).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.geni.com/people/Jaan-K%C3%A4rner/6000000007245344712|pealkiri=Geni|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.05.2020}}</ref> <ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200704452318&lst=2&idx=21&img=eaa1264_001_0000268_00021_m.jpg&hash=43c2a9d2786790260f0ff324e39e8ef2 Personaalraamat. Uderna, Hellenurme; EAA.1264.1.268; 1887-1938]</ref> Jaan Kärner oli 1914–1917 abielus Ida Kärneriga (neiupõlvenimi Kull (19.08.1889–15.05.1917)''';''' poeg Ülo Kärner 23.10.1915–12.1941) ning 1919. aastast Hilda Anna Luise Kärneriga (neiupõlvenimi Luberg, 16.12.1898–01.12.1973; tütred Eha Tammemägi (30.12.1919–05.1976) ja Elo Sillamaa (06.05.1925–21.11.1991). ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Aja laulud" ([[1921]]) *"Lõikuskuu" ([[1925]]) *"Õitsev sügis" ([[1926]]) *"Inimene ristteel" ([[1932]]) *"Sõna-sütega" ([[1936]]) *"Käidud teedelt" ([[1939]]) *"Kodumaa käsk" ([[1942]]) *"Viha, ainult viha" ([[1944]]) jt. ===Värssromaan=== *"Bianka ja Ruth" ([[1923]]) ===Romaanid=== *"Naine vaesest maailmast" ([[1930]]), töölisliikumisaineline *"Soodoma kroonika" ([[1934]]) *"Tõusev rahvas" 2 köidet (1936–[[1937]]) *"Pidu kestab" ([[1938]]) ===Mälestused=== *"Kadunud aegade hämarusest" ([[1935]]) *"Öösiti kumavad linnad" (1939) ===Uurimusi=== *"Ärkamisaegne Eesti ühiskond" ([[1924]]) *"Eesti näitelava 19. aastasajal" (1923) *"Estonia kuuskümmend aastat" (1925) ===Kirjanduskriitikat=== *"Lehed tuulde" 2 köidet (1924–1937) *"Eesti uuemad luuletajad" (1925) ===Artikleid ajakirjas Looming=== *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=516, Eesti kirjandus 1924.], Looming [[1925]], nr 1, 2, 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=367, Mõtteid meie tänapäeva romaanist], Looming [[1933]], nr 1 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=409, Veel meie tänapäeva romaanist], Looming [[1933]], nr 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=118, Meie kirjanduse tulevikuküsimusi], Looming [[1933]], nr 8 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=31, Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult], Looming [[1933]], nr 9 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=116, Eesti nüüdiskirjanduse ideoloogilisist aluseist], Looming [[1934]], nr 4 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=124, Igatsus inimese järele], Looming [[1934]], nr 5 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=47, Kirjanduslikkude vaadete võitlus iseseisvuse alul], Looming [[1934]], nr 6-7 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=210, Rahvuslusest kirjanduses ja rahvuskirjandusest], Looming [[1935]], nr 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=208, Tööeestlusest ja sünteetilisest kirjandusest], Looming [[1935]], nr 4 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=206, Maailma lahtimõtestamisest ja sünteetilisest vaimsusest], Looming [[1935]], nr 7 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=548, Artur Adson näitekirjanikuna], Looming [[1939]], nr 2 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=670 Maailmavaatelisist küsimusist], [[Looming]] [[1940]], nr 4 == Tunnustus == * [[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{ISIK|1768}} {{JÄRJESTA:Kärner, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1958]] bq3bi9n07tr89egaplftk1clusokev2 7121982 7121981 2026-03-31T16:51:39Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7121982 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaan Kärner 1911.jpg|pisi|Jaan Kärner 1911. aastal]] '''Jaan Kärner''' ([[27. mai]] [[1891]] [[Kirepi vald]] – [[3. aprill]] [[1958]] [[Tartu]]) oli eesti [[kirjanik]]. ==Elulugu== [[Fail:Kirjanik Jaan Kärneri kunagine eluase Elvas Vaiksel tänaval, 2. august 2012.jpg|pisi|Kirjanik Jaan Kärneri kunagine eluase Elvas Vaiksel tänaval]] Jaan Kärneri lapsepõlv möödus praeguse [[Elva]] lähistel [[Käo (Rõngu)|Käo]] [[küla]]s Käo-Kingsepa [[talu]]s. Ta õppis aastatel [[1901]]–[[1906]] [[Uderna ministeeriumikool]]is. Töötas [[1910]]. aastast peamiselt [[Tallinn]]as ajalehetoimetustes ning vahepeal ([[1911]]/[[1912]], [[1914]]) õppis [[Moskva]]s Šanjavski-nimelises [[rahvaülikool]]is. [[1917]]–[[1920]] oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti pahempoolsete esseeride]] liidreid, toimetas selle [[partei]] [[ajaleht]]i ([[Võitlus (ESRP ajaleht)|Wõitlus]]) ning [[1919]]. aastal ka [[Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu]] ajalehte [[Töö Hääl (ajakiri, 1919)|Töö Hääl]]. Ta elas [[1921]]. aastast [[Elva]]s ja oli [[1936]]. aastast Tartus kutseline kirjanik; toimetas aastatel [[1927]]–[[1929]] ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja [[1936]]–[[1938]] ajakirja [[Tänapäev]]. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas kirjastuses [[Ilukirjandus ja Kunst]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal oli [[NSVL|NSV Liidus]], aastast [[1944]] kuni haigestumiseni [[1946]] töötas [[Tallinn]]as samas kirjastuses ja Loomingu toimetajana. Maetud Elva kalmistule. ==Looming== Jaan Kärneri loomingu väärtuslikum osa on luule. Ta kirjutas ka romaane, näidendeid, mälestusi, ajaloo- ja teatriuurimusi. Tõlkis saksa ja vene kirjandust. Kirjanduskriitikuna väärtustas realistlikke, kaaluka sotsiaalse probleemistikuga teoseid. Üks tema tuntumaid proosateoseid on omaaegset Elva elu kritiseeriv satiiriline romaan "Soodoma kroonika". 1934. aastal ilmunud raamatu järgi lavastati Elvas näidend juba 1937. aastal. ==Isiklikku== Jaan Kärneri isa oli Kaarel Kärner ja ema Liis Kärner. Jaan Kärneri vend [[Johannes Kärner]] (7.06.1896–1964) oli Tartu kiviraidur, kes näiteks tegi ehitustöid ka [[Tartu Pauluse kalmistu]]l 1934. aastal avatud Vabadussõja monumendi ja Reola Vabadussõja mälestussamba tarbeks. Jaan Kärneril oli viis õde – Anna Marie Kärner (20.04.1883–1952), Emilie Soonberg (1884–1961), Ida Pauline Kärner (1888–1972), Alma Leppik (1893–1977) ja Minna Kärner (1898–1973) ning kaks poolvenda – Aleksander Kärner (17.08.1886–1955) ja August Kärner (5.03.1869–1940).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.geni.com/people/Jaan-K%C3%A4rner/6000000007245344712|pealkiri=Geni|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.05.2020}}</ref> <ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17&iid=200704452318&lst=2&idx=21&img=eaa1264_001_0000268_00021_m.jpg&hash=43c2a9d2786790260f0ff324e39e8ef2 Personaalraamat. Uderna, Hellenurme; EAA.1264.1.268; 1887-1938]</ref> Jaan Kärner oli 1914–1917 abielus Ida Kärneriga (neiupõlvenimi Kull (19.08.1889–15.05.1917)''';''' poeg Ülo Kärner 23.10.1915–12.1941) ning 1919. aastast Hilda Anna Luise Kärneriga (neiupõlvenimi Luberg, 16.12.1898–01.12.1973; tütred Eha Tammemägi (30.12.1919–05.1976) ja Elo Sillamaa (06.05.1925–21.11.1991). ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Aja laulud" ([[1921]]) *"Lõikuskuu" ([[1925]]) *"Õitsev sügis" ([[1926]]) *"Inimene ristteel" ([[1932]]) *"Sõna-sütega" ([[1936]]) *"Käidud teedelt" ([[1939]]) *"Kodumaa käsk" ([[1942]]) *"Viha, ainult viha" ([[1944]]) jt. ===Värssromaan=== *"Bianka ja Ruth" ([[1923]]) ===Romaanid=== *"Naine vaesest maailmast" ([[1930]]), töölisliikumisaineline *"Soodoma kroonika" ([[1934]]) *"Tõusev rahvas" 2 köidet (1936–[[1937]]) *"Pidu kestab" ([[1938]]) ===Mälestused=== *"Kadunud aegade hämarusest" ([[1935]]) *"Öösiti kumavad linnad" (1939) ===Uurimusi=== *"Ärkamisaegne Eesti ühiskond" ([[1924]]) *"Eesti näitelava 19. aastasajal" (1923) *"Estonia kuuskümmend aastat" (1925) ===Kirjanduskriitikat=== *"Lehed tuulde" 2 köidet (1924–1937) *"Eesti uuemad luuletajad" (1925) ===Artikleid ajakirjas Looming=== *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=516, Eesti kirjandus 1924.], Looming [[1925]], nr 1, 2, 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=367, Mõtteid meie tänapäeva romaanist], Looming [[1933]], nr 1 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=409, Veel meie tänapäeva romaanist], Looming [[1933]], nr 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=118, Meie kirjanduse tulevikuküsimusi], Looming [[1933]], nr 8 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=31, Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult], Looming [[1933]], nr 9 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=116, Eesti nüüdiskirjanduse ideoloogilisist aluseist], Looming [[1934]], nr 4 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=124, Igatsus inimese järele], Looming [[1934]], nr 5 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=47, Kirjanduslikkude vaadete võitlus iseseisvuse alul], Looming [[1934]], nr 6-7 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=210, Rahvuslusest kirjanduses ja rahvuskirjandusest], Looming [[1935]], nr 3 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=208, Tööeestlusest ja sünteetilisest kirjandusest], Looming [[1935]], nr 4 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=206, Maailma lahtimõtestamisest ja sünteetilisest vaimsusest], Looming [[1935]], nr 7 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=548, Artur Adson näitekirjanikuna], Looming [[1939]], nr 2 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=670 Maailmavaatelisist küsimusist], [[Looming]] [[1940]], nr 4 == Tunnustus == *[[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *[[1947]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{ISIK|1768}} {{JÄRJESTA:Kärner, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1958]] 0w8dgs7bjzvwcdhzghl07dwuhdacyze 4 101354 7122261 7117134 2026-04-01T08:01:17Z Taivo 268 /* Robotitervitused */ 7122261 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit == Tervist! Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_talk:Manual_of_Style/Baltic_states-related_articles Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles]), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "(''<nowiki>[[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]]</nowiki>'')", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises. Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: {{ping|Kruusamägi}}, {{ping|Ehitaja}}, {{ping|Pikne}} (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET) :: Vaidlustamiskorra kohta vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Closing_discussions#Challenging_a_closing Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET) ::: Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET) :::: RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.<br> :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET) ::::: Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Contributions/Glebushko0703 Glebushko0703]] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: [https://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Kaja_Kallas#Controversy Talk:Kaja_Kallas#Controversy].<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET) ::::::Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET) ::::::: See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET) ::::::::See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET) :Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi. :Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse. :Võrdselt ebaneutraalne on nimetada: :* ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni; :* ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki. :Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-1789|&#126;2026-1789]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-1789|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET) Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (''de facto'') Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast [[anšluss]]i. Austria annekteeriti ''de facto'', ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest ''de jure'' ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET): :Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne? ::Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET) :::Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET) ::::Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET) :::::Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET) ::::::Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt '''okupeeritud'''. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET) ::::Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis ''de jure'' küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et ''de jure'' oli see Eesti linn. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET) ::::Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET) :::::Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET) ::::::Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET) ::::Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET) ::::Üks asi on konstateerida ''de facto'' võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET) :::::Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET) ::::::Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal? ::::::Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET) :::::Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET) ::::::Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET) :::::::Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET) Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8c0562e8-579c-4bdf-85a3-71fb0a65ad7c/content] (tutvustus [https://diplomaatia.ee/okupatsioonist-ja-anneksioonist-oigusjarglusest-ja-jarjepidevusest/]). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET) :Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET) ::Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː ''The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.'' ::Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli [[Nõukogude Liidu pass]] (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET) :::Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET) ::::Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli ''de jure'' Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET) :::::Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET) ::::::See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET) ::::::: Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki. ::::::: Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit [[Suurbritannia kroonist sõltuvad alad]] ja seda, kuidas [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_from_Jersey märgitakse enwikis] Jerseylt pärit inimeste infokaste. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET) ::::::::Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET) :::::::::Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET) :::::::Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET) ::::Kuidas sobib "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied Estonia]]"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was [[:en:State_continuity_of_the_Baltic_states|widely considered illegal and invalid]] by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) ::::: Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see ''de jure'' illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET) ::::::Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET) :::::Esimene variant või nt "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied]] [[Estonia]]" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET) :::::::Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET) :::Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: [[:en:Jüri Allik]], [[:en:Artur Alliksaar]], [[:en:Viivi Luik]], [[:en:Sass Henno]], [[:en:Margit Mutso]], [[:en:Indrek Hargla]]. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku [[:en:MOS:BIRTHPLACE]], mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET) PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Kaljuste&diff=prev&oldid=1326325010]. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET) :::See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks ''de jure'', teine ''de facto''. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii [[:en:Wikipedia talk:Manual of Style/Infoboxes#c-Mindaur-20251026185200-Survey|leedukas Mindaur viimati seda on teinud]]. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku. Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET) ::Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET) ::: Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin [[:en:Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Incidents#Selective_RFC_application_and_repeated_inaccuracies_by_Glebushko0703|kaebuse]] mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19489-9|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET) : Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :: Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi [[viisakad inimesed]]) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]], [[Kasutaja:IdrapoelIII|IdrapoelIII]], [[Kasutaja:Portadapter|Portadapter]], [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]]. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET) ::: Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET) :::: Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET) :::::Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET) Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini [[Matrossovi tänav]]ast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas [[Benito Agirre tänav]]a inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks [[Kaasani tänav]], mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? [https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS Põhiseaduse rakendamise seadusega] minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. [[Eesti NSV tsiviilkoodeks]]i neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: [https://www.postimees.ee/2572384/noukogudeaegne-tsiviilkoodeks-tunnistatakse-loplikult-kehtetuks] [https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014001]. --[[Kasutaja:Larus ridibundus|Larus ridibundus]] ([[Kasutaja arutelu:Larus ridibundus|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET). :Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET) ::@[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]]: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. [[Kasutaja:Andres]]e pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis [[:en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact]] ja seal esimeses lõigus "check spelling" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET) Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema [[Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel#3 Löwi|siia]]. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET) : Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET) ::Igaks juhuks märgin ära, et artikli [[:en:Kaja Kallas]] juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET) :::Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": [[:en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question]] [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET) :::: Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle. ---- Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET) ---- Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult [[kasutaja:Andres]]e pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks [[Kaja Kallas]]e infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste [[kasutaja:Neptuunium]], [[kasutaja:Kruusamägi]], [[kasutaja:Melilac]], [[kasutaja:ExRat]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET) :Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET) : Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET) :::Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET) ::: Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: ([[:en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET) ::::Eks see küsimus ole, kas [[:en:Kaja Kallas]] on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union^[a]". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET) :::::ilmselt üldjuhul ''de jure'' on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET) :::::: Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET) == Kategooriatest veel == Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) [[:Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud|Eesti ajalooga seotud isikud]], [[:Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud|Läti ajalooga seotud isikud]] ja [[:Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu koosseis|Vene Eestimaa kubermangu koosseis]] kustutamise või vajalikkuse kohta. : Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga. : Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET) :: Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-24857-6|&#126;2026-24857-6]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-24857-6|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET) :::Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET) :::Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET) ::::las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET) :Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist. :Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima). :Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus. :Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.) :P. S. Misasi on "Foo riik"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET) :: Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst [[Coelestinus III]], kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt [[Boriss Jeltsin]], aga ka [[Margareta Eriksdotter (Vasa)|Gustav I õde Margareta]], kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel [[Estofilia]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET) :::See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) : Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on [[:de:Kategorie:Person (Geschichte nach Staat)|nende kategooriate ülemkategoorias]] öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud. : Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist. : Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET) ::Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET) == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbgi neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) njdc61zdjdphytshawkiadch3lfe5ex 7122332 7122261 2026-04-01T08:53:12Z Andres 5 /* Robotitervitused */ 7122332 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit == Tervist! Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_talk:Manual_of_Style/Baltic_states-related_articles Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles]), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "(''<nowiki>[[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]]</nowiki>'')", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises. Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: {{ping|Kruusamägi}}, {{ping|Ehitaja}}, {{ping|Pikne}} (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET) :: Vaidlustamiskorra kohta vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Closing_discussions#Challenging_a_closing Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET) ::: Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET) :::: RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.<br> :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET) ::::: Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Contributions/Glebushko0703 Glebushko0703]] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: [https://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Kaja_Kallas#Controversy Talk:Kaja_Kallas#Controversy].<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET) ::::::Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET) ::::::: See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET) ::::::::See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET) :Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi. :Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse. :Võrdselt ebaneutraalne on nimetada: :* ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni; :* ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki. :Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-1789|&#126;2026-1789]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-1789|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET) Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (''de facto'') Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast [[anšluss]]i. Austria annekteeriti ''de facto'', ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest ''de jure'' ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET): :Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne? ::Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET) :::Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET) ::::Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET) :::::Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET) ::::::Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt '''okupeeritud'''. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET) ::::Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis ''de jure'' küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et ''de jure'' oli see Eesti linn. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET) ::::Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET) :::::Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET) ::::::Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET) ::::Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET) ::::Üks asi on konstateerida ''de facto'' võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET) :::::Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET) ::::::Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal? ::::::Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET) :::::Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET) ::::::Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET) :::::::Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET) Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8c0562e8-579c-4bdf-85a3-71fb0a65ad7c/content] (tutvustus [https://diplomaatia.ee/okupatsioonist-ja-anneksioonist-oigusjarglusest-ja-jarjepidevusest/]). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET) :Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET) ::Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː ''The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.'' ::Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli [[Nõukogude Liidu pass]] (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET) :::Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET) ::::Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli ''de jure'' Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET) :::::Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET) ::::::See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET) ::::::: Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki. ::::::: Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit [[Suurbritannia kroonist sõltuvad alad]] ja seda, kuidas [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_from_Jersey märgitakse enwikis] Jerseylt pärit inimeste infokaste. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET) ::::::::Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET) :::::::::Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET) :::::::Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET) ::::Kuidas sobib "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied Estonia]]"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was [[:en:State_continuity_of_the_Baltic_states|widely considered illegal and invalid]] by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) ::::: Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see ''de jure'' illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET) ::::::Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET) :::::Esimene variant või nt "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied]] [[Estonia]]" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET) :::::::Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET) :::Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: [[:en:Jüri Allik]], [[:en:Artur Alliksaar]], [[:en:Viivi Luik]], [[:en:Sass Henno]], [[:en:Margit Mutso]], [[:en:Indrek Hargla]]. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku [[:en:MOS:BIRTHPLACE]], mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET) PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Kaljuste&diff=prev&oldid=1326325010]. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET) :::See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks ''de jure'', teine ''de facto''. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii [[:en:Wikipedia talk:Manual of Style/Infoboxes#c-Mindaur-20251026185200-Survey|leedukas Mindaur viimati seda on teinud]]. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku. Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET) ::Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET) ::: Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin [[:en:Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Incidents#Selective_RFC_application_and_repeated_inaccuracies_by_Glebushko0703|kaebuse]] mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19489-9|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET) : Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :: Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi [[viisakad inimesed]]) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]], [[Kasutaja:IdrapoelIII|IdrapoelIII]], [[Kasutaja:Portadapter|Portadapter]], [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]]. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET) ::: Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET) :::: Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET) :::::Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET) Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini [[Matrossovi tänav]]ast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas [[Benito Agirre tänav]]a inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks [[Kaasani tänav]], mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? [https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS Põhiseaduse rakendamise seadusega] minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. [[Eesti NSV tsiviilkoodeks]]i neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: [https://www.postimees.ee/2572384/noukogudeaegne-tsiviilkoodeks-tunnistatakse-loplikult-kehtetuks] [https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014001]. --[[Kasutaja:Larus ridibundus|Larus ridibundus]] ([[Kasutaja arutelu:Larus ridibundus|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET). :Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET) ::@[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]]: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. [[Kasutaja:Andres]]e pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis [[:en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact]] ja seal esimeses lõigus "check spelling" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET) Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema [[Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel#3 Löwi|siia]]. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET) : Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET) ::Igaks juhuks märgin ära, et artikli [[:en:Kaja Kallas]] juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET) :::Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": [[:en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question]] [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET) :::: Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle. ---- Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET) ---- Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult [[kasutaja:Andres]]e pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks [[Kaja Kallas]]e infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste [[kasutaja:Neptuunium]], [[kasutaja:Kruusamägi]], [[kasutaja:Melilac]], [[kasutaja:ExRat]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET) :Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET) : Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET) :::Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET) ::: Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: ([[:en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET) ::::Eks see küsimus ole, kas [[:en:Kaja Kallas]] on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union^[a]". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET) :::::ilmselt üldjuhul ''de jure'' on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET) :::::: Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET) == Kategooriatest veel == Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) [[:Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud|Eesti ajalooga seotud isikud]], [[:Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud|Läti ajalooga seotud isikud]] ja [[:Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu koosseis|Vene Eestimaa kubermangu koosseis]] kustutamise või vajalikkuse kohta. : Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga. : Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET) :: Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-24857-6|&#126;2026-24857-6]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-24857-6|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET) :::Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET) :::Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET) ::::las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET) :Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist. :Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima). :Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus. :Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.) :P. S. Misasi on "Foo riik"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET) :: Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst [[Coelestinus III]], kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt [[Boriss Jeltsin]], aga ka [[Margareta Eriksdotter (Vasa)|Gustav I õde Margareta]], kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel [[Estofilia]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET) :::See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) : Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on [[:de:Kategorie:Person (Geschichte nach Staat)|nende kategooriate ülemkategoorias]] öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud. : Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist. : Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET) ::Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET) == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbgi neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) 8nendpt0735xifqjr91dixrbu91d7kz 7122375 7122332 2026-04-01T10:24:51Z Neptuunium 58653 /* Robotitervitused */ 7122375 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit == Tervist! Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_talk:Manual_of_Style/Baltic_states-related_articles Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles]), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "(''<nowiki>[[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]]</nowiki>'')", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises. Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: {{ping|Kruusamägi}}, {{ping|Ehitaja}}, {{ping|Pikne}} (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET) :: Vaidlustamiskorra kohta vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Closing_discussions#Challenging_a_closing Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET) ::: Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET) :::: RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.<br> :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET) ::::: Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Contributions/Glebushko0703 Glebushko0703]] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: [https://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Kaja_Kallas#Controversy Talk:Kaja_Kallas#Controversy].<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET) ::::::Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET) ::::::: See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET) ::::::::See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET) :Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi. :Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse. :Võrdselt ebaneutraalne on nimetada: :* ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni; :* ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki. :Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-1789|&#126;2026-1789]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-1789|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET) Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (''de facto'') Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast [[anšluss]]i. Austria annekteeriti ''de facto'', ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest ''de jure'' ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET): :Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne? ::Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET) :::Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET) ::::Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET) :::::Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET) ::::::Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt '''okupeeritud'''. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET) ::::Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis ''de jure'' küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et ''de jure'' oli see Eesti linn. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET) ::::Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET) :::::Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET) ::::::Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET) ::::Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET) ::::Üks asi on konstateerida ''de facto'' võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET) :::::Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET) ::::::Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal? ::::::Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET) :::::Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET) ::::::Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET) :::::::Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET) Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8c0562e8-579c-4bdf-85a3-71fb0a65ad7c/content] (tutvustus [https://diplomaatia.ee/okupatsioonist-ja-anneksioonist-oigusjarglusest-ja-jarjepidevusest/]). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET) :Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET) ::Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː ''The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.'' ::Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli [[Nõukogude Liidu pass]] (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET) :::Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET) ::::Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli ''de jure'' Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET) :::::Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET) ::::::See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET) ::::::: Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki. ::::::: Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit [[Suurbritannia kroonist sõltuvad alad]] ja seda, kuidas [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_from_Jersey märgitakse enwikis] Jerseylt pärit inimeste infokaste. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET) ::::::::Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET) :::::::::Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET) :::::::Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET) ::::Kuidas sobib "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied Estonia]]"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was [[:en:State_continuity_of_the_Baltic_states|widely considered illegal and invalid]] by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) ::::: Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see ''de jure'' illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET) ::::::Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET) :::::Esimene variant või nt "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied]] [[Estonia]]" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET) :::::::Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET) :::Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: [[:en:Jüri Allik]], [[:en:Artur Alliksaar]], [[:en:Viivi Luik]], [[:en:Sass Henno]], [[:en:Margit Mutso]], [[:en:Indrek Hargla]]. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku [[:en:MOS:BIRTHPLACE]], mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET) PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Kaljuste&diff=prev&oldid=1326325010]. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET) :::See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks ''de jure'', teine ''de facto''. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii [[:en:Wikipedia talk:Manual of Style/Infoboxes#c-Mindaur-20251026185200-Survey|leedukas Mindaur viimati seda on teinud]]. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku. Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET) ::Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET) ::: Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin [[:en:Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Incidents#Selective_RFC_application_and_repeated_inaccuracies_by_Glebushko0703|kaebuse]] mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19489-9|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET) : Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :: Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi [[viisakad inimesed]]) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]], [[Kasutaja:IdrapoelIII|IdrapoelIII]], [[Kasutaja:Portadapter|Portadapter]], [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]]. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET) ::: Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET) :::: Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET) :::::Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET) Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini [[Matrossovi tänav]]ast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas [[Benito Agirre tänav]]a inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks [[Kaasani tänav]], mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? [https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS Põhiseaduse rakendamise seadusega] minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. [[Eesti NSV tsiviilkoodeks]]i neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: [https://www.postimees.ee/2572384/noukogudeaegne-tsiviilkoodeks-tunnistatakse-loplikult-kehtetuks] [https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014001]. --[[Kasutaja:Larus ridibundus|Larus ridibundus]] ([[Kasutaja arutelu:Larus ridibundus|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET). :Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET) ::@[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]]: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. [[Kasutaja:Andres]]e pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis [[:en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact]] ja seal esimeses lõigus "check spelling" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET) Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema [[Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel#3 Löwi|siia]]. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET) : Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET) ::Igaks juhuks märgin ära, et artikli [[:en:Kaja Kallas]] juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET) :::Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": [[:en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question]] [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET) :::: Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle. ---- Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET) ---- Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult [[kasutaja:Andres]]e pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks [[Kaja Kallas]]e infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste [[kasutaja:Neptuunium]], [[kasutaja:Kruusamägi]], [[kasutaja:Melilac]], [[kasutaja:ExRat]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET) :Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET) : Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET) :::Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET) ::: Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: ([[:en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET) ::::Eks see küsimus ole, kas [[:en:Kaja Kallas]] on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union^[a]". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET) :::::ilmselt üldjuhul ''de jure'' on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET) :::::: Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET) == Kategooriatest veel == Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) [[:Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud|Eesti ajalooga seotud isikud]], [[:Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud|Läti ajalooga seotud isikud]] ja [[:Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu koosseis|Vene Eestimaa kubermangu koosseis]] kustutamise või vajalikkuse kohta. : Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga. : Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET) :: Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-24857-6|&#126;2026-24857-6]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-24857-6|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET) :::Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET) :::Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET) ::::las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET) :Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist. :Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima). :Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus. :Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.) :P. S. Misasi on "Foo riik"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET) :: Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst [[Coelestinus III]], kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt [[Boriss Jeltsin]], aga ka [[Margareta Eriksdotter (Vasa)|Gustav I õde Margareta]], kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel [[Estofilia]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET) :::See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) : Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on [[:de:Kategorie:Person (Geschichte nach Staat)|nende kategooriate ülemkategoorias]] öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud. : Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist. : Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET) ::Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET) == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbgi neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) rupeek3kkittfltpvr0mncdxngbg6lf 7122384 7122375 2026-04-01T10:36:10Z Andres 5 /* Robotitervitused */ 7122384 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 64 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit == Tervist! Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_talk:Manual_of_Style/Baltic_states-related_articles Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles]), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "(''<nowiki>[[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]]</nowiki>'')", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises. Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: {{ping|Kruusamägi}}, {{ping|Ehitaja}}, {{ping|Pikne}} (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET) :: Vaidlustamiskorra kohta vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Closing_discussions#Challenging_a_closing Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET) ::: Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET) :::: RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.<br> :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET) ::::: Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Contributions/Glebushko0703 Glebushko0703]] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: [https://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Kaja_Kallas#Controversy Talk:Kaja_Kallas#Controversy].<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET) ::::::Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET) ::::::: See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET) ::::::::See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET) :Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi. :Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse. :Võrdselt ebaneutraalne on nimetada: :* ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni; :* ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki. :Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-1789|&#126;2026-1789]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-1789|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET) Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (''de facto'') Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast [[anšluss]]i. Austria annekteeriti ''de facto'', ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest ''de jure'' ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET): :Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne? ::Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET) :::Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET) ::::Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET) :::::Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET) ::::::Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt '''okupeeritud'''. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET) ::::Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis ''de jure'' küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et ''de jure'' oli see Eesti linn. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET) ::::Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET) :::::Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET) ::::::Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET) ::::Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET) ::::Üks asi on konstateerida ''de facto'' võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET) :::::Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET) ::::::Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal? ::::::Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET) :::::Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET) ::::::Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET) :::::::Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET) Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8c0562e8-579c-4bdf-85a3-71fb0a65ad7c/content] (tutvustus [https://diplomaatia.ee/okupatsioonist-ja-anneksioonist-oigusjarglusest-ja-jarjepidevusest/]). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET) :Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET) ::Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː ''The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.'' ::Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli [[Nõukogude Liidu pass]] (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET) :::Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET) ::::Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli ''de jure'' Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET) :::::Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET) ::::::See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET) ::::::: Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki. ::::::: Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit [[Suurbritannia kroonist sõltuvad alad]] ja seda, kuidas [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_from_Jersey märgitakse enwikis] Jerseylt pärit inimeste infokaste. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET) ::::::::Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET) :::::::::Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET) :::::::Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET) ::::Kuidas sobib "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied Estonia]]"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was [[:en:State_continuity_of_the_Baltic_states|widely considered illegal and invalid]] by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) ::::: Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see ''de jure'' illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET) ::::::Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET) :::::Esimene variant või nt "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied]] [[Estonia]]" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET) :::::::Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET) :::Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: [[:en:Jüri Allik]], [[:en:Artur Alliksaar]], [[:en:Viivi Luik]], [[:en:Sass Henno]], [[:en:Margit Mutso]], [[:en:Indrek Hargla]]. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku [[:en:MOS:BIRTHPLACE]], mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET) PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Kaljuste&diff=prev&oldid=1326325010]. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET) :::See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks ''de jure'', teine ''de facto''. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii [[:en:Wikipedia talk:Manual of Style/Infoboxes#c-Mindaur-20251026185200-Survey|leedukas Mindaur viimati seda on teinud]]. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku. Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET) ::Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET) ::: Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin [[:en:Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Incidents#Selective_RFC_application_and_repeated_inaccuracies_by_Glebushko0703|kaebuse]] mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19489-9|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET) : Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :: Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi [[viisakad inimesed]]) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]], [[Kasutaja:IdrapoelIII|IdrapoelIII]], [[Kasutaja:Portadapter|Portadapter]], [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]]. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET) ::: Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET) :::: Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET) :::::Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET) Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini [[Matrossovi tänav]]ast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas [[Benito Agirre tänav]]a inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks [[Kaasani tänav]], mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? [https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS Põhiseaduse rakendamise seadusega] minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. [[Eesti NSV tsiviilkoodeks]]i neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: [https://www.postimees.ee/2572384/noukogudeaegne-tsiviilkoodeks-tunnistatakse-loplikult-kehtetuks] [https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014001]. --[[Kasutaja:Larus ridibundus|Larus ridibundus]] ([[Kasutaja arutelu:Larus ridibundus|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET). :Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET) ::@[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]]: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. [[Kasutaja:Andres]]e pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis [[:en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact]] ja seal esimeses lõigus "check spelling" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET) Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema [[Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel#3 Löwi|siia]]. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET) : Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET) ::Igaks juhuks märgin ära, et artikli [[:en:Kaja Kallas]] juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET) :::Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": [[:en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question]] [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET) :::: Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle. ---- Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET) ---- Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult [[kasutaja:Andres]]e pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks [[Kaja Kallas]]e infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste [[kasutaja:Neptuunium]], [[kasutaja:Kruusamägi]], [[kasutaja:Melilac]], [[kasutaja:ExRat]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET) :Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET) : Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET) :::Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET) ::: Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: ([[:en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET) ::::Eks see küsimus ole, kas [[:en:Kaja Kallas]] on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union^[a]". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET) :::::ilmselt üldjuhul ''de jure'' on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET) :::::: Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET) == Kategooriatest veel == Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) [[:Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud|Eesti ajalooga seotud isikud]], [[:Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud|Läti ajalooga seotud isikud]] ja [[:Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu koosseis|Vene Eestimaa kubermangu koosseis]] kustutamise või vajalikkuse kohta. : Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga. : Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET) :: Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-24857-6|&#126;2026-24857-6]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-24857-6|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET) :::Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET) :::Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET) ::::las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET) :Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist. :Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima). :Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus. :Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.) :P. S. Misasi on "Foo riik"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET) :: Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst [[Coelestinus III]], kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt [[Boriss Jeltsin]], aga ka [[Margareta Eriksdotter (Vasa)|Gustav I õde Margareta]], kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel [[Estofilia]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET) :::See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) : Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on [[:de:Kategorie:Person (Geschichte nach Staat)|nende kategooriate ülemkategoorias]] öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud. : Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist. : Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET) ::Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET) == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbgi neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) gpvefsjcopr96yv2lhd3nukz808d6l1 0 101952 7121994 6625980 2026-03-31T17:20:06Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7121994 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Adolf Abramovich Ioffe.jpg|pisi|Adolf Joffe]] '''Adolf Abramovitš Joffe''' ([[vene keel]]es ''Адольф Абрамович Иоффе''; [[22. oktoober]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 10. oktoober) [[1883]] [[Simferopol]] – [[16. november]] [[1927]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ühiskonnategelane ning diplomaat. [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] esindajana osales Joffe perioodil [[1917]]–[[1922]] kõigil olulisematel rahuläbirääkimistel. Muuhulgas kirjutas ta [[1920]]. aastal alla [[Tartu rahuleping]]ule. [[1920. aastad|1920. aastatel]] nõukogude võimuladvikus puhkenud võimuvõitluses kuulus ta [[Lev Trotski]] toetajate hulka. Lõpetas elu enesetapuga. ==Elulugu== ===Päritolu ja haridus=== Tema isa oli jõukas Simferopoli kaupmees Abram Jakovlevitš Joffe. Rahvuselt kuulus Joffede perekond [[karaiimid]]e, [[judaism]]i vastu võtnud väikese [[turgi rahvad|turgi rahva]] hulka. Ta sai korraliku keskhariduse, lõpetas [[1903]] Simferopoli gümnaasiumi ja jätkas oma õpinguid [[1903]]–[[1904]] [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini Friedrich Wilhelmi Ülikooli]] arstiteaduskonnas. Hiljem õppis ta aastatel [[1906]]–[[1907]] veel [[Zürichi ülikool]]i õigusteaduskonnas. ===Poliitiline tegevus=== Väidetavalt alustas Joffe tegevust sotsiaaldemokraadina juba [[1890. aastad|1890. aastatel]] keskkoolis õppides. Andmed tema liitumise kohta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VSDTP]]-ga on vastuolulised, tõenäoliselt jäi see ajavahemikku [[1900]]–[[1903]]. Parteis kuulus ta vähemlaste ehk [[menševikud|menševike]] fraktsiooni. Pärast tagasipöördumist [[Berliin]]ist osales ta alates [[1904]]. aastast põrandaaluste revolutsiooniliste organisatsioonide töös, oli tegev [[Bakuu]]s, [[Moskva]]s, [[Odessa]]s ja [[Sevastopol]]is. [[1906]]. aastal Joffe vahistati süüdistatuna revolutsioonilises tegevuses ja saadeti asumisele Siberisse, kuid tal õnnestus põgeneda [[Šveits]]i, kus ta jätkas paralleelselt õpinguid ja oma poliitilist tegevust. Aastatel [[1906]]–[[1907]] oli ta ühtlasi VSDTP KK välismaabüroo liige. Aastatel [[1908]]–[[1912]] elas Joffe [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is, kus andis koos [[Lev Trotski]] ja [[Matvei Skobelev]]iga välja ajalehte [[Pravda (1908)|Pravda]]. Austrias hakkas ta huvituma [[psühhoanalüüs]]ist, kohtus seal tunnustatud psühhoanalüütiku [[Alfred Adler]]iga ja läbis ka tema juures vastavad kursused. 1912. aastal pöördus ta illegaalselt kodumaale tagasi, kuid vahistati samal aastal Odessas ja saadeti asumisele [[Tobolski kubermang]]u. Ta vahistati uuesti [[1913]]. ja [[1916]]. aastal, viimasel korral mõisteti Siberisse eluaegsele asumisele. Asumiselt vabanes ta pärast [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i ja suundus [[Peterburi|Petrogradi]]. Seal andis ta koos Trotskiga välja ajalehte [[Vperjod]] ja liitus sama aasta augustis [[bolševikud|bolševikega]]. Samal kuul valiti ta VSDT(b)P Keskkomitee ja Keskkomitee sekretariaadi liikmekandidaadiks. Ta oli Petrogradi linnaduuma liige, osales septembris 1917 [[Ülevenemaaline Demokraatlik Kogu|Ülevenemaalise Demokraatliku Kogu]] ja oktoobris 1917 [[Venemaa Vabariigi Ajutine Nõukogu|Venemaa Vabariigi Ajutise Nõukogu]] töös. [[Oktoobrirevolutsioon]]i ajal oli Adolf Joffe Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee esimees. Novembris 1917 valiti ta ka [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] liikmeks. ===Diplomaatiline teenistus=== Pärast Oktoobrirevolutsiooni asus Joffe tööle [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] Välisasjade Rahvakomissariaati. [[2. detsember|2. detsembrist]] (vkj 19. novembrist) [[28. detsember|28. detsembrini]] (vkj 15. detsembrini) [[1917]] osales ta Venemaa delegatsiooni juhina [[Brest-Litovsk]]is [[Saksamaa]]ga peetud rahulääbirääkimistel, hiljem oli Venemaa delegatsiooni liige ja konsultant. [[15. detsember|15. detsembril]] (vkj 2. detsembril) kirjutas ta Venemaa nimel alla Saksamaaga 28 päevaks sõlmitud vaherahule. [[Brest-Litovski rahuleping]]u allkirjastajate seas Joffet siiski ei olnud. Pidades sakslaste esitatud tingimusi Nõukogude Venemaale häbiväärseteks ja toetades selles küsimuses [[Lev Trotski]] seisukohti [[Vladimir Lenin]]i seisukohtade vastu, keeldus ta osalemast märtsis [[1918]] lepingu allakirjutamisele saadetud delegatsiooni koosseisus. Aprillist novembrini 1918 oli ta [[Vene SFNV]] [[täievoliline esindaja]] [[Saksamaa]]l, kus andis oma panuse revolutsiooni ettevalmistamisse. Saksamaa seadusliku võimu vastases tegevuses süüdistatuna saadeti ta koos kogu oma esindusega novembris 1918 riigist välja. Aastatel [[1919]]–[[1920]] oli Joffe [[Ukraina NSV]] riigikontrolli rahvakomissar ja kaitsenõukogu esimees. Paralleelselt juhtis ta Vene SFNV delegatsioone rahuläbirääkimistel [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Soome]]ga, hiljem ka [[Poola]]ga. Venemaa delegatsiooni juhina allkirjastas Joffe [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] ja [[18. märts]]il [[1921]] [[Riia rahu|Riia rahulepingu]]. Pärast edukaid rahuläbirääkimisi Poolaga nimetati Joffe kevadel [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] Turkestani komisjoni juhiks. 1922. aastal kuulus Joffe Nõukogude delegatsiooni [[Genova konverents]]il. Aastatel [[1922]]–[[1924]] oli ta NSV Liidu täievoliline esindaja [[Hiina]]s ja oli ühtlasi NSV Liidu esindaja [[Jaapan]]iga peetud läbirääkimistel. [[1923]]. aastal haigestus ta [[polüneuriit]]i ega saanudki haiguse tõsiduse tõttu ise jaapanlastega läbirääkimisi lõpule viia. 1924. aastal viidi ta tervisliku seisundi tõttu üle Euroopasse. Samal aastal juhtis Joffe [[Suurbritannia]]t külastanud NSV Liidu delegatsiooni ja aastatel 1924–1925 oli ta NSV Liidu täievoliline esindaja [[Austria]]s, kus olid olemas võimalused saada head ravi. [[1925]]. aastal kutsuti Joffe Nõukogude Liitu tagasi ja nimetati mais [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] juures tegutseva kontsessioonide peakomitee esimehe asetäitjaks. Komitee esimees oli Lev Trotski. Neil aastatel NSV Liidu juhtkonnas teravnenud vastuoludes ja võimuvõitluses kujunes Joffest üks peamisi niinimetatud trotskistliku opositsiooni juhte. ===Surm=== [[16. november|16. novembril]] [[1927]] sooritas Adolf Joffe [[Moskva]]s enesetapu. Tema enesetappu on seostatud kahe tõenäoliselt omavahel seotud põhjusega. Ühelt poolt oli Joffe tervis järjest halvenenud ning ta vajas raha ravisõitudeks välismaale, kuid partei keskkomitee keeldus tema ravi rahastamast. Teiselt poolt oli niinimetatud trotskistlik opositsioon selleks ajaks võimuvõitluses alla jäänud [[Jossif Stalin]]i toetajatele ja vaid mõned nädalad pärast Joffe surma kuulutas VK(b)P XV kongress Trotski ning tema toetajate vaated ametliku partei kursiga vastuolus olevateks. Ka otsus Joffe ravi mitte rahastada oli kahtlemata tingitud võimuvahekordade muutusest parteis. Tema põrm sängitati [[Novodevitšje kalmistu]]le. Joffe matustel peetud kõne jäi [[Lev Trotski]] viimaseks avalikuks esinemiseks NSV Liidus. ==Isiklikku== Adolf Joffe oli kaks korda abielus. Esimesest abielust sündis tütar Nadežda ([[1906]]–[[1999]]); teisest abielust poeg Vladimir ([[1919]]–[[1937]]), kes represseeriti koos emaga ja lasti maha [[Tomsk]]is. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Eesti]] suursaatkond Moskvas on alates [[2001]]. aastast [[Tartu rahu]] aastapäeval korraldanud [[Novodevitšje kalmistu]]l Adolf Joffe haual mälestusüritusi. ==Välislingid== *[http://www.hrono.ru/biograf/bio_i/ioffe_aa.php Хронос: Иоффе Адольф Абрамович] (valik venekeelseid biograafiaid, vaadatud 05.02.2012) *[https://sites.google.com/site/psychoanalysisbio/home/i/ioffe ИОФФЕ Адольф Абрамович] (venekeelne elulugu psühhoanalüütik V. Ovtšarenko veebilehel, vaadatud 05.02.2012) {{JÄRJESTA:Joffe, Adolf}} [[Kategooria:Venemaa diplomaadid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu täievolilised esindajad]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Välismaa diplomaadid Eestis]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1927]] f80sgi2nhjld69hzgishkov3anfpmva 0 105776 7122325 7028593 2026-04-01T08:44:18Z ~2026-19653-61 226094 /* Välislingid */ 7122325 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kard_Stanislaw_Dziwisz.jpg|pisi|Stanisław Dziwisz]] [[Pilt:Coat of arms of Stanisław Dziwisz.svg|pisi]] '''Stanisław Jan Dziwisz''' (sündinud [[27. aprill]]il [[1939]] [[Kraków]]i lähedal [[Raba Wyżna]] külas) on [[katoliku kirik]]u [[vaimulik]]. Ta on [[2005]]. aastas [[Krakówi peapiiskop]] ja [[2006]]. aastast [[kardinal]]. Dziwisz sündis [[raudtee]]töölise Stanisław Dziwiszi ja Zofia Bielarczyki peres. Ta oli pere seitsmest lapsest viies, tal on neli venda ja kaks õde. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal peitis perekond enda juures [[juudid|juudi]] meest. Kui Dziwisz oli üheksa-aastane, sai tema isa raudteed ületades surma. Ta sooritas [[1957]]. aastal küpsuseksamid [[Nowy Targ]]i [[lütseum]]is, õppis Krakówi [[seminar]]is [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t ning seejärel [[Krakówi ülikool]]is teoloogiat. Ta spetsialiseerus [[liturgia]]le, omandas teoloogias [[1967]]. aastal [[litsentsiaat|litsentsiaadikraadi]] ja [[1981]]. aastal [[doktorikraad]]i. Dziwiszi doktoritöö teema oli "Il culto di Santo Stanislao Vescovo a Cracovia fino al Concilio di Trento" ("Krakówi peapiiskopi Stanisław Szczepanowski kultus enne [[Trenti kirikukogu]]"). Dziwisz [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[23. juuni]]l [[1963]] Karol Wojtyła (hilisem [[paavst]] [[Johannes Paulus II]]) poolt [[Krakówi katedraal]]is [[preester|preestriks]]. Tema esimene amet oli Lõuna-[[Poola]] väikelinna Maków Podhalański [[kuraator]] ([[pastor]]) ja seda pidas Sziwisz 2 aastat. Ta oli järgnevatel aastakümnetel Wojtyła era[[sekretär]] ja sõber. Wojtula, kes oli vahepeal saanud Krakówi peapiiskopiks, määras ta [[1966]]. aasta oktoobris oma erasekretäriks ja sel kohal töötas ta Wojtula surmani. Dziwisz andis Johannes Paulus II-le [[31. märts]]il [[2005]] [[viimse võidmise sakrament]]i ja oli tema juures, kui paavst [[2. aprill]]il 2005 suri. [[8. aprill]]il 2005 asetas ta Johannes Paulus II mälestuseks peetud [[reekviemimissa]]l tema näole valge siidrätiku. See oli tema viimane sümboolne tegu paavsti teenistuses. Vastavalt Johannes Paulus II eeskirjale oli Dziwisz see, kes pakkis kokku paavsti asjad ja vabastas tema ametiruumid, enne kui ''[[camerlengo]]'' need pitseeris. Arvatavasti oli Johannes Paulus II soovinud määrata Dziwiszi Krakówi peapiiskopiks, kuid see koht ei vabanenud tema paavstiks oleku ajal. Pärast seda, kui eelmine peapiiskop Wojtula paavstiks sai, täitis seda ametikohta [[Franciszek Macharski]], kes elas paavstist kauem. [[3. juuni]]l 2005 astus ta ametist tagasi, jäädes siiski [[kardinal]]iks, ja juba samal päeval määras paavst [[Benedictus XVI]] Dziwiszi Krakówi peapiiskopiks. See võis olla üks Johannes Paulus II viimaseid soove. [[2006]]. aastal nimetas Benedictus XVI Dziwiszi kardinaliks. [[31. august]]il 2005 oli Dziwisz paavsti erisaadik ametiühinguliikumise [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] ametliku tunnustamise 25. aastapäeva tähistamisel Poolas. Ta mälestas 2. aprillil 2006 Krakówi katedraalis Johannes Paulus II-t. Dziwiszit on peetud isikuks, kelle Johannes Paulus II määras [[2003]]. aastal kardinaliks ''[[in pectore]]'', kuid kelle nimi jäeti avaldamata. Ta viis [[18. aprill]]il [[2010]] läbi [[Poola president|Poola presidendi]] [[Lech Kaczyński]] riikliku matusetseremoonia. == Ametid == [[Pilt:SDziwisz_-_Gron2.jpg|pisi|Stanisław Dziwisz (2006)]] [[Pilt:Dziwisz_Stanislaw.jpg|pisi|Stanisław Dziwisz (2006)]] *[[1963]]–[[1965]] Maków Podhalański [[kogudus]]e [[pastor|asepastor]] *[[1966]]–[[1978]] Krakówi peapiiskopi Karol Wojtyła erasekretär, Krakówi vaimuliku instituudi liturgiaprofessor, Krakówi peapiiskopkonna ametliku [[ajaleht|ajalehe]] Notificationes e Curia Metropolitana Cracoviensi toimetaja *Krakówi peapiiskopkonna liturgiakomisjoni liige ja sekretär ning peapiiskopkonna [[kaplan]]ite [[kontsiil]]i liige *[[1974]]–[[1975]] osales [[juubeliaasta]]t ettevalmistava komisjoni töös *Ta oli Krakówi peapiiskopkonna tseremooniaraamatu ja [[kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] [[käsiraamat]]u kaastööline. *[[1978]]–2005 paavst Johannes Paulus II erasekretär *[[1995]] [[Lviv]]i katedraali [[kanoonik]] *[[1996]] apostellik protonotar ''de numero'' *[[1997]] Krakówi katedraali kanoonik *[[Johannes Paulus II fond]]i asepresident *[[7. veebruar]] [[1998]] – 29. september 2003 San Leone titulaarpiiskop (pühitseti [[piiskop]]iks [[19. märts]]il 1998 Johannes Paulus II poolt) *7. veebruar 1998 – 2. aprill 2005 paavsti [[adjunktprefekt]] *[[29. september]] 2003 – 3. juuni 2005 San Leone peapiiskop *3. juuni 2005 – Krakówi peapiiskop *[[24. märts]] 2006 – Santa Maria del Popolo [[kardinalpreester]] *Ta on Katoliikliku Hariduse kongregatsiooni ja Sotsiaalsete kommunikatsioonivahenditega tegeleva paavstliku nõukogu liige. == Dziwisz ja Eesti == [[November|Novembris]] [[2022]] omandas [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i kogudus paavst Johannes Paulus II [[veri|vere]] [[reliikvia]]na, mille tõi [[preester]] Tomasz Materna kardinal Stanisław Dziwiszi käest. <ref>Anne Raiste: [https://www.err.ee/1608801724/eesti-katoliiklased-said-puha-johannes-paulus-ii-reliikvia "Eesti katoliiklased said püha Johannes Paulus II reliikvia".] ERR. 27. november 2022 kl 21:23</ref> == Teadustööd == *"Culto di San Stanislao Vescovo a Cracovia fino al Concilio di Trento", [[1981]] == Looming == *"''Ho toccato questo mistero''", [[2001]] *"''Let Me Go to the House of the Father''", 2006 ([[itaalia keel]]es "''Lasciatemi Andare''") *"''Swiadectwo''", [[2007]] *"''A Life with Karol''", 2007 == Tunnustus == *Krakówi teoloogiaakadeemia Bene merenti medal *[[Lublini ülikool]]i audoktor [[13. mai]]l [[2001]] *ajakirja Solidarność aasta inimene 2005 *Krakówi pedagoogikaakadeemia audoktor [[11. mai]]l 2006 *Nowy Targi aukodanik [[21. juuni]]l 2006 *Związków Gmin i Powiatów RP regionaalse föderatsiooni aasta inimene [[17. veebruar]]il 2007 *Premio Roma [[10. juuli]]l 2007 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://cardinals.fiu.edu/bios2006.htm#Dziwisz Elulugu] (inglise keeles) * [http://diecezja.pl/index.php?page=dziwisz Elulugu] (poola keeles) * [http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=2739 Teade Dziwiszi määramisest Krakówi peapiiskopiks] {{DEFAULTSORT:Dziwisz, Stanislaw}} [[Kategooria:Kardinalid]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] pffw7g8466oy8u9qqkn1agy6c29179t 0 106621 7121835 6863350 2026-03-31T12:54:17Z ~2026-19195-65 225948 /* Teosed eesti keeles */ 7121835 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eduard Mörike.jpg|pisi|Eduard Mörike]] '''Eduard Friedrich Mörike''' ([[8. september]] [[1804]] [[Ludwigsburg]] – [[4. juuni]] [[1875]] [[Stuttgart]]) oli saksa [[romantism|romantiline]] luuletaja, tõlkija ja vaimulik. Ta on [[švaabi luulekoolkond|švaabi luulekoolkonna]] esindaja. Teda on peetud ka [[biidermeier]]i tüüpiliseks esindajaks. Mörike luuletusi on viisistanud [[Hugo Wolf]]. == Teosed eesti keeles == * "[[Mozart]]i reis Prahasse" (novell). Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]]; järelsõna: [[Edla Valdna]]. Sari [[Klassikalised lood]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1971]] {{wikisource|Eduard Mörike}} {{JÄRJESTA:Mörike, Eduard}} [[Kategooria:Saksa luuletajad]] [[Kategooria:Tõlkijad]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1804]] [[Kategooria:Surnud 1875]] pjpjd0qr2u84l5ax0i6zk13nmcngoe4 0 107356 7122138 7007990 2026-03-31T20:39:22Z Kuriuss 38125 7122138 wikitext text/x-wiki '''Elistvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ellistfer'') oli [[rüütlimõis]] [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l. Tänapäeval jäävad mõisa alad [[Tartu maakond]]a [[Tartu vald]]a.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisa keskus asus [[Elistvere]] külas. ==Ajalugu== 18. oktoobril 1355 läänistas [[Tartu piiskop]] [[Heinrich Velde|Heinrich I]] meeslääniõiguse alusel Gerd von Edlenkerkenile mõisa, veski ning [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (''Ikaver'') küla, kuna need olid pärast Friedrich [[Brackel|Brakel]]i surma omanikuta jäänud.<ref name="Stryk"/> 17. märtsil 1443 tõendas Tartu piiskop [[Bartholomäus Savijerwe|Bartholomäus]], et Hans Parenbeke ja Claus Ungern on teinud müügitehingu, mille käigus Ungern omandas Elistvere (''Elistwer'') mõisa ühes veskiga ning ''Kulmewer''i, ''Paepstver''i, ''Havenorm''i, ''Somette'' ja [[Kokora]] (''Kockenarwe'') küla, mis kokku 70 adramaad moodustasid.<ref name="Stryk"/> [[File:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|pisi|Wrangelli Elistvere suguvõsa [[vabahärra]]vapp]] 1479. aastal läänistas piiskop [[Johannes Bertkow|Johannes II]] Claus von Unghernile mõisa ja Igavere küla. Too müüs mõisa Claus Taubele, kellelt selle ostis Heinrich Taube, kes omakorda 1518. aastal need [[Hans von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hans Wrangell]]ile edasi müüs. Jürgen Brackel, kes oli tõenäoliselt mõisa kunagise omaniku Friedrich Brackeli sugulane, vaidlustas tehingud, kuid 1524. aastal lahendati dispuut siiski Hans Wrangelli kasuks. Veel 1537. aastal kuulus see Hans Wrangellile, kuid juba 1542. aastal valdas mõisa tema lesk Magdalena (sündinud [[Uexküll]]).<ref name="Stryk"/> Magdalena loovutas Elistvere mõisa 1548. aastal teatud tingimustel oma kasupojale [[Hermann von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hermann von Wrangell]]ile.<ref name="Baensch2"/> Hermannilt päris mõisa tema poeg rittmeister [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]], kes sellest [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ilma jäi, kuid [[Poola aeg|Poola valitsusajal]] Poola kuningas [[Sigismund III]]-lt [[allood|päriliku]] läänina<ref>Vassili Dorošenko, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1958-4-319-327%2020240425150715.pdf?v=a57b8491d1d8 Estonica Leedu meetrika aktides]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] Ühiskonnateaduste seeria, 7 kd, 1958, nr. 4, lk 321</ref> 1582. aastal sai tagasi Hermann von Wrangell ja veel 1591. aastal valdas. Tema järel kuulus aga mõis poolakas Wasinskyle.<ref name="Stryk"/> 23. juunil 1627 andis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] (1594–1632) Elistvere mõisa Hans Wrangelli vennale{{ref|a|[a]}}[[Hermann von Wrangell vanem|Hermann von Wrangell]]ile. Juba järgmisel aastal vahetas mõis taas omanikku kui [[Osse]]s välilaagris viibinud kuningas 2. septembril 1628 Hermanni pojale ooberstleitnant [[Hans von Wrangell (1589–1631)|Hans von Wrangell]]ile (1589–1630) isa valdused kinnitas. Hansu valdusse langesid Elistvere ning Igavere, [[Valgma]] (''Brakelmoise''), [[Saadjärve]] (''Sadijerw''), [[Kaiavere (Tabivere)|Kaiavere]] (''Kayafer''), [[Punikvere]] (''Pulmikfer''), ''Keickero'', ''Zoeliots'', [[Raigastvere]] (''Raigestfer''), ''Pates'', [[Kõrenduse]] (''Korendus'') ja ''Awamusim''{{ref|b|[b]}}.<ref name="Stryk"/> Tollal oli Elistvere niivõrd laastatud, et vaid 5 talupoega oli põliselanikud. Ülejäänud oli hiljuti mujalt saabunud.<ref name="Hagemeister"/> Pärast Hansu surma valdasid Elistvere mõisa tema vennad ja nende järeltulijad. 6. novembril 1648 jagasid Hansu vennapojad [[Hermann von Wrangell (surnud 1651)|Hermann]] ([[Jürgen von Wrangell|Jürgeni]] poeg; suri 1651) ning [[Hermann von Wrangell (suri 1675)|Hermann]] ([[Hermann von Wrangell (surnud 1626)|Hermanni]] poeg ning hilisem Lugaži vabahärra; suri 1675) omavahel Elistvere ja [[Kaiavere mõis]]a – esimene neist sai Elistvere ning teine Kaiavere mõisa.<ref name="Baensch"/> [[Wrangell]]ide valdusse jäi mõis veel kolmveerandsajandiks ning läbi keerukate omandisidemete jõudis lõpuks vabahärra [[Carl Johann von Wrangell]]i (1689–1742) kätte, kes oli eespool mainitud vabahärra Hermanni (suri 1675) pojapoeg.<ref name="Stryk"/> Carl Johann von Wrangell, kes oli [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] langenud Vene vägede kätte vangi ning aastaid Venemaal viibinud, müüs 12. veebruaril 1723 mõisa [[Otto Reinhold von Stackelberg]]ile (1681–1760<ref name="Stackelberg"/>), kellega nad olid kaasvangid olnud.<ref name="Hagemeister"/> 1760. aastal päris mõisa Otto Reinholdi pojapoeg [[Reinhold Stackelberg|Reinhold von Stackelberg]] (1754–1810<ref name="Stackelberg"/>), kes 1786. aastal krahviseisusse tõsteti.<ref name="Stryk"/> Kui Reinhold 1810. aastal suri, päris talle kuulunud Elistvere ja [[Alatskivi mõis]]a tema poeg krahv [[Reinhold Andreas Stackelberg]] (1797–1869<ref name="Stackelberg"/>). Viimase surres 1869. aastal läksid Elistvere, Alatskivi ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] tema tütardele Sophiele (1825–1909<ref name="Stackelberg"/>) ja Adelele (1833–1915<ref name="Ungern"/>). Õdedevahelise kokkuleppe järgi sai Adele, kes oli abielus krahv [[Ewald Ungern-Sternberg]]iga (1824–1899)<ref name="Ungern"/>, Elistvere ja Mäe mõisa ning Sophie, kes oli abielus parun [[Ernst von Nolcken]]iga (1814–1900)<ref name="Nolcken"/>, Alatskivi mõisa. Elistvere ja Mäe mõisa väärtuseks hinnati 110 000 [[hõberubla]].<ref name="Stryk"/> Viimane Elistvere mõisaomanik oli Ewaldi ja Adele poeg krahv [[Klaus Ungern-Sternberg]] (1877–1934).<ref name="Ungern"/> ===Mõisa suurus adramaades<ref name="Stryk"/>=== {| class="wikitable" |- ! 1627 !! 1637 !! 1641 !! 1688 !! 1725 !! 1734 !! 1738 !! 1744 !! 1757 !! 1832 !! 1874 |- | 11 <math>\tfrac{3}{4}</math> haritud <br><br> 45 <math>\tfrac{1}{4}</math> harimata || 12 || 22 <math>\tfrac{3}{4}</math> || 17 || 6 || 9 || 13 <math>\tfrac{3}{8}</math> || 13 <math>\tfrac{3}{8}</math> || 12 <math>\tfrac{1}{8}</math> || 22 <math>\tfrac{2}{5}</math> || 25 <math>\tfrac{76}{80}</math> |} ==Mõisakompleks== 1785. aastal valmis hilisbarokses stiilis uhke kahekorruseline mõisahoone, mille lasi rajada krahv Reinhold Stackelberg. Suurel häärberil oli kõrge sokkel ja kõrge kelpkatus.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoonel oli üsna kõrge esindus- ja madal [[mezzanino-korrus|''mezzanino''-korrus]]. Härrastemaja välisilmet muutsid huvitavamaks akende laiad krohvraamistused ning nende all olnud [[balustraad]]iimitatsioon, korrustevaheline [[vöötkarniis|vööt]]- ja katuse [[hammaskarniis]]. Ka [[korsten|korstnad]] olid kaunistatud [[karniis]]ilaienditega.<ref name="tsoneering"/> Mõisate asjatundja [[Valdo Praust]]i hinnangul oli tegemist ühe esinduslikuma tolleaegse härrastemajaga terves Eestis. Elistvere mõisa härrastemaja lammutati 1930. aastatel.<ref name="Mõisaportaal"/> Härrastemaja eesõu oli kujundatud muruväljakuna.<ref name="tsoneering"/> Väljaku äärde ehitati mõisahoonega samal ajal ka [[kaaristu]]ga ait, kaks kõrvalhäärberit ning muidki kõrvalhooneid, mis moodustasid sümmeetrilise terviku. Lisaks rajati suur mõisapark.<ref name="Mõisaportaal"/> Elistvere aidahoone on arhitektuuriliselt sarnane naabruses asunud [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisa]] 1740. aastatel ehitatud aidaga. Selle fassaadi ilmestavad [[Toscana order|Toscana orderis]] [[pilaster|pilastrid]]. Aida vastas paiknes sellega arhitektuurselt sarnane sõiduhobuste tall, mis varises kokku 1984. aastal. Peahoone taga paiknenud väljaku ääres asunud valitsejamaja varises kokku 1960. aastate lõpul.<ref name="tsoneering"/> 1884. aastal oli mõisakompleksis 25 hoonet.<ref name="tsoneering"/> Säilinud on kaunis hilisbarokses stiilis ait, ümberehitatud kujul või varemetena ka muid kõrvalhooneid.<ref name="Mõisaportaal"/> Elistvere mõisa park<ref name="park"/>, ait<ref name="ait"/> ja valitsejamaja varemed<ref name="varemed"/> on kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste registrisse]]. Mõisapargis tegutseb [[Elistvere loomapark]], mis avati 1997. aastal. ==Märkused== {{märkus|a|a}} Leonhard von Stryk on oma teoses teda ekslikult pojaks pidanud {{märkus|b|b}} [[Heinrich von Hagemeister]] on oletanud, et tegu võis olla ''Hawa moisa'' ehk [[Haava mõis]]aga.<ref name="Hagemeister"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Stryk">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?id=00001239&seite=74 Leonhard von Stryk, "Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District...". C. Mathiesen, Tartu 1877, lk 58–60]</ref> <ref name="Hagemeister">[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA105 Heinrich von Hagemeister, "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands...". Eduard Frantzen's Buchhandlung, Riia 1836, lk 105–106]</ref> <ref name="Baensch">[http://books.google.ee/books?id=NZPJ9k2GqugC&lpg=PP1&pg=PA158 Henry von Baensch, "Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1". Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887, lk 158]</ref> <ref name="Baensch2">[http://books.google.ee/books?id=NZPJ9k2GqugC&lpg=PP1&pg=PA132 Henry von Baensch, "Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1". Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887, lk 132]</ref> <ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/tartu/elistvere.shtml Elistvere mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> <ref name="Ungern">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=193.174.98.30&no=&seite=475 Otto Magnus von Stackelberg, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Band I". Starke, Görlitz 1931, lk 458]</ref> <ref name="Stackelberg">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?id=00000559&seite=314 Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Band 2". Starke, Görlitz, lk 951–952]</ref> <ref name="Nolcken">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&seite=132 Astaf von Transehe-Roseneck, "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland". Starke, Görlitz 1929, lk 123]</ref> <ref name="ait">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24060 Mälestised • 24060 Elistvere mõisa ait]</ref> <ref name="park">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24061 Mälestised • 24061 Elistvere mõisa park]</ref> <ref name="varemed">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=24062 Mälestised • 24062 Elistvere mõisa valitsejamaja varemed]</ref> <ref name="tsoneering">{{Netiviide |url=http://artes.ee/upl/planeeringud/elistvere/39MT07%20Elistvere%20loomapargi%20tsoneering%20seletuskiri.doc |pealkiri=Elistvere pargi tsoneering |vaadatud=2012-11-12 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304142726/http://artes.ee/upl/planeeringud/elistvere/39MT07%20Elistvere%20loomapargi%20tsoneering%20seletuskiri.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 92-3. ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/tartu/elistvere.shtml Elistvere mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Äksi kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.575277|EW=26.686944|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Tartu vald]] [[Kategooria:Äksi kihelkond]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] oiom2snfo7axqc1l0pm33y2kbysydu3 0 107968 7122034 7121663 2026-03-31T17:56:57Z Heakeel 122460 /* Ust-Luga infrastruktuur */ 7122034 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{linn | nimi = Ust-Luga | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene|Усть-Луга|( Ust-Luga ) | omakeelne_nimi_2 = vadja|Laugasuu| | omakeelne_nimi_3 = soome|Laukaansuu| | lipu_pilt = Flag of Ust-Luzhskoe (Leningrad oblast).png | lipu_link = | vapi_pilt = Герб Усть-Лужского сельского поселения.gif | vapi_link = | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = 2000<ref>{{netiviide | url=http://www.kingisepplo.ru/division/index.htm#ustluga | pealkiri=Усть-Лужское сельское поселение | väljaanne=Кингисеппский муниципальный район | keel=vene | vaadatud=14.01.2008 | arhiivimisaeg=28.09.2007 | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928095302/http://www.kingisepplo.ru/division/index.htm#ustluga | url-olek=ei tööta }}</ref> | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Ust-Luga''', mitteametlikult eesti keeles '''Lauga-Jõesuu''' (vene keeles ''Усть-Луга'') ehk '''Laukaansuu''' ehk '''Laugasuu'''<ref>Paul Ariste. Vadja päevikud 1942-1980/ Eesti Kirjandusmuuseum. - Tartu, 2005. - (Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale, vihik 22). - ISBN 9949-418-06-2</ref> on asula (''посёлок'') [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]], [[Ust-Luga külaasundus]]e (''сельского поселениe'') halduskeskus. Asub [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] (vene k. ''Луга'') suudmes ehk Lauga jõesuus. Ust-Luga külaasunduse juurde kuuluvad ka kõik Soome lahe avaossa jäävad Venemaale kuuluvad saared, sealhulgas [[Suursaar]], [[Lavassaar]] ja [[Tütarsaar]]ed. ==Rahvastik== Asulas elas 2017. aastal 2273 inimest (2010. aastal 2365 inimest).<ref>[https://msu.lenobl.ru/media/content/docs/188/2_-_soderzhanie.pdf Административно-территориальное деление Ленинградской области 2017 г.]</ref> Ust-Luga mitmeotstarbelise sadama aastate 2011–2023 arendusprojekti teostamiseks koostati enne seda üldplaneering, mille järgi kavandati 2017. aastaks uue Ust-Luga linna elanike arvuks 24 500 ja 2025. aastaks 34 500 inimest. Linn paikneks praeguse Ust-Luga asula, Krakolje küla ning Ust-Luga raudteejaama kohal. 2030. aastaks loodeti luua 17 000 uut töökohta.<ref>[https://rus.err.ee/139376/na-razvitie-porta-ust-luga-potrebuetsja-ewe-675-milliardov-rublej На развитие порта Усть-Луга потребуется еще 675 миллиардов рублей.] rus.err.ee, 10. oktoober 2011.</ref> Läheduses paiknevate [[Lužitsõ (Kingissepa rajoon)|Lužitsõ]] (Luuditsa) ja [[Krakolje]] (Jõgõperä) küla piirkond on ajalooliselt olnud peamine [[vadjalased|vadjalaste]] asuala.<ref>[https://www.erm.ee/et/vadjalased Vadjalased.] Eesti Rahva Muuseum.</ref> ==Ust-Luga taristu== Ust-Lugas paikneb kalatöötluskombinaat. Asulas on ka kirik ja koolimaja. Asula on ühendatud Venemaa raudteede võrguga liinil Ust-Luga – [[Kotlõ]] – [[Veimarn]]. Märtsis 2012 alustati Ust-Lugas planeeringujärgse elamukompleksi (viiskorruselised elamud) ehitust, kus valmivad korterid olid kavandatud uutele elanikele müügiks.<ref>[https://www.bn.ru/gazeta/news/90645/ Граждане начали покупать жилье в новом городе Усть-Луга.] www.bn.ru, 14.03.2012.</ref> Asula lähedal on [[Ust-Luga sadam]], mida hakati Venemaa OAO Kompania Ust-Luga (ОАО «Компания Усть-Луга») poolt arendama vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemere-äärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest ([[Muuga sadam]], [[Riia sadam]], [[Tallinna sadam]]) sõltumatuse saavutamiseks. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukrainasse sissetungi]] järel on Venemaale kehtestatud mitmeid sanktsioone. [[Läänemeri|Läänemerel]] sõitvad Vene varilaevastikku kuuluvad naftatankerid, mis üritavad sanktsioonide tingimusi eirata, on valdavalt seotud just Ust-Luuga sadamaga.<ref>[https://www.err.ee/1609592387/vare-naftatarnete-katkemine-ust-luugas-on-varilaevastikule-valus-hoop Vare: naftatarnete katkemine Ust-Luugas on varilaevastikule valus hoop.] err.ee, 31. jaanuar 2025.</ref> ==Viited== <references/> ==Välislingid== * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458864 Ust–Luga sadam – riikliku tähtsusega objekt] Eesti Päevaleht, 14. veebruar 2009 * [http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=0e50c150-6799-4735-abd3-38ddc1806368 Ust-Luga sadam paneb transiidifirmad kartma] Äripäev, 27. aprill 2010 * [http://www.epl.ee/artikkel/575706 Ust-Luuga uue naftaterminali avamine lükkus 2010. aasta sügisesse] Eesti Päevaleht, 27. aprill 2010 *Andres Reimer, [https://epl.delfi.ee/artikkel/64165265 Putin avas Läänemerd ohustava Ust-Luga suure naftaterminali. Vajuv sadam] Eesti Päevaleht, 2. aprill 2012 * [https://www.delfi.ee/artikkel/67802739/mtu-fenno-ugria-isurid-ja-vadjalased-on-venemaal-fuusilise-havingu-aarel MTÜ Fenno-Ugria: isurid ja vadjalased on Venemaal füüsilise hävingu äärel] delfi.ee, 12. veebruar 2014 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120355696/narva-joesuust-paarikumne-kilomeetri-kaugusel-juhtus-onnetus-naftatankeriga Narva-Jõesuust paarikümne kilomeetri kaugusel juhtus õnnetus naftatankeriga] delfi.ee, 9. veebruar 2025 [[Kategooria:Venemaa asulad]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] [[Kategooria:Vadjalased]] 1rln3aoxb9f1p3kbjcs5ak9i34t65ya 0 108528 7121906 6615021 2026-03-31T14:39:50Z Trebors 57925 7121906 wikitext text/x-wiki '''Väino-Rahuleid Järv''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[1930]] [[Ala (Tõrva)|Alal]] Valgamaal) on eesti ajaloolane. Ta lõpetas 1949. aastal [[Valga 1. Keskkool|Valga 1. Keskkooli]] ja 1955. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Aastatel 1961–1965 oli ajaloo instituudis aspirant. 1971. aastal kaitses ajaloo alal kandidaadikraadi väitekirjaga kodu-uurimise ajaloost Eestis.<ref name="valgaisik">[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=511 Valgamaa ISIK] (vaadatud 17. mail 2014)</ref> Järv töötas aastatel 1950–54 Valga rajoonilehe Uus Elu toimetajana. Aastatel 1955–1965 oli ta mitmes koolis ajalooõpetaja ja aastatel 1955–1961 ka [[Tapa Keskkool|Tapa Keskkooli]] ja [[Aravete 8-klassiline Kool|Aravete 8-klassilise Kooli]] direktor. Aastatel 1965–1979 oli ta ajaloo instituudi teadur ja vanemteadur, 1980–1990 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi teadlaskaadri ettevalmistamise osakonna juhataja, 1990–91 Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi vanemteadur. Aastatel 1992–1999 oli Järv AS-i Lasuur juhatuse esimees.<ref name="valgaisik"/> Ta on uurinud [[eesti kultuur]]i, [[põllumajandus]]e ning [[kodu-uurimine|kodu-uurimise]] ajalugu. == Teosed == *Inimene ja kodu (Eesti Raamat, 1977) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Järv, Väino}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] 247ko0sfkzs1tq3f7j5qo2quai662rv 0 108742 7122064 6818302 2026-03-31T18:53:39Z Sirle Sööt 95715 7122064 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Mana''' oli eesti kirjandus- ja kultuurajakiri, mille esimene number ilmus 1957. aastal Rootsis. Peatoimetaja oli [[Ivar Grünthal]], tegevtoimetaja [[Ivo Iliste]] ning toimetuses tegid kaasa [[Ilmar Laaban]] ja [[Alur Reinans]]. Vastutav väljaandja oli kuni 1965 aastani Liidia Neostus (abielludes [[Lydia Neostus-Undhagen|Liidia Neostus-Undhagen]]). Keeletoimetajaks oli [[Johannes Aavik]], kunstiosa eest vastutas [[Endel Kõks]], toimetuse sekretäriks oli [[Paul Laan]]. 1964. aastal hakkas Ivar Grünthali kõrval peatoimetajaks [[Hellar Grabbi]], kellega nad olid koos peatoimetajad kuni 1967 aastani. Alates numbrist 32 jätkas Hellar Grabbi peatoimetajana üksi. Ajakirja toimetusse kuulusid läbi aegade ka [[Paul Reets]], [[Vootele Vaska]], [[Rein Silberberg]] (teadus), [[Mardi Valgemäe]] (teater-film), [[Enn Nõu]], [[Eino Tubin]], [[Peeter Sepp]], [[Valdemar Vilder]], [[Lembit Suur,]] [[Margus Jukkum]], [[Raimo Raag]], [[Juhan Kristjan Talve|Juhan Talve]], [[Juhan Saar|Juhan Saar,]] [[Kulla Sisask]], [[Heino Ainso]], [[Evi Evart]], [[Liivi Jõe]], [[Andres Kurrik]], [[Tõnu Parming]], [[Andres Truuvert,]] [[Andres Ehin]]. Ajakiri trükiti Visbys kuni nr 1 1961. Järgmised numbrid trükiti Stockholmis (AB ESTO). Alates numbrist 1-2 1965 hakati trükkima ajakirja Kanadas (Oma Press, alates 1956. aastast Esto Typesetting). Viimased numbrid alates 1992. aastast trükiti Eestis. Toimetus selgitab ajakirja esimeses numbris ajakirja nime valikut järgmiselt: "Manaks nimetasid meie esivanemad allmaailma haldjat. Üldises rahva- ja usunditeaduses tähendab mana uskumust kõikmalnisse maagilisse ürgjõusse. Tähistaksime omalt poolt selle sõnaga vaba vaimse otsingu võimu, mis manab esile uusi elumõtteid ja ilumõisteid, tungjooni ja väärtustusi."<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=1957 |pealkiri=Saateks |ajakiri=Mana |avaldamispaik=Visby, Rootsi |aastakäik=1 |üksiknumber=1 |lehekülg=1}}</ref> Ajakirjal olid esindajad Austraalias (nädalaleht "Meie Kodu"), Inglismaal ([[Leida Kukas]]), Kanadas (ajaleht "Meie Elu"), Prantsusmaal ([[Vahur Linnuste]]), Hollandis ([[Vilma Belifante]]), Saksamaal ([[Veli Kudres]]), Soomes ([[Veljo Grünthal]]), USA-s ([[Hellar Grabbi]], [[Vootele Vaska]], [[Linda Kaldmäe]]), Uus-Meremaal ([[Juhan Tork]]). Manas avaldati [[ilukirjandus]]t, arvustusi ja ülevaateid, keele-, ajaloo-, poliitika-, teatri- ja kunstialaseid kirjutisi, [[reproduktsioon]]e ja fotosid nii [[pagulus]]es kui ka Eestis elavailt autoreilt. Ajakiri Mana ilmus 1958 - 1966 neli korda aastas ja hiljem kord aastas. 1973 ja 1975 ajakirja ei ilmunud. Viimane korrapäraselt ilmunud number oli 58 1988. 1992. aastal ilmus number 61-62 Eestis, Tallinnas ja selle numbri toimetajaks välismaal oli Hellar Grabbi, toimetajaks Eestis Andres Ehin ning tegevtoimetajaks Juhan Saar. 1994. aastal ilmus Rahvusraamatukogu väljaandmisel MANA koondsisukord. 1995 ilmus Mana erinumber 57, mis oli pühendatud kultuuripäevadele New Yorgis 1970 - 1990. 1999 ilmus viimane MANA, kandes numbrit 59, mis oli nii nagu ka 57 varem kasutamata jäänud järjekorra number. [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] 36mqek1nz1i56dc6mks2ua7ocydoc50 0 110392 7122219 5520309 2026-04-01T05:43:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122219 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Constantine | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Constantine | nimi2_keel = araabia | nimi2 = قسنطينة‎ | nimi2_latin = Qusanţīnah | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 442 900 (2007) | asendikaart = Alžeeria }} '''Constantine''' on linn [[Alžeeria]]s, [[Constantine'i provints]]i keskus. Asub 80 km kaugusel [[Vahemeri|Vahemere]] rannikust 640 m kõrgusel. Linn on nime saanud [[Constantinus Suur]]e järgi.<ref name="WDL">{{cite web |url = http://www.wdl.org/en/item/8789/ |title = General View, Constantine, Algeria |website = [[World Digital Library]] |date = 1899 |accessdate = 26.09.2013 |archive-date = 28.09.2013 |archive-url = https://web.archive.org/web/20130928142557/http://www.wdl.org/en/item/8789/ |url-status = dead }}</ref> [[Pilt:Constantine10.JPG|pisi|tühi|Constantine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Alžeeria linnad]] 4v1r198nhxrglspu0zuk9i9rllyu2z1 0 113213 7122124 6746379 2026-03-31T20:30:49Z Kuriuss 38125 7122124 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Bujumbura rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Aéroport international de Bujumbura | pilt = BujumburaAirport.jpg | pildikirjeldus = | linn = Bujumbura, Bagdad | lennujaama_tyyp = | IATA = BJM | ICAO = HBBA | omand = | avatud = | kõrgus_merepinnast = 788 | lähim_linn_ja_kaugus = | rada1_suund = 17/35 | rada1_pikkus = 3600 | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = <!--vajadusel saab lisada kuni 7 rada--> | reisijaid = 85 434 | reisijaid_aasta = 2004 <!--mis aasta kohta reisijate arvu statistika on--> | riigisisesed_reisijad = | sise_aasta = | rahvusvahelised_reisijad = | vahe_aasta = }} '''Bujumbura rahvusvaheline lennujaam''' (''Aéroport international de Bujumbura'') on [[lennujaam]] [[Burundi]] pealinnas [[Bujumbura]]s. [[Geograafilised koordinaadid]] on 3°19′27″ S, 29°19′07″ E. Bujumbura lennujaama [[IATA kood]] on '''BJM''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO kood]] '''HBBA'''. Lennujaama [[kõrgus merepinnast]] on 787. [[Maandumisrada]] on [[asfaltkate|asfaltkattega]]. Selle pikkus on 3600 m. Lennujaama kasutavad [[lennufirma]]d [[Brussels Airlines]], [[Ethiopian Airlines]], [[Kenya Airways]] ja [[Rwandair Express]]. Aastal 2004 teenindas lennujaam 85 434 [[reisija]]t. ==Välislingid== *[http://worldaerodata.com/wad.cgi?id=BY42228&sch=HBBA Sissekanne saidil worldaerodata.com] *[http://www.terraserver.com/view.asp?cx=757632.284839131&cy=-367710.47768969&proj=32635&mpp=15&pic=-1&prov=-1&stac=-1 Kaart saidil terraserver.com] [[Kategooria:Burundi]] [[Kategooria:Lennujaamad]] t1hp82u7k6xfoz65hbfh4otmoxlxndj 0 114202 7122179 3668786 2026-03-31T21:52:56Z Juhan242 213253 7122179 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}} '''Apologeet''' on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Ajalooliselt [[2. sajand|2.]]–[[3. sajand]]il kristlikud kirjanikud ([[Justinus Märter]], [[Athenagoras]], [[Tertullianus]] jt), kes kujundasid teoreetiliselt [[algkirik]]u õpetust. Apologeedid põhjendasid ja selgitasid [[kristlus]]e sisu [[Rooma]] keisritele ning kaitsesid end [[judaist]]ide ja [[paganlus]]e kristlusevastaste arvamuste eest. [[Kategooria:Varakristlus]] 89osb5jo26k6ae1vtfxjqjc8f1abv6s 7122195 7122179 2026-04-01T00:52:48Z Andres 5 7122195 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}} '''Apologeet''' on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Ajalooliselt [[2. sajand|2.]]–[[3. sajand]]il kristlikud kirjanikud ([[Justinus Märter]], [[Athenagoras]], [[Tertullianus]] jt), kes kujundasid teoreetiliselt [[algkirik]]u õpetust. Apologeedid põhjendasid ja selgitasid [[kristlus]]e sisu [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisritele]] ning kaitsesid end [[judaist]]ide ja [[paganlus]]e kristlusevastaste arvamuste eest. [[Kategooria:Varakristlus]] es439o4eupm3jw3imah2qwx1iix1f1o 0 117691 7122107 7121152 2026-03-31T20:15:47Z Kuriuss 38125 7122107 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Taksonitabel | värvus = loomad | nimi = Trulling | pilt = Barbatula barbatula by MdE.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Barbatula barbatula | ID = 259121878 | hindaja = Freyhof, J. | aasta = 2023 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Trullinglased]] ''Balitoridae'' | perekond = [[Trulling (perekond)|Trulling]] ''Barbatula'' | liik = '''Trulling''' | binaarne = ''Barbatula barbatula'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) }} '''Trulling''' ehk '''harilik trulling''' (''Barbatula barbatula'') on [[trullinglased|trullinglaste]] sugukonda kuuluv kala. Varem oli trulling [[hinklased|hinklaste]] (''Cobitidae'') sugukonnas ning siis oli tema ladinakeelne nimi ''Nemachilus barbatulus''.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.kalapeedia.ee/7143.html|pealkiri=Trulling, harilik trulling}}</ref> == Morfoloogia == Trullingu keha on silinderjas ja sabaots on külgedelt lamenenud. Silmad on väikesed ja paiknevad kõrgel, suu on väike ja alaseisune. Keha on soomusteta. Suul on kolm paari [[Poised|poiseid]]: üks paar pikemaid suunurkades ning kaks paari lühemaid alahuulel. Selg ja küljed on hallikaspruunid või pruunid ning suurte tumedate ebakorrapäraste laikudega. Kõht on valkjas või kollakas, vahel ka punakas. Selja- ja sabauimed on hallikad tumedate vöötide või täppidega, kuid teised uimed on hallikaskollased. Suurimad isendid on kuni 18 sentimeetrit pikad, aga tavaliselt umbes 12,5 sentimeetrit.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hunt |eesnimi=Tiit |pealkiri=Eesti kalad |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |leheküljed=106}}</ref> == Elupaik ja levila == Harilik trulling eelistab elupaigaks kruusa- või kivipõhjaga [[Oja|ojasid]] ja [[Jõgi|jõgesid]], kuid teda võib leiduda ka hapnikuga küllastunud järvede kivistel [[Madalik|madalikel]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loates |eesnimi=Michael J. |pealkiri=Euroopa kalad |perekonnanimi2=Miller |eesnimi2=Peter J. |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=2006 |leheküljed=118}}</ref> Trullingud on tundlikud väikese hapnikusisalduse ja keskkonnasaaste, eriti [[raskmetallid]]e suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barbatula barbatula |url=https://www.fishbase.de/summary/Barbatula-barbatula.html |vaadatud=2022-12-24 |arhiivimisaeg=2022-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221224153659/https://www.fishbase.de/summary/Barbatula-barbatula.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Hariliku trullingu levila ulatub [[Püreneed|Püreneedest]] [[Uural]]iteni.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lundberg |eesnimi=S |kuupäev=Aprill 2010 |pealkiri="Stone loach" |url=https://www.researchgate.net/publication/233978632_Stone_loach_in_Stockholm_Sweden_and_royal_fish-pondsin_the_seventeenth_and_eighteenth_centuries |vaadatud= |väljaanne=Research Gate}}</ref>[[Fail:Barbatula barbatula Prague Vltava1.jpg|pisi|Harilik trulling]] == Toitumine == Trullingu[[Kalamaim|maimud]] toituvad [[zooplankton]]ist ja vetikatest. Vanemad trullingud söövad peamiselt putuka[[Vastne|vastseid]] ja teisi põhjaloomi, kuid vahel tarbivad ka pinnatoitu ning teiste kalade [[Kalamari|marja]]. Trullingud eelistavad süüa hämaras või pimedas.<ref name=":02">{{Netiviide |pealkiri=Trulling, harilik trulling |url=https://www.kalapeedia.ee/7143.html}}</ref> == Kudemine == Trullingud saavad suguküpseks kahe- kuni kolmeaastaselt. Emane koeb ühte kohta umbes 10 000 kleepuvat marjatera. Marjaterad ladestatakse liivaterade, kivide või veetaimestiku vahele ojas või jões. Kudeda võib mitu korda aastas (aprilli lõpust kuni augusti alguseni), kui veetemperatuur on 8–18 °C. Noored trullingud kasvavad esimesel aastal umbes kuue sentimeetri pikkuseks ja teise aasta lõpuks kümne sentimeetri pikkuseks, kuid see sõltub elukohast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=STONE LOACH |url=https://www.farnhamanglingsociety.com/species/mini-species/stone-loach/}}</ref> Eestis saab trulling [[Suguküpsus|suguküps]]eks enamasti kaheaastaselt. Kudemisajal tekib isastel (ja vähemal määral ka emastel) kehale ja uimedele helmeskate ning isaste sabavarre üla- ja alaküljele ilmub nahkne hari. Trulling koeb tavaliselt mai lõpust juuni lõpuni ning marjaterad väljutatakse kolme või nelja portsjonina.<ref name=":1" /> Õhtul enne kudemist on trullingud mitu tundi rahutud, ujudes üksikult või paarikaupa ringi ja otsides sobivat kudemispaika. Kui sobiv koht on leitud, siis laskuvad nad põhja. Seejärel alustavad isased pulmatantsu, ujudes ringiratast ümber emase ja teda aeg-ajalt õrnalt puudutades. Algul ei võta emastrullingud vedu, kuid hiljem hakkavad nad tegema madujaid liigutusi. See annab isastele hoogu juurde ning nad püüavad partnereid poistest kinni haarata. Kui emane mänguga kaasa läheb, laskub paar esmalt põhja ja tõuseb siis külg külje kõrval spiraalselt veepinnale. Pärast seda toimub kudemine: kalad võtavad teineteise suhtes ristiasendi, lahknevad ning ujuvad ära.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pihu |eesnimi=Ervin |pealkiri=Matk kalariiki |kirjastus=Valgus |aasta=1987 |leheküljed=150}}</ref> == Trulling toiduna == 17. ja 18. sajandil peeti trullingut tervislikuks toiduks ning see oli hinnatud kala. [[Isaac Walton]] soovitas trullingu söömist haigetele inimestele, kuna see on maitsev ja toitev. Paljud vanad käsiraamatud annavad trullingu lihale positiivse hinnangu, kuigi sageli kordavad need varasemaid allikaid. Üksikasjalikumat teavet trullingu küpsetamise kohta andis [[ihtüoloog]] [[Marcus Elieser Bloch]] (1723–1799), kes kirjeldas mitmeid valmistamisviise. Trullingut võib keeta soolases vees äädikaga, serveerida võikastmes või marineerida (Bloch 1783). Saksa entsüklopeediate andmetel on liha on maitsvam siis, kui kala keedetakse kohe pärast püüdmist. 19. sajandil rootsi keelde tõlgitud saksa äriteatmikus (Åstrand, 1855) mainiti, et trullingukonserve saab osta [[Delikatess|delikatessi]]<nowiki/>poodidest, kus müüakse ka muid peenemat sorti importtoiduaineid. Tänapäeval püütakse trullingut harva inimtoiduks ning seda kasutatakse sagedamini kalapüügisöödana.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Karpkalalised]] swtqozlwdr5r73ec8kf4j3xqng6abiw 0 118117 7122115 6134547 2026-03-31T20:25:19Z Kuriuss 38125 7122115 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Muhu lahing |osa= [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõjast]] ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]] |pilt=Muhu maalinn, mälestuskivi.JPG |pildiallkiri= |aeg= 29. jaanuar – 3. veebruar 1227 |koht= [[Muhu linnus]], [[Saaremaa (muinasmaakond)|Saaremaa]], tänapäeva [[Eesti]] |tulemus= Riialaste võit |osaline1= [[Riia piiskopkond]]<br>[[Mõõgavendade ordu]]<br>Ristisõdijad<br>[[liivlased]]<br>[[latgalid]]<br>[[eestlased]] |osaline2= [[Muhu]] saarlased |väejuht1= Folkvin |väejuht2= ? |jõud1= 20 000 (krooniku liialdus) |jõud2= ? |kaotused1= ? |kaotused2= 2500 (krooniku liialdus) }} {{Eestlaste muistne vabadusvõitlus}} '''Muhu lahing''' (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end [[Muhu linnus]]es kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste ([[Mõõgavendade ordu]], [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]], ristisõdijate, [[liivlased|liivlaste]], [[latgalid|latgalite]] ja eestlaste) väe vahel. Piiramise kuuendal päeval linnus vallutati. Muhu lahingut on peetud [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] viimaseks lahinguks. Sündmust on kajastatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s ja [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanemas riimkroonikas]]. ==Taust== [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal oli enne 1227. aastat tehtud kolm ebaõnnestunud katset saarlaste – riialaste ja [[Taani Kuningriik|Taani]] ühe ohtlikuma vastase<ref name="NbFBJ" /> – alistamiseks. 1206. aastal maabus Saaremaal Taani kuninga [[Valdemar II]] vägi ja hakkas linnust ehitama, kuid Henriku kroonika järgi ei juletud siiski lõpuks sinna jääda, kindlus põletati ja lahkuti.<ref name="Mr0Sl" /> 1216. aastal tegid riialased sinna talvise sõjakäigu, kuid linnuseid vallutada ei suudetud ja piirduti rüüstamisega. Liivimaale tagasipöördumine sarnanes aga põgenemisega.<ref name="t54h0" /><ref name="GkqH7" /> 1222. aastal, mil Eestimaa mandriosa oli Taani ja Mõõgavendade ordu võimu alla läinud, tegi Valdemar uue katse Saaremaa allutamiseks. Jällegi rajati sinna linnus, kuid pärast peavägede lahkumist alistus kohapeale jäänud garnison neid [[Saaremaa lahing (1222)|piirama asunud]] saarlastele. Võidu järel õnnestus saarlastel õhutada mandrieestlased Taani ja ordu vastasele ülestõusule,<ref name="floNR" /> mis suruti lõplikult maha [[Tartu lahing (1224)|Tartu vallutamisega]] 1224. aasta augustis.<ref name="uTQBU" /> Oma tugevust demonstreerinud riialastega pidasid seepeale paremaks rahu sõlmida nii [[Novgorodi vabariik|Novgorod]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]], [[leedulased]], [[semgalid]], [[kuralased]] kui ka saarlased. Seejuures vabastasid saarlased 1222. aastal pantvangi võetud Riia piiskopi [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderichi]].<ref name="zlexQ" /> 1226. aastal käisid nad [[Riia]]s kohtumas [[Liivimaa]]le saabunud [[paavst]]i [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]iga.<ref name="uAatI" /> Sel hetkel näis poliitiline olukord olevat stabiliseerunud ja Saaremaa vallutamise idee mõneks ajaks päevakorrast maas.<ref name="XA5qG" /> Kuigi kindlad teated sellest puuduvad, võisid tolleaegsed saarlaste suhted Taaniga, riialaste rivaalidega, veelgi paremad olla. Ajal, mil riialaste ja Taani vahel teravnes konflikt Eestimaa põhjapoolsete maakondade jagamise üle, palusid Henriku kroonika kohaselt nii [[läänemaa]]lased kui ka [[Virumaa|virulased]] riialastelt kaitset taanlaste ja saarlaste rünnakute vastu.<ref name="JX5xb" /> Kroonika tekstist pole ühemõtteliselt aru saada, kas tegu oli kooskõlastatud kallaletungidega või mitte.<ref name="q9dZ9" /> Heale vahekorrale võib osutada ka asjaolu, et kui legaat Wilhelm kutsus taanlasi Saaremaa-vastasele sõjakäigule, siis need keeldusid.<ref name="HLKXXX1" /><ref name="hZIjG" /> Saaremaa ründamise otseseks ajendiks sai saarlaste poolt [[Rootsi]] alale korraldatud rüüsteretk. 1226. aasta kevadel [[Daugavgrīva]]s Liivimaalt lahkumiseks soodsat tuult ootav legaat sai sellest teada ja olles kuuldust häiritud, hakkas [[Ojamaa]]le jõudes organiseerima sõjakäiku Saaremaale. Taanlased ja saarlastega lepingulistes suhetes olevad ojamaalased üleskutsele ei reageerinud, sõjaks valmistuma hakkasid vaid saksa kaupmehed.<ref name="HLKXXX1" /><ref name="5mdK0" /> Riias leidis sõjakäigu idee positiivset vastukaja, kuna see oli võimalus ennetada Taanit, kel samuti nähti Saaremaa allutamise ambitsioon olevat.<ref name="EOGlo" /> Kuigi vahepeal oli Taani ja Riia vaheline tüli Virumaal ja Läänemaal kasvanud sõjaliseks konfliktiks, tegid Saaremaale tungimist kavandavad riialased vahetult enne retke, 1226. aasta lõpus, Taaniga rahu.<ref name="jKUkF" /> ==Lahing== Pärast [[kolmekuningapäev]]a, 6. jaanuari, kui merele oli tekkinud tugev jää, kuulutasid riialased sõjakäigu välja. 20. jaanuariks kogunes [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmesse Riia sakslastest, liivlastest, latgalitest ja kõikide maakondade eestlastest vägi, mille suuruseks nimetab Henriku kroonika 20 000 meest.<ref name="HLKXXX3" /> [[Friedrich Benninghoven]] on seda pidanud tugevaks liialduseks, kuid tegemist oli tõenäoliselt siiski senise sõja suurima riialaste kogutud väega.<ref name="Vahtre170" /> Henriku teatel käis sõjaväe eesotsas piiskop Albert,<ref name="HLKXXX3" /> teistel andmetel oli selleks Modena Wilhelmi asetäitja [[magister Johannes]], keda temasse halvasti suhtuv Henrik võis sihilikult mainimata jätta. Väe sõjaline juht oli aga tõenäoliselt [[ordumeister]] [[Folkvin]].<ref name="Vahtre170" /> Kaasas oli ka [[Zemgale piiskop]] [[Lambert]].<ref name="HLKXXX3" /> Vaevaliselt mööda siledat jääd edasi liikudes jõuti Henriku sõnul alles üheksandal päeval Muhu linnuse alla, kus puhati teekonnast ühe päeva. Sel ajal oli neil linnuse kaitsjatega esimene kokkupõrge, mille järel muhulased tagasi tõmbusid ja riialaste väe juhtidele teatasid, et on nõus end nende võimu alla ristida laskma. Kuigi Albert koos mõne teisega oli pakkumise vastuvõtmise poolt, jäi lõpuks peale seisukoht, et muhulaste lubadusi ei saa uskuda ja et nad võivad edasi liikuma hakkavat sõjaväge pärast seljatagant rünnata.<ref name="Vahtre170" /><ref name="HLKXXX4" /> [[File:Trois trébuchets Castelnaud.jpg|thumb|[[Blide]] rekonstruktsioon, sama tüüpi heitemasinaid kasutati arvatavasti ka Muhu piiramise ajal.<ref>[[Ain Mäesalu]] (2001). [https://www.academia.edu/3544048/Heitemasinad_muistses_vabadusv%C3%B5itluses._Muinasaja_loojangust_omariikluse_l%C3%A4veni._P%C3%BChendusteos_Sulev_Vahtre_75._s%C3%BCnnip%C3%A4evaks._Koostanud_Andres_Andresen._Tartu_2001._Lk._69_105._3.2 Heitemasinad muistses vabadusvõitluses]. Kogumikus: "Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks." Koostanud [[Andres Andersen]]. [[Tartu]]</ref>]] Esmalt püüdsid sakslased linnusesse tungida mööda valli üles ronides, kuid see katse löödi nende pihta kivide ja odade heitmisega tagasi. Seejärel seati töökorda [[kiviheitemasin]]ad, millega loobiti linnusesse kive. Ka kaitsjatel olid kiviheitemasinad, millega omakorda loobiti kive kristlaste väe vastu, ja [[amb|ammud]], millega nende pihta nooli lasti. Kaitsekatuse varjus hakkasid piirajad linnusevalli õõnestama ja kaevandi kohale nihutati [[piiramistorn]], mille otsast lasti linnuses olijaid ammunooltest ning heideti nende pihta piike ja odasid. Piiramise kuuendal päeval, 3. veebruaril, läks ründajatel korda raudkonksuga osa linnuse puidust kindlustusest maha kiskuda. Pärast seda proovisid sakslased uuesti mööda jäätunud ja libedat valli redeleid ja köisi kasutades üles ronida, et kindlustus hõivata. Kuigi muhulased lõid need katsed mitmel korral tagasi, suutsid sakslased lõpuks ükshaaval üles jõuda ja kaitsjad põgenema lüüa. Linnus vallutati, osa seesolijatest tapeti, osa võeti vangi ja nende vara riisuti. Linnuse ümber hoolitsesid liivlased ja latgalid selle eest, et keegi põgenema ei pääseks.<ref name="HLKXXX4" /> Vanema riimkroonika teatel olevat üks muhulane siiski pääsenud sellega, et viskas ristisõdijate kombel leivakoti üle õla ja lipsas nii märkamatult nende vahelt minema.<ref name="F6fQF" /> Sama allika kohaselt tapeti kokku 2500 naist, last ja meest,<ref name="F6fQF" /> mis on [[Sulev Vahtre]] hinnangul aga selge liialdus.<ref name="Vahtre170" /> Linnus ise põletati maha.<ref name="HLKXXX4" /> Muhu lahingut on peetud [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitluse]] viimaseks lahinguks. ==Järgnenud sündmused== Edasi liikus kristlaste vägi [[Valjala linnus]]e alla, kus asuti piiramist ette valmistama. Liivlased, latgalid ja eestlased koos mõnede sakslastega saadeti ümbruskonda rüüstama, ülejäänud sakslased seadsid valmis ründamiseks vajalikke sõjariistu. Valjalased tegid selle peale rahuettepaneku ja nõustusid end ristida laskma ja ülikute poegi pantvangideks andma. Raskelt kulgenud Muhu vallutamise kogemusega sakslased otsustasid ettepanekuga nõustuda. Valjalased ristiti ja preestrid saadeti ka teistesse Saaremaa linnustesse. Saarlastelt nõuti välja ka rootslastest vangid. Sellega oli viimane välisvõimust sõltumatu Eestimaa maakond alistatud.<ref name="7mw86" /><ref name="N8i30" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="HLKXXX1">Henriku Liivimaa kroonika, XXX 1, lk 265</ref> <ref name="HLKXXX3">Henriku Liivimaa kroonika, XXX 3, lk 267</ref> <ref name="Vahtre170">Vahtre, lk 170</ref> <ref name="HLKXXX4">Henriku Liivimaa kroonika, XXX 4, lk 267–271</ref> <ref name="NbFBJ">[[Marika Mägi]]. [https://web.archive.org/web/20150630023259/https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 334, 336</ref> <ref name="Mr0Sl">Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk X 13, lk 67</ref> <ref name="t54h0">Henriku Liivimaa kroonika, XIX 9, lk 169–171</ref> <ref name="GkqH7">[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 111</ref> <ref name="floNR">Henriku Liivimaa kroonika, XXVI 2–8, lk 231–235</ref> <ref name="uTQBU">Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 5–6, lk 249–253</ref> <ref name="zlexQ">Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII 7–9, XXIX 1, lk 253–255</ref> <ref name="uAatI">Henriku Liivimaa kroonika, XXIX 4, lk 261</ref> <ref name="XA5qG">Mägi, allmärkus 80, lk 339</ref> <ref name="JX5xb">Henriku Liivimaa kroonika, XXIX 3, lk 259, XXX 2, lk 267</ref> <ref name="q9dZ9">Mägi, lk 340–341</ref> <ref name="hZIjG">Mägi, lk 340</ref> <ref name="5mdK0">Vahtre, lk 169</ref> <ref name="EOGlo">[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 53</ref> <ref name="jKUkF">Henriku Liivimaa kroonika, XXX 2, lk 265–267</ref> <ref name="F6fQF">''Liivimaa vanem riimkroonika''. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]], teaduslikult toimetanud [[Enn Tarvel]]. 2003. Värsid 1665–1678</ref> <ref name="7mw86">Henriku Liivimaa kroonika, XXX 5, lk 271–273</ref> <ref name="N8i30">Vahtre, lk 170–171</ref> }} [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Eestlaste muistne vabadusvõitlus‎]] [[Kategooria:1227]] 46jhrlytlxzp51yd8e4a8oolqocbujz 0 120174 7122085 6896397 2026-03-31T19:33:01Z NOSSER 8097 /* Isiklikku */ 7122085 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl (Carl) Abraham Hunnius.JPG|pisi|Karl Abraham Hunniuse monument]] '''Karl''' (Carl) '''Abraham von Hunnius''' (23. juuli/[[3. august]] [[1797]] [[Tallinn]] – 28. aprill/[[10. mai]] [[1851]] [[Haapsalu]]) oli baltisaksa [[arst]]<ref>Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000352/images/index.html?seite=223 lk.223]</ref> ja eesti [[kurortoloogia]] rajaja. Õppis aastatel [[1815]]–[[1819]] [[Tartu Ülikool]]is, meditsiinidoktor aastast [[1821]]. Oli aastast [[1820]] Haapsalus abiarstiks, aastatel [[1830]]–[[1851]] oli [[Haapsalu]]s [[Kreisiarst|kreisiarst]]iks. Analüüsis esimesena sealse lahe muda ja hakkas seda kasutama raviks. Asutas Haapsalu kuurordi: rajas aastal [[1825]] krahv [[Karl Magnus Claus De la Gardie]] toetusel esimese mudaravila, praegusel [[Suur-Liiva tänav]]al Kassininal ([[Kastinina]]le) ning hakkas patsientide ravimisel katsetama Haapsalu [[Tagalahe ravimuda leiuala|ümbruse lahtede mudaga]], mida loetakse ka Haapsalu [[Kuurort|kuuror]]di tegevuse alguseks.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/7011 "Eesti kurortoloogia rajaja eritemplil"] Õhtuleht, 2. august 1997</ref> Carl Abraham Hunnius töötas välja mudaravi metoodika ja muda kasutamise näidustused ning teda peetakse Eesti [[kurortoloogia]] rajajaks. [[1845]]. aastal avas ta ka teise mudaravila. Aastatel 1845–1847 ehitas [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõis]]a parun [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847) Tagalahe äärde kõrgemale seltskonnale mõeldud moodsa kivist mudaravila. Hunniuse uurimused avaldati postuumselt: "Die Seebäder Hapsals", [[1853]]<ref>EE 14. köide lk. 95</ref>. 1837. aasta detsembris loodi Haapsalus eestikeelse alghariduse andmiseks Haapsalus [[sihtasutus]] "Karl-Stift", kuhu kuulusid dr. Hunnius, pastor [[Adolf Eduard Max Konstantin Hörschelmann]] ja apteeker [[Carl Leopold Bergfeldt]] ning 1839. aastal saadi Haapsalu [[Linnanõunik|linnanõunik]]u dr. C. A. Hunniuse eestvõttel Venemaa keisririigi Rahvahariduseministrilt loa eestikeelse kooli asutamiseks. Kool asus algul [[Kooli tänav (Haapsalu)|Kooli tänav]] 6 hoones. 1841. aastal valmis aga C. A. Hunniuse krundil [[Ehte tänav (Haapsalu)|Ehte tänav]] 14 hoone kooli jaoks. Carl Abraham von Hunnius algatas koos [[Carl Leopold Bergfeldt]]iga [[Haapsalu Promenaad]]i rajamise, kui Tagalahe äärde veetõusude vastaseks kaitseks hakati 1859. aastal rajama kaldakindlustust, mille kaldapealsele kujunes 4,5 m laiune ja umbes kilomeetri pikkune Suur promenaad. Suur promenaad sai alguse 1852. aastal rajatud vene õigeusu [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]]u juures oleva, 1880. aastal rajatud [[Nikolai park|Nikolai par]]gi juurest ja ulatus 1885. aastal rajatud [[Villa Friedheim|villa Friedheim]]ini (tänapäeval [[Supeluse tänav (Haapsalu)|Supeluse tänav]] 2). Haapsalu väike ehk Šokolaadi promenaad asus seal, kus on praegu [[Pjotr Tšaikovski puiestee]], ulatudes villa Freidheimist (Supeluse tn 2) kuni Ungern-Sternbergi kinnistuni, sinna, kuhu 1940. aastal paigutati [[Roman Haavamägi]] loodud [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]]. == Isiklikku == Tema vend [[Konstantin Hunnius]] oli [[Narva Johannese kogudus]]e õpetaja, vennapoeg [[Fromhold Hermann Hunnius]] oli [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja, teine vennapoeg [[Carl Benoni Justinus Hunnius]] oli baltisaksa luuletaja, vaimulik ja ajakirjanik; vennatütar [[Monika Hunnius]] oli laulupedagoog, kes kirjutas mälestusteraamatu "Minu onu Hermann", mis on tema isa esimese abikaasa vennast [[Carl Hermann Hesse]]st ja suvedest tema juures Paides. Karl von Hunnius oli abielus Alexandra von Ungern-Sternbergiga, tema poeg [[Karl Arthur Woldemar von Hunnius]] (1825–1893) oli riiginõunik, dr med, õuemeedik. [[File:Carl Abraham v Hunnius (1797 - 1851), kreisiarst, kuurordi arendaja, esimene mudaravila 1825, esimese eestikeelse kooli rajaja 1839 (Ehte tn). Algatas koos L. Bergfeldtiga Haapsalu Promenaadi rajamise..JPG|pisi|Karl von Hunniuse hauatähis [[Haapsalu vana kalmistu|Haapsalu vanal kalmistul]]]] == Mälestuse jäädvustamine == Haapsalus asub [[Karl Abraham Hunniuse monument]], Karl von Hunnius on maetud [[Haapsalu vana kalmistu|Haapsalu vanale kalmistule]] ja hauatähiseks on valgest Itaalia [[Carrara marmor]]ist valmistatud 3,7m kõrgune rist, mis paiknev looduslikust graniitrahnust alusel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?projekt=1101669069&id=00000601&no=1&seite=147 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] *[https://bbld.de/0000000056384147 Hunnius, Carl* Abraham (v.) (1797-1851)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital {{JÄRJESTA:Hunnius, Karl Abraham}} [[Kategooria:Hunniused|Karl Abraham]] [[Kategooria:Haapsalu linnaelanikud]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Kurortoloogid]] [[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Haapsalu vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Baltisaksa arstiteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1797]] [[Kategooria:Surnud 1851]] pcp2rcx5qk6cbtgl93sx3bp2a9ulnt0 0 122720 7121919 7113166 2026-03-31T14:55:44Z Metsavend 738 /* Endised kommertsbussiliinid */ 7121919 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2025. aasta 1. septembril seisuga 76 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 76 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus | |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam | |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe | |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe | |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse | |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |ekspress, muudeti 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti 31. jaanuar 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]]-[[Peterburi tee|Suur-Paala]] |2026 pikendatakse Lennujaamani |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trammiliin)|6]] |[[Kopli]] – [[Tondi]] |Ajutine liin teiste trammiliinide asendamiseks |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Mustamäe tee]] – [[Mustamäe]] |Töötas 6. juuli 1965 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Mustamäe]] |Töötas 31. oktoober 1967 – 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] – [[Mustamäe]] |Töötas 11. juuli 1969 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] |Töötas 15. detsember 1970 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |Töötas 25. august 1971 – 1. november 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 4. juuli 1980 – 1. jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 10. detsember 1980 – 1. jaanuar 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Väike-Õismäe]] |Töötas 30. juuni 1982 – 1. aprill 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |-style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli]] |Töötas 18. detsember 1987 – 2. mai 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]]<br> * [[MRP Linna Liinid]]<br> * [[Tallinna Autobussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 0c2v1qczofx03bqo9riu0bsqcej8j09 0 123665 7122228 7094322 2026-04-01T06:46:41Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Musical_instruments_used_in_Strauss's_Second_Waltz.webm|Musical_instruments_used_in_Strauss's_Second_Waltz.webm]] pildiga [[Pilt:Musical_instruments_used_in_Shostakovich's_Second_Wal 7122228 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=aprill}} [[File:Johann Strauss II (3).jpg|thumb|Johann Strauss II (1876)]] [[File:Johann Strauss II signature.jpg|frameless|right|230px]] '''Johann Baptist Strauss''' ([[25. oktoober]] [[1825]] [[Sankt Ulrich]] [[Viin]]i lähedal – [[3. juuni]] [[1899]] Viin), tuntud ka kui Johann Strauss (noorem), Johann Strauss II, oli [[Austria]] [[helilooja]], [[kapellmeister]] ja viiuldaja. Ta on omanimelise muusikakoolkonna looja ja Viini klassikalise [[operett|opereti]] üks mainekamaid esindajaid. Strauss komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 [[valss]]i, [[polka]]t, [[kadrill]]i ja muud tantsumuusikat ning muusika balletile "Tuhkatriinu". Teda tuntakse valsikuningana. == Noorusaastad == Strauss oli pärit kuulsast Viini muusikute ja tantsuorkestri omanike perekonnast. Tema vanavanaisa oli ungari juudi soost. Seda asjaolu varjati natslikul Saksamaal, et seal viljeletav [[Aarja rass|aarialaste]] ülistamise kampaania ei takistaks Johann Straussi loomingu esitamist. Tema isa [[Johann Strauß (isa)|Johann Strauss vanem]] (1804–1849) käis mängimas Inglismaa [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] kroonimispidustustel. Vennad Josef (1827–1870) ja [[Eduard Strauss]] (1835–1916) olid mõlemad tuntud muusikud, dirigendid ning heliloojad. Isa oli vastu, et poeg Johann astuks tema jälgedes, ning soovitas tal hakata pankuriks. Muusikaõpingud said alata, kui Johanni isa lahkus perekonna juurest armukese Emilie Trampuschi juurde, kes igati innustas Johanni muusikaõpinguid. Tänu sellele toetusele sai Johann isa eest salaja õppida Viinis isa orkestri liikmete Franz Amoni ja Joseph Drechsleri juures viiulit. Kontrapunkti- ja harmooniaõpetust sai ta aga professor Joachim Hoffmanni erakoolis. 19-aastaselt debüteeris Strauss Hietzingi Dommayeri kasiinos oma väikese tantsuorkestriga. Sellega kujunes ta otsekohe isa kõige tõsisemaks konkurendiks. Nende rivaalitsemine tõusis haripunkti 1848. aastal, kui nad mõlemad olid haaratud Rahvaste Kevade nimelise revolutsiooniga Austrias, mille eesmärk oli pärisorjuse kaotamine. Isa ja poeg toetasid selles poliitilises võitluses eri osalisi. [[Fail:Johann Strauss II (2).jpg|pisi|Noor Johann Strauss II]] == Karjäär == Johann Strauss II muutus kiiresti Viini tantsusalongide ja tantsumuusikaheliloojate tuntud juhtfiguuriks. Pärast isa surma lõi ta isa ja enda orkestritest ühendorkestri, mis oli Viinis juhtival kohal. 1863. aastal sai ta ''Hofballmusikdirektor''<nowiki/>'i (õukonnaballi muusikajuhi) ametliku nimetuse. Strauss juhatas aastatel 1856–1865 igal suvel [[Tsarskoje Selo]] raudteekompanii kutsel Venemaal [[Pavlovsk]]is suvemuusikakontserte. 1867. aastal käis ta oma orkestriga kontserdireisidel Pariisis ja Londonis. 1850. aastate lõpul ja 1860. aastatel lõi ta paljud oma parimad valsid ning polkad nagu "Morgenblätter" ("Hommikulehed", 1864), "An der schönen blauen Donau" ("Ilusal sinisel Doonaul", 1867), "Künstler leben" ("Kunstniku elu", 1867), "Geschichten aus dem Wienerwald" ("Lood Viini metsades", 1868), "Wein, Weib und Gesang" ("Vein, naised ja laul", 1869), "Tritsch-Tratsch-Polka" (1858) jt. Johann II konkurendid valsikomponeerimise ja orkestrite esinemiste poolest Viini tantsusaalides ning salongides olid [[Carl Michael Ziehrer|Karl Michael Ziehrer]] ja [[Émile Waldteufel]], nii oma muusika kui ka orkestritega. 1872. aastal esines Strauss suure menuga [[Boston]]is ja [[New York|New Yorgis]], kus peamiseks tõmbenumbriks oli tema valssidest koostatud popurrii "Manhattan Waltzes". Ta juhatas Bostonis ka nn "Monsterkontserti", kus tema taktikepi järgi musitseeris korraga üle 1000 muusiku. Strauss teenis kolme Ameerika kontserdiga tolle aja kohta suure honorari 4500 dollarit. [[Fail:Johann Strauss Zasche.jpg|pisi|Theodor Zasche akvarell "Ball bei Hof" kujutab Johann Straussi orkestrijuhina]] == Operetihelilooja == 1868. aastal komponeeris Strauss esimese burleskistiilis opereti "Die lustigen Weiber von Wien" ("Viini lõbusad naised"), mille muusika jäi taseme poolest alla Viini tantsusaale vallutanud valssidele. [[Operett]] jäi esitamata. Sel ajal valitsesid Viini muusikateatrites [[Jacques Offenbach]]i operetid ja teatridirektorid soovisid oma heliloojatelt samasuguseid rahvalikke tükke. Teatridirektorid ja eriti Straussi abikaasa Jetty julgustasid maestrot operetikatsetusi jätkama. Strauss võttis esialgu Offenbachi järgi aluseks ''[[opera buffa]]'', kuid täiendas seda Viini kõrgemale seltskonnale meelepärase lõbujanu, kommete ja nende sentimentaalse eluviisi elementidega. 1871. aastal valmis 45-aastasel heliloojal operett "Indigo und die vierzig Räuber" ("Indigo ja nelikümmend röövlit"). Selle hea muusika ei kompenseerinud nõrka libretot ja teos ei meeldinud Viini publikule. [[Fail:Musical instruments used in Shostakovich's Second Waltz.webm|pisi|Straussi teises valsis mängivad muusikariistad]] Ameerika ringreisilt Viini naasnud, võttis ta käsile uue opereti "Carneval in Rom" ("Karneval Roomas"), kuid seegi ei osutunud eriti edukaks. Alles kolmas operett "Die Fledermaus" ([[Nahkhiir (operett)|"Nahkhiir"]]) oli täistabamus ja sellest sai Viini klassikalise opereti nurgakivi. Kriitikud leidsid, et Viini 19. sajandi operetilooming on saavutanud oma tipu. Aastatel 1868–1997 komponeeritud operettidest jäi üks esitamata ja kahe kohta on koostatud vaid kavandid. "Nahkhiire" kõrval on aegade proovile vastu pidanud "Der Zigeunerbaron" ("[[Mustlasparun]]") ja mitu korda ümber tehtud "Eine Nacht in Venedig" ("[[Öö Veneetsias]]"). Vähem tähelepanu on pälvinud "Das Spitzentuch der Königin" ("Kuninganna taskurätik") ja "Ritter Pázmán" ("Rüütel Pázmán"). Teatud perioodil oli Straussi operetimuusikas tunda mõningast [[Ferenc Liszt]]i ja isegi [[Richard Wagner]]i mõju. Tema muusika alusel ja maestro loal pani Adolf Müller juunior kokku kolmevaatuselise [[pastišš|pastiš]]i "Wiener Blut" ("[[Viini veri]]", 1899). Hiljem on tema muusikat kasutatud muudeski operettides: "Tausend und eine Nacht" ("Tuhat ja üks ööd", 1906), "Casanova" (1928), "Walzer aus Wien" ("Valsid Viinist", 1930), "Die Tänzerin Fanny Elssler" ("Tantsijanna Fanny Elssler", 1934), "Die Straussbuben" ("Straussi poisid", 1946) jt. [[Fail:Henrietta (Jetty) treffz (1818-1878) e Johann Strauss jr..JPG|pisi|Johann Strauss ja tema abikaasa Henrietta (Jetty)]] == Isiklikku == Johann Strauss abiellus 1862. aastal laulja Henriette (Jetty) Treffziga (1818–1878), kes toetas abikaasa loomingulist tegevust. Kuus nädalat pärast Jetty surma abiellus Strauss Angelika Dittrichiga, kes ei pidanud muusikast lugu, mistõttu see abielu 1882. aastal lahutati. Kolmanda abielu sõlmis ta 1887. aastal endast 31 aastat noorema 21-aastase lese Adèle Deutsch-Straussiga, kelle õhutusel sündisid muu hulgas operetid "[[Mustlasparun]]" ja "Waldmeister" ("Varjulill") ning valsid "Kaiser-Walzer" ("Keisrivalss"), "Kaiser Jubiläum" ("Keisri juubel") ja "Klug Gretelein" ("Nutikas Gretel"). Strauss põdes kopsu- ja rinnakelmepõletikku, mis peaaegu tappis ta ema ja ta enda Elu viimastel nädalatel tegeles ta balleti "Tuhkatriinu" lõpetamisega. Johann Strauss II on maetud Viini keskkalmistule. [[Fail:Austria-00017 - Johann Strauss II Memorial (9076672636).jpg|pisi|Johann Strauss II memoriaal Viini Stadparkis]] ==Mälestuse jäädvustamine== Straussi muusika on olnud alati rahvusvaheliselt populaarne. See kõlab igal aastal Viini uusaastakontserdil kõrgelt tunnustatud Viini Filharmoonikute orkestri esituses, mida on läbi aegade juhatanud sellised maailmakuulsad dirigendid nagu [[Willi Boskovsky]], [[Herbert von Karajan]], [[Carlos Kleiber]], [[Lorin Maazel]], [[Zubin Mehta]], [[Riccardo Muti]], [[Mariss Jansons]], [[Georges Prêtre]] jt. 1987. aastal asutas hollandi viiuldaja ja dirigent [[André Rieu]] Johann Straussi nimelise orkestri. Johann Strauss nooremale ja tema perekonnale on pühendatud kaks muuseumi Viinis. Need on Viini muuseum aadressil Praterstraße 54, kus Strauss elas alates 1860. aastast, ja Strauss Museum aadressil Müllnergasse 3, kus on ülevaade kogu Strausside perekonna tegevusest ja ajaloost. 1922. aastal tuli Austrias käibele esimene Strauss II portreega 50-[[Austria šilling|šillingilise]] väärtusega postmark. 1949. aastal lisandus helilooja 50. surma-aastapäeva puhul ühešillingiline ja 1975. aastal 150. sünniaastapäeva tähistav neljašillingiline postmark. Johann Strauss II portree on 1960. aastal käibele tulnud sajašillingilisel rahatähel ja 150-šillingilisel (1975) ning 50-šillingilisel (1999) mündil. 1921. aastal avati Viinis Stadtparkis Johann Straussi monument. See on tänapäeval turistifotode meelisobjekt. Coburgis on alates 1987. aastast Johann Straussi mälestuskivi. 2003. aastal püstitati Pavlovskisse Straussi "Vene ajastu" mälestusmärk. Tianjinis (Hiinas), endises Austria-Ungari koloonias on Straussi skulptuur. [[Pariis]]i 10. ringkonnas on Johann Straussi nimeline väljak. == Straussi operetid Eestis == Alates 1891. aastast on Eesti teatrites esitatud järgmisi Straussi operette või tema muusikast koostatud [[pastišš]]e: * "[[Nahkhiir]]" ([[Rahvusooper Estonia|Estonias]] 1912, 1919, 1940, 1953, 1973, 1997, 2010; [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] 1921, 1936, 1949, 1986, 2006, 2025; [[Endla (teater)|Endlas]] 1923; [[Ugala]]s 1927) * "[[Mustlasparun]]" (Vanemuises 1889 ("Mustlasebaron"), 1930, 1942, 1968; Estonias 1912, 1919, 1926, 1948, 1993; Endlas 1924; [[Võitleja (selts)|Võitlejas]] 1928) * "[[Viini veri]]" (Estonias 1965, 1994, 2004; Vanemuises 2018) * "[[Öö Veneetsias]]" (Estonias 1951, 2000; Vanemuises 1999) * "[[Armulaul]]" (Vanemuises 1933; Võitlejas 1934) * "[[Karneval Roomas]]" (Estonias 1939) * "[[1001 ööd]]" (Estonias 1921) [[Fail:Johann Strauss 1879.JPG|pisi|Johann Strauss 1879]] Allikad: * "Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel", koost. [[Vilma Paalma]]. Tallinn, RO Estonia, 2006. * "Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust", koost. [[Virge Joamets]]. Tartu, Vanemuine, 2020. == Operetid esmaesitusega Viinis == *"Die lustigen Weiber von Wien" (burlesk-operett, 1868, esitamata) *"Romulus" (1871, fragmendid) *"Indigo und die vierzig Räuber" (1871) *"Carneval in Rom" (1873) *"Die Fledermaus" (1874) *"Cagliostro in Wien" (1875) *"Prinz Methusalem" (koomiline ooper, 1877) *"Blindekuh" (1878) *"Das Spitzentuch der Königin" (1880) *"Der lustige Krieg" (1881) *"Eine Nacht in Venedig" (1883) *"Die Zigeunerbaron" (1885) *"Der Schelm von Bergen" (1886) *"Simplicius" (1887) *"Ritter Pázmán" (koomiline ooper, 1892) *"Fürstin Ninetta" (1893) *"Jabuka" (1894) *"Waldmeister" (1895) *"Die Göttin der Vernunft" (1897) [[Fail:Zentralfriedhof Johann Strauß(Vater).JPG|pisi|Strausside hauamonumendid Viini Keskkalmistul]] == Filmid == Strausside kui muusikute suguvõsast ja selle liikmete loomingust on aegade jooksul tehtud arvukalt filme. *1913 tummfilm "Das Leben der Strauss-Familie" *1928 tummfilm "Heut' spielt der Strauss", režii Conrad Wiene, peaosas Paul Hörbiger *1930 "Der Walzerkönig", režii Manfred Noa, peaosas Hans Stüwe *1932 "Johann Strauss, k. u. k. Hofballmusikdirektor", režii Conrad Wiene, peaosas Michael Bohnen *1934 "Petersburger Nächte. Walzer an der Newa", režii E. W. Emo, peaosas Paul Hörbiger *1934 "Waltzes from Vienna", režii Alfred Hitchcock *1935 "Unsterbliche Melodien", režii Heinz Paul, peaosas Alfred Jerger *1935 "Rosen aus dem Süden", režii Walter Jansen, peaosas Paul Hörbiger *1938 "The Great Waltz", režii Julien Duvivier, peaosades Fernand Gravet ja Miliza Korjus *1939 "Unsterblicher Walzer", režii E. W. Emo, peaosas Fred Liewehr *1940 "Operette", režii Willi Forst, peaosas Edmund Schellhammer *1954 "Girardi - Der Komödiant von Wien", režii Karl Paryla, peaosas Eduard Strauss II *1954 "Ewiger Walzer", režii Paul Verhoeven, peaosas Bernhard Wicki *1963 "The Waltz King", režii Steve Previn, peaosas Kerwin Mathews *1971 "Прощание с Петербургом", režii Yan Frid, peaosas Girt Jakovlev) *1972 "Der große Walzer", režii Andrew L. Stone, peaosas Horst Buchholz *1972 "The Strauss-Family", režii Marvin J. Chomsky, peaosas Stephen McGann *1986 "Johann Strauss - Der König ohne Krone", režii Franz Ante, peaosas Oliver Tobias *1995 "Strauss: The King of 3/4 Time", režii Kit Hood, peaosas Michael Riley *2005 "Strauss: The Waltz King", režii Rupert Edwards, peaosas Joseph Edwards/Simon Williams {{JÄRJESTA:Strauss, Johann}} [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1825]] [[Kategooria:Surnud 1899]] 2bmpllw12swkwvltl4u0z0xtfnk8zrn 0 125461 7122122 7059337 2026-03-31T20:30:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122122 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|Afganistani ja Pakistani naiste riietusesemest; Kaukaasia rahvaste riietuseseme kohta vaata artiklit [[Burka]].}} [[Pilt:Woman walking in Afghanistan.jpg|pisi|Afganistani naine]] [[Pilt:Burqa IMG 1127.jpg|pisi|Siidist burka pealaest õlgadeni ulatuv osa]] [[Pilt:Burqa Afghanistan 01.jpg|pisi|Afgaani naised burkades]] '''Burka''' ([[urdu keel]]es بُرقع , [[pärsia keel]]es ja [[araabia keel]]es برقع ; araabiakeelne hääldus: [ˈbʊrqʊʕ, ˈbʊrqɑʕ]) (Kesk-Aasias tuntud ka kui '''''tšadri''''' või '''parandžaa''') on [[riietus|riideese]], mida kannavad naised üleriidena mõnedes traditsioonilistes [[islamiriik]]ides (nt [[Afganistan]]is, [[Pakistan]]is, Põhja-[[India]]s), et varjata oma keha kodust väljaspool olles võõraste eest. Nägu kattev loor ([[nikaab]]) on tavaliselt ristkülikukujuline poolläbipaistev riie, mille ülemine serv kinnitatakse [[hidžaab|pearäti]] külge nii, et loor ripub alla ja katab naise näo ning seda on võimalik üles keerata, kui naine soovib oma näo paljastada. Teise stiilina on levinud ka variant, kus loor on kinnitatud pearäti külgedele ja katab näo nii, et silmad jäävad nähtavale. Termineid "nikaab" ja "burka" aetakse tihti segamini: nikaab on riie või loor, mis katab ainult nägu, kuid burka katab kogu keha pealaest jalatallani. ''Burqa'' on [[pärsia keel]]est tulenev arabiseerunud sõna ''purda'' (''parda''), mis tähendab kardinat või loori.<ref name="Ld5Yk" /> [[Pilt:Brooklyn Museum - Two Veiled Women and a Child - Antoin Sevruguin.jpg|pisi|[[Antoin Sevruguin]], "Kaks kaetud naist ja laps". 19. sajandi teine pool, [[Kadžaarid]]e dünastia. Brooklyni Muuseum]] == Burka islami tekstides == [[Pilt:Ghardaia-Mozabitenfrauen.jpg|pisi|Alžeeria naine, kes kannab traditsioonilist ''haïki'']] Paljud moslemid usuvad, et kogutud lood prohvet Muhamedi elust ehk ''[[hadith]]''<nowiki>'</nowiki>id nõuavad avalikes kohtades nii meeste kui ka naiste tagasihoidlikku käitumist ja riietumist. Seda nõuet on islami õpetlased ja kogukonnad aga tõlgendanud mitmel erineval viisil. Tõlked [[koraan]]ist väidavad: <blockquote>"Sina, Prohvet! Ütle oma naistele, tütardele ja usklike meeste naistele, et nad lõdvestaks oma loori. Nii on neid hõlpsam eristada (teistest naistest) ja neid ei saa solvata. Jumal on andestaja ja armuline." –''Koraan, Suura 33 ([[Al-Ahzab]]), Salm 59'' </blockquote> [[Koraan]]i teine ütlus on tõlgitud nii: <blockquote>"Ütle usklike naistele, et nad käiksid, silmad maas, ja hoiaksid oma süütust. Ärgu näidaku oma võlusid peale nende, mis muidu nähtaval. Nad varjaku pead katva rätikuga väljalõige rinnal ja ärgu näidaku oma võlusid ühelegi peale oma meeste või isade või äiade või oma poegade või oma meeste poegade või oma vendade või oma vendade poegade või oma õdede poegade, või oma pere naistele või oma orjadele või meesteenijatele, kes ei kiimle, või lastele, kel pole taipu alastusest; nad ärgu jätku nähtavale oma jalgu nii, et peidetud võlud nähtavaks saaksid. Pöörduge, kõik usklikud, Jumala poole palvega andeksandmisest, siis võib olla, et saate õnnelikuks." –''Koraan, Suura 24 ([[An-Nur]]), Salm 31''}} </blockquote> [[Saudi-Araabia]] veebilehel IslamQA.info seisab Muhammed Salih Al-Munajjidi ''fatwa'' ehk islami usujuhi korraldus, mis ütleb: <blockquote>Õige vaade, nagu näitavad ka tõendid, on see, et naise nägu on ''awrah'' (kehapiirkond, mis peaks võõraste pilkude eest peidetud olema) ja peab olema kaetud. Nägu on kõige ahvatlevam osa naise kehast, sest inimesed vaatavad kõige rohkem nägu ja seetõttu on see suurim ''awrah''.<ref name="fatwa" /></blockquote> ''Fatwa'' ütleb ka seda, millal on loori kandmine keelatud. [[Sunna]]s on mitmeid kirjeid, nagu näiteks: <blockquote> Prohvet ütles "Naisel on keelatud oma nägu looriga katta või burkat kanda ''ihrami'' ajal (Füüsilise ja hingelise puhtuse seisund)".</blockquote> Ütlus viitab sellele, et kui naistel ei olnud ''ihrami'' aeg, siis katsid nad oma näod.<ref name="fatwa" /> === Namus === [[Pilt:Afghan lady in Kabul.jpg|pisi|James Rattay [[litograafia]] 1842. aastast, mis näitab pärsia naist [[Afganistan]]is, kelle selja taga on burka]] Moslemi maailmas on naiste katmine meeste pilkude eest tihedalt seotud ''namuse'' kontseptsiooniga. ''Namus'' on eetiline kategooria ja voorus [[Lähis-Ida]] [[moslem]]ite [[patriarh]]aalses iseloomus. See on tugevalt soospetsiifiline kategooria või ka perekonnasisesed suhted, mida saab kirjeldada au, tähelepanu, austuse/austamise ja tagasihoidlikkuse mõistetest lähtuvalt. Namuse mõistet tõlgitakse tihti kui "au".<ref name="book-sch" /><ref name="autogenerated1" /> == Burkad maailmas == === Aasia === ==== Afganistan ==== [[File:Group of Women Wearing Burkas.jpg|pisi|Afgaani naised ootejärjekorras [[USAID]]-i pool toetatud tervishoiu kliiniku ees]] Täielik [[Afganistan|afgaani]] ''chadri'' katab kandja kogu näo, välja arvatud kitsa ala silmade ümbrusest. Avatuks jäetud osa kaetakse omakorda varjava võrgu või looriga.<ref name="CQAiw" /> Enne kui [[Taliban]] [[Afganistan]]is võimu haaras, kanti ''chadrit'' linnades harva. Talibani võimuga kohustati naisi ''chadrit'' avalikes kohtades kandma. Praegune afgaani režiim selle kandmist otseselt ei nõua, kuid kohalikud [[feodaal]]id Lõuna-Afganistanis sunnivad seda oma piirkonnas siiski tegema. ''Chadrid'' [[Kabul]]i piirkonnas on tavaliselt helesinised, üleval põhjas [[Mazār-e Sharīf]]i piirkonnas valged ja all lõunas [[Kandahār]]i piirkonnas pruunid või rohelised.<ref name="vSkrI" /> ''Chadri'' kandmine ülejäänud Afganistanis on varieeruv ja arvatakse, et see järk-järgult väheneb ka Kabulis. Kuna nendes piirkondades on poliitiline situatsioon väga ebastabiilne, siis naised, kes muidu ei kaldu ''chadrit'' kandma, peavad seda oma ohutuse tagamiseks tegema. ==== India ==== [[India]] [[moslem|muslimi]] populatsiooni seas on burka kandmine mitmetes piirkondades tavaline, näiteks Vana-Delhis.<ref name="Popular" /><ref name="India" /> Nizamuddin Basti ajaloolises naabruskonnas sõltub burka kandmise käsk naise vanusest. Burkat peavad kandma noored naised, kes on vallalised või äsja abiellunud. Pärast seda otsustab abikaasa, kas naine peab burkat edasi kandma või mitte.<ref name="Nizamuddin" /> ==== Pakistan ==== [[Pakistan]]is kantakse burkat valdavalt [[Pashtun]]i territooriumil ja piirialadel nagu [[FATA]], suurel määral ka Khyber Pakhtunkhwa ja Balochistani piirkonnas. Teistes, enamuse riigist moodustavates piirkondades on burka kandmine aja jooksul oluliselt vähenenud. Burkat kantakse pigem lokaalselt ning reisides muudesse regioonidesse enamik naisi burkat ei kanna. ==== Iisrael ==== [[File:A female member of the Haredi burqa sect in Meah Shearim.jpg|pisi|Haredi juudi naine Iisraelis]] Mõned aastad tagasi hakkas [[Iisrael]]is grupp [[ultra-ortodoks|ultraortodoksseid]] [[haredi]] [[juut|juudi]] naisi käsitlema burkat kui vagaduse sümbolit. [[Bruria Keren]]i eeskujul on hakanud loori kandma umbes 600 juudi naist.<ref name="g9OQ3" /> Keren väidab, et "järgib tagasihoidlikkuse reegleid selleks, et mehi nende enda käest päästa. Mees, kes näeb naise kehaosi, on seksuaalselt erutatud ja see võib panna ta [[patt]]u sooritama. Isegi kui ta ei tee füüsiliselt pattu, siis tema ebapuhtad mõtted on juba ise patt".<ref name="iPSeI" /> Kuid ilmselt mõnede abikaasade survel on [[rabi]] autoriteedid öelnud, et burka kandmisega on suur oht liialdada. Sel juhul on tulemus hoopis soovitule vastupidine ja see võib viia seksuaalsuse küsimustes raskete rikkumisteni. Burka kandmine oleks siis kui seksuaalne [[fetiš]], mis on sama kergemeelne kui selle liiga vähene kandmine.<ref name="I4BKT" /> Ajalehe ''The Jerusalem Post'' kohaselt on [[Knesset]]i liikmel plaanis esitada parlamenti seaduseelnõu, mis keelaks kogu keha ja nägu katva riietuse kandmise.<ref name="pqctA" /> ==== Süüria ==== [[Süüria]] eesotsas on [[Baathi]] partei, mis tõrjub traditsioonilise [[hidžaab]]i kandmist. Süüria kõrgharidusminister teatas, et valitsus keelustab õpilastel, õpetajatel ja personalil oma näo katmise ülikoolides, öeldes, et loorid on vasturääkivuses "riigi sekulaarsete ja akadeemiliste põhimõtetega".<ref name="QTGFy" /> [[Süüria revolutsioon]]i puhkemisel eelistas Süüria valitsus võtta sihikule üleüldisemad mässulised kui seda on [[Islamiriik|ISIS]], sest viimased tapaksid esimesed ja nad ei oleks rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustatud.<ref name="GH25w" /> Selle tulemuseks on [[nikaab]]i levik Süüria põhja-, kesk- ja idapoolsetel aladel. === Euroopa === ==== Suurbritannia ==== Burka kandmine tekitab [[Suurbritannia]]s jätkuvalt debatte. Eelmise valitsuse vanemliige [[Jack Straw]] nõudis, et tema valimisringkonna [[moslem]]i naised eemaldaksid isikliku kohtumise ajaks nägu katvad loorid. Meediale seletas ta, et see oli palve, mitte nõue ning igal kohtumisel oli tagatud, et ruumis viibis ka naistöötaja. Sellele järgnes meediasõda. Mõned moslemigrupid väitsid, et mõistavad tema muret, teised aga tundsid end kahjustatuna.<ref name="a1XEH" /> 2011. aastal läbi viidud uuringus selgub, et 66 protsenti Briti inimestest on avalikes kohtades burka keelustamise poolt.<ref name="9CCSU" /> Burkade keelustamise on välistanud aga praegune konservatiiv-liberaalne demokraatide valitsus ja eelmine [[Leiboristlik Partei|Tööpartei]] valitsus.<ref name="10omJ" /> ==== Prantsusmaa ==== Burka kandmine on [[Prantsusmaa]] avalikes koolides keelustatud juba alates 2004. aastast, kui seda hakati pidama samasuguseks religioosseks sümboliks nagu Kristlikku risti. Reegel oli kohaldus 1905. aastal vastu võetud seadusele, mis keelab õpilastel ja töötajatel kanda nähtavaid religioosseid sümboleid. See seadus on seotud ajaga, mil [[sekularism|sekulaarne]] Prantsusmaa võttis [[katoliku kirik]]ult kontrolli enamuse koolide üle. Reegel ei kehti erakoolidele ega ka religioossetele koolidele. 22. juunil 2009 teatas Prantsusmaa president [[Nicolas Sarkozy]], et burkad ei ole Prantsusmaal teretulnud ning tõdes: "Me ei saa oma riigis aktsepteerida, et naised on eesriide taga nagu vangid, sotsiaalsest elust ära lõigatud, jäetud ilma igasugusest identiteedist".<ref name="zgk3h" /> [[Prantsusmaa Rahvusassamblee]] määras ametisse 32 seaduseandjat nii parem- kui ka vasakpoolsetest [[partei]]dest ning andis neile kuue kuu pikkuse uurimismissiooni leidmaks võimalusi burka kandmist piirata.<ref name="0C39E" /> 26. jaanuaril 2010 teatas komisjon, et avalike teenuste kättesaadavus ja ühistransport peaks burka kandjatele olema keelatud. 13. juulil 2010 kiitis Assamblee suure enamusega heaks seaduseelnõu, mille kohaselt on burkad ja [[nikaab]]id avalikes kohtades keelatud.<ref name="EMCLp" /> 14. septembril 2010 kiitis seaduseelnõu heaks ka Prantsusmaa [[Senat]] ja seadus jõustus 11. aprillil 2011..<ref name="q9K8J" /><ref name="PQm4B" /> Keeldu kutsutakse ametlikult seaduseks, mis keelab avalikes kohtades oma näo varjamise. See ei viita otseselt [[islam]]ile ega ka looridele. Ametnikud ütlevad, et tegemist ei ole diskrimineeriva seadusega, sest see hõlmab kõiki, mitte ainult [[moslem]]eid. Keelust välja jääb ka hulk erandeid, sealhulgas mootorratta kiivrid ning tervislikel põhjustel, suusatamisel ja karnevalidel kantavad maskid.<ref name="DRO3h" /> Aastal 2014 rahuldas [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] Prantsusmaa burka keelu ning nõustus Prantsusmaa valitsusega, et seadus põhineb "teatud kooselamise ideel".<ref name="MNC32" /><ref name="w8L0E" /> ==== Belgia ==== 29. aprillil 2010 kiitis [[Belgia]] parlamendi alamkoda heaks seaduseelnõu, millega keelustatakse igasugune riietus, mis varjab selle kandja identiteeti avalikes kohtades nagu pargid ja tänavad. Ettepanek võeti üksmeelselt vastu ning kiideti heaks ka [[Senat]]is. ''BBC News'' hinnangul kannab Belgia poole miljoni [[moslem|muslimi]] hulgast sellist loori vaid umbes 30 naist.<ref name="NJDQ0" /> Burka kandmise keeld jõustus Belgias 2011. aasta juulis.<ref name="aDfCz" /> ==== Itaalia ==== [[Itaalia]]s võeti 1975. aastal vastu terrorismivastane seadus, mille kohaselt on keelatud kanda igasugust inimese nägu peitvat riietust. 2010. aasta mais sai üks [[Tuneesia]] päritolu naine selle seaduse rikkumise eest 500 eurot trahvi.<ref name="53QfI" /> ==== Holland ==== 27. jaanuaril 2012 võeti [[Holland]]is vastu seadus, mis keelab inimese identiteeti peitva riietuse kandmise. Burka kandmisel avalikes kohtades saadavad trahvid ulatuvad kuni 380 euroni.<ref name="dr6yg" /> 2012. aasta oktoobris seadust aga leevendati ning burka kandmine keelustati kogu avaliku ruumi asemel ainult ühistranspordis ning tervishoiu-, haridus- ja valitsusasutustes.<ref name="WVr49" />22. mail 2015 keelas Hollandi valitsus burka kandmise avalikes kohtades. Avalikud kohad hõlmavad ühistransporti, haridusasutusi, avalikke tervishoiuasutusi ja valitsusasutusi. Kohtusaalis ei või kanda burkat ega nikaabi. Muudes avalikes kohtades on katmine lubatud, kuid politseiametnikud võivad paluda inimesel nägu paljastada isiku tuvastamise eesmärgil. Näo katmine on lubatud karnevalide ja muude pidustuste ajal ning kui see on vajalik sportimiseks või tööülesannete täitmiseks.<ref name="9pVTa" /><ref name="MLeoC" /> === Okeaania === ==== Austraalia ==== 2010. aastal taotles [[Austraalia]] liberaalne [[senaator]] [[Cory Bernard]] burkade keelustamist Austraalias, väites, et see on "mitte austraaliapärane". Keeld ei läinud riiklikul tasandi läbi, kuid debatid burka üle jätkuvad.<ref name="0uBOR" /><ref name="gbVAU" /> 2011. aastal saadeti kuueks kuuks vangi Carnita Matthews, kes süüdistas politseiametnikku selles, et viimane sundis teda vastu tahtmist [[nikaab]]i eemaldama. Uudisteallikad nimetasid tema nikaabi algselt ekslikult burkaks.<ref name="costs" /> Politsei pidas naise kinni juhuslikuks joobe tuvastamise testiks ning trahvis teda lubade rikkumise eest. Matthews esitas väidetavalt politseijaoskonnas juhtunu kohta kirjaliku kaebuse, kandes samal ajal nikaabi, naine aga ise seda ei tunnista. Kohtunik Clive Jeffers lükkas süüdistuse 2011. aasta juunis ümber, viidates allkirja erinevustele juhiloal ja kaebusel ning naine mõisteti õigeks.<ref name="IdFpK" /> 4. juulil 2011 sai [[Uus-Lõuna-Wales]] esimeseks Austraalia osariigiks, kus kehtestati seadus, mis lubab politseil nõuda burkade (ja muu varustuse, näiteks mootorratturikiivri) eemaldamist isiku tuvastamiseks. 2014. aasta oktoobris otsustasid [[Canberra]] Parlamendi spiiker ja senati president, et naissoost külastajad, kelle nägu on kaetud, peavad istuma avalikus galeriis teistest klaasidega eraldatud alades, mis tavaliselt on mõeldud koolilastele. See oli vastus poliitaktivistide grupi häirivale planeeritud tegevusele. Austraalia peaminister [[Tony Abbott]] teatas, et on sellise keelu vastu ning otsus vaadati ümber. Uute korralduste järgi peavad kõik parlamenti sisenevad külastajad ajutiselt kõik varjavad katted eemaldama.<ref name="1OVx7" /><ref name="DMH7p" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fatwa">{{cite web|last=Al-Munajjid|first=Sheikh Muhammed Salih|title=Do women have to wear niqaab?|publisher=Islam QA|url=http://islamqa.info/en/21134|accessdate=23. august 2010}}</ref> <ref name="book-sch">Werner Schiffauer, ''Die Gewalt der Ehre. Erklärungen zu einem deutsch-türkischen Sexualkonflikt.'' ("The Force of the Honour"), Suhrkamp: Frankfurt am Main, 1983. ISBN 3-518-37394-3.</ref> <ref name="autogenerated1">Dilek Cindoglu, "Virginity tests and artificial virginity in modern Turkish medicine", pp. 215–228, in ''Women and sexuality in Muslim societies'', P. Ýlkkaracan (Ed.), ''Women for Women's Human Rights'', Istanbul, 2000.</ref> <ref name="Popular">{{cite book|author=Suad Joseph, Afsaneh Najmabadi|title=Encyclopedia of Women & Islamic Cultures: Family, Law, and Politics|publisher=[[Brill Publishers]]|quote=The ''burqá'' is common in India and Pakistan and a girl is usually required to use it from the age of nine or ten.|date=9. juuli 2011|url=http://books.google.com/books?id=4Uyypm6T7ZsC&pg=PA203&dq=burqa+india&hl=en&ei=bucXTpPdMozrgQfjs6kV&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CCgQ6AEwADgK#v=onepage&q=burqa%20india&f=false}}</ref> <ref name="India">{{cite book|last=Jain|first=Simmi|title=Encyclopaedia of Indian Women Through the Ages: Modern India|publisher=Kalpaz Publications|quote=The wearing of ''Burqa'' was not seen in the rural areas although the majority observed complete ''purdah'' whereas in the old Delhi area from where the urban data was collected, ' ''Burqa'' ' clad women were quite frequently seen in the markets and other places, as also women without a ''Burqa''.|date=9. juuli 2011|url=http://books.google.com/books?id=JbCKTfEmppsC&pg=PA267&dq=burqa+india&hl=en&ei=BNsXTqXpDZOasAPd7tTxDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=9&ved=0CFYQ6AEwCA#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="Nizamuddin">{{cite book|last=Weigl|first=Constanze|title=Reproductive Health Behavior and Decision-Making of Muslim Women|publisher=LIT Verlag Münster|quote=The obligation of a woman to wear a ''burqa'' is dependent on her age, as Moazam, one of my key informants, explained to me; a woman with gown-up children has not necessarily to wear a ''burqa''. Young, unmarried women or young, married women in their first years of marriage, however, are obliged to wear it. In this situation a husband usually decides if his wife should continue to wear a ''burqa'' after marriage or not. In Nizamuddin Basti girls usually started to wear a ''burqa'' when they were around 16 years old and became fecund.|date=9. juuli 2011|url=http://books.google.com/books?id=ZHHtWL7VK14C&pg=PA78&dq=burqa+india&hl=en&ei=hd0XTs-3L5S6sAPP7rjZDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=4&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q=burqa%20india&f=false}}</ref> <ref name="costs">{{cite news|url=http://www.news.com.au/national/burqa-wearing-woman-carnita-matthews-to-seek-costs/story-e6frfkvr-1226080347298|work=The Daily Telegraph|title=Burqa wearing-woman Carnita Matthews to seek legal costs|date=23. juuni 2011|access-date=2015-06-05|archive-date=2011-06-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20110626184446/http://www.news.com.au/national/burqa-wearing-woman-carnita-matthews-to-seek-costs/story-e6frfkvr-1226080347298|url-status=dead}}</ref> <ref name="Ld5Yk">{{cite web |url=http://hamshahrionline.ir/details/8213 |title=همشهری آنلاین: اهمیت زبان فارسی در عصر دهکده جهانی |publisher=Hamshahrionline.ir |date= |accessdate=27.03.2014 |archive-date=3.10.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181003121251/http://hamshahrionline.ir/details/8213 |url-status=dead }}</ref> <ref name="CQAiw">{{cite web|last=Malhotra|first=Jyothi|title=An election in Afghanistan|work=[[Business Standard]]|date=26. juuli 2009|url=http://www.business-standard.com/india/news/jyoti-malhotra-an-election-in-afghanistan/364928/|accessdate=17. august 2009}}</ref> <ref name="vSkrI">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://bigstory.ap.org/article/wests-mores-china-imports-challenge-burqa |vaadatud=2015-06-05 |arhiivimisaeg=2015-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150511015244/http://bigstory.ap.org/article/wests-mores-china-imports-challenge-burqa |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="g9OQ3">{{cite news|last=Shaviv|first=Miriam|title=Should Israel Ban the Burka?|url=http://www.thejc.com/blogpost/should-israel-ban-burka|accessdate=25. jaanuar 2011|newspaper=The Jewish Chronicle|date=28. aprill 2010|archive-date=2010-08-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20100801031927/http://thejc.com/blogpost/should-israel-ban-burka|url-status=dead}}</ref> <ref name="iPSeI">{{cite web|url=http://www.asianews.it/news-en/Controversy-in-Israel-over-burqa-wearing-ultra-Orthodox-Jews-20726.html|title=Controversy in Israel over burqa-wearing ultra-Orthodox Jews|publisher=Asia News|date=2. september 2011|accessdate=15. detsember 2011}}</ref> <ref name="I4BKT">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/middleeast/israel/7919501/Israeli-rabbis-clamp-down-on-burka.html|location=London|work=The Daily Telegraph|first=Adrian|last=Blomfield|title=Israeli rabbis clamp down on burka|date=30. juuli 2010}}</ref> <ref name="pqctA">The Jerusalem Post. 26. aprill 2010. [http://www.jpost.com/ArtsAndCulture/Entertainment/Article.aspx?id=174003]. Taastatud 16. veebruar 2011.</ref> <ref name="QTGFy">{{cite news|title=Syria bans face veils at universities|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-10684359|date=19. juuli 2010|accessdate=3. veebruar 2012|publisher=BBC News}}</ref> <ref name="GH25w">http://foreignpolicy.com/2014/06/23/trust-iran-only-as-far-as-you-can-throw-it/</ref> <ref name="a1XEH">{{cite news|title='Remove full veils' urges Straw|publisher=BBC News|date=6. oktoober 2006|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/5411954.stm|accessdate=23. august 2010}}</ref> <ref name="9CCSU">{{cite news|title=Two thirds Brits want burqa ban|work=[[YouGov]]|date=14. aprill 2011|url=http://yougov.co.uk/news/2011/04/14/two-thirds-brits-want-burqa-ban/|accessdate=16. aprill 2011}}</ref> <ref name="10omJ">{{cite news|url=http://www.reuters.com/article/idUSTRE66G1U520100717|agency=Reuters|first=Kylie|last=MacLellan|title=Britain should not seek burqa ban: government|date=17. juuli 2010}}</ref> <ref name="zgk3h">{{cite news|title=Nicolas Sarkozy: burqa not welcome in France |work=[[The Daily Telegraph]]|date=22. juuni 2009|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/france/5603070/Nicolas-Sarkozy-burqa-not-welcome-in-France.html|accessdate=23. august 2010|location=London|first1=Our|last1=Foreign}}</ref> <ref name="0C39E">{{cite news|title=France sets up burka commission|publisher=BBC News|date=23. juuni 2009|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/8114590.stm|accessdate=27. aprill 2010}}</ref> <ref name="EMCLp">{{cite web|last=Doland|first=Angela|title=France Burqa Ban: French Parliament Approves Ban on Face Veils|publisher=The Huffington Post|date=13. juuli 2010|url=http://www.huffingtonpost.com/2010/07/13/france-burqa-ban-french-p_n_644433.html|accessdate=23. august 2010}}</ref> <ref name="q9K8J">French Senate Approves Burqa Ban (CNN)</ref> <ref name="PQm4B">{{cite news|url=http://www.cnn.com/2010/WORLD/europe/09/14/france.burqa.ban/index.html?hpt=T2|title=CNN – French Senate approves burqa ban|publisher=CNN|date=15. september 2010|accessdate=15. detsember 2011}}</ref> <ref name="DRO3h">{{cite web|last=Doland|first=Angela|title=France Burqa Ban: French Parliament Approves Ban on Face Veils|publisher=The Huffington Post|date=13. juuli 2010|url=http://www.huffingtonpost.com/2010/07/13/france-burqa-ban-french-p_n_644433.html|accessdate=10. veebruar 2011}}</ref> <ref name="MNC32">http://www.theguardian.com/world/2014/jul/01/france-burqa-ban-upheld-human-rights-court</ref> <ref name="w8L0E">http://www.bbc.com/news/world-europe-28106900</ref> <ref name="NJDQ0">{{cite news|title=Belgian lawmakers pass burka ban|publisher=BBC News|date=30. aprill 2010|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/8652861.stm|accessdate=23. august 2010}}</ref> <ref name="aDfCz">http://www.bbc.com/news/world-europe-13038095</ref> <ref name="53QfI">{{cite news|last=Squires|first=Nick|title=Muslim woman fined £430 for wearing burka in Italy|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/italy/7676367/Muslim-woman-fined-430-for-wearing-burka-in-Italy.html|accessdate=15. detsember 2011|newspaper=The Telegraph|date=4. mai 2010}}</ref> <ref name="dr6yg">{{cite news|title=Kabinet stemt in met boerkaverbod – ‘wet met veel haken en ogen'|publisher=NRC Handelsblad|date=27. jaanuar 2012|url=http://www.nrc.nl/nieuws/2012/01/27/kabinet-stemt-in-met-boerkaverbod/|accessdate=27. jaanuar 2012}}</ref> <ref name="WVr49">{{cite news|title=Geen boerkaverbod op straat|publisher=Nederlands Dagblad|date=29. oktoober 2012|url=http://www.nd.nl/artikelen/2012/oktober/29/geen-boerkaverbod-op-straat|accessdate=15. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="9pVTa">{{cite news|title=Kabinet stemt in met boerkaverbod|publisher=NRC Handelsblad|date=22. mai 2015|url=http://www.nrc.nl/nieuws/2015/05/22/kabinet-stemt-in-met-beperkt-boerkaverbod/|accessdate=22. mai 2015}}</ref> <ref name="MLeoC">{{cite news|title=Weinig bijval voor boerka-plan|publisher=NOS|date=22. mai 2015|url=http://nos.nl/artikel/2037001-weinig-bijval-voor-boerka-plan.html|accessdate=22. mai 2015}}</ref> <ref name="0uBOR">{{cite news|title=Burqa bans: thinly veiled discrimination?|url=http://www.australiantimes.co.uk/voices/poll-position/burqa-bans-thinly-veiled-discrimination.htm|accessdate=15. detsember 2011|newspaper=Australian Times|date=14. oktoober 2010|archive-date=2012-05-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20120509165004/http://www.australiantimes.co.uk/voices/poll-position/burqa-bans-thinly-veiled-discrimination.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="gbVAU">{{cite web|url=http://www.adelaidenow.com.au/burqua-ruling-must-be-made-by-sa-speaker-lyn-breuer/story-e6frea6u-1225944811804|title=Demand for hijab ruling causes uproar in State Parliament|publisher=Adelaide Now|date=29. oktoober 2010|accessdate=15. detsember 2011|archive-date=2011-09-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20110903075225/http://www.adelaidenow.com.au/burqua-ruling-must-be-made-by-sa-speaker-lyn-breuer/story-e6frea6u-1225944811804|url-status=dead}}</ref> <ref name="IdFpK">{{cite web|last=Fife-Yeomans|first=Janet|url=http://www.dailytelegraph.com.au/news/sydney-nsw/new-twist-in-carnita-matthews-burqa-case/story-e6freuzi-1226085143698|title=No covering up similar signatures in Carnita Matthews burqa case|work=The Daily Telegraph|date=1. juuli 2011|accessdate=15. detsember 2011}}</ref> <ref name="1OVx7">[http://www.abc.net.au/news/02.10.2014/abbott-seeks-to-overturn-parliament-burka-restrictions/5787072 "Tony Abbott steps in to have Parliament House burka restrictions overturned"] ABC News, 3. oktoober 2014. Taastatud 3. oktoober 2014.</ref> <ref name="DMH7p">http://www.abc.net.au/news/20.10.2014/burka-segregation-is-not-the-best-says-mp/5825404</ref> }} == Välislingid == {{Commons category|Burqa}} * [http://twocircles.net/2010aug17/burqa_ban_what_it_means_west.html Burqa ban: What it means for the West] – TCN News * [http://www.english.rfi.fr/france/20100526-sarkozy-and-burka France's burqa ban] – background by Radio France Internationale in English * [http://www.guardian.co.uk/science/the-lay-scientist/2011/apr/12/2 The absence of evidence for banning burqas] – [[The Guardian]] * [http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-13038095 The Islamic veil across Europe] – [[BBC]] * Piret Lakson, Laura Mallene [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32134893 "Ansip ei võtnud meid vastu burkade tõttu"] Eesti Ekspress, 15. juuli 2010 [[Kategooria:Islami riietus]] bn2amw69e7bsxoyfssr6rjyrwjiegr5 0 128439 7122103 6711461 2026-03-31T20:08:34Z Taivo 268 7122103 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1985 CPA 5674.jpg|pisi|Krišjānis Baronsi pilt 1985. aastal ilmunud Nõukogude Liidu postmargil]] '''Krišjānis Barons''' ([[31. oktoober]] [[1835]] [[Struteles muiža|Strutele]] – [[8. märts]] [[1923]] [[Riia]]) oli [[lätlased|läti]] kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane. Aastatel [[1856]]–1862 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[matemaatika]]t ja [[astronoomia]]t. Aastail [[1862]]–[[1865]] oli ta ajalehe [[Pēterburgas Avīzes]] toimetaja. [[1867]]. aastal läks ta koduõpetajaks [[Moskva]]sse. Alles [[1893]]. aastal läks ta tagasi Riiga. Ta sai tuntuks läti rahvalaulude ([[Daina]]) koguja ja kogumise korraldajana. Tema peateos on kuueköiteline läti rahvalaulude kogu "Latvju dainas", mis ilmus 1894–1915 ja sisaldab 217 996 laulu. Ta on maetud [[Lielie kapi|Riia Suurele kalmistule]]. == Mälestuse jäädvustamine == Baronsi järgi on nimetatud [[asteroid]] [[3233 Krišbarons]], mille [[1977]] avastas [[Krimmi astrofüüsikaobservatoorium]]i astronoom [[Nikolai Tšernõhh]]. Riias [[Vērmane aed|Vērmane aias]] on Baronsi skultuur, mis valmis [[1984]] ja mille autor on [[Lea Davidova-Medene]]. [[1985]] anti [[NSV Liit|NSV Liidus]] Baronsi mälestuseks välja postmark. Samal aastal asutati Riias Krišjānis Baronsi [[muuseum]]. See loodi tollase Riia Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe [[Alfrēds Rubiks]]i algatusel. 6 Läti linnas on [[Krišjānis Baronsi tänav]]. Krišjānis Baronsit on kujutatud Läti 100-[[Läti latt|latisel]] pangatähel. See anti välja [[1993]]. aastal. [[2006]] andis [[Läti Pank]] välja Krišjānis Baronsi kujutisega ühelatise meenemündi. ==Teoseid== *[https://dspace.ut.ee/handle/10062/34659 Указатель сочинений о коренных жителях Прибалтийского края][[1868]] ==Kirjandus== *[[Saulcerīte Viese]], "Dainade isa Krišjānis Barons". Lätikeelsest käsikirjast tõlkinud [[Kalev Kalkun]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 11, lk 669–673. {{JÄRJESTA:Barons, Krišjānis}} [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti folkloristid]] [[Kategooria:Riia Suurele kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1825]] [[Kategooria:Surnud 1923]] h8ltytbu5ev6yo8w2dcmufqnxjgb2ko 0 130301 7121849 7121736 2026-03-31T13:01:10Z Juhan121 25066 7121849 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{võrkpallur | nimi = Viljar Loor | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = 1. oktoober 1953 | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2011|3|22|1953|10|1}} | surmakoht = [[Tallinn]] | kasv = 197 cm | kaal = | hüpe = | blokk = | positsioon = temporündaja | aastad1 = 1971–1973 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti NSV}} [[Maardu Kalev VK|Maardu Kalev]] | aastad2 = 1974–1975 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti NSV}} [[Tallinna Kalev VK|Tallinna Kalev]] | aastad3 = 1975–1977 | klubi3 = {{riigi ikoon|NSV Liit}} [[CSKA VK|CSKA]] | aastad4 = 1977–1978 | klubi4 = {{riigi ikoon|Eesti NSV}} [[Tallinna Kalev VK|Tallinna Kalev]] | aastad5 = 1978–1983 | klubi5 = {{riigi ikoon|NSV Liit}} [[CSKA VK|CSKA]] | aastad6 = 1983–1985 | klubi6 = {{riigi ikoon|Eesti NSV}} [[Tallinna Kalev VK|Tallinna Kalev]] | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 1975–1983 | koondis1 = [[NSV Liidu võrkpallikoondis]] | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|kuld|[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980]]|[[võrkpall]]}} {{Võistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Medal|kuld|[[1978. aasta maailmameistrivõistlused võrkpallis|Itaalia 1978]]|võrkpall}} {{Medal|kuld|[[1982. aasta maailmameistrivõistlused võrkpallis|Argentina 1982]]|võrkpall}} {{Võistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Medal|kuld|[[1975. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Jugoslaavia 1975]]|võrkpall}} {{Medal|kuld|[[1977. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Soome 1977]]|võrkpall}} {{Medal|kuld|[[1979. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa 1979]]|võrkpall}} {{Medal|kuld|[[1981. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Bulgaaria 1981]]|võrkpall}} {{Medal|kuld|[[1983. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Saksa DV 1983]]|võrkpall}} | uuendatud = }} '''Viljar Loor''' ([[1. oktoober]] [[1953]] [[Tartu]] – [[22. märts]] [[2011]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] kõigi aegade edukaim [[võrkpall]]ur, kes tuli [[NSVL|NSV Liidu]] koondise koosseisus olümpiavõitjaks [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudel]]. Ta lõpetas [[1972]]. aastal [[Tallinna Spordiinternaatkool]]i ja [[1977]]. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]], kus õppis majandust. Oli aastatel 1987–1992 AGRO asedirektor ja alates 1992. aastast AS Eramu juhataja asetäitja. ==Sportlasena== Tema treenerid olid [[Ülo Palk]], [[Raimund Pundi]], [[Ivan Dratšov]], Nõukogude Liidu koondises [[Vjatšeslav Platonov]] ja [[Juri Tšesnokov]]. ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === *Moskva 1980: kuldmedal ===Muudel võistlustel=== *Maailmameister: 1978, 1982 *Euroopa meister: 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 *Maailma karika võitja: 1977, 1981, 1983 *Euroopa noortemeister: 1973 * Kolmekordne Eesti NSV meister ===Klubiga=== *4 × Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste võitja *7 × NSV Liidu meister Moskva CSKA meeskonnas (1975–1976, 1979–1983) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Teisipäeval suri ootamatult olümpiavõitja Viljar Loor |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/42570093/teisipaeval-suri-ootamatult-olumpiavoitja-viljar-loor |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}} </ref> ==Sporditegelasena== *2008 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president ==Tunnustus== *1975 [[Kalevi auliige]] *1976 [[NSV Liidu aumeistersportlane]] *1978 [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] *1999 [[Eesti Olümpiakomitee auliige]] *2004 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1647}}</ref> *2006 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] *2020 [[Eesti Spordi Kuulsuste Hall|Eesti spordi kuulsuste koda]] == Isiklikku == Viljar Loori vend Heldur (sündinud 10. mail 1955 Tartus) oli samuti võrkpallur ja tuli 1974. aastal TPI meeskonnas Eesti NSV meistriks.<ref name=esbl>{{ESBL|id=Viljar_Loor}}</ref> Viljar Loor lõpetas elu [[enesetapp|enesetapuga]]. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, sportlaste kvartalisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suurt Loori mälestades |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/66846859/suurt-loori-malestades |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-10-01 |pealkiri=Eetikanõunik: olümpiavõitja enesetapu käsitlemises ETVs rikkumist pole |url=https://www.postimees.ee/2093514/eetikanounik-olumpiavoitja-enesetapu-kasitlemises-etvs-rikkumist-pole |vaadatud=2025-11-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *2007. aastal andis [[Eesti Olümpiakomitee]] Olümpiavõitjate sarjas välja [[Tiit Lääne]] koostatud raamatu "Viljar Loor"<ref>[https://leo.ee/product.php?id_product=19704 Viljar Loor]. leo.ee</ref> *[[Kristi Leppik]]. [http://www.postimees.ee/?id=24134 "Võrkpallilegend Viljar Loor peab ehitusfirmat"]. Postimees, 2. august 2008 *2013. aastal ilmus [[Gunnar Press]]i sulest elulooraamat "Härra sportlane Viljar Loor" ([[Menu Kirjastus]]) **Raamat tunnistati 2013. aasta parimaks spordiraamatuks ning see pälvis [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind|Georg Hackenschmidti raamatuauhinna]]<ref>[https://sport.err.ee/52945/mulluseks-parimaks-spordiraamatuks-valiti-harra-sportlane-viljar-loor "Mulluseks parimaks spordiraamatuks valiti „Härra sportlane Viljar Loor“"]. ERR, 11. aprill 2014</ref> *[[Jaan Martinson]]. [http://arvamus.postimees.ee/2439854/viljar-loor-mees-kes-joudis-taiuslikkuse-jalamile Viljar Loor: mees, kes jõudis täiuslikkuse jalamile]. Postimees, 12. oktoober 2013 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|id=Viljar_Loor}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/VqYaExVewN49 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Loor, Viljar}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Tartust pärit sportlased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2011]] kuegvvrbjmykm7tvsifn1gzfpmywxz9 0 131905 7122221 7118284 2026-04-01T06:18:52Z ~2026-20142-93 226222 7122221 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oun, Mati.IMG 3306.JPG|pisi|Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012]] '''Mati Õun''' ([[17. juuli]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[21. detsember]] [[2024]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-22 |pealkiri=Suri sõjaajaloolane Mati Õun |url=https://www.err.ee/1609558828/suri-sojaajaloolane-mati-oun |vaadatud=2024-12-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> oli eesti ajaloolane, sõjaajaloo raamatute autor, publitsist, õpetaja ja sporditegelane.<ref name="esbl"/><ref name="etbl"/> ==Hariduskäik== Ta lõpetas 1961. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i ning 1984. aastal [[Kaugõpe|kaugõppes]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloo erialal.<ref>[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|"Tartu Riiklik Ülikool"]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1</ref><ref name="etbl"/> ==Sportlase ja sporditegelasena== Ta hakkas [[Tõstmine|tõstmist]] harrastama 1959. aastal tehnikumis [[Jaan Toome]] juhendamisel. Pärast seljavigastust tegeles [[kulturism]]iga ja korraldas 1970. aastatel ka võistlusi.<ref name="esbl"/> Ta on Eesti jõutõstmisele aluse panijaid ja olnud aastatel 1980–1991 [[Eesti NSV Tõstespordiföderatsioon]]i jõutõstekomisjoni esimees.<ref name="esbl"/> Aastast 2000 oli ta [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees.<ref name="etbl"/> ==Töökäik== *1961–1962 [[Eesti Projekt]], konstruktor *1962–1966 sundajateenistus [[NSV Liidu mereväe Põhjalaevastik]]us<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/131524? Kuku Meretund: Ajateenistusest NSVL mereväes ja raamatute kirjutamisest]. 17. juulil 80-aastaseks saanud ajaloolane Mati Õun meenutab tehtut ja kogetut. Saatejuht on [[Vallo Kelmsaar]], 30. juuli 2022</ref> *1966–1980 [[Eesti Projekt]], konstruktor *1980–1985 [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut]], konstruktor *1986–1989 [[Eesti Riiklik Meremuuseum]], teadur *1989–1992 [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]], direktor *1993–1996 [[Kaitseministeerium]], ekspert ja konsultant<ref name="etbl"/> *1996– vabakutseline sõjaajaloolane Ta õpetas ajalugu Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis, sõjaajalugu [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] (1992–1994), [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]s (1997–1998), [[Eesti Kõrgem Sõjakool|Eesti Kõrgemas Sõjakoolis]] (1997–1999), [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is (2004) ja Tallinna Ülikoolis (2010). 2002. aastal õpetas ta [[Eesti Mereakadeemia]]s meresõjaajalugu.<ref name="etbl"/> Aastatel 1996–2002 Eesti merendusterminoloogia komisjoni esimees. Ta on maetud Viimsi valla Randvere kalmistule. ==Looming== Tema uurimisvaldkond oli [[sõjaajalugu]]. Tal ilmus trükis üle 80 merendus- ja ajalooteemalise raamatu<ref name="ap"/> ning ta oli ka mitme teatmeteose (sealhulgas [[Eesti entsüklopeedia]] ja [[Mereleksikon]]i) kaasautor.<ref name="etbl"/>Esines loengute ja sõnavõttudega konverentsidel, tele- ning raadiojaamades. Kirjutas artikleid lehtedele ning ajakirjadele. Tema esinemisstill oli kaasahaarav, huvitav ja faktipõhine. Kuid sisaldas ka parajalt huumorit. ===Raamatuid=== *1998 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: [[Tammiskilp]] *2001 – Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp *2001 – Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp (kaasautor [[Tiit Noormets]]) *2001 – II Maailmasõda. Maailm II maailmasõja eel. Poola kaitsesõda 1939. Tallinn: Tammiskilp *2001 – Sõjalaevad läbi aegade. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], ISBN 978-9985700327 *2001 – Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn: Mati Õun FIE *2001 – Kahe maailmasõja väejuhid''. III osa. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid [[Hannes Walter]] ja Erik Linnasmägi) *2002 – Wehrmachti soomusmasinad. Soomusautod, soomusveokid, ründesuurtükid ja tankihävitajad. Tallinn: [[Sentinel]], ISBN 978-9985785652 *2002 – ''Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985786383 *2002 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 2. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn : Sentinel *2003 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, ISBN 998-5945530 *2003 – ''100 aastat sõdu 16.–17. sajandi Läänemerel ja Läänemeremail''. Tallinn: [[SE&JS]], ISBN 998-5854527 *2003 – ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945506 *2003 – ''Wehrmachti aumärgid ehk "Suur-Saksa plekipood"''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945513 *2003 – ''Vaateid vanemasse mereajalukku''. Tallinn: SE&JS, ISBN 978-9985854525 (kaasautorid [[Küllike Kaplinski]] ja [[Tõnu Kask]]) *2003 – ''II maailmasõja tankid. Illustreeritud loengud vana sõjatehnika huvilistele''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945520 *2003 – ''Võitlused Läänemerel 1918–1919. Suurbritannia ja Eesti laevastik Vabadussõjas''. Tallinn: [[Olion]], ISBN 978-9985663455 (kaasautorid Hannes Walter ja Peedu Sammalsoo) *2003 – ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945544 (kaasautorid Tiit Noormets ja Jaak Pihlak) *2004 – ''Kriegsmarine suured sõjalaevad''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945551 *2005 – ''Saksa reaktiivlennukid II maailmasõjas''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945575 *2006 – ''Tankid, mis ei vallutanud Euroopat''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960905 *2006 – ''Juminda miinilahing 1941 – maailmasündmus meie koduvetes''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960936 *2007 – ''Atlandi lahingud 1939–1945''. Tallinn: Tehnikamaailma Raamatud, [[Ühinenud Ajakirjad]], ISBN 978-9949151097 *2007 – ''Mõned merelood''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960967 *2008 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel – Aksil, Malusitel, Naissaarel, Osmussaarel, Rammul ja Suursaarel''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986912 *2008 – ''Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Esimesed 20 aastat''. Koostaja Mati Õun. [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]]. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960998 *2009 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986912 *2009 – ''Salapärane Suurupi''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986905 *2009 – ''Strateegilised tuumaraketid maailmas''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9985995006 *2009 – ''Surmalinnud. Strateegilised tuumapommitajad ja tiibraketid maailmas''. Tallinn: [[Tehnikamaailm]], Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9985995037 *2011 – ''Võitlused Läänemerel 1943–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448425 (kaasautor [[Hanno Ojalo]]) *2011 – ''Purjed ja püssirohi. Võitlus Läänemerel 18. sajandil''. Tallinn: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], ISBN 978-9949437931 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Aur ja püssirohi : võitlused Läänemerel 19. sajandil''. Tallinn: Kunst, ISBN 978-9949486076 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Võitlused Läänemerel 1914–1918. Esimene maailmasõda koduvetes''. Tallinn: Olion, ISBN 978-9985666616 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Merelahingud läbi aegade''. Tallinn: [[Ühinenud Ajakirjade Kirjastus]], ISBN 978-9985995082 *2011 – ''Lahingud Vaiksel ookeanil 1941–1945''. Tallinn: [[Grenader]], ISBN 978-9949448623 (kaasautor Hanno Ojalo) *2012 – ''Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234–1944''. Tallinn: Grenader, ISBN 9789949448838 (kaasautorid Hanno Ojalo ja [[Peedu Sammalsoo]]) *2012 – ''Rooma. Üliriik sõdades''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949913657 **[[Jaan Lahe]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sabiinitaride-roeoevimine-ehk-koik-teed-ei-vii-rooma "Sabiinitaride röövimine ehk Kõik teed ei vii Rooma"]. Sirp, 23. november 2012 *2012 – ''Vahemeri võitlustes 1936–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448883 *2012 – ''"Lennuki" ja "Wambola" lugu. Aeg, sündmused, inimesed 1915–1954''. Tallinn: [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]], [[Nornberg & Co]], Sentinel, ISBN 978-9985986943 *2012 – ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak, ISBN 978-9985325292 (kaasautor Hanno Ojalo) *2013 – ''Idarinde relvad'' I. Püstoleist tankideni. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512140 *2013 – ''Tallinna lahing 1941''. Tallinn: Grenader Kirjastus, ISBN 978-9949512218 (kaasautor Hanno Ojalo) *2013 – ''Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast''. Tallinn: [[Menu]], ISBN 978-9949495832 *2013 – ''Idarinde relvad''. II. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512133 *2013 – ''Vesilennukite lapsepõli, noorus ja sõjameheiga''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512300 *2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967 *2014 – ''Külma sõja laevad 1945–1991''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949952014 *2014 – ''Mehed, purjed ja püssirohi. 125 aastat sõdu Läänemerel ja Läänemeremail 1554–1679''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986950 *2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–40 ja meie sõpru ning vaenlasi Läänemerel 1918–19''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967 *2015 – ''101 Eesti laeva''. Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], ISBN 978-9985327555 (kaasautor Hanno Ojalo) *2015 – ''II maailmasõja faktid ja legendid''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949391257 *2015 – ''Laevahukud Läänemerel 20. sajandi sõdades''. Tallinn: [[Grenader Grupp]], ISBN 978-9949512676 *2015 – ''1,5 maailmasõda''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512638 (kaasautor Hanno Ojalo) *2015 – ''Võitlused Läänemerel 1939–1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512614 *2016 – ''II maailmasõja tankid ja liikursuurtükid''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512874 *2016 – ''Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949392186 (kaasautor Hanno Ojalo) *2016 – ''Külma sõja hävituslennukid''. Tallinn: [[Sentinel]], [[Ammukaar (kirjastus)|Ammukaar]], ISBN 978-9949976829 *2016 – ''Idarinne 1941–1944. Eurooplaste suur sõjaretk Volga ja Kaukasuseni ning tagasi''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512836 *2016 – ''Tankid külmas sõjas ja veidi hiljemgi''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949388875 *2016 – ''Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976843 (kaasautor Hanno Ojalo) *2017 – ''Ookeanisügavusse ja taevakõrgusse''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976874 *2017 – ''Purjekad ja jäämurdjad läänemerel''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992904 *2017 – ''Luftwaffe lennukid ja nende relvad''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992911 (kaasautorid Tiit Noormets, Harris Ustav) *2017 – ''Rist, Mõõk või Mõlemad? Elu Teisest maailmasõjast idaimpeeriumi pimedusaja lõpuni 1942–1985''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992928 *2017 – ''Eesti kindlused läbi kolme aastatuhande''. Tallinn: [[Paradiis (kirjastus)|Paradiis]], ISBN 978-9949989683 *2017 – ''Eesti sõjavägi 1920-1940''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605156 *2017 – ''Eesti Wabariigi soomusvägi 1918‒1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605194 *2017 – ''Atlandi hiiglased ja suurpurjekad maailmas''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992966 *2018 – ''Verine meri''. Tallinn:Sentinel, ISBN 978-9949992980 *2018 – ''Eesti Vabariigi sõjakoolid 1919-1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949992997 *2018 – ''Eesti Vabariigi merekindlused ja nende suurtükid''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949724116 *2026 ilmus Mati Õuna valitud artiklite kogumik "Meresõjast tankideni" ==Liikmesus== Ta oli 1988. aastal [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] asutajaid ning selle esimees 1988–1990 ja 1998–2000. Aastast 2008 oli ta seltsi auesimees.<ref name="etbl"/> == Tunnustus == *2000 [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees *2002 [[Eesti Kulturistide Liit|Eesti Kulturistide Liidu]] auesimees *2008 [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] auesimees *2018 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="Valgetäht" /> *2022 omanimeline pink Nõmmel ==Isiklikku== Tema abikaasa oli muusikateadlane [[Tiina Õun]].<ref name="etbl"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Mati_%D5un Õun, Mati]. esbl.ee</ref> <ref name="ap">[https://web.archive.org/web/20210511050652/https://www.apollo.ee/rist-mook-voi-molemad.html Rist, Mõõk või Mõlemad?]. apollo.ee</ref> <ref name="etbl">"ÕUN, Mati, sõjaajaloolane". Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide Sar-Y. Lisa. Lk 1428–1429</ref> <ref name="Valgetäht">{{EVkavaler|19700}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27155933/sojaajaloolane-kes-tuli-ilmale-stalingradi-lahingu-avapaeval Sõjaajaloolane, kes tuli ilmale Stalingradi lahingu avapäeval]. Maaleht, 26. november 2009 ==Välislingid== {{vikitsitaat}} *{{ETBL|4|1428–1429}} *[http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Õun Biograafia] [[ESBL]]-is *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/a{u00D5}un+Mati/aw~aun+mati/1%2C9%2C92%2CB/exact&FF=aw~aun+mati+++++1942&1%2C82%2C ESTER: Õun, Mati] *[https://www.apollo.ee/catalogsearch/advanced/result/?autor=Mati+%C3%95un Mati Õun]. apollo.ee *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/mlAaQKPk1rQ0 Haud Randvere kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Õun, Mati}} [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Rapla maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Randvere kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 35njc13ljbhqx29ipaagvlbw88l9cu2 0 133846 7122143 7061697 2026-03-31T20:44:25Z Kuriuss 38125 7122143 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} [[Pilt:Tornide väljak 2014.jpg|pisi|Tallinna linnamüür, [[Tornide väljak]]]] [[Pilt:Tallinnalinnamyyr.jpg|pisi|Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja [[Saunatorn]]]] [[Pilt:Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav.JPG|pisi|Tallinna linnamüür, [[Müürivahe tänav]] ja [[Munkadetagune torn]], 2011. aasta kevad]] [[Pilt:Linnamüür Uuel tänaval.JPG|pisi|Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänaval]], 2011. aasta kevad]] [[Pilt:Tallinna linnamüür Rüütli tänaval.JPG|pisi|püsti|Tallinna linnamüür [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al, 2011. aasta kevad]] [[Pilt:Linnamüür ja Assauwe torn, Müürivahe tänaval.JPG|pisi|püsti|Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, [[Müürivahe tänav]]al, 2011. aasta kevad]] [[Pilt:Linnamüür Laboratooriumi tänaval.JPG|pisi|püsti|Linnamüür [[Laboratooriumi tänav]]al, 2011. aasta suvi]] '''Tallinna [[linnamüür]]''' on [[Eesti keskaeg|keskajal]] [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|all-linna ja Toompea]] kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. 13. sajandil alustatud ja kolme sajandi jooksul arendatud ja täiendatud Tallinna linnamüür oli üheks oma aja suuremaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks kogu Põhja-Euroopas. Ringmüüri lõplikuks pikkuseks kujunes 2,35 km. Linnamüüri frondis oli 35 kaitsetorni. Neist oli 8 väravaehitised: 2 vaheväravat [[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]] ühendamiseks ja 6 välisväravat ringmüüri välisfrondis. Neid kaitseehitisi tugevdas veel umbes 10 mitmesugust eeskaitsetorni ja kokku ulatus Tallinna all-linna kaitsetornide koguarv 45-ni. Müüride üldpikkus, koos eesväravate ja topeltmüüridega oli 35 km. Sellest kaitseehitiste kompleksist on säilinud üle poole: umbes 1,85 km müürifronti ja 28 kaitsetorni.<ref>[[Rein Zobel]]. "Tallinna linnamüür". Kirjastus Eesti Raamat, 1966, lk 7</ref> Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati [[13. sajand]]i teisel poolel. Seda nimetati [[Margareti müür]]iks, sest käsu selle ehitamiseks andis [[1265]]. aastal Taani kuninga [[Erik V Klipping]]i ema [[Margrete Sambor]], kes oli Eestimaa emand (''Domina Estoniae''). Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Toompea kõrgendiku [[Toompea Suur linnus|Tallinna linnuse]] (7,30 ha) ja linna (28,00) [[ringmüür]]iga ümbritsetud pindala oli 35,30 [[hektar]]it. Teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustusi on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. Linnamüüriga olid ümbritsetud ka [[Tartu]] ([[Tartu linnamüür|6,90+20,70~27,60 ha]]), [[Uus-Pärnu]] ([[Pärnu linnamüür|4,30+11,40~15,70 ha]]), [[Viljandi]] ([[Viljandi linnamüür|4,60+10,20~14,80 ha]]), [[Narva]] ([[Narva linnamüür|2,60+14,60~17,20 ha]]) ja [[Haapsalu]] [[Haapsalu linnamüür|linn ja piiskopilinnus]]. [[Riia ordulinnus]]e ja linnamüüri ringmüüriga ümbritsetud pindala oli 2,30+25,10~27,40 ha<ref>[[Valner Krinal]], EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46</ref>. == Linnamüür == ===13. sajand === Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga [[Erik V Klipping]]i ema ja Eestimaa emand [[Margrete Sambor]] andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. [[kaitsekäik|Puitkaitsekäiguga]] müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5&nbsp;m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5&nbsp;m, rinnatise kohal alla 1&nbsp;m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija [[Rein Zobel]] tunnistab [[Margareti müür]]i ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.<ref name="UqvpB" /> ===14. sajand ja Kanne müür=== [[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]]d ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see on linnamüürina tänapäevani säilinud, alustati [[1310]]. aastal, hilisema [[Taani kuninga asehaldur]]i Tallinnas, [[Johannes Canne]] (Jens Kanne) juhtimisel ja Taani kuningas [[Erik Menved]]i korraldusel. {{tsitaat|Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.|[[Dmitri Bruns|D. Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24|}} Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjas ja loodes kuni [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sealt mööda tänapäeva [[Laboratooriumi tänav]]at ümber [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli nunnakloostri]] kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse [[tsistertslaste ordu]] Püha Miikaeli nunnaklooster. Llinnamüüri laiendamisega, kaasati ja lülitati kloostri kaitsemüür Tallinna linnamüüri osaks. Rajatud linnamüüri osa algas Toompea nõlva alt vana sauna juures, mis asus väljaspool vana linnamüüri ja ühines nunnakloostri endise läänemüüriga, praeguse [[Saunatorn]]i kohal. Linnamüüriliini ja Toompea linnusesse pääsemiseks ehitati sellesse ka väravaehitis, mida 1355. aastal nimetati ''torniks sauna juures pika mäe all'' (ladina k. ''turris iuxta stupam sub longo monte''), 1370. aastatel aga Saunaväravaks ja Nunnaväravaks.<ref>[[Rein Zobel]]. "Tallinna linnamüür". Kirjastus Eesti Raamat, 1966, lk 18-19</ref> Müüriosa oli 6,2 m kõrge ja 1,3 m paks ja nunnakloostri ja Saunavärava vahelisel müüriosal oli ka sadultorn, mis hilisemate ümberehituste käigus on jäänud [[Nunnatorn]]i sisse ning millest on nähtav selle läänekilp. Selle läänekilp eraldub müürifrondist ca 40 cm võrra ning seda katab [[ulgkaar]]. Torn on kujult piklik ristkülik ja on külgedelt kaitstud rinnatisega ning oli linna poolt avatud. Torni kiviosa kõrgus oli maapinnast 8,4 m. Kloostri lõunapoolne müür lammutati ja viidi müüripiir rohkem lõuna poole, läänepoolne müür aga säilitati, ehitati kõrgemaks ja ühendati linnamüüri uue lõiguga. Hilisema [[Kuldjala torn]]i kohale ehitati [[turell]]ilaadne kaitsetorn. Kahekorruseline kaitsetorn oli hobuseraua kujuline ning eendus linnamüürist 1,6–1,9 m ja oli kloostri poolt avatud ning avatud linnamüüri kaitsekäigule. Kaitsetorni sisemine kaitsekaar on senini nähtav GAG-i õuest. Torn oli ca 9 m kõrge, alumise osa paksus oli ligi 1,75 m ja rinnatise paksus 1 m ning torni kiviosal oli puidust varikatus. Lõuna pool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva [[Müürivahe tänav]]at üle [[Harju tänav]]a [[Toompea]]ni. Enne Toompea kõrgendikku tegi müür pöörangu põhja poole, suundus [[Lühike jalg|Lühikesest jalast]] mööda ning laskus [[Pikk jalg|Pika jala]] kohal ümber Toompea järsu jalami [[Nunnavärav]]asse.{{lisa viide}} Suurte [[kaarnišš]]idega müür, mida hakati kutsuma [[Kanne müür]]iks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid [[ripptorn]]idega.{{lisa viide}} Tallinna linnamüürikindlustusi täiendati 14. sajandi keskel, linnamüüri lõuna- ja idamüüri ees asunud vallikraaviga. Loa varustada müürikraavi [[Ülemiste järv]]e veega, sai linn Taani kuningas Valdemar IV-lt 1345. aastal.<ref>R. Zobel, ''Tallinna linnamüür''', lk 26</ref> ===15. sajandi ümberehitused=== [[15. sajand]]i esimesel poolel ehitati linnamüür ulatuslikult ümber, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli kloostrit]] piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist [[1422]]. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või [[konsool (arhitektuur)|konsoolidel]], oli peaaegu 3 meetrit kõrge.{{lisa viide}} ;Linnaväravad ja väravatornid [[1414]]. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linnamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastatel [[1439]]–[[1445]] täiendati [[Nunnavärava eesvärav]]at, [[1448]]–[[1460]] ehitati kahe torniga [[Suure Rannavärava eesvärav]], 1448–[[1453]] ehitati [[Harju värava eesvärav]]. Aastatel 1453–[[1456]] täiendati merepoolse [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] kindlustusi, valmisid ka kahe torniga [[Viru värava eesvärav]] ja [[Karja värava eesvärav]].{{lisa viide}} 1456. aastal ehitati [[Lühikese jala väravatorn]] ja aastatel [[1450]]–1456 rekonstrueeriti [[Pika jala väravatorn]] ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: [[Saunatagune torn]] ja torn, mida nimetati lihtsalt "uueks torniks"<ref name="vpeCT" />. ;Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu [[sadultorn]]i ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. [[1475]]. aastal ehitati uue torni edasiarendusena<ref>[[Küllike Kaplinski]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1975-4-332-344_20240517160902.pdf?v=a57b8491d1d8 Uusi andmeid Tallinna linnamüüri Tõnismäe-poolse osa kindlustamisest 15. sajandi viimasel veerandil ja 16. sajandi esimesel poolel], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 24, 1975, nr. 4, lk 333</ref> [[Kiek in de Kök]]i torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornidele ehitati varikatused alles [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt [[Bremeni torn]], mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibil ehitatud kaitsetorne Toompeast lõuna pool asuva [[Kiek in de Kök]]i suurtükitorniga.{{lisa viide}} Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: [[Nunnatorn]], [[Saunatorn]], [[Kuldjala torn]], [[Nunnadetagune torn]], [[Loewenschede torn]], [[Lippe torn]], [[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]], [[Grusbeke-tagune torn]], [[Renteni torn]], [[Wulfardi-tagune torn]], [[Suur Rannavärav]] [[zwinger]]i ja suurtükitorniga, [[Stoltingi torn]], [[Hattorpe-tagune torn]], torn [[Vana vene kirik]]u juures, [[Bremeni torn]], [[Munkadetagune torn]], [[Hellemani torn]], [[Viru värav]] Suure zwingeriga, [[Hinke torn]], [[Kuraditorn]], [[Assauwe torn]], [[Kitsetorn]], [[Kiek in de Kök]], [[Megede torn]], [[Tallitorn]], [[Seegitagune torn]], [[Saunatagune torn]], [[Tallinna ordulinnus]]e eesvärav [[Roosikrantsi torn]]iga<ref>[https://jaakjuske.blogspot.com/2012/01/unustatud-voimas-suurtukitorn.html?m=1 Unustatud võimas suurtükitorn], jaakjuske.blogspot.com, 24.01.2012</ref> – ordulinnus [[Stür den Kerl]]i, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]], [[Pilsticker]]i ja [[Landskrone torn]]iga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja umbes 13 müüritorni, ning [[Sadamatorn]]<ref name="DlRMW" /> [[Tallinna laht|Tallinna lah]]e rannas. ===16. sajand ja uued kaitserajatised=== [[Pilt:Viru väravad 1.jpg|pisi|Viru värava eesvärav augustis 2012]] [[File:Fortifikationskarta över Reval (Tallin), Estland - Skoklosters slott - 98068.tif|pisi|left|Tallinna linnamüür ja kaitseliinid [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]]] [[1561]]. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35&nbsp;km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 [[eesvärav]]atorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese [[ümartorn]]iga. Tallinna linnamüüri kuulunud [[Harju värav]] valmis [[1452]]. aastal, [[Viru värav]] ja Väike Rannavärav ([[1454]]), [[Karja värav]] (1456) ja [[Nunnavärav]] ([[1461]]). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud [[vesiveski]]d, mis olid kasutusel [[19. sajand]]ini.{{lisa viide}} Väravatesüsteemist on kuulsamaid [[Viru tänav]]a alguses säilinud [[Viru värava eesvärav|Viru eesvärava tornid]], mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ja [[tõstesild]]adega väravhoone.{{lisa viide}} Tallinna linna põhilise kaitseehitise – linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes [[Karja värava eesvärav]]a kaitseks [[Lurenburgi torn|Lurenburgi suurtükitorni]] ja [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kaitseks [[Paks Margareeta|Uue (suurtüki)torni]] (Paks Margareeta) ([[1529]]) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid Tallinna [[kindluslinn]]a kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised – Rootsi kuningriigi sõjajõudude projekteeritud [[bastion]]ide, [[reduut]]ide ja [[raveliin]]idega kindlustussüssteem, nn [[Tallinna kindluslinn|kindluslinn Tallinn]]<ref name="5WHid" />. Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile [[1569]]. aastal, mil [[Tallinna laht]]e saabunud [[Taani]] ja [[Lübeck]]i ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel [[1570]]–[[1571]] [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piirasid Tallinna]] 7 kuud edutult [[Moskva tsaaririik|Moskva]] ja [[hertsog Magnus]]e väed. [[1577]]. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid jälle edutult.{{lisa viide}} ===Hilisem aeg=== Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torniga]] kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusse; pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamik torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena<ref name="hn4yg" />. 13.–16. sajandil välja kujunenud [[Tallinna all-linn]]a ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid – 2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena<ref name="YhCZb" />. == Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid == Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühtegi neist ei ole aga säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.{{lisa viide}} Tallinna linnamüüri väravad: {| class="wikitable" !Nimi !Rajatud !Lammutatud !Asukoht tänapäeval !Pilt |- |[[Harju värav]]|| 1452 || [[1875]]|| [[Harju tänav|Harju]] ja [[Müürivahe tänav]]a ristmik ||[[Pilt:Harju värav, 1863.JPG|120px]] |- |[[Harju värava eesvärav]]|| || || |- |[[Karja värav]]|| 1456 || [[1849]]|| [[Suur-Karja tänav]] || |- |[[Karja värava eesvärav]]|| || [[1767]]|| [[Georg Otsa tänav]] || |- |[[Viru värav (ajalooline)|Viru värav]]|| 1454 || [[1843]]|| [[Viru tänav]] || |- |[[Viru värava eesvärav]]|| || lammutati osaliselt [[1888]]|| [[Viru tänav]] ||[[Pilt:Viru väravad 2.jpg|120px]] |- |[[Viru värava vallivärav]]|| || [[1842]]|| [[Vana-Viru tänav]] || |- |Väike Rannavärav|| 1454 || [[1779]]|| [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] || [[Pilt:Väike Rannavärav.jpg|120px]] |- |[[Suur Rannavärav]]|| || 1779|| [[Pikk tänav]] || |- |[[Suure Rannavärava eesvärav]]|| || || [[Pikk tänav]] ||[[Pilt:Suur Rannavärav.JPG|120px]] |- |[[Nunnavärav]]|| 1461 || [[1868]]|| || [[Pilt:Buddeus Nunnevärav.jpg|120px]] |- |[[Lühikese jala väravatorn]]|| || || [[Lühike jalg]] || [[Pilt:Lühikese Jala värav.JPG|120px]] |- |[[Pika jala väravatorn]]|| || || [[Pikk jalg]] || [[Pilt:Tallin - Pikk jalg.jpg|120px]] |- |[[Toome värav (Tallinn)|Toome värav]]|| || [[1860]] || || [[Pilt:C Buddeus Toomvärav.jpg|120px]] |} Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris: {| class="wikitable" !Nimi !Rajatud !Asukoht tänapäeval !Pilt |- |[[Kloostrivärav]]|| 1897 || [[Suur-Kloostri tänav]] ||[[Pilt:Kloostrivärav.jpg|120px]] |- |Suurtüki tänava läbimurre|| 19. sajandil || [[Suurtüki tänav]] || |- |[[Bremeni käik]]|| 19. sajandil || || [[Pilt:Bremeni käik.JPG|120px]] |- |Käik [[Lippe torn]]i kõrval|| [[1933]] || [[Aida tänav|Aida]] ja [[Laboratooriumi tänav]]a ristmik || [[Pilt:Kaarkäik linnamüüris Lippe torni kõrval.JPG|120px]] |- |Läbimurre [[Toompea]]lt [[Taani kuninga aed]]a||20. sajandil | || [[Pilt:Värav linnamüüris Taani kuninga aeda.JPG|120px]] |} {| class="wikitable center sortable mw-collapsible mw-collapsed" |+ Tallinna vanalinna värava- ja kaitsemüüritornide loend &nbsp; |- align="left" valign="top" ! width="1%" | ! width="1%" |rk ! width="1%" |K ! width="30%" |Nimi või aadress ! width="1%" |raj. ! width="4%" |Valmis ! width="11%" |Restaureeriti ! width="45%" class="unsortable" |Kommentaar ! width="1%" |ak |-bgcolor="#EDD296" !1)<br>11)<br>17) | 45,60<br>32,0?<br>28,0? || ||[[Pikk Hermann]] (''Lange Herman'')<br>[[Pilstickeri torn|Nooleteritaja]] (''Pilsticker torne'')<br>[[Landskrone|Maakroon]] (''Landskrone torne'') | [[1360]]<br>[[15. sajand|15. s]] ? ||[[1370]]<br>?<br>? ||?<br>[[19. sajand|19. saj. lõpp]]<br>[[1930. aastad|1930ndad]], [[2008]] ||1) Toompea kindlusloss-linnuse ehk parlamendi põhitorn edelanurgas<br>2) ripptorn loodenurgal<br>3) Pika Hermanniga kunagi ühekõrgune kindlustorn kirdenurgas || |-bgcolor="#EDD296" !2) | 44,0? || ||[[Kiek in de Kök|''Kiek in de Kök'''i suurtükitorn]] | [[1475]] ||[[1483]] ||[[1602]], [[1966|19]][[1968|68]], [[2008|20]][[2010|10]] ||Läänemere maade võimsaim kaitsetorn || |-bgcolor="#EDD296" !3) | 41,0? || ||[[Loewenschede torn|Loewenschede müüritorn]] | [[1373]] ||[[1432]]–[[1938|38]] ||[[1455]]–[[1456|56]], [[1969]]–[[1970|70]] || || |-bgcolor="#EDD296" !4) | 39,0? || ||[[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-tagune müüritorn]] | ? ||? ||? || || |-bgcolor="#EDD296" !5) | 39,0? ||5 ||[[Kuldjala torn|Kuldjala müüritorn]] (''de Guldene Voet)'' | [[1311]] ||[[1311]]–[[1320|20]] ||[[1370]]–[[1372|72]], [[1610. aastad|1610ndad]] || || |-bgcolor="#EDD296" !6) | 39,0? || ||[[Nunnatorn|Nunna müüritorn]] | [[1311]] ||[[1422]] ||[[1958]]–[[1960|60]] ||poolenisti sadultorn || |-bgcolor="#EDD296" !7) | 37,0? ||5 ||[[Köismäe torn|Köismäe müüritorn]] (''Reberbahn torne'') | [[1360]] ||[[1436]]–[[1437|37]] ||[[1935]], [[1965]], [[2000]] || || |-bgcolor="#EDD296" !8) | 34,0?||5 ||[[Eppingi torn|Eppingi müüritorn]] | [[1370]] ||[[1400]], [[1510]] ||[[1530]], [[1936]], [[2005]] || || |-bgcolor="#EDD296" !9) | 33,0?||||[[Plate torn|Plate müüritorn]] | ?||[[1401]]–[[1410]]||?|||| |-bgcolor="#EDD296" !10) | 33,0?||||[[Munkadetagune torn|Munkadetagune müüritorn]] | [[1372]]||[[1410]]||[[2005]]|||| |-bgcolor="#EDD296" !12) | 32,0?||||[[Hellemani torn|Hellemani müüritorn]] | ?||[[1320]]–[[1340]]||[[2006]]|||| |-bgcolor="#EDD296" !13) | 32,0?||||[[Stoltingi torn|Stoltingi müüritorn]] | ?||[[1290]]–[[1300]]||?|||| |-bgcolor="#EDD296" !14) | 31,0?||||[[Lühikese jala väravatorn]]<br>(''Bavene demm korten Berge'') | ?||[[1454]]–[[1456|56]]||?|||| |-bgcolor="#EDD296" !15) | 30,0?||||[[Pika jala väravatorn]]<br>(''de lange Domporte vor dem langen Berge'') | [[1387]]||[[1450]]–[[1455|55]]||[[1608]] ja [[1995]]|||| |-bgcolor="#EDD296" !16) | 30,0?||||[[Neitsitorn|Neitsi müüritorn]] (''Meghede torne'') | [[1360]]||[[1370]]||[[1842]], [[1968]], [[1980]]|||| |-bgcolor="#EDD296" !18) | 27,0?||||[[Assauwe torn|Assauwe müüritorn]] (''Assowen torne'') | [[1370]]||[[1380]]||?|||| |-bgcolor="#EDD296" !19) | 25,0?||||[[Hattorpe-tagune torn|Hattorpe-tagune müüritorn]] | ?||?||?|||| |-bgcolor="#EDD296" !20) | 25,0?||||[[Nunnadetagune torn|Nunnadetagune müüritorn]] | [[1370]]||?||?||sadultorn|| |-bgcolor="#EDD296" !21) | 23,0?||||[[Tallitorn|Talli müüritorn]] (''Marstallthurm'') | ?||?||?||sadultorn, matkib Visby linna eeskuju Rootsis|| |-bgcolor="#EDD296" !22)<br>23) | 22,00<br>17,0?||||[[Paks Margareeta]] (Rosencrantzi suurtükitorn)<br>[[Suure Rannavärava eesvärav]]atorn (''strantporte'') | [[1510]]<br>[[1518]]||[[1531]]<br>[[1529]]||[[1683]]–[[1704]]||tänapäeval meremuuseum, rekonstrueeriti tarbeks 1938–1940 || |-bgcolor="#EDD296" !24) | 21,60||||[[Bremeni torn|Bremeni müüritorn]] | ?||?||[[1957]]–[[1959|59]]|||| |-bgcolor="#EDD296" !25) | 20,0?||||[[Saunatorn|Sauna müüritorn]] | [[1371]]||[[1422]]||[[2004]]||sadultorn|| |- bgcolor="#EDD296" !26)<br>27) | 16,0?<br>16,0?||||[[Viru värava eesvärav|Viru eesväravatorn]]<br>[[Viru värava eesvärav|Viru eesväravatorn]]||[[1370]]||[[1446]]||[[1980]] ja [[2003]] ||vanalinna põhi- ja esindusvärav|| |-bgcolor="#D9D9D9" !28) | 16,0?||||[[Hinke torn|Hinke müüritorn]] | ?||[[1410]]–[[1414]]||?||kehand säilinud|| |-bgcolor="#D9D9D9" !29) |??,??||||[[Saunatagune torn|Saunatagune müüritorn]] (''Bastowen torne'') | [[1355]]||[[1370]]||?|| osaliselt säilinud|| |-bgcolor="#D9D9D9" !30) |??,??||||[[Lippe torn|Lippe müüritorn]] (''Tulleman torne'') | ?||?||?|| osaliselt säilinud|| |-bgcolor="#D9D9D9" !31) |??,??||||[[Kitsetorn|Kitse müüritorn]] (''Zeghen torne'') | [[1410]]||?||[[1845]]||säilinud alaosa kehand naaberehitistes|| |-bgcolor="#D9D9D9" !32) |??,??||||[[Renteni torn|Renteni müüritorn]] | [[1372]]||?||?|| säilinud alaosa kehand naaberehitises|| |-bgcolor="#D9D9D9" !33) | 5,5?||||[[Wulfardi-tagune torn|Wulfardi-tagune müüritorn]] | ?||?||?|| säilinud alaosa kehand|| |-bgcolor="#B3B3B3" !34) |??,??||||[[Torn Vana vene kiriku juures|Vana vene kiriku juures asunud müüritorn]] | ?||?||?|| lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !35) |??,??||||[[Kuraditorn|Kuradiema müüritorn]] (''Düvels torne'') | ?||?||?|| lammutati 1882. aastal|| |-bgcolor="#B3B3B3" !36)<br>37)<br>38) |31,00<br>??,??<br>??,??||||[[Karja peaväravatorn]] (''Karripforte'', ''porta karie'')<br>[[Karja eesvärav]]atorn<br>[[Karja eesvärav]]atorn | ?<br>?<br>?||?<br>?<br>?||?<br>?<br>?|| väravasüsteem lammutati 1820. aastatel<br>lammutatud<br>lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !39) | 18,00 ||||[[Lurenburgi torn|Lurenburgi müüritorn]] (''Luerborch torne'') | [[1538]]||[[1554]]||?||20,4 m diameetriga Paksu Margareetaga sarnanenud torn lammutati 1767. aastal|| |-bgcolor="#B3B3B3" !40) | 16,5? ||||[[Seegitagune torn|Seegitagune müüritorn]] (''de Nye torne'') | [[1450]]||?||?|| lammutati 19. sajandil|| |-bgcolor="#B3B3B3" !41) |??,??||||[[Sadamatorn|Sadama vahitorn]] (''port torn'') | [[1367]]||?||?|| lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !42) |??,??||||[[Püssirohutorn]] | ?||?||?|| lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !43) |??,??||||[[Väikese Rannavärava väravatorn]] | ?||?||?|| lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !44) |??,??||||[[Suure Rannavärava peaväravatorn]] | ?||?||?|| lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !45)<br>46)<br>47) |??,??<br>??,??<br>??,??||||[[Nunna peaväravatorn]] (''porta monialium'')<br>[[Nunna eesvärav]]atorn<br>[[Nunna eesvärav]]atorn | ?<br>?<br>? ||?<br>?<br>?||?<br>?<br>?|| lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !48)<br>49)<br>50) |??,??<br>??,??<br>??,??||||[[Harju peaväravatorn]] (''porta fabrorum'')<br>[[Harju eesvärav]]atorn<br>[[Harju eesvärav]]atorn | [[1326]]<br>?<br>?||?<br>?<br>?||?<br>?<br>?|| lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !51) |??,??||||[[Viru värav (ajalooline)|Viru peaväravatorn]] (''porta argillae'') | ?||?||?||lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !52)<br>53) |??,??<br>??,??||4 ? ||[[Stür den Kerl|Väike-Ordukindluse kindlustorn ''Stür den Kerl'']]<br>[[Stür den Kerl|Väike-Ordukindluse eeskaitseala väravatorn]] | [[1371]]<br>?||?<br>?||?<br>?|| lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930. aastate lõpus<br>lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !54)<br>55) |??,??<br>??,??||||[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn]] | ?<br>?||?<br>?||?<br>?|| säilinud alaosa kehand naaberehitises<br>säilinud alaosa kehand naaberehitises || |-bgcolor="#B3B3B3" !56)<br>57)<br>58)<br>59)<br>60)<br>61)<br>62)<br>63)<br>64)<br>65)<br>66) |??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,??<br>??,?? || ||[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]]<br>[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn]] |?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>? ||?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>? ||?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>?<br>? || lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud<br>lammutatud || |-bgcolor="#B3B3B3" !67) |??,??||||[[Toompea Suur linnus|Suur-Ordukindluse toomväravatorn ehk Kellatorn]] | ?||?||?||lammutatud|| |-bgcolor="#B3B3B3" !68)<br>69) |??,??<br>??,?? || ||[[Roosikrantsi suurtükitorn]]<br>[[Ordulinnuse eesväravatorn]] | ?<br>? ||?<br>? ||?<br>? || lammutatud; asus Pika Hermanni vahetusläheduses Rootsi bastionil<br>lammutatud || |- |} == Linnamüüri kaitsetornid == <table><tr valign=top><td> * [[Seegitagune torn]], pole säilinud, [[Nunne tänav]]; * [[Saunatagune torn]], säilinud osaliselt, (Nunne tänav 9 / Nunne tänav 11A); * [[Nunnatorn]] (Suur-Kloostri tänav 1); * [[Saunatorn]], konsooltorn, Suur-Kloostri tänav; * [[Kuldjala torn]] ([[Gümnaasiumi tänav]] 1a), [[Tornide väljak]]ul; * [[Nunnadetagune torn]], ehitatud kokku hilisema naabermajaga, ([[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli tänav]] 1/3); * [[Loewenschede torn]], ehitatud kokku hilisema müüriäärse majaga, (Kooli tänav 7); * [[Lippe torn]] (Tullemani torn), [[konsooltorn]], osaliselt säilinud; * [[Köismäe torn]], [[Laboratooriumi tänav]] 27; * [[Plate torn]], Laboratooriumi tänav 29; * [[Eppingi torn]], Laboratooriumi tänav 31; * [[Grusbeke-tagune torn]], Laboratooriumi tänav 33; * [[Renteni torn]] (säilinud torni alaosa [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 49 hoone sees<ref name="6wXcw" />); * [[Wulfardi-tagune torn]], säilinud torni alaosa, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]]; <td> * [[Paks Margareeta]] koos [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravaga]], Pikk tänav 70 * [[Stoltingi torn]], Pikk tänav; * [[Hattorpe-tagune torn]], [[Pikk tänav|Pikk]] 62 elamu osa; * torn vana vene kiriku juures, pole säilinud, [[Sulevimäe tänav]]; * [[Bremeni torn]], Vene tänav; * [[Munkadetagune torn]], [[Müürivahe tänav]] 58; * [[Hellemani torn]], Müürivahe 48/[[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 1; * [[Hinke torn]], [[Pärnu maantee]] 2 / Müürivahe 32; * Düvelsmoderi ehk [[Kuradiema torn]], lammutati 1882. aastal, [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] ja Müürivahe nurgal; * [[Lurenburgi torn]], lammutati 1767. aastal. Pärnu maantee ja Suur-Karja nurgal, kohtumaja kohal * [[Assauwe torn]], [[Müürivahe tänav]] 14; * [[Kitsetorn]], [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]; * [[Kiek in de Kök]], Rüütli tänav/[[Komandandi tee]]; * [[Neitsitorn]]; * [[Tallitorn]]; *[[Lurenburgi torn]] </table> * kavandatud [[Sadamatorn]], tänapäeva [[Põhja puiestee]]l. <gallery> Pilt:Lühikese Jala väravatorn.JPG|[[Lühikese jala värav]]atorn Pilt:Saunatagune torn2.jpg|[[Saunatagune torn|Saunataguse torni]] säilmed Pilt:Nunnatorn 2011-02-27.JPG|[[Nunnatorn]], vaade Suur-Kloostri tänava hoovist Pilt:Sauna- ja Kuldjala torn.jpg|[[Saunatorn]] ja [[Kuldjala torn]] Pilt:Tallinn Town Wall Mai 2008 2.jpg|Kuldjala torn, vaade [[Tornide väljak]]ult Pilt:TallinnCityWalls.jpg|Paremalt:[[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]] ja [[Grusbeke-tagune torn]] (vaade [[Tornide väljak]]ult). Pilt:Linnamüüri tornid, müüri põhjaküljel.JPG|Linnamüüri tornid: Grusbeke-tagune, Eppingi, Plate ja Köismäe torn, müüri põhjaküljel Pilt:Grusbeke-tagune torn.JPG|[[Grusbeke-tagune torn]] Pilt:Renteni torn.jpg|[[Renteni torn]]i jäänused Pilt:Hattorpe-tagune torn.JPG|[[Hattorpe-tagune torn]] Pilt:Stoltingi torn.JPG|[[Stoltingi torn]] Pilt:Bremeni torn 20081212 by Ahsoous.jpg|[[Bremeni torn]] Pilt:Munkadetagune torn.jpg|[[Munkadetagune torn]], vaade Müürivahe tänavalt Pilt:Hellemanni torn.JPG|[[Hellemani torn]] File:C Buddeus Kuradiema torn.jpg|Düvelsmoderi ehk [[Kuradiema torn]] Pilt:Hinke torn.JPG|[[Hinke torn]] Pilt:Tallinn, vez.jpg|Hinke torn Pilt:Assauwe torn.JPG|[[Assauwe torn]] Pilt:Kiek in de kok.jpg|[[Kiek in de Kök]] Pilt:Tallitorn.JPG|[[Tallitorn]] </gallery> ==Vaata ka == *[[Tallinna bastionid]] *[[Tallinna muldkindlustusvöönd]] *[[Tallinna vallkindlustused]] *[[Tartu linnamüür]] *[[Narva linnamüür]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UqvpB">[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/news/tallinn/linnamuur-osutab-lammutajatele-vastupanu.d?id=50931244 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], Eesti Päevaleht, 15. august 2002</ref> <ref name="vpeCT">Andri Ksenofontov, [http://www.epl.ee/artikkel/216302 Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini], Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002</ref> <ref name="DlRMW">[https://web.archive.org/web/20111126010418/http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem], linnamuuseum.wiseman.ee</ref> <ref name="5WHid">[[Rein Zobel]], "Kindluslinn Tallinn" (1994)</ref> <ref name="hn4yg">Tallinna tornielanikud. Rahvaleht, 16. oktoober 1930, nr. 122, lk. 4.</ref> <ref name="YhCZb">[[Jüri Kuuskemaa]], [http://www.epl.ee/artikkel/403440 JÜRI KUUSKEMAA: Mida me oleme oma linnaga teinud?], Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2007</ref> <ref name="6wXcw">[http://www.ohtuleht.ee/143087 Linnamüüris on säilinud varem hävinuks peetud torn], Õhtuleht, 15.07.2003</ref> }} == Kirjandus == *[[Rein Zobel]], "Tallinna linnamüür", Eesti Raamat 1966, 157 lk *Rein Zobel, "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Valgus 1980, 333 lk ; Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, 2011, 287 lk *Rein Zobel, Tallinna kindlustuste uurimisest ja restaureerimisest. [[Ehitus ja Arhitektuur]] 1985, nr. 1/2 *Rein Zobel, "Linnamüür", Tallinn 1986 *Rein Zobel, "Suur Rannavärav ja Paks Margareeta" 1988 *Rein Zobel, "Tallinn (Reval)keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil", Tallinn 2011 *Ragnar Nurk, "TALLINNA KESKAEGSETE LINNAKINDLUSTUSTE KAITSE JA KONSERVEERIMINE EESTI VABARIIGIS 1920.–1930. AASTATEL", Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut, Tallinn 2006 *Ragnar Nurk. T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.–1926. aastal". Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo Osakond, Tartu 2006 ==Välislingid== {{commonskat|City walls of Tallinn}} * Andri Ksenofontov, [http://epl.ee/artikkel/213874 Linnaisad soovisid all-linna müüri lammutada juba sajandi eest], [[Eesti Päevaleht]], 5. september 2002 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=116743 Kaablipaigaldus paljastas Vana-Posti, Suur-Karja ja Müürivahe tänavate ristumiskohal iidse värava asukoha], 8. mai 2009 * [http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna kaitsevööndi topograafiline skeem] Tallinna linnamuuseumis * Liis Arujärv, Allar Viivik [http://www.ohtuleht.ee/64595 "Vanalinn kukub kaela"] Õhtuleht, 20. oktoober 1999 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/63702570 Eha Võrk: Peremehetud linnamüürilõigud tuleb linna omandiks vormistada], Eesti Päevaleht, 28. detsember 2011 [[Kategooria:Tallinna linnamüür| ]] [[Kategooria:Eesti linnakindlustused]] n5zbo6toqr6mjriwp83gzzubd6quchq 1 137675 7122035 1152988 2026-03-31T18:02:37Z Pikne 13803 7122035 wikitext text/x-wiki Millise asula territooriumil mõis asub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. august 2008, kell 04:59 (UTC) ---- [[User:NOSSER|NOSSER]], sellise asendikaardi juures jätab soovida, et ajaloolise objekti asukohta näidatakse tänapäevaste piiridega kaardil. Ehk on piisav linkida asulale, kuhu endine mõisasüda tänapäeval jääb ja mille artiklis juba on samasugune kaart. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 21:02 (EEST) lxlodx4nuyg4du8j8n192t6lw0ku7ye 7122058 7122035 2026-03-31T18:31:39Z NOSSER 8097 Vastus 7122058 wikitext text/x-wiki Millise asula territooriumil mõis asub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. august 2008, kell 04:59 (UTC) ---- [[User:NOSSER|NOSSER]], sellise asendikaardi juures jätab soovida, et ajaloolise objekti asukohta näidatakse tänapäevaste piiridega kaardil. Ehk on piisav linkida asulale, kuhu endine mõisasüda tänapäeval jääb ja mille artiklis juba on samasugune kaart. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 21:02 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]], vbl õigus, teadmine [[Aseri]] tänapäevast puudub, proovisin artikkli ja teema taju parandada väikse visuaaliga, N. [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 21:31 (EEST) j6cl8000o28izbdmq58wtil0j471tq5 0 144371 7122204 6485080 2026-04-01T03:45:32Z CommonsDelinker 1930 Fail Маршал_Советского_Союза_Герой_Советского_Союза_Семён_Константинович_Тимошенко.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Маршал Советского Союза Герой Сов 7122204 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RA-SA_F10MarsSU_1955.png|thumb|Nõukogude Liidu marssali õlak]] [[Pilt:5marshals 01.jpg|pisi|Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Kliment Vorošilov]], [[Vassili Blücher]] ja [[Aleksandr Jegorov]].]] '''Nõukogude Liidu marssal''' ([[vene keel]]es ''Маршал Советского Союза'') oli ''[[de facto]]'' [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kõrgeim sõjaväeline [[auaste]] (''[[de iure]]'' oli kõrgeim auaste [[Nõukogude Liidu generalissimus]], mida kandis vaid [[Jossif Stalin]]). ==Ajalugu== Auaste asutati [[22. september|22. septembril]] [[1935]] [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] [[määrus]]ega, see loodi [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] või [[Tööliste ja Talupoegade Merelaevastik]]u isikkoosseisule. Nõukogude Liidu marssali vaste mereväes oli [[Nõukogude Liidu laevastikuadmiral]]. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What was the Marshal of the Soviet Union? |url=https://bootcampmilitaryfitnessinstitute.com/2021/10/14/what-was-the-marshal-of-the-soviet-union/ |vaadatud=08.07.2023}}</ref> Esimesena anti auaste [[21. november|21. novembril]] 1935 viiele isikule: [[Vassili Blücher]]ile, [[Semjon Budjonnõi]]le, [[Aleksandr Jegorov]]ile, [[Mihhail Tuhhatševski]]le ja [[Kliment Vorošilov]]ile. Neist kolm: Tuhhatševski, Blücher ja Jegorov hukati hiljemalt kolme aasta pärast. <ref name=":0" /> Nõukogude Liidu marssal oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste kuni [[26. juuni]]ni [[1945]], mil [[Jossif Stalin]] sai [[Nõukogude Liidu generalissimus]]e auastme, olles Nõukogude ajaloos ainuke isik, kes selle auastme sai. Pärast tema surma [[5. märts]]il [[1953]] oli Nõukogude Liidu marssal taas NSV Liidu kõrgeim auaste. Kokku anti Nõukogude Liidu marssali auaste 41 isikule. Algul anti seda sagedamini, nii et korraga oli elus kümmekond marssalit, pärastpoole harvemini. Viimasena sai selle auastme [[NSV Liidu kaitseminister]] [[Dmitri Jazov]] 1990. aasta aprillis. Jazov oli viimane elus olev Nõukogude Liidu marssal, kes suri alles 2020. aastal. <ref name=":0" /> Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] [[1991]]. aastal lõpetati auastme väljaandmine. [[1993]] kehtestati selle asemel [[Venemaa marssal]]i auaste, mida on läbi aegade välja antud vaid korra: [[11. november|11. novembril]] [[1997]] [[Igor Sergejev]]ile. Nõukogude Liidu marssali auastet ei tunnistatud kehtetuks ega asendatud Venemaa marssali auastmega. <ref name=":0" /> Auastme pälvinud isikud olid üldiselt kaadrisõjaväelased, neli neist olid ka sõjaväelisi ametikohti täitnud poliitikategelased: Stalin, [[Lavrenti Beria]], [[Nikolai Bulganin]] ja [[Leonid Brežnev]]. Beria sai marssali auastme sellepärast, et kogu [[KGB]] isikkoosseis võrdsustati sõjaväelastega ja julgeolekutöötajate erilised auastmed asendati automaatselt vastavate sõjaväeliste auastmetega. {{Lisa viide}} Kuuelt Nõukogude Liidu marssalilt võeti marssali auaste hiljem ära. Need olid Tuhhatševski, Blücher, Jegorov, [[Grigori Kulik]], Beria ja Bulganin. Sealjuures Blücher suri [[ülekuulamine|ülekuulamise]] ajal peksmise tagajärjel, kui ta oli veel marssal, ja marssali auaste võeti talt ära postuumselt. Bulganin alandati [[kindralpolkovnik]]uks.Tuhhatševski, Blücher, Jegorov ja Kulik [[Rehabilitatsioon (õigus)|rehabiliteeriti]] postuumselt ning neile anti marssali auaste tagasi. Beria ja Bulganin oma auastet tagasi ei saanud. ==Nõukogude Liidu marssalid 1935−1991== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | {{center|1}} | {{center|1935}} | 20. november | [[File:Василий Блюхер.jpg|85px]] | [[Vassili Blücher|Vassili Konstantinovitš Blücher]] (1890–1938) | Lasti maha. Auaste võeti postuumselt ära 10.03.1939, ennistati 14.03.1956 |- | {{center|2}} | {{center|1935}} | 20. november | | [[Semjon Budjonnõi|Semjon Mihhailovitš Budjonnõi]] (1883–1973) | |- | {{center|3}} | {{center|1935}} | 20. november | [[File:Alexander Yegorov 1.jpg|85px]] | [[Aleksandr Jegorov|Aleksandr Iljitš Jegorov]] (1883–1939) | Lasti maha. Auaste võeti ära 27.03.1938, ennistati 14.03.1956 |- | {{center|4}} | {{center|1935}} | 20. november | [[File:Mikhail Tukhachevsky.jpg|85px]] | [[Mihhail Tuhhatševski|Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševski]] (1893–1937) | Lasti maha. Auaste võeti ära 11.06.1937, ennistati 31.01.1957 |- | {{center|5}} | {{center|1935}} | 20. november | [[File:Kliment Voroshilov.jpg|85px]] | [[Kliment Vorošilov|Kliment Jefremovitš Vorošilov]] (1881–1969) | |- | {{center|6}} | {{center|1940}} | 7. mai | [[File:Grigory Kulik.jpg|85px]] | [[Grigori Kulik|Grigori Ivanovitš Kulik]] (1890–1950) | Auaste võeti ära 16.02.1942, sai kindralmajori auastme 17.03.1942, ülendati kindralleitnandiks 15.04.1943, ennistati postuumselt 1957 |- | {{center|7}} | {{center|1940}} | 7. mai | [[File:Boris Shaposhnikov 02.jpg|85px]] | [[Boriss Šapošnikov|Boriss Mihhailovitš Šapošnikov]] (1882–1945) | |- | {{center|8}} | {{center|1940}} | 7. mai | | [[Semjon Timošenko|Semjon Konstantinovitš Timošenko]] (1895–1970) | |- | {{center|9}} | {{center|1943}} | 18. jaanuar | [[File:Zhukov-LIFE-1944-1945.jpg|85px]] | [[Georgi Žukov|Georgi Konstantinovitš Žukov]] (1896−1974) | |- | {{center|10}} | {{center|1943}} | 16. veebruar | [[File:Aleksandr Vasilevsky 4.jpg|85px]] | [[Aleksandr Vassilevski|Aleksandr Mihhailovitš Vassilevski]] (1895−1977) | |- | {{center|11}} | {{center|1943}} | 6. märts | [[File:CroppedStalin1943.jpg|85px]] | [[Jossif Stalin|Jossif Vissarionovitš Stalin]] (1879−1953) | Ülendati Nõukogude Liidu generalissimuseks 27.06.1945 |- | {{center|12}} | {{center|1944}} | 20. veebruar | [[File:Ivan Stepanovich Konev.jpg|85px]] | [[Ivan Konev|Ivan Stepanovitš Konev]] (1896−1968) | |- | {{center|13}} | {{center|1944}} | 18. juuni | [[File:Leonid Govorov 1.jpg|85px]] | [[Leonid Govorov|Leonid Aleksandrovitš Govorov]] (1897−1955) | |- | {{center|14}} | {{center|1944}} | 29. juuni | [[File:Маршал Советского Союза дважды Герой Советского Союза Константин Константинович Рокоссовский.jpg|85px]] | [[Konstantin Rokossovski|Konstantin Konstantinovitš Rokassovski]] (1896−1968) | Poola marssal 05.11.1949 |- | {{center|15}} | {{center|1944}} | 10. september | [[File:Rodion Malinovsky 1.jpg|85px]] | [[Rodion Malinovski|Rodion Jakovlevitš Malinovski]] (1898−1967) | |- | {{center|16}} | {{center|1944}} | {{murdmata|12. september}} | [[File:Fyodor Tolbukhin.jpg|85px]] | [[Fjodor Tolbuhhin|Fjodor Ivanovitš Tolbuhhin]] (1894−1949) | |- | {{center|17}} | {{center|1944}} | 26. oktoober | [[File:Kirill Afanasievich Meretskov 1.jpg|85px]] | [[Kirill Meretskov|Kirill Afanasjevitš Meretskov]] (1897−1968) | |- | {{center|18}} | {{center|1945}} | 9. juuli | | [[Lavrenti Beria|Lavrenti Pavlovitš Beria]] (1899−1953) | Lasti maha. Auaste võeti ära 26.06.1953 |- | {{center|19}} | {{center|1946}} | 3. juuli | [[File:Vasily Sokolovsky.jpg|85px]] | [[Vassili Sokolovski|Vassili Danilovitš Sokolovski]] (1897−1968) | |- | {{center|20}} | {{center|1947}} | 3. november | | [[Nikolai Bulganin|Nikolai Aleksandrovitš Bulganin]] (1895−1975) | Parteitegelane. Degradeeriti kindralpolkovnikuks 26.11.1958 |- | {{center|21}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Баграмян Иван Христофорович.jpg|85px]] | [[Hovhannes Bagramjan|Ivan Hristoforovitš Bagramjan]] (1897−1982) | |- | {{center|22}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Sergey Biryuzov.jpg|85px]] | [[Sergei Birjuzov|Sergei Semjonovitš Birjuzov]] (1904−1964) | |- | {{center|23}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Andrei Grechko 3.jpg|85px]] | [[Andrei Gretško|Andrei Antonovitš Gretško]] (1903−1976) | |- | {{center|24}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Маршал Советского Союза Герой Советского Союза Андрей Иванович Ерёменко.jpg|85px]] | [[Andrei Jerjomenko|Andrei Ivanovitš Jerjomenko]] (1892−1970) | |- | {{center|25}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Kirill Moskalenko 01.jpg|85px]] | [[Kirill Moskalenko|Kirill Semjonovitš Moskalenko]] (1902−1985) | |- | {{center|26}} | {{center|1955}} | 11. märts | [[File:Vasily Ivanovich Chuikov.jpg|85px]] | [[Vassili Tšuikov|Vassili Ivanovitš Tšuikov]] (1900−1982) | |- | {{center|27}} | {{center|1959}} | 8. mai | [[File:Matvei Zakharov 1.jpg|85px]] | [[Matvei Zahharov|Matvei Vassiljevitš Zahharov]] (1898−1972) | |- | {{center|28}} | {{center|1961}} | 6. mai | [[File:Маршал Советского Союза Филипп Иванович Голиков.jpg|85px]] | [[Filipp Golikov|Filipp Ivanovitš Golikov]] (1900−1980) | |- | {{center|29}} | {{center|1962}} | 28. mai | [[File:Nikolay Ivanovich Krylov 1.jpg|85px]] | [[Nikolai Krõlov|Nikolai Ivanovitš Krõlov]] (1903−1972) | |- | {{center|30}} | {{center|1967}} | 12. aprill | [[File:Генерал-майор И.И. Якубовский на улице Москвы.jpeg|85px]] | [[Ivan Jakubovski|Ivan Ignatjevitš Jakubovski]] (1912−1976) | |- | {{center|31}} | {{center|1968}} | 15. aprill | [[File:Batitskiy.jpg|85px]] | [[Pavel Batitski|Pavel Fjodorovitš Batitski]] (1910−1984) | |- | {{center|32}} | {{center|1968}} | 15. aprill | | [[Pjotr Koševoi|Pjotr Kirillovitš Koševoi]] (1904−1976) | |- | {{center|33}} | {{center|1976}} | 7. mai | [[File:Brezhnev 1974.jpg|85px]] | [[Leonid Brežnev|Leonid Iljitš Brežnev]] (1906−1982) | Parteijuht |- | {{center|34}} | {{center|1976}} | 30. juuli | [[File:Dmitry Ustinov (colorized, full).jpg|85px]] | [[Dmitri Ustinov|Dmitri Fjodorovitš Ustinov]] (1908−1984) | Parteitegelane |- | {{center|35}} | {{center|1977}} | 14. jaanuar | [[File:Маршал Советского Союза Виктор Георгиевич Куликов.jpg|85px]] | [[Viktor Kulikov|Viktor Georgijevitš Kulikov]] (1921−2013) | |- | {{center|36}} | {{center|1977}} | 14. jaanuar | [[File:Nikolai Ogarkov 1 (enlarged).jpg|85px]] | [[Nikolai Ogarkov|Nikolai Vassiljevitš Ogarkov]] (1917−1994) | |- | {{center|37}} | {{center|1978}} | 17. veebruar | [[File:Sergey Leonidovich Sokolov 1.jpg|85px]] | [[Sergei Sokolov|Sergei Leonidovitš Sokolov]] (1911−2012) | |- | {{center|38}} | {{center|1983}} | 25. märts | [[File:Sergey Akhromeyev.jpg|85px]] | [[Sergei Ahromejev|Sergei Fjodorovitš Ahromejev]] (1923−1991) | |- | {{center|39}} | {{center|1983}} | 25. märts | [[File:Semyon Kurkotkin 2.jpg|85px]] | [[Semjon Kurkotkin|Semjon Konstantinovitš Kurkotkin]] (1917−1990) | |- | {{center|40}} | {{center|1983}} | 25. märts | [[File:Marshal Vasily Ivanovich Petrov.jpg|85px]] | [[Vassili Petrov|Vassili Ivanovitš Petrov]] (1917−2014) | |- | {{center|41}} | {{center|1990}} | 28. aprill | [[File:Dmitry Timofeyevich Yazov 2.jpg|85px]] | [[Dmitri Jazov|Dmitri Timofejevitš Jazov]] (1924−2020) | |} == Viited == <references /> ==Vaata ka== *[[Marssal]] {{Nõukogude Liidu marssalid}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid| ]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelised auastmed]] laxat4aq032rqcx16ktyn5q4c3ddozx 0 144988 7122118 5605016 2026-03-31T20:27:40Z Evlper 104506 7122118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Pihkva vürstist, samanimelise Leedu suurvürsti kohta vaata: [[Daumantas (Leedu suurvürst)]]}} [[Pilt:Daumantas of Pskov.jpg|thumb|Daumantas pühakuna]] '''Daumantas''', ka '''Dovmont''' ([[vene keel|vene]] Довмонт, [[vanavalgevene keel|vanavalgevene]] ''Dowmont'', [[valgevene keel|valgevene]] ''Даўмонт'', ''Daǔmont'', õigeusu ristinimega ''Timofei''; umbes [[1240]] – [[17. mai]] [[1299]]) oli [[leedu]] päritolu [[Pihkva vürst]] aastatel [[1266]]–[[1299]]. Daumantas oli esimese Leedu suurvürsti ja hilisema kuninga [[Mindaugas]]e sugulane, kes oli kuni [[1265]]. aastani [[Nalšia]] vürst. Tema ja Mindaugase naised olid õed. [[1262]]. aastal, kui Mindauguase naine suri, võttis ta aga Daumantase naise väidetavalt endale, mis tekitas nende vahele tõsise vihavaenu. Daumantas liitus Mindaugase vastase, paganliku [[Žemaitija vürst]]i [[Treniota]]ga ning tõenäoliselt tappis [[1263]]. aastal Mindaugase ja tema kaks poega. Treniota sai järgmiseks Leedu suurvürstiks ning pööras maa paganlusse tagasi. Kuid juba järgmisel aastal tappis Mindaugase vanim poeg [[Vaišvilkas]] Treniota ning Daumantas koos mitmete teiste [[Mindaugas]]e-vastaste ülikutega põgenes Pihkvasse, kus lasi end õigeusku ristida. [[1265]]. aastal võitis ta Pihkva vastu tulnud leedulasi ja valiti järgmisel aastal Pihkva vürstiks. [[Novgorodi vürst]]ile [[Jaroslav Jaroslavitš|Jaroslav]] [[Jaroslav Vsevolodovitš|Jaroslavitš]]ile see ei meeldinud ning ta püüdis mitmel korral Daumantast Pihkvast minema kihutada, kuid see ei õnnestunud. Pealegi osutus Daumantas väejuhina väga edukaks, mistõttu tema toetus linnas oli väga suur. [[1268]]. aastal osales ta Pihkva-Novgorodi sõjaretkel Eestisse, sealhulgas [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere lahing]]us. Hiljem pidi ta aga Pihkvat kaitsma [[Liivimaa ordu]] piiramise vastu. [[1282]]. aastal aitas Daumantas oma äia, kukutatud [[Vladimiri suurvürst]]i [[Dmitri Aleksandrovitš|Dmitri]] [[Aleksander |Jaroslavitšit]] ja tõi tema varanduse [[Laadoga]]st [[Koporje linnus]]esse. [[1299]]. aastal, kui Liivimaa ordu taas Pihkvat ründas, suri Daumantas ootamatult ilmselt mingisse haigusse. Hiljem kuulutati ta Pihkva kaitse[[pühak]]uks. Daumantase haud asub [[Pihkva Püha Kolmainu peakirik]]us. Pihkvas on siiamaani mõõk, mida nimetatakse [[Daumantase mõõk|Daumantase mõõgaks]], kuid tõenäolisemalt on tegu [[15. sajand]]ist pärinevaga. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[Pihkva vürst]]|aeg=[[1266]]–[[1299]]|järgnev=?}} [[Kategooria:Leedu inimesed]] [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Pihkva vürstid]] [[Kategooria:Surnud 1299]] [[Kategooria:Sündinud 1240. aastatel]] h77lvjov3rhg8ns88e1xpczsgua0wzd 0 147145 7121802 7072409 2026-03-31T12:15:47Z NOSSER 8097 /* Kiltsi-Erastvere suguvõsaliin */ 7121802 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on baltisaksa põlisaadlisuguvõsast; Pommeri aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit [[Manteuffel (Pommeri)]].}} [[File:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp]] [[File:Manteuffel gen. Szoege parunivapp.jpg|thumb|Manteuffel gen. Szoege suguvõsa parunivapp]] [[File:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Manteuffeli suguvõsa krahvivapp]] '''Zöge von Manteuffel''', ka '''Zoege von Manteuffel''', '''Manteuffel gen. Szöge''' ja '''Manteuffel''', varem '''Soye''' ([[vene keel]]es ''Цёге-фон-Мантейфель'') baltisaksa aadlisuguvõsa. Suguvõsa esindajad olid Eestimaale tulnud [[Pommeri]]st juba 13. sajandil. 22. oktoobril [[1751]] naturaliseeriti ja [[1752]] immatrikuleeriti [[Kodasoo mõis|Kodasoo]] mõisniku pojapoeg [[Otto Jakob Zöge von Manteuffel]] (1718–1796) [[Rootsi]] rüütelkonda [[aadel|aadliperekonnana]] nr. 1909<ref> Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, [http://books.google.ee/books?id=9bIDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA1512#v=onepage&q=&f=false lk.1512-1513]</ref> ja aastal [[1772]] [[vabahärra]]de perekonnana nr. 307. [[Eestimaa]]l kuulus perekonnale eri aegadel [[Jõetaguse mõis|Jõetaguse]] (''Jöhntack''), [[Põlula mõis|Põlula]] (''Poll''), [[Kodasoo mõis|Kodasoo]] (''Kotzum''), [[Vaiküla mõis|Vaiküla]] (''Waiküll''), [[Ojasoo mõis|Ojasoo]] (''Alt-Harm''), [[Harmi mõis|Harmi]] (''Neu-Harm''), [[Lööra mõis|Lööra]] (''Löra''), [[Küti mõis|Küti]] (''Kurküll''), [[Kupna mõis|Kupna]] (''Kupnal''), [[Määri mõis|Määri]] (''Meyris'') ja [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla]] (''Merreküll'') [[mõis]]. [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l [[Adavere mõis|Adavere]] (''Addafer''), [[Eistvere mõis|Eistvere]] (''Eigstfer''), [[Puurmani mõis|Puurmani]] (''Talkhof''), [[Härjanurme mõis|Härjanurme]] (''Herjanorm''), [[Jõgeva mõis|Jõgeva]] (''Laisholm'') ja [[Pakaste mõis|Pakaste]] (''Pakkast'') mõis. [[Saaremaa]]l [[Jõgise mõis|Jõgise]] (''Jöggis''), [[Igi mõis|Igi]] (''Schöneichen''), [[Vana-Nõmpa mõis|Vana-Nõmpa]] (''Alt-Nempa'') ja [[Liiva-Nõmpa mõis|Liiva-Nõmpa]] (''Neu-Nempa'') mõis. ==Suguvõsa liikmeid== *Gerardus Soye (mainitud 1325), vasall Virumaal, [[Kuusiku vasallilinnus]]e Taani kuninga [[Valdemar III]] läänivasall<ref>[https://books.google.fi/books?id=2DdRAAAAcAAJ&pg=PA379&lpg=PA379&dq=Gerardus+Soye&source=bl&ots=kzzRatmdWP&sig=4davSU-ouCsoEebM0TbOWrMxnSY&hl=fi&sa=X&ved=2ahUKEwjfo97S3ZTdAhWHhiwKHWCNAoAQ6AEwBXoECAMQAQ#v=onepage&q=Gerardus%20Soye&f=false Gerardus Soye],Historische Abhandlungen der königlichen Gesellschaft der Wissenschaften zu Kopenhagen aus dem Dänischen übersetzt und ... mit Vermehrungen und Verbesserungen ihrer Verfasser, auch einigen eigenen Anmerkungen herausgegeben von Valentin August Heinze, Nide 2, Buchhandlung der Gelehrten, 1786, lk 379</ref>. Suguvõsa Eestimaa suguvõsaliin<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=634 Zoege Estl. Linie], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s. 617</ref> *Johannes Soye (mainitud 1333–1360), [[Tallinna piiskopkond|Tallinna]] [[Toomkapiitel|toomkapiitl]]i [[toomhärra]] *Claus Soye (mainitud 1402, 1433), Virumaa [[Annikvere mõis|Annikvere]], [[Rummu mõis|Rummu]], [[Kiiu mõis]]a<ref name=":0" /> läänivasall *Hermann Soye (mainitud 1401, 1448), Saage, [[Lagedi mõis|Lagedi]], Neuenhofi<ref name=":0" /> mõisnik *Johann Soye (mainitud 1452), [[Erastvere mõis]]nik, suguvõsa [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] Erastvere (saksa k. ''Linie Errestfer'') suguvõsaliin<ref name=":0" /> *Hermann Soye (mainitud 1460, 1470), Läänemaa [[Kärbla mõis|Kärbla]], Harjumaa [[Lellapere mõis]]nik<ref name=":0" /> *[[Hermann Soye]] (ka Soie, Soyge, Soige, Söge; surnud 1516), [[Anija mõis|Anija]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]] ja [[Paunküla mõis]]nik *Jürgen Soye (mainitud aastatel 1514, 1552), Harjumaa [[Paunküla mõis|Paunküla]] ja [[Eivere mõis]]nik<ref name=":0" /> *Johann Soye (mainitud aastatel 1511, 1534, surn. 1535), meeskohtunik, Anija, [[Hulja mõis|Hulja]], Jõelähtme ja [[Kalvi mõis]]nik<ref name=":0" /> *Otto Soye (suri pärast 1492)<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=402 Otto Soye], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 387</ref>, meeskohtunik<ref name=":0" />, [[Harjumaa]] [[Rapla mõis|Rapla]] ja [[Järvamaa]] [[Eivere mõis]]a läänivasall *Johann Soye (suri pärast 1534)<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=402 Johann Soye], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 387</ref>, Virumaa [[Hulja mõis|Hulja]] ja Harjumaa [[Anija mõis]]nik. Suguvõsa Eestimaa Anija (saksa k. ''Linie Hannijöggi'') suguvõsaliin *Johann Soye (surn. 1596)<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=404 Johann Soye], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 389</ref>. Suguvõsa [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Sēja mõis|Sēja]]-[[Eķengrāve mõis|Eķengrāve]] (saksa k. ''Haus Enneberg-Eckengraf'') suguvõsaliin<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=404 Haus Enneberg-Eckengraf], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 389</ref>. Hilisema krahvide Manteuffelite esiisa. *[[Karl Zoege]] (suri 1578)<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=381 Karl Zoege], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 366</ref>), [[Piltene stiftifoogtide loend|Piltene stiftifoogt]] (1561–1578), ühtlasi ajutiselt koos Johann Zoegega (Soye) [[Piltene]] “[[regent]]” ja koos oma vennaga (samuti Johann, 1546–1583<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=381 Johann Zoege], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 366</ref>),hertsog [[Magnus]]e nõunik. Suguvõsa [[Kuramaa]] [[Kazdanga mõis|Kazdanga]] (saksa k. ''Linie Katzdangen'')<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=381 Linie Katzdangen], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 366</ref> *Hermann Zoege (1634–1693), suguvõsa [[Kuramaa]] [[Lielplatone mõis|Lielplatone]] (saksa k. ''Linie Katzdangen Haus Platon'')<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=384 Linie Katzdangen Haus Platon], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 369</ref> suguvõsaliin *[[Fabian Zöge]], Rootsi õuejunkur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=640 Fabian Zöge], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 623</ref> *Karl Zoege (surn. 1620), suguvõsa [[Kuramaa]] [[Laidi mõis|Laidi]] (saksa k. ''Linie Laiden Haus Tingern-Lambertshof-Lammingen'')<ref name="linie-katz">Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=386 Linie Katzdangen Haus Platon], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 371</ref> suguvõsaliin *Magnus Zoege (surn. 1623), suguvõsa [[Kuramaa]] Sirgeni-Apuze (saksa k. ''Linie Sirgen-Appussen Haus Sirgen-Odern'')<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=392 Linie Sirgen-Appussen Haus Sirgen-Odern], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 377</ref> suguvõsaliin *Nicolaus Zoege (surn. 1666) suguvõsa Poolamaa Brunowitzky (saksa k. ''Linie Laiden Haus Brunowitzky'')<ref name="linie-katz" /> suguvõsaliin *Friedrich Zoege (surn. 1693) suguvõsa [[Kuramaa]] Sirgeni-Apuze (saksa k. ''Linie Sirgen-Appussen Haus Wilksaln'')<ref name="linie-sirg">Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=395 Linie Sirgen-Appussen Haus Wilksaln], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 380</ref> suguvõsaliin *[[Anders Zöge]], ooberst [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]<ref>[http://books.google.com/books?id=3akDAAAAYAAJ&dq=related%3AOCLC34469364&pg=PA115 Anders Zöge], Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, Volume 23</ref> *Ulrich Zoege (1716–1795), [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] sõjaväelane (hauptmann), suguvõsa [[Kuramaa]] [[Laidi mõis|Laidi]] (saksa k. ''Linie Laiden'')<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=396 Linie Laiden], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 381</ref> suguvõsaliin *Friedrich Adam ''Nicolaus'' Zoege (1736–1828), Poola kuninga [[Stanisław II|Stanislaw August]]i kammerhärra, suguvõsa [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa]] [[Biržgaļa mõis|Bersegall]]i (saksa k. ''Haus Bersegall'')<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000602?page=407 Haus Bersegall], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1939, s. 392</ref> suguvõsaliin *Friedrich Zoege (surn. 1693), suguvõsa [[Kuramaa]] Sirgeni-Apuze (saksa k. ''Linie Sirgen-Appussen Haus Wilksaln'')<ref name="linie-sirg" /> suguvõsaliin *[[Bengt Fabian Zöge]] (surn. 1737), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]<ref>[http://books.google.com/books?id=3akDAAAAYAAJ&dq=related%3AOCLC34469364&pg=PA117 Bengt Fabian Zöge], Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 23. köide, 1856</ref> *[[Georg Johan Zöge]] (surn. 1723), Rootsi sõjaväelane (major<ref>[http://books.google.com/books?id=3akDAAAAYAAJ&dq=related%3AOCLC34469364&pg=PA116 Georg Johan Zöge], Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 23. köide, 1856 </ref>) *[[Aleksandr Petrovitš Zoege von Manteuffel]] (1835–1899), Venemaa kirjanik (vene: ''Александр Петрович Цёге-фон-Мантейфель'') *Parun [[Gustaw Manteuffel]] (1832–1916; [[:pl:Gustaw Manteuffel|pl]]), Tartu Ülikoolis õppinud poola ajaloolane ja etnoloog *Parun ''Georg'' Ludwig Heinrich ''von Manteuffel-Zoege'' (1862 – 16. november 1919 Liepaja), [[kreisimarssal]] [[Kuramaa kubermang]]us *Parun ''Hans'' Joachim Paul Adolf ''von Manteuffel-Szoege'' (1894 – 22. mai 1919 Riia), Saksamaa keisririigi ja [[Balti Landesveer]]i sõjaväelane (leitnant) *Parun [[Tadeusz Manteuffel|Taddaeus Julius Joseph von Manteuffel]] (Tadeusz Manteuffel, 1902–1970; [[:pl:Tadeusz Manteuffel|pl]]), poola ajaloolane, [[Varssavi ülikool|Varssavi ülikooli]] eradotsent<ref>Stavenhagen, Oskar, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000602/images/index.html?seite=409 Taddaeus Julius Joseph von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, s. 394</ref> ===Kiltsi-Erastvere suguvõsaliin=== Gert Soye (surn. 1497<ref name=":0" />), 1447. aastast vasall [[Liivimaa]] [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]] piirkonnas. Suguvõsa [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Haus Weissenfeld-Errestfer'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=635 Haus Weissenfeld-Errestfer], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 618</ref> *Johann Soye (mainitud 1518, 1539), [[Liivimaa]] [[Soontaga mõis]]nik **Johann Zöge (mainitud 1538–1558), Liivimaa Erastvere, Soontaga, [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Vana-Kuuste mõis|Kuuste]], [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]], Koorvere, [[Reola mõis|Reola]], [[Vara mõis]]nik. [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] järel Eestimaal Läänemaa [[Vana-Varbla mõis|Varbla]] ja [[Koonga mõis]]nik, 1560–1578 [[hertsog Magnus]]e nõunik, [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnuse]] hauptmann<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von, Johann Soye, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=636 s. 619]</ref> ***Johann (Hans) von Zöge, Koluvere amtmann, Erastvere, Kooraste, Urvaste, Kuuste, Kiidjärve, Reola mõisnik<ref name=":1" /> ****Jürgen (Georg) von Zöge (mainitud 1600, 1608, 1613), Läänemaa [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Liivimaa]] Erastvere, Urvaste, Kooraste mõisnik<ref name=":1" /> *****[[Joachim Friedrich von Zöge]] (surn. 1642 [[Breitenfeldi lahing (1642)|Breitenfeldi lahingus]]), Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), Kiltsi, Erastvere, Kooraste mõisnik<ref name=":1" /> ****Odert Zöge (surn. 1597) ja Otto Zöge (mainitud 1607, 1625), Läänemaa [[Tagavere mõis]]nikud<ref name=":1" /> ***Jürgen Zöge, [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnuse]] hauptmann (1553)<ref name=":1" /> **Reinhold Zöge (mainitud 1544, 1550, 1592), [[Tartu toomkapiitel|Tartu]] ja [[Saaremaa toomkapiitel|Saaremaa]] [[toomhärra]]<ref name=":1" /> **Kersten Zöge (mainitud 1550), [[Tartu toomkapiitel|Tartu]] ja [[Saaremaa toomkapiitel|Saaremaa]] [[toomhärra]]<ref name=":1" /> [[File:Gotthard Johann I. von Zoege Graf Manteuffel.png|pisi|300px|Riigikrahv [[Gotthard Johann von Manteuffel]] (1690–1763)]] === Krahvide Manteuffelite Eestimaa suguvõsaliin === * [[Andreas Zöge von Manteuffel]] (1665–1706), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Muuga mõis|Muuga]], [[Vinni mõis|Vinni]] ja [[Kiltsi mõis]]nik **[[Krahv]] [[Gotthard Johann von Manteuffel]] (sünd. [[Gotthard Johann Zöge von Manteuffel|Zöge von Manteuffel]]) (1690–1763), [[Eestimaa maanõunik]], aastast [[1759]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[krahv]]; [[Muuga mõis|Muuga]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Palvere mõis|Palvere]], [[Liivi mõis|Liivi]] ja [[Pajaka mõis|Pajaka]] mõisnik; moodustas [[Puurmani mõis|Puurmani]], [[Härjanurme mõis|Härjanurme]], [[Jõgeva mõis|Jõgeva]] ja [[Pakaste mõis|Pakaste]] mõisast [[majoraat|majoraadi]]. 1759. aastal [[Püha Rooma keisririigi krahv|riigikrahv]]i tiitliga loobus Gotthard Johann von Manteuffel edaspidiselt nimeosast Zöge, kasutades krahvitiitliga koos vaid nime Manteuffel. Von Manteuffel gen. Zoege Eestimaa suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=651 Haus III Manteuffel. Estlandische Linie], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 634</ref><ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=654 Gotthard Johann von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 637</ref> ***[[Krahv]] [[Andreas Gotthard von Manteuffel]] (1714–1768), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)[[File:Andreas Gotthard Zoege von Manteuffel.png|pisi|300px|[[Krahv]] [[Andreas Gotthard von Manteuffel]](1714–1768)]]. Suguvõsa von Manteuffel gen. Zoege [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Puurmani mõis|Puurmani]] (saksa k. ''Haus Talkhof'') suguvõsaliin<ref name="andreas-go">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=654 Andreas Gotthard von Manteuffel. Haus Talkhof], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 637</ref> ****Krahv [[Gotthard Andreas von Manteuffel]] (1762–1832), Venemaa keisririigi poliitik, [[Venemaa keisririigi senaatorite loend|senaator]]; [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] kuratooriumi esimees (1802); [[salanõunik]]<ref>[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=693 Gotthard von Manteuffel (1762 – 1832)], EEVA, Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu</ref> *****Krahv [[Gotthard Johann von Manteuffel (1795-1849)|Gotthard Johann von Manteuffel]] (1795–1849), Venemaa kindralmajor; [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare]] ja [[Jõe mõis|Jõe]] mõisnik *****Krahv [[Ernst von Manteuffel|Ernst Gotthard von]] [[Mannteuffell]] (1801–1880), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik); Saare, Kudina, [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]], Jõe ja [[Halliku mõis]]nik. [[Mannteuffell]]ite Liivimaa suguvõsaliin. ******Krahv [[Ernst von Manteuffel (1844–1922)|Ernst Gotthard von Mannteuffell]] (1844–1922), Puurmani, Härjanurme, Jõgeva ja Pakaste majoraatihärra. *******Krahv Ernst Andreas von Mannteuffell (1873–1953), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Kornet (auaste)|kornet]]) *******Krahv Arved Viktor Clemens von Mannteuffell (1879–1930 Pariis), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe ratsapolgu [[rittmeister]]), [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] reservkapten<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26946 Arved Manteuffell], EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940.</ref> ***Krahv Eberhard Gustav von Manteuffel (1715–1778), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), [[Pajaka mõis|Pajaka]] ja [[Russalu mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=2&seite=655 Eberhard Gustav von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 638</ref> ****Gotthard Johann von Manteuffel (surn. 1780), [[Muuga mõis]]nik ****Heinrich Johann von Manteuffel (1748–1828 [[Varna lahing (1828)|Varna lahing]]us [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõjas]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (inseneriväe alampolkovnik) ****Friedrich Johann von Manteuffel (1755–1817), [[File:Carl Gotthard Mannteuffeli vappepitaaf 1519.jpg|pisi|Eestimaa rüütelkonna [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna kantselei|sekretär]]i krahv [[Karl Gotthard von Manteuffel|C. G. Manteuffel]]i (1821–1864) vapp-epitaaf [[Tallinna toomkirik]]us<ref name="KRR_1519">{{kultuurimälestis|1519|C. G. Manteuffeli vapp-epitaaf, 1864}} (vaadatud 12.12.2023)</ref>]] ****Eberhard Johann von Manteuffel (1757–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväeleitnant), [[Piira mõis]]nik ***Krahv Gotthard Johann von Manteuffel (1717–1753), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=2&seite=655 Gotthard Johann von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 638</ref>. Suguvõsa von Manteuffeli Lääneimaa [[Liivi mõis|Liivi]]-[[Lautna mõis|Lautna]] (saksa k. ''Haus Parmel-Lautel'') suguvõsaliin<ref name="andreas-go" /> ****Krahv ''Gotthard'' Johann von Manteuffel (1752–1805), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Patsu mõis|Patsu]] ja [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=1&seite=656 ''Gotthard'' Johann von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 639</ref> ****Krahv ''Karl'' Johann von Manteuffel (1753–1812 [[1812. aasta sõda|aasta sõjas]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväepolkovnik), Läänemaa [[Patsu mõis]]nik, kelle vanem poeg krahv Eduard von Manteuffel (1795–1850 [[Frankfurt Maini ääres]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=&seite=657 Eduard von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 640</ref> asus Saksamaale *****Krahv ''Karl'' Theodor Gotthard von Manteuffel (1798–1868), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe ratsaväe[[Kornet (auaste)|kornet]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=&seite=657 ''Karl'' Theodor Gotthard von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 640</ref> ******Krahv ''Karl'' Gotthard von Manteuffel (1821–1864), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna kantselei|sekretär]], kelle [[vappepitaaf]] on [[Tallinna toomkirik]]us *******Krahv ''Gustav'' Gotthard Johann von Manteuffel (1847–1896), Venemaa keisririigi riigiametnik ([[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]), Varssavi ringkonnakohtu viitsepresident<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&nativeno=641 ''Karl'' Gotthard von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 641</ref> *******Krahv ''Ferdinand'' Reinhold Andreas von Manteuffel (1849–1916), [[Lautna mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&nativeno=641 ''Ferdinand'' Reinhold Andreas von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 641</ref> *******Krahv Karl ''Bernhard'' Alexander von Manteuffel (1853–1906), [[Käända mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&nativeno=641 Karl ''Bernhard'' Alexander von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 641</ref> *******Krahv ''Ernst'' Wilhelm Karl von Manteuffel (1864–1920), [[Lautna mõis]]nik ***Krahv ''Karl'' Reinhold von Manteuffel (1721–1779), [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] ooberstleitnant<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=qrsqrseayayztsfsdrqrsenyztsewq&no=2&seite=655 ''Karl'' Reinhold von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 638</ref>; [[Palvere mõis|Palvere]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja [[Aavere mõis]]nik ****Krahv [[Peter August Friedrich von Manteuffel]] (1768–1842), jutukirjanik ja luuletaja, [[Harju kreis|Harjumaa]] [[Ravila mõis]]a, [[Palvere mõis]]a; [[Viru kreis|Virumaal]] [[Saksi mõis]]a, [[Pada mõis]]a, [[Satsu mõis]]a, [[Saksi mõis]]a, [[Jõepere mõis]]a, [[Vasivere mõis]]a ja [[Paide kreis|Järvamaa]] [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]a ning [[Kuie mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=656 Peter August Friedrich von Manteuffel)], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 639-640</ref> ***Krahv [[Ludwig von Manteuffel|Ludwig Wilhelm von Manteuffel]] (1726–1792), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Liivimaa maanõunik]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Metsküla mõis|Metsküla]] ja [[Bērzaune mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=656 Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 639</ref>, [[Rõngu mõis|Rõngu]], [[Uusna mõis|Uusna]], [[Kusa mõis|Kusa]], [[Lazdona mõis|Lazdona]], [[Põlgaste mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=656 Ludwig Wilhelm von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 639</ref>. Suguvõsa von Manteuffel gen. Zoege Liivimaa Metsküla (saksa k. ''Haus Metzküll'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=654 Ludwig Wilhelm von Manteuffel. Haus Metzküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 637</ref>[[File:Mantejfel Ivan Vasilyevich.jpg|pisi|Kindralmajor, krahv [[Gotthard Johann von Manteuffel (1771-1813)|Gotthard Johann von Manteuffel]] (1771–1813)]] ***Krahv Friedrich Magnus von Manteuffel (ca 1727– maetud 1767 Tallinnas), [[Muuga mõis|Muuga]], [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere]] ja [[Suur-Soldina mõis]]nik ****Krahv Ernst Karl Andreas von Manteuffel (1768–1802 Köln), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ****Krahv [[Gotthard Johann von Manteuffel (1771-1813)|Gotthard Johann von Manteuffel]] (1771–1813 [[Leipzigi lahing]]us [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Kuuenda koalitsiooni sõjas]]); [[:ru:Мантейфель, Иван Васильевич|ru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralmajor]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&nativeno=641 Gotthard Johann von Manteuffel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s 641</ref> ===Eestimaa suguvõsaliin=== *Fabian Zoege (maetud 1633 Tallinnas), Eestimaa [[Anija mõis|Anija]], [[Kodasoo mõis|Kodasoo]], [[Jõelähtme mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=640 Stammtafel II], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 623</ref>. Hermann Zoege p. **Hermann Zöge (surn. 1651), Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), Anija, Kodasoo, Jõelähtme mõisnik<ref name=":2">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=640 Stammtafel II], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 624</ref> **Fabian Zöge ''vanem'' (maetud 1694 Tallinnas), meeskohtunik, Kodasoo mõisnik<ref name=":2" /> ***Fabian Zöge ''noorem'' (surn. 1672, maetud 1674 Tallinnas), Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]]), Kodasoo mõisnik<ref name=":2" /> ***Otto Zöge (surn. pärast 1706), Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]]), Kodasoo mõisnik, [[Vaeküla mõis]]a pandihärra<ref> Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=641 Otto Zoege], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s. 624</ref><ref name=":2" /> ****Otto Zöge (surn. 1721 Stockholm), Rootsi sõjaväelane, [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ([[ooberst]])<ref name=":2" /> *****vabahärra (1772) [[Otto Jakob Zöge von Manteuffel]] (1718–1796), Rootsi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]) ja diplomaat, saadik [[Preisi kuningriik|Preisi]] õukonnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=642 Otto Jakob Zöge von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 625</ref> Rootsi aadlik aastast 1751 ja vabahärra aastast 1772<ref>[https://runeberg.org/sbh/b0766.html Otto Jakob Zöge von Manteuffel] [[Svenskt biografiskt handlexikon]]is (rootsi keeles)</ref><ref>[https://runeberg.org/sbh/b0766.html Otto Jakob Zöge von Manteuffel] [[Nordisk familjebok]]is (rootsi keeles)</ref><ref>[http://books.google.com/books?id=3akDAAAAYAAJ&dq=related%3AOCLC34469364&pg=PA118 Otto Jakob Zöge von Manteuffel], Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 23. köide</ref> ****[[Otto Reinhold Zöge von Manteuffel|''Otto Reinhold'' Zöge von Manteuffel]] (1701–1749), Viljandimaa [[Adavere mõis]]nik<ref name=":2" />, maetud [[Ambla kalmistu|Amblas]], [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla]], [[Uue-Harmi mõis]]nik, Holsteini [[Kammerhärra (fiskaalametnik)|kammerhärra]] *****[[Wilhelm Johann Zoege von Manteuffel]] (1745–1816), Eistvere, Harmi, Põlli, Vaeküla, [[Kurge mõis|Kurge]] ja [[Kupna mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=643 Wilhelm Johann Zoege von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 626</ref>, laulukirjutaja<ref name=":5" /> ******[[Peter Otto Zoege von Manteuffel]] (1777–1847), mõisnik ja helilooja<ref name=":5" /> *******''Gerhard'' Karl Wilhelm Zoege von Manteuffel (1803–1853), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) *******''Otto'' Robert Joseph Zoege von Manteuffel (1804–1852 [[Jelizavetgrad]]), Venemaa sõjaväelane (kindralstaabi [[alampolkovnik]]) *******''Karl'' Amal Zoege von Manteuffel (1809–1878), Tartu maakohtu assessor *******''Max'' Georg Heinrich Zoege von Manteuffel (1819–1854), Venemaa sõjaväelane (kürassiiripolgu staabi[[rittmeister]]) *******Hugo ''Alexander'' Zoege von Manteuffel (1824–1856 Jelizavetgrad), Venemaa sõjaväelane ([[Sumõ]] husaaripolgu ohvitser ******''Heinrich'' Otto Zoege von Manteuffel (1779–1833), Kurge, Kupna, [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla]], Määri mõisnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=645 Heinrich Otto Zoege von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 628</ref>, helilooja<ref name=":5" /> *******Hermann Gustav Zoege von Manteuffel (1826–1899), Määri mõisnik, meeskohtunik, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatrikli]]komisjoni viitsepresident ********Günther Zoege von Manteuffel (1850–1923 Dresden), Määri mõisnik, [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] advokaat, Eestimaa rüütelkonna juristkonsult, Eestimaa maanõunik (1918)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=648 Günther Zoege von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, lk 631</ref>[[Pilt:Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel.jpg|pisi|Sõjaväearst ([[kindralmajor-meedik]]) ja kirurg [[Werner Zoege von Manteuffel]]]] ********[[Werner Zoege von Manteuffel]] (1857–1926), [[Tartu Ülikool|TÜ]] kirurgiaprofessor (1899–1918), Eesti sõjaväearst ([[kindralmajor-meedik]]) ******[[Karl Magnus Zoege von Manteuffel]] (1789–1844), meeskohtunik, [[Vana-Harmi mõis|Ojasoo mõis]], [[Harmi mõis]]a, [[Lööra mõis|Lööra]] ja [[Määri mõis]] nik<ref>http://kylaelu.blogspot.com/2009/06/kuidas-uus-harmi-moisaharra-zoege-von.html</ref> *******Maximillian Zoege von Manteuffel (1819–1866), Uue-Harmi ja [[Lööra mõis]]nik *******[[Otto Zoege von Manteuffel]] (1822–1889), baltisaksa maalikunstnik[[File:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|pisi|[[Otto Zoege von Manteuffel]] (1822–1889)]] ********[[Wilhelm Zoege von Manteuffel]] (sünd. 1876), [[G. Scheel & Co]] pangadirektor, [[Saku Õlletehas]]e ja Estländische Druckerei A-G juhatuse liige ********Otto Zoege von Manteuffel (sünd. 1878), pangaametnik Tartus ********''Karl'' Magnus Zoege von Manteuffel (sünd. 1883), [[Psühhoteraapia|psühhotera]]peut Baierimaal *******Leo Zoege von Manteuffel (1823–1908), [[Muuga mõis]]nik, mõisnik [[Schleswig]]is ja [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargis]] ********Hans Zoege von Manteuffel (1856–1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister) *******[[Nikolai Zoege von Manteuffel]] (1827–1889; [[:ru:Цёге-фон-Мантейфель, Николай Максимович|ru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=647 Nikolai Zoege von Manteuffel], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 630</ref>) *******Peter Zoege von Manteuffel (1834–1916), Harjumaa [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta]], Uue-Harmi, Lööra mõisnik ********''Peter'' Arthur Zoege von Manteuffel (1866–1947), [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] raamatupidaja, kirjanik<ref name=":5">[[Heidi Heinmaa]], [https://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/Heinmaa_Muusikaelu-Tallinnas-18.-sajandil_V%C3%A4itekiri.pdf Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil], Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 9. Tallinn 2017, lk 97-98</ref>[[File:Peter Arthur Zoege von Manteuffel.jpg|pisi|Peter Zoege von Manteuffel (1866–1947)]] ****Wilhelm Johann Zoege (sünd. ca 1704 – 1762), [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]i sõjaväelane ([[Kindral en chef]]), Holsteini kammerhärra ==Vaata ka== *[[Manteuffel]] *[[Mannteuffell]] ==Viited== {{viited|2}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 73-74, 169-170, 360, 488, 491, 498. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 611-641 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00628.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Kurland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939. Lk 351-394 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000602,00366.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 1156-1172 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000559,00522.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 340-343, 697 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00640.html?prozent=] [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00697.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 244-246. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser A. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1971. Lk 191-198. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser. Bd XVIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1995. Lk 379-389. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Gräfliche Häuser. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1976. Lk 251-253. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 908. *[[Marika Jürgenson|Jürgenson, Marika]]. ''Saare mõisa Mannteuffellid''. Menu Meedia, 2019. *[[Hermann Zoege von Manteuffel|Zoege von Manteuffel, Hermann]], [[Eugen von Nottbeck|Nottbeck, Eugen von]]. ''Geschichte der Familie Zöge von Manteuffel ehstländischer Linie''. Reval: In Commission bei F. Wassermann, 1894. DIGARis: [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:410016/351134/page/1], BSB: {{BSB|11842310,00005}}. *Schmidt, Georg. ''Die Familie v. Manteuffel (die Freiherrlich-Kurländische Linie)''. Berlin: Kommissionsverlag von J. A. Stargardt, 1909 [https://zbc.ksiaznica.szczecin.pl/dlibra/publication/22163/edition/21076/content?ref=desc]. *[[Lizzie Zoege von Manteuffel|Zoege von Manteuffel, Lizzie]]. ''Neue Beiträge zur Geschichte der Familie von Manteuffel''. − [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]] 1909 und 1910. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1913. Lk 264-274 [https://dspace.ut.ee/handle/10062/24081]. {{commonskat|}} ==Välislingid== *[https://runeberg.org/nfbq/0441.html Manteuffel] [[Nordisk familjebok]]is (rootsi keeles) *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Z%C3%B6ge_von_Manteuffel_nr_307 Zoege von Manteuffeli suguvõsa] saidil adelsvapen.com [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Manteuffelid| ]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelid| ]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Taani kuninga vasallisuguvõsad]] b8654ro4361dvp88kiamt18l859zs8p 0 149781 7122226 6990265 2026-04-01T06:41:33Z ~2026-19989-80 226225 Juudid 7122226 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Binyamin Netanyahu | pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg | amet = [[Iisrael peaminister]] | ametiajaalgus = 29. detsember 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ya'ir Lapid]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996 | ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999 | eelmine2 = [[Shim'on Peres]] | järgmine2 = [[Ehud Barak]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = 31. märts 2009 | ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021 | eelmine3 = [[Ehud Olmert]] | järgmine3 = [[Naftali Bennett]] | amet4 = [[Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 6. november 2002 | ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[Silvan Shalom]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}} | sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] <small>(2012-2014)</small> <br/> [[Likud]] | abikaasa = Miriam Weizmann <small>(1972–1978)</small> <br/> Fleur Cates <small>(1981–1984)</small> <br/> [[Sara Netanyahu]] <small>(1991–)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Beit Aghion]] | alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] <br/> [[Harvardi ülikool]] | elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane | autasud = | autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane | manusta = jah | hüüdnimi = | truudusvanded = {{PisiLipp|Iisrael}} | teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]] | teenistusaeg = 1967–1973 | auaste = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' <small>([[kapten]])</small> | juhitud üksused = | sõjad/lahingud = [[Yom Kippuri sõda]] | autasud = }} }} '''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; elanud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] - 1. aprill 2026 on [[Iisrael]]i paremtsentristlik poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022. Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister. Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister. == Elulugu == Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]]. == Sõjaväeteenistus == Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme. == Haridus == Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i. == Ametikohad == * 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli Iisraeli saadik [[ÜRO]]s * 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse) * 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]] * 1991–1992 peaministri kantselei ametnik * 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees * 1996–1999 Iisraeli peaminister * 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]] * 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]] * 2005–2009 opositsioonijuht * 2005. aastast – Likudi partei esimees * 2009–2021 Iisraeli peaminister 10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus. == Raamatud == * "''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''" (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2 * "''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''" (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8 * "''A Place Among the Nations''" (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9 * "''Terrorism: How the West Can Win''" (Farrar Straus & Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1 == Isiklikku == Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 1b16o10ipaio7wg1glfdgnovqaackog 7122266 7122226 2026-04-01T08:11:36Z Ellenlbbh 111631 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7122226|7122226]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-19989-80|~2026-19989-80]] ([[User talk:~2026-19989-80|arutelu]]) 7122266 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Binyamin Netanyahu | pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg | amet = [[Iisrael peaminister]] | ametiajaalgus = 29. detsember 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ya'ir Lapid]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996 | ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999 | eelmine2 = [[Shim'on Peres]] | järgmine2 = [[Ehud Barak]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = 31. märts 2009 | ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021 | eelmine3 = [[Ehud Olmert]] | järgmine3 = [[Naftali Bennett]] | amet4 = [[Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 6. november 2002 | ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[Silvan Shalom]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}} | sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] <small>(2012-2014)</small> <br/> [[Likud]] | abikaasa = Miriam Weizmann <small>(1972–1978)</small> <br/> Fleur Cates <small>(1981–1984)</small> <br/> [[Sara Netanyahu]] <small>(1991–)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Beit Aghion]] | alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] <br/> [[Harvardi ülikool]] | elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane | autasud = | autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane | manusta = jah | hüüdnimi = | truudusvanded = {{PisiLipp|Iisrael}} | teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]] | teenistusaeg = 1967–1973 | auaste = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' <small>([[kapten]])</small> | juhitud üksused = | sõjad/lahingud = [[Yom Kippuri sõda]] | autasud = }} }} '''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i paremtsentristlik poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022. Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister. Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister. == Elulugu == Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]]. == Sõjaväeteenistus == Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme. == Haridus == Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i. == Ametikohad == * 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli Iisraeli saadik [[ÜRO]]s * 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse) * 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]] * 1991–1992 peaministri kantselei ametnik * 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees * 1996–1999 Iisraeli peaminister * 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]] * 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]] * 2005–2009 opositsioonijuht * 2005. aastast – Likudi partei esimees * 2009–2021 Iisraeli peaminister 10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus. == Raamatud == * "''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''" (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2 * "''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''" (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8 * "''A Place Among the Nations''" (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9 * "''Terrorism: How the West Can Win''" (Farrar Straus & Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1 == Isiklikku == Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] i04yunsbr59r5n2lzic62a2y7hlrau7 0 153637 7121924 6750510 2026-03-31T15:06:38Z ~2026-20071-85 226194 /* Ohvitserid */ 7121924 wikitext text/x-wiki '''Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend''' on loetelu isikliku vapruse eest antud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Vabaduse Rist]]i II liigi 2. ja 3. järgu kavaleridest. [[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|thumb|Eesti Vabadusrist]] ==II liigi 1. järgu kavalerid== Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 1. järku ei antud välja. ==II liigi 2. järgu kavalerid== Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 2. järku anti välja 29 korral: {| class=wikitable ! width="3%"|Jrk. !! width="12%"|Aasta !! width="25%"|Nimi !! width="10%"|Eluaastad !! width="28%"|Märkused !! width="22%"|Riik / Interwiki |- | 1 ||align=center| 23. veebruar 1920 || [[Anton Irv]] || 1886–1919 || Kapten || |- | 2 ||align=center| 23. veebruar 1920 || [[Julius Kuperjanov]] || 1894–1919 || Leitnant || |- | 3 ||align=center| 11. juuni 1920 || [[Nikolai Reek]] || 1890–1942 || Kindralmajor || |- | 4 ||align=center| 17. august 1920 || [[Eduard Neps]] || 1884–1942 || Kapten || |- | 5 ||align=center| 17. august 1920 || [[Hans Valdmann]] || 1888–1942 || Vanemallohvitser || |- | 6 ||align=center| 24. august 1920 || [[Martin Koks]] || 1898–1945 || Vanemallohvitser || |- | 7 ||align=center| 24. august 1920 || [[Hans Oldekop]] || 1883–1924 || Nooremleitnant || |- | 8 ||align=center| 24. august 1920|| [[Valter Taliste|Valter Thalheim]] || 1893–1975 || Leitnant || |- | 9 ||align=center| 1. september 1920 || [[Johannes-Voldemar Holland]] || 1899–1942 || Kapten || |- | 10 ||align=center| 1. september 1920 || [[Jaen Klaar]]||1889–1943 || Vanemleitnant || |- | 11 ||align=center| 1. september 1920 || [[Tiidu Kore|Tiido Kraus]] || 1887–1945 || Kaptenmajor || |- | 12 ||align=center| 1. september 1920 || [[Oskar Luiga]] || 1894–1941 || Kolonelleitnant || |- | 13 ||align=center| 7. september 1920 || [[Johannes Poopuu]] || 1886–1929 || Kolonelleitnant || |- | 14 ||align=center| 15. september 1920 || [[Peeter Asmus]] || 1893–1942 || Kolonelleitnant || |- | 15 ||align=center| 15. september 1920 || [[Gustav Jonson]] || 1880–1942 || Kindralmajor || |- | 16 ||align=center| 15. september 1920 || [[Elmar Koger]] || 1896–1942 || Lipnik || |- | 17 ||align=center| 15. september 1920 || [[Karl Lipand]] || 1895–1928 || Veltveebel || |- | 18 ||align=center| 15. september 1920 || [[Arthur Mahnke]] || 1887–1957 || Kaitseväeametnik || |- | 19 ||align=center| 15. september 1920 || [[August Orav (1895–1963)|August Orav]] || 1895–1963 || Vanemallohvitser || |- | 20 ||align=center| 15. september 1920 || [[Aleksander Selter]] || 1887–1951 || Nooremallohvitser || |- | 21 ||align=center| 15. september 1920 || [[August Vask]] || 1891–1958 || Major || |- | 22 ||align=center| 8. oktoober 1920 || [[Siegfried Pinding]] || 1877–1931 || Kolonel || |- | 23 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Karl-Johann Laurits]] || 1892–1941 || Kolonel || |- | 24 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Jaan Lepp]] || 1895–1941 || Major || |- | 25 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Karl Parts]] || 1886–1941 || Kolonel || |- | 26 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johannes Remmel]] || 1897–1942 || Kolonelleitnant || |- | 27 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johan Schmidt]] || 1885–1931 || Kolonelleitnant || |- | 28 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Aleksander Seiman]] || 1886–1941 || Kolonel || |- | 29 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johannes Soodla]] || 1897–1965 || Kolonelleitnant || |} == II liigi 3. järgu kavalerid == [[Pilt:Vabadusrist II-3.jpg|thumb|150px|]] Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 3. järku anti välja 2247 korral, mis jagunesid riikide vahel järgnevalt: === Eestlastest kavalerid === Eestlastest kavalere oli 1672 (''Loend ei ole täielik'') ====Ohvitserid==== *'''[[Kindralmajor]]id''': [[Otto Heinze]], [[Johannes Orasmaa]], [[Nikolai Reek]] *'''[[Kolonel]]id''': [[August Kasekamp]], [[Jaan Kruus]], [[Eduard-Alfred Kubbo]], [[Karl-Johann Laurits]], [[Viktor Liivak]], [[Jaan Maide]], [[Hans Matson]], [[Karl Parts]], [[Artur Saueselg]], [[Aleksander Seiman]], [[August Traksmaa]], [[Paul Triik]] *'''[[Kolonelleitnant|Kolonelleitnandid]]''': [[Peeter Asmus]], [[August Balder]], [[Martin-Friedrich Bergmann]], [[Arved-Johannes Engmaa]], [[Otto Janson]], [[Egbert Jürman]], [[Hans Kalm]], [[Konstantin Kanep]], [[Voldemar Nikolai Karing]], [[Voldemar-Karl Koch]], [[Viktor Koern]], [[Peeter Kolts]], [[Jaan Kurvits]], [[Johannes Lippus]], [[Oskar Luiga]], [[Johannes Norman|Johannes Theodor Normann]], [[Oskar Pajusoo]], [[Oskar Palu]] (sanitaar), [[Herbert Voldemar Raidna]], [[August Rattiste]], [[Johan Schmidt]], [[Johannes Soodla]], [[Nikolai Steinmann]], [[Karl Tiitso]], [[Konstantin Troitsky]], [[Jakob Vende]] *'''[[Kaptenleitnant|Kaptenleitnandid]]''' (merevägi): [[Evstafi Miido]], [[Jaan Usin]] *'''[[Kaptenmajor]]id''' (merevägi): [[Andrei Erikson]], [[Mihkel Nõmmik]], [[Karl Stern]], [[Alfred-Aleksander Valge]] *'''[[Major]]id''': [[Voldemar Aaviste]], [[Jaan Allik]], [[Aleksander Derrik]], [[Johannes Eisenberg]], [[Paul Hanson]], [[Jaan Heljuste]], [[Ludvig Hinnov]], [[Villem Jakobson]], [[Lembit Karjel]], [[August Kuhlberg]], [[Friedrich Kuhlberg]], [[Hugo Kulbok]], [[Boris Jakob Leemann]], [[Jaan Lepp]], [[Adolf-Voldemar Lüüs]], [[Kristov Maasik]], [[Eduard Marguste]], [[Mihhail Müllerstein]], [[Otto Oidermann]], [[Aleksander Parts]], [[Juhan Purga]], [[Konstantin Reitel|Konstantin Aleksander Reitel]], [[Rudolf Rokk]], [[Elmar Gerhard Saal]], [[Edgar-Aleksander Sarnits]], [[Voldemar Silbermann]], [[Artur Simson]], [[Arnold Sinka]], [[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]], [[Johannes-Robert Sööt]], [[Richard Taalder]], [[Johannes-Eduard Tamm]], [[Kaarel-Ruudolf Tammekand]], [[Karl-Voldemar Tammekand]], [[Ralf-René Teiman]], [[Juhan Toomsar]], [[August Richard Uder]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], [[Rudolf Uuk]], [[Johannes Uuskam]], [[Artur Viilip]], [[Paul Villemi]], [[August-Osvald Viru]] *'''[[Vanemleitnant|Vanemleitnandid]]''' (merevägi): [[Villem Granfeldt]], [[Edmund Hüppler]], [[Juhan Jansen]], [[Tiidu Kore|Tiido Kraus]], [[Oskar Kvell]], [[Bruno Aleksander Linneberg]], [[Ilmar Luhaär]], [[Albert Lukas]], [[August Maanidi]], [[Otto Voldemar Oit]], [[Alfred Pontak]], [[Jaan Riis (mereväelane)|Jaan Riis]], [[Johannes Roden]], [[Johannes Santpank]], [[Aleksander Talts]], [[Georg Veigelin]] *'''[[Kapten]]id''': [[Peeter Ainson]], [[Johannes Allik]], [[Viktor Arak]], [[Aleksis-Roland Bachstein]], [[Artur Brakel]], [[Nikolai Dutšinski]], [[Julius Eiland]], [[Osvald Einer]], [[Aleksander Einpaul]], [[Oskar Eller]], [[August Enok]], [[Peeter Feofanov]], [[Georg von Gloy]], [[Johannes Grant]], [[Karl Hansen]], [[Osvald Hansen]], [[Hendrik-Andrei Hiielaid]], [[Vladimir Hirth]], [[Hans Hirvelaan]], [[Johan Holberg]], [[Hans Idam]]<ref>Hans Idam * 12.4.1888 Eesti † 10. 7.1962 Argentiina</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1962/08/01/6 Armsaid kaasvõitlejaid kapten Osvald Einer'it VR II/3 ja kapten Hans Idam'it VR II/3 mälestab EESTI OHVITSERIDE KESKKOGU PÕHJA-AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 august 1962</ref>, [[Anton Irv]], [[Hugo Jens]], [[Feliks Jänes]], [[Hugo Jürgenson]], [[Johannes Jürgenson]], [[Jüri Jürvetson]], [[Johan Kase]], [[Karl Kask (sõjaväelane)|Karl Kask]], [[Vassili Kask]], [[Rudolf Kivilo]], [[Jaan Klaar]], [[August-Julius Klasmann]], [[Tõnis Koern]], [[Konstantin Kronk]], [[Leonhard Krull]], [[Heinrich Kubbo]], [[Rudolf Kurelauk]], [[Roman Kuul]], [[Friedrich Kurg]], [[Rudolf Kuslap]], [[Johannes Kõlljalg]], [[Heinrich Laretei]], [[August Leisk]], [[Paul Lilleleht]], [[Verner Limberg]], [[Madis Luulik]], [[Johann Madisson]], [[Rudolf Mager]], [[Herman Maim]], [[Aleksander Maiste]], [[Jaan Mets]], [[Karl Miil]], [[Hans Miller]], [[Jakob Munner]], [[Johan Mõttus]], [[Jakob Mähar]], [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]], [[Erik Nikolai]], [[Otto Nurmberg]], [[Eduard Albert Olmberg]], [[Heino Onny]], [[August Pakk]], [[Leonhard-Hermann Pallon]], [[Karl Parving]], [[Karl Aleksander Paulus]], [[Eduard Paurmann]], [[Karl Pavel]], [[Valter Pedak]], [[Albert Peters]], [[Friedrich-Karl Pinka]], [[Peeter Plado]], [[Oskar Pollisinski]], [[Anton Pori]], [[Richard Potter]], [[Oskar Puusepp]], [[Jaan Pärn (ohvitser)|Jaan Pärn]], [[Jüri Robert Ratassepp]], [[Hans Raudsepp]], [[Hans Rebane (sõjaväelane)|Hans Rebane]], [[Johannes Remmel]], [[Artur Rehe]], [[Edvin Leopold Rudolph Reinvaldt]], [[Eduard Reps]], [[Rudolf Riives]], [[Jaan Riisenberg]], [[Rudolf Sabbe]], [[Paul Seim]], [[Boris Sepling]], [[Eduard Seppik]], [[Heinrich Stunde]], [[Edgar-Theodor Susi]], [[Voldemar Zupsman]], [[Aleksander Takel]], [[Ado Talussaar]], [[Mart Tamm]], [[Robert-Otto-Paul Tammiste]], [[Felix Tannebaum]], [[Rudolf Tarik]], [[Otto Tief]], [[Nikolai Trankmann]], [[Rodion Treimuth]], [[Otto Treufeldt]], [[August Tõnishof]], [[Mart Unt]], [[Elmar Veinberg]], [[Tõnis Virula]], [[Peeter Univer]], [[Aleksander Uuk]], [[Artur Uus]], [[August Vask]], [[Paul Vent]], [[Heinrich Västrik]] *'''[[Leitnant|Leitnandid]]''': [[Jaan Allikas]], [[Anton Anni]], [[Evald Ant]], [[Aleksander Arol]], [[Georg Baum]], [[Adolf Brahmann]], [[August Erikson]] (sanitaar), [[Nikolai Fischer]], [[Helmut Foelsch]], [[Eduard Suursepp|Eduard Grossschmidt]], [[August Gustavson]], [[Johannes Holland]], [[Johannes Husmann]], [[Helmut Matthias Ibrus]], [[Adolf Johannes]], [[Andreas Julle]], [[Jaan Jürgenson]], [[Leonhard Kaasik]], [[Peeter Kask]], [[Elmar Kirotar]], [[August Koern]], [[Valfried Krastin]], [[Julius Kuperjanov]], [[Oskar Köster]], [[Nikolai Lell]], [[Harald Lepikson]], [[Gustav-Hjalmar Leth]], [[Martin Libene]], [[Georg Liiv]], [[August Linno]], [[Ferdinand Linnus]], [[Jakob Luberg]], [[Rudolf Ludvig]], [[Albert Luiga]], [[Robert Maibaum]], [[Herbert Maurer]], [[Jüri Muldau]], [[August Männik]], [[Arnold Neigardt]], [[Emil Neumann]], [[Artur Nieminen]], [[Erich Nikolai]], [[Erich Oehren]], [[Joosep Parktal]], [[Karl Paulsen]], [[Jaan Pedaja]], [[Nikolai Piip]], [[Anton Pilve]], [[Herbert Pinka]], [[Karl Podrätsik]], [[Paul Porre]], [[August Preis]], [[Nikolai Põlendik]], [[Artur Raag]], [[Jakob Rehe]], [[Arnold Rotberg]], [[Jaan Raudsepp]], [[Georg Eduard Roosmann]], [[Heinrich Sepp]], [[August Woldemar Siimann]], [[Karl Soonberg]], [[Aleksander Sõster]], [[Richard Sütt]], [[Georg Zimmermann]], [[Johannes Tamm]], [[Hans Tammist]], [[Edgar Teslon]], [[Ado Timpmann]], [[Mihkel Vaarmann]], [[Johan Vasar]], [[Jaan Kõue|Jaan Vastisson]], [[Johannes Veidermann]], [[August Villup]], Aleksander Sõster *'''[[Nooremleitnant|Nooremleitnandid]]''': [[Artur Allik]], [[August Alujev]], [[Paul Arras]] (sanitaar), [[Aleksander Bachman]], [[Georg Kallaste|Georg Birkholz]], [[Alfred Elbrecht]], [[Nikolai Gurjanov]], [[Karl Habermann]], [[Enn Heinaru]], [[Maks Inn]], [[Roland Kangro]], [[Alfred Karklin]], [[Artur Kiudorf]], [[Karl Krudenbrunn]], [[Jakob August Kuuskmann]], [[Julius Kõiv]], [[Oskar Köster]], [[Leo Köösel]], [[Jaan Lepik]], [[Gustav Lorents]], [[Reinhold Miller]], [[Andres Mirka]], [[Arnold Normak]], [[Aleksander Näripea]], [[Hans Oldekop]], [[Johan Olderkop]], [[Gustav Orav]], [[Osvald Pakkas]], [[Paul Pommer]], [[Arnold Prees]], [[Johan Pärnits]], [[Mart Rahumaa]], [[Jaan Raudsepp]], [[Ivar Reinvald]], [[August Rosenberg]], [[Julius Saar]], [[Voldemar Johann Sarmo]], [[Edmund Sihver]], [[Artur Sirk]], [[Karl Soomann]], [[Mihkel Suurmann]], [[Valter Thalheim]], [[Aleksander Tilger]], [[Hartvig Tilling]], [[Johan Vaigo]], [[Helmut Viiburg]], [[Aleksander Vink]] *'''[[Lipnik]]ud''': [[Aleksander Balin]], [[Kristjan Freiberg]], [[Johan Henno]], [[Elmar Joaste]], [[Karl Kadak]], [[Martin Kiisvek]], [[Johannes Kippus]], [[Robert Kirschbaum]], [[Elmar Koger]], [[Juhan Koger]], [[Hans Kruus]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[Artur Künnapuu]], [[Arnold Lillak]], [[Christoph Mahnke]], [[Aleksei Melts]], [[Paul Müür]], [[Aleksander Pall]], [[Gustav Parts]], [[Johannes Pelberg]], [[Johannes Perk]], [[Paul Praks]], [[Richard Reinberg]], [[Hugo Riit]], [[Ernst Saar]], [[Martin Tenneberg]], [[Voldemar Uegeinam]], [[August Uustal]], [[Hans Valk]], [[Teodor Vassermann]] (Theodor Wassermann), [[Paul Vassil]], [[Helmuth Wetter-Rosenthal]] *'''Sõjaväeametnikud''': [[Arthur Mahnke]] ====Allohvitserid==== *'''Ohvitseri asetäitjad''': [[Hans Abram]], [[Hugo Ack]], [[Nikolai Animägi]], [[Otto Annuk]], [[Arnold Belials]], [[August Bringfeldt]], [[Theofil Dreverk]], [[Udo Einsild]], [[Vladimir Fuks]], [[Eduard Gottlob]], [[Hugo Hakk]], [[Heinrich Holm]], [[Johann Holsmann]], [[Karl Ivand]], [[Artur Johanson]], [[Julius Kasper]], [[Peeter Kass]], [[Ferdinand Kirp]], [[Karl Klein]], [[Albert Gotfried Künnapuu]], [[Mihkel Laas]], [[August Larm]], [[Aleksander Leokene]], [[Johannes Lepisto]], [[Voldemar Luik]], [[Edgar Maremaa]], [[Voldemar Mesi]], [[Raiu Mullari]], [[Hugo Mänd]], [[Karl Müller]], [[Evart Niit]], [[Kristjan Normann]], [[Erik Peebus]], [[Johan Pehka]], [[Erik Prebus]], [[Tõnis Saarepera]], [[Johannes Subbi]], [[Jakob Tabur]], [[Hans Tauts]], [[Hugo Tikkar]], [[Jaak Tiss]], [[Artur Tomson]], [[Jaan Tõllasson]], [[Karl Uhke]], [[Gustav Vaga]], [[Elmar Vares]] jt. *'''[[Vanemallohvitser]]id''': [[Friedrich Adelberg]], [[Tõnu Ahlberg]], [[Voldemar Grünberg]], [[Tiido Heint]], [[Jaakob Hendrikson]], [[Karl Keuts]], [[Osvald Konstantinov]], [[Mihkel Kõrtsmik]], [[Hans Krupp]], [[Friedrich Kukepall]], [[Priidik Lauter]], [[Joosep Lensküll]], [[Johannes Meekler]], [[Martin Mäepõld]], [[Juhan Mägi]], [[Johannes Mänd]], [[Jaan Normet]], [[David Otsa]], [[Mihkel Piilmann]], [[Ado Pärn]], [[Elmar Reinson]], [[Augustin Saart]], [[Karl Sild]], [[Arnold Suur]], [[Oskar Ziehr]], [[Johannes Thomson]], [[Mihkel Tofer]], [[August Turmann]], [[Karl Vahkat]], [[Arnold Valdmann]], [[Mihkel Valler]], [[Ernst Bernhardt]], [[Johann Estam]], [[Otto Fromhold]], [[Egon Hindreus]], [[Aleksander Jakobson]], [[August Miiring]], [[Magnus Muldma]], [[Jaan Pütt]], [[Andrei Saarnak]], [[Jakob Tõnisson]], [[Konstantin Andrei Andrejev]], [[Johannes Bachmann]], [[Jakob Jakovi]], [[Hans Leppmets]], [[Andrei Martinson]], [[Johannes Pukspuu]], [[Anton Borman]], [[Johannes Einbach]], [[Karl Valter Err]], [[Arnold Erstein]], [[Teodor Kahm]], [[Aleksander Kolts]], [[Andreas Leppik]], [[Julius Lindvers]], [[Feliks Martinson]], [[Johannes Muts]], [[Aleksander Naaskel]], [[Heinrich Pilden]], [[August Pokka]], [[Johannes Puss]], [[Otto Friedrich Raun]], [[Voldemar Rusi]], [[Jaan Russ]], [[Eduard Sander]], [[Peeter Savjalov]], [[Mihkel Tamm]], [[Albert Terno]], [[Mats Tulp]], [[Villem Verlin]], [[Mart Johanson]], [[Martin Koks]], [[Jaan Kutsar]], [[Elmar Köösel]], [[Alfred Lapp]], [[Ado Lettermann]], [[Tõnis Meiner]], [[Anton Oopkaup]], [[Alfred Aleksander Põder]], [[Martin Roosileht]], [[August Viikholm]], [[Joosep Aaren]], [[Johannes Allikas]], [[Stepan Arhipov]], [[Feodor Borisov]], [[Vassili Feodotov]], [[August Johanson]], [[Edgar Karu]], [[Johannes Kohk]], [[Ivan Komarov]], [[Karl Kuusik]], [[Jaan Leppik (Vabaduse Risti kavaler)|Jaan Leppik]], [[Adolf Luha]], [[Jaan Naumann]], [[Villem Nuut]], [[Aleksander Paltson]], [[Aleksander Pihlak]], [[Ernst Voldemar Rähni]], [[Rudolf Rähni]], [[Johannes Tambek]], [[Valter Teets]], [[Heinrich Trankmann]], [[Roman Vahi]], [[Richard Alekand]], [[August Junts]], [[Herbert Lukk]], [[Aleksander Pikat]], [[Aleksander Erschke]], [[Richard Hurt]], [[Karl Kaio]], [[Gustav Karlson]], [[Otto Kask]], [[Jaan Kaup]], [[Oskar Kongo]], [[Mihkel Kukk (sõjaväelane)|Mihkel Kukk]], [[Eduard Kukk]], [[Jaan Lender]], [[Voldemar Lääne]], [[Johannes Mutlich]], [[Elmar Müllerson]], [[August Paia]], [[Oskar Peedosk]], [[Jakob Petersell]], [[Karl Plink]], [[Aleksander Põdra]], [[Johannes Reinbusch]], [[Samuel Rudissaar]], [[Johann Ruus]], [[Johannes Savi]], [[Johannes Saviauk]], [[Karl Stamm]], [[August Tamler]], [[Aleksander Tamson]], [[Hans Tartov]], [[August Busch]], [[Aleksander Ervin]], [[Tõnis Feldmann]], [[Ernst Ilme]], [[Jaan Jaakson]], [[Kristjan Kalmet]], [[Heinrich Kangur]], [[Karl Kimmel]], [[Johannes Kippar]], [[Peeter Kivissaar]], [[Aleksander Kramer]], [[Hans Kuldsepp]], [[Karl Luhar]], [[Eduard Maide]], [[Vassili Martin]], [[Eduard Mednis]], [[Eduard Märtsin]], [[Paul Nool]], [[Andres Oja]] jt. *'''[[Nooremallohvitser]]id''': [[Oskar Ahas]], [[Jüri Ahtmann]], [[Alfred Allmann]], [[Aleksander Altof]], [[Johannes Annof]], [[Jakob Aren]], [[Karl Blumfeldt]], [[Nikolai Borodin]], [[Ernst-Adolf Brakel]], [[Paul Briggo]], [[Osvald Brükker]], [[Johannes Eduard Dunkel]], [[August Ekbaum]], [[Hans Erm]], [[Alfred Erne]], [[Herman Faltis]], [[Aleksander Gerhard]], [[Eduard Gröön]], [[Rudolf Haase]], [[Karl Hansen]], [[Jaan Hanson]], [[Jaak Heinthal]], [[Jaan Helm]], [[Robert Hoffart]], [[Harald Holm]], [[Märt Iir]], [[Arnold Jaago]], [[Johannes Jakobson (allohvitser)|Johannes Jakobson]], [[Karl Jakobson]], [[Peeter Johannes]], [[Jüri Jürgen]], [[Erich Jürgens]], [[Hendrik Jürisson]], [[Johannes Jürna]], [[August Kaldas]], [[Maksim Kalinin]], [[Johannes Kalter]], [[Karl Kanger]], [[Hans Karu]], [[Johannes Kattai]], [[Andres Kaupmann]], [[Johannes Kedder]], [[Aleksander Kiigemaa]], [[Joosep Kiili]], [[August Kiili]], [[Karl Kikerpill]], [[Teodor Kindlam]], [[Hans Kink]], [[Richard Kitsing]], [[Aleksander Klaase]], [[Daniel Klement]], [[Boris Kofkin]], [[Nikolai Koik]], Rudolf Kokuta (Kaljuste), [[Oskar Kokk]], [[Villem Koolmann]], [[Johan Koov]], [[August Koorits]], [[Mihkel Korsar]], [[Joosep Korts]], [[Anton Kose]], [[August Kotisse]], [[Villem Kull]], [[Aleksander Kunder]], [[Sergei Kuningas]], [[Johannes Kuurmann]], [[Adolf Kuusk]], [[Priido Lahti]], [[Johan Lasn]], [[Ain Laus]], [[Nikolai Leets]], [[Karl Leibach]], [[Nikolai Lett]], [[Johannes Liidermann]], [[Mihkel Linde]], [[Johannes Lindus]], [[Eduard Link]], [[Villem Loorits]], [[Aleksander Luhe]], [[Julius Lutsar]], [[Karl Lõhmus]], [[Johannes Lätt]], [[Konstantin Madisson]], [[Jaan Malken]], [[August Mandel]], [[August Martinson]], [[Johannes Martinson]], [[Mihkel Mats]], [[Teodor Mednis]], [[Filip Meier]], [[Aleksander Miller]], [[Johannes Murumägi]], [[Magnus Must]], [[Julius Mänd]], [[Otto Männik]], [[Jaan Märtson]], [[Johannes Möllerson]], [[Gustav Nurklik]], [[August Närska]], [[Vassili Martin Oll]], [[Arnold Rudolf Orik]], [[Eduard Oskar]], [[August Ots]], [[Osvald Otsing]], [[August Ottenson]], [[Peeter Otti]], [[August Pagar]], [[Rudolf Pangsepp]], [[August Partei]], [[Andrei Patakov]], [[Aleksander Paulmann]], [[Johan Peet]], [[Johan Piir]], [[Karl Pung]], [[Paul Priks]], [[Karl Pruul]], [[Aleksander Pärtels]], [[Jaan Pääsuke]], [[Jakob Rass]], [[Aleksander Rebane]], [[Eduard Reinberg]], [[Rudolf Repnau]], [[Jaan Riis]], [[August Rist]], [[Jaan Rohi]], [[Rudolf Roosipuu]], [[Aleksander Rosenberg]], [[Aleksander Rost (Vabadusristi kavaler)|Aleksander Rost]], [[Alfred Saar]], [[August Sae]], [[Aleksander Saviauk]], [[Voldemar Seiton]], [[Aksel Sell]], [[Aleksander Selter]], [[Jaan Sild]], [[Anton Simonson]], [[Gavril Stepanov]], [[August Summatavet]], [[Martin Suuresaar]], [[Johannes Suurkivi]], [[Heinrich Suursoo]], [[Johannes Suursuu]], [[Jaan Taklaja]], [[Eugen Tamberg]], [[Villem Tamlak]], [[Nikolai Teder]], [[Osvald Teearu]], [[Karl Teppan]], [[Teodor Tiirmann]], [[Hans Timpson]], [[Rudolf Toost]], [[Jaan Trei]], [[Nikolai Turi]], [[Johan Tuvi]], [[Rudolf Tõldsepp]], [[Hans Tõnson]], [[Aleksander Tõnts]], [[Anton Unt]], [[Aleksander Ustermann]], [[Priidu Vabbi]], [[Aleksander Valge]], [[Karl Varrik]], [[August Veeberg]], [[Richard Veldmaus]], [[Johannes Viit]], [[Karl Vilta]], [[August Vissak]], [[Jaan Vodja]] ====Sõdurid==== *'''Kapralid''': [[Hendrik Lettens]], [[Arnold Niggol]], [[Otto Peterson]], Albert Villems, Bernhard Plakso(o) *'''Reamehed''': [[Hans Harjakas]], [[Eduard Herne]], [[Mihkel Jalakas]], [[August Kasak (põllumees)|August Kasak]], Juhan Nutt, [[Johannes Nõmm]], Georg (Jüri) Poolak, [[Mihkel Raudjas]], [[Jüri Saks]], [[Johannes Seer]], [[Anton Siig]], [[Karl Valk]] ''Nimekiri ei ole täielik'' ====Naised==== *ratsaväelane [[Anna-Marie Vares]] (Vabadussõjas ''Peeter Ronk'') ja [[halastajaõde]] [[Salme Bergmann]] (eestistatuna Ilmet) ==== Eraisikud==== *[[Soomusrong nr. 3|Soomusrongi nr. 3]] vedurijuht [[Georg Suurevälja]], ===Välisriikide kavalerid=== *'''495 Soome''' (''loend ei ole täielik'') **Kolonel: [[Martin Ekström]] **Majorid: Erik von Haartmann, Severi Kanerva, Valentin Schulgin, [[:fi:Aarne_Snellman|Aarne Snellman]], [[:fi:Einari_Weijo|Einari Walter Veijo]] **Kaptenid: [[:fi:Anto_Eskola|Anto Nestori Eskola]], Fritz Frantzon, [[:fi:Ensio_Groundstroem|Ensio Groundstroem]], Yrjö Laaksonen, [[:fi:Sulo_Malm|Sulo Aate Malm]], Malmberg, Lars Gustav Ollonqvist, [[:fi:Paul_Påhlson|Paul Påhlson]], [[:fi:Emil_Pekkanen|Emil Pekkanen]], [[:fi:Aarne_Salminen|Aarne Salminen]], [[:fi:Gustaf_Svinhufvud|Gustaf Svinhufvud]], [[Erkki Varmavuori]] **Leitnandid: Onni Aulo, [[:fi:Erkki_Hannula|Erkki Hannula]], Oiva Vohlonen **Lipnikud: Toivo Martin Heino **Ohvitseri asetäitjad: [[Hugo Saario]], Axel Valdstedt **Veltveeblid: Martin Ehnrot, Helge Elfgrén, Oittio, Sigurd Valkamo, Simo Valtonen, Karl Vest, Emil Virkki, Martti Vuorenmaa **Vanemallohvitserid: Bertil Ekblom, Fredrik Brock, August Väänänen **Allohvitserid: Emil Vias, Otto Virtala **Nooremallohvitserid: Evert Zettermann **Kapralid: Erik Vasenius **Tragun Hannes Oksman **Naine: jalaväelane ja hiljem halastajaõde [[Aino Mälkönen]] (algselt mehena: ''Aimo Mälkönen'') **Eraisikud: advokaat Aulis Vehniäinen *'''27 Taani''' Vabatahtlike Korpuse ehk [[Taani vabatahtlike kompanii|Borgelini kompanii]] ([[taani keel]]es ''Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – DBAC'') liiget: **Kaptenid: Jens Martinus Mortensen, Peter Viggo Christensen, Charles Th. Dornonville de la Cour, Alfred Johannes Poulsen **Leitnandid: Erik H. Munch-Andersen, Christian August Beyer, Axel Harald Hansen, Kai Louis Hansen, krahv [[Ernst Emil Holstein]], Otto Chr. Viggo Klingemann, Hans Oscar Kofoed, Charles Alfred Krause, Hans Chr. L. Larsen, Alfred Laurits Larsen, Christjan Søren Opffer, Knud Valdemar Zeltner, Axel Theilmann, [[Max Johannes Arildskov]], Peter de Hemmer Gudme **Lipnikud: Kristen Jensen, Vagn Stefani Steffensen **Viitseveltveebelid: Erneste Peronard, Jens Vilhelm Thorbjørnsen, Hugo Læssøe Arboe **Vanemallohvitserid: Ivar Friederich Jensen, Viggo Jørgensen **{{kas|Kapral: Andersen}} *'''21 Suurbritannia''': **1. järgu madrused: Alexander Richard Bremner, Sidney Holmes **2. järgu madrused: Robery Dalley, Charles Harvey, Alfred Hinchcliffe, William G. Smith **Mootori-peamehaanikud: Edwyn Thomas Clarke, Henry J. Dunkley, Vernon Fisher Gascoyne, Baden Masters, A. V. Piper, Herbert Pratten, Benjamin Reynish, Eric Sadler, Walter Montague Scales, Francis Stephens, Francic L. Thacher, Alfred William Henry Tidy, William White, Ernest Yeoman **Kütja-allohvitser Samuel McVeigh *'''21 Läti''': **Kolonelid: Nr. 3099 [[Artūrs Dannebergs]], 3107 Arnolds Kurše, 3100 Kārlis Pencis, 3101 Teodors Skujenieks, 3102 Voldemārs Šēnfelds **Kolonelleitnandid: 3104 Artūrs Aparnieks, 3094 Jānis Alfreds Auniņš, 3105 Fricis Bērtulsons, 3093 Kārlis Bojārs, 3103 Kārlis Duņēns, 3096 Mārtinš Kasparsons, 3097 Kārlis Priedīts **Kaptenid: 2548 Arvīds Ivansons, 3109 Rūdolfs Opmanis, 3095 Arvīds Pētersons, 3106 Augusts Leopolds Sirks **Leitnandid: 3098 Edgārs Ratnieks **Veltveebelid: 3083 Kārlis Bušs, 3108 Jānis Oskars Kalniņš, 3110 Ādolfs Māziņš **Kapral: 3111 Jānis Mekšs *'''11 Rootsi''' vabatahtlike korpuse liikmed: **Kolonelleitnant: C. V. Nyholm **Majorid: Einar Dahne, Vabahärra Wilhelm Liljencrantz **Kaptenid: Harry Tammelin, Josef Teander, [[Einar Lundborg]] **Leitnandid: Artur Johansson, Gunnar Samzelius, **Lipnikud: Per Lisell, Valdemar Olsson, Viking Viberg ==Vaata ka== *[[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend]] *[[Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/pihlak.pdf HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTIVENNAD] [[Jaak Pihlak]], [[Viljandi Muuseum]]i direktor * [http://vas.muuseum.ee/vr-diplomid.pdf VABADUSE RISTI DIPLOMID], vas.muuseum.ee *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1920/02/28/17 Wabaduse Risti kangelased.], Päewaleht, nr. 47, 28 veebruar 1920 [[Kategooria:Vabadusristi kavalerid| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Vabadusrist II]] t2gama1eegrv82i3rbpb3tnsp3axeyk 7121930 7121924 2026-03-31T15:14:44Z ~2026-20071-85 226194 /* Ohvitserid */ 7121930 wikitext text/x-wiki '''Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend''' on loetelu isikliku vapruse eest antud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Vabaduse Rist]]i II liigi 2. ja 3. järgu kavaleridest. [[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|thumb|Eesti Vabadusrist]] ==II liigi 1. järgu kavalerid== Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 1. järku ei antud välja. ==II liigi 2. järgu kavalerid== Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 2. järku anti välja 29 korral: {| class=wikitable ! width="3%"|Jrk. !! width="12%"|Aasta !! width="25%"|Nimi !! width="10%"|Eluaastad !! width="28%"|Märkused !! width="22%"|Riik / Interwiki |- | 1 ||align=center| 23. veebruar 1920 || [[Anton Irv]] || 1886–1919 || Kapten || |- | 2 ||align=center| 23. veebruar 1920 || [[Julius Kuperjanov]] || 1894–1919 || Leitnant || |- | 3 ||align=center| 11. juuni 1920 || [[Nikolai Reek]] || 1890–1942 || Kindralmajor || |- | 4 ||align=center| 17. august 1920 || [[Eduard Neps]] || 1884–1942 || Kapten || |- | 5 ||align=center| 17. august 1920 || [[Hans Valdmann]] || 1888–1942 || Vanemallohvitser || |- | 6 ||align=center| 24. august 1920 || [[Martin Koks]] || 1898–1945 || Vanemallohvitser || |- | 7 ||align=center| 24. august 1920 || [[Hans Oldekop]] || 1883–1924 || Nooremleitnant || |- | 8 ||align=center| 24. august 1920|| [[Valter Taliste|Valter Thalheim]] || 1893–1975 || Leitnant || |- | 9 ||align=center| 1. september 1920 || [[Johannes-Voldemar Holland]] || 1899–1942 || Kapten || |- | 10 ||align=center| 1. september 1920 || [[Jaen Klaar]]||1889–1943 || Vanemleitnant || |- | 11 ||align=center| 1. september 1920 || [[Tiidu Kore|Tiido Kraus]] || 1887–1945 || Kaptenmajor || |- | 12 ||align=center| 1. september 1920 || [[Oskar Luiga]] || 1894–1941 || Kolonelleitnant || |- | 13 ||align=center| 7. september 1920 || [[Johannes Poopuu]] || 1886–1929 || Kolonelleitnant || |- | 14 ||align=center| 15. september 1920 || [[Peeter Asmus]] || 1893–1942 || Kolonelleitnant || |- | 15 ||align=center| 15. september 1920 || [[Gustav Jonson]] || 1880–1942 || Kindralmajor || |- | 16 ||align=center| 15. september 1920 || [[Elmar Koger]] || 1896–1942 || Lipnik || |- | 17 ||align=center| 15. september 1920 || [[Karl Lipand]] || 1895–1928 || Veltveebel || |- | 18 ||align=center| 15. september 1920 || [[Arthur Mahnke]] || 1887–1957 || Kaitseväeametnik || |- | 19 ||align=center| 15. september 1920 || [[August Orav (1895–1963)|August Orav]] || 1895–1963 || Vanemallohvitser || |- | 20 ||align=center| 15. september 1920 || [[Aleksander Selter]] || 1887–1951 || Nooremallohvitser || |- | 21 ||align=center| 15. september 1920 || [[August Vask]] || 1891–1958 || Major || |- | 22 ||align=center| 8. oktoober 1920 || [[Siegfried Pinding]] || 1877–1931 || Kolonel || |- | 23 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Karl-Johann Laurits]] || 1892–1941 || Kolonel || |- | 24 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Jaan Lepp]] || 1895–1941 || Major || |- | 25 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Karl Parts]] || 1886–1941 || Kolonel || |- | 26 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johannes Remmel]] || 1897–1942 || Kolonelleitnant || |- | 27 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johan Schmidt]] || 1885–1931 || Kolonelleitnant || |- | 28 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Aleksander Seiman]] || 1886–1941 || Kolonel || |- | 29 ||align=center| 18. veebruar 1925 || [[Johannes Soodla]] || 1897–1965 || Kolonelleitnant || |} == II liigi 3. järgu kavalerid == [[Pilt:Vabadusrist II-3.jpg|thumb|150px|]] Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 3. järku anti välja 2247 korral, mis jagunesid riikide vahel järgnevalt: === Eestlastest kavalerid === Eestlastest kavalere oli 1672 (''Loend ei ole täielik'') ====Ohvitserid==== *'''[[Kindralmajor]]id''': [[Otto Heinze]], [[Johannes Orasmaa]], [[Nikolai Reek]] *'''[[Kolonel]]id''': [[August Kasekamp]], [[Jaan Kruus]], [[Eduard-Alfred Kubbo]], [[Karl-Johann Laurits]], [[Viktor Liivak]], [[Jaan Maide]], [[Hans Matson]], [[Karl Parts]], [[Artur Saueselg]], [[Aleksander Seiman]], [[August Traksmaa]], [[Paul Triik]] *'''[[Kolonelleitnant|Kolonelleitnandid]]''': [[Peeter Asmus]], [[August Balder]], [[Martin-Friedrich Bergmann]], [[Arved-Johannes Engmaa]], [[Otto Janson]], [[Egbert Jürman]], [[Hans Kalm]], [[Konstantin Kanep]], [[Voldemar Nikolai Karing]], [[Voldemar-Karl Koch]], [[Viktor Koern]], [[Peeter Kolts]], [[Jaan Kurvits]], [[Johannes Lippus]], [[Oskar Luiga]], [[Johannes Norman|Johannes Theodor Normann]], [[Oskar Pajusoo]], [[Oskar Palu]] (sanitaar), [[Herbert Voldemar Raidna]], [[August Rattiste]], [[Johan Schmidt]], [[Johannes Soodla]], [[Nikolai Steinmann]], [[Karl Tiitso]], [[Konstantin Troitsky]], [[Jakob Vende]] *'''[[Kaptenleitnant|Kaptenleitnandid]]''' (merevägi): [[Evstafi Miido]], [[Jaan Usin]] *'''[[Kaptenmajor]]id''' (merevägi): [[Andrei Erikson]], [[Mihkel Nõmmik]], [[Karl Stern]], [[Alfred-Aleksander Valge]] *'''[[Major]]id''': [[Voldemar Aaviste]], [[Jaan Allik]], [[Aleksander Derrik]], [[Johannes Eisenberg]], [[Paul Hanson]], [[Jaan Heljuste]], [[Ludvig Hinnov]], [[Villem Jakobson]], [[Lembit Karjel]], [[August Kuhlberg]], [[Friedrich Kuhlberg]], [[Hugo Kulbok]], [[Boris Jakob Leemann]], [[Jaan Lepp]], [[Adolf-Voldemar Lüüs]], [[Kristov Maasik]], [[Eduard Marguste]], [[Mihhail Müllerstein]], [[Otto Oidermann]], [[Aleksander Parts]], [[Juhan Purga]], [[Konstantin Reitel|Konstantin Aleksander Reitel]], [[Rudolf Rokk]], [[Elmar Gerhard Saal]], [[Edgar-Aleksander Sarnits]], [[Voldemar Silbermann]], [[Artur Simson]], [[Arnold Sinka]], [[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]], [[Johannes-Robert Sööt]], [[Richard Taalder]], [[Johannes-Eduard Tamm]], [[Kaarel-Ruudolf Tammekand]], [[Karl-Voldemar Tammekand]], [[Ralf-René Teiman]], [[Juhan Toomsar]], [[August Richard Uder]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], [[Rudolf Uuk]], [[Johannes Uuskam]], [[Artur Viilip]], [[Paul Villemi]], [[August-Osvald Viru]] *'''[[Vanemleitnant|Vanemleitnandid]]''' (merevägi): [[Villem Granfeldt]], [[Edmund Hüppler]], [[Juhan Jansen]], [[Tiidu Kore|Tiido Kraus]], [[Oskar Kvell]], [[Bruno Aleksander Linneberg]], [[Ilmar Luhaär]], [[Albert Lukas]], [[August Maanidi]], [[Otto Voldemar Oit]], [[Alfred Pontak]], [[Jaan Riis (mereväelane)|Jaan Riis]], [[Johannes Roden]], [[Johannes Santpank]], [[Aleksander Talts]], [[Georg Veigelin]] *'''[[Kapten]]id''': [[Peeter Ainson]], [[Johannes Allik]], [[Viktor Arak]], [[Aleksis-Roland Bachstein]], [[Artur Brakel]], [[Nikolai Dutšinski]], [[Julius Eiland]], [[Osvald Einer]], [[Aleksander Einpaul]], [[Oskar Eller]], [[August Enok]], [[Peeter Feofanov]], [[Georg von Gloy]], [[Johannes Grant]], [[Karl Hansen]], [[Osvald Hansen]], [[Hendrik-Andrei Hiielaid]], [[Vladimir Hirth]], [[Hans Hirvelaan]], [[Johan Holberg]], [[Hans Idam]]<ref>Hans Idam * 12.4.1888 Eesti † 10. 7.1962 Argentiina</ref><ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1962/08/01/6 Armsaid kaasvõitlejaid kapten Osvald Einer'it VR II/3 ja kapten Hans Idam'it VR II/3 mälestab EESTI OHVITSERIDE KESKKOGU PÕHJA-AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 august 1962</ref>, [[Anton Irv]], [[Hugo Jens]], [[Feliks Jänes]], [[Hugo Jürgenson]], [[Johannes Jürgenson]], [[Jüri Jürvetson]], [[Johan Kase]], [[Karl Kask (sõjaväelane)|Karl Kask]], [[Vassili Kask]], [[Rudolf Kivilo]], [[Jaan Klaar]], [[August-Julius Klasmann]], [[Tõnis Koern]], [[Konstantin Kronk]], [[Leonhard Krull]], [[Heinrich Kubbo]], [[Rudolf Kurelauk]], [[Roman Kuul]], [[Friedrich Kurg]], [[Rudolf Kuslap]], [[Johannes Kõlljalg]], [[Heinrich Laretei]], [[August Leisk]], [[Paul Lilleleht]], [[Verner Limberg]], [[Madis Luulik]], [[Johann Madisson]], [[Rudolf Mager]], [[Herman Maim]], [[Aleksander Maiste]], [[Jaan Mets]], [[Karl Miil]], [[Hans Miller]], [[Jakob Munner]], [[Johan Mõttus]], [[Jakob Mähar]], [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]], [[Erik Nikolai]], [[Otto Nurmberg]], [[Eduard Albert Olmberg]], [[Heino Onny]], [[August Pakk]], [[Leonhard-Hermann Pallon]], [[Karl Parving]], [[Karl Aleksander Paulus]], [[Eduard Paurmann]], [[Karl Pavel]], [[Valter Pedak]], [[Albert Peters]], [[Friedrich-Karl Pinka]], [[Peeter Plado]], [[Oskar Pollisinski]], [[Anton Pori]], [[Richard Potter]], [[Oskar Puusepp]], [[Jaan Pärn (ohvitser)|Jaan Pärn]], [[Jüri Robert Ratassepp]], [[Hans Raudsepp]], [[Hans Rebane (sõjaväelane)|Hans Rebane]], [[Johannes Remmel]], [[Artur Rehe]], [[Edvin Leopold Rudolph Reinvaldt]], [[Eduard Reps]], [[Rudolf Riives]], [[Jaan Riisenberg]], [[Rudolf Sabbe]], [[Paul Seim]], [[Boris Sepling]], [[Eduard Seppik]], [[Heinrich Stunde]], [[Edgar-Theodor Susi]], [[Voldemar Zupsman]], [[Aleksander Takel]], [[Ado Talussaar]], [[Mart Tamm]], [[Robert-Otto-Paul Tammiste]], [[Felix Tannebaum]], [[Rudolf Tarik]], [[Otto Tief]], [[Nikolai Trankmann]], [[Rodion Treimuth]], [[Otto Treufeldt]], [[August Tõnishof]], [[Mart Unt]], [[Elmar Veinberg]], [[Tõnis Virula]], [[Peeter Univer]], [[Aleksander Uuk]], [[Artur Uus]], [[August Vask]], [[Paul Vent]], [[Heinrich Västrik]] *'''[[Leitnant|Leitnandid]]''': [[Jaan Allikas]], [[Anton Anni]], [[Evald Ant]], [[Aleksander Arol]], [[Georg Baum]], [[Adolf Brahmann]], [[August Erikson]] (sanitaar), [[Nikolai Fischer]], [[Helmut Foelsch]], [[Eduard Suursepp|Eduard Grossschmidt]], [[August Gustavson]], [[Johannes Holland]], [[Johannes Husmann]], [[Helmut Matthias Ibrus]], [[Adolf Johannes]], [[Andreas Julle]], [[Jaan Jürgenson]], [[Leonhard Kaasik]], [[Peeter Kask]], [[Elmar Kirotar]], [[August Koern]], [[Valfried Krastin]], [[Julius Kuperjanov]], [[Oskar Köster]], [[Nikolai Lell]], [[Harald Lepikson]], [[Gustav-Hjalmar Leth]], [[Martin Libene]], [[Georg Liiv]], [[August Linno]], [[Ferdinand Linnus]], [[Jakob Luberg]], [[Rudolf Ludvig]], [[Albert Luiga]], [[Robert Maibaum]], [[Herbert Maurer]], [[Jüri Muldau]], [[August Männik]], [[Arnold Neigardt]], [[Emil Neumann]], [[Artur Nieminen]], [[Erich Nikolai]], [[Erich Oehren]], [[Joosep Parktal]], [[Karl Paulsen]], [[Jaan Pedaja]], [[Nikolai Piip]], [[Anton Pilve]], [[Herbert Pinka]], [[Karl Podrätsik]], [[Paul Porre]], [[August Preis]], [[Nikolai Põlendik]], [[Artur Raag]], [[Jakob Rehe]], [[Arnold Rotberg]], [[Jaan Raudsepp]], [[Georg Eduard Roosmann]], [[Heinrich Sepp]], [[August Woldemar Siimann]], [[Karl Soonberg]], [[Aleksander Sõster]], [[Richard Sütt]], [[Georg Zimmermann]], [[Johannes Tamm]], [[Hans Tammist]], [[Edgar Teslon]], [[Ado Timpmann]], [[Mihkel Vaarmann]], [[Johan Vasar]], [[Jaan Kõue|Jaan Vastisson]], [[Johannes Veidermann]], [[August Villup]] *'''[[Nooremleitnant|Nooremleitnandid]]''': [[Artur Allik]], [[August Alujev]], [[Paul Arras]] (sanitaar), [[Aleksander Bachman]], [[Georg Kallaste|Georg Birkholz]], [[Alfred Elbrecht]], [[Nikolai Gurjanov]], [[Karl Habermann]], [[Enn Heinaru]], [[Maks Inn]], [[Roland Kangro]], [[Alfred Karklin]], [[Artur Kiudorf]], [[Karl Krudenbrunn]], [[Jakob August Kuuskmann]], [[Julius Kõiv]], [[Oskar Köster]], [[Leo Köösel]], [[Jaan Lepik]], [[Gustav Lorents]], [[Reinhold Miller]], [[Andres Mirka]], [[Arnold Normak]], [[Aleksander Näripea]], [[Hans Oldekop]], [[Johan Olderkop]], [[Gustav Orav]], [[Osvald Pakkas]], [[Paul Pommer]], [[Arnold Prees]], [[Johan Pärnits]], [[Mart Rahumaa]], [[Jaan Raudsepp]], [[Ivar Reinvald]], [[August Rosenberg]], [[Julius Saar]], [[Voldemar Johann Sarmo]], [[Edmund Sihver]], [[Artur Sirk]], [[Karl Soomann]], [[Mihkel Suurmann]], [[Valter Thalheim]], [[Aleksander Tilger]], [[Hartvig Tilling]], [[Johan Vaigo]], [[Helmut Viiburg]], [[Aleksander Vink]] *'''[[Lipnik]]ud''': [[Aleksander Balin]], [[Kristjan Freiberg]], [[Johan Henno]], [[Elmar Joaste]], [[Karl Kadak]], [[Martin Kiisvek]], [[Johannes Kippus]], [[Robert Kirschbaum]], [[Elmar Koger]], [[Juhan Koger]], [[Hans Kruus]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[Artur Künnapuu]], [[Arnold Lillak]], [[Christoph Mahnke]], [[Aleksei Melts]], [[Paul Müür]], [[Aleksander Pall]], [[Gustav Parts]], [[Johannes Pelberg]], [[Johannes Perk]], [[Paul Praks]], [[Richard Reinberg]], [[Hugo Riit]], [[Ernst Saar]], [[Martin Tenneberg]], [[Voldemar Uegeinam]], [[August Uustal]], [[Hans Valk]], [[Teodor Vassermann]] (Theodor Wassermann), [[Paul Vassil]], [[Helmuth Wetter-Rosenthal]] *'''Sõjaväeametnikud''': [[Arthur Mahnke]] ====Allohvitserid==== *'''Ohvitseri asetäitjad''': [[Hans Abram]], [[Hugo Ack]], [[Nikolai Animägi]], [[Otto Annuk]], [[Arnold Belials]], [[August Bringfeldt]], [[Theofil Dreverk]], [[Udo Einsild]], [[Vladimir Fuks]], [[Eduard Gottlob]], [[Hugo Hakk]], [[Heinrich Holm]], [[Johann Holsmann]], [[Karl Ivand]], [[Artur Johanson]], [[Julius Kasper]], [[Peeter Kass]], [[Ferdinand Kirp]], [[Karl Klein]], [[Albert Gotfried Künnapuu]], [[Mihkel Laas]], [[August Larm]], [[Aleksander Leokene]], [[Johannes Lepisto]], [[Voldemar Luik]], [[Edgar Maremaa]], [[Voldemar Mesi]], [[Raiu Mullari]], [[Hugo Mänd]], [[Karl Müller]], [[Evart Niit]], [[Kristjan Normann]], [[Erik Peebus]], [[Johan Pehka]], [[Erik Prebus]], [[Tõnis Saarepera]], [[Johannes Subbi]], [[Jakob Tabur]], [[Hans Tauts]], [[Hugo Tikkar]], [[Jaak Tiss]], [[Artur Tomson]], [[Jaan Tõllasson]], [[Karl Uhke]], [[Gustav Vaga]], [[Elmar Vares]] jt. *'''[[Vanemallohvitser]]id''': [[Friedrich Adelberg]], [[Tõnu Ahlberg]], [[Voldemar Grünberg]], [[Tiido Heint]], [[Jaakob Hendrikson]], [[Karl Keuts]], [[Osvald Konstantinov]], [[Mihkel Kõrtsmik]], [[Hans Krupp]], [[Friedrich Kukepall]], [[Priidik Lauter]], [[Joosep Lensküll]], [[Johannes Meekler]], [[Martin Mäepõld]], [[Juhan Mägi]], [[Johannes Mänd]], [[Jaan Normet]], [[David Otsa]], [[Mihkel Piilmann]], [[Ado Pärn]], [[Elmar Reinson]], [[Augustin Saart]], [[Karl Sild]], [[Arnold Suur]], [[Oskar Ziehr]], [[Johannes Thomson]], [[Mihkel Tofer]], [[August Turmann]], [[Karl Vahkat]], [[Arnold Valdmann]], [[Mihkel Valler]], [[Ernst Bernhardt]], [[Johann Estam]], [[Otto Fromhold]], [[Egon Hindreus]], [[Aleksander Jakobson]], [[August Miiring]], [[Magnus Muldma]], [[Jaan Pütt]], [[Andrei Saarnak]], [[Jakob Tõnisson]], [[Konstantin Andrei Andrejev]], [[Johannes Bachmann]], [[Jakob Jakovi]], [[Hans Leppmets]], [[Andrei Martinson]], [[Johannes Pukspuu]], [[Anton Borman]], [[Johannes Einbach]], [[Karl Valter Err]], [[Arnold Erstein]], [[Teodor Kahm]], [[Aleksander Kolts]], [[Andreas Leppik]], [[Julius Lindvers]], [[Feliks Martinson]], [[Johannes Muts]], [[Aleksander Naaskel]], [[Heinrich Pilden]], [[August Pokka]], [[Johannes Puss]], [[Otto Friedrich Raun]], [[Voldemar Rusi]], [[Jaan Russ]], [[Eduard Sander]], [[Peeter Savjalov]], [[Mihkel Tamm]], [[Albert Terno]], [[Mats Tulp]], [[Villem Verlin]], [[Mart Johanson]], [[Martin Koks]], [[Jaan Kutsar]], [[Elmar Köösel]], [[Alfred Lapp]], [[Ado Lettermann]], [[Tõnis Meiner]], [[Anton Oopkaup]], [[Alfred Aleksander Põder]], [[Martin Roosileht]], [[August Viikholm]], [[Joosep Aaren]], [[Johannes Allikas]], [[Stepan Arhipov]], [[Feodor Borisov]], [[Vassili Feodotov]], [[August Johanson]], [[Edgar Karu]], [[Johannes Kohk]], [[Ivan Komarov]], [[Karl Kuusik]], [[Jaan Leppik (Vabaduse Risti kavaler)|Jaan Leppik]], [[Adolf Luha]], [[Jaan Naumann]], [[Villem Nuut]], [[Aleksander Paltson]], [[Aleksander Pihlak]], [[Ernst Voldemar Rähni]], [[Rudolf Rähni]], [[Johannes Tambek]], [[Valter Teets]], [[Heinrich Trankmann]], [[Roman Vahi]], [[Richard Alekand]], [[August Junts]], [[Herbert Lukk]], [[Aleksander Pikat]], [[Aleksander Erschke]], [[Richard Hurt]], [[Karl Kaio]], [[Gustav Karlson]], [[Otto Kask]], [[Jaan Kaup]], [[Oskar Kongo]], [[Mihkel Kukk (sõjaväelane)|Mihkel Kukk]], [[Eduard Kukk]], [[Jaan Lender]], [[Voldemar Lääne]], [[Johannes Mutlich]], [[Elmar Müllerson]], [[August Paia]], [[Oskar Peedosk]], [[Jakob Petersell]], [[Karl Plink]], [[Aleksander Põdra]], [[Johannes Reinbusch]], [[Samuel Rudissaar]], [[Johann Ruus]], [[Johannes Savi]], [[Johannes Saviauk]], [[Karl Stamm]], [[August Tamler]], [[Aleksander Tamson]], [[Hans Tartov]], [[August Busch]], [[Aleksander Ervin]], [[Tõnis Feldmann]], [[Ernst Ilme]], [[Jaan Jaakson]], [[Kristjan Kalmet]], [[Heinrich Kangur]], [[Karl Kimmel]], [[Johannes Kippar]], [[Peeter Kivissaar]], [[Aleksander Kramer]], [[Hans Kuldsepp]], [[Karl Luhar]], [[Eduard Maide]], [[Vassili Martin]], [[Eduard Mednis]], [[Eduard Märtsin]], [[Paul Nool]], [[Andres Oja]] jt. *'''[[Nooremallohvitser]]id''': [[Oskar Ahas]], [[Jüri Ahtmann]], [[Alfred Allmann]], [[Aleksander Altof]], [[Johannes Annof]], [[Jakob Aren]], [[Karl Blumfeldt]], [[Nikolai Borodin]], [[Ernst-Adolf Brakel]], [[Paul Briggo]], [[Osvald Brükker]], [[Johannes Eduard Dunkel]], [[August Ekbaum]], [[Hans Erm]], [[Alfred Erne]], [[Herman Faltis]], [[Aleksander Gerhard]], [[Eduard Gröön]], [[Rudolf Haase]], [[Karl Hansen]], [[Jaan Hanson]], [[Jaak Heinthal]], [[Jaan Helm]], [[Robert Hoffart]], [[Harald Holm]], [[Märt Iir]], [[Arnold Jaago]], [[Johannes Jakobson (allohvitser)|Johannes Jakobson]], [[Karl Jakobson]], [[Peeter Johannes]], [[Jüri Jürgen]], [[Erich Jürgens]], [[Hendrik Jürisson]], [[Johannes Jürna]], [[August Kaldas]], [[Maksim Kalinin]], [[Johannes Kalter]], [[Karl Kanger]], [[Hans Karu]], [[Johannes Kattai]], [[Andres Kaupmann]], [[Johannes Kedder]], [[Aleksander Kiigemaa]], [[Joosep Kiili]], [[August Kiili]], [[Karl Kikerpill]], [[Teodor Kindlam]], [[Hans Kink]], [[Richard Kitsing]], [[Aleksander Klaase]], [[Daniel Klement]], [[Boris Kofkin]], [[Nikolai Koik]], Rudolf Kokuta (Kaljuste), [[Oskar Kokk]], [[Villem Koolmann]], [[Johan Koov]], [[August Koorits]], [[Mihkel Korsar]], [[Joosep Korts]], [[Anton Kose]], [[August Kotisse]], [[Villem Kull]], [[Aleksander Kunder]], [[Sergei Kuningas]], [[Johannes Kuurmann]], [[Adolf Kuusk]], [[Priido Lahti]], [[Johan Lasn]], [[Ain Laus]], [[Nikolai Leets]], [[Karl Leibach]], [[Nikolai Lett]], [[Johannes Liidermann]], [[Mihkel Linde]], [[Johannes Lindus]], [[Eduard Link]], [[Villem Loorits]], [[Aleksander Luhe]], [[Julius Lutsar]], [[Karl Lõhmus]], [[Johannes Lätt]], [[Konstantin Madisson]], [[Jaan Malken]], [[August Mandel]], [[August Martinson]], [[Johannes Martinson]], [[Mihkel Mats]], [[Teodor Mednis]], [[Filip Meier]], [[Aleksander Miller]], [[Johannes Murumägi]], [[Magnus Must]], [[Julius Mänd]], [[Otto Männik]], [[Jaan Märtson]], [[Johannes Möllerson]], [[Gustav Nurklik]], [[August Närska]], [[Vassili Martin Oll]], [[Arnold Rudolf Orik]], [[Eduard Oskar]], [[August Ots]], [[Osvald Otsing]], [[August Ottenson]], [[Peeter Otti]], [[August Pagar]], [[Rudolf Pangsepp]], [[August Partei]], [[Andrei Patakov]], [[Aleksander Paulmann]], [[Johan Peet]], [[Johan Piir]], [[Karl Pung]], [[Paul Priks]], [[Karl Pruul]], [[Aleksander Pärtels]], [[Jaan Pääsuke]], [[Jakob Rass]], [[Aleksander Rebane]], [[Eduard Reinberg]], [[Rudolf Repnau]], [[Jaan Riis]], [[August Rist]], [[Jaan Rohi]], [[Rudolf Roosipuu]], [[Aleksander Rosenberg]], [[Aleksander Rost (Vabadusristi kavaler)|Aleksander Rost]], [[Alfred Saar]], [[August Sae]], [[Aleksander Saviauk]], [[Voldemar Seiton]], [[Aksel Sell]], [[Aleksander Selter]], [[Jaan Sild]], [[Anton Simonson]], [[Gavril Stepanov]], [[August Summatavet]], [[Martin Suuresaar]], [[Johannes Suurkivi]], [[Heinrich Suursoo]], [[Johannes Suursuu]], [[Jaan Taklaja]], [[Eugen Tamberg]], [[Villem Tamlak]], [[Nikolai Teder]], [[Osvald Teearu]], [[Karl Teppan]], [[Teodor Tiirmann]], [[Hans Timpson]], [[Rudolf Toost]], [[Jaan Trei]], [[Nikolai Turi]], [[Johan Tuvi]], [[Rudolf Tõldsepp]], [[Hans Tõnson]], [[Aleksander Tõnts]], [[Anton Unt]], [[Aleksander Ustermann]], [[Priidu Vabbi]], [[Aleksander Valge]], [[Karl Varrik]], [[August Veeberg]], [[Richard Veldmaus]], [[Johannes Viit]], [[Karl Vilta]], [[August Vissak]], [[Jaan Vodja]] ====Sõdurid==== *'''Kapralid''': [[Hendrik Lettens]], [[Arnold Niggol]], [[Otto Peterson]], Albert Villems, Bernhard Plakso(o) *'''Reamehed''': [[Hans Harjakas]], [[Eduard Herne]], [[Mihkel Jalakas]], [[August Kasak (põllumees)|August Kasak]], Juhan Nutt, [[Johannes Nõmm]], Georg (Jüri) Poolak, [[Mihkel Raudjas]], [[Jüri Saks]], [[Johannes Seer]], [[Anton Siig]], [[Karl Valk]] ''Nimekiri ei ole täielik'' ====Naised==== *ratsaväelane [[Anna-Marie Vares]] (Vabadussõjas ''Peeter Ronk'') ja [[halastajaõde]] [[Salme Bergmann]] (eestistatuna Ilmet) ==== Eraisikud==== *[[Soomusrong nr. 3|Soomusrongi nr. 3]] vedurijuht [[Georg Suurevälja]], ===Välisriikide kavalerid=== *'''495 Soome''' (''loend ei ole täielik'') **Kolonel: [[Martin Ekström]] **Majorid: Erik von Haartmann, Severi Kanerva, Valentin Schulgin, [[:fi:Aarne_Snellman|Aarne Snellman]], [[:fi:Einari_Weijo|Einari Walter Veijo]] **Kaptenid: [[:fi:Anto_Eskola|Anto Nestori Eskola]], Fritz Frantzon, [[:fi:Ensio_Groundstroem|Ensio Groundstroem]], Yrjö Laaksonen, [[:fi:Sulo_Malm|Sulo Aate Malm]], Malmberg, Lars Gustav Ollonqvist, [[:fi:Paul_Påhlson|Paul Påhlson]], [[:fi:Emil_Pekkanen|Emil Pekkanen]], [[:fi:Aarne_Salminen|Aarne Salminen]], [[:fi:Gustaf_Svinhufvud|Gustaf Svinhufvud]], [[Erkki Varmavuori]] **Leitnandid: Onni Aulo, [[:fi:Erkki_Hannula|Erkki Hannula]], Oiva Vohlonen **Lipnikud: Toivo Martin Heino **Ohvitseri asetäitjad: [[Hugo Saario]], Axel Valdstedt **Veltveeblid: Martin Ehnrot, Helge Elfgrén, Oittio, Sigurd Valkamo, Simo Valtonen, Karl Vest, Emil Virkki, Martti Vuorenmaa **Vanemallohvitserid: Bertil Ekblom, Fredrik Brock, August Väänänen **Allohvitserid: Emil Vias, Otto Virtala **Nooremallohvitserid: Evert Zettermann **Kapralid: Erik Vasenius **Tragun Hannes Oksman **Naine: jalaväelane ja hiljem halastajaõde [[Aino Mälkönen]] (algselt mehena: ''Aimo Mälkönen'') **Eraisikud: advokaat Aulis Vehniäinen *'''27 Taani''' Vabatahtlike Korpuse ehk [[Taani vabatahtlike kompanii|Borgelini kompanii]] ([[taani keel]]es ''Dansk-Baltisk Auxiliær Corps – DBAC'') liiget: **Kaptenid: Jens Martinus Mortensen, Peter Viggo Christensen, Charles Th. Dornonville de la Cour, Alfred Johannes Poulsen **Leitnandid: Erik H. Munch-Andersen, Christian August Beyer, Axel Harald Hansen, Kai Louis Hansen, krahv [[Ernst Emil Holstein]], Otto Chr. Viggo Klingemann, Hans Oscar Kofoed, Charles Alfred Krause, Hans Chr. L. Larsen, Alfred Laurits Larsen, Christjan Søren Opffer, Knud Valdemar Zeltner, Axel Theilmann, [[Max Johannes Arildskov]], Peter de Hemmer Gudme **Lipnikud: Kristen Jensen, Vagn Stefani Steffensen **Viitseveltveebelid: Erneste Peronard, Jens Vilhelm Thorbjørnsen, Hugo Læssøe Arboe **Vanemallohvitserid: Ivar Friederich Jensen, Viggo Jørgensen **{{kas|Kapral: Andersen}} *'''21 Suurbritannia''': **1. järgu madrused: Alexander Richard Bremner, Sidney Holmes **2. järgu madrused: Robery Dalley, Charles Harvey, Alfred Hinchcliffe, William G. Smith **Mootori-peamehaanikud: Edwyn Thomas Clarke, Henry J. Dunkley, Vernon Fisher Gascoyne, Baden Masters, A. V. Piper, Herbert Pratten, Benjamin Reynish, Eric Sadler, Walter Montague Scales, Francis Stephens, Francic L. Thacher, Alfred William Henry Tidy, William White, Ernest Yeoman **Kütja-allohvitser Samuel McVeigh *'''21 Läti''': **Kolonelid: Nr. 3099 [[Artūrs Dannebergs]], 3107 Arnolds Kurše, 3100 Kārlis Pencis, 3101 Teodors Skujenieks, 3102 Voldemārs Šēnfelds **Kolonelleitnandid: 3104 Artūrs Aparnieks, 3094 Jānis Alfreds Auniņš, 3105 Fricis Bērtulsons, 3093 Kārlis Bojārs, 3103 Kārlis Duņēns, 3096 Mārtinš Kasparsons, 3097 Kārlis Priedīts **Kaptenid: 2548 Arvīds Ivansons, 3109 Rūdolfs Opmanis, 3095 Arvīds Pētersons, 3106 Augusts Leopolds Sirks **Leitnandid: 3098 Edgārs Ratnieks **Veltveebelid: 3083 Kārlis Bušs, 3108 Jānis Oskars Kalniņš, 3110 Ādolfs Māziņš **Kapral: 3111 Jānis Mekšs *'''11 Rootsi''' vabatahtlike korpuse liikmed: **Kolonelleitnant: C. V. Nyholm **Majorid: Einar Dahne, Vabahärra Wilhelm Liljencrantz **Kaptenid: Harry Tammelin, Josef Teander, [[Einar Lundborg]] **Leitnandid: Artur Johansson, Gunnar Samzelius, **Lipnikud: Per Lisell, Valdemar Olsson, Viking Viberg ==Vaata ka== *[[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend]] *[[Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/pihlak.pdf HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTIVENNAD] [[Jaak Pihlak]], [[Viljandi Muuseum]]i direktor * [http://vas.muuseum.ee/vr-diplomid.pdf VABADUSE RISTI DIPLOMID], vas.muuseum.ee *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1920/02/28/17 Wabaduse Risti kangelased.], Päewaleht, nr. 47, 28 veebruar 1920 [[Kategooria:Vabadusristi kavalerid| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Vabadusrist II]] 4kqy2seb3e15friu1rn5spr5cshyyd1 0 153668 7122352 6850046 2026-04-01T09:12:40Z Estopedist1 278 pilt 7122352 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mati Kütt, animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik 2026.jpg|pisi|Mati Kütt]] '''Mati Kütt''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1947]] [[Tallinn]]as) on eesti [[Animafilm|animafilmide]] režissöör, karikaturist ja maalikunstnik. Aastatel 1962–1963 õppis Kütt Viljandis [[Juhan Muks]]i stuudios maalimist, kuhu sattus oma kunstiõpetaja [[Vello Liiv|Vello Liivi]] suunamisel. Õppis [[Viljandi Gümnaasium|Viljandi I kaheksaklassilises]] ja [[Viljandi Jakobsoni Kool|C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkool]]is, mille lõpetas 1965. aastal. Noorukina innustus [[Mudellennundus|mudellennundusest]] ja [[Riistvõimlemine|sportvõimlemisest]]. Aastatel [[1965]]–[[1968]] õppis [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] energeetikateaduskonnas [[Soojusenergeetika|soojusenergeetikat]]. Pärast sõjaväge proovis astuda [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Kunstiinstituuti]], kuid ebaõnnestunult.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Õnnitleme Mati Kütti 75. juubeli puhul! {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/onnitleme-mati-kutti-75-juubeli-puhul |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> [[Animaator|Animaatoriks]] sai ta 1974. aastal [[Tallinnfilm|Tallinnfilmis]] [[Rein Raamat|Rein Raamatu]] väljakuulutatud konkursil osalemise järel. Tallinnfilmis töötas ta animaatorina koos Rein Raamatu, [[Priit Pärn|Priit Pärna]], [[Avo Paistik|Avo Paistiku]], [[Rein Tammik|Rein Tammiku]], [[Ando Keskküla]], [[Heiki Ernits|Heiki Ernitsa]] ja teistega. [[1974]]–[[1994]] ja 1994–[[1995]] stuudios [[Eesti Joonisfilm]]. 1995. aastast on vabakutseline kunstnik. [[2001]]–[[2002]] töötas ta Ameerika Ühendriikide [[Colorado]] osariigi pealinnas [[Denver]]is [[Rocky Mountaini Kunsti- ja Disainikolledž]]is eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna.<ref name=":0" /> == Looming == Karikatuurini jõudis ta läbi multifilmi. Esimesed karikatuurid ilmusid tal 1974. aastal ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]. Tema teoseid on trükitud kogumikes, mis on ilmunud eesti, leedu, vene, soome, saksa, prantsuse, itaalia, inglise ja muudes keeltes.<ref name=":0" /> Alates 1980. aastast on ta loonud õlipastelle, ühendades neis karikatuuri ja maali, näiteks rõhutades groteskset süžeed maalilise kujutusviisi kaudu ("Üks jutt" (1984), "Ökoloogi eine" (1985), "Virtuoos" (1985)). [[1985]]. aastast on Kütt [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige. [[1999]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liidu]] liige. === Filmid === * '''"Labürint"''' Kunstnik kraapis nõelaga positiivlindile ligikaudu 6000 kaadrit, koloreeris ja filmis need ning tulemuseks oli võimas [[sürrealism|sürrealistlik]] film. * '''"[[Sprott võtmas päikest|Sprott võtmas päikest]]"''' "Sprott võtmas päikest" on saksakeelne veealune animaooper.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PÖFF |url=https://2017.poff.ee/est/filmid/328265 |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=2017.poff.ee |arhiivimisaeg=2023-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230419131231/https://2017.poff.ee/est/filmid/328265 |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''"Põrandaalune"''' "Põrandaaluse" võtted toimusid suures osas väljaspool stuudiote paviljone, vabas looduses ja loomulikus interjööris. Selles filmis pole kasutatud ei nukke ega joonistatud tegelasi. Filmis mängib [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] [[baleriin]] [[Eve Andre]]. Film on valminud [[piksillatsioon]]itehnikas ja tegemist on animeeritud [[koreograafia]]ga lamades. Lihtsamalt seletades: filmis baleriin tantsib murul või kivisillutisel lamades. Teda filmitakse aga ülevalt. Animafilmiks loetakse teatavasti sellist teost, kus toimuv on filmitud kaaderhaaval. Seega iga vajaliku kaadri saamiseks muudetakse õige pisut tantsijatari jalgade või käte asendit ning tehakse järjekordne plõks. Kõige tulemusena näeme baleriini filmis tantsivat nagu päris. "Põrandaaluses" toimivad paralleelselt kaks liini: kõigile tuntud väike, st inimeste maailm ja suur maailm. Mis see viimane tegelikult on, püüab Kütt ka ise filmi tehes pisutki selgusele jõuda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Teinemaa |eesnimi=Sulev |kuupäev=13.08.1996 |pealkiri=Tehtud, teoksil: MATI KÜTT |url=https://epl.delfi.ee/a/50729452 |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * '''[[Nööbi odüsseia|"Nööbi odüsseia"]]''' “Nööbi odüsseia” on film tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub [[Homeros]]e “[[Odüsseia]]le”. Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab [[voluntarism|voluntaristide]] käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Vormilt on teos valdavalt [[lamenukktehnika]]s, kus on kasutatud ära ''ready-made'' kunstivõtteid ja [[kitš]]i atribuutikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nööbi odüsseia (2002) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5231/huvitavat-lugemist |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=www.efis.ee |arhiivimisaeg=2023-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230419131231/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5231/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''"Une instituut"''' "Une instituut" on atmosfääriline teos, nauditav eelkõige visuaalselt, sürrealism ulatab siin käe [[fotorealism|fotograafilisele realismile]], [[seepia (värvus)|seepia]]karvaliseks keeratud taustad on eriti somnambuulsed. Õnnestunult on kokku sobitatud reaalset ja animeeritut, ahhaa-efekte tekitatakse eri suurusega tegelaste ja esemetega mängides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-04-22 |pealkiri=Mati Kütt toob vaataja ette une sünni anatoomia |url=https://kultuur.postimees.ee/1541129/mati-kutt-toob-vaataja-ette-une-sunni-anatoomia |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=Uudised |keel=et}}</ref> == Tunnustus (filmid) == * 1981 – "Monument" (üks novell joonisfilmist "1+1+1" koos [[Heiki Ernits]]a ja [[Valter Uusberg]]iga) * 1988 – lühinukufilm "Animeeritud autoportreed", esietendus 1989 Annecy festivalil ([[Prantsusmaa]]) * 1989 – "Labürint" * 1990 – eksperimentaalfilmi auhind Cinanima rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil, ([[Espinho]], [[Portugal]]) eriauhind [[Tampere]] rahvusvahelisel lühifilmifestivalil * 1992 – "Sprott võtmas päikest" * 1993 – žürii diplom rahvusvahelisel lühifilmifestivalil, [[Clermont-Ferrand]], Prantsusmaa * 1995 – "Plekkmäe Liidi" * 1995 – Saksamaa Keskkonnaministeeriumi auhind 38. [[Leipzig]]i rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil, [[Saksamaa]] * 1996 – žürii eriauhind [[Oslo]] rahvusvahelisel animafilmifestivalil, Montecantini panga auhind Terme filmifestivalil [[Itaalia|Itaalias]] * 1997 – "Põrandaalune", žürii auhind [[Pärnu Animatsioonifilmi Festival]]il * 1998 – I auhind A-kategoorias [[Ottawa]] rahvusvahelisel animafilmifestivalil, Kanada, parima animatsioonifilmi auhind 41. Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil, Saksamaa * 1998 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nukufilm "Põrandaalune") *1999 – [[Suure Vankri auhind]] * 2000 – "Underground" * 2002 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (animafilmi auhind: "Nööbi odüsseia") * 2003 – Eesti animatsioonifilmi festival [[New York|New Yorgis]] 13.–23. novembril, Theater Pioneer, Kunsti Arendamise Fondi eriauhind rahvusvahelisel animafilmifestivalil KROK, [[Ukraina]] parima kujunduse auhind 4. rahvusvahelisel animafilmifestivalil Fantoche, Baden, [[Šveits]] *2003 – [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2006 – "Une instituut" parima animafilmi preemia 18. [[Riia]] Rahvusvahelisel Filmifestivalil „Arsenals“, žürii diplom Leipzigi rahvusvahelisel filmifestivalil, ''Grand Prix'' Riia rahvusvahelisel animafilmifestivalil „Bimini“, [[ANOBA auhind|ANOBA]] 2007 laureaat Helsingi filmifestivalil „Animatricks" * 2006 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (aasta parim animafilm "Une Instituut") * 2007 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Heiki Ernitsa, [[Kaspar Jancis|Kaspar Jancise]], [[Janno Põldma]], [[Priit Pärn|Priit Pärna]], [[Olga Marchenko]], [[Ülo Pikkov|Ülo Pikkovi]] ja [[Priit Tender|Priit Tenderiga]]; parim animafilm "Must lagi") * 2007 – luulekassett "Must lagi" * 2007 – lühilugu "Substantia Stellaris" * 2010 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (filmi "[[Taevalaul]]" eest) * 2010 – [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind]] ("Taevalaul" (produtsent [[Arvo Nuut]])) *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (''arthouse''<nowiki/>'i lipu kõrgel hoidmise eest meie animafilmis) == Karikatuurilooming == *[[Toomas Kall]] – karikatuurikogumik "Kuueteistkümnemäng", karikatuurid: [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Valter]], [[Olimar Kallas]], [[Elle Tikerpäe]], [[Heinz Valk|Heinrich Valk]], [[Kurti Vool]], [[Jüri Kerem]], [[Kaja Põder]], [[Rein Lauks]], [[Priit Pärn]], Mati Kütt, [[Toomas Kall]], [[Ülo Emmus]], [[Ilja Popovitš]], [[Hillar Mets]], [[Andrus Peegel]], ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1982) *[[Edgar Spriit]] – karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja [[Rein Lauks]], ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), ISBN 5797901358 *[[Rein Luik]] – "Insener Luige paraboloid : ühe elu lugu", tõlkinud ja täiendanud [[Heino Pedusaar]], toimetajad [[Ilme Rääk]], [[Lembit Abo]], illustratsioonid Mati Kütt, kujundus [[Tiit Tõnurist]], ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2007) <nowiki>ISBN 9789985020005</nowiki> == Näitused == * 1976 – esimene näitus koos [[Aarne Vasar|Aarne Vasaraga]], Tallinnas [[Pegasus (kohvik)|kohvikus Pegasus]] *1976 – karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn) * 1980 – karikatuuride isikunäitus [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelises näidiskalurikolhoosis]] * 1980 – karikatuuride isikunäitus Tallinna kunstisalongis * 1985 – maalide isikunäitus, Moskva Kinomaja * 1985 – maalide isikunäitus, [[Tallinna Kinomaja]] * 1986 – Tallinna Tantsutare ja TKM ([[Tallinnfilmi sürrealistid]]) * 1989 – Soome (Tallinnfilmi sürrealistid) * 1990 – isikunäitus, [[Vaasa]], Soome * 1993 – "[[Bielefeld]]" (koos [[Rao Heidmets|Rao Heidmetsa]], [[Kaarel Kurismaa]] ja [[Valter Uusberg|Valter Uusbergiga]]) * 1993 – isikunäitus, [[Vaal Galerii]], Tallinn * 1995 – isikunäitus, Vaal Galerii, Tallinn * 2006 – isikunäitus "Universumi lollikene" [[Põllumajandusministeerium|Põllumajandusministeeriumis]] * 2016 – "Kammitud Universum", [[Vabaduse galerii]] * 2016 – "Kammitud Universum", [[Kondase Keskus|Kondase keskus]] * Osalenud regionaalsetel ja rahvusvahelistel karikatuurinäitustel Tallinnas, [[Vilnius]]es, [[Riia]]s, [[Odessa|Odess]]as, [[Lviv|Lvovis]], [[Skopje|Skopjes]], [[Gabrovo|Gabrovos]], [[Ancona|Anconas]], [[Tōkyō|Tokios]] jm. == Tunnustus == * 1978 – Balti karikatuurinäituse diplom ja medal (Vilnius, Leedu) * 1978 – Balti karikatuurinäituse auhind (Riia, Läti) * 1979 – [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] auhind ja diplom karikatuurinäituselt "Mis siin naerda on?" (Tallinn, Eesti) * 1980 – rahvusvahelise spordikarikatuuride näitus "Võitjate üle ei naerda!" plakatikonkursi auhind (Tallinn, Eesti) * 1981 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-81" hõbemedal (Ancona, Itaalia) * 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse hõbemedal ([[Berliin]], Saksamaa) * 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind (Tokio, Jaapan) * 1983 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-83" hõbemedal (Ancona, Itaalia) * 1983 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind ([[Marostica]], Itaalia) == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://kultuur.err.ee/310695/mati-kutt-vahel-on-hea-heita-moistus-korvale-ja-lasta-teistel-lainetel-enda-sisse-voolata err.ee – Mati Kütt: vahel on hea heita mõistus kõrvale ja lasta teistel lainetel enda sisse voolata] {{JÄRJESTA:Kütt, Mati}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti animaatorid]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] pucs7slrj8h1ml8d8fh92lfud5kdro5 0 156771 7122411 6743590 2026-04-01T11:18:53Z Kyng 1946 7122411 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Pekka Erelt.jpg|pisi|Pekka Erelt 2016. aastal]] '''Pekka Erelt''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1965]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Pekka Erelt lõpetas [[1983]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja [[1990]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[eesti keel]]e ja [[kirjandus]]e erialal. Töötas 1992. aastal ajakirja [[Sina ja Mina]] toimetuses. Aastatel 2009-2026<ref>[https://www.err.ee/1609983591/eesti-ekspress-koondas-pekka-erelti Eesti Ekspress koondas Pekka Erelti]</ref> oli Pekka Erelt [[Eesti Ekspress]]i ajakirjanik. ==Teoseid== * "Mardiöö unenägu", valimik EÜS "Veljesto" mardiooperite aariaid (koostaja), [[Loomingu Raamatukogu]] [[1989]]. * [[Eerik Laid]]. "Paopaigad" (koostaja; koos [[Hando Runnel]]iga), [[Ilmamaa]] [[1997]], ISBN 9985821335. * "Meie Lennart. President Lennart Meri anekdootides, tõsilugudes ja pajatustes" (koostaja; koos [[Tarmo Vahter]]iga), [[Tänapäev]] [[1999]], ISBN 9985921224. * "Eestlase raha läbi aegade" (koos [[Mart Laar]]i, [[Ivar Leimus]]e ja [[Ivar Sakk|Ivar Sakiga]]), [[Eesti Ekspressi Kirjastus]] [[2006]], ISBN 9985962567. * "Surnud luuraja tagasitulek. Spioonilugusid Eestist ja eestlastest" (Hea Lugu 2013). ==Isiklikku== Tema vanemad on [[Tiiu Erelt|Tiiu]] ja [[Mati Erelt]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://paber.ekspress.ee/author/PEKKA%20ERELT Pekka Erelti artiklid Eesti Ekspressis] * Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E11A915E6EEB249CC22571E0002602D5 Peeter Hirmus] Eesti Ekspress, 7. september 2006 * Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B569DA1AAD389CB8C22571B7001C1505 “Palusalu, anna valu!”] Eesti Ekspress, 27. juuli 2006 * Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/555458A89ADFBA66C225725E0034FC7B Jüri Vilmsi teine hukkamine] Eesti Ekspress, 11. jaanuar 2007 * Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C0ECF7CB3DB0EC0BC22572DD003D694F Heinz Valk: Aitab!] Eesti Ekspress, 17. mai 2007 * Pekka Erelt. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/70789184EF0A8DA1C2257329004F6450 Eestlane, kelle kunsti hindas Lenin] Eesti Ekspress, 2. august 2007 * Pekka Erelt. [http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744 Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid] Eesti Ekspress, 8. märts 2017 {{JÄRJESTA:Erelt, Pekka}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9ukspjcmtd0vt22mr98y9d2hisnbyp8 0 166891 7122048 6940837 2026-03-31T18:18:53Z Kk 6201 7122048 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Lint''' ([[7. jaanuar]] [[1886]] [[Külitse]], [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vald]] – [[28. juuli]] [[1970]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja, koolijuht, [[ornitoloog]]<ref name="Isik">[https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1805 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]</ref> ja [[kodu-uurija]].<ref name="EE"/> Ta õppis Soinaste vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis, aastatel 1901–1905 õppis [[Tartu II Õpetajate Seminar]]is. Aastatel 1905–1911 töötas Leedi vallakooli õpetajana, aastatel 1911–1922 oli Hageri Haridusseltsi algkooli juhataja. Aastatel 1916–1917 osales [[I maailmasõda|I maailmasõjas]]. Aastatel 1922–1932 töötas õpetajana [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]is, 1929–1932 oli samaaegselt seminari algkooli juhataja. Aastatel 1932–1940 töötas ta [[Tartu Pedagoogium]]i õpetajana, 1940–1944 Tartu I Algkooli õpetajana. Aastatel 1945–1946 oli ta [[Haapsalu Õpetajate Seminar]]i õppealajuhataja, 1946–1948 seminari direktor, seejärel aastatel 1948–1956 samas (1950. aastast Haapsalu Pedagoogilise Kooli) bioloogiaõpetaja.<ref name="Isik" /> Ornitoloogina uuris ta muu hulgas [[vareslased|vareslaste]] arvukust [[Tartu]] ümbruses. Ta uuris ka [[ohvrikivi|ohvrikive]] ja [[kuivjõgi|kuivjõgesid]].<ref name="EE"/> 2013. aastal avati [[Haapsalu]]s [[Väike viik|Väikese viigi]] ääres tema mälestuspink.<ref>[https://online.le.ee/2013/10/09/aleksander-lint-sai-viigi-aarde-pingi/ Aleksander Lint sai viigi äärde pingi. Lääne Elu, 9. oktoober 2013]</ref> ==Tunnustus== *1969 [[Eesti Looduskaitse Seltsi auliige]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|14|647}}</ref>}} == Välislingid == * {{ISIK|1805}} {{JÄRJESTA:Lint, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti ornitoloogid]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1970]] nuyipuxul3wql5k8xwwd6ka1a3mwb3a 0 172308 7121921 6608402 2026-03-31T14:59:21Z Ojassaar 206682 7121921 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Mustvares | värvus = linnud | pilt = Krähe 65(loz).JPG | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Corvus corone | ID = 22706016 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond = [[Vareslased]] ''Corvidae'' | perekond = [[Vares]] ''Corvus'' | liik = '''Mustvares''' | binaarne = ''Corvus corone'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | levikukaart = Corvus corone map.png | levikukaardi_seletus = Mustvarese levila<br/>{{värviruut|#E0CF01}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#007F00}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#0080FF}} – talvitusala }} '''Mustvares''' (''Corvus corone'') on liik linde [[vares]]e perekonnast. Pikka aega käsitleti [[hallvares]]t ja mustvarest ühe liigi kahe [[alamliik|alamliigina]] (''Corvus corone cornix'' ja ''Corvus corone corone''), kuivõrd nad kokkupuutealal omavahel ristuvad. Mustvares pesitseb Mandri-Euroopa lääne- ja keskosas ning [[Suurbritannia]]s. Mustvares sarnaneb välimuselt väga [[künnivares]]e noorlinnuga ja nende liikide eristamine on raske. Eesti filmides, teleklippides ja raadioklippides kasutatakse sageli taustahelina mustvarese kraaksumist kuigi Eestis mustvarest ei ela. Mustvarese kraaksumise heli pärineb lihtsalt suurematest helipankadest. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vareslased]] cjj833i9nzavf9jgpbmwxwr6gdo7hpl 0 172333 7122424 6764620 2026-04-01T11:32:56Z ~2026-20146-63 226247 Tarmo Tederi naise Facebooki seinal olid tema surma andmed koos epiutaafi fotoga - lisasin vikipeediasse ka. Kes saab, kontrollib üle. 7122424 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Teder, Tarmo.IMG 9908.JPG|pisi|Tarmo Teder 2014. aastal luulelahingu finaali žürii liikmena kirjandusfestivalil [[HeadRead]] [[Tallinna Kirjanike Maja|Tallinna Kirjanike Majas]] ]] '''Tarmo Teder''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1958]] [[Kuressaare]]s – surnud 31. mail 2019) oli eesti prosaist, kirjandus- ja filmikriitik. == Elulugu == Õppinud Tallinna Polütehnikumis (1973–1976), Kuressaare õhtukeskkoolis (1976–1977) ja ETÜ teatri- ja filmikriitika seminar-laboratooriumis (1982–1985). [[ERSP]] asutajaliige (20. august 1988). Töötanud: laadija, öövaht, katlakütja, ajalehe Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht kultuuritoimetuses (1994–1998), kultuurilehes Sirp filmi- ja meediakülgede toimetaja (1998-2013). Ajakirjanduses avaldanud peamiselt filmi- ja kirjandusartikleid, ligikaudu 500 arvustust jm. Luuletusi ajalehes [[Edasi]] (1980–1981) ja ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1984), teatri- ja filmiarvustusi ajalehes [[Sirp ja Vasar]] ning ajakirjas [[Teater. Muusika. Kino]] (1983–1985), lühiproosat ajakirjades [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1986–1990). ==Raamatud== [[Pilt:Tarmo Teder, prosaist, kirjandus- ja filmikriitik (1990).jpg|thumb|Tarmo Teder 1990. aastal]] * novellikogu "Tumedad jutud", 1990 * romaan "Kurat kargas pähe", 1995 * luulekogu "Taevatule valgel", 1995 * luulekogu "Angerjapõõsa varjud", 2001 * novellikogu "Jutte kambrist 27-1", 2001 * novellikogu "Pööningujutud", 2002 * novellikogu "Luurejutud", 2004 * audioraamat "Rahvusvaheline pasakott. Lunastus" (lood kogumikest "Keldrijutud" ja "Pööningujutud"), 2005 * romaan "Onanistid", 2006 * esseekogu "Igemest ja abemest", 2008 * novellikogu "12 jõulujuttu", 2008 * romaan "Vanaisa tuletorn", 2010 * jutukogu "Keedetud hinged", 2012 * jutustus "Andruse elu ja õnn", 2016 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed", I osa, 2017 * novellikogu "Ahistuse jutud", 2018 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed", II osa, 2019 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani vangid, joodikud ja vargad” III osa, 2020 * novellikogu "Surmajutud", 2023 * novellikogu "Kärakajutud", 2024 == Tunnustus == * 2000 Ajakirja Looming aastapreemia * 2001 Ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia * 2001 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Kohtumine") * 2002 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Aasta filmiajakirjanik|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu kriitikapreemia]]) * 2002 [[Aasta filmiajakirjanik]] * 2005 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Viimase idealisti pildid")<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 370</ref> * 2012 Ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia ==Isiklikku== Huvid on male, jalgpall, kalapüük<ref>[[Helju Keskpalu]], [http://www.valgamaalane.ee/151108/esileht/25015801.php "Kirjanike tuur tõi Valga lugejate ette neli kirjameest"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, Valgamaalane, 15. november 2008</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Saarlaste kirjarahvast. Helgi Allik (koostaja). Kuressaare, 2003. Lk 71 ==Välislingid== {{commonskat}} * [[Toomas Liiv]], [http://www.epl.ee/artikkel/3247 "Romantiline ja joovastunud Tarmo Teder"], Ärileht, 8. veebruar 1996 * Merlin Piirve, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/unenaeokoerad-singirullide-kallal/ "Unenäokoerad singirullide kallal"], Sirp, 7. juuni 2012 * Olev Remsu, "Lugu kõigest" (retsensioon romaanile "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed"), Looming 11, 2017 * [https://www.saartehaal.ee/2017/08/31/tarmo-tederi-uus-romaan-pajatab-lapsepolveloo/ Tarmo Tederi uus romaan pajatab lapsepõlveloo], Saarte Hääl, 31. august 2017 * Katrin Ruus, "Inimsaatuste tragikoomiline paratamatus" (retsensioon kogule "Surmajutud"''),'' Vikerkaar 6, 2024 * Eret Kuusk, "Mees ja maja: Tarmo Teder ja Kalamaja Saaremaal", lühifilm, 2024, Saaremaa, (vt. youtube). {{JÄRJESTA:Teder, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] fco23appk5r4okxd8x1vh8xxa695hmc 7122426 7122424 2026-04-01T11:35:20Z ~2026-20146-63 226247 Tundub, et kirjanik Tarmo Tedereid on 2 tükki ! 7122426 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Teder, Tarmo.IMG 9908.JPG|pisi|Tarmo Teder 2014. aastal luulelahingu finaali žürii liikmena kirjandusfestivalil [[HeadRead]] [[Tallinna Kirjanike Maja|Tallinna Kirjanike Majas]] ]] '''Tarmo Teder''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1958]] [[Kuressaare]]s) on eesti prosaist, kirjandus- ja filmikriitik. == Elulugu == Õppinud Tallinna Polütehnikumis (1973–1976), Kuressaare õhtukeskkoolis (1976–1977) ja ETÜ teatri- ja filmikriitika seminar-laboratooriumis (1982–1985). [[ERSP]] asutajaliige (20. august 1988). Töötanud: laadija, öövaht, katlakütja, ajalehe Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht kultuuritoimetuses (1994–1998), kultuurilehes Sirp filmi- ja meediakülgede toimetaja (1998-2013). Ajakirjanduses avaldanud peamiselt filmi- ja kirjandusartikleid, ligikaudu 500 arvustust jm. Luuletusi ajalehes [[Edasi]] (1980–1981) ja ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1984), teatri- ja filmiarvustusi ajalehes [[Sirp ja Vasar]] ning ajakirjas [[Teater. Muusika. Kino]] (1983–1985), lühiproosat ajakirjades [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja [[Looming (ajakiri)|Looming]] (1986–1990). ==Raamatud== [[Pilt:Tarmo Teder, prosaist, kirjandus- ja filmikriitik (1990).jpg|thumb|Tarmo Teder 1990. aastal]] * novellikogu "Tumedad jutud", 1990 * romaan "Kurat kargas pähe", 1995 * luulekogu "Taevatule valgel", 1995 * luulekogu "Angerjapõõsa varjud", 2001 * novellikogu "Jutte kambrist 27-1", 2001 * novellikogu "Pööningujutud", 2002 * novellikogu "Luurejutud", 2004 * audioraamat "Rahvusvaheline pasakott. Lunastus" (lood kogumikest "Keldrijutud" ja "Pööningujutud"), 2005 * romaan "Onanistid", 2006 * esseekogu "Igemest ja abemest", 2008 * novellikogu "12 jõulujuttu", 2008 * romaan "Vanaisa tuletorn", 2010 * jutukogu "Keedetud hinged", 2012 * jutustus "Andruse elu ja õnn", 2016 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed", I osa, 2017 * novellikogu "Ahistuse jutud", 2018 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed", II osa, 2019 * romaan "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani vangid, joodikud ja vargad” III osa, 2020 * novellikogu "Surmajutud", 2023 * novellikogu "Kärakajutud", 2024 == Tunnustus == * 2000 Ajakirja Looming aastapreemia * 2001 Ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia * 2001 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Kohtumine") * 2002 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] ([[Aasta filmiajakirjanik|Eesti Filmiajakirjanike Ühingu kriitikapreemia]]) * 2002 [[Aasta filmiajakirjanik]] * 2005 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Viimase idealisti pildid")<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 370</ref> * 2012 Ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia ==Isiklikku== Huvid on male, jalgpall, kalapüük<ref>[[Helju Keskpalu]], [http://www.valgamaalane.ee/151108/esileht/25015801.php "Kirjanike tuur tõi Valga lugejate ette neli kirjameest"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, Valgamaalane, 15. november 2008</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Saarlaste kirjarahvast. Helgi Allik (koostaja). Kuressaare, 2003. Lk 71 ==Välislingid== {{commonskat}} * [[Toomas Liiv]], [http://www.epl.ee/artikkel/3247 "Romantiline ja joovastunud Tarmo Teder"], Ärileht, 8. veebruar 1996 * Merlin Piirve, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/unenaeokoerad-singirullide-kallal/ "Unenäokoerad singirullide kallal"], Sirp, 7. juuni 2012 * Olev Remsu, "Lugu kõigest" (retsensioon romaanile "Kuuskümmend aastat hiljem. Mõtuse Jaani elu ja inimesed"), Looming 11, 2017 * [https://www.saartehaal.ee/2017/08/31/tarmo-tederi-uus-romaan-pajatab-lapsepolveloo/ Tarmo Tederi uus romaan pajatab lapsepõlveloo], Saarte Hääl, 31. august 2017 * Katrin Ruus, "Inimsaatuste tragikoomiline paratamatus" (retsensioon kogule "Surmajutud"''),'' Vikerkaar 6, 2024 * Eret Kuusk, "Mees ja maja: Tarmo Teder ja Kalamaja Saaremaal", lühifilm, 2024, Saaremaa, (vt. youtube). {{JÄRJESTA:Teder, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] gwwg6qta9uv5fznhjtexo6vy1xcefon 0 173625 7121908 6494928 2026-03-31T14:45:44Z Trebors 57925 7121908 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Virve Aben | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[2. jaanuar]] [[1930]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[tekstiilikunst]]nik | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Virve Aben''' (kuni [[1953]]. aastani '''Virve Känd'''; sündinud [[2. jaanuar]]il [[1930]] [[Tallinn]]as) on eesti [[tekstiilikunst|tekstiilikunstnik]]. ==Elukäik== Virve Aben lõpetas [[1948]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[ERKI]] tekstiili erialal. Ta töötas aastatel 1954–[[1965]] tekstiilivabrikus [[Punane Koit]] ja 1965–[[1980]] [[Tallinna Moemaja]]s. Ta on üks esimesi trükikangaste kavandajaid Eestis. 1981–1985 töötas ta Eesti Informatsiooni Instituudis tööstusdisaini sektori insenerina ning aastatel 1988–1997 juhendas ta Keilas kangakudumise ringi.<ref name="raamat">Sigrid Huik, [[Maasike Maasik]], [[Aet Ollisaar]], [[Tiina Puhkan]] "Eesti tekstiilikunst 1915–2015“ Eesti Tekstiilikunstnike Liit, 2015. ISBN 9789949385751</ref> Alates [[1985]]. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. ==Isikunäitused== *2005 "Lapitekid ja põimevaibad", Nõmme Sotsiaalkeskus ==Liikmesus== Virve Aben kuulub [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]] ja [[Eesti Tekstiilikunstnike Liit]]u<ref name="raamat" />. ==Isiklikku== Virve Abeni abikaasa on tehnikateadlane [[Hillar Aben]]. Peres on kaks poega.<ref>[https://web.archive.org/web/20160420183828/http://www.ioc.ee/wiki/lib/exe/fetch.php?media=et:kroonika:2014:hillar_aben_85_poster.pdf TTÜ Kõberneetika Instituudi Kroonika] vaadatud 13.04.2017</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eaa.ee/?section=196&class=register_data&action=view&id=4792 EKL] {{DEFAULTSORT:Aben, Virve}} [[Kategooria:Eesti tekstiilikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] 9ve232axd0rptoe0iugo9d7htlj14s5 14 176150 7122032 7121451 2026-03-31T17:53:53Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Amherst99|Amherst99]] ([[User talk:Amherst99|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. 6755453 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} ''Siia kategooriasse kuuluvad NSV Liidu poolt represseeritud Eesti isikud. On ka [[:Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]'' [[Kategooria:Eesti inimesed|Represseeritud]] 9dc7vk7zqb7s8fwfzjyybbncg0woek6 0 179602 7122129 6930260 2026-03-31T20:32:33Z Kuriuss 38125 7122129 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Viini rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Flughafen Wien-Schwechat | pilt = Flughafenschwechat.jpg | pildikirjeldus = | linn = Wien-Schwechatis | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | IATA = VIE | ICAO = LOWW | omand = Flughafen Wien AG | avatud = 1954 | kõrgus_merepinnast = 183 | lähim_linn_ja_kaugus = Viini 18 km | rada1_suund = 11L/29R | rada1_pikkus = 3500 | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt | rada2_suund = 16/34 | rada2_pikkus = 3600 | rada2_laius = 45 | rada2_kate = asfalt <!--vajadusel saab lisada kuni 7 rada-->| reisijaid = 21 996 926 | reisijaid_aasta = 2013 | asendikaart = Austria | laiuskoord = 48/6/37 | pikkuskoord = 16/34/11 }} '''Viini Rahvusvaheline lennujaam''' ({{lang-de|Flughafen Wien-Schwechat}}; inglise keeles ''Vienna International Airport;'' IATA: VIE, ICAO: LOWW) on Austria rahvusvaheline lennujaam Viinis [[Schwechat|Schwechatis]], mis asub Viinist kagus. See on riigi suurim lennujaam ning Austrian Airlinesi ning tema tütarettevõtte Tyrolean Airwaysi ja Niki kodulennujaam. Lennujaam on võimeline vastu võtma ka laiakerelisi lennukeid, nagu on Boeing 747 ja Airbus 380. Lennujaam on Ida-Euroopasse ja Lähis-Itta suunduvate lendude sõlmpunkt. Viini lennujaamast toimuvad regulaarlennud Aafrikasse, Põhja-Ameerikasse, Aasiasse. Aastal 2013 teenindas lennujaam 21 996 926 reisijat ja 244 650 lendu.<ref name="viennaairport.com">{{cite web|url=http://www.viennaairport.com/jart/prj3/va/main.jart?rel=de&content-id=1351048408438&news_beitrag_id=1357856078464 |title=Flughafen Wien – Presseaussendungen & News – Offen für neue Horizonte |publisher=Viennaairport.com |date= |accessdate=20.06.2013}}</ref> ==Ajalugu== ===Algusaastad=== 1938 ehitatud lennujaam oli algselt militaarne ning seda kasutati teise maailmasõja ajal Heinkeli firma militaarlennukite disaini- ja tootmiskompleksina. Aastal 1954 asutati Betriebsgesellschaft ning lennujaamast sai Viini ja kogu Austria peamine lennuväli. Seal oli ainult üks rada, mida 1959. aastal laiendati. 1959. aastal alustati uue lennujaamahoone ehitamist. 1972 ehitati lisaks üks lennurada. 1982 ühendati lennujaam natsionaalse kiirteevõrgustikuga ([[Ostautobahn]]). 1986 avati suuremaks ehitatud saabuvate lendude hall, 1988 avati 8 maabumissilda. 27. detsembril 1985 ründasid Palestiina terroristid lennujaama piletimüügipunkte. ===Arendus 1990. aastatel=== Flughafen Wien AG erastati 1992. aastal. Samal aastal avati uus Terminal 1, aasta hiljem ostuala. 2006 alustati tööd 109 m kõrguses lennujuhtimistornis, millest ulatus nägema kogu lennujaama. Samal aastal avati VIP-ala. 5. juunil 2012 avati 3. terminal (algse nimega Austrian Star Alliance Terminal, ehituse käigus sai uue nime Skylink), millega suurendati lennujaama läbilaskevõimet 30 miljoni reisijani aastas. ==Planeeritud laienemine== Seoses reisijate arvu pideva kasvuga on alates aastast 2004 rajatud uusi objekte, sh sellised suurprojektid nagu 109 m kõrgune lennujuhtimistorn ja terminal 3. ===Renoveerimine=== Jaanuariks 2013 renoveeriti terminal 1. B- ja C-väravad on saanud keskse turvakontrolli juunis 2012<ref>{{cite web|url=http://www.viennaairport.com/jart/prj3/va/main.jart?rel=en&reserve-mode=active&content-id=1249344074280&news_beitrag_id=1337918240847 |title=Press releases & news – Open for new horizons |publisher=Viennaairport |date= |accessdate=5.10.2013}}</ref>. Lennujaama juhtkond otsustas, et terminal 2 renoveerimist ei alustata enne 2017. aastat<ref name="renovationsupdate">http://www.airliners.de/flughafen-wien-sieht-keinen-bedarf-fuer-dritte-bahn/33354</ref>. ===Laiendatud raudteejaam=== Allmaaraudteejaama on kohandatud, et mahutada kaugsõiduronge. Aastast 2015, kui valmis uus Wien Hauptbahnhof, lisandus liin lennujaama ja uue linnas asetseva raudteejaama vahel. ===Kolmas lennurada=== Kolmas, 3680 meetri pikkune lennurada ehitati lõunasse, suunda 11L/29R<ref>{{cite web|url=http://www.viennaairport.com/jart/prj3/va/main.jart?rel=en&content-id=1309364648141&reserve-mode=active |title=Construction Project – Open for new horizons |publisher=Viennaairport |date= |accessdate=5.10.2013}}</ref>. Neljandat lennurada ei vajata enne 2025. aastat<ref name="renovationsupdate"/>. ==Lennufirmad ja sihtkohad== ===Regulaarliinid firmadelt, kelle kodulennujaam on Viini Lennujaam=== {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirmad !Sihtkohad !Terminal |- |Austrian Airlines<br> (opereerib Tyrolean Airways) |Amman-Queen Alia, Amsterdam, Antalya, Arrecife, Arbil, Astana, Athens, Bagdad (jätkub 2.01.2015), Bakuu, Bangkok-Suvarnabhumi, Barcelona, Basel/Mulhouse, Beijing-Capital, Belgrad, Berlin-Tegel, Bologna, Brüssel, Bucharest, Budapest, Kairo, Chicago-O'Hare, Chișinău, Köln/Bonn, Kopenhaagen, Gran Canaria, Delhi, Dnipro, Dubai-International, Düsseldorf, Florence, Frankfurt, Funchal, Geneva, Graz, Hamburg, Hurghada, Iași, Ibiza, Innsbruck, Kharkiv, Kyiv-Boryspil, Klagenfurt, Košice, Kraków, Krasnodar, Larnaca, Leipzig/Halle, Linz, London-Heathrow, Luxor, Lviv, Lyon, Malé, Mauritius (jätkub 29.10.2015), Milan-Malpensa, Minsk, Moscow-Domodedovo, München, Newark, New York-JFK, Nice, Odessa, Oslo-Gardermoen, Palma de Mallorca,Paris-Charles de Gaulle, Podgorica, Praha, Pristina, Rome-Fiumicino, Rostov-on-Don, Saint Petersburg, Salzburg, Sarajevo-International,Sharm el-Sheikh, Sibiu, Skopje, Sofia, Stockholm-Arlanda, Stuttgart, Tehran-Imam Khomeini, Tel Aviv-Ben Gurion, Tenerife-South,Thessaloniki, Tirana, Tokyo-Narita, Toronto-Pearson, Varna, Veneetsia-Marco Polo, Vilnius, Warsaw-Chopin, Washington-Dulles, Yerevan, Zagreb, Zürich<br> Hooajalised''':''' Araxos, Bodrum, Bol, Cagliari, Catania, Chania, Chios, Korfu, Dalaman, Dubrovnik, Faro, Florence, Fuerteventura, Funchal, Heraklion, Istanbul-Atatürk, Kalamata, Karpathos, Kavala, Kefallinia, Kos, Lamezia Terme, Mykonos, Mytilene, Naples, Ohrid, Olbia,Palermo, Preveza, Reykjavík-Keflavik, Rhodos, Samos, Santorini, Skiathos, Split, Volos, Zakynthos |3-D,F,G |- |Niki |Abu Dhabi, Arrecife, Alicante (alates 9.05.2015), Agadir, Ateena (alates 1.04.2015), Barcelona, Bratislava (alates 1.04.2015), Brüssel (alates 1.04.2015), Catania (alates 30.03.2015), Fuerteventura, Genoa (alates 27.12.2014), Gran Canaria, Hurghada, Innsbruck, Larnaca, Madrid, Malaga, Malta, Marrakesh, Marsa Alam, Milan-Linate, Moscow-Domodedovo (kuni 19.01.2015), München, Nice, Paphos (alates 24.02.2015), Palma de Mallorca, Pariis-Charles de Gaulle, Rome-Fiumicino, Sharm el-Sheikh, Stockholm-Arlanda, Tenerife-South, Tel Aviv-Ben Gurion, Valencia, Zürich<br> '''Hooajalised:''' Antalya, Burgas, Chania, Korfu, Enfidha, Florence, Funchal, Heraklion, Ibiza, Kalamata, Karpathos, Kavala, Kefallinia, Kos, Luxor, Monastir, Mykonos, Mytilene, Olbia, Preveza, Reggio Calabria, Reykjavík-Keflavik, Rhodos, Samos, Santorini, Shannon, Volos, Zakynthos |1-B,C,D |} === Regulaarliinid === {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad !Terminal |- |Adria Airways |Ljubljana |3-B,C |- |Aegean Airlines |Ateena '''Hooajaline:''' Heraklion, Rhodes (alates 22.05.2015) |1-C |- |Aer Lingus |Dublin |3-D |- |Aeroflot |Moskva-Sheremetyevo |1-D |- |Aeroflot<br> operated by Rossiya |Peterburi |1-D |- |Air Algerie |Algiers, Moskva-Sheremetyevo |1-D |- |Air Arabia Egypt |'''Hooajaline:''' Hurghada |1A-D |- |airBaltic |Riia |3-B,C |- |Air Berlin |Berliin-Tegel, Düsseldorf, Hamburg, Hannover, Nürnberg |1-B,C |- |Air Cairo |Hurghada |D |- |Air China |Barcelona, Beijing-Capital |3-D |- |Air France |Pariis-Charles de Gaulle |1-C |- |Air Malta |Malta |1-C |- |Air Moldova |Chișinău (alates 30.03.2015) |TBA |- |Air Serbia |Belgrad |1-D |- |Alitalia |Rooma-Fiumicino |1-B,C |- |Alitalia<br>(opereerib Alitalia CityLiner) |Milano-Linate, Rooma-Fiumicino |1-B,C |- |Austrian Airlines<br>(opereerib Tyrolean Airways) |Üleval | |- |Austrian Airlines (opereerib Welcome Air) |Linz |3-F |- |British Airways |London-Heathrow |1-D |- |Brussels Airlines |Brüssel |3-F |- |Bulgaria Air |Sofia |3-D |- |China Airlines |Taipei-Taoyuan |1-D |- |Condor |'''Hooajaline:''' Mombasa, Punta Cana, Varadero |3-D |- |Croatia Airlines |Zagreb Hooajaline''':''' Split |3-D |- |easyJet |London-Gatwick, Rooma-Fiumicino |1A-B,C |- |easyJet Switzerland |Genf |1A-B,C |- |Emirates |Dubai-International |3-D |- |EgyptAir |Kairo |3-D |- |El Al |Tel Aviv-Ben Gurion |3-D |- |'''Estonian Air''' |'''Tallinn (alates 3.04.2015)''' |'''TBA''' |- |Ethiopian Airlines |Addis Ababa, Stockholm-Arlanda |3-D |- |Etihad Regional<br>(opereerib Darwin Airline) |Dresden |1A-B |- |Eurolot |'''Hooajaline:''' Heringsdorf |1A-B |- |EVA Air |Bangkok-Suvarnabhumi, Taipei-Taoyuan |3-D |- |Finnair |Helsingi |1-C |- |Freebird Airlines |Antalya, Izmir, Istanbul-Sabiha Gokcen |3-D |- |Georgian Airways |Tbilisi |3-D |- |Germania |Bremen |1A-C |- |Germanwings |Berliin-Tegel, Köln/Bonn, Düsseldorf, Hamburg, Hannover, Stuttgart |3-F |- |Iberia |Madrid |1-B,C |- |Iran Air |Tehran-Imam Khomeini |3-D |- |Jet2.com |Manchester '''Hooajaline:''' Newcastle upon Tyne, Leeds/Bradford |1A-D |- |KLM |Amsterdam |1-C |- |KLM<br>(opereerib KLM Cityhopper) |Amsterdam |1-C |- |Korean Air |Seoul-Incheon '''Hooajaline:''' Zürich |3-D |- |Kuwait Airways |'''Hooajaline:''' Frankfurt, Kuwait City |1A-D |- |LOT Polish Airlines |Varssavi Chopini |3-F |- |Lufthansa |Frankfurt, München |3-F |- |Lufthansa Regional (opereerib Lufthansa CityLine) |München |3-F |- |Luxair |Luxembourg |3-B |- |Montenegro Airlines |Podgorica, Tivat (alates 9.06.2015) |3-D |- |Niki |Üleval | |- |Nouvelair |'''Hooajaline:''' Enfidha |3-D |- |Norwegian Air Shuttle |Oslo-Gardermoen |1A-C |- |Onur Air |İstanbul-Atatürk |1A-D |- |Pegasus Airlines |Ankara, İstanbul-Sabiha Gökçen '''Hooajaline:''' Antalya |1A-D |- |People's Viennaline |Sankt Gallen – Altenrhein |1-C |- |Qatar Airways |Doha |3-D |- |Royal Jordanian |Amman-Queen Alia |3-D |- |Sky Work Airlines |Bern |1A-B |- |SunExpress |Antalya, İzmir |1A-D |- |Swiss International Air Lines |Zurich |3-F |- |TAP Portugal |Lissabon |3-F |- |TAROM |Bukarest, Cluj-Napoca |1-D |- |Transaero Airlines |Moskva-Vnukovo, Peterburi |1-D |- |Transavia.com |Rotterdam |1A-C |- |TUIfly |'''Hooajaline:''' Korfu (alates 2.06.2015), Heraklion (alates 2.05.2015),  Patras (alates 22.05.2015), Rhodos (alates 21.05.2015) |TBA |- |Tunisair |Tunis '''Hooajaline:''' Enfidha |3-D |- |Turkish Airlines |Ankara, İstanbul-Atatürk, İstanbul-Sabiha Gökçen '''Hooajaline:''' Antalya, Kayseri, Samsun |1-D |- |Ukraine International Airlines |Kiiev-Boryspil, Odessa |3-D |- |Uzbekistan Airways |Taškent (alates 25.03.2015), Urgench (alates 25.03.2015) |TBA |- |Vueling |Barcelona, Rooma-Fiumicino (alates 29.03.2015) |1A-C |}<!--PLEASE DO NOT ADD OR REMOVE ROUTES WITHOUT GIVING A VALID SOURCE. EXACT DATES ARE MANDATORY FOR NEW ROUTES TO BE ADDED HERE. ALSO ADD INLINE CITATIONS IF POSSIBLE.--> ===Tšarterliinid=== {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad !Terminal |- |Air Europa |'''Tšarter:''' Valladolid |1A-C |- |Air VIA |'''Tšarter: '''Burgas, Varna |3-D |- |BH Air |'''Tšarter:''' Burgas |3-D |- |Bulgarian Air Charter |'''Tšarter:''' Burgas, Varna |3-D |- |Icelandair |'''Tšarter:''' Reykjavík |1-D |- |jet2.com |'''Tšarter:''' Leeds/Bradford, Edinburgh |1A-D |- |Neos |'''Tšarter:''' Sal (alates 28.01.2015) |TBA |- |SunExpress Deutschland |'''Tšarter:''' Marrakesh |1A-D |} ===Cargo=== {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |Asiana Cargo |Frankfurt, Göteborg-Landvetter, Seoul-Incheon, Moskva Domodedovo |- |Cargolux |Bangkok-Suvarnabhumi, Doha, Hanoi, Hongkong, Luxembourg, Novosibirsk, Taipei-Taoyuan |- |China Southern Airlines |Amsterdam, Frankfurt, Guangzhou, Shanghai Pudongi |- |FedEx Express |Budapest, Pariis-Charles de Gaulle |- |Korean Air Cargo |Brüssel, Kopenhaagen, Seoul-Incheon, Milano-Malpensa, Basel/Mulhouse, Navoi, Tel Aviv-Ben Gurion, Oslo, Zaragoza |- |TNT Airways |Ateena, Liege, Ljubljana |- |Turkish Airlines Cargo |İstanbul-Atatürk, Minsk, Mitiga |- |UPS Airlines |Budapest, Köln/Bonn |} ==Statistika== [[File:T2 VIE.jpg|thumb|Terminal 1 sisemus]] [[File:Wien Flughafen Schechat May 2007 019.jpg|thumb|Terminal 1A interjöör]] [[File:Skylink interior.jpg|thumb|Vaade Terminal 3st]] {| class="wikitable" width= align= |+ '''Aktiivsemad liinid Viini lennujaamast 2012 (puuduvad transiitreisijad)''' |- style="background:lightgrey;" ! Koht ! Sihtkoht ! Reisijaid ! Muutus<br>2011–12<br> ! ! Koht ! Sihtkoht ! Reisijaid ! Muutus<br>2011–12<br> |- ! colspan="4" class="backgroundcolour2" | Euroopa ja Türgi ! |16 || [[Brüssel]] || 399 083 | {{Decrease}} 0,2% |- |1|| [[Frankfurt Maini ääres|Frankfurt]] || 1 181 301 | {{Increase}} 10,8% ! |17 || [[Rooma]] || 378 973 | {{Decrease}} 14,9% |- |2|| [[London]] || 929 276 | {{Increase}} 2,0% ! |18 ||[[Milano]] || 343 266 | {{Decrease}} 11,1% |- |3|| [[Zürich]] || 919 906 | {{Increase}} 4,8% ! |19 || [[Stuttgart]] || 341 577 | {{Increase}} 5,2% |- |4|| [[Pariis]] || 835 104 | {{Increase}} 5,5% ! |20 ||[[Hannover]] || 304 197 | {{Increase}} 6,6% |- |5|| [[Düsseldorf]] || 779 653 | {{Increase}} 9,9% ! ! colspan="4" class="backgroundcolour2" | Kontinentidevahelised |- |6|| [[Berliin]] || 733 090 | {{Increase}} 16,4% ! |1 || [[Dubai]] || 450 619 | {{Increase}} 9,4% |- |7|| [[Moskva]] || 627 192 | {{Increase}} 11,3% ! |2 || [[Tel Aviv]] || 328,251 | {{Increase}} 24,6% |- |8|| [[München]] || 562 001 | {{Increase}} 5,2% ! |3 || [[Bangkok]] || 262 639 | {{Increase}} 7,3% |- |9|| [[Hamburg]] || 557 530 | {{Increase}} 5,4% ! |4 || [[New York]] || 171 892 | {{Increase}} 1,8% |- |10|| [[İstanbul]] || 550 871 | {{Increase}} 24,1% ! |5 || [[Larnaca]] || 165 621 | {{Increase}} 16,0% |- |11 || [[Amsterdam]] || 498 549 | {{Decrease}} 4,2% ! |6 || [[Tokyo]] || 155 148 | {{Increase}} 10,9% |- |12 || [[Bukarest]] || 493 478 | {{Increase}} 24,1% ! |7 || [[Washington]] || 129 032 | {{Increase}} 8,3% |- |13 || [[Barcelona]] || 439 150 | {{Increase}} 23,2% ! |8 || [[Toronto]] || 120 982 | {{Increase}} 1,2% |- |14 || [[Sofia]] || 420 476 | {{Increase}} 29,6% ! |9 || [[Delhi]] || 116 134 | {{Increase}} 6,6% |- |15 || [[Kopenhaagen]] || 420 136 | {{Increase}} 17,1% ! |10 || [[Kairo]] || 111 425 | {{Decrease}} 5,2% |- | colspan="9" style="text-align:right;"| ^{''Allikas: [[Statistik Austria]]''} |} ==Transport lennujaama== [[Pilt:2009-09-18-wien-by-RalfR-01.jpg|pisi|Maa-alune raudteejaam. Vasakul on CATi perroon]] ===Rong=== Viini S-Bahni (linnalähirong) liin S7 pakub võimalust soodsalt linna saada. S-Bahni piletid võimaldavad reisida edasi metroo, bussi või trammiga. Iga poole tunni tagant väljuv S-Bahnist kallim rong, City Airport Train (CAT), jõuab linnast lennujaama 16 minutiga. ===Auto=== Lennujaama lähedal on kiirtee A4, mis suundub Viinist Budapesti. Teel on mahasõit Flughafen Wien-Schwechat, mida mööda saab lennujaama. Lennujaamas on ka taksod ja autorenditeenused. ===Buss=== Lennujaamast suunduvad bussid Viini, Bratislavasse, Budapesti, Brnosse ja teistesse linnadesse mitukümmend korda päevas. ==Õnnetused== * 1955. aastal kukkus maandumisel alla Convairi CV-340, 29 pardal olnust sai surma seitse.<ref>{{cite web |url=http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19551010-0 |title=ASN Aircraft accident Convair CV-340-58 YU-ADC Wien-Schwechat International Airport (VIE) |publisher=Aviation-safety.net |date=10. oktoober 1955 |accessdate=5.10.2013 |archive-date=6.10.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131006233026/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19551010-0 |url-status=dead }}</ref> * 12. juulil 2000 juhtus inimohvriteta õnnetus, kui [[Hapag-Lloyd Flight 3378]] kukkus vahetult enne maandumisrajale jõudmist alla kütuse lõppemise tõttu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.viennaairport.com/jart/prj3/va/main.jart?rel=de&content-id=1249344074214&reserve-mode=active Lennujaama koduleht] [[Kategooria:Austria lennujaamad]] fluey7v7ngiwjieq6ny63v17lr9s3vf 0 179699 7122308 6564638 2026-04-01T08:35:45Z ~2026-19653-61 226094 7122308 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fr pap shadow.jpg|thumb|Stanisław Papczyński]] '''Stanisław Papczyński''' (sünninimi '''Jan Papka'''; [[18. mai]] [[1631]] [[Podegrodzie]]{{lisa viide}} – [[17. september]] [[1701]] [[Góra Kalwaria]], [[Poola]]) oli poola [[Katoliiklus|katoliiklik]] vaimulik, Poola esimese vaimuliku [[ordu]] [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Patusüüta Saamise Mariaanid]]e [[kongregatsioon]]i rajaja ning tähtis vaimulik kirjanik. [[Benedictus XVI]] kuulutas ta [[16. september|16. septembril]] [[2007]] [[õnnis|õndsaks]]. Stanisław Papczyński isa Tomasz Papka oli kohalik sepp ja külade kohtutäitur. Stanisławi ema oli Zofia Papka (neiupõlvenimega Tacikowska). Stanisławil oli üks vend ja kuus õde, kõik temast vanemad. Papczyński õppis [[Podoliniec]]i [[piaristid]]e kolleegiumis ja jesuiitide kolleegiumis [[Lviv]]is, kust tal tuli põgeneda [[Kasakad|kasakate]] rünnaku eest. 23-aastaselt lõpetas ta õpingud [[Jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is [[Rawa Mazowiecka]]s. Ehkki vanemad leidsid talle ilusa ja rikka pruudi, loobus Papczyński abielust, soovides pühenduda vaimulikukarjäärile. == Papczyński piaristide ordus == 2. juulil [[1654]] astus Papczyński [[piaristide ordu]]sse, võttes endale nimeks Stanisław. Oma teise noviitsiaasta veetis ta [[Varssavi]]s, õppides [[frantsisklased|frantsisklaste]] juures teoloogiat. 22. juulil [[1656]] sai temast piaristide kongregatsiooni esimene poolakast liige. 12. märtsil [[1661]] pühitseti Stanisław Papczyński [[Preester|preestriks]]. Preestriametis pälvis ta kuulsuse jutlustajana, eriti Varssavi intellektuaalse eliidi seas. Suurematel pühadel kutsuti teda jutlustama pealinna kirikutesse. Papczyński jutlus [[Aquino Thomas]]est, mille ta pidas [[dominikaanid]]e kirikus, ilmus [[1664]] trükist pealkirja all "Doctor Angelicus" ("Ingellik doktor"). Heade sidemete tõttu kõrgseltskonnas anti Papczyńskile ülesandeks koguda toetust taotlusele piaristide ordu asutaja, isa [[José de Calasanz]]i õndsaks kuulutamisele. Vaatamata edule akadeemilises ja karjasetöös muutusid Papczyński suhted ülemustega aina pingelisemateks, kuni ta 11. detsembril [[1670]] lõpuks piaristide ordust lahkus. Eelkõige olid selle aluseks erinevad arusaamad ordu iseloomust: Papczyński soovis taastada algseid rangeid tavasid, samas kui Poola orduprovintsis kalduti leebemate kommete poole. Lahkudes vandus ta ordujuhtide ees, et püüab luua uue, [[neitsi Maarja]]le pühitsetud vaimuliku ordu. == Papczyński Mariaanide ordu rajajana == Tolle ajani olid kõik vaimulikud ordud jõudnud Poolasse välismaalt, peamiselt Läänest. Uue ordu loomine oli seda raskem, et Poola ühiskonnas valitses [[Aristokraatia|aristokraatlik]] mentaliteet, Papczyński põlvnes aga [[lihtrahvas]]t ning toetas rangelt askeetlikku elustiili. Tema plaani asus siiski toetama [[Poznań|Poznan]]i piiskop [[Stefan Wierzbowski]]. Papczyński ütles ära mitme ordu ja piiskopi kutsest ning asus ordu loomist ette valmistades tööle kaplanina. 1671. aasta septembris pani ta esmakordselt selga uue valge rüü Patusüüta Saamise Õndsa Neitsi Maarja auks. Ühtlasi valmistas ta ette tulevase ordu statuudi nimega "Norma vitae" ("Elu reegel") ning kirjutas moraali ja askeesi teemalise traktaadi "Templum Dei Mysticum" ("Jumala müstiline tempel"), mida ilmus mitu trükki. Viimases avaldas ta veendumust, et mitte üksnes vaimulikud ja preestrid, vaid ka ilmalikud inimesed tajuvad kutset jumala teenimisele. See on üks 17. sajandi Poola askeetliku kirjanduse tähtteoseid. 1673. aasta septembris rajas Papczyński Puszcza Korabiewska asulas [[Skierniewice]] lähedal ordu esimese hoone, mille ta nimetas "Varjupaigaks". Selles elasid endine sõdur Stanislaus Krajewski ning tolle kaaslased. 24. oktoobril 1673 kiitis kogukonda külastav piiskop [[Stanisław Święcicki]] kogukonna eluviisi heaks ja jättis neile lisaks "Norma vitae'le" omaenda statuudi. Seda päeva peavad mariaanid ordu rajamise päevaks. Lisaks pühendumisele neitsi Maarjale võttis uus ordu enda ülesandeks aidata [[purgatoorium]]is piinlevaid hingi - eriti neid, kes surid lahinguväljal ja katkuohvritena. Ordu liikmed abistasid hingekarjaseid [[piht|pihi]] vastuvõtmisel ning jutlustasid usklikele. Tagamaks [[karskus]]t, seadis Papczyński ordule reegliks hoiduda [[viin]]ajoomisest. 1679. aastal võttis kuningas [[Jan III Sobieski]] mariaanid oma erilise kaitse alla. Pärast piiskop Wierzbowski surma [[1687]]. aastal sattus ordu eksistents ohtu. [[1690]]. aastal asus tollal 60-aastane Papczyński jala teele Rooma, et saada paavstilt ordule heakskiit. Paraku jõudis ta sinna [[Püha Tool]]i [[interregnum]]i ajal, mistõttu ta sai vaid kindlustada teiste ordude toetuse. [[1699]]. aastal püüdis Papczyński taas ordule heakskiitu nõutada, läkitades isa Joachim Kozłowski Rooma enda täievolilise esindajana. Raskustesse sattununa lähenes Kozłowski frantsiskaani [[minoriidid|minoriitidele]] "Neitsi Maarja kümne voorusereegli" asjus, mis sidus mariaanid juriidiliselt nende orduga. Paavst [[Innocentius XII]] kiitis reegli heaks. Ehkki see saadi ilma Papczyński heakskiiduta, ei rikkunud reegel mariaanide kombeid ning võeti rõõmuga vastu. Nii said mariaanid iseseisvaks orduks, mis ei sõltunud enam kohaliku piiskopi heakskiidust, ehkki veel mõnda aega jäid nad seotuks frantsisklastega. [[1701]]. aasta 17. septembril Papczyński suri ning maeti [[Góra Kalwaria]]sse. ==Õndsaks kuulutamine== [[1953]]. aastal jätkus Papczyński [[õnnis|õndsaks]] kuulutamise protsess. Möödunud aja tõttu toimus protsess "ajalooliselt" ehk tema elu ja vooruste kohta käivate ajalooliste tunnistuste alusel. Kogutud 1000-leheküljelise käsikirja põhjal, mida nimetati "Positio", palus Poola piiskoppide kogu Pühal Isal Papczyński kristliku elu eeskujuna altarile tõsta. 16. septembril [[2007]] kuulutas paavst [[Benedictus XVI]] erivolinik [[kardinal]] [[Tarcisio Bertone]], Püha Tooli [[Kardinal-riigisekretär|riigisekretär]], isa Stanisław Papczyński mariaanide pühakojas [[Licheń]]is õndsaks. {{DEFAULTSORT:Papczynski, Stanislaw}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1631]] [[Kategooria:Surnud 1701]] aqdaebi7nf08ako5b8u45p3aqq2lqh2 0 179871 7121993 6733398 2026-03-31T17:18:14Z Robert Treufeldt 9117 7121993 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on pedagoogist, maadleja kohta vaata artiklit [[Eduard Pütsep]].}} '''Eduard Püttsepp''' (20. juuli ([[vkj]])/ [[2. august]] [[1902]] Kiressaare talu, [[ Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vald]], [[Nõo kihelkond]] – [[26. august]] [[1941]] [[Tartu]]) oli eesti pedagoog, koolijuht, karskus- ja kultuuritegelane. Õppis Tartus algkoolis 1912–1916, Tartu kõrgemas rahvakoolis 1916–1920 ja [[Tartu Õpetajate Seminar]]is 1920–1925, mille lõpetas. Oli Kodijärve valla Unipiha algkooli juhataja 1925–1926, Pangodi valla Tamsa algkooli juhataja 1927 ja Eesti Õpetajate Karskuskasvatusliidu nõunik 1927–1928; [[Ahja Kool|Ahja algkooli]] juhataja alates 1928. aastast, kutsetöö kõrval ka tegelik põllumees oma Järveotsa talus, kus arendas põlluharimiskultuuri, aiandust ja mesindust. Võttis osa Ahja organisatsioonide tegevusest, oli haridusseltsi esimees alates 1937. aastast, majandusühingu esimees alates 1936. aastast, maanoorte ringi vanem, [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] rühma vanakotkas ja Ahja–Vana-Kuuste Õpetajate Ühingu esimees. [[Omakaitse]] vahistas Ahja koolijuhatajana töötanud Püttsepa 11. juulil 1941. Teda kuulas üle Ahja ringkonna omakaitsejuht [[Evald Mikson]], talle pandi süüks kommunistlikku meelsust ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõimuga]] aktiivset koostööd. Püttseppa peeti kinni [[Tartu koonduslaager|Näituseväljaku koonduslaagris Tartus]], pärast süüdimõistvat otsust lasti 26. augustil 1941 maha tõenäoliselt [[Jalaka liin]]il. ==Tunnustus== *1940 [[Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema vanemad olid põllupidajad Marie (sündinud Grünberg) ja Jakob Püttsepp. Tema vend oli maalikunstnik [[Juhan Püttsepp]]. Oli abielus Luise Arroga alates 1927. aastast. ==Kirjandus== *Vaike Tamtik. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit19670822.2.7 "Eduard Püttsepa mälestuseks"]. [[Koit (ajaleht)|Koit]] nr 100, 22. august 1967. Lk 1 == Välislingid == *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/R19NmRlyZaO4 Kenotaaf Nõo kalmistul] *[http://www.geni.com/people/Eduard-P%C3%BCttsepp/379881680720012913 Profiil]. Geni.com {{DEFAULTSORT:Püttsepp, Eduard}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti karskustegelased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 0j6282txybsh9e4v3tixtuthd8si0zv 0 179876 7121977 6835398 2026-03-31T16:43:33Z Robert Treufeldt 9117 7121977 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepaga]].}} {{Infokast kunstnik | nimi = Juhan Püttsepp | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = 8. august 1898 | sünnikoht = Kiressaare talu, [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vald]] | surmaaeg = 18. september 1975 | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[maalikunstnik]] | kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallas]] | kunstivool = | tuntud teoseid = | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = }} '''Juhan Püttsepp''' (23. juuli (vkj)/ [[8. august]] [[1898]] Kiressaare talu, [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vald]], [[Nõo kihelkond]] – [[18. september]] [[1975]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. ==Elukäik== Lõpetas 1917 Tartu linnakooli ja käis 1919 [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Võttis osa [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] ning kui asutati [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase]] kunstikool, läks kohe sinna õppima.<ref name="Erm, 1943" /> Õppis 1919–1922. Majandusraskuste tõttu oli ta sunnitud kooliõpingud katkestama ja asuma tööle õpetajana. Pallase lõpetas ta eksternina 1929 maalikunsti erialal. Omandas 1927 samas joonistusõpetaja kutse. Töötas õpetajana [[Põltsamaa]]l ning Tartus kutse- ja keskkoolides, oli 1943–1944 Pallase ja 1944–1951 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi dekaan. 1951–1957 töötas [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudus]] ja 1957. aastast [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]]. Oli [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e esinduskogu esimees, Tartu Kunstiklubi esimees, tegutses noorsoo-organisatsioonides ja muudel ühiskondliku elu aladel.<ref name="Erm, 1943" /> ==Looming== Juba kunstikooli õpilasena lülitus Püttsepp varakult kunstiühingu Pallas tegevusse, võttes juba 1920. aasta lõpul kahe kompositsiooniga osa ühingu IV kunstinäitusest.<ref name="Erm, 1943" /> Oli sage esineja ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel kodumaal ja eesti kunsti näitustel mitmel pool välismaal.<ref name="Erm, 1943" /> Juhan Püttsepast kujunes üks koolkonna tüüpilisemaid esindajaid, keda iseloomustab üldiselt mahlakas, pehme, värvikas maalilisus.<ref name="Levin" /> 1930. aastatel maalis ta mitmeid tugevaid kompositsioone talutöö ainetel. 1940. aastatel arenes tema laad tonaalsemate lahenduste, kasinama värvilahenduse suunas. Maaeluteemalised kompositsioonid olid nõutud terve kümnendi vältel.<ref name="Levin" />. Juhan Püttsepp on maalinud portreid, maastikke, linnavaateid ja figuraalseid kompositsioone. Kunstnik hakkas näitustel esinema juba 1920. aastatel. Tema loomingus on olnud ekspressiivsemaid katsetusi, mõjutusi uusasjalikkusest, kuid ikka on meistrile olulised olnud töö maalilised väärtused. Eelistatumateks motiivideks on vaheldusrikka struktuuriga [[Lõuna-Eesti]] [[voor]]emaastikud oma jõgede ja järvedega ning tumedate metsatukkadega, samuti mõisapargid ja õued askeldavate inimestega, kuid ka rohked Tartu vaated, milles arhitektuurimotiivid etendavad olulist osa.<ref name="Erm, 1943" /> [[Õlimaal|Õli]]- ja [[tempera]]maalide kõrval võib Püttsepa loomingu paremikku kuuluvaks pidada ka tema [[pastell]]e ja värvilisi joonistusi.<ref name="Erm, 1943" /> ==Isiklikku== Tema vend oli pedagoog [[Eduard Püttsepp]]. Tema tütar oli lastekirurg Epp Lainevee ja poeg kopsuarst [[Enn Püttsepp]] ning pojapoeg on ajakirjanik ja bioloog [[Juhani Püttsepp]]. ==Viited== {{Viited|allikad <ref name="Levin">[https://archive.today/20121216054238/usartgallery.blogspot.com/2010/03/paeva-pilt-juhan-puttsepp-kivikorjajad.html Päeva Pilt: Juhan Püttsepp, "Kivikorjajad"]. [[Mai Levin]].</ref> <ref name="Erm, 1943">[[Voldemar Erm]], Maalikunstnik Juhan Püttsepp 45-aastane, [[Postimees]], 8. august 1943</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/R19NmRlyZaO4 Haud Nõo kalmistul] {{Pallase koolkond}} {{DEFAULTSORT:Püttsepp, Juhan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Nõo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1975]] h2b44916q2zu0twt9m2azytptf2c7s0 7121978 7121977 2026-03-31T16:44:03Z Robert Treufeldt 9117 7121978 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepaga]].}} {{Infokast kunstnik | nimi = Juhan Püttsepp | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = 8. august 1898 | sünnikoht = Kiressaare talu, [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vald]] | surmaaeg = 18. september 1975 | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlane]] | tegevusala = [[maalikunstnik]] | kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallas]] | kunstivool = | tuntud teoseid = | patroonid = | mõjutatud = | mõjutanud = | tunnustus = }} '''Juhan Püttsepp''' (23. juuli ([[vkj]])/ [[8. august]] [[1898]] Kiressaare talu, [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vald]], [[Nõo kihelkond]] – [[18. september]] [[1975]] [[Tartu]]) oli eesti [[maalikunstnik]]. ==Elukäik== Lõpetas 1917 Tartu linnakooli ja käis 1919 [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Võttis osa [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] ning kui asutati [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase]] kunstikool, läks kohe sinna õppima.<ref name="Erm, 1943" /> Õppis 1919–1922. Majandusraskuste tõttu oli ta sunnitud kooliõpingud katkestama ja asuma tööle õpetajana. Pallase lõpetas ta eksternina 1929 maalikunsti erialal. Omandas 1927 samas joonistusõpetaja kutse. Töötas õpetajana [[Põltsamaa]]l ning Tartus kutse- ja keskkoolides, oli 1943–1944 Pallase ja 1944–1951 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi dekaan. 1951–1957 töötas [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudus]] ja 1957. aastast [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]]. Oli [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e esinduskogu esimees, Tartu Kunstiklubi esimees, tegutses noorsoo-organisatsioonides ja muudel ühiskondliku elu aladel.<ref name="Erm, 1943" /> ==Looming== Juba kunstikooli õpilasena lülitus Püttsepp varakult kunstiühingu Pallas tegevusse, võttes juba 1920. aasta lõpul kahe kompositsiooniga osa ühingu IV kunstinäitusest.<ref name="Erm, 1943" /> Oli sage esineja ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel kodumaal ja eesti kunsti näitustel mitmel pool välismaal.<ref name="Erm, 1943" /> Juhan Püttsepast kujunes üks koolkonna tüüpilisemaid esindajaid, keda iseloomustab üldiselt mahlakas, pehme, värvikas maalilisus.<ref name="Levin" /> 1930. aastatel maalis ta mitmeid tugevaid kompositsioone talutöö ainetel. 1940. aastatel arenes tema laad tonaalsemate lahenduste, kasinama värvilahenduse suunas. Maaeluteemalised kompositsioonid olid nõutud terve kümnendi vältel.<ref name="Levin" />. Juhan Püttsepp on maalinud portreid, maastikke, linnavaateid ja figuraalseid kompositsioone. Kunstnik hakkas näitustel esinema juba 1920. aastatel. Tema loomingus on olnud ekspressiivsemaid katsetusi, mõjutusi uusasjalikkusest, kuid ikka on meistrile olulised olnud töö maalilised väärtused. Eelistatumateks motiivideks on vaheldusrikka struktuuriga [[Lõuna-Eesti]] [[voor]]emaastikud oma jõgede ja järvedega ning tumedate metsatukkadega, samuti mõisapargid ja õued askeldavate inimestega, kuid ka rohked Tartu vaated, milles arhitektuurimotiivid etendavad olulist osa.<ref name="Erm, 1943" /> [[Õlimaal|Õli]]- ja [[tempera]]maalide kõrval võib Püttsepa loomingu paremikku kuuluvaks pidada ka tema [[pastell]]e ja värvilisi joonistusi.<ref name="Erm, 1943" /> ==Isiklikku== Tema vend oli pedagoog [[Eduard Püttsepp]]. Tema tütar oli lastekirurg Epp Lainevee ja poeg kopsuarst [[Enn Püttsepp]] ning pojapoeg on ajakirjanik ja bioloog [[Juhani Püttsepp]]. ==Viited== {{Viited|allikad <ref name="Levin">[https://archive.today/20121216054238/usartgallery.blogspot.com/2010/03/paeva-pilt-juhan-puttsepp-kivikorjajad.html Päeva Pilt: Juhan Püttsepp, "Kivikorjajad"]. [[Mai Levin]].</ref> <ref name="Erm, 1943">[[Voldemar Erm]], Maalikunstnik Juhan Püttsepp 45-aastane, [[Postimees]], 8. august 1943</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/R19NmRlyZaO4 Haud Nõo kalmistul] {{Pallase koolkond}} {{DEFAULTSORT:Püttsepp, Juhan}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Nõo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 1764wlaquiysf8o4tlf3z5c5jy927z0 0 180876 7121879 7117264 2026-03-31T13:48:08Z Pille Pajula 112033 7121879 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{viita}} '''Kirjandusfestival [[Võtikvere]] raamatuküla toimus aastatel [[2000]]- [[2019]]  [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Mustvee vald|Mustvee]] vallas [[Võtikvere]] külas.''' Raamatuküla loomise algatas ja selle eestvedaja on Võtikverest pärit [[kirjanik]] ja filmitegija [[Imbi Paju]]. Kui kohalik [[metskond]] [[metsareform]]i käigus 1998. aastal likvideeriti, otsustati Paju eestvedamisel tühjana seisvasse metskonnamajja rajada [[raamatukogu]]. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega "Küla ja keskkond" ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.{{lisa viide}} Küla tegevusest ja kultuurimaastiku eest hoolitsemisest võtavad osa ka need, kes on Võtikverest küll pärit, kuid elavad külas suvel eelkõige puhkuse ajal või nädalalõpul. Võtikvere raamatuküla päeval on tutvustatud ka Eesti vähemuste, nagu venelaste, juutide, armeenlaste jt loomingut.{{lisa viide}} Alates 2000. aastast toimub raamatukülas iga aasta augustis mitmesaja osalejaga kirjanduslik vabaõhusalong ja raamatulaat, Mis on ühtlasi esimene taasiseseisvunud Eesti kirjandusfestival, pühendatud president Lennart Meri poolt väljakuulutatud raamatuaastale.{{lisa viide}} Nii korraldajad kui ka esinejad osalevad tasuta või väikse tasu eest kultuuritalgute korras.<ref>Janar Ala. [http://www.postimees.ee/?id=149759 Võtikvere raamatuküla tähistab juubelit] Postimees, 6. august 2009</ref> 2017. aastal sai kirjanik Imbi Paju Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupi tunnustuspreemia pühendunud tegevuse eest Võtikvere raamatukülas.{{lisa viide}} == Patroonid == Iga aasta augustis valitakse raamatukülale patroon. 1999. aastal oli selleks [[Soome]] suursaadik [[Pekka Oinonen]], võtikverelasi tulid toetama ka Sysmä raamatuküla inimesed Soomest. Aastal 2000 kuulutas Võtikvere end ametlikult raamatukülaks.{{lisa viide}} President ja [[Eesti raamatu aasta]] patroon [[Lennart Meri]] saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis küla seltsi julget pealehakkamist. "Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada. See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus Raamatu-külale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma."<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/52928-vabariigi-presidendi-tervitus-votikvere-raamatukula-rahvale |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=president.ee}}</ref> Raamatuküla patroonid aastati: * 2000 professor [[Rein Veidemann]] * 2001 [[Mati Unt]] * 2002 [[Leo Kunnas]] * 2003 [[Andrus Kivirähk]] * 2004 [[Ilona Martson]] * 2005 [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Viivi Luik]] * 2006 [[Mikk Sarv]] * 2007 [[Maimu Berg]] * 2008 [[Leelo Tungal]] * 2009 [[Doris Kareva]] * 2010 [[Justin Petrone]] * 2011 [[Marko Mihkelson]] * 2012 president [[Toomas Hendrik Ilves]] * 2013 [[Kätlin Kaldmaa]] * 2014 [[Jan Kaus]] * 2015 [[Valdur Mikita]] * 2016 [[Veronika Kivisilla]] * 2017 Soome kirjanik, kunstnik ja muusik [[Kivi Larmola]] * 2018 antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik [[Polina Tšerkassova]] * 2019 [[Maili Liinev]], "Lugemispesa" projekti (Eesti Lugemisühing) juht, kasvatusteaduste MA, koolitaja, õppejõud ja eripedagoog Maililii OÜ (Maili juured Võtikveres) == Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja luule eripreemia == {{vaata|Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia}} 2015. aastal loodi Imbi Paju ja kunstnik [[Lilli-Krõõt Repanu]] eestvedamisel Võtikvere raamatuküla [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia|Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia]]. Mille laureaatideks on olnud kirjandusteadlane Leena Käosaar, Ly Seppe- Ehin, Eeva Park, Vahur Afanasjev, Enn ja Helga Nõu. 2018. aastal andsid Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja [[Airis Erme]].{{lisa viide}} == Laste lugemispesa == Raamatuküla päeval pööratakse tähelepanu ka laste lugemiskultuurile. Võtikverest pärit [[eripedagoog]]i ja lugemisnõustaja [[Malili Liinev]]i ja tema ema Eha Vesiko eestvedamisel on tegutsenud Võtikveres aastaid laste lugemispesa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2122 Võtikvere raamatuküla]. Virumaa.ee, 22. oktoober 2002 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64771374 Võtikvere raamatuküla päeval toimub kirjanik Imbi Paju uue raamatu eelesitlus]. Eesti Elu. Delfi.ee * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-v-tikverre-saab-rajada-raamatuk-la/ Kas Võtikverre saab rajada raamatuküla?] Sirp 2005 * [http://opleht.ee/2013/08/viljakandvalt-vaimne-maastik-votikveres/ Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres] * [http://elu24.postimees.ee/148753/votikvere-raamatukula-kutsub-8-augustil-sunnipaevale Võtikvere raamatuküla kutsub 8. augustil sünnipäevale] * [http://kultuur.postimees.ee/150801/doris-kareva-eestlased-on-sonausku-inimesed Doris Kareva: eestlased on sõnausku inimesed] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-08-29-13-08-41/ Vaimsuse maastikud Võtikveres] * [http://www.vooremaa.ee/president-leiutas-uue-sona/ President leiutas uue sõna] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-imbi-paju-kirjanik-dokumentaalfilmide-tegija-malu-uurija-votikvere-raamatupeo-ja-kirjandusliku-vabaohusalongi-perenaine/ Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine] * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/imbi-paju-paneme-taas-votikveres-sonad-helisema?id=64763646 Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Mustvee vald]] mi829elq47jht7qtm5twbstuvukuhan 7121881 7121879 2026-03-31T13:56:15Z Pille Pajula 112033 lisasin viite 7121881 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{viita}} '''Kirjandusfestival [[Võtikvere]] raamatuküla toimus aastatel [[2000]]- [[2019]]  [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Mustvee vald|Mustvee]] vallas [[Võtikvere]] külas.''' Raamatuküla loomise algatas ja selle eestvedaja oli Võtikverest pärit [[kirjanik]] ja filmitegija [[Imbi Paju]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla |url=https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Kui kohalik [[metskond]] [[metsareform]]i käigus 1998. aastal likvideeriti, otsustati Paju eestvedamisel tühjana seisvasse metskonnamajja rajada [[raamatukogu]]. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega "Küla ja keskkond" ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.{{lisa viide}} Küla tegevusest ja kultuurimaastiku eest hoolitsemisest võtavad osa ka need, kes on Võtikverest küll pärit, kuid elavad külas suvel eelkõige puhkuse ajal või nädalalõpul. Võtikvere raamatuküla päeval on tutvustatud ka Eesti vähemuste, nagu venelaste, juutide, armeenlaste jt loomingut.{{lisa viide}} Alates 2000. aastast toimub raamatukülas iga aasta augustis mitmesaja osalejaga kirjanduslik vabaõhusalong ja raamatulaat, Mis on ühtlasi esimene taasiseseisvunud Eesti kirjandusfestival, pühendatud president Lennart Meri poolt väljakuulutatud raamatuaastale.{{lisa viide}} Nii korraldajad kui ka esinejad osalevad tasuta või väikse tasu eest kultuuritalgute korras.<ref>Janar Ala. [http://www.postimees.ee/?id=149759 Võtikvere raamatuküla tähistab juubelit] Postimees, 6. august 2009</ref> 2017. aastal sai kirjanik Imbi Paju Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupi tunnustuspreemia pühendunud tegevuse eest Võtikvere raamatukülas.{{lisa viide}} == Patroonid == Iga aasta augustis valitakse raamatukülale patroon. 1999. aastal oli selleks [[Soome]] suursaadik [[Pekka Oinonen]], võtikverelasi tulid toetama ka Sysmä raamatuküla inimesed Soomest. Aastal 2000 kuulutas Võtikvere end ametlikult raamatukülaks.{{lisa viide}} President ja [[Eesti raamatu aasta]] patroon [[Lennart Meri]] saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis küla seltsi julget pealehakkamist. "Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada. See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus Raamatu-külale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma."<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/52928-vabariigi-presidendi-tervitus-votikvere-raamatukula-rahvale |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=president.ee}}</ref> Raamatuküla patroonid aastati: * 2000 professor [[Rein Veidemann]] * 2001 [[Mati Unt]] * 2002 [[Leo Kunnas]] * 2003 [[Andrus Kivirähk]] * 2004 [[Ilona Martson]] * 2005 [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Viivi Luik]] * 2006 [[Mikk Sarv]] * 2007 [[Maimu Berg]] * 2008 [[Leelo Tungal]] * 2009 [[Doris Kareva]] * 2010 [[Justin Petrone]] * 2011 [[Marko Mihkelson]] * 2012 president [[Toomas Hendrik Ilves]] * 2013 [[Kätlin Kaldmaa]] * 2014 [[Jan Kaus]] * 2015 [[Valdur Mikita]] * 2016 [[Veronika Kivisilla]] * 2017 Soome kirjanik, kunstnik ja muusik [[Kivi Larmola]] * 2018 antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik [[Polina Tšerkassova]] * 2019 [[Maili Liinev]], "Lugemispesa" projekti (Eesti Lugemisühing) juht, kasvatusteaduste MA, koolitaja, õppejõud ja eripedagoog Maililii OÜ (Maili juured Võtikveres) == Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja luule eripreemia == {{vaata|Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia}} 2015. aastal loodi Imbi Paju ja kunstnik [[Lilli-Krõõt Repanu]] eestvedamisel Võtikvere raamatuküla [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia|Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia]]. Mille laureaatideks on olnud kirjandusteadlane Leena Käosaar, Ly Seppe- Ehin, Eeva Park, Vahur Afanasjev, Enn ja Helga Nõu. 2018. aastal andsid Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja [[Airis Erme]].{{lisa viide}} == Laste lugemispesa == Raamatuküla päeval pööratakse tähelepanu ka laste lugemiskultuurile. Võtikverest pärit [[eripedagoog]]i ja lugemisnõustaja [[Malili Liinev]]i ja tema ema Eha Vesiko eestvedamisel on tegutsenud Võtikveres aastaid laste lugemispesa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2122 Võtikvere raamatuküla]. Virumaa.ee, 22. oktoober 2002 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64771374 Võtikvere raamatuküla päeval toimub kirjanik Imbi Paju uue raamatu eelesitlus]. Eesti Elu. Delfi.ee * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-v-tikverre-saab-rajada-raamatuk-la/ Kas Võtikverre saab rajada raamatuküla?] Sirp 2005 * [http://opleht.ee/2013/08/viljakandvalt-vaimne-maastik-votikveres/ Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres] * [http://elu24.postimees.ee/148753/votikvere-raamatukula-kutsub-8-augustil-sunnipaevale Võtikvere raamatuküla kutsub 8. augustil sünnipäevale] * [http://kultuur.postimees.ee/150801/doris-kareva-eestlased-on-sonausku-inimesed Doris Kareva: eestlased on sõnausku inimesed] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-08-29-13-08-41/ Vaimsuse maastikud Võtikveres] * [http://www.vooremaa.ee/president-leiutas-uue-sona/ President leiutas uue sõna] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-imbi-paju-kirjanik-dokumentaalfilmide-tegija-malu-uurija-votikvere-raamatupeo-ja-kirjandusliku-vabaohusalongi-perenaine/ Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine] * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/imbi-paju-paneme-taas-votikveres-sonad-helisema?id=64763646 Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Mustvee vald]] jdx7f8h7a7pn5kvw65p28wfd5f48n5i 7121886 7121881 2026-03-31T14:00:28Z Pille Pajula 112033 7121886 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{viita}} '''Kirjandusfestival [[Võtikvere]] raamatuküla toimus aastatel [[2000]]- [[2019]]  [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Mustvee vald|Mustvee]] vallas [[Võtikvere]] külas.''' Raamatuküla loomise algatas ja selle eestvedaja oli Võtikverest pärit [[kirjanik]] ja filmitegija [[Imbi Paju]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla |url=https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Kui kohalik [[metskond]] [[metsareform]]i käigus 1998. aastal likvideeriti, otsustati Paju eestvedamisel tühjana seisvasse metskonnamajja rajada [[raamatukogu]]. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega "Küla ja keskkond" ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.{{lisa viide}} Aastal 2000 kuulutas Võtikvere end ametlikult raamatukülaks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa |url=https://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_31_08_2000.html |vaadatud=31. märts 2026}}</ref>Küla tegevusest ja kultuurimaastiku eest hoolitsemisest võtavad osa ka need, kes on Võtikverest küll pärit, kuid elavad külas suvel eelkõige puhkuse ajal või nädalalõpul. Võtikvere raamatuküla päeval on tutvustatud ka Eesti vähemuste, nagu venelaste, juutide, armeenlaste jt loomingut.{{lisa viide}} Alates 2000. aastast toimub raamatukülas iga aasta augustis mitmesaja osalejaga kirjanduslik vabaõhusalong ja raamatulaat, Mis on ühtlasi esimene taasiseseisvunud Eesti kirjandusfestival, pühendatud president Lennart Meri poolt väljakuulutatud raamatuaastale.{{lisa viide}} Nii korraldajad kui ka esinejad osalevad tasuta või väikse tasu eest kultuuritalgute korras.<ref>Janar Ala. [http://www.postimees.ee/?id=149759 Võtikvere raamatuküla tähistab juubelit] Postimees, 6. august 2009</ref> 2017. aastal sai kirjanik Imbi Paju Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupi tunnustuspreemia pühendunud tegevuse eest Võtikvere raamatukülas.{{lisa viide}} == Patroonid == Iga aasta augustis valitakse raamatukülale patroon. 1999. aastal oli selleks [[Soome]] suursaadik [[Pekka Oinonen]], võtikverelasi tulid toetama ka Sysmä raamatuküla inimesed Soomest. President ja [[Eesti raamatu aasta]] patroon [[Lennart Meri]] saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis küla seltsi julget pealehakkamist. "Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada. See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus Raamatu-külale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma."<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/52928-vabariigi-presidendi-tervitus-votikvere-raamatukula-rahvale |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=president.ee}}</ref> Raamatuküla patroonid aastati: * 2000 professor [[Rein Veidemann]] * 2001 [[Mati Unt]] * 2002 [[Leo Kunnas]] * 2003 [[Andrus Kivirähk]] * 2004 [[Ilona Martson]] * 2005 [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Viivi Luik]] * 2006 [[Mikk Sarv]] * 2007 [[Maimu Berg]] * 2008 [[Leelo Tungal]] * 2009 [[Doris Kareva]] * 2010 [[Justin Petrone]] * 2011 [[Marko Mihkelson]] * 2012 president [[Toomas Hendrik Ilves]] * 2013 [[Kätlin Kaldmaa]] * 2014 [[Jan Kaus]] * 2015 [[Valdur Mikita]] * 2016 [[Veronika Kivisilla]] * 2017 Soome kirjanik, kunstnik ja muusik [[Kivi Larmola]] * 2018 antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik [[Polina Tšerkassova]] * 2019 [[Maili Liinev]], "Lugemispesa" projekti (Eesti Lugemisühing) juht, kasvatusteaduste MA, koolitaja, õppejõud ja eripedagoog Maililii OÜ (Maili juured Võtikveres) == Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja luule eripreemia == {{vaata|Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia}} 2015. aastal loodi Imbi Paju ja kunstnik [[Lilli-Krõõt Repanu]] eestvedamisel Võtikvere raamatuküla [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia|Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia]]. Mille laureaatideks on olnud kirjandusteadlane Leena Käosaar, Ly Seppe- Ehin, Eeva Park, Vahur Afanasjev, Enn ja Helga Nõu. 2018. aastal andsid Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja [[Airis Erme]].{{lisa viide}} == Laste lugemispesa == Raamatuküla päeval pööratakse tähelepanu ka laste lugemiskultuurile. Võtikverest pärit [[eripedagoog]]i ja lugemisnõustaja [[Malili Liinev]]i ja tema ema Eha Vesiko eestvedamisel on tegutsenud Võtikveres aastaid laste lugemispesa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2122 Võtikvere raamatuküla]. Virumaa.ee, 22. oktoober 2002 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64771374 Võtikvere raamatuküla päeval toimub kirjanik Imbi Paju uue raamatu eelesitlus]. Eesti Elu. Delfi.ee * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-v-tikverre-saab-rajada-raamatuk-la/ Kas Võtikverre saab rajada raamatuküla?] Sirp 2005 * [http://opleht.ee/2013/08/viljakandvalt-vaimne-maastik-votikveres/ Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres] * [http://elu24.postimees.ee/148753/votikvere-raamatukula-kutsub-8-augustil-sunnipaevale Võtikvere raamatuküla kutsub 8. augustil sünnipäevale] * [http://kultuur.postimees.ee/150801/doris-kareva-eestlased-on-sonausku-inimesed Doris Kareva: eestlased on sõnausku inimesed] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-08-29-13-08-41/ Vaimsuse maastikud Võtikveres] * [http://www.vooremaa.ee/president-leiutas-uue-sona/ President leiutas uue sõna] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-imbi-paju-kirjanik-dokumentaalfilmide-tegija-malu-uurija-votikvere-raamatupeo-ja-kirjandusliku-vabaohusalongi-perenaine/ Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine] * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/imbi-paju-paneme-taas-votikveres-sonad-helisema?id=64763646 Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Mustvee vald]] rb8zfiprgqm2ovqv48dcm1j3vfajl7z 7121888 7121886 2026-03-31T14:08:19Z Pille Pajula 112033 7121888 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} {{viita}} '''Kirjandusfestival [[Võtikvere]] raamatuküla toimus aastatel [[2000]]- [[2019]]  [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] [[Mustvee vald|Mustvee]] vallas [[Võtikvere]] külas.''' Raamatuküla loomise algatas ja selle eestvedaja oli Võtikverest pärit [[kirjanik]] ja filmitegija [[Imbi Paju]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla |url=https://vikerraadio.err.ee/1609961356/eesti-lugu-raamatuaasta-votikvere-raamatukula |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Kui kohalik [[metskond]] [[metsareform]]i käigus 1998. aastal likvideeriti, otsustati Paju eestvedamisel tühjana seisvasse metskonnamajja rajada [[raamatukogu]]. Raamatukogu avati augustis 1999 üritusega "Küla ja keskkond" ning sellest sai alguse iga-aastane traditsioon.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Janar Ala |pealkiri=Võtikvere raamatuküla tähistab juubelit |url=https://kultuur.postimees.ee/149759/votikvere-raamatukula-tahistab-juubelit |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Aastal 2000 kuulutas Võtikvere end ametlikult raamatukülaks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa |url=https://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_31_08_2000.html |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Alates 2000. aastast toimub raamatukülas iga aasta augustis mitmesaja osalejaga kirjanduslik vabaõhusalong ja raamatulaat. Raamatuküla on ühtlasi esimene taasiseseisvunud Eesti kirjandusfestival. Küla tegevusest ja kultuurimaastiku eest hoolitsemisest võtavad osa ka need, kes on Võtikverest küll pärit, kuid elavad külas suvel eelkõige puhkuse ajal või nädalalõpul. 2017. aastal sai kirjanik Imbi Paju Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupi tunnustuspreemia pühendunud tegevuse eest Võtikvere raamatukülas.{{lisa viide}} == Patroonid == Iga aasta augustis valitakse raamatukülale patroon. 1999. aastal oli selleks [[Soome]] suursaadik [[Pekka Oinonen]], võtikverelasi tulid toetama ka Sysmä raamatuküla inimesed Soomest. President ja [[Eesti raamatu aasta]] patroon [[Lennart Meri]] saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis küla seltsi julget pealehakkamist. "Eestis ringi käies olen ikka ja jälle kogenud eesti rahva võimsat tahet oma kohta selles suures maailmas jäädvustada ning enda tulevikule kindlat alusmüüri rajada. See paindumatu tahe, armsad võtikverelased, avaldub ka selges kavatsuses panna alus Raamatu-külale. Eesti tugevus ongi teie ja loodetavasti paljude teiste sarnaste ettevõtmiste kogusumma."<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/52928-vabariigi-presidendi-tervitus-votikvere-raamatukula-rahvale |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=president.ee}}</ref> Raamatuküla patroonid aastati: * 2000 professor [[Rein Veidemann]] * 2001 [[Mati Unt]] * 2002 [[Leo Kunnas]] * 2003 [[Andrus Kivirähk]] * 2004 [[Ilona Martson]] * 2005 [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Viivi Luik]] * 2006 [[Mikk Sarv]] * 2007 [[Maimu Berg]] * 2008 [[Leelo Tungal]] * 2009 [[Doris Kareva]] * 2010 [[Justin Petrone]] * 2011 [[Marko Mihkelson]] * 2012 president [[Toomas Hendrik Ilves]] * 2013 [[Kätlin Kaldmaa]] * 2014 [[Jan Kaus]] * 2015 [[Valdur Mikita]] * 2016 [[Veronika Kivisilla]] * 2017 Soome kirjanik, kunstnik ja muusik [[Kivi Larmola]] * 2018 antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik [[Polina Tšerkassova]] * 2019 [[Maili Liinev]], "Lugemispesa" projekti (Eesti Lugemisühing) juht, kasvatusteaduste MA, koolitaja, õppejõud ja eripedagoog Maililii OÜ (Maili juured Võtikveres) == Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia ja luule eripreemia == {{vaata|Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia}} 2015. aastal loodi Imbi Paju ja kunstnik [[Lilli-Krõõt Repanu]] eestvedamisel Võtikvere raamatuküla [[Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia|Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia]]. Mille laureaatideks on olnud kirjandusteadlane Leena Käosaar, Ly Seppe- Ehin, Eeva Park, Vahur Afanasjev, Enn ja Helga Nõu. 2018. aastal andsid Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja [[Airis Erme]].{{lisa viide}} == Laste lugemispesa == Raamatuküla päeval pööratakse tähelepanu ka laste lugemiskultuurile. Võtikverest pärit [[eripedagoog]]i ja lugemisnõustaja [[Malili Liinev]]i ja tema ema Eha Vesiko eestvedamisel on tegutsenud Võtikveres aastaid laste lugemispesa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2122 Võtikvere raamatuküla]. Virumaa.ee, 22. oktoober 2002 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64771374 Võtikvere raamatuküla päeval toimub kirjanik Imbi Paju uue raamatu eelesitlus]. Eesti Elu. Delfi.ee * [http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-v-tikverre-saab-rajada-raamatuk-la/ Kas Võtikverre saab rajada raamatuküla?] Sirp 2005 * [http://opleht.ee/2013/08/viljakandvalt-vaimne-maastik-votikveres/ Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres] * [http://elu24.postimees.ee/148753/votikvere-raamatukula-kutsub-8-augustil-sunnipaevale Võtikvere raamatuküla kutsub 8. augustil sünnipäevale] * [http://kultuur.postimees.ee/150801/doris-kareva-eestlased-on-sonausku-inimesed Doris Kareva: eestlased on sõnausku inimesed] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2013-08-29-13-08-41/ Vaimsuse maastikud Võtikveres] * [http://www.vooremaa.ee/president-leiutas-uue-sona/ President leiutas uue sõna] * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-imbi-paju-kirjanik-dokumentaalfilmide-tegija-malu-uurija-votikvere-raamatupeo-ja-kirjandusliku-vabaohusalongi-perenaine/ Pealelend – Imbi Paju, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija, mälu-uurija, Võtikvere raamatupeo ja kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine] * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/imbi-paju-paneme-taas-votikveres-sonad-helisema?id=64763646 Imbi Paju: paneme taas Võtikveres sõnad helisema!] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Mustvee vald]] jrofei1nkvs7z2whn69qki6c79hpapi 0 182577 7122169 5078919 2026-03-31T20:56:42Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122169 wikitext text/x-wiki '''UNESCO maailma mälu register''' ([[inglise keel|inglise]] ''Memory of the World Register'') on [[UNESCO]] register, mis sai alguse [[1992]]. aastal käivitatud maailma mälu programmist. Programmi eesmärk on säilitada maailmaajaloos olulist dokumentaalset pärandit, teha see igaühele kättesaadavaks ning teadvustada ajaloolise mälu tähtsust. Register loodi aastal [[1995]] ja esimesed sissekanded tehti [[1997]]. aastal. Registrisse kandmise otsustab rahvusvaheline komisjon, mis kohtub iga kahe aasta tagant. Maailma mälu registrisse on kantud nii [[arhiiv]]e, [[raamatukogu]]sid kui ka üksikdokumente. Juunis [[2013]] oli registris 293 kannet. Eestist on UNESCO maailma mälu registrisse kantud: *2009 – [[Balti kett]]i puudutavad dokumendid (koos [[Läti]] ja [[Leedu]]ga)<ref name="UNESCO">[http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-8/the-baltic-way-human-chain-linking-three-states-in-their-drive-for-freedom/#c183658 The Baltic Way - Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009.] Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/ The Memory of the World Register of UNESCO] (viimati vaadatud 22. august 2018) *[http://www.unesco.org/webworld/mdm/leaflet_en.pdf Safeguarding the documentary heritage of humanity] (inglise keeles) [[Kategooria:UNESCO]] [[Kategooria:Ajalugu]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register| ]] 7412na980k79c7qr9hww10ma21vcel6 0 184720 7122235 5850829 2026-04-01T07:03:51Z Amherst99 15496 7122235 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Aleksander Nevski kalmistu''' on [[1775]]. aastal rajatud [[õigeusk|õigeusuliste]] kalmistu, mis moodustab tänapäeval ühe osa [[Siselinna kalmistu|Tallinna Siselinna kalmistust]]. Kalmistu on pühitsetud [[Vene Õigeusu Kirik]]us [[pühak]]una austatavale [[suurvürst]]ile [[Aleksander Nevski]]le. [[Pilt:Aleksandr Nevski kalmistu nn. punane kabel 1.jpg|pisi|Aleksandr Nevski kalmistu nn punane kabel]] [[Pilt:Aleksandr Nevski kalmistu nn. punane kabel 2.jpg|pisi|Aleksandr Nevski kalmistu nn punane kabel]] Tänapäeval on Aleksander Nevski kalmistu Tallinna vanim kasutatav surnuaed. Kalmistu pindala on 13,01 hektarit ning sinna on maetud mitmed silmapaistvad kiriku-, kultuuri- ja ühiskonnategelased. [[File:Tiigiveski spordplats 1928 kaardil.png|pisi|Aleksander Nevski kalmistu, 1928. aasta kaardil ]] Algselt oli kasutusel peamiselt sõjaväekalmistuna, mistõttu leidub seal rohkelt [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]i Venemaa armee ohvitseride haudu. Aastatel [[1856]]–[[1944]] paiknes kalmistul [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]], mis hävis [[9. märts]]il [[1944]] aset leidnud [[märtsipommitamine|Tallinna pommitamises Nõukogude Liidu õhuvägede poolt]]. Säilinud on kiriku juurde kuulunud punastest tellistest [[Aleksandr Nevski kalmistu punane kabel|kabel]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8140 8140 Al. Nevski kalmistu nn. punane kabel, 19.-20. saj. • Mälestised]</ref>. ==Silmapaistvate isikute kalmud== === Kirikutegelased === * [[Árpád Arder]] (eesti baptisti vaimulik) * [[Issidor (Bogojavlenski)|piiskop Issidor]] * [[Joann (Aleksejev)|piiskop Joann]] * [[Pavel (Dmitrovski)|piiskop Pavel]] * [[Konstantin Kokla]] * [[Nikolai Päts]] * [[Mihhail Ridiger]] ([[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] isa) * [[Dionissi Samon]] * [[Christofor Vink]] === Kirjanikud === [[Pilt:Grave of Igor Severyanin.jpg|pisi|Igor Severjanini haud Aleksander Nevski kalmistul]] * [[Ott Arder]] * [[Jaan Lõo]] * [[Igor Severjanin]] * [[Arvi Siig]] === Muusikud === * [[Jaan Arder]] * [[Maria Laidoner]] === Näitlejad === * [[Nil Merjanski]] * [[Vladimir Sapožnin]] === Sõjaväelased === * [[Dimitri Lebedev]] * [[Georg Leets]] * [[Aleksandr Manevski]] * [[Aleksei Spiridov]] * [[Aleksei Vandam]] === Ühiskonnategelased === * [[Erast Hiatsintov]] * [[Jaan Poska]] * [[Jaan Raamot]] * [[Sergei Soldatov]] ==Vaata ka== *[[Siselinna kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Nii kaob maailma hiilgus... Esmaspäev, 1. juuli 1939, nr. 26, lk. 4. {{koord}} [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistu| ]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kalmistud]] [[Kategooria:Juhkentali]] b6rb0f571e52zwza1y9g3etmsell3zz 7122236 7122235 2026-04-01T07:04:45Z Amherst99 15496 7122236 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Aleksander Nevski kalmistu''' on [[1775]]. aastal rajatud [[õigeusk|õigeusuliste]] kalmistu, mis moodustab tänapäeval ühe osa [[Siselinna kalmistu|Tallinna Siselinna kalmistust]]. Kalmistu on pühitsetud [[Vene Õigeusu Kirik]]us [[pühak]]una austatavale [[suurvürst]]ile [[Aleksander Nevski]]le. [[Pilt:Aleksandr Nevski kalmistu nn. punane kabel 1.jpg|pisi|Aleksandr Nevski kalmistu nn punane kabel]] [[Pilt:Aleksandr Nevski kalmistu nn. punane kabel 2.jpg|pisi|Aleksandr Nevski kalmistu nn punane kabel]] Tänapäeval on Aleksander Nevski kalmistu Tallinna vanim kasutatav surnuaed. Kalmistu pindala on 13,01 hektarit ning sinna on maetud mitmed silmapaistvad kiriku-, kultuuri- ja ühiskonnategelased. [[File:Tiigiveski spordplats 1928 kaardil.png|pisi|Aleksander Nevski kalmistu 1928. aasta kaardil ]] Algselt oli kasutusel peamiselt sõjaväekalmistuna, mistõttu leidub seal rohkelt [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]i Venemaa armee ohvitseride haudu. Aastatel [[1856]]–[[1944]] paiknes kalmistul [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik]], mis hävis [[9. märts]]il [[1944]] aset leidnud [[märtsipommitamine|Tallinna pommitamises Nõukogude Liidu õhuvägede poolt]]. Säilinud on kiriku juurde kuulunud punastest tellistest [[Aleksandr Nevski kalmistu punane kabel|kabel]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8140 8140 Al. Nevski kalmistu nn. punane kabel, 19.-20. saj. • Mälestised]</ref>. ==Silmapaistvate isikute kalmud== === Kirikutegelased === * [[Árpád Arder]] (eesti baptisti vaimulik) * [[Issidor (Bogojavlenski)|piiskop Issidor]] * [[Joann (Aleksejev)|piiskop Joann]] * [[Pavel (Dmitrovski)|piiskop Pavel]] * [[Konstantin Kokla]] * [[Nikolai Päts]] * [[Mihhail Ridiger]] ([[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] isa) * [[Dionissi Samon]] * [[Christofor Vink]] === Kirjanikud === [[Pilt:Grave of Igor Severyanin.jpg|pisi|Igor Severjanini haud Aleksander Nevski kalmistul]] * [[Ott Arder]] * [[Jaan Lõo]] * [[Igor Severjanin]] * [[Arvi Siig]] === Muusikud === * [[Jaan Arder]] * [[Maria Laidoner]] === Näitlejad === * [[Nil Merjanski]] * [[Vladimir Sapožnin]] === Sõjaväelased === * [[Dimitri Lebedev]] * [[Georg Leets]] * [[Aleksandr Manevski]] * [[Aleksei Spiridov]] * [[Aleksei Vandam]] === Ühiskonnategelased === * [[Erast Hiatsintov]] * [[Jaan Poska]] * [[Jaan Raamot]] * [[Sergei Soldatov]] ==Vaata ka== *[[Siselinna kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Nii kaob maailma hiilgus... Esmaspäev, 1. juuli 1939, nr. 26, lk. 4. {{koord}} [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistu| ]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kalmistud]] [[Kategooria:Juhkentali]] 6fd2h9euqtpy7mia4xob79sf5zutt7g 0 188442 7121817 6621720 2026-03-31T12:40:57Z ~2026-19195-65 225948 7121817 wikitext text/x-wiki [[Image:Notker Wolf.jpg|thumb|Notker Wolf]] '''Notker Wolf''' ([[21. juuni]] [[1940]] [[Unterallgäu]]s – [[2. aprill]] [[2024]]) oli [[Benediktlased|benediktlaste]] abt-priimas alates 2000. aastast. {{DEFAULTSORT:Wolf, Notker}} [[Kategooria:Saksamaa katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2024]] kl76w5trod6o4817gvr1qxeaveufhfz 0 191473 7122066 7118984 2026-03-31T18:58:26Z NOSSER 8097 /* Andja haru */ 7122066 wikitext text/x-wiki {{liita|Wrangell}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} '''Wrangellide sugupuu''' on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa [[Wrangell]] või Wrangelide järglastetabel. [[Pilt:Wrangell-12.png|pisi|Wrangellide vana suguvõsavapp]] Wrangellid loevad oma suguvõsa algust Dominic Tuku Wrane´st, kes oli Tallinna linnuse juht aastal 1219. Esimesena on perekonna esivanematest kirjalikult mainitud [[1277]]. aastal Riia peapiiskopi vasalli Henricus de Wrangelet. 13. sajandil hargnes suguvõsa kolmeks põhiliiniks. [[1342]] on mainitud Taani kuninga nõunikku Thidericus Wrangelet, temast põlveb ka Wrangellide perekonna peaharu. 16. sajandil hargnes suguvõsa 20 eraldi haruks ([[Saksamaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Hispaania]]s).<ref>[http://www.dk1868.ru/history/VRANG1.htm]</ref> [[17. sajand]]il sai mitu Wrangelli perekonna esindajat Rootsi kuninganna [[Kristiina]] poolt tõstetud [[Rootsi]]s kõrgeteks sõjaväelasteks ja riigitegelasteks. [[1651]] sai Wrangellide rootsi liini esindaja [[Carl Gustaf Wrangel]] omale tiitli ''krahv Wrangell af Salmis''. 1653. aastal sai Hermann Wrangell noorem tiitli ''parun Wrangell af Ludenhof''. Nende tema poolvend [[Wolmar Wrangel]] sai [[1654]] tiitli ''vabahärra Wrangel af Lindeberg''. 19. sajandil lõpul oli Venemaal 40 suguvõsa haruliini. Sugupuu on mittetäielik. ==Essu-Idavere peaharu== :A Thidericus Wrangele (mainitud allikates 1342, 1346), [[Eestimaa hertsogkond|Taani kuninga]] ''Wrangel''i ja [[Virumaa]] [[Tatruse mõis]]a läänivasall<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Thidericus (Tile) Wrangele], www.adelsvapen.com</ref> ::B Vicke (mainitud 1390 ja 1407), Tatruse mõisnik :::C1 Bertold Wrangell (mainitud 1397 ja 1406), [[Samma mõis|''Pedderas''i]], [[Essu mõis|Essu]] ja [[Tammispea mõis]]nik.<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Wrangel nr 2092. Bertold Wrangell], www.adelsvapen.com</ref>. ::::D1 Jürgen (mainitud 1424 ja 1452), [[Kalvi mõis|Kalvi]], [[Idavere mõis|Idavere]] (''Itfer''), [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]]nik, :::::E1 Otto Wrangell (mainitud 1463,1484,1499), [[Idavere mõis]]nik, Harjumaa [[meeskohtunik]] 1463–1471 ::::::F1 Hans Wrangell (mainitud 1495–1506), [[Karula mõis|Karula]] ja [[Vaivara mõis|Vaivara]], [[Repniku mõis]]nik :::::::G1 Johann Wrangell (mainitud 1540,1561), Liivimaa [[Vana-Võidu mõis]]nik :::::::G2 Otto Wrangell (mainitud 1531,1590, surn. 1591), Karula mõisnik ::::::::H1 Otto Wrangell (mainitud 1589,1600), Karula mõisnik ::::::::H2 Jürgen Wrangell (mainitud 1621), Karula mõisnik ::::::F2 Moritz Wrangell (mainitud 1499,1523, surn 1526), Virumaa [[meeskohtunik]] 1508–1521, Idavere, [[Jõesse mõis|Jõesse]], Kalvi ja Essu mõisnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=560&fip=193.174.98.30 Moritz Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 543</ref> :::::::G1 Otto Wrangell (mainitud 1529, 1560), Jõesse ja Tatruse mõisnik<ref name="otto-von-w">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref> :::::::G2 Moritz Wrangell (mainitud 1545,1586, surn. 1590), meeskohtunik, Idavere ja [[Koila mõis]]nik<ref name="otto-von-w" /> ::::::::H1 Moritz Wrangell (mainitud 1574,1604), Rootsi sõjaväelane (feldmarssal<ref>[[Andres Adamson]], [https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2020/06/Eesti-feldmarssalid.pdf Moritz Wrangel (sai feldmarssaliks 1601)], Eesti feldmarssalid, 2014 lk 14, Kirjastus Argo TTP OÜ, ISBN 9789949527113</ref>), [[Paide asehaldur]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 Moritz Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 544</ref>, [[Läänemaa]] [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi]], [[Ohukotsu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Feldmarssal Moritz Wrangell põgenes 1604. aastal Poola<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16556 Ohukotsu mõis (Rapla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register</ref> ::::::::H2 Wilhelm Wrangell, [[Koila mõis]]nik ([[Wrangellide sugupuu#Koila-Pruuna haru|'''Koila-Pruuna haru''']]) :::::::G3 [[Tönnis Wrangell (surnud 1584)|Tönnis Wrangell]] (mainitud 1547, 1581, surn. 1584), [[Eestimaa maanõunik]] [[Harjumaa]]lt<ref name="otto-von-w" />, Jõesse ja [[Riigi mõis|Tõrvajõe]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]a läänimõisnik ::::::::H Tönnis Wrangell (surnud 1630)|Tönnis Wrangell (surn. ca 1630), [[Eestimaa maanõunik]]<ref name="otto-von-w" /> (1598), Kabala, [[Riigi mõis|Tõrvajõe küla]], Seli, Mõdriku ja Sausti mõisnik :::::::::I1 Hans Wrangell (mainitud 1638, 1676 maetud Tallinnas), [[Eestimaa maanõunik]] :::::::::I2 [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1619, 1644, 1652, 1657 suri Tallinnas katku), Sausti ja [[Hüüru mõis]]nik (1619), sõjaväelane (kapten 1644) ja meeskohtu assessor Virumaal 1652. ::::::::::J1 Tönnis Johann Wrangell (1627–1704, maetud Tallinnas 1705), Sausti ja [[Hüüru mõis]]nik, sõjaväelane ([[rittmeister]] 1665) ja Harjumaa meeskohtunik ((1668). :::::::::::K1 [[Heinrich Johann von Wrangell (1666–1705)|Heinrich Johann von Wrangell]] (1666–1705), [[Hüüru mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), meeskohtunik ([[Wrangellide sugupuu#Essu-Hüüru haru|'''Essu-Hüüru haru''']]) :::::::::::K2 krahv [[Anton Johann von Wrangell]] (1679–1763), Rootsi sõjalaeva komandör; [[Valingu mõis|Valingu]] ja [[Sausti mõis]]ate omanik Rootsis<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14077&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjESqkgMT0VxARKGitZ19YCAPrxES0%253D Anton Johann von Wrangell], Rahvusarhiiv, Pitserid</ref>; aadeldatud 1723 [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1770 all<ref name="wrangel-af">[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_1770 Wrangel af Sauss nr 1770], www.adelsvapen.com</ref> Wrangel af Sauss, 1747. aastast Rootsi vabahärra ja 1751. aastast Rootsi krahv; [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|krahvisuguvõsana introdutseeritud aadlisuguvõsa]] '''Rootsi haru''' Wrangel af Sauss nr 93<ref name="ReferenceA">[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_93 Wrangel af Sauss nr 93], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::::K3 [[Otto Reinhold von Wrangell]] (1681–1744), Rootsi sõjaväelane ([[kindralmajor]]) [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_1770#TAB_4 Otto Reinhold Wrangel, Född 1681, Generalmajor av infanteriet 1742, Död 1744]</ref>, aadeldatud 1723 [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1770 all<ref name="wrangel-af" /> Wrangel af Sauss, ('''Rootsi haru''') ::::::::::::L [[krahv]] Anders/Andreas Reinhold von Wrangell (1722–1780), Rootsi sõjaväelane ([[suurtükiväekindral]]), Rootsi riiginõunik, 1771. aastast vabahärra, 1778. aastast krahv [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 99 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_99 Grevliga ätten Wrangel nr 99], www.adelsvapen.com</ref> [[Rootsi rüütelkond]]a ::::::::::J2 Georg (Jürgen) Wrangell (1641–1710 Narvas vene sõjavangis), Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]] ja [[Tallinna komandant]] Sauste mõisnik ::::::::::J3 [[Karl von Wrangell]] (1643–1719), [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa maanõunik]] ([[Wrangellide sugupuu#Sauste-Maidla haru|'''Sauste-Maidla haru''']]) :::::::::I3 Otto von Wrangell (mainitud 1589, 1641, suri enne 1653. aastat), [[Eestimaa maanõunik]], [[Vasta mõis|Vasta]] (1630), [[Kuusiku mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref>, [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]nik ::::::::::J Otto Reinhold von Wrangell (suri enne 1663. aastat), [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Pala mõis]]nik ([[Wrangellide sugupuu#Kuusiku-Vasta haru|'''Kuusiku-Vasta haru''']]) :::::::G4 [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1551 ja surnud pärast 1600), [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Suguvõsa [[Wrangellide sugupuu#Kohala haru|'''Kohala haru''']] (saksa k. ''Haus Tolks'') suguvõsaliin ::::::F3 Christoph Wrangell ::::::F4 Tönnis Wrangell :::::E2 Hans Wrangell (mainitud 1465) :::::E3 Wolmar Wrangell (mainitud 1468 ja 1494)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=558 Wolmar Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 541</ref>, [[Varudi mõis|Varudi]] ja [[Malla mõis]]nik ::::::F Gert Wrangell (mainitud 1527, 1529, surn. 1554), [[Tõdva-Kõnnu mõis]]nik :::::E4 Heinrich Wrangell (mainitud 1492 ja 1494) ::::D2 [[Frederik von Wrangell]], ''Oyel''i ja Kohala mõisnik ([[Wrangellide sugupuu#Toolse-Elistvere haru|'''Toolse-Elistvere haru''']]) :::C2 Wolmar Wrangell (mainitud 1397, 1428) :::C3 Henneke Wrangell (mainitud 1397) ===Toolse-Elistvere haru=== [[File:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|pisi|Wrangelli suguvõsa vabahärravapp ([[Elistvere mõis|Elistvere]])]] [[File:Kohala mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Kohala mõis]]a peahoone]] :A [[Frederik von Wrangell]] (mainitud 1430), [[Virumaa]] [[Ojaküla mõis|Ojaküla]] ja [[Kohala mõis]]nik. Suguvõsa [[Toolse ordulinnus|Toolse]]-[[Elistvere mõis|Elistvere]] (saksa k. ''Haus Tolsburg-Ellistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Haus Tolsburg-Ellistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 569</ref> ::B [[Vicke von Wrangell]] (mainitud 1464, 1470, surn. ~ 1471), Kohala, [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja ''Müttel''i mõisnik :::C [[Hans von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hans von Wrangell]] (mainitud 1492, 1537, surn ca 1541), ''Kudenorm''i ja [[Elistvere mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 569</ref>, Eestimaa [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] maanõunik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092#TAB_2 Hans Wrangel, till Tolsburg samt Ellistfer i Ecks socken. Livland. Lantråd i Estland. Död omkr. 1540], www.adelsvapen.com</ref> ::::D [[Hermann von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hermann von Wrangell]] (mainitud 1548, 1574), Elistvere mõisnik, abiellus Riisipere [[Johann von Uexküll]]i tütre Adelheidiga :::::E1 [[Hermann von Wrangell vanem]] (~1567 – ~1627), Elistvere ja [[Toolse ordulinnus|Toolse]] mõisnik, maanõunik (1602) [[Tartu stift]]is, Poola ja Rootsi sõjaväelane<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092#TAB_3 Wrangel nr 2092: Herman Wrangel, till Tolsburg, Ellistfer, Sadjerw och Kayafer. Överste i polsk i svensk tjänst. Svensk ryttmästare 1601, Fältöverste. Död omkr. 1627], www.adelsvapen.com</ref> [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] (feldmarssal) ja Rootsi riiginõunik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 570, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 Hermann von Wrangell]</ref> ::::::F1 Jürgen von Wrangell (surn ca 1627), Elistvere, [[Kaiavere mõis|Kaiavere]] ja [[Valgu mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=44&seite=588 Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 571</ref> :::::::G [[Hermann von Wrangell (surnud 1651)|Hermann von Wrangell]] (surnud 1651), Kaiavere ja [[Valgu mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=44&seite=588 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 571</ref> ::::::::H1 Jürgen Johann von Wrangell (1644–1698), Elistvere ja Kaiavere mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> :::::::::I1 Heinrich Hermann von Wrangell (1692–1733), [[Koonu mõis]]nik, [[kapten]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Heinrich Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> ::::::::::J1 [[Friedrich Wilhelm von Wrangell]], [[lipnik]] ::::::::::J2 [[Johann Adolf von Wrangell]] (1727–1774), alampolkovnik ::::::::::J3 [[Gustav Reinhold von Wrangell]], Koonu mõisnik, leitnant :::::::::I2 Bengt Adolf von Wrangell (1697–1771), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ('''Rootsi haru''')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Bengt Adolf von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref>, kelle pojad: Johan Gustaf Wrangel (1723–1787), Fredrik Göran Wrangel (1724–1810, Henrik Herman Wrangel (1730–1788), Carl Erik Wrangel (1734–1802) kanti 1776. aastal [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklisse nr 2092 all]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Wrangel nr 2092], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H2 Wolter Reihold von Wrangell (1648–1697), [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]] ja Kaiavere mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Wolter Reihold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> ::::::F2 [[Hermann von Wrangell (surnud 1626)|Hermann von Wrangell]] (surnud 1626), Elistvere, Kaiavere, [[Vara mõis|Vara]], [[Saadjärve mõis|Saadjärve]], [[Visusti mõis|Visusti]], ''Selckis''i, [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] ja Toolse mõisnik<ref name="hermann-vo">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref> :::::::G Vabahärra [[Hermann Wrangel]] [[Luke mõis (Läti)|af Ludenhof]] (surnud 1675), [[Luke kihelkond|Luke kihelkon]]na Luke ehk [[Lugaži mõis|Lugaži]], Elistvere, Saadjärve, Vara, Järvakandi, Toolse, ''Selckis''i, [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]] ja [[Restu mõis]]nik - vt. [[Wrangellide sugupuu#Lugaži vabahärrad|'''Lugaži vabahärrad''']]<ref name="hermann-vo" /> :::::E2 [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]] (mainitud 1578, 1590, suri 1593<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Salmis_nr_13 Hans Wrangel (son av Herman Wrangel, se adliga ätten Wrangel). Ryttmästare i svensk tjänst. Lantråd i Estland. Död 1593], www.adelsvapen.com</ref>), Elistvere, [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref>, [[Eestimaa maanõunik]] ::::::F [[Herman Wrangel]] (1587–1643), Rootsi väejuht ([[feldmarssal]]) ja riigitegelane - vt. [[Wrangellide sugupuu#Salmise krahvid ja Lindebergi vabahärrad|'''Salmise krahvid''' ja '''Lindebergi vabahärrad''']]) ===Lugaži vabahärrad=== [[Pilt:Wrangell 4.jpg|pisi|[[Lugaži mõis|Lugaži]] ja [[Elistvere mõis|Elistvere]] parunite Wrangellide vapp]] :A Lugaži vabahärra [[Hermann Wrangel]] (surnud 1675), [[Liivimaa]] [[Valga kreis]]i [[Luke kihelkond|Luke kihelkonna]] [[Lugaži mõis|Lugaži]], [[Elistvere mõis|Elistvere]], [[Saadjärve mõis|Saadjärve]], [[Vara mõis|Vara]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Toolse ordulinnus|Toolse]], ''Selckis''i, [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]] ja [[Restu mõis]]nik<ref name="hermann-vo" />. Lugaži vabahärrade suguvõsaliin (saksa k ''Freiherren Wrangel zu Ludenhoff''<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~zend-bsb/grafik-drehen.php?id=00000600&bibl=bsb&image=bsb00000600_00590.jpg&seite=590&groesser=%2F&grad=270 Freiherren Wrangel zu Ludenhoff], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 573</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55 Friherrliga ätten Wrangel AF LUDENHOF nr 55], www.adelsvapen.com</ref>). [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis vabahärrasuguvõsana nr 55]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55 Wrangel af Ludenhof nr 55], www.adelsvapen.com</ref>. ::B1 Lugaži vabahärra [[Karl Johann Wrangel]] (1651–1691), Elistvere, Lugaži ja Vara mõisnik, Prantsuse ja Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Karl Johann Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_3 Carl Johan, friherre till Ludenhof, herre till Ellistfer och Warrol i Livland samt Selkis och Nömküll i Estland. Född 1651-05-03 i Reval. Död 1691-08-01 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Christer Johann Wrangel (surn 1710), Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]]) :::C2 Hans Wrangel (surn [[1718]] [[Siber]] [[Tobolsk]]), Rootsi sõjaväelane ([[kornet]]) :::C3 Carl Johann Wrangel (1689−1742), Rootsi sõjaväelane ([[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] [[kornet]]), Lugaži mõisnik, [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_4 Carl Johan, till Ellistfer, Lude, Warrol, Selkis och Nömküll. Född 1689-05-29. Lantråd i Livland 1737. Assessor i hovrätten därst. 1738. Generalekonomidirektör. Död 1742-09-24.], www.adelsvapen.com</ref> ::::D1 Carl Johann Wrangel (1725−1798), Lugaži mõisa, [[Turna mõis|Turna]] ja [[Suur-Soldina mõis]]a omanik, [[adrakohtunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_5 Carl Johan . Född 1725-04-12. Ordningsdomareadjunkt 1747. Assessor och hakenrichter 1769. Död 1798-07-06 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::::F Lugaži vabahärra [[Carl Johann Wilhelm von Wrangel]] (1760–1818), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kornet]]), Lugaži mõisnik<ref>Carl Johann Wilhelm von Wrangelli tütar vabaproua Margaretha Maria Johanna von Wrangell (1789–1876), naitus [[Wrangellide sugupuu#Sauste-Maidla haru|Maidla kojast]] pärit [[rittmeister]] vabahärra Anton Otto von Wrangelliga ja Lugaži mõis siirdus mõis Sauste-Maidla haru Wrangellidele.</ref>, Valga [[kreisikohtunik]] (rootsi k. ''Kretsdomare'')<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_6 Carl Johan Vilhelm, till Lude, Turneshof och Gross-Soldina. Född 1760-06-03. Död 1818-02-27], www.adelsvapen.com</ref> ::::D2 Gotthard Wilhelm Wrangel (1727–1786), [[Paju mõis]]nik, Valga [[kreisikohtunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_7 Gotthard Vilhelm, till Lude-Grosshof. Född 1727-08-09. Död 1786-03-23], www.adelsvapen.com</ref> :::::E1 Georg Gotthard Wilhelm Wrangel (1772–1850), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[rittmeister]]), tolliameti ohvitser [[Liepāja]]s<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_8 Georg Gotthard Vilhelm, född 1772-08-15. Ryttmästare i rysk tjänst. Efter avsked tulltjänsteman i Libau. Död 1850-01-17 i S:t Petersburg], www.adelsvapen.com</ref> :::::E2 Carl Gustaf Fredrik Wrangel (1773–1813), Ludwinowo mõisa rentnik Leedumaa piiri ääres<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_9 Carl Gustaf Fredrik, född 1773-05-24. Student i Wittenberg. Arrenderade godset Ludwinowo vid litauiska gränsen. Död 1813-02-03 i tyfus i Vitebsk], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F Carl Wilhelm Gottlieb Wrangel (1800–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindral)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_10 Carl Vilhelm Gottlieb, född 1800-07-22 på Ludwinowo. Död 1872-09-05 i Grodno och begraven på lutherska kyrkogården vid Narva], www.adelsvapen.com</ref> :::::E3 Moritz Johann von Wrangell (1781–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Liivimaa maamõõdu-revisjonikomisjon]]i liige, [[Genealoogia|genealoog]]. ::::::F Georg Gotthard Moritz Ernst von Wrangell (1816 Lugaži – 1878 [[Sooru mõis|Sooru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane :::::::G Moritz Conrad Christoph von Wrangell (1856 Orenburg – 1882 [[Trikāta mõis|Trikāta]]), [[Sooru mõis]]a omanik ::::::::H Moritz Benvenuto von Wrangell (1883–1938), õigusteaduste doktor Leipzigi ülikoolis ja [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna matriklikomisjon|matriklikomisjon]]i liige. ::::D3 Johann Georg Wrangel (1732–1805), [[Vara mõis]]nik, kohtunik ::B2 Lugaži vabahärra [[Jürgen Gustav Wrangel]] (1662–1733), Toolse, Vara, Saadjärve, Restu, Nõmmküla, [[Selja mõis|Selja]] ja [[Praakli mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa maanõunik|Eestimaa]] ja [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_16 Georg Gustaf, till Brackelshof i Bartholomæi socken och Rösthof i Teals socken, alla i Livland, samt Tolsburg i Haljalls socken, Nömkül och Koik i Ampels socken, alla i Estland. Född 1662-09-17 i Reval. Lantråd i Livland 1714 och i Estland 1733. Död 1733-09-14 på Koik.], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Lugaži vabahärra [[Hermann Gustav Wrangel]] (sünd. 1686), Rootsi sõjaväelane ([[major]])<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_16 Herman Gustaf, döpt 1686-12-13 i Reval. Adjutant: vid C. G. Wrangels livländska lantmilisbataljon], www.adelsvapen.com</ref> :::C2 Lugaži vabahärra [[Karl Johann Wrangel]] (1688–1742), Rootsi sõjaväelane (kindralfeldvahtmeister) ('''Rootsi haru''')<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_17 Carl Johan, född 1688-02-09 i Reval. Fången vid Stade 1712-08-27. Hemkom 1713-07-00. Kapten vid livgardet s. å. 14/9 med tur från 1711-11-11. Överstelöjtnant vid änkedrottningens livregemente till fot 1718-07-22 överstelöjtnant vid Södermanlands regemente 1719-08-28. Överste för Östgöta infanteriregemente 1720-02-04. Död 1742-12-12 i Stockholm.], www.adelsvapen.com</ref> :::C3 Lugaži vabahärra [[Hans von Wrangell (1690–1754)|Hans Wrangel]] (1690–1754), Nõmmküla mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten), [[adrakohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=47&seite=591 Hans von Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 574</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_20 Hans, till Nömküll i Ampels socken, Erras i Luggenhusens socken och Uchten i Wesenbergs socken i Estland. Född 1690. Kapten i rysk tjänst. Hakenrichter. Död 1754 och begraven s. å. 7/3 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> ::::D1 Vabahärra [[Gustav Wrangel]] (1718–1795), [[Erra mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major) ::::D2 Vabahärra [[Hans von Wrangell (1727–1774)|Hans Wrangel]] (1727–1774), [[Rakvere kreis]]i [[Uhtna mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_21 Hans, till Erras samt Uchten i Wesenbergs socken, Estland. Född 1727-04-10 i Reval. Oberlandgerichtsassessor. Major vid Gatsjina kyrassiärregemente. Begraven 1774-01-07 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> :::::E1 Vabahärra ''Jakob'' Johann Wrangel (1765–1805), Venemaa sõjaväelane (kapten) :::::E2 Vabahärra [[Georg Gustav Wrangel]] (1767–1824), Uhtna ja ''Rudnik''i mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) :::::E3 Vabahärra Karl ''Hermann'' von Wrangel (1773–1821), Uhtna mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_22 Carl Herman, till Uchten. Född där 1773-05-15. Tulltjänsteman i Pernau 1805. Packhusinspektor i Riga 1809. Död där 1821-04-12.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F1 Parun [[Hans Georg Hermann von Wrangell|Georg Wrangel]] (1803–1868), ''Rudnik''i, ''Lapzy'', ''Terpilitzy'' ja ''Torossowo'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (staabikapten), [[Jamburgi kreis]]i [[aadlimarssal]] 1853–1864, [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_23 Hans Georg Herman till Rudnik, Lapzy, Terpilitzy och Torossowo, alla i Ingermanland. Född 1803-10-10 i Riga. Kollegieråd 1850. Adelsmarskalk i jamburgska kretsen, Ingermanland, 1853–1864. Död 1868-10-02 på Terpilitz.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G1 Parun [[Alexander von Wrangell (diplomaat)|Alexander Wrangel]] (1833–1915), ''Terpilitzy'' mõisnik, kammerhärra, erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Dresden]]is<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_24 Alexander, till Terpilitzy. Född 1833-06-23 på Werino vid Narva. Rysk ministerresident i Dresden 1896-11-00. Geheimeråd 1897-04-01. Envoyé extraordinaire et rninistre plénipotentiaire därst. 1898-12-12. RRS:tAO1kl. StkSAO. Avsked 1906-07-01. RRVÖO1kl. Död 1915-09-12 i Dresden.], www.adelsvapen.com</ref>[[File:Nikolai A. Vrangel.jpeg|pisi|Parun [[Nikolai Wrangel]] (1869–1927), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]]i adjutant]] ::::::::H Parun [[Nikolai Wrangel]] (1869–1927), ''Terpilitzy'', [[Harjumaa]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkon]]na [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Kohatu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]]i adjutant<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_25 Nikolaus, född 1869-08-15 på Strelna i guvern. Petersburg. Adjutant hos storfursten Mikael Alexandrovitj 1911. Flygeladjutant hos nämnda storfurste 1914. R Generalmajor 1916-04-10. Död 1927-03-07 i Rom.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::I1 Parun [[Vladimir Wrangel]] (sünd. 1898), [[Kernu mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_26 Vladimir, född 1898-02-19 Terpilitzy Besitter en del av det exproprierade fädernegodset Kirna i Turgels socken, Estland], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::I2 Parun [[Georg Wrangel]] (sünd. 1903) :::::::G2 Parun [[Michael von Wrangell|Michael Wrangel]] (1836–1899), [[Grodna kubermang|Grodno kubermang]]u ''Scharbkow''i ja [[Peterburi kubermang]]u [[Ingeri|Ingerimaa]] ''Torossowo'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), [[Liivimaa tsiviilkuberner]] 1871–1873<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_27 Mikael, född 1836-12-29 i S:t Petersburg. Chef för militärdistriktet i Lomja 1864. Attaché hos ståthållaren Muraviev i Warschau 1867. Militärguvernör i Plock 1868. Civilguvernör i Livland 1871. Avsked därifrån för sjukdom 1873. Död 1899-10-01 i S:t Petersburg. Ägde Torossowo i Ingermanland och Scharbkov i guvern. Grodno.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H1 Parun [[Michael Wrangel]] (1874–1918 [[Sestroretsk]]), Grodno kubermangu ''Scharbkow''i mõisnik, õuenõunik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_28 Mikael, född 1874-01-14 i Warschau. Tjänsteman vid rikskontrollämbetet 1905. Kollegieassessor s. å. Hovråd. Mördad under revolutionen 1918-08-00 på Sestropetzk vid S:t Petersburg. Ägde majoratet Scharbkov i guvern. Grodno.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H2 Parun [[Georg Wrangel]] (1876–1918), Ingerimaa ''Torossowo'' ja ''Raskulitzy'' mõisnik, õuenõunik, kreisipeamees<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_29 Georg, född 1876-02-07 i S:t Petersburg. Anställd i inrikesministerium. Avdelningschef därst. 1904-06-21. Hovråd 1907. Mördad under ryska revolutionen 1918-02-21 på sin egendom Torossowo i Ingermanland.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H3 Parun [[Dmitri Wrangel]] (1881–1905), Venemaa sõjaväelane (leitnant), hukkus [[Tsushima lahing]]us :::::::G3 Parun Georg Wrangel (1842–1901), Venemaa sõjaväelane (rittmeister)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_30 Georg, född 1842-09-03 Lapzy Död 1901-12-31 i Nizza.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G4 Parun [[Nikolai Wrangel]] (1847–1923), kirjamees ja kunstikoguja, [[Göttingeni ülikool]]i filosoofiadoktor<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_31 Nikolaus, född 1847-07-06 Lapzy Filosofie doktor vid universitetet i Göttingen 1867. Skriftställare. Död 1923-07-02 i Belgrad], www.adelsvapen.com</ref> (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Егорович|Николай Егорович Врангель]]) ::::::::H1 Parun [[Peter von Wrangell|Peter Wrangel]] (1878–1928), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), keisri [[tiibadjutant]], üks [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juhte [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] ::::::::H2 Parun [[Nikolai Wrangel]] (1882–1915), kunstiajaloolane (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Николаевич|Николай Николаевич Врангель]]) ::::::F2 Vabahärra ''Nikolai'' Anastasius Reinhold Wrangel (1810–1857), [[Novgorodi kubermang]]u Ljatšino mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kindralmajor]])<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_33 Nikolaus Anastasius Reinhold, född 1810-03-10 i Reval. Chef för rigaska dragonregementet 1854-05-06. Generalmajor 1855-09-08. Död 1857-11-14 på Tjugujev vid Charkov. Ägde godset Ljatsjino i guvern. Novgorod.], www.adelsvapen.com</ref> (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Ермолаевич|Николай Ермолаевич Врангель]]) :::::::G Parun [[Michael Wrangel]] (1858–1894), Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_34 Mikael, född 1858-02-05 på Ljatsjino i guvern. Novgorod. Rysk överste. Prokurator och auditör vid militärdomstolen i Kiev. Död där 1894-03-31.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H Parun [[Konstantin Wrangel]] (1893–1918), Venemaa sõjaväelane (staabirittmeister) ::::D3 Vabahärra [[Fabian Ernst Wrangel]] (surn 1765), [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Ontika mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=48&seite=592 Fabian Ernst Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 574</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_35 Fabian Ernst, till Ontika i Luggenhusens socken, Estland. Kapten i rysk tjänst 1749-11-19, sedermera major. Död före 1765], www.adelsvapen.com</ref> :::::E Vabahärra Bernhard ''Wilhelm'' Wrangel (1747–1845), Ontika mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten), kolleegiumiassessor Pihkvas<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_36 Bernhard Vilhelm, till Ontika, som han försålde 1797, och Johannishof. Född 1747-11-01. Kapten 1776. Avsked 1778 och gick i civil tjänst. Hovråd 1780. Kollegieassessor i Pleskov. Död 1845-03-17 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F1 Vabahärra ''Georg'' Gustav Ludwig Wrangel (1783–1841), professor, tõeline riiginõunik, [[Keiserlik õiguskool|Keiserliku õiguskool]]i inspektor Peterburis<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_37 Georg Gustaf Ludvig, född 1783-10-09 Professor vid universitetet och pedagogiska institutet i S:t Petersburg 1820. Inspektor för kejserliga rättsskolan därst. och lärare för tronföljaren, sedermera kejsar Alexander II. Död 1841-06-15 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G1 Vabahärra Wilhelm Wrangel (1816–1860), tõeline riiginõunik[[Fail:Wilhelm Bernhard Friedrich von Wrangel.jpg|pisi|Wilhelm Bernhard Friedrich Wrangel (1797–1872), [[admiral]], [[Tallinna sadam]]a ülem]] :::::::G2 Parun Georg Wrangel (1827–1875), [[salanõunik]], [[Venemaa keisririigi senaatorite loend|senaator]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_38 Georg, född 1827-08-23 i Tsarskoje Selo. Departementschef i justitieministerium. Geheimeråd 1865-08-30. Senator 1867-04-15. Död 1875-01-21 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H1 Parun Georg Wrangel (sünd. 1856), tõeline riiginõunik ::::::::H2 Parun [[Vassili Wrangel]] (1862–1901), riiginõunik, helilooja ::::::::H3 Parun Peter Wrangel (sünd. 1874), Venemaa sõjaväelane ([[2. järgu kapten]]), mereväeatašee Roomas<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_39 Peter, född 1874-06-29 i S:t Petersburg. Kaptenlöjtnant. Marinattaché i Rom.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F2 Vabahärra ''Fabian'' Wilhelm Christoph Wrangel (1791–1833), kolleegiumiassessor<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_40 Fabian Vilhelm Christoffer, född 1791-11-27. Kollegieassessor. Regeringsråd i Riga 1824. Död 1833-12-18 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G Parun ''Julius'' Fabian Wrangel (1822–1891), Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Julius Fabian, född 1822-02-09. Major och kompanichef vid gränsbevakningen i Estland 1865 och sedan vid preussiska gränsen i Wirballen. Död ogift 1891-04-24 i Libau.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F3 Parun ''Wilhelm'' Bernhard Friedrich Wrangel (1797–1872), Venemaa sõjaväelane ([[admiral]]), [[Tallinna sadam]]a ülem, Keiserliku Teaduste Akadeemia liige, [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u liige, maetut [[Tallinna toomkirik]]usse<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Vilhelm Bernhard Fredrik, född 1797-02-06 i Pskov. Generalmajor 1849. Chef för telegraflinjerna vid Finlands södra kust 1854. Generallöjtnant och direktör för ryska lots- och fyrväsendet i Östersjön 1855. Hamnkommendant i Reval 1860. Amiral 1866. 1872-04-16. Död s. å. 25/4 i Reval och begraven i domkyrkan därst.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G Parun Wilhelm Andreas Wrangel (1832–1905), [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Vilhelm Andreas Georg, född 1832-09-09 i Reval. Kollegiesekreterare 1852. Anställd i senatens departement, sedan tjänsteman med särskilt uppdrag i justitiedepartementet till 1868. Vid införandet av den nya ryska rättsreformen medlem av avdelningsdomstolen i Odessa och senare i Moskvastatsråd. Verkl. statsråd. Död ogift 1905-12-09 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F4 Vabahärra [[Hermann Wrangel]] (1734–1784) :::C4 Vabahärra Georg Gustav Wrangel (1711–1779), Luua, Saadjärve, [[Vesneri mõis|Vesneri]], [[Tõikvere mõis|Tõikvere]] ja [[Türsamäe mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_42 Georg Gustaf, född 1711. Ägde Sadjerw i Ecks socken, vilket han ärvde efter fadern, och Weslershof i Dorpats socken, vilket han köpte 1753, båda i Livland, samt Türsel vid Narva. Död 1779-02-22 på Sadjerw], www.adelsvapen.com</ref> :::C5 Vabahärra Gerhard Johann Wrangel (1712–1777), [[Sauste mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_43 Gerhard Johan, född 1712-12-13 Koik Ägde Sauss i Haljalls socken, Estland. Död där 1777-07-28.], www.adelsvapen.com</ref> ===Salmise krahvid ja Lindebergi vabahärrad=== [[File:Anselmus-van-Hulle-Hommes-illustres MG 0484.tif|pisi| Karjala [[Salmi]]se [[krahv]] [[Carl Gustaf Wrangel]] (1613–1676)]] :A [[Herman Wrangel]] (1587–1643), Rootsi väejuht ([[feldmarssal]]) ja riigitegelane. [[Elistvere mõis|Elistvere]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis|Alu]] mõisniku Hans von Wrangeli (surn. 1593) poeg. ::B1 [[Salmi]]se [[krahv]] [[Carl Gustaf Wrangel]] (1613–1676), Rootsi väejuht (feldmarssal) ja riigitegelane. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis krahvisuguvõsana nr 13]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Salmis_nr_13 Wrangel af Salmis nr 13], www.adelsvapen.com</ref>. :::C Salmise krahv [[Carl Philipp Wrangel]] (1648–1668), [[lipnik]] ::B2 Lindebergi [[vabahärra]] [[Johan Mauritz Wrangel]] (1616–1665), Rootsi sõjaväelane ([[kindralmajor]]), Lärjeholmi, Hiya, Wasahofi, Bergsholmi, Winda ja Norrby mõisate omanik, [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik; 1664 Rootsi [[Riiginõunik (Rootsi)|riigimõunik]]. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis vabahärrasuguvõsana nr 41]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Lindeberg_nr_41 Wrangel af Lindeberg nr 41], www.adelsvapen.com</ref>. :::C1 Lindebergi vabahärra [[Moritz Friedrich Wrangel]] (1641–1715), Rootsi sõjaväelane (ooberst) :::C2 Lindebergi vabahärra [[Adolf Johann Wrangel]], Rootsi sõjaväelane (kapten) :::C3 Lindebergi vabahärra Herman Wrangel (surnud 1703), Rootsi sõjaväelane (major) :::C4 Lindebergi vabahärra [[Carl Gustav Wrangel]] (surnud 1703), Rootsi sõjaväelane (major) :::C5 Lindebergi vabahärra [[Johan Wrangel]], Rootsi sõjaväelane (major) ::B3 Lindebergi vabahärra [[Adolf Herman Wrangel]] (1628–1658), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Kolmekümneaastane sõda|30 a sõjas]] :::C1 Lindebergi vabahärra [[Carl Adolf Wrangel]] (1655–1721), Rootsi sõjaväelane (leitnant) ::::D1 Lindebergi vabahärra [[Adolf Herman Wrangel]] (1684–1746), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ::::D2 Lindebergi vabahärra [[Erik Wrangel]] (1686–1765), Rootsi riigitegelane, riiginõunik; Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liige :::::E1 Lindebergi vabahärra [[Erik Wrangel]] (sünd. 1721), [[Adolf Fredrik]]i kammerhärra, Gotlandi maakohtunik :::::E2 Lindebergi vabahärra [[Arvid Herman Wrangel]] (1725–1794), kammerhärra ::::::F1 Lindebergi vabahärra [[Paul Adolf Wrangel]] (1767–1793), Rootsi sõjaväelane (mereväeleitnant) ::::::F2 Lindebergi vabahärra [[Alex Ludwig Wrangel]] (1777–1795), madrus, suri reisil [[Lääne-India]]sse :::::E3 Lindebergi vabahärra [[Carl Otto Wrangel]] (1723–1775), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ::::::F1 Lindebergi vabahärra [[Erik Carl Benedict Wrangel]] (1763–1798), Rootsi sõjaväelane (leitnant) ::::::F2 Lindebergi vabahärra [[Arvid Ulrik Wrangel]] (1764–1809), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), kammerjunkur ::::::F3 Lindebergi vabahärra [[Otto Ludwig Benedict Wrangel]] (1768–1825), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) :::::::G Lindebergi vabahärra [[Carl Otto Wrangel]] (sünd. 1811), Rootsi sõjaväelane (major) :::C2 Lindebergi vabahärra [[Axel Peter Wrangel]] (1690–1752), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ::::D Lindebergi vabahärra [[Fredrik Otto Wrangel]] (1720–1762), [[Östergötland]]i õuekohtunik ::B2 Lindebergi vabahärra [[Johan Fredrik Wrangel]] (1640–1662) ::B3 Lindebergi vabahärra [[Wolmar Wrangel]] (1641–1675), Rootsi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]) ::B4 Heinrich Wilhelm Wrangel (1643–1673), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ===Kohala suguvõsaharu=== :A [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1551 ja surnud pärast 1600), [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Suguvõsa [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa k. ''Haus Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=582 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 565</ref><ref name=":11" /> ::B1 Moritz von Wrangell (surn. ca 1628), Jõesse, [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Arkna mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] <ref name=":11">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 570, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 seite 565]</ref> :::C1 [[Jürgen von Wrangell]] (surn. 1666), ''Sage'' ja [[Sikeldi mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref name=":11" /> ::::D1 Moritz von Wrangell (surn. ca 1714), Sikeldi, ''Sage'', [[Päädeva mõis|Päädeva]] ja [[Märjamaa mõis|Märjamaa]] mõisnik<ref name=":11" /> ::::D2 [[Ewert Wolmar von Wrangell]] (1634–1695), Päädeva mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref name=":11" /> ::::D3 Nils Reinhold von Wrangell (surn ca 1720), [[Kodila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten)<ref name=":11" /><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Nils Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> :::::E Karl Johann von Wrangell (sünd. 1691), Kodila ja [[Pahkla mõis]]nik, [[lipnik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Karl Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> ::::::F1 [[Reinhold Johann von Wrangell]] (1721–1767), Kodila mõisnik, [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Reinhold Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> :::::::G ''Georg'' Johann von Wrangell (1760–1836), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ubja mõis|Ubja]] ja [[Nurme mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 ''Georg'' Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> ::::::::H1 [[Reinhold Johann von Wrangell]] (1789–1865), Kohala mõisnik, kreisikohtunik ::::::::H2 [[Jakob Karl von Wrangell]] (1791–1816), Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::::H3 Parun ''Karl'' Michael von Wrangell (1794 [[Särevere mõis|Särevere]] – 1874 [[Kohala mõis|Kohala]]), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ubja mõis|Ubja]] ja [[Nurme mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[kindral|ratsaväekindral]])<ref>[https://bbld.de/GND1183749910 Wrangell, Carl Michael v., seit 1855 Bar. (1794-1874)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Karl'' Michael von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 568</ref> :::::::::I1 [[Nikolai von Wrangell]] (1836–1892), Venemaa sõjaväelane ([[kapten|staabikapten]]), Kohala ja Ubja mõisnik :::::::::I2 ''Konstantin'' Karl von Wrangell (1837–1902), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]), Pihkva kameraalkohtu president<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Konstantin'' Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 569</ref> :::::::::I3 [[Karl von Wrangell]] (1838–1879), Venemaa sõjaväelane (leitnant), mõisaomanik [[Luga]] kreisis ::::::::H4 [[Eduard Georg von Wrangell]] (1806–1848), Venemaa sõjaväelane (rittmeister) ::::::F2 ''Karl'' Magnus von Wrangell (1763–1814), [[Härgla mõis|Härgla]], [[Saaremõisa mõis|Saaremõisa]] ja [[Kivijärve mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[major]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Karl'' Magnus von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 568</ref> :::::::G [[Wilhelm Nils von Wrangell]] (1800–1870), Härgla mõisnik, Venemaa sõjaväelane (rittmeister), õukonnakunstnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 Wilhelm Nils von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 569</ref> ::::D4 [[Jürgen von Wrangell]] (surn. pärast 1740. aastat), Sikeldi mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name=":11" /> :::::E [[Jürgen von Wrangell]] (1700–1740), Sikeldi mõisnik<ref name=":11" /> :::C2 [[Fabian von Wrangell]] (1614–1689), Varangu, [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1663–1667, Eestimaa maanõunik<ref name=":11" /> ::::D1 [[Moritz von Wrangell]] (maetud 1681), [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja Varangu mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref name=":11" /> :::::E [[Fabian von Wrangell]] (1679–1739), Mäetaguse ja Varangu mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa maanõunik<ref name=":11" /> ::::D2 [[Fabian Wilhelm von Wrangell]] (surnud 1686), [[kornet]]<ref name=":11" /> ::::D3 [[Otto Fabian von Wrangell]] (1655–1726), Imastu, [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Kurna mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1697–1701, Eestimaa maanõunik, ajaloolane<ref name=":11" /> :::C3 [[Hans von Wrangell]], Jõesse ja [[Toomla mõis]]nik, [[meeskohtunik]]<ref name=":11" /> ::::D1 [[Fromhold von Wrangell]] (sünd. 1654), [[Pajaka mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten)<ref name=":11" /> ::::D2 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1656–1720), Jõesse mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name=":11" /> ::B2 [[Jürgen von Wrangell]], [[Tatruse mõis]]nik<ref name=":11" /> ===Koila-Pruuna haru=== :A Wilhelm von Wrangell (surn. 1631<ref name="wilhelm-vo">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref>), [[Virumaa]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Koila mõis]]nik. Suguvõsa [[Koila mõis|Koila]]-[[Pruuna mõis|Pruuna]] (saksa k. ''Haus Koil-Tois'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Haus Koil-Tois], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::B1 [[Tönnies von Wrangell]] (surn. 1635), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Tönnies von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C1 Wolter von Wrangell, [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Haeska mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Wolter von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D Bernhard Wilhelm von Wrangell (maetud 1689), Haeska mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Bernhard Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref> ::B2 [[Hans von Wrangell (maetud 1659)|Hans von Wrangell]] (maetud 1659), [[Harjumaa]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonna]] [[Kohila mõis|Kohila]] ja [[Kohatu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]]<ref name="hans-von-w">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C [[Hans von Wrangell (1638–1683)|Hans von Wrangell]] (1638–1683), Kohila ja Kohatu mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name="hans-von-w" /><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=23&seite=575 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 558</ref> ::::D1 [[Berend Johann von Wrangell]] (1662–1731), [[Kohila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1711–1713, [[Eestimaa maanõunik]] :::::E1 Berend Johann von Wrangell (1714–1761), [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonna]] [[Tohisoo mõis|Tohisoo]] ja [[Männiku-Kurtna mõis]]a ''Mönnikokurtna'' mõisnik, [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[major]]) ::::::F [[Otto Gustav von Wrangell]] (1754–1824), Tohisoo mõisnik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Otto Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G1 [[Otto Eduard von Wrangell]] (1793–1833), Venemaa sõjaväelane ([[kapten|staabikapten]]) :::::::G2 ''Georg'' Wilhelm von Wrangell (1799–1879), Tohisoo mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kornet]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=29&seite=579 Georg Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 562</ref> ::::::::H ''Gotthard'' Harald Adam von Wrangell (1838–1905), [[Eestimaa maanõunik]], [[Harju kreis]]i [[kreisisaadik]], [[Tohisoo mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=34&seite=580 ''Gotthard'' Harald Adam von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::E2 [[Johann Adolf von Wrangell]] (1727–1774) ::::D2 Georg Gustav von Wrangell (1665–1708), [[Koila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), hukkus [[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas [[Lesnaja lahing]]us<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=24&seite=576 Georg Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 559</ref> :::::E [[Dettlof Gustav von Wrangell]] (maetud 1742), [[Kaalepi mõis|Kaalepi]] ja [[Albu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=25&seite=577 Dettlof Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> ::::::F1 [[Wilhelm Gustav von Wrangell]] (1729–1780), [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] ja [[Uue-Virtsu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten), ::::::F2 [[Georg Gotthard von Wrangell]] (sünd. 1732), Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::F3 [[Karl Heinrich von Wrangell]] (1734–1815), Venemaa sõjaväelane (major), kolleegiuminõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Karl Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G [[Burchard Heinrich von Wrangell]] (1767–1849), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) ja [[õuemajor]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=29&seite=579 Burchard Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 562</ref> ::::::F4 [[Hans von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::D3 Hans Heinrich von Wrangell (1668–1703), Rootsi sõjaväelane (major), hukkus[[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas [[Saladeni lahing]]us<ref name="hans-heinr">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=24&seite=576 Hans Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 559</ref> :::::E [[Karl Gustav von Wrangell]] (surnud 1779), Rootsi sõjaväelane ([[admiral]]) ::::D4 [[Karl von Wrangell (1677–1758)|Karl von Wrangell]] (1677–1758), Koila, Kohatu, Kernu ja [[Kirdalu mõis]]nik, kapten, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name="hans-heinr" /> :::::E1 Nils ''Reinhold'' von Wrangell (1707–1747), Riia õuekohtu assessor<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Nils ''Reinhold'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> ::::::F1 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1742–1824), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|jalaväekindral]]), [[Viiburi]] ülemkomandant<ref>[https://bbld.de/GND1183748485 Wrangell, Carl Gustav v. (1742-1824)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G [[Peter Friedrich von Wrangell]] (1782–1833), kolleegiuminõunik ::::::F2 [[Friedrich Wilhelm von Wrangell]] (1743–1799), [[Hiitola mõis]]nik (Soomes), major<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Friedrich Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G1 ''Konstantin'' Bernhard von Wrangell (1785–1856), Venemaa mereväelane ([[kaptenleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=30&seite=580 ''Konstantin'' Bernhard von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::::G2 Michael ''Karl'' von Wrangell (1799–1875), Venemaa sõjaväelane (leitnant), [[Dr. med]], [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=32&seite=580 Michael ''Karl'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> ::::::::H1 ''Konstantin'' Franz Reinhold von Wrangell (1842–1918), [[Dr. phil]], riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=34&seite=580 ''Konstantin'' Franz Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::::::I1 [[Konstantin von Wrangell]] (1870–1897), Venemaa mereväeohvitser :::::::::I2 [[Alexander von Wrangell]] (sünd. 1872) :::::::::I3 [[Dmitri von Wrangell]] (1875–1910) :::::::::I4 [[Kirill von Wrangell]] (1888–1910), titulaarnõunik :::::::::I5 [[Konstantin von Wrangell]] (sünd. 1889) :::::::::I6 [[Anton von Wrangell]] (1890–1930) ::::::::H2 ''Alexander'' Andreas Karl von Wrangell (1850–1929), rahukohtunik [[Jekaterinoslavi kubermang]]us<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=35&seite=581 ''Alexander'' Andreas Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 564</ref> :::::E2 Hans von Wrangell (1709–1759), Koila mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> :::C2 Gustav von Wrangell (1645–1710), Kirdalu mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D Karl Gustav von Wrangell (–1715), [[Keila-Joa mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[lipnik]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref> :::::E Wilhelm Gustav von Wrangell (1697–1774), Keila-Joa mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[major]]) ('''Rootsi haru'''), Wrangel af Fall<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Wilhelm Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref>, [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud tituleerimata aadlisuguvõsana]] nr 1859 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Fall_nr_1859 Wrangel af Fall nr 1859], www.adelsvapen.com</ref> ::B3 Jürgen von Wrangell (surn. 1638)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C1 Wilhelm von Wrangell (surn. 1688), Keila-Joa mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref name="wilhelm-vo" /> :::C2 Hans von Wrangell (surn. ca 1701) ::::D [[Claës Johann von Wrangell]] (surnud 1715), Rootsi sõjaväelane (ooberst) ('''Rootsi haru''') ===Kuusiku-Vasta haru=== :A Otto von Wrangell (suri enne 1653. aastat)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Otto von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref>), Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]]), [[Kuusiku mõis|Kuusiku]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref>, [[Virumaa]] [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Pala mõis]]nik. Suguvõsa Saage-[[Vasta mõis|Vasta]] (saksa k. ''Haus Saage-Waschel'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Haus Saage-Waschel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::B1 [[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]] (1626–1691), Kuusiku, Vasta ja [[Tuhala mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[ooberst]]) ja [[kammerhärra]], [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref>, maetud [[Tallinna toomkirik]]usse :::C [[Otto Reinhold von Wrangell]] (1667–1701), Vasta ja Tuhala mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), hukkus [[Räpina lahing]]us<ref name="otto-reinh">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Otto Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> ::B2 [[Otto Reinhold von Wrangell]] (surn. 1663), Kuusiku, Pala, [[Saha mõis|Saha]] ja [[Nehatu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref name="otto-reinh" />, maetud [[Tallinna toomkirik]]usse :::C1 [[Rötgert Johann von Wrangell]] (surnud 1716 ja maetud 1725 Tallinna Niguliste kirikusse), Kuusiku, Vasta, Pala, Kernu ja [[Põlli mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Rötgert Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref>, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> ::::D [[Otto Wilhelm von Wrangell]] (1688–1747), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Kalmar]]i komandant (Rootsi suguvõsaharu), [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1850 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> Wrangel af Sage och Waschel, 1765. aastast [[vabahärra]] [[Wrangel von Brehmer]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=20&seite=572 Otto Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> ::B3 [[Frommhold Jürgen von Wrangell]] (surnud 1709), [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] ja [[Hiienurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), meeskohtunik<ref name="johann-jur">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Johann Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> :::C [[Johann Jürgen von Wrangell]] (surnud 1710 katku), Järvakandi mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="johann-jur" /> ===Sauste-Maidla haru=== :A [[Karl von Wrangell]] (1643–1719), [[Virumaa]] [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=5&seite=567 Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 550</ref>. Suguvõsa [[Sauste mõis|Sauste]]-[[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (saksa k. ''Sauss-Maidel'' suguvõsaliin)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=5&seite=567 Haus Sauss-Maidel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 550</ref>. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis nr 93 all]]<ref name="ReferenceA" />. ::B1 [[Georg Johann von Wrangell]] (1672–1746), Sauste ja Maidla mõisnik [[Braunschweig-Lüneburg]]i sõjaväelane ([[kindralleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 ''Georg'' Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> :::C [[Georg Ludwig von Wrangell]] (1726–1796), Maidla mõisnik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]], riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 Georg Ludwig von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> ::::D1 Georg von Wrangell (1758–1808), [[Saka mõis|Saka]], Maidla ja [[Koogu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[major]]), [[Saksi-Weimar]]i hertsog [[Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)|Karl August]]i õue- ja jahijunkur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 ''Georg'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553</ref>, kreisipeamees :::::E Parun<ref>[https://bbld.de/GND1183639600 Wrangell, Reinhold* Otto Fabian v., seit 1855 Bar. (1797-1884)], BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital</ref> [[Reinhold von Wrangell|Reinhold Otto Fabian von Wrangell]] (1797–1884), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|suurtükiväekindral]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=571 ''Reinhold'' Otto Fabian von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D2 [[Anton von Wrangell]] (1779–1863), Maidla mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[rittmeister|staabirittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 ''Anton'' Otto von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553</ref>, kes abiellus [[Lugaži mõis]]niku vabahärra [[Carl Johann Wilhelm von Wrangell]]i (1760–1818) tütre vabaproua Margaretha Maria Johanna von Wrangelliga (1789–1876), ning [[Lugaži mõis]] siirdus Sauste-Maidla haru Wrangellide liinile. :::::E1 [[Karl von Wrangell|Karl Anton Hermann von Wrangell]] (1811–1891), [[Lugaži mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] :::::E2 [[Hermann von Wrangell (1820–1896)|Adam Johann Hermann Theodor von Wrangell]] (1820–1896), [[Turna mõis]]nik, [[Lugaži mõis]]nik, Liivimaa maanõunik ::B2 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1675–1757), Tõdva-Kõnnu ja [[Küti mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> :::C1 [[Karl von Wrangell]] (1724–1750), Küti mõisnik :::C2 Georg ''Gustav'' von Wrangell (surnud 1774), Tõdva-Kõnnu mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=569 Georg ''Gustav'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 552</ref> ::::D Gustav von Wrangell (1770–1827), [[Kandle mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 Woldemar ''Gustav'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553, 554</ref> :::::E1 [[Friedrich von Wrangell]] (1800–1869), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=571 Otto ''Friedrich'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::::E2 [[Karl von Wrangell]] (1802–1839), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) :::::E3 [[Alexander von Wrangell (sõjaväelane, 1804–1880)|Alexander von Wrangell]] (1804–1880), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|jalaväekindral]]), [[V armeekorpus]]e komandör, Sõjanõukogu liige ===Essu-Hüüru haru=== :A Heinrich Johann von Wrangell (1666–1705), [[Hüüru mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[kapten]]), meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Heinrich Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref>. Suguvõsa [[Essu mõis|Essu]]-[[Hüüru mõis|Hüüru]] (saksa k. ''Jesse-Huer'' suguvõsaliin)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Haus Jesse-Huer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> ::B [[Anton Friedrich von Wrangell]] (1698–1755), Hüüru, [[Pivarootsi mõis|Pivarootsi]], [[Kirimäe mõis|Kirimäe]] ja [[Roosna mõis]]nik, meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Anton Friedrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> :::C [[Gustav Johann von Wrangell]] (1719–1799), Pivarootsi, Kirimäe ja Roosna mõisnik, meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Gustav Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> ::::D Gustav Wilhelm von Wrangell (1745–1817), Venemaa sõjaväelane ([[major]]), õuenõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 ''Gustav'' Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> :::::E1 [[Daniel von Wrangell]] (1780–1835), [[Võnnu kreis]]i [[Ieriķi mõis|Ieriķi]] ja [[Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)|Võnnu kihelkonna]] [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)|Kalnamuiža mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 Reinhold ''Daniel'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> ::::::F1 [[Ottomar von Wrangell]] (1810–1872), [[Ieriķi mõis|Ieriķi]] ja [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonna]] [[Nēķene mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=12&seite=566 Ottomar von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> :::::::G1 [[Vladimir von Wrangell]] (sünd. 1849), Šepelevo mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) :::::::G2 [[Nikolai von Wrangell]] (1855–1918), tolliametnik Tallinnas, õuenõunik ::::::F2 [[Vladimir von Wrangell]] (1819–1848), Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) :::::E2 Alexander von Wrangell (1781–1851), Liivimaa [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 ''Alexander'' Magnus von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> ::::::F1 [[Georg Robert Theodor von Wrangell]] (1819–1849) ::::::F2 [[Hugo von Wrangell]] (1838–1900), riiginõunik :::::E3 [[Otto Friedrich von Wrangell]] (1784–1812), Venemaa sõjaväelane ([[staabikapten]]), hukkus [[Borodino lahing]]us ==Andja-Hõbeda peaharu== :A [[Hermannus van Wranghele]] (mainitud 1367 ja 1382). Suguvõsa [[Andja mõis|Andja]]-[[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] (saksa k. ''Haus Höbbet-Addinal'') suguvõsa pealiin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=53&seite=597 Haus Höbbet-Addinal], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 580</ref> ::B Hans Wrangell (mainitud 1398 ja 1406), [[Essu mõis|Essu]] ja ''Oyele'' mõisnik :::C1 Bertelmus Wrangell (mainitud 1439 ja 1446), [[Lasinurme mõis]]nik ::::D Johannes Wrangell (mainitud 1450), Lasinurme mõisnik :::C2 Wolmar Wrangell (mainitud 1459), [[Hõbeda mõis]]nik ::::D1 Heinrich Wrangell (mainitud 1454 ja 1467) ::::D2 Bertelt Wrangell (mainitud 1465 ja 1484), Jõesse mõisnik :::::E Wolmar von Wrangell (mainitud 1487 ja 1508), [[Andja mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=599 Wolmar von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 582</ref> ::::::F1 Wolmar von Wrangell (mainitud 1528, 1552, surn 1555), meeskohtunik, Andja mõisnik :::::::G1 Johann von Wrangell (mainitud 1548, 1583), sõjaväelane (rittmeister), Andja mõisnik<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14156&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Johan Wrangel, Andja mõisa omanik (1548 "Johan Wrangel zu Addinal, Wolmars Sohn"); 1554 Virumaa meeskohtu kaasistuja; 1583 rootsi rittmeister, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> ::::::::H Johann von Wrangell (mainitud 1585, 1638), Andja mõisnik, [[meeskohtunik]] :::::::::I1 [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666), Andja ja ''Kattel''i mõisnik ([[Wrangellide sugupuu#Andja haru|'''Andja haru''']]) :::::::::I2 Hans von Wrangell (surn. 1590), [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vedu mõis|Vedu]] ja [[Kassinurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant) ([[Wrangellide sugupuu#Raigu haru|'''Raigu haru''']]) :::::::::I3 [[Dietrich von Wrangell]] (mainitud 1636, 1638, surn. 1649), Haimre mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[kaptenleitnant]]) :::::::::I4 Wolmar von Wrangell (1618–1686), Rootsi sõjaväelane ([[major]]), meeskohtunik :::::::G2 [[Wolmar von Wrangell]] :::::::G3 [[Heinrich von Wrangell]] :::::::G4 [[Gerdt von Wrangell]] ::::::F2 [[Reinhold von Wrangell]] (mainitud 1542, 1561, surn 1586), [[Annikvere mõis]]nik :::::::G [[Heinrich von Wrangell]] (mainitud 1561, 1599), Annikvere mõisnik ::::::::H [[Reinhold von Wrangell]] (maetud 1654), Annikvere, Laagna, [[Vaivara mõis|Vaivara]] ja [[Metsküla mõis]]nik Eestimaal ning Boë mõisnik Soomes, Rootsi sõjaväelane (ooberst) ning [[Narva]] asekomandant ([[Wrangellide sugupuu#Laagna haru|'''Laagna haru''']]) ::::D3 Otto Wrangell (mainitud 1456 ja 1468), [[Loodi mõis|Loodi]] ja [[Varudi mõis]]nik :::::E Hans Wrangell (mainitud 1497 ja 1540), Loodi, [[Kivijärve mõis|Kivijärve]] ja [[Rääbise mõis]]nik ::::::F1 Hans Wrangell (mainitud 1513 ja 1543), Rääbise mõisnik ::::::F2 Jürgen Wrangell (mainitud 1513, 1517 ja 1546) ::::D4 Hans Wrangell, [[Hõbeda mõis]]nik :::::E Wolmar Wrangell, [[Saarnakõrve mõis|Saarnakõrve]], [[Määri mõis|Määri]] ja Hõbeda mõisnik ::::::F1 Simon Wrangell (mainitud 1502, 1510 ja 1521), Jõesse mõisnik, [[meeskohtunik]] :::::::G Robert Wrangell (mainitud 1522 ja 1539) ::::::F2 Wolmar Wrangell (mainitud 1521 ja 1522) :::C3 Friedrich Wrangell (mainitud 1420 ja 1421) ===Andja haru=== :A [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666), Andja ja ''Kattel''i mõisnik, 1642 [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199 Herman Wrangel, till Adinal och Kattel. Var 1642 lantråd i Estland och 1647 kapten i svensk tjänst. Begraven 1666], www.adelsvapen.com</ref>. Suguvõsa [[Virumaa]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkon]]na [[Andja mõis|Andja]] (saksa k. ''Haus Addinal'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=601 Haus Addinal], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 584</ref>, matud [[Tallinna toomkirik]]usse<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14131&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJWNDJevaWgADfhv8 Herman von Wrangel ( +1666); ostis Rootsi kuninganna Kristiinalt 1647.a. endale hauakoha Tallinna Toomkirikus, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>[[Pilt:Andja mõis, Sprengler.jpg|pisi|Andja mõis (1894)]] ::B1 [[Gustav von Wrangell]] (1630–1688 Kålshult), Andja ja [[Sundbyholm]]i mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[admiral]]) ::B2 Andja krahv (1693) [[Didrik Wrangel]] (1637–1706 Stockholm), Andja ja [[Jordansby]] mõisnik, maapealik, kuninglik nõunik, [[Mäekolleegium]]i president. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]nas [[krahv]]ina [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis nr 37 all]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_37 Grevliga ätten Wrangel af Adinal nr 37], www.adelsvapen.com</ref>. ::B3 [[Reinhold Wrangel]] (surnud 1686), Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Vana-Puka mõis|Puka]], [[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]], [[Koorvere]] mõisnik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_2 Reinhold Wrangel till Urbs, Sontagk, Bockenhof, Kidijerw och Korrofer. Kapten vid Tavastehus infanteriregemente 1670, död 1686], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Andja vabahärra (1731<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_3 Carl Henrik, född 1681 Introducerad såsom friherre 1731, Fältmarskalk, Död 1755. Wrangel af Adinal nr 199], www.adelsvapen.com</ref>) [[Karl Heinrich Wrangel]] (1681–1755), [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Ervita mõis|Ervita]], Rootsi [[Hallandi lään]]i [[Sperlingsholm]]i ja [[Kymnegård]]i mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[feldmarssal]]) :::C2 Andja vabahärra [[Jürgen Johann Wrangel]] (surnud 1717/1719<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_2 Georg Johan. Ryttmästare vid estniska adelsfaneregementet 1704-02-16. Sedan arrendator av godset Lustifer. Död 1719], www.adelsvapen.com</ref>), [[Venevere mõis|Venevere]] ja Soontaga mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] [[rittmeister]]) ::::D Vabahärra [[Nils Johann Wrangel]] (1709–1778), Soontaga, [[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]], [[Väike-Puka mõis|Väike-Puka]], ''Korofer''i, [[Kandla mõis|Kandla]] ja [[Leevi mõis]]nik :::::E Vabahärra [[Heinrich Johann von Wrangell]] (1736–1813), [[Sõmeru mõis|Sõmeru]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Tärivere mõis|Tärivere]], [[Uhe mõis|Uhe]] ja Vana-Puka mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kindralleitnant]]), [[salanõunik]], [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkon]]na asekuberner ::::::F1 Vabahärra [[Georg Karl Heinrich Wrangell]] (1779–1809), Venemaa sõjaväelane (rittmeister) ::::::F2 Vabahärra [[Reinhold Wrangell]] (1780–1859), Sõmeru mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) ::::::F3 Vabahärra [[Karl Wrangell]] (1782–1865), Sompa, Uhe ja Tärivere mõisnik, Virumaa kreisikohtunik :::::::G1 Parun [[Hermann Wrangell]] (1832–1873), Tärivere mõisnik, õuenõunik :::::::G2 Parun [[Reinhold Nils Wrangell]] (1834–1906), Venemaa sõjaväelane (major) :::::::G3 Parun [[Karl Wrangell]] (1837–1920), [[Rägavere mõis]]nik ::::::F4 Vabahärra [[Otto Wilhelm Wrangell]] (1785–1822), Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ::::::F5 Vabahärra [[Ludwig Wrangell]] (1786–1847), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]), Vilniuse asekuberner, [[tõeline riiginõunik]], Kamenets-Podolski kameraalkohtu president :::::::G1 Parun [[Alexander Wrangell]] (sünd. 1818), Venemaa sõjaväelane (polkovnik) ::::::::H1 Parun [[Alexander Wrangell]] (1849–1877) ::::::::H2 Parun [[Sergei Wrangell]] (1854–1908) :::::::G2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (1820–1902), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ::::::::H1 Parun [[Konstantin Wrangell]] (1860–1917), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ::::::::H2 Parun [[Platon Wrangell]] (sünd. 1864), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) :::::::::I Parun [[Leonid Wrangell]] (sünd. 1900), pangaametnik [[Lyon]]is :::::::G3 Parun [[Ludwig Wrangell]] (sünd. 1821), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) :::::::G4 Parun [[Heinrich Wrangell]] (1824–1897), insener, riiginõunik, kammerhärra, [[Jalta]] linnapea ::::::::H Parun [[Anatol Wrangell]] (1849–1931), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Varssavi]] ülempolitseimeister :::::::::I1 Parun [[Anatol Wrangell]] (sünd. 1877), kammerjunkur, riiginõunik :::::::::I2 Parun [[Andrei Wrangell]] (1881–1907), ministeeriumiametnik :::::::G5 Parun [[Platon Wrangell]] (1829–1892), riiginõunik ::::::::H1 Parun [[Nikolai Wrangell]] (sünd. 1860), Venemaa välisministeeriumi ametnik :::::::::I1 Parun [[Nikolai Wrangell]] (1896–1919), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant), hukkus duellil :::::::::I2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1900) ::::::::H2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (1863–1919), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), mõrvati :::::::::I Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1908) ::::::::H3 Parun [[Alexander Wrangell]] (1863–1919), Venemaa sõjaväelane (mereväekapten), mõrvati :::::::::I Parun [[Oleg Wrangell]] (sünd. 1904) :::::::G6 Parun [[Konstantin Wrangell]] (1832–1887), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Płocki kuberner]] ::::::::H1 Parun [[Alexander Wrangell]] (1863–1909), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) ::::::::H2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1865), [[kornet]] ::::::F6 Vabahärra [[Alexander von Wrangell (sõjaväelane 1790–1845)|Alexander Wrangell]] (1790–1845), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik), [[Vilnius]]e politseimeister ::::::F7 Vabahärra [[August Gotthard Wrangell]], sõjaväelane ===Raigu haru=== :A Hans von Wrangell (surn. 1590), [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vedu mõis|Vedu]] ja [[Kassinurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant). Suguvõsa [[Raigu mõis|Raigu]] (saksa k. ''Haus Raik'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=606 Haus Raik], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 589</ref> ::B1 [[Johann Dietrich von Wrangell]], Kassinurme mõisnik, [[kaptenleitnant]] ::B2 [[Jobst Jakob von Wrangell]], [[Järvamaa]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Raigu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant) :::C [[Jakob Johann von Wrangell]] (1690–1755), Raigu mõisnik, leitnant<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=607 Jakob Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 590</ref> ::::D1 [[Berndt Jakob von Wrangell]] (1730–1797), [[Koonu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[kapten]]) :::::E1 [[Jakob Johann von Wrangell]] (1768–1840), Koonu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::F [[Gustav Hugo von Wrangell]] (1806–1831), Venemaa sõjaväelane ([[lipnik]]), hukkus sõjategevuses [[Poola]]s :::::E2 [[Gustav Ludwig von Wrangell]] (1774–1829), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) :::::E3 [[Berend Wilhelm von Wrangell]] (1776–1806), Venemaa sõjaväelane (kapten), hukkus [[Kisljari lahing]]us ::::::F [[Magnus von Wrangell]] (1778–1825), Venemaa sõjaväelane (polkovnik), sõjaväe lastekodu direktor [[Peterburi]]s :::::::G [[Platon von Wrangell]] (1808–1828), Venemaa sõjaväelane ([[kornet]]), hukkus sõjategevuses [[Pärsia]]s ::::D2 [[Karl von Wrangell]] (1732–1802), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Omsk]]i komandant ::::D3 [[Otto Jürgen von Wrangell]] (1733–1768) ::::D4 [[Gustav von Wrangell]] (1736–1818), Raigu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (major) :::::E1 [[Karl von Wrangell]] (1793–1857), [[Jootme mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten), Eestimaa rüütelkonna sekretär ::::::F1 [[Gustav von Wrangell]] (1831–1910), Venemaa sõjaväelane (staabikapten), raudteeametnik Varssavis :::::::G [[Paul von Wrangell]] (sünd. 1880), mäeinsener [[Bakuu]]s ::::::F2 [[Karl von Wrangell]] (1839–1889), Venemaa sõjaväelane (polkovnik) :::::::G1 [[Nikolai von Wrangell]] (1839–1889) :::::::G2 [[Margarethe von Wrangell (keemik)|Margarethe von Wrangell]] (1876–1932), loodus- ja põllumajanduskeemiateadlane, abiellus vürst [[Vladimir Andronikov]]iga ::::::F3 [[Friedrich von Wrangell]] (1849–1874), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) :::::E2 [[Eduard von Wrangell]] (1797–1871), Raigu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]] ::::::F [[Alexander von Wrangell]] (1825–1914), Raigu mõisnik :::::::G1 [[Friedrich von Wrangell]] (1853–1899), raudteeinsener ::::::::H [[Alexander von Wrangell]] (sünd. 1896), talupidaja, [[Riigipäev]]a liige :::::::::I1 [[Jürgen von Wrangell]] (sünd. 1924) :::::::::I2 [[Peter von Wrangell]] (sünd. 1931) :::::::G2 [[Eduard von Wrangell]] (1854–1904), raudteeametnik :::::::G3 [[Ernst von Wrangell]] (1857–1912), Raigu mõisnik ::::::::H1 [[Paul von Wrangell]] (sünd. 1904), töötas Tallinna ettevõttes "[[AS Tormolen & Co]]" ::::::::H2 [[Claus von Wrangell]] (sünd. 1908), kaupmees Tallinnas :::::E3 [[Alexander von Wrangell]] (1800–1899), meeskohtu sekretär ::::D4 [[Wolmer Johann von Wrangell]] (sünd. 1741) ::::D5 [[Reinhold Wilhelm von Wrangell]] (sünd. 1746), Venemaa sõjaväelane (kapten) ===Laagna haru=== [[Pilt:Laagnam6is.JPG|pisi|[[Laagna mõis]]a peahoone 20. sajandi alguses]] [[Pilt:Vrangel FP.jpg|pisi|Ferdinand von Wrangell (1797–1870), Venemaa sõjaväelane (viitseadmiral), meresõitja ja riigitegelane]] :A [[Reinhold von Wrangell]] (maetud 1654), [[Annikvere mõis|Annikvere]], [[Virumaa]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] [[Laagna mõis|Laagna]], [[Vaivara mõis|Vaivara]] ja [[Metsküla mõis]]nik Eestimaal ning Boë mõisnik Soomes, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]]) ning [[Narva]] asekomandant. Suguvõsa Laagna (saksa k. ''Haus Lagena'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=610 Haus Lagena], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 593</ref> ::B1 [[Reinhold von Wrangell]] (surnud 1706), [[Salla mõis|Salla]] ja Annikvere mõisnik ::B2 [[Bernhard Johann von Wrangell]] (surnud 1690), [[Virumaa]] Laagna, [[Udria]], Vaivara, [[Mustajõe mõis|Mustajõe]], Metsküla ja Andja ja Boë mõisnik :::C [[Berndt Reinhold von Wrangell]] (surnud 1710 katku<ref>[https://bbld.de/GND1202976417 Wrangell, Berndt Reinhold v. (-1710)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>), [[Virumaa]] Laagna, Udria, Vaivara, Mustajõe ja Metsküla mõisnik, Rootsi sõjaväelane (major), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1706–1709, [[Eestimaa maanõunik]] ::::D1 [[Georg Johann von Wrangell]] (maetud 1725), Laagna mõisnik [[leitnant]] ::::D2 [[Heinrich Wilhelm von Wrangell]] (surnud 1773), Laagna ja Vaivara mõisnik, kapten :::::E [[Bernd Gustav von Wrangell]] (1737–1767), Laagna ja Vaivara mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), suurvürst [[Peeter III|Peeter Fjodorovitš]]i [[kammerhärra]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=612 Bernd Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 595</ref> ::::::F1 Peter von Wrangell (1760–1807), Venemaa sõjaväelane (major) :::::::G1 Parun [[Ferdinand von Wrangell]] (1796 [[vkj]]/1797 [[ukj]] – 1870), [[Virumaa]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonna]] [[Roela mõis|Roela]] ja [[Rosentali mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (viitseadmiral), meresõitja ja riigitegelane, üks [[Vene Geograafiaselts]]i asutajatest[[Pilt:Wilhelm von Wrangell.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1881–1884 [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894)]] ::::::::H1 [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894), [[Roela mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1881–1884 :::::::::I1 [[Ferdinand von Wrangell (1863–1911)|Ferdinand von Wrangell]] (1863–1911), Virumaa [[Roela mõis]]nik, 1899–1903 [[Viru kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1902/01/31/11 Uuemad sõnumid. Uute kreisisaadikute valimine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 5, 31 jaanuar 1902</ref>, aastast 1911 [[Eestimaa maanõunik]] ja [[Eestimaa konsistoorium]]i president<ref>[https://bbld.de/GND119662187X Wrangell, Ferdinand* Wilhelm Georg Alexander Bar. v. (1863-1911)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, ::::::::::J1 [[Hermann von Wrangell (sündinud 1895)|Hermann von Wrangell]] (sünd. 1895), [[Ruila mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) ::::::::::J2 Hans von Wrangell (sünd. 1896), Ruila mõisnik :::::::::::K1 [[Peter Ferdinand Georg von Wrangell]] (sünd. 1931) :::::::::::K2 [[Moritz von Wrangell]] (sünd. 1935) :::::::::I2 [[Magnus von Wrangell]] (1864–1917), [[Idavere mõis]]nik :::::::::I3 [[Georges von Wrangell]] (1866–1927), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na kantselei sekretär ja arhivaar, genealoog ja ajaloolane ::::::::::J [[Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell]] (sünd. 1894-1976), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväeleitnant), ühiskonnategelane :::::::::I4 Wilhelm von Wrangell (sünd. 1869) ::::::::::J1 Wilhelm von Wrangell (1896–1918), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas ::::::::::J2 [[Kurt von Wrangell]] (1897–1917), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas :::::::::I5 [[Otto von Wrangell]] (sünd. 1875), Venemaa sõjaväelane (staabirittmeister) ::::::::::J1 [[Olaf von Wrangell]] (sünd. 1906), lendur Lõuna-Ameerikas ::::::::::J2 [[Ulrik von Wrangell]] (sünd. 1909), graafik ::::::::H2 Peter von Wrangell (1840–1899), [[Idavere mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (1. järgu kapten) ::::::::H3 Parun [[Ferdinand von Wrangell (1844–1919)|Ferdinand von Wrangell]] (1844– 1919 Ascona)<ref>[https://bbld.de/0000000080903808 Wrangell, Ferdinand* Georg Friedrich v., seit 1855 Bar. (1844-1919)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, tõeline riiginõunik, Aleksandri lütseumi direktor Peterburis :::::::G2 [[Georg von Wrangell]] (1803–1873), Venemaa sõjaväelane ([[kindralleitnant]]), Vilniuse [[Õpperingkond|õpperingkon]]na kuraator<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=193.174.98.30&no=&seite=613 seite 596]</ref> ::::::::H1 [[Friedrich von Wrangell]] (1840–1897), [[Kärevere mõis|Kärevere]], ''Gotilitzy'' ja ''Bitschewaje'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant), aurahukohtunik :::::::::I [[Georg von Wrangell]] (1872–1921), taluperemees ::::::::H2 [[Ferdinand von Wrangell (1844–1861)|Ferdinand von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) ::::::::H3 [[Georg von Wrangell]] (1848–1889), [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]]nik, insener, Liivimaa/[[Tartu Vastastikune Tuletõrjekindlustusselts|Tartu Vastastikuse Tuletõrjekindlustusselts]]i direktor<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=614 seite 597]</ref> :::::::::I1 [[Erwin von Wrangell]] (1880–1915), ametnik, [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] sõjaväelane (feldveebel), hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] :::::::::I2 [[Fred von Wrangell]] (sünd. 1881), Preisimaa ''hauptmann'' :::::::::I3 [[Ralph von Wrangell]] (1883–1920) :::::::::I4 [[Kurt von Wrangell]] (1887–1914), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas ::::::F2 [[Ludwig von Wrangell]] (1770–1811), arst Tallinnas ==Roela-Kuremaa peaharu== :A [[Eilard von Wranghele]] (mainitud 1374 ja 1376), [[Tartu stiftifoogt]]. Suguvõsa Liivimaa [[Roela mõis (Palamuse)|Roela]]-[[Kuremaa mõis|Kuremaa]] (saksa k. ''Haus Rojel-Jensel'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=616 Haus Lagena], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 599</ref> ::B1 Eylard von Wrangell (mainitud 1397, surn. 1430) :::C1 Henrikes von Wrangell (mainitud 1430 ja 1449), Liivimaa [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] Mengeli vasallimõisnik :::C2 Wolmar von Wrangell (mainitud 1430 ja 1458), Liivimaa ''Olette'' mõisnik ::::D Jürgen von Wrangell (mainitud 1472, 1493, surn. 1503), [[Roela mõis (Palamuse)|Roela]], [[Lasila mõis|Lasila]] ja [[Kuusiku mõis]]nik :::::E1 Johann von Wrangell (mainitud 1519, maetud 1552 Tartus), Roela, [[Jõe mõis|Jõe]], [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], ''Selbitz''i, ''Kaggar''i ja Lasila mõisnik, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskop]]i [[stift]]inõunik :::::E2 Helmold von Wrangell (mainitud 1499, 1538, surn. 1550), ''Szayentake'', ''Halecht''i ja [[Prangli mõis]]nik ::::::F1 [[Moritz von Wrangell]], Tallinna piiskopkonna [[koadjuutor]], [[Tallinna piiskop|Tallinna piiskop electus]] 1558–1560 ::::::F2 Johann von Wrangell, [[Jõe mõis]]nik ::::::F3 Fabian von Wrangell (suri 1568), Kuremaa mõisnik, mõrvati [[Reinhold von Vietinghoff]]i poolt :::::::G Fabian von Wrangell (manitud allikates 1586, 1598, surn 1621<ref name=":0" />), Kuremaa, Roela, Kuusiku ja Sikeldi mõisnik, [[Tartu stift]]i maanõunik ::::::::H Fabian von Wrangell (maetud 1642), Kuremaa, Roela, [[Imukvere mõis|Imukvere]] ja [[Uhtna mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]]), Tartu linnuseülem, [[Tartu asehaldur|Tartu]] [[asehaldur]] ja [[Tartu raad|Tartu raehärra]]<ref name=":0">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00617|seite 600}}</ref> :::::::::I1 [[Helmich von Wrangell]] (surnud 1657), Rootsi sõjaväelane (major), hukkus lahingus, Uhtna ja [[Ubja mõis]]nik, ::::::::::J Krahv [[Fabian von Wrangell (1651–1737)|Fabian von Wrangell]] (1651–1737), Uhtna ja [[Ubja mõis]]nik, Hispaania sõjaväelane ([[kindralfeldmarssal]]), Brüsseli asehaldur ja Hispaania krahv (1709) :::::::::I2 [[Wolmar von Wrangell]] (mainitud 1651, 1675, surn. 1676), Roela mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00619|seite 602}}</ref> ::::::::::J1 [[Bernd Robert von Wrangell]], Rootsi sõjaväelane (ooberst) ::::::::::J2 [[Wolmar Johann von Wrangell]], Rootsi sõjaväelane (kornet) ::::::::::J3 [[Jürgen Gustav von Wrangell]], [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane (kapten) :::::::::I3 [[Gustav Heinrich von Wrangell]], Kuremaa mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ::::::::::J1 [[Fabian Gustav von Wrangell]] (sünd. 1656), Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant) ::::::::::J2 Dorothea Elisabeth von Wrangell (surnud 1715), Kuremaa pärijanna, abiellus vabahärra [[Georg Conrad von Ungern-Sternberg]]iga :::::E3 Wolmar von Wrangell (surn. enne 1586<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14155&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSMLJevaWgADmxwC Wolmar Wrangel (+ enne 1586); Kuusiku, Sikeldi ja Ruila mõisate omanik. Roela ja Kuremaa liinist, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>), Kuusiku, [[Sikeldi mõis|Sikeldi]] ja [[Lellapere mõis]]nik ::::::F Ewert von Wrangell (1517-1586), Kuusiku, Sikeldi ja Lellapere mõisnik<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14105&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Ewert Wrangel Wolmari poeg (1537-1586), Sikeldi ja Lellapera mõisate läänihärra pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> :::::::G Wolmar von Wrangell, Kuusiku, Sikeldi ja [[Ruila mõis]]nik ::::::::H Wolmar von Wrangell ::B2 [[Heinrich II Wrangel]], [[Tartu piiskop]] 1400–1410 == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Wrangellid| ]] oprngkcrg98n03ydl9vihq9bv67dody 7122069 7122066 2026-03-31T19:02:02Z NOSSER 8097 /* Andja haru */ 7122069 wikitext text/x-wiki {{liita|Wrangell}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} '''Wrangellide sugupuu''' on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa [[Wrangell]] või Wrangelide järglastetabel. [[Pilt:Wrangell-12.png|pisi|Wrangellide vana suguvõsavapp]] Wrangellid loevad oma suguvõsa algust Dominic Tuku Wrane´st, kes oli Tallinna linnuse juht aastal 1219. Esimesena on perekonna esivanematest kirjalikult mainitud [[1277]]. aastal Riia peapiiskopi vasalli Henricus de Wrangelet. 13. sajandil hargnes suguvõsa kolmeks põhiliiniks. [[1342]] on mainitud Taani kuninga nõunikku Thidericus Wrangelet, temast põlveb ka Wrangellide perekonna peaharu. 16. sajandil hargnes suguvõsa 20 eraldi haruks ([[Saksamaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Hispaania]]s).<ref>[http://www.dk1868.ru/history/VRANG1.htm]</ref> [[17. sajand]]il sai mitu Wrangelli perekonna esindajat Rootsi kuninganna [[Kristiina]] poolt tõstetud [[Rootsi]]s kõrgeteks sõjaväelasteks ja riigitegelasteks. [[1651]] sai Wrangellide rootsi liini esindaja [[Carl Gustaf Wrangel]] omale tiitli ''krahv Wrangell af Salmis''. 1653. aastal sai Hermann Wrangell noorem tiitli ''parun Wrangell af Ludenhof''. Nende tema poolvend [[Wolmar Wrangel]] sai [[1654]] tiitli ''vabahärra Wrangel af Lindeberg''. 19. sajandil lõpul oli Venemaal 40 suguvõsa haruliini. Sugupuu on mittetäielik. ==Essu-Idavere peaharu== :A Thidericus Wrangele (mainitud allikates 1342, 1346), [[Eestimaa hertsogkond|Taani kuninga]] ''Wrangel''i ja [[Virumaa]] [[Tatruse mõis]]a läänivasall<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Thidericus (Tile) Wrangele], www.adelsvapen.com</ref> ::B Vicke (mainitud 1390 ja 1407), Tatruse mõisnik :::C1 Bertold Wrangell (mainitud 1397 ja 1406), [[Samma mõis|''Pedderas''i]], [[Essu mõis|Essu]] ja [[Tammispea mõis]]nik.<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Wrangel nr 2092. Bertold Wrangell], www.adelsvapen.com</ref>. ::::D1 Jürgen (mainitud 1424 ja 1452), [[Kalvi mõis|Kalvi]], [[Idavere mõis|Idavere]] (''Itfer''), [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]]nik, :::::E1 Otto Wrangell (mainitud 1463,1484,1499), [[Idavere mõis]]nik, Harjumaa [[meeskohtunik]] 1463–1471 ::::::F1 Hans Wrangell (mainitud 1495–1506), [[Karula mõis|Karula]] ja [[Vaivara mõis|Vaivara]], [[Repniku mõis]]nik :::::::G1 Johann Wrangell (mainitud 1540,1561), Liivimaa [[Vana-Võidu mõis]]nik :::::::G2 Otto Wrangell (mainitud 1531,1590, surn. 1591), Karula mõisnik ::::::::H1 Otto Wrangell (mainitud 1589,1600), Karula mõisnik ::::::::H2 Jürgen Wrangell (mainitud 1621), Karula mõisnik ::::::F2 Moritz Wrangell (mainitud 1499,1523, surn 1526), Virumaa [[meeskohtunik]] 1508–1521, Idavere, [[Jõesse mõis|Jõesse]], Kalvi ja Essu mõisnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=560&fip=193.174.98.30 Moritz Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 543</ref> :::::::G1 Otto Wrangell (mainitud 1529, 1560), Jõesse ja Tatruse mõisnik<ref name="otto-von-w">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref> :::::::G2 Moritz Wrangell (mainitud 1545,1586, surn. 1590), meeskohtunik, Idavere ja [[Koila mõis]]nik<ref name="otto-von-w" /> ::::::::H1 Moritz Wrangell (mainitud 1574,1604), Rootsi sõjaväelane (feldmarssal<ref>[[Andres Adamson]], [https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2020/06/Eesti-feldmarssalid.pdf Moritz Wrangel (sai feldmarssaliks 1601)], Eesti feldmarssalid, 2014 lk 14, Kirjastus Argo TTP OÜ, ISBN 9789949527113</ref>), [[Paide asehaldur]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 Moritz Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 544</ref>, [[Läänemaa]] [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi]], [[Ohukotsu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Feldmarssal Moritz Wrangell põgenes 1604. aastal Poola<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16556 Ohukotsu mõis (Rapla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register</ref> ::::::::H2 Wilhelm Wrangell, [[Koila mõis]]nik ([[Wrangellide sugupuu#Koila-Pruuna haru|'''Koila-Pruuna haru''']]) :::::::G3 [[Tönnis Wrangell (surnud 1584)|Tönnis Wrangell]] (mainitud 1547, 1581, surn. 1584), [[Eestimaa maanõunik]] [[Harjumaa]]lt<ref name="otto-von-w" />, Jõesse ja [[Riigi mõis|Tõrvajõe]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]a läänimõisnik ::::::::H Tönnis Wrangell (surnud 1630)|Tönnis Wrangell (surn. ca 1630), [[Eestimaa maanõunik]]<ref name="otto-von-w" /> (1598), Kabala, [[Riigi mõis|Tõrvajõe küla]], Seli, Mõdriku ja Sausti mõisnik :::::::::I1 Hans Wrangell (mainitud 1638, 1676 maetud Tallinnas), [[Eestimaa maanõunik]] :::::::::I2 [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1619, 1644, 1652, 1657 suri Tallinnas katku), Sausti ja [[Hüüru mõis]]nik (1619), sõjaväelane (kapten 1644) ja meeskohtu assessor Virumaal 1652. ::::::::::J1 Tönnis Johann Wrangell (1627–1704, maetud Tallinnas 1705), Sausti ja [[Hüüru mõis]]nik, sõjaväelane ([[rittmeister]] 1665) ja Harjumaa meeskohtunik ((1668). :::::::::::K1 [[Heinrich Johann von Wrangell (1666–1705)|Heinrich Johann von Wrangell]] (1666–1705), [[Hüüru mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), meeskohtunik ([[Wrangellide sugupuu#Essu-Hüüru haru|'''Essu-Hüüru haru''']]) :::::::::::K2 krahv [[Anton Johann von Wrangell]] (1679–1763), Rootsi sõjalaeva komandör; [[Valingu mõis|Valingu]] ja [[Sausti mõis]]ate omanik Rootsis<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14077&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjESqkgMT0VxARKGitZ19YCAPrxES0%253D Anton Johann von Wrangell], Rahvusarhiiv, Pitserid</ref>; aadeldatud 1723 [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1770 all<ref name="wrangel-af">[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_1770 Wrangel af Sauss nr 1770], www.adelsvapen.com</ref> Wrangel af Sauss, 1747. aastast Rootsi vabahärra ja 1751. aastast Rootsi krahv; [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|krahvisuguvõsana introdutseeritud aadlisuguvõsa]] '''Rootsi haru''' Wrangel af Sauss nr 93<ref name="ReferenceA">[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_93 Wrangel af Sauss nr 93], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::::K3 [[Otto Reinhold von Wrangell]] (1681–1744), Rootsi sõjaväelane ([[kindralmajor]]) [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sauss_nr_1770#TAB_4 Otto Reinhold Wrangel, Född 1681, Generalmajor av infanteriet 1742, Död 1744]</ref>, aadeldatud 1723 [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1770 all<ref name="wrangel-af" /> Wrangel af Sauss, ('''Rootsi haru''') ::::::::::::L [[krahv]] Anders/Andreas Reinhold von Wrangell (1722–1780), Rootsi sõjaväelane ([[suurtükiväekindral]]), Rootsi riiginõunik, 1771. aastast vabahärra, 1778. aastast krahv [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 99 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_99 Grevliga ätten Wrangel nr 99], www.adelsvapen.com</ref> [[Rootsi rüütelkond]]a ::::::::::J2 Georg (Jürgen) Wrangell (1641–1710 Narvas vene sõjavangis), Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]] ja [[Tallinna komandant]] Sauste mõisnik ::::::::::J3 [[Karl von Wrangell]] (1643–1719), [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa maanõunik]] ([[Wrangellide sugupuu#Sauste-Maidla haru|'''Sauste-Maidla haru''']]) :::::::::I3 Otto von Wrangell (mainitud 1589, 1641, suri enne 1653. aastat), [[Eestimaa maanõunik]], [[Vasta mõis|Vasta]] (1630), [[Kuusiku mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref>, [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]nik ::::::::::J Otto Reinhold von Wrangell (suri enne 1663. aastat), [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Pala mõis]]nik ([[Wrangellide sugupuu#Kuusiku-Vasta haru|'''Kuusiku-Vasta haru''']]) :::::::G4 [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1551 ja surnud pärast 1600), [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Suguvõsa [[Wrangellide sugupuu#Kohala haru|'''Kohala haru''']] (saksa k. ''Haus Tolks'') suguvõsaliin ::::::F3 Christoph Wrangell ::::::F4 Tönnis Wrangell :::::E2 Hans Wrangell (mainitud 1465) :::::E3 Wolmar Wrangell (mainitud 1468 ja 1494)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=558 Wolmar Wrangell], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 541</ref>, [[Varudi mõis|Varudi]] ja [[Malla mõis]]nik ::::::F Gert Wrangell (mainitud 1527, 1529, surn. 1554), [[Tõdva-Kõnnu mõis]]nik :::::E4 Heinrich Wrangell (mainitud 1492 ja 1494) ::::D2 [[Frederik von Wrangell]], ''Oyel''i ja Kohala mõisnik ([[Wrangellide sugupuu#Toolse-Elistvere haru|'''Toolse-Elistvere haru''']]) :::C2 Wolmar Wrangell (mainitud 1397, 1428) :::C3 Henneke Wrangell (mainitud 1397) ===Toolse-Elistvere haru=== [[File:Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Elistvere).jpg|pisi|Wrangelli suguvõsa vabahärravapp ([[Elistvere mõis|Elistvere]])]] [[File:Kohala mõisa peahoone.jpg|pisi|[[Kohala mõis]]a peahoone]] :A [[Frederik von Wrangell]] (mainitud 1430), [[Virumaa]] [[Ojaküla mõis|Ojaküla]] ja [[Kohala mõis]]nik. Suguvõsa [[Toolse ordulinnus|Toolse]]-[[Elistvere mõis|Elistvere]] (saksa k. ''Haus Tolsburg-Ellistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Haus Tolsburg-Ellistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 569</ref> ::B [[Vicke von Wrangell]] (mainitud 1464, 1470, surn. ~ 1471), Kohala, [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja ''Müttel''i mõisnik :::C [[Hans von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hans von Wrangell]] (mainitud 1492, 1537, surn ca 1541), ''Kudenorm''i ja [[Elistvere mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 569</ref>, Eestimaa [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] maanõunik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092#TAB_2 Hans Wrangel, till Tolsburg samt Ellistfer i Ecks socken. Livland. Lantråd i Estland. Död omkr. 1540], www.adelsvapen.com</ref> ::::D [[Hermann von Wrangell (Elistvere mõisnik)|Hermann von Wrangell]] (mainitud 1548, 1574), Elistvere mõisnik, abiellus Riisipere [[Johann von Uexküll]]i tütre Adelheidiga :::::E1 [[Hermann von Wrangell vanem]] (~1567 – ~1627), Elistvere ja [[Toolse ordulinnus|Toolse]] mõisnik, maanõunik (1602) [[Tartu stift]]is, Poola ja Rootsi sõjaväelane<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092#TAB_3 Wrangel nr 2092: Herman Wrangel, till Tolsburg, Ellistfer, Sadjerw och Kayafer. Överste i polsk i svensk tjänst. Svensk ryttmästare 1601, Fältöverste. Död omkr. 1627], www.adelsvapen.com</ref> [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] (feldmarssal) ja Rootsi riiginõunik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 570, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 Hermann von Wrangell]</ref> ::::::F1 Jürgen von Wrangell (surn ca 1627), Elistvere, [[Kaiavere mõis|Kaiavere]] ja [[Valgu mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=44&seite=588 Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 571</ref> :::::::G [[Hermann von Wrangell (surnud 1651)|Hermann von Wrangell]] (surnud 1651), Kaiavere ja [[Valgu mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=44&seite=588 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 571</ref> ::::::::H1 Jürgen Johann von Wrangell (1644–1698), Elistvere ja Kaiavere mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> :::::::::I1 Heinrich Hermann von Wrangell (1692–1733), [[Koonu mõis]]nik, [[kapten]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Heinrich Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> ::::::::::J1 [[Friedrich Wilhelm von Wrangell]], [[lipnik]] ::::::::::J2 [[Johann Adolf von Wrangell]] (1727–1774), alampolkovnik ::::::::::J3 [[Gustav Reinhold von Wrangell]], Koonu mõisnik, leitnant :::::::::I2 Bengt Adolf von Wrangell (1697–1771), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ('''Rootsi haru''')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Bengt Adolf von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref>, kelle pojad: Johan Gustaf Wrangel (1723–1787), Fredrik Göran Wrangel (1724–1810, Henrik Herman Wrangel (1730–1788), Carl Erik Wrangel (1734–1802) kanti 1776. aastal [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklisse nr 2092 all]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_nr_2092 Wrangel nr 2092], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H2 Wolter Reihold von Wrangell (1648–1697), [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]] ja Kaiavere mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=45&seite=589 Wolter Reihold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 572</ref> ::::::F2 [[Hermann von Wrangell (surnud 1626)|Hermann von Wrangell]] (surnud 1626), Elistvere, Kaiavere, [[Vara mõis|Vara]], [[Saadjärve mõis|Saadjärve]], [[Visusti mõis|Visusti]], ''Selckis''i, [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] ja Toolse mõisnik<ref name="hermann-vo">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Hermann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref> :::::::G Vabahärra [[Hermann Wrangel]] [[Luke mõis (Läti)|af Ludenhof]] (surnud 1675), [[Luke kihelkond|Luke kihelkon]]na Luke ehk [[Lugaži mõis|Lugaži]], Elistvere, Saadjärve, Vara, Järvakandi, Toolse, ''Selckis''i, [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]] ja [[Restu mõis]]nik - vt. [[Wrangellide sugupuu#Lugaži vabahärrad|'''Lugaži vabahärrad''']]<ref name="hermann-vo" /> :::::E2 [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]] (mainitud 1578, 1590, suri 1593<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Salmis_nr_13 Hans Wrangel (son av Herman Wrangel, se adliga ätten Wrangel). Ryttmästare i svensk tjänst. Lantråd i Estland. Död 1593], www.adelsvapen.com</ref>), Elistvere, [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref>, [[Eestimaa maanõunik]] ::::::F [[Herman Wrangel]] (1587–1643), Rootsi väejuht ([[feldmarssal]]) ja riigitegelane - vt. [[Wrangellide sugupuu#Salmise krahvid ja Lindebergi vabahärrad|'''Salmise krahvid''' ja '''Lindebergi vabahärrad''']]) ===Lugaži vabahärrad=== [[Pilt:Wrangell 4.jpg|pisi|[[Lugaži mõis|Lugaži]] ja [[Elistvere mõis|Elistvere]] parunite Wrangellide vapp]] :A Lugaži vabahärra [[Hermann Wrangel]] (surnud 1675), [[Liivimaa]] [[Valga kreis]]i [[Luke kihelkond|Luke kihelkonna]] [[Lugaži mõis|Lugaži]], [[Elistvere mõis|Elistvere]], [[Saadjärve mõis|Saadjärve]], [[Vara mõis|Vara]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Toolse ordulinnus|Toolse]], ''Selckis''i, [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]] ja [[Restu mõis]]nik<ref name="hermann-vo" />. Lugaži vabahärrade suguvõsaliin (saksa k ''Freiherren Wrangel zu Ludenhoff''<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~zend-bsb/grafik-drehen.php?id=00000600&bibl=bsb&image=bsb00000600_00590.jpg&seite=590&groesser=%2F&grad=270 Freiherren Wrangel zu Ludenhoff], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 573</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55 Friherrliga ätten Wrangel AF LUDENHOF nr 55], www.adelsvapen.com</ref>). [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis vabahärrasuguvõsana nr 55]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55 Wrangel af Ludenhof nr 55], www.adelsvapen.com</ref>. ::B1 Lugaži vabahärra [[Karl Johann Wrangel]] (1651–1691), Elistvere, Lugaži ja Vara mõisnik, Prantsuse ja Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=40&seite=586 Karl Johann Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 570</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_3 Carl Johan, friherre till Ludenhof, herre till Ellistfer och Warrol i Livland samt Selkis och Nömküll i Estland. Född 1651-05-03 i Reval. Död 1691-08-01 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Christer Johann Wrangel (surn 1710), Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]]) :::C2 Hans Wrangel (surn [[1718]] [[Siber]] [[Tobolsk]]), Rootsi sõjaväelane ([[kornet]]) :::C3 Carl Johann Wrangel (1689−1742), Rootsi sõjaväelane ([[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] [[kornet]]), Lugaži mõisnik, [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_4 Carl Johan, till Ellistfer, Lude, Warrol, Selkis och Nömküll. Född 1689-05-29. Lantråd i Livland 1737. Assessor i hovrätten därst. 1738. Generalekonomidirektör. Död 1742-09-24.], www.adelsvapen.com</ref> ::::D1 Carl Johann Wrangel (1725−1798), Lugaži mõisa, [[Turna mõis|Turna]] ja [[Suur-Soldina mõis]]a omanik, [[adrakohtunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_5 Carl Johan . Född 1725-04-12. Ordningsdomareadjunkt 1747. Assessor och hakenrichter 1769. Död 1798-07-06 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::::F Lugaži vabahärra [[Carl Johann Wilhelm von Wrangel]] (1760–1818), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kornet]]), Lugaži mõisnik<ref>Carl Johann Wilhelm von Wrangelli tütar vabaproua Margaretha Maria Johanna von Wrangell (1789–1876), naitus [[Wrangellide sugupuu#Sauste-Maidla haru|Maidla kojast]] pärit [[rittmeister]] vabahärra Anton Otto von Wrangelliga ja Lugaži mõis siirdus mõis Sauste-Maidla haru Wrangellidele.</ref>, Valga [[kreisikohtunik]] (rootsi k. ''Kretsdomare'')<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_6 Carl Johan Vilhelm, till Lude, Turneshof och Gross-Soldina. Född 1760-06-03. Död 1818-02-27], www.adelsvapen.com</ref> ::::D2 Gotthard Wilhelm Wrangel (1727–1786), [[Paju mõis]]nik, Valga [[kreisikohtunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_7 Gotthard Vilhelm, till Lude-Grosshof. Född 1727-08-09. Död 1786-03-23], www.adelsvapen.com</ref> :::::E1 Georg Gotthard Wilhelm Wrangel (1772–1850), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[rittmeister]]), tolliameti ohvitser [[Liepāja]]s<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_8 Georg Gotthard Vilhelm, född 1772-08-15. Ryttmästare i rysk tjänst. Efter avsked tulltjänsteman i Libau. Död 1850-01-17 i S:t Petersburg], www.adelsvapen.com</ref> :::::E2 Carl Gustaf Fredrik Wrangel (1773–1813), Ludwinowo mõisa rentnik Leedumaa piiri ääres<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_9 Carl Gustaf Fredrik, född 1773-05-24. Student i Wittenberg. Arrenderade godset Ludwinowo vid litauiska gränsen. Död 1813-02-03 i tyfus i Vitebsk], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F Carl Wilhelm Gottlieb Wrangel (1800–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindral)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_10 Carl Vilhelm Gottlieb, född 1800-07-22 på Ludwinowo. Död 1872-09-05 i Grodno och begraven på lutherska kyrkogården vid Narva], www.adelsvapen.com</ref> :::::E3 Moritz Johann von Wrangell (1781–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Liivimaa maamõõdu-revisjonikomisjon]]i liige, [[Genealoogia|genealoog]]. ::::::F Georg Gotthard Moritz Ernst von Wrangell (1816 Lugaži – 1878 [[Sooru mõis|Sooru]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane :::::::G Moritz Conrad Christoph von Wrangell (1856 Orenburg – 1882 [[Trikāta mõis|Trikāta]]), [[Sooru mõis]]a omanik ::::::::H Moritz Benvenuto von Wrangell (1883–1938), õigusteaduste doktor Leipzigi ülikoolis ja [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna matriklikomisjon|matriklikomisjon]]i liige. ::::D3 Johann Georg Wrangel (1732–1805), [[Vara mõis]]nik, kohtunik ::B2 Lugaži vabahärra [[Jürgen Gustav Wrangel]] (1662–1733), Toolse, Vara, Saadjärve, Restu, Nõmmküla, [[Selja mõis|Selja]] ja [[Praakli mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa maanõunik|Eestimaa]] ja [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_16 Georg Gustaf, till Brackelshof i Bartholomæi socken och Rösthof i Teals socken, alla i Livland, samt Tolsburg i Haljalls socken, Nömkül och Koik i Ampels socken, alla i Estland. Född 1662-09-17 i Reval. Lantråd i Livland 1714 och i Estland 1733. Död 1733-09-14 på Koik.], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Lugaži vabahärra [[Hermann Gustav Wrangel]] (sünd. 1686), Rootsi sõjaväelane ([[major]])<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_16 Herman Gustaf, döpt 1686-12-13 i Reval. Adjutant: vid C. G. Wrangels livländska lantmilisbataljon], www.adelsvapen.com</ref> :::C2 Lugaži vabahärra [[Karl Johann Wrangel]] (1688–1742), Rootsi sõjaväelane (kindralfeldvahtmeister) ('''Rootsi haru''')<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_17 Carl Johan, född 1688-02-09 i Reval. Fången vid Stade 1712-08-27. Hemkom 1713-07-00. Kapten vid livgardet s. å. 14/9 med tur från 1711-11-11. Överstelöjtnant vid änkedrottningens livregemente till fot 1718-07-22 överstelöjtnant vid Södermanlands regemente 1719-08-28. Överste för Östgöta infanteriregemente 1720-02-04. Död 1742-12-12 i Stockholm.], www.adelsvapen.com</ref> :::C3 Lugaži vabahärra [[Hans von Wrangell (1690–1754)|Hans Wrangel]] (1690–1754), Nõmmküla mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten), [[adrakohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=47&seite=591 Hans von Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 574</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_20 Hans, till Nömküll i Ampels socken, Erras i Luggenhusens socken och Uchten i Wesenbergs socken i Estland. Född 1690. Kapten i rysk tjänst. Hakenrichter. Död 1754 och begraven s. å. 7/3 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> ::::D1 Vabahärra [[Gustav Wrangel]] (1718–1795), [[Erra mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major) ::::D2 Vabahärra [[Hans von Wrangell (1727–1774)|Hans Wrangel]] (1727–1774), [[Rakvere kreis]]i [[Uhtna mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_21 Hans, till Erras samt Uchten i Wesenbergs socken, Estland. Född 1727-04-10 i Reval. Oberlandgerichtsassessor. Major vid Gatsjina kyrassiärregemente. Begraven 1774-01-07 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> :::::E1 Vabahärra ''Jakob'' Johann Wrangel (1765–1805), Venemaa sõjaväelane (kapten) :::::E2 Vabahärra [[Georg Gustav Wrangel]] (1767–1824), Uhtna ja ''Rudnik''i mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) :::::E3 Vabahärra Karl ''Hermann'' von Wrangel (1773–1821), Uhtna mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_22 Carl Herman, till Uchten. Född där 1773-05-15. Tulltjänsteman i Pernau 1805. Packhusinspektor i Riga 1809. Död där 1821-04-12.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F1 Parun [[Hans Georg Hermann von Wrangell|Georg Wrangel]] (1803–1868), ''Rudnik''i, ''Lapzy'', ''Terpilitzy'' ja ''Torossowo'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (staabikapten), [[Jamburgi kreis]]i [[aadlimarssal]] 1853–1864, [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_23 Hans Georg Herman till Rudnik, Lapzy, Terpilitzy och Torossowo, alla i Ingermanland. Född 1803-10-10 i Riga. Kollegieråd 1850. Adelsmarskalk i jamburgska kretsen, Ingermanland, 1853–1864. Död 1868-10-02 på Terpilitz.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G1 Parun [[Alexander von Wrangell (diplomaat)|Alexander Wrangel]] (1833–1915), ''Terpilitzy'' mõisnik, kammerhärra, erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Dresden]]is<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_24 Alexander, till Terpilitzy. Född 1833-06-23 på Werino vid Narva. Rysk ministerresident i Dresden 1896-11-00. Geheimeråd 1897-04-01. Envoyé extraordinaire et rninistre plénipotentiaire därst. 1898-12-12. RRS:tAO1kl. StkSAO. Avsked 1906-07-01. RRVÖO1kl. Död 1915-09-12 i Dresden.], www.adelsvapen.com</ref>[[File:Nikolai A. Vrangel.jpeg|pisi|Parun [[Nikolai Wrangel]] (1869–1927), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]]i adjutant]] ::::::::H Parun [[Nikolai Wrangel]] (1869–1927), ''Terpilitzy'', [[Harjumaa]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkon]]na [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Kohatu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), suurvürst [[Mihhail Aleksandrovitš]]i adjutant<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_25 Nikolaus, född 1869-08-15 på Strelna i guvern. Petersburg. Adjutant hos storfursten Mikael Alexandrovitj 1911. Flygeladjutant hos nämnda storfurste 1914. R Generalmajor 1916-04-10. Död 1927-03-07 i Rom.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::I1 Parun [[Vladimir Wrangel]] (sünd. 1898), [[Kernu mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_26 Vladimir, född 1898-02-19 Terpilitzy Besitter en del av det exproprierade fädernegodset Kirna i Turgels socken, Estland], www.adelsvapen.com</ref> :::::::::I2 Parun [[Georg Wrangel]] (sünd. 1903) :::::::G2 Parun [[Michael von Wrangell|Michael Wrangel]] (1836–1899), [[Grodna kubermang|Grodno kubermang]]u ''Scharbkow''i ja [[Peterburi kubermang]]u [[Ingeri|Ingerimaa]] ''Torossowo'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), [[Liivimaa tsiviilkuberner]] 1871–1873<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_27 Mikael, född 1836-12-29 i S:t Petersburg. Chef för militärdistriktet i Lomja 1864. Attaché hos ståthållaren Muraviev i Warschau 1867. Militärguvernör i Plock 1868. Civilguvernör i Livland 1871. Avsked därifrån för sjukdom 1873. Död 1899-10-01 i S:t Petersburg. Ägde Torossowo i Ingermanland och Scharbkov i guvern. Grodno.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H1 Parun [[Michael Wrangel]] (1874–1918 [[Sestroretsk]]), Grodno kubermangu ''Scharbkow''i mõisnik, õuenõunik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_28 Mikael, född 1874-01-14 i Warschau. Tjänsteman vid rikskontrollämbetet 1905. Kollegieassessor s. å. Hovråd. Mördad under revolutionen 1918-08-00 på Sestropetzk vid S:t Petersburg. Ägde majoratet Scharbkov i guvern. Grodno.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H2 Parun [[Georg Wrangel]] (1876–1918), Ingerimaa ''Torossowo'' ja ''Raskulitzy'' mõisnik, õuenõunik, kreisipeamees<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_29 Georg, född 1876-02-07 i S:t Petersburg. Anställd i inrikesministerium. Avdelningschef därst. 1904-06-21. Hovråd 1907. Mördad under ryska revolutionen 1918-02-21 på sin egendom Torossowo i Ingermanland.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H3 Parun [[Dmitri Wrangel]] (1881–1905), Venemaa sõjaväelane (leitnant), hukkus [[Tsushima lahing]]us :::::::G3 Parun Georg Wrangel (1842–1901), Venemaa sõjaväelane (rittmeister)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_30 Georg, född 1842-09-03 Lapzy Död 1901-12-31 i Nizza.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G4 Parun [[Nikolai Wrangel]] (1847–1923), kirjamees ja kunstikoguja, [[Göttingeni ülikool]]i filosoofiadoktor<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_31 Nikolaus, född 1847-07-06 Lapzy Filosofie doktor vid universitetet i Göttingen 1867. Skriftställare. Död 1923-07-02 i Belgrad], www.adelsvapen.com</ref> (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Егорович|Николай Егорович Врангель]]) ::::::::H1 Parun [[Peter von Wrangell|Peter Wrangel]] (1878–1928), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), keisri [[tiibadjutant]], üks [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juhte [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] ::::::::H2 Parun [[Nikolai Wrangel]] (1882–1915), kunstiajaloolane (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Николаевич|Николай Николаевич Врангель]]) ::::::F2 Vabahärra ''Nikolai'' Anastasius Reinhold Wrangel (1810–1857), [[Novgorodi kubermang]]u Ljatšino mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kindralmajor]])<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_33 Nikolaus Anastasius Reinhold, född 1810-03-10 i Reval. Chef för rigaska dragonregementet 1854-05-06. Generalmajor 1855-09-08. Död 1857-11-14 på Tjugujev vid Charkov. Ägde godset Ljatsjino i guvern. Novgorod.], www.adelsvapen.com</ref> (vene k. [[:ru:Врангель, Николай Ермолаевич|Николай Ермолаевич Врангель]]) :::::::G Parun [[Michael Wrangel]] (1858–1894), Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_34 Mikael, född 1858-02-05 på Ljatsjino i guvern. Novgorod. Rysk överste. Prokurator och auditör vid militärdomstolen i Kiev. Död där 1894-03-31.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H Parun [[Konstantin Wrangel]] (1893–1918), Venemaa sõjaväelane (staabirittmeister) ::::D3 Vabahärra [[Fabian Ernst Wrangel]] (surn 1765), [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Ontika mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=48&seite=592 Fabian Ernst Wrangel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 574</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_35 Fabian Ernst, till Ontika i Luggenhusens socken, Estland. Kapten i rysk tjänst 1749-11-19, sedermera major. Död före 1765], www.adelsvapen.com</ref> :::::E Vabahärra Bernhard ''Wilhelm'' Wrangel (1747–1845), Ontika mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten), kolleegiumiassessor Pihkvas<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_36 Bernhard Vilhelm, till Ontika, som han försålde 1797, och Johannishof. Född 1747-11-01. Kapten 1776. Avsked 1778 och gick i civil tjänst. Hovråd 1780. Kollegieassessor i Pleskov. Död 1845-03-17 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F1 Vabahärra ''Georg'' Gustav Ludwig Wrangel (1783–1841), professor, tõeline riiginõunik, [[Keiserlik õiguskool|Keiserliku õiguskool]]i inspektor Peterburis<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_37 Georg Gustaf Ludvig, född 1783-10-09 Professor vid universitetet och pedagogiska institutet i S:t Petersburg 1820. Inspektor för kejserliga rättsskolan därst. och lärare för tronföljaren, sedermera kejsar Alexander II. Död 1841-06-15 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G1 Vabahärra Wilhelm Wrangel (1816–1860), tõeline riiginõunik[[Fail:Wilhelm Bernhard Friedrich von Wrangel.jpg|pisi|Wilhelm Bernhard Friedrich Wrangel (1797–1872), [[admiral]], [[Tallinna sadam]]a ülem]] :::::::G2 Parun Georg Wrangel (1827–1875), [[salanõunik]], [[Venemaa keisririigi senaatorite loend|senaator]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_38 Georg, född 1827-08-23 i Tsarskoje Selo. Departementschef i justitieministerium. Geheimeråd 1865-08-30. Senator 1867-04-15. Död 1875-01-21 i S:t Petersburg.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::::H1 Parun Georg Wrangel (sünd. 1856), tõeline riiginõunik ::::::::H2 Parun [[Vassili Wrangel]] (1862–1901), riiginõunik, helilooja ::::::::H3 Parun Peter Wrangel (sünd. 1874), Venemaa sõjaväelane ([[2. järgu kapten]]), mereväeatašee Roomas<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_39 Peter, född 1874-06-29 i S:t Petersburg. Kaptenlöjtnant. Marinattaché i Rom.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F2 Vabahärra ''Fabian'' Wilhelm Christoph Wrangel (1791–1833), kolleegiumiassessor<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_40 Fabian Vilhelm Christoffer, född 1791-11-27. Kollegieassessor. Regeringsråd i Riga 1824. Död 1833-12-18 i Riga.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G Parun ''Julius'' Fabian Wrangel (1822–1891), Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Julius Fabian, född 1822-02-09. Major och kompanichef vid gränsbevakningen i Estland 1865 och sedan vid preussiska gränsen i Wirballen. Död ogift 1891-04-24 i Libau.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F3 Parun ''Wilhelm'' Bernhard Friedrich Wrangel (1797–1872), Venemaa sõjaväelane ([[admiral]]), [[Tallinna sadam]]a ülem, Keiserliku Teaduste Akadeemia liige, [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u liige, maetut [[Tallinna toomkirik]]usse<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Vilhelm Bernhard Fredrik, född 1797-02-06 i Pskov. Generalmajor 1849. Chef för telegraflinjerna vid Finlands södra kust 1854. Generallöjtnant och direktör för ryska lots- och fyrväsendet i Östersjön 1855. Hamnkommendant i Reval 1860. Amiral 1866. 1872-04-16. Död s. å. 25/4 i Reval och begraven i domkyrkan därst.], www.adelsvapen.com</ref> :::::::G Parun Wilhelm Andreas Wrangel (1832–1905), [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_41 Vilhelm Andreas Georg, född 1832-09-09 i Reval. Kollegiesekreterare 1852. Anställd i senatens departement, sedan tjänsteman med särskilt uppdrag i justitiedepartementet till 1868. Vid införandet av den nya ryska rättsreformen medlem av avdelningsdomstolen i Odessa och senare i Moskvastatsråd. Verkl. statsråd. Död ogift 1905-12-09 i Reval.], www.adelsvapen.com</ref> ::::::F4 Vabahärra [[Hermann Wrangel]] (1734–1784) :::C4 Vabahärra Georg Gustav Wrangel (1711–1779), Luua, Saadjärve, [[Vesneri mõis|Vesneri]], [[Tõikvere mõis|Tõikvere]] ja [[Türsamäe mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_42 Georg Gustaf, född 1711. Ägde Sadjerw i Ecks socken, vilket han ärvde efter fadern, och Weslershof i Dorpats socken, vilket han köpte 1753, båda i Livland, samt Türsel vid Narva. Död 1779-02-22 på Sadjerw], www.adelsvapen.com</ref> :::C5 Vabahärra Gerhard Johann Wrangel (1712–1777), [[Sauste mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Ludenhof_nr_55#TAB_43 Gerhard Johan, född 1712-12-13 Koik Ägde Sauss i Haljalls socken, Estland. Död där 1777-07-28.], www.adelsvapen.com</ref> ===Salmise krahvid ja Lindebergi vabahärrad=== [[File:Anselmus-van-Hulle-Hommes-illustres MG 0484.tif|pisi| Karjala [[Salmi]]se [[krahv]] [[Carl Gustaf Wrangel]] (1613–1676)]] :A [[Herman Wrangel]] (1587–1643), Rootsi väejuht ([[feldmarssal]]) ja riigitegelane. [[Elistvere mõis|Elistvere]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis|Alu]] mõisniku Hans von Wrangeli (surn. 1593) poeg. ::B1 [[Salmi]]se [[krahv]] [[Carl Gustaf Wrangel]] (1613–1676), Rootsi väejuht (feldmarssal) ja riigitegelane. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis krahvisuguvõsana nr 13]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Salmis_nr_13 Wrangel af Salmis nr 13], www.adelsvapen.com</ref>. :::C Salmise krahv [[Carl Philipp Wrangel]] (1648–1668), [[lipnik]] ::B2 Lindebergi [[vabahärra]] [[Johan Mauritz Wrangel]] (1616–1665), Rootsi sõjaväelane ([[kindralmajor]]), Lärjeholmi, Hiya, Wasahofi, Bergsholmi, Winda ja Norrby mõisate omanik, [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik; 1664 Rootsi [[Riiginõunik (Rootsi)|riigimõunik]]. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis vabahärrasuguvõsana nr 41]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Lindeberg_nr_41 Wrangel af Lindeberg nr 41], www.adelsvapen.com</ref>. :::C1 Lindebergi vabahärra [[Moritz Friedrich Wrangel]] (1641–1715), Rootsi sõjaväelane (ooberst) :::C2 Lindebergi vabahärra [[Adolf Johann Wrangel]], Rootsi sõjaväelane (kapten) :::C3 Lindebergi vabahärra Herman Wrangel (surnud 1703), Rootsi sõjaväelane (major) :::C4 Lindebergi vabahärra [[Carl Gustav Wrangel]] (surnud 1703), Rootsi sõjaväelane (major) :::C5 Lindebergi vabahärra [[Johan Wrangel]], Rootsi sõjaväelane (major) ::B3 Lindebergi vabahärra [[Adolf Herman Wrangel]] (1628–1658), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Kolmekümneaastane sõda|30 a sõjas]] :::C1 Lindebergi vabahärra [[Carl Adolf Wrangel]] (1655–1721), Rootsi sõjaväelane (leitnant) ::::D1 Lindebergi vabahärra [[Adolf Herman Wrangel]] (1684–1746), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ::::D2 Lindebergi vabahärra [[Erik Wrangel]] (1686–1765), Rootsi riigitegelane, riiginõunik; Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] liige :::::E1 Lindebergi vabahärra [[Erik Wrangel]] (sünd. 1721), [[Adolf Fredrik]]i kammerhärra, Gotlandi maakohtunik :::::E2 Lindebergi vabahärra [[Arvid Herman Wrangel]] (1725–1794), kammerhärra ::::::F1 Lindebergi vabahärra [[Paul Adolf Wrangel]] (1767–1793), Rootsi sõjaväelane (mereväeleitnant) ::::::F2 Lindebergi vabahärra [[Alex Ludwig Wrangel]] (1777–1795), madrus, suri reisil [[Lääne-India]]sse :::::E3 Lindebergi vabahärra [[Carl Otto Wrangel]] (1723–1775), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ::::::F1 Lindebergi vabahärra [[Erik Carl Benedict Wrangel]] (1763–1798), Rootsi sõjaväelane (leitnant) ::::::F2 Lindebergi vabahärra [[Arvid Ulrik Wrangel]] (1764–1809), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), kammerjunkur ::::::F3 Lindebergi vabahärra [[Otto Ludwig Benedict Wrangel]] (1768–1825), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) :::::::G Lindebergi vabahärra [[Carl Otto Wrangel]] (sünd. 1811), Rootsi sõjaväelane (major) :::C2 Lindebergi vabahärra [[Axel Peter Wrangel]] (1690–1752), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ::::D Lindebergi vabahärra [[Fredrik Otto Wrangel]] (1720–1762), [[Östergötland]]i õuekohtunik ::B2 Lindebergi vabahärra [[Johan Fredrik Wrangel]] (1640–1662) ::B3 Lindebergi vabahärra [[Wolmar Wrangel]] (1641–1675), Rootsi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]) ::B4 Heinrich Wilhelm Wrangel (1643–1673), Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ===Kohala suguvõsaharu=== :A [[Jürgen von Wrangell]] (mainitud 1551 ja surnud pärast 1600), [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]. Suguvõsa [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa k. ''Haus Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=582 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 565</ref><ref name=":11" /> ::B1 Moritz von Wrangell (surn. ca 1628), Jõesse, [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Arkna mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] <ref name=":11">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 570, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=43&seite=587 seite 565]</ref> :::C1 [[Jürgen von Wrangell]] (surn. 1666), ''Sage'' ja [[Sikeldi mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref name=":11" /> ::::D1 Moritz von Wrangell (surn. ca 1714), Sikeldi, ''Sage'', [[Päädeva mõis|Päädeva]] ja [[Märjamaa mõis|Märjamaa]] mõisnik<ref name=":11" /> ::::D2 [[Ewert Wolmar von Wrangell]] (1634–1695), Päädeva mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref name=":11" /> ::::D3 Nils Reinhold von Wrangell (surn ca 1720), [[Kodila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten)<ref name=":11" /><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Nils Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> :::::E Karl Johann von Wrangell (sünd. 1691), Kodila ja [[Pahkla mõis]]nik, [[lipnik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Karl Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> ::::::F1 [[Reinhold Johann von Wrangell]] (1721–1767), Kodila mõisnik, [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 Reinhold Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> :::::::G ''Georg'' Johann von Wrangell (1760–1836), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ubja mõis|Ubja]] ja [[Nurme mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=37&seite=583 ''Georg'' Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 566</ref> ::::::::H1 [[Reinhold Johann von Wrangell]] (1789–1865), Kohala mõisnik, kreisikohtunik ::::::::H2 [[Jakob Karl von Wrangell]] (1791–1816), Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::::H3 Parun ''Karl'' Michael von Wrangell (1794 [[Särevere mõis|Särevere]] – 1874 [[Kohala mõis|Kohala]]), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ubja mõis|Ubja]] ja [[Nurme mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[kindral|ratsaväekindral]])<ref>[https://bbld.de/GND1183749910 Wrangell, Carl Michael v., seit 1855 Bar. (1794-1874)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Karl'' Michael von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 568</ref> :::::::::I1 [[Nikolai von Wrangell]] (1836–1892), Venemaa sõjaväelane ([[kapten|staabikapten]]), Kohala ja Ubja mõisnik :::::::::I2 ''Konstantin'' Karl von Wrangell (1837–1902), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]), Pihkva kameraalkohtu president<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Konstantin'' Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 569</ref> :::::::::I3 [[Karl von Wrangell]] (1838–1879), Venemaa sõjaväelane (leitnant), mõisaomanik [[Luga]] kreisis ::::::::H4 [[Eduard Georg von Wrangell]] (1806–1848), Venemaa sõjaväelane (rittmeister) ::::::F2 ''Karl'' Magnus von Wrangell (1763–1814), [[Härgla mõis|Härgla]], [[Saaremõisa mõis|Saaremõisa]] ja [[Kivijärve mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[major]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 ''Karl'' Magnus von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 568</ref> :::::::G [[Wilhelm Nils von Wrangell]] (1800–1870), Härgla mõisnik, Venemaa sõjaväelane (rittmeister), õukonnakunstnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=39&seite=585 Wilhelm Nils von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 569</ref> ::::D4 [[Jürgen von Wrangell]] (surn. pärast 1740. aastat), Sikeldi mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name=":11" /> :::::E [[Jürgen von Wrangell]] (1700–1740), Sikeldi mõisnik<ref name=":11" /> :::C2 [[Fabian von Wrangell]] (1614–1689), Varangu, [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1663–1667, Eestimaa maanõunik<ref name=":11" /> ::::D1 [[Moritz von Wrangell]] (maetud 1681), [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja Varangu mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref name=":11" /> :::::E [[Fabian von Wrangell]] (1679–1739), Mäetaguse ja Varangu mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa maanõunik<ref name=":11" /> ::::D2 [[Fabian Wilhelm von Wrangell]] (surnud 1686), [[kornet]]<ref name=":11" /> ::::D3 [[Otto Fabian von Wrangell]] (1655–1726), Imastu, [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Kurna mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1697–1701, Eestimaa maanõunik, ajaloolane<ref name=":11" /> :::C3 [[Hans von Wrangell]], Jõesse ja [[Toomla mõis]]nik, [[meeskohtunik]]<ref name=":11" /> ::::D1 [[Fromhold von Wrangell]] (sünd. 1654), [[Pajaka mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten)<ref name=":11" /> ::::D2 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1656–1720), Jõesse mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name=":11" /> ::B2 [[Jürgen von Wrangell]], [[Tatruse mõis]]nik<ref name=":11" /> ===Koila-Pruuna haru=== :A Wilhelm von Wrangell (surn. 1631<ref name="wilhelm-vo">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref>), [[Virumaa]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Koila mõis]]nik. Suguvõsa [[Koila mõis|Koila]]-[[Pruuna mõis|Pruuna]] (saksa k. ''Haus Koil-Tois'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Haus Koil-Tois], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::B1 [[Tönnies von Wrangell]] (surn. 1635), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Tönnies von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C1 Wolter von Wrangell, [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Haeska mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Wolter von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D Bernhard Wilhelm von Wrangell (maetud 1689), Haeska mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Bernhard Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref> ::B2 [[Hans von Wrangell (maetud 1659)|Hans von Wrangell]] (maetud 1659), [[Harjumaa]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonna]] [[Kohila mõis|Kohila]] ja [[Kohatu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]]<ref name="hans-von-w">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C [[Hans von Wrangell (1638–1683)|Hans von Wrangell]] (1638–1683), Kohila ja Kohatu mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister)<ref name="hans-von-w" /><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=23&seite=575 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 558</ref> ::::D1 [[Berend Johann von Wrangell]] (1662–1731), [[Kohila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1711–1713, [[Eestimaa maanõunik]] :::::E1 Berend Johann von Wrangell (1714–1761), [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonna]] [[Tohisoo mõis|Tohisoo]] ja [[Männiku-Kurtna mõis]]a ''Mönnikokurtna'' mõisnik, [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[major]]) ::::::F [[Otto Gustav von Wrangell]] (1754–1824), Tohisoo mõisnik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Otto Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G1 [[Otto Eduard von Wrangell]] (1793–1833), Venemaa sõjaväelane ([[kapten|staabikapten]]) :::::::G2 ''Georg'' Wilhelm von Wrangell (1799–1879), Tohisoo mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kornet]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=29&seite=579 Georg Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 562</ref> ::::::::H ''Gotthard'' Harald Adam von Wrangell (1838–1905), [[Eestimaa maanõunik]], [[Harju kreis]]i [[kreisisaadik]], [[Tohisoo mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=34&seite=580 ''Gotthard'' Harald Adam von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::E2 [[Johann Adolf von Wrangell]] (1727–1774) ::::D2 Georg Gustav von Wrangell (1665–1708), [[Koila mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), hukkus [[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas [[Lesnaja lahing]]us<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=24&seite=576 Georg Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 559</ref> :::::E [[Dettlof Gustav von Wrangell]] (maetud 1742), [[Kaalepi mõis|Kaalepi]] ja [[Albu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=25&seite=577 Dettlof Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> ::::::F1 [[Wilhelm Gustav von Wrangell]] (1729–1780), [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] ja [[Uue-Virtsu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten), ::::::F2 [[Georg Gotthard von Wrangell]] (sünd. 1732), Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::F3 [[Karl Heinrich von Wrangell]] (1734–1815), Venemaa sõjaväelane (major), kolleegiuminõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Karl Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G [[Burchard Heinrich von Wrangell]] (1767–1849), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) ja [[õuemajor]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=29&seite=579 Burchard Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 562</ref> ::::::F4 [[Hans von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::D3 Hans Heinrich von Wrangell (1668–1703), Rootsi sõjaväelane (major), hukkus[[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas [[Saladeni lahing]]us<ref name="hans-heinr">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=24&seite=576 Hans Heinrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 559</ref> :::::E [[Karl Gustav von Wrangell]] (surnud 1779), Rootsi sõjaväelane ([[admiral]]) ::::D4 [[Karl von Wrangell (1677–1758)|Karl von Wrangell]] (1677–1758), Koila, Kohatu, Kernu ja [[Kirdalu mõis]]nik, kapten, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name="hans-heinr" /> :::::E1 Nils ''Reinhold'' von Wrangell (1707–1747), Riia õuekohtu assessor<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Nils ''Reinhold'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> ::::::F1 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1742–1824), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|jalaväekindral]]), [[Viiburi]] ülemkomandant<ref>[https://bbld.de/GND1183748485 Wrangell, Carl Gustav v. (1742-1824)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G [[Peter Friedrich von Wrangell]] (1782–1833), kolleegiuminõunik ::::::F2 [[Friedrich Wilhelm von Wrangell]] (1743–1799), [[Hiitola mõis]]nik (Soomes), major<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=27&seite=579 Friedrich Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 561</ref> :::::::G1 ''Konstantin'' Bernhard von Wrangell (1785–1856), Venemaa mereväelane ([[kaptenleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=30&seite=580 ''Konstantin'' Bernhard von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::::G2 Michael ''Karl'' von Wrangell (1799–1875), Venemaa sõjaväelane (leitnant), [[Dr. med]], [[tõeline riiginõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=32&seite=580 Michael ''Karl'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> ::::::::H1 ''Konstantin'' Franz Reinhold von Wrangell (1842–1918), [[Dr. phil]], riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=34&seite=580 ''Konstantin'' Franz Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 563</ref> :::::::::I1 [[Konstantin von Wrangell]] (1870–1897), Venemaa mereväeohvitser :::::::::I2 [[Alexander von Wrangell]] (sünd. 1872) :::::::::I3 [[Dmitri von Wrangell]] (1875–1910) :::::::::I4 [[Kirill von Wrangell]] (1888–1910), titulaarnõunik :::::::::I5 [[Konstantin von Wrangell]] (sünd. 1889) :::::::::I6 [[Anton von Wrangell]] (1890–1930) ::::::::H2 ''Alexander'' Andreas Karl von Wrangell (1850–1929), rahukohtunik [[Jekaterinoslavi kubermang]]us<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=35&seite=581 ''Alexander'' Andreas Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 564</ref> :::::E2 Hans von Wrangell (1709–1759), Koila mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=26&seite=578 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 560</ref> :::C2 Gustav von Wrangell (1645–1710), Kirdalu mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D Karl Gustav von Wrangell (–1715), [[Keila-Joa mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[lipnik]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref> :::::E Wilhelm Gustav von Wrangell (1697–1774), Keila-Joa mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[major]]) ('''Rootsi haru'''), Wrangel af Fall<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=22&seite=574 Wilhelm Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 557</ref>, [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud tituleerimata aadlisuguvõsana]] nr 1859 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Fall_nr_1859 Wrangel af Fall nr 1859], www.adelsvapen.com</ref> ::B3 Jürgen von Wrangell (surn. 1638)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=21&seite=573 Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::C1 Wilhelm von Wrangell (surn. 1688), Keila-Joa mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]])<ref name="wilhelm-vo" /> :::C2 Hans von Wrangell (surn. ca 1701) ::::D [[Claës Johann von Wrangell]] (surnud 1715), Rootsi sõjaväelane (ooberst) ('''Rootsi haru''') ===Kuusiku-Vasta haru=== :A Otto von Wrangell (suri enne 1653. aastat)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Otto von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref>), Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]]), [[Kuusiku mõis|Kuusiku]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref>, [[Virumaa]] [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Pala mõis]]nik. Suguvõsa Saage-[[Vasta mõis|Vasta]] (saksa k. ''Haus Saage-Waschel'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Haus Saage-Waschel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::B1 [[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]] (1626–1691), Kuusiku, Vasta ja [[Tuhala mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[ooberst]]) ja [[kammerhärra]], [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Hans von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref>, maetud [[Tallinna toomkirik]]usse :::C [[Otto Reinhold von Wrangell]] (1667–1701), Vasta ja Tuhala mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), hukkus [[Räpina lahing]]us<ref name="otto-reinh">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Otto Reinhold von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> ::B2 [[Otto Reinhold von Wrangell]] (surn. 1663), Kuusiku, Pala, [[Saha mõis|Saha]] ja [[Nehatu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[leitnant]])<ref name="otto-reinh" />, maetud [[Tallinna toomkirik]]usse :::C1 [[Rötgert Johann von Wrangell]] (surnud 1716 ja maetud 1725 Tallinna Niguliste kirikusse), Kuusiku, Vasta, Pala, Kernu ja [[Põlli mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Rötgert Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref>, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> ::::D [[Otto Wilhelm von Wrangell]] (1688–1747), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Kalmar]]i komandant (Rootsi suguvõsaharu), [[Rootsi rüütelkond]]a [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud aadlisuguvõsana]] nr 1850 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> Wrangel af Sage och Waschel, 1765. aastast [[vabahärra]] [[Wrangel von Brehmer]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=20&seite=572 Otto Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> ::B3 [[Frommhold Jürgen von Wrangell]] (surnud 1709), [[Järvakandi mõis|Järvakandi]] ja [[Hiienurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant), meeskohtunik<ref name="johann-jur">[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=18&seite=572 Johann Jürgen von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 555</ref> :::C [[Johann Jürgen von Wrangell]] (surnud 1710 katku), Järvakandi mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="johann-jur" /> ===Sauste-Maidla haru=== :A [[Karl von Wrangell]] (1643–1719), [[Virumaa]] [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=5&seite=567 Karl von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 550</ref>. Suguvõsa [[Sauste mõis|Sauste]]-[[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (saksa k. ''Sauss-Maidel'' suguvõsaliin)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=5&seite=567 Haus Sauss-Maidel], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 550</ref>. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]na [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis nr 93 all]]<ref name="ReferenceA" />. ::B1 [[Georg Johann von Wrangell]] (1672–1746), Sauste ja Maidla mõisnik [[Braunschweig-Lüneburg]]i sõjaväelane ([[kindralleitnant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 ''Georg'' Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> :::C [[Georg Ludwig von Wrangell]] (1726–1796), Maidla mõisnik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]], riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 Georg Ludwig von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> ::::D1 Georg von Wrangell (1758–1808), [[Saka mõis|Saka]], Maidla ja [[Koogu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[major]]), [[Saksi-Weimar]]i hertsog [[Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)|Karl August]]i õue- ja jahijunkur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 ''Georg'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553</ref>, kreisipeamees :::::E Parun<ref>[https://bbld.de/GND1183639600 Wrangell, Reinhold* Otto Fabian v., seit 1855 Bar. (1797-1884)], BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital</ref> [[Reinhold von Wrangell|Reinhold Otto Fabian von Wrangell]] (1797–1884), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|suurtükiväekindral]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=571 ''Reinhold'' Otto Fabian von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> ::::D2 [[Anton von Wrangell]] (1779–1863), Maidla mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[rittmeister|staabirittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 ''Anton'' Otto von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553</ref>, kes abiellus [[Lugaži mõis]]niku vabahärra [[Carl Johann Wilhelm von Wrangell]]i (1760–1818) tütre vabaproua Margaretha Maria Johanna von Wrangelliga (1789–1876), ning [[Lugaži mõis]] siirdus Sauste-Maidla haru Wrangellide liinile. :::::E1 [[Karl von Wrangell|Karl Anton Hermann von Wrangell]] (1811–1891), [[Lugaži mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] :::::E2 [[Hermann von Wrangell (1820–1896)|Adam Johann Hermann Theodor von Wrangell]] (1820–1896), [[Turna mõis]]nik, [[Lugaži mõis]]nik, Liivimaa maanõunik ::B2 [[Karl Gustav von Wrangell]] (1675–1757), Tõdva-Kõnnu ja [[Küti mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), [[meeskohtunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=6&seite=568 Karl Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 551</ref> :::C1 [[Karl von Wrangell]] (1724–1750), Küti mõisnik :::C2 Georg ''Gustav'' von Wrangell (surnud 1774), Tõdva-Kõnnu mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=569 Georg ''Gustav'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 552</ref> ::::D Gustav von Wrangell (1770–1827), [[Kandle mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[rittmeister]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=570 Woldemar ''Gustav'' von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 553, 554</ref> :::::E1 [[Friedrich von Wrangell]] (1800–1869), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=571 Otto ''Friedrich'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 554</ref> :::::E2 [[Karl von Wrangell]] (1802–1839), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) :::::E3 [[Alexander von Wrangell (sõjaväelane, 1804–1880)|Alexander von Wrangell]] (1804–1880), Venemaa sõjaväelane ([[kindral|jalaväekindral]]), [[V armeekorpus]]e komandör, Sõjanõukogu liige ===Essu-Hüüru haru=== :A Heinrich Johann von Wrangell (1666–1705), [[Hüüru mõis]]nik, [[Rootsi]] sõjaväelane ([[kapten]]), meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Heinrich Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref>. Suguvõsa [[Essu mõis|Essu]]-[[Hüüru mõis|Hüüru]] (saksa k. ''Jesse-Huer'' suguvõsaliin)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Haus Jesse-Huer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> ::B [[Anton Friedrich von Wrangell]] (1698–1755), Hüüru, [[Pivarootsi mõis|Pivarootsi]], [[Kirimäe mõis|Kirimäe]] ja [[Roosna mõis]]nik, meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Anton Friedrich von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> :::C [[Gustav Johann von Wrangell]] (1719–1799), Pivarootsi, Kirimäe ja Roosna mõisnik, meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=9&seite=563 Gustav Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 546</ref> ::::D Gustav Wilhelm von Wrangell (1745–1817), Venemaa sõjaväelane ([[major]]), õuenõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 ''Gustav'' Wilhelm von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> :::::E1 [[Daniel von Wrangell]] (1780–1835), [[Võnnu kreis]]i [[Ieriķi mõis|Ieriķi]] ja [[Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)|Võnnu kihelkonna]] [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)|Kalnamuiža mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 Reinhold ''Daniel'' Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> ::::::F1 [[Ottomar von Wrangell]] (1810–1872), [[Ieriķi mõis|Ieriķi]] ja [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonna]] [[Nēķene mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (major)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=12&seite=566 Ottomar von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> :::::::G1 [[Vladimir von Wrangell]] (sünd. 1849), Šepelevo mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]) :::::::G2 [[Nikolai von Wrangell]] (1855–1918), tolliametnik Tallinnas, õuenõunik ::::::F2 [[Vladimir von Wrangell]] (1819–1848), Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) :::::E2 Alexander von Wrangell (1781–1851), Liivimaa [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (polkovnik)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=11&seite=565 ''Alexander'' Magnus von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 548</ref> ::::::F1 [[Georg Robert Theodor von Wrangell]] (1819–1849) ::::::F2 [[Hugo von Wrangell]] (1838–1900), riiginõunik :::::E3 [[Otto Friedrich von Wrangell]] (1784–1812), Venemaa sõjaväelane ([[staabikapten]]), hukkus [[Borodino lahing]]us ==Andja-Hõbeda peaharu== :A [[Hermannus van Wranghele]] (mainitud 1367 ja 1382). Suguvõsa [[Andja mõis|Andja]]-[[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] (saksa k. ''Haus Höbbet-Addinal'') suguvõsa pealiin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=53&seite=597 Haus Höbbet-Addinal], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 580</ref> ::B Hans Wrangell (mainitud 1398 ja 1406), [[Essu mõis|Essu]] ja ''Oyele'' mõisnik :::C1 Bertelmus Wrangell (mainitud 1439 ja 1446), [[Lasinurme mõis]]nik ::::D Johannes Wrangell (mainitud 1450), Lasinurme mõisnik :::C2 Wolmar Wrangell (mainitud 1459), [[Hõbeda mõis]]nik ::::D1 Heinrich Wrangell (mainitud 1454 ja 1467) ::::D2 Bertelt Wrangell (mainitud 1465 ja 1484), Jõesse mõisnik :::::E Wolmar von Wrangell (mainitud 1487 ja 1508), [[Andja mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=599 Wolmar von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931], seite 582</ref> ::::::F1 Wolmar von Wrangell (mainitud 1528, 1552, surn 1555), meeskohtunik, Andja mõisnik :::::::G1 Johann von Wrangell (mainitud 1548, 1583), sõjaväelane (rittmeister), Andja mõisnik<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14156&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Johan Wrangel, Andja mõisa omanik (1548 "Johan Wrangel zu Addinal, Wolmars Sohn"); 1554 Virumaa meeskohtu kaasistuja; 1583 rootsi rittmeister, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> ::::::::H Johann von Wrangell (mainitud 1585, 1638), Andja mõisnik, [[meeskohtunik]] :::::::::I1 [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666), Andja ja ''Kattel''i mõisnik ([[Wrangellide sugupuu#Andja haru|'''Andja haru''']]) :::::::::I2 Hans von Wrangell (surn. 1590), [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vedu mõis|Vedu]] ja [[Kassinurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant) ([[Wrangellide sugupuu#Raigu haru|'''Raigu haru''']]) :::::::::I3 [[Dietrich von Wrangell]] (mainitud 1636, 1638, surn. 1649), Haimre mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[kaptenleitnant]]) :::::::::I4 Wolmar von Wrangell (1618–1686), Rootsi sõjaväelane ([[major]]), meeskohtunik :::::::G2 [[Wolmar von Wrangell]] :::::::G3 [[Heinrich von Wrangell]] :::::::G4 [[Gerdt von Wrangell]] ::::::F2 [[Reinhold von Wrangell]] (mainitud 1542, 1561, surn 1586), [[Annikvere mõis]]nik :::::::G [[Heinrich von Wrangell]] (mainitud 1561, 1599), Annikvere mõisnik ::::::::H [[Reinhold von Wrangell]] (maetud 1654), Annikvere, Laagna, [[Vaivara mõis|Vaivara]] ja [[Metsküla mõis]]nik Eestimaal ning Boë mõisnik Soomes, Rootsi sõjaväelane (ooberst) ning [[Narva]] asekomandant ([[Wrangellide sugupuu#Laagna haru|'''Laagna haru''']]) ::::D3 Otto Wrangell (mainitud 1456 ja 1468), [[Loodi mõis|Loodi]] ja [[Varudi mõis]]nik :::::E Hans Wrangell (mainitud 1497 ja 1540), Loodi, [[Kivijärve mõis|Kivijärve]] ja [[Rääbise mõis]]nik ::::::F1 Hans Wrangell (mainitud 1513 ja 1543), Rääbise mõisnik ::::::F2 Jürgen Wrangell (mainitud 1513, 1517 ja 1546) ::::D4 Hans Wrangell, [[Hõbeda mõis]]nik :::::E Wolmar Wrangell, [[Saarnakõrve mõis|Saarnakõrve]], [[Määri mõis|Määri]] ja Hõbeda mõisnik ::::::F1 Simon Wrangell (mainitud 1502, 1510 ja 1521), Jõesse mõisnik, [[meeskohtunik]] :::::::G Robert Wrangell (mainitud 1522 ja 1539) ::::::F2 Wolmar Wrangell (mainitud 1521 ja 1522) :::C3 Friedrich Wrangell (mainitud 1420 ja 1421) ===Andja haru=== :A [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666), Andja ja ''Kattel''i mõisnik, 1642 [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199 Herman Wrangel, till Adinal och Kattel. Var 1642 lantråd i Estland och 1647 kapten i svensk tjänst. Begraven 1666], www.adelsvapen.com</ref>. Suguvõsa [[Virumaa]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkon]]na [[Andja mõis|Andja]] (saksa k. ''Haus Addinal'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=601 Haus Addinal], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 584</ref>, matud [[Tallinna toomkirik]]usse<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14131&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJWNDJevaWgADfhv8 Herman von Wrangel ( +1666); ostis Rootsi kuninganna Kristiinalt 1647.a. endale hauakoha Tallinna Toomkirikus, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>[[Pilt:Andja mõis, Sprengler.jpg|pisi|Andja mõis (1894)]] ::B1 [[Gustav von Wrangell]] (1630–1688 Kålshult), Andja ja [[Sundbyholm]]i mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[admiral]]) ::B2 Andja krahv (1693) [[Didrik Wrangel]] (1637–1706 Stockholm), Andja ja [[Jordansby]] mõisnik, maapealik, kuninglik nõunik, [[Mäekolleegium]]i president. [[Rootsi rüütelkond|Rootsi rüütelkon]]nas [[krahv]]ina [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|aadlimatriklis nr 37 all]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_37 Grevliga ätten Wrangel af Adinal nr 37], www.adelsvapen.com</ref>. ::B3 [[Reinhold von Wrangell|Reinhold Wrangel]] (surnud 1686), Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Vana-Puka mõis|Puka]], [[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]], [[Koorvere]] mõisnik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_2 Reinhold Wrangel till Urbs, Sontagk, Bockenhof, Kidijerw och Korrofer. Kapten vid Tavastehus infanteriregemente 1670, död 1686], www.adelsvapen.com</ref> :::C1 Andja vabahärra (1731<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_3 Carl Henrik, född 1681 Introducerad såsom friherre 1731, Fältmarskalk, Död 1755. Wrangel af Adinal nr 199], www.adelsvapen.com</ref>) [[Karl Heinrich Wrangel]] (1681–1755), [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Ervita mõis|Ervita]], Rootsi [[Hallandi lään]]i [[Sperlingsholm]]i ja [[Kymnegård]]i mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[feldmarssal]]) :::C2 Andja vabahärra [[Jürgen Johann Wrangel]] (surnud 1717/1719<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Adinal_nr_199#TAB_2 Georg Johan. Ryttmästare vid estniska adelsfaneregementet 1704-02-16. Sedan arrendator av godset Lustifer. Död 1719], www.adelsvapen.com</ref>), [[Venevere mõis|Venevere]] ja Soontaga mõisnik, Rootsi sõjaväelane ([[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] [[rittmeister]]) ::::D Vabahärra [[Nils Johann Wrangel]] (1709–1778), Soontaga, [[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]], [[Väike-Puka mõis|Väike-Puka]], ''Korofer''i, [[Kandla mõis|Kandla]] ja [[Leevi mõis]]nik :::::E Vabahärra [[Heinrich Johann von Wrangell]] (1736–1813), [[Sõmeru mõis|Sõmeru]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Tärivere mõis|Tärivere]], [[Uhe mõis|Uhe]] ja Vana-Puka mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[kindralleitnant]]), [[salanõunik]], [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkon]]na asekuberner ::::::F1 Vabahärra [[Georg Karl Heinrich Wrangell]] (1779–1809), Venemaa sõjaväelane (rittmeister) ::::::F2 Vabahärra [[Reinhold Wrangell]] (1780–1859), Sõmeru mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) ::::::F3 Vabahärra [[Karl Wrangell]] (1782–1865), Sompa, Uhe ja Tärivere mõisnik, Virumaa kreisikohtunik :::::::G1 Parun [[Hermann Wrangell]] (1832–1873), Tärivere mõisnik, õuenõunik :::::::G2 Parun [[Reinhold Nils Wrangell]] (1834–1906), Venemaa sõjaväelane (major) :::::::G3 Parun [[Karl Wrangell]] (1837–1920), [[Rägavere mõis]]nik ::::::F4 Vabahärra [[Otto Wilhelm Wrangell]] (1785–1822), Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ::::::F5 Vabahärra [[Ludwig Wrangell]] (1786–1847), Venemaa sõjaväelane ([[polkovnik]]), Vilniuse asekuberner, [[tõeline riiginõunik]], Kamenets-Podolski kameraalkohtu president :::::::G1 Parun [[Alexander Wrangell]] (sünd. 1818), Venemaa sõjaväelane (polkovnik) ::::::::H1 Parun [[Alexander Wrangell]] (1849–1877) ::::::::H2 Parun [[Sergei Wrangell]] (1854–1908) :::::::G2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (1820–1902), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ::::::::H1 Parun [[Konstantin Wrangell]] (1860–1917), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ::::::::H2 Parun [[Platon Wrangell]] (sünd. 1864), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) :::::::::I Parun [[Leonid Wrangell]] (sünd. 1900), pangaametnik [[Lyon]]is :::::::G3 Parun [[Ludwig Wrangell]] (sünd. 1821), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) :::::::G4 Parun [[Heinrich Wrangell]] (1824–1897), insener, riiginõunik, kammerhärra, [[Jalta]] linnapea ::::::::H Parun [[Anatol Wrangell]] (1849–1931), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Varssavi]] ülempolitseimeister :::::::::I1 Parun [[Anatol Wrangell]] (sünd. 1877), kammerjunkur, riiginõunik :::::::::I2 Parun [[Andrei Wrangell]] (1881–1907), ministeeriumiametnik :::::::G5 Parun [[Platon Wrangell]] (1829–1892), riiginõunik ::::::::H1 Parun [[Nikolai Wrangell]] (sünd. 1860), Venemaa välisministeeriumi ametnik :::::::::I1 Parun [[Nikolai Wrangell]] (1896–1919), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant), hukkus duellil :::::::::I2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1900) ::::::::H2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (1863–1919), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), mõrvati :::::::::I Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1908) ::::::::H3 Parun [[Alexander Wrangell]] (1863–1919), Venemaa sõjaväelane (mereväekapten), mõrvati :::::::::I Parun [[Oleg Wrangell]] (sünd. 1904) :::::::G6 Parun [[Konstantin Wrangell]] (1832–1887), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Płocki kuberner]] ::::::::H1 Parun [[Alexander Wrangell]] (1863–1909), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik) ::::::::H2 Parun [[Vladimir Wrangell]] (sünd. 1865), [[kornet]] ::::::F6 Vabahärra [[Alexander von Wrangell (sõjaväelane 1790–1845)|Alexander Wrangell]] (1790–1845), Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik), [[Vilnius]]e politseimeister ::::::F7 Vabahärra [[August Gotthard Wrangell]], sõjaväelane ===Raigu haru=== :A Hans von Wrangell (surn. 1590), [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vedu mõis|Vedu]] ja [[Kassinurme mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant). Suguvõsa [[Raigu mõis|Raigu]] (saksa k. ''Haus Raik'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=606 Haus Raik], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 589</ref> ::B1 [[Johann Dietrich von Wrangell]], Kassinurme mõisnik, [[kaptenleitnant]] ::B2 [[Jobst Jakob von Wrangell]], [[Järvamaa]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Raigu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (leitnant) :::C [[Jakob Johann von Wrangell]] (1690–1755), Raigu mõisnik, leitnant<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=607 Jakob Johann von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 590</ref> ::::D1 [[Berndt Jakob von Wrangell]] (1730–1797), [[Koonu mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane ([[kapten]]) :::::E1 [[Jakob Johann von Wrangell]] (1768–1840), Koonu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (kapten) ::::::F [[Gustav Hugo von Wrangell]] (1806–1831), Venemaa sõjaväelane ([[lipnik]]), hukkus sõjategevuses [[Poola]]s :::::E2 [[Gustav Ludwig von Wrangell]] (1774–1829), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) :::::E3 [[Berend Wilhelm von Wrangell]] (1776–1806), Venemaa sõjaväelane (kapten), hukkus [[Kisljari lahing]]us ::::::F [[Magnus von Wrangell]] (1778–1825), Venemaa sõjaväelane (polkovnik), sõjaväe lastekodu direktor [[Peterburi]]s :::::::G [[Platon von Wrangell]] (1808–1828), Venemaa sõjaväelane ([[kornet]]), hukkus sõjategevuses [[Pärsia]]s ::::D2 [[Karl von Wrangell]] (1732–1802), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), [[Omsk]]i komandant ::::D3 [[Otto Jürgen von Wrangell]] (1733–1768) ::::D4 [[Gustav von Wrangell]] (1736–1818), Raigu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (major) :::::E1 [[Karl von Wrangell]] (1793–1857), [[Jootme mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (kapten), Eestimaa rüütelkonna sekretär ::::::F1 [[Gustav von Wrangell]] (1831–1910), Venemaa sõjaväelane (staabikapten), raudteeametnik Varssavis :::::::G [[Paul von Wrangell]] (sünd. 1880), mäeinsener [[Bakuu]]s ::::::F2 [[Karl von Wrangell]] (1839–1889), Venemaa sõjaväelane (polkovnik) :::::::G1 [[Nikolai von Wrangell]] (1839–1889) :::::::G2 [[Margarethe von Wrangell (keemik)|Margarethe von Wrangell]] (1876–1932), loodus- ja põllumajanduskeemiateadlane, abiellus vürst [[Vladimir Andronikov]]iga ::::::F3 [[Friedrich von Wrangell]] (1849–1874), Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) :::::E2 [[Eduard von Wrangell]] (1797–1871), Raigu mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant), [[meeskohtunik]] ::::::F [[Alexander von Wrangell]] (1825–1914), Raigu mõisnik :::::::G1 [[Friedrich von Wrangell]] (1853–1899), raudteeinsener ::::::::H [[Alexander von Wrangell]] (sünd. 1896), talupidaja, [[Riigipäev]]a liige :::::::::I1 [[Jürgen von Wrangell]] (sünd. 1924) :::::::::I2 [[Peter von Wrangell]] (sünd. 1931) :::::::G2 [[Eduard von Wrangell]] (1854–1904), raudteeametnik :::::::G3 [[Ernst von Wrangell]] (1857–1912), Raigu mõisnik ::::::::H1 [[Paul von Wrangell]] (sünd. 1904), töötas Tallinna ettevõttes "[[AS Tormolen & Co]]" ::::::::H2 [[Claus von Wrangell]] (sünd. 1908), kaupmees Tallinnas :::::E3 [[Alexander von Wrangell]] (1800–1899), meeskohtu sekretär ::::D4 [[Wolmer Johann von Wrangell]] (sünd. 1741) ::::D5 [[Reinhold Wilhelm von Wrangell]] (sünd. 1746), Venemaa sõjaväelane (kapten) ===Laagna haru=== [[Pilt:Laagnam6is.JPG|pisi|[[Laagna mõis]]a peahoone 20. sajandi alguses]] [[Pilt:Vrangel FP.jpg|pisi|Ferdinand von Wrangell (1797–1870), Venemaa sõjaväelane (viitseadmiral), meresõitja ja riigitegelane]] :A [[Reinhold von Wrangell]] (maetud 1654), [[Annikvere mõis|Annikvere]], [[Virumaa]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] [[Laagna mõis|Laagna]], [[Vaivara mõis|Vaivara]] ja [[Metsküla mõis]]nik Eestimaal ning Boë mõisnik Soomes, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]]) ning [[Narva]] asekomandant. Suguvõsa Laagna (saksa k. ''Haus Lagena'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=610 Haus Lagena], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 593</ref> ::B1 [[Reinhold von Wrangell]] (surnud 1706), [[Salla mõis|Salla]] ja Annikvere mõisnik ::B2 [[Bernhard Johann von Wrangell]] (surnud 1690), [[Virumaa]] Laagna, [[Udria]], Vaivara, [[Mustajõe mõis|Mustajõe]], Metsküla ja Andja ja Boë mõisnik :::C [[Berndt Reinhold von Wrangell]] (surnud 1710 katku<ref>[https://bbld.de/GND1202976417 Wrangell, Berndt Reinhold v. (-1710)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>), [[Virumaa]] Laagna, Udria, Vaivara, Mustajõe ja Metsküla mõisnik, Rootsi sõjaväelane (major), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1706–1709, [[Eestimaa maanõunik]] ::::D1 [[Georg Johann von Wrangell]] (maetud 1725), Laagna mõisnik [[leitnant]] ::::D2 [[Heinrich Wilhelm von Wrangell]] (surnud 1773), Laagna ja Vaivara mõisnik, kapten :::::E [[Bernd Gustav von Wrangell]] (1737–1767), Laagna ja Vaivara mõisnik, Venemaa sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), suurvürst [[Peeter III|Peeter Fjodorovitš]]i [[kammerhärra]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=612 Bernd Gustav von Wrangell], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 595</ref> ::::::F1 Peter von Wrangell (1760–1807), Venemaa sõjaväelane (major) :::::::G1 Parun [[Ferdinand von Wrangell]] (1796 [[vkj]]/1797 [[ukj]] – 1870), [[Virumaa]] [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonna]] [[Roela mõis|Roela]] ja [[Rosentali mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (viitseadmiral), meresõitja ja riigitegelane, üks [[Vene Geograafiaselts]]i asutajatest[[Pilt:Wilhelm von Wrangell.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1881–1884 [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894)]] ::::::::H1 [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894), [[Roela mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1881–1884 :::::::::I1 [[Ferdinand von Wrangell (1863–1911)|Ferdinand von Wrangell]] (1863–1911), Virumaa [[Roela mõis]]nik, 1899–1903 [[Viru kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipostimees/1902/01/31/11 Uuemad sõnumid. Uute kreisisaadikute valimine], Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 5, 31 jaanuar 1902</ref>, aastast 1911 [[Eestimaa maanõunik]] ja [[Eestimaa konsistoorium]]i president<ref>[https://bbld.de/GND119662187X Wrangell, Ferdinand* Wilhelm Georg Alexander Bar. v. (1863-1911)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, ::::::::::J1 [[Hermann von Wrangell (sündinud 1895)|Hermann von Wrangell]] (sünd. 1895), [[Ruila mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (leitnant) ::::::::::J2 Hans von Wrangell (sünd. 1896), Ruila mõisnik :::::::::::K1 [[Peter Ferdinand Georg von Wrangell]] (sünd. 1931) :::::::::::K2 [[Moritz von Wrangell]] (sünd. 1935) :::::::::I2 [[Magnus von Wrangell]] (1864–1917), [[Idavere mõis]]nik :::::::::I3 [[Georges von Wrangell]] (1866–1927), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na kantselei sekretär ja arhivaar, genealoog ja ajaloolane ::::::::::J [[Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell]] (sünd. 1894-1976), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväeleitnant), ühiskonnategelane :::::::::I4 Wilhelm von Wrangell (sünd. 1869) ::::::::::J1 Wilhelm von Wrangell (1896–1918), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas ::::::::::J2 [[Kurt von Wrangell]] (1897–1917), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas :::::::::I5 [[Otto von Wrangell]] (sünd. 1875), Venemaa sõjaväelane (staabirittmeister) ::::::::::J1 [[Olaf von Wrangell]] (sünd. 1906), lendur Lõuna-Ameerikas ::::::::::J2 [[Ulrik von Wrangell]] (sünd. 1909), graafik ::::::::H2 Peter von Wrangell (1840–1899), [[Idavere mõis]]nik, Venemaa sõjaväelane (1. järgu kapten) ::::::::H3 Parun [[Ferdinand von Wrangell (1844–1919)|Ferdinand von Wrangell]] (1844– 1919 Ascona)<ref>[https://bbld.de/0000000080903808 Wrangell, Ferdinand* Georg Friedrich v., seit 1855 Bar. (1844-1919)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref>, tõeline riiginõunik, Aleksandri lütseumi direktor Peterburis :::::::G2 [[Georg von Wrangell]] (1803–1873), Venemaa sõjaväelane ([[kindralleitnant]]), Vilniuse [[Õpperingkond|õpperingkon]]na kuraator<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=193.174.98.30&no=&seite=613 seite 596]</ref> ::::::::H1 [[Friedrich von Wrangell]] (1840–1897), [[Kärevere mõis|Kärevere]], ''Gotilitzy'' ja ''Bitschewaje'' mõisnik, Venemaa sõjaväelane (leitnant), aurahukohtunik :::::::::I [[Georg von Wrangell]] (1872–1921), taluperemees ::::::::H2 [[Ferdinand von Wrangell (1844–1861)|Ferdinand von Wrangell]], Venemaa sõjaväelane (mereväeleitnant) ::::::::H3 [[Georg von Wrangell]] (1848–1889), [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]]nik, insener, Liivimaa/[[Tartu Vastastikune Tuletõrjekindlustusselts|Tartu Vastastikuse Tuletõrjekindlustusselts]]i direktor<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=614 seite 597]</ref> :::::::::I1 [[Erwin von Wrangell]] (1880–1915), ametnik, [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] sõjaväelane (feldveebel), hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] :::::::::I2 [[Fred von Wrangell]] (sünd. 1881), Preisimaa ''hauptmann'' :::::::::I3 [[Ralph von Wrangell]] (1883–1920) :::::::::I4 [[Kurt von Wrangell]] (1887–1914), Preisimaa sõjaväelane (leitnant), hukkus Esimeses maailmasõjas ::::::F2 [[Ludwig von Wrangell]] (1770–1811), arst Tallinnas ==Roela-Kuremaa peaharu== :A [[Eilard von Wranghele]] (mainitud 1374 ja 1376), [[Tartu stiftifoogt]]. Suguvõsa Liivimaa [[Roela mõis (Palamuse)|Roela]]-[[Kuremaa mõis|Kuremaa]] (saksa k. ''Haus Rojel-Jensel'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenxdsydqrsqrs&no=36&seite=616 Haus Lagena], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 599</ref> ::B1 Eylard von Wrangell (mainitud 1397, surn. 1430) :::C1 Henrikes von Wrangell (mainitud 1430 ja 1449), Liivimaa [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] Mengeli vasallimõisnik :::C2 Wolmar von Wrangell (mainitud 1430 ja 1458), Liivimaa ''Olette'' mõisnik ::::D Jürgen von Wrangell (mainitud 1472, 1493, surn. 1503), [[Roela mõis (Palamuse)|Roela]], [[Lasila mõis|Lasila]] ja [[Kuusiku mõis]]nik :::::E1 Johann von Wrangell (mainitud 1519, maetud 1552 Tartus), Roela, [[Jõe mõis|Jõe]], [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], ''Selbitz''i, ''Kaggar''i ja Lasila mõisnik, [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskop]]i [[stift]]inõunik :::::E2 Helmold von Wrangell (mainitud 1499, 1538, surn. 1550), ''Szayentake'', ''Halecht''i ja [[Prangli mõis]]nik ::::::F1 [[Moritz von Wrangell]], Tallinna piiskopkonna [[koadjuutor]], [[Tallinna piiskop|Tallinna piiskop electus]] 1558–1560 ::::::F2 Johann von Wrangell, [[Jõe mõis]]nik ::::::F3 Fabian von Wrangell (suri 1568), Kuremaa mõisnik, mõrvati [[Reinhold von Vietinghoff]]i poolt :::::::G Fabian von Wrangell (manitud allikates 1586, 1598, surn 1621<ref name=":0" />), Kuremaa, Roela, Kuusiku ja Sikeldi mõisnik, [[Tartu stift]]i maanõunik ::::::::H Fabian von Wrangell (maetud 1642), Kuremaa, Roela, [[Imukvere mõis|Imukvere]] ja [[Uhtna mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane ([[ooberst]]), Tartu linnuseülem, [[Tartu asehaldur|Tartu]] [[asehaldur]] ja [[Tartu raad|Tartu raehärra]]<ref name=":0">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00617|seite 600}}</ref> :::::::::I1 [[Helmich von Wrangell]] (surnud 1657), Rootsi sõjaväelane (major), hukkus lahingus, Uhtna ja [[Ubja mõis]]nik, ::::::::::J Krahv [[Fabian von Wrangell (1651–1737)|Fabian von Wrangell]] (1651–1737), Uhtna ja [[Ubja mõis]]nik, Hispaania sõjaväelane ([[kindralfeldmarssal]]), Brüsseli asehaldur ja Hispaania krahv (1709) :::::::::I2 [[Wolmar von Wrangell]] (mainitud 1651, 1675, surn. 1676), Roela mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00619|seite 602}}</ref> ::::::::::J1 [[Bernd Robert von Wrangell]], Rootsi sõjaväelane (ooberst) ::::::::::J2 [[Wolmar Johann von Wrangell]], Rootsi sõjaväelane (kornet) ::::::::::J3 [[Jürgen Gustav von Wrangell]], [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane (kapten) :::::::::I3 [[Gustav Heinrich von Wrangell]], Kuremaa mõisnik, Rootsi sõjaväelane (rittmeister) ::::::::::J1 [[Fabian Gustav von Wrangell]] (sünd. 1656), Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant) ::::::::::J2 Dorothea Elisabeth von Wrangell (surnud 1715), Kuremaa pärijanna, abiellus vabahärra [[Georg Conrad von Ungern-Sternberg]]iga :::::E3 Wolmar von Wrangell (surn. enne 1586<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14155&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSMLJevaWgADmxwC Wolmar Wrangel (+ enne 1586); Kuusiku, Sikeldi ja Ruila mõisate omanik. Roela ja Kuremaa liinist, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref>), Kuusiku, [[Sikeldi mõis|Sikeldi]] ja [[Lellapere mõis]]nik ::::::F Ewert von Wrangell (1517-1586), Kuusiku, Sikeldi ja Lellapere mõisnik<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14105&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Ewert Wrangel Wolmari poeg (1537-1586), Sikeldi ja Lellapera mõisate läänihärra pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> :::::::G Wolmar von Wrangell, Kuusiku, Sikeldi ja [[Ruila mõis]]nik ::::::::H Wolmar von Wrangell ::B2 [[Heinrich II Wrangel]], [[Tartu piiskop]] 1400–1410 == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Wrangellid| ]] qe4tx4j839894ef6bdodvfl6u5ssz3j 0 201295 7122434 7113051 2026-04-01T11:40:38Z Laas 2097 7122434 wikitext text/x-wiki {{Infokast autobuss | tagapõhi = #0432C8 | mudel = Ikarus 280T | pilt = Ikarus Trolleybus, Tallinn, Estonia May 1996.jpg | pildi allkiri = Ikarus-Ganz 280T Tallinnas Sõpruse puiesteel | tootja = [[Ikarus]] | aasta tootmine = 1975.–1992. | pikkus = 16 500 | laius = 2500 | kõrgus = 3460 | tühimass = 14 000 | mootori võimsus = | suurim kiirus = | istekohti = 34 | seisukohti = 110 | commons = Category:Ikarus 280T }} [[Pilt:Nosztalgiatroli_Budapest.jpg|thumb|250px|right|Trollibuss Ikarus 280T [[Ungari]]s [[Budapest]]is]] [[Pilt:Ikarus 280T in Sofia.jpg|thumb|250px|right|Ikarus 280T [[Bulgaaria]]s [[Sofia]]s]] '''Ikarus 280T''' on [[Ungari]] [[trollibuss|liigendtrollibussimudel]], mida firma [[Ikarus]] tootis autobussi [[Ikarus 280]] baasil aastatel [[1975]]–[[1992]]. Need trollibussid on või on olnud kasutusel [[Ungari]]s, [[SRÜ]]-s, [[Bulgaaria]]s, [[Ida-Saksamaa]]l ja [[Eesti]]s. Tallinna osteti [[1995]].&nbsp;aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli [[Saksamaa]]lt [[Hoyerswerda]]st, kus trolliliiklus lõpetati. Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni [[2004]]. aastani. Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma [[Ganz]] veoajameid.<ref>Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 142</ref>. == Tehnilised andmed == * Pikkus: 16,5 m * Laius: 2,5 m * Kõrgus: 3,4 m == Modifikatsioonid == Trollibusse Ikarus 280T valmistati mitme firma elektriseadmetega. *'''Ikarus 280.T1''' **tootmises: 1975 **kasutusel: [[Budapest]] **elektrisüsteem: [[ZiU]] *'''Ikarus 280.T3''' **tootmises: [[1978]] **elektrisüsteem: BBC *'''Ikarus 280.T4''' **tootmises: [[1978]] **elektrisüsteem: Kiepe *'''Ikarus 280.T6''' **tootmises: [[1980]] **elektrisüsteem: [[Ganz]] *'''Ikarus 280.T7''' **tootmises: [[1980]] **elektrisüsteem: [[Hitachi]] *'''Ikarus 280.T8''' **tootmises: [[1981]] **kasutusel: Budapest **elektrisüsteem: BKV-VKI *'''Ikarus 280.91''' **kasutusel: Budapest, [[Debrecen]], [[Szeged]] **elektrisüsteem: ZiU või Kiepe-Obus *'''Ikarus 280.91D''' **kasutusel: [[SRÜ]] **elektrisüsteem: ZiU *'''Ikarus 280.92''' **tootmises: [[1985]]–1989 **kasutusel: [[Bulgaaria]] **elektrisüsteem: Ganz **seisu- ja istekohti: 37+110 *'''Ikarus 280.93''' **tootmises: 1985 ja 1989 **kasutusel: [[Ida-Saksamaa]], hiljem [[Tallinn]] **elektrisüsteem: Ganz **seisu- ja istekohti: 35+110 *'''Ikarus 280.94''' **tootmises: 1987–1989 **kasutusel: Budapest **elektrisüsteem: Ganz **seisu- ja istekohti: 35+110 == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/trolliveerem/ Ikarus 280T Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise kodulehel] * [http://villamosok.hu/troli/ik-280-100-as/e_index.html Ikaruse trollid Budapestis] (inglise keeles) {{commons|Category:Ikarus_trolleybuses|Ikaruse trollid}} {{Trollibussid}} [[Kategooria:Trollibussid]] [[Kategooria:Ikarus|280T]] luwzfahoeh2prjvnhjdpcgvcu91lltx 0 212878 7122174 7037646 2026-03-31T21:18:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122174 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Bærumi vald | nimi1_keel = norra | nimi1 = Bærum kommune | lipp = | lipu_link = | vapp = Bærum komm.svg | vapi_link = [[Bærumi valla vapp]] | pindala = 192,3 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Sandvika]] | asendikaardi_pilt = NO 3201 Bærum.svg }} '''Bærumi vald''' on vald Norras [[Akershusi maakond|Akershusi maakonnas]]. Valla keskus on [[Sandvika]]. Vald asub [[Oslo]] külje all, lääneserval. Valda on esmamainitud umbes [[1200]]. aastal [[Sverre saaga]]s. Baerum oli viljakas põllumajandusmaa juba [[Pronksiaeg|pronksiajal]] ja mitmed arheoloogilised leiud tulenevad [[Rauaaeg|rauaajast]].<ref name="Sj8VB" /> [[Tartu]] on Bærumi sõpruslinn.<ref name="zEoaP" /> [[2010]]. aasta seisuga oli vallas umbes 110 000 elanikku.<ref name="XbmbT" /> Bærumis toimus [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sj8VB">http://www.bokkilden.no/SamboWeb/produkt.do?produktId=3159078{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zEoaP">http://www.tartu.ee/?pro_id=3&lang_id=1&menu_id=2&page_id=248</ref> <ref name="XbmbT">{{Netiviide |url=https://www.baerum.kommune.no/Om-Barum/Barum-in-English1/About-Barum/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-05-24 |arhiivimisaeg=2013-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131010123306/https://www.baerum.kommune.no/Om-Barum/Barum-in-English1/About-Barum/ |url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{Akershusi maakonna vallad}} {{koord |NS=59.93833333 |EW=10.5 |type=adm2nd |region=NO-02 |dim=25000}} {{DEFAULTSORT:Baerum}} [[Kategooria:Akershusi maakonna vallad]] [[Kategooria:Bærumi vald| ]] 1n2sduwwskgk0mmgnv2d00wx1up14qf 2 212908 7122134 7053356 2026-03-31T20:35:47Z Juhan121 25066 7122134 wikitext text/x-wiki {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" |{{Mall:Kasutaja:Hetkeaeg}} |- |{{Mall:Kasutaja:Administraator}} |- |{{Vikipeedias alates|aasta=2010|kuu=3|päev=3}} |- |{{Kasutajaartiklid|51}} |- |{{User et}} |- |{{User ru-3}} |- |{{User en-2}} |- |{{User fi-2}} |- |{{User de-1}} |- |{{user fiu-vro-1}} |- |{{User uk-1}} |- |{{User es-1}} |- |{{Mall:Kasutaja:Ei suitsule}} |- |{{Mall:Kasutaja:raamat}} |- |{{Mall:Kasutaja jalgratas}} |} == Auhinnad == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |+ |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Religion barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Töö eest eestikeelse Vikipeedia vaimulike-teemaliste artiklite kallal. Hoogu juurde soovides, [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 24. mai 2010, kell 23:29 (EEST) |} Igal juhul aitäh tunnustuse eest --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 26. mai 2010, kell 20:47 (EEST) {| style="border: 1px solid #6CA6CD; background-color: #D1EEEE;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Special Gold Barnstar.png|100px|Tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.0em;" | '''Tunnustus kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Usina panuse eest artikliloomesse. Edu soovides,<br />[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2012, kell 01:10 (EEST) |} Suured tänud tunnustuse eest igal juhul! --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 29. september 2012, kell 01:43 (EEST) {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Biographystar.png|80px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 2em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Väsimatule biograafiate lisajale. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. september 2015, kell 16:29 (EEST) |} Igal juhul suured tänud tunnustuse eest! --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. september 2015, kell 16:59 (EEST) {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] oktoobris 2017. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 9. november 2017, kell 22:36 (EET) |} Igal juhul suured tänud tunnustuse eest! Meel sai rõõmsaks küll. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 9. november 2017, kell 23:28 (EET) {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] märtsis 2022. Tänud jätkuva panuse eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2022, kell 02:21 (EEST) |} <gallery mode="packed"> ET viki 20 - vikimedal nr 1.png|link=Vikipeedia:20#Kõige kauem Vikipeedias ET viki 20 - vikimedal nr 2.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud lehekülgi ET viki 20 - vikimedal nr 3.png|link=Vikipeedia:20#Muudatusi artiklites ET viki 20 - vikimedal nr 4.png|link=Vikipeedia:20#Lisatud mahtu ET viki 20 - vikimedal nr 5.png|link=Vikipeedia:20#Kõige aktiivsemad administraatorid ET viki 20 - vikimedal nr 7.png|link=Vikipeedia:20#Tänuväärsed isikud </gallery> o9ha2qa1v70e1wewxz7j76dpnl1rnnm 0 215052 7121805 6792348 2026-03-31T12:18:14Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] 7121805 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2025}} '''Sonja Zietlow''' (sündinud [[13. mai]]l [[1968]] [[Bonn]]is) on [[sakslased|saksa]] saatejuht. Tuntuks sai ta endanimelise jutusaatega "Sonja", mis oli eetris 1997–2001 telekanalis [[Sat.1]]. Ta on juhtinud ka mitut [[RTL Television|RTL-i]] saadet. Kõige märkimisväärsemaks tema juhitud saateks peetakse aga telesaadet "[[Der Schwächste fliegt!]]", mis on "[[Nõrgim lüli|Nõrgima lüli]]" saksa versioon. {{JÄRJESTA:Zietlow, Sonja}} [[Kategooria:Saksamaa saatejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] i1qj4qdz7nwsb5lbjmro91xecr6lcg1 0 215186 7122328 6076059 2026-04-01T08:46:37Z Amherst99 15496 7122328 wikitext text/x-wiki '''Emeeritus''' ([[ladina keel]]es ''emeritus'', [[lühend]] emer) on väljateeninu, ametist vanaduspuhkusele läinu ([[professor]], luterliku kiriku [[vaimulik]] või muu ameti esindaja). ==Vaata ka== {{vikisõnastik|emeeritus}} *[[emeriitadvokaat]] *[[emeriitdotsent]] *[[emeriitprofessor]] [[Kategooria:Tiitlid]] 7x1hdyhqg4av6di4vl22un66za22i5d 0 217332 7122315 6076282 2026-04-01T08:38:05Z ~2026-19653-61 226094 7122315 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Henryk Jankowski''' ([[18. detsember]] [[1936]] [[Gdańsk]]– [[12. juuli]] [[2010]] Gdańsk) oli [[Poolakad|poola]] [[Rooma katoliku kirik|rooma katoliku]] [[preester]]. [[Pilt:Henryk Jankowski (2010).JPG|pisi|vasakul|Henryk Jankowski, 2010]] Tema järgi nimetati Isa Henryk Jankowski Instituut. {{JÄRJESTA:Jankowski, Henryk}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 75rkg5o0hbqwvs0tlhe00q7mkgbsk7k 0 219458 7121836 6817933 2026-03-31T12:54:53Z ~2026-19195-65 225948 7121836 wikitext text/x-wiki '''Eduard Friedrich Heinrich Steinwand''' ([[9. juuli]] [[1890]] [[Odessa]] – [[17. veebruar]] [[1960]] [[Erlangen]]) oli baltisaksa päritolu Eesti ja saksa [[teoloog]] ning [[vaimulik]]. Õppis aastatel [[1908]]–[[1912]] Tartus [[Zeddelmanni gümnaasium]]is, seejärel [[1908]]–[[1912]] [[Tartu Ülikool]]is [[arstiteadus]]t ja [[1913]]–[[1917]] [[usuteadus]]t. [[Korporatsioon Teutonia]] liige. Oli prooviaastal Hochheimis (asus [[Tauria kubermang]]us [[Krimm]]is, Perekopi kreisis), konsistooriumieksamid sooritas Molotschnas (asus [[Tauria kubermang]]us, [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres, praeguse administratiivjaotuse järgi [[Zaporižžja oblast]]is). Ordineeriti õpetajaks [[3. november|3. novembril]] [[1918]] Molotschnas. Oli aastatel [[1918]]–[[1919]] [[pastor]] ja koolidirektor Eugenfeldis (Tauria kubermangus [[Melitopol]]i kreisis) ning [[1919]]–[[1925]] koolidirektor Neusatzis ([[Krimm]]is). Aastatel [[1925]]–[[1938]] oli õpetaja Tartus [[Walteri Eragümnaasium]]is. Aastatel [[1931]]–[[1939]] oli ta Tartu [[Lutheri erainstituut|Lutheri erainstituudi]] [[dotsent]], aastatel [[1927]]–[[1939]] tegutses organisatsioonis [[Baltische Russlandarbeit]] (koos [[Oskar Albert Schabert]]iga). Eestis elades oli ta ka [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] [[vikaarõpetaja]]. [[1939]]. aastal emigreerus Saksamaale. Oli aastatel [[1940]]–[[1950]] [[Hannover]]i Markuse koguduse õpetaja, sealhulgas [[1941]]–[[1950]] [[Hannoveri Maakirik]]u Katehheesise Ameti pealik. Aastatel [[1950]]–[[1958]] töötas [[Erlangeni Ülikool]]is praktilise usuteaduse ja kristliku idateoloogia professorina.<ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref><ref>Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Steinwand, Eduard Friedrich Heinrich}} [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Usuteadus-Filosoofilise Lutheri Erainstituudi õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1960]] phbd6l0sjcqfbh8nht7k9pwxpl5cnen 0 220998 7121948 4470151 2026-03-31T15:37:20Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] 7121948 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud Eesti [[Natura 2000]] alasid. == Natura linnualad == Eestis on 66 Natura linnuala. Loend pärineb Keskkonnaregistrist. ''Sulgudes: maismaa pindala, ha / veeosa pindala, ha / pindala kokku, ha.'' *[[Agusalu linnuala]] (11950,8 / - / 11950,8), *[[Alam-Pedja linnuala]] (34493,4 / - / 34493,4), *[[Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala]] (21725,6 / 12453,2 / 34178,8), *[[Endla linnuala]] (10108,0 / - / 10108,0), *[[Haanja linnuala]] (16902,7 / - / 16902,7), *[[Kabli linnuala]] (23,7 / 709,5 / 733,2), *[[Kahtla-Kübassaare linnuala]] (3890,1 / 10127,7 / 14017,8), *[[Karala-Pilguse linnuala]] (1280,2 / 1364,2 / 2644,3), *[[Karula linnuala]] (13189,1 / - / 13189,1), *[[Kasti lahe linnuala]] (1292,2 / 2647,0 / 3939,2), *[[Kaugatoma-Lõu lahe linnuala]] (1063,6 / 4311,4 / 5374,9), *[[Kikepera linnuala]] (10353,8 / - / 10353,8), *[[Koigi linnuala]] (2359,2 / - / 2359,2), *[[Koiva-Mustjõe linnuala]] (3716,2 / - / 3716,2), *[[Kolga lahe linnuala]] (262,6 / 2172,8 / 2435,4), *[[Koorunõmme linnuala]] (1583,4 / 2082,4 / 3665,7), *[[Kura kurgu linnuala]] (2282,3 / 190687,6 / 192969,9), *[[Kõnnumaa-Väätsa linnuala]] (17860,8 / - / 17860,8), *[[Kõrgessaare-Mudaste linnuala]] (1868,9 / 3230,5 / 5099,3), *[[Kõrvemaa linnuala]] (22774,6 / - / 22774,6), *[[Käntu-Kastja linnuala]] (3125,3 / - / 3125,3), *[[Kärevere linnuala]] (2497,1 / - / 2497,1), *[[Küdema lahe linnuala]] (511,3 / 3967,3 / 4478,6), *[[Lahemaa linnuala]] (47594,9 / 26826,5 / 74421,4), *[[Lahepera järve linnuala]] (173,3 / 83,6 / 256,9), *[[Lavassaare linnuala]] (10175,7 / - / 10175,7), *[[Loode-Peipsi linnuala]] (3,0 / 1703,2 / 1706,2), *[[Luitemaa linnuala]] (10456,5 / 2464,6 / 12921,1), *[[Marimetsa-Õmma linnuala]] (7826,8 / - / 7826,8), *[[Meelva linnuala]] (2072,9 / - / 2072,9), *[[Meenikunno linnuala]] (2649,4 / - / 2649,4), *[[Misso linnuala]] (2824,4 / - / 2824,4), *[[Mullutu-Loode linnuala]] (5811,6 / 722,1 / 6533,7), *[[Muraka linnuala]] (17656,9 / - / 17656,9), *[[Nõva-Osmussaare linnuala]] (2803,8 / 21808,4 / 24612,3), *[[Nätsi-Võlla linnuala]] (16304,3 / - / 16304,3), *[[Ohepalu linnuala]] (5896,6 / - / 5896,6), *[[Otepää linnuala]] (22794,1 / - / 22794,1), *[[Pakri linnuala]] (3365,9 / 17096,9 / 20462,8), *[[Paljassaare linnuala]] (135,6 / 140,8 / 276,4), *[[Parika linnuala]] (2186,1 / - / 2186,1), *[[Puhatu linnuala]] (12716,9 / 0,3 / 12717,2), *[[Põhja-Kõrvemaa linnuala]] (13420,7 / - / 13420,7), *[[Põhja-Liivimaa linnuala]] (19243,3 / - / 19243,3), *[[Pärnu lahe linnuala]] (3647,9 / 105933,3 / 109581,2), *[[Riksu ranniku linnuala]] (508,7 / 1674,7 / 2183,4), *[[Ropka-Ihaste linnuala]] (755,4 / - / 755,4), *[[Rubina linnuala]] (2153,8 / - / 2153,8), *[[Räpina poldri linnuala]] (1493,3 / 0,4 / 1493,7), *[[Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala]] (2141,9 / 1810,5 / 3952,4), *[[Sirtsi linnuala]] (6711,8 / - / 6711,8), *[[Soomaa linnuala]] (40033,6 / - / 40033,6), *[[Struuga linnuala]] (1244,9 / 75,7 / 1320,7), *[[Sutu lahe linnuala]] (465,1 / 1675,7 / 2140,8), *[[Suursoo-Leidissoo linnuala]] (22508,2 / - / 22508,2), *[[Taarikõnnu-Kaisma linnuala]] (7483,0 / - / 7483,0), *[[Tagamõisa linnuala]] (5074,2 / 8408,2 / 13482,4), *[[Toolse linnuala]] (214,8 / 250,4 / 465,3), *[[Tudusoo linnuala]] (5279,4 / - / 5279,4), *[[Tuhu-Kesu linnuala]] (19196,9 / - / 19196,9), *[[Vaindloo linnuala]] (7,1 / 68,8 / 75,9), *[[Vanamõisa linnuala]] (461,7 / 1070,3 / 1532,0), *[[Vilsandi linnuala]] (6029,2 / 12204,9 / 18234,1), *[[Vooremaa linnuala]] (3733,4 / - / 3733,4), *[[Võrtsjärve linnuala]] (2966,7 / 26763,2 / 29729,9), *[[Väinamere linnuala]] (48448,5 / 222849,5 / 271298,1). == Natura loodusalad == Eestis on 531 Natura loodusala. Loend pärineb Keskkonnaregistrist. ''Sulgudes: maismaa pindala, ha / veeosa pindala, ha / pindala kokku, ha.'' *[[Abruka loodusala]] (963,3 / 0,0 / 963,3), *[[Adraku loodusala]] (224,3 / - / 224,3), *[[Aegna saare loodusala]] (301,1 / - / 301,1), *[[Aegviidu loodusala]] (1,1 / - / 1,1), *[[Age oru loodusala]] (22,4 / - / 22,4), *[[Agusalu loodusala]] (11950,8 / - / 11950,8), *[[Aheru loodusala]] (231,3 / - / 231,3), *[[Ahja loodusala]] (1147,3 / - / 1147,3), *[[Aidu loodusala]] (310,5 / - / 310,5), *[[Aidu soo loodusala]] (330,9 / - / 330,9), *[[Akste järve loodusala]] (5,5 / - / 5,5), *[[Akste loodusala]] (7,6 / - / 7,6), *[[Alajõe loodusala]] (110,4 / - / 110,4), *[[Alam-Pedja loodusala]] (34493,4 / - / 34493,4), *[[Alatskivi loodusala]] (381,3 / - / 381,3), *[[Alema loodusala]] (59,9 / - / 59,9), *[[Allikukivi loodusala]] (16,5 / - / 16,5), *[[Allirahu loodusala]] (7,3 / 1953,0 / 1960,4), *[[Alva-Kärsu loodusala]] (142,4 / - / 142,4), *[[Andresjärve loodusala]] (3,4 / - / 3,4), *[[Andressaare loodusala]] (3,6 / - / 3,6), *[[Angasilla loodusala]] (292,2 / - / 292,2), *[[Anija loodusala]] (71,8 / - / 71,8), *[[Anne loodusala]] (15,7 / - / 15,7), *[[Ardu loodusala]] (42,3 / - / 42,3), *[[Aseri loodusala]] (651,1 / 0,1 / 651,1), *[[Asva loodusala]] (63,2 / - / 63,2), *[[Atsalama loodusala]] (9,2 / - / 9,2), *[[Avaste loodusala]] (8450,6 / - / 8450,6), *[[Avijõe loodusala]] (28,7 / - / 28,7), *[[Ebavere loodusala]] (38,9 / - / 38,9), *[[Edise loodusala]] (4,5 / - / 4,5), *[[Ehmja-Turvalepa loodusala]] (2405,7 / - / 2405,7), *[[Einbi loodusala]] (8,7 / - / 8,7), *[[Elva-Vitipalu loodusala]] (921,4 / - / 921,4), *[[Emajõe-Suursoo loodusala]] (21652,7 / 1215,5 / 22868,1), *[[Endla loodusala]] (10108,0 / - / 10108,0), *[[Esna loodusala]] (225,2 / - / 225,2), *[[Haanja loodusala]] (16902,7 / - / 16902,7), *[[Haapsi loodusala]] (59,9 / 21,6 / 81,5), *[[Haavakannu loodusala]] (1206,5 / - / 1206,5), *[[Haavassoo loodusala]] (298,0 / - / 298,0), *[[Hauka loodusala]] (50,7 / - / 50,7), *[[Heimtali loodusala]] (218,6 / - / 218,6), *[[Hiiu madala loodusala]] / - / 4484,1 / 4484,1), *[[Hino loodusala]] (697,7 / - / 697,7), *[[Hintsiko loodusala]] (29,2 / - / 29,2), *[[Hurda loodusala]] (213,1 / - / 213,1), *[[Ihamaru-Tilleoru loodusala]] (414,2 / - / 414,2), *[[Iidva loodusala]] (805,8 / - / 805,8), *[[Ilmandu loodusala]] (168,4 / - / 168,4), *[[Jalase loodusala]] (2728,8 / - / 2728,8), *[[Jalgsema loodusala]] (41,3 / - / 41,3), *[[Jausa loodusala]] (39,2 / - / 39,2), *[[Jõuga loodusala]] (62,7 / - / 62,7), *[[Jägala loodusala]] (29,2 / - / 29,2), *[[Jäola loodusala]] (34,7 / - / 34,7), *[[Järise loodusala]] (1053,2 / - / 1053,2), *[[Järve loodusala]] (118,3 / 0,1 / 118,4), *[[Järveoja loodusala]] (0,8 / - / 0,8), *[[Järveotsa loodusala]] (27,1 / - / 27,1), *[[Järvevälja loodusala]] (311,2 / 5,4 / 316,6), *[[Järvselja loodusala]] (187,0 / - / 187,0), *[[Kaarma loodusala]] (71,7 / - / 71,7), *[[Kaarmise loodusala]] (265,3 / - / 265,3), *[[Kaasiku loodusala]] (3,7 / - / 3,7), *[[Kaasjärve loodusala]] (2,9 / - / 2,9), *[[Kaberla loodusala]] (52,3 / - / 52,3), *[[Kabli loodusala]] (23,7 / 709,5 / 733,2), *[[Kada järve loodusala]] (8,5 / - / 8,5), *[[Kahtla-Kübassaare loodusala]] (3890,1 / 10127,7 / 14017,8), *[[Kahvena loodusala]] (717,2 / - / 717,2), *[[Kaisma loodusala]] (3155,3 / - / 3155,3), *[[Kakulaane loodusala]] (38,8 / - / 38,8), *[[Kalita loodusala]] (145,3 / - / 145,3), *[[Kallaste loodusala]] (1,0 / 0,0 / 1,0), *[[Kalli soo loodusala]] (477,6 / - / 477,6), *[[Kanaküla loodusala]] (55,6 / - / 55,6), *[[Kanepi järvede loodusala]] (109,5 / - / 109,5), *[[Karala-Pilguse loodusala]] (1280,2 / 1364,2 / 2644,3), *[[Kareda loodusala]] (360,9 / - / 360,9), *[[Karida loodusala]] (29,7 / - / 29,7), *[[Karinõmme loodusala]] (386,7 / - / 386,7), *[[Karisilla oja loodusala]] (4,2 / 6,4 / 10,6), *[[Kariste järve loodusala]] (61,6 / - / 61,6), *[[Karitsu loodusala]] (50,6 / - / 50,6), *[[Karsna järve loodusala]] (16,7 / - / 16,7), *[[Karste loodusala]] (1,4 / - / 1,4), *[[Karujärve loodusala]] (352,8 / - / 352,8), *[[Karula loodusala]] (13189,1 / - / 13189,1), *[[Karula-Pikkjärve loodusala]] (359,9 / - / 359,9), *[[Karuse-Linnuse loodusala]] (411,2 / - / 411,2), *[[Karusoo loodusala]] (10,7 / - / 10,7), *[[Kasemetsa loodusala]] (8,1 / 4,4 / 12,4), *[[Kasti lahe loodusala]] (1292,2 / 2647,0 / 3939,2), *[[Kastna loodusala]] (122,5 / 0,1 / 122,6), *[[Kastna-Rapla loodusala]] (837,2 / - / 837,2), *[[Kaugatoma-Lõu loodusala]] (1063,6 / 4311,4 / 5374,9), *[[Kauksi loodusala]] (9,6 / - / 9,6), *[[Kaunispe loodusala]] (125,7 / 0,1 / 125,8), *[[Keeri-Karijärve loodusala]] (1925,5 / - / 1925,5), *[[Kerju loodusala]] (5,4 / 73,1 / 78,6), *[[Kesknõmme loodusala]] (337,1 / 0,0 / 337,1), *[[Kihnu loodusala]] (1127,7 / 8007,8 / 9135,6), *[[Kiigumõisa loodusala]] (169,1 / - / 169,1), *[[Kiiviti järve loodusala]] (12,7 / - / 12,7), *[[Kingli loodusala]] (515,4 / - / 515,4), *[[Kirbu soo loodusala]] (67,7 / - / 67,7), *[[Kirikumäe loodusala]] (367,1 / - / 367,1), *[[Kirmsi loodusala]] (218,7 / - / 218,7), *[[Kiruvere loodusala]] (21,0 / - / 21,0), *[[Kisejärve loodusala]] (664,9 / - / 664,9), *[[Kiviaru loodusala]] (32,6 / - / 32,6), *[[Kivijärve loodusala]] (6,1 / - / 6,1), *[[Kivikupitsa loodusala]] (134,9 / - / 134,9), *[[Kiviloo loodusala]] (25,5 / - / 25,5), *[[Klaasrahu loodusala]] / - / 2674,4 / 2674,4), *[[Kohatu loodusala]] (969,9 / - / 969,9), *[[Koigi loodusala]] (2359,2 / - / 2359,2), *[[Koikküla loodusala]] (3,5 / - / 3,5), *[[Koiva-Mustjõe luha loodusala]] (3179,4 / - / 3179,4), *[[Kolga lahe loodusala]] (262,6 / 2172,8 / 2435,4), *[[Kolga loodusala]] (274,4 / - / 274,4), *[[Konguta loodusala]] (32,4 / - / 32,4), *[[Konuvere loodusala]] (477,7 / - / 477,7), *[[Kooljamägede loodusala]] (8,3 / - / 8,3), *[[Koonga tammiku loodusala]] (27,1 / - / 27,1), *[[Kooraste Kõvvõrjärve loodusala]] (12,9 / - / 12,9), *[[Kooraste Pikkjärve loodusala]] (14,6 / - / 14,6), *[[Koorküla loodusala]] (351,1 / - / 351,1), *[[Koorunõmme loodusala]] (1583,4 / 2082,4 / 3665,7), *[[Kosemäe loodusala]] (47,0 / - / 47,0), *[[Kostivere loodusala]] (96,6 / - / 96,6), *[[Kotlandi loodusala]] (74,2 / - / 74,2), *[[Krassi loodusala]] (0,6 / 79,2 / 79,9), *[[Krüüdneri loodusala]] (2,6 / - / 2,6), *[[Kubija järve loodusala]] (17,4 / - / 17,4), *[[Kudjape loodusala]] (17,0 / - / 17,0), *[[Kuiaru loodusala]] (220,5 / - / 220,5), *[[Kuivajõe loodusala]] (1,6 / - / 1,6), *[[Kuke-Kiili loodusala]] (884,2 / - / 884,2), *[[Kukka-Luhastu loodusala]] (254,8 / - / 254,8), *[[Kullamäe loodusala]] (5,3 / - / 5,3), *[[Kurematsi loodusala]] (8,3 / - / 8,3), *[[Kurese loodusala]] (521,9 / - / 521,9), *[[Kuri-Hellamaa loodusala]] (56,8 / - / 56,8), *[[Kurimetsa loodusala]] (56,6 / - / 56,6), *[[Kurisoo loodusala]] (47,2 / - / 47,2), *[[Kuritse järve loodusala]] (12,1 / - / 12,1), *[[Kurtna loodusala]] (416,3 / - / 416,3), *[[Kurtna-Vilivere loodusala]] (70,7 / - / 70,7), *[[Kuulmajärve loodusala]] (1011,0 / - / 1011,0), *[[Kuusiku loodusala]] (120,2 / - / 120,2), *[[Kõnnumaa loodusala]] (11337,3 / - / 11337,3), *[[Kõpu loodusala]] (3601,8 / 0,0 / 3601,8), *[[Kõrgessaare-Mudaste loodusala]] (1254,6 / 1629,7 / 2884,3), *[[Kõrissoo loodusala]] (32,2 / - / 32,2), *[[Kõrvemaa loodusala]] (20543,0 / - / 20543,0), *[[Kämbla loodusala]] (163,8 / - / 163,8), *[[Käntu-Kastja loodusala]] (3125,3 / - / 3125,3), *[[Kärevere loodusala]] (2497,1 / - / 2497,1), *[[Kärnjärve loodusala]] (7,8 / - / 7,8), *[[Kääpa loodusala]] (2284,3 / - / 2284,3), *[[Küdema lahe loodusala]] (511,3 / 3967,3 / 4478,6), *[[Küdema loodusala]] (21,4 / - / 21,4), *[[Laasu loodusala]] (33,2 / - / 33,2), *[[Lahemaa loodusala]] (47594,9 / 26826,5 / 74421,4), *[[Lahepera loodusala]] (174,2 / 13882,2 / 14056,4), *[[Laho loodusala]] (2,7 / - / 2,7), *[[Laidunina loodusala]] (84,0 / 0,6 / 84,6), *[[Laiksaare loodusala]] (399,2 / - / 399,2), *[[Laiküla loodusala]] (1091,8 / - / 1091,8), *[[Lambahanna järve loodusala]] (4,1 / - / 4,1), *[[Lannasmaa loodusala]] (14,2 / - / 14,2), *[[Lao loodusala]] (18,9 / 0,0 / 18,9), *[[Lasa loodusala]] (471,3 / - / 471,3), *[[Lasila loodusala]] (337,0 / - / 337,0), *[[Lasva tammiku loodusala]] (19,0 / - / 19,0), *[[Laukesoo loodusala]] (2711,7 / - / 2711,7), *[[Laulasmaa loodusala]] (129,7 / 0,1 / 129,7), *[[Laulaste loodusala]] (1060,5 / - / 1060,5), *[[Lavassaare loodusala]] (9866,1 / - / 9866,1), *[[Lavatsi järve loodusala]] (9,0 / - / 9,0), *[[Leigri loodusala]] (458,7 / - / 458,7), *[[Lemmejõe loodusala]] (5,9 / 0,0 / 5,9), *[[Lepakose loodusala]] (27,0 / - / 27,0), *[[Leppoja loodusala]] (376,1 / - / 376,1), *[[Letipea loodusala]] (33,6 / 480,0 / 513,6), *[[Lihula loodusala]] (6718,9 / - / 6718,9), *[[Liigalaskma-Orinõmme loodusala]] (334,5 / - / 334,5), *[[Liiva-Putla loodusala]] (101,3 / - / 101,3), *[[Linaleo järve loodusala]] (1,0 / - / 1,0), *[[Lindi loodusala]] (1624,6 / - / 1624,6), *[[Lindmetsa loodusala]] (84,5 / 0,0 / 84,5), *[[Linnumängu loodusala]] (2078,4 / - / 2078,4), *[[Linnuraba loodusala]] (3375,7 / - / 3375,7), *[[Loobu jõe loodusala]] (13,2 / - / 13,2), *[[Lopa paljandi loodusala]] (0,8 / - / 0,8), *[[Lubjaahju järve loodusala]] (1,2 / - / 1,2), *[[Luhasoo loodusala]] (798,3 / - / 798,3), *[[Luidja loodusala]] (55,5 / - / 55,5), *[[Luiste loodusala]] (1074,3 / - / 1074,3), *[[Luitemaa loodusala]] (10456,5 / 2464,6 / 12921,1), *[[Luusika loodusala]] (439,4 / - / 439,4), *[[Lõõdla loodusala]] (98,2 / - / 98,2), *[[Lümandu loodusala]] (106,3 / - / 106,3), *[[Lüsingu loodusala]] (107,9 / - / 107,9), *[[Lüübnitsa loodusala]] (1542,0 / 0,2 / 1542,2), *[[Maalasti loodusala]] (35,6 / - / 35,6), *[[Maapaju loodusala]] (448,5 / - / 448,5), *[[Madissaare loodusala]] (100,9 / - / 100,9), *[[Mahtra loodusala]] (7569,4 / - / 7569,4), *[[Mahu-Rannametsa loodusala]] (426,4 / - / 426,4), *[[Maidla-Iganõmme loodusala]] (331,2 / - / 331,2), *[[Majori järve loodusala]] (17,8 / - / 17,8 *[[Manilau-Hanilaiu loodusala]] (203,6 / 0,0 / 203,6), *[[Marimetsa-Õmma loodusala]] (7826,8 / - / 7826,8), *[[Maruoru loodusala]] (33,1 / - / 33,1), *[[Meelva loodusala]] (2072,9 / - / 2072,9), *[[Meenikunno loodusala]] (2649,4 / - / 2649,4), *[[Metsapoole loodusala]] (60,4 / 0,0 / 60,4), *[[Metsaääre loodusala]] (158,8 / - / 158,8), *[[Mihkli loodusala]] (88,9 / - / 88,9), *[[Mooste loodusala]] (16,8 / - / 16,8), *[[Mukri loodusala]] (2201,1 / - / 2201,1), *[[Mullutu-Loode loodusala]] (5786,9 / 0,1 / 5787,0), *[[Muraka loodusala]] (16355,8 / - / 16355,8), *[[Muraste loodusala]] (140,5 / 0,0 / 140,5), *[[Murati loodusala]] (181,6 / - / 181,6), *[[Mustajõe loodusala]] (77,3 / - / 77,3), *[[Mustallika loodusala]] (49,4 / - / 49,4), *[[Mustjärve loodusala]] (20,3 / - / 20,3), *[[Mustjärve raba loodusala]] (1080,4 / - / 1080,4), *[[Mustoja loodusala]] (3499,9 / - / 3499,9), *[[Muti loodusala]] (154,2 / - / 154,2), *[[Mõdriku-Roela loodusala]] (1621,0 / - / 1621,0), *[[Mõisamõtsa loodusala]] (229,3 / - / 229,3), *[[Mõneku loodusala]] (48,1 / - / 48,1), *[[Mõrdama loodusala]] (1517,1 / - / 1517,1), *[[Mädajõe loodusala]] (23,3 / - / 23,3), *[[Mädapea loodusala]] (71,7 / - / 71,7), *[[Mäe loodusala]] (41,7 / 0,0 / 41,7), *[[Mäetaguse loodusala]] (52,9 / - / 52,9), *[[Märjamaa järtade loodusala]] (113,2 / - / 113,2), *[[Määru loodusala]] (7,9 / - / 7,9), *[[Naage loodusala]] (4,6 / - / 4,6), *[[Naissaare loodusala]] (1887,6 / 12,2 / 1899,7), *[[Naissoo loodusala]] (115,7 / - / 115,7), *[[Navesti loodusala]] (9,7 / - / 9,7), *[[Nedrema loodusala]] (2429,3 / - / 2429,3), *[[Neeruti loodusala]] (1271,3 / - / 1271,3), *[[Nepste loodusala]] (34,0 / - / 34,0), *[[Nigula loodusala]] (6397,8 / - / 6397,8), *[[Nihatu loodusala]] (49,7 / - / 49,7), *[[Niitvälja loodusala]] (24,9 / - / 24,9), *[[Nurtujõe loodusala]] (35,0 / - / 35,0), *[[Nõlvasoo loodusala]] (1100,4 / - / 1100,4), *[[Nõmme raba loodusala]] (434,5 / - / 434,5), *[[Nõmmküla loodusala]] (135,8 / - / 135,8), *[[Nõva-Osmussaare loodusala]] (2803,8 / 21808,4 / 24612,3), *[[Nässumaa loodusala]] (272,6 / 0,1 / 272,6), *[[Nätsi-Võlla loodusala]] (11499,4 / - / 11499,4), *[[Odalätsi loodusala]] (282,3 / 0,0 / 282,3), *[[Oese soo loodusala]] (196,1 / - / 196,1), *[[Ohepalu loodusala]] (5896,6 / - / 5896,6), *[[Ohessaare loodusala]] (18,9 / 1,2 / 20,0), *[[Oidrema loodusala]] (35,1 / - / 35,1), *[[Ontika loodusala]] (253,0 / - / 253,0), *[[Oodsipalo loodusala]] (74,6 / - / 74,6), *[[Orajõe loodusala]] (115,5 / 0,0 / 115,5), *[[Orkjärve loodusala]] (1163,7 / - / 1163,7), *[[Osõtsuu loodusala]] (26,0 / - / 26,0), *[[Otepää loodusala]] (22794,1 / - / 22794,1), *[[Oti loodusala]] (54,4 / - / 54,4), *[[Otiküla loodusala]] (62,2 / - / 62,2), *[[Paadrema loodusala]] (1360,3 / - / 1360,3), *[[Paatsa loodusala]] (98,5 / - / 98,5), *[[Pabra järve loodusala]] (57,9 / - / 57,9), *[[Padakõrve loodusala]] (1547,1 / - / 1547,1), *[[Padaoru loodusala]] (176,7 / - / 176,7), *[[Padinasaare loodusala]] (40,5 / - / 40,5), *[[Pae loodusala]] (33,0 / - / 33,0), *[[Paeküla loodusala]] (263,9 / - / 263,9), *[[Paganamaa loodusala]] (199,7 / - / 199,7), *[[Pahtpää loodusala]] (4,8 / - / 4,8), *[[Paistu loodusala]] (53,2 / - / 53,2), *[[Pajaka-Vardi loodusala]] (316,3 / - / 316,3), *[[Pakasjärve loodusala]] (18,4 / - / 18,4 *[[Pakri loodusala]] (3365,9 / 17096,9 / 20462,8), *[[Palakmäe loodusala]] (138,2 / - / 138,2), *[[Palojärve loodusala]] (8,0 / - / 8,0 *[[Pammana loodusala]] (288,8 / 834,9 / 1123,6), *[[Pangametsa loodusala]] (175,5 / 4,0 / 179,5), *[[Pangodi loodusala]] (100,8 / - / 100,8), *[[Paope loo loodusala]] (157,9 / - / 157,9), *[[Paope loodusala]] (630,6 / 1600,8 / 2231,4), *[[Paraspõllu loodusala]] (476,5 / - / 476,5), *[[Parika loodusala]] (2186,1 / - / 2186,1), *[[Parila loodusala]] (198,2 / - / 198,2), *[[Parmu loodusala]] (1021,3 / - / 1021,3), *[[Paunküla loodusala]] (619,4 / - / 619,4), *[[Pedase loodusala]] (13,6 / - / 13,6), *[[Peeda jõe loodusala]] (5,6 / - / 5,6), *[[Peetri jõe loodusala]] (497,2 / - / 497,2), *[[Peramaa loodusala]] (29,1 / - / 29,1), *[[Pihla-Kaibaldi loodusala]] (3760,2 / - / 3760,2), *[[Pihla-Kurisu loodusala]] (277,0 / - / 277,0), *[[Piiumetsa loodusala]] (1129,8 / - / 1129,8), *[[Pikre järve loodusala]] (12,4 / - / 12,4), *[[Pilkuse loodusala]] (483,5 / - / 483,5), *[[Pillu loodusala]] (25,2 / - / 25,2), *[[Pirita loodusala]] (688,1 / - / 688,1), *[[Piusa loodusala]] (1219,5 / - / 1219,5), *[[Piusa-Võmmorski loodusala]] (489,6 / - / 489,6), *[[Poanse loodusala]] (310,8 / - / 310,8), *[[Pootsi loodusala]] (8,2 / - / 8,2), *[[Porkuni loodusala]] (314,8 / - / 314,8), *[[Prandi loodusala]] (871,4 / - / 871,4), *[[Prange loodusala]] (37,3 / - / 37,3), *[[Prangli loodusala]] (431,8 / 879,6 / 1311,4), *[[Preedi jõe loodusala]] (1,1 / - / 1,1), *[[Puhatu loodusala]] (12716,9 / 0,3 / 12717,2), *[[Pullijärve loodusala]] (62,8 / - / 62,8), *[[Purtsi jõe loodusala]] (8,1 / - / 8,1), *[[Põdrapao loodusala]] (2,5 / - / 2,5), *[[Põduste luha loodusala]] (30,8 / 0,1 / 30,8), *[[Põduste-Upa loodusala]] (356,3 / - / 356,3), *[[Põhja-Kõrvemaa loodusala]] (13420,7 / - / 13420,7), *[[Päevakese loodusala]] (62,4 / - / 62,4), *[[Pähklisaare loodusala]] (643,2 / - / 643,2), *[[Pähni loodusala]] (277,8 / - / 277,8), *[[Päidre loodusala]] (43,1 / - / 43,1), *[[Päite loodusala]] (127,9 / 0,2 / 128,1), *[[Pärlijõe loodusala]] (26,5 / - / 26,5), *[[Pärlijõe luha loodusala]] (40,3 / - / 40,3), *[[Pärnu jõe loodusala]] (855,5 / 0,0 / 855,5), *[[Pärnu loodusala]] (516,8 / - / 516,8), *[[Pühajõe loodusala]] (5,8 / 0,0 / 5,8), *[[Pühalepa loodusala]] (43,7 / - / 43,7), *[[Pühametsa loodusala]] (26,5 / - / 26,5), *[[Püümetsa loodusala]] (31,2 / - / 31,2), *[[Rabivere loodusala]] (2157,6 / - / 2157,6), *[[Raespa loodusala]] (243,7 / 0,0 / 243,7), *[[Rahaaugu loodusala]] (470,6 / - / 470,6), *[[Rahula-Napanurga loodusala]] (213,8 / - / 213,8), *[[Rahumäe loodusala]] (23,9 / - / 23,9), *[[Raikküla-Paka loodusala]] (138,2 / - / 138,2), *[[Rangu loodusala]] (826,9 / - / 826,9), *[[Ranna loodusala]] (22,8 / 0,0 / 22,8), *[[Rannamõisa loodusala]] (63,5 / 2,1 / 65,6), *[[Rannaniidi loodusala]] (395,6 / 0,2 / 395,8), *[[Rannaniidu loodusala]] (306,9 / 64,5 / 371,4), *[[Ranna-Põitse loodusala]] (231,7 / 0,0 / 231,7), *[[Raudrahu loodusala]] / - / 978,7 / 978,7), *[[Rava loodusala]] (16,2 / - / 16,2), *[[Rebasmäe loodusala]] (32,0 / - / 32,0), *[[Reiu jõe loodusala]] (104,8 / - / 104,8), *[[Ridaküla loodusala]] (142,6 / - / 142,6), *[[Riksu ranniku loodusala]] (508,7 / 1674,7 / 2183,4), *[[Roksi järve loodusala]] (2,9 / - / 2,9), *[[Roosna-Alliku loodusala]] (42,8 / - / 42,8), *[[Ropka-Ihaste loodusala]] (755,4 / - / 755,4), *[[Rubina loodusala]] (2097,1 / - / 2097,1), *[[Ruhijärve loodusala]] (87,1 / - / 87,1), *[[Ruhnu loodusala]] (788,8 / 79,2 / 868,1), *[[Ruila loodusala]] (826,1 / - / 826,1), *[[Rutu loodusala]] (328,4 / - / 328,4), *[[Räpina loodusala]] (56,0 / - / 56,0), *[[Saaremetsa loodusala]] (84,4 / - / 84,4), *[[Saarjõe loodusala]] (1749,8 / - / 1749,8), *[[Saarjärve loodusala]] (158,3 / - / 158,3), *[[Sadrametsa loodusala]] (242,5 / - / 242,5), *[[Sadramõtsa loodusala]] (360,8 / - / 360,8), *[[Sahmeni loodusala]] (1,0 / 27315,6 / 27316,5), *[[Salavalge-Tõrasoo loodusala]] (4511,6 / - / 4511,6), *[[Salla loodusala]] (141,7 / - / 141,7), *[[Sandla loodusala]] (13,6 / - / 13,6), *[[Sanga loodusala]] (151,6 / - / 151,6), *[[Saunametsa loodusala]] (9,9 / - / 9,9), *[[Sauniku loodusala]] (120,6 / - / 120,6), *[[Selisoo loodusala]] (1418,7 / - / 1418,7), *[[Selja jõe loodusala]] (639,3 / 0,1 / 639,4), *[[Seljamäe loodusala]] (213,3 / - / 213,3), *[[Selja-Põdra loodusala]] (1655,6 / - / 1655,6), *[[Sepa loodusala]] (324,3 / - / 324,3), *[[Sepamaa loodusala]] (60,3 / 0,0 / 60,3), *[[Sepaste loodusala]] (36,5 / - / 36,5), *[[Siiksaare-Oessaare loodusala]] (2141,9 / 1810,5 / 3952,4), *[[Siiraku loodusala]] (682,3 / - / 682,3), *[[Silmsi soo loodusala]] (145,6 / - / 145,6), *[[Simiste-Oina loodusala]] (99,6 / - / 99,6), *[[Sinialliku loodusala]] (98,8 / - / 98,8), *[[Siniküla loodusala]] (34,7 / - / 34,7), *[[Siplase loodusala]] (205,6 / - / 205,6), *[[Sirtsi loodusala]] (6056,0 / - / 6056,0), *[[Smolnitsa loodusala]] (239,4 / 0,1 / 239,5), *[[Sonni loodusala]] (12,8 / - / 12,8), *[[Sookuninga loodusala]] (5868,6 / - / 5868,6), *[[Soomaa loodusala]] (40033,6 / - / 40033,6), *[[Soontaga-Sauniku loodusala]] (1544,8 / - / 1544,8), *[[Sootaga loodusala]] (59,1 / - / 59,1), *[[Sorgu loodusala]] (3,1 / - / 3,1), *[[Struuga loodusala]] (1247,4 / 467,6 / 1715,0), *[[Suigu loodusala]] (130,3 / - / 130,3), *[[Sulu loodusala]] (262,2 / - / 262,2), *[[Sutu lahe loodusala]] (465,1 / 1675,7 / 2140,8), *[[Suurekivi loodusala]] (272,5 / - / 272,5), *[[Suuremõisa lahe loodusala]] (370,9 / - / 370,9), *[[Suurissoo loodusala]] (12,3 / - / 12,3), *[[Suursoo-Leidissoo loodusala]] (22508,2 / - / 22508,2), *[[Suurupi loodusala]] (183,7 / 6,8 / 190,6), *[[Sõmeri loodusala]] (299,8 / 60,9 / 360,7), *[[Sämi loodusala]] (941,1 / - / 941,1), *[[Säärenõmme loodusala]] (392,8 / - / 392,8), *[[Taarikõnnu loodusala]] (2842,6 / - / 2842,6), *[[Tagamõisa loodusala]] (5074,2 / 8408,2 / 13482,4), *[[Tagula loodusala]] (21,2 / - / 21,2), *[[Tahkjärve soo loodusala]] (31,2 / - / 31,2), *[[Tahkuna loodusala]] (1868,7 / 0,0 / 1868,7), *[[Tahula-Reo loodusala]] (579,4 / - / 579,4), *[[Tammelehe loodusala]] (4,2 / - / 4,2), *[[Tammese loodusala]] (158,8 / - / 158,8), *[[Tammiku loodusala]] (379,3 / - / 379,3), *[[Tammuna loodusala]] (55,9 / - / 55,9), *[[Tamula järve loodusala]] (209,8 / - / 209,8), *[[Tareste loodusala]] (203,4 / 249,1 / 452,5), *[[Tatra loodusala]] (2,8 / - / 2,8), *[[Teesu loodusala]] (152,2 / 0,1 / 152,3), *[[Tehu loodusala]] (4,0 / - / 4,0), *[[Tellise loodusala]] (236,8 / - / 236,8), *[[Tellissaare loodusala]] (350,9 / - / 350,9), *[[Teringi loodusala]] (320,7 / 0,0 / 320,7), *[[Tihu loodusala]] (1414,9 / 0,0 / 1414,9), *[[Tikste loodusala]] (38,0 / - / 38,0), *[[Tilga loodusala]] (101,4 / - / 101,4), *[[Tilli loodusala]] (6,2 / - / 6,2), *[[Tillniidu loodusala]] (345,4 / - / 345,4), *[[Timmase loodusala]] (388,3 / - / 388,3), *[[Tolkuse loodusala]] (806,1 / - / 806,1), *[[Toolse loodusala]] (214,8 / 250,4 / 465,3), *[[Tooni loodusala]] (21,9 / - / 21,9), *[[Tori põrgu loodusala]] (2,1 / - / 2,1), *[[Tudre loodusala]] (59,8 / - / 59,8), *[[Tudusoo loodusala]] (5279,4 / - / 5279,4), *[[Tuhala loodusala]] (188,1 / - / 188,1), *[[Tuhu loodusala]] (4027,4 / - / 4027,4), *[[Tumala loodusala]] (149,7 / - / 149,7), *[[Tõhela-Ermistu loodusala]] (3133,3 / - / 3133,3), *[[Tõnija loodusala]] (180,7 / - / 180,7), *[[Tõstamaa loodusala]] (517,8 / 763,8 / 1281,7), *[[Tänassilma loodusala]] (113,0 / - / 113,0), *[[Tündre loodusala]] (1837,3 / - / 1837,3), *[[Türi-Karjaküla loodusala]] (97,2 / - / 97,2), *[[Türisalu loodusala]] (164,5 / 0,1 / 164,6), *[[Ubari loodusala]] (58,3 / - / 58,3), *[[Udria loodusala]] (374,4 / 0,2 / 374,6), *[[Uhtju loodusala]] (12,8 / 2416,7 / 2429,4), *[[Uhtjärve loodusala]] (44,5 / - / 44,5), *[[Uiakatsi loodusala]] (19,3 / - / 19,3), *[[Uljaste loodusala]] (255,0 / - / 255,0), *[[Undama soo loodusala]] (81,4 / - / 81,4), *[[Ura loodusala]] (309,6 / - / 309,6), *[[Urevere loodusala]] (17,6 / - / 17,6), *[[Uulu-Võiste loodusala]] (718,6 / - / 718,6), *[[Vagula järve loodusala]] (598,0 / - / 598,0), *[[Vahenurme loodusala]] (221,3 / - / 221,3), *[[Vahtrissoo loodusala]] (47,1 / - / 47,1), *[[Vaiste loodusala]] (160,0 / - / 160,0), *[[Valgejõe loodusala]] (32,4 / - / 32,4), *[[Valgejärve loodusala]] (719,4 / - / 719,4), *[[Valgeraba loodusala]] (440,8 / - / 440,8), *[[Valgeranna loodusala]] (97,8 / 0,1 / 97,8), *[[Valgesoo loodusala]] (352,2 / - / 352,2), *[[Valgjärve loodusala]] (66,2 / - / 66,2), *[[Valkla klindi loodusala]] (5,1 / - / 5,1), *[[Valli soo loodusala]] (26,6 / - / 26,6), *[[Vana-Lahetaguse loodusala]] (41,6 / - / 41,6), *[[Vanalõve loodusala]] (69,0 / - / 69,0), *[[Vanamõisa loodusala]] (461,7 / 1070,3 / 1532,0), *[[Vansi loodusala]] (140,0 / - / 140,0), *[[Vapramäe loodusala]] (99,2 / - / 99,2), *[[Varangu loodusala]] (104,2 / - / 104,2), *[[Varbla loodusala]] (278,9 / 0,0 / 279,0), *[[Vardi loodusala]] (678,6 / - / 678,6), *[[Vasalemma loodusala]] (15,2 / - / 15,2), *[[Vedruka raba loodusala]] (109,3 / - / 109,3), *[[Verijärve loodusala]] (77,7 / - / 77,7), *[[Vesitükimaa loodusala]] (501,5 / 759,2 / 1260,7), *[[Veski loodusala]] (63,0 / - / 63,0), *[[Vidrike loodusala]] (13,7 / - / 13,7), *[[Viidu loodusala]] (28,9 / - / 28,9), *[[Viidumäe loodusala]] (2488,3 / - / 2488,3), *[[Viieristi loodusala]] (377,9 / 0,0 / 377,9), *[[Viilupi loodusala]] (30,4 / - / 30,4), *[[Viisjaagu loodusala]] (25,5 / - / 25,5), *[[Viitna loodusala]] (311,6 / - / 311,6), *[[Viivikonna loodusala]] (28,4 / - / 28,4), *[[Vilivalla loodusala]] (15,6 / - / 15,6), *[[Viljandi loodusala]] (155,4 / - / 155,4), *[[Vilsandi loodusala]] (6029,2 / 12204,9 / 18234,1), *[[Vinni-Pajusti loodusala]] (92,7 / - / 92,7), *[[Virosi loodusala]] (11,6 / - / 11,6), *[[Voki loodusala]] (16,6 / - / 16,6), *[[Vooremaa järvede loodusala]] (2098,7 / - / 2098,7), *[[Vulbi loodusala]] (10,7 / - / 10,7), *[[Võhandu jõe loodusala]] (22,1 / - / 22,1), *[[Võhandu jõe ürgoru loodusala]] (248,4 / - / 248,4), *[[Võlingi oja loodusala]] (3,2 / - / 3,2), *[[Võlumäe loodusala]] (17,0 / - / 17,0), *[[Võrsna loodusala]] (535,0 / - / 535,0), *[[Võrtsjärve loodusala]] (2821,1 / 26763,2 / 29584,2), *[[Võtikvere loodusala]] (115,9 / - / 115,9), *[[Väike-Emajõe loodusala]] (19,7 / - / 19,7), *[[Väike-Palkna loodusala]] (24,6 / - / 24,6), *[[Väikese väina loodusala]] (3798,2 / 13841,2 / 17639,4), *[[Väikõ-Nedsäjä loodusala]] (2,5 / - / 2,5), *[[Väinamere loodusala]] (43966,0 / 208173,2 / 252139,2), *[[Välgi loodusala]] (758,1 / - / 758,1), *[[Värska loodusala]] (17,2 / 24,2 / 41,4), *[[Väägvere loodusala]] (6,2 / - / 6,2), *[[Vääna jõe loodusala]] (29,6 / - / 29,6), *[[Vääna loodusala]] (853,4 / - / 853,4), *[[Vääna-Posti loodusala]] (58,2 / - / 58,2), *[[Vääna-Viti loodusala]] (15,9 / - / 15,9), *[[Väätsa loodusala]] (416,2 / - / 416,2), *[[Õisu loodusala]] (399,7 / 195,8 / 592,4), *[[Õru loodusala]] (12,0 / - / 12,0), *[[Ämmamäe loodusala]] (41,9 / - / 41,9), *[[Änniksaare loodusala]] (3,2 / - / 3,2), *[[Äntu loodusala]] (389,0 / - / 389,0), *[[Ülgase loodusala]] (49,3 / - / 49,3). == Välislingid == *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=RAH&mount=view Keskkonnaregister] [[Kategooria:Eesti kaitsealad| ]] [[Kategooria:Eesti geograafia loendid]] [[Kategooria:Eesti looduse loendid]] [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad| ]] 6xrvwl8jbnb1v10b2msqioqazqjh13x 0 222674 7122322 5724784 2026-04-01T08:42:30Z ~2026-19653-61 226094 7122322 wikitext text/x-wiki '''Gniezno peapiiskoppide loend''' loetleb [[Gniezno peapiiskopkond|Gniezno peapiiskopkonna]] [[Gniezno peapiiskop|metropoliite]] alates aastast [[999]] kuni tänaseni. Alates [[1418]]. aastast on Gniezno peapiiskopid ühtlasi ka [[Poola]] [[priimas]]ed (kirikupead). Aastatel [[1821]]–[[1946]] oli Gniezno peapiiskopi koht liidetud [[Poznańi peapiiskop]]i ja [[1946]]–[[1992]] [[Varssavi peapiiskop]]i ametikohaga. *[[999]]– pärast [[1000]] [[Radím Gaudentius]] (Radzim Gaundenty) *enne [[1025]] – [[1027]] [[Hipolit (Gniezno peapiiskop)|Hipolit]] *[[1027]]–[[1028]] [[Bossuta Stefan]] *[[1028]] – umbes [[1076]] sedisvakants *umbes [[1076]] – [[1092]] [[Bogumił (Gniezno peapiiskop)|Bogumił]] *umbes [[1092]] [[Heinrich von Wülzburg]] *umbes [[1099]] – pärast [[1112]] [[Marcin (Gniezno peapiiskop)|Marcin]] *enne [[1136]] – [[1146]]/[[1148]] [[Jakub ze Żnina|Jakub I Żninast]] *[[1149]] – pärast [[1167]] [[Jan Gryfita]] (Jan I) *[[1177]] – pärast [[1180]] [[Zdzisław I]] *umbes [[1180. aastad]] [[Bogumił z Dobrowa|Bogumił Dobrowist]] *umbes [[1191]] – [[1199]] [[Piotr Łabędź]] *1199–1219 [[Henryk Kietlicz|Henryk I Ketlicz]] *1220–1232 [[Wincenty z Niałka|Wincenty I Niałkast]] *1232–1258 [[Pełka (Gniezno peapiiskop)|Pełka (Fulko)]] *1258–1271 [[Janusz I]] *1271–1278 sedisvakants *1278 [[Marcin z Opawy]] *1278–1283 sedisvakants *1283–1314 [[Jakub Świnka]] (Jakub II) *1314–1316 sedisvakants *1316–1317 [[Borzysław I]] *1317–1341 [[Janisław I]] *1342–1374 [[Jarosław Bogoria]] *1374–1382 [[Janusz Suchywilk|Janusz II Suchywilk]] *1382–1388 [[Bodzanta z Kosowic]] *1389–1394 [[Jan Kropidło]] (Jan II) *1394–1401 [[Dobrogost z Nowego Dworu]] *1402–1411 [[Mikołaj Kurowski|Mikołaj I Kurowski]] *1412–1422 [[Mikołaj Trąba|Mikołaj II Trąba]] (alates [[1418]] esimene Poola priimas) *1423–1436 [[Wojciech Jastrzębiec|Wojciech I Jastrzębiec]] *1437–1448 [[Wincenty Kot|Wincenty II Kot]] (vastupaavst [[Felix V (vastupaavst)|Felix V]] kardinal) *1449–1453 [[Władysław Oporowski|Władysław I Oporowski]] *1453–1464 [[Jan ze Szprewy|Jan III ze Szprewy]] *1464–1473 [[Jan Gruszczyński|Jan IV Gruszczyński]] *1473–1480 [[Jakub Siemieński|Jakub III Siemieński]] *1481–1493 [[Zbigniew Oleśnicki]] *1493–1503 [[Fryderyk Jagiellończyk]] (kardinal) *1503–1510 [[Andrzej Boryszewski|Andrzej I Boryszewski]] *1510–1531 [[Jan Łaski (1456–1531)|Jan V Łaski]] *1531–1535 [[Maciej Drzewicki|Maciej I Drzewicki]] *1535–1537 [[Andrzej Krzycki|Andrzej II Krzycki]] *1537–1540 [[Jan Latalski|Jan VI Latalski]] *1541–1545 [[Piotr Gamrat|Piotr III Gamrat]] *1546–1559 [[Mikołaj Dzierzgowski|Mikołaj III Dzierzgowski]] *1559–1562 [[Jan Przerębski|Jan VII Przerębski]] *1562–1581 [[Jakub Uchański|Jakub IV Uchański]] *1581–1603 [[Stanisław Karnkowski|Stanisław I Karnkowski]] *1604–1605 [[Jan Tarnowski (1550–1605)|Jan VII Tarnowski]] *1606–1608 [[Bernard Maciejowski]] (kardinal) *1608–1615 [[Wojciech Baranowski|Wojciech II Baranowski]] *1616–1624 [[Wawrzyniec Gembicki]] *1624–1626 [[Henryk Firlej|Henryk III Firlej]] *1627–1638 [[Jan Wężyk|Jan IX Wężyk]] *1638–1641 [[Jan Lipski|Jan X Lipski]] *1641–1652 [[Maciej Łubieński|Maciej II Łubieński]] *1653–1658 [[Andrzej Leszczyński (1608–1658)|Andrzej III Leszczyński]] *1659–1666 [[Wacław Leszczyński]] *1666–1673 [[Mikołaj Prażmowski|Mikołaj IV Prażmowski]] *1673–1674 [[Kazimierz Florian Czartoryski]] *1674–1677 [[Andrzej Olszowski|Andrzej III Olszowski]] *1677–1685 [[Jan Stefan Wydźga|Jan XI Stefan Wydźga]] *1686–1687 [[Stefan Wierzbowski|Stefan II Wierzbowski]] (nomineeritud, peapiiskopiks ei kinnitatud) *1688–1705 [[Michał Stefan Radziejowski]] (kardinal) *1706–1721 [[Stanisław Szembek|Stanisław II Szembek]] *1721–1723 sedisvakants *1723–1738 [[Teodor Andrzej Potocki]] *1739–1748 [[Krzysztof Antoni Szembek]] *1749–1759 [[Adam Ignacy Komorowski]] *1759–1767 [[Władysław Aleksander Łubieński|Władysław II Aleksander Łubieński]] *1767–1777 [[Gabriel Podoski]] *1777–1784 [[Antoni Kazimierz Ostrowski]] *1785–1794 [[Michał Jerzy Poniatowski|Michał II Jerzy Poniatowski]] *1795–1801 [[Ignacy Krasicki|Ignacy I Krasicki]] *1801–1806 sedisvakants *1806–1818 [[Ignacy Raczyński|Ignacy II Raczyński]] *1818–1821 sedisvakants *1821–1825 [[Tymoteusz Paweł Gorzeński]] (alates temast olid Gniezno peapiiskopid ka Poznani peapiiskopiks) *1825–1828 sedisvakants *1828–1829 [[Teofil Cyprian Wolicki]] *1829–1831 sedisvakants *1831–1842 [[Marcin Sulgustowski–Dunin|Marcin II Sulgustowski–Dunin]] *1842–1845 sedisvakants *1845–1865 [[Leon Michał Przyłuski]] *1866–1886 [[Mieczysław Halka Ledóchowski]] (kardinal) *1886–1890 [[Juliusz Józef Dinder]] *1891–1906 [[Florian Stablewski]] *1906–1914 sedisvakants *1914–1915 [[Edward Likowski]] *1915–1926 [[Edmund Dalbor]] (kardinal) *1926–1948 [[August Hlond]] (kardinal, kuni 1946 Poznani ja Gniezno, alates 1946 Varssavi ja Gniezno peapiiskop) *1948–1981 [[Stefan Wyszyński|Stefan III Wyszyński]] (kardinal, Varssavi ja Gniezno peapiiskop *1981–1992 [[Józef Glemp]] (kardinal, Poola priimas kuni 18. detsembrini 2009, Varssavi ja Gniezno peapiiskop kuni 1992, seejärel Varssavi peapiiskop) *1992–2010 [[Henryk Muszyński]] (Poola priimas 2009–2010) *2010– [[Józef Kowalczyk|Józef II Kowalczyk]] (Gniezno peapiiskop ja Poola priimas) [[Kategooria:Gniezno peapiiskopkond| ]] [[Kategooria:Poola loendid]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Piiskoppide loendid]] jm17d2ubjfoc226pv535dsqzyjf18fh 0 225528 7121844 6955476 2026-03-31T12:57:46Z ~2026-19195-65 225948 /* Välislingid */ 7121844 wikitext text/x-wiki '''Hermann Stock''' ([[26. märts]] [[1916]] – [[27. oktoober]] [[1987]] [[Chieming]], [[Baieri]]) oli Saksa vaimulik, luuletaja ja tõlkija. Abiellus [[10. september|10. septembril]] [[1943]] [[Dagmar Hacker]]iga ([[Marie Under]]i tütrega). Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elasid Stockid mitmel pool [[Baieri liidumaa]]l, sõltuvalt sellest, kus Hermanni pastorina vajati (aastal [[1952]] Bergenis Traunsteini kreisis [[Ülem-Baieri]] ringkonnas [[Baieri liidumaa]]l; aastal [[1960]] Weimersheimis (praegu Weissenburgi linnaosa) Weissenburg-Gunzenhauseni kreisis Kesk-Frangimaa ringkonnas [[Baieri liidumaa]]l). Ei ole teada, et ta eesti kogudusi hooldanuks. Dagmari ja Hermanni abielu jäi lastetuks ega kujunenud õnnelikuks. Vaatamata ühiselt valitud kodusele eesti keelele olid suhted jahedad. Elu lõpu poole elas Hermann rohkem [[Viin]]is kui abielupaari ühises kodus maalilises Chiemingi väikelinnas. Formaalselt säilitati abielu siiski elu lõpuni. Nii Dagmar kui ka Hermann Stock on maetud Lõuna-Baierimaal Chiemingis<ref>Sirje Kiin. Marie Underi Europa reisid. Kuuskümmend üks kirja tütardele. Tallinn 2010</ref>. Koos abikaasa [[Dagmar Stock]]iga tõlkis ta eesti keelde [[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]]. Lisaks tõlkis ta eesti keelest saksa keelde [[Marie Under]]it ja [[Bernard Kangro]]t. Samas kirjutas ka ise üsna palju luuletusi. Neid on avaldatud ajakirjas [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] (valdavalt Marie Underi tõlgetena, aga ka eesti keeles kirjutatuna). Samuti on ta tõlkinud eesti keelde soome ja ungari keelest. == Tõlked == *Stimme aus dem Schatten: Gedichte/ Marie Under; aus dem Estnischen übertragen und ausgewählt von Hermann Stock; mit einer Einladung von Aleksis Rannit. Freiburg: Herder, [1949] *Flucht und Bleibe: Gedichte in Auswahl/ Bernard Kangro; Deutsch von Hermann Stock; [Zeichnungen von Endel Kõks]. [Lund]: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954 *Liivimaa kroonika/ Balthasar Russow; [alamsaksa keelest tõlkinud Dagmar ja Hermann Stock; kaas: Olev Mikiver] [Stockholm]: Vaba Eesti, [1967] *Liivimaa kroonika/ Balthasar Russow; [alamsaksa keelest tõlkinud Dagmar ja Hermann Stock; kaas: Olev Mikiver] Tallinn: Hotger, 1993 == Stocki teosed == *Der Dichter Bernard Kangro. [Lund]: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954 *Ein Dokument estnischen Geistes/ Hermann Stock. Stockholm: 1965 *Ääremail: [luuletused (ja tõlked, sh Hermann Stock]/ Marie Under; illustreerinud Herman Talvik] Stockholm: Vaba Eesti, 1963 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [[Heili Reinart]], [https://naine.postimees.ee/6413388/marie-underi-tutre-dagmari-suhe-emaga-jai-alatiseks-konfliktseks-ja-pingeliseks "Marie Underi tütre Dagmari suhe emaga jäi alatiseks konfliktseks ja pingeliseks"], Postimees, 25. september 2018 {{JÄRJESTA:Stock, Hermann}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1987]] kdhppe1e2pacafhvadvgm3nex0lsqvq 0 229081 7122314 6822648 2026-04-01T08:37:59Z Kuriuss 38125 7122314 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{See artikkel| räägib telesarjast; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Riigimees]]}} {{seriaal | nimi = Riigimehed | žanr = [[poliitiline satiir]] | stsenaarium = [[Ott Sepp]]<br />[[Õ-Fraktsioon]] | peaosades = [[Taavi Teplenkov]]<br />[[Jaak Prints]]<br />[[Gert Raudsep]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|eesti]] | tootja = [[Catapult Films]] | originaal = [[31. oktoober]] [[2010]] | kestus = 30 minutit | eesti_kanal = [[Eesti Televisioon]] | koduleht = http://etv.err.ee/?0559916 | originaalnimi = | lavastaja = | hooaegu = 2 | jagusid = 14 | kanal = | esmalinastus = }} '''"Riigimehed"''' on Eesti telesari, poliitiliseks satiiriks liigitatav draama, mille esimene hooaeg valmis 2010. aastal. 14-osalise sarja peaosatäitja on [[Taavi Teplenkov]]. Sarja tootis filmistuudio [[Catapult Films]]. Sari esilinastus [[Eesti Televisioon]]is alates [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2010]] kuni 31. oktoobrini 2013. "Riigimeeste" stsenaristid on [[Ott Sepp]] ja [[Õ-Fraktsioon]], lavastaja [[Kaaren Kaer]] ning produtsendid [[Tõnis Leht]] ja [[Gerli Veermäe]]. == Osatäitjad == * [[Taavi Teplenkov]] – sotsiaalse sidususe minister * [[Jaak Prints]] – nõunik ehk Juhe * [[Gert Raudsep]] – Ühenderakonna peasekretär * [[Külliki Saldre]] – sotsiaalse sidususe ministeeriumi kantsler * [[Ott Sepp]] – ministeeriumi turvamees * [[Mirtel Pohla]] – ministri sekretäri hääl; ministri sekretär * [[Allan Noormets]] * [[Märt Avandi]] * [[Liina Vahtrik]] – soolise võrdõiguslikkuse volinik * [[Getter Jaani]] – Getter Jaani * [[Marko Reikop]] – "Ringvaate" saatejuht Marko Reikop * [[Kaidor Kahar]] – "Puutepunkti" saatejuht Kaidor Kahar == Osad == '''1. hooaeg''' * 01 – '''Avaosa''' ([[31. oktoober]] [[2010]]) * 02 – '''Avatud uksed''' ([[7. november]] [[2010]]) * 03 – '''Seenioride eine''' ([[14. november]] [[2010]]) * 04 – '''Sallivusstrateegia''' ([[21. november]] [[2010]]) * 05 – '''Rahvusvaheline edu''' ([[28. november]] [[2010]]) * 06 – '''Võim või võrdsus?''' ([[5. detsember]] [[2010]]) * 07 – '''Autopiloot''' ([[12. detsember]] [[2010]]) * 08 – '''Telgitagused''' ([[19. detsember]] [[2010]]) '''2. hooaeg''' * 09 – '''Uus piloot''' ([[8. september|8. september 2013]]) * 10 – '''Suur sisenemine''' ([[15. september|15. september 2013]]) * 11 – '''Korjemaa''' ([[22. september|22. september 2013]]) * 12 – '''Kokku hoid''' ([[29. september|29. september 2013]]) * 13 – '''Mineviku varjud''' ([[6. oktoober|6. oktoober 2013]]) * 14 – '''Riigimeeste manifest''' ([[31. oktoober|31. oktoober 2013]]) == Tegevustik == Riigimehed omab nii mõneski osas sarnasusi BBC Four poolt alates 2005. aastast toodetava telesarjaga "The Thick Of It", mis jälgib sotsiaalafääride ministri elu Briti võimukoridorides. == Kirjandus == * Karilin Engelbrecht. [http://www.elu24.ee/?id=329166 Eesti Televisiooni uus sari teeb poliitikud naerualusteks.] Elu24, 20. oktoober 2010 * Hanno Pevkur. [https://www.delfi.ee/artikkel/34471665 12 häälega tegelikult ministriks ei saa.] Delfi, 1. november 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/34476021 Filmimees Talvik: "Riigimehed" on uus tase Eesti telemaastikul.] Delfi, 1. november 2010 * Raul Sulbi. [http://www.postimees.ee/?id=337898 Ruussaar: "Riigimehed" iseloomustab Reformierakonna ideoloogiat.] Postimees, 6. november 2010 * Andres Keil. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/34576761 Sotsiaalse Sidususe Ministri esimene intervjuu.] Eesti Ekspress, 6. november 2010 * [http://web.archive.org/web/20101106102803/http://virgokruve.wordpress.com/2010/10/30/suured-ootused-seriaalile-riigimehed/ Suured ootused seriaalile "Riigimehed".] Virgo Kruve veebikodu ja blogi * [http://www.gerdtarand.eu/riigimehed-aeglane-ja-igav/ Riigimehed. Aeglane ja igav?] Gerd Tarand == Välislingid == * [http://etv.err.ee/?0559916 Telesarja "Riigimehed" koduleht], Eesti Televisioon, ERR * [http://www.facebook.com/riigimehed.minister?v=wall#!/riigimehed "Riigimehed"] Facebookis * [http://et-ee.facebook.com/riigimehed.minister Sotsiaalse sidususe minister] Facebookis [[Kategooria:Poliitilised telesarjad]] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] haztc26q7rsrwcjavbsfjlfsl0r0pvc 0 230356 7122196 6632381 2026-04-01T00:58:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122196 wikitext text/x-wiki {{Lennufirma | lennufirma_nimi = Cathay Pacific | logo = | logo_suurus = | IATA = CX | ICAO = CPA | kutsung = CATHAY | asutatud = 24. september 1946 | alustas = | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = [[Suvarnabhumi lennujaam]]<br>[[Taiwani Taoyuani rahvusvaheline lennujaam]] | boonusprogramm = Asia Miles<br>The Marco Polo Club | ootesaal = | ühendus = [[Oneworld]] | tütarfirmad = [[Air Hong Kong]]<br>[[Dragonair]]<br>Cathay Dragon | lennukeid = 128 (+72 tellitud; k.a kaubalennukid) | sihtkohti = 212 (k.a kaubaliinid) | emafirma = Swire Pacific | moto = | peakorter = {{riigi ikoon|Hongkong}} [[Hongkong]] | võtmeisikud = Christopher Pratt (eesistuja)<br>John Slosar (tegevdirektor) | veebileht = [http://cathaypacific.com cathaypacific.com] <br /> [http://cathaypacificcargo.com cathaypacificcargo.com] }} '''Cathay Pacific Airways Limited''' (lühend: CPA),<ref name=":0" /> ka Cathay Airlines <ref name=":2" />, on [[Hongkong]]i rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaam on [[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam]] <ref name=":0" />. Koos oma tütarettevõttega [[Dragon Airlines Limited]] (Cathay Dragon) <ref name=":2" /> opereerib Cathay Pacific [[Kaubavedu|kauba]]- ja reisijateveoga 212 sihtpunktis ja 53 riigis <ref name=":3" /> [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani piirkonnas]], [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika|Põhja]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s ning [[Lõuna-Aafrika]]s <ref name="OBwPb" />. [[2018]]. aasta lõpuks oli teada, et The Cathay Pacific Group ehk '''Cathay Pacific''', [[Cathay Dragon]] ja [[Air Hongkong]], mis on kaubaveo tütarettevõte, vedasid kokku 8542 miljonit tonni kaupa ning lennureisijate arv ulatus 34,8 miljoni inimeseni <ref name=":3" />. Ettevõte asutati [[24. september|24. septembril]] [[1946]].<ref name=":2" /> Aastal [[2003]], [[2005]], [[2009]] ja [[2014]] oli Cathay Pacific [[Skytrax]]i loetelus maailma parimate lennufirmade hulgas esikohal.<ref name="T5ts4" /> Töötajaid on [[2019]]. aastal 23 000.<ref name="jc62V" /> ==Lennukitüübid== [[Fail:Boeing_747-400_(Cathay_Pacific)_Sheremetyevo_(3418350656).jpg|pisi|Boeing 747-400]] [[20. juuni]] [[2018]] seisuga kasutab Cathay Pacific nelja tüüpi lennukeid: [[Boeing 777]], [[Boeing 747]], [[Airbus A350 XWB|Airbus A350]] ja [[Airbus A330]]<ref name=":3" />. {| class="wikitable" |Lennuki tüüp |Boeing 777 |Boeing 747 |Airbus A350 |Airbus 330 |- |Arv |70 |21 |23 |34 |} ==Ajalugu== [[Ettevõte]] asutati [[1946]]. aastal [[Shanghai]]s<ref name=":2" />, kui kaks endist [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] sõjaväelast [[Sydney de Kantzow]] (Austraaliast) ja [[Roy Farrell]] (Ameerikast) panid kokku kapitali, et avada esimene [[tsiviillennundus]]lik [[lennuettevõte]] [[Shanghai]]s. Hiljem liitusid nende ettevõtmisega ka kolm esimest aktsionäri [[Neil Buchanan]], [[Donald Brittan Evans]] ja [[Robert Stanley Russell]]<ref name=":4" />. Algkapital koos välisinvesteeringutega moodustas 10 miljonit Hongkongi dollarit<ref name=":4" />. Kuigi mõte ettevõtte asutamisest tuli juba [[1944]]. aastal, kui mõlemad asutajad istusid Manila hotellis<ref name=":2" /><ref name="HMHNw" />, võttis idee elluviimine aega. Tähelepanuväärne on, et samal aastal toimus [[Chicago konventsioon|Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon]]<ref name=":4" />, kus lepiti kokku rahvusvahelise lennunduse põhiprintsiipides<ref name="vWJXX" />. [[1947]]. aastal liitus ettevõtmisega suur [[Hongkong]]i kaubandusettevõte [[Butterfield & Swire]] (tänapäeval [[The Swire Group]])<ref name=":4" />, mis oli tol ajal suurim lastiveo teenust pakkuv firma<ref name="DqPZP" />. [[1960. aastad|1960. aastatel]] oli ettevõte üks edukamaid lennuettevõtteid [[Aasia]] piirkonnas ja juba [[1986]]. aasta aprilliks jõudsid selle ettevõtte aktsiad [[Hong Kong Stock Exchange]]’i turule<ref name=":4" />. Aasta hiljem sai Cathay Pacific ajakirja [[Air Transport World]] peaauhinna ja [[1986]]. aasta parima lennufirma tiitli<ref name=":4" />. Lennufirma eesmärk [[1990]]. aastal oli Dragon Airi (tänapäeval [[Cathay Dragon]]) osaluste välja ostmine. Laienemisplaanide edukas rakendamine võimaldas osta ka 75% [[Air Hong Kong]]i aktsiatest. See otsus soodustas lennuliinide laienemist ning avas teid [[Euroopa]]sse ja [[Jaapan]]isse.<ref name=":4" /> [[1997]]. aasta [[Aasia majanduskriis]] avaldas tugevat mõju lennuettevõtte tegevustele<ref name=":4" />, kuid juba 1999. aastaks, kui ettevõte astus [[Oneworld]]i lennufirmade ühendusse<ref name="RoO1t" />, tõi see suuremat kasumit kui kaks aastat tagasi.<ref name=":4" /> Kuna Cathay Pacific oli üks [[Oneworld]]i esiasutajatest, võimaldas see hoogsalt suurendada nende koostöövõrgustikku.<ref name="FUInz" /> ==Skytraxi edetabel== Alates [[Skytrax]]i kliendi rahulolu uuringu kehtestamisest [[1999]]. aastal<ref name="OIlNC" /> ja kasutuselevõtmisest [[2001]]. aastal<ref name=":5" /> on Cathay Pacific olnud 18 korda esikümnes ning 11 korda esikolmikus.<ref name="hODnl" /><ref name="IuSkW" /><ref name="8Jt3R" /><ref name="RAYwc" /><ref name="EZVPS" /><ref name="EKJoR" /><ref name="g06ta" /><ref name="YTzbe" /><ref name="wGncz" /><ref name="4enoC" /><ref name="35uuR" /><ref name="7VKEe" /> [[2018]]. aastal tõusis Cathay Pacific lennufirmade pingereas [[Skytrax]]i Top 10-s kuuendale kohale<ref name=":5" />. [[Skytrax]]i kõrgema klassi lennufirmade nimekirjas on ettevõte hinnatud viie tärniga<ref name="Wy0tv" />. ==Koodijagamine== Cathay Pacific jagab koodi järgmiste lennufirmadega<ref name=":0" />: *[[Air Astana]] *[[Air Canada]] *[[Alaska Airlines]] *[[American Airlines]] *[[Australian Airlines]] *[[Bahrain Limo]] *[[Bangkok Airways]] *[[British Airways]] *[[Brussels Airlines]] *[[Cathay Dragon]] *[[Comair]] *[[Cotai]] *[[Chu Kong Passenger Transport Co Ltd (CKS)]] *[[Fiji Airways]] *[[Finnair]] *[[Flybe]] *[[Iberia|Ilberia]] *[[Japan Airlines]] *[[LATAM Airlines Group|LATAM Airlines]] *[[Lufthansa]] *[[Malaysia Airlines]] *[[MIAT Mongolian]] *[[Philippine Airlines]] *[[Qatar Airways]] *[[Qantas Airways]] *[[S7 Airlines]] *[[Shenzhen Airlines]] *[[SNCF]] *[[Swiss International Air Lines|Swiss]] *[[Vietnam Airlines]] *[[WestJet]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">CAPA: Centre for Aviation. (2019). ''Cathay Pacific CAPA Profile''. Retrieved from CAPA: https://centreforaviation.com/data/profiles/airlines/cathay-pacific-cx, 30.04.2019.</ref> <ref name=":2">Cathay Pacific Airways Limited. (2019). ''Cathay Pacific Group Fact Sheet''. Retrieved from Cathay Pacific: https://news.cathaypacific.com/fact-sheet, 30.04.2019.</ref> <ref name=":3">Cathay Pacific. (2018). ''Interim Report 2018.'' 國泰航空有限公司. Hong Kong: Swire Group. Retrieved from https://www.cathaypacific.com/content/dam/cx/about-us/investor-relations/interim-annual-reports/en/2018_cx_interim_report_en.pdf, 30.04.2019.</ref> <ref name="OBwPb">Oneworld. (2019). ''Oneworld alliance members: Cathay Pacific''. Retrieved from Oneworld: https://www.oneworld.com/members/cathay-pacific, 30.04.2019.</ref> <ref name="T5ts4">Skytrax. (2018). ''The World's Best Airlines of 2018''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/, 30.04.2019.</ref> <ref name="jc62V">Willow. (2019). ''Case Study: Cathay Pacific'' . Retrieved from With Willow: https://web.archive.org/web/20190430084451/https://withwillow.co/case-study-cathay-pacific-onboarding, 30.04.2019.</ref> <ref name=":4">Malkani, M., Hulpke, J., & Lau, C. (2005). ''Cathat Pacific Airways – What Next?'' Hong Kong University of Science & Technology, Science & Technology. Hong Kong: Wacra. Retrieved from https://www.researchgate.net/publication/284593771_Cathay_Pacific_Airways_-_What_Next, 30.04.2019.</ref> <ref name="HMHNw">Reference for Business. (2019). ''Cathay Pacific Airways Limited – Company Profile, Information, Business Description, History, Background Information on Cathay Pacific Airways Limited''. Retrieved from Reference for Business: https://www.referenceforbusiness.com/history2/80/Cathay-Pacific-Airways-Limited.html, 30.04.2019.</ref> <ref name="vWJXX">International Civil Aviation Organisation. (2019). ''Convention on International Civil Aviation – Doc 7300'' . Retrieved from ICAO: https://web.archive.org/web/20190521222754/https://www.icao.int/publications/pages/doc7300.aspx, 30-04.2019.</ref> <ref name="DqPZP">Swire Group. (2019). The Swire Group: Our Story. Hong Kong, Hiina Rahvavabariik: The Swire Group. Retrieved from https://www.swire.com/en/global/home.php, 04.05.2019.</ref> <ref name="RoO1t">DRAW Decal. (2019). ''Cathay Pacific Oneworld 777-300ER Released''. Retrieved from DRAW Decal: https://www.drawdecal.com/cathay-pacific-oneworld-777-300er-released/, 04.05.2019.</ref> <ref name="FUInz">Oneworld Alliance. (2019). ''Members List''. Retrieved from Oneworld: https://www.oneworld.com/members, 04.05.2019.</ref> <ref name="OIlNC">Skytrax Research. (2019). ''World Airline Awards''. Retrieved from Skytrax Research: https://skytraxresearch.com/service/airline-of-the-year-awards/, 04.05.2019.</ref> <ref name=":5">Skytrax. (2018). ''The World's Best Airlines of 2018''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/, 04.05.2019</ref> <ref name="hODnl">Kossmann, M. (2006). ''Delivering Excellent Service Quality in Aviation: A Practical Guide for Internal and External Service Providers.'' Leuven, Belgium: Ashgate Publishing Limited. Retrieved from https://www.emeraldinsight.com/doi/abs/10.1108/09564230710778173, 04.05.2019.</ref> <ref name="IuSkW">Skytrax. (2009). ''The World Airline Awards 2009''. Retrieved from Web Archive: https://web.archive.org/web/20121211092633/http://worldairlineawards.com/Awards_2009/AirlineYear-2009.htm, 04.05.2019.</ref> <ref name="8Jt3R">Skytrax. (2010). ''Web archieve: Skytrax Winners'' . Retrieved from https://web.archive.org/web/20100531074703/http://www.worldairlineawards.com/main/history.htm, 04.05.2019.</ref> <ref name="RAYwc">Skytrax. (2011). ''The World's Top Airlines 2011''. Retrieved from Ranking The Brands: https://www.rankingthebrands.com/The-Brand-Rankings.aspx?rankingID=270&year=507, 04.05.2019.</ref> <ref name="EZVPS">Skytrax. (2012). ''The World Airline Awards 2012''. Retrieved from Web Archive: https://web.archive.org/web/20121211085935/http://worldairlineawards.com/Awards_2012/Airline2012.htm, 04.05.2019.</ref> <ref name="EKJoR">Skytrax. (2013). ''The World’s Top 100 Airlines 2013''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/the-worlds-top-100-airlines-2013/, 04.05.2019.</ref> <ref name="g06ta">Skytrax. (2014). ''The World’s Top 100 Airlines 2014''. Retrieved from World Airlines Awards: https://www.worldairlineawards.com/the-worlds-top-100-airlines-2014/, 04.05.2019.</ref> <ref name="YTzbe">Skytrax. (2015). ''The World’s Top 100 Airlines 2015''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/the-worlds-top-100-airlines-2015/, 04.05.2019.</ref> <ref name="wGncz">Skytrax. (2016). ''2016 World Airline Awards announced''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/press/2016-world-airline-awards-announced/, 04.05.2019.</ref> <ref name="4enoC">Skytrax. (2017). ''The World’s Top 100 Airlines 2017''. Retrieved from World Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/the-worlds-top-100-airlines-2017/, 04.05.2019.</ref> <ref name="35uuR">Skytrax. (2018). ''Airline of The Year Winners''. Retrieved from Skytrax: Worls Airline Awards: https://www.worldairlineawards.com/airline-of-the-year-winners/, 04.05.2019.</ref> <ref name="7VKEe">Skytrax. (2019). ''Skytrax Raitings – Cathay Pacific''. Retrieved from Skytrax Raitings: https://skytraxratings.com/airlines/cathay-pacific-airways-rating, 04.05.2019.</ref> <ref name="Wy0tv">Skytrax. (2019). ''Research: Service Airline Ratings''. Retrieved from Skytrax: https://skytraxresearch.com/service/airline-ratings/, 04.05.2019.</ref> }} {{Oneworld}} [[Kategooria:Hongkong]] [[Kategooria:Aasia lennufirmad]] [[Kategooria:Oneworld]] knfk1zk3yqsuympa0lx7fgckdb6guhm 0 239364 7122307 6994361 2026-04-01T08:35:27Z ~2026-19653-61 226094 7122307 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bishop_Nidecki_tomb_Wolmar_Kieś_Cesis_Latvia.JPG|pisi|Piiskopi Andreas Patricius hauakivi Cesise kirikus]] '''Andreas Patricius Nidecius<ref>Nidecius (Nidecki) on tuletatud [[Nidek|Nideki]] külast, [[Nida jõgi|Nida jõe]] ääres [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]</ref>''' (ka '''Andreas Patricki Nidecki''', [[poola keel|poola]] '''Andrzej Patrycy Nidecki'''; [[leedu keel|leedu]] Andriaus Patricijaus Nideckis; [[läti keel|läti]] Andreass Patrīcijs Nideckis; [[27. november]] [[1522]] [[Oświęcim]], [[Krakówi vojevoodkond]], [[Rzeczpospolita]] – [[2. jaanuar]] [[1587]] [[Volmari ordulinnus|Volmari linnus]], [[Valmiera]]) oli poola [[Humanism|humanist]], [[Klassikaline filoloogia|filoloog]] ja [[katoliiklus|katoliiklik]] vaimulik. [[Pilt:BM01009Am.jpg|pisi|Võnnu piiskopi Andreas Patricius Nideciusi hauakivi [[Cēsise Jaani kirik]]us. [[Johann Christoph Brotze]]]] Ta õppis [[Padova ülikool]]is, oli Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i sekretär ([[1560]]), [[Varssavi]], [[Sandomierz]]i ja [[Kraków]]i toomhärra, [[praost]] Varssavis ([[1579]]), [[ülemdiakon]] [[Vilnius]]es ja [[Poola aeg|Poola ajal]] [[Liivimaa]]l [[jesuiidid|jesuiitide]] loodud [[katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond|Võnnu piiskopkonna]] [[piiskop]] ([[1585]]–[[1587]]). [[Pilt:Oswiecim tablica A.P.Nidecki.jpg|pisi|Mälestustahvel Oświęcimis, 1984]] Ta on maetud [[Cēsise Jaani kirik|Jaani kirik]]usse [[Cēsis]]es, kus asub ka tema portreega [[hauakivi]].<ref>[http://www.makslasvesture.lv/index.php/Att%C4%93ls:Nidecka_kapa_piemineklis.jpg Bīskapa Nidecka kapa piemineklis Cēsu Sv. Jāņa baznīcā]</ref><ref>[[Kristīne Ogle]]: Kontrreformācijas epizode Vidzemē. Patrīcija Nidecka kapene kā jauna paradigma Latvijas mākslā // Mākslas Vēsture un Teorija, Nr. 5, 2006, lk. 36–41 [http://cejsh.icm.edu.pl/cejsh/cgi-bin/getdoc.cgi?11LVAAAA089825 link]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> ==Teoseid== * Andreæ Patricii Nidecici, Archidiaconi Vilnae, Parallela Ecclesiæ Catholicæ cum hæreticorum Synagogis : sive causæ, quibus permoti plerique nostris temporibus, sectas hæreticorum deseruerunt, et ad Ecclesiæ communionem redierunt. Köln 1576, [http://www.pbi.edu.pl/book_reader.php?p=41285 Digitaalselt], [http://digitale.bibliothek.uni-halle.de/vd16/content/titleinfo/994102 Digitaalselt] *Andr. Patricii Nideci Praepositi Varsovien: Gratulationum triumphalium ex Moscovitis Orationes III. Ad [[Stefan Batory|Stephanum Batorium]] Regem Poloniarum inclytum, pro clero Varsoviensi., 1583 *[[Cicero|M. Tullii Ciceronis]] Consolatio, vel De luctu minuendo. Fragmenta eius à [[Carlo Sigonio|Carolo Sigonio]], & '''Andrea Patritio''' exposita. [[Antonio Riccoboni|Antonij Riccoboni]] iudicium, quo illam Ciceronis non esse ostendit. Caroli Sigonij pro eadem orationes II., Frankfurt, Lyon 1584, Pariis 1585, ([http://books.google.ee/books?id=aBw8AAAAcAAJ Digitaalselt]) *[[Cicero|M. Tullii Ciceronis]] Consolatio. Liber, quo seipsum de Filiae morte consolatus est. Nunc primùm repertus, & inlucem editus. Cicero, Marcus Tullius, Erfurt : Mechler, Esaias, 1584/1585 *[[Cicero|M. T. Cicero]]nis Fragmenta ab Andrea Patricio collecta & in quatuor tomos digesta., [[Lyon]] 1585 ([http://books.google.ee/books?id=Iac6AAAAcAAJ GoogleBooks]), ([[Frankfurt]] 1589 [http://tallinn.ester.ee/record=b2061091~S1*est ESTERis], [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/0003/bsb00034265/images/ Digitaalselt]) * (koostaja) M. Tullii Ciceronis Scriptorum Fragmenta; A [[Robert Estienne|Roberto Stephano]], [[Carlo Sigonio|Carolo Sigonio]], '''Andrea Patricio''' &c. collecta. Accedit [[Franz Fabricius|Fr. Fabricii]] Marcodurani Historia Ciceroniana, Per Consules descripta, & in annos LXIV. distincta., Lugd. Batavor. : Ex Officinâ Elsevirianâ, 1642, ([http://tartu.ester.ee/record=b1715755~S1 ESTERis]) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Friedrich Konrad Gadebusch]]: Livländische Bibliothek, nach alphabethischer Ordnung" II, Riga 1777., [http://books.google.ee/books?id=EJclAQAAIAAJ&hl=en&pg=RA1-PA340#v=onepage&q&f=false lk. 340–347] *[[Johann Friedrich von Recke]]; [[Karl Eduard Napiersky]]: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3 köide L–R, Mitau 1831, [http://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000342/image_388 lk. 386–387] *[[Johann Samuel Ersch]], [[Johann Gottfried Gruber]]: Allgemeine Encyklopädie der Wissenschaften und Künste. O–Z (30. osa: PASCH-PAUKENPERLEN), Leipzig 1840, [http://books.google.ee/books?id=uHtBAAAAcAAJ&pg=PA373 lk. 373–375] ==Välislingid== * [http://thesaurus.cerl.org/record/cnp00915264 CERL Thesaurus: Nidecki, Andrzej P. (1522–1587)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=Liivimaa katolik piiskop<br>[[Aleksander Mieliński]]|nimi=[[Võnnu piiskop]]|aeg=[[1585]]–[[1587]]|järgnev=[[Otto Schenking]]}} {{JÄRJESTA:Patricius, Andreas}} [[Kategooria:Poola keeleteadlased]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Võnnu piiskopid]] [[Kategooria:Padova ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1522]] [[Kategooria:Surnud 1587]] hf69r7urxis21jqxdd6eibfxrc8lcug 0 240155 7121788 7116602 2026-03-31T12:06:01Z Kuriuss 38125 7121788 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pihelgas, Carolina.IMG 8590.JPG|pisi|Carolina Pihelgas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Fail:Pihelgas.Carolina.IMG 3134.JPG|pisi|Carolina Pihelgas Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead, 6. mai 2010]] '''Carolina Pihelgas''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1986]]) on eesti [[kirjanik]], [[tõlkija]] ja [[toimetaja]], alates märtsist<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Carolina Pihelgas: päris märkimisväärne, et enne sai naine peaministriks kui Loomingu peatoimetajaks |keel=et |väljaanne=Kultuur |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120430829/carolina-pihelgas-paris-markimisvaarne-et-enne-sai-naine-peaministriks-kui-loomingu-peatoimetajaks |vaadatud=2026-01-23}}</ref> 2026 ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] peatoimetaja. Varem on ta olnud ajakirja [[Ninniku]] toimetaja (2011–2014) ja [[Värske Rõhk|Värske Rõhu]] peatoimetaja (2013–2020) ning Loomingu kriitikatoimetaja (2020–2026).<ref>[http://www.postimees.ee/1356508/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-saab-carolina-pihelgas Värske Rõhu uueks peatoimetajaks saab Carolina Pihelgas], Postimees, 21. august 2013</ref> Pihelgas on õppinud [[Tartu Ülikool]]is [[usuteadus]]t ja [[religiooniantropoloogia]]t ning kaitsnud 2012, aastal magistritöö "Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal)."<ref>{{Netiviide |url=http://www.us.ut.ee/Teadus/mag |pealkiri=Usuteaduskonnas kaitstud magistritööd |vaadatud=2012-09-10 |arhiivimisaeg=2012-01-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120126101308/http://www.us.ut.ee/Teadus/mag |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kuulub alates 2012. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liitu]].<ref> [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=961 Kirjanike Liidu uusi liikmeid] Looming 6/2012</ref> Kirjanike Liidu eestseisus valis ta 13. jaanuaril 2026 ajakirja Looming peatoimetajaks. == Looming == Carolina Pihelgas avaldas oma esimese luulekogu 2006. aastal. "Sõrmemustrile" on 2025. aasta seisuga järgnenud veel kuus luulekogu ja üks valikkogu. Pihelga tekstid on enamjaolt proosaluule vormis, mistõttu saab neid vaadelda ka kui lühijutte.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Porovart |eesnimi=Laura |kuupäev=26. juuli 2019 |pealkiri=Mälestustes kohaloleku meistriklass |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/malestustes-kohaloleku-meistriklass/ |ajakiri=Sirp}}</ref> Üleminekut luulest proosavormi juurde võib märgata luulekogus "Valgus kivi sees", kus domineerivad miniatuuridele sarnased lüürilised mõtisklused. Carolina Pihelgas ise nimetab kogu "Valgus kivi sees" "luhtunud romaaniks". Pihelga luulekogudes on oluline seriaalsus ehk luuletekstidest moodustuv tervik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Susi |eesnimi=Joosep |kuupäev=21. november 2023 |pealkiri=Nüüdisluuleruum, 1. Proosaluule |url=https://vikerraadio.err.ee/1609166270/luuleruum |vaadatud=2. aprillil 2024 |väljaanne=vikerraadio.err.ee}}</ref> 2020. aastal ilmus [[Hasso Krull]]i koostatud valikkogu "Tuul polnud enam kellegi vastu", mis sisaldab Carolina Pihelga luuletusi alates 2006. aastast. Lisaks on valikkogus ka seni avaldamata luuletekste. Valikkogu järelsõnas väidab Krull, et Pihelga luules domineerib kolm komponenti: keha, mälu ja müüt. Neid on võimalik märgata peaaegu igas luuletekstis.<ref>Krull, Hasso 2020. Järelsõna. "Tuul polnud enam kellegi vastu". Tallinn: Kaksikhammas. </ref> Oma esimese romaani "Vaadates ööd" avaldas Carolina Pihelgas 2022. aastal. [[Lilli Luuk|Lilli Luugi]] hinnangul kehtestas Pihelgas debüütromaani ilmumisega end lisaks luuletajale ka prosaistina. Sellegipoolest selgeid piire Pihelga luule ja proosa vahele tõmmata on keeruline.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Luuk |eesnimi=Lilli |kuupäev=Aprill 2023 |pealkiri=Mälujäljed pimeduses |url=https://www.vikerkaar.ee/archives/29550 |ajakiri=Vikerkaar}}</ref> "Vaadates ööd" on mõneti järg proosaluulekogule "Valgus kivi sees", käsitledes samu teemasid. Pihelga loomingu temaatikat iseloomustavad kirjeldused mälestustest, igatsusest, kodust, vanematest ja lapsepõlvest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grigorjeva |eesnimi=Sveta |kuupäev=6. jaanuar 2023 |pealkiri=Tolmust ja naistest |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tolmust-ja-naistest/ |ajakiri=Sirp}}</ref> "Vaadates ööd" räägib ema ja tütre lugu. Ema soovib lähemalt süüvida oma lapsepõlve ja uurida enda päritolu. Sellel teekonnal on talle abiks tütar, kellel on võimalik oma ema kohta rohkem teada saada. Romaan kulgeb erinevate aegruumide vahel: 1940. aastate Venemaa, 1970. aastad ja nullindad Eestis. "Vaadates ööd" on sageli võrreldud [[Ene Mihkelson|Ene Mihkelsoni]] loominguga.<ref name=":0" /> 2024. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]] sarjas Carolina Pihelga teine romaan "Lõikejoon". Lühiromaanis keskendutakse lähisuhetele ja käitumismustridele, mis kanduvad tegelaste lapsepõlvest edasi täiskasvanuikka. Olulisel kohal on romaanis ruumiline kogemus, tegelaste traumad ja erinevad aistingud. Romaanile loob võlu Pihelga eriline poeetiline ja kujunditerohke keelekasutus. Kriitik [[Piret Põldver]] nimetab Carolina Pihelgat selle romaani arvustuses praegusaja üheks vägevamaks proosakirjanikuks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Põldver |eesnimi=Piret |kuupäev=9. veebruar 2024 |pealkiri=Oli see armastus? |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oli-see-armastus/ |ajakiri=Sirp}}</ref> ==Raamatud== === Luule === *2006 "Sõrmemuster" *2010 "Metsas algavad hääled" *2011 "Õnnekangestus" *2014 "Kiri kodust" *2017 "Pimeduse pisiasjad" *2019 "Valgus kivi sees" *2020 "Tuul polnud enam kellegi vastu" (valikkogu) *2025 "Ikka veel" === Proosa === *2022 "Vaadates ööd" (romaan) *2024 "Lõikejoon" (lühiromaan) === Tõlked === *2010 [[Pablo Neruda]] "Kapteni laulud" *2012 [[Miranda July]] "Siin oledki sa kõige rohkem oma" *2012 [[Tor Ulven]] "Sinagi kuulud kiviaega" *2014 [[Konstantinos Kavafis]] "Kogutud luuletused" *2016 [[Nikola Madzirov]] "Valgus ja tolm" *2017 [[Charles Bukowski]] "Ikkagi on tore olla Bukowski" (üks tõlkijatest) *2019 [[Pablo Neruda]] "Armastusluuletused" *2020 [[Ilya Kaminsky]] "Kurtide vabariik" *2022 [[Ilya Kaminsky]] "Odessa tantsud" Lisaks on mitmed luuletõlked ilmunud perioodikas: inglise ([[Sylvia Plath]], [[Anne Sexton]], [[Rita Dove]], [[Imtiaz Dharker]], [[Carol Ann Duffy]], [[Brian Patten]], [[Mark Haddon]], [[Warsan Shire]], [[Safia Elhillo]], [[Clifton Gachagua]], [[Liyou Libsekal]]), norra ([[Gro Dahle]], [[Rune Tuverud]], [[Kristian Bergquist]]), rootsi ([[Bo Carpelan]], [[Gösta Ågren]], [[Elis Burrau]]), taani ([[Yahya Hassan]], [[Signe Gjessing]], [[Martin Glaz Serup]]), hispaania ([[Gabriela Mistral]], [[Octavio Paz]], [[Gloria Gervitz]], [[Roberto Juarroz]], [[Carlos López de Gregori]], [[Clara Janés]]), katalaani ([[Jaume Subirana]]), saksa ([[Michael Augustin]]) ja kreeka keelest ([[Sappho]]). === Koostaja === * 2013 "Ma olen Jüri Üdi. Valik üdiluuletusi 1974–1990", koos Hasso Krulliga * 2015 "[[Marie Under]]i "Sonetid". Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga",koos Hasso Krulliga * 2017 "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" * 2017 [[Charles Bukowski]], "Ikkagi on tore olla Bukowski", koostanud Carolina Pihelgas, Anna-Magdaleena Kangro ja Hasso Krull * 2018 "Sõnad on õhk. 13 intervjuud tänapäeva kirjanikega" * 2020 "Hullunud Tartu. Vaikus" * 2021 [[Katrin Väli]], "Kasvab tagasi lindudeks: luuletusi 1978-2021", koostanud ja saatesõna Carolina Pihelgas ==Tunnustus== *2011 – Tartu kultuurkapitali loominguline stipendium *2012 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Õnnekangestus") *2014 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] artiklipreemia<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/922a23d0-f36f-42c8-a2e2-6a3de6aea178 Keel ja Kirjandus kuulutas emakeelepäeval välja artiklipreemiad.] ERR kultuuriportaal 14.03.2014 </ref> *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Valgus kivi sees“) *2020 – [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] *2020 – [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]] *2023 – [[stipendium "Ela ja sära"]] *2025 – [[Eesti naiskirjanduse auhind]] ("Lõikejoon") *2026 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Ikka veel") ===Auhinnanominatsioonid=== *2011 – "Metsas algavad hääled" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist *2015 – "Kiri kodust" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist *2015 – Konstantinos Kavafise "Kogutud luuletused" oli üks kuuest Kultuurkapitali tõlkepreemia nominendist *2020 – "Valgus kivi sees" oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist *2020 – Pablo Neruda "Armastusluuletused" oli üks kuuest Kultuurkapitali tõlkepreemia nominendist *2023 – "Vaadates ööd" oli üks kuuest Kultuurkapitali proosapreemia nominendist *2025 – "Lõikejoon" oli üks kuuest Kultuurkapitali proosapreemia nominendist == Isiklikku == Tema isa oli biofüüsik [[Vello Pihelgas]]. Carolina Pihelga elukaaslane on olnud [[Hasso Krull]]. == Viited == <references/> ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://luulet6lgendus.blogspot.com Carolina Pihelga ja Hasso Krulli luuletõlke blogi] * [http://www.looming.ee/arhiiv/luule-28/ Valik luulet. Looming 7/2017] * [http://www.vikerkaar.ee/archives/23725 Valik luulet. Vikerkaar 10-11/2018] * [https://kultuur.err.ee/1609256502/carolina-pihelgas-vaatlen-oma-raamatutes-mida-vagivald-inimestega-teeb "Carolina Pihelgas: vaatlen oma raamatutes, mida vägivald inimestega teeb"] ERR kultuur, 18. veebruar 2024 {{JÄRJESTA:Pihelgas, Carolina}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4vlhvo4vceaug1igqo75vcu48c1lkjp 0 240792 7122229 7080000 2026-04-01T06:47:43Z ~2026-19552-93 226065 /* Tunnustus */ 7122229 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaja Kallas | pilt = Kallas portrait 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Kaja Kallas 2024. aastal | amet = [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident | ametiajaalgus = 1. detsember 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Josep Borrell]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Jüri Ratas]] | järgmine2 = [[Kristen Michal]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2019 | ametiajalõpp3 = 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus4 = 14. aprill 2018 | ametiajalõpp4 = 8. september 2024 | eelmine4 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine4 = [[Kristen Michal]] | amet5= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus5 = 2014 | ametiajalõpp5 = 2018 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2011 | ametiajalõpp6 = 2014 | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik ja [[jurist]], kes oli aastatel 2021–2024 [[Eesti peaminister]] ja 2018–2024 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees. Alates 1. detsembrist 2024 on ta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Kaja Kallas oli Eesti esimene naispeaminister. Ta on aastatel 2002–2003 peaminister olnud [[Siim Kallas]]e tütar. [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates [[1999]]. aastast juristina, kuni valiti [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] Reformierakonna nimekirjas [[Riigikogu|Riigikokku]], kus töötas [[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjoni]] esimehena. Aastatel 2014–2018 oli ta Eesti esindajaks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], leides mitmel korral äramärkimist ühena mõjukamatest saadikutest. 2018. aasta aprillis valiti Kallas [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimeheks. Ehkki 2019. aastal võitis Reformierakond tema juhtimisel [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]], ei suutnud ta moodustada valitsuskoalitsiooni, ning jätkas 2021. aasta jaanuarini [[Riigikogu]] tavaliikmena. Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] tagasiastumist õnnestus Kallasel koos [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]] luua [[Kaja Kallase esimene valitsus|uus valitsuskoalitsioon]], milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel 2022. aasta juulis [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] [[Kaja Kallase teine valitsus|uue valitsuse]]. [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] võidu järel seadis Kallas kokku [[Kaja Kallase kolmas valitsus|kolmanda enda juhitud valitsuskoalitsiooni]] [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. 28. juunil 2024 nimetati Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks, misjärel astus ta 14. juulil peaministrina tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni reformierakondlase [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil. 1. detsembril 2024 asus ta tööle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] asepresidendina. == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]], [[bakalaureusekraad]] (BA) * 2007– [[Estonian Business School]], [[MBA]] * 2009–2010 Estonian Business School, [[EMBA]] == Juristikarjäär == Ta oli alates 5. oktoobrist 1999 [[Eesti Advokatuur]]i liige ja tegutses alates 2002. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]]<ref>[https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid/kaja-kallas Kaja Kallas. Eesti Advokatuuri veebisait.</ref>. Ta on olnud [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] ja [[TGS Baltic|Tark & Co]] partner ning [[Estonian Business School]]i koolitaja, [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige. Advokaadina spetsialiseerus Euroopa ja Eesti [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> Kallas lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, kui temast sai pärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] [[XII Riigikogu]] liige. == Poliitiline karjäär == === Karjääri algus, XII Riigikogu liige 2011–2014 === {{Vaata|XII Riigikogu}} 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]<ref name=":0" />, kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält ning pääses isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees.{{lisa viide}} 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks.{{lisa viide}} === Saadikuna Euroopa Parlamendis 2014–2018 === [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide ([[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|ALDE]]) fraktsiooni. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti [[Euroopa Liidu ja Ukraina suhted|Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega]]. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest{{lisa viide}} ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel.{{lisa viide}} Ta oli Euroopa Liidu – Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />)<ref name="HmG1q" />. Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO<ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne [[Politico]] Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus<ref name="LImBO" /> ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.<ref name="jXa43" /> 2016. aastal paigutas ka vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.{{lisa viide}} === Tõus Eesti Reformierakonna juhiks === 13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st [[Hanno Pevkur]]i asemel uueks erakonna esimeheks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |pealkiri=BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus |autor=Anna Ploompuu & Sander Punamäe |aeg=13. aprill 2018 |väljaanne=[[Postimees]] |vaadatud=15. jaanuaril 2022 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141939/https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |url-olek=töötab }}</Ref> === XIV Riigikogu liige 2019–2021 === {{Vaata|2019. aasta Riigikogu valimised}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Kaja Kallas 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus tema juhitud Reformierakond, mis sai kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.<ref>{{Netiviide |url=https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |pealkiri=Kaja Kallase okkaline tee võimule |autor=Anna Ploompuu |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=16. jaanuar 2021 |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141943/https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |url-olek=töötab }}</ref> President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil 2019 Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]].{{lisa viide}} Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd Riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi Riigikogus oma erakonna fraktsiooni esimees.{{lisa viide}} === Esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase juhitud valitsus]], millesse kuulus Reformierakonna partnerina Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |vaadatud=2023-01-14 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230114173656/https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |url-olek=töötab }}</ref> 2021. aasta juunis oli Kallas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel vastu [[Angela Merkel]]i plaanile kutsuda Euroopa juhtide koosolekule Venemaa presidet [[Vladimir Putin]]. See vastuseis üllatas teisi kogenud juhte, kuid aitas kaasa, et Putin jäigi kutsumata. Ka teatas Kallas, et Venemaa sõjaline surve ei tohiks mõjutada otsust, millised riigid saavad liituda Euroopa Liidu või [[NATO]]-ga.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Stuart Lau and Eva Hartog. Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic.] Politico 9.12.2024.</ref><ref>[https://www.politico.eu/article/estonia-pm-eu-nato-putin-influence/ Jacopo Barigazzi. Don’t fall into Putin’s trap, Estonian PM warns the West.] Politico 15.12.2021.</ref> Kaja Kallase esimesele valitsusele sai osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Juba Venemaa Ukrainasse sissetungi eelõhtul ütles Kaja Kallas intervjuus [[The Guardian|Guardianile]], et [[Nord Stream 2]] maagaasi trass on geopoliitiline ja mitte majanduslik projekt, ning nõudis torujuhtme ehituse lõpetamist. Ta märkis ka, et Euroopa sõltuvus vene maagaasist on oluline julgeolekuprobleem.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jan/28/germany-must-end-reliance-on-russian-gas-estonian-pm-on-tensions-in-ukraine Patrick Wintour. ‘Putin only understands strength’: Estonian PM on Ukraine tensions.] Interview. The Guardian 28.01.2022.</ref> 2022. aasta juuni algul tegi ta president [[Alar Karis]]ele ettepaneku ametist vabastada koalitsioonisiseste vastuolude tõttu kõik seitse [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ministrit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |aeg=3. juuni 2022 |väljaanne=[[ERR]] |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141942/https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |url-olek=töötab }}</ref> Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.{{lisa viide}} === Teine valitsus === {{Vaata|Kaja Kallase teine valitsus}} Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnale]] [[Isamaa Erakond]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Peaministrina äratas Kallas rahvusvahelist tähelepanu oma juhtiva rolliga Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi ajal. Eesti tarnis Ukrainale SKP kohta rohkem sõjavarustust kui ükski teine riik maailmas.<ref>[https://search.worldcat.org/issn/0307-1235 Crisp, James. Europe's new 'Iron Lady' Kaja Kallas says the West mustn't negotiate with Putin.] The Daily Telegraph 8.10.2022.</ref> Eesti piiras koos teiste Balti riikidega turistide saabumist Venemaalt. "Reismine Euroopasse on privileeg, mitte inimõigus", ütles Kallas.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-travel-poland-estonia-denmark-f7669a025f62e88a8a665117d1733a0f Jan M. Olsen. 4 nations bordering Russia to restrict Russian tourists.] AP 8.09.2022.</ref> Eesti käivitas koos teiste liitlastega [[NATO|NATO 4. artikli]] põhised konsultatsioonid.<ref>[https://news.err.ee/1608510812/estonia-allies-to-trigger-nato-article-4 Estonia, allies to trigger NATO Article 4.] ERR News 24.02.2022.</ref> 2023. aasta veebruaris mainiti Kallast võimaliku kandidaadina [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]i asendajaks pärast tema eeldatavat pensionile jäämist. Kallasest siiski ametlikku NATO peasekretäri kandidaati ei saanud. Ta toetas Hollandi peaministrit [[Mark Rutte]] kandideerimist.<ref>[https://www.dutchnews.nl/2024/04/ruttes-path-to-nato-leadership-clearer-as-estonian-pm-backs-bid/ Rutte’s path to Nato leadership clearer as Estonian PM backs bid.] Dutch News 3.04.2024.</ref> Kaja Kallase teine valitsus oli ametis, kuni pärast Riigikogu valimisi 5. märtsil 2023 moodustatud uus valitsus – Kaja Kallse kolmas valitsus astus 17. aprillil 2023 ametisse. === Kolmas valitsus=== {{Vaata|Kaja Kallase kolmas valitsus}} [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kallas [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks. Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale]] ja [[Eesti 200|Eesti 200-le]]. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus [[Kaja Kallase teine valitsus]] vastavalt seadusele tagasi ja president [[Alar Karis]] andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus, [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta. ==== Idavedude skandaal ==== {{Vaata|Idavedude skandaal}} 2023. aasta augustis selgus, et Kaja Kallase abikaasa [[Arvo Hallik|Arvo Hallikule]] kuulub 24,5% osalus transpordiettevõttes [[Stark Logistics]], mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.<ref>{{cite web|title=Financial Times: Estonian PM Kaja Kallas urged to clarify husband’s Russian business ties|url=https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|publisher=Financial Times|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826142149/https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Turmoil hits Estonian Prime Minister Kallas over husband's Russia ties|url=https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|publisher=Euronews|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827025252/https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia|url=https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|publisher=ERR|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826121912/https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|url-status=live}}</ref> Ühele Eesti ettevõttele kuuluva Venemaal tegutseva tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu oli umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.<ref name="estonia-pm">{{cite web|title=Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties|url=https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|publisher=Reuters|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827110717/https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|url-status=live}}</ref> Peaminister eitas huvide konflikti.<ref>{{cite web|title=Estonia Leader Has ‘Nothing to Hide’ on Spouse’s Russia Activity|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|publisher=Bloomberg|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20231009173850/https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|url-status=live}}</ref> Riigikogu [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsiooni esimees [[Tanel Kiik]] märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.<ref>{{cite web|title=Estonia's pro-Ukrainian PM faces pressure to quit over husband's indirect Russian business links|url=https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|publisher=ABC News|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827010652/https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|url-status=live}}</ref> Kaks [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i ning [[Turu-uuringute AS|Turu-uuringute ASi]] arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma.<ref name="estonia-pm" /> 25. augustil 2023 teatas [[Arvo Hallik]], et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.<ref>{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Kusma |toimetaja-eesnimi=Elis |pealkiri=Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale |url=https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195846/https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |url-olek=töötab }}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Madsen |eesnimi=Tarvo |perekonnanimi2=Pulk |eesnimi2=Meinhard |kuupäev=2023-08-25 |pealkiri=Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks |url=https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195849/https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |url-olek=töötab }}</ref> 4. septembril 2023 ütles president [[Alar Karis]], et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-04 |pealkiri=Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma |url=https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |vaadatud=2023-09-13 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915051543/https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |url-olek=töötab }}</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kohale kandideerimisele keskenduda soovimise tõttu astus Kaja Kallas 23. juulil 2024 peaministri kohalt tagasi. ===Peaministrivisiidid=== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga.{{lisa viide}} == Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident == [[File:Kaja Kallas and Bongbong Marcos.jpg|thumb|300px|Kallas kohtus 2025. aastal [[Manila|Manilas]] Filipiinide presidendi [[Bongbong Marcos]]ega.]] 28. juunil 2024 nimetati Kaja Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-28 |pealkiri=Kaja Kallasest sai Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaat |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8049116/kaja-kallasest-sai-euroopa-liidu-valispoliitika-juhi-kandidaat |vaadatud=2024-07-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Et keskenduda kandideerimisele, astus ta 14. juulil 2024 [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] kohalt tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni Reformierakonda kuuluva [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil 2024.<ref>{{Netiviide |aeg=15. juuli 2024 |pealkiri=GALERII <nowiki>|</nowiki> Kaja Kallase valitsus astus tagasi |url=https://www.ohtuleht.ee/1110850/galerii-kaja-kallase-valitsus-astus-tagasi |kasutatud=4. detsember 2024 |väljaanne=[[Õhtuleht]]}}</ref> Kallase kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 12. novembril 2024. Tema ametiaeg [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja Euroopa Komisjoni asepresidendina algas [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teise komisjoni]] ametisse astumisega 1. detsembril 2024.<ref>[https://commission.europa.eu/about/organisation/college-commissioners/kaja-kallas_et Euroopa Komisjon.] Kaja Kallas, KÕRGE ESINDAJA / ASEPRESIDENT (2024–2029).</ref> 1. detsembril 2024, oma esimesel ametipäeval kõrge esindajana, külastas Kallas Ukrainat koos [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[António Costa]] ja laienemisvolinik [[Marta Kos]]iga. Kallas avaldas Ukraina võidule tugevat toetust, öeldes, et "Euroopa Liit soovib, et Ukraina võidaks selle sõja".<ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/dec/01/who-is-eu-chief-diplomat-kaja-kallas Jennifer Rankin. The EU wants Ukraine to win this war’: who is its new chief diplomat Kaja Kallas?] The Guardian 1.12.2024.</ref> Oma esimesel ametipäeval hoiatas Kallas [[Gruusia]] valitsust vägivalda kasutamast, kui riigis jätkusid protestid valitseva partei otsuse vastu lükata edasi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise läkbirääkimised.<ref>[https://www.lemonde.fr/en/european-union/article/2024/12/01/eu-s-new-foreign-policy-chief-warns-georgia-over-violence-against-protestors_6734768_156.html EU's new foreign policy chief warns Georgia over violence against protesters.] Le Monde 1.12.2024.</ref> 2024. aasta detsembris tervitas Kallas [[Bashshār al-Asad|Assadi]] režiimi langemist, öeldes, et "[[Süüria]] näitab, et Venemaa pole võitmatu. Me ei tohiks alahinnata omaenda jõudu."<ref>[https://www.politico.eu/article/russias-not-invincible-just-look-at-syrian-collapse-says-eu-top-diplomat/ Elena Giordano. Russia’s not invincible — just look at Syrian collapse, says EU top diplomat.] Politico 19.12.2024.</ref> 11. veebruaril 2025 mõistis Kallas [[Hiina]] hukka seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Kallas ütles, et ilma Hiina toetuseta ei saaks Venemaa oma sõjalist agressiooni sama jõuga jätkata. Hiina on suurim kahesuguse kasutusega kaupade ja tundlike esemete tarnija, mis toetavad Venemaa sõjatööstusbaasi ja mida leidub Ukraina lahinguväljal.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/17/kallas-attacks-beijing-china-a-key-enabler-in-russias-war-against-ukraine/ Kallas attacks Beijing: “China a key enabler in Russia’s war against Ukraine”.] Euronews 17.02.2025.</ref> 24. veebruaril 2025 teatas Kallas, et Euroopa Liit tühistas Süüria vastu suunatud sanktsioonid mõnes võtmesektoris, näiteks energeetikas, transpordis ja panganduses.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/24/eu-suspends-sanctions-on-syria-in-key-areas-we-support-the-transition/ Marco La Rocca. EU suspends sanctions on Syria in key areas: ‘We support the transition’.] Euronews 24.02.2025.</ref> Kallas on mitmeid kordi kritiseerinud president [[Donald Trump]]i Venemaaga leppimise poliitikat. Pärast seda, kui [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president Donald Trump ja tema asepresident [[Marco Rubio]] olid 28. veebruaril 2025 [[Valge Maja|Valge Maja Ovaalkabinetis]] Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga vastandunud, järeldas Kallas sotsiaalmeedias: „Täna sai selgeks, et vaba maailm vajab uut juhti“.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2025/feb/28/european-leaders-throw-support-behind-zelenskyy-after-heated-trump-meeting Badshah, Nadeem. 'Free world needs a new leader', says EU foreign chief after Trump Zelenskyy row.] The Guardian 1.03.2025.</ref> 28. veebruaril 2025 oli plaanitud Kallase kohtumine Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga [[Washington]]is, et arutada Venemaa-Ukraina sõda. Rubio büroo tühistas kohtumise, kui Kallas oli juba Washingtoni saabunud.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-marco-rubio-scheduling-issues-meeting-washington/ Barigazzi, Jacopo; Vinocur, Nicholas; Giordano, Elena. 'Scheduling issues' scupper Rubio-Kallas meeting in Washington.] Politico 26.02.2025.</ref> 2025. aasta septembris kuulutas Kallas välja uue strateegilise tegevuskava Euroopa Liidu ja [[India]] sidemete tugevdamiseks, keskendudes kaubandusele, tehnoloogiale ja kaitsele. Samuti käsitles ta India suhteid Venemaaga, tunnistades erimeelsusi seoses India sidemetega Venemaaga, sealhulgas India osalemist [[Zapad]] 2025 sõjaväeõppusel.<ref>[https://www.euronews.com/my-europe/2025/09/17/eu-vows-to-forge-closer-ties-with-india-despite-problematic-russia-factor Jorge Liboreiro. EU vows to forge closer ties with India despite 'problematic' Russia factor.] Euronews 17.09.2025.</ref> [[Politico]] koostas 2025. aasta 28 mõjukaima isiku nimekirja, millesse kuuluvad juhid, kes on suutnud väljakutsetega rinda pista või kasutanud tekkinud olukorda oma eesmärkide saavutamiseks. Nende seas on nii Euroopa suurriikide ebapopulaarseid juhte, kes on hüljanud senised dogmad, et tihendada kaitsekoostööd, kui ka mässumeelseid tulijaid, kes ammutavad jõudu üha süvenevast poliitilisest lõhestumisest. Kaja Kallas on selles nimekirjas 16. kohal, kus edestab ka [[Prantsusmaa]] presidenti [[Emmanuel Macron]]i.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ Kaja Kallas] No. 16 — Estonia.</ref> === Visiidid === {{vaata|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid}} Kaja Kallase esimene visiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana]] oli [[Ukraina|Ukrainasse]]. Kaja Kallas, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid 1.–2. detsembril 2024 [[Kiiev|Kiievis]] [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis|Jevhen Perebõinise]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal|Denõss Šmõgali]], [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk|Ruslan Stefantšukiga]], et avaldada oma esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. == Töökohad == *1995 (suvi) Advokaadibüroo [[Tark Grunte Sutkiene]], praktikant<ref name=":0" /> *1996–1997 [[Teater Vanemuine]], teatrijuhi nõunik *1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat *2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo [[Courtois et Lébel]], Pariis, advokaat *2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat *2003 (oktoober) [[Advokaadibüroo Hannes Snellmann]], Helsingi, advokaat *2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], nõukogu liige *2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat *2006–2008 [[Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]], vandeadvokaat *2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Paldiski Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Tooma Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Roheline Ring Tuulepargid]], nõukogu liige *2008 [[OÜ Nelja Energia]], juhatuse liige *2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige *2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige *2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner *2009–2010 [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige *2010–2014 OÜ [[EBS Juhtimiskoolituskeskus]], õppejõud *2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees *2014–2018 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige *2019–2021 [[XIV Riigikogu]] liige *2021–2024 [[Eesti peaminister]] == Tunnustus == * 2021 – [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]]<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |pealkiri=president.ee: Välisriigi antud teenetemärk |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2024-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240213091427/https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> * 2022 – 6. juunil 2022 tunnustas mõjukas Briti mõttekoda Policy Exchange peaminister Kaja Kallase rolli rahvusvahelise reeglitepõhise korra kaitsmisel ning Venemaa agressiooni vastu seismisel [[Hugo Grotius]]e auhinnaga. Auhinna andis üle Briti peaminister [[Boris Johnson]].<ref>[https://valitsus.ee/uudised/mojukas-briti-mottekoda-tunnustas-peaminister-kallase-tegevust-rahvusvaheliste-reeglite Mõjukas Briti mõttekoda tunnustas peaminister Kallase tegevust rahvusvaheliste reeglite eest seismisel.] Vabariigi Valitsus 06.06.2022.</ref> * 2022 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] (poliitilise julguse eest [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonile]] vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel)<ref>[https://web.archive.org/web/20220809101036/https://www.postimees.ee/7579431/kaja-kallas-sai-euroopa-poliitilise-kultuuri-auhinna Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna]. [[Postimees]], 7. august 2022</ref> * 2022 – [[Friedrich August von Hayeki fondi auhind]] (demokraatlike väärtuste kaitsmise eest).<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kallas-hayek-prize-award-ceremony-maybe-now-time-listen-us Prime Minister Kallas at the Hayek Prize award ceremony: maybe now is the time to listen to us.] Vabariigi valitsus 04.09.2022.</ref> * 2022 – Peaminister Kaja Kallas pälvis Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) Atlandi-ülese Juhtimise Auhinna.<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kaja-kallas-received-transatlantic-leadership-award-cepa Prime Minister Kaja Kallas received the Transatlantic Leadership Award from CEPA.] Vabariigi Valitsus 27.09.2022.</ref> * 2023 – Rootsi [[Põhjatähe orden|Põhjatähe ordeni]] komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel).<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54874-kaja-kallas Välisriigi antud teenetemärk - Kaja Kallas]. Presidendi kantselei 2.05.2023.</ref> * 2023 – [[aasta eurooplane]] (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta eurooplane 2023 on peaminister Kaja Kallas |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=estonia.representation.ec.europa.eu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230702034540/https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Vürst Jaroslav Targa II järgu orden]] (Eesti ja Ukraina riikidevahelise koostöö ning selle eest, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotouudis: Kallas pälvis Ukrainalt ordeni. „Aitäh, Eesti! Koos loome uut Euroopat!“ |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230707162552/https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Euroopa Liberaalne Foorum]] valis Eesti peaministri Kaja Kallase [[Aasta liberaal (Euroopa Liberaalne Foorum)|aasta liberaaliks]]. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on tugevalt seisnud liberaalsete väärtuste eest. Auhinna andis üle [[Belgia]] peaminister [[Alexander De Croo]]. <ref>[https://web.archive.org/web/20231017113725/https://www.postimees.ee/7864393/kaja-kallas-valiti-euroopa-aasta-liberaaliks Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks], Postimees, 28. september 2023</ref> * 2023 – [[Rahvusvaheline Lord Byroni auhind]], millega Kreeka Hellenismi ja Filhellenismi Selts tunnustab Kallase rolli vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://www.eefshp.org/en/awarding-of-the-international-lord-byron-prize-2023-2/ Awarding of the International Lord Byron Prize 2023] Society for Hellenism and Philhellenism, 09.10.2023.</ref> * 2023 – USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi [[Jeane J. Kirkpatricku auhind]] (avatud valitsemistavade ja demokraatlike väärtuste edendamise ning eestkõneleja rolli võtmise eest geopoliitiliste väljakutsete lahendamisel).<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallast-tunnustati-washingtonis-jeane-j-kirkpatricku-auhinnaga Peaminister Kaja Kallast tunnustati Washingtonis Jeane J. Kirkpatricku auhinnaga.] Vabariigi Valitsus 14.11.2023.</ref> * 2023 – Saksamaal pälvis Kaja Kallas maineka [[Marion Dönhoffi auhind|Marion Dönhoffi auhinna]], millega tunnustatakse tema tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20231204152014/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kallas-palvis-saksamaal-maineka-marion-donhoffi-auhinna Peaminister Kallas pälvis Saksamaal maineka Marion Dönhoffi auhinna.] Valitsuse teade 03.12.2023.</ref> * 2024 – Ukraina väljaande Focus koostatud Ukraina suurimate sõprade ja toetajate pingereas jõudis Eesti peaminister Kaja Kallas üheksandale positsioonile.<ref>[https://www.err.ee/1609266366/ukraina-valjaanne-valis-kallase-kumne-suurima-ukraina-sobra-hulka Ukraina väljaanne valis Kallase kümne suurima Ukraina sõbra hulka.] ERR 28.02.2024.</ref> * 2024 – Eesti peaminister pälvis Saksamaal Walther Rathenau auhinna.<ref>[https://www.aa.com.tr/en/europe/estonian-premier-receives-walther-rathenau-award-in-germany/3169141 Burak Bir. Estonian premier receives Walther Rathenau Award in Germany.] AA Euroopa. 20.03.2024.</ref> * 2025 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Politico]] nimetas Kaja Kallase 2025. aastal Euroopas mõjukuselt 16. inimeseks.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ POLITICO 28:] Class of 2026 Kaja Kallas No. 16 — Estonia. * 2026 – [[Vürstinna Olha orden|Ukraina Vürstinna Olha orden]] </ref> == Edetabelid == * 2022 – esikoht [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatud edetabelis "[[Eesti mõjukad]] 2022"<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|pealkiri=Eesti mõjukad 2022|aeg=25.11.2022|vaadatud=25.11.2022|arhiivimisaeg=25.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221125152817/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|url-olek=töötab}}</ref> * 2023 – esikoht Eesti Päevalehe avaldatud Eesti 2023. aasta kõige mõjukamate inimeste edetabelis.<ref>[https://web.archive.org/web/20231130182115/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2023/ Eesti mõjukad 2023.] Eesti Päevaleht 24.11.2023.</ref> == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]].{{lisa viide}} Tema vanavanaisa [[Eduard Alver]] oli [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem, kes juhtis 1918–1920. aasta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal võitlust Nõukogude [[Punaarmee]] vastu.<ref name="Politico" /> Kallase ema, tollal kuus kuud vana, vanaema ja vanavanaema küüditati 1949. aastal kui rahvavaenlased Siberisse. Ema lubati Siberist tagasi Eestisse 1959. aastal.<ref>[https://www.newstatesman.com/international-content/2024/06/estonian-prime-minister-kaja-kallas-russia-profile Cliffe, Jeremy. Europe's Iron Lady: Estonian prime minister Kaja Kallas.] The New Statesman 28.06.2024.</ref> Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi|Taavi Veskimäe]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatas paar [[Twitter]]i vahendusel lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> Ta on tantsinud rahvatantsuansamblis [[Sõleke]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Kaja Kallas]]|url=https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/564639422150312|pealkiri=29.12.2022 18.02|väljaanne=Facebook|aeg=29. detsember 2022|vaadatud=29. detsembril 2022|väljaandja=Meta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229201608/https://www.facebook.com/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fkallaskaja%2Fposts%2F564639422150312|arhiivimisaeg=29.12.2022|url-olek=töötab|tsitaat=Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="liitus">{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |pealkiri="Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas" |vaadatud=2015-12-08 |arhiivimisaeg=2015-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151210194022/http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |pealkiri=Kahe pere lahing Kadrioru pärast |vaadatud=2016-09-23 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923211418/http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150122230543/http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xpR5b">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219161646/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WxOzM">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160945/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kdoLl">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160747/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BwqkE">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216032758/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KqJuf">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141225235748/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|autor=Kaja Kallas|url=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|pealkiri=Kaja Kallase blogi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <!--<ref name="RmBTP">{{Netiviide |url=http://kajakallas.ee/ |pealkiri=Kaja Kallas, koduleht |vaadatud=2015-11-01 |arhiivimisaeg=2019-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190116020857/https://kajakallas.ee/ |url-olek=töötab }}</ref>--> <ref name="IvtSy">{{Netiviide |url=http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-05-26 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213014515/http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="W6E2k">[https://web.archive.org/web/20151208201852/http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="U53M2">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul" |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171223174941/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WLpPH">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Tsiviilõiguse reeglid robootikale" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202045916/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="SoZrn">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET |pealkiri="Digitaalse ühisturu strateegia" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180627115248/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bREPORT%2bA8-2015-0371%2b0%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="RucuR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |pealkiri="Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117002219/http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LLHlR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Uued võimalused energiatarbijatele" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180117141431/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="z1fY0">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117174558/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LImBO">{{Netiviide |url=https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117175311/https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="jXa43">{{Netiviide |url=http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822222337/http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="d1XPq">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170620232300/http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Xmwve">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629111711/http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=23.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123205201/https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181023120236/https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=Politico>{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ |title=Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard? |trans-title=„Euroopa järgmine tippdiplomaat on valmis olema ebadiplomaatiline&nbsp;{{!}} Kas Kaja Kallas suudab oma hääle kuuldavaks teha?“ |publisher=[[Politico]] |date=2024-12-09 |access-date=2024-12-09 |website=politico.eu |language=en |author=STUART LAU |author2=EVA HARTOG |quote= }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas – Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.err.ee/1609081205/kallas-eesti-moraalsed-standardid-on-nii-palju-korgemad "Kallas: Eesti moraalsed standardid on nii palju kõrgemad"] ERR, 29. august 2023 * Jüri Vendik. [https://www.bbc.com/russian/articles/c72jlr9ey0yo «Принцесса войны» без народной поддержки. Как развивается скандал вокруг премьер-министра Эстонии Каи Каллас и «российских связей» ее мужа ("Sõjaprintsess" ilma rahva toetuseta. Kuidas areneb skandaal Eesti peaministri Kaja Kallase ja tema mehe "Vene sidemete" ümber)]. BBC News Russian Service, 2. september 2023 * [https://apnews.com/article/estonia-kaja-kallas-candidate-nato-secretary-general-6168313f38cc55b160d3f2732916ad92 Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas signals her interest in NATO’s top job]. [Eesti peaminister Kaja Kallas andis märku oma huvist NATO tippjuhi kohale]. [[Associated Press|AP News]], 15. november 2023 * Frank Gardner. [https://www.bbc.com/news/articles/c722zxj0kyro We have no Plan B if Ukraine falls, says Estonia]. BBC News, 1. juuni 2024 * Stuart Lau and Eva Hartog. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard?] ''[[Politico]]'', 9. XII 2024 * Nicholas Vinocur and Jacopo Barigazzi. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-is-acting-like-a-prime-minister-her-critics-say/ Kaja Kallas is ‘acting like a prime minister,’ critics of EU’s top diplomat say]. ''[[Politico]]'', 26. III 2025 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= [[26. jaanuar]] [[2021]] - [[23. juuli]] [[2024]]| järgnev=[[Kristen Michal]]}} {{lõpp}} {{Von der Leyeni teine komisjon}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] m8s1rxqwhv7dk2w26g68shor5lgzpp0 7122402 7122229 2026-04-01T11:01:28Z Neptuunium 58653 /* Tunnustus */ 7122402 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaja Kallas | pilt = Kallas portrait 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Kaja Kallas 2024. aastal | amet = [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident | ametiajaalgus = 1. detsember 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Josep Borrell]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Jüri Ratas]] | järgmine2 = [[Kristen Michal]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2019 | ametiajalõpp3 = 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus4 = 14. aprill 2018 | ametiajalõpp4 = 8. september 2024 | eelmine4 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine4 = [[Kristen Michal]] | amet5= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus5 = 2014 | ametiajalõpp5 = 2018 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2011 | ametiajalõpp6 = 2014 | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik ja [[jurist]], kes oli aastatel 2021–2024 [[Eesti peaminister]] ja 2018–2024 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees. Alates 1. detsembrist 2024 on ta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Kaja Kallas oli Eesti esimene naispeaminister. Ta on aastatel 2002–2003 peaminister olnud [[Siim Kallas]]e tütar. [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates [[1999]]. aastast juristina, kuni valiti [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] Reformierakonna nimekirjas [[Riigikogu|Riigikokku]], kus töötas [[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjoni]] esimehena. Aastatel 2014–2018 oli ta Eesti esindajaks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], leides mitmel korral äramärkimist ühena mõjukamatest saadikutest. 2018. aasta aprillis valiti Kallas [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimeheks. Ehkki 2019. aastal võitis Reformierakond tema juhtimisel [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]], ei suutnud ta moodustada valitsuskoalitsiooni, ning jätkas 2021. aasta jaanuarini [[Riigikogu]] tavaliikmena. Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] tagasiastumist õnnestus Kallasel koos [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]] luua [[Kaja Kallase esimene valitsus|uus valitsuskoalitsioon]], milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel 2022. aasta juulis [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] [[Kaja Kallase teine valitsus|uue valitsuse]]. [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] võidu järel seadis Kallas kokku [[Kaja Kallase kolmas valitsus|kolmanda enda juhitud valitsuskoalitsiooni]] [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. 28. juunil 2024 nimetati Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks, misjärel astus ta 14. juulil peaministrina tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni reformierakondlase [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil. 1. detsembril 2024 asus ta tööle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] asepresidendina. == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]], [[bakalaureusekraad]] (BA) * 2007– [[Estonian Business School]], [[MBA]] * 2009–2010 Estonian Business School, [[EMBA]] == Juristikarjäär == Ta oli alates 5. oktoobrist 1999 [[Eesti Advokatuur]]i liige ja tegutses alates 2002. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]]<ref>[https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid/kaja-kallas Kaja Kallas. Eesti Advokatuuri veebisait.</ref>. Ta on olnud [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] ja [[TGS Baltic|Tark & Co]] partner ning [[Estonian Business School]]i koolitaja, [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige. Advokaadina spetsialiseerus Euroopa ja Eesti [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> Kallas lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, kui temast sai pärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] [[XII Riigikogu]] liige. == Poliitiline karjäär == === Karjääri algus, XII Riigikogu liige 2011–2014 === {{Vaata|XII Riigikogu}} 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]<ref name=":0" />, kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält ning pääses isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees.{{lisa viide}} 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks.{{lisa viide}} === Saadikuna Euroopa Parlamendis 2014–2018 === [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide ([[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|ALDE]]) fraktsiooni. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti [[Euroopa Liidu ja Ukraina suhted|Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega]]. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest{{lisa viide}} ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel.{{lisa viide}} Ta oli Euroopa Liidu – Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />)<ref name="HmG1q" />. Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO<ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne [[Politico]] Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus<ref name="LImBO" /> ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.<ref name="jXa43" /> 2016. aastal paigutas ka vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.{{lisa viide}} === Tõus Eesti Reformierakonna juhiks === 13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st [[Hanno Pevkur]]i asemel uueks erakonna esimeheks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |pealkiri=BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus |autor=Anna Ploompuu & Sander Punamäe |aeg=13. aprill 2018 |väljaanne=[[Postimees]] |vaadatud=15. jaanuaril 2022 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141939/https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |url-olek=töötab }}</Ref> === XIV Riigikogu liige 2019–2021 === {{Vaata|2019. aasta Riigikogu valimised}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Kaja Kallas 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus tema juhitud Reformierakond, mis sai kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.<ref>{{Netiviide |url=https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |pealkiri=Kaja Kallase okkaline tee võimule |autor=Anna Ploompuu |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=16. jaanuar 2021 |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141943/https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |url-olek=töötab }}</ref> President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil 2019 Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]].{{lisa viide}} Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd Riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi Riigikogus oma erakonna fraktsiooni esimees.{{lisa viide}} === Esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase juhitud valitsus]], millesse kuulus Reformierakonna partnerina Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |vaadatud=2023-01-14 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230114173656/https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |url-olek=töötab }}</ref> 2021. aasta juunis oli Kallas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel vastu [[Angela Merkel]]i plaanile kutsuda Euroopa juhtide koosolekule Venemaa presidet [[Vladimir Putin]]. See vastuseis üllatas teisi kogenud juhte, kuid aitas kaasa, et Putin jäigi kutsumata. Ka teatas Kallas, et Venemaa sõjaline surve ei tohiks mõjutada otsust, millised riigid saavad liituda Euroopa Liidu või [[NATO]]-ga.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Stuart Lau and Eva Hartog. Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic.] Politico 9.12.2024.</ref><ref>[https://www.politico.eu/article/estonia-pm-eu-nato-putin-influence/ Jacopo Barigazzi. Don’t fall into Putin’s trap, Estonian PM warns the West.] Politico 15.12.2021.</ref> Kaja Kallase esimesele valitsusele sai osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Juba Venemaa Ukrainasse sissetungi eelõhtul ütles Kaja Kallas intervjuus [[The Guardian|Guardianile]], et [[Nord Stream 2]] maagaasi trass on geopoliitiline ja mitte majanduslik projekt, ning nõudis torujuhtme ehituse lõpetamist. Ta märkis ka, et Euroopa sõltuvus vene maagaasist on oluline julgeolekuprobleem.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jan/28/germany-must-end-reliance-on-russian-gas-estonian-pm-on-tensions-in-ukraine Patrick Wintour. ‘Putin only understands strength’: Estonian PM on Ukraine tensions.] Interview. The Guardian 28.01.2022.</ref> 2022. aasta juuni algul tegi ta president [[Alar Karis]]ele ettepaneku ametist vabastada koalitsioonisiseste vastuolude tõttu kõik seitse [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ministrit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |aeg=3. juuni 2022 |väljaanne=[[ERR]] |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141942/https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |url-olek=töötab }}</ref> Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.{{lisa viide}} === Teine valitsus === {{Vaata|Kaja Kallase teine valitsus}} Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnale]] [[Isamaa Erakond]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Peaministrina äratas Kallas rahvusvahelist tähelepanu oma juhtiva rolliga Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi ajal. Eesti tarnis Ukrainale SKP kohta rohkem sõjavarustust kui ükski teine riik maailmas.<ref>[https://search.worldcat.org/issn/0307-1235 Crisp, James. Europe's new 'Iron Lady' Kaja Kallas says the West mustn't negotiate with Putin.] The Daily Telegraph 8.10.2022.</ref> Eesti piiras koos teiste Balti riikidega turistide saabumist Venemaalt. "Reismine Euroopasse on privileeg, mitte inimõigus", ütles Kallas.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-travel-poland-estonia-denmark-f7669a025f62e88a8a665117d1733a0f Jan M. Olsen. 4 nations bordering Russia to restrict Russian tourists.] AP 8.09.2022.</ref> Eesti käivitas koos teiste liitlastega [[NATO|NATO 4. artikli]] põhised konsultatsioonid.<ref>[https://news.err.ee/1608510812/estonia-allies-to-trigger-nato-article-4 Estonia, allies to trigger NATO Article 4.] ERR News 24.02.2022.</ref> 2023. aasta veebruaris mainiti Kallast võimaliku kandidaadina [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]i asendajaks pärast tema eeldatavat pensionile jäämist. Kallasest siiski ametlikku NATO peasekretäri kandidaati ei saanud. Ta toetas Hollandi peaministrit [[Mark Rutte]] kandideerimist.<ref>[https://www.dutchnews.nl/2024/04/ruttes-path-to-nato-leadership-clearer-as-estonian-pm-backs-bid/ Rutte’s path to Nato leadership clearer as Estonian PM backs bid.] Dutch News 3.04.2024.</ref> Kaja Kallase teine valitsus oli ametis, kuni pärast Riigikogu valimisi 5. märtsil 2023 moodustatud uus valitsus – Kaja Kallse kolmas valitsus astus 17. aprillil 2023 ametisse. === Kolmas valitsus=== {{Vaata|Kaja Kallase kolmas valitsus}} [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kallas [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks. Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale]] ja [[Eesti 200|Eesti 200-le]]. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus [[Kaja Kallase teine valitsus]] vastavalt seadusele tagasi ja president [[Alar Karis]] andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus, [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta. ==== Idavedude skandaal ==== {{Vaata|Idavedude skandaal}} 2023. aasta augustis selgus, et Kaja Kallase abikaasa [[Arvo Hallik|Arvo Hallikule]] kuulub 24,5% osalus transpordiettevõttes [[Stark Logistics]], mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.<ref>{{cite web|title=Financial Times: Estonian PM Kaja Kallas urged to clarify husband’s Russian business ties|url=https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|publisher=Financial Times|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826142149/https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Turmoil hits Estonian Prime Minister Kallas over husband's Russia ties|url=https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|publisher=Euronews|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827025252/https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia|url=https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|publisher=ERR|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826121912/https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|url-status=live}}</ref> Ühele Eesti ettevõttele kuuluva Venemaal tegutseva tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu oli umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.<ref name="estonia-pm">{{cite web|title=Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties|url=https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|publisher=Reuters|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827110717/https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|url-status=live}}</ref> Peaminister eitas huvide konflikti.<ref>{{cite web|title=Estonia Leader Has ‘Nothing to Hide’ on Spouse’s Russia Activity|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|publisher=Bloomberg|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20231009173850/https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|url-status=live}}</ref> Riigikogu [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsiooni esimees [[Tanel Kiik]] märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.<ref>{{cite web|title=Estonia's pro-Ukrainian PM faces pressure to quit over husband's indirect Russian business links|url=https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|publisher=ABC News|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827010652/https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|url-status=live}}</ref> Kaks [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i ning [[Turu-uuringute AS|Turu-uuringute ASi]] arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma.<ref name="estonia-pm" /> 25. augustil 2023 teatas [[Arvo Hallik]], et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.<ref>{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Kusma |toimetaja-eesnimi=Elis |pealkiri=Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale |url=https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195846/https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |url-olek=töötab }}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Madsen |eesnimi=Tarvo |perekonnanimi2=Pulk |eesnimi2=Meinhard |kuupäev=2023-08-25 |pealkiri=Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks |url=https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195849/https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |url-olek=töötab }}</ref> 4. septembril 2023 ütles president [[Alar Karis]], et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-04 |pealkiri=Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma |url=https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |vaadatud=2023-09-13 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915051543/https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |url-olek=töötab }}</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kohale kandideerimisele keskenduda soovimise tõttu astus Kaja Kallas 23. juulil 2024 peaministri kohalt tagasi. ===Peaministrivisiidid=== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga.{{lisa viide}} == Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident == [[File:Kaja Kallas and Bongbong Marcos.jpg|thumb|300px|Kallas kohtus 2025. aastal [[Manila|Manilas]] Filipiinide presidendi [[Bongbong Marcos]]ega.]] 28. juunil 2024 nimetati Kaja Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-28 |pealkiri=Kaja Kallasest sai Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaat |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8049116/kaja-kallasest-sai-euroopa-liidu-valispoliitika-juhi-kandidaat |vaadatud=2024-07-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Et keskenduda kandideerimisele, astus ta 14. juulil 2024 [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] kohalt tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni Reformierakonda kuuluva [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil 2024.<ref>{{Netiviide |aeg=15. juuli 2024 |pealkiri=GALERII <nowiki>|</nowiki> Kaja Kallase valitsus astus tagasi |url=https://www.ohtuleht.ee/1110850/galerii-kaja-kallase-valitsus-astus-tagasi |kasutatud=4. detsember 2024 |väljaanne=[[Õhtuleht]]}}</ref> Kallase kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 12. novembril 2024. Tema ametiaeg [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja Euroopa Komisjoni asepresidendina algas [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teise komisjoni]] ametisse astumisega 1. detsembril 2024.<ref>[https://commission.europa.eu/about/organisation/college-commissioners/kaja-kallas_et Euroopa Komisjon.] Kaja Kallas, KÕRGE ESINDAJA / ASEPRESIDENT (2024–2029).</ref> 1. detsembril 2024, oma esimesel ametipäeval kõrge esindajana, külastas Kallas Ukrainat koos [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[António Costa]] ja laienemisvolinik [[Marta Kos]]iga. Kallas avaldas Ukraina võidule tugevat toetust, öeldes, et "Euroopa Liit soovib, et Ukraina võidaks selle sõja".<ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/dec/01/who-is-eu-chief-diplomat-kaja-kallas Jennifer Rankin. The EU wants Ukraine to win this war’: who is its new chief diplomat Kaja Kallas?] The Guardian 1.12.2024.</ref> Oma esimesel ametipäeval hoiatas Kallas [[Gruusia]] valitsust vägivalda kasutamast, kui riigis jätkusid protestid valitseva partei otsuse vastu lükata edasi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise läkbirääkimised.<ref>[https://www.lemonde.fr/en/european-union/article/2024/12/01/eu-s-new-foreign-policy-chief-warns-georgia-over-violence-against-protestors_6734768_156.html EU's new foreign policy chief warns Georgia over violence against protesters.] Le Monde 1.12.2024.</ref> 2024. aasta detsembris tervitas Kallas [[Bashshār al-Asad|Assadi]] režiimi langemist, öeldes, et "[[Süüria]] näitab, et Venemaa pole võitmatu. Me ei tohiks alahinnata omaenda jõudu."<ref>[https://www.politico.eu/article/russias-not-invincible-just-look-at-syrian-collapse-says-eu-top-diplomat/ Elena Giordano. Russia’s not invincible — just look at Syrian collapse, says EU top diplomat.] Politico 19.12.2024.</ref> 11. veebruaril 2025 mõistis Kallas [[Hiina]] hukka seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Kallas ütles, et ilma Hiina toetuseta ei saaks Venemaa oma sõjalist agressiooni sama jõuga jätkata. Hiina on suurim kahesuguse kasutusega kaupade ja tundlike esemete tarnija, mis toetavad Venemaa sõjatööstusbaasi ja mida leidub Ukraina lahinguväljal.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/17/kallas-attacks-beijing-china-a-key-enabler-in-russias-war-against-ukraine/ Kallas attacks Beijing: “China a key enabler in Russia’s war against Ukraine”.] Euronews 17.02.2025.</ref> 24. veebruaril 2025 teatas Kallas, et Euroopa Liit tühistas Süüria vastu suunatud sanktsioonid mõnes võtmesektoris, näiteks energeetikas, transpordis ja panganduses.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/24/eu-suspends-sanctions-on-syria-in-key-areas-we-support-the-transition/ Marco La Rocca. EU suspends sanctions on Syria in key areas: ‘We support the transition’.] Euronews 24.02.2025.</ref> Kallas on mitmeid kordi kritiseerinud president [[Donald Trump]]i Venemaaga leppimise poliitikat. Pärast seda, kui [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president Donald Trump ja tema asepresident [[Marco Rubio]] olid 28. veebruaril 2025 [[Valge Maja|Valge Maja Ovaalkabinetis]] Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga vastandunud, järeldas Kallas sotsiaalmeedias: „Täna sai selgeks, et vaba maailm vajab uut juhti“.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2025/feb/28/european-leaders-throw-support-behind-zelenskyy-after-heated-trump-meeting Badshah, Nadeem. 'Free world needs a new leader', says EU foreign chief after Trump Zelenskyy row.] The Guardian 1.03.2025.</ref> 28. veebruaril 2025 oli plaanitud Kallase kohtumine Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga [[Washington]]is, et arutada Venemaa-Ukraina sõda. Rubio büroo tühistas kohtumise, kui Kallas oli juba Washingtoni saabunud.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-marco-rubio-scheduling-issues-meeting-washington/ Barigazzi, Jacopo; Vinocur, Nicholas; Giordano, Elena. 'Scheduling issues' scupper Rubio-Kallas meeting in Washington.] Politico 26.02.2025.</ref> 2025. aasta septembris kuulutas Kallas välja uue strateegilise tegevuskava Euroopa Liidu ja [[India]] sidemete tugevdamiseks, keskendudes kaubandusele, tehnoloogiale ja kaitsele. Samuti käsitles ta India suhteid Venemaaga, tunnistades erimeelsusi seoses India sidemetega Venemaaga, sealhulgas India osalemist [[Zapad]] 2025 sõjaväeõppusel.<ref>[https://www.euronews.com/my-europe/2025/09/17/eu-vows-to-forge-closer-ties-with-india-despite-problematic-russia-factor Jorge Liboreiro. EU vows to forge closer ties with India despite 'problematic' Russia factor.] Euronews 17.09.2025.</ref> [[Politico]] koostas 2025. aasta 28 mõjukaima isiku nimekirja, millesse kuuluvad juhid, kes on suutnud väljakutsetega rinda pista või kasutanud tekkinud olukorda oma eesmärkide saavutamiseks. Nende seas on nii Euroopa suurriikide ebapopulaarseid juhte, kes on hüljanud senised dogmad, et tihendada kaitsekoostööd, kui ka mässumeelseid tulijaid, kes ammutavad jõudu üha süvenevast poliitilisest lõhestumisest. Kaja Kallas on selles nimekirjas 16. kohal, kus edestab ka [[Prantsusmaa]] presidenti [[Emmanuel Macron]]i.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ Kaja Kallas] No. 16 — Estonia.</ref> === Visiidid === {{vaata|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid}} Kaja Kallase esimene visiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana]] oli [[Ukraina|Ukrainasse]]. Kaja Kallas, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid 1.–2. detsembril 2024 [[Kiiev|Kiievis]] [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis|Jevhen Perebõinise]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal|Denõss Šmõgali]], [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk|Ruslan Stefantšukiga]], et avaldada oma esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. == Töökohad == *1995 (suvi) Advokaadibüroo [[Tark Grunte Sutkiene]], praktikant<ref name=":0" /> *1996–1997 [[Teater Vanemuine]], teatrijuhi nõunik *1997 (suvi) Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1998–1999 Advokaadibüroo Tark & Co, jurist *1999–2002 Advokaadibüroo Tark & Co, advokaat *2001 (märts-aprill) Advokaadibüroo [[Courtois et Lébel]], Pariis, advokaat *2002–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, vandeadvokaat *2003 (oktoober) [[Advokaadibüroo Hannes Snellmann]], Helsingi, advokaat *2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], nõukogu liige *2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], nõukogu liige *2004–2006 Advokaadibüroo Tark & Co, partner, vandeadvokaat *2006–2008 [[Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]], vandeadvokaat *2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Paldiski Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Tooma Tuulepark]], nõukogu liige *2008–2010 OÜ [[Roheline Ring Tuulepargid]], nõukogu liige *2008 [[OÜ Nelja Energia]], juhatuse liige *2008–2010 OÜ Biofond, nõukogu liige *2008–2010 OÜ 4E Tehnoinvest, nõukogu liige *2008–2011 Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, konkurentsiõiguse osakonna juht, partner *2009–2010 [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige *2010–2014 OÜ [[EBS Juhtimiskoolituskeskus]], õppejõud *2011–2014 XII Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees *2014–2018 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige *2019–2021 [[XIV Riigikogu]] liige *2021–2024 [[Eesti peaminister]] == Tunnustus == * 2021 – [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]]<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |pealkiri=president.ee: Välisriigi antud teenetemärk |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2024-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240213091427/https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> * 2022 – 6. juunil 2022 tunnustas mõjukas Briti mõttekoda Policy Exchange peaminister Kaja Kallase rolli rahvusvahelise reeglitepõhise korra kaitsmisel ning Venemaa agressiooni vastu seismisel [[Hugo Grotius]]e auhinnaga. Auhinna andis üle Briti peaminister [[Boris Johnson]].<ref>[https://valitsus.ee/uudised/mojukas-briti-mottekoda-tunnustas-peaminister-kallase-tegevust-rahvusvaheliste-reeglite Mõjukas Briti mõttekoda tunnustas peaminister Kallase tegevust rahvusvaheliste reeglite eest seismisel.] Vabariigi Valitsus 06.06.2022.</ref> * 2022 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] (poliitilise julguse eest [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonile]] vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel)<ref>[https://web.archive.org/web/20220809101036/https://www.postimees.ee/7579431/kaja-kallas-sai-euroopa-poliitilise-kultuuri-auhinna Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna]. [[Postimees]], 7. august 2022</ref> * 2022 – [[Friedrich August von Hayeki fondi auhind]] (demokraatlike väärtuste kaitsmise eest).<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kallas-hayek-prize-award-ceremony-maybe-now-time-listen-us Prime Minister Kallas at the Hayek Prize award ceremony: maybe now is the time to listen to us.] Vabariigi valitsus 04.09.2022.</ref> * 2022 – Peaminister Kaja Kallas pälvis Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) Atlandi-ülese Juhtimise Auhinna.<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kaja-kallas-received-transatlantic-leadership-award-cepa Prime Minister Kaja Kallas received the Transatlantic Leadership Award from CEPA.] Vabariigi Valitsus 27.09.2022.</ref> * 2023 – Rootsi [[Põhjatähe orden|Põhjatähe ordeni]] komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel).<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54874-kaja-kallas Välisriigi antud teenetemärk - Kaja Kallas]. Presidendi kantselei 2.05.2023.</ref> * 2023 – [[aasta eurooplane]] (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta eurooplane 2023 on peaminister Kaja Kallas |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=estonia.representation.ec.europa.eu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230702034540/https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Vürst Jaroslav Targa II järgu orden]] (Eesti ja Ukraina riikidevahelise koostöö ning selle eest, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotouudis: Kallas pälvis Ukrainalt ordeni. „Aitäh, Eesti! Koos loome uut Euroopat!“ |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230707162552/https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Euroopa Liberaalne Foorum]] valis Eesti peaministri Kaja Kallase [[Aasta liberaal (Euroopa Liberaalne Foorum)|aasta liberaaliks]]. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on tugevalt seisnud liberaalsete väärtuste eest. Auhinna andis üle [[Belgia]] peaminister [[Alexander De Croo]]. <ref>[https://web.archive.org/web/20231017113725/https://www.postimees.ee/7864393/kaja-kallas-valiti-euroopa-aasta-liberaaliks Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks], Postimees, 28. september 2023</ref> * 2023 – [[Rahvusvaheline Lord Byroni auhind]], millega Kreeka Hellenismi ja Filhellenismi Selts tunnustab Kallase rolli vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://www.eefshp.org/en/awarding-of-the-international-lord-byron-prize-2023-2/ Awarding of the International Lord Byron Prize 2023] Society for Hellenism and Philhellenism, 09.10.2023.</ref> * 2023 – USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi [[Jeane J. Kirkpatricku auhind]] (avatud valitsemistavade ja demokraatlike väärtuste edendamise ning eestkõneleja rolli võtmise eest geopoliitiliste väljakutsete lahendamisel).<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallast-tunnustati-washingtonis-jeane-j-kirkpatricku-auhinnaga Peaminister Kaja Kallast tunnustati Washingtonis Jeane J. Kirkpatricku auhinnaga.] Vabariigi Valitsus 14.11.2023.</ref> * 2023 – Saksamaal pälvis Kaja Kallas maineka [[Marion Dönhoffi auhind|Marion Dönhoffi auhinna]], millega tunnustatakse tema tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20231204152014/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kallas-palvis-saksamaal-maineka-marion-donhoffi-auhinna Peaminister Kallas pälvis Saksamaal maineka Marion Dönhoffi auhinna.] Valitsuse teade 03.12.2023.</ref> * 2024 – Ukraina väljaande Focus koostatud Ukraina suurimate sõprade ja toetajate pingereas jõudis Eesti peaminister Kaja Kallas üheksandale positsioonile.<ref>[https://www.err.ee/1609266366/ukraina-valjaanne-valis-kallase-kumne-suurima-ukraina-sobra-hulka Ukraina väljaanne valis Kallase kümne suurima Ukraina sõbra hulka.] ERR 28.02.2024.</ref> * 2024 – Eesti peaminister pälvis Saksamaal Walther Rathenau auhinna.<ref>[https://www.aa.com.tr/en/europe/estonian-premier-receives-walther-rathenau-award-in-germany/3169141 Burak Bir. Estonian premier receives Walther Rathenau Award in Germany.] AA Euroopa. 20.03.2024.</ref> * 2025 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Politico]] nimetas Kaja Kallase 2025. aastal Euroopas mõjukuselt 16. inimeseks.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ POLITICO 28:] Class of 2026 Kaja Kallas No. 16 — Estonia.</ref> * 2026 – [[Vürstinna Olha orden|Ukraina Vürstinna Olha orden]] == Edetabelid == * 2022 – esikoht [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatud edetabelis "[[Eesti mõjukad]] 2022"<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|pealkiri=Eesti mõjukad 2022|aeg=25.11.2022|vaadatud=25.11.2022|arhiivimisaeg=25.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221125152817/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|url-olek=töötab}}</ref> * 2023 – esikoht Eesti Päevalehe avaldatud Eesti 2023. aasta kõige mõjukamate inimeste edetabelis.<ref>[https://web.archive.org/web/20231130182115/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2023/ Eesti mõjukad 2023.] Eesti Päevaleht 24.11.2023.</ref> == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]].{{lisa viide}} Tema vanavanaisa [[Eduard Alver]] oli [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem, kes juhtis 1918–1920. aasta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal võitlust Nõukogude [[Punaarmee]] vastu.<ref name="Politico" /> Kallase ema, tollal kuus kuud vana, vanaema ja vanavanaema küüditati 1949. aastal kui rahvavaenlased Siberisse. Ema lubati Siberist tagasi Eestisse 1959. aastal.<ref>[https://www.newstatesman.com/international-content/2024/06/estonian-prime-minister-kaja-kallas-russia-profile Cliffe, Jeremy. Europe's Iron Lady: Estonian prime minister Kaja Kallas.] The New Statesman 28.06.2024.</ref> Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi|Taavi Veskimäe]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatas paar [[Twitter]]i vahendusel lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> Ta on tantsinud rahvatantsuansamblis [[Sõleke]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Kaja Kallas]]|url=https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/564639422150312|pealkiri=29.12.2022 18.02|väljaanne=Facebook|aeg=29. detsember 2022|vaadatud=29. detsembril 2022|väljaandja=Meta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229201608/https://www.facebook.com/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fkallaskaja%2Fposts%2F564639422150312|arhiivimisaeg=29.12.2022|url-olek=töötab|tsitaat=Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="liitus">{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |pealkiri="Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas" |vaadatud=2015-12-08 |arhiivimisaeg=2015-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151210194022/http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |pealkiri=Kahe pere lahing Kadrioru pärast |vaadatud=2016-09-23 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923211418/http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150122230543/http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xpR5b">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219161646/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WxOzM">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160945/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kdoLl">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160747/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BwqkE">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216032758/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KqJuf">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141225235748/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|autor=Kaja Kallas|url=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|pealkiri=Kaja Kallase blogi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <!--<ref name="RmBTP">{{Netiviide |url=http://kajakallas.ee/ |pealkiri=Kaja Kallas, koduleht |vaadatud=2015-11-01 |arhiivimisaeg=2019-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190116020857/https://kajakallas.ee/ |url-olek=töötab }}</ref>--> <ref name="IvtSy">{{Netiviide |url=http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-05-26 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213014515/http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="W6E2k">[https://web.archive.org/web/20151208201852/http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="U53M2">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul" |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171223174941/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WLpPH">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Tsiviilõiguse reeglid robootikale" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202045916/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="SoZrn">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET |pealkiri="Digitaalse ühisturu strateegia" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180627115248/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bREPORT%2bA8-2015-0371%2b0%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="RucuR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |pealkiri="Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117002219/http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LLHlR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Uued võimalused energiatarbijatele" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180117141431/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="z1fY0">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117174558/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LImBO">{{Netiviide |url=https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117175311/https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="jXa43">{{Netiviide |url=http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822222337/http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="d1XPq">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170620232300/http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Xmwve">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629111711/http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=23.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123205201/https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181023120236/https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=Politico>{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ |title=Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard? |trans-title=„Euroopa järgmine tippdiplomaat on valmis olema ebadiplomaatiline&nbsp;{{!}} Kas Kaja Kallas suudab oma hääle kuuldavaks teha?“ |publisher=[[Politico]] |date=2024-12-09 |access-date=2024-12-09 |website=politico.eu |language=en |author=STUART LAU |author2=EVA HARTOG |quote= }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas – Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.err.ee/1609081205/kallas-eesti-moraalsed-standardid-on-nii-palju-korgemad "Kallas: Eesti moraalsed standardid on nii palju kõrgemad"] ERR, 29. august 2023 * Jüri Vendik. [https://www.bbc.com/russian/articles/c72jlr9ey0yo «Принцесса войны» без народной поддержки. Как развивается скандал вокруг премьер-министра Эстонии Каи Каллас и «российских связей» ее мужа ("Sõjaprintsess" ilma rahva toetuseta. Kuidas areneb skandaal Eesti peaministri Kaja Kallase ja tema mehe "Vene sidemete" ümber)]. BBC News Russian Service, 2. september 2023 * [https://apnews.com/article/estonia-kaja-kallas-candidate-nato-secretary-general-6168313f38cc55b160d3f2732916ad92 Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas signals her interest in NATO’s top job]. [Eesti peaminister Kaja Kallas andis märku oma huvist NATO tippjuhi kohale]. [[Associated Press|AP News]], 15. november 2023 * Frank Gardner. [https://www.bbc.com/news/articles/c722zxj0kyro We have no Plan B if Ukraine falls, says Estonia]. BBC News, 1. juuni 2024 * Stuart Lau and Eva Hartog. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard?] ''[[Politico]]'', 9. XII 2024 * Nicholas Vinocur and Jacopo Barigazzi. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-is-acting-like-a-prime-minister-her-critics-say/ Kaja Kallas is ‘acting like a prime minister,’ critics of EU’s top diplomat say]. ''[[Politico]]'', 26. III 2025 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= [[26. jaanuar]] [[2021]] - [[23. juuli]] [[2024]]| järgnev=[[Kristen Michal]]}} {{lõpp}} {{Von der Leyeni teine komisjon}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 2vv7yk7wbrcb0bvws1a1ii5whorka4y 7122410 7122402 2026-04-01T11:18:31Z Neptuunium 58653 toim (kaotasin ära töökohtade punktloendi ja liitsin selle eespool oleva alajaotusega; jm) 7122410 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kaja Kallas | pilt = Kallas portrait 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Kaja Kallas 2024. aastal | amet = [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident | ametiajaalgus = 1. detsember 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Josep Borrell]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 23. juuli 2024 | eelmine2 = [[Jüri Ratas]] | järgmine2 = [[Kristen Michal]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2019 | ametiajalõpp3 = 2021 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus4 = 14. aprill 2018 | ametiajalõpp4 = 8. september 2024 | eelmine4 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine4 = [[Kristen Michal]] | amet5= [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus5 = 2014 | ametiajalõpp5 = 2018 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2011 | ametiajalõpp6 = 2014 | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = [[Arvo Hallik]] | vanemad = [[Siim Kallas]], [[Kristi Kallas]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Estonian Business School]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kaja Kallas''' (aastatel 2002–2006 '''Kaja Leiger'''; sündinud [[18. juuni]]l [[1977]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik ja [[jurist]], kes oli aastatel 2021–2024 [[Eesti peaminister]] ja 2018–2024 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees. Alates 1. detsembrist 2024 on ta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Kallas oli Eesti esimene naispeaminister. Ta on aastatel 2002–2003 peaminister olnud reformierakondlase [[Siim Kallas]]e tütar. [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates [[1999]]. aastast juristina, kuni valiti [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] Reformierakonna nimekirjas [[Riigikogu|Riigikokku]], kus töötas [[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjoni]] esimehena. Aastatel 2014–2018 oli ta Eesti esindajaks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], leides mitmel korral äramärkimist ühena mõjukamatest saadikutest. 2018. aasta aprillis valiti Kallas [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimeheks. Ehkki 2019. aastal võitis Reformierakond tema juhtimisel [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]], ei suutnud ta moodustada valitsuskoalitsiooni, ning jätkas 2021. aasta jaanuarini [[Riigikogu]] tavaliikmena. Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] tagasiastumist õnnestus Kallasel koos [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]] luua [[Kaja Kallase esimene valitsus|uus valitsuskoalitsioon]], milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel 2022. aasta juulis [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] [[Kaja Kallase teine valitsus|uue valitsuse]]. [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimiste]] võidu järel seadis Kallas kokku [[Kaja Kallase kolmas valitsus|kolmanda enda juhitud valitsuskoalitsiooni]] [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. 28. juunil 2024 nimetati Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks, misjärel astus ta 14. juulil peaministrina tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni reformierakondlase [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil. 1. detsembril 2024 asus ta tööle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] asepresidendina. == Haridus == * 1984–1992 [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]], põhiharidus * 1992–1995 [[Tallinna 7. Keskkool]], keskharidus * 1995–1999 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]], [[bakalaureusekraad]] (BA) * 2007– [[Estonian Business School]], [[MBA]] * 2009–2010 Estonian Business School, [[EMBA]] == Juristina ja muu varasem töökäik == 1995. aasta suvel oli ta praktikandiks advokaadibüroos [[Tark Grunte Sutkiene]].<ref name=":0" /> Aastatel 1996–1997 töötas ta [[Tartus]] [[Teater Vanemuine]]s teatrijuhi nõunikuna.{{lisa viide}} Ta oli alates 5. oktoobrist 1999 [[Eesti Advokatuur]]i liige ja tegutses alates 2002. aastast [[Advokaat|vandeadvokaadina]].<ref>[https://www.advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid/kaja-kallas Kaja Kallas. Eesti Advokatuuri veebisait.</ref> Kallas oli [[Euroopa Kartellivastane Juristide Assotsiatsioon|Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni]] liige ning advokaadina spetsialiseerus Euroopa ja Eesti [[konkurentsiõigus]]ele.<ref name="liitus" /> 1997. aasta suvel liitus ta advokaadibürooga [[TGS Baltic|Tark & Co]], kus töötas kuni 1999. aastani juristina, seejärel 2002. aastani advokaadina ning sealt edasi 2006. aastani vandeadvokaadina, saades 2004. aastal ühtlasi ka büroo partneriks. Advokaadina on Kallas tegutsenud ka välismaal, töötades 2001. aasta märtsist aprillini [[Pariis]]is Courtois et Lébel'i büroos ning 2003. aasta oktoobris [[Helsingi]]s Hannes Snellmannibüroos. Aastatel 2008–2011 oli ta [[Borenius (Eesti ettevõte)|advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius]] konkurentsiõiguse osakonna juht ja partner.{{Lisa viide}} Kallas lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, kui temast sai pärast [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimisi]] [[XII Riigikogu]] liige. Kallas on kuulunud mitmete ettevõtete nõukogudesse: 2003–2007 AS [[LHV-Seesam Varahaldus]], 2003–2010 OÜ [[Pakri Tuulepark]], 2004–2010 OÜ [[Viru-Nigula Tuulepark]], 2007–2010 OÜ [[Hiiumaa Offshore Tuulepark]], 2008 [[OÜ Nelja Energia]], 2008–2010 OÜ-d [[Paldiski Tuulepark]], [[Tooma Tuulepark]], [[Roheline Ring Tuulepargid]], Biofond ja 4E Tehnoinvest. Aastatel 2009–2010 oli ta lisaks [[MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon]] juhatuse liige. Lisaks oli ta 2010–2014 [[Estonian Business School]]i õppejõud.{{lisa viide}} == Poliitiline karjäär == === Karjääri algus, XII Riigikogu liige 2011–2014 === {{Vaata|XII Riigikogu}} 2010. aastal astus Kaja Kallas [[Rain Rosimannus]]e soovitusel [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]<ref name=":0" />, kogus [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält ning pääses isikumandaadiga Riigikokku.<ref name="VVK_RK_2011" /> Ta oli aastatel [[2011]]–[[2014]] [[XII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu majanduskomisjon|Riigikogu majanduskomisjoni]] esimees.{{lisa viide}} 2013. aastal valiti ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] aseesimeheks.{{lisa viide}} === Saadikuna Euroopa Parlamendis 2014–2018 === [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmena.<ref name="IvtSy" /> Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide ([[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon|ALDE]]) fraktsiooni. Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti [[Euroopa Liidu ja Ukraina suhted|Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega]]. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest{{lisa viide}} ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel.{{lisa viide}} Ta oli Euroopa Liidu – Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA<ref name="xpR5b" />) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE<ref name="WxOzM" />) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA<ref name="kdoLl" />)<ref name="HmG1q" />. Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO<ref name="BwqkE" />) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US<ref name="KqJuf" />). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.<ref name="fU4eI" /> Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi [[Euroopa Parlamendi raportöör|raportöör]]: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",<ref name="U53M2" /> "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",<ref name="WLpPH" /> "Digitaalse ühisturu strateegia",<ref name="SoZrn" /> "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",<ref name="RucuR" />, "Uued võimalused energiatarbijatele",<ref name="LLHlR" /> ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".<ref name="z1fY0" /> Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne [[Politico]] Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus<ref name="LImBO" /> ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.<ref name="jXa43" /> 2016. aastal paigutas ka vabaühendus [[VoteWatch]] Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.<ref name="d1XPq" /> 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.<ref name="Xmwve" /> Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.{{lisa viide}} === Tõus Eesti Reformierakonna juhiks === 13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st [[Hanno Pevkur]]i asemel uueks erakonna esimeheks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |pealkiri=BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus |autor=Anna Ploompuu & Sander Punamäe |aeg=13. aprill 2018 |väljaanne=[[Postimees]] |vaadatud=15. jaanuaril 2022 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141939/https://www.postimees.ee/4467185/blogi-galerii-ja-videod-kaja-kallas-kinnitati-reformierakonna-esimeheks-ning-valiti-uus-juhatus |url-olek=töötab }}</Ref> === XIV Riigikogu liige 2019–2021 === {{Vaata|2019. aasta Riigikogu valimised}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kogus Kaja Kallas 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus tema juhitud Reformierakond, mis sai kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.<ref>{{Netiviide |url=https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |pealkiri=Kaja Kallase okkaline tee võimule |autor=Anna Ploompuu |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=16. jaanuar 2021 |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141943/https://leht.postimees.ee/7157116/kaja-kallase-okkaline-tee-voimule |url-olek=töötab }}</ref> President [[Kersti Kaljulaid]] nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil 2019 Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]].{{lisa viide}} Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd Riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi Riigikogus oma erakonna fraktsiooni esimees.{{lisa viide}} === Esimene valitsus === {{vaata|Kaja Kallase esimene valitsus}} Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid [[14. jaanuar|14. jaanuaril]] [[2021]] Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.<ref name="V6EwG" /> [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase juhitud valitsus]], millesse kuulus Reformierakonna partnerina Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |vaadatud=2023-01-14 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230114173656/https://www.valitsus.ee/uudised/kaja-kallase-juhitav-valitsus-alustab-tood |url-olek=töötab }}</ref> 2021. aasta juunis oli Kallas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel vastu [[Angela Merkel]]i plaanile kutsuda Euroopa juhtide koosolekule Venemaa presidet [[Vladimir Putin]]. See vastuseis üllatas teisi kogenud juhte, kuid aitas kaasa, et Putin jäigi kutsumata. Ka teatas Kallas, et Venemaa sõjaline surve ei tohiks mõjutada otsust, millised riigid saavad liituda Euroopa Liidu või [[NATO]]-ga.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Stuart Lau and Eva Hartog. Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic.] Politico 9.12.2024.</ref><ref>[https://www.politico.eu/article/estonia-pm-eu-nato-putin-influence/ Jacopo Barigazzi. Don’t fall into Putin’s trap, Estonian PM warns the West.] Politico 15.12.2021.</ref> Kaja Kallase esimesele valitsusele sai osaks 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooniga Ukrainas]] kaasnenud energiahindade tõus ja majanduslangus kogu Euroopas. Juba Venemaa Ukrainasse sissetungi eelõhtul ütles Kaja Kallas intervjuus [[The Guardian|Guardianile]], et [[Nord Stream 2]] maagaasi trass on geopoliitiline ja mitte majanduslik projekt, ning nõudis torujuhtme ehituse lõpetamist. Ta märkis ka, et Euroopa sõltuvus vene maagaasist on oluline julgeolekuprobleem.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jan/28/germany-must-end-reliance-on-russian-gas-estonian-pm-on-tensions-in-ukraine Patrick Wintour. ‘Putin only understands strength’: Estonian PM on Ukraine tensions.] Interview. The Guardian 28.01.2022.</ref> 2022. aasta juuni algul tegi ta president [[Alar Karis]]ele ettepaneku ametist vabastada koalitsioonisiseste vastuolude tõttu kõik seitse [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ministrit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |aeg=3. juuni 2022 |väljaanne=[[ERR]] |vaadatud=15. jaanuaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230115141942/https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |url-olek=töötab }}</ref> Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.{{lisa viide}} === Teine valitsus === {{Vaata|Kaja Kallase teine valitsus}} Kaja Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnale]] [[Isamaa Erakond]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Peaministrina äratas Kallas rahvusvahelist tähelepanu oma juhtiva rolliga Ukraina toetamisel Venemaa sissetungi ajal. Eesti tarnis Ukrainale SKP kohta rohkem sõjavarustust kui ükski teine riik maailmas.<ref>[https://search.worldcat.org/issn/0307-1235 Crisp, James. Europe's new 'Iron Lady' Kaja Kallas says the West mustn't negotiate with Putin.] The Daily Telegraph 8.10.2022.</ref> Eesti piiras koos teiste Balti riikidega turistide saabumist Venemaalt. "Reismine Euroopasse on privileeg, mitte inimõigus", ütles Kallas.<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-travel-poland-estonia-denmark-f7669a025f62e88a8a665117d1733a0f Jan M. Olsen. 4 nations bordering Russia to restrict Russian tourists.] AP 8.09.2022.</ref> Eesti käivitas koos teiste liitlastega [[NATO|NATO 4. artikli]] põhised konsultatsioonid.<ref>[https://news.err.ee/1608510812/estonia-allies-to-trigger-nato-article-4 Estonia, allies to trigger NATO Article 4.] ERR News 24.02.2022.</ref> 2023. aasta veebruaris mainiti Kallast võimaliku kandidaadina [[NATO peasekretär]]i [[Jens Stoltenberg]]i asendajaks pärast tema eeldatavat pensionile jäämist. Kallasest siiski ametlikku NATO peasekretäri kandidaati ei saanud. Ta toetas Hollandi peaministrit [[Mark Rutte]] kandideerimist.<ref>[https://www.dutchnews.nl/2024/04/ruttes-path-to-nato-leadership-clearer-as-estonian-pm-backs-bid/ Rutte’s path to Nato leadership clearer as Estonian PM backs bid.] Dutch News 3.04.2024.</ref> Kaja Kallase teine valitsus oli ametis, kuni pärast Riigikogu valimisi 5. märtsil 2023 moodustatud uus valitsus – Kaja Kallse kolmas valitsus astus 17. aprillil 2023 ametisse. === Kolmas valitsus=== {{Vaata|Kaja Kallase kolmas valitsus}} [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kallas [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks. Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale]] ja [[Eesti 200|Eesti 200-le]]. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus [[Kaja Kallase teine valitsus]] vastavalt seadusele tagasi ja president [[Alar Karis]] andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus, [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta. ==== Idavedude skandaal ==== {{Vaata|Idavedude skandaal}} 2023. aasta augustis selgus, et Kaja Kallase abikaasa [[Arvo Hallik|Arvo Hallikule]] kuulub 24,5% osalus transpordiettevõttes [[Stark Logistics]], mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.<ref>{{cite web|title=Financial Times: Estonian PM Kaja Kallas urged to clarify husband’s Russian business ties|url=https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|publisher=Financial Times|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826142149/https://www.ft.com/content/821a1f35-a6d0-4a8b-9928-1d325376988c|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Turmoil hits Estonian Prime Minister Kallas over husband's Russia ties|url=https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|publisher=Euronews|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827025252/https://www.euronews.com/2023/08/25/turmoil-hits-estonian-prime-minister-kallas-over-husbands-russia-ties|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia|url=https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|publisher=ERR|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20230826121912/https://news.err.ee/1609073804/company-part-owned-by-estonian-pm-s-husband-continues-deliveries-to-russia|url-status=live}}</ref> Ühele Eesti ettevõttele kuuluva Venemaal tegutseva tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu oli umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.<ref name="estonia-pm">{{cite web|title=Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties|url=https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|publisher=Reuters|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827110717/https://www.reuters.com/world/europe/estonia-pm-kallas-under-pressure-quit-over-husbands-russia-ties-2023-08-25/|url-status=live}}</ref> Peaminister eitas huvide konflikti.<ref>{{cite web|title=Estonia Leader Has ‘Nothing to Hide’ on Spouse’s Russia Activity|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|publisher=Bloomberg|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20231009173850/https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-08-24/estonia-leader-has-nothing-to-hide-on-spouse-s-russia-activity#xj4y7vzkg|url-status=live}}</ref> Riigikogu [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsiooni esimees [[Tanel Kiik]] märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.<ref>{{cite web|title=Estonia's pro-Ukrainian PM faces pressure to quit over husband's indirect Russian business links|url=https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|publisher=ABC News|access-date=25 August 2023|archive-date=2023-08-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20230827010652/https://abcnews.go.com/Business/wireStory/estonias-pro-ukrainian-pm-faces-pressure-quit-husbands-102565231|url-status=live}}</ref> Kaks [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i ning [[Turu-uuringute AS|Turu-uuringute ASi]] arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma.<ref name="estonia-pm" /> 25. augustil 2023 teatas [[Arvo Hallik]], et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.<ref>{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Kusma |toimetaja-eesnimi=Elis |pealkiri=Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale |url=https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195846/https://www.ohtuleht.ee/1090904/arvo-hallik-taandub-stark-logisticsist-hallik-vabandan-kahju-parast-mida-see-on-toonud-minu-abikaasale |url-olek=töötab }}</ref> [[Kaitsepolitseiamet]] teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Madsen |eesnimi=Tarvo |perekonnanimi2=Pulk |eesnimi2=Meinhard |kuupäev=2023-08-25 |pealkiri=Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks |url=https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |vaadatud=2023-09-07 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230907195849/https://www.postimees.ee/7841656/kapo-kui-tegemist-on-jokk-skeemiga-pole-alust-karistusoiguslikuks-etteheiteks |url-olek=töötab }}</ref> 4. septembril 2023 ütles president [[Alar Karis]], et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-04 |pealkiri=Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma |url=https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |vaadatud=2023-09-13 |väljaanne=Postimees.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230915051543/https://www.err.ee/1609089092/karis-kallas-oleks-pidanud-kohe-tagasi-astuma |url-olek=töötab }}</ref> === Venemaal tagaotsitav === Oktoobris 2023 lisas Venemaa Kaja Kallase Venemaal tagsiotsitavate nimekirja seoses tema pingutustega eemaldada nõukogudeaegsed [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] monumendid. See oli esimene kord, kui Venemaa siseministeerium on välisriigi juhi tagaotsitavate nimekirja pannud.<ref>[https://apnews.com/article/russia-estonia-kallas-wanted-list-4ca301df09eace6643be66a9a4a93fe8 Russia puts the leader of NATO member Estonia on a wanted list over the removal of Soviet-era monuments.] AP 13.02.2024.</ref> [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kohale kandideerimisele keskenduda soovimise tõttu astus Kaja Kallas 23. juulil 2024 peaministri kohalt tagasi. ===Peaministrivisiidid=== {{Vaata|Kaja Kallase peaministrivisiidid}} Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga.{{lisa viide}} == Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident == [[File:Kaja Kallas and Bongbong Marcos.jpg|thumb|300px|Kallas kohtus 2025. aastal [[Manila|Manilas]] Filipiinide presidendi [[Bongbong Marcos]]ega.]] 28. juunil 2024 nimetati Kaja Kallas [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] kandidaadiks.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-28 |pealkiri=Kaja Kallasest sai Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaat |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8049116/kaja-kallasest-sai-euroopa-liidu-valispoliitika-juhi-kandidaat |vaadatud=2024-07-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Et keskenduda kandideerimisele, astus ta 14. juulil 2024 [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] kohalt tagasi, kuid täitis ametikohuseid edasi kuni Reformierakonda kuuluva [[Kristen Michal]]i [[Kristen Michali valitsus|juhitud valitsuse]] ametisse astumiseni 23. juulil 2024.<ref>{{Netiviide |aeg=15. juuli 2024 |pealkiri=GALERII <nowiki>|</nowiki> Kaja Kallase valitsus astus tagasi |url=https://www.ohtuleht.ee/1110850/galerii-kaja-kallase-valitsus-astus-tagasi |kasutatud=4. detsember 2024 |väljaanne=[[Õhtuleht]]}}</ref> Kallase kuulamine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimus 12. novembril 2024. Tema ametiaeg [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja Euroopa Komisjoni asepresidendina algas [[Von der Leyeni teine komisjon|von der Leyeni teise komisjoni]] ametisse astumisega 1. detsembril 2024.<ref>[https://commission.europa.eu/about/organisation/college-commissioners/kaja-kallas_et Euroopa Komisjon.] Kaja Kallas, KÕRGE ESINDAJA / ASEPRESIDENT (2024–2029).</ref> 1. detsembril 2024, oma esimesel ametipäeval kõrge esindajana, külastas Kallas Ukrainat koos [[Euroopa Ülemkogu]] eesistuja [[António Costa]] ja laienemisvolinik [[Marta Kos]]iga. Kallas avaldas Ukraina võidule tugevat toetust, öeldes, et "Euroopa Liit soovib, et Ukraina võidaks selle sõja".<ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/dec/01/who-is-eu-chief-diplomat-kaja-kallas Jennifer Rankin. The EU wants Ukraine to win this war’: who is its new chief diplomat Kaja Kallas?] The Guardian 1.12.2024.</ref> Oma esimesel ametipäeval hoiatas Kallas [[Gruusia]] valitsust vägivalda kasutamast, kui riigis jätkusid protestid valitseva partei otsuse vastu lükata edasi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise läkbirääkimised.<ref>[https://www.lemonde.fr/en/european-union/article/2024/12/01/eu-s-new-foreign-policy-chief-warns-georgia-over-violence-against-protestors_6734768_156.html EU's new foreign policy chief warns Georgia over violence against protesters.] Le Monde 1.12.2024.</ref> 2024. aasta detsembris tervitas Kallas [[Bashshār al-Asad|Assadi]] režiimi langemist, öeldes, et "[[Süüria]] näitab, et Venemaa pole võitmatu. Me ei tohiks alahinnata omaenda jõudu."<ref>[https://www.politico.eu/article/russias-not-invincible-just-look-at-syrian-collapse-says-eu-top-diplomat/ Elena Giordano. Russia’s not invincible — just look at Syrian collapse, says EU top diplomat.] Politico 19.12.2024.</ref> 11. veebruaril 2025 mõistis Kallas [[Hiina]] hukka seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Kallas ütles, et ilma Hiina toetuseta ei saaks Venemaa oma sõjalist agressiooni sama jõuga jätkata. Hiina on suurim kahesuguse kasutusega kaupade ja tundlike esemete tarnija, mis toetavad Venemaa sõjatööstusbaasi ja mida leidub Ukraina lahinguväljal.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/17/kallas-attacks-beijing-china-a-key-enabler-in-russias-war-against-ukraine/ Kallas attacks Beijing: “China a key enabler in Russia’s war against Ukraine”.] Euronews 17.02.2025.</ref> 24. veebruaril 2025 teatas Kallas, et Euroopa Liit tühistas Süüria vastu suunatud sanktsioonid mõnes võtmesektoris, näiteks energeetikas, transpordis ja panganduses.<ref>[https://www.eunews.it/en/2025/02/24/eu-suspends-sanctions-on-syria-in-key-areas-we-support-the-transition/ Marco La Rocca. EU suspends sanctions on Syria in key areas: ‘We support the transition’.] Euronews 24.02.2025.</ref> Kallas on mitmeid kordi kritiseerinud president [[Donald Trump]]i Venemaaga leppimise poliitikat. Pärast seda, kui [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president Donald Trump ja tema asepresident [[Marco Rubio]] olid 28. veebruaril 2025 [[Valge Maja|Valge Maja Ovaalkabinetis]] Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga vastandunud, järeldas Kallas sotsiaalmeedias: „Täna sai selgeks, et vaba maailm vajab uut juhti“.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2025/feb/28/european-leaders-throw-support-behind-zelenskyy-after-heated-trump-meeting Badshah, Nadeem. 'Free world needs a new leader', says EU foreign chief after Trump Zelenskyy row.] The Guardian 1.03.2025.</ref> 28. veebruaril 2025 oli plaanitud Kallase kohtumine Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga [[Washington]]is, et arutada Venemaa-Ukraina sõda. Rubio büroo tühistas kohtumise, kui Kallas oli juba Washingtoni saabunud.<ref>[https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-marco-rubio-scheduling-issues-meeting-washington/ Barigazzi, Jacopo; Vinocur, Nicholas; Giordano, Elena. 'Scheduling issues' scupper Rubio-Kallas meeting in Washington.] Politico 26.02.2025.</ref> 2025. aasta septembris kuulutas Kallas välja uue strateegilise tegevuskava Euroopa Liidu ja [[India]] sidemete tugevdamiseks, keskendudes kaubandusele, tehnoloogiale ja kaitsele. Samuti käsitles ta India suhteid Venemaaga, tunnistades erimeelsusi seoses India sidemetega Venemaaga, sealhulgas India osalemist [[Zapad]] 2025 sõjaväeõppusel.<ref>[https://www.euronews.com/my-europe/2025/09/17/eu-vows-to-forge-closer-ties-with-india-despite-problematic-russia-factor Jorge Liboreiro. EU vows to forge closer ties with India despite 'problematic' Russia factor.] Euronews 17.09.2025.</ref> [[Politico]] koostas 2025. aasta 28 mõjukaima isiku nimekirja, millesse kuuluvad juhid, kes on suutnud väljakutsetega rinda pista või kasutanud tekkinud olukorda oma eesmärkide saavutamiseks. Nende seas on nii Euroopa suurriikide ebapopulaarseid juhte, kes on hüljanud senised dogmad, et tihendada kaitsekoostööd, kui ka mässumeelseid tulijaid, kes ammutavad jõudu üha süvenevast poliitilisest lõhestumisest. Kaja Kallas on selles nimekirjas 16. kohal, kus edestab ka [[Prantsusmaa]] presidenti [[Emmanuel Macron]]i.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ Kaja Kallas] No. 16 — Estonia.</ref> === Visiidid === {{vaata|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid}} Kaja Kallase esimene visiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja|Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana]] oli [[Ukraina|Ukrainasse]]. Kaja Kallas, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid 1.–2. detsembril 2024 [[Kiiev|Kiievis]] [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis|Jevhen Perebõinise]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal|Denõss Šmõgali]], [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk|Ruslan Stefantšukiga]], et avaldada oma esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. == Tunnustus == * 2021 – [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]]<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |pealkiri=president.ee: Välisriigi antud teenetemärk |vaadatud=2024-01-22 |arhiivimisaeg=2024-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240213091427/https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10784-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> * 2022 – 6. juunil 2022 tunnustas mõjukas Briti mõttekoda Policy Exchange peaminister Kaja Kallase rolli rahvusvahelise reeglitepõhise korra kaitsmisel ning Venemaa agressiooni vastu seismisel [[Hugo Grotius]]e auhinnaga. Auhinna andis üle Briti peaminister [[Boris Johnson]].<ref>[https://valitsus.ee/uudised/mojukas-briti-mottekoda-tunnustas-peaminister-kallase-tegevust-rahvusvaheliste-reeglite Mõjukas Briti mõttekoda tunnustas peaminister Kallase tegevust rahvusvaheliste reeglite eest seismisel.] Vabariigi Valitsus 06.06.2022.</ref> * 2022 – [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] (poliitilise julguse eest [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonile]] vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel)<ref>[https://web.archive.org/web/20220809101036/https://www.postimees.ee/7579431/kaja-kallas-sai-euroopa-poliitilise-kultuuri-auhinna Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna]. [[Postimees]], 7. august 2022</ref> * 2022 – [[Friedrich August von Hayeki fondi auhind]] (demokraatlike väärtuste kaitsmise eest).<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kallas-hayek-prize-award-ceremony-maybe-now-time-listen-us Prime Minister Kallas at the Hayek Prize award ceremony: maybe now is the time to listen to us.] Vabariigi valitsus 04.09.2022.</ref> * 2022 – Peaminister Kaja Kallas pälvis Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) Atlandi-ülese Juhtimise Auhinna.<ref>[https://valitsus.ee/en/news/prime-minister-kaja-kallas-received-transatlantic-leadership-award-cepa Prime Minister Kaja Kallas received the Transatlantic Leadership Award from CEPA.] Vabariigi Valitsus 27.09.2022.</ref> * 2023 – Rootsi [[Põhjatähe orden|Põhjatähe ordeni]] komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel).<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54874-kaja-kallas Välisriigi antud teenetemärk - Kaja Kallas]. Presidendi kantselei 2.05.2023.</ref> * 2023 – [[aasta eurooplane]] (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta eurooplane 2023 on peaminister Kaja Kallas |url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=estonia.representation.ec.europa.eu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230702034540/https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/aasta-eurooplane-2023-peaminister-kaja-kallas-2023-05-09_et |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Vürst Jaroslav Targa II järgu orden]] (Eesti ja Ukraina riikidevahelise koostöö ning selle eest, et Eesti toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotouudis: Kallas pälvis Ukrainalt ordeni. „Aitäh, Eesti! Koos loome uut Euroopat!“ |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230707162552/https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176026/fotouudis-kallas-palvis-ukrainalt-ordeni-aitah-eesti-koos-loome-uut-euroopat |url-olek=töötab }}</ref> * 2023 – [[Euroopa Liberaalne Foorum]] valis Eesti peaministri Kaja Kallase [[Aasta liberaal (Euroopa Liberaalne Foorum)|aasta liberaaliks]]. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on tugevalt seisnud liberaalsete väärtuste eest. Auhinna andis üle [[Belgia]] peaminister [[Alexander De Croo]]. <ref>[https://web.archive.org/web/20231017113725/https://www.postimees.ee/7864393/kaja-kallas-valiti-euroopa-aasta-liberaaliks Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks], Postimees, 28. september 2023</ref> * 2023 – [[Rahvusvaheline Lord Byroni auhind]], millega Kreeka Hellenismi ja Filhellenismi Selts tunnustab Kallase rolli vabaduse ja demokraatlike väärtuste eest seismisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://www.eefshp.org/en/awarding-of-the-international-lord-byron-prize-2023-2/ Awarding of the International Lord Byron Prize 2023] Society for Hellenism and Philhellenism, 09.10.2023.</ref> * 2023 – USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi [[Jeane J. Kirkpatricku auhind]] (avatud valitsemistavade ja demokraatlike väärtuste edendamise ning eestkõneleja rolli võtmise eest geopoliitiliste väljakutsete lahendamisel).<ref>[https://web.archive.org/web/20231114165018/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallast-tunnustati-washingtonis-jeane-j-kirkpatricku-auhinnaga Peaminister Kaja Kallast tunnustati Washingtonis Jeane J. Kirkpatricku auhinnaga.] Vabariigi Valitsus 14.11.2023.</ref> * 2023 – Saksamaal pälvis Kaja Kallas maineka [[Marion Dönhoffi auhind|Marion Dönhoffi auhinna]], millega tunnustatakse tema tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20231204152014/https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kallas-palvis-saksamaal-maineka-marion-donhoffi-auhinna Peaminister Kallas pälvis Saksamaal maineka Marion Dönhoffi auhinna.] Valitsuse teade 03.12.2023.</ref> * 2024 – Ukraina väljaande Focus koostatud Ukraina suurimate sõprade ja toetajate pingereas jõudis Eesti peaminister Kaja Kallas üheksandale positsioonile.<ref>[https://www.err.ee/1609266366/ukraina-valjaanne-valis-kallase-kumne-suurima-ukraina-sobra-hulka Ukraina väljaanne valis Kallase kümne suurima Ukraina sõbra hulka.] ERR 28.02.2024.</ref> * 2024 – Eesti peaminister pälvis Saksamaal Walther Rathenau auhinna.<ref>[https://www.aa.com.tr/en/europe/estonian-premier-receives-walther-rathenau-award-in-germany/3169141 Burak Bir. Estonian premier receives Walther Rathenau Award in Germany.] AA Euroopa. 20.03.2024.</ref> * 2025 – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Politico]] nimetas Kaja Kallase 2025. aastal Euroopas mõjukuselt 16. inimeseks.<ref>[https://www.politico.eu/list/politico-28-class-of-2026/kaja-kallas/ POLITICO 28:] Class of 2026 Kaja Kallas No. 16 — Estonia.</ref> * 2026 – [[Vürstinna Olha orden|Ukraina Vürstinna Olha orden]] == Edetabelid == * 2022 – esikoht [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Laupäevaleht LP|LP]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] koostatud edetabelis "[[Eesti mõjukad]] 2022"<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|pealkiri=Eesti mõjukad 2022|aeg=25.11.2022|vaadatud=25.11.2022|arhiivimisaeg=25.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221125152817/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/|url-olek=töötab}}</ref> * 2023 – esikoht Eesti Päevalehe avaldatud Eesti 2023. aasta kõige mõjukamate inimeste edetabelis.<ref>[https://web.archive.org/web/20231130182115/https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2023/ Eesti mõjukad 2023.] Eesti Päevaleht 24.11.2023.</ref> == Isiklikku == Ta on Reformierakonna auesimehe [[Siim Kallas]]e tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist [[Udo Kallas]].{{lisa viide}} Tema vanavanaisa [[Eduard Alver]] oli [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem, kes juhtis 1918–1920. aasta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal võitlust Nõukogude [[Punaarmee]] vastu.<ref name="Politico" /> Kallase ema, tollal kuus kuud vana, vanaema ja vanavanaema küüditati 1949. aastal kui rahvavaenlased Siberisse. Ema lubati Siberist tagasi Eestisse 1959. aastal.<ref>[https://www.newstatesman.com/international-content/2024/06/estonian-prime-minister-kaja-kallas-russia-profile Cliffe, Jeremy. Europe's Iron Lady: Estonian prime minister Kaja Kallas.] The New Statesman 28.06.2024.</ref> Aastatel 2002–2006{{lisa viide}} oli ta abielus [[Roomet Leiger]]iga.<ref name=":0" /> 2011. aastast elas ta koos [[Taavi Veskimägi|Taavi Veskimäe]]ga, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatas paar [[Twitter]]i vahendusel lahkuminekust.<ref name="W6E2k" /> Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas [[Arvo Hallik]]uga.<ref name="XciJQ" /> Ta on tantsinud rahvatantsuansamblis [[Sõleke]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Kaja Kallas]]|url=https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/564639422150312|pealkiri=29.12.2022 18.02|väljaanne=Facebook|aeg=29. detsember 2022|vaadatud=29. detsembril 2022|väljaandja=Meta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229201608/https://www.facebook.com/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fkallaskaja%2Fposts%2F564639422150312|arhiivimisaeg=29.12.2022|url-olek=töötab|tsitaat=Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="liitus">{{Netiviide |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |pealkiri="Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas" |vaadatud=2015-12-08 |arhiivimisaeg=2015-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151210194022/http://www.reform.ee/uudised/reformierakonnaga-liitus-konkurentsioiguse-tippasjatundja-kaja-kallas |url-olek=töötab }}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |pealkiri=Kahe pere lahing Kadrioru pärast |vaadatud=2016-09-23 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923211418/http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="VVK_RK_2011">[http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid], vvk.ee</ref> <ref name="HmG1q">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150122230543/http://www.europarl.europa.eu/meps/et/124697/KAJA_KALLAS_home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="xpR5b">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219161646/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-ua/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WxOzM">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160945/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/itre/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kdoLl">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219160747/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/depa/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="BwqkE">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216032758/http://www.europarl.europa.eu/committees/et/imco/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="KqJuf">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2014-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141225235748/http://www.europarl.europa.eu/delegations/et/d-us/home.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="fU4eI">{{Netiviide|autor=Kaja Kallas|url=http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|pealkiri=Kaja Kallase blogi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630212850/http://kajakallas.ee/euroopa-parlamendi-valimised/too-europarlamendis/|url-olek=ei tööta}}</ref> <!--<ref name="RmBTP">{{Netiviide |url=http://kajakallas.ee/ |pealkiri=Kaja Kallas, koduleht |vaadatud=2015-11-01 |arhiivimisaeg=2019-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190116020857/https://kajakallas.ee/ |url-olek=töötab }}</ref>--> <ref name="IvtSy">{{Netiviide |url=http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-05-26 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213014515/http://ep2014.vvk.ee/mandates.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="W6E2k">[https://web.archive.org/web/20151208201852/http://elu24.postimees.ee/2834647/taavi-veskimagi-ja-kaja-kallas-teatasid-twitteris-lahkuminekust Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust]. Elu24.ee, 20.juuni 2014.</ref> <ref name="U53M2">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul" |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171223174941/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-602.722%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="WLpPH">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Tsiviilõiguse reeglid robootikale" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202045916/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-583.918%2b03%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="SoZrn">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+REPORT+A8-2015-0371+0+DOC+PDF+V0//ET |pealkiri="Digitaalse ühisturu strateegia" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180627115248/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bREPORT%2bA8-2015-0371%2b0%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="RucuR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |pealkiri="Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117002219/http://www.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2013/0432%28COD%29&l=en |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LLHlR">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Uued võimalused energiatarbijatele" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2018-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180117141431/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-572.937%2b04%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="z1fY0">{{Netiviide |url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |pealkiri="Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne" |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117174558/http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fNONSGML%2bCOMPARL%2bPE-539.870%2b02%2bDOC%2bPDF%2bV0%2f%2fET |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="LImBO">{{Netiviide |url=https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-17 |arhiivimisaeg=2017-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117175311/https://www.politico.eu/list/women-who-shape-brussels-2017-ranking/tech-titans/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="jXa43">{{Netiviide |url=http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170822222337/http://www.politico.eu/list/the-40-meps-who-actually-matter-european-parliament-mep/kaja-kallas/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="d1XPq">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170620232300/http://www.votewatch.eu/blog/who-holds-the-power-in-the-european-parliament-assessing-the-influence-of-individual-meps/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Xmwve">{{Netiviide |url=http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-06 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629111711/http://www.votewatch.eu/blog/powerful-but-divided-the-eu-parliamentarians-who-influence-digital-and-telecommunication-policy/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="V6EwG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|pealkiri=Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase|väljaanne=ERR Uudised|aeg=14.01.2021|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=23.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123205201/https://www.err.ee/1608072934/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase|url-olek=töötab}}</ref> <ref name="XciJQ">{{Netiviide|autor=|url=https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|pealkiri=Galerii: Kaja Kallas abiellus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181023120236/https://menu.err.ee/861640/galerii-kaja-kallas-abiellus|url-olek=töötab}}</ref> <ref name=Politico>{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ |title=Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard? |trans-title=„Euroopa järgmine tippdiplomaat on valmis olema ebadiplomaatiline&nbsp;{{!}} Kas Kaja Kallas suudab oma hääle kuuldavaks teha?“ |publisher=[[Politico]] |date=2024-12-09 |access-date=2024-12-09 |website=politico.eu |language=en |author=STUART LAU |author2=EVA HARTOG |quote= }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://kajakallas.ee Koduleht] * [http://uudised.err.ee/v/valismaa/bd3e25ae-e390-4288-aa58-604e03b31e97/politico-markis-ara-kaja-kallase-40-mojukaima-europarlamendi-saadiku-hulgas "Politico märkis ära Kaja Kallase 40 mõjukaima europarlamendi saadiku hulgas"] ERR, 19. mai 2016 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m000wds3 Kaja Kallas – Prime Minister of Estonia {{!}} With growing tensions between Russia and the West, how confident is Estonia in its security? Stephen Sackur interviews Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas], [[BBC World News]], 17. mai 2021 <small>(24 minutit)</small> * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95269151/peaministri-tegelik-nagu-kaja-kallas-on-voimekas-ja-noudlik-valitsusjuht-kuid-uhe-suure-norkusega "Peaministri tegelik nägu: Kaja Kallas on võimekas ja nõudlik valitsusjuht, kuid ühe suure nõrkusega"] Eesti Ekspress, 1. detsember 2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma | Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.err.ee/1609081205/kallas-eesti-moraalsed-standardid-on-nii-palju-korgemad "Kallas: Eesti moraalsed standardid on nii palju kõrgemad"] ERR, 29. august 2023 * Jüri Vendik. [https://www.bbc.com/russian/articles/c72jlr9ey0yo «Принцесса войны» без народной поддержки. Как развивается скандал вокруг премьер-министра Эстонии Каи Каллас и «российских связей» ее мужа ("Sõjaprintsess" ilma rahva toetuseta. Kuidas areneb skandaal Eesti peaministri Kaja Kallase ja tema mehe "Vene sidemete" ümber)]. BBC News Russian Service, 2. september 2023 * [https://apnews.com/article/estonia-kaja-kallas-candidate-nato-secretary-general-6168313f38cc55b160d3f2732916ad92 Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas signals her interest in NATO’s top job]. [Eesti peaminister Kaja Kallas andis märku oma huvist NATO tippjuhi kohale]. [[Associated Press|AP News]], 15. november 2023 * Frank Gardner. [https://www.bbc.com/news/articles/c722zxj0kyro We have no Plan B if Ukraine falls, says Estonia]. BBC News, 1. juuni 2024 * Stuart Lau and Eva Hartog. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-estonia-europe-next-top-diplomat-prime-minister-brussels-eu-leader/ Europe’s next top diplomat is ready to be undiplomatic&nbsp;{{!}} Will Kaja Kallas be able to make her voice heard?] ''[[Politico]]'', 9. XII 2024 * Nicholas Vinocur and Jacopo Barigazzi. [https://www.politico.eu/article/kaja-kallas-is-acting-like-a-prime-minister-her-critics-say/ Kaja Kallas is ‘acting like a prime minister,’ critics of EU’s top diplomat say]. ''[[Politico]]'', 26. III 2025 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Ratas]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg= [[26. jaanuar]] [[2021]] - [[23. juuli]] [[2024]]| järgnev=[[Kristen Michal]]}} {{lõpp}} {{Von der Leyeni teine komisjon}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Kallas, Kaja}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 6sr3yddrsu1ptn5hoevyj4s3dijl53v 0 241111 7121890 7108274 2026-03-31T14:15:01Z Kruusamägi 1530 7121890 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olev Raju.jpg|pisi|Olev Raju esinemas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpuaktusel 20. juunil 2006]] '''Olev Raju''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1948]]) on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Ta lõpetas aastal 1971 kiitusega [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal. Aastatel 1974–1975 oli ta samas ülikoolis aspirantuuris, aastatel 1983–1985 doktorantuuris. Aastatel 1971–1991 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis poliitökonoomia kateedris vaneminseneri, vanemõpetaja ja dotsendina. Olev Raju kuulub aastast 1998 [[Eesti Keskerakond]]a. Ta oli 1995–2003 [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|VIII]] ja [[IX Riigikogu|IX]] koosseisu liige ja 2007–2009 [[Tartu Linnavolikogu]] esimees. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu]]s, kogus 22 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2008 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9698 Nädala juubilar Olev Raju 60], Kesknädal, 9. jaanuar 2008 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=77263 Olev Raju: kriisist väljatulek – mitte lihtsate inimeste arvel], Tartu Postimees, 3. veebruar 2009 *[http://www.ap3.ee/article/2010/11/15/olev-raju-reformierakond-on-ideoloogialoksus Olev Raju: Reformierakond on ideoloogialõksus], Äripäev, 15. november 2010 {{JÄRJESTA:Raju, Olev}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] e3growk856fhzo5m1i92le4l9ro0xoz 0 241551 7121889 7062136 2026-03-31T14:10:49Z Kruusamägi 1530 7121889 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{allikad}} [[Fail:Urmas Sõõrumaa, Eesti ettevõtja 2013,.jpg|pisi|Urmas Sõõrumaa, 2013<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]] '''Urmas Sõõrumaa''' (sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1961]] [[Kohila külanõukogu]]s) on Eesti [[ettevõtja]]. Ta oli aastatel 2016–2024 [[Eesti Olümpiakomitee]] president. ==Haridus- ja töökäik== Ta on lõpetanud [[Hageri algkool|Hageri algkooli]] ja [[Kohila Keskkool|Kohila Keskkooli]]. 1980. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i autode tehnilise teenindamise ja remondi erialal<ref name="Leivak" /> ja 2000. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1980–1981 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse]] liiklusjärelevalve erirühmas liiklusmilitsionäärina. Aastatel 1981–1983 läbis ta ajateenistuse [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõududes]], teenides [[siseväed|sisevägedes]] [[reamees|reamehena]]. Aastail 1983–1991 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsa üksikdivisjonis juhtivinspektorina. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige. 15. aprillil 2016 valiti ta [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks, kus ta võitis hääletuse teises voorus [[Jüri Ratas]]t.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/15/soorumaast-sai-uhehaalelise-enamusega-eok-president "Sõõrumaast sai ühehäälelise enamusega EOK president"] Äripäev, 15. aprill 2016</ref> Sõõrumaa valiti ametisse tagasi 2020. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1099716/eesti-olumpiakomitee-presidendiks-valiti-uuesti-urmas-soorumaa "Eesti Olümpiakomitee presidendiks valiti uuesti Urmas Sõõrumaa"] ERR, 8. juuni 2020</ref> ==Äri- ja heategevus== * 1991–1995 [[Estonian Security Service]], asutaja ja tegevjuht * 1995 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 1995–1998 [[Estonian Security Service]] (hilisem [[ESS Group-Falck Baltics]]), nõukogu esimees * 1998–1999 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 2000–2008 [[AS ESS]] (hilisem [[G4S Baltics]]), juhatuse esimees 1991. aastal asutas ta turvateenuste ettevõtte [[Julgestusteenistuse AS ESS]], hiljem on ta olnud sama ettevõtte järglaste [[AS ESS|ASi ESS]] ja [[Falck Eesti AS|Falck Eesti]] juhatuse esimees.<ref name="Leivak">Verni Leivak. [http://www.ohtuleht.ee/90829 Urmas Sõõrumaa: suurim üksikisikust maksumaksja]. SL Õhtuleht, 5. aprill 2000. Kasutatud 17. märtsil 2011</ref> Pärast osaluse müümist turvaettevõttes Falck Eesti ja selle juhi kohalt lahkumist on ta tegutsenud kinnisvara valdkonnas ettevõtete [[US Invest]] ja [[Manutent]] kaudu. Lisaks sellele on ta olnud [[ESS Kinnisvarahooldus|ESS Kinnisvarahoolduse]], [[ESS Kinnisvara]] ja [[Hermann Reisid]]e suuraktsionär ning [[Audentese Erakool]]i aktsionär.<ref name="Leivak"/> Eesti Päevaleht on nimetanud teda Eesti mõjukaimaks ettevõtjaks.<ref>Ann-Marii Nergi: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/mojukaim-ettevotja-urmas-soorumaa-noored-mehed-jooksevad-vanemad-teavad-kuhu-minna?id=73113549 "Mõjukaim ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Noored mehed jooksevad, vanemad teavad, kuhu minna"]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2015</ref>  Märtsis 2016 oli ta AS U.S. Investi nõukogu esimees (alates 1999), USS Ukraine nõukogu esimees (alates 2007), [[USS Security Eesti AS]] nõukogu esimees (alates 2010), OÜ U.S. Real Estate'i ja OÜ Rotermanni Grupi nõukogu esimees (alates 2001), OÜ Tondi Tennisekeskuse nõukogu liige, AS Audentese nõukogu liige, AS Eesti Raudtee nõukogu liige.  Esimese eesti ärimehena asutas ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e juurde omanimelise stipendiumi, mille eesmärk on toetada õigusteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja teadustöös, erialastel reisidel ja välismaal stažeerimisel. Igal aastal antakse välja kaks 1600 euro suurust stipendiumi. Ta on olnud üks [[Väo elektrijaam|Väo elektrijaama]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/kalju-laidi-sahinad-niks-naks-soorumaa?id=78929840|Pealkiri=Kalju Laidi sahinad: Niks-naks, Sõõrumaa!|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> omanikest, aga 2009. aastal ta müüs oma osaluse [[Dalkia]]le.<ref>{{Netiviide| URL = http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Pealkiri = Sõõrumaa sold his holding in Väo Elektrijaam| Autor = Marge Tubalkain-Trell| Aeg = 12.03.2009| Väljaandja = Baltic Business News| Kasutatud = 05.02.2015| Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150923182821/http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Arhiivimisaeg = 23.09.2015| url-olek = ei tööta}}</ref> 2012. aastal kirjutas ta kirjanik [[Allan Keian]]i noorte kriminaalromaanile "Kuidas rikkaks saada?" eessõna<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65044988/urmas-soorumaa-ja-allan-keian-kirjutasid-raamatu-kuidas-rikkaks-saada "Urmas Sõõrumaa ja Allan Keian kirjutasid raamatu „Kuidas rikkaks saada?“"] Kroonika, 1. oktoober 2012</ref>. [[Äripäev]]a 2025. aasta [[Äripäeva rikaste edetabel|rikaste edetabelis]] hinnati tema vara väärtuseks 157,6 miljonit eurot, millega ta paigutus edetabelis 32. kohale.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga "Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga"] Äripäev, 10. september 2025</ref> ==Tegevus poliitikas== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Urmas Sõõrumaa [[Edgar Savisaar]]e valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas ning sai 734 häält.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid]. ERR, 4. september 2017</ref><ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784-1</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] nimekirjas, kogus 1270 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Liikmesus== * [[Eesti Tennise Liit|Eesti Tennise Liidu]] president * [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon|Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni]] juhatuse liige * MTÜ Kapa-Kohila on asutatud Kohila vallast pärit ärimehe Urmas Sõõrumaa algatusel. See ühendab kümmet piirkonnaga seotud inimest, kel huvi Kohila kandi arengut (põhirõhk on haridusel) õhutada ja toetada. Ka annab see MTÜ välja aastastipendiume. * 2001. aastal asutas ta heategevusfondi [[Dharma]], mille eesmärk on toetada laste ja noorte kasvamist. Dharma alla on loodud stipendiumid, et ärgitada asenduskodudes kasvavaid noori koolis rohkem pingutama ja anda ka suurperedest pärit noortele võimalus õppida ülikoolis, ja allfondid, et parandada erivajadustega laste eneseteostuse võimalusi ja suurendada ühiskonnas vaimse tervise alast teadlikkust. Dharma pakub teadmisi, oskusi ja tuge vanematele, kes on laste eest hoolitsemisega kimpus ning aitab peresid majanduslikult. * [[American Society for Industrial Security]] (ASIS) liige ==Tunnustus== * 1993 – [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] kuldmedal teenete eest turvavaldkonna loomisel * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2005 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4599}}</ref> * 2009 – [[Kohila valla vapimärk]] * 2022 – [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema pikaajaline elukaaslane oli [[Kätlin Maran]]. Sõõrumaa ja Maran olid koos alates 2001. aastast ning ühisest suhtest on neil kaks last. Oma 60. sünnipäeval tutvustas ta enda uut elukaaslast Alisa (Alice) Melikut.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/1062996/pildid-urmas-soorumaa-korval-sarab-uus-kaunitarist-kaaslanna-alisa "Urmas Sõõrumaa kõrval särab uus kaunitarist kaaslanna Alisa"] Õhtuleht, 26. mai 2022</ref> Naine on Urmas Sõõrumaast 36 aastat noorem. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} *[https://www.delfi.ee/artikkel/9245699/tootsi-lindiskandaal-jouab-kohtusse Tootsi lindiskandaal jõuab kohtusse], 7. detsember 2004 {{JÄRJESTA:Sõõrumaa, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kunstikogujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] gst25hf689a0fwbeog4ob7id6ad9vje 0 242749 7121822 6955251 2026-03-31T12:44:01Z ~2026-19195-65 225948 /* Välislingid */ 7121822 wikitext text/x-wiki '''Friedrich Eduard Lezius''' (6. september/[[18. september]] [[1859]] [[Tõstamaa]] – [[5. juuni]] [[1936]] [[Königsberg]]) oli [[baltisaksa]] päritolu Eesti vaimulik ja saksa kirikuajaloolane. Lezius õppis aastatel [[1870]]–[[1877]] Tartus gümnaasiumis. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1877]]–[[1883]]. Prooviaastal oli ta [[Helme Maarja kogudus]]es [[Ernst Behse]] juures. Ordineeriti õpetajaks (26. detsembril [[1883]])/[[7. jaanuar]]il [[1884]]. Oli aastatel [[1884]]–[[1886]] [[Rõuge Maarja kogudus]]e adjunktõpetaja, aastatel [[1887]]–[[1889]] [[Valga (Liivimaa)|Valga]] eesti koguduse õpetaja, olles samaaegselt õpetajaks [[Zeddelmanni Erakool]]is ja köstrikoolis. Aastal [[1890]] oli ta kaheks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi [[rekonvertiit]]idele (õigeusus pettunutele). Nimelt laulatas ta ühe õigeuskliku pruutpaari. Aastal [[1892]] kaitses ta kirikuajaloo alal ''mag. theol.'' väitekirja [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel [[1894]]–[[1899]] oli ta Greifswaldi ülikoolis kirikuajaloo eradotsent. Aastal [[1894]] sai ta ''lic. theol.'' astme. Aastatel [[1899]]–[[1902]] oli ta Kieli Ülikooli professor. Aastatel [[1902]]–[[1925]] oli ta Königsbergi Ülikooli professor (aastal [[1907]] kaitses ta Greifswaldi Ülikoolis ''dr. theol.'' väitekirja). Jäi aastal [[1925]] emerituuri<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. == Isiklikku == Tema isa [[Andreas Friedrich Lezius]] oli [[Tõstamaa Maarja kogudus|Tõstamaa]] ja [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja, vend [[Hermann Arnold Lezius]] oli [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]e ja [[Mihkli Miikaeli kogudus]]e õpetaja. == Teoseid == * Die Anbetung Jesu neben dem Vater: ein Beitrag zu Luther's Gebetslehre (Dorpat, 1892) [magistritöö] * Zur Charakteristik des religiösen Standpunktes des Erasmus (Gütersloh: Bertelsmann, 1895) * Der Toleranzbegriff Lockes und Puferndorfs: ein Beitrag zur Geschichte der Gewissensfreiheit (Leipzig: Dietric, 1900; 2. Aufl. 1971) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{BBLD|0000000083428440}} {{JÄRJESTA:Lezius, Friedrich Eduard}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Greifswaldi ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1859]] [[Kategooria:Surnud 1936]] 3wa2is8qxcre6jtximhhzf5k8ed22uq 0 243126 7121885 7071851 2026-03-31T14:00:20Z Kruusamägi 1530 7121885 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kadri Tali 2014.jpg|pisi|Kadri Tali (2014)]] '''Kadri Tali''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1972]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] muusikategelane ja [[poliitik]], alates 1. aprillist 2023 [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Ta on õppinud aastatel 1979–1987 [[Tallinna 3. Keskkool]]is, 1987–1991 [[Tallinna Muusikakeskkool]]is ja 1991–1996 [[Eesti Muusikaakadeemia]]s koorijuhtimise erialal.<ref name="PM2011-04" /> == Töökäik == Ta oli aastatel 1991–1992 [[Eesti Raadio]] noortesaadete toimetuse uudistereporterina. Aastatel 1992–2002 töötas ta kooristuudio [[Ellerhein]] dirigendina. 1996. aastal algatas ta mittetulundusühingu Hea Muusika Selts ja on selle tegevjuht. Aastatel 1997–2005 oli ta [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] projektijuht. 1997. aastal asutas ta [[Põhjamaade Sümfooniaorkester|Põhjamaade sümfooniaorkestri]], on selle [[mänedžer]] ja [[produtsent]]. Aastatel 2005–2006 oli ta [[Kremerata Baltica]] mänedžer. Aastatel 2005–2011 oli ta Tali Management OÜ tegevjuht ja juhatuse liige.<ref name="PM2011-04" /> 21. märtsist 2011<ref name="kul2011" /> kuni jaanuari lõpuni 2015 oli ta [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] direktor, seejärel 2019. aastani [[Soome Rahvusooper]]i ooperikoori direktor.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/659332/kadri-tali-lahkub-erso-juhi-kohalt Kadri Tali lahkub ERSO juhi kohalt], Õhtuleht, 21. jaanuar 2015.</ref><ref>[https://parnu.postimees.ee/6518271/kadri-tali-parnus-on-isiklik-lahenemine-sailinud-palju-rohkem-kui-pealinnas Kadri Tali: Pärnus on isiklik lähenemine säilinud palju rohkem kui pealinnas]</ref> == Poliitiline karjäär == Kadri Tali kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas Pärnumaa ringkonna esinumbrina. Ta sai 872 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-12-voting-result.html</ref> Kevadel 2023 sai ta Riigikogu liikmeks. Erakonna [[Eesti 200]] Pärnu osakond valis 5. novembril 2023 toimunud üldkoosolekul Kadri Tali osakonna uueks juhiks. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 217 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Vaadatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 89 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Tal on abielust ärimees Martin Lehtosega kaks poega (sündinud 2006 ja 2009). Tema kaksikõde [[Anu Tali]] on dirigent. Nende ema [[Anne Tali]] on matemaatik. Kadri Tali osales 2022. aastal avaliku elu tegelasena meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema tantsupartner ja -treener oli [[Mairold Millert]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM2011-04">[http://www.postimees.ee/412181/ Kadri Tali: au neile, kes oma tee lõpuni käivad] Postimees, 2. aprill 2011.</ref> <ref name="kul2011">[http://www.kul.ee/index.php?path=0x5x123&year=2011&week=12 Nädalainfo, 12. nädal, 2011] Kultuuriministeerium. Vaadatud 10.01.2014.</ref> }} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Tali, Kadri}} [[Kategooria:Eesti muusikamänedžerid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 0vow0nvj732gj9qkcitaxb6rcqptoa0 0 243795 7122327 6971021 2026-04-01T08:45:25Z Kuriuss 38125 7122327 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rist, Raivo.IMG_9062.JPG|pisi|Raivo Rist [[Eesti meeste 63. meistrivõistlused Vene kabes (2011)|Eesti meistrivõistlustel Vene kabes]] 2011. aastal.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 9. aprill 2011</small>]] '''Raivo Rist''' ([[6. aprill]] [[1947]] [[Pühalepa vald]] – [[4. august]] [[2025]]) oli eesti [[kabetaja]]. Ta lõpetas [[1965]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i. Ta on tulnud Eesti meistriks [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] kümme korda (1973–1977, 1980, 1982, 1984, 1985, 2008), kuus korda [[kiirkabe]]s (1983, 1984, 1986, 1994, 2003 ja 2007), ühel korral [[välkkabe]]s ja kaks korda [[kirikabe]]s (1980/81, 1988/90). [[Vene kabe]]s tuli ta Eesti meistriks 2002. ja 2007. aastal. Aastail 1975–2000 valiti Rist kokku üheksa korda Hiiumaa parimaks meessportlaseks, Hiiumaa parimaks sportlaseks 1987 ja 1988. Rist töötas 1972–1997 [[Hiiu Kalur]]is ehitustööde juhatajana, 1997–2001 Kärdla linnavalitsuse spetsialistina, 2001. aastast ehitajana (FIE) ja 2007. aastast Hiiu Maavalitsuse majahoidjana. Ta oli ka Hiiumaa Tenniseklubi liige. ==Isiklikku== [[Arvo Rist]] oli tema vend. == Välislingid == * {{ESBL|Raivo_Rist}} {{Eesti meeste meistrid Vene kabes}} {{JÄRJESTA:Rist, Raivo}} [[Kategooria:Eesti kabetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2025]] 17g054d3bpmfcej1l4buzp0r8l814qa 1 244147 7122070 4151246 2026-03-31T19:04:23Z LauriKreen 44045 /* ETBL */ uus alaosa 7122070 wikitext text/x-wiki Kas ja millal ta ülikooli lõpetas? --[[Kasutaja:Numbriga kärumees|Numbriga kärumees]] 13. aprill 2011, kell 13:52 (EEST) ---- Temast on juttu Uno Mereste mälestustes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. aprill 2011, kell 20:44 (EEST) : Tahtsin seda jälle öelda :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. aprill 2015, kell 05:12 (EEST) Raamatukogu tuleks viidata raamatukoguna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. aprill 2011, kell 20:45 (EEST) == ETBL == Tiik, Leo on IV köide - https://www.ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf lk 754 [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 22:04 (EEST) 0fupxirntg3zfcopplhvwi1fofv85qv 4 244572 7122250 7058212 2026-04-01T07:33:44Z Estopedist1 278 pildid 7122250 wikitext text/x-wiki {{Commonsi kategooria|Cultural heritage monuments in Tallinn}} {{KRR päis|maakond=Harju maakond|omavalitsus=Tallinn|region-iso=EE-37}} <!-- Loend loodi 2011-04-18 17:12:06. Lisati 1241 kirjet. --> {{KRR rida | number=28911 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28910 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28909 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28908 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28907 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28906 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28905 | nimi=Tornikell, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Jaroslavl, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28904 | nimi=Põrandalühter, 20.saj.algus (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28903 | nimi=Põrandalühter, 20.saj.algus (messing, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28902 | nimi=Põrandalühter, 20.saj.algus (messing, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28901 | nimi=Põrandalühter, 20.saj.algus (messing, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28900 | nimi=Põrandalühter, 20.saj.algus (messing, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28899 | nimi=Põrandalühter portselanküünlaga, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing, portselan) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28898 | nimi=Põrandalühter portselanküünlaga, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing, portselan) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28897 | nimi=Põrandalühter portselanküünlaga, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing, portselan) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28896 | nimi=Põrandalühter portselanküünlaga, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing, portselan) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28895 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28894 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28893 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28892 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28891 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28890 | nimi=Ripplamp, P.I.Olovjanišnikovi tehas, Moskva, 19.saj. lõpp või 20.saj. I kolmandik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28883 | nimi=Kroonlühter kaheteistkümne tulega, 20.saj.algus (messing, kristallklaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28882 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 20.saj.algus (messing, kristallklaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28881 | nimi=Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 20.saj.algus (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28880 | nimi=Apostlite tegude raamat, Moskva, 1910 (trükis, puugravüürid, kullatud, sametköide; kate: messing, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28879 | nimi=Evangeelium (talituste), Moskva, 1912 (trükis; kate: messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28877 | nimi=Rist (aujärjetagune), 20.saj.algus (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28876 | nimi=Rist (aujärjetagune), 20.saj.algus (messing, õli, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28872 | nimi=Kirikulipp Kaasani Jumalaema ja Kristuse ülestõusmise kujutistega, 20.saj.algus (messing, õli, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28871 | nimi=Kirikulipp Nikolai Imetegija ja Kristuse ristimise kujutistega, 20.saj.algus (messing, õli, email) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28870 | nimi=Skulptuurigrupp "Kolgata", 20.saj.algus (puit, õli, messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28869 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28868 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28867 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28866 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28865 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28864 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28863 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28862 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28861 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28860 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28859 | nimi=Kappraamistus, 20.saj.algus (puit, peits, lakitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28858 | nimi=Kuuikoon "Detsember", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28857 | nimi=Kuuikoon "November", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28856 | nimi=Kuuikoon "Oktoober", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28855 | nimi=Kuuikoon "September", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28854 | nimi=Kuuikoon "August", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28853 | nimi=Kuuikoon "Juuli", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28852 | nimi=Kuuikoon "Juuni", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28851 | nimi=Kuuikoon "Mai", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28850 | nimi=Kuuikoon "Aprill", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28849 | nimi=Kuuikoon "Märts", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28848 | nimi=Kuuikoon "Veebruar", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28847 | nimi=Kuuikoon "Jaanuar", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28846 | nimi=Ikoon "Peaingel Miikaeli kogu", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (õli, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28845 | nimi=Ikoon "Moskva metropoliidid Peeter, Aleksius, Joona ja Filipp", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (õli, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28844 | nimi=Ikoon "Bogoljubski Jumalaema", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (tempera, puit; kate: messing, hõbetatud, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28843 | nimi=Ikoon "Iberioni Jumalaema", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (õli, puit, samet; kate: messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28842 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija", 20.saj.algus (õli, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28841 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (õli, puit; kate: messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28840 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja", 19.saj.lõpp või 20.saj.algus (õli, puit, samet; kate: messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28839 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja", 20.saj.algus (õli, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28837 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja", 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28836 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja aujärjel", 20.saj.algus (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28835 | nimi=Ikoon "Prohvet Joona", 20.saj.algus (õli, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28834 | nimi=Ikoon "Valitud pühakud Vilniuse märtrid Antonius, Johannes ja Eustahhius", 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28833 | nimi=Ikoon "Püha Jüri ratsul", K.Korovaikov, 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28832 | nimi=Ikoon "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema", 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28831 | nimi=Ikoon "Usukannataja Issidor", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28830 | nimi=Ikoon "Valitud pühakud metropoliidid Filipp, Aleksius ja Peeter", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28829 | nimi=Ikoon "Johannes Sõdalane", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28828 | nimi=Ikoon "Belgorodi piiskop Joasaf", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28827 | nimi=Ikoon "Valitud pühakud Mihhail Malein, Moskva metropoliit Aleksius, tsaarinna Aleksandra ja Nikolai Imetegija", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28826 | nimi=Ikoon "Moskva patriarh Hermogenes", 20.saj.algus (õli, lõuend, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28825 | nimi=Ikoon "Kaasani Jumalaema", 20.saj.algus (segatehnika, puit, kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28824 | nimi=Ikoon "Kaasani Jumalaema", 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28823 | nimi=Ikoon "Püha Jüri ja Soluni Demetrios", 20.saj.algus (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28822 | nimi=Ikoon "Prohvet Eelija taevasõit", 19.saj.keskpaik (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28821 | nimi=Ikoon "Jumalaema rõõmukuulutus" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28820 | nimi=Ikoon "Sissesõit Jeruusalemma" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28819 | nimi=Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28818 | nimi=Ikoon "Kristuse sündimine" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28817 | nimi=Ikoon "Kolmainsus" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28816 | nimi=Ikoon "Peaingel Miikael" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28815 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28814 | nimi=Ikoon "Evangelist Johannes" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28813 | nimi=Ikoon "Evangelist Markus" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28812 | nimi=Ikoon "Evangelist Luukas" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28811 | nimi=Ikoon "Evangelist Matteus" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28810 | nimi=Ikoon "Neitsi Maarja" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28809 | nimi=Ikoon "Peaingel Gabriel" kuninglikul väraval, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28808 | nimi=Ikoon "Jumalaema Kristuslapsega", ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28807 | nimi=Ikoon "Peaingel Gabriel” ikonostaasil, 1935-1936 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28806 | nimi=Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon kuningliku väravaga, Al. Vladovsky, 1935 (puit, õlivärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Treiali tn 6, MPEÕK Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27499 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija", 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27498 | nimi=Ikoon "Ennustähe Jumalaema", 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27497 | nimi=Ikoon "Vladimiri Jumalaema" nelja pühakuga, 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27496 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija" kahe pühakuga, 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27495 | nimi=Ikoon "Peaingel Miikael", 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27494 | nimi=Ikoon "Ristija Johannes" (eestpalve grupist), 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27493 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" (eestpalve grupist), 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27492 | nimi=koon "Jumalaema" (eestpalve grupist), 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27488 | nimi=Ikoon "Vana Testamendi Kolmainsus", 19. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27422 | nimi=Ikonostaasi ehisdekooriga konstruktsioon, 20. saj. algus (puit, õlivärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27421 | nimi=Ikoon "Kõikidest ülistatud Jumalaema" kahe pühakuga, 19.saj. lõpp või 20.saj.algus (munatempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27418 | nimi=Ikoon "Uue Testamendi Kolmainsus" 19.saj. (tempera,õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27417 | nimi=Ikoon "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema" kahe pühakuga, 19.saj. lõpp või 20. saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27416 | nimi=Põrandalühter, 20.saj. algus (messing, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27415 | nimi=Põrandalühter, 20.saj. algus (messing, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27414 | nimi=Põrandalühter, 20.saj. algus (messing, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27413 | nimi=Kroonlühter kaheksateistkümne tulega, 20.saj. algus (messing, kristall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27412 | nimi=Evangeelium, 1892 (trükis, sametköide, messingpanused) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27411 | nimi=Rist, 20.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27410 | nimi=Ikoon "Kristuse ristilöömine", 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27409 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija" kahe pühakuga ikonostaasil, 19.saj. keskpaik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27408 | nimi=Ikoon "Maarja kuulutus" ikonostaasil, 19.saj. lõpp või 20.saj. algus ( tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27407 | nimi=Viieosaline ikoon "Ristija Johannese pea maharaiumise, Gregorios Teoloogi, Basileios Suure, Johannes Kuldsuu, Kristus Kõigevalitseja, Fjodorovi ja Dnepri Jumalaemaga" ikonostaasil, 19.saj. III veerand (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27406 | nimi=Ikoon "Jumalaema - Põlematu Põõsas" ikonostaasil, 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27405 | nimi=Ikoon "Jumalaema (eestpalve grupist)" ikonostaasil, 19.saj. II pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27404 | nimi=Ikoon "Prohvet Eelija taevassesõit" kahe pühakuga, ikonostaasil, 19.saj. II pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27403 | nimi=Ikoon "Märter Bonifatius ja ? Mooses" ikonostaasil, G.J. Frolovi koolkond, annet. 1930 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27402 | nimi=Ikoon "Kristuse templisseviimine" ikonostaasil, 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27401 | nimi=Ikoon"Peaingel Miikael ja taevaste jõudude suurkogu" kahe pühakuga ikonostaasil, 19.saj. keskpaik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27400 | nimi=Ikoon "Ristija Johannese sündimine" ikonostaasil, 19.saj. II pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27399 | nimi=Ikoon "Smolenski Jumalaema" ikonostaasil, 19.saj. lõpp või 20. saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27398 | nimi=Ikoon "Püha õhtusöömaaeg" ikonostaasil, 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27397 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" ikonostaasil, 19.saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27396 | nimi=Ikoon "Kristuse ristimine" ikonostaasil, G.J. Frolovi koolkond, 20.saj I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27395 | nimi=Ikoon "Peaingel Miikael ja taevaste jõudude suurkogu" ikonostaasil, 20.saj. algus? (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27394 | nimi=Ikoon "Ristija Johannese pea maharaiumine" ikonostaasil, 19.saj. keskpaik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27393 | nimi=Ikoon "Jumalaema sündimine koos Joakimi ja Anna kohtumisega" ikonostaasil, 19.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27392 | nimi=Ikoon "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema" ikonostaasil, 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27391 | nimi=Ikoon "Jumalaema" (eestpalve grupist), ikonostaasil, 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27390 | nimi=Ikoon "Vladimiri Jumalaema" ikonostaasil, 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27389 | nimi=Ikoon "Jumalaema templisse viimine" ikonostaasil, 20.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27388 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija" kahe pühakuga ikonostaasil, 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27387 | nimi=Ikoon "Kristuse taevaminemine" ikonostaasil, M.G.Solntsev, 1939 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27386 | nimi=Ikoon "Vana Testamendi Kolmainsus" ikonostaasil, 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27385 | nimi=Ikoon "Tulise pilguga Lunastaja" ikonostaasil, 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27384 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" ikonostaasil, 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27383 | nimi=Ikoon "Kristuse sündimine" ikonostaasil, J. Kekišev, 20.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27382 | nimi=Ikoon "Issandamuutmine" ikonostaasil, 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27381 | nimi=Ikoon "Sissesõit Jeruusalemma" ikonostaasil, 20.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27380 | nimi=Ikoon "Jumalaema uinumine" ikonostaasil, 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27379 | nimi=Ikoon "Valitud kaitsepühakud kaitseingliga" ikonostaasil, 19.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27378 | nimi=Ikoon "Aleksander Nevski" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27377 | nimi=Ikoon "Evangelist Johannes" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27376 | nimi=Ikoon "Apostel Paulus" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27375 | nimi=Ikoon "Ristija Johannes" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27374 | nimi=Ikoon "Inimkäeta loodud Püha Pale" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927 (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27373 | nimi=Ikoon "Jumalaema" (eestpalve grupist), ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927.a. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27372 | nimi=Ikoon "Apostel Peetrus" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927.a. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27371 | nimi=Ikoon "Evangelist Matteus" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927.a. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27370 | nimi=Ikoon "Märter Stefanida" ikonostaasil, P.M.Sofronov, 1926 või 1927.a. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27369 | nimi=Ikoon "Kaasani Jumalaema", 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27368 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija" kahe pühakuga, 19.saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27367 | nimi=Ikoon "Kuningate Kuningas" pühakuga, 19.saj. keskpaik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27366 | nimi=Ikoon "Maarja kuulutus pühakutega" kahe pühakuga, 20. saj I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27365 | nimi=Ikoon "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema", 20. saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27364 | nimi=Ikoon "Evangelist Johannes", 19.saj. (tempera, puit; kate - valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27363 | nimi=Ikoon "Ära itke mind, Ema", 19. saj. II pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27362 | nimi=Ikoon "Apostlid Peetrus ja Paulus", 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27361 | nimi=Ikoon "Ülestõusmine põrguhauda laskumisega kaheteistkümne pühaga" kahe pühakuga, 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27360 | nimi=Ikoon "Ülestõusmine põrguhauda laskumisega", 20.saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27359 | nimi=Ikoon "Kristuse ristilt mahavõtmine ja haudapanemine", 20.saj. I veerand (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27358 | nimi=Ikoon "Nikolai Imetegija", 20.saj. I kolmandik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27357 | nimi=Ikoon "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema", 19.saj. keskpaik (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27356 | nimi=Ikoon "Kristuse ristilt mahavõtmine ja taganutmine" kahe pühakuga, 19.saj. II pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27355 | nimi=Ikoon "Gregorios Teoloog, Basileios Suur ja Johannes Kuldsuu" kahe pühakuga, 20.saj. I pool (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna vanausuliste palvela, Kibuvitsa t. 6 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27270 | nimi=Vutlar koduse armulaua komplektile; Univer; 19.saj.; kartong, nahk, metall, siid | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27229 | nimi=Kirst, 1685? (puit, raud, sepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27228 | nimi=Kirst, 1737 (puit, raud, sepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27227 | nimi=Kantslikate, 1867 (samet, brokaatnarmad, tikand) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27226 | nimi=Karikakate, 20. saj. (samet, brokaatnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27225 | nimi=Karikakate, 19.saj. (siid, tikand, kuldhelmed, brokaatnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27224 | nimi=Karikakate, 19.saj. (samet, brokaattikand, brokaatnarmad-tutid) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27223 | nimi=Linik, 20.saj. I pool (linane riie, broderii) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27222 | nimi=Karikarätt, 20.saj. I pool (linane riie, tikand) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27221 | nimi=Linik, 20.saj. I pool (batist, linane pits) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27220 | nimi=Armulauariistade kate, 20.saj. I pool (kalev, siidnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27219 | nimi=Armulauariistade kate, 20.saj. I pool (kalev, siidnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27218 | nimi=Armulauariistade kate, 20.saj. I pool (kalev, siidnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27217 | nimi=Altarivõre kate neljas osas, 20. saj. I pool (kalev, siidnarmad) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27216 | nimi=Kantslikate, 20.saj. (samet, brokaatnarmad, tikand) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27215 | nimi=Antependium (brokaat, brokaat- ja kuldbrokaattikand) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27214 | nimi=Altarilina, 20.saj. I pool (linane riie, tikand) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27213 | nimi=Altarilina, 20.saj. I pool (linane riie, rišeljöö) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27212 | nimi=Laualühter, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27211 | nimi=Laualühter, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27210 | nimi=Ristimisvaagen, 19.saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27209 | nimi=Ristimisvaagen, annet. 1855 (vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27208 | nimi=Leivik koduse armulaua komplektist, 19.saj. (metall, üleni kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27207 | nimi=Oblaatide toos koduse armulaua komplektist, 19.saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27206 | nimi=Karikas, koduse armulaua komplektist, 19.saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27205 | nimi=Veinikann, 19.saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27204 | nimi=Veinikann, 19.saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27203 | nimi=Kann, annet.1903 (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27202 | nimi=Oblaatide toos, annet.1903 (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27201 | nimi=Veekann, 19.saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27200 | nimi=Maal “Naised Kristuse haual”, 1862, C.T.von Neff (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27199 | nimi=Altarimaal “Püha õhtusöömaaeg”, 18.saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli 7/9, Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= Rootsi-Mihkli altarimaal.IMG 0573.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24303 | nimi=[[Berend Johann von Uexküll]]i (srn. 1701) vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Bernhard Johann von Uexkülli vappepitaaf 24303.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24302 | nimi=[[Otto Reinhold von Taube]] (srn. 1689) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Reinhold von Taube epitaaf 24302.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24301 | nimi=[[Otto von Taube]] (srn. 1897) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto von Taube vappepitaaf 24301.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24300 | nimi=G. von Staali (srn. 1907) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24299 | nimi=E.G. von Schützi (srn. 1734) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24298 | nimi=Chr.A.Richteri (srn. 1758) vapp-epitaaf, A.Rabe (?), (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24297 | nimi=[[Rudolph von Patkul]]i (srn. 1856) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Rudolph von Patkuli vappepitaaf 24297.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24296 | nimi=J.A. von der Pahleni (srn. 1697) vapp-epitaaf, Chr.Ackermann (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Tallinn Mariendom Innen Wappen 15.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=24295 | nimi=A.B von der Pahleni (srn. 1895) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Catedral de Santa María (Toomkirik), Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=24294 | nimi=A. von zur Mühleni (srn. 1900) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24292 | nimi=P. ja K. Mannerburgi (srn. 1696) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24291 | nimi=F. von Loeweni (srn. 1744) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24290 | nimi=[[Otto Gustav von Lilienfeld]]i (srn. 1896) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Gustav von Lilienfeldi epitaaf 24290.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24289 | nimi=F. von Knorringi (srn. 1722) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24288 | nimi=A.Keyserlingi vapp-epitaaf A.Noppason, 1892 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Tallinn Dom zu St. Marien Wappenepitaph Graf Keyserling.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24286 | nimi=[[Otto Wilhelm von Fersen]]i (srn. 1704) vapp koos kahe palmikujulise sugupuu ja inglifiguuriga, [[Christian Ackermann]] (?), (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Wilhelm von Ferseni vappepitaaf 24286.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24285 | nimi=B.H. von Biestrami (srn. 1724) vapp-epitaaf, (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24284 | nimi=[[Clau Johann von Baranoff]]i (srn. 1696) vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom-Kooli 6, Tallinna Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Claus Johann von Baranoffi vappepitaaf 24284.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24283 | nimi=Kirst, 18/19.saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24282 | nimi=Kirst, 18/19.saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24281 | nimi=Retseptide hoidik, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24280 | nimi=Kuivainehoidmise tünn kaanega, Lutheri vabrik, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apte+F16egi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24279 | nimi=Uks kellaga, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24278 | nimi=Endisest tuulekojast tehtud ravimite valmistamise kamber, 20.saj. I pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24277 | nimi=Vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= Raeapteegi interjöör 2007 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24276 | nimi=Vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= Raeapteek - May 2023 08.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24275 | nimi=Assisteerimislaud assisteerimiskapiga, 20.saj. I pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24274 | nimi=Töölaud rulooustega, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24273 | nimi=Töölaud rulooustega, 20.saj. II pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24272 | nimi=Barjäär vitriinkapiga, 19.saj. II pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24271 | nimi=Sekretärkapp, 19.saj. II pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24270 | nimi=Väike ravimikapp, 19.saj. II pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24269 | nimi=Suur ravimikapp, 1887, (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24268 | nimi=Kahe draakoniga kirstiste, [[Riigi Kunsttööstuskool]], 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24267 | nimi=Laud, Lutheri vabrik, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24266 | nimi=Tool, Lutheri vabrik, 20.saj. I pool (puit, nahk) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24265 | nimi=Tool, Lutheri vabrik, 20.saj. I pool (puit, nahk) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24264 | nimi=Pulkseljatoega sohva, 20.saj. I pool (puit, nahk, messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24263 | nimi=Pöörikriiul, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24262 | nimi=Pöörikriiul, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24261 | nimi=Vitriinlett, 20.saj. I pool (puit, klaas, messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24260 | nimi=Vitriinlett, 20.saj. I pool (puit, klaas, messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja pl.11/ Apteegi t.1, Tallinna Raeapteek | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23028 | nimi=Kapp, 20.saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23027 | nimi=Suur vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23026 | nimi=Väike vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23025 | nimi=Vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23024 | nimi=Vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23023 | nimi=Vitriinkapp, 20.saj. I pool (puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23022 | nimi=Rohukapp, 20.saj. I pool (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23021 | nimi=Lükanduks, 20.saj. I pool ( puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23020 | nimi=Lükanduks, 20.saj. I pool ( puit, klaas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23019 | nimi=Seinakapp, 19.saj. II pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raeapteek, Raekoja pl.11/ Apteegi t.1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=23018 | nimi=Tahveluks, 18.saj. ( puit, raud) | liik=kunstimälestis | aadress=Tallinna Raekoja pl.11, küüslaugurestoran "Balthasar" | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=17320 | nimi=Maal "Paide laadad", A. Viidalepp, 1984 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Eesti Kunstimuuseum, Weizenbergi tn 34 // Valge tn 1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=13808 | nimi=Bareljeef "G. Ots", A. Kaasik, I. Volkov, 1980 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kaarli pst 5 | NS= | EW= | pilt= Georg Otsa bareljeef Kaarli pst 5 maja ukse kohal, 22 juuli 2011.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=6006 | nimi=Kantsel, Chr.Ackermann, L.Heissmann, 17/18.saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli t. 9 Rootsi-Mihkli kirik | NS= | EW= | pilt= Rootsi-Mihkli kiriku kantsel.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=6005 | nimi=Altar, J.Armbrust, 17/18.saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Rüütli t. 7/9, Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus | NS= | EW= | pilt= Rootsi-Mihkli altarIMG 0571.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3471 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3470 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3469 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3468 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3467 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3466 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3465 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3464 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3463 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3462 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3461 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3460 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3459 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3458 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3457 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3456 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3455 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3454 | nimi=Vitraaz, D. Hoffman, A.- H. Õun, 1975 (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompuiestee 24, Keskkonnaministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3453 | nimi=Vitraaz, D. Hoffman, A.- H. Õun, 1975 (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompuiestee 24, Keskkonnaministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3452 | nimi=Vitraaz, D. Hoffman, A.- H. Õun, 1975 (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompuiestee 24, Keskkonnaministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3451 | nimi=Altar, N. Tessin jun., Chr. Ackermann, E. W. Londitser, 1694 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Таллинский Домский собор 3 beentree.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3442 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3441 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3440 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3439 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3438 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3437 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3436 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3435 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3434 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3433 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3432 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3431 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3430 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3429 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3428 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3427 | nimi=Tugitool nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, vedrupolster, frotee) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3426 | nimi=Raamatukapp, R. Wunderlich, V. Kaarma, teostaja Karro ja Ko, 1930. aastad (roosipuu, intarsia sidruni- ja eebenipuu) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3425 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3424 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3423 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3422 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3421 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3420 | nimi=Tool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3419 | nimi=Tugitool ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3418 | nimi=Kapp ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3417 | nimi=Diivanilaud ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3416 | nimi=Diivan ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3415 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3414 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3413 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3412 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3411 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3410 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3409 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3408 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu t. 3, Riigikantselei | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3407 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu t. 3, Riigikantselei | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3406 | nimi=Tool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukogut t. 3, Riigikantselei | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3405 | nimi=Tugitool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3404 | nimi=Tugitool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3403 | nimi=Tugitool biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Riigikantselei hoone, Rahukohtu 3 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3402 | nimi=Diivan biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3401 | nimi=Diivan biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3399 | nimi=Väike laud biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2285 | nimi=Maal «Kolgata», 19/20. saj. (õli. lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2284 | nimi=Altarimaal «Kristus Ketsemani aias», H. Hofmanni järgi, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2283 | nimi=Pingistiku rinnatis (neljas osas), 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2282 | nimi=Uks, 19. saj. (tamm) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2281 | nimi=Laualühter kolme tulega, 20. saj. (raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2280 | nimi=Laualühter kolme tulega, 20. saj. (raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2277 | nimi=Altarisein, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2276 | nimi=Altarimaal «Issanda muutmine», C. Walther, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Oleviste Maarja.IMGP6538.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2275 | nimi=Oreli prospekt, Fr. Ladegast, 1858 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Таллинский Домский собор 2 beentree.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2274 | nimi=Päikesekell, 18. saj. I pool (paas, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2273 | nimi=Epitaaf [[Borodino lahing]]us (1812- 1814) langenute nimedega (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Borodino epitaaf 2272 ja 2273.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2272 | nimi=Epitaaf [[Borodino lahing]]us (1812- 1814) langenute nimedega, 19. saj (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Borodino epitaaf 2272 ja 2273.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2271 | nimi=Aleksander von Kurselli vapp- epitaaf, J. G. Exner, u. 1857 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2270 | nimi=Karikakate, 19. saj. (samet, tikand, kuldkard, litrid, siidvooder) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2267 | nimi=Tuulelipp, D. Fr. Baldauff, 1799 (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkiriku tuulelipp.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2263 | nimi=Laualühter seitsme tulega, 19. saj. (messing, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2262 | nimi=Kapiteel draakoni, lehemotiivi ja daatumiga, 1410 (paas, madalreljeef) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2261 | nimi=Maal «Vaade Toompeale», A. Kalbus, 1939 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2260 | nimi=Maal «Maastik metsajärvedega», E. Foerster (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2259 | nimi=Maal «Pargivaade majadega», N. Espe, 1934 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2258 | nimi=Laemaal «Vanapaar», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2257 | nimi=Laemaal «Ehitusel», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2256 | nimi=Laemaal «Turul», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2255 | nimi=Laemaal «Kalaturul», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2254 | nimi=Laemaal «Kaardimängijad», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2253 | nimi=[[Kalevipoeg (Glehni park)|Skulptuur «Kalevipoeg»]], M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu) | liik=kunstimälestis | aadress=Glehni lossi park | NS= | EW= | pilt= Glehni Kalevipoeg 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2252 | nimi=Skulptuuri «Kalevipoeg» säilinud tükid, N. v. Glehn, 1908 (graniit, segu) | liik=kunstimälestis | aadress=Glehni lossi park | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2251 | nimi=[[Krokodill (Glehni park)|Skulptuur «Krokodill»]], N. v. Glehn, u. 1908 (graniit, segu) | liik=kunstimälestis | aadress=Glehni lossi park | NS= | EW= | pilt= Glehni krokodill 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2250 | nimi=P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. ja Pärnu mnt. nurgal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2249 | nimi=Skulptuur «[[Aadam ja Eeva]]», E. Kolk, 1970 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Neitsitorni haljasalal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2248 | nimi=H. Elleri monument, A. Mölder, arh. A. Murdmaa (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 4 ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2247 | nimi=[[Merineid (skulptuur)|Skulptuur «Merineid»]], E. Viies, 1981 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Viru väljak 4 | NS= | EW= | pilt= | commons= ei }} {{KRR rida | number=2246 | nimi=Skulptuur «Torso», E. Haggi, 1982 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Narva mnt. 30 juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2245 | nimi=Skulptuur «Meremehe naine», E. Haggi, 1974 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 8 ees | NS= | EW= | pilt= Flickr - tm-tm - Meremehe naine (Sailor's Wife).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2244 | nimi=Skulptuur «Kodumaa», P. Mudist, 1981 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Roheline aas 3, Ed. Vilde Majamuuseumi ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2243 | nimi=[[Mart Saare monument (Tallinn)|M. Saare monument]], A. Kuulbusch, arh. I. Volkov, 1982 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Narva mnt. ja A.Weizenbergi tn. nurgal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2242 | nimi=Purskkaev «Poisid vihmavarjuga», M. Mikof, 1985 (graniit, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Merivälja tee 5 ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2240 | nimi=Jaan Koorti monument | liik=kunstimälestis | aadress=A. Weizenbergi tn 35a // Narva mnt 102 | NS=59.4400513271 | EW=24.7928373301 | pilt= Tallinn, Jaan Koorti monument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2239 | nimi=[[E. Peterson-Särgava monument]], M. Varik, arh. A. Murdmaa, 1985 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Reaalkooli esine skväär | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2238 | nimi=Skulptuur «Ema lapsega», E. Kirs, 1965 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pirita tee 26, AS Pirita Expo juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2237 | nimi=Skulptuur «Kompositsioon», E. Viies, 1964 (betoon) | liik=kunstimälestis | aadress=Pirita tee 26, AS Pirita Expo juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2236 | nimi=Skulptuur «Istuv karu», A. Starkopf, 1960 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pirita tee 26, AS Pirita Expo juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2235 | nimi=Küünlajalg, 1863 (melhior, graveeritud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2234 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2233 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2232 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2231 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2230 | nimi=Skulptuur «Kitsed», M. Varik, 1971 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Lillepaviljoni territoorium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2229 | nimi=Skulptuur «Lamav piison», E. Roos, 1981 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pirita tee 28, Näitusepaviljoni juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2228 | nimi=Skulptuur «Naine õunaga», M. Mõtuste, 1981 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pirita tee 28, kohvik «Carina» juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2227 | nimi=Skulptuur «Laps ninasarvikuga», K. Tammik, 1989 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Paldiski mnt. 145, Tallinna Loomaaed | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2226 | nimi=Skulptuur «Ilves», E. Roos, 1983 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Paldiski mnt. 145, Tallinna Loomaaed | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2225 | nimi=Skulptuur «Unistajad», H. Jõerüüt, 1981 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Ehitajate tee 27 ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2224 | nimi=Skulptuur «Keeris», O. Ehelaid, 1969 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Sütiste tee 30 ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2223 | nimi=Skulptuur «Tammeistutaja», E. Kolk, 1989 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Sütiste tee 19, Mustamäe haigla ees | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2222 | nimi=Skulptuur «Kunstnik», E. Viies, 1971 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Sõpruse pst. 187 haljasalal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2221 | nimi=Skulptuur «Kajakad», J. Eskel, 1971 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Narva mnt. 90 juures | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2220 | nimi=Skulptuur «[[Kolhoosineiu]]», J. Eskel, 1964 (samott) | liik=kunstimälestis | aadress=Kaarli pst. ja Toompea t. nurgal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2219 | nimi=[[Vastsündinu (skulptuur)|Skulptuur «Vastsündinu»]], O. Ehelaid, 1977 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Hirvepark | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2218 | nimi=[[Akt (skulptuur Hirvepargis)|Skulptuur «Akt»]], E. Kirs, 1966 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Hirvepark | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2217 | nimi=Trepistiku kaheksa dekoratiivvaasi, 1885- 1887 (malm) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Harjumägi | NS= | EW= | pilt=Harjumäe trepistiku vaasid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2216 | nimi=Skulptuurid «Ilu» ja «Töö», J. Raudsepp, 1937 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 8, Tallinna Kunstihoone fassaad | NS= | EW= | pilt= Flickr - tm-tm - Ilu (Beauty).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2215 | nimi=Skulptuur «Halastajaõde», A. Kaasik, 1939 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 6, Tõnismäe polikliiniku fassaadil | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2214 | nimi=Skulptuurid «Naistööline» ja «Meestööline», V. Mellik, 1939 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Tõnismägi 5, Tõnismäe haigla fassaadil | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2213 | nimi="Skulptuur «Belvedere Apollo» | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kadrioru park | NS=59.4367825448 | EW=24.7936928681 | pilt= 2213 "Belvedere Apollo" koopia.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2212 | nimi=Ikoon «Evangelist Johannes», Pihkva koolkond, 1685-1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2211 | nimi=Ikoon «Evangelist Matteus», Pihkva koolkond, 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2210 | nimi=Ikoon "Neitsi Maarja" "Maarja kuulutamisest" Pihkva koolkond, 1685- 1686, (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2209 | nimi=Ikoon "Peaingel Gabriel" "Maarja kuulutamisest", Pihkva koolkond, 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2205 | nimi=Päikesekell | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kadrioru park | NS=59.4374169982 | EW=24.785689739 | pilt= Sun clock.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2204 | nimi=Portaali silluskivi, 1596 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Wismari t. 11 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2203 | nimi=Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982 | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 67, Tallinna Perekonnaseisuamet | NS= | EW= | pilt= Freskomaal Tallinna Pulmamaja fuajees.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2202 | nimi=Kinohoone, endise kino Gloria Palace säilinud interjöörid ja restoran Astoria interjöör, F. Skujins, A. Wladovsky, A. Maasik, 1926.- 30.a., 1991.a. | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vabaduse väljak 5 | NS=59.4326389396 | EW=24.7448286458 | pilt= Teatro Estatal Ruso, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2201 | nimi=[[Blasius Hochgrewe monument]] | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Marta tn 6a | NS=59.4141263056 | EW=24.7369615932 | pilt= Tallinn, Blasius Hochgrewe monument, 1560 (1).jpg | commons= Blasius Hochgrewe monument }} {{KRR rida | number=2200 | nimi=Laualühter kaheksa tulega, 20. saj. (roostevaba teras, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2199 | nimi=Laualühter kuue tulega, 20. saj. (roostevaba teras, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2198 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (kollane vasesulam, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2197 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2196 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2195 | nimi=Küünlajalg, Poola töö, 1911, (kollane vasesulam, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2194 | nimi=Küünlajalg, Poola töö, 1911, (kollane vasesulam, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2193 | nimi=Kroonlühter, 19. saj. I pool (pronks, kristalltilgutid) | liik=kunstimälestis | aadress=Magdaleena t. 9, Juudi sünagoog | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2187 | nimi=Kann, 20. saj. (kristall, matt graveering, säralõige) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 3, seitsmenda päeva adventistide palvela | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2186 | nimi=Kann, Lorupi tehas, 20. saj. (kristall, matt graveering, säralõige) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 3, seitsmenda päeva adventistide palvela | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2185 | nimi=Oblaatide toos, 20. saj. (melhior, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 3, seitsmenda päeva adventistide palvela | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2184 | nimi=Karikas, 20. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 3, seitsmenda päeva adventistide palvela | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2182 | nimi=Harmoonium, 20. saj. algus (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Harku tn. 48, Nõmme Rahu kiriku filiaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2181 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Harku tn. 48, Nõmme Rahu kiriku filiaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2180 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Harku t. 48, Nõmme Rahu kiriku filiaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2179 | nimi=Oreli prospekt, E. Kessler, 1844 (puit, tisleritöö) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2178 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. (valutsink, alumiinium- ja pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2177 | nimi=Krutsifiks, 19/20. saj. (figuur- pronks, nikeldatud; rist- puit, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2176 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2175 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2174 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2173 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2172 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2171 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2170 | nimi=Laualühter seitsme tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2169 | nimi=Laualühter seitsme tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2168 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk, stantsitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2167 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk, stantsitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2166 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk, stantsitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2165 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2164 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2163 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2162 | nimi=Kroonlühter viieteistkümne tulega, 19/20. saj. (pronks, messingplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2161 | nimi=Kroonlühter viieteistkümne tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2160 | nimi=Kroonlühter kaheteistkümne tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2159 | nimi=Veinikann, 19/20. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2158 | nimi=Pateen, 19/20. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2157 | nimi=Oblaatide toos, 19/20. saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2156 | nimi=Karikas, 19/20. saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Võsu t. 5, Nõmme Rahu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2155 | nimi=Oreli prospekt, E. Fr. Walcker, 19. saj. (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 12.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2154 | nimi=Päikesekell, A. Passer, 1602 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2153 | nimi=Hauaplaadi katke, 1601 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2152 | nimi=Hauaplaadi katke, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2151 | nimi=Hauaplaadi katke, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2150 | nimi=Hauaplaadi katke, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2149 | nimi=Hauaplaadi katke, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2148 | nimi=Hauaplaadi katke, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2147 | nimi=Herman Nierothi hauaplaat, 1641 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum- kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2146 | nimi=Päiskivid, 14.- 15. saj. (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2145 | nimi=Sakramendiniss, 15. saj. (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2144 | nimi=Portaal, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= EE-37 - Tallinn - Black And White - Gate (4891247290).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2143 | nimi=Peaportaal, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2142 | nimi=Rahakirst, 18. saj. (puit, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2141 | nimi=Kõnepult, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2140 | nimi=Pingistik, 19.saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2139 | nimi=Pingistik kõrgete leenidega (kuueteistkümnes osas), 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2138 | nimi=Pingistiku rinnatis (kaheteistkümnes osas), 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2137 | nimi=Uks, O. W. Heinrichson, 1839 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2136 | nimi=Uks, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2135 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2134 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2133 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaasl, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2132 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2131 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2130 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2129 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2128 | nimi=Vitraaz, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2127 | nimi=Tornikell, A. I. Feldmann, 1850 (pronksivalu) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2126 | nimi=Tornikell, A. I. Feldmann, 1838 (pronksivalu) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2125 | nimi=Seisulatern, 19. saj. (raudsepis, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2124 | nimi=Seisulatern, 19. saj. (raudsepis, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2123 | nimi=Ripplatern, 20. saj. (raudsepis, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2122 | nimi=Ripplatern, 20. saj. (raudsepis, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2121 | nimi=Küünlajalg, 1876 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2120 | nimi=Küünlajalg, 1876 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2119 | nimi=Laualühter kolme tulega, 20. saj. (raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2118 | nimi=Laualühter kuue tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2117 | nimi=Laualühter kuue tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2116 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2115 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2114 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2113 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2112 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2111 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2110 | nimi=Seinalühter kolme tulega, 19. saj. (valutsink, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2107 | nimi=Kann, 20. saj.(klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2106 | nimi=Kann, 20. saj. (klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2102 | nimi=Reljeef «Maarja lapsega», 18. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2101 | nimi=Sakramendiniss, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkiriku sakramendiniss.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2100 | nimi=Sakramendiniss, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2099 | nimi=Portaal, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Таллинский Домский собор 1 beentree.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2098 | nimi=Portaal, 14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2097 | nimi=Portaal, 14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2096 | nimi=Peaportaal, 1300 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkiriku peaportaal.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2095 | nimi=Uks, 16. saj. (raudplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2094 | nimi=Uks, 16. saj. (raudplekk) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2093 | nimi=Võrevärav, 19. saj. (puit, peits, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkirik-võrevärav.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2092 | nimi=Kapp, 19. saj. (puit, peits, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2091 | nimi=Vaestepakk, 18. saj. (puit, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Vaestepakk 2091.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2090 | nimi=Laualühter seitsme tulega, 19. saj. (messing, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2088 | nimi=Veinikann, 19. saj. algus (valge metall, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2087 | nimi=Veinikann, 1936 (valge metall, graveeritud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2084 | nimi=Oblaatide toos, 19/20. saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2076 | nimi=Graafiline leht «Ristilt mahavõtmine», 19. saj. (paber, lito) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2075 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2074 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2073 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2072 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2071 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2070 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus(metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2069 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2068 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2067 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2066 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. algus (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2065 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 20. saj. (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2064 | nimi=Uks, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2063 | nimi=Tiibuks vapiga, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2062 | nimi=Tiibuks vapiga, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2061 | nimi=Tiibuks vapiga, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2060 | nimi=Vahesein uksega, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2059 | nimi=Uks, 19. saj. (?) (tamm, sepisnaelad) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2058 | nimi=Trepp, 19. saj. lõpp (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2057 | nimi=Seinakapp, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2056 | nimi=Kapp, 19. saj. (puit, lakk) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2055 | nimi=Latern, 19. saj. (metall, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2054 | nimi=Latern, 18. saj. keskpaik, uuendatud 1860 (metall, puit, vitraaz) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2053 | nimi=Tuulelipp, 1890 (raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2052 | nimi=Tuulelipp, D. Pöppel, 1644 (raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= Tallinn, Suurgildi hoone tuulelipp.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2049 | nimi=Hüpokausti katteplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2048 | nimi=Hüpokausti katteplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2047 | nimi=Kapiteel loomornamendiga, 1410 (paas, madalreljeef) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2046 | nimi=Kapiteel lehtornamendiga, 1410 (paas, madalreljeef) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2045 | nimi=Piilarikapiteeli katked, 15. saj. (paas, madalreljeef) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2044 | nimi=Piilarikapiteeli katked, 15. saj. (paas, madalreljeef) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2043 | nimi=Reljeef, 1669 (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2042 | nimi=Laternaalus, 16. saj. algus (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2041 | nimi=Siseportaal, M. Steinwerter (?) 1551 (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2040 | nimi=Siseportaal, M. Steinwerter (?) 1551 (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2039 | nimi=Suurgildi vapp (2 tk.), 1410 (paas, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2038 | nimi=Portaal, 1410 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= Great Guild Hall in Tallinn1.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=2037 | nimi=[[Lünettmaal]] «Esimese luteriusu- jutlustaja vastuvõtt rae poolt Tallinnas», Th. A. Sprengler, 1869 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2036 | nimi=Lünettmaal «Maikrahv», L. v. Pezold, 1869 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pikk t. 17, Eesti Ajaloomuuseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2035 | nimi=Skulptuur «Neiu büst», H. Halliste, 1933 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2034 | nimi=Akvarell «Aegviidu järv», K. Burman (paber, akvarell) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2033 | nimi=Maal «Maastik paekaldaga», K. Winkler, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2032 | nimi=Maal «Veski talu õu Seljarannal», R. Nyman, 1919 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Maneezi t. 4, Eesti Riigiarhiiv | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2031 | nimi=Laemaal «Lapsed mängimas», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2030 | nimi=Laemaal «Vanad ja noored», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2029 | nimi=Laemaal «Naised köögis», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2028 | nimi=Laemaal «Perekond roheluses», B. Korolev (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2027 | nimi=Laemaal «Aiastseen naise ja koeraga», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2026 | nimi=Laemaal «Mees ja naine interjööris», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2025 | nimi=Laemaal «Neiu ja noormees suusatamas», B. Korolev, 1938 (talvemaastik suusatajatega; õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2024 | nimi=Laemaal «Öine maastik neiu ja noormehega», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2023 | nimi=Laemaal «Noormees ja neiu pargiteel», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2022 | nimi=Laemaal «Kohvikus», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2021 | nimi=Laemaal «Noorpaar pingil», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2020 | nimi=Laemaal «Eine roheluses», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2019 | nimi=Laemaal «Tööstusmaastik», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2018 | nimi=Laemaal «Lugev noormees maastiku foonil», B. Korolev, 1938 (õlimaal krohvil) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 13, Elamu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2017 | nimi=Väravaportaal ja värav, 14/15. saj. (paas, puit, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 14, Endise dominiiklaste kloostri viljaait | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2016 | nimi=Väravaportaal ja värav, 14/15. saj. (paas, puit, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 14, Endise dominiiklaste kloostri viljaait | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2015 | nimi=Aknasilluse detail, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Aknasilluse detail, Katariina käik 2014.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2014 | nimi=Raidkivi reljeeftekstiga «PRO ARIS ET FOCIS» neli detaili, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Reljeeftekstiga raidkivi detailid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2013 | nimi=Hauaplaadi detail, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2012 | nimi=Hans Fienti hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Hans Fienti hauaplaat.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2011 | nimi=Verlinki hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2010 | nimi=Tidemannus de Herecke hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2009 | nimi=Hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2008 | nimi=Oldendorpi hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2007 | nimi=Hinricus Gocuse hauaplaat, 14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2006 | nimi=Pal, Pale hauaplaat, 16. saj. algus (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2005 | nimi=Ludvig von Holte hauaplaadi kaks katket, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=2004 | nimi=Bucholti (ka Bocholti), 15. saj. hauaplaat (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Bucholti hauaplaat.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2003 | nimi=Bremeni hauaplaat, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Bremeni hauaplaat.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2002 | nimi=Adolfi (?) hauaplaat, 14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Tombstones on Catherines passage (7954673516).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2001 | nimi=Kuningunde Schotelmundi hauaplaat, 14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Grabplatte am Dominikanerkloster in Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2000 | nimi=Portaal, 14. saj. algus (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Portaal_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1999 | nimi=Peaportaal, 14. saj. II pool (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Endise dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= Peaportaal_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1998 | nimi=Püha vee anum, 19. saj. (messing, seest tinutatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1997 | nimi=Skulptuur «Püha Antonius», 19. saj. (kunstkivimass, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1996 | nimi=Skulptuur «Püha Joosep», 19. saj. (kunstkivimass, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1995 | nimi=Skulptuur «Neitsi Maarja Jeesuslapsega», 19. saj. (kunstkivimass, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1994 | nimi=Vitraaz inglifiguuri, linnavaate, Jost Timmermani nime ja peremärgiga, 17. saj. (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Vitraaz_Timmerman_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1993 | nimi=Altarikate, 19. saj. (villane ja siidriie, kuldniit, metallnaastud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1992 | nimi=Altarikate, 19. saj. (villane ja siidriie, kuldniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1991 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (melhior, vasetatud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1990 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (melhior, vasetatud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1989 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (melhior, vasetatud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1988 | nimi=Laualühter nelja tulega, Moskva töö, 19. saj. (melhior, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1987 | nimi=Laualühter nelja tulega, Moskva töö, 19. saj. (melhior, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1986 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1985 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1984 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, hõbetatud, marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1983 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, valatud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1982 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1981 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1980 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1979 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1978 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1977 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1976 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1975 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1974 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1973 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1972 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (melhior, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1971 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (melhior, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1970 | nimi=Küünlajalg, vene töö, 19. saj. (pronks, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1969 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks , hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1968 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1967 | nimi=Küünlajalg, Vene töö, 19. saj. (pronks, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1966 | nimi=Küünlajalg, Judin, 19. saj. (melhior (?), hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1965 | nimi=Küünlajalg, Judin, 19. saj. (melhior (?), hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1964 | nimi=Küünlajalg, Kuzmin, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1963 | nimi=Küünlajalg, Kuzmin, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1962 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1961 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1960 | nimi=Küünlajalg, 1863 (melhior, graveeritud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1959 | nimi=Küünlajalg, 1863 (melhior, graveeritud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1958 | nimi=Küünlajalg, 1863 (melhior, graveeritud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1957 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1956 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, valatud, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1955 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks, valatud, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1954 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1953 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1952 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1951 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1950 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1949 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (melhior) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1948 | nimi=Lae- ja seinamaalid, 18. ja 19. saj. (õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 38, Jumalaema Sündimise AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1946 | nimi=Ikoon «Evangelist Luukas», Pihkva koolkond, 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1945 | nimi=Ikoon «Evangelist Markus», Pihkva koolkond, 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1943 | nimi=Ikoon «Kaitseingel», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1942 | nimi=Ikoon «Kristuse taevaminek», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1941 | nimi=Ikoon «Laskumine põrguhauda», Pihkva koolkond, 17.saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1939 | nimi=Ikoon «Kristuse sünd», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1938 | nimi=Ikoon «Maarja kuulutamine», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1937 | nimi=Ikoon «Prohvet Jesaja», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1936 | nimi=Ikoon «Prohvet Sakaria», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1935 | nimi=Ikoon «Trooniv Jumalaema Jeesuslapsega, esiisad Taavet ja Saalomon», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1934 | nimi=Ikoon «Prohvet Mooses», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1933 | nimi=Ikoon «Prohvet Elia», Pihkva koolkond (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1932 | nimi=Ikoon «Apostel Luukas», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1931 | nimi=Ikoon «Apostel Paulus», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1930 | nimi=Ikoon «Kristus ülempiiskopina Neitsi Maarja, Ristija Johannese ja kahe ingliga», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Nikolai kirik Vene t. 24 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1929 | nimi=Ikoon «Apostel Peetrus», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1928 | nimi=Ikoon «Apostel Johannes», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1927 | nimi=Ikoon «Esiisa Aabel», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1926 | nimi=Ikoon «Esiisa Eenok», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1925 | nimi=Ikoon «Issand Seebaot», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1924 | nimi=Ikoon «Esiisa Jaakob», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1923 | nimi=Ikoon «Esiisa Aadam», Pihkva koolkond, 17. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1922 | nimi=Ikoon «Risti ülendamine», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1921 | nimi=Ikoon «Pühakud- Märter Pelageja ja Basilius Õnnis», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1920 | nimi=Ikoon «Jumalaema uinumine», 1880. aastad (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1919 | nimi=Ikoon «Kristuse toomine templisse», 1880. aastat (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1918 | nimi=Ikoon «Kristuse ülestõusmine», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1917 | nimi=Ikoon «Pühak- vürst Aleksander Nevski», 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1915 | nimi=Ikoon «Püha õhtusöömaaeg», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1914 | nimi=Ikoon «Kristuse taevaminek», 19. saj. lõpp (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1913 | nimi=Ikoon «Kristuse ristimine», 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1912 | nimi=Ikoon «Kristuse sünd», 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1911 | nimi=Ikoon «Issanda muutmine», 19. saj. (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1910 | nimi=Ikoon «Evangelistid Luukas ja Johannes», 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1909 | nimi=Ikoon "Neitsi Maarja" "Maarja kuulutamisest", 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1908 | nimi=Ikoon "Peaingel Gabriel" "Maarja kuulutamisest", 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1907 | nimi=Ikoon «Evangelistid Matteus ja Markus», 1840 (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1906 | nimi=Ikoon «Templisse toomine», 19. saj. lõpp (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1905 | nimi=Ikoon «Jumalaema sünd», 19. saj. lõpp (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1903 | nimi=Ikoon «Kolgata», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1902 | nimi=Ikoon «Pühak- vürst Vladimir Kiievist», 1840. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1901 | nimi=Ikoon «Jeesuse sõit Jeruusalemma», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1900 | nimi=Ikoon «Voronezi pühakud- piiskopid Tihhon ja Mitrofan», 1880. aastad (puit, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1896 | nimi=Ikoon «Prohvet Saamuel», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1895 | nimi=Ikoon «Prohvet Eliisa», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1894 | nimi=Ikoon «Ülestõusmine, ümbritsetud tsaari ja tema pereliikmete nimepühakutega», 17/18. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1893 | nimi=Ikoon «Esipreester Aaron», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1892 | nimi=Ikoon «Prohvet Taaniel», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1891 | nimi=Ikoon «Apostel Jaakobus», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1890 | nimi=Ikoon «Apostel Andreas», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1889 | nimi=Ikoon «Kristus Kõigevalitseja», 17/18. saj. (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1888 | nimi=Ikoon «Evangelist Markus», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1887 | nimi=Ikoon «Evangelist Matteus», 1685- 1686 (puit, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1885 | nimi=Ikoon «Kristus Kõigevalitseja», 19. saj. II pool (puit, õli; messingkate hõbetatud, osaliselt graveeritud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1884 | nimi=Maal «Ristilt mahavõtmine», 19. saj. II veerand (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 24, Nikolai AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1882 | nimi=Tool, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1881 | nimi=Tool, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1880 | nimi=Tool, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1879 | nimi=Tool, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1878 | nimi=Tool, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1877 | nimi=Tugitool, 19. saj. (puit, polsteriste) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1876 | nimi=Tugitool, 19. saj. (puit, polsteriste) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1873 | nimi=Laud, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1872 | nimi=Oreliväär, 19. saj. (puit, õli- ja pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1871 | nimi=Kantsel, 1840 (puit, õli- ja pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1869 | nimi=Oreli prospekt, A. Terkmann, 1913 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1868 | nimi=Lauakell, 19. saj. (ajanäitaja - puit, pronks, metall- numbrilaud, klaasuks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1867 | nimi=Missakell, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1866 | nimi=Missakell, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1865 | nimi=Missakell, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1864 | nimi=Altarikellad, 19. saj. (?) (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1863 | nimi=Altarikellad, 19. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1862 | nimi=Tornikell, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1861 | nimi=Tornikell, I. Malmberg, 1801 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1860 | nimi=Tornikell, A. Feldmann, 1845 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1859 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1858 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1857 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1856 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1855 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1854 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1853 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1852 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1851 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1850 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (metall, treitud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1849 | nimi=küünlajalg, 19. saj. (messing, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1848 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, nikeldatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1847 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves ja jalam kristall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1846 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves ja jalam kristall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1845 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1844 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1843 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1842 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, hõbetatud; tüves kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1841 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1840 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1839 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1838 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1837 | nimi=Küünlajalg kandilisel jalamil, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1836 | nimi=Küünlajalg kandilisel jalamil 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1835 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1834 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (messing, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1833 | nimi=Küünlajalg õis- ja lehtornamendiga (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1832 | nimi=Küünlajalg õis- ja lehtornamendiga, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1831 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (?) (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1830 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (?) (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1829 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1828 | nimi=Küünlajalg 19. saj. (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1827 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1826 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1825 | nimi=Laualühter viie tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1824 | nimi=Laualühter viie tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1823 | nimi=Laualühter viie tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1822 | nimi=Laualühter viie tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1821 | nimi=Kroonlühter nelja tulega, 19. saj. (pronks, kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1820 | nimi=Kroonlühter nelja tulega, 19. saj. (pronks, kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1819 | nimi=Kroonlühter kaheksateistkümne tulega, 19. saj. (pronks, kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1818 | nimi=Kroonlühter kolme tulega, 19. saj. (pronks, kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1817 | nimi=Kroonlühter kahekümne viie tulega (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1816 | nimi=Kroonlühter kolme tulega, 19. saj. (pronks, kristall (?)) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1815 | nimi=Püha vee anum, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1814 | nimi=Viirukinõu, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1813 | nimi=Viirukisuitsutamisnõu, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1812 | nimi=Custodium, 19. saj. (vask, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1811 | nimi=Õlilamp, 19. saj. (valge metall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1810 | nimi=Relikviaar, 19. saj. (kollane ja valge metall, hõbetatud, klaas, tekstiil, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1809 | nimi=Monstrants, 19. saj. (pronks, kullatud, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1807 | nimi=Pateen, 19. saj. (valge metall, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1806 | nimi=Pateen, 19. saj. (valge metall, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1804 | nimi=Oblaatide toos, 19. saj. (valge metall, üleni kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1803 | nimi=Oblaatide toos, 19. saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1802 | nimi=Oblaatide toos, 19. saj. (kollane vasesulam, graveeritud, üleni kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1801 | nimi=Oblaatide toos, 19. saj. (valge metall, graveeritud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1800 | nimi=Kandik (valge metall, trugitud, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Peeter-Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1799 | nimi=Kann (valge metall, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1798 | nimi=Kann, 19. saj. (valge metall, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1795 | nimi=Karikas, 19. saj. (valge metall, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1794 | nimi=Karikas, Norblin ja Co, 19. saj. (valge metall, hõbetatud, osaliselt kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1793 | nimi=Karikas, 19. saj. (valge metall, graveeritud, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1792 | nimi=Krutsifiks, Mickwiz, 1916 (vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1791 | nimi=Skulptuur «Apostel Paulus», J. Saleman, 19. saj. (polükroomia, kivimass) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1790 | nimi=Skulptuur «Apostel Peetrus», J. Saleman, 19. saj. (polükroomia, kivimass) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1789 | nimi=Maal «Neitsi Maarja Jeesuslapsega», 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1788 | nimi=Altarimaal «Neitsi Maarja», Tsenstohovi maali koopia, 19. saj. (?) (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1787 | nimi=Maal «Apostel Peetrus», 19. saj. (?) (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1786 | nimi=Altarimaal «Kristuse taevaminek», C. S. Walter, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1785 | nimi=Altar- mensa ja tabernaakel, 19. saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1784 | nimi=Altarimaal «Maarja taevaminek», Guido Reni maali koopia, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1783 | nimi=Tabernaakel- seif, 19. saj. (valge metall, kullatud vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter- Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1782 | nimi=Peaaltar- mensa, 19. saj. (valge marmor, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 18, Peeter-Pauli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1781 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1780 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1777 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1776 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1775 | nimi=Küünlajalg, P. Sevrjugin, 1881 (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1774 | nimi=Küünlajalg, P. Sevrjugin, 1881 (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1773 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1772 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1771 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1770 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1769 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1768 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1767 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1766 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1765 | nimi=Küünlajalg, 1834 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1764 | nimi=Küünlajalg, 1834 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1763 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1762 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1761 | nimi=Laualühter viie tulega, 1904 (messing, valatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1760 | nimi=Laualühter viie tulega, 1904 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1759 | nimi=Seisulühter, Vene töö, 18. saj. (?) (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1758 | nimi=Seisulühter, Vene töö, 18. saj. (?) (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1757 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1756 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1755 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1754 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1753 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1752 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1751 | nimi=Seinalühter kuue tulega, 19/20. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1749 | nimi=Kroonlühter «AL» kaheksa tulega, 1703 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1748 | nimi=Ristimisvaagen, 19/20. saj. (valge metall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1744 | nimi=Karikas, R. Tavast, 1931 (valge metall, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1743 | nimi=Krutsifiks, 19/20. saj. (segametall, hõbetatud, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1742 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. II pool (figuur valge metall, rist puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1740 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. (pronks, nikkel, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1739 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. (tsingisulam; figuur pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1738 | nimi=Altarimaal «Õnnistav Kristus», L. H. Petersen, 1873 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1736 | nimi=Maal «Kristus risti kandmas», Hubert, 1863 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1735 | nimi=Maal «Kristus armulauda seadmas», 19. saj. II pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1734 | nimi=Maal «Madonna Kristuslapsega», J. Hoier, 1861 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Maal «Madonna Kristuslapsega».JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1733 | nimi=Maal «Toomkiriku interjöör», R. Nyman, 1937 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1732 | nimi=Maal «Kristus Ketsemani aias», J. Hagen- Schwarz H. Hoffmanni järgi, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkirik-maal «Kristus Ketsemani aias».JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1731 | nimi=Altarisein, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toom- Kooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1730 | nimi=Mälestustahvel, Dionysios Passer, 1641 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu tänav 6, Usuteaduse Instituut | NS= | EW= | pilt= Mälestustahvel, Dionysios Passer, 1641.IMG 9184.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1729 | nimi=Vaestekassa, 17. saj. (?) (puit, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1728 | nimi=Vaestekassa, 17. saj. (?) (paas, raudsepis) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Vaestekassa_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1726 | nimi=Tuulelipp, D. Hübner, 1688 (vask, varras raud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Pühavaimu kiriku tuulelipp 20110930 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1725 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1724 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1723 | nimi=Laualühter kolme tulega, P. Sevrjugin, 19.saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1722 | nimi=Laualühter kolme tulega, P. Sevrjugin, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1721 | nimi=Küünlajalg kolmel käppjalal, Th. Pfüfer, 19/20. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1720 | nimi=Küünlajalg kolmel käppjalal, Th. Pfüfer, 19/20. saj. (segametall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1719 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1718 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1717 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19/20. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1716 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19/20. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1715 | nimi=Laualühter kolme tulega, Fraget, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1713 | nimi=Ristimisvaagen, 19. saj. (vask, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1712 | nimi=Pateen, W. C. Wiecmann, 1902 (valge metall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1711 | nimi=Oblaatide toos, 19/20. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1710 | nimi=Veinikann, Norblin ja Co., 1850 (valge metall, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1709 | nimi=Veinikann, Norblin ja Co., 19/20. saj. (vask, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1706 | nimi=Krutsifiks, Th. Prüfer, 19/20.saj. (rist ja jalam messing; figuur, tekstilint ja medaljonid vask) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1705 | nimi=Krutsifiks, 19/20. saj. (figuur ja tekstilint vask, hõbetatud, sokkel puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1704 | nimi=Krutsifiks, 1911 (figuur vask, rist ja jalam valge metall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1703 | nimi=Hauaplaadi detail, 14/15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1701 | nimi=Vitraaz bürgermeister [[Woldemar Mayer]]i vapiga, 1876 (klaasimaal) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Vitraaz_Meyer_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1700 | nimi=Maal «Apostlid Luukas ja Johannes», R. Nyman, 1932 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1699 | nimi=Johann Soertsi maal- epitaaf, 1635 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1698 | nimi=Kantsel, 19. saj. II pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1697 | nimi=Oreli prospekt, E. F. Walcker, 1923 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1696 | nimi=Tornikell, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toonela tee 3, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1694 | nimi=Tornikell, 1870 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1692 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1691 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1690 | nimi=Laualühter kuue tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1689 | nimi=Laualühter kuue tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1688 | nimi=Laelühter viieteistkümne tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1687 | nimi=Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 1903 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1686 | nimi=Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 1906 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1685 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1684 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1683 | nimi=Kroonlühter viiekümne ühe tulega, 19. saj. (metall, puit, kips, papjeemašee, pronksvärv) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1676 | nimi=Veinikann, 1896 (messing, üleni hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1673 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. (messing, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1672 | nimi=Krutsifiks, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1671 | nimi=Maal «Tulge minu juurde», J. Köleri järgi A. Kalmus, 1920.-30. aastad (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1670 | nimi=Altarimaal «Kristuse taganutmine», K. t. v. Neffi järgi S. v. Kügelgen, 1889 (fresko) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1669 | nimi=Altarimaal «Püha õhtusöömaaeg», K. t. v. Neffi järgi S. v. Kügelgen, 1889 (fresko) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1668 | nimi=Altarimaal «Kristuse sündimine», K. t. v. Neffi järgi S. v. Kügelgen, 1889 (fresko) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1667 | nimi=Altar ja altariaed, 19. saj. II pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t. 10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1666 | nimi=Laud, 19. saj. (puit, peits) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1665 | nimi=Pingistik, 19. saj. II pool (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1664 | nimi=Kantsel, 19. saj. II pool (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1663 | nimi=Harmoonium, 19. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1662 | nimi=Oreliväär, 19. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1661 | nimi=Oreli prospekt, A. Terkmann, 1913 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1660 | nimi=Tornikell, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1659 | nimi=Tornikell, 19. saj., Osberg, 1872 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1658 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1657 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1656 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1655 | nimi=Küünlajalg, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1654 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1653 | nimi=Laualühter kolme tulega, 19. saj. (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1652 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. algus (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1651 | nimi=Küünlajalg, 19. saj. algus (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1648 | nimi=Seisulühter viie tulega, 19. saj. (raud, must värv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1647 | nimi=Seisulühter viie tulega, 19. saj. (raud, must värv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1646 | nimi=Seisulühter viie tulega, 19. saj. (raud, must värv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1645 | nimi=Seisulühter viie tulega, 19. saj. (raud, must värv) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1644 | nimi=Seinalühter ühe tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1643 | nimi=Seinalühter ühe tulega, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1642 | nimi=Kroonlühter kümne tulega, 19. saj. (pronks, kristalltilgutid) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1641 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1640 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1639 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1638 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1637 | nimi=Kroonlühter kahekümne tulega, F. M., 1852. a. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1636 | nimi=Kroonlühter kahekümne tulega, F. M., 1852. a. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1635 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1634 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1633 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1632 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1631 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1630 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1624 | nimi=Oblaatide toos, 19. saj (valge metall, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1623 | nimi=Veinikann, 19. saj. (valge metall, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1620 | nimi=Krutsifiks, 19/20. saj. (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1619 | nimi=Krutsifiks 19. saj. II pool (raud, hõbe- ja kuldpronksvärv; figuur ja silt pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1618 | nimi=Krutsifiks, 19. saj. II pool (tamm, lakk, peits) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1617 | nimi=Krutsifiks, koopia Veit Stossi tööst, (figuur tamm, peits) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1616 | nimi=Altarimaal «Kristus ristil», 18.-19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1615 | nimi=Altarimaal «Kristus ristil», Karl Wenig, 19. saj. II pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= Crkva svetog Ivana u Tallinnu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1614 | nimi=Altar koos aiaga, 19. saj. II pool (puit, polükroomial) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 1, Jaani kirik | NS= | EW= | pilt= Tallinna Jaani kiriku altar.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1613 | nimi=Jaan Kiige hauasammas, V. Mellik, 1936 (graniit, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Hiiu-Rahu kalmistu, Hiiu-Suurtüki t. 1 | NS= | EW= | pilt= Jaan Kiige hauasammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1612 | nimi=Olaf Karro hauasammas, V. Mellik, 1934 (graniit, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Hiiu-Rahu kalmistu, Hiu-Suurtüki t. 1 | NS= | EW= | pilt= Olaf Karro hauasammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1611 | nimi=Perekond Vaheri hauasammas, H. Halliste, 1933 | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1610 | nimi=Hans Suklesi hauakujundus, K. Lüüs, 1930 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Hans Suklesi hauakujundus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1609 | nimi=Valentin Savi hauasammas, A Starkopf, 1956 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1608 | nimi=K. A. Rütmani hauasammas, A. Starkopf, 1938 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= K. A. Rütmani hauasammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1607 | nimi=Perekond Pedusaare hauamonument, J. Raudsepp, 1934 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Pedusaare hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1606 | nimi=Kunstikoguja Alfred Rõude hauakivi, J. Raudsepp, 1971 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1605 | nimi=Perekond Maureri hauasammas, A. Wladovski (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Maureri hauasammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1604 | nimi=Perekond Luide-Vettiku hauakujundus, A. Vomm (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1603 | nimi=Perekond Jaigi hauasammas, H. Halliste, 1933 (graniit, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Jaigi hauasammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1602 | nimi=Karl Hannuse hauasammas, R. Haavamägi, 1937 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1601 | nimi=Perekond Aule hauamonument, H. Halliste, 1938 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Aule hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1600 | nimi=Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas, L. Truberg, 20. saj. I pool (raud) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1599 | nimi=Hauasammas tuletõrjujatele, K. Lüüs (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt=Hauasammas tuletõrjujatele2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1596 | nimi=Ahi, 1905 (kahhelkivi, keraamika) | liik=kunstimälestis | aadress=Tööstuse t. 7, Põhja-Tallinna valitsus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1595 | nimi=Ahi, 1905 (kahhelkivi, keraamika) | liik=kunstimälestis | aadress=Tööstuse t. 7, Põhja- Tallinna valitsus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1594 | nimi=Ahi, 1905 (kahhelkivi, keraamika) | liik=kunstimälestis | aadress=Tööstuse t. 7, Põhja-Tallinna valitsus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1593 | nimi=Mälestustahvel P. Keresele, O. Männi, 1977-1978 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 29, Malemaja | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1591 | nimi=Skulptuur "J. Lauristini büst", L. Palm (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Endla t. 69, Kistler-Risto Eesti SA | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1590 | nimi=Bareljeef "V. I. Lenin", A. Kasemaa (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 14, AS EKE | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1589 | nimi=Pannoo, E. Jänes, 1977 (fresko) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 139, RAS "Kalev" | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1588 | nimi=Maal «Külavahetee tuulikuga», A. Pihelgas, 1957 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 3, hotell Palace | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1587 | nimi=Maal «Taluköök», V. Loik, 1958 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 3, hotell Palace | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1586 | nimi=Maal «Naised põlluteel», V. Väli, 1965 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 3, hotell Palace | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1585 | nimi=Graafiline leht «Toolse rand», G. Reindorff, 1958 (paber, grafiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 3, hotell Palace | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1584 | nimi=Maal «Kosk», E. Kits, 1955 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Turu plats 2, Nõmme Kultuurikeskus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1582 | nimi=Pannoo, A. Saan (keraamika) | liik=kunstimälestis | aadress=Lasnamäe t. 8, Tallinna Mäekalda polikliinik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1580 | nimi=Pannoo «Pulmakombed», E. Kits, 1955 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 17, [[Tallinna|Tallinna Linnamuuseum]] | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1579 | nimi=Skulptuur «Istuv naine», A. Starkopf, 1938 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Hariduse t. 3, Prantsuse Lütseum | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1577 | nimi=Skulptuur "G. Otsa büst", E. Haggi (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Vabaduse väljak 4, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1576 | nimi=Mälestustahvel E.Viiraltile, A. Mölder (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Tartu mnt. 1, Tallinna Kunstiakadeemia | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1575 | nimi=Skulptuur "V. I. Lenini büst", J. Vares, 1977 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikool | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1574 | nimi=Bareljeef "V.I.Lenini portree", E. Reitel, 1972 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikool | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1573 | nimi=Pannoo «Noorus», H. Põldroos, 1969 (keraamiline mosaiik) | liik=kunstimälestis | aadress=Ehitajate tee 5, Tallinna Tehnikaülikool | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1572 | nimi=Maal «Vaade Rataskaevu tänavale», R. Sagrits, 1948 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Harju t. 1, Loomingu Raamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1571 | nimi=Maal «Talv», A. Jegorov, 1945 (õli, vineer) | liik=kunstimälestis | aadress=Harju t. 1, Loomingu Raamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1570 | nimi=Graafiline leht «Viljandi maastik», E. Viiralt, 1943 (kuivnõel) | liik=kunstimälestis | aadress=Vana-Lõuna t. 37, ajaleht Sõnumileht | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1569 | nimi=Maal «Tartu vaade õitsva aiaga», A. Johani, 1936 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Väike-Karja 12, SA Kultuurileht, Sirbi toimetus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1567 | nimi=Maal "N. L. Tolstoi portree" (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 8, Tallnna Keskraamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1566 | nimi=Pannoo, L. Mikko,1964 (fresko, keraamika) | liik=kunstimälestis | aadress=Rävala pst. 10, ETA Teaduslik Raamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1565 | nimi=Maal «Suvine saanisõit», 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Tolli t. 8, [[Tallinna|Tallinna Linnaarhiiv]] | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1563 | nimi=Maal «Kalarand», R. Uutmaa, 1945 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Harju t. 1, Eesti Kirjanike Liit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1562 | nimi=Skulptuur "J. Smuuli portree", J. Eskel, 1973 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Harju t. 1, Eesti Kirjanike Liit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1561 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 20. saj. (klaas, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1560 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 20 saj. (klaas, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6,Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1559 | nimi=Kroonlühter kahekümne kaheksa tulega, 20. saj. (klaas, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1558 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 19/20. saj. (klaas, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1557 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 19/20. saj. (klaas, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1556 | nimi=Trümoopeegel, 20. saj. (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1555 | nimi=Trümoopeegel, 20. saj. (puit, klaas) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1554 | nimi=Kappkell, G. Becker, 20. saj. (puit, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1553 | nimi=Maal «Peeter I», koopia L. Caravaque 1723. a. maalist, 20. saj. algus (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Kiriku t. 6, Eesti Tööandjate Keskliit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1552 | nimi=Graafiline leht «Tiiger», E. Viiralt, 1937 (akvatinta) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompuiestee 24, Keskkonnaministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1551 | nimi=Vitraaz, D. Hoffman, A.- H. Õun, 1975 (klaas, tina) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompuiestee 24, Keskkonnaministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1548 | nimi=Maal «Mänd Pada orus», R. Sagrits, 1965 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1, Toompea loss | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1546 | nimi=Maal «Tallinna vaade», L. Mikko, 1957 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Estonia Teater | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1545 | nimi=Skulptuur «Hommik», E. Kirs, 1957 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Rahvusooper Estonia Talveaed | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1543 | nimi=Pannoo «Laulupidu», V. Lember-Bogatkina, 1950 (mosaiik) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Estonia Teater | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1542 | nimi=Laemaal, E. Kits, R. Sagrits, E. Okas, 1947 (tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Estonia Teater | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1541 | nimi=Maal «Suvine Tallinn», V. Ohakas, 1966 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Eesti Kontsert | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1540 | nimi=Maal «Südasuvine Atla», L. Mikko, 1958 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Eesti Kontsert | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1539 | nimi=Maal «Riiklik Akadeemiline Meeskoor», E. ja K. Polli (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 4, Eesti Kontsert | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1538 | nimi=Skulptuur «Tuvi», R. Kuld, 1975 (klaasplastik) | liik=kunstimälestis | aadress=Gonsiori t. 21, Eesti Raadio | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1537 | nimi=Pannoo «Põld», N. Raba, 1970 (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Gonsiori t. 21, Eesti Raadio | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1536 | nimi=Pannoo «Noored», A. Uustalu, 1968 (metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Gonsiori t. 21, Eesti Raadio | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1535 | nimi=Pannoo «Raadiolill», E. Põldroos, 1972 (mosaiik) | liik=kunstimälestis | aadress=Gonsiori t. 21, Eesti Raadio | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1534 | nimi=Oreliprospekt, A. Terkmann, 1927-1929 (puit, metallviled) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1533 | nimi=Ikoon «Kristus vangis», 19. saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 38, Jumalaema Sündimise AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1532 | nimi=Ikoon «Veronika rätt», 19. saj. algus (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 38, Jumalaema Sündimise AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1530 | nimi=Ikoon «Jumalaema sündimine», 18. saj. lõpp (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 38, Jumalaema Sündimise AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1528 | nimi=Ikoon «Trooniv Kristus», 18. saj. (tempera, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Liivalaia t. 38, Jumalaema Sündimise AÕ kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1526 | nimi=Ikonostaas, I. Zarudnõi, 18. saj. I pool (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Suur-Kloostri t. 14, Issanda Muutmise peakirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1525 | nimi=O. Budberg-Bönningshauseni vapp-epitaaf, 1907 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1524 | nimi=[[Julius von Schubert]]i ja [[Nicolai von Schubert]]i vapp-epitaaf, 1905 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Julius ja Nicolai von Schuberti vappepitaaf 1524.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1523 | nimi=E. v. Maydelli vapp-epitaaf, 1899 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1522 | nimi=[[Paul Eduard von Fock]]i vapp-epitaaf, 1884 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Paul Eduard von Focki vappepitaaf 1522.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1521 | nimi=[[Robert von Toll]]i vapp-epitaaf, 1876 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Robert von Tolli epitaaf 1521.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1520 | nimi=H. v. Friederici vapp-epitaaf, 1869 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1519 | nimi=[[Carl Gotthard Mannteuffel]]i vapp-epitaaf, 1864 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Carl Gotthard Mannteuffeli vappepitaaf 1519.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1518 | nimi=[[Georg Wolter Stackelberg]]i vapp-epitaaf, 1863 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Georg Wolter Stackelbergi vappepitaaf 1518.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1517 | nimi=J. C. E. v. Grünewaldti vapp-epitaaf, 1862 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1516 | nimi=J. J. F. Schillingi vapp-epitaaf, 1860 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1515 | nimi=[[Fridrich Philipp von Krusenstiern]]i vapp-epitaaf, 1857 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Friedrich Philipp von Krusensterni vappepitaaf 1515.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1514 | nimi=[[Gotthard August von Helffreich]]i vapp-epitaaf, 1843 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Gotthard August von Helffreichi vappepitaaf 1514.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1513 | nimi=T. A. A. v. Ungern-Sternbergi vapp-epitaaf, 1847 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1512 | nimi=P. F. v. Beckendorfi vapp-epitaaf, 1841 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1511 | nimi=[[Heinrich Friedrich Wilhelm von Kursell]]i vapp-epitaaf, 1806 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Heinrich Friedrich Wilhelm von Kurselli vappepitaaf 1511.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1510 | nimi=G. J. Pilar v. Pilchau vapp-epitaaf, 18. saj. keskpaik (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1509 | nimi=[[Ewert Johann von Ulrich]]i vapp-epitaaf, 18. saj. algus (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Ewert Johann von Ulrichi epitaaf 1509.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1508 | nimi=v. Herzfeldi vapp-epitaaf, 18. saj. algus (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1507 | nimi=R. A. v. Kaulbarsi vapp-epitaaf, 18. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1506 | nimi=J. L. Potti vapp-epitaaf (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1505 | nimi=K. J. Hüenegeni (Hüene) vapp-epitaaf, 1743 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1504 | nimi=Krahv B. J. v. Mellini vapp-epitaaf, 1733 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Tallinn Mariendom Innen Wappen 10.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1503 | nimi=A. J. Uexkülli vapp-epitaaf (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1502 | nimi=W. A. Schlippenbachi vapp-epitaaf, 1721 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1501 | nimi=[[Otto Constantin von Uexküll]]i vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]],1718 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Constantin von Uexkülli vappepitaaf 1501.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1500 | nimi=J. F. Lieweni vapp-epitaaf, 1713 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Epitaph Tallinn Dom zu St. Marien 02.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1499 | nimi=A. v. Zöge vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1706 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1498 | nimi=[[Johann Baggehufvudi]] vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], 1702 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Johann Baggehufvudi vappepitaaf 1498.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1497 | nimi=O. R. Wrangeli vapp-epitaaf, Chr. Ackermann (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1496 | nimi=F. Uexkülli vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1700 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Catedral de Santa María (Toomkirik), Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 05.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1495 | nimi=Wrangeli sugupuu, 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1494 | nimi=Uexkülli sugupuu, 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Uexkülli sugupuu Tallinna toomkirikus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1493 | nimi=Sugupuu, 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Palter von der Broeli sugupuu toomkirikus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1492 | nimi=H. R. v. Engdese vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1491 | nimi=Uexkülli vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Uexkülli vappepitaaf 1491.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1490 | nimi=O. v. Uexküll-Güldenbandi vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1489 | nimi=E. W. v. Wrangeli vapp-epitaaf, 1695. a. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1488 | nimi=F. A. Wrangeli vapp-epitaaf (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1487 | nimi=L. W. Taube vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1698.a. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1486 | nimi=N. (?) Stackelbergi vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1485 | nimi=J. H. Nierothi vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1484 | nimi=O. R. Ferseni vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1483 | nimi=J. Baranoffi vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1482 | nimi=[[Reinhold von Lode]] vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Reinhold von Lode epitaaf 1482.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1481 | nimi=[[Wolter Reinhold von Wrangell]]i vapp-epitaaf putodega, [[Christian Ackermann]], 1697 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Wolter Reinhold von Wrangelli vappepitaaf 1481.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1480 | nimi=B. Taube vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1696 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Epitaph Tallinn Dom zu St. Marien 01.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1479 | nimi=[[Jakob Johann Taube]] vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], 1696 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Jakob Johann Taube vappepitaaf 1479.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1478 | nimi=T. J. Bellingshauseni vapp-epitaaf, 1695 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1477 | nimi=F. v. Tiesenhauseni vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1476 | nimi=[[Gerhard Johann von Vietinghoff]]i vapp-epitaaf, 1693 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Gerhard Johann von Vietinghoffi vappepitaaf 1476.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1475 | nimi=[[Wolter von Stackelberg]]i vapp-epitaaf, 1691 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Wolter von Stackelbergi vappepitaaf 1475.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1474 | nimi=H. Wrangeli vapp-epitaaf, 1691 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1473 | nimi=[[Otto von Uexküll-Güldenband]]i vapp-epitaaf, 1690 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto von Uexküll-Güldenbandi vappepitaaf 1473.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1472 | nimi=[[Claus Johann von Stackelberg]]i vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], 1689 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Claus Johann von Stackelbergi vappepitaaf 1472.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1471 | nimi=[[Jürgen von Bistram]]i vapp-epitaaf, 1687, [[Christian Ackermann]] (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Jürgen von Bistrami vappepitaaf 1471.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1470 | nimi=[[Wolter von Stackelberg]]i vapp-epitaaf, [[Christian Ackermann]], 1682 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Wolter von Stackelbergi vappepitaaf 1470.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1468 | nimi=F. J. Rehbinderi vapp-epitaaf, 17. saj. lõpp (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1467 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, piiniakäbi ja plastilise kulliga, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Toomkiriku kroonlühter 1467.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1466 | nimi=Kroonlühter kahekümne tulega, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1465 | nimi=Kroonlühter kahekümne tulega, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1464 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, piiniakäbi ja ümarplastilise naisefiguuriga, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1463 | nimi=Kroonlühter kolmeteistkümne tulega, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1462 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1461 | nimi=Kroonlühter lõvipeaga, neljateiskümne tulega, 17. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Toomkiriku kroonlühter 1461.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1452 | nimi=Oreliväär, 17.-18. saj (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1451 | nimi=Pingistik, 17.-18. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1450 | nimi=[[Mannteuffel]]i loož, 18. saj. keskpaik (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Mannteuffeli loož 1450.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1449 | nimi=[[Patkul]]i loož trepiga, 17.-18. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Patkuli loož 1449.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1448 | nimi=Kantsel, Chr. Ackermann, 1686, 1720 (puit, polükroomia, õli) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Tallinna Toomkiriku interjöör 4.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1447 | nimi=Altarimaal, E. v. Gebhardt, 1881 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkiriku altarimaal.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1446 | nimi=Ajanäitaja raamistus, Chr. Ackermann, 1684 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Ajanäitaja_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1437 | nimi=Kroonlühter lõviga, kuue tulega, 16/17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1436 | nimi=Kroonlühter kahe peaga kulliga, kaheteistkümne tulega, 1660 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t.2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1435 | nimi=Kroonlühter piiniakäbi ja kulliga, üheteistkümne tulega, 1659 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1434 | nimi=Kroonlühter piiniakäbiga, kaheteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1433 | nimi=Kroonlühter kahe peaga kulliga, kaheteistkümne tulega, 17. saj. keskpaik (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1432 | nimi=Kroonlühter Eeva figuuriga, kaheteistkümne tulega, 1682 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1431 | nimi=Kroonlühter suure käbi ja kahepealise kulliga, kolmeteistkümne tulega, 17. saj. II pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1430 | nimi=Kroonlühter kahe vapiga, kuueteistkümne tulega, 16/17. saj I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1429 | nimi=Kroonlühter ratsanikufiguuriga, kaheteistkümne tulega, 16. saj. II pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1428 | nimi=Kroonlühter lõvipea ja rongaga, kaheteistkümne tulega, 1662 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1426 | nimi=Tugitool chippendale'i stiilis, 18. saj. (puu, nahkpolster) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1425 | nimi=Pingi külg linnupeafiguuri ja ornamendiga, 17. saj. II pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1424 | nimi=Kantsel, annetatud 1597 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Pühavaimu kiriku kantsel 4 20110930 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1423 | nimi=Tornikell, A. Feldman, 1842-1846 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1422 | nimi=Kroonlühter kaheteistkümne tulega, 19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1419 | nimi=Kroonlühter lõvipea ja vapikilpidega, seitsmeteistkümne tulega, 1638 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Kroonlühter Oleviste kirikus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1418 | nimi=Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 1719 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1417 | nimi=Kroonlühter kaheksa tulega, 17/19. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1416 | nimi=Kroonlühter lõvipea ja kahepealise kulliga, seitsmeteistkümne tulega, 1664 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1415 | nimi=Kroonlühter inglifiguuriga, kaheteistkümne tulega, 17. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1414 | nimi=Kroonlühter lõvipea, rõnga ja Kristuse figuuriga, üheksa tulega, 17. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1413 | nimi=Kroonlühter kahepealise kroonitud kulliga, kuueteistkümne tulega, 17. saj. lõpp (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1412 | nimi=Kroonlühter kaheteistkümne tulega, 17. saj. II pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1411 | nimi=Kroonlühter kahepealise kulliga, kümne tulega, 17. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1410 | nimi=Kroonlühter Kristuse figuuriga, üheteistkümne tulega, 17. saj. I pool (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1409 | nimi=Oreliväär, 1840 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1408 | nimi=Kantsel, L. v. Maydell, V. I. Demut-Malinovski, 19. saj. (paas, marmor, pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Oleviste kirik9.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1407 | nimi=Altarimaal, W. v. Kügelgen, 19. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Oleviste kirik (3) (Kenny McFly).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1406 | nimi=Põrandakell, Inglise töö, 18. saj. (puu, metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Gonsiori t. 29, Sotsiaalministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1405 | nimi=Reljeef Tallinna suure vapiga, 1652 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= Reljeef Tallinna suure vapiga.IMG 3864.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1404 | nimi=Reljeef Justitia kujutisega, 1629 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= Reljeef Justitia kujutisega-1404-IMG 3850.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1402 | nimi=Kroonlühter kümne tulega, lõvipea ja rõngaga, 1648 (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum-kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1399 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1398 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1397 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1396 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1395 | nimi=Kroonlühter kuueteistkümne tulega, 17. saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1393 | nimi=Friis figuraal- ja ornamentaalreljeefidega, E. Thiele, 1667, J. Ambrust, 1696 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1392 | nimi=Pink figuraalreljeefidega «Tristan ja Isolde», «Simsoni võitlus lõviga», anonüümne meister, seljatugi M. Hasse, 14.-15. saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt=Medieval bench with Samson fighting the lion and the Tryst of Tristan and Iseult under the tree, Tallinn Town Hall.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1391 | nimi=Kamin, 19. saj. (valge marmor, malm) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1390 | nimi=Kamin, 18. saj. (must marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1389 | nimi=Laud nõupidamissaali mööblikomplektist. Karro ja Ko, 1930 aastad (tamm, intarsia mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1388 | nimi=Kirjutuslaud, R. Wunderlich, V. Kaarma, teostaja Karro ja Ko, 1930. aastad (roosipuu, intarsia sidruni- ja eebenipuu) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1387 | nimi=Kamin, 18. saj. (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1, Toompea loss | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1386 | nimi=Kamin, 18. saj. (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lossi plats 1a | NS=59.4354777167 | EW=24.736907723 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1385 | nimi=Kirjutuslaud ampiirelementidega kabinetimööblikomplektist, Eesti töö, 1930. aastad (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1384 | nimi=Suur laud biidermeierstiilis mööblikomplektist, 19. saj. II pool (mahagon) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1383 | nimi=Lauakell, 18. saj. (portselan, pronks, kollane vasesulam) | liik=kunstimälestis | aadress=Riigikantselei hoone, Rahukohtu 3 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1382 | nimi=Lauakell, 18. saj. (portselan, pronks, kollane vasesulam) | liik=kunstimälestis | aadress=Riigikantselei hoone, Rhukohtu 3 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1381 | nimi=Graafiline leht «Tehase interjöör», E. Koch (ofort) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeeium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1380 | nimi=Graafiline leht «Maastik», E. Koch (ofort) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 8, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1379 | nimi=Graafiline leht «Kiviõli», A. Laigo (puugravüür) | liik=kunstimälestis | aadress=Kumu Kunstimuuseum, Weizenbergi 34/Valge 1 | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1378 | nimi=Graafiline leht «Naise pea», E. Viiralt (lito) | liik=kunstimälestis | aadress=Suur-Karja t. 23, Kultuuriministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1374 | nimi=Perekond Uusmani hauamonument, [[Jaan Koort]], 1932 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Uusmanni hauamonument 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1373 | nimi=[[Ernst Ollik|Ernst]] ja [[Jaan Ollik]]u hauamonument, J. Koort, 1922-1923 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= E. ja J. Olliku hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1372 | nimi=[[Hermann Namsing]]i hauamonument, J. Koort, 1925 (Saaremaa marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= H. Namsingi hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1371 | nimi=Perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Perekond Vinnali hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1370 | nimi=[[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Kuno Veeberi hauamonument.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1369 | nimi=T. Rammi hauamonument, A. Passeri töökoda, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1368 | nimi=R. Rosenkrantzi hauamonument, A. Passeri töökoda, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=T. Rammi hauamonument.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1367 | nimi=[[Otto Wilhelm von Fersen]]i hauamonument, 18. saj. algus (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument 1367.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1366 | nimi=F. v. Ferseni hauaplaat abielupaari kujutisega, 17. saj. keskpaik (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Heinrich Burtti hauaplaat 1366.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1365 | nimi=Toompea lihunike tsunfti hauaplaat vapi ja antiikvatekstiga, 1708-1766 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Tallinna Toomkiriku interjöör 9.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1364 | nimi=Toompea kingseppade tsunfti hauaplaat sääriku kujutisega ja antiikvatekstiga, 1766 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1363 | nimi=Hauaplaadi fragment abielupaari kujutisega, 17. saj. II pool (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1361 | nimi=H. Wrangeli hauaplaadi fragment abielupaari kujutisega, 17. saj. keskpaik (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=H. Wrangeli hauaplaadi fragment.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1360 | nimi=C. Wrede hauaplaadi fragment abielupaari kujutisega, 17. saj. keskpaik (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1359 | nimi=D. Schultzi hauaplaat antiikvatekstiga, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1358 | nimi=J. Taube hauaplaat figuuriga, vapp gooti minuskeltekstiga, 1562 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1357 | nimi=Hauaplaat gooti minuskeltekstiga, evangelistide sümbolite ja peremärgiga, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1356 | nimi=Hauaplaadi fragment romaani majuskelteksti ja karika kujutisega, 13. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1355 | nimi=[[Hermann Rahr]]i hauaplaat loorberipärja, vapi ja antiikvatekstiga, 1696 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Hermann Rahri hauaplaat 1355.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1354 | nimi=[[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]]i hauaplaat ovaalse tekstikartusiga, 1692-1698 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Hans von Wrangelli hauaplaat 1354.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1353 | nimi=R. Lohde hauaplaat antiikvatekstiga, 1695 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1352 | nimi=O. J. Thuwe hauaplaat antiikvatekstiga, 1696 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1351 | nimi=Hauaplaat ovaalse tekstikartusiga, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1350 | nimi=[[Johann von Hastfer]]i hauamonument-epitaaf, [[Nicolaes Millich]], 1676 (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Julius ja Nicolai von Schuberti vappepitaaf 1524.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1349 | nimi=Hauaplaadi fragment gooti minuskeltekstiga, 14.saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1348 | nimi=Hauaplaadi fragment romaani majuskeltekstiga, 13.-14. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1347 | nimi=A. J. Krusensterni ja J. Taube hauamonument, J. G. Exner, 1848 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Krusenstern grave Tallinn 07.JPG | commons= Grave of Adam Johann von Krusenstern }} {{KRR rida | number=1346 | nimi=Admiral [[Samuel Greigh]]i hauamonument, 18. saj. (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Samuel Greighi hauamonument 1346.jpg | commons= Grave of Samuel Greig }} {{KRR rida | number=1345 | nimi=J. Graegi hauaplaat antiikvatekstiga, 1700 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1344 | nimi=[[Fabian von Fersen]]i hauamonument-sarkofaag, 17. saj. II pool (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Fabian von Ferseni sarkofaag 1344.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1343 | nimi=[[Otto Reinhold von Taube]] hauamonument-sarkofaag, 17. saj. II pool (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto Reinhold von Taube sarkofaag 1343.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1342 | nimi=N. Wrangeli hauaplaat antiikvatekstiga, 1695 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1341 | nimi=Hauaplaat peremärgi, pahkmikornamendi ja tekstikartussidega, 1667 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1340 | nimi=Hauaplaat piiskopi figuuri ja gooti minuskeltekstiga, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1339 | nimi=Hastferi hauaplaadi fragment vapikujutisega, 15. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1338 | nimi=W. Sorseveri hauaplaadi fragmendid vapikilbi ja gooti minuskeltekstiga, 14. saj. II pool (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1337 | nimi=Skulptuur «Kolgata grupp», H. Martens, polükroomia L. Buchau (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1336 | nimi=C. Huene hauaplaat vapi ja trofeedega kaunistatud tekstidraperiiga, 1743 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1335 | nimi=V. Löweni hauaplaat antiikvatekstiga, 1698 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1334 | nimi=[[Otto von Uexküll]]i hauaplaat, [[Arent Passer]], 17. saj. algus (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Otto von Uexkülli hauaplaat 1334.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1333 | nimi=[[Karl Henriksson Horn]]i hauamonument-sarkofaagi pealisplaat ja küljed, [[Arent Passer]], 17. saj. algus (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= Karl Henriksson Horni hauaplaat 1333.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1332 | nimi=[[P. de la Gardie ja S. Gyllenhelmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf]], A. Passer, 1589-1595 (dolomiit, Märjamaa kivi, graniit, osaline kullatis) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt=Toomkirik-hauamonument-sarkofaag.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1331 | nimi=F. v. Tiesenhauseni hauamonument-sarkofaag, 19. saj. algus (marmor) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1330 | nimi=O. Ryningi hauamonument, H. v. Aken, 1594 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1329 | nimi=G. v. Tiesenhauseni ja M.Oxenstierna hauamonument-sarkofaag, A. Passer, 16. saj. lopp (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Toomkooli t. 6, Toomkirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1328 | nimi=Tekstitahvel, 1597 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1327 | nimi=Skulptuur "Kolgata grupp", 15.-17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Heiliggeistkirche Tallin 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1326 | nimi=Reljeef Virgiliuse legendi teemal, 16. saj. I pool (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1325 | nimi=Reljeef Püha Andrease kujutisega, M. Sittow, 1513 (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1324 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1323 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1322 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1321 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1320 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Viru t. 13/15, De La Gardie´ärikeskus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1319 | nimi=Etikukivi, 17. saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1318 | nimi=H. Pawelsi kenotaaf, H. Byldensnyder ja Clemens Pale, 1513-1516 (dolomiit, Märjamaa kivi) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= Olevistekirik.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1317 | nimi=A. Fonne hauaplaat vappide, loorberipärja, inglifiguuride ja tekstitahvlitega, 17.saj. (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1316 | nimi=J. Hoeppeneri hauaplaat vappide, tekstikartusside ja pahkmikornamendiga, 1677 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1315 | nimi=J. Burchardti hauaplaat tekstitahvlitega rullisornament-raamistuses, 1636, (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 50, Oleviste kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1314 | nimi=Skulptuur «Püha Kristoforus», T. Heintze, 17. saj. (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum-kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= St Christopher in St Nicholas' Church, Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1313 | nimi=Krutsifiks, 1380 (puit, polükroomia) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum-kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1312 | nimi=Hauaplaat, 14. saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum-kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1311 | nimi=Skulptuur «Metskits», J. Koort, 1929 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Nunne t. haljasala | NS= | EW= | pilt=Skulptuur Metskits.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1310 | nimi=Purskkaev "Naine vaagnaga", J. Raudsepp, 1935 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tornide väljak | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1309 | nimi=[[Linda (skulptuur)|Monument «Linda»]], A. Weizenberg, 1920 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lindamägi | NS= | EW= | pilt= Linda.JPG | commons= Linda (sculpture) }} {{KRR rida | number=1308 | nimi=Purskkaev "Poisid kalaga", V. Mellik, 1947 (pronks, graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Viru väljak 4 | NS= | EW= | pilt= Purskkaev_Poisid_kalaga.jpg | commons= Ei }} {{KRR rida | number=1307 | nimi=[[Mälestussammas Russalka]] | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pirita tee 1 | NS=59.4434912519 | EW=24.7938961621 | pilt= AmandusAdamsonRussalka.jpg | commons= Rusalka Memorial }} {{KRR rida | number=1306 | nimi=[[Karu (skulptuur Hirvepargis)|Skulptuur «Karu»]], E. Roos, 1939 (graniit) | liik=kunstimälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Hirvepark | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1305 | nimi=Reljeef "Tõmbamine", C. Meunier, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 4, aktsiaselts "ASWEGA" | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1304 | nimi=Reljeef "Vedamine", C. Meunier, 19. saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Mere pst. 4, aktsiaselts "ASWEGA" | NS= | EW= | pilt=Pronksreljeef "Vedamine" Rotermanni kvartali väraval.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1302 | nimi=Maal «Lutheri ja Melanchtoni kaksikportree», koopia L. Cranachi järgi (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt=Luther ja Melanchton Pühavaimu kirikus 2013.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1301 | nimi=Maal «Püha Antonius» (arvatav), 18. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1300 | nimi=Maal «Kristus haigeid ravitsemas», 18. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1299 | nimi=Maal «Karjaste kummardamine», N. P. Pahl, 1799 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1298 | nimi=Maal «Jeesus templis tarkade juures», J. Hau, 1797 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1297 | nimi=Maal «Ülestõusmine», 17. saj. II pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1296 | nimi=Maal «Kristuse ristimine», 17. saj. II pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Hembsen Baptism.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1295 | nimi=Maal «Püha Kristoforus», 17. saj. II pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1294 | nimi=B. Rotterti portree-epitaaf (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1293 | nimi=M. Frosa portree-epitaaf, 1650 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1292 | nimi=Pauluse, Peetruse, Luukase, Johannese, Siimoni ja Matteuse kujutised pingistike rinnatised, 1650 (õli, puit)l | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Heiliggeistkirche Tallin 3.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1291 | nimi=Väärid põhja-, lõuna ja lääneseinte juures, [[Elert Thiele]], 17. saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Väärid_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1290 | nimi=Kappaltar, B. Notke, 1483 (puit, polükroomia, õli, tempera) | liik=kunstimälestis | aadress=Pühavaimu t. 2, Pühavaimu kirik | NS= | EW= | pilt= Pühavaimu_kiriku_altar_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1289 | nimi=End. Niguliste kiriku peaaltar, H. Rode, J. Stenart, 1479-1482 (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum-kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= Niguliste church.altar.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1288 | nimi=Altarimaal «Tulge minu juurde», J. Köler, 1879 (fresko) | liik=kunstimälestis | aadress=Toompea t.10, Kaarli kirik | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1287 | nimi=Lünettmaal "Kristus teenarirahaga", J. Aken (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1286 | nimi=Lünettmal "Seeba kuninganna Salomoni ees", J.Aken (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1285 | nimi=Lünettmaal "Kristus Pilatuse ees", J. Aken (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1284 | nimi=Lünettmaal "Salomoni kohus", J. Aken (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1283 | nimi=Lünettmaal "Kristus ja abielurikkuja naine", J. Aken (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1282 | nimi=Lünettmaal "Susanna kohtu ees", J. Aken, 1667 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1281 | nimi=Lünettmaal "Simson ja Delila", J. Aken, 1667 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1280 | nimi=Lünettmaal "Herodias Ristija Johannese peaga", J. Aken, 1667 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Raekoja plats 1, Tallinna raekoda | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1279 | nimi=Maal "Fr.R.Kreutzwaldi" portree A. Laikmaa (pastell) | liik=kunstimälestis | aadress=Raudtee t. 73, Nõmme Gümnaasium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1278 | nimi=Maal «Soome maastik», A. Laikmaa (pastell) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 13, Eesti Pank | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1277 | nimi=Maal «Maastik», A. Laikmaa (pastell) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 13, Eesti Pank | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1276 | nimi=Maal «Tallinna vaade», A. Jansen (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 13, Eesti Pank | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1275 | nimi=Laemaal «Europe röövimine» 18. saj. (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lai t. 29, RAS "Eesti Restauraator" | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1267 | nimi=Maal «Vana talu», R. Nyman (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=J.Vilmsi t. 55, Eesti Rahvakultuuri ja koolituskeskus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1266 | nimi=Maal «Tartu motiiv», E. Ole, 1934 (õli, vineer) | liik=kunstimälestis | aadress=Kohtu t. 12, Eesti Maksuamet | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1265 | nimi=Maal «Sadam», O. Eslon (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Endla t. 8, Eesti Maksuamet | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1264 | nimi=Maal «Hara rand», R. Nyman, 1935 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Tõnismägi 2, Eesti Rahvusraamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1262 | nimi=Maal «Kuressaare», A. Jegorov, 1926 (õli, vineer) | liik=kunstimälestis | aadress=Suur-Ameerika t.1, Rahandusministeerium | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1261 | nimi=Maal «Pärast vihma», A. Jegorov, 1948 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Sütiste tee 21, Haldusjuhtimise Instituut | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1260 | nimi=Maal «Capri», A. Laikmaa, 1912 (pastell) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1a, Riigi Teataja Kirjastus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1259 | nimi=Maal «Pargis», A. Johani, 1934 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1a, Riigi Teataja Kirjastus | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1258 | nimi=Maal «Rannamaastik», R. Nyman, 1931 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1a, Riigikogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1257 | nimi=Maal «Kevadmaastik», J. Klever, 1898 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Rahukohtu 3, Riigikantselei hoone | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1256 | nimi=Maal «Narva- Jõesuu», A. Jegorov, 1935 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Lossi plats 1a, Riigikogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1255 | nimi=Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum- kontserdisaal, | NS= | EW= | pilt= Bernt Notke Danse Macabre.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1254 | nimi=Nn. Mustpeade tiibaltar, Lucia legendi meister, 15. saj lõpp (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum- kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= Altarpiece of the Virgin Mary of the Brotherhood of the Black Heads.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1253 | nimi=Nn. Antoniuse altar, 15. saj. lõpp (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Niguliste t. 3, Niguliste muuseum- kontserdisaal | NS= | EW= | pilt= The Passion Altarpiece.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1252 | nimi=Maal «Mustjala» (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=Estonia pst. 8, Tallinna Keskraamatukogu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1251 | nimi=Maal "A. Lätte portree", A.Jansen, 1945 (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=A. Lauteri t. 7, Heliloojate Liit | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR jalus}} 90l6nwbsgvq2lzt33bxmj2p0c5bajx4 4 244882 7122249 7056032 2026-04-01T07:31:41Z Estopedist1 278 pilt 7122249 wikitext text/x-wiki {{Commonsi kategooria|Cultural heritage monuments in Rapla County}} {{KRR päis|maakond=Rapla maakond|omavalitsus=Märjamaa vald|region-iso=EE-70}} <!-- Loend loodi 2011-04-20 18:42:27. Lisati 185 kirjet. --> {{KRR rida | number=24206 | nimi=Tornikell, Moskva töö, 19/20.saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24205 | nimi=Uus Testament, Jurjev, 1903 (tekstiilköide, messing, hõbetatud, graveeritud) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24204 | nimi=Laulatuskroon, 19.saj. II pool (messing, kullatud, email) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24203 | nimi=Laulatuskroon, 19.saj. II pool (messing, kullatud, email) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24202 | nimi=Rist (aujärjepealne), 19/20.saj. (messing, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24201 | nimi=Rist (aujärjepealne), 19/20.saj. (messing, email) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24200 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja", 20.saj. I pool (õli, puit; kate messing, hõbetatud, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24199 | nimi=Ikoon "Tihvini Jumalaema", 19.saj. II pool (õli, puit; kate messing, kullatud, hõbetatud, klaashelmed) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24198 | nimi=Ikoon "Ülestõusmine", 20.saj. I pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24197 | nimi=Ikoon "Ristija Johannes" ikonostaasil, 20.saj. I pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24196 | nimi=Ikoon "Kristus Kõigevalitseja" ikonostaasil, 20.saj. I pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24195 | nimi=Ikoon "Jumalaema Kristuslapsega" ikonostaasil, 20.saj. I pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24194 | nimi=Ikoon "Basileios Suur" ikonostaasil, 20.saj. I pool (õli, lõuend) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24193 | nimi=Ikoon "Valitud pühakud", 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24192 | nimi=Tornikell, 19.saj. II pool (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24191 | nimi=Tornikell, Lavrovi tehas, 1890 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24190 | nimi=Tornikell, Valdai töö, 1890 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24189 | nimi=Tornikell, P.I.Usatsev, Valdai, 1890 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24188 | nimi=Kristuse surikuju, 19/20.saj. (tekstiil, õli, lõuend, brokaattikand) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24187 | nimi=Kroonlühter, 19.saj. II pool (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24186 | nimi=Rist (aujärjetagune), 19/20.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24185 | nimi=Ikoon "Apostel Peetrus" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24184 | nimi=Ikoon "Kolmainsus" ikonostaasil, 19/20.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24183 | nimi=Ikoon "Püha Olga ja Vladimir" ikonostaasil, 19.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24182 | nimi=Ikoon "Peaingel Miikael" ikonostaasil, 19/20.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24181 | nimi=Ikoon "Evangelist Luukas" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24180 | nimi=Ikoon "Evangelist Markus" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24179 | nimi=Ikoon "Evangelist Johannes" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24178 | nimi=Ikoon "Evangelist Matteus" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24177 | nimi=Ikoon "Neitsi Maarja" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24176 | nimi=Ikoon "Peaingel Gaabriel" ikonostaasi kuninglikel väravatel, 19.saj. II pool (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24175 | nimi=Ikoon "Peaingel Gaabriel" ikonostaasil, 19/20.saj. (õli, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24174 | nimi=Ikoon "Ristija Johannes nelja stseeniga elust", 19.saj. II pool (segatehnika, puit) | liik=kunstimälestis | aadress=[[Velise EAÕ kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24173 | nimi=Tornikell, 19.saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24172 | nimi=Karikas, WE Eggert, Hamburg, 20.saj. II pool (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24171 | nimi=Karikas, 1980. aastad (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24170 | nimi=Tornikell, 19?saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24169 | nimi=Tornikell, 1893, Vene töö (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24168 | nimi=Oblaatide toos, Soome töö, annet. 1995 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24167 | nimi=Veinikann, Soome töö, annet.1995 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24166 | nimi=Leivik, Soome töö, annet. 1995 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24165 | nimi=Karikas, Soome töö, annet. 1995 (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24164 | nimi=Oblaatide toos, Saksa töö, 1990.aastad (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24163 | nimi=Veinikann, Saksa töö, 1990.aastad (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24162 | nimi=Leivik, Saksa töö, 1990.aastad (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24161 | nimi=Karikas, Saksa töö, 1990.aastad (valge metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, [[Märjamaa kirik]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15295 | nimi=[[Vardi mõis]]a ait-kuivati | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], 20186 Sipa-Varbola tee | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15294 | nimi=[[Vardi mõis]]a kaevumaja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Varbola|Varbola küla]], Varbola rahvamaja | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.043544357 | EW=24.4551735234 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15293 | nimi=[[Velise õigeusu kirik]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Velise|Velise küla]], Velise kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.786589354 | EW=24.5258183372 | pilt=Velise õigeusu kirik 2014.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15292 | nimi=[[Velise linnus]]e territoorium | liik=ehitismälestis | aadress=[[Velisemõisa|Velisemõisa küla]], Velisemõisa park | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7735499299 | EW=24.4692268933 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15291 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a tuuleveski | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Tuuleveski | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.980653898 | EW=24.443794913 | pilt=Vaimõisa mõisa tuuleveski.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=15290 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a sepikoda | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.98157204 | EW=24.4444814427 | pilt=Vaimõisa magasiait.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=15289 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a teenijatemaja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Vaimõisa mõisa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9828855226 | EW=24.4498185217 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15288 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a ait-kuivati | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Vaimõisa mõisa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9822618516 | EW=24.4508766708 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15287 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a park | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Vaimõisa mõisa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9829593606 | EW=24.4521348105 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15286 | nimi=[[Vaimõisa mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Vaimõisa mõisa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9832935001 | EW=24.450742971 | pilt=Vaimõisa mõisa peahoone.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=15285 | nimi=[[Sulu karjamõis]]a laut | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sulu (Märjamaa)|Sulu küla]], Silla | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8260501434 | EW=24.4955803051 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15284 | nimi=[[Sulu karjamõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sulu (Märjamaa)|Sulu küla]], Mõisa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8266112739 | EW=24.4964937909 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15283 | nimi=[[Ruunavere postijaam]]a postipoiste maja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pajaka|Pajaka küla]], Helüla | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0770191434 | EW=24.4497120662 | pilt= Ruunavere postijaama postipoiste maja.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15282 | nimi=[[Ruunavere postijaam]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pajaka|Pajaka küla]], Ruunavere | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0766998926 | EW=24.449818993 | pilt= Ruunavere postijaama peahoone1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15281 | nimi=[[Russalu mõis]]a sild | liik=ehitismälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], 20163 Vaimõisa-Nurme tee | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0247665023 | EW=24.3771083557 | pilt= Russalu mõisa sild 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15280 | nimi=[[Lümandu mõis]]a ait linnusemüüridega | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu küla]], [[Lümandu mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9912343035 | EW=24.3968648461 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15279 | nimi=[[Lümandu mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu küla]], [[Lümandu mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9909131104 | EW=24.3971200075 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15278 | nimi=[[Konuvere sild]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Konuvere|Konuvere küla]], 20170 Märjamaa-Konuvere tee | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8084525222 | EW=24.4111557549 | pilt=Konuvere sild veepiirilt.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15277 | nimi=[[Konuvere mõis]]a kelder | liik=ehitismälestis | aadress=[[Konuvere|Konuvere küla]], [[Konovere mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8044184038 | EW=24.3954731383 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15276 | nimi=[[Konuvere mõis]]a park | liik=ehitismälestis | aadress=[[Konuvere|Konuvere küla]], [[Konovere mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8035751547 | EW=24.3937769808 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15275 | nimi=[[Konuvere mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Konuvere|Konuvere küla]], [[Konovere mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8040614651 | EW=24.3951112771 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15274 | nimi=[[Kasti mõis]]a valitsejamaja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Irve | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8701779686 | EW=24.5298779652 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15273 | nimi=[[Kasti mõis]]a ait | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Kasti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8718543475 | EW=24.5283628845 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15272 | nimi=[[Kasti mõis]]a piirdemüürid | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Kasti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8707030667 | EW=24.5315501774 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15271 | nimi=[[Kasti mõis]]a jääkelder | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Kasti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8715732587 | EW=24.5305994445 | pilt= Kasti kelder.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15270 | nimi=[[Kasti mõis]]a park | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Kasti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.871545033 | EW=24.5313305869 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15269 | nimi=[[Kasti mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kasti (Märjamaa)|Kasti küla]], Kasti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8712024587 | EW=24.5304474676 | pilt=Kasti_mõis.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15268 | nimi=[[Märjamaa raudteejaam]]a veetorn | liik=ehitismälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Jaama tn 5a | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8979810944 | EW=24.4367646848 | pilt=Märjamaa raudteejaama veetorn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15267 | nimi=[[Märjamaa raudteejaam]]a hoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Jaama tn 5 | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8984634696 | EW=24.437831654 | pilt= Märjamaa jaamahoone 30Apr2009.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15266 | nimi=[[Märjamaa kirik]]u piirdeaed värav-monumendiga | liik=ehitismälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Pärnu mnt 22b | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9109258885 | EW=24.4324797945 | pilt=Märjamaa kirikuaia piirdemüür värav-monumendiga.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15265 | nimi=[[Märjamaa kirik]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Pärnu mnt 22a | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9109025214 | EW=24.4315440501 | pilt= Märjamaa kirik 2004.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=15264 | nimi=[[Teenuse mõis]]a ait-kuivati | liik=ehitismälestis | aadress=[[Teenuse|Teenuse küla]], Teenuse ait-kuivati | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8207895394 | EW=24.2106954519 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15263 | nimi=[[Teenuse mõis]]a park | liik=ehitismälestis | aadress=[[Teenuse|Teenuse küla]], Jõekääru | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8208673507 | EW=24.2092745863 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15262 | nimi=[[Teenuse mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Teenuse|Teenuse küla]], [[Teenuse mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8194766657 | EW=24.208944265 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15261 | nimi=[[Sipa mõis]]a piirdemüür | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], [[Sipa mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9138806452 | EW=24.297702181 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15260 | nimi=[[Sipa mõis]]a kelder | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], [[Sipa mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9137058461 | EW=24.2974681033 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15259 | nimi=[[Sipa mõis]]a park | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], [[Sipa mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9133065284 | EW=24.2979702705 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=15258 | nimi=[[Sipa mõis]]a peahoone | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], [[Sipa mõis]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.913416633 | EW=24.2972500571 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12118 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Vardi metskond 25 | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0429989169 | EW=24.5112450705 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12117 | nimi=Linnus "[[Varbola Jaanilinn]]" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Vardi metskond 26 | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= VarbolaRuins.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=12116 | nimi=Ohvrihiis "Hiielepik" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Vaimõisa|Vaimõisa küla]], Nurgaveere | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9800618604 | EW=24.4404839168 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12115 | nimi=Ohvriallikas "Karuallikas" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke küla]], Siimu-Jüri | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.895931838 | EW=24.3515166137 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12114 | nimi=Linnus "Kantsimägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke küla]], Tammiku | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.901538737 | EW=24.3882493746 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12113 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Koluta|Koluta küla]], Saueaugu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.045673156 | EW=24.3484517179 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12112 | nimi=Ohverdamiskoht "Hiiemägi", "Tammemägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], Kasari | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12111 | nimi=[[Russalu linnamägi]] | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], Jõulu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.01937931 | EW=24.3365274242 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12110 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], Vahastiku | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0168629551 | EW=24.365800035 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12109 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], Kullerkupu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0193664979 | EW=24.3705720384 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12108 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Russalu|Russalu küla]], Jõeääre, [[Russalu|Russalu küla]], Uuekarjatse(2) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12107 | nimi=[[Kantsimäe linnusease|Linnus "Kantsimägi"]] | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Rangu|Rangu küla]], Kubjaste | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9301713098 | EW=24.405310765 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12106 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Tammiku | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.035215765 | EW=24.5357167596 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12105 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Keldrimäe | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12104 | nimi=Ohvriallikas "Valgeallikas" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Paeküla|Paeküla küla]], Kasemetsa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8419601019 | EW=24.3886065152 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12103 | nimi=Ohvriallikas "Punaallikas", "Paunaallikas" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Kaguvere|Kaguvere küla]], Paunametsa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8444882687 | EW=24.3619933816 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12102 | nimi=Ohvriallikas "[[Mustallikas]]" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Paeküla|Paeküla küla]], Uuesti | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8675944094 | EW=24.3694449144 | pilt= Mustallikas Paekulas detsember 2006.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=12101 | nimi=Linnus | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Risu-Suurküla|Risu-Suurküla küla]], Linnamäe | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12100 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Risu-Suurküla|Risu-Suurküla küla]], Niidu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0128410892 | EW=24.5514168159 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12099 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Risu-Suurküla|Risu-Suurküla küla]], Niidu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0091356726 | EW=24.5518222968 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12098 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Risu-Suurküla|Risu-Suurküla küla]], Otsapõllu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0093166018 | EW=24.5449396182 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12097 | nimi=Muistsed põllud | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Vistla | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0350614638 | EW=24.487670983 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12096 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Hiie | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.038242925 | EW=24.4879696635 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12095 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Põlli|Põlli küla]], Hiie, [[Põlli|Põlli küla]], Jaagu, [[Põlli|Põlli küla]], Jaaguri, [[Põlli|Põlli küla]], Kaltre, [[Põlli|Põlli küla]], Mikuri, [[Põlli|Põlli küla]], Otsa, [[Põlli|Põlli küla]], Terava, [[Põlli|Põlli küla]], Uuetoa talu, [[Põlli|Põlli küla]], Vistla(9) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12094 | nimi=Kalmistu | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Ojaäärse|Ojaäärse küla]], Vana-Rätsepa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12093 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Naistevalla|Naistevalla küla]], Otti-Hansu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8774296124 | EW=24.4007093239 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12092 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa küla]], Rahemaa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.88762947 | EW=24.5299951297 | pilt= Mõisamaa hiie ohvrikivi.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=12091 | nimi=Ohverdamiskoht "Hiiemägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa küla]], Rahemaa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8887634275 | EW=24.5313902831 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12090 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Moka (Märjamaa)|Moka küla]], Haimre põhikool | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8776091488 | EW=24.4874546351 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12089 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Moka (Märjamaa)|Moka küla]], Supila | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12088 | nimi=[[Lümandu ohvriallikas|Ohvriallikas "Külmaallikas"]] | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu küla]], Laanelille | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0088349819 | EW=24.3811519718 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12087 | nimi=Kivikalme "Kabelimägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu küla]], Laanelille | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0100363441 | EW=24.3845755409 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12086 | nimi=Hiiekoht "Pärnamägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lümandu (Märjamaa)|Lümandu küla]], Laanelille | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12085 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lestima|Lestima küla]], Arukase-Raja | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0542371335 | EW=24.4789975124 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12084 | nimi=Muistsed põllud | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla küla]], Aruotsa, [[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla küla]], Vahtriku(2) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12083 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lestima|Lestima küla]], Tõnuma | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0611385166 | EW=24.4855347923 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12082 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Lestima|Lestima küla]], Linnapäe | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12081 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla küla]], Lepiku, [[Käbiküla (Märjamaa)|Käbiküla küla]], Miku(2) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12080 | nimi=Linnus "[[Puenkalle]]", "[[Paekalle]]" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Konuvere|Konuvere küla]], Maantee | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.809025544 | EW=24.4211008528 | pilt= Konuvere linnus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=12079 | nimi=Ohvrikivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Võeva|Võeva küla]], Andrese | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7678964799 | EW=24.5045565963 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12078 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Laukna|Laukna küla]], 20168 Laukna tee, [[Laukna|Laukna küla]], 29 Märjamaa-Koluvere tee, [[Laukna|Laukna küla]], Korvi, [[Laukna|Laukna küla]], Laukna reoveepumpla nr 2, [[Laukna|Laukna küla]], Mini-Priit 2, [[Laukna|Laukna küla]], Mini-Priit 3, [[Laukna|Laukna küla]], M...(13) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12077 | nimi=Kalmistu "Varetemägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Laukna|Laukna küla]], Ait-Kuivati, [[Laukna|Laukna küla]], Miku, [[Laukna|Laukna küla]], Pille(3) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12076 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Laukna|Laukna küla]], Vainu-Raba | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.91104845 | EW=24.2022124171 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12075 | nimi=Ohvrikivi ([[Laukna ohvrikivi]]) | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Laukna|Laukna küla]], Liusa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9058577259 | EW=24.1601057675 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12074 | nimi=Ohvrikivi "Hiiekivi" ([[Laukna hiiekivi]]) | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Laukna|Laukna küla]], Miku | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9195010785 | EW=24.171557504 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12073 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Kure, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Lutsu, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Naela, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Saare-Hansi(4) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12072 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], 11167 Ellamaa-Koluvere tee, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], 20182 Maidla-Ollimäe tee, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Kalda, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Luhaääre, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Maidla mõisa, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Möldri, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Pargi, Maidla...(9) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12071 | nimi=Pelgupaik | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu küla]], Uuetoa | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=59.0107801519 | EW=24.196694097 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12070 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Sooniste|Sooniste küla]], Kärevere talu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9520142456 | EW=24.2471347077 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12069 | nimi=Kalmistu "Munga surnumägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Sooniste|Sooniste küla]], Kirmita | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9541163644 | EW=24.2008216171 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12068 | nimi=Ohvripärn "[[Sipa Hiiepärn]]" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Sipa|Sipa küla]], Sipa farmi | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.925747342 | EW=24.2915512505 | pilt= Sipa ohvripärn 2008 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=12067 | nimi=Kivikalme | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Männiku (Märjamaa)|Männiku küla]], Koidupõllu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12066 | nimi=Kalmistu "Surnumägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Mõraste|Mõraste küla]], Siima | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12065 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Loodna|Loodna küla]], 29 Märjamaa-Koluvere tee, [[Loodna|Loodna küla]], Madise-Jüri, [[Loodna|Loodna küla]], Sepa, [[Loodna|Loodna küla]], Suitsu-Elbergi, [[Loodna|Loodna küla]], Vainu(5) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12064 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Leevre|Leevre küla]], Liisu, [[Leevre|Leevre küla]], Lääne, [[Leevre|Leevre küla]], Põllu, [[Leevre|Leevre küla]], Reinu-Antsu, [[Leevre|Leevre küla]], Saare, [[Leevre|Leevre küla]], Saaremetsa, [[Leevre|Leevre küla]], Saarepõllu, [[Leevre|Leevre küla]], Turu talu, [[Leevre|Leevre küla]], Uuetoa(9) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12063 | nimi=Ohvrikivi "Kuningakivi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Tika | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9554906125 | EW=24.1251183039 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12062 | nimi=Ohvrikivi "Kuningakivi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Tika | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9531429218 | EW=24.1205113993 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12061 | nimi=Ohvriallikas | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Haaviku maja | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9290628216 | EW=24.1163410824 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12060 | nimi=Ohvriallikas | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Haaviku maja | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9292293013 | EW=24.1162035956 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12059 | nimi=Ohvriallikas | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Pargi | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9267590379 | EW=24.1154598248 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12058 | nimi=Linnus "Venemägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]] | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9700744758 | EW=24.1161205277 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12057 | nimi=Kultusekivi | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Lubjaahju | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9418019882 | EW=24.1322387422 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12056 | nimi=Kivikalme "Kivimägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Kõrtsu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.953957573 | EW=24.1379851655 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12055 | nimi=Hiiekoht "Hiiemägi" | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Tika | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9533428816 | EW=24.1227810875 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=12054 | nimi=Asulakoht | liik=arheoloogiamälestis | aadress=[[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], 20182 Maidla-Ollimäe tee, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Jaagu, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Jaani talu, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Mihkli, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Mäe, [[Maidla (Märjamaa)|Maidla küla]], Põllu(6) | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8392 | nimi=[[Märjamaa kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Pärnu mnt 1 | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9152703424 | EW=24.4398576159 | pilt= Märjamaa kalmistu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8391 | nimi=[[Märjamaa kirikuaed]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Pärnu mnt 22b | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9106473651 | EW=24.4320846157 | pilt= Märjamaa kirikuaed 2005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8390 | nimi=II maailmasõjas hukkunute ühishaud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Jaama t. | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8988871887 | EW=24.437337858 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8389 | nimi=II maailmasõjas hukkunute ühishaud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Märjamaa|Märjamaa alev]], Pärnu mnt 22b | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.9114591338 | EW=24.4324114646 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8388 | nimi=[[Märjamaa õigeusu kalmistu|Märjamaa (EAÕ) kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Naistevalla|Naistevalla küla]], Märjamaa metskond 34 | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.8924792684 | EW=24.4389357225 | pilt= Märjamaa õigeusu kalmistu2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8386 | nimi=[[Velise kihelkonnakool]]i hoone | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Velise|Velise küla]], Velise seltsimaja | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7866071045 | EW=24.5265743344 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8385 | nimi=[[Velise kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Velise|Velise küla]], Velise kalmistu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7838663613 | EW=24.5289167989 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8384 | nimi=II maailmasõjas hukkunute ühishaud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Velise|Velise küla]], Velise kalmistu | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7842896507 | EW=24.52980151 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8383 | nimi=1905. a. revolutsiooni mälestussammas | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Velise|Velise küla]], Velise kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS=58.7865326163 | EW=24.5255082721 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6033 | nimi=Risti jalam, 17?.saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6032 | nimi=Risti jalam, 1692 (paas) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6031 | nimi=Rist, 1720 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6030 | nimi=Risti jalam, 17?.saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6029 | nimi=Rist, 17.saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6028 | nimi=Rist, 17.saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6027 | nimi=Rist, 17.saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6026 | nimi=Rist, 1647 (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6025 | nimi=Raidkivi, 16? saj. (dolomiit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6024 | nimi=Tornikell, AS "Franz Krull", 1938 (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6023 | nimi=Krutsifiks, 19/20.saj. (puit) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6022 | nimi=Küünlajalg, Moskva töö, 19.saj. lõpp (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6021 | nimi=Küünlajalg, Moskva töö, 19.saj. lõpp (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6020 | nimi=Laualühter viie tulega, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6019 | nimi=Laualühter viie tulega, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6018 | nimi=Küünlajalg, 19.saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6017 | nimi=Küünlajalg, 19.saj. (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6016 | nimi=Küünlajalg, 19.saj. (kollane metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6015 | nimi=Küünlajalg, 19.saj. (kollane metall) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6014 | nimi=Seinalühter, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6013 | nimi=Seinalühter, 19.saj. (pronks, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6012 | nimi=Kroonlühter kuue tulega, 19.saj. (pronks, klaas, kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6011 | nimi=Kroonlühter kümne tulega, 19.saj. (messing) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6010 | nimi=Kroonlühter kaheteistkümne tulega, 19.saj. (malm?) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6009 | nimi=Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 19.saj. II pool (pronks) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6008 | nimi=Veinikann, Varssavi töö, 1873 (messing, hõbetatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=6007 | nimi=Karikas, 19.saj. (messing, hõbetatud, seest kullatud) | liik=kunstimälestis | aadress=Pärnu mnt. 20, Märjamaa kirik | omavalitsus=Märjamaa vald | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR jalus}} mhieiym762czdba72x76n5gn6kzonrb 0 246978 7122133 6599769 2026-03-31T20:34:03Z Kuriuss 38125 7122133 wikitext text/x-wiki [[Image:nabonidus.jpg|thumb|200px|right| Nabû-naʾid palvetamas kuu, päikese ja Veenuse poole]] [[Image:Cylinder Nabonidus BM WA91128.jpg|thumb|right|Terrakotasilinder, millel Nabû-naʾid kirjeldab jumal [[Sîn]]i, templi parandustöid ([[Briti Muuseum]]).]] '''Nabû-naʾid''' ([[akkadi keel]]es 'Nabu olgu kiidetud'; ka '''Nabunaid''', ladinapäraselt '''Nabonidus''') oli [[Uus-Babüloonia]] viimane kuningas, kes valitses [[556 eKr|556]]–[[539 eKr]]. Pikka aega tunti Nabû-naʾidi valitsusaega vaid pärsia ja kreeka allikate ning heebrea piibli vahendusel. Seepärast on teda sageli iseloomustatud väga negatiivselt. Viimastel aastakümnetel on aga Babüloonia allikad hakanud teda näitama palju positiivsemas valguses.<ref name="61jrR" /> ==Pärsia vallutus== Babüloni langemise kohta on ajaloolistes allikates mitu versiooni. Kyrose silindri järgi avas rahvas Kyrosele väravad ja tervitas teda kui vabastajat. [[Jesaja raamat|Jesaja]] 40–55 ennustas, et pärslased kannavad minema Babüloni naised ja jumalakujud. [[Herodotos]]e kirjeldust mööda purustas Kyros babüloonlased linnast väljas, misjärel algas [[piiramine]]. Kui see venis, lasi Kyros [[Eufrat]]i jõe kõrvale suunata, nii et tema väed võisid marssida linna läbi tühja jõesängi. <ref name="MuquH" /> [[Xenophon]] kirjeldas sama episoodi, kuid mainimata lahingut.<ref name="CruxX" /> [[Berossos]] väitis, et Kyros lõi Babüloonia väge, kuid Nabû-naʾid põgenes lähedasse [[Borsippa]] linna. Seal varjas ta end, samas kui Kyros vallutas Babüloni ja lammutas selle välismüürid. Kui Kyros hakkas liikuma Borsippa suunas, andis Nabû-naʾid peagi alla.<ref name="gsRon" /> Need kirjeldused on vasturääkivad, kuna allikad on propagandistlikud (Kyrose silinder ja Jesaja; viimase kohta vaata, see [[Kyros (piibel)|Kyros judeokritlikus traditsioonis]]), põhinevad [[suuline pärimus|suulisel pärimusel]] (Herodotus ja Xenophon) ja vastukäivatel kroonikatel (Berossus). Rohkem on siinkohal abi [[Nabû-naʾid kroonikast]]. See on osa Babüloonia kroonikatest, mis on ajaloosündmuste täpsed, faktipõhised kirjeldused ja mida peetakse seepärast usaldusväärseteks, ehkki mitte eriti informatiivseteks.<ref name="3vnO3" /> Babüloni vallutamise kohta ütleb see tekst: {{Quote|"[[Tašrîtu]]-kuul, kui Kyros ründas Akkadi väge Opises [tänapäeva Bagdadis] Tigrise jõel, hakkasid Akkadi elanikud mässama, kuid ta [Kyros või Nabû-naʾid?] tappis segaduses elanikud maha. Viieteistkümnendal päeval [12. oktoobril] võeti Sippar lahinguta ära. Nabû-naʾid põgenes. Kuueteistkümnendal päeval sisenesid Guti kuberner Gobryas [täht-tähelt: Ugbaru] ja Kyrose sõjavägi lahinguta Babyloni. Seejärel vahistati Nabû-naʾid Babülonis, kui ta sinna tagasi pöördus. Kuu lõpuni jäid kilpe kandvad gutilased Esagilasse, kuid Esagilas ja selel hoonetes ei kandnud keegi relvi. Tseremoonia õiget aega mööda ei lastud. Arahsamna-kuu kolmandal päeval [29. oktoobril] sisenes Kyros Babüloni, haljad oksad laotati tema teele – linnas oli kehtestatud rahu. Kyros saatis tervisi kogu Babülonile. Tema kuberner Gobryas pani Babülonis ametisse asekubernerid."|{{cite web | title = Babylonian Chronicles on the 17th year of the reign of Nabonidus | url = http://www.livius.org/ct-cz/cyrus_I/babylon02.html#17}}}} Lisaks on leitud ehitise pealiskiri, kus on mainitud Babüloni [[Enlil]]i värava taastamist varsti pärast selle vallutamist. Selle info põhjal on pakutud järgmist sündmuste rekonstruktsiooni.<ref name="jRyoT" /> Kui Kyros püüdis marssida Lõuna-Mesopotaamiasse, kohtas ta babüloonlasi [[Opis]]e lähedal. Puhkenud lahingu võitsid pärslased. See pani lähedase Sippari linna alla andma. Samal ajal olid babüloonlased tõmbunud lõunasse, rajades kaitseliini Eufrati lähedal, takistamaks Kyrost liiga kaugele liikumast. Kuid Kyros ei rünnanudki Babüloonia armeed. Selle asemel läkitas ta väikese üksuse [[Tigris]]t mööda lõunasse, et vallutada pealinn üllatusrünnakuga. Plaan toimis: Pärsia väed jõudsid märkamatult Babüloni ja vallutasid selle ootamatult, kohates vaid nappi vastupanu ühe linnavärava juures. Nii said nad enda kätte nii Babüloni kui ka kuningas Nabû-naʾidi. ==Vaata ka== *[[Babüloonia]] *[[Nabû-naʾidi silinderpitsat]] *[[Ennigaldi-Nanna]], Nabû-naʾidi tütar *[[Nabû-naʾidi kroonika]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="61jrR">Vaata näiteks W. von Soden, “Kyros und Nabonid: Propaganda und Gegenpropaganda”. Rmt: H. Koch ja D.N. MacKenzie (toim.), ''Kunst, Kultur und Geschichte der Achämenidenzeit und ihr Fortleben'' (Berlin: Dietrich Reimer 1983), 61–8; [[Paul-Alain Beaulieu|P.-A. Beaulieu]], ''The reign of Nabonidus king of Babylon 556-539 B.C.'' (New Haven CT: Yale University Press 1989); A. Kuhrt, “Nabonidus and the Babylonian priesthood”. Rmt: M. Beard and J. North (toim.), ''Pagan priests: Religion and power in the ancient world'' (London: Duckworth), 117-55; F. Grant, “Nabonidus, Nabû-šarra-uṣur, and the Eanna temple” – ''Zeitschrift für Assyriologie'' 81 (1991:37–86); T.G. Lee, “The jasper cylinder seal of Aššurbanipal and Nabonidus’ making of Sîn’s statue” – Revue d’Assyriologie 87 (1993:131-6); P. Machinist ja H. Tadmor, “Heavenly wisdom”. Rmt: M.E. Cohen, D.C. Snell ja D.B. Weisberg (toim.), ''The tablet and the scroll: Near Eastern studies in honour of William W. Hallo'' (Bethesda MD: CDL Press 1993), 146–51; H. Schaudig, ''Die Inschriften Nabonids von Babylon und Kyros’ des Großen samt den in ihrem Umfeld entstandenen Tendezschriften: Textausgabe und Grammatik'' (Münster: Ugarit-Verlag 2001); P.-A. Beaulieu, “Nabonidus the mad king: A reconsideration of his steles from Harran and Babylon”. rmt: M. Heinz ja M.H. Feldman (toim.), ''Representations of political power: Case histories from times of change and dissolving order in the ancient Near East'' (Winona Lake IN: Eisenbrauns 2007), 137–66.</ref> <ref name="MuquH">Herodotos, ''[[Historia (Herodotos)|Historia]]'' 1.188–191</ref> <ref name="CruxX">Xenophon, ''[[Cyropaedia]]'' 7.5.1–36</ref> <ref name="gsRon">''Babyloniaca'': [[Fragmente der griechischen Historiker]] 680F9a = [[Josephus|Flavius Josephus]], ''[[Apioni vastu]]'' 1.149–153.</ref> <ref name="3vnO3">R.J. van der Spek, "{{cite web | title = Review of J.-J. Glassner, ''Mesopotamian chronicles'' (ed. B. Foster) (Leiden: Brill 2004) | url = http://www.bookreviews.org/pdf/4467_4512.pdf | access-date = 2011-05-14 | archive-date = 2011-06-12 | archive-url = https://web.archive.org/web/20110612134646/http://www.bookreviews.org/pdf/4467_4512.pdf | url-status = dead }}", ''Review of Biblical Literature'' (2005/09).</ref> <ref name="jRyoT">P. Briant, ''From Cyrus to Alexander: A history of the Persian Empire'' (Winona Lake IN: Eisenbrauns 2002), 50–5, 80–7; G. Tolini, "{{cite web | title = Quelques éléments concernant la prise de Babylon par Cyrus (octobre 539 av. J.-C.) | url = http://www.achemenet.com/ressources/enligne/arta/pdf/2005.003-Tolini.pdf}}", ''Arta'' (2005/03); A. Kuhrt, "{{cite web | title = Ancient Near Eastern history: The case of Cyrus the Great of Persia | url = http://www.proc.britac.ac.uk/tfiles/237224A/143p107.pdf}}", in H.G.M. Williamson (ed.), ''{{cite web | title = Understanding the history of ancient Israel | url = http://www.britac.ac.uk/pubs/cat/pba143.html}}'' (Oxford: Oxford University Press 2007), 107–27.</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/c/cylinder_of_nabonidus.aspx Nabû-naʾidi silinderpitsat] [[Briti Muuseum]]is. *[http://www.livius.org/na-nd/nabonidus/cylinder.html Nabû-naʾidi silinder Sipparist] (tõlge) *[http://www.livius.org/na-nd/nabonidus/cylinder-ur.html Nabû-naʾidi silinder Urist] (tõlge) *[http://www.mnh.si.edu/epigraphy/e_pre-islamic/fig13-lihyanite3.htm Nabû-naʾidi teemaline raidkiri Lihyani kuningriigist Araabia poolsaarel] USA Rahvusliku Loodusloomuuseumi kodulehel *[http://www.nabonidus.org nabonidus.org] [[Kategooria:Surnud 530. aastatel eKr]] [[Kategooria:Babüloonia monarhid]] trlm63ux537ig1zycpink8mq7taaihc 0 251048 7122160 6598436 2026-03-31T20:54:18Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ 7122160 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} [[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|pisi|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]] '''1356. aasta kuldbulla''' oli [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeva]] välja antud [[ürik]]. Riigipäev toimus [[Nürnberg]]is ning seda juhatas [[Luksemburgid|Luksemburgi]] dünastia keiser [[Karl IV]]. Ürik fikseeris 450 aastaks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[põhiseadus]]liku struktuuri tähtsad aspektid. Ürik nimetati [[kuldbulla]]ks, sest keiser oli selle pitseerinud kuldse pitsatiga. [[2013]]. aastal kanti kuldbulla [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]. == Taust == Pärast pikaajalist võitlust oma eelkäija [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ja selle konkurendi [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III Ilusa]] vahel tundis Karl IV vajadust muuta kehtivat [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuninga]] valimissüsteemi. Ta arvas, et ilma uue seaduseta haaraksid võimu kadedad ja auahned poliitikud. Kuldbullas seisis, et "Me oleme välja kuulutanud ja otsustanud ratifitseerida lisatud seadused eesmärgiga tekitada ühtsust valijate seas, soodustada ühehäälset valimist, lahendada eelnimetatud ebakõla ja sellest tulenevad erinevad ohud". Kuldbulla nimetas selgesõnaliselt seitse [[kuurvürst]]i, kes valisid roomlaste kuninga. Roomlaste kuninga kroonis [[paavst]] hiljem üldjuhul [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Seitsme kuurvürsti seas oli kolm prelaati, "[[Saksamaa]] ([[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi]]), [[Gallia]] ja [[Burgundia]] ([[Trieri peapiiskopkond|Trieri]]) ning [[Itaalia]] ([[Kölni peapiiskopkond|Kölni]]) ülemkantslerid". [[Tšehhi kuningas]] oli bulla järgi veinivalaja, [[pfaltskrahv]] [[palatiin]], [[Saksimaa kuurvürst]] (Saksi hertsog) [[tseremooniameister]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] [[kammerhärra]]. Järelikult määras bulla, et ''{{keel|la|rex in imperatorem promovendus}}'' ('kuningas tuleb kuulutada keisriks'). Teisalt sulasid keisri ja kuninga tiitel üha rohkem kokku. Alates [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]-st paavst enam keisreid ei krooninud, vaid valitud kuningad nimetati ka valitud keisriteks; esimesena oli seda teinud juba [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Valimisi oli varemgi korraldatud ja nende reeglid fikseeritud 1338. aasta [[Rhensi leping]]us. Enamik kuldbullas nimetatud kuurvürstidest oli neist ka osa võtnud. Sellegipoolest oli kuldbulla kui ürik väga uuenduslik. Esiteks anti valijatele laialdasi privileege: laiendati nende valduste autonoomiat ning pärimisõiguses kehtestati [[primogenituur]]. Valijate vanim poeg päris kuldbulla järgi kogu kuurvürstkonna, et valijahääled kunagi ei jaguneks. Nii tagas bulla [[kuurvürst]]idele mitmeid [[privileeg]]e, kindlustades nende olulist rolli keisririigis. See oli ka verstapost keisririigis osaliselt sõltumatute riikide loomise protsessis, mis lõppes alles sajandeid hiljem, eelkõige 1648. aasta [[Vestfaali rahu]]ga. Teiseks nägi bulla ette, et kuurvürstide häälteenamus (neli häält) oli uue kuninga valimiseks alati piisav; seega ei saanud kolme vastuhäälega enam valimisi blokeerida ja enamushäälte printsiip oli keisririigis esimest korda selgelt sõnastatud. == Protseduurid == Bulla reguleeris valimisprotsessi väga üksikasjalikult, loetledes selgesõnaliselt, kus, millal ja millistel tingimustel mida ja kellel tuli teha. Regulatsioonid kehtisid mitte ainult kuurvürstidele, vaid ka näiteks [[Frankfurt|Frankfurd]]i elanikkonnale, sest valimised pidid toimuma Frankfurdis, ja [[krahv]]idele, kelle alade kaudu kuurvürstid pidid kohalejõudmiseks reisima. Otsus korraldada valimisi Frankfurdis tulenes [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] traditsioonist. Ida-Frangi riigis leidis nii valimine kui ka kroonimine aset [[Frangimaa]] pinnal. Valimised tuli lõpetada 30 päeva jooksul; ebaõnnestumise korral nägi bulla ette, et kuurvürstid pidid saama ainult leiba ja vett kuni otsusele jõudmiseni. Valimisprotsessi reguleerimise kõrval sisaldasid kuldbulla peatükid palju muid seadusi. Näiteks määras bulla kindlaks sündmuste järjekorra keisri kohalviibimise puhul. Järjekord sõltus ka sellest, kas keiser oli ametitunnustega. Võrdlemisi suur otsus tehti peatükis 15, kus Karl IV keelustas mistahes linnade liidud, kuid ka muud [[munitsipaal]]liidud, mis olid esile kerkinud keskaegse munitsipaalliikumise tõttu. Enamik linnadevahelisi liite saadeti seejärel laiali. Taasloomisel oli nende poliitiline mõju palju väiksem. Seega tugevdas kuldbulla aadlit linnade mõjuvõimu arvelt. [[Innocentius VI|Paavsti]] osatähtsus 1356. aasta kuldbullas oli üsnagi olematu. Paavstide ja keisrite suhete ajaloos on see tähelepanuväärne. Karl IV koostatud eeskirja järgi pole roomlaste kuninga valimiseks paavsti kinnitust vaja. Siiski ei protestinud paavst [[Innocentius VI]], kuna vajas Karli toetust mõjuka [[Visconti]] perekonna vastu. Paavst Innocentius VI ja keiser Karl IV hea suhe jätkus pärast 1356. aasta kuldbullat kuni paavsti surmani aastal 1362. [[Habsburgid]]ele, Luksemburgide pikaajalistele rivaalidele, kuldbullast kasu ei tõusnud. Seetõttu andis Austria hertsog [[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]] korralduse koostada [[Privilegium Maius]], võltsitud dokument, mis taotles [[Austria ertshertsogkond|Austria]] valitsejatele kuurvürstidega sarnast võimu, nimetades nad hertsogitest ertshertsogiteks. Teisest küljest olid [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachid]] sel ajal valijateks seatud kahekordselt: Wittelsbachid olid nii Reini kuurvürst kui ka Brandenburgi markkrahv. Siiski ei põhjustanud kuldbulla konflikti keiser Karl IV ning Wittelsbachi hertsogite [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig V]] ja [[Stephan II (Baieri)|Stephan II]] vahel, kuigi dünastia [[Baieri]] haru bullast kasu ei saanud. ==Vaata ka== *[[Saksa-Rooma riik]] *[[Luksemburgid]] *[[Habsburgid]] *[[Wittelsbachi dünastia]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:1356]] [[Kategooria:Dokumendid]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] fwtap0fu90jzc94s4qdflexvajzx2vp 0 251605 7122273 6457965 2026-04-01T08:18:01Z ~2026-20155-92 226233 Parandasin näpuvea 7122273 wikitext text/x-wiki :''Märksõna ''kurvits'' suunab siia; kurvitsa all võidakse mõelda ka linnuperekonda ([[kurvits (perekond)]]) või perekonnanime ([[Kurvits (perekonnanimi)]])'' ---- {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Metskurvits | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = | pilt =Woodcock earthworm.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Kurvits (perekond)|Kurvits]] ''Scolopax'' | liik = '''Metskurvits''' | binaarne = ''Scolopax rusticola'' | binaarse_autor = | sünonüümid = }} [[File:Scolopax rusticola rusticola MHNT.ZOO.2010.11.116.8.jpg|thumb|Munad]] '''Metskurvits''' (''Scolopax rusticola'') on linnuliik [[kurvitslased|kurvitslaste]] sugukonnast. 2022. aastal valiti metskurvits Eesti [[Aasta lind|aasta linnuks]].<ref>[https://eoy.ee/ET/suurel-linnuohtul-annab-kuldnokk-aasta-linnu-tiitli-yle-metskurvitsale/ Suurel linnuõhtul annab kuldnokk aasta linnu tiitli üle metskurvitsale]</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mari Kendla|url=https://vikerraadio.err.ee/1608488666/keelesauts-aasta-2022-tegijad-looduses-metskurvits-ja-ahven|pealkiri=Keelesäuts. Aasta 2022 tegijad looduses. Metskurvits ja ahven|väljaanne=Vikerraadio|aeg=3. veebruar 2022|vaadatud=16. veebruar 2022}}</ref> Sel ajal oli Eestis ligi 50 000 metskurvitsa paari.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-01-11 |pealkiri=Aasta lind nepp peab mitut naist |url=https://novaator.err.ee/1608462188/aasta-lind-nepp-peab-mitut-naist |vaadatud=2023-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Metskurvits teeb kevadsuviseid mängulende mitu kuud järjest, lennu ajal koriseb "korr-korr" ja siis teeb "piiks".<ref name=":0" /> Looduses on metskurvitsat tema [[Mimikri|varivärvuse]] tõttu raske märgata. Metskurvitsale sarnanevad Eestis kolm lindu: [[tikutaja]], [[Rohunepp|rohu]]- ja [[mudanepp]], kuid need on metskurvitsast väiksemad.<ref name=":0" /> Isaslindudel on mitu paarilist, kolm kuni viis emaslindu, kes kasvatavad pesitsushooaja jooksul kuni kaks pesakonda üksi üles. Emane metskurvits on üks väheseid linde, kes suudab lennates oma poegi ohutumasse kohta viia.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul |pealkiri=A Review of P view of Parental Carr ental Carrying of Y ying of Young by Waterfowl |url=https://core.ac.uk/download/pdf/188092669.pdf}}</ref><ref name=":0" /> Metskurvitsa nägemine on 360-kraadise vaateväljaga.<ref name=":0" /> [[Fail:Foeragerende_houtsnip-4961735.webm|pisi|Metskurvits toiduotsingul Hollandis]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] [[Kategooria:Kurvitslased]] rup4ocfefsr5z6xe3bwtu2zz0zfoo1s 0 253402 7121813 7086909 2026-03-31T12:31:34Z Taurus404 80079 /* Ajalugu */ 7121813 wikitext text/x-wiki [[Fail:Narva mine dragline 2.jpg|pisi|paremal|Draglain Narva karjääris katendit eemaldamas]] '''Narva karjäär''' on [[Eesti Energia]] tütarettevõttele [[Enefit Kaevandused]] AS kuuluv [[1970]]. aastal rajatud [[põlevkivi]] [[pealmaakaevandus]]. {{koord|NS=59.249548|EW=27.774501|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} Karjäär asub [[Ida-Virumaa]]l [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] [[Mustajõgi|Mustajõest]] lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 m), läänes [[Sirgala karjäär]]ivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja [[Eesti Elektrijaam]]a maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootuskihi 27–30 m samasügavusjoonega. Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, [[põlevkivi]]varusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010). Karjääris töötab umbes 680 inimest (2010). ==Ajalugu== 1950.–1960. aastatel otsustas [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] hakata NSV Liidu loodeservas energiapuudust leevendama mitme [[Narva]] linna ümbrusse ehitatava ja kohalikul [[põlevkivi]]l töötava [[elektrijaam]]aga. Alustuseks ehitati aastail 1950–1957 Narva jõe kaldale [[Narva hüdroelektrijaam]]. 1956. aastal alustati võimsa [[Balti Elektrijaam]]a ja 1964. aastal lisaks [[Eesti Elektrijaam]]a rajamist. Et kindlustada jõujaamu kütusega, tuli kiiresti ja oluliselt laiendada põlevkivi kaevandamist. Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev [[Viivikonna karjäär]], keskossa karjääriväli nr 1 ([[Sirgala karjäär|Sirgala]]) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]s vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] järel, 8. aprillil 1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine [[riigiettevõte]] [[Eesti Põlevkivi]] ümber [[aktsiaselts]]iks Eesti Põlevkivi. 1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 [[tütarettevõte]]t, kellele Eesti Põlevkivi loovutas oma varad: AS [[Ahtme kaevandus|Ahtme Kaevandus]], AS [[Aidu karjäär|Aidu Karjäär]], AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS [[Estonia kaevandus|Estonia Kaevandus]], AS [[Kohtla kaevandus|Kohtla Kaevandus]], AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS [[Sirgala karjäär|Sirgala Karjäär]], AS [[Sompa kaevandus|Sompa Kaevandus]], AS [[Tammiku kaevandus|Tammiku Kaevandus]], AS [[Toila sanatoorium|Toila Sanatoorium]] ja AS [[Viru kaevandus|Viru Kaevandus]]. Märtsis 2026 teatas [[Eesti Energia]], et kaevandamine Narva karjääris lõpetatakse sama aasta suve jooksul ning et seejärel alustatakse ettevalmistusi ala korrastamiseks ja karjääri sulgemiseks, et anda see korrastatuna üle riigile. Ligi kaks kolmandikku Narva karjääri 350 töötajast sai võimaluse jätkata tööd [[Estonia kaevandus]]es või ettevõtte teistes üksustes. Umbes 70 inimest jäi seotuks karjääri sulgemise ja korrastamise töödega, mis kestavad esialgse kava järgi 2028.–2029. aastani. Ligikaudu 100 inimesele tähendasid muudatused töösuhte lõppu.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Eesti Energia sulgeb Narva karjääri, sadakond inimest jääb töötuks | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 31. märts 2026 | vaadatud = 31. märts 2026 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://majandus.postimees.ee/8443695/eesti-energia-sulgeb-narva-karjaari-sadakond-inimest-jaab-tootuks }}</ref> ==Karjäär paljandina== Karjääri 4. [[tranšee]] lääneseinas on esinduslik [[paljand]] ([[Narva karjääri läänesein]])<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|1082548207|Sissekanne}} (vaadatud 12.05.2013)</ref>. ==Galerii== <gallery> Narva mine oil shale layer.jpg|Põlevkivi tootuskihind Narva karjääris Narva mine blasthole drilling.jpg|Lõhkeaukude puurimine Narva mine dragline.jpg|Narva karjääri draglain Narva mine bulldozer.jpg|Põlevkivi kobestamine buldooseriga Narva mine loosened oil shale.jpg|Kobestatud põlevkivi Narva mine rope shovel.jpg|Ekskavaator Narva mine oil shale loading 2.jpg|Põlevkivi laadimine laaduriga Narva mine oil shale loading.jpg|Põlevkivi laadimine ekskavaatoriga Narva mine oil shale transportation.jpg|Põlevkivi vedu Narva mine recultivated.jpg|Korrastatud ala </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Mait Sepp]], [[Margus Pensa]], [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2815_2813.html Põlevkivisaaga Narva karjääri maadel], Eesti Loodus nr 2009/6 *[https://geoloogia.info/locality/12402/narva-karjaar Narva karjäär], geoloogia.info [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Eesti karjäärid]] [[Kategooria:Eesti Energia]] 6o06timcnb67ncce4ooh63mt0ohs9uq 7121814 7121813 2026-03-31T12:32:35Z Taurus404 80079 7121814 wikitext text/x-wiki [[Fail:Narva mine dragline 2.jpg|pisi|paremal|Draglain Narva karjääris katendit eemaldamas]] '''Narva karjäär''' on [[Eesti Energia]] tütarettevõttele [[Enefit Kaevandused]] AS kuuluv [[1970]]. aastal rajatud [[põlevkivi]] [[pealmaakaevandus]]. {{koord|NS=59.249548|EW=27.774501|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} Karjäär asub [[Ida-Virumaa]]l [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] [[Mustajõgi|Mustajõest]] lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 m), läänes [[Sirgala karjäär]]ivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja [[Eesti Elektrijaam]]a maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootuskihi 27–30 m samasügavusjoonega. Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, [[põlevkivi]]varusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010). Karjääris töötab 350 inimest (2026). ==Ajalugu== 1950.–1960. aastatel otsustas [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] hakata NSV Liidu loodeservas energiapuudust leevendama mitme [[Narva]] linna ümbrusse ehitatava ja kohalikul [[põlevkivi]]l töötava [[elektrijaam]]aga. Alustuseks ehitati aastail 1950–1957 Narva jõe kaldale [[Narva hüdroelektrijaam]]. 1956. aastal alustati võimsa [[Balti Elektrijaam]]a ja 1964. aastal lisaks [[Eesti Elektrijaam]]a rajamist. Et kindlustada jõujaamu kütusega, tuli kiiresti ja oluliselt laiendada põlevkivi kaevandamist. Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev [[Viivikonna karjäär]], keskossa karjääriväli nr 1 ([[Sirgala karjäär|Sirgala]]) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]s vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] järel, 8. aprillil 1996 võttis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine [[riigiettevõte]] [[Eesti Põlevkivi]] ümber [[aktsiaselts]]iks Eesti Põlevkivi. 1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 [[tütarettevõte]]t, kellele Eesti Põlevkivi loovutas oma varad: AS [[Ahtme kaevandus|Ahtme Kaevandus]], AS [[Aidu karjäär|Aidu Karjäär]], AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS [[Estonia kaevandus|Estonia Kaevandus]], AS [[Kohtla kaevandus|Kohtla Kaevandus]], AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS [[Sirgala karjäär|Sirgala Karjäär]], AS [[Sompa kaevandus|Sompa Kaevandus]], AS [[Tammiku kaevandus|Tammiku Kaevandus]], AS [[Toila sanatoorium|Toila Sanatoorium]] ja AS [[Viru kaevandus|Viru Kaevandus]]. Märtsis 2026 teatas [[Eesti Energia]], et kaevandamine Narva karjääris lõpetatakse sama aasta suve jooksul ning et seejärel alustatakse ettevalmistusi ala korrastamiseks ja karjääri sulgemiseks, et anda see korrastatuna üle riigile. Ligi kaks kolmandikku Narva karjääri 350 töötajast sai võimaluse jätkata tööd [[Estonia kaevandus]]es või ettevõtte teistes üksustes. Umbes 70 inimest jäi seotuks karjääri sulgemise ja korrastamise töödega, mis kestavad esialgse kava järgi 2028.–2029. aastani. Ligikaudu 100 inimesele tähendasid muudatused töösuhte lõppu.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Eesti Energia sulgeb Narva karjääri, sadakond inimest jääb töötuks | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 31. märts 2026 | vaadatud = 31. märts 2026 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://majandus.postimees.ee/8443695/eesti-energia-sulgeb-narva-karjaari-sadakond-inimest-jaab-tootuks }}</ref> ==Karjäär paljandina== Karjääri 4. [[tranšee]] lääneseinas on esinduslik [[paljand]] ([[Narva karjääri läänesein]])<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|1082548207|Sissekanne}} (vaadatud 12.05.2013)</ref>. ==Galerii== <gallery> Narva mine oil shale layer.jpg|Põlevkivi tootuskihind Narva karjääris Narva mine blasthole drilling.jpg|Lõhkeaukude puurimine Narva mine dragline.jpg|Narva karjääri draglain Narva mine bulldozer.jpg|Põlevkivi kobestamine buldooseriga Narva mine loosened oil shale.jpg|Kobestatud põlevkivi Narva mine rope shovel.jpg|Ekskavaator Narva mine oil shale loading 2.jpg|Põlevkivi laadimine laaduriga Narva mine oil shale loading.jpg|Põlevkivi laadimine ekskavaatoriga Narva mine oil shale transportation.jpg|Põlevkivi vedu Narva mine recultivated.jpg|Korrastatud ala </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Mait Sepp]], [[Margus Pensa]], [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2815_2813.html Põlevkivisaaga Narva karjääri maadel], Eesti Loodus nr 2009/6 *[https://geoloogia.info/locality/12402/narva-karjaar Narva karjäär], geoloogia.info [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Eesti karjäärid]] [[Kategooria:Eesti Energia]] 5nkrzu961oiegjgexetubx05k38nziv 6 253528 7122251 7055483 2026-04-01T07:36:50Z Estopedist1 278 Commonsi faili (File:14-08-14-Tallinn-RalfR-082.jpg) esitasin kustutamiseks 7122251 wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = Voldemar Panso bareljeef EMTA lavakunstikooli seinal Toom-Kooli 4 | kuupäev = 8. august 2011 | allikas = {{own}} | autor = Oop }} {{KunstiteoseFoto}} == Litsents == {{oma|cc-by-sa-3.0|GFDL}} tf6hn3173mycct077eso6gn3qa5ph9l 0 255140 7122430 6702569 2026-04-01T11:38:14Z ~2026-19653-61 226094 alustan prooviks 7122430 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] * [[Adila külanõukogu]] * [[Aegviidu külanõukogu]] * [[Aesoo külanõukogu]] * [[Ahja külanõukogu]] * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] fualkug3vxawpyfh9tuu6afrkcuve1c 7122435 7122430 2026-04-01T11:42:55Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122435 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] * [[Aegviidu külanõukogu]] * [[Aesoo külanõukogu]] * [[Ahja külanõukogu]] * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] nyhhcr6tydgxqmdn2cd9t4uqjtvj1ow 7122439 7122435 2026-04-01T11:44:28Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122439 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] (1945–1954 [[Hageri vald (1939)|Hageri vallas]] [[Harjumaa]]l ja [[Rapla rajoon]]is) * [[Aegviidu külanõukogu]] * [[Aesoo külanõukogu]] * [[Ahja külanõukogu]] * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] hhf5rwvkj94l82f9r75jc4azf47569u 7122442 7122439 2026-04-01T11:47:03Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122442 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] (1945–1954 [[Hageri vald (1939)|Hageri vallas]] [[Harjumaa]]l ja [[Rapla rajoon]]is) * [[Aegviidu külanõukogu]] * [[Aesoo külanõukogu]] (1945–1962 [[Tori vald (1939)|Tori vallas]] [[Pärnumaa]]l ja [[Vändra rajoon]]is) * [[Ahja külanõukogu]] * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] lgqtl9m1n1s7e2q4sb5nqmpbmf3jivm 7122443 7122442 2026-04-01T11:48:53Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122443 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] (1945–1954 [[Hageri vald (1939)|Hageri vallas]] [[Harjumaa]]l ja [[Rapla rajoon]]is) * [[Aegviidu külanõukogu]] * [[Aesoo külanõukogu]] (1945–1962 [[Tori vald (1939)|Tori vallas]] [[Pärnumaa]]l ja [[Vändra rajoon]]is) * [[Ahja külanõukogu]] (1945–1991 [[Ahja vald (1939)|Ahja vallas]] [[Tartumaa]]l ja [[Põlva rajoon]]is) * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] kpfy0fbuyhxy7vfu742rxw3h1wq965v 7122446 7122443 2026-04-01T11:57:54Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122446 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] (1945–1954 [[Hageri vald (1939)|Hageri vallas]] [[Harjumaa]]l ja [[Rapla rajoon]]is) * [[Aegviidu külanõukogu]] 1945–1963 [[Lehtse vald (1939)|Lehtse vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Tapa rajoon]]is) * [[Aesoo külanõukogu]] (1945–1962 [[Tori vald (1939)|Tori vallas]] [[Pärnumaa]]l ja [[Vändra rajoon]]is) * [[Ahja külanõukogu]] (1945–1991 [[Ahja vald (1939)|Ahja vallas]] [[Tartumaa]]l ja [[Põlva rajoon]]is) * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] b0td6u0a0j8fo1sxvtphef2kvw7a3h1 7122447 7122446 2026-04-01T11:58:05Z ~2026-19653-61 226094 /* A */ 7122447 wikitext text/x-wiki ''See on loend [[Eesti NSV]] [[külanõukogu]]dest.'' __NOTOC__ {{tähed}} ==A== * [[Aakre külanõukogu]] (1945–1973 [[Aakre vald (1939)|Aakre vallas]] [[Tartumaa]]l, [[Elva rajoon]]is ja [[Valga rajoon]]is) * [[Abaja külanõukogu]] (1945–1954 [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Paide rajoon]]is) * [[Abja külanõukogu]] (1945–1992 [[Abja vald (1939)|Abja vallas]] [[Viljandimaa]]l, [[Abja rajoon]]is ja [[Viljandi rajoon]]is) * [[Adavere külanõukogu]] (1945–1954 [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vallas]] [[Viljandimaa]]l ja [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgevamaal]] ning [[Põltsamaa rajoon]]is) * [[Adila külanõukogu]] (1945–1954 [[Hageri vald (1939)|Hageri vallas]] [[Harjumaa]]l ja [[Rapla rajoon]]is) * [[Aegviidu külanõukogu]] (1945–1963 [[Lehtse vald (1939)|Lehtse vallas]] [[Järvamaa]]l ja [[Tapa rajoon]]is) * [[Aesoo külanõukogu]] (1945–1962 [[Tori vald (1939)|Tori vallas]] [[Pärnumaa]]l ja [[Vändra rajoon]]is) * [[Ahja külanõukogu]] (1945–1991 [[Ahja vald (1939)|Ahja vallas]] [[Tartumaa]]l ja [[Põlva rajoon]]is) * [[Ahli külanõukogu]] * [[Aidu külanõukogu]] * [[Aimla külanõukogu]] * [[Akste-Kärsa külanõukogu]] * [[Alajõe külanõukogu]] * [[Alaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Alansi külanõukogu]] * [[Alatskivi külanõukogu]] * [[Alavere külanõukogu]] * [[Albu külanõukogu]] * [[Alliku külanõukogu]] * [[Aluste külanõukogu]] * [[Alutaguse külanõukogu]] * [[Ambla külanõukogu]] * [[Anija külanõukogu]] * [[Anikvere külanõukogu]] * [[Annikvere külanõukogu]] * [[Anseküla külanõukogu]] * [[Antsla külanõukogu]] * [[Ao külanõukogu]] * [[Aravete külanõukogu]] * [[Aravu külanõukogu]] * [[Arbavere külanõukogu]] * [[Ardu külanõukogu]] * [[Are külanõukogu]] * [[Arjandi külanõukogu]] * [[Aru külanõukogu (Elva rajoon)]] * [[Aru külanõukogu (Tapa rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Aruküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Aruvälja külanõukogu]] * [[Aseri külanõukogu]] (1954–1959 [[Rannu külanõukogu]]) * [[Assamalla külanõukogu]] * [[Aste külanõukogu]] * [[Asu külanõukogu]] * [[Asuja külanõukogu]] * [[Atla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Atla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Audla külanõukogu]] * [[Audru külanõukogu]] * [[Auvere külanõukogu]] * [[Avinurme külanõukogu]] ==E== * [[Eidapere külanõukogu]] * [[Eikla külanõukogu]] * [[Elva külanõukogu]] * [[Emajõe külanõukogu]] * [[Emmaste külanõukogu]] * [[Emumäe külanõukogu]] * [[Erastvere külanõukogu]] * [[Ereda külanõukogu]] * [[Erra külanõukogu]] * [[Esna külanõukogu]] * [[Etsaste külanõukogu]] ==H== * [[Haabsaare külanõukogu]] * [[Haanja külanõukogu]] * [[Haaslava külanõukogu]] * [[Hageri külanõukogu]] * [[Hagudi külanõukogu]] * [[Haiba külanõukogu]] * [[Halinga külanõukogu]] * [[Haljala külanõukogu]] * [[Haljava külanõukogu]] * [[Halliste külanõukogu]] * [[Hanila külanõukogu]] * [[Hargla külanõukogu]] * [[Harku külanõukogu]] * [[Heimtali külanõukogu]] * [[Hellamaa külanõukogu]] * [[Helme külanõukogu]] * [[Hermani külanõukogu]] ([[Hermanni külanõukogu]]) * [[Hiiekõnnu külanõukogu]] * [[Himmaste külanõukogu]] * [[Hirvli külanõukogu]] * [[Holdre külanõukogu]] * [[Holstre külanõukogu]] * [[Hummuli külanõukogu]] * [[Härgla külanõukogu]] * [[Härjanurme külanõukogu]] * [[Häädemeeste külanõukogu]] * [[Häätaru külanõukogu]] ==I== * [[Igavere külanõukogu]] * [[Ihamaru külanõukogu]] (kuni 1962 [[Häätare külanõukogu]]) * [[Iigaste külanõukogu]] * [[Iisaku külanõukogu]] * [[Illi külanõukogu]] * [[Illuka külanõukogu]] * [[Imavere külanõukogu]] * [[Ingliste külanõukogu]] * [[Iru külanõukogu]] ==J== * [[Jaama külanõukogu]] * [[Joa külanõukogu]] * [[Juuru külanõukogu]] * [[Jõe külanõukogu]] * [[Jõeküla külanõukogu]] * [[Jõelähtme külanõukogu]] (kuni 1947 [[Rebala külanõukogu]]) * [[Jõesuu külanõukogu]] * [[Jõgeva külanõukogu]] * [[Jõgeveste külanõukogu]] * [[Jõgisoo külanõukogu]] * [[Jõhvi külanõukogu]] * [[Jõuga külanõukogu]] * [[Jõõpre külanõukogu]] * [[Jäneda külanõukogu]] * [[Järavere külanõukogu]] * [[Järva-Jaani külanõukogu]] * [[Järva-Madise külanõukogu]] * [[Järvakandi külanõukogu]] * [[Järve külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] (kuni 1951 [[Maarja-Magdaleena külanõukogu]]) * [[Järve külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Järvesuu külanõukogu]] * [[Jäärja külanõukogu]] ==K== * [[Kaagjärve külanõukogu]] * [[Kaagvere külanõukogu]] * [[Kaali külanõukogu]] * [[Kaansoo külanõukogu]] * [[Kaarli külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kaarli külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Kaarma külanõukogu]] * [[Kabala külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kabli külanõukogu]] * [[Kadila külanõukogu]] * [[Kadrina külanõukogu]] * [[Kaelase külanõukogu]] * [[Kahkva külanõukogu]] * [[Kahu külanõukogu]] * [[Kaisma külanõukogu]] * [[Kaiu külanõukogu]] * [[Kalatsova külanõukogu]] ([[Kalatškovo külanõukogu]]) * [[Kalevi külanõukogu]] * [[Kallemäe külanõukogu]] * [[Kalma külanõukogu]] * [[Kalmetu külanõukogu]] * [[Kalvi külanõukogu]] * [[Kamali külanõukogu]] * [[Kambja külanõukogu]] * [[Kammeri külanõukogu]] * [[Kanaküla külanõukogu]] * [[Kanepi külanõukogu]] * [[Kangru külanõukogu]] * [[Kapera külanõukogu]] * [[Kapu külanõukogu]] * [[Karaski külanõukogu]] * [[Kargi külanõukogu]] * [[Karinu külanõukogu]] * [[Kariste külanõukogu]] * [[Karitsa külanõukogu]] * [[Karksi külanõukogu]] * [[Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Karula külanõukogu (Valga rajoon)]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Kasaritsa külanõukogu]] * [[Kase külanõukogu]] * [[Kasepää külanõukogu]] * [[Kassinurme külanõukogu]] * [[Kastna külanõukogu]] * [[Katase külanõukogu]] * [[Kauksi külanõukogu]] * [[Keedika külanõukogu]] * [[Keeni külanõukogu]] * [[Kehra külanõukogu]] * [[Kehtna külanõukogu]] * [[Keila külanõukogu]] * [[Kergatsi külanõukogu]] * [[Kernu külanõukogu]] * [[Ketuküla külanõukogu]] * [[Kihelkonna külanõukogu]] * [[Kihlepa külanõukogu]] * [[Kihnu külanõukogu]] * [[Kiidjärve külanõukogu]] * [[Kiikla külanõukogu]] * [[Kiiu külanõukogu]] * [[Kikepera külanõukogu]] * [[Kilksamaa-Räägu külanõukogu]] ([[Kilksama-Räägu külanõukogu]]) * [[Kiltsi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Kirna külanõukogu]] * [[Kiuma külanõukogu]] ([[Kioma külanõukogu]]) * [[Kivi-Vigala külanõukogu]] * [[Kivijärve külanõukogu]] * [[Kiviloo külanõukogu]] * [[Kloodi külanõukogu]] * [[Klooga külanõukogu]] * [[Kloostri külanõukogu]] * [[Kobratu külanõukogu]] * [[Kodasoo külanõukogu]] * [[Kodijärve külanõukogu]] * [[Koeru külanõukogu]] * [[Kohala külanõukogu]] * [[Kohila külanõukogu]] * [[Kohtla külanõukogu]] * [[Koidu külanõukogu]] * [[Koigi külanõukogu]] * [[Koikküla külanõukogu]] * [[Koimla külanõukogu]] * [[Koke külanõukogu]] * [[Kokora külanõukogu]] * [[Kolga külanõukogu]] * [[Kolga-Jaani külanõukogu]] * [[Kolkja külanõukogu]] * [[Kolu külanõukogu]] * [[Konguta külanõukogu]] * [[Koogi külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Kooraste külanõukogu]] * [[Koorküla külanõukogu]] * [[Koosa külanõukogu]] * [[Kose külanõukogu]] * [[Krabi külanõukogu]] * [[Krundiküla külanõukogu]] * [[Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu]] * [[Krüüdneri külanõukogu]] * [[Kudina külanõukogu]] * [[Kuigatsi külanõukogu]] * [[Kuijõe külanõukogu]] * [[Kuimetsa külanõukogu]] * [[Kuivajõe külanõukogu]] * [[Kukulinna külanõukogu]] * [[Kuldre külanõukogu]] * [[Kulina külanõukogu]] * [[Kullamaa külanõukogu]] * [[Kulli külanõukogu]] * [[Kunda külanõukogu]] * [[Kureküla külanõukogu]] * [[Kuremäe külanõukogu]] * [[Kurena külanõukogu]] * [[Kurenurme külanõukogu]] * [[Kuressaare külanõukogu]] * [[Kurista külanõukogu]] * [[Kurna külanõukogu]] * [[Kursi külanõukogu]] * [[Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kurtna külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Kuusalu külanõukogu]] * [[Kuuste külanõukogu]] * [[Kõnnu külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Kõnnu külanõukogu (Pärnu rajoon)]] * [[Kõo külanõukogu]] * [[Kõola külanõukogu]] * [[Kõpu külanõukogu]] (kuni 1952 [[Tässa külanõukogu]]) * [[Kõrgepalu külanõukogu]] * [[Kõue külanõukogu]] (kuni 1954 [[Kõu külanõukogu]]) * [[Käina külanõukogu]] * [[Kärevere külanõukogu]] * [[Kärkna külanõukogu]] * [[Kärla külanõukogu]] * [[Kärstna külanõukogu]] * [[Käru külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Käru külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Kääpa külanõukogu]] ==L== * [[Laane külanõukogu]] * [[Laatre külanõukogu]] * [[Laekannu külanõukogu]] * [[Laekvere külanõukogu]] * [[Laeva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Kärevere külanõukogu]]) * [[Lagedi külanõukogu]] * [[Lahepera külanõukogu]] * [[Laimjala külanõukogu]] * [[Laitse külanõukogu]] * [[Laiuse külanõukogu]] * [[Lalsi külanõukogu]] * [[Lasva külanõukogu]] * [[Lauka külanõukogu]] * [[Laupa külanõukogu]] * [[Leebiku külanõukogu]] * [[Leesi külanõukogu]] * [[Leevaku külanõukogu]] * [[Leevi külanõukogu]] * [[Leevre külanõukogu]] * [[Lehtse külanõukogu]] * [[Leisi külanõukogu]] * [[Leisu külanõukogu]] * [[Lelle külanõukogu]] (kuni 1972 [[Eidapere külanõukogu]]) * [[Lemmatsi külanõukogu]] * [[Lihula külanõukogu]] * [[Liiva külanõukogu (Orissaare rajoon)]] * [[Liiva külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Liivi külanõukogu]] * [[Lilli külanõukogu]] * [[Linnamäe külanõukogu]] * [[Linte külanõukogu]] * [[Lohkva külanõukogu]] * [[Lohu külanõukogu]] * [[Lohusuu külanõukogu]] * [[Loksa külanõukogu]] * [[Loodi külanõukogu]] * [[Loodna külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vaikna külanõukogu]]) * [[Loopre külanõukogu]] * [[Loosi külanõukogu]] * [[Loosu-Navi külanõukogu]] * [[Luhamaa külanõukogu]] * [[Luidja külanõukogu]] * [[Luke külanõukogu]] * [[Lullikatku külanõukogu]] * [[Lustivere külanõukogu]] * [[Luunja külanõukogu]] * [[Luuska külanõukogu]] * [[Luutsniku külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Lõõla külanõukogu]] * [[Läti külanõukogu]] * [[Lüganuse külanõukogu]] * [[Lüllemäe külanõukogu]] * [[Lümanda külanõukogu]] ==M== * [[Maardu külanõukogu]] * [[Maasi külanõukogu]] * [[Maidla külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Maidla külanõukogu (Rapla rajoon)]] * [[Malla külanõukogu]] * [[Maltsaare külanõukogu]] * [[Malvaste külanõukogu]] * [[Martna külanõukogu]] (kuni 1972 [[Kirna külanõukogu]]) * [[Massiaru külanõukogu]] * [[Massu külanõukogu]] * [[Matsuri külanõukogu]] * [[Mauri külanõukogu]] * [[Meelva külanõukogu]] * [[Meeri külanõukogu]] * [[Mehikoorma külanõukogu]] * [[Melliste külanõukogu]] * [[Meremäe külanõukogu]] * [[Metsküla külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Metsküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mihkli külanõukogu]] * [[Mikitamäe külanõukogu]] * [[Misso külanõukogu]] * [[Mooste külanõukogu]] * [[Muhu külanõukogu]] * [[Mullavere külanõukogu]] * [[Muraste külanõukogu]] * [[Mustajõe külanõukogu]] * [[Mustjala külanõukogu]] * [[Muuga külanõukogu]] * [[Mõhkküla külanõukogu]] ([[Mõhküla külanõukogu]]) * [[Mõisaküla külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Mõisaküla külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Mõniste külanõukogu]] * [[Mõnnaste külanõukogu]] * [[Mõtsu külanõukogu]] * [[Mäetaguse külanõukogu]] * [[Mäksa külanõukogu]] * [[Mäo külanõukogu]] * [[Märjamaa külanõukogu]] ==N== * [[Nabala külanõukogu]] * [[Neanurme külanõukogu]] * [[Neeruti külanõukogu]] * [[Nina külanõukogu]] * [[Nissi külanõukogu]] * [[Nursi külanõukogu]] * [[Nõo külanõukogu]] * [[Nõva külanõukogu]] ==O== * [[Oandu külanõukogu]] * [[Obinitsa külanõukogu]] * [[Oisu külanõukogu]] * [[Ollepa külanõukogu]] * [[Olustvere külanõukogu]] (kuni 1960 [[Tääksi külanõukogu]]) * [[Omedu külanõukogu]] ([[Omeda külanõukogu]]) * [[Oonurme külanõukogu]] * [[Orajõe külanõukogu]] * [[Orissaare külanõukogu]] * [[Oru külanõukogu]] * [[Otepää külanõukogu]] ==P== * [[Paadla külanõukogu]] * [[Padise külanõukogu]] * [[Padu külanõukogu]] ([[Pada külanõukogu]]) * [[Paeküla külanõukogu]] * [[Pagari külanõukogu]] * [[Paide külanõukogu]] * [[Paikuse külanõukogu]] (kuni 1966 [[Taali külanõukogu]]) * [[Paistu külanõukogu]] * [[Paju külanõukogu]] * [[Pajusi külanõukogu]] * [[Pajusti külanõukogu]] * [[Pakitu-Sorgi külanõukogu]] * [[Pala külanõukogu]] * [[Palade külanõukogu]] * [[Palamuse külanõukogu]] * [[Palivere külanõukogu]] * [[Paluküla külanõukogu]] * [[Paluoja külanõukogu]] * [[Palupera külanõukogu]] * [[Palvere külanõukogu]] * [[Pamma külanõukogu]] * [[Pandivere külanõukogu]] * [[Parapalu külanõukogu]] * [[Parastuma külanõukogu]] * [[Pedja külanõukogu]] * [[Peedu külanõukogu]] * [[Peetri külanõukogu (Alutaguse)]] * [[Peetri külanõukogu (Paide rajoon)]] * [[Peipsiääre külanõukogu]] * [[Peningi külanõukogu]] * [[Penuja külanõukogu]] * [[Pera külanõukogu]] * [[Perametsa külanõukogu]] * [[Peri külanõukogu]] * [[Perjatsi külanõukogu]] * [[Permisküla külanõukogu]] * [[Pidula külanõukogu]] * [[Pihtla külanõukogu]] * [[Pihva külanõukogu]] * [[Piilsi külanõukogu]] * [[Piiri külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Piiri külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Piirissaare külanõukogu]] * [[Piiumetsa külanõukogu]] ([[Piiometsa külanõukogu]]) * [[Pikajärve külanõukogu]] * [[Pikavere külanõukogu]] * [[Pikevere külanõukogu]] * [[Pikru külanõukogu]] * [[Pikva külanõukogu]] * [[Pinska külanõukogu]] * [[Polli külanõukogu]] * [[Pootsi külanõukogu]] * [[Porkuni külanõukogu]] * [[Prangli külanõukogu]] * [[Priipalu külanõukogu]] * [[Pugola külanõukogu]] * [[Puhja külanõukogu]] * [[Puiatu külanõukogu]] * [[Puide külanõukogu]] * [[Puka külanõukogu]] * [[Purdi külanõukogu]] * [[Purtse külanõukogu]] * [[Puru külanõukogu]] * [[Puurmani külanõukogu]] * [[Põdrangu külanõukogu]] * [[Põdruse külanõukogu]] * [[Põima külanõukogu]] * [[Põlgaste külanõukogu]] * [[Põlli külanõukogu]] * [[Põllküla külanõukogu]] * [[Põltsamaa külanõukogu]] * [[Põlula külanõukogu]] * [[Põlva külanõukogu]] (kuni 1968 [[Peri külanõukogu]]) * [[Päidla külanõukogu]] * [[Päinurme külanõukogu]] * [[Päkste külanõukogu]] * [[Pärsamaa külanõukogu]] ([[Pärsama külanõukogu]]) * [[Pärsti külanõukogu]] * [[Pääsküla külanõukogu]] * [[Pöide külanõukogu]] * [[Pöitse külanõukogu]] * [[Pöögle külanõukogu]] * [[Pööravere külanõukogu]] * [[Pühajärve külanõukogu]] * [[Pühalepa külanõukogu]] * [[Pühaste külanõukogu]] * [[Pürksi külanõukogu]] ==R== * [[Raadi külanõukogu]] * [[Raasiku külanõukogu]] * [[Raasilla külanõukogu]] * [[Rahkla külanõukogu]] * [[Raikküla külanõukogu]] * [[Raja külanõukogu]] * [[Rajangu külanõukogu]] * [[Rakke külanõukogu]] * [[Rakvere külanõukogu]] * [[Randvere külanõukogu]] * [[Ranna külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Ranna külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Rannametsa külanõukogu]] * [[Rannamõisa külanõukogu]] * [[Rannu külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] (hilisema nimega [[Aseri külanõukogu]]) * [[Rannu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Rapla külanõukogu]] * [[Rasina külanõukogu]] * [[Raudna külanõukogu]] * [[Reidle külanõukogu]] * [[Remniku külanõukogu]] * [[Restu külanõukogu]] * [[Ridala külanõukogu]] * [[Riidaja külanõukogu]] * [[Risti külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Risti külanõukogu (Harju rajoon)]] * [[Ristiküla külanõukogu]] * [[Roela külanõukogu (Jõgeva rajoon)]] * [[Roela külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Roosna külanõukogu]] * [[Roosna-Alliku külanõukogu]] * [[Ruhnu külanõukogu]] * [[Ruila külanõukogu]] * [[Russalu külanõukogu]] * [[Ruuna külanõukogu]] * [[Ruusmäe külanõukogu]] * [[Rõngu külanõukogu]] * [[Rõuge külanõukogu]] * [[Rõusa külanõukogu]] * [[Rägavere külanõukogu]] ==S== * [[Saaluse külanõukogu]] * [[Saarde külanõukogu]] * [[Saare külanõukogu]] (kuni 1967 [[Vassevere külanõukogu]]) * [[Saarepeedi külanõukogu]] * [[Sadala külanõukogu]] * [[Sagadi külanõukogu]] * [[Saka külanõukogu]] * [[Saksi külanõukogu]] * [[Saku külanõukogu]] * [[Salla külanõukogu]] * [[Salme külanõukogu]] (kuni 1972 [[Torgu külanõukogu]]) * [[Samma külanõukogu]] * [[Sangaste külanõukogu]] * [[Sangla külanõukogu]] (kuni 1954 [[Sangla-Jõesuu külanõukogu]]) * [[Sargvere külanõukogu]] * [[Saru külanõukogu]] * [[Sassi külanõukogu]] * [[Satserinna külanõukogu]] * [[Saue külanõukogu]] * [[Sauga külanõukogu]] * [[Sauvere külanõukogu]] * [[Seliste külanõukogu]] * [[Selja külanõukogu]] * [[Seljametsa külanõukogu]] * [[Selli külanõukogu]] * [[Siimusti külanõukogu]] * [[Sikeldi külanõukogu]] * [[Simuna külanõukogu]] * [[Sinimäe külanõukogu]] (kuni 1977 [[Vaivara külanõukogu]]) * [[Sipa külanõukogu]] * [[Soinaste külanõukogu]] * [[Soldino külanõukogu]] * [[Sommerlingi külanõukogu]] (kuni 1963 [[Lagedi külanõukogu]]) * [[Sompa külanõukogu]] * [[Sonda külanõukogu]] * [[Soometsa külanõukogu]] * [[Soomevere külanõukogu]] * [[Soonurme külanõukogu]] * [[Sootaga külanõukogu]] * [[Sudiste külanõukogu]] * [[Suigu külanõukogu]] * [[Suislepa külanõukogu]] (kuni 1960 [[Vooru külanõukogu]]) * [[Sulbi külanõukogu]] * [[Sultsi külanõukogu]] * [[Surju külanõukogu]] * [[Sutlepa külanõukogu]] * [[Suure-Jaani külanõukogu]] * [[Suurejõe külanõukogu]] * [[Suuremetsa külanõukogu]] * [[Suuremõisa külanõukogu]] * [[Sõmerpalu külanõukogu]] * [[Sõrandu külanõukogu]] * [[Sänna külanõukogu]] * [[Sürgavere külanõukogu]] ==T== * [[Taagepera külanõukogu]] * [[Taali külanõukogu]] * [[Tabivere külanõukogu]] * [[Taebla külanõukogu]] (kuni 1976 [[Palivere külanõukogu]]) * [[Tagamõisa külanõukogu]] * [[Tagula külanõukogu]] * [[Taheva külanõukogu]] * [[Tahkuranna külanõukogu]] * [[Tahula külanõukogu]] * [[Tali külanõukogu]] * [[Tammiku külanõukogu (Kohtla-Järve rajoon)]] * [[Tammiku külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Tammistu külanõukogu]] * [[Tamsalu külanõukogu]] * [[Tapa külanõukogu]] * [[Tapiku külanõukogu]] * [[Tartu külanõukogu]] * [[Tarvastu külanõukogu]] (kuni 1951 [[Muku külanõukogu]], 1951–1975 [[Koidu külanõukogu]]) * [[Teenuse külanõukogu]] * [[Tehaste külanõukogu]] * [[Tihemetsa külanõukogu]] * [[Tiirimetsa külanõukogu]] * [[Tipu külanõukogu]] * [[Tobra-Selja külanõukogu]] * [[Tohvri-Kaika külanõukogu]] * [[Toila külanõukogu]] * [[Toovere külanõukogu]] * [[Torgu külanõukogu]] * [[Tori külanõukogu]] * [[Torma külanõukogu]] * [[Tornimäe külanõukogu]] * [[Triigi külanõukogu]] * [[Tsolgo külanõukogu]] ([[Tsolgu külanõukogu]]) * [[Tsolli külanõukogu]] * [[Tsooru külanõukogu]] * [[Tudu külanõukogu]] * [[Tudulinna külanõukogu]] * [[Tuhalaane külanõukogu]] * [[Tuksi külanõukogu]] * [[Turba külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Tuuru külanõukogu]] * [[Tõhela külanõukogu]] * [[Tõia külanõukogu]] * [[Tõikvere külanõukogu]] * [[Tõlliste külanõukogu]] * [[Tõlluste külanõukogu]] * [[Tõstamaa külanõukogu]] * [[Tähkvere külanõukogu]] * [[Tähtvere külanõukogu]] * [[Tähtvere-Vorbuse külanõukogu]] * [[Tänassilma külanõukogu]] * [[Tääksi külanõukogu]] * [[Türi külanõukogu]] * [[Türsamäe külanõukogu]] ==U== * [[Udriku-Tuha külanõukogu]] * [[Uhtna külanõukogu]] * [[Ulila külanõukogu]] * [[Ulvi külanõukogu]] * [[Umbusi külanõukogu]] * [[Unametsa külanõukogu]] * [[Urvaste külanõukogu]] * [[Uue-Kariste külanõukogu]] * [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Uulu külanõukogu]] * [[Uusna külanõukogu]] ==V== * [[Vaabina külanõukogu]] * [[Vadi külanõukogu]] * [[Vaemla külanõukogu]] * [[Vahastu külanõukogu]] * [[Vaida külanõukogu]] * [[Vaikla külanõukogu]] * [[Vaikna külanõukogu]] * [[Vaivara külanõukogu]] * [[Vajangu külanõukogu]] * [[Valgjärve külanõukogu]] * [[Valgu külanõukogu]] * [[Valguta külanõukogu]] * [[Valjala külanõukogu]] * [[Valma külanõukogu]] * [[Valtu külanõukogu]] * [[Vana-Antsla külanõukogu]] * [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] * [[Vana-Prangli külanõukogu]] * [[Vanaküla külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)]] * [[Vao külanõukogu]] * [[Vara külanõukogu]] * [[Varangu külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] * [[Varbola külanõukogu]] * [[Vardja külanõukogu]] * [[Varja külanõukogu]] * [[Varnja külanõukogu]] * [[Varstu külanõukogu]] * [[Vasalemma külanõukogu]] * [[Vassevere külanõukogu]] * [[Vastemõisa külanõukogu]] * [[Vastse-Kuuste külanõukogu]] * [[Vastse-Roosa külanõukogu]] * [[Vastseliina külanõukogu]] * [[Vee külanõukogu]] * [[Veelikse külanõukogu]] * [[Veeriku külanõukogu]] * [[Velise külanõukogu]] * [[Venevere külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Venevere külanõukogu (Viljandi rajoon)]] * [[Veretino külanõukogu]] * [[Verhulitsa külanõukogu]] * [[Verilaske külanõukogu]] * [[Veriora külanõukogu]] * [[Veski külanõukogu]] * [[Vidrike külanõukogu]] * [[Vigala külanõukogu]] * [[Vihavu külanõukogu]] * [[Vihterpalu külanõukogu]] * [[Vihtra külanõukogu]] * [[Vihula külanõukogu]] * [[Viimsi külanõukogu]] * [[Viiratsi külanõukogu]] (kuni 1977 [[Uusna külanõukogu]]) * [[Viisu külanõukogu]] * [[Viitina külanõukogu]] * [[Viitna külanõukogu]] * [[Villevere külanõukogu]] * [[Viluste külanõukogu]] * [[Vinni külanõukogu]] (kuni 1982 [[Viru-Jaagupi külanõukogu]]) * [[Viru-Jaagupi külanõukogu]] * [[Viru-Nigula külanõukogu]] * [[Vissuvere külanõukogu]] * [[Vitsjärve külanõukogu]] * [[Vohnja külanõukogu]] * [[Voka külanõukogu]] * [[Voki külanõukogu]] * [[Vooru külanõukogu]] * [[Voose külanõukogu]] * [[Vormsi külanõukogu]] * [[Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon)]] * [[Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)]] * [[Võipere külanõukogu]] * [[Võnnu külanõukogu (Haapsalu rajoon)]] * [[Võnnu külanõukogu (Tartu rajoon)]] * [[Võru külanõukogu]] * [[Võsu külanõukogu]] * [[Võtikvere külanõukogu]] * [[Võõpste külanõukogu]] ([[Võõbste külanõukogu]]) * [[Võõpsu külanõukogu]] (kuni 1954 [[Võõpsu I külanõukogu]] ja [[Võõpsu II külanõukogu]]) * [[Väike-Maarja külanõukogu]] * [[Väike-Veerksu külanõukogu]] * [[Väimela külanõukogu]] * [[Väinjärve külanõukogu]] * [[Välgi külanõukogu]] * [[Väljaküla külanõukogu]] * [[Vändra külanõukogu]] * [[Värska külanõukogu]] * [[Vääna külanõukogu]] * [[Väätsa külanõukogu]] ==Õ== * [[Õru külanõukogu]] * [[Õvanurme külanõukogu]] ==Ä== * [[Äksi külanõukogu]] * [[Äriküla külanõukogu]] ([[Äri külanõukogu]]) ==Ü== * [[Ühtri külanõukogu]] * [[Ülenurme külanõukogu]] (kuni 1982 [[Lemmatsi külanõukogu]]) ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] *[[Eesti valdade loend]] [[Kategooria:Eesti NSV külanõukogud| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] o35ezrozvidipqifll6chdf86d5ltf1 0 255741 7121839 7099225 2026-03-31T12:56:57Z ~2026-19195-65 225948 /* Välislingid */ 7121839 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirikulaulude autorist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge [[Joachim Neander (täpsustus)]]}} [[Pilt:JoachimNeander.jpg|thumb|right|Joachim Neander. Tema kaasaegne portree]] '''Joachim Neander''' (ka ''Neuander'', ''Neiander''<ref name="dIXr6" />;[[1650]]<ref name="FtmYA" /> [[Bremen]] – 31. mai vkj [[1680]] Bremen) oli [[sakslased|saksa]] õpetaja, jutlustaja ja [[protestantlik koraal|kirikulaulude]] autor. Tema järgi on nime saanud [[Neandertal]]i org. ==Päritolu== Neanderi vanavanavanaisa<ref name="Nfe65" /> oli [[Wismar]]ist pärit Joachim Neumann, kelle [[Philipp Melanchthon]] soovitas kirjas [[Albert Hardenberg]]ile 1. maist 1551 jutlustajaks [[Stade]]sse.<ref name="dIXr6" /> Ta oli õppinud [[Rostocki ülikool]]is ja [[Wittenbergi ülikool]]is ning saanud magistrikraadi ning oli teeninud mitmes ametis. Melanchthon kirjutab: : ''"Me oleme otsustanud saata Sulle selle auväärse ja õpetatud mehe nimega Joachim Neumann, kes on pärit Wismarist, keda me tema paljude suurepäraste annete pärast peame sobivaks juhtima nii arvukat kirikut. Ta on kõigis oma tegudes mõõdukas, kasinate ja puhaste kommetega. Ka on ta juba pereisa ning on sellega tõendanud oma teadmisi ja ausust. Ta õpetab teisi ustavalt ja talub oma viletsat seisundit alandusega. Tema õpetatus on suurepärane, ning oma tarkuse ja kõneosavusega saab ta oma ameti ehteks. Ma tean, et Sina osava inimestetundjana pead seda meest sobivaks, niipea kui oled mõned päevad temaga suheldes tema eeldusi, tema kombeid ja tema usaldusväärset otsustusvõimet jälginud."'' [[Stade raad]] nimetas ta 1555 [[Stade St. Pankratii kirik]]u pastoriks. Aastal 1556 ta suri järsku. Temast jäid Stades järele pojad Joachim ja Frans.<ref name="Nfe65" /> Tema poeg ja Neanderi vanavanaisa Joachim Neander sai 1582 [[Stade St. Cosmae et Damiani kirik]]u pastoriks ning 1602 vanemaks. Ta suri 1527. Tema vend Frans oli 1582–1602 Stades jutlustajaks.<ref name="Nfe65" /> Tema poeg ja Neanderi vanaisa Joachim (suri 1651 [[Lochem]]is [[Zutphen]]i lähedal) muutis oma nime toonase kombe kohaselt saksa Neumannist [[Nimede kreekastamine|kreekapäraseks]] Neanderiks. Isa saatis ta õppima [[kalvinism|kalvinistlikku]] gümnaasiumi [[Steinfurt|Steinfurdis]] (praegu [[Gymnasium Arnoldinum]]). Ta oli kalvinistlik pastor [[Lengerich]]is, 1633. aastast Steinfurtis ja 1638. aastast Lochemis. [[Lochemi Sint-Gudula kirik]]us on säilinud hõbedast [[armulauapeeker]] pealdise ja tema vapiga. Tema abikaasa ja Neanderi vanaema Anna Elisabeth oli [[Zutphen]]ist pärit hollandi pastor Johan Duischen. Nende lapsed olid Neanderi isa Johann Joachim, Adolf ja Anna Elisabeth, kes abiellus Gerrit Thomasega. Noorem poeg ja tütar jäid elama Hollandisse. Adolfi suguvõsa perekonnanimega Nymann elab Hollandis praegugi.<ref name="im0Nd" /><ref name="Nfe65" /> Neander sündis Johann Joachim Neanderi (12. mai [[1614]] Lengerich – 16. veebruar [[1666]]) perekonnas. Isa sai nime oma emapoolse vanaisa ja isa järgi. Ta õppis algul Lengerichis ja seejärel kalvinistlikus gümnaasiumis Steinfurdis (praegu [[Gymnasium Albertinum]]). Aastal 1631 läks ta edasi õppima [[Bremen]]i ''[[gymnasium illustre]]''<nowiki>'sse</nowiki> (praegu [[Altes Gymnasium Bremen]]). Ta elas seal oma sugulase Johann Williuse, Bremeni pedagoogeumi (praegu [[Altes Gymnasium Bremen]]) esimese juhataja juures. Ta eelistas [[Ludwig Crocius]]e teoloogialoengutele keeleteadusi. Alates 9. detsembrist 1636 oli ta Bremeni pedagoogeumi (praegu [[Altes Gymnasium Bremen]]) 3. klassi õpetaja. Aastal 1642 abiellus ta [[Bremeni St. Ansgarii kirik]]u pastori Meinhard Meinerzi lese Mariaga (sündinud Koch). Abielu jäi lastetuks ja Maria suri 17. veebruaril 1648. 18. septembril 1649 abiellus Johann Joachim Bremeni pedagoogeumi 4. klassi laulmisõpetaja ja kantori Christoph Knippingi tütre Catharina Knippingiga. Neil sündisid lapsed Joachim, Christopher, Johann ja Anna Christina. Johann Joachim suri Rootsi okupatsioomi ajal 16. veebruaril 1666 [[tähniline tüüfus|tähnilisse tüüfusse]] ja [[südamerabandus]]se.<ref name="dIXr6" /><ref name="im0Nd" /><ref name="Nfe65" /> ==Elukäik== Joachim Neander õppis Bremenis kõigepealt pedagoogeumis ning seejärel 1666. aastast ''[[gymnasium illustre]]''<nowiki>'s</nowiki> [[kalvinism|kalvinistlikku]] [[teoloogia]]t<ref name="NSvF7" /> ning töötas mitmes kohas, sealhulgas [[Heidelberg]]is ja [[Frankfurt|Frankfurdis]], õpetajana. 1670. aasta paiku sattus ta [[äratusjutlustaja]] [[Theodor Undereyck]]i mõju alla ning sai tema vahendusel 1671 Frankfurdi kaupmehe poegade koduõpetajaks<ref name="NSvF7" />. Ta valmistas neid ette õpinguteks [[Heidelbergi ülikool]]is ning õppis ka ise seal teoloogiat<ref name="NSvF7" />. Frankfurdis tutvus Neander 1673 [[Philipp Jacob Spener]]iga, kellest sai [[pietism]]i üks rajajaid.<ref name="NSvF7" /> [[1674]]. aastal sai Neanderist [[Düsseldorf]]i kalvinistliku koguduse [[Ladina kool|ladina kooli]] rektor ja ühtlasi ka sama koguduse abipastor, kelle ülesannete hulgas olid jutlustamine ja hingehoid.<ref name="NSvF7" /> Ta lõi sõnad ja muusika arvukatele kirikulauludele. Tihti komponeeris ta muusikat ja pidas jumalateenistusi [[Mettmann]]i lähistel [[Düssel]]i jõe maalilises orus, mistõttu nimetati tema sealne lemmikpaik [[Neanderi koobas|Neanderi koopaks]] ja [[19. sajand]]il hakkas kogu jõeorg kandma Neanderi oru (Neandertal) nime. Üha pietistlikuma meelsuse, erakoosolekute pidamise ning avalikel jumalateenistustel mittekäimisele üleskutsumise tõttu sattus Neander Düsseldorfis kiriku- ja koolivõimudega pahuksisse ning 1676 vallandati ta jutlustajaametist; teda ähvardas ka koolist vallandamine.<ref name="NSvF7" /> Aastal [[1679]] sai temast abijutlustaja kodulinna Bremeni [[Püha Martini kirik (Bremen)|Püha Martini kirikus]]. Ta elas seal oma perekonnale kuulunud nn [[Neanderi maja]]s (Neanderhaus), mis asus kirikust ida pool ja pärines [[15. sajand]]ist. Bremenis lõi ta oma tuntuima vaimuliku laulu "[[Võta nüüd Issandat]]". Ta ei saanud kodulinnas veel aastatki tegutseda, kui suri [[nelipühad]]e teisel pühal, 31. mail 1680 kas 29- või 30-aastaselt pärast lühikest rasket haigust<ref name="NSvF7" />. Tema haua asukoht on teadmata. ==Looming== Neanderit peetakse üheks silmapaistvamaks protestantliku kirikumuusika loojaks [[Saksamaa]]l. Tema 1680. aastal ilmunud laulude kogumik "Bundeslieder und Danck-Psalmen" rajas teed nii reformeeritud kui ka luterliku kiriku pietistlikele lauluraamatutele. Ka tänapäeval lauldakse protestantlikes kirikutes veel Neanderi laule. Saksamaal on tema looming esindatud nii evangeelse kiriku kui ka [[Uusapostlik kirik|uusapostliku kiriku]] lauluraamatutes. [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] laulu- ja palveraamatus on mitu laulu, mida esitatakse tema loodud koraalide "Võta nüüd Issandat" ("Lobe den Herren"), "[[Jumal, vägev valitseja]]" ("Unser Herrscher, unser König"), "[[Imeline Issand]]" ("Wunderbarer König") ning "[[Maa ja meri kiidavad]]" ("Himmel, Erde, Luft und Meer") viisil. Neanderi tuntuim kirikulaul on 1679. aastal kirjutatud ja 1680. aastal kogumikus "Bundes-Lieder und Danck-Psalmen" ilmunud laul "[[Võta nüüd Issandat]]" ("Lobe den Herren"). Laulu algne viis põhines teise vaimuliku loo, "Hast du denn, Jesu, dein Angesicht" viisil. Viis, millel seda tänapäeval lauldakse, kujunes lõplikult välja alles [[18. sajand]]il. ==Isiklikku== Neander jäi vallaliseks. ==Mälestus== Düsseli jõe org, kus Neander lõi muusikat ja pidas jumalateenistusi, kannab 19. sajandist Neanderi oru (Neandertal) nime. Sellest orust leiti [[1856]]. aastal eelajaloolise inimese luustik. Leiukoha järgi hakati seda inimliiki nimetama [[neandertallane|neandertallaseks]] ja nii on Neanderi nimi jäädvustatud ka [[füüsiline antropoloogia|antropoloogias]]. Saksamaa evangeelse kiriku nimekalendris on 31. mai Joachim Neanderi mälestuspäev. <ref name="UztM9" /> Samuti on Saksamaal tema auks nimetatud kaks kirikuhoonet – [[Düsseldorfi Neanderi kirik |Neanderi kirik]] Düsseldorfis ja [[Erkrathi Neanderi kirik|Neanderi kirik]] [[Erkrath]]is. ==Laulude väljaanded== *''Bundeslieder und Dankpsalmen von 1680 mit ausgesetztem Generalbaß von Oskar Gottlieb Blarr'', Schriftenreihe des Vereins für Rheinische Kirchengeschichte, kd 79. Rheinland-Verlag GmbH, Köln, [[1984]], ISBN 3-7927-0810-8. *''Bundes-Lieder und Dank-Psalmen''. Faksimilierter Reprint der Erstausgabe Bremen 1680 mit Beiträgen von [[Thomas Elsmann]] und [[Oskar Gottlieb Blarr]], Bremen: Schünemann [[2009]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dIXr6">Bertheau 1886:327.</ref> <ref name="FtmYA">Vanemas kirjanduses nimetatakse sünniaastatena ka 1610 või 1640 (Bertheau 1886:327).</ref> <ref name="Nfe65">[http://www.backerdirks.com/history_05.htm Geschiedenis van Neumann / Neander (1550–1680)]</ref> <ref name="im0Nd">Bertheau 1886:327, Diecks 1999.</ref> <ref name="NSvF7">Diecks 1999.</ref> <ref name="UztM9">[http://www.heiligenlexikon.de/BiographienJ/Joachim_Neander.html Joachim Neander im Ökumenischen Heiligenlexikon]</ref> }} ==Kirjandus== * [[Carl Bertheau]]. Neander, Joachim. – ''[[Allgemeine Deutsche Biographie]]'', kd 23, [[1886]], lk 327–330, [[:de:s:ADB:Neander, Joachim (Dichter geistlicher Lieder)]]. * W. Nelle. ''Joachim Neander, der Dichter der "Bundeslieder" und "Dankpsalmen"'', Hamburg [[1904]]. * [[Lore Esselbrügge]]. ''Joachim Neander, ein Kirchenliederdichter des 17. Jhs.'', väitekiri, Marburg [[1921]]. * [[Gerhard Dünnhaupt]]. Joachim Neander (1650–1680). – ''Personalbibliographien zu den Drucken des Barock'', kd 4, Hiersemann, Stuttgart [[1991]], ISBN 3-7772-9122-6, lk 2933–2936 (teoste ja kirjanduse nimestik) *[[Erich Wenneker]]. Neander, Joachim. – ''[[Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon]]'' (BBKL), kd 6, Bautz, Herzberg [[1993]], ISBN 3-88309-044-1, vg 523–526. * [[Thomas Diecks]]. Neander, Joachim. – ''[[Neue Deutsche Biographie]]'', kd 19, [[1999]], lk 11. [http://daten.digitale-sammlungen.de/0001/bsb00016337/images/index.html?seite=25 Veebiversioon.] *[[Andreas Hofbauer|Andreas L. Hofbauer]]. Meine Taube / in den Felßlöchern / in dem Verborgene der Steinritzen / laß mich hören deine Stimme. Ad Joachim Neander. – [[Dirk Matejovski]], [[Dietmar Kamper]], [[Gerd-C. Weniger]] (toim). ''Mythos Neanderthal'', Frankfurt/New York [[2001]], ISBN 3-593-36751-3. * [[Helmut Ackermann]]. ''Joachim Neander. Sein Leben, seine Lieder, sein Tal'', 3., täiendatud trükk, Düsseldorf [[2005]], ISBN 3-89978-029-9. ==Välislingid== {{Commonscat}} *[http://www.hymntime.com/tch/bio/n/e/a/neander_j.htm Ingliskeelne lühielulugu ja loodud laulude nimekiri] (vaadatud 21.02.2015) {{JÄRJESTA:Neander, Joachim}} [[Kategooria:Saksa heliloojad]] [[Kategooria:Saksa luuletajad]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1650]] [[Kategooria:Surnud 1680]] 6rc9ta57clws1jzatqsq6e6615snagc 0 257898 7121833 5866613 2026-03-31T12:52:05Z ~2026-19195-65 225948 On vist õige liigitus 7121833 wikitext text/x-wiki '''Jakob Knopken''' (ka '''Jacobus Knopken''' või '''Knöpken'''; [[1470. aastad]] – pärast [[1529]]) oli [[Saksamaa|saksa]] päritolu vaimulik, [[1517]] – umbes [[1523]] Riia toomhärra. Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi [[Andreas Knopken]]i noorem vend, kes pärines, nagu vendki, [[Saksimaa]]lt [[Sonnenburg]]ist. Ta õppis koos oma vennaga [[Treptow]]' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator [[Johannes Bugenhagen]] ning oli aastatel [[1508]]–[[1509]] oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast [[Riia]] [[Riia Peetri kirik|Peetri kiriku]] jutlustaja. Temast sai ka [[Saksa ordu]] preestervend. [[1517]]. aastal sai temast ka Riia toomkapiitli liige ning Riia Peetri kiriku kirikhärra. Kuna Jakob ise pidas jumalateenistusi [[Riia toomkirik]]us, siis pidi Peetri kirikus jutlusi pidama tema [[vikaar]], kelleks Jakob kutsus oma venna Andrease. [[1521]]. aasta lõpus sai ta endale uue prebendi, kuid järgmisel aastal määrati ta uuesti Peetri kiriku ülevaatajaks, sest sealne uus kirikhärra, toomhärra [[Hildebrand Lutke]], oli reisinud välismaale. Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt [[1522]]. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus [[Wittenberg]]i, niisiis oli ta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523. aasta lõpus palveid nii [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]] kui ka [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistrile]] [[Wolter von Plettenberg]]ile. Tema palvetel polnud siiski mõju ning [[1524]]. aastal asus ta õppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. [[1529]]. aastal on temast viimast korda juttu seoses Riia linna ja peapiiskopi vaheliste lepitusläbirääkimistega Lübeckis. Jakob Knopken on ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma. ==Kirjandus== *[[Leonid Arbusow noorem]]. ''Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland'', lk 171–172, 174–175, 194, 197, 241–243, 831–832. *[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit'', II osa, lk 44 ja 156; III osa, lk 55; IV osa, lk 103. *[[Theodor Schiemann]]. "Jacob und Andreas Knopken", ''Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv-, und Kurlands'', Band IV, Heft I, 1887, lk 65–67. {{JÄRJESTA:Knopken, Jakob}} [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1470. aastatel]] [[Kategooria:Riia toomhärrad]] h140qggvz8me25g58480e7505wv09fk 0 259760 7121808 7091072 2026-03-31T12:23:23Z NOSSER 8097 7121808 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kiltsi mõis2.JPG|pisi|Kiltsi mõisa peaportaal]] [[Pilt:Kiltsi mõis1.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]] [[Pilt:Kiltsi mõis3.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]] '''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/> ==Ajalugu== Kiltsi mõisa on esmamainitud [[1323]]. aastal kui ''Alba Curia''. [[16. sajand]]il kuulus mõis [[Gilsen]]itele, 1547. aastal Otto von Gilsenile, kelle järgi sai Kiltsi mõis (rootsi k. ''Wittenfeld''<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Andra delen - Häft 3]. ''II. Wiek (jämte Dagö och Ösel).'', s. 584</ref>) ka oma eestikeelse nime.<ref name="Kiltsi"/>. Seejärel kuulus tema tütre Maya (Margaretha) esimesele mehele Johann (Hans) von Zoegele ning kuningas Johann III kinnituse järel 1591. aastal tema, teisest abielust abikaasale Hans Bergile. Mõisa pärisid [[Zöge von Manteuffel|Zoege]]d:<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Johann Soye, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=636 s. 619]</ref>, Maya poeg Jürgen (Georg) Zoege (suri enne 1613) ja temalt, poeg [[Joachim Friedrich von Zöge]] (langes 1642 [[Breitenfeldi lahing (1642)|Breitenfeldi lahingus]]). Tema lesk Helene Horn af Kanckas abiellus teistkordselt Magnus Nierothiga, kes oli järgnevalt mõisaomanik (1649)<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16687 Kiltsi mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[1871]]. aastal omandas mõisa [[Karl von Hunnius]]. [[Hunnius]]tele kuulus mõisasüda [[1939]]. aastani.<ref name="Kiltsi"/> ==Mõisakompleks== Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusse [[Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)|Kiltsi vasallilinnus]], mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [[17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaeg]]se mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/> [[18. sajand]]il lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.<ref name="Kiltsi"/> Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. [[1993]]. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. [[2001]]–[[2002]] toimusid hoone tagaküljel suured varingud. [[2000]]. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.<ref name="Kiltsi"/> Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.<ref name="Kiltsi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kiltsi">[http://www.mois.ee/laane/kiltsi.shtml Kiltsi mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> }} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=15586}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16687 Kiltsi mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.920014|EW=23.520178|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] snst6zbcgtb8lwhdujftaisf329vd7u 7122091 7121808 2026-03-31T19:46:55Z NOSSER 8097 7122091 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kiltsi mõis2.JPG|pisi|Kiltsi mõisa peaportaal]] [[Pilt:Kiltsi mõis1.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]] [[Pilt:Kiltsi mõis3.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]] '''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/> ==Ajalugu== Kiltsi mõisa on esmamainitud [[1323]]. aastal kui ''Alba Curia''. [[16. sajand]]il kuulus mõis [[Gilsen]]itele, 1547. aastal Otto von Gilsenile, kelle järgi sai Kiltsi mõis (rootsi k. ''Wittenfeld''<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Andra delen - Häft 3]. ''II. Wiek (jämte Dagö och Ösel).'', s. 584</ref>) ka oma eestikeelse nime.<ref name="Kiltsi"/>. Seejärel kuulus tema tütre Maya (Margaretha) esimesele mehele Johann (Hans) von Zoegele ning kuningas Johann III kinnituse järel 1591. aastal tema, teisest abielust abikaasale Hans Bergile. Mõisa pärisid [[Zöge von Manteuffel|Zoege]]d:<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Johann Soye, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=636 s. 619]</ref>, Maya poeg Jürgen (Georg) Zoege (suri enne 1613) ja temalt, poeg [[Joachim Friedrich von Zöge]] (langes 1642 [[Breitenfeldi lahing (1642)|Breitenfeldi lahingus]]). Tema lesk Helene Horn af Kanckas abiellus teistkordselt Magnus Nierothiga, kes oli järgnevalt mõisaomanik (1649)<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16687 Kiltsi mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. 1663. aastal kuulus mõis Joachim Friedrich von Zoege tütre Anna Margaretha von Zöge 1. abikaasale, kindralmajor [[Reinhold Liwe|Reinhold Liwen]]ilele ja Anna Margaretha abiellus seejärel teistkordselt [[Andja mõis|Andja]] [[Reinhold von Wrangell|Reinhold Wrangel]]iga (surnud 1686). Anna Margaretha surma järel (1689) oli omanikuks tema poeg esimesest abielust [[Joachim Friedrich von Liewen]] (surn. 1713) ja siis Reinhold Wrangelli tütar Eva Juliana (1686–1739) oli kaks korda abielus ja kelle 1. abielust poeg major Fromhold von Knorring päris Kiltsi ja [[Kurisoo mõis]]a [[Järva-Madise kihelkond|Järva-Madise kihelkon]]nas. 1781. aastal pärandavara jagamisega sai Kiltsi, [[Vilkla mõis|Vilkla]] ning [[Ehmja mõis]]a major [[Gustav Reinhold von Knorring]] (1738–1804), kelle pärija 1826. aastal oli poeg, haagikohtunik Gustav von Knorring (1797–1866) ning Gustav Wilhelm Adolfi pärija Gustav von Knorring (1842–1875), kes 1871. aastal müüs Kiltsi mõisa meditsiinidoktor [[Karl Arthur Woldemar von Hunnius|Karl von Hunnius]]ele (1825–1893). Karl Arthur Woldemar von Hunniuse surma (1893) järel pärisid mõisa jagamatult tema lesk Johanna Friedericke Hunnius (sünd [[Landesen]]) ja lapsed, kuid 1894. aasta pärandavara jagamise lepinguga läks läksid Kiltsi ja [[Parila mõis]]ad [[Woldemar von Hunnius|Theodor Woldemar Emanuel von Hunnius]]ele (1855–1933). 1909. aastal omandas ta ka [[Palivere mõis|Palivere]] ja [[Väike-Lähtru mõis]]ad. [[Hunnius]]tele kuulus pärast mõisamaade riigistamist [[1919. aasta maareform]]iga, Kiltsi mõisasüda [[1939]]. aastani.<ref name="Kiltsi"/> ==Mõisakompleks== Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusse [[Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)|Kiltsi vasallilinnus]], mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [[17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaeg]]se mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/> [[18. sajand]]il lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.<ref name="Kiltsi"/> Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. [[1993]]. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. [[2001]]–[[2002]] toimusid hoone tagaküljel suured varingud. [[2000]]. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.<ref name="Kiltsi"/> Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.<ref name="Kiltsi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kiltsi">[http://www.mois.ee/laane/kiltsi.shtml Kiltsi mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> }} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=15586}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16687 Kiltsi mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.920014|EW=23.520178|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] pn2nt5uxh3wc6ekms0c85mafjd41ixj 0 264755 7121837 6652358 2026-03-31T12:55:37Z ~2026-19195-65 225948 7121837 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib teoloogist; jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Gerd Müller]]}} '''Paul-Gerhard Müller''' ([[10. mai]] [[1929]] [[Marburg]] – [[10. mai]] [[2024]] [[Erlangen]]) oli saksa luterlik teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik. {{JÄRJESTA:Müller, Gerhard}} [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Kirikuloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2024]] sk8w7w2jn5jtmhctwpx8l0znhl87x2j 0 266302 7121880 6563122 2026-03-31T13:56:07Z Juhan121 25066 /* Ajalugu */ 7121880 wikitext text/x-wiki '''Viljastamine katseklaasis''' ([[inglise keel]]es ''in vitro fertilisation'', lühend '''IVF''') ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse [[munarakk]] ja [[seemnevedelik]] kokku [[katseklaas]]is ning [[emakas]]se siiratakse [[embrüo]]. Maailmas sündis esimene nn katseklaasilaps 1978. aastal Inglismaal. Eesti esimene katseklaasilaps sündis 1995. aastal. Arvatakse, et tänu kunstlikule viljastamisele on sündinud üle 8 miljoni lapse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.sciencedaily.com/releases/2018/07/180703084127.htm|pealkiri=More than 8 million babies born from IVF since the world's first in 1978|väljaanne=sciencedaily.com|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Terminoloogia == Ladinakeelne termin ''[[in vitro]]'' tähendab 'klaasis' ning see viitab katseklaasidele, milles tehakse bioloogiaeksperimente.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/in%20vitro/1|pealkiri=In vitro|väljaanne=sonaveeb.ee|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Väljend “katseklaasilaps” viitab samuti [[Petri tass]]ile, milles tavaliselt IVFi läbi viiakse. Viljastamine katseklaasis ehk IVF on [[viljatusravi]] meetod.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusravi|pealkiri=Viljastusravi protseduurid|väljaanne=itk.ee|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190929222909/https://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus/viljatusravi|url-olek=ei tööta}}</ref> == Meetod == IVF viiakse läbi nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga. Rasestumise tõenäosus on suurem stimuleeritud ovulatsiooniga.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/et/kunstlik-viljastamine|pealkiri=Kunstlik viljastamine|väljaanne=kliinikum.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Ovulatsioon]]i ajal kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse [[munasari|munasarja]] tupe kaudu. Mees annab spermaproovi samal päeval kui kogutakse naise munarakud. Enne munarakkude kogumist ja spermaproovi andmist tuleb hoiduda suguühtest 2–5 päeva.<ref name=":0" /> Katseklaasis viiakse kokku munarakk seemnevedelikuga, et saaks toimuda viljastumine. Raskekujulise spermapatoloogia korral võib tekkida vajadus [[seemnerakk]] otse munarakku süstida (ICSI).<ref name=":0" /> Viljastatud munarakust areneb embrüo ja see siiratakse mõni päev hiljem emakasse.<ref name=":0" /> == Tüsistused == IVFi ettevalmistamise käigus võib tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni raske vorm, mida iseloomustab üldine turse tekkimine kudedes. See tüsistus vajab ilmtingimata haiglaravi.<ref name=":0" /> Kui munarakud kogutakse [[narkoos]]is, on võimalikud narkoositüsistused. Seotud on need eelkõige organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille tulemusena võib tekkida [[allergiline šokk]]. Esinemissagedus sellel [[tüsistus]]el on 0,5:10 000.<ref name=":0" /> == Ülejäänud embrüod ja munarakud == Kui IVFi tulemusena saadakse rohkem embrüoid, kui on protseduuriks vaja, siis saab embrüot säilitada külmutamise teel hilisemaks siirdamiseks.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Esimene laps, kes sündis IVF-meetodi tulemusena, oli Inglismaal 25. juulil 1978 ilmale tulnud Louise Brown.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/25/newsid_2499000/2499411.stm|pealkiri=BBC ON THIS DAY {{!}} 25 {{!}} 1978: First 'test tube baby' born|väljaanne=news.bbc.co.uk|aeg=|vaadatud=}}</ref> Protseduuri töötasid välja ja viisid läbi füsioloog [[Robert G. Edwards]], günekoloog [[Patrick Steptoe]] ja embrüoloog [[Jean Purdy]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nytimes.com/2019/06/10/world/europe/jean-purdy-ivf-plaque.html|pealkiri=Three Created a Fertility Revolution With I.V.F., but One, a Woman, Went Unrecognized - The New York Times|väljaanne=nytimes.com|aeg=|vaadatud=}}</ref>Edwardsit tunnustati 2010. aastal selle saavutuse eest Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinnaga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10656|pealkiri=Robert G. Edwards – 2010. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini preemia laureaat|väljaanne=ojs.utlib.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref> Teistele teadlastele see au ei laienenud, sest [[Nobeli auhind]]a ei anta postuumselt. Esimene Eestis ja ka Baltimaades sündinud IVF meetodil eostatud laps tuli ilmale 26. augustil 1995 [[Tallinna Keskhaigla]]s. Viljastamine ja embrüo siirdamine toimusid Tartu Ülikooli kliinikus doktor [[Andrei Sõritsa]] juhendamisel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arvamus.postimees.ee/6142878/postimees-1995-aastal-esimene-baltimaade-katseklaasilaps-sundis-eestis|pealkiri=Postimees 1995. aastal: esimene Baltimaade katseklaasilaps sündis Eestis|väljaanne=postimees.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref> Vanim katseklaasis viljastamise meetodi abil lapse saanud naine on 73-aastane Mangayamma Yaramati, kes sünnitas 5. septembril 2019 kaksikud tüdrukud. Kuna Mangayammal oli juba 25 aastat varem saabunud menopaus, kasutati protseduuriks ta abikaasa spermat ja doonori munarakku.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.theguardian.com/world/2019/sep/06/indian-woman-73-gives-birth-twin-girls-mangayamma-yaramati-andhra-pradesh|pealkiri=Indian woman, 73, gives birth to twin girls|väljaanne=theguardian.com|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Eetika == === Siirdamiseelne geneetiline diagnoos või sõeluuring === Siirdamiseelne geneetiline diagnoos oli algselt ette nähtu selleks, et eristada geneetiliselt päritava haigusega embrüoid. Ent kuna seda meetodit on kasutatud ka teatud tunnustega embrüote valimiseks, on tekkinud eetilised küsitavused. Peamiselt, et kas inimesel on õigus manipuleerida, milline laps talle sünnib või peaks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4288489/|pealkiri=Practices and ethical concerns regarding preimplantation diagnosis. Who regulates preimplantation genetic diagnosis in Brazil?|väljaanne=ncbi.nlm.nih.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> ===Rahaahnus=== Eetiline murekoht on ka viljatusravi muutumine tööstuseks, millelt saab kasumit teenida. Kuigi Eesti seadused seda keelavad, on näiteks USAs ühele naisele siiratud 12 embrüot korraga, mis tõi endaga kaasa kaheksike sünni ning palju meediakajastust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Suleman_octuplets|pealkiri=Suleman octuplets|väljaanne=en.wikipedia.org|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samuti muretsetakse kasumi eesmärgil IVFi ülekasutamise pärast ehk IVF protseduuri reklaamitakse ja viiakse läbi naistel, kellel seda tegelikult vaja pole.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cbsnews.com/news/is-in-vitro-fertilization-being-overused/|pealkiri=Is In Vitro Fertilization Being Overused?|väljaanne=cbsnews.com|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Religioossed küsimused === Katoliku kirik usub, et embrüol on hing eostamise hetkest, mistõttu on nad vastu IVFiga kaasneda võivale embrüote hävitamisele. Samuti on nad kunstliku viljastamise vastu, kuna usuvad, et seksuaalne vahekord on oluline osa abielust ning eostamisprotsessist.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://news.medill.northwestern.edu/chicago/news.aspx?id=136743|pealkiri=Reconciling religion and infertility|väljaanne=web.archive.org|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131104194217/http://news.medill.northwestern.edu/chicago/news.aspx?id=136743}}</ref> Islamis on kunstlik viljastamine lubatud, seni kuni see leiab aset abielu paari sugurakkudega ja embrüo siiratakse sama paari naisele.<ref name=":1" /> Eesti Kirikute Nõukogu läkituse kohaselt toetavad kõik liikmeskirikud peale Rooma Katoliku Kiriku Apostelliku Administratuuri Eestis kunstliku viljastamist, mis toimub abikaasade sugurakkudega, eeldusel, et varuembrüoid ei kõrvaldata. Doonorrakkude kasutamise puhul arvamused erinevad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/lakitus.php?id=6|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu|väljaanne=ekn.ee|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-03-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210302140243/http://www.ekn.ee/lakitus.php?id=6|url-olek=ei tööta}}</ref> == Emotsionaalne side == Mõned uuringud osutavad, et vanemad, kelle laps on kunstliku viljastamise teel eostatud, demonstreerivad oma lapsega suuremat emotsionaalset seotust ning nad naudivad vanemaks olemist rohkem, kui vanemad, kelle laps on eostatud naturaalsel viisil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4255607/|pealkiri=Psychological adjustment in adolescents conceived by assisted reproduction techniques: a systematic review|väljaanne=ncbi.nim.nih.gov|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Legaalsus == Eestis reguleerib kunstliku viljastamist kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Selle kohaselt võib Eestis kunstlikult viljastada ainult täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil ning naine peab selleks andma kirjaliku nõusoleku. Naisele võib ühe kunstliku viljastamise ajal üle kanda kuni kolm embrüot, mis kõik on loodud ühelt isikult pärinevatest sugurakkudest. Keelatud on teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo siirdamine naisele. Samuti on keelatud embrüo manipuleerimine kloonimise eesmärgil, kahe erineva DNAga embrüo ühendamine, arenemisvõimelise embrüo loomine inimese ja looma sugurakkude ühendamise teel ning lapse soo valimine, välja arvatud siis, kui seda on tehtud hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13097625?leiaKehtiv|pealkiri=Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus|väljaanne=riigiteataja.ee|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Lühidalt teistest meetoditest == '''IUI (''intrauterine insemination'')''' ehk '''emakasisene viljastamine''' on meetod, mille korral süstitakse mehe sperma peene kateetri abil emakaõõnde. See meetod on näidustatud, kui mehe spermaga esineb kergema astme probleeme, probleemid on seotud emakakaelaga või kui lastetuse põhjus on ebaselge. Üle 40-aastastel naistel on IUI tulemuslikkus väga madal.<ref name=":0" /> '''Võõrast munarakust pärit embrüoga viljastamine''' on meetod, mida kasutatakse, kui naiselt ei ole võimalik meditsiinilistel põhjustel munarakku saada. Sel juhul viljastatakse doonori munarakk IVF meetodil ning siiratakse tekkinud embrüo patsiendile.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref>}} [[Kategooria:Meditsiin]] __SISUKORDEES__ 9dktdthzvti6wxhddj99s6jmtzd5z72 0 267065 7122256 6643009 2026-04-01T07:51:12Z Abeek 7019 parandasin 3He spinni väärtuse pooleks, 1/2 (oli üks pool) 7122256 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Heelium-3''' on kahe [[prooton]]i ja ühe [[neutron]]iga [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[heelium]]i [[isotoop]]. Heelium-3 olemasolu avastasid [[Luis Álvarez]] ja [[Robert Cornog]] [[1939]]. aastal. Heelium-3 peetakse potentsiaalseks [[teise põlvkonna termotuumareaktor]]i [[kütus]]eks. Probleem on selle isotoobi haruldus [[Maa (planeet)|Maal]]. Heelium-3 tekib [[triitium]]i [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] ning seda protsessi tahetakse kasutada ka heelium-3 tootmiseks. Heelium-3 on [[Päike]]ses toimuvate reaktsioonide kõrvalsaadus. Seda leidub mingil määral [[päikesetuul]]es ja planeetidevahelises keskkonnas. Planeetidevahelisest ruumist [[Maa atmosfäär]]i sisenev heelium-3 hajub kiiresti tagasi ja selle sisaldus atmosfääris on üliväike. Osa maapealses atmosfääris leiduvast heelium-3-st on ka atmosfääri- ja veealuste tuumarelvade katsetamise jäänused. Et [[Kuu]]l puudub atmosfäär, leidub sealses pinnakihis ([[regoliit]]) märkimisväärses koguses heelium-3. Kuu pinnases kogunes heelium-3 järk-järgult üle miljardite aastate päikesetuulega. Selle tulemusena sisaldab tonn Kuu pinnast (kõige õhemas pinnalähedases kihis) umbes 0,01 g heelium-3 (kuni 50 ppb) ja 28 g [[heelium-4]]. See isotoopide suhe (umbes 0,043%) on oluliselt suurem kui Maa atmosfääris. == Füüsikalised omadused == Tänu oma väikesele [[aatommass]]ile 3,016 u on heelium-3-l mõned füüsikalised omadused, mis erinevad heelium-4 (aatommassiga 4,0026 u). Heelium-3 mikroomaduste tõttu on sellel suurem [[nullpunkti energia]] kui heelium-4-l. See tähendab, et heelium-3 suudab ületada dipool-dipool-interaktsioonid väiksema soojusenergiaga kui heelium-4. [[Kvantmehaanika|Kvantmehaanilised]] mõjud heelium-3-le ja heelium-4-le on oluliselt erinevad, sest kahe [[Prooton|prootoni]], kahe [[Neutron|neutroni]] ja kahe [[Elektron|elektroniga]] heelium-4 üldine [[spinn]] on null, muutes selle [[Bosonid|bosoniks]], kuid ühe võrra vähema [[Neutron|neutroniga]] on heelium-3 üldine spinn 1/2, muutes selle [[Fermionid|fermioniks]]. == Kasutamine == [[Kvantarvuti|Kvantarvutid]] vajavad töötamiseks väga madalaid temperatuure. Mida madalam on selle keskkonna temperatuur, kus kvantarvuti komponendid asuvad, seda püsivam on arvuti ja seda vähem vigu esineb arvutustes. Heelium-3 on väga tõhus jahutusvedelik, vähendades kvantarvutite müra 1000 korda. Heelium-3 on ka oletuslik [[Termotuumasüntees|termotuumasünteesi]] kütus, mille täpsemaid kasutusvõimalusi uuritakse. Heelium-3 loodetakse kasutada tulevase energiaallikana. Erinevalt enamikust tuumasünteesireaktsioonidest on heelium-3 aatomite sulandumine aneutrooniline (aneutronite termotuumasüntees). See vabastab suures koguses energiat, põhjustamata ümbritseva aine radioaktiivseks muutumist. Kuid heelium-3 termotuumareaktsioonide saavutamiseks on vaja palju kõrgemat temperatuuri kui traditsioonilistel termotuumareaktsioonide korral ning see [[protsess]] võib vältimatult tekitada ka selliseid reaktsioone, mis põhjustaksid ümbritseva aine radioaktiivseks muutumist. [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] [[Kategooria:Tuumafüüsika]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] 04ngykc8t17ar882y28r3ua5ckw5ynn 7122260 7122256 2026-04-01T08:00:22Z Abeek 7019 Lisasin tähise 3He ja parandasin "aneutroni termotuumasünteesi" "neutronivabaks termotuumasünteesiks" 7122260 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Heelium-3''' (³He) on kahe [[prooton]]i ja ühe [[neutron]]iga [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[heelium]]i [[isotoop]]. Heelium-3 olemasolu avastasid [[Luis Álvarez]] ja [[Robert Cornog]] [[1939]]. aastal. Heelium-3 peetakse potentsiaalseks [[teise põlvkonna termotuumareaktor]]i [[kütus]]eks. Probleem on selle isotoobi haruldus [[Maa (planeet)|Maal]]. Heelium-3 tekib [[triitium]]i [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] ning seda protsessi tahetakse kasutada ka heelium-3 tootmiseks. Heelium-3 on [[Päike]]ses toimuvate reaktsioonide kõrvalsaadus. Seda leidub mingil määral [[päikesetuul]]es ja planeetidevahelises keskkonnas. Planeetidevahelisest ruumist [[Maa atmosfäär]]i sisenev heelium-3 hajub kiiresti tagasi ja selle sisaldus atmosfääris on üliväike. Osa maapealses atmosfääris leiduvast heelium-3-st on ka atmosfääri- ja veealuste tuumarelvade katsetamise jäänused. Et [[Kuu]]l puudub atmosfäär, leidub sealses pinnakihis ([[regoliit]]) märkimisväärses koguses heelium-3. Kuu pinnases kogunes heelium-3 järk-järgult üle miljardite aastate päikesetuulega. Selle tulemusena sisaldab tonn Kuu pinnast (kõige õhemas pinnalähedases kihis) umbes 0,01 g heelium-3 (kuni 50 ppb) ja 28 g [[heelium-4]]. See isotoopide suhe (umbes 0,043%) on oluliselt suurem kui Maa atmosfääris. == Füüsikalised omadused == Tänu oma väikesele [[aatommass]]ile 3,016 u on heelium-3-l mõned füüsikalised omadused, mis erinevad heelium-4 (aatommassiga 4,0026 u). Heelium-3 mikroomaduste tõttu on sellel suurem [[nullpunkti energia]] kui heelium-4-l. See tähendab, et heelium-3 suudab ületada dipool-dipool-interaktsioonid väiksema soojusenergiaga kui heelium-4. [[Kvantmehaanika|Kvantmehaanilised]] mõjud heelium-3-le ja heelium-4-le on oluliselt erinevad, sest kahe [[Prooton|prootoni]], kahe [[Neutron|neutroni]] ja kahe [[Elektron|elektroniga]] heelium-4 üldine [[spinn]] on null, muutes selle [[Bosonid|bosoniks]], kuid ühe võrra vähema [[Neutron|neutroniga]] on heelium-3 üldine spinn 1/2, muutes selle [[Fermionid|fermioniks]]. == Kasutamine == [[Kvantarvuti|Kvantarvutid]] vajavad töötamiseks väga madalaid temperatuure. Mida madalam on selle keskkonna temperatuur, kus kvantarvuti komponendid asuvad, seda püsivam on arvuti ja seda vähem vigu esineb arvutustes. Heelium-3 on väga tõhus jahutusvedelik, vähendades kvantarvutite müra 1000 korda. Heelium-3 on ka oletuslik [[Termotuumasüntees|termotuumasünteesi]] kütus, mille täpsemaid kasutusvõimalusi uuritakse. Heelium-3 loodetakse kasutada tulevase energiaallikana. Erinevalt enamikust tuumasünteesireaktsioonidest on heelium-3 aatomite sulandumine aneutrooniline (neutronivaba termotuumasüntees). See vabastab suures koguses energiat, põhjustamata ümbritseva aine radioaktiivseks muutumist. Kuid heelium-3 termotuumareaktsioonide saavutamiseks on vaja palju kõrgemat temperatuuri kui traditsioonilistel termotuumareaktsioonide korral ning see [[protsess]] võib vältimatult tekitada ka selliseid reaktsioone, mis põhjustaksid ümbritseva aine radioaktiivseks muutumist. [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] [[Kategooria:Tuumafüüsika]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] 9r2v02dwsu8r368xx6dlcmk173wbq0c 7122357 7122260 2026-04-01T09:39:17Z Andres 5 7122357 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Heelium-3''' (³He) on kahe [[prooton]]i ja ühe [[neutron]]iga [[aatomituum]]aga [[stabiilne isotoop|stabiilne]] [[heelium]]i [[isotoop]]. Heelium-3 avastasid [[Luis Álvarez]] ja [[Robert Cornog]] [[1939]]. aastal. Heelium-3 peetakse potentsiaalseks [[teise põlvkonna termotuumareaktor]]ite [[tuumakütus|kütus]]eks. Probleem on selle isotoobi haruldus [[Maa (planeet)|Maal]]. Heelium-3 tekib [[triitium]]i [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] ja seda protsessi tahetakse kasutada ka heelium-3 tootmiseks. Heelium-3 on [[Päike]]ses toimuvate tuumareaktsioonide kõrvalsaadus. Seda leidub mingil määral [[päikesetuul]]es ja planeetidevahelises keskkonnas. Planeetidevahelisest ruumist [[Maa atmosfäär]]i sisenev heelium-3 hajub kiiresti kosmosesse tagasi ja selle sisaldus atmosfääris on üliväike. Osa maapealses atmosfääris leiduvast heelium-3-st on tekkinud atmosfääris ja vee all tehtud [[tuumakatsetus]]te tagajärjel. Et [[Kuu]]l puudub atmosfäär, leidub sealses pinnakihis ([[regoliit]]) märkimisväärses koguses heelium-3. Kuu pinnasesse kogunes heelium-3 järk-järgult miljardite aastate jooksul päikesetuulest. Tonn Kuu pinnast (kõige ülemises pinnalähedases kihis) sisaldab umbes 0,01 g heelium-3 (kuni 50 ppb) ja 28 g [[heelium-4]]. See isotoopide osatähtsuse suhe (umbes 0,043%) on oluliselt suurem kui Maa atmosfääris. == Füüsikalised omadused == Tänu väikesele [[aatommass]]ile 3,016 u on heelium-3-l mõned füüsikalised omadused, mis erinevad heelium-4 (aatommassiga 4,0026 u) omadustest. Heelium-3 kvantmehaaniliste omaduste tõttu on sellel suurem [[nullpunkti energia]] kui heelium-4-l. Seetõttu erinevad heelium-3 vedela oleku omadused oluliselt heelium-4 omadustest, eriti väga madalatel temperatuuridel. [[Kvantmehaanika|Kvantmehaanilised]] mõjud heelium-3-le ja heelium-4-le on oluliselt erinevad, sest kahe [[Prooton|prootoni]], kahe [[Neutron|neutroni]] ja kahe [[Elektron|elektroniga]] heelium-4 aatomi kogu[[spinn]] on null, nii et see on [[boson]], kuid ühe võrra väiksema neutronite arvuga heelium-3 üldine spinn on 1/2, nii et see on [[fermion]]. == Kasutamine == [[Kvantarvuti|Kvantarvutid]] vajavad töötamiseks väga madalaid temperatuure. Mida madalam on selle keskkonna temperatuur, kus kvantarvuti komponendid asuvad, seda püsivam on arvuti ja seda vähem vigu esineb arvutustes. Heelium-3 on väga tõhus [[jahutusvedelik]], mis võimaldab saavutada väga madala temperatuuri, mis vähendab kvantarvutite müra ja vigade arvu. Heelium-3 on ka oletuslik [[Termotuumasüntees|termotuumasünteesi]] kütus, mille täpsemaid kasutamisvõimalusi uuritakse. Heelium-3 loodetakse kasutada tulevase energiaallikana. Erinevalt enamikust tuumasünteesireaktsioonidest on heelium-3 aatomite liitumine [[neutronivaba termotuumasüntees]]. See vabastab suures koguses energiat, muutmata ümbritsevat ainet radioaktiivseks. Kuid heelium-3 termotuumareaktsioonide saavutamiseks on tarvis kõrgemat temperatuuri kui seni kasutatud termotuumareaktsioonide korral ja see protsess võib tekitada ka kõrvalreaktsioone, mis muudavad ümbritseva aine radioaktiivseks. [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] [[Kategooria:Tuumafüüsika]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] 3lgt4e8m0trhlokar9sog7ok4qfegeu 0 267762 7121868 6678494 2026-03-31T13:23:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121868 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} '''Bioeetikaks''' nimetatakse tavaliselt [[eetika]] valdkonda, mis tegeleb peamiselt inimeluga. [[Interdistsiplinaarne mõiste|Interdistsiplinaarselt]] hõlmab see ka meditsiineetika ja keskkonnaeetika. Bioeetika traditsiooniliste probleemide hulka kuuluvad [[Abort|abordi]], inimese [[GMO|geneetilise muundamise]], [[Siirdamine|elundite transplantatsiooni]], [[eutanaasia]] jms küsimused. Bioeetika on [[bioloogia]]- ja [[meditsiin]]ivallast tulenevaid eetikaprobleeme käsitlev teadussuund. Bioeetikud tegelevad meditsiinitavade moraalsete ja eetiliste küsimustega, mis lähtuvad [[Loodusteadused|loodusteaduste]], [[biotehnoloogia]], meditsiini, [[poliitika]], [[seadusandlus]]e ja [[filosoofia]] omavahelistest suhetest. == Nimetus == Terminit "bioeetika" ([[kreeka]] keelest ''bios'', elu; ''ethos'', käitumine) kasutas esimesena Fritz Jahr 1926. aastal artiklis "Bioeetiline kohustus", mis käsitles loomade ja taimede kasutamist teadustöös.<ref name="rtmck" /> 1970. aastal kasutas Ameerika biokeemik Van Rensselaer Potter sõna "bioeetika" biosfääri ja kasvava rahvastiku suhete kontekstis. Potteri tööd rajasid aluse globaaleetikale, teadusharule, mis tegeleb bioloogia, [[ökoloogia]], meditsiini ja inimväärtuste seotusega.<ref name="qla1H" /><ref name="t8Jjl" /> == Eesmärk ja haare == Bioeetika valdkond on väga lai. Debattide teemadeks on olnud elu piirid (nt abort, eutanaasia), surrogaatemadus ning tervishoiuteenuste kättesaadavus (nt elundidoonorlus, tervishoiu normeerimine) ja õigus keelduda meditsiinilisest sekkumisest kultuursetel või religioossetel põhjustel. Bioeetikud ei suuda tihtipeale omavahel kokku leppida, kuidas teadusharu piiritleda – kas bioeetika peaks tegelema kõigi bioloogiast ja meditsiinist lähtuvate eetiliste küsimustega või ainult teatud alamjaotustega<ref name="DrvEX" />. Osad bioeetikud sooviksid tähelepanu koondada vaid sellele, kas on eetiline rakendada meditsiinilist ja tehnoloogilist innovatsiooni inimesele. Ülejäänud tahaksid, et bioeetika laieneks ka moraalsele dilemmale, kas ja kuidas peaks teaduses olema lubatud aidata või viga teha elusorganismile. Bioeetika haare võib laieneda biotehnoloogia suunas, hõlmates [[Kloonimine|kloonimist]], [[geeniteraapia]]t, [[geenitehnoloogia]]t, elu pikendamist, elu kosmoses<ref name="Hzs9K" /> ning bioloogia manipuleerimist läbi muundatud DNA ja valkude<ref name="tyoen" />. Areng neis valdkondades mõjutab tulevikus [[evolutsioon]]i ning seega on vaja uusi põhimõtteid, mis käsitlevad elu bioeetika tasandil – väärtustades elu alalhoidvaid bioloogilisi protsesse<ref name="Nzye4" />. == Põhimõtted == Esimesi valdkondi, mida moodsad bioeetikud käsitlesid, oli inimkatsed. Ameerika Rahvuslik Komitee Biomeditsiiniliste ja Käitumuslike Inimkatsete Subjektide Kaitseks loodi aastal 1974, et kindlaks määrata peamised eetilised põhimõtted biomeditsiiniliste ja käitumuslike inimkatsete läbiviimises. Põhimõtted, mida tutvustati Belmonti aruandes (1979), nimelt austus isiku vastu, kasulikkus ja õiglus, on mõjutanud bioeetikute lähenemist paljudele probleemidele. Juurde lisatud põhiväärtused on heatahtlikkus, inimväärikus ja elu pühadus. Kokkuvõttes on Belmonti aruanne juhtinud teadusuuringuid suunas, mis on keskendunud haavatavate subjektide kaitsmisele. Samuti peetakse oluliseks tagada läbipaistvus teadlase ja subjekti vahelistes suhetes. Viimase 40 aasta jooksul on teadustöö edenenud tänu tehnoloogilistele edasiminekutele ning arvatakse, et Belmonti aruanne pole enam päevakohane inimsubjektide käsitledes ja tuleks ümber kirjutada<ref name="0U4Ha" />. Veel üks tähtis bioeetika põhimõte on arutelu ja esitluste väärtustamine. Ameerika Ühendriikide ülikoolides on arvukalt arutelul põhinevaid bioeetika gruppe, näiteks Ohio Bioeetika Selts<ref name="6U2Sv" />. On ka samade eesmärkidega professionaalseid ühinguid. Paljud bioeetikud, eriti meditsiiniteadlased, peavad olulisimaks [[Autonoomia (filosoofia)|autonoomiat]]. Usutakse, et iga patsient peaks suutma otsustada, milline tegevussuund vastab kõige enam neile tõekspidamistele. Teisisõnu, igal patsiendil peaks olema vabadus otsustada oma ravi üle.<ref name="GJiMK" /> == Meditsiinieetika == [[Meditsiinieetika]] on meditsiinivallas rakenduvate moraalsete väärtuste ja otsuste teadus. Neli põhilist moraalset väärtust on autonoomia austamine, ravi kasulikkus, arstide heatahtlikkus ja õiglus. Neil väärtustel põhinedes suudavad arstid oma igapäevatöös vastu võtta moraalselt keerulisi otsuseid<ref name="hZIhp" />. Teadusena hõlmab meditsiinieetika selle igapäevast praktilist kasutust ning selle ajalugu, teoloogiat, sotsioloogiat. Meditsiinieetikat käsitletakse harilikult kitsas professionaalses kontekstis, kuid bioeetikal on laiem kasutusvaldkond, puudutades teaduslikku filosoofiat ja biotehnoloogiat. Bioeetika ja meditsiinieetika on tihti kattuvad valdkonnad, kus erinevused ei sõltu niivõrd teaduslikust konsensusest kui pigem hetkeolukorrast. Meditsiinieetika jagab põhitõdesid teiste tervishoiueetika valdkondadega, näiteks põetuseetikaga. Bioeetikud abistavad tervishoidu ja teadusuuringuid lahendades moraalseid dilemmasid elu ja surma ning teaduse ja meditsiini teemadel. Näide sellest on võrdõiguslikkuse küsimus meditsiinis, kultuursete ja meditsiiniliste praktikate ristumine ning [[bioterrorism|bioterrorioht]].<ref name="ZB4WA" /> == Perspektiiv ja metodoloogia == Bioeetikud on päritolult eri tausta ja eri valdkonna haridusega. Bioeetikute hulka kuuluvad filosoofid, meditsiiniharidusega kliinilised eetikud, juristid, poliitteadlased ja usuteadlased. Varem filosoofidele kuuluv eetika valdkond on aina enam eri teaduskondade pärusmaa ning osa kriitikuid väidab, et analüütiline filosoofia ei mõju bioeetika teaduse arengule hästi. Paljudel usklikel seltsidel on isiklik arvamus bioeetika küsimuste seisukohas ning nad on loonud seadused ja juhised, kuidas bioeetika probleemidega vastava usu seisukohalt käituda. Arvestatav hulk kirjandust, mis käsitleb bioeetikat usklikust vaatepunktist, on publitseeritud juutide, kristlaste ja moslemite poolt. Idamaistes kultuurides, kus usu ja filosoofia vahel puudub sama selge piir kui lääneühiskonnas, käib elav diskussioon bioeetika üle. [[Budism|Budistlik]] bioeetika võtab naturalistliku seisukoha, mis tagab ratsionaalse ja pragmaatilise lähenemise. Budistlike bioeetikute hulka kuulub Damien Keown. Indias on [[Hinduism|Hindu]] traditsioonide vaatepunktist bioeetikat käsitlemas [[Vandana Shiva]]. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas arutletakse, kuidas bioeetika mõjutab riigi arengut ja globaalseid poliitilisi võimusuhteid. Masahiro Morioka väidab, et Jaapanis algas bioeetika liikumine 1970. aastatel tänu puuetega inimeste õiguste eest võitlejatele ja [[Feminism|feministidele]], kuigi teaduslik bioeetika ilmus alles 1980. aastatel. Sel perioodil ilmus akadeemilises kirjanduses unikaalseid filosoofilisi esseesid ajusurma ja puuete teemadel<ref name="f4meA" />. == Kriitika == Bioeetika on samuti pälvinud kriitikute tähelepanu. Paul Farmer tõi välja, et bioeetika meditsiinis kipub keskenduma probleemidele, mis tekivad arenenud riikide patsientidel "liiga paljust hoolitsusest". Samas ei pöörata tähelepanu nendele eetilistele probleemidele, mis tekivad liiga vähesest arstlikust hoolest vaeste vastu<ref name="a74Q9" />. Farmer on seisukohal, et bioeetika on tähtis, kuid peaks olema tasakaalustatum ja andma vaestele võimaluse kaasa rääkida. Lisaks on bioeetikat kritiseeritud mitmekesisuse puudumise tõttu, eriti seoses rassiga.<ref name="5hmKZ" /> Kuigi bioeetika on hakanud mõjutama avalikku arvamust, seadusloomet ja meditsiinilisi otsuseid, pole peaaegu üldse akadeemilist kirjandust bioeetika kohta [[rass]]i kontekstis – kuidas kultuurilised väärtused bioeetikat mõjutavad. John Hoberman illustreeris seda probleemi 2016. aastal arvamusega, kus ta tõi välja, et bioeetikud on olnud traditsiooniliselt vastumeelt kaasamaks oma arutellu sotsioloogiat ja bioeetika ajalugu. Selle probleemi keskmeks on valge rassi standardiks pidamine, mis omakorda põhjustab valgete hegemoonia bioeetika teaduskonnas ning loob tee eelarvamustele<ref name="sW2jN" />. ==Vaata ka== *[[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rtmck">{{Raamatuviide|autor=Rinčić, I., Muzur, A.|pealkiri=Fritz Jahr and the Birth of European Bioethics|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=141}}</ref> <ref name="qla1H">Lolas, Fernando (2008). [http://www.scielo.cl/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0716-97602008000100013&lng=es&nrm=iso "Bioethics and animal research: A personal perspective and a note on the contribution of Fritz Jahr"]. ''Biological Research (Santiago)''. '''41''' (1): 119–23. doi:[https://doi.org/10.4067%2FS0716-97602008000100013 10.4067/S0716-97602008000100013]. Retrieved 15 January 2010.</ref> <ref name="t8Jjl">Goldim, J. R. (2009). Revisiting the beginning of bioethics: The contributions of Fritz Jahr (1927). ''Perspect Biol Med'', Sum, 377–80</ref> <ref name="DrvEX">Muzur, Amir (2014). "The nature of bioethics revisited: A comment on Tomislav Bracanović". ''Developing World Bioethics''. '''14''': 109–10. doi:[https://doi.org/10.1111%2Fdewb.12008 10.1111/dewb.12008]. PMID [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23279218 23279218].</ref> <ref name="Hzs9K">[http://www.astroethics.com/ "Astroethics"]. Retrieved 21 December 2005.</ref> <ref name="tyoen">Freemont, P. F.; Kitney, R. I. (2012). ''Synthetic Biology''. New Jersey: World Scientific. <nowiki>ISBN 978-1-84816-862-6</nowiki>.</ref> <ref name="Nzye4">Mautner, Michael N. (2009). [https://web.archive.org/web/20121102064743/http://www.astro-ecology.com/PDFLifeCenteredBioethics2009Paper.pdf "Life-centered ethics, and the human future in space"] (PDF). ''Bioethics''. '''23''': 433–40. doi:[https://doi.org/10.1111%2Fj.1467-8519.2008.00688.x 10.1111/j.1467-8519.2008.00688.x]. PMID [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19077128 19077128].</ref> <ref name="0U4Ha">Friesen, Phoebe; Kearns, Lisa; Redman, Barbara; Caplan, Arthur L. (2017). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28661753 "Rethinking the Belmont Report?"]. ''The American journal of bioethics: AJOB''. '''17''' (7): 15–21. doi:[https://doi.org/10.1080%2F15265161.2017.1329482 10.1080/15265161.2017.1329482]. ISSN [https://www.worldcat.org/issn/1536-0075 1536-0075].</ref> <ref name="6U2Sv">[https://web.archive.org/web/20130613041230/http://thebioethicssociety.org.ohio-state.edu/ "The Bioethics Society of Ohio State"]. Thebioethicssociety.org.ohio-state.edu. Retrieved 2013-09-17.</ref> <ref name="GJiMK">Entwistle, Vikki A.; Carter, Stacy M.; Cribb, Alan; McCaffery, Kirsten (2016-10-28). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2881979 "Supporting Patient Autonomy: The Importance of Clinician-patient Relationships"]. ''Journal of General Internal Medicine''. '''25''' (7): 741–45. doi:[https://doi.org/10.1007%2Fs11606-010-1292-2 10.1007/s11606-010-1292-2]. ISSN [https://www.worldcat.org/issn/0884-8734 0884-8734]. PMC [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2881979 2881979] . PMID [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20213206 20213206].</ref> <ref name="hZIhp">Gillon, R. (1994-07-16). [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2540719 "Medical ethics: four principles plus attention to scope"]. ''BMJ : British Medical Journal''. '''309''' (6948): 184–88. ISSN [https://www.worldcat.org/issn/0959-8138 0959-8138]. PMC [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2540719 2540719] . PMID [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8044100 8044100].</ref> <ref name="ZB4WA">Horne, L. Chad. "Medical Need, Equality, and Uncertainty". ''Bioethics''</ref> <ref name="f4meA">[http://www.lifestudies.org/feminismdisability01.html Feminism, Disability, and Brain Death]</ref> <ref name="a74Q9">Farmer, Paul. ''Pathologies of Power''. pp. 196–212.</ref> <ref name="5hmKZ">Hoberman, J. "Why Bioethics Has a Race Problem". ''The Hastings Center Report''. '''46''' (2): 12–18.</ref> <ref name="sW2jN">Karsjens, K.L. "White Normativity and Subsequent Critical Race Deconstruction of Bioethics". ''The American Journal of Bioethics''. '''3''' (2): 22–23.</ref> }} [[Kategooria:Eetika]] fbikyto2rrykjuthzrf4s9obwbkwudk 0 267939 7121979 6772661 2026-03-31T16:45:48Z Amherst99 15496 7121979 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=november}} '''Tiiu Piibur''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1967]] [[Mulgimaa]]l) on eesti maali[[kunstnik]]. Ta on õppinud [[Holstre algkool]]is Viljandimaal ja [[Kullamaa Keskkool]]is ning lõpetanud [[Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursus]]e.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://tiiupiibur.com/|Pealkiri=Kunstniku koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=9.10.2018}}</ref> Üks tema õpetajaid oli [[Silvia Jõgever]]. ==Töö ja looming== Alates 2001. aastast on ta tegelnud näituste loomise ja kureerimisega ning maalimisega, alates 2007. aastast ka õpetamisega. Ta on juhendanud maali- ja kunstiteraapiakursuseid ning loomelaagreid. Aastatel 2013–2023 oli ta MTÜ Vabaloomingu Edendamise ühenduse juhataja. 2004. aastal asutas ta MTÜ Vabaloomingu Edendamise ühenduse, mis tegeleb tegevusdisainiga, ja töötab selle juhatajana. ===Näitused=== * 2024 (Tulemas) "Earth's Gold" Soome, Loviisa, Galleria Theodor. * 2024 "Maastikumaal" Tallinn, Rotermanni keskus,Roseni 9. Metropol Spa Hotell * 2023 “Abstraktsionism ja kujutava kunsti sümbioos”,Tallinna Õpetajate Maja galeriis, https://opetajatemaja.ee/uudised/tiiu-piiburi-naitus-abstraktsionism-ja-kujutava-kunsti-sumbioos-5-12-kuni-31-12-tallinna-opetajate-maja-galeriis/ * 2022 "Roheline" Tallinn Kuninga 6. vanalinn, Laste kunstigalerii, kureeris Tiiu Piibur * 2022 "Turist" Tallinn Kuninga 6. vanalinn, Laste kunstigalerii, kureeris Tiiu Piibur https://kuula.co/share/collection/7qTZ0?logo=0&info=0&fs=1&vr=1&sd=1&initload=0&thumbs=1 * 2019 "Vahepeatus Pipedrive" kureeris Pipedrive * 2018 "Eesti Kuld" EV 100 raames loodud, Tallinn Kultuuri katlas *https://kultuurikatel.ee/en/event/tiiu-piiburi-maalinaitus-ja-eva-pajuse-disainroivaste-naitus/ *2016 "H20" Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn *2015 "Reisikiri" [[Mustpeade maja]] *2015 "Reisikiri" Rävala pst 2, Tallinn *2015 "Aja tuuled" [[Kostivere raamatukogu]] galerii, [[Jõelähtme]] *2014 "Aja tuuled" ja "Space-time" Kullo Lastegalerii Kuninga 6, Tallinn *2014 "Space-time", Rootsi *2013 "Aja tuuled" [[Eduard Vilde muuseum]] *2013 "Reisikiri" [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|TÜ Pärnu kolledž]] *2011 "Raba lummuses", [[Laagri]] kool *2011 Raamatu "Soomaa loomajutud" ainetel, [[Kabala raamatukogu]], [[Türi]] *2011 "Armastus - hing ja maailm", Riia linnavalitsus, Läti *2011 "Soomaa loomajutud", Pärimusmuusika keskus, Viljandi *2011 "Soomaa loomajutud" [[Viljandi Linnaraamatukogu]] *2010 "Soomaa loomajutud" [[Solarise keskus]], Tallinn *2010 "Soomaa loomajutud" [[Rahvusraamatukogu]] *2010 "Ajaruum" [[Ülemiste City|Ülemiste City Platz]] *2010 "Tiigrihüpe" Suur-Karja 18 Tallinn *2009 "Ajaruum" Jõelähtme Golfikeskus *2009 "Ajaruum" Würth Kunstigalerii, Tallinn *2008 "Maaema", [[Sõru muuseum]], Hiiumaa *2007 "Suvi südames", La Galerie Passage, Tallinn *2007 "Teel olles", [[Kullo Lastegalerii]] Kuninga 6, Tallinn *2007 "Metsasilma läbi", Liivalaia 7, Tallinn *2007 "Läbi ajavärava", Ajamaja, [[Kuressaare]] *2006 "Metsasilma läbi", Kunstistuudio, Kuressaare *2006 Müürivahe 17,Tallinn *2005 Art Cafe, [[Rakvere]] *2005 Nooruse Maja, Pärnu *2004 "Loomises" Kullo Lastegalerii Kuninga 6, Tallinn *2004 Müürivahe 17, Tallinn *2004 "Hetk", galerii Aatrum, Tallinn *2003 "Jumalik", [[Haapsalu toomkirik]] *2003 "Jumalik", hotell Ateena, Viimsi *2002 Nõmme Galerii, Tallinn *2001 Veiko Suuroneni erakogu, Soome *2001 [[Viimsi vabaõhumuuseum]], Tallinn *2001 Haapsalu Lastekunsti galerii * ===Rühmanäitused=== * 2024 /Tulemas), "Earth's Gold" Soome, Loviisa, Galleria Theodor * 2019 "Eesti Kuld" London Inglismaal, Kensington Hall, disain ja õlimaal * 2019 "Eesti Kuld" D1 Kunstiruum, Tallinn Eesti. * 2017 „H2O“ ühisnäitus Eesti Rahvusraamatukogu, Eestis * 2013 „Space-time”, Lund, Malmö, Kristianstad, kuraator „Art Gueen“ Rootsi * 2013 Näitus Kuressaare 450. juubeliks, Saaremaa, Eesti * 2011 „Armastus - maailma südames“ rahvusvaheline, Riia Linnavalitsuse aatrium. Läti * 2002 Nõmme galerii, Tallinn, Eesti ===Kuraatoriprojektid=== * 2019 "Eesti Kuld", Kensington Hall, disain ja õlimaal, London Inglismaal * 2019 "Eesti Kuld" õlimaal D1 Kunstiruum, Tallinn Eesti * 2014 "Pärnu Postimees "Tartu ülikooli Pärnu kolledžis, kuraator Annela Raudselge * 2013 „Space-time”, Lund, Malmö, Kristianstad, kuraator „Art Gueen“ Rootsi * 2013 Näitus Kuressaare 450. juubeliks, Saaremaa, Eesti * 2011 Läti „Armastus - maailma südames“ rahvusvaheline, Riia Linnavalitsuse aatrium * 2006 Näitus „Aja-väravad“, Kuressaares, Saaremaa, õlimaalid, kuraator Ly Pihl ==Isiklikku== Ta elas Lõo talus, kus on elanud ja tegutsenud ka luuletaja [[Jaan Lõo]]. == Viited == <references /> ==Välislingid== * [http://tiiupiibur.com Tiiu Piiburi koduleht] * [https://www.youtube.com/@tiiupiibur6265 Tiiu Piibur] YouTube'is 2022 Tallinn Õpetajate majas. Tiiu Piiburi näitus “Abstraktsionism ja kujutava kunsti sümbioos” 2022 Huvi Tallinn.EE näitus "Turist" 2021 märts, ajakiri Tervendaja, lk. 16 "Tema piltides on maagilist jõudu". Kunstnik hingede tundja ja tervendaja 2018.15.08.Tallinn, Kultuurikatlas, Tiiu Piiburi maalinäitus „Eesti kuld“ ja Eva Pajuse samateemaline disainrõivaste kollektsioon „Loodusega üks“ 2015 Alaleht: Mustamäe. Kunstnik Tiiu Piibur: "Elu on looming" 2015 Kroonika, Eri Klas lemmik kunstnik Tiiu Piibur 2015 "Järva teataja" toimetaja Birgit Itse, "Värvitud pilt kõneleb enda eest" Miks on täiskasvanute värviraamatud nii populaarsed? 2014 Kristjanstat „Art Gueen“, kunsti mess, Rootsi 2014.26.05. Tartu Postimees, Teema "Vabadus", Arhiivis sündis kunst kohapeal 2013 Ajakiri Naised. Haldja naine maalib imelisi pilte 2014. Pärnu Postimees "Tartu ülikooli Pärnu kolledžis, kuraator Annela Raudselge 2012 "Elujõud meie ümber", Eesti vägevate teejuht 2. Kunstiteraapia Tiiu Piibur. lk. 41. 2010 Estonian Word Reviw, Eesti kogukond Kanadas, kunstisuvi Eestis 2010 "Soomaa loomajutud" Illustratsioonid, maalid raamatule, Tiiu Piibur 2008 Gert Kimpen "Kabalist" Romaan, kirjastaja Päikesepillaja, kaanekujunduses kasutatud maali "Ingel". 2009 Ajakiri Tiiu (2 nr). Kunstnik Tiiu Piibur ja tema hõrk retsept 2007.10.10. Sakala, «Suvi südames» Galeriis La Galerie Passage kunstnik Tiiu Piiburi isikunäitus 2005.16.02. Näitus “Loomises” ajakirjanik Inna Grünfeldt. Rakvere kohvikus Art Café 2005.15.01. "Saarte Hääl". Õlimaalid Ajamaja galeriis Kuressaares, kuraator Ly Pihl {{JÄRJESTA:Piibur, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] qstjul7so0l355zwmjbp02zdmj1c0nq 0 269614 7121821 6698986 2026-03-31T12:43:21Z Neptuunium 58653 7121821 wikitext text/x-wiki [[File:АТД Эстонии-1957.png|pisi|Võru rajoon ja [[Eesti NSV haldusjaotus]] 1957. aastal]] '''Võru rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s aastatel 1950–1989. See moodustati [[ENSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s".<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218277 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus] "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Koosseis == Rajooni moodustamisel 1950. aastal arvati selle koosseisu [[Võru]] linn kui [[rajoonilise alluvusega linn]] ja järgmised [[külanõukogu]]d: <table><tr valign=top><td> *[[Haanja külanõukogu]] *[[Kergatsi külanõukogu]] *[[Koke külanõukogu]] *[[Nursi külanõukogu]] *[[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Lasva külanõukogu]] *[[Loosi külanõukogu]] <td> *[[Rõuge külanõukogu]] *[[Sänna külanõukogu]] *[[Viitina külanõukogu]] *[[Sulbi külanõukogu]] *[[Sõmerpalu külanõukogu]] *[[Kääpa külanõukogu]] *[[Loosu-Navi külanõukogu]] *[[Väimela külanõukogu]]. </table> == EKP Võru Rajoonikomitee == <!-- {{Asutus |Nimi = EK(b)P Võrumaa Komitee <br/>EKP Võru Rajoonikomitee |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1940, 1950 |likvideeritud = 1950, 1990 |tüüp = |eesmärk = |peakorter =[[Võru]] |asukoht = {{kas|[[Vabaduse tänav (Võru)|Vabaduse]] 7a}}, Võru |juhtkond = EK(b)P Võrumaa Komitee<br/>EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär |kõrgemalseisev_asutus = [[EKP Keskkomitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} !--> *1945 [[Hugo Tamm]], EK(b)P [[Võru maakond|Võrumaa]] Komitee I sekretär *1945–1946, [[Eduard Inti]], [[EK(b)P Võrumaa Komitee]] I sekretär *1946– , [[Arnold Tõnissoo]], EK(b)P Võrumaa Komitee I sekretär *1959<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/188 Valter Jaani p. Udam], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 186</ref>–1963 [[Valter Udam]], EKP Võru Rajoonikomitee<ref>[https://web.archive.org/web/20191019174631/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004312 EKP Võru Rajoonikomitee (1950 - 1992)], The National Archives of Estonia</ref> I sekretär *[[Enn Saarik]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär **EKP Võru Rajoonikomitee Agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja Peeter Laurson *1974–1980 [[Endel Saia]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär<ref name=":2">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/148 Endel Akseli p. Saia], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 146</ref> *1980–1989 [[Aare Männiste]], [[EKP Võru Rajoonikomitee]] I sekretär **''1988'', Jaak Kärson, EKP Võru Rajoonikomitee teine sekretär <ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS nr 760 NSV Liidu rahvasaadikute valimiste ringkonnakomisjonide moodustamise kohta territoriaalsetes valimisringkondades Eesti NSV-s, EESTI NÕUKOGUDE SОTSIALISTLIКU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 30. detsember 1988 Nr. 53 (878), lk 1269 </ref> == Võru rajooni RSN Täitevkomitee == *[[1952]] – [[1954]], [[Robert Niso]], Võru rajooni TSN Täitevkomitee esimees *...1975.., [[Feliks Pärtelpoeg]], Võru rajooni TSN täitevkomitee esimees *1988, [[Elmar Tiit]], [[Võru Rajooni RSN Täitevkomitee]] esimees == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vaino Kenk]] ja [[Elmo Ploom]]: "Võru rajoon" (sarjast "[[Siin ja sealpool maanteed]]", [[Eesti Raamat]] 1972) *Elmo Ploom ja [[Karl Veri]]: "Võru rajoon" (sarjast "Siin ja sealpool maanteed", Eesti Raamat 1980) [[Kategooria:Võru rajoon| ]] [[Kategooria:Eesti NSV rajoonid]] 34br0ufb7ad4q1xmzpc3o5c3iqbkhxy 0 272781 7121997 7053125 2026-03-31T17:23:51Z Amherst99 15496 7121997 wikitext text/x-wiki '''Issidor Emmanuilovitš Gukovski''' ([[vene keel]]es ''Исидор Эммануилович Гуковский''; [[25. mai]] [[1871]] [[Peterburi]] — [[16. august]] [[1921]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] poliitik, revolutsionäär, partei- ja riigitegelane ning diplomaat, üks Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmeid [[Tartu rahu]]läbirääkimistel.{{lisa viide}} Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i määrati Gukovski 1918. aasta märtsis Nõukogude Venemaa rahanduse rahvakomissariks, 1920. aastal aga Nõukogude Venemaa [[täievoliline esindaja]] Eestis.{{lisa viide}} [[Eduard Laaman]]i sõnul hukati Gukovski [[Taganka vangla]]s,<ref> Meie vastus. Eduard Laamani päevik. I. Akadeemia, 2003, nr. 7, lk. 1563.</ref> Nõukogude Venemaa ametlikel andmetel suri Tallinnas [[kopsupõletik]]ku.<ref>[http://www.biografija.ru/biography/gukovskij-isidor-emmanuilovich.htm biografija.ru]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.knowbysight.info/GGG/02281.asp Гуковский Исидор Эммануилович], Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991 {{JÄRJESTA:Gukovski, Issidor}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Välismaa täievolilised esindajad Eestis]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 0hn7z37s9ydaj8sfgxtcevw26dkuuq0 7121999 7121997 2026-03-31T17:25:58Z Amherst99 15496 Kustutasin ebaõige info, mis lisaks ei vasta allikale. 7121999 wikitext text/x-wiki '''Issidor Emmanuilovitš Gukovski''' ([[vene keel]]es ''Исидор Эммануилович Гуковский''; [[25. mai]] [[1871]] [[Peterburi]] — [[16. august]] [[1921]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] poliitik, revolutsionäär, partei- ja riigitegelane ning diplomaat, üks Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmeid [[Tartu rahu]]läbirääkimistel.{{lisa viide}} Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i määrati Gukovski 1918. aasta märtsis Nõukogude Venemaa rahanduse rahvakomissariks, 1920. aastal aga Nõukogude Venemaa [[täievoliline esindaja]] Eestis.{{lisa viide}} [[Eduard Laaman]]i sõnul hukati Gukovski [[Taganka vangla]]s,<ref> Meie vastus. Eduard Laamani päevik. I. Akadeemia, 2003, nr. 7, lk. 1563.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.knowbysight.info/GGG/02281.asp Гуковский Исидор Эммануилович], Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991 {{JÄRJESTA:Gukovski, Issidor}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Välismaa täievolilised esindajad Eestis]] [[Kategooria:Vagankovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 29p4hf1zxlxb6ce7y13yqi864hrxdzl 0 274429 7122189 6673558 2026-03-31T22:37:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122189 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CTDdeploy.jpg|pisi|CTD-sond]] '''CTD-sond''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsetest]] sõnadest ''Conductivity, Temperature, Density'' 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on [[seade]], mille abil mõõdetakse [[vesi|vee]] [[elektrijuhtivus]]e, [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast<ref>[https://web.archive.org/web/20131114013309/http://msi.ttu.ee/~elken/Phockon4.doc Stratifikatsioon, veemassid] www.msi.ttu.ee. Vaadatud 17. veebruaril 2012</ref>. CTD-sondi leiutas Woods Hole'i okeanograafiainstituudi töötaja Neil Brown. Brown oli leiutanud ka CTD-sondi eellase [[STD-sond]]i. [[Sond]] lastakse [[laev]]alt [[vints]]i abil vette kas põhjani või kindla sügavuseni. Mõõtetulemused edastatakse [[kaabel|kaabli]] kaudu veepinnale ja tänapäeval on see ühendatud [[arvuti]]ga, mis vee temperatuuri ja elektrijuhtivuse põhjal arvutab vee [[soolsus]]e ja [[tihedus]]e. Lisaks võib CTD-sondiga mõõta vee [[hapnik]]usisaldust, [[fluorostsents]]i ja [[läbipaistvus]]t<ref name=kalateave>[https://web.archive.org/web/20160310231754/http://www.kalateave.ee/et/meie-tegemised/36-tegemiste-kategooria/167 Teadlastega seirepüügil]. www.kalateave.ee Vaadatud 17. veebruaril 2012</ref>. Sondi sukeldatakse pinna poolt põhja poole ja mõõteseadiste näidud registreeritakse iga 2 sekundi järel<ref name=kalateave/>. Vastav [[tarkvara]] võib saadud andmed näiteks [[graafik]]una reaalajas [[printer]]isse saata. CTD-sondil on [[titaan]]ist [[Korpus (masinaehitus)|korpus]]. See on väga vastupidav ja võimaldab mõõta vee omadusi isegi rohkem kui 10 km sügavusel. Sondi saab lisada teisigi [[andur]]eid, näiteks vees lahustunud [[hapnik]]u või [[klorofüllfluorestsents]]i mõõtmiseks. Viimane näitab mikroskoopiliste [[fotosüntees]]ivate organismide ehk [[fütoplankton]]i olemasolu vees. Tihti ühendatakse CTD-sond [[veeproov]]ide võtmise seadmega. Veemahutid asuvad ringiratast ümber sondi ning neid avatakse ja suletakse laeva pardal olevast arvutist tulevate käskude abil. Niimoodi saab veeproove koguda kindlatelt sügavustelt ning ühtlasi mõõta veeproovi võtmise kohas valitsevaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi tingimusi. CTD-sondi peamine puudus on see, et seda lastakse sügavusse tavaliselt kiirusega pool meetrit sekundis. See tähendab, et mitme kilomeetri sügavusel oleva ookeanipõhjani jõudmiseks võib kuluda tunde. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Seadmed]] 0mnya25n3fv7y5gfqccd7qli379qk4c 14 274714 7121931 3088981 2026-03-31T15:17:56Z ~2026-20071-85 226194 7121931 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vabadusristi kavalerid|2]] Aleksander Sõster rm8d8nck4310uhj4cy5pwvwkxz54n65 7121932 7121931 2026-03-31T15:20:03Z ~2026-20071-85 226194 7121932 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vabadusristi kavalerid|2]] 97ee4zfamfuvba7vour2ceakqxozh2a 0 275004 7122132 7098597 2026-03-31T20:33:21Z Kuriuss 38125 7122132 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Endine riik |nimi = Emirato di Sicilia<br>Εμιράτο της Σικελίας<br>إمارة صقلية</br>''Imarat Siqilliyya'' |lipp = Rectangular green flag.svg |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Italy 1000 AD.svg |asendikaart-tekst = Itaalia aastal 1000. Sitsiilia emiraat heleroheline. |algusaasta = 965 |lõppaasta = 1072 |valitsusvorm = monarhia |osa = Fatimiidide kalifaadi riik |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Bütsantsi kreeka keel]], [[Sitsiilia araabia keel]], [[vulgaarladina keel]] |peamised-keeled = |pealinn = [[Palermo|Balharm]] |riigipea = emiir |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = šiiitlik islam (riigiusk)<br>ida- ja lääne-kristlus |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = Bütsantsi keisririik |järgnes = Sitsiilia krahvkond |hümn = |deviis = }} {{Ajaloolised araabia riigid ja dünastiad}} '''Sitsiilia emiraat''' oli [[Kalifaat|islamiriik]] [[Sitsiilia]] saarel ([[Lõuna-Itaalia]]s), mis eksisteeris aastatel 965–1072. == Esimesed araablaste sissetungid Sitsiiliasse == Aastal 535 võttis [[Ida-Rooma keisrite loend|keiser]] [[Justinianus I]] Sitsiilia tagasi keisririigi rüppe, mida nüüd valitseti üksnes [[Konstantinoopol]]ist. Kui [[Bütsants|keisririigi]] võim läänes vähenes, ründasid 652. aastal Sitsiiliat [[‘Uthmān ibn ‘Affān|kaliif Uthmani]] [[Araablased|araablaste]] väed. Siiski oli esimene sissetung lühiajaline ja araablased lahkusid õige varsti. 7. sajandi lõpul [[Põhja-Aafrika]] vallutamise käigus [[Umaijaadid]]e poolt vallutasid nad lähedase sadamalinna [[Kartaago]], mis võimaldas araablastel ehitada laevu ja püsiva baasi, kust teha rohkem pikemaid rünnakuid. [[File:Mohammad adil-Rashidun empire-slide.gif|thumb|left|Araablaste [[Rashiduni kalifaat|Rashiduni kalifaadi]] laienemine]] Umbes 700. aasta paiku vallutasid araablased [[Pantelleria]] saare ja ainult vastuolud araablaste seas hoidsid ära järgnema pidanud sissetungi Sitsiiliasse. Selle asemel sõlmiti bütsantslastega kaubanduslepped ja araabia kaupmehed said loa kaubelda Sitsiilia sadamates. Moslemilaevastike rünnakud jätkusid aastatel 703, 728, 729, 730, 731, 733 ja 734, kohates viimasel kahel korral märkimisväärset Bütsantsi vastupanu. Esimene tõsine vallutusretk käivitati aastal 740: sel aastal vallutas moslemivürst Habib, kes oli osalenud 728. aasta rünnakus, edukalt [[Sürakuusa]]. Olles valmis vallutama kogu saart, sunniti nad [[Berberid|berberite]] mässu tõttu siiski [[Tuneesia]]sse naasma. Teine rünnak aastal 752 oli suunatud ainult sama linna rüüstamisele. == Eufemiuse mäss ja saare järkjärguline vallutamine moslemite poolt == Aastal 826 sundis Bütsantsi laevastiku komandör Sitsiilias [[Eufemius (Sitsiilia)|Eufemius]] nunna endaga abielluma. Keiser (820–829) [[Michael II]] käskis kindral Konstantinil abielu lõpetada ja Eufemiuse nina ära lõigata. Eufemius tõusis üles, tappis Konstantini ja siis hõivas Sürakuusa; ta võideti ja aeti välja [[Põhja-Aafrika]]sse. Ta pakkus Sitsiilia valitsemist [[Aghlabiidid|Aghlabiidist]] [[Tuneesia]] emiirile [[Ziyadat Allah I (Ifriqiya)|Ziyadat Allahile]] kindralikoha ja turvalisuse eest; [[Araablased|araablaste]] laevastik armeega saadeti teele. [[File:Byzantine-Arab Wars (867 - 1045).PNG|pisi|left|[[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõjategevuspiirkonnad]] 867–1045 Lähis-Idas ja Vahemerel]] Ziyadat Allah nõustus vallutama Sitsiilia, lubades anda selle Eufemiusele iga-aastase maksu eest, ja usaldas vallutuse 70-aastasele [[kaadi]] [[Asad ibn al-Furat]]ile. Moslemiväed koosnesid 10 000 jalaväelasest, 700 ratsaväelasest ja 100 laevast, mida tugevdati Eufemiuse laevadega ja pärast randumist [[Mazara del Vallo]]s ka rüütlitega. Esimene lahing Palata juhitud lojaalsete Bütsantsi vägede vastu toimus 15. juulil 827 Mazara lähistel, tulemuseks oli [[Aghlabiidid]]e võit ning Palata taganes [[Calabria]]sse mandril. Asad vallutas seejärel saare lõunakalda ja asus [[Sürakuusa]]t piirama, Bütsant ei olnud suuteline saatma lisavägesid, kuna moslemid ohustasid ka [[Kreeta ajalugu|Kreeta]] saart. Pärast [[Sürakuusa piiramine (827-828)|aastast piiramist]] ja mässukatset olid tema väed siiski võimelised võitma [[Palermo]]st saadetud Bütsantsi suurt armeed, mida toetas merelt ka Venezia laevastik doodž [[Giustiniano Partecipazio]] juhtimisel. Kuid kui katk tappis paljud moslemite väest, sealhulgas Asadi enda, taandusid moslemid [[Mineo]] kindlusse. Hiljem naasid nad rünnakut jätkama, kuid ebaõnnestusid [[Enna|Castrogiovanni]] (tänapäeva Enna, seal tapeti Eufemius) vallutamisel ja taandusid tagasi Mazarasse. Bütsantsist saadetud komandöri Teodotus juhtimisel õnnestus Bütsantsi vägedel 829. aastaks saratseenide ohu suuremal osal Sitsiilias kõrvaldada. [[Pilt:Abbasids850.png|pisi|300px|Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850]] Aastal 830 said nad tugevat toetust 30 000 Aafrika ja [[Al-Ándalus]]i moslemisõduri näol, ühendades ühise eesmärgiga [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[Kalifaat|kalifaa]]dis toimunud võimuhaaramise järel eraldunud Umaijaadide [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] sõjajõud. [[Ibeeria poolsaar|Ibeeria]] moslemid võitsid Bütsantsi komandöri Teodotust sama aasta juulis-augustis, kuid jälle sundis katk neid naasma Mazarasse ja siis Aafrikasse. Aafrika berberite üksused saadeti [[Palermo]]t piirama, nad vallutasid selle pärast aastast pikka piiramist septembris 831. Palermost sai moslemite Sitsiilia pealinn, ümbernimetatuna [[al-Madinah]] ("Linn"). Vallutus toimus vahelduva eduga; märkimisväärse vastupanuga ja paljude sisemiste võitlustega võttis Bütsantsi Sitsiilia vallutamine üle sajandi. Sürakuusa pidas kaua vastu, kuid [[Sürakuusa piiramine (877-878)|langes]] aastal 878, [[Taormina]] langes aastal 902. Taormina vabanes uuesti 902, kuid langes araablaste kätte taas 962. aastal ja viimane Bütsantsi tugikoht võeti aastal 965. == Emiraadi ajastu == [[Pilt:Arabo-NormanArchitecture.JPG|250px|right|thumb|Araabia-normanni kunst ja arhitektuur kombineerituna idamaiste elementidega (nagu klassikalised sambad ja friisid) ning tüüpiliste islami dekoratsioonide ja kalligraafiaga.]] Edaspidi valitsesid Sitsiiliat sunniitlik [[Aghlabiidid]]e dünastia [[Tuneesia]]st ja šiiitlik [[Fatimiidid]]e dünastia [[Egiptus]]est. Bütsantslastel õnnestus ajutiselt mitmeks aastaks okupeerida saare idaserv [[Messina]] piirkonnas. Pärast mässu mahasurumist, nimetas [[Aghlabiidid]] Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas allutanud Fatimiidide kaliif [[Ismail al-Mansur]] [[Hassan al-Kalbi]] (948–964) Sitsiilia emiiriks. See saavutas edukalt kontrolli jätkuvalt mässavate bütsantslaste üle ja asutas [[Kalbiidid]]e dünastia. Retked [[Lõuna-Itaalia]]sse jätkusid Kalbiidide juhtimisel kuni 11. sajandini, ja aastal 982 alistati saksa armee [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] juhtimisel Crotone lähistel [[Calabria]]s. Emiir [[Yusuf al-Kalbi]] (990–998) ajal algas pideva mandumise periood. Al-Akhali (1017–1037) ajal ägenes dünastiline konflikt, valitseva perekonna fraktsioonid liitusid aeg-ajalt [[Bütsants]]i ja [[Ziriidid]]ega. Emiir [[Hasan as-Samsam]]i (1040–1053) ajal killustus saar mitmeks väikseks valduseks. [[File:Bütsants 1025.png|pisi|left|Sitsiilia ja Bütsantsi alad, 1025. aastal]] [[File:Italy (South) 1050.jpg|pisi|left|Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia, 1050. aastal]] Araablased algatasid maareforme, mis omakorda suurendas tootlikkust ja ergutas väikeettevõtete kasvu, mis kõigutas suurmaavalduste domineerimist. Araablased parandasid veel niisutussüsteeme ja tõid Sitsiiliasse uusi liike nagu [[apelsinipuu]], [[Harilik sidrunipuu|sidrunipuu]], [[Harilik pistaatsia|pistaatsia]] ja [[suhkruroog]]. [[Palermo]] kirjelduse on jäädvustanud Bagdadi kaupmees [[Ibn Hawqal]], kes külastas Sitsiiliat aastal 950. Müüriga ümbritsetud äärelinn nimega Kasr (palee) on Palermo keskuseks tänapäevani, koos suure Reede mošeega hilisema Rooma katedraali asukohas. Al-Khalisa ([[Kalsa]]) äärelinnas asuvad Sultani palee, saunad, mošee, valitsushooned ja eravangla. Ibn Hawqual luges kokku 7000 lihunikku 150 poes. Aastal 1050 oli Palermo rahvaarv 350 000, mis tähendas, et see oli üks suuremaid linnu Euroopas, teine pärast [[Al-Ándalus]]i pealinna [[Cordoba]]t, mille rahvaarv oli 450 000. Seevastu järgnenud kristliku [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] ajal langes Palermo rahvastik 150 000-ni, kuigi sellest sai suurim linn Euroopas, kuna Cordoba rahvastik vähenes rohkem; aastaks 1330 vähenes Palermo rahvastik 51 000-ni. Araabia rännumees, geograaf ja poeet [[Ibn Jubair]] külastas piirkonda 12. sajandi lõpul ning kirjeldas Al-Kasri ja Al-Khalisat (Kalsa): {{tõlkimine pooleli}} :<!-- The capital is endowed with two gifts, splendor and wealth. It contains all the real and imagined beauty that anyone could wish. Splendor and grace adorn the piazzas and the countryside; the streets and highways are wide, and the eye is dazzled by the beauty of its situation. It is a city full of marvels, with buildings similar to those of [[Cordoba]], built of limestone. A permanent stream of water from four springs runs through the city. There are so many mosques that they are impossible to count. Most of them also serve as schools. The eye is dazzled by all this splendor. --> Moslemite valitsusajal jätkusid Bütsantsi sitsiillaste mässud, eriti idas, ja osa maid langes ajutiselt isegi Bütsantsi võimu alla. == Vallutatud ala elanikkond == Moslemite poolt vallutatud kohaliku elanikkonna moodustasid romaniseeritud katoliiklikud sitsiillased Lääne-Sitsiilias ja osaliselt kreekakeelsed kristlased, peamiselt saare idapoolses osas, kuid seal oli ka märkimisväärne arv juute. See vallutatud rahvas sai moslemite võimu all lubada endale piiratud [[usuvabadus]]t kui [[dhimmi]], kuid allus mõningatele piirangutele. [[Dhimmi]] pidi maksma [[jizya]]t (pearaha) ja [[kharaj]]i (maamaks), kuid oli vabastatud maksust, mida moslemid maksid ([[zakat]]). Araablaste võimu all oli erinevaid jizya maksjaid, kuid nende ühisnimetaja oli jizya maksmine alistumise märgiks moslemivalitsusele kaitse eest välise ja sisese agressiooni vastu. Vallutatud rahvastik võis vältida seda seisundit lihtsalt islami usku pöördudes. Kas ausast usu tunnistamisest või ühiskondlikust sundusest pöördus suur hulk põliseid sitsiillasi islam iusku. Siiski, isegi pärast 100 aastat islamivalitsust, õitses arvukas kreekakeelne kristlik kogukond dhimmina, eriti Kirde-Sitsiilias. See oli suuresti jizya süsteemi tulemus, mis võimaldas kooseksisteerimist. See kooseksisteerimine vallutatud rahvastikuga lagunes pärast Sitsiilia tagasivallutamist, eriti pärast kuningas [[Wilhelm II (Sitsiilia)|Wilhelm II]] surma aastal 1189. == Hääbumine == Sitsiilia emiraat hakkas killustuma, kui moslemirežiimi vahel tekkisid dünastiasisesed tülid. 11. sajandi Lõuna-Itaalia mandriosa võimud värbasid [[Normannid|normanni]] palgasõdureid, kes olid [[Viikingid|viikingite]] kristlikud järeltulijad; normannid [[Roger I (Sitsiilia)|Roger I]] juhtimisel vallutasid Sitsiilia moslemitelt. Normann [[Robert Guiscard]], Tancredi poeg, [[Normannide vallutused Lõuna-Itaalias|tungis Sitsiiliasse]] aastal 1060. Saar oli jagatud kolme araabia [[Emiraat|emiiri]] vahel ja arvukas kristlik elanikkond tõusis üles valitsevate moslemite vastu. Pärast [[Apuulia]] ja [[Calabria]] vallutamist okupeeris Roger I [[Messina]] 700 rüütli armeega. Aastal 1068 võitsid [[Roger I (Sitsiilia)|Roger de Hauteville]] ja tema mehed moslemeid [[Misilmeri]]i all, kuid kõige otsustavam lahing oli Palermo piiramine, mis viis Sitsiilia aastaks 1091 täielikult normannide kontrolli alla. Pärast Sitsiilia vallutamist kukutasid normannid kohaliku emiiri Yusuf Ibn Abdallah võimult, kuid tegid seda araabia tavade järgi. [[File:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|Itaalia ja Sitsiilia alad 1084]] Linnade kaotamine, millest igaühel oli suurepärane sadam, andis raske löögi moslemite võimule saarel. [[Enna|Qas'r Ianni]] linna (tänapäeva Enna) valitses siiski emiir Ibn Al-Hawas, kes pidas vastu aastaid. Tema järeltulija [[Ibn Hamud]] alistus ja pöördus aastal 1087 [[kristlus]]se. Pärast usuvahetust sai Ibn Hamudist osa kristlikust aadlist ja ta erustus koos oma perega valdustesse [[Calabria]]s, mille andis Roger I. Aastal 1091 langesid [[Butera]] ja [[Noto]] Sitsiilia lõunatipus ning [[Malta]] saar, viimane araablaste kindlus, kergesti kristlaste kätte. 11. sajandil hakkas moslemite võim Vahemere basseinis vähenema. == Tagajärjed == Normannide [[Sitsiilia kuningriik]]i [[Roger II (Sitsiilia)|Roger II]] valitsemise all iseloomustati kui paljurahvuselist ja usuliselt sallivat. Normannid, juudid, araabia moslemid, bütsantsi kreeklased, [[langobardid]] ja "põlis"sitsiillased elasid suhtelises harmoonias. [[Araabia keel]] jäi normannide võimu all ametlikuks keeleks vähemalt sajandiks ja jäljed sellest on jäänud [[Sitsiilia keel|saare keelde]] tänapäevani. Siiski, kui normannid vallutasid saare, seisid moslemid silmitsi valikuga vabatahtlikult lahkuda või alluda kristlaste võimule. Paljud moslemid valisid lahkumise, tingimusel, et neil oli selleks vahendeid. Tegelikult oli moslemitel nende usu järgi keelatud elada mitte-moslemi reeglite järgi, kui sellest sai hoiduda. Vaatamata araabiakeelse kristliku rahvastiku olemasolule ristiti moslemitalupojad rooma ja kreeka kristlaste poolt ja nad said isegi kreeka kristlikud nimed; mitmel juhul olid kreeka nimedega kristlikel pärisorjadel registritesse kantud elavad moslemivanemad. Siiski järgisid normanni valitsejad vankumatu romaniseerimise poliitikat (pöörates saare [[katoliiklus]]se). Mõned moslemid valisid teeskleva usuvahetuse võimaluse, kuid selline vahend võis pakkuda vaid isiklikku kaitset ja ei suutnud säilitada kogukonda. Langobardide pogrommid moslemite vastu algasid 1160. aastatel. Moslemi- ja kristlikud kogukonnad Sitsiilias muutusid geograafiliselt üha eraldatumaks. Saare moslemikogukonnad olid isoleeritud peamiselt sisepiiri taha, mis eraldas saare lõuna-lääne poolt kristlikust põhja-ida poolest. Sitsiilia moslemid sõltusid nende kristlike isandate meelevallast ja lõppudelõpuks kuninglikust kaitsest. Kui kuningas [[Wilhelm II (Sitsiilia)|Wilhelm Hea]] aastal 1189 suri, see kuninglik kaitse kadus ja avanes uks laialdasteks rünnakuteks saare moslemite vastu. See hävitas kogu lootuse kooseksisteerimisest, mis oleks siiski olnud ebavõrdne. [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] surm aastal 1197 ja tema naise [[Costanza (Sitsiilia)|Costanza]] surm aasta hiljem viis Sitsiilia poliitilisse keerisesse. Kuningliku kaitse kadumisega ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] veel lapsena paavsti eestkoste all olemisega muutus Sitsiilia lahinguväljaks rivaalitsevatele saksa ja paavsti vägedele. Saare moslemimässajad liitusid saksa sõjapealikega nagu [[Markward von Anweiler]]. Vastuseks kuulutas [[Innocentius III]] ristisõja Markwardi vastu, väites, et see oli teinud ebapüha liidu Sitsiilia moslemitega. Sellest hoolimata püüdis see sama paavst aastal 1206 veenda moslemijuhte jääma truuks. Selleks ajaks oli moslemimäss kriitiline, moslemite kontrolli all olid Jato, Entella, Platani, Celso, Calatrasi, Corleone (võetud aastal 1208), Guastanella ja Cinisi. Teiste sõnadega, moslemimäss laienes kogu Lääne-Sitsiilias. Mässajaid juhtis Muhammad Ibn Abbād. Ta kutsus end 'uskujate vürstiks', andis välja oma raha ja püüdis leida toetust moslemimaailma teistest osadest. Siiski vastas [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], juba täiskasvanuna, sõjaretkede käivitamisega moslemimässuliste vastu aastal 1221. [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] väed alistasid Jato, Entella ja teiste kindluste kaitsjad. Moslemite hävitamise asemel alustasid [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ja kristlased aastal 1223 esimest moslemite küüditamist [[Lucera]]sse Apuulias. Aasta hiljem saadeti ekspeditsioonid Malta ja Djerba vastu, et kindlustada kuninglik kontroll ja hoida ära nende moslemirahvastiku abi mässajatele. Paradoksaalselt olid moslemitest vibukütid sel ajal põhiosa nendest "kristlikest" armeedest. [[Hohenstaufenid]] ja nende järglased ([[Anjou dünastia]]st ja [[Aragoni kroon|Aragoni]] [[Barcelona dünastia]]st) "romaniseerisid" Sitsiilia järk-järgult kahe sajandi jooksul, ja see sotsiaalne protsess pani aluse katoliikluse kehtestamiseks (vastandina õigeusule). Romaniseerimise protsessi soodustasid suuresti katoliku kirik ja selle liturgia. Islami hävitamine Sitsiilias lõpetati 1240. aastate lõpul, kui leidis aset viimane küüditamine [[Lucera]]sse. {{commonskat|Emirate of Sicily}} == Vaata ka== * [[Bari emiraat]] * [[Fatimiidide kalifaat]] * [[Islami ajalugu Lõuna-Itaalias]] * [[Sitsiilia ajalugu]] * [[Kalbiidid]] == Välislingid == * [http://www.imamreza.net/eng/imamreza.php?id=630 Sicily(Italy):A Great Centre of the Islamic Civilization] (''inglise keeles'') {{pooleli}} [[Kategooria:Sitsiilia ajalugu]] [[Kategooria:Itaalia keskaeg]] [[Kategooria:Fatimiidide kalifaat]] [[Kategooria:Itaalia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] p2oly54o7ia0vaizqa82589l4gvuasr 10 275214 7122239 7018274 2026-04-01T07:15:26Z Taurus404 80079 7122239 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi=NASDAQ-100 |päis=[[NASDAQ-100]] indeksisse kuuluvad ettevõtted |päisestiil=background:#94c6ff"; |grupistiil=background:#94c6ff"; |loend1 = {{rõhtloend| * [[Adobe Systems]] * [[AMD|Advanced Micro Devices]] * [[Airbnb]] * [[Alphabet Inc.|Alphabet]] * [[Amazon.com]] * [[American Electric Power]] * [[Amgen]] * [[Analog Devices]] * [[Ansys]] * [[Apple Inc.|Apple]] * [[Applied Materials]] * [[ASML Holding]] * [[AstraZeneca]] * [[Atlassian]] * [[Autodesk]] * [[Automatic Data Processing]] * [[Baker Hughes]] * [[Biogen]] * [[Booking Holdings]] * [[Broadcom Inc.]] * [[Cadence Design Systems]] * [[CDW Corporation]] * [[Charter Communications]] * [[Cintas]] * [[Cisco Systems]] * [[Coca-Cola Europacific Partners]] * [[Cognizant]] * [[Comcast]] * [[Constellation Energy]] * [[Copart]] * [[CoStar Group]] * [[Costco]] * [[CrowdStrike]] * [[CSX Corporation|CSX]] * [[Datadog]] * [[DexCom]] * [[Diamondback Energy]] * [[Dollar Tree]] * [[DoorDash]] * [[Electronic Arts]] * [[Exelon]] * [[Fastenal]] * [[Fortinet]] * [[GE HealthCare]] * [[Gilead Sciences]] * [[GlobalFoundries]] * [[Honeywell]] * [[Idexx Laboratories]] * [[Illumina]] * [[Intel]] * [[Intuit]] * [[Intuitive Surgical]] * [[Keurig Dr Pepper]] * [[KLA Corporation]] * [[Kraft Heinz]] * [[Lam Research]] * [[Lululemon]] * [[Marriott International]] * [[Marvell Technology]] * [[MercadoLibre]] * [[Meta Platforms]] * [[Microchip Technology]] * [[Micron Technology]] * [[Microsoft]] * [[Moderna]] * [[Mondelez International]] * [[MongoDB|MongoDB Inc.]] * [[Monster Beverage]] * [[Netflix]] * [[Nvidia]] * [[NXP Semiconductors]] * [[O'Reilly Automotive]] * [[Old Dominion Freight Line]] * [[Onsemi]] * [[Paccar]] * [[Palantir Technologies|Palantir]] * [[Palo Alto Networks]] * [[Paychex]] * [[PayPal]] * [[PDD Holdings]] * [[PepsiCo]] * [[Qualcomm]] * [[Regeneron]] * [[Roper Technologies]] * [[Ross Stores]] * [[Splunk]] * [[Starbucks]] * [[Synopsis, Inc.]] * [[T-Mobile US]] * [[Take-Two Interactive]] * [[Tesla, Inc.|Tesla]] * [[Texas Instruments]] * [[The Trade Desk]] * [[Verisk Analytics]] * [[Vertex Pharmaceuticals]] * [[Walgreens Boots Alliance]] * [[Warner Bros. Discovery]] * [[Workday, Inc.]] * [[Xcel Energy]] * [[Zscaler]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Majanduse navigeerimismallid]] </noinclude> hh6uvjlkjfv93u3yx1ytzm5shbwzkf7 0 277152 7122002 7034324 2026-03-31T17:28:29Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7122002 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Pjotr Jakir''' ('''Пётр Ионович Якир'''; [[20. jaanuar]] [[1923]] [[Kiiev]] – [[14. november]] [[1982]] [[Moskva]]) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu ajaloolane ja [[dissident]]. == Biograafia == Ta oli Punaarmee kindrali [[Jona Jakir]]i poeg. Pärast isa hukkamist 1937. aastal süüdistatuna osalemises "sõjalis-fašistlikus, nõukogudevastases vandenõus" pagendati tema naine ja poeg Astrahani. Seal arreteeriti Pjotr ​​süüdistatuna "ratsajõugu organiseerimises" ja NKVD erinõukogu mõistis ta viieks aastaks vangi kui "sotsiaalselt ohtliku elemendi". Ta oli vangistatud alaealiste kinnipidamisasutuses, kus ta viibis kuni 1942. aastani. Jakir veetis osa karistusest Nižnjaja Tura karistuskoloonias Sverdlovski oblastis. Seejärel kutsuti ta armeesse ja saksa keele oskajana määrati ta rindeluuresse. 1944. aastal arreteeriti uuesti ja 10. veebruaril 1945 mõisteti kaheksaks aastaks vangi süüdistatuna kontrrevolutsioonilises propagandas ja riigisaladuste avalikustamises. Kandis karistust Kargopollagis (1945–1948), Vorkutlagis (1948–1953) ja Krasnojarski krais. Vabanedes 1953. aastal, töötas ta veel kaks aastat kohalikus metsatööstusettevõttes. 1955. aastal rehabiliteeriti ja asus elama Moskvasse. 1957. aastal asus õppima Moskva Ajaloo- ja Arhiiviinstituuti. Pärast lõpetamist 1962. aastal asus tööle NSVL Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, kus ta kirjutas Punaarmee teemalise kandidaadidissertatsiooni ja andis oma panuse kogumikule "Komandör Jakir" (1963), milles ta avaldas oma lapsepõlvemälestused isa kohta. Alates 1966. aastast kritiseeris teravalt NLKP juhtkonna poliitikat, mille kohaselt järk-järgult vähendati destaliniseerimist ja loobuti demokraatlikest normidest avalikus ja poliitilises elus. Samal sügisel allkirjastas ta petitsiooni Vene NFSV Ülemnõukogule, milles protesteeris sõna- ja kogunemisvabadust piiravate seadusandlike muudatuste vastu. 1967. aastal oli NLKP Keskkomiteele saadetud kirja kaasautor, kus protesteeriti Stalini rehabiliteerimise vastu. Jaanuaris 1968 kirjutasid Pjotr ​​Jakir, Juli Kim ja Ilja Gabai alla üleskutsele "Teaduse, kultuuri ja kunsti tegelastele", protesteerides restaliniseerimise ja teisitimõtlejate tagakiusamise vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20111230200850/http://antology.igrunov.ru/70-s/memo/1086872864.html</ref> Aastatel 1969–1972 pidasid inimõiguste aktivistid Jakiri korteris koosolekuid. Veebruaris 1969 kirjutas Jakir kirja NLKP Keskkomiteele ja ajakirja "Kommunist" toimetajatele, süüdistades Stalinit Nõukogude kriminaalõiguse rikkumises. Stalini 90. sünniaastapäeval (21. detsember 1969) osales ta protestidemonstratsioonil Punasel väljakul. 20. mail 1969 asutasid Jakir ja Viktor Krassin NSV Liidus inimõiguste kaitsmise algatusrühma, mis esitas üleskutse ÜRO inimõiguste komisjonile. 1970. aastal andsid Jakir, Andrei Amalrik ja [[Vladimir Bukovski]] väliskorrespondendile intervjuu, mida näidati Ameerika televisioonis. Jakir tegi kaastööd ajakirjale dissidentlikule ajakirjale "Päevakajaliste sündmuste kroonika". 1972. aastal ilmusid Londonis tema memuaarid „Lapsepõlv vanglas“.<ref>A Childhood in Prison (Детство в тюрьме: мемуары Петра Якира). / Предисловие Юлиуса Телесина. — London: Macmillan, 1972.</ref>14. jaanuaril 1972 otsiti Jakiri kodu läbi, mille käigus konfiskeeriti samizdat-dokumente ja inimõigustealaseid materjale. Pärast arutelu NLKP Keskkomitee Poliitbüroos arreteeriti Jakir 21. juunil 1972. Arreteeriti ka Viktor Krassin. Nende juhtumi uurimine kestis 14 kuud ning nii Jakir, kui ka Krassin tegid võimudega aktiivselt koostööd. "Päevakajaliste sündmuste kroonika" andmetel tunnistasid Jakir ja Krassin enam, kui 200 inimese vastu. Dissidendid Andrei Dubrov ja Adel Naidenovitš kirjutasid samizdat-artikleid pealkirjaga „Vastasseis Pjotr ​​Jakiriga” ja „Viimased uudised Pjotr ​​Jakiri kohta”, kirjeldades 1972. aasta detsembris toimunud vastasseise riigireetur Jakiriga, kes tunnistas nende vastu „nõukogudevastase tegevuse” kohta. Jakir ja Krassin selgitasid seejärel oma reetmist väitega, et nad üritasid vältida hukkamist Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 64 („riigireetmine”) alusel. Moskvas toimus 27. augustist kuni 1. septembrini 1973 kohtuprotsess, kus mõlemad süüdistatavad tunnistasid end süüdi nõukogudevastases agitatsioonis ja avaldasid kahetsust. Neile määrati mõlemale kolm aastat vangistust ja kolm aastat asumisele saatmist. 5. septembril 1973 kahetsesid Jakir ja Krassin avalikult pressikonverentsil, kus osalesid ka välisajakirjanikud; pressikonverentsi osi kanti üle Nõukogude televisioonis. 28. septembril 1973 lühendas Vene NFSV Ülemkohus Jakiri ja Krasini vanglakaristusi juba kantud karistuste tasemele ning Jakir saadeti asumisele Rjazanisse.1974. aastal lubati Jakiril NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega Moskvasse naasta, misjärel ta enam avalikus tegevuses ei osalenud.<ref>https://web.archive.org/web/20150924043152/http://www.ihst.ru/projects/sohist/memory/sakhmem/2-10.htm</ref><ref>Движение за права человека. IV. Кризис (1973-1974 гг.) // История инакомыслия в СССР: Новейший период. — Вильнюс; <abbr>М.</abbr>: Весть, 1992. — 352 с. — <nowiki>ISBN 5-89942-250-3</nowiki>.</ref><ref>https://web.archive.org/web/20100615011646/http://psi.ece.jhu.edu/~kaplan/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/dis70/kgb74-1.pdf</ref> Oma memuaarides "58 ja pool ehk laagriidioodi märkmed" osutab Valeri Frid Pjotr ​​Jakiri aktiivsele koostööle NKVD-ga.<ref>https://web.archive.org/web/20110917070402/http://www.sakharov-center.ru/asfcd/auth/auth_pagesf8f4.html?Key=13762&page=151</ref> Tema tütre 1992. aastal Hollandi ajalehele "NRC" antud ütluse kohaselt "hakkas ta pärast vabanemist veelgi rohkem jooma ja suri üheksa aastat tagasi. Tema maks oli täielikult hävinud.”<ref>https://web.archive.org/web/20200923153817/https://www.nrc.nl/nieuws/1992/07/04/het-koffertje-van-pjotr-jakir-7148774-a487643</ref> Jakiri väimees Juli Kim kinnitas, et Jakir suri alkoholismi tagajärjel: „Ta jõi end vaikselt surnuks ja suri 1982. aasta novembris õilsasse haigusesse – maksatsirroosi.”<ref>https://web.archive.org/web/20220326162027/https://tvrain.ru/teleshow/dokumentalnye_filmy_andreja_loshaka/anatomija_protsessa_film_andreja_loshaka-351318/</ref> Ta on maetud oma ema haua ja isa kenotaafi kõrvale Vvedenskoje kalmistule. 2018. aastal mõistis Venemaa Föderatsiooni Ülemkohus Jakiri 1945. aasta kohtuasjas kuriteo tõendite puudumise tõttu õigeks.<ref>https://www.interfax.ru/russia/622685</ref> Tema tütar [[Irina Jakir]] ([[1948]]–[[1999]]) oli dissident ja ühiskonnategelane. == Kirjandus == *Hukatud kindrali poeg võitlemas rahva õiguste eest. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 16. september 1972, nr. 71, lk. 8. == Viited == {{JÄRJESTA:Jakir, Pjotr}} [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1982]] rpzru79wucjyojf1n00v6vi2y0kxggx 0 277522 7122231 7118540 2026-04-01T06:49:22Z Amherst99 15496 7122231 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} '''August Komendant''' (ka '''August-Eduard Komendant''', [[2. oktoober]] [[1906]] [[Nurmsi]] küla, [[Mäo vald]], [[Järvamaa]] – [[14. september]] [[1992]] [[Upper Montclair]], [[New Jersey]]), oli [[Eestlased|eesti]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ehitusinsener]], [[Ehituskonstruktor|-konstruktor]], [[tehnikateadlane]] ja õppejõud. August Komendant oli [[raudbetoonkonstruktsioon]]ide valdkonna juhtivaid spetsialiste, kes pälvis laialdase tunnustuse pingbetoontarindite konstruktori ja propageerijana. Tema [[Ehitusprojekt|projektide]] järgi on rajatud üle 40 ehitise [[Eesti]]s ja üle 50 hoone Ameerika Ühendriikides. [[Pilt:Salk Institute.jpg|pisi|[[Salki Bioloogiliste Uuringute Instituut|Salki instituut]] San Diegos. Inseneritöö August Komendandilt. Ehitis pälvis [[Kahekümne Viie Aasta auhind|Kahekümne Viie Aasta auhinna]]]] [[Pilt:Kimbell Art Museum.jpg|pisi|[[Kimbelli kunstimuuseum]] Texases. Inseneritöö August Komendandilt. Ehitis pälvis Kahekümne Viie Aasta auhinna]] August Komendant tegi koostööd nimekate arhitektide [[Louis Kahn]]i, [[Eero Saarinen]]i ja [[Moshe Safdie]]ga. Komendandi pikk koostöö arhitekt [[Louis Kahn]]iga andis mitmeid [[arhitektuur]]selt väljapaistvaid hooneid, millest kaks objekti pälvisid [[AAI|Ameerika Arhitektide Instituudi]] väljaantava [[Kahekümne Viie Aasta auhind|Kahekümne Viie Aasta auhinna]] (''Twenty-five Year Award''). Auhind antakse kord aastas USA arhitekti loodud 25–35 aastat tagasi valminud objektile üle maailma. == Haridustee == [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-19820-0001, Dresden, Technische Hochschule, Observatorium, Beier-Bau.jpg|pisi|[[Dresdeni tehnikakõrgkool]]. Seal õppis 1929–1934 ja töötas õppejõuna 1944–1945 August Komendant. Foto aastast 1953]] August Komendant oli pärit [[Järvamaa]]lt Mäo vallast. Ta sündis Nurmsis Hindreko-Jaani talus Hans ja Leena Komendandi paljulapselises peres. Alghariduse sai ta [[Sargvere]] koolis. 1927. aastal lõpetas ta [[Järva Maakonna Paide Ühisgümnaasium]]i<ref name="gümn" /> kolmanda lennu reaalharu. Järgmised kaks aastat teenis Komendant sõjaväes, kus ta sai täieliku tehnilise väljaõppe lahingumasinate käsitlemisel ja [[lipnik]]u aukraadi. Insenerist sugulase, [[Tartu]]sse 1920. aastail [[Vabadussild|Vabadussilla]] ehitanud [[Konstantin Zeren]]i õhutusel, kes lubas Augustit edasiõppimisel aidata ja hiljem oma firmas osanikuks võtta, otsustaski Komendant ehitusinseneri ameti kasuks. Aastail 1929–1934 õppis ta [[Dresdeni Tehnikakõrgkool]]is. Komendant oli tugev matemaatikas, ülikooliõpingute kõrvalt [[Dresden]]is andis ta matemaatikatunde ja tegi staatikaarvutusi. Kogu stuudiumi aja vältel töötas Komendant suviti Eesti ehitusplatsidel, kus ta Zereni käendusel tegutses kümniku ja töödejuhatajana. Komendant lõpetas kõrgkooli raudbetooni [[staatika]] erialal. Lõpueksami hindeks märgiti saksa kombe kohaselt 2a (''gut bestanden''), diplomitöö arvati 1b (''sehr gut'') vääriliseks. Tema õpetajaks seal koolis oli [[Kurt Beyer]], sellase [[Euroopa]] tunnustatumaid raudbetooni asjatundjaid. == Insenerina Eestis == Naasnud diplomeeritud insenerina Eestisse, sai Komendandi esimeseks töökohaks teedeministeerium, kuhu kolonelist minister [[Otto Sternbeck]] parasjagu ministeeriumi avalike tööde osakonda koondas noori ärksaid arhitekte ja insenere. Ühe esimese vastutusrikka tööna pidi Komendant projekteerima raudbetoonist [[angaar]]i [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] lennuväljale Tartus. See projekt realiseerus ning tõstis Komendandi kohe raudbetooni asjatundjate esiritta. Sellele järgnesid [[riigiraamatukogu]] [[Toompea]]l, [[Tallinna lennujaam|Ülemiste lennuvälja]] maandumisrajad, [[vesilennuk]]ite maandumissild ja muud objektid. [[Pilt:DickeMargarethe.jpg|pisi|[[Tallinn]]a linnas [[Paks Margareeta|Paksu Margareetaga]] külgnev [[Suure Rannavärava eesvärav]]]] Palju vaeva kulus Komendandil vanade konstruktsioonide tugevdamisele Kawe keldris, Narva ketrusvabrikus, Voltas ning Suure Rannavärava eesväraval. Üle Pika tänava ulatuv eesvärava tugevasti läbinõtkunud võlv vajas tehnilist lahendust. Komendant tuli mõttele riputada see võlv tagamüüri õõnsusse peidetud kandetala külge. Tänu sellele kavalale lahendusele elas eesvärav üle Tallinna pommitamise 1944. aasta sügisel ja püsib tänaseni alles vanalinna ühe vaatamisväärsusena. Komendant oli ministeeriumis [[insener]]i ametikohal 1934–1936. 1937. aastal läks ta riigitöölt [[erasektor]]isse, asutades [[Tallinn]]as raudbetoonikonstruktsioonide [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimise]] inseneribüroo. Komendandi projekteerimistegevus oli viljakas, temast sai üks peamisi [[insenerikonstruktsioon]]ide projekteerijaid Eestis.<ref name="tpibio" /> Kokku jõudis ta projekteerida enne [[Teine maailmasõda|sõda]] Eestis umbes 40 [[monoliitraudbetoonkonstruktsioon|monoliitraudbetoonist]] põhikonstruktsiooniga ehitist. Komendant tegi ka [[Suure Munamäe vaatetorn]]i staatika- ja dünaamikaarvutused. Tähelepanuväärsed olid ka [[Tallinna sadam]]a külmhoone (kuuekorruseline raudbetoonist [[Seenlagi|seenvahelagedega]] tarindatud hoone, ehitatud 1938–1939), [[Tallinna sõjasadam]]a kütusehoidla, viljasilo ja [[veetorn]] Tartus, [[Maardu fosforiiditehas]], Tallinna–[[Narva]] maanteesillad. === Kadrioru staadioni tribüün === Kevadel 1936 keelati varisemisohtlikuks muutunud [[Kadrioru staadion]]i tribüüni kasutada. Kolme arhitekti vahel peetud valikvõistluse uue tribüüni eelprojekti saamiseks võitis [[Elmar Lohk]]. Vajalike konstruktsiooniarvutuste tegemiseks kaasas Lohk Komendandi. Sügiseks oli projekt valmis. Ehitatud aastail 1936–1937, ehitustööd teostas ehitusettevõtja [[Eduard Olari]]. [[Konstruktivism (arhitektuur)|Konstruktivistlikus]] stiilis väljapeetud Kadrioru staadioni tribüünist sai Komendandi Eestis tehtud töödest silmapaistvaim raudbetoonehitis.<ref name="ea211"/> Tribüünide varikatus kujutab endast konsoolset 50 meetrit pikka ribiplaati, mille muutuva kõrgusega ribid paiknevad ülalpool plaati. Varikatuse [[konsool (arhitektuur)|konsoolne]] väljaulatus on 12,8 meetrit.<ref name="kult" /> Konsoolne varikatus oli küll väljaulatuselt Euroopa pikimaid, kuid jääb tublisti alla [[Pier Luigi Nervi]] projekteeritud ja 1932. aastal valminud [[Stadio Comunale Giovanni Berta|Stadio Giovanni Berta]] tribüünile [[Firenze]]s. ==== Konsoolse varikatuse autorsus ==== Tehnilisel projekteerimisel osalesid staatikutena-konstruktoritena ka [[Heinrich Laul]] ja [[Tarmo Randvee]], sel ajal ise olid veel üliõpilased. Palju aastaid hiljem on nii Laul kui ka Randvee nimetanud tribüüni konsoolset varikatust oma loominguks.<ref name="sirp"/> 1990. aastal kirjutas Laul ühes artiklis: "Juhtus nii, et tribüüni projekteeris insener August Komendant, minu ülesandeks jäi projekteerida varikatus."<ref name="laul100"/> [[Sirp (ajaleht)|Sirbis]] 2010. aastal ilmunud artiklis möönavad kogumiku "Heinrich Laul 100" koostajad [[Maris Suits]] ja [[Carl-Dag Lige]] varikatuse autorsuse küsimuses, et tagantjärele on raske kindlaks teha meeste omavahelist tööjaotust ning arvavad, et praeguste uurimistulemuste põhjal paistab, et staadionitribüüni peamised konstruktorid olid ikkagi Komendant ja Randvee ning Heinrich Laul tegi ainult varikatuse deformatsiooniarvutuse, et prognoosida pragude tekkimise mõju ehitise konstruktsioonile.<ref name="sirp"/> == Tehnikaülikooli õppejõuna Koplis == [[Pilt:Tallinn Kopli, May 1996.jpg|pisi|[[Tallinna Tehnikaülikool]]i peahoone aastail 1934–1964. Foto aastast 1996]] Eesti ainsas tehnikakõrgkoolis, Tallinna Tehnikainstituudis, mis 1938. aastal nimetati ümber [[Tallinna Tehnikaülikool]]iks, õpetas raudbetoonikursust professor [[Ottomar Maddison]], tehnilise mehaanika ja raudkonstruktsioonide professor. August Komendandile, kes oli [[Dresden]]is professor [[Kurt Beyer]]i juures õppinud, pakuti õppeülesandetäitjana [[raudbetoonkonstruktsioon|raudbetoon]]- ja [[puitkonstruktsioon]]ide kursuste õpetamise võimalust. Nii sai Komendandist kolmeks aastaks (1937–1939) tehnikaülikooli [[lektor]]. Kui Komendant jõudis oma loengutsüklis staatikaga määramatute varrassüsteemide arvutusmeetoditeni, siis õpetas ta üliõpilastele ka uuemaid arvutusmeetodeid, mis sundis teisi õppejõude need samuti omandama, lõpuks polnud neist pääsu ka professor Maddisonil. Tänu ajutisele õppeülesande täitjale oli Tallinna Tehnikaülikool jõudnud [[ehitusmehaanika]] kursuse õpetamisel [[Euroopa]] parimate [[ülikool]]ide tasemele.<ref name="tpialu"/> === Professoriks kandideerimine === [[Pilt:Ottomar Maddison.jpg|pisi|vasakul|100px|[[Ottomar Maddison]]]] Kui 1939. aastal kuulutati [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikoolis]] välja konkurss puu-, massiiv- ja raudbetoonkonstruktsioonide professuurile, kandideeris sinna kaks meest: August Komendant ja [[Hugo Oengo]]. Kummalgi neist ei olnud professoriks saamisel nõutavat doktorikraadi, mistõttu väljavalituks osutunu saanuks adjunktprofessoriks. Komendandil olid põhjalikud erialateadmised, hea konstruktorivaist ja rikkalik tegeliku töö kogemus, kuid erinevalt Oengost, vähene teadusalane tegevus. Vakantne professuur oli professor Maddisoni laiahaardelise tegevusvälja piirimail. Tema tahtis sellel kohal näha oma kauaaegset assistenti Oengot.<ref name="tpialu" /> Valiku otsus sõltus kolmest arvustajast. Teedeehituse professor [[Oskar Martin]] ja vesiehitiste professor [[Vladimir Paavel]] eelistasid professori kohale Komendanti. Martin argumenteeris sellega, et "edaspidine kandidaadi täiendamine teadusliku töö ja laboratoorse uurimise alal on tehnikaülikooli juures hõlpsam kui suureulatuslise ehituspraktika saamine välisehitiste juures". Paavel kirjutas järeldusotsuses, et "Komendandi valimine tagaks paremini viljakat õppetegevust kui ins. H. Oengo valimisel. Ka teaduslises tegevuses võiks ennustada insener Komendandile elulähedasemat suunda kui teisele kandidaadile".<ref name="maddison"/> Kuid otsustavaks sai Maddisoni arvustus, mis sisaldas hulgaliselt kiidusõnu lemmikõpilasele Oengole ja kriitilisi märkusi Komendandi kohta. Järeldusotsuses kirjutas Maddison: "vaatamata suurele arvule tema poolt koostatud arvutisele, kahjuks ei ole ins. A. Komendant leidnud võimalust tuua arvutusmeetoditesse uuendusi või täiendusi. Kui praktiline insener on A. Komendant seisnud kõrval teaduslikust tööst ja seega jäänud puutumata ka teaduslikust vaimust."<ref name="maddison"/> Tehnikaajaloolane [[Vahur Mägi]] on kommenteerinud seda traktaati meenutava Maddisoni arvustust järgmiselt: "Kahtlen, kas eesti teaduslikus kirjasõnas üldse leidub jesuiitlikumat kirjatükki."<ref name="minerva" /> Maddisoni tahtmine jäi peale, Oengo valitigi adjunktprofessori kohale. Tehnikaülikoolis peetud loengute põhjal alustas August Komendant eestikeelse [[raudbetoon]]i käsiraamatu koostamist. Esimene osa (156 lehekülge masinakirjas) oli käsikirjana 1939. aastal olemas,<ref name="maddison"/> kuid sõja ning sunnitud emigreerumise tõttu jäi see tal lõpetamata.<ref name="sirp"/> Alles kaks kümnendit hiljem ilmus Heinrich Laulu sulest esimene eestikeelne raudbetooniõpik. == Saksamaal == 1944. aastal Komendant lahkus perega Eestist, temast sai [[Dresdeni Tehnikakõrgkool]]i, kus ta oli kümmekond aastat tagasi ise õppinud, lektor. Doktoriväitekirja kaitsmise<ref name="bio1"/> järel<ref name="leslie"/> kutsuti ta juhtivaks inseneriks [[Saksamaa]]l paikneva [[USA|Ameerika]] väekoondise peakorteri juurde. Selles rollis oli ta viis aastat (1945–1950). [[Pilt:Sylvensteindamm-01.jpg|pisi|[[Sylvensteini pais]] Ülem-Baieris]] Komendant oli hiljem rääkinud ühe juhtumi, kus [[USA]] 3. armee juhataja kindral [[George Patton]] käskis tal välja selgitada, kas pooleldi purustatud [[Sild|sillast]] on võimalik [[tank]]idega üle sõita. Komendant, tutvunud silla tehnilise seisundiga, tähistas kiiresti harja ja valget värvi kasutades lookleva, kuid ohutu tee üle silla. Selle lainelise tähise järgi saidki tankid üle silla. Tankide järel sõitis ka Patton ise sillast üle.<ref name="patton" /> Töötades sõjajärgsel Saksamaal oli Komendandi ülesandeks jälgida sõjas kahjustatud ehitisi, mille konstruktsioonid olid küll kannatada saanud, kuid mis siiski veel seisid püsti. Tema soovitusel hakati [[autotee]]de [[betoon]]ist katteplaatides kasutama eelpingestatud [[sarrus]]t. Komendant osales ka sõjast kahjustatud sildade taastamisel. Koos [[Berliini ülikool]]i professor [[Franz Dischinger]]iga töötas Komendant välja [[tamm (ehitis)|tammi]][[ehitustarind|konstruktsiooni]], mis lubas oluliselt kokku hoida nii ehitamiseks kuluvat aega kui ka vajaminevaid materjale. Nende kahasse tehtud [[ehitusprojekt|projekti]] järgi püstitati [[1950. aastad|1950. aastatel]] Saksamaal [[Isar]]i jõele [[Sylvensteini pais]]. [[Ehitis]] on kaarekujuline, koosnedes kolmest erineva kõrgusega [[Silinder|silindrilisest]] [[Koorik (tugevusõpetus)|koorikust]], nende eelpingestatud püsttrossid ankurdati [[dolomiit]][[kalju]] taha. [[Pais]] tõstab vee 44 meetrit jõepõhjast kõrgemale. Leidlik insenerilahendus [[patent]]eeriti. == Pärast sõda Ameerika Ühendriikides == August Komendant emigreerus 1950. aastal [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]]. Elama asus ta [[New York|New Yorgi]] lähistel asuvasse väikeasulasse [[Upper Montclair]]i. Aastail 1950–1953 töötas Komendant insenerina keemiakontsernis [[DuPont]]. Saanud New Yorgi osariigilt vastava litsentsi, tegutses Komendant 1953. aastast sõltumatu insenerina; ta on olnud arhitektide, tellijate ja ehitusettevõtjate nõustajaks, pälvides laialdase tunnustuse [[pingbetoon]][[ehitustarind|tarindite]] konstruktori ja propageerijana. === Tööreis Lõuna-Koreasse === [[Pilt:Rhee Syng-Man in 1948.jpg|pisi|vasakul|100px|[[Lõuna-Korea]] esimene president [[Syngman Rhee]]]] Pärast [[Korea sõda|Korea sõja]] lõppu (1953) kaasati paljud ettevõtted [[Lõuna-Korea]] ülesehitamisse, sealhulgas tööstusettevõte [[Kuksaing Industrial Co Ltd.]], kelle New Yorgi harukontori kaudu oli Komendant teinud firma tellimusel paarkümmend eelprojekti. 1954. aastal tehti talle ettepanek tutvuda konsulteeriva inseneri rollis olukorraga kohapeal. See viiski [[Eesti pass]]iga reisiva mehe üle [[Tokyo]] Kagu-Aasiasse. Kuu aja vältel sõitis ta Lõuna-Korea risti ja põiki läbi; sõjas tugevasti kannatada saanud riik oli varemeis. Saatjaks ja tõlgiks oli kogu reisi vältel kohalik arhitektuuriprofessor. Nähtu põhjal tehtud ettepanekud esitas Komendant Lõuna-Korea valitsusele; tal oli eraldi kohtumised tööstus-kaubandusministriga, transpordiministriga ja kaks korda peaministriga. Oli ka kokkusaamine [[Soul]]i linnapeaga, kes lootis saada Komendandilt toetust oma linna taastamiskavadele. Riigi presidendi [[Syngman Rhee]]ga kohtus ta kolmel korral. Esimene kohtumine kestis umbes kolm tundi. Kuulanud vestluse käigus Komendandi ettepanekud ära, palus president need ka kirjalikult esitada, mida Komendant järgmisel päeval ka tegi. Hiljem on Komendant iseloomustanud Korea presidenti kui realistlikku riigimeest, tugeva karakteriga. Rhee nägi oma 79 aasta kohta väga hea ja energiline välja. Ta valdas ka hästi inglise keelt.<ref name="korea"/> Moodsa tööstuse planeerimise teemal pidas Komendant loengu [[Seouli Rahvusülikool]]is. Eraldi loengu pidas ta inseneridele, teemaks Koreale sobilikud [[ehituskonstruktsioon]]id. Mõlemas loengus oli saal rahvast täis. === Pingbetoontoodete tehased === Ettevõtliku inimesena oli Komendant monteeritavate pingbetoonist ehitustoodete tehase rajajaid, tehas valmis 1955. aastal New Yorgist 40 miili põhjas [[Norwalk (Connecticut)|Norwalkis]]. Koos kahe ameeriklasega asutatud tehas [[PPP Corporation]] tootis silla- ja laetalasid, katusetalasid, koorikkatuseid, kergekaalulisi plaate, veetorne, poste ja muid vajalikke ehituselemente. Tehase tehnoloogia ja seadmed olid enamjaolt Komendandi enese looming.<ref name="sõna55"/> Ka teinegi pingbetoontooteid väljastav tehas pandi käima mõni aeg hiljem (1956). Tehas jäi New Yorgist lõunasse – [[Lakewood (New Jersey)|Lakewoodi]]. Selle eestvedajad olid kohalikud eestlased, kes asutasid osaühingu [[Lakewood Prestressing Co]]. Osanikeks võetigi ainult eestlasi, keda oli kokku 64. Komendandi roll oli projekteerimine ja konsulteerimine.<ref name="lakewood"/> Äriedu ettevõttel siiski kauaks ei jätkunud ning mõni aasta hiljem müüdi tehas oksjonil maha. == Louis Kahniga koostöö algus == Komendant ja Kahn kohtusid 1956. aastal. Mehed leidsid kiiresti kontakti, kui Kahn sai Komendandilt teada, et ta polegi [[Sakslased|sakslane]], nagu Kahn esialgu oli arvanud, ning asjaolu, et Kahn on Eesti juurtega. Varsti pärast tutvust külastas Kahn koos oma [[Üliõpilane|üliõpilastega]] eelpingestatud betooni tehast New Jerseys Lakewoodis, kus Komendant oli kaastegev konsultandina. Kahn oli nähtust vaimustatud, sest ta nägi nende tehniliselt kõrgel tasemel elementides tõhusat arhitektuurset potentsiaali. [[Pilt:Richards Labs Penn.JPG|pisi|[[Pennsylvania ülikool]]i [[Richardsi meditsiiniuuringute laborid]]]] Sestpeale algas kahe Eestist pärit mehe viljakas koostöö, mis kestis kuni Kahni surmani 18 aastat hiljem. Louis Kahn oli [[20. sajand]]i mõjukamaid arhitekte, August Komendant tema kõige olulisem koostööpartner.<ref name="leslie"/> === Richardsi laborid === Varsti pärast Lakewoodi tehase külastust tegi Kahn Komendandile ettepaneku võtta enda peale [[Philadelphia]]s [[Pennsylvania ülikool]]i linnakusse plaanitud [[Richardsi meditsiiniuuringute laborid|Richardsi meditsiiniuuringute laborite]] konstruktiivse osa projekteerimine. Komendant lahendas hoone kandekonstruktsioonid pingbetoonist monteeritavate elementidega. See võimaldas neid monteerida kraanadega kiiresti ja valutult ehitusobjektil. Raamsõrestikena kavandatuna jäid nendesse suured nelinurksed õõnsused.<ref>[http://fuckyeahbrutalism.tumblr.com/post/11573955195/richards-medical-laboratories-university-of]</ref> Õõnsused kasutati ära torustike ja kaablite paigaldamiseks. Vajadus ripplagede järele, et midagi varjata, jäi ära, sest konstruktsioon ja kommunikatsioonid moodustasid justkui ühe terviku. Arhitektuurialases kirjanduses kiideti Kahni julguse eest kasutada Komendandi eel- ja järelpingestatud betoontalasid kujunduselementidena.<ref name="maja"/> === Greensburgi trükikoda ja kirik New Yorgis === [[Pilt:Sanctuary with light wells at First Unitarian 03.jpg|pisi|[[Rochesteri esimene unitaarne kirik]] New Yorgis]] 1958 algas Komendandi jaoks uus koostööprojekt Kahniga: [[Pittsburgh]]i ajalehe [[Greensburg Tribune-Review]] trükikoja projekteerimine. Asukoha valik langes Greensburgile. Järgmisel aastal (1959) algas järgmine koostööprojekt Kahniga, seekord New Yorki rajatava Rochesteri esimese unitaarse kiriku projekteerimine. Selle projekti juures seisis Kahn silmitsi probleemiga, kuidas toestada raske betoonist saali laekonstruktsioon saali laenurkadesse kavandatud suurte valgusšahtide vahele nii, et saali keskel vältida poste ja talasid. Probleemi lahendas Komendant pingbetoonist katuseplaadiga. [[Paul Goldberger]], [[New York Times]]i arhitektuurikriitik ja [[Pulitzeri preemia]] laureaat, on hinnanud seda hoonet kui "üht suurimat sakraaltarindust [[20. sajand]]il". === Salki instituut === [[Salki Bioloogiliste Uuringute Instituut|Salki Bioloogiliste Uuringute Instituudi]] rajaja [[Jonas Salk]] soovis, et [[San Diego]]s [[La Jolla]]sse ookeani kaldale rajatava hoonete kompleksi projekteeriks Louis Kahn. Pärast oma ''alma mater''<nowiki/>ile kärbitud eelarvega Richardsi laboritornide projekteerimist oli Kahnile Salki ettepanek igati meeltmööda. Oli ette öeldud, et instituudi ruumide kasutus pidi olema võimalikult paindlik; tuli tagada, et vajadusel saaks laboriinventari valutult teisaldada teise kohta. Kahn, Komendant ja mehaanikainsener [[Fred Dubin]] töötasid välja tellijapoolse laborispetsialisti [[Earl Walls]]i abi kasutades variantlahenduse, mis koosnes kahest murtud plaatide reast, mille vahele jäi laboriruum ning põhines õõnsatel vahelae paneelidel, mille sees olid [[torustik]]ud ja [[Kaabel|kaablid]], ning kus ventilatsioonikanalid paiknenuks kahe plaadi all ripptala sees. Lahendus tagas, et suures laboriruumis iga punkt asus kommunikatsioonide ühenduskohast kuni kolme meetri kaugusel. [[Pilt:Salk Institute outline of laboratory floor and Vierendeel truss.jpg|pisi|[[Salki Bioloogiliste Uuringute Instituut|Salki instituudi]] laborihoone läbilõikeline skeem. Kolm laborikorrust, iga korruse kohal tehniline korrus]] Kui aga projekteerimiseks ettenähtud tähtajad hakkasid lähenema, teatas Salk ootamatult, et projekteerija valitud kolmemeetrine moodul ei võimalda siiski tuua torustikke ja kaableid nii tihedalt, kui tema kujutles, ning lükkas Kahni variandi tagasi. Tuli välja mõelda uus lahendus. Aega oli vähe ja Kahn "laenas" lahenduse Richardsi ristlõikest – raamsõrestike jada, lisas raamsõrestike madalama vöö kõrgusele perforeeritud plaadi, et füüsiliselt eraldada tarindid, torustikud ja kaablid all asuvatest puhastest laboriruumidest. Sellega oli Kahn tekitanud kommunikatsioonidele "oma korruse" (tehnilise korruse). Sellist tüüpi raamsõrestiktarindusi, nagu kasutati Richardsi laborites ja nüüd Salki instituudis lausa korrusekõrguseni projekteerituna, nimetatakse [[Vierendeeli sõrestik]]uks. Arhitektuuriuurija ja [[Iowa ülikool]]i õppejõud [[Thomas Leslie]] on arvanud, et raamsõrestiku sissetoomine oli Kahni mõte ning et Komendandile jäi siis juba vastavalt uuele ideele konkreetse tarindusprojekti koostamine. Komendant oli tellija meelemuutuse peale pahane. Algse variantlahenduse joonised oli ta jõudnud ära lõpetada. Ja nüüd – vähem kui kolme kuuga – tuli välja töötada uus konstruktiivne skeem. Hiljem on ta öelnud: "Mitte keegi ei taha projekti kaks korda teha, eriti kui teine lahendus parem pole". Komendandi arvates oli algne variant (mille tellija lükkas tagasi) parem, võrreldes raamsõrestiku variandiga, kuna see sõrestik tuli nüüd puhtast laboriruumist eraldada betoonlaega, sellega aga alumise ruumi arhitektuurne ilme tublisti kaotas.<ref name="maja"/> Sellegipoolest töötas Komendant etteantud kolme kuuga välja korrusekõrgused raamsõrestikud, mille sisse mahtusid lahedalt suuremahulise [[ventilatsioon]]isüsteemi torustikud ja seadmed. Salki instituut pälvis 1992. aastal Ameerika Arhitektide Instituudi väljaantava Kahekümne Viie Aasta auhinna. == Lahkhelid Kahniga == Kui Richardsi laborite projektiga ühele poole saadi, jätkus Kahni ja Komendandi koostöö kolmel suuremal objektil korraga. Need olid Greensburgi trükikoda [[Pennsylvania]]s, Rochesteri esimene unitaarne kirik New Yorgis ja Salki instituut [[California]]s La Jollas. [[Pilt:Erdman Bryn Mawr.JPG|pisi|[[Bryn Mawr College]]'i [[Erdman Hall]]]] Kui trükikoja ja kiriku projekteerimisel olid kahe mehel vahel väiksemad vaidlused (näiteks kujunduse pärast), siis Salki instituudi projekteerimisel pinge kahe mehe vahel kasvas. Thomas Leslie sõnul halvasid projekteerimist nii eelarveprobleemid kui ka asjaolu, et pärast kolmeaastast tööd tuli tellija uue seisukoha pärast kogu projekt ümber teha. Pinged kasvasid haripunkti [[Ida-Pakistan]]i pealinna [[Dhaka]]sse rajatava parlamendihoone eelprojekteerimisel, kui Leslie sõnul "Kahn, kes oli pakutud kavandite pärast närviline, oli enne tellijaga kohtumist Komendandi jooniste komplekti sõna otseses mõttes pihta pannud ning sellega kogu projekti ohtu seadnud". See viis selleni, et Komendant loobus Dhaka projekteerimisest. Ometi oli Dhaka projekt alanud paljulubavalt: 1963. aasta märtsis sõitsid Kahn koos Komendandiga Dhakasse uurimaks kohalike olusid, mida projekteerimise ja ehitamise juures arvesse võtta. Seejuures toimus arvukalt kohtumisi tellija poole esindajatega ning läbirääkimiste lõppakordina bankett [[Pakistan]]i presidendi [[Ayub Khan]]i residentsis. Ka [[Bryn Mawri ühiselamud|Bryn Mawri ühiselamute]] koosprojekteerimine ei läinud valutult – lahkarvamused Kahni ja Komendandi vahel olid [[esteetika]] ja finantseerimise osas. Hiljem on Komendant meenutanud oma vaidlust selle projekti juures: "Sain maruvihaseks ja ütlesin talle: "Sa väidad nagu mina ei saakski [[arhitektuur]]i mõista, kuna olen [[insener]]. Paistab, et sa oled unustanud, et sellised insenerid nagu [[Frank Lloyd Wright]], [[Robert Maillart|Maillart]], [[Eduardo Torroja|Torroja]], [[Pier Luigi Nervi|Nervi]] ja teised on edendanud arhitektuuri rohkem kui enamik [[arhitekt]]e… Kui palju teab üks arhitekt [[Ehitustarind|tarinditest]] ja [[betoon]]ist? Lou, võta teadmiseks, et insenerikunst saab läbi ka arhitektuurita, aga arhitektuur ilma inseneritööta on võimatu."<ref name="maja"/> Jahedate suhete perioodil, mis kestis umbes kolm aastat, ei katkenud suhted kahe mehe vahel siiski mitte täielikult. Jätkus koostöö Salki instituudi lõpetamisel ning mõlemad puutusid paratamatult kokku ka Pennsylvania ülikooli arhitektuuriosakonnas, kus nad mõlemad pidasid professoriametit. == Habitat '67 == [[Pilt:Montreal - QC - Habitat67.jpg|pisi|Fragment tulevikumajast [[Habitat '67]] Montréalis]] Ajavahemikus 1964–1967, kui Komendandi koostöö Kahniga oli parasjagu madalseisus, osales ta arhitekt Moshe Safdie [[Habitat '67]] projektis [[Montréal]]is [[Saint Lawrence'i jõgi|Saint Lawrence'i jõe]] sadamas. Noor arhitekt Safdie sai õiguse projekteerida elamukompleks Montréali [[maailmanäitus]]e Expo '67 raames. Komendant oli Safdie'ga varem kokku puutunud Kahni büroos, kus Safdie oli praktikal. Safdie palvel nõustus Komendant saama projekti konstruktoriks. [[Pilt:Moshe Safdie.jpg|pisi|vasakul|100px|[[Moshe Safdie]]]] Arhitekti projekteeritud kärgelamu kujutas endast näiliselt juhuslikult üksteise peale tõstetud majakarpide kogumit. Komendant lahendas projekti tehniliselt nii, et kogu karbistik tõsteti tervikuks kokku kraana abil ruumilistest elementidest ([[moodul (arhitektuur)|moodulitest]]). Kõik 354 identset moodulit valati pingbetoonist sealsamas ehitusplatsi kõrvale ehitatud ajutises valusõlmes.<ref name="expo67"/> Ka mooduli viimistlus- ja sanitaartehnilised tööd tehti maapinnal, samuti paigaldati vannitubade ja köökide sisustus. Alles seejärel tõsteti sellisel viisil valmistatud ja sisustatud moodulid hiigelkraanaga paika oma kohale majakarbistikus. Kuna kortereid planeeriti majja eri suuruses, läks ühe korteri jaoks vaja vähemalt ühte moodulit. Suuremad korterid formeeriti kahest, kolmest või enamast moodulist.<ref name="1001eh"/> Kokku ehitati majja 158 korterit. Igas korteril on privaatne aedrõdu. Korterid paiknevad 11 kõrgustasandil. Ülesliikumiseks on majas [[lift]]id, horisontaalliikumiseks aga tänavad teisel, viiendal ja üheksandal korrusel. Sellise [[ehitis]]e keerukus tingis üksikosade ülima täpsuse. Iga moodul kaalus 85 tonni. Nende kokkupanemisel ei tohtinud eksida üle kolme millimeetri. Arhitekt [[Moshe Safdie]] leidis, et maailmas leidub vaid üks mees, kes selle täpsuse tagab – August Komendant.<ref name="minerva"/> == Kimbelli kunstimuuseum == [[Pilt:Kimbell Art Museum with Moore sculpture.jpg|pisi|[[Kimbelli kunstimuuseum]] Fort Worthis]] [[Pilt:Kimbell Art Museum Fort Worth 02.jpg|pisi|Kimbelli muuseumi äärmine lööv. Sarnaselt teiste löövidega toetub [[Koorik (tugevusõpetus)|koorikkate]] ka seal vaid neljale postile]] [[Kimbelli kunstimuuseum]], üks Louis Kahni meistriteoseid, valmis 1972. aastal. Kahn sai selle töö 1966. aastal, kui tema suhted Komendandiga olid parasjagu madalseisus ning viimane hõivatud Moshe Safdie Habitat '67-ga Montréalis. Kui Kahni meeskond oli valinud katusekandekonstruktsiooniks välja madalkaarse [[tsükloidvõlv]]i, pöörduti inseneritöö lahendamiseks [[Philadelphia]] insenerifirma [[Keast & Hood]]i poole. Muret tekitas, et katuse kaarjas kuju eeldas lühikese sildega [[võlv]]i, kuid selle kava kohaselt oli katuseaken täpselt traditsioonilise võlvi suurima koormuse kohas. Kuidas lahendada? Keast & Hood maadles selle probleemiga, kuid lõpuks oli sunnitud alla vanduma. Vastus Kahnile kõlas: "Selline töö käib neil üle jõu ja mingu Kahn Komendandi juurde." Kahn pöörduski Komendandi poole. Komendant viskas plaanile kiirelt pilgu peale ja teatas – ilma arvutusteta –, et selleks, et selline plaan ellu viia, on vaja täita kolm tingimust. Kõigepealt tuleb iga "võlvi" tippu katuseakna juurde lisada aste. Teise olulise sammuna peaks võlvi otstesse tugevduseks lisama kaartalad. Kolmandaks tingimuseks, et skeem töötaks, tuleb võlvid järelpingestada, see tähendab, et enne betoneerimist asetatud terastrossid tuleb pärast betooni kõvenemist pingestada. Lõpptulemusena saame mitte "võlvid", vaid pigem [[betoonkoorik]]ud. Sellise tarinduse järgi kandsid katuseosad mitte külgsuunas võlvidena, vaid nagu [[Tala (ehitus)|talad]] pikisuunas, sest katuseakna ja võlvikandade vaheline osa jäigastab katuse. Ning kõige tähtsam – kuna oleme võlvide asemel saanud koorikud, siis selline lahendus muudab katuse harjal pikisuunalise valgusakna koormusete seisukohalt ebaoluliseks asjaoluks.<ref name="maja"/> Komendant oli Kimbelli projektis ka arhitekti väga ustav liitlane. Ta pidas enesestmõistetavaks platsil käies ehitajate töö üle kontrollida. Leslie on kirjeldanud, et Komendant pani Kimbelli ehitusel rõõmuga pähe kiivri ja jalga töösaapad ning saavutas peaaegu üksi betooniviimistluse, mis on üks parimaid nii Kahni ehitustel kui kogu maailmas. Leslie lisas, et Komendandi töö Kimbellis, lojaalsus Kahnile ja tema visioonile olid kindlasti peamised põhjused, miks Kahn projektiga töötama jäeti ja hoone üldse valmis sai.<ref name="maja"/> Kimbelli Kunstimuuseum pälvis 1998. aastal Ameerika Arhitektide Instituudi väljaantava Kahekümne Viie Aasta auhinna. == Olivetti-Underwoodi tehas == Kahn ja Komendant on projekteerinud koos ka ühe [[tehas]]ehoone – [[Harrisburg]]is ([[Pennsylvania]] pealinnas) [[kirjutusmasin]]ate tehase [[Olivetti-Underwood Factory]] (1966–1970). Hiiglasuure pindalaga hoone koosneb 72 moodulist, iga moodul koosneb [[pingbetoon]]ist katuseelemendist suurusega 330 ruutmeetrit ja katuse tugisüsteemist. Moodulit moodustavad pealtvaates 8 × 9 silmaga võrgustiku. == Pennsylvania ülikooli professor == [[Pilt:School of Design (University of Pennsylvania) - IMG 6618.JPG|pisi|[[Meyerson Hall]]]] [[Pilt:FisherFineArtsLibrary.JPG|pisi|[[Anne & Jerome Fisher Fine Arts Library]], endise nimega Furness Library]] Aastail 1959–1974 oli Komendant Pennsylvania ülikooli arhitektuuriprofessor,<ref name="prof"/> samuti nagu ka tema kolleeg Louis Kahn, Graduate School of Fine Artsi (praegu School of Design) koloriitseim kuju ja vaimne liider. Komendant õpetas kraadiõppuritele teadusfilosoofiat ja insenerifilosoofiat ning käsitles oma erialaloengutes nüüdisaegseid tarindussüsteeme, tarindussüsteemides kasutatavaid materjale ja ehitusmeetodeid, aga samuti eri ehitusmeetodite võrdlevat ökonoomikat. Kord kuus pidas Komendant kõikidele üliõpilastele eriloengu aktuaalsetest probleemidest, mis tavaliselt õppekavadest puudusid, näiteks tarindusest seismilistes piirkondades ja orkaanide ja tornaadode levialas, keskkonnakaitsest ja saastumisest, moodsast betoonitehnoloogiast. Lisaks loenguvormile hõlmas tulevaste magistrite õppetöö veel stuudiotööd, mis käsitles arhitektuurset projekteerimist ja linnaplaneerimist. Kolmanda õppetöövormina olid hindamiskomisjonitööd, kus analüüsiti ja kritiseeriti kraadiõppurite stuudiotöö raames valminud projekte.<ref name="komen"/> Komendandi meelest olid hindamiskomisjonide koosolekud semestri kõige huvitavam õppeosa. Komisjoni liikmed, arhitektuuriosakonna õppejõud (kõik peale Komendandi ja [[Robert LeRicolais]]’ olid arhitektid), avaldasid iga projekti kohta arvamust. Üliõpilastel oli põnev jälgida professorite vaidlusi. Karmimad hinnangud tulid tavaliselt inseneridelt. Astuti dialoogi ka üliõpilastega. Kord ütles Komendant ühele kraadiõppurile "Teie töö ei sisalda midagi sellist, millele teie omistate nii kõrgeid väärtusi. Usun, et arhitekt on kohustatud teenima arhitektuuri, nii nagu mina teenin inseneriteadust, mis tähendab mulle kõike, ehk nagu ütleks professor Kahn: arhitektuur on minu religioon. Kui ma projekteerin, ei ole mul asja ei humaanse ega millegi muuga; nii peaks olema ka arhitektil."<ref name="komen"/> [[1960. aastad|1960. aastate]] alguses plaanis ülikool ehitada Graduate School of Fine Artsile uue õppehoone. Enesestmõistetavalt lootis Kahn, et projekti tegemine usaldatakse talle. Ta oli jõudnud juba paluda Komendandi kaastööd projekteerimisel ja konstrueerimisel. Kuid sellest tööst jäi Kahn ilma, väidetavalt poliitilistel põhjustel. Hoone, mida hakati kutsuma [[Meyerson Hall]]iks, ehitasid teised ja see valmis 1967. aastal. Graduate School of Fine Arts kolis sisse. Protestiks keeldus Kahn oma meistriklassiga sinna üle kolimast ning jäi edasi Meyerson Halli vastas asuvasse [[Furness Library]]sse kuni oma surmani 1974. aastal. Komendant on oma Kahnile pühendatud raamatus väitnud, et Meyerson Hallil pole arhitektuurilist väärtust.<ref name="komen"/> Pärast Pennsylvania ülikoolist lahkumist 1974. aastal töötas Komendant aastail 1975–1976 New Yorgis [[Pratti Instituut|Pratti Instituudis]] külalisprofessorina. Seal õpetas ta [[Teadusfilosoofia|teadus]]- ja [[tehnikafilosoofia]] kursust.<ref name="bio"/> August Komendant töötas väga kõrge vanuseni, kuni 1988. aastani. Neli aastat hiljem raske haiguse tõttu tema elutee katkes. [[New York Times]] avaldas järelehüüde. == Inseneritöid == <small>Märkus: järjestatud projekteerimise algusaasta järgi, tagumine aastaarv märgib ehitise valmimise aastat</small> === Ameerika Ühendriikides === [[Pilt:Philadelphia Police Headquarters.jpg|pisi|[[Philadelphia]] politsei peamaja, tuntud kui [[Philadelphia Roundhouse]]]] * Pennsylvania Ülikooli Richardsi meditsiinilaborid (1957–1965, arhitekt Louis Kahn) * Greensburgi trükikoda (1958–1962, arhitekt Louis Kahn) * [[Yale'i Ülikool]]i söögisaalid [[New Haven]]is (1959–1961, arhitekt Eero Saarinen) * Rochesteri esimene unitaarne kirik (1959–1969, arhitekt Louis Kahn) * Salki bioloogiliste uuringute instituut San Diegos (1959–1965, arhitekt Louis Kahn) * [[Philadelphia Roundhouse]], Philadelphia politsei peamaja (1961–1963, arhitektibüroo [[Geddes Brecher Qualls & Cunningham]]) * Olivetti-Underwoodi tehas Harrisburgis (1966–1970, arhitekt Louis Kahn) * Kimbelli kunstimuuseum Texases Fort Worthis (1966–1972, arhitekt Louis Kahn) === Mujal === * Dhaka parlamendihoone (1962–1983, arhitekt Louis Kahn, Komendant lahkus projektist 1964) * Tulevikuelamu Habitat '67, Montréalis (1964–1967, arhitekt Moshe Safdie) * [[Palazzo dei Congressi]] Veneetsias (1968–1974, arhitekt Louis Kahn, jäi ehitamata) == Teosed == 1952. aastal avaldatud monograafia "Prestressed Concrete Structures" ('pingbetoonkonstruktsioonid') põhines tema kogemustel kahjustatud sildade taastamisel kasutatud pingbetooni meetodeid analüüsides. See töö tutvustas esimest korda Ameerikas [[Euroopa]] uusimat pingbetooni [[tehnoloogia]]t, inseneriringkondades saatis seda suur menu<ref name="minerva" /> ja tegi temast selle valdkonna tunnustatud autoriteedi. Raamatust ilmus üle kümne uustrüki ning seda tõlgiti [[Hiina keel|hiina]] ja 1959. aastal [[vene keel]]de. [[NSVL|Nõukogude Liidus]] võeti see kasutusele tehnikakõrgkoolide õpikuna.<ref name="erri"/> 1972. aastal ilmus monograafia "Contemporary Concrete Structures" ('nüüdisaegsed betoontarindid') pingbetoonkonstruktsioonide arvutamisest ja tehnoloogiast. Koos paarkümmend aastat varem avaldatud kuulsaima Komendandi publikatsiooniga kuuluvad need kaks eesti inseneri kirjutatud teost nüüdseks maailma ehituskirjanduse klassika varasalve.<ref name="teadl" /> [[Pilt:Louis Kahn.jpg|pisi|[[Louis Kahn]]]] 1975. aastal avaldas Komendant oma kolmanda kuulsa raamatu "18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga" ("18 years with Architect Louis I. Kahn", eesti keeles ilmunud 2019. aastal Epp Aareleiu tõlkes). Selles on ta haaravalt kirjutanud Kahnist kui arhitektist, õpetajast ja poeedist – mõttetargast ning loojast, kes ei tunnistanud kompromisse ja kellele [[arhitektuur]] oli usk.<ref name="minerva" /> Kahn oli põhiolemuselt kunstnik. Tal puudusid praktilised ja sügavad teoreetilised teadmised – seetõttu projekteerimise praktilise osa juhendajana oli ta nõrk. Kuid inspiratsioonis oli ta ületamatu. Tugev oli ta ka meeskonnatöö innustajana, samuti kriitikuna.<ref name="komen"/> Üldiselt on Kahni peetud ikka filosoof-arhitektiks. Komendandi nägemust mööda olnuks õigem teda pidada hoopis poeet-arhitektiks. Paljudele tegevarhitektidele ta aga meeltmööda ei olnud. Nad ei mõistnud, kuidas sai poeet olla ühtlasi hiilgav arhitekt. Nende meelest oli Kahni jutt vastuolus tema tähtteostega arhitektuuris.<ref name="komen"/> Oli hetki, kus ka Kahn ei suutnud tellijaile veenvalt põhjendada intuitiivselt saadud õigeid lahendusi. Juudi memoriaalkomitee soovis, et memoriaalansamblis [[Battery Park]]is New Yorgis oleks "kuus mingit asja", mis sümboliseeriksid koonduslaagrites hävitatud kuut miljonit juuti. Kahn tuli mõttele lahendada seda klaasist raskete kuupide kaudu. Ta tegi kuue kuubiga mitmeid makette,<ref>[http://endofarchitecture.files.wordpress.com/2012/10/essays02_03.jpg]</ref> paigutades neid erinevalt, kuid intuitiivselt tundis, et vaja on lisada vee üks kuup. Ta tegi vastava maketi ja esitas tellijale, kuid tema arhitektuurilisi põhjendusi seitsmenda kuubi lisamise osas ei aktsepteeritud ning projekt lükati tagasi. Nõutuna küsis Kahn Komendandilt nõu. Komendandi vastus oli ühene – ainuõige on seitsme kuubiga lahendus. Selle peale Kahn küsis: "August, ma olen nõus, kuid kuidas sa põhjendad seitset kuupi?", millele Komendant vastas: "Kuus miljonit inimest on surnud, tõsi küll, kuid surmast ja tuhast kasvab uus elu – seitsmes kuup sümboliseeribki seda. Kõik teised kuubid on tumedad ja elutud, ainult keskmine olgu valgustatud." Kahnile vastus meeldis. Sellise põhjendusega esines ta uuesti tellija ees. Nüüd kiideti projekt üksmeelselt heaks.<ref name="komen"/> Selles raamatus tõi Komendant välja Ameerika ja Euroopa arhitektuuriõppe erisused. Sel teemal oli ta ka Kahniga korduvalt arutlenud. Kahn teadis väga hästi, et tema inseneriteadmised olid nõrgad ning pidas selles süüdlaseks oma ülikooli (Kahn lõpetas Pennsylvania ülikooli 1924. aastal). Insenerieriala kui teadust õppis ta alles Komendandi kõrvalt. Erinevalt Ameerikast, kus arhitektuuritudengile õpetatakse inseneriasjandust pealiskaudselt, õpetatakse Euroopas tulevastele arhitektidele teaduse ja tehnika põhimõtteid ning tulevastele ehitusinseneridele tutvustatakse mitme semestri jooksul arhitektuuri esteetilisi printsiipe. Kui kord üliõpilane küsis Komendandilt: "Mida peab tegema noor arhitekt, et saavutada edu?", vastas Komendant: "Õppima insenerieriala!" <ref name="komen"/> Tehnikaajaloolase [[Vahur Mägi|Vahur Mäe]] hinnangul on selle mälestusteraamatu näol tegemist maailmaklassikaga ja ingliskeelsete maade arhitektuuri- ja ehitusringkondades väga hinnatud teosega ning avaldas kahetsust, et seda pole tõlgitud eesti keelde (2019. aastal ilmus tõlgituna eesti keelde kommunikatsioonifirma In Nomine väljaandena).<ref name="erri"/><ref name="apo"/> 1987. aastal ilmus "Practical Structural Analysis for Architectural Engineering". === Artikleid === * A. Komendant. "Tallinna Kadrioru staadioni raudbetoon-tribüün" – [[Tehnika Ajakiri]], 12/1937. Lk 278–282 * [http://ehituskunst.ee/august-komendant-kahn-kui-poeet-filosoof-ja-arhitekt-opetaja/ August Komendant. Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt-õpetaja] Ehituskunst 47–48 * Carl-Dag Lige (koostaja ja sissejuhatuse autor). Betoonist võlutud : ehitusinsener August Komendant. Valik August Komendandi artikleid (graafiline disain: Marje ja Martin Eelma; tõlkijad Epp Aareleid jt; eessõnad: Triin Ojari, William Whitaker). Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2022. 431 lk == Tunnustus == August Komendant pälvis 1978. aastal [[Ameerika Arhitektide Instituut|Ameerika Arhitektide Instituudi]] auhinna [[AIA Honors for Collaborative Achievement]] [[arhitekt]]ide elukutset mõjutavate tööde eest.<ref name="medal"/> == Isiklikku == August Komendant elas perega enne sõda Tallinnas [[Raua tänav]]al. 1944. aastal siirdus Saksamaale ka Augusti vend Verner oma perega. Verneri pere emigreerus 1950. aastal USA-sse. Verneri poeg [[Aado Kommendant]] teenis USA armees lendurina ja hukkus [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. August Komendandi esimene abielu lagunes. Tema lapsed esimesest abielust olid hilisem arhitekt [[Merike Komendant Phillips]] ja hilisem insener [[Jüri Komendant]] (sündinud 1941).<ref name="art"/> Hiljem oli August Komendandi elukaaslane näitleja ja laulja ([[sopran]]) [[Helmi Aren]]. Tuntud ooperisolist ja ooperiprimadonna oli nooruses matemaatikahuviline. Sellealaseid võimeid rakendas ta hiljem Ameerikas, kui üksikesinemised jäid juba harvadeks, oma abikaasa ulatuslike projektide arvestuste ja tema raamatute korrektuuri tegemisele.<ref name="sõna96"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gümn">[https://paidehpk.edu.ee/ajalugu/ Ajalugu.] Paide Hammerbecki Põhikooli veebisait.</ref> <ref name="tpibio">''Personaalia: August Komendant'' – Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1986, lk 196.</ref> <ref name="ea211">''Eesti arhitektuur''. 1. köide. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1993, lk 211.</ref> <ref name="kult">''Insenerikultuur Eestis''. 1. köide. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1992, lk 56.</ref> <ref name="sirp">[https://www.sirp.ee/insener-heinrich-laul-ja-eesti-xx-sajandi-ehituskultuur/ Insener Heinrich Laul ja Eesti XX sajandi ehituskultuur] Sirp. 17.09.2010.</ref> <ref name="laul100">[http://www.ttu.ee/public/r/raamatukogu/Teenused/heinrich_laul.pdf "Heinrich Laul 100". Koostajad Signe Jantson, Maris Suits, Carl-Dag Lige. Tallinn: 2010] lk 84.</ref> <ref name="tpialu">Nikolai Alumäe. ''Kuidas keegi'' – Ehitusinsenerid TPI-st''. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1986, lk 115.</ref> <ref name="maddison">"Arvustajate arvamused kandideerijate kohta puu-, massiiv- ja raudbetoonkonstruktsioonide professuurile", 1939.</ref> <ref name="minerva">Vahur Mägi. ''Minerva rüütlid''. Tallinn: 2005, lk 297–304.</ref> <ref name="bio1">Teistel andmetel sai Komendant doktorikraadi 1951. aastal Pennsylvania ülikoolis. ''Eesti teaduse biograafiline leksikon''. 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> <ref name="leslie">Leslie, Thomas. ''Louis I. Kahn: Building Art, Building Science''. New York: George Braziller, Inc., 2005, lk 274. ISBN0807615439.</ref> <ref name="patton">''Louis I. Kahn: Beyond Time and Style''. New York: Norton, 2007 ISBN 0393731650.</ref> <ref name="korea"> [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1400278&nid=218227&con=0 "Eesti insener Korea ülesehitustöödel nõuandjaks"] – Vaba Eesti Sõna, 29. juuli 1954.</ref> <ref name="sõna55"> [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1447196&nid=218277&con=0 "Esimene uustulnukast tehase asutaja"] – Vaba Eesti Sõna, 7. juuli 1955.</ref> <ref name="lakewood"> [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1103726&nid=218363&con=0 "Lakewoodi eelpingestatud raudbetooni tehas käigus"] – Vaba Eesti Sõna, 14. veebruar 1957.</ref> <ref name="maja">{{Netiviide |url=http://www.solness.ee/maja/?mid=118&id=58 |pealkiri=Thomas Leslie. "Vältimatud nuhtlused" |vaadatud=2013-10-10 |arhiivimisaeg=2013-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130602090412/http://www.solness.ee/maja/?mid=118&id=58 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="expo67"> [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s965500&nid=220009&con=0 "Eesti insener projekteeris Kanada maailmanäitusel ehitusime"] – Vaba Eesti Sõna, 20. aprill 1967.</ref> <ref name="1001eh">''1001 ehitist''. Tallinn: Varrak, 2009.</ref> <ref name="erri">[https://novaator.err.ee/251397/labor-eesti-ehitusinsener-august-komendant Eesti ehitusinsener August Komendant] ERRi saatesarjas "Labor". 25.04.2010.</ref> <ref name="teadl">''Eesti teadlased ja insenerid välismaal''. Vahur Mägi. August Komendant maailma ehitustandril. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2011, lk 190-200.</ref> <ref name="komen">[https://web.archive.org/web/20150610213103/http://ehituskunst.ee/august-komendant-kahn-kui-poeet-filosoof-ja-arhitekt-opetaja/ August Komendant. Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt-õpetaja] Ehituskunst 47–48.</ref> <ref name="prof">[https://web.archive.org/web/20120213191742/http://www.design.upenn.edu/archives/majorcollections/komendant.html August Komendant] Pennsylvania ülikooli arhiiviandmed.</ref> <ref name="bio">''Eesti teaduse biograafiline leksikon''. 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> <ref name="medal">[http://books.google.ee/books?id=Jh7ecV24_uAC&pg=PA45&lpg=PA45&dq=Institute+Honors+for+Collaborative+Achievement+1978&source=bl&ots=q1waMAnp8Q&sig=ihWeK3IVBHOwETcUMwW6Ocy3abs&hl=et&sa=X&ei=je5GUo3RC9GDhQf7nYGoCw&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=Institute%20Honors%20for%20Collaborative%20Achievement%201978&f=false AIA Honours for Collaborative Achievement] Almanach of Architecture & Design 2006.</ref> <ref name="art">Arnika Tegelman "Kojutulek võis musta märgi külge jätta" – [[Järva Teataja]], 29. september 2002.</ref> <ref name="sõna96">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1120919&nid=268793&con=0 "Helmi Aren 90"] – Vaba Eesti Sõna, 10. oktoober 1996.</ref> <ref name="apo">[https://www.apollo.ee/18-aastat-arhitekt-louis-i-kahniga.html 18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga]. apollo.ee.</ref> }} == Kirjandus == * "Arvustajate arvamused kandideerijate kohta puu-, massiiv- ja raudbetoonkonstruktsioonide professuurile". Tallinna Tehnikaülikooli Toimetuste Lisad nr 1. Tallinn 1939. * [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1400278&nid=218227&con=0 "Eesti insener Korea ülesehitustöödel nõuandjaks"] – [[Vaba Eesti Sõna]], 29. juuli 1954. * [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s965500&nid=220009&con=0 "Eesti insener projekteeris Kanada maailmanäitusel ehitusime"] – Vaba Eesti Sõna, 20. aprill 1967. * [[Eneken Helme]]. "Komendant, August, ehitusinsener". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 196–197. * Vahur Mägi. ''Minerva rüütlid''. "Mees kes ei mahtunud paati". Tallinn 2005. Lk 297–304 (esmakordselt ilmunud ajakirjas [[Aja Pulss]], 1991). * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4032:kahn-j-udis-eestisse-tagasi-komendant-mitte-veel&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3132 Toivo Tammik "Kahn jõudis Eestisse tagasi, Komendant mitte veel"]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 27. oktoober 2006. * [http://www.solness.ee/maja/?mid=118&id=58 Thomas Leslie. "Vältimatud nuhtlused"]. [[Maja (ajakiri)|Maja]], 16. jaanuar 2007. * ''Eesti teadlased ja insenerid välismaal''. Vahur Mägi. "August Komendant maailma ehitustandril". [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]. Tallinn 2011. Lk 190–200. * Carl-Dag Lige (koostaja ja sissejuhatuse autor). Betoonist võlutud : ehitusinsener August Komendant. Valik August Komendanti artikleid (graafiline disain: Marje ja Martin Eelma; tõlkijad Epp Aareleid jt; eessõnad: Triin Ojari, William Whitaker). Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2022. 431 lk. == Välislingid == * [http://www.youtube.com/watch?v=PUAIiGeK08o Philadelphia Roundhouse], arhitekt [[Robert L. Geddes]]. Video {{JÄRJESTA:Komendant, August}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide insenerid]] [[Kategooria:Eesti ehituskonstruktorid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 3z5z15asmoqfwblebvr5eqzlcea2jvt 0 278834 7121846 7070700 2026-03-31T12:58:47Z ~2026-19195-65 225948 /* Viited */ 7121846 wikitext text/x-wiki '''Johannes Abraham von Törne''' (15. juuli / [[27. juuli]] [[1858]] [[Klöstitz]] – [[8. november]] [[1936]] [[Mühlhausen]], [[Tüüringi]]) oli luterlik pastor Eestis, Lõuna-Venemaal ja Saksamaal. Törne sündis [[Bessaraabia]]s Klöstitzis (praeguse haldusjaotuse järgi [[Odessa oblast]]is [[Tarutõne rajoon]]is Vessela Dolõnas). Ta lõpetas [[Kuressaare]]s gümnaasiumi ning õppis [[Tartu Ülikool]]is aastatel [[1877]]–[[1878]] filoloogiat ja [[1878]]–[[1882]] usuteadust. Prooviaastal oli ta [[Martna Püha Martini kogudus]]es (oma isa [[Oskar von Törne]] juures). Ordineeriti 20. veebruaril / [[4. märts]]il [[1883]] õpetajaks. Ta oli aastatel [[1883]]–[[1885]] [[Tartu Maarja kogudus]]e adjunktõpetaja ja [[1885]]–[[1887]] Eestimaa vikaarõpetaja. Aastatel [[1887]]–[[1895]] oli ta [[Hersoni kubermang]]us Kronaus (praeguse haldusjaotuse järgi [[Hersoni oblast]]is [[Võssokopillja rajoon]]is Võssokopilljas) [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku]] luterlik vaimulik. Aastatel [[1895]]–[[1919]] oli ta luterlik vaimulik [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]], lisaks oli ta aastast [[1898]] praost 2. lõunavene praostkonnas. Aastatel [[1915]]–[[1917]] oli ta välja saadetud [[Tsaritsõn|Tsaritsõnisse]], aastal [[1919]] oli ta vangistuses. Aastast [[1920]] elas ta Saksamaal, oli [[1921]]–[[1928]] (määrati [[15. mai]]l [[1921]]) pastor [[Teistungen]]is ([[Eichsfeldi kreis]]is [[Tüüringi liidumaa]]l). Jäi aastal [[1928]] emerituuri; emerituuris olles elas [[Mühlhausen]]is ([[Unstrut-Hainich-Kreis]]is [[Tüüringi liidumaa]]l)<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. == Isiklikku == Tema isa [[Oskar von Törne]] oli [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeeste]], [[Tahkuranna kogudus|Tahkuranna]], [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare]] ja [[Martna Püha Martini kogudus]]e õpetaja, vend [[Theodor von Törne]] oli luterlik vaimulik [[Gammalsvenskby]]s ja [[Tauria kubermang]]us. Onu [[Andreas Friedrich Lezius]] oli [[Tõstamaa Maarja kogudus|Tõstamaa]] ja [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja, onupoeg [[Friedrich Eduard Lezius]] oli [[Rõuge Maarja kogudus]]e adjunktõpetaja ning Greifswaldi Ülikooli õppejõud, Kieli ja Königsbergi Ülikooli professor, teine onupoeg [[Hermann Arnold Lezius]] oli [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare]] ja [[Mihkli Miikaeli kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Törne von, Johannes}} [[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1858]] [[Kategooria:Surnud 1936]] s4fnyjx5skg4p5cnkeps58n5x4b9lih 0 279161 7121818 7121620 2026-03-31T12:42:04Z ~2026-19195-65 225948 7121818 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Erwin Kreuzer''' ([[24. veebruar]] [[1878]] [[Berliin]] – [[20. august]] [[1953]] [[Bonn]]) oli saksa [[Vanakatoliiklus|vanakatoliku]] vaimulik. Ta õppis aastail 1897–1900 Bonni ülikoolis usuteadust, ordineeriti 1. aprillil 1900, oli Kempteni ja Freiburgi koguduste preester. 20. märtsil 1935 valiti ta viiendaks Saksa vanakatoliiklaste piiskopiks ja ordineeriti 8. mail 1935. {{JÄRJESTA:Kreuzer, Erwin}} [[Kategooria:Vanakatoliku piiskopid]] [[Kategooria:Saksamaa vanakatoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1953]] l39xfpe511zcd70r009zfcvu88y1j82 0 279162 7121820 7121760 2026-03-31T12:42:50Z ~2026-19195-65 225948 7121820 wikitext text/x-wiki [[File:German Old Catholic Bishop Matthias Ring (2009).jpg|thumb|Piiskop Matthias Ring, 2009]] '''Matthias Franz Johann Ring''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1963]] [[Wallenfels]]is) on saksa vaimulik, alates 2010. aastast saksa vanakatoliiklaste piiskop. Aastail 1982–1982 (lõpetas) õppis ta Bambergi ülikoolis ja Bonni ülikoolis usuteadust, dr. theol. 2006. Ta ordineeriti 13. mail 1989 preestriks, teenis Regensburgi ja Passau kogudusi. Aastail 2000–2005 oli Matthias Ring Bonni ülikooli vanakatoliikliku seminari teaduslik kaastööline Bonni vanakatoliikliku kiriku piiskopliku seminari direktor. 7. novembril 2009 valiti ta Mannhaimis kümnendaks saksa vanakatoliiklaste piiskopiks ja ordineeriti 20. märtsil 2010 Karlsruhes. {{JÄRJESTA:Ring, Matthias}} [[Kategooria:Saksamaa vanakatoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Vanakatoliku piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] t18979dp623xwxoevz5tez6rvqdvby5 7121853 7121820 2026-03-31T13:04:26Z ~2026-19195-65 225948 7121853 wikitext text/x-wiki [[File:German Old Catholic Bishop Matthias Ring (2009).jpg|thumb|Piiskop Matthias Ring, 2009]] '''Matthias Franz Johann Ring''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1963]] [[Wallenfels]]is) on saksa vaimulik, alates 2010. aastast saksa vanakatoliiklaste piiskop. Aastail 1982–1982 (lõpetas) õppis ta Bambergi ülikoolis ja Bonni ülikoolis usuteadust, dr. theol. 2006. Ta ordineeriti 13. mail 1989 preestriks, teenis Regensburgi ja Passau kogudusi. Aastail 2000–2005 oli Matthias Ring Bonni ülikooli vanakatoliikliku seminari teaduslik kaastööline Bonni vanakatoliikliku kiriku piiskopliku seminari direktor. 7. novembril 2009 valiti ta Mannhaimis kümnendaks saksa vanakatoliiklaste piiskopiks ja pühitseti 20. märtsil 2010 Karlsruhes. {{JÄRJESTA:Ring, Matthias}} [[Kategooria:Saksamaa vanakatoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Vanakatoliku piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 53ufb7o0s0axad4robdbqjnbhabqdhq 14 279171 7121996 6878065 2026-03-31T17:22:19Z Pikne 13803 7121996 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti saadikud|Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:Eesti-Venemaa suhted]] [[Kategooria:Nõukogude Liit]] pygnuk35qzk3rhnx2b9tjxn162ga6qj 0 282530 7122097 7029956 2026-03-31T19:55:49Z Kk 6201 /* Teoseid */ 7122097 wikitext text/x-wiki '''Eva Nilson''' ([[7. mai]] [[1941]] [[Sürgavere vald]], [[Viljandimaa]] – [[27. juuli]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli eesti [[botaanik]] ja [[ökoloog]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> ==Elulugu== Eva Nilson oli talupidaja tütar, [[Artur Nilson]]i õde.<ref name="ETBL" /> Nilson lõpetas 1959 [[Suure-Jaani Keskkool]]i, 1965 [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogiaosakonna ning õppis 1965–1968 [[NSVL TA Botaanika Instituut|NSVL TA Botaanika Instituudi]] aspirantuuris. 1989. aastal kaitses ta [[NSVL TA Taime- ja Loomaökoloogia Instituut|NSVL TA Taime- ja Loomaökoloogia Instituudis]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Биогеохимическая экология эпифитных лишайников в условиях загрязнения". Ta oli 1968–1971 Tartu Riiklik Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri vanemlaborant, 1971–1973 [[Loodusuurijate Selts]]i vanembibliograaf, 1973–1978 [[Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi]] nooremteadur, 1978–1993 [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaia]] vaneminsener, noorem- ja vanemteadur ning 1993–2001 [[TPÜ Ökoloogia Instituut|TPÜ Ökoloogia Instituudi]] vanemteadur. 2001. aastast oli ta [[Tervisekaitseinspektsioon|Tervisekaitseinspektsiooni]] [[Tervisekaitseinspektsiooni Mikrobioloogia Kesklabor|Mikrobioloogia Kesklabori]] kvaliteedispetsialist.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Eva Nilson uuris taimede (eriti samblike) ökoloogiat ja selle rakenduslikke aspekte ([[ökoloogiline monitooring]], [[bioindikatsioon]]). Ta oli [[Rahvusvaheline Lihhenoloogia Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Lihhenoloogia Assotsiatsiooni]] liige ning on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * "Эпифитные лишайников в условиях кислого и щелочного загрязнения" (kaasautor L. Martin). // "Взаимодействие лесных экосистем и атмосферных загрязнителей", 2. Tallinn, 1982 * "Isoquanta models in lichen ecology" // "Isoquanta Models, their architecture and application" Tallinn, 1988 * "Small islands of Estonia. Landscape ecological studies" // Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid 5 (1997) * "Second checklist of lichenized, lichenicolous and allied fungi of Estonia" (kaasautor). // Folia Cryptogamica Estonica 35 (1999) * "Alasti maailm: [[Kolga laht|Kolga lahe]] saared" (kaasautorid [[Tiina Peil]], [[Urve Ratas]]). Tallinn, 2002 * "Eesti pisisamblikud" (kaasautor). Tartu, 2004 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3||"Nilson, Eva"}} * "Eesti Entsüklopeedia" kd 14, lk 325 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nilson, Eva}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti Metsainstituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2017]] hwwdjwkp8mvxf3ww7hchl0o4x8iruns 0 282783 7121848 5807479 2026-03-31T12:59:31Z ~2026-19195-65 225948 /* Välislingid */ 7121848 wikitext text/x-wiki '''Walter von Wahl''' ([[3. detsember]] [[1895]] [[Pakaste mõis]], [[Tartumaa]] – [[8. juuli]] [[1972]] [[Bad Sachsa]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Eesti ja saksa vaimulik. Ta sündis [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Pakaste mõis]]as. Ta õppis Viljandi progümnaasiumis, Berzaune Maagümnaasiumis (Livländisches Landesgymnasium zu Birkenruh bei Wenden), Peterburi Katariina Koolis, Tartus [[Zeddelmanni erakool]]is ja lõpetas aastal [[1917]] [[Tallinna toomkool|Tallinna toomkooli]]. Aastatel [[1917]]–[[1918]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. Aastatel [[1918]]–[[1920]] võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] [[Balti pataljon]]i koosseisus. Aastal [[1920]] õppis ta usuteadust Betheli Teoloogilises Koolis, aastal [[1921]] usuteadust [[Müncheni ülikool|Müncheni]] ja [[Greifswaldi ülikool]]is. Aastatel [[1921]]–[[1927]] õppis ta [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]] (õppides aastal [[1922]] [[Halle ülikool]]is). Ta oli [[Korporatsioon Livonia|korporatsiooni Livonia]] vilistlane. Prooviaastal oli ta [[Viljandi]]s. Aastatel [[1928]]–[[1934]] töötas ta Tallinnas usuõpetajana. Ordineeriti [[22. juuli]]l [[1934]] [[Danzig]]is õpetajaks. Ta oli aastatel [[1934]]–[[1936]] Danzigi (praegu Gdansk) lähedal ([[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]]) Stüblaus (praeguse nimega Suchy Dąb) ja Güttlandis (praegu Koźliny) abiõpetaja. Aastatel [[1938]]–[[1940]] oli ta abiõpetaja [[Etgersleben]]is ([[Magdeburg]]i lähedal). Aastatel [[1940]]–[[1941]] ja [[1942]]–[[1945]] oli ta töödejuhataja Warthelandis, [[1941]]–[[1942]] ja [[1945]] oli ta Saksa armees. Aastatel [[1945]]–[[1947]] oli ta metsatööline Gifhornis ([[Alam-Saksi liidumaa]]l). Aastatel [[1947]]–[[1965]] oli ta kirikuõpetaja [[Didderse]]s ([[Gifhorni kreis]]is, [[Alam-Saksi liidumaa]]l). Jäi aastal [[1965]] emerituuri, emerituuris olles elas [[Bad Sachsa]]s ([[Alam-Saksi liidumaa]]l), kus ta ka aastal [[1972]] suri.<ref>LEXIKON deutschbaltischen Theologen seit 1920; Bearbeitet von Wilhelm Neander Verlag Harro v. Hirschheydt Hannover-Döhren</ref><ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 188</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00240.html?prozent=] {{JÄRJESTA:Wahl von, Walter}} [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Livonia liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1972]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] b0z3dp3i2ghhd2c9zqwhb1pmwpqx94q 0 283881 7121801 6636526 2026-03-31T12:14:19Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kirjandusteadlased]]; lisatud [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] 7121801 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = August Wilhelm Schlegel | Taustavärv = | pilt = August Wilhelm von Schlegel.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = August Wilhelm Schlegel | sünninimi = | sünniaeg = [[8. september]] [[1767]] | sünnikoht = [[Hannover]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1845|5|12|1767|9|8}} | surmakoht = [[Bonn]] | rahvus = sakslane | a1 = Elukutse | a2 = kirjandusloolane, tõlkija, kirjanik, indoloog, filosoof }} '''August Wilhelm''' (hiljem '''von''') '''Schlegel''' ([[8. september]] [[1767]] [[Hannover]] – [[12. mai]] [[1845]] [[Bonn]]) oli [[sakslased|saksa]] kirjandusteadlane, tõlkija, kirjanik, indoloog ja filosoof. Koos vend [[Friedrich Schlegel]]iga peetakse teda [[Jena romantikud|Jena vararomantikute ringi]] kuuluvaks kirjanikuks ja saksa [[romantism|romantismile]] alusepanijaks. Ta tõlkis saksa keelde [[William Shakespeare]] teoseid. Samuti tõlkis ta saksa keelde [[Bhagavadgītā]], mis on üks hinduismi pühadest tekstidest. Koos oma vennaga asutas ta 1798. aastal kirjandusajakirja Athenaeum. ==Pere== Tema vend oli luuletaja ja filosoof [[Friedrich Schlegel]] (1772–1829). {{JÄRJESTA:Schlegel, August Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Tõlkijad]] [[Kategooria:Orientalistid]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1767]] [[Kategooria:Surnud 1845]] k5krc2nhwokn36vh36rroenjld9gyej 0 284613 7122358 7099945 2026-04-01T09:42:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122358 wikitext text/x-wiki [[File:Danielle Harris.jpg|thumb|250px|Danielle Harris]] '''Danielle Andrea Harris''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1977]]) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör. Teda tuntakse nn karjumiskuningannana (scream queen) tänu rollidele arvukates õudusfilmides<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sacks |eesnimi=Ethan |pealkiri='Hatchet 2's' Danielle Harris is horror's reigning scream queen - NY Daily News |keel=en-US |väljaanne=New York Daily News |url=https://www.nydailynews.com/entertainment/tv-movies/hatchet-2-danielle-harris-horror-reigning-scream-queen-article-1.187723 |vaadatud=2026-02-25}}</ref>, sealhulgas neljas "[[Halloween (filmisari)|Halloweeni]]" sarja filmis: Jamie Lloydina filmides "Halloween 4: Michael Myersi tagasitulek" (1988) ja "Halloween 5: Michael Myersi kättemaks" (1989) ning Annie Brackettina filmides "Halloween" (2007) ja "Halloween II" (2009). Tema teiste tuntumate õudusfilmide rollide hulka kuuluvad Tosh filmis "Linnalegeed" (1998), Belle filmis "Vampiiride maa" (Stake Land, 2010) ja Marybeth Dunston filmisarjas "Kirves" (Hatchet, 2010–2017). 2012. aastal võeti ta ajakirja Fangoria kuulsuste halli. Harris alustas karjääri lapsnäitlejana, esinedes mitmes telesarjas ja märkimisväärsetes rollides sellistes filmides nagu "Surm märgistatud" (Marked for Death, 1990), "Ära ütle emale, et lapsehoidja on surnud" (Don't Tell Mom the Babysitter's Dead, 1991), "Viimane skaut" (The Last Boy Scout, 1991), "Päästke Willy" (Free Willy, 1993) ja "Päevavalgus" (Daylight, 1996). Ta on tuntud ka häälnäitlejana, andes hääle Debbie Thornberryle joonissarjas "[[Karusmarjad metsikus looduses]]" (1998–2004) ning sellega seotud täispikkades joonisfilmides "Metsikud Thornberryd. Film" (2002) ja "Rugratsid on metsikud" (2003). Samuti dubleeris ta Sierrat telesarjas "Uhkuse isa" ([[Father of the Pride]], 2004). Harrise debüüt mängufilmirežissöörina oli õudusfilm "Sõprade keskel" (Among Friends, 2013).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Turek |eesnimi=Ryan |kuupäev=2012-08-06 |pealkiri=Exclusive Interview: Danielle Harris On Her Directorial Debut Among Friends |url=https://www.comingsoon.net/horror/news/728571-exclusive-interview-danielle-harris-on-her-directorial-debut-among-friends |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=ComingSoon |keel=en-US}}</ref> Varem on ta lavastanud osa lõpetamata antoloogiafilmis "Prank" (2008) ning lühifilmi, mis täiendas filmi "Vampiiride maa" (2010).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Interview: Danielle Harris Talks 'Stake Land' |url=https://bloody-disgusting.com/interviews/24264/interview-danielle-harris-talks-stake-land/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241127013906/https://bloody-disgusting.com/interviews/24264/interview-danielle-harris-talks-stake-land/ |arhiivimisaeg=2024-11-27 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=Bloody Disgusting |keel=en-US |url-olek=töötab }}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Imdb nimi|0364583}} {{JÄRJESTA:Harris, Danielle}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] qhrms7a7hpttj3n1kn9vraya3d0e867 0 289247 7121831 6120361 2026-03-31T12:51:18Z ~2026-19195-65 225948 7121831 wikitext text/x-wiki '''Wilhelm Johanning''' ([[17. september]] [[1931]] [[Holtrup]], [[Saksamaa]] - [[4. märts]] [[2021]] [[Tengern]], [[Saksamaa]]) oli saksa vaimulik. Aastatel [[1953]]–[[1955]] õppis ta [[Bielefeld]]is pedagoogikat ja töötas seejärel viis aastat kooliõpetajana. Aastatel [[1960]]–[[1964]] õppis ta usuteadust [[Bethel (Bielefeld)|Bethel]]is, [[Zürich]]is, [[Tübingen]]is, [[Heidelberg]]is ja [[Münster]]is. Aastatel [[1966]]–[[1993]] oli ta [[Schnathorst-Tengern]]i luterliku koguduse õpetaja. Tema vahendusel on saksa sõbrad kinkinud [[Kambja kirik]]ule harmooniumi ([[1995]]), puhkpille ([[1995]]–[[1996]], [[2009]]), armulauariistu ([[1998]]), kolm tornikella ([[2002]]), põrandaplaadid ([[2004]]), katusekivid kiviaia katteks ([[2008]]) ja kirikupingid ([[2009]]). == Kirjandus == *Wilhelm Johanning. Die Glocken von Kambja. Tartu, 2004. *[[Kristjan Luhamets]]. Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa, 2011. {{JÄRJESTA:Johanning, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2021]] psaetm6s1ob1njgb6al84jvv0hwvowd 0 289461 7122324 6938435 2026-04-01T08:43:59Z ~2026-19653-61 226094 7122324 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jan Dlugosz (92089616).jpg|pisi|Jan Długosz]] '''Jan Długosz''' (ka '''Joannes''', '''Ioannes''' või '''Johannes''', '''Longinus''' või '''Dlugossius'''; [[1. detsember]] [[1415]] [[Stara Brzeźnica]] – [[19. mai]] [[1480]] [[Kraków]]) oli poola vaimulik, kroonik ja diplomaat. Ta õppis [[Krakowi ülikool]]is ning töötas Krakowis kanoonikuna. 1434–1452 oli ta kanoonik [[Kłobuck]]is. Poola kuningas [[Kazimierz IV]] saatis Długoszi diplomaatiliste ülesannetega paavsti ja Rooma keisri juurde. Samuti osales ta [[Kolmeteiskümneaastane sõda|Kolmeteiskümneaastase sõjaga]] (1454–1466) seotud läbirääkimistes. Pärast üht õnnestunud diplomaatilist käiku 1466. aastal usaldati talle kuninga poja õpetamine. Jan Długoszit tuntakse ennekõike tänu tema teosele "Annales seu cronici incliti regni Poloniae", mis jutustab Euroopa ajaloosündmustest aastatel 965–1480. Endast kirjutas ta teoses kolmandas isikus. {{JÄRJESTA:Dlugosz, Jan}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Kroonikud]] [[Kategooria:Poola diplomaadid]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1415]] [[Kategooria:Surnud 1480]] r7e2zuick007msfrnqlfuw5d0wz564i 0 289950 7122205 7121247 2026-04-01T03:45:37Z CommonsDelinker 1930 Fail Маршал_Советского_Союза_Герой_Советского_Союза_Семён_Константинович_Тимошенко.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Маршал Советского Союза Герой Сов 7122205 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=november}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Semen Tõmošenko | Pilt = | Pildisuurus = 225px | Sünniaeg = [[18. veebruar]] [[1895]] | Sünnikoht = Orman, [[Akkermani maakond]], [[Bessaraabia kubermang]], [[Vene Keisririik]] (tänapäeval [[Furmanivka]], [[Kilija rajoon]], [[Odessa oblast]], [[Ukraina]]) | Surmaaeg = [[31. märts]] [[1970]] | Surmakoht = [[NSV Liit]], [[Moskva]] | Teenistused = Vene Keisririik 1914–1917,<br/> NSV Liit 1917–1960 | Auaste = [[Nõukogude Liidu marssal]] | Juhitud üksused= | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} '''Semen Tõmošenko''' (venepäraselt '''Semjon Timošenko'''; [[ukraina keel]]es ''Семен Костянтинович Тимошенко''; [[18. veebruar]] [[1895]] – [[31. märts]] [[1970]]) oli NSV Liidu sõjaväelane. == Elukäik == Semen Tõmošenko sündis Ormani külas [[Bessaraabia kubermang]]us tänapäeva [[Ukraina]] aladel talupoja peres. Ta õppis külakoolis. 1914. aasta detsembris läks Timošenko sõjaväkke. Võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. 1918. aastal liitus [[Punaarmee]]ga, 1919. aastal astus [[NLKP|bolševike parteisse]]. [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal võitles mitmetel rinnetel, märkimisväärseim neist oli [[Tsaritsõni lahing]], kus kohtus [[Jossif Stalin]]iga. Pärast kodusõda oli ta sõjaväeringkonna komandör [[Valgevene]]s (al 1933), [[Kiiev]]is (1935), [[Kaukaasia]]s, [[Harkiv]]is ja veel kord Kiievis (1938). 1939. aasta septembris võttis ta osa [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poola vallutamisest]] ja novembris 1939 lahingutest [[Soome]] vastu [[Talvesõda|Talvesõjas]]. 7. mail 1940 anti talle [[Nõukogude Liidu marssal]]i auaste ning nimetati [[NKO SSSR|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi]] kaitse rahvakomissariks. 22. juunil 1941, kui [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksamaa alustas sõda NSV Liiduga]], võitles Timošenko läänerindel [[Smolenski lahing (1941)|Smolenskis]] ja [[Kiievi lahing|Kiievis]]. 19. juulil 1941 võeti kaitse rahvakomissari ametilt maha. 1942. aasta mais võitles ta Harkivis ja juulis [[Stalingradi lahing|Stalingradi all]]. Pärast sõda juhtis mitmeid sõjaväeringkondi ning oli tööl inspektorina [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]is. Semen Tõmošenko suri 31. märtsil 1970 ning on maetud [[Punane väljak|Punasele väljakule]] [[Moskva Kreml|Kremli]] müüri äärde. == Isiklikku == Semen Tõmošenkol oli abikaasa, kaks tütart ja poeg. == Auastmed == * [[2. järgu armeekomandör]], 10. september 1937 * [[1. järgu armeekomandör]], 8. veebruar 1939 * [[Nõukogude Liidu marssal]], 7. mai 1940 == Tunnustus == [[Pilt:Marshal of the USSR 1980 CPA 5144.jpg|pisi|püsti|Semjon Timošenko mälestuseks välja antud postmark (1980)]] * [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1940, 1965) * [[Võidu orden]] (nr 11; 1945) * 5 [[Lenini orden|Lenini ordenit]] (1938, 1940, 1945, 1965, 1970) * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (1968) * 5 [[Punalipu orden|Punalipu ordenit]] (1920, 1921, 1930, 1944, 1947) * 3 [[Suvorovi orden|Suvorovi ordenit]], 1. klass (1943, 1944, 1945) * [[Moskva kaitsmise eest|medal "Moskva kaitsmise eest"]] * [[Stalingradi kaitsmise eest|medal "Stalingradi kaitsmise eest"]] * [[medal "Moskva 800. aastapäev"]] * [[medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] * [[juubelimedal "20 aastat Töölis-Talupoegade Punaarmeed"]] * [[juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Timošenko, Konstantin}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1970]] kzlbupjnje09uszboadg3yetbujrhw5 0 302232 7122184 6567096 2026-03-31T22:09:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122184 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Black 6 mouse eating.jpg|pisi]] '''C57BL/6''' (inglise keeles ka ''C57 black 6'', ''C57'' või ''black-6'') on kõige rohkem kasutatav aretatud [[laborihiir]]te tõug. Neid kasutatakse paljudes uuringuvaldkondades, näiteks südame- ja veresoonkonna bioloogias, [[arengubioloogia]]s, [[diabeet|diabeediga]] ja [[rasvumus|rasvumisega]] seotud uuringutes, [[geneetika]]s ning [[immunoloogia]]s.<ref name="VI" /> C57BL/6-l on palju ebaharilikke omadusi, mis muudavad ta teatud töödes kasulikuks ning teistel juhtudel kasutamiskõlbmatuks. Ta on tundlik valule ja külmale ning [[valuvaigisti]]d ei ole sellisel puhul efektiivsed. Erinevalt teistest hiirteliinidest on tal kombeks juua [[alkohol|alkohoolseid jooke]] vabatahtlikult. Seda hiireliini on teadlased kirjeldanud kui alkohoolikust väheaktiivset nõrgestatud immuunsüsteemiga teismelist.<ref name="SMK" /> ==Ajalugu== 21. sajandi algul avaldas ajakiri Nature hiire [[genoom]]i järjestuse. See genoom oli inimese järel teine, mis täielikult [[sekveneerimine|sekveneeriti]]. Sekveneeritavaks organismiks ei olnud suvaline vabaduses elav hiir, ega ka tundmatu laborihiir, vaid just see C57BL/6. C57BL/6 liini aretas 1921. aastal Bussey Instituudis välja C. C. Little.<ref name="SMK" /> Ta ristas 57. liini emase 52. liini isasega.<ref name="VI" /> Algselt oli eesmärk demonstreerida erinevate [[vähkkasvaja]]te geneetilist tagapõhja nende hiirte kaudu.<ref name="IV" /> C. C. Little’i enda soov oli, et uus hiireliin vahetaks laborites välja kõik teised [[laboriloom|loomad]], asendades samal ajal nii lehma, jänest kui ka lausa inimest. ==Kirjeldus== Nagu nimetus ütleb, on need hiired mustad või tumepruunid. Tänu kasvajatele vastupidavusele kasutatakse neid laborites väga laialdaselt. Üldiselt sigivad nad hästi, on pika elueaga ning neil esineb madal soodumus kasvajatele. Olgugi et see tõug on vastupidav paljudele kasvajatele, on tal maksimaalne ekspressioon enamikule [[mutatsioon]]idele. Nad on tundlikud [[valu]]le ja külmale. Samuti on nad altid dieediga esile kutsutud rasvumisele, II tüüpi [[diabeet|diabeedile]], vanusega seotud kuulmise kadumisele ja [[ateroskleroos]]ile.<ref name="SMK" /> C57BL/6 on ainuke hiirteliin, kes tarbib alkoholi vabatahtlikult (eelistades [[etanool]]i) ja kellel on kalduvus morfiinisõltuvusele.<ref name="II" /> Nende ülevalpidamine puuris ei ole keeruline. Võrreldes oma välistingimustes elavate "sugulastega", soodustavad laborites loodud elutingimused C57BL/6 hiirte vähest liikumist ning ülekaalulisust. Nende eluiga vangistuses on umbes kaks kuni kolm aastat, kuid nende ülalpidamiskulude kokkuhoiuks hävitatakse nad pärast uuringute ja katsete tegemist.<ref name="SMK" /> Dominantsetel hiirtel on kalduvus eemaldada karvu samas puuris olevatelt hiirtelt ning süüa oma järglasi. Karvad on eemaldatud sagedamini just emastel hiirtelt, kuna isased kaitsevad end rohkem. ==Puurikaaslaste pügamine== Nagu juba mainitud, on dominantsel hiirel kombeks ära kitkuda oma puurikaaslaste karvu. Hiirtel, keda on pügatud, on suured kiilad alad kehal, eriti esineb seda pea, nina ja õlgade piirkonnas. Nii karvastik kui ka vurrud võidakse eemaldada. Seda nähtust nimetatakse Dalila efektiks.<ref name="VII" /> Pügamise põhjus ei ole teada, aga seda on seostatud dominantse/retsipiendi suhtega, geneetilise soodumusega, igavusega (tuleneb halvast eluasemest) või toidu puudumisega. On arvatud, et C57BL/6-l on mingi geneetiline komponent, mis põhjustab teiste puurikaaslaste pügamist. [[Eksperiment|Eksperimendid]] on näidanud, et kui kaaslaste pügamiseks geneetilise soodumusega järglased kasvatatakse üles mittepügavate "kasuvanemate" poolt, siis need järglased ikkagi pügavad oma kaaslasi. Samas kui kasuvanemad, kes ise kitkuvad karvu, kasvatavad üles järglase, kellel ei ole karvade eemaldamiseks soodumust, hakkab ta seda siiski tegema. Teadlased arvasid, et viimane on kopeerimise vorm, mis on omakorda seotud sobimatu eluasemega. Kui aga hiirtele tutvustada mänguasju, siis pügamine väheneb. Ka sooritati [[eksperiment|katse]], kus eraldati pügajad ja pügatavad üksteisest 4 nädala jooksul. Kui nad seejärel uuesti kokku lasti, siis kaks nädalat hiljem olid kõik pügajad ikkagi puutumata ning pügatavatel olid jälle karvad ning vurrud erineval määral eemaldatud. Seega jäi vurrude ning karvade kadumise muster samaks, nagu oli see enne lahutamist.<ref name="VII" /> ==Laboris== Kui C57BL/6 [[immuunsüsteem]]i võrreldi metsikust loodusest püütud hiirte omadega, siis avastati, et metsikud hiired on elujõulisemad. Laborandid kasutavad enamasti meessoost hiiri – teooria väidab, et emashiirte [[indlus|innaaeg]] võib rikkuda andmestikku. Enamik mutantseid hiiri toodetakse just C57BL/6 abil. Kõik organismid [[evolutsioon|evolutsioneeruvad]], sealhulgas ka C57BL/6. Selle ärahoidmiseks on loodud metalltermosed, mis on kui mikroskoopiliste hiirte raamatukogud. Need termosed kaitsevad [[geenitriiv|geneetilise triivi]] ja üldiselt evolutsioneerumise eest. Metalltermostes hoitakse suurel hulgal hiire embrüoid, mida on külmutatud −196&nbsp;°C juures. Soovides mõnda hiirt toota, on vaja vaid [[embrüo]] üles sulatada, siirata ja ilmale tuua – seda saab teha kõigest 12 nädala jooksul. Sellest hoolimata võivad isegi hästi hoitud aretatud hiired geneetiliselt nihkuda või jaguneda. Ainuüksi Jacksoni laborites on nelja aastakümne jooksul juhuslikult tekkinud 40 erinevat C57BL/6 alamliini. Oluline on asjaolu, et hiired, sealhulgas ka C57BL/6, oleksid genotüübilt ja fenotüübilt muutumatud ja selleks kasutataksegi võimalust [[embrüo]]te külmutamiseks. ==Transgeense hiire loomine== Mutantse hiire loomiseks viivad teadlased paar heledakarvalise tõu "129" [[tüvirakk]]u C57BL/6 embrüosse ja siirdavad siis selle embrüo emasesse Black-6 liini hiirde. Järglaste saamisel on võimalik kohe ära määrata, kas võimust on võtnud võõr-DNA. Kui on, siis on mustjaspruunis karvastikus kreemjad tutid.<ref name="SMK" /> Hiiri peab ristama siis, kui nad on seksuaalselt valmis (st 6–8 nädalat vanad). On soovitatav, et [[geenmuundatud organism|transgeensed]] hiired või kimäärid ristataks C57BL/6 hiirtega. Pärast kuut [[Põlvkond (bioloogia)|generatsiooni]] ristamisi sisaldab rohkem kui 99% hiiri geneetilist tagapõhja C67BL/6lt. Uut pesakonda võib oodata ühe kuu jooksul pärast sigimist, kuna emashiired [[indlus|indlevad]] iga 3–4 päeva tagant ning [[tiinus]] kestab 19–21 päeva. Kui pesakonda ei teki kuu jooksul, peaks paaritatavad hiired välja vahetama. Võimalik, et transgeenne hiir võib olla viljatu transgeensete ekspressioonide või muude põhjuste tõttu. Emased hiired vahetatakse välja, kui nad on andnud vähemalt kuus [[pesakond]]a või kui on vanemad kui kuus kuud. Isased vahetatakse välja pärast üht eluaastat. Hiired paarituvad tavaliselt kohe pärast sünnitust uuesti ja see viib uue pesakonna tekkeni juba kõigest kolm nädalat hiljem.<ref name="X" /> ==Alamtõud== C57BL/6 on tuntuim aretatud liin, mis pärineb C57BL-hiirest, mille lõi 1920. aastatel C.C. Little. Kõik aretatud hiired saadakse õe ja venna omavahelisel [[ristamine|ristamisel]] kahekümne või rohkema [[generatsioon]]i jooksul. C57BL/6 arenes täielikult välja 1930. aastatel koos liiniga C57BL/10. 1970. aastatel tekkis veel üheksa C57BL/6 alamtõugu. Neist peamised kaks alamliini on C57BL/6J, mis toodeti Jacksoni laboris, ja C57BL/6N, mis loodi Rahvusvahelises Tervise Instituudis. Nendeni jõuti vastavalt 1940. ja 1950. aastatel.<ref name="IV" /> Praeguseks on C57BL hiireliinil kümme alamliin, mis erinevad üksteisest märgatavalt geneetilisest(seotud glükoosi- ja ravimitaluvusega), käitumuslikust ja [[fenotüüp]]ilisest aspektist.<ref name="IV" /> Tahtes uurida erinevusi C57BL/6J, C57BL/6N ja C57BL/6C hiireliinide vahel, viidi läbi mitmeid [[eksperiment|katseid]], nagu kuuma plaadi test, pimeduse/valguse ülemineku test, avatud väljaku test jms. C57BL/6J testi tulemused viitavad sellele, et neil on madala ärevusega seotud käitumine. Neid hiiri soovitatakse kasutada mutantsete hiirte loomiseks, kellel esineb ärevuse suurenemisega seotud käitumine. C57BL/6N-l tuvastati madal ehmatamise ulatus ning [[Närviimpulss|impulsi]] enneaegne mahasurumine. Seetõttu saab seda liini kasutada selliste mutantsete hiirte loomiseks, kellel on eeldatud puudusi [[impulss|impulsi]] enneaegses mahasurumises. Sellist tüüpi hiiri kasutatakse mudelloomadena [[skisofreenia]] uurimisega seotud katsetes.<ref name="IX" /> Kuna C57BL/6C pärineb C57BL/6N-st ning nende [[genotüüp|genotüübid]] on sarnased, siis olid ka nende käitumuslikud [[fenotüüp|fenotüübid]] paljudes testides sarnased. Siiski esines ka mõningates testides erinevusi. Impulsi enneaegses mahasurumises sarnanes 6C hoopis 6J-iga. Samasugune sarnasus esines ka avatud väljaku testis. Need tulemused näitavad hästi, et ka väikene geneetiline erinevus võib tekitada silmaga nähtava erinevuse fenotüübis.<ref name="IX" /> C57BL/6 hiired on arvatavasti enim kasutatavad hiired [[Geenmuundatud organism|geneetiliselt modifitseeritud järglaste]] saamiseks. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VI">{{netiviide| URL=http://jaxmice.jax.org/strain/000664.html | Pealkiri = The Jackson Laboratory C57BL/6J | Keel= inglise keel}}</ref> <ref name="SMK">{{netiviide| URL =http://www.slate.com/articles/health_and_science/the_mouse_trap/2011/11/black_6_lab_mice_and_the_history_of_biomedical_research.html | Pealkiri = Black 6 lab mice and the history of biomedical research| Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="IV">{{netiviide | URL=http://knockout.cwru.edu/references/Mekada.pdf | Pealkiri = Genetic Differences among C57BL/6 Substrains | Autor = Kazuyuki MEKADA, Kuniya ABE, Ayumi MURAKAMI, Satoe NAKAMURA, Hatsumi NAKATA, Kazuo MORIWAKI, Yuichi OBATA, and Atsushi YOSHIKI | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="II">{{netiviide | URL=http://www.informatics.jax.org/external/festing/mouse/docs/C57BL.shtml | Pealkiri = Inbred Strains of Mice: C57BL | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="VII">{{netiviide | URL=https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:YuSgomABh34J:www.ndineuroscience.com/pdf_pubs/dalila.pdf+the+dalila+effect+elsevier&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgyTqgDmv9JlrDpai5YGu2265mug8bb1WD7-CFxslwNc_n64YJ-8Pjh87Oonu89LSmbNFmucDnaDEx_tpBBr1VH6RID9xyUxSyM4x2kF3LzXbhHFyk7omVKUj95tp-FD5toXAQM&sig=AHIEtbTuShijQc8mPRM-ylQ1R_7wwKerCA | Pealkiri = The Dalila effect: C57BL6 mice barber whiskers by plucking | Autor = Justyna R. Sarna, Richard H. Dyck, Ian Q. Whishaw | Keel = inglise keel}}</ref> <ref name="X">{{netiviide | URL= http://www.med.umich.edu/tamc/breed.html | Pealkiri= Mouse breeding | Keel= inglise keel }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="IX">{{netiviide|URL=http://www.frontiersin.org/Behavioral_Neuroscience/10.3389/fnbeh.2010.00029/full | Pealkiri=Behavioral profiles of three C57BL/6 substrains | Autor=N.Matsuo, K.Takao, K.Nakanishi, N. Yumasaki, K. Tanda and T.Miyalava | Keel=Inglise keel}}</ref> }} {{Commonskat|Inbred C57BL mice}} [[Kategooria:Mudelorganismid]] 2e3oaslg1qkdc62fgp42r2txw1z8950 0 306308 7121976 7095051 2026-03-31T16:43:09Z ~2026-10936-71 223088 Lisasin uusi auhinna saajaid. 7121976 wikitext text/x-wiki '''Maks Roosma nimeline loominguline stipendium''' on stipendium [[Klaasikunst|klaasikunstniku]], professor [[Maks Roosma]] mälestuseks. Professor Maks Roosma (1909–1971) oli [[Eesti Kunstiakadeemia]] klaasikunsti erialale alusepanija ja koolkonna rajaja. Tema elu ja tegevuse mälestuse jäädvustamiseks ja eriala järjepidevuse ülalhoidmiseks asutas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakond [[2007]]. aastal Maks Roosma nimelise loomingulise stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala üliõpilasele. Stipendium antakse üliõpilasele või magistrandile, kes * on viimase aasta jooksul ilmutanud silmapaistvaid loomingulisi tulemusi; * on järjekindlalt tegelnud klaasikunstiga; * ei oma akadeemilisi võlgnevusi. Klaasikunsti eriala üliõpilaste ja magistrantide hulgast valib stipendiaadi kolleegium, kuhu kuuluvad eriala õppejõud. == Laureaadid == *2006/2007 [[Kristiina Uslar]] *2007/2008 [[Helen Ankudinova]], [[Kairit Annus]], [[Birgit Pählapuu]], [[Raili Velt]] *2008/2009 [[Merle Bukovec]] *2009/2010 [[Piret Ellamaa]] *2010/2011 [[Külli Nidermann]] *2011/2012 [[Andra Jõgis]] *2015/2016 [[Maria Tamm]] *2016/2017 [[Maarja Mäemets]] *2017/2018 [[Rait Lõhmus]] *2018/2019 [[Maris Maasikas-Korts]] *2019/2020 [[Greete Rüütmann]] *2021/2022 [[Kaija Kohlmann-Genno]] *2022/2023 Elle Kannike *2024/2025 Kaja Knowers *2025/2026 Yulia Vakina [[Kategooria:Eesti stipendiumid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Klaasikunst]] pcgojib3o0sehk31i7ldlb63085jp5r 0 307047 7122177 4298632 2026-03-31T21:50:28Z Juhan242 213253 7122177 wikitext text/x-wiki '''Joslin "Josh" McDowell''' (sündinud [[17. august]]il [[1939]]) on [[USA]] [[kirjanik]], [[kristlus]]e [[apologeet]] ja [[evangelist]]. Tema nimekaim teos on "Kaalukad tõendid" (originaalpealkiri "Evidence That Demands a Verdict"), mis ilmus 2006. aastal ka eesti keeles. {{JÄRJESTA:McDowell, Josh}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Kristlus]] tjddpya4p6whtkudquqpkyy0estiar5 0 310480 7122151 6341859 2026-03-31T20:51:09Z Ehitaja 63547 /* Teadustöö */ 7122151 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Priidu Puusepp''' (aastani 1936 '''Friedrich Puusepp''', [[11. veebruar]] [[1887]] [[Võru]] – [[1. november]] [[1972]] [[Tartu]]) oli eesti pedagoog ja keeleteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Priidu Puusepp oli rätsepa poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1905 [[Valga Pedagoogika Kursused]], 1940 sai Tartu Ülikoolist kesk- ja kutsekooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Oli 1905–1916 õpetaja [[Võrumaa|Võru]]- ja [[Pärnumaa]] [[maakool]]ides, 1917–1922 {{kas|Võru Ühisgümnaasiumis}}, 1922–1932 [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, 1932–1944 [[Tartu 16. algkool]]is, 1946–1953 Tartu Ülikooli vene keele kateedris. Koostas ja avaldas 32 keeleõpikut koolidele kogutiraažiga miljon eksemplari. Mitmed neist kujunesid aastakümneiks põhiõpikuteks.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[vene keele grammatika]] ja [[sünonüümika]] küsimusi (kogumik "Vene keele rektsioone", "Vene keele sünonüüme" jm). Koostas mahuka (kuni 100 autoripoognat) "Vene-eesti fraseoloogilise sõnaraamatu" käsikirja, mis aga ei ole trükis ilmunud. Teatrihuvilisena avaldas artikleid [[lavakunst]]i kohta. [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] (1946).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Käsiraamat Eesti keele õigekirjutuse õppimiseks. Võru, 1921 * Keelelised harjutused. Tartu, 1923 * Eesti keele grammatika koolidele. Tartu, 3. trükk 1929 * Soome keele õpetus algajaile. Tartu, 1931, 2. trükk 1936 * Kirjakeele algmeid. Tartu, 1932 * Elav sõna. I–IV. Tartu, 1932–1936 * Etteütlusi I–II. Algkooli noorematele ja vanematele klassidele ning keskkoolile. Tartu, 1936 * Vene keele õpik (kaasautor A. Klaving). Tallinn, 1940, 2. trükk 1941. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 187 * Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 249 * Muhel, V. Priidu Puusepp 80-aastane. // SV (1967) 10. III * Priidu Puusepp. // Nõukogude Õpetaja (1972) 11. XI * Priidu. Puusepp (nekroloog). // KK (1973) 1, 62. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Puusepp, Priidu}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Võru linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1972]] pmexm30uf2oiivb3vc425ykvuba1jdy 0 312402 7122106 5018741 2026-03-31T20:12:02Z Kuriuss 38125 7122106 wikitext text/x-wiki {{toimeta|kuu=mai|aasta=2013}} '''Varajane muusika''' on muusikaajastu [[keskaeg|keskajast]] [[barokk|barokini]]. Kõige vanem muusika on [[kirikulaul]] ehk [[psalmilaul]]. Esimene süstemaatiline [[muusikavorm]] oli [[gregooriuse laul]], mis oli domineerivaks [[muusikastiil]]iks aastast [[550]] kuni [[12. sajand]]i lõpuni. Kirikulaul oli ühehäälne, mida laulis üks või mitu lauljat. Mõnikord [[Instrumentaalmuusika|instrumentaal]]saatega, millel ei olnud oma [[meloodia]]id, vaid sama viis mis häälelgi, aeg-ajalt ainult [[Rütm (muusika)|rütmi]] või [[bass]]ihäälega. Aja möödudes hakkasid [[melism]]id meloodiates domineerima, andes muusikale avarama, õhulise tunde. Gregooriuse laul sai nimetuse paavst [[Gregorius I]] Suure järgi, kuid ei ole tõenäoline, et ta ise laule kirjutas. Oma jälje kirikulaulu jättis [[poeet]] ja [[müstika|müstik]] [[Bingen]]i [[abtiss]] [[Hildegard Bingenist|Hildegard]], kes lõi väga isikupärase laiendatud melismidega [[muusika]]. Sel ajal oli [[ilmalik muusika]] [[trubaduur]]ide tegevusala, [[rändmuusik]]ute grupid laulsid [[õukond]]ades armastuslaule. Trubatuuride muusikal oli ilmselt tugevam rütm ja lärmakam saade, kuid kindlasti oli vaid üks meloodialiin. Umbes [[12. sajand]]i alguses tuli keegi mõttele kirjutada muusika kahe paralleelse meloodialiiniga, mida esitatakse samaaegselt. Kõigepealt kuulus see idee ilmselt rikkamatele [[Kirik (pühakoda)|kirikutele]], nagu [[Notre-Dame]]'i [[katedraal]] [[Pariis]]is või [[Santiago de Compostela]] katedraal. Notre Dame'i koondusid kuulsamad uue stiili heliloojad [[Leoninus]] ja [[Perotinus]], kes kuulusid ka [[Notre-Dame'i koolkond]]a. [[1320]]. aastal andis [[Philippe de Vitry]] raamatus "Ars nova" ülevaate uutest ideedest [[Mensuraalnoodikiri#Uus rütmisüsteem|muusikalises rütmis]], mis võimaldasid komplekssemalt vokaalliinide vastastikust mõjutamist. [[Guillaume de Machaut]] kasutas neid ideid ja arendas rütme edasi veelgi keerulisemaks. Ta oli esimene helilooja, kes komponeeris muusika [[Missa (muusika)|missa]] kõikidele osadele. Machaut võttis kasutusele ühtlustatud ülesehitusega missa, seda kontseptsiooni kasutasid kahe järgmise põlvkonna [[polüfoonia|polüfoonilised]] [[helilooja]]d kui kehtivat mudelit. Teiste ''[[ars nova]]''<nowiki/>'t iseloomustavate tunnuste hulka kuulub [[hokett]] ja varem loodud [[meloodia]]te [[Fraas (muusika)|fraaside]] kasutamine ühes [[vokaal (muusika)|vokaal]]liinis, mida kasutati uue teose raamina. Alates [[15. sajand]]ist kasutasid heliloojad põhiliselt just viimast ja näitasid üles leidlikkust, kasutades ja kombineerides oma muusikaga populaarseid laule ja varasemaid religioosseid [[motett]]e. [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonna]] esindaja [[Guillaume Dufay]] algatas [[Burgundia]] populaarse laulu "L'homme armé" meloodia kasutamisega suuna, mida järgis enamik 15. sajandi ja [[Barokkmuusika|baroki]]ajastu tähtsamaid heliloojaid [[Missa (muusika)|missade]] komponeerimisel. Missade seaded muutusid üha julgemaks ja leidlikumaks – lastes originaalmeloodiast kohandatud rütmilistel fraasidel liikuda tagurpidi, alt üles, pooleldi tagasi ja pooleldi edasi ja siis kohtuda keskel. Heliloojad, olles omandanud rohkem vilumusi [[Rütm (muusika)|rütmi]] ja [[meloodia]] alal, hakkasid paratamatult oma oskusi katsetama erinevate häälte arvu suurendades, nii et aastaks [[1500]] muutusid teosed kuuele või enamale häälele tavaliseks nähtuseks. [[Antoine Brumel]] komponeeris missa koguni 12 häälele. [[Muusikainstrument]]ide tehnoloogia arenes [[16. sajand]]il piisavalt kõrgeks, et võimaldada [[instrumentaalmuusika]] kujunemist saatemuusikast omaette tegevusalaks. [[Ilmalik muusika]] muutus komplitseeritumaks, kerkisid esile [[laul]]ude [[helilooja]]d, nagu [[Josquin des Prez]] sajandi alguses ja [[Orlando di Lasso]] 1500. aastate lõpus. [[Reformatsioon]]i ja selle vastase katoliikliku [[vastureformatsioon]]i levik mõjutas oluliselt ka muusikat. Missad ja motetid olid aja jooksul muutunud üha keerukamaks ja ambitsioonikamaks. Kasutati rohkem hääli ning liikumised muutusid pikemaks ja osavamaks, väljendades pigem helilooja edevust kui [[Religioon|religioosset]] sõnumit. Tüüpilised esindajad olid [[Josquin des Prez]], [[Antoine Brumel]], [[Robert Carver]] ja [[Giovanni Pierluigi da Palestrina]]. [[Trento kirikukogu]] algatas vastureformatsiooni. Nõuti tagasipöördumist lihtsa [[gregooriuse laul]]u juurde. Juhtivatele heliloojatele saadeti hoiatus nõudmisega muuta oma muusika enam [[Liturgia|liturgilise]] sõna väljendusvahendiks ja vähem helilooja andekust demonstreerivaks eksponaadiks. See tähendas vabalt kulgevate iseseisvate [[polüfoonia|polüfooniliste]] liinide lõppu muusikas ja rohkem organiseeritud, kõikides osades teksti järgiva, [[akord]]idele üles ehitatud muusika algust. [[Euroopa]] heliloojad, kes tegutsesid 16. ja [[17. sajand]]i vahetusel, näiteks [[Tomás Luis de Victoria]], näitavad liikumist selle uudse tehnika suunas. [[Thomas Tallis]] ja [[William Byrd]] viljelesid mõlemat stiili. [[Instrumentaalmuusika]] sai osaliselt alguse tänu viola ([[viiul]]i, [[vioola]] ja [[tšello]] eelkäija) ja [[lauto]] populaarsusele ja [[puhkpill]]ide [[keskaeg]]se kähiseva kõla rafineeritumaks muutumisele. Arenes [[noodikiri]], kuna [[monarh]]ide ja ülikute seas muutus populaarseks ise musitseerida ja [[muusik]]ute [[Ansambel (muusika)|ansambleid]] üleval pidada. ==Vaata ka== *[[Varajase muusika mõisteid]] *[[Vanamuusika]] ==Välislingid== * Helena Uleksin. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/914/uleksin.pdf;jsessionid=DB6F6B71573F5EE3FE346D69DBBEFA25?sequence=5 Varajase muusika terminoloogia], magistritöö 2006 *[http://woerterbuchnetz.de/cgi-bin/WBNetz/wbgui_py?sigle=LmL&lemid=MC00395&mode=Gliederung&hitlist=&patternlist=&mainmode=Vorworte Bernhard, Michael 2006: Lexicon musicum Latinum medii aevi (keskaja ladinakeelne muusikaterminoloogia kuni 15. sajandi alguseni). München: Verlag der Bayerischen Akademie der Wissenschaften 2006, Bd. 1 (A-D). Onlain-publikatsioon: Kompetenzzentrum für elektronische Erschließungs- und Publikationsverfahren in den Geisteswissenschaften, Universität Trier] *[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/914/uleksin.pdf;jsessionid=ED15F08596E6F30DCCEC7DFFE5C43C2C?sequence=5 Uleksin, Helena 2006: Varajase muusika terminoloogia. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele õppetooli magistritöö. Juhendaja Mati Erelt] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Varajane muusika| ]] 9oo53i0y2xgou34gvz59ptp1llgzs9c 0 314831 7121894 7119520 2026-03-31T14:34:39Z Kuriuss 38125 7121894 wikitext text/x-wiki '''Heldur Harry Põlda''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1996]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[laulja]] ([[tenor]]) ja [[dirigent]]. Ta sai juba lapsena tuntuks kaunihäälse poiss-[[sopran]]ina ning pälvis 2008. aastal [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] Milesi rolli eest Britteni ooperis "Kruvipööre", olles ajaloo noorim selle auhinna pälvinud interpreet.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref> ==Haridus== Heldur Harry Põlda on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Mari Tampere-Bezrodny]] juures [[viiul]]it ja [[Hirvo Surva]] käe all kooridirigeerimist; laulmist on ta õppinud [[Zoja Hertz]]i juhendamisel. Ta on lõpetanud 2015. aastal Tallinna Muusikakeskkooli dirigeerimise erialal ja 2019. aastal [[London]]i [[Guildhall School of Music & Drama]] klassikalise laulu erialal (bakalaureusekraadiga; prof David Pollardi ja prof Ruby Philogene'i lauluklass).<ref>[https://opera.ee/et/persoon/heldur-harry-polda/ Heldur Harry Põlda] Rahvusooperi Estonia koduleht.</ref><ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref> Seejärel õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] muusikaproduktsiooni.<ref>Liina Viru. [https://www.temuki.ee/2025/06/persona-grata-heldur-harry-polda/ ''Persona grata'' Heldur Harry Põlda] Teater. Muusika. Kino. Juuni 2025.</ref> ==Muusika noorpõlves== Lapslauljana astus ta üles juba kaheaastaselt Kuressaare Laululinnu konkursil. Alustanud viieaastaselt [[Kuressaare Muusikakool]]is viiuliõpinguid (õpetaja Laine Sepp) ning õppides ka klaverit ja laulu (õpetaja Pilvi Karu), sai ta peagi tuntuks kaunihäälse poiss-[[sopran]]ina. 2008. aastal kolis pere Tallinna, et lastele muusikamaailmas paremaid arenguvõimalusi anda.<ref>Marjam Vaher. [https://saartehaal.postimees.ee/6603810/11-aastane-heldur-harry-kogemata-ooperistaariks 11-aastane Heldur Harry – kogemata ooperistaariks] Saarte Hääl, 16.08.2008.</ref> Põlda oli aastaid [[Estonia poistekoor]]i solist. Lavadebüüdi poiss-sopranina tegi ta kaheksa-aastaselt, järgnesid kandvad rollid mitmes [[muusikal]]is ja [[ooper]]is (Yestoni "Fantoom", 2007; [[Benjamin Britten|Britteni]] "Kruvipööre", 2008; [[Christoph Willibald Gluck|Glucki]] "Orpheus ja Eurydike", 2010; Ehala/Raadiku/Vinteri/Raudmäe "[[Pipi!Nuki!Puhh!]]") ning [[Anti Marguste]] mini-mono-ooperi "Arno monoloogid" (2011) esiettekandel. Sopranisolistina esines ta ka paljudel esinduskontsertidel, näiteks [[Saaremaa ooperipäevad]]el, Eestis toimunud [[NATO]] konverentsil, Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president|Soome presidendi]] [[Tarja Halonen]]i külaskäigul ja [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeol]] [[Aare Kruusimäe]] ühendkooridele kirjutatud laulu "Maailma avastamine" ettekandel (2009). Suursündmuseks kujunes soleerimine [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] [[Benedictus XVI|paavst Benedictus XVI-le]] pühendatud teoses "[[Vater unser]]" (klaveril Arvo Pärt ise) paavsti preestriks pühitsemise 60. aastapäeva üritusel [[Vatikan]]is (2011).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref><ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-part-ja-heldur-harry-polda-esinesid-vatikanis-paavsti-ees/ Arvo Pärdi Keskuse koduleht]</ref><ref>Kristi Helme. [https://epl.delfi.ee/artikkel/86309001/heldur-harry-polda-imelisest-sopranist-imeliseks-tenoriks Heldur Harry Põlda. Imelisest sopranist imeliseks tenoriks] Eesti Päevaleht / LP, 25.05.2019.</ref> Sopranina soleeris ta selliste suurvormide ettekannetel nagu Lera Auerbachi "Vene reekviem" (Saksamaal – esiettekanne, Hispaanias, Lätis ja Eestis), Roxanna Paunufniku "Westminsteri missa" ja Galina Ustvolskaja "Sümfoonia nr. 1" (Hispaanias, Tšehhis) ning Gabriel Fauré "Reekviem". Häälemurde aegu keskendus ta dirigeerimisõpingutele ning peagi sai kätt proovida avalikel muusikaüritustel: juhatas ühendkoore Suure-Jaani vaimulikul laulupäeval (2012); mudilaskoore ja keelpilliorkestrit Saaremaa 50. laulupeol (2013) ning lastegalasid Saaremaa ooperipäevadel (2014) ja rahvusooperi Estonia festivalil "Estoonlastelt saarlastele" (2014).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref> ==Töö ja looming== Hooaegadel 2019/20 ja 2020/21 oli Heldur Harry Põlda [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] stipendiaat. Tenorina tegi ta debüüdi Estonia laval 2019. aastal ühe peategelase, Tony rollis [[Leonard Bernstein|Bernsteini]] muusikalis "[[West Side Story]]". Alates 2021. aastast on Põlda rahvusooperi Estonia koosseisuline solist ning tema repertuaari kuulub nii ooperi-, opereti- kui ka muusikalirolle.<ref>Liina Viru. [https://www.temuki.ee/2025/06/persona-grata-heldur-harry-polda/ ''Persona grata'' Heldur Harry Põlda] Teater. Muusika. Kino. Juuni 2025.</ref> Hooaja jooksul tuleb tal esitada ja esitusvalmis hoida keskmiselt 12 muusikateatrirolli.<ref>Kathleen Loss. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1142423/pidin-ennast-kull-natuke-moosima-ooperisolist-heldur-harry-polda-vallutab-teleekraani „Pidin ennast küll natuke moosima!“ Ooperisolist Heldur Harry Põlda vallutab teleekraani] Õhtuleht/Naisteleht, 26.10.2025.</ref> Ka tenorina on ta hinnatud solist esinduskontsertidel ja muusikaliste suurvormide ettekandmisel. Ta on olnud Rémy Martini ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] traditsioonilise uusaastakontserdi solist, esinedes koos [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Riiklik Sümfooniaorkester |url=https://erso.ee/kontserdid/remy-martini-ja-eesti-kontserdi-uusaastakontsert-3/ |vaadatud=19. jaanuaril 2025 |väljaanne=erso.ee}}</ref>, laulnud ERSO saatel [[Andrew Lloyd Webber]]i "Reekviemi"<ref>[https://concert.ee/suurel-nadalal-kolab-kolmes-kontserdimajas-andrew-lloyd-webberi-hiiglaslikule-koosseisule-komponeeritud-reekviem/ Suurel nädalal kõlab kolmes kontserdimajas Andrew Lloyd Webberi hiiglaslikule koosseisule komponeeritud reekviem] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 22.11.2025.</ref>, olnud [[Põhjamaade Sümfooniaorkester|Põhjamaade Sümfooniaorkestri]] galakontserdi külalissolist jne.<ref>[https://concert.ee/kontsert/pohjamaade-sumfooniaorkestri-galakontsert-anu-tali-ja-sobrad/?ek_id=5183 Põhjamaade Sümfooniaorkestri Galakontsert Anu Tali ja sõbrad] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 22.11.2025.</ref> Aeg-ajalt soleerib ta ka Estonia poistekoori ja noormeestekoori<ref>[https://kooriyhing.ee/event/rahvusooper-estonia-poistekoor-ja-noormeestekoor-ning-jauna-muzika-leedu-leading-voicese-kontsert-emta-kontserdi-ja-teatrimaja-suures-saalis/ Rahvusooper Estonia poistekoor ja noormeestekoor ning Jauna Muzika (Leedu): Leading Voicese kontsert EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis] Eesti Kooriühingu koduleht. 08.07.2025.</ref> ning [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i kontsertidel.<ref>[https://kooriyhing.ee/event/eesti-rahvusmeeskoori-kontsert-maa-psalmid-estonia-kontserdisaalis/ Eesti Rahvusmeeskoori kontsert "Maa psalmid" Estonia kontserdisaalis] Eesti Kooriühingu koduleht. 24.04.2025.</ref> Kammermuusika vallas on ta üles astunud mitmesugustes koosseisudes, näiteks koos [[Arsise kellade ansambel|Arsise kellade ansambliga]], laulja [[Hanna-Liina Võsa]]ga ning oma viiuldajast venna Johannes Põlda ja pianist [[Lea Leiten]]iga.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref> ===Töö dirigendina=== Lisaks tööle lauljana on Heldur Harry Põlda alates 2020. aastast [[Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori]] dirigent.<ref>{{Netiviide|autor=Toomemets, Katharina|url=https://elu.ohtuleht.ee/990615/uus-amet-valter-soosalust-sai-tehnikaulikooli-akadeemilise-meeskoori-peadirigent|pealkiri=Uus amet! Valter Soosalust sai Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent|väljaanne=Õhtuleht|aeg=29.01.2020|vaadatud=29.01.2020}}</ref> Meeskooride dirigendina tegi ta laulupeodebüüdi [[XXVIII üldlaulupidu|XXVIII üldlaulupeol]] (suvel 2025).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Laulupeo tegijad - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu |url=https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/laulupeo-tegijad/ |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=2025.laulupidu.ee |keel=et}}</ref> * [[XXVIII üldlaulupidu|XXVIII üldlaulupeo]] meeskooride dirigent * Saaremaa 50. laulupeo mudilaskooride ja keelpilliorkestri dirigent * Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva ühendkooride dirigent * [[Eesti Meestelaulu Selts]]i ja [[Eesti Naislaulu Selts]]i laulupidu "Kodulootus", meeskooride dirigent * [[Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori]] dirigent alates 2020. aastast ===Tegevus muusikapedagoogi ja -produtsendima=== Ta on õpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is soololaulu.<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Heldur Harry Põlda] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 03.11.2025.</ref> Ehkki ta on õppinud nii heliloomingut kui ka muusikaprodutseerimist, köidab teda uute muusikapalade loomisest rohkem just plaadisalvestusstuudio töö tehniline pool ehk olemasolevale meloodiale huvitava kõlapildi kujundamine. Näiteks on ta produtseerinud [[Sissi Nylia Benita|Sissi]] singli "Gold", mis valmis detsembris 2024.<ref>Liina Viru. [https://www.temuki.ee/2025/06/persona-grata-heldur-harry-polda/ ''Persona grata'' Heldur Harry Põlda] Teater. Muusika. Kino. Juuni 2025.</ref> ===Meelelahutusüritused=== 2025. aasta sügishooajal osales ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref>Margaret Petrova. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120403822/tv3-saate-su-nagu-kolab-tuttavalt-jargmine-osaleja-on-ooperisolist-heldur-harry-polda TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ järgmine osaleja on ooperisolist Heldur Harry Põlda] Kroonika/Delfi, 15.09.2025.</ref> 2026. aastal oli ta Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade gala õhtujuht<ref>[https://emea.musicestonia.eu/uudised/selgusid-eesti-muusikaettevotluse-auhindade-2026-voitjad/ Selgusid Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade 2026 võitjad] EMEA koduleht, 05.03.2026.</ref> ning on XXIX [[Suure-Jaani muusikafestival]]i traditsioonilise Päikesetõusukontserdi peaesineja.<ref>[https://muusikafestival.suure-jaani.ee/kava/ XXIX Suure-Jaani muusikafestivali kava] Suure-Jaani muusikafestivali koduleht. Vaadatud 28.03.2026.</ref> ===Lavarollid=== <table><tr valign=top><td> * Alfredo, Gaston (G. Verdi "La traviata") * Alfred (J. Straussi "Nahkhiir") * Cliff (J. Kanderi "Kabaree") * Freddy (F. Loewe'i “Minu veetlev leedi”) * Gonzalve (M. Raveli "Hispaania tund") * Remendado (G. Bizet' "Carmen") * Pelléas (C. Debussy "Pelléas ja Mélisande") * Tamino (W. A. Mozarti "Võluflööt") * Tony (L. Bernsteini "West Side Story") * Orpheus (J. Offenbachi "Orpheus põrgus") * Sõdur (P. Glassi "Hydrogen Jukebox" ) * Sõdur (V. Ullmanni "Atlantise keiser") <td> * Bambino (T. Steineri "Crisis") * Ragueneau (E. Tambergi "Cyrano de Bergerac") * Inko (V. Tormise / R. Puuri "Lalli ehk mere keskel on mees") * Tybalt (Ch. Gounod' "Romeo ja Julia") * Camille de Rossillon ([[Ferenc Lehár|F. Lehári]] "Lõbus lesk") * Armand Brissard (F. Lehári "Krahv Luxemburg") * Ruiz (G. Verdi "Trubaduur") * Ivan Lõkov (N. Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja") * Bastien (W. A. Mozarti "Bastien ja Bastienne") * Miles (B. Britteni "Kruvipööre") * Amor (C. W. Glucki "Orpheus ja Eurydike") </table> ====Solistirollid==== * [[Andrew Lloyd Webber]]i "Reekviem" * [[Franz Schubert]]i "Ilus möldrineiu" ("Die Schöne Müllerin") * [[Antonio Vivaldi]] "Dixit Dominus RV 594" * [[Ludwig van Beethoven]]i "9. sümfoonia" * [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i "Missa c-moll" * Lera Auerbachi "Vene reekviem" esiettekanne Saksamaal; ettekanded Hispaanias, Lätis ja Eestis * Roxanna Paunufniku "Westminsteri missa" * [[Gabriel Fauré]] "Reekviem" * Galina Ustvolskaja "Sümfoonia nr 1" ettekanded Hispaanias ja Tšehhis * Aare Kruusimäe "Maailma avastamine", XXV Eesti üldlaulupeo ühendkooride solist * Arvo Pärdi "Vater unser" Vatikanis paavst Benedictus XVI-le ===Helikandjad=== * [http://erpmusic.com/records/cds/terra-mariana "Terra Mariana" (ERP 2010)] * [http://erpmusic.com/records/cds/vater-unser "Vater unser" (ERP 2011)] * [http://erpmusic.com/records/cds/cantus-angelicus "Cantus Angelicus" (ERP 2011)] * [http://www.boysoloist.com/album.asp?AlbumID=12948&ArtistID=4994&gid=170 "Heldur Harry Põlda ja [[Kaitseväe orkester|Eesti Kaitseväe orkester]]" (2012)] ==Tunnustus== * 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]]<ref>[https://opera.ee/et/persoon/heldur-harry-polda/ Heldur Harry Põlda] Rahvusooperi Estonia koduleht.</ref><ref>[https://www.helilooja.ee/muusikapreemiad-2008/ Muusikapreemiad 2008.] Eesti Heliloojate Liidu koduleht, 6. oktoober 2008.</ref> ([[Birgitta festival]]il etendunud [[Benjamin Britten]]i ooperi "Kruvipööre" solistid ja dirigent ([[Aile Asszonyi]], [[Heli Veskus]], [[Oliver Kuusik]], [[Liisi Kasenõmm]], Heldur Harry Põlda, [[Hanna-Liisa Kappel]] ja [[Lauri Sirp]]) – kõrgete kunstiliste saavutuste eest) * 2010 – [[Eesti Kooriühing]]u koostööpreemia<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=189&lang=est&action=view&method=biograafia Eesti Muusika Infokeskus]</ref> * 2025 – [[Harjumaa teatripreemia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=Heldur Harry Põlda pälvis Harjumaa teatripreemia 2025 {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/uudised/heldur-harry-polda-palvis-harjumaa-teatripreemia-2025/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=opera.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Selgusid teatripreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609980093/selgusid-teatripreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ===Teatrisisesed preemiad=== * 2021 – rahvusooperi Estonia kolleegipreemia<ref>[https://opera.ee/et/persoon/heldur-harry-polda/ Heldur Harry Põlda] Rahvusooperi Estonia koduleht.</ref> * 2025 – rahvusooperi Estonia publikupreemia (SEB preemia)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-05 |pealkiri=SEB publikupreemia laureaadid 2025 {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/uudised/seb-publikupreemia-laureaadid-2025/ |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=opera.ee |keel=et}}</ref> ===Stipendiumid=== * 2013 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i Georg Otsa Fondi stipendium<ref>Andrus Karnau. [https://online.le.ee/2012/11/22/selgusid-rahvuskultuuri-fondi-stipendiumisaajad/ Selgusid rahvuskultuuri fondi stipendiumisaajad] Lääne Elu, 22.11.2012.</ref> * 2015 – [[Noore õpetlase stipendium]]<ref>Mari Klein. [https://www.opleht.ee/2015/08/minister-andis-ule-noore-opetlase-stipendiumid/ Minister andis üle noore õpetlase stipendiumid] Õpetajate Leht, 11.08.2015.</ref> * 2026 – [[Eesti Naislaulu Selts]]i ja Kultuuripartnerluse Sihtasutuse noore talendi stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ENLS |kuupäev=2026-03-17 |pealkiri=Tallinna Lauluväljakul avati Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink |url=https://naislauluselts.ee/tallinna-lauluvaljakul-avati-arvo-ratassepa-nimeline-malestuspink/ |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=Eesti Naislaulu Selts |keel=et}}</ref> ===Konkursiauhinnad=== * 2022 – Lions European Thomas Kuti nimelise rahvusvahelise konkursi laureaat (2. koht)<ref>https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=pfbid0266H9zHxuQcaumNHYCSE1YhEhkvnYZZv6XDjcDrpcKa54sva4tv7wrRqKEVidLVMPl&id=100054675570653</ref> ==Isiklikku== Tema ema on haridusteadlane [[Halliki Põlda]] ja isa on Meelis Põlda. Tema vanem vend on [[viiuldaja]] [[Johannes Põlda]]<ref>Marjam Vaher. [https://saartehaal.postimees.ee/6603810/11-aastane-heldur-harry-kogemata-ooperistaariks 11-aastane Heldur Harry – kogemata ooperistaariks] Saarte Hääl, 16.08.2008.</ref><ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608859541/kabi-ei-kuku-heldur-harry-ja-halliki-polda Käbi ei kuku... Heldur Harry ja Halliki Põlda] Vikerraadio, 05.02.2023.</ref> ning vanaonu oli [[koorijuht]] ja [[helilooja]] [[Arvo Ratassepp]].<ref>Kristi Helme. [https://epl.delfi.ee/artikkel/86309001/heldur-harry-polda-imelisest-sopranist-imeliseks-tenoriks Heldur Harry Põlda. Imelisest sopranist imeliseks tenoriks] Eesti Päevaleht / LP, 25.05.2019.</ref> Tema elukaaslane on laulev tantsija [[Sandra Riivik]].<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1146156/fotouudis-heldur-harry-polda-sai-kallimalt-parast-finaalsaadet-magusa-musi Fotouudis | Heldur Harry Põlda sai kallimalt pärast finaalsaadet magusa musi] Õhtuleht.ee, 08.12.2025.</ref> Heldur Harry Põlda on lapsena leiutanud lavahirmust ülesaamiseks oma nipi: "Kujutan ette, et saal on tühi ja mitte kedagi ei ole. Siis kaob hirm ära."<ref>Marjam Vaher. [https://saartehaal.postimees.ee/6603810/11-aastane-heldur-harry-kogemata-ooperistaariks 11-aastane Heldur Harry – kogemata ooperistaariks] Saarte Hääl, 16.08.2008.</ref> Harrastusena musitseerib ta elektroonilist diskomuusikat viljelevas ansamblis Project EDM. Tema erioskuste hulka kuuluvad [[joodeldamine]] ja bassimäng harpedžil.<ref>Kathleen Loss. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1142423/pidin-ennast-kull-natuke-moosima-ooperisolist-heldur-harry-polda-vallutab-teleekraani „Pidin ennast küll natuke moosima!“ Ooperisolist Heldur Harry Põlda vallutab teleekraani] Naisteleht, 26.10.2025.</ref> Autoga sõites kuulab ta [[Kantrimuusika|kantrit]] ning füüsilist ja vaimset vormi hoiab tasakaalus [[Sportlik vabavõitlus|sportliku vabavõitluse]] (MMA) treeningutega.<ref>Liina Viru. [https://issuu.com/operaestonia/docs/estoonlane_s_gis_2025 Heldur Harry Põlda: südamega estoonlane ja muusikafänn] Estoonlane, sügis 2025 (lk 4–8).</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://etv.err.ee/1608522137/tenor-heldur-harry-polda OP: Tenor Heldur Harry Põlda] ETV kultuurisaade "OP", 3. märts 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608859541/kabi-ei-kuku-heldur-harry-ja-halliki-polda Käbi ei kuku... Heldur Harry ja Halliki Põlda] Vikerraadio, 5. veebruar 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609580465/heldur-harryi-polda-minu-fookuses-on-praegu-solistikarjaar/1609580450 Heldur Harry Põlda: minu fookuses on praegu solistikarjäär] Vikerraadio "Vikerhommik", 19. jaanuar 2025 * Liina Viru. [https://www.temuki.ee/2025/06/persona-grata-heldur-harry-polda/ ''Persona grata'' Heldur Harry Põlda] Teater. Muusika. Kino, juuni 2025 * Liina Viru. [https://issuu.com/operaestonia/docs/estoonlane_s_gis_2025 Heldur Harry Põlda: südamega estoonlane ja muusikafänn] Estoonlane, sügis 2025 (lk 4–8) {{JÄRJESTA:Põlda, Heldur Harry}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] f4xkqd4lrv0iug15a1jo4tn06pq7q2y 0 316558 7121933 6527095 2026-03-31T15:23:10Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] 7121933 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Baltic Oil Shale Basin.png|pisi|400px|Eesti ja [[Tapa põlevkivimaardla]] paiknemine]] '''Eesti põlevkivimaardla''' on [[põlevkivimaardla]], mis asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]<ref name="EE"/>. Maardla on jagatud 23 [[kaeveväli|kaeve]]- ja uuringuväljaks<ref name="EE"/>. [[Maardla]] pindala on 1695&nbsp;km²<ref name="EE"/>, koos juba kaevandatud ala ja prognoosalaga 3000&nbsp;km². [[Tootus kiht|Tootsa kihi]] paksus on 1,4–2,9&nbsp;m ja geoloogiliselt on see [[ordoviitsium]]i ladestu [[Kukruse lade]]me [[Kiviõli kihistik]]u 7 [[kukersiit|kukersiidi]]kihti, mille vahel on 6 [[lubjakivi]]kihti<ref name="EE"/>. Maardla [[katend]]i paksus on mõnest meetrist kuni üle saja meetrini<ref name="EE"/>. Maardla põlevkivi kasutatakse peaasjalikult [[küte|soojusenergia tootmiseks]] (82%), vähem muuks otstarbeks, näiteks [[keemiatööstus]]e tarbeks<ref name="EE"/>. Maardlas alustati [[kaevandamine|kaevandamist]] 1918. aastal ja 2002. aastaks oli kaevandatud kokku ligi 940 mln tonni põlevkivi<ref name="EE"/>. Praegu kaevandab maardlast [[Enefit Kaevandused]]<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 86.</ref>}} [[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]] [[Kategooria:Eesti maardlad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Ida-Viru maakond]] [[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] 759elgyvesc6yf3myyezolv3sfwdx83 0 318140 7121795 6978718 2026-03-31T12:10:44Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Kirjandusteadlased]]; ±[[Kategooria:Saksamaa teadlased]]→[[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] 7121795 wikitext text/x-wiki '''Erich Auerbach''' ([[11. september]] [[1892]] [[Berliin]] – [[13. oktoober]] [[1957]] [[Wallingford]], [[Connecticut]]) oli Saksa filoloog, [[võrdlev kirjandusteadlane]] ja kirjanduskriitik. Oma juudi päritolu tõttu oli ta aastal [[1935]], pärast vallandamist [[Marburgi ülikool]]i [[romaani filoloogia]] professori kohalt, sunnitud [[Saksamaa]]lt lahkuma, algul [[Türgi]]sse ja aastal [[1947]] [[USA]]sse. Tema peamine teos "[[Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses]]" (saksa keeles ''Mimesis. Dargestellte Wirklichkeit in der abendländischen Literatur'', [[1946]], eesti keeles [[2012]]) käsitleb 20 peatükis esseistlikus vormis [[realism (kirjandus)|realismi]] ajalugu alates [[Homeros]]est kuni 20. sajandi kirjanikeni. Paljudesse keeltesse tõlgitud teos on kujunenud [[kirjandusteadus]]e üldtunnustatud klassikaks.<ref>Akadeemia 2004/7, lk 1520</ref> == Teosed eesti keeles == * "[[Odysseus]]e haavaarm" (raamatu "Mimesis" 1. peatükk). Tõlkinud ja saatesõna: [[Kalle Kasemaa]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2004]], nr 7, lk 1497–1520; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104075 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] * "[[Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses]]". Tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. Järelsõna "Erich Auerbachi monument filoloogiale": [[Märt Väljataga]]. Sari [[Avatud Eesti Raamat]], [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2012]], 720 lk; ISBN 9789985772874 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [[Rein Veidemann]], [http://www.postimees.ee/1139998/vaimuvalgust-mitmest-allikast/ "Vaimuvalgust mitmest allikast"] (3 raamatu koondarvustus: Erich Auerbach, "Mimesis"; [[Boriss Uspenski]], "Vene kultuuri jõujooni"; [[Jakob von Uexküll]], "Omailmad") – Postimees: AK: arvamus, kultuur [[16. veebruar]] [[2013]], lk 8–9 * [[Aivar Kull]], [http://www.tartupostimees.ee/1151680/kirjandushuviline-leiab-valiku-maiuspalu/ "Kirjandushuviline leiab valiku maiuspalu" (raamatu "Mimesis" arvustus)] – Tartu Postimees [[26. veebruar]] 2013, lk 5 (''online''-versioon 27. veebruar) * [[Jaak Tomberg]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/auerbachi-anatoomia-ja-autonoomia/ "Auerbachi anatoomia ja autonoomia. Kirjandus kui tegelikkuse kujutamise figuraalne (aja)lugu] – Sirp [[19. aprill]] 2013, lk 4–5 {{JÄRJESTA:Auerbach, Erich}} [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Greifswaldi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1957]] j1f2s18nzjkqnrgsv513quj9nhzgpme 0 321029 7121824 7074024 2026-03-31T12:46:37Z ~2026-19195-65 225948 /* Välislingid */ 7121824 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eestist pärit kooliõpetajast ja vaimulikust. Samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[Johannes Beermann (täpsustus)]].}} '''Johannes Immanuel Beermann''' ([[16. aprill]] <small>(4. aprill [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1878]] [[Põltsamaa]], [[Viljandimaa]], [[Liivimaa]] – [[23. jaanuar]] [[1958]] [[Göttingen]]) oli [[eestlased|eesti]]-[[baltisakslased|saksa]] päritolu õpetaja ja [[luterlus|luterlik]] vaimulik, aastatel [[1934]]–[[1945]] [[Gdańsk|Danzigi]] piiskop. ==Elulugu== Ta oli eestlasest kooliõpetaja [[Gustav Beermann]]i ([[1832]]–[[1917]]) ja tema sakslannast abikaasa Caroline Juliana Beermanni (sündinud Jürgens; [[1835]]–[[1905]]) poeg.<ref name = EELK/> Haridusteed alustas Beermann [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]is. Aastatel [[1898]]–[[1906]] õppis Beermann evangeelset teoloogiat [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas ja täiendas ennast ka [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini ülikoolis]].<ref name = EELK/> Ta kuulus baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni [[Korporatsioon Estonia|Estonia]].<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=736165 Korporatsioon "Estonia" liige Johannes Beermann, portreefoto]</ref> 1906. aastal alustas ta tööd õpetajana [[Peterburi]]s [[Peterburi Smolnõi Instituut|Smolnõi Instituudi]] saksa keele õpetajana, [[1912]]–[[1914]] töötas ta keisri palvekirjade vastuvõtmise kantseleis ametnikuna tegeledes saksakeelsete kirjadega. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil teenis ta [[Venemaa]] armees. Pärast sõja lõppu pöördus ta [[1918]]. aastal tagasi [[Eesti]]sse, kus töötas algul Järvamaa kooliinspektorina ja [[1919]]. aastal [[Tallinna toomkool]]i õpetajana.<ref name = EELK/> 1919. aastast töötas Beermann [[haridusministeerium]]i vähemusrahvuste osakonna saksa rahvussekretärina. [[1920]] oli ta [[Saksa Ühingute Liit|Saksa Ühingute Liidu]] asutajaliige ja selle organisatsiooni esimene esimees.<ref name = EELK/> [[1925]]. aastast oli ta [[Saksa kultuuromavalitsus]]e sekretär.<ref>Kaido Laurits. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Tallinn 2008, lk 73</ref> [[1932]]. aastal kutsus [[Danzigi vabalinn]]a evangeelne maasinod, mis kuulus [[Vanapreisi Uniooni Kirik]]usse, Beermanni [[Grosses Werderi kreis]]is asuva [[Osterwick]]i koguduse pastoriks. Samal aastal astus Beermann ka [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse]].<ref>Klee, Ernst. ''Das Personenlexikon zum Dritten Reich. Wer war was vor und nach 1945.'' Frankfurt am Main, Fischer Taschenbuch, 2005, S. 36. ISBN 3-596-16048-0.</ref> Kuna ta oli Danzigi evangeelsete vaimulike seas esimene natsionaalsotsialistliku partei liige ja kuulus ka natsionaalsotsialistlike kristlaste ühingusse [[Deutsche Christen]], valiti ta sügisel 1933 Danzigi piiskopiks. Septembris 1933 oli natsionaalsotsialistide kontrolli all olnud Vanapreisi Uniooni Kiriku üldsinod ("[[pruun üldsinod]]") näinud ette [[provintsiaalkirik]]ute juhtimismudeli muutuse, mis asendas [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendendid]] [[piiskop]]pidega.<ref>Krüger, Barbara; Noss, Peter. Die Strukturen in der Evangelischen Kirche 1933-1945. – ''Kirchenkampf in Berlin 1932-1945: 42 Stadtgeschichten.'' Berlin, Institut Kirche und Judentum, 1999, S. 149–171. ISBN 3-923095-61-9.</ref> Tema eelkäija [[Paul Kalweit]], kes oli kindralsuperintendent aastatel 1920–1933, sunniti kiriku sisevõitluses (''[[Kirchenkampf]]'') rühmituse Deutsche Christen survel ametist lahkuma.<ref>Balz, Horst; Krause, Gerhard; Müller, Gerhard. ''Theologische Realenzyklopädie'': 36 Bde., Berlin et al.: de Gruyter, 1981, Band 8 'Chlodwig - Dionysius Areopagita', artikkel: Danzig, S. 357. ISBN 3-11-008563-1.</ref> Beermanni ametisse pühitsemine toimus [[21. märts]]il 1934 [[Danzigi Johannese kirik]]us. Tema pühitseja oli [[riigipiiskop]] [[Ludwig Müller]]. Ka natsionaalsotsialiste vastustava [[Tunnistuskirik]]u liikmed kirjeldasid Beermanni kui "isiklikult sõbralikku, heasüdamlikku, üldiselt oma koguduseliikmetele head soovivat, iseloomult teatud mõttes rikkumatut" inimest.<ref>Walter, Kurt. Danzig. – ''Die Stunde der Versuchung. Gemeinden im Kirchenkampf 1933-1945. Selbstzeugnisse.'' München, Chr. Kaiser, 1963, S. 59.</ref> Pärast Danzigi vabalinna annekteerimist Saksamaa poolt [[1939]]. aastal moodustati [[1940]]. aastal [[Danzigi ja Lääne-Preisi kirikuala]], mis läks piiskop Beermanni alluvusse. Territoriaalselt kattus see uue haldusüksuse, [[Danzigi – Lääne-Preisi]] ''[[Reichsgau]]''<nowiki>'ga</nowiki>. Nii tulid tema alluvusse ka [[Pomereelia]] (peamiselt saksakeelsed) evangeelsed kogudused, mis siiani olid kuulunud [[Paul Blau]] juhitud [[Poola Ühendatud Evangeelne Kirik|Poola Ühendatud Evangeelsesse Kirikusse]]. Beermanni asetäitjaks sai [[konsistooriumi ülemnõunik]] [[Gerhard Gülzow]], kes oli tuntud mõõduka mehena. [[Nõukogude armee]] lähenedes 1945. aastal pani Beermann ameti maha ja põgenes läände. Ta jäi pidama ülikoolilinna Göttingeni, kus elas surmani 1958. aastal. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli pankur [[Georg Scheel]]i tütar Sophie Charlotte Alwine (Lotte). Nad abiellusid 1919. aastal [[Järva-Peetri kirik]]us. Abielust sündis [[1923]]. aastal tütar Sabine Beate Charlotte, kes õppis arstiks ja kandis abielus olles Hopmanni nime.<ref name = EELK>[https://eelk.ee/elulood/beermann_joh.html Johannes Immanuel Beermann] EELK: Vaimulike elulood. Vaadatud 25. märtsil 2013.</ref><ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.1.54:17 Sissekanne Tallinna Oleviste koguduse personaalraamatus]</ref> Vaimulikud olid ka piiskop Beermanni vanemad vennad [[Christoph Beermann]] ja [[Gustav Johannes Beermann]]. Tema õed [[Emilie Beermann]] ja [[Caroline Beermann]] olid tuntud kooliõpetajad. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Walter, Kurt. Danzig. – ''Die Stunde der Versuchung. Gemeinden im Kirchenkampf 1933-1945. Selbstzeugnisse.'' München, Chr. Kaiser, 1963, S. 37-56. *Braun, Hannelore; Grünzinger, Gertraud. ''Personenlexikon zum deutschen Protestantismus 1919-1949.'' Göttingen, Vandenhoeck & Ruprecht, 2006, S 31 f. ISBN 3525557612. ==Välislingid== *[https://eelk.ee/elulood/beermann_joh.html Johannes Immanuel Beermann] {{JÄRJESTA:Beermann, Johannes}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1958]] 62dav9qpwwolquiodfd78hc8g6x19yv 0 324677 7122220 7070629 2026-04-01T05:54:22Z ~2026-20074-51 226224 /* Raamatud */ 7122220 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} [[Fail:Juhan Voolaid (2025).jpg|pisi|Juhan Voolaid 2025. aastal]] '''Juhan Voolaid''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1971]]) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 1989. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja on õppinud [[Tartu Ülikool]]is geograafiat.{{lisa viide}} Ta oli 2021. aastal [[Tartu linnakirjanik]]. {{lisa viide}} ==Looming== Kirjutab põhiliselt ilukirjandust, Tartus on korraldatud tema fotonäitusi kodulinnast.{{lisa viide}} ===Raamatud=== * "Erakordne info Maa elanikele" Habemega Naine, 2008 * "Kullamäe lood" [[Atlex]], 2012 * "Hokimängija Tartu linnamüüril" Atlex, 2014 * "Aastaraamis Tartu" pildialbum, Atlex, 2014 * "Supergripp Anton" Hea lugu, 2015 * "Ideaalne taies" Hea lugu, 2016 * "Tartu õuduskaupmees" Hea lugu, 2016 * "Läbilööjalammas ja marukoer" Hea lugu, 2017 * "Tuhastunud külavanem" Kuuloom, 2018 * "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused" Kuuloom, 2020 * "Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus" Kuuloom, 2021 * "Ülikorvpalluri loomine" Kuuloom, 2022 * "Kommikoletis" Kuuloom, 2022 * "Eesti tänapäevased muinasjutud" Kuuloom, 2023 * "Tartu, ilusate hetkede linn. Tartu, the City of Beautiful Moments" pildialbum, Atlex, 2025 * "Mulisevad kartulid" Kuuloom, 2026 ===Üksikud lood=== * "Musta mantliga mees" – kogumikus "Musta mantliga mehed" MIXI, 2009 * "Maske ei saa kanda igavesti" – Looming, märts 2015 * Peatükke kogumikust "Tuhastunud külavanem" – Looming, jaanuar 2017 * [http://vikerraadio.err.ee/v/jarjejutt/saated/729d365d-594d-46d7-8657-3abcc452257d/jarjejutt-juhan-voolaid-asjade-kokkukrabamine-1 Asjade kokkukrabamine (raamatust "Tartu õuduskaupmees") – ERR, saatesari "Järjejutt", loeb Hannes Kaljujärv] * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") – Looming, august 2017 * Voolaid vestab – järjena 15 peatükki kogumikust "Tuhastunud külavanem" – Linnaleht, mai-august 2017 * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") – kogumikus "Eesti novell 2018", MTÜ Eesti Jutt 2018 * "Лев", журнал "Вышгород" 1-2/2019 * "Kaotada tuleb osata" – järjejutuna ajakirjas "Jalka" 05.2021 – 10.2021 * "Bobi kolmas mees" – Looming, juuli ja august 2021 * "Saavutustega mehed" – Looming, september 2022 * "Müügiesindaja ja geniaalne valem" – Looming, juuni 2023 * "Tänutundeäri" – Vikerkaar, juuni 2023 * "Armastus esimesest silmapilgust" – Looming, jaanuar 2024 * "Vaba tegu" – Looming, juuli 2024 * "Surmajärgse elu fakt" – Looming, juuni 2025 * "Inimhallitusjuust" – Looming, detsember 2025 ===Üksikud lastelood=== * "Kommikoletis" – Täheke, juuli/august 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338257 "Kommikoletis" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Varesele valu" – Täheke, november 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338256 "Varesele valu" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Jõulukana" – Täheke, detsember 2020 * [https://arhiiv.err.ee/guid/176375 "Jõulukana" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Lumememm ja kevad" – Täheke, märts 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-lumememm-loeb-haide-mannamae "Lumememm" – ERR arhiivi helifail (10.07.2022), loeb Haide Männamäe] * "Isesõitvad jalgrattad" – Täheke, juuli/august 2021 * "Number ühe ja A-tähe tüli" – Täheke, september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-number-uhe-ja-a-tahe-tuli-loeb-aarne-soro "Number ühe ja A-tähe tüli" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Aarne Soro] * "Onu Roberti auto" – Täheke, jaanuar 2022 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-onu-roberti-auto-loeb-rein-oja "Onu Roberti auto" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Rein Oja] * "Kook" – Täheke, veebruar 2022 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juhan-voolaid-kook-loeb-harriet-toompere "Kook" – ERR arhiivi helifail (10.06.2022), loeb Harriet Toompere] * "Tondisöömismasin" – Täheke, mai 2022 * "Majasööja koll" – Täheke, juuni 2022 * "Gepardi ja auto võidujooks" – Täheke, september 2022 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-gepard-ja-auto-voidusoit-loeb-kaspar-velberg "Gepardi ja auto võidujooks" – ERR arhiivi helifail (23.03.2023), loeb Kaspar Velberg] * "Aron ja mustus" – Täheke, oktoober 2022 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-aron-ja-mustus-loeb-rasmus-kaljujarv "Aron ja mustus" – ERR arhiivi helifail (14.05.2023), loeb Rasmus Kaljujärv] * "Kuul, kes ei tahtnud lumesõda mängida" – Täheke, jaanuar 2023 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-kuul-kes-ei-tahtnud-lumesoda-mangida-loeb-rasmus-kaljujarv "Kuul, kes ei tahtnud lumesõda mängida" – ERR arhiivi helifail (23.03.2023), loeb Rasmus Kaljujärv] * "Päikesetõusu nupp" – Täheke, märts 2023 * "Mesi ja saapad" – Täheke, juuli-august 2023 * "Rebane, konn ja valgusfoor" – Täheke, oktoober 2023 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-rebane-konn-ja-valgusfoor-loeb-terje-pennie "Rebane, konn ja valgusfoor" – ERR arhiivi helifail (01.08.2024), loeb Terje Pennie] * "Uus ja vana kell" – Täheke, märts 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/juhan-voolaid-uus-ja-vana-kell-loeb-priit-voigemast "Uus ja vana kell" – ERR arhiivi helifail (01.08.2024), loeb Priit Võigemast] * "Väike pilv" – Täheke, juuli-august 2024 * "Vihmatabletid" – Täheke, oktoober 2024 * "Mulisevad kartulid" – Täheke, veebruar 2025 * "Kahtlane lumememm" – Täheke, märts 2025 ===Artikleid=== * [http://tarbija24.postimees.ee/1815049/kuu-aega-enne-soda-gruusia-reisikiri Kuu aega enne sõda: Gruusia reisikiri – Tarbija24 13.08.2008] * [http://www.vandra.ee/FB/Vandra_leht_juuli_2013_.pdf Rattaralli kui päikesemaa – Vändra Teataja 07.2013] * [http://reisiajakiri.gomaailm.ee/salaparane-avastus-bulgaarias/ Salapärane avastus Bulgaarias – GO Reisiajakiri 08.2013] * [http://tarbija24.postimees.ee/2773632/napoli-ouduslood-ja-tegelikkus Napoli – õuduslood ja tegelikkus – Postimees 26.04.2014] * [http://www.tartuekspress.ee/?page=1&id=2169 Melanhoolia ja rock‘n‘roll – Tartu Ekspress 06.06.2014] * [https://www.ohtuleht.ee/585325/tartu-sai-endale-vana-fuusikahoone Tartu sai endale vana füüsikahoone – Tartu Linnaleht 26.06.2014] * [http://www.vandra.ee Argimurede sekka püsti löödud post – Vändra Rattaralli – Vändra Teataja 06.2014] * Keisrit oodates – Pere ja kodu, juuli 2015 * Elu piimaplaneedil – Pere ja kodu, august 2015 * [https://issuu.com/fotoajakiripositiiv/docs/positiiv_24_2016_ Emajõe maalitud Tartu – Positiiv, 24/2016 KEVAD] *[https://arvamus.postimees.ee/6713687/juhan-voolaid-mina-tean-mis-sunnib-kihutama?_ga=2.31019706.443168558.1561443834-2047736322.1526970073 Juhan Voolaid: mina tean, mis sunnib kihutama, Postimees 22.06.2019] *[https://tartu.postimees.ee/7204823/juhan-voolaid-kas-suku-voiks-tulla-keskparki-jah-voiks Juhan Voolaid: Kas Süku võiks tulla keskparki? Jah, võiks – Tartu Postimees 19.03.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7223174/mis-saaks-kui-kirjanikud-haihtuksid Mis saaks, kui kirjanikud haihtuksid? – Tartu Postimees 13.04.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7280545/juhan-voolaid-piiluaugud-minevikku Juhan Voolaid: piiluaugud minevikku – Tartu Postimees 21.06.2021] * "Vabaduskadedus" – Looming, juuli 2021 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/tuttava-linna-tuled-tartu-ilu-alus/ "Tuttava linna tuled – Tartu ilu alus" – Sirp 30.07.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7358992/juhan-voolaid-ajupestute-vastasseis Juhan Voolaid: ajupestute vastasseis – Tartu Postimees 13.10.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7473057/juhan-voolaid-sojast-suust-ja-ajupesumasinast Juhan Voolaid: sõjast, süüst ja ajupesumasinast – Tartu Postimees 10.03.2022] *[https://tartu.postimees.ee/7578180/juhan-voolaid-su-lemmikaastaaeg-on-talv-vale Juhan Voolaid: su lemmikaastaaeg on talv? Vale! – Tartu Postimees 05.08.2022] * "Miks me oleme loomingulised?" – Looming, august 2022 *[https://www.err.ee/1608807934/juhan-voolaid-spordi-mottest-ja-olemusest Juhan Voolaid: spordi mõttest ja olemusest – ERR.ee 03.12.2022] * Juhan Voolaid: häiringute mõõdupuu – Tartu Postimees 22.09.2023 * "Kas usuvaba eestlane on ohtlik?" – Looming, juuli 2024 ===Fotonäitused=== *2012 "Tartu – iga kell ja iga ilmaga" *2012 "Tartu ei puhka", Tartu linna Facebooki lehel *2013 "Tartu – elluärganud skulptuurid" *2014 "Emajõe maalitud Tartu" *2016 "Nihestatud Tartu" *2021 "Nihestatud Tartu 2 / Dislocated Tartu 2"{{lisa viide}} ==Liikmesus== *[[Kirjanike Liit]]{{lisa viide}} == Isiklikku == Tema ema [[Kaie Voolaid]] on spordiajaloolane, vend [[Kalle Voolaid]] (1969–2022) oli samuti spordiajaloolane. Isa [[Henn Voolaid]]<nowiki/> oli füüsik.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Kaameraga tartlane." Pulss, märts 2015 *Juhan Voolaid; Mart Reiniku kooli juubeliraamat “Aia tänavast Mississippini. Mart Reiniku kooli 130 aastat” (2019; lk 173) ==Välislingid== * Rasmus Rekand "Kullamäe lood said kaante vahele" Tartu Ekspress, 20.12.2012 * Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/1082308/lastele-leidub-mange-arvutis-ja-pariselus/ "Lastele leidub mänge arvutis ja päriselus"] Postimees, 21.12.2012 * Mare Kiisk [https://opleht.ee/2013/02/kuidas-lasta-lastel-raamatuga-sobraks-saada-ehk-uks-voimalus-opilastel-lugemishuvi-tekitamiseks/ "Kuidas lasta lastel raamatuga sõbraks saada ehk üks võimalus õpilastel lugemishuvi tekitamiseks"] Õpetajate Leht, 15. veebruar 2013 * Peeter Olesk [https://epl.delfi.ee/artikkel/65588534 "Elust taga­vara­maa piiril"] EPL, 28. jaanuar 2013 * "Meid külastas kirjanik Juhan Voolaid" Pirita Majandusgümnaasium, 25. märts 2013 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/601753/kirjanik-juhan-voolaid-tutvustab-lustlikul-viisil-tartu-linnamuuri "Kirjanik Juhan Voolaid tutvustab lustlikul viisil Tartu linnamüüri"] Tartu Linnaleht, 30. oktoober 2014 * Aapo Ilves [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/piki-tartu-linnamuuri?id=70155311 "Piki Tartu linnamüüri"] Eesti Ekspress, 19. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/2994021/hokimees-viib-lugeja-ule-katuste "Hokimees viib lugeja üle katuste"] Tartu Postimees, 17. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/3026907/tartlane-pildistab-kodulinna "Tartlane pildistab kodulinna"] Tartu Postimees, 16. detsember 2014 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/655371/kirjanik-juhan-voolaid-tartu-on-koige-huvitavam-kevadel "Kirjanik Juhan Voolaid: Tartu on kõige huvitavam kevadel"] Tartu Linnaleht, 18. detsember 2014 * Rasmus Rekand "Kodulinn pildiraamis" Tartu Ekspress, 19.12.2014 * Raimu Hanson "Meelelahutus seguneb juttudes tõsidusega" Tartu Postimees, 26. august 2015 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/698030/juhan-voolaid-annab-igapaevastele-paikadele-lisavaartust "Juhan Voolaid annab igapäevastele paikadele lisaväärtust"] Tartu Linnaleht, 08. oktoober 2015 * Rasmus Rekand "Aatlema nakatav supergripp" Tartu Ekspress, 11.11.2015 * Ants Vill [https://www.ohtuleht.ee/738767/me-voime-koerale-sokid-jalga-panna-aga-ta-kisub-need-ara "Me võime koerale sokid jalga panna, aga ta kisub need ära"] Linnaleht, 09.06.2016 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/776699/juhan-voolaiule-on-tartu-inspiratsiooniallikaks "Juhan Voolaiule on Tartu inspiratsiooniallikaks"] Tartu Linnaleht, 15. detsember 2016 * Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/3988323/linnaametnik-nihestab-emajoelinna-sonas-ja-pildis "Linnaametnik nihestab Emajõelinna sõnas ja pildis"] Tartu Postimees, 23. jaanuar 2017 * Ants Vill [https://elu.ohtuleht.ee/807066/juhan-voolaid-nagu-akordion-kus-uks-ots-on-tosine-teine-naljakas "Juhan Voolaid: nagu akordion, kus üks ots on tõsine, teine naljakas"] Linnaleht, 26.05.2017 * Jüri Pino [https://www.ohtuleht.ee/837682/tanapaevane-onu-remus-pelevin "Tänapäevane onu Remus Pelevin"] Linnaleht, 02.11.2017 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/903736/kirjanik-juhan-voolaiu-lood-lopsivad-masendusest-puhtaks-nagu-tolmuse-teki "Kirjanik Juhan Voolaiu lood lopsivad masendusest puhtaks nagu tolmuse teki"] Linnaleht, 25.10.2018 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1013690/kirjanik-juhan-voolaid-randas-tagasi-lapsepolve-praegustele-noortele-on-need-kui-ennemuistsed-jutud "Kirjanik Juhan Voolaid rändas tagasi lapsepõlve: praegustele noortele on need kui ennemuistsed jutud"] Tartu Linnaleht, 1. oktoober 2020 * Vilja Kohler [https://tartu.postimees.ee/7087112/vello-sefiirimae-ootab-oma-jarge "Vello Sefiirimäe ootab oma järge"] Tartu Postimees, 16. oktoober 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7154542/tartu-uus-linnakirjanik-on-juhan-voolaid "Tartu uus linnakirjanik on Juhan Voolaid"] Tartu Postimees, 13. jaanuar 2021 * Ode Maria Punamäe [https://kultuur.err.ee/1608072049/tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-kirjanduslikke-eeskujusid-mul-pole "Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid: kirjanduslikke eeskujusid mul pole"] ERR/kultuur, 13. jaanuar 2021 * Lisete Reineberg [https://tartu.postimees.ee/7154977/ametnikust-kirjanik-kodulinna-avastamast-ei-vasi "Ametnikust kirjanik kodulinna avastamast ei väsi"] Tartu Postimees, 14. jaanuar 2021 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1030917/kuidas-tahistab-tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-50-sunnipaeva? "Kuidas tähistab Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid 50. sünnipäeva?"] Tartu Linnaleht, 08. aprill 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/prillitoos-555 Juhan Voolaid räägib raamatust "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused"] Prillitoos: 555 (alates 00.40), esmaeeter 17.01.2021 * Merit Maarits [https://kultuur.err.ee/1608203590/juhan-voolaid-kui-tartu-pusle-tukkideks-lahti-votta-ja-valesti-kokku-panna-siis-tekibki-nihestatud-tartu "Juhan Voolaid: kui Tartu-pusle tükkideks lahti võtta ja valesti kokku panna, siis tekibki "Nihestatud Tartu""] ERR, "Aktuaalne kaamera", 6. mai 2021 * Armas Riives [https://tartu.postimees.ee/7241079/linnakirjanik-nihestab-ulikoolilinna-nii-sonas-kui-ka-pildis "Linnakirjanik nihestab ülikoolilinna nii sõnas kui ka pildis"] Tartu Postimees, 6. mai 2021 * Jaan Martinson [https://sport.delfi.ee/artikkel/120123676/arvustus-tipp-spordi-reaalsus-maailma-mottetuima-olumpiavoitja-pihtimus-ja-kuidas-veretilgad-toodavad-suusakulda "ARVUSTUS | (Tipp)spordi reaalsus. Maailma mõttetuima olümpiavõitja pihtimus ja kuidas veretilgad toodavad suusakulda"] Delfi, 7. jaanuar 2023 * Priit Pullerits [https://kultuur.postimees.ee/7709929/ak-poolenisti-joukohane-lugemine-isegi-treeningust-vasinud-sportlasele "Poolenisti jõukohane lugemine isegi treeningust väsinud sportlasele"] Postimees, 11. veebruar 2023 * Mari Klein [https://kultuur.err.ee/1608909269/kirjanduspreemia-nominent-juhan-voolaid-lapsed-ei-viitsi-pikki-jutte-kuulata "Kirjanduspreemia nominent Juhan Voolaid: lapsed ei viitsi pikki jutte kuulata"] ERR, 09. märts 2023 * Kaupo Meiel "Lühiproosa 2022: Eesti otsib supernovelli". Looming, märts 2023 * Contra "Kes tuleb kirjanduse Eesti meistriks? Juhan Voolaid: "Ülikorvpalluri loomine"". Looming, juuli 2023 * Raimu Hanson [https://tartu.postimees.ee/7891988/vanad-muinasjutud-annavad-fantaasiale-tiivad "Vanad muinasjutud annavad fantaasiale tiivad"] Tartu Postimees, 7. november 2023 * Karl Martin Sinijärv [https://kultuur.err.ee/1609167751/sinijarve-raamatusoovitused-tanapaevased-muinasjutud-on-taiuslik-raamat "Sinijärve raamatusoovitused: "Tänapäevased muinasjutud" on täiuslik raamat"] ERR, 17. november 2023 * Jaan Martinson [https://epl.delfi.ee/artikkel/120256497/arvustus-ihne-treener-vahva-arendusjuht-aus-ettekandja-ja-teisi-eesti-tanapaevaseid-muinasjutte "ARVUSTUS: Ihne treener, vahva arendusjuht, aus ettekandja ja teisi Eesti tänapäevaseid muinasjutte"] Eesti Päevaleht, 20. detsember 2023 * Aapo Ilves [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120271467/aapo-ilves-kreutzwaldi-honguste-kaasaegsete-muinasjuttude-huumor-ja-puandid-on-ladusad-lugedes-on-muhe "Aapo Ilves: Kreutzwaldi-hõnguste kaasaegsete muinasjuttude huumor ja puändid on ladusad, lugedes on muhe"] Eesti Ekspress, Areen, 21. veebruar 2024 * Risto Järv [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/olulised-valemid/ "Olulised valemid"] Sirp, 15. märts 2024 * Raimu Hanson [https://tartu.postimees.ee/8320706/juhan-voolaid-naitab-oma-raamatus-tartut-ilusate-hetkede-linnana "Juhan Voolaid näitab oma raamatus Tartut ilusate hetkede linnana"] Tartu Postimees, 9. september 2025 {{JÄRJESTA:Voolaid, Juhan}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] jj9z2gg3zxyg6c1grboyvibxv3ijbgd 0 338512 7122413 5350345 2026-04-01T11:23:15Z Adeliine 6693 kustutamisettepanek 7122413 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''"X'Qala' l-Bahar"''' on [[Malta]] telesaatesari, mida produtseerib [[Where's Everybody]] ja mida näidatakse [[TVM]]-is [[2004]]. aastast. [[Kategooria:Malta kultuur]] [[Kategooria:Telesaated]] b2680inuj0rep456yas1qt4rdv5h4g5 0 342328 7122267 6837443 2026-04-01T08:12:25Z Kuriuss 38125 Lisatud haridust ja teatrirolle 7122267 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Novosjolova, Jekaterina.IMG 6730.JPG|pisi|Jekaterina Novosjolova [[Eesti Rahvusraamatukogu]] teatrisaalis festivalil "III Dovlatovi Päevad Tallinnas" 24. augustil 2013]] '''Jekaterina Linnamäe''' (kuni 2020. aastani '''Jekaterina Novosjolova'''; sündinud [[4. september|4. septembril]] [[1985]]) on [[Eesti]] [[näitleja]]. == Haridus == Ta on lõpetanud 2004. aastal [[Lasnamäe Gümnaasium]]i ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 2008. aastal (XXIII lend) bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistriõppes. ==Töö ja looming== Ta on vabakutseline näitleja. Tema emakeel on vene keel, kuid ta valdab vabalt eesti ja inglise keelt ning räägib ka hispaania keelt. Lisaks näitlemisele tegutseb ta näitekunstiõpetaja, dubleerija ja tseremooniameistrina.<ref>[https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/254/jekaterina-linnamae Jekaterina Linnamäe] Eesti Näitlejate Liidu koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2008). === Telesarjarollid === * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" – Tiiu * 2008 – "[[Tuulepealne maa]]" – Nastja * 2008 – "[[Eestlane ja venelane]]" – Katjuša * 2010 – "[[Riigimehed]]" – Delfi ajakirjanik * 2010 – "[[Kättemaksukontor]]" – Teisi * 2011 – "[[Kelgukoerad]]" – Kerli * 2012 – "[[Tupiktänava mehed]]" – laenuhaldur * 2013 – "[[Kerge elu]]" – Ragne * 2014 – "[[Pilvede all]]" – patsient * 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Evalotta Eila * 2015 – "[[Keeris (seriaal)|Keeris]]" – naine korteris * 2017 – "[[Litsid]]" – Anastassia * 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" – Liisa Mõisküla * 2018 – "[[Miks mitte?!]]" – aeroobikatreener Mari === Filmirollid === * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" – medõde * 2007 – "Veri" – Lili Marleen * 2009 – "[[Bibendum]]" – Katja * 2009 – "Krantsid" * 2012 – "Vuosaari" * 2012 – "Mõttetu" – Lee Kinte * 2013 – "[[Elavad pildid]]" – õpetaja * 2017 – "[[Svingerid (film)|Svingerid]]" – Inga * 2019 – "[[Kõhedad muinaslood]]" * 2020 – "[[Hüvasti, NSVL]]" – Lidija * 2020 – "[[Asjad, millest me ei räägi]]" * 2021 – "[[Kennedy intsident]]" – Anastassia * 2024 – "[[Must auk (film)|Must auk]]" – Gertrud * 2025 – "[[Fränk (film)|Fränk]]" – Katja * 2026 – "Svingerid 2" ===Teatrirollid=== * 2006 – Tammsaare "Kuningal on külm" (Vene Teater) – Angela * 2012 – "Nelipühad" (Eesti Draamateater) – Cleopatra * 2013 – "(Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda" (Vene Teater) * 2014 – "Meie aja kangelane" (Endla) – Undiin * 2015 – "Me ootasime teid pikisilmi" (Vana Baskini Teater) * 2016 – "Aleksei Karenin" (R.A.A.A.M.) – vürstinna Betsy * 2016 – "#DigitalHatsGame" (Tartu Uus Teater) * 2017 – "Sumu" (Eesti Draamateater) * 2018 – "DreamWorks" (Endla) – Elizabeth * 2018 – "Keisri hull" (Lavastusprojektid) – Daam, Jette ja Anna * 2019 – "Lõhe" (Vaba Lava) * 2025 – "Seto Odüsseia" (rokkmuusikal) – tarkusejumalanna Athena == Isiklikku == Jekaterina Novosjolova abiellus 2020. aastal ärimees [[Aivar Linnamäe]]ga<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. märts 2025 |pealkiri=Harv nähtus! Näitlejatar Jekaterina Linnamäe tõi oma ärimehest abikaasa seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120364534/fotod-harv-nahtus-naitlejatar-jekaterina-linnamae-toi-oma-arimehest-abikaasa-seltskonda |väljaanne=Kroonika}}</ref> ([[Margus Linnamäe]] vend), paaril on tütar.<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. veebruar 2021 |pealkiri=Palju õnne! Jekaterina Novosjolova sai emaks ja kannab nüüdsest uut nime |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92517671/palju-onne-jekaterina-novosjolova-sai-emaks-ja-kannab-nuudsest-uut-nime |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Linnamäe, Jekaterina}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 95cb1d2xslqjltriniwqna8486vw2u3 7122333 7122267 2026-04-01T08:53:30Z Kuriuss 38125 7122333 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Novosjolova, Jekaterina.IMG 6730.JPG|pisi|Jekaterina Novosjolova [[Eesti Rahvusraamatukogu]] teatrisaalis festivalil "III Dovlatovi Päevad Tallinnas" 24. augustil 2013]] '''Jekaterina Linnamäe''' (kuni 2020. aastani '''Jekaterina Novosjolova'''; sündinud [[4. september|4. septembril]] [[1985]]) on [[Eesti]] [[näitleja]]. == Haridus == Ta on lõpetanud 2004. aastal [[Lasnamäe Gümnaasium]]i. Seejärel õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is, mille lõpetas 2008. aastal (XXIII lend) bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistriõppes. ==Töö ja looming== Ta on vabakutseline näitleja. Tema emakeel on vene keel, kuid ta valdab vabalt eesti ja inglise keelt ning räägib ka hispaania keelt. Lisaks näitlemisele tegutseb ta näitekunstiõpetaja, dubleerija ja tseremooniameistrina.<ref>[https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/254/jekaterina-linnamae Jekaterina Linnamäe] Eesti Näitlejate Liidu koduleht. Vaadatud 01.04.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2008). === Telesarjarollid === * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" – Tiiu * 2008 – "[[Tuulepealne maa]]" – Nastja * 2008 – "[[Eestlane ja venelane]]" – Katjuša * 2010 – "[[Riigimehed]]" – Delfi ajakirjanik * 2010 – "[[Kättemaksukontor]]" – Teisi * 2011 – "[[Kelgukoerad]]" – Kerli * 2012 – "[[Tupiktänava mehed]]" – laenuhaldur * 2013 – "[[Kerge elu]]" – Ragne * 2014 – "[[Pilvede all]]" – patsient * 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Evalotta Eila * 2015 – "[[Keeris (seriaal)|Keeris]]" – naine korteris * 2017 – "[[Litsid]]" – Anastassia * 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" – Liisa Mõisküla * 2018 – "[[Miks mitte?!]]" – aeroobikatreener Mari === Filmirollid === * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" – medõde * 2007 – "Veri" – Lili Marleen * 2009 – "[[Bibendum]]" – Katja * 2009 – "Krantsid" – Nazeeya * 2012 – "[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" – Waltteri ema * 2012 – "Mõttetu" – Lee Kinte * 2013 – "[[Elavad pildid]]" – õpetaja * 2017 – "[[Svingerid (film)|Svingerid]]" – Inga * 2019 – "[[Kõhedad muinaslood]]" * 2020 – "[[Hüvasti, NSVL]]" – Lidija * 2020 – "[[Asjad, millest me ei räägi]]" * 2021 – "[[Kennedy intsident]]" – Anastassia * 2024 – "[[Must auk (film)|Must auk]]" – Gertrud * 2025 – "[[Fränk (film)|Fränk]]" – Katja * 2026 – "Svingerid 2" ===Teatrirollid=== * 2006 – Tammsaare "Kuningal on külm" (Vene Teater) – Angela * 2012 – "Nelipühad" (Eesti Draamateater) – Cleopatra * 2013 – "(Kõige) lihtsam meetod suitsetamisest loobuda" (Vene Teater) * 2014 – "Meie aja kangelane" (Endla) – Undiin * 2015 – "Me ootasime teid pikisilmi" (Vana Baskini Teater) * 2016 – "Aleksei Karenin" (R.A.A.A.M.) – vürstinna Betsy * 2016 – "#DigitalHatsGame" (Tartu Uus Teater) * 2017 – "Sumu" (Eesti Draamateater) * 2018 – "DreamWorks" (Endla) – Elizabeth * 2018 – "Keisri hull" (Lavastusprojektid) – Daam, Jette ja Anna * 2019 – "Lõhe" (Vaba Lava) * 2025 – "Seto Odüsseia" (rokkmuusikal) – tarkusejumalanna Athena == Isiklikku == Jekaterina Novosjolova abiellus 2020. aastal ärimees [[Aivar Linnamäe]]ga<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. märts 2025 |pealkiri=Harv nähtus! Näitlejatar Jekaterina Linnamäe tõi oma ärimehest abikaasa seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120364534/fotod-harv-nahtus-naitlejatar-jekaterina-linnamae-toi-oma-arimehest-abikaasa-seltskonda |väljaanne=Kroonika}}</ref> ([[Margus Linnamäe]] vend), paaril on tütar.<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. veebruar 2021 |pealkiri=Palju õnne! Jekaterina Novosjolova sai emaks ja kannab nüüdsest uut nime |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92517671/palju-onne-jekaterina-novosjolova-sai-emaks-ja-kannab-nuudsest-uut-nime |väljaanne=Kroonika}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Linnamäe, Jekaterina}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] i7cfehvrslzq39eunc124b0g5q4bh8x 0 349144 7122185 6666777 2026-03-31T22:13:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122185 wikitext text/x-wiki '''Controller Area Network''' ('''CAN-siin''')<ref name="s9DmB" /> on [[sõiduk]]i [[siin]]i [[standard]], mis võimaldab sõidukis olevatel [[mikrokontroller]]itel ja [[seade|seadmetel]] omavahel [[juhtarvuti]] abita [[andmed|andmeid]] vahetada. CAN-siin on [[sõnum]]ipõhine [[Protokoll (andmeside)|protokoll]], mis loodi konkreetselt [[autotööstus]]es kasutamiseks, kuid leiab nüüd kasutust ka teistes valdkondades, nagu [[lennundus]], [[merendus]], [[tööstusautomaatika]] ja [[meditsiiniseadmed]]. CAN-siini arendamine algas [[1983]]. aastal [[ettevõte|ettevõttes]] [[Robert Bosch GmbH]].<ref name="can-cia" /> Protokolli ametlik esitlus toimus [[1986]]. aasta Autoinseneride ühingu (SAE) kongressil [[Detroit]]is. Esimesed [[Intel]]i ja [[Philips]]i toodetud CAN-i kontrollerikiibid toodi turule [[1987]]. aastal. Bosch avalikustas CAN 2.0 spetsifikatsiooni aastal [[1991]]. Aastal [[2012]] tutvustas Bosch täiustatud CAN-i andmekihi protokolli nimega CAN FD, mis on ISO-11898-1 edasiarenduseks. CAN-siin on üks viiest protokollist, mida kasutatakse sõidukite [[pardadiagnostika]] standardi [[OBD-II]] alusel. OBD-II standard on olnud kohustuslik kõigile [[USA]]-s müüdavatele [[sõiduauto]]dele ja [[väikeveok]]itele aastast [[1996]] ja [[EOBD]] standard on olnud kohustuslik kõigile [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] müüdud [[bensiinimootor]]iga sõidukitele aastast [[2001]] ja [[diiselmootor]]iga sõidukitele aastast [[2004]].<ref name="x6O84" /> == Rakendused == Kaasaegses autos võib olla kuni 70 [[elektrooniline juhtmoodul|elektroonilist juhtmoodulit]] mitmesuguste [[süsteem]]ide jaoks.<ref name="j6jXs" /> Üldjuhul on suurimaks [[protsessor]]iks [[mootor]]i juhtmoodul, lisaks sellele on juhtmoodulid [[käigukast]]il, [[turvapadi|turvapatjadel]], [[ABS]]-pidurisüsteemil, [[püsikiirushoidik]]ul, [[roolivõimendi]]l, [[helisüsteem]]idel, [[aken]]del, [[uks|ustel]], [[peegel|peeglitel]] ja teistel seadmetel. Mõned neist moodustavad omavahel sõltumatuid alamsüsteeme, kuid teiste omavaheline andmevahetus on hädavajalik. Lisaks peavad alamsüsteemid juhtima [[täitur]]eid või hankima teavet [[andur]]itest. Selle vajaduse täitmiseks võetigi kasutusele CAN-standard. Tänapäeval kasutatakse CAN-siini lisaks ka [[automaatikasüsteem]]ides [[väljasiin]]ina, suuresti tänu mõnede CAN-kontrollerite ja protsessorite soodsale [[hind|hinnale]]. Bosch omab CAN-tehnoloogia [[patent]]e ja ühilduvate mikroprotsessorite tootjad maksavad Boschile litsentsitasusid, mis kanduvad kiibi hinna komponendina edasi kliendile. == Tehnoloogia == CAN on mitme halduriga [[leviedastus]]el põhinev [[jadasiin]]i [[standard]] elektrooniliste juhtmoodulite ühendamiseks. Iga [[Sõlm (arvutivõrgud)|sõlm]] saab sõnumeid saata ja vastu võtta, aga mitte samaaegselt. Sõnum sisaldab [[identifikaator]]it, mis määrab sõnumi [[prioriteet|prioriteedi]], ja kuni kaheksat andme[[bait]]i. Täiustatud CAN-i (CAN FD) andmejaotise osa on kuni 64 baiti kaadri kohta. Signaal [[kodeerimine|kodeeritakse]] ja jõuab kõigi sõlmedeni. CAN-võrguga ühendatud seadmeteks on üldjuhul [[andur]]id, [[täitur]]id ja teised juhtseadmed. Samas pole need ühendatud otse siini külge, vaid juhtprotsessori ja CAN-kontrolleri kaudu. Kui siin on ooteolekus, võib iga sõlm hakata andmeid edastama. Kui kaks või mitu sõlme hakkavad sõnumeid saatma samaaegselt, kirjutab kõrgema taseme [[identifikaator]]iga sõnum üle teise sõlme madalama taseme identifikaatorid, nii et lõpuks jääb [[arvutivõrk|võrk]]u vaid kõrgema taseme sõnum ja jõuab kõigi sõlmedeni. Sellist mehhanismi nimetatakse prioriteedipõhiseks siini arbitreerimiseks. Numbriliselt väiksema ID-väärtusega sõnumid edastatakse esmajärjekorras. === Sõlme komponendid === *'''[[CPU|Juhtprotsessor]]''' **Juhtprotsessor tõlgendab saabunud sõnumeid ja otsustab, milliseid sõnumeid välja saata. **Andurid, täiturid ja juhtseadmed saab ühendada juhtprotsessoriga. *'''CAN-kontroller''' (sünkroonse [[kellatakt]]iga riistvara) **''Vastuvõtt'': CAN-kontroller salvestab järjest siinilt vastuvõetavad [[bitt|bitid]], kuni sõnum on täielikult kätte saadud. Seejärel edastatakse see juhtprotsessorile (üldjuhul pärast seda, kui CAN-kontroller tekitab katkestuse). **''Saatmine'': juhtprotsessor annab väljasaadetavad sõnumid CAN-kontrollerile, mis edastab bitid jadamisi siinile. *'''[[Transiiver]]''' **''Vastuvõtt'': seade kohandab siinilt tuleva signaali tasemed CAN-kontrollerile sobivaks ja sisaldab kontrollerit kaitsvaid ahelaid. **''Saatmine'': teisendab CAN-kontrollerilt saadud signaali ümber siinile edastamiseks. Alla 40&nbsp;m liinipikkuste juures on võimalik saavutada [[bitikiirus]]i kuni 1&nbsp;Mbit/s. Väiksema bitikiiruse juures on võimalik kasutada suurema kogupikkusega võrke (nt 500&nbsp;m 125 kbit/s juures). CAN-i [[lülikiht|lülikihi]] protokoll on [[standard]]itud [[ISO 11898]]-1 (2003) alusel, mis kirjeldab peamiselt lülikihi ja mõningaid [[füüsiline kiht|füüsilise kihi]] [[omadusi]]. Kõik ülejäänud protokollikihid on võrgu disainija vaba valik.<ref name="3IVGz" /> == Andmeedastus == CAN-süsteem kasutab automaatset arbitreerimiseta andmeedastust. Kõrgeima prioriteediga sõnum jõuab alati kõigi sõlmedeni ja madalama prioriteediga sõnumit edastav sõlm jääb oma järge ootama. See saavutatakse [[binaarsüsteem|binaarmudeli]] alusel andmeedastuse teel, kus domineeriv bitt on loogiline 0 ja retsessiivne loogiline 1. Arbitreerimisel jälgib iga signaali edastav sõlm siini seisundit ja võrdleb vastuvõetud bitti edastatud bitiga. Kui retsessiivse biti edastamisel võetakse vastu domineeriv bitt, lõpetab sõlm edastamise. Arbitreerimine toimub identifikaatori välja edastamise jooksul. Iga andmeedastust alustav sõlm saadab välja identifikaatori, kus kõrgemast bitist lugedes jääb domineerivaks binaarne 0. Kohe, kui sõlme ID on suurem number (madalama prioriteediga) kui vastuvõetud teate ID, lõpetab sõlm oma identifikaatori edastamise. Lõpuks jääb järele vaid üks sõlm ja kõrgeima prioriteediga sõnum jõuab võrgus takistuseta kõigi sõlmedeni. Näide: tegemist on 11-bitise identifikaatoriga CAN-võrguga, mille sõlmede ID-d on 15 (binaarsüsteemis 00000001111) ja 16 (binaarsüsteemis 00000010000). Kui need kaks sõlme hakkavad samaaegselt andmeid edastama, saadetakse esmalt esimesed kuus nulli identifikaatorist, mille alusel ei saa otsust langetada. Seitsmenda biti edastamisel edastab sõlm ID-ga 16 väärtuse 1 (retsessiivne) ja sõlm ID-ga 15 väärtuse 0 (domineeriv). Nüüd järeldab sõlm ID-ga 16, et on arbitreerimise kaotanud ja võimaldab teisel sõlmel andmeedastust jätkata. Nii on tagatud, et madalama bitiväärtusega sõlm võidab õiguse võrku kasutada. == Kihid == CAN-protokolli on sarnaselt paljude [[võrguprotokoll]]idega võimalik jagada kihtideks. ; [[Rakenduskiht]] ; [[Objektikiht]] * Sõnumite filtreerimine * Sõnumite ja seisundi töötlemine ; [[Edastuskiht]] Edastuskihil on CAN-standardi juures läbiv roll. See võtab vastu teated füüsiliselt kihilt ja edastab need objektikihile, olles vastutav bitiajastuse ja -sünkroonimise, sõnumite kadreerimise, arbitreerimise, sõnumite jaatuse, [[viga]]de tuvastamise ja nende leviku piiramise eest. ; [[Füüsiline kiht]] Algses standardis ([[ISO 11898]]-1:2015) kirjeldati füüsilise kihi osas vaid abstraktseid nõudeid. [[elekter|Elektrilised]] näitajad ([[Pinge (elekter)|pinge]], [[elektrivool|vool]], juhtide arv) pandi paika standardiga [[ISO 11898]]-2:2003, mis on praeguseks laialt aktsepteeritud. Samas on füüsilise kihi mehaanilised aspektid (ühenduste tüüp ja [[arv]], [[värvitoon|värv]]id, [[märgis]]ed, [[väljaviik|väljaviigud]]) siiani ametlikult määratlemata. Selle tõttu on autode elektroonilistel juhtmoodulitel üldjuhul margipõhine [[Pistik (elekter)|ühenduspistik]], millega on ühendatud [[juhe|juhtmed]], millest kaks on ühendatud CAN-siiniga. == Kaadrid == CAN-võrgu saab [[konfiguratsioon|konfigureerida]] standardsele ja laiendatud kaadrivormingule. Ainsaks erinevuseks on see, et standardse kaadri identifikaatori pikkus on 11 bitti ja laiendatud kaadri identifikaatori pikkus 29 bitti, millest 11 bitti moodustab standardosa ja 18 bitti laiendatud osa. Kaadrivorminguid eristatakse IDE-biti alusel, mis on 11-bitise kaadri korral domineeriv ja 29-bitise kaadri korral retsessiivne. Laiendatud kaadrivormingut toetavad CAN-kontrollerid saavad saata ja vastu võtta ka standardvormingus sõnumeid. Kõik kaadrid algavad kaadri algust märkiva bitiga. ; Neli kaadritüüpi * Andmekaader: kaader, mis sisaldab sõlmest edastatavaid andmeid. * Kaugkaader: kaader, mis esitab [[päring]]u kindla identifikaatori edastamiseks. * Veakaader: mõne sõlme edastatav kaader, mis annab teada vea ilmnemisest. * Ülekoormuse kaader: kaader, mis tekitab viivituse andme- ja/või kaugkaadrite vahele. == Kõrgema taseme rakendused == Kuna CAN-standard ei sisalda rakenduskihi protokollide funktsioone nagu [[andmevoog|andmevoo]] juhtimine, seadmete [[adresseerimine]], ühest sõnumist suuremate andmeplokkide edastamine ja rakenduspõhiste andmete tugi, on loodud hulk kõrgema taseme rakendusprotokolle. Mitu neist on standarditud kindlas valdkonnas kasutamiseks, kuid iga tootja saab neid oma soovi kohaselt laiendada. Igal sõiduautode tootjal on oma standard. Mõned rakendused: * [[ARINC 825]] (lennundus) * [[CANaerospace]] (lennundus) * [[CANopen]] ([[tööstusautomaatika]]) * [[DeviceNet]] (tööstusautomaatika) * [[EnergyBus]] ([[elektriauto|elektrisõidukid]]) * [[GMLAN]] ([[General Motors]]) * [[ISO 11783]] ehk [[ISOBUS]] ([[põllumajandus]]) * [[J1939|SAE J1939]] ([[raskeveok]]id) * [[NMEA 2000]] ([[merendus]]) * [[RV-C]] (vabaajasõidukid) * [[SafetyBUS p]] (tööstusautomaatika) * [[Very Simple Control Protocol|VSCP]] ([[ehitis]]te automatiseerimine) == Turvalisus == CAN on madala taseme protokoll, millel puuduvad sisseehitatud turvalisusfunktsioonid. Rakendustes tuleb kasutada protokollist eraldiseisvaid turvalisusmehhanisme, näiteks seadmete [[autentimine]]. Selle nõude eiramisel võidakse toime panna [[rünne|ründeid]], kuna ründaja saab siinile sisestada oma sõnumeid. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="s9DmB">[http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=37697&term=controller%20area%20network%20%28CAN%29 ESTERM: CAN-võrk]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="can-cia">{{cite web | url = http://www.can-cia.org/can-knowledge/can/can-history/ | title = History of CAN technology | publisher = CAN in Automation | access-date = 2016-08-17 | archive-date = 2018-07-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20180715123539/https://www.can-cia.org/can-knowledge/can/can-history/ | url-status = dead }}</ref> <ref name="x6O84">[https://web.archive.org/web/20180514092143/http://www.obddiag.net/adapter.html ''Building Adapter for Vehicle On-board Diagnostic''], obddiag.net</ref> <ref name="j6jXs">Comparison of Event-Triggered and Time-Triggered Concepts with Regard to Distributed Control Systems A. Albert, Robert Bosch GmbH Embedded World, 2004, Nürnberg</ref> <ref name="3IVGz">[http://www.iso.org/iso/home/store/catalogue_tc/catalogue_detail.htm?csnumber=63648 Road vehicles – Controller area network (CAN) – Part 1: Data link layer and physical signalling]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.iso.org/iso/search.htm?qt=Controller+Area+Network&searchSubmit=Search&sort=rel&type=simple&published=true ISO 11898] * [http://www.bosch-semiconductors.de/media/pdf_1/canliteratur/can_fd_spec.pdf Bosch CAN FD Specification Version 1.0] * [http://www.springerlink.com/content/8n32720737877071/ Controller Area Network (CAN) Schedulability Analysis: Refuted, Revisited and Revised] * [http://www.cs.york.ac.uk/ftpdir/reports/2011/YCS/462/YCS-2011-462.pdf Controller Area Network (CAN) Schedulability Analysis with FIFO Queues] * [http://microcontroller.com/CAN_(Controller_Area_Network):_Introduction_and_Fundamentals.htm Free Tutorial: Controller Area Network (CAN) Introduction and Fundamentals] [[Kategooria:Arvutivõrgud]] [[Kategooria:Sõidukid]] it3pa1zrnar5qst7nvxszii7y13lym9 0 353109 7122408 7109793 2026-04-01T11:14:20Z Taurus404 80079 7122408 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PaulWalkerEdit-1.jpg|pisi|Paul Walker 2009. aastal]] '''Paul William Walker IV''' ([[12. september]] [[1973]] [[Glendale (California)|Glendale]], [[California]] – [[30. november]] [[2013]] [[Valencia (Santa Clarita)|Valencia]], [[Santa Clarita|City of Santa Clarita]], California) oli USA näitleja. Ta sai tuntuks 1999. aastal pärast osalemist hittfilmis "[[Varsity Blues]]" ("[[Mängureeglid (film 1999)|Mängureeglid]]", 1999). Tema tuntuim roll on aga [[Brian O'Conner]]i tegelaskuju filmides "[[Kiired ja vihased (2001)|Kiired ja vihased]]" (2001), "[[Kiired ja vihased 2]]" (2003), "[[Kiired ja vihased: Uus mudel]]" (2009) "[[Kiired ja vihased 5]]", "[[Kiired ja vihased 6]]" (2013) ja "[[Kiired ja vihased 7]]" (2015). Tema teised tuntumad filmid on "[[Eight Below]]" ("[[Seiklus lõunanabal]]", 2006), "[[Into the Blue]]" ("[[Sinisesse sügavikku]]", 2005), "[[She's All That]]" (1999) ja "[[Takers]]" (2010). Ta esines [[National Geographic Channel]]i sarjas "Expedition of Great White". Walker hukkus autoõnnetuses 30. novembril 2013 [[Valencia (Santa Clarita)|Valencia]] asumis [[Santa Clarita]] linnas, kus [[Porsche Carrera GT]] roolis olnud endine võidusõitja Roger Rodas kaotas auto üle kontrolli. Walker oli teel koju orkaani [[Haiyan (orkaan)|Haiyan]] ohvrite toetuseks peetud heategevusürituselt. == Välislingid == * {{Imdb nimi|id=0908094}} {{JÄRJESTA:Walker, Paul}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 2013]] azv7b7ajc5wshtj8q3pnbor33uu6fok 0 353472 7122031 7073037 2026-03-31T17:53:18Z ~2026-19936-89 226207 Keeleline korrektuur ja viide tagasiside süsteemide kasulikule materjalile 7122031 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''PID-regulaator''' ehk '''proportsionaalne-[[integraal]]-[[diferentsiaal]]regulaator''' ehk '''PID-kontroller''' ([[inglise keel]] ''PID controller'') on üks lihtsamaid tagasisidega juhtimise süsteem <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Åström |eesnimi=Karl J. |pealkiri=Feedback systems: an introduction for scientists and engineers |perekonnanimi2=Murray |eesnimi2=Richard M. |kuupäev=2008 |kirjastus=Princeton University Press |isbn=978-0-691-13576-2 |koht=Princeton}}</ref>, kus rööbiti on lülitatud proportsionaal-, integraal- ja diferentsiaalregulaatorid. Ajalooliselt on PID-[[regulaator]]it peetud parimaks.<ref name="462fU" /> Tänapäeva tööstuses on rohkem kui 95% [[juhtimissüsteem]]idest PID-regulaatoriga, sageli kasutatakse ka PI-regulaatoreid. PID-regulaatorit kohtab tänapäeval igal pool, kus on vaja midagi juhtida <ref name="jlukp" />. Regulaatoreid valmistatakseka erinevas kujunduses. Olemas on ka eraldi kestas paiknevaid iseseisvaid süsteeme ühe või kahe PID-regulaatoriga, mida toodetakse igal aastal sadades tuhandetes ning kasutusel on ka veel palju muid lahendusi. PID-regulaatoritel on oluline roll [[hajusüsteem]]ide juhtimisel. PID-regulaatorit kasutatakse ka paljudes eriotstarbelistes juhtimissüsteemides. Tihti on juhtimine kombineeritud loogika- ja järjestikfunktsioonidega, selektorite ning lihtsate funktsiooniplokkidega, mis moodustavad keerulise automatiseeritud süsteemi. Selliseid süsteeme kasutatakse [[elektrijaam]]ades, transpordis ning tootmises. PID-regulaator on juhtimissüsteemide planeerimisel üks põhilisi alustalasid. Need regulaatorid on ka iga inseneri tööriistakastis oluline komponent. PID-regulaatorid on üle elanud ka mitmeid tehnoloogilisi muudatusi, alustades mehaanilistest ja pneumaatilistest seadmetest, [[mikroprotsessor|mikroprotsessoritest]] ning lõpetades [[elektronlamp]]idega regulaatoriteni, samuti on arenenud ka [[transistor]]id ja [[mikroskeem]]id. Mikroprotsessoril on olnud väga suur mõju PID-regulaatorite kujunemisele. Peaaegu kõik PID-regulaatorid põhinevad tänapäeval mikroprotsessoritel.<ref name="RxrUc" /> [[Fail:PID en updated feedback.svg|pisi|Tagasisidega PID-regulaatori struktuuriskeem]] == Ajalugu == PID-regulaatorite ajalugu on alguse saanud 1890. aastatest, kui regulaatorite kasutamine leidis laiema leviku. Algselt olid PID-regulaatorid loodud laevade [[automaatjuhtimine|automaatjuhtimiseks]]. Ühe esimese PID-regulaatori töötas välja Elmer Sperry 1911. aastal, samas kui esimese regulaatorite teoreetilise analüüsi tegi Vene-Ameerika päritolu insener Nicolas Minorsky 1922. aastal. Minorsky kujundas automaatseid juhtimissüsteeme Ameerika mereväele. Tema eesmärk oli saavutada [[stabiilsus]], eesmärgiks ei olnud üldise kontrolli saavutamine. Ajal kui [[proportsionaalreguleerimine]] tagab stabiilsuse väikeste häiringute juures, oli see aga ebapiisav ühtlase pika häiringu vastu. Varajases PID-regulaatorite arengu ajaloos kasutati protsessi reguleerimisel mehaanilisi seadmeid. Mehaanilised regulaatorid kasutasid tööks hoobasid, vedrusid ja oma massi ning käitati suruõhuga. Sellised [[pneumaatiline regulaator|pneumaatilised regulaatorid]] olid kunagi tööstuses tavalised. Elektroonilisi analoog-PID-regulaatoreid võis leida mitmetest keerukamatest elektroonikasüsteemidest, näiteks olid need arvutiketta ajami põhiosad. Tänapäeval on digitaalsed [[kontroller]]id koos [[mikrokontroller]]itega elektroonilised regulaatorid välja vahetanud. Enamik tänapäeva PID-regulaatoritest on kasutusel [[programmeeritav loogikakontroller|programmeeritavates loogikakontrollerites]] (PLC). Tarkvara rakendamisel on eeliseid – nad on üsna odavad ja paindlikud PID [[algoritm]]ide rakendamisel. PID-temperatuuriregulaatoreid kasutatakse tööstuslike ahjude ja kuumstantsimismasinate juhtimisel ning pakenditööstuses.<ref name="ZtOR2" /> == Algoritmid == PID-regulaatori algoritm sisaldab kolme eraldiseisvat konstantset parameetrit ja vastavalt sellele nimetatakse kolme seaduspärasusega juhtimiseks: proportsionaal-, integraal- ja diferentsiaalreguleerimine; vastavalt siis P, I ja D. Lihtsustatult öeldes saab neid signaale ajas interpreteerida: P sõltub protsessi staatilisest veast, I on akumualtsioon mineviku vigadest ja D on ennustus tuleviku vigadest, põhinedes jooksvatele muutujate väärtustele. Nende kolme tegevuse kaalutud summat kasutatakse protsessi kohandamiseks juhtimiselementide abil.<ref name="ZtOR2" /> === Proportsionaal-, integraal- ja diferentsiaalsignaalreguleerimine === Proportsionaalne, integraalne ja diferentsiaalne signaal on summeeritud, et arvutada PID-regulaatori väljund. Järgnevalt matemaatiline näide PID-regulaatorist: <math>u(t)=K\left(e(t)+\frac{1}{T_I}\int_{0}^{t} e(\tau)\, d\tau+T_D\frac{de(t)}{dt}\right)</math> kus ''u(t)'' on mudeli sisendsignaal, vea signaal ''e(t)'' on defineeritud kui ''e(t)''=''r(t)'' – ''y(t)'' ja ''r(t)'' on vastav sisendsignaal.<ref name="xC1A7" /> *[[P-regulaator|Proportsionaallüli]] (P) tekitab [[väljundsignaal]]i, mis on võrdeline (proportsionaalne) tegeliku vea väärtusega. Proportsionaalset signaali saab võimendada korrutades seda [[võimendustegur]]iga (konstandiga) ''Kp'', mida nimetatakse proportsionaalse võimenduse teguriks. Suur proportsionaalse signaali väärtus tekib suure [[sisendsignaal]]i muutuse korral. Kui proportsionaalse signaali väärtus on liiga suur, siis võib süsteem muutuda [[stabiilsus|ebastabiilseks]]. Kui väärtus jääb liiga väikeseks siis võib reguleerimine jääda samuti liiga väikeseks, kui süsteemile mõjuvad [[häiring]]ud. *[[Integraalregulaator]]i (I) väljundsignaal on proportsionaalne nii vea suuruse- kui ka vea kestusega. PID-regulaatori reguleerimisvea suuruse integraal on summa hetkelisest veast aja jooksul ning annab kogunenud nihkest infot. Integraalse signaali kasutamine kiirendab protsessi muutmise kiirust ja kõrvaldab jäänud vead, mis võivad ilmneda. *Protsessi vea tuletis (D) arvutatakse nii, et määratakse reguleeritava suuruse kõrvalekalle (viga) aja kestel ning mitmekordistatakse selle väärtust korrutades seda [[D-regulaator|diferetseerimislüli]] võimendusteguriga. Tuletise väärtus ennustab süsteemi käitumist ja parandab süsteemi stabiilsust. Tuletise väärtust kasutatakse aga harva praktikas, kuna tema loomuliku stabiilsuse tõttu ei saa mõõta müra taset.<ref name="ZtOR2" /> == Windup == Kuigi paljusid aspekte [[automaatjuhtimissüsteem]]ides mõistetakse tuginedes lineaarssüsteemi teooriale, on siiski peaaegu kõikidel regulaatoritel mõningad mittelineaarseid omadusi. Üheks selliseks on [[juhtimisobjekt]]i mittelineaarsusest tulenev Windup ehk "üleskruvimine". See on selline fenomen, mis põhjustab integraali muutumist ja viib selle lõpuks küllastusse. Kõikidel juhitavatel objektidel on piirangud: mootoril on piiratud kiirus, klappi ei saa rohkem kui täielikult avada või täielikult sulgeda jne. Kui juhtimissüsteemil on liiga laiad tegutsemistingimused, siis võib juhtuda et juhitavad muutujad jõuavad juhtimisobjektiga määratud piirideni. Sel juhul [[tagasiside]] juhtimisahelas enam ei tööta ning süsteem töötab avatud (katkenud) juhtimisahelaga (''open loop control'') sest juhtimisobjekt jääb samale tasemele töötama. Kui kasutatakse integreeriva lüliga regulaatorit, siis vea integreerimine jätkub. See aga tähendab, et integraal võib muutuda väga suureks või hoopiski "otsa lõppeda". Sellisest olukorrast taastumiseks on vaja vastupidise märgiga tagasisidesignaali pikaks perioodiks. === Alguspunkti piirangud === Üks võimalus vältida integraatori lõppemist on piirikute lisamine alguspunktide variatsioonidele, nii et regulaatori väljund ei jõuaks kunagi lõplike piirideni. Tihti võib see aga viia konservatiivsete piirideni ja põhjustada kesist sooritust. Veelgi enam ei aita see vältida häiringutest põhjustatud regulaatorite hävimist. === Lisanduvad algoritmid === Varajases tagasiside faasis oli integraali tegevus seotud integreeritud käivitajaga, mis tagas mootoril ventiili avamise. Sel juhul windupi käsitletakse automaatselt, sest integratsioon lõpeb, kui ventiil käik lõpeb. === Tagasiarvutused ja jälgimine === Tagasiarvutused töötavad järgnevalt: kui väljund küllastub, siis integraali väärtus regulaatoris arvutatakse uuesti, nii et uued tulemused annavad väljundile küllastatuse piirid. Kasulik on algseadistada integraator kohe dünaamilise ajakonstandiga Tt. === Jälgimisrežiimiga regulaatorid=== Tagasiarvutamisega regulaatoreid saab tõlgendada nii, et on kaks moodust: normaalne juhtimisrežiim, kui regulaator töötab nagu täiesti tavaline regulaator. Teine on jälgimisrežiimiga regulaator, kus regulaator jälgib, et sobilikud sisendid ja väljundid oleks antud. Kuna jälgimisrežiimiga regulaatorid saavad töötada kahel režiimil, võib eeldada et on vaja loogilist signaali kahe režiimi vahetuseks. Teisalt ei pruugi seda vaja minna, sest jälgimisrežiim on automaatne.<ref name="RxrUc" /> == Häälestamine == Kõiki põhilisi meetodeid juhtimise kavandamisel saab rakendada PID-regulaatorile. Kõige tuntumad häälestamise meetodid on välja arendanud Ziegler ja Nichols. John G. Ziegler ja Nathaniel B. Nichols tutvustaid seda 1940. aastatel. Neil oli oluline mõju PID-regulaatoritele üle poole sajandi. Meetodid põhinevad protsessi dünaamika iseloomustamisel, arvestades regulaatorite parameetrite lihtsaid võrrandeid. On üllatav, et need meetodid on niivõrd laialdaselt viidatud ja kasutatud, sest nad annavad vaid keskpäraselt hea häälestuse mõnedes üksikutes kindlates situatsioonides. Usutavad ja lihtsad selgitused on tihti parimad lahendused nende meetodite puhul ning neid saab kasutada ka lihtsamate koolis teostatavate harjutuste juures. === Samm-vastuse meetod === Üks häälestamise meetoditest, mida esitasid Ziegler ja Nichols, põhineb informatsiooni läbitöötlemisel. Seda meetodit saab vaadelda kui traditsioonilist meetodit, mis põhineb modelleerimisel ning reguleerimisel, kus kasutatakse väga lihtsat mudelit. Samm-vastust on kirjeldatud kahe parameetriga ɑ ja L. === Sagedusvastuse meetod === Teine Ziegleri ja Nicholsi väljatöötatud meetod põhineb lihtsale protsessi dünaamika [[sageduskarakteristik]]u analüüsile. Kavand põhineb teadmistele ühele punktile Nyquist’i kõverast, kus protsessi kandev funktsioon on P(s). Seda punkti saab kirjeldada kahe parameetriga: sagedus ω 180 ning see mis lisandub sagedusel k180=|P(i ω 180)|. Ajaloolistel põhjustel nimetatakse punkti ülimaks punktiks ja kirjeldatakse parameetritega Ku=1/K180 ja Tu=2π/ω180, kutsutakse ka ülim saavutus ja ülim periood. === Ziegler Nicholsi meetodi hinnang === Ziegler Nicholsi häälestamise reegleid arendati edasi selleks, et tagada suletud juhtimisahelas tõhus häiringute vähendamine. Meetodid põhinevad laialdastele simulatsioonidele. Ziegler-Nicholsi kujundatud regulaatorite reeglid annavad suletud tsüklile halva viimistletud kuju. Samuti selgub, et ei ole efektiivne hinnata protsessi dünaamikat vaid kahe parameetriga. Sõltumata tagasilöökidest on olnud Ziegleri ja Nicholsi loodud meetodid väga populaarsed. Praktiliselt kõik regulaatorite tootjad on kasutanud samu reegleid mõningate muudatustega. Üks populaarsuse põhjustest on ka see, et neid on lihtne selgitada. Regulaatorite väljatöötamisel on taibatud, et võimalik on luua küllalt täiuslikke häälestamise reegleid. Sellised reeglid on loodud kasutades puhast kujundusmeetodit, mis annab robustsetele regulaatoritele parema efektiivsuse.<ref name="RxrUc" /> == Arvuti kasutamine PID-reguleerimiseks == Tänapäeval on enamik regulaatoreid rakendatud ka arvutites. Suurel hulgal tänapäeva tööstuses kasutusel olevaid regulaatoreid ei häälestata manuaalsete kalkulatsioonidega. Selle asemel häälestamise ja tsükli optimeerimise tarkvarasid kasutatakse järjepidevate tulemuste saamiseks. Tarkvara paketid koguvad andmeid, arendavad protsessi mudeleid ja soovitavad optimaalseimat häälestust. Mõned tarkvarapaketid suudavad häälestada nii, et koguvad andmeid viidatud muutustest. Matemaatiline PID tsükkel tekitab impulssüsteemi ja siis kasutab kontrollitud sageduse vastust, et kujundada PID tsükli väärtusi. Vastuse saamiseks tsüklis võib kuluda mitmeid minuteid, seega on matemaatilise tsükli häälestus soovitav, sest proovimine ja vigade leidmine võib võtta aega päevi, et leida sobiv hääletuse variant. Järgnevalt arutleme probleeme, mis on seotud arvuti rakendamisega. === Diskreetimine === Kui regulaator on rakendatud arvutis, siis analoogsisendid saab anduritelt andmeid lugedes ja väljundid tekivad prooviperioodil. Kui arvutit kasutatakse õiguste kontrollimisel, siis ideaalne operatsiooni jada on järgmine: # Oota, kuni periood lõpeb. # Loe analoogsisendit. # Arvuta juhtimissignaal. # Pane paika analoogväljund. === Kiiruse algoritmid === Algoritmid, mida seni oleme kirjeldanud, nimetatakse positsioonilisteks algoritmideks, sest algoritmide väljundid on muutujad. Kindlatel juhtudel on juhtimissüsteem korraldatud sellisel viisil, et signaal saadakse otse integraatorilt ehk mootorilt. Seega on loomulik, et algoritm korraldatakse nii, et see annab kiirusele juhttoime väärtuse. Juhttoime seejärel reguleerib vajaliku kiiruse. Sellist tüüpi algoritmi nimetatakse kiiruse algoritmiks. Kiiruse algoritme kasutati tavaliselt paljudes varajastes regulaatorites, mis ehitati mootorite juhtimiseks. Mitmel juhul regulaatorite struktuur oli säilitatud tootjate poolt, kui aga tehnoloogia arenes, siis säilitati vanemat sorti tehnika funktsionaalsust. Ka veel paljudel praktilistel juhtudel on kasutatud seda meetodit. === Kiiruse algoritmid ilma integraalsignaalita regulaatoris=== Kiiruse algoritme ei saa kasutada otse regulaatoris, millel ei ole integraalregulaatori toimet, sest selline regulaator ei saavuta statsionaarset tulemust. Statsionaarsust saab omistada iga väärtuse luures igal juhul, kui väljund on null. === Tegevuse aspektid === Peaaegu kõik regulaatorid saavad töötada kahel režiimil: käsitsi või automaatselt. Käsitsi režiimis töötleb regulaatori väljundit operaator ise, tavaliselt toimub see nuppude vajutamisega, mis kas suurendavad või vähendavad regulaatori väljundi väärtust. Regulaator saab töötada ka koostöös teiste regulaatoritega, kas astmeliselt või pidevalt või hoopis mittelineaarsete elementidena nagu korrektorid ja selektorid. See annab aluse paljudele tegevuse aspektidele. Regulaatoritel on ka parameetreid, mida saab kohandada tegevuse käigus. Kui töörežiimides ja parameetrites esineb muutusi, siis on oluline vältida lühiaegseid vahetusi. Need viisid kuidas režiime vahetatakse ja parameetrid muutuvad, sõltuvad just eelkõige regulaatorite struktuuri valikutest. === Käsitsi ja automaatse režiimi kokkusobivus === Kuna regulaator on dünaamiline süsteem, on vajalik kindlustada süsteemi õige seisund, kui vahetada käsitsi ja automaatset juhtimisrežiimi. Kui süsteem on käsijuhtimisel, siis [[juhtimisalgoritm]] tekitab juhtsignaali, mis võib olla erinev käsitsi tekitatud juhtsignaalist. On oluline kindlustada, et kaks väljundit kattuvad vahetuse hetkel. Seda nimetataksegi kokkupõrgeteta ühenduseks. Kokkupõrgeteta ühendust on hea saavutada regulaatoris, mis on kuhjuval kujul. Integraator on varustatud lülitiga nii, et sisenevad signaalid valitakse kas käsitsi või automaatsete juhtimissammudena. Kuna lülitamine mõjutab samme, ei ole vaja üldse suuri muutusi. Sarnast mehhanismi saab kasutada seeriatena või vastastikku toimivate ühendustena. Regulaatoritel, millel on paralleelne ühendus, saab PID-regulaatori integraatorit kasutada käsitsi režiimis muudatuste lisamiseks. Süsteem tagab sujuva ülemineku käsitsi juhtimiselt automaatsele režiimile, kindlustades et lülitus toimub juhul, kui PD väljundi näit on null. Samuti on võimalik kasutada eraldiseisvat integraatorit, et lisada kuhjuvatele muutustele käsitsijuhtimissüsteemi. Vältimaks lühiajalisi vahetusi sellises süsteemis, on oluline kindlustada integraatori olekut PID-regulaatoris, soovitatavalt tuleks regulaatori parameetrid kindlustada õigele väärtusele käsitsirežiimis. Sarnaselt integraatoriga käsitsirežiimis tuleb kindlustada väärtused ka automaatrežiimis. === Kokkupõrgeteta parameetrite muutused === Regulaator on dünaamiline süsteem. Dünaamilises süsteemis esinevad muutused väljenduvad loomulikult ka väljundis esinevates muutustes. Väljundis esinevaid muutusi saab ka ära hoida mõnedel juhtudel, kui toimuvad üheaegselt muutused kogus süsteemis. Väljundandmetes esinevad muutused sõltuvad samuti ka valitud teostusest. PID-regulaatori puhul on loomulik kindlustada, et ei esineks suuri muudatusi väljundis juhul, kui on parameetreid muudetud (vea väärtus on null). See sobib kõikidele lisanduvatele algoritmidele, sest lisanduva algoritmi väljund on null, kui sisend on null. Mõistlike ettevaatusabinõudega on lihtne kindlustada kokkupõrgeteta parameetrite muudatusi, juhul kui parameetreid muudetakse, siis viga on null. Siiski on üks variant, millal erilisi ettevaatusabinõusid tuleb abiks võtta. Nimelt juhul, kui punktide kaalutlemist kasutatakse.<ref name="RxrUc" /> == PI-regulaator == [[PI-regulaator]] on PID-regulaatori erijuhtum, kus vea tuletist (D) ei kasutata. Tuletise tegevuse puudumine võib muuta süsteemi palju kindlamaks juhul, kui esineb häirivaid andmeid. Seda just seetõttu, et tuletise tegevus on palju tundlikum kõrgsageduse muutustele sisendis. Ilma tuletise toimeta on PI-regulaatoris süsteem vähem vastuvõtlikum tõelistele ja suhteliselt kiiretele muutusele, seega on süsteem lõppkokkuvõttes kiirem.<ref name="RxrUc" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="462fU">[http://books.google.ee/books?id=VD_b81J3yFoC&pg=PA48&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false "A History of Control Engineering"].Stuart Bennett 1993.Vaadatud 08.12.2013</ref> <ref name="jlukp">[http://www.eolss.net/ebooks/Sample%20Chapters/C18/E6-43-03-03.pdf "PID Control"]. Araiki, M. Vaadatud 04.12.2013</ref> <ref name="RxrUc">[http://www.cds.caltech.edu/~murray/courses/cds101/fa02/caltech/astrom-ch6.pdf "PID Control. Control System Design"]. Åström, K. J. 2002. Vaadatud 04.12.2013</ref> <ref name="ZtOR2">[https://en.wikipedia.org/wiki/PID_controller "PID controller"]. Wikipedia artikkel. Vaadatud 04.12.2013</ref> <ref name="xC1A7">[http://www.csimn.com/CSI_pages/PIDforDummies.html "PID for Dummies. Control Solutions, Inc."]. csimn.com Vaadatud 04.12.2013</ref> }} [[Kategooria:Küberneetika]] [[Kategooria:Automaatika]] ntdcp7aajgge0yqybtargr90kvazwy2 0 353604 7122162 6585960 2026-03-31T20:54:50Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122162 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} [[Pilt:2014 Erywań, Matenadaran (18).jpg|pisi|Matenadaran. Esiplaanil [[armeenia kiri|armeenia kirja]] looja ja [[piibel|piibli]] tõlkija püha [[Mesrop Maštotsh]]i kuju]] '''Matenadaran''' ([[armeenia keel]]es 'raamatukogu' {{Audio|Hy-մատենադարան.ogg|Մատենադարան|help=no}}), ametliku nimetusega '''Mesrop Maštotshi Muistsete Käsikirjade Instituut''' ([[armeenia keel]]es Մեսրոպ Մաշտոցի անվան հին ձեռագրերի ինստիտուտ, ''Mesrop Maštotshi ankan hin dzeragreri institut'') on vanade käsikirjade kogu, uurimisinstituut ja muuseum [[Armeenia]] pealinnas [[Jerevan]]is. Matenadaran on üks maailma suurimaid [[vanaaeg|vana]]- ja [[keskaeg]]sete käsikirjade kogusid. Ta sisaldab muu hulgas suurimat armeeniakeelsete käsikirjade kogu armeenia [[miniatuur]]ikunsti suurepäraste näidetega. Matenadaranis on üle 17 000 käsikirja ja ligi 300 000 arhiividokumenti [[ajalugu|ajaloo]], [[geograafia]], [[filosoofia]], [[matemaatika]], [[keemia]], [[meditsiin]]i, [[kirjandus]]e, [[kosmograafia]] ja muudelt aladelt [[vanaarmeenia keel|vanaarmeenia]], [[araabia keel|araabia]], [[aramea keel|aramea]], [[vanakreeka keel|vanakreeka]], [[pärsia keel|pärsia]] ja teistes keeltes. Matenadarani ajalugu ulatub tagasi [[5. sajand]]isse [[Etšhmiadzin]]i ''matenadaran''<nowiki>'i</nowiki> ja [[armeenia kiri|armeenia kirja]] loomiseni püha [[Mesrop Maštotsh]]i poolt [[405]]. või [[406]]. aastal. [[Etšhmiadzini evangeliaar]] aastast [[989]] on peaaegu rahvuslik reliikvia. Matenadaran on esimeste seas kantud [[1997]]. aastal [[UNESCO]] [[UNESCO maailma mälu register|maailma mälu registrisse]].<ref name="unesco" /> [[1940]]. aastast annab instituut välja armeeniakeelset teaduslikku kogumikku "[[Banber Matenadarani]]" (armeenia keeles Բանբեր Մատենադարանի 'Matenadarani Sõnumitooja'), kokkuvõtetega vene ja prantsuse keeles.<ref name="academic" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Armenian annunciation.jpg|pisi|"Rõõmukuulutamine". Armeenia miniatuurmaal [[evangeelium]]ist. 1287, Matenadaran, Ms. 197]] ''Matenadaran'' tähendab [[vanaarmeenia keel]]es käsikirjade kogu ning ühtlasi käsikirjade ümberkirjutajate tööruumi ([[skriptoorium]]i). [[Keskaeg|Keskajal]] leidus neid paljudes Armeenia kloostrites. Teadaolevalt kõige varem on seda sõna kasutanud 5. sajandi ajaloolane [[Ghazar Pharpetshi]], märkides, et [[Etšhmiadzini klooster|Etšhmiadzini kloostris]] on ''matenadaran'', kus hoitakse kreeka- ja armeeniakeelseid käsikirju.<ref name="SAE" /> Sõdades hävis arvukalt käsikirju. [[1441]]. aastal, seoses kirikukeskuse kolimisega endisest pealinnast [[Kozan|Sis]]ist [[Vagharšapat]]i, viidi sinna ja paigutati ümbruskonna kloostritesse ka raamatukogu.<ref name="SAE" /> Et Armeeniast oli saanud lakkamatute sõdade tallermaa, siis rüüstati Etšhmiadzini raamatukogu korduvalt, viimati [[1804]]. aastal.<ref name="SAE" /> [[Venemaa keisririik|Venemaa]] võimu algusajal [[ajalooline Armeenia|ajaloolise Armeenia]] idaosas järgnes rahulikum aeg ka Etšhmiadzini ''matenadaran''<nowiki>'ile</nowiki>, kuni [[1915]]. aastal saadeti 4660 käsikirjani kasvanud kogu [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eest varjule [[Moskva]]sse.<ref name="NWE" /> [[17. detsember|17. detsembril]] [[1920]] konfiskeerisid [[bolševikud]] [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikult Kirikult]] kõik varad, sealhulgas käsikirjade kogud, ning kuulutasid need riigi omandiks. [[1922]]. aasta [[6. märts]]i dekreediga otsustati, et Moskvasse viidud kogu tuleb tagasi tuua Armeeniasse, ja sama aasta aprillis jõudis see koju. Peagi täienes see käsikirjadega [[Moskva]] [[Ida Keelte Instituut|Ida Keelte Instituudist]], [[Thbilisi]] [[Nersesi kool|Nersesi vaimulikust seminarist]], [[Armeenia Etnograafia Ühing]]ust ja [[Jerevani Kirjandusmuuseum]]ist.<ref name="NWE" /> [[1939]]. aastal viidi käsikirjad Etšhmiadzinist [[Jerevan]]i ja paigutati [[Alekhsandr Mjasnikjani nimeline Riiklik Raamatukogu|Alekhsandr Mjasnikjani nimelisse Riiklikku Raamatukokku]]. [[3. märts]]il [[1959]] asutas [[Armeenia NSV Ministrite Nõukogu]] praeguse Muistsete Käsikirjade Instituudi. [[1962]]. aastal sai see armeenia tähestiku looja [[Mesrop Maštotsh]]i nime. Matenadarani hoone projekteeris [[arhitekt]] [[Mark Grigorjan]]. Ehitus algas [[1945]]. ja lõppes [[1957]]. aastal.<ref name="SAE" /><ref name="NWE" /> Linnasüdamest veidi põhja poole jääv Matenadaran paikneb künka jalamil ning on üks Jerevani tuntumaid hooneid. Selle välisviimistluses on kasutatud [[basalt]]kivi, siseviimistluses ka muid materjale, nagu [[marmor]]. [[1960. aastad|1960. aastatel]] püstitati hoone esiküljele armeenia õpetlaste [[Toros Roslin]]i, [[Grigor Tatevatsi]], [[Anania Širakatsi]], [[Movses Khorenatsi]], [[Mkhitar Goš]]i ja [[Frik]]i kujud; Mesrop Maštotshi ja tema õpilase kujud paigutati hoone terrassi jalamile. Aastatel 2009–2011 ehitati peahoone kõrvale juurdeehitus, mille arhitekt on [[Arthur Mestšian]]. ==Pilte== <gallery> Pilt:Echgospfrontcov.jpeg|"Etšhmiadzini evangeliaar" aastast 989 Pilt:Matenadaran 1.jpg|Detail käsikirjast Pilt:Old Armenian Manuscript.jpg|"Filosoofilised määratlused", 5.-6. sajand Pilt:Matenadaran 3.jpg|Miniatuurmaal käsikirja leheküljel </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SAE">Babken L. Chookaszian, Levon Zorjan. ''«Մատենադարան»'' (Matenadaran). – [[Armeenia nõukogude entsüklopeedia]], kd 7, Jerevan: [[Armeenia NSV Teaduste Akadeemia]] 1981, lk 284–286.</ref> <ref name="NWE">[http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Matenadaran Matenadaran] www.newworldencyclopedia.org (inglise keeles)</ref> <ref name="unesco">[http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/flagship-project-activities/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-5/mashtots-matenadaran-ancient-manuscripts-collection/ Mashtots Matenadaran ancient manuscripts collection. Documentary heritage submitted by Armenia and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 1997.] Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles)</ref> <ref name="academic">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/bse/107232/%D0%9C%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BD%D0%B0%D0%B4%D0%B0%D1%80%D0%B0%D0%BD Матенадаран] dic.academic.ru/dic.nsf/bse (vene keeles)</ref> }} ==Kirjandus== * Gevork V. Abgaryan. ''Մատենադարան'' (''Matenadaran''). Yerevan: Armenian State Publishing House, 1962 (armeenia keeles) ==Välislingid== {{commons|Matenadaran}} * [https://matenadaran.am Matenadarani veebisait] (armeenia keeles) * [https://matenadaran.am/en/ Matenadarani veebisait] (inglise keeles) * [https://matenadaran3d.am Virtuaalne Matenadaran] [[Kategooria:Jerevan]] [[Kategooria:Armeenia kultuur]] [[Kategooria:Armeenia muuseumid]] [[Kategooria:Raamatukogud]] [[Kategooria:Teadusasutused]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] dwpl6pq6ej853jmcu3gde3ly23dtil9 14 360617 7121790 5714913 2026-03-31T12:07:38Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Piimandus]]; ±[[Kategooria:Eesti piimatööstus]]→[[Kategooria:Eesti majandus]] 7121790 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti majandus|piimandus]] [[Kategooria:Piimandus]] buz0sap7jfhtbtrixkmgr95tu2vqwql 14 361487 7122057 3848016 2026-03-31T18:31:31Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sõjandus]]; lisatud [[Kategooria:Sõjaajalugu]] 7122057 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sõjaajalugu]] [[Kategooria:Keskaeg]] m88qqyafzk86zqh7rrw29x1etu91zbh 0 361957 7122095 6342198 2026-03-31T19:52:57Z Koreinik 144298 7122095 wikitext text/x-wiki '''Elmar Einasto''' (kuni 1935 '''Elmar Eisenschmidt'''; [[18. november]] [[1895]] [[Vastse-Otepää vald]], [[Tartumaa]] – [[28. märts]] [[1976]] [[Tartu]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht. Ta õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ettevalmistusklassis ja Tartu Õpetajate Seminari algkoolis, lõpetas aastal [[1917]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Ta töötas aastal [[1917]] (septembrist novembrini) Põltsamaa kõrgemas algkoolis õpetajana ning evakueerus kooliga [[Altai]]sse. Ta töötas aastatel [[1918]]–[[1919]] [[Beloglazovo]]s (praeguse haldusjaotuse järgi [[Šipunovo rajoon]]is [[Altai krai]]s) kõrgemas algkoolis õpetajana. Aastal [[1919]] oli ta [[Aleksandr Koltšak]]i armees garnisoni kirjutaja, olles samaaegselt [[Zmeinogorsk]]is (praeguse haldusjaotuse järgi [[Altai krai]]s) Õpetajate Seminaris õpetaja ja üldhariduskursustel lektor. Aastatel [[1919]]–[[1920]] oli ta punaarmeelasena [[Mongoolia]]s, aastatel [[1920]]–[[1921]] [[Ust-Kamenogorsk]]is (praegu [[Öskemen]], [[Ida-Kasahstani oblast]]i keskus) kooliõpetaja, olles ühtlasi suvekursustel spordiinstruktor ja lektor. Ta korraldas [[Altai]] mägedes loodusteaduslikke ekspeditsioone ja korjas kohaliku botaanikaaia rajamiseks taimede seemneid. Aastal [[1921]] naasis ta [[Eesti]]sse ja tõi [[Tartu Ülikool]]ile 300 taimeliigi seemneid. Ta oli aastatel [[1921]]–[[1925]] õpetaja Tartu 3. algkoolis ([[1923]]–[[1924]] ka Tartu puu- ja rauatööstuskoolis). Aastatel [[1925]]–[[1940]] oli ta [[Tartu 5. algkool|Tartu 5. algkooli]] ja [[1940]]–[[1941]] Tartu 2. algkooli juhataja. Aastatel [[1941]]–[[1944]] töötas ta Tartu 7. algkoolis õpetajana. Aastatel [[1944]]–[[1957]] oli ta Tartu 5. mittetäieliku keskkooli direktor ja [[1957]]–[[1958]] [[Tartu 7. Keskkool]]i direktor. Ta rakendas õppetöös iseseisva töö meetodeid, korraldas matku ja ekskursioone (peamiselt Lõuna-Eestis). Ta osales koguteoste "Tartumaa" (Tartu 1925) ja "Valgamaa" (Tartu 1932) originaalainese kogumises. ==Isiklikku== Tema abikaasa Eva Ellinori ema [[Anna Lammas]] oli eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht. Poeg [[Jaan Einasto]] on astrofüüsik, poeg [[Rein Einasto]] on geoloog, tütar [[Kersti Sumera]] on pianist ja muusikapedagoog. ==Välislingid== *http://entsyklopeedia.ee/artikkel/einasto_elmar {{JÄRJESTA:Einasto, Einar}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1976]] pu1bviuq57rgmxxvkcouuq5r5519czq 0 372038 7121863 6631803 2026-03-31T13:17:30Z Taurus404 80079 7121863 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Auto | nimi = Cadillac Escalade | tootmine = 1998–tänapäev | klass = suur luksusmaastur | paigutus = eesmootor, taga- või nelikvedu | tootja = [[Cadillac]] | pilt = 2021 Cadillac Escalade ESV 4WD Premium Luxury in Satin Steel Metallic, front right.jpg }} '''Cadillac Escalade''' on General Motorsile kuuluva kaubamärgi [[Cadillac]] all toodetav suur ''body-on-frame'' konstruktsiooniga (eraldi raamile asetatud kere) luksus[[maastur]] ja esimene Cadillaci nime all toodetav maastur. Escalade on luksuslikum versioon Chevrolet' sõsarmudelitest Tahoe (tavaversioon) ja [[Chevrolet Suburban|Suburban]] (pikendatud versioon), kõiki kolme autot toodetakse samal põhjal. Escalade'i tootmist alustati 1998. aastal ning see oli mõeldud konkureerima [[Mercedes-Benzi M-klass]]i, Range Roveri ja [[Lexus LX]]-iga ning ka Fordi 1998. aastal välja lastud [[Lincoln Navigator]]iga. Alates 2003. mudeliaastast on Escalade'i toodetud ka pikendatud variandis ESV. <gallery> Fail:1st Cadillac Escalade -- 10-12-2011.jpg|1. põlvkond (GMT435) Fail:2nd Cadillac Escalade.jpg|2. põlvkond (GMT820) Fail:'03-'06 Cadillac Escalade ESV Hooters Las Vegas GMT800.jpg|2. põlvkond ESV (GMT830) </gallery> == Kolmas põlvkond (2007) == Escalade läks 2007. mudeliaastaks üle uuele GMT900 platvormile, nagu ka kõik tema kaasmudelid (Silverado, Sierra, Suburban, Tahoe, Avalanche, Yukon, Yukon XL ja Yukon Denali), mis toodi turule samaaegselt. <gallery> Fail:'10 Cadillac Escalade (MIAS '10).jpg|3. põlvkond (GMT926) Fail:'09 Cadillac Escalade Hybrid (MIAS).JPG|3. põlvkond Hybrid Fail:2007-Cadillac-Escalade-ESV.jpg|3. põlvkond ESV (GMT936) </gallery> == Neljas põlvkond (2015) == 7. oktoobril 2013 esitles Cadillac New Yorgis toimunud staariderohkel üritusel neljanda põlvkonna Escalade'i ja Escalade ESV, mis toimus vaid kuu aega pärast seda, kui GM avalikustas Chevrolet ja GMC järgmise põlvkonna maasturid. Escalade'i 4. põlvkonda hakati tootma 2014. aastal. Mootoriks on 6,2-liitrine bensiinimootor (420 [[Hobujõud|hj]]). Escalade'il on kuus istekohta. <gallery> Fail:Cadillac Escalade 1Y7A6096.jpg|4. põlvkond (GMTK2XL) Fail:Cadillac Escalade East Burke VT September 2017.jpg|4. põlvkond ESV (GMTK2YL) </gallery> == Viies põlvkond (2021) == Viienda põlvkonna Escalade'i tootmist alustati 2020. aastal. === Escalade-V === Cadillac tõi 2022. aastal turule Escalade'i võimsaima versiooni, mida sai nimeks Escalade-V. Escalade-V on suurim performance-maastur Põhja-Ameerika turul. See kasutab 6,2-liitrist mahtkompressorida ülelaetud V8 mootorit. Selle jõudlus on 509 kW (691 hj) ja 885 N⋅m pöördemomenti. Auto on varustatud 10-käigulise automaatkäigukastiga ning kiirendus 0-60 miili/tunnis (0-97 km/h) võtab aega vaid 4,4 sekundit. Soovituslik hind algab 149 990 dollarist. Escalade-V on saadaval ka pikema teljevahega ESV mudelina. <gallery> Fail:'21 Cadillac Escalade ESV.jpg|5. põlvkond (GMT1UL) Fail:23 Cadillac Escalade-V Base (1).jpg|Cadillac Escalade-V (2023) </gallery> == Escalade EXT == Teise ja kolmanda põlvkonna mudelitest oli müügil ka lühikese kasti ja nelja uksega versioon, mis kandis nime Escalade EXT. Selle sõsarmudeliks oli Chevrolet Avalanche. <gallery> Fail:1st Cadillac Escalade EXT.jpg|2. põlvkond EXT (GMT806) Fail:2007 Escalade EXT.JPG|3. põlvkond EXT (GMT946) </gallery> [[Kategooria:Cadillac|Escalade]] [[Kategooria:Luksusautod]] [[Kategooria:Maasturid]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] 2s5iawu052sv6pekxllmwainnp0hg7x 0 373751 7122006 6827515 2026-03-31T17:33:14Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7122006 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2019|kuu=aprill}} {{viita}} [[Fail:Oleg Sapožnin 1988.jpg|pisi|püsti|Oleg Sapožnin (1988)]] '''Oleg Sapožnin''' ([[27. detsember]] [[1931]] [[Tallinn]] – [[2. juuli]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik. Ta oli Eesti Riikliku Filharmoonia direktor (1981–1993). == Haridus == Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis (1939–1940), Tallinna 19. Keskkoolis (1940–1945) ja Tallinna 32. Keskkoolis (1945–1948) ning lõpetas 1949. aastal [[Tallinna 30. Keskkool]]i. 1954. aastal lõpetas ta elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]. Hiljem täiendas end elektrivõrkude ja -süsteemide erialal Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis. == Töökohad == Sapožnin töötas aastatel 1954–1975 [[Eesti Energia]]s, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades [[Eesti Elektrivõrkude Ehitus]]e juhatajana (1966–1975).<ref>http://www.ohtuleht.ee/459324/oleg-sapoznin-ndash-dzentelmen-iga-ilmaga</ref> Ta olita [[Moskva olümpiamängud]]e [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] viimane ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] esimene direktor. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=märts}} * 1975–1977 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja * 1975–1980 Orgkomitee "Olümpia 80" Tallinna Valitsuse juhataja * 1981–1993 Eesti Riikliku Filharmoonia (aastast 1989 [[Eesti Kontsert]]) direktor * 1993–2005 AS Betola juhataja – [[WW Passaaž]]i ehitaja ja esimene omanik == Sportlastee == Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad [[Eimar Kask]] ja [[Miralda Merila]].<ref>[https://sport.err.ee/56786/suri-teenekas-sporditegelane-oleg-sapoznin Suri teenekas sporditegelane Oleg Sapožnin]</ref> Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti. * 1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige * 1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees * 1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees * 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi * 1977–1978 [[Rahvusvaheline Jalgrattaspordiliit|Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu]] (UCI) tehnilise komisjoni liige. * 1992–2001 [[Eesti Olümpiakomitee]] liige * 1993–2001 EOK täitevkomitee liige * 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat [[UCI]] kongressidel Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid. == Tunnustus == [[Pilt:Hugo Hiibus, Ants Antson, Oleg Sapožnin Miss Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Hugo Hiibus]], [[Ants Antson]] ja Oleg Sapožnin Miss Estonia 88 žüriis]] * [[Spordiklubi Kalev|Kalevi]] auliige (1966) * [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] (1967) * Orden "Austuse märk" * [[Rahvaste Sõpruse orden]] * NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane{{lisa viide}} * Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu [[Union Cycliste Internationale|UCI]] aumärk (1997) * Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu "Sport ja vabatahtlikkus" (2001){{lisa viide}} * [[Eesti Jalgratturite Liit|Eesti Jalgratturite Liidu]] aupresident (2001) * [[Eesti Olümpiakomitee]] auliige (2002) == Isiklikku == Tema isa oli multiinstrumentalist [[Vladimir Sapožnin]], esinejanimega Boba. Vanaisa [[Vassili Voinov]] ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese [[betoon]]ehitise: revüüteatri [[Grand Marina]], kus paiknesid ka Tallinna suurim [[Ars|kino Ars]] ja lokaal [[Must Kass]]. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui [[Vene Kultuurikeskus]]. Olegi poeg Vladimir Sapožnin (1964–2023) töötas 30 aastat toiduainetööstuse ettevõtetes. Tema hobid olid maakodu, džässmuusika, reisimine ja suveniiride kogumine reisidelt. Sapožnin on maetud perekonna rahulasse [[Tallinna Siselinna kalmistu]]l. == Elulooraamat == [[Piret Kooli]] kirjutatud elulooraamat "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur" ilmus 2017. aastal kirjastuse [[Post Factum]] kaudu. Teose esitlus toimus Olegi vanaisa [[Vassili Voinov]]i mälestuseks ehitatud WW Passaažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas. Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on [[Eesti Spordimuuseum]]i helilindile rääkinud enam kui 17 tundi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Sapo%9Enin Elulugu] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Sapožnin, Oleg}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 9iwzg49638jo7as1oygev1lifei7qca 0 387618 7121937 7118199 2026-03-31T15:25:18Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti kaevandused]]; ±[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]→[[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] 7121937 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{infokast | pealkirjastiil = | üleminestiil = | alapealkirjastiil = | pealkiri = | ülemine = Kiviõli kaevandus | alapealkiri = | pildistiil = | pildiallkirjastiil = | pilt = [[Fail:Kiviõli_kaevanduse_sissepääs.jpg|raamita|keskel]] | pildiallkiri = Kiviõli kaevanduse kaldšahti suue 1937. aastal | pilt2 = {{Asendikaart|Eesti|silt=Kiviõli kaevandus|seletus=|laius=240}} | pildiallkiri2 = | päisestiil = background:#ccf; | sildistiil = | andmestiil = | päis1 = | silt1 = Maakond | andmed1 = Ida-Virumaa | päis2 = | silt2 = Omavalitsusüksus | andmed2 = Lüganuse vald | päis3 = | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord|tekst=/|NS=59.3505018|EW=26.9404178|tüüp=maamärk|nimi=küttejõu}} | päis4 = | silt4 = Aktiivne | andmed4 = Ei | päis5 = Ajalugu | silt5 = | andmed5 = | päis6 = | silt6 = Kaevandamise algus | andmed6 = Karjääris 1922<br>Kaevanduses 1930 | päis7 = | silt7 = Kaevandamise lõpp | andmed7 = Karjääris 1930<br>Kaevanduses 1987 | päis8 = Kaevandamine | silt8 = | andmed8 = | päis9 = | silt9 = Maavara | andmed9 = Põlevkivi | päis10 = | silt10 = Moodus | andmed10 = Avakaevandamine<br>Allmaakaevandamine | päis11 = | silt11 = Viis | andmed11 = Vaalkaevandamine (karjääris)<br>Paarisstrekid<br>Paarislaavad<br>Kamberkaevandamine (kaevanduses) | päis12 = | silt12 = Omanik | andmed12 = AS Eesti Kiviõli (1922–1940)<br>Baltische Ölgesellschaft (1941–1944)<br>Kiviõli keemiakombinaat (1944–1965)<br>Trust Eesti Põlevkivi (1965–1987) | päis13 = | silt13 = Kokku kaevandatud | andmed13 = 46 500 000 t }} '''Kiviõli põlevkivikaevandus''' on suletud [[põlevkivi]] [[kaevandus]], mis asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]], [[Kiviõli]] linnast edela pool. Kaevandamine algas 1922. aastal, mil [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühing|Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühingu]] loodud [[Eesti Kiviõli|AS Eesti Kiviõli]] rajas [[Salaküla|Sala küla]] maadele [[Karjäär (mäendus)|karjääri]]. Karjääris toodeti põlevkivi 1930. aastani, pärast seda mindi üle allmaatöödele. 1951. aastal liideti Kiviõli kaevandusega [[Küttejõu karjäär|Küttejõu kaevandus]]. Kaevandus lõpetas tootmise 30. septembril 1987, sulgemistööd kestsid kuni 1989. aasta 4. jaanuarini.<ref name="90aastat">Varb, N., & Tambet, Ü. (koost). (2007). 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : tehnoloogia ja inimesed ( K. Suuroja, Ed.; pp. 1–761).</ref> Kiviõli kaevandus oli üks pikaealisemaid põlevkivikaevandusi Eestis, andes toodangut 57 aastat (65 aastat, kui arvestada ka karjääri). Selle aja vältel kaevandati kaeveväljalt 46,5 miljonit tonni põlevkivi. Sõjaeelses Eestis oli tegemist suurima kaevandusega, 1940. aastal toodeti kokku 535 000 tonni põlevkivi, mis ületas kõiki teisi põlevkivikaevandusi. Kaevanduse ajaloo suurim aastatoodang saavutati aga 1965. aastal, kui kaevandati 1,5 miljonit tonni põlevkivi.<ref name="90aastat">Varb, N., & Tambet, Ü. (koost). (2007). 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : tehnoloogia ja inimesed ( K. Suuroja, Ed.; pp. 1–761).</ref> Kiviõli kaevanduse kaeveväli jääb täielikult Lüganuse valla piiridesse. Kaeveõõned paiknevad Kiviõli linna ning [[Vana-Sonda]], [[Varinurme]], [[Nüri]], Salaküla, [[Soonurme]], [[Hirmuse]] ja [[Maidla (Lüganuse)|Maidla]] küla all. Suurem osa kaevandusest asub [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteest]] lõunas, mõned paneelid on ka raudteest põhja pool. Kaevevälja ulatus on põhja-lõuna suunal ligikaudu 6,5 km ning ida-lääne suunal umbes 6 km. Kaevandatud ala pindala on kokku 26 km².<ref>Maa-amet, [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Maa-ameti kaardirakendus], 2025</ref> [[Fail:Kiviõli_kaevandus_paiknemine.png|pisi|tühi|Kiviõli kaevanduse paiknemine Kiviõli linna suhtes]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] 0gqgqvg2cvcylhxtgn922wmep77rrl6 0 391629 7121803 4717574 2026-03-31T12:16:46Z Adeliine 6693 7121803 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Wolfgang Stammler''' ([[5. oktoober]] [[1886]] – [[3. august]] [[1965]]) oli saksa [[germanist]] ja kirjandusloolane. Aastal 1918 sai ta [[Tartu ülikool]]i [[professor]]iks. Aastatel 1924–1936 töötas ta [[Greifswaldi ülikool]]is. {{JÄRJESTA:Stammler, Wolfgang}} [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Kirjandusloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1965]] axpijg5t3x4vo2fkt33t5byraruoqry 0 392329 7121859 4115204 2026-03-31T13:10:03Z Adeliine 6693 7121859 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Adalbert Emil August Wahl''' ([[29. november]] [[1871]] [[Mannheim]] – [[5. märts]] [[1957]] [[Tübingen]]) oli saksa ajaloolane ja kõrgkooliõppejõud. Ta oli 1918–1919 [[Landesuniversität Dorpat]]i õppejõud. {{JÄRJESTA:Wahl, Adalbert}} [[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]] [[Kategooria:Saksamaa õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1957]] 0sju1d1vc2eh8eikrtj3vq1mxesdj6w 0 393116 7121860 6076768 2026-03-31T13:11:56Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Saksamaa inimesed]]; lisatud [[Kategooria:Saksamaa teadlased]] 7121860 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Aby Warburg''' (kodanikunimega '''Abraham Moritz Warburg'''; [[13. juuni]] [[1866]] [[Hamburg]] – [[26. oktoober]] [[1929]] Hamburg) oli saksa kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik. {{JÄRJESTA:Warburg, Aby}} [[Kategooria:Saksamaa teadlased]] [[Kategooria:Kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Kultuuriteoreetikud]] [[Kategooria:Sündinud 1866]] [[Kategooria:Surnud 1929]] eztodxgxfqvimohl4jorow6mfo2j8q9 0 404478 7121829 6921798 2026-03-31T12:49:48Z ~2026-19195-65 225948 7121829 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Joachim Gauck (2014).jpg|pisi|Joachim Gauck]] '''Joachim Wilhelm Gauck''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1940]] [[Rostock]]is) on saksa [[poliitik]], [[publitsist]], [[vaimulik]]. [[18. märts]]ist [[2012]] kuni [[18. märts]]ini [[2017]] oli ta [[Saksamaa Liitvabariigi liidupresident]]. [[24. mai]]l [[2005]] anti talle kui massirepressioonide uurijale [[Maarjamaa Rist]]i IV klassi teenetemärk <ref>{{EVkavaler|567}}</ref>. [[9. juuli]]l [[2013]] anti talle kui Saksamaa liidupresidendile seoses riigivisiidiga [[Eesti]]sse [[Maarjamaa Rist]]i ketiklassi teenetemärk <ref>{{EVkavaler|18925}}</ref>. Alates [[2000]]. aastast on tema elukaaslane [[Daniela Schadt]]. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Christian Wulff]] | nimi=[[Saksamaa president]] | aeg= [[2012]]–[[2017]] | järgnev=[[Frank-Walter Steinmeier]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Gauck, Joachim}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Mecklenburgi inimesed]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 9p5pdoyxnf38zhi0vyi5wen38did3c5 0 406107 7121926 6821945 2026-03-31T15:09:33Z Taurus404 80079 7121926 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Auto | nimi = Chevrolet Corvette | tootja = [[Chevrolet]] ([[General Motors]]) | tootmine = 1953–tänapäev | keretüüp = kaheukseline kupee <br>kaheukseline kabriolett | paigutus = esimootor-tagavedu (1953–2019) <br>taga-keskmootor-tagavedu (2020–tänapäev) | pilt = Chevrolet Corvette C8 IAA 2021 1X7A0156.jpg | kokkupanek = [[Ameerika Ühendriigid]] | klass = sportauto }} '''Chevrolet Corvette''' (slängis Vette) on [[Chevrolet]]' toodetav kahekohaline kaheukseline sportauto, mida on toodetud kaheksa põlvkonna vältel alates 1953. aastast. 1953–2019 oli tegu esimootoriga autoga ning alates 8. põlvkonnast (2020. aastast) on tegu taga-keskmootoriga autoga. Corvette'ide põlvkondi tähistatakse C-tähe ja vastava põlvkonna numbriga (esimene põlvkond – C1, kaheksas põlvkond – C8 jne). Kõikide põlvkondade Corvette'ide kered on valmistatud plastist (vastavalt kas klaasplastist või muudest komposiitmaterjalidest). Corvette pälvis kiiresti tuntuse kui "Ameerika sportauto" (America's Sports Car).<ref>{{Netiviide|autor=Thos L. Bryant|url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/a9336/americas-sports-car/|pealkiri=America's Sports Car|aeg=6. november 2012}}</ref> ==Esimene põlvkond (C1; 1953–1962) == Chevrolet' omanikfirma [[General Motors|General Motorsi]] disainijuhile Harley Earlile meeldisid sportautod. Ta märkas, et Euroopast sõjaväeteenistusest naasvad USA sõdurid tõid koju Euroopa sportautosid nagu MG, Jaguar ja Alfa Romeo. 1951. aastal otsustas [[Kenosha|Kenoshas]] tegutsev autoettevõte Nash koostöös Suurbritannia võidusõitja-autodisaineri Donald Healey ja Itaalia kerefirma Pininfarinaga hakata tootma sportautot Nash-Healey, mida toodeti korraga kolmes riigis: Kenoshast saadeti Inglismaale [[Warwick|Warwicki]] Nashi mootorid ja käigukastid, mille Healey asetas raamile; siis saadeti šassiid Itaaliasse [[Torino|Torinosse]], kus Pininfarina pani neile kered ja tegi lõppviimistluse, lõpuks saadeti autod USAsse tagasi. Kõige selle tõttu kujunes auto müügihinnaks meeletu 5908 dollarit (66 000 dollarit 2022. aasta vääringus). Earl veenis General Motorsit ehitama Ameerika kaheistmelise sportauto ilma välismaiste osadeta. Et hoida hinda madalana, nõudis General Motorsi juhatuse liige Robert F. McLean, et auto peab kasutama tavalisi General Motorsi mehaanilisi osi, šassii ja vedrustus oli sama, mida kasutasid 1949.–1954. aasta Chevrolet' tavaautod. Mootoriks oli tavaline Chevrolet' 3,9-liitrine (235 kuuptolli) kuuesilindrine Blue Flame'i reasmootor, kuid kõrgema surveastme ja kolme karburaatoriga, võimsuseks 110 kW (150 hj). Kuna parasjagu ei olnud Chevrolet'l saadaval manuaalkäigukasti, mis taluks 150 hobujõudu, sai auto kahekäigulise Powerglide'i automaatkäigukasti. 0–100 km/h kiirenduseks kulus 11,5 sekundit. Esimest põlvkonda tutvustati 1953. aasta jaanuaris. Uus auto tekitas suurt huvi ning Corvette'i tootmine algas 30. juunil 1953. Esimene põlvkond oli saadaval vaid pehme katusega kabrioletina. Esimesed autod toodeti [[Flint|Flintis]] kiiruga loodud tootmisliinil vanas veoautotehases. Kokku toodeti 1953. mudeliaasta autosid 300, kõik olid valged punase interjööriga. Hind oli 3500 dollarit (2022. aasta vääringus 38 823 dollarit). Autokerede kvaliteet jättis aga soovida, kaevati ka veelekete ja sõidu ajal avanevate uste üle. Kuigi aasta lõpuks oli General Motorsil valminud uus tehas [[Saint Louis|Saint Louises]], valmis tootma 10 000 Corvette'i aastas, jäi müük klientidelt saadud negatiivsete hinnangute tõttu kasinaks. 1954. aastal toodeti 3640 autot, millest aasta lõpuks ligi kolmandik jäi müümata. Saadaval olid ka uued värvid (must, punane, sinine), kuid kuuesilindrine mootor ja automaatkäigukast ei vastanud sportautoentusiastide ootustele. Ajakirja Popular Mechanics 1954. aasta oktoobriväljaandes peetud Corvette'i omanike küsitlustest saadi teada, et 36% vastanutest olid varem omanud välismaist sportautot ja pool nendest pidasid Corvette'i paremaks kui nende eelmist sportautot, 19% võrdväärseks ja 22% halvemaks. Järeldus oli, et omanikud olid Corvette'iga rahul, kuid ei pidanud seda tõeliseks sportautoks. Erinevalt Suurbritannia ja Itaalia sportautodest oli Corvette saadaval ainult automaatkäigukasti ja trummelpiduritega. Chevrolet oli General Motorsi algtaseme, laiatarbeautode mark. General Motorsi juhid kavatsesid Corvette'i tootmise lõpetada. Insener Zora Arkus-Duntov veenis neid aga seda mitte tegema, tema soovitusel sai 1955. mudeliaasta lõpu poole Corvette endale 265-kuuptollise (4,3-liitrise) V8-mootori 195 hj võimsusega ja hiljem ka kolmekäigulise manuaalkäigukasti. Lisaks oli General Motorsi põhirivaal [[Ford Motor Company]] eelmisel aastal välja tulnud Ford Thunderbirdiga. Kuigi see polnud sportauto, vaid "personaalne luksusauto" (''Personal Luxury Car''), suurema rõhuga mugavusel kui suutlikkusel, oli Chevrolet'-Fordi rivaalitsemise tõttu General Motorsil vaja väljakutsele vastata. Uut keret esitleti 1956. aastal – muudetud oli auto esiosa disaini, auto oli saanud pikemad esitiivad ja ära kaotatud olid tagatiibade "uimed". Nüüd oli auto saadaval ainult V8-mootoriga, võimsusega 210–240 hj. Kolmekäiguline manuaalkäigukast oli standardvarustuses, Powerglide lisavarustuses. 1957. mudeliaasta autode disain ei muutunud, kuid mootor suurenes 283 kuuptollini (4,6 liitrit) ja oli saadaval nii karburaatoritega (220–270 hj) kui ka suhteliselt kalli Rochesteri kütuse sissepritsega (250–283 hj), lisaks oli saadaval neljakäiguline manuaalkäigukast. Järgmine olulisem uuendus tehti 1958. aastal, kui Corvette sai neli ümmargust esituld, ning siis 1961. aastal, kui muudeti Corvette'i iluvõret ning Corvette sai neli tagatuld, mis on jäänud auto osaks siiani. Viimasel, 1962. aastal, sai Corvette uue, 327-kuuptollise (5,4-liitrise) mootori võimsusega 250–340 hj (karburaator) või 360 hj (sissepritse). <gallery> Fail:1954 Corvette at the American Treasure Tour.jpg|C1 Fail:53 Corvette.jpg|C1 1953 Fail:1954 Chevrolet Corvette Bubble Top - blue - fvr2.jpg|C1 1954 Fail:1955 Chevrolet Corvette (5851635438).jpg|C1 1955 Fail:'56 Chevrolet Corvette (Cruisin' At The Boardwalk '10).jpg|C1 1956 Fail:1957 Chevrolet C1 Corvette roadster racer (8450660199).jpg|C1 1957 Fail:'58 Chevrolet Corvette (Auto classique Salaberry-De-Valleyfield '11).JPG|C1 1958 Fail:'59 Chevrolet Corvette (Auto classique Laval '10).jpg|C1 1959 Fail:'60 Chevrolet Corvette (Auto classique Laval '11).jpg|C1 1960 Fail:'61 Chevrolet Corvette (Auto classique VAQ Mont St-Hilaire '11).jpg|C1 1961 Fail:'62 Chevrolet Corvette (Orange Julep '10).jpg|C1 1962 </gallery> === Ideeautod ja võidusõiduautod === Corvette C1 baasil ehitati ka võidusõiduauto Chevrolet Corvette SS (1957) ja ideeauto 1959 Corvette XP-87 Stingray Racer (1959). <gallery> Fail:Chevrolet Corvette SS at Indy.jpg|Corvette SS (1957) Fail:1959 Cheverolet Corvette Sting Ray.jpg|Corvette XP-87 Stingray Racer (1959) </gallery> == Teine põlvkond (C2; 1963–1967) == C2 disainieeskujudeks oli kaks General Motorsi ideeautot: 1957. aasta "Q-Corvette" XP-84 ja Bill Mitchelli disainitud 1959. aasta Stingray. C2 oli saadaval kupee või kabrioletina, kupee tagaaken oli poolitatud. C2-l debüteerisid klapptuled, mis jäid Corvette'i disaini osaks 40 aastaks. Suurenes ka pagasiruumi maht, kuid enam polnud pagasiruumi luuki, pagas tuli laadida istmete taha. Esimese kahe aastakäigu autod kasutasid 1962. aasta C1-lt pärinevat 5,4-liitrist (327 kuuptollist) mootorit, mis olid saadaval kas karburaatori või Rochesteri kütuse sissepritsega. 1965. aasta jäi viimaseks kütuse sissepritsele (375 hj), kuna see lisas hinnale 538 dollarit; kuna samal aastal debüteeris 6,5-liitrine (396 kuuptolli) "''big-block''" ühe neljalõõrise karburaatoriga, mis lisas hinnale vaid 292.70 dollarit ja arendas 425 hj. 1966 suurenes ''big-block''i töömaht 7 liitrile (427 kuuptolli), võimsus ei muutunud. 1967. aastal oli võimsaim mootor L71: kolme kahelõõrise karburaatoriga "''big-block''", mis arendas võimsust 435 hj. Saadaval oli ka L88 mootor, hinnaga 948 dollarit, mis kasutas sama mootoriga üht suurt Holley neljalõõrist karburaatorit. Selle võimsuseks öeldi olevat 430 hj 4600 rpm juures, kuid tegelikuks võimsuseks on hinnatud ~560 hj 6400 rpm juures. Mootori kõrge 12.5:1 surveaste tegi aga vajalikuks tankida kõrge oktaaniarvuga (103) võidusõidubensiini, mida oli saadaval vähestes bensiinijaamades. Lisaks olid selle mootoriga kohustuslikud lisad ka näiteks Muncie M22 lühikeste käiguvahedega neljakäiguline käigukast hinnaga 237 dollarit, võimsamad pidurid hinnaga 342 dollarit, aga ka varustuspakett C48, millega eemaldati auto raadio ja kliimaseade, et kunstlikult vähendada auto kasutamist tänavasõidul. See kõik lisas juba auto 4200-dollarisele baashinnale veel 1500 dollarit, mistõttu müüdi seda vaid 20 eksemplari. <gallery> Fail:'64 Chevrolet Corvette Convertible (Orange Julep).jpg|C2 Fail:1963 Corvette Grand Sport.JPG|C2 Grand Sport Fail:Chevrolet Corvette Grand Sport replica.jpg|C2 Grand Sport replica Fail:'63 Chevrolet Corvette Convertible (Version 2, Orange Julep).jpg|C2 kabriolett Fail:1961-Chevrolet-Mako-Shark-Corvette-Concept-SA-Top-1280x960.jpg|C2 Mako Shark I XP-755 </gallery> == Kolmas põlvkond (C3; 1968–1982) == C3 eeskujuks oli 1965. aasta Larry Shinoda ja Bill Mitchelli disainitud ideeauto Mako Shark II. Kupee oli nüüd notchback-tüüpi, eemaldatava ühes tükis vertikaalse tagaakna ja eemaldatavate katusepaneelidega (T-top). Mootorid olid ületoodud C2-lt (327-kuuptolline ''small-block'' ja 427-kuuptolline ''big-block''), 1969. aastal suurenes ''small-block'' mootori töömaht 5,7 liitrini (350 kuuptolli). 1970 suurenes ''big-block''i töömaht 7,4 liitrini (454 kuuptolli) ja mootori võimsus jõudis tippu, LS7 (ühe Holley 4-lõõrise karburaatoriga ''big-block'') arendas 460 hj. 1970. aastate autoohutus- ja keskkonnanõuded mõjutasid ka Corvette'i, mis muutus nüüd muskelautost sportlikuks turismiautoks (sport touring car). 1972. aastal kukkusid mootorite võimsused alla 300 hj, 1973. aastast polnud tagaaken enam eemaldatav, ratastel olid nüüd radiaalrehvid, mis suurendasid sõidumugavust ja vähendasid müra kuni 40% ning uute autoohutusnõuete kohaselt vahetati senised kroomist kaitserauad uute ja suuremate polüuretaanist kaitseraudade vastu, mis pidid taluma kokkupõrget kiirusel 5 miili tunnis (8 km/h) ilma, et auto mootor, esilaternad ja turvavarustus saaksid kahjustada. Nüud hakkas ka Corvette'il domineerima automaatkäigukast (3-käiguline Turbo-Hydramatic), 1972. aastal oli see 52 protsendil müüdud autodest. 1975. aastal leidsid aset suuremad muutused. ''Big-block''id kadusid, uued föderaalsed autoohutusnõuded tegid kohustuslikuks heitgaaside katalüsaatori, mistõttu langes mootori võimsus 165 hjle, ka lisavarustusena saadaval olev L82 mootor arendas vaid 205 hj. 1975. aasta jäi ka viimaseks kabrioletile. 1976. aasta autod olid viimased, millel kasutati lisanime Stingray. 1977. aastal veeres konveierilt maha 500 000. Corvette, 1978. aastal muudeti tagaakna kuju, saadaval oli kaks erimudelit - Indy Pace Car, märkimaks Corvette'i kasutamist Indy 500 turvaautona ja hõbedane Anniversary Edition, tähistamaks Corvette'i 25. tootmisaastat. 1979. aastal jõudsid Corvette'i müüginumbrid absoluutsesse tippu, kui müüdi 53 807 autot. 1980. aastal muudeti esi- ja tagakaitseraudade disaini, föderaalsed autoohutusnõuded tegid nüüd kohustuslikuks uue, 85 mph (137 km/h) spidomeetri. California osariigi karmimate saastenõuete tõttu oli seal Corvette saadaval ainult 5-liitrise (305 kuuptolli) 180 hj mootoriga ja ainult automaatkäigukastiga. <gallery> 1971 Chevrolet Corvette LT1.jpg|C3 Chevrolet Corvette Stingray Convertible (C3) 6301990.jpg|C3 Stingray Convertible </gallery> == Neljas põlvkond (C4; 1984-1996) == 1983. aastal Corvette ei müüdud, toodeti vaid 43 prototüüpi uue C4 põlvkonna katsetuseks. C4 märkis suuri muudatusi - tootmine toimus nüüd Bowling Greenis Kentucky osariigis, auto oli nüüd seni USAs levinud ''body-on-frame'' (raamile asetatud kere) asemel ''unibody'' (raam ja kere ühes tükis) kandevkerega, oli palju aerodünaamilisem (õhutakistustegur 0.34), katus oli nüüd targa-tüüpi ehk ühes tükis eemaldatava paneeliga, armatuurlauale ilmusid vedelkristalltabloodega näidikud, mootorid olid nüüd kütuse sissepritsega. Esimese mudeliaasta autodel kasutati L83 mootorit (205 hj), käigukastideks olid neljakäiguline 700R4 automaat ja Doug Nashi "4+3" - neljakäiguline manuaalkäigukast kiirkäiguga kolmel kõrgemal käigul. 1985. aastal sai C4 endale uue L98 mootori, võimsusega 230 hj. 1986. aastal oli 10 aasta järel Corvette taas saadaval kabrioletina. 1989. aastal vahetati 4+3 käigukast välja ZFi kuuekäigulise vastu. 1986. aastal ostis General Motors Inglismaa sportautotootja Lotuse, mille abiga töötati välja 32-klapine kahe ülanukkvõlliga LT5 mootor võimsusega 375 hj. See oli saadaval 1990. aastast ZR-1 paketiga, mis lisas auto 32 000 dollarisele baashinnale veel 27 000 dollarit (1991. aastast 31 683 dollarit). 1992. aastal sai Corvette'i uueks baasmootoriks 300-hobujõuline LT1, mis parandas suutlikkust märkimisväärselt. 1993. aastal suurenes ZR-1 võimsus 405 hobujõule, kuid peale LT1 väljatulekut olid vähesed ostjad nõus maksma 100 lisahobujõu eest kahe Corvette'i hinda. 2. juulil 1993 veeres Bowling Greenis konveierilt maha miljones Corvette. See oli sarnase disainiga nagu esimesed Corvette'id: valge kere punase interjööriga. 1996. aastal tuli välja C4 viimase aasta erimudelina Grand Sport, mis oli saadaval ainult sinisena, valge triibuga keskel. Standardvarustuses autod olid 300 hj LT1 mootori ja automaatkäigukastiga, Grand Sportidel oli 330 hj LT4 mootor ja manuaalkäigukast. <gallery> 1989 Chevrolet Corvette.jpg|C4 1993 Chevrolet Corvette ZR-1.jpg|C4 ZR-1 91-96 Chevrolet Corvette targa top.jpg|C4 targa </gallery> == Viies põlvkond (C5; 1997–2004) == C5 toodi välja 1997. aasta alguses Detroiti autonäitusel kupeena. Algselt pidanuks see debüteerima juba 1993. aastal Corvette'i 40. tootmisaasta tähistamiseks, kuid lükkus edasi General Motorsi finantsprobleemide ja juhtkonna vahetuse tõttu. C5 sai endale uue LS1 mootori (5,7 liitrit, 345 hj), käigukastiks oli T-56 kuuekäiguline manuaal või 4L60E neljakäiguline automaat. 1998 tuli välja kabriolett, 1999 ka fikseeritud katusega hardtop-kupee Fixed Roof Coupe. 2001 suurenes mootori võimsus 350 hj-ni, lisaks tuli välja C4 ZR-1 järglasena mudel Z06, mis kasutas 385 hj LS6 mootorit ja oli saadaval ainult manuaalkäigukastiga. Hardtop muutus Z06 sünonüümiks, kuna see oli struktuurselt kõige jäigema kerega, sai Z06 ainult selle keretüübiga, samamoodi polnud hardtop enam saadaval tavamudelina. 2002 suurenes Z06 võimsus 405 hobujõule. 2004. aastal toodeti viimased C5-d. Koos Lotus Espritiga, mille tootmine lõppes samal aastal, olid need ühed viimased klapptuledega autod. <gallery> 2004 Chevrolet Corvette Z06 Commemorative Edition.jpg|C5 Chevrolet Corvette C5 sports car, Rostov-on-Don, Russia.jpg|C5 Convertible C5 Z06 06-29-2019.jpg|C5 Z06 </gallery> == Kuues põlvkond (C6; 2005–2013) == C6 oli C5st viis tolli lühem ja palju aerodünaamilisem, õhutakistusteguriga 0.28. Lisaks on see 42 aasta järel esimene lahtiste esilaternatega Corvette. Mootoriks oli algselt kuueliitrine LS2 võimsusega 400 hj. Käigukastideks olid algselt C5-lt pärit T-56 kuuekäiguline manuaal või 4L60E neljakäiguline automaat, 2006. aastal tuli 4L60E asemele uus 6L80E kuuekäiguline automaat. 2008. aastal sai uueks baasmootoriks 6,2-liitrine LS3 võimsusega 430 hj. Manuaalkäigukastiks oli nüüd TR6060. 2006. aastal tuli välja mudel Z06, mis kasutas 7-liitrist 505 hj LS7 mootorit. 2009. aastal tuli välja mudel ZR1, mis kasutas 6,2-liitrist Eatoni ülelaaduriga LS9 mootorit, võimsuseks 640 hj. <gallery> Chevrolet Corvette Z06 2006 Ulva.jpg|C6 Z06 </gallery> == Seitsmes põlvkond (C7; 2014–2019) == C7 hakati kavandama juba 2007. aastal ning see plaaniti välja lasta 2011. aastal, kuid lükkus edasi septembrini 2013. C7 kasutas esimest korda 38 aasta järel lisanime Stingray. Esimestel autodel oli 6,2-liitrine LT1 mootor, võimsusega 455 hj. Automaatkäigukastiks oli esimesel aastal C6lt pärit 6L80E, manuaalkäigukastiks oli uus seitsmekäiguline TR6070. 2015. aastast oli automaatkäigukastiks uus kaheksakäiguline 8L90, lisaks tuli välja ka mudel Z06 650 hj Eatoni ülelaaduriga LT4 mootoriga. Viimasel, 2019. aastal, tuli välja ZR1. See kasutas LT5 mootorit, millel oli Z06st veel suurem ülelaadur ja uus sissepritsesüsteem, võimsusega 755 hj. <gallery> 2015 Chevrolet Corvette Z06 Convertible at Geneva Auto Salon 2015 (Ank Kumar) 01.jpg|C7 Convertible 2015 Chevrolet Corvette Z06 Convertible at Geneva Auto Salon 2015 (Ank Kumar) 03.jpg|C7 Convertible </gallery> == Kaheksas põlvkond (C8; 2020–tänapäev) == {{Auto | nimi = Chevrolet Corvette (C8) | tootmine = 2020–tänapäev | klass = sportauto | keretüüp = kaheukseline targa <br>kaheukseline kabriolett | teljevahe = 2723 mm | pikkus = 4630 mm | eelkäija = Chevrolet Corvette (C7) | paigutus = keskmootor-tagavedu }}Chevrolet Corvette 8. põlvkond (C8) on esimene Corvette ajaloos, mis sai eesmootori asemel keskmootori. C8 kuulutati välja 2019. aasta aprillis ning kupee ametlik esitlus toimus 18. juulil 2018 Californias Tustinis. Kabrioletti tutvustati 2019. aasta oktoobris Kennedy kosmosekeskuses, mis langes kokku [[Apollo 11]] missiooni 50. aastapäevaga. General Motorsi streigi tõttu algas tootmine veebruaris 2020. C8 kasutab nüüd 6,2-liitrist LT2 mootorit võimsusega 490 hj. Käigukast on TR-9080 kaheksakäiguline topeltsiduriga, esimest korda pärast 1953/54. ja 1982. aastat pole Corvette saadaval manuaalkäigukastiga. 2023. aastal tuli välja Z06, mis kasutab 5,5-liitrist 670 hj LT6 mootorit, erinevalt eelmisest põlvkonnast vabalthingavana. 2024. aastal tuli välja nelikveoline hübriidmudel E-Ray. <gallery> Corvette-2021-C8-Dakmor.jpg|C8 Chevrolet Corvette Stingray (C8).jpg|C8 2020 Corvette C8.R at Amelia Island Concours d’Elegance.jpg|C8.R </gallery> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Chevrolet]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] [[Kategooria:Sportautod]] adlc90a4at0xkmmzgho3wzo1i4y4lo8 0 406213 7122067 6765972 2026-03-31T19:00:29Z NOSSER 8097 7122067 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andja mõis, Sprengler.jpg|pisi|Andja mõis (1894)]] '''Andja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Addinal'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|viru|andja}} (vaadatud 18.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond]]a [[Rakvere vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa on esimest korda mainitud [[1406]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16873 Andja mõis (Viru-Nigula khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Keskajal oli [[Lode]]de mõis ehitatud [[vasallilinnus]]eks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Sellest vasallilinnusest on säilinud kahe esimese korruse müürid<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 16. sajandi keskel kuulus [[Wrangellide sugupuu|Wrangellid]]ele, Johan Wrangelile, kes oli 1554. aastal Virumaa meeskohtu kaasistuja ja 1583. aastal rootsi rittmeister<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14156&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Johan Wrangel, Andja mõisa omanik (1548 "Johan Wrangel zu Addinal, Wolmars Sohn"); 1554 Virumaa meeskohtu kaasistuja; 1583 rootsi rittmeister, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> ja järegnevalt Wrangellidele [[Wrangellide sugupuu|Andja suguvõsaliinist]]. 1688. aastal ostis mõisa [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)]], tema poja [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)]] järel päris 1725. aastal Andja, Aseri, Aruküla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe mõisad meeskohtunik [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749) ning 1750. aastal päris Andja ja [[Uue-Varudi mõis]]a obristleitnat Otto Johann von Tiesenhausen. Haagikohtunik Jakob Johann von Tiesenhausen müüs Andja ja Kohala mõisad kammerjunkur Karl August von Bergile, kes müüs need 1771. aastal assessor Fabian Reinhold von Ungern-Sternbergile. 1796. aastal pärandavara jagamise lepinguga, [[Rakvere kreis]]imarssal Fabian Reinhold von Ungern-Sternbergi (1738–1795) ja tema poja major Karl Gustav von Ungern-Sternbergi (1769–1795) surma 1795 järel, pärijatevahelise kokkuleppega sai Andja ja Kohala mõisa assessor Fabian Reinhold von Ungern-Sternberg (1763–1821), kes 1798. aastal pantis ja 1807. aastal muudetipandileping ostulepinguks. 1827. aastal ostis avalikul müügil [[Alexander Philipp von Saltza|Alexander Philipp von Salza]]le kuuluvad Andja ja [[Toomla mõis]]ad vabahärra, [[Rakvere kreis]]isaadik Friedrich Adolph von Dellingshausen. [[Parun]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]i pärandijagamise lepingu järgi 1841. aastast sai [[Essu mõis|Essu]] ja [[Hulja mõis|Hulja mõisa]] koos Kruusimäega, [[Undla mõis]]a koos [[Räsna mõis|Räsna]] juurde kuuluva külaga Pilo, Andja ja [[Toomla mõis|Toomla mõisa]] nende poeg [[Karl Thomas von Dellingshausen]]. [[1857]]. aastal andis [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisa pärandina oma pojale [[ooberstleitnant]] Friedrich von Dellingshausenile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ega pantida. [[1868]]. aastal müüs Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen Andja ja Essu mõisa ning mõisamaakoha Thomel oma vennale kaardiväe erupolkovnik [[Iwan von Dellingshausen]]ile hinnaga 125 000 [[hõberubla]]. Iwan von Dellingshauseni (surn 11.09.1875) ja [[paruness]] Pauline Friedericke Emilie von Dellingshauseni (surn 13.03.1892) surma järel olid pärijad on võrdsetes osades tema tütred Alexandrine ja Julie, kellele kinnistati [[1893]]. aastal Essu ja Andja mõis. Järgmisteks omanikeks said [[Ungern-Sternberg]]id. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai paruness [[Julie Therese von Ungern-Sternberg]] (sünd von [[Dellingshausen]]) Essu mõisa 165 000 rubla eest ja Andja mõisa (804 tessatiini) 49 017 rubla eest. <ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16907 Essu mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõisa viimane omanik (enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist) oli [[Essu mõis]]a omanik [[Julie von Ungern-Sternberg]]. Seega võis mõisat pidada Essu [[kõrvalmõis]]aks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Andja mõisa tuuleveski== [[Pilt:Andja mõisa tuuleveski varemed.jpg|pisi|Andja mõisa tuuleveski varemed]] Andja mõisa tuuleveski ehitati 1804. aastal. Tegemist on [[Hollandi tüüpi tuulik|Hollandi tüüpi paekivist tuuleveskiga]], mille allosa ümbritseb lai ringrõdu ehk galerii, millelt kunagi sabapuu abil veski pead tuulde keerati. Galeriid ilmestavad paekivist piirdepostid ja uhked kaarvõlvid, millest osa on küll hiljem kinni müüritud. Mõis rentis veskit möldritele. Näiteks 1915. aastal oli Andja tuuliku rent 30 rubla aastas, pluss kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli ta rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Jaan Raam laskis veski sisseseadel laguneda ja 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51010018/ringreis-eestis-mooda-tuulikuid Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid.] Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Andja manor}} *{{Mõisaportaal|viru|andja}} {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.456667|EW=26.462778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] s41whswbkj6oifdgpehjnssnqqnmfqh 7122068 7122067 2026-03-31T19:00:44Z NOSSER 8097 7122068 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andja mõis, Sprengler.jpg|pisi|Andja mõis (1894)]] '''Andja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Addinal'') oli [[rüütlimõis]] [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|viru|andja}} (vaadatud 18.05.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond]]a [[Rakvere vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa on esimest korda mainitud [[1406]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16873 Andja mõis (Viru-Nigula khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Keskajal oli [[Lode]]de mõis ehitatud [[vasallilinnus]]eks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Sellest vasallilinnusest on säilinud kahe esimese korruse müürid<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 16. sajandi keskel kuulus [[Wrangellide sugupuu|Wrangellid]]ele, Johan Wrangelile, kes oli 1554. aastal Virumaa meeskohtu kaasistuja ja 1583. aastal rootsi rittmeister<ref>[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=14156&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSNTJevaWgADjBv%252F Johan Wrangel, Andja mõisa omanik (1548 "Johan Wrangel zu Addinal, Wolmars Sohn"); 1554 Virumaa meeskohtu kaasistuja; 1583 rootsi rittmeister, pitser], Pitserid, Rahvusarhiiv</ref> ja järgnevalt Wrangellidele [[Wrangellide sugupuu|Andja suguvõsaliinist]]. 1688. aastal ostis mõisa [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)]], tema poja [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)]] järel päris 1725. aastal Andja, Aseri, Aruküla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe mõisad meeskohtunik [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749) ning 1750. aastal päris Andja ja [[Uue-Varudi mõis]]a obristleitnat Otto Johann von Tiesenhausen. Haagikohtunik Jakob Johann von Tiesenhausen müüs Andja ja Kohala mõisad kammerjunkur Karl August von Bergile, kes müüs need 1771. aastal assessor Fabian Reinhold von Ungern-Sternbergile. 1796. aastal pärandavara jagamise lepinguga, [[Rakvere kreis]]imarssal Fabian Reinhold von Ungern-Sternbergi (1738–1795) ja tema poja major Karl Gustav von Ungern-Sternbergi (1769–1795) surma 1795 järel, pärijatevahelise kokkuleppega sai Andja ja Kohala mõisa assessor Fabian Reinhold von Ungern-Sternberg (1763–1821), kes 1798. aastal pantis ja 1807. aastal muudetipandileping ostulepinguks. 1827. aastal ostis avalikul müügil [[Alexander Philipp von Saltza|Alexander Philipp von Salza]]le kuuluvad Andja ja [[Toomla mõis]]ad vabahärra, [[Rakvere kreis]]isaadik Friedrich Adolph von Dellingshausen. [[Parun]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]i pärandijagamise lepingu järgi 1841. aastast sai [[Essu mõis|Essu]] ja [[Hulja mõis|Hulja mõisa]] koos Kruusimäega, [[Undla mõis]]a koos [[Räsna mõis|Räsna]] juurde kuuluva külaga Pilo, Andja ja [[Toomla mõis|Toomla mõisa]] nende poeg [[Karl Thomas von Dellingshausen]]. [[1857]]. aastal andis [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisa pärandina oma pojale [[ooberstleitnant]] Friedrich von Dellingshausenile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ega pantida. [[1868]]. aastal müüs Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen Andja ja Essu mõisa ning mõisamaakoha Thomel oma vennale kaardiväe erupolkovnik [[Iwan von Dellingshausen]]ile hinnaga 125 000 [[hõberubla]]. Iwan von Dellingshauseni (surn 11.09.1875) ja [[paruness]] Pauline Friedericke Emilie von Dellingshauseni (surn 13.03.1892) surma järel olid pärijad on võrdsetes osades tema tütred Alexandrine ja Julie, kellele kinnistati [[1893]]. aastal Essu ja Andja mõis. Järgmisteks omanikeks said [[Ungern-Sternberg]]id. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai paruness [[Julie Therese von Ungern-Sternberg]] (sünd von [[Dellingshausen]]) Essu mõisa 165 000 rubla eest ja Andja mõisa (804 tessatiini) 49 017 rubla eest. <ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16907 Essu mõis (Haljala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Mõisa viimane omanik (enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist) oli [[Essu mõis]]a omanik [[Julie von Ungern-Sternberg]]. Seega võis mõisat pidada Essu [[kõrvalmõis]]aks<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Andja mõisa tuuleveski== [[Pilt:Andja mõisa tuuleveski varemed.jpg|pisi|Andja mõisa tuuleveski varemed]] Andja mõisa tuuleveski ehitati 1804. aastal. Tegemist on [[Hollandi tüüpi tuulik|Hollandi tüüpi paekivist tuuleveskiga]], mille allosa ümbritseb lai ringrõdu ehk galerii, millelt kunagi sabapuu abil veski pead tuulde keerati. Galeriid ilmestavad paekivist piirdepostid ja uhked kaarvõlvid, millest osa on küll hiljem kinni müüritud. Mõis rentis veskit möldritele. Näiteks 1915. aastal oli Andja tuuliku rent 30 rubla aastas, pluss kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli ta rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Jaan Raam laskis veski sisseseadel laguneda ja 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51010018/ringreis-eestis-mooda-tuulikuid Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid.] Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Andja manor}} *{{Mõisaportaal|viru|andja}} {{Viru-Nigula kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.456667|EW=26.462778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Viru-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] [[Kategooria:Wrangellide mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]] 7lflpit6v6kvwd2bdqz6qx6yn7lhx3o 0 406309 7122390 7102032 2026-04-01T10:40:21Z Krõõbu 95596 /* Töö- ja teenistuskäik */ 7122390 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} {{vikinda}} '''Mehis Born''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1967]] [[Pärnu]]s) on endine [[Eesti]] [[sõjaväelane]] ([[major]] reservis), kaitseliitlane ja kunstnik. == Haridus == * 1983 Pärnu 9. 8-klassiline kool * 1986 Pärnu Kutsekeskkool nr 13 * 2007 [[Tallinna Ülikool]], kutsepedagoogika (BA) == Sõjaväeline väljaõpe ja täiendkoolitus == * 1986 Raadiolokatsioonijaamade operaatorite õppeprogramm, [[ALMAVÜ]] Tallinna Raadiotehnika kool * 1994 [[Kaitseväe peastaap|Kaitsejõudude peastaabi]] nooremohvitseride ettevalmistus- ja täienduskursused * 2000 Instruktorikursus, Taani Kodukaitse Akadeemia * 2001 Juhtimiskursus I, Taani Kodukaitse Akadeemia * 2001–2003 Üleelamisõppe instruktori kursused ja praktika, Rootsi CFB * 2002 Pataljoniülema kursus Rootsi Kuningriigis * 2003 Inimeste otsimine maastikul, [[Politseiamet]] * 2003 [[Kõrgemad riigikaitsekursused]], [[Kaitseministeerium]] * 2003 Juhtimiskursus II, Taani Kodukaitse Akadeemia * 2004 Juhtimiskursus III, Taani Kodukaitse Akadeemia * 2005 Meeskonnatöö, A. K. Interco OÜ * 2007 Jalaväepataljoni taktika ja nooremstaabiohvitseri kursus, [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] *2008 Avaliku esinemise kursus I, Kaitseliidu kool * 2009 Avaliku esinemise kursus II, Kaitseliidu kool * 2010 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kõneisikute meediakoolitus, Kaitseliidu kool * 2011 Üleelamisõppe instruktorite talvine täienduskursus põhjapolaaralal, Soome NRT * 2012 Juhtimise meistriklass, Taani Kodukaitse Akadeemia * 2013–2014 Jalaväebrigaadi taktika ja staabiohvitseri kursus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused * 2014 Esmaabi isolatsiooni tingimustes, Kaitseliit * 2014 Kõrgemate riigikaitsekursuste jätkukursused, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]] *2018 Matkajuhi tööpraktika, OÜ Viis Aastaaega *2018 Instruktori kursus, OÜ Avarda *2020 Ajajuhtimine, DVSP Consulting *2021 Tsiviil-sõjalise koostöö erialakoolitus, Kaitseliidu Pärnumaa malev *2021 Seikluskasvatus ja elamuspedagoogika noortejuhile, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia *2022 Vägivallatu võitluse baaskursus, Kaitseliidu kool *2024 Info- ja kogukonnavõrgustiku täiendkoolitus, Lääne maakaitseringkond *2024 XIII rahvusvaheline Põhjala üleelamisõppe instruktorite seminar, MTÜ Estlander *2024 Vägivallatu võitluse täienduskursus, Kaitseliidu kool *2025 Kogukonnad kui ressurss KOV kriisikomisjonidele, OÜ Toimevõimendi *2025 Elanikkonnakaitse, Sisekaitseakadeemia *2025 Kriisireguleerimine ja riigikaitse, Sisekaitseakadeemia *2025 Kohaliku omavalitsuse kriisireguleerija ABC koolitus, Sisekaitseakadeemia == Töö- ja teenistuskäik == * 1986–1988 Ajateenistus endises NA-s, [[Radar|raadiolokaatori]] operaator * 1990–... Kaitseliidu Pärnumaa maleva liige (alates 2024. aastast auliige <ref>{{Netiviide |kuupäev=20. veebruar 2024 |pealkiri=Kaitseliidu Pärnumaa maleva auliikmete ritta liitus endine malevapealik Mehis Born |url=https://parnu.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-parnumaa-maleva-auliikmete-ritta-liitus-endine-malevapealik-mehis-born |väljaanne=Kaitseliidu Pärnumaa maleva koduleht}}</ref>) * 1992–1994 Pärnu ja Pärnumaa Riigikaitse osakonna (RKO) korrapidaja * 1994 Pärnu ja Pärnumaa RKO õppekeskuse ohvitser * 1994–1996 Pärnu ja Pärnumaa RKO kutsealuste jaoskonna ülem * 1996–2000 Pärnu ja Pärnumaa RKO [[mobilisatsioon]]i jaoskonna ülem, osakonna ülema asetäitja * 2000–2004 [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a staabiülem, vaneminstruktor, Pärnu garnisoni komandant * 2004–2006 [[Kaitseliidu Sakala malev]]a pealik, garnisoni ülem <ref>{{Netiviide|Autor=Jüri E. Kukk|URL=https://sakala.postimees.ee/2165301/mehis-born-riigi-kaitsmist-ei-saa-teiste-hooleks-jatta|Pealkiri=MEHIS BORN: riigi kaitsmist ei saa teiste hooleks jätta|Väljaanne=Sakala|Aeg=3. september 2005|Kasutatud=}}</ref> * 2006–2014 Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik <ref>Silvia Paluoja. [https://parnu.postimees.ee/627428/mehis-born-kaitseliit-puhendab-aega-ka-olnu-talletamisele "Mehis Born: Kaitseliit pühendab aega ka olnu talletamisele"]. ''Pärnu Postimees'', 9. november 2011.</ref><ref>Priit Rööp. [https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_2012_05_veeb/26 "Major Mehis Born - sõjaajaloohuviline malevapealik"]. ''Kaitse Kodu!'' 5/2012.</ref> * 2014–2015 [[Kaitseliidu Peastaap|Kaitseliidu Peastaabi]] operatiiv- ja planeerimisosakonna maakaitsejaoskonna ülem * 2015–2016 [[Kaitseliidu Lääne malev]]a pealik <ref>Urmas Lauri. [https://online.le.ee/2015/03/06/kaitseliidu-laane-malev-sai-uue-pealiku/ "Kaitseliidu Lääne malev sai uue pealiku"]. ''Lääne Elu'', 6. märts 2015.</ref> * 2015–... Kaitseliidu sümboolikakomisjoni liige *2016 Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabi personalijaoskonna ülem mobilisatsioonijaoskonna ülema ülesannetes * 2016–2017 Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabi mobilisatsioonijaoskonna ülem * 2018–... Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik <ref name=":0">Silvia Paluoja. [https://parnu.postimees.ee/6905899/mehis-born-minust-pidi-saama-tisler-nagu-olid-isa-ja-vanaisa "Mehis Born: Minust pidi saama tisler, nagu olid isa ja vanaisa"]. ''Pärnu Postimees,'' 22. veebruar 2020.</ref> *2018–2023 Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorteinstruktor ([[Noored Kotkad]]) * 2019–2024 Eesti Reservohvitseride Kogu Lääne osakonna esimees * 2020–2024 Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna juhatuse liige * 2024–... Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna teavituspealik * 2024–... Kaitseliidu Pärnumaa maleva juhatuse liige * 2025–2026 Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse spetsialist * 2025–... Eesti Reservohvitseride Kogu vanematekogu liige * 2026–... Tori vallavalitsuse elanikkonnakaitse spetsialist == Auastmed == *[[lipnik]] 1994 *[[nooremleitnant]] 1996 *[[leitnant]] 2000 *[[kapten]] 2004 *[[major]] 2008 == Liikmesus == * [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] * [[Haabjakoda]] * [[Kaitseliit]] * Põrgupõhja Risti Selts * [[Maavalla Koda]] * [[Muinsuskaitse Selts]] * Ühepuulootsiku Ühing == Ühiskondlik tegevus == Mehis Born on korraldanud kolme muinaslinnuse (2008 Soontagana, <ref>{{Netiviide |kuupäev=31. detsember 2008 |pealkiri=Pärnumaa aastal 2008 |url=https://parnu.postimees.ee/63591/parnumaa-aastal-2008 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> 2016 Karuse / Vatla, <ref>{{Netiviide |kuupäev=25. aprill 2016 |pealkiri=Lääne malev tähistas Karuse / Vatla linnuse muinaslinnade kaardiga |url=https://www.kaitseliit.ee/et/laane-malev-tahistas-karuse--vatla-linnuse-munaslinnade-kaardiga |väljaanne=Kaitseliidu koduleht |vaadatud=2024-02-29 |arhiivimisaeg=2024-02-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240229072849/https://www.kaitseliit.ee/et/laane-malev-tahistas-karuse--vatla-linnuse-munaslinnade-kaardiga |url-olek=ei tööta }}</ref> 2021 Leedi Hallimägi <ref>{{Netiviide |kuupäev=26. aprill 2021 |pealkiri=Läänlased avasid Hallimäe muinaslinnusel mälestuskivi |url=https://www.kaitseliit.ee/et/laanlased-avasid-hallimae-muinaslinnusel-malestuskivi |väljaanne=Kaitseliidu koduleht}}</ref>) ning mitme Eesti sõjaajalooga seotud paiga tähistamise. <ref>{{Netiviide |kuupäev=10. juuli 2011 |pealkiri=Pärnumaal avati kuulsa metsavenna mälestuskivi |url=https://www.delfi.ee/artikkel/49337013/parnumaal-avati-kuulsa-metsavenna-malestuskivi |väljaanne=delfi.ee}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=17. oktoober 2017 |pealkiri=Majori kodumaja tähistab mälestustahvel |url=https://parnu.postimees.ee/4278441/majori-kodumaja-tahistab-malestustahvel |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=5. august 2020 |pealkiri=Täna möödub 30 aastat Pärnumaa maleva taasloomisest |url=https://parnu.kaitseliit.ee/et/tana-moodub-30-aastat-parnumaa-maleva-taasloomisest |väljaanne=Kaitseliidu Pärnumaa maleva koduleht}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=30. september 2023 |pealkiri=Läänemaa kaitseliitlaste pikk teekond oma majani |url=https://online.le.ee/2023/09/30/laanemaa-kaitseliitlaste-pikk-teekond-oma-majani/ |väljaanne=Lääne Elu}}</ref> == Looming == Mehis Born on kujundanud sõjaväelist sümboolikat. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_2018_september_veeb/7|pealkiri=Valveüksused lipu alla.|väljaanne=Kaitse Kodu! 2/2020|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide |autor=Markus Saksatamm |aeg= |pealkiri=Tunne kamraadi embleemi - Pärnumaa |url=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2020_veeb/60 |väljaanne=Kaitse Kodu! 2/2020}}</ref> <ref>{{Netiviide |autor=Markus Saksatamm |pealkiri=Tunne kamraadi embleemi - Lääne malev |url=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2020_veeb/20 |väljaanne=Kaitse Kodu! 8/2020}}</ref> <ref>{{Netiviide |autor=Markus Saksatamm |pealkiri=Tunne kamraadi embleemi |url=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2021_veeb/14 |väljaanne=Kaitse Kodu! 7/2021}}</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/7551028/laane-maakaitseringkond-sai-lopuks-oma-lipu "Lääne maakaitseringkond sai lõpuks oma lipu"]. ''Pärnu Postimees,'' 23. juuni 2022.</ref> Tema karikatuure, koomikseid ja joonistusi on ilmunud ajakirjades [[Kaitse Kodu!]] ning [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja ajalehtedes [[Eesti Ekspress]], Nädalaleht, Oma Maa, [[Postimees]], [[Pärnu Postimees]], [[Õhtuleht]], Võitleja jne. <ref name=":0" /> ===Raamat=== 100 aastat Kaitseliitu Pärnumaal: 1918 / 2018. Pärnu 2019, [[Rahvusvaheline raamatu standardnumber|ISBN 978-9949-01-270-1]] (kaaskoostaja [[Merike Jürjo]]) <ref>[http://www.ester.ee/record=b5244122*est 100 aastat Kaitseliitu Pärnumaal: 1918 / 2018. Pärnu 2019]</ref> === Publikatsioonid === Mehis Born on avaldanud artikleid Eesti kodu- ja sõjaajaloo teemadel. Ta on olnud mitmete üleelamisõpet ja kriisiolukordasid käsitlevate kirjutisete (kaas)autor ja/või illustreerija. *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2014_veeb/79 Kirka looga staabihoone Pärnus. (2014). Kaitse Kodu! 7, lk 79-81.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2015_veeb/42 Üleelamise põhitegija - põlemine. (2015). Kaitse Kodu! 1, lk 42-45.] *[https://online.le.ee/2015/06/23/voidupuha-ja-puha-voidutuli/ Võidupüha ja püha võidutuli. (2015). Lääne Elu, 23. juuni.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2016_veeb/60 Saed - palju erinevaid, kuid mõeldud siiski üheks. (2016). Kaitse Kodu! 8, lk 60-65.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2017_veeb/81 Ühe ausa elu auväärsed aumärgid. (2017). Kaitse Kodu! 1, lk 81-83.] *[https://parnu.postimees.ee/4272825/major-hengo-tulnola-vr-i-3-sojamees-arhivaar-ja-asko Major Hengo Tulnola VR I/3 - sõjamees, arhivaar ja asko. (2017). Pärnu Postimees, 12. oktoober.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_2017_november_veeb/39 Omakaitse Kaitseliidu hällina ehk Omaalgatusliku riigikaitse sünnilugu aastatel 1917 kuni 1918. (2017). Kaitse Kodu! 8, lk 38-41.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2018_veeb/60 Lumest peavari aitab talvel ellu jääda. (2018). Kaitse Kodu! 2, lk 60-61.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2018_veeb/50 Kaitseliitlaste tiivasirutus Teise maailmasõja päevil: Omakaitse lugu aastatel 1941 kuni 1944. (2018). Kaitse Kodu! 4, lk 50-55.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_02_2019_veeb/56 Meenutus kodutütardest kui helisev tuulepuhang ammustest aegadest. (2019). Kaitse Kodu! 2, lk 56-57.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2019_veeb/42 Hengo Tulnola - sõjaajalukku kirjutatud mees. (2019). Kaitse Kodu! 4, lk 42-46.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2020_veeb_/14 Olavi Tammemäe - kolmandat põlve Eesti eest. (2020). Kaitse Kodu! 6, lk 14-17.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_08_2020_veeb/70 Stiilne oherdi võib päästa päeva. (2020). Kaitse Kodu! 8, lk 70-71.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2021_veeb/74 Rapla maleva 30 aastat sätiti kaante vahele. (2021). Kaitse Kodu! 4, lk 74.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2021_veeb/61 Peavari ei ole kindlasti peaasi, kuid ... (2021). Kaitse Kodu! 6, lk 61-63.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_04_2023_veeb/64 Sõjameeste sõjakatest sõrmustest. (2023). Kaitse Kodu! 4, lk 64-67.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_03_2024_veeb/70 Jaak Jakobson - ühe Kaitseliidu juhtfiguuri kirevusest pungil elukaar. (2024). Kaitse Kodu! 3, lk 70-73.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_01_2025_veeb/14 Soontagana malevkonna sünd ja sirgumine. (2025). Kaitse Kodu! 1, lk 14-17.] *[https://parnu.ee/OV/AudruOV/Audru_ajaleht/Audru-ajaleht-2025-02.pdf Kriisiolukordade seljatamisest. (2025). Kodused Hääled, 2 (149).] *[https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/Paikuse_ajaleht/Paikuse_Postipaun_mai_2025.pdf Mis on kerksuskeskus ja kuidas seda tarvitada? (2025). Paikuse Postipaun, 9. mai.] *[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_nr_5_2025._a/35 Pärnu malevkond: lugu temas eneses. Pilguheit juurtele. (2025). Kaitse Kodu! 5, lk 35-34.] *[https://parnu.postimees.ee/8267306/kuidas-elevant-end-parnu-esindusloomaks-sattis Kuidas elevant end Pärnu esindusloomaks sättis. (2025). Pärnu Postimees, 12. juuni.] *[https://parnu.postimees.ee/8285351/parnu-linnavalitsus-kesklinna-silla-kapitaalremont-tuleks-ette-votta-paari-lahiaasta-jooksul Pärnu linnavalitsus: Kesklinna silla kapitaalremont tuleks ette võtta paari lähiaasta jooksul. (2025). Pärnu Postimees, 12. juuli.] *[https://parnu.postimees.ee/8311175/mehis-born-sauga-moisast-riigikaitse-kusimused-ei-tohiks-muutuda-poliitiliseks-vagikaikaveoks Riigikaitse küsimused ei tohiks muutuda poliitiliseks vägikaikaveoks. (2025). Pärnu Postimees, 25. august.] ==Tunnustus== *2018 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-7 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> == Isiklikku == Mehis Born on abielus ja kahe täiskasvanud poja isa. == Viited == <references responsive="" /> {{JÄRJESTA:Born, Mehis}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Lääne maleva pealikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva pealikud]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] gsyculuff14w7ywj1lmkr5a9lfvpyf3 0 407910 7122222 6714877 2026-04-01T06:20:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122222 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = Corriere della Sera | logo = Corriere della Sera.svg|logoosuurus=250px | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = päevaleht | formaat = 315×470 mm (''berliner'') | omanik = [[RCS MediaGroup|Rcs Quotidiani S.p.A.]] | väljaandja = | toimetaja = | peatoimetaja = Antonella Baccaro<ref name="2WIkV" /> | kaastoimetaja = | tegevtoimetaja = | uudistetoimetaja = | kujunduse toimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | koosseis = | asutamine = 15. märts 1876 | poliitiline suund = | keel = [[Itaalia keel|itaalia]] | toimetuse asukoht = via San Marco 21, [[Milano]], Itaalia | trükiarv = 358 617<br />(detsember 2013)<ref name="kMeas" /> | sõsarajalehed = {{lihtne loend| * ''Sette'' (reedeti) * ''Io Donna'' (laupäeviti) * ''Corriere della Sera Style'' (igakuiselt) * ''ViviMilano'' (kolmapäeviti, üksnes Milano piirkonnas) * ''CorrierEconomia'' (esmaspäeviti) * ''La Lettura'' (pühapäeviti) }} | ISSN = 1120–4982 }} '''Corriere della Sera''' ({{IPA-it|koˈrrjere ˈdella ˈsera}}; 'õhtune kuller/sõnumitooja') on [[Itaalia]]s [[Milano]]s ilmuv [[päevaleht]]. Väljaanne on üks Itaalia vanimatest. Ajaleht on Itaalias levikult esikohal,<ref name="xtweo" /> [[Il Sole 24 Ore]] ees ja lugejate arvult teisel kohal.<ref name="zZOdp" /> Loosung: ''La libertà delle idee'' (umbes: "Arvamuste vabadus"). == Ajalugu == [[Ajaleht|Ajalehe]] asutamise mõte tekkis väljaande La Lombardia juhatuse liikmel [[Eugenio Torelli Viollier]]il ja sama väljaande toimetajal Riccardo Pavesil 1876. aasta veebruaris.<ref name="bDsPa" /> Esimene number jõudis lugejateni 1876. aasta 5. märtsil.<ref name="esi" /> XXI sajandi alul olid [[ajaleht|ajalehe]] peamised konkurendid [[Rooma]]s ilmuv [[la Repubblica]] ja [[Torino]]s väljaantav [[La Stampa]].<ref name="qwmnc" /> [[pilt:IMG 4261 - Milano - Sede del Corriere della Sera in via Solferino - Foto Giovanni Dall'Orto 20-jan 2007.jpg|pisi|tühi|Lehe toimetuse ajalooline hoone [[Milano]]s Solferino tänaval]] Oma praegusele aadressile [[Milano]]s Püha Markuse tänaval (via San Marco 21) kolis lehe toimetus 2013. aastal. == Päismik läbi aegade == Hommikune väljaanne * 5. märtsist 1876 kuni 25. aprillini 1945 – Corriere della Sera<ref name="ITuwc" /> * 26. aprill 1945 – Il Nuovo Corriere (üksainus number) * 27. aprillist kuni 21. maini 1945 – väljaandmine oli ajutiselt katkestatud * 22. maist 1945 kuni 6. maini 1946 – Corriere d'Informazione * 7. maist 1946 kuni 9. maini 1959 – Il Nuovo Corriere della Sera * alates 10. maist 1959 – Corriere della Sera Õhtune väljaanne * kuni 2.–3. augustini 1943 oli kõigil Corriere väljaannetel sama päismik * alates 3.–4. augustist 1943 kuni 23.–24. aprillini 1945 – õhtune väljaanne ilmus iseseisva päismikuga «Il Pomeriggio» (esmaspäeva hommikuti, põhiväljaande asemel) * 7. maist 1946 kuni 15. maini 1981 – Corriere d'Informazione (ilmus kuni 26. veebruarini 1962 esmaspäeva hommikuti, põhiväljaande asemel) Esmaspäevane väljaanne * Ilmub alates 5. märtsist 1962 – Corriere della Sera del lunedì. == Tuntud kaastöölisi == {{veergude loend|laius=12em| * [[Gaetano Afeltra]] * [[Massimo Alberizzi]] * [[Francesco Alberoni]] * [[Magdi Allam]] * [[Corrado Alvaro]] * [[Giovanni Amendola]] * [[Alberto Arbasino]] * [[Gaetano Baldacci]] * [[Luigi Baldacci (kirjanduskriitik)|Luigi Baldacci]] * [[Gaspare Barbiellini Amidei]] * [[Luigi Barzini (1874-1947)|Luigi Barzini seenior]] * [[Luigi Barzini (1908-1984)|Luigi Barzini juunior]] * [[Pierluigi Battista]] * [[Luca Beltrami]] * [[Vittorio Beonio Brocchieri]] * [[Alberto Bergamini]] * [[Tommaso Besozzi]] * [[Enzo Bettiza]] * [[Alberto Bevilacqua]] * [[Enzo Biagi]] * [[Giovanni Bianconi]] * [[Carlo Bo]] * [[Massimo Bontempelli]] * [[Giuseppe Antonio Borgese]] * [[Mario Borsa]] * [[Isabella Bossi Fedrigotti]] * [[Dino Buzzati]] * [[Italo Calvino]] * [[Manlio Cancogni]] * [[Luciano Canfora]] * [[Giovanni Caprara (ajakirjanik)|Giovanni Caprara]] * [[Luigi Capuana]] * [[Alberto Cavallari]] * [[Aldo Cazzullo]] * [[Mario Cervi]] * [[Pietro Citati]] * [[Matteo Collura]] * [[Franco Cordelli]] * [[Arturo Colombo]] * [[Egisto Corradi]] * [[Maurizio Costanzo]] * [[Maria Grazia Cutuli]] * [[Gabriele D'Annunzio]] * [[Max David]] * [[Andrea De Carlo]] * [[Grazia Deledda]] * [[Giuseppe De Rita]] * [[Federico De Roberto]] * [[Paolo Di Stefano]] * [[Dario Di Vico]] * [[Luigi Einaudi]] * [[Enrico Emanuelli]] * [[Bill Emmott]] * [[Oriana Fallaci]] * [[Vittorio Feltri]] * [[Ennio Flaiano]] * [[Antonio Fogazzaro]] * [[Stefano Folli]] * [[Franco Foresta Martin]] * [[Arnaldo Fraccaroli]] * [[Paolo Franchi (ajakirjanik)|Paolo Franchi]] * [[Massimo Franco]] * [[Massimo Gaggi]] * [[Ernesto Galli della Loggia]] * [[Brunella Gasperini]] * [[Roberto Gervaso]] * [[Giuseppe Giacosa]] * [[André Glucksmann]] * [[Luca Goldoni]] * [[Giuliano Gramigna]] * [[Gianni Granzotto]] * [[Aldo Grasso]] * [[Vittorio Grevi]] * [[Augusto Guerriero]] («Ricciardetto») * [[Pietro Ichino]] * [[Paolo Isotta]] * [[Ettore Janni]] * [[Tullio Kezich]] * [[Maria Latella]] * [[Bernard-Henri Lévy]] * [[Virgilio Lilli]] * [[Claudio Magris]] * [[Curzio Malaparte]] * [[Dacia Maraini]] * [[Carlo Maria Martini]] * [[Carlo Mazzoni]] * [[Paolo Mereghetti]] * [[Francesco Merlo]] * [[Vittorio Messori]] * [[Paolo Mieli]] * [[Mino Milani]] * [[Mario Missiroli (ajakirjanik)|Mario Missiroli]] * [[Ettore Mo]] * [[Sandro Modeo]] * [[Paolo Monelli]] * [[Eugenio Montale]] * [[Indro Montanelli]] * [[Alberto Moravia]] * [[Mario Monti]] * [[Giovanni Mosca]] * [[Massimo Mucchetti]] * [[Ada Negri]] * [[Silvio Negro]] * [[Emilio Nessi]] * [[Luigi Offeddu]] * [[Ugo Ojetti]] * [[Giacomo Olimpio]] * [[Alfredo Oriani]] * [[Piero Ostellino]] * [[Piero Ottone]] * [[Moni Ovadia]] * [[Amos Oz]] * [[Vincenzo Paladino]] * [[Angelo Panebianco]] * [[Alfredo Panzini]] * [[Giovanni Papini]] * [[Mario Pappagallo]] * [[Goffredo Parise]] * [[Walter Passerini]] * [[Pier Paolo Pasolini]] * [[Giorgio Pasquali]] * [[Gianfranco Piazzesi]] * [[Guido Piovene]] * [[Alessandro Piperno]] * [[Luigi Pirandello]] * [[Andrea Purgatori]] * [[Giovanni Raboni]] * [[Gianni Riotta]] * [[Sergio Rizzo]] * [[Maria Laura Rodotà]] * [[Sergio Romano]] * [[Alberto Ronchey]] * [[Alfio Russo]] * [[Giovanni Russo (ajakirjanik)|Giovanni Russo]] * [[Claudio Sabelli Fioretti]] * [[Nantas Salvalaggio]] * [[Michele Salvati]] * [[Giovanni Sartori]] * [[Fiorenza Sarzanini]] * [[Leonardo Sciascia]] * [[Mario Sconcerti]] * [[Cesare Segre]] * [[Vittorio Sermonti]] * [[Beppe Severgnini]] * [[Enzo Siciliano]] * [[Renato Simoni]] * [[Mario Soldati]] * [[Lina Sotis]] * [[Giovanni Spadolini]] * [[Corrado Stajano]] * [[Gian Antonio Stella]] * [[Ugo Stille]] * [[Fareed Zakaria]] * [[Cesare Zappulli]] * [[Giuliano Zincone]] * [[Emilio Tadini]] * [[Tiziano Terzani]] * [[Walter Tobagi]] * [[Cesco Tomaselli]] * [[Armando Torno]] * [[Michele Torraca]] * [[Giorgio Tosatti]] * [[Bernardo Valli]] * [[Aldo Valori]] * [[Sebastiano Vassalli]] * [[Franco Venturini]] * [[Guido Vergani]] * [[Orio Vergani]] * [[Francesco Verderami]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esi">{{cite web|title=Communicating Europe: Italy Manual|url=http://www.esiweb.org/pdf/enlargement_debates_manual_italy.pdf|work=European Stability Initiative|accessdate=23. novembril 2014|date=19. mai 2008}}</ref> <ref name="2WIkV">[http://www.primaonline.it/2015/05/24/204148 Corriere della Sera: ecco la nuova squadra del direttore Luciano Fontana]</ref> <ref name="kMeas">[http://www.primaonline.it/2014/02/07/178569/ Andmed] – ''Accertamenti Diffusione Stampa''</ref> <ref name="xtweo">{{cite web|url=http://dati.adsnotizie.it/|title=Accertamenti Diffusione Stampa|accessdate=27. veebruaril 2015|archive-date=2015-02-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150204040822/http://dati.adsnotizie.it/|url-status=dead}}</ref> <ref name="zZOdp">{{Netiviide |url=http://www.audipress.it/upload/File/Audip%202013_I%20DATI_invio_.xls |pealkiri=Dati audipress (mai 2013) |vaadatud=2015-06-08 |arhiivimisaeg=2014-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140327143135/http://www.audipress.it/upload/File/Audip%202013_I%20DATI_invio_.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bDsPa">{{cite web|url=http://www.corriere.it/cultura/eventi/2011/storia-corriere/notizie/carioti-liberta-di-stampa-missione_b22d0fc8-150f-11e1-9140-38f81e7faa5e.shtml|title=La libertà di stampa come missione. Torelli Viollier e Albertini, padri del «Corriere»|accessdate=28. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="qwmnc">{{cite web|title=The Impact of Internet on the Market for Daily Newspapers in Italy|url=http://idei.fr/doc/conf/ecm/filistrucchi.pdf|work=European University Institute|accessdate=8. oktoobril 2013|author=Lapo Filistrucchi|date=August 2004}}</ref> <ref name="ITuwc">{{Netiviide |url=http://www.corriere.it/store/storia.shtml |pealkiri=Storia del giornale |vaadatud=2015-06-08 |arhiivimisaeg=2008-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080223155321/http://www.corriere.it/store/storia.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} * [http://www.corriere.it/ Koduleht] [[Kategooria:Itaalia ajalehed]] cnswvqd65asb11k3wlyw9crhmhaegye 0 408820 7122317 6784654 2026-04-01T08:40:52Z Amherst99 15496 /* Kiriklikud autasud */ 7122317 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Eelija''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Ott Ojaperv'''; [[11. mai]] [[1977]] [[Tartu]] – [[17. detsember]] [[2024]]) oli eesti õigeusu vaimulik ([[piiskop]]). Eelija nimepäev on [[vkj]] 20. juulil ([[ukj]] 2. augustil). [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2008]] valiti arhimandriit Eelija (Ojaperv) Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinodi istungil Oikumeenilise Patriarhaadi autonoomse [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] (EAÕK) Tartu piiskopkonna piiskopiks.<ref>[https://www.eoc.ee/wp-content/up Metropoolia] nr 44, detsember 2008, lk 7.</ref> [[10. jaanuar]]il [[2009]] pühitses Tallinna ja kogu Eesti kõrgestipühitsetud [[Stefanus (Charalambides)|metropoliit Stefanus]] ta EAÕK [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] piiskopiks.<ref>[https://www.eoc.ee/wp-content/ Metropoolia] nr 45, veebruar 2009, lk 4.</ref> == Haridus == [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu Miina Härma Gümnaasium]], lõpetas 1995 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] usuteaduskond, ''baccalaureus artium'' 2000 [https://www.unistrapg.it/ Università per Stranieri di Perugia], programm "Itaalia keel ja kultuur" 1999 ja 2001 [[Peterburi ülikool|Peterburi Riikliku Ülikooli]] filosoofiateaduskond 2002 Tartu Ülikooli usuteaduskond, ''magister theologiae'' 2003 Tartu Ülikooli usuteaduskond, õpetajakoolitus 2003–2004 [[Voroneži ülikool|Voroneži Riiklik Ülikool]], programm "Vene keel võõrkeelena" 2006 [[Läti Ülikool|Läti Ülikool Riias]], magistriprogramm "Baltic Sea Region Studies" 2007–2008 Tartu Ülikooli usuteaduskond, doktoriõpe (katkestatud). Tema uurimisteema oli psaltri tõlkimine eesti keelde. == Teenistuskäik == 28.07.2006–15.04.2007 [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik|Karksi-Nuia Püha Aleksei Koguduse]] diakon 15.04.2007–29.01.2009 Karksi-Nuia Püha Aleksei Koguduse preester 24.09.2007–16.02.2009 [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus|Arussaare Issanda Taevaminemise Koguduse]] hooldaja Alates 10.01.2009 [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] piiskop ja ''ex officio'' EAÕK Püha Sinodi (piiskoppide kogu) ja kirikuvalitsuse liige<ref>[https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/eesti-apostlik-oigeusu-kiriku-pohikiri/?v=a57b8491d1d8 EAÕK põhikirja] II osa. Kiriku organid ja nende pädevus (vt II. 5 Piiskoppide Kogu ja II. 7.1 Kirikuvalitsus). </ref> == Pühitsusastmed == [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] pühitses ta [[diakon]]iks 28.07.2006, preestriks 15.04.2007, ülendas arhimandriidiks 09.10.2008 ja pühitses piiskopiks 10.01.2009.<ref>[http://www.eoc.ee/vaimulik/ojaperv-eelija/ Eelija / Ott Ojaperv] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulike andmebaas (vaadatud 25.11.2022).</ref> == Kiriklikud autasud == * 09.10.2008 Kaunistustega rinnaristi kandmise õigus * 12.10.2008 [[Puusaehe|Puusaehte]] kandmise õigus ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/vaimulik/ojaperv-eelija/ Vaimulike andmebaas] *[https://tartu.postimees.ee/8157015/in-memoriam-suri-tartu-piiskop-eelija Suri Tartu piiskop Eelija] {{JÄRJESTA:Eelija (Ojaperv)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Surnud 2024]] k6w763arazrll01q4lv41jusxnt5cbk 7122336 7122317 2026-04-01T08:57:01Z ~2026-19653-61 226094 /* Välislingid */ 7122336 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Eelija''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Ott Ojaperv'''; [[11. mai]] [[1977]] [[Tartu]] – [[17. detsember]] [[2024]]) oli eesti õigeusu vaimulik ([[piiskop]]). Eelija nimepäev on [[vkj]] 20. juulil ([[ukj]] 2. augustil). [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2008]] valiti arhimandriit Eelija (Ojaperv) Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinodi istungil Oikumeenilise Patriarhaadi autonoomse [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku]] (EAÕK) Tartu piiskopkonna piiskopiks.<ref>[https://www.eoc.ee/wp-content/up Metropoolia] nr 44, detsember 2008, lk 7.</ref> [[10. jaanuar]]il [[2009]] pühitses Tallinna ja kogu Eesti kõrgestipühitsetud [[Stefanus (Charalambides)|metropoliit Stefanus]] ta EAÕK [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] piiskopiks.<ref>[https://www.eoc.ee/wp-content/ Metropoolia] nr 45, veebruar 2009, lk 4.</ref> == Haridus == [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu Miina Härma Gümnaasium]], lõpetas 1995 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] usuteaduskond, ''baccalaureus artium'' 2000 [https://www.unistrapg.it/ Università per Stranieri di Perugia], programm "Itaalia keel ja kultuur" 1999 ja 2001 [[Peterburi ülikool|Peterburi Riikliku Ülikooli]] filosoofiateaduskond 2002 Tartu Ülikooli usuteaduskond, ''magister theologiae'' 2003 Tartu Ülikooli usuteaduskond, õpetajakoolitus 2003–2004 [[Voroneži ülikool|Voroneži Riiklik Ülikool]], programm "Vene keel võõrkeelena" 2006 [[Läti Ülikool|Läti Ülikool Riias]], magistriprogramm "Baltic Sea Region Studies" 2007–2008 Tartu Ülikooli usuteaduskond, doktoriõpe (katkestatud). Tema uurimisteema oli psaltri tõlkimine eesti keelde. == Teenistuskäik == 28.07.2006–15.04.2007 [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik|Karksi-Nuia Püha Aleksei Koguduse]] diakon 15.04.2007–29.01.2009 Karksi-Nuia Püha Aleksei Koguduse preester 24.09.2007–16.02.2009 [[Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus|Arussaare Issanda Taevaminemise Koguduse]] hooldaja Alates 10.01.2009 [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] piiskop ja ''ex officio'' EAÕK Püha Sinodi (piiskoppide kogu) ja kirikuvalitsuse liige<ref>[https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/eesti-apostlik-oigeusu-kiriku-pohikiri/?v=a57b8491d1d8 EAÕK põhikirja] II osa. Kiriku organid ja nende pädevus (vt II. 5 Piiskoppide Kogu ja II. 7.1 Kirikuvalitsus). </ref> == Pühitsusastmed == [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] pühitses ta [[diakon]]iks 28.07.2006, preestriks 15.04.2007, ülendas arhimandriidiks 09.10.2008 ja pühitses piiskopiks 10.01.2009.<ref>[http://www.eoc.ee/vaimulik/ojaperv-eelija/ Eelija / Ott Ojaperv] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulike andmebaas (vaadatud 25.11.2022).</ref> == Kiriklikud autasud == * 09.10.2008 Kaunistustega rinnaristi kandmise õigus * 12.10.2008 [[Puusaehe|Puusaehte]] kandmise õigus ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/vaimulik/ojaperv-eelija/ Vaimulike andmebaas] *[https://tartu.postimees.ee/8157015/in-memoriam-suri-tartu-piiskop-eelija Suri Tartu piiskop Eelija] {{JÄRJESTA:Eelija (Ojaperv)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 9r2eqj0i75ewt1sh77dnsb398yvsbcy 0 413008 7122223 7110000 2026-04-01T06:32:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122223 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}} {{Arvutimäng | pealkiri = Counter-Strike: Global Offensive | pilt = [[File:Counter-Strike Global Offensive.svg|250px]] | arendaja = [[Hidden Path Entertainment]]<br/>[[Valve Corporation]] | väljaandja = [[Valve Corporation]] | levitaja = [[Steam]] | seeria = "[[Counter-Strike (series)|Counter-Strike]]" | mootor = [[Source (mängumootor)|Source]] | platvormid = [[Microsoft Windows|Windows]]<br/>[[OS X]]<br/>[[Linux]]<br/>[[Xbox 360]]<br/>[[PlayStation 3]] | väljalase = 21. august 2012 | zanr = [[mitmikmäng]] }} '''"Counter-Strike: Global Offensive"''' (tihti lühendatud kui '''CS:GO''') on internetipõhine esimeses isikus tulistamismäng, mille töötas välja [[Hidden Path Entertainment]], kuid nüüd haldab arendust [[Valve Corporation]]. Tegu on neljanda mänguga "[[Counter-Strike]]'i" sarjas ja selle [[Microsoft Windows|Microsoft Windowsi]], [[OS X|OS X-i]], [[Xbox 360]] ja [[Playstation 3]] versioon toodi turule 2012. aasta augustis. [[Linux]]i versioon ilmus 2014. aasta septembris. Mängus on vastamisi kaks meeskonda: terroristid ja eriüksuslased (''Counter-Terrorists''). Mõlema meeskonna eesmärgiks on vastaste elimineerimine ja mängukaardist sõltuva lisaülesande täitmine. Lisaülesanneteks võivad olla pantvangistsenaarium, milles eriüksuslased peavad pantvangid vabastama ja terroristid pantvange valvama, või pommistsenaarium, milles terroristid peavad õhkima määratud kohas pommi ja eriüksuslased proovima ära hoida pommi paigaldamist või paigaldatud pommi kahjutuks tegema. == Mängitavus == "Global Offensive", nagu enamik "Counter-Strike'i" sarja mänge, on ülesehituselt ülesandepõhine internetis mängitav tulistamismäng. See tähendab, et kaks meeskonda, vastavalt terroristid ja eriüksuslased (''Counter-Terrorists''), täidavad mängurežiimist sõltuvaid ülesandeid, milleks võib olla näiteks pommi paigaldamine või kahjutuks tegemine ja pantvangide valvamine või vabastamine. Mängusisesed matšid koosnevad omakorda raundidest ning iga raundi lõpus teenivad mängijad vastavalt oma sooritusele mängusisest raha, mida saab kasutada relvade ostmiseks järgmistes raundides.<ref name="zNzcR" /> Samas võivad pahatahtlikud teod, näiteks oma tiimikaaslase tapmine, mängijalt raha vähemaks võtta.<ref name="VzE9E" /> Mängus on viie kategooria relvi: vintpüssid (''rifles''), püstolkuulipildujad (''sub-machine guns''; SMG), raskerelvad (''heavy''), püstolid (''pistols'') ja granaadid (''grenades''). Kõikidel relvadel on erinevad omadused ja granaatidel erinevad mängusisesed efektid. [[Käsigranaat]] põhjustab näiteks vigastusi lähedal olevatele mängijatele; [[suitsugranaat]] tekitab mängijate katmiseks mõeldud suitsupilve; peibutusgranaat ''(decoy grenade)'' imiteerib mängija kõige tugevama relva heli; välkgranaat ''(flashbang)'' pimestab mõneks hetkeks selle plahvatuse poole vaatavad mängijad. [[Molotovi kokteil]] ja süütepomm aga tekitavad lühikeseks ajaks kaardi mingis osas tulekahju.<ref name="u0r9U" /> === Mängurežiimid === "Global Offensive" sisaldab üheksat mängurežiimi: ''Competitive'', ''Casual'', ''Deathmatch'', ''Arms Race'', ''Demolition'', ''Wingman'', ''Flying Scoutsman, Dangerzone'' ja ''Weapons Course.''<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ''Competetive''<nowiki/>'is on vastamisi kaks viieliikmelist meeskonda ja üks matš kestab keskmiselt 45 minutit. Maksimaalselt võivad selle mängurežiimi matšid venida kuni 1,5 tunni pikkuseks. ''Wingman'' on mängurežiim paarismänguks (2 vs 2), mis on mängitavuselt väga sarnane ''competitive''<nowiki>'ile</nowiki>. Erinevusteks on veidi väiksemad mängukaardid (st tegevuspaigad), väiksem raundide arv (15). ''Casual'' ja ''Deathmatch'' on mängitavuselt vähem tõsised ning on mõeldud pigem harjutamiseks.<ref name="rsiNw" /><ref name="JLSYl" /> ''Arms race'' sarnaneb ''Gun Game''<nowiki/>'iga, mis on figureerinud varasemates Counter-Strike'i mängudes. Selles mängurežiimis saab mängija iga kahe tapetud vaenlase järel uue relva ning eesmärk on jõuda esimesena järjestikus viimase relvani (kuldne nuga) ning tappa sellega üks mängija. ''Demoliation'' on vahepealne variant ''Arms Race''<nowiki/>'ist ja ''Casual''<nowiki/>'ist, milles on mängijate eesmärk paigaldada või kahjutuks teha pomme, kuid uusi relvi on võimalik hankida vaid tappes teisi mängijad (sarnaselt ''Arms Race''<nowiki/>'iga). ''Flying Scoutsman'' on režiim, kus mängijad on varustatud ainult täpsuspüssiga SSG 08 ja noaga.<ref name=":1" /> ''Weapons Course'' on üksikmängurežiim, mille eesmärk on aidata uutel mängijatel õppida granaatide ja relvade kasutamist ning pommide kahjutuks tegemist ja paigaldamist.<ref name=":0" /> ''Dangerzone'' on lahingukuninga mäng ''(battle-royale)'', kus mängitakse kuni 16 või 18 mängija vastu. Mängu alguses on kõigil vaid nuga ja tahvelarvuti, ülesandeks on leida endale relvi, raha, laskemoona ja muud varustus. Tahvelarvuti abiga on võimalik kõike seda raha eest osta, ostetud ese saadetakse seejärel mängijale drooniga. Raha saab mängus seda hoonetest otsides või erinevaid ülesandeid täites. Tahvelarvutiga saab teiste mängijate liikumist ka jälgida. Mängu võidab viimane ellujäänud inimene või meeskond.<ref>{{Netiviide |url=https://www.pcgamer.com/csgo-danger-zone-battle-royale/ |pealkiri=CS:GO goes Battle Royale and free to play |väljaanne=PC Gamer |vaadatud=2. märtsil 2020 |keel=inglise keeles}}</ref> == E-sport == [[File:MLG Columbus - Luminosity vs Navi.jpg|pisi|vasakul|CS:GO elukutseliste mängijate turniir 2016. aastal]] CS:GO elukutseliste mängijate turniire kutsutakse Majoriteks. Majoritel on suured auhinnafondid, algselt 250 000 USA dollarit, kuid need on ajaga suurenenud. MLG Columbus 2016 oli esimene turniir, mille auhinnafond oli 1 000 000 USA dollarit. Eesti tuntuim elukutseline CS:GO mängija on [[Robin Kool]], mängijanimega "ropz", kes praegu mängib Ameerika Ühendriikide e-spordi klubis [[Faze Clan]]. Ta on karjääri jooksul teeninud üle 1 500 000 dollari<ref>{{Netiviide |pealkiri=Robin "ropz" Kool - CS:GO Player |url=https://www.esportsearnings.com/players/31594-ropz-robin-kool |vaadatud=29. septembril 2024 |väljaanne=Esports Earnings |keel=inglise keeles}}</ref> ja valiti 2022. aasta maailma paremuselt 8. CS:GO mängijaks.<ref>{{Netiviide |autor=Harry Richards |eesnimi= |aeg=9. jaanuar 2023 |pealkiri=Top 20 players of 2022: ropz (8) |url=https://www.hltv.org/news/35350/top-20-players-of-2022-ropz-8 |vaadatud=10. septembril 2024 |väljaanne=[[hltv.org]] |keel=inglise keeles}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tom Senior|url=https://www.pcgamer.com/counter-strike-global-offensive-patch-adds-weapons-course-and-zombie-mod-support/|pealkiri=Counter-Strike: Global Offensive patch adds Weapons Course and Zombie Mod support|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=21. august 2012|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jamie Villanueva|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/operation-hydra-modes-maps-18685|pealkiri=Several maps and game modes permanently added to CS:GO as Operation Hydra ends|väljaanne=Dot Esports|aeg=|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="zNzcR">{{Netiviide|autor=Alistair Pinsof|url=https://www.destructoid.com/review-counter-strike-global-offensive-233724.phtml|pealkiri=Review: Counter-Strike: Global Offensive|väljaanne=Destuctroid|aeg=24. august 2012|vaadatud=22. jaanuaril 2019|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2017-01-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170101122023/https://www.destructoid.com/review-counter-strike-global-offensive-233724.phtml|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="VzE9E">{{Netiviide|autor=kazac|url=http://read.navi-gaming.com/en/team_news/money_system_in_csgo_explained|pealkiri=Money system in CS:GO explained |väljaanne=Natus Vincere|aeg=17. veebruar 2016|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2017-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170102060245/http://read.navi-gaming.com/en/team_news/money_system_in_csgo_explained}}</ref> <ref name="u0r9U">{{Netiviide|autor=Jamie Villanueva|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/csgo-weapons-guide-16911|pealkiri=A guide to CS:GO’s weapons|väljaanne=Dot Esports|aeg=|vaadatud=22. jaanuaril 2019|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=2018-02-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180224052715/https://dotesports.com/counter-strike/news/csgo-weapons-guide-16911|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rsiNw">{{Netiviide|autor=Evan Lahti|url=https://www.pcgamer.com/csgo-competitive-guide-your-first-match/|pealkiri=CS:GO competitive guide: your first match|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=19. jaanuar 2015|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="JLSYl">{{Netiviide|autor=Henry Stenhouse|url=https://www.pcgamer.com/csgo-crosshair-map/|pealkiri=How to find the perfect CS:GO crosshair for you|väljaanne=[[PCGamer]]|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=22. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://blog.counter-strike.net/ Ametlik koduleht] {{Valve Corporation}} [[Kategooria:2012. aasta videomängud]] [[Kategooria:Linuxi mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:PlayStation 3 mängud]] [[Kategooria:Xbox 360 mängud]] [[Kategooria:Valve Corporationi videomängud]] [[Kategooria:Counter-Strike]] sirs8447q9sxs822u0b13ynmxkiozz9 15 415997 7122000 4274484 2026-03-31T17:27:07Z Pikne 13803 7122000 wikitext text/x-wiki Pealkiri vigane. Peab olema: [[Eesti–Venemaa suhted]]. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 27. september 2015, kell 16:23 (EEST) :selle kriipsuga on nii ja naa. Ühtluse huvides oleme kasutanud lühikest kriipsu, mida on vikitehniliselt lihtsam teha. Pikema kriipsu kasutamine võiks asjakohane olla, kui eristada nt juhtumit "Eesti-Uus-Meremaa suhted"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. september 2015, kell 19:49 (EEST) : Sõna "ja" asemel on siin õige sidekriips, mitte mõttekriips, vt [https://keeleabi.eki.ee/viki/Sidekriips.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:26 (EEST) npdcdxpu6e10lrfo4d648c0k6qr1jtz 0 421542 7122330 6643067 2026-04-01T08:48:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122330 wikitext text/x-wiki '''DNA tüpiseerimine''' ehk '''DNA profiili määramine''' on levinud meetod [[kriminalistika]]s, millega saab identifitseerida inimesi tänu igaühe individuaalsele [[DNA]] mustrile. Analüüsitavaks materjaliks võib olla veri, sülg, higi, karvad, nahk, luu ja muu bioloogiline materjal, mille rakud sisaldavad DNAd. Meetodit kasutatakse ka põlvnemise kindlakstegemisel ja säilmete identifitseerimisel. <ref name="khXcM" /> ==Ajalugu== 1984. aastal avastas [[Alec Jeffreys]], et igal isikul on ainult talle omane DNA muster ehk DNA sõrmejälg, mille alusel on võimalik isikuid identifitseerida<ref name="7SJN0" />. 1983. ja 1986. aastal vägistati ning tapeti [[Leicester]]is kaks briti tüdrukut. Kuna mõrvad toimusid samas piirkonnas ja olid sarnaste tundemärkidega, kahtlustas politsei küll ühte meest, kuid lähemal uurimisel osutus too süütuks. 1986. aastal tegi Inglise politsei Alec Jeffreysile ettepaneku aidata neid mõrvade uurimisel. Töö tulemusena vabastati süütu mees ning mõisteti süüdi tegelik kurjategija.<ref name="qNdCE" /> 1980. aastatel oli kasutusel metoodika, mis oli väga töömahukas ning vajas suures koguses DNAd, mida on sündmuskohalt tihti keeruline leida. Praeguseks ajaks on kohtuekspertiisialane DNA analüüsi tehnoloogia ning metoodikad kiirelt arenenud ning kvaliteetne DNA profiil on võimalik kätte saada lühikese aja jooksul väga väikesest hulgast bioloogilisest materjalist. Lisaks inimese DNA uurimisele analüüsitakse ka loomade, taimede, putukate, bakterite ja seente DNA-d.<ref name="üheksas" /> DNA profiili määramiseks on eri aegadel kasutatud mitmeid meetodeid. Kõige esimene kasutatav meetod oli [[RFLP]] (ingl ''restriction fragment length polymorphism'') analüüs, mille käigus kasutati restriktsiooni ning analüüsiti [[VNTR]] (ingl ''variable number tandem repeat'') järjestusi. See meetod on ülimalt ajakulukas ja nõuab palju hea kvaliteediga DNAd, mida ei ole tihti võimalik sündmuskohalt leida. Kümme aastat hiljem vahetati RFLP-meetod välja [[STR]] (ingl ''short tandem repeat'') järjestuste analüüsimeetodiga. STR-analüüs on kiirem ning analüüsiks piisab üsna väikesest bioloogilise materjali kogusest.<ref name="kL5st" /> ==DNA profiili määramise meetodid== ===STR (''short tandem repeat'') meetod=== Tänapäeval kasutatakse DNA tüpiseerimiseks meetodit, mille käigus uuritakse üksteise järel korratud lühikesi kordusjärjestusi ehk STR järjestusi. Nendes kordusjärjestustes esineb nii suur varieeruvus, et iga indiviid on seetõttu teistest eristatav. Analüüsi käigus amplifitseeritakse ehk kordistatakse (baseerub [[polümeraasi ahelreaktsioon]]i metoodikal) uuritavas proovis kindlaid DNA järjestusi. [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]]i (ingl ''polymerase chain reaction'') tulemusena tehakse nendest järjestustest miljoneid koopiaid. Amplifitseeritud fragmendid lahutatakse ja määratakse kindlaks nende pikkus [[kapillaarelektroforees]]iga. Kriminalistikas analüüsitakse nii [[Autosoom|autosoomsetes]] kromosoomides esinevaid kordusjärjestusi (auto-STR) kui ka [[Y-kromosoom]]is esinevaid kordusjärjestusi (Y-STR).<ref name="üheksas" /> ====DNA analüüsides kasutatavad STR markerid==== Uuritavad DNA järjestused peavad olema võimalikult lühikesed, sest kohtuekspertiisialaste DNA analüüside puhul uuritakse väga mitmekesist bioloogilist materjali, DNA võib olla lagunenud ning proovid võivad sisaldada aineid, mis takistavad DNA analüüsimist. Enamikus testsüsteemides jäävad uuritavate lookuste pikkused vahemikku 90–500 aluspaari. Lagunenud DNA uurimiseks on välja töötatud testsüsteeme, kus uuritavate lookuste pikkused jäävad vahemikku 70–290 aluspaari (mini-STRid). <ref name="üheksas" /> Lisaks on STR markerite valimisel olulisteks kriteeriumideks veel järgmised omadused: # markeritel peavad olema võimalikult madalad saatepiigid, mistõttu enamasti kasutatakse tetranukleotiidseid kordusi; # erinevad markerid peavad asuma erinevates kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest väga kaugel – ei tohi valida aheldunud markereid; # markeritel peab olema madal mutatsiooni tase; # nad peavad olema töökindlad ja reprodutseeritavad koos teiste markeritega; # omama kõrget diskrimineerimisvõimet.<ref name="gAKGd" /><ref name="L4Jw0" /> DNA analüüsi tulemusel saadud profiilid on võrreldavad teiste laborite tulemustega juhul, kui on analüüsitud samu markereid. 1997. aastal valiti Ameerika Ühendriikides välja 13 STR lookust, mida pidid hakkama kasutama kõik laborid üle riigi.<ref name="cipzv" /> Euroopas valiti kohustuslikud STR lookused välja 1999. aastal. Lookuste komplekt nimetati ESS (ingl ''European Standard Set'') lookusteks ning see sisaldas seitset lookust. 2009. aastal suurendati lookuste arvu 12 lookuseni. See oli vajalik ennekõike riigiti kasvavate DNA andmebaaside tõttu ning vältimaks valepositiivsete kokkulangevuste saamist DNA andmebaasist otsimisel nii riigisiseselt kui ka DNA andmete vahetamisel riikide vahel.<ref name="9vIZO" /> Kohustuslikke lookusi peavad kasutama kõik Euroopa riigid <ref name="VvHaL" />. 2010. aastal alustati Ameerika Ühendriikides diskussiooni teemal, et senist kohustusliku 13 lookuse asemel võiks kohustuslike lookuste arvu suurendada 18 lookuseni. Lisada tahetakse 5 ESS lookust.<ref name="FIXsL" /> ===Y-kromosoomi analüüs=== [[Y-kromosoom|Y-kromosoom]]i ehk meessugukromosoomi analüüsi saab kasutada põlvnemise kindlakstegemiseks, migratsiooni ajaloo uurimisel ja kohtuekspertiisialastes DNA analüüsides. Y-kromosoomi analüüs on hea vahend põlvnemise uurimisel, sest Y-kromosoom pärandub isalt pojale ning seetõttu on kõigil sama meesliini pidi põlvnevatel isikutel sama Y-kromosoomi [[haplotüüp]]. Kriminalistika valdkonnas annab Y-kromosoomi analüüs palju informatsiooni proovide puhul, kus on palju naisisiku DNAd ning vähestes kogustes meesisiku DNAd (nt kuriteod, kus ohvriks on naine ja kurjategijaks meesisik). Y-kromosoomi analüüsil saadud haplotüüp ei ole unikaalne, sest see esineb veel uuritud isiku meesliini sugulastel.<ref name="üheksas" /> ===Mitokondriaalse DNA analüüs=== [[Mitokondriaalne DNA|Mitokondriaalse DNA]] (mtDNA) analüüsi kasutatakse sugulusanalüüside ja säilmete identifitseerimise puhul. mtDNA pärandub edasi emaliini pidi ja antakse edasi nii tütardele kui ka poegadele. mtDNA on võrreldes tuumse DNAga vastupidavam tänu oma rõngaskromosoomile, mis ei lase nt DNAd lagunevatel ensüümidel kinnituda DNA otstesse. Seetõttu on mtDNAd võimalik analüüsida ka lagunenud koes. mtDNA analüüsil saadud haplotüüp ei ole unikaalne, sest see esineb veel uuritud isiku emaliini sugulastel. mtDNAs on kolm hüpervariaabelset piirkonda (HV1, HV2, HV3), mida uuritakse kasutades sekveneerimismetoodikat.<ref name="teine" /> Haplotüübi määramiseks võrreldakse saadud nukleotiidset järjestust referentsjärjestusega, milleks kasutatakse CRS (ingl ''Cambridge Reference Sequence'') järjestust. Kui uuritaval proovil esinevad erinevused referentsjärjestusega, siis need erinevused märgitakse üles – millises positsioonis ning kas tegu on deletsiooni, insertsiooni või asendusega. Lisaks võrreldakse saadud mtDNA haplotüüpi võrdlusisiku proovist saadud mtDNA haplotüübiga.<ref name="NPGG4" /> ==DNA andmebaasid== Esimene DNA andmebaas loodi 1995. aastal Inglismaal. Esimese viie aastaga sisestati andmebaasi üle 500 000 DNA profiili. 2010. aastaks oli see arv tõusnud nelja miljonini. DNA andmebaaside kasutuselevõtt aitas Inglismaal kaasa üle 50 000 kriminaaluurimisele. 13. oktoobril 1998 tõi [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] (ingl ''Federal Bureau of Investigation'') välja üle Ameerika kasutatava [[CODIS]]e (ingl ''Combined DNA Index System'') nimelise DNA andmebaasi tarkvara. 2010. aastaks oli Ameerika CODISes rohkem kui üheksa miljonit DNA profiili. CODIS-e tarkvara kasutavad paljud riigid üle maailma, sealhulgas ka Eesti. Samas on ka neid DNA laboreid, kes siiani kasutavad DNA andmete hoiustamiseks ja töötlemiseks enda loodud tarkvara. <ref name="teine" /> ==DNA andmete vahetus ja Prümi leping== 27. mail 2005 allkirjastasid Austria, Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania Prümi lepingu, mille eesmärgiks on lihtsustada DNA profiilide, sõrmejälgede ning sõiduki registriandmete vahetust nende seitsme Euroopa riigi vahel.<ref name="GIeKV" /> Euroopa Komisjon võttis Prümi lepingu vastu kaks aastat hiljem. Lepingu vastuvõtmine muutis nende andmete automatiseeritud vahetuse kohustuslikuks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. 2012. aasta keskel sai Eesti [[Euroopa Komisjon]]ilt loa alustada DNA andmete vahetust. Enamasti vahetatakse kahtlusaluste ja/või süüdimõistetute ning ühelt isikult pärinevaid sündmuskoha profiile, kuid on ka riike, kus on lubatud vahetada ka tuvastamata isikute DNA profiile. Vahetatavate DNA profiilide kategooriad on määranud iga riik oma seadustega.<ref name="üheksas" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="üheksas">Lanno Ü., Kaing H., Sadam M., Riikoja A., Rodi K., Randmäe H., Eskor L., Kristjankroon E., Kriiska-Maiväli K., Ivask I., Mei E., Juhe A., Rausberg P., Laanet S., Saarik V., Toomet M., Tõns K., Rebane H., Rodes L., Rump M., Rosin G., Olt O., Lindmäe H., Nõmm O. 2013. DNA Ekspertiis. Kriminalistikaekspertiisid. Tallinn. Paar OÜ. 55–124.</ref> <ref name="teine">Butler J. M. 2011. Advanced topics in forensic DNA typing: methodology. Academic Press. Waltham, Massachusetts. 213, 219, 411–412 , 416–417.</ref> <ref name="khXcM">Aaspõllu A. [https://web.archive.org/web/20140426234630/http://www.horisont.ee/node/205 Pärilikkusaine DNA eristab meid teistest ja üksteisest.] 09.10.2015</ref> <ref name="7SJN0">Jeffreys A.J., Wilson V., Thein S.W. 1985. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3856104 Hypervariable minisatellite regions in human DNA.] Nature, 314, 67–73.</ref> <ref name="qNdCE">Wambaugh J. 1989. The Blooding. New York Bantam Books. New York City.</ref> <ref name="kL5st">University of Leicester. [https://web.archive.org/web/20151208094039/http://www2.le.ac.uk/departments/emfpu/genetics/explained/profiling-history History of DNA profiling.] 09.10.2015</ref> <ref name="gAKGd">Carracedo A., Lareu M.V. 1998. [https://www.promega.ee/~/media/files/resources/conference%20proceedings/ishi%2009/oral%20presentations/21.pdf?la=en Development of new STRs for forensic casework: criteria for selection, sequencing & population data and forensic validation.] 9th International Symposium on Human Identifcation Oral Presentation. Institute of Legal Medicine. University of Santiago de Compostela, Spain.</ref> <ref name="L4Jw0">Gill P., Urquhart A., Millican E., Oldroyd N., Watson S., Sparkes R., Kimpton C. P. 1996. [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF01369596 A new method of STR interpretation using inferential logic-development of a criminal intelligence database.] International Journal of Legal Medicine, 109, 14–22.</ref> <ref name="cipzv">Budowle B., Moretti T. R., Niezgoda S. J., Brown B. L. 1998.[https://www.promega.com/~/media/files/resources/conference%20proceedings/ishi%2002/oral%20presentations/17.pdf CODIS and PCR-Based Short Tandem Repeat Loci: Law Enforcement Tools.] 2nd International Symposium on Human Identifcation Oral Presentation. Forensic Science Research and Training Center, FBI Academy, Quantico, VA, USA. Forensic Science Systems Unit, FBI Laboratory, Washington, D.C., USA.</ref> <ref name="9vIZO">Gill P., Fereday L., Morling N., Schneider P. M. 2006. [http://www.fsijournal.org/article/S0379-0738(05)00342-7/abstract The evolution of DNA databases – recommendations for new European STR loci.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Forensic Science International, 156, 242–244.</ref> <ref name="VvHaL">Schneider P. M. 2009. [https://www.promega.com/~/media/Files/Resources/Profiles%20In%20DNA/1201/Expansion%20of%20the%20European%20Standard%20Set.ashx Expansion of the European Standard Set of DNA Database Loci – the Current Situation.] Institute of Legal Medicine, University Hospital of Cologne, Germany.</ref> <ref name="FIXsL">FBI. [http://www.fbi.gov/about-us/lab/codis/ Combined DNA Index System (CODIS).] 09.10.2015</ref> <ref name="NPGG4">Rudin N., Inman K. 2002. An Introduction to Forensic DNA Analysis. 2nd edition. CRC Press. Boca Raton, Florida. 147.</ref> <ref name="GIeKV">Sisekaitseakadeemia. [https://web.archive.org/web/20160305004846/http://www.sisekaitse.ee/prym/avaleht/ajalugu-3/prumi-leping-3/ Prümi leping]. 09.10.2015</ref> }} [[Kategooria:DNA]] [[Kategooria:Kriminalistika]] m4okdflgd2ao6792yy3b1fbl58zz6vj 0 423004 7122004 7035302 2026-03-31T17:30:38Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7122004 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anatoli Tihhonovitš Martšenko''' ([[vene keel]]es Анатолий Тихонович Марченко; [[23. jaanuar]] [[1938]] [[Barabinsk|Barabinsk, Novosibirski oblast]] – [[8. detsember]] [[1986]] [[Tšistopol]], [[Tatari ANSV]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[dissident]], [[kirjanik]] ja inimõiguste aktivist. == Elukäik ja tegevus == Ta sündis 23. jaanuaril 1938 Barabinskis [[Novosibirski oblast]]is. Isa oli masinisti abi raudteel ja ema raudteejaama koristaja, mõlemad olid kirjaoskamatud. Pärast kaheksat aastat koolis käimist langes ta koolist välja ja siirdus komsomolilähetusega [[Novosibirski hüdroelektrijaam]]a ehitusele, kus omandas puurimismeistri eriala. Hiljem töötas ta mitmes Siberi hüdroelektrijaamas, Tomski oblasti kaevandustes ja Karaganda elektrijaamas. 1958. aastal süüdistatuna osalemises massikakluses kohalike tööliste ja asumisele saadetud [[tšetšeenid]]e vahel (tegelikult ta ei osalenud, [[miilits]] lihtsalt vahistas kõik ühiselamus viibijad) saadeti ta kaheks aastaks vangi [[Karaganda]] tööparanduslikku laagrisse ([[Karlag]]). Pärast aastast vangistust põgenes ta ebainimlike olude tõttu laagrist ja elas ligemale aasta ilma dokumentide ja kindla elukohata. Ta üritas [[Turkmeenia]] kaudu põgeneda [[Iraan]]i, kuid peeti 29. oktoobril 1960 piirivööndis kinni ja pisteti [[Ašhabad]]i [[KGB]] eeluurimisvanglasse. 3. märtsil 1961 mõistis [[Turkmeeni NSV]] Ülemkohus ta süüdi kodumaa reetmises ja määras talle kuueaastase vabaduskaotuse. Istus vangis [[Mordva]]s poliitvangide laagrites ja [[Vladimir]]i linna vanglas, kus tutvus teiste poliitvangidega. Vanglas olles haigestus ta raskelt ja kaotas kuulmise. Olles kõigest kaheksaklassilise haridusega, haris ta ennast laagris, tutvudes vangi mõistetud dissidentidest intellektuaalidega. 2. novembril 1966 vabanes ta vanglast ja asus laadijana tööle [[Vladimiri oblast]]i Aleksandrovi linnas. Laagritutvus kirjanik [[Juli Daniel]]iga viis ta kokku [[Moskva]] [[dissident]]liku intelligentsiga. 1967. aastal kirjutas ta oma vanglamälestustest raamatu "Minu tunnistus" ("Mои показания").<ref>http://old.memo.ru/history/diss/books/map4ehko/</ref> Raamat levis ''samizdat''<nowiki/>'i väljaandena juba samal 1967. aastal. Käsikiri toimetati välismaale, ning 1969. aastal ilmus ingliskeelne tõlge ("My Testimony"), mis leidis suurt vastukaja, tõestades läänemaailmale, et vangilaagrid eksisteerivad Nõukogude Liidus ka pärast [[Stalin]]i surma. Raamat tõlgiti veel mitmesse keelde. 1968. aastal asus ta kirjutama avalikke kirju. 27. märtsil 1968 saatis ta avaliku kirja ajalehe [[Literaturnaja Gazeta]] peatoimetajale [[Aleksandr Tšakovski]]le, kes oli samal päeval avaldanud artikli, kus kurdeti, et dissidente toidetakse Nõukogude riigi kulul. Martšenko lükkas oma kirjas Tšakovski väited ümber, öeldes, et toiduportsjonid on minimaalsed ja et vangid teevad üle jõu käivat tööd. 17. aprillil saatis ta samateemalise avaliku kirja Nõukogude Punase Risti esimehele, NSV Liidu tervishoiuministrile, NSV Liidu Teaduste Akadeemia presidendile jmt juhtivale persoonile (nende hulgas ka kirjanikud [[Konstantin Simonov]] ja [[Jevgeni Jevtušenko]]). Oma kirjas kutsus ta neid üles nõudma poliitvangide olukorra avalikku uurimist. "''Inimsusvastaste kuritegude lõpetamine on meie kodanikukohustus, inimliku südametunnistuse kohus. Kuritegu ei alga mitte krematooriumide suitsevate korstnate ega [[Magadan]]isse viidud vangide aurikutega. Kuritegevus algab kodaniku ükskõiksusega.''"<ref>https://chronicle-of-current-events.com/2013/09/21/2-6-a-letter-by-anatoly-marchenko/</ref> Jälgides sündmusi [[Tšehhoslovakkia]]s ([[Praha kevad]]) kirjutas ta 26. juulil 1968 avaliku kirja paljudele ajakirjandusväljaannetele, kus ennustas, et Nõukogude Liit teeb Praha kevadele lõpu. Kaks päeva hiljem 28. juulil 1968 arreteeriti ta süüdistatuna passirežiimi rikkumises (elas Moskvas ilma sissekirjutuseta) ja saadeti [[Butõrka vangla]]sse. 21. augustil 1968 (samal päeval, mil Nõukogude Liit koos teiste [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i liikmetega tungis Tšehhoslovakkiasse) mõistis Moskva Timirjazovi rajooni rahvakohus talle antud "kuriteo" eest maksimumkaristuse – aasta vabadusekaotust range režiimiga koloonias.<ref>https://web.archive.org/web/20160815173542/https://chronicleofcurrentevents.net/2013/09/22/3-1-responses-to-events-in-czechoslovakia/</ref> Ta saadeti vangilaagrisse [[Permi oblast]]is. Ta oleks pidanud vabanema juulis 1969, kuid enne seda esitati talle uus süüdistus "Nõukogude Liidu laimamises". Kohtuistung Martšenko üle toimus 22. augustil 1969 Permi oblastis asuva Nõrobi vangilaagri raamatukogu lugemissaalis. Teda süüdistati sellistes väljendustes nagu "Nõukogude Liit rikub teiste riikide suveräänsust ja Nõukogude väed saadeti tankidega Tšehhoslovakkiasse vabadust tooma", "NSV Liidus puudub demokraatia; sõna-, ajakirjandusvabadust ja loovust ei eksisteeri", Hiina-Nõukogude piiril toimunud sündmuste eest (märtsi algul 1969 toimus [[Ussuur]]i jõel asuva Damanski saare juures relvakokkupõrge Nõukogude Liidu ja [[Hiina]] vägede vahel) on süüdi Nõukogude Liit. Lisaks nendele avaldustele süüdistati Martšenkot tööst teatamisest keeldumises ja arestikambris viibimisel teatamises: "Kommunistid on joonud kogu minu vere." Ta mõisteti süüdi "Nõukogude ühiskondlikku ja poliitilist süsteemi rüvetava laimu levitamises” ja talle määrati kaks aastat vabadusekaotust range režiimiga koloonias.<ref>https://chronicle-of-current-events.com/2013/10/08/10-1-the-trial-of-anatoly-marchenko/</ref> Paljud tema tuttavad ei uskunud teda vanglat üle elavat, arvestades tema kehva tervist. Sellegipoolest vabanes ta augustis 1971 vangistusest. Nüüd järgnes asumisele saatmine, kusjuures Martšenkole anti võimalus kohta valida. Tema valikuks osutus [[Irkutski oblast]]is asuv Tšuna linn, kus oli asumisel Juli Danieli endine elukaaslane Larissa Bogoraz, kes oli sinna saadetud neljaks aastaks, pärast seda, kui ta protesteerides Nõukogude Liidu sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse augustis 1968 Moskvas arreteeriti. Martšenko abiellus temaga enne septembrit 1972, kui värske abielupaar asus elama [[Kaluga oblast]]is asuvasse [[Tarusa]] väikelinna. Martšenko renoveeris nende eluasemeks lagunenud ja mahajäetud puumaja ning töötas katlakütjana kohalikus vabrikus. Sellel talvel sündis neil poeg Pavel. Kuna Tarusa asus kõigest 100 km kaugusel Moskvast, taastasid nad sidemed pealinna dissidentliku seltskonnaga, keda oli järjest enam võimude poolt represseeritud. 23. augustil 1973 saatis ta kirja [[ÜRO peasekretär]]ile [[Kurt Waldheim]]ile, kurtes ühe Nõukogude vanglas istuva kirjaniku saatuse üle. Kirjas Lääne-Saksa liidukantslerile [[Willy Brandt]]ile hoiatas ta pingelõdvendusega seotud ohtude eest (Nõukogude Liit kasutab olukorda ära). 10. detsembril 1974 kirjutas ta kirja NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehele [[Nikolai Podgornõi]]le, kus ta teatas oma loobumisest Nõukogude kodakondsusest ja kavatsusest emigreeruda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Vastuseks julgustasid võimud teda taotlema [[Iisrael]]i viisat, mida Nõukogude Liit oleks saanud kasutada propaganda eesmärkidel. Seetõttu keeldus Martšenko koostööst, ehkki oleks võinud Nõukogude Liidust välja saades hõlpsasti oma sihtkohta muuta. Vastusena tema igasugusele koostööst keeldumisele vahistati ta 26. veebruaril 1975 oma kodus Tarusas ja talle esitati süüdistus eelmisel suvel talle kehtestatud "haldusjärelevalve" meetmete rikkumise eest. Vanglas alustas ta näljastreiki. 31. märtsil 1975 toimus tema üle Kaluga linna rahvakohtus istung, selleks ajaks oli ta nälginud juba viis nädalat. Kohus saatis ta neljaks aastaks asumisele,<ref>https://chronicle-of-current-events.com/2016/01/15/35-2-the-case-of-anatoly-marchenko/</ref> asumiskohaks jällegi Tšuna Irkutski oblastis. Ta jätkas nälgimist ka pärast kohtuistungit, lõpetades alles 53. päeval, kui olukord oli läinud eluohtlikuks. Tema transport Siberisse kulges [[Sverdlovsk]]i, [[Novosibirsk]]i ja [[Irkutsk]]i vanglate kaudu ning kestis paar kuud. Tšunas asus ta tööle palgikäitlejana saeveskis. Oktoobris 1975 lõpetas ta oma teise teose "Tarusast Siberisse", kus ta käsitleb oma äsjast kohtuprotsessi ja näljastreiki (ilmus 1980 Ameerika Ühendriikides pealkirjaga "From Tarusa to Siberia"). 1976. aastal oli ta üks [[Moskva Helsingi grupp|Moskva Helsingi grupi]] asutajatest, millest kujunes juhtiv inimõiguste eest võitlev organisatsioon Nõukogude Liidus. Septembris 1978 asumiselt vabanedes pöördus ta tagasi Moskvasse, kus ta seati võimude poolt valiku ette: kas emigreeruda välismaale või minna vangi, kuid ta ignoreeris seda. Sel perioodil kirjutas ta oma viimase raamatu "Ela nagu teised" ("Живи как все"), milles käsitleb oma eluperioodi aastatel 1966-1969. Märtsis 1981 arreteeriti ta Moskvas viimast korda ja saadeti Vladimiri linna vanglasse. 4. septembril 1981 mõistis Vladimiri oblasti kohus talle "nõukogudevastase agitatsiooni" eest kümme aastat vabadusekaotust koos viieaastase asumisele saatmisega. Kohtus teatas ta, et peab [[NLKP]]-d ja [[KGB]]-d kuritegelikeks organisatsioonideks.<ref name="clouds">https://web.archive.org/web/20100627122417/http://www.prison.org/clouds/clouds845.shtml</ref> Tema elu viimasest viiest aastast on vähe teada. Oma vangistuse esimesel perioodil kandis ta karistust [[Permi oblast]]i poliitiliste vangide laagris. Detsembris 1984 peksid valvurid teda metsikult. Oktoobris 1985 saadeti ta [[Tšistopol]]i vanglasse, kui "kinnipidamisrežiimi pahatahtlik rikkuja." 4. augustil 1986 alustas ta oma viimast näljastreiki (samal päeval saatis ta kirja Helsingi lõppakti konverentsile Viinis. Ta suri näljastreigi tagajärjel 8. detsembril 1986 Tšistopoli vangla haiglas.<ref>https://web.archive.org/web/20101031004523/http://hrights.ru/text/b22/Chapter7%205.htm</ref> Tema naine ja 13-aastane poeg sõitsid Tšistopoli, kuna keelduti lubamast teda matta Moskvasse. 12. detsembril 1986 maeti Martšenko Tšistopoli vangla lähedale õigeusu kalmistule. Tema abikaasale Larissa Bogorazile keelduti väljastamast surmatunnistust ja ta kirjutas hauale pandud männipuust ristile Anatoli Martšenko nime pastapliiatsiga.<ref>https://web.archive.org/web/20180112043212/https://bukovskyarchive.wordpress.com/2016/07/06/4-february-1987-206-b/</ref><ref>https://www.nytimes.com/1986/12/12/world/marchenko-buried-near-jail-in-rites-of-orthodox-church.html</ref><ref name="clouds" /> 1988. aastal hakkas [[Euroopa Parlament]] välja andma [[Sahharovi mõttevabaduse auhind]]a, selle esimesed kaks laureaati olid [[Nelson Mandela]] ja postuumselt Anatoli Martšenko. Auhinna võttis 10. detsembril 1988 [[Strasbourg]]is asuvas Euroopa Parlamendi hoones vastu tema abikaasa Larissa Bogoraz. Auhinda kätte andes ütles Nõukogude tuumafüüsik ja inimõiguslane [[Andrei Sahharov]] oma kirjas: "Oma raamatus "Minu tunnistus" rääkis Martšenko esimesena tõtt Stalini-järgsete töölaagrite ja vanglate kohta. Tema raamatust sai üks meie riigi inimõigusliikumise alustalasid. Oma moraalivaimuga vägivallatu õiglusvõitluse kaudu ning püüdlusega varjamata ja täieliku tõe poole äratas raamat repressiivorganite viha autori vastu. Terve tema hilisem elu ja traagiline surm Tšistopoli vanglas oli nende viis talle selle tõe, selle vankumatuse ja kõrge moraalse põhimõtte eest tagasi maksta. Martšenko elu ja töö on tohutu panus demokraatia, inimlikkuse ja õigluse saavutamiseks."<ref>https://www.europarl.europa.eu/intcoop/sakharov/laureates/anatoli_en.html</ref> == Teosed == * Anatoly Marchenko (translator Michael Scammell), "My Testimony" (Dutton, New York, 1969) * Anatoly Marchenko (editor Joshua Rubenstein), "From Tarusa to Siberia" (Strathcona, Michigan, 1980) * Anatoly Marchenko (translator Paul Goldberg), "To Live Like Everyone" (Henry Holt & Co., New York, 1989) ==Tunnustus== * [[1988]] [[Sahharovi mõttevabaduse auhind]] (postuumselt) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Martšenko, Anatoli}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 1986]] p28bjv9un34ctyhv9umnkfr1kfcfugw 0 424463 7122230 6214609 2026-04-01T06:48:36Z Juhatusjuhatus 226164 /* Viited */ 7122230 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib inimese hambaravist; loomade hambaravi kohta vaata artiklit [[Veterinaarne hambaravi]]}} {{allikad}} '''Hambaravi''' on mistahes meditsiiniline protseduur, mis on seotud [[hammas]]te või [[lõualuud]]ega. Hambaravi hõlmab hambadefektide parandamist täidismaterjalidega, aga ka [[juureravi]], [[Ortodontia|ortodontiat]], näo- ja lõualuude kirurgiat ning proteeside valmistamist.<ref>{{Netiviide|Autor=Medihub|URL=https://medihub.org/et/koik-teenused/hambad-|3=proteesid/hambaravi|Pealkiri=Hambaravi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=19.05.2018}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hambaravi spetsialist, hambaarst peab tundma ka [[anestesioloogia]]t, sest hambaraviga võib kaasneda [[valu]], mille vastu kasutatakse (kohalikku) tuimestust. ==Hambaravi liigid== *Adhesiivne hambaravi *Konservatiivne ehk traditsiooniline hambaravi (sh [[stomatoloogia]]) (ingl ''Conservative dentistry'') *Restauratiivne hambaravi ([[endodontia]], [[parodontoloogia]], [[ortodontia]], [[hambaproteetika]], [[implantoloogia]]) **[[Ortopeediline hambaravi]] (''Orthopedic Dentistry'') *Diagnostiline hambaravi ehk suu- ja hambahaiguste [[diagnostika]] (''Diagnostic Dentistry'') **Hambaröntgen **Hammaste [[radiograafia]] (digitaalne hambaröntgen, digitaalne röntgenipilditehnika) *Ennetav hambaravi (''Preventive Dentistry'') *Esteetiline ehk kosmeetiline hambaravi *[[Geriaatria|Geriaatriline]] hambaravi *Kirurgiline hambaravi ehk hambakirurgia *Kliiniline hambaravi (''Clinical Dentistry'') *Laste hambaravi *Kohtuodontoloogia *Terapeutiline hambaravi (''Therapeutic Dentistry'') *Veterinaar- ehk loomade hambaravi ==Viited== {{viited}}2. Hambaravikliinik [https://www.kliinik32.ee/ Kliinik 32]{{Vikitsitaadid}} ==Välislingid== * [https://www.hambaarst.ee/artiklid/633] Lokaalanesteetikumid (kohalikku tuimestust põhjustavad ained) hambaravis. (kirjutis Eesti Hambaraviportaalis) [[Kategooria:Hambaravi| ]] rbub315a91jpyf2cn5u8t6wzioxxigm 0 428138 7122208 6969409 2026-04-01T04:27:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122208 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ClaudeShannon MFO3807.jpg|pisi|Claude Shannon]] '''Claude Elwood Shannon''' ([[30. aprill]] [[1916]] [[Petoskey]], [[Michigan]] – [[24. veebruar]] [[2001]]) oli ameerika [[matemaatika|matemaatik]], [[elektroonika|elektroonik]] ja kodeerija, keda peetakse [[informatsiooniteooria]] isaks.<ref name="3h757" /><ref name="Bell Labs" /> Shannon pani oma [[1948]]. aastal ilmunud artikliga aluse infoteooriale. Samuti on ta tuntud [[digitaalarvuti]] ja -skeemide disainiteooria rajamise poolest. Nimelt kirjutas ta [[1937]]. aastal 21-aastase [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] (MIT) magistrandina artikli, mis näitas, et elektroonikaseadmed suudavad [[kahendmuutuja]]te abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte.<ref name="Fortune" /> Tööga koodimurdmise ja turvalise [[telekommunikatsioon]]i vallas andis Shannon panuse riigikaitse krüptoanalüüsi [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. == Elulugu == Shannon sündis [[Michigan]]is [[Petoskey]] linnas ja kasvas üles Michiganis [[Gaylord]]i linnas.<ref name="Ikx2R" /> Tema isa Claude seenior (1862–1934), varajaste [[New Jersey]] asunike järeltulija, oli ärimees ja testamendikohtunik. Shannoni ema Mabel Wolf Shannon (1890–1945) oli keeleõpetaja ja mitu aastat Gaylordi Keskkooli direktor. Suurema osa lapsepõlvest veetis poiss Gaylordis, kus ta [[1932]]. aastal lõpetas ka keskkooli. Shannon tundis huvi mehaanika- ja elektriseadmete vastu. Talle sobisid kõige paremini [[loodusteadused]] ja matemaatika. Kodus ehitas ta mitmesuguseid seadmeid, näiteks [[mudellennuk]]eid, raadio teel juhitava [[paat|paadi]] ja oma 800 meetri kaugusel elava sõbra koduga ühendatud juhtmevaba [[telegraaf]]isüsteemi. Hiljem töötas ta [[Western Union]]i jooksupoisina. Tema lapsepõlvekangelane oli [[Thomas Alva Edison]]. Hiljem selgus, et Edison ja Shannon on kauged sugulased. Nad mõlemad olid John Ogdeni (1609–1682) järeltulijad. Ogden on paljude silmapaistvate inimeste esivanem.<ref name="MIT nekroloog" /><ref name="CLAUDE ELWOOD SHANNON, Collected Papers" /> Shannon oli apoliitiline [[Ateism|ateist]].<ref name="AF7kL" /> === Boole'i teooria rakendused === Shannon astus 1932. aastal [[Michigani Ülikool]]i, kus ta võttis kursusi, mis tutvustasid [[George Boole]]'i elutööd. [[1936]]. aastal lõpetas ta ülikooli [[bakalaureusekraad]]iga kahel alal: elektroonikas ja matemaatikas. Ta läks edasi [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]]i (MIT) elektroonika erialale, kus ta aitas ehitada [[Vannevar Bush]]i [[diferentsiaalanalüsaator]]it, varajast [[analoogarvuti]]t.<ref name="hHtYK" /> Diferentsiaalanalüsaatori keerulisi konkreetseks otstarbeks mõeldud vooluskeeme uurides sai Shannon aru, et Boole'i ideed olid suurel määral rakendatavad ka mujal. [[1937]]. aastal avalikustati Shannoni [[magistritöö]] "[[Sümboolne relee- ja lülitusskeemide analüüs]]" (''A Symbolic Analysis of Relay and Switching Circuits'').<ref name="Pi4Mj" /> Töö hakkas tuntust koguma [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal ning oli üldtuntud pärast seda. Tänapäevalgi on see põhimõtteliselt kõikide [[digitaalskeem]]ide tehnilise lahenduse aluseks. Shannoni tugev teooria tõrjus varasemad mittepaindlikud ''[[ad hoc]]'' meetodid välja. Shannon tõestas, et [[kahendsüsteem]]aritmeetikat saab kasutada selleks, et lihtsustada toona telefoniühendustes kasutatud elektromehaaniliste [[relee]]de järjestust. Viimast mõtet laiendas ta tõestusega, et releede järjestusi saab kasutada ka kahendalgebra tehete lahendamiseks. [[Moskva Riiklik Ülikool|Lomonossovi-nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis]] õppinud [[Viktor Šestakov]] mõtles välja Boole'i loogikal põhineva elektrilülitite süsteemi juba [[1935]]. aastal, kuid see avaldati Shannonist hiljem, [[1941]]. aastal. Digitaalarvutite tööpõhimõte seisnebki elektrilülitite võimel sooritada [[Loogikatehe|loogikatehteid]]. Vannevar Bush pakkus edust julgustust saanud Shannonile välja, et ta võiks [[Cold Spring Harbor]]i laboris aidata välja töötada sarnaseid matemaatilisi seoseid [[Gregor Mendel]]i [[geneetika]] väljendamiseks. Uuring viis selleni, et Shannon kirjutas [[1940]]. aastal MIT-s filosoofia alal [[doktoritöö]] "Algebra teoreetilise geneetika jaoks" (''An Algebra for Theoretical Genetics'').<ref name="N3L9M" /> Kui Shannon sai 1940. aastal New Jerseys [[Princeton]]is oleva teadusinstituudi liikmeks, oli tal hea võimalus ideid vahetada mõjukate teadlaste ja matemaatikutega, näiteks [[Hermann Weyl]]i ja [[John von Neumann]]ga. Ta puutus aeg-ajalt kokku ka [[Albert Einstein]]i ja [[Kurt Gödel]]iga. Shannon töötas vabalt mitmel alal, mis arvatavasti aitas tal hiljem infoteooriat arendada.<ref name="Guizzo" /> === Sõjaaegsed uuringud === Shannon läks teise maailmasõja ajal tööle [[Bell Labs]]i, et arendada [[tulejuhtimissüsteem]]e ja [[krüptograafia]]t. Seal tutvus ta Bettyga, kellega abiellus [[1949]]. aastal.<ref name="SW" /> Shannonile omistatakse signaaligraafi leiutamine aastal [[1942]].<ref name="IbcOA" /> Shannon puutus [[1943]]. aasta alguses kaks kuud kokku Briti krüptoanalüüsija [[Alan Turing]]iga. Turing oli saadetud [[Washington]]i, et jagada USA mereväega krüptoanalüüsi meetodeid, mida tema kodumaal kasutati.<ref name="Hodges1992" /> Ta huvitus ka kõne krüpteerimisest, mille tõttu viibis Bell Labsis. Shannon ja Turing kohtusid sööklas teejoomise ajal.<ref name="Hodges1992" /> Turing tutvustas Shannonile 1936. aasta artiklis kirjeldatud universaalset [[Turingi masin]]at.<ref name="vLGLM" /><ref name="xzLuH" /> Shannon oli vaimustuses, kuna paljud neist ideedest täiendasid ja toetasid tema enda omi. Kui sõda lõppemas oli, tahtis varsti laiali minev riigikaitseuuringute komitee saada kokkuvõtte tehnikaaruannetest. Köites tulejuhtimisest oli essee "Andmete silumine ja ennustamine tulejuhtimissüsteemides" (''Data Smoothing and Prediction in Fire-Control Systems''), mille kaasautorid olid Shannon, [[Ralph Beebe Blackman]] ja [[Hendrik Wade Bode]].<ref name="GBffc" /> Selles essees käsitleti probleeme andmete ja signaalide töötlemise seisukohast ning see kuulutas ette [[infoajastu]] tulekut. Shannoni tööd [[krüptograafia]] kohta olid veelgi enam seotud tema hilisemate väljaannetega [[kommunikatsiooniteooria]]st. [[1945]]. aasta septembris, sõja lõppedes, kirjutas ta Bell Labsi jaoks salastatud [[memorandum]]i "Krüptograafia matemaatiline teooria" (''A Mathematical Theory of Cryptography''). Avalik versioon pealkirjaga "Kommunikatsiooniteooria salastussüsteemides" (''Communication Theory of Secrecy Systems'') anti välja aastal 1949. Artikkel võttis paljud [[1948]]. aasta artiklis "Matemaatiline kommunikatsiooniteooria" (''A Mathematical Theory of Communication'') esinenud ideed ja matemaatilised sõnastused kokku. Shannon mainis, et sõjaaegsed uuringud kommunikatsiooniteooria ja krüptograafia kohta arenesid samaaegselt ning et nad olevat nii tihedalt seotud, et kahte teineteisest lahutada ei saa.<ref name="062dN" /> Eelmainitud salastatud raporti alguses olevas allmärkuses ütles Shannon, et kavatseb neid mõtteid arendada veel tulevases memorandumis infoedastuse kohta.<ref name="Guizzo" /> Bell Labsis tõestas Shannon, et ühe korra kasutatava võtmega (inglise keeles ''one-time pad'') krüpteerimine on murdmatu. See uuring tehti avalikuks 1949. aasta oktoobris. Ta tõestas sedagi, et ükskõik milline murdmatu krüpteerimissüsteem peab olema nende omadustega, mis on ühekordse võtmega süsteemilgi: võti on täielikult juhuslik, sama suur kui lihttekst, mitte iialgi eelnevalt kasutatud ei osaliselt ega täielikult ja peab olema salastatud.<ref name="E2DzD" /> Hiljem murdis riiklik julgeolekuagentuur ([[NSA]]) osaliselt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koodi, mis oletatavalt kasutas ühekordse võtmega süsteemi. Hiljem selgus aga, et põhjus oli süsteemi vales kasutamises. NSV Liidu tehnikud kasutasid mõnikord ühesugust võtit mitu korda, mida ameerika krüptoanalüütikud märkasid. === Sõjajärgne panus === 1948. aastal ilmus lubatud memorandum pealkirjaga "Matemaatiline kommunikatsiooniteooria" (''A Mathematical Theory of Communication''). See avaldati kahe artiklina: üks juulis ja teine oktoobris. Artiklid kirjeldasid peamiselt seda, kuidas kõige paremini saatja edastatavat infot kodeerida. Selles fundamentaalses teoses kasutas ta elemente [[Norbert Wiener]]i välja töötatud [[tõenäosusteooria]]st, mis tol ajal ei olnud veel kommunikatsiooniteoorias laialdaselt kasutusel. Shannon töötas välja [[informatsioonientroopia]], sõnumi määramatuse kirjeldamise mõõdu, algatades sellega informatsiooniteooria ala. [[Warren Weaver]]iga kahasse kirjutatud raamat "Matemaatiline kommunikatsiooniteooria" (''The Mathematical Theory of Communication'') sisaldab Shannoni 1948. aasta artiklit ja selle Weaveri-poolset populariseeringut, mis sobib ka mittespetsialistile. Weaver tõi välja, et kommunikatsiooniteoorias ei kirjelda sõna "informatsioon" seda, mida keegi ütleb, vaid seda, mida ta öelda saaks. See tähendab, et sõnumit valides on informatsioon isiku valikuvabaduse näitaja. Shannoni mõtted on temapoolse ülelugemisega populariseeritud ka [[John Robinson Pierce]]'i teoses "Sümbolid, signaalid ja müra" (''Symbols, Signals, and Noise''). [[1951]]. aastal sai informatsiooniteooria panus loomuliku keele töötlemisse ja [[arvutuslingvistika]]sse veelgi selgemaks tänu tema artiklile "Kirjaliku [[inglise keel]]e ennustamine ja entroopia" (''Prediction and Entropy of Printed English''), mis tõi välja inglise [[keelestatistika|keele statistika]] alumise ja ülemise [[entroopiapiir]]i ning pani aluse statistikal põhinevale keeleanalüüsile. Lisaks tõestas ta, et kui [[tühik]]ut lugeda tähestiku täiendavaks täheks, siis keele ettemääramatus väheneb. See idee loob kultuurilise tava ja tõenäosusliku tunnetuse vahele seose. Teine märkimisväärne artikkel, mis oli kirjutatud sõja ajal ja oli seni salastatud, avaldati 1949. aastal pealkirjaga "Salastussüsteemide kommunikatsiooniteooria" (''Communication Theory of Secrecy Systems''). Shannon tõestas selles artiklis, et kõik murdmatud kodeeringud peavad olema samade tunnustega kui ühekordselt kasutatava võtmega krüpteerimisviisil. Talle omistatakse ka valimi moodustamise teooria loomine, mis oli vajalik 1960. aastatel ja hiljem [[telekommunikatsioon]]is analoogülekandesüsteemidelt digitaalülekandesüsteemidele üleminekuks. Shannon sai [[1956]]. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professoriks. === Hobid ja leiutised === Akadeemilise töö kõrvalt huvitus Shannon [[žongleerimine|žongleerimisest]], üherattalise jalgrattaga sõitmisest ja [[male]]st. Ta leiutas palju seadmeid, näiteks [[rakett]]idega lendavad kettad, motoriseeritud hüppepulk või teadusnäituse jaoks mõeldud tuldsülgav [[trompet]]. Üks ta humoorikamatest leiutistest oli tema laual olev karp, mis kandis nime "ülim masin" (inglise keeles ''ultimate machine'') ja põhines [[Marvin Minsky]] ideel. Sellel seadmel oli külje peal vaid üks lüliti. Seda lülitades avanes karbil kaas ja sealt tulnud mehaaniline käsi lükkas lüliti tagasi ja läks karpi. [[YouTube]]'is ja [[Thingverse]]'is on inimestel ülima masina vastu uus huvi tekkinud. Lisaks sellele ehitas ta seadme, mis suutis lahendada [[Rubiku kuubik]]u.<ref name="MIT nekroloog" /> Shannon töötas välja digitaalarvuti [[Minivac 601]], mis pidi ärimeestele õpetama, kuidas arvutid töötavad. Seda müüdi alates aastast [[1961]]. Teda peetakse koos [[Edward Thorp]]iga esimese kantava arvuti leiutajaks.<ref name="Kantav arvuti" /> Seda arvutit sai kasutada [[rulett|ruletis]] võiduvõimaluse väljaarvutamiseks. === Pärand === Shannon läks aastal 1956 Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti ja asus tööle sealses elektroonikalaboris. Ta jäi sinna koguni [[1978]]. aastani. Aastal 2001 tähistati tema saavutusi ning seoses sellega püstitati Shannoni auks kuus [[Eugene Daub]]i skulptuuri: Michigani Ülikooli, Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti, Gaylordi linna Michiganis, [[California Ülikool]]i [[San Diego]]s, Bell Labsi ja AT&T Shannon Labi.<ref name="UnLKS" /> Üks osa jagunenud Belli süsteemist nimetati tema auks Shannoni laboriks. Neil Sloane, suure osa Shannoni artiklikollektsiooni toimetaja [[1993]]. aastal, väitis, et kommunikatsiooniteooria (tänapäeval tuntud kui [[informatsiooniteooria]]) perspektiiv on [[digitaalrevolutsioon]]i alus ja et iga [[mikroprotsessor]]it sisaldav seade on idee poolest Shannoni 1948. aasta väljaande tulemus.<ref name="shannoni artikkel" /> Ühtlasi nimetas ta Shannonit sajandi vägevaimaks meheks ja digitaalrevolutsiooni algatajaks ning ütles, et ilma temata oleksid paljud tänapäeval tuntud asjad olemata.<ref name="star ledger" /> Ühik "[[Shannon (ühik)|shannon]]" (biti sünonüüm) on nimetatud Claude Shannoni järgi. Shannonil oli kolm last: Robert James, Andrew Moore ja Margarita Shannon. Vanem poeg Robert suri [[1998]]. aastal 45 aasta vanuselt. Elu lõpupoole arenes Claude Shannonil [[Alzheimeri tõbi]] ja ta suri aastal [[2001]]. Oma viimased aastad veetis ta Massachusettsis hooldekodus, mäletamata oma seniseid saavutusi.<ref name="SW" /><ref name="OJIPu" /> Shannoni nekroloogis väitis tema naine Mary, et kui tal poleks olnud Alzheimeri tõbe, oleksid tema saavutused teda ennastki hämmastanud.<ref name="star ledger" /> == Muu töö == [[Pilt:Theseus Maze by Claude Shannon, 1952 - MIT Museum - DSC03702.JPG|pisi|Shannoni hiir labürindis]] === Shannoni hiir === Theseus oli [[1950]]. aastal loodud magnetiline [[hiir]], mis suutis releeahela abil liikuda 25 ruudust koosnevas [[Labürint|labürindis]], ja sellel olid pärishiire mõõtmed.<ref name="Bell Labs" /> Labürinti sai ümber seada.<ref name="Bell Labs" /> Hiire eesmärk oli käigud läbi otsida, et leida teatud ese. Kui hiir oli juba labürindiga tuttav, võis teda teise kohta tõsta ja tänu eelnevale kogemusele oskas ta minna otse eseme juurde. Hiir oli programmeeritud nii, et võõrasse punkti paigutatuna hakkas ta käike läbi otsima, kuni leidis tuttava koha, minnes seejärel kohe sihtmärgi juurde ja talletades uut kogemust.<ref name="Bell Labs" /> Näib, et Shannoni hiir oli esimene selletaoline tehislik õppevõimeline mehhanism.<ref name="Bell Labs" /> === Shannoni maleprogramm === Shannon avaldas aastal [[1950]] artikli "Arvuti maletamiseks programmeerimine" (''"Programming a Computer for Playing Chess"''), milles ta selgitas, kuidas saab arvutit arvestataval tasemel malet mängima panna. Tema väljamõeldud [[algoritm]] on minimaksiprotseduur, mis põhineb malendite paigutuse hindamisel. Shannon tõi näiteks hindamisfunktsiooni, kus mustade malendite positsiooni väärtusest lahutati valgete oma. Eri malendite tugevust hinnati levinud punktisuhte järgi (1 punkt etturi eest, 3 ratsu või oda eest, 5 vankri eest ja 9 lipu eest).<ref name="XR2g1" /> Tema hindamisviis võttis arvesse ka malendite positsiooni, näiteks iga ettur, mis oli teise etturiga samas rivis, ei olnud kõnealuse etturi ohtupanekuta liigutatav või oli isoleeritud, andis pool punkti. Teine positsiooniga seotud tegur funktsioonis oli liikuvus, mis andis igale malendile 0,1 lisapunkti iga käigu kohta, mida sellega teha sai. Lisaks andis ta kuningale väärtuse 200, kuna kuninga kaotus tähendaks [[matt (male)|matti]]. Shannoni sõnul on see hindamisfunktsioon vaid näidis. Näiteks ei oleks ühes rivis olevatel või isoleeritud etturitel väärtust, mis on ebareaalne. === Infoteooria ja selle rakendamine mänguteoorias === Shannon ja tema naine Betty käisid koos Edward Thorpiga aeg-ajalt [[Las Vegas]]es nädalavahetust veetmas. Füüsik John L. Kelly juunioriga väljatöötatud infoteoorial põhinevate meetodite abil mängisid nad seal väga edukalt [[blackjack]]i.<ref name="KG0YV" /> Suurima-vähim meetodina tuntud mänguviis töötab nii, et ilmunud kaartide põhjal liidetakse kas 1, 0 või −1.<ref name="43qhU" /><ref name="DJlsL" /> Shannon ja Thorp leiutasid ka väikese peidetava arvuti, mis aitas neil hasartmänge mängides võiduvõimalust välja arvutada.<ref name="Lp6JM" /> William Poundstone kirjutab ühes oma raamatus, et Shannon ja Thorp teenisid mängurlusega väga palju raha, väide, mida toetab oma kirjutistes ka Elwyn Borlekamp, Kelly assistent aastatel [[1960]]–[[1962]]. Sama teooria abil teenisid Shannon ja Thorp aktsiaturul veel rohkem raha.<ref name="YKycJ" /> Claude Shannoni kaardilugemisviis seletati lahti Ben Mezrichi raamatus "Bringing Down the House", mis räägib MIT blackjacki-meeskonnast; raamat sai [[2003]]. aastal bestselleriks. Raamatu põhjal tehti [[2008]]. aastal ka film "[[21 (film 2008)|21]]". == Tunnustus == * 1991 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks == Viited == {{viited|allikad= <ref name="3h757">{{netiviide| url = http://rsbm.royalsocietypublishing.org/content/roybiogmem/55/257| pealkiri = Claude Elwood Shannon 30 April 1916 — 24 February 2001| autor = James, Ioan| failitüüp = | täpsustus = lk 257–265| väljaanne = Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society 55| aeg = 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise keeles| arhiivimisaeg = 2016-02-03| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160203143053/http://rsbm.royalsocietypublishing.org/content/roybiogmem/55/257| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Bell Labs">{{netiviide | url = http://www.alcatel-lucent.com/wps/portal/!ut/p/kcxml/04_Sj9SPykssy0xPLMnMz0vM0Y_QjzKLd4w39w3RL8h2VAQAGOJBYA!!?LMSG_CABINET=Bell_Labs&LMSG_CONTENT_FILE=News_Features/News_Feature_Detail_000025| pealkiri = Bell Labs Advances Intelligent Networks|aeg = 1. november 2006|keel = inglise keeles|arhiivimisaeg=2012-07-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722011711/http://www.alcatel-lucent.com/wps/portal/!ut/p/kcxml/04_Sj9SPykssy0xPLMnMz0vM0Y_QjzKLd4w39w3RL8h2VAQAGOJBYA!!?LMSG_CABINET=Bell_Labs&LMSG_CONTENT_FILE=News_Features/News_Feature_Detail_000025}}</ref> <ref name="Fortune">{{raamatuviide | autor = William Poundstone | aasta = 2005 | pealkiri = Fortune's Formula: The Untold Story of the Scientific Betting System That Beat the Casinos and Wall Street | kirjastus = Hill & Wang | isbn = 978-0-8090-4599-0}}</ref> <ref name="Ikx2R">{{netiviide | url = http://www.nyu.edu/pages/linguistics/courses/v610003/shan.html| pealkiri = Claude Shannon| vaadatud = 10.09.2014 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="MIT nekroloog">[http://web.mit.edu/newsoffice/2001/shannon.html MIT Professor Claude Shannon dies; was founder of digital communications], MIT&nbsp;— News office, Cambridge, Massachusetts, 27.02.2001</ref> <ref name="CLAUDE ELWOOD SHANNON, Collected Papers">{{raamatuviide | autor = Sloane, N.J.A.; Wyner, Aaron D. | pealkiri = Claude E. Shannon: Collected Papers| aasta = 1993 | kirjastus = IEEE Publications| isbn = 0-7803-0434-9}}</ref> <ref name="AF7kL">{{cite book|title=Fortune's Formula: The Untold Story of the Scientific Betting System|year=2010|publisher=Macmillan|isbn=9780374707088|page=18|first=William|last=Poundstone}}</ref> <ref name="hHtYK">{{netiviide|url=http://www.ieeeghn.org/wiki/index.php/Oral-History:Claude_E._Shannon|pealkiri=Claude E. Shannon, an oral history|autor=Price, Robert|aeg=1982|väljaanne=IEEE Global History Network|väljaandja=IEEE|vaadatud=14.07.2011}}</ref> <ref name="Pi4Mj">{{netiviide | url = http://dspace.mit.edu/bitstream/handle/1721.1/11173/34541425-MIT.pdf?sequence=2| pealkiri = A Symbolic Analysis of Relay and Switching Circuits| autor = Shannon, Claude E.| failitüüp = PDF| aeg = 10.08.1937| väljaandja = | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="N3L9M">{{netiviide | url = http://hdl.handle.net/1721.1/11174 | pealkiri = An algebra for theoretical genetics| autor = Shannon, Claude E.|aeg = 1940}}</ref> <ref name="Guizzo">{{netiviide | url = http://dspace.mit.edu/bitstream/handle/1721.1/39429/54526133-MIT.pdf?sequence=2| pealkiri = The Essential Message: Claude Shannon and the Making of Information Theory| autor = Guizzo, Erico Marui| failitüüp = PDF| aeg = 2003 | keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="SW">{{netiviide | url = http://scienceworld.wolfram.com/biography/Shannon.html| pealkiri = Shannon, Claude Elwood (1916–2001)| keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="IbcOA">{{Cite book|title = NASAP-70 User's and Programmer's manual|last = Okrent|first = Howard|year = 1970|isbn = |location = Los Angeles, California|pages = 3–9|first2 = Lawrence P.|last2 = McNamee|url = http://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi.ntrs.nasa.gov/19710025849.pdf|chapter = 3. 3 Flowgraph Theory}}</ref> <ref name="Hodges1992">{{Cite book | last = Hodges | first = Andrew | author-link = Andrew Hodges | year = 1992 | title = Alan Turing: The Enigma | url = https://archive.org/details/alanturingenigma0000hodg_l2u0 | publication-place = London | publisher = Vintage | pages = [https://archive.org/details/alanturingenigma0000hodg_l2u0/page/243 243]–252 | isbn = 978-0-09-911641-7}}</ref> <ref name="vLGLM">{{Cite journal | last= Turing | first= A.M. | publication-date = 1937 | year = 1936 | title = On Computable Numbers, with an Application to the Entscheidungsproblem | periodical = Proceedings of the London Mathematical Society | series = 2 | volume = 42 | pages = 230–65 | doi= 10.1112/plms/s2-42.1.230 |issn=0024-6115}}</ref> <ref name="xzLuH">{{Cite journal | last = Turing | first = A.M. | publication-date = 1937 | title = On Computable Numbers, with an Application to the Entscheidungsproblem: A correction | periodical = Proceedings of the London Mathematical Society | series = 2 | volume = 43 | pages = 544–6 | doi = 10.1112/plms/s2-43.6.544 | year = 1938 | issue = 6}}</ref> <ref name="GBffc">{{Cite book|first=David A.|last=Mindell|title=Between Human and Machine: Feedback, Control, and Computing Before Cybernetics|pages=319–320|year=2004|isbn=0-8018-8057-2|publisher=Johns Hopkins University Press}}</ref> <ref name="062dN">{{Cite book|first=David|last=Kahn|year=1996|pages=[https://archive.org/details/codebreakersstor0000kahn_k4s3/page/743 743]–751|isbn=0-684-83130-9|publisher=Simon and Schuster|title=The Codebreakers|url=https://archive.org/details/codebreakersstor0000kahn_k4s3}}</ref> <ref name="E2DzD">{{Cite journal|last=Shannon|first=Claude|year=1949|title=Communication Theory of Secrecy Systems|journal=Bell System Technical Journal|volume=28|issue=4|pages=656–715}}</ref> <ref name="Kantav arvuti">{{Netiviide|url=http://www1.cs.columbia.edu/graphics/courses/mobwear/resources/thorp-iswc98.pdf|pealkiri=The Invention of the First Wearable Computer|autor=Thorp, Edward O.|keel=inglise keeles|vaadatud=2016-01-28|arhiivimisaeg=2008-05-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080528182202/http://www1.cs.columbia.edu/graphics/courses/mobwear/resources/thorp-iswc98.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="UnLKS">{{Netiviide|url=http://www.eecs.umich.edu/shannonstatue/|pealkiri=Claude E. Shannon Statue Dedications|keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="shannoni artikkel">{{Cite journal|first=C.E.|last=Shannon|title=A mathematical theory of communication|journal=Bell System Technical Journal|pages=379–423, 623–656|year=1948|volume=27}}</ref> <ref name="star ledger">{{Cite journal|first=Kevin|last=Coughlin|title=Bell Labs digital guru dead at 84 — Pioneer scientist led high-tech revolution|journal=The Star-Ledger|date=veebruar 2001}}</ref> <ref name="OJIPu">{{Netiviide|url=http://www.thocp.net/biographies/shannon_claude.htm|pealkiri=Claude Elwood Shannon|keel=inglise keeles|vaadatud=2016-01-28|arhiivimisaeg=2013-03-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130320141410/http://thocp.net/biographies/shannon_claude.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="XR2g1">{{Cite book|title=Artificial dreams: the quest for non-biological intelligence|url=https://archive.org/details/artificialdreams0000ekbi|publisher=Cambridge University Press|pages=[https://archive.org/details/artificialdreams0000ekbi/page/46 46]|first=Hamid Reza|last=Ekbia|year=2008|isbn=978-0-521-87867-8}}</ref> <ref name="KG0YV">{{Netiviide|url=http://home.williampoundstone.net/Kelly.htm|pealkiri=John Kelly|autor=Poundstone, William}}</ref> <ref name="43qhU">{{Netiviide|autor=Bennett, William|pealkiri=The Odds of Gambling|url=http://www.onlinecasinobluebook.com/education/the-odds-of-gambling/|väljaandja=OCB|vaadatud=21.04.2014|keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="DJlsL">{{cite book|last=Vancura|first=Olaf|title=Knock-Out Blackjack: The Easiest Card-Counting System Ever Devised|date=1998|publisher=Huntington Press Inc|isbn=9780929712314|page=18|url=https://books.google.com/books?id=K6H6Y3WtgoAC&pg=PT18&lpg=PT18&dq=claude+shannon+high-low+blackjack&source=bl&ots=qKy-EpZLLm&sig=MMWI6gB4tJBwQZaap3HISus0uAM&hl=en&sa=X&ei=Mn9VU_jnO9G1yASGwYLADw&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=claude%20shannon%20high-low%20blackjack&f=false}}</ref> <ref name="Lp6JM">{{Netiviide|pealkiri=Edward Thorp – Inventor of Card Counting|url=http://www.lolblackjack.com/blackjack/professionals/edward-thorp/|väljaanne=lolblackjack.com|vaadatud=21.04.2014|keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="YKycJ">[http://home.williampoundstone.net/ William Poundstone'i veebisait]</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Claude Shannon}} * [http://findingaids.loc.gov/db/search/xq/searchMfer02.xq?_id=loc.mss.eadmss.ms003071&_faSection=overview&_faSubsection=eadheader&_dmdid=d3148e2 Claude Shannoni artiklite register] {{JÄRJESTA:Shannon, Claude}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide informaatikud]] [[Kategooria:Michigani Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 0q44929lr1tp6o9huf72qmijmjik1y7 0 431822 7122262 7118278 2026-04-01T08:05:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122262 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Curtis Scaparrotti | Taustavärv = #B22222 | pilt = Scaparrotti 2014 2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Curtis Michael Scaparrotti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1956|3|5}} | sünnikoht = {{Murdmata|{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}},}} [[Ohio]], Logan<!--en:Logan, Ohio --> | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = Hüüdnimi | a2 = "Mike" | b1 = Teenistuses | b2 = 1978–2019 | c1 = Auaste | c2 = [[File:US-O10 insignia.svg|55px]] [[kindral]] | d1 = | d2 = | e1 = | e2 = | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = | h1 = | h2 = | i1 = | i2 = | j1 = | j2 = }} '''Curtis Michael Scaparrotti''' (sündinud [[5. märts]]il [[1956]] [[Logan (Ohio)|Loganis]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] erusõjaväelane, neljatärni[[kindral]]<!-- peax olema: Kindral (Ameerika Ühendriigid)|kindral --> ("täiskindral"). [[2016]]. aasta märtsis andis [[NATO]] teada kindral Scaparrotti kandidatuuri kinnitamisest NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kohale,<ref>{{cite web |url=http://nato.int/cps/en/natohq/news_129181.htm?selectedLocale=en |title=NATO announces nomination of General Curtis M. Scaparrotti as Supreme Allied Commander Europe |trans-title= |date=11.03.2016 |access-date=11.03.2016 |publisher=NATO |website=nato.int |languge=inglise |quote=Upon completion of national confirmation processes, he will take up his appointment as successor to General Philip M. Breedlove, United States Air Force, at a change of command ceremony at the Supreme Headquarters Allied Powers Europe in Mons, Belgium, expected in the spring of 2016. |archive-date=12.03.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312070057/http://nato.int/cps/en/natohq/news_129181.htm?selectedLocale=en |url-status=dead }}</ref> kus ta vahetas 2016. aasta mais välja kindral [[Philip Breedlove]]'i. ==Tunnustus== * 2017 – [[Poola Vabariigi Teenete Orden|Poola Vabariigi Teenete orden]] * 2019 – Eesti [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19885}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Scaparrotti, Curtis}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] eq6f7ihop768xejs55xzk3s1o405uc5 0 434229 7122135 6946497 2026-03-31T20:35:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122135 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ulucami,Bursa - panoramio.jpg|pisi|Vaade Suurele mošeele loodest]] [[Pilt:Bursa Ulu Cami interior Turkey 2013 6.jpg|pisi|''[[Miḩrāb]]'' ja ''[[minbar]]'']] '''Bursa Suur mošee''' ([[türgi keel]]es ''Bursa Ulu Camii'') on [[mošee]] [[Türgi]] loodeosas [[Bursa]]s, mis ehitati aastatel [[1396]]–[[1399]] Osmani [[sultan]]i [[Bayezid I]] korraldusel. Suur mošee on ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone, mida katab 20 [[kuppel|kuplit]]. Mošee põhjaküljel on kaks [[minarett]]i. Suur mošee on tuntud oma rikkalike [[kalligraafia|kalligraafiliste]] kaunistuste poolest. Mošee on avatud iga päev ja väljaspool kindlaksmääratud palvuste aegu on ka külastajad teretulnud.<ref name="best" /> ==Asukoht== Mošee asub Bursa vanalinna turupiirkonnas Atatürki puiestee läänepoolses otsas.<ref name="sights" /> Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|40|11|01.8|N|29|03|43.1|E}}. Mošeed ümbritsevad põhjas ja läänes suured [[turg|turud]]. Kirdesse jääb Bursa vanim võõrastemaja [[Emir Han]], mis oli kunagi siidikaupmeeste peatuspaik.<ref name="Jwbtj" /> Veidi kaugemal ida pool on 1339. aastal ehitatud väiksem [[Orhani mošee]]. ==Mošee kirjeldus== [[Pilt:Bursa 7029.jpg|pisi|Purskkaev]] [[Pilt:Bursa Ulu Cami interior Turkey 2013 2.jpg|pisi|]] Suur mošee on Bursa suurim mošee. See mahutab tuhandeid palvetajaid.<ref name="sights" /> Mošee esindab tüüpilist [[seldžuki stiil]]i. Selle [[arhitekt]]iks peetakse [[Ali Neccâr]]it.<ref name="unesco" /><ref name="sights" /> ===Välimus=== Väliselt on mošee lihtsate vormidega. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga kivihoone, mis paikneb 3795 ruutmeetril. Hoonet katab 20 [[kuppel|kuplit]] ja selle põhjapoolsetes nurkades on kaks [[minarett]]i. Müürid on [[lubjakivi]]st. Pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] on põhjaküljel. Sissepääs on ka ida ja lääne poolt. Eestvaates on hoone laius 69 meetrit ja sügavus 55 meetrit.<ref name="unesco" /> Kuplid paiknevad neljas reas. Igas reas on viis kuplit, mille suurus väheneb kummagi külje suunas. Kuppel, mis asub uste telgede ristumiskohas, on kaetud [[klaas]]iga.<ref name="arch" /><ref name="sights" /><ref name="best" /> Minarettide ees on rohkete kaunistustega [[purskkaev]]ud. Minaretid paistavad sarnased, aga need on ehitatud eri aegadel. Läänepoolne minarett ehitati kohe, idapoolse lisas aga [[15. sajand]]il sultan [[Mehmed I]].<ref name="best" /> Minareti baas on valmistatud [[marmor]]ist, torniosa tellistest.<ref name="unesco" /> Algselt [[puit|puidust]] ja [[plii]]st valmistatud [[tornikiiver|tornikiivrid]] asendas arhitekt [[Léon Parvillée]] [[19. sajand]]i taastustööde käigus [[barokk|baroksete]] kivikiivritega.<ref name="arch" /> Kupleid toetab 30 sümmeetrilise asetusega [[piilar]]it. Välimised 18 piilarit on markeeritud ka välisseinas. Nende vahel paiknevate [[petikkaar]]te üla- ja alaosas on aknad.<ref name="arch" /><ref name="unesco" /> Ka iga kupli allservas on kaheksa väikest akent. ===Sisemus=== [[Pilt:Turkey-1367 (2216629862).jpg|pisi|]] Mošee sisemus on suurejooneline. Keskse saali pindala on umbes 2200 m². Kaksteist sisemist piilarit jagavad ruumi privaatsemateks osadeks.<ref name="best" /> Kuigi saal on suur, loob valgustus ja liigendus hämara, rahuliku ja intiimse õhkkonna.<ref name="travel" /><ref name="viator" /> Suur mošee erineb oma avarusega hilisematest osmanite mošeedest, kus on tähelepanu pööratud pigem kõrgusse suunatud ruumikusele.<ref name="viator" /> Uste telgede ristumiskohas asub suur purskkaev (''[[şadırvan]]''), kus sooritatakse palve-eelset rituaalset pesemist. Selle kohal paiknev klaaskuppel annab suurema osa siseruumide valgusest.<ref name="unesco" /><ref name="best" /><ref name="sights" /><ref name="travel" /> Mošee edelaosas on 1903. aastal rajatud purskkaev, mis eemaldati 1959. aasta renoveerimise käigus, kuid taastati aastatel 1993–1994 algupärasel kujul.<ref name="unesco" /> Nii seintel kui ka piilaritel on oma aja kuulsaimate [[kalligraaf]]ide meistriteosed. Suure mošee kalligraafilised kaunistused on maailma rikkalikumate ja hinnatumate seas. Seinu ja piilareid kaunistab kokku 41 meistri 192 kalligraafilist teost.<ref name="best" /> Piilaritel on kirjas [[Allah]]i 99 nime ''[[diwani stiil|diwani]]'' ja ''[[kufi stiil|kufi]]'' stiilis. Nende kõrval on 19. sajandist pärinevad barokkdekoratsioonid.<ref name="arch" /> Mošee meisterlikult nikerdatud uksed ja ''[[minbar]]'' on valmistatud [[pähklipuu]]st. ''[[Miḩrāb]]''<nowiki>'</nowiki>ist paremal on klaasiga eraldatud ''minbar'', mis on valmistatud puidust ilma kinnitusvahendeid kasutamata. Selle pinda katavad rikkalikud kuldsed kaunistused. ''Minbar''<nowiki>'</nowiki>i külgedel on tähistaevast kujutavad nikerdused.<ref name="best" /><ref name="arch" /><ref name="travel" /> ''Minbar''<nowiki>'</nowiki>ist paremal olevas klaaskapis säilitatakse [[1516]]. aastast pärinevat [[Kaaba]] ust katnud kangast. Väidetavalt toodi see 1517. aastal [[Meka]]st kingituseks sultan [[Selim I]]-le.<ref name="5ZyT3" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Bursa Ulu Camii, fountain.jpg|pisi|Purskkaev mošee õuel]] Bursa sai [[14. sajand]]il [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] pealinnaks.<ref name="ABrd8" /> Suurest mošeest sai riigi tähtsaim mošee. Suur mošee ehitati aastatel [[1396]]–[[1399]] Osmani [[sultan]]i [[Bayezid I]] korraldusel.<ref name="unesco" /><ref name="sights" /><ref name="best" /> Legend räägib, et sultan oli lubanud 1396. aastal pärast võitu [[Nikopoli lahing]]us ehitada 20 uut mošeed, kuid asendas need ühe 20-kuplilise mošeega.<ref name="viator" /><ref name="travel" /> Ehitis on valdavalt [[seldžuki stiil]]is, millega seguneb ka üksikuid varajase [[osmani stiil]]i elemente.<ref name="best" /> Mošee arhitekt oli oletatavalt [[Ali Neccâr]].<ref name="unesco" /> Esialgu püstitati ainult läänepoolne minarett, idapoolse laskis [[15. sajand]]il juurde ehitada sultan [[Mehmed I]].<ref name="best" /> Et selle jaoks ruumi saada, lammutati kõrval asuva ajaloolise [[Emir Han]]i tallid. [[Timur]] süütas mošee [[1402]]. aastal põlema, hoone kannatas [[tulekahju]]des teadaolevalt ka vähemalt [[1493]]. ja [[1889]]. aastal.<ref name="arch" /> Suuri purustusi tekitas [[1855. aasta Bursa maavärin|1855. aasta maavärin]].<ref name="WsGNq" /> Sellele järgnenud ülesehitustööd juhtis arhitekt [[Léon Parvillée]].<ref name="arch" /> Taastada tuli muu hulgas 18 kuplit. Parvillée asendas taastustööde käigus algselt puidust ja pliist valmistatud minarettide tornikiivrid kivikiivritega.<ref name="arch" /> Viimane ulatuslikum taastamistöö tehti 1959. aastal.<ref name="arch" /> ==Legendid== Legendi järgi sai Bursa mošeest alguse traditsiooniline [[türgi varjuteater]].<ref name="sights" /> Üks lugu räägib mošee rajamisel osalenud ehitustöölistest [[Karagöz]]ist ja [[Hacivat]]ist, kellel põhinevad kuulsad varjuteatri tegelased. Legendi järgi oli Karagözil ja Hacivatil olnud komme kaaslaste tööd oma naljade ja veiderdamisega häirida. Lõpuks olevat see hakanud töö edenemist segama ja ärritatud sultan lasknud mehed hukata.<ref name="best" /> Teine legend räägib, et kohal, kuhu mošee taheti ehitada, seisis maja. Selle omanik oli vana naine, kes ei olnud nõus kodust lahkuma. Siis aga sai ta unes ilmutuse, misjärel müüs oma maa sultanile. Tema auks ehitati mošee purskkaev täpselt sellele kohale, kus tema maja oli seisnud.<ref name="best" /> ==Pilte== <gallery> Pilt:Bursa Ulu Camii, Minaret.jpg|Idapoolne [[minarett]] Pilt:Bursa Ulu Cami interior Turkey 2013 8.jpg Pilt:Bursa Ulu Cami Turkey 2013 1.jpg Pilt:Bursa Ulu Cami Turkey 2013 2.jpg </gallery> {{Panoraam |Bursa Ulu Camii.jpg| 1000px}} ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="sights">[http://www.turkeytravelplanner.com/go/ThraceMarmara/bursa/sights/ulu_cami.html Ulu Cami (Great Mosque), Bursa]</ref> <ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/uploads/nominations/1452.pdf UNESCO nomination file]</ref> <ref name="arch">[http://archnet.org/sites/1914/media_contents/7408 Ulu Camii, Archnet.org]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="best">{{Netiviide |url=http://www.thebestofbursa.com/ulu-camii-bursa-grand-mosque/ |pealkiri=Ulu Cami, The Best of Bursa |vaadatud=2016-04-08 |arhiivimisaeg=2018-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181005190008/http://www.thebestofbursa.com/ulu-camii-bursa-grand-mosque |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="travel">[http://www.travelsignposts.com/Turkey/sightseeing/bursa-ulucamii Bursa Ulu Camii – The Great Mosque of Bursa]</ref> <ref name="viator">[http://www.viator.com/Istanbul-attractions/Ulu-Cami-Grand-Mosque/d585-a9053 Ulu Cami, Viator.comz]</ref> <ref name="Jwbtj">[https://books.google.ee/books?id=wOghYEov0YEC&pg=PA296&lpg=PA296&dq=bursa+earthquake+ulu+cami&source=bl&ots=PCDfM0Y37A&sig=9Nlo8PSZ2I9y6PYO8mks4h2-p6U&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiBlvba5PvLAhXBqA4KHc3YAoYQ6AEIVTAL#v=onepage&q=bursa%20earthquake%20ulu%20cami&f=false Turkey]</ref> <ref name="5ZyT3">[http://digitalcommons.unl.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1720&context=tsaconf The Mamluk Kaaba Curtain in the Bursa Grand Mosque]</ref> <ref name="ABrd8">[http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1452.pdf UNESCO Advisory Body evaluation]</ref> <ref name="WsGNq">[http://collections.vam.ac.uk/item/O136717/part-of-ruined-mosque-the-watercolour-armitage-edward/ Part of ruined mosque; The Ulu Cami, Bursa, after the earthquake of 1855]</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Grand Mosque of Bursa}} * [http://www.bursaulucamii.com/ Koduleht] * [https://www.youtube.com/watch?v=Y45C0PozD3c Video (türgi keeles)] * [http://www.beautifulmosque.com/bursa-grand-mosque-turkey Pilte] {{koord}} [[Kategooria:Mošeed]] [[Kategooria:Türgi ehitised]] hyggwp9t7fnin81rapodmsxs02b4fn5 0 435293 7121834 7084419 2026-03-31T12:52:35Z ~2026-19195-65 225948 /* Viited */ 7121834 wikitext text/x-wiki [[File:Berlin Rally by Demokrati-JA in support of Ukraine asv2023-02 img11.jpg|pisi|Markus Meckel (2023)]] '''Johannes Markus Meckel''' (sündinud [[18. august]]il [[1952]] [[Müncheberg]]is) on [[Saksamaa]] poliitik ja teoloog. Markus Meckel on sündinud [[1952]]. aastal [[Brandenburgi liidumaa]]l [[Müncheberg]]is luterliku pastori perekonnas. [[1969]]. aastal sunniti ta poliitilistel põhjustel keskkoolist lahkuma ja aastatel [[1969]]–[[1971]] õppis ta kiriklikus seminaris. Aastatel 1971–[[1978]] õppis ta [[Naumburg]]is ja [[Berliin]]is teoloogiat. [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust oli ta seotud opositsiooniliste ringkondadega. Aastatel 1978–[[1980]] töötas ta majahoidjana, 1980–[[1982]] oli ta [[Vipperow]]is vikaar ja 1982–[[1988]] kirikuõpetaja. Aastatel 1988–[[1990]] oli ta kiriku oikumeenilisel tööl [[Niederdodeleben]]is. Meckel oli üks [[1989]]. aastal loodud [[Saksa DV Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksa DV Sotsiaaldemokraatliku Partei]] asutajaid ja ta valiti partei eestseisusse. [[1990]]. aasta veebruaris sai ta Saksa DV Sotsiaaldemokraatliku Partei aseesimeheks. 1990. aasta märtsist kuni oktoobrini oli ta Saksa DV [[Rahvakoda|Rahvakoja]] (parlamendi) liige.<ref>[https://www.hdg.de/lemo/biografie/markus-meckel.html Markus Meckel geb. 1952] Lebendiges Museum Online</ref> 1990. aasta [[12. aprill]]ist kuni [[20. august]]ini oli Markus Meckel [[Saksa DV välisminister]].<ref>[http://www.rulers.org/egergovt.html German Democratic Republic Ministries, political parties, etc.] rulers.org</ref> Aastatel 1990–[[2009]] oli Meckel [[Liidupäev|Saksamaa Liidupäeva]] liige.<ref>[http://www.chronikderwende.de/lexikon/biografien/biographie_jsp/key=meckel_markus.html Markus Meckel geb. 18. August 1952 Müncheberg] Chronik der Wende</ref><ref>[https://enrs.eu/en/markus-meckel Markus Meckel] European Network Remembrance and Solidarity</ref> [[12. oktoober|12. oktoobrist]] [[2013]] kuni [[22. september|22. septembrini]] [[2016]] oli ta [[Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit|Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu]] president.<ref>[http://www.presseportal.de/pm/18238/2574850 Markus Meckel ist neuer Präsident des Volksbundes Deutsche Kriegsgräberfürsorge : Für Erinnerung und Gedenken aus europäischer Perspektive] presseportal.de</ref><ref>[http://www.xn--zukunft-der-kriegsgrberfrsorge-ftc68e.de/Konflikt/ Konflikt] Zukunft der Kriegsgräberfürsorge</ref> ==Tunnustus== *2004 [[Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|470}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Meckel, Markus}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksa DV välisministrid]] [[Kategooria:Saksa DV Rahvakoja liikmed]] [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 5pt9lveoq25tq879xevv3hbvc1n0xzb 0 435311 7121856 7016420 2026-03-31T13:07:53Z Kristellekassuk 188137 7121856 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''Lindirobot''' (ka '''linditeek''', [[inglise keel|ingl]] ''tape library'' või ''tape robot'') on [[arvutitehnika]]s [[Mälu (arvuti)|mäluseade]], mille peamine eesmärk on [[Andmed|andmete]] [[Andmete varundamine|varundamine]] ja [[arhiveerimine]]. Lindiroboti põhilised tööks vajalikud komponendid on [[lindiseade]] (ka magnetlintsalvesti), robotkäsi ja lindikassetid. Lindiroboti tööd üldiselt juhib varundusserver. Vastavalt vajadusele tõstab robotkäsi riiulist lindikasseti lindiseadmesse, mis võimaldab andmeid lindile kirjutada ja neid sealt lugeda.<ref name="vallaste" /> Lindirobot kasutab [[magnetlint]]e, mis pannakse lindiseadmesse ainult siis, kui andmeid soovitakse lugeda või kirjutada, muul ajal on lindid elektriliselt lahti ühendatud. Lindirobotis kasutatakse [[järjestikpöördus]]meetodit, erinevalt [[kõvaketas]]test, mille puhul kasutatakse [[suvapöördus]]meetodit. Kõvakettal saab igale andmeploki positsioonile minna mõne millisekundiga, kuid lindiseade peab füüsiliselt lindirulli läbi kerima, et jõuda soovitud andmeplokini. Lindiseadmel on väga kiire [[Andmevoog|andmevoo]] edastusvõime, näiteks alates 2010. aastast on [[Linear Tape-Open|LTO]] (ingl ''Linear Tape-Open'') tehnoloogiaga toetatud [[andmeedastuskiirus]] kuni 140 MB/s.<ref name="ccna"/> Lindirobotid suudavad salvestada tohutul hulgal andmeid. Sõltuvalt seadmest ja seadmete omavahelisest ühendatavusest jääb süsteemide ligikaudne mahutavus sajast [[Bait|terabaidist]] kuni kümnete eksabaitideni.<ref name="tapeautomation"/> Linditeegi [[Mahutavus (andmekandja)|mahutavus]] on tuhandeid kordi suurem, kui on võimlaik saavutada [[Võrgumälu|võrgusalvestites]].<ref name="ccna"/> [[Pilt:Lindirobot.webm|pisi|Video: IBMi lindiroboti vaade aknast, kuidas robotkäsi toimetab]] [[Pilt:Ibm3584.PNG|pisi|Lindirobot IBM 3584]] == Ajalugu == Alates magnetlindi kasutuselevõtust on selle roll [[infotehnoloogia]] [[infrastruktuur]]i suuremahulistes varunduslahendustes oluliselt kasvanud.<ref name="ibmsystems"/> '''Lindirobotiga seotud sündmusi:''' * 1951. aastal leiutas [[IBM]] uue magnetlintidel põhineva arvutile mõeldud mäluseadme IBM 726, mis oli maailma esimene lindirullisüsteem. Selle [[salvestustihedus]] oli 100 tähemärki tolli kohta ja lindi liikumiskiirus 70 tolli sekundis.<ref name="ibmsystems"/> * 1974. aastal tutvustati esimest lindirobotit IBM 3850 Mass Storage System (MSS). Selle väljatöötamist alustasid 1960. aastate lõpul [[Boulder]]i linnas USA [[Colorado|Colorado osariigis]] IBM-i [[insener]]id. IBM 3850 kasutas kuusnurkseid silindrilisi kassette diameetriga 2 [[Toll (pikkusühik)|tolli]] ja pikkusega 4 tolli, mille iga poolil oli 770 tolli linti. Neid linte hoiti [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelises]] salvedes, kus kassettide liigutamiseks kasutati esmakordselt automaatset robotkätt.<ref name="ibmsystems"/> * 1984. aastal tuli välja IBM 3480 lindiseade, mis võttis lindirulli asemel esimest korda kasutusele suletud ümbrisega lindikasseti. Kasseti mahutavus oli 200 MB ja andmekiirus 3 MB/s.<ref name="ibmsystems"/> * 1994. aastal tuli välja IBM 3950 lindiseade, mis on tuntud ka nime IBM Magstar 3950 all. Kasseti mahutavus oli tihendamata andmete puhul 60 GB ja andmekiirus 14 MB/s. Andmemahu suurendamiseks kasutati jagamispea ideed, mis võimaldas jaotada linti paljudeks paralleelseteks andmeradadeks selle asemel, et kirjutada andmeid ühele laiale rajale.<ref name="ibmsystems"/> * 1997. aastal töötasid ettevõtted IBM, [[HP|Hewlett-Packard (HP)]] ja [[Seagate Technology|Seagate]] välja LTO standardi.<ref name="ibmsystems2"/> LTO standard määrab kassetile kindlad parameetrid. Kõik LTO-kassetid peavad olema võrdsete mõõtmetega ja kasutama ühesugust lindi laiust. Siiski võivad eri generatsiooni lintidel mahutavused erineda. LTO standardist on saanud üks enim kasutatud kassetitüüpe lindirobotites. Näiteks LTO-7 kasseti [[Andmete pakkimine|tihendamata andmete]] mahutavus on 6 TB ja tihendatud kujul on võimalik sellele salvestada 15 TB andmeid (tihendussuhe 2,5:1). <ref name="ibmsystems"/> * 2006. aastal müügile tulnud IBM TS3500 võimaldab omavahel ühendada kuni 15 lindirobotit, mida nimetatakse kompleksseks süsteemiks.<ref name="ibmts3500_pdf"/> Liites omavahel 15 lindirobotit, on võimalik mahutada 300 000 LTO-7 kassetti, mille tihendatud andmete kogumaht on 4,5 EB. <ref name="ibmts3500"/> [[Pilt:StorageTek Powderhorn tape library.jpg|pisi|Lindirobot StorageTek Powderhorn]] [[Pilt:Adic scalar 100.jpg|pisi|170px|Lindirobot Scalar 100]] == Lindiroboti eelised ja puudused == Lindiroboti tööd saab põhiliselt võrrelda kettapõhise varundussüsteemiga. === Eelised === * '''Kaasaskantavus''' Lindid on lihtsasti kaasaskantavad, mistõttu on katastroofide korral lihtne tagada kriitiliste andmete kättesaadavus koopiana.<ref name="mastering"/> * '''Hind''' Andmete varundus lindil on üks odavamaid viise andmete kaitsmiseks. Lindi hind andmeühiku kohta on langustrendis.<ref name="mastering"/> * '''Töökindlus''' Lint on tuntud ja töökindel tehnoloogia. Lintvarundus on eksisteerinud pikka aega, juba suurarvutite ja arvutitehnika ajast.<ref name="mastering"/> * '''Keskkonnasõbralik''' Lindirobot loeb või kirjutab andmeid lindile vaid siis, kui seda on vaja, muul ajal ootavad lindid oma järjekorda riiulis. Lindirobotil on vähem pöörlevaid osi võrreldes kettapõhise varundussüsteemiga, mistõttu vajab ta ka vähem jahutust.<ref name="greenIT"/> * '''Skaleeritavus''' Lintvarundussüsteemi piiravad vaid lindiseadmete ja lintide arv. <ref name="mastering"/> Lindiroboteid on võimalik omavahel ühendada ja luua suur kompleksne süsteem. === Puudused === * '''Kiirus''' Lindiseade on järjestikpöördusega. Vajaliku andmeploki lugemiseks tuleb enne läbi lugeda kõik eelnevad andmeplokid <ref name="vallaste"/>. Mõned lindiseadmed kasutavad suvapöördust, mis lubab andmeplokke kiiremini üles leida.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Juurdepääs andmetele''' Peaaegu kõik lintvarunduse seadmed nõuavad andmete taastamist kõvakettale, et andmefaile saaks samamoodi kasutada nagu enne varundamist. Seevastu kettapõhiste varundusseadmete puhul on enamasti võimalik varundatud andmete juurde pääseda, ilma et neid peaks eraldi vahepealsele kettale kopeerima.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Kulumine''' Aja jooksul võivad lindiseadmed kuluda, mis põhjustab andmetervikluse rikkumist. Lindi [[tõrge]]te arv kasvab iga kasutuskorraga, mistõttu on igal lindimudelil piiratud arv lugemis- ja kirjutamiskordi.<ref name="mastering"/> == Robotkäsi == Robotkäsi on lindirobotis seade, mis vastavalt vajadusele viib lindiriiulist lindikasseti lindiseadmesse või vastupidi. Robotkäsi on lindiroboti üks atraktiivsemaid ja kallimaid elemente, mis on ühtlasi lindirobotile just sellise nimetuse andnud. Sõrmja mehhanismi abil on võmalik lindikassetist kinni haarata ja see ümber paigutada. Lisaks on robotkäel luger, mille abil saab kassette identifitseerida <ref name="ibmsystems" />. Lindirobotis võib robotkäsi liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Süsteem haldab kassettide liigutamist järjekorra alusel ([[Pinumälu|pinu]]-põhimõttel), kusjuures robotkäsi võib korraga hoida ja sorteerida kuni 10 kassetti. Kasseti toimetamine hoiustamispesast lindiseadmesse on kiire protsess, mis kestab tavaliselt vaid 5–10 sekundit. Robotkäe liikumistsükleid võib tinglikult võrrelda lindi edasi- ja tagasikerimise operatsioonidega. <ref name="techreport" /><ref name="infostorage" /> Kui nõutakse linti, siis on lindiroboti toimingud järgmised:<ref name="multimediainfo"/> # Robotkäsi liigub lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab sees oleva originaallindi; # Robotkäsi võtab originaallindi; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale; # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab uue lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Robotkäsi annab lindi lindiseadmele; # Lindiseade võtab lindi vastu. Ülemine kirjeldus kehtib ainult üht robotkätt kasutades. Juhul kui lindirobotis on üles seatud kaks robotkätt, mis võimaldab rohkem linte vastu võtta, on lindi vahetusprotsess järgmine: <ref name="multimediainfo"/> [[Pilt:Storagesystem_hg.jpg|pisi|Robotkäsi ja lindiriiulid]] # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab originaallindi; # Robotkäsi vahetab lindi originaallindiga; # Lindiseade võtab lindi vastu; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale; Seega juhul kui mõlemad robotkäed on kättesaadavad, on protsessis vähem samme. <ref name="multimediainfo"/> == Lintide tuvastamine == Lindirobotis on iga lindikassett mingil moel märgistatud. Lindikassett peab olema tuvastatav, sest see tagab lindiroboti süsteemis korrektse lindikassettide halduse. Lindirobotid kasutavad lindikassettide tuvastamiseks põhiliselt [[vöötkood]]i ja [[RFID|raadiosagedustuvastuse (RFID)]] tehnoloogiat. Igasugune tõrge lindikasseti tuvastamisel võib takistada juurdepääsu andmetele. Andmete varundamise või taastamise üks võimalikke probleeme on tõrge vöötkoodi lugemisel.<ref name="hp"/> === Vöötkooditehnoloogia === Lindikassetil on vöötkood, mida lindirobotis olev robotkäsi loeb [[vöötkoodiluger|vöötkoodilugeriga]], kasutades selleks laialdaselt levinud [[Code 39]] tehnoloogiat. <ref name="hp"/> Vöötkoodi tehnoloogia on tõhus, kuna võimaldab kasseti tuvastada unikaalse vöötkoodi abil ilma linti eraldi lindiseadmesse sisestamata. <ref name="veritas"/> Kuna robotkäel asuv vöötkoodiluger ei pea vöötkoodiga otseses kontaktis olema, piisab koodi skaneerimisest teatud kauguselt. Saadud [[informatsioon]] edastatakse süsteemi tarkvararakendusse.<ref name="xendata"/> [[Pilt:LTO-6_sample_label.png|pisi|LTO-6 vöötkoodi näide]] Näiteks LTO-6 lindikasseti vöötkood koosneb kaheksast tähe- või numbrimärgist. <ref name="xendata"/> === RFID-tehnoloogia === 2010. aastal lisas Hewlett-Packard RFID-kiibiga siltide tehnoloogia ka LTO-3, 4, 5 ja 6 põlvkonna lindikassettidele. Need sildid sisaldavad korraga RFID- ja vöötkooditehnoloogiat, et kiirendada ja lihtsustada lindikassettide tuvastamist, eriti mahukates [[andmekeskus]]tes. RFID-skanneriga on võimalik uvastada kassetil olevaid märgistusi sekunditega ka siis, kui need on veel avamata pappkarbis.<ref name="hp"/> == Lindiautomaadid == Väiksemad lindirobotid on lindiautomaadid. Lindiautomaat (ingl ''tape autoloader'') sisaldab tavaliselt ühte lindiseadet, mis siini peal liikudes pääseb juurde lindikassettidele. Suurim erinevus lindiautomaadi ja lindiroboti vahel on see, et lindiautomaadi tööd juhib inimene, mitte varundustarkvara <ref name="autoloaders"/>. Lindiautomaat võimaldab kasutajal pigem väiksemamahulisemat andmete varundamist, näiteks isiklikest failidest. Lindirobot on pigem mõeldud suuremate süsteemide ja [[server]]ite varundamiseks ja arhiveerimiseks. [[Pilt:Powervault_124T_autoloader.jpg|pisi|Lindiautomaat Dell PowerVault 124T]] == Vaata ka == *[[Lindiseade]] *[[Magnetlint]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vallaste">{{netiviide | URL = http://vallaste.ee/ | Pealkiri = tape drive | Väljaanne = e-teatmik | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 7.03.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100307040852/http://www.vallaste.ee/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="ccna">Navaid Shamsee, David Klebanov, Hesham Fayed, Ahmed Afrose, Ozden Karakok. "CCNA Data Center DCICT 640-916 Official Cert Guide", Cisco Press, 2015. ISBN 0133860450; ISBN 9780133860450</ref> <ref name="tapeautomation">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/automation/ | Pealkiri = IBM Tape Automation Overview - IBM TotalStorage Tape Storage Systems | Väljaanne = IBM| Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmsystems">Larry Coyne, Simon Browne, Michael Engelbrecht, IBM Redbooks. "IBM Tape Library Guide for Open Systems", IBM Redbooks, 2016. ISBN 0738441244; ISBN 9780738441245</ref> <ref name="ibmsystems2">Alex Osuna, David Crowther, Reimar Pflieger, Esha Seth, Ferenc Toth, IBM Redbooks. "IBM System Storage Data Encryption IBM redbooks", IBM Redbooks, 2010. ISBN 0738434302; ISBN 9780738434308</ref> <ref name="ibmts3500_pdf">{{netiviide | URL = http://www-01.ibm.com/common/ssi/rep_ca/8/897/ENUS106-658/ENUS106-658.PDF | Pealkiri = IBM System Storage TS3500 Tape Library now offers model conversions and enhancements | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmts3500">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/ts3500/specifications.html | Pealkiri = IBM TS3500 Tape Library Specifications | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="mastering">Devin L. Ganger, Ryan Femling. "Mastering System Center Data Protection Manager 2007", John Wiley & Sons, 2008. ISBN 0470181524; ISBN 9780470181522</ref> <ref name="greenIT">{{netiviide | URL = http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | Pealkiri = Green IT: Energy Efficient Data Backup | Väljaanne = Novastor Backup & Restore | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.05.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150501013703/http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="upgradingandrepairingPCs">Scott Mueller. "Upgrading and Repairing PCs", Que Publishing, 2003. ISBN 0789729741; ISBN 9780789729743</ref> <ref name="techreport">{{netiviide | URL = http://digitalassets.lib.berkeley.edu/techreports/ucb/text/CSD-94-847.pdf | Pealkiri = Tertiary Storage: An Evaluation of New Applications | Autor = Ann Louise Chervenak | Väljaanne = Berkeley University of California | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="infostorage">EMC Education Services. "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information", John Wiley & Sons, 2010. ISBN 0470618337; ISBN 9780470618332</ref> <ref name="multimediainfo">Tse, Philip K.C. "Multimedia Information Storage and Retrieval: Techniques and Technologies: Techniques and Technologies", IGI Global, 2008. ISBN 1599042274; ISBN 9781599042275</ref> <ref name="hp">{{netiviide | URL = http://www8.hp.com/h20195/v2/GetPDF.aspx%2F4AA4-6447ENW.pdf | Pealkiri = HP Tape Automation Bar Code and RFID Labels | Väljaanne = HP | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="veritas">{{netiviide | URL = http://www.veritas.com/community/articles/using-barcode-labels-why-and-how | Pealkiri = Using Barcode Labels - Why and How | Väljaanne = Veritas Corporation | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="xendata">{{netiviide | URL = http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | Pealkiri = Everything you wanted to know about data tape bar codes but were afraid to ask | Väljaanne = XenData | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 2.01.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110102191818/http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="autoloaders">{{netiviide | URL = http://www.iasa-web.org/tc04/automated-robotics-or-manual-retrieval | Pealkiri = Automated Robotics or Manual Retrieval | Väljaanne = International Association of Sound and Audiovisual Archives | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Andmekandjad]] nyi0asgi6797cz2c45x42ot82tdxji2 7121857 7121856 2026-03-31T13:08:28Z Kristellekassuk 188137 7121857 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''Lindirobot''' (ka '''linditeek''', [[inglise keel|ingl]] ''tape library'' või ''tape robot'') on [[arvutitehnika]]s [[Mälu (arvuti)|mäluseade]], mille peamine eesmärk on [[Andmed|andmete]] [[Andmete varundamine|varundamine]] ja [[arhiveerimine]]. Lindiroboti põhilised tööks vajalikud komponendid on [[lindiseade]] (ka magnetlintsalvesti), robotkäsi ja lindikassetid. Lindiroboti tööd üldiselt juhib varundusserver. Vastavalt vajadusele tõstab robotkäsi riiulist lindikasseti lindiseadmesse, mis võimaldab andmeid lindile kirjutada ja neid sealt lugeda.<ref name="vallaste" /> Lindirobot kasutab [[magnetlint]]e, mis pannakse lindiseadmesse ainult siis, kui andmeid soovitakse lugeda või kirjutada, muul ajal on lindid elektriliselt lahti ühendatud. Lindirobotis kasutatakse [[järjestikpöördus]]meetodit, erinevalt [[kõvaketas]]test, mille puhul kasutatakse [[suvapöördus]]meetodit. Kõvakettal saab igale andmeploki positsioonile minna mõne millisekundiga, kuid lindiseade peab füüsiliselt lindirulli läbi kerima, et jõuda soovitud andmeplokini. Lindiseadmel on väga kiire [[Andmevoog|andmevoo]] edastusvõime, näiteks alates 2010. aastast on [[Linear Tape-Open|LTO]] (ingl ''Linear Tape-Open'') tehnoloogiaga toetatud [[andmeedastuskiirus]] kuni 140 MB/s.<ref name="ccna"/> Lindirobotid suudavad salvestada tohutul hulgal andmeid. Sõltuvalt seadmest ja seadmete omavahelisest ühendatavusest jääb süsteemide ligikaudne mahutavus sajast [[Bait|terabaidist]] kuni kümnete eksabaitideni.<ref name="tapeautomation"/> Linditeegi [[Mahutavus (andmekandja)|mahutavus]] on tuhandeid kordi suurem, kui on võimlaik saavutada [[Võrgumälu|võrgusalvestites]].<ref name="ccna"/> [[Pilt:Lindirobot.webm|pisi|Video: IBMi lindiroboti vaade aknast, kuidas robotkäsi toimetab]] [[Pilt:Ibm3584.PNG|pisi|Lindirobot IBM 3584]] == Ajalugu == Alates magnetlindi kasutuselevõtust on selle roll [[infotehnoloogia]] [[infrastruktuur]]i suuremahulistes varunduslahendustes oluliselt kasvanud.<ref name="ibmsystems"/> '''Lindirobotiga seotud sündmusi:''' * 1951. aastal leiutas [[IBM]] uue magnetlintidel põhineva arvutile mõeldud mäluseadme IBM 726, mis oli maailma esimene lindirullisüsteem. Selle [[salvestustihedus]] oli 100 tähemärki tolli kohta ja lindi liikumiskiirus 70 tolli sekundis.<ref name="ibmsystems"/> * 1974. aastal tutvustati esimest lindirobotit IBM 3850 Mass Storage System (MSS). Selle väljatöötamist alustasid 1960. aastate lõpul [[Boulder]]i linnas USA [[Colorado|Colorado osariigis]] IBM-i [[insener]]id. IBM 3850 kasutas kuusnurkseid silindrilisi kassette diameetriga 2 [[Toll (pikkusühik)|tolli]] ja pikkusega 4 tolli, mille iga poolil oli 770 tolli linti. Neid linte hoiti [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelises]] salvedes, kus kassettide liigutamiseks kasutati esmakordselt automaatset robotkätt.<ref name="ibmsystems"/> * 1984. aastal tuli välja IBM 3480 lindiseade, mis võttis lindirulli asemel esimest korda kasutusele suletud ümbrisega lindikasseti. Kasseti mahutavus oli 200 MB ja andmekiirus 3 MB/s.<ref name="ibmsystems"/> * 1994. aastal tuli välja IBM 3950 lindiseade, mis on tuntud ka nime IBM Magstar 3950 all. Kasseti mahutavus oli tihendamata andmete puhul 60 GB ja andmekiirus 14 MB/s. Andmemahu suurendamiseks kasutati jagamispea ideed, mis võimaldas jaotada linti paljudeks paralleelseteks andmeradadeks selle asemel, et kirjutada andmeid ühele laiale rajale.<ref name="ibmsystems"/> * 1997. aastal töötasid ettevõtted IBM, [[HP|Hewlett-Packard (HP)]] ja [[Seagate Technology|Seagate]] välja LTO standardi.<ref name="ibmsystems2"/> LTO standard määrab kassetile kindlad parameetrid. Kõik LTO-kassetid peavad olema võrdsete mõõtmetega ja kasutama ühesugust lindi laiust. Siiski võivad eri generatsiooni lintidel mahutavused erineda. LTO standardist on saanud üks enim kasutatud kassetitüüpe lindirobotites. Näiteks LTO-7 kasseti [[Andmete pakkimine|tihendamata andmete]] mahutavus on 6 TB ja tihendatud kujul on võimalik sellele salvestada 15 TB andmeid (tihendussuhe 2,5:1). <ref name="ibmsystems"/> * 2006. aastal müügile tulnud IBM TS3500 võimaldab omavahel ühendada kuni 15 lindirobotit, mida nimetatakse kompleksseks süsteemiks.<ref name="ibmts3500_pdf"/> Liites omavahel 15 lindirobotit, on võimalik mahutada 300 000 LTO-7 kassetti, mille tihendatud andmete kogumaht on 4,5 EB. <ref name="ibmts3500"/> [[Pilt:StorageTek Powderhorn tape library.jpg|pisi|Lindirobot StorageTek Powderhorn]] [[Pilt:Adic scalar 100.jpg|pisi|170px|Lindirobot Scalar 100]] == Lindiroboti eelised ja puudused == Lindiroboti tööd saab põhiliselt võrrelda kettapõhise varundussüsteemiga. === Eelised === * '''Kaasaskantavus''' Lindid on lihtsasti kaasaskantavad, mistõttu on katastroofide korral lihtne tagada kriitiliste andmete kättesaadavus koopiana.<ref name="mastering"/> * '''Hind''' Andmete varundus lindil on üks odavamaid viise andmete kaitsmiseks. Lindi hind andmeühiku kohta on langustrendis.<ref name="mastering"/> * '''Töökindlus''' Lint on tuntud ja töökindel tehnoloogia. Lintvarundus on eksisteerinud pikka aega, juba suurarvutite ja arvutitehnika ajast.<ref name="mastering"/> * '''Keskkonnasõbralik''' Lindirobot loeb või kirjutab andmeid lindile vaid siis, kui seda on vaja, muul ajal ootavad lindid oma järjekorda riiulis. Lindirobotil on vähem pöörlevaid osi võrreldes kettapõhise varundussüsteemiga, mistõttu vajab ta ka vähem jahutust.<ref name="greenIT"/> * '''Skaleeritavus''' Lintvarundussüsteemi piiravad vaid lindiseadmete ja lintide arv. <ref name="mastering"/> Lindiroboteid on võimalik omavahel ühendada ja luua suur kompleksne süsteem. === Puudused === * '''Kiirus''' Lindiseade on järjestikpöördusega. Vajaliku andmeploki lugemiseks tuleb enne läbi lugeda kõik eelnevad andmeplokid<ref name="vallaste"/>. Mõned lindiseadmed kasutavad suvapöördust, mis lubab andmeplokke kiiremini üles leida.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Juurdepääs andmetele''' Peaaegu kõik lintvarunduse seadmed nõuavad andmete taastamist kõvakettale, et andmefaile saaks samamoodi kasutada nagu enne varundamist. Seevastu kettapõhiste varundusseadmete puhul on enamasti võimalik varundatud andmete juurde pääseda, ilma et neid peaks eraldi vahepealsele kettale kopeerima.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Kulumine''' Aja jooksul võivad lindiseadmed kuluda, mis põhjustab andmetervikluse rikkumist. Lindi [[tõrge]]te arv kasvab iga kasutuskorraga, mistõttu on igal lindimudelil piiratud arv lugemis- ja kirjutamiskordi.<ref name="mastering"/> == Robotkäsi == Robotkäsi on lindirobotis seade, mis vastavalt vajadusele viib lindiriiulist lindikasseti lindiseadmesse või vastupidi. Robotkäsi on lindiroboti üks atraktiivsemaid ja kallimaid elemente, mis on ühtlasi lindirobotile just sellise nimetuse andnud. Sõrmja mehhanismi abil on võmalik lindikassetist kinni haarata ja see ümber paigutada. Lisaks on robotkäel luger, mille abil saab kassette identifitseerida <ref name="ibmsystems" />. Lindirobotis võib robotkäsi liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Süsteem haldab kassettide liigutamist järjekorra alusel ([[Pinumälu|pinu]]-põhimõttel), kusjuures robotkäsi võib korraga hoida ja sorteerida kuni 10 kassetti. Kasseti toimetamine hoiustamispesast lindiseadmesse on kiire protsess, mis kestab tavaliselt vaid 5–10 sekundit. Robotkäe liikumistsükleid võib tinglikult võrrelda lindi edasi- ja tagasikerimise operatsioonidega. <ref name="techreport" /><ref name="infostorage" /> Kui nõutakse linti, siis on lindiroboti toimingud järgmised:<ref name="multimediainfo"/> # Robotkäsi liigub lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab sees oleva originaallindi; # Robotkäsi võtab originaallindi; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale; # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab uue lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Robotkäsi annab lindi lindiseadmele; # Lindiseade võtab lindi vastu. Ülemine kirjeldus kehtib ainult üht robotkätt kasutades. Juhul kui lindirobotis on üles seatud kaks robotkätt, mis võimaldab rohkem linte vastu võtta, on lindi vahetusprotsess järgmine: <ref name="multimediainfo"/> [[Pilt:Storagesystem_hg.jpg|pisi|Robotkäsi ja lindiriiulid]] # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab originaallindi; # Robotkäsi vahetab lindi originaallindiga; # Lindiseade võtab lindi vastu; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale; Seega juhul kui mõlemad robotkäed on kättesaadavad, on protsessis vähem samme. <ref name="multimediainfo"/> == Lintide tuvastamine == Lindirobotis on iga lindikassett mingil moel märgistatud. Lindikassett peab olema tuvastatav, sest see tagab lindiroboti süsteemis korrektse lindikassettide halduse. Lindirobotid kasutavad lindikassettide tuvastamiseks põhiliselt [[vöötkood]]i ja [[RFID|raadiosagedustuvastuse (RFID)]] tehnoloogiat. Igasugune tõrge lindikasseti tuvastamisel võib takistada juurdepääsu andmetele. Andmete varundamise või taastamise üks võimalikke probleeme on tõrge vöötkoodi lugemisel.<ref name="hp"/> === Vöötkooditehnoloogia === Lindikassetil on vöötkood, mida lindirobotis olev robotkäsi loeb [[vöötkoodiluger|vöötkoodilugeriga]], kasutades selleks laialdaselt levinud [[Code 39]] tehnoloogiat. <ref name="hp"/> Vöötkoodi tehnoloogia on tõhus, kuna võimaldab kasseti tuvastada unikaalse vöötkoodi abil ilma linti eraldi lindiseadmesse sisestamata. <ref name="veritas"/> Kuna robotkäel asuv vöötkoodiluger ei pea vöötkoodiga otseses kontaktis olema, piisab koodi skaneerimisest teatud kauguselt. Saadud [[informatsioon]] edastatakse süsteemi tarkvararakendusse.<ref name="xendata"/> [[Pilt:LTO-6_sample_label.png|pisi|LTO-6 vöötkoodi näide]] Näiteks LTO-6 lindikasseti vöötkood koosneb kaheksast tähe- või numbrimärgist. <ref name="xendata"/> === RFID-tehnoloogia === 2010. aastal lisas Hewlett-Packard RFID-kiibiga siltide tehnoloogia ka LTO-3, 4, 5 ja 6 põlvkonna lindikassettidele. Need sildid sisaldavad korraga RFID- ja vöötkooditehnoloogiat, et kiirendada ja lihtsustada lindikassettide tuvastamist, eriti mahukates [[andmekeskus]]tes. RFID-skanneriga on võimalik uvastada kassetil olevaid märgistusi sekunditega ka siis, kui need on veel avamata pappkarbis.<ref name="hp"/> == Lindiautomaadid == Väiksemad lindirobotid on lindiautomaadid. Lindiautomaat (ingl ''tape autoloader'') sisaldab tavaliselt ühte lindiseadet, mis siini peal liikudes pääseb juurde lindikassettidele. Suurim erinevus lindiautomaadi ja lindiroboti vahel on see, et lindiautomaadi tööd juhib inimene, mitte varundustarkvara <ref name="autoloaders"/>. Lindiautomaat võimaldab kasutajal pigem väiksemamahulisemat andmete varundamist, näiteks isiklikest failidest. Lindirobot on pigem mõeldud suuremate süsteemide ja [[server]]ite varundamiseks ja arhiveerimiseks. [[Pilt:Powervault_124T_autoloader.jpg|pisi|Lindiautomaat Dell PowerVault 124T]] == Vaata ka == *[[Lindiseade]] *[[Magnetlint]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vallaste">{{netiviide | URL = http://vallaste.ee/ | Pealkiri = tape drive | Väljaanne = e-teatmik | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 7.03.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100307040852/http://www.vallaste.ee/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="ccna">Navaid Shamsee, David Klebanov, Hesham Fayed, Ahmed Afrose, Ozden Karakok. "CCNA Data Center DCICT 640-916 Official Cert Guide", Cisco Press, 2015. ISBN 0133860450; ISBN 9780133860450</ref> <ref name="tapeautomation">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/automation/ | Pealkiri = IBM Tape Automation Overview - IBM TotalStorage Tape Storage Systems | Väljaanne = IBM| Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmsystems">Larry Coyne, Simon Browne, Michael Engelbrecht, IBM Redbooks. "IBM Tape Library Guide for Open Systems", IBM Redbooks, 2016. ISBN 0738441244; ISBN 9780738441245</ref> <ref name="ibmsystems2">Alex Osuna, David Crowther, Reimar Pflieger, Esha Seth, Ferenc Toth, IBM Redbooks. "IBM System Storage Data Encryption IBM redbooks", IBM Redbooks, 2010. ISBN 0738434302; ISBN 9780738434308</ref> <ref name="ibmts3500_pdf">{{netiviide | URL = http://www-01.ibm.com/common/ssi/rep_ca/8/897/ENUS106-658/ENUS106-658.PDF | Pealkiri = IBM System Storage TS3500 Tape Library now offers model conversions and enhancements | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmts3500">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/ts3500/specifications.html | Pealkiri = IBM TS3500 Tape Library Specifications | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="mastering">Devin L. Ganger, Ryan Femling. "Mastering System Center Data Protection Manager 2007", John Wiley & Sons, 2008. ISBN 0470181524; ISBN 9780470181522</ref> <ref name="greenIT">{{netiviide | URL = http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | Pealkiri = Green IT: Energy Efficient Data Backup | Väljaanne = Novastor Backup & Restore | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.05.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150501013703/http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="upgradingandrepairingPCs">Scott Mueller. "Upgrading and Repairing PCs", Que Publishing, 2003. ISBN 0789729741; ISBN 9780789729743</ref> <ref name="techreport">{{netiviide | URL = http://digitalassets.lib.berkeley.edu/techreports/ucb/text/CSD-94-847.pdf | Pealkiri = Tertiary Storage: An Evaluation of New Applications | Autor = Ann Louise Chervenak | Väljaanne = Berkeley University of California | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="infostorage">EMC Education Services. "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information", John Wiley & Sons, 2010. ISBN 0470618337; ISBN 9780470618332</ref> <ref name="multimediainfo">Tse, Philip K.C. "Multimedia Information Storage and Retrieval: Techniques and Technologies: Techniques and Technologies", IGI Global, 2008. ISBN 1599042274; ISBN 9781599042275</ref> <ref name="hp">{{netiviide | URL = http://www8.hp.com/h20195/v2/GetPDF.aspx%2F4AA4-6447ENW.pdf | Pealkiri = HP Tape Automation Bar Code and RFID Labels | Väljaanne = HP | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="veritas">{{netiviide | URL = http://www.veritas.com/community/articles/using-barcode-labels-why-and-how | Pealkiri = Using Barcode Labels - Why and How | Väljaanne = Veritas Corporation | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="xendata">{{netiviide | URL = http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | Pealkiri = Everything you wanted to know about data tape bar codes but were afraid to ask | Väljaanne = XenData | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 2.01.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110102191818/http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="autoloaders">{{netiviide | URL = http://www.iasa-web.org/tc04/automated-robotics-or-manual-retrieval | Pealkiri = Automated Robotics or Manual Retrieval | Väljaanne = International Association of Sound and Audiovisual Archives | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Andmekandjad]] p22t7ez121c64sgnq2cfdnmsbfozyom 7121858 7121857 2026-03-31T13:09:00Z Kristellekassuk 188137 7121858 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''Lindirobot''' (ka '''linditeek''', [[inglise keel|ingl]] ''tape library'' või ''tape robot'') on [[arvutitehnika]]s [[Mälu (arvuti)|mäluseade]], mille peamine eesmärk on [[Andmed|andmete]] [[Andmete varundamine|varundamine]] ja [[arhiveerimine]]. Lindiroboti põhilised tööks vajalikud komponendid on [[lindiseade]] (ka magnetlintsalvesti), robotkäsi ja lindikassetid. Lindiroboti tööd üldiselt juhib varundusserver. Vastavalt vajadusele tõstab robotkäsi riiulist lindikasseti lindiseadmesse, mis võimaldab andmeid lindile kirjutada ja neid sealt lugeda.<ref name="vallaste" /> Lindirobot kasutab [[magnetlint]]e, mis pannakse lindiseadmesse ainult siis, kui andmeid soovitakse lugeda või kirjutada, muul ajal on lindid elektriliselt lahti ühendatud. Lindirobotis kasutatakse [[järjestikpöördus]]meetodit, erinevalt [[kõvaketas]]test, mille puhul kasutatakse [[suvapöördus]]meetodit. Kõvakettal saab igale andmeploki positsioonile minna mõne millisekundiga, kuid lindiseade peab füüsiliselt lindirulli läbi kerima, et jõuda soovitud andmeplokini. Lindiseadmel on väga kiire [[Andmevoog|andmevoo]] edastusvõime, näiteks alates 2010. aastast on [[Linear Tape-Open|LTO]] (ingl ''Linear Tape-Open'') tehnoloogiaga toetatud [[andmeedastuskiirus]] kuni 140 MB/s.<ref name="ccna"/> Lindirobotid suudavad salvestada tohutul hulgal andmeid. Sõltuvalt seadmest ja seadmete omavahelisest ühendatavusest jääb süsteemide ligikaudne mahutavus sajast [[Bait|terabaidist]] kuni kümnete eksabaitideni.<ref name="tapeautomation"/> Linditeegi [[Mahutavus (andmekandja)|mahutavus]] on tuhandeid kordi suurem, kui on võimlaik saavutada [[Võrgumälu|võrgusalvestites]].<ref name="ccna"/> [[Pilt:Lindirobot.webm|pisi|Video: IBMi lindiroboti vaade aknast, kuidas robotkäsi toimetab]] [[Pilt:Ibm3584.PNG|pisi|Lindirobot IBM 3584]] == Ajalugu == Alates magnetlindi kasutuselevõtust on selle roll [[infotehnoloogia]] [[infrastruktuur]]i suuremahulistes varunduslahendustes oluliselt kasvanud.<ref name="ibmsystems"/> '''Lindirobotiga seotud sündmusi:''' * 1951. aastal leiutas [[IBM]] uue magnetlintidel põhineva arvutile mõeldud mäluseadme IBM 726, mis oli maailma esimene lindirullisüsteem. Selle [[salvestustihedus]] oli 100 tähemärki tolli kohta ja lindi liikumiskiirus 70 tolli sekundis.<ref name="ibmsystems"/> * 1974. aastal tutvustati esimest lindirobotit IBM 3850 Mass Storage System (MSS). Selle väljatöötamist alustasid 1960. aastate lõpul [[Boulder]]i linnas USA [[Colorado|Colorado osariigis]] IBM-i [[insener]]id. IBM 3850 kasutas kuusnurkseid silindrilisi kassette diameetriga 2 [[Toll (pikkusühik)|tolli]] ja pikkusega 4 tolli, mille iga poolil oli 770 tolli linti. Neid linte hoiti [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelises]] salvedes, kus kassettide liigutamiseks kasutati esmakordselt automaatset robotkätt.<ref name="ibmsystems"/> * 1984. aastal tuli välja IBM 3480 lindiseade, mis võttis lindirulli asemel esimest korda kasutusele suletud ümbrisega lindikasseti. Kasseti mahutavus oli 200 MB ja andmekiirus 3 MB/s.<ref name="ibmsystems"/> * 1994. aastal tuli välja IBM 3950 lindiseade, mis on tuntud ka nime IBM Magstar 3950 all. Kasseti mahutavus oli tihendamata andmete puhul 60 GB ja andmekiirus 14 MB/s. Andmemahu suurendamiseks kasutati jagamispea ideed, mis võimaldas jaotada linti paljudeks paralleelseteks andmeradadeks selle asemel, et kirjutada andmeid ühele laiale rajale.<ref name="ibmsystems"/> * 1997. aastal töötasid ettevõtted IBM, [[HP|Hewlett-Packard (HP)]] ja [[Seagate Technology|Seagate]] välja LTO standardi.<ref name="ibmsystems2"/> LTO standard määrab kassetile kindlad parameetrid. Kõik LTO-kassetid peavad olema võrdsete mõõtmetega ja kasutama ühesugust lindi laiust. Siiski võivad eri generatsiooni lintidel mahutavused erineda. LTO standardist on saanud üks enim kasutatud kassetitüüpe lindirobotites. Näiteks LTO-7 kasseti [[Andmete pakkimine|tihendamata andmete]] mahutavus on 6 TB ja tihendatud kujul on võimalik sellele salvestada 15 TB andmeid (tihendussuhe 2,5:1). <ref name="ibmsystems"/> * 2006. aastal müügile tulnud IBM TS3500 võimaldab omavahel ühendada kuni 15 lindirobotit, mida nimetatakse kompleksseks süsteemiks.<ref name="ibmts3500_pdf"/> Liites omavahel 15 lindirobotit, on võimalik mahutada 300 000 LTO-7 kassetti, mille tihendatud andmete kogumaht on 4,5 EB. <ref name="ibmts3500"/> [[Pilt:StorageTek Powderhorn tape library.jpg|pisi|Lindirobot StorageTek Powderhorn]] [[Pilt:Adic scalar 100.jpg|pisi|170px|Lindirobot Scalar 100]] == Lindiroboti eelised ja puudused == Lindiroboti tööd saab põhiliselt võrrelda kettapõhise varundussüsteemiga. === Eelised === * '''Kaasaskantavus''' Lindid on lihtsasti kaasaskantavad, mistõttu on katastroofide korral lihtne tagada kriitiliste andmete kättesaadavus koopiana.<ref name="mastering"/> * '''Hind''' Andmete varundus lindil on üks odavamaid viise andmete kaitsmiseks. Lindi hind andmeühiku kohta on langustrendis.<ref name="mastering"/> * '''Töökindlus''' Lint on tuntud ja töökindel tehnoloogia. Lintvarundus on eksisteerinud pikka aega, juba suurarvutite ja arvutitehnika ajast.<ref name="mastering"/> * '''Keskkonnasõbralik''' Lindirobot loeb või kirjutab andmeid lindile vaid siis, kui seda on vaja, muul ajal ootavad lindid oma järjekorda riiulis. Lindirobotil on vähem pöörlevaid osi võrreldes kettapõhise varundussüsteemiga, mistõttu vajab ta ka vähem jahutust.<ref name="greenIT"/> * '''Skaleeritavus''' Lintvarundussüsteemi piiravad vaid lindiseadmete ja lintide arv. <ref name="mastering"/> Lindiroboteid on võimalik omavahel ühendada ja luua suur kompleksne süsteem. === Puudused === * '''Kiirus''' Lindiseade on järjestikpöördusega. Vajaliku andmeploki lugemiseks tuleb enne läbi lugeda kõik eelnevad andmeplokid<ref name="vallaste"/>. Mõned lindiseadmed kasutavad suvapöördust, mis lubab andmeplokke kiiremini üles leida.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Juurdepääs andmetele''' Peaaegu kõik lintvarunduse seadmed nõuavad andmete taastamist kõvakettale, et andmefaile saaks samamoodi kasutada nagu enne varundamist. Seevastu kettapõhiste varundusseadmete puhul on enamasti võimalik varundatud andmete juurde pääseda, ilma et neid peaks eraldi vahepealsele kettale kopeerima.<ref name="upgradingandrepairingPCs"/> * '''Kulumine''' Aja jooksul võivad lindiseadmed kuluda, mis põhjustab andmetervikluse rikkumist. Lindi [[tõrge]]te arv kasvab iga kasutuskorraga, mistõttu on igal lindimudelil piiratud arv lugemis- ja kirjutamiskordi.<ref name="mastering"/> == Robotkäsi == Robotkäsi on lindirobotis seade, mis vastavalt vajadusele viib lindiriiulist lindikasseti lindiseadmesse või vastupidi. Robotkäsi on lindiroboti üks atraktiivsemaid ja kallimaid elemente, mis on ühtlasi lindirobotile just sellise nimetuse andnud. Sõrmja mehhanismi abil on võmalik lindikassetist kinni haarata ja see ümber paigutada. Lisaks on robotkäel luger, mille abil saab kassette identifitseerida <ref name="ibmsystems" />. Lindirobotis võib robotkäsi liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Süsteem haldab kassettide liigutamist järjekorra alusel ([[Pinumälu|pinu]]-põhimõttel), kusjuures robotkäsi võib korraga hoida ja sorteerida kuni 10 kassetti. Kasseti toimetamine hoiustamispesast lindiseadmesse on kiire protsess, mis kestab tavaliselt vaid 5–10 sekundit. Robotkäe liikumistsükleid võib tinglikult võrrelda lindi edasi- ja tagasikerimise operatsioonidega. <ref name="techreport" /><ref name="infostorage" /> Kui nõutakse linti, siis on lindiroboti toimingud järgmised:<ref name="multimediainfo"/> # Robotkäsi liigub lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab sees oleva originaallindi; # Robotkäsi võtab originaallindi; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale; # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab uue lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Robotkäsi annab lindi lindiseadmele; # Lindiseade võtab lindi vastu. Ülemine kirjeldus kehtib ainult üht robotkätt kasutades. Juhul kui lindirobotis on üles seatud kaks robotkätt, mis võimaldab rohkem linte vastu võtta, on lindi vahetusprotsess järgmine: <ref name="multimediainfo"/> [[Pilt:Storagesystem_hg.jpg|pisi|Robotkäsi ja lindiriiulid]] # Robotkäsi liigub uue lindi juurde; # Robotkäsi võtab lindi; # Robotkäsi liigub lindiga lindiseadme juurde; # Lindiseade väljastab originaallindi; # Robotkäsi vahetab lindi originaallindiga; # Lindiseade võtab lindi vastu; # Robotkäsi viib originaallindi tagasi oma kohale või vabale kohale. Seega juhul kui mõlemad robotkäed on kättesaadavad, on protsessis vähem samme. <ref name="multimediainfo"/> == Lintide tuvastamine == Lindirobotis on iga lindikassett mingil moel märgistatud. Lindikassett peab olema tuvastatav, sest see tagab lindiroboti süsteemis korrektse lindikassettide halduse. Lindirobotid kasutavad lindikassettide tuvastamiseks põhiliselt [[vöötkood]]i ja [[RFID|raadiosagedustuvastuse (RFID)]] tehnoloogiat. Igasugune tõrge lindikasseti tuvastamisel võib takistada juurdepääsu andmetele. Andmete varundamise või taastamise üks võimalikke probleeme on tõrge vöötkoodi lugemisel.<ref name="hp"/> === Vöötkooditehnoloogia === Lindikassetil on vöötkood, mida lindirobotis olev robotkäsi loeb [[vöötkoodiluger|vöötkoodilugeriga]], kasutades selleks laialdaselt levinud [[Code 39]] tehnoloogiat. <ref name="hp"/> Vöötkoodi tehnoloogia on tõhus, kuna võimaldab kasseti tuvastada unikaalse vöötkoodi abil ilma linti eraldi lindiseadmesse sisestamata. <ref name="veritas"/> Kuna robotkäel asuv vöötkoodiluger ei pea vöötkoodiga otseses kontaktis olema, piisab koodi skaneerimisest teatud kauguselt. Saadud [[informatsioon]] edastatakse süsteemi tarkvararakendusse.<ref name="xendata"/> [[Pilt:LTO-6_sample_label.png|pisi|LTO-6 vöötkoodi näide]] Näiteks LTO-6 lindikasseti vöötkood koosneb kaheksast tähe- või numbrimärgist. <ref name="xendata"/> === RFID-tehnoloogia === 2010. aastal lisas Hewlett-Packard RFID-kiibiga siltide tehnoloogia ka LTO-3, 4, 5 ja 6 põlvkonna lindikassettidele. Need sildid sisaldavad korraga RFID- ja vöötkooditehnoloogiat, et kiirendada ja lihtsustada lindikassettide tuvastamist, eriti mahukates [[andmekeskus]]tes. RFID-skanneriga on võimalik uvastada kassetil olevaid märgistusi sekunditega ka siis, kui need on veel avamata pappkarbis.<ref name="hp"/> == Lindiautomaadid == Väiksemad lindirobotid on lindiautomaadid. Lindiautomaat (ingl ''tape autoloader'') sisaldab tavaliselt ühte lindiseadet, mis siini peal liikudes pääseb juurde lindikassettidele. Suurim erinevus lindiautomaadi ja lindiroboti vahel on see, et lindiautomaadi tööd juhib inimene, mitte varundustarkvara <ref name="autoloaders"/>. Lindiautomaat võimaldab kasutajal pigem väiksemamahulisemat andmete varundamist, näiteks isiklikest failidest. Lindirobot on pigem mõeldud suuremate süsteemide ja [[server]]ite varundamiseks ja arhiveerimiseks. [[Pilt:Powervault_124T_autoloader.jpg|pisi|Lindiautomaat Dell PowerVault 124T]] == Vaata ka == *[[Lindiseade]] *[[Magnetlint]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vallaste">{{netiviide | URL = http://vallaste.ee/ | Pealkiri = tape drive | Väljaanne = e-teatmik | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = eesti | arhiivimisaeg = 7.03.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100307040852/http://www.vallaste.ee/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="ccna">Navaid Shamsee, David Klebanov, Hesham Fayed, Ahmed Afrose, Ozden Karakok. "CCNA Data Center DCICT 640-916 Official Cert Guide", Cisco Press, 2015. ISBN 0133860450; ISBN 9780133860450</ref> <ref name="tapeautomation">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/automation/ | Pealkiri = IBM Tape Automation Overview - IBM TotalStorage Tape Storage Systems | Väljaanne = IBM| Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmsystems">Larry Coyne, Simon Browne, Michael Engelbrecht, IBM Redbooks. "IBM Tape Library Guide for Open Systems", IBM Redbooks, 2016. ISBN 0738441244; ISBN 9780738441245</ref> <ref name="ibmsystems2">Alex Osuna, David Crowther, Reimar Pflieger, Esha Seth, Ferenc Toth, IBM Redbooks. "IBM System Storage Data Encryption IBM redbooks", IBM Redbooks, 2010. ISBN 0738434302; ISBN 9780738434308</ref> <ref name="ibmts3500_pdf">{{netiviide | URL = http://www-01.ibm.com/common/ssi/rep_ca/8/897/ENUS106-658/ENUS106-658.PDF | Pealkiri = IBM System Storage TS3500 Tape Library now offers model conversions and enhancements | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ibmts3500">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/systems/storage/tape/ts3500/specifications.html | Pealkiri = IBM TS3500 Tape Library Specifications | Väljaanne = IBM | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="mastering">Devin L. Ganger, Ryan Femling. "Mastering System Center Data Protection Manager 2007", John Wiley & Sons, 2008. ISBN 0470181524; ISBN 9780470181522</ref> <ref name="greenIT">{{netiviide | URL = http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | Pealkiri = Green IT: Energy Efficient Data Backup | Väljaanne = Novastor Backup & Restore | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 1.05.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150501013703/http://www.novastor.com/pdf/whitepapers/WP_DC_Green_IT-Energy_Efficient_Data_Backup_EN_02_2014.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="upgradingandrepairingPCs">Scott Mueller. "Upgrading and Repairing PCs", Que Publishing, 2003. ISBN 0789729741; ISBN 9780789729743</ref> <ref name="techreport">{{netiviide | URL = http://digitalassets.lib.berkeley.edu/techreports/ucb/text/CSD-94-847.pdf | Pealkiri = Tertiary Storage: An Evaluation of New Applications | Autor = Ann Louise Chervenak | Väljaanne = Berkeley University of California | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="infostorage">EMC Education Services. "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information", John Wiley & Sons, 2010. ISBN 0470618337; ISBN 9780470618332</ref> <ref name="multimediainfo">Tse, Philip K.C. "Multimedia Information Storage and Retrieval: Techniques and Technologies: Techniques and Technologies", IGI Global, 2008. ISBN 1599042274; ISBN 9781599042275</ref> <ref name="hp">{{netiviide | URL = http://www8.hp.com/h20195/v2/GetPDF.aspx%2F4AA4-6447ENW.pdf | Pealkiri = HP Tape Automation Bar Code and RFID Labels | Väljaanne = HP | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="veritas">{{netiviide | URL = http://www.veritas.com/community/articles/using-barcode-labels-why-and-how | Pealkiri = Using Barcode Labels - Why and How | Väljaanne = Veritas Corporation | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="xendata">{{netiviide | URL = http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | Pealkiri = Everything you wanted to know about data tape bar codes but were afraid to ask | Väljaanne = XenData | Kasutatud = 25.04.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 2.01.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110102191818/http://www.xendata.com/Assets_White_Papers/barcodes.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="autoloaders">{{netiviide | URL = http://www.iasa-web.org/tc04/automated-robotics-or-manual-retrieval | Pealkiri = Automated Robotics or Manual Retrieval | Väljaanne = International Association of Sound and Audiovisual Archives | Kasutatud = 23.04.2016 | Keel = inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Andmekandjad]] elp8589q2vsiby9qy5zyroo2y4sxx0o 0 436861 7121903 7090769 2026-03-31T14:39:24Z Metsavend 738 7121903 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{See Artikkel|amtist|Perekonnanime|Kutsar (perekonnanimi)}} [[Pilt:Император Александр I в коляске подъезжает к загородному дворцу.jpg|pisi|Venemaa keisri [[Aleksander I]] kutsar]] [[Pilt:Carriage-gnu.jpg|pisi|Kirstu vedav kutsar USAs [[Pennsylvania]]s (1900. aastad)]] '''Kutsar''' (saksa sõnast ''Kutscher'') on endisaegne elukutseline [[hobusõiduk]]i juht. Endisaegset elukutselist hobusõidukiga transporditeenuse osutajat nimetatakse '''[[voorimees|voorimeheks]]'''. [[Kategooria:Elukutsed]] ikmhn72gqeo0ykmpl7mzakwdywi779f 0 438086 7122304 6160412 2026-04-01T08:33:22Z ~2026-19653-61 226094 7122304 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jerzy_Popieluszko.jpg|thumb|Jerzy Popiełuszko]] '''Jerzy Aleksander Popiełuszko''' (sünninimi '' Alfons Popiełuszko''; [[14. september]] [[1947]] [[Okopy (Podlaasia vojevoodkond)|Okopy]] – [[19. oktoober]] [[1984]] [[Włocławek]]i juures) oli Poola [[katoliiklus|katoliku]] vaimulik, ametiühingu [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] kaastöötaja. Ta mõrvati aastal [[1984]] kolme [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigi]] julgeolekutöötaja poolt. Ta sündis aastal [[1947]] [[Okopy (Podlaasia vojevoodkond)|Okopys]] [[Suchowola]] lähedal [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[valgevenelased|valgevene]] päritolu [[katoliiklus|katoliiklikus]] talupoja perekonnas. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Popieluszko, Jerzy}} [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 1984]] tt795xn9oil24v5qxk63t0n1fh4ntvo 0 439589 7121827 6688482 2026-03-31T12:47:21Z ~2026-19195-65 225948 /* Viited */ 7121827 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rainer_Eppelmann_2008.jpg|pisi|Rainer Eppelmann (2008)]] [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-1990-0422-015,_Rainer_Eppelmann_(DA).jpg|pisi|Rainer Eppelmann pärast Demokraatliku Alguse esimeheks valmist 1990. aastal]] '''Rainer Eppelmann''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1943]] [[Berliin]]is) on Saksa luterlik vaimulik, teoloog ja poliitik. Rainer Eppelmanni isa oli puusepp ja ema õmbleja. [[1961]]. aasta augustis pidi ta seoses [[Berliini müür]]i ehitamisega gümnaasiumi pooleli jätma, kuna Johannes Kepleri Gümnaasium, kus ta õppis, asus [[Lääne-Berliin]]is. Esialgu töötas ta katusepanija abina. [[1962]]–[[1965]] õppis ta müürsepaks ja hiljem töötas käsitöölisena. [[1964]]. aastal keeldus ta teenistusest [[Saksa DV Rahvaarmee]]s, mille eest teda karistati kaheksakuulise vanglakaristusega. [[1969]]. aastal alustas Eppelmann õpinguid Berliini Jutlustajatekoolis Paulinum, mille ta lõpetas [[1974]]. aastal.<ref>Manfred Agethen. [http://www.kas.de/wf/de/37.8090/ Rainer Eppelmann : Pfarrer, Minister, Vorsitzender der CDA, Mitglied des Präsidiums der CDU * 12. Feb. 1943 Berlin, evangelisch] Konrad-Adenauer-Stiftung. Geschichte der CDU</ref> [[1975]]. aastal ordineeriti Rainer Eppelmann vaimulikuks. Alates 1974. aastast töötas jutlustaja ja vaimulikuna Berliini Samariitlaste koguduses ja Friedrichshaini koguduses.<ref>[https://web.archive.org/web/20160917063510/http://www.bundesstiftung-aufarbeitung.de/kurzbiographie-rainer-eppelmann-1737.html Rainer Eppelmann : Vorsitzender, geboren am 12.02.1943 : Bürgerrechtler, Minister für Abrüstung und Verteidigung] Bundesstiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur</ref> Vaimulikuna osales Rainer Eppelmann inimõiguslusliikumises ja võttis osa opositsioonilisest tegevusest.<ref>Sven Felix Kellerhoff. [http://www.welt.de/geschichte/article113558210/Ein-Pfarrer-als-Staatsfeind-Nr-1-der-DDR.html Ein Pfarrer als "Staatsfeind Nr. 1" der DDR] Die Welt, 12. veebruar 2013</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] püüdis [[Stasi]] teda kahel korral mõrvata, kuid atentaadid ebaõnnestusid.<ref>[http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rainer-eppelmann-riigivaenlane-number-uks/ Rainer Eppelmann, riigivaenlane number üks] Diplomaatia, nr. 133, 2014</ref> [[1989]]. aasta oktoobris oli Rainer Eppelmann üks opositsioonilise partei [[Demokraatlik Algus]] (Demokratischer Aufbruch) asutajaid. [[1990]]. aasta veebruaris sai ta portfellita ministriks [[Hans Modrow]]i valitsuses. 1990. aasta märtsis valiti ta [[Rahvakoda|Rahvakoja]] liikmeks ja aprillis Demokraatliku Alguse esimeheks.<ref>[https://www.hdg.de/lemo/biografie/rainer-eppelmann.html Rainer Eppelmann geb. 1943] Lebendiges Museum Online</ref> 1990. aasta [[12. aprill]]ist kuni [[2. oktoober|2. oktoobrini]] oli Rainer Eppelmann [[Saksa DV]] [[Saksa kaitseminister|desarmeerimise- ja kaitseminister]].<ref>[http://www.rulers.org/egergovt.html German Democratic Republic. Ministries, political parties, etc.] rulers.org</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160304075646/http://www.ddr89.de/ddr89/personen/eppelmann.html Rainer Eppelmann] DDR 1989/90</ref> 1990. aasta augustis ühines Demokraatlik Algus [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liiduga]]. Aastatel 1990–[[2005]] oli Rainer Eppelmann Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu esindajana [[Liidupäev|Saksamaa Liidupäeva]] liige.<ref>Manfred Agethen. [https://web.archive.org/web/20160725074421/http://www.kas.de/wf/de/71.9157/ Demokratischer Aufbruch (DA)] Konrad-Adenauer-Stiftung. Geschichte der CDU</ref> Alates [[1998]]. aastast on ta SSÜP Diktatuuri Läbitöötamise Sihtasutuse eestseisuse esimees.<ref>[http://www.deutsche-einheit-1990.de/ministerien/ministerium-fuer-abruestung-und-verteidigung/ministerbiografie/ Rainer Eppelmann : Ministerbiografie] deutsche-einheit-1990.de</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Eppelmann, Rainer}} [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksa DV poliitikud]] [[Kategooria:Saksa DV Rahvakoja liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] fy8rwtcdj4b0z53tluigtfxcbfh9vrx 0 439661 7122280 6407985 2026-04-01T08:21:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122280 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Câmpia Turzii | hääldus = kõmpja turzi | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Câmpia Turzii | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Aranyosgyéres | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Jerischmarkt, Gieresch | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU CJ Campia Turzii CoA.png | vapi_link = [[Câmpia Turzii vapp]] | pindala = 23,78 | elanikke = }} [[File:Câmpia Turzii-Str.Laminoriștilor,nr.2-Primăria- IMG 6445.jpg|thumb|Câmpia Turzii raekoda.<br>Foto: Ana Maria Catalina, 27. aprill 2011]] '''Câmpia Turzii''' ([[ungari keel|ungari]] ''Aranyosgyéres'', [[saksa keel|saksa]] ''Jerischmarkt'') on linn [[Transilvaania]]s, tänapäeva haldusjaotuse järgi [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonnas]]. Linn asub [[Arieș]]i jõe (ungari ''Aranyos'') ja selle lisajõe ääres. ==Ajalugu== Esimesed kirjalikud teated kahest naaberasulast on 1219. aastast (lõunapoolne [[Sâncrai]] (ungari ''Szentkirály'', [[ladina keel|ladina]] ''villa Sancti Regis'') asula) ja 1292. aastast (põhjapoolne [[Ghiriș]]i (ungari ''Aranyosgyéres'') asula). 9. augustil 1601 tapeti praeguse linna alal võimuvõitluse käigus [[Valahhia]] hospodar [[Mihai Vapper]] (rumeenia ''Mihai Viteazul''). Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] läksid asulad koos Transilvaaniaga Rumeeniale. 1925. aastal ühendati asulad Câmpia Turzii asulaks. 1940 läks linn [[Põhja-Transilvaania]] koosseisus Ungarile, 1945 (ametlikult 1947) tagasi Rumeeniale. 1950. aastal muudeti asula linnaks. ==Rahvuslik koosseis== 1900. aastal oli 1697 elaniku seas 844 [[Ungarlased|ungarlast]], 704 [[Rumeenlased|rumeenlast]], 131 [[Mustlased|mustlast]] ja 11 [[Slovakid|slovakki]]. 2002. aastal oli 26 823 elaniku seas 23 346 rumeenlast, 2190 ungarlast ja 1250 mustlast. ==Vaatamisväärsused== [[Kalvinism|Kalvinistliku]] kiriku ansambel (rumeenia ''Biserica Reformată-Calvină din Câmpia Turzii'') on Rumeenia kultuurimälestis nr CJ-II-m-B-07555.<ref>{{Netiviide |url=http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |pealkiri=Cluji maakonna kultuurimälestised. Rumeenia keeles |vaadatud=2016-06-25 |arhiivimisaeg=2026-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260128131027/http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Lennuväebaas== Linna keskusest umbes 4 [[Kilomeeter|km]] [[lõuna]] suunas paikneb [[Câmpia Turzii lennuväebaas]]. ==Pildid== <gallery> CampiaTurziiBisRefCalv.jpg|Kalvinistlik kirik.<br>Foto: Cerghizan Radu, 22. september 2007 Câmpia Turzii-Piața Mihai Viteazu,nr.9-IMG 2063.jpg|Rumeenia õigeusu kirik (arhitekt [[George Cristinel]], 1939-1951).<br>Foto: Ana Maria Catalina, 5. september 2011 Câmpia Turzii-Str. Gării, nr.13-Gara-IMG 1907.jpg|Raudteejaama vaksal.<br>Foto: Ana Maria Catalina, 5. september 2011 Mustlaslossid Câmpia Turziis 01.jpg|Mustlaslossid.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 19. mai 2011 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Câmpia Turzii}} *[http://www.campiaturzii.ro Câmpia Turzii linnavalitsuse koduleht rumeenia keeles] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluji maakond]] [[Kategooria:Rumeenia linnad]] r87yyy8aj991656yjkczlkx178sm4p0 0 442074 7122321 6717111 2026-04-01T08:41:43Z ~2026-19653-61 226094 7122321 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SvatyMelicharGrodecki.jpg|pisi|Melchior Grodziecki 17. sajandi joonistusel]] '''Melchior Grodziecki''' ([[1582]] või [[1584]] [[Cieszyn]], [[Sileesia]], tänapäeva [[Poola]] – [[7. september]] [[1619]] [[Košice]], Sileesia, tänapäeva [[Slovakkia]]) oli [[Poolakad|poola]] [[katoliiklus|roomakatoliiklik]] vaimulik, [[jesuiit]], [[märter]] ja [[pühak]]. 1603. aastal astus Cieszyni aadlisuguvõsast pärit Grodziecki [[jesuiitide ordu]]sse [[noviits]]iks ja kaks aastat hiljem andis vanded. Tulevane silmapaistev teoloog õppis jesuiitide kolleegiumites [[Brno]]s 1603–1605 ja [[Kłodzko]]s 1605–1607. Õpetajakoolituse sai ta aastases seminaris [[České Budějovice]]s. 1608. aastal naasis ta Kłodzkosse, et lõpetada oma muusikaharidus. Ta lõpetas [[Praha]] [[Clementinum]]i filosoofia ja teoloogia alal, pärast vaimulikuks pühitsemist 1614. aastal tegutses ta algul Prahas vaeste üliõpilaste majutusasutuse juhina ning hiljem [[Tšehhimaa]]l jutlustaja ja pihiisana.<ref name="Parish of Bielsku-Białej">{{Netiviide |url=http://www.parafiacyglas.pl/index.php?option=com_content&view=article&id=97:sw-melchior-grodziecki---patron-naszej-diecezji&catid=34:wygarzenia&Itemid=46/ |pealkiri=Parish of Bielsku-Białej |vaadatud=2016-08-03 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306110026/http://parafiacyglas.pl/index.php?catid=34:wygarzenia&id=97:sw-melchior-grodziecki---patron-naszej-diecezji&itemid=46/&option=com_content&view=article |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal saadeti ta Košicesse tollase Ungari aladel koos ungari kaasseminaristi [[István Pongrácz]]iga. Pärast linna vallutamist [[Transilvaania]] vürsti [[György I Rakoczy]] vägede poolt võeti nad mõlemad ja kanoonik [[Marko Krizin]] riigireetmises ja Poola vägede Ungarisse kutsumises süüdistatuna kinni, piinati ja neil raiuti pea maha.<ref name="Parish of Bielsku-Białej"/><ref>{{Netiviide |url=http://dziedzictwo.ekai.pl/text.show?id=4257/ |pealkiri=dziedzictwo.ekai.pl |vaadatud=2016-08-03 |arhiivimisaeg=2016-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160822092830/http://dziedzictwo.ekai.pl/text.show?id=4257/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.sjweb.info/Jesuits/saintShow.cfm?SaintID=115 |pealkiri=Jesuit Curia in Rome |vaadatud=2007-10-11 |arhiivimisaeg=2007-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071011125726/http://www.sjweb.info/Jesuits/saintShow.cfm?SaintID=115 |url-olek=töötab }}</ref> 350 aastat hiljem kuulutas paavst [[Johannes Paulus II]] Melchior Grodziecki koos ta kahe saatusekaaslasega 2. juulil 1995 Slovakkias pühakuks. Tema säilmeid hoitakse tänini [[ursuliinid]]e nunnakloostris [[Tarnawa]]s, tema peamine pühapaik asub Košices. Püha Melchior Grodziecki mälestuspäev on 7. september, tema kaitse alla kuuluvad Katowice arhediötsees ja Bielsko-Żywieci diötsees. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Grodziecki, Melchior}} [[Kategooria:Jesuiidid]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Märtrid]] [[Kategooria:Sündinud 1582]] [[Kategooria:Surnud 1619]] nh7p7hiwehpq6cq09vz6g3zk2b7ra94 0 442452 7121938 6073333 2026-03-31T15:25:29Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]; ±[[Kategooria:Eesti kaevandused]]→[[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] 7121938 wikitext text/x-wiki '''Käva põlevkivikaevandus''' oli [[Kohtla-Järve]]l [[Käva|Käval]] aastatel [[1925]]–[[1972]] tegutsenud [[põlevkivikaevandus]].<ref name="EE">{{EE|12|271}}</ref> 1925–1930 kaevandati seal põlevkivi [[Karjäär (mäendus)|karjääris]] ja seejärel [[allmaakaevandus]]es paaris[[strekk]]idega. ==Viited== {{viited}} {{Coordinate|NS=59.365665|EW=27.265897|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti põlevkivikaevandused]] [[Kategooria:Kohtla-Järve]] to1gsl2goquhqcji519qbmbrn8xtynu 0 442459 7122187 7055923 2026-03-31T22:25:19Z ~2026-20090-73 226216 mis eelajalooline jama siia oli jäänud 7122187 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=november}} [[Pilt:Eesti pass 2021.jpg|pisi|[[Eesti pass]]]] '''Viisanõuded Eesti kodanikele''' on teiste riikide ametiasutuste administratiivsed piirangud, mis on kehtestatud [[Eesti kodanik]]ele välisriiki sisenemisel. Oktoobris 2023 oli Eesti kodanikel viisavaba sissepääs või võimalus saada viisa saabumisel 183 riiki ja territooriumile, mis asetas riikide viisapiirangute indeksi järgi [[Eesti kodaniku pass]]i 10. kohale (32 riigi kodanikud on suurema liikumisvabadusega).<ref>https://www.henleypassportindex.com/assets/2021/Q1/HENLEY_PASSPORT_INDEX_2021_Q1_INFOGRAPHIC_GLOBAL_RANKING_201209_1.pdf</ref> Veebruaris 2018 oli Eesti kodanikel viisavaba sissepääs või võimalus saada viisa saabumisel 165 riiki ja territooriumile, mis asetas riikide viisapiirangute indeksi järgi [[Eesti kodaniku pass]]i 34.–35. kohale.<ref name="aj4YX" /> [[Eesti kodakondsuseta isiku pass]]i omanikele kehtivad teistsugused viisanõuded. __TOC__ {{Clear}} ==Viisanõuete kaart== [[Pilt:Visa Requirements for Estonian Citizens.svg|800px|pisi|center| Viisanõuded Eesti kodanikele{{legend|#042E9B|Liikumisvabadus, vaata [[Schengeni viisaruum]] }} {{legend|#22B14C|Viisavaba}}{{legend|#B5E61D|Viisa riiki saabumisel}} {{legend|#61c09a|[[eVisa]]}} {{legend|#79D343|Viisa saab internetist või riiki saabumisel}}{{legend|#A8ACAB|Viisa on nõutav enne saabumist}}]] == Viisanõuded == {| class="sortable wikitable" |- ! Riik ! Viisanõue ! Märkmed (välja arvatud lahkumistasud) |- | {{pisilipp|Afganistan}} | viisa on vajalik<ref name="sbjyM" /> | |- | {{pisilipp|Albaania}} | viisavaba<ref name="VKH2P" /> | 90 päeva; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Alžeeria}} | viisa on vajalik<ref name="65oQE" /> | |- | {{pisilipp|Andorra}} | viisavaba<ref name="zT6yN" /> | [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Angola}} | viisavaba<ref name="aNHw2" /> | |- | {{pisilipp|Antigua ja Barbuda}} | viisavaba<ref name="qHprX" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} | viisavaba<ref name="kv9WV" /> | 90 päeva 180 päeva jooksul<ref name="wVCP0" /><ref name="QDoZv" /> |- | {{pisilipp|Argentina}} | viisavaba<ref name="VZ8Fm" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Armeenia}} | viisavaba<ref name="VscuR" /> | 180 päeva |- | {{pisilipp|Aserbaidžaan}} | viisa on vajalik<ref name="5D5bP" /> | |- | {{pisilipp|Austraalia}} | {{yes2}} eVisitor<ref name="L9r9a" /> | 90 päeva igal külastusel 12-kuusel perioodil |- | {{pisilipp|Austria}} | EL – viisavaba<ref name="XNq7X" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Bahama}} | viisavaba<ref name="cPcy2" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Bahrein}} | viisa saab piirilt<ref name="QjjWY" /> | 14 päeva; viisa saab taotleda internetist.<ref name="navug" /> |- | {{pisilipp|Bangladesh}} | viisa saab piirilt<ref name="UTOgG" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Barbados}} | viisavaba<ref name="azW7O" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Belau}} | viisavaba<ref name="djazm" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Belgia}} | EL – viisavaba<ref name="yGx1F" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Belize}} | viisavaba<ref name="Y1hcO" /> | 1 kuu |- | {{pisilipp|Benin}} | viisa on vajalik<ref name="g4g2I" /> | |- | {{pisilipp|Bhutan}} | viisa on vajalik<ref name="BpxNx" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Boliivia}} | viisavaba<ref name="02KT0" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} | viisavaba<ref name="O1kYQ" /> | 90 päeva; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Botswana}} | viisavaba<ref name="7EpnH" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Brasiilia}} | viisavaba<ref name="juXNN" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Brunei}} | viisavaba<ref name="XxEx2" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Bulgaaria}} | EL – viisavaba<ref name="kJ4i4" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Burkina Faso}} | Viisa saab piirilt.<ref name="v66pq" /> | 1 kuu |- | {{pisilipp|Burundi}} | viisa on vajalik<ref name="VocNe" /><ref name="H1V6n" /> | |- | {{pisilipp|Colombia}} | viisavaba<ref name="G0qRW" /> | 180 päeva |- | {{pisilipp|Costa Rica}} | viisavaba<ref name="O1onr" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Côte d'Ivoire}} | viisa on vajalik<ref name="AE6yd" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Djibouti}} | Viisa saab piirilt.<ref name="dLjNJ" /> | |- | {{pisilipp|Dominica}} | viisavaba<ref name="EcJbh" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}} | viisavaba<ref name="KKjR5" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Ecuador}} | viisavaba<ref name="uRUIZ" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Egiptus}} | Viisa saab piirilt.<ref name="CchrY" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|El Salvador}} | viisavaba<ref name="Milu7" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Ekvatoriaal-Guinea}} | viisa on vajalik<ref name="ZdIGU" /> | |- | {{pisilipp|Eritrea}} | viisa on vajalik<ref name="E65qs" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Etioopia}} | viisa on vajalik<ref name="vd1aN" /> | |- | {{pisilipp|Fidži}} | viisavaba<ref name="y5aAj" /> | 4 kuud |- | {{pisilipp|Filipiinid}} | viisavaba<ref name="e2CRb" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Gabon}} | eVisa<ref name="UQnJh" /> | Elektroonilise viisa omanikud peavad saabuma [[Libreville'i lennujaam]]a kaudu. |- | {{pisilipp|Gambia}} | viisa on vajalik<ref name="XY5ie" /> | |- | {{pisilipp|Ghana}} | viisa on vajalik<ref name="LdNUV" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Grenada}} | viisavaba<ref name="ajvWG" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Gruusia}} | viisavaba<ref name="xqWjw" /> | 360 päeva;<ref name="cX4HL" /> [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Guatemala}} | viisavaba<ref name="zqveQ" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Guinea}} | viisa on vajalik<ref name="oRqzf" /> | |- | {{pisilipp|Guinea-Bissau}} | Viisa saab piirilt.<ref name="1K035" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Guyana}} | viisa on vajalik<ref name="x1j8o" /> | |- | {{pisilipp|Haiti}} | viisavaba<ref name="5Irxo" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Hiina}} | viisavaba<ref name="q9wKQ" /> | Viisavaba 2026. aasta lõpuni. 72-tunnine viisavaba transiit [[Peking]]i, [[Chengdu]], [[Chongqing|Chongqingi]], [[Dalian]]i, [[Guangzhou]], [[Guilin]]i, [[Shanghai]], [[Shenyang]]i ja [[Xi'an]]i kaudu |- | {{pisilipp|Hispaania}} | EL – viisavaba<ref name="yYQtr" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Holland}} | EL – viisavaba<ref name="JsopN" /> | Liikumisvabadus ([[Madalmaad]]); [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Honduras}} | viisavaba<ref name="pkFsG" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Horvaatia}} | EL – viisavaba<ref name="A3YrO" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Ida-Timor}} | viisavaba<ref name="lQFnl" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Iirimaa}} | EL – viisavaba<ref name="lfUVh" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Iisrael}} | viisavaba<ref name="AkZvN" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|India}} | e-turistiviisa<ref name="TT1IH" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Indoneesia}} | viisavaba<ref name="nUTDS" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Iraak}} | viisa on vajalik<ref name="timaticweb.com" /> | Viisa on 15 päevaks saabumisel [[Erbil]]i ja [[Sulaymaniyah|Sulaymaniyahi]] lennujaama kaudu. |- | {{pisilipp|Iraan}} | Viisa saab piirilt.<ref name="rT8Sv" /> | 30 päeva<ref name="gTVPE" /> |- | {{pisilipp|Island}} | EL – viisavaba<ref name="pJnf4" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Itaalia}} | EL – viisavaba<ref name="G8Srx" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Jamaica}} | Viisa saab piirilt.<ref name="gdE02" /> | |- | {{pisilipp|Jaapan}} | viisavaba<ref name="6oXWc" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Jeemen}} | viisa on vajalik<ref name="sGH3u" /> | |- | {{pisilipp|Jordaania}} | Viisa saab piirilt.<ref name="XVVAY" /> | kindlatel tingimustel<ref name="ctsYH" /> |- | {{pisilipp|Kambodža}} | Viisa saab piirilt.<ref name="lgVTO" /> | 30 päeva; viisa saab ka internetist.<ref name="Zp2GG" /> |- | {{pisilipp|Kamerun}} | viisa on vajalik<ref name="BIOGD" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Kanada}} | viisavaba<ref name="moKO3" /> | 6 kuud; [[Kanada viisapoliitika|eTA]] nõutav saabumisel lennukiga pärast 15. märtsi 2016<ref name="94Dh5" /> |- | {{pisilipp|Kasahstan}} | viisavaba<ref name="Y3BjR" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Katar}} | Tasuta viisa saab piirilt.<ref name="OTzgb" /> | |- | {{pisilipp|Keenia}} | {{yes2}} eVisa<ref name="TNBmQ" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Kesk-Aafrika Vabariik}} | viisa on vajalik<ref name="Y8W5y" /> | |- | {{pisilipp|Kiribati}} | viisavaba<ref name="f1BwL" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Komoorid}} | Viisa saab piirilt.<ref name="m1pM9" /> | |- | {{pisilipp|Kongo Vabariik}} | viisa on vajalik<ref name="IrGSv" /> | |- | {{pisilipp|Kongo DV}} | viisa on vajalik<ref name="uGcGG" /> | |- | {{pisilipp|Kreeka}} | EL – viisavaba<ref name="NWMwV" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Kuuba}} | nõutav turistikaart<ref name="b6V7F" /> | |- | {{pisilipp|Kuveit}} | {{yes2}} eVisa<ref name="xpMuT" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Kõrgõzstan}} | viisavaba<ref name="jMkOK" /> | 60 päeva |- | {{pisilipp|Küpros}} | EL – viisavaba<ref name="H2s4z" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Laos}} | Viisa saab piirilt.<ref name="eMVm1" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Leedu}} | EL – viisavaba<ref name="yh0TY" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Lesotho}} | E-viisa<ref name="w2f4d" /> | |- | {{pisilipp|Libeeria}} | viisa on vajalik<ref name="HI9ij" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Liibanon}} | Viisa saab piirilt.<ref name="nztD8" /> | 1 kuu, mida saab pikendada veel 2 kuuks ja mille saab tasuta [[Beiruti lennujaam]]ast või muust piiripunktist (kui passis ei ole Iisraeli viisat või templit), vastuvõtja Liibanoni telefoninumbri ja aadressi esitamisel ning tagasisõidupileti olemasolul. |- | {{pisilipp|Liibüa}} | viisa on vajalik<ref name="QZ1ph" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Liechtenstein}} | viisavaba<ref name="3w33R" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Luksemburg}} | EL – viisavaba<ref name="Y0be3" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | viisavaba<ref name="koqhw" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Lõuna-Korea}} | viisavaba<ref name="diWCX" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Lõuna-Sudaan}} | viisa on vajalik<ref name="CcjEy" /> | |- | {{pisilipp|Läti}} | EL – viisavaba<ref name="noLxW" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Madagaskar}} | Viisa saab piirilt.<ref name="nYQ6F" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Malaisia}} | viisavaba<ref name="wRlCz" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Malawi}} | Viisa saab piirilt.<ref name="AOIOI" /> | |- | {{pisilipp|Maldiivid}} | Viisa saab piirilt.<ref name="NDelT" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Mali}} | viisa on vajalik<ref name="TQMuH" /> | |- | {{pisilipp|Malta}} | EL – viisavaba<ref name="Nh0YX" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Maroko}} | viisavaba<ref name="IbyAi" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Mosambiik}} | Viisa saab piirilt.<ref name="txYU4" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Marshalli Saared}} | viisavaba<ref name="lUkIF" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Mauritaania}} | Viisa saab piirilt.<ref name="NZKon" /> | [[Nouakchott–Oumtounsy rahvusvaheline lennujaam|Nouakchott–Oumtounsy rahvusvahelisest lennujaamast]] |- | {{pisilipp|Mauritius}} | viisavaba<ref name="uM6gR" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Mehhiko}} | viisavaba<ref name="fALc1" /> | 180 päeva |- | {{pisilipp|Mikroneesia}} | viisavaba<ref name="4J5El" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Moldova}} | viisavaba<ref name="aK8rJ" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Monaco}} | viisavaba<ref name="FKuI3" /> | [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Mongoolia}} | viisavaba<ref name="4Z9FF" /> | |- | {{pisilipp|Montenegro}} | viisavaba<ref name="EZVUv" /> | 90 päeva; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Myanmar}} | {{yes2}} eVisa<ref name="d3xqv" /> | 28 päeva, eVisa omanikud peavad saabuma [[Yangoni rahvusvaheline lennujaam|Yangoni rahvusvahelise lennujaama]], [[Naypyidawi lennujaam|Naypyidaw]]' või [[Mandalay rahvusvaheline lennujaam|Mandalay lennujaama]] kaudu. |- | {{pisilipp|Namiibia}} | viisa on vajalik<ref name="AohUP" /> | |- | {{pisilipp|Nauru}} | viisa on vajalik<ref name="6WsoC" /> | |- | {{pisilipp|Nepal}} | Viisa saab piirilt.<ref name="sfcZd" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Nicaragua}} | viisavaba<ref name="KW90E" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Nigeeria}} | viisa on vajalik<ref name="yLdrM" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Niger}} | viisa on vajalik<ref name="gdtjt" /> | |- | {{pisilipp|Norra}} | viisavaba<ref name="ggBrL" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Omaan}} | Viisa saab piirilt.<ref name="zo279" /> | |- | {{pisilipp|Paapua Uus-Guinea}} | Viisa saab piirilt.<ref name="Y3Jar" /> | 60 päeva |- | {{pisilipp|Pakistan}} | viisa on vajalik<ref name="gYNXD" /> | viisa saabumisel ärireisil kuni 30 päeva; lisatingimused <ref name="eh6hr" /> |- | {{pisilipp|Panama}} | viisavaba<ref name="C8ycp" /> | 180 päeva |- | {{pisilipp|Paraguay}} | viisavaba<ref name="CUIQd" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Peruu}} | viisavaba<ref name="unauC" /> | 90 päeva<ref name="bzNXO" /> |- | {{pisilipp|Poola}} | EL – viisavaba<ref name="iRB2a" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Portugal}} | EL – viisavaba<ref name="1vCGp" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Prantsusmaa}} | EL – viisavaba<ref name="uoGDW" /> | Liikumisvabadus ([[Prantsusmaa regioonid]]es); [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Põhja-Korea}} | viisa on vajalik<ref name="Lz0ND" /> | |- | {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}} | viisavaba<ref name="8L0J3" /> | 90 päeva; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Roheneemesaared}} | Viisa saab piirilt.<ref name="r4NOR" /> | |- | {{pisilipp|Rootsi}} | EL – viisavaba<ref name="ba2i0" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Rumeenia}} | EL – viisavaba<ref name="dZk0X" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Rwanda}} | viisa on vajalik<ref name="hIDB4" /> | Viisat saab taotleda internetist.<ref name="maUqp" /> |- | {{pisilipp|Saalomoni Saared}} | viisavaba<ref name="whmZU" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Saint Kitts ja Nevis}} | viisavaba<ref name="tUNKz" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Saint Lucia}} | viisavaba<ref name="TjXEV" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}} | viisavaba<ref name="lW7RF" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Saksamaa}} | EL – viisavaba<ref name="qD0nj" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Sambia}} | Viisa saab piirilt.<ref name="o5mAU" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Samoa}} | viisavaba<ref name="cxJVs" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|San Marino}} | viisavaba<ref name="TL0gF" /> | [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|São Tomé ja Príncipe}} | viisavaba<ref name="fodml" /> | 15 päeva |- | {{pisilipp|Saudi Araabia}} | viisa on vajalik<ref name="vG7f5" /> | |- | {{pisilipp|Senegal}} | viisavaba<ref name="HG2ZE" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Serbia}} | viisavaba<ref name="kPudK" /> | 90 päeva; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Seišellid}} | viisavaba<ref name="nZBwN" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Sierra Leone}} | viisa on vajalik<ref name="YOYAo" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Singapur}} | viisavaba<ref name="3sYU5" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Slovakkia}} | EL – viisavaba<ref name="sljMy" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Sloveenia}} | EL – viisavaba<ref name="tJwI4" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Somaalia}} | Viisa saab piirilt.<ref name="oWzGL" /> | 30 päeva, kui sponsori kutse on esitatud lennujaama immigratsiooniosakonda vähemalt 2 päeva enne saabumist. |- | {{pisilipp|Soome}} | EL – viisavaba<ref name="GOr1T" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Sri Lanka}} | nõutav elektrooniline reisiluba<ref name="4wQ5l" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Sudaan}} | viisa on vajalik<ref name="6vK2M" /> | |- | {{pisilipp|Suriname}} | turistikaart saabumisel<ref name="OjYGB" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Suurbritannia}} | EL – viisavaba<ref name="pcEpv" /> | Liikumisvabadus (Inglismaal, Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal); [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Svaasimaa}} | viisavaba<ref name="wEo4E" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Süüria}} | viisa on vajalik<ref name="Q3evM" /> | |- | {{pisilipp|Šveits}} | Schengen – viisavaba<ref name="2w7cS" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Zimbabwe}} | Viisa saab piirilt.<ref name="vVFQf" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Taani}} | EL – viisavaba<ref name="xYSjw" /> | Liikumisvabadus (DK); [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Tadžikistan}} | Viisa saab piirilt.<ref name="V2DJr" /> | 45 päeva Dušanbe rahvusvaheliselt lennuväljalt; viisat saab taotleda ka internetist. E-viisa omanikud saavad riiki siseneda kõigist piiripunktidest.<ref name="yAbQ2" /> |- | {{pisilipp|Tai}} | viisavaba<ref name="YRYc2" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Tansaania}} | Viisa saab piirilt.<ref name="fLsng" /> | |- | {{pisilipp|Togo}} | Viisa saab piirilt.<ref name="TUdeK" /> | 7 päeva |- | {{pisilipp|Tonga}} | viisavaba<ref name="lwtrf" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Trinidad ja Tobago}} | viisavaba<ref name="boBjI" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Tšaad}} | viisa on vajalik<ref name="COhmM" /> | |- | {{pisilipp|Tšehhi}} | EL – viisavaba<ref name="6OQXJ" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Tšiili}} | viisavaba<ref name="W2mrh" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Tuneesia}} | viisavaba<ref name="3XMS2" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Tuvalu}} | viisavaba<ref name="DqnVE" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Türgi}} | viisavaba<ref name="uf3yD" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Türkmenistan}} | viisa on vajalik<ref name="5YSDD" /> | Eelkinnitatud viisa saab kätte riiki saabumisel. |- | {{pisilipp|Uganda}} | Viisa saab piirilt.<ref name="FyfVZ" /> | Saab taotleda internetist.<ref name="5uAQg" /> |- | {{pisilipp|Ukraina}} | viisavaba<ref name="zVMAM" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Ungari}} | EL – viisavaba<ref name="a6ujt" /> | Liikumisvabadus; [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Uruguay}} | viisavaba<ref name="Xi5Hb" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|USA}} | viisavaba ([[USA viisavabadusprogramm]])<ref name="BJ2uW" /> | 90 päeva saabumisel üle ookeani; [[Electronic System for Travel Authorization|ESTA]] (kehtib 2 aastat) on nõutav lennuki või kruiisilaevaga saabumisel.<ref name="dOEO5" /> |- | {{pisilipp|Usbekistan}} | viisavaba<ref name="0D0Hy" /> | 30 päeva |- | {{pisilipp|Uus-Meremaa}} | viisavaba<ref name="MmcY8" /> | 3 kuud |- | {{pisilipp|Valgevene}} | viisavaba<ref name="jWiZI" /> | Viisavaba kuni 31.12.2025.<ref name="FdjmP" /> |- | {{pisilipp|Vanuatu}} | viisavaba<ref name="IOOgm" /> | 90 päeva 180-päevasel perioodil |- | {{pisilipp|Vatikan}} | viisavaba<ref name="J2psn" /> | [[Eesti ID-kaart|ID-kaart]] kehtib. |- | {{pisilipp|Venemaa}} | viisa on vajalik<ref name="Wwzw5" /> | Viisa saab saabumisel (72 tundi) Kaliningradi oblastisse (70 €) kokkuleppel, mis on sõlmitud vähemalt 72 tundi enne saabumist.<ref name="fp5oW" /> |- | {{pisilipp|Venezuela}} | viisavaba<ref name="yyuJv" /> | 90 päeva |- | {{pisilipp|Vietnam}} | viisa on vajalik<ref name="aAVRd" /> | Turismibüroo kaudu vormistatud viisa saab kätte riiki saabumisel [[Hanoi]], [[Ho Chi Minh City]] või [[Da Nang|Da Nangi]] lennujaamas. [[Phú Quốc]] on viisavaba kuni 30 päeva.<ref name="vietseatourist.vn" /> |} ==Vaata ka== *[[Viisanõuded Eesti mittekodanikele]] ([[:en:Visa requirements for Estonian non-citizens]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="timaticweb.com">{{Timatic|nationality=EE|destination=IQ}}</ref> <ref name="vietseatourist.vn">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.vietseatourist.vn/News/category1/news-57/No-visa-required-for-tourists-to-Phu-Quoc-on-short-stay.html |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701095940/http://www.vietseatourist.vn/News/category1/news-57/No-visa-required-for-tourists-to-Phu-Quoc-on-short-stay.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="aj4YX">{{cite web|title=Global Ranking - Visa Restriction Index 2018|url=https://www.henleyglobal.com/files/download/HPI2018/PI%202018%20INFOGRAPHS%20GLOBAL%20180215.pdf|publisher=Henley & Partners|accessdate=15. mai 2018|archive-date=2018-05-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20180509163258/https://www.henleyglobal.com/files/download/HPI2018/PI%202018%20INFOGRAPHS%20GLOBAL%20180215.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="sbjyM">{{Timatic|nationality=EE|destination=AF}}</ref> <ref name="VKH2P">{{Timatic|nationality=EE|destination=AL}}</ref> <ref name="65oQE">{{Timatic|nationality=EE|destination=DZ}}</ref> <ref name="zT6yN">{{Timatic|nationality=EE|destination=AD}}</ref> <ref name="aNHw2">{{Timatic|nationality=EE|destination=AO}}</ref> <ref name="qHprX">{{Timatic|nationality=EE|destination=AG}}</ref> <ref name="kv9WV">{{Timatic|nationality=EE|destination=AE}}</ref> <ref name="wVCP0">[http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/05/06-eu-signs-visa-waiver-agreement-united-arab-emirates/ EU signs visa waiver agreement with the United Arab Emirates]</ref> <ref name="QDoZv">[http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7103-2015-INIT/en/pdf Agreement between the European Union and the United Arab Emirates on the short-stay visa waiver]</ref> <ref name="VZ8Fm">{{Timatic|nationality=EE|destination=AR}}</ref> <ref name="VscuR">{{Timatic|nationality=EE|destination=AM}}</ref> <ref name="5D5bP">{{Timatic|nationality=EE|destination=AZ}}</ref> <ref name="L9r9a">{{Timatic|nationality=EE|destination=AU}}</ref> <ref name="XNq7X">{{Timatic|nationality=EE|destination=AT}}</ref> <ref name="cPcy2">{{Timatic|nationality=EE|destination=BS}}</ref> <ref name="QjjWY">{{Timatic|nationality=EE|destination=BH}}</ref> <ref name="navug">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.evisa.gov.bh/VisaBhrnats.html |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2018-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180712233705/http://www.evisa.gov.bh/VisaBhrnats.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UTOgG">{{Timatic|nationality=EE|destination=BD}}</ref> <ref name="azW7O">{{Timatic|nationality=EE|destination=BB}}</ref> <ref name="djazm">{{Timatic|nationality=EE|destination=PW}}</ref> <ref name="yGx1F">{{Timatic|nationality=EE|destination=BE}}</ref> <ref name="Y1hcO">{{Timatic|nationality=EE|destination=BZ}}</ref> <ref name="g4g2I">{{Timatic|nationality=EE|destination=BJ}}</ref> <ref name="BpxNx">{{Timatic|nationality=EE|destination=BT}}</ref> <ref name="02KT0">{{Timatic|nationality=EE|destination=BO}}</ref> <ref name="O1kYQ">{{Timatic|nationality=EE|destination=BA}}</ref> <ref name="7EpnH">{{Timatic|nationality=EE|destination=BW}}</ref> <ref name="juXNN">{{Timatic|nationality=EE|destination=BR}}</ref> <ref name="XxEx2">{{Timatic|nationality=EE|destination=BN}}</ref> <ref name="kJ4i4">{{Timatic|nationality=EE|destination=BG}}</ref> <ref name="v66pq">{{Timatic|nationality=EE|destination=BF}}</ref> <ref name="VocNe">{{Netiviide |pealkiri=MINISTERE DE LA SECURITE PUBLIQUE, DIRECTION GENERALE DE LA POLICE NATIONALE, COMISSARIAT GENERAL DE LA POLICE DE L'AIR, DES FRONTIERES ET DES ETRANGERS NOTE CIRCULAIRE DU 17/02/2015 |url=http://www.ambassade-du-burundi.fr/demande-de-visa/ |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2014-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140722124715/http://www.ambassade-du-burundi.fr/demande-de-visa/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="H1V6n">{{Timatic|nationality=EE|destination=BI}}</ref> <ref name="q9wKQ">{{Timatic|nationality=EE|destination=CN}}</ref> <ref name="G0qRW">{{Timatic|nationality=EE|destination=CO}}</ref> <ref name="O1onr">{{Timatic|nationality=EE|destination=CR}}</ref> <ref name="AE6yd">{{Timatic|nationality=EE|destination=CI}}</ref> <ref name="dLjNJ">{{Timatic|nationality=EE|destination=DJ}}</ref> <ref name="EcJbh">{{Timatic|nationality=EE|destination=DM}}</ref> <ref name="KKjR5">{{Timatic|nationality=EE|destination=DO}}</ref> <ref name="uRUIZ">{{Timatic|nationality=EE|destination=EC}}</ref> <ref name="CchrY">{{Timatic|nationality=EE|destination=EG}}</ref> <ref name="Milu7">{{Timatic|nationality=EE|destination=SV}}</ref> <ref name="ZdIGU">{{Timatic|nationality=EE|destination=GQ}}</ref> <ref name="E65qs">{{Timatic|nationality=EE|destination=ER}}</ref> <ref name="vd1aN">{{Timatic|nationality=EE|destination=ET}}</ref> <ref name="y5aAj">{{Timatic|nationality=EE|destination=FJ}}</ref> <ref name="e2CRb">{{Timatic|nationality=EE|destination=PH}}</ref> <ref name="UQnJh">[https://evisa.dgdi.ga/ Gabon e-Visa]</ref> <ref name="XY5ie">{{Timatic|nationality=EE|destination=GM}}</ref> <ref name="LdNUV">{{Timatic|nationality=EE|destination=GH}}</ref> <ref name="ajvWG">{{Timatic|nationality=EE|destination=GD}}</ref> <ref name="xqWjw">{{Timatic|nationality=EE|destination=GE}}</ref> <ref name="cX4HL">{{Netiviide |url=http://www.civil.ge/eng/article.php?id=28337 |pealkiri=Georgia Restores One-Year Visa-Free Rules |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2017-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170808114511/http://www.civil.ge/eng/article.php?id=28337 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zqveQ">{{Timatic|nationality=EE|destination=GT}}</ref> <ref name="oRqzf">{{Timatic|nationality=EE|destination=GN}}</ref> <ref name="1K035">{{Timatic|nationality=EE|destination=GW}}</ref> <ref name="x1j8o">{{Timatic|nationality=EE|destination=GY}}</ref> <ref name="5Irxo">{{Timatic|nationality=EE|destination=HT}}</ref> <ref name="yYQtr">{{Timatic|nationality=EE|destination=ES}}</ref> <ref name="JsopN">{{Timatic|nationality=EE|destination=NL}}</ref> <ref name="pkFsG">{{Timatic|nationality=EE|destination=HN}}</ref> <ref name="A3YrO">{{Timatic|nationality=EE|destination=HR}}</ref> <ref name="lQFnl">{{Timatic|nationality=EE|destination=TL|accessdate=27.05.2015}}</ref> <ref name="lfUVh">{{Timatic|nationality=EE|destination=IE}}</ref> <ref name="AkZvN">{{Timatic|nationality=EE|destination=IL}}</ref> <ref name="TT1IH">[https://indianvisaonline.gov.in/visa/tvoa.html Indian e-Tourist Visa]</ref> <ref name="nUTDS">{{Timatic|nationality=EE|destination=ID}}</ref> <ref name="rT8Sv">{{Timatic|nationality=EE|destination=IR}}</ref> <ref name="gTVPE">[http://www.tehrantimes.com/index_View.asp?code=248428 Iran extends airport visa validity to 30 days]</ref> <ref name="pJnf4">{{Timatic|nationality=EE|destination=IS}}</ref> <ref name="G8Srx">{{Timatic|nationality=EE|destination=IT}}</ref> <ref name="gdE02">{{Timatic|nationality=EE|destination=JM}}</ref> <ref name="6oXWc">{{Timatic|nationality=EE|destination=JP}}</ref> <ref name="sGH3u">{{Timatic|nationality=EE|destination=YE}}</ref> <ref name="XVVAY">{{Timatic|nationality=EE|destination=JO}}</ref> <ref name="ctsYH">{{Netiviide |url=http://www.timaticweb.com/cgi-bin/tim_client.cgi?ExpertMode=TIDFT%2FJO%2FVI%2FIS%2FID42022&user=KLMB2C&subuser=KLMB2C |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-25 |arhiivimisaeg=2021-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210430063359/http://www.timaticweb.com/cgi-bin/tim_client.cgi?ExpertMode=TIDFT%2FJO%2FVI%2FIS%2FID42022&user=KLMB2C&subuser=KLMB2C |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lgVTO">{{Timatic|nationality=EE|destination=KH}}</ref> <ref name="Zp2GG">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://evisa.mfaic.gov.kh/ |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2014-07-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140728202347/http://evisa.mfaic.gov.kh/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BIOGD">{{Timatic|nationality=EE|destination=CM}}</ref> <ref name="moKO3">{{Timatic|nationality=EE|destination=CA}}</ref> <ref name="94Dh5">[http://canada.ca/eTA canada.ca/eTA]</ref> <ref name="Y3BjR">{{Timatic|nationality=EE|destination=KZ}}</ref> <ref name="OTzgb">{{Timatic|nationality=EE|destination=QA}}</ref> <ref name="TNBmQ">{{Netiviide |url=https://immigration.ecitizen.go.ke/index.php?id=5 |pealkiri=Republic of Kenya - eCitizen portal |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2017-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170901004521/https://immigration.ecitizen.go.ke/index.php?id=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Y8W5y">{{Timatic|nationality=EE|destination=CF}}</ref> <ref name="f1BwL">{{Timatic|nationality=EE|destination=KI}}</ref> <ref name="m1pM9">{{Timatic|nationality=EE|destination=KM}}</ref> <ref name="IrGSv">{{Timatic|nationality=EE|destination=CG}}</ref> <ref name="uGcGG">{{Timatic|nationality=EE|destination=CD}}</ref> <ref name="NWMwV">{{Timatic|nationality=EE|destination=GR}}</ref> <ref name="b6V7F">{{Timatic|nationality=EE|destination=CU}}</ref> <ref name="xpMuT">[https://evisa.moi.gov.kw/evisa/home_e.do Kuwait eVisa]</ref> <ref name="jMkOK">{{Timatic|nationality=EE|destination=KG}}</ref> <ref name="H2s4z">{{Timatic|nationality=EE|destination=CY}}</ref> <ref name="eMVm1">{{Timatic|nationality=EE|destination=LA}}</ref> <ref name="yh0TY">{{Timatic|nationality=EE|destination=LT}}</ref> <ref name="w2f4d">{{Timatic|nationality=EE|destination=LS}}</ref> <ref name="HI9ij">{{Timatic|nationality=EE|destination=LR}}</ref> <ref name="nztD8">{{Timatic|nationality=EE|destination=LB}}</ref> <ref name="QZ1ph">{{Timatic|nationality=EE|destination=LY}}</ref> <ref name="3w33R">{{Timatic|nationality=EE|destination=LI}}</ref> <ref name="Y0be3">{{Timatic|nationality=EE|destination=LU}}</ref> <ref name="koqhw">{{Timatic|nationality=EE|destination=ZA}}</ref> <ref name="diWCX">{{Timatic|nationality=EE|destination=KR}}</ref> <ref name="CcjEy">{{Timatic|nationality=EE|destination=SS}}</ref> <ref name="noLxW">{{Timatic|nationality=EE|destination=LV}}</ref> <ref name="nYQ6F">{{Timatic|nationality=EE|destination=MG}}</ref> <ref name="8L0J3">{{Timatic|nationality=EE|destination=MK}}</ref> <ref name="wRlCz">{{Timatic|nationality=EE|destination=MY}}</ref> <ref name="AOIOI">{{Timatic|nationality=EE|destination=MW}}</ref> <ref name="NDelT">{{Timatic|nationality=EE|destination=MV}}</ref> <ref name="TQMuH">{{Timatic|nationality=EE|destination=ML}}</ref> <ref name="Nh0YX">{{Timatic|nationality=EE|destination=MT}}</ref> <ref name="lUkIF">{{Timatic|nationality=EE|destination=MH}}</ref> <ref name="NZKon">{{Timatic|nationality=EE|destination=MR}}</ref> <ref name="uM6gR">{{Timatic|nationality=EE|destination=MU}}</ref> <ref name="fALc1">{{Timatic|nationality=EE|destination=MX}}</ref> <ref name="4J5El">{{Timatic|nationality=EE|destination=FM}}</ref> <ref name="aK8rJ">{{Timatic|nationality=EE|destination=MD}}</ref> <ref name="FKuI3">{{Timatic|nationality=EE|destination=MC}}</ref> <ref name="4Z9FF">{{Timatic|nationality=EE|destination=MN}}</ref> <ref name="EZVUv">{{Timatic|nationality=EE|destination=ME}}</ref> <ref name="IbyAi">{{Timatic|nationality=EE|destination=MA}}</ref> <ref name="txYU4">{{Timatic|nationality=EE|destination=MZ}}</ref> <ref name="d3xqv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.myanmarevisa.gov.mm/ |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2013-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019103159/https://www.myanmarevisa.gov.mm/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AohUP">{{Timatic|nationality=EE|destination=NA}}</ref> <ref name="6WsoC">{{Timatic|nationality=EE|destination=NR}}</ref> <ref name="sfcZd">{{Timatic|nationality=EE|destination=NP}}</ref> <ref name="KW90E">{{Timatic|nationality=EE|destination=NI}}</ref> <ref name="yLdrM">{{Timatic|nationality=EE|destination=NG}}</ref> <ref name="gdtjt">{{Timatic|nationality=EE|destination=NE}}</ref> <ref name="ggBrL">{{Timatic|nationality=EE|destination=NO}}</ref> <ref name="zo279">{{Timatic|nationality=EE|destination=OM}}</ref> <ref name="Y3Jar">{{Timatic|nationality=EE|destination=PG}}</ref> <ref name="gYNXD">{{Timatic|nationality=EE|destination=PK}}</ref> <ref name="eh6hr">[https://www.timaticweb.com/cgi-bin/tim_website_client.cgi?FullText=1&COUNTRY=PK&SECTION=VI&SUBSECTION=IS&user=KLMB2C&subuser=KLMB2C]</ref> <ref name="C8ycp">{{Timatic|nationality=EE|destination=PA}}</ref> <ref name="CUIQd">{{Timatic|nationality=EE|destination=PY}}</ref> <ref name="unauC">{{Timatic|nationality=EE|destination=PE}}</ref> <ref name="bzNXO">{{Netiviide |url=http://www.rree.gob.pe/servicioalciudadano/Documents/REQUERIMIENTOS_DE_VISAS_PARA_CIUDADANOS_EXTRANJERO.pdf |pealkiri=REQUERIMIENTOS DE VISAS PARA CIUDADANOS EXTRANJEROS |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2016-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160204222554/http://www.rree.gob.pe/servicioalciudadano/Documents/REQUERIMIENTOS_DE_VISAS_PARA_CIUDADANOS_EXTRANJERO.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iRB2a">{{Timatic|nationality=EE|destination=PL}}</ref> <ref name="1vCGp">{{Timatic|nationality=EE|destination=PT}}</ref> <ref name="uoGDW">{{Timatic|nationality=EE|destination=FR}}</ref> <ref name="Lz0ND">{{Timatic|nationality=EE|destination=KP}}</ref> <ref name="r4NOR">{{Timatic|nationality=EE|destination=CV}}</ref> <ref name="ba2i0">{{Timatic|nationality=EE|destination=SE}}</ref> <ref name="dZk0X">{{Timatic|nationality=EE|destination=RO}}</ref> <ref name="hIDB4">{{Timatic|nationality=EE|destination=RW}}</ref> <ref name="maUqp">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.migration.gov.rw/services/visa/ |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2013-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131016101734/https://www.migration.gov.rw/services/visa/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="whmZU">{{Timatic|nationality=EE|destination=SB}}</ref> <ref name="tUNKz">{{Timatic|nationality=EE|destination=KN}}</ref> <ref name="TjXEV">{{Timatic|nationality=EE|destination=LC}}</ref> <ref name="lW7RF">{{Timatic|nationality=EE|destination=VC}}</ref> <ref name="qD0nj">{{Timatic|nationality=EE|destination=DE}}</ref> <ref name="o5mAU">{{Timatic|nationality=EE|destination=ZM}}</ref> <ref name="cxJVs">{{Timatic|nationality=EE|destination=WS}}</ref> <ref name="TL0gF">{{Timatic|nationality=EE|destination=SM}}</ref> <ref name="fodml">{{Timatic|nationality=EE|destination=ST|accessdate=25. august 2015}}</ref> <ref name="vG7f5">{{Timatic|nationality=EE|destination=SA}}</ref> <ref name="HG2ZE">{{Timatic|nationality=EE|destination=SN}}</ref> <ref name="kPudK">{{Timatic|nationality=EE|destination=RS}}</ref> <ref name="nZBwN">{{cite web|title=Agreement between the European Community and the Republic of Seychelles on the short-stay visa waiver|url=http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:22009A0630%2805%29&qid=1451172310633&from=EN|website=EUR-Lex|publisher=[[Official Journal of the European Union]]|accessdate=27.12.2015|date=30.06.2009}}</ref> <ref name="YOYAo">{{Timatic|nationality=EE|destination=SL}}</ref> <ref name="3sYU5">{{Timatic|nationality=EE|destination=SG}}</ref> <ref name="sljMy">{{Timatic|nationality=EE|destination=SK}}</ref> <ref name="tJwI4">{{Timatic|nationality=EE|destination=SI}}</ref> <ref name="oWzGL">{{Timatic|nationality=EE|destination=SO}}</ref> <ref name="GOr1T">{{Timatic|nationality=EE|destination=FI}}</ref> <ref name="4wQ5l">{{Timatic|nationality=EE|destination=LK}}</ref> <ref name="6vK2M">{{Timatic|nationality=EE|destination=SD}}</ref> <ref name="OjYGB">{{Timatic|nationality=EE|destination=SR}}</ref> <ref name="pcEpv">{{Timatic|nationality=EE|destination=GB}}</ref> <ref name="wEo4E">{{Timatic|nationality=EE|destination=SZ}}</ref> <ref name="Q3evM">{{Timatic|nationality=EE|destination=SY}}</ref> <ref name="2w7cS">{{Timatic|nationality=EE|destination=CH}}</ref> <ref name="vVFQf">{{Timatic|nationality=EE|destination=ZW|accessdate=12. veebruar 2016}}</ref> <ref name="xYSjw">{{Timatic|nationality=EE|destination=DK}}</ref> <ref name="V2DJr">{{Timatic|nationality=EE|destination=TJ}}</ref> <ref name="yAbQ2">https://www.evisa.tj</ref> <ref name="YRYc2">{{Timatic|nationality=EE|destination=TH}}</ref> <ref name="fLsng">{{Timatic|nationality=EE|destination=TZ}}</ref> <ref name="TUdeK">{{Timatic|nationality=EE|destination=TG}}</ref> <ref name="lwtrf">[http://www.consilium.europa.eu/en/documents-publications/agreements-conventions/agreement/?aid=2015057 Agreement between the European Union and the Kingdom of Tonga on the short-stay visa waiver]</ref> <ref name="boBjI">{{Timatic|nationality=EE|destination=TT}}</ref> <ref name="COhmM">{{Timatic|nationality=EE|destination=TD}}</ref> <ref name="6OQXJ">{{Timatic|nationality=EE|destination=CZ}}</ref> <ref name="W2mrh">{{Timatic|nationality=EE|destination=CL}}</ref> <ref name="3XMS2">{{Timatic|nationality=EE|destination=TN}}</ref> <ref name="DqnVE">{{Timatic|nationality=EE|destination=TV}}</ref> <ref name="uf3yD">{{Timatic|nationality=EE|destination=TR}}</ref> <ref name="5YSDD">{{Timatic|nationality=EE|destination=TM}}</ref> <ref name="FyfVZ">{{Timatic|nationality=EE|destination=UG}}</ref> <ref name="5uAQg">[https://visas.immigration.go.ug Uganda Electronic Visa/Permit Application System]</ref> <ref name="zVMAM">{{Timatic|nationality=EE|destination=UA}}</ref> <ref name="a6ujt">{{Timatic|nationality=EE|destination=HU}}</ref> <ref name="Xi5Hb">{{Timatic|nationality=EE|destination=UY}}</ref> <ref name="BJ2uW">{{Timatic|nationality=EE|destination=US}}</ref> <ref name="dOEO5">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://help.cbp.gov/app/answers/detail/a_id/1132/~/citizen-of-visa-waiver-country,-wants-to-drive-into-u.s.-from-canada-or-mexico, |vaadatud=2016-08-09 |arhiivimisaeg=2016-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161219230551/https://help.cbp.gov/app/answers/detail/a_id/1132/~/citizen-of-visa-waiver-country,-wants-to-drive-into-u.s.-from-canada-or-mexico, |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0D0Hy">{{Timatic|nationality=EE|destination=UZ}}</ref> <ref name="MmcY8">{{Timatic|nationality=EE|destination=NZ}}</ref> <ref name="jWiZI">{{Timatic|nationality=EE|destination=BY}}</ref> <ref name="FdjmP">[http://www.mfa.gov.by/en/visa/airport/]</ref> <ref name="IOOgm">{{Timatic|nationality=EE|destination=VU}}</ref> <ref name="J2psn">{{Timatic|nationality=EE|destination=VA}}</ref> <ref name="Wwzw5">{{Timatic|nationality=EE|destination=RU}}</ref> <ref name="fp5oW">[http://kaliningrad.mid.ru/en_GB/web/kaliningrad_en/home/-/asset_publisher/CyfIP6GPijdC/content/short-term-visas-tourism-72-hour-1?inheritRedirect=false&redirect=http%3A%2F%2Fkaliningrad.mid.ru%2Fen_GB%2Fweb%2Fkaliningrad_en%2Fhome%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_CyfIP6GPijdC%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1 Short-term Visas – «Tourism 72 Hours»]</ref> <ref name="yyuJv">{{Timatic|nationality=EE|destination=VE}}</ref> <ref name="aAVRd">{{Timatic|nationality=EE|destination=VN}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti]] [[Kategooria:Viisanõuded riigiti]] d9339w7l7k64d8fulm98avax9vsfveu 0 449570 7121998 6947661 2026-03-31T17:24:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121998 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Braslava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Braslavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Braslavas_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 82,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vilzēni]] | asendikaardi_pilt = Braslavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Urgas krogs.jpg|pisi|Urga kõrts]] '''Braslava vald''' ([[läti keel]]es ''Braslavas pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Aloja vald|Aloja]] ja [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki]] ning Valmiera piirkonna [[Skaņkalne vald|Skaņkalne]], [[Matīši vald|Matīši]] ja [[Vecate vald|Vecate vallaga]]. Valla pindala on 83 km². 2010. aasta seisuga elas seal 727 inimest.<ref name="smQpV" /> Valla keskus on [[Vilzēni]] küla. Üheksa uksekomplekti [[Vilzēni mõis]]as (üks elumajas, ülejääänud mõisavalitseja majas) on kunstimälestistena riikliku kaitse all.<ref>Kultūras pieminekļu saraksts</ref> == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Braslava valla pindala 36,2 km² ja seal elas 661 inimest.<ref name="tWWUy" /> Aastal [[1945]] moodustati Braslava külanõukogu, aastal [[1949]] vald aga likvideeriti. Aastal [[1954]] liideti Braslava külanõukoguga Vilzēni külanõukogu. Aastal [[1977]] liideti osa külanõukogu aladest Aloja linnaga, külanõukogu sai aga maad juurde Skaņkalne külanõukogult.<ref name="JnIa8" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Aloja piirkond]]a. [[2010]]. aastal eraldus Aloja linn vallast. == Loodus == Vald asub [[Iģe jõgi|Iģe jõe]] kaldal. Selle aladel asusid Vilzēni, Urga ja Braslava mõisad. Valda jäävad kaks järve - Urgas veskijärv ja Ķirumezers. Endise Vilzēni mõisa pargis kasvab Läti suurim [[Euroopa lehis]], mille ümbermõõt on 4,6 ja kõrgus 33 meetrit.<ref name="y5phm" /> Looduskaitse all on veel teinegi Vilzēni mõisa pargi lehis, samuti ka sealsed tammed ja pähklipuu, Lielsanči jalakas, Lielsanči tammed, Lielsanči põllu tamm, Lielkarīte tamm, Iģe kalda tamm, Zaļauskase tamm, Braslava kooli mänd, Jaunskultese elupuu, Jaunsanči paju, Zaļauskase paju, Vinteri nulg, Ķuķi saar, Ķuķi tamm, Braslava allee tamm, Braslava pargi lehis, Braslava pargi pärn, Vinteri elupuu, Stalbe maja paju, Mazkaibenieki elupuu, Dzirnavnieki tammed, Urga nulg, Plikši saar, Ķīļi paju, Vilzēni pärn, Purmalīši saar, Murķeļi tammed, Blankaskrogsi pärn, Annasmuiža tamm ja Urga paju.<ref name="RLGuf" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 569 [[lätlased|lätlast]], 35 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]], 3 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="bVIcX" /> |- | [[Braslava]] || ciems || 35 (2025) |- | [[Klāmaņi]] || mazciems || 23 (2007) |- | [[Urga küla|Urga]] || mazciems || 101 (2006) |- | '''[[Vilzēni]]''' || ciems || 115 (2025) |- | [[Vilzēnmuiža]] || mazciems || 40 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="bVIcX" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="smQpV">{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |pealkiri=Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010 |vaadatud=3.10.2011 |arhiivimisaeg=3.10.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111003213338/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf }}</ref> <ref name="tWWUy">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="JnIa8">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="y5phm">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Vilzenu.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2019-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190623063551/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Vilzenu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RLGuf">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="bVIcX">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012455&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] f84akotyfkra1rxguq0u7fgzoyl8c8m 4 450091 7122214 7121507 2026-04-01T05:05:43Z Velirand 67997 7122214 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) ===Jaanuar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli "[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]" ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET) ::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET) ::<s>{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-72805-1|&#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)</s> Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) ===Detsember 2025=== Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET) ---- Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] nfe1p8e0bsvwrsowdx76slu31rwf8xm 14 451537 7122056 4537209 2026-03-31T18:31:02Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sõjandus]] 7122056 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Väeüksused]] tprlrg963l0dctbakoaoerpl8hcn0ye 0 452561 7121966 6692613 2026-03-31T16:18:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121966 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boriss Slepikovski 2004.jpg|pisi|Boriss Slepikovski 2004. aastal.]] '''Boriss Slepikovski''' (sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1948]]) on Eesti [[alpinist]] ja [[arst]]. Ta on ainus Eesti alpinist, kes on kahel korral osa võtnud ekspeditsioonist [[Džomolungma]]le [[Himaalaja]]s ja üritanud selle tippu tõusta. Tema isiklik kõrgusrekord on 8500 m (saavutatud Dzomolungma nõlval 1998. aastal).<ref name="baltia" /> Kolmanda Eesti alpinistina ([[Jaan Künnap]]i ja [[Alar Sikk|Alar Siku]] järel) pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]].<ref name="baltia" /> == Elukäik == Tema isa oli poola [[šlahta]] päritolu, ema pärit vene [[Kaupmees|kaupmeeste]] suguvõsast.<ref name="baltia" /> Aastatel 1967–1969 oli ta sõjaväeteenistuses raketivägedes [[Rohuneeme]]l. Ta on lõpetanud [[Krimmi meditsiiniinstituut|Krimmi meditsiiniinstituudi]]. Pärast instituudi lõpetamist teenis ta [[Balti laevastik]]us [[allveelaev]]a meditsiiniteenistuse ülemana. Aastatel 1984–1987 töötas ta [[Alžeeria]]s arstina.<ref name="baltia" /> 35 aastat töötas ta [[Kallavere]] haiglas (1988. aastal valiti peaarstiks).<ref name="baltia" /> Praegu töötab ta [[perearst]]ina<ref name="info" />. 2009. aastal valiti ta [[Maardu]] linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="ohtu" /> [[Pilt:Boriss Slepikovski 1989.jpg|pisi|left|Boriss Slepikovski 1989. aastal.]] == Alpinism == [[Mägironimine|Mägironimist]] hakkas ta harrastama 1976. aastal [[Tallinna Alpinismiklubi]] rajaja [[Boriss Naumov]]i õhutusel. <ref name="baltia" /> 1991. aastal võttis ta osa vene-eesti ekspeditsioonist [[Pamiir]]i, mille käigus tõusis ta koos kaaslastega [[Kommunismi mäetipp]]u (7495 m).<ref name="komm"/> Ta tõusis 1994. aastal [[Alpid]]es [[Mont Blanc]]i (4807 m) ja 1995. aastal [[Aafrika]]s [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu.<ref name="magi" /> === Tõusud kaheksatuhandelistele === [[Pilt:View_of_Mount_Everest.jpg|pisi|Pildil keskosas asuv tipp on [[Džomolungma]], mille nõlval Boriss Slepikovski tõusis 8500 meetri kõrgusele (Märgendeid vaata [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:View_of_Mount_Everest.jpg Commonsis])]] [[1998]]. aasta mais võttis ta osa rahvusvahelise koosseisuga [[Venemaa]] ekspeditsioonist [[Džomolungma]]le (Eestist oli veel meeskonna koosseisus [[Aleksei Kovaltšuk]]). Tõus tippu ebaõnnestus mõlemal Eesti alpinistil: [[Eesti lipp]] jäi seekord üles viimata.<ref name="akayomov" /><ref name="moles" /> [[2003]]. aastal osales ta [[arst]]i ja ronijana [[Mägiekspeditsioonide Klubi]] korraldatud Eesti Himaalaja projekti raames Džomolungma ekspeditsioonist. === Maavärinaga Han-Tengri mäel === 2004. aasta juulis–augustis võttis ta osa [[Jaan Künnap]]i juhtimisel toimunud Eesti ekspeditsioonist [[Han-Tengri]] mäetipule, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja [[lumelaviin]]i. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed, sealhulgas Slepikovski, laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Slepikovski andis päästetuile kohapeal vajalikku [[esmaabi]].<ref name="lood" /> [[Pilt:Boriss Slepikovski 1990.jpg|pisi|Boriss Slepikovski 1990. aastal läbi viimas meditsiinilist ülevaatust.]] ===Kõrgtõusud=== *1990 – [[Korženevskaja]] (7105 m)<ref name="magi" /> *1991 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m)<ref name="magi" /> *1998 – [[Džomolungma]] (jõudis kõrgusele 8500 m)<ref name="baltia" /> *2000 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m)<ref name="magi" /> *2003 – Džomolungma (jõudis kõrgusele 7100 m)<ref name="Plum273" /> *2004 – [[Han-Tengri]] (jõudis kõrgusele 6000 m)<ref name="alpi" /> ==Tunnustus== *2. veebruaril 2005 pälvis [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] [[Eesti Punase Risti teenetemärk|V klassi teenetemärgi]] tegutsemise eest mägironijate arstina.<ref name="president" /> ==Tsitaat== *"1998. aastal tõusin ma [[Everest]]ile viimasena, kõik olid juba laskunud. Seisan, all on öö, minu kohal päike, ümberringi kõikjal kõrged mäetipud, mitmed neist [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelised]]. Ja äkki jõuab minuni mõte, et kõigist inimestest maakeral just praegusel ajahetkel minust kõrgemal ei asu kedagi!"<ref name="dva" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="magi">[https://web.archive.org/web/20161224030612/http://magiklubi.ee/everest/liikmed_slepikovski.htm Boriss Slepikovski]. magiklubi.ee</ref> <ref name="moles">[http://www.moles.ee/98/Jan/16/4-1.html Впереди - Эверест]. moles.ee</ref> <ref name="akayomov">[http://akayomov.narod.ru/1111.htm Эверест. Узбекская экспедиция, или врать надо уметь]. akayomov.narod.ru</ref> <ref name="info">[https://www.inforegister.ee/otsing/BORISS-SLEPIKOVSKI Boriss Slepikovski]. inforegister.ee</ref> <ref name="ohtu">[http://www.ohtuleht.ee/352584/valitsemine-maardu-moodi-opositsioon-puudubValitsemine Maardu moodi: opositsioon puudub!]. 29.10.2009. ohtuleht.ee</ref> <ref name="baltia">[https://web.archive.org/web/20161223202202/http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="dva">[https://web.archive.org/web/20211202165323/http://dva.ee/day.php?year=2004&today=26&month=5 Архив газеты: Альпинизм - это неизлечимо]. dva.ee</ref> <ref name="president">[https://web.archive.org/web/20161224030315/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/1818/boriss-slepikovski Teenetemärkide kavalerid]. president.ee</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="Plum273">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". Pegasus: Tallinn, 2005. Lk 273</ref> <ref name="alpi">[https://web.archive.org/web/20161202233629/http://www.alpinism.ee/?go=mees_magi Kristian-Erik Suurväli]. alpinism.ee</ref> <ref name="komm">[http://www.firn.ee/wiki/index.php/Galerii Foto: Eesti-Vene grupp, kes 1-5.augustil 1991.a. käisid Kommunismi (7495m) tipus]. firn.ee</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Boriss Slepikovski}} *[http://www.cetneva.spb.ru/ru_evr98.htm Эверест '98 по классическому пути с севера] Ekspeditsioon Džomolungmale 1998. aasta mais *[http://magiklubi.ee/everest/liikmed.htm Džomolungma 2003. aasta ekspeditsiooni liikmed]. magiklubi.ee *[http://rus.err.ee/v/sport/00eb6898-e8ba-4e65-afdc-d5c8c37eee86 Слепиковский: я не верю в рекорды без допинга]. 17.12.2013. rus.err.ee {{JÄRJESTA:Slepikovski, Boriss}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] epjmgnri7vmbssz4qtjv64j99iipv48 0 454076 7121945 4551605 2026-03-31T15:36:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] 7121945 wikitext text/x-wiki '''Nõva-Osmussaare linnuala''' on [[linnuala]] [[Harju maakond|Harju]] ja [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Linnuala kogupindala on 24 745 ha.<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|RAH0000100}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Linnualal kaitstakse teiste seas järgmiste lindude elupaikasid: [[nõmmekiur]], [[kassikakk]], [[must-toonekurg]], [[merikotkas]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|RAH0000100}} [[Kategooria:Eesti kaitsealad]] [[Kategooria:Harju maakond]] [[Kategooria:Lääne maakond]] [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] 65dzd7c2ef87ryqhzxcx34jwchpjsd2 0 454087 7121946 4551651 2026-03-31T15:36:34Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] 7121946 wikitext text/x-wiki '''Suursoo-Leidissoo linnuala''' on [[linnuala]] [[Harju maakond|Harju]] ja [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Linnuala kogupindala on 22 629 ha.<ref name="Keskkonnaregister">{{Keskkonnaregister|RAH0000124}} (vaadatud 02.01.2017)</ref> Linnualal kaitstakse teiste seas järgmiste lindude elupaikasid: [[kaljukotkas]], [[must-toonekurg]], [[soo-loorkull]].<ref name="Keskkonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|RAH0000124}} [[Kategooria:Eesti kaitsealad]] [[Kategooria:Harju maakond]] [[Kategooria:Lääne maakond]] [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] na2iv1egkuremfm4pnjmdam5pqjoflo 0 455352 7122140 6870814 2026-03-31T20:41:14Z Kuriuss 38125 7122140 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChristianIIIofZweibrucken.jpg|thumb|Christian III portree (1706)]] Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv '''Christian III''' ([[7. november]] [[1674]] – [[3. veebruar]] [[1735]]) oli Saksa aadlimees. Ta oli [[Wittelsbachid]]e kõrvalharu [[Pfalz-Birkenfeld|Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld]]i liige. Ta oli [[Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld|Zweibrücken-Birkenfeld]]i hertsog ja pfaltskrahv aastatel 1717–1731. 1731 päris ta suveräänse [[Pfalz-Zweibrücken]]i hertsogkonna ja sai seega Zweibrückeni pfaltskrahviks ja hertsogiks. Ta oli ka Rappoltsteini krahv aastast 1699 kuni oma surmani. == Elukäik == Christian sündis [[Strasbourg]]is. Ta oli pfaltskrahv [[Christian II (Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld)|Christian II]] ja Rappoltsteini krahvinna Katharina Agathe ainus täisikka jõudnud poeg. Ta alustas karjääri 1697. aastal Prantsuse sõjaväes ja võttis üle Alsace'i rügemendi. 1699. aastal päris ta oma emalt Rappoltsteini krahvkonna. 1702. aastal sai temast [[Maréchal de camp|välimarssal]] ja 1704. aastal edutati ta kindralleitnandiks. Ta paistis sõjaliselt silma [[Oudenaarde lahing]]us aastal 1708.<ref>Lk 118 (Michaelis, 1760)</ref> Aastal 1717 suri tema isa. Ta lahkus sõjaväest ja võttis üle Zweibrücken-Birkenfeldi valitsemise, mis oli osa suuremast [[Sponheimi krahvkond|Sponheimi krahvkonnast]]. Luterlasest Christiani peeti Zweibrückeni katoliiklasest pfaltskrahv [[Gustav Samuel Leopold|Gustav Samuel Leopoldi]] hertsogkonna pärijaks, kuna tal endal polnud lapsi. [[Mainzi peapiiskop]] [[Lothar Franz von Schönborn]] ja [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni maakrahv]] [[Karl (Hessen-Kassel)|Karl]] kaebasid sellest usulistel põhjustel keiserlikku riignõukokku ning sealt edasi keiser [[Karl VI]]-le. Viimane oli aga sunnitud Christiani hertsogkonna pärijaks määrama.<ref>Lk 486 (Lehmann, 1867)</ref> Mannheimis 24. detsembril 1733 sõlmitud lepingus tunnustas Pfalzi kuurvürst [[Karl III Philipp]] Christian III-t [[Pfalz-Zweibrücken]]i hertsogina.<ref>Lk 488 (Lehmann, 1867)</ref> Ta suri Zweibrückenis ja maeti Alexanderskirchesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Christian III. von Pfalz-Zweibrücken |url=https://www.findagrave.com/memorial/77807428/christian_iii-von_pfalz-zweibr%C3%BCcken |vaadatud=31.01.2025}}</ref> == Abielu ja lapsed == Ta abiellus 1719. aastal [[Lorentzeni loss]]is [[Karoline von Nassau-Saarbrücken]]iga ja nad said neli last. # [[Karoline von Pfalz-Zweibrücken|Karoline Henriette]] (9. märts 1721 – 30. märts 1774) # [[Christian IV (Pfalz-Zweibrücken)|Christian IV]] (6. september 1722 – 5. november 1775) # [[Friedrich Michael]] (27. veebruar 1724 – 15. august 1767) # [[Christiane Henriette von Pfalz-Zweibrücken|Christiane Henriette]] (16. november 1725 – 11. veebruar 1816) == Viited == <references /> == Kirjandus == * Lehmann, Johann Georg. ''[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10376002?page=5 Vollständige Geschichte des Herzogtums Zweibrücken und seiner Fürsten].'' München. 1867. * Michaelis, August Benedikt. ''[https://books.google.de/books?id=yEAAAAAAcAAJ&hl=et&source=gbs_navlinks_s Einleitung zu einer volständigen Geschichte der Chur- und Fürstlichen Häuser in Teutschland]''. 1760. {{algus}} {{eelnev-järgnev 3-3-1 | eelnev1= Katharina Agathe | nimi1= Rappolsteini krahv | aeg1= 1699–1735 | järgnev= [[Christian IV (Pfalz-Zweibrücken)|Christian IV]] | eelnev2= [[Christian II (Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld)|Christian II]] | nimi2= [[Sponheimi krahvkond|Sponheimi krahv]] | aeg2= 1717–1735 | eelnev3= [[Gustav Samuel Leopold|Gustav]] | nimi3= [[Pfalz-Zweibrücken|Zweibrückeni hertsog]] | aeg3= 1731–1735 }} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:Sündinud 1674]] [[Kategooria:Surnud 1735]] rcvqaymxjialct3ifa2q00pkb8g4exk 7122156 7122140 2026-03-31T20:53:34Z Kuriuss 38125 7122156 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ChristianIIIofZweibrucken.jpg|thumb|Christian III portree (1706)]] Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv '''Christian III''' ([[7. november]] [[1674]] – [[3. veebruar]] [[1735]]) oli Saksa aadlimees. Ta oli [[Wittelsbachid]]e kõrvalharu [[Pfalz-Birkenfeld|Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld]]i liige. Ta oli [[Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld|Zweibrücken-Birkenfeld]]i hertsog ja pfaltskrahv aastatel 1717–1731. 1731 päris ta suveräänse [[Pfalz-Zweibrücken]]i hertsogkonna ja sai seega Zweibrückeni pfaltskrahviks ja hertsogiks. Ta oli ka Rappoltsteini krahv 1699. aastast kuni elu lõpuni. == Elukäik == Christian sündis [[Strasbourg]]is. Ta oli pfaltskrahv [[Christian II (Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld)|Christian II]] ja Rappoltsteini krahvinna Katharina Agathe ainus täisikka jõudnud poeg. Ta alustas karjääri 1697. aastal Prantsuse sõjaväes ja võttis üle Alsace'i rügemendi. 1699. aastal päris ta oma emalt Rappoltsteini krahvkonna. 1702. aastal sai temast [[Maréchal de camp|välimarssal]] ja 1704. aastal edutati ta kindralleitnandiks. Ta paistis sõjaliselt silma [[Oudenaarde lahing]]us aastal 1708.<ref>Lk 118 (Michaelis, 1760)</ref> Aastal 1717 suri tema isa. Ta lahkus sõjaväest ja võttis üle Zweibrücken-Birkenfeldi valitsemise, mis oli osa suuremast [[Sponheimi krahvkond|Sponheimi krahvkonnast]]. Luterlasest Christiani peeti Zweibrückeni katoliiklasest pfaltskrahv [[Gustav Samuel Leopold|Gustav Samuel Leopoldi]] hertsogkonna pärijaks, kuna tal endal polnud lapsi. [[Mainzi peapiiskop]] [[Lothar Franz von Schönborn]] ja [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni maakrahv]] [[Karl (Hessen-Kassel)|Karl]] kaebasid sellest usulistel põhjustel keiserlikku riignõukokku ning sealt edasi keiser [[Karl VI]]-le. Viimane oli aga sunnitud Christiani hertsogkonna pärijaks määrama.<ref>Lk 486 (Lehmann, 1867)</ref> Mannheimis 24. detsembril 1733 sõlmitud lepingus tunnustas Pfalzi kuurvürst [[Karl III Philipp]] Christian III-t [[Pfalz-Zweibrücken]]i hertsogina.<ref>Lk 488 (Lehmann, 1867)</ref> Ta suri Zweibrückenis ja maeti Alexanderskirchesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Christian III. von Pfalz-Zweibrücken |url=https://www.findagrave.com/memorial/77807428/christian_iii-von_pfalz-zweibr%C3%BCcken |vaadatud=31.01.2025}}</ref> == Abielu ja lapsed == Ta abiellus 1719. aastal [[Lorentzeni loss]]is [[Karoline von Nassau-Saarbrücken]]iga ja nad said neli last. # [[Karoline von Pfalz-Zweibrücken|Karoline Henriette]] (9. märts 1721 – 30. märts 1774) # [[Christian IV (Pfalz-Zweibrücken)|Christian IV]] (6. september 1722 – 5. november 1775) # [[Friedrich Michael]] (27. veebruar 1724 – 15. august 1767) # [[Christiane Henriette von Pfalz-Zweibrücken|Christiane Henriette]] (16. november 1725 – 11. veebruar 1816) == Viited == <references /> == Kirjandus == * Lehmann, Johann Georg. ''[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10376002?page=5 Vollständige Geschichte des Herzogtums Zweibrücken und seiner Fürsten].'' München. 1867. * Michaelis, August Benedikt. ''[https://books.google.de/books?id=yEAAAAAAcAAJ&hl=et&source=gbs_navlinks_s Einleitung zu einer volständigen Geschichte der Chur- und Fürstlichen Häuser in Teutschland]''. 1760. {{algus}} {{eelnev-järgnev 3-3-1 | eelnev1= Katharina Agathe | nimi1= Rappolsteini krahv | aeg1= 1699–1735 | järgnev= [[Christian IV (Pfalz-Zweibrücken)|Christian IV]] | eelnev2= [[Christian II (Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeld)|Christian II]] | nimi2= [[Sponheimi krahvkond|Sponheimi krahv]] | aeg2= 1717–1735 | eelnev3= [[Gustav Samuel Leopold|Gustav]] | nimi3= [[Pfalz-Zweibrücken|Zweibrückeni hertsog]] | aeg3= 1731–1735 }} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:Sündinud 1674]] [[Kategooria:Surnud 1735]] bgybiajvzrazyk2m9cuyi5lo3nbtvv8 0 459488 7122136 7084579 2026-03-31T20:37:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122136 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Burtnieki vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Burtnieku pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 187,29 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Burtnieki]] | asendikaardi_pilt = Burtnieku pagasts LocMap.png }} '''Burtnieki vald''' ([[läti keel]]es ''Burtnieku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Matīši vald|Matīši]], [[Rencēni vald|Rencēni]], [[Valmiera vald|Valmiera]], [[Vecate vald|Vecate]], [[Jeri vald|Jeri]], [[Kocēni vald|Kocēni]] ja [[Bērzaine vald|Bērzaine vallaga]]. Valla pindala on 187 km². 2017. aasta seisuga elas seal 1252 inimest. Valla keskus on [[Burtnieki]] küla. Vallamaja asub aadressil J. Vintēna ielā 7, vallavanem on Lita Ozerinska.<ref name="3RCrR" /> == Ajalugu == Valla aladele jäävad endiste [[Astijärve mõis]]a (''Schloß-Burtneck'') ja [[Astijärve kirikumõis]]a (''Pastorat Burtneck''), samuti ka [[Rūte mõis|Rūte]] (''Ruthenhof''), [[Seķi mõis|Seķi]] (''Seckenhof''), [[Dūre mõis (Astijärve kihelkond)|Dūre]] (''Duhrenhof''), [[Briede mõis|Briede]] (''Wredenhof''), [[Ēķini mõis|Ēķini]] (''Heidekenhof'') ja [[Luteri mõis|Luteri]] (''Luthershof'') mõisa maad. Aastal [[1935]] oli Burtnieki valla pindala 155 km². 1945. aastal moodustati vallas Burtnieki ja Rūtesi külanõukogu, [[1949]]. aasta vald likvideeriti. Aastal [[1954]] liideti Burtnieki külanõukoguga likvideeritav Rūtesi külanõukogu, aastal [[1958]] aga [[sovhoos]]i Burtnieki alad.<ref name="jA0dC" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="v6VZM" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Burtnieki piirkond]]a. Aastal 2016 oli vallas 1393 elanikku.<ref name="OewRV" /> == Loodus == Vald jääb [[Tālava madalik]]ule, asudes [[Asti järv]]e idakaldal. Valda jäävad mitmed [[voor]]ed, mille pikkus on enamasti viis kilomeetrit ja mis on ümbritsevast maapinnast 5–20 meetrit kõrgemad. Vallas asub Melnači rahn, mille pikkus on 6,3, laius 4,6 ja kõrgus 3,8 meetrit.<ref name="NNTs0" /> Samuti kasvavad seal kaks põlispuud: Dambji tamm, mille ümbermõõt on 8,6 ja kõrgus 24 meetrit,<ref name="fpZ7H" /> ja Briedeskrogsi paju, mil ümbermõõt on 7,9 meetrit ja kõrgus 21 meetrit.<ref name="rmSXd" /> Valla põhjapiiril voolab [[Säde jõgi]].<ref name="P4bGi" /> Looduskaitse all on veel Seda tamm, Burtnieki kiriku vaher, Oškalni saar, Ieviņi tamm, Kirikutamm, Bērzi voored, Dambji kask, Kalnieši tammed, Burtnieki liivakivipaljandid, Senči tamm, tamm Airītē kaldal, Ēķinmuiža tamm, Puriņi tamm, Gulbji tamm, Rēpeņi tamm, Veiči tamm, Saulese pärn, Egle tamm, Saulese tamm, Verežase paju, Veiči kask, Penči saar, Vecpuķese tamm, Briedese vahtrad, Lielgaujēni paju, Burtnieki [[paberikask]], Burtnieki paju, Dārznieka maja tamm, Pikk vaher, Burtnieki vaher, Adzelvieši tamm ja Burtnieki pärn. Valla põhjaosa jääb osalt Seda soo hoiualale, valla loodeosas asub aga 431,9 hektari suurune Burtnieki lammi hoiuala. Suur osa vallast asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="S12Hh" /> == Kultuurimälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Astijärve mõis]]a hoonetekompleks (sealjuures park, piirdemüür, väravad, tall, aidad ja sild), [[Astijärve kirikumõis]]a hoonetekompleks (sealjuures sealse elumaja ahi, kirikuõpetaja maja, ait ja tall), [[Asti ordulinnus]]e varemed ja [[Astijärve kirik]] (sealhulgas kantsel ja selle maalingud, altar, 48 kirikuliste pinki, [[köster|köstri]] pult-pink ning altaripiire). Regionaalse kaitse all on Miernamsi palvemaja, Peivase muinaskalme, Miernamsi palvemaja, Burtnieki vana kalmistu kabel, Rugāji linnamäeke, Mežmaļi muinaskalmed, Lantese keskaegne kalmistu, Bībe muinaskalmed ja Adzelvietase muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Burtnieki vana kalmistu väravad, Zaķīši talu, Zvārte kivi, selle kirjad ja märgid.<ref name="Nt7dL" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1048 [[lätlased|lätlast]], 126 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 20 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Andruves]] || mazciems || 39 (2007) |- | [[Briedes]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Briedupes]] || mazciems || 29 (2007) |- | '''[[Burtnieki]]''' || ciems || 394 (2025) |- | [[Dūre]] || mazciems || |- | [[Krūzes]] || mazciems || 22 (2007) |- | [[Kunģēļi]] || mazciems || 14 (2000) |- | [[Mežvidi (Mežvidi 2)|Mežvidi]] || mazciems || |- | [[Penči]] || mazciems || 92 (2021) |- | [[Pidriķis]] || mazciems || 51 (2007) |- | [[Šalkas (Burtnieki vald)|Šalkas]] || mazciems || ~10 (2007) |- | [[Zvārtes]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Taubes]] || mazciems || 35 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Zosu bars Burtnieka ezera pļavās - panoramio.jpg|Asti järve luht Burtnieki lauluväljak.JPG|Burtnieki lauluväljak Burtnieki.JPG|Burtnieki asula sissesõit Asti ordulinnuse müürid 05.JPG|[[Asti ordulinnus]]e müürid </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="3RCrR">{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-06 |arhiivimisaeg=2017-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170306033912/http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jA0dC">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="v6VZM">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="OewRV">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="NNTs0">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Melnaca.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Melnača akmens (Mellaču) |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2019-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190110173341/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Melnaca.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fpZ7H">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Dambju.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Dambju ozols |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170914220747/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Dambju.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rmSXd">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Briedeskroga.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi: Briedeskroga vītols |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2017-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170914220536/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Briedeskroga.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="P4bGi">{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/burtnieku_pagasts/ |pealkiri=Burtnieku pagasts |vaadatud=2017-03-06 |arhiivimisaeg=2017-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170306211135/http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/burtnieku_pagasts/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S12Hh">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="Nt7dL">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud=2019-02-04</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014483&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] j1fvnps3o15b9w5fkrygdqjhv6axg4m 0 460633 7122127 6113750 2026-03-31T20:31:44Z Kuriuss 38125 7122127 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=märts}} {{Lennufirma |IATA=QR |ICAO=QTR |alustas=20. jaanuar 1994 |asutatud=22. november 1993 |boonusprogramm=Qatar Airways Privilege Club (Qmiles) |emafirma=[[Katari valitsus]] |kodulennujaamad=[[Hamadi rahvusvaheline lennujaam]] |kutsung=QATARI |lennufirma_nimi=Qatar Airways |lennukeid=213 |logo=Qatar Airways logo.svg |logo_suurus=300px |lõpetas= |moto=′′Going Places Together′′ |ootesaal=Al Safwa First Lounge<br> Al Mourjan Business Lounge<br> Paris Premium Lounge<br> London Heathrow Premium Lounge<br> Al Maha Lounges |võtmeisikud=Akbar Al Baker (tegevjuht) |võtmelinnad= |ühendus=[[Oneworld]] |tütarfirmad=Qatar Airways Cargo<br>Qatar Executive<br>The Qatar Aircraft Catering Company<br> Qatar Airways Holidays<br> United Media Int<br> Qatar Duty Free<br> Qatar Aviation Services<br> Qatar Distribution Company |veebileht={{URL|https://qatarairways.com/}} |sihtkohti= 150+ |sõlmlennujaamad= |peakorter=[[Doha]], {{riigi ikoon|Katar}} [[Katar]] }} '''Qatar Airways Company Q.C.S.C''' ([[araabia keel]]es: القطرية‎‎, ''Al Qatariyah'') on [[Katar]]i riiklik lennufirma, mis tegutseb Qatar Airways nime all peakontoriga Qatar Airways Toweris [[Doha]]s. Lennufirma toimib ''[[hub-and-spoke]]'' meetodil üle 150 sihtkohaga igal pool [[Aafrika]]s, [[Euroopa]]s, [[Kaug-Ida]]s, [[Lõuna-Aasia]]s, [[Lähis-Ida]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]] ja [[Okeaania]]s. Lennufirma kodulennuväli on [[Hamadi rahvusvaheline lennujaam]]. Ettevõte kasutuses on üle 210 lennuki. Qatar Airways Groupil on üle 40 000 töötaja, neist 24 000 töötab Qatar Airwaysis. Lennufirma on 2013. aasta oktoobrist [[Oneworld]]i liige. Qatar Airways teatas [[ITB Berlin]] 2018 turismimessi esimesel päeval, et alustab lendudega [[Hamadi rahvusvaheline lennujaam|Doha]] ja [[Tallinna lennujaam|Tallinna]] vahel, kuid ei ole kuupäeva pole veel teatavaks tehtud. == Ajalugu == Qatar Airways asutati 22. novembril 1993, lende alustati 20. jaanuaril 1994. [[Amman]] oli esimene linn, kuhu hakati lendama 1994. aasta mais. 1995. aasta aprillis võttis lennufirma tegevjuht šeik Hamad Bin Ali Bin Jabor Al Thani tööle 75 inimest. Sel ajal koosnes lennukipark kahest [[Airbus A310]] lennukist, mis teenindasid [[Abu Dhabi]]t, [[Bangkok|Bangkokk]]i, [[Kairo]]t, [[Dubai]]d, Khartoumi, [[Kuveit]]i, [[London]]it, [[Chennai]]d, [[Manila]]t, [[Masqaţ]]i, [[Ōsaka]]t, Sharjahi, [[Taipei]]d, [[Tōkyō]]t ja Trivandrumi. 1995. aastal osteti kaks endist [[All Nippon Airways]]i [[Boeing 747]] [[Boeing]]ult. Lennufirma ostis kasutatud [[Boeing 747]]SP 1996. aastal Air Mauritiuselt. Lennuliinid [[Ateena]]sse, [[İstanbul]]i, [[Chennai]]sse ja [[Tunis]]esse peatati 1996. aastal, kuna [[Kolkata]] ja Masqat eemaldati lennuliinidelt vastavalt jaanuaris ja septembris 1997. Lennud Londonisse avati 1997. aastal. Lennufirma tellis ka 2 kasutatud 231-kohalist [[Airbus A300]]-600R, mis liisiti Ansett Worldwide Aviation Servicesilt (AWAS) aasta jooksul; need asendasid 2 Boeing 747. Kahe A300 sisseastumist lennukiparki tõid kaasa ka uue logo. Kolmas A300-600R lisandus lennukiparki varsti, mis liisiti ka AWASilt. 1998. aasta juulis tellis lennufirma [[Airbus]]ilt 6 [[Airbus A320]], mis toimetati kohale vahemikus 2001–2005; see oli ka lennufirma viies lennukitüüp lennukipargis. 1998. aastal tehti leping Singapore Aircraft Leasing Enterprisiga (SALE), kus liisiti 4 Airbus A320, mis toimetati kohale 1999. aasta veebruari ja aprilli vahel; Need neli viimast lennukit asendasid [[Boeing 727]]-200 Advancedi lennukeid ja täitsid tühimiku, kuni Airbus andis üle esimese A320. Lennufirma tellis esimese A320, mis oli toetatud Aero Engines V2500-ga, mis olid liisitud SALE käest 1999. aasta veebruaris. 2000. aasta aprillis jõudis lennukiparki neljas A300-600R, mille oli AWAS liisinud. Sama aasta oktoobris telliti Airbus A319CJ. Lennufirma sai 2001. aastal üheksandaks [[Airbus A380]] tellijaks, mil kaks lennuki tüüpi oli tellitud, pluss kaks valikut. Sel aastal pandi uuesti käiku lennuliin [[Jakarta]]sse. 2002. aastal Katari valitsus eemaldus Gulf Airist. 2003. aasta juunis oli Qatar Airwaysi Airbus A320 esimene lennuk, mis taasalustas rahvusvahelist lennuliini [[Iraak]]i, mis lendas [[Doha]]–[[Basra]] liinil. Sel kuul lisa Qatar Airways lennukiparki ka esimese eraldi kaubaveolennuki. See oli Airbus A300-600R, mis muudeti kaubalennukiks [[Saksamaa]]l 10 miljoni USA dollari eest. == Korporatiivsed asjaolud == === Võtmeisikud === 2017. aasta juuni seisuga on Qatar Airwaysi tegevjuht Akbar Al Baker, kes on sellel ametikohal alates 1996. aasta novembrist. Baker on ka [[Londoni Heathrow' lennujaam]]a juhatuse liige. === Omandiõigus ja tütarettevõtted === Alates 2014. aasta maist kuulub Qatar Airways täielikult Katari valitsusele. Valitsus on Qatar Airwaysi alates 2013. aasta juulist täielikult kontrollinud pärast endise välisministri ja teiste aktsionäride 50-protsendilise osaluse väljaostmist. Alates aprillist 2016 on Qatar Airwaysi kontsernis tööl üle 40 000 inimese; 24 000 neist töötavad otseselt lennuettevõtja jaoks. ==== Osakonnad ==== Qatar Airwaysil on palju tütarettevõtteid, sh [[Qatar Aircraft Catering Company]], [[Doha rahvusvaheline lennujaam]], [[Qatar Airways Holidays]], [[United Media Int]], [[Qatar Duty Free]], [[Qatar Aviation Services]], [[Qatar Distribution Company]] ja [[Qatar Executive]]. ===== Kargo ===== [[Fail:Qatar Airways Cargo Boeing 777F Meulemans.jpg|pisi|Qatar Airways Cargo [[Boeing 777]]F kargolennuk]] Qatar Airways Cargo on lennufirma kaubavedude haru ning see on maailmas suuruselt kolmas rahvusvaheline kargovedaja. Firma tellis kolm [[Boeing 777]]F-i. Esimene Boeing 777F anti lennufirmale kätte 2010. aasta 14. mail. Oma esimeses arendusfaasis suutsid kargohooned läbi lasta 750 000 tonni kaupa aasta kohta. Boeing 777F-i kasutatakse peamiselt Qatar Airwaysi [[Kaug-Ida]] ja [[Euroopa]] lennuliinidel ning seda täiendavad [[Airbus A300-600F]] kargolennukid, mis opereerivad lennufirma kodulennujaamast. 2009. aasta juunis avati eraldi kargo lennuliin [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo rahvusvahelisse lennujaama]] ning seda lennuliini täiendab ka Qatar Airwaysi reisijate lennuliin. 2010. aasta 18. augustil avas lennufirma oma esimese kargo lennuliini [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] oma kodulennulennujaamast [[Doha]]st [[Chicago]] [[O'Hare'i lennujaam]]a koos vahemaandumisega [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]as, kasutades Boeing 777F lennukit. 13. märtsil 2013 toimetati esmakordselt kolm [[A330F]]-i [[Qatar Airways Cargo]] BOC-lendu rentimiseks, asendades [[A300-600F]]. [[Global Supply Systems]] opereeris kolme [[Boeing 747-8F]] lennukiga, mis olid ''wet-lease'' lepingu all [[British Airways World Cargo]] jaoks, kuni [[British Airways]] katkestas lepingu 2014. aasta 17. jaanuaril. Samal päeval kuulutati välja ka kokkulepe Qatar Airwaysiga [[IAG Cargo]] lendude tegemiseks Boeing 777F-iga. 2015. aasta 8. märtsil kuulutas Qatar Airways Cargo kargolennuliini [[Los Angeles]]se, mis avati 4. aprillil 2015 ning selleks sai Qatar Airways Cargo jaoks neljas kargo sihtkoht Ameerika Ühendriikides peale [[Houston]]i, [[Chicago]] ja [[Atlanta]].[[Fail:A7-CEI Bombardier BD-700-1A11 Global 5000 GL5T - QQE (21348742426).jpg|pisi|263x263px|Qatar Executive [[Bombardier]] Global 500]] 2016. aasta 27. detsembril kuulutas Qatar Airways Cargo välja neli uut kargo lennuliini sihtkoha Ameerikasse, [[Boeing 777|Boeing 777F]] lendab kaks korda nädalas [[Lõuna-Ameerika]] linnadesse: [[Buenos Aires]], [[São Paulo]] ja [[Quito]] ning [[Põhja-Ameerika]]s [[Miami]]sse ja need lennuliinid avati 2. veebruaril 2017. ===== Qatar Executive ===== [[Qatar Executive]] on Qatar Airwaysi ärilennukite tütarettevõtte, millel on oma kujundus, kere alumine osa on valget värvi ja tagatiival on väikesem [[orüks]] ning lennufirmal on traditsioonilised Qatar Airwaysi värvid. Katari Emiiri lennukipark on ka värvitud täies ulatuses Qatar Airwaysi värvidesse, kuigi nad ei ole lennuettevõtja ega Qatar Executiviga seotud.[[Fail:QTR A320 F-WWDO!6717 31jul15 LFBO.jpg|pisi|261x261px|Al Maha Airwaysi [[Airbus A320]]]] ===== Al Maha Airways ===== [[Al Maha Airways]] oli pakutav [[Saudi Araabia]]s asuv lennuettevõtja, mis oli täielikult Qatar Airwaysi oma. Lennufirma oleks kasutanud samat kujundust kui Qatar Airways, v.a tumelilla asemel oleks olnud roheline. Plaanis oli lennufirma avada 2014. aasta septembris, kuid litsentsimisprobleemide tõttu ei saanud see teoks. 2015. aasta mais oli lennufirma juba võtnud vastu 4 uut Airbus A320-t. 2017. aasta veebruaris teatas Qatar Airways, et Al Maha Airwaysi projekt on lõpetatud, kuna oli litsentsimisprobleeme, et saaks hakata opereerima. === Kujundus ja bränd === Qatar Airwaysi logol on orüks, mis on Katari rahvusloom. Lennufirma kujunduses on nimi "Qatar" (nii ladina tähestikus kui ka araabia keeles) värvitud tumelillaks. Lennufirma avaldas kujunduse 2006. aastal. [[Fail:A7-BAE Boeing 773 Qatar In FCB Barcelona (14103136683).jpg|pisi|264x264px|Qatar Airwaysi lennuk [[FC Barcelona]] kujunduses]] === Sponsorlus === * Qatar Airways sponsoreerib [[Sky News]]i alates 2005. aasta augustist. * 2013. aasta juulis sai Qatar Airwaysist [[FC Barcelona]] peamine särgi sponsor. * 2016. aasta augustist sai Qatar Airwaysist ametlik [[Sydney Swans]]i lennufirma sponsor. * 2017. aasta maist sai Qatar Airwaysist FIFA ametlik sponsor [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] ja [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste]] jaoks. * 2017. aasta maist sai Qatar Airwaysist ametlik lennufirma sponsor [[Formula E]] jaoks. == Reisimise klassid == === Esimene klass === Qatar Airways pakub esimeses klassis reisivatele reisijatele üle 200&nbsp;cm jalaruumi ja istet, mille saab muuta tasapinnaliseks voodiks koos suletekiga. Esimese klassi istmed on varustatud massaaživõimalusega ja meelelahutussüsteemiga. Esimese klass on saadaval ainult Airbus A380 lennukitel, kus istmetevaheline kaugus on 228&nbsp;cm, iste muutub tasapinnaliseks voodiks koos suure valiku meelelahutusega, mida kuvatakse 26-tollisele teleriekraanile. Esimese klassi istmed on konfigureeritud 1-2-1. Kõige uuematel lennukitel [[Airbus A350 XWB|Airbus A350]] ja [[Boeing 787 Dreamliner]]il on standardne kahe klassi konfiguratsioon. [[Fail:Qatar Airways Qsuite Business Class ITB 2017 (05).JPG|pisi|Qatar Airwaysi Qsuite'i iste (äriklass)]] === Äriklass === Qatar Airways pakub äriklassi reisijatele täielikult lamedat horisontaalset voodit, millel on otsene vahekäigu juurdepääs, äriklassi istmed on konfigureeritud 1-2-1, seda tüüpi äriklass on saadaval Airbus A380, [[Airbus A350 XWB|Airbus A350]] ja [[Boeing 787 Dreamliner|Boeing 787]] lennuki pardal. Kõik teised kaug- ja keskmaa lennukid on konfigureeritud 2-2-2, kus pakutakse 180° lamedat voodit koos massaaživõimalusega. Veini ja šampanjat pakutakse ka. Qatar Airways esitles oma uut äriklassi oma uuel Airbus A320 lennukil, millel on meelelahutussüsteem igal istmel. Samad äriklassi istmed tulid ka neljale Airbus A321 ja kahele Airbus A319LR. 2017. aasta märtsis avaldas Qatar Airways oma uue äriklassi istme Qsuite. Uuel istmel on ka uksed ja istmed konfigureeritud 1-2-1. === Turistiklass === [[Fail:Boeing 777-2DZ-LR, Qatar Airways AN1940838.jpg|pisi|Qatar Airwaysi turistiklass [[Boeing 777]] pardal]] Qatar Airwaysi turistiklass nimetati maailma parimaks ka 2009. ja 2010. aastal ''Skytrax Awards'''il. Qatar Airways pakub turistiklassi reisijatele kuni 86&nbsp;cm istmetevahelist kaugust. Turistiklassi [[Airbus A330|A330]]/[[Airbus A340|A340]] õhusõiduki reisijatele pakutakse individuaalseid seljatoel asuvaid meelelahutustelereid. [[Boeing 777]] ja [[Boeing 787 Dreamliner|787]] lennukiga reisijatele pakutakse puuteekraaniga telerit. Qatar Airways on siiani võtnud vastu mitmeid A320-tüüpi õhusõidukeid, millel on igal turistiklassi istmel meelelahutussüsteem. Meelelahutussüsteem on sama, mida kasutatakse laiakerelistes lennukites. Lisaks sellele on neli A321-d ja kaks A319LR-i varustatud uue meelelahutussüsteemiga, uued meelelahutussüsteemid on ka kõikidel uutel Airbus A320 lennukitel. === Meelelahutus lennukitel === Qatar Airwaysi meelelahutussüsteemi nimi on Oryx One. Qatar Airways pakub ka lendudel [[Wi-Fi]]-t, mille abiga saavad reisijad saata sõnumeid, vaadata [[e-post]]i ja surfata [[internet]]is. Need võimalused on saadaval kõikidel Airbus A380, [[Airbus A350 XWB|Airbus A350]], [[Airbus A340]], Airbus A319 ja [[Boeing 787 Dreamliner|Boeing 787]] lennukitel ning ka osadel Airbus A320 ja [[Airbus A321]] lennukitel. == Ootesaalid == Qatar Airwaysi ootesaalid asuvad [[Hamadi rahvusvaheline lennujaama|Hamadi rahvusvahelises lennujaamas]], [[Londoni Heathrow' lennujaam]]as ja [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Charles de Gaulle lennujaamas]]. Lisaks on Qatar Airwaysi äriklassi ja esimese klassi reisijatel võimalik kasutada kõiki [[Oneworld]]i lennufirmade ootesaale. Qatar Airwaysil on ka eraldi ''premium''-terminal Hamadi rahvusvahelises lennujaamas. == Lennukipark == [[Fail:Qatar Airways Boeing 787-8 Dreamliner A7-BCA MUC 2015 06.jpg|pisi|378x378px|Qatar Airwaysi [[Boeing 787 Dreamliner|Boeing 787-8 Dreamliner]]]] [[Fail:MercerMJ Qatar Airways Airbus A380 A7-APA at Heathrow 17-10-14 (15562312735).jpg|pisi|378x378px|Qatar Airways [[Airbus A380|Airbus A380-800]]]] {| class="wikitable mw-collapsible" |+Qatar Airwaysi lennukipark !Lennuk !Arv !Tellitud !Reisijaid !Lisainfo |- |Airbus A319-100LR |2 |0 |40 või 110 | |- |[[Airbus A320|Airbus A320-200]] |39 |0 |132 või 144 | |- |Airbus A321-200 |7 |0 |177 või 182 või 196 | |- |Airbus A321neo |0 |50 |Pole teada |Asuvad teenistusse 2019. aastal |- |[[Airbus A330|Airbus A330-]]200 |13 |0 |228 või 232 või 260 või 272 |Üks liisitakse [[Aer Lingus]]e käest 2018. aasta maist |- |[[Airbus A330]]-300 |13 |0 |259 või 305 | |- |[[Airbus A340]]-600 |4 |0 |372 | |- |[[Airbus A350 XWB|Airbus A350]]-900 |26 |15 |283 |Esimese omatüübi lennukiki kasutusele võtja Kaks lennukit on ''dry-lease''`itud LATAM Brazililt |- |[[Airbus A350 XWB|Airbus A350]]-1000 |1 |36 |327 |Esimese omatüübi lennuki kasutuselevõtja |- |[[Airbus A380]]-800 |10 |0 |517 | |- |[[Boeing 777-200LR]] |9 |0 |259 | |- |[[Boeing 777-300ER]] |41 |7 |335 või 354 või 380 | |- |[[Boeing 777|Boeing 777-8]] |0 |10 |Pole teada | |- |[[Boeing 777|Boeing 777-9]] |0 |50 |Pole teada |Õigus veel tellida 50 Boeing 777-9 lennukit |- |[[Boeing 787 Dreamliner|Boeing 787-8]] |30 |0 |254 | |- |[[Boeing 787 Dreamliner|Boeing 787-9]] |0 |30 |Pole teada | |- |[[Airbus A330-200F]] |8 |8 |Kaubalennuk | |- |[[Boeing 747-8F]] |2 |0 |Kaubalennuk | |- |[[Boeing 777|Boeing 777F]] |13 |3 |Kaubalennuk | |- |Kokku |218 |230 | | |} === Qatar Executive'i lennukipark === {| class="wikitable" |+ !Lennuk !Arv !Tellitud |- |Bombardier Challenger 605 |3 |0 |- |Bombardier Global 5000 |4 |0 |- |Bombardier Global Express XRS |1 |0 |- |Gulfstream G650ER |3 |10 |- |Gulfstream G500/G600 |0 |20 |- |'''Kokku''' |'''11''' |'''30''' |} === Endine Qatar Airwaysi lennukipark === {| class="wikitable" |+Lennukipargi ajalugu !Lennuk !Kasutuselevõtt !Lõpetatud kasutuse !Lisainfo |- |Airbus A300-600R |1997 |Pole teada | |- |Airbus A300-600RF |1997 |2013 | |- |Airbus A310-200 |1994 |1995 |Kaks olid liisitud Airbus Leasingult |- |Boeing 727-200Adv |Pole teada |2001 | |- |Boeing 747-100B |1995 |Pole teada | |- |Boeing 747SP |1996 |Pole teada | |} == Sihtkohad == Alates 2017. aasta juunist on 2017. aasta diplomaatilise kriisi tõttu keelatud kõik Qatar Airwaysi lennud [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]], [[Saudi Araabia]]st, [[Bahrein]]ist ja [[Egiptus]]e lennujaamadest. [[Katar]]is asuvatest lennujaamadest on keelatud ka kõik nende riikide lennuettevõtjad. === Sihtkohad === {| class="wikitable" !Riik !Linn !Lennujaam !Lisainfo |- |[[Alžeeria]] |[[Alžiir]] |[[Houari Boumediene lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Atlanta]] |[[Atlanta Hartsfield-Jacksoni rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Boston]] |[[Boston Logani rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Chicago]] |[[O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam|Chicago O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Dallas-Fort Worth]] |[[Dallas-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam|Dallase Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Houston]] |[[George Bushi Kontinentidevaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Los Angeles]] |[[Los Angelese rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Miami]] |[[Miami rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Newark]] |[[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[New York]] |[[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Philadelphia|Philadeplhia]] |[[Philadelphia rahvusvaheline lennujaam|Philadeplhia rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Pittsburgh]] |[[Pittsaburghi rahvusvaheline lennujaam]] |Kargo |- |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[Washington]] |[[Washington Dullesi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] |[[Abu Dhabi]] |[[Abu Dhabi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] |[[Dubai]] |[[Al Maktomi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] |[[Dubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] |[[Ras Al Khaimah]] |[[Ras Al Khaimahi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Araabia Ühendemiraadid]] |[[Sharjah]] |[[Sharjahi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Argentina]] |[[Buenos Aires]] |[[Ministro Pistarini rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Armeenia]] |[[Jerevan]] |[[Zvarthnotshi rahvusvaheline lennujaam|Zvartnotsi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Aserbaidžaan]] |[[Bakuu]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Austraalia]] |[[Adelaide]] |[[Adelaide lennujaam]] | |- |[[Austraalia]] |[[Canberra]] |[[Canberra rahvusvaheline lennujaam]] |Sydney kaudu |- |[[Austraalia]] |[[Melbourne]] |[[Melbourne`i lennujaam]] | |- |[[Austraalia]] |[[Perth (Austraalia)|Perth]] |[[Perthi lennujaam]] | |- |[[Austraalia]] |[[Sydney]] |[[Sydney Kingsford-Smithi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Austria]] |[[Viin]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Bahrein]] |[[Manama]] |[[Bahreini rahvusvaheline lennujaam]] |Peatatud |- |[[Bangladesh]] |[[Dhaka]] |[[Shahjalali rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Belgia]] |[[Brüssel]] |[[Brüsseli lennujaam]] | |- |[[Belgia]] |[[Liège|Liege]] |[[Liege lennujaam]] |Kargo |- |[[Myanmar|Birma]] |[[Yangon]] |[[Yangoni rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Bosnia ja Hertsegoviina]] |[[Sarajevo]] |[[Sarajevo rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Brasiilia]] |[[Campinas]] |[[Campinase rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Brasiilia]] |[[Rio de Janeiro|Rio De Janeiro]] |[[Rio de Janeiro – Galeão rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Brasiilia]] |[[São Paulo]] |[[São Paulo–Guarulhosi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Bulgaaria]] |[[Sofia]] |[[Sofia lennujaam]] | |- |[[Djibouti]] |[[Djibouti (linn)|Djibouti Linn]] |[[Djibouti-Ambouli rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ecuador]] |[[Quito]] |[[Mariscal Sucre rahvusvaheline lennujaam]] |Kargo |- |[[Eesti]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna lennujaam]] <ref>{{Netiviide|Autor=Reisijuht|URL=http://reisijuht.delfi.ee/news/news/suureparane-uudis-reisisopradele-qatar-airways-avab-16-uut-sihtkohta-sealhulgas-lennud-tallinnast-dohasse?id=81367409|Pealkiri=Qatar Airways alustab lende Dohast Tallinna|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> |Alustab tööd 2019 või 2020 |- |[[Egiptus]] |[[Alexandria]] |[[Borg El Arabi lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Egiptus]] |[[Kairo]] |[[Kairo rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Egiptus]] |[[Luxor]] |[[Luxori rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Eritrea]] |[[Asmara]] |[[Asmara rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Etioopia]] |[[Addis Abeba|Addis Ababa]] |[[Bole rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Filipiinid]] |[[Cebu]] |[[Mactani-Cebu rahvusvaheline lennujaam|Mactan- Cebu rahvusvaheline lennujaam]] |Alustab 2018 või 2019 |- |[[Filipiinid]] |[[Clark]] |[[Clarki rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Filipiinid]] |[[Davao]] |[[Francisco Bangoy rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Filipiinid]] |[[Manila]] |[[Ninoy Aquino rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ghana]] |[[Accra]] |[[Kotoka rahvusvaheline lennujaam]] |Kargo |- |[[Gruusia]] |[[Thbilisi]] |[[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Tbilisi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Chengdu Shi|Chengdu]] |[[Chengdu Shuangliu rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Chongqing]] |[[Chongqing Jiangbei rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Guangzhou]] |[[Guangzhou Baiyuni rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Hangzhou]] |[[Hangzhou Xiaoshani rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Peking]] |[[Pekingi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hiina]] |[[Shanghai]] |[[Shanghai Pudongi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Hispaania]] |[[Barcelona]] |[[Barcelona El Prati lennujaam]] | |- |[[Hispaania]] |[[Madrid]] |[[Madridi Barajase Adolfo Suáreze lennujaam]] | |- |[[Hispaania]] |[[Málaga|Malaga]] |[[Malaga lennujaam]] | |- |[[Hispaania]] |[[Zaragoza]] |[[Zaragoza lennujaam]] |Kargo |- |[[Holland]] |[[Amsterdam]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam]] | |- |[[Horvaatia]] |[[Zagreb]] |[[Zagrebi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iirimaa]] |[[Dublin]] |[[Dublini lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Ahmadabad|Ahmedebad]] |[[Sardar Vallabhbhia Pateli rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Amritsar]] |[[Sri Guru Ram Dass Jee rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Bangalore|Bengaluru]] |[[Kempegowda rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Chennai]] |[[Chennai rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Delhi]] |[[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Goa osariik|Goa]] |[[Goa rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Hyderabad]] |[[Rajiv Gandhi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Cochin|Kochi]] |[[Cochini rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Kolkata]] |[[Netaji Subhash Chandra Bose rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Kozhikode]] |[[Calicuti rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Mumbai]] |[[Chatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Nagpur]] |[[Dr. Babasaheb Ambedkari rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[India]] |[[Thiruvananthapuram]] |[[Trivandrumi rahvusvaheline lennujaam|Thivandrumi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Indoneesia]] |[[Denpasar]] |[[Ngurah Rai rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Indoneesia]] |[[Jakarta]] |[[Soekarno-Hatta rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraak]] |[[Basra]] |[[Basra rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraak]] |[[Bagdad]] |[[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraak]] |[[Erbil]] |[[Erbili rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Iraak]] |[[An-Najaf|Najaf]] |[[Al Najafi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraak]] |[[As-Sulaymānīyah|Sulaymaniyah]] |[[Sulaymaniyahi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Iraan]] |[[Mashhad|Mashad]] |[[Mashadi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraan]] |[[Shīrāz|Shiraz]] |[[Shirazi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Iraan]] |[[Teheran]] |[[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Itaalia]] |[[Milano]] |[[Milano Malpensa lennujaam]] | |- |[[Itaalia]] |[[Pisa]] |[[Pisa San Giusto lennujaam|Pisa rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Itaalia]] |[[Rooma]] |[[Rooma Fiumicino lennujaam|Leonardo da Vinci - Fiumicino lennujaam]] | |- |[[Itaalia]] |[[Veneetsia]] |[[Veneetsia Tessera lennujaam|Veneetsia Marco Polo lennujaam]] | |- |[[Jaapan]] |[[Ōsaka|Osaka]] |[[Kansai rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Jaapan]] |[[Tōkyō|Tokyo]] |[[Haneda rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Jaapan]] |[[Tōkyō|Tokyo]] |[[Narita rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Jeemen]] |[[Sanaa|Sana´a]] |[[Sana´a rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Jordaania]] |[[Amman]] |[[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kambodža]] |[[Phnom Penh]] |[[Phnom Penhi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kanada]] |[[Halifax]] |[[Halifax Stanfieldi rahvusvaheline lennujaam]] |Kargo |- |[[Kanada]] |[[Montréal|Montreal]] |[[Montreali Pierre Elliott Trudeau rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kanada]] |[[Toronto]] |[[Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Keenia]] |[[Nairobi]] |[[Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kreeka]] |[[Ateena]] |[[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam|Ateena rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kreeka]] |[[Mýkonos|Mykonos]] |[[Mykonose rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kreeka]] |[[Thessaloníki|Thessaloniki]] |[[Thessaloniki rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Kuveit|Kuvait]] |[[Al-Kuwayt]] |[[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuvaidi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Küpros]] |[[Larnaca]] |[[Larnaca rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Liibanon]] |[[Beirut]] |[[Beirut- Rafic Hariri rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Liibüa]] |[[Tripoli]] |[[Tripoli rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Luksemburg]] |[[Luxembourg]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourgi Findeli lennujaam]] |Kargo |- |[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] |[[Durban]] |[[King Shaka rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] |[[Johannesburg]] |[[O. R. Tambo rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] |[[Kaplinn]] |[[Kaplinna rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Lõuna-Korea]] |[[Seoul]] |[[Incheoni rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Malaisia]] |[[Johor Bahru]] |[[Senai rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Malaisia]] |[[Kuala Lumpur]] |[[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Malaisia]] |[[Langkawi]] |[[Langkawi rahvusvaheline lennujaam]] |Alustab 2018 või 2019 |- |[[Malaisia]] |[[Penang]] |[[Penangi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Maldiivid]] |[[Male (Maldiivid)|Male]] |[[Male rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Maroko]] |[[Casablanca]] |[[Mohammed V rahvusvaheline lennujaam|Mohamed V rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Maroko]] |[[Marrakech]] |[[Marrakech Menara lennujaam]] | |- |[[Malta]] |[[Valletta]] |[[Malta rahvusvaheline lennujaam]] |Alustab 2018 või 2019 |- |[[Mehhiko]] |[[México]] |[[México rahvusvaheline lennujaam]] |Kargo |- |[[Mosambiik]] |[[Maputo]] |[[Maputo rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Namiibia]] |[[Windhoek]] |[[Hosea Kutako rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Nepal]] |[[Katmandu]] |[[Tribhuvani rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Nigeeria]] |[[Lagos]] |[[Murtala Muhammedi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Norra]] |[[Oslo]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo Gardemoeni lennujaam]] | |- |[[Norra]] |[[Stavanger]] |[[Stavangeri lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Omaan]] |[[Masqaţ|Masqat]] |[[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqati rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Omaan]] |[[Salalah]] |[[Salalahi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Omaan]] |[[Sohar]] |[[Sohari lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Faisalabad]] |[[Faisalabadi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Islamabad]] |[[Benazir Bhutto rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Karachi]] |[[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Lahore]] |[[Allama Iqbali rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Multan]] |[[Multani rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Peshawar]] |[[Bacha Khani rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Pakistan]] |[[Sialkot]] |[[Sialkoti rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Peruu]] |[[Lima (Peruu)|Lima]] |[[Jorge Chavezi rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Poola]] |[[Varssavi]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] | |- |[[Portugal]] |[[Lissabon]] |[[Lissaboni Portela lennujaam]] |Kuupäev selgub |- |[[Prantsusmaa]] |[[Nice]] |[[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice Cote d`Azuri lennujaam]] | |- |[[Prantsusmaa]] |[[Pariis]] |[[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Charles de Gaulle lennujaam]] | |- |[[Põhja-Makedoonia]] |[[Skopje]] |[[Skopje lennujaam]] | |- |[[Rootsi]] |[[Göteborg]] |[[Göteborgi lennujaam]] |Alustab 12. detsember 2018 |- |[[Rootsi]] |[[Stockholm]] |[[Stockholmi Arlanda lennujaam]] | |- |[[Rumeenia]] |[[Bukarest]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Henri Coanda rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Rwanda]] |[[Kigali]] |[[Kigali rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Saksamaa]] |[[Berliin]] |[[Berliini Tegeli lennujaam]] | |- |[[Saksamaa]] |[[Frankfurt]] |[[Frankfurdi lennujaam]] | |- |[[Saksamaa]] |[[Hahn]] |[[Frankfurt-Hahni lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Saksamaa]] |[[München]] |[[Müncheni lennujaam]] | |- |[[Saksamaa]] |[[Stuttgart]] |[[Stuttgardi lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Seišellid]] |[[Mahé|Mahe]] |[[Seišellide rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Saudi Araabia]] |[[Abhā|Abha]] |[[Abha lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Dammam]] |[[King Fahadi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Gassim]] |[[Prince Nayef Bin Abdulazizi lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Hofuf]] |[[Al-Ahsa lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Jiddah]] |[[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Mediina]] |[[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam|Prints Mohammad Bin Abdulazizi lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Ar-Riyāḑ|Al-Riyad]] |[[Kuningas Khalidi rahvusvaheline lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Ta´if]] |[[Ta´ifi lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Tabūk|Tabuk]] |[[Tabuki lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Saudi Araabia]] |[[Yanbu]] |[[Yanbu lennujaam]] |Katkestatud |- |[[Serbia]] |[[Belgrad]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam]] | |- |[[Singapur]] |[[Singapur]] |[[Changi lennujaam|Singapuri Changi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Soome]] |[[Helsingi]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam]] | |- |[[Sri Lanka]] |[[Colombo]] |[[Bandaranaike rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Sudaan]] |[[Khartoum]] |[[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Khartoumi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Suurbritannia]] |[[Birmingham]] |[[Birminghami lennujaam]] | |- |[[Suurbritannia]] |[[Cardiff]] |[[Cardiffi lennujaam]] | |- |[[Suurbritannia]] |[[Edinburgh]] |[[Edinburghi lennujaam]] | |- |[[Suurbritannia]] |[[London]] |[[Londoni Gatwicki lennujaam|Londoni Gatwicki rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Suurbritannia]] |[[London]] |[[Londoni Heathrow' lennujaam|Londoni Heathrow' rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Suurbritannia]] |[[London]] |[[Londoni Stanstedi lennujaam]] |Kargo |- |[[Suurbritannia]] |[[Manchester]] |[[Manchesteri lennujaam|Manchestri lennujaam]] | |- |[[Šveits]] [[Prantsusmaa]] [[Saksamaa]] |[[Basel]] [[Mulhouse]] [[Freiburg]] |[[EuroAirport Basel Mulhouse Freuburg]] |Kargo |- |[[Šveits]] |[[Genf]] |[[Genfi lennujaam|Genfi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Šveits]] |[[Zürich]] |[[Zürichi lennujaam]] | |- |[[Süüria]] |[[Aleppo]] |[[Aleppo rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Süüria]] |[[Damaskus]] |[[Damaskuse rahvusvaheline lennujaam]] |Lõpetatud |- |[[Taani]] |[[Kopenhaagen]] |[[Kopenhaageni lennujaam]] | |- |[[Tai]] |[[Bangkok]] |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tai]] |[[Chiang Mai]] |[[Chiang Mai rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tai]] |[[Krabi (Tai)|Krabi]] |[[Krabi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tai]] |[[Pattaya]] |[[U-Tapao rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tai]] |[[Phuket]] |[[Phuketi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tansaania]] |[[Dar es Salaam]] |[[Julius Nyerere'i rahvusvaheline lennujaam|Julius Nyerere rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tansaania]] |[[Kilimanjaro]] |[[Kilimanjaro rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tansaania]] |[[Zanzibar]] |[[Abeid Amani Karume rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tšehhi]] |[[Praha]] |[[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha lennujaam]] | |- |[[Tšiili]] |[[Santiago|Santiago de Chile]] |[[Comodoro Arturo Merino Beníteze rahvusvaheline lennujaam|Comodoro Arturo Merino Benitezi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Tuneesia]] |[[Tunis]] |[[Tunise lennujaam|Tunis-Carthage rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Adana]] |[[Adana Sakirpasa lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Ankara]] |[[Ankara Esenboğa rahvusvaheline lennujaam|Esenboga rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Antalya]] |[[Antalya lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Bodrum]] |[[Bodrumi lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Hatay provints|Hatay]] |[[Hatay lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Istanbul]] |[[İstanbuli Atatürki lennujaam|Istanbuli Atatürki rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Türgi]] |[[Istanbul]] |[[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabina Gökceni rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Uganda]] |[[Entebbe]] |[[Entebbe rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ukraina]] |[[Kiiev]] |[[Kiievi Borõspili lennujaam|Borysbili rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Ungari]] |[[Budapest]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Uus-Meremaa]] |[[Auckland]] |[[Aucklandi rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Venemaa]] |[[Jekaterinburg]] |[[Koltsovo lennujaam]] |Lõpetatud (kargo) |- |[[Venemaa]] |[[Moskva]] |[[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Moskva Domodedovo lennujaam]] | |- |[[Venemaa]] |[[Peterburi]] |[[Pulkovo lennujaam|Pulkovo rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Vietnam]] |[[Đà Nẵng|Da Nang]] |[[Đà Nẵngi lennujaam|Da Nangi rahvusvaheline lennujaam]] |Alustab 2018 või 2019 |- |[[Vietnam]] |[[Hanoi]] |[[Noi Bai rahvusvaheline lennujaam]] | |- |[[Vietnam]] |[[Ho Chi Minh]] |[[Tân Sơn Nhấti rahvusvaheline lennujaam|Tan Son Nhati rahvusvaheline lennujaam]] | |} === Koodijagamine === Qatar Airwaysil on nende lennufirmadega ja rongifirmadega koodijagamisleping: {| class="wikitable" |+ | * [[Air Botswana]] | * [[Finnair]] | * [[Royal Jordanian]] |- | * [[Air Italy]] | * [[Gol Transportes Aereos]] | * [[S7 Airlines]] |- | * [[Asiana Airlines]] | * [[Iberia]] | * [[SUN-AIR]] |- | * [[Azerbaijan Airlines]] | * [[Japan Airlines]] | * [[SNCF]] |- | * [[Bangkok Airlines]] | *[[JetBlue|JetBlue Airways]] | * [[SriLankan Airlines]] |- | * [[British Airways]] | * [[Malaysia Airlines]] | * [[Vueling Airlines|Vueling]] |- | * [[Cathay Pacific]] | * [[Middle East Airlines]] | * |- | * [[Comair]] | * [[Royal Air Maroc]] | * |} ==Viited== {{viited}} {{Oneworld}} [[Kategooria:Katar]] [[Kategooria:Aasia lennufirmad]] [[Kategooria:Oneworld]] qs9cw020w36a6n9b6lkeefj83g02w32 0 460635 7122123 7121014 2026-03-31T20:30:16Z Kuriuss 38125 7122123 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=juuni}}{{toimeta}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Dubai rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = مطار دبي الدولي | pilt = Dubai Airport overview.jpg | pildikirjeldus = | IATA = DXB | ICAO = OMDB | lennujaama_tyyp = avalik | valdaja = Dubai valitsus | käitaja = Dubai Airports Company | asukoht = Dubai, Araabia Ühendemiraadid | avati = 1960 | suleti = | kõrgus_merepinnast = 19 | laiuskoord = 25/15/10/ | pikkuskoord = 055/21/52/ | asendikaart = Araabia Ühendemiraadid | kaart = | rada1_suund = 12L/30R | rada1_pikkus = 4000 | rada1_laius = 60 | rada1_kate = asfalt | rada2_suund = 12R/30L | rada2_pikkus = 4450 | rada2_laius = 60 | rada2_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2017 | stat1_nimi = Reisijate arv | stat1_väärtus = 88 242 099 | stat2_nimi = Majanduslik mõju | stat2_väärtus = 26,7 mld $ <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} '''Dubai rahvusvaheline lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood]]: '''DXB''', [[ICAO lennujaamakood]]: '''OMDB'''; [[araabia keel]]es مطار دبي الدولي‎‎) on suurim [[lennujaam]], mis teenindab [[Dubai]]d ja seda läbib maailmas kõige rohkem rahvusvahelisi reisijaid.<ref name="QAYkh" /> See on lennureisijate koguarvult 3. lennujaam<ref name="jxugr" /> ja käideldud kaubakoguste poolest 6. lennujaam maailmas.<ref name="vRtQJ" /> See on kõige suurem ainult kahe lennurajaga lennujaam ning seda läbib ka enim [[Airbus A380]] ja [[Boeing 777]] lendusid.<ref name="2LDng" /> 2017. aastal lendas Dubai lennujaamast läbi 88,2 miljonit reisijat. Seal käideldi 2,59 miljonit tonni kaupa ja registreeriti 418 220 lennuoperatsiooni.<ref name="u4qVY" /> Dubai rahvusvaheline lennujaam asub [[Al Garhoud]]i linnaosas, umbes 4,6 kilomeetrit [[Dubai kesklinn]]ast. Lennujaama pindala on 2900 hektarit.<ref name="wslbb" /> Terminal 3 on maailma suuruselt teine hoone pindalalt.<ref name="QDbYn" /> Lennujaama opereerib [[Dubai Airports Company]] ja lennujaam on kodulennujaamaks Dubais baseeruvatele rahvusvahelistele lennufirmadele [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]]. [[Emirates Airline|Emiratesi]] kodulennujaam on [[Lähis-Ida]] suurim lennujaam; [[Emirates Airline|Emiratesiga]] lendab 51% lennujaama reisijatest ja 42% lennujaama lennuoperatsioonidest on [[Emirates Airline|Emiratesi]] omad. Dubai lennujaam on ka kodulennujaam odavlennufirma [[flydubai]] jaoks, millega lendab 13% lennujaama reisijatest ja 25% lennujaama lennuoperatsioonidest on [[flydubai]] omad.<ref name="vWKAv" /> Lennujaama aastane läbilaskevõime on 90 miljonit reisijat. 2016. aasta jaanuari seisuga läbis lennujaama 7700 lendu nädalas, lennujaamast opereerib 140 lennufirmat 270 sihtkohta kõigile asustatud kontinentidele. Dubai rahvusvaheline lennujaam on üks suurimaid panustajaid Dubai majandusse: üle 26,7 miljardi USA dollari, mis moodustab 27% Dubai SKT-st. Lennujaamas töötab 21% Dubai töötajatest<ref name="uoSA6" /> (otseselt umbes 90 000 töötajat ja kaudselt 400 000 töötajat). == Ajalugu == === Ehitus === Dubai lennujaama ehituse tellis Dubai valitseja [[Sheikh Rashid bin Saeed Al Maktoum]] 1959. aastal. Dubai lennuväli avati ametlikult 1960. aastal, mil lennuväli suutis vastu võtta lennukeid näiteks [[Douglas DC-3]]. Lennuväljal oli tol ajal 1800 meetrine lennurada, mis oli valmistatud liivast.<ref name="BfoFx" /> Lennuväljal oli ka kolm lennuki pööramiskohta, üks perroon ja väike terminal, mille ehitas ehitusfirma [[Costain]].<ref name="1B8zJ" /> [[Fail:1965 Dubai Airport first Comet.jpg|pisi|Esimene Comet lennuk Dubais]] 1963. aasta mais alustati ehitust 2800 meetri pikkuse asfalt lennurajaga. Uus lennurada koos algse liivast lennurajaga ja ruleerimisrajaga avati 1965. aasta mais koos terminali laiendusega, angaaridega ja lennujaama navigatsiooni valgustustega. Lennujaama valgustuste paigaldamine toimus pärast ametlikku avamist ning tuled olid paigaldatud sama aasta augustiks. 1960. aastate teisel poolel ehitati mitu laiendust; lennujaama varustuse uuendamine, nagu [[VHF ringsuunaline raadiomajakas|VOR]] ja [[instrumentaalmaandumissüsteem]] (ILS), samuti uued hooned. 1969. aastaks lendas lennujaama üheksa lennufirmat 20 sihtkohta.<ref name="RlQU0" /> 1966. aasta 15. mail maandusid Dubai lennuväljale esimesed reaktiivmootoritega lennukid. Lennukid oli [[Middle East Airlines]]i ja [[Kuwait Airways]]i [[De Havilland Comet]]id.<ref name="an6xt" /> Laiakereliste lennukite tuleku tõttu tuli lennujaama laiendada 1970. aastatel, mille nägi ette Dubai valitseja ning seejärel planeeriti uus terminal, lennurajad ja ruleerimisrajad, mis on võimelised vastu võtma rahvusvahelise lende. Uus terminal oli kolmekorruseline ja 110 meetrit pikk ning selle pindala oli 13,400 m². Lisaks ehitati ka uus 28 meetri kõrgune [[lennujuhtimistorn]].<ref name="BaehW" /> Laiendus jätkus 1970. aastate algul, mil paigaldati [[Instrumentaalmaandumissüsteem|ILS]] teise kategooria varustus, pikendati olemas olevat lennurada 3810 meetrini, paigaldati NDB, diiselgeneraatorid, ruleerimisrajad jne. Seda tüüpi laienduse tõttu sai lennujaam vastu võtta lennukeid nagu [[Boeing 747]] ja [[Concorde]]. Kümne aasta jooksul uuendati korduvalt lennuradu ja perroone, et rahuldada kasvavat nõudlust.<ref name="7m3ST" /> == Lennuliiklus == === Peamised lennufirmad Dubai rahvusvahelises lennujaamas === * Emirates on suurim lennufirma, mis opereerib lende lennujaamast. [[Emirates Airline|Emirates]] opereerib lende Dubaist ainult [[Airbus]]i ja [[Boeing]]u laiakereliste lennukitega. Emirates kasutab lennujaamas Terminal 3 ja terminalide osi A, B ja C.<ref name="0n1nh" /> * Emirates SkyCargo on [[Emirates Airline|Emiratesi]] tütarettevõtte, mis opereerib kargolende Dubai ja ülejäänud maailma vahel.<ref name="JKzoq" /> * Flydubai on odavlennufirma, mis opereerib Dubaist rohkem kui 100 lennukiga. Flydubai kasutab Terminal 2.<ref name="fboGn" /> == Infrastruktuur == {| class="wikitable floatright vcard" style="width:400px; font-size:100%; line-height:160%; margin:0 0 0 0.5; font-size:88%" |+ line-height:180%;"| Infrastruktuur<ref name="5tUeT" /><ref name="ubm0S" /> |- ! colspan="2" style="background:#4682b4; color:white; line-height:180%;"|Ruleerimisrajad |- ! style="text-align:left; vertical-align:top;"|Pikkus | style="vertical-align:top;" |25 300 m |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Laius | 30 m |- ! colspan="2" style="background:#4682b4; color:white; line-height:180%;"|Reisiterminalid |- style="vertical-align:top;" ! colspan="2" style="background:lightgrey;"|Kokku |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Pindala | 1 972 474 m² |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Läbilaskevõime | umbes 90 miljonit reisijat<ref name="LiQ5t" /> |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Parkimisala | 73&nbsp;(reisijatesild)<br />100&nbsp;(kaugsed) |- ! colspan="2" style="background:lightgrey;"|Terminal 1 (+ terminaliosa C)<ref name="gh64M" /> |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Avati | 1. aprill 2000 |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Pindala | 246 474 m² |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Läbilaskevõime | 22&nbsp;miljonit reisijat |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Parkimisala | 69 lennuki parkimiskohta (32 parkimiskohta jagatud T1, T2 ja T3 vahel) |- ! colspan="2" style="background:lightgrey;"|Terminaliosa D<ref name="Z3roJ" /> |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Avati | 2016 |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Pindala | 150 000 m² |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Läbilaskevõime | 18 miljonit reisijat |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Parkimisala | 19 lennuki parkimiskohta |- ! colspan="2" style="background:lightgrey;"|Terminal 2<ref name="5DwCs" /> |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Avati | 1. mai 1998 |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Pindala | 13 000 m² |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Läbilaskevõime | 10 miljonit reisijat |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Parkimisala | 37 lennuki parkimiskohta (2 parkimiskohta jagatud T1-ga) |- ! colspan="2" style="background:lightgrey;"|Terminal 3 (+ terminaliosad A ja B)<ref name="nDbso" /> |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Avati | 14. oktoober 2008 |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Pindala | 1 713 000 m²: Terminal 3 (515 000 m²) + Terminaliosa A (528 000 m²) + Terminaliosa B (670 000 m²) |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Läbilaskevõime | 43 miljonit reisijat: Terminaliosa A (19 miljonit) + Terminaliosa B (24 miljonit) |- style="vertical-align:top;" ! style="text-align:left;"|Parkimisala | 99 lennuki parkimiskohta (30 jagatud T1, T2 ja T3 vahel) |- |} === Lennujaama lennujuhtimiskeskus === Lennujaama lennujuhtimiskeskuse torn on 87 meetrit kõrge ning asub Terminal 1 ja Terminal 3 vahel.<ref name="ntmYR" /> === Terminalid === Dubai rahvusvahelises lennujaamal on kolm terminali. Terminal 1 on terminaliosa D, Terminal 2 on eraldatud terminal, millel puuduvad terminaliosad ja Terminal 3 on jaotatud A, B ja C terminaliosade peale. Kargoterminali mahutavus on läbi lasta kolm miljonit tonni lasti aastas ja üldlennunduse terminal on suletud praeguseks.<ref name="0EpNM" /> === Reisiterminalid === Dubai rahvusvahelisel lennujaamal on kolm reisiterminali. Terminalid 1 ja 3 on ühendatud kohese transiidi võimalustega ning mõlema terminali vahel saab liikuda nii, et ei pea läbima immigratsiooni. Terminal 2 asub Terminal 1 ja 3 vastas.<ref name="V9uyO" /> Kõigist kolmest terminalist saab läbida aastas umbes 90 miljonit reisijat. ==== Terminal 1 ==== Terminal 1 saab aasta jooksul läbida umbes 15 miljonit reisijat. Terminali kasutab umbes 100 lennufirmat ja see on ühendatud terminaliosa D-ga. Terminali pindala on 520 000 m² ja seal on 221 registreerimislauda. Terminal oli algselt mõeldud 18 miljonile reisijale, aga ekstreemse ülekoormuse tõttu pidi Terminali avama kaugete väravatega. 2013. aastal teatas Dubai lennujaam, et Terminal 1 ja Terminaliosa C-d hakatakse suures mahus renoveerima. Renoveerimine sisaldas uut ja uuendatud pagasisüsteemi, registreerimislaudade väljavahetamist ja palju suuremat halli inimestele, kes lahkuvad Dubaist. ===== Terminaliosa D ===== Terminaliosa D (algselt mõeldud Terminal 4) avati 24. veebruaril 2016 Terminal 1 osana. Esimene lend, mis saabus terminaliossa oli [[British Airways]]i lend, mis saabus väravasse D8. Terminaliosa D on ühenduses Terminal 1-ga. Terminaliosa aastane läbilaskevõime on umbes 15 miljonit reisijat ning terminaliosas on 17 väravat reisijate jaoks.<ref name="exU3l" /> ==== Terminal 2 ==== [[File:Dubai International Airport - 2024-10-24 - Andy Mabbett - 65.jpg|thumb|Terminal 2<!-- Part of Terminal 2, seen from a departing aircraft in October 2024 -->]] Terminal 2 ehitati 1998 ja terminali pindala on 47 000 m² ja terminali aastane läbilaskevõime on umbes 10 miljonit reisijat. Terminali kasutab umbes 50 lennufirmat, terminalist opereeritakse peamiselt lende Pärsia lahe piirkonda. Suurimad lennuühendused terminalist on [[India]], [[Saudi Araabia]], [[Iraan]]i, [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]iga. Terminalis on 37 registreerimislauda. Terminal 2 reisijatel ei ole võimalust liikuda terminalide vahel lennujaamas. Terminal 2 on flydubai koduterminal Dubai rahvusvahelises lennujaamas.<ref name="n3Ixx" /> ==== Terminal 3 ==== Terminal 3 ehitus maksis umbes 8 miljardit USA dollarit ja see ehitati eraldi Emiratesile ning terminali aastane läbilaskevõime on umbes 65 miljonit reisijat. Terminalis in 27 väravat (sh terminaliosad A, B ja C), mis on eraldi mõeldud ainult [[Airbus A380]] lennukitüübile.<ref name="DBPsl" /> Terminali pindala on 1 713 000 m² ning see teeb terminali maailma suurimaks lennujaama terminaliks ja maailmas pindalalt teiseks hooneks. Terminal on mitmekorruseline ehitis ja seal asuvad ka esimese klassi ja äriklassi ootesaalid. Terminalis onu maailma suurim pagasikäitlussüsteem ning seal on ka 180 registreerimislauda. Terminal 3 on Emiratesi koduterminal Dubai rahvusvahelises lennujaamas. Terminal 3 on ka lennanud [[Qantas Airways|Qantas]], kui sõlmis koodijagamislepingu Emiratesiga.[[Fail:Dubai International Airport Terminal three.JPG|pisi|252x252px|Terminal 3 Dubai rahvusvahelises lennujaamas]] ===== Terminaliosa A ===== [[Fail:Qantas A380 receiving a water cannon salute at Dubai International Airport.jpg|pisi|Qantase lennuki esmakordne saabumine Dubai rahvusvahelisse lennujaama]] Terminaliosa A on osa Terminal 3 ning terminaliosa avati 2. jaanuaril 2013. Terminaliosa aastane läbilaskevõime on umbes 19 miljonit reisijat. Terminaliosa ehitamine läks lennujaamale maksma 3,3 miljardit USA dollarit. Terminaliosa on 924 meetrit pikk, 91 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge ning seal on 20 väravat, mis kõik on võimelised teenindama ja mahutama Airbus A380 lennukit. Lisaks on 6 värava juures ootesaalid, millest saab kohe lennukile peale minna Terminali osas on nelja- ja viietärnihotell, esimese ja äriklassi ootesaalid ja poed. Terminaliosa pindala on 540 000 m² ja see on mitmekorruseline. Terminalosa A-l on 11 000 m² kaubandusosakond, kus saab osta suveniiridest kuni riieteni välja ===== Terminaliosa B ===== Terminaliosa B on osa Terminal 3 ning terminaliosa on eraldi ehitatud Emiratesi jaoks. Terminaliosa on 945 meetrit pikk ja 90,8 meetrit lai. Seal on 10 korrust (4 maa-alust korrust ja 6 maapealset korrust). Terminaliosa pindala on 675 000 m². On ka nelja- ja viietärnihotell, esimese ja äriklassi ootesaalid ja poed. ===== Terminaliosa C ===== Terminaliosa C on osa Terminal 3 ning terminaliosa avati 2000. aastal. Terminaliosas on 50 väravat tähistega C1–C50. Seal on üle 17 kohviku ja restorani. Samuti on ka viietärnihotell.<ref name="hkqIF" /> === Al Majalis VIP Pavilion ja Dubai Executive Flight Terminal === Al Majalis VIP Pavilion on eraldi ehitis, mis ehitati ainult Dubai Royal Air Wingi jaoks ning ehitis avati 1. juulil 2008. Kogu ehitis on 3400 ruutmeetrit suur ning selle ala sees on Royal Majlisid ja antennipark. Lisaks on ehitise ala sees ka kaheksa lennukiangaari, ehitise ja ala kogu suurus on 69 598 ruutmeetrit ning selle ala sees on ka Boeing 747 ja Airbus A380 hooldusangaarid. 2010. aastal läbis ehitist rohkem kui 47 000 inimest. === Cargo Mega Terminal === Cargo Mega Terminal on rajatis Dubai rahvusvahelises lennujaamas, mis tegeleb kauba ja kargo käitlemisega. Cargo Mega Terminal on maailma suurim kargokeskus, mida läbib kõige rohkem [[Aafrika]] ja [[Aasia]] kargot ja lasti maailmas. Cargo Mega Terminal on praegu võimeline käitlema 2,5 miljonit tonni kargot, aga 2018. aastal laiendatakse rajatis nii, et see on võimeline käitlema 3 miljonit tonni lasti aastas.<ref name="QUZgV" /> [[Fail:Emirates Airbus A380-861 A6-EER MUC 2015 01.jpg|pisi|252x252px|Emiratesi Airbus A380]] === Lennurajad === Dubai rahvusvahelises lennujaamas on kaks lennurada, üks suunaga 12R/30L suurusega 4450&nbsp;m × 60&nbsp;m ja teine suunaga 12L/30R suurusega 4000&nbsp;m × 60&nbsp;m. Vahe mõlema lennuraja keskpunktist on 385 meetrit. Mõlemad rajad on varustatud ILS süsteemiga, et lennukid saaksid ohutult ka halbades ilmaoludes maanduda. Tegu oli esimese omataolise süsteemiga [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]].<ref name="mrxDV" /> === Airbus A380 lennuk Dubai lennujaamas === Dubai rahvusvahelises lennujaamas baseeruv [[Emirates Airline|Emirates]] on maailma suurim [[Airbus A380]] lennukite kasutaja. Lennujaam pidi rajatist laiendama, et seal saaks teenindada nii suurt lennukit kui [[Airbus A380]]. AÜE lennuamet kulutas 120 miljonit USA dollarit, et Dubai lennujaama saaks mahutada [[Airbus A380]]. Lennufirmale ka rajati eraldi väravad, mis on mõeldud eraldi [[Airbus A380]] teenindamiseks.<ref name="Q23N8" /> == Lennufirmad ja sihtkohad == === Reisijate sihtkohad === {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirmad !Sihtkohad |- <!-- --> |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva Šeremetjevo]] <!-- --> |- <!-- --> |[[African Express Airways]] |[[Berbera lennujaam|Berbera]], [[Hargeisa lennujaam|Hargeisa]], [[Adeni Adde rahvusvaheline lennujaam|Mogadishu]], [[Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennujaam|Nairobi Jomo Kenyatta]], [[Wajiri lennujaam|Wajir]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air Algérie]] |[[Alžiir]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air Astana]] |[[Almatõ rahvusvaheline lennujaam|Almatõ]], [[Astana rahvusvaheline lennujaam|Astana]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Airblue]] |[[Islamabadi rahvusvaheline lennujaam|Islamabad]], [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Allama Iqbali rahvusvaheline lennujaam|Lahore]], [[Bacha Khani rahvusvaheline lennujaam|Peshawar]], [[Multani rahvusvaheline lennujaam|Multan]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air Canada]] |[[Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam|Toronto Pearson]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air China]] |[[Chongqing Jiangbei rahvusvaheline lennujaam|Chongqing]], [[Pekingi rahvusvaheline lennujaam|Peking–Pealinn]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air France]] |[[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariisi Charles de Gaulle]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air India]] |[[Kempegowda rahvusvaheline lennujaam|Bengaluru]], [[Chennai rahvusvaheline lennujaam|Chennai]], [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Dabolimi lennujaam|Goa]], [[Rajiv Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Hyderabad]], [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], [[Calicuti rahvusvaheline lennujaam|Kozhikode]], [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], [[Visakhapatnami lennujaam|Visakhapatnam]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air India]] Express |[[Sri Guru Ram Dass Jee rahvusvaheline lennujaam|Amritsar]], [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Jaipuri rahvusvaheline lennujaam|Jaipur]], [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], [[Calicuti rahvusvaheline lennujaam|Kozhikode]], [[Mangalore'i lennujaam|Mangalore]], [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], [[Pune lennujaam|Pune]], [[Trivandrumi rahvusvaheline lennujaam|Thiruvananthapuram]], [[Tiruchirappalli rahvusvaheline lennujaam|Tiruchirapalli]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Air Moldova]] |[[Chișinău rahvusvaheline lennujaam|Chișinău]]<ref name="SaRab" /> <!-- --> |- <!-- --> |[[Ariana Afghan Airlines]] |[[Hamid Karzai rahvusvaheline lennujaam|Kabul]], [[Kandahari rahvusvaheline lennujaam|Kandahar]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Azerbaijan Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Badr Airlines]] |[[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Hartum]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Biman Bangladesh Airlines]] |[[Shah Amanati rahvusvaheline lennujaam|Chittagong]], [[Shahjalali rahvusvaheline lennujaam|Dhaka]] <!-- --> |- <!-- --> |[[British Airways]] |[[Londoni Heathrow' lennujaam|Londoni Heathrow]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Cathay Pacific]] |[[Bahreini rahvusvaheline lennujaam|Bahrein]], [[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam|Hongkong]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Cebu Pacific]] |[[Ninoy Aquino rahvusvaheline lennujaam|Manila]] <!-- --> |- <!-- --> |[[China Eastern Airlines]] |[[Kunmingi Changshui rahvusvaheline lennujaam|Kunming]], [[Shanghai Pudongi rahvusvaheline lennujaam|Shanghai Pudong]] <!-- --> |- <!-- --> |[[China Southern Airlines]] |[[Guangzhou Baiyuni rahvusvaheline lennujaam|Guangzhou]], [[Lanzhou Zhongchuani rahvusvaheline lennujaam|Lanzhou]], [[Shenzhen Bao'ani rahvusvaheline lennujaam|Shenzhen]], [[Ürümqi Diwopu rahvusvaheline lennujaam|Ürümqi]], [[Wuhan Tianhe rahvusvaheline lennujaam|Wuhan]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Daallo Airlines]] |[[Hargeisa lennujaam|Hargeisa]], [[Adeni Adde rahvusvaheline lennujaam|Mogadishu]] <!-- --> |- <!-- --> |[[EgyptAir]] |[[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Emirates Airline|Emirates]] |[[Félix-Houphouët-Boigny rahvusvaheline lennujaam|Abidjan]], [[Nnamdi Azikiwe rahvusvaheline lennujaam|Abuja]], [[Kotoka rahvusvaheline lennujaam|Accra]], [[Addis Ababa Bole rahvusvaheline lennujaam|Addis Ababa]], [[Adelaide'i lennujaam|Adelaide]], [[Sardar Vallabhbhai Pateli rahvusvaheline lennujaam|Ahmedabad]], [[Houari Boumediene lennujaam|Alžiir]], [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Amman–Kuninganna Alia]], [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Aucklandi rahvusvaheline lennujaam|Auckland]], [[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam|Bagdad]], [[Bahreini rahvusvaheline lennujaam|Bahrein]], [[Kempegowda rahvusvaheline lennujaam|Bengaluru]], [[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok –Suvarnabhumi]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]], [[Basra rahvusvaheline lennujaam|Basra]], [[Beiruti Rafīq al-Ḩarīrī rahvusvaheline lennujaam|Beirut]], [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Bologna Borgo Panigale lennujaam|Bologna]], [[Logani rahvusvaheline lennujaam|Boston]], [[Brisbane´i lennujaam|Brisbane]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]], [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Ministro Pistarini rahvusvaheline lennujaam|Buenos Aires–Ezeiza]], [[Mohammed V rahvusvaheline lennujaam|Casablanca]], [[Mactani-Cebu rahvusvaheline lennujaam|Cebu]], [[Chennai rahvusvaheline lennujaam|Chennai]], [[O'Hare'i rahvusvaheline lennujaam|Chicago O'Hare]], [[Christchurchi rahvusvaheline lennujaam|Christchurch]], [[Clarki rahvusvaheline lennujaam|Clark]], [[Bandaranaike rahvusvaheline lennujaam|Colombo]], [[Conakry rahvusvaheline lennujaam|Conkary]], [[Blaise Diagne rahvusvaheline lennujaam|Dakar–Diass]], [[Dallas-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam|Dallas-Fort Worth]], [[Kuningas Fahdi rahvusvaheline lennujaam|Dammam]], [[Julius Nyerere'i rahvusvaheline lennujaam|Dar es Salaam]], [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Ngurah Rai rahvusvaheline lennujaam|Denpasar]], [[Shahjalali rahvusvaheline lennujaam|Dhaka]], [[Dublini lennujaam|Dublin]], [[King Shaka rahvusvaheline lennujaam|Durban]], [[Düsseldorfi lennujaam|Düsseldorf]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Entebbe rahvusvaheline lennujaam|Entebbe]], [[Fort Lauderdale-Hollywoodi rahvusvaheline lennujaam|Fort Lauderdale]], [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Glasgow' rahvusvaheline lennujaam|Glasgow]], [[Guangzhou Baiyuni rahvusvaheline lennujaam|Guangzhou]], [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Noi Bai rahvusvaheline lennujaam|Hanoi]], [[Robert Gabriel Mugabe rahvusvaheline lennujaam|Harare]], [[Tân Sơn Nhấti rahvusvaheline lennujaam|Ho Chi Minh]], [[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam|Hongkong]], [[George Bushi rahvusvaheline lennujaam|Houston–Kontinentidevaheline]], [[Rajiv Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Hyderabad]], [[Islamabadi rahvusvaheline lennujaam|Islamabad]], [[İstanbuli lennujaam|Istanbul]], [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbul–Sabiha Gökçen]],<ref name="rT85Y" /> [[Soekarno-Hatta rahvusvaheline lennujaam|Jakarta–Soenkarno-Hatta]], [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam|Jeddah]], [[O. R. Tambo rahvusvaheline lennujaam|Johannesburg–O. R. Tambo]], [[Hamid Karzai rahvusvaheline lennujaam|Kabul]], [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo]], [[Kaplinna rahvusvaheline lennujaam|Kaplinn]], [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Khartoum]], [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], [[Netaji Subhas Chandra Bose rahvusvaheline lennujaam|Kolkota]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam|Kuala Lumpur–Rahvusvaheline]], [[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuveit]], [[Murtala Muhammedi rahvusvaheline lennujaam|Lagos]], [[Allama Iqbali rahvusvaheline lennujaam|Lahore]], [[Larnaca rahvusvaheline lennujaam|Larnaca]], [[Lissaboni Portela lennujaam|Lissabon]], [[Londoni Gatwicki lennujaam|London–Gatwick]], [[Londoni Heathrow' lennujaam|London–Heathrow]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London–Stansted]],<ref name="3VwNJ" /> [[Los Angelese rahvusvaheline lennujaam|Los Angeles]], [[Quatro de Fevereiro lennujaam|Luadna]], [[Kenneth Kaunda rahvusvaheline lennujaam|Lusaka]], [[Lyon-Saint-Exupéry lennujaam|Lyon]], [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madrid]], [[Seišellide rahvusvaheline lennujaam|Mahé]], [[Male rahvusvaheline lennujaam|Malé]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Manchesteri lennujaam|Manchester]], [[Ninoy Aquino rahvusvaheline lennujaam|Manila]], [[Mashhadi rahvusvaheline lennujaam|Mashhad]], [[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqaţ]], [[Sir Seewoosagur Ramgoolami rahvusvaheline lennujaam|Mauritius]], [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam|Mediina]], [[Melbourne'i lennujaam|Melbourne]], [[Milano Malpensa lennujaam|Milano–Malpensa]], [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Moskva–Domodedovo]], [[Multani rahvusvaheline lennujaam|Multan]], [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennujaam|Nairobi–Jomo Kenyatta]], [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|New York–JFK]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam|Newark]], [[Newcastle'i lennujaam|Newcastle upon Tyne]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Orlando rahvusvaheline lennujaam|Orlando]], [[Kansai rahvusvaheline lennujaam|Osaka–Kansai]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo–Gardemoen]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis–Charles de Gaulle]], [[Pekingi rahvusvaheline lennujaam|Peking–Pealinn]], [[Perthi lennujaam|Perth]], [[Bacha Khani rahvusvaheline lennujaam|Peshawar]], [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]], [[Phuketi rahvusvaheline lennujaam|Phuket]], [[Phnom Penhi rahvusvaheline lennujaam|Phnom Penh]], [[Porto lennujaam|Porto]] (alustab 2. juuli 2019), [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]], [[Rio de Janeiro-Galeão rahvusvaheline lennujaam|Rio de Janeiro–Galeão]], [[Kuningas Khalidi rahvusvaheline lennujaam|Riyadh]], [[Rooma Fiumicino lennujaam|Rooma–Fiumicino]], [[San Francisco rahvusvaheline lennujaam|San Francisco]], [[São Paulo–Guarulhosi rahvusvaheline lennujaam|São Paulo–Guarulhos]], [[Comodoro Arturo Merino Beníteze rahvusvaheline lennujaam|Santiago de Chile]], [[Seattle'i Tacoma rahvusvaheline lennujaam|Seattle'i Tacoma]], [[Incheoni rahvusvaheline lennujaam|Soul–Incheon]], [[Shanghai Pudongi rahvusvaheline lennujaam|Shanghai–Pudong]], [[Sialkoti rahvusvaheline lennujaam|Sialkot]], [[Changi lennujaam|Singapur]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm–Arlanda]], [[Sydney Kingsford-Smithi rahvusvaheline lennujaam|Sydney]], [[Taipei Taoyuani rahvusvaheline lennujaam|Taipei–Taoyuan]], [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran–Imam Khomeini]], [[Trivandrumi rahvusvaheline lennujaam|Thiruvananthapuram]], [[Haneda rahvusvaheline lennujaam|Tokyo–Haneda]], [[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo–Narita]], [[Toronto Pearsoni rahvusvaheline lennujaam|Toronto–Pearson]], [[Tunise lennujaam|Tunis]], [[Veneetsia Tessera lennujaam|Veneetsia]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi–Chopin]], [[Washington Dullesi rahvusvaheline lennujaam|Washington–Dulles]], [[Yangoni rahvusvaheline lennujaam|Yangon]], [[Yinchuan Hedongi rahvusvaheline lennujaam|Yinchuan]], [[Zhengzhou Xinzhengi rahvusvaheline lennujaam|Zhengzhou]], [[Zürichi lennujaam|Zürich]] Hooajaline: [[Zagrebi rahvusvaheline lennujaam|Zagreb]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Enter Air]] |Hooajaline: [[Katowice rahvusvaheline lennujaam|Katowice]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi (Chopin)]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Eritrean Airlines]] |[[Asmara rahvusvaheline lennujaam|Asmara]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Ethiopian Airlines]] |[[Addis Ababa Bole rahvusvaheline lennujaam|Addis Ababa]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Euro-Asia Air]] |[[Atyrau lennujaam|Atyrau]] <!-- --> |- <!-- --> |[[Finnair]] |Hooajaline: [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi Vantaa]] <!-- --> |- <!-- --> |[[flydubai]] |[[Abha piirkondlik lennujaam|Abha]], [[Addis Ababa Bole rahvusvaheline lennujaam|Addis Ababa]], [[Sardar Vallabhbhai Pateli rahvusvaheline lennujaam|Ahmedabad]], [[Ahvazi rahvusvaheline lennujaam|Ahvaz]], [[Borg El Arabi lennujaam|Alexandria]], Almatõ, [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Amman–Kuninganna Alia]], Aqaba, Ashgabat, [[Asmara rahvusvaheline lennujaam|Asmara]], Astana, [[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam|Bagdad]], [[Bahreini rahvusvaheline lennujaam|Bahrein]], [[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]], [[Basra rahvusvaheline lennujaam|Basra]], [[Beiruti Rafīq al-Ḩarīrī rahvusvaheline lennujaam|Beirut]], [[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Biškek]], [[Bratislava Milan Rastislav Štefániki lennujaam|Bratislava]], [[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], Catania,<ref name=":0" /> [[Chennai rahvusvaheline lennujaam|Chennai]], [[Bandaranaike rahvusvaheline lennujaam|Colombo]], [[Kuningas Fahdi rahvusvaheline lennujaam|Dammam]], [[Julius Nyerere'i rahvusvaheline lennujaam|Dar es Salaam,]] [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], Djibouti, Dušanbe, [[Entebbe rahvusvaheline lennujaam|Entebbe]], Erbil, Faisalabad, Gassim, Ha'il, Hambantota, [[Hargeisa lennujaam|Hargeisa]], [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi Vantaa]], [[Rajiv Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Hyderabad]], Isfahan, [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbul–Sabiha Gökçen]], Jizan, [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam|Jeddah]], Jekaterinburg, Jerevan, Juba, Kaasan, [[Hamid Karzai rahvusvaheline lennujaam|Kabul]], [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Tribhuvani rahvusvaheline lennujaam|Kathmandu]], [[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Khartoum]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]], Kilimanjaro,<ref name="P3eVA" /> Kinshasa, [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], Krakow,<ref name=":0" /> Krasnodar, [[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuveit]], Lar, Lucknow, Mackhachkala, [[Mashhadi rahvusvaheline lennujaam|Mashhad]], [[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqaţ]], [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam|Mediina]], Mineralnye Vody, [[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva–Šeremetjevo]], [[Vnukovo lennujaam|Moskva–Vnukovo]], Multan, [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], Najaf, [[Odessa lennujaam|Odessa]], [[Podgorica lennujaam|Podgorica]], Port Sudan, [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]], Quetta, [[Kuningas Khalidi rahvusvaheline lennujaam|Riyadh]], Roston-on-Don, Sakakah, Salalah, Samara, [[Sarajevo rahvusvaheline lennujaam|Sarajevo]], Shiraz, [[Sialkoti rahvusvaheline lennujaam|Sialkot]], [[Skopje lennujaam|Skopje]], [[Sofia lennujaam|Sofia]], Tabuk, Ta'if, [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi]], [[Trivandrumi rahvusvaheline lennujaam|Thiruvananthapuram]], Thessaloniki , Ufa,<ref name=":1" /> Voronezh,<ref name=":1" /> Zanzibar<br>Hooajaline: Batumi, [[Dubrovniki lennujaam|Dubrovnik]], [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam|Kutaisi]],<ref name="1K4v8" /> Qabala, Tivat <!-- --> |- |[[Flynas]] |[[Kuningas Fahdi rahvusvaheline lennujaam|Damman]], [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam|Jeddah]], [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam|Mediina]], [[Kuningas Khalidi rahvusvaheline lennujaam|Riyadh]] |- |[[Gryphon Airlines]] |Balad, [[Kandahari rahvusvaheline lennujaam|Kandahar]], [[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuveit]], [[Ras Al Khaimahi rahvusvaheline lennujaam|Ras al Khaimah]] |- |[[Gulf Air]] |[[Bahreini rahvusvaheline lennujaam|Bahrein]] |- |[[IndiGo]] |[[Kempegowda rahvusvaheline lennujaam|Bengaluru]], Chandigarh, [[Chennai rahvusvaheline lennujaam|Chennai]], [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Rajiv Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Hyderabad]], [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], [[Calicuti rahvusvaheline lennujaam|Kozhikode]], [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], [[Trivandrumi rahvusvaheline lennujaam|Thiruvananthapuram]] |- |[[Iran Air]] |[[Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam|Bandar Abbas]], Isfahan, Shiraz, [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran]] |- |[[Iran Aseman Airlines]] |Abadan, [[Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam|Bandar Abbas]], Bushehr, Chabahar Konarak, Lar, [[Mashhadi rahvusvaheline lennujaam|Mashhad]], Shiraz, Zahedan |- |[[Iraqi Airways]] |[[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam|Bagdad]], [[Basra rahvusvaheline lennujaam|Basra]], Erbil, Najaf |- |[[Jazeera Airways]] |[[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuveit]] |- |[[Jordan Aviation]] |[[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani Kuninganna Alia]], Aqaba |- |[[Jubba Airways]] |Bosaso,<ref name="FRz6i" /> Hargeisa, [[Adeni Adde rahvusvaheline lennujaam|Mogadishu]] |- |[[Kam Air]] |[[Hamid Karzai rahvusvaheline lennujaam|Kabul]] |- |[[Kenya Airways]] |[[Jomo Kenyatta rahvusvaheline lennujaam|Nairobi Jomo Kenyatta]] |- |[[Kish Air]] |[[Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam|Bandar Abbas]], Chabahar Konarak, Kish, Shiraz |- |[[KLM]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[Korean Air]] |[[Incheoni rahvusvaheline lennujaam|Soul–Incheon]] |- |[[Kuwait Airways]] |[[Kuveidi rahvusvaheline lennujaam|Kuveit]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Mahan Air]] |[[Mashhadi rahvusvaheline lennujaam|Mashhad]], Shiraz, [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran]] |- |[[Middle East Airlines]] |[[Beiruti Rafīq al-Ḩarīrī rahvusvaheline lennujaam|Beirut]] |- |[[Nepal Airlines]] |[[Tribhuvani rahvusvaheline lennujaam|Kathmandu]] (taasalustab 31. juuni 2019) |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |Hooajaline: [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo Gardemoen]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm Arlanda]] |- |[[Oman Air]] |[[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqat]], Salalah |- |[[Pakistan International Airlines]] |Dera Ghazi Khan, [[Islamabadi rahvusvaheline lennujaam|Islamabad]], [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Allama Iqbali rahvusvaheline lennujaam|Lahore]], [[Bacha Khani rahvusvaheline lennujaam|Peshawar]], Quetta |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçen]] |- |[[Philippine Airlines]] |[[Ninoy Aquino rahvusvaheline lennujaam|Manila]] |- |[[Primera Air]] |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]], Malmö |- |[[Qeshm Airlines]] |Isfahan, Qeshm, [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran]] |- |[[Rossiya Airlines]] |Hooajaline tšarter: Jekaterinburg, [[Vnukovo lennujaam|Moskva Vnukovo]] |- |[[Royal Brunei Airlines]] |[[Brunei rahvusvaheline lennujaam|Bandar Seri Begawan]] |- |[[Royal Jordanian]] |[[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Amman–Kuninganna Alia]] |- |[[RwandAir]] |Kigali, Mombasa |- |[[S7 Airlines]] |Hooajaline: Novosibirsk |- |[[SalamAir]] |[[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqat]] |- |[[Saudia]] |[[Kuningas Fahdi rahvusvaheline lennujaam|Dammam]], Gassim, [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam|Jeddah]], [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam|Mediina]], [[Kuningas Khalidi rahvusvaheline lennujaam|Riyadh]] |- |[[Shaheen Air International]] |[[Islamabadi rahvusvaheline lennujaam|Islamabad]], [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Allama Iqbali rahvusvaheline lennujaam|Lahore]], [[Bacha Khani rahvusvaheline lennujaam|Peshawar]], Multan |- |[[Sichuan Airlines]] |Chengdu, [[Yinchuan Hedongi rahvusvaheline lennujaam|Yinchuan]] |- |[[Singapore Airlines]] |[[Changi lennujaam|Singapur]] |- |[[SmartWings]] |Ostrava, [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]] |- |[[Somon Air]] |Dušanbe |- |[[SpiceJet]] |Ahmedabad, [[Sri Guru Ram Dass Jee rahvusvaheline lennujaam|Amritsar]], [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Jaipuri rahvusvaheline lennujaam|Jaipur]], [[Cochini rahvusvaheline lennujaam|Kochi]], [[Calicuti rahvusvaheline lennujaam|Kozhikode]], Madurai, [[Mangalore'i lennujaam|Mangalore]], [[Chhatrapati Shivaji rahvusvaheline lennujaam|Mumbai]], [[Pune lennujaam|Pune]] |- |[[SriLankan Airlines]] |Colombo |- <!-- --> |[[Swiss International Air Lines]] |[[Masqaţi rahvusvaheline lennujaam|Masqat]], [[Zürichi lennujaam|Zürich]] <!-- --> |- |[[Syrian Air]] |Damaskus |- |[[Taban Air]] |[[Mashhadi rahvusvaheline lennujaam|Mashhad]] |- |[[Toumaï Air Tchad]] |N'Djamena |- |[[Thai Airways]] |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok–Suvarnabhumi]] |- |[[Transavia]] |Hooajaline: [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli Atatürki lennujaam|Istanbul–Atatürk]] |- |[[Turkmenistan Airlines]] |[[Ashgabati rahvusvaheline lennujaam|Ashgabat]] |- <!-- --> |[[Ukraine International Airlines]] |[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev–Borõspil]] <!-- --> |- |[[Ural Airlines]] |Chelyabinsk, Jekaterinburg, Krasnodar<br>Hooajaline: [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Moskva–Domodedovo]], Samara |- |[[Uzbekistan Airways]] |[[Taškenti rahvusvaheline lennujaam|Taškent]] |- |[[Yamal Airlines]] |Hooajaline: [[Roshchino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]] |} === Kargo === {| class="wikitable" |+ !Lennufirmad !Sihtkohad |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], [[Liège'i lennujaam|Liege]] |- |[[Cargolux]] |[[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam|Hongkong]], Komatsu, [[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[Conye Airways]] |[[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam|Bagdad]], Balad, Djibouti, Erbil, Kabul, Kandahar, Sana'a |- |[[Emirates Airline|Emirates SkyCargo]] |[[Adelaide'i lennujaam|Adelaide]], Leipzig/Halle |- |[[Etihad Airways|Etihad Cargo]] |[[Abu Dhabi rahvusvaheline lennujaam|Abu Dhabi]] |- |[[Ethiopian Airlines]] |[[Addis Abeba Bole rahvusvaheline lennujaam|Addis Ababa]] |- |[[FedEx Express]] |[[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], Bengaluru, Chengdu, [[Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam|Delhi]], Goa, Hongkong, [[Milano Malpensa lennujaam|Milano (Malpensa)]], Mumbai, [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]] |- |[[FitsAir]] |[[Abu Dhabi rahvusvaheline lennujaam|Abu Dhabi]], Bagdad, Balad, Colombo, Erbil, Herat, Jalalabad, Kabul, Kandahar, Lashkar Gah, Sharana, Sulaymaniyah, Tarin Kowt, Thumrait |- |[[Iran Air|Iran Air Cargo]] |[[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Teheran]] |- |[[Polar Air Cargo]] |[[Incheoni rahvusvaheline lennujaam|Soul (Incheon)]] |- |[[Royal Airlines]] |[[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]] |- |[[Royal Jordanian|Royal Jordanian Cargo]] |[[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Amman]] |- |[[SAS Group|SAS Cargo Group]] |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |- |[[Shaheen Air International Cargo]] |[[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[Star Air Aviation]] |[[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]] |- |[[TAROM]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]] |- |[[TCS Couriers]] |Lahore, [[Jinnahi rahvusvaheline lennujaam|Karachi]], [[Benazir Bhutto rahvusvaheline lennujaam|Islamabad]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]], Clack, Köln/Bonn, [[Guangzhou Baiyuni rahvusvaheline lennujaam|Guangzhou]], [[Hongkongi rahvusvaheline lennujaam|Hongkong]], Louisville, Mumbai, [[Changi lennujaam|Singapur]], [[Sydney Kingsford-Smithi rahvusvaheline lennujaam|Sydney]] |} == Teenused == === Lennundusteenused === [[Fail:Emirates Flight Catering (1).jpg|pisi|Emiratesi hoone, kus valmistatakse lennukis pakutavat toitu. Päevas komplekteeritakse seal umbes 115 000 einet]] ==== Maapealsed teenused ==== Dubai rahvusvahelise lennujaama maapealseid teenuseid osutab [[Dnata]] Ground Handeling Services. Emiratesi tegevusi käitleb lennujaamas rohkem kui 2000 lennujaamateenuste osakonda.<ref name="6ucKS" /> Maapealsete teenuste hulka kuulub kargo rambi kasutamine ja tehnilise abi osutamine kõigile lennufirmadele, kes lendavad Dubai rahvusvahelisse lennujaama.<ref name="2ZYMm" /> ==== Lennukite hooldus ==== Emirates Engineering teostab kõiki lennuki hooldus töid ja lennukimootorite testimise eraldi mootorite testimise osakonnas. Emirates Engineering annab täielikku tehnilist abi kogu Emiratesi lennukipargile ja kõigile lennufirmadele lennujaamas, kes opereerivad rahvusvahelisi lende lennujaamast.<ref name="Ncteo" /> [[Fail:Emirates Trip 2009 250.jpg|pisi|Emiratesi lennukiangaarid]] Praeguste rajatiste hulka kuuluvad:<ref name="sJU4H" /><ref name="DOzso" /> * Seitse lennukiangaari, mis on võimelised mahutama [[Airbus A380]] lennukit (tegu on maailma suurima lennukiangaariga) * Õhusõiduki värvimise angaar * Õhusõidukite töötlemisosakond * Õhusõiduki mootori testimise osakond * Tehnilise hoolduse rajatis * Mootori testimise jaoks eraldi ehitatud osa lennujaamas * Õhusõiduki varuosade ladu == Ohustus ja turvalisus == [[Fail:Aeroport de dubai terminal 3 egate (echecking of passport).jpg|pisi|228x228px|Dubai lennujaama passikontroll Terminalis 3]] Dubai rahvusvahelise lennujaama üleüldise ohutuse ja turvalisuse eest vastutab [[Dubai]] tsiviillennundusamet. Reisijate eelkontroll leiab aset kõikides lennujaama terminalide sissepääsude juures. Lisaks on lennujaama kõikides terminalides võrkkesta pildistamine ja skaneerimine ning lisaks on see kõikides [[Araabia Ühendemiraadid|AÜE]] lennujaamdes; võrkkesta kontrolli ei pea tegema [[Araabia Ühendemiraadid|AÜE]] kodanikud. Skaneerimise ja kontrolli eesmärk on esmalt tagada turvalisus kõikidele reisijatele ja teiseks vältida kriminaaljuhtumeid, mis võivad toimuda [[Araabia Ühendemiraadid|AÜE]] territooriumil. 2007. aastate algul paigaldas Dubai lennujaam lennujaama skanneri, mis lisaks relvade tuvastamisele tuvastab ka narkootikume ja illegaalseid meelemürke veres. Uue süsteemi tõttu võivad [[Dubai]]sse minejad saada vähemalt 4-aastase vanglakaristuse; vangi minemiseks on vaja nii vähe kui 0,001 grammi narkootikumi. Vanglakaristuse saab ka mooniseemnete ja liigsete ravimite kaasaveo eest.<ref name="EzERU" /> Lennujaamas tehtakse meelemürkidest teada saamiseks vere ja uriini proove.<ref name="3hdEV" /> Ühe kilogrammi kokaiini transportimise eest saab Dubais surmanuhtluse karistuseks. == Maapealne transport == === Maanteed === Lennujaam on ühendatud maantee D 89-ga. Tegu ühe suurima linnasisese maanteega, mis algab [[Deira (Dubai)|Deirast]]. Maantee lõppeb Dubai rahvusvahelises lennujaamas, kus maantee jaguneb ära tee E 11-ga.<ref name="9xZnU" /> === Metroo === * Pikemalt artiklis ''[[Dubai metroo|Dubai Metroo]]'' [[Fail:5018 Dubai Metro in Dubai UAE.png|pisi|Dubai metroo]] Lennujaama teenindab metroo kahe liiniga, mis peatuvad lennujaamas või selle lähedal. Red Line'il on peatus Terminal 3 ja Terminal 1 juures. Green Line'il on peatus lennujaama lähedal, kus saavad reisijad, kes saabuvad või lahkuvad Terminal 2-st, kiiresti minna linna poole.<ref name="VR5vR" /> === Buss === Dubai bussivõrgustiku teenust osutab [[RTA]], kellel on mitu liini, mis peatuvad Dubai rahvusvahelises lennujaamas. Reisijad, kes peavad vahetama terminale, saavad kasutada terminalisiseseid busse, mis teenindavad liine tihedalt. Busse 4, 11, 15, 33 ja 44 saavad kasutada reisijad, kellel on vajalikud ühendused kõikide terminalidega. Emirates pakub kõigile oma reisijatele kolm korda päevas [[Al Ain]]i ja [[Abu Dhabi]]sse sõitvaid tasuta bussiliine.<ref name="LnuIt" /> === Takso === Lennujaama teenindab valitsuse omanduses olev [[Dubai Taxi Agency]], mis tagab 24-tunnise taksoteeninduse igas terminalis. == Statistika == {| border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="float:right; width:30%; margin:0 0 1em 1em; background:#f9f9f9; border:1px #aaa solid; border-collapse:collapse; font-size:100%;" ! style="text-align:center; background:#d4af37;" colspan="4"| Operatsioonide arv ja statistika |- | style="text-align:center;" colspan="4" | |- ! colspan="4" style="background:lightgrey;"|<small>Reisijate arv</small> |- |<small>2003</small> |<small>18,062,344</small> |<small>2010</small> |<small>47,180,628</small> |- |<small>2004</small> |<small>21,711,883</small> |<small>2011</small> |<small>50,977,960</small> |- |<small>2005</small> |<small>23,607,507</small> |<small>2012</small> |<small>57,684,550</small> |- |<small>2006</small> |<small>28,788,726</small> |<small>2013</small> |<small>66,431,533</small> |- |<small>2007</small> |<small>34,340,000</small> |<small>2014</small> |<small>70,475,636</small> |- |<small>2008</small> |<small>37,441,440</small> |<small>2015</small> |<small>78,014,841</small> |- |<small>2009</small> |<small>40,901,752</small> |<small>2016</small> |<small>83,654,250</small> |- ! colspan="4" style="background:lightgrey;"|<small>Kaubavedu tonnides</small> |- |<small>2003</small> |<small>928,758</small> |<small>2010</small> |<small>2,270,498</small> |- |<small>2004</small> |<small>1,111,647</small> |<small>2011</small> |<small>2,199,750</small> |- |<small>2005</small> |<small>1,333,014</small> |<small>2012</small> |<small>2,279,624</small> |- |<small>2006</small> |<small>1,410,963</small> |<small>2013</small> |<small>2,435,567</small> |- |<small>2007</small> |<small>1,668,505</small> |<small>2014</small> |<small>2,367,574</small> |- |<small>2008</small> |<small>1,824,991</small> |<small>2015</small> |<small>2,506,092</small> |- |<small>2009</small> |<small>1,927,520</small> |<small>2016</small> |<small>2,592,454 </small> |- ! colspan="4" style="background:lightgrey;"|<small>Lennuoperatsioone</small> |- |<small>2003</small> |<small>148,334</small> |<small>2010</small> |<small>292,662</small> |- |<small>2004</small> |<small>168,511</small> |<small>2011</small> |<small>326,317</small> |- |<small>2005</small> |<small>195,820</small> |<small>2012</small> |<small>344,245</small> |- |<small>2006</small> |<small>217,165</small> |<small>2013</small> |<small>369,953</small> |- |<small>2007</small> |<small>260,530</small> |<small>2014</small> |<small>357,339</small> |- |<small>2008</small> |<small>N/A</small> |<small>2015</small> |<small>406,625</small> |- |<small>2009</small> |<small>N/A</small> |<small>2016</small> |<small>418,220</small> |- ! colspan="4" style="background:#09f;"|Läbilaskevõime |- ! colspan=3|<small>Reisijad (praegune) |<small>83,000,000</small> |- ! colspan=3|<small>(maksimum) |<small>90,000,000</small> |- !colspan=3|<small>Kargo (praegune) |<small>2,5 m |- !colspan=3|<small>Kargo (maksimum) |<small>2,5 m |- !colspan=3|<small>Perroonid (praegune) |<small>173 |- ! colspan="4" style="background:#09f;"|Sihtkohtade arv |- !colspan=3|<small>Sihtkohtade arv |<small>240 |- ! colspan="4" style="background:#09f;"|Lennufirmade arv |- !colspan=3|<small>Rahvusvahelisi |<small>140+ |} {| class="wikitable" |+Lennuliikluse kasv Dubai rahvusvahelises lennujaamas<ref name="yy74L" /><ref name="Uil3I" /> !Lennufirmad !1990 !1994 !1998 !2002 !2006 !2010 !2014 |- |Reisijate arv |4,347 miljonit |6,299 miljonit |9,732 miljonit |15,973 miljonit |28,788 miljonit |47,180 miljonit |70,475 miljonit |- |Kauba liiklus tonnides |144 282 |243 092 |431 777 |764 193 |1,410 miljonit |2,19 miljonit |2,37 miljonit |- |Ühendusi linnadega |36 |54 |110 |170 |195 |210 |240 |- |Lende nädalas | – | – |2350 |2850 |4550 |6100 |7500 |- |Lennufirmasid | – | – |80 |102 |113 |135 |140 |} == Meedias == 2013. aastal esilinastus [[National Geographic]]u telekanalil 10-osaline dokumentaalsari "[[Ultimate Airport Dubai]]", mida tootsid Arrow Media ja National Geographic Channels International. Dokumentaalsarjas näidati Dubai rahvusvahelise lennujaama igapäevaelu. Teine hooaeg ilmus 2014. aastal ja kolmas hooaeg 2015. aastal.<ref name="BF6am" /> <gallery> Fail:Emirates Boeing 777 fleet at Dubai International Airport Wedelstaedt.jpg|Emiratesi Boeing 777 lennkid Dubais Fail:Dubai Airport (31370233344).jpg|Emiratesi lennukid terminalis 3 |Terminali 3 ülevaade Fail:Dubai - International (DXB - OMDB) AN0919771.jpg|Terminali 3 pargitud lennukid Fail:1965 Dubai airport.jpg|Dubai lennujaam 1965. aastal Fail:Flydubai Boeing 737-800 (A6-FDN) on final approach at Dubai International Airport (2011).jpg|Flydubai lennuk maandumas Dubai rahvusvahelisse lennujaam Fail:DXB Overview.jpg|Ülevaade Dubai lennujaamast Fail:Dubai - International (DXB - OMDB) AN1887781.jpg|Terminali 3 ehitamine Dubais </gallery> == Vaata ka == * [[Emirates Airline|Emirates]] * [[Al Maktomi rahvusvaheline lennujaam]] – [[Dubai]] teine lennujaam * [[flydubai]] * [[Dubai]] * [[Abu Dhabi rahvusvaheline lennujaam]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QAYkh">{{Netiviide|autor=Emirates 24/7|url=https://www.emirates247.com/business/dubai-remains-world-s-busiest-international-airport-2017-01-24-1.646965|pealkiri=Dubai remains world's busiest international airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="jxugr">{{Netiviide|autor=Airports Council International|url=http://www.aci.aero/Data-Centre/Monthly-Traffic-Data/Passenger-Summary/Year-to-date|pealkiri=Year to Date|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-08-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180813170044/http://www.aci.aero/Data-Centre/Monthly-Traffic-Data/Passenger-Summary/Year-to-date|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vRtQJ">{{Netiviide|autor=Airports Council International|url=http://www.aci.aero/Data-Centre/Monthly-Traffic-Data/Cargo-Summary/Year-to-date|pealkiri=Year to Date|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180514065523/http://www.aci.aero/Data-Centre/Monthly-Traffic-Data/Cargo-Summary/Year-to-date|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="2LDng">{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2016/12/14/busiest-airports-25-aircraft/|pealkiri=Busiest airports worldwide for 25 of the world’s most popular commercial aircraft revealed|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="u4qVY">{{Netiviide|autor=Dubai Airport|url=http://www.dubaiairports.ae/corporate/media-centre/press-releases#detail/dxb-retains-1-rank-for-international-traffic|pealkiri=Press Releases|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="wslbb">{{Netiviide|autor=World Airport Guide|url=http://www.worldairportguide.com/airport/314/airport_guide/Middle-East/Dubai-International-Airport.html|pealkiri=Dubai International Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-11-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061108134721/http://www.worldairportguide.com/airport/314/airport_guide/Middle-East/Dubai-International-Airport.html}}</ref> <ref name="QDbYn">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://www.dubaiairport.com/en/media-centre/facts-figures/Pages/factsheets-reports-statistics.aspx?id=9|pealkiri=Fact sheets, Reports & Statistics|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-09-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130928183035/http://www.dubaiairport.com/en/media-centre/facts-figures/Pages/factsheets-reports-statistics.aspx?id=9}}</ref> <ref name="vWKAv">{{Netiviide|autor=The National|url=https://www.thenational.ae/business/flydubai-annual-profit-drops-60-to-dh100-7-million-in-2015-1.212760|pealkiri=Flydubai annual profit drops 60% to Dh100.7 million in 2015|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="uoSA6">{{Netiviide|autor=Khaleej Times|url=http://khaleejtimes.ae/biz/inside.asp?xfile=%2Fdata%2Faviation%2F2014%2FDecember%2Faviation_December35.xml&section=aviation|pealkiri=Dubai Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141226005612/http://khaleejtimes.ae/biz/inside.asp?xfile=%2Fdata%2Faviation%2F2014%2FDecember%2Faviation_December35.xml&section=aviation|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="BfoFx">{{Netiviide|autor=Yahoo! Finance|url=https://ca.finance.yahoo.com/photos/archive-dxb-dubai-s-first-airport-opened-in-1960-with-a-sand-runway-1422980185-slideshow/dubai-airport-photo-1697831585.html|pealkiri=Dubai's beautiful first airport opened in 1960 with a sand runway|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180514064733/https://ca.finance.yahoo.com/photos/archive-dxb-dubai-s-first-airport-opened-in-1960-with-a-sand-runway-1422980185-slideshow/dubai-airport-photo-1697831585.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="1B8zJ">{{Netiviide|autor=arabian Business|url=http://www.arabianbusiness.com/uk-s-costain-looks-for-middle-east-expansion-463102.html#.VrJ8uvkrJhE|pealkiri=UK's Costain looks for Middle East expansion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RlQU0">{{Netiviide|autor=Dubaifaqs|url=http://www.dubaifaqs.com/dubai-airport.php|pealkiri=Dubai International Airport (IATA Airport Code DXB)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="an6xt">{{Netiviide|autor=Flightglobal / Archive|url=https://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1963/1963%20-%200550.html|pealkiri=Aviation History|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BaehW">{{Netiviide|autor=dubaiasitusedtobe.com|url=http://www.dubaiasitusedtobe.com/pages/galleries/oldairport.shtm|pealkiri=Dubai Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="7m3ST">{{Netiviide|autor=Airports Guide|url=http://www.dubai-dxb.airports-guides.com/|pealkiri=Dubai International Airport (DXB) Airport Information|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="0n1nh">{{Netiviide|autor=E-turbo News|url=http://www.eturbonews.com/4742/emirates-moving-new-terminal-3-dubai|pealkiri=Emirates Moving to Terminal 3 in Dubai|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Gulf Business|url=http://gulfbusiness.com/flydubai-begin-flights-krakow-catania-2018/|pealkiri=Flydubai to begin flights to Krakow, Catania in 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="JKzoq">{{Netiviide|autor=Gulf News|url=http://www.gulfnews.com/business/Aviation/10253853.html|pealkiri=Emirates SkyCargo ready to handle bigger cargo traffic as non-stop LA flights commence|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-08-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090825202519/http://www.gulfnews.com/business/Aviation/10253853.html}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Routes Online|url=http://www.routesonline.com/news/38/airlineroute/273979/flydubai-expands-russia-service-in-w17/|pealkiri=Flydubai expands Russia service in w17|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="fboGn">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://www.ameinfo.com/188261.html|pealkiri=flydubai to fly from Terminal 2|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090403090231/http://www.ameinfo.com/188261.html}}</ref> <ref name="5tUeT">{{Netiviide|autor=Dubai Airports|url=http://www.dubaiairport.com/en/media-centre/facts-figures/Pages/factsheets-reports-statistics.aspx?id=9|pealkiri=Press Release|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-02-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222141001/http://www.dubaiairport.com/en/media-centre/facts-figures/Pages/factsheets-reports-statistics.aspx?id=9}}</ref> <ref name="ubm0S">{{Netiviide|autor=Dar Group|url=http://www.dargroup.com/pdf/projects/RoyalAirwingFacilities.pdf|pealkiri=Royal Airwing|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110516134917/http://www.dargroup.com/pdf/projects/RoyalAirwingFacilities.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="LiQ5t">{{Netiviide|autor=Dubai Airports|url=http://www.dubaiairports.ae/corporate/about-us/history|pealkiri=Dubai Airports owns and manages the operation and development of both of Dubai’s airports – Dubai International (DXB) and Dubai World Central (DWC).|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="gh64M">{{Netiviide|autor=Dubai Airports|url=http://www.dubaiairports.ae/corporate/media-centre/fact-sheets/detail/dubai-airports-terminal-1|pealkiri=Dubai Airports Terminal 1|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Z3roJ">{{Netiviide|autor=Alec|url=http://alec.ae/projects/dubai-international-airport-concourse-d/|pealkiri=Duba International Airport Concourse D|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="5DwCs">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://dubaiairport.com/DubaiAirports/English/Media%2BCenter/Fact%2BSheets/T2%2BSept%2BFinal.htm|pealkiri=Dubai Airport Terminal 2|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101215165226/http://dubaiairport.com/DubaiAirports/English/Media%2BCenter/Fact%2BSheets/T2%2BSept%2BFinal.htm}}</ref> <ref name="nDbso">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://dubaiairport.com/DubaiAirports/English/Media%2BCenter/Fact%2BSheets/T3%2BSept%2BFinal.htm|pealkiri=Dubai Airport Terminal 3|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-12-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101215165634/http://dubaiairport.com/DubaiAirports/English/Media%2BCenter/Fact%2BSheets/T3%2BSept%2BFinal.htm}}</ref> <ref name="ntmYR">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://bechtel.com/assets/files/PDF/Aviation/Aviation_Dubai.pdf|pealkiri=Dubai International Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100102034750/http://bechtel.com/assets/files/PDF/Aviation/Aviation_Dubai.pdf}}</ref> <ref name="0EpNM">{{Netiviide|autor=Airport Techology|url=https://www.airport-technology.com/projects/dubai/|pealkiri=Dubai International Airport (DXB/OMDB)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="V9uyO">{{Netiviide|autor=Railway Techology|url=http://www.railway-technology.com/news/newsbombardier-build-automated-people-mover-system-dubai-airport|pealkiri=Bombardier to buld people mover at Dubai Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-02-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150223230349/http://www.railway-technology.com/news/newsbombardier-build-automated-people-mover-system-dubai-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="exU3l">{{Netiviide|autor=Emirates 24/7|url=https://www.emirates247.com/news/emirates/dubai-airports-invites-public-for-new-concourse-trials-2016-01-12-1.617048|pealkiri=Dubai Airports invites public for new concourse trials|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="n3Ixx">{{Netiviide|autor=Logistics Middle East|url=https://www.logisticsmiddleeast.com/article-2356-terminal_2_handed_over_to_flydubai|pealkiri=Terminal 2 handed over to Flydubai|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="DBPsl">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://atwonline.com/magazine/article.html?articleID=1460|pealkiri=The Sky is the Limit|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-01-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100115053139/http://atwonline.com/magazine/article.html?articleID=1460}}</ref> <ref name="hkqIF">{{Netiviide|autor=Khaleej Times|url=http://www.khaleejtimes.com/nation/inside.asp?xfile=%2Fdata%2Fnationgeneral%2F2012%2FSeptember%2Fnationgeneral_September277.xml&section=nationgeneral|pealkiri=New signage at Dubai Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-06-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610214343/http://www.khaleejtimes.com/nation/inside.asp?xfile=%2Fdata%2Fnationgeneral%2F2012%2FSeptember%2Fnationgeneral_September277.xml&section=nationgeneral|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QUZgV">{{Netiviide|autor=Gulf News|url=http://archive.gulfnews.com/supplements/dubaicargovillage/sub_story/10054911.html|pealkiri=Dubai freight hub|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080806233632/http://archive.gulfnews.com/supplements/dubaicargovillage/sub_story/10054911.html}}</ref> <ref name="mrxDV">{{Netiviide|autor=Airport Technology|url=http://www.airport-technology.com/projects/dubai/|pealkiri=Dubai International Airport (DXB/OMDB)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="Q23N8">{{Netiviide|autor=arabian Business|url=http://www.arabianbusiness.com/dubai-opens-new-a380-airport-terminal-484277.html|pealkiri=Dubai opens new A380 airport terminal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="SaRab">{{Netiviide|autor=Air Moldova|url=https://www.airmoldova.md/news-records-en/dubai-a-new-route-from-air-moldova-starting-from-23-november/|pealkiri=Dubai - a new route starting from 23 November|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="rT85Y">{{Netiviide|autor=Routes Online|url=https://www.routesonline.com/news/38/airlineroute/276692/emirates-resumes-istanbul-sabiha-gokcen-route-from-june-2018/|pealkiri=Emirates resumes Istanbul Sabiha Gokcen route from June 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3VwNJ">{{Netiviide|autor=Routes Online|url=https://www.routesonline.com/news/38/airlineroute/276320/emirates-plans-london-stansted-launch-in-june-2018/|pealkiri=Emirates plans London Stansted launch in June 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="P3eVA">{{Netiviide|autor=Hotelier Middle East|url=http://www.hoteliermiddleeast.com/30917-flydubai-to-begin-flights-to-kilimanjaro-by-october/|pealkiri=Flydubai to begin flight to Kilimanjaro in October|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="1K4v8">{{Netiviide|autor=Routes Online|url=https://www.routesonline.com/news/38/airlineroute/276037/flydubai-adds-new-destinations-in-s18/|pealkiri=flydubai adds new destinations in S18|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FRz6i">{{Netiviide|autor=Routes Online|url=https://www.routesonline.com/news/38/airlineroute/270704/jubba-airways-adds-bosaso-dubai-service-in-w16/|pealkiri=Jubba Airways adds Bosaso - Dubai service in W16|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="6ucKS">{{Netiviide|autor=Emirates Airport Services|url=http://www.emiratesgroupcareers.com/english/Careers_Overview/Services/ekas/default.aspx|pealkiri=Ground Handeling EKS|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111231183645/http://www.emiratesgroupcareers.com/english/Careers_Overview/Services/ekas/default.aspx}}</ref> <ref name="2ZYMm">{{Netiviide|autor=Dnata|url=http://www.dnata.com/Ground/index.asp?pid=137030|pealkiri=Ground Handeling|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-06-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090603093501/http://www.dnata.com/Ground/index.asp?pid=137030}}</ref> <ref name="Ncteo">{{Netiviide|autor=Emirates Engineering|url=http://www.emiratesengineering.com/040100.asp|pealkiri=Emirates Engineering|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090602093226/http://www.emiratesengineering.com/040100.asp|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="sJU4H">{{Netiviide|autor=Ameinfo.com|url=http://www.ameinfo.com/63928.html|pealkiri=Emirates starts building one of the world's largest and most sophisticated engine test facilities|arhiivimisaeg=2011-06-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110607104951/http://www.ameinfo.com/63928.html|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="DOzso">{{Netiviide|autor=Emirrates Group Careers|url=http://www.emiratesgroupcareers.com/english/Careers_Overview/engineering/locn_facilities.aspx|pealkiri=Location and Facilities {{!}} Emirates Group Careers Centre|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-06-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090618070434/http://www.emiratesgroupcareers.com/english/Careers_Overview/engineering/locn_facilities.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="EzERU">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://www.7days.ae/en/2008/02/11/tourists-get-drug-warning.html|pealkiri=Tourist get drug warning|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-05-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080510084727/http://www.7days.ae/en/2008/02/11/tourists-get-drug-warning.html}}</ref> <ref name="3hdEV">{{Netiviide|autor=Fair Trials International|url=http://www.fairtrials.net/index.php/news/article/charity_issues_urgent_warning_to_all_travellers_to_uae_after_briton_impriso/|pealkiri=Charity issues urgent warning to all travellers to UAE after Briton is imprisoned for 4 years|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-02-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080211180016/http://www.fairtrials.net/index.php/news/article/charity_issues_urgent_warning_to_all_travellers_to_uae_after_briton_impriso/}}</ref> <ref name="9xZnU">{{Netiviide|autor=Wayback Machine|url=http://www.airport-dubai.net/transportation.cfm|pealkiri=Dubai Airport roads|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-07-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723004716/http://www.airport-dubai.net/transportation.cfm}}</ref> <ref name="VR5vR">{{Netiviide|autor=Railway Techology|url=http://www.railway-technology.com/projects/dubai-metro/|pealkiri=Dubai Metro|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LnuIt">{{Netiviide|autor=Emirates|url=http://www.emirates.com/ae/english/plan_book/to_and_from_airport/free_shuttle_service_dubai.aspx?intcid=EN_Free_Shuttle_Service_v4_185_tcm277-612108|pealkiri=Free Shuttle Service {{!}} Emirates United Arab Emirates|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="yy74L">{{Netiviide|autor=Dubai Airport|url=http://www.dubaiairport.com/DIA/English/TopMenu/About%2BDIA/Facts%2Band%2BFigures/|pealkiri=Dubai International Airport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-07-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090712051851/http://www.dubaiairport.com/DIA/English/TopMenu/About%2BDIA/Facts%2Band%2BFigures/}}</ref> <ref name="Uil3I">{{Netiviide|autor=Dubai Airports|url=http://www.dubaiairports.ae/docs/default-source/pdf/dubaiairports_infographic-pdf.pdf?sfvrsn=2|pealkiri=Dubai Airports Docs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BF6am">{{Netiviide|autor=Yahoo Maktub Entertainment|url=https://en-maktoob.entertainment.yahoo.com/news/ultimate-airport-dubai-returns-season-2-055048056.html|pealkiri=Ultimate Airport Dubai' returns for Season 2|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-07-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150724114118/https://en-maktoob.entertainment.yahoo.com/news/ultimate-airport-dubai-returns-season-2-055048056.html}}</ref> }} [[Kategooria:Araabia Ühendemiraatide lennujaamad]] [[Kategooria:Dubai|Lennujaam, rahvusvaheline]] ikup4iq99fzq7j6hxgiqhp4hbj9zo8z 0 461403 7122175 6576118 2026-03-31T21:20:43Z Metsavend 738 7122175 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-12733, Hjalmar Schacht.jpg|pisi|Hjalmar Schacht]] '''Horace Greeley Hjalmar Schacht''' ([[22. jaanuar]] [[1877]] Tingleff (tänapäeval [[Tinglev]], [[Taani]]) – [[3. juuni]] [[1970]] [[München]]) oli Saksa poliitik, majandustegelane ja pankur. Hjalmar Schacht oli pärit kaupmehe perekonnast. Aastatel [[1895]]–[[1899]] õppis ta majandusteadust [[Kiel]]is, Münchenis ja [[Berliin]]is. [[1900]]. aastal alustas ta tööd ühes kaubanduslepinguühingus. [[1903]]. asus ta arhvivaarina tööle Dresdeni Panka, [[1908]]. aastal sai ta sama panga asedirektoriks. [[1916]]. aastal sai Schachtist Saksamaa Rahvusliku Panga (Nationalbank für Deutschland) direktor. [[1918]]. aastal oli ta üks [[Saksa Demokraatlik Partei|Saksa Demokraatliku Partei]] asutajaid. Pärast Saksamaa Rahvusliku Panga ühendamist Darmstadti Kaubandus- ja Tööstuspangaga sai Hjalmar Schacht uue Danat-Panga (Danat-Bank) juhatajaks. [[1923]]. aasta novembris kutsuti ta riigi valuutakomissari ametikohale. Sama aasta detsembris määras riigikantsler [[Gustav Stresemann]] ta Saksamaa Riigipanga presidendiks. [[1926]]. aastal astus ta Saksa Demokraatlikust Parteist välja ja asus sõlmima kontakte rahvuslikult meelestatud parempoolsete parteidega. [[1930]]. aastal vastustas Schacht [[Youngi plaan]]i ja astus Saksamaa Riigipanga presidendi ametikohalt tagasi. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel määrati Hjalmar Schacht [[16. märts]]il [[1933]] uuesti Saksamaa Riigipanga presidendiks. Alates [[2. august]]ist [[1934]] kuni [[26. november|26. novembrini]] [[1937]] oli Hjalmar Schacht [[Kolmas Riik|Saksamaa]] majandusminister. Pärast majandusministri ametist lahkumist oli Schacht kuni [[1943]]. aastani portfellita minister. [[20. jaanuar]]il [[1939]] vabastati ta Saksamaa Riigipanga presidendi ametikohalt.<ref>[https://www.dhm.de/lemo/biografie/hjalmar-schacht Hjalmar Schacht 1877-1970] Lebendiges Museum Online</ref> Pärast [[20. juuli]]l [[1944]] aset leidnud atentaati [[Adolf Hitler]]ile kahtlustasid võimud Schachti seotuses vandenõuga ja ta vahistati. Kuni sõja lõpuni hoiti teda kinni [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]].<ref>[http://spartacus-educational.com/GERschacht.htm Hjalmar Schacht] Spartacus Educational</ref> [[Nürnbergi protsess]]il oli Hjalmar Schacht süüdistatavate hulgas, kuid ta mõisteti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1946]] õigeks ja vabastati samal päeval.<ref>[https://web.archive.org/web/20200326093820/https://trialinternational.org/latest-post/hjalmar-schacht/ Hjalmar Schacht]. Trial International</ref> Mõni päev hiljem ta aga vahistati uuest ja mõisteti [[1947]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgard]]is toimunud kohtuprotsessil 8 aastaks töölaagrisse. [[1948]]. aasta septembris ta siiski vabastati.<ref>[https://web.archive.org/web/20170326225942/https://staatenlos.info/geldsystem/hjalmar-schacht.html Hjalmar Schacht] Staatenlos Info</ref> [[1953]]. aastal avaldas Schacht mälestusteraamatu "76 Jahre meines Lebens" ("Minu elu 76 aastat"). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria-tekstina}} {{Hitleri valitsus}} {{JÄRJESTA:Schacht, Hjalmar}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Pankurid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1970]] 4vj9lxbvh8jkcznilwtlvh2id3t7y6a 0 461490 7122323 6245097 2026-04-01T08:43:10Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7122323 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Mari Kaarma | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[1951]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = kujundusgraafika | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Mari Kaarma''' (sündinud [[5. mai]]l [[1951]]) on eesti [[kujundusgraafik]]. ==Elukäik== Mari Kaarma on lõpetanud [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] 1974. aastal [[mood|moe]] erialal.<ref name="raamat">[[Sigrid Huik]], [[Maasike Maasik]], [[Aet Ollisaar]], [[Tiina Puhkan]] "Eesti tekstiilikunst 1915–2015“ Eesti Tekstiilikunstnike Liit, 2015. ISBN 9789949385751</ref> ==Isikunäitused== *1980 "Akvarellid ja tekstiilid", Tallinna Kunstihoone *1983 "Akvarellid ja tekstiilid", Tartu Kunstimuuseum *1983 akvarellide näitus, Kinomaja, Tallinn *1990 rahvarõivapiltide näitus, Kristjan Raua majamuuseum (koos [[Melanie Kaarma]]ga) *2014 postmarkide ja -kaartide originaalide näitus "Rahvarõivad posti teel", ERM, Narva Muuseum ==Tunnustus== *1988. aasta 25 kauneima raamatu preemia raamatu "Põder, kes käis varvastel" (1987) illustratsioonide eest *2012. aasta 25 kauneima raamatu preemia, aasta viie kauneima lasteraamatu preemia ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia raamatu "Aett, eit ning mia" (2011) kujundamise eest ==Liikmesus== Ta on 1983. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja [[Eesti Kujundusgraafikute Liit|Eesti Kujundusgraafikute Liid]]u liige.<ref name="raamat"></ref> ==Isiklikku== Tema ema oli eesti rõivakunstnik [[Melanie Kaarma]] ja isa mööblikunstnik [[Voldemar Kaarma]]. Raamatugraafik [[Jüri Kaarma]] oli Mari Kaarma vend. Tema vend on ka vaimulik [[Juvenalius Kaarma|Juvenalius (Märt) Kaarma]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaarma, Mari}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] cm8y8k134u773jge84v8zd3sli3i7es 0 462148 7122316 5633365 2026-04-01T08:39:26Z Amherst99 15496 7122316 wikitext text/x-wiki '''Pjotr Skoropostižnõi''' (eestipäraselt ka '''Peeter Skoropostižnõi'''; [[17. detsember]] [[1829]] [[Tailova]] – [[20. aprill]] [[1902]] [[Jõõpre]]) oli [[Liivimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venelased|venelasest]] [[Õigeusk|õigeusu]] vaimulik (preester). == Eluloolisi andmeid == Ta sündis 17. detsembril 1829 Tailovas [[köster]] Georg Skoropostižnõi peres, lõpetas [[Pihkva Vaimulik Seminar|Pihkva Vaimuliku Seminari]] [[1851]]. aastal. Preester Peeter/Pjotr Skoropostižnõi suri 20. aprillil 1902 Jõõpres ja maeti [[Jõõpre kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.eoc.ee|Pealkiri=vaimulike andmebaas/Pjotr Skoropostižnõi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Vaimulikupühitsused == * pühitseti [[diakon]]iks 1. juulil [[1852]] [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia ja Miitavi]] ülempiiskop Platon I poolt * pühitseti preestriks 3. juulil 1852] Riia ja Miitavi ülempiiskop Platon I poolt ==Tunnustus== * [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] pronksmälestusmedal [[1858]] * rinnarist [[1858]] * [[Puusaehe|puusaehe (nabedrennik)]] [[1865]] * teenistusmüts [[1874]]   * [[kamilavka]] [[1882]] ==Teenistuskäik== * pr [[Võnnu-Kärsa Kristuse sündimise kogudus]]es 3. juuli [[1852]] – 11. juuni [[1855]] (oli koguduse esimene preester)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https:// www.eha.ee|Pealkiri=Õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Võnnu-Kärsa|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * pr [[Piirissaare Peetruse ja Pauluse kogudus]]es [[1855]]–[[1859]] * pr [[Häädemeeste Issandamuutmise kogudus]]es [[1859]]–[[1866]] * pr [[Tahkuranna Issandamuutmise kogudus]]es [[1860]]–[[1861]] (asetäitja) * pr [[Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kogudus]]es [[1866]]–[[1902]] == Isiklikku == Nikolai Skoropostiznõi pere: abikaasa Anna Skoropostižnaja (sünd [[1829]]); nende lapsed: Olipiada (sünd [[1853]]); Veera (sünd [[1856]]): Aleksander (sünd [[1858|1858);]] Nikolai (sünd [[1861]]); Nikolai (sünd [[1870|1870).]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Skoropostižnõi, Pjotr}} [[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1829]] [[Kategooria:Surnud 1902]] gmokarbq56jdcpb4ena794khfggwxk9 0 462381 7122079 7118909 2026-03-31T19:16:24Z Juhan242 213253 /* Sündmused maailmas */ 7122079 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 12. aprill – [[Peruu]]s toimuvad üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimuvad presidendivalimised * 1. aprill – [[Artemis II]] mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * [[Uus START-leping]] aegub ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktori ametist * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppeb [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] r7kayek6tz6314ysg7bfyodqqfjzzg6 7122105 7122079 2026-03-31T20:09:41Z Juhan242 213253 /* Sündmused maailmas */ 7122105 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 12. aprill – [[Peruu]]s toimuvad üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimuvad presidendivalimised * 1. aprill – [[Artemis II]] mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 27.-28. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * [[Uus START-leping]] aegub ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktori ametist * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppeb [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] fa0ry1tuxj2tggfeu8l6pzrjzaraktl 0 465426 7122121 7014082 2026-03-31T20:29:24Z Kuriuss 38125 7122121 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Infokast ametiisik | nimi = James Mattis | pilt = James Mattis official photo.jpg | pildiallkiri = James Mattis | amet = 26. [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister]] | ametiajaalgus = 20. jaanuar 2017 | ametiajalõpp = 1. jaanuar 2019 | eelmine = [[Ash Carter]] | järgmine = [[Patrick M. Shanahan]] | amet2 = [[Ameerika Ühendriikide keskväejuhatus]]e komandör | ametiajaalgus2 = 11. august 2010 | ametiajalõpp2 = 22. märts 2013 | eelmine2 = [[David Petraeus]] | järgmine2 = [[Lloyd Austin]] | amet3 = [[Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatus]]e komandör | ametiajaalgus3 = 9. november 2007 | ametiajalõpp3 = 11. august 2010 | eelmine3 = [[Lance L. Smith]] | järgmine3 = [[Raymond T. Odierno]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = James Norman Mattis | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1950|9|8}} | sünnikoht = [[Pullman (Washington)|Pullman]], [[Washingtoni osariik|Washington]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Hüüdnimi = {{Lihtloend| * "Chaos" (raadiokutsung)<ref name="SanDieTri" /> * "Warrior Monk"<ref name="SanDieTri" /><ref name="AFJ" /> * "Mad Dog"<ref name="SanDieTri" /><ref name="AFJ" /> * "Jim Mattis" }} | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1950|9|8}} | Sünnikoht = [[Pullman (Washington)|Pullman]], [[Washingtoni osariik|Washington]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{nowrap|{{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}}} | Teenistused = [[File:Seal of the United States Marine Corps.svg|23px]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi]] | Teenistusaeg = 1969–2013<ref name="CNN1" /> | Auaste = [[File:US Marine 10 shoulderboard.svg|23px]] [[kindral]]<ref name="CNN1" /> | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * {{nowrap|[[File:Official CENTCOM Seal.png|23px]] [[Ameerika Ühendriikide Keskväejuhatus|USA keskväejuhatus]]}}<ref name="CNN1" /> * [[File:USJFCOM SEAL.gif|23px]] [[Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatus|USA ühendvägede juhatus]]<ref name="CNN1" /> * [[NATO arendusstaabi ülem]]<ref name="CNN1" /> * {{nowrap|[[File:IMEFlogo.jpg|23px]] [[I Marine Expeditionary Force]]}}<ref name="CNN1" /> * [[File:MARCENT insignia.jpg|23px]] [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe|USA merejalaväeüksuste keskväejuhatus]]<ref name="hisdefgov" /> * [[File:Marine Corps Combat Development Command Seal 120x126.jpg|23px]] [[Marine Corps Combat Development Command]]<ref name="CNN1" /> * [[File:US 1st Marine Division SSI.svg|23px]] [[1. merejalaväe diviis]]<ref name="CNN1" /> * [[File:USMC - 7th Marine Regiment New Logo.png|23px]] [[7. merejalaväe rügement]] * [[File:1batallon 7regimiento 1division marines.png|23px]] [[1st Battalion, 7th Marines]]<ref name="Britannica" /> }} | Sõjad/lahingud = [[Lahesõda]]<ref name="Britannica" /><br> [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]]<ref name="CNN1" /><br> [[Iraagi sõda]]<ref name="Britannica" /><br> • [[2003. aasta sissetung Iraaki]]<ref name="Britannica" /><br> • [[Esimene Fallujahi lahing]]<ref name="Britannica" /><br> • [[Teine Fallujahi lahing]]<ref name="Britannica" /> | Autasud = [[James Mattis#Sõjaväelised autasud|Loetelu]] | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''James Norman Mattis''' (sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1950]] USA [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Pullman]]is) on [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] eru[[kindral]], kes oli aastatel 2017–2019 [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide 26. kaitseminister]]. [[11. august]]ist [[2010]] kuni [[22. märts]]ini [[2013]] teenis ta [[Ameerika Ühendriikide keskväejuhatus]]e 11. komandörina. Enne seda, kui president [[Barack Obama]] ta 2010. aastal kindral [[David Petraeus]]e asemel keskväejuhatuse ülemaks määras, teenis Mattis 2007. aasta 9. novembrist 2010. aasta augustini [[USA Ühendvägede juhatus]]e ülemana ja ühtlasi [[9. november|9. novembrist]] 2007 [[8. september|8. septembrini]] [[2009]] [[NATO]] [[NATO arendusstaabi ülem|arendusstaabi ülemana]].<ref name="hisdefgov" /> Varem on Mattis teeninud [[I Merejalaväe Ekspeditsiooniväed|I Merejalaväe Ekspeditsioonivägede]], [[USA merejalaväeüksuste keskväejuhatus]]e ja [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] ajal [[1. merejalaväe diviis]]i ülemana.<ref name="DjHN0" /> [[20. jaanuar]]il [[2017]] kinnitas [[Ameerika Ühendriikide senat]] Mattise 98 poolt- ja 1 vastuhäälega kaitseministriks.<ref name="aWTq6" /> Kaitseministriks sai ta teatavate tingimustega, sest ta oli tegevteenistusest eemal olnud ainult 3 aastat, aga USA seadused nõuavad, et kaitseminister peab olema tegevteenistusest eemal olnud 7 aastat. Ta oli 45. Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trumpi administratsioon]]i esimene ametlikult kinnitatud liige. Ainsana hääletas tema vastu senaator [[Kirsten Gillibrand]]. Kaitseministrina rõhutas Mattis [[2017.-2018. aasta Põhja-Korea kriis|Põhja-Korea kriisi]] valguses USA valmisolekut kaitsta oma pikaaegset liitlast [[Lõuna-Korea]]d<ref name="XC9Ht" /><ref name="bvmHs" /> Mattis välistas sõjaväelise koostöö Venemaaga,<ref name="8q2Ph" /> toonitades, et Venemaa tegevus kujutab ohtu kaasaegsele maailmakorrale.<ref name="V1Ej0" /><ref name="pXjK7" /> Ta vastandus aeg-ajalt mõnede [[Trumpi administratsioon]]i otsustega, olles näiteks vastu USA väljumisele [[Iraani tuumalepe|Iraani tuumaleppest]],<ref name="viMG2" /><ref name="pf0JB" /> [[Ameerika Ühendriikide Iisraeli saatkond|USA Iisraeli saatkonna]] kolimisele [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] ja [[Ameerika Ühendriikide kosmosevägi|kosmoseväe]] loomisele kuuenda väeliigina.<ref name="hzIuI" /> 20. detsembril 2018 andis Mattis sisse oma lahkumisavalduse protestiks president Trumpi otsusele USA väed Süüriast välja tõmmata.<ref name="n4F8w" /> Lahkumisavalduse kohaselt soovis Mattis ametisse jääda kuni 28. veebruarini 2019, põhjendades seda veebruaris toimuva NATO kaitseministrite kohtumisega. Trump nõustus algselt Mattise soovitud kuupäevaga,<ref name="31OUd" /> kuid teatas 23. detsembril, et eemaldab Mattise ametist 1. jaanuaril 2019.<ref name="NYT1" /> Trumpi motiiviks pakuti ajakirjanduses isiklikku solvumist, sest Mattis kritiseeris lahkumisavalduses Trumpi poliitikat USA liitlaste suunal ja autoritaarsete riigijuhtide tolereerimist.<ref name="NYTHaberman" /><ref name="NYT1" /> Hiljem väitis Trump, et "vallandas" Mattise rahulolematuse pärast tema tööga kaitseministrina.<ref name="NYTHaberman" /> Mattise lahkumise järel asus 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks endine asekaitseminister [[Patrick M. Shanahan]].<ref name="NYT1" /> == Lapsepõlv ja haridus == Mattis sündis 8. septembril 1950 USA [[Washington]]i osariigis.<ref name="2kj9r" /> Ta on John West Mattise (1915–1988) ja Lucille Mattise (sündinud Proulx) poeg.<ref name="ilQLe" /><ref name="CNN1" /> Ta ema töötas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Lõuna-Aafrika]]s [[USA maavägi|USA maaväele]] alluvate sõjaväeluurajate heaks.<ref name="YA7Wi" /> Mattise isa töötas [[kaubalaev]]adel, kuid omandas hiljem tuumainseneri hariduse ja kolis perekonna [[Richland]]i linna, et töötada sealses tuumajaamas, mis tootis lõhustuvaid materjale [[Manhattani projekt]]i tarbeks.<ref name="Yorker" /> Mattise perekond oli väga raamatulembene ja telerit neil polnud.<ref name="Yorker" /> [[1968]]. aastal lõpetas Mattis [[Columbia keskkool]]i,<ref name="ajNYc" /> [[1971]]. aastal [[Kesk-Washingtoni ülikool]]i [[bakalaureusekraad]]iga [[ajalugu|ajaloos]]<ref name="06Pf4" /> ja [[1994]]. aastal [[Riiklik sõjakolledž|Riikliku sõjakolledži]] [[magistrikraad]]iga.<ref name="hisdefgov" /> == Sõjaväekarjäär == Mattise sõjaväeline karjäär algas [[1969]]. aastal, kui ta liitus USA merejalaväe reserviga.<ref name="0yD20" /> [[1. jaanuar]]il [[1972]] anti talle [[reservohvitser]]i väljaõppe läbimise järel [[nooremleitnant|nooremleitnand]]i auaste.<ref name="Rey4-5" /> Teenistusaastate jooksul on [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[kindralmajor]] [[Robert Scales]] Mattist kirjeldanud kui "ühte kõige paremini lihvitud kommetega meest, keda olen tundnud". Arvamust Mattisest kui intellektuaalist on muuhulgas süvendanud asjaolu, et ta kannab teenistuses olles alati endaga kaasas [[Marcus Aurelius]]e raamatut "[[Iseendale]]".<ref name="TIME" /><ref name="9T3SL" /> Leitnandina teenis ta [[3. merejalaväe diviis|3. merejalaväe diviisis]] rühmaülemana. Pärast ülendamist [[kapten]]iks määrati ta Mereakadeemia Ettevalmistuskooli pataljoniülemaks, hiljem kompaniiülemaks [[1. merejalaväe rügement|1. merejalaväe rügemendis]]. Saades [[major]]i auaste, asus ta juhtima merejalaväe värbamiskeskust [[Portland]]is.<ref name="Y17um" /> Mattis on lõpetanud USA merejalaväe dessantväeüksuste sõjakooli, USA merejalaväe juhtimiskolledži ja [[Riiklik sõjakolledž|Riikliku sõjakolledži]] ([[inglise keel]]es ''National War College''). === Lahesõda === [[Kolonelleitnant|Kolonelleitnandina]] juhtis Mattis Lahesõja ajal 7. merejalaväerügemendi 1. pataljoni, mis oli üks 7. merejalaväerügemendi ründepataljonidest.<ref name="8T9Ub" /> === Afganistani sõda === [[Kolonel]]ina juhtis Mattis [[7. merejalaväerügement]]i. Pärast edutamist [[brigaadikindral]]iks juhtis ta merejalaväe 1. ekspeditsioonibrigaadi.<ref name="ajlj2" /> Sõja algfaasis juhtis Mattis [[Ameerika Ühendriikide merevägi|Ameerika Ühendriikide mereväe]] 58. sihtjõu operatsioone Lõuna-[[Afganistan]]is<ref name="DFlGx" />, olles seega esimene mereväe sihtjõude juhtinud merejalaväeohvitser.<ref name="Rey4-5" /> Afganistanis oli Mattis alluvate seas lugupeetud oma juhtimisstiili tõttu, külastades tihti eesrinnet ja suheldes kõrgemate ohvitseride kõrvalt ka allohvitseridega.<ref name="Ta4jZ" /> === Iraagi sõda === [[Pilt:Genmattisltr.jpg|pisi|vasakul|Mattise kiri 1. merejalaväe diviisi sõduritele päev enne [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta USA vägede sissetungi Iraaki]]]] [[Pilt:US Navy 041114-M-8205V-005 Iraqi Special Forces Soldiers assigned to the 1st Marines, patrol south clearing every house on their way through Fallujah, Iraq, during Operation Al Fajr (New Dawn).jpg|pisi|USA merejalaväelased Al-Fallūjahi linnas 2004. aastal]] [[Pilt:21 days to Baghdad, 4 years later DVIDS37949.jpg|pisi|Mattis (paremal) kindralleitnant [[James T. Conaway]]ga Iraagis 2007. aastal]] [[Kindralmajor]]ina juhtis Mattis [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] käigus [[1. merejalaväe diviis]]i [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta USA vägede sissetungis]] ja järgnenud stabiliseerimisoperatsioonidel.<ref name="Ricks06313" /> Mattisel oli oluline juhtroll USA sõjalistes operatsioonides [[Al-Fallūjah]]' linnas ja selle ümbruses, k.a läbirääkimistel Al-Fallūjahit kaitsnud sissivõitlejate juhtidega [[Operatsioon Vigilant Resolve|operatsiooni Vigilant Resolve]] käigus 2004. aasta aprillis ja osalemine [[Operatsioon Phantom Fury|operatsiooni Phantom Fury]] plaanimisel sama aasta novembris.<ref name="R8jDr" /> Lähtudes 2007. aastal ilmunud [[USA kaitseministeerium]]i uuringu tulemustest, mis näitasid, et ainult 55% USA sõduritest ja 40% merejalaväelastest teataksid tsiviilisikute väärkohtlemisest, manitses Mattis merejalaväelasi: "Iga kord, kui te iraaklasele lehvitate, pöörab Al-Qaeda hauas ringi".<ref name="u6XlN" /> Mattis populariseeris 1. merejalaväe diviisi moto "No Better Friend, No Worse Enemy" ("(meist) pole paremat sõpra ega hullemat vaenlast"), mis on parafraseeritud [[Diktaator (Vana-Rooma)|Rooma vabariigi diktaatori]] [[Lucius Cornelius Sulla]] [[epitaaf]]ist,<ref name="98DZ3" /> oma kirjas diviisi mereväelastele päev enne USA vägede sissetungi Iraaki. Tähelepanuväärne oli ka ta valmisolek vabastada ametist kõrgeid ohvitsere ajal, kui USA sõjavägi sellest üldiselt hoidus. Keset diviisi edasitungi Bagdadi poole vabastas Mattis ametist kolonel Joe D. Dowdy, Regimental Combat Team-1 komandöri. Tänapäevastes USA relvajõududes oli tegu sedavõrd haruldase juhtumiga, et lugu sellest ilmus ka mitmes USA ajalehes.<ref name="nMq4K" /><ref name="Y59yx" /><ref name="dziW0" /> Mattis keeldus vallandamist ametlikult kommenteerimast, öeldes vaid, et "ebakompetentsete ohvitseride vallandamise komme on vähemalt merejalaväes endiselt olemas".<ref name="Ta4jZ" /> {{pooleli}} {{-}} == Isiklikku == Mattis pole olnud abielus ja tal pole lapsi.<ref name="SanDieTri" /><ref name="TIME" />. Paar aastat enne sõjaväeteenistusse astumist tegi ta Alice Gillisele abieluettepaneku, kuid naine katkestas pulmaplaanid paar päeva enne pulmi, kuna ei tahtnud Mattise karjäärile koormaks olla.<ref name="Yorker" /> Mattise hüüdnimi "Sõdalasmunk" (''Warrior Monk'') tuleneb ta eluaegsest poissmehestaatusest ja pühendumisest sõjanduse uurimisele.<ref name="WashPost" /><ref name="KOZrp" /> Mattis on tuntud oma intellektualismi ja huvi poolest [[Maailma ajalugu|maailma]] ja [[sõjaajalugu|sõjaajaloo]] vastu.<ref name="Ricks06313" /><ref name="KYnev" /> Tal on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu ja ta on mitmel korral määranud oma juhtimise all olevatele merejalaväelastele lugemiseks kohustuslikku kirjandust.<ref name="SWJ" /><ref name="Q4Bdk" /> == Autasud == === Sõjaväelised autasud === [[File:James N. Mattis.jpg|pisi|James Mattis (2007)]] <center> {| |- | colspan="8" style="text-align:center;"|{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=oak|ribbon=Defense Distinguished Service Medal ribbon.svg|width=106}}&nbsp;[[File:Navy Distinguished Service ribbon.svg|ribbon|106px]] [[File:US Defense Superior Service Medal ribbon.svg|ribbon|106px]] [[File:Legion of Merit ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|other_device=nv|ribbon=Bronze Star ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=award-star|ribbon=Meritorious Service ribbon.svg|width=106}} |[[File:Navy and Marine Corps Achievement ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Combat Action Ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:United States Navy Presidential Unit Citation ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=oak|ribbon=Joint Meritorious Unit Award-3d.svg|width=106}} |[[File:Navy Unit Commendation ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Navy Meritorious Unit Commendation ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |[[File:Marine Corps Expeditionary ribbon.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=service-star|ribbon=National Defense Service Medal ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=2|type=service-star|ribbon=Southwest Asia Service Medal ribbon (1991-2016).svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Afghanistan Campaign ribbon.svg|width=106}} |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Iraq Campaign Medal ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Global War on Terrorism Expeditionary ribbon.svg|width=106}} |[[File:Global War on Terrorism Service ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Humanitarian Service ribbon.svg|ribbon|106px]] |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=6|type=service-star|other_device=bss|ribbon=Navy and Marine Corps Sea Service Deployment Ribbon.svg|width=106}} |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=1|type=service-star|ribbon=Marine Corps Recruiting Ribbon.svg|width=106}} |[[File:POL Złoty Medal Wojska Polskiego BAR.svg|ribbon|106px]] |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=award-star|ribbon=NATO Meritorious Service Medal bar.svg|width=106}} |- |{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ribbon devices|number=0|type=service-star|ribbon=NATO Medal ISAF ribbon bar.svg|width=106}} |[[File:CAN Meritorious Service Cross (military division) ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Kuwait Liberation Medal (Saudi Arabia) ribbon.svg|ribbon|106px]] |[[File:Kuwait Liberation Medal (Kuwait) ribbon.svg|ribbon|106px]] |- | colspan="8" style="text-align:center;"|[[File:USMC Rifle Expert badge.png|150px]]&nbsp;[[File:USMC Pistol Expert badge.png|150px]] |- | colspan="4" style="text-align:center;"|[[File:Office of the Secretary of Defense Identification Badge.png|150px]] |} </center> <center> {| class="wikitable" |- !Esimene rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Defense Distinguished Service Medal]] koos ühe [[tammelehed|tammelehega]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Navy Distinguished Service Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Defense Superior Service Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Legion of Merit]] |- !Teine rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Bronze Star Medal]] koos [[Combat "V"]]-ga |colspan="3" style="text-align:center"|[[Meritorious Service Medal (Ameerika Ühendriigid)|Meritorious Service Medal]] koos kahe [[5/16 inch star|{{frac|5|16}}" kuldtähega]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Achievement Medal|Navy and Marine Corps Achievement Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Combat Action Ribbon]] |- !Kolmas rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Presidential Unit Citation (Ameerika Ühendriigid)|Navy and Marine Corps Presidential Unit Citation]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Joint Meritorious Unit Award]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Navy Unit Commendation]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Meritorious Unit Commendation|Navy and Marine Corps Meritorious Unit Commendation]] |- !Neljas rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Marine Corps Expeditionary Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[National Defense Service Medal]] koos [[service star|{{frac|3|16}}" pronkstähega]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Southwest Asia Service Medal]] koos kahe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Afghanistan Campaign Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |- !Viies rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Iraq Campaign Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Global War on Terrorism Expeditionary Medal]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Global War on Terrorism Service Medal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Humanitarian Service Medal]] |- !Kuues rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[Sea Service Ribbon]] koos ühe {{frac|3|16}}" hõbetähe ja kahe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Recruiting Service Ribbon#United States Marine Corps|Marine Corps Recruiting Service Ribbon]] koos ühe {{frac|3|16}}" pronkstähega |colspan="3" style="text-align:center"|[[Poola relvajõudude medal|Poola relvajõudude kuldmedal]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[NATO Medal|NATO Meritorious Service Medal]]<ref name="NATOawards" /> |- !Seitsmes rida |colspan="3" style="text-align:center"|[[NATO Medal]] teenistuse eest [[ISAF]]-is<ref name="NATOawards" /> |colspan="3"|[[Meritorious Service Cross]] (Kanada; 2013)<ref name="canadagazette.gc.ca">{{cite web|url=http://canadagazette.gc.ca/rp-pr/p1/2013/2013-04-27/html/gh-rg-eng.html#c101|title=Meritorious Service Decorations|date=April 27, 2013|publisher=[[Canada Gazette]]|access-date=June 5, 2020}}</ref> |colspan="3" style="text-align:center"|[[Medal Kuveidi vabastamise eest (Saudi Araabia)]] |colspan="3" style="text-align:center"|[[Medal Kuveidi vabastamise eest (Kuveit)]] |- !Rinnamärgid |colspan="6" style="text-align:center"|[[Marksmanship Badge (Ameerika Ühendriigid)|Rifle Expert Badge]] |colspan="6" style="text-align:center"|[[Marksmanship Badge (Ameerika Ühendriigid)|Pistol Expert Badge]] |- !Rinnamärk |colspan="12" style="text-align:center;"|[[Office of the Secretary of Defense Identification Badge]] |} </center> == Popkultuuris == 2008. aastal linastunud HBO miniseriaalis "[[Generation Kill (seriaal)|Generation Kill]]", mis kujutab 2003. aasta sissetungi Iraaki, kehastab Mattist Ameerika Ühendriikide näitleja [[Robert John Burke]].<ref name="HBO" /> Mattisest on loodud ka tuntust kogunud [[meem|internetimeem]], millel teda kujutatakse kui "püha Mattist Quanticost, Kaose kaitsepühakut".<ref name="xd8xL" /> == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe neljatärnikindralite loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SanDieTri">{{Netiviide |autor=Kovach, Gretel C. |url=http://www.sandiegouniontribune.com/sdut-just-dont-call-him-mad-dog-2013jan19-story.html |pealkiri=Just don't call him Mad Dog |väljaanne=San Diego Tribune |aeg=19. jaanuar 2013 |vaadatud=10. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="AFJ">{{Netiviide |url=http://armedforcesjournal.com/the-corps-should-look-to-its-small-wars-past/ |pealkiri=The Corps should look to its small-wars past |väljaanne=[[Armed Forces Journal]] |aeg=1. märts 2006 |vaadatud=10. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Britannica">{{Netiviide |autor=Ray, Michael |url=https://www.britannica.com/biography/James-Mattis |pealkiri=James Mattis |väljaanne=[[Encyclopædia Britannica]] |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="CNN1">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2016/12/26/us/jim-mattis-fast-facts/ |pealkiri=James Mattis Fast Facts |väljaanne=[[CNN]] |aeg=21. veebruar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="hisdefgov">{{Netiviide |url=http://history.defense.gov/Multimedia/Biographies/Article-View/Article/1059855/james-n-mattis/ |pealkiri=James N. Mattis |väljaandja=[[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]] |aeg=20. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170212142655/http://history.defense.gov/Multimedia/Biographies/Article-View/Article/1059855/james-n-mattis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Rey4-5">Reynolds 2005, lk 4-5</ref> <ref name="TIME">{{Netiviide |autor=Thompson, Mark |url=http://time.com/4588472/donald-trump-james-mattis-defense-pentagon/ |pealkiri=Here's What You Need to Know About James 'Mad Dog' Mattis, Trump's Pick For Secretary of Defense |väljaanne=[[Time (ajakiri)|TIME]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170605004122/http://time.com/4588472/donald-trump-james-mattis-defense-pentagon/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Yorker">{{Netiviide |autor=Filkins, Dexter |url=http://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/james-mattis-a-warrior-in-washington |pealkiri=James Mattis, a Warrior in Washington |väljaanne=[[New Yorker]] |aeg=29. mai 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="WashPost">{{Netiviide |autor=Guarino, Ben |url=https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2016/12/02/trumps-pick-for-secretary-of-defense-is-known-as-mad-dog-heres-the-history-of-the-nickname/ |pealkiri=Mad Dog, as in ‘Mad Dog’ Mattis: The colorful history of a great American nickname |väljaanne=[[Washington Post]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Ricks06313">Ricks 2006, lk 313</ref> <ref name="SWJ">{{Netiviide |url=http://smallwarsjournal.com/blog/ltgen-james-mattis-reading-list |pealkiri=LtGen James Mattis' Reading List |väljaanne=[[Small Wars Journal]] |aeg=5. juuni 2007 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="NATOawards">{{cite web|url=http://www.act.nato.int/french-general-assumes-command-of-allied-command-transformation|title=French general assumes command of Allied Command Transformation|date=18. september 2009|work=Allied Command Transformation Public Affairs Office|publisher=[[NATO]]|accessdate=28. septembril 2009|location={{USS|George Washington|CVN-73}}|archive-date=2014-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006090257/http://www.act.nato.int/french-general-assumes-command-of-allied-command-transformation|url-status=dead}}</ref> <ref name="HBO">{{Netiviide |url=http://www.hbo.com/generation-kill/cast-and-crew/maj-gen-james-mattis/index.html |pealkiri=Maj. Gen. James 'Maddog' Mattis |väljaandja=[[HBO]] |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="DjHN0">{{Netiviide |autor=Garamone, Jim |url=http://www.marines.mil/unit/hqmc/Pages/GatesMattisbringsexperience%2CcontinuitytoCentralCommand.aspx |pealkiri=Gates: Mattis brings experience, continuity to Central Command |väljaanne=American Forces Press Service |väljaandja=Headquarters Marine Corps |aeg=11. august 2010 |vaadatud=22. mail 2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100819190543/http://www.marines.mil/unit/hqmc/Pages/GatesMattisbringsexperience%2CcontinuitytoCentralCommand.aspx |arhiivimisaeg=2010-08-19|keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="aWTq6">{{Netiviide |url=https://www.senate.gov/legislative/LIS/roll_call_lists/roll_call_vote_cfm.cfm?congress=115&session=1&vote=00029 |pealkiri=Roll Call Vote 115th Congress - 1st Session |väljaandja=[[Ameerika Ühendriikide senat]] |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="2kj9r">{{Netiviide |url=https://www.gpo.gov/fdsys/pkg/CHRG-111shrg65070/pdf/CHRG-111shrg65070.pdf |pealkiri=Nominations before the Senate Armed Services Committee, Second Session, 111th Congress |väljaandja=U.S. Government Printing Office |vaadatud=22. mail 2017 |täpsustus=lk 491 (485) |failitüüp=PDF |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ilQLe">{{Netiviide |autor=Mays, Stephen |url=https://www.usnews.com/news/politics/articles/2017-01-13/10-things-you-didnt-know-about-james-mattis |pealkiri=10 Things You Didn't Know About James Mattis |väljaanne=[[U.S. News & World Report]] |aeg=13. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="YA7Wi">{{Netiviide |url=https://www.army.mil/article/181147/meet_james_n_mattis_10_facts_about_the_new_dod_secretary |pealkiri=Meet James N. Mattis: 10 facts about the new DOD secretary |väljaanne=Army.mil |väljaandja=[[Defense Media Activity]] |aeg=24. jaanuar 2017 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ajNYc">{{Netiviide |autor=Kraemer, Kristin M. |url=http://www.tri-cityherald.com/news/local/article116590898.html |pealkiri=Gen. Mattis, Trump’s possible defense chief, fulfills Benton County jury duty |väljaanne=[[Tri-City Herald]] |aeg=22. november 2016 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="06Pf4">{{Netiviide |url=http://www.cwu.edu/cwu-grad-nominated-secretary-defense |pealkiri=CWU Grad Nominated as Secretary of Defense |väljaandja=[[Kesk-Washingtoni ülikool]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=22. mail 2017 |keel=Inglise keeles |arhiivimisaeg=2016-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161205042312/http://www.cwu.edu/cwu-grad-nominated-secretary-defense |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0yD20">{{Netiviide |url=https://www.youtube.com/watch?v=Vzl8hZWzVpI |pealkiri=General James Mattis, "In the Midst of the Storm: A US Commander's View of the Changing Middle East" |väljaandja=[[Dartmouth College]] |aeg=25. september 2013 |vaadatud=12. juunil 2017 |täpsustus=Ajatempel 01:20:10 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="9T3SL">{{Netiviide |autor=Ferguson, Niall |url=https://www.bostonglobe.com/opinion/2016/12/05/looking-real-james-mad-dog-mattis/3LLVhtqF2H5gaD39Ku7BRI/story.html |pealkiri=Looking at the real James ‘Mad Dog’ Mattis |väljaanne=[[Boston Globe]] |aeg=5. detsember 2016 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Y17um">{{Netiviide |url=http://www.militaryhallofhonor.com/honoree-record.php?id=405 |pealkiri=Gen James N. Mattis |väljaanne=Military Hall of Honor |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="8T9Ub">{{Netiviide |autor=Lowry, Richard |url=http://americanmilitarynews.com/2016/12/op-ed-general-james-n-mattis-a-marine-for-the-history-books/ |pealkiri=Op-ed: General James N. Mattis – A Marine for the History Books |väljaanne=American Military News |aeg=9. detsember 2016 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="ajlj2">{{Netiviide |autor=Walker, Mark |url=http://www.sandiegouniontribune.com/sdut-mattis-to-assume-command-of-i-mef-2006jun02-story.html |pealkiri=Mattis to assume command of I MEF |väljaanne=[[The San Diego Union-Tribune]] |aeg=2. juuni 2006 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="DFlGx">{{Netiviide |autor=Goulding, Vincent |url=https://www.mca-marines.org/gazette/2011/08/task-force-58-higher-level-naval-operation |pealkiri=Task Force 58: A Higher Level of Naval Operation |väljaanne=Marine Corps Gazette |aeg=August 2011 |vaadatud=5. juulil 2017 |täpsustus=Volume 95, Issue 8 |keel=Inglise keeles |arhiivimisaeg=2016-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161018211111/https://www.mca-marines.org/gazette/2011/08/task-force-58-higher-level-naval-operation |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ta4jZ">Ricks 2012, lk 405</ref> <ref name="R8jDr">{{Netiviide |autor=Szoldra, Paul |url=http://www.businessinsider.com/general-mattiss-best-quotes-2016-11 |pealkiri=19 unforgettable quotes from legendary Marine Gen. James 'Mad Dog' Mattis |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=1. detsember 2016 |vaadatud=5. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="u6XlN">{{Netiviide |autor=Perry, Tony |url=http://articles.latimes.com/2007/may/17/world/fg-force17 |pealkiri=General urges Marines to add a friendly wave to their arsenal |väljaanne=[[Los Angeles Times]] |aeg=17. mai 2007 |vaadatud=6. juulil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="98DZ3">Durant, Will (2001). Heroes of History : A Brief History of Civilization from Ancient Times to the Dawn of the Modern Age. New York: Simon & Schuster. lk 131. ISBN 0-7432-2910-X.</ref> <ref name="nMq4K">{{Netiviide |autor=Cooper, Christopher |url=https://www.wsj.com/articles/SB108111980285073875 |pealkiri=How a Marine Lost His Command In Race to Baghdad |väljaanne=[[The Wall Street Journal]] |aeg=5. aprill 2004 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Y59yx">{{Netiviide |autor=Ricks, Thomas E. |url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/2003/04/06/marine-corps-removes-a-field-commander-in-iraq/88100ce6-bc5e-4382-a0ff-cff2456a6c6c/ |pealkiri=Marine Corps Removes a Field Commander in Iraq |väljaanne=[[The Washington Post]] |aeg=6. aprill 2003 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="dziW0">{{Netiviide |autor=Perry, Tony |url=http://articles.latimes.com/2003/apr/05/news/war-dowdy5 |pealkiri=Marine Commander Relieved of Duties |väljaanne=[[Los Angeles Times]] |aeg=5. aprill 2003 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="KOZrp">{{Netiviide |autor=Martinez, Luis |url=http://abcnews.go.com/Politics/gen-james-mattis/story?id=43694921 |pealkiri=Everything You Need to Know About Gen. James Mattis |väljaanne=[[ABC News]] |aeg=1. detsember 2016 |vaadatud=31. mail 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="KYnev">{{Netiviide |autor=Dickerson, John |url=http://www.slate.com/articles/life/risk/2010/04/a_marine_general_at_war.html |pealkiri=A Marine General at War |väljaanne=[[Slate]] |aeg=22. aprill 2010 |vaadatud=12. juunil 2017 |keel=Inglise keeles}}</ref> <ref name="Q4Bdk">Ricks 2006, lk 317</ref> <ref name="xd8xL">{{Netiviide |autor=Szoldra, Paul |url=http://www.businessinsider.com/marsoc-facebook-mattis-saint-2016-12 |pealkiri=The Facebook page for Marine Special Ops posted a picture of 'Mad Dog' Mattis as a saint |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=2. detsember 2016 |vaadatud=2. augustil 2017 |keel=Inglise keel}}</ref> <ref name="NYT1">{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2018/12/23/us/politics/trump-mattis.html |pealkiri=Trump, Angry Over Mattis’s Rebuke, Removes Him 2 Months Early |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=23. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="NYTHaberman">{{Netiviide |autor=Maggie Haberman |url=https://www.nytimes.com/2019/01/02/us/politics/trump-mattis-defense-secretary-generals.html |pealkiri=Trump Says Mattis Resignation Was ‘Essentially’ a Firing, Escalating His New Front Against Military Critics |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=2. jaanuar 2019 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="XC9Ht">{{Netiviide |autor=Michael R. Gordon & Choe Sang-Hun |url=https://www.nytimes.com/2017/02/02/world/asia/james-mattis-us-korea-thaad.html?_r=0 |pealkiri=Jim Mattis, in South Korea, Tries to Reassure an Ally |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=2. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="bvmHs">{{Netiviide |url=https://www.aljazeera.com/news/2017/02/warns-north-korea-nuclear-attack-170203034440571.html |pealkiri=US warns North Korea against nuclear attack |väljaanne=[[Al-Jazeera]] |aeg=3. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="8q2Ph">{{Netiviide |autor=Andrew Buncombe |url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/donald-trump-defence-secretary-jim-mattis-russia-no-military-collaboration-relations-nato-eu-a7583501.html |pealkiri=US will not collaborate with Russian military, says Donald Trump's Defence Secretary Jim Mattis |väljaanne=[[The Independent]] |aeg=16. veebruar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="V1Ej0">{{Netiviide |autor=Christine Wang |url=https://www.cnbc.com/2017/01/12/trump-defense-pick-warns-world-order-is-under-the-biggest-attack-since-world-war-ii.html |pealkiri=Trump Defense pick warns world order is 'under the biggest attack since World War II' |väljaanne=[[CNBC]] |aeg=12. jaanuar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="pXjK7">{{Netiviide |autor=Natasha Bertrand |url=https://www.businessinsider.com/james-mattis-on-putin-russia-and-nato-2017-1 |pealkiri=Trump secretary of defense nominee Mattis: Current world order is 'under biggest attack since World War II' |väljaanne=[[Business Insider]] |aeg=12. jaanuar 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="viMG2">{{Netiviide |autor=Paul Sonne |url=https://www.washingtonpost.com/world/national-security/mattis-who-supported-staying-in-iran-deal-holds-out-hope-of-curtailing-tehran/2018/05/09/9b2db1d2-53ac-11e8-b00a-17f9fda3859b_story.html |pealkiri=Mattis, who supported staying in Iran deal, holds out hope for curtailing Tehran |väljaanne=[[The Washington Post]] |aeg=9. mai 2018 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="pf0JB">{{Netiviide |autor=Julian Borger |url=https://www.theguardian.com/us-news/2017/dec/18/trump-drop-climate-change-national-security-strategy |pealkiri=Trump drops climate change from US national security strategy |väljaanne=[[The Guardian]] |aeg=19. detsember 2017 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="hzIuI">{{Netiviide |autor=Alex Ward |url=https://www.vox.com/2018/9/18/17869778/mattis-trump-dog-pentagon-fire |pealkiri=From “Mad Dog” to “Moderate Dog”: How Defense Secretary Mattis lost Trump |väljaanne=[[Vox]] |aeg=18. september 2018 |vaadatud=12. oktoobril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="n4F8w">{{Netiviide |autor=Helene Cooper |url=https://www.nytimes.com/2018/12/20/us/politics/jim-mattis-defense-secretary-trump.html |pealkiri=Jim Mattis, Defense Secretary, Resigns in Rebuke of Trump’s Worldview |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=20. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="31OUd">{{Netiviide |autor=Julian Borger |url=https://www.theguardian.com/us-news/2018/dec/20/jim-mattis-defense-secretary-retires-trump |pealkiri=Defense secretary James Mattis resigns and points to differences with Trump |väljaanne=[[The Guardian]] |aeg=21. detsember 2018 |vaadatud=3. jaanuaril 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> }} == Kirjandus == * Reynolds, Nicholas E. (2005). ''Basrah, Baghdad and Beyond''. Naval Institute Press. ISBN 978-1591-147-17-6 * [[Thomas E. Ricks|Ricks, Thomas E.]] (2006). ''[[Fiasco: The American Military Adventure in Iraq]]''. [[Penguin Press]]. ISBN 978-1594-201-03-5 * Ricks, Thomas E. (2012). ''The Generals : American Military Command from World War II to Today''. New York: Penguin Press. ISBN 978-1-59420-404-3 == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.quotes.euronews.com/people/james-mattis-nxa8qYBW Valik Mattise tsitaate] Euronews. (inglise keeles) * [https://www.defense.gov/About/Biographies/Biography-View/Article/1055835/james-mattis/ J. Mattise biograafia] [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i kodulehel (inglise keeles) * [https://www.youtube.com/watch?v=Z_xCQ40FOto Kindral James Mattise vannutamine kaitseministriks 20. jaanuaril 2017]. YouTube. (inglise keeles) * "[https://www.postimees.ee/6767688/endine-kaitseminister-mattis-avaldas-trumpi-administratsioonist-lahkumise-pohjuse Endine kaitseminister Mattis avaldas Trumpi administratsioonist lahkumise põhjuse]". Delfi. * [[Jüri Luik]] (3. jaanuar 2018). "[https://www.err.ee/891864/juri-luik-kindral-mattise-lahkumine-ja-eesti Jüri Luik | Kindral Mattise lahkumine ja Eesti]". ERR * "[http://maailm.postimees.ee/4160987/mattis-assad-vottis-trumpi-keemiarelvahoiatust-tosiselt Mattis: Assad võttis Trumpi keemiarelvahoiatust tõsiselt]". Postimees. * "[http://www.err.ee/581248/usa-kaitseminister-kinnitas-vankumatut-puhendumust-nato-le USA kaitseminister kinnitas vankumatut pühendumust NATO-le]". ERR. * "[http://www.eata.ee/usa-keskvaejuhatuse-ulem-tostis-esile-eesti-kaitsevaelaste-teenistust-afganistanis/ USA keskväejuhatuse ülem tõstis esile Eesti kaitseväelaste teenistust Afganistanis]". [[Eesti NATO Ühing]] * "[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kindral-mattis-kinnitas-usa-toetust-eesti-riigikaitse-arendamisele?id=58573524 Kindral Mattis kinnitas USA toetust Eesti riigikaitse arendamisele]". Delfi. {{JÄRJESTA:Mattis, James}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kaitseministrid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralid]] [[Kategooria:Donald Trumpi valitsuskabineti liikmed]] [[Kategooria:Legion of Meriti kavalerid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] d394lv1aqavgrhgv658oru6v5hrmax5 0 467794 7122131 7119674 2026-03-31T20:33:19Z Kruusamägi 1530 7122131 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} '''Meeskoor Rakvere''' on Eesti [[meeskoor]], mis tegutseb [[Rakvere]]s. Koor asutati juriidilises mõttes [[1949]]. aastal,<ref name="rahvakultuur.ee">https://web.archive.org/web/20170610153320/http://www.rahvakultuur.ee/Meeskoor-Rakvere_147?t=156&f=41&k=1284 (vaadatud 10.06.2017)</ref> kuid sisuliselt oli tegu meeskoori taasasutamisega Rakveres. Koori tegevdirigent on Anu Korsar. (Varem oli dirigent [[Jaanus Nurmoja]] ja abidirigent oli [[Ahti Bachblum]].)<ref name="rakverekultuurikeskus.ee">https://web.archive.org/web/20170613043134/http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus2/meeskoor-rakvere/ (vaadatud 10.06.2017)</ref> Koorivanem on 9. septembrist 2020 Jaanus Betlem. (Enne seda oli Arvo Roosipuu; veel varem Rein Toode.) 1960. aastate algul oli kooris ligi 80 lauljat.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6844330/meeskoor-rakvere-juubeldab-ja-taaselustab-unustatud-laulu "Meeskoor Rakvere juubeldab ja taaselustab unustatud laulu"] Virumaa Teataja, 7. detsember 2019</ref> Hiljem on koori lauljate arv vähenenud. == Ajalugu == '''Eesti Vabariigi aeg ja sõja-aastad''' 1926. aastal asutati Rakvere Laulumeeste Selts ja selle meeskoor. * '''1926–1932: Evert Mesiäinen.''' Rakvere Laulumeeste Seltsi (RLS) meeskoori dirigent. * '''1932–1935:''' Tegevuse soikumise periood organisatoorsetel põhjustel. * '''1935–1938: Jaan Pakk.''' Koori tegevuse taaselustaja ja dirigent. * '''1938–1943:''' Tegevus lünklik või soikunud sõja ja poliitiliste olude tõttu. * '''1943–1944: Harald Lindjärv.''' Dirigent. Sõjaaegne taastamine, mis katkes rinde lähenemise tõttu 1944. aastal. * '''1944–1949:''' Sõjajärgne tegevuse puudumine. '''Nõukogude periood ja järjepidevus''' * '''1949–2012: Olaf Leps.''' Meeskoori taasasutaja Rakveres ja dirigent (63 aastat). * '''1951: Aleksander Veevo.''' Dirigent taasasutatud koori algusaastatel. * '''1964–2000: Vilma Nõmmaru.''' Pikaajaline dirigent Olaf Lepsi kõrval. '''Lähiajalugu ja tänapäev''' * '''2000–2014: Aime Rahula.''' Tegutses koori juures dirigendina ja hiljem (kuni 2014) klaverisaatjana. * '''2012–2020: Jaanus Nurmoja.''' Võttis koori juhatamise üle pärast Olaf Lepsi ajastut. * '''Alates 2020: Anu Korsar.''' Praegune dirigent. (Koorivanem on Jaanus Betlem.) ----'''P.S.''' Muidugi on olnud kasutusel erinevad nimekujud (nt KIT-i klubi meeskoor jne), mida on eri aegadel ametlikult tarvitatud. '''13. juunil 2026''' tähistab Meeskoor Rakvere kontserdiga '''100. juubelit''', tähistades sajandi möödumist organiseeritud meeskoorilaulu algusest Rakveres. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus2/meeskoor-rakvere/ Koorist Rakvere Kultuurikeskuse kodulehel] *[http://www.rahvakultuur.ee/Meeskoor-Rakvere_147?t=156&f=41&k=1284 Koorist Rahvakultuuri Keskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti meeskoorid]] [[Kategooria:Rakvere]] cx5cst1d5b2immqmaxclppzjve8z462 0 470368 7122233 5991228 2026-04-01T06:54:24Z Amherst99 15496 7122233 wikitext text/x-wiki '''Luka Serapionovitš Knjazev''' ([[vene keel]]ea ''Лука Серапионович Князев''; sünniaeg ja -koht on teadmata – [[23. aprill]] [[1918]] [[Novotšerkassk]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ehitusinsener ja [[Valgekaartlased|valgekaardi]] ohvitser. Ta lõpetas 1909. aastal [[Peterburi tsiviilinseneride instituut|Peterburi tsiviilinseneride instituudi]] ehitusinsenerina. [[Tomsk]]i linnaarhitekt Tevje Fischel loobus aprillis 1911 ootamatult oma ametikohast. Vabale ametikohale kandideeris teiste hulgas ka noor ja kogemusteta Luka Knjazev, kes osutuski valituks. Tema peamine töö Tomskis oligi eelmise linnaarhitekti kavandatud tööde lõpetamine, kuni ta ise sai parema pakkumise ja tuli [[Tallinn]]a [[Vene–Balti laevatehas]]e ehitustöödele. Ta läks 1917. aastal tehase Tallinnast evakueerimisel kaasa ning osales tehase uuesti ülesehitamisel [[Taganrog]]is. Ta liitus [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] Doni kasakaarmeega ning teenis Krivjanskaja jalapolgu [[kuulipilduja]]te komandos. Ta hukkus 23. aprillil 1918 [[Novotšerkassk]]i vallutamisel. ==Looming== Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Tallinnas, kuid üksikuid ehitisi on ka mujal [[Venemaa Keisririik|Venemaal]], peamiselt Tomskis ja Taganrogis. Teda võib pidada [[Vene–Balti laevatehas]]e hoonete projekteerijatest ühe kõige järjekindlama [[uusklassitsism]]i viljelejana.<ref>[[Oliver Orro]]. "Suure sõja laps. Tehase loomisest kuni 1917. aastani". // Oliver Orro, [[Robert Treufeldt]], [[Maris Mändel]]. "Kopli sonaat. Vene–Balti laevatehas". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2017. Lk 26</ref> ===[[Tomsk]]is=== *1911–1912 linna pandimaja. Praegu Tomski oblasti riikliku arhiivi hoone, Karl Marxi tänav 26 (''улица Карла Маркса, дом № 26''). Hoone on 1995. aastast Venemaa kultuurimälestis<ref>[http://kraeved.lib.tomsk.ru/page/63 Tomskimaa kodulooportaal. Vene keeles]</ref> ===[[Tallinn]]as=== [[File:2liinSepaKoplis.JPG|thumb|Pikad majad 2.liini ja Sepa tänava nurgal. 1. oktoober 2005]] *1912–1917 [[Vene–Balti laevatehas]]e hooneid, sealhulgas: **1915 tehaseasunduse [[kino]]<ref>Eesti Rahvusarhiiv. EAA 33.3.3318, leht 4</ref>, (hilisem [[Edasi (kino)|kino "Edasi"]]). Lammutati 1960. aastate lõpul<ref>[http://www.muis.ee/museaalview/2079441 "Kino "Edasi" Kopli tänaval", 1969. Ivar Vilde kogu. Eesti Ajaloomuuseum AM N 38980. Eesti muuseumide veebivärav]</ref> **1915 tehaseasunduse "pikk maja", mida erinevate projektivariantide järgi ehitati kokku 38 hoonet. Praegu on neist säilinud neli maja: [[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa]] 1, 3 ja 5 ning [[1. liin]] 3 ===[[Taganrog]]is=== *1917–1918 evakueeritud Vene–Balti laevatehase hooneid uues asukohas ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Oliver Orro]]. "Suure sõja laps. Tehase loomisest kuni 1917. aastani". // Oliver Orro, [[Robert Treufeldt]], [[Maris Mändel]]. "Kopli sonaat. Vene–Balti laevatehas". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2017. Lk 26–27 ==Välislingid== *[http://www.muis.ee/museaalview/2079441 "Kino "Edasi" Kopli tänaval"], 1969. [[Ivar Vilde]] kogu. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM N 38980 {{JÄRJESTA:Knjazev, Luka}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surnud 1918]] cey9at8vt908low9j7bmy7v8oa2g638 0 471046 7122001 7070334 2026-03-31T17:27:11Z Amherst99 15496 7122001 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Yakir_Iona.jpg|pisi|Jona Jakir]] '''Jona Jakir''' ([[vene keel]]es Иона Эммануилович Якир; [[15. august]] ([[vkj]] 3. august) [[1896]] Kišinjov (tänapäeval [[Chișinău]], [[Moldova]]) – [[12. juuni]] [[1937]] [[Moskva]]) oli [[juudid|juudi]] rahvusest Nõukogude sõjaväelane. Jona Jakir oli pärit proviisori perekonnast. Aastatel [[1914]]–[[1915]] õppis ta [[Baseli Ülikool]]is ja Harkovi Tehnoloogiainstituudis. 1915–[[1917]] töötas [[Odessa]]s sõjatehases treialina. [[Veebruarirevolutsioon]]i järel tegi Kišinjovis sõdurite hulgas sõjavastast propagandat. 1917. aasta detsembris valiti ta Bessaraabia Nõukogu liikmeks, ta oli kubermangu parteikomitee ja revolutsioonikomitee liige. Jona Jakir võttis osa [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjast]], juhtis [[Punaarmee]] väesalku, diviisi ja väegruppe.<ref>[https://web.archive.org/web/20210523053732/https://www.krugosvet.ru/enc/istoriya/YAKIR_IONA_EMMANUILOVICH.html ЯКИР, ИОНА ЭММАНУИЛОВИЧ] Энциклопедия Кругосвет</ref> [[1921]]–[[1924]] oli Jona Jakir [[Krimm]]i piirkonna ja [[Kiievi sõjaväeringkond|Kiievi sõjaväeringkonna]] vägede juhataja. 1924–[[1925]] oli ta Punaarmee Õppeasutuste Peavalitsuse ülem. 1925–[[1935]] oli Jakir [[Ukraina sõjaväeringkond|Ukraina sõjaväeringkonna]] ja 1935–[[1937]] Kiievi sõjaväeringkonna vägede juhataja. Õppis [[1927]]–[[1928]] [[Weimari vabariik|Saksamaal]] kindralstaabi akadeemias. [[1930]]–[[1934]] oli ta NSV Liidu Revolutsioonilise Sõjanõukogu liige. 1930–1934 oli Jona Jakir [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei Keskkomitee]] liikmekandidaat ja alates 1934. aastast liige.<ref>[http://www.peoples.ru/military/commander/iona_yakir/ Иона Якир] peoples.ru</ref> [[28. mai]]l 1937 Jona Jakir arreteeriti süüdistatuna vandenõus osalemises. [[11. juuni]]l 1937 mõistis kohus ta surma. Kohtuotsus viidi täide järgmisel päeval. [[1957]]. aastal Jona Jakir rehabiliteeriti postuumselt.<ref>[http://persona.rin.ru/view/f//28766/jakir-iona-emmanuilovich ЯКИР Иона Эммануилович]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} persona.rin.ru</ref> ==Isiklikku== Jona Jakiri poeg [[Pjotr Jakir]] ([[1923]]–[[1982]]) oli ajaloolane ja [[dissident]],<ref>[https://web.archive.org/web/20171011231935/http://www.krugosvet.ru/enc/istoriya/YAKIR_PETR_IONOVICH.html ЯКИР, ПЕТР ИОНОВИЧ] Энциклопедия Кругосвет</ref> pojatütar [[Irina Jakir]] ([[1948]]–[[1999]]) oli dissident ja ühiskonnategelane.<ref>[https://web.archive.org/web/20180803193304/http://kamenkacity.ru/people/yakir-i-p.php Якир Ирина Петровна] Город Каменка Пензенской области</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jakir, Iona}} [[Kategooria:1. järgu armeekomandörid]] [[Kategooria:Juudid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1937]] 9zykuizpedxov07f289jyykl1ylthik 0 471889 7121949 7072625 2026-03-31T15:40:02Z Kuriuss 38125 7121949 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pirjo Jonas.jpg|pisi|Pirjo Jonas (2014)]] '''Pirjo Jonas''' (kuni [[2015]]. aastani '''Pirjo Püvi'''; sündinud [[8. juuli]]l [[1980]]) on eesti ooperilaulja ([[koloratuursopran]]) ja näitleja. == Haridus == Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i inglise keele ja kirjanduse erialal. Seejärel õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, mille lõpetas bakalaureuseõppes 2007. aastal ooperilaulu erialal ([[Nadia Kurem]]i klass)<ref>[http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/L%C3%95PETAJAD.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajad]</ref> ja magistriõppes 2009. aastal laulu erialal (Nadia Kuremi klass). == Töö ja looming == Alates [[2010]]. aastast on ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperisolist. Lisaks solistitööle muusikateatris on ta näidelnud ka telesarjades ja mängufilmis. Tõlkijana on ta tõlkinud muusikateemalisi trükiseid eesti keelest inglise keelde ning aime- ja ilukirjandust inglise keelest eesti keelde. ===Muusika=== Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäevase muusikani. Muusikateatri kõrvalt esineb ta sageli ka [[Kammermuusika|kammermuusikuna]]. Jonas on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal ning soleerinud paljude suurvormide ettekannetel: Haydni "Loomine", Schuberti missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy 42. psalm "Wie der Hirsch Schreit", Charpentier’ "Te Deum", Pergolesi "Stabat mater" ja "Laudate pueri Dominum", Saint-Saënsi "Jõuluoratoorium", Mozarti "Exsultate, jubilate", "Regina coeli" ja "Vesperae solennes de confessore", Bachi "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" ja "Gloria in excelsis Deo", Vivaldi "Gloria" ja "Magnificat" jt. Jonas on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu [[Nikolai Aleksejev]] ([[Venemaa]]), [[Anu Tali]], [[Toomas Siitan]], [[Lauri Sirp]], [[Ants Soots]], [[Risto Joost]], [[Jüri Alperten]], [[Erki Pehk]] ja [[Mihkel Kütson]]. ===Telesarjad ja filmid=== [[2018]]. aastal mängis ta ajaloolises draamasarjas "Litsid" ([[TV3]]) Mariat ja telesarjas "Siberi võmm" Helene Reinupit. [[2019]]. aastal mängis ta kriminaalkomöödiasarjas "[[Kättemaksukontor]]" Edith Sokkerit. 2023. aastal kehastas ta mängufilmis "[[Taevatrepp]]" Mariat. ===Tõlkeid=== * Erkki-Sven Tüür ja Ernst Enno. "The wanderer's evening song for mixed choir = Rändaja õhtulaul" (Leipzig : Peters : Litolff, 2003) * Lakshmi Bhaskaran. "Disain läbi aegade : tuntumate kunstivoolude ja stiilide rakendamine kaasaegses disainis" (Digipraktik, 2005) – kaastõlkija * "Gootika : arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst" (Koolibri, 2007) – kaastõlkija * [[Evi Arujärv]]. "Estonian sounds : music and market" (Eesti Muusika Infokeskus, 2010) * "Eesti rahvapärased hõbeehted = Estonian national silver jewellery". Koostanud Eevi Astel. (Eesti Pank, 2009; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * "Rahvapärased õllekannud Eesti Rahva Muuseumi kogust = Traditional wooden tankards from the collection of the Estonian National Museum". Koostanud Eevi Astel ja Krista Aru. (Eesti Pank, 2010; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * [[Timo Steiner]]. "Flöödiunelm kahele flöödile ja klaverile = [The flute dream] : for two flutes and piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * Maria Kõrvits. "...lainetab taevas keelpillikvartetile = Ripples in the sky] : for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * Märt-Matis Lill. "Meenutus tšellole ja kammerorkestrile = Remembrance : for cello and string orchestra" (Eesti Muusikafond, 2014) * Pärt Uusberg. "Miniatuurid keelpillikvartetile Miniatures for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * Ardo Ran Varres. "Valge hobuse mägi kahele klarnetile = Mountain of the white horse : for two clarinets in Bb" (Eesti Muusikafond, 2014) * Helena Tulve. "Vertige klaverile = for piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * Ülo Krigul. "Sarvetajad kolmele metsasarvele [in F] = for three horns" (Eesti Muusikafond, 2014) * Susan Rogers, Ogi Ogas. "Nii see kõlab : mida ütleb sinu kohta muusika, mida armastad" (Varrak, 2023) == Tunnustus == * 2011 – rahvusvahelise [[Richard Wagneri Ühing]]u stipendiaat * 2011 – [[Kristallkingakese auhind]] * 2011 – VII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss|Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi]] finalist, eriauhind parima [[Franz Schubert]]i "[[Ave Maria]]" esituse eest == Isiklikku == Tema õde on ratsutaja [[Grete Püvi Ayache]]. Tema abikaasa on lavastaja ja näitleja [[Tanel Jonas]].<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/naitleja-ja-ooperilaulja-unelmate-paar-pirjo-puvi-laks-tanel-jonasele-mehele?id=72167571 "Näitleja ja ooperilaulja — unelmate paar! Pirjo Püvi läks Tanel Jonasele mehele"], publik.ee, 08.08.2015.</ref> Paaril on kaks tütart.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120379387/pirjo-jonas-vaevles-mustas-augus-olen-endaga-palju-tood-teinud-ka-antidepressante-votnud Pirjo Jonas vaevles mustas augus: olen endaga palju tööd teinud. Ka antidepressante võtnud] Kroonika, 29.05.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vanemuine.ee/people/pirjo-puvi/ Pirjo Jonase tutvustus Vanemuise kodulehel] * [https://www.operabase.com/artists/pirjo-jonas-84157/en Pirjo Jonas] veebilehel Operabase * {{Netiviide |perekonnanimi=Viira |eesnimi=Aigi |kuupäev=10. juuli 2018 |pealkiri=Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/886531/teatripaar-pirjo-ja-tanel-jonas-nii-ei-saa-et-kodus-me-toost-ei-raagi |vaadatud= |väljaanne=Õhtuleht |keel=et}} * {{Netiviide |perekonnanimi=Aavik |eesnimi=Anne |kuupäev=2021-05-07 |pealkiri=Pirjo Jonas: minult on palju küsitud, et kui laulmine on nii raske, miks sa siis seda teed? |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/93038165/pirjo-jonas-minult-on-palju-kusitud-et-kui-laulmine-on-nii-raske-miks-sa-siis-seda-teed |vaadatud= |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}} {{JÄRJESTA:Jonas, Pirjo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] mpwnju686mqkp912sro8eqffwz6qef3 7121950 7121949 2026-03-31T15:41:57Z Kuriuss 38125 7121950 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pirjo Jonas.jpg|pisi|Pirjo Jonas (2014)]] '''Pirjo Jonas''' (kuni [[2015]]. aastani '''Pirjo Püvi'''; sündinud [[8. juuli]]l [[1980]]) on eesti ooperilaulja ([[koloratuursopran]]), näitleja ja tõlkija. == Haridus == Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i inglise keele ja kirjanduse erialal. Seejärel õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, mille lõpetas bakalaureuseõppes 2007. aastal ooperilaulu erialal ([[Nadia Kurem]]i klass)<ref>[http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/L%C3%95PETAJAD.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajad]</ref> ja magistriõppes 2009. aastal laulu erialal (Nadia Kuremi klass). == Töö ja looming == Alates [[2010]]. aastast on ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperisolist. Lisaks solistitööle muusikateatris on ta näidelnud ka telesarjades ja mängufilmis. Tõlkijana on ta tõlkinud muusikateemalisi trükiseid eesti keelest inglise keelde ning aime- ja ilukirjandust inglise keelest eesti keelde. ===Muusika=== Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäevase muusikani. Muusikateatri kõrvalt esineb ta sageli ka [[Kammermuusika|kammermuusikuna]]. Jonas on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal ning soleerinud paljude suurvormide ettekannetel: Haydni "Loomine", Schuberti missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy 42. psalm "Wie der Hirsch Schreit", Charpentier’ "Te Deum", Pergolesi "Stabat mater" ja "Laudate pueri Dominum", Saint-Saënsi "Jõuluoratoorium", Mozarti "Exsultate, jubilate", "Regina coeli" ja "Vesperae solennes de confessore", Bachi "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" ja "Gloria in excelsis Deo", Vivaldi "Gloria" ja "Magnificat" jt. Jonas on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu [[Nikolai Aleksejev]] ([[Venemaa]]), [[Anu Tali]], [[Toomas Siitan]], [[Lauri Sirp]], [[Ants Soots]], [[Risto Joost]], [[Jüri Alperten]], [[Erki Pehk]] ja [[Mihkel Kütson]]. ===Telesarjad ja filmid=== [[2018]]. aastal mängis ta ajaloolises draamasarjas "Litsid" ([[TV3]]) Mariat ja telesarjas "Siberi võmm" Helene Reinupit. [[2019]]. aastal mängis ta kriminaalkomöödiasarjas "[[Kättemaksukontor]]" Edith Sokkerit. 2023. aastal kehastas ta mängufilmis "[[Taevatrepp]]" Mariat. ===Tõlkeid=== * Erkki-Sven Tüür ja Ernst Enno. "The wanderer's evening song for mixed choir = Rändaja õhtulaul" (Leipzig : Peters : Litolff, 2003) * Lakshmi Bhaskaran. "Disain läbi aegade : tuntumate kunstivoolude ja stiilide rakendamine kaasaegses disainis" (Digipraktik, 2005) – kaastõlkija * "Gootika : arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst" (Koolibri, 2007) – kaastõlkija * [[Evi Arujärv]]. "Estonian sounds : music and market" (Eesti Muusika Infokeskus, 2010) * "Eesti rahvapärased hõbeehted = Estonian national silver jewellery". Koostanud Eevi Astel. (Eesti Pank, 2009; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * "Rahvapärased õllekannud Eesti Rahva Muuseumi kogust = Traditional wooden tankards from the collection of the Estonian National Museum". Koostanud Eevi Astel ja Krista Aru. (Eesti Pank, 2010; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * [[Timo Steiner]]. "Flöödiunelm kahele flöödile ja klaverile = [The flute dream] : for two flutes and piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * Maria Kõrvits. "...lainetab taevas keelpillikvartetile = Ripples in the sky] : for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * Märt-Matis Lill. "Meenutus tšellole ja kammerorkestrile = Remembrance : for cello and string orchestra" (Eesti Muusikafond, 2014) * Pärt Uusberg. "Miniatuurid keelpillikvartetile Miniatures for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * Ardo Ran Varres. "Valge hobuse mägi kahele klarnetile = Mountain of the white horse : for two clarinets in Bb" (Eesti Muusikafond, 2014) * Helena Tulve. "Vertige klaverile = for piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * Ülo Krigul. "Sarvetajad kolmele metsasarvele [in F] = for three horns" (Eesti Muusikafond, 2014) * Susan Rogers, Ogi Ogas. "Nii see kõlab : mida ütleb sinu kohta muusika, mida armastad" (Varrak, 2023) == Tunnustus == * 2011 – rahvusvahelise [[Richard Wagneri Ühing]]u stipendiaat * 2011 – [[Kristallkingakese auhind]] * 2011 – VII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss|Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi]] finalist, eriauhind parima [[Franz Schubert]]i "[[Ave Maria]]" esituse eest == Isiklikku == Tema õde on ratsutaja [[Grete Püvi Ayache]]. Tema abikaasa on lavastaja ja näitleja [[Tanel Jonas]].<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/naitleja-ja-ooperilaulja-unelmate-paar-pirjo-puvi-laks-tanel-jonasele-mehele?id=72167571 "Näitleja ja ooperilaulja — unelmate paar! Pirjo Püvi läks Tanel Jonasele mehele"], publik.ee, 08.08.2015.</ref> Paaril on kaks tütart.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120379387/pirjo-jonas-vaevles-mustas-augus-olen-endaga-palju-tood-teinud-ka-antidepressante-votnud Pirjo Jonas vaevles mustas augus: olen endaga palju tööd teinud. Ka antidepressante võtnud] Kroonika, 29.05.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vanemuine.ee/people/pirjo-puvi/ Pirjo Jonase tutvustus Vanemuise kodulehel] * [https://www.operabase.com/artists/pirjo-jonas-84157/en Pirjo Jonas] veebilehel Operabase * {{Netiviide |perekonnanimi=Viira |eesnimi=Aigi |kuupäev=10. juuli 2018 |pealkiri=Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/886531/teatripaar-pirjo-ja-tanel-jonas-nii-ei-saa-et-kodus-me-toost-ei-raagi |vaadatud= |väljaanne=Õhtuleht |keel=et}} * {{Netiviide |perekonnanimi=Aavik |eesnimi=Anne |kuupäev=2021-05-07 |pealkiri=Pirjo Jonas: minult on palju küsitud, et kui laulmine on nii raske, miks sa siis seda teed? |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/93038165/pirjo-jonas-minult-on-palju-kusitud-et-kui-laulmine-on-nii-raske-miks-sa-siis-seda-teed |vaadatud= |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}} {{JÄRJESTA:Jonas, Pirjo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] tss1l4icvf9pdcq65oupawmt3h7z2ig 7121963 7121950 2026-03-31T16:14:22Z Kuriuss 38125 7121963 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pirjo Jonas.jpg|pisi|Pirjo Jonas (2014)]] '''Pirjo Jonas''' (kuni [[2015]]. aastani '''Pirjo Püvi'''; sündinud [[8. juuli]]l [[1980]]) on eesti ooperilaulja ([[koloratuursopran]]), näitleja ja tõlkija. == Haridus == Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i inglise keele ja kirjanduse erialal. Seejärel õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, mille lõpetas bakalaureuseõppes 2007. aastal ooperilaulu erialal ([[Nadia Kurem]]i klass)<ref>[http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/L%C3%95PETAJAD.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajad]</ref> ja magistriõppes 2009. aastal laulu erialal (Nadia Kuremi klass). == Töö ja looming == Alates [[2010]]. aastast on ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperisolist. Lisaks solistitööle muusikateatris on ta näidelnud ka telesarjades ja mängufilmis. Tõlkijana on ta tõlkinud muusikateemalisi trükiseid eesti keelest inglise keelde ning aime- ja ilukirjandust inglise keelest eesti keelde. ===Muusika=== Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäevase muusikani. Muusikateatri kõrvalt esineb ta sageli ka [[Kammermuusika|kammermuusikuna]]. Jonas on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal ning soleerinud paljude suurvormide ettekannetel: Haydni "Loomine", Schuberti missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy 42. psalm "Wie der Hirsch Schreit", Charpentier’ "Te Deum", Pergolesi "Stabat mater" ja "Laudate pueri Dominum", Saint-Saënsi "Jõuluoratoorium", Mozarti "Exsultate, jubilate", "Regina coeli" ja "Vesperae solennes de confessore", Bachi "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" ja "Gloria in excelsis Deo", Vivaldi "Gloria" ja "Magnificat" jt. Jonas on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu [[Nikolai Aleksejev]] ([[Venemaa]]), [[Anu Tali]], [[Toomas Siitan]], [[Lauri Sirp]], [[Ants Soots]], [[Risto Joost]], [[Jüri Alperten]], [[Erki Pehk]] ja [[Mihkel Kütson]]. ===Telesarjad ja filmid=== [[2018]]. aastal mängis ta ajaloolises draamasarjas "Litsid" ([[TV3]]) Mariat ja telesarjas "Siberi võmm" Helene Reinupit. [[2019]]. aastal mängis ta kriminaalkomöödiasarjas "[[Kättemaksukontor]]" Edith Sokkerit. 2023. aastal kehastas ta mängufilmis "[[Taevatrepp]]" Mariat. ===Tõlked=== * [[Erkki-Sven Tüür]] ja [[Ernst Enno]]. "The wanderer's evening song for mixed choir = Rändaja õhtulaul" (Leipzig : Peters : Litolff, 2003) * Lakshmi Bhaskaran. "Disain läbi aegade : tuntumate kunstivoolude ja stiilide rakendamine kaasaegses disainis" (Digipraktik, 2005) – kaastõlkija * "Gootika : arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst" (Koolibri, 2007) – kaastõlkija * [[Evi Arujärv]]. "Estonian sounds : music and market" (Eesti Muusika Infokeskus, 2010) * "Eesti rahvapärased hõbeehted = Estonian national silver jewellery". Koostanud Eevi Astel. (Eesti Pank, 2009; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * "Rahvapärased õllekannud Eesti Rahva Muuseumi kogust = Traditional wooden tankards from the collection of the Estonian National Museum". Koostanud Eevi Astel ja Krista Aru. (Eesti Pank, 2010; 2. trükk 2014) – kaastõlkija * [[Timo Steiner]]. "Flöödiunelm kahele flöödile ja klaverile = [The flute dream] : for two flutes and piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Maria Kõrvits]]. "...lainetab taevas keelpillikvartetile = Ripples in the sky] : for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Märt-Matis Lill]]. "Meenutus tšellole ja kammerorkestrile = Remembrance : for cello and string orchestra" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Pärt Uusberg]]. "Miniatuurid keelpillikvartetile Miniatures for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Ardo Ran Varres]]. "Valge hobuse mägi kahele klarnetile = Mountain of the white horse : for two clarinets in Bb" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Helena Tulve]]. "Vertige klaverile = for piano" (Eesti Muusikafond, 2014) * [[Ülo Krigul]]. "Sarvetajad kolmele metsasarvele [in F] = for three horns" (Eesti Muusikafond, 2014) * Susan Rogers, Ogi Ogas. "Nii see kõlab : mida ütleb sinu kohta muusika, mida armastad" (Varrak, 2023) ====Näitekirjanduse tõlkeid==== * 2016 "Võrku püütud" (originaal: Ray Cooney "Caught in the Net") * 2016 "Mäng on alanud" (Ken Ludwig "The Game’s Afoot") * 2022 "Kõik ägedad asjad" (Duncan Macmillan "Every Brilliant Thing") * 2022 "Maailma ajaloo kõige võimsam näidend ..." (Ian Kershaw "The Greatest Play in the History of the World ...") * 2024 "Minu geniaalne sõbranna" (Elena Ferrante "My Brilliant Friend". Part One) * 2024 "Elevantmees" (Bernard Pomerance "The Elephant Man") * 2025 "Koletis kutsub" (Patrick Ness "A Monster Calls") * 2025 "Murdepunkt" (David Eldridge "Middle") * 2024 "Pikse jäljed" (Abi Morgan "Tiny Dynamite") == Tunnustus == * 2011 – rahvusvahelise [[Richard Wagneri Ühing]]u stipendiaat * 2011 – [[Kristallkingakese auhind]] * 2011 – VII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss|Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi]] finalist, eriauhind parima [[Franz Schubert]]i "[[Ave Maria]]" esituse eest == Isiklikku == Tema õde on ratsutaja [[Grete Püvi Ayache]]. Tema abikaasa on lavastaja ja näitleja [[Tanel Jonas]].<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/naitleja-ja-ooperilaulja-unelmate-paar-pirjo-puvi-laks-tanel-jonasele-mehele?id=72167571 "Näitleja ja ooperilaulja — unelmate paar! Pirjo Püvi läks Tanel Jonasele mehele"], publik.ee, 08.08.2015.</ref> Paaril on kaks tütart.<ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120379387/pirjo-jonas-vaevles-mustas-augus-olen-endaga-palju-tood-teinud-ka-antidepressante-votnud Pirjo Jonas vaevles mustas augus: olen endaga palju tööd teinud. Ka antidepressante võtnud] Kroonika, 29.05.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vanemuine.ee/people/pirjo-puvi/ Pirjo Jonase tutvustus Vanemuise kodulehel] * [https://www.operabase.com/artists/pirjo-jonas-84157/en Pirjo Jonas] veebilehel Operabase * {{Netiviide |perekonnanimi=Viira |eesnimi=Aigi |kuupäev=10. juuli 2018 |pealkiri=Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/886531/teatripaar-pirjo-ja-tanel-jonas-nii-ei-saa-et-kodus-me-toost-ei-raagi |vaadatud= |väljaanne=Õhtuleht |keel=et}} * {{Netiviide |perekonnanimi=Aavik |eesnimi=Anne |kuupäev=2021-05-07 |pealkiri=Pirjo Jonas: minult on palju küsitud, et kui laulmine on nii raske, miks sa siis seda teed? |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/93038165/pirjo-jonas-minult-on-palju-kusitud-et-kui-laulmine-on-nii-raske-miks-sa-siis-seda-teed |vaadatud= |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}} {{JÄRJESTA:Jonas, Pirjo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] hnng9a8c4nuedgf9ihe65io5bevmojc 0 479801 7122090 6596956 2026-03-31T19:46:21Z NOSSER 8097 /* Hunnius */ 7122090 wikitext text/x-wiki '''Hunnius''', varem '''Hunnens''' on [[Holstein]]ist [[Koldenbüttel]]ist pärit kaupmehe-, literaadi- ja [[aadlisuguvõsa]]. ==Ajalugu== Suguvõsa esindajad tulid [[17. sajand]]il [[Saksamaa]]lt [[Soome]] kaudu [[Eestimaa]]le.<ref name="Genealogisches Handbuch">https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00000601&pimage=145&suchbegriff=&l=de (vaadatud 21.10.2017)</ref> Hunne Syverts (sündinud umbes 1450) oli Koldenbütteli oldermann<ref>http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?id=00000601&groesser=&no=&seite=431</ref>. ==Hunniused rüütelkonna matriklis== [[Karl Abraham Hunnius]] sai Vene [[Teenisaadlik|teenisaadlik]]uks ja tema pojapoeg [[Arthur von Hunnius]] kanti 31. jaanuaril/13. veebruaril 1905 [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. ==Suguvõsa liikmeid== ===Hunnens=== *[[Jakob Hunnens]] (elas XVI sajandil), Koldenbütteli raehärra, oldermann *[[Joen Jacobi Hunnens]] (suri 1618), Porrenkoogi raehärra *[[Mewes Hunnens]] (1565−1630), Koldenbütteli raehärra ===Hunnius=== *[[Dettlef Hunnius]] (1615−1664), Viiburi raehärra, tolliinspektor *[[Dettleff Hunnius]] (1699−1765), Viiburi raehärra, kaupmees *[[Karl Hunnius|Karl Constans (Konstantin) Hunnius]] (1766−1841), Tallinna raehärra *[[Karl von Hunnius|Karl Abraham von Hunnius]] (1797−1851), riiginõunik, meditsiinidoktor, Läänemaa kreisiarst *[[Reinhold Hunnius|Johann Reinhold Hunnius]] (1806−1872), Karja pastor-adjunkt ja pastor *[[Konstantin Hunnius]] (1807−1868), Narva Jaani saksa koguduse kompastor, Oudova ja Jamburgi vikaarpastor, Narva kõrgema kreiskooli õpetaja *[[Karl von Hunnius (1825−1893)|Karl (Carlo) Arthur Woldemar von Hunnius]] (1825−1893), tõeline riiginõunik, meditsiinidoktor, auõuemeedik, mõisaomanik *[[Theodor von Hunnius|Theodor Christlieb von Hunnius]] (1832−1914), kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör *[[Konstantin von Hunnius|Konstantin (Costy) Emanuel von Hunnius]] (1840−1916), kindralleitnant, patarei-, polgu- ja brigaadikomandör *[[Woldemar von Hunnius|Theodor ''Woldemar'' Emanuel ''von Hunnius'']] (1855–1933), [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Parila mõis|Parila]], [[Palivere mõis|Palivere]] ja [[Väike-Lähtru mõis]]nik *''Herbert'' Arthur von Hunnius (1896–1945), meditsiinidoktor, kirurg, kurgu-, kõrva- ja hingamisteede haiguste arst ==Hunniuse suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Asuküla mõis|Asuküla]] (''Assoküll'') (1907−1919), [[Habaja mõis|Habaja]] (''Habbat'') (1907−1919, jäänukmõis kuni 1939), [[Kaiu mõis|Kaiu]] (''Kay'') (1891−1919, [[Rüütelkonnamõis|rendivaldus]]), [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]] (''Weißenfeld'') (1871−1919), [[Lehetu mõis|Lehetu]] (''Lehhet'') (1720ndad−1730ndad), [[Palivere mõis|Palivere]] (''Pallifer'') (1909−1919), [[Parila mõis|Parila]] (''Pargel'') (1875−1881 pandi-, 1881−1919 pärusvaldus), [[Saumetsa mõis|Saumetsa]] (''Saumetz'') (1904−1919), [[Tahu mõis|Tahu]] (''Schottanäs'') (1842−? pandi-, ?−1879 pärusvaldus), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (''Klein-Lechtigall'') (1909−1919) *Peterburi kubermang: **Gluhhovo (1901−1911) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://gerbovnik.ru/arms/2198.html Hunniuse suguvõsa aadlivapp] saidil gerbovnik.ru *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?&seite=145&pdfseitex=] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa immatrikuleerimata aadel]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Hunniused| ]] dxjrjt7wafhtoval77kdnwup1qx5oi5 0 485027 7122278 6931732 2026-04-01T08:21:04Z ~2026-20155-92 226233 Parandasin näpuvea 7122278 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Metstilder | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Tringa ochropus | ID = 22693243 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016}}</ref> | pilt = Green sandpiper (Tringa ochropus).jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Tilder]] '' Tringa'' | liik = '''Metstilder''' | binaarne = ''Tringa ochropus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758 | levikukaart = TringaOchropusIUCNver2019-2.png | levikukaardi_seletus = Metstildri levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala,<br/>{{värviruut|#00FFFF}} – läbirändel,<br/>{{värviruut|#007FFF}} – talvitusala }} [[File:Tringa ochropus MHNT.ZOO.2010.11.117.13.jpg|thumb|Munad]] '''Metstilder''' (''Tringa ochropus'') on [[kurvitslased|kurvitslaste]] sugukonda kuuluv [[lind]]. Metstildri rahvapärased nimetused on lombilind ja vesinepp.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metstilder – täiendav info |url=https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TRIOCH.htm |vaadatud=2025-07-16 |väljaanne=bio.edu.ee}}</ref> ==Välimus== Metstilder on 21–24 cm pikk. Tiibade siruulatus on 57–61 cm. Kaalub 53–119 g.<ref name=":0">{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0003unse |pealkiri=Handbook of the Birds of the World |kirjastus=Lynx Edicions |aasta=1996 |isbn=8487334202 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=3 |koht=Barcelona |lehekülg=511–512 |keel=en |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi}}</ref> Metstildri selg ja ülapool on mustpruun, väikeste kollaste tähnidega. Alapool on valge. Tiibade alapool on tume. Saba tipus on laiad mustad vöödid. Nokk on tumedat värvi, peenike ja sirge. Tema pikad jalad on rohekad või hallikad.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=53}}</ref> ==Levik== Metstildri levila ulatub [[Skandinaavia poolsaar|Skandinaaviast]] [[Ida-Siber|Ida-Siberini]]. Elavad ka [[Kõrgõzstan|Kõrgõzstanis]] ja [[Xinjiang|Loode-Xinjiangis]]. Talvituvad [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]], [[Vahemeri|Vahemere]] ääres, [[Aafrika|Aafrikas]], [[Türgi|Türgis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]], [[India|Indias]], [[Jaapan|Lõuna-Jaapanis]], [[Hiina|Ida-Hiinas]], [[Filipiinid|Filipiinidel]] ja [[Kalimantan|Kalimantanil]].<ref name=":0" /> Eestis on ta harilik [[haudelind]]<ref name="Jonsson, 2000">[[Lars Jonsson]], 2000. Euroopa linnud. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 244</ref> ja hajus läbirändaja. Teda võib näha aprillist septembrini.<ref name=":2" /> Elavad niisketes metsades. Eelistavad männikuid, kuid sobivad ka kuusikud ja lepikud. Tavaliselt jõgede, järvede, ojade ja soode ääres. Peale pesitsusaega võib neid kohata [[Padur|padurates]] ning jõgede ja tiikide ääres.<ref name=":0" /> ==Toitumine== Metstilder toitub [[Putukad|putukatest]], [[Rõngussid|rõngussidest]], väikestest [[Vähilaadsed|koorikloomadest]], [[Ämblikulised|ämblikest]], kaladest ja taimedest. Tavaliselt toituvad üksi, vahel kuni 30-linnulistes parvedes.<ref name=":0" /> ==Pesitsemine== Emaslinnud munevad aprilli lõpust juunini. Pesitseb kuni 20 m kõrgusel puu otsas, vahel ka maapinnal. Kasutab teiste lindude, eriti [[Rästas|rästaste]] ja [[kaelustuvi]], pesi.<ref name=":0" /> Kurnas on neli muna mõõtmetega 39 × 28 mm. Muna kaalub 15,5 g.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/ploverssandpiper0000john |pealkiri=The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World |kirjastus=University of Nebraska Press |aasta=1981 |isbn=0803225539 |lehekülg=325–327 |keel=en}}</ref> Emaslind haub mune 20–23 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud, kuid emaslind võib lahkuda enne, kui pojad on lennuvõimelised. Pojad saavad lennuvõimeliseks 28 päeva vanuselt.<ref name=":0" /> ==Eluiga== Metstilder võib elada 9-aastaseks.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{commons|Tringa ochropus}} [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Kurvitslased]] prpu281icxe3hyxdck0g3fb5qn3fsh6 0 498322 7121951 6572551 2026-03-31T15:45:55Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti pühakojad]]; ±[[Kategooria:Baptism Eestis]]→[[Kategooria:Eesti baptisti kirikud]] 7121951 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Antsla_baptisti_palvemaja.jpg|pisi|Antsla baptisti palvemaja novembris 2019.]] '''Antsla baptisti palvela''' on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla]]s aadressil [[Jaani tänav (Antsla)|Jaani tänav]] 24 asuv [[baptist]]ide [[palvela]].<ref name="teeliste_kirikud">https://web.archive.org/web/20180226162021/http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2017/kirik.php?id=826 (vaadatud 26.02.2018)</ref> Antslas on ka vennastekoguduse kasutatav [[Antsla Nahksepa palvela]]. Palvela valmis [[veski]] ümberehitamise tulemusena [[1939]].<ref name="teeliste_kirikud"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2017/kirik.php?id=826 Antsla palvela Teeliste kirikute andmebaasis] [[Kategooria:Antsla]] [[Kategooria:Eesti baptisti kirikud]] q699pawsl6j2vm52ra015279n4iktme 0 498843 7122356 6431124 2026-04-01T09:39:08Z Kk 6201 7122356 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv õistaim.<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev ilutaim, hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on pärismaine liik [[Venemaa]]l, [[Kaukasus]]es, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] sibultaim, mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 juurmist lineaalset [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjate [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide kattesoomustega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[kroonleht]]e ja [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastele perekondadele, nagu [[puškiinia]] (''Puschkinia'') ja [[kirgaslill]] (''Chionodoxa''), mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita. Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 0f8odgdr3pnr38cp0vva51f16nkgolz 7122359 7122356 2026-04-01T09:54:25Z Andres 5 7122359 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv õistaim.<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on pärismaine liik [[Venemaa]]l, [[Kaukasus]]es, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjate [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide kattesoomustega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[kroonleht]]e ja [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita. Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] ej2o0rsd09gafffd22atifyjawa00ln 7122363 7122359 2026-04-01T10:04:43Z Andres 5 7122363 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on [[pärismaine liik]] [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] kitsast [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjas õis|kellukjate [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide [[kattesoomus]]tega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[õieleht]]e ja kuus [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> hõredas [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita. Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] ne1o8fqe8kisdsx7wppymftr6cdwqn2 7122364 7122363 2026-04-01T10:06:01Z Andres 5 7122364 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on [[pärismaine liik]] [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] kitsast [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad Eestis varakevadel (aprillis-mais) koos siniste [[kellukjas õis|kellukjate]] [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide [[kattesoomus]]tega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[õieleht]]e ja kuus [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> hõredas [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita. Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] hbtbdqzxn858j2amosyukhh1t534g16 7122365 7122364 2026-04-01T10:12:21Z Andres 5 7122365 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on [[pärismaine liik]] [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] kitsast [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad Eestis varakevadel (aprillis-mais) koos siniste [[kellukjas õis|kellukjate]] [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide [[kattesoomus]]tega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[õieleht]]e ja kuus [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> hõredas [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad õielehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning vabanevad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniaid, ja on muru niitmise ajal puhkeolekus. Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] e5cr1iof735jcne6v71fbprg4pugjur 7122396 7122365 2026-04-01T10:45:12Z Andres 5 /* Kultiveerimine */ 7122396 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on [[pärismaine liik]] [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] kitsast [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad Eestis varakevadel (aprillis-mais) koos siniste [[kellukjas õis|kellukjate]] [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide [[kattesoomus]]tega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[õieleht]]e ja kuus [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> hõredas [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad õielehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning vabanevad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite tõttu. Seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, sest ta levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniaid, ja on muru niitmise ajal puhkeolekus. Kogu taim on mürgine. Seda on kasutatud näiteks [[rotimürk|rotimürgi]] valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] pbbd9gd9w5uw2u1138i3bn7vyit27o6 7122398 7122396 2026-04-01T10:46:24Z Andres 5 /* Kultiveerimine */ 7122398 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Siniliilia (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik siniliilia | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Scilla siberica flower - Keila.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Asparilaadsed]] ''Asparagales'' | sugukond = [[Asparilised]] ''Asparagaceae'' | perekond = [[Siniliilia (perekond)|siniliilia]] ''Scilla'' | liik = '''Harilik siniliilia''' | binaarne = ''Scilla siberica'' | binaarse_autor = [[Adrian Hardy Haworth|Haw]] (1804) | sünonüümid = *''Othocallis siberica'' <small>(Haw.) Speta</small> | levikukaart = }} [[Fail:Idänsinililja 1.jpg|pisi|Siniliilia koos [[kuldtäht]]edega.]] '''Harilik siniliilia''' ehk '''harilik silla''' (''Scilla siberica'') on [[asparilised|aspariliste]] sugukonda kuuluv [[õistaim]].<ref name="ITIS" /> Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev [[ilutaim]], kes on hajusalt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="">[https://web.archive.org/web/20180302225241/http://vana.eestiloodus.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0105/kalevi.html Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist] ''eestiloodus.ee''</ref>. See on [[pärismaine liik]] [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s, [[Türgi]]s, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s.<ref name="npgs" /> ==Kirjeldus== Siniliilia on [[Püsik|mitmeaastane]] [[sibultaim]], mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.<ref name="efloora" /> Tal on 2–4 [[juurmine leht|juurmist]] kitsast [[lineaalne leht|lineaalset]] [[leht]]e, mis on 5–15 mm<ref name="efloora" /> laiused. Lehed ilmuvad Eestis varakevadel (aprillis-mais) koos siniste [[kellukjas õis|kellukjate]] [[õis|õitega]].<ref name="efloora" /> [[Sibul (organ)|Sibula]] läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide [[kattesoomus]]tega.<ref name="efloora" /> Õied, millel on kuus [[õieleht]]e ja kuus [[tolmukas|tolmukat]],<ref name="luontoportti" /> paiknevad 1–4 kaupa<ref name="efloora" /> hõredas [[kobar]]as. Tugeva päikesevalgusega võivad õielehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend ''Scilla siberica'' [[Teisend (bioloogia)|var.]] ''alba''. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu [[puškiinia]] ja [[kirgaslill]], mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. [[Õietolm]] on sinakas. Pärast õitsemist, kui moodustuvad [[kupar|kuprad]], vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning vabanevad väikesed tumepruunid [[seeme|seemned]]. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse. ==Kultiveerimine== Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema [[ebahüatsint|ebahüatsindi]] õitega sarnanevate õite pärast. Seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, sest ta levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniaid, ja on [[muru niitmine|muru niitmise]] ajal puhkeolekus. Kogu taim on mürgine. Seda on kasutatud näiteks [[rotimürk|rotimürgi]] valmistamiseks.<ref name="luontoportti" /> <gallery> Pilt:Addisonia - colored illustrations and popular descriptions of plants (1916-(1964)) (16565543947).jpg|Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast Pilt:Cebulica dwulistna Scilla bifolia fruit 02.jpg|Silla kuprad Pilt:Scilla siberica alba bulbs.jpg|Silla sibulad Pilt:Scilla siberica var alba (harilik siniliilia).jpg|''Scilla siberica'' var. ''alba'' </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ITIS">''Integrated Taxonomic Information System'' [https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=505061#null ''www.itis.gov''] <small>(01.03.2018)</small></ref> <ref name="npgs">''U.S. National Plant Germplasm System''. ''Scilla siberica'' Andrews [https://web.archive.org/web/20180301225838/https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?33349 ''npgsweb.ars-grin.gov'']</ref> <ref name="efloora">Eesti e-floora. ''Scilla sibirica'' Haw. – harilik siniliilia. [https://web.archive.org/web/20160503031526/http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8953.html ''efloora.ut.ee'']</ref> <ref name="luontoportti">''NatureGate'' [http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/siberian-squill ''www.luontoportti.com'']</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Siniliilia}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 1km28yqrigtyx2oh6zyrd5lon3uidkq 0 499326 7122125 7121019 2026-03-31T20:31:15Z Kuriuss 38125 7122125 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam|IATA=DOH|ICAO=OTHH|asendikaart=|avatud=30. aprill 2014|kõrgus_merepinnast=4 m|laiuskoord=25/16/23|lennujaama_nimi=Hamadi rahvusvaheline lennujaam|lennujaama_omakeelne_nimi=مطار حمد الدولي|lennujaama_tyyp=tsiviillennujaam|linn=Doha|lähim_linn_ja_kaugus=Doha ja 14,5 km|omand=Qatar Civil Aviation Authority|pikkuskoord=51/36/29|pildikirjeldus=Hamadi rahvusvaheline lennujaam|pilt=Hamad International Airport Doha Qatar 6.jpg|rada1_kate=asfalt|rada1_laius=|rada1_pikkus=4250|rada1_suund=16R/34L|rada2_kate=asfalt|rada2_laius=|rada2_pikkus=4850|rada2_suund=16L/34R|rada3_kate=|rada3_laius=|rada3_pikkus=|rada3_suund=|stat1_nimi=Reisijaid|stat1_väärtus=37,322,843|stat2_nimi=Lennuoperatsiooni|stat2_väärtus=265,793|stat3_nimi=Kaubakogus|stat3_väärtus=1,758,075 tonni|stat4_nimi=|stat4_väärtus=|stat_aasta=2016}} '''Hamadi rahvusvaheline lennujaam''' ([[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''DOH''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''OTHH''') ([[Araabia keel|araabia keeles]]: '''مطار حمد الدولي''', Maṭâr Ḥamad al-Duwalī) on [[Katar|Katari]] pealinnas [[Doha|Dohas]] asuv rahvusvaheline lennujaam. See asendas endise [[Doha rahvusvaheline lennujaam|Doha rahvusvahelise lennujaama]], Katari peamise lennujaama. Hamadi rahvusvaheline lennujaam on [[Qatar Airways|Qatar Airwaysi]] kodulennujaam. [[Qatar Airways]] alustab 2018. või 2019. aastal lende [[Tallinna lennujaam|Tallinna]] ja Doha vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=ERR|URL=https://www.err.ee/688023/qatar-airways-alustab-lende-tallinnast-dohasse|Pealkiri=Qatar Airways alustab lende Tallinnast Dohasse|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Qatar Airways tegi teatavaks lennuliini ITB Berlin 2018 turismimessil. == Sihtkohad == {| class="wikitable" |+ !Lennufirmad !Sihtkohad |- |Air India Express |Kochi, Kozhikode, Madarui (alustas 27. märtsil 2018), Mangalore, Mumbai, Thiruvananthapuram |- |AtlasGlobal |Istanbul Atatürk |- |Biman Bangladesh Airlines |Chittagong, Dhaka, Sylhet |- |British Airways |London Heathrow (lõppes 25. märtsil 2018; taasalustas 1. juulil 2018) |- |Cham Wings Airlines |Damaskus |- |Ethiopian Airlines |Addis Ababa |- |Himalaya Airlines |Kathmandu |- |IndiGo |Chennai, Delhi, Hyderabad, Kochi, Kozhikode, Mumbai |- |Iran Air |Lar, Shiraz |- |Jazeera Airways |Al-Kuwayt |- |Jet Airways |Delhi, Kochi, Kozhikode, Mumbai, Thuruvananthapuram |- |Kuwait Airwaya |Al-Kuwayt |- |Middle East Airlines |Beirut |- |Nepal Airlines |Kathmandu |- |Oman Air |Masqat |- |Pakistan International Airlines |Peshawar |- |Pegasus Airlines |Istanbul Sabiha Gökcen |- |Philippine Airlines |Manila |- |Qatar Airways |Adana, Addis Ababa, Adelaide, Ahmedabad, Alžiir, Ammam, Amritsar, Amsterdam, Ankara, Ateena, Atlanta, Auckland, Bagdad, Bakuu, Bengaluru, Bangkok-Suvarnabhumi, Barcelona, Basra, Beijing, Beirut, Belgrade, Berliin-Tegel, Birmingham, Boston, Brüssel, Bukarest, Budapest, Buenos Aires-Ezeiza, Canberra, Cardiff (alustas 1. mail 2018), Casablanca, Chiang Mai, Chengdu, Chennai, Chicago-O`Hare, Chongqing, Clark, Colombo, Dallas/Fort Worth, Dar es Salaam, Delhi, Denpasar/Bali, Dhaka, Djibouti, Dublin, Durban, Edinburgh, Entebbe, Faisalabad, Frankfurt, Genf, Goa, Guangzhou, Hatay (alustab 4. aprill 2018), Hangzhou, Hanoi, Helsingi, Ho Chi Minh City, Hongkong, Houston |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://dohahamadairport.com/ Koduleht] [[Kategooria:Katari ehitised]] [[Kategooria:Aasia lennujaamad]] 17r01a013xcomseiqjkibt5traw883x 0 500369 7121873 7042548 2026-03-31T13:38:06Z Taivo 268 7121873 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TheaterWien z03.JPG|pisi|Theater an der Wien (2007)]] [[Pilt:Karl Wenzel Zajicek Theater an der Wien im Winter.jpg|pisi|Theater an der Wien (1923). Carl Wenzel Zajiecki maal]] '''Theater an der Wien''' on [[teater]] [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is [[Mariahilf]]i linnaosas, [[Theater auf der Wieden]]i järeltulija. See teater on etendanud olulist osa Viini klassikalise opereti sünniloos. Hoone ehitati [[Franz Jäger vanem|Franz]] ja [[Anton Jäger]]i ning [[Josef Reymund]]i projekti järgi [[Emanuel Schikaneder]]i eestvedamisel kaupmees Bartholomäus Zitterbarthi (1757–1806) rahaga. Teater on saanud nime (tõlkes 'teater Wieni kaldal') lähedalt mööda voolava [[Wieni jõgi|Wieni jõe]] järgi. Teatrimaja avati [[13. juuni]]l [[1801]] [[Emanuel Schikaneder]]i allegoorilise eelmänguga "Thespis Traum" ja [[Franz Teyber]]i ooperiga "Alexander", mis oli spetsiaalselt selleks puhuks komponeeritud. Tegu oli omal ajal Viini suurima (1932 istekohta) ja soosituima teatriga. Lavale mahtus korraga 500 näitlejat ja 50 hobust. Esialgu spetsialiseeruti populaarsete ''Zauberoper''<nowiki/>'ite (võluooper) ettekandmisele. Samuti pühendati tähelepanu [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i teostele – just siin esietendus Schikanederi tellitud ja tema libretole kirjutatud ''[[Singspiel]]'' "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte"). Aastatel [[1803]]–1805 elas selle teatri ruumides [[Ludwig van Beethoven]] ning komponeeris ka selle jaoks oma ainsa ooperi "[[Leonore]]" (esiettekanne [[1805]]), mis sai hiljem mõneti muudetud [[faabula]]ga pealkirjaks "[[Fidelio]]" ja tuli samas esiettekandele [[1806]]. aastal. Aastatel [[1821]]–[[1822]] oli teatri [[impressaario]] Euroopa oma ala suurmeister [[Domenico Barbaia]], kelle algatusel etendusid paljud [[Gioachino Rossini]] ooperid. Aastatel [[1846]]–[[1847]] triumfeeris selle teatri laval rootsi sopran [[Jenny Lind]]. [[1945]]–1955 tegutses siin [[Viini Riigiooper]], kuni taastati selle sõjas purustatud hoone. [[1955]]. aastal Theater an der Wien suleti, kuna hoone ohutus jättis tublisti soovida. [[1961]]. aastal müüs Viini linnavalitsus maja maha. [[1960]]–1962 hoone rekonstrueeriti ja avati tublisti ümberehitatuna taas teatrina. [[30. mai]]l [[1962]] avati maja Mozarti ooperiga [Võluflööt". [[24. mai]]l [[1970]] dirigeeris [[Leonard Bernstein]] seal "Fidelio" etendust, mis oli pühendatud Beethoveni 200. sünniaastapäevale. [[Pilt:Paul Ott TAW.jpg|pisi|Theater an der Wieni saal pärast rekonstrueerimist]] 1980. aastatel ilmestasid teatri repertuaari [[muusikal]]id. [[1983]]–[[1988]] etendati igal õhtul [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikali "Cats" ("[[Kassid]]"). Viis aastat oli mängukavas ka Webberi "The Phantom of the Opera" ("[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]"). Selles teatrimajas on tulnud esiettekandele [[Eric Woolfson]]i muusikal "[[Freudiana]]" ([[1990]]) ning [[Sylvester Levay]] muusikalid "[[Elisabeth (muusikal)|Elisabeth]]" ([[1992]]) ja "[[Mozart!]]" ([[1999]]). Alates 1962. aastast on Theater an der Wien üks Viini muusikafestivali "Wiener Festwochen" peamisi lavasid. [[2006]]. aastal organiseeriti festival "Mozart an der Wien", kus aasta jooksul mängiti 80 õhtul neid Mozarti oopereid, mida on läbi aegade selles teatrimajas esitatud. Tänapäeval paistab Theater an der Wien silma segarepertuaari poolest. Mängukavas on operetid, muusikalid, lai valik oopereid barokist kuni 20. sajandini, samuti Hispaania ''[[zarzuela]]''<nowiki/>'d ning antakse ka galakontserte. Selles teatris on tulnud maailma esiettekandele palju operette, oopereid ja mõned muusikalid. Ooperitest on lisaks ülal nimetatud Mozarti ja Beethoveni teosele esietendunud [[Franz Schubert]]i "Die Zauberharfe" ("[[Võluharf]]", [[1820]]) ja "[[Rosamunde]]" ([[1823]]), [[Albert Lortzing]]i "Der Waffenschmied" (1846), [[Gottfried von Einem]]i "Jesu Hochzeit" ([[1980]]), [[Friedrich Cerha]] "Netzwerk" ([[1981]]), [[Wolfgang Mitterer]]i "Massacre" ([[2003]]) jt. [[Pilt:Wien Theater an der Wien Beethoven.jpg|pisi|Beethoveni mälestustahvel Theater an der Wieni seinal]] == Esietendunud operette == * [[Franz von Suppé]] "Das Pensionat" ([[1860]]), "Die Frau Meisterin" ([[1868]]) ja "Bellmann" ([[1887]]) * [[Johann Strauss noorem]]a "Indigo und die vierzig Räuber" ([[1871]]), "Karneval in Rom" ("[[Rooma karneval]]", [[1873]]), "Die Fledermaus" ("[[Nahkhiir]]", [[1874]]), "Cagliostro in Wien" ([[1875]]), "Prinz Methusalem" ([[1877]]), "Blindekuh" ([[1878]]), "Das Spitzentuch der Königin" ([[1880]]), "Der Zigeunerbaron" ("[[Mustlasparun]]", [[1885]]), "Simplicius Simplicissimus" (1887), "Jakuba" ([[1894]]), "Waldmeister" ([[1895]]) ja "Die Göttin der Vernunft" ([[1897]]) * [[Carl Millöcker]]i "Gräfin Dubarry" ([[1879]]), "Apajune, der Wassermann" (1880), "Der Bettelstudent" ("[[Kerjusüliõpilane]]", [[1882]]), "Gasparone" ([[1884]]), "Der Feldprediger" (1884), "Die sieben Schwaben" (1887) ja "Der arme Jonathan" ([[1890]]) * [[Carl Zeller]]i "Die Carbonari" (1880), "Der Vogelhändler" ("[[Linnukaupleja]]", [[1891]]) ja "Der Obersteiger" (1894) * [[Richard Heuberger]]i "Der Opernball" ("[[Ooperiball]]", [[1898]]) * [[Edmund Eysler]]i "Bruder Straubinger" ([[1903]]) ja "Die gold’ne Meisterin" * [[Franz Lehár]]i "Wiener Frauen" ([[1902]]), "Die lustige Witwe" ("[[Lõbus lesk]]", [[1905]]), "Der Mann mit den drei Frauen" ([[1908]]), "Der Graf von Luxemburg" ("[[Krahv Luxemburg]]", [[1909]]), "Eva" ([[1911]]), "Die ideale Gattin" ([[1913]]), "Endlich allein" ([[1914]]), "Frasquita" ([[1922]]), "Die gelbe Jacke" ([[1923]]) ja "Schön is die Welt" ([[1931]]) * [[Leo Fall]]i "Die Dollarprinzessin" ("[[Dollariprintsess]]", [[1907]]) ja "Die Rose von Stambul" ([[1912]]) * [[Oscar Straus]]i "Der tapfere Soldat" ("[[Vapper sõdur]], 1908), "Die Dorfmusikanten" ([[1919]]) ja "Der Bauergeneral" (1931) * [[Imre Kálmán]]i "Der kleine König" (1912), "Gold gab ich für Eisen" (1914), "Gräfin Mariza" ("[[Krahvinna Mariza]]", [[1924]]), "Die Zirkusprinzessin" ("[[Tsirkusprintsess]]", [[1926]]), "Die Herzogin von Chicago" ([[1928]]) ja "Der Teufelsreiter" ([[1932]]) * [[Bruno Granichstaedten]]i "Bacchusnacht Auf Befehl der Kaiserin" ([[1915]]), "Der Orlow" ([[1925]]) ja "Reklame!" ([[1930]]) * [[Jean Gilbert]]i "Die Dame mit dem Regenbogen" ([[1933]]) * [[Gerald Ábráham]]i "Dschainah" ([[1935]]) * [[Ralf Benatzky]] "Axel an der Himmelstür" ([[1936]]). ==Välislingid== {{Commonscat}} *[https://www.theater-wien.at/ Teatri koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Austria teatrid]] [[Kategooria:Viin]] moiexv0w5se9o50pr5m2c9b4o4brnh6 7121878 7121873 2026-03-31T13:46:52Z Taivo 268 7121878 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TheaterWien z03.JPG|pisi|Theater an der Wien (2007)]] [[Pilt:Karl Wenzel Zajicek Theater an der Wien im Winter.jpg|pisi|Theater an der Wien (1923). Carl Wenzel Zajiecki maal]] '''Theater an der Wien''' on [[teater]] [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is [[Mariahilf]]i linnaosas, [[Theater auf der Wieden]]i järeltulija. See teater on etendanud olulist osa Viini klassikalise opereti sünniloos. Hoone ehitati [[Franz Jäger vanem|Franz]] ja [[Anton Jäger]]i ning [[Josef Reymund]]i projekti järgi [[Emanuel Schikaneder]]i eestvedamisel kaupmees Bartholomäus Zitterbarthi (1757–1806) rahaga. Teater on saanud nime (tõlkes 'teater Wieni kaldal') lähedalt mööda voolava [[Wieni jõgi|Wieni jõe]] järgi. Teatrimaja avati [[13. juuni]]l [[1801]] [[Emanuel Schikaneder]]i allegoorilise eelmänguga "Thespis Traum" ja [[Franz Teyber]]i ooperiga "Alexander", mis oli spetsiaalselt selleks puhuks komponeeritud. Tegu oli omal ajal Viini suurima (1932 istekohta) ja soosituima teatriga. Lavale mahtus korraga 500 näitlejat ja 50 hobust. Esialgu spetsialiseeruti populaarsete ''Zauberoper''<nowiki/>'ite (võluooper) ettekandmisele. Samuti pühendati tähelepanu [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i teostele – just siin esietendus Schikanederi tellitud ja tema libretole kirjutatud ''[[Singspiel]]'' "[[Võluflööt]]" ("Die Zauberflöte"). Aastatel [[1803]]–1805 elas selle teatri ruumides [[Ludwig van Beethoven]] ning komponeeris ka selle jaoks oma ainsa ooperi "[[Leonore]]" (esiettekanne [[1805]]), mis sai hiljem mõneti muudetud [[faabula]]ga pealkirjaks "[[Fidelio]]" ja tuli samas esiettekandele [[1806]]. aastal. Aastatel [[1821]]–[[1822]] oli teatri [[impressaario]] Euroopa oma ala suurmeister [[Domenico Barbaia]], kelle algatusel etendusid paljud [[Gioachino Rossini]] ooperid. Aastatel [[1846]]–[[1847]] triumfeeris selle teatri laval rootsi sopran [[Jenny Lind]]. [[1945]]–1955 tegutses siin [[Viini Riigiooper]], kuni taastati selle sõjas purustatud hoone. [[1955]]. aastal Theater an der Wien suleti, kuna hoone ohutus jättis tublisti soovida. [[1961]]. aastal müüs Viini linnavalitsus maja maha. [[1960]]–1962 hoone rekonstrueeriti ja avati tublisti ümberehitatuna taas teatrina. [[30. mai]]l [[1962]] avati maja Mozarti ooperiga "Võluflööt". [[24. mai]]l [[1970]] dirigeeris [[Leonard Bernstein]] seal "Fidelio" etendust, mis oli pühendatud Beethoveni 200. sünniaastapäevale. [[Pilt:Paul Ott TAW.jpg|pisi|Theater an der Wieni saal pärast rekonstrueerimist]] 1980. aastatel ilmestasid teatri repertuaari [[muusikal]]id. [[1983]]–[[1988]] etendati igal õhtul [[Andrew Lloyd Webber]]i muusikali "Cats" ("[[Kassid]]"). Viis aastat oli mängukavas ka Webberi "The Phantom of the Opera" ("[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]"). Selles teatrimajas on tulnud esiettekandele [[Eric Woolfson]]i muusikal "[[Freudiana]]" ([[1990]]) ning [[Sylvester Levay]] muusikalid "[[Elisabeth (muusikal)|Elisabeth]]" ([[1992]]) ja "[[Mozart!]]" ([[1999]]). Alates 1962. aastast on Theater an der Wien üks Viini muusikafestivali "Wiener Festwochen" peamisi lavasid. [[2006]]. aastal organiseeriti festival "Mozart an der Wien", kus aasta jooksul mängiti 80 õhtul neid Mozarti oopereid, mida on läbi aegade selles teatrimajas esitatud. Tänapäeval paistab Theater an der Wien silma segarepertuaari poolest. Mängukavas on operetid, muusikalid, lai valik oopereid barokist kuni 20. sajandini, samuti Hispaania ''[[zarzuela]]''<nowiki/>'d ning antakse ka galakontserte. Selles teatris on tulnud maailma esiettekandele palju operette, oopereid ja mõned muusikalid. Ooperitest on lisaks ülal nimetatud Mozarti ja Beethoveni teosele esietendunud [[Franz Schubert]]i "Die Zauberharfe" ("[[Võluharf]]", [[1820]]) ja "[[Rosamunde]]" ([[1823]]), [[Albert Lortzing]]i "Der Waffenschmied" (1846), [[Gottfried von Einem]]i "Jesu Hochzeit" ([[1980]]), [[Friedrich Cerha]] "Netzwerk" ([[1981]]), [[Wolfgang Mitterer]]i "Massacre" ([[2003]]) jt. [[Pilt:Wien Theater an der Wien Beethoven.jpg|pisi|Beethoveni mälestustahvel Theater an der Wieni seinal]] == Esietendunud operette == * [[Franz von Suppé]] "Das Pensionat" ([[1860]]), "Die Frau Meisterin" ([[1868]]) ja "Bellmann" ([[1887]]) * [[Johann Strauss noorem]]a "Indigo und die vierzig Räuber" ([[1871]]), "Karneval in Rom" ("[[Rooma karneval]]", [[1873]]), "Die Fledermaus" ("[[Nahkhiir]]", [[1874]]), "Cagliostro in Wien" ([[1875]]), "Prinz Methusalem" ([[1877]]), "Blindekuh" ([[1878]]), "Das Spitzentuch der Königin" ([[1880]]), "Der Zigeunerbaron" ("[[Mustlasparun]]", [[1885]]), "Simplicius Simplicissimus" (1887), "Jakuba" ([[1894]]), "Waldmeister" ([[1895]]) ja "Die Göttin der Vernunft" ([[1897]]) * [[Carl Millöcker]]i "Gräfin Dubarry" ([[1879]]), "Apajune, der Wassermann" (1880), "Der Bettelstudent" ("[[Kerjusüliõpilane]]", [[1882]]), "Gasparone" ([[1884]]), "Der Feldprediger" (1884), "Die sieben Schwaben" (1887) ja "Der arme Jonathan" ([[1890]]) * [[Carl Zeller]]i "Die Carbonari" (1880), "Der Vogelhändler" ("[[Linnukaupleja]]", [[1891]]) ja "Der Obersteiger" (1894) * [[Richard Heuberger]]i "Der Opernball" ("[[Ooperiball]]", [[1898]]) * [[Edmund Eysler]]i "Bruder Straubinger" ([[1903]]) ja "Die gold’ne Meisterin" * [[Franz Lehár]]i "Wiener Frauen" ([[1902]]), "Die lustige Witwe" ("[[Lõbus lesk]]", [[1905]]), "Der Mann mit den drei Frauen" ([[1908]]), "Der Graf von Luxemburg" ("[[Krahv Luxemburg]]", [[1909]]), "Eva" ([[1911]]), "Die ideale Gattin" ([[1913]]), "Endlich allein" ([[1914]]), "Frasquita" ([[1922]]), "Die gelbe Jacke" ([[1923]]) ja "Schön is die Welt" ([[1931]]) * [[Leo Fall]]i "Die Dollarprinzessin" ("[[Dollariprintsess]]", [[1907]]) ja "Die Rose von Stambul" ([[1912]]) * [[Oscar Straus]]i "Der tapfere Soldat" ("[[Vapper sõdur]], 1908), "Die Dorfmusikanten" ([[1919]]) ja "Der Bauergeneral" (1931) * [[Imre Kálmán]]i "Der kleine König" (1912), "Gold gab ich für Eisen" (1914), "Gräfin Mariza" ("[[Krahvinna Mariza]]", [[1924]]), "Die Zirkusprinzessin" ("[[Tsirkusprintsess]]", [[1926]]), "Die Herzogin von Chicago" ([[1928]]) ja "Der Teufelsreiter" ([[1932]]) * [[Bruno Granichstaedten]]i "Bacchusnacht Auf Befehl der Kaiserin" ([[1915]]), "Der Orlow" ([[1925]]) ja "Reklame!" ([[1930]]) * [[Jean Gilbert]]i "Die Dame mit dem Regenbogen" ([[1933]]) * [[Gerald Ábráham]]i "Dschainah" ([[1935]]) * [[Ralf Benatzky]] "Axel an der Himmelstür" ([[1936]]). ==Välislingid== {{Commonscat}} *[https://www.theater-wien.at/ Teatri koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Austria teatrid]] [[Kategooria:Viin]] 8rfj5rbjefpo1ab5q9qg7czy0c5oalf 4 501172 7122200 7113982 2026-04-01T01:24:37Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7122200 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q115197753|Q115197753]] | ''[[:d:Q115197753|משה שיינמן]]'' | 1943 | 2026-03-31 | [[Iisrael|Iisrael]] spordiajakirjanik (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11935590|Q11935590]] | ''[[:d:Q11935590|Marià Lorca i Bard]]'' | 1938-10-01 | 2026-03-31 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11360|Navata]]'' | [[Figueres]] | |- | [[:d:Q1244987|Q1244987]] | ''[[:d:Q1244987|Zsuzsa Radnóti]]'' | 1938-02-12 | 2026-03-31 | [[Ungari|Ungari]] [[Dramaturg|dramaturg]] (1938–2026) ♀; Jászai Mari Prize, Meritorius Artist of Hungary, prix Roboz Imre, Zsolt-Harsanyi Prize, Hevesi Sándor Award, prix Lajos-Bálint, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, Kossuthi auhind; spouse of [[István Örkény]] | [[dramaturg]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q20509385|Q20509385]] | ''[[:d:Q20509385|بيدروس بيتيريان]]'' | 1931-04-07 | 2026-03-31 | [[Armeenia|Armeenia]] keeleteadlane, toimetaja (1931–2026) ♂; Khorenatsi medal | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Armeenia]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | | |- | [[:d:Q3479635|Q3479635]] | ''[[:d:Q3479635|Sergi Mas Balaguer]]'' | 1930-10-30 | 2026-03-31 | Andorra kirjanik | [[skulptor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Andorra]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q529702|Q529702]] | ''[[:d:Q529702|Eduard Koksharov]]'' | 1975-11-04 | 2026-03-31 | [[Venemaa|venelased]] käsipallur (1975–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Sõpruse orden]] | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Venemaa]] | [[Krasnodar]] | ''[[:d:Q4390813|Ratamka]]'' | |- | [[:d:Q532393|Q532393]] | ''[[:d:Q532393|Borislav Mikhailov]]'' | 1963-02-12 | 2026-03-31 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q655512|Q655512]] | ''[[:d:Q655512|Stephen Lewis]]'' | 1937-11-11 | 2026-03-31 | Kanada poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Kanada]] | [[Ottawa]] | | |- | [[:d:Q9629180|Q9629180]] | ''[[:d:Q9629180|Armando Alves]]'' | 1935-11-07 | 2026-03-31 | Portugali maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q625157|Estremoz]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q12266465|Q12266465]] | ''[[:d:Q12266465|Ramon Zallo Elgezabal]]'' | 1948-04-10 | 2026-03-30 | Hispaania majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11499163|political pundit]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1078351|communication science]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q189848|Guernica]]'' | | |- | [[:d:Q138840769|Q138840769]] | ''[[:d:Q138840769|Edilbay Akimov]]'' | 1979-03-13 | 2026-03-30 | [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1979–2026) ♂; Shukhrat medal | [[laulja]]<br/>[[helilooja]] | | ''[[:d:Q2609551|Shimbay District]]'' | | |- | [[:d:Q15873019|Q15873019]] | ''[[:d:Q15873019|Ben Werts]]'' | 1940-11-16 | 2026-03-30 | Hollandi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Nijmegen]] | | |- | [[:d:Q3305305|Q3305305]] | ''[[:d:Q3305305|Melvin Edwards]]'' | 1937-05-04 | 2026-03-30 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q333135|Q333135]] | ''[[:d:Q333135|Chan Santokhi]]'' | 1959-02-03 | 2026-03-30 | Suriname poliitik | [[poliitik]] | [[Suriname]] | [[Lelydorp]] | [[Paramaribo]] | |- | [[:d:Q60583095|Q60583095]] | ''[[:d:Q60583095|Stelios Kalogeropoulos]]'' | | 2026-03-30 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q682999|Q682999]] | ''[[:d:Q682999|Carlos Westendorp]]'' | 1937-01-07 | 2026-03-30 | Hispaania diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q7916749|Q7916749]] | ''[[:d:Q7916749|Vasilis Goumas]]'' | 1946-11-15 | 2026-03-30 | [[Kreeka|Kreeka]] korvpallur (fl. 1966–1988) (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Vólos]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q98885826|Q98885826]] | ''[[:d:Q98885826|Ferran Martorell Oliveras de la Riva]]'' | 1941-12-10 | 2026-03-30 | Publicist, sports executive, President of RCD Espanyol (1941–2026) ♂; child of Fernando Martorell Otzet | ''[[:d:Q4178004|publicist]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q102594|Q102594]] | ''[[:d:Q102594|Ádám Nádasdy]]'' | 1947-02-15 | 2026-03-29 | [[Ungari|Ungari]] keeleteadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], literary translator, [[Õppejõud|õppejõud]], descriptive grammarian, [[Kirjanik|kirjanik]], emeriitprofessor (1947–2026) ♂; Laureate of the Hungarian Republic, Milán Füsti auhind, Déry Tibor Prize, Belletrist Award, Háttér Award, Prize Moholy-Nagy, Országh László Prize, Robert Graves Prize, Pro Budapest award, Marble award, Artisjus Award, AEGON art award; child of Kálmán Nádasdy, Lilian Birkás | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q61963675|descriptive grammarian]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q104119667|Q104119667]] | ''[[:d:Q104119667|Karim Bahriyev]]'' | 1962-07-15 | 2026-03-29 | Person (1962–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q130630460|Q130630460]] | ''[[:d:Q130630460|Fatima Koshari]]'' | 1958-01-22 | 2026-03-29 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q658371|statist]]'' | [[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q7504605|Shobra]]'' | | |- | [[:d:Q138821397|Q138821397]] | ''[[:d:Q138821397|Morrie Chandler]]'' | 1940 | 2026-03-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] autorallisõitja, sports executive, president, vice president (1940–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, elutöö auhind | ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q138827938|Q138827938]] | ''[[:d:Q138827938|Eduardo Cruz Johnson]]'' | 1957-04-15 | 2026-03-29 | [[Tšiili|Tšiili]] uudisteankur (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]'' | [[Tšiili]] | | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q138840178|Q138840178]] | ''[[:d:Q138840178|Garbiñe Arrate Urigoitia]]'' | 1944 | 2026-03-29 | [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tantsija|tantsija]], [[Laulja|laulja]] (1944–2026) ♀ | [[õpetaja]]<br/>[[tantsija]]<br/>[[laulja]] | | ''[[:d:Q604810|Markina-Xemein]]'' | | |- | [[:d:Q138840390|Q138840390]] | ''[[:d:Q138840390|Montserrat Puigdemont i Oliveras]]'' | 1935-02-01 | 2026-03-29 | [[Dotsent|dotsent]], muusikapedagoog, [[Pianist|pianist]], [[Koorijuht|koorijuht]], [[Organist|organist]] (1935–2026) ♀; spouse of Wenceslau Roure i Marín | [[dotsent]]<br/>''[[:d:Q16145150|Q16145150]]''<br/>[[pianist]]<br/>[[koorijuht]]<br/>[[organist]] | | ''[[:d:Q13022|Amer]]'' | ''[[:d:Q13491|Palamós]]'' | |- | [[:d:Q1850594|Q1850594]] | ''[[:d:Q1850594|Wiesław Myśliwski]]'' | 1932-03-25 | 2026-03-29 | Poola kirjanik | [[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Dwikozy]] | | |- | [[:d:Q3108665|Q3108665]] | ''[[:d:Q3108665|Glen Baxter]]'' | 1944-03-04 | 2026-03-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kunstnik|kunstnik]], karikaturist, [[Illustreerija|illustraator]], litograaf, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q16947657|litograaf]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Leeds]] | | |- | [[:d:Q3161947|Q3161947]] | ''[[:d:Q3161947|Chang Ung]]'' | 1938-07 | 2026-03-29 | [[Põhja-Korea|Põhja-Korea]] sports executive, president, member of the Supreme People's Assembly (1938–2026) ♂; Silver Olympic Order; member of [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]], International Taekwon-Do Federation | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Põhja-Korea]] | [[Pyongyang|P'yŏngyang]] | | |- | [[:d:Q3187414|Q3187414]] | ''[[:d:Q3187414|Joël Henry]]'' | 1962-04-19 | 2026-03-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgpallur (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Armentières]] | ''[[:d:Q1106266|La Tremblade]]'' | |- | [[:d:Q3703313|Q3703313]] | ''[[:d:Q3703313|David Riondino]]'' | 1952-06-10 | 2026-03-29 | [[Itaalia|Itaalia]] laulja-laulukirjutaja, [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesarjanäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1974–2026) (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4076272|Q4076272]] | ''[[:d:Q4076272|Rasim Balayev]]'' | 1948-08-08 | 2026-03-29 | Aserbaidžaani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1983868|Aghsu]]'' | [[İstanbul]] | [[Au allee]] |- | [[:d:Q4182973|Q4182973]] | ''[[:d:Q4182973|Aleksandra Zawieruszanka]]'' | 1937-04-03 | 2026-03-29 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1959–) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q2628593|Bielsko]]'' | | |- | [[:d:Q4229273|Q4229273]] | ''[[:d:Q4229273|Volodymyr Komarov]]'' | 1964-02-29 | 2026-03-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Koomik|koomik]], [[Kloun]], [[Laulja|laulja]], [[Akordionist|akordionist]], filminäitleja (fl. 1991–) (1964–2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[Kloun]]<br/>[[laulja]]<br/>[[akordionist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kirovohradi oblast]] | [[Odessa]] | |- | [[:d:Q4343567|Q4343567]] | ''[[:d:Q4343567|Willy Ustad]]'' | 1946-05-16 | 2026-03-29 | Norra romaanikirjanik | [[autor]] | [[Norra]] | [[Trondheim]] | ''[[:d:Q488970|Inderøy Municipality]]'' | ''[[:d:Q4577785|Sakshaug Church]]'' |- | [[:d:Q4518333|Q4518333]] | ''[[:d:Q4518333|Gennady Chufrin]]'' | 1935-07-21 | 2026-03-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1935–2026) ♂; E. Varga Prize | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Mõkolajiv]] | | |- | [[:d:Q47247625|Q47247625]] | ''[[:d:Q47247625|Kim Bukhantsov]]'' | 1931-11-25 | 2026-03-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] kettaheitja (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4207701|Kazanskaya]]'' | | |- | [[:d:Q4886517|Q4886517]] | ''[[:d:Q4886517|Ben Stevenson]]'' | 1936-04-04 | 2026-03-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] koreograaf, [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1936–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Suurbritannia]] | [[Portsmouth]] | | |- | [[:d:Q56253890|Q56253890]] | ''[[:d:Q56253890|Alireza Tangsiri]]'' | 1962 | 2026-03-29 | [[Iraan|Iraan]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], military leader (1962–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q1402561|military leader]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1277789|Tangestan County]]'' | | |- | [[:d:Q6167119|Q6167119]] | ''[[:d:Q6167119|Jay Robinson]]'' | 1946-06-07 | 2026-03-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | | |- | [[:d:Q86840985|Q86840985]] | ''[[:d:Q86840985|Vardges Khanoyan]]'' | 1949-12-05 | 2026-03-29 | Armeenia luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | ''[[:d:Q2536626|Shatin]]'' | | |- | [[:d:Q99646364|Q99646364]] | ''[[:d:Q99646364|Renzo Verdi]]'' | 1956-10-11 | 2026-03-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kantor|kantor]], mayor of Santa Fiora (1956–2026) ♂; member of Coro dei Minatori di Santa Fiora | [[poliitik]]<br/>[[kantor]] | [[Itaalia]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q12073764|Q12073764]] | ''[[:d:Q12073764|Bohdan Ivanonkiv]]'' | 1945-01-20 | 2026-03-28 | Ukraina muusik | [[muusik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4393400|Ripyntsi]]'' | | |- | [[:d:Q12280520|Q12280520]] | ''[[:d:Q12280520|Златин Тръпков]]'' | 1957-01-30 | 2026-03-28 | [[Diplomaat|diplomaat]], [[Suursaadik|suursaadik]] (1957–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | ''[[:d:Q407372|Pomorie]]'' | | |- | [[:d:Q124322643|Q124322643]] | [[Vello Jürjo]] | 1936-10-25 | 2026-03-28 | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | [[purjetaja]]<br/>''[[:d:Q123941397|jääpurjetaja]]'' | [[Eesti]] | [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere vald]] | | |- | [[:d:Q13023578|Q13023578]] | ''[[:d:Q13023578|อดิศัย โพธารามิก]]'' | 1940-04-23 | 2026-03-28 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | | ''[[:d:Q13026878|Siriraj Piyamaharajkarun Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138822271|Q138822271]] | ''[[:d:Q138822271|Fatima Ftouni]]'' | | 2026-03-28 | Liibanoni ajakirjanik | [[reporter]] | [[Liibanon]] | | ''[[:d:Q2210780|Jezzine District]]'' | |- | [[:d:Q138822304|Q138822304]] | ''[[:d:Q138822304|Muhammad Fatuni]]'' | | 2026-03-28 | [[Liibanon|Liibanon]] fotoajakirjanik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Liibanon]] | | ''[[:d:Q2210780|Jezzine District]]'' | |- | [[:d:Q138822345|Q138822345]] | ''[[:d:Q138822345|Ali Choeib]]'' | | 2026-03-28 | Liibanoni ajakirjanik | [[reporter]] | [[Liibanon]] | | ''[[:d:Q2210780|Jezzine District]]'' | |- | [[:d:Q138834331|Q138834331]] | ''[[:d:Q138834331|Thanos Economopoulos]]'' | 1946-06-10 | 2026-03-28 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], columnist (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1086863|columnist]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q138842562|Q138842562]] | ''[[:d:Q138842562|Alex Duong]]'' | | 2026-03-28 | [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (†2026) ♂; member of SAG-AFTRA | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | | [[Dallas]] | ''[[:d:Q7401436|Providence Saint John's Health Center]]'' | |- | [[:d:Q1522247|Q1522247]] | ''[[:d:Q1522247|Vijaypat Singhania]]'' | 1938-10-04 | 2026-03-28 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Lendur|lendur]] (1938–2026) ♂; Padma Bhushan; child of Kailashpat Singhania | [[ettevõtja]]<br/>[[lendur]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | ''[[:d:Q66568|Kanpur]]'' | | |- | [[:d:Q1873179|Q1873179]] | ''[[:d:Q1873179|Lucho González]]'' | 1946-11-25 | 2026-03-28 | [[Argentina|Argentina]]-[[Peruu|peruu]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1946–2026) ♂ | [[kitarrist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Argentina]]<br/>[[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q20437086|Q20437086]] | ''[[:d:Q20437086|Eszter Lázár]]'' | 1937-01-22 | 2026-03-28 | Ungari ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q263566|Q263566]] | ''[[:d:Q263566|Maria Badia i Cutchet]]'' | 1947-05-13 | 2026-03-28 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q13935|Sant Quirze del Vallès]]'' | | |- | [[:d:Q271460|Q271460]] | ''[[:d:Q271460|Mary Beth Hurt]]'' | 1946-09-26 | 2026-03-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filminäitleja, telesarjanäitleja, teatrinäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1974–) (1946–2026) ♀; Lucille Lortel Award for Outstanding Featured Actress; spouse of Paul Schrader, William Hurt | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q913495|Marshalltown]]'' | [[Jersey City]] | |- | [[:d:Q27916451|Q27916451]] | ''[[:d:Q27916451|Qamar Javed Bajwa]]'' | 1960-11-11 | 2026-03-28 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Ohvitser|ohvitser]], Chief of Army Staff (1960–2026) ♂; Hilal-i-Imtiaz | [[ohvitser]] | [[Pakistan]] | [[Karachi]] | | |- | [[:d:Q3107476|Q3107476]] | ''[[:d:Q3107476|Juwono Sudarsono]]'' | 1942-03-05 | 2026-03-28 | Indoneesia poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10365|Ciamis]]'' | ''[[:d:Q110242390|RS Pondok Indah]]'' | |- | [[:d:Q327127|Q327127]] | [[Liamine Zéroual]] | 1941-07-03 | 2026-03-28 | Alžeeria poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Alžeeria]] | [[Batna]] | ''[[:d:Q63984787|Aïn Naadja Military Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3764551|Q3764551]] | ''[[:d:Q3764551|Gino Agnese]]'' | 1936 | 2026-03-28 | [[Itaalia|Itaalia]] esseist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q434106|Q434106]] | [[Marinélla]] | 1938-05-19 | 2026-03-28 | Kreeka laulja | [[laulja]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | ''[[:d:Q769709|Kifisia]]'' | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q6174980|Q6174980]] | ''[[:d:Q6174980|Jeff Siemon]]'' | 1950-06-02 | 2026-03-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q486479|Rochester]]'' | | |- | [[:d:Q85995352|Q85995352]] | ''[[:d:Q85995352|Yus Datuak Parpatiah]]'' | 1939-04-07 | 2026-03-28 | [[Indoneesia|Indoneesia]] culture personality (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q10550018|culture personality]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12394358|Sungai Batang]]'' | ''[[:d:Q12394358|Sungai Batang]]'' | |- | [[:d:Q12123218|Q12123218]] | ''[[:d:Q12123218|Yevhen Mykytenko]]'' | 1953-08-25 | 2026-03-27 | Ukraina diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q12260508|Q12260508]] | ''[[:d:Q12260508|Jon Bilbao Moro]]'' | 1955-11-05 | 2026-03-27 | [[Hispaania|Hispaania]] person (1955–2026) ♂ | | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q913272|Erandio]]'' | ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]'' | |- | [[:d:Q12559665|Q12559665]] | ''[[:d:Q12559665|Raisa Kozdenbayeva]]'' | 1942-04-03 | 2026-03-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] [[Teadlane|teadlane]], [[Arst|arst]] (1942–2026) ♀; [[Austuse märk]], [[Tööveterani medal]], Order of Kurmet, Medal of Charity, Medal "10 Years of Independence of the Republic of Kazakhstan", medal "for 20 years of Kazakhstan's independence"; member of National Academy of Sciences of the Republic of Kazakhstan | [[teadlane]]<br/>[[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Aktöbe]] | | |- | [[:d:Q138844173|Q138844173]] | ''[[:d:Q138844173|Marta Lubos]]'' | 1943-08-18 | 2026-03-27 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q18719852|Q18719852]] | ''[[:d:Q18719852|Carlos Orgambide]]'' | 1930-09-28 | 2026-03-27 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q19829336|Q19829336]] | ''[[:d:Q19829336|Yaakov Erez]]'' | 1939-03-17 | 2026-03-27 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q20511520|Q20511520]] | ''[[:d:Q20511520|لوون ساهاکیان]]'' | 1937-07-26 | 2026-03-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], party organizer, deputy of the Supreme Soviet of the Soviet Union (1937–2026) ♂; [[Oktoobrirevolutsiooni orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]] | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q4345946|party organizer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jerevan]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2165280|Q2165280]] | ''[[:d:Q2165280|Romuald Ajchler]]'' | 1949-01-19 | 2026-03-27 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[esperantist]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q985106|Duszniki]]'' | | |- | [[:d:Q263230|Q263230]] | [[Mary Rand|Q263230]] | 1940-02-10 | 2026-03-27 | Suurbritannia kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q212283|Wells]]'' | | |- | [[:d:Q2832927|Q2832927]] | ''[[:d:Q2832927|Alex Cropley]]'' | 1951-01-16 | 2026-03-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q646980|Aldershot]]'' | | |- | [[:d:Q32998854|Q32998854]] | ''[[:d:Q32998854|David Cabrero]]'' | 1976-12-11 | 2026-03-27 | Hispaania jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q3783042|Q3783042]] | ''[[:d:Q3783042|Hank Nichols]]'' | 1936-07-20 | 2026-03-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija, korvpallikohtunik, FIBA referee (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q2182752|korvpallikohtunik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q128133|Niagara Falls]]'' | | |- | [[:d:Q3784914|Q3784914]] | ''[[:d:Q3784914|Henry Lee]]'' | 1938-11-22 | 2026-03-27 | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Taiwan|taiwan]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] kriminoloog, [[Autor|autor]], forensic scientist (1938–2026) ♂; honorary doctor of the China University of Political Science and Law; member of American Association for the Advancement of Science, Committee of 100 | ''[[:d:Q8142883|kriminoloog]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q15941468|forensic scientist]]'' | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Taiwan]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1023796|Rugao]]'' | ''[[:d:Q49267|Henderson]]'' | |- | [[:d:Q47493700|Q47493700]] | ''[[:d:Q47493700|Manolo Rojas]]'' | 1962-11-16 | 2026-03-27 | Peruu näitleja | [[koomik]]<br/>[[humorist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q17379560|Q17379560]]'' | [[Peruu]] | ''[[:d:Q723677|Huaral]]'' | ''[[:d:Q2482813|La Victoria]]'' | |- | [[:d:Q55975127|Q55975127]] | ''[[:d:Q55975127|Antoni Boleda Ribalta]]'' | 1945-09-10 | 2026-03-27 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Skulptor|skulptor]], [[Professor|professor]] (1945–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>[[professor]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q752137|Tàrrega]]'' | | |- | [[:d:Q56255844|Q56255844]] | ''[[:d:Q56255844|Magdalena Niedzielska]]'' | 1958-05-22 | 2026-03-27 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q23055218|travel guide writer]]'' | [[Poola]] | [[Toruń]] | | |- | [[:d:Q56340748|Q56340748]] | ''[[:d:Q56340748|Cezary Król]]'' | 1967-07-22 | 2026-03-27 | Poola diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Włocławek]] | | |- | [[:d:Q6037414|Q6037414]] | ''[[:d:Q6037414|Orhan Esen]]'' | 1965-03-05 | 2026-03-27 | Türgi helilooja | [[helilooja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | [[Ankara provints]] | |- | [[:d:Q6270608|Q6270608]] | ''[[:d:Q6270608|Jon Dee Graham]]'' | 1959-02-28 | 2026-03-27 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q85991487|Q85991487]] | ''[[:d:Q85991487|Gerald McGhie]]'' | 1939-11-16 | 2026-03-27 | Uus-Meremaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q15262210|Newtown]]'' | |- | [[:d:Q10295941|Q10295941]] | ''[[:d:Q10295941|Per Tofte]]'' | 1935-01-24 | 2026-03-26 | Norra näitleja | [[näitleja]] | [[Norra]] | [[Sør-Froni vald]] | | |- | [[:d:Q106358386|Q106358386]] | ''[[:d:Q106358386|Maria Carme Dalmau i Dalmau]]'' | 1930-01-24 | 2026-03-26 | [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1930–2026) ♀; Premis Nacionals de Cultura de Catalunya, Püha Jüri rist; child of Rafael Dalmau i Ferreres; spouse of Pere Català i Roca | [[kirjastaja]] | | [[Barcelona]] | [[Terrassa]] | |- | [[:d:Q109436589|Q109436589]] | ''[[:d:Q109436589|Amon Djobo]]'' | 1960-02-22 | 2026-03-26 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Bupati Alor (1960–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14131|Alor]]'' | | |- | [[:d:Q11887153|Q11887153]] | ''[[:d:Q11887153|Pekka Löyttyniemi]]'' | 1932-08-08 | 2026-03-26 | Soome poliitik | [[poliitik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q11958164|Q11958164]] | ''[[:d:Q11958164|Ann-Jorid Henriksen]]'' | 1951-12-17 | 2026-03-26 | Saami poliitik | [[poliitik]]<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12238327|Q12238327]] | ''[[:d:Q12238327|Malik al-Muttalibi]]'' | 1941<br/>1942 | 2026-03-26 | [[Iraak|Iraak]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kriitik|kriitik]] (1941–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kriitik]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q12247105|Al Mesharah]]'' | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q13110337|Q13110337]] | ''[[:d:Q13110337|EA Rajendran]]'' | 1955 | 2026-03-26 | [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1955–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q134587967|Q134587967]] | ''[[:d:Q134587967|Anna Batsmanova]]'' | 1955-09-17 | 2026-03-26 | [[Moldova|Moldova]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1955–2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | [[Moldova]] | [[Balta (linn)|Balta]] | | |- | [[:d:Q1377845|Q1377845]] | ''[[:d:Q1377845|Giuseppe Savoldi]]'' | 1947-01-21 | 2026-03-26 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q101142|Gorlago]]'' | | |- | [[:d:Q138795346|Q138795346]] | ''[[:d:Q138795346|Noelia Castillo]]'' | 2000-11-14 | 2026-03-26 | [[Hispaania|Hispaania]] person (2000–2026) ♀ | | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q15555|Sant Pere de Ribes]]'' | |- | [[:d:Q138808597|Q138808597]] | ''[[:d:Q138808597|Helen McKay]]'' | | 2026-03-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tantsuõpetaja|tantsuõpetaja]], community leader (†2026) ♀; Queen's Service Medal | [[tantsuõpetaja]]<br/>''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7306536|Redwoodtown]]'' | |- | [[:d:Q138841948|Q138841948]] | ''[[:d:Q138841948|Bob Zieff]]'' | 1927-06-04 | 2026-03-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]] (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49188|Lynn]]'' | ''[[:d:Q988744|Stuart]]'' | |- | [[:d:Q16636511|Q16636511]] | ''[[:d:Q16636511|Foly Dirane]]'' | 1958 | 2026-03-26 | [[Kamerun|Kamerun]] raadiosaatejuht, telesaatejuht, [[Kunstnik|kunstnik]], teleprodutsent, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Laulja|laulja]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|Q2722764]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[laulja]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q799808|Bafoussam]]'' | [[Yaoundé]] | |- | [[:d:Q16937914|Q16937914]] | ''[[:d:Q16937914|Ronald H. Spector]]'' | 1943-01-17 | 2026-03-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sõjaajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q1493121|sõjaajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | | |- | [[:d:Q18100074|Q18100074]] | ''[[:d:Q18100074|László Kordos]]'' | 1950-05-23 | 2026-03-26 | [[Ungari|Ungari]] [[Geoloog|geoloog]], paleontoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Mezőcsát]] | | |- | [[:d:Q2484862|Q2484862]] | ''[[:d:Q2484862|William Murphy]]'' | 1940-05-14 | 2026-03-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | ''[[:d:Q961808|Rockville Centre]]'' | |- | [[:d:Q284394|Q284394]] | ''[[:d:Q284394|Rosa Salikhova]]'' | 1944-09-24 | 2026-03-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] võrkpallur (fl. 1963–1977) (1944–2026) ♀; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Tagil]] | | |- | [[:d:Q3174505|Q3174505]] | ''[[:d:Q3174505|Jean Sagols]]'' | 1938 | 2026-03-26 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q6753|Banyuls-sur-Mer]]'' | [[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientales]] | |- | [[:d:Q327601|Q327601]] | ''[[:d:Q327601|Jean-Pierre Faye]]'' | 1925-07-19 | 2026-03-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Luuletaja|luuletaja]], kirjandusajaloolane, [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]], Director of Research at CNRS (1925–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Renaudot' auhind, Bernard Lecache Prize; spouse of Marie-Odile Faye | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VI ringkond|Pariisi 6. ringkond]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q373605|Q373605]] | [[Epeli Nailatikau]] | 1941-07-05 | 2026-03-26 | [[Fidži|Fidži]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], President of Fiji, Speaker of the House of Representatives of Fiji, Vice-President of Fiji, Speaker of the Parliament of Fiji (1941–2026) ♂; Order of Fiji; child of Edward Cakobau; spouse of Koila Nailatikau | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Fidži]] | [[Suva]] | | |- | [[:d:Q4695374|Q4695374]] | ''[[:d:Q4695374|Ahmad Kaabour]]'' | 1955-07-09 | 2026-03-26 | [[Liibanon|Liibanon]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1976–) (1955–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Liibanon]] | [[Beirut]] | [[Beirut]] | ''[[:d:Q89771432|Martyrs' Cemetery in Beirut]]'' |- | [[:d:Q503770|Q503770]] | [[Ross Friedman]] | 1954-01-03 | 2026-03-26 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[kitarrist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q56065045|Q56065045]] | ''[[:d:Q56065045|David Cornstein]]'' | 1938-08-17 | 2026-03-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, United States Ambassador to Hungary (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q65333919|Q65333919]] | ''[[:d:Q65333919|Яҡшыбаев Роберт Әсғәт улы]]'' | 1952-05-17 | 2026-03-26 | Person (1952–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q783369|Q783369]] | ''[[:d:Q783369|James Tolkan]]'' | 1931-06-20 | 2026-03-26 | ameerika näitleja (1931—2026) | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2645447|Calumet]]'' | ''[[:d:Q2663981|Saranac Lake]]'' | |- | [[:d:Q97248571|Q97248571]] | ''[[:d:Q97248571|Jaysingrao Pawar]]'' | 1941 | 2026-03-26 | [[India|India]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1941–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q10858555|Q10858555]] | ''[[:d:Q10858555|Burchell Alexander McPherson]]'' | 1951-05-07 | 2026-03-25 | [[Jamaica|Jamaica]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, diocesan bishop (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q6794237|Mavis Bank]]'' | | |- | [[:d:Q108692454|Q108692454]] | ''[[:d:Q108692454|עמיר ריטוב]]'' | 1952 | 2026-03-25 | [[Iisrael|Iisrael]] munitsipaalpoliitik (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2920470|Herut]]'' | | |- | [[:d:Q1165629|Q1165629]] | ''[[:d:Q1165629|Éva Maros]]'' | 1946-02-03 | 2026-03-25 | Ungari muusik | [[Harfist|harfimängija]] | [[Ungari]] | [[Pécs]] | | |- | [[:d:Q11720206|Q11720206]] | ''[[:d:Q11720206|Janusz Jasiński]]'' | 1928-09-04 | 2026-03-25 | poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11917594|Q11917594]] | ''[[:d:Q11917594|Dolors Lamarca i Morell]]'' | 1943-10-19 | 2026-03-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Filoloog|filoloog]], director of the Library of Catalonia (1943–2026) ♀; member of Cuerpo Facultativo de Archiveros, Bibliotecarios y Arqueólogos; spouse of Antoni Comas i Pujol | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[filoloog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15420|Granollers]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q135822224|Q135822224]] | ''[[:d:Q135822224|Marija Žekš]]'' | 1916-08-12 | 2026-03-25 | [[Austria-Ungari|Austria-Ungari]]-[[Jugoslaavia|jugoslaavia]]-[[Sloveenia|sloveenia]] textile worker, [[Kokk|kokk]] (1916–2026) ♀ | ''[[:d:Q66035178|textile worker]]''<br/>[[kokk]] | [[Austria-Ungari]]<br/>[[Jugoslaavia]]<br/>[[Sloveenia]] | ''[[:d:Q2216862|Drevenik]]'' | ''[[:d:Q48766985|Murska Sobota General Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138793363|Q138793363]] | ''[[:d:Q138793363|P. I. Sankaranarayanan]]'' | 1945-08-04 | 2026-03-25 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q138800235|Q138800235]] | ''[[:d:Q138800235|Abdikalyk Akmatov]]'' | 1955 | 2026-03-25 | [[Näitleja|näitleja]] (1955–2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q138807154|Q138807154]] | ''[[:d:Q138807154|Maqset Ayımbetov]]'' | 1954-01-01 | 2026-03-25 | Teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]] (1954–2026) ♂; child of Kalli Aimbetov | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[matemaatik]] | | [[Nukus]]<br/>[[Karakalpakkia]] | | |- | [[:d:Q138817349|Q138817349]] | ''[[:d:Q138817349|Anne Cannons]]'' | 1937 | 2026-03-25 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community worker (1937–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q110374361|community worker]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q14982876|Q14982876]] | ''[[:d:Q14982876|José Maria Espírito Santo Silva Ricciardi]]'' | 1954-10-27 | 2026-03-25 | [[Portugal|Portugal]] pankur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[majandusteadlane]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q15061651|Q15061651]] | ''[[:d:Q15061651|Anatoly Khorlin]]'' | 1938-07-06 | 2026-03-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21104450|Q21104450]] | ''[[:d:Q21104450|Denis Lozhkin]]'' | 1972-04-04 | 2026-03-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|Q5137576]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirovo-Tšepetsk]] | [[Kirovo-Tšepetsk]] | |- | [[:d:Q2218643|Q2218643]] | ''[[:d:Q2218643|Esther Roord]]'' | 1965-01-25 | 2026-03-25 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1990–) (1965–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9909|Bussum]]'' | | |- | [[:d:Q23006182|Q23006182]] | ''[[:d:Q23006182|Oleh Poliansky]]'' | 1950-06-25 | 2026-03-25 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1950–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q4123992|Volosyanka]]'' | | |- | [[:d:Q261900|Q261900]] | ''[[:d:Q261900|David Winnick]]'' | 1933-06-26 | 2026-03-25 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Brighton]] | | |- | [[:d:Q2821757|Q2821757]] | ''[[:d:Q2821757|Aboubacar Sidiki Diakité]]'' | 1968-04-30 | 2026-03-25 | [[Guinea|Guinea]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Guinea]] | [[Conakry]] | | |- | [[:d:Q28650205|Q28650205]] | ''[[:d:Q28650205|Håkan Iwar]]'' | 1975-11-20 | 2026-03-25 | [[Rootsi|rootslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht (1975–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10509709|Gränby]]'' | ''[[:d:Q10541986|Järva]]'' | |- | [[:d:Q29094757|Q29094757]] | ''[[:d:Q29094757|Dash Crofts]]'' | 1940-08-14 | 2026-03-25 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q980092|Cisco]]'' | | |- | [[:d:Q3341679|Q3341679]] | ''[[:d:Q3341679|Nikolai Orlov]]'' | 1952-06-12 | 2026-03-25 | [[Venemaa|venelased]] [[Herpetoloog|herpetoloog]], [[Zooloog|zooloog]] (1952–2026) ♂ | [[herpetoloog]]<br/>[[zooloog]] | [[Venemaa]] | [[Tšerkassõ]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q3354048|Q3354048]] | ''[[:d:Q3354048|Tordis Ørjasæter]]'' | 1927-03-25 | 2026-03-25 | [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], kirjanduskriitik, [[Biograaf|biograaf]], [[Eripedagoog|eripedagoog]] (1927–2026) ♀; Askeladdprisen, Jonas Prize, Brage Prize for general litterature; spouse of Jo Ørjasæter | [[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[biograaf]]<br/>[[eripedagoog]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q16459898|Vestre Aker cemetery]]'' |- | [[:d:Q4020260|Q4020260]] | ''[[:d:Q4020260|Wilson Bombarda]]'' | 1930-10-07 | 2026-03-25 | Brasiilia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1750605|Lins]]'' | | |- | [[:d:Q48856096|Q48856096]] | ''[[:d:Q48856096|Sérgio Fernandez]]'' | 1937 | 2026-03-25 | [[Portugal|Portugal]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1937–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | | |- | [[:d:Q51063157|Q51063157]] | ''[[:d:Q51063157|Lila Pastoriza]]'' | 1946-02-25 | 2026-03-25 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], political activist (1946–2026) ♀; member of Montoneros | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Argentina]] | [[Mar del Plata]] | | |- | [[:d:Q5992856|Q5992856]] | ''[[:d:Q5992856|Manuel Estella]]'' | 1939-08-19 | 2026-03-25 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q66172428|State lawyer]]'' | [[Hispaania]] | [[Salamanca]] | | |- | [[:d:Q6219036|Q6219036]] | ''[[:d:Q6219036|John Andreassen]]'' | 1943-08-26 | 2026-03-25 | [[Norra|norralased]] teleprodutsent, telelavastaja, [[Etenduse juht|etenduse juht]] (1943–2026) ♂; Gullrutens ämnespris, King's Medal of Merit in Silver | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[etenduse juht]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Gjøviki vald]] | |- | [[:d:Q7144042|Q7144042]] | ''[[:d:Q7144042|Pat Steir]]'' | 1938-04-10 | 2026-03-25 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q73111839|Q73111839]] | ''[[:d:Q73111839|Mitsunobu Hijiya]]'' | 1959-03-03 | 2026-03-25 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Tosashimizu (1959–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q573115|Tosashimizu]]'' | ''[[:d:Q655258|Sukumo]]'' | |- | [[:d:Q8014785|Q8014785]] | ''[[:d:Q8014785|William Lukuvi]]'' | 1955-08-15 | 2026-03-25 | Tansaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Tansaania]] | ''[[:d:Q3791860|Idodi]]'' | [[Dodoma]] | |- | [[:d:Q9009445|Q9009445]] | ''[[:d:Q9009445|Isaías Zarazaga Burillo]]'' | 1927 | 2026-03-25 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[loomaarst]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1639161|Tosos]]'' | | |- | [[:d:Q92198492|Q92198492]] | ''[[:d:Q92198492|József Varró]]'' | 1944-03-02 | 2026-03-25 | [[Ungari|Ungari]] ratsutaja (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1124858|Kóka]]'' | | |- | [[:d:Q95191904|Q95191904]] | ''[[:d:Q95191904|Brigitte Pellar]]'' | 1947-09-22 | 2026-03-25 | [[Austria|Austria]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1947–2026) ♀ | [[ajaloolane]] | [[Austria]] | [[Hermagor-Pressegger See]] | | |- | [[:d:Q97163384|Q97163384]] | ''[[:d:Q97163384|Kristin Dahl]]'' | 1940-01-19 | 2026-03-25 | Person (1940–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q98835054|Q98835054]] | ''[[:d:Q98835054|Ионов Виктор Петрович]]'' | 1934-06-26 | 2026-03-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] relvameister (1934–2026) ♂; [[Sotsialistliku töö kangelane]] | ''[[:d:Q1371796|relvameister]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ižkar]] | [[Ižkar]] | |- | [[:d:Q60637|Q60637]] | ''[[:d:Q60637|Alexander Kluge]]'' | 1932-02-14 | 2026-03-25 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Advokaat|advokaat]], filmimonteerija, poet lawyer, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teleprodutsent, [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Jurist|jurist]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Näitleja|näitleja]], filmilooja (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; [[Georg Büchneri auhind]], Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Schilleri mälestusauhind, Theodor W. Adorno Award, Hanns-Joachim-Friedrichs-Award, Fontane-Preis, Heinrich-Böll-Preis, Ricarda-Huch-Preis, Jean-Paul-Preis, Literaturpreis der Stadt Bremen, Heinrich Heine auhind, Kleist Prize, German Film Award, Grimme-Preis, Order of Merit of Saxony-Anhalt, honorary citizen of Halberstadt; member of German Academy for Language and Literature, Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia, Berliini Kunstide Akadeemia, Deutsche Filmakademie | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>''[[:d:Q1209498|Q1209498]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>[[jurist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Halberstadt]] | [[München]] | |- | [[:d:Q105942926|Q105942926]] | [[Gameboy Tetris]] | 1986-03-11 | 2026-03-24 | Eesti muusik ja raadiosaatejuht | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Haapsalu]] | | |- | [[:d:Q112315776|Q112315776]] | ''[[:d:Q112315776|Pavlo Fedorenko]]'' | 1936-10-08<br/>1936 | 2026-03-24 | Ukraina ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q1743623|mining engineer]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | |- | [[:d:Q12369493|Q12369493]] | [[Mai Murdmaa]] | 1938-03-31 | 2026-03-24 | eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[ballettmeister]]<br/>''[[:d:Q136237943|ballet director]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q138678840|Q138678840]] | ''[[:d:Q138678840|Melanie Jane Brisbane-Schilling]]'' | 1972-04-20 | 2026-03-24 | Dating coach, reality television participant (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q5227670|dating coach]]''<br/>''[[:d:Q27658988|reality television participant]]'' | | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q138790200|Q138790200]] | ''[[:d:Q138790200|Ahmed Atef Dorra]]'' | | 2026-03-24 | Egiptuse filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Egiptus]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q138796328|Q138796328]] | ''[[:d:Q138796328|Авксентюк Борис Петрович]]'' | 1941-07-16 | 2026-03-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Füüsik|füüsik]], professor (1941–2026) ♂ | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Vinnõtsja]] | |- | [[:d:Q15066710|Q15066710]] | ''[[:d:Q15066710|Vitaliy Zabirko]]'' | 1951-12-22 | 2026-03-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1951–2026) ♂; member of National Writers' Union of Ukraine, Donetsk Oblast Organization Writer's Union of Ukraine | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Bahmut]] | [[Donetsk]] | |- | [[:d:Q16904015|Q16904015]] | ''[[:d:Q16904015|魏正耀]]'' | 1936-03-30 | 2026-03-24 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♂; State Science and Technology Progress Award; member of Chinese Academy of Engineering | [[teadlane]] | [[Hiina]] | [[Cixi (Ningbo)|Cixi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q16913180|Q16913180]] | ''[[:d:Q16913180|Marina Yatsun]]'' | 1982-04-21 | 2026-03-24 | [[Venemaa|venelased]] aerutaja (1982–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382566|Q13382566]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q18710369|Q18710369]] | ''[[:d:Q18710369|Jerome Dhas Varuvel]]'' | 1951-10-21 | 2026-03-24 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q5094191|Chetpet]]'' | |- | [[:d:Q21175267|Q21175267]] | [[Imre Taveter]] | 1967-04-21 | 2026-03-24 | eesti purjetaja ja purjesporditreener | [[purjetaja]] | [[Eesti]] | [[Keila]] | | |- | [[:d:Q24250414|Q24250414]] | ''[[:d:Q24250414|Esteri Tebandeke]]'' | 1984-05-16 | 2026-03-24 | [[Uganda|Uganda]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 2008–2026) (1984–2026) ♀; spouse of Samuel Tebandeke | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Uganda]] | [[Kampala]] | | |- | [[:d:Q242680|Q242680]] | [[Birutė Galdikas|Q242680]] | 1946-05-10 | 2026-03-24 | [[Kanada|Kanada]] [[Bioloog|bioloog]], antropoloog, [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], looduskaitsja, primatoloog (1946–2026) ♀; Officer of the Order of Canada, Tyler Prize for Environmental Achievement, Guggenheim Fellowship, The Explorers Club Medal | [[bioloog]]<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''<br/>''[[:d:Q16825962|primatoloog]]'' | [[Kanada]] | [[Wiesbaden]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q338109|Q338109]] | ''[[:d:Q338109|Tracy Kidder]]'' | 1945-11-12 | 2026-03-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂; Pulitzer Prize for General Nonfiction, [[National Book Award]], PEN New England Award, The Hillman Prize for Magazine Journalism; notable work The Soul of a New Machine, Mountains Beyond Mountains | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Boston]] | |- | [[:d:Q4072031|Q4072031]] | ''[[:d:Q4072031|Fazoil Ataullakhanov]]'' | 1946-04-23 | 2026-03-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] biofüüsik (1946–2026) ♂; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Samarkand|Samarqand]] | | |- | [[:d:Q470554|Q470554]] | [[Gino Paoli]] | 1934-09-23 | 2026-03-24 | Itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q53133|Monfalcone]]'' | [[Genova]] | |- | [[:d:Q47691464|Q47691464]] | ''[[:d:Q47691464|Zhang Xuefeng]]'' | 1984-05-18 | 2026-03-24 | [[Hiina|Hiina]] Internet celebrity (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q31466|Fuyu County]]'' | [[Suzhou Shi (Jiangsu)|Suzhou Shi]] | |- | [[:d:Q5099327|Q5099327]] | ''[[:d:Q5099327|Chime Rinpoche]]'' | 1941-10-08 | 2026-03-24 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1941–2026) ♂ | [[raamatukoguhoidja]] | | [[Kham|Kam]] | | |- | [[:d:Q5340017|Q5340017]] | ''[[:d:Q5340017|Edna B. Foa]]'' | 1937-12-28 | 2026-03-24 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1937–2026) ♀; APA Award for Distinguished Scientific Contributions to Psychology | [[psühholoog]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q54692858|Q54692858]] | ''[[:d:Q54692858|Maurice Garden]]'' | 1935-07-05 | 2026-03-24 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Moulins (Allier)|Moulins]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | |- | [[:d:Q61707856|Q61707856]] | ''[[:d:Q61707856|Tim Stokely]]'' | 1983 | 2026-03-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene (1983–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q852729|Harlow]]'' | | |- | [[:d:Q84249102|Q84249102]] | ''[[:d:Q84249102|Dmitri Sayenko]]'' | 1969-06-09 | 2026-03-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|Q5137576]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Angarsk]] | [[Tjumen]] | |- | [[:d:Q97181958|Q97181958]] | ''[[:d:Q97181958|Vladimir Razin]]'' | 1943-04-09 | 2026-03-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jäähokimängija, jäähokitreener (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|Q5137576]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q10289259|Q10289259]] | ''[[:d:Q10289259|Gerson Brenner]]'' | 1959-12-22 | 2026-03-23 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[modell]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q106977286|Q106977286]] | ''[[:d:Q106977286|Leonid Radvinsky]]'' | 1982-05-30 | 2026-03-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Programmeerija|programmeerija]] (1982–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>[[programmeerija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q11383572|Q11383572]] | ''[[:d:Q11383572|Shinichiro Sato]]'' | 1964-08-16 | 2026-03-23 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Trummar|trummar]] (fl. 1984–) (1964–2026) ♂; member of The Pillows, The Pees | [[trummar]] | [[Jaapan]] | [[Ibaraki prefektuur]] | | |- | [[:d:Q119455417|Q119455417]] | ''[[:d:Q119455417|Çetin Güler]]'' | 1940 | 2026-03-23 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q120202335|Q120202335]] | ''[[:d:Q120202335|Franz Yohanes Purba]]'' | 1974-05-12 | 2026-03-23 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1974–2026) ♂; Star of the Kartika Eka Pakçi | [[ohvitser]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q7786|Pekanbaru]]'' | | |- | [[:d:Q12292083|Q12292083]] | ''[[:d:Q12292083|Rayna Afionlieva]]'' | 1940-08-06 | 2026-03-23 | [[Treener|treener]] (1940–2026) ♀ | [[treener]] | | ''[[:d:Q407570|Peshtera]]'' | | |- | [[:d:Q123198666|Q123198666]] | ''[[:d:Q123198666|Stan Berry]]'' | | 2026-03-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Arkansas House of Representatives (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q12331304|Q12331304]] | ''[[:d:Q12331304|Per Danker]]'' | 1934-02-02 | 2026-03-23 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] newspaper editor (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351648|newspaper editor]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q3255441|Q3255441]]'' | ''[[:d:Q3058415|Q3058415]]'' | |- | [[:d:Q12358794|Q12358794]] | [[Aleksei Gluhhov]] | 1935-05-16 | 2026-03-23 | diplomaat | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q13203647|Q13203647]] | ''[[:d:Q13203647|Waqif Nurullin]]'' | 1935-05-01 | 2026-03-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂; Merited Culture worker of Tatarstan Republic, Honoured Cultural Worker of the RSFSR, Литературная премия имени Сажиды Сулеймановой; member of Union of Writers of the Republic of Tatarstan, [[NSV Liidu Kirjanike Liit]] | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q18770281|Yuğarı Äşnäk]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q138774624|Q138774624]] | ''[[:d:Q138774624|Jorge Gómez Barranco]]'' | 1943-01-08 | 2026-03-23 | Kuuba muusik | [[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Havanna]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q138782943|Q138782943]] | ''[[:d:Q138782943|Rubens Correa]]'' | 1935-03-11 | 2026-03-23 | [[Argentina|Argentina]] teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Direktor|direktor]] (1935–2026) ♂; member of Argentine Open Theatre, Argentinian Actors and Actresses Asociation | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]]<br/>[[näitleja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1004149|Olavarría]]'' | | |- | [[:d:Q138782995|Q138782995]] | ''[[:d:Q138782995|Jorge Kahwagi Gastine]]'' | 1943-11-08 | 2026-03-23 | [[Mehhiko|Mehhiko]] äriinimene (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Mehhiko]] | [[Liibanon]] | [[México]] | |- | [[:d:Q138783445|Q138783445]] | ''[[:d:Q138783445|Lucy Nieto de Samper]]'' | 1923-08-21 | 2026-03-23 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q21639244|Q21639244]] | ''[[:d:Q21639244|Alevtina Elessina]]'' | 1954-08-22 | 2026-03-23 | [[Venemaa|venelased]] murdmaasuusataja (1954–2026) ♀; Order "For Personal Courage" | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q12134312|Novye Yuberi]]'' | | |- | [[:d:Q2177392|Q2177392]] | ''[[:d:Q2177392|Jan Thiel]]'' | 1940-06-23 | 2026-03-23 | Hollandi insener | [[insener]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Bangkok]] | |- | [[:d:Q25113132|Q25113132]] | ''[[:d:Q25113132|Daniel Karaba]]'' | 1948-06-22 | 2026-03-23 | Keenia poliitik | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q6403713|Kiamaina]]'' | | |- | [[:d:Q251663|Q251663]] | ''[[:d:Q251663|David Sklansky]]'' | 1947-12-22 | 2026-03-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], poker player, [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q15295720|poker player]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Teaneck]] | [[Las Vegas]] | |- | [[:d:Q259461|Q259461]] | [[Valerie Perrine]] | 1943-09-03 | 2026-03-23 | Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja modell | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[modell]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Galveston]] | [[Beverly Hills]] | |- | [[:d:Q26236938|Q26236938]] | ''[[:d:Q26236938|Tamanuri]]'' | 1952-08-08 | 2026-03-23 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the People's Representative Council of Indonesia, Bupati Way Kanan (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q192876|Tanah Abang]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q28836452|Q28836452]] | ''[[:d:Q28836452|Gérard Vandystadt]]'' | 1948-11-25 | 2026-03-23 | Prantsusmaa fotograaf | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q578495|Q578495]]'' | |- | [[:d:Q3085411|Q3085411]] | ''[[:d:Q3085411|François Morlaes]]'' | 1943-10-06 | 2026-03-23 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pau]] | [[Mont-de-Marsan]] | |- | [[:d:Q30879078|Q30879078]] | ''[[:d:Q30879078|Juri Švõtkin]]'' | 1965-05-24 | 2026-03-23 | Venemaa sõjaväelane ja poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Krasnojarsk]] | [[Moskva]] | ''[[:d:Q18643918|Badalyk Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3164588|Q3164588]] | ''[[:d:Q3164588|Jean-Bernard Racine]]'' | 1940-04-29 | 2026-03-23 | [[Šveits|Šveits]] [[Geograaf|geograaf]] (1940–2026) ♂; Vautrin Lud Prize | [[geograaf]] | [[Šveits]] | [[Neuchâtel]] | | |- | [[:d:Q33187458|Q33187458]] | ''[[:d:Q33187458|Marica Vilcek]]'' | 1936 | 2026-03-23 | Kunstiajaloolane (1936–2026) ♀; spouse of Jan Vilcek | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | | | | |- | [[:d:Q44612714|Q44612714]] | ''[[:d:Q44612714|Manuel María Escudero Zamora]]'' | 1946-03-29 | 2026-03-23 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | [[Málaga]] | |- | [[:d:Q5697545|Q5697545]] | ''[[:d:Q5697545|Antoni Marí]]'' | 1944 | 2026-03-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], kunstikriitik, [[Õppejõud|õppejõud]], esseist (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q473914|Ibiza]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q5938451|Q5938451]] | ''[[:d:Q5938451|José Bengoa]]'' | 1945-01-19 | 2026-03-23 | [[Tšiili|Tšiili]] antropoloog, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1945–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Altazor Awards | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Tšiili]] | [[Valparaíso]] | | |- | [[:d:Q6097334|Q6097334]] | ''[[:d:Q6097334|Erol Köse]]'' | 1965 | 2026-03-23 | [[Türgi|Türgi]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], music executive (1965–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]'' | [[Türgi]] | [[Elazıği provints]] | ''[[:d:Q857107|Sarıyer]]'' | ''[[:d:Q19458352|Feriköy Cemetery]]'' |- | [[:d:Q7177088|Q7177088]] | ''[[:d:Q7177088|Peter Stead]]'' | 1943-08-22 | 2026-03-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1943–2026) ♂; Fellow of the Learned Society of Wales; member of Learned Society of Wales | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q809009|Barry]]'' | | |- | [[:d:Q7357130|Q7357130]] | ''[[:d:Q7357130|Rodolfo Acuña]]'' | 1932-05-18 | 2026-03-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; Latino Book Awards | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7807786|Q7807786]] | ''[[:d:Q7807786|Tin Myint Aung]]'' | 1967-03-25 | 2026-03-23 | Myanmari jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Myanmar]] | [[Yangon]] | [[Yangon]] | |- | [[:d:Q9120503|Q9120503]] | ''[[:d:Q9120503|Wu Dexin]]'' | 1936-12-20 | 2026-03-23 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♀; member of Academic Division of Information Technical Sciences of the Chinese Academy of Sciences; spouse of Wang Wei | [[teadlane]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q1196580|Q1196580]]'' | | |- | [[:d:Q95166748|Q95166748]] | ''[[:d:Q95166748|Julius Hůlek]]'' | 1947-03-06 | 2026-03-23 | [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], esteetik, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], publitsist (1947–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q21550346|esteetik]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | [[Hradec Králové]] | | |- | [[:d:Q962604|Q962604]] | ''[[:d:Q962604|Chip Taylor]]'' | 1940-03-21 | 2026-03-23 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Yonkers]] | | |- | [[:d:Q97173470|Q97173470]] | ''[[:d:Q97173470|Lai Ho]]'' | | 2026-03-23 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (†2026) ♂; notable work The Great Detective Sherlock Holmes | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | | | | |- | [[:d:Q104723621|Q104723621]] | ''[[:d:Q104723621|Zhong Zhenzhen]]'' | 1950 | 2026-03-22 | [[Hiina|Hiina]] [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] (1950–2026) ♂; member of Chinese Poetry Society | [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] | [[Hiina]] | [[Nanjing Shi]] | | |- | [[:d:Q112413319|Q112413319]] | ''[[:d:Q112413319|Božena Jirků]]'' | 1947-09-19 | 2026-03-22 | tšehhi ajakirjanik | ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q11430926|Q11430926]] | ''[[:d:Q11430926|Hiroko Tada]]'' | 1932-01-19 | 2026-03-22 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Nagasaki]] | ''[[:d:Q1205910|Yokohama]]'' | |- | [[:d:Q138772782|Q138772782]] | ''[[:d:Q138772782|Rómulo Berruti]]'' | 1937-10-23 | 2026-03-22 | [[Argentina|Argentina]] filmikriitik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht (fl. 1960–2026) (1937–2026) ♂; Konex Award; member of Sociedad General de Autores de la Argentina; notable work Función privada | ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q138773637|Q138773637]] | ''[[:d:Q138773637|Anton Paolo Savio]]'' | 1931 | 2026-03-22 | [[Insener|insener]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1931–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[arhitekt]] | | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q138839570|Q138839570]] | ''[[:d:Q138839570|Jean-Philippe Lemenan]]'' | 1941-12-07 | 2026-03-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q996113|Ifs]]'' | ''[[:d:Q1174671|Maillot]]'' | |- | [[:d:Q16204778|Q16204778]] | ''[[:d:Q16204778|David Simon]]'' | 1960-08 | 2026-03-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], chairman of the executive board, president (1960–2026) ♂; child of Melvin Simon | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[tegevdirektor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q187099|Q187099]] | [[Lionel Jospin]] | 1937-07-12 | 2026-03-22 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q124470666|witness filmed]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q234735|Meudon]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q21848514|Q21848514]] | ''[[:d:Q21848514|Aloysius Pieris]]'' | 1934-04-09 | 2026-03-22 | Clergyman, religious studies scholar (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3315492|clergyman]]''<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]'' | | | ''[[:d:Q3522428|Kelaniya]]'' | |- | [[:d:Q28723970|Q28723970]] | ''[[:d:Q28723970|Mozes Herman]]'' | 1951-07-02 | 2026-03-22 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q8117|Lahat]]'' | ''[[:d:Q8156|Bandar Lampung]]'' | |- | [[:d:Q3507224|Q3507224]] | ''[[:d:Q3507224|Sylvia Kersenbaum]]'' | 1941-12-27 | 2026-03-22 | Argentina helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q694545|Bowling Green]]'' | |- | [[:d:Q37321058|Q37321058]] | ''[[:d:Q37321058|Ronnie Bowman]]'' | 1961-07-09 | 2026-03-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (fl. 1988–) (1961–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q631590|Mount Airy]]'' | | |- | [[:d:Q3846628|Q3846628]] | ''[[:d:Q3846628|Marcos Leite]]'' | 1952-03-23 | 2026-03-22 | Brasiilia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | | |- | [[:d:Q451101|Q451101]] | ''[[:d:Q451101|Jean-Baptiste Phạm Minh Mẫn]]'' | 1934-03-05 | 2026-03-22 | [[Vietnam|Vietnam]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Kardinal|kardinal]], Roman Catholic Archbishop of Ho Chi Minh city, coadjutor bishop (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Vietnam]] | [[Cà Mau]] | | |- | [[:d:Q5334561|Q5334561]] | ''[[:d:Q5334561|Ed Blaine]]'' | 1940-01-30 | 2026-03-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q968752|Farmington]]'' | [[Saint Louis]] | |- | [[:d:Q57579739|Q57579739]] | ''[[:d:Q57579739|Brian S. Osborne]]'' | 1938-10-13 | 2026-03-22 | [[Kanada|Kanada]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] historical geographer (1938–2026) ♂; Massey Medal, Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q23306981|historical geographer]]'' | [[Kanada]]<br/>[[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3404051|Q3404051]]'' | | |- | [[:d:Q6125560|Q6125560]] | ''[[:d:Q6125560|Sergio Ojeda]]'' | 1943-03-12 | 2026-03-22 | Tšiili poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q56130|Q56130]]'' | | |- | [[:d:Q64026928|Q64026928]] | ''[[:d:Q64026928|Per Hegna]]'' | 1945-07-22 | 2026-03-22 | Norra tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q4580047|Bakkehaugen Church]]'' |- | [[:d:Q674960|Q674960]] | ''[[:d:Q674960|Rudolf Žáček]]'' | 1948-05-20 | 2026-03-22 | Tšehhi ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q7498747|Q7498747]] | ''[[:d:Q7498747|Irek Gajsievič Akmanov]]'' | 1933-08-19 | 2026-03-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation, Order of Friendship of Peoples, заслуженный деятель науки Башкирской АССР, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q19815388|Ырыҫҡол]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q95393956|Q95393956]] | ''[[:d:Q95393956|Zdeněk Králík]]'' | 1954-07-16 | 2026-03-22 | Katoliku preester (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | | | | |- | [[:d:Q983344|Q983344]] | ''[[:d:Q983344|Hermann Huppen]]'' | 1938-07-17 | 2026-03-22 | [[Belgia|Belgia]] koomiksikunstnik, joonistaja, [[Illustreerija|illustraator]] (1938–2026) ♂; Éléphant d'or du meilleur album de l’année, Prix Marlysa : Le coup de cœur Chambéry BD, Gran Guinigi, Éléphant d'or pour l’ensemble d’une œuvre, Grand prix de la ville d'Angoulême, Adamson Awards, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler; notable work Bernard Prince, Comanche, Jugurtha, Jeremiah, Nic, Les Tours de Bois-Maury | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q961898|Bévercé]]'' | [[Brüssel]] | |- | [[:d:Q10309111|Q10309111]] | ''[[:d:Q10309111|Frances Shi Ming]]'' | 1951-12-05 | 2026-03-21 | [[Hongkong|Hongkong]] [[Näitleja|näitleja]], telesaatejuht (1951–2026) ♀; spouse of Lee Ka-Ting | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q105221840|Q105221840]] | ''[[:d:Q105221840|Ricardo Maccioni]]'' | 1946 | 2026-03-21 | [[Tšiili|Tšiili]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1946–2026) ♂ | [[biokeemik]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q1909281|Puerto Aysén]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q107181980|Q107181980]] | ''[[:d:Q107181980|Miquel Guillamón Casanovas]]'' | 1928-02-09 | 2026-03-21 | [[Luuletaja|luuletaja]] (1928–2026) ♂ | [[luuletaja]] | | ''[[:d:Q15626|Olesa de Montserrat]]'' | | |- | [[:d:Q11385443|Q11385443]] | ''[[:d:Q11385443|Akiko Kana]]'' | 1956-03-08 | 2026-03-21 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3286043|erotic photography model]]''<br/>''[[:d:Q161850|nude model]]'' | [[Jaapan]] | [[Hachiōji]] | ''[[:d:Q304491|Higashiizu]]'' | |- | [[:d:Q114258559|Q114258559]] | ''[[:d:Q114258559|Xose Antonio García Cotarelo]]'' | 1941 | 2026-03-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Advokaat|advokaat]] (1941–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q20546651|Vilameá, A Pontenova]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q11535806|Q11535806]] | ''[[:d:Q11535806|Ayako Kurihara]]'' | 1940-06-22 | 2026-03-21 | [[Jaapan|Jaapan]] tarento, äriinimene, [[Diktor|diktor]] (1940–2026) ♀; spouse of Shinobu Oshizaka | ''[[:d:Q2705098|tarento]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[diktor]] | [[Jaapan]] | [[Kanagawa prefektuur]] | | |- | [[:d:Q12562406|Q12562406]] | ''[[:d:Q12562406|Yuri Sinyavsky]]'' | 1951-11-11 | 2026-03-21 | [[Kasahstan|Kasahstan]] [[Bioloog|bioloog]], nutritionist, hygienist (1951–2026) ♂ | [[bioloog]]<br/>''[[:d:Q2576499|nutritionist]]''<br/>''[[:d:Q651566|hygienist]]'' | [[Kasahstan]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q128797722|Q128797722]] | ''[[:d:Q128797722|Seth Peterson]]'' | 1997-08-28 | 2026-03-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q840678|Redondo Beach]]'' | [[California]] | |- | [[:d:Q136677139|Q136677139]] | ''[[:d:Q136677139|Agosto Machado]]'' | No/unknown value | 2026-03-21 | Performansikunstnik, aktivist, [[Arhivaar|arhivaar]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[arhivaar]] | | | | |- | [[:d:Q138762589|Q138762589]] | ''[[:d:Q138762589|Lala Alizadeh]]'' | 1950-02-05 | 2026-03-21 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teadlane|teadlane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q1563749|Q1563749]] | ''[[:d:Q1563749|Juca de Oliveira]]'' | 1935-03-16 | 2026-03-21 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1815958|São Roque]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q15793668|Q15793668]] | ''[[:d:Q15793668|Carsten Träger]]'' | 1973-10-25 | 2026-03-21 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Fürth]] | | |- | [[:d:Q1601155|Q1601155]] | ''[[:d:Q1601155|Heinz Wiese]]'' | 1945-04-03 | 2026-03-21 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q158523|Ehingen]]'' | | |- | [[:d:Q16130022|Q16130022]] | ''[[:d:Q16130022|Shalom Meir Wallach]]'' | 1947 | 2026-03-21 | Iisraeli rabi | [[rabi]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | |- | [[:d:Q16336774|Q16336774]] | ''[[:d:Q16336774|Ariosto Holanda]]'' | 1938-10-11 | 2026-03-21 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1795215|Limoeiro do Norte]]'' | | |- | [[:d:Q18631184|Q18631184]] | ''[[:d:Q18631184|Arthur E. Humphrey]]'' | 1927-11-09 | 2026-03-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keemiatehnoloog (1927–2026) ♂; John Fritz Medal | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q499927|Moscow]]'' | | |- | [[:d:Q20711265|Q20711265]] | ''[[:d:Q20711265|Amanda Lathlin]]'' | 1976-07-17 | 2026-03-21 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q61422|The Pas]]'' | | |- | [[:d:Q2246855|Q2246855]] | ''[[:d:Q2246855|Paolo Cirino Pomicino]]'' | 1939-09-03 | 2026-03-21 | Itaalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q9385011|neurokirurg]]''<br/>''[[:d:Q256688|medical director]]'' | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q2347034|Q2347034]] | ''[[:d:Q2347034|Steve Houben]]'' | 1950-03-19 | 2026-03-21 | Belgia muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q16145150|Q16145150]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[flötist]] | [[Belgia]] | [[Liège]] | | |- | [[:d:Q2422650|Q2422650]] | ''[[:d:Q2422650|Desmond Barrit]]'' | 1944-10-19 | 2026-03-21 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1797162|artistic director]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3401092|Morriston]]'' | [[Islington]] | |- | [[:d:Q24351293|Q24351293]] | ''[[:d:Q24351293|Карабанова, Ольга Александровна]]'' | 1952-03-14 | 2026-03-21 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♀; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, Ushinsky Medal, Mikhail Lomonosov Award | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | | |- | [[:d:Q3827813|Q3827813]] | ''[[:d:Q3827813|Laura Mirachian]]'' | 1948-04-16 | 2026-03-21 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Suursaadik|suursaadik]] (1948–2026) ♀; Itaalia Vabariigi teeneteorden, [[Auleegioni orden]], Order of St. Gregory the Great | [[diplomaat]] | [[Itaalia]] | [[Padova]] | | |- | [[:d:Q42344540|Q42344540]] | ''[[:d:Q42344540|Daphne Selfe]]'' | 1928-07-01 | 2026-03-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Modell|modell]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♀ | [[modell]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1997321|Edmonton]]'' | ''[[:d:Q1997321|Edmonton]]'' | |- | [[:d:Q4362648|Q4362648]] | ''[[:d:Q4362648|Gabriel Raimondovna Pikunova-Uzhdavini]]'' | 1927-02-14 | 2026-03-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1927–2026) ♀ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Žõtomõr]] | | |- | [[:d:Q56524376|Q56524376]] | ''[[:d:Q56524376|Umar Shihab]]'' | 1939-07-02 | 2026-03-21 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ulama]], [[Teadlane|teadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂; child of Abdurrahman Shihab; spouse of Syarifah Aisah Mengga Khadijah | [[Ulama]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11214749|Sidenreng Rappang]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q5798174|Q5798174]] | ''[[:d:Q5798174|Daniel Buira]]'' | 1971-09-26 | 2026-03-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Trummar|trummar]] (fl. 1988–2026) (1971–2026) ♂; member of Los Piojos, La Chilinga | [[trummar]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q3293639|Villa Bosch]]'' | ''[[:d:Q2609530|El Palomar]]'' | ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6175015|Q6175015]] | ''[[:d:Q6175015|Jeff Smith]]'' | 1934-10-14 | 2026-03-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] mootorrattasportlane (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Motorcycle Hall of Fame | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2374484|Colne]]'' | [[Wisconsin]] | |- | [[:d:Q6727486|Q6727486]] | ''[[:d:Q6727486|Madhumita Raut]]'' | | 2026-03-21 | [[India|India]] [[Tantsija|tantsija]] (†2026) ♀; child of Mayadhar Raut | [[tantsija]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q6832381|Q6832381]] | ''[[:d:Q6832381|Michael Lyster]]'' | 1954-04-11 | 2026-03-21 | [[Iirimaa|Iirimaa]] presenter (fl. 1980–2018) (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q13590141|presenter]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q581790|Dungarvan]]'' | | |- | [[:d:Q85101149|Q85101149]] | ''[[:d:Q85101149|Heinz Pfister]]'' | 1949-06-10 | 2026-03-21 | Šveitsi kunstnik | [[kunstnik]] | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q95738955|Q95738955]] | ''[[:d:Q95738955|Rhoda Roberts]]'' | 1960<br/>1959-07-08 | 2026-03-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], telesaatejuht, produtsent, [[Lavastaja|režissöör]] (1960–2026) ♀; Austraalia ordeni ohvitser; spouse of Bill Hunter | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q47541952|Q47541952]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q3350503|Canterbury]]'' | | |- | [[:d:Q96449608|Q96449608]] | ''[[:d:Q96449608|Muhammad Kamal Hassouna]]'' | 1942-03-21 | 2026-03-21 | Palestiina jurist | [[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Hebron]] | [[Hebron]] | |- | [[:d:Q98097292|Q98097292]] | ''[[:d:Q98097292|Angelo Romano]]'' | 1934-06-04 | 2026-03-21 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]]<br/>[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | ''[[:d:Q55015|Capriglia Irpina]]'' | ''[[:d:Q13433|Avellino]]'' | |- | [[:d:Q10392981|Q10392981]] | ''[[:d:Q10392981|Waldyr Pugliesi]]'' | 1936-01-27 | 2026-03-20 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[rahvaesindaja]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1760626|Monte Alto]]'' | | |- | [[:d:Q105478669|Q105478669]] | ''[[:d:Q105478669|Tatyana Yurkovskaya]]'' | 1930-09-04 | 2026-03-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Kartograaf|kartograaf]] (1930–2026) ♀ | [[bioloog]]<br/>[[kartograaf]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q105598157|Q105598157]] | ''[[:d:Q105598157|Maciej Pesta]]'' | 1983-02-18 | 2026-03-20 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q106624834|Q106624834]] | ''[[:d:Q106624834|Ernesto Cherquis Bialo]]'' | 1940-09-30 | 2026-03-20 | Uruguay ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Uruguay]]<br/>[[Argentina]] | [[Montevideo]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q111401705|Q111401705]] | ''[[:d:Q111401705|Gustavo Valderrama Calvo]]'' | 1945-08-10 | 2026-03-20 | Tšiili advokaat | [[advokaat]] | [[Tšiili]] | | | |- | [[:d:Q11281341|Q11281341]] | ''[[:d:Q11281341|Rakko]]'' | 1975-06-06 | 2026-03-20 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q12373468|Q12373468]] | [[Raivo Mänd]] | 1954-12-02 | 2026-03-20 | Eesti zooloog ja loomaökoloog | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>''[[:d:Q110834369|loomaökoloog]]'' | [[Eesti]] | [[Kingissepa rajoon]] | | |- | [[:d:Q12844979|Q12844979]] | ''[[:d:Q12844979|Raziyyə Şirinova]]'' | 1940 | 2026-03-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Näitleja|näitleja]] (1940–2026) ♀; Honored Artist of the Republic of Azerbaijan | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q330749|Gadabay District]]'' | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q133760639|Q133760639]] | ''[[:d:Q133760639|Jens Boettcher]]'' | 1933 | 2026-03-20 | Person (1933–2026) | | | | | |- | [[:d:Q135183195|Q135183195]] | ''[[:d:Q135183195|Ali Mohammad Naini]]'' | 1957 | 2026-03-20 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] military leader, [[Õppejõud|õppejõud]], spokesperson (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q1402561|military leader]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q240475|Kashan]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q136448673|Q136448673]] | ''[[:d:Q136448673|Diana Fuentes]]'' | 1958-09-27 | 2026-03-20 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q138757409|Q138757409]] | ''[[:d:Q138757409|Robyn Bridgman]]'' | | 2026-03-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (†2026) ♀; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q138762592|Q138762592]] | ''[[:d:Q138762592|Dharmendra Behera]]'' | | 2026-03-20 | [[India|India]] folk artist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q16157609|folk artist]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q138768511|Q138768511]] | ''[[:d:Q138768511|Smith Gilley]]'' | 1939-09-08 | 2026-03-20 | [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q28701743|Q28701743]] | ''[[:d:Q28701743|Volodymyr Pohoretskyi]]'' | 1967-03-30 | 2026-03-20 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4369687|Q4369687]]'' | | |- | [[:d:Q2906971|Q2906971]] | ''[[:d:Q2906971|Yair Levy]]'' | 1952-10-11 | 2026-03-20 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]]<br/>[[rabi]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q151920|Tiberias]]'' | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | |- | [[:d:Q2934539|Q2934539]] | ''[[:d:Q2934539|Calvin Tomkins]]'' | 1925-12-17 | 2026-03-20 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1087121|Orange]]'' | | |- | [[:d:Q29479019|Q29479019]] | ''[[:d:Q29479019|Linas Banys]]'' | 1998-04-06 | 2026-03-20 | [[Leedu|leedulased]] laskesuusataja (1998–2026) ♂ | ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]'' | [[Leedu]] | [[Anykščiai]] | | |- | [[:d:Q311358|Q311358]] | [[Michael Bishop]] | 1936-02-22 | 2026-03-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Viroloog|viroloog]], immunoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], onkoloog, [[Keemik|keemik]], mikrobioloog (1936–2026) ♂; Albert Lasker Award for Basic Medical Research, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]], Canada Gairdner International Award, [[National Medal of Science]], Alfred P. Sloan, Jr. Prize, Dickson Prize in Medicine, ASCB Public Service Award, Harvardi ülikooli audoktor, honorary doctor of the University of Miami, Foreign Member of the Royal Society; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]], American Society for Cell Biology, American Society for Microbiology, American Society for Virology, Alpha Omega Alpha, [[Londoni Kuninglik Selts]] | [[viroloog]]<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''<br/>[[keemik]]<br/>''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q821105|York]]'' | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q3154982|Q3154982]] | ''[[:d:Q3154982|Isabelle Mergault]]'' | 1958-05-11 | 2026-03-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], filminäitleja (fl. 1979–2026) (1958–2026) ♀; Knight of the Order of Agricultural Merit | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q329751|Q329751]] | ''[[:d:Q329751|Michel Rolland]]'' | 1947-12-24 | 2026-03-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] winegrower (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q897317|winegrower]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Libourne]] | [[Bordeaux]] | |- | [[:d:Q33133919|Q33133919]] | ''[[:d:Q33133919|Alain Brillet]]'' | 1947-03-30 | 2026-03-20 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q185075|Saint-Germain-en-Laye]]'' | [[Nice]] | |- | [[:d:Q3438176|Q3438176]] | ''[[:d:Q3438176|Rodger Brulotte]]'' | 1947-01-04 | 2026-03-20 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht (1947–2026) ♂; Jack Graney Award | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3846637|Q3846637]] | ''[[:d:Q3846637|Marcos Conigliaro]]'' | 1942-12-09 | 2026-03-20 | [[Argentina|Argentina]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1959–1976) (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[La Plata]] | |- | [[:d:Q4071387|Q4071387]] | ''[[:d:Q4071387|Vitalijus Asovskis]]'' | 1952-06-22 | 2026-03-20 | Leedu luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Leedu]] | [[Kaliningrad|Königsberg]] | | |- | [[:d:Q434778|Q434778]] | ''[[:d:Q434778|Nicholas Brendon]]'' | 1971-04-12 | 2026-03-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], comics writer, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1993–2026) (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q4527809|Q4527809]] | ''[[:d:Q4527809|Vladimir Shumny]]'' | 1934-02-12 | 2026-03-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Geneetik|geneetik]], teadlane (1934–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], N. I. Vavilov Gold Medal; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia|NSVL Teaduste Akadeemia]] | [[geneetik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4498646|Khovmy]]'' | | |- | [[:d:Q465906|Q465906]] | ''[[:d:Q465906|Aref Arefkia]]'' | 1941-08-10 | 2026-03-20 | Iraani laulja | [[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Teheran]] | | |- | [[:d:Q4885982|Q4885982]] | ''[[:d:Q4885982|Ben Keaton]]'' | 1956 | 2026-03-20 | Iirimaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q4953083|Q4953083]] | ''[[:d:Q4953083|Božo Koprivica]]'' | 1950 | 2026-03-20 | Montenegro kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Montenegro]] | [[Nikšić|Nikšići vald]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q5258292|Q5258292]] | ''[[:d:Q5258292|Dennis Condrey]]'' | 1952-02-01 | 2026-03-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1973–) (1952–2026) ♂; Wrestling Observer Newsletter Hall of Fame | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79743|Florence]]'' | | |- | [[:d:Q59222898|Q59222898]] | ''[[:d:Q59222898|John Bradley]]'' | 1964 | 2026-03-20 | [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]] (1964–2026) ♂ | [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]] | | | | |- | [[:d:Q695577|Q695577]] | ''[[:d:Q695577|Arnold Klotz]]'' | 1940-08-05 | 2026-03-20 | Austria arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]] | [[Wörgl]] | [[Innsbruck]] | |- | [[:d:Q695966|Q695966]] | [[Filaret (Denõssenko)|Filaret (Denissenko)]] | 1929-01-23 | 2026-03-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], Orthodox theologian, [[Metropoliit|metropoliit]], Eastern Orthodox priest, Eastern Orthodox bishop, Patriarch of Kyiv and all Rus-Ukraine (1929–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], Honorary Diploma of the Cabinet of Ministers of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 1. järk, [[Vabaduse orden]], [[Ivan Mazepa rist]], Vürst Jaroslav Targa V järgu orden, Vürst Jaroslav Targa IV järgu orden, Vürst Jaroslav Targa III järgu orden, Vürst Jaroslav Targa II järgu orden, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Kiievi aukodanik, honorary doctor of Protestant Theological Faculty – Charles University, Hero of Ukraine, Order of the State, [[Ukraina kangelane]] | [[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q123819727|Orthodox theologian]]''<br/>[[metropoliit]]<br/>''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]''<br/>''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4087834|Blahodatne]]'' | [[Kiiev]] | [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal|Kiievi Püha Volodõmõri katedraal]] |- | [[:d:Q715156|Q715156]] | [[Robert Mueller]] | 1944-08-07 | 2026-03-20 | USA eriprokurör | [[ohvitser]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[ametnik]]<br/>[[sõdur]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Charlottesville]] | |- | [[:d:Q7344476|Q7344476]] | ''[[:d:Q7344476|Robert Fox]]'' | 1952-03-25 | 2026-03-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Teatriprodutsent]] (1952–2026) ♂; child of Robin Fox, Angela Muriel Darita Worthington; spouse of Natasha Richardson, Celestria Spoborg, Fiona T. Golfar | [[filmiprodutsent]]<br/>[[Teatriprodutsent]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1952683|Cuckfield]]'' | [[London]] | |- | [[:d:Q74559374|Q74559374]] | ''[[:d:Q74559374|Francesco Romanelli]]'' | | 2026-03-20 | Teadlane (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q7612611|Q7612611]] | ''[[:d:Q7612611|Steve Gaines]]'' | 1957-12-31 | 2026-03-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pastor|pastor]], President of the Southern Baptist Convention (1957–2026) ♂ | [[pastor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1992093|Corinth]]'' | [[Memphis (Tennessee)|Memphis]] | |- | [[:d:Q95074189|Q95074189]] | ''[[:d:Q95074189|Jan Sulovský]]'' | 1955-02-14 | 2026-03-20 | Toimetaja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Luuletaja|luuletaja]], radio editor, publitsist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[näitekirjanik]] | | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q10774586|Q10774586]] | ''[[:d:Q10774586|Aleš Zedník]]'' | 1958-02-19 | 2026-03-19 | Tšehhi poliitik | [[poliitik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q112347355|Q112347355]] | ''[[:d:Q112347355|Ivo Kořán]]'' | 1934<br/>1934-07-25 | 2026-03-19 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane (1934–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | | | | |- | [[:d:Q112362091|Q112362091]] | ''[[:d:Q112362091|Pavel Novák]]'' | 1960-03-03 | 2026-03-19 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1960–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | [[Kutná Hora]] | | |- | [[:d:Q112420961|Q112420961]] | ''[[:d:Q112420961|Břetislav Tůma]]'' | 1948-05-15 | 2026-03-19 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1948–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[ettevõtja]] | | [[Opava]] | | |- | [[:d:Q115125045|Q115125045]] | ''[[:d:Q115125045|Ewa Starzyńska-Kościuszko]]'' | | 2026-03-19 | [[Poola|poolakad]] [[Filosoof|filosoof]] (fl. 2004–) (†2026) ♀ | [[filosoof]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11885310|Q11885310]] | ''[[:d:Q11885310|Olavi Suvitie]]'' | 1926-06-06 | 2026-03-19 | Soome arhitekt | [[arhitekt]] | [[Soome]] | [[Tampere]] | [[Tampere]] | |- | [[:d:Q12286883|Q12286883]] | ''[[:d:Q12286883|Mincho Praznikov]]'' | 1938-02-09 | 2026-03-19 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] meteoroloog (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Drjanovo]] | | |- | [[:d:Q13114218|Q13114218]] | ''[[:d:Q13114218|Melli Irani]]'' | 1932 | 2026-03-19 | Filmioperaator (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | | | | |- | [[:d:Q132441263|Q132441263]] | ''[[:d:Q132441263|Siti Baini]]'' | 1931-04-05 | 2026-03-19 | Person (1931–2026) ♀; child of Soetan Saibi, Sitti Bachariah; spouse of Anwar A. Moein | | | | | |- | [[:d:Q138737442|Q138737442]] | ''[[:d:Q138737442|Saleh Mohammadi]]'' | 2007-03-11 | 2026-03-19 | [[Iraan|Iraan]] maadleja (2007–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Iraan]] | [[Sāveh]] | [[Qom]] | |- | [[:d:Q138756643|Q138756643]] | ''[[:d:Q138756643|Vincenzo C. Vannicola]]'' | 1932-09-08 | 2026-03-19 | [[Insener|insener]] (1932–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q138827364|Q138827364]] | ''[[:d:Q138827364|Alevtina Yelesina]]'' | 1954-08-22 | 2026-03-19 | Murdmaasuusataja (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | | | | |- | [[:d:Q18919670|Q18919670]] | ''[[:d:Q18919670|Eshel Armony]]'' | 1959<br/>2026-03-19 | 2026-03-19 | [[Iisrael|Iisrael]] person (fl. 1987–2010) (1959–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Põhja-Carolina]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q21459348|Q21459348]] | ''[[:d:Q21459348|Miguel Angel D'Arienzo]]'' | 1950-09-26 | 2026-03-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1950–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q24852266|Q24852266]] | ''[[:d:Q24852266|Raymond L. Ethington]]'' | 1929-08-29 | 2026-03-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] paleontoloog (1929–2026) ♂; Pander Medal, Raymond C. Moore Medal | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2591151|Q2591151]] | ''[[:d:Q2591151|Wolfgang Schenkel]]'' | 1936-10-16 | 2026-03-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂; member of [[Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis]], German Archaeological Institute | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ludwigshafen]] | | |- | [[:d:Q27063377|Q27063377]] | ''[[:d:Q27063377|Richard E. Myers]]'' | 1934-10-29 | 2026-03-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, member of the Iowa House of Representatives (1934–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Iowa City]] | | |- | [[:d:Q35283011|Q35283011]] | ''[[:d:Q35283011|Joel Pablo Salud]]'' | | 2026-03-19 | Filipiinide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q3610008|Q3610008]] | ''[[:d:Q3610008|Alessandro Finazzi Agrò]]'' | 1941-05-30 | 2026-03-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1941–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q4138212|Q4138212]] | ''[[:d:Q4138212|Khamid Gizatullin]]'' | 1932-02-10 | 2026-03-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1932–2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Zilairi rajoon]] | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q44106802|Q44106802]] | ''[[:d:Q44106802|Alfonso Bañón Seijas]]'' | 1930-08-08 | 2026-03-19 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q16021386|forestry engineer]]'' | [[Hispaania]] | [[Valladolid]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q4424538|Q4424538]] | ''[[:d:Q4424538|Olga Smirnitskaya]]'' | 1938-12-14 | 2026-03-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♀; Mikhail Lomonosov Award | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4994278|Q4994278]] | ''[[:d:Q4994278|Torben Weinreich]]'' | 1946-01-06 | 2026-03-19 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik (1946–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q21184|Køge]]'' | | |- | [[:d:Q583935|Q583935]] | ''[[:d:Q583935|Terry Cox]]'' | 1937-03-13 | 2026-03-19 | Suurbritannia muusik | [[trummar]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q64116|High Wycombe]]'' | ''[[:d:Q49550|Maó]]'' | |- | [[:d:Q6311513|Q6311513]] | ''[[:d:Q6311513|Jun Matsumoto]]'' | 1950-04-11 | 2026-03-19 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Apteeker|farmatseut]] | [[Jaapan]] | [[Yokohama]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q64355256|Q64355256]] | ''[[:d:Q64355256|Péter Halász]]'' | 1939 | 2026-03-19 | [[Ungari|Ungari]] etnograaf, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Direktor|direktor]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1939–2026) ♂; Kőváry László Award, Knight's Cross of the Hungarian Order of Merit | ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''<br/>[[koduloolane]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q6828395|Q6828395]] | ''[[:d:Q6828395|Michael Bambang Hartono]]'' | 1939-10-02 | 2026-03-19 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], bridžimängija, [[Aktsionär]] (1939–2026) ♂; Asia's Most Influential Indonesia; child of Oei Wie Gwan, Goei Tjoe Nio; spouse of Ikawati Budiarto | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q18437198|bridžimängija]]''<br/>[[Aktsionär]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4119464|Kota Kudus]]'' | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q84719566|Q84719566]] | ''[[:d:Q84719566|Галенко-Ярошевский, Павел Александрович]]'' | 1942-09-08 | 2026-03-19 | Farmakoloog (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q918798|Q918798]] | ''[[:d:Q918798|Mike Melvill]]'' | 1940-11-30 | 2026-03-19 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Lendur|lendur]], [[Katselendur|katselendur]], commercial astronaut, [[Kosmonaut|kosmonaut]], purilendur (1940–2026) ♂; Iven C. Kincheloe Award | [[kosmonaut]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Johannesburg]] | | |- | [[:d:Q921947|Q921947]] | ''[[:d:Q921947|Silvino Louro]]'' | 1959-03-05 | 2026-03-19 | [[Portugal|Portugal]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1977–) (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q173699|Setúbal]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q2673|Q2673]] | [[Chuck Norris]] | 1940-03-10 | 2026-03-19 | ameerika võitluskunstnik ja action-näitleja (1940–2026) | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q9017214|karateka]]''<br/>''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1018294|Ryan]]'' | [[Kauai]] | |- | [[:d:Q47832|Q47832]] | ''[[:d:Q47832|Umberto Bossi]]'' | 1941-09-19 | 2026-03-19 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q40202|Cassano Magnago]]'' | [[Varese]] | |- | [[:d:Q107387845|Q107387845]] | ''[[:d:Q107387845|Sorin Tufan]]'' | 1968-11-16 | 2026-03-18 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[Laevakapten|laeva kapten]] | [[Rumeenia]] | | [[Must meri]] | |- | [[:d:Q108120922|Q108120922]] | ''[[:d:Q108120922|Esmaeil Khatib]]'' | 1961 | 2026-03-18 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ulama]], Minister of Intelligence (Iran) (1961–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q720028|Qaen]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q109637340|Q109637340]] | ''[[:d:Q109637340|Rune Mases]]'' | 1928-06-30 | 2026-03-18 | [[Rootsi|rootslased]] jäähokimängija (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q11575153|Q11575153]] | ''[[:d:Q11575153|Taneaki Tanami]]'' | 1932-10-31 | 2026-03-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Saitama prefektuur]] | | |- | [[:d:Q12784381|Q12784381]] | ''[[:d:Q12784381|Alojz Kralj]]'' | 1937-03-12 | 2026-03-18 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1937–2026) ♂; Zois award, Ambassador of Science of the Republic of Slovenia; member of [[Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia|Sloveenia teaduste- ja kunstiakadeemia]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Novi Sad]] | | |- | [[:d:Q138721974|Q138721974]] | ''[[:d:Q138721974|Domingo Álvarez Parcero]]'' | 1960-12-16 | 2026-03-18 | [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1628188|Cangas]]'' | ''[[:d:Q1628188|Cangas]]'' | |- | [[:d:Q16517727|Q16517727]] | ''[[:d:Q16517727|Tamás Bartal Károly]]'' | 1933-08-28 | 2026-03-18 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Munk|munk]], [[Abt]], [[Rektor|rektor]] (1933–2026) ♂ | [[munk]] | [[Slovakkia]] | ''[[:d:Q1071541|Kravany nad Dunajom]]'' | | |- | [[:d:Q1780040|Q1780040]] | ''[[:d:Q1780040|Finn-Erik Vinje]]'' | 1936-03-06 | 2026-03-18 | [[Norra|norralased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], professor (1936–2026) ♂; member of Norwegian Academy | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q4883538|Bærum hospital]]'' | |- | [[:d:Q183373|Q183373]] | ''[[:d:Q183373|Heisuke Hironaka]]'' | 1931-04-09 | 2026-03-18 | Jaapani matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Yamaguchi]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q2141400|Q2141400]] | ''[[:d:Q2141400|Jacob Edery]]'' | 1950-11-25 | 2026-03-18 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]] | [[Iisrael]] | [[Maroko]] | | |- | [[:d:Q3845001|Q3845001]] | ''[[:d:Q3845001|Manuel González Etura]]'' | 1934-02-21 | 2026-03-18 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q909707|Sestao]]'' | | |- | [[:d:Q4225513|Q4225513]] | ''[[:d:Q4225513|Halina Kowalska]]'' | 1941-07-27 | 2026-03-18 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1963–) (1941–2026) ♀; spouse of Włodzimierz Nowak | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Brzeziny]] | | |- | [[:d:Q4308768|Q4308768]] | ''[[:d:Q4308768|Mohammad Ebrahim Jannaati]]'' | 1933 | 2026-03-18 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Ulama]] (1933–2026) ♂ | [[Ulama]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q605002|Shahrud]]'' | [[Qom]] | |- | [[:d:Q61704610|Q61704610]] | ''[[:d:Q61704610|Sofia Lappou]]'' | | 2026-03-18 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q62057413|Q62057413]] | ''[[:d:Q62057413|ʿAbd Al-Ḡaniyy ʾAbū Al-ʿAzm]]'' | 1941-04-12 | 2026-03-18 | Maroko kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | | |- | [[:d:Q767825|Q767825]] | ''[[:d:Q767825|Józef Beker]]'' | 1937-03-28 | 2026-03-18 | Poola jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q4440309|Stare Misto]]'' | | |- | [[:d:Q7815916|Q7815916]] | ''[[:d:Q7815916|Tom Georgeson]]'' | 1936-08-08 | 2026-03-18 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | [[London]] | |- | [[:d:Q912690|Q912690]] | ''[[:d:Q912690|Sándor Dávid]]'' | 1937-02-20 | 2026-03-18 | Ungari ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[sportlane]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q99799976|Q99799976]] | ''[[:d:Q99799976|Martin Pfanzelt]]'' | 1931-10-07 | 2026-03-18 | Jalgpallur (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | [[München]] | |- | [[:d:Q1007786|Q1007786]] | ''[[:d:Q1007786|László Gallé]]'' | 1942-11-18 | 2026-03-17 | [[Ungari|Ungari]] [[Bioloog|bioloog]] (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize | [[bioloog]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | ''[[:d:Q54580163|Central graveyard in Szeged]]'' |- | [[:d:Q106518103|Q106518103]] | ''[[:d:Q106518103|Yoran Heling]]'' | 1988 | 2026-03-17 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]], system administrator (1988–2026) ♂; notable work ncdu, The Visual Novel Database | [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]]<br/>''[[:d:Q327353|system administrator]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q109607454|Q109607454]] | ''[[:d:Q109607454|Mark McLane]]'' | | 2026-03-17 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q112396429|Q112396429]] | ''[[:d:Q112396429|David Mikolášek]]'' | 1947 | 2026-03-17 | Landscape painter, ehitusjoonestaja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q21600439|landscape painter]]''<br/>''[[:d:Q14623005|ehitusjoonestaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q11434022|Q11434022]] | ''[[:d:Q11434022|Shōji Ōtsuka]]'' | 1950 | 2026-03-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Kanagawa prefektuur]] | [[Ōta (Tokyo)|Ōta]] | |- | [[:d:Q11716390|Q11716390]] | ''[[:d:Q11716390|Jakub Derech-Krzycki]]'' | 1970-06-24 | 2026-03-17 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1970–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Poznań]] | | |- | [[:d:Q11903192|Q11903192]] | ''[[:d:Q11903192|Zlatko Šimenc]]'' | 1938-11-29 | 2026-03-17 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Horvaatia|horvaatia]] veepallur (1938–2026) ♂; Franjo Bučar State Award for Sport | ''[[:d:Q17524364|veepallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | | |- | [[:d:Q122415612|Q122415612]] | ''[[:d:Q122415612|Qasem Querishi]]'' | | 2026-03-17 | [[Iraan|Iraan]] [[Ohvitser|ohvitser]] (†2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Iraan]] | | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q12285419|Q12285419]] | ''[[:d:Q12285419|Любомир Клисуров]]'' | 1943-10-17 | 2026-03-17 | [[Fotograaf|fotograaf]] (1943–2026) ♂ | [[fotograaf]] | | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12293928|Q12293928]] | ''[[:d:Q12293928|Slava Racheva]]'' | 1938-04-23 | 2026-03-17 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1955–2026) (1938–2026) ♀; Order of Saints Cyril and Methodius; notable work Педя човек - лакът брада | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q124729090|Q124729090]] | ''[[:d:Q124729090|Dewi Myrddin Hughes]]'' | 1941-04-09 | 2026-03-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] Christian minister (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3406313|Llansannan]]'' | ''[[:d:Q5136817|Clydach]]'' | |- | [[:d:Q12618896|Q12618896]] | ''[[:d:Q12618896|千信一]]'' | 1943-09-11 | 2026-03-17 | Lõuna-Korea ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Busan]] | | |- | [[:d:Q132312852|Q132312852]] | ''[[:d:Q132312852|Dominika Elischerová]]'' | 2002-07-17 | 2026-03-17 | [[Näitleja|näitleja]], YouTuber, wrestler, presenter, [[Laulja|laulja]], [[Suunamudija|suunamudija]] (2002–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q17125263|YouTuber]]''<br/>''[[:d:Q12839983|wrestler]]''<br/>''[[:d:Q13590141|presenter]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[suunamudija]] | | | [[Tai]] | |- | [[:d:Q138711603|Q138711603]] | ''[[:d:Q138711603|Rainelle Krause]]'' | 1988-03-19<br/>1988-12-14 | 2026-03-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], aerialist (1988–2026) ♀; spouse of Ryan | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q4688043|aerialist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tampa]] | | |- | [[:d:Q138717370|Q138717370]] | ''[[:d:Q138717370|Rinio Voui]]'' | 1918-07-27 | 2026-03-17 | [[Kreeka|Kreeka]] person (1918–2026) ♀ | | [[Kreeka]] | | ''[[:d:Q527809|Kalymnos]]'' | |- | [[:d:Q2883203|Q2883203]] | ''[[:d:Q2883203|Lorena Clare Facio]]'' | 1943-06-30 | 2026-03-17 | [[Costa Rica|Costa Rica]] [[Poliitik|poliitik]], First Lady or First Gentleman of Costa Rica (1943–2026) ♀; Order of Isabella the Catholic‎; spouse of Miguel Ángel Rodríguez Echeverría | [[poliitik]] | [[Costa Rica]] | [[San José]] | | |- | [[:d:Q28967800|Q28967800]] | ''[[:d:Q28967800|Shams Sumon]]'' | 1967-03-02 | 2026-03-17 | Bangladeshi näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q322155|Rajshahi]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q33105389|Q33105389]] | ''[[:d:Q33105389|Michel Thellier]]'' | 1933-12-23 | 2026-03-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] füsioloog, [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]], Director of Research at CNRS (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''<br/>[[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teadlane]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q467132|Arcueil]]'' | [[Versailles]] | |- | [[:d:Q336363|Q336363]] | [[‘Alī Lārījānī]] | 1958-06-03 | 2026-03-17 | Iraani poliitik (1958–2026) | [[poliitik]]<br/>[[filosoof]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[An-Najaf]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q43589196|Q43589196]] | ''[[:d:Q43589196|Carl Poelker]]'' | 1944-02-06 | 2026-03-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] American football coach, maadlustreener, kergejõustikutreener (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q42331263|American football coach]]''<br/>''[[:d:Q98768940|maadlustreener]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q499887|Elgin]]'' | ''[[:d:Q2253088|Forsyth]]'' | |- | [[:d:Q4517575|Q4517575]] | ''[[:d:Q4517575|Dmitriy Aleksandrovitsj Tsjoegoenov]]'' | 1971-04-03 | 2026-03-17 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Venemaa]] | [[Voronež]] | | |- | [[:d:Q4773043|Q4773043]] | ''[[:d:Q4773043|Anthony Mason]]'' | 1925-04-21 | 2026-03-17 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], Chief Justice of Australia, Justice of the Supreme Court of New South Wales, Justice of the High Court of Australia (1925–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Grand Bauhinia Medal, Briti impeeriumi ordu komandör, honorary doctor of the University of Hong Kong, Companion of the Order of Australia | [[kohtunik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q4778500|Q4778500]] | ''[[:d:Q4778500|Aníbal Cristobo]]'' | 1971-09-01 | 2026-03-17 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q50112936|Q50112936]] | ''[[:d:Q50112936|John Coley]]'' | 1935-01-28 | 2026-03-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kunstnik|kunstnik]] (1935–2026) ♂; notable work Abacus no. 21 | [[kunstnik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q509348|Q509348]] | ''[[:d:Q509348|Bettina Koster]]'' | 1959-06-15 | 2026-03-17 | Saksamaa muusik | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q19588578|experimental musician]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Herford]] | ''[[:d:Q80746|Capaccio Paestum]]'' | |- | [[:d:Q511502|Q511502]] | [[Ilia II]] | 1933-01-04 | 2026-03-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Patriarh]], usujuht, [[Piiskop|piiskop]], Catholicos-Patriarch of All Georgia (1933–2026) ♂; Presidential Order of Excellence, [[Rahvaste Sõpruse orden]], Ukraina teeneteordeni 1. järk, Order of David Agmashenebeli, Shohrat Order, Order of Glory and Honor, honorary doctor of the Tbilisi State University, Vürst Jaroslav Targa III järgu orden, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Order of Vakhtang Gorgasali, [[Teenete eest|Teeneteorden]], Order of St. Vladimir the Equal-to-the-Apostles, Order of Sheikh-ul-Islam | [[Patriarh]]<br/>''[[:d:Q15995642|usujuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Vladikavkaz]] | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q5668729|Q5668729]] | ''[[:d:Q5668729|Alicia Caro]]'' | 1930-07-08 | 2026-03-17 | Mehhiko filminäitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Colombia]]<br/>[[Mehhiko]] | [[Bogotá]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6491150|Q6491150]] | ''[[:d:Q6491150|Larry Stahl]]'' | 1941-06-29 | 2026-03-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79892|Belleville]]'' | | |- | [[:d:Q65055486|Q65055486]] | ''[[:d:Q65055486|Gholamreza Soleimani]]'' | 1964 | 2026-03-17 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] military leader, Commander of Basij (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q1402561|military leader]]'' | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q2325495|Farsan]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q73829431|Q73829431]] | ''[[:d:Q73829431|G. M. Fazlul Haque]]'' | 1942<br/>1943 | 2026-03-17 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q9146597|Q9146597]] | ''[[:d:Q9146597|Aleksandra Kurczab-Pomianowska]]'' | 1940-05-07 | 2026-03-17 | [[Poola|poolakad]] teatrinäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Tõlkija|tõlkija]], teatrilavastaja (1940–2026) ♀; child of Jan Kurczab; spouse of Jerzy Pomianowski | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Poola]] | [[Lviv]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q1061316|Q1061316]] | ''[[:d:Q1061316|Jamie Blanks]]'' | 1971-11-29 | 2026-03-16 | Austraalia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austraalia]] | | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q112424551|Q112424551]] | ''[[:d:Q112424551|Marie Voříšková]]'' | 1931-03-12 | 2026-03-16 | [[Pediaater|lastearst]], [[Arst|arst]], kardioloog (1931–2026) ♀ | [[Pediaater|lastearst]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | | ''[[:d:Q1785316|Kostomlaty nad Labem]]'' | | |- | [[:d:Q11768538|Q11768538]] | ''[[:d:Q11768538|Marek Trombski]]'' | 1937-09-14 | 2026-03-16 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], munitsipaalpoliitik, teadlane (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Medal of the National Education Commission, Commander of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta, honorary doctorate of the Łódź University of Technology | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Poola]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q1213023|Q1213023]] | ''[[:d:Q1213023|Ernő Mészáros]]'' | 1935-04-12 | 2026-03-16 | [[Ungari|Ungari]] meteoroloog, [[Teadlane|teadlane]] (1935–2026) ♂; Széchenyi Prize, Academy Award of the Hungarian Academy of Sciences; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''<br/>[[teadlane]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q125988825|Q125988825]] | ''[[:d:Q125988825|Muṣliḥ Kanāʻnah]]'' | 1953-06-04 | 2026-03-16 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] teadlane, lektor, [[Autor|autor]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[autor]]<br/>[[kirjanik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q2568887|Arraba]]'' | | |- | [[:d:Q1288152|Q1288152]] | ''[[:d:Q1288152|Csaba Siklós]]'' | 1941-08-29 | 2026-03-16 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11875786|transportation engineer]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q138711419|Q138711419]] | ''[[:d:Q138711419|عبد الرحمن العمصي]]'' | 1999-02-11 | 2026-03-16 | Palestiina korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Gaza sektor|Gaza tsoon]] | ''[[:d:Q59623|Az-Zawayda]]'' | |- | [[:d:Q138713526|Q138713526]] | ''[[:d:Q138713526|Juan Ochagavía Larraín]]'' | 1928-06-01 | 2026-03-16 | [[Tšiili|Tšiili]] Catholic theologian, [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q138713735|Q138713735]] | ''[[:d:Q138713735|Andrey Golikov]]'' | 1945-12-21 | 2026-03-16 | [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q138735620|Q138735620]] | ''[[:d:Q138735620|James N. Hardin Jr.]]'' | 1939-02-17 | 2026-03-16 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1939–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | | [[Nashville]] | | |- | [[:d:Q138747455|Q138747455]] | ''[[:d:Q138747455|Dudi Sudibyo]]'' | 1944-03-19 | 2026-03-16 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12501714|Pacet]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q138747801|Q138747801]] | ''[[:d:Q138747801|Hajime Kanai]]'' | 1954 | 2026-03-16 | Patsifist, [[Pastor|pastor]], aktivist, [[Laevakapten|laeva kapten]] (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q16323111|patsifist]]''<br/>[[pastor]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[Laevakapten|laeva kapten]] | | ''[[:d:Q1354481|Iwanai]]'' | ''[[:d:Q11638070|Henoko]]'' | |- | [[:d:Q138766359|Q138766359]] | ''[[:d:Q138766359|Heliodoro Otero]]'' | 1930-08-27 | 2026-03-16 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht (1930–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | | ''[[:d:Q1654879|Cucaita]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q138776064|Q138776064]] | ''[[:d:Q138776064|Ariel Kunik]]'' | 1965 | 2026-03-16 | Iisraeli kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2920123|Ganei Tikva]]'' | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | ''[[:d:Q2897414|Yarkon Cemetery]]'' |- | [[:d:Q15992415|Q15992415]] | ''[[:d:Q15992415|Bob Tullius]]'' | 1930-12-07 | 2026-03-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver (1930–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Rochester (New Yorgi osariik)|Rochester]] | [[Port Orange]] | |- | [[:d:Q16267086|Q16267086]] | ''[[:d:Q16267086|Yves Chevallard]]'' | 1946-05-01 | 2026-03-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (1946–2026) ♂; Hans Freudenthal Award | [[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Tunis]] | ''[[:d:Q238661|5th arrondissement of Marseille]]'' | |- | [[:d:Q16373134|Q16373134]] | ''[[:d:Q16373134|Rauf Süleyman]]'' | 1944 | 2026-03-16 | [[Lavastaja|režissöör]] (1944–2026) ♂; child of Həsənağa Mirzəyev, Ataya Aliyeva | [[Lavastaja|režissöör]] | | [[Bakuu]] | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q17409279|Q17409279]] | ''[[:d:Q17409279|Elza Goeva]]'' | 1928-07-27 | 2026-03-16 | Bulgaaria maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q406618|Bolyarovo]]'' | | |- | [[:d:Q18128450|Q18128450]] | ''[[:d:Q18128450|Vladimír Stránský]]'' | 1947-06-07 | 2026-03-16 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] jäähokimängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Jihlava]] | | |- | [[:d:Q21034807|Q21034807]] | ''[[:d:Q21034807|Jean Delas]]'' | 1939-08-31 | 2026-03-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Toimetaja|toimetaja]] (1939–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | [[toimetaja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q2645206|Q2645206]] | ''[[:d:Q2645206|Alfred J. Noll]]'' | 1960-01-30 | 2026-03-16 | Austria advokaat | [[advokaat]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | | |- | [[:d:Q3034290|Q3034290]] | [[Dolores Keane]] | 1953-09-26 | 2026-03-16 | Iirimaa laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[flötist]] | [[Iirimaa]] | [[Galway krahvkond]] | [[Galway krahvkond]] | |- | [[:d:Q3056371|Q3056371]] | ''[[:d:Q3056371|Eric Overmyer]]'' | 1951-09-25 | 2026-03-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]] (1951–2026) ♂; Writers Guild of America Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boulder]] | | |- | [[:d:Q3369394|Q3369394]] | ''[[:d:Q3369394|Patrick Dewolf]]'' | 1950-06-03 | 2026-03-16 | Prantsusmaa filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q4919903|Q4919903]] | ''[[:d:Q4919903|Bjørn Nilsen]]'' | 1934-12-27 | 2026-03-16 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1934–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q5278345|Strinda]]'' | | |- | [[:d:Q5321883|Q5321883]] | ''[[:d:Q5321883|E. Grady Jolly]]'' | 1937-10-03 | 2026-03-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States Court of Appeals for the Fifth Circuit, Senior Judge of the United States Court of Appeals for the Fifth Circuit (1937–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2073632|Louisville]]'' | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | |- | [[:d:Q57635067|Q57635067]] | ''[[:d:Q57635067|Sergey Maksimenko]]'' | 1954-08-13 | 2026-03-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] teadlane, [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Certificate of Honor of the Council of Ministers of the Republic of Belarus, Certificate of Honor of the National Assembly of the Republic of Belarus; member of Belarusian Physical Society, European Materials Research Society, SPIE | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Kryvičy]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q5995712|Q5995712]] | ''[[:d:Q5995712|Marcelo Araujo]]'' | 1947-06-12 | 2026-03-16 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1973–) (1947–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q1522402|Olivos]]'' | |- | [[:d:Q6406263|Q6406263]] | ''[[:d:Q6406263|Kiki Shepard]]'' | 1951-07-15 | 2026-03-16 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q499169|Tyler]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q65566435|Q65566435]] | ''[[:d:Q65566435|Christian Berçaits]]'' | 1964-11-10 | 2026-03-16 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q63755423|Class C official]]''<br/>''[[:d:Q97768245|civil employees and civil servants]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q375949|Viodos-Abense-de-Bas]]'' | |- | [[:d:Q6902246|Q6902246]] | ''[[:d:Q6902246|Monroe Price]]'' | 1938 | 2026-03-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]], [[Advokaat|advokaat]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂ | [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q6982527|Q6982527]] | ''[[:d:Q6982527|Navnindra Behl]]'' | 1949-10-30 | 2026-03-16 | [[India|India]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesarjanäitleja, teleprodutsent, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1949–2026) ♀; spouse of Lalit Behl | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Delhi]] | | |- | [[:d:Q71011484|Q71011484]] | ''[[:d:Q71011484|René Taillefer]]'' | 1939 | 2026-03-16 | [[Kanada|Kanada]] [[Skulptor|skulptor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; notable work Vertiges | [[skulptor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3464411|Sainte-Rose]]'' | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q7102800|Q7102800]] | ''[[:d:Q7102800|Orion Samuelson]]'' | 1934-03-31 | 2026-03-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7976524|Q7976524]] | ''[[:d:Q7976524|Wayne Perkins]]'' | 1951 | 2026-03-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Birmingham (Alabama)|Birmingham]] | | |- | [[:d:Q97697718|Q97697718]] | ''[[:d:Q97697718|Pepe Díaz Azorín]]'' | 1939-03-23 | 2026-03-16 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Õppejõud|õppejõud]], baccalaureate tenured teacher (1939–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q931116|Yecla]]'' | ''[[:d:Q436491|Altea]]'' | |- | [[:d:Q112475897|Q112475897]] | ''[[:d:Q112475897|Mariusz Wideryński]]'' | 1951 | 2026-03-15 | [[Poola|poolakad]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1951–2026) ♂; Medal for Merit to Culture | [[fotograaf]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q1132235|Q1132235]] | ''[[:d:Q1132235|Sam Kieth]]'' | 1963-01-11 | 2026-03-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koomiksikunstnik, comics writer (1963–2026) ♂; Inkpot Award | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Grand Rapids]] | | |- | [[:d:Q114803965|Q114803965]] | ''[[:d:Q114803965|Richard Randriamandrato]]'' | 1959-03-07 | 2026-03-15 | Madagaskari poliitik | [[poliitik]] | [[Madagaskar]] | | | |- | [[:d:Q1160770|Q1160770]] | ''[[:d:Q1160770|Attila Lőte]]'' | 1934-06-13 | 2026-03-15 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]'' |- | [[:d:Q11865064|Q11865064]] | [[Irmeli Mäkelä]] | 1942-10-18 | 2026-03-15 | soome laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Soome]] | [[Kotka linn]] | [[Kotka linn]] | |- | [[:d:Q12152286|Q12152286]] | ''[[:d:Q12152286|Andrii Serdiuk]]'' | 1938-12-24 | 2026-03-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1938–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honorary Diploma of the Cabinet of Ministers of Ukraine, Honored Scientist of Ukraine, [[Austuse märk]], Ukraina teeneteordeni 3. järk, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[riigiametnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Dnipro]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q12222672|Q12222672]] | ''[[:d:Q12222672|Abdulrahman Al-Bishi]]'' | 1982-07-01 | 2026-03-15 | Saudi Araabia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Saudi Araabia]] | | |- | [[:d:Q12771075|Q12771075]] | ''[[:d:Q12771075|Marian Urban]]'' | 1951-11-16 | 2026-03-15 | [[Dramaturg|dramaturg]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], filmistsenarist, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1951–2026) ♂ | [[dramaturg]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[filmirežissöör]] | | [[Trenčín]] | | |- | [[:d:Q130534609|Q130534609]] | ''[[:d:Q130534609|Jan Balcar]]'' | 1952-07-19 | 2026-03-15 | [[Arst|arst]], immunoloog, [[Pediaater|lastearst]] (1952–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q138573952|Q138573952]] | ''[[:d:Q138573952|Nina Hackman]]'' | 1940-03-22 | 2026-03-15 | [[Soome|soomlased]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1940–2026) ♀ | [[fotograaf]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q138678828|Q138678828]] | ''[[:d:Q138678828|Napoleón Becerra]]'' | 1964-04-11 | 2026-03-15 | [[Peruu|Peruu]] ametiühingutegelane (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3312431|Cajamarca]]'' | ''[[:d:Q5926575|Huaytará District]]'' | |- | [[:d:Q138701328|Q138701328]] | ''[[:d:Q138701328|Marin Ivanov Ivanov]]'' | 1955-11-05 | 2026-03-15 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] paleontoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Professor|professor]] (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405341|Devin]]'' | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q138714132|Q138714132]] | ''[[:d:Q138714132|Andréa Marins Dias]]'' | | 2026-03-15 | Brasiilia arst | [[arst]] | [[Brasiilia]] | | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q138733047|Q138733047]] | ''[[:d:Q138733047|Luciano Martínez]]'' | | 2026-03-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], alcalde de Quintana del Marco (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Leóni provints]] | | |- | [[:d:Q138733080|Q138733080]] | ''[[:d:Q138733080|Leonides Bayón]]'' | 1955-08-07 | 2026-03-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Gradefes (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q137134|Quintana del Marco]]'' | | |- | [[:d:Q1689098|Q1689098]] | ''[[:d:Q1689098|Jim Fleeting]]'' | 1955-04-08 | 2026-03-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q1768022|Q1768022]] | ''[[:d:Q1768022|Matt Clark]]'' | 1936-11-25 | 2026-03-15 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Austin]] | |- | [[:d:Q1814139|Q1814139]] | ''[[:d:Q1814139|Bruno Salomone]]'' | 1970-07-13 | 2026-03-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]], telesarjanäitleja (fl. 2001–2025) (1970–2026) ♂; notable work Fais pas ci, fais pas ça, Nous Ç Nous | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q244241|Villeneuve-Saint-Georges]]'' | ''[[:d:Q609134|Joinville-le-Pont]]'' | ''[[:d:Q80968729|Cemetery of Joinville-le-Pont]]'' |- | [[:d:Q24251080|Q24251080]] | ''[[:d:Q24251080|Egidio Marzona]]'' | 1944-10-03 | 2026-03-15 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], kunstikoguja, gallerist (1944–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q20771242|gallerist]]'' | [[Itaalia]] | [[Bielefeld]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q3591045|Q3591045]] | ''[[:d:Q3591045|Éric Chazot]]'' | 1949-11-02 | 2026-03-15 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q690788|Bretoncelles]]'' | |- | [[:d:Q3814457|Q3814457]] | ''[[:d:Q3814457|Ken Cole]]'' | 1943-10-15 | 2026-03-15 | Austraalia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q4908746|Q4908746]] | ''[[:d:Q4908746|Bill Dempsey]]'' | 1942-03-17 | 2026-03-15 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1942–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Simpson Medal, Australian Football Hall of Fame | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q17921|Birdum]]'' | | |- | [[:d:Q505274|Q505274]] | ''[[:d:Q505274|Len Deighton]]'' | 1929-02-18 | 2026-03-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], romaanikirjanik, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], ulmekirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–) (1929–2026) ♂; German Crime Fiction Award; child of Leonard Deighton, Dorothy Ruth FitzGerald; spouse of Ysabele Deighton; notable work The IPCRESS File | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123634|Marylebone]]'' | [[Guernsey]] | |- | [[:d:Q6127603|Q6127603]] | ''[[:d:Q6127603|Jamal Rayyan]]'' | 1953-08-23 | 2026-03-15 | Palestiina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|presenter]]'' | [[Jordaania]]<br/>[[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Q985531]]'' | [[Doha]] | ''[[:d:Q120912772|Musaymīr Cemetery]]'' |- | [[:d:Q62642586|Q62642586]] | ''[[:d:Q62642586|Cinzia Oscar]]'' | 1962-10-20 | 2026-03-15 | Itaalia laulja | [[laulja]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | | |- | [[:d:Q7298777|Q7298777]] | ''[[:d:Q7298777|Raymond Finney]]'' | 1941-03-29 | 2026-03-15 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q1094500|Maryville]]'' | |- | [[:d:Q74837032|Q74837032]] | ''[[:d:Q74837032|Samih Tabila]]'' | 1950-12-17 | 2026-03-15 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Nablus, وزير النقل والمواصلات (1950–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Nablus]] | [[Nablus]] | |- | [[:d:Q766173|Q766173]] | ''[[:d:Q766173|Eugeniusz Wyzner]]'' | 1931-10-31 | 2026-03-15 | Poola diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Poola]] | [[Chełmno]] | | ''[[:d:Q2790054|Powązki Military Cemetery]]'' |- | [[:d:Q7960841|Q7960841]] | ''[[:d:Q7960841|Wakashimazu Mutsuo]]'' | 1957-01-12 | 2026-03-15 | [[Jaapan|Jaapan]] rikishi (1957–2026) ♂; spouse of Mizue Takada | ''[[:d:Q2727289|rikishi]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1205885|Nakatane]]'' | ''[[:d:Q387365|Kamagaya]]'' | |- | [[:d:Q109409249|Q109409249]] | ''[[:d:Q109409249|József Benke]]'' | 1937-09-18 | 2026-03-14 | Ungari ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q620573|arabist]]''<br/>''[[:d:Q15985128|medical historian]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q682042|Újvárfalva]]'' | [[Siklós]] | |- | [[:d:Q109452476|Q109452476]] | ''[[:d:Q109452476|İhsan Temen]]'' | 1938-07-04 | 2026-03-14 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Türgi]] | | | |- | [[:d:Q109737|Q109737]] | [[Christopher Sims]] | 1942-10-21 | 2026-03-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Professor|professor]], President of the American Economic Association (1942–2026) ♂; [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks]], Fellow of the Econometric Society, Fellow of the American Statistical Association, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences, Fisher-Schultz Lecture, Clarivate Citation Laureates; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], Econometric Society; notable work vector autoregression, fiscal theory of the price level | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Minneapolis]] | |- | [[:d:Q112415226|Q112415226]] | ''[[:d:Q112415226|Lovorka Čoralić]]'' | 1968 | 2026-03-14 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1968–2026) ♀ | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q117669194|Q117669194]] | ''[[:d:Q117669194|Professor Paulo Fernando]]'' | 1967-06-11 | 2026-03-14 | Person (1967–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q12079950|Q12079950]] | ''[[:d:Q12079950|Volodymyr Babayev]]'' | 1952-01-10 | 2026-03-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] ehitustööline (1952–2026) ♂; Merited Builder of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk | ''[[:d:Q1340643|ehitustööline]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | | |- | [[:d:Q126690798|Q126690798]] | ''[[:d:Q126690798|Rex Culpepper]]'' | 1997-08-17 | 2026-03-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1997–2026) ♂; child of Brad Culpepper, Monica Culpepper | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q134457114|Q134457114]] | ''[[:d:Q134457114|Noureddine Djoudi]]'' | 1934 | 2026-03-14 | Alžeeria diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Alžeeria]] | | [[Alžiir]] | ''[[:d:Q12244630|El Alia Cemetery]]'' |- | [[:d:Q138680208|Q138680208]] | ''[[:d:Q138680208|Shoshana Strook]]'' | 1987-08-23 | 2026-03-14 | [[Iisrael|Iisrael]] aktivist (1987–2026) ♀ ♂; child of Orit Strook | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q2413397|Amirim]]'' | |- | [[:d:Q138712118|Q138712118]] | ''[[:d:Q138712118|Andrew B. Wittkower]]'' | 1934-11-07 | 2026-03-14 | [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂ | [[füüsik]] | | | | |- | [[:d:Q138733116|Q138733116]] | ''[[:d:Q138733116|Steve Thel]]'' | 1954-12-28 | 2026-03-14 | [[Advokaat|advokaat]] (1954–2026) ♂ | [[advokaat]] | | | | |- | [[:d:Q23726039|Q23726039]] | ''[[:d:Q23726039|Antonis Kourtis]]'' | 1934-02 | 2026-03-14 | Kreeka ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Lárisa]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q27267693|Q27267693]] | ''[[:d:Q27267693|Sergio Merusi]]'' | 1943-02-09 | 2026-03-14 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Novara]] | | |- | [[:d:Q3081204|Q3081204]] | ''[[:d:Q3081204|Francine Demichel]]'' | 1938-10-31 | 2026-03-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], président d'université, président de l'université Paris-VIII (1938–2026) ♀; Auleegioni ohvitser, Commander of the French Order of Academic Palms; spouse of André Demichel | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2420458|président d'université]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q338063|Q338063]] | ''[[:d:Q338063|Phil Woolas]]'' | 1959-12-11 | 2026-03-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], teleprodutsent, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], Minister for Social Exclusion, Deputy Leader of the House of Commons, member of the 55th Parliament of the United Kingdom, member of the 54th Parliament of the United Kingdom, member of the 53rd Parliament of the United Kingdom, member of the 52nd Parliament of the United Kingdom, president (1959–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Arts | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q913386|Scunthorpe]]'' | | |- | [[:d:Q3435893|Q3435893]] | ''[[:d:Q3435893|Birte Weiss]]'' | 1941-05-01 | 2026-03-14 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], Euroopa Parlamendi liige, Minister for Health of Denmark, member of the Folketing, Minister for Ecclesiastical Affairs of Denmark (1941–2026) ♀; spouse of Ove Weiss | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q3479437|Q3479437]] | ''[[:d:Q3479437|Serge Mathieu]]'' | 1936-02-10 | 2026-03-14 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q327259|Crest]]'' | ''[[:d:Q1364743|Gleizé]]'' | |- | [[:d:Q3826318|Q3826318]] | ''[[:d:Q3826318|Lamberto Cardia]]'' | 1934-05-29 | 2026-03-14 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Tivoli]] | | |- | [[:d:Q4069250|Q4069250]] | ''[[:d:Q4069250|Lyudmila Arinina]]'' | 1926-11-08 | 2026-03-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1948–) (1926–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Chayka | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q19638771|Sinodskoye]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4133872|Q4133872]] | ''[[:d:Q4133872|Nikolay Garo]]'' | 1937-12-03 | 2026-03-14 | Venemaa filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q476894|Q476894]] | [[Jochen Bachfeld]] | 1952-12-17 | 2026-03-14 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] poksija (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q691724|Sülstorf]]'' | | |- | [[:d:Q517532|Q517532]] | ''[[:d:Q517532|Gemma Cuervo]]'' | 1934-07-22 | 2026-03-14 | [[Hispaania|Hispaania]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1956–2026) (1934–2026) ♀; silver Medal of the Community of Madrid, Gold Medal of Merit in the Fine Arts, Ercilla Awards, Max Honor Award, 32nd Actors and Actresses Union Awards, Anexo:Premios Ondas 1967, Valladolid Gold Medal, Premio Nacional de Teatro, Sant Jordi Award, Premi Amics de la Gent Gran; member of Academia de las Artes Escénicas de España; spouse of Fernando Guillén | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5726425|Q5726425]] | ''[[:d:Q5726425|Henry Nwosu]]'' | 1963-06-14 | 2026-03-14 | Nigeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nigeeria]] | [[Imo osariik]] | ''[[:d:Q1024647|Ikeja]]'' | |- | [[:d:Q57605534|Q57605534]] | ''[[:d:Q57605534|Amelia Casadei]]'' | 1930-02-01 | 2026-03-14 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q6662|Cesena]]'' | | |- | [[:d:Q5928273|Q5928273]] | ''[[:d:Q5928273|Sture Källberg]]'' | 1928-03-29 | 2026-03-14 | Rootsi kirjanik | [[kirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q60994334|Q60994334]] | ''[[:d:Q60994334|Yu Yi]]'' | 1929-02-07 | 2026-03-14 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1929–2026) ♀; Pioneer of Reform, People's Educator | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q46554767|Zhenjiang County]]'' | [[Shanghai]] | |- | [[:d:Q7077391|Q7077391]] | ''[[:d:Q7077391|Odd Holten]]'' | 1940-08-28 | 2026-03-14 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q64088974|Øre Municipality]]'' | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | ''[[:d:Q19386151|Vestre Fredrikstad gravlund]]'' |- | [[:d:Q7150864|Q7150864]] | ''[[:d:Q7150864|Paul Geremia]]'' | 1944-04-21 | 2026-03-14 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Providence]] | | |- | [[:d:Q7496313|Q7496313]] | ''[[:d:Q7496313|Shigeaki Mori]]'' | 1937-03-29 | 2026-03-14 | Jaapani ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | ''[[:d:Q63442|Minami-ku]]'' | |- | [[:d:Q75517577|Q75517577]] | ''[[:d:Q75517577|Anita Lorna Eldridge]]'' | 1937 | 2026-03-14 | Person (1937–2026) ♀; child of Frederick Clements Eldridge; spouse of Alexander Leith, 7th Baron Burgh | | | | | |- | [[:d:Q76357|Q76357]] | [[Jürgen Habermas]] | 1929-06-18<br/>1929 | 2026-03-14 | Saksa sotsioloog ja filosoof (1929–2026) | [[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | [[Starnberg]] | |- | [[:d:Q100985592|Q100985592]] | ''[[:d:Q100985592|Joe Ryan]]'' | 1937-07-16 | 2026-03-13 | Korvpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q11466166|Q11466166]] | ''[[:d:Q11466166|Hisashi Yamanaka]]'' | 1931-07-20 | 2026-03-13 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Fujisawa]] | |- | [[:d:Q115492130|Q115492130]] | ''[[:d:Q115492130|HJ Dora]]'' | | 2026-03-13 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q117310399|Q117310399]] | ''[[:d:Q117310399|Shujaat Hashmi]]'' | | 2026-03-13 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11889979|Q11889979]] | ''[[:d:Q11889979|Ralf Friberg]]'' | 1936-04-17 | 2026-03-13 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Diplomaat|diplomaat]], Soome parlamendiliige, municipal councillor in Finland, ambassador of Finland to Denmark (1936–2026) ♂; Commander First Class of the Order of the Lion of Finland, Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland, Medal for Military Merits, Grand Cross of the Order of the Phoenix, Grand Cross of the Order of the Dannebrog, Commander of the Order of the Polar Star, Tsiviilteenete orden, Order of Gorkha Dakshina Bahu, Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Commander of the Order of the Netherlands Lion, Grand Officer of the Order of Merit of Portugal | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Raseborgi linn]] | |- | [[:d:Q1249358|Q1249358]] | ''[[:d:Q1249358|Zsigmond Ritoók]]'' | 1929-09-28 | 2026-03-13 | [[Ungari|Ungari]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; Széchenyi Prize, Szent-Györgyi Albert Prize, Hungarian Heritage Award, [[Aukodanik|aukodanik]]; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], Academia Latinitati Fovendae, [[Academia Europaea]]; spouse of Ágnes Ritoókné Szalay | ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12698959|Q12698959]] | ''[[:d:Q12698959|Norma Yaakob]]'' | 1940-07-06 | 2026-03-13 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1940–2026) ♀ | [[kohtunik]] | [[Malaisia]] | [[Seremban]] | | |- | [[:d:Q137265318|Q137265318]] | ''[[:d:Q137265318|Mercedes Ribera Sanz]]'' | 1914-12-01 | 2026-03-13 | [[Tantsija|tantsija]] (1914–2026) ♀ | [[tantsija]] | | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q138662873|Q138662873]] | ''[[:d:Q138662873|Johannes Holzmann]]'' | 1935-07-16 | 2026-03-13 | [[Austria|Austria]] person (1935–2026) ♂ | | [[Austria]] | ''[[:d:Q66993871|Pernthon]]'' | | |- | [[:d:Q138662953|Q138662953]] | ''[[:d:Q138662953|Ann Gluckman]]'' | 1927-08-13 | 2026-03-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, koolijuht, community leader, justice of the peace (1927–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''<br/>''[[:d:Q1500610|Q1500610]]''<br/>''[[:d:Q329455|justice of the peace]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q138675641|Q138675641]] | ''[[:d:Q138675641|Madhu Malhotra]]'' | 1954 | 2026-03-13 | [[Näitleja|näitleja]] (1954–2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q138681837|Q138681837]] | ''[[:d:Q138681837|Don Willoughby]]'' | 1939-06-14 | 2026-03-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, kergejõustiklane, kergejõustikutreener, sports executive, president (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1028261|Cambridge]]'' | |- | [[:d:Q138684980|Q138684980]] | ''[[:d:Q138684980|Jörg Seibold]]'' | 1957-01-02 | 2026-03-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Augsburg]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q138773280|Q138773280]] | ''[[:d:Q138773280|Shyyell Diamond Sanchez-McCray]]'' | | 2026-03-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] drag performer (†2026) | ''[[:d:Q126912755|drag performer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q511964|Petersburg]]'' | |- | [[:d:Q1448187|Q1448187]] | ''[[:d:Q1448187|Giovanni Bolzoni]]'' | 1937-06-25 | 2026-03-13 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q42298|Codogno]]'' | | |- | [[:d:Q15463282|Q15463282]] | ''[[:d:Q15463282|John M. Perkins]]'' | 1930-06-16 | 2026-03-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] usujuht (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q15995642|usujuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lawrence'i maakond (Mississippi)|Lawrence'i maakond]] | | |- | [[:d:Q16408457|Q16408457]] | [[Eili Sild]] | 1942-10-26 | 2026-03-13 | Eesti näitleja | [[näitleja]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q20877008|Q20877008]] | ''[[:d:Q20877008|Billy Campbell]]'' | 1944-07-02 | 2026-03-13 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Belfast]] | | |- | [[:d:Q28714774|Q28714774]] | ''[[:d:Q28714774|Fatma Sarhan]]'' | 1928 | 2026-03-13 | Egiptuse laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q2643890|vocalist]]'' | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q22933008|Markaz Basyūn]]'' | | |- | [[:d:Q3159866|Q3159866]] | [[Jacques Revel]] | 1942-07-25 | 2026-03-12<br/>2026-03-13 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q92924928|director of studies]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Avignon]] | | |- | [[:d:Q32771787|Q32771787]] | ''[[:d:Q32771787|Abbas Vəfadağlı]]'' | 1929-03-19 | 2026-03-13 | Aserbaidžaani kirjanik | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024597|Jil]]'' | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q2671322|Buzovna]]'' |- | [[:d:Q3291217|Q3291217]] | ''[[:d:Q3291217|Marian Kielec]]'' | 1942-03-06 | 2026-03-13 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Câmpulung Moldovenesc]] | | |- | [[:d:Q3376977|Q3376977]] | ''[[:d:Q3376977|Brian Doherty]]'' | 1968-06-01 | 2026-03-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1968–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[San Francisco]]<br/>''[[:d:Q104787328|Battery Yates]]'' | |- | [[:d:Q343562|Q343562]] | [[İlber Ortaylı]] | 1947-05-21 | 2026-03-13 | Türgi ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88190618|art writer]]'' | [[Türgi]] | [[Bregenz]] | ''[[:d:Q118929490|Koç University Hospital]]'' | ''[[:d:Q134360211|Fatih Mosque Cemetery]]'' |- | [[:d:Q35029161|Q35029161]] | ''[[:d:Q35029161|Michel Zimmermann]]'' | 1937-12-17 | 2026-03-13 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | | ''[[:d:Q208770|Villefranche-sur-Saône]]'' | | |- | [[:d:Q366807|Q366807]] | ''[[:d:Q366807|Phil Campbell]]'' | 1961-05-07 | 2026-03-13 | Suurbritannia muusik | [[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1024900|Pontypridd]]'' | ''[[:d:Q1024900|Pontypridd]]'' | |- | [[:d:Q3773510|Q3773510]] | ''[[:d:Q3773510|Gordon Wallace]]'' | 1943-06-20 | 2026-03-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q377983|Q377983]] | ''[[:d:Q377983|Paul R. Ehrlich]]'' | 1932-05-29 | 2026-03-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Demograaf|demograaf]], [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], keskkonnakaitsja (1932–2026) ♂; Sierra Club John Muir Award, Crafoord Prize in Biosciences, Volvo Environment Prize, ECI Prize, Heinz Award, Dr A. H. Heineken Prize for Environmental Sciences, Tyler Prize for Environmental Achievement, Blue Planet Prize, Eminent Ecologist Award, Ramon Margalef Prize in Ecology, Fellow of the Ecological Society of America, Foreign Member of the Royal Society, BBVA Foundation Frontiers of Knowledge Award, [[MacArthuri stipendium]], Heineken Prizes, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences, [[Crafoordi auhind]]; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Filosoofiaselts]], American Association for the Advancement of Science; spouse of Anne H. Ehrlich; notable work The Population Bomb | [[demograaf]]<br/>[[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3578589|Q3578589]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Palo Alto]] | |- | [[:d:Q39391570|Q39391570]] | ''[[:d:Q39391570|Անժեյ Չոլոկյան]]'' | 1967-04-15 | 2026-03-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] poksija, boxing trainer (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Armeenia NSV]] | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q4160659|Q4160659]] | ''[[:d:Q4160659|Ken︠g︡esh Zhusupov]]'' | 1937-04-14 | 2026-03-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kõrgõzstan|kõrgõzstan]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], publitsist, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1937–2026) ♂; «Манас» ордени, [[Töövapruse eest]], народный писатель Кыргызской Республики; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]] | [[kirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[peatoimetaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q5986344|Ichkebash]]'' | | |- | [[:d:Q538981|Q538981]] | ''[[:d:Q538981|Enric Reyna]]'' | 1940-05-15 | 2026-03-13 | [[Hispaania|Hispaania]] sports executive, äriinimene, ehitustööline, President of FC Barcelona (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1340643|ehitustööline]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q6168162|Q6168162]] | ''[[:d:Q6168162|Wolfredo Wildpret de la Torre]]'' | 1933-09-16 | 2026-03-13 | Hispaania botaanik | [[botaanik]] | [[Hispaania]] | [[Santa Cruz de Tenerife]] | [[Santa Cruz de Tenerife]] | |- | [[:d:Q6218663|Q6218663]] | ''[[:d:Q6218663|John Alford]]'' | 1971-10-30 | 2026-03-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], telesarjanäitleja (1971–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | ''[[:d:Q5635146|HM Prison Bure]]'' | |- | [[:d:Q7364322|Q7364322]] | ''[[:d:Q7364322|Ron Roberts]]'' | 1942-09-14 | 2026-03-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Wrexham]] | [[Wrexham]] | |- | [[:d:Q95166963|Q95166963]] | ''[[:d:Q95166963|Jaromír Mindl]]'' | 1941-12-12 | 2026-03-13 | [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q95274500|Q95274500]] | ''[[:d:Q95274500|Zbigniew Kościów]]'' | 1929-01-23 | 2026-03-13 | [[Poola|poolakad]] publitsist, [[Muusik|muusik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Poola]] | [[Brodõ]] | [[Opole]] | |- | [[:d:Q97706363|Q97706363]] | ''[[:d:Q97706363|Amy Daryl Carr]]'' | 1991-04-27 | 2026-03-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1991–2026) ♀ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q6226|St Albans]]'' | [[Inglismaa]] | |- | [[:d:Q983034|Q983034]] | ''[[:d:Q983034|Sultan Ali Keshtmand]]'' | 1935-05-22 | 2026-03-13 | Afganistani poliitik | [[poliitik]] | [[Afganistan]] | [[Kabul]] | [[London]] | |- | [[:d:Q107574532|Q107574532]] | [[Valeri Kirss]] | 1945-05-04 | 2026-03-12 | eesti jurist, meediategelane, Eesti missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast. | ''[[:d:Q1885941|media personality]]'' | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q112520019|Q112520019]] | ''[[:d:Q112520019|Margareta Magnusson]]'' | 1934-12-31 | 2026-03-12 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Disainer|disainer]], kujutav kunstnik, moekunstnik (1934–2026) ♀ | [[kunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]'' | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Göteborg]] | |- | [[:d:Q12094427|Q12094427]] | ''[[:d:Q12094427|Petro Hasiuk]]'' | 1951-01-30 | 2026-03-12 | [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1951–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[poliitik]] | | [[Habarovski krai]] | | |- | [[:d:Q12383145|Q12383145]] | ''[[:d:Q12383145|Antón Louro]]'' | 1952-03-15 | 2026-03-12 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q3398936|Lira]]'' | [[Pontevedra]] | |- | [[:d:Q12482291|Q12482291]] | ''[[:d:Q12482291|Edward Aritonang]]'' | 1953-09-28 | 2026-03-12 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4899310|Rantau Prapat]]'' | | |- | [[:d:Q125886672|Q125886672]] | ''[[:d:Q125886672|Guillaume Houphouët-Boigny]]'' | 1937-11-21 | 2026-03-12 | Elevandiluuranniku ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q127427863|Q127427863]] | ''[[:d:Q127427863|Yen Hui-hsin]]'' | 1974 | 2026-03-12 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ametnik|ametnik]] (1974–2026) ♀; child of Yen Ching-chang | [[majandusteadlane]]<br/>[[ametnik]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q130899591|Q130899591]] | ''[[:d:Q130899591|G. Stephen Lawes]]'' | 1940 | 2026-03-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138658065|Q138658065]] | ''[[:d:Q138658065|Ayman Mohamad Ghazali]]'' | 1985-01-04 | 2026-03-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Liibanon|liibanon]] person (1985–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Liibanon]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q1851708|West Bloomfield Township]]'' | |- | [[:d:Q138662610|Q138662610]] | ''[[:d:Q138662610|Asim Bukhari]]'' | 1950 | 2026-03-12 | [[Näitleja|näitleja]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q138665802|Q138665802]] | ''[[:d:Q138665802|Anastasios Gonis]]'' | 1926 | 2026-03-12 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Jurist|jurist]], [[Poliitik|poliitik]] (1926–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[poliitik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q12878677|Kallithea Pylou, Messinia]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q138711591|Q138711591]] | ''[[:d:Q138711591|Daniel Amey]]'' | 1941-10-25 | 2026-03-12 | [[Insener|insener]] (1941–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q138716498|Q138716498]] | ''[[:d:Q138716498|Arnaud Frion]]'' | 1983-04-28 | 2026-03-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 2004–2026) (1983–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, [[Médaille militaire]], Cross for Military Valour, Combatant's Cross, Overseas Medal, mort pour la France | [[sõjaväelane]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q179843|Makhmur]]'' | |- | [[:d:Q138719106|Q138719106]] | ''[[:d:Q138719106|Jorge Núñez del Prado]]'' | 1936 | 2026-03-12 | Peruu muusik | [[muusik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2566229|Paucartambo]]'' | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q138756928|Q138756928]] | ''[[:d:Q138756928|Wouter van Beijnum]]'' | 1946-07-01 | 2026-03-12 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1946–2026) ♂; notable work Kerkgebouw GGiN, Adullamkerk | [[arhitekt]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1615400|Amerongen]]'' | ''[[:d:Q1615400|Amerongen]]'' | |- | [[:d:Q1524261|Q1524261]] | ''[[:d:Q1524261|Al Festa]]'' | 1957-11-08 | 2026-03-12 | Itaalia helilooja | [[filmirežissöör]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q16521303|Q16521303]] | ''[[:d:Q16521303|József Konczek]]'' | 1942-02-14 | 2026-03-12 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂; Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst, Bethlen Gábor Award | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q763317|Magyarnándor]]'' | | |- | [[:d:Q17411273|Q17411273]] | ''[[:d:Q17411273|Soedjana Sapi'ie]]'' | 1931-01-04 | 2026-03-12 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]], Rector of Institut Teknologi Bandung (1931–2026) ♂; spouse of Siti Kencana Moeis | [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] | [[Indoneesia]] | [[Bandung]] | | |- | [[:d:Q2144088|Q2144088]] | ''[[:d:Q2144088|Rennie Fritchie, Baroness Fritchie]]'' | 1942-04-29 | 2026-03-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Lords (1942–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, [[Audoktor|audoktor]] | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Fife]] | | |- | [[:d:Q2181827|Q2181827]] | ''[[:d:Q2181827|Jan de Hont]]'' | 1942-07-23 | 2026-03-12 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1942–2026) ♂; member of Neerlands Hoop In Bange Dagen, ZZ en de Maskers, The Magnificent 7 | [[kitarrist]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q2267668|Rosa Spier Huis]]'' | |- | [[:d:Q2846501|Q2846501]] | ''[[:d:Q2846501|Andrei Socaci]]'' | 1966-06-19 | 2026-03-12 | [[Rumeenia|Rumeenia]] tõstja (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381376|Q13381376]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q16425356|Sântimbru]]'' | | |- | [[:d:Q2912019|Q2912019]] | ''[[:d:Q2912019|Boubacar Ould Messaoud]]'' | 1945-05-15 | 2026-03-12 | [[Mauritaania|Mauritaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arhitekt|arhitekt]], inimõiguste aktivist (1945–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Mauritaania]] | ''[[:d:Q861580|Rosso]]'' | [[Nouakchott]] | |- | [[:d:Q3051734|Q3051734]] | ''[[:d:Q3051734|Elsa Wolliaston]]'' | 1945-06-28 | 2026-03-12 | Jamaica koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Jamaica]] | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q3145336|Georges Pompidou European Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3167679|Q3167679]] | ''[[:d:Q3167679|Jean-Marie Gleize]]'' | 1946-04-02 | 2026-03-12 | Prantsusmaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Volx]] | |- | [[:d:Q3369623|Q3369623]] | ''[[:d:Q3369623|Patrick Lemasle]]'' | 1952-05-18 | 2026-03-12 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q736333|Saint-Hilaire-du-Harcouët]]'' | ''[[:d:Q1152867|Montesquieu-Volvestre]]'' | |- | [[:d:Q3479461|Q3479461]] | ''[[:d:Q3479461|Serge Métivier]]'' | 1954 | 2026-03-12 | [[Kanada|Kanada]] karikaturist (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Kanada]] | [[Lévis]] | | |- | [[:d:Q3645704|Q3645704]] | ''[[:d:Q3645704|Bruno Contrada]]'' | 1931-09-02 | 2026-03-12 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Politseinik|politseinik]], [[Spioon]] (1931–2026) ♂ | [[politseinik]]<br/>[[Spioon]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Palermo]] | |- | [[:d:Q3725558|Q3725558]] | ''[[:d:Q3725558|Enrica Bonaccorti]]'' | 1949-11-18 | 2026-03-12 | [[Itaalia|Itaalia]] telesaatejuht, [[Stsenarist|stsenarist]], laulusõnade kirjutaja, teatrinäitleja, filminäitleja, raadiosaatejuht (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Itaalia]] | [[Savona]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q3739177|Q3739177]] | [[Peeter Simm]] | 1953-02-24 | 2026-03-12 | Eesti filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Kiviõli]] | | |- | [[:d:Q441687|Q441687]] | ''[[:d:Q441687|Kendall Myers]]'' | 1937-04-15 | 2026-03-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1937–2026) ♂; child of Elsie Alexandra Carolyn Myers | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | ''[[:d:Q2495382|United States Medical Center for Federal Prisoners]]'' | |- | [[:d:Q47010653|Q47010653]] | ''[[:d:Q47010653|Hamid Hiraad]]'' | 1992-01-21 | 2026-03-12 | Iraani laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1754176|Chaboksar]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q50358701|Q50358701]] | ''[[:d:Q50358701|Francine Descarries]]'' | 1942 | 2026-03-12 | Kanada sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[professor]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q5239418|Q5239418]] | ''[[:d:Q5239418|David Sage]]'' | 1940-07-13 | 2026-03-12 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5394335|Q5394335]] | ''[[:d:Q5394335|Ernie Anastos]]'' | 1943-07-12 | 2026-03-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] uudisteankur, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–) (1943–2026) ♂; Christopher Award | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q48274|Nashua]]'' | ''[[:d:Q2412514|Mount Kisco]]'' | |- | [[:d:Q5429529|Q5429529]] | ''[[:d:Q5429529|Fahd bin Mahmoud Al Said]]'' | 1940-10-05 | 2026-03-12 | Omaani poliitik | [[poliitik]] | [[Omaan]] | ''[[:d:Q157734|Muscat and Oman]]'' | | |- | [[:d:Q55077415|Q55077415]] | ''[[:d:Q55077415|Peter Bach]]'' | 1946-05-10 | 2026-03-12 | Saksamaa advokaat | [[advokaat]] | [[Saksamaa]] | [[Siegen]] | | |- | [[:d:Q55107138|Q55107138]] | ''[[:d:Q55107138|Vasilij Aleksandrovič Zabrodin]]'' | 1930-07-30 | 2026-03-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]]; member of Russian Academy of Agricultural Sciences | [[õppejõud]]<br/>[[bioloog]]<br/>[[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bobrovi rajoon]] | | |- | [[:d:Q603534|Q603534]] | ''[[:d:Q603534|Mário Zambujal]]'' | 1936-03-05 | 2026-03-12 | Portugali ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q551662|Moura]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q6177913|Q6177913]] | ''[[:d:Q6177913|Jenni Murray]]'' | 1950-05-12 | 2026-03-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], continuity announcer, raadiosaatejuht, television announcer (1950–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, [[Audoktor|audoktor]], Briti impeeriumi ordu ohvitser | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1187884|continuity announcer]]''<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]''<br/>''[[:d:Q16157785|television announcer]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Barnsley]] | | |- | [[:d:Q6396690|Q6396690]] | ''[[:d:Q6396690|Kevin Kiely]]'' | | 2026-03-12 | Iirimaa poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q74230|Q74230]] | ''[[:d:Q74230|Joachim Wanke]]'' | 1941-05-04 | 2026-03-12 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Erfurt, titular bishop, apostolic administrator (1941–2026) ♂; member of Academy of Science for Public Utility | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q7839316|Q7839316]] | ''[[:d:Q7839316|Trevor McMahon]]'' | 1929-11-08 | 2026-03-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | ''[[:d:Q15238439|Kilbirnie]]'' | |- | [[:d:Q9134742|Q9134742]] | ''[[:d:Q9134742|Donald Liao]]'' | 1929-10-29 | 2026-03-12 | [[Hiina|Hiina]]-[[Taiwan|taiwan]]-[[Jaapani Keisririik|jaapani keisririik]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], justice of the peace (1929–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Christine Liao | ''[[:d:Q329455|justice of the peace]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Hiina]]<br/>[[Taiwan]]<br/>[[Jaapani Keisririik]] | ''[[:d:Q153221|Yunlin County]]'' | | |- | [[:d:Q918334|Q918334]] | ''[[:d:Q918334|Robert Trivers]]'' | 1943-02-19 | 2026-03-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1943–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Crafoord Prize in Biosciences, Fellow of the American Association for the Advancement of Science; member of American Association for the Advancement of Science, [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], [[Mustad Pantrid]] | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q28658|Q28658]] | ''[[:d:Q28658|John F. Burns]]'' | 1944-10-04 | 2026-03-12 | Suurbritannia ajakirjanik | [[sõjakorrespondent]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Nottingham]] | [[Cambridgeshire]] | |- | [[:d:Q108052063|Q108052063]] | ''[[:d:Q108052063|John Hunn]]'' | 1937 | 2026-03-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop (1937–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q109409264|Q109409264]] | ''[[:d:Q109409264|György Fodor]]'' | 1958-04-25 | 2026-03-11 | [[Ungari|Ungari]] arabist, Greek-Catholic priest, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Rektor|rektor]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q620573|arabist]]''<br/>''[[:d:Q60232542|Greek-Catholic priest]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Nyírbátor]] | | |- | [[:d:Q109494583|Q109494583]] | ''[[:d:Q109494583|Natalja Vetošnikova]]'' | 1921-09-26 | 2026-03-11 | Nõukogude tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q113679380|Q113679380]] | ''[[:d:Q113679380|Moshe Tofik]]'' | 1937-02-18 | 2026-03-11 | Iisraeli rabi | [[rabi]]<br/>''[[:d:Q3570351|Dayan]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q11709090|Q11709090]] | ''[[:d:Q11709090|Henryk Stroniarz]]'' | 1936-03-20 | 2026-03-11 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q11711333|Q11711333]] | ''[[:d:Q11711333|Ignacy Danka]]'' | 1937-06-26 | 2026-03-11 | [[Poola|poolakad]] keeleteadlane, klassikaline filoloog (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | [[Poola]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q12419450|Q12419450]] | ''[[:d:Q12419450|Kavuru Samba Siva Rao]]'' | 1943-10-02 | 2026-03-11 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | ''[[:d:Q1003496|Eluru]]'' | | |- | [[:d:Q1265088|Q1265088]] | ''[[:d:Q1265088|Herbert Schneider]]'' | 1938 | 2026-03-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Preester|preester]], [[Munk|munk]], [[Filosoof|filosoof]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], politoloog, [[Teoloog|teoloog]] (1938–2026) ♂ | [[preester]]<br/>[[munk]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q563090|Dockweiler]]'' | | |- | [[:d:Q130366208|Q130366208]] | ''[[:d:Q130366208|Jotika Hermsen]]'' | 1932-07-29 | 2026-03-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] haridustöötaja (1932–2026) ♀; Order of Orange-Nassau | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q64923042|Leesten]]'' | [[Heino (Holland)|Heino]] | |- | [[:d:Q130773685|Q130773685]] | ''[[:d:Q130773685|Giorgio Picci]]'' | 1942 | 2026-03-11 | Person (1942–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q131859159|Q131859159]] | ''[[:d:Q131859159|Eva Sokolova]]'' | 1933-09-09 | 2026-03-11 | Person (1933–2026) ♀; spouse of Yordan Sokolov | | | [[Blagoevgrad]] | | |- | [[:d:Q1379731|Q1379731]] | ''[[:d:Q1379731|Salih Muslim]]'' | 1951-03-03 | 2026-03-11 | Second Syrian Republic-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Süüria|süüria]] [[Poliitik|poliitik]], [[Keemik|keemik]], Chairman of the Democratic Union Party (1951–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[keemik]] | ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | ''[[:d:Q126415|Kobanî]]'' | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q138659507|Q138659507]] | ''[[:d:Q138659507|Luis Berges Roldán]]'' | 1925 | 2026-03-11 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1925–2026) ♂; Dearest Son | [[arhitekt]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15681|Jaén]]'' | ''[[:d:Q15681|Jaén]]'' | |- | [[:d:Q138690795|Q138690795]] | ''[[:d:Q138690795|בני פייסיק]]'' | 1950 | 2026-03-11 | [[Iisrael|Iisrael]] broadcaster (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | [[Iisrael]] | [[Iisrael]] | | |- | [[:d:Q15449245|Q15449245]] | ''[[:d:Q15449245|Jesse Roth]]'' | 1934-08-05 | 2026-03-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arst|arst]], [[Endokrinoloog|endokrinoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Canada Gairdner International Award, Banting Medal, Fred Conrad Koch Award, honorary doctor of Yeshiva University, Uppsala Ülikooli audoktor; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[arst]]<br/>[[endokrinoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q17409471|Q17409471]] | [[Ljubomir Peevski]] | 1943-09-07 | 2026-03-11 | Bulgaaria kirjanik | [[kirjanik]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q1078725|Furen]]'' | | |- | [[:d:Q18618887|Q18618887]] | ''[[:d:Q18618887|Gladys Kokorwe]]'' | 1947-11-28 | 2026-03-11 | Botswana poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Botswana]] | [[Kaplinn]] | | |- | [[:d:Q1922023|Q1922023]] | ''[[:d:Q1922023|Merrill Cook]]'' | 1946-05-06 | 2026-03-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ärikonsultant]], business analyst, [[Ettevõtja|ettevõtja]], Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige (1946–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Ärikonsultant]]<br/>''[[:d:Q1017553|business analyst]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Salt Lake City]] | |- | [[:d:Q20021025|Q20021025]] | ''[[:d:Q20021025|Yaroslav Slinin]]'' | 1932-01-31 | 2026-03-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation, [[Tööveterani medal]] | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4443867|Stremutka]]'' | | |- | [[:d:Q20243152|Q20243152]] | ''[[:d:Q20243152|Susanne Schenda]]'' | 1931-06-16 | 2026-03-11 | Saksamaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]] | [[Saksamaa]] | [[Praha]] | ''[[:d:Q69729|Rapperswil-Jona]]'' | |- | [[:d:Q2039673|Q2039673]] | ''[[:d:Q2039673|Otto Köhler]]'' | 1935-01-10 | 2026-03-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂; Kurt-Tucholsky-Preis; member of PEN Germany | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Schweinfurt]] | [[Buchholz in der Nordheide]] | |- | [[:d:Q20558929|Q20558929]] | ''[[:d:Q20558929|Zurab Katsitadze]]'' | 1927-08-28 | 2026-03-11 | [[Arst|arst]] (1927–2026) ♂ | [[arst]] | | | | |- | [[:d:Q31179085|Q31179085]] | ''[[:d:Q31179085|Jeong Ji-geun]]'' | 1931 | 2026-03-11 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] person (1931–2026) ♂ | | [[Lõuna-Korea]] | [[Ulsan]] | | |- | [[:d:Q3147297|Q3147297]] | ''[[:d:Q3147297|Nev MacEwan]]'' | 1934-05-01 | 2026-03-11 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q3165474|Q3165474]] | ''[[:d:Q3165474|Jean-François Boclé]]'' | 1971 | 2026-03-11 | Prantsusmaa kunstnik | [[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Fort-de-France]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3838634|Q3838634]] | ''[[:d:Q3838634|Luciano Magnalbò]]'' | 1943-04-05 | 2026-03-11 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]]<br/>[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | [[Macerata]] | | |- | [[:d:Q4140700|Q4140700]] | ''[[:d:Q4140700|Valentin Gneushev]]'' | 1951-12-20 | 2026-03-11 | [[Venemaa|venelased]] tsirkusekunstnik, circus director, koreograaf (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q17307272|tsirkusekunstnik]]''<br/>''[[:d:Q21061372|circus director]]''<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Venemaa]] | [[Nižni Tagil]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q41574003|Q41574003]] | ''[[:d:Q41574003|Boris Bokshteyn]]'' | 1935-07-24 | 2026-03-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], metallurgist (1935–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; child of Samuil Bokshteyn | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurgist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4288893|Q4288893]] | ''[[:d:Q4288893|Valery Mezhuyev]]'' | 1939-06-23 | 2026-03-11 | Venemaa ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva oblast]] | | |- | [[:d:Q437676|Q437676]] | ''[[:d:Q437676|Jan Holmlund]]'' | 1957-03-29 | 2026-03-11 | [[Rootsi|rootslased]] suusahüppaja (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Rootsi]] | [[Gällivare]] | | |- | [[:d:Q4422578|Q4422578]] | ''[[:d:Q4422578|Vasyl Skromny]]'' | 1964-08-26 | 2026-03-11 | Ukraina näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Odessa]] | [[Odessa]] | |- | [[:d:Q4534343|Q4534343]] | ''[[:d:Q4534343|Michel Hulin]]'' | 1936-01-31 | 2026-03-11 | Prantsusmaa filosoof | [[filosoof]] | [[Prantsusmaa]] | [[La Groise]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q5052844|Q5052844]] | ''[[:d:Q5052844|Catherine Nolan]]'' | 1958-03-12 | 2026-03-11 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Syracuse]] | | |- | [[:d:Q5526099|Q5526099]] | ''[[:d:Q5526099|Gary Wagner]]'' | 1940-06-20 | 2026-03-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575988|Bridgeport]]'' | ''[[:d:Q1762823|Bedford]]'' | |- | [[:d:Q55761191|Q55761191]] | ''[[:d:Q55761191|Niyaz Ahmed]]'' | 1954-07-18 | 2026-03-11 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of Pakistan (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | | | |- | [[:d:Q5913377|Q5913377]] | ''[[:d:Q5913377|Ignacio Madrazo Navarro]]'' | 1942-12-23 | 2026-03-11 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirurg|kirurg]], [[Arst|arst]] (1942–2026) ♂; National Prize for Arts and Sciences; member of Academia Nacional de Medicina de México | [[õppejõud]]<br/>[[kirurg]]<br/>[[arst]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6304547|Q6304547]] | ''[[:d:Q6304547|Judy Pace]]'' | 1942-06-15 | 2026-03-11 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | ''[[:d:Q988140|Marina del Rey]]'' | |- | [[:d:Q6536786|Q6536786]] | ''[[:d:Q6536786|Lewis Lehrman]]'' | 1938-08-15 | 2026-03-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pankur (1938–2026) ♂; National Humanities Medal | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harrisburg]] | ''[[:d:Q49202|Greenwich]]'' | |- | [[:d:Q6756320|Q6756320]] | ''[[:d:Q6756320|Marcelino Miyares Sotolongo]]'' | 1937 | 2026-03-11 | Person (1937–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q734288|Q734288]] | ''[[:d:Q734288|Ron Delany]]'' | 1935-03-06 | 2026-03-11 | Iirimaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Arklow]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q75255237|Q75255237]] | ''[[:d:Q75255237|Veronica Glover]]'' | 1923-01-25 | 2026-03-11 | Person (1923–2026) ♀; child of Guy de Courcy Glover; spouse of Arthur Parsons | | | | | |- | [[:d:Q79469378|Q79469378]] | ''[[:d:Q79469378|Kiril Pop Hristov]]'' | 1967-07-30 | 2026-03-11 | Makedoonia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Skopje]] | | |- | [[:d:Q7982756|Q7982756]] | ''[[:d:Q7982756|Wendy Playfair]]'' | 1926-08-28 | 2026-03-11 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]] (1926–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q89746|Q89746]] | ''[[:d:Q89746|Jos Pirkner]]'' | 1927-12-02 | 2026-03-11 | Austria skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Austria]] | [[Sillian]] | | |- | [[:d:Q100465522|Q100465522]] | ''[[:d:Q100465522|Mohiuddin Ahmed (Munshiganj Politician)]]'' | 1941-05-10 | 2026-03-10 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1990519|Munshiganj District]]'' | | |- | [[:d:Q102396772|Q102396772]] | ''[[:d:Q102396772|Jana Janovská]]'' | 1928-06-16 | 2026-03-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Valašské Meziříčí]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q106502088|Q106502088]] | ''[[:d:Q106502088|Richard Girard]]'' | 1939-05-19 | 2026-03-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Kanada]] | | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q106676274|Q106676274]] | ''[[:d:Q106676274|Gaspare Nevola]]'' | 1956 | 2026-03-10 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1956–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q253989|Pachino]]'' | | |- | [[:d:Q107126637|Q107126637]] | ''[[:d:Q107126637|Ricardo Pérez Montfort]]'' | 1954 | 2026-03-10 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], sotsiaalantropoloog, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q66581878|sotsiaalantropoloog]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q113133066|Q113133066]] | ''[[:d:Q113133066|Valeriu Irimescu]]'' | 1940-11-03 | 2026-03-10 | Rumeenia ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q15041977|rugby union coach]]'' | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q113781413|Q113781413]] | ''[[:d:Q113781413|Edward Brovarski]]'' | 1943-06-24 | 2026-03-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] egüptoloog, [[Kuraator|kuraator]], Universitätsdozent (fl. 1965–) (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q1350189|egüptoloog]]''<br/>[[kuraator]]<br/>''[[:d:Q2496362|Universitätsdozent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Boston]] | |- | [[:d:Q11598669|Q11598669]] | ''[[:d:Q11598669|Fumiko Takeshita]]'' | 1957-02-18 | 2026-03-10 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11606860|picture book writer]]'' | [[Jaapan]] | [[Fukuoka prefektuur]] | [[Shimoda]] | |- | [[:d:Q116213739|Q116213739]] | ''[[:d:Q116213739|Lucienne Haese]]'' | 1941-06-05 | 2026-03-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] aktivist, keskkonnakaitsja, [[Raamatupidaja]] (1941–2026) ♀; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q3578589|Q3578589]]''<br/>[[Raamatupidaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Autun]] | | |- | [[:d:Q116937278|Q116937278]] | ''[[:d:Q116937278|Masaru Shimada]]'' | 1937-01-22 | 2026-03-10 | Jaapani arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q11239464|racehorse owner and breeder]]'' | [[Jaapan]] | [[Chōshi]] | | |- | [[:d:Q11696744|Q11696744]] | ''[[:d:Q11696744|Elżbieta Gaertner]]'' | 1942 | 2026-03-10 | [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q117262482|Q117262482]] | ''[[:d:Q117262482|Georgi Yanev]]'' | 1950-05-17 | 2026-03-10 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂; Награда „Стара Загора“ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q4101544|Byal izvor]]'' | ''[[:d:Q2012213|Bogomilovo]]'' | |- | [[:d:Q12566447|Q12566447]] | ''[[:d:Q12566447|Турпаян]]'' | 1946-05-19 | 2026-03-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1965–2026) (1946–2026) ♀; Order of Kurmet, Honoured Artist of Kazakh SSR, People's Artist of Kazakhstan | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Petropavl]] | [[Petropavl]] | |- | [[:d:Q12588218|Q12588218]] | ''[[:d:Q12588218|Kim Yong-chae]]'' | 1932-10-05 | 2026-03-10 | Lõuna-Korea poliitik | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q12736667|Q12736667]] | ''[[:d:Q12736667|Nicolae Giurgea]]'' | 1952-06-19 | 2026-03-10 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2721758|Vulturu]]'' | [[Focșani]] | |- | [[:d:Q131783482|Q131783482]] | ''[[:d:Q131783482|Барулев, Владимир Александрович]]'' | 1948-07-19 | 2026-03-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1948–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q135663519|Q135663519]] | ''[[:d:Q135663519|Bonita Gibson]]'' | 1911-07-04 | 2026-03-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1911–2026) ♀ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas]] | | |- | [[:d:Q136972806|Q136972806]] | ''[[:d:Q136972806|Klaus Schönfuß]]'' | 1944-06-18 | 2026-03-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Koduloolane|koduloolane]] (1944–2026) ♂ | [[koduloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Radeberg]] | [[Dresden]] | |- | [[:d:Q138639900|Q138639900]] | ''[[:d:Q138639900|Pascal Edoh Agbove]]'' | 1970 | 2026-03-10 | Togo poliitik | [[poliitik]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q138646415|Q138646415]] | ''[[:d:Q138646415|Lutfun Hossain]]'' | | 2026-03-10 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] (†2026) ♀ | [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q138648105|Q138648105]] | ''[[:d:Q138648105|José Antônio Bacchim]]'' | 1958-03-13 | 2026-03-10 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Abilinnapea|abilinnapea]], [[Linnapea|linnapea]], [[Raehärra]] (1958–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q330175|Piracicaba]]'' | [[Campinas]] | ''[[:d:Q30939630|Cemitério da Saudade]]'' |- | [[:d:Q138662838|Q138662838]] | ''[[:d:Q138662838|Mustafa De'meh]]'' | 1948-11-02 | 2026-03-10 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]], [[Vallasekretär]], [[Poliitik|poliitik]], director general (1948–2026) ♂; member of Palestinian General Federation of Trade Unions | [[Akadeemiline töötaja|õpetlane]]<br/>[[Vallasekretär]]<br/>[[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Q985531]]'' | ''[[:d:Q985531|Q985531]]'' | ''[[:d:Q985531|Q985531]]'' |- | [[:d:Q138665466|Q138665466]] | ''[[:d:Q138665466|Fred Vigorito]]'' | 1943-04-02 | 2026-03-10 | Džässmuusik (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138680416|Q138680416]] | ''[[:d:Q138680416|Zalek]]'' | 1995-07-11 | 2026-03-10 | [[Laulja|laulja]] (1995–2026) ♂ | [[laulja]] | | [[Barranquilla]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q138838968|Q138838968]] | ''[[:d:Q138838968|Ruby L. Broadway]]'' | 1954-09-18 | 2026-03-10 | [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♀; member of Alpha Kappa Alpha | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q15931193|Q15931193]] | ''[[:d:Q15931193|Giorgos Marinos]]'' | 1939-06-18 | 2026-03-10 | [[Kreeka|Kreeka]] showman, [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], meelelahutaja, [[Koomik|koomik]], [[Kunstnik|kunstnik]], telesaatejuht (fl. 1959–2010) (1939–2026) ♂; notable work Ciao ANT1 | ''[[:d:Q355242|showman]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q138858|Q138858]]''<br/>[[koomik]]<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q138650662|Voula cemetery]]'' |- | [[:d:Q18999953|Q18999953]] | ''[[:d:Q18999953|Moon Yong-joo]]'' | 1933 | 2026-03-10 | Lõuna-Korea poliitik | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q19749270|Q19749270]] | ''[[:d:Q19749270|Attila Boros]]'' | 1934-04-05 | 2026-03-10 | [[Ungari|Ungari]] [[Dirigent|dirigent]], raadiosaatejuht (1934–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q21934042|Q21934042]] | ''[[:d:Q21934042|Thakkali Srinivasan]]'' | | 2026-03-10 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (†2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q2690604|Q2690604]] | ''[[:d:Q2690604|Luc Van der Kelen]]'' | 1948-06 | 2026-03-10 | Belgia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Belgia]] | [[Boom (Belgia)|Boom]] | | |- | [[:d:Q2906098|Q2906098]] | ''[[:d:Q2906098|Abdulwahab Darawshe]]'' | 1943-10-12 | 2026-03-10 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2915526|Iksal]]'' | ''[[:d:Q2915526|Iksal]]'' | |- | [[:d:Q3173010|Q3173010]] | [[Susan Haack]] | 1945-07-23 | 2026-03-10 | inglise filosoof | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q18930236|keelefilosoof]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q3574272|Q3574272]] | ''[[:d:Q3574272|Giorgos Panousopoulos]]'' | 1942-02-03 | 2026-03-10 | [[Kreeka|Kreeka]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1942–2026) ♂; spouse of Eleni Bourbouchaki, Betty Livanou | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q769709|Kifisia]]'' | [[Ateena]] | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q4023950|Q4023950]] | ''[[:d:Q4023950|Zdeněk Hummel]]'' | 1947-01-12 | 2026-03-10 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] korvpallitreener, korvpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Ostrava]] | |- | [[:d:Q4075393|Q4075393]] | ''[[:d:Q4075393|Vahan Bayburdyan]]'' | 1933-09-11 | 2026-03-10 | Armeenia ajaloolane | [[diplomaat]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | [[Ahhaltsihhe]] | | |- | [[:d:Q472256|Q472256]] | ''[[:d:Q472256|Orhan Kaynak]]'' | 1970-03-01 | 2026-03-10 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | | |- | [[:d:Q4734280|Q4734280]] | ''[[:d:Q4734280|Alojz Ihan]]'' | 1961-07-23 | 2026-03-10 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Arst|arst]], [[Luuletaja|luuletaja]], esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], mikrobioloog, immunoloog (1961–2026) ♂; Prešeren Fund Awards, Jenko Award | [[arst]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''<br/>''[[:d:Q12119633|immunoloog]]'' | [[Sloveenia]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q4774353|Q4774353]] | ''[[:d:Q4774353|IJf Blokker]]'' | 1930-09-02 | 2026-03-10 | Hollandi näitleja | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|presenter]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[trummar]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9911|Den Helder]]'' | ''[[:d:Q9911|Den Helder]]'' | |- | [[:d:Q4916188|Q4916188]] | ''[[:d:Q4916188|Biren Singh Engti]]'' | 1945-03-02 | 2026-03-10 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | ''[[:d:Q42558|Q42558]]'' | | |- | [[:d:Q492660|Q492660]] | ''[[:d:Q492660|Lee Sang-hee]]'' | 1945-08 | 2026-03-10 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chairman of the Joint Chiefs of Staff, Minister of National Defence of South Korea (1945–2026) ♂; Commander of the Legion of Merit, Officer of the Legion of Merit, Legionnaire of Legion of Merit | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Wonju|Wŏnju]] | | |- | [[:d:Q5574302|Q5574302]] | ''[[:d:Q5574302|Matt Snell]]'' | 1941-08-18 | 2026-03-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3261379|Garfield]]'' | | |- | [[:d:Q5690070|Q5690070]] | ''[[:d:Q5690070|Willie Anthony Waters]]'' | 1951-10-11 | 2026-03-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dirigent|dirigent]] (1951–2026) ♂ | [[dirigent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q6662529|Q6662529]] | ''[[:d:Q6662529|Lloyd Jones]]'' | 1951-07-14 | 2026-03-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1951–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[fotograaf]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5623909|Gwytherin]]'' | | |- | [[:d:Q6814083|Q6814083]] | ''[[:d:Q6814083|Melvin Steinberg]]'' | 1933-10-04 | 2026-03-10 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baltimore]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q6830902|Q6830902]] | ''[[:d:Q6830902|Michael Hague]]'' | 1948-09-08 | 2026-03-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kujutav kunstnik, koomiksikunstnik, [[Illustreerija|illustraator]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q6943696|Q6943696]] | ''[[:d:Q6943696|Ehmede Huseyni]]'' | 1955-01-01<br/>1955 | 2026-03-10 | [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[luuletaja]] | | ''[[:d:Q481427|Amoudah]]'' | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | |- | [[:d:Q734092|Q734092]] | ''[[:d:Q734092|Alfredo Bryce]]'' | 1939-02-19 | 2026-03-10 | Peruu kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q1209498|Q1209498]]''<br/>[[advokaat]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q75355845|Q75355845]] | ''[[:d:Q75355845|Susan Mary Renwick]]'' | 1930-06-05 | 2026-03-10 | Person (1930–2026) ♀; child of Robert Renwick, 1st Baron Renwick, Dorothy Mary Parkes; spouse of John Baring | | | | | |- | [[:d:Q75972060|Q75972060]] | ''[[:d:Q75972060|Deirdre Elsie Elizabeth Curtis-Bennett]]'' | 1934 | 2026-03-10 | Person (1934–2026) ♀; child of Derek Curtis-Bennett; spouse of James Townshend Boscawen, Sir John Drinkwater | | | | | |- | [[:d:Q81780908|Q81780908]] | ''[[:d:Q81780908|Subas Chandra Rout]]'' | 1944-07-29 | 2026-03-10 | [[India|India]] [[Arst|arst]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | | |- | [[:d:Q822805|Q822805]] | ''[[:d:Q822805|Viktor Shreyder]]'' | 1952-02-23 | 2026-03-10 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q919645|Q919645]]'' | [[Omsk]] | |- | [[:d:Q87401328|Q87401328]] | ''[[:d:Q87401328|Luca Conti]]'' | 1975-08 | 2026-03-10 | [[Itaalia|Itaalia]] blogija (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q124925|Senigallia]]'' | ''[[:d:Q124925|Senigallia]]'' | |- | [[:d:Q9066925|Q9066925]] | ''[[:d:Q9066925|Raúl del Pozo]]'' | 1936-12-25 | 2026-03-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], publitsist, [[Kirjanik|kirjanik]] (1936–2026) ♂; Francisco Cerecedo Prize, Mariano de Cavia' Price | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1993921|Mariana]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q95076772|Q95076772]] | ''[[:d:Q95076772|Jiří Kadaňka]]'' | 1933-01-22 | 2026-03-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] filmioperaator, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Filmioperaator|filmioperaator]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[filmioperaator]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q97880982|Q97880982]] | ''[[:d:Q97880982|Luis Téllez-Tejeda]]'' | 1983 | 2026-03-10 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Luuletaja|luuletaja]], narrator, Kroonik, cultural activist (1983–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu]] | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q755070|narrator]]''<br/>''[[:d:Q3330547|Kroonik]]''<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q219574|Naucalpan]]'' | | |- | [[:d:Q98230|Q98230]] | ''[[:d:Q98230|Hermann Kulke]]'' | 1938 | 2026-03-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], Indologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Padma Shri in literature and education | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q18524037|Indologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q105477250|Q105477250]] | ''[[:d:Q105477250|César Gutiérrez Peña]]'' | 1956-10-22 | 2026-03-09 | Peruu insener | [[insener]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q840712|Ica]]'' | | |- | [[:d:Q109257888|Q109257888]] | ''[[:d:Q109257888|Christo Najm]]'' | 1942 | 2026-03-09 | Liibanoni kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[Akadeemiline töötaja|õpetlane]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q2916190|Chekka]]'' | | ''[[:d:Q4119042|Q4119042]]'' |- | [[:d:Q112270546|Q112270546]] | ''[[:d:Q112270546|Vladimir Yakut]]'' | 1958-01-30 | 2026-03-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kramatorsk]] | | |- | [[:d:Q112551195|Q112551195]] | ''[[:d:Q112551195|Miloslav Trégl]]'' | 1960-01-24 | 2026-03-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Dissident|dissident]] (1960–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[dissident]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Strakonice|Město Strakonice]] | | |- | [[:d:Q11928558|Q11928558]] | ''[[:d:Q11928558|Josep Espinàs i Xivillé]]'' | 1928 | 2026-03-09 | Hispaania keemik | [[keemik]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q11972593|Q11972593]] | ''[[:d:Q11972593|Grete Haagenrud]]'' | 1938-08-26 | 2026-03-09 | Norra poliitik | [[õpetaja]]<br/>[[autor]]<br/>[[poliitik]] | [[Norra]] | [[Vardø vald]] | [[Røros]] | |- | [[:d:Q12065225|Q12065225]] | ''[[:d:Q12065225|K. N. Panikkar]]'' | 1936 | 2026-03-09 | India ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | | | |- | [[:d:Q12322329|Q12322329]] | ''[[:d:Q12322329|Knud Larsen]]'' | 1945-03-24 | 2026-03-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] põllumees, [[Poliitik|poliitik]], mayor of Vordingborg Municipality, mayor of Møn Municipality (1945–2026) ♂; Knight of the Order of the Dannebrog | ''[[:d:Q131512|Q131512]]''<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q13030412|Q13030412]] | ''[[:d:Q13030412|Heorhiy Halenchanka]]'' | 1937-02-28 | 2026-03-09 | Valgevene ajaloolane | ''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>''[[:d:Q33386280|raamatuteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q119498483|skarynalogist]]'' | [[Valgevene]] | [[Petroskoi]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q133553941|Q133553941]] | ''[[:d:Q133553941|Hedley Davis]]'' | 1958-01-26 | 2026-03-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1958–2026) ♂ | [[elektriinsener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q756141|Middletown]]'' | ''[[:d:Q756141|Middletown]]'' | |- | [[:d:Q134455959|Q134455959]] | ''[[:d:Q134455959|Marjan Jevnikar]]'' | 1949-08-13 | 2026-03-09 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Insener|insener]], [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (1949–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | [[Trieste]] | |- | [[:d:Q138352192|Q138352192]] | ''[[:d:Q138352192|Ingeborg Sofie Schiager]]'' | 1925-07-22 | 2026-03-09 | [[Norra|norralased]] [[Poliitik|poliitik]] (1925–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q138634511|Q138634511]] | ''[[:d:Q138634511|Tamal Roy Chowdhury]]'' | 1946 | 2026-03-09 | India näitleja | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q138638846|Q138638846]] | ''[[:d:Q138638846|Pierre el-Raï]]'' | 1975 | 2026-03-09 | [[Liibanon|Liibanon]] katoliku preester, curate (1975–2026) ♂; member of Maronite Church | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Liibanon]] | | [[Marji‘yūn]] | ''[[:d:Q3926508|Q3926508]]'' |- | [[:d:Q138645370|Q138645370]] | ''[[:d:Q138645370|Chaming Chang]]'' | 1979 | 2026-03-09 | [[Taiwan|Taiwan]] äriinimene (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q138773125|Q138773125]] | ''[[:d:Q138773125|Julus Serafien D'haene]]'' | 1939-09-29 | 2026-03-09 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Belgia]] | [[Wetteren]] | [[Wichelen]] | |- | [[:d:Q138795782|Q138795782]] | ''[[:d:Q138795782|Henk Reuvers]]'' | 1935-08-12 | 2026-03-09 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Füsioterapeut|füsioterapeut]], [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1935–2026) ♂ | [[füsioterapeut]]<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Brunssum]] | [[Maastricht]] | |- | [[:d:Q15455067|Q15455067]] | ''[[:d:Q15455067|Sheldon Newhouse]]'' | 1942-11-12 | 2026-03-09 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Wyoming]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q16137445|Q16137445]] | ''[[:d:Q16137445|Sam Scarber]]'' | 1949-06-24 | 2026-03-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, ameerika jalgpalli mängija (1949–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q1668455|Q1668455]] | ''[[:d:Q1668455|Alexander Butterfield]]'' | 1926-04-06 | 2026-03-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Poliitik|poliitik]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], Administrator of the Federal Aviation Administration (1926–2026) ♂; [[Distinguished Flying Cross]] | [[ohvitser]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pensacola]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q1730940|Q1730940]] | ''[[:d:Q1730940|Karl Feiden]]'' | 1934-07-22 | 2026-03-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Apteeker|farmatseut]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Decoration of Honour for Services to the Republic of Austria | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1745361|Q1745361]] | ''[[:d:Q1745361|Klaus Kribben]]'' | 1937-10-21 | 2026-03-09 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q20754816|Q20754816]] | ''[[:d:Q20754816|Leoš Šimánek]]'' | 1946-04-19 | 2026-03-09 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maadeavastaja|maadeavastaja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Reisija|reisija]] (1946–2026) ♂; child of Leopold Šimánek, Ludmila Šimánková; spouse of Lenka Šimánková | [[kirjanik]]<br/>[[maadeavastaja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[reisija]] | [[Tšehhi]] | [[Choceň]] | [[Rtyně v Podkrkonoší]] | |- | [[:d:Q22569912|Q22569912]] | ''[[:d:Q22569912|Sergio Gomez]]'' | 1962 | 2026-03-09 | [[Tšiili|Tšiili]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1962–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Tšiili]] | [[Temuco]] | | |- | [[:d:Q2412019|Q2412019]] | ''[[:d:Q2412019|Festus Onigbinde]]'' | 1938-03-05 | 2026-03-09 | Nigeeria jalgpallur | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q6887995|Modakeke]]'' | | |- | [[:d:Q25429698|Q25429698]] | ''[[:d:Q25429698|Carsten Vagn-Hansen]]'' | 1938-04-05 | 2026-03-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Arst|arst]], alternative therapist, anti-vaccine activist (1938–2026) ♂; member of Council for Nutritional and Environmental Medicine | [[arst]]<br/>''[[:d:Q29881694|alternative therapist]]''<br/>''[[:d:Q29887242|anti-vaccine activist]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q25438965|Q25438965]] | ''[[:d:Q25438965|Oleksandr Dovhach]]'' | 1981-08-24 | 2026-03-09 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] military aviator (1981–2026) ♂; [[Danõlo Halõtskõi orden]], Орден Богдана Хмельницького III ступеня, [[Ukraina kangelane]], [[Bohdan Hmelnõtskõi orden]] | ''[[:d:Q105550321|military aviator]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tšernihiv]] | | |- | [[:d:Q3157750|Q3157750]] | ''[[:d:Q3157750|Jacqueline Lemay]]'' | 1937-05-23 | 2026-03-09 | [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3122456|Guérin]]'' | | |- | [[:d:Q327661|Q327661]] | ''[[:d:Q327661|Engin Fırat]]'' | 1970-06-11 | 2026-03-09 | [[Türgi|Türgi]]-[[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]]<br/>[[Saksamaa]] | [[İstanbul]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q3376738|Q3376738]] | ''[[:d:Q3376738|Wang Jinshan]]'' | 1945-02-13 | 2026-03-09 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q1207108|Q1207108]]'' | [[Hefei]] | |- | [[:d:Q3821640|Q3821640]] | ''[[:d:Q3821640|Mauricio Nanni]]'' | 1979-07-12 | 2026-03-09 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q3848488|Q3848488]] | ''[[:d:Q3848488|Mario D'Acquisto]]'' | 1931-01-12 | 2026-03-09 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q3955954|Q3955954]] | ''[[:d:Q3955954|Sergei Nekrasov]]'' | 1973-01-29 | 2026-03-09 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q47303859|Q47303859]] | ''[[:d:Q47303859|Jesper Bruun-Rasmussen]]'' | 1942-10-14 | 2026-03-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] esimees, auctioneer (1942–2026) ♂; child of Arne Bruun Rasmussen; spouse of Birthe Bruun Rasmussen | ''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>''[[:d:Q2743689|Q2743689]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q3304501|Taarbæk]]'' | |- | [[:d:Q47671075|Q47671075]] | ''[[:d:Q47671075|Patricia Clarke]]'' | 1926-07-30 | 2026-03-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1926–2026) ♀; Medal of the Order of Australia, Fellow of the Australian Academy of the Humanities | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2651034|Alphington]]'' | [[Canberra]] | |- | [[:d:Q48845357|Q48845357]] | ''[[:d:Q48845357|Janusz Ostrowski]]'' | 1941 | 2026-03-09 | [[Poola|poolakad]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1941–2026) ♂; Medal of the National Education Commission, Knight of the Order of Polonia Restituta; member of [[Poola Teaduste Akadeemia]], Poola Tarkuse Akadeemia | [[arheoloog]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q50823966|Q50823966]] | ''[[:d:Q50823966|Annie Cohen]]'' | 1944-03-08 | 2026-03-09 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q852276|Sidi Bel Abbès]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q56187205|Q56187205]] | ''[[:d:Q56187205|Alisa Kyurdian]]'' | 1943-10-08 | 2026-03-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmioperaator|filmioperaator]] (1943–2026) ♀; Gold medal from the Ministry of Culture of Armenia, Honored Art Worker of Armenia | [[filmioperaator]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jerevan]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q63030341|Q63030341]] | ''[[:d:Q63030341|Elias Maria Reti]]'' | 1956-04-04 | 2026-03-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kunstnik|kunstnik]] (1956–2026) ♂ | [[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q1615560|Caesarea]]'' | |- | [[:d:Q7182460|Q7182460]] | ''[[:d:Q7182460|Phil Summerill]]'' | 1947-11-20 | 2026-03-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5385291|Erdington]]'' | | |- | [[:d:Q7324305|Q7324305]] | ''[[:d:Q7324305|Richard Bozulich]]'' | 1936 | 2026-03-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Go player (1936–2026) ♂; notable work Ishi Press | ''[[:d:Q12039558|Q12039558]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q7819349|Q7819349]] | ''[[:d:Q7819349|Tommy DeCarlo]]'' | 1965-04-23 | 2026-03-09 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Utica (New Yorgi osariik)|Utica]] | [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] | |- | [[:d:Q8060687|Q8060687]] | ''[[:d:Q8060687|Yukie Maeda]]'' | 1973-10-14<br/>1972-10-14 | 2026-03-09 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū (1973–2026) ♀ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Nara prefektuur]] | | |- | [[:d:Q83387933|Q83387933]] | ''[[:d:Q83387933|Josef Kratochvíla]]'' | 1946-02-22 | 2026-03-09 | Tšehhi keemik | [[keemik]]<br/>[[biokeemik]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Třebíč]] | [[Dvůr Králové nad Labem]] | |- | [[:d:Q95177789|Q95177789]] | ''[[:d:Q95177789|Miroslav Střelák]]'' | 1934-05-14 | 2026-03-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1934–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q976274|Q976274]] | ''[[:d:Q976274|Allan Legere]]'' | 1948-02-13 | 2026-03-09 | [[Kanada|Kanada]] [[Kurjategija|kurjategija]], [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1948–2026) ♂ | [[kurjategija]]<br/>[[sarimõrvar]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1068188|Chatham]]'' | | |- | [[:d:Q108319579|Q108319579]] | ''[[:d:Q108319579|Hernán Cortés Funes]]'' | 1946 | 2026-03-08 | Argentina arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q16062369|onkoloog]]'' | [[Argentina]]<br/>[[Hispaania]] | | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q111287|Q111287]] | ''[[:d:Q111287|Hans-Georg Backhaus]]'' | 1929 | 2026-03-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2142899|Q2142899]]'' | | |- | [[:d:Q112924196|Q112924196]] | ''[[:d:Q112924196|Gérard Morel]]'' | 1947-01-14 | 2026-03-08 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q97768045|anciens artisans, commerçants, chefs d'entreprise]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q114425484|Q114425484]] | ''[[:d:Q114425484|William Norvel]]'' | | 2026-03-08 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11590894|Q11590894]] | ''[[:d:Q11590894|Yūji Kōtari]]'' | 1957-08-10 | 2026-03-08 | [[Jaapan|Jaapan]] columnist, pundit (1957–2026) ♂; notable work 恨ミシュラン | ''[[:d:Q1086863|columnist]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]'' | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Kawasaki]] | |- | [[:d:Q13018903|Q13018903]] | ''[[:d:Q13018903|Mantana Morakul]]'' | 1923-03-30 | 2026-03-08 | Tai laulja | [[laulja]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q131760942|Q131760942]] | ''[[:d:Q131760942|Jovina Matos Nabhan]]'' | | 2026-03-08 | Person (†2026) ♀; spouse of Antônio Nabhan | | | [[Campo Grande]] | | |- | [[:d:Q1326967|Q1326967]] | ''[[:d:Q1326967|Evelyn Klengel-Brandt]]'' | 1932-12-13 | 2026-03-08 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] Near Eastern archaeologist, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1932–2026) ♀; spouse of Horst Klengel | ''[[:d:Q26424344|Near Eastern archaeologist]]''<br/>[[kuraator]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q138048184|Q138048184]] | ''[[:d:Q138048184|Fazail Valiyev]]'' | 1956-08-30 | 2026-03-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] antropoloog, etnograaf, [[Õppejõud|õppejõud]] (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q388087|Goygol District]]'' | | |- | [[:d:Q138634272|Q138634272]] | ''[[:d:Q138634272|Irene Barnes]]'' | 1938 | 2026-03-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] keskkonnakaitsja, community leader (1938–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q3578589|Q3578589]]''<br/>''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138641080|Q138641080]] | ''[[:d:Q138641080|Yolimar Hidalgo]]'' | 1995 | 2026-03-08 | Venezuela ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q979808|Cagua]]'' | ''[[:d:Q979808|Cagua]]'' | |- | [[:d:Q138641229|Q138641229]] | ''[[:d:Q138641229|Kamal AlKeilany]]'' | 1941 | 2026-03-08 | Jordaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Jordaania]] | [[Amman]] | [[London]] | |- | [[:d:Q138643621|Q138643621]] | ''[[:d:Q138643621|Bruce Craik]]'' | 1937 | 2026-03-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sports official (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q5996959|Q5996959]]'' | |- | [[:d:Q14918530|Q14918530]] | ''[[:d:Q14918530|Jerzy Szymanek]]'' | 1937-04-11 | 2026-03-08 | Poola ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q5173407|Ręczno]]'' | | |- | [[:d:Q15066237|Q15066237]] | ''[[:d:Q15066237|Albert Nikolaevitsj Falaleev]]'' | 1930-07-23 | 2026-03-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1930–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], Ushinsky Medal | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jelnja]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q1530602|Q1530602]] | ''[[:d:Q1530602|David Keene]]'' | 1945-05-20 | 2026-03-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] lobbyist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], toimetaja, [[Toimetaja|toimetaja]] (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11986654|lobbyist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q233892|Q233892]]'' | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q15635719|Q15635719]] | ''[[:d:Q15635719|Antonio Camps Bau]]'' | 1938-05-24 | 2026-03-08 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q16731|Sant Joan de Vilatorrada]]'' | ''[[:d:Q433746|Altafulla]]'' | |- | [[:d:Q16675101|Q16675101]] | ''[[:d:Q16675101|Anatoly Mashkov]]'' | 1939-09-05 | 2026-03-08 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|Q5137576]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q18587148|Q18587148]] | ''[[:d:Q18587148|Janez Hostnik]]'' | 1962-07-01 | 2026-03-08 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]] (1962–2026) ♂ | [[kitarrist]]<br/>[[muusikaõpetaja]] | [[Sloveenia]] | | | |- | [[:d:Q1859200|Q1859200]] | ''[[:d:Q1859200|Walid Khalidi]]'' | 1925-07-16 | 2026-03-08 | Palestiina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Liibanon]] | [[Jeruusalemm]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q192718|Q192718]] | [[Anthony Leggett]] | 1938-03-26 | 2026-03-08 | Suurbritannia füüsik | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q385060|Q385060]]'' | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | |- | [[:d:Q20476933|Q20476933]] | ''[[:d:Q20476933|Ülkü Aker]]'' | 1943-01-01 | 2026-03-08 | [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], laulusõnade kirjutaja (1943–2026) ♀ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[İstanbuli provints]] | |- | [[:d:Q2077757|Q2077757]] | ''[[:d:Q2077757|Peter Rechenberg]]'' | 1933-07-18 | 2026-03-08 | [[Austria|Austria]] informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q22689048|Q22689048]] | ''[[:d:Q22689048|Fahad Al-Majmad]]'' | 1992-10-17 | 2026-03-08 | [[Kuveit|Kuveit]] jalgpallur (1992–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kuveit]] | [[Al-Kuwayt]] | | |- | [[:d:Q24040512|Q24040512]] | ''[[:d:Q24040512|David Rokni]]'' | 1932-01-06 | 2026-03-08 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1950–2016) (1932–2026) ♂ | [[sõdur]]<br/>[[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Iraan]] | | |- | [[:d:Q24431050|Q24431050]] | ''[[:d:Q24431050|Marek Opielak]]'' | 1950-11-20 | 2026-03-08 | Poola insener | [[insener]] | [[Poola]] | [[Lublin]] | | |- | [[:d:Q29343956|Q29343956]] | ''[[:d:Q29343956|Keizaburō Mizuno]]'' | 1932-03-29 | 2026-03-08 | [[Jaapan|Jaapan]] kunstiajaloolane (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Jaapan]] | | [[Chigasaki]] | |- | [[:d:Q3699722|Q3699722]] | ''[[:d:Q3699722|Curzia Ferrari]]'' | 1929-05-27 | 2026-03-08 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], raadiosaatejuht (1929–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Itaalia]] | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q3847832|Q3847832]] | ''[[:d:Q3847832|Maricla Boggio]]'' | 1937-12-11 | 2026-03-08 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1937–2026) ♀; Itaalia Vabariigi teenetordeni kavaler, Premio Domenico Danzuso | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | | |- | [[:d:Q39148377|Q39148377]] | ''[[:d:Q39148377|Ferdinand Vrábel]]'' | 1948-11-04 | 2026-03-08 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] historian of Modern Age, non-fiction writer, publitsist (1948–2026) ♂; Egon Erwin Kisch Award | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q1046421|Radzovce]]'' | | |- | [[:d:Q4115175|Q4115175]] | ''[[:d:Q4115175|Syed Muhammad Naquib al-Attas]]'' | 1931-09-05 | 2026-03-08 | Malaisia kirjanik | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q10363|Bogor]]'' | | |- | [[:d:Q4283566|Q4283566]] | ''[[:d:Q4283566|Slavoljub Marjanović]]'' | 1955-01-06 | 2026-03-08 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Serbia|serbia]] [[Maletaja|maletaja]] (1955–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Serbia]] | ''[[:d:Q3104694|Lalinac]]'' | [[Niš]] | |- | [[:d:Q46995334|Q46995334]] | ''[[:d:Q46995334|Lutfiya al-Dulaimi]]'' | 1943 | 2026-03-08 | [[Iraak|Iraak]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1943–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q4834265|Q4834265]] | ''[[:d:Q4834265|B. Wongar]]'' | 1932 | 2026-03-08 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q4924371|Q4924371]] | ''[[:d:Q4924371|Blake Emmons]]'' | 20th century | 2026-03-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1901–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q4954758|Q4954758]] | ''[[:d:Q4954758|Birgitta Hoppeler]]'' | 1935-09-12 | 2026-03-08 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q55103591|Q55103591]] | ''[[:d:Q55103591|Aleksandr Kurlanov]]'' | 1924-08-01 | 2026-03-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1924–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4538749|Yaropolets]]'' | | |- | [[:d:Q62756029|Q62756029]] | ''[[:d:Q62756029|Igor Fomenko]]'' | 1963-03-16 | 2026-03-08 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kartograaf|kartograaf]], medievalist (1963–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[kartograaf]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | | ''[[:d:Q805515|Balkhash]]'' | | |- | [[:d:Q6918946|Q6918946]] | ''[[:d:Q6918946|Moulana Abdullah Tari]]'' | | 2026-03-08 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7183255|Q7183255]] | ''[[:d:Q7183255|Philip Bourne]]'' | 1953 | 2026-03-08 | [[Austraalia|Austraalia]] bioinformatician, physical chemist, teadlane, academic administrator (1953–2026) ♂; Benjamin Franklin Award, ISCB Fellow, Fellow of the American Association for the Advancement of Science, Fellow of the American College of Medical Informatics | ''[[:d:Q2904006|Q2904006]]''<br/>''[[:d:Q16744668|physical chemist]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q21281706|Q21281706]]'' | [[Austraalia]] | | [[Charlottesville]] | |- | [[:d:Q7298077|Q7298077]] | ''[[:d:Q7298077|Ray Schoenke]]'' | 1941-09-10 | 2026-03-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2016119|Wahiawa]]'' | | |- | [[:d:Q75512410|Q75512410]] | ''[[:d:Q75512410|Philippa Mary Andrews]]'' | 1947 | 2026-03-08 | Person (1947–2026) ♀; child of Michael Andrews; spouse of Gavin Hugo Tweedie | | | | | |- | [[:d:Q82364|Q82364]] | ''[[:d:Q82364|Mohamed Hansal]]'' | 1947-11-06 | 2026-03-08 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1977–) (1947–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Alžeeria]] | [[Oran]] | | |- | [[:d:Q85875824|Q85875824]] | ''[[:d:Q85875824|Ichirō Inoue]]'' | 1934-02-16 | 2026-03-08 | Jaapani ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q242108|Otaru]]'' | | |- | [[:d:Q85966862|Q85966862]] | ''[[:d:Q85966862|Abdul Jalil]]'' | 1935-03-20 | 2026-03-08 | Person (1935–2026) ♂; Independence Award | | | ''[[:d:Q2799572|Narsingdi]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q8944419|Q8944419]] | ''[[:d:Q8944419|Chan Yiu-nam]]'' | 1941-01-20 | 2026-03-08 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], telesaatejuht (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Austraalia]] | ''[[:d:Q1023903|Xinhui District]]'' | ''[[:d:Q7374599|Royal North Shore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q9160840|Q9160840]] | ''[[:d:Q9160840|Arturo López]]'' | 1935-05-20 | 2026-03-08 | Boliivia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q1026256|Q1026256]]'' | [[Cochabamba]] | |- | [[:d:Q94431692|Q94431692]] | ''[[:d:Q94431692|Jean-Claude Nicole]]'' | 1934 | 2026-03-08 | [[Šveits|Šveits]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q95166752|Q95166752]] | ''[[:d:Q95166752|Lubomír Vacek]]'' | 1930-05-01 | 2026-03-08 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1930–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q10338225|Q10338225]] | ''[[:d:Q10338225|Nuno Morais Sarmento]]'' | 1961-01-31 | 2026-03-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q104244436|Q104244436]] | ''[[:d:Q104244436|Lynell Marchese]]'' | 1948-02-15 | 2026-03-07 | Keeleteadlane (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q105230319|Q105230319]] | ''[[:d:Q105230319|Heinz Keller]]'' | 1942-03-04 | 2026-03-07 | [[Šveits|Šveits]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Ametnik|ametnik]], sports official (1942–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[ametnik]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q4903601|Bichelsee]]'' | ''[[:d:Q652980|Twann]]'' | |- | [[:d:Q11742445|Q11742445]] | ''[[:d:Q11742445|Koni]]'' | 1983-02-24 | 2026-03-07 | [[Poola|poolakad]] räppar (1983–2026) ♂; member of Beat Squad | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11887401|Q11887401]] | ''[[:d:Q11887401|Pentti Teirikari]]'' | 1945-10-08 | 2026-03-07 | Soome filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11958339|Q11958339]] | ''[[:d:Q11958339|Anniken Thue]]'' | 1944-01-11 | 2026-03-07 | [[Norra|norralased]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]], muuseumidirektor (1944–2026) ♀; spouse of Hans-Jakob Brun | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12481892|Q12481892]] | ''[[:d:Q12481892|Donny Fattah]]'' | 1949-09-24 | 2026-03-07 | Indoneesia muusik | [[muusik]] | [[Indoneesia]] | [[Makassar]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q131397680|Q131397680]] | ''[[:d:Q131397680|Silvia Cristina Mallo]]'' | 1942 | 2026-03-07 | [[Argentina|Argentina]] teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♀; member of National Academy of History of Argentina | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Argentina]] | | [[La Plata]] | |- | [[:d:Q133733094|Q133733094]] | ''[[:d:Q133733094|Alfred Bourseaux]]'' | 1928-12-19 | 2026-03-07 | Person (1928–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138634859|Q138634859]] | ''[[:d:Q138634859|Julio Bepré]]'' | 1939-01-29<br/>1935-01-29<br/>1945<br/>1940 | 2026-03-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Advokaat|advokaat]] (1939–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[advokaat]] | [[Argentina]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q138638471|Q138638471]] | ''[[:d:Q138638471|Karl-Heinz Königsberger]]'' | 1967-04-09 | 2026-03-07 | [[Austria|Austria]] jalgpallur (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q16898058|Q16898058]] | ''[[:d:Q16898058|Geir Vestad]]'' | 1954-05-05 | 2026-03-07 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Norra]] | | [[Hamari vald]] | ''[[:d:Q19374525|Hol gravlund]]'' |- | [[:d:Q17175186|Q17175186]] | ''[[:d:Q17175186|Marie-Christine Boutonnet]]'' | 1949-02-10 | 2026-03-07 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] | | |- | [[:d:Q17399619|Q17399619]] | ''[[:d:Q17399619|Běla Gran Jensen]]'' | 1943-06-12 | 2026-03-07<br/>2026-03-06 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Norra|norralased]] juht (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Norra]] | | | |- | [[:d:Q18009092|Q18009092]] | ''[[:d:Q18009092|Ninel Petrova]]'' | 1924-03-15 | 2026-03-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], muusikapedagoog, baleriin, ballet teacher (fl. 1944–) (1924–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]], [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q16145150|Q16145150]]''<br/>''[[:d:Q4070300|baleriin]]''<br/>''[[:d:Q55092822|ballet teacher]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q18399494|Q18399494]] | ''[[:d:Q18399494|Eduard Apalkov]]'' | 1970-01-30 | 2026-03-07 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Stavropol]] | | |- | [[:d:Q24546093|Q24546093]] | [[Marje Loorits]] | 1944-01-26 | 2026-03-07 | eesti näitleja | [[näitleja]] | [[Eesti]] | [[Pärnu]] | | |- | [[:d:Q26255318|Q26255318]] | ''[[:d:Q26255318|Sadok Belaid]]'' | 1939-03-03 | 2026-03-07 | French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♂; Member of the Tunisian Academy of Sciences; member of Académie Internationale de Droit Constitutionnel | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q28937432|Q28937432]] | ''[[:d:Q28937432|Georgios Votsis]]'' | 1938 | 2026-03-07 | Kreeka ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q3828037|Q3828037]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q29203114|Q29203114]] | ''[[:d:Q29203114|Constantin Cojocariu]]'' | 1965-06-27 | 2026-03-07 | Rugby union player (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | | [[Târgu Neamț]] | | |- | [[:d:Q3012020|Q3012020]] | ''[[:d:Q3012020|Vicente Paniagua]]'' | 1947-05-21 | 2026-03-07 | Hispaania korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q679269|Alcázar de San Juan]]'' | | |- | [[:d:Q329018|Q329018]] | ''[[:d:Q329018|Augie Meyers]]'' | 1940-05-31 | 2026-03-07 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]] | | |- | [[:d:Q330319|Q330319]] | ''[[:d:Q330319|Troy Murray]]'' | 1962-07-31 | 2026-03-07 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1962–2026) ♂; [[Stanley karikas]], [[Frank J. Selke Trophy]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Calgary]] | | |- | [[:d:Q3379829|Q3379829]] | ''[[:d:Q3379829|Philippe Favier]]'' | 1957-06-12 | 2026-03-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], copper engraver, [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] (1957–2026) ♂; [[Prix de Rome]]; notable work P.I.L.I. | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q13365770|copper engraver]]''<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Étienne]] | [[Drôme'i departemang]] | |- | [[:d:Q3386448|Q3386448]] | ''[[:d:Q3386448|Pierre Nolot]]'' | 1945-02-18 | 2026-03-07 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[maletaja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4017964|Q4017964]] | ''[[:d:Q4017964|Walter Martino]]'' | 1953-04-18 | 2026-03-07 | [[Itaalia|Itaalia]] džässmuusik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q4262867|Q4262867]] | ''[[:d:Q4262867|Vidi Aldiano]]'' | 1990-03-29 | 2026-03-07 | Indoneesia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[näitleja]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | [[Jakarta]] | ''[[:d:Q64510887|Tanah Kusir Cemetery]]'' |- | [[:d:Q5231733|Q5231733]] | ''[[:d:Q5231733|David Brigati]]'' | 1940-10-29 | 2026-03-07 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1086053|Q1086053]]'' | | |- | [[:d:Q5336150|Q5336150]] | ''[[:d:Q5336150|Eddie Illingworth]]'' | 1938-11-27 | 2026-03-07 | [[Austraalia|Austraalia]] kriketimängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q5430228|Fairfield]]'' | | |- | [[:d:Q56026415|Q56026415]] | ''[[:d:Q56026415|Rostyslav Chapiuk]]'' | 1937-05-22 | 2026-03-07 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4400382|Rusiv]]'' | | |- | [[:d:Q6146855|Q6146855]] | ''[[:d:Q6146855|Jamie Dunn]]'' | 1949-08-12<br/>1950-08-12 | 2026-03-07 | Austraalia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[Austraalia]] | [[Inglismaa]] | ''[[:d:Q6003540|Q6003540]]'' | |- | [[:d:Q66086100|Q66086100]] | ''[[:d:Q66086100|Wolf-Dieter Trüstedt]]'' | 1939-08-03 | 2026-03-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1939–2026) ♂; spouse of Ulrike Trüstedt | [[füüsik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q6733758|Q6733758]] | ''[[:d:Q6733758|Mahendra Pal Singh]]'' | 1940-07-15 | 2026-03-07 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india õigusteadlane (1940–2026) ♂; Humboldt Research Fellowship, [[Humboldti teadusauhind]] | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | | | |- | [[:d:Q722395|Q722395]] | ''[[:d:Q722395|Country Joe McDonald]]'' | 1942-01-01 | 2026-03-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]], patsifist, laulja-laulukirjutaja, salvestusmuusik (fl. 1959–) (1942–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16323111|patsifist]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Berkeley]] | |- | [[:d:Q7367843|Q7367843]] | ''[[:d:Q7367843|Rose Marie Heck]]'' | 1932-08-04 | 2026-03-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the New Jersey General Assembly (1932–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7409512|Q7409512]] | ''[[:d:Q7409512|Samir Karabašić]]'' | 1966-12-12 | 2026-03-07 | [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnia ja Hertsegoviina]] aerutaja (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382566|Q13382566]]'' | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Bihać]] | | |- | [[:d:Q7493566|Q7493566]] | ''[[:d:Q7493566|Sheldon Weinig]]'' | | 2026-03-07 | Äriinimene (†2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | | | | |- | [[:d:Q7554646|Q7554646]] | ''[[:d:Q7554646|Ian Huntley]]'' | 1974-01-31 | 2026-03-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] mõrvar (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q931260|mõrvar]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q179406|Grimsby]]'' | | |- | [[:d:Q76210881|Q76210881]] | ''[[:d:Q76210881|Roger Earle Welby-Everard]]'' | 1942-06-11 | 2026-03-07 | Person (1942–2026) ♂; child of Philip Welby-Everard, Lilla Spence; spouse of Isabel Anne Bucknall | | | | | |- | [[:d:Q80799166|Q80799166]] | ''[[:d:Q80799166|Adnan Nayfeh]]'' | 1940-01-10 | 2026-03-07 | [[Palestiina|Palestiina Riik]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] mehaanikainsener, emeriitprofessor (1940–2026) ♂; member of American Society of Mechanical Engineers, [[American Institute of Aeronautics and Astronautics]] | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q985531|Q985531]]'' | [[Amman]] | ''[[:d:Q102423726|Sahab Cemetery]]'' |- | [[:d:Q81322704|Q81322704]] | ''[[:d:Q81322704|Nick Ciancio]]'' | 1947-02-21 | 2026-03-07 | [[Austraalia|Austraalia]] tõstja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381376|Q13381376]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q478417|Militello in Val di Catania]]'' | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q9697183|Q9697183]] | ''[[:d:Q9697183|Carlos Macedo]]'' | 1946-12-09 | 2026-03-07 | Portugali muusik | [[muusik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q551658|Vila Nova de Famalicão]]'' | | |- | [[:d:Q1011243|Q1011243]] | ''[[:d:Q1011243|Gyula Gobby Fehér]]'' | 1943-04-11 | 2026-03-06 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q767822|Feketić]]'' | | |- | [[:d:Q107417984|Q107417984]] | ''[[:d:Q107417984|H. H. Hamid]]'' | 1942-03-11 | 2026-03-06 | India jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q118298837|Q118298837]] | ''[[:d:Q118298837|Narayan Bareth]]'' | 1957-10-01 | 2026-03-06 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q125006304|Q125006304]] | ''[[:d:Q125006304|Guido Dettoni della Grazia]]'' | 1945 | 2026-03-06 | Itaalia skulptor | [[skulptor]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q12886138|Q12886138]] | ''[[:d:Q12886138|Christos Valavanidis]]'' | 1944-05-21 | 2026-03-06 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q131875681|Q131875681]] | ''[[:d:Q131875681|Govindbhai Parmar]]'' | 1943 | 2026-03-06 | [[India|India]] person (1943–2026) ♂ | | [[India]] | | | |- | [[:d:Q138605150|Q138605150]] | ''[[:d:Q138605150|Antonio Tejero]]'' | | 2026-03-06 | [[Hispaania|Hispaania]] novillero (†2026) ♂ | ''[[:d:Q60646581|novillero]]'' | [[Hispaania]] | | [[Córdoba]] | |- | [[:d:Q138632980|Q138632980]] | ''[[:d:Q138632980|Gerry Diebold]]'' | 1934-07-24 | 2026-03-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1934–2026) ♂ | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q138637569|Q138637569]] | ''[[:d:Q138637569|Nathan Healey]]'' | 1949-03-13 | 2026-03-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] cross country runner, steeplechase runner (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q26219487|cross country runner]]''<br/>''[[:d:Q13854733|steeplechase runner]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | ''[[:d:Q4819504|Auckland City Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1576019|Q1576019]] | ''[[:d:Q1576019|Hannes Kapuste]]'' | 1932-09-27 | 2026-03-06 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], psühhoterapeut (1932–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q1900167|Q1900167]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q355403|Q355403]]'' | | |- | [[:d:Q1576821|Q1576821]] | ''[[:d:Q1576821|Hans Wagner]]'' | 1963-04-14 | 2026-03-06 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q1576967|Q1576967]] | ''[[:d:Q1576967|Hans-Georg Fritz]]'' | 1932-04-05 | 2026-03-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q15782833|Q15782833]] | ''[[:d:Q15782833|Alwin J. Kolb]]'' | 20th century | 2026-03-06 | [[Saksamaa|sakslased]] person (2000–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q17151143|Q17151143]] | ''[[:d:Q17151143|Ingrid Schmithüsen]]'' | 1960 | 2026-03-06 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Laulja|laulja]] (1960–2026) ♀; spouse of Denys Bouliane | [[laulja]] | [[Saksamaa]] | [[Aachen]] | [[Carignan]] | |- | [[:d:Q1722946|Q1722946]] | ''[[:d:Q1722946|Rolf Birkhölzer]]'' | 1949-09-29 | 2026-03-06 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q19518420|Q19518420]] | ''[[:d:Q19518420|Norma C. Russell]]'' | 1937-08-23 | 2026-03-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q20090055|Q20090055]] | ''[[:d:Q20090055|Tierney Thys]]'' | 1966 | 2026-03-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] merebioloog (1966–2026) ♀ | ''[[:d:Q3640160|Q3640160]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2191088|Q2191088]] | ''[[:d:Q2191088|Jan Lenferink]]'' | 1945-12-09<br/>1948-12-09 | 2026-03-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], presenter, columnist, raadiosaatejuht (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13590141|presenter]]''<br/>''[[:d:Q1086863|columnist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9998|Dalfsen]]'' | | |- | [[:d:Q24206362|Q24206362]] | ''[[:d:Q24206362|Alan Ridge]]'' | 1934-07-18 | 2026-03-06 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | | |- | [[:d:Q25423910|Q25423910]] | ''[[:d:Q25423910|Ali-Asghar Hejazi]]'' | | 2026-03-06 | [[Iraan|Iraan]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (†2026) ♂ | [[riigiametnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q28587|Hamadan]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q276359|Q276359]] | ''[[:d:Q276359|Colleen Hanabusa]]'' | 1951-05-04 | 2026-03-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1413686|Waianae]]'' | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q2848022|Q2848022]] | ''[[:d:Q2848022|André Kabile]]'' | 1938-11-17 | 2026-03-06 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1928039|Saint-Esprit]]'' | [[Nîmes]] | |- | [[:d:Q28794110|Q28794110]] | ''[[:d:Q28794110|Govind Parmar]]'' | 1953<br/>1954 | 2026-03-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q2908585|Q2908585]] | ''[[:d:Q2908585|Jennifer Runyon]]'' | 1960-04-01 | 2026-03-06 | ameerika näitleja (1960-2026) | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2722764|Q2722764]]''<br/>''[[:d:Q3406651|radio producer]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q3619848|Q3619848]] | ''[[:d:Q3619848|Antonio Marsina]]'' | 1946-01-12 | 2026-03-06 | Itaalia näitleja | [[näitleja]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52169|Q52169]]'' | ''[[:d:Q52169|Q52169]]'' | |- | [[:d:Q3672115|Q3672115]] | ''[[:d:Q3672115|Lolo Letalu Matalasi Moliga]]'' | 1947-08-12 | 2026-03-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, Governor of American Samoa (1947–2026) ♂; spouse of Cynthia Malala Moliga | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q21847427|Taʻū]]'' | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q3744093|Q3744093]] | [[Aleksandr Dulitšenko]] | 1941-10-30 | 2026-03-06 | Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[esperantist]]<br/>''[[:d:Q56810907|esperantologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q508092|Vysokij]]'' | | |- | [[:d:Q3897050|Q3897050]] | ''[[:d:Q3897050|Pasquale Fiore]]'' | 1953-12-09 | 2026-03-06 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q462485|Q462485]] | ''[[:d:Q462485|Gerda Antti]]'' | 1929-08-20 | 2026-03-06 | Rootsi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q260609|Övertorneå]]'' | | |- | [[:d:Q54292667|Q54292667]] | ''[[:d:Q54292667|Shūsaku Akioka]]'' | 1955-01-03 | 2026-03-06 | Jaapani poliitik | | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q6170796|Q6170796]] | ''[[:d:Q6170796|Zaima Beleño]]'' | 1932-10-03 | 2026-03-06 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (1932–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Argentina]] | [[Panama]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q64729142|Q64729142]] | ''[[:d:Q64729142|Daniel Oberle]]'' | 1974 | 2026-03-06 | Informaatik (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | | | | |- | [[:d:Q669296|Q669296]] | ''[[:d:Q669296|Francisco Fernández Carvajal]]'' | 1938-01-24 | 2026-03-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Advokaat|advokaat]], katoliku preester (1938–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[kirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q565415|Albolote]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q6789281|Q6789281]] | ''[[:d:Q6789281|Matt Salter]]'' | 1976-12-02 | 2026-03-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player, rugby union player (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Greenwich]] | | |- | [[:d:Q7147454|Q7147454]] | ''[[:d:Q7147454|Patrick Pasculli]]'' | 1947-08-10 | 2026-03-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q75391378|Q75391378]] | ''[[:d:Q75391378|Claudia Reichhold]]'' | 1942-01-23 | 2026-03-06 | Person (1942–2026) ♀; spouse of Christian Wilhelm Baron von Saalfeld | | | | | |- | [[:d:Q75658197|Q75658197]] | ''[[:d:Q75658197|Sir Hildebrand Harold Harmsworth, 3rd Bt.]]'' | 1931-06-05 | 2026-03-06 | Person (1931–2026) ♂; child of Hildebrand Harmsworth, Elen Billenstein; spouse of Gillian Andrea Lewis | | | | | |- | [[:d:Q7709003|Q7709003]] | ''[[:d:Q7709003|Thaddeus Mosley]]'' | 1926-07-23 | 2026-03-06 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1144835|Q1144835]]'' | [[Pittsburgh]] | |- | [[:d:Q87256524|Q87256524]] | ''[[:d:Q87256524|Antonio Puddu]]'' | 1944-05-08 | 2026-03-06 | [[Itaalia|Itaalia]] poksija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Itaalia]] | [[Cagliari]] | | |- | [[:d:Q87401310|Q87401310]] | ''[[:d:Q87401310|Giorgio Gosetti]]'' | 1956 | 2026-03-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], filmikriitik, [[Stsenarist|stsenarist]] (1956–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Itaalia]] | [[Veneetsia]] | | |- | [[:d:Q96244573|Q96244573]] | ''[[:d:Q96244573|Nikolay Kondakov]]'' | 1949-12-01 | 2026-03-06 | [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], riigiduuma liige (1949–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Honored Land Reclamation Worker of the Russian Federation; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4324818|Novopavlovka]]'' | | |- | [[:d:Q987583|Q987583]] | ''[[:d:Q987583|Tsutomu Shibayama]]'' | 1941-03-09 | 2026-03-06 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], animaator (1941–2026) ♂; Mainichi Film Award for Best Animation Film, Agency for Cultural Affairs Film Awards, Tokyo Anime Award; notable work Doraemon: Nobita and the Kingdom of Clouds | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q266569|animaator]]'' | [[Jaapan]] | [[Taitō]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q98834850|Q98834850]] | ''[[:d:Q98834850|Franco Vito Gaiezza]]'' | 1962 | 2026-03-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Pianist|pianist]], [[Organist|organist]], klavessinist (1962–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[organist]]<br/>''[[:d:Q5371902|klavessinist]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Modena]] | |- | [[:d:Q109489657|Q109489657]] | ''[[:d:Q109489657|Alexander Guts]]'' | 1947-08-30 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Matemaatik|matemaatik]], lektor (1947–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Berliin]] | [[Omsk]] | |- | [[:d:Q111748434|Q111748434]] | ''[[:d:Q111748434|Antoine Ghandour]]'' | 1942-04-05 | 2026-03-05 | Liibanoni kirjanik | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q111748475|Ain Aalaq]]'' | | |- | [[:d:Q112477930|Q112477930]] | ''[[:d:Q112477930|Ferenc Máté Bodrogi]]'' | 1980-10-30 | 2026-03-05 | [[Ungari|Ungari]] kirjandusajaloolane (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]'' | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q113371838|Q113371838]] | ''[[:d:Q113371838|עובדיה שפירא]]'' | 1927 | 2026-03-05 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1927–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Cleveland]] | | |- | [[:d:Q11558321|Q11558321]] | ''[[:d:Q11558321|Masaru Urata]]'' | 1925-06-20 | 2026-03-05 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Councillors, member of the Kumamoto Prefectural Assembly (1925–2026) ♂; Order of the Rising Sun, 2nd class | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11724776|Q11724776]] | ''[[:d:Q11724776|Jerzy Józefiak]]'' | 1937-12-01 | 2026-03-05 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, medaile 40 let lildového Polska, Silver Cross of Merit | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|Q131512]]'' | [[Poola]] | [[Bydgoszcz]] | | |- | [[:d:Q118163361|Q118163361]] | ''[[:d:Q118163361|Madelyn Kelly]]'' | 1961-02-17 | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, [[Autor|autor]] (fl. 1982–) (1961–2026) ♀; News and Documentary Emmy Awards; spouse of Michael Kelly | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q302894|Q302894]]'' | ''[[:d:Q2086267|Swampscott]]'' | ''[[:d:Q1950363|Mount Auburn Cemetery]]'' |- | [[:d:Q12028393|Q12028393]] | ''[[:d:Q12028393|Karel Malý]]'' | 1930-10-26 | 2026-03-05 | Tšehhi advokaat | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[jurist]]<br/>[[professor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | [[Mnichovo Hradiště]] | | |- | [[:d:Q123594510|Q123594510]] | ''[[:d:Q123594510|Reinaldo Aleluia]]'' | 1973-01-31 | 2026-03-05 | Jalgpallur (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]] | [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]] | |- | [[:d:Q13033087|Q13033087]] | ''[[:d:Q13033087|Uladzimir Karyzna]]'' | 1938-05-25 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], lastekirjanik, [[Helilooja|helilooja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1938–2026) ♂; Order of Francisc Skorina, State Prize of the Republic of Belarus, Zalaty Kupidon, The Honored Figure of Culture of Belarus, Prize of the Federation of Trade Unions of Belarus, The People’s Poet of Belarus; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]], Union of Writers of Belarus | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q6492023|Zakružka]]'' | [[Minsk]] | ''[[:d:Q3647218|Eastern Cemetery]]'' |- | [[:d:Q13128122|Q13128122]] | ''[[:d:Q13128122|Eigra Lewis Roberts]]'' | 1939-08-07 | 2026-03-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] romaanikirjanik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], narrator, [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q755070|narrator]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q881062|Q881062]]'' | [[Bangor (Wales)]] | |- | [[:d:Q137604319|Q137604319]] | ''[[:d:Q137604319|David Chivers]]'' | 1944 | 2026-03-05 | Primatoloog, antropoloog (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q16825962|primatoloog]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q138574920|Q138574920]] | ''[[:d:Q138574920|Alkis Rigos]]'' | 1946 | 2026-03-05 | Politoloog (1946–2026) ♂; member of Hellenic Union for Human and Citizen Rights | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q138589394|Q138589394]] | ''[[:d:Q138589394|Andrei Kudryashov]]'' | 1966 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] fotoajakirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>[[fotograaf]] | [[Usbekistan]] | | [[Taškent]] | ''[[:d:Q2972445|Botkin Street Cemetery]]'' |- | [[:d:Q138604855|Q138604855]] | ''[[:d:Q138604855|Shirley Bosworth]]'' | 1941 | 2026-03-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q138665157|Q138665157]] | ''[[:d:Q138665157|Jayson Zoleta]]'' | 2001-05-30 | 2026-03-05 | [[Filipiinid|Filipiinid]] digital creator, müüja (2001–2026) ♂ | ''[[:d:Q111263847|digital creator]]''<br/>''[[:d:Q685433|müüja]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q504598|Lucena]]'' | ''[[:d:Q504598|Lucena]]'' | |- | [[:d:Q15733585|Q15733585]] | ''[[:d:Q15733585|Svein Bjørkøy]]'' | 1951-03-24 | 2026-03-05 | [[Norra|norralased]] [[Laulja|laulja]], [[Professor|professor]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1951–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[professor]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Norra]] | [[Trondheim]] | | |- | [[:d:Q1608574|Q1608574]] | ''[[:d:Q1608574|Herbert Kaspar]]'' | 1948-06-25 | 2026-03-05 | Austria ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q1749939|Q1749939]] | ''[[:d:Q1749939|Rolf Gnadl]]'' | 1953-05-17 | 2026-03-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q19938194|Q19938194]] | ''[[:d:Q19938194|Cecil L. Alexander]]'' | 1935-08-02 | 2026-03-05 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q80096|Heber Springs]]'' | | |- | [[:d:Q2041368|Q2041368]] | [[Jānis Streičs]] | 1936-09-26 | 2026-03-05 | Läti filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Läti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Preiļi piirkond (2009–2021)|Preiļi piirkond]] | | |- | [[:d:Q20737944|Q20737944]] | ''[[:d:Q20737944|Joan Leitzel]]'' | 1936-07-02 | 2026-03-05 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q4376769|university president]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q868888|Valparaiso]]'' | | |- | [[:d:Q29068163|Q29068163]] | ''[[:d:Q29068163|Maurice J. Freedman]]'' | | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], President of the American Library Association (†2026) ♂; Joseph W. Lippincott Award | [[raamatukoguhoidja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q3159565|Q3159565]] | ''[[:d:Q3159565|Jacques Michel]]'' | 1941-06-27 | 2026-03-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1941–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q17354026|Bellecombe]]'' | | |- | [[:d:Q3290711|Q3290711]] | ''[[:d:Q3290711|Marguerite Lamour]]'' | 1956-06-12 | 2026-03-05 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q63755149|private sector employee]]''<br/>''[[:d:Q703534|töötaja]]''<br/>''[[:d:Q97768463|personnes diverses sans activité professionnelle de 60 ans et plus sauf retraités]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q12169|Q12169]]'' | [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] | |- | [[:d:Q333849|Q333849]] | ''[[:d:Q333849|António Lobo Antunes]]'' | 1942-09-01 | 2026-03-05 | Portugali kirjanik | [[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3330547|Kroonik]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q3616428|Q3616428]] | ''[[:d:Q3616428|András Katona]]'' | 1938-02-20 | 2026-03-05 | [[Ungari|Ungari]] veepallur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q17524364|veepallur]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q4093899|Q4093899]] | ''[[:d:Q4093899|Yury Borisov]]'' | 1949-02-05 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1949–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Saratov]] | [[Saratov]] | |- | [[:d:Q445808|Q445808]] | ''[[:d:Q445808|Jane Lapotaire]]'' | 1944-12-26 | 2026-03-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], teatrinäitleja, filminäitleja, autobiograaf, telesarjanäitleja (1944–2026) ♀; Tony Award for Best Actress in a Play, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Roland Joffé | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Ipswich]] | | |- | [[:d:Q4893345|Q4893345]] | ''[[:d:Q4893345|Bernard Lafayette]]'' | 1940-07-29 | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] inimõiguste aktivist (1940–2026) ♂; Lillian Smith Book Award | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tampa]] | ''[[:d:Q79718|Tuskegee]]'' | |- | [[:d:Q4932688|Q4932688]] | ''[[:d:Q4932688|Bob Harlan]]'' | 1936-09-09 | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sportlane|sportlane]], sports executive (1936–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Des Moines]] | | |- | [[:d:Q4934901|Q4934901]] | ''[[:d:Q4934901|Bobby Cummines]]'' | 1951-11-23 | 2026-03-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, racketeer, autobiograaf, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1951–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, honorary master's degree | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q63443313|racketeer]]''<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Islington]] | | |- | [[:d:Q5170422|Q5170422]] | ''[[:d:Q5170422|Corey Parker]]'' | 1965-07-08 | 2026-03-05 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q4676869|acting instructor]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Memphis (Tennessee)|Memphis]] | |- | [[:d:Q64626834|Q64626834]] | ''[[:d:Q64626834|Jim Buchanan]]'' | 1941-01-01 | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] fiddler (1941–2026) ♂; member of The Greenbriar Boys | ''[[:d:Q3560496|fiddler]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1021031|Morganton]]'' | | |- | [[:d:Q65124508|Q65124508]] | ''[[:d:Q65124508|Хныкин, Геннадий Валентинович]]'' | 1949-12-22 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Jurist|jurist]] (1949–2026) ♂ | [[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q7159594|Q7159594]] | ''[[:d:Q7159594|Pedro Friedeberg]]'' | 1936-01-11 | 2026-03-05 | Mehhiko kunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Mehhiko]] | [[Firenze]] | ''[[:d:Q4063467|San Miguel de Allende Municipality]]'' | |- | [[:d:Q7212080|Q7212080]] | ''[[:d:Q7212080|Vladimir Saveliev]]'' | 1937-03-14 | 2026-03-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]] (1937–2026) ♂; Ukraina rahvakunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk, National artist of the Abkhaz ASSR | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Petropavl]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q8054922|Q8054922]] | ''[[:d:Q8054922|Yonehiko Kitagawa]]'' | 1931-06-09 | 2026-03-05 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], seiyū (fl. 1951–) (1931–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1189121|Tokyo Prefecture]]'' | | |- | [[:d:Q8464250|Q8464250]] | ''[[:d:Q8464250|Xiong Darun]]'' | 1938-09-16 | 2026-03-05 | Hiina astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q363262|Ji'an]]'' | | |- | [[:d:Q918750|Q918750]] | ''[[:d:Q918750|Timothy A. McDonnell]]'' | 1937-12-23 | 2026-03-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q49158|Springfield]]'' | |- | [[:d:Q92072551|Q92072551]] | ''[[:d:Q92072551|Joaquín Palacín Eltoro]]'' | 1974-07-05 | 2026-03-05 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]] (1974–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11967|Q11967]]'' | ''[[:d:Q13049257|Q13049257]]'' | |- | [[:d:Q92602|Q92602]] | ''[[:d:Q92602|Tony Hoare]]'' | 1934-01-11 | 2026-03-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] informaatik, [[Insener|insener]], [[Programmeerija|programmeerija]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, [[Turingi auhind]], IEEE John von Neumann Medal, Faraday Medal, Friedrich L. Bauer Prize, Computer History Museum Fellow, Kyoto Prize in Advanced Technology, Computer Pioneer Award, Programming Languages Achievement Award, Harry H. Goode Memorial Award, honorary doctor of the University of Madrid Complutense, Fellow of the Royal Academy of Engineering, Fellow of the British Computer Society, [[Knight Bachelor]], ACM Fellow; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Academia Europaea]], [[Baieri Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], UK Computing Research Committee, ACM; child of Henry Samuel Malortie Hoare, Marjorie Francis Villiers; spouse of Jill Pym; notable work [[Kiirsortimine]], Hoare logic, communicating sequential processes, null | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Colombo]] | [[Cambridge]] | |- | [[:d:Q95165242|Q95165242]] | ''[[:d:Q95165242|Ladislav Koudelka]]'' | 1942-08-03 | 2026-03-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q2556776|Protivanov]]''<br/>[[Praha]] | | |- | [[:d:Q100258693|Q100258693]] | ''[[:d:Q100258693|Ahmed Ibrahim Darwish‎]]'' | 1943-05-15 | 2026-03-04 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-republic of egypt-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] kirjanduskriitik, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]] (1943–2026) ♂; State Appreciation Award, T.C. Kültür ve Turizm Bakanlığı Kültür ve Sanat Büyü | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q108776773|Q108776773]] | ''[[:d:Q108776773|Jun Yamaguchi]]'' | 1971 | 2026-03-04 | [[Jaapan|Jaapan]] person (1971–2026) ♂ | | [[Jaapan]] | [[Yokohama]] | | |- | [[:d:Q1102823|Q1102823]] | ''[[:d:Q1102823|Bálint Józsa]]'' | 1937-05-27 | 2026-03-04 | Ungari skulptor | [[skulptor]] | [[Ungari]] | [[Debrecen]] | | |- | [[:d:Q113566977|Q113566977]] | ''[[:d:Q113566977|Takashige Saijō]]'' | 1931 | 2026-03-04 | [[Jaapan|Jaapan]] teadlane (1931–2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q116166294|Q116166294]] | ''[[:d:Q116166294|Bajram Sulejmani]]'' | | 2026-03-04 | [[Põhja-Makedoonia|Põhja-Makedoonia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Autor|autor]], [[Linnapea|linnapea]], primary school teacher, raadioajakirjanik (†2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[linnapea]]<br/>''[[:d:Q10509151|primary school teacher]]''<br/>''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]'' | [[Põhja-Makedoonia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | ''[[:d:Q3133697|Matejče]]'' | | |- | [[:d:Q11852515|Q11852515]] | ''[[:d:Q11852515|Ari Salin]]'' | 1947-01-20 | 2026-03-04 | [[Soome|soomlased]] tõkkejooksja, sprinter (1947–2026) ♂; spouse of Riitta Salin | ''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]'' | [[Soome]] | [[Lohja linn]] | | |- | [[:d:Q1188893|Q1188893]] | ''[[:d:Q1188893|Denney Goodhew]]'' | 1952 | 2026-03-04 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q222338|Q222338]]'' | | |- | [[:d:Q126414738|Q126414738]] | ''[[:d:Q126414738|Ian Huntsman]]'' | 1965 | 2026-03-04 | [[Insener|insener]], research manager (1965–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q113697706|research manager]]'' | | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q12874126|Q12874126]] | ''[[:d:Q12874126|Aspasia Papadoperakē]]'' | 1942 | 2026-03-04 | Kreeka skulptor | [[skulptor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q21705405|Spilia Erakleiou]]'' | | |- | [[:d:Q130221251|Q130221251]] | ''[[:d:Q130221251|Victoria MacKenzie-Childs]]'' | 1948-08-23 | 2026-03-04 | [[Kunstnik|kunstnik]] (1948–2026) ♀ | [[kunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q13036064|Q13036064]] | ''[[:d:Q13036064|Soli Philander]]'' | 1961-01-19 | 2026-03-04 | Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q7559879|Somerset Hospital]]'' | [[Kaplinn]] | |- | [[:d:Q135241527|Q135241527]] | ''[[:d:Q135241527|Guy Taillade]]'' | 1950-02-27 | 2026-03-04 | Person (1950–2026) ♂; médaille d'or de Florian, officier du Mérite amicaliste, chevalier du Mérite amicaliste, Florian silver medal; child of Marcel Taillade, Jeanne Taillade | | | ''[[:d:Q270160|Neuvéglise]]'' | | ''[[:d:Q110332799|cimetière de Neuvéglise]]'' |- | [[:d:Q136443064|Q136443064]] | ''[[:d:Q136443064|Anis Djaad]]'' | 1974-04-29 | 2026-03-04 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1974–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q138565959|Q138565959]] | ''[[:d:Q138565959|James Mason Russell]]'' | 1939-06-26 | 2026-03-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Meremees|meremees]] (1939–2026) ♂ | [[meremees]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1549557|Hokitika]]'' | | |- | [[:d:Q138589674|Q138589674]] | ''[[:d:Q138589674|Grant Mitchinson]]'' | 1951-01-22 | 2026-03-04 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | |- | [[:d:Q138589729|Q138589729]] | ''[[:d:Q138589729|Ron Owen]]'' | 1936 | 2026-03-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] enlisted navy sailor (1936–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q1495385|enlisted navy sailor]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q267227|Kumeū]]'' | |- | [[:d:Q138605403|Q138605403]] | ''[[:d:Q138605403|Nguyễn Minh Nghĩa]]'' | 1977 | 2026-03-04 | Jalgpallur (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q138610687|Q138610687]] | ''[[:d:Q138610687|Neville Creighton]]'' | 1931 | 2026-03-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] gay activist, keskkooliõpetaja (1931–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q109796539|Q109796539]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Otago piirkond]] | ''[[:d:Q7416828|Sandringham]]'' | |- | [[:d:Q138610935|Q138610935]] | ''[[:d:Q138610935|Mouta Penda]]'' | | 2026-03-04 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]] | [[Kamerun]] | | [[Douala]] | |- | [[:d:Q138639769|Q138639769]] | ''[[:d:Q138639769|Alan Kerr]]'' | 1951 | 2026-03-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1951–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | [[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1016574|Q1016574]]'' | ''[[:d:Q5680878|Hataitai]]'' | |- | [[:d:Q138665175|Q138665175]] | ''[[:d:Q138665175|Rjay Gonzales]]'' | 1997-01-23 | 2026-03-04 | [[Filipiinid|Filipiinid]] person (1997–2026) ♂ | | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q75978|Calamba]]''<br/>''[[:d:Q13840|Laguna]]'' | ''[[:d:Q17182|Parañaque]]'' | |- | [[:d:Q15068211|Q15068211]] | ''[[:d:Q15068211|Aleksandr Kalugin]]'' | 1945-09-20 | 2026-03-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Russia to Jordan (1945–2026) ♂; [[Austuse orden]] | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1538280|Q1538280]] | ''[[:d:Q1538280|Lou Holtz]]'' | 1937-01-06 | 2026-03-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, American football coach (1937–2026) ♂; Horatio Alger Award | ''[[:d:Q19204627|Q19204627]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2037122|Follansbee]]'' | [[Orlando]] | |- | [[:d:Q15834991|Q15834991]] | ''[[:d:Q15834991|Michael Baade]]'' | 1944-02-10 | 2026-03-04 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | | |- | [[:d:Q16107224|Q16107224]] | ''[[:d:Q16107224|Mahendra Bohra]]'' | 1946-07-03 | 2026-03-04 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | | | |- | [[:d:Q16435782|Q16435782]] | ''[[:d:Q16435782|Valentin Shcherbakov]]'' | 1936-05-09 | 2026-03-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Supreme Soviet of the Soviet Union (1936–2026) ♂; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]] | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Sverdlovski oblast]] | | |- | [[:d:Q17039261|Q17039261]] | ''[[:d:Q17039261|Joseph T. Threston]]'' | 1935 | 2026-03-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂; IEEE Simon Ramo Medal | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1876561|Q1876561]] | ''[[:d:Q1876561|Luis del Castillo Estrada]]'' | 1935-06-21 | 2026-03-04 | [[Uruguay|Uruguay]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q18921673|Q18921673]] | ''[[:d:Q18921673|H.K. Dua]]'' | 1937-07-01 | 2026-03-04 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | ''[[:d:Q855997|Sargodha]]'' | | |- | [[:d:Q27886053|Q27886053]] | ''[[:d:Q27886053|Philip Trusttum]]'' | 1940-06-09 | 2026-03-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1940–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[maalikunstnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q175993|Raetihi]]'' | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q28497618|Q28497618]] | ''[[:d:Q28497618|Raisa Dement]]'' | 1941-03-16 | 2026-03-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Sõpruse orden]] | [[näitleja]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q28785916|Q28785916]] | ''[[:d:Q28785916|Santero Kujala]]'' | 1945-01-24 | 2026-03-04 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor in Finland (1945–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Soome]] | [[Kajaani linn]] | [[Muurame vald]] | |- | [[:d:Q2898505|Q2898505]] | ''[[:d:Q2898505|Bernard Rands]]'' | 1934-03-02 | 2026-03-04 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sheffield]] | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q2919520|Q2919520]] | ''[[:d:Q2919520|Toshikazu Kawasaki]]'' | 1955-11-26 | 2026-03-04 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1955–2026) ♂ | [[kunstnik]]<br/>[[matemaatik]] | [[Jaapan]] | [[Kurume]] | | |- | [[:d:Q3144752|Q3144752]] | ''[[:d:Q3144752|Hélène Dorlhac]]'' | 1935-10-04 | 2026-03-04 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q323638|Sumène]]'' | [[Nîmes]] | |- | [[:d:Q3807073|Q3807073]] | ''[[:d:Q3807073|Janusz Cegliński]]'' | 1949-04-06 | 2026-03-04 | Poola korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Poola]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q3941356|Q3941356]] | ''[[:d:Q3941356|Rosario Di Vincenzo]]'' | 1941-06-16 | 2026-03-04 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q40021294|Q40021294]] | ''[[:d:Q40021294|Philip S. Low]]'' | 1947 | 2026-03-04 | Ameerika Ühendriikide keemik | [[teadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q4367680|Q4367680]] | ''[[:d:Q4367680|Boris Podkorytov]]'' | 1948-05-03 | 2026-03-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kõrgõzstan|kõrgõzstan]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q470688|Q470688]] | ''[[:d:Q470688|Georg Koch]]'' | 1972-02-03 | 2026-03-04 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Bergisch Gladbach]] | | |- | [[:d:Q4750403|Q4750403]] | ''[[:d:Q4750403|Ana Luisa Peluffo]]'' | 1929-10-09 | 2026-03-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] telesarjanäitleja, filminäitleja, teatrinäitleja (fl. 1948–2014) (1929–2026) ♀; spouse of Octavio Arias | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Mehhiko]] | [[Querétaro osariik|Querétaro]] | ''[[:d:Q971699|Tepatitlán de Morelos]]'' | |- | [[:d:Q48864678|Q48864678]] | ''[[:d:Q48864678|Lidia Krupa-Surdyka]]'' | 1935 | 2026-03-04 | [[Sportlane|sportlane]] (1935–2026) ♀ | [[sportlane]] | | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q5052569|Q5052569]] | ''[[:d:Q5052569|Catherine C. Blake]]'' | 1950-07-27 | 2026-03-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the District of Maryland, Chief Judge of the United States District Court for the District of Maryland, Senior Judge of the United States District Court for the District of Maryland (1950–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | ''[[:d:Q755615|Towson]]'' | |- | [[:d:Q50596943|Q50596943]] | ''[[:d:Q50596943|Marmeladen-Oma]]'' | 1931-09-23 | 2026-03-04 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1931–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1552404|Q1552404]]'' | | |- | [[:d:Q5258289|Q5258289]] | ''[[:d:Q5258289|Dennis Cometti]]'' | 1949-03-26 | 2026-03-04 | [[Austraalia|Austraalia]] spordikommentaator, Australian rules football player, Australian rules football coach (1949–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]''<br/>''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q6118091|Q6118091]] | ''[[:d:Q6118091|Jacky Cupit]]'' | 1938-02-01 | 2026-03-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q852645|Longview]]'' | | |- | [[:d:Q618323|Q618323]] | [[Song Ping]] | 1917-04-24 | 2026-03-04 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Politburo Standing Committee of the Chinese Communist Party, member of the Politburo of the Chinese Communist Party, State councillor, member of the Central Committee of the Chinese Communist Party, Head of the Organization Department of the Chinese Communist Party (1917–2026) ♂; spouse of Chen Shunyao | [[poliitik]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q1198076|Ju County]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q7365860|Q7365860]] | ''[[:d:Q7365860|Ronnie Eldridge]]'' | 1931-01-30 | 2026-03-04 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Manhattan]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q7381846|Q7381846]] | ''[[:d:Q7381846|Russell W. Meyer, Jr.]]'' | 1932-07-19 | 2026-03-04 | Ameerika Ühendriikide ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Davenport]] | [[Wichita]] | |- | [[:d:Q7492874|Q7492874]] | ''[[:d:Q7492874|Sheik Mahaboob Subhani]]'' | 1954<br/>1955 | 2026-03-04 | [[India|India]] player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q4197743|player]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q75731879|Q75731879]] | ''[[:d:Q75731879|Bridget Cunliffe]]'' | 1927-10-02 | 2026-03-04 | Person (1927–2026) ♀; child of Robert Cunliffe, Barbara Eleanor Cooper; spouse of Hugh Sackville-West | | | | | |- | [[:d:Q75926628|Q75926628]] | ''[[:d:Q75926628|Helen Rose Sanford Hodgson]]'' | 1947-05-02 | 2026-03-04 | Person (1947–2026) ♀; child of Archibald Richard Sanford Hodgson, Helen Mary Ursula Pomeroy; spouse of Ian Cameron de Sales la Terrière | | | | | |- | [[:d:Q7906189|Q7906189]] | ''[[:d:Q7906189|V. R. Muthu]]'' | 1953-10-06 | 2026-03-04 | [[India|India]] äriinimene (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q974016|Q974016]] | ''[[:d:Q974016|William Thoresson]]'' | 1932-05-31 | 2026-03-04 | [[Rootsi|rootslased]] artistic gymnast (1932–2026) ♂; International Gymnastics Hall of Fame | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Göteborg]] | |- | [[:d:Q982259|Q982259]] | ''[[:d:Q982259|Mosiuoa Lekota]]'' | 1948-08-13 | 2026-03-04 | Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Kroonstad]] | [[Johannesburg]] | |- | [[:d:Q12008523|Q12008523]] | ''[[:d:Q12008523|Unni-Lise Jonsmoen]]'' | 1936-04-21 | 2026-03-03 | [[Norra|norralased]] [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1936–2026) ♀; Hedmark fylkeskommunes kulturpris; spouse of Ola Jonsmoen | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q12340439|Q12340439]] | ''[[:d:Q12340439|Vagn Therkel Pedersen]]'' | 1945-06-06 | 2026-03-03 | Taani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1237606|Q1237606]] | ''[[:d:Q1237606|Lukas Ruegenberg]]'' | 1928-07-21 | 2026-03-03 | Saksamaa illustraator | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q124625112|Q124625112]] | ''[[:d:Q124625112|Robert Hinkle]]'' | 1930-07-25 | 2026-03-03 | [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, filmistsenarist, [[Kaskadöör|kaskadöör]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teleprodutsent (1930–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[kaskadöör]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | | | | |- | [[:d:Q125510683|Q125510683]] | ''[[:d:Q125510683|Bernd Frank]]'' | 1942-10-09 | 2026-03-03 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] graafik (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Erfurt]] | | |- | [[:d:Q12744103|Q12744103]] | ''[[:d:Q12744103|Jolt Kerestely]]'' | 1934-05-12 | 2026-03-03 | [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]-[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|rumeenia sotsialistlik vabariik]]-[[Rumeenia|rumeenia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]] (1934–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]] | [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]<br/>[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q714367|Șiclod]]'' | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q130479517|Q130479517]] | ''[[:d:Q130479517|Petrov Anatolij]]'' | 1940-08-10 | 2026-03-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]]-[[Ungari|ungari]] kehalise kasvatuse õpetaja (1940–2026) ♂; Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary | ''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Ungari]] | | | |- | [[:d:Q1306474|Q1306474]] | ''[[:d:Q1306474|Masako Ikeda]]'' | 1939-01-01 | 2026-03-03 | Jaapani näitleja | ''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>[[näitleja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11463266|Koishikawa-ku]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q1353888|Q1353888]] | ''[[:d:Q1353888|Yoshiharu Tsuge]]'' | 1937-10-31 | 2026-03-03 | [[Jaapan|Jaapan]] joonistaja, [[Kirjanik|kirjanik]], esseist, mangaka (fl. 1954–1987) (1937–2026) ♂; Japan Cartoonists Association Award, Angoulême International Comics Festival, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon; spouse of Maki Fujiwara; notable work Ri-san'ikka, Akai Hana, Screw Style, Gensenkan Shujin, Munō no Hito | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | [[Katsushika]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q135689708|Q135689708]] | ''[[:d:Q135689708|Akira Kinoshita]]'' | 1948-09-08 | 2026-03-03 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Laulja|laulja]] (1948–2026) ♂; member of Akiba Yutaka to Arrow Knights | [[laulja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q413804|Akabira]]'' | [[Saitama prefektuur]] | |- | [[:d:Q138546315|Q138546315]] | ''[[:d:Q138546315|山野静二郎]]'' | | 2026-03-03 | Ärijuht (†2026) ♂ | ''[[:d:Q832136|Q832136]]'' | | | | |- | [[:d:Q138632181|Q138632181]] | ''[[:d:Q138632181|Алесь Астраўцоў]]'' | 1965-03-10 | 2026-03-03 | Valgevene ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Valgevene]] | | [[Lida]] | |- | [[:d:Q138690097|Q138690097]] | ''[[:d:Q138690097|Nancy Grewal]]'' | 1981-01-19 | 2026-03-03 | Person (1981–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1431638|Q1431638]] | ''[[:d:Q1431638|Gustav Gunsenheimer]]'' | 1934-03-10 | 2026-03-03 | [[Saksamaa|sakslased]] Kirchenmusikdirektor, [[Koorijuht|koorijuht]], [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q1294133|Kirchenmusikdirektor]]''<br/>[[koorijuht]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q904878|Q904878]]'' | | |- | [[:d:Q1446254|Q1446254]] | ''[[:d:Q1446254|Franz Bernhard Weisshaar]]'' | 1933-10-10 | 2026-03-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Augsburg]] | | |- | [[:d:Q17016031|Q17016031]] | ''[[:d:Q17016031|Andrea Weiss]]'' | 1965-09-09 | 2026-03-03 | Ameerika Ühendriikide rabi | [[rabi]] | | | | |- | [[:d:Q20065204|Q20065204]] | ''[[:d:Q20065204|K.P. Unnikrishnan]]'' | 1936-09-20 | 2026-03-03 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | [[Coimbatore]] | [[Kozhikode]] | |- | [[:d:Q21035544|Q21035544]] | ''[[:d:Q21035544|Klaus Müller]]'' | 1944-08-10 | 2026-03-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1944–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2501486|Q2501486]]'' | | |- | [[:d:Q2426759|Q2426759]] | ''[[:d:Q2426759|Thomas Reschke]]'' | 1932-06-04 | 2026-03-03 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Tõlkija|tõlkija]], slavist, toimetaja, [[Toimetaja|toimetaja]], libretist (1932–2026) ♂; [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]], F.-C.-Weiskopf-Preis, Straelen Translator’s Prize provided by Kunststiftung NRW; spouse of Renate Reschke, Renate Reschke | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15976341|slavist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q541765|Wrzeszcz]]'' | | |- | [[:d:Q28056628|Q28056628]] | ''[[:d:Q28056628|Danièle Sicot-Coulon]]'' | 1935-03-24 | 2026-03-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] artistic gymnast (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q181886|Châteaudun]]'' | ''[[:d:Q28681217|Murat]]'' | |- | [[:d:Q28664869|Q28664869]] | ''[[:d:Q28664869|Sergey Duvakin]]'' | 1928-09-25 | 2026-03-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Loomaarst|loomaarst]] (1928–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], VDNKh gold medal, VDNKh silver medal | [[loomaarst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4423738|Slobodskoy Uyezd]]'' | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q28839849|Q28839849]] | ''[[:d:Q28839849|Ted Emery]]'' | 1947 | 2026-03-03 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], telelavastaja, teleprodutsent, [[Lavastaja|režissöör]] (1947–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q2898185|Q2898185]] | ''[[:d:Q2898185|Bernard Launois]]'' | 1930-04-08 | 2026-03-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q16011499|Q16011499]]'' | ''[[:d:Q193313|Saint-Maur-des-Fossés]]'' | |- | [[:d:Q3500282|Q3500282]] | ''[[:d:Q3500282|Alvin Greene]]'' | 1977-08-30 | 2026-03-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q597842|Florence]]'' | ''[[:d:Q2025061|Manning]]'' | |- | [[:d:Q36145341|Q36145341]] | ''[[:d:Q36145341|Ty Tender]]'' | 1943-11-10 | 2026-03-03 | Austria laulja | [[laulja]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q3756700|Q3756700]] | ''[[:d:Q3756700|Gabriele Vianello]]'' | 1938-05-06 | 2026-03-03 | Itaalia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Veneetsia]] | | |- | [[:d:Q3900936|Q3900936]] | ''[[:d:Q3900936|Peter Schneider]]'' | 1940-04-21 | 2026-03-03 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lübeck]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q42709924|Q42709924]] | ''[[:d:Q42709924|Vlasta Baránková]]'' | 1943-11-04 | 2026-03-03 | Tšehhi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q266569|animaator]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q12038504|Mokrá]]''<br/>''[[:d:Q1943228|Mokrá-Horákov]]'' | [[Brno]] | |- | [[:d:Q4723712|Q4723712]] | ''[[:d:Q4723712|Alfredo Bengzon]]'' | 1935-10-20 | 2026-03-03 | Filipiinide arst | [[arst]] | | | | |- | [[:d:Q4758863|Q4758863]] | ''[[:d:Q4758863|Andrew Watson]]'' | 1961-07-16 | 2026-03-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] anglikaani preester, Bishop of Aston, Bishop of Guildford, member of the House of Lords (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q251903|Bicester]]'' | [[Surrey]] | |- | [[:d:Q553437|Q553437]] | ''[[:d:Q553437|David Eugene Fellhauer]]'' | 1939-08-19 | 2026-03-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Victoria in Texas (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | ''[[:d:Q784496|Victoria]]'' | |- | [[:d:Q55609740|Q55609740]] | ''[[:d:Q55609740|Valentyna Yeshchenko]]'' | 1946-08-10 | 2026-03-03 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q668461|Kulykivka Raion]]'' | | |- | [[:d:Q6932823|Q6932823]] | ''[[:d:Q6932823|Muhammad al-Khouli]]'' | 1937-06-27 | 2026-03-03 | Süüria poliitik | [[sõjaväelane]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | ''[[:d:Q2900018|Beit Yashout]]'' | [[Beirut]] | |- | [[:d:Q7145384|Q7145384]] | ''[[:d:Q7145384|Patrice Jeener]]'' | 1944-07-31 | 2026-03-03 | Prantsusmaa kunstnik | [[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1011459|La Motte-Chalancon]]'' | |- | [[:d:Q72827554|Q72827554]] | ''[[:d:Q72827554|Carol Kitman]]'' | 1930-02-01 | 2026-03-03 | [[Fotograaf|fotograaf]] (1930–2026) ♀ | [[fotograaf]] | | | [[Bronx]] | |- | [[:d:Q7372598|Q7372598]] | ''[[:d:Q7372598|Roy Book Binder]]'' | 1941-10-05 | 2026-03-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1941–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Queens]] | | |- | [[:d:Q80013549|Q80013549]] | ''[[:d:Q80013549|Eugenio Viale]]'' | 1939-03-06 | 2026-03-03 | Itaalia poliitik | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | [[Casale Monferrato]] | | |- | [[:d:Q89367|Q89367]] | ''[[:d:Q89367|Tim Gerresheim]]'' | 1939-02-24 | 2026-03-03 | Saksamaa vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q8961427|Q8961427]] | ''[[:d:Q8961427|Fernando Ónega]]'' | 1947-06-16 | 2026-03-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht (1947–2026) ♂; Castelao Medal; spouse of Marisol Salcedo | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q20547035|Mosteiro (Pol)]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q911729|Q911729]] | ''[[:d:Q911729|Győző Duró]]'' | 1953-09-05 | 2026-03-03 | [[Ungari|Ungari]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Dramaturg|dramaturg]] (1953–2026) ♂; Jászai Mari Prize | [[õpetaja]]<br/>[[dramaturg]] | [[Ungari]] | [[Nagykanizsa]] | | |- | [[:d:Q9376961|Q9376961]] | ''[[:d:Q9376961|Wojciech Wiliński]]'' | 1940-02-01 | 2026-03-03 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q101580052|Q101580052]] | ''[[:d:Q101580052|Inge Persson]]'' | 1940-10-01 | 2026-03-02 | Rootsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q107359553|Q107359553]] | ''[[:d:Q107359553|ישראל קניג]]'' | 1924-08 | 2026-03-02 | Person (1924–2026) ♂ | | | [[Wieruszów]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q110358424|Q110358424]] | ''[[:d:Q110358424|Hélène Mouchard-Zay]]'' | 1940-08-27 | 2026-03-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[President|president]] (1940–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Auleegioni komandör; child of Jean Zay | [[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Rabat]] | ''[[:d:Q2408177|CHR d'Orléans]]'' | |- | [[:d:Q11718052|Q11718052]] | ''[[:d:Q11718052|Jan Komolka]]'' | 1947 | 2026-03-02 | Poola kirjanik | [[kirjanik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11719426|Q11719426]] | ''[[:d:Q11719426|Jan Wiśniewski]]'' | 1951-05-27 | 2026-03-02 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1951–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q7621720|Q7621720]]'' | | |- | [[:d:Q118140235|Q118140235]] | ''[[:d:Q118140235|Billy Rafter]]'' | 1929-07-31 | 2026-03-02 | Rallisõitja (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q1232751|Q1232751]] | ''[[:d:Q1232751|Günther Bredehorn]]'' | 1935-12-11 | 2026-03-02 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Wilhelmshaven]] | | |- | [[:d:Q127388562|Q127388562]] | ''[[:d:Q127388562|Michael JasonSmith]]'' | 1977 | 2026-03-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Tarkvarainsener]], informaatik (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Tarkvarainsener]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138561850|Q138561850]] | ''[[:d:Q138561850|Harry Shackleton]]'' | 1934-06-13 | 2026-03-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tuletõrjuja|tuletõrjuja]] (1934–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[tuletõrjuja]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138568460|Q138568460]] | ''[[:d:Q138568460|Murray Lints]]'' | 1939-02-24 | 2026-03-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, justice of the peace, koolijuht (1939–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q329455|justice of the peace]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7801940|Tikipunga]]'' | |- | [[:d:Q138581833|Q138581833]] | ''[[:d:Q138581833|Ermanto Usman]]'' | 1961-07-22 | 2026-03-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] aktivist (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q2772|West Sumatra]]'' | ''[[:d:Q10392|Bekasi]]'' | |- | [[:d:Q138605427|Q138605427]] | ''[[:d:Q138605427|Alice Chien Chang]]'' | 1950-03-14 | 2026-03-02 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Bioloog|bioloog]], neuroteadlane (1950–2026) ♀ | [[bioloog]]<br/>''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]'' | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q138606728|Q138606728]] | ''[[:d:Q138606728|David “Diamond Dave” Whitaker]]'' | 1937 | 2026-03-02 | [[Kunstnik|kunstnik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1937–2026) ♂ | [[kunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | | | | |- | [[:d:Q16227804|Q16227804]] | ''[[:d:Q16227804|Pat Hyland]]'' | 1941 | 2026-03-02 | [[Austraalia|Austraalia]] džoki, horse trainer (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q846750|džoki]]''<br/>''[[:d:Q466640|horse trainer]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q17517318|Q17517318]] | ''[[:d:Q17517318|Chase Pistone]]'' | 1983-08-20 | 2026-03-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] rallisõitja (1983–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] | | |- | [[:d:Q19361749|Q19361749]] | ''[[:d:Q19361749|Natale Amodeo]]'' | 1933-06-01 | 2026-03-02 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q34111|Pozzallo]]'' | | |- | [[:d:Q19823576|Q19823576]] | ''[[:d:Q19823576|José Luis Álvarez Núñez]]'' | 1960-12-08 | 2026-03-02 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Tšiili]] | [[La Serena]] | ''[[:d:Q13035|Doñihue]]'' | |- | [[:d:Q1994077|Q1994077]] | ''[[:d:Q1994077|Benedetto Santapaola]]'' | 1938-06-04 | 2026-03-02 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kurjategija|kurjategija]] (1938–2026) ♂ | [[kurjategija]] | [[Itaalia]] | [[Catania]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q20724693|Q20724693]] | ''[[:d:Q20724693|Karlheinz Köller]]'' | 1946-10-05 | 2026-03-02 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Agronoom|agronoom]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂; member of VDI Verein Deutscher Ingenieure e. V. | [[agronoom]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hildesheim]] | | |- | [[:d:Q23658952|Q23658952]] | ''[[:d:Q23658952|Yuna Sribnytska]]'' | 1936-11-08 | 2026-03-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] filmimonteerija (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q24572770|Q24572770]] | ''[[:d:Q24572770|Jahanara Arzu]]'' | 1929-06-01 | 2026-03-02 | Bangladeshi luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q2024719|Manikganj District]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q2846619|Q2846619]] | ''[[:d:Q2846619|Andrew Gunn]]'' | 1969-07-15 | 2026-03-02 | Kanada filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q30166225|Q30166225]] | ''[[:d:Q30166225|John Resman]]'' | 1955-04-04 | 2026-03-02 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Passaic]] | | |- | [[:d:Q3571521|Q3571521]] | ''[[:d:Q3571521|Yanar Mohammed]]'' | 1960 | 2026-03-02 | [[Iraak|Iraak]]-[[Kanada|kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Arhitekt|arhitekt]], [[Keraamik|keraamik]], naisõiguslane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1960–2026) ♀; Gruber Prize for Women's Rights, Rafto Prize, BBC 100 Women; member of Worker-communist Party of Iraq, Worker-communist Party of Iran – Hekmatist, Iraq Freedom Congress | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[keraamik]]<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Iraak]]<br/>[[Kanada]] | [[Bagdad]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q3973186|Q3973186]] | ''[[:d:Q3973186|Stephen Hibbert]]'' | 1957-09-19 | 2026-03-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1987–) (1957–2026) ♂; spouse of Julia Sweeney | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1012507|Fleetwood]]'' | | |- | [[:d:Q4159652|Q4159652]] | [[Umar Džabrailov]] | 1958-06-28 | 2026-03-02 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|Q372436]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Groznõi]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4229067|Q4229067]] | ''[[:d:Q4229067|Nikolay Kolyada]]'' | 1957-12-04 | 2026-03-02 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q12559096|Presnogorkovka]]'' | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q4506145|Q4506145]] | ''[[:d:Q4506145|Slava Tsukerman]]'' | 1939-03-09 | 2026-03-02 | Ameerika Ühendriikide filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q456552|Q456552]] | ''[[:d:Q456552|Mike Vernon]]'' | 1944-11-20 | 2026-03-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1963–) (1944–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q210476|London Borough of Harrow]]'' | | |- | [[:d:Q47545955|Q47545955]] | ''[[:d:Q47545955|Ivan Hall]]'' | 1933-02-13 | 2026-03-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1933–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q5218153|Q5218153]] | ''[[:d:Q5218153|Daniel Migliore]]'' | 1935 | 2026-03-02 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q5301563|Q5301563]] | ''[[:d:Q5301563|Douglas Hambidge]]'' | 1927-03-06 | 2026-03-02 | Anglikaani preester (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | | | | |- | [[:d:Q55579378|Q55579378]] | ''[[:d:Q55579378|Len Garry]]'' | 1942-01-06 | 2026-03-02 | Suurbritannia muusik | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q6111636|Q6111636]] | ''[[:d:Q6111636|Jack Chambers]]'' | 1938-07-12 | 2026-03-02 | [[Kanada|Kanada]] antropoloog, keeleteadlane (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q424901|Q424901]]'' | | |- | [[:d:Q6150785|Q6150785]] | ''[[:d:Q6150785|Janardan Waghmare]]'' | 1934-11-11 | 2026-03-02 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | | | |- | [[:d:Q6395751|Q6395751]] | ''[[:d:Q6395751|Kevin Ashcroft]]'' | 1944-06-05 | 2026-03-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Newton-le-Willows]] | | |- | [[:d:Q6425965|Q6425965]] | ''[[:d:Q6425965|Kohei Otsuka]]'' | 1959-10-05 | 2026-03-02 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | | |- | [[:d:Q6572546|Q6572546]] | ''[[:d:Q6572546|מאיר ישראל]]'' | 1952-04-28 | 2026-03-02 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulja|laulja]], [[Trummar|trummar]] (1952–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[trummar]] | [[Iisrael]] | | ''[[:d:Q845866|Ramat HaSharon]]'' | |- | [[:d:Q7509032|Q7509032]] | ''[[:d:Q7509032|Sidney Dorsey]]'' | 1940-02-23 | 2026-03-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] peace officer (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q3095455|peace officer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q76157053|Q76157053]] | ''[[:d:Q76157053|Jaroslav Blažke]]'' | 1938-09-12<br/>1938-09-13 | 2026-03-02 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] kirjandusajaloolane, kirjanduskriitik, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õpetaja|õpetaja]], keskkooliõpetaja (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Přerov]] | | |- | [[:d:Q76333|Q76333]] | ''[[:d:Q76333|Try Sutrisno]]'' | 1935-10-15 | 2026-03-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], badminton executive and administrator, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Vice President of Indonesia (1935–2026) ♂; Austria Vabariigi Teeneteordeni Suur Kuldne aumärk lindiga, Philippine Legion of Honor, Darjah Paduka Keberanian Laila Terbilang, Darjah Pertama, Order of the White Elephant, Darjah Utama Bakti Cemerlang, Order of National Security Merit, Order of the Defender of the Realm, Grand Cross of the Order of Excellence, Commander of the Legion of Merit, Decoration of Merit, Order of the Crown of Johor, Order of the Crown of Thailand, Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni I klassi suurrist, Satyalancana Wira Karya, Satya Lencana Seroja, Satyalancana Penegak, Satyalancana Wira Dharma, Satyalancana Saptamarga, Satyalancana G.O.M VII, Satyalancana Kesetiaan, Star of the Kartika Eka Pakçi, Bintang Bhayangkara Utama, Bintang Swa Bhuwana Paksa Utama, Star of Jalasena, Bintang Yudha Dharma, Bintang Dharma, Bintang Mahaputera Adipradana, Bintang Mahaputera Adipurna, Star of the Republic of Indonesia, 2nd class; notable work Reformasi & globalisasi menuju Indonesia raya | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>[[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | [[Surabaya]] | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7807138|Q7807138]] | ''[[:d:Q7807138|Timothy D. Leonard]]'' | 1940-01-22 | 2026-03-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Oklahoma Senate, United States Attorney for the Western District of Oklahoma, Judge of the United States District Court for the Western District of Oklahoma, Senior Judge of the United States District Court for the Western District of Oklahoma (1940–2026) ♂ | [[ohvitser]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2425637|Beaver]]'' | | |- | [[:d:Q9011468|Q9011468]] | ''[[:d:Q9011468|Audun Holme]]'' | 1938-12-01 | 2026-03-02 | [[Norra|norralased]] [[Matemaatik|matemaatik]], professor (1938–2026) ♂ | [[matemaatik]] | [[Norra]] | | [[Mandali vald]] | ''[[:d:Q12716719|Mandal kapell]]'' |- | [[:d:Q102208|Q102208]] | ''[[:d:Q102208|Peter Sempel]]'' | 1954-03-24 | 2026-03 | Saksamaa filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[stsenarist]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q10513414|Q10513414]] | ''[[:d:Q10513414|Vassilis Daniil]]'' | 1938-08-03 | 2026-03 | [[Kreeka|Kreeka]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kreeka]] | [[Kavála]] | [[Kavála]] | |- | [[:d:Q10562274|Q10562274]] | ''[[:d:Q10562274|Eli Shamir]]'' | 1934-07-01 | 2026-03 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik (1934–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q108101310|Q108101310]] | ''[[:d:Q108101310|Yona Chen]]'' | 1941 | 2026-03 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Teadlane|teadlane]] (1941–2026) ♂; Rothschild Prize | [[teadlane]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | ''[[:d:Q168162|Ness Ziona]]'' | |- | [[:d:Q1086719|Q1086719]] | ''[[:d:Q1086719|Christopher Haskins]]'' | 1937-05-30 | 2026-03 | Suurbritannia poliitik | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q108894395|Q108894395]] | ''[[:d:Q108894395|Margaret Aliyatul Maimunah]]'' | 1979-05-11 | 2026-03-01 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1979–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11082|Jombang]]'' | ''[[:d:Q10114|South Jakarta]]'' | |- | [[:d:Q1111859|Q1111859]] | ''[[:d:Q1111859|László Kiss]]'' | 1951-02-10 | 2026-03 | Ungari jurist | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Jánosháza]] | | |- | [[:d:Q112467023|Q112467023]] | ''[[:d:Q112467023|Heinz Buddemeier]]'' | 1938 | 2026-03-01 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q1151079|Q1151079]] | ''[[:d:Q1151079|Gary Walker]]'' | 1942-03-09 | 2026-03-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Laulja|laulja]], [[Trummar|trummar]] (fl. 1965–2026) (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Glendale (California)|Glendale]] | [[Essex]] | |- | [[:d:Q1157217|Q1157217]] | ''[[:d:Q1157217|Dagfinn Føllesdal]]'' | 1932-06-22 | 2026-03-01 | Norra filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[professor]] | [[Norra]] | [[Askimi vald]] | ''[[:d:Q1780785|Tanum]]'' | |- | [[:d:Q118399207|Q118399207]] | ''[[:d:Q118399207|Felix Lindner]]'' | 1977-01-27 | 2026-03-01 | Person (1977–2026) ♂ | | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q11914343|Q11914343]] | ''[[:d:Q11914343|Vlasta Svobodová]]'' | 1937-02-21 | 2026-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1937–2026) ♀; child of Vladimír Šoffr; spouse of Vladimír Svoboda | [[poliitik]] | [[Tšehhi]] | [[Tšehhi]] | | |- | [[:d:Q11928852|Q11928852]] | ''[[:d:Q11928852|Josep Perarnau i Espelt]]'' | 1928-07-08 | 2026-03-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], katoliku preester, [[Teoloog|teoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♂; Serra d'Or Critics' Prizes, National Cultural Heritage Award, honorary doctorate of Barcelona University, Narcís Monturiol Medal; member of Philosophy and science sections of the Institut d'Estudis Catalans | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q17182095|Horta d'Avinyó]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q120036916|Q120036916]] | ''[[:d:Q120036916|István Körmendi]]'' | 1923-06-27 | 2026-03 | [[Ungari|Ungari]] [[Perearst]] (1923–2026) ♂; [[Aukodanik|aukodanik]] | [[Perearst]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q120373400|Q120373400]] | ''[[:d:Q120373400|Slavcho Krumov]]'' | 1975-10-08 | 2026-03-01 | Bulgaaria poliitik | | | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12171049|Q12171049]] | ''[[:d:Q12171049|Ekaterina Shandybyna]]'' | 1947-11-14 | 2026-03-01 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♀; member of National Union of Cinematographers of Ukraine; child of Gleb Shandybin | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q12318317|Q12318317]] | ''[[:d:Q12318317|Ingeborg Brügger]]'' | 1938-01-25 | 2026-03 | Taani ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q12319687|Q12319687]] | ''[[:d:Q12319687|Jesper Winge Leisner]]'' | 1951-09-23 | 2026-03-01 | Taani helilooja | [[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q123997216|Q123997216]] | ''[[:d:Q123997216|Dallas O'Neill]]'' | 1943-03-09 | 2026-03 | Rugby union player (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | | | | |- | [[:d:Q1251135|Q1251135]] | ''[[:d:Q1251135|Zeph Ellis]]'' | 1988-10-19 | 2026-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] räppar, [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 2004–2026) (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146891|Stockwell]]'' | [[Gambia]] | |- | [[:d:Q126734099|Q126734099]] | ''[[:d:Q126734099|Urvári Sándor]]'' | 1935-05-31 | 2026-03 | [[Ungari|Ungari]] [[Treener|treener]], kehalise kasvatuse õpetaja, [[Sportlane|sportlane]] (1935–2026) ♂ | [[treener]]<br/>''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]''<br/>[[sportlane]] | [[Ungari]] | [[Szendrő]] | | |- | [[:d:Q132527474|Q132527474]] | ''[[:d:Q132527474|Zdeňka Miklušová]]'' | | 2026-03-01 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q1363295|Q1363295]] | ''[[:d:Q1363295|Erwin Nigg]]'' | 1954-09-07 | 2026-03-01 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q20155174|referent]]''<br/>[[muusik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q64380|Gersau]]'' | | |- | [[:d:Q136349840|Q136349840]] | ''[[:d:Q136349840|Longin]]'' | 1971-12-24 | 2026-03 | [[Lavastaja|režissöör]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1971–2026) ♂ | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q137824920|Q137824920]] | ''[[:d:Q137824920|Jim Wilson]]'' | 1952 | 2026-03 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] music manager, äriinimene (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q125256399|music manager]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138391622|Q138391622]] | ''[[:d:Q138391622|Ramon Albistur Marin]]'' | 1949-10-04 | 2026-03-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], teatrilavastaja (1949–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q138512136|Q138512136]] | ''[[:d:Q138512136|Mohammad Baseri]]'' | 1972-09-19 | 2026-03-01 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] intelligence officer (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q5121444|intelligence officer]]'' | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q203045|Semnan]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q138520656|Q138520656]] | ''[[:d:Q138520656|Ndiaga Diagne]]'' | | 2026-03-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Senegal|senegal]] person (†2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Senegal]] | | [[Austin]] | |- | [[:d:Q138561936|Q138561936]] | ''[[:d:Q138561936|Andrzej Gąsienica-Józkowy]]'' | 1946 | 2026-03-01 | [[Poola|poolakad]] mountain rescuer (1946–2026) ♂; Officer of the Order of Polonia Restituta | ''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]'' | [[Poola]] | [[Zakopane]] | | |- | [[:d:Q138589787|Q138589787]] | ''[[:d:Q138589787|Ron Webb]]'' | 1942-01-26 | 2026-03-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rugby union player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q138591383|Q138591383]] | ''[[:d:Q138591383|Walter Jaimes]]'' | 1976 | 2026-02-28<br/>2026-03-01 | Venezuela ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Venezuela]] | | | |- | [[:d:Q138608882|Q138608882]] | ''[[:d:Q138608882|David Morales Guillén]]'' | 1972 | 2026-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], äriinimene (1972–2026) ♂; member of Fuerza de Guerra Naval Especial | [[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q138673674|Q138673674]] | ''[[:d:Q138673674|Cody Khork]]'' | 1990 | 2026-03-01 | Person (1990–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138678811|Q138678811]] | ''[[:d:Q138678811|Regla Tristán]]'' | | 2026-03 | [[Hispaania|Hispaania]] kergejõustiklane, ujuja, jalgrattasportlane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q10843402|ujuja]]''<br/>''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Hispaania]] | [[Jerez de la Frontera]] | | |- | [[:d:Q138720077|Q138720077]] | ''[[:d:Q138720077|Noah Tietjens]]'' | | 2026-03-01 | [[Sõdur|sõdur]], drone strike victim (†2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q4293939|Port of Shuaiba]]'' | |- | [[:d:Q138721896|Q138721896]] | ''[[:d:Q138721896|Miguel Camacho]]'' | 1956 | 2026-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1956–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q854403|Baena]]'' | | |- | [[:d:Q138844101|Q138844101]] | ''[[:d:Q138844101|Haoua Othman djamé]]'' | | 2026-03 | [[Tšaad|Tšaad]] [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]] (†2026) ♀ | [[rahvaesindaja]] | [[Tšaad]] | | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1583326|Q1583326]] | ''[[:d:Q1583326|VA Wölfl]]'' | 1944<br/>1943-12-19 | 2026-03-01 | [[Saksamaa|sakslased]] koreograaf, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂; member of Berliini Kunstide Akadeemia, Academy of Arts of the GDR | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Rouen]]<br/>[[Barth]] | ''[[:d:Q161673|Q161673]]'' | |- | [[:d:Q15964412|Q15964412]] | ''[[:d:Q15964412|László Vincze]]'' | 1952-02-19 | 2026-03 | Ungari poliitik | [[poliitik]] | [[Ungari]] | [[Csongrád]] | | |- | [[:d:Q16105095|Q16105095]] | ''[[:d:Q16105095|Suzanne Gunzburger]]'' | 1939 | 2026-03-01 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1621827|Q1621827]] | ''[[:d:Q1621827|Michael Bohnet]]'' | 1937-06-10 | 2026-03-01 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q1691629|Q1691629]] | ''[[:d:Q1691629|Käthe Menzel-Jordan]]'' | 1916-09-07 | 2026-03-01 | Saksamaa arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q30740797|Q30740797]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Erfurt]] | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q16989988|Q16989988]] | ''[[:d:Q16989988|Reijo Raekallio]]'' | 1950-06-22 | 2026-03-01 | Soome maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Soome]] | [[Kittilä vald]] | [[Kittilä vald]] | |- | [[:d:Q1716484|Q1716484]] | ''[[:d:Q1716484|Alexandros Tzonis]]'' | 1937-11-08 | 2026-03-01 | Kreeka arhitekt | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kreeka]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Ateena]] | | |- | [[:d:Q17166554|Q17166554]] | ''[[:d:Q17166554|Jiřina Veselská]]'' | 1943-10-12 | 2026-03-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]] etnograaf, museoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♀; Artis Bohemiae Amicis Medal | ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q246230|Petrovice]]'' | | |- | [[:d:Q1733745|Q1733745]] | ''[[:d:Q1733745|Karla Schefter]]'' | 1942-03-25 | 2026-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õde (tervishoid)|õde]] (1942–2026) ♀; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Saksamaa]] | [[Olsztyn]] | | |- | [[:d:Q18808520|Q18808520]] | ''[[:d:Q18808520|Jeelani Bano]]'' | 1936-07-14 | 2026-03-01 | India kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Q1775277]]'' | ''[[:d:Q798839|Budaun]]'' | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q19122454|Q19122454]] | ''[[:d:Q19122454|Terry Tobacco]]'' | 1936-03-02 | 2026-03 | [[Kanada|Kanada]] sprinter (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q4009406|sprinter]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1143653|Cumberland]]'' | | |- | [[:d:Q2030432|Q2030432]] | ''[[:d:Q2030432|Rino Marchesi]]'' | 1937-06-11 | 2026-03-01 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q42911|San Giuliano Milanese]]'' | | |- | [[:d:Q20640930|Q20640930]] | ''[[:d:Q20640930|Bob Power]]'' | 1952 | 2026-03-01 | [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helirežissöör|helirežissöör]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1975–) (1952–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[helirežissöör]]<br/>[[helilooja]] | | | | |- | [[:d:Q20851688|Q20851688]] | ''[[:d:Q20851688|Jana Bystřická]]'' | 1949-11-29 | 2026-03 | Tšehhi poliitik | [[poliitik]] | [[Tšehhi]] | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q21707845|Q21707845]] | ''[[:d:Q21707845|Spiros Katsimis]]'' | 1933-03-23 | 2026-03-01 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], literaat, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6673651|literaat]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Kreeka]] | [[Kérkyra]] | | |- | [[:d:Q21964718|Q21964718]] | ''[[:d:Q21964718|Yishay Garbasz]]'' | 1970 | 2026-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]], performansikunstnik, installatsioonikunstnik (fl. 1990–2015) (1970–2026) | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q2578202|Q2578202]] | ''[[:d:Q2578202|William C. Dietz]]'' | 1945 | 2026-03 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Seattle]] | | |- | [[:d:Q28967767|Q28967767]] | ''[[:d:Q28967767|Chris Wheeler, Chef]]'' | 1973-06-16 | 2026-03 | Kokk (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|kokk]]'' | | | | |- | [[:d:Q298030|Q298030]] | [[Davíð Oddsson]] | 1948-01-17 | 2026-03-01 | Islandi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Island]] | [[Reykjavík]] | ''[[:d:Q1801976|Skerjafjörður]]'' | |- | [[:d:Q2980659|Q2980659]] | ''[[:d:Q2980659|Clément Oubrerie]]'' | 1966-12-23 | 2026-03-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], ehitusjoonestaja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], koomiksikunstnik, penciller, [[Illustreerija|illustraator]], young adult author, television writer, blogija (1966–2026) ♂; Prix des libraires du Québec - Jeunesse (6-11 ans hors Québec), Grand Prix de l'affiche-quai des bulles, RTL Prize for comic book; child of José Oubrerie; spouse of Julie Birmant, Marguerite Abouet | [[kunstnik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q14623005|ehitusjoonestaja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q62083492|young adult author]]''<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]''<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | ''[[:d:Q1083308|Saint-Georges-d'Oléron]]'' | |- | [[:d:Q30181791|Q30181791]] | ''[[:d:Q30181791|Lubomír Šik]]'' | 1928-02-02 | 2026-03-01 | Tšehhi ajaloolane | ''[[:d:Q6753123|Manufacturing operations management]]''<br/>''[[:d:Q3330547|Kroonik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q1791845|cultural worker]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Litovel]] | | |- | [[:d:Q3257592|Q3257592]] | ''[[:d:Q3257592|Loana Petrucciani]]'' | 1977-08-30 | 2026-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] telesaatejuht, reality television participant (1977–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q27658988|reality television participant]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Cannes]] | [[Nice]] | |- | [[:d:Q3431923|Q3431923]] | ''[[:d:Q3431923|Yukkie B]]'' | 1969-10-30 | 2026-03-01 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] räppar (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q3760742|Q3760742]] | ''[[:d:Q3760742|Georgi Velinov]]'' | 1957-10-05 | 2026-03-01 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Bulgaaria]] | [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]] | | |- | [[:d:Q3816164|Q3816164]] | ''[[:d:Q3816164|Eugenia Balcells]]'' | 1943-05-12 | 2026-03-01 | Hispaania kunstnik | [[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[Akadeemiline töötaja|õpetlane]]<br/>''[[:d:Q21477194|contemporary artist]]''<br/>''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q4143889|Q4143889]] | ''[[:d:Q4143889|Garri Gordon]]'' | 1941-07-12 | 2026-03-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1941–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q4233896|Q4233896]] | ''[[:d:Q4233896|Yury Korolyov]]'' | 1934-06-06 | 2026-03-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener, sports executive (1934–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[NSV Liidu teeneline treener]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|Q5137576]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q43059056|Q43059056]] | ''[[:d:Q43059056|Carlo Russolillo]]'' | 1957-03-17 | 2026-03 | Itaalia poksija | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q4371544|Q4371544]] | ''[[:d:Q4371544|Pavel Timofeevitsj Poljanskiy]]'' | 1933-10-14 | 2026-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1933–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Oktoobrirevolutsiooni orden]], [[Tööpunalipu orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q18400913|Ленінск]]'' | | |- | [[:d:Q48403197|Q48403197]] | ''[[:d:Q48403197|Ralf Čeplak Mencin]]'' | 1955 | 2026-03 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] etnoloog (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q1371378|etnoloog]]'' | [[Sloveenia]] | | | |- | [[:d:Q4912989|Q4912989]] | ''[[:d:Q4912989|Billy McCullough]]'' | 1935-07-27 | 2026-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1020354|Carrickfergus]]'' | | |- | [[:d:Q55688129|Q55688129]] | ''[[:d:Q55688129|Jacopo Camagni]]'' | 1977-12-21 | 2026-03-01 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Illustreerija|illustraator]], penciller, inker, koomiksikunstnik, aktivist (1977–2026) ♂ | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q1153051|inker]]''<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q6274657|Q6274657]] | ''[[:d:Q6274657|Jonathan Tyler]]'' | 20th century | 2026-03-01 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6389310|Q6389310]] | ''[[:d:Q6389310|Kenith Trodd]]'' | 1936 | 2026-03-01 | Teleprodutsent, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q6394062|Q6394062]] | ''[[:d:Q6394062|Kermit Gosnell]]'' | 1941-02-09 | 2026-03-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] abortion provider, [[Arst|arst]], [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q113667146|abortion provider]]''<br/>[[arst]]<br/>[[sarimõrvar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | ''[[:d:Q1184812|Huntingdon]]'' | |- | [[:d:Q6766746|Q6766746]] | ''[[:d:Q6766746|Mark Bittner]]'' | 1951-11-29 | 2026-03-01 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1825911|Vancouver station]]'' | | |- | [[:d:Q6831697|Q6831697]] | ''[[:d:Q6831697|Michael Smith]]'' | 1966-03-30 | 2026-03-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija, rugby union player (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | | |- | [[:d:Q7004809|Q7004809]] | ''[[:d:Q7004809|Neville Peat]]'' | 1947-11-29 | 2026-03-01 | Uus-Meremaa kirjanik | [[fotograaf]]<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q5314987|Dunedin Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7297530|Q7297530]] | ''[[:d:Q7297530|Ray Glastonbury]]'' | 1938-12-11 | 2026-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player, rugby union player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q4879473|Bedwellty]]'' | | |- | [[:d:Q8031996|Q8031996]] | ''[[:d:Q8031996|Wong Kiew Kit]]'' | 1944 | 2026-03-01 | [[Hiina|Hiina]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Hiina]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q83709970|Q83709970]] | ''[[:d:Q83709970|Faye Gary]]'' | 1941-06-03 | 2026-03-01 | Teadlane, [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♀; Fellow of the American Academy of Nursing, Living Legend of the American Academy of Nursing; member of National Black Nurses Association, American Nurses Association | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q918195|Ocala]]'' | | |- | [[:d:Q88477657|Q88477657]] | ''[[:d:Q88477657|Barry Caldwell]]'' | 1957-06-19 | 2026-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] storyboard artist (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q5762300|storyboard artist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q94573111|Q94573111]] | ''[[:d:Q94573111|Jaroslav Feyereisl]]'' | 1954-03-16 | 2026-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]] obstetrician, günekoloog, publitsist (1954–2026) ♂; Medal Za Zasługi | ''[[:d:Q13638192|obstetrician]]''<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q95133965|Q95133965]] | ''[[:d:Q95133965|František Palík]]'' | 1932-11-29 | 2026-03 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] konstruktor-insener, teadlane, technician, juht, [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q1779650|konstruktor-insener]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q5352191|technician]]''<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q246807|Přibyslavice]]'' | [[Plzeň]] | |- | [[:d:Q97176939|Q97176939]] | ''[[:d:Q97176939|Vadim Zelichenok]]'' | 1956-01-14 | 2026-03-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1956–2026) ♂ | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Zlatoust]] | | |- | [[:d:Q997106|Q997106]] | ''[[:d:Q997106|Béla Fehér]]'' | 1949-06-01 | 2026-03-01 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], feuilletonist (1949–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q42298217|feuilletonist]]'' | [[Ungari]] | [[Debrecen]] | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 5h6e90844wcigxo0ff3fjrmwm96ihz7 0 503130 7122139 5523270 2026-03-31T20:40:33Z Sirle Sööt 95715 7122139 wikitext text/x-wiki '''Tulehoidja''' oli aastatel 1946–1996 ilmunud eesti noorte ajakiri. Tulehoidja hakkas ilmuma Rootsis [[Heino Jõe]] eestvõtmisel ajakirja [[Kodukolle (ajakiri, 1945)|Kodukolle]] kaasandena 1946. aastal. Seejärel ilmus see [[Teataja (Stockholm)|Eesti Teataja]] lisana ning hiljem iseseisva väljaandena. 1946–1948 oli ilmumissagedus muutuv, 1949–1965 10 korda aastas, 1967–1968 5 korda aastas, 1969–1996 4 korda aastas.<ref>https://www.ester.ee/record=b1073106*est</ref> "Kodukoldelt" astub "Tulehoidja" Su ette, noor lugeja! Ta tahab hoida nooruse- ja vabadusetuld nagu Sinagi, et sellest kord süüdata võidutuld kodumaal. "Tulehoidja" on ajakiri kõigile noortele, eriti aga organiseeritud noortele. "Tulehoidja" peab õigeks, et kõik eesti poisid ja tüdrukud kogunevad eesti skautide ja gaidide ridadesse, sest ühiselt me oleme tugevad. Meil on praegu eriti tarvis tugevust: esivanemate pärandi - vabadustule hoidmiseks. "Tulehoidja" ilmub igas kuus koos "Kodukoldega" ja toob noortele huvitavat lugemist kodumaalugude, noorsoojuttude, praktilise töö ja skaudi- ning gaiditarkuse näol. Ta püüab noortele anda huvitavaid mänge, laule, näpunäiteid juhtidele ja ülevaadet eesti noorte elust Rootsis ning mujal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Koldevana |kuupäev=Nr. 1 mihklikuu 1946 |pealkiri=Eesti poisid ja tüdrukud! |ajakiri=Tulehoidja |aastakäik= |üksiknumber= |lehekülg=lk 1}}</ref> Algul ilmus ajakiri duplikaatoril paljundatuna, edasi kirjutusmasinal [[Ofsettrükk|ofsettrükis]] ja alates 1967. aastast mindi [[Trükiladumine|trükilaole]].<ref>{{Netiviide|Autor=Jõe, Heino|URL=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1967/07/26/5|Pealkiri="Tulehoidja" uues kuues|Väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian|Aeg=26. juuli 1967|Kasutatud=28.09.2018}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] hxc8dpaon4kg6jaolvr4tfk05cclkze 0 508106 7122120 6746387 2026-03-31T20:28:12Z Kuriuss 38125 7122120 wikitext text/x-wiki [[Fail:Iraqi Airways Logo.svg|pisi|251x251px|Iraqi Airwaysi logo]] '''Iraqi Airways''' on [[Iraak|Iraagi]] rahvuslik [[lennufirma]], mille omanikuks on Iraagi valitsus. Lennufirma asutati 1945. aastal ja selle peakorter asub Iraagis [[Bagdad]]is. Lennufirmal on 32 lennukit ja lennuettevõtte opereerib 38 sihtkohta. Lennufirma on [[Lähis-Ida]] vanim lennufirma. Lennufirma suurim kodulennujaam on [[Bagdadi rahvusvaheline lennujaam]]. [[Kategooria:Lennufirmad]] [[Kategooria:Iraak]] lvgw2iah1xgdku3m2ni4udqz59j9472 0 509979 7122119 5023055 2026-03-31T20:27:43Z Kuriuss 38125 7122119 wikitext text/x-wiki [[Fail:Baghdadinternationalairportaerial.JPG|pisi|Lennujaama aerofoto]] '''Bagdadi rahvusvaheline lennujaam''' ([[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''BGW''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''ORBI'''), varem ''Saddami rahvusvaheline lennujaam'' ([[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''SDA''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''ORBS''') ([[Araabia keel|araabia]]: '''مطار بغداد الدولي''') on [[Iraak|Iraagi]] suurim rahvusvaheline lennujaam. Lennujaam asub umbes 16 kilomeetri kaugusel [[Bagdad|Bagdadi]] kesklinnast. Lennujaam on rahvusliku lennufirma [[Iraqi Airways|Iraqi Airwaysi]] kodulennujaam. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Iraagi lennujaamad]] kevv498jn6kb92ktcdf6zc7cpx66gd4 0 513779 7122213 6982663 2026-04-01T04:50:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122213 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2018|kuu=juuli}} [[File:Cockburn Town.jpg|pisi|Cockburn Town]] [[File:Turks caicos islands sm04.png|pisi|Cockburn Town Turksi ja Caicose saarte kaardil]] '''Cockburn Town''' (/ˈkoʊbərn/ KOH-bərn, vahel ka sarnaselt [[Grand Turki saar|saare]] nimega '''Grand Turk''') on [[Kariibi meri|Kariibi meres]] asuva [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] saarte pealinn. Tegemist on asuala vanima ja suurima järjepideva asustusega, kus pesitsevad ka asumaa [[valitsus]], peamine rahvusvaheline lennujaam, hariduskeskused ning ainuke [[haigla]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Turks-and-Caicos-Islands|pealkiri=Turks and Caicos Islands|väljaanne=Britannica|vaadatud=02.02.2022}}</ref> Cockburn Townis on umbkaudu 5000 elanikku.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Turks and Caicos Islands |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/turks-and-caicos-islands/ |vaadatud=02.02.2022 |väljaanne=CIA - The World Factbook |arhiivimisaeg=13.01.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210113021418/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/turks-and-caicos-islands |url-olek=ei tööta }}</ref> Linn on saanud nime [[Francis Cockburn|Francis Cockburni]] järgi, kes oli aastatel 1837–1844 [[Suurbritannia]] teenistuses [[Bahama]] kubernerina.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Asula rajasid [[Bermuda|Bermudast]] pärit soolakogujad 1681. aastal, sest linn asus heas kohas soolakogumiseks. Grand Turki vanalinn on seetõttu mõjutatud Briti koloniaalaja arhitektuurist. Samas on suur osa linnast mitu korda uuesti üles ehitatud, kuna linn asub orkaanide ohualal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.visittci.com/grand-turk/cockburn-town|pealkiri=Cockburn Town|väljaanne=Visit TCI|vaadatud=02.02.2022}}</ref> Cockburn Town sai asumaa keskuseks 1766. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/Cockburn-Town|pealkiri=Cockburn Town|väljaanne=Britannica|vaadatud=02.02.2022}}</ref> == Viited == {{koord}} [[Kategooria:Turks ja Caicos]] n08wb50vanteizudw2exektu7f41x4d 0 522732 7121961 7042135 2026-03-31T16:05:10Z Taivo 268 7121961 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Voronja galerii 2021. aasta augustis.jpg|pisi|Voronja galerii 2021. aasta augustis]] [[Pilt:Voronja gallery in Varnja, Estonia.jpg|pisi|Voronja galerii varese vaatenurgast 2021. aasta augustis]] '''Voronja galerii'''<ref>{{Netiviide|Autor=Lauri Kulpsoo|URL=https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-avasta-punki-kunsti-ja-eestimaad-peipsi-aares-avati-voronja-suvegalerii?id=68967633|Pealkiri=Avasta punki, kunsti ja Eestimaad – Peipsi ääres avati Voronja suvegalerii|Väljaanne=Delfi|Aeg=29.06.2014|Kasutatud=}}</ref> on [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Varnja]] külas asuv suvegalerii, mille [[2013]]. aastal asutasid [[Kaili Kask]] ja [[Raul Oreškin]]. Galeriiks on kohandatud tüüpilise [[vanausulised|vanausuliste]] elamu juurde kuuluv [[paadikuur]]. Igal suvel pannakse üles uus näitus, mille koostab iga kord erinev [[kuraator]]. Viimastel aastatel on näitus laienenud ka aeda. Alates [[2016]]. aastast korraldatakse [[Tartu]]s korterinäitusi. [[2018]]. aasta veebruaris käivitas galerii kunstiprogrammi "Lätted", mille osana avati üle Eesti 9 näitust kunstnike sünni- või lapsepõlvekodudes. "Lätted" kuulus [[Eesti Vabariik 100|EV100]] kunstiprogrammi.<ref>{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/korternaitused|pealkiri=Korternäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}</ref> [[2019]]. aastal kasvas Voronja galerii aastalõpunäitusest "tARTu pood" välja samanimeline galerii, mis [[2023]]. aastal nimetati [[HAKI galerii]]ks ning mis tegutses [[Aparaaditehas]]es [[2024]]. aasta lõpuni. [[2020]]. aastal alustas galerii Skulptuuride aia rajamist Peipsiveerele. Samal aastal ilmus [[Petrone Print|Petrone Prindi]] kirjastuse eestvedamisel Raul Oreškini raamat "Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi" Voronja galerii tegevusest. Alates [[2022]]. aastast kuulub Voronja galerii [[Kunstiasutuste Liit]]u, olles ise üks selle asutajaliikmetest. Alates 2023. aastast pakub Voronja galerii talveperioodil kunstnikele residentuuriprogrammi. Alates [[2025]]. aastast arendavad galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin Tartus [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänaval]] uue kontseptsiooniga [[Mikrogalerii]]d.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikrogalerii – Esileht |url=https://mikrogalerii.ee/ |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}</ref> Nõukogudeaegset garaažikompleksi kutsutakse Mikro-Veneetsiaks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=ELU ISE &#10217; Ülejõel kerkib nõukogudeaegsete garaažilobudike asemele Mikro-Veneetsia |url=https://tartu.postimees.ee/8156333/elu-ise-ulejoel-kerkib-noukogudeaegsete-garaazilobudike-asemele-mikro-veneetsia |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>. == Näitused == * 2014 [[Kiwa]]: "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki"<ref>{{Netiviide|Autor=Tõnu Pedaru|URL=https://kultuur.err.ee/299881/nadala-parast-avab-kiwa-voronja-galeriis-naituse-punk-kultuurist|Pealkiri=Nädala pärast avab Kiwa Voronja galeriis näituse punk-kultuurist|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=19.06.2014|Kasutatud=}}</ref> * 2015 [[Mari Kartau]]: "Comeback"<ref>{{Netiviide|Autor=Raimu Hanson|URL=https://tartu.postimees.ee/3237359/voronja-galeriis-votab-ilmet-kadunud-kunstnike-naitus|Pealkiri=Voronja galeriis võtab ilmet kadunud kunstnike näitus|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=26.06.2015|Kasutatud=}}</ref> * 2016 [[Sandra Jõgeva]]: "Usu küsimus"<ref>{{Netiviide|autor=Mari Kartau|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/74973947/usukusimused-kolkalehe-votmes|pealkiri=Usuküsimused kolkalehe võtmes|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=05.07.2016|vaadatud=}}</ref> * 2017 [[Peter Belyi]]: "Avatud piirid"<ref>{{Netiviide|autor=Sandra Jõgeva|url=https://kultuur.postimees.ee/4154773/kammerlik-vastamata-armastus|pealkiri=Kammerlik vastamata armastus|väljaanne=Postimees|aeg=25.07.2017}}</ref> * 2018 [[Otso Kantokorpi]]: "Seitse õde"<ref>{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/4364049/soome-kuraator-toob-voronja-galeriisse-seitse-kunstiode|pealkiri=Soome kuraator toob Voronja galeriisse seitse kunstiõde|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=4.01.2018}}</ref> *2019 [[Indrek Grigor]] ja [[Valts Miķelsons]]: "Wanderlust"<ref>{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/6708135/voronja-galeriis-muutub-tajutavaks-aurustunud-info|pealkiri=Voronja galeriis muutub tajutavaks aurustunud info|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.06.2019}}</ref> *2020 [[Vahur Afanasjev]]: "Kättemaks. Mесть. Revenge"<ref>{{Netiviide|autor=Krista Piirimäe|url=https://kultuur.postimees.ee/7022705/no-see-teeb-ikka-vihaseks-kull|pealkiri=No see teeb ikka vihaseks küll!|väljaanne=Postimees|aeg=22.07.2020}}</ref> *2021 [[Kaija Põhako-Esko]] ja [[Tõnu Esko]]: "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme“<ref>{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused|pealkiri=Suvenäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}</ref> *2022 [[Kadri Noormets]]: "IKOONILINE. eesmärk ja ettekääne" *2023 [[Stina Leek]]: "Ajuokse tagurpidi suvetuur" *2024 Kaili Kask ja Raul Oreškin: "Tulevikuvaated"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaili Kask ja Raul Oreškin "Tulevikuvaated" |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kaili-kask-ja-raul-oreskin-tulevikuvaated |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}</ref> *2025 [[Kalli Kalde]]: Metsik aed, metsik aeg"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalli Kalde Metsik aed, metsik aeg |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kalli-kalde-metsik-aed-metsik-aeg |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2016 Tartu [[Kultuurikandja]] auhind (kultuurikorraldaja: Voronja galerii korterinäituste meeskond – Kaili Kask ja Raul Oreškin)<ref>{{Netiviide|autor=Kalle Paas|url=https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|pealkiri=Tartu jagas kultuuripreemiaid ja soovib saada Euroopa kultuuripealinnaks|väljaanne=Tartu2024|aeg=14. veebruar 2017|vaadatud=27.08.2021|arhiivimisaeg=27.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210827034505/https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2016 [[Kultuurkapital]]i Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Voronja galerii, aasta kultuuritegija * 2017 Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, aasta kultuuritegijad * 2020 Peipsimaa Turism – Voronja galerii, Peipsimaa aasta turismitegu * 2021 Eesti Teadusagentuur – Voronja galerii suvenäitus „KOLMAINSUS – Kunst. Teadus. Ulme”, teaduse populariseerimise I auhind * 2023 Kultuurkapitali aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, Voronja galerii ellukutsumine ja käimashoidmine ning koostöö erinevate kogukondadega == Viited == {{viited}} {{koord||NS=58.49598563866963|EW=27.237493830683277|tüüp=maamärk|name=/|article=/}} [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Eesti galeriid]] aj6pelgwr09055rk84eulz5n2hg3ya7 0 523526 7122203 7012856 2026-04-01T03:02:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122203 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib disainerist; moemaja kohta vaata artiklit [[Christian Dior (moemaja)]]}} [[Fail:Christian Dior 1954.jpg|pisi|Christian Dior]] '''Christian Ernest Dior''' ([[21. jaanuar]] [[1905]] – [[24. oktoober]] [[1957]]) oli prantsuse moedisainer. Ta on tuntud [[Christian Diori moemaja]] loojana (praegu on selle moemaja omanik [[Groupe Arnault]]). ==Lapsepõlv== Christian Dior sündis 21. jaanuaril 1905 [[Granville|Granville'i]] alevikus Normandias Põhja-Prantsusmaal viielapselise pere teise lapsena. Christian Diori isa [[Alexandre Louis Maurice Dior]] oli eduka väetist tootva firma omanik. Kui Christian Dior oli viieaastane, kolis tema perekond [[Pariis]]i, kus poiss veetis suurema osa lapsepõlvest. Noorena külastas ta Pariisis tihti muuseume ja galeriisid, millest ajendatuna tekkis tal huvi minna õppima arhitektuuri. Hoolimata oma soovist läks Christian Dior isa tahtel 1925. aastal õppima École des Sciences Politiques'i, et saada diplomaadiks.<ref name="biography">[http://www.biography.com/people/christian-dior-9275315]"Christian Dior Biography". Kasutatud: 25.09.2018</ref> ==Karjäär== Pärast kooli lõpetamist 1928. aastal avas Christian Dior kunstigalerii, mille asutamiseks oli talle raha andnud isa [[Alexandre Louis Maurice Dior]]. Ainus tingimus oli, et perekonnanime uksesildile ei kirjutata. Galeriis eksponeeriti näiteks [[Pablo Picasso]] töid. 1931. aastal, mil tema isa firmat tabas finantskrahh, oli Christian Dior sunnitud galerii sulgema. Samal aastal surid ka tema ema ja vanem vend. Pärast galerii sulgemist müüs Christian Dior oma teoste visandeid kuni 1935. aastani, mil ta palgati ajakirja [[Figaro Illustré]]sse illustratsioone tegema. Mõned aastad hiljem palkas moekunstnik Robert Piguet Christian Diori enda assistendiks.<ref name="biography"/> Alates 1937. aastast töötas Christian Dior Robert Piguet' käe all ning sai ka võimaluse töötada kolme Piguet' kollektsiooniga. Christian Diori sõnul õpetas Piguet talle lihtsuse eeliseid – seda, kust tõeline elegantsus tulema peaks. Ühe Christian Diori originaaldisaini, kleidi Cafe Anglais, võttis rahvas hästi vastu.<ref name="moemaja">[https://web.archive.org/web/20181001220606/https://mirodoor.com/news/the-house-of-dior-the-beginnings/578]Diori moemaja. Kasutatud: 28.09.2018</ref> 16. detsembril 1946 avas Christian Dior Pariisis oma ateljee ja poe aadressil Avenue Montaigne 30.<ref name="biography"/> 12. veebruaril 1947 ilmus Christian Diori esimene kevadsuvine kollektsioon "New Look", mis osutus revolutsiooniliseks. Tema kollektsiooni kandsid näiteks Ameerika filminäitleja [[Rita Hayworth]] ja Inglismaa baleriin [[Margot Fonteyn]]. Peale selle oli Christian Dior kutsutud Briti kuninglikule perekonnale oma kollektsioonist privaatset esitlust tegema, kuigi kuningas [[George V]] oli väidetavalt keelanud noortel printsessidel Elizabethil ja Margaretil "New Looki" kanda, sest tegu oli halva eeskujuga ajal, mil tšekisüsteem, kaupade jaotamise normeerimine oli endiselt jõus.<ref name="vogue">[http://www.vogue.co.uk/article/christian-dior]Faktid Christian Diorist ja moemajast. Kasutatud: 29.09.2018</ref> 1949. aastal oli Christian Diori firma kasum 12,7 miljonit dollarit. 1950. aastal hakkas ta disainima luksuskaupu, näiteks lipse, sukki, käekotte, karusnahku, ehteid ja salle.<ref name="history">[https://web.archive.org/web/20160419171905/http://www.fashionintime.org/history-of-dior/]History of Dior. Kasutatud: 29.09.2018</ref> ==Christian Diori moemaja== Kui Christian Dior nägi Avenue Montaigne 30 maja, tekkis temas soov saada selle hoone omanikuks – ta tahtis, et see oleks kodu tema kõrgmoe brändile. Asukoht oli ideaalne, sest maja paiknes suure hotelli lähedal. Välismaised turistid oli sihtrühm, kellele Christian Diori tooted olid mõeldud. Christian Dior oli veendunud, et suudab brändi hakata üles ehitama vaid nende seinte vahel, ning teatas Prantsusmaa ettevõtja ja oma koostööpartneri Marcel Boussaci peakontorisse, et soovib avada moemaja aadressil Avenue Montaigne 30. Christian Diori veendumus oli nii tõsine, et ideele vastuseisjaid ei olnud, hoolimata sellest, et moemajale oli kaalutud ka teisi asukohavariante. 16. detsembril 1946 umbes kella üheksa paiku hommikul õnnistas Christian Dior linnamaja sisse. Moemaja sisseõnnistamisele järgnesid ehitustööd, mis kestsid kuni tema esimese kollektsiooni esitluse hommikuni.<ref>[https://www.dior.com/couture/en_int/the-house-of-dior/the-story-of-dior/30-avenue-montaigne]Avenue Montaigne 30. Kasutatud: 01.10.2018</ref> Ametlikult arvatakse Diori asutamisaastaks 1947. aastat, sest siis esitles Christian Dior esimest korda oma kollektsiooni. 12. veebruaril 1947 avaldas Christian Dior debüütkollektsiooni ja esitles 90 rõivakomlekti. Kollektsioone "Corelle" ja "Huit" hakati kutsuma ühise nimega "New Look". Nime looja oli [[USA]] ajakirja Harper's Bazaar tekstikirjutaja Carmel Snow.<ref name="vogue" /> Christian Dior oli üks disainereid, kes tõi riietusse tagasi naiseliku silueti. Samuti olid tal kõrged standardid seoses helmestamise ja tikanditega, mida ei olnud kümne aasta vältel esitletud.<ref>[https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2007/sep/22/fashion.features]Elustiil, Christian Diori esimene kollektsioon. Kasutatud: 28.09.2018</ref> Christian Diori kollektsioonides peegeldus tema armastus lillede ja aedade vastu, mis sai alguse juba sünnikodust [[Granville|Granville']]is. Mereäärse villa aedades omandas Christian Dior unikaalsed aianduslikud teadmised. Kollektsioonides kasutas ta kõige enam roosimotiive ja ka parfüümide puhul on roos olnud tema inspiratsiooniallikas. Roosimotiiv meenutas mehele tema kunagist roosiaeda, kus ta veetis palju aega. Christian Diori jaoks oli roosiaed Granville'i sümbol. Naiselike siluettide ja lillemotiividega oli Christian Dior üks disaineritest, kes tõi naistemoodi naiseliku riietuse.<ref>[http://www.dior.com/couture/en_int/the-house-of-dior/the-story-of-dior/a-passion-for-gardens-and-flowers]Dior’s passion for garderns. Kasutatud: 29.09.2018</ref> Christian Diori revolutsiooniline kollektsioon "New Look" on tuntud ümara õlajoonega ülaosa, piha kohale tõmmatud vöö ja materjalirohke seeliku poolest. "New Look" esindas moemaailmas ultranaiselikkust. Pärast aastaid sõjaväe- ja tsiviilvormiriietust ning rätsepatele kehtestatud piiranguid pakkus Christian Diori looming uut välimust ja seisukohta moemaailmas.<ref>[https://www.metmuseum.org/toah/hd/dior/hd_dior.htm]Christian Diori eluloo kokkuvõte. Kasutatud: 28.09.2018</ref> Christian Diori disainide rohkus andis tugeva kontrasti üleüldisele meeleolule, mis valitses Euroopa sõjajärgses maailmas. Christian Diori tegevusajal taaselavnes moetegevus Pariisis.<ref name="vogue" /> ==Diori elu viimane periood== 1957. aastal sõitis Christian Dior Itaalia linna [[Montecatini]]sse puhkusele. Itaalias olles sai ta 23. oktoobril 1957 kolmanda südameataki ja suri 52-aastaselt. Christian Diori koostööpartner Marcel Boussac saatis oma eralennuki Montecatinisse, et tuua Christian Diori surnukeha tagasi Pariisi. Christian Diori matustel osales umbkaudu 2500 inimest, kaasa arvatud tema töötajaskond ja mitmed kuulsad kliendid. Ta maeti [[Cimetière de Calliani]]sse Prantsusmaal. Juba Christian Diori surma ajal teenis Diori moemaja rohkem kui 20 miljonit dollarit aastas.<ref name="biography"/> ==Huvitavat == *Christian Diori parfüüm [[Miss Dior]] (1947) on saanud nime tema õe Catherine Diori järgi.<ref name="history"/> *Christian Dior oli 1950. aastal laulja ja näitleja [[Marlene Dietrich]]i disainer [[Alfred Hitchcock]]i filmis "Stage Fight". *[[Yves Saint Laurent]] avaldas oma esimese kollektsiooni Christian Diori kollektsioonina.<ref name="history"/> *Christian Dior oli tuntud väga [[ebausk]]liku inimesena ning see omadus süvenes vanemaks saades. Igas kollektsioonis oli üks mantel, mis oli nimetatud tema kodukoha järgi, iga moeetenduse lõppedes kandis vähemalt üks modell [[maikelluke]]stest lillekimpu. Christian Dior ei alustanud oma moeetendust mitte kunagi enne seda, kui oli tarokaartide panijaga konsulteerinud.<ref name="vogue"/> *Diori esimene parfüümipood avati 1948. aastal.<ref name="moemaja"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:dior, Christian}} [[Kategooria:Prantsuse moeloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1957]] 43kt9qhgmbojvfolo74tt0w32qq40xi 0 528011 7122385 7037304 2026-04-01T10:36:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122385 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = David Hockney | Taustavärv = | pilt = David Hockney 2017 at Flash Expo.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1937|7|9}} | sünnikoht = [[Bradford]] [[West Yorkshire]]'i [[linnkrahvkond]] [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[inglased|inglane]] | a1 = Tegevusala | a2 = kunstnik | b1 = Haridus | b2 = [[Bradford College|Bradfordi kunstikool]] (1953–1958)<br />{{murdmata|[[Royal College of Art|Inglise kuninglik kunstikolledž]] (1959–1962)}} }} '''David Hockney''' <!--{{post-nominals|country=GBR|size=100%|sep=,|OM|CH|RA}}--> (sündinud [[9. juuli]]l [[1937]] [[Bradford]]is) on [[Inglased|briti]] kunstnik. Tihti liigitatakse tema kunsti [[popkunst]]iks, kuid kunstniku enda sõnul ei ole tema kunst seda mitte. Hockney teoste tehnikad ja stiilid on väga varieeruvad.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Lucie-Smith, E|pealkiri=Lives of The Great Modern Artists|aasta=1999|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson|lehekülg=305}}</ref> == Lapsepõlv == Kunstnik sündis 1937. aastal Laura ja Kenneth Hockney töölisperes<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.davidhockney.com/bio.shtml|Pealkiri=About David Hockney|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>, kus kasvas kokku viis last. Lapsed kasvasid metodistlikus vaimus ja käisid [[pühapäevakool]]is. Kodust sai Hockney kaasa isa tugeva sõjavastase meelsuse.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Souter, A|URL=http://www.theartstory.org/artist-hockney-david-life-and-legacy.htm|Pealkiri=David Hockney Artist Overview and Analysis|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=12.04.2019}}</ref>  Hockney teadis juba väga noorelt, et soovib edaspidi tegelda kunstiga. Ta õppis hästi ja oli andekas laps. 11-aastaselt sai Hockney stipendiumi Bradfordi keskkoolis õppimiseks, mis oli sellel ajal üks kõrgemalt hinnatud koole Inglismaal. Enne gümnaasiumi jõudmist avaldas poiss soovi minna üle kunstisuunaga õppele mõnes teises Bradfordi koolis, kuid tal soovitati enne omandada põhiharidus.<ref name=":1" /> Tema koolis oli aga kombeks, et reaalainetes edukad õpilased ei raiska oma aega sellistes kooli arvates "vähem oluliste ainete tundides" nagu kunstiõpetus. Seetõttu kukkus Hockney enda sõnul meelega eksamitel läbi. Küll aga joonistas ta [[koomiks]]eid kooliajalehele.<ref name=":1" /> == Kunstiharidus ja mõjutused == 16-aastaselt võeti Hockney vastu tunnustatud [[Bradford]]i kunstikooli, kus ta oli üks väheseid töölisperest pärit lapsi. Enda sõnul õppis ta koolis hommikust õhtuni, veetes kunstikoolis tihti 12-tunniseid päevi.<ref name=":1" /> Ta lõpetas kooli suurepäraste tulemuste ja kiitusega. Enne edasiõppimist pidi Hockney teenima kaks aastat ajateenistuses. Olles aga väga põhimõttekindel sõja- ja relvadevastane, töötas ta need teenistusaastad haiglas sanitarina. Seal tutvus Hockney vene balleti suurpatrooni [[Sergei Djagilev]]i loominguga, kes ei varjanud oma [[homoseksuaalsus]]t ning inspireeris ka Hockneyt kapist välja tulema.<ref name=":2" /> 1967. aastani oli homoseksuaalsus Inglismaal [[illegaalne]], mistõttu pälvis Hockney julgus ka omajagu tähelepanu. Läbi aastate on kunstnik end pidanud [[seksuaalvähemus]]te õiguste eest seisvaks aktivistiks. Homoerootilisusel on alati olnud koht Hockney kunstis.<ref>{{Netiviide|Autor=Heardman, A|URL=https://www.mutualart.com/Article/Sex--Class-and-Queer-Expression--Underst/E832E0A26B13DCE0|Pealkiri=Sex, Class and Queer Expression: Understanding David Hockney's Fascination With Pools|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> [[Fail:David Hockney, RA London, 2012-02.jpg|pisi|283x283px|David Hockney näitus Inglise kuninglikus kunstiakadeemias, 2012]] 1959. aastal võeti David Hockney vastu Inglise kuninglikku kunstikolledžisse. Hockney kursusekaaslased jagunesid kunstniku enda sõnul suuresti kaheks: ühed tegelesid rohkem klassikalisse suunda kuuluva kunstiga ning teised eksperimenteerisid ja katsetasid kätt abstraktse ekspressionismi alal. Õpingute ajal kuulus Hockney viimasesse gruppi. [[Abstraktsionism|Abstraktse kunsti]] perioodi Hockney elus võib pidada rohkem oma stiili ja isiksuse otsimiseks kui millekski muuks. Juba varastes teostes on ta proovinud mitmel viisil kujutatut humaniseerida. Algul tegi ta seda, kirjutades teostele midagi, mis viitab pildil kujutatule. Hiljem lisandusid ka robustsed inimfiguurid.<ref name=":0" /> Vaatamata andekusele tekkis Hockneyl [[Kuningliku Kunstikolledž|kuningliku kunstikolledž]]i lõpetamisega raskusi. Ta kukkus läbi kunstiajaloo ainetes<ref name=":1" /> ega esitanud lõputööga kohustuslikult kaasnema pidanud esseed. Sellest hoolimata lõpetas Hockney kolledži kuldmedaliga.<ref name=":2" /> == Looming ja elukäik == Esimene suurema avalikkuse ees toimunud näitus, millest kunstnik osa võttis, oli 1961. aastal toimunud noorte kaasaegsete kunstnike näitus, mida peetakse ka briti popkunsti sünniks.<ref name=":0" /> 1961. aasta kujundas David Hockney kunstnikukarjääri ka teistel viisidel. Tema pildikeel muutus aina vähem [[Abstraktsionism|abstraktseks]], enam ei olnud figuuri kujutamine pildil robustne ega juhuslik, vaid inimesed said piltidel keskseks teemaks. Sama aasta suvel reisis ta esmakordselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus tutvus nii USA kunstimaastiku kui ka populaarsete geiklubidega. Reisi sai ta endale lubada ainult tänu oma teoste müümisele.<ref name=":1" /> Sel eluperioodil kujunes välja Hockney iseloomulik välimus – blondeeritud juuksed ja ümarate raamidega prillid.<ref name=":0" /> Legendi kohaselt ajendas kunstniku juukseid blondeerima juuksetoodete firma Clairoli reklaam, mille tunnuslauseks oli "Kõik peaksid blondiks saama!"<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Cascone, S|URL=https://news.artnet.com/art-world/andy-warhol-photos-david-hockney-982736|Pealkiri=How Adorable Was Young David Hockney? See These Never-Before-Published Warhol Polaroids.|Väljaanne=|Aeg=2018|Kasutatud=12.04.2019}}</ref> Hockney esimene isikunäitus toimus 1963. aastal [[John Kasmini galerii]]s Inglismaal ja seda saatis suur edu.<ref name=":2" /> Erinevalt enamikust kaasaegsetest kunstnikest oli Hockney peatselt pärast kunstikolledži lõpetamist piisavalt edukas, et elada ära vaid kunsti tegemisest. 1963. aastal kolis ta [[Los Angeles]]se. Kunstniku enda sõnade kohaselt jõudis ta vaid nädala ajaga, tundmata linnas kedagi, omandada autojuhiloa, osta auto, sõita Las Vegasesse, võita seal kasiinos raha ja leida endale ateljee.<ref name=":0" /> Ameerikas tutvus Hockney ka paljude ajalukku läinud kunstnikega, teiste hulgas ka [[Andy Warhol]]iga, kes jäädvustas Hockney ka mõnele polaroidfotole, mida plaanis kasutada oma ajakirjas Interview.<ref name=":3" /> Ameerikas valminud teosed kuuluvad Hockney kuulsamate tööde hulka. California kujutamisest sai Hockney 1960. aastate peateema.<ref>{{Raamatuviide|autor=Melia, P. Luckhardt, U|pealkiri=David Hockney|aasta=2007|koht=New York|kirjastus=Prestel Publishing|lehekülg=56}}</ref> Kunstnik olevat veetnud lõputuid tunde [[Santa Monica]] sadamasillal ning jälginud rannas olnud inimesi, kellest inspireerituna valmisid hiljem ateljees teosed.<ref name=":1" /> Sellest perioodist pärit teosed kujutavad tihti just poolpaljaid märja kehaga mehi. Tihti on kujutatud stseene pesemisruumist või välibasseinist. Erinevalt Inglismaal valminud maalidele olid [[California]]s loodud teosed päikeselise valgusega ja väga selgejoonelised. Neis teostes oli näha California elustiili ja loodust. Sel ajal vahetas Hockney ka õlivärvid akrüülvärvide vastu ja hakkas tegema fotosid, jäädvustamaks eluolu.<ref name=":0" /> Järgmistel aastatel reisis Hockney tihti USA ja Inglismaa vahel ja pidas loenguid mitmes USA ülikoolis.<ref name=":2" /> Ta oli kunstnikuna palju kuulsust kogunud ning ainuüksi 1966. aastal toimus Euroopas viis tema isikunäitust.<ref name=":0" /> 1968. aastal jäi Hockney pikemaks ajaks Inglismaale, kus elas koos oma armastatu [[Peter Schlesinger]]iga. Hockney ja Schlesinger tutvusid Californias ja kunsti õppinud Peterist sai Hockney modell. 1970. aastal läks paar lahku ning see sündmus on jäädvustatud ka Hockney elust ja tööst rääkivas dokumentaalfilmis "Suurem sulpsatus" ("A Bigger Splash"), mida lahkumineku ajal filmiti. 1970. aasta ei olnud aga Hockney elus vaid negatiivse alatooniga, sel aastal sai teoks ka Hockney esimene retrospektiivnäitus Londoni [[Whitechapel]]i [[kunstigalerii]]s.<ref name=":0" /> 1971. aastal kolis Hockney mõneks ajaks Pariisi, kus tal valmisid oforttehnikas teosed samal aastal surnud Picasso mälestuseks. Hockney oli pidanud Picassot eeskujuks alates 1960. aastal [[London]]is [[Tate Modern|Tate'i]] muuseumis nähtud [[Pablo Picasso|Picasso]] isikunäitusest.<ref name=":0" /> 1972. aastal valmis kunstnikul teos "Kunstniku portree (bassein kahe figuuriga)" ("Portrait of an Artist (Pool with Two Figures)"), millel on kujutatud Hockneyle iseloomulikku basseini, kus üks mees ujub ja teine, ülikonda kandev mees, seisab basseini ääres. Kujutatud on arvatavasti Hockney eelmist poiss-sõpra Peter Schlesingeri ja tema uut kaaslast. Maal on väga iseloomulik Hockney California stiilile – selged ja soojad värvid, selgete piirjoontega lihtsad kujutised, maali esiplaanile tõstetud figuurid, perspektiiviga mängimine ja homoerootiline alatoon. 2018. aastal müüdi maal oksjonil 90,3 miljoni dollari eest. Sellest sai maailma kõige kallim kunstiteos, mis on müüdud kunstniku eluajal.<ref name="Guardian" /><ref name=Telegraph/> <ref name=CNN/> 2019. aastal müüdi aga [[Jeff Koons]]i skulptuur "Jänes" ("Rabbit") 91 miljoni dollari eest ning David Hockney kaotas senise tiitli.<ref>{{Netiviide|Autor=Oscar Holland|URL=https://edition.cnn.com/style/article/jeff-koons-rabbit-auction-record/index.html|Pealkiri=Jeff Koons' $91M 'Rabbit' sculpture sets new auction record|Väljaanne=CNN|Aeg=16.05.2019|Kasutatud=04.06.2019}}</ref> == Kunstimeediumid == Hockney on karjääri jooksul tundnud huvi erinevate kunstimeediumide vastu ning 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses telliti temalt mitmete teatrilavastuste lavakujundused. Nende projektide hulka kuuluvad ka mitmed kostüümi- ja lavakujundused New Yorgi [[Metropolitan Opera]]le.<ref name=":0" /> Lavakujundustega samaaegselt leidis Hockney enda jaoks taas [[fotograafia]], seekord aga mitte dokumenteerimiseks, vaid puhtalt kunstilisel eesmärgil. Ta tegi mitmeid polaroidfotodest koosnevaid kollaaže. Hiljem vahetas ta polaroidkaamera välja 35-millimeetrise kaamera vastu.<ref name=":0" /> Erinevate tehnikate hulka, mida Hockney on kunsti tegemiseks kasutanud, kuulub ka iseäralik 1978. aastal valminud seeria "Paper Pools" ("Paberbasseinid"). Ta valmistas metallist raami, mis eraldas teose eri värvi osasid ja pani selle paberile, siis valas paberi ja värvi massi vastavatesse raami osadesse. Teose kuivamise järel eemaldati metallist raam ja teos oligi valmis. Sellesse seeriasse kuulub 29 teost, mis kõik valmisid vaid kuue nädala jooksul.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Livingstone, M|URL=https://www.artsy.net/article/phillips-david-hockney-paper-pools|Pealkiri=David Hockney: Paper Pools|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 1980. aastatel eksperimenteeris Hockney nii arvutite kui ka [[faks]]idega, luues abstraktseid teoseid, mida ta nägi paberil alles pärast seda, kui need olid juba valmis. Ta saatis faksi teel teoseid enamasti sõpradele. Oksjonil on faksiga loodud teoseid müüdud üllatavalt suurte summade eest, vaatamata tõsiasjale, et kunstnik ise peab neid väärtusetuks.<ref name=":4" /> 2004. aastal leidis kunstnik enda jaoks taas [[maastikumaal]]i. Ta hakkas maalima sünnikodu läheduses olevat loodust. Seda on ta jäädvustanud nii maalil, [[videokollaaž]]il kui ka [[iPad]]i joonistustel.<ref name=":2" /> == Lisaks == 2019. aastal avati Hockney ja [[Vincent van Gogh]]i näitus Van Goghi muuseumis [[Amsterdam]]is. Näitus esitleb Hockneyt kui meie aja Van Goghi. Mõlemad kunstnikud on leidnud inspiratsiooni loodusest ja aastaaegade vaheldumisest. Samuti on Hockney kogu karjääri vältel, eriti vanemas eas olnud inspireeritud Vincent van Goghi teostest ja oskusest anda edasi lihtsaid vaateid niivõrd kõnekalt.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.vangoghmuseum.nl/en/stories/hockney-van-gogh-two-painters-one-love#10|Pealkiri=Two painters, one love|Väljaanne=Van Gogh Museum|Aeg=2019|Kasutatud=15.04.2019}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1990. aastal loobus Hockney talle pakutud rüütliseisusest, leides, et auhindadel ja muul tunnustusel ei ole tema jaoks suurt väärtust.<ref>{{Netiviide|Autor=Booth, R|URL=https://www.theguardian.com/artanddesign/2012/jan/01/david-hockney-order-of-merit1|Pealkiri=David Hockney joins Order of Merit|Väljaanne=The Guardian|Aeg=2012|Kasutatud=15.04.2019}}</ref> 2011. aastal nimetati David Hockney 1000 kunstniku seas tehtud küsitluse põhjal aegade kõige mõjukamaks briti kunstnikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Alberge, D|URL=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/art/news/hockney-named-britains-most-influential-artist-6266285.html|Pealkiri=Hockney named Britain's most influential artist|Väljaanne=The Independent|Aeg=2011|Kasutatud=14.04.2019}}</ref> == Ülevaade == Hockney karjääri vältel on tema kui kunstniku stiil olnud pidevas muutumises. Noorpõlve abstraktsionism muutus ajapikku moodsaks realismiks, mille kaudu enamik inimesi Hockneyt tänapäeval tunnebki. Sellest hoolimata ei ole vähem olulised kunstniku iPadi joonistused, fotokunst ega ka faksiga loodud kunst. Hockney realistlikumad [[California]] perioodi teosed moodustavad briti popkunsti perioodi tuumiku, vaatamata kunstniku enda vastandlikule arvamusele.  ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Guardian>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2018/nov/15/david-hockney-painting-record-auction-living-artist |title=David Hockney painting sells for $90.3m, a record for a living artist |trans-title= |date=16. november 2018 |accessdate=16.11.2018 |website=TheGuardian.com |language=en }}</ref> <ref name=Telegraph>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2018/11/16/david-hockney-painting-smashes-record-living-artist-artwork/ |title=David Hockney painting smashes record for living artist as artwork fetches $90 million at auction|work=The Telegraph|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> <ref name=CNN>{{cite news|url=https://www.cnn.com/style/article/david-hockney-auction-christies/index.html |title=David Hockney painting poised to smash auction records|website=CNN|accessdate=16. novembril 2018|language=en}}</ref> }} ==Kirjandus== * Weschler, L. ''Cameraworks'' (1984), [[Alfred A. Knopf]], ISBN 0-394-53733-5 * Geldzahler, H., Knight, C., Kitaj, R. B., Schiff, G., Hoy, A., Silver, K. E. and Weschler, L. ''David Hockney: A Retrospective (Painters & sculptors)'' (1988), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-23514-7 * Shanes, E. ''Hockney Posters'', (1988), [[Crown Publishing Group]], ISBN 0-517-56584-6 * Luckhardt, U. and Melia, P. ''David Hockney: A Drawing Retrospective'' (1995), Thames and Hudson, London, ISBN 0-500-09255-9 * Livingstone, M. ''David Hockney: Space and Line'' (1999), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-74-1 * Livingstone, M. ''David Hockney: Painting on Paper'' (2002), Annely Juda Fine Art, London, ISBN 1-870280-95-4 * Livingstone, M. ''David Hockney: Egyptian Journeys'' (2002), [[American University in Cairo Press]], Cairo, ISBN 977-424-737-X * Frémon, J. ''David Hockney, Close and far'' (2001), ISBN 978-2868820532 * Howgate, S. ''David Hockney Portraits'' (2006), [[National Portrait Gallery, London National Portrait Gallery]], ISBN 1-85514-362-3 * Melia, P., Luckhardt, U. ''David Hockney: Paintings'' (2007), [[Random House Prestel]], Munich, ISBN 3-7913-3718-1 * Becker, C., Livingstone, M. ''David Hockney'' (2009), Swiridoff Verlag, Künzelsau, ISBN 3-89929-154-9 * Sykes, C. S. ''Hockney: The Biography'' (2011), [[Random House|Century]], ISBN 1-84605-708-6 * Seckiner, S. ''South'' (''Güney'') (2013), consists of 12 article and essays. One of them, American Collectors, re-focus on David Hockney's importance in the philosophy of art. ISBN 978-605-4579-45-7 . * Dagen, P. ''David Hockney, The Arrival of Spring in Woldgate'' (2015), ISBN 9782868821188 ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|David Hockney}} *[http://www.davidhockney.co/ davidhockney.co Official website] * [https://thedavidhockneyfoundation.org/ The David Hockney Foundation] *[https://www.nytimes.com/2009/10/18/arts/design/18kino.html?ref=arts David Hockney's Long Road From Los Angeles to Yorkshire, ''The New York Times'', 15 October 2009] * [http://www.yocc.co.uk Hockney Yorkshire Wolds Art Locations] {{JÄRJESTA:Hockney, David}} [[Kategooria:Inglise kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] 82fv6vw9z6g4fuql91izybevkfankuf 0 530339 7122061 5852581 2026-03-31T18:49:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122061 wikitext text/x-wiki '''Brooksi seadus''' on tuntud tarkvaraarenduspõhimõte, mille esitas [[Fred Brooks]] 1975<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Brooks%27s_law|Pealkiri=Brook's law|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> avaldatud raamatus "The Mythical Man-Month" - “adding manpower to a late software project makes it later”<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=techopedia|URL=https://www.techopedia.com/definition/18085/brooks-law|Pealkiri=Brooks' Law|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Brooks väidab, et mida hiljem lisada hilinenud tarkvaraprojektile tööjõudu juurde, seda hiljem see projekt valmib. Brooksi enda sõnul on see väga lihtsustatud, kuid osutab peamistele teguritele, mis seletavad selle põhjuseid: # Uutel inimestel võtab projekti sisseelamine aega. Tarkvaraprojektid on üldiselt keerukad ettevõtmised ning projekti uutel töötajatel tuleb end kurssi viia eelnevalt tehtud tööga. Tihtipeale nõuab see projektis juba töötavate ressursside ümbersuunamist uute töötajate abistamisele. See vähendab ajutiselt ka nende tootlikkust, samas kui uued töötajad ei aita veel oluliselt kaasa. Samuti on oht, et uued töötajad teevad alguses vigu, mis lükkavad projekti tähtaega veelgi edasi. # Personali suurenemine tõstab kommunikatsiooni üldkulusid, sealhulgas sidekanalite arvu ja mitmekesisust. Mida rohkem on projektis inimesi, seda raskem on tagada informatsiooni kõigini jõudmist. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * F.P. Brooks, Jr., ''The Mythical Man-Mon''th, anniversary ed., Addison-Wesley, Reading, Mass., 1995. [[Kategooria:Tarkvaraarendus]] d11f2klqwq63ergyn56dw0rl56buugv 0 530607 7122425 6354948 2026-04-01T11:34:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122425 wikitext text/x-wiki '''Dekodeerimine''' (''[[Decode|decoding]]'') on kodeeritud teksti või signaali avamine või tõlgendamine, kasutades kindlat [[kood]]i.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Salupere, Silvi; Kull, Kalevi (toim.)|pealkiri=Semiootika|aasta=2018|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Interpreteerimise ehk [[Tõlgendamine|tõlgendamise]] (''[[interpretation]]'') erijuhtum<ref name=":0" />. Selle vastandmõisteks võib lugeda [[Kodeerimine|kodeerimist]] (''[[encoding]], [[coding]]''). Dekodeerimise mõiste on enamasti kasutusel semiootika, kuid ka infotehnoloogia valdkonna terminoloogias. Eesti keeles on tegu inglise keelest tulnud võõrsõnaga, mis otsetõlkes tähendab kodeeritud mõiste dešifreerimist või tõlkimist (''"decipher or translate a coded message"'').<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etymonline.com/word/decode#etymonline_v_29340|Pealkiri=Decode (v.)|Väljaanne=Online Etymology Dictionary|Aeg=|Kasutatud=7.10.2018}}</ref> Verb koosneb eesliitest ''de-'' (eemaldamine, eraldumine, äramuutmine, alanemine) ning sõnast [[Kodeerimine|kodeerima]] (koodi rakendama, informatsiooni esitusvormi sihipäraselt muutma, tingmärkidega asendama).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=dekodeerima&F=M&C06=en|Pealkiri=dekodeerima|Väljaanne=Eesti Keele Instituut|Aeg=|Kasutatud=7.10.2018}}</ref> == Dekodeerimine kultuurisemiootikas == [[Kultuurisemiootika]]s esineb dekodeerimise mõiste [[Umberto Eco]] kooditeoorias. [[Kood]] on üldisemalt teadlikult või teadvustamata reeglistik, [[semiootika]]s tähendust andvad ehk märke kodeerivad reeglistikud. Teksti kui koodi dekodeerimisel või tõlgendamisel on Eco järgi mitmeid võimalusi ([[ekstrakodeerimine]], mis jaguneb üle- ja alakodeerimiseks): "Kui teose loomine on sõnumi kodeerimine autori poolt ja lugemine või analüüs selle sõnumi dekodeerimine, siis dekodeerimise raskuste puhul võib aset leida "optimaalsest mõistmisest" hälbimine, ekstrakodeerimine oma kahes variandis: ülekodeerimine tähendab mingile teosele tegelikkusest palju rikkama sisu omistamist, alakodeerimine aga keeruka teose lihtsustamist taju- ja analüüsiprotsessides."<ref name=":0" /> == Dekodeerimine muusikasemiootikas == Muusikasemiootikas esineb dekodeerimise mõiste Gino Stefani formuleeritud muusikalise kompetentsuse mudelis. Muusika puhul dekodeerimisvõimalus rangelt võttes puudub ning autori eesmärkide tuvastamine polegi muusikasemiootika alaste tööde eesmärk. Muusika ei ole universaalne keel ning seetõttu esinevad kaht tüüpi kodeerimistakistused. Esimese puhul on takistuseks koodiline ebakompetentsus (''codal incompetence''), teisel juhul koodiline interfents (''codal interfents''). Kuna saatja ja vastuvõtja intentsioonid, märgivaramu, arusaamad, kontekst jms on erinevad, polegi võimalik muusikateoseid ühel tähendustasandil kodeerida või dekodeerida."<ref name=":0" /> == Dekodeerimine sotsiosemiootikas == [[Sotsiosemiootika]]s esineb dekodeerimise mõiste [[Claude Shannon]]i ja [[Warren Weaver]]i klassikalises kommunikatsiooniskeemis, kus lihtsustatult toimub teksti kodeerimine, selle edastamine, vastuvõtmine ning dekodeerimine. Võib võrrelda ka [[Ferdinand de Saussure|Saussure]]’i kõneringi skeemiga.<ref name=":0" /> [[Fail:Saussure-cours-p-027.png|pisi|Saussure'i kõneringi skeem]] == Dekodeerimine õigussemiootikas == Kui [[õigusnorm]] kujutab [[õigussemiootikas]] endast [[kood]]i, siis on omaette küsimus, kuidas toimub nende normide dekodeerimine. Põhiliseks probleemiks on juriidilis-tehniliste terminite tõlgendamine loomuliku keele vaatenrugast.<ref name=":0" /> [[Roberta Kevelson]]i [[Charles Sanders Peirce|Peirce]]’il põhineva lähenemise järgi on õiguse kui märgisüsteemi kodeerimise ja dekodeerimise protsessi võimalikkus üldse küsitavuse all, sest [[juriidiline kood]] on pidevas muutumises. Konservatiivses [[õigusdogmaatikas]] on õiguse näol tegu suletud süsteemiga, [[Charles Sanders Peirce|Peirce]]’i järgi on aga süsteemide tõlgendamine dünaamiline protsess.<ref name=":0" /> == Dekodeerimine linnasemiootikas == [[Linnasemiootikas]] esineb dekodeerimise mõiste seoses ruumiobjektide funktsionaalsusega. [[Semiootika]] seisukohast on arhitektuurilise objekti puhul oluline mitte niivõrd füüsiline kui koodide alusel omavahel seostuvate tähenduslike vormide tähendus. Kui eesmärgipäraselt tehiskeskkonna loomisel on oluline uute funktsioonide kasutuselevõtt, siis peaks olemas olema ka šiffer dekodeerimiseks.<ref name=":0" /> == Dekodeerimine biosemiootikas == [[Biosemiootika]]s esineb dekodeerimise mõiste [[mäluprotsessi struktuur]]i kirjelduses, mis on üldiselt sarnane [[kommunikatsiooniprotsess]]iga. Dekodeerimine järgneb siin registreerimisele-kodeerimisele, hoidmisele-ülekandele ning tähendab taastamist, taasleidmist.<ref name=":0" /> == Dekodeerimine zoosemiootikas == [[Zoosemiootika]]s esineb dekodeerimise mõiste [[Thomas Sebeok|Thomas A. Sebeoki]] kommunikatsioonimudelis ning zoosemiootika uurimisplatvormis, kus ta käsitleb kommunikatsiooni aspekte ja etappe kuue põhiküsimuse vormis: kuidas loom kodeerib oma teate, millise kanali kaudu edastab, kuidas vastuvõtjaks olev loom dekodeerib, milline on võimalik teadete repertuaar, millised on see koodi omadused ning milline roll on kontekstist pärineval informatsioonil.<ref name=":0" /> == Dekodeerimine infotehnoloogias == Arvutiterminoloogias on dekodeerimine kodeeritud vormi teisendamine algupärasesse märkide järjestusse. Kodeerimist ja dekodeerimist kasutatakse enamasti andmete (''data'') sidumisel, võrgustike loomisel, ladustamisel või teisaldamisel, salvestamisel ning kasutamisel.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.techopedia.com/definition/13605/decoding|Pealkiri=Decoding.|Väljaanne=Techopedia|Aeg=|Kasutatud=7.10.2018}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>,<ref>{{Netiviide|Autor=Rouse, Margaret|URL=https://searchnetworking.techtarget.com/definition/encoding-and-decoding|Pealkiri=Encoding and decoding.|Väljaanne=TechTarget|Aeg=|Kasutatud=7.10.2018}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kodeerimine]] [[Kategooria:Semiootika]] 8u1om37mqrxwgwhbtlo9yi3dqxbrfaa 0 535505 7122206 6378072 2026-04-01T03:48:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122206 wikitext text/x-wiki [[Pilt:FIFA WC-qualification 2014 - Austria vs Ireland 2013-09-10 - Ciaran Clark 04.JPG|pisi|Ciaran Clark (2013)]] '''Ciaran Clark''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1989]] [[Harrow]]'s) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Iirimaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib Inglismaa esiliigaklubis [[Sheffield United]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis]]es. Ta mängib põhiliselt [[keskkaitsja]]na, kuid võib mängida ka [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja|vasakkaitsjana]]. Ta alustas klubikarjääri [[Aston Villa FC|Aston Villas]], mille noortesüsteemiga liitus ta 2000. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2009. aastal. Alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|2010–11]] kuulus ta Aston Villa põhikoosseisu. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 27. novembril 2010 mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. Clark mängis Aston Villas kuni hooajani [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], mil Aston Villa jäi liigas viimaseks ja langes esiliigasse. 2016. aasta augustis sõlmis ta lepingu Inglismaa esiliigasse kuuluva [[Newcastle United FC|Newcastle United]]iga.<ref>[https://www.nufc.co.uk/news/archive/united-complete-clark-capture "United Complete Clark Capture"]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Newcastle United. 3.8.2016. Vaadatud 7.2.2019</ref> Hooajal 2016–17 tuli Newcastle United esiliiga võitjaks ja tõusis Premier League'isse. 2017. aastal valiti Clark Newcastle Unitedi aasta mängijaks. 2022. aasta juulis läks ta Newcastle Unitedist üheks hooajaks laenule Sheffield Unitedi. Clark mängis Inglismaa noortekoondistes, kuid täiskasvanuna otsustas hakata esindama Iirimaad. Debüüdi Iirimaa jalgpallikoondises tegi Clark 8. veebruaril 2011 [[sõprusmäng]]us [[Walesi jalgpallikoondis|Walesi]] vastu. Esimese värava lõi ta koondise särgis 6. veebruaril 2013 sõprusmängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Ta kuulus Iirimaa koondisse [[UEFA Euro 2016|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. == Saavutused == ;Newcastle United *[[EFL Championship]]: 2016–17 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nufc.co.uk/teams/first-team/ciaran-clark Profiil Newcastle United F.C. kodulehel] {{UEFA Euro 2016 Iirimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Clark, Ciaran}} [[Kategooria:Iirimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]] [[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] basw1ekytkbnis866nllinyl120ok5a 0 535623 7121944 5211867 2026-03-31T15:36:26Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] 7121944 wikitext text/x-wiki '''Endla linnuala''' on [[linnuala]], mis hõlmab alasid [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]], [[Järva maakond|Järva]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. Linnuala pindala on umbes 10 000 ha.<ref name="EELIS">{{EELIS|rahvala|-709766363}} (vaadatud 08.02.2019)</ref> Kaitseala on moodustatud [[2004]], et teiste seas kaitsta järgmisi linnuliike: [[kaljukotkas]], [[soo-loorkull]], [[punaselg-õgija]].<ref name="EELIS"/> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{EELIS|rahvala|-709766363}} [[Kategooria:Eesti kaitsealad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Järva maakond]] [[Kategooria:Jõgeva maakond]] [[Kategooria:Eesti Natura 2000 alad]] mcz3iuh84y9bl9rjiyfsevgaiy0bklo 0 535664 7122190 7121533 2026-04-01T00:07:01Z Alexis Jazz 114580 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:20260315-DSCF8600.jpg]] → [[File:Pahad Seemned performing in 2026.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] 7122190 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Jaan Pärn ja Pahad Seemned | pilt = Pahad Seemned performing in 2026.jpg | pildiallkiri = Pahad Seemned esinemas 2026.a. [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i aastapäeval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Eesti]] | stiil = | tegev = 1998–... | plaadifirma = Uganda Records | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Jaan Pärn<br>[[Mait Metspalu]]<br>[[Lauri Kulpsoo]]<br>Juhan Javoiš<br>[[Jüri-Ott Salm]] | endised_liikmed = Ann Ideon }} '''Pahad Seemned''' (ka '''Jaan Pärn ja Pahad Seemned''') on 1998. aastast [[Tartu]]s tegutsev [[Rokkmuusika|rokkansambel]].<ref name="Pikk">https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1534{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="Müürileht">https://www.muurileht.ee/jaan-parn-ja-pahad-seemned-praktiliselt-valmis-2022/</ref><ref name="TPostimees">https://tartu.postimees.ee/7532851/loodusteadlaste-bandi-ammu-praktiliselt-valmis-album-sai-lopuks-paris-valmis</ref> Algusaastatel kandis [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i Levimuusikaansambli nime.<ref name="Pikk" /> Praeguse nime võttis kollektiiv 2003. aastal.<ref name="Pikk" /> Ansambel koosneb peamiselt [[Tartu Ülikool]]i loodusteadlastest.<ref name="Muusikteadlased">https://tartu.postimees.ee/317446/muusikteadlased-uurivad-kaamerapilti</ref> Ansambel esines 2010. aasta [[ETV]] "[[Teadlaste Öö|Teadlaste öö]]" saates.<ref name="Muusikteadlased" /> Jaan Pärna ja Pahade Seemnete muusikat on kasutatud 2020. aastal [[digikultuuriaasta]] ühe minuti filmide seas [[Andres Keil]]i ja [[Madis Reimund]]i filmis "Kevad".<ref name="Digi">https://jupiter.err.ee/1140400/uhe-minuti-filmid-2020-digikultuuriaasta</ref> "Pahad Seemned" jagas 2023.a. [[Genialistide klubi]]s lava ansambliga [[Puuluup]].{{lisa viide}} ==Koosseis== *Jaan Pärn – vokaal *[[Juhan Javoiš]] – kitarr *[[Jüri-Ott Salm]] – akordion, klahvpillid *[[Lauri Kulpsoo]] – trummid *[[Siim Randveer]] – kitarrid *[[Mait Metspalu]] – bass<ref name="nlib.ee">https://web.archive.org/web/20190208142737/https://erb.nlib.ee/?kid=26037816 (vaadatud 05.02.2019)</ref> Endine liige: *Ann Ideon – vokaal, viiul ==Diskograafia== *2007 EP "Lahkuvad lennud"<ref name="Lennud">https://www.postimees.ee/1654641/band-trukkis-plaati-kaablirullil</ref> *2010 album "Pahad Seemned"<ref name="nlib.ee"/> *2021 album "Praktiliselt valmis" *2023 EP "Pusle" Laulud kogumikes: *2004 "Pesnja druzjei" albumis "Mätta Fondi 25 kuldset lööklaulu 6. osa" *2010 "Veider vandaal" albumis "[[Seksound#Kohalik_Kohatu|Kohalik ja kohatu]] 3" *2020 "Unistus" albumis "[[Rein Ahas|Ühepäevikute elu]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://pahadseemned.bandcamp.com/ Jaan Pärn ja Pahad Seemned] [[Bandcamp]]is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 6bcue45z65h9zfccmfx37vpgralur7k 0 541828 7122436 7068227 2026-04-01T11:43:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122436 wikitext text/x-wiki AS '''Delfi Meedia''' (varem '''Ekspress Meedia''') on Eesti meediaettevõte, mis kuulub [[Ekspress Grupp]]i. 2015 ühendas [[Ekspress Grupp]] oma tütarettevõtted AS [[Eesti Ajalehed]] ja [[Delfi (portaal)|AS Delfi]] üheks ettevõtteks, mis sai nimeks Ekspress Meedia.<ref>[http://www.egrupp.ee/ettevotted/ekspress-meedia AS Ekspress Meedia] Ekspress Grupp (vaadatud 26.03.2019)</ref> 1. septembrist 2022 kannab ettevõte nime Delfi Meedia.<ref>[https://www.err.ee/1608701239/ekspress-meedia-uus-arinimi-on-delfi-meedia "Ekspress Meedia uus ärinimi on Delfi Meedia"] ERR, 1. september 2022</ref> Ettevõte annab muu hulgas välja järgmisi väljaandeid: [[Eesti Ekspress]], [[Maaleht]], [[Nädalalõpuleht LP]], [[Anne & Stiil]], [[Eesti Naine]], [[Oma Maitse]], [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Tervis Pluss]], [[Maakodu]], [[Pere ja Kodu]]. Samuti on ettevõte Eesti suurima uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] omanik.<ref name="ekspressmeedia.ee">https://web.archive.org/web/20190326152800/https://www.ekspressmeedia.ee/ (vaadatud 25.03.2019)</ref> Kuni 5. jaanuarini 2026 anti välja ka [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehte]], mille asemel loodi Delfi portaali koosseisu kuuluvad arvamus- ja kultuuritoimetused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmo Soonvald: minevikku peab mäletama ja arvestama, aga otsused tuleb teha tuleviku nimel – Delfi Meedia sulgeb Eesti Päevalehe kaubamärgi |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120426830/urmo-soonvald-minevikku-peab-maletama-ja-arvestama-aga-otsused-tuleb-teha-tuleviku-nimel-delfi-meedia-sulgeb-eesti-paevalehe-kaubamargi |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.delfimeedia.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Ekspress Grupp]] n9lns5k1m1gbvruzpzdxjcrhh1paa08 0 545128 7122211 5426580 2026-04-01T04:48:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122211 wikitext text/x-wiki [[File:Kolozsvár főtere 1840-ben.jpg|thumb|Kirik veel ilma praeguse tornita.<br>[[Josef Hofreit]]. 1840]] [[Pilt:Cluj-Napoca Mihkli kirik.jpg|pisi|Kaguvaade üle väljaku kirikule. Ees paremal on kuningas Mátyás I kuju.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 19. mai 2011]] '''Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik''' ([[ungari keel|ungari]] ''Szent Mihály-templom''; [[rumeenia keel|rumeenia]] ''Biserica Sfântul Mihail'') on [[Katoliiklus|rooma-katoliku]] [[kirik (pühakoda)|kirik]]<ref>[https://www.biserici.org/index.php?menu=BI&code=118 Cluj-Napoca Mihkli kirik lehel ''Biserici.org''. Rumeenia keeles]</ref> [[Transilvaania]]s, tänapäeva haldusjaotuse järgi [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] [[Cluj-Napoca]] linnas. Algselt oli see rooma-katoliku kirik. Aastatel 1545–1566 oli see [[reformatsioon]]i tagajärjel [[kalvinism|kalvinistlik]] kirik, aastatel 1566–1716 oli kirik [[Unitarism|unitaarlaste]] valduses. Pärast seda muudeti see [[vastureformatsioon]]i käigus taas rooma-katoliku kirikuks. Kirikust on esimene teade 1349. aastast, ehitus lõpetati aastatel 1442–1447. See on suuruselt teine kirik Transilvaanias. Pealöövi pikkus on 50 m ja laius 24 m. [[Kellatorn]] ehitati aastatel 1511–1545, praegune torn aastatel 1837–1862. Selle kõrgus on 76 m (80 m koos ristiga) ja kirik on Transilvaania üks kõrgemaid. Kiriku vanim osa on [[altar]], mis pühitseti 1390. aastal. Kirik on Rumeenia kultuurimälestis nr CJ-II-m-A-07469.<ref>{{Netiviide |url=http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |pealkiri=Cluji maakonna kultuurimälestised. Rumeenia keeles |vaadatud=2019-04-19 |arhiivimisaeg=2026-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260128131027/http://patrimoniu.gov.ro/images/lmi-2015/LMI-CJ.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Cluj-Napoca Saint Michael Church}} {{koord|NS = 46.77000|EW = 23.58970}} [[Kategooria:Cluj-Napoca|Mihkli]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluji maakond]] [[Kategooria:Rumeenia kirikud]] [[Kategooria:Rumeenia kultuurimälestised]] s8zd1l2h4q27v0av8e7o5296ywoj2jq 14 545158 7122045 5285463 2026-03-31T18:17:15Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teemakategooriad]] 7122045 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7122047 7122045 2026-03-31T18:18:37Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:!JuurKategooria]] 7122047 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:!JuurKategooria]] 3ucvpxv99px5y8v3wljkz1jig3d2nzr 0 554331 7122168 6901990 2026-03-31T20:56:14Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122168 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:''Codex argenteus''}} [[Fail:Wulfila_bibel.jpg|thumb|Lehekülg ''codex argenteus''<nowiki>'</nowiki>est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja [[konkordants]]idega (nn [[kaanonitahvlid]])]] [[Fail:Codex Argenteus-Mark ev.jpg|thumb|Lehekülg [[Markuse evangeelium]]ist]] [[Fail:Junius, facsimile of Cod. Argenteus, Mark 1,1-7.jpg|thumb|[[Franciscus Junius]]e kirjutatud ja [[Dordrecht]]is 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7]] '''''Codex argenteus''''' [ˈkoːdɛks arˈgɛnteʊs] ([[ladina keel]]es ''codex'' 'raamat' ja ''argenteus'' 'hõbe-') ehk '''hõbepiibel'''<ref name="Sirp1999">[https://web.archive.org/web/20190620080524/http://www.sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kirjand/kirjand1-5.html Raamatututvustus]. Sirp, 9. aprill 1999.</ref> on osa [[hilisantiik]]sest [[evangeliaar]]ist, mis on tõlgitud [[gooti keel]]de. [[Käsikiri|Käsikirjaline]] raamat asub [[Uppsala ülikool]]i [[Carolina Rediviva]] raamatukogus. Algselt arvatavasti vähemalt 336 lehest koosnenud käsikiri on kirjutatud [[Purpurpärgament|purpurpärgamendile]] suuremas osas [[hõbetint|hõbe]]- ja osaliselt [[kuldtint|kuldtindiga]] ning on saanud selle järgi oma nime, mida on mainitud juba 1597. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://ub.uu.se/about-the-library/exhibitions/codex-argenteus/codex-argenteus-history/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-06-20 |arhiivimisaeg=2019-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190618105232/https://ub.uu.se/about-the-library/exhibitions/codex-argenteus/codex-argenteus-history/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ''Codex argenteus'' kuulub alates 2011. aastast kultuuripärandiobjektina [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>http://www.unesco.org/new/en/communication-and-information/memory-of-the-world/register/full-list-of-registered-heritage/registered-heritage-page-2/codex-argenteus-the-silver-bible/</ref> == Käsikiri == Käsikiri sisaldab osi neljast [[evangeelium]]ist [[piiskop]] [[Wulfila]] (latiniseeritult Ulfilas, 311–383) 4. sajandil [[kreeka keel]]est gooti keelde tõlgitud [[Piibel|piiblist]] ja kuulub seega vanimate [[Germaani keeled|germaanikeelsete]] kirjalike mälestusmärkide hulka<ref>http://www.historyofinformation.com/detail.php?id=1399</ref>. Kirjutatud on [[untsiaal]]is ja [[Gooti tähestik|gooti tähestikus]]. Käekiri on väga ühtlane, siiski on identifitseeritud vähemalt kaks kirjutajat: üks on kirjutanud [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Johannese evangeelium]]id ja teine [[Markuse evangeelium]]i ja [[Luuka evangeelium]]i. Ainsad kaunistused on mõned suured raamitud [[initsiaal]]id ja sulega joonistatud [[kaaristu]] iga lehekülje allosas, milles paiknevad nelja evangelisti [[monogramm]]id. ==== Säilinud tekstiosad ==== * Matteuse evangeelium: 5,15-48; 6,1-32; 7,12-29; 8,1-34; 9,1-38; 10,1.23-42; 11,1-25; 26,70-75; 27,1-19.42-66. * Johannese evangeelium: 5,45-47; 6,1-71; 7,1-53; 8,12-59; 9,1-41; 10,1-42; 11,1-47; 12,1-49; 13,11-38; 14,1-31; 15,1-27; 16,1-33; 27,1-26; 28,1-40; 29,1-13. * Luuka evangeelium: 1,1-80; 2,2-52; 3,1-38; 4,1-44; 5,1-39; 6,1-49; 7,1-50; 8,1-56; 9,1-62; 10,1-30; 14,9-35; 15,1-32; 16,1-24; 17,3-37; 18,1-43; 19,1-48; 20,1-47. * Markuse evangeelium: 1,1-45; 2,1-28; 3,1-35; 4,1-41; 5,1-5. 5-43; 6,1-56; 7,1-37; 8,1-38; 9,1-50; 10,1-52; 11,1-33; 12,1-38; 13,16-29; 14,4-72; 15,1-47; 16,1-12 (lisaks 16,13-20 Speyeri fragmendil). == Ajalugu == Tõenäoliselt on raamat kirjutatud ajavahemikus 500. ja 510. aasta vahel [[Põhja-Itaalia]]s, võib-olla isegi [[Ravenna]]s, oletatud on, et [[Theoderich Suur]]e jaoks. Algselt paiknes käsikiri [[Reinimaa]]l [[Essen]]i lähedal asuvas [[Werden]]i kloostris, 1573. aastal müüs abt Heinrich Duden selle pärastisele [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] [[Rudolf II]]-le, kes hoidis hinnalist raamatut [[Praha kindlus]]es. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpul sattus raamat [[Praha rüüstamine|Praha rüüstamise]] ajal [[Rootsi]] sõjaväe valdusse ja viidi [[Stockholm]]i Rootsi [[kuninganna Kristiina]] raamatukokku. Pärast Kristiina pöördumist [[katoliiklus]]se ja asumist [[Rooma]] anti teatud hulk käsikirju ja raamatuid, sealhulgas Hõbepiibel, honorarina kuninganna kunagisele raamatukoguhoidjale Isaac Vossiusele, kes viis raamatu 1654. aastal [[Holland]]isse. Käsikirja ostis temalt ja tõi Rootsi tagasi Rootsi riigikantsler [[Magnus Gabriel de la Gardie]], kes ühtaegu oli ka [[Uppsala ülikool]]i kantsler. De la Gardie kinkis Uppsala ülikoolile käsikirja järelejäänud osa, mis koosnes 187 lehest, samal ajal sai käsikiri uued hõbedaga kaetud kaaned.<ref>http://www.alvin-portal.org/alvin/view.jsf?pid=alvin-record%3A60279&dswid=82</ref> Üks leht ''codex argenteus''<nowiki>'</nowiki>est leiti 1970. aastal [[Speyeri toomkirik]]ust, [[Aschaffenburg]]ist pärinevast [[Relikviaar|reliikviakastist]]<ref>https://www.bistum-essen.de/presse/artikel/der-codex-argenteus-zurueck-in-werden/</ref> ja paikneb tänapäeval toomkiriku varakambris, mis on ühtlasi Speyeri toomkiriku ajaloo muuseumi filiaal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kirchliche-museen.org/museen/profil.php?museum=133 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-06-20 |arhiivimisaeg=2019-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190618105438/http://www.kirchliche-museen.org/museen/profil.php?museum=133 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ilukirjanduses == Hõbepiiblil on oluline osa rootsi kirjaniku ja [[Maagiline realism|maagilise realismi]] esindaja [[Göran Tunström]]i romaanis "Tjuven" (1986, [[eesti keel]]es "Varas", [[Eesti Raamat]] (sarjas "[[Põhjamaade romaan]]") 1999, [[rootsi keel]]est tõlkinud [[Ene Mäe]]).<ref name="Sirp1999" /> Romaani eestikeelse väljaande, samuti mitme Rootsi väljaande kaanekujunduses on kasutatud üht ''codex argenteus''<nowiki>'</nowiki>e lehekülge. == Vaata ka == * [[evangeliaar]] * ''[[codex aureus]]'' == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://ub.uu.se/about-the-library/exhibitions/codex-argenteus/ ''Codex argenteus''<nowiki>'</nowiki>e kohta Carolina Rediviva kodulehel (inglise keeles)] * [http://www.alvin-portal.org/alvin/view.jsf?pid=alvin-record%3A60279&dswid=82 ''Codex argenteus'' digitaliseerituna kultuuripärandi portaalis ALVIN (saatetekst rootsi keeles)] * [https://rlp.museum-digital.de/index.php?t=objekt&oges=14958 Foto Speyeri toomkiriku käsikirjalehest] [[Kategooria:6. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangeliaarid]] [[Kategooria:Purpurkäsikirjad]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] 3hfdxoogvsi2a0y3083ljrbl52zs46i 0 560774 7122310 6906728 2026-04-01T08:36:49Z ~2026-19653-61 226094 /* Välislingid */ 7122310 wikitext text/x-wiki [[Pilt:St Josaphat Saint of Ruthenia.jpg|pisi|Püha Ruteenia Joosafat]] [[Pilt:Milwaukee Cathedral 3.jpg|pisi|Püha Jozaphati [[basiilika]] [[Milwaukee]]s]] '''Jozafat Kuncewicz''' (sünninimega Joann; poola keeles '''Jozafat Kuncewicz''', leedu keeles '''Juozapatas Kuncevičius''', ukraina keeles Йосафат Кунцевич / Josafat Kuntsevych; eestipäraselt '''Püha Joosafat'''; u 1580 – [[12. november]] [[1623]] [[Vitebsk]], [[Vitebski vojevoodkond]], [[Rzeczpospolita]], tänapäeva [[Valgevene]]) oli Poola-Leedu riigis tegutsenud [[Basileios Suure ordu]] munk ja [[Ruteenia kreekakatoliku kirik]]u arhieparh ([[peapiiskop]]), kelle 12. novembril 1623 lintšis [[Vitebsk]]is vihane rahvajõuk.<ref name="Wilson2011" /> Jozafat on [[Bresti unioon]]ile järgnenud katoliiklusevastase vägivallalaine tuntuim ohver<ref name="Kempa2010" /><ref name="Subtelny2009">{{cite book|last=Subtelny|first=Orest|date=2009|title=Ukraine: a history|edition=4th|url=https://books.google.com/books?id=ktyM07I9HXwC&pg=PT119|location=Toronto [u.a.]|publisher=University of Toronto Press|pages= |isbn=978-1-44269728-7}}</ref>, kelle [[katoliku kirik]] kuulutas [[märter|märtriks]] ja [[pühak]]uks.<ref name="RISU" /> Tema surm tulenes konfliktist õigeusu ja katoliikluse vahel, mis süvenes, kui Kiiev metropoliidile alluv Ruteenia õigeusu kirik kinnitas osaduse roomakatoliku kirikuga 1596. aastal sõlmitud Bresti unioonis. Jozafat põlvnes [[Ruteenia]] väikeaadlist ([[šlahta]]), kuid ta isa tegutses kaupmehena. 1604. aastal liitus ta Basileios Suure orduga ja sai vaimulikuks nimeks Jozafat (piiblitegelase [[Joosafat]]i järgi). Tema kiriklik karjäär tipnes [[Polotsk]]i peapiiskopi ametikohaga 1618. aastal. Isiklikust vagadusest tulenevale populaarsusele vaatamata põrkus Jozafat Bresti uniooni järgset osaduspoliitikat juurutades tõsise vastuseisuga nii ilmalike koguduseliikmete kui ka vaimulike hulgas. 1618. aastal vahetasid [[Mogiljov]]i unioonivastased (disuniaadid) välja kohalikud vaimulikud, minnes isegi selleni, et asendasid liturgias paavst [[Paulus V]] ja kuningas [[Sigismund III]] nimed [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Timotheos II]] ja Ottomani Türgi sultani [[Osman II]] omadega. Peapiiskop Jozafat rakendas mässajate vastu karme meetmeid, muuhulgas keelates neil matta oma surnuid pühitsetud mulda. Konflikt võimendus veelgi Ukraina poliitikas, vastased süüdistasid Jozafati ka kavatsuses kirik täielikult latiniseerida. Vaidlustes kiriku varade valdamise üle puhkes vägivald, milles hukkusid mitmed vaimulikud. 1632. aastal lahendas valitsus konflikti, legaliseerides disuniaatide alternatiivse kirikuhierarhia ning jagades kiriku varad uniaatide ja disuniaatide vahel. 1623. aasta oktoobris käskis Jozafat vahistada viimase preestri, kes tema residentsis Vitebskis õigeusu jumalateenistusi pidas. Sellest välja vihastatud õigeusklikud lintšisid peapiiskopi sama aasta 12. novembril, murdes sisse tema tööruumidesse, raiudes ta pea maha ning visates laiba [[Dvina]] jõkke. Nende ülesässitamises on süüdistatud ka kohalikke protestante. 1624. aasta jaanuaris mõistis tapmist uurinud komisjon mõrvas süüdistatuna surma 93 inimest, samuti saadeti paljud pagendusse ja nende vara konfiskeeriti. Peapiiskop Jozafati keha toodi jõest välja ning polevat veel viie aasta vältel kõdunenud, tänapäeval paikneb see [[Rooma]]s, [[Püha Peetruse basiilika]]s Püha [[Basileios Suur]]e altari all. 1643. aastal kuulutati Jozafat õndsaks, 1867. aastal pühakuks (paavst Pius IX poolt). Talle omistatakse mitmeid imetegusid. Jozafati päevaks kirikukalendris määrati algul 14. november, kuna 12. novembril paiknes tollal püha [[Martinus I]]. 1969. aasta kalendris koliti Martinuse päev tema enda surmapäevale ning Jozafati sai endale 12. novembri. Jozafati kanoniseerimisprotsess algas Poola [[Jaanuariülestõus]]u ajal ning paljud pidasid seda paavsti toetusavalduseks Vene tsaarivõimu vastu mässavatele poolakatele. Vene riik reageeris sellele 1875. aastal, viies [[Chełmi eparhia]], viimase Venemaal säilinud idakatoliku eparhia, jõuga üle vene õigeusu alla. Tänapäeval on Jozafat populaarne pühak poolakate ja ukrainlaste seas ning talle on pühitsetud arvukalt kirikuid niihästi Poolas ja Ukrainas kui ka mujal, näiteks [[USA]]s ja [[Kanada]]s. Tuntumate hulka neist kuuluvad näiteks Püha Jozafati basiilika [[Milwaukee]]s (USAs Wisconsini osariigis), Püha Jozafati roomakatoliku kirikud [[Chicago]]s ja [[Detroit|Detroitis]]. Teatmik "[[The Oxford Dictionary of Saints]]" nimetab Jozafati eestkostealaks "oikumeenilisi püüdlusi".<ref name="W8mS5" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Wilson2011">{{cite book|last=Wilson|first=Andrew|title=Belarus : the last European dictatorship|location=New Haven|publisher=Yale University Press|year=2011|isbn=9780300134353|url=https://books.google.com/books?id=_qvLhvGNx3wC&pg=PT83}}</ref> <ref name="Kempa2010">{{cite web|last=Kempa|first=Tomasz|title=Religious relations and the issue of religious tolerance in Poland and Lithuania in the 16th and 17th century|pages=31–66|website=Sarmatia Europaea|volume=1|date=2010|location=Wrocław ?|publisher=Instytut Historyczny Uniwersytetu Wrocławskiego ?|issn=2082-5072|url=http://sarmatia-europaea.vot.pl/wp-content/uploads/2010/11/01_4.pdf|accessdate=2. detsember 2014|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141202043343/http://sarmatia-europaea.vot.pl/wp-content/uploads/2010/11/01_4.pdf|archivedate=2. detsember 2014|url-status=live}}</ref> <ref name="RISU">{{cite web|date=15. august 2011|title=Ukrainian Greek Catholic Church|website=[[Religious Information Service of Ukraine]]|location=Lviv|publisher=Institute of Religion and Society of the Ukrainian Catholic University|url=http://risu.org.ua/en/index/reference/major_religions/~UGCC/43853/|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130320090616/http://risu.org.ua/en/index/reference/major_religions/~UGCC/43853/|archivedate=20. märts 2013|url-status=live}}</ref> <ref name="W8mS5">[https://books.google.com/books?id=cRjn9aC8zhIC&pg=PT451 The Oxford Dictionary of Saints - Josaphat]</ref> }} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20070705140239/http://www.stjosaphateparchy.org/ Ukraina katoliku kiriku Püha Jozafati eparhia] * [https://web.archive.org/web/20081210163817/http://saints.sqpn.com/saintj61.htm "Saint Josaphat"], Patron Saints Index * [http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CK%5CU%5CKuntsevychYosafat.htm "Josaphat Kuntsevych"], [[Encyclopedia of Ukraine]] {{DEFAULTSORT:Kuncewicz, Jozafat}} [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 16. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1623]] nbuljtmq3xh5p9qrnr8es0osmexuzrk 0 561872 7122209 5449013 2026-04-01T04:30:24Z Oursana 52432 -+Gentile da Fabriano, Thronende Maria und Kind, Hl. Nikolaus, Hl. Katharina und Stifter, 1400-10, Gemäldegalerie Berlin.jpg 7122209 wikitext text/x-wiki [[File:Gentile da Fabriano, Thronende Maria und Kind, Hl. Nikolaus, Hl. Katharina und Stifter, 1400-10, Gemäldegalerie Berlin.jpg|thumb|300px|[[Gentile da Fabriano]] maalil, mis kujutab [[neitsi Maarja]]t koos [[Püha Nikolaus|püha Nikolause]] ja [[Aleksandria Katariina]]ga, on [[pühak]]utest väiksemana kujutatud ka donaatorit, kes põlvitab Maarja poole palvetavana Nikolause ees]] '''Donaator''' ([[ladina keel]]es ''donator'' sõnast ''donare'' 'annetama') oli [[Keskaeg|keskajal]] ja [[Varauusaeg|varauusajal]] [[kunstiteos]]e tellija ja finantseerija<ref>https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=donaator&F=M&C06=et</ref>. Lääne-Euroopa keskaegsed kunstiteosed võivad sageli sisaldada pildilist ([[portree]]d, [[vapp|vapid]], suguvõsa [[sümbol]]id) või sõnalist ([[deviis]]id, [[pühendus]]ed, [[nimi|nimed]]) viidet donaatori isikule. [[Bütsants]]i kultuuriruumis vastab "donaatorile" κτήτωρ (''ktētōr'', ''ktítor''; kreeka keeles 'asutaja', 'toetaja'), ктитор (''ktitor'' vene, bulgaaria, serbia keeles, ''ktõtor'' ukraina keeles), ქტიტორი (''khtithori'' gruusia keeles), ''ctitor'' (rumeenia keeles). == Vaata ka == * [[Patroon]] * [[Metseen]] * [[Filantroop]] * [[Sponsor]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Heategevus]] nbukuy1g6wo4s5dpud42vkhuc95xv4s 0 562540 7121911 7053392 2026-03-31T14:48:05Z Taivo 268 7121911 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Duo Ruut | pilt = Duo Ruut - Pärimusmuuusika lõikuspidu 2023 II.jpg | pildiallkiri = Duo Ruut esinemas 2023. aasta Pärimusmuusika Lõikuspeol Viljandi [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]] | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[pärimusmuusika]] | tegev = alates 2015 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = {{URL|https://duoruut.ee/}} | koosseis = [[Katariina Kivi]]<br>[[Ann-Lisett Rebane]] | endised_liikmed = }} [[Pilt:Duo Ruut - Pärimusmuusika lõikuspidu 2023.jpg|pisi|Duo Ruut esinemas koos [[Jaan Jaago (muusik)|Jaan Jaago]], [[Tõnu Tubli]] ja [[Mati Tubli]]ga 2023. aasta Pärimusmuusika Lõikuspeol Viljandi [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]]]] '''Duo Ruut''' on Eesti [[pärimusmuusika]]ansambel, mille liikmed on [[Katariina Kivi]] ja [[Ann-Lisett Rebane]]. Ansambel asutati 2015. aastal.<ref name="x5lcc" /><ref name="rkto5" /> Duo Ruut esitab pärimusmuusikatöötlusi, kus mõlemad muusikud laulavad ja mängivad üht ja sama, mängijate vahel asetsevat [[rahvakannel]]t.<ref name="lil9P" /><ref name="OBMrM" /> Ansambli liikmed on oma loomingut kommenteerides öelnud, et nad ei esita pärimusmuusikat autentselt, mistõttu võib lugudest leida mõjutusi ka muudest žanritest, kuid nad proovivad siiski alal hoida pärimusmuusika ehedat tuuma.<ref name="zdOM5" /> Duo Ruut on esinenud näiteks [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, [[Tallinn Music Week]]il, 2019. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal,<ref>{{Netiviide |URL=https://www.muusikaauhinnad.eu/category/news/ |Pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad |Väljaanne=[[Eesti Muusikaauhinnad 2019]] |Aeg=24. jaanuar 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> [[Jazzkaar]]el,<ref name="cwaRh" /> [[Intsikurmu muusikafestival]]lil ja [[Seto folk|Seto folgil]].<ref name="lil9P" /> 2018. aastal võitis ansambel konkurssidel [[Noor Pärimusbänd]] ja [[Noortebänd]] peaauhinna,<ref name="zdOM5" /> aasta varem võideti [[Mooste Elohelü]] rahvamuusikatöötluste võistlusel peapreemia.<ref name="OBMrM" /> 20. detsembril 2019 ilmus ansambli debüütalbum "[[Tuule sõnad]]". 2025. aasta juunis esines Duo Ruut [[Glastonbury festival]]il [[Toad Hall]]i laval.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Neit-Eerik Nestor {{!}} |kuupäev=2025-07-01 |pealkiri=Duo Ruut Glastonbury järel: raske on uskuda, et see päriselt juhtus |url=https://kultuur.err.ee/1609734822/duo-ruut-glastonbury-jarel-raske-on-uskuda-et-see-pariselt-juhtus |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 12. juunil 2025 ilmus album "[[Ilmateade (Duo Ruut)|Ilmateade]]". See teenis [[The Guardian]]i juuni parima folkalbumi tiitli.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rogers |eesnimi=Jude |kuupäev=2025-06-20 |pealkiri=Duo Ruut: Ilmateade review – Estonian duo’s soulful look to the skies |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2025/jun/20/duo-ruut-ilmateade-review-estonian |vaadatud=2025-07-17 |issn=0261-3077}}</ref> == Diskograafia == === Singlid === * "Tantsma kutsumine" (2021) * "Noore kuu tervitamine" (2021) * "Liisa pehmes süles" (2022) * "Udu" (2025) * "Kuuse koht" (2025) * "Enne ööd" (2025) === EP-d === * "Kulla kerguseks" (2021) === Albumid === * "[[Tuule sõnad]]" (2019) * "[[Ilmateade (Duo Ruut)|Ilmateade]]" (2025) ==Tunnustus== *2017 [[Mooste Elohelü]] võistluskontserdi peapreemia *2020 [[Etnokulp]]: aasta debüütalbum ("Tuule sõnad") *2025 [[The Guardian]]: kuu parim folkalbum ("Ilmateade") == Viited == {{viited|allikad= <ref name="x5lcc">{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/886404/ol-videointervjuu-noortebandi-poolfinalist-duo-ruut-5-klassist-saati-koos-muusikat-teinud-tudrukutele-kukkus-voistlusel-osalemine-otse-sulle |Pealkiri=ÕL VIDEOINTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Noortebändi poolfinalist Duo Ruut: 5. klassist saati koos muusikat teinud tüdrukutele kukkus võistlusel osalemine otse sülle |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=9. juuli 2018 |Kasutatud=29. juuli 2019}}</ref> <ref name="rkto5">{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/906140/noorteband-2018-voitja-duo-ruut-me-ei-ole-suured-peopanijad-aga-kama-tahaks-kull |Pealkiri=Noortebänd 2018 võitja Duo Ruut: me ei ole suured peopanijad, aga kama tahaks küll! |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=10. november 2018 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="lil9P">{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/956783/setomaal-alustab-muusika-ja-matkafestival-seto-folk |Pealkiri=Setomaal alustab muusika- ja matkafestival Seto folk |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=28. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="zdOM5">{{Netiviide |Autor=Mariliis Mõttus |URL=https://www.muurileht.ee/kanda-traditsioonilist-muusikat-ja-luua-emotsioone-intervjuu-duo-ruuduga/ |Pealkiri=Kanda traditsioonilist muusikat ja luua emtosioone. Intervjuu Duo Ruuduga. |Väljaanne=[[Müürileht]] |Aeg=26. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="cwaRh">{{Netiviide |URL=https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |Pealkiri=Duo Ruut <nowiki>|</nowiki> Festival Jazzkaar |Väljaanne=[[Jazzkaar]] |Kasutatud=30. juuli 2019 |arhiivimisaeg=2019-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190730124154/https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OBMrM">{{Netiviide |Autor=Liisi Voolaid |URL=https://edasi.org/40159/vice-versa-duo-ruut-vs-puuluup/ |Pealkiri=Vice Versa: Duo Ruut vs. Puuluup |Väljaanne=Edasi.org |Aeg=1. mai 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/duoruut/ Duo Ruut] [[Facebook]]is * [https://soundcloud.com/user-395487329 Duo Ruut] [[SoundCloud]]is * [https://open.spotify.com/artist/72h84OqPul8946qCx2zDcZ?si=FuCBWSiLSAOiWD-3BNZpPg Duo Ruut] [[Spotify|Spotifys]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]] e9xdzjjv2o0d7tsd3dx7w38s6n9a3oc 7121970 7121911 2026-03-31T16:32:56Z Neptuunium 58653 7121970 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Duo Ruut | pilt = Duo Ruut - Pärimusmuuusika lõikuspidu 2023 II.jpg | pildiallkiri = Duo Ruut esinemas 2023. aasta Pärimusmuusika Lõikuspeol Viljandi [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]] | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[pärimusmuusika]] | tegev = alates 2015 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = {{URL|https://duoruut.ee/}} | koosseis = [[Katariina Kivi]]<br>[[Ann-Lisett Rebane]] | endised_liikmed = }} [[Pilt:Duo Ruut - Pärimusmuusika lõikuspidu 2023.jpg|pisi|Duo Ruut esinemas koos [[Jaan Jaago (muusik)|Jaan Jaago]], [[Tõnu Tubli]] ja [[Mati Tubli]]ga 2023. aasta Pärimusmuusika Lõikuspeol Viljandi [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]]]] '''Duo Ruut''' on Eesti [[pärimusmuusika]]ansambel, mille liikmed on [[Katariina Kivi]] ja [[Ann-Lisett Rebane]]. 2015. aastal asutatud ansambel<ref name="x5lcc" /><ref name="rkto5" /> esitab pärimusmuusikatöötlusi, kus mõlemad muusikud laulavad ja mängivad üht ja sama, mängijate vahel asetsevat [[rahvakannel]]t.<ref name="lil9P" /><ref name="OBMrM" /> Ansambli liikmed on oma loomingut kommenteerides öelnud, et nad ei esita pärimusmuusikat autentselt, mistõttu võib lugudest leida mõjutusi ka muudest žanritest, kuid nad proovivad siiski alal hoida pärimusmuusika ehedat tuuma.<ref name="zdOM5" /> == Tegevus == Duo Ruut on esinenud näiteks [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, [[Tallinn Music Week]]il, 2019. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal,<ref>{{Netiviide |URL=https://www.muusikaauhinnad.eu/category/news/ |Pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad |Väljaanne=[[Eesti Muusikaauhinnad 2019]] |Aeg=24. jaanuar 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> [[Jazzkaar]]el,<ref name="cwaRh" /> [[Intsikurmu muusikafestival]]lil ja [[Seto folk|Seto folgil]].<ref name="lil9P" /> 2018. aastal võitis ansambel konkurssidel [[Noor Pärimusbänd]] ja [[Noortebänd]] peaauhinna,<ref name="zdOM5" /> aasta varem võideti [[Mooste Elohelü]] rahvamuusikatöötluste võistlusel peapreemia.<ref name="OBMrM" /> 20. detsembril 2019 ilmus ansambli debüütalbum "[[Tuule sõnad]]". 2025. aasta juunis esines Duo Ruut [[Glastonbury festival]]il [[Toad Hall]]i laval.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Neit-Eerik Nestor {{!}} |kuupäev=2025-07-01 |pealkiri=Duo Ruut Glastonbury järel: raske on uskuda, et see päriselt juhtus |url=https://kultuur.err.ee/1609734822/duo-ruut-glastonbury-jarel-raske-on-uskuda-et-see-pariselt-juhtus |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 12. juunil 2025 ilmus ansambli teine album "[[Ilmateade (Duo Ruut)|Ilmateade]]". See pälvis [[The Guardian]]i juuni parima folkalbumi tiitli.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rogers |eesnimi=Jude |kuupäev=2025-06-20 |pealkiri=Duo Ruut: Ilmateade review – Estonian duo’s soulful look to the skies |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2025/jun/20/duo-ruut-ilmateade-review-estonian |vaadatud=2025-07-17 |issn=0261-3077}}</ref> == Diskograafia == === Singlid === * "Tantsma kutsumine" (2021) * "Noore kuu tervitamine" (2021) * "Liisa pehmes süles" (2022) * "Udu" (2025) * "Kuuse koht" (2025) * "Enne ööd" (2025) === EP-d === * "Kulla kerguseks" (2021) === Albumid === * "[[Tuule sõnad]]" (2019) * "[[Ilmateade (Duo Ruut)|Ilmateade]]" (2025) == Tunnustus == * 2017 [[Mooste Elohelü]] võistluskontserdi peapreemia * 2020 [[Etnokulp]]: aasta debüütalbum ("Tuule sõnad") * 2025 [[The Guardian]]: kuu parim folkalbum ("Ilmateade") == Viited == {{viited|allikad= <ref name="x5lcc">{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/886404/ol-videointervjuu-noortebandi-poolfinalist-duo-ruut-5-klassist-saati-koos-muusikat-teinud-tudrukutele-kukkus-voistlusel-osalemine-otse-sulle |Pealkiri=ÕL VIDEOINTERVJUU <nowiki>|</nowiki> Noortebändi poolfinalist Duo Ruut: 5. klassist saati koos muusikat teinud tüdrukutele kukkus võistlusel osalemine otse sülle |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=9. juuli 2018 |Kasutatud=29. juuli 2019}}</ref> <ref name="rkto5">{{Netiviide |Autor=Jaanika Vilipo |URL=https://elu.ohtuleht.ee/906140/noorteband-2018-voitja-duo-ruut-me-ei-ole-suured-peopanijad-aga-kama-tahaks-kull |Pealkiri=Noortebänd 2018 võitja Duo Ruut: me ei ole suured peopanijad, aga kama tahaks küll! |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=10. november 2018 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="lil9P">{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/956783/setomaal-alustab-muusika-ja-matkafestival-seto-folk |Pealkiri=Setomaal alustab muusika- ja matkafestival Seto folk |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=28. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="zdOM5">{{Netiviide |Autor=Mariliis Mõttus |URL=https://www.muurileht.ee/kanda-traditsioonilist-muusikat-ja-luua-emotsioone-intervjuu-duo-ruuduga/ |Pealkiri=Kanda traditsioonilist muusikat ja luua emtosioone. Intervjuu Duo Ruuduga. |Väljaanne=[[Müürileht]] |Aeg=26. juuni 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> <ref name="cwaRh">{{Netiviide |URL=https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |Pealkiri=Duo Ruut <nowiki>|</nowiki> Festival Jazzkaar |Väljaanne=[[Jazzkaar]] |Kasutatud=30. juuli 2019 |arhiivimisaeg=2019-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190730124154/https://www.jazzkaar.ee/programm/2019/duo-ruut/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OBMrM">{{Netiviide |Autor=Liisi Voolaid |URL=https://edasi.org/40159/vice-versa-duo-ruut-vs-puuluup/ |Pealkiri=Vice Versa: Duo Ruut vs. Puuluup |Väljaanne=Edasi.org |Aeg=1. mai 2019 |Kasutatud=30. juuli 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/duoruut/ Duo Ruut] [[Facebook]]is * [https://soundcloud.com/user-395487329 Duo Ruut] [[SoundCloud]]is * [https://open.spotify.com/artist/72h84OqPul8946qCx2zDcZ?si=FuCBWSiLSAOiWD-3BNZpPg Duo Ruut] [[Spotify|Spotifys]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikaansamblid]] pjh8icu2al87binsknhkua4gebkv1ej 0 565054 7122181 6707306 2026-03-31T22:02:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122181 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''C-619/18'''<ref>[http://curia.europa.eu/juris/documents.jsf?oqp=&for=&mat=or&lgrec=et&jge=&td=%3BALL&jur=C%2CT%2CF&num=c-619%252F18&page=1&dates=&pcs=Oor&lg=&pro=&nat=or&cit=none%252CC%252CCJ%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%252Cfalse%252Cfalse&language=et&avg=&cid=3873163 Kohtuasja C-619/18 komisjon vs. Poola dokumentide loetelu].</ref> on [[kohtuasi]], milles [[Euroopa Kohus]] arutab [[Euroopa Komisjon]]i hagi [[Poola]] Vabariigi vastu. Euroopa Komisjon palus tuvastada [[Euroopa Liidu leping]]u artikli 19 lõike 1 teisest lõigust koostoimes [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]]] artikliga 47 tulenevate kohustuste rikkumise. Nimetatud sätetega tagatakse igaühele õigus õiglasele asja arutamisele erapooletus kohtus asjades, mis kuuluvad [[Euroopa Liidu õigus]]e valdkonda. Euroopa Komisjon leidis oma 2.10.2018 esitatud hagis, et Poola Vabariigi vastu võetud [[Poola kõrgeima kohtu seadus]]e sätted rikuvad [[kohtunike ametist tagandamatuse ja sõltumatuse põhimõte]]t.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=208060&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 02.10.2018, komisjon vs. Poola, hagi.]</ref> Koos hagiga esitas Euroopa Komisjon ka taotluse [[Euroopa Kohtu kodukord|Euroopa Kohtu kodukorra]] artikli 133 lg 1 alusel, mille Euroopa Kohtu president oma 15. novembri 2018 määrusega ka rahuldas.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=207961&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 15.11.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu presidendi määrus, p 12–29]</ref> 19. oktoobril 2018 rahuldas Euroopa Kohus Euroopa Komisjoni taotluse ajutiste meetmete kohaldamise kohta: peatada Poola seadusandluse kohaldamine ning võtta kõik vajalikud meetmed, et kohtunikud jätkaksid töötamist oma kohtadel, ja kohustada Poolat hoiduma igasuguste meetmete võtmise eest, millega asendatakse kõrgema kohtu kohtunikke.<ref>[https://vm.ee/sites/default/files/euroopa_liidu_kohtuasjade_kokkuvote_oktoober_2018.pdf Välisministeeriumi Euroopa Liidu õiguse büroo Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte, oktoober 2018, lk 8–9]</ref> Poola Vabariigile pandi kohustus säilitada ametis olnud kohtunike ametikohad ja peatada uute kohtunike ametisse määramine. Need ajutised meetmed olid mõeldud kohaldamiseks viivitamatult ja kuni menetlust lõpetava lahendi tegemiseni.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=207961&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 15.11.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu presidendi määrus, p 9–11.]</ref> Euroopa Kohtu 17. detsembri 2018 määruses rahuldas suurkoda komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotluse ja määras muuhulgas Poola Vabariigi teavitama Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul kõikidest meetmetest, mida Poola Vabariik on määruse täies ulatuses täitmiseks võtnud.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus.]</ref> 11. aprillil 2019 tehti asjas ka kohtujuristi ettepanek.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=212921&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=7189711 EKo C-619/18, 11.04.2019, komisjon vs. Poola, kohtujuristi ettepanek.]</ref>[[Poola]]s on vastu võetud mitu seadust, mis alandavad [[kohtunik]]e [[pensioniiga]]. [[Euroopa Komisjon]] on näinud selles [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtte rikkumist. EuroopaKomisjoni ja Poola pidev dialoog õigusriigi põhimõtte teemal toimub juba 2016. aastast seoses [[Poola üldkohtute seadus]]e vastuvõtmisega. 29. juulil 2017 algatati Poola suhtes [[rikkumismenetlus]], mille algatamise põhjused olid Poola üldkohtute seaduse pensionilemineku sätted ja nende mõju [[kohtu sõltumatus|kohtute sõltumatusele]]. 20. detsembril 2017 pöördus Euroopa Komisjon selle juhtumi lahendamiseks [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtusse]]. Euroopa Komisjon algatas esmakordselt [[Euroopa Liidu leping]]u artikli 7 lõike 1 kohase menetluse, esitades põhjendatud ettepaneku nõukogu otsuse kohta, milles järeldatakse ilmset ohtu, et Poola rikub tõsiselt [[õigusriigi põhimõte]]t.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-4987_et.htm Euroopa Komisjon. Õigusriigi põhimõte: Euroopa Komisjoni järgmine samm rikkumismenetluses, et kaitsta Poola ülemkohtu sõltumatust. – Pressiteade]</ref> Kohtuasjani viis ka uus [[Poola kõrgeima kohtu seadus]]. Nimelt alandati 8. detsembril 2017 Poola Vabariigi kõrgeima kohtu seadusega Poola kõrgeima kohtu kohtunike vanaduspensionile jäämise iga 70 aastalt 65 aastale, sealhulgas kohtunike puhul, kes olid ametisse nimetatud enne vastuvõetud seaduse jõustumist 3. aprilli 2018. See seadusemuudatus mõjutas 27 kohtunikku 72-st kõrgeima kohtu kohtunikust. Sama seadusega anti Poola Vabariigi presidendile õigus otsustada kohtunike ametis olemise aja võimaliku pikendamise üle, mis Euroopa Komisjoni hinnangul rikub kohtunike sõltumatuse põhimõtet. == Euroopa Komisjoni seisukohad == Euroopa Komisjon pöördus Euroopa Kohtu poole Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 alusel ning palus kasutusele võtta ajutised meetmed seoses pensioniea alandamist puudutavate seadusesätetega. Komisjon soovis, et: # peatataks 8. detsembril 2017 vastu võetud kõrgeima kohtu seaduse sätete kohaldamine; # tagataks vajalikud meetmed, et kohtunikud saaksid jätkata ametikohal, kus nad töötasid enne 3. aprilli 2018; # hoidutaks uute kõrgeima kohtu kohtunike nimetamisest nende kohtunike asemele, keda sätted puudutavad.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 1.]</ref> Komisjon oli seisukohal, et: # On rikutud liikmesriigi kõrgeima kohtuorgani sõltumatust, mis võib takistada liidu õiguskorra nõuetekohast toimimist. Seetõttu tuleks vaidlus kiiresti lahendada.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=207961&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 15.11.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu presidendi määrus, p 15.]</ref> Näiteks on kohtute sõltumatus [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT Euroopa Liidu toimimise lepingu] (ELTL) artiklis 267 sätestatud eelotsusetaotluste mehhanismi kasutamise eeldus.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=204384&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1774209 EKo C-216/18 PPU, 25.07.2018, Minister for Justice and Equality vs. L.M, p 54.]</ref> Artikli 267 alusel on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema liikmesriikide kohtutele eelotsuseid, mis käsitlevad: a) aluslepingute tõlgendamist; ja b) liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. # Pensioniea alandamist puudutavad kõrgeima kohtu seaduse sätted rikuvad kohtunike ametist tagandamatuse ja kohtute sõltumatuse põhimõtet. See käib kohtunike kohta, kes on ametisse nimetatud enne 3. aprilli 2018. Komisjoni hinnangul ei täida Poola oma kohustusi kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikega 1 koostoimes [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT Euroopa Liidu põhiõiguste harta] artikliga 47, millega tagatakse igaühele õigus õiglasele asja arutamisele erapooletus kohtus asjades, mis kuuluvad Euroopa Liidu õiguse valdkonda. Kohtu sõltumatuse eeldus on, et kohtunikud on oma tegevuses ning ülesannete täitmisel sõltumatud ning samuti peaksid nad olema kaitstud ametist vabastamise eest.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=60164&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1774520 EKo C-53/03, 31.05.2005, Synetairismos Farmakopoion Aitolias & Akarnanias (Syfait) ja teised ''vs.'' GlaxoSmithKline plc ja GlaxoSmithKline AEVE, p 31.]</ref> # Pensioniea alandamise sätted ei ole kohaldatavad kõrgeima kohtu nendele kohtunikele, kes olid ametisse nimetatud enne sätete jõustumist.<ref name="eko-c-619">[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 45.]</ref> # Kui Euroopa Kohus ei kohalda taotletavaid ajutisi meetmeid, siis kahjustaks see [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õiguskorra nõuetekohast toimimist.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 92].</ref> == Poola seisukohad == Poola Vabariik ei nõustunud Euroopa Komisjoni taotlusega ajutiste meetmete kohaldamiseks kohtuasjas C-619/18R järgmistel alustel. Poola Vabariik väitis, et komisjon ei ole täitnud [https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2012-10/rp_et.pdf Euroopa Kohtu kodukorra] artikli 160 lõikes 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt ajutiste meetmete kohaldamise taotlustes tuleb märkida "hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist".<ref>[https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2012-10/rp_et.pdf Euroopa Kohtu kodukorra konsolideeritud versioon, 25.12.2012]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Poola Vabariik leidis, et: # Kiireloomulisuse tingimus ei ole täidetud, kuna Euroopa Komisjon algatas liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse enam kui pool aastat pärast kõrgeima kohtu seaduse vastuvõtmist ning vaid kaks päeva enne, kui kõrgeima kohtu kohtunikud pidid vaidlusaluse seaduse alusel pensionile jääma.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 80.]</ref> # Euroopa Komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna Euroopa Kohus ei ole varem lahendanud hagi liikmesriigi vastu, kes on võtnud vastu riigi kõrgeima kohtu korraldust puudutavad sätted.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 48.]</ref> # Komisjoni argumendid ei ole põhjendatud ning rajanevad vaid oletustel<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 53].</ref>, samuti et komisjon kordas oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses hagis esitatud argumente<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 50.]</ref> # Asjas ei ole ''fumus boni iuris''’e tingimus täidetud. ''Fumus boni iuris''’e tingimus tähendab, et asja kiirmenetluses läbivaatamist taotleva osapoole seisukohad ei tohi esmapilgul olla põhjendamatud.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 30.]</ref> Poola leidis aga, et ka teistes liikmesriikides, nt [[Suurbritannia|Suurbritannias]] ja [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], kehtivad Poola Vabariigiga sarnased eeskirjad, mille alusel on liikmesriigi valitsusel õigus ja pädevus pikendada kohtunike ametisoleku aega, ning nendel puhkudel ei ole komisjon neid riigisiseseid eeskirju vaidlustanud ega kahtluse alla seadnud.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 57.]</ref> # Poola Vabariik oli seisukohal, et komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid ei tuleks kohaldada, kuna need ei ole tõhusad ega põhjendatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldise huviga ning vaid raskendavad riigisisest õiguskorda järgnevalt: * Vastuvõetud seaduste kohaldamise peatamine tekitaks õiguslünki kõrgeima kohtu kohtunike pensioniea küsimuses, kuna vaidlusaluse seaduse sätted reguleerivad kohtunike ametisoleku aja pikendamise menetlust.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 94.]</ref> * Pensionile saadetud kohtunike ennistamine on keeruline, kuna esiteks peavad nad peale kohtuotsuse kuulutamist uuesti pensionile minema.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 96.]</ref>Teiseks võib tekkida olukord, et ennistatud kohtunikutele ei ole vabu kohti<ref name="ReferenceA">[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 99.]</ref>, nad ei saa menetleda ühtegi kohtuasja tervikuna<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 111.]</ref> ning kohtumenetluse ajaks kohtunike ennistamine ei tagaks kohtuniku sõltumatust.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 109.]</ref> Lisaks peaks Poola Vabariigi ametiasutused kohtunike ennistamiseks vastu võtma täiendavaid sätteid, mis ei ole Poola Vabariigi põhiseadusega kooskõlas.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 106.]</ref> * Samuti on võimatu hoiduda pärast kohtunike pensionile saatmist vabastatud kohtunikukohtadele uute kohtunike nimetamisest, sest esiteks ei ole kohtunikukohad nimelised ning teiseks kahjustab nimetamiste peatamine isikute õigusi, kes selle kohtu kohtunikukohale kandideerisid.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 113.]</ref> Eeltoodust lähtudes leidis Poola Vabariik, et Euroopa Komisjoni taotletavaid ajutisi meetmeid ei tuleks kohaldada. == Euroopa Kohtu seisukohad menetluse käigus == Euroopa Kohtu asepresident otsustas enne hagi kohtusse lahendamiseks andmist rahuldada Euroopa Komisjoni taotlus ajutiste meetmete kohaldamiseks, et välistada tõsine oht olulise ja hüvitamatu kahju tekitamiseks, mis väljenduks Poola võimetusel tagada igaühele õigus saada tõhusat kohtu kaitset liidu õiguse valdkondades.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=207961&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 15.11.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu presidendi määrus, p 11.]</ref> Täpsemalt hõlmasid ajutised meetmed kohustust peatada Poolas kõrgeima kohtu seaduse nende artiklite kohandamine, millega alandati pensioniiga ning anti presidendile kaalutlusõigus pikendada kõrgeima kohtu kohtunikele ametiaega üle pensioniea. Samuti pandi Poolale kohustus säilitada kõigi enne kõrgeima kohtu seaduse jõustumist ametis olnud kohtunike ametikoht ning peatada uute kohtunike ametissemääramine. Ajutised meetmed pidid jõusse jääma kuni menetlust lõpetava kohtumääruse tegemiseni.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=207961&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 15.11.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu presidendi määrus, p 1.]</ref> Pärast ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamist andis asepresident kohtuasja lahendada Euroopa Kohtule, see määrati edasi suurkojale, kes andis välja määruse, lahendamaks kohtuasi kiirendatud menetluses. Suurkoda leidis, et tegemist on kiiret lahendit vajava kohtuasjaga, nõustudes Euroopa Komisjoni väidetega, et kõrgeima kohtu seadus seadis kahtluse alla kohtute sõltumatuse, sõltumatu organi õigusemõistmisele on aga õigus igaühel Euroopa Liidus.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 41–42.]</ref><ref>[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2008.115.01.0001.01.EST&toc=OJ:C:2008:115:TOC#C_2008115ET.01001301 Euroopa Liidu Leping, artikli 19 lõike 1 lõik 2.]</ref> Samuti nõustus kohus, et Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö põhineb vastastikusel usaldusel liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatusest ning probleemid sõltumatusega võivad selle koostööle negatiivselt mõjuda. Veel enam, teatud mehhanisme Euroopa Liidu õigussüsteemis saavad algatada vaid sõltumatud kohtuorganid (nt [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT ELTL] artikkel 267, mis reguleerib liikmesriikide eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult).<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=199682&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1307168 EKo C-64/16, 27.02.2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses ''vs.'' Tribunal de Contas, p 43.]</ref> Võib eeldada, et sõltumatu kõrgeima kohtu puudumine liikmesriigis viib tagasilöökideni Euroopa Liidu kohtusüsteemis ning juba sõltumatuse kaotanud kohtute sõltumatust võib olla keeruline taastada. Seda näiteks seetõttu, et kohus näeb arutelukohana ka küsimust sellest, kust läheb piir liikmesriigi pädevuse vahel korraldada oma kohtusüsteemi ning Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse vahel tagada igaühele tõhus õiguskaitse Euroopa Liidu õiguse valdkondades – st millisel määral saab liit sekkuda liikmesriigi kohtusüsteemi kujundamisse.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 39.]</ref> Nagu eespool kirjeldatud, vaidles Poola vastu nii ajutiste meetmete kohaldamisele kui ka kohtuasja lahendamisele kiirmenetluses. Erinevalt Poola seisukohtadest leidis Euroopa Kohus oma 17. detsembri 2018 kohtumääruses, et ajutiste meetmetme kohaldamine on asjakohane ning ''fumus boni iuris''‘e eeldus on täidetud. Näiteks leidis kohus, et on vajalik lähemalt uurida Euroopa Komisjoni väidet, kas juba ametis olevate kohtunike pensioniea alandamise näol võib olla tegemist kohtunike ametist tagandamisega, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigussüsteemi põhimõtetega. Lisaks nõustub kohus väitega, et kaalutlusõiguse andmine presidendile kohtunike ametiaja pikendamiseks võib mõjutada kohtute sõltumatust ning võib seega olla vastuolus õigusriigi võimude lahususe printsiibiga.<ref name="eko-c-619" /> Seetõttu ei pruugi lõpliku kohtuotsuse tegemiseni olla Poola kõrgeimas kohtus tagatud ka sõltumatu õiguse kohaldamine, mis samuti toetab kohtuasja kiireloomulisust.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 38.]</ref> Lisaks oli teada, et kohtuasi on juba osapooltele mõju avaldanud otsuste näol, millega president saatis osa kohtunikke pensionile ja määras ametisse uued kohtunikud.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 63.]</ref> Sellest hoolimata väitis Poola, et ajutiste meetmete kohandamisest pole kasu, kuna Euroopa Kohtu määrusel pole tagasiulatuvat mõju. Kohus leidis aga, et kui peatatakse sätete kohaldamine, peab taastama õigusliku olukorra enne sätete kohaldamist, st nimetama ametisse tagasi kohtunikud, kes olid pärast kõrgeima kohtu seaduse rakendamist juba pensionile saadetud.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 95.]</ref> Samuti väitis Poola, et ajutised meetmed pole vajalikud, sest isegi kui määrataks ametisse uued kohtunikud, võib hagi rahuldamisel riigisiseste õigusmeetmete abiga tagasi ametisse määrata ka juba pensionile saadetud kohtunikud, nt kohtunike arvu suurendamisega.<ref name="ReferenceA" /> Siiski leidis kohus, et pole tagatud see, et kohtunikud ennistatakse tagasi samadele ametikohtadele, millel nad enne pensionile saatmist töötasid, kuna Poola asus kiiresti nimetatud ametipostidele nimetama uusi kohtunikke.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon ''vs.'' Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 102.]</ref> Seega kaalus Euroopa Kohus tagajärgi ajutiste meetmete rakendamise ja nende rakendamata jätmise vahel ning kummagi variandi tagajärgede tagasipööramise võimalust. Kohus leidis, et olulisim on liidu üldise huvi tagamine katkematu tõhusa õiguskaitse tagamiseks ja seega vaidlusaluste kõrgeima kohtu seaduse sätete kohaldamise edasilükkamine ajutiste meetmete rakendamise abil.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=209302&pageIndex=0&doclang=et&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=1771853 EKo C-619/18, 17.12.2018, komisjon vs. Poola, Euroopa Kohtu suurkoja määrus, p 91–92.]</ref> == Kohtujuristi ettepanek == Kohtuasjas C-619/18 tehti 11. aprillil 2019 kohtujuristi ettepanek. See sätestas, et kuna Poola Vabariik langetas oma kõrgeima kohtu kohtunike pensioniiga ja kohaldas seda muudatust kohtunike suhtes, kes nimetati selle kohtu kohtunikeks enne 3. aprilli 2018, ning andis vabariigi presidendile kaalutlusõiguse pikendada kõrgeima kohtu kohtunike ametiaega, on Poola rikkunud ELL-i artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevaid kohustusi. Seetõttu soovitatakse ka komisjoni kohtukulud Poolalt välja mõista ja jätta Poola kohtukulud tema enda kanda.<ref>[http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=212921&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=7191366 EKo C-619/18, 11.04.2019, komisjon vs. Poola, kohtujuristi ettepanek, p 99.]</ref> == Kohtuasi Euroopa Liidu kontekstis seoses õigusriigi probleemidega == Kohtuasi on leidnud laialdaselt kajastust rahvusvahelises meedias kui näide õigusriigi põhimõtete rikkumisest. Vastupidi Poola riigi väidetele, et kohtureform oli vajalik selleks, et eemaldada kohtunikud, kes on ametis olnud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajast ning teha kohtusüsteem efektiivsemaks, kartsid reformi oponendid, et Poola juhtiv partei [[Õigus ja Õiglus]] kasutaks reformi, et valida valitsusele lojaalseid kohtunikke.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-46600425 Poland reinstates Supreme Court judges following EU ruling. – BBC News 17.12.2018.]</ref> Isegi kui see oht lähitulevikus ei realiseeru, võib sellise kaalutlusõiguse andmine täitevvõimule kohtusüsteemi objektiivsuse kaotada, kui võimule saavad selle ärakasutamisest huvitatud inimesed. Praeguseks on olukord mõnevõrra rahunenud. Nimelt kui 17. detsembril andis Euroopa Kohus välja kohtumääruse, millega jäi jõusse ajutiste meetmete kohaldamine, jäeti Poola presidendile [[Andrzej Duda]]le aega keskööni otsustada, kas ta järgib määrust. Poola valitsus otsustas kohtumäärust täita ja kõrgeima kohtu seadusega pensionile saadetud kohtunikud ametisse ennistada. Poola juhtiva partei Õigus ja Õiglus esimees [[Jarosław Kaczyński]] kommenteeris: "Me oleme Euroopa Liidu liige ja järgime Euroopa Liidu õigust".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-46600425 Poland reinstates Supreme Court judges following EU ruling. – BBC News 17.12.2018].</ref> Poolat on kogu kohtuasja vältel toetanud [[Ungari]], kes on aga ka ise enda kohtusüsteemi reformimise tõttu Euroopa Liidu huviorbiidis. Nimelt luuakse uue seaduse alusel 2020. aasta jaanuaris Ungarisse kehtiva kohtusüsteemi kõrvale uus kohtusüsteem, mis hakkab tegelema haldusküsimustega, sh valitsemis-, maksu-, politsei- ja avalik-õiguslikke asutusi puudutavate küsimustega.<ref>[https://www.ft.com/content/720a3a8a-fe0d-11e8-aebf-99e208d3e521 V. Hopkins; M. Peel. Hungary tightens control over judiciary with new court system. – Financial Times 12.12.2018.]</ref> Uue süsteemi kohtunikud määrab Ungari justiitsminister. Kehtiva kohtusüsteemi mandaati vähendatakse ning sellel puudub igasugune ülevaade uuest loodavast kohtusüsteemist. Mõningatel andmetel on Ungari peaminister [[Viktor Orbán]] juba alates 2010. aastast, kui ta võimule sai, pidevalt üritanud rohkem võimu endale koondada, sealjuures Ungari kohtute ja teiste institutsioonide iseseisvust kahjustades.<ref>[https://www.nytimes.com/2018/12/12/world/europe/hungary-courts.html B. Novak, P. Kingsley. Hungary Creates New Court System, Cementing Leader’s Control of Judiciary. – The New York Times 12.12.2018.]</ref> Juba enne kohtusüsteemi muutmise otsust oli Ungari vastu käivitatud nn artikli 7 menetlus, mis käivitatakse kõige karmima meetmena liikmesriikide suhtes, kelle puhul on oluline oht Euroopa Liidu ühiste väärtuste vastu eksimiseks.<ref>[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2008.115.01.0001.01.EST&toc=OJ:C:2008:115:TOC#C_2008115ET.01001301 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon]</ref> Muude meetmete kõrval võib artikli 7 menetlus viia liikmesriigilt hääleõiguse võtmiseni [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogus]]. Ungari puhul on see siiski ebatõenäoline, kuna ilmselt paneb sellele veto Poola. Märkimist väärib aga, et ainuke riik, mille puhul seni artiklit 7 lisaks Ungarile kasutatud on, on just nimelt Poola, kui 2017. aasta lõpus andis selleks tõuke samuti kohtusüsteemi reform.<ref>[https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52017PC0835 Euroopa Nõukogu 20.12.2018 otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (2017/0360(NLE)), p 5.]</ref> See viitab asjaolule, et juba mõnda aega on Poola näol tegemist riigiga, mille mentaliteet õigusriigi toimimisest erineb järjest enam Euroopa Liidu nägemusest. Kohtuasi Euroopa Komisjon ''vs.'' Poola Vabariik on unikaalne, näitamaks, kas ja kuidas suudab Euroopa Liit sellises olukorras säilitada oma väärtuste järgimise. Siiski pole teada, kas sellised meetmed nagu artikli 7 kasutamine ja hagide esitamine õigusriigi põhimõtete tagamiseks suunavad Poola tagasi kursile, mis ühtib Euroopa Liidu vaadetega, või pigem vastuolud tulevikus suurenevad. == Asjakohasus Eestis == [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] esimees Villem Lapimaa on öelnud: "/…/ Kohtu sõltumatus on justkui õhk, mille olulisust tunneme alles siis, kui see hakkab otsa saama."<ref>[http://:%20https://epl.delfi.ee/news/eesti/poola-kohtunik-kui-euroopa-kohus-ei-sekku-valitseb-poolas-peagi-autoritaarne-riigikord?id=82690333 O. Eylandt. Poola kohtunik: kui Euroopa Kohus ei sekku, valitseb Poolas peagi autoritaarne riigikord. – Eesti Päevaleht 20.06.2018.]</ref> Eestis on kohtusüsteemi töös ja kohtunike nimetamisel seatud eesmärgiks õigusriigi aluspõhimõtete järgimine, mille üks osa on kohtunike sõltumatus. Kohtute seaduse (edaspidi KS) § 3 nimetab kohtuniku sõltumatuse kolm põhitagatist: ameti eluaegsus, ametist tagandamine üksnes kohtuotsuse alusel ning esimese ja teise astme kohtu kohtunikule kriminaalasjas süüdistuse esitamise erisused. Kohtuniku sõltumatuse oluline osa on Poolaga võrreldes ka kohtute politiseerituse vältimine. Selleks sätestab Eestis kohtute seaduse § 49 kohtunikele ametikitsendused, ning sama paragrahvi lõike 2 punktid 1–2 täpsustavad, et muude ametite hulgas ei tohi nad olla ka erakonna liikmed ega [[Riigikogu]] ega valla- või linnavolikogu liikmed. Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse eluajaks – seda garanteerivad nii kohtute seadus (§ 3 lg 1) kui ka [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]] (§ 147 lg 1). Ameti eluaegsus tähendab, et kohtunikul on garanteeritud ametiaeg kuni kohustusliku pensionieani<ref name="u-madise-h">Ü. Madise, H. Kalmo, L. Mälksoo, R. Narits, P. Pruks, J. Raidla, P. Vinkel. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 881.</ref>, sealjuures seab kohtute seaduse (KS) § 48 kohtuniku teenistusvanuse ülemmääraks 67 aastat. Samas lubab kohtute seadus kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära teatud juhtudel ka tõsta (KS § 99¹ lg 2), samuti siis, kui selleks on õigusemõistmise korrakohase toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi (KS § 99¹ lg 3). Sarnaselt Poola rahvuskonservatiivsele erakonnaga on kohtusüsteemi reformimist, sealhulgas kohtunike süsteemi ümbertegemist plaaninud ka [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (EKRE). EKRE [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimiste]] valimisprogramm lubas muuta riigikohtunikud valitavaks, kehtestada kohtunikele tähtajalise ametiaja ning seada sisse vandemeeste kohtu ning erasüüdistuse, lisaks luua Riigikogus erikomisjoni, mis teostaks järelevalvet kohtute ja prokuratuuri üle.<ref>[https://ekre.ee/ekre-programm-riigikogu-valimisteks-2019/ EKRE programm 2019. aasta Riigikogu valimisteks.]</ref> Hüpoteetiliselt erineks see oluliselt senisest süsteemist, kus kohtunikul puudub alluvussuhe teda ametisse nimetanud ametiisikuga ja kõrgemal seisva kohtuga.<ref name="u-madise-h" /> Samuti pole kohtute seaduse § 39 lg 3 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril kohtunike suhtes käsu- ega distsiplinaarvõimu. EKRE üks juhtfiguure, Riigikogu liige [[Martin Helme]] on justiitsreformi vajalikkust põhjendanud sellega, et kohtunike järelevalve iseenda üle ning eluaegne amet toovad kaasa "omavoli, kuritarvitused, suvatsemise, voluntarismi, hoolimatuse tulemuse suhtes".<ref>[https://epl.delfi.ee/news/arvamus/martin-helme-eesti-kohtususteem-on-udini-korrumpeerunud-ning-see-viib-uhiskondliku-kriisini-vajame-suurt-justiitsreformi?id=82653451 M. Helme: Eesti kohtusüsteem on üdini korrumpeerunud ning see viib ühiskondliku kriisini! Vajame suurt justiitsreformi. – Eesti Päevaleht 14.06.2018.] </ref> Samuti esitas EKRE Riigikogule Poola suveräänsust toetava eelnõu, milles kutsus valitsust üles mitte toetama Euroopa Liidu sanktsioone Poola suhtes seoses seal läbiviidava kohtureformiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. EKRE esitas Riigikogule Poola suveräänsust toetava eelnõu. Fraktsioonide teated 08.03.2018. |url=https://m.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-esitas-riigikogule-poola-suveraansust-toetava-eelnou/ |vaadatud=11.04.2019 |arhiivimisaeg=11.04.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190411174517/https://m.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-esitas-riigikogule-poola-suveraansust-toetava-eelnou/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Mitmed õigusvaldkonna inimesed on EKRE kohtureformi ideed võimude lahususe põhimõtte ja poliitilise allutatuse seisukohast kritiseerinud.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/professor-jaan-ginter-ekre-lubatav-justiitsreform-pole-praktiliselt-teostatav?id=83142249 J. Ginter. EKRE lubatav justiitsreform pole praktiliselt teostatav. – DELFI 24.07.2018.] </ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/liisa-oviir-ekre-ja-isamaa-uhisrunnakust-kohtunike-vastu-saage-kaotusvalust-ule?id=82590157 L. Oviir. Liisa Oviir EKRE ja Isamaa ühisrünnakust kohtunike vastu: saage kaotusvalust üle! – Eesti Päevaleht 08.06.2018.]</ref><ref>[https://www.postimees.ee/4511307/kohtunike-valimine-politiseeriks-kohtud?_ga=2.203918288.152084369.1552308127-1297946125.1486317840 K. Raal. Kohtute valimine politiseeriks kohtud. – Postimees 29.06.2018.]</ref><ref>[https://www.postimees.ee/5766231/reinsalu-debatt-kohtususteemi-poliitilise-allutamise-ule-on-ohtlik?_ga=2.206482003.152084369.1552308127-1297946125.1486317840 U. Reinsalu. Debatt kohtusüsteemi poliitilise allutamise üle on ohtlik. – Postimees 18.07.2018.] </ref><ref>[https://www.postimees.ee/5791275/riigikohtu-esimees-peab-kohtunike-valimise-ideed-ohtlikuks?_ga=2.206482003.152084369.1552308127-1297946125.1486317840 A. Ruussaar. Riigikohtu esimees peab kohtunike valimise ideed ohtlikuks. – Postimees 19.07.2018.] </ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Euroopa Liidu õigus]] [[de:Polnische_Verfassungskrise_und_Justizreformen_(seit_2015)#Justizreformen]] rs62ri2otj33o7sz32lllz0n5k1pm7i 14 567409 7122046 5456673 2026-03-31T18:17:19Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teemakategooriad]] 7122046 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Universum]] o7o854n7vj6waog7pwt2m5o8ar170oe 0 567719 7122186 6997389 2026-03-31T22:15:14Z Ehitaja 63547 7122186 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Andres Visnapuu''' (sündinud [[22. august]]il [[1962]] [[Valga]]s) on [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] poliitik, endine [[Võru linnapea]], [[Otepää vallavanem]] ja nõukogudeaegne komsomolitegelane. Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Väimela 8-klassiline Kool|Väimela 8-klassilise Kooli]], 1981. aastal [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli]] ja 1986. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] puidutöötlemise tehnoloogia erialal.{{lisa viide}} Andres Visnapuu on töötanud [[Võru Mööblivabrik]]us insener-tehnoloogina{{lisa viide}}, [[ELKNÜ]] [[Võru Rajoonikomitee]] teise sekretärina{{lisa viide}}, [[Võru linnapea]]na<ref>[[Maarius Suviste]] [https://www.ohtuleht.ee/596825/voru-linnapea-tutar-jatkab-isa-jalgedes Võru linnapea tütar jätkab isa jälgedes] Õhtuleht, 27. september 2014</ref> ja [[Võru linnavolikogu]] esimehena<ref>[[Aksel Lõbu]] [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=21006 Venemaa salateenistuse kaardiga püüti väärata esimehe valimist] Lõunaleht, 12.01.2017</ref>, [[IF Kindlustus|IF Kindlustuse]] Võru osakonna juhatajana ja [[Otepää vallavanem|Otepää vallavanemana]]. Ta on Võru linna munitsipaalettevõtte Taristuhaldus OÜ juhataja. Andres Visnapuu on [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Varem on ta kuulunud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]] ja IRLi. Ta oli kuni 23. augustini 1991 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liikmekandidaat{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Eleen Änilane]] [https://epl.delfi.ee/lp/estonia-haav-veritseb-vorus-edasi?id=87536933 Estonia haav veritseb Võrus edasi] EPL, 27. september 2019 * [[Arved Breidaks]] [https://lounaeestlane.ee/voru-linnavolikogu-esimeheks-valiti-andres-visnapuu/ Võru linnavolikogu esimeheks valiti Andres Visnapuu] Lõunaeestlane, 11. jaanuar 2017 {{JÄRJESTA:Visnapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Võru linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 659pi2ok4dewwf4807jsqlmoo5fpxrm 0 568856 7122207 6707346 2026-04-01T04:24:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122207 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik |Taustavärv= |Nimi= |Pilt=Claude Lorrain.jpg |Pildisuurus= |Pildi info=Autoportree |Sünninimi=Claude Gellée |Sünniaeg=1600 |Sünnikoht=Chamagne |Surmaaeg=23. november 1682 |Surmakoht=Rooma |Rahvus=prantslane |Tegevusala=maal, joonistamine, graafika |Kunsti õppinud= |Kunstivool=[[barokk]] |Tuntud teoseid= |Patroonid= |Mõjutatud= |Mõjutanud= |Auhinnad= |Kodulehekülg= }} '''Claude Lorrain''' (prantsuse hääldus [klod lɔ.ʁɛ̃], kodanikunimega '''Claude Gellée''' [ʒəle]; [[1600]] [[Chamagne]] – [[23. november]] [[1682]] [[Rooma]]) oli prantsuse maalikunstnik ja barokiajastu maastikumaalija.<ref>{{Netiviide|autor=Lely Kitson, M. W|url=https://www.britannica.com/biography/Claude-Lorrain|pealkiri=Claude Lorrain|väljaanne=Britannica.com|aeg=|vaadatud=16.10.2019}}</ref> [[Voldemar Vaga]] on nimetanud Claude Lorraini maastikumaali Raffaeliks. Teda peetakse üheks suurimaks maastikumaalijaks ehk peisažistiks, kuigi tema stiil oli idealiseeriv. Claude Lorrain töötas kogu oma elu Roomas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=Koolibri|kirjastus=Tallinn|lehekülg=632}}</ref> <blockquote>"...Tema tundlikult komponeeritud motiivid annavad tunnistust kunstniku dialoogist loodusega. Sageli ei kujuta ta oma töödes reaalseid paiku, vaid suursuguseid klassikalisi maastikke, kuhu on harmooniliselt paigutatud antiik- või kõrgrenessansiaja Rooma hooned, muutes need näitelavaks, kus kohtuvad jumalad ja surelikud..." <ref>{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk: Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=375}}</ref></blockquote>Pärast Claude Lorraini surma olid tema maalid väga hinnatud nii kunstniku kodumaal kui ka mujal Euroopas. Üks tema patroone oli Hispaania kuningas [[Felipe IV]]. Lorraini teostel on palju ühist [[Nicolas Poussin]]i maastikega, aga erinevus seisneb selles, et ta on rohkem huvitatud mitmesuguste loodusnähtuste kujutamisest. 18. ja 19. sajandil peeti tema loomingust eriti lugu, näiteks kaks inglise maalikunstnikku [[John Constable]]'l ja [[J. M. W. Turner|Willam Turner]], hindasid tema panust maastikumaali arendamises.<ref>{{Raamatuviide|autor=Graham-Dixon, A.|pealkiri=Kunst: Kaljujoonistest Kaasaegse Kunstini|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=213}}</ref> == Elulugu == Claude Gellée sündis 1600. või 1604/1605.<ref>{{Netiviide|autor=The National Gallery|url=https://www.nationalgallery.org.uk/artists/claude|pealkiri=Claude|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.10.2019}}</ref> aastal Champagne’i maakonnas [[Nancy]] lähedal [[Lotringi hertsogkond|Lotringi hertsogkonnas]] (prantsuse keeles ''[[Lorraine]]''). Sellest on tulnud ka kunstniku hüüdnimi. Kuigi Claude sündis kehva talupoja peres ega saanud korralikku kooliharidust, polnud ta legendi kohaselt sugugi harimatu. Tema maalide teemade valik näitab, et tal olid piisavad teadmised [[Piibel|Piiblist]], [[Metamorfoosid|Ovidiuse Metamorfoosidest]] ja [[Aeneis|Aeneisest]]. Kunstniku esimese biograafi [[Joachim von Sandrart]]i sõnul koolitati Claude algselt kondiitriks. Olles oma vanemad varakult kaotanud, sattus ta poisikesena Itaaliasse, kus temast sai kunstniku õpipoiss.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini.|aasta=1991|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=69}}</ref><ref name="claude-lor">{{Netiviide|autor=Lely Kitson, M. W.|url=https://www.britannica.com/biography/Claude-Lorrain|pealkiri=Claude Lorrain|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Noort Lorraini koolitas aastatel 1614–1616 itaalia maastikuarhitekt ja maalikunstnik [[Agustino Tassi]], kes oli tuntud oma illusoorsete freskode poolest. Lorrain alustas oma kunstniku karjääri dekoratiivsete maastikupiltide maalimisega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=632}}</ref> Meister õpetas noorele õpipoisile baasteadmisi, kuidas kujutada maastikke või merevaateid koos ehitiste ning väikesemate figuuridega. Meistri käest õpitu tekitas noorel Lorrainil elukestva huvi maastikumaali vastu. Arvatavasti oli ta oma õpetajale abiks Montalto paviljoni (it. k [[Palazzina Montalto]]) freskode maalimisel. Võimalik, et Claude Lorrain viibis aastatel 1618–1620 Napolis, koos Tassi teise õpilase [[Gottfried Wals]]iga, kes õpetas talle perspektiivi. Lorraini teise biograafi [[Filippo Baldinucci]] sõnul naasis Claude 1625. aastal Lorraine'i pealinna [[Nancy]]sse, kus ta töötas aasta aega [[Claude Deruett|Claude Deruetti]] assistendina, Karmeliitide (Carmelite) kiriku freskodega, mis on tänaseks hävinud. 1626.–1627. aasta paiku tuli ta tagasi Rooma ja asus sinna alaliselt elama.<ref name="prantsuse">{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini|aasta=1991|koht=|kirjastus=|lehekülg=69}}</ref>,<ref name="claude-lor" /> Claude Lorraini tutvusringkorda kuulusid peamiselt kunstnikud, kes olid päritolult põhja-eurooplased nagu ta ise. Lorrain suhtles väikese maastikumaalijate grupiga, eelkõige [[Madalmaad|Madalmaadest]] ja [[Flandria|Flandriast]] saabunud kunstnikutega, kes moodustasid [[Bamboccianti]] rühma. 1610. aastal surnud Bamboccianti rühma juhi, sakslase [[Adam Elsherimeri]] looming mõjutas väga tugevalt noort Lorraini. Claude Lorrain kuulus [[Accademia di San Luca]] välisliikmete hulka, kuhu kuulusid samuti [[Diego Velázquez]] ja [[Nicolas Poussin]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Barokk: Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=375}}</ref> Lorrainil olid head suhted kaasmaalase [[Nicolas Poussin|Nicolas Poussiniga]], kes samuti elas ning töötas Roomas. Aastatel 1629–1635 elas Lorrain koos kunstnikust sõbra [[Joachim von Sandrart|Joachim von Sandrartiga]]. Sandrarti ülestähendused jutustavad Rooma kunstnikekoloonia elust ning sealt selgub, et Sandrarti soovitusel hakkas Lorrain Rooma lähistel natuuri järgi maastiku joonistama. Vanemas eas oli Lorrain üksildasem ning vältis avalikkust, elatudes peamiselt oma tööst. Tema eluviis oli suhteliselt tagasihoidlik ning kuna ta oli kunstnikuna edukas, oli tal elu lõpp majanduslikult kindlustatud.<ref name="claude-lor" /><ref name="prantsuse" /> Claude Lorrain ei abiellunud kunagi, kuid tal oli abieluväline tütar [[Agnese Gellée]] (1653–1713), kes elas koos isaga.<ref>{{Netiviide|autor=Lely Kitson, M. W.|url=https://www.britannica.com/biography/Claude-Lorrain|pealkiri=Claude-Lorrain|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Claude Lorrain suri 23. novembril 1682 Roomas.<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini|aasta=1991|koht=|kirjastus=|lehekülg=71}}</ref> == Looming == Claude Lorraini loomingus eristatakse kolme perioodi. Vaga sõnul on Claude Lorraini varasemad teosed üpriski tumedad, valitsevad raskepärased pruunid toonid. Keskperioodi teosed on maalitud soojemates kuldtoonides, hilisema aja maalidele on omane hõbehall koloriit. Kunstniku loomingut täiendab hulk joonistusi (teadaolevalt 1000 ringis), ta harrastas ka [[ofort]]i (44 teost).<ref name="claude-lor" /> Oma isikupärase stiili kujundas kunstnik välja võrdlemisi hilja (1630–1640), kuid sellele jäi ta truuks elu lõpuni.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=632-633}}</ref> Varastes maalides on juba näha idealiseeritud maastikega stseene, külje pealt langevat valgust ja eksperimente valgusega. Varasema perioodi lõpetavad teosed "Sadam" ja "Maarahva tants" (mõlemad 1639), millele on iseloomulik inimfiguuride koondamine maali keskossa.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html|pealkiri=LORRAIN|väljaanne=|aeg=|vaadatud=28.10.2019|arhiivimisaeg=28.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191028162126/http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lorraini varasema perioodi teosed pole säilinud. Tõenäoliselt hakkas ta maastikumaaliga tegelema alles pärast 1627. aastat. Tema esimene dateeritud teos on [https://www.philamuseum.org/collections/permanent/102999.html „Maastik karja ja talupoegadega“] (1629, Philadelphia Museum of Art). 1630. aastatel hakkas tema kuulsus kiiresti kasvama, [[Filippo Baldinucci|Baldinuccini]] sõnul saavutas ta tuntuse peamiselt tänu oma oskusele kujutada loodusnähtusi.<ref name="claude-lor" />[[Fail:Acis und Galatea.jpg|pisi|354x354px|C. Lorrain. "Maastik Akise ja Galateiaga". 1657, Õli lõuendil. Gemäldegalerie, Dresden]]Pärast 1640. aastat muutusid Lorraini maalid rahulikumaks, valguski on neil pehmem ja soojem.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html|pealkiri=LORRAIN|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191028162126/http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Keskperioodi teosed: „Merkuur varastab Admetose härjad“ ja „Vesiveski“ Londoni [[Rahvusgalerii]]s (teine eksemplar Galleria Doria Pamphili), "[[Puhkus põgenemisel Egiptusse|Puhkus põgenemisel Egiptusesse]]". Selles perioodist on ta maalinud palju sadamavaateid. Hilisema perioodi teosed: „Akis ja Galateia“, „Egeria“, „Nõiutud loss“. Maalisari „Hommik“, „Keskpäev“, „Õhtu“ ja „Öö“ (Peterburi Ermitaažis) jt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=633}}</ref> Lorrain maalis palju [[veduut]]e, näiteks: „Genova sadam“ ja „Sadam Villa Mediciga“. A. Kartna sõnul on Lorraini teosed piinliku täpsusega läbi maalitud. Sellel ajal ei peetud maastikumaali veel iseseisvaks žanriks nii, et kunstnik pidi klassitsistliku ideaali järgi lisama stseene ajaloost, mütoloogiast või klassikalisest kirjandusest. Lorraini maalides põimusid omavahel nii reaalsus kui ka väljamõeldis. Legendaarseid sündmusi kujutavad tema muinasjutulised maalid „Kleopatra randumine Tarsoses“, "Seeba kuninganna asumine laevale“, „Odysseus loovutab Chryseise tema isale“ jt. Claude Lorrain on mõnikord peitunud oma maalidesse vihjeid, näiteks: [https://www.wga.hu/html_m/c/claude/3/06hagar.html „Haagari patustamine“]. Sageli maalis ta piltidel päikest nii, et sõltuvalt päikesetõusust või -loojangust on maali horisondi kõrgus sama: „Päev“ ja „Õhtu“ ning „Hommik sadamas“ ja „Õhtu sadamas“ (Peterburi Ermitaaž). Pärast 1650. aastat loobus Lorrain sadamapiltide maalimisest ja keskendus maastikumaalile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini.|aasta=1991|koht=|kirjastus=|lehekülg=70–71}}</ref> Claude Lorraini kliendid olid rahvusvahelised ja valdavalt aristokraadid. Lorrain oli asjalik töötaja ning üsna kallis kunstnik. Ta tegi palju tellimustöid, müües algul oma maale agentide kaudu, kuid hiljem pidas ise klientidega läbirääkimisi. Hilisemal perioodil maalis ta vähem, aga tema maalide formaat kasvas.<ref name="claude-lor" /> 1637.–1639. aastal maalis ta paavst [[Urbanus VIII]]-st neli pilti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Graham-Dixon, A.|pealkiri=Kunst: Kaljujoonistest Kaasaegse Kunstini|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=213}}</ref> 1635. aastal tuli tellimus Hispaania kuningalt [[Felipe IV]] seitsme maali asjus, mis pidid kaunistama Madridi [[Buen Retiro]] lossi („Püha Pauluse laeva minek Ostias“, „Peaingel Raafael ja Tobias“, „Moosese päästmine Niiluse voogudest“ (kõik 1639–1640). Hilisemas Claude Lorraini loomingus on näha mõjutusi [[Nicolas Poussin|Poussinist]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini|aasta=1991|koht=|kirjastus=|lehekülg=70}}</ref> === Joonistused ja „Liber Veritatis" === [[Fail:LV 179.jpg|pisi|315x315px|Claude Lorraini joonistus raamatust "Liber Veritatis"]] Claude Lorrain tegi kõigepealt palju joonistusi ja skitse, ta maalis palju natuurist. Enamasti tegi ta valmis teosest uue eraldi detailse joonistuse, kuhu märkis juurde teose kohta käivad andmed. Kunstnikku jäljendati juba tema eluajal ning sellega püüdis ta vältida võimalikke võltsinguid. See oli ka põhjuseks, miks Lorrain avaldas 1777. aastal kogumiku [[iarchive:gri_33125008413565/page/n55|"Liber Veritatis"]] (ingl "Book of Truth"), mille graveeringute autor on [[Richard Earlom]]. Selle dokumendiga sai Claude Lorrain esimeseks kunstnikuks, kes nõudis oma teostele autoriõigusi. Testamendiga pärandas ta 1000 joonistusest koosneva kogu (kogus on Lorraini 195 maali joonistused) oma tütrele [[Agnès Gellée]]le. Prantsuse kuningas [[Louis XIV]] püüdis küll kogu endale saada, kuid pärimisõiguse tõttu see tal ei õnnestunud. 1720. aasta paiku läks „Liber Veritatis“ [[Devonshire'i hertsog|Devonshire’i hertsogi]] valdusse ja kuulub 1957. aastast [[Briti Muuseum|Briti Muuseumile]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Toman, R.|pealkiri=Baroque and Rococo|aasta=2003|koht=Berlin|kirjastus=Feierabend|lehekülg=225}}</ref><ref name="prantsuse" /> [[Fail:Claude Lorrain - Landscape with Aeneas at Delos - WGA05015.jpg|pisi|314x314px|"Maastik" Aeneasega Delosel, (1672). Õli lõuendil. [[Rahvusgalerii]], London]] == Looduse kujutamine ja kompositsioon == Lorrain on oma ideaalmaastike konstrueerimisel saanud inspiratsiooni [[Nicolas Poussin]]ilt, samas erinevad tema maastikud Poussini omadest, kelle töid iseloomustavad tagaplaanil olevad mäed või kaljud. Vaga on tähendanud, et Lorraini teostes avaneb aga vaade kaugusse, mis annab pildile suurema sügavuse. Poussini teosed on tõsisemad, Lorrainil aga rahulikud. Claude on ehitanud oma maalide kompositsiooni üles sarnase paigutusega, kuid kõik tema teosed on erinevad, sest valgusekäsitlus ei kordu maalides kordagi. Tema teoste meisterlikkus tuleb esile selles, kuidas ta oskab kujutada valgust. Keegi kunstnikest polnud varem tabanud, kuidas kujutada päikest, võttes arvesse päikesevalguse vaheldumist ja erinevaid loodusnähtusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=632–633}}</ref> Inspiratsiooni maalimiseks on Claude saanud ka [[Rooma riik|Vana-Rooma]] minevikust: [[Tivoli]] kaunite villade varemed ja hauasambad, [[Rooma foorumid]], [[Campagna]] varemed ja [[Akvedukt|akveduktid]]. Neid antiikseid monumente toetavad mitmesugused maastikuvormid. Kartna sõnul on atmosfäärimeeleolu, arhitektuur ja inimesed need, mis esinevad Lorraini maastikumaalides.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kartna, A.|pealkiri=Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini|aasta=1991|koht=|kirjastus=|lehekülg=70–71}}</ref> Sarnaselt perspektiiviga saab valguse ja varju kasutamisega muuta teose tõepärasemaks ja see muudab lõuendil kujutatud objektid kolmemõõtmeliseks. Lorrain on kasutanud maalimisel palju tagant langevat valgust, mis paneb horisondi hõõguma, juhtides vaataja pilku selle poole. Vastu valgust olevad objektid näivad tumedad, kuid nende ümber on valguskuma.<ref>{{Raamatuviide|autor=Graham-Dixon, A.|pealkiri=Kunst. Kaljujoonistest Kaasaegse Kunstini|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=22}}</ref> Claude Lorrain avas meie silmad looduse kaunidusele ning pärast tema surma hindasid paljud maastiku ilu just tema järgi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gombrich, E. H.|pealkiri=Kunsti lugu|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=396}}</ref> === Ideaalmaastik === Ideaalmaastiku kujutamise traditsioon on tulnud Itaaliast, kuid selle parimad meistrid [[Nicolas Poussin]] ja [[Claude Lorrain]] olid hoopis prantslased. Maastikumaali algeid võib leida [[Giovanni Bellini|Bellini]], [[Giorgione]] ja noore [[Tizian|Tiziani]] maastikes. Mida aeg edasi seda enam muutub maastik maalil kujutatava võrdväärseks partneriks. Nägemus [[Arkaadia]]st tuli eriti esile põhjamaiste kunstnike teoste, kellele eriti mõjus see eriline kirgas itaalia valgus. Prantslaste saavutuseks on aga kõikvõimalikes meeleoludes kõikjale tungiva päevavalguse kujutamine. Kaks prantsuse meistrit võlgnevad teatud tänu ka oma Itaalia eelkäijate, [[Annibale Carracci]] ja [[Domenichino]] loodud maastikumaalidele. Claude Lorrain ammutas inspiratsiooni antiikkultuurist, millega ta kohandas isegi piibliteemasid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Piper, D.|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=196–197}}</ref> Lorraini peeti ideaalmaastiku täiuslikuks kujutajaks ja ta oli pikka aega rahvusvaheliselt tunnustatuim maastikumaalija. Lorraini maastikud pole küll alati tõesed paigad, aga tema lähenemine loodusele on mõjutanud paljude põlvkondade maastikumaalijaid (raamimisvõte: puud v. hooned). Figuurid Lorraini teostel kannavad enamasti antiikseid rüüsid, maalide õhkkond on väga romantiline või eleegiline. Tema teosed ei ole kunagi rahutud, vaid kalduvad pigem lüüriliste mõtisklusteni. Kuigi kunstniku pildiline ülesehitus ja sisu pärineb antiiktraditsiooni põhimõtetest, on teoseid hiljem juba [[Romantiline maal|romantiliseks]] nimetatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Graham-Dixon, A.|pealkiri=Kunst. Kaljujoonistest Kaasaegse Kunstini|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=18, 213}}</ref> == Claude Lorraini mõju == Juba Claude Lorraini eluajal on teada, et tema maalidest on tehtud palju [[Koopia (kunst)|koopiaid]] ja [[Võltsingud|võltsinguid]]. Enda tellijate soovil on ta siiski ka ise oma maalidest [[Repliik (kunst)|repliike]] või koopiaid valmistanud. Sajandi hiljem tekkis sadamapiltidele isegi vastav [[žanr]], mille silmapaistvaim esindaja oli [[Joseph Vernet]]. Kunstniku suuremad austajad on olnud inglased. Inglise romantismi suuresindaja [[J. M. W. Turner|William Turnerit]] on mõjutanud Claude Lorraini maastikud, näiteks [https://www.nationalgallery.org.uk/paintings/joseph-mallord-william-turner-dido-building-carthage „Dido ehitab Kartaagot“] (1815, Rahvusgalerii, London).<ref name="ReferenceA" /> Inglise kunstiarmastajad armastasid koguda välismaiste kunstnike teoseid ning Claude Lorraini maastikumaali ideaalid leidsid väljenduse 18. sajandi Inglismaal. Andekad maastikuarhitektid soovisid kujundada Inglismaa maastikud antiiksete printsiipide kohaselt arkaadialikeks pastoraalideks. Seega pole Claude mõjutanud ainult maalikunsti, vaid ka suhtumist maastikku.<ref>{{Raamatuviide|autor=Piper, D.|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=|kirjastus=|lehekülg=197, 255}}</ref> Ka [[Richard Wilson]] (1714–1782) on oma teostes võtnud eeskuju Poussinist ja eriti Lorraini laadist. Vaga sõnul on teda nimetatud „inglise Claude Lorrainiks“.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vaga, V.|pealkiri=Üldine Kunstiajalugu|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=670}}</ref> Kuigi [[John Constable]] (1776–1837) taunis vanemate põlvkondade kunstnike jäljendamist, armastas ta sageli kopeerida nii Claude Lorraini kui ka [[Thomas Gainsborough]]' teoseid, kuid kunstniku teoste sarnasus on suurem Hollandi meistrite teostega. Prantslane [[Claude Joseph Vernet]] (1714–1789) veetis Roomas aastaid ning pärast kodumaale tagasipöördumist hakkas Lorraini stiilis maalima.<ref>{{Raamatuviide|autor=Piper, D.|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=|kirjastus=|lehekülg=318, 255}}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Claude Lorrain - Seaport with the Embarkation of Saint Ursula.jpg|Claude Lorrain. „Püha Ursula laevaleminek“ (1642/1641). Õli lõuendil, 113 x 149 cm. Rahvusgalerii, London Fail:Claude Lorrain - Hagar und Ismael in der Wüste (1668).jpg|Claude Lorrain. „Maastik Haagari ja ingliga“ (1646). Õli lõuendil. 124 x 157 cm Fail:Claude Lorrain 026.jpg|Claude Lorrain. „Sadam päikesetõusul“ (1674). Õli lõuendil, 72 x 96 cm., Alte Pinakothek, München Fail:Claude Lorrain - Landscape with Noli Me Tangere Scene - WGA05019.jpg|Claude Lorrain. „Maastik ja ''Noli me tangere''“ (1681). Õli lõuendil, 84,5 x 141 cm Städelsches Kunstinstitut, Frankfurt. </gallery> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lorrain, Claude}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1600]] [[Kategooria:Surnud 1682]] 3v4vhouwxzdez6h2teh11ymr8tvvje2 0 570409 7121893 6487125 2026-03-31T14:34:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121893 wikitext text/x-wiki '''Bloomberg L.P.''' on eraomanduses olev finants-, tarkvara-, andme- ja meediaettevõte, mille peakontor asub [[New York|New Yorgis]] [[Midtown Manhattan|Manhattanil]]. Selle asutas 1981. aastal [[Michael Bloomberg]] koos Thomas Secunda, Duncan MacMillani, Charles Zegariga,<ref>{{Cite news|url=https://www.bloomberg.com/news/2010-12-09/seventeen-of-wealthiest-u-s-families-take-buffett-gates-giving-pledge-.html|title=Facebook's Zuckerberg Joins Gates, Buffett in Pledge|publisher=Bloomberg|date=9. detsember 2010|accessdate=3.01.2012}}</ref> investeerimispanga [[ Merrill Lynch |Merrill Lynch]] 30-protsendilise finantseeringuga.<ref>{{Cite web|url=http://www.fundinguniverse.com/company-histories/bloomberg-l-p-history/|title=Bloomberg LP History|publisher=FundingUniverse|accessdate=17.07.2010}}</ref> Bloomberg LP pakub finantstarkvara tööriistu ja ettevõtetele suunatud rakendusi, näiteks analüütika ja aktsiate kauplemisplatvormi, andmeteenuseid ja uudiseid finantsasutustele [[ Bloombergi terminal |Bloombergi terminali]] kaudu. Bloomberg on peamine [[Käive|tulu]] teeniv toode.<ref>{{Cite web|url=http://beginnersinvest.about.com/od/research/qt/bloomberg.htm|title=What is a Bloomberg Terminal or Bloomberg Machine?|publisher=About.com|accessdate=17.07.2010|archive-date=8.12.2011|archive-url=http://web.archive.bibalex.org/web/20111208120412/http://beginnersinvest.about.com/od/research/qt/bloomberg.htm|url-status=dead}}</ref> Bloomberg LP omab [[Uudisteagentuur|uudisteagantuuri]] ([[Bloomberg News]]), globaalset televisioonivõrku ([[ Bloombergi televisioon |Bloomberg Television]]), veebisaite, raadiojaamu ([[ Bloombergi raadio |Bloomberg Radio]]), ainult tellitavaid uudisekirju ja kahte ajakirja: [[Businessweek|Bloomberg Businessweek]] ja [[Bloomberg Markets]].<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.ajr.org/Article.asp?id=5023|title=The Bloomberg Juggernaut|website=[[American Journalism Review]]|date=1. märts 2011|accessdate=26.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121012203239/http://www.ajr.org/article.asp?id=5023|archivedate=12.10.2012}}</ref> Ettevõttel on kontorid 167 asukohas ja ligi 20 000 töötajat.<ref>{{Cite web|last=Kelley|first=Dakin Campbell, Trista|url=https://www.businessinsider.com/bloomberg-hit-10-billion-in-annual-revenue-2019-1|title=A leaked memo shows Bloomberg reached $10 billion in annual revenue last year, and some insiders will receive a special bonus|website=Business Insider|accessdate=29.05.2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/company|title=About Bloomberg|website=Bloomberg LP|accessdate=29.05.2019}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Bloomberg_Terminal.jpg|pisi|Bloombergi terminal London City lennujaamas]] Kui investeerimisettevõte [[ Vennad Salomon |Salomon Brothers]] 1981. aastal Phibro korporatsiooni poolt omandati, sai [[Michael Bloomberg]] kui üks Salomon Brohtersi endisi partnereid ja täisosanikke 10 miljoni dollari suuruse lahkumishüvitise.<ref name="auto">{{Cite news|last=Whitford|first=David|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune_archive/1997/05/12/226240/index.htm|title=Fire in His Belly, Ambition in His Eyes, Michael Bloomberg Could Have Sat on the Millions He Made at Salomon. Instead He Built a Media Empire That Gives Wall Streeters Crucial Information in a Flash|publisher=CNN Money|date=12. mai 1997|accessdate=11.04.2013}}</ref> Bloomberg, kes oli Salomoni jaoks projekteerinud ettevõttesisese arvutipõhise finantssüsteemi, kasutas oma lahkumishüvitist ettevõtte Innovative Market Systems (IMS) käivitamiseks.<ref name="Make It New">{{Cite book|title=Make It New|publisher=iUniverse|accessdate=11.04.2013|url=https://books.google.com/books?id=9G-FWJIAOSEC&printsec=frontcover}}</ref> Bloomberg töötas välja ja ehitas oma arvutisüsteemi, et pakkuda [[Wall Street|Wall Streeti]] ettevõtetele reaalajas turuandmeid, finantsarvestusi ja muud finantsanalüütikat. 1983. aastal investeeris Merrill Lynch 30 miljonit dollarit IMSi, et aidata rahastada Bloombergi terminali arvutisüsteemi arendamist. Aastaks 1984 müüs IMS masinaid kõigile Merrill Lynchi klientidele. 1986. aastal nimetati ettevõte ümber Bloomberg LP-ks ja 5000 terminali oli paigaldatud klientide kontoritesse.<ref name="Bloomberg L.P. – Swot Analysis">{{Cite web|url=http://www.marketresearch.com/Datamonitor-v72/Bloomberg-2647298/|title=Bloomberg L.P. – Swot Analysis|publisher=Datamonitor Company Profiles|accessdate=6.08.2007|archive-url=https://archive.today/20130801135539/http://www.marketresearch.com/Datamonitor-v72/Bloomberg-2647298/|archivedate=1.08.2013}}</ref> Mõne aasta jooksul toodi turule abiteenused, sealhulgas Bloomberg Tradebook (kauplemisplatvorm), Bloombergi sõnumsideteenus ja Bloombergi uudisteagentuur. Bloomberg asutas oma uudisteenuste divisjoni 1990. aastal. Bloomberg.com asutati esmakordselt 29. septembril 1993 kui finantsportaal, mis sisaldab teavet turgude, [[Valuutakurss|valuuta konverteerimise]], uudiste ja majandussündmuste kohta ning võimaldades Bloombergi terminali tellimusi esitada.<ref name="National Arbitration Forum">{{Cite web|url=http://www.adrforum.com/domains/decisions/96600.htm|title=Decision: Bloomberg L.P. v. David Cohen|publisher=National Arbitration Forum|accessdate=11.04.2013|archive-url=https://archive.today/20130801135547/http://www.adrforum.com/domains/decisions/96600.htm|archivedate=1.08.2013}}</ref> 1996. aasta lõpus ostis Bloomberg tagasi ühe kolmandiku Merrill Lynchi 30-protsendilisest osalusest ettevõttes 200 miljoni dollari eest, hinnates ettevõtte väärtuseks 9 miljardit dollarit. Finantskriisi ajal kahjumiga silmitsi seistes nõustus Merrill Lynch 2008. aastal oma ülejäänud 20-protsendilise osaluse ettevõttes müüma Bloomberg Inc.-le,<ref>{{Cite web|url=https://www.sec.gov/Archives/edgar/data/65100/000095012308008850/y64172e10vq.htm|title=Quarterly Reports on Form 10-Q|publisher=Securities and Exchange Commission|date=5. august 2008}}</ref> mille enamusosalus kuulub Michael Bloombergile<ref>{{Cite web|last=Lee|first=Edmund|url=http://www.recode.net/2016/1/26/11589068/mike-bloomberg-is-worth-49-billion-much-more-than-most-people-thought|title=Mike Bloomberg Is Worth $49 Billion, Much More Than Most People Thought|publisher=recode.net|date=26. jaanuar 2016|access-date=2019-11-14|archive-date=2019-04-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190423095359/https://www.recode.net/2016/1/26/11589068/mike-bloomberg-is-worth-49-billion-much-more-than-most-people-thought|url-status=dead}}</ref> Müügihinnaks oli 4,43 miljardit dollarit, hinnates Bloomberg LP-d väärtuseks umbes 22,5 miljardit dollarit.<ref name="The New York Times">{{Cite news|last=de la Merced|first=Michael J.|url=https://www.nytimes.com/2008/07/17/business/17broker.html|title=Bloomberg Expected to Buy Merrill's Stake in His Firm|work=[[The New York Times]]|date=17. juuli 2008|accessdate=26.10.2011|last2=Story|first2=Louise}}</ref><ref name="reuters.com">{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-merrill-results/merrill-posts-4-9-billion-loss-sells-bloomberg-stake-idUSWNAB118720080718|title=Merrill posts $4.9 billion loss, sells Bloomberg stake|publisher=Reuters|date=18. juuli 2008|accessdate=26.10.2011}}</ref> Bloomberg LP on asutamisest saadik jäänud osaühinguks, millest enamus kuulub Michael Bloombergile.<ref name="The New York Times"/> 2001. aastal [[ New Yorgi linnapea |New Yorgi linnapea]] kohale kandideerimiseks loobus Bloomberg tegevjuhi ametist ja nimetas enda asemele Lex Fenwicki.<ref name="Leadership – Lex Fenwick">{{Cite web|url=http://www.dowjones.com/djcom/leadership/LFenwick.asp|title=Leadership – Lex Fenwick|publisher=Dow Jones|accessdate=11.04.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131202221539/http://www.dowjones.com/djcom/leadership/LFenwick.asp|archivedate=2.12.2013}}</ref> 2012. aastal sai [[ Peter Grauer |Peter Grauer]] ettevõtte nõukogu esimeheks (on ametis siiani).<ref name="Bloomberg">{{Cite news|url=https://www.bloomberg.com/pressroom/chairman/|title=Chairman – Chairman of Bloomberg L.P.|publisher=Bloomberg L.P.|accessdate=11.04.2013}}</ref> 2008. aastal sai Fenwick uue riskikapitalidivisioni Bloomberg Ventures tegevjuhiks ning presidendiks ja tegevjuhiks nimetati Bloombergi linnavalitsuses olnud abilinnapea [[ Daniel Doctoroff |Daniel Doctoroff]], kes töötas kuni 2014. aasta septembrini.<ref name="mediadecoder.blogs.nytimes.com">{{Cite news|last=Stelter|first=Brian|url=http://mediadecoder.blogs.nytimes.com/2011/07/12/doctoroff-named-chief-executive-of-bloomberg-lp/|title=Doctoroff Named Chief Executive of Bloomberg L.P.|work=The New York Times|date=12. juuli 2011|accessdate=20.12.2011}}</ref><ref>{{Cite news|last=Sorkin|first=Andrew Ross|url=https://www.nytimes.com/2014/09/04/business/media/michael-bloomberg-to-return-as-chief-of-company-he-founded.html|title=Michael Bloomberg to Return to Lead Bloomberg L.P.|work=The New York Times|date=3. september 2014|accessdate=7.11.2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Siis teatati, et Michael Bloomberg võtab omanimelise ettevõtte ohjad üle Doctoroffilt, kes oli olnud Bloombergi tegevjuht viimased kuus aastat.<ref name="Financial Times">{{Cite web|url=http://www.ft.com/cms/s/0/08ae1f42-33ce-11e4-ba62-00144feabdc0.html/|title=Bloomberg to take helm at data group|website=Financial Times|accessdate=4.09.2014|url-access=subscription}}</ref> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] qh0ldxqodgktpugo2h5l3gr7oqlgctd 0 572050 7122161 6707419 2026-03-31T20:54:34Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122161 wikitext text/x-wiki [[file:Bottega di antiochia di siria, Codex Purpureus Rossanensis, 550 ca. 01.jpg|thumb|300px|Rossano ''codex purpureus'' eksponeerituna Rossano piiskopkonna muuseumis]] [[File:Miniuatura del codice purpureo, cattedrale di rossano calabro.jpg|thumb|300px|Paarislehekülg käsikirjast: Kristuse sissesõit Jeruusalemma ja kaubitsejate väljaajamine templist]] [[File:RossanoGospelsFolio8vChristBeforePilate.jpg|thumb|300px|Kristus Pilatuse ees. fo 8]] [[File:Cod. Rossanensis Mark 1.jpg|thumb|300px|Tekstilehekülg. Markuse evangeeliumi algus]] '''''Codex purpureus Rossanensis''''' on [[6. sajand]]ist pärit [[Käsikiri|käsikirjaline]] [[Kreeka keel|kreekakeelne]] [[evangeliaar]], mis on kirjutatud [[Purpurpärgament|purpurpärgamendile]] ja [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]]<ref name="codex-php">https://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php</ref>. ''Codex purpureus Rossanensis''<nowiki>'</nowiki>t säilitatakse [[Rossano]] katedraalis [[Itaalia]]s. 2015. aastal kanti ''Codex purpureus Rossanensis'' [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>http://www.codexrossanensis.it/en/unesco/</ref>. == Käsikiri == Käsikirja pärgamendilehed mõõdus 30,7×26 cm on köidetud raamatuks, algselt umbes 400 leheküljest on säilinud 188. Pärgament on värvitud purpurseks. Pikka aega arvati, et värv on [[Tüürose purpur]], kuid 2016. aastal selgitati välja, et värv ei sisalda [[bromiin]]i, vaid [[ortseiin]]i ja on seega samblikuvärv [[orsell]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.realmofhistory.com/2016/07/08/oldest-manuscript-pages-dyed-urine/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-08 |arhiivimisaeg=2019-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190415131755/https://www.realmofhistory.com/2016/07/08/oldest-manuscript-pages-dyed-urine/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. === Tekst === [[Bütsants]]is kasutusel olnud [[kreeka untsiaal]]is kirjutatud tekst on paigutatud lehele kahes veerus, kummaski 20 rida. Esimesed kolm rida ''[[incipit]]''-leheküljel (evangeeliumi algus) on kirjutatud [[kuldtint|kuldtindiga]], ülejäänud [[hõbe]]daga. Tekst on kirjutatud ''[[scriptio continua]]'' viisil, st puuduvad sõnavahed, [[tsesuur]]id, [[Rõhumärk|rõhud]], [[kirjavahemärgid]], välja arvatud lõiku lõpetav [[Punkt|punkt]]. Kirjutaja on teadmata. Säilinud on [[Matteuse evangeelium]] tervikuna, samuti peaaegu terve [[Markuse evangeelium]], millest puuduvad vaid salmid Markuse 16:14-20. Lisaks on käsikirjas osa [[Eusebius]]e kirjast Copianusele pühakirja konkordantside teemal.<ref name="codex-php" /> === Illustratsioonid === Käsikirjas on 15 poole või täislehekülje suurust värvilist [[illustratsioon]]i. Illustratsioonide stiili eeskujuks on peetud [[seinamaaling]]uid. Enamik neist kujutavad stseene Kristuse elust, koos viidetega [[Vana Testament|Vana testamendi]] [[prohvet]]itele lehe alumises osas, üks on piibli [[konkordants]]ide tiitelleht nelja [[evangelist]]i kujutisega ja üks on [[evangelist Markus]]e figuur arhitektuurses raamistuses. Käsikirjas leiduv püha Markuse figuur on üldse kõige varasem ühe [[evangelist]]i kujutis [[raamatumaal]]is<ref name="ReferenceA">https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile</ref>. === Päritolu ja dateerimine === Pole palju selliseid tunnuseid, mille alusel kindlaks teha, millal ja kus käsikiri on loodud ja kuidas jõudis see Rossanosse. Käsikirja stiilile tuginedes on eksperdid pakkunud valmimise ajaks perioodi 4. ja 6.–7. sajandi vahel, kõige tõenäolisemaks peetakse käsikirja valmimist 6. sajandil. On oletatud, et käsikiri võis olla kirjutatud [[Süüria]]s, võib-olla [[Antiookia]]s, ning et see sattus Rossanosse koos kreeka [[munk]]adega, kes võisid põgeneda [[pilditüli]] esimeses faasis 7. sajandil Itaaliasse ja võtsid pühakirja endaga kaasa. Kuid samahästi võis selle Rossanosse tuua mõni rikas aadlik Bütsantsi õukonnast. Käsikirja on 1846. aastal kirjasõnas esmamaininud ajakirjanik Cesare Malpica. 1879. aastal uurisid Rossano ''[[codex purpureus]]''<nowiki>'</nowiki>t teaduslikult saksa teadlased [[Oscar von Gebhardt]] ja [[Adolf Harnack]], kes juhtisid sellele rahvusvahelise kultuuriavalikkuse tähelepanu.<ref name="codex-php" /> == Faksiimile == Käsikirjast on antud välja kaks [[faksiimile]]t, üks [[Saksamaa]]l (Akademische Druck- u. Verlagsanstalt, 1985) ja teine [[Itaalia]]s (Salerno Editrice, 1985-1987)<ref name="ReferenceA" />. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php Codex Purpureus (Introduction). - Archdiocese Rossano/Cariati. Diocese Museum] * [http://www.calabria.org.uk/calabria/arte-cultura/CodexPurpureusRossanensis/CodexPurpureusRossanensis.htm Käsikirja illustratsioonid digiteerituna veebis (kommentaarid itaalia keeles)] * [https://archive.org/stream/dieevangeliendes00gebhrich#page/n1/mode/2up O. v. Gebhardt. Die Evangelien des Matthaeus und des Marcus aus dem Codex purpureus Rossanensis. Leipzig: Hinrichs, 1883.] * [https://italoamericano.org/story/2016-10-27/codex-purpureus F. Bezzone. The Codex Purpureus: the first Illustrated book comes from Italy. - L'Italo-Americano, 27.10.2016] * [https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile Video ja fotod faksiimilest. - facsimilefinder.com] {{commonskat|}} [[Kategooria:6. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangeliaarid]] [[Kategooria:Purpurkäsikirjad]] [[Kategooria:Bütsantsi kunst]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] 6bc8spjx90xs2htmmasqof1i4qxc49p 0 572071 7122188 7048112 2026-03-31T22:28:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122188 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} [[Fail:Mudel eesti keeles.png|pisi|Coso mudel]] '''COSO mudel''' on rahvusvaheliselt tunnustatud [[sisekontroll]]i mudel. [[Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee]] ([https://www.coso.org/Pages/default.aspx Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission] ehk COSO) loodi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 1980. aastatel pärast seda kui, saadi teada mitmest suurest finantside ja ettevõtte juhtimisega seotud skandaalist. COSO komitee on erasektori algatus, mida toetavad ja rahastavad ühiselt: * [[:en:American_Accounting_Association|Ameerika Raamatupidamise Assotsiatsioon]] * [[:en:American_Institute_of_Certified_Public_Accountants|Ameerika atesteeritud raamatupidajate instituut]] * [[:en:Financial_Executives_International|Rahvusvahelised finantsjuhid]] * [[:en:Institute_of_Management_Accountants|Juhtimisraamatupidajate instituut]] * [[:en:Institute_of_Internal_Auditors|Siseaudiitorite Instituut]] COSO komitee eesmärgiks on juhtimise printsiipide kujundamine ning raamistike ja juhiste arendamine ettevõtte [[riskijuhtimine|riskijuhtimise]], sisekontrolli ja [[pettus]]te ärahoidmise kohta. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.coso.org|pealkiri=www.coso.org|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Nende printsiipide ja süsteemide väljatöötamise eesmärk on tagada tõhus koostöö ettevõtete omanike ja juhtide ning teiste huvitatud isikute vahel. Ettevõtte haldamise üks lahutamatu osa on sisekontrollisüsteem. Sisekontroll on võtmekomponent riskijuhtimisel ja ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Sisekontrollisüsteemi ja sisekontrolli hindamist viib läbi [[siseaudit]]. Siseaudit on oluline osa sisekontrollist ning see funktsioon ei saa eksisteerida eraldi asutuse üldistest eesmärkidest. Siseauditi funktsioon peab igati toetama oma tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemus on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Organisatsiooni sisekontrollisüsteemi hindamiseks, tuleb koguda piisavalt infot olemasoleva olukorra ja tegevuste kohta. Hindamise oluliseks aluseks on COSO-mudel. Kogutud informatsiooni alusel saab otsustada, kas kavandatud kontrollid on küllaldased, milliseid tuleb muuta või kas rakendada uusi. Siseauditi protsessi käigus kogutakse infot kontrollide testimisega, mis annab aluse siseauditi funktsiooni laiendamiseks või vastupidi, kokkutõmbamiseks. == Sisekontrollisüsteemi defineerimine 1992. aastal == 1992. aastal tõi COSO komitee välja tänapäeval üldtunnustatud sisekontrollisüsteemi definitsiooni. Selle kohaselt on efektiivse sisekontrollisüsteemi roll tagada ettevõtte nõukogule ja juhtkonnale mõistlik kindlus järgnevates kategooriates (COSO, 1992): * Operatsioonide tõhusus ja mõjusus * Finantsaruandluse usaldusväärsus * Vastavus seadusandlusele ja kehtivatele regulatsioonidele INTOSAI<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.intosai.org|pealkiri=www.intosai.org|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1992. aasta tegevusjuhised sisekontrolli rakendamiseks on koostatud pidevalt muutuva dokumendina ning lähtuvad visioonist, mille kohaselt sisekontrollisüsteemide loomisel, rakendamisel ja hindamisel tuleks propageerida teatud standardite kasutamist. INCOSAI 17.kongressil (Söul, 2001) tunnistati, et 1992. aasta tegevusjuhised vajavad kiiret kaasajastamist ning lepiti kokku, et seejuures võetakse aluseks COSO komitee integreeritud sisekontrolli raamistik. COSO komitee definitsiooni ja 1992. aasta tegevusjuhistega võrreldes on oluliseks momendiks eetilise aspekti lisandumine. Niisugune lähenemine sisekontrollile on igati õigustatud, kuna alates 1990. aastatest on järjest enam hakatud rõhutama eetilise käitumise ning avalikus sektoris esinevate pettuste ja korruptsiooni õigeaegse avastamise olulisust. <ref name=":1" /> == COSO mudeli kirjeldus == Sisekontrolli keskkond ehk COSO mudel koosneb viiest omavahel seotud komponendist:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Auditistandardid/tabid/122/ItemId/436/amid/734/language/et-EE/Default.aspx|pealkiri=www.riigikontroll.ee|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ===Kontrollikeskkond=== See on komponent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimisele. Kontrollikeskkond on kõigi ülejäänud sisekontrollikomponentide alus, mis tagab vajaliku distsipliini ja struktuuri. Selle koosseisu kuuluvad üldised väärtushinnangud, eetika valdkonda kuuluvad mõisted, pädevus/kompetents, organisatsiooniline struktuur, inimressursside kasutamise poliitika ja tavad jms. Kontrollikeskkond kujundab üldise hoiaku organisatsioonis. Juhtkonna ja personali isiklik ja professionaalne terviklikkus ning eetilised väärtused määravad ära nende eelistused ja väärtushinnangud ehk käitumisstandardid. Need peaksid läbivalt, kogu organisatsioonis, ja igal ajal, väljendama toetav suhtumist sisekontrolli tegevusele. Kõik organisatsiooniga seotud isikud – nii juhtkond kui ka töötajad – peavad säilitama isikliku ja ametialase terviklikkuse/aususe ning eetilised väärtused ning nende järgimist demonstreerima, järgides alati organisatsioonis kehtivaid tegevusjuhendeid. ===Riskide hindamine=== Riskide õige hindamise eeldus on organisatsiooni eesmärkide määratlemine, mida tehakse erinevatel organisatsiooni tasanditel, ja seejärel integreeritakse omavahel ettevõtte ühtseks visiooniks (võib seostada ettevõtte strateegilise plaaniga, kuigi see on täpsem). Riskide hindamine on nende identifitseerimine eesmärkide saavutamist takistavate ohtude ehk riskide analüüs, mis on aluseks järgnevatele tegutsemistele, mida nimetatakse riskide maandamiseks või juhtimiseks. Riskide juhtimise eesmärk on võimalikult minimeerida kahju, mis võib tekkida identifitseeritud riskidest. Kuna üldine majanduskeskkond, õiguslik baas ja ettevõtte mikrokeskkond on pidevas muutumises, on oluline rakendada tegutsemismehhanismi, mis võtab arvesse riskide pideva identifitseerimise käigus tekkinud muutused ning juhtida riske nende järgi. Riskiprotsessi käigus tuleb arvestada, et midagi muutes võivad tekkida uued riskid. Samuti tuleb hinnata organisatsiooni/ettevõtte riskitaluvust ning töötada välja vastu meetmed. Kaaluda tuleb nelja liiki vastumeetmeid: ülekandmine, tolereerimine, maandamine või lõpetamine; antud tegevusjuhiste kontekstis on kõige asjakohasem riski maandamine, kuna tõhusalt toimiv sisekontroll on eelkõige seotud riskide maandamisega. ===Kontrollitegevused=== Mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist nii, nagu juhtkond seda kavandas. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni eesmärke ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrollitegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja kõikides funktsioonides. Kontrollitegevused hõlmavad: autoriseerimis- ja tunnustamistoimingud; kohustuste lahusus (autoriseerimine, töötlemine, registreerimine, kontrollimine); kontrolli juurdepääsu üle ressurssidele ja andmetele; vastavustõendamine; andmete ühildamine; töötulemuste hindamine; tegevuste, protsesside ja menetlusprotseduuride hindamine; järelevalve (kohustuste andmine, nende täitmise kontrollimine ja hindamine, juhendamine ja koolitamine). Kontrollitegevused peaksid ideaalis andma juhtidele kindlustunde, et organisatsiooni juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. ===Informatsioon ja suhtlemine=== Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda sellisel kujul ja sellise aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise infoga, vaid ka väljast laekuvaga, mis on seotud ettevõtte tegevusega, erinevate tingimustega, mis on oluline juhtimistegevuses, otsuste tegemisel ja välistele infotarbijatele aruannete koostamisel. Tõhus kommunikatsioon peab toimima ülevalt alla, alt üles ning organisatsiooni läbivalt (horisontaalselt). Kogu personal peab saama selge sõnumi juhtkonnalt, et vastutus kontrolli tegevuse eest on väga oluline. See eeldab, et töötajad saavad aru oma kohast sisekontrollisüsteemis, samuti sellest, kuidas on tegevused omavahel seotud teiste töötajate ja töödega. Sisekontrollisüsteem ei toimi iseenesest, vaid läbib kogu ettevõtte personali. Kõigil töötajatel peavad olema kättesaadavad adekvaatsed vahendid, et edastada olulist infot alt üles. Alahinnata ei tohi tõhusat toimivat kommunikatsiooni väliste osapooltega ning ettevõtetevahelist kommunikatsiooni. Asjakohane ja tõhus, st täpne ja õigeaegne info asutuses on efektiivselt toimiva sisekontrolli komponent. ===Järelevalve=== See on protsess, mis hindab sisekontrolli toimimist ajas. See toimib pideva monitooringu kaudu, mis on peamiselt juhtkonna igapäevane tegevus, samuti läbi sõltumatult toimiva siseauditi funktsiooni, sisemiste hindamiste või sõltumatute välisekspertide hinnangute andmise kaudu. Järelevalvet teostatakse läbi rutiinsete toimingute, eraldi hindamise või mõlema tegevuse kombinatsiooni. Jooksev järelevalve sisekontrolli mehhanismide üle on organisatsioonis regulaarselt toimivatesse sisekontrolli mehhanismidesse sisse programmeeritud. Selle osaks on regulaarsed juhtimis- ja kontrollitegevused ning muud toimingud, mida töötajad oma ülesandeid täites sooritavad. Jooksev järelevalve hõlmab kõiki sisekontrolli komponente ning sisaldab tegevusi, mis on suunatud normide rikkumise, ebaeetiliste, ebaökonoomsete, läbimõtlematute ja ebaefektiivsete sisekontrollisüsteemi komponentide vastu. Eraldi hindamiste mahu ja sageduse määrab eelkõige ära riskide hindamine ning jooksvalt toimivate järelevalvetoimingute tõhusus. Konkreetsed eraldi hindamised hõlmavad sisekontrolli süsteemi tõhususe hindamist ning nende abil tagatakse soovitud tulemuste saavutamine sisekontrollimehhanismide abil, lähtudes seejuures eelnevalt määratletud meetoditest ja protseduuridest. Sisekontrolli süsteemis täheldatud puudustest teavitatakse vastava tasandi juhtkonda. Kui avastatakse olulisi puudusi sisekontrollisüsteemis, siis tuleb sellest kohe informeerida pädeva taseme juhte, tõsistest puudustest aga tippjuhtkonda. Sisekontrollimonitooringus on oluline koht siseaudiitoril. Need '''viis komponenti''' on kujutatud COSO mudelis ''ridades''. Lisaks komponentidele on COSO mudeli osadeks neljas ''veerus'' kujutatud '''eesmärgid''' – aruandlus (ja vastutus), vastavus (õigusaktidele ja normidele), tegevused (korrapärased, eetilised, ökonoomsed, läbimõeldud ja efektiivsed) ning ressursside kaitse. Maatriksi kolmas mõõde kujutab '''organisatsiooni või ettevõtet''' ning selle osakondi. Iga komponentide rida lõikub nelja eesmärgiga ja laieneb neile kõigile. Näiteks ettevõttesisestest ja välistes allikatest kogutud finants- ja muud laadi informatsioon, mis kuulub informatsiooni ja suhtlemise komponendi alla, on vajalik tegevuste juhtimiseks, aruandluseks ning kehtivate õigusaktide rakendamiseks ja täitmiseks. Sisekontrolli ei ole vajalik mitte üksnes organisatsiooni kui terviku, vaid ka üksikute osakondade jaoks. Seda seost kirjeldab kolmas mõõde, mis esindab kogu organisatsiooni või ettevõtet ja selle osakondi. Kuna sisekontrolli raamistik on asjakohane ja kohaldatav kõigis organisatsioonides, sõltub selle tegelik rakendamine juhtkonna poolt suuresti organisatsiooni olemusest ning paljudest konkreetse üksusega seotud teguritest nagu: organisatsiooni struktuur, riskiprofiil, töökeskkond, suurus, keerukus, tegevused ja nende reguleerituse määr. Lähtuda tuleb organisatsiooni konkreetsest olukorras, seega teeb juhtkond sisekontrolli raamistiku komponentide osas rakendatavaid protsesse, nende keerukusastmeid ja metoodikaid valides terve rea valikuid. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * COSO – Committee of Sponsoring Organizations of the Treadway Commission (Treadway Komisjoni Sponsororganisatsioonide Komitee), www.coso.org * INTOSAI – International Organization of Supreme Audit Institutions (Rahvusvaheline Kõrgeimate Kontrolliasutuste organisatsioon), www.intosai.org * „INTOSAI tegevusjuhised sisekontrolli standardite rakendamiseks avalikus sektoris“, Riigikontroll, www.riigikontroll.ee [[Kategooria:Organisatsioon]] rbdp11te760zwxgk6uk81u8bjh95s8h 0 573311 7122089 6245958 2026-03-31T19:44:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122089 wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Budism läänes''' ehk '''läänemaailma budism''' on kõige laiemas tähenduses [[budism]]i tundmine ja praktiseerimine väljaspool [[Aasia]]t, peamiselt euroopalike traditsioonidega maades. Budismi esimesed kokkupuuted lääne tsivilisatsiooniga toimusid juba 4. sajandil eKr [[Aleksander Suur]]e vallutuste ajal Indias. On oletatud<ref>{{cite book |last=Beckwith |first=Christopher I. |title=Greek Buddha: Pyrrho's Encounter with Early Buddhism in Central Asia |publisher=Princeton University Press |year=2015 |page=221 |isbn=9781400866328}}</ref>, et Aleksandri õukonda kuulunud filosoof [[Pyrrhon]] rajas budismi ''[[olemasolu tunnused|trilaksana]]'' kontseptsioonist lähtudes oma [[skeptitsism|skeptilise]] filosoofia, [[pürronism]]i, mille kohaselt on igasugune teadmine võimatu, mistõttu tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulenevad tühistest ettekujutustest. Pürronismist olid tugevasti mõjutatud [[stoitsism|stoikud]] ning nende vaated olid omakorda väga lähedased [[Schopenhauer]]ile, kes nimetas ennast korduvalt budistiks. [[File:ExtentOfBuddhismAndTrade.jpg|thumb|250px|Budismi levik ja kaubateed 1. sajandil.]] Aleksander Suure vallutuste järel rajasid kreeklased valdavalt budistlikke linnu ja kuningriike [[Baktria]]s ja [[India]]s<ref>S.Dhammika, The Edicts of King Ashoka The Fourteen Rock Edicts/13</ref><ref>Doumanis, Nicholas. ''A History of Greece'' Palgrave Macmillan, 16 dec. 2009, ISBN 978-1137013675, p 64</ref>. Nende kultuuriliste kontaktide läbi arenes kreekapärane budism ja kreeka-budistlik kunst, seda eriti [[Gandhara]] tsivilisatsioonis, mis hõlmas suure osa tänapäevase [[Pakistan]]i põhja- ja [[Afganistan]]i idaosa.<ref>Halkias, G. (2014) ''When the Greeks Converted the Buddha: Asymmetrical Transfers of Knowledge in Indo-Greek Cultures'' [https://www.academia.edu/5974580/When_the_Greeks_Converted_the_Buddha_Asymmetrical_Transfers_of_Knowledge_in_Indo-Greek_Cultures]</ref> Selles piirkonnas on avastatud ja välja kaevatud sadu budistlikke kloostreid klassikaliste kreekapäraste kujude ja ehitistega. [[Kreeka keel]] oli sealses [[Kušaani riik|Kušaani impeeriumis]] kaua aega ametlikuks keeleks. [[19. sajand]]il hakati Euroopas tõsisemalt huvituma budismist ning teistest mitteeuroopalikest usunditest ja filosoofiatest. Ühelt poolt nähti budismis ratsionaalsemat alternatiivi kristlusele, teisest küljest aga hakati koos spiritualismi ja [[teosoofia]] esiletõusuga nägema budismis ja teistes idamaistes õpetustes erilisi, müstilisi aspekte.<ref>Coleman, James William, The New Buddhism: The Western Transformation of an Ancient Tradition, 2001. Oxford University Press.</ref> Samal ajal ilmusid juba ka esimesed akadeemilised uurimused budismi kohta ning tekstide tõlked sanskriti ja paali keelest. 1881. aastal asutas T. W. Rhys Davids paalikeelsete tekstide tõlkimise, publitseerimise ja uurimise edendamiseks ühingu Pali Text Society<ref>Pali Text Society veebileht. [https://web.archive.org/web/20150921151757/http://www.palitext.com/]</ref>, mis on jäänud selles valdkonnas kõige autoriteetsemaks allikaks tänapäevani. Samal aastal ilmus Oxfordi sari "Sacred Books of the East" 10 köites [[Dhammapada]] Max Mülleri tõlkes ning Hermann Oldenbergi väga mõjukas budismialane uurimus "Buddha: Sein Leben, seine Lehre, seine Gemeinde". Kui Aasias oli budism levinud peamiselt pühendunud munkade kaasabil, elava õpetusena, traditsioone ja õpetusliine järgides, siis läänemaailmas levis budism eelkõige raamatute kaudu, akadeemiliste uurimustena, tekstide tõlgetena ning mitmesuguste tõlgenduste ja kommentaaridena. Üks [[20. sajand]]i tuntumaid budismi tutvustajaid läänes oli [[Alan Watts]], kelle kohaselt võib budismi pidada ka [[psühhoteraapia]]ks.<ref>Alan Watts, Psychotherapy East and West, 1961. Pantheon Books, ISBN 0-394-71609-4</ref> Budism on tugevasti mõjutanud [[New Age]] liikumisi ning psühholoogiat ja psühhoteraapiat. Paljud läänemaailma budistlikud õpetajad omavad psühhoterapeudi litsentsi. Alternatiivina [[kristlus]]ele on budism tekitanud läänemaailmas lootusi ka mingite üleloomulike võimete saavutamiseks.<ref>Coleman, James William, The New Buddhism: The Western Transformation of an Ancient Tradition. 2001, Oxford University Press, pp 222, 228-229, 97.</ref> Tänapäeval on lääne budismis kõige levinum praktika [[Budistlik meditatsioon|meditatsioon]]. {{Pooleli}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism läänes| ]] mg1oz4ij6ogmvlqkihs1c6owlxg2ed7 14 577652 7121783 5570952 2026-03-31T12:03:25Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Oosid]] 7121783 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti geograafia|Oosid]] [[Kategooria:Oosid]] 2jgzjbygpx0airjh5httazpav3hfw6v 14 577802 7121784 5572872 2026-03-31T12:03:37Z ~2026-19195-65 225948 7121784 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku piiskopid]] jd0goyus32d6s0bnidxx9znjb5lkwq8 0 580173 7121900 7101255 2026-03-31T14:37:43Z Kuriuss 38125 7121900 wikitext text/x-wiki '''Kuldar Schüts''' (sündinud [[1. aprill]]il [[1987]]<ref>Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja.02.08.2008.</ref>) on eesti [[dirigent]], [[laulja]] ja [[kultuurikorraldaja]]. ==Hariduskäik== Kümneaastaselt hakkas Kuldar Schüts laulma [[Türi Poistekoor]]is, kust liikus peagi edasi [[Järvamaa Poistekoor|Järvamaa Poistekoori]]. Ta on lõpetanud [[2005]]. aastal [[Türi Muusikakool]]i [[klarnet]]i erialal,<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateataja20140705.2.3 Noor koorijuht kardab kõrgust]. Järva Teataja. 05.07.2014. (Digaris)</ref><ref name="xiii-noort">[https://2023.laulupidu.ee/uudiskirjad/5-uudiskiri/xiii-noorte-laulupeo-poistekooride-liigijuht-kuldar-schuts/ XIII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Kuldar Schüts] 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo koduleht, 23.01.2023.</ref> [[2006]]. aastal [[Türi Gümnaasium]]i ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] magistriõppes koorijuhtimise erialal ''cum laude'' (professor [[Ants Üleoja]] dirigeerimisklassis).<ref name="eesti-muus">[https://eamt.ee/wp-content/uploads/2020/09/Aastaraamat_2012.pdf Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2012. aasta lõpetajad] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat 2012.</ref> ==Töö ja loominguline tegevus== 2024. aasta seisuga on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene [[tenor]]) ja koormeister ning [[Inseneride Meeskoor]]i peadirigent ning [[Eesti Meestelaulu Selts]]i üle-eestilise [[Kalev (koor)|poistekoori Kalev]], Swedbanki segakoori, meeskoori Homme ja Tallinna Kalamaja segakoori dirigent.<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185246/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/dirigendid/ Kuldar Schüts] Eesti Meestelaulu Seltsi veebilehel.</ref><ref name="selgusid-e">[https://kultuur.err.ee/1609249941/selgusid-eesti-kooriuhingu-aastapreemiate-saajad Selgusid Eesti Kooriühingu aastapreemiate saajad] ERR Kultuur, 11.02.2024.</ref> 2025. aasta sügishooajast on ta ka [[Estonia Seltsi segakoor|Estonia Seltsi kammerkoori]] dirigent.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> Kuldar Schüts on juhatanud poistekoore 2014., 2017., 2019., 2023. ja 2025. aasta laulupidudel. Alates 2022. aastast on ta töötanud ka poistekooride liigijuhina.<ref name="xiii-noort" /> 2028. aasta suurel ühislaulu- ja tantsupeol on ta kunstilise juhi assistent ja meeskooride liigijuht.<ref>[https://estoniaselts.ee/uncategorized/estonia-seltsi-kammerkoori-uus-dirigent-on-kuldar-schuts/ Estonia Seltsi Kammerkoori uus dirigent on Kuldar Schüts] Estonia Seltsi koduleht. 05.12.2025.</ref> ===Töö dirigendina=== Kuldar Schüts on olnud [[Tallinna Ülikool]]i naiskoori dirigent, EÜE Väinamere segakoori koormeister ning meesansambli Pikapäevarühm juhendaja (ansambel saavutas 2014. aastal Uno Naissoo nimelisel konkursil II koha<ref name="aasta-noor">[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/Aastaraamat-2014-sisu.pdf Aasta noor dirigent. Kuldar Schüts] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2014. Lk 52.</ref>). Ta on juhatanud ka [[Türi Kammerkoor]]i, [[Tallinna Poistekoor]]i ettevalmistuskoore Primo ja Secundo, [[Virumaa poistekoor]]i ja vanamuusikaansamblit [[Lumen Cantus]].<ref name="aasta-noor" /> Ta oli 2008. aastal Türil loodud segakoori [[Suisapäisa]] dirigent. Tema juhatusel võitis koor samal aastal [[Eesti Televisioon]]i saatesarja "[[Laululahing]]". Kooride maailmamängudel ehk kooride olümpial (World Choir Games), mis toimus 2008. aastal [[Austria]]s [[Graz]]is<ref>Kristel Peikel, Andri Maimets [https://www.postimees.ee/20389/laululahingu-voitja-laheb-kooride-olumpiale «Laululahingu» võitja läheb kooride olümpiale] Postimees, 14.07.2008.</ref>, võitis Suisapäisa Kuldar Schütsi juhatusel kuldmedali folkloori ja hõbemedali segakooride kategoorias.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/laululahing-suisapaisa-laululahing-austrias Suisapäisa laululahing Austrias] ETV saade "Laululahing 10" ERR-i arhiivis, esmaeeter 30.08.2008.</ref> Eesti Kooriühing andis segakoorile Suisapäisa ja kammerkoorile Voces Musicales 2009. aasta parima koori preemia.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/kooriyhingu_aastaraamat2016_sisu.pdf Eesti Kooriühingu aastaauhindade saajad] Eesti Kooriühingu aastaraamat 2010. Lk 128.</ref> 2009. aastal osales [[Rein Rannap]]i suurejoonelises kontserdiprojektis, kus Rannapi rokk-kantaatide "Taevas ja maa" ja "[[Ilus maa]]" ettekandel esines koos ansambliga [[Kosmikud]], solistide [[Taavi Peterson]]i ja [[Priit Volmer]]iga suur segakoor, mida juhatas dirigent Kuldar Schüts.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/areen/aru-anne-rein-rannap?id=27690145 Aru & Anne: Rein Rannap] Eesti Ekspress / Areen. 18.07.2009.</ref> 2012. aastal võitis tema juhendatud ja juhatatud Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev II koha rahvusvahelisel koorifestivalil "Varsovia Cantat" ning segakoor Suisapäisa III koha Eesti kammerkooride festivalil.<ref>[https://web.archive.org/web/20230514170159/https://www.emls.ee/poistekoor-kalev/ajalugu/ Poistekoori Kalev ajalugu] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. Vaadatud 14.05.2023.</ref> 2013. aastast on ta Kalamaja elanike algatuse – Kalamaja koori peadirigent.<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva?id=81915627 Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] Eesti Päevaleht. 28.04.2018.</ref> See on üks suuremaid Eesti segakoore: asutamise aegu oli kooris 35 lauljat, 2019. aasta laulupeoks valmistus koor 108-liikmelisena ja 2024. aastal oli kooris 162 liiget. Kooris laulab paljude elualade esindajaid, teiste hulgas ka [[Suurbritannia suursaadik Eestis]] [[Ross Allen]] ja [[Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis]] [[George P. Kent]].<ref>[https://menu.err.ee/1608954544/kalamaja-segakooris-leelotavad-uheskoos-suursaadikud-ja-kunstnikud Kalamaja segakooris leelotavad üheskoos suursaadikud ja kunstnikud] ERR Menu, 21.04.2023.</ref> 2014. aastal debüteeris ta [[XXVI üldlaulupidu|üldlaulupeol]] poistekooride dirigendina, juhatades [[Ülo Vinter]]i laulu "Hoidkem vaid ühte".<ref>[https://kooriyhing.ee/kuldar-schuts/ Kuldar Schütsi elulugu] Eesti Kooriühingu koduleht. Vaadatud 09.04.2023.</ref> Aastatel 2015–2016 oli ta [[Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] poistekoori dirigent.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/kullo-poistekoor-alustas-teist-hooaega Kullo poistekoor alustas teist hooaega] Tallinn.ee, 21.11.2016.</ref> 2017. aastal dirigeeris ta üle Eesti toimunud [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i jõulukontserte "Sinu usk on uks…". [[Tallinna Jaani kirik]]us toimunud kontserdist tegi otseülekande ERR-i [[Klassikaraadio]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/741451/Lastejaam.err.ee Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert ‟Sinu usk on uks...”] Klassikaraadio, 23.12.2017.</ref> 2019. aastal võitis EMLS-i poistekoor Kalev (dirigendid Indrek Vijard ja Kuldar Schüts) kolmanda koha poistekooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2019".<ref>[https://web.archive.org/web/20200406185254/http://www.pealinn.ee/tagid/liiklus/rahvusvahelise-koorifestivali-grand-prix-laks-segakoorile-veja-balss-n240129 Rahvusvahelise koorifestivali Grand Prix läks segakoorile Vēja Balss Lätist] Pealinn.ee. 14.04.2019.</ref> 2021.–2022. aasta kontserdisarjas "Eesti Rahvusmeeskoor tuleb külla" oli Kuldar Schüts koos [[Rasmus Erismaa]]ga RAM-i lauljast dirigent.<ref>[https://concert.ee/static/EK-Koolikontserdid-170x240.pdf Eesti Kontsert 80. Koolikontserdid. Hooaeg 2021–2022] Eesti Kontserdi koduleht, vaadatud 15.02.2022.</ref> Kontserdisari jätkub ka 2023. aastal. Kuldar Schüts on koorijuhina üks peategelasi Saksa telekanalis [[Arte]] 2025. aastal esilinastunud [[dokumentaalfilm]]is "Singen für Estland" ("Lauldes Eestile"), mis portreteerib mitme noore muusiku teekonda 2025. aasta üldlaulupeole.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/8368589/koorijuhi-laulupeoteekond-sai-filmilindile-talletatud Koorijuhi laulupeoteekond sai filmilindile talletatud] Järva Teataja, 26.11.2025.</ref> ===Töö lauljana=== Alates 2011. aastast laulab Kuldar Schüts vanamuusikat ja kaasaegset muusikat viljelevas ansamblis [[Vox Clamantis]].<ref name="aasta-noor" /> 2014. aastast on ta [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i koosseisuline laulja (esimene tenor)<ref>Kaire-Külli Vaatmann. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKaplaus201909.2.8.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meeskoori metamorfoos. RAM 75] Muusikaajakiri Aplaus, nr. 26, september 2019.</ref>, kes on paljudel kontsertidel olnud ka RAM-i solist.<ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/7738013/rahvusmeeskoor-esitab-muusikalise-puhenduse-sudamevalus-emadele Rahvusmeeskoor esitab muusikalise pühenduse südamevalus emadele] Tartu Postimees, 22.03.2023.</ref><ref>[https://jupiter.err.ee/1608968396/kontserdisaalis-eesti-rahvusmeeskoor-laulis-rannapi-viise-aplaus-oli-vali Kontserdisaalis: Eesti Rahvusmeeskoor laulis Rannapi viise, aplaus oli vali] ERR Jupiter, 17.05.2023.</ref> Ta on esinenud solistina Corelli jõulumuusikafestivalil "Kirikupühad Maarjamaal"<ref>[http://www.eestikirik.ee/kirikupuhad-maarjamaal-3/ Kirikupühad Maarjamaal] Eesti Kirik, 21.12.2011.</ref>, Haapsalu vanamuusikafestivalil, [[Nargen Festival]]i ja [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i projektides<ref name="aasta-noor" /> ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerkoori kontsertidel jne.<ref name="eesti-muus" /> ====Saavutused ja helisalvestised lauljana==== 2006. aastal tuli [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]]e raames korraldatud vokaalansamblite võistluse võitjaks [[Türi Gümnaasium]]i meesansambel koosseisus [[Mikk Dede]], Kuldar Schüts ja [[Jürgen Villem]].<ref>Merili Nikkolo. [https://jarvateataja.postimees.ee/2065081/jarvalased-laulsid-voidukalt Järvalased laulsid võidukalt] Järva Teataja / Postimees. 14.03.2006.</ref> Koos endise koolivenna [[Mikk Dede]]ga laulis Kuldar Schüts [[Vox Clamantis]]e koosseisus 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]] dirigeerimisel [[Grammy auhind|Grammy]] võitnud salvestisel [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] "[[Aadama itk]]u" (teised esitajad olid Sinfonietta Riga, [[Tallinna Kammerorkester]] ja Läti Raadio koor).<ref>Meelis Välimäe. [https://web.archive.org/web/20200406194223/http://arhiiv.kuma.fm/uudised/uudis/article/tuerilt-paerit-muusikud-paelvisid-suurt-tunnustust/ Türilt pärit muusikud pälvisid suurt tunnustust] Kuma.fm. 27.01.2014.</ref> Ta on üks soliste, kes 2022. aastal laulis sisse [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeoks]] valmistuvate kooride jaoks tehtud näidishelisalvestised laulupeo repertuaariga.<ref>[https://www.epcc.ee/2022/05/eesti-filharmoonia-kammerkoori-abiga-on-e-valmistumine-xiii-noorte-laulupeoks-puhas-digiroom/ Eesti Filharmoonia kammerkoori abiga on e-valmistumine XIII noorte laulupeoks puhas digirõõm] Eesti Filharmoonia Kammerkoori koduleht. 12.05.2022.</ref> ===Töö kultuurikorraldajana=== 2013. aasta juunis oli Schüts üks [[Tartu lauluväljak]]ul toimunud [[Popkooripidu|Popkooripeo]] ettevalmistajaid ja dirigente.<ref>[https://eestielu.goodnews.ee/popkooripeo-suurim-eelproov-on-sel-nadalavahetusel-tartus/ Popkooripeo suurim eelproov on sel nädalavahetusel Tartus] Good News / Head Uudised, 10.04.2013.</ref> 2015. aastal oli ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud üleriigilise emadepäevakontserdi kunstiline juht.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/emadepaeva-kontsert-otseulekanne-estonia-kontserdisaalist-2015 Emadepäeva kontsert. Otseülekanne Estonia kontserdisaalist 2015] Video ERR-i arhiivis. 2015.</ref> 2020. aasta jaanuaris oli ta [[Eesti Kooriühing]]u aastakontserdi ja aastapreemiate gala kunstiline juht.<ref>[https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2020/03/KY_aastaraamat_2019_sisu-1.pdf Eesti Kooriühingu aastaraamat 2019].</ref> Alates 2022. aastast on ta Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatava kontserdisarja "Ilus maa", mis põhineb [[Rein Rannap]]i samanimelisel kantaadil ja muudel teostel, kunstiline juht.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/1608857012/delta-2-veebruaril-ilus-maa-dzass-kui-varjupaik-kulla-tulevad-klounid/8f3a2662e385975107020634f1caf6ee Delta. Stuudios on kontserdi "Ilus maa" kunstiline juht Kuldar Schüts] ERR Klassikaraadio / Kultuurimagasin, 02.02.2023.</ref> 2022/2023. aastal oli Kuldar Schüts üks [[XIII noorte laulu- ja tantsupidu|XIII noorte laulupeo]] üldjuhte (poistekooride liigijuht).<ref name="xiii-noort" /> 2024. aastal oli ta üks Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. sünnipäeva kontserdi korraldajaid Rakvere lauluväljakul. ==Liikmesus== * 2009 – [[Eesti Kammerkooride Liit]], juhatuse liige * 2013 – [[Eesti Koorijuhtide Liit]], juhatuse liige * 2022 – [[Eesti Meestelaulu Selts]], juhatuse liige ==Tunnustus== * 2009 – konkursi "Tallinn 2009" noore dirigendi eripreemia * 2023 – Eesti Kooriühingu aastapreemia – aasta dirigent<ref name="selgusid-e" /> ===Stipendiumid=== * 2008 – Gustav Ernesaksa nimeline õppestipendium * 2022 – Uno Järvela Fondi peastipendium (2021. aasta töö eest, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekoori Kalev juhendamiseks)<ref>[https://web.archive.org/web/20220215135714/https://www.emls.ee/palju-onne-premeeritutele/ Palju õnne premeeritutele!] Eesti Meestelaulu Seltsi koduleht. 08.02.2022.</ref> ==Isiklikku== Kuldar Schütsi ema on muusikaõpetaja, koorijuht ja [[organist]] [[Tiiu Schüts]] ning isa [[viiuldaja]] ja viiuliõpetaja [[Vello Schüts]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Ants Oidekivi. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078295/noor-dirigent-laulab-end-arkvele Noor dirigent laulab end ärkvele] Järva Teataja, 2. august 2008 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/81915627/facebooki-uleskutsest-sundinud-kalamaja-segakoor-tahistab-kontserdiga-viiendat-sunnipaeva Facebooki üleskutsest sündinud Kalamaja segakoor tähistab kontserdiga viiendat sünnipäeva] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2018 * Geidi Lovise Lee. [https://2025.laulupidu.ee/kuupaevikud/poistekooride-dirigent-kuldar-schuts-koorijuhina-ei-hakka-kunagi-igav/ Poistekooride dirigent Kuldar Schüts: koorijuhina ei hakka kunagi igav!] Laulupidu.ee, märts 2025 {{JÄRJESTA:Schüts, Kuldar}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] n1rgys38agutfh3u7kr29gs60egos1c 0 580794 7122374 6024926 2026-04-01T10:20:31Z Ssgreporter 22143 7122374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hovercraft - scheme.svg|pisi|Hõljuki tomimispõhimõte. 1 - käiturpropeller; 2 - õhuvõtuava; 3 - õhkpadja puhur; 4 - seelik-ääris]] '''Hõljuk''' on elastse äärisega ([[seelik]]uga) ümbritsetud kere alla tekitataval [[õhkpadi|õhkpadjal]] püsiv ja [[propeller]]i abil liikuv [[veesõiduk]]. == Kirjeldus == Hõljukid jagunevad: * Amfiibhõljukid - elastsema kereäärisega, võimalik liikuda vee-, maa- ja jää pinnal; * Veehõljukid - jäigema kereäärisega, võimalik liikuda vaid veepinnal (kasutusel harvem). Hõljuki eelis on väike süvis ja elastse seeliku puhul ka amfiibsus, sealhulgas veekogu jääl liikumiseks. Miinuseks on kaldal seismise tingimuste vajadus ja ekspluatatsiooni kulukus. Hõljuki kere alla õhkpadja tekitamiseks kasutatakse vastavaid [[Puhur|puhur]]eid või [[kompressor]]eid. Hõljuk peab kandma sõites ühtlasi plinkivat [[Navigatsioonituled|navigatsioonituld]]. == Vaata ka == * [[Tiibur]] * [[Laugur]] == Välislingid == *[http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/H%C3%B5ljuk Mereviki: Hõljuk] *[https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Laugur Mereviki: Laugur] [[Kategooria:Veesõidukid]] jthl0r3ru5lwoio6ce32dovg7qpedl9 0 582202 7122388 7085178 2026-04-01T10:39:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122388 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = David J. Francis | pilt = David_J._Francis.jpg | pildiallkiri = David J. Francis (2021) | amet = [[Sierra Leone peaminister]] | ametiajaalgus = 20. aprill 2018 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Christian Alusine Kamara-Taylor]] (1978) | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = David John Francis | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|10|5}} | sünnikoht = [[Kenema]], [[Sierra Leone (1961–1971)|Sierra Leone]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sierra Leone Rahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Southamptoni ülikool]] <br/> [[Rahvusvaheline sotsiaalteaduste instituut]] <br/> [[Raoul Wallenbergi inimõiguste ja humanitaarõiguse instituut]] <br/> [[Fourah Bay kolledž]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''David John Francis''' (sündinud 5. oktoobril 1965) on [[Sierra Leone]] akadeemik, kirjanik ja poliitik, alates 20. aprillist 2018 [[Sierra Leone peaminister]].<ref name="Encyclopedia">{{Cite web |url=https://www.encyclopedia.com/arts/educational-magazines/francis-david-j-1965-david-john-francis |title=Francis, David J. 1965- (David John Francis) |date=9. mai 2018 |website=encyclopedia.com |language=en |access-date=30. jaanuar 2019}}</ref><ref name="Awoko">{{Cite web |url=https://awoko.org/2018/06/29/sierra-leone-news-chief-minister-chief-organizer/ |title=Sierra Leone News: Chief Minister – chief organizer |date=29. juuni 2018 |website=Awoko Newspaper |language=en |access-date=30. jaanuar 2019}}</ref> Kuna aastatel 1978–2018 riigis peaministri institutsioon puudus, on ta 40-aastase pausi järel Sierra Leone esimene peaminister. Francis on õppinud [[Fourah Bay kolledž]]is ([[Freetown]], Sierra Leone), [[Raoul Wallenbergi inimõiguste ja humanitaarõiguse instituut|Raoul Wallenbergi inimõiguste ja humanitaarõiguse instituudis]] ([[Lund]], [[Rootsi]]) ja [[Rahvusvaheline sotsiaalteaduste instituut|rahvusvahelises sotsiaalteaduste instituudis]] ([[Haag]], [[Holland]]). Aastatel 1994–1998 tegi ta teadustööd [[Southamptoni ülikool]]is. Enne valitsusse tööle asumist koordineeris ta [[Bradfordi ülikool]]i professorina [[UNESCO]] [[Aafrika]] rahu- ja konfliktiuuringuid.<ref name="UNESCO">{{Cite web |url=https://www.unesco.org.uk/case-study/professor-david-j-francis/ |title=UK National Commission for UNESCO - Professor David J. Francis |website=UK National Commission for UNESCO |language=en |access-date=30. jaanuar 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190131040724/https://www.unesco.org.uk/case-study/professor-david-j-francis/ |archive-date=31. jaanuar 2019 |url-status=dead }}</ref><ref name="gov.uk">{{Cite web |url=https://www.gov.uk/government/people/david-francis |title=Professor David Francis - GOV.UK |website=www.gov.uk |language=en |access-date=30. jaanuar 2019}}</ref> Ta on kirjutanud üheksa raamatut ning avaldanud üle 50 teadusartikli.<ref name="State House">{{Cite web |url=https://statehouse.gov.sl/office-of-chief-minister/ |title=Office Of Chief Minister |date=9. mai 2018 |website=Sierra Leone State House – The Republic of Sierra Leone State House |language=en |access-date=30. jaanuar 2019 |archive-date=2018-07-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180703133320/https://statehouse.gov.sl/office-of-chief-minister/ |url-status=dead }}</ref><ref name="MKU">{{Cite web |url=http://www.mku.ac.ke/index.php/mku-latest-news/78-general/942-professor-david-j-francis |title=Professor David J. Francis |website=www.mku.ac.ke |access-date=30. jaanuar 2019 |archive-date=2019-08-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190821154502/https://www.mku.ac.ke/index.php/mku-latest-news/78-general/942-professor-david-j-francis |url-status=dead }}</ref> ==Taust== Francis sündis ja kasvas üles [[Kenema]] linnas Sierra Leone idaosas. Ta on rahvuselt [[mended|mende]]. ==Haridus== Aastal 1993 lõpetas ta [[Sierra Leone ülikool]]i Fourah Bay kolledži bakalaureusekraadiga.<ref name="Acode">{{Cite web |url=https://www.acode-u.org/David_Francis.html |title=About Prof. David Francis |website=www.acode-u.org |access-date=30. jaanuar 2019 |archive-date=2019-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190131040739/https://www.acode-u.org/David_Francis.html |url-status=dead }}</ref> Aastal 1994 lõpetas ta Raoul Wallenbergi inimõiguste ja humanitaarõiguse instituudi inimõiguste eriala magistrikraadiga, aastal 1995 lõpetas ta rahvusvahelise sotsiaalteaduste instituudi õigusteaduste eriala. Aastal 1998 lõpetas ta [[Suurbritannia]]s Southamptoni ülikooli rahvusvaheliste suhete eriala doktorikraadiga. ==Karjäär== Enne peaministriks saamist oli ta [[Sierra leone president|president]] [[Julius Maada Bio]] valitsuse üleminekutoimkonna juht.<ref>{{cite web|url=http://sierraexpressmedia.com/?p=84034|title=President Bio Appoints a new Chief Minister of the Government of Sierra Leone – Sierra Express Media|website=sierraexpressmedia.com|access-date=2020-04-29|archive-date=2018-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831153101/http://sierraexpressmedia.com/?p=84034|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.thesierraleonetelegraph.com/controversy-over-appointment-of-chief-minister-of-sierra-leone/|title=Controversy over appointment of chief minister of Sierra Leone|date=2. mai 2018|website=thesierraleonetelegraph.com}}</ref> ==Vaata ka== *[[Sierra Leone peaminister]] *[[Sierra Leone valitsus]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Christian Alusine Kamara-Taylor]] (1978) | nimi=[[Sierra Leone peaminister]] | aeg= 2018– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Francis, David}} [[Kategooria:Sierra Leone inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] s53yaa0qwtav031kgymc5e2mq0ypuck 0 589569 7122403 7085287 2026-04-01T11:01:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122403 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Dawnstar | pilt = Dawnstar.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Budapest]], [[Ungari]] | stiil = [[alternatiivrokk]], [[grunge]], ''[[indie rock]]'' | tegev = 2001– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.dawnstarband.blogspotcom/ dawnstarband.com | koosseis = Attila Wind<br>Bálint Hamvas<br>Viktor Albert | endised_liikmed = Zsombor Havass<br>Anna Mitropulous }} '''Dawnstar''' on [[indie rock|''indie rock''<nowiki/>'i]] ansambel Ungarist [[Budapest]]ist. Bändi koosseisu kuuluvad laulukirjutaja Attila Wind (vokaal/kitarr), Bálint Hamvas (basskitarr) ja Viktor Albert (trummid). Bändi loomingus esinevad üldiselt flangeriefektid, moonutatud kitarrihelid, pulseeriv bass ja lummavad klahvpillimeloodiad. Dawnstari muusika on segu 1960. aastate keskpaiga psühhedeelsest liikumisest, 1970. aastate lõpu ''[[gothic rock]]''[[gothic rock|<nowiki/>'ist]], 1980. aastate keskpaiga Seattle'i [[grunge|grungest]] ja 1990. aastate ''[[indie rock]]''[[indie rock|<nowiki/>'ist]]. == Ajalugu == === Bändi moodustamine === Wind tutvus Hamvastega 1990. aastate keskel Budapestis Teleki Blanka gümnaasiumis. 1999. aastal moodustasid nad kahemeheansambli, mille nimetasid [[Käpalised|orhidee järgi]] Anselliaks, ja salvestasid oma esimese demo "Eunomia". 2000. aastal koostas Wind kaheksa uut pala, mille nad Budapesti piirkonnas Piliscsaba linnas ka salvestasid. Demo "Vanity" aitas bändil värvata Alberti, kes oli Hamvasi klassikaaslane Budapesti ärikoolis (ung Budapesti Gazdasági Egyetem). 2001. aastal, pärast mitut kontserti kohalikes klubides, muudeti ansambli nimi Dawnstariks. Dawnstari nimi tuleb sõnade "dawn" ja "star" kombineerimisest, mis omakorda on kasutuses Morning Stari ja [[Veenus|Veenuse]] alternatiivina. 13. detsembril 2002 andsid nad uue nime all oma esimese kontserdi Budapesti linnaosas [[Budapesti XXI ringkond|Csepelis]] klubis Woodoo.<ref>{{Cite web|url=http://dawnstarband.blogspot.com|title=Dawnstar|publisher=Dawnstar Official Website|date=15. mai 2009}}</ref> Bändi varajane kõla oli mõjutatud [[Seattle|Seattle'i]] [[Grunge|grungerevolutsioonist]]. Hiljem hakkas bänd oma kõla segama paljude muusikažanritega, nagu psühhedeelia, [[post-punk|postpunk]] ja ''garage rock''. 2002. aastal lindistas Dawnstar Budapestis Pick-up Studios oma kolmanda demo "Under Your Wings". Tulemus oli segu flangitud värssidest ja moonutatud refräänidest, mis panid aluse ansambli iseloomulikule kõlale. === Paus === 2003–2005 oli ansambli tegevus peatatud liikmete välisõpingute tõttu. 2003. aastal jätkas Wind õpinguid [[Itaalia|Itaalias]] Trieste'i ülikoolis ja Hamvas 2004. aastal [[Padova ülikool]]is. 16. aprillil 2005 esines Dawnstar Ökofestivalil (ung Ökofeszt), mis korraldati Védegyleti keskkonnasõbralike ideede tähistamiseks.<ref>{{Cite web|url=http://www.gondola.hu/cikkek/41461-Okofeszt_-_Lehet_mas_a_politika_.html|title=Ökofeszt|publisher=Gondola|date=16. aprill 2005|access-date=2020-08-20|archive-date=2011-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20111006151112/http://www.gondola.hu/cikkek/41461-Okofeszt_-_Lehet_mas_a_politika_.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nepszava.hu/articles/article.php?id=243675|title=Ökofeszt|publisher=Népszava Online|date=16. aprill 2005|access-date=2020-08-20|archive-date=2011-10-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20111003072839/http://www.nepszava.hu/articles/article.php?id=243675|url-status=dead}}</ref> Nädal enne esinemist värbas Wind bändi täiendava muusikuna klahvpille mängima Mitropulose. Mitropulos hakkas bändi püsiliikmeks 2005. aasta lõpus. 2006. aastal lindistas Dawnstar oma neljanda demo "A Metrosexual's Confessions". 2006. aastal andis bänd ka kolm kontserti Budapestis Erzsébetligeti teatris (ung Erzsébetligeti Színház). Enne kolmandat kontserti 30. novembril andsid bändiliikmed intervjuu Ungari rokkansabli solist Feró Nagyle.<ref>{{Cite web|url=http://www.hh16.hu/pdf/hh16/20061115/12.pdf|title=Erzsébetligeti Színház programjai|publisher=Helyi Hírek|date=15. november 2006|accessdate=11.05.2020}}</ref> 30. märtsil 2007 esines Dawnstar Budapestis Fringe festivalil (ung Budapesti Fringe Fesztivál).<ref>{{Cite web|url=http://www.naprolnapra.hu/inspiracio.php?pid=8501|title=Budapest Fringe Festival|publisher=Naprolnapra|date=30. märts 2007|archive-url=https://archive.today/20130412221246/http://www.naprolnapra.hu/inspiracio.php?pid=8501|archivedate=12.04.2013}}</ref> === Album "Change The World" === 30. novembril 2007 avaldas Dawnstar oma esimese [[Extended play|minialbumi]] "Change The World", mis sisaldab kolme lugu: nimipala "Change The World", "Scarlet" ja "Don't Die A Martyr For Me". Bänd valis plaadi [[helirežissöör]]ideks Zoltán Takácsi ja László Philipi Heaven Street Sevenist. Koostöös plaadifirmaga Abnormal Studios (ung Abnormál stúdió) kulus bändil albumi salvestamiseks kaks päeva. 22. jaanuaril 2017 lisati bändi laul "Don't Die A Martry For Me" Itaalia veebisaidil Antiwar Songs sõjavastaste laulude hulka.<ref>{{Cite web|url=https://www.antiwarsongs.org/canzone.php?lang=en&id=55033|title=Don't Die A Martyr For Me - Dawnstar|publisher=Antiwarsongs.com|date=22. jaanuar 2017}}</ref> 6. juulil 2009 esines Dawnstar Donaukanaltreibeni festivalil (sks Donaukanaltreiben Festival) [[Viin|Viinis]] [[Austria|Austrias]].<ref>{{Cite web|url=http://donaukanaltreiben.at/2009/2200-dawnstar-2/|title=Donaukanaltreiben Festival|publisher=Donakanaltreiben Festival - Vienna, Austria|date=6. juuni 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20110820201842/http://donaukanaltreiben.at/2009/2200-dawnstar-2/|archivedate=20.08.2011}}</ref> Bändi märkas [[Virtuaalne kogukond|kogukonna veebisaidil]] [[Myspace]] Heidimarie Pyringer, kes korraldas ka hiljem bändile kontserdi Austria pealinnas Viinis. 10. aprillil 2010 esines Dawnstar Fringe festivalil [[Pécs|Pécsi]] linnas (ung Pécsi Fringe Fesztivál), mis samal aastal valiti [[Euroopa kultuuripealinn|Euroopa kultuuripealinnaks]].<ref>{{Cite web|url=http://www.kulturinfo.hu/moreinfo.gcw?prgid=121679|title=Dawnstar - Fringe Pécs 2010|publisher=Kulturinfo|date=10. aprill 2010|accessdate=15.04.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030653/http://www.kulturinfo.hu/moreinfo.gcw?prgid=121679|archivedate=4.03.2016}}</ref> 1. aprillil 2011 esines Dawnstar Budapesti Fringe festivalil ka kolmandat korda.<ref>{{Cite web|url=http://www.fringe.hu/index.php?p=applicant&appid=1248&l=hu|title=Dawnstar - Budapest Fringe 2011|publisher=Budapest Fringe Festival|date=1. aprill 2011|access-date=2020-08-20|archive-date=2021-02-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20210216194722/https://btf.hu/events?p=applicant&appid=1248&l=hu|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.kulturinfo.hu/moreinfo.gcw?prgid=157733|title=Dawnstar - Budapest Fringe 2011|publisher=Kulturinfo|date=1. aprill 2011|archive-url=https://archive.today/20120803235144/http://www.kulturinfo.hu/moreinfo.gcw?prgid=157733|archivedate=3.08.2012}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://budapest.varosom.hu/programok/fesztivalok/Budapest-Fringe-Fesztival.html|title=Budapest Fringe Fesztivál|publisher=Budapest Városom|date=1. aprill 2011|access-date=2020-08-20|archive-date=2016-01-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20160128052501/http://budapest.varosom.hu/programok/fesztivalok/Budapest-Fringe-Fesztival.html|url-status=dead}}</ref> === Album "Saturnine Valentines" === [[Fail:Dawnstar.jpg|pisi| Dawnstar 2013. aastal ]] 2012. aastal alustas Dawnstar koostöös Budapesti Abnormál Stúdiósiga oma esimese täispika stuudioalbumi "Saturnine Valentines" salvestamist. Bänd palkas albumi miksimiseks ja masterimiseks Dávid Schrami, kes varem oli sama teinud Shell Beachi albumil "This Is Desolation" ja FreshFabriku albumil "MORA".<ref>{{Cite web|url=http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=22574|title=Dawnstar|publisher=Underground Magazin|date=19. september 2014|access-date=2020-08-20|archive-date=2016-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20160106234537/http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=22574|url-status=dead}}</ref> 19. mail 2013 laadis Dawnstar stuudioalbumi kolm laulu ("Love's Gonna Be Tender", "In Heaven We Meet Again", "Ophelia") üles [[YouTube|YouTube'i]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/user/DawnstarTube|title=Dawnstar YouTube|publisher=YouTube|date=19. mai 2013}}</ref> ja [[SoundCloud|SoundCloudi]]<ref>{{Cite web|url=https://soundcloud.com/dawnstarband|title=Dawnstar Soundcloud|publisher=SoundCloud|date=19. mai 2013}}</ref> ja kolm kuud hiljem olid kõik laulud albumilt saadaval veebisaidil Bandcamp.<ref>{{Cite web|url=http://dawnstar.bandcamp.com/|title=Dawnstar Bandcamp|publisher=Bandcamp|date=19. august 2013}}</ref> 2013. aasta detsembris esines Dawnstar JD Doyle'i saates "Queer Music Heritage".<ref>{{Cite web|url=http://www.queermusicheritage.com/outdec13s.html|title=OutRadio December 2013 The Script|publisher=Queer Music Heritage|date=20. detsember 2013}}</ref> Samal kuul oli ka Briti raadiojaama OutRadio eetris "Love's Gonna Be Tender" .<ref>{{Cite web|url=http://queermusicheritage.com/outdec13.html|title=OutRadio - December 2013|publisher=Queer Music Heritage|date=20. detsember 2013}}</ref> 19. jaanuaril 2016 esilinastus bändi esimene videoklipp loole "In Heaven We Meet Again" Ungari muusika veebisaidil Underground Magazin.<ref>{{Cite web|url=http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=24272|title=A Dawnstar első hivatalos videoklip|publisher=Underground Magazin|date=19. jaanuar 2016|accessdate=20.01.2016|archive-date=2.02.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160202224320/http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=24272|url-status=dead}}</ref> Video on filmitud Budapesti lahedal Ürömi linnas 2015. aasta detsembris ja selle režissöör oli Wind. Video on inspireeritud Daniel Myricki ja Eduardo Sánchezi psühholoogilisest õudusfilmist "Blair Witch Project".<ref name="dawnstar-i">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=Dl9fVlPNRM0|title=Dawnstar - In Heaven We Meet Again|publisher=[[YouTube.com]]|date=19. jaanuar 2016|accessdate=19.01.2016}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.musicmagazin.hu/zenei-hirek/eloadok-egyuttesek/elkeszitette-hivatalos-videoklipjet/|title=A Dawnstar elkészítette első hivatalos videoklipjét|publisher=Music Magazin|date=22. jaanuar 2016|accessdate=27.01.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160203050653/http://www.musicmagazin.hu/zenei-hirek/eloadok-egyuttesek/elkeszitette-hivatalos-videoklipjet/|archivedate=3.02.2016}}</ref> 12. veebruaril 2016 esines ansambel Budapestis Szilvuplé Bár és Varieté kontserdil kolme külalisvokalistiga, kelleks olid Viktória Wind (sündinud Viktória Bordács), Zsófia Toporczy (Plüssnapalm) ja Viktóra Sereg. See oli esimene kord, kui bänd kutsus külalislaulja endaga esinema.<ref>{{Cite web|url=http://www.wherevent.com/detail/Steal-Zenekar-STEAL-koncert-vendeg-Dawnstar|title=Steal koncert (vendég: Dawnstar)|publisher=wherevent.com|date=12. veebruar 2016|accessdate=21.06.2016}}</ref> 17. juunil 2016 avaldas Dawnstar muusikavideo oma loole "London Nights".<ref>{{Cite web|url=http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=24878|title=Dawnstar zenekar leforgatta második videoklipjét|publisher=Underground Magazin|date=4. juuli 2016|accessdate=5.07.2016|archive-date=8.12.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208213313/http://underground.pcdome.hu/cikk.php?id=24878|url-status=dead}}</ref> Videos uitab Attila Wind [[Suurbritannia|Suurbritannias]] [[London|Londoni]] tänavatel, möödudes vaatamisväärsustest, nagu [[Tower Bridge|Toweri sild]] ja [[Saint Pauli katedraal]]. Teised bändiliikmed Albert ja Hamvas ootavad kannatamatult Windi saabumist proovisaali. Video lõpus jõuab Wind prooviruumi ja bänd hakkab koos laulu esitama. Londoni stseenid filmiti 13. juulil 2013, ülejäänud video filmiti 22. mail 2016 Ungaris Budapestis.<ref>{{Cite web|url=http://www.musicmagazin.hu/zenei-hirek/eloadok-egyuttesek/megjelent-dawnstar-masodik/|title=Megjelent a Dawnstar második klipje|publisher=Music Magazin|date=21. juuni 2016|accessdate=21.06.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160807213341/http://www.musicmagazin.hu/zenei-hirek/eloadok-egyuttesek/megjelent-dawnstar-masodik/|archivedate=7.08.2016}}</ref> 26. augustil 2016 esitas bänd esimest korda laulu "In Heaven We Meet Again" raadiosaates "Rádio Rock 95.8". 9. septembril 2016 kõlas samas raadiojaamas ka teine "Saturnine Valentines'" albumi laul "London Nights".<ref name=":0" /> 17. novembril 2017 andis bänd kontserdi "Saturnine Nights" Budapestis Szilvuplés.<ref name=":0">{{Cite web|url=http://est.hu/pestiest/Pesti_Est_2016.11.17.pdf|title=PestiEst|publisher=est.hu|date=17. november 2017|accessdate=11.05.2020}}</ref> 27. novembril 2016 intervjueeris ansamblit Ungari raadiohääl Ádám Rédl saates "Rádió Rock 95.8". Lisaks intervjuule lasti eetrisse ka viis laulu, sealhulgas "Love's Gonna Be Tender", "Ophelia", "Almost Every Flame Will Fade Away" ja kaks vanemat lugu "In Heaven We Meet Again" ja "London Nights". 13. aprillil 2017 liitus bändiga klahvpillimängija Zsolt Szemenyei. == Ansambli liikmed == {{Veerg-algus}} ;Praegune koosseis *Viktor Albert&nbsp;– trummid (2001–) *Bálint Hamvas&nbsp;– basskitarr, taustalaul (2001–) *Attila Wind&nbsp;– vokaal, kitarr (2001–) {{Veerg-3}} ;Endised liikmed *Zsombor Havass&nbsp;– kitarr (2006) *Anna Mitropulos&nbsp;– klahvpillid (2005–2011) *Zsolt Szemenyei&nbsp;– klahvpillid (2017) {{Veerg-3}} ;Külalisliikmed *Nikolett Poór&nbsp;– tšello *Viktória Wind ([[neiupõlvenimi]] Bordács)&nbsp;– taustalaul *Zsófia Toporczy&nbsp;– taustalaul *Viktória Sereg&nbsp;– taustalaul {{Veerg-lõpp}}{{#tag:timeline|ImageSize=width:1000 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:110 bottom:100 top:0 right:15 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2001 till:31/12/2020 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom ScaleMajor = increment:2 start:2001 ScaleMinor = increment:2 start:2001 Colors = id:V value:red legend:Lead_vocals id:G value:green legend:Guitar id:B value:blue legend:Bass id:D value:orange legend:Drums id:K value:purple legend:Keyboard id:C value:tan2 legend:Cello id:BV value:yellow legend:Backing_vocals id:TM value:magenta legend:Touring_member id:Lines value:black legend:Studio_releases id:bars value:gray(0.95) Legend = orientation:vertical position:bottom columns:4 BackgroundColors = bars:bars ScaleMajor = increment:2 start:2001 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:2001 LineData = at:30/11/2007 color:black layer:back at:19/05/2013 color:black layer:back BarData = bar:AW text:"Attila Wind" bar:ZH text:"Zsombor Havass" bar:BH text:"Bálint Hamvas" bar:AM text:"Anna Mitropulos" bar:ZS text:"Zsolt Szemenyei" bar:VA text:"Viktor Albert" bar:NP text:"Nikolett Poór" bar:VW text:"Viktória Wind" bar:ZT text:"Zsófia Toporczy" bar:VS text:"Viktória Sereg" PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:AW from:start till:end color:V bar:AW from:start till:end color:G width:3 bar:ZH from:01/06/2006 till:01/11/2006 color:G bar:BH from:start till:end color:B bar:BH from:27/11/2015 till:end color:BV width:3 bar:AM from:16/04/2005 till:08/11/2011 color:K bar:AM from:01/01/2009 till:08/11/2011 color:BV width:3 bar:ZS from:13/04/2017 till:31/12/2017 color:K bar:VA from:start till:end color:D bar:NP from:01/01/2006 till:01/01/2007 color:C bar:NP from:01/01/2006 till:01/01/2007 color:TM width:3 bar:VW from:12/02/2016 till:end color:BV bar:VW from:12/02/2016 till:end color:TM width:3 bar:ZT from:12/02/2016 till:31/12/2016 color:BV bar:ZT from:12/02/2016 till:31/12/2016 color:TM width:3 bar:VS from:12/02/2016 till:31/12/2016 color:BV bar:VS from:12/02/2016 till:31/12/2016 color:TM width:3}} == Diskograafia == ===Albumid=== * "Change The World" (2007) * "Saturnine Valentines" (2013) ===Singlid=== * "Love's Gonna Be Tender" (2013) == Videograafia == ===Muusikavideod=== * "In Heaven We Meet Again" (2016) <ref name="dawnstar-i" /> * "London Nights" (2016) <ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=B0zTFqYz5Do|title=Dawnstar - London Nights|publisher=[[YouTube.com]]|date=17. juuni 2016|accessdate=21.06.2016}}</ref> == Vaata ka == * Budapesti ''indie''-muusikamaastik == Viited == {{Viited|30em}} == Välislingid == * [https://archive.today/20130628234219/http://www.dawnstarband.com/ Dawnstar] (ametlik veebisait) * [https://www.youtube.com/DawnstarTube Dawnstar] [[YouTube|YouTube'is]] * [https://soundcloud.com/dawnstarband Dawnstar] [[SoundCloud|SoundCloudis]] * [http://donaukanaltreiben.at/2009/kategorie/samstag/ Dawnstar Donaukanaltreibeni festivalil] [[Kategooria:Ungari ansamblid]] m9azqxjysyz8issnfbzqrzeug5zn284 14 590776 7121789 5714900 2026-03-31T12:06:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti piimandus]] 7121789 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti toiduainetööstus]] [[Kategooria:Eesti piimandus]] rsckv71oeyhr0c2vp79adpvjh849ly9 7121792 7121789 2026-03-31T12:09:04Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Piimatööstus]] 7121792 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti toiduainetööstus]] [[Kategooria:Eesti piimandus]] [[Kategooria:Piimatööstus]] ttkub5gfp4hiunpyfptn4foos04llhw 0 591203 7121791 6976038 2026-03-31T12:08:44Z AleksandraKV 136061 7121791 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Alari Tamm.jpg|pisi|Alari Tamm]] '''Alari Tamm''' ([[23. mai]] [[1950]] – [[16. september]] [[2020]]) oli eesti laulja, muusik ja muusikapedagoog. Ta laulis [[Gustav Ernesaks]]a [[dirigent|dirigendiks]] oleku perioodil aastatel 1974–1982 [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|Riiklikus Akadeemilises Meeskooris]] teist [[bass]]i. Hariduselt oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetanud muusikapedagoog ja dirigent. Õpingute kõrvalt töötas restoranis [[klaver]]imängijana, meeskooritöö kõrvalt aga käis pilli mängimas Tallinna lokaalides (sh Regati baaris). Ta tegutses laulja ja instrumentalistina RAM-is, EFK-s ja Laine dzässkvintetis. Seejärel asus ta ETKVL klubi juhi kohale, misjärel tegutses vabakutselise laulja ja instrumentalistina nii Tallinna varieteedes, restoranides kui laevadel. Ta oli ansambli (laulu- ja mängukoor) "[[Üks Lust]]" (1984–2004) looja ja dirigent. "Üks Lust" esitas ärkamisaegset muusikat kuni 2004 aastani. Elu viimastel aastatel tegutses tseremooniamuusikuna ning õpetas noori Haapsalus (vt Eesti Muusika Biograafiline Leksikon, II osa, 2008, Tallinn, lk 368). Eeltoodus pole mainitud Üks Lustiga koos aga ka iseseisvalt tegutsenud instrumentaal-koosseisu Lust Fest, milles tegutsesid tuntud muusikud Ants Nuut, Ants Õnnis, Jaan Arder, Endel Valkenklau, Toomas Veenre jt. Sedagi koosseisu juhatas Alari Tamm. Hiljem töötas ta [[Haapsalu muusikakool]]is saateõpetajana.<ref>Jarita Maaria Rintamäki. [https://epl.delfi.ee/kultuur/endine-ram-i-laulja-sellist-kola-mida-ernesaks-tekitas-ei-suutnud-keegi-teine-teha?id=86444719 Endine RAM-i laulja: sellist kõla, mida Ernesaks tekitas, ei suutnud keegi teine teha] Eesti Päevaleht / LP, 10.06.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Jarita Maaria Rintamäki. [https://epl.delfi.ee/kultuur/endine-ram-i-laulja-sellist-kola-mida-ernesaks-tekitas-ei-suutnud-keegi-teine-teha?id=86444719 Endine RAM-i laulja: sellist kõla, mida Ernesaks tekitas, ei suutnud keegi teine teha] Eesti Päevaleht / LP, 10. juuni 2019 * https://www.youtube.com/watch?v=jjVGW9WnUnc * https://arhiiv.err.ee/foto/seeria/uks-lust * https://arhiiv.err.ee/video/vaata/parem-samal-ajal-uks-lust * https://ajapaik.ee/photo/852474/uks-lust-meeskvartett/ {{JÄRJESTA:Tamm, Alari}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Haapsalu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2020]] at4ojpjvbi1xlwkej2aus00zmv3t1dd 0 591898 7122060 6713528 2026-03-31T18:45:05Z Koreinik 144298 7122060 wikitext text/x-wiki '''Endla Valve Oja-Tamm''' (neiuna '''Endla Unt''', 1. abielust '''Endla Oja''', 2. abielust '''Endla Tamm'''; [[22. detsember]] [[1914]] [[Kambja]], Tartumaa – [[21. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja õppis aastatel 1937–1939 [[Tartu Ülikool]]is majandust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16211&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6xlZJ%252FViKIZWilVAilDUG0CVBhYnoqVMhIybq2FgDxdh1C|pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Töötas alates 1934. aastast õpetajana Tartus, Jõgevamaal, Ahjal ja alates 1948. aastast [[Elva Keskkool]]is, kust ta vallandati poliitilistel põhjustel õpetajaametiks mittesobimise tõttu. Seejärel töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjastuses ja õppefoneetika laboris tehnikuna. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Oja-Tamm, Endla}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] behubdklewgx6qk3n5ac87h02binzgo 7122062 7122060 2026-03-31T18:50:43Z Koreinik 144298 7122062 wikitext text/x-wiki '''Endla Valve Oja-Tamm''' (neiuna '''Endla Unt''', 1. abielust '''Endla Oja''', 2. abielust '''Endla Tamm'''; [[22. detsember]] [[1914]] [[Kambja]], Tartumaa – [[21. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja õppis aastatel 1937–1939 [[Tartu Ülikool]]is majandust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16211&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6xlZJ%252FViKIZWilVAilDUG0CVBhYnoqVMhIybq2FgDxdh1C|pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Töötas alates 1934. aastast õpetajana Tartus, Jõgevamaal, Ahjal ja alates 1948. aastast [[Elva Keskkool]]is, kust ta vallandati poliitilistel põhjustel õpetajaametiks mittesobimise tõttu. Seejärel töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjastuses ja õppefoneetika laboris tehnikuna. == Isiklikku == {{isiklikku}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Oja-Tamm, Endla}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] r4urmp658xt2icuum8de5wnubtcrmk7 7122065 7122062 2026-03-31T18:53:51Z Koreinik 144298 7122065 wikitext text/x-wiki '''Endla Valve Oja-Tamm''' (neiuna '''Endla Unt''', 1. abielust '''Endla Oja''', 2. abielust '''Endla Tamm'''; [[22. detsember]] [[1914]] [[Kambja]], Tartumaa – [[21. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja õppis aastatel 1937–1939 [[Tartu Ülikool]]is majandust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16211&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6xlZJ%252FViKIZWilVAilDUG0CVBhYnoqVMhIybq2FgDxdh1C|pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Töötas alates 1934. aastast õpetajana Tartus, Jõgevamaal, Ahjal ja alates 1948. aastast [[Elva Keskkool]]is, kust ta vallandati poliitilistel põhjustel õpetajaametiks mittesobimise tõttu. Seejärel töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjastuses ja õppefoneetika laboris tehnikuna. == Isiklikku == Endla isa Peeter Unt lõpetas [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Oja-Tamm, Endla}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] knejxuy7x7c6o9fpodmq46dfgb6p6ay 7122076 7122065 2026-03-31T19:14:05Z Koreinik 144298 7122076 wikitext text/x-wiki '''Endla Valve Oja-Tamm''' (neiuna '''Endla Unt''', 1. abielust '''Endla Oja''', 2. abielust '''Endla Tamm'''; [[22. detsember]] [[1914]] [[Kambja]], Tartumaa – [[21. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja õppis aastatel 1937–1939 [[Tartu Ülikool]]is majandust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16211&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6xlZJ%252FViKIZWilVAilDUG0CVBhYnoqVMhIybq2FgDxdh1C|pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Töötas alates 1934. aastast õpetajana Tartu 5. algkoolis, Jõgevamaal, Ahjal ja alates 1948. aastast [[Elva Keskkool]]is, kust ta vallandati poliitilistel põhjustel õpetajaametiks mittesobimise tõttu. Seejärel töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjastuses ja õppefoneetika laboris tehnikuna. == Isiklikku == Endla isa Peeter Unt lõpetas [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Oja-Tamm, Endla}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 7gyeqptkri75nrc1ru1aq2xvfy3us4e 7122096 7122076 2026-03-31T19:53:20Z Koreinik 144298 7122096 wikitext text/x-wiki '''Endla Valve Oja-Tamm''' (neiuna '''Endla Unt''', 1. abielust '''Endla Oja''', 2. abielust '''Endla Tamm'''; [[22. detsember]] [[1914]] [[Kambja]], Tartumaa – [[21. märts]] [[2005]] [[Tartu]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja õppis aastatel 1937–1939 [[Tartu Ülikool]]is majandust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=16211&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6xlZJ%252FViKIZWilVAilDUG0CVBhYnoqVMhIybq2FgDxdh1C|pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Töötas alates 1934. aastast õpetajana [[Tartu 5. algkool|Tartu 5. algkoolis]], Jõgevamaal, Ahjal ja alates 1948. aastast [[Elva Keskkool]]is, kust ta vallandati poliitilistel põhjustel õpetajaametiks mittesobimise tõttu. Seejärel töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kirjastuses ja õppefoneetika laboris tehnikuna. == Isiklikku == Endla isa Peeter Unt lõpetas [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Oja-Tamm, Endla}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] sc7drqri2dlq9guwmiqowri7gra1wb3 0 592027 7121806 6979214 2026-03-31T12:18:59Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]; ±[[Kategooria:Saksamaa inimesed]]→[[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] 7121806 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2019-04-11 Matthias Zimmer CDU MdB by Olaf Kosinsky-9631.jpg|thumb|200px|Matthias Zimmer Bundestagis (Liidupäev), 2019]] '''Matthias Rainer Zimmer''' ([[3. mai]] [[1961]] [[Marburg]] – [[19. juuli]] [[2023]]) oli saksa [[Politoloogia|politoloog]], [[Publitsist|ajakirjanik]] ja poliitik ([[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|CDU]]). Ta oli Bundestagi liige aastatel 2009–2021. Pärast keskkooli lõpetamist [[Traben-Trarbachs]]is (1980) õppis Matthias Zimmer politoloogiat, kaasaegset ajalugu ja rahvusvahelist õigust [[Trier]]is, [[Indiana ülikool Pennsylvanias|Pennsylvania Indiana ülikoolis]] ja [[Müncheni ülikool|Müncheni LMU-s]]. Ta oli [[kristlik]]u [[üliõpilaskorporatsioon]] Münchener [[Wingolf]] liige.<ref>Verband Alter Wingolfiten e.&nbsp;V. (Hrsg.): ''Vademecum Wingolfiticum'', 25. Aufl., Hannover 2012, S. 199.</ref> 2013. aastal nimetati ta [[Kölni ülikool]]i audoktoriks. == Väljaanded (valik) == * ''Das gesamte deutsche Volk bleibt aufgefordert … Die Deutschlandpolitik der Bundesrepublik 1949-1990''. Melle 1991 * ''Nationales Interesse und Staatsräson. Zur Deutschlandpolitik der Regierung Kohl 1982–1989.'' Paderborn 1992 * als Hrsg. mit Angelika Sauer: ''A Chorus of Different Voices. German-Canadian Identities.'' New York 1998 * ''Moderne, Staat und Internationale Politik.'' Wiesbaden 2008 * ''Am Rande der Politik.'' Frankfurt am Main 2016 * ''Person und Ordnung. Einführung in die Soziale Marktwirtschaft.'' Freiburg 2020 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.matthias-zimmer.de/ matthias-zimmer.de] Matthias Zimmeri koduleht * [http://www.jaeger.uni-koeln.de/index.php?id=zimmer Matthias Zimmer] Kölni Ülikooli kodulehel {{JÄRJESTA:Zimmer, Matthias}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Politoloogid]] [[Kategooria:Wingolfi liikmed]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2023]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] ll6dei3brbaoddvlfi2z31tycyja1yo 0 593167 7122201 7039664 2026-04-01T01:50:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122201 wikitext text/x-wiki {{Reklaam|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Ettevõte | nimi = Change Group OÜ | logo = Change logo svg.svg | tüüp = Finantsteenus | börsil = Funderbeam | asutamisaeg = 2016 | peakorter = Eesti, Tallinn | teenused = Krüptovaluuta kauplemine, CFD kauplemine | töötajaid = 34 | kodulehekülg = https://www.changeinvest.com./ }} '''xChange AS '''on üks [[Finantsteenused|finantstehnoloogia]] ettevõtte Eestis, mis tegeleb investeerimisteenuste ümberkujundamisega [[plokiahel]]a tehnoloogia abil. [[Tallinn|Tallinnas]] paiknev ettevõte loob mugavat makseteenustega ühendatud investeerimisrakendust, et tuua investeerimine inimeste igapäevaelule lähemale. Change ́i visioon on rajada demokraatlik finantssüsteem, milles igaüks saab olla [[investor]]. Ettevõtte eesmärk on muuta raha kõigi jaoks lihtsaks ja põnevaks. 2019. aasta detsembrikuu seisuga on Change ́i mobiilrakendust alla laaditud üle 60 000 korra ning kaardiga seotud maksekontot on aktiveerinud üle 10 000 inimese. Change'i on ka nimetatud "Hansapank 2.0"-ks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2019/08/23/hansapank-20-kolis-singapurist-eestisse|pealkiri=Hansapank 2.0 kolis Singapurist Eestisse|väljaanne=Äripäev|aeg=23. august 2018|vaadatud=19.11.2020}}</ref> == Ajalugu == Change asutati 2016. aastal [[Singapur]]is. Asutajate hulka kuuluvad [[Kristjan Kangro]] ja [[Gustav Liblik]]. Ettevõte sai 2016. aasta lõpus ingelinvesteeringu [[Roger Crook]]-ilt, kes on tuntud endine [[DHL]]'i juht<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.dpdhl.com/en/media-relations/press-releases/2015/roger-crook-resigns-mandate-member-management-board-deutsche-post-dhl-group-ceo-global-forwarding-freight.html|pealkiri=Roger Crook resigns his mandate as Member of the Management Board of Deutsche Post DHL Group and CEO of Global Forwarding, Freight|väljaanne=DPDHL|aeg=27. aprill 2015|vaadatud=10.11.2020}}</ref>, mille abil ehitati valmis investeerimise mobiilirakenduse prototüüp. 2017. aasta teises pooles lansseeris ettevõtte ühisrahastus kampaania, mille raames investeeris Change'i üle 5000 investori kokku üle 14,4 miljoni EUR. Ettevõtte eesmärgiks oli muuta virtuaalraha [[Bitcoin|Bitcoini]] ostmine võimalikult soodsaks ja kättesaadavaks kõikidele investoritele.<ref>{{Netiviide|url=https://markets.businessinsider.com/news/stocks/cryptocurrency-based-company-change-launches-bitcoin-app-with-no-trading-fees-1027376720|pealkiri=Cryptocurrency-based Company Change Launches Bitcoin App With No Trading Fees|väljaanne=Business Insider|aeg=18. juuli 2018|vaadatud=02.11.2020|arhiivimisaeg=7.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200807222205/https://markets.businessinsider.com/news/stocks/cryptocurrency-based-company-change-launches-bitcoin-app-with-no-trading-fees-1027376720|url-olek=ei tööta}}</ref> 2018. aastal väljastati Change'ile virtuaalvääringu rahakotiteenuse litsents (FRK000026, FVR000034).<ref>{{Netiviide|url=https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik/223821?tegevusload_staatus=load_koik&backurl=%2Fjuriidiline_isik|pealkiri=Majandustegevuse register|väljaanne=|aeg=26.02.2018|vaadatud=02.11.2020|arhiivimisaeg=8.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201108170114/https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik/223821?tegevusload_staatus=load_koik&backurl=/juriidiline_isik|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tooted == Change pakub virtuaalraha kauplemise teenust. Change'i kasutajaliides võimaldab kasutajatel lihtsalt ning mugavalt osta ja müüa virtuaalraha vastavalt hetkekursile. Pakutavad valuutapaarid (11.02.2020 seisuga) * BTC-EUR * BCH-EUR * ETH-EUR * DOT-EUR * COMP-EUR * DAI-EUR * LINK-EUR * USDT-EUR * XRP-EUR * ADA-EUR * LTC-EUR * EOS-EUR * XTZ-EUR * XLM-EUR * ATOM-EUR * DASH-EUR * ALGO-EUR * BAT-EUR * REP-EUR * CNG-BTC == Ühisrahastus == Pärast ingel-investeeringut korraldas ettevõte ühisrahastuskampaania, mille raames investeeriti Change'i üle $17.5 miljoni USA dollari.<ref>{{Netiviide|autor=Shiwen Yap|url=https://www.dealstreetasia.com/stories/singapore-change-raises-17-5m-ico-87427/|pealkiri=Singapore: Change raises $17.5m in utility token sale|väljaanne=Deal Street Asia|aeg=30. november 2017|vaadatud=10.11.2020}}</ref> 2019. aastast on Change mobiilirakenduses kõikidel verifitseeritud kasutajatel võimalik osta ja müüa Change ettevõtte osalust CNG ([[vahetatav väärtpaber]]).<ref>{{Netiviide|url=https://www.changeinvest.com/investor|pealkiri=Change Investorile|väljaanne=Change|aeg=01.09.20202|vaadatud=02.11.2020|arhiivimisaeg=31.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031121623/https://www.changeinvest.com/investor|url-olek=ei tööta}}</ref> == Change Börsil == Pärast esimeset ühisrahastust oli võimalik investoritel osta Change'i virutaalset ''token'''it KuCoin krüptoraha börsilt<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.kucoin.com/en/kucoin-will-list-change-cag-on-7th-november/|pealkiri=KuCoin will list Change (CAG) on 7th, November|väljaanne=KuCoin News|aeg=3. november 2017|vaadatud=19.11.2020}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. 2020 aasta lõpus noteeriti Change grupi osakud Eesti idufirmade börsile Funderbeam<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2020/11/19/lahendus-optsioone-jagavatele-ettevotetele-osad-funderbeami-muugile|pealkiri=Lahendus optsioone jagavatele ettevõtetele: osad Funderbeami müügile|väljaanne=Äripäev|aeg=19.11.2020|vaadatud=19.11.2020}}</ref>. Lisaks on Change pakkunud investoritele võimalust vahetatavaid väärtpabereid osta Change'i enda mobiilirakendusest<ref>{{Netiviide|autor=Change|url=https://www.changeinvest.com/blog/change-token-swap-issuance-of-equity-like-tokens|pealkiri=Change token swap – Issuance of Equity-like Tokens|väljaanne=Change News|aeg=14. aprill 2019|vaadatud=19.11.2020}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Partnerlus == Ettevõtte strateegiliseks partneriks on Eesti e-residentsus programm, mille raames pakutakse kõikidele Eesti e-residentidele võimalust Change'i poolt pakutavaid teenuseid kasutada.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasdaq.com/articles/estonia-partners-change-bank-blockchain-e-residency-program-2017-09-28|pealkiri=Estonia Partners With Change Bank for Blockchain e-Residency Program|väljaanne=Nasdaq|aeg=28.09.2017|vaadatud=03.11.2020}}</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] 9kh7n6yzi7kj2zb7jlm3tg4hylhdf1w 14 594349 7122433 7121514 2026-04-01T11:39:34Z Estopedist1 278 vaata arutelu: Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7121514|7121514]], mille tegi [[Special:Contributions/Estopedist1|Estopedist1]] ([[User talk:Estopedist1|arutelu]]) 7122433 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti õigus]] [[Kategooria:Organisatsioonide kategooriad]] 8gze7ur6euy6ef36jqmfng1evu7y2xv 15 597631 7122029 7119971 2026-03-31T17:52:49Z Pikne 13803 7122029 wikitext text/x-wiki Ma arvan, et seda kategooriat pole vaja. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. detsember 2020, kell 17:09 (EET) Põhjendus umbes selline, et kui kategooria funktsioon oleks selgelt jagada väiksemateks osadeks [[:kategooria:börsiettevõtted]], aga ettevõte võib olla noteeritud mitmel börsil ja need seisundid võivad muutuda, kategooria pole sellisel juhul kõige otstarbekam. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. detsember 2020, kell 17:14 (EET) :@[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]]: 55 vikit peavad kategooriat vajalikuks, vt keelelinke [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 12:07 (EEST) Peaks olema alalütlevas ("Nasdaqil"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:52 (EEST) 639ratxfap6155rbo1aodu8h1ct2b3g 2 606850 7122370 7100789 2026-04-01T10:15:50Z Perüton 134796 7122370 wikitext text/x-wiki '''"2000 meetrit Andrijivkani"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2025. aastal valminud Ukraina dokumentaalfilm, mille režissöör on [[Mstõslav Tšernov]]. Film jälgib Ukraina [[3. üksik ründebrigaad]]i sõdurite tegevust okupeeritud [[Andrijivka]] küla vabastamisel 2023. aasta suvel. ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> eye3jerxsaiqtemutfjnu9tnuu1oxzi 7122371 7122370 2026-04-01T10:16:44Z Perüton 134796 7122371 wikitext text/x-wiki '''"2000 meetrit Andrijivkani"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2025. aastal valminud Ukraina dokumentaalfilm, mille režissöör on [[Mstõslav Tšernov]]. Film jälgib Ukraina [[3. üksik ründebrigaad|3. üksiku ründebrigaadi]] sõdurite tegevust okupeeritud [[Andrijivka]] küla vabastamisel 2023. aasta suvel. ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> b61p7p9rld5ylykxhvacc4c5mc584wx 7122376 7122371 2026-04-01T10:26:44Z Perüton 134796 7122376 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = 2000 meetrit Andrijivkani | originaalnimi = 2000 метрів до Андріївки | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[Sõjafilm]]<br />[[Dokumentaalfilm]] | lavastaja = [[Mstõslav Tšernov]] | produtsent = Mstõslav Tšernov<br />Michelle Mizner<br />Raney Aronson-Rath | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = | helilooja = Sam Slater | operaator = Mstõslav Tšernov | montaaž = | toimetaja = Michelle Minzer | filmistuudio = PBS Frontline | aasta = [[2025]] | esilinastus = [[23. jaanuar]] [[2025]] ([[Sundance]]) | pikkus = 108 minutit | riik = {{PisiLipp|Ukraina}} | keel = [[ukraina keel|ukraina]]<br />[[inglise keel|inglise]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 34964205 | movies.ee_id = }} '''"2000 meetrit Andrijivkani"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2025. aastal valminud Ukraina dokumentaalfilm, mille režissöör on [[Mstõslav Tšernov]]. Film jälgib Ukraina [[3. üksik ründebrigaad|3. üksiku ründebrigaadi]] sõdurite tegevust okupeeritud [[Andrijivka]] küla vabastamisel 2023. aasta suvel. ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> cznzp2sgx10cbbfh3i8oj5q87won5fb 7122381 7122376 2026-04-01T10:31:46Z Perüton 134796 7122381 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = 2000 meetrit Andrijivkani | originaalnimi = 2000 метрів до Андріївки | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[Sõjafilm]]<br />[[Dokumentaalfilm]] | lavastaja = [[Mstõslav Tšernov]] | produtsent = Mstõslav Tšernov<br />Michelle Mizner<br />Raney Aronson-Rath | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = | helilooja = Sam Slater | operaator = Mstõslav Tšernov | montaaž = | toimetaja = Michelle Minzer | filmistuudio = PBS Frontline | aasta = [[2025]] | esilinastus = [[23. jaanuar]] [[2025]] ([[Sundance]]) | pikkus = 108 minutit | riik = {{PisiLipp|Ukraina}} | keel = [[ukraina keel|ukraina]]<br />[[inglise keel|inglise]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 34964205 | movies.ee_id = }} '''"2000 meetrit Andrijivkani"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2025. aastal valminud Ukraina dokumentaalfilm, mille režissöör on [[Mstõslav Tšernov]]. Film jälgib Ukraina [[3. üksik ründebrigaad|3. üksiku ründebrigaadi]] sõdurite tegevust okupeeritud [[Andrijivka]] küla vabastamisel 2023. aasta suvel. ==Süžee== ==Tootmine== ==Tunnustus== ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> b81smtdbeyl6qx5d4s9xcxouinuqehn 0 612532 7122152 7109828 2026-03-31T20:51:16Z Taivo 268 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Rizkymario 26|Rizkymario 26]] ([[User talk:Rizkymario 26|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 6817094 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = IWI ACE | pilt = IWI 3686.jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Iisrael}} | tüüp = [[Ründevintpüss]] <br/> [[Lahingvintpüss]] <br/> [[Karabiin]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2008– | kasutajad = ''[[IWI ACE#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = [[Colombia konflikt]] <br/> [[Mehhiko narkosõda]] <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[IMI Systems|Israel Military Industries]] | konstrueeritud = | tootja = [[Israel Weapon Industries]] <br/> [[FAMAE]] <br/> [[INDUMIL]] <br/> [[RPC Fort]] <br/> [[Tehas Z111]] | ühiku_hind = | tootmises = 2008– | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[5.56×45 mm NATO]] <br/> [[7.62×39 mm]] <br/> [[7.62×51 mm NATO]] <br/> [[5.45×39 mm]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Püssirohugaaside survel ümberlaadimine|Gaasiga ümberlaadiv]], [[Pöörlev relvalukk|pöörleva lukuga]] | laskekiirus = 620–880 lasku/min | algkiirus = 600–915 m/s | laskeulatus = 300–500 m | max_laskeulatus = | söötur = Eemaldatav [[lehtsalv]] | sihikud = }} '''IWI Galil ACE''' on [[Iisrael]]i [[ründevintpüss|ründe-]] ja [[lahingvintpüss]]ide seeria, mida toodab ja arendab [[IMI Systems|Israel Military Industries]] (aastast 2005 [[Israel Weapon Industries]]). Seda toodetakse litsentsi alusel ka [[INDUMIL]]-is ([[Colombia]]s), [[FAMAE]]-s ([[Tšiili]]s), [[RPC Fort]]is ([[Ukraina]]s) ja [[Tehas Z111|tehases Z111]] ([[Vietnam]]is).<ref>{{Cite web|date=13. juuli 2010|title=Israel Weapon Industries (IWI) Ltd, Carbine|url=http://www.israel-weapon.com/default.asp?catid=%7B0DF81339-8435-4D0E-8ED8-AAE59459CA45%7D|access-date=17. märtsil 2021|website=web.archive.org|archive-date=2010-07-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20100713111419/http://www.israel-weapon.com/default.asp?catid=%7B0DF81339-8435-4D0E-8ED8-AAE59459CA45%7D}}</ref><ref>{{cite web|url=http://elchino.pe/actualidad/44697-chile-quita-poderosa-arma-al-peru.html|title=Chile quita poderosa arma al Perú|date=27. juuni 2014|url-status=unfit|archive-url=https://web.archive.org/web/20141025001617/http://elchino.pe/actualidad/44697-chile-quita-poderosa-arma-al-peru.html|archive-date=25. oktoober 2014}}</ref><ref name="Fort227">{{cite web|url=http://www.fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort227.html|title=Штурмовая винтовка "Форт-227"|website=официальный сайт НПО "Форт"|language=ru|access-date=2021-07-22|archive-date=2014-09-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20140913201810/http://www.fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort227.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.janes.com/article/33334/israel-weapon-industries-to-begin-assault-rifle-production-in-vietnam |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-07-22 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006073554/http://www.janes.com/article/33334/israel-weapon-industries-to-begin-assault-rifle-production-in-vietnam |url-olek=ei tööta }}</ref> Relva toodetakse peamiselt padrunitele [[5.56×45 mm NATO]], [[7.62×39 mm]] ja [[7.62×51 mm NATO]]. Aastal 2020 tootis IWI USA piiratud koguses relvi ka moonale [[5.45×39 mm]]. Galil ACE konstrueeriti [[Galil]]i mehhanismil, tegu on algse relva uuendatud variandiga, millel on parem täpsus ning mis on kaalult kergem. Sellest hoolimata on proovitud säilitada originaalse Galili ergonoomikat, hooldushõlbsust ning töökindlust.<ref name="SADJ Galil ACE P1">{{cite web|url=http://www.sadefensejournal.com/wp/?p=1927|title=Galil Ace 5.56|date=29. mai 2013|website=Small Arms Defense Journal|page=1|version=Volume 5|first=Paolo|last=Ortenzi|access-date=2021-07-22|archive-date=2014-10-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016150232/http://www.sadefensejournal.com/wp/?p=1927|url-status=dead}}</ref> Eriti pöörati konstrueerimisel rõhku lahingutingimustes täpsuse ja töökindluse säilimisele. Galil ACE on [[teenistusvintpüss]]ina kasutuses nt [[Tšiili armee]]s ja [[Vietnami rahvaarmee]]s. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Colombia}}:<ref>{{cite web|url=http://www.janes.com/articles/Janes-Infantry-Weapons/IWI-Galil-ACE-5-56-mm-assault-rifle-Israel.html|title=IWI Galil ACE 5.56 mm assault rifle (Israel), Rifles|publisher=[[Jane's Information Group]]|access-date=17. augustil 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120917004410/http://articles.janes.com/articles/Janes-Infantry-Weapons/IWI-Galil-ACE-5-56-mm-assault-rifle-Israel.html|archive-date=17. september 2012|url-status=unfit}}</ref> Manufactured by an agreement between [[Indumil]] and [[Israel Weapon Industries|IWI]].<ref>{{Cite web|last=Shea|first=Dan|title=Expodefensa 2015|url=http://www.sadefensejournal.com/wp/expodefensa-2015/|url-status=dead|access-date=13. aprillil 2021|website=Small Arms Defense Journal|language=en-US|archive-date=2022-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20220224091449/http://www.sadefensejournal.com/wp/expodefensa-2015/}}</ref> * {{pisilipp|El Salvador}}<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2012/01/11/el-salvador-also-to-buy-galil-ace/|title=El Salvador also to buy Galil Ace|website=The Firearm Blog|first=Steve|last=Johnson|date=11. jaanuar 2012}}</ref> * {{pisilipp|Elevandiluurannik}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Filipiinid}}<ref>{{cite web |title=PDEA PRESENTS PROCURED HIGH POWERED FIREARMS, PROTECTIVE AND IT EQUIPMENT |url=http://pdea.gov.ph/2-uncategorised/840-pdea-presents-procured-high-powered-firearms-protective-and-it-equipment |website=Philippine Drug Enforcement Agency |publisher=PDEA |access-date=9. juunil 2018 |archive-date=2022-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807140425/https://pdea.gov.ph/2-uncategorised/840-pdea-presents-procured-high-powered-firearms-protective-and-it-equipment |url-status=dead }}</ref>{{Citation needed|date=märts 2021}} * {{pisilipp|Guatemala}}: [[Policía Nacional Civil (Guatemala)|Guatemala politseis]] on 3000 relva.<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2011/02/16/iwi-galil-ace-rifle-adopted-by-guatemala-national-civil-police/|title=IWI Galil ACE rifle adopted by Guatemala National Civil Police|website=The Firearm Blog|first=Steve|last=Johnson|date=16. veebruar 2011}}</ref> * {{pisilipp|Haiti}}: mõnel pool politseis.<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2014/04/30/haitian-police-spotted-galil-ace-t65-rifles/|title=Haitian Police Spotted with Galil ACE, T65 Rifles|website=The Firearm Blog|date=30. aprill 2014|author=Nathaniel F.|access-date=16. novembril 2014}}</ref> * {{pisilipp|Honduras}}<ref>{{Cite web|title=¡Así Vamos!|url=https://www.indumil.gov.co/wp-content/uploads/2017/02/Así-vamos-9na-edición.pdf|url-status=live|website=[[Indumil]]|language=es}}</ref> * {{pisilipp|Kamerun}}: [[Kiirsekkumispataljon (Kamerun)|Battalion d'intervention rapide]].<ref name="NMAA">{{cite web|first1=Jeremy |last1=Binnie|first2=Erwan|last2= de Cherisey|archive-url=https://web.archive.org/web/20170622123315/http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf|title= New-model African armies|publisher= Jane's|date= 2017|archive-date= 22. juuni 2017|url=http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf}}</ref> * {{pisilipp|Laos}}: jaanuaris 2019 saadi Vietnamis valmistatud relvad.<ref>{{Cite web|date=15. jaanuar 2019|title=Việt Nam cung cấp súng trường Galil cho Lào|url=http://baodatviet.vn/quoc-phong/quoc-phong-viet-nam/viet-nam-cung-cap-sung-truong-galil-cho-lao-3372877/|access-date=17. märtsil 2021|website=baodatviet.vn|archive-date=2019-08-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20190803023003/http://baodatviet.vn/quoc-phong/quoc-phong-viet-nam/viet-nam-cung-cap-sung-truong-galil-cho-lao-3372877|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Lõuna-Sudaan}}: sõjaväes.<ref name="ACEMexSudan" /><ref>{{Cite web|title=Amid genocide allegations, Israel mum on halting arms sales to Myanmar|url=https://www.timesofisrael.com/amid-genocide-allegations-israel-mum-on-halting-arms-sale-to-myanmar/|url-status=live|website=Times of Israel}}</ref> Chambered in 7.62×39mm.<ref name="NMAA" /> * {{pisilipp|Mehhiko}}: [[Mehhiko föderaalpolitsei]].<ref name="ACEMexSudan">{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2014/02/13/iwi-galil-ace-spotted-south-sudan-mexico/?|title=IWI Galil ACE Spotted In South Sudan and Mexico|website=The Firearm Blog|access-date=16. novembril 2014|first=Steve|last=Johnson|date=13. veebruar 2014}}</ref> * {{pisilipp|Nigeeria}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Peruu}}: Peruu valitsus plaanib litsentsi all tootma hakata kuni 2000 relva kuus.<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2010/11/30/peru-licenses-the-new-galil-ace-rifle/|title=Peru licenses the new Galil ACE rifle|website=The Firearm Blog|access-date=16. novembril 2014|first=Steve|last=Johnson|date=30. november 2010}}</ref><ref>{{Cite web|title=Inauguran Planta de Producción de Fusiles Galil|url=http://www.ejercito.mil.pe/index.php?option=com_content&view=article&id=4926&catid=4926&Itemid=9|url-status=live|archive-url=https://archive.today/20120728205036/http://www.ejercito.mil.pe/index.php?option=com_content&view=article&id=4926&catid=4926&Itemid=9|archive-date=28. juuli 2012|website=Ejército del Perú|language=es}}</ref> * {{pisilipp|Sambia}}: armees.<ref>https://www.janes.com/defence-news/news-detail/zambian-military-parades-new-equipment</ref> * {{pisilipp|Tai}}: armees ja politseis. * {{pisilipp|Trinidad ja Tobago}} * {{pisilipp|Tšaad}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Tšiili}}<ref>{{cite web|url=http://www.defensenews.com/article/20140326/DEFREG02/303260027/FIDAE-Chilean-Army-Selects-Galil-ACE-New-Standard-Rifle|archive-url=http://webarchive.loc.gov/all/20140326150434/http://www.defensenews.com/article/20140326/DEFREG02/303260027/FIDAE-Chilean-Army-Selects-Galil-ACE-New-Standard-Rifle|url-status=dead|archive-date=26. märts 2014|title=FIDAE: Chilean Army Selects Galil ACE as New Standard Rifle|website=Defense News|date=26. märts 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.defensa.com/frontend/defensa/ejercito-chile-comienza-desplegar-nuevo-fusil-galil-ace-vn13356-vst333|title=El Ejército de Chile comienza a desplegar el nuevo fusil Galil ACE|trans-title=The Chilean Army begins to deploy the new Galil ACE rifle|date=24. september 2014|language=es|website=defensa.com}}</ref> * {{pisilipp|Uganda}}: moonaga 7.62×39 mm.<ref name="NMAA" /> * {{pisilipp|Ukraina}}<ref name="Fort227"/><ref>{{cite web|url=http://www.fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort228.html|title=Штурмовая винтовка "Форт-228"|website=официальный сайт НПО "Форт"|language=ru|access-date=13. septembril 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140913201700/http://www.fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort228.html|archive-date=13. september 2014|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort229.html|title=Штурмовая винтовка "Форт-229"|website=официальный сайт НПО "Форт"|language=ru|access-date=19. septembril 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403112833/http://fort.vn.ua/produkciya/avtomaticheskoe-oruzhie/shturmovaya-vintovka-fort229.html|archive-date=3. aprill 2015|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> * {{pisilipp|Vietnam}}<ref>{{cite web|url=http://www.armyrecognition.com/february_2014_global_defense_security_news_uk/israeli_iwi_galil_ace_31_ace_32_assault_rifles_to_replace_russian_ak-47_in_vietnamese_army_0202146.html|title=Israeli IWI Galil ACE 31 and ACE 32 assault rifles to replace Russian AK-47 in the Vietnamese Army|website=Army Recognition|date=2. veebruar 2014|access-date=16. novembril 2014|archive-date=2023-01-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20230128195223/https://www.armyrecognition.com/february_2014_global_defense_security_news_uk/israeli_iwi_galil_ace_31_ace_32_assault_rifles_to_replace_russian_ak-47_in_vietnamese_army_0202146.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.janes.com/article/33334/israel-weapon-industries-to-begin-assault-rifle-production-in-vietnam|title=Israel Weapon Industries to begin assault rifle production in Vietnam|website=[[Jane's Information Group]]|first=Jon|last=Grevatt|date=3. veebruar 2014|access-date=16. novembril 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006073554/http://www.janes.com/article/33334/israel-weapon-industries-to-begin-assault-rifle-production-in-vietnam|archive-date=6. oktoober 2014|url-status=unfit}}</ref><ref>[https://www.thefirearmblog.com/blog/2018/11/29/indo-defense-2018-vietnamese-small-arms-part-two-grenade-launchers-galil-aces-and-osv-96s/ [Indo Defense 2018&#93; Vietnamese Small Arms Part Two: Grenade Launcher's, Galil ACE's, and OSV-96's -The Firearm Blog]</ref><ref>{{Cite web|last=https://kienthuc.net.vn|date=1. juuni 2020|title=Lần đầu thử nghiệm súng trường bộ binh mới của quân đội Việt Nam|url=https://kienthuc.net.vn/quan-su/lan-dau-thu-nghiem-sung-truong-bo-binh-moi-cua-quan-doi-viet-nam-1390374.html|access-date=17. märtsil 2021|website=Kienthuc.net.vn}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://iwi.net/ace/ ACE - IWI] * [https://www.indumil.gov.co/noticia/galil-el-israelita-mas-colombiano/ About the rifle design (Spanish)] * [https://www.indumil.gov.co/noticia/nuevo-fusil-galil-ace/ About the project (Spanish)] * [http://www.vanguardia.com/actualidad/colombia/181789-la-industria-militar-en-colombia-toma-vuelo/ Growth of Colombian Military Industry] * [http://www.elespectador.com/articulo-205132-mas-de-15-paises-son-clientes-de-industria-militar-colombiana/ Colombian Militar Industry Consumers] * [http://www.vanguardia.com/actualidad/colombia/281640-el-fusil-de-asalto-galil-tiene-sello-colombiano/ New rifle with Colombian seal] * [http://www.entrelibros.co/blog/fusil-indumil-galil-ace/ Indumil Galil ACE] * [https://www.indumil.gov.co/noticia/galil-el-israelita-mas-colombiano/ indumil Colombian ] [[Kategooria:Iisraeli relvad]] [[Kategooria:Ründevintpüssid]] 8r84i97j3s7zx0qjqgepv17khqlg8tb 0 615492 7122290 7101009 2026-04-01T08:24:32Z Estopedist1 278 kustutada 7122290 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata või puuduvad tõsiseltvõetavad allikad. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} '''Mihkel Lepik''' (sündinud 19. novembril 2004) on Eesti noorpoliitik, [[Noored Sotsiaaldemokraadid|Noor Sotsiaaldemokraatide]] [[Tartu]] klubi juht ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] [[Tartu]] piirkonna juhatuse liige. Ta oli [[Tartu Noortevolikogu]] liige ja [[Sinine Äratus|Sinise Äratuse]] [[Tartu]] juhatuse esimees.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tartu.ee/et/tartu-linna-noortevolikogu-koosseis|pealkiri=TARTU LINNA NOORTEVOLIKOGU KOOSSEIS|väljaanne=www.tartu.ee|aeg=08.09.2021|vaadatud=19.09.2021}}</ref> == Haridus == Mihkel Lepik on omandanud põhihariduse [[Tartu Erakool]]is. == Viited == <references /> i3ri5wbwuqosd0oywitab1swqghid5t 0 618787 7122326 6203555 2026-04-01T08:44:41Z ~2026-19653-61 226094 /* Elulugu */ 7122326 wikitext text/x-wiki [[Fail:Antanas Baranauskas in 1899.jpeg|pisi|Antanas Baranauskas 1899. aastal]] '''Antanas Baranauskas''' ([[poola keel]]es ''Antoni Baranowski'', [[ladina keel]]es ''Antonius Baranovski''; [[17. jaanuar]] [[1835]] [[Anykščiai]] – [[26. november]] [[1902]] [[Sejny]]) oli [[leedulased|leedu]] luuletaja, matemaatik ja [[Poolakad|poola]]-[[Leedulased|leedu]] [[katoliiklus|katoliku]] piiskop. == Elulugu == [[Fail:Seda. Paminklas A.Baranauskui, 2006-09-02.jpg|pisi|Baranauskase [[mälestusmärk]] [[Seda (Leedu)|Seda]] linnas]] Ta sündis [[leedulased|leedu]] aadlipäritolu tagasihoidlikus talupojaperes. Varases nooruses saatsid vanemad ta kohalikku kihelkonnakooli. Nagu ta päevikus kirjeldab, õppis ta aastatel 1841–1843 [[poola keel]]t ja 1848–1851 [[vene keel]]t. Tema esimesi katseid [[leedu keel]]es luulet ja riime kirjutada leidub tema päevikutes. Hiljem õppis ta [[Rumšiškės]]is iga kahe aasta tagant korraldatavas vallakirjutajate koolis. Seal hakkas ta kirjutama oma esimesi poolakeelseid luuletusi. 1853. aastal lõpetas ta kooli, pärast seda töötas kirjutaja või kantseleiametnikuna mitmes Leedu väikelinnas. Sel perioodil alustas ta suhteid žemaitlaste luuletaja [[Karolina Proniewska]] ([[Karolina Praniauskaitė]]) ja tema perekonnaga. Neid kahte ühendas kirg [[Adam Mickiewicz]]i luule vastu. Praniauskaitė soovitas Baranauskasel proovida rohkem leedu keeles kirjutada. [[1856]]. aastal üritas Karolina perekond paari lahutada, toetades Baranauskase õppima asumist Varniai katoliku seminaris. Seal õppides hakkas ta keskenduma leedu kirjakeele arendamisele ning kirjutas kommentaari leedu ja [[žemaidi keel]]ele "Apie lietuvių ir žemaičių kalbą". See oli esimene teaduslik katse neid dialekte eristada. Seminaris olles hakkas ta kirjutama luuletusi leedu keeles ja sellest ajast kirjutas sisuliselt selles keeles. Üks tema varasemaid Mickiewiczi mõju all kirjutatud teoseid oli "Anykščių šilelis". Seda peetakse leedu kirjanduse klassikaliseks teoseks. Kirjanduskriitikud peavad seda sümboolseks viiteks Leedu ajaloole ja keelele. Kui mõned kriitikud väidavad, et Baranauskas kirjutas luuletuse vihasena, vastuseks tema lektori Alexander Gabszewiczi väitele, et leedu keel pole luuletuste kirjutamiseks piisavalt ilus, siis teised vaidlevad sellele kui väärtõlgendusele vastu. Luuletus avaldati esmakordselt 1861. aastal ja taas 1862. aastal Laurynas Ivinskise kalendrites. Aastatel 1858–1862 õppis ta [[Peterburi Roomakatoliku Vaimulik Akadeemia|Peterburi Roomakatoliku Vaimulikus Akadeemias]], kus omandas magistrikraadi teoloogias. Aastatel 1863–1864 õppis ta Müncheni, Rooma, [[Innsbrucki Ülikool|Innsbrucki]] ja Louvaini katoliku ülikoolides. 1871. aastast töötas ta [[Kaunase vaimulik seminar|Kaunase vaimulikus seminaris]] ja hakkas õpetama [[leedu keel]]t. Ta kirjutas leedukeelse grammatikaõpiku "Mokslas lietuviškosios kalbos". Pärast seda, kui Baranauskas läks [[Sejny]]sse, saavutas ta märkimisväärse maine, kuna suutis jutlustada nii poola kui ka leedu keeles. Aastaks 1880, pärast seda, kui ta mõistis, et leedu keeles trükkimise keeldu ei tühistata, hoolimata tsaarivõimude mitteametlikest lubadustest seda teha, vähenes tema soov leedu keelt propageerida vähehaaval. Ta ei lakanud uskumast, et leedu keelt tuleks arendada ja selle kasutamist laiendada ning töötas kuni oma surmani [[piibel|piibli]] leedu keelde tõlkimise kallal ning tal õnnestus 10–12 tundi päevas töötades tõlkida kolm viiendikku [[Vana Testament|Vanast Testamendist]]. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2021}} {{JÄRJESTA:Baranauskas, Antanas}} [[Kategooria:Leedu vaimulikud]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Leedu kirjanikud]] [[Kategooria:Poola luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1835]] [[Kategooria:Surnud 1902]] 23dd20vyyonkdvx1buc7lfjzmneizqa 2 619134 7122202 7114495 2026-04-01T02:50:59Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7122202 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Struktuurisemiootika]] · [[Graafi struktuur]] · [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] · [[Kleebis]] · [[Vindavi komtuur]] · [[Valgumistakistus]] · [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Depešš]] · [[Foxi efekt]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] · [[Graafide süsteem]] · [[Anarhistliku kirjanduse loend]] · [[Alamik]] · [[Arteriograaf]] · [[Glenn Beck (telesaade)]] · [[Ründaja]] · [[Dominanthelistik]] · [[Entel]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Selge keele liikumine]] · [[Lahore'i nimi]] · [[Oktofoonia]] · [[Koolinädal]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Acte éclairé]] · [[Taani Monarhia]] · [[Flopiseade]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Fjordrannik]] · [[Limaanrannik]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Bioseston]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Sigulda komtuur]] · [[Kunstiteadus]] · [[Antsla valla vapp]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Transpordimasin]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Soome sild]] · [[!Ka-Boom! Estudio]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. jaanuar 2008]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[10 miljoni dollari afäär]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[13. sajand Eestis]] · [[16. sajand Eestis]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] · [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1928. aasta Eesti rahareform]] · [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta novembritorm]] · [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2. järgu haldusüksus]] · [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktiivne kaart]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (muusika)]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Isoosmootsed lahused]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaak Sirkel]] · [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaapani usundid]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmehooldus]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järelärkamisaeg]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva foogtkonna ametnike loend]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõelähtme valla lipp]] · [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] · [[Jõgeva põllumeeste konvent]] · [[Jõgeva vapp]] · [[Jõhvi kõrgustik]] · [[Jõhvi põllumeeste konvent]] · [[Jõhvi Traktorist]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Jamaica kindralkuberneride loend]] · [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juuru valla lipp]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[KSA Silmakeskus]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Aheraine]] · [[Ahiküte]] · [[Ahja valla lipp]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline distsipliin]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alajõe valla lipp]] · [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] · [[Alasora küngas]] · [[Alasora vald]] · [[Alati Ustav]] · [[Alatskivi valla lipp]] · [[Alatskivi valla vapp]] · [[Albu valla lipp]] · [[Albu valla vapp]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline geomeetria]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliquid stat pro aliquo]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allianss Gruusia Eest]] · [[Allikaelustik]] · [[Allkeel]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Alternatiivpedagoogika]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluseta lause]] · [[Aluspind]] · [[Alutaguse maakond]] · [[Alveool]] · [[Ambanizana laht]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Ambla põllumeeste konvent]] · [[Ambla valla vapp]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Amuletid]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] · [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] · [[Andekas laps]] · [[Anija valla lipp]] · [[Anija valla vapp]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antsla Tarbijate Ühistu]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Apologeedid]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Are valla lipp]] · [[Are valla vapp]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] · [[Argumentatsioon]] · [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[3. järgu haldusüksus]] · [[3. Suurtükiväegrupp]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Üksik Jalaväepataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. Üksik Jalaväepataljon]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[A-mast (laevandus)]] · [[Aacheni kongress (1668)]] · [[Aacheni lipp]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadress (pöördumine)]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aafrika Teater]] · [[Aasluharohumaa]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastaaja tipp]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[ABB AS (Norra)]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[AU8]] · [[Abielulisus]] · [[Abiks otsustajale]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiponi-mokovi keel]] · [[Abiprotsess]] · [[Abja valla lipp]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Adamson-Ericu stipendium]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aedvili]] · [[Aegna Komandantuur]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aegviidu valla lipp]] · [[Aegviidu valla vapp]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afganistani põhiseadus (2004)]] · [[Afidivoor]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Aftenposten A/S]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrohüdroloogia]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Häädemeeste valla lipp]] · [[Häädemeeste valla vapp]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Koit (Lihula)]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kolhoosi Avarustel]] · [[Kolhoosi Elu]] · [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] · [[Kolhoosi Tee]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kollektiivleping]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kombain (ajaleht)]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] · [[Kommunismi Lipp]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konguta valla lipp]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koonga valla vapp]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose aardeleid]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose põllumeeste konvent]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kosmoloogia mõisteid]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Krankowi komtuur]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krimmi õpetaja]] · [[Kristallograafia mõisteid]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kui päike läheb looja]] · [[Kuidas kõik teostus]] · [[Kuimetsa motokross]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuku: Mina jään ellu]] · [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kullamaa põllumeeste konvent]] · [[Kullamaa valla lipp]] · [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstialaseid mõisteid]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kupits]] · [[Haavik]] · [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hajaasustusala]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Halinga valla vapp]] · [[Haljala valla lipp]] · [[Hallõgija (animafilm)]] · [[Halliste valla lipp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harku valla lipp]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaarma valla lipp]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kabe mõisteid]] · [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Kadrina põllumeeste konvent]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaisma valla lipp]] · [[Kaitseala (luulekogu)]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaitsja (sport)]] · [[Kaiu valla lipp]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kambja põllumeeste konvent]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] · [[Kanepi põllumeeste konvent]] · [[Kangrumäe sipelgaala]] · [[Kapsapea (multifilm)]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjala ANSV vapp]] · [[Karjalaskepäev]] · [[Karr (lõige)]] · [[Karsklane]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kastiilia kuningate loend]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemia mõisteid]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Käik (male)]] · [[Käina põllumeeste konvent]] · [[Käina valla lipp]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Kärdla põllumeeste konvent]] · [[Kärdla vapp]] · [[Kärla valla lipp]] · [[Käru valla lipp]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsu Hansu nutulaul]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare põllumeeste konvent]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kursi komtuur]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kuusalu põllumeeste konvent]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge Agrotehnika]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrge Saak]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Küberneetika mõisteid]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnimehe väsimus]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laekvere valla lipp]] · [[Laenukihid]] · [[Laeva valla lipp]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Laheda valla vapp]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laimjala valla lipp]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Lasva valla lipp]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lavassaare valla lipp]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[Blåkulla nõiaprotsessid]] · [[Botaanika mõisteid]] · [[Brahma päev]] · [[Bremeni komtuur]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Chełmno piiskoppide loend]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Daktülograafia]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Der Zuschauer]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[DeStudio]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatia mõisteid]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diplomaatilised suhted]] · [[Diplomaatiliste suhete katkestamine]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Keila valla lipp]] · [[Kellukakõver]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadkülvi volinik]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] · [[Kihelkonna valla lipp]] · [[Kihnu valla lipp]] · [[Kihnu valla vapp]] · [[Kiili valla lipp]] · [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] · [[Kilingi-Nõmme lipp]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kiloparsek]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirev Karlova]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirikupühade loend]] · [[Kirjandusarhiiv]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Kiviõli vapp]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Koeru põllumeeste konvent]] · [[Koeru valla lipp]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohila põllumeeste konvent]] · [[Kohtla valla lipp]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koigi valla lipp]] · [[Koigi valla vapp]] · [[Tolmulapp]] · [[Normaalrõhk]] · [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa kuberner]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Eestlus]] · [[Eetika mõisteid]] · [[Eevakivi metsa sipelgaala]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehituse mõisteid]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Ehitusprojekt]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Ekslibristika]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elektroonika mõisteid]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämise õpetus]] · [[Ellujäämus]] · [[Elu24]] · [[Elujõulisus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Elva põllumeeste konvent]] · [[Elva puhkpilliorkester]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Emeko Hake]] · [[Emmaste valla vapp]] · [[Empiirilisus]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Endosümbiont]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmooniline intervall]] · [[Enharmoonilised helid]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Eripedagoogika mõisteid]] · [[Erituselundkond]] · [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimene kosmiline kiirus]] · [[Esimese astme linn]] · [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] · [[Estcoy-8]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leedumaa kuberneride loend]] · [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Düü]] · [[Düstroofiad]] · [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] · [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] · [[EDC karikavõistlused]] · [[Edifikaator]] · [[Edisoni disko]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusika Kuukiri]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti Panga auhind]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti punk]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti Rahvaväe auastmed]] · [[Eesti rahvuskala]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Nõukogude Õigus]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Oisu valla lipp]] · [[Oisu valla vapp]] · [[OK-Joll]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] · [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orava valla lipp]] · [[Orava valla vapp]] · [[Orbitaal]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orissaare valla lipp]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Osara lagendikud]] · [[Oskar Lutsu teoste loend]] · [[Ossiani laulud]] · [[Otepää Põllumeeste Konvent]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padise põllumeeste konvent]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide komtuur]] · [[Paide põllumeeste konvent]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Paistu põllumeeste konvent]] · [[Paistu valla lipp]] · [[Pajusi valla lipp]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Palamuse valla lipp]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paldiski lipp]] · [[Paldiski vapp]] · [[Paleogeograafia mõisteid]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Palupera valla lipp]] · [[Palusalu]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] · [[Pará osariigi lipp]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Pargi tänav (Raadi)]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärisaladus]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väike-Ameerika Hääl]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värska valla vapp]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võhma vapp]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võlanõustamine]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru põllumeeste konvent]] · [[Võru sadul]] · [[Võru valla lipp]] · [[Võruvisioon]] · [[Võsu vapp]] · [[Vene laenud eesti keeles]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Veriora valla vapp]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Vigala valla vapp]] · [[Vihik (ajakiri)]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viimsi valla vapp]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Viljandi komtuur]] · [[Viljandi lipp]] · [[Viljandi põllumeeste konvent]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Viljandi vapp]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Viru-Nigula valla lipp]] · [[Virumaa vapp]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voldi põllumeeste konvent]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[WAP-reklaam]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] · [[Ya'ani maakond]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zooloogia mõisteid]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Põikmadal]] · [[Põllumajanduse mõisteid]] · [[Põllumeeste konvent]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] · [[Põltsamaa valla lipp]] · [[Põlva lipp]] · [[Põlva valla vapp]] · [[Põlva vapp]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Pöide valla lipp]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Pühajärve valla lipp]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Qingdao]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rae valla lipp]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Haruldus]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahva ja eluruumide loendus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Raikküla valla lipp]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakendusgeoloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere põllumeeste konvent]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Rannu valla vapp]] · [[Rapla põllumeeste konvent]] · [[Rapla valla lipp]] · [[Raplamaa Ühistöö]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktor (ajakiri)]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Ärihai]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lehtse valla vapp]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Lend üle mägede]] · [[Leningradi must]] · [[Leninlik Tee (ajaleht)]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihula komtuur]] · [[Lihula komtuurkond]] · [[Lihula põllumeeste konvent]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa Kroonika]] · [[Liivimaa maamarssal]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liivimaa ordu maamarssal]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistika mõisteid]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Loksa valla vapp]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Loodna valla lipp]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Looduslik rohumaa]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loometsad]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Perekonnaleht]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna põllumeeste konvent]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühendite loend]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Luunja valla lipp]] · [[Maa ja rahvas]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maa Walla Kuulutaja]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] · [[Maailma Kultuurinõukogu]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maardu lipp]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] · [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] · [[Maateaduste mõisteid (Š)]] · [[Maateaduste mõisteid (B)]] · [[Maateaduste mõisteid (C)]] · [[Maateaduste mõisteid (E)]] · [[Maateaduste mõisteid (F)]] · [[Maateaduste mõisteid (G)]] · [[Maateaduste mõisteid (H)]] · [[Maateaduste mõisteid (J)]] · [[Maateaduste mõisteid (K)]] · [[Maateaduste mõisteid (L)]] · [[Maateaduste mõisteid (N)]] · [[Maateaduste mõisteid (S)]] · [[Maateaduste mõisteid (W)]] · [[Maateaduste mõistete loendid]] · [[Maatriks (ajakiri)]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Maestro (film)]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Malai kirjandus]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Aruküla vapp]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Arumetsad]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvamusliider]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asendustaastamine]] · [[Aseri valla lipp]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astraalmüüdid]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatika mõisteid]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avanduse valla lipp]] · [[Avanduse valla vapp]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Avinurme lahing]] · [[Avinurme valla lipp]] · [[Avinurme valla vapp]] · [[Baasõli]] · [[Babylon 5 sõjad]] · [[Bahreini ḩākim]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[BAM – raudtee eikuhugi]] · [[Barbadose kindralkuberneride loend]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[BEG]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Bioplastid]] · [[BK77]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] · [[Pärnik]] · [[Pärnu komtuur]] · [[Pärnu komtuurkond]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla vapp]] · [[Põdrala valla lipp]] · [[Põgenemine]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Prügikalad]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Progressiivne džäss]] · [[Projekt (ehitus)]] · [[Prokarüootne rakk]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudomütoloogia]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhja valla lipp]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[Punalipp (Orissaare)]] · [[PunaMust]] · [[Punane raamat]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puulane ja Tohtlane]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hävituspataljonid Eestis]] · [[Hérault' departemangu transport]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüüdlause]] · [[Hüdraulika mõisteid]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobioloogia mõisteid]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpertooniline lahus]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluühiskond]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heinatööriistad]] · [[Heino Elleri Suur Auhind]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Helme põllumeeste konvent]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Holokausti mälestuspäev]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hummuli valla lipp]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Ice-cold Story]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaühele oma (film 1990)]] · [[Igaühele oma (Vennaskond)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igavesti Sinu]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisaku põllumeeste konvent]] · [[Iisaku valla lipp]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Ili]] · [[Illegaalsus]] · [[Illuka valla lipp]] · [[Imavere valla lipp]] · [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] · [[Immigrant]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Induse madalik]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Fænrisstenen]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fašing]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filosoofia mõisteid]] · [[Filosoofiaolümpiaad]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Flory ja Erik Kalve stipendium]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Folkloorifestival Baltica 2007]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Güby valla vapp]] · [[GA (kaliiber)]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Gangese madalik]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[General Lavrinenkov]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geokeemia mõisteid]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Geomorfoloogia mõisteid]] · [[Giljotineerimine]] · [[Gjerstadi kihelkond]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[GOST 5289-73]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Guldene]] · [[Gustav Teichmülleri stipendium]] · [[Haakon VII riigivisiitide loend]] · [[Haanja valla lipp]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Haapsalu põllumeeste konvent]] · [[Haaslava valla lipp]] · [[Haaslava valla vapp]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saika punkrilahing]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa laenud eesti keeles]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi valla vapp]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[SFS 1982:269]] · [[Släm]] · [[Muusa (ajakiri)]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] · [[Muusikaleht]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Mweri ahelik]] · [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva maakond]] · [[Narva põllumeeste konvent]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[Navarra kuningas]] · [[NB Festival]] · [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Esteetika mõisteid]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petroloogia mõisteid]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Petseri maakonna vapp]] · [[Petseri põllumeeste konvent]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pilistvere põllumeeste konvent]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita linnaosa lipp]] · [[Pirita linnaosa vapp]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Pneumaatika mõisteid]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politoloogia mõisteid]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Praktiline Arvutikasutaja]] · [[Prefikskood]] · [[Preisimaa hertsog]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Raua tänava lahing]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Sangaste põllumeeste konvent]] · [[Sangaste valla lipp]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seadusandlik Delegatsioon]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Sedimentoloogia mõisteid]] · [[Seisab üksi mäe peal]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semiootika mõisteid]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Shanghai Shi]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Sillamäe lipp]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simuna põllumeeste konvent]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sinna ja tagasi]] · [[Sipelgaõli]] · [[Sireen (ajakiri)]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skangpoomijad]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Skype'i auhind]] · [[Slaavi laenud eesti keeles]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Määratlus]] · [[Mägijõgi]] · [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"]] · [[Märg signaal]] · [[Märjamaa põllumeeste konvent]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõned päevad septembris]] · [[Mõniste valla vapp]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööblitööstus]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Mooste valla vapp]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Muhu valla lipp]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullateaduse mõisteid]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Mustmätta peitleid]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusteaduse mõisteid]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökoloogia mõisteid]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistöö Jõud]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülenurme valla vapp]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[The College Enquirer]] · [[The Nature of Existence]] · [[Tiheasustusala]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tokseemia]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tondiöömaja]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Torgu valla lipp]] · [[Torgu vallateede loend]] · [[Torma põllumeeste konvent]] · [[Totalitaarne režiim]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Traktoristi Hääl]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Triboloogia mõisteid]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tudulinna valla lipp]] · [[Tugevusõpetuse mõisteid]] · [[Tugiisik]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Mantelkorsten]] · [[Marahwa Näddala-Leht]] · [[Marginaalsus]] · [[Marie Underi nimeline stipendium]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinaehituse mõisteid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meditsiini mõisteid]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehed unustatud armeest]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] · [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Memeli komtuur]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Meremäe valla vapp]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesinduse mõisteid]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsanduse mõisteid]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] · [[Mikrobioloogia mõisteid]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Milano provintsi vapp]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Misso valla vapp]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Tõlliste valla lipp]] · [[Tõrva lipp]] · [[Tõstamaa valla lipp]] · [[Tõuloomakasvatus]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türi põllumeeste konvent]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] · [[Tuvid (film)]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Ulmefilmide loend]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimufilosoofia mõisteid]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsusasutiste tegevus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Valjala valla lipp]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Hiina filosoofia]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Noarootsi põllumeeste konvent]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Noorteromaani võistlus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Norra eksiilvalitsus]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lipp]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõo valla lipp]] · [[Nõrk elektrolüüt]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Küla]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rägavere valla lipp]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Räpina vapp]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõngu valla lipp]] · [[Rõuge põllumeeste konvent]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rõuge valla lipp]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Ridala valla lipp]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia komtuur]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riigireetur (film)]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Rikassaare relvaleid]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Risti valla lipp]] · [[Ristideta hauad]] · [[Ristisõitjad]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roosna-Alliku valla lipp]] · [[Rootsi laenud eesti keeles]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Rruga e Partisë]] · [[Ruhja komtuur]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Rwanda president]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saarde põllumeeste konvent]] · [[Saarde valla vapp]] · [[Saare valla lipp]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saarepeedi valla lipp]] · [[Saarlane]] · [[Saarte värvid]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varbla valla lipp]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Varstu valla vapp]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastseliina põllumeeste konvent]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Põhja-Sakala valla lipp]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säde (1951)]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Sotsialistlik Küla]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Stalinlik Saak]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Statistika mõisteid]] · [[Stephan Raabe]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stratigraafia mõisteid]] · [[Stroof (tants)]] · [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Supilinna Tirin]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suure-Jaani linna lipp]] · [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tabivere valla vapp]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tali valla vapp]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna põllumeeste konvent]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallorahwa Postimees]] · [[Talurahva Kuulutaja]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkade Klubi]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[Tartu Eesti Seitung]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu põllumeeste konvent]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnaline ruum]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teadusfilosoofia mõisteid]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teater ja Muusika]] · [[Teatri mõisteid]] · [[Teatrielu]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Tee Kommunismile (1951)]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teel Kommunismile]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehnika Ajakiri]] · [[Tehnika ja Tootmine]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine Arnold]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teraskündja]] · [[Talumaja]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[16. piirkond]] · [[Paat (romaan)]] · [[Karula valla vapp]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] · [[Haanja valla vapp]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Kanepi valla vapp]] · [[Kõlleste valla vapp]] · [[Lasva valla vapp]] · [[Meeksi valla vapp]] · [[Räpina valla vapp]] · [[Rõuge valla vapp]] · [[Sõmerpalu valla vapp]] · [[Taheva valla vapp]] · [[Urvaste valla vapp]] · [[Vastseliina valla vapp]] · [[Võru valla vapp]] · [[Valgjärve valla vapp]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Rahvakalender]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Antsla põllumeeste konvent]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Eoste ristipuud]] · [[Estcoy-1]] · [[Estcoy-9]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Germaani laenud eesti keeles]] · [[Haapsalu raad]] · [[Halinga valla lipp]] · [[Hambapüha]] · [[Haridus (ajakiri)]] · [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea meremeeste hoidja]] · [[Heliseb-kõliseb...]] · [[Hiie sõber]] · [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] · [[Indoiraani laenud eesti keeles]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jõgeva valla lipp]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Kahi]] · [[Karusepäev]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Lehtse valla lipp]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Lugunädalad]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märjamaa alevi vapp]] · [[Märjamaa valla lipp]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Maidla valla lipp]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mooni]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustlase missioon]] · [[Nääriorikas]] · [[Nääris]] · [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] · [[Nõukogude Sõdur]] · [[Narva raad]] · [[Narva rae liikmete loend]] · [[Narva Tööline]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] · [[Narva-Jõesuu lipp]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Nikolai Reegi bareljeef]] · [[Nissi valla lipp]] · [[Noarootsi valla lipp]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Pärnu raad]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Piirissaare valla lipp]] · [[Politseikohus]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Saksi valla lipp]] · [[Saku valla lipp]] · [[Salme valla lipp]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Aiamulk]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti laenud eesti keeles]] · [[Bolševistlik Töö]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] · [[Eesti rahvaleksikon]] · [[Eesti rahvuskivi]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] · [[Hiis (usuühing)]] · [[Hiislar]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hing (film)]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kehtna valla lipp]] · [[Kingin sulle valgust]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koguja (film)]] · [[Kolhoosi Jõud]] · [[Kolhoosi Võit]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuusalu valla lipp]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Muusika (ajakiri)]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pühajärve valla vapp]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Raadio Top]] · [[Rakke valla lipp]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Roheline pomm]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Baltische Wochenschrift]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eeter TV]] · [[ELLU]] · [[Elu keset linna]] · [[Emajõe põllumeeste konvent]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koonga valla lipp]] · [[Koormapuu]] · [[Kose valla lipp]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kriteerium (ajakiri)]] · [[Kuldīga komtuurkond]] · [[Kuldkinga Teataja]] · [[Kunst.ee]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Mäetaguse valla lipp]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Maarjamaa (infoleht)]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Maidla aardeleid]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Martna valla vapp]] · [[Matemaatika ja kaasaeg]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mida külvad...]] · [[Mida teha emaga]] · [[Midruskipäev]] · [[Missioni-Leht]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Music in Estonia]] · [[Must Mart]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Mustjala Käsitöösahver]] · [[Narva kalevivabrik]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Pärnu põllumeeste konvent]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla lipp]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Põltsamaa lipp]] · [[Põltsamaa staarostkond]] · [[Põlva põllumeeste konvent]] · [[Pöide põllumeeste konvent]] · [[Räpina põllumeeste konvent]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Raasiku põllumeeste konvent]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere valla lipp]] · [[Ramadaan (raamat)]] · [[Randrüütel]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Ringtee (Tõrvandi)]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Ruhja komtuurkond]] · [[Saarde valla lipp]] · [[Saare keel]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[Årsta komtuur]] · [[17. sajand Eestis]] · [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2. Lennuväedivisjon]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Diviis]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[8. Üksik Jalaväepataljon]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] · [[Baltcon-1]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[CiTV]] · [[Düünapoisid]] · [[Daniel (preester)]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[E-Kultuuripärand]] · [[Eckbert von dem Berge]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Erra-Liiva peitleid]] · [[Estcoy-7]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Filmiamatöör]] · [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] · [[Gevehard]] · [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Idioot (Gailit)]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Katariina Jee]] · [[Klounid ja faunid]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Kuningate loend]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Letofiil]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] · [[Naissaare Komandantuur]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Ortodont]] · [[Paucker]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Pihkva kuberneride loend]] · [[Pooleteramees]] · [[Puutlipalu lahing]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[GITIS-e eesti stuudio]] · [[Haanja servamoodustiste vöönd]] · [[Haavlikott]] · [[Haljala põllumeeste konvent]] · [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hanemaja]] · [[Hanila valla lipp]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Jõgeva valla vapp]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jööri folk]] · [[Jüriööjooks]] · [[Käädripäev]] · [[Käärdi lipp]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Kõrgessaare valla lipp]] · [[Kõue valla lipp]] · [[Küsimused ja Vastused]] · [[Kaare tee]] · [[Kaarma valla vapp]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kabala valla lipp]] · [[Kabala valla vapp]] · [[Kadrina valla lipp]] · [[Kaisma valla vapp]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kursi komtuurkond]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Nõukogude Agrotehnik]] · [[Nõukogude Patrioot]] · [[Nõva valla lipp]] · [[Narva foogtkond]] · [[Oktoobri Tee]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Oma Keel]] · [[Oru valla lipp]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Otepää servamoodustiste vöönd]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Salaspilsi kihelkond]] · [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Vanasõnade loend]] · [[Vastseliina lahing]] · [[Viljandi komtuurkond]] · [[Audru valla vapp]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] · [[Eesti ürglooduse raamat]] · [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] · [[Eesti vigur]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Jungingeni armukiri]] · [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kolhoosi Eesrindlane]] · [[Kolhoosi Küla]] · [[Kolhoosi Tõde]] · [[Kolhoosniku Hääl]] · [[Kollikakk]] · [[Lüganuse valla lipp]] · [[Lüganuse valla vapp]] · [[Lümanda valla lipp]] · [[Ma armastasin venelast]] · [[Maakategooria]] · [[Maardu vapp]] · [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Puurmani valla lipp]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abja põllumeeste konvent]] · [[Adraraha]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahja valla vapp]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alajõe valla vapp]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alati on alati]] · [[Alatskivi põllumeeste konvent]] · [[Alekseipäev]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Hapurokk]] · [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Helikund]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa Kolhoosnik]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hortus Semioticus]] · [[Hullunud Tartu]] · [[I.D.A.]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kallaste vapp]] · [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Kardla aardeleid]] · [[Kareda valla lipp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Keila põllumeeste konvent]] · [[Kernu valla lipp]] · [[Kidur]] · [[Kihelkonna politseikohus]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laiuse staarostkond]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Lasnamäe lunastaja]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Leek (ajaleht)]] · [[Lehelis]] · [[Leisi valla lipp]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Lihula valla lipp]] · [[Liigujoomine]] · [[Paide valla lipp]] · [[Paikuse valla lipp]] · [[Palgasõdur. Üksik hunt]] · [[Palivere servamoodustiste vöönd]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Pealinn (ajaleht)]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsiääre valla lipp]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ambla valla lipp]] · [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Helme valla lipp]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Inimene kadus]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kilingi-Nõmme vapp]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kirik & Teoloogia]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Kolga-Jaani valla lipp]] · [[Linnuse põllumeeste konvent]] · [[Lohusuu valla lipp]] · [[Loobu lahing]] · [[Loodna valla vapp]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Mäksa valla lipp]] · [[Märjamaa alevi lipp]] · [[Mõisaküla lipp]] · [[Mikitamäe valla lipp]] · [[Mustjala valla lipp]] · [[Otepää lipp]] · [[Pihtla valla lipp]] · [[Piilsi peitleid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[Pime raamat]] · [[Arbuja]] · [[Areng (raamatukauplus)]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Arvamus, Kultuur]] · [[Arvutimaailm]] · [[Aseri rike]] · [[Aseri valla vapp]] · [[Att]] · [[Audru põllumeeste konvent]] · [[Audru polder]] · [[Audru valla lipp]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaan Kruusi bareljeef]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Kohila valla lipp]] · [[Lännik]] · [[Läti laenud eesti keeles]] · [[Lüganuse põllumeeste konvent]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Loov Töö]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luus]] · [[Luuvalupäev]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puka valla lipp]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Kihelkonnakonvent]] · [[Tehismuld]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Skeemipesa]] · [[Tartu Indiefest]] · [[BMW 9. seeria]] · [[Õru valla lipp]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tähtvere valla lipp]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tõrva vapp]] · [[Türi lipp]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Sõber]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tammeluht]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tamsalu valla lipp]] · [[Tapa valla lipp (2005)]] · [[Tapa vapp]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu Linnaleht]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu Päevaleht]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Tartu valla lipp]] · [[Tarvastu valla lipp]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teataja (ajaleht, 1922)]] · [[Toila valla lipp]] · [[Tootsi valla lipp]] · [[Tori valla lipp]] · [[Torma valla lipp]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Uus Agrotehnika]] · [[Väätsa valla lipp]] · [[Vändra valla lipp]] · [[Vändra vapp]] · [[Värska valla lipp]] · [[Võhma lipp]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vaivara valla lipp]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vara valla lipp]] · [[Vasalemma valla lipp]] · [[Vastse-Kuuste valla lipp]] · [[Vastseliina valla lipp]] · [[Vigala valla lipp]] · [[Vihula valla lipp]] · [[Viimsi Teataja]] · [[Viimsi valla lipp]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vinni valla lipp]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Vormsi valla lipp]] · [[Vormsi valla vapp]] · [[Ülalistmine]] · [[Ülenurme valla lipp]] · [[Sonda valla lipp]] · [[Teise astme linn]] · [[Ordinatuur]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Ühistöö Võit]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Töölipp]] · [[Töösangar]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taebla Traktorist]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]] · [[Torma Stahhaanovlane]] · [[Traktor (ajaleht)]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Uus Elu (Rakke)]] · [[Uus Küla]] · [[Võnnu liit]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vahipostil]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vasalliteet]] · [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] · [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] · [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] · [[Virumaa piiskop]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Abja valla vapp]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Hiiumaa valla lipp]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Kivipere tänav]] · [[Kumna aardeleid]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõja jalus]] · [[Sõmeru valla lipp]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Saue lipp]] · [[Sauga valla lipp]] · [[Sillamäe vapp]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Surju valla lipp]] · [[Surju valla vapp]] · [[Taebla valla lipp]] · [[Tahkuranna valla lipp]] · [[Tali valla lipp]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna logo]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Balti laevastiku juhtide loend]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa aadlilipkond]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Karula Stahhaanovlane]] · [[Kolhoosi Aktivist]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] · [[Kommunismi Koit (Lihula)]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peeter Suure orden]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Salduse kihelkond]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotsialismi Võit]] · [[Sotsialistlik Räpina]] · [[Stalinlane]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Stalinlik Sõprus]] · [[Stalinlik Võit]] · [[SU-85I]] · [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] · [[5. Suurtükiväegrupp]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Albaania linnad]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome laenud eesti keeles]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Växjö piiskoppide loend]] · [[Vallakohus]] · [[Vastu hommikut]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tarvastu põllumeeste konvent]] · [[UTTV]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Aada (Eesavi naine)]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Abomey platoo]] · [[Adramaarevisjon]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Alamkapten]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Eestlane ja tema isand]] · [[Eiderattasamm]] · [[Ekspresskataloog]] · [[Emand Karlsson]] · [[Est- und livländische Brieflade]] · [[Everyday (portaal)]] · [[Fengshui Shan]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[Kurši murrakud]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Mõõgaga mõõdetud maa]] · [[Mõõganeelaja Alfredo]] · [[Musta risti ikke all]] · [[Muuga tiik]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Noorem rauaaeg]] · [[Norra džäss]] · [[Rebasenaine]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Sõrve põllumeeste konvent]] · [[Soov.ee]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tehumardi peitleid]] · [[The Baltic Times (1932)]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Uus Aeg]] · [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] · [[Vändra põllumeeste konvent]] · [[Värska põllumeeste konvent]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Võnnu põllumeeste konvent]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaatleja (ajakiri)]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valga põllumeeste konvent]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Viljandi valla lipp]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Volta annab kaeblikku vilet]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Ülo Altermanni salk]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Belize'i kindralkuberneride loend]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[BMW 2. seeria kupee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[D'Entrecasteaux' rahud]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[DES-Nyt]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti Keel ja Kirjandus]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Gruusia meedia]] · [[Häda ellujäänuile]] · [[Ida mõtteloo leksikon]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Interstanding]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Lääne-Saare valla lipp]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Maaema mess]] · [[Maahaldjas]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Peeraselkä]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] · [[Sisekaitse Operatiivrügement]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Unustatud mõisad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Usuteaduslik Ajakiri]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Austraalia pealinna ala lipp]] · [[Gattšina lipp]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Hannoveri ajalugu]] · [[Hilisrauaaeg]] · [[Hingeloendus]] · [[Le Théâtre du Petit Miroir]] · [[Leki oja]] · [[Lembitu (romaan)]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Norra nimi]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Panzerfaust 60]] · [[Rõugutaja]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Süütalastepäev]] · [[S7 (Berliin)]] · [[S8 (Berliin)]] · [[S85 (Berliin)]] · [[S9 (Berliin)]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Sassaniidid]] · [[Saunapäev]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Schlei maakonna vapp]] · [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Tõlet (almanahh)]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Transiitreisija]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] · [[Vanavene laenud eesti keeles]] · [[Vanem rauaaeg]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Varesesaare venelased]] · [[Vasknarva põllumeeste konvent]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] · [[Kajaka teoreem]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Keskmine rauaaeg]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kirjad India ookeanilt]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Päikeseprillid (kogumik)]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Rabinaat]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Väike murdesõnastik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Neljas]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Vahtrik]] · [[Riigikeel]] · [[Aasta muld]] · [[Alulinna sooleid]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Piastide võlv]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Usuartikkel]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Anarhofuturism]] · [[Bioloogia mõisteid]] · [[Demonoloogia mõisteid]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Epopöa]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Geofüüsika mõisteid]] · [[Geoloogia mõistete loendid]] · [[Hüdroloogia mõisteid]] · [[Idavere lade]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Klibuvall]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Mineraloogia mõisteid]] · [[Pärisklass]] · [[Paleontoloogia mõisteid]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Prioriteet]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sünonüümia]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Statistiline meetod]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Taevaisa]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Õietolmuspekter]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Alfakiirgus]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Biogeenid]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elatuskorje]] · [[Energiabörs]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Eraldusriba]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Hüppekiht]] · [[Harvik]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonsed ained]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jälitustegevus]] · [[Journal of Biosemiotics]] · [[Kafkalikkus]] · [[Kalanduse mõisteid]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Laevanduse mõisteid]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Mäesuusakool]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maantee klass]] · [[Matusetoetus]] · [[MJ11016]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Nasv]] · [[Niit]] · [[Põrunui]] · [[Pühakoda]] · [[Pindamine]] · [[Rabamets]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Ringrajapaadid]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suitsulõõts]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Taustamine]] · [[Tuulepõhi]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Administratsioon]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaadriohvitser]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keelehoole]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Magneetikud]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Partitiivverb]] · [[Peenes]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Älves]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Üldkaredus]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aaderduskamm]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Altariesine]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Dokumendiliik]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elusloodus]] · [[Energiaressurss]] · [[Flandeerimine]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüpotroofid]] · [[Heraldika mõisteid]] · [[Infojuhtimine]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Jahindus]] · [[Kõrgvesi]] · [[Karstikoobas]] · [[Katadroomne leht]] · [[Katehhees]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Kodanikkond]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Konfessioon]] · [[Kuiv signaal]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Loodusteadus]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Mükoloogia mõisteid]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Mandrinõlv]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meremärk]] · [[Meremaal]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Nardid]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Oma ja võõras]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pühitsus]] · [[Piesoisohüps]] · [[Polaartelg]] · [[Pottpaat]] · [[Puidutöötlemise mõisteid]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Rauasulam]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sõnaseletus]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Saagimine]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Unioon]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Ühiskordne]] · [[Ümarpuit]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Aafrika Finantsühendus]] · [[Aafrika-Antarktika nõgu]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arvesti]] · [[AudioSculpt]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Epifütootia]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Hulgulind]] · [[Humisool]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Külmumine]] · [[Kaebus]] · [[Kampaania]] · [[Katlavinn]] · [[Katseseeria]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Kiilung]] · [[Kinemaatiline viskoossus]] · [[Kinkeleping]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lahtine kate]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Must Notsu]] · [[N-konnektor]] · [[OSY-400]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Pähklike]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Predikatsioon]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sagedustabel]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Substantiivifraas]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Tupplehed]] · [[Võõris]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Afroameerika töölaulud]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[BuduaarTEEN]] · [[Doktoritöö]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[EI-päev suitsetamisele]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Explanation and Reference]] · [[Haudelind]] · [[HELP – elagem tubakata]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Horisontaallaudis]] · [[IgLON]] · [[Iooniloendur]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Langeallikas]] · [[Laudis]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Maitsetaim]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Musterpeenar]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Põllumajandusloendus]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[SMD 2835]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[UNMEER]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Valitsejasugu]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Viljaait]] · [[Zave.ee]] · [[Räwala]] · [[Rabamine]] · [[Rauts]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Suhteline eelis]] · [[Suurepärane käik]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Vaalikurikas]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ökomaksureform]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aažioteooria]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abilava]] · [[Abioperatsioon]] · [[Abstraktsus]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arengukoridor]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autokool]] · [[Beetaversioon]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Forsseerimine]] · [[Hüpoikoon]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Käendaja]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kabes]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kompimiselundid]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lendstart]] · [[Liitmõju]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Lotta II]] · [[Loyse]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Ohutustehnika]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Pärandumine]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Püsiasustus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Partnerlus]] · [[Pistikupesa]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Praekahvel]] · [[Prangli leht]] · [[Progressiivtarind]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Säästev energeetika]] · [[Saastetasu]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Siduja]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Tavakool]] · [[Teisene toore]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikekannel]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diletantide Avangard]] · [[Duoloog]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Eriveeheide]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Kalakaitse]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kiirvool]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Langud]] · [[Lellepoeg]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Mudavool]] · [[Oleofiilsus]] · [[Pööristähk]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Polüloog]] · [[Pulmareis]] · [[Sõjakunst]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Surnulava]] · [[Tüvepikendus]] · [[Taimetoiteained]] · [[Tantsukunst]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Õhkpadi]] · [[Ülepinge]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Allhange]] · [[Alltuulekülg]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Aurukast]] · [[Automaatliin]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Hagerik]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Immutusõli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Külvipõll]] · [[Kütis]] · [[Kaabliõli]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kapsaraud]] · [[Karastusõli]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Kupuliud]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Linuk]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Melioraator]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Paigaldus]] · [[Paindtootmine]] · [[Pajarõngas]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Piklid]] · [[Pohemold]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Puurkaev]] · [[Rasvõli]] · [[Releetajur]] · [[Robotsüsteem]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Essu aardeleid]] · [[Haapsalu aare]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Mäetaguse aardeleid]] · [[Paluküla leid]] · [[Parivere aardeleid]] · [[Rohe leiud]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Aprioorsus]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[BATUN]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Blatnoi]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Eksportkultuur]] · [[Elektronskeem]] · [[Eukarüootne rakk]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Geolitoraal]] · [[Geonoomia]] · [[Germanomaania]] · [[Graniidistumine]] · [[Gumofiilia]] · [[Holsteini meri]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Inhalatsioon]] · [[Ioonvõrrand]] · [[Järjend]] · [[Järskrannik]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Keeleteaduse mõisteid]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Lünklause]] · [[Laanemetsad]] · [[Lahingkomplekt]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Loomarakk]] · [[Mäenduse mõisteid]] · [[Maabriis]] · [[Maastikuauto]] · [[Magmakeha]] · [[Mandri tuum]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Merebriis]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Nüüdismuusika mõisteid]] · [[Noria Books]] · [[Normaalmurrang]] · [[Ookeaniline saar]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Põletatud suhkur]] · [[Paljandumine]] · [[Passaathoovused]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] · [[Raamatuteaduse mõisteid]] · [[Rakubioloogia mõisteid]] · [[Rannikumeri]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Siinvõrk]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Sotsioloogia mõisteid]] · [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] · [[Survetorustik]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänavküla]] · [[Telglõige]] · [[Temperavärv]] · [[Temporoloogia]] · [[Tugevusmoment]] · [[Universaalhulk]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Vormel 1 meeskondade loend]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuspinge]] · [[Astroloogia mõisteid]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[F-vitamiin]] · [[Firmasport]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Kavandamine]] · [[Keevitatavus]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lendkarvad]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Aasta loom]] · [[Aasta orhidee]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Eelarveaasta]] · [[Ehisnael]] · [[Ehitusjoonis]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Harjalatt]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Juhtimissõda]] · [[Külavainu]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Kalts]] · [[Kidunud lahend]] · [[Kinnisvaramajandus]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Magnetmonopool]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Personaalraamat]] · [[Pottmüts]] · [[PSK modulaator]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Räästakarniis]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Reaaltulu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Ringküla]] · [[Sõjatehnika]] · [[Süütegude loend]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[Tolmutoru]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Aadressikoht]] · [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Arhitektoonika]] · [[Avalik pilv]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[CIRRUS]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Eraldusvõime]] · [[Erituskude]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Garage48]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Kaitsepühakute loend]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lihttala]] · [[Linnamööbel]] · [[Mõistusega olend]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Teenäitaja]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Abonendikaabel]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Haridusselts]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Käsitööselts]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Kašuubi kirjandus]] · [[Laokohaõigus]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] · [[Soo määramine]] · [[T-rakkude kurnatus]] · [[Tümopoees]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Uskumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Vihmutus]] · [[Vipratoks]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Vabed]] · [[Veebipõhine test]] · [[Vitamiinikartell]] · [[X-bosonid]] · [[U-vitamiini teraapia]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Willsi faktor]] · [[Ähvardamine]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Balkani riigid]] · [[Brentano tees]] · [[Hansapäevad]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Külm halastus]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Veenipõimik]] · [[Kattega tee]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keevisliide]] · [[Keraamika mõisteid]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kulumiskiirus]] · [[L-vitamiin]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Ladejärk]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Linnamets]] · [[Mõisa Hääl]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[Masinaoperaator]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naatri Leeni]] · [[Ohutis]] · [[Optiline tajur]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paroniit]] · [[Peitleid]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pindasurumine]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Raudpats]] · [[Res Musica]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Söödalisandid]] · [[Siirdeandur]] · [[Skolastiline meetod]] · [[T-vitamiin]] · [[Tütarrakk]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teabenõue]] · [[Teadvuseteadus]] · [[Traatkopikas]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Aborigeenne tõug]] · [[Aidamade]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Aktimaal]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Filmitehnika]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Fromoloogia]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Hääletamine]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hajatalu]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Jalaväelane]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kasseli ahi]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Kohastumine]] · [[Konverents]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Leeritunnistus]] · [[Lestkeel]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maakataster]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Moreenküngas]] · [[Munemine]] · [[Murumüts]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Olmeluul]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pedagoogika mõisteid]] · [[Pikkliin]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Psühhiaatria mõisteid]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Söödakultuur]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Terakasvaja]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Optimaalseisund]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Polanyi Ühing]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Sabrina, teismeline nõid]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Uurdejärv]] · [[Väitlause]] · [[Võie]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[FeAlN]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Majandusmets]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Natural Goodness]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Palumännik]] · [[Piimaühistu]] · [[Plokk-laava]] · [[Puulaid]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Renditalu]] · [[Riigimuuseum]] · [[Schneekrad]] · [[Seadlus]] · [[Silmuköök]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Urnmatus]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Šaržeerimine]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Autoritunnistus]] · [[Eksperimentaalne petroloogia]] · [[Elulised vajadused]] · [[Energeetika mõisteid]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Häälekandja]] · [[Hektoliiter]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Ikaldus]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Interpolaator]] · [[J-vitamiin]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Ahtertääv]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Biokilereaktor]] · [[Conrad Aramis]] · [[Eesti Turist]] · [[Elektrisignaal]] · [[Elektronseadis]] · [[Elias Treeman]] · [[Erifond]] · [[Etendus]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] · [[Kašmiir]] · [[Katteloor]] · [[Keeletüübid]] · [[Kibara vöö]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kliendikaart]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[L-karnitiin]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Lgr-valgud]] · [[Liitöeldis]] · [[Linnuklubi]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Muusikaturundus]] · [[Netikommentaar]] · [[Normaallause]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Pakkimine]] · [[Peapind]] · [[Petik]] · [[Pingeteooria]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Stiihia]] · [[Stuudio 22]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Teabelevi]] · [[Telliskivisein]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevustingimus]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Urnimatus]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Väsimustugevus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Varajase muusika mõisteid]] · [[Veealune mälestis]] · [[Veestik]] · [[Vihtlemine]] · [[Vilikond]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Ärakanne]] · [[Ööbinokkel]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Abikool]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Agraarsektor]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Alussõna]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Arvutikaitse]] · [[Biosüsteem]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Hammassidur]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Jäävöönd]] · [[JK-triger]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Liivapaber]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Paremakäelisus]] · [[Piirseisund]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rabastumine]] · [[Regivärss]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Rodoloogia]] · [[Roheline pipar]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Sööbekulumine]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Tõutervis]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tantsusüit]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Universaalinstrument]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valdus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[VASAB]] · [[Veeproov]] · [[Veterinaaria mõisteid]] · [[Voolavus]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] · [[Häme daikiparv]] · [[Haanja miis]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Kiired]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Ressursipõhine majandus]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Sibulasordid]] · [[Sinimandria]] · [[Tartu jõelipp]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vaheliku vapustused]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[NAO indeks]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Valang]] · [[Õgurannik]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Anonüümkiri]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elektronmuusika mõisteid]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kallasrada]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Maksusoodustus]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Peitsimine]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Rannikuluide]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Aggmal]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Bifoorne aken]] · [[Breakdown of Will]] · [[Casewolde]] · [[Disainiöö]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kaarma lahing]] · [[Kontiinum]] · [[Kreneleering]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnu]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Ulgkivi]] · [[Võlvik]] · [[Aadressiväli]] · [[Aktiivne äär]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Avatusluul]] · [[Barca raport]] · [[Co-edition]] · [[Dispergeerumine]] · [[Ebasarikas]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hüdromeetriajaam]] · [[Hüpopaatia]] · [[Halduse kandja]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Hinge surematus]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jagamisrakis]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kodarjoon]] · [[Koodimuundur]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Laidrannik]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Looduskomponent]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Mereelustik]] · [[Metallitööline]] · [[Metsapealinn]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Olmereovesi]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Reaktiiv]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Seadeelement]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Stügobiont]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Tasuta turundus]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Lindla]] · [[Mari köök]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Vepsa köök]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Hea ja kurja pildid]] · [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] · [[Kuritegevus]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomik]] · [[Mõttetegevus]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tuhamägi]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Uhtaine]] · [[Väikepala]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[VASAB 2010]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Aampalk]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Aktiiv]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Haavakliinik]] · [[Haguküla]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jahvatamine]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kraejalad]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Meditsiinisõnastik]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Passiiv]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Saakloom]] · [[Aluliina komtuurkond]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Dünaburgi komtuurkond]] · [[Dünamünde komtuurkond]] · [[Dobele komtuurkond]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Manööversõda]] · [[Miitavi komtuurkond]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paide komtuurkond]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Sigulda komtuurkond]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Hernhuutlus Eestis]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Sketš]] · [[Tallinna konsistoriaalringkond]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[The Strife of Systems]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Õhukott]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Abikontakt]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Aisad]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Altereeritud heli]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Asendushooldus]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] · [[Ergutusahel]] · [[Eruväelane]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hiina kaneel]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Hulgasõna]] · [[Igavese pakase vöö]] · [[Infokihistumine]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Internetivabadus]] · [[Jäätmejaam]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Jahiselts]] · [[Jalashäll]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kärbis]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaarushark]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Maastikusfäär]] · [[Mardilaat]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Minoorne helirida]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rikkusluul]] · [[Rulllaager]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Sisendkeel]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Tugiheli]] · [[Komparativism]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Teadvustamatus]] · [[Tekiehitis]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[Ääsi tules]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Algvorm]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kerapõhi]] · [[Kiin]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kortsuton]] · [[Kraasid]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Labiilsus]] · [[Lasipuu]] · [[Lausung]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Põõnasaag]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rasvamüüser]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Tattnina]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Toidusalutaimede loend]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vibuhäll]] · [[Viimane viisik]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Dikloor]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kihme aardeleid]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Linnak]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Riigikirik]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Külmhoone]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Keisrinna]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Leproomid]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Otsaju]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Sümpaatia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Transiitteenus]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Vinnutamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Hyundai Grand Santa Fe]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Lähteaine]] · [[Loogikalülitus]] · [[Madalmurusus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Muutmine]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Rauasulatus]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[Sookarjamaa]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Kuusalu aardeleid]] · [[Lagunemine]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Tegevusruum]] · [[Vaida aare]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] · [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[ACE geen]] · [[Ameerika pajud]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Arvutisemantika]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Erijuhtivus]] · [[Grėjaus namas]] · [[IM Arvutid]] · [[Inseneripataljon]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Keemilised kiudained]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Lap-süsteem]] · [[Lennuväerügement]] · [[Liustikutuul]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Räkälä]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Savistumine]] · [[Sidepataljon]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Sitta kah!]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Tartu laht]] · [[The Myth of Morality]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Viru Prospekt]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[L'Estonie littéraire]] · [[Lääne-Nigula valla lipp]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Meremisjon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Proovikoda]] · [[Puhta mõtte ruum]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Rahvasport]] · [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Subboteja]] · [[Tähed jääl]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tartu Suurgild]] · [[Telefonitootjate loend]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Viinatööstus]] · [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[An Essay on Free Will]] · [[Austraalia pajud]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Estina]] · [[GENIRE]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Huumlamp]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Jõelaev]] · [[Kontrapunkti mõisteid]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Munsterroll]] · [[Mussoonkliima]] · [[On Loyalty]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Räägu Liina]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Töövihik]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Veerraie]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kündja (ajaleht)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[A (häälik)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Hea ja kurja pildid (1)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Maateaduste mõisteid (A)]] · [[Maateaduste mõisteid (D)]] · [[Maateaduste mõisteid (I)]] · [[Maateaduste mõisteid (M)]] · [[Maateaduste mõisteid (O)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Puistevill]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Veeprinter]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[ABC (rühmitus)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kaanon (kirjandus)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Latt (puit)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Laager (asula)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maateaduste mõisteid (P)]] · [[Maateaduste mõisteid (Q)]] · [[Maateaduste mõisteid (R)]] · [[Maateaduste mõisteid (T)]] · [[Maateaduste mõisteid (U)]] · [[Maateaduste mõisteid (V)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Nõmmekingsepad (1938)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Arheoloogia mõisteid]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Kokanduse mõisteid]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Religiooni mõisteid]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Amuur (laev)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Kergekaal (poks)]] · [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Unistaja (film)]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Cosmos (keel)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Euroopa ühisturg]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vajuv vesi]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Lembitu (poeem)]] · [[Posti tänav (Loksa)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Greip]] · [[Seppel]] · [[Austria lauljate loend]] · [[Belgia lauljate loend]] · [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] · [[Colombia lauljate loend]] · [[Eritrea lauljate loend]] · [[Hispaania lauljate loend]] · [[Horvaatia lauljate loend]] · [[Iisraeli lauljate loend]] · [[Indoneesia näitlejate loend]] · [[Itaalia lauljate loend]] · [[Kuuba lauljate loend]] · [[Makedoonia lauljate loend]] · [[Norra lauljate loend]] · [[Saksamaa lauljate loend]] · [[Serbia lauljate loend]] · [[Ungari lauljate loend]] · [[Klipikultuur]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Kolesõna]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Ameerika Eesti rändur]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[15. lend]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] · [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Aasta küla]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Arkenal]] · [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] · [[ERR Novaator]] · [[Geodeetiline punkt]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Hello, Ruby!]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[Jazz Symphony]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kagheren]] · [[Karistusregister]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Kunda tänavate loend]] · [[Lõo loopealne]] · [[Leipuri]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Maalimine]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nahastamine]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Orund]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Raievõistlused]] · [[Repliik]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[Saarte vesikond]] · [[Sakala kalender]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Soome lahe vesikond]] · [[Soreuere]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Spordiregister]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Pannoo]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Aasta seen]] · [[Abiminister]] · [[After-War]] · [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] · [[Armastuse võimalikkusest]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti ravimtaimede loend]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Four Ages of Understanding]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Häälerühm]] · [[Igamine]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[ISKE]] · [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] · [[Järeltoimetamine]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Legeerimine]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Luukamber]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maroni senjööria]] · [[MAT-lookus]] · [[Mikrolülitus]] · [[Mudelautor]] · [[Pärandihoidja]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Riia mark]] · [[Risti teeneterist]] · [[RluA]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soome nimi]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Tagasi Euroopasse]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Telkmantel]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Veetee]] · [[Veetehnika]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Naturaaltasu]] · [[Üldkatis]] · [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] · [[Aparaat]] · [[Aristokraat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] · [[EnDic2004]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kalorifeer]] · [[Karlova päevad]] · [[Kattesoomus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Konservaator]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Libled]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Must kera]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Räpina lipp]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sisekliima]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Termopuit]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[E-kodaniku harta]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Fizz Superstar]] · [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] · [[Kirami dünastia]] · [[Kodarraha]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Laulupealinn]] · [[Menetlus]] · [[Minu Eesti]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Põhja Kodu]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Rihu ämm]] · [[Roheliste lippude reservaat]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Tuuline rand]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Wagrami vürst]] · [[Wargas]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] · [[Geoidi mudel]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Aadressbüroo]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Erakaup]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Külmuti]] · [[Kaader sekundis]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Roaldi nädal]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Teatrisündmus]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkontroll]] · [[Avinurme tünnilaat]] · [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] · [[Dörptsche Zeitung]] · [[Deutsch in Estland]] · [[E-arve]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Eesti Leht]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Hõlmikpuusortide loend]] · [[Herbaariumi käsiraamat]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Kaastoimetaja]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] · [[Massimõrv Scheeli krundil]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Päevauudised]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Tallinna Päevaleht]] · [[Tammekoor]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Aasta sammal]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Fakopp]] · [[Hülgepüss]] · [[Hernepuder]] · [[Hoiustamine]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kehik]] · [[Kildsann]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Säärepael]] · [[Söepüss]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Tantsutehnika]] · [[Termobimetall]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[101 kiri]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Automaatkaitse]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Etendusasutus]] · [[Graafikakonveier]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgevõrk]] · [[Halla (ettevõte)]] · [[Hoius]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[Liivamäe oja]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Masinaühistu]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Päikesepealinn]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Poogen (paber)]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Riigiteater]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Selektiivsus (tehnika)]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tapeetimine]] · [[Teemeister]] · [[Tollipunkt]] · [[Vabakunstnik]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Valguskujundus]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Videoprojektsioon]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Ennuksemäe metsavennapunker]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kommunismiehitaja]] · [[Kopikas: Tallinna leht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Lõbu ja teadus]] · [[Lõbus ajaviide]] · [[Lõbus Ajaviide]] · [[Lõbus Amor]] · [[Lipamäe]] · [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] · [[Nalja Märt]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Personali Praktik]] · [[Porilombi Pargi Parm]] · [[Postimehe lõbulisa]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Saare maakonna teenetemärk]] · [[Sarjaja]] · [[Seda ja Teist]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Solvaja]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tõtt ja nalja]] · [[Tallinna Elu]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Uus Meie Mats]] · [[Vallatu Magasin]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Johannes Koler]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Jeeriko Pasun]] · [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] · [[Kosjaleht]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Lõbus Külaline]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Naerev Narva]] · [[Naljalisa]] · [[NIHILIST.FM]] · [[Reinuwader]] · [[Restid ja kupongid]] · [[Selge sõnum]] · [[Siidisellid]] · [[Uudiste nalja-osa]] · [[Uus Kosjaleht]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Vitsakimp]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Tõmmits]] · [[Elephant's Memory]] · [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Valgevene lauljate loend]] · [[Valgevene näitlejate loend]] · [[Koloonia (Kelantan)]] · [[Šveitsi ooperilauljate loend]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Angola lauljate loend]] · [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] · [[Araabia lauljate loend]] · [[Araabia näitlejate loend]] · [[Armeenia ooperilauljate loend]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Austria ooperilauljate loend]] · [[Bahreini lauljate loend]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[BASE-hüppaja]] · [[Boliivia lauljate loend]] · [[Boliivia näitlejate loend]] · [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] · [[Burkina Faso lauljate loend]] · [[Costa Rica lauljate loend]] · [[Costa Rica näitlejate loend]] · [[David Suits]] · [[Democracia]] · [[Djibouti lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] · [[Ecuadori lauljate loend]] · [[Ecuadori näitlejate loend]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[El Salvadori lauljate loend]] · [[El Salvadori näitlejate loend]] · [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] · [[Emanuela Timotin]] · [[Emme ja Viliemes]] · [[Ergonia]] · [[Etioopia lauljate loend]] · [[Everhardus]] · [[Fääri saarte lauljate loend]] · [[Filipiinide lauljate loend]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerardus]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Godefridus]] · [[Gröönimaa lauljate loend]] · [[Guatemala lauljate loend]] · [[Guatemala näitlejate loend]] · [[Hõlmader]] · [[Harálampos Passalís]] · [[Harkader]] · [[Henric Hund]] · [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] · [[Hispaania ooperilauljate loend]] · [[Hollandi modellide loend]] · [[Hollandi ooperilauljate loend]] · [[Hondurase lauljate loend]] · [[Hondurase näitlejate loend]] · [[Horvaatia ooperilauljate loend]] · [[Itaalia ooperilauljate loend]] · [[Kambodža näitlejate loend]] · [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] · [[Kreeka lauljate loend]] · [[Luka Knjazev]] · [[Luksemburgi lauljate loend]] · [[Madagaskari lauljate loend]] · [[Makedoonia näitlejate loend]] · [[Mali lauljate loend]] · [[Malta näitlejate loend]] · [[Mehhiko ooperilauljate loend]] · [[Mongoolia lauljate loend]] · [[Mosambiigi lauljate loend]] · [[Nepali näitlejate loend]] · [[Nicaragua lauljate loend]] · [[Nicaragua näitlejate loend]] · [[Norra ooperilauljate loend]] · [[Pakistani lauljate loend]] · [[Panama lauljate loend]] · [[Panama näitlejate loend]] · [[Paraguay lauljate loend]] · [[Paraguay näitlejate loend]] · [[Peruu lauljate loend]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Poola ooperilauljate loend]] · [[Rõuk]] · [[Reinuvader Rebane]] · [[Roheneemesaarte lauljate loend]] · [[Rumeenia ooperilauljate loend]] · [[Rwanda lauljate loend]] · [[Saksamaa ooperilauljate loend]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Sloveenia ooperilauljate loend]] · [[Sri Lanka lauljate loend]] · [[Suriname lauljate loend]] · [[Suriname näitlejate loend]] · [[Tšiili lauljate loend]] · [[Tai lauljate loend]] · [[Tai näitlejate loend]] · [[Taluperenaine]] · [[Ungari ooperilauljate loend]] · [[Välismaa karikaturistide loend]] · [[Venezuela lauljate loend]] · [[Venezuela ooperilauljate loend]] · [[Vladislav Popov]] · [[Iraagi lauljate loend]] · [[Itaalia ansamblite loend]] · [[Jaapani modellide loend]] · [[Jaapani ooperilauljate loend]] · [[James Kapaló]] · [[Jenny Butler]] · [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Jordaania lauljate loend]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kaleva hääled]] · [[Kasahstani lauljate loend]] · [[Katari näitlejate loend]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Konksader]] · [[Kuveidi lauljate loend]] · [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] · [[Lõuguti]] · [[Liibüa näitlejate loend]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Mõisateenija]] · [[Mardikas toosis]] · [[Omaani näitlejate loend]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Palestiina näitlejate loend]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Prantsusmaa lauljate loend]] · [[Rõuguredel]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Rootsi ooperilauljate loend]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Süüria lauljate loend]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sard]] · [[Somaalia lauljate loend]] · [[Tadžikistani lauljate loend]] · [[Tadžikistani näitlejate loend]] · [[Tallinna triloogia]] · [[Thorth Føghæ]] · [[Toorumi pojad]] · [[Tuneesia lauljate loend]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Usbekistani lauljate loend]] · [[Vannasader]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Hitsmeader]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Mereväelane]] · [[Naber]] · [[Relvameistrite loend]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[Ķeveļmuiža mõis]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[Abula rand]] · [[Allaži kirikumõis]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] · [[Arppe Kool]] · [[Ars (Tartu)]] · [[Assamalla lahing]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] · [[Buddenbrockshofi mõis]] · [[Carnikava kihelkond]] · [[E-Meedia Keskus]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eglēni mõis]] · [[Eikaži mõis]] · [[Endzeliņi mõis]] · [[Eskimo jäätisetööstus]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gerķise mõis]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[H.F.Puls]] · [[Haakrik]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hea Eeskuju]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kartūži mõis]] · [[Kiiu torn (kaubamärk)]] · [[Krüdenershofi mõis]] · [[Krimulda kirikumõis]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lakši mõis]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[More mõis]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nītaure kirikumõis]] · [[Põndi kask]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Pajarin Puntti]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] · [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Sērdiņi mõis]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Sidgunda mõis]] · [[Sipa Patukahetsuse tamm]] · [[Smerle mõis]] · [[Soome Jõutõsteliit]] · [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Suntaži kirikumõis]] · [[Tänapäeva noorsooromaan]] · [[Tänapäeva romaan]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Turjamaa]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Vatrāne mõis]] · [[Vecķipēni mõis]] · [[Vecbaldiņi mõis]] · [[Veremänd]] · [[Viffhuseni mõis]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Õie tänav (Elva)]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[400 kiri]] · [[Akadeemiake]] · [[Avanduse asundus]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Bibliotheca]] · [[Bibliotheca Antiqua]] · [[Bibliotheca Controversiarum]] · [[Bibliotheca Lotmaniana]] · [[Bibliotheca Mediaevalis]] · [[De Facto (festival)]] · [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] · [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] · [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elfvik Film]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Emakeeleõpetuse sõber]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] · [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] · [[Häire (ajakiri)]] · [[Häire (ajaleht)]] · [[Hiidlaste Koostöökogu]] · [[Illusion (kino)]] · [[Ilmatargad]] · [[International Dance Activity]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõhvi balletifestival]] · [[Jokkker]] · [[Jutuleht (ajakiri)]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Kavastu asundus (Virumaa)]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Labor (saade)]] · [[Lessovski]] · [[LONKS]] · [[Mötte wiiwul]] · [[Maailm täna]] · [[Maakilb]] · [[Malevlane]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Meie Post]] · [[Monomaffia]] · [[Muru tänav (Rakvere)]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Palju aastaid]] · [[Parmupilli tänav]] · [[Pobifo revüü]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Roosna asundus (Järvamaa)]] · [[Saksi asundus]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] · [[Suupilli tänav]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] · [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Torupilli tänav]] · [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] · [[Tulehoidja]] · [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] · [[Valie Export Society]] · [[Valvur (ajakiri)]] · [[Vetevaim]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Vilepilli tänav]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Šveitsi lennukite loend]] · [[Õnnewalaja]] · [[Üks (ajakiri)]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[1969. aasta Toronto laulupidu]] · [[20-es Sajand]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[60+]] · [[Advokatuuriseadus]] · [[Arbor]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[August Oja päevaraamat]] · [[Dagö Palmses]] · [[E.O.S. ralli]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kaubakompanii]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti Rohuteadlane]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estländische Wochenschau]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Go reisiraamat]] · [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ilvesteade]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Jälg (ajakiri)]] · [[Joaveski papivabrik]] · [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] · [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik]] · [[Kaljuvald]] · [[Karinu klaasikoda]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] · [[Klopitsa kihelkond]] · [[KoguKonnad]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kroonu onu]] · [[Läti kunst]] · [[Laulu- ja mänguselts]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Nauding (ajakiri 1924)]] · [[Olevik (ajakiri)]] · [[Omedu puupapivabrik]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Pühapäevakool (ajakiri)]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Polaris (selts)]] · [[Prooviabielu]] · [[Puss (ajakiri)]] · [[Radio BeFree]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Saare sosinad]] · [[Siiski on elu ilus]] · [[Spekter (saade)]] · [[Spravotšnõi Listok Biologa]] · [[Sue Catwoman (album)]] · [[Svoboda Rossii]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Taani Kuninglik Teater]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Tartu Alumiiniumivabrik]] · [[Tartu spordiriistade vabrik]] · [[Tervis (ajakiri, 1903)]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tihnu Teataja]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Vändra klaasivabrik]] · [[Värske Raamat]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabrik Tekstiil]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] · [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] · [[Ära]] · [[A. Laikmaa bussipeatus]] · [[Agde]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti armeenlased]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti ingerisoomlased]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte]] · [[Elva ujula]] · [[Estonia bussipeatus]] · [[FOTIS]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Hooliv Eesti]] · [[Igitee]] · [[Imagia]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] · [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Linda ait]] · [[Mõigu bussipeatus]] · [[Maaliit (ajaleht)]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Meie Tallinna Ajaleht]] · [[Modern]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Papad mammad]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Sanaseppä]] · [[Siil (mütoloogia)]] · [[St. Johannes]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tallinna tänavavalgustus]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Teadusnõunik]] · [[Võluvits]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Achtung! Lobjakas]] · [[AjaLeht]] · [[Anarhia agentuur]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] · [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] · [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] · [[Gambrinus (tehas)]] · [[Hindadekomissar]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Matsi poeg Ats]] · [[Matsi poeg Mats]] · [[Meie Mats Ise]] · [[Ohvrisuits]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Pärnu siht]] · [[Presto (ettevõte)]] · [[Ronk (ajakiri)]] · [[Roosa Lipp]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Sakste Mats]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikapäev]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avaldustele vastamise seadus]] · [[Bibliotheca Anthropologica]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] · [[Eesti metskondade ajalugu]] · [[Eesti metskonnad 1918–1944]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Estival]] · [[Gasiirid]] · [[Gigantum Humeris]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Haabneeme rand]] · [[Hargnevate teede aed (film)]] · [[Hiiglatark]] · [[Hommikleht]] · [[Illiku päevad]] · [[Ilumetsa sipelgaala]] · [[Impromptu]] · [[Indigo tuba]] · [[Kärstna metskond]] · [[Käru metskond]] · [[Kõnnu metskond]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõpu metskond]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kapa Rock]] · [[Keelatud vili (film)]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kirves (ajakiri)]] · [[Kodused asjad]] · [[Kuressaare metskond]] · [[Kuri Proge]] · [[Kursi metskond]] · [[Kuusiku metskond]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Laiksaare metskond]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Looduslaps]] · [[Lutsepa lugu]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Matside Mats]] · [[Must Peeter (film 2008)]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Oxymora]] · [[Pärimisregister]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paradoks (ajakiri)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Poslednija Izvestija]] · [[Puurmani metskond]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Sädemesaar]] · [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] · [[Savikodu]] · [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut]] · [[Tuuslar (ajakiri)]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viru rand]] · [[Lenči mõis]] · [[Licht-Land]] · [[Liezēre kirikumõis]] · [[Liezēre mõis]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Lubāna mõis]] · [[Lubeja mõis]] · [[Luke kirikumõis]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Meirāni mõis]] · [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[Narva teenetemärk]] · [[Oļi mõis]] · [[Ozolamuiža mõis]] · [[Põhja Nael]] · [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] · [[Patkule mõis]] · [[Plānupe mõis]] · [[Prauliena mõis]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rauna kirikumõis]] · [[Saikava mõis]] · [[Salatsi kirikumõis]] · [[Sarkaņi mõis]] · [[Sausnēja mõis]] · [[Sensa]] · [[Skujene kirikumõis]] · [[Skujene mõis]] · [[Stiilipäevik]] · [[TeadusEST]] · [[Väike karikas 2001]] · [[Väike karikas 2015]] · [[Väike karikas 2016]] · [[Väike karikas 2017]] · [[Väike-Laitsna mõis]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Vējava mõis]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Vecpiebalga kirikumõis]] · [[Vietalva mõis]] · [[Zekleri mõis]] · [[Ļaudona kirikumõis]] · [[Ļaudona mõis]] · [[Šķiliņi mõis]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Acta Politica Estica]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] · [[Augusta Carolina]] · [[Bērzaune kirikumõis]] · [[Blusumuiža mõis]] · [[Brieži mõis]] · [[Bučauska mõis]] · [[Cesvaine kirikumõis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eller Brass]] · [[Erastvere metskond]] · [[Graši mõis]] · [[Grava mõis]] · [[Gulbērise mõis]] · [[Gusti mõis]] · [[Irši mõis]] · [[Jaunkalsnava mõis]] · [[Jaunlazdona mõis]] · [[Jaunpiebalga kirikumõis]] · [[Jaunpiebalga mõis]] · [[Jaunskujene mõis]] · [[Kārkli mõis]] · [[Kārzdaba mõis]] · [[Kļavkalni mõis]] · [[Kūrēni mõis]] · [[Kalsnava kirikumõis]] · [[Katriņa mõis]] · [[Kaubamärgiseadus]] · [[Kiidjärve metskond]] · [[Kräfting]] · [[Kraukļi mõis]] · [[Kroņamuiža mõis]] · [[Kujmuiža mõis]] · [[Kusa mõis]] · [[Lõpekund]] · [[Līdere mõis]] · [[Lanstupe mõis]] · [[Lazdona kirikumõis]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta kala]] · [[Alternature: Over the Water Blue]] · [[Artur Luha preemia]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[EELex]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Ema (ajakiri)]] · [[Endla teatri publikulemmik]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Hansapanga kunstipreemia]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] · [[Külateatrite festival]] · [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] · [[Keeledušš]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[KSG NUI]] · [[Kuldne Nael]] · [[Läti SNV lipp]] · [[Līze mõis]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mustjala festival]] · [[Nutilabor]] · [[Orientalistikapäevad]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirikotkas]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Rapla kihelkonna auhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Sirbi laureaat]] · [[Talveakadeemia]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[10 aastat taastatud kaitseväge]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Appi]] · [[Armenija]] · [[Artis]] · [[Auf der Wacht]] · [[Avastaja]] · [[Baginda]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Berliini-Rooma telg]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Die Biene]] · [[Diepholz]] · [[Director]] · [[Epifanio]] · [[Estonian Cup]] · [[Fars]] · [[FC Elva II]] · [[Friederici]] · [[Idoru]] · [[In Time]] · [[Jinan]] · [[JK Tallinna Kalev III]] · [[Jokk]] · [[Kanal 13]] · [[Kandava foogt]] · [[Karistussalk]] · [[Kosjaleht (1923)]] · [[Kostabi]] · [[Kotsu]] · [[Krooks]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Like]] · [[Lilly]] · [[Mägra maja]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Mustakivi Selver]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Narvataguse]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pröbsting]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[Rock City]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sorūd-e Mellī]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Telegram]] · [[Turis]] · [[Ulak]] · [[Uus Elu]] · [[Väike reekviem suupillile]] · [[Vainu tänav (Paide)]] · [[Vardo (laev)]] · [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xi'an]] · [[Xiangtan]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Aasta arst]] · [[Adavere metskond]] · [[Aegviidu metskond]] · [[Ahja metskond]] · [[Aimla metskond]] · [[Alatskivi metskond]] · [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] · [[Anija metskond]] · [[Antsla metskond]] · [[Athena Keskus]] · [[Audru metskond]] · [[Avinurme metskond]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Eedo Raide nimeline karikas]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti läbi 100 silmapaari]] · [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eeva Niinivaara stipendium]] · [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] · [[Eidapere metskond]] · [[Emakeeleolümpiaad]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[FIBIT]] · [[Gorodenko metskond]] · [[Haapsalu metskond]] · [[Haaslava parv]] · [[Halinga metskond]] · [[Halliku metskond]] · [[Hallingu metskond]] · [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Huuksi metskond]] · [[Iisaku metskond]] · [[Jäärja metskond]] · [[Jäneda metskond]] · [[Jõgeva metskond]] · [[Jõhvi metskond]] · [[Jurģumuiža mõis]] · [[Kännuseened]] · [[Kaavere metskond]] · [[Kabala metskond]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kaiavere metskond]] · [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Kambja metskond]] · [[Kangruselja metskond]] · [[Kariste metskond]] · [[Karjalasma metskond]] · [[Karksi metskond]] · [[Karula metskond]] · [[Kastre metskond]] · [[Keava metskond]] · [[Keele Infoleht]] · [[Kilingi metskond]] · [[Kivinõmme metskond]] · [[Kloostri metskond]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kohtla metskond]] · [[Kolga metskond]] · [[Konguta metskond]] · [[Koorküla metskond]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kunda metskond]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] · [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Merry Pipers]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Murtud Rukkilille märk]] · [[Mutant Disco]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Põltsamaa aardeleid]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] · [[Sikkimi riigipeade loend]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Transvaali tänav]] · [[Uus tänav (Rakvere)]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Varangu metskond]] · [[Vene tänav (Rakvere)]] · [[Zeltkalnsi mõis]] · [[Aasta liblikas]] · [[Aleksei Rõbnikovi teater]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Balti triennaal]] · [[Bulgaaria lennukite loend]] · [[Edu (ajaleht, 1906)]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] · [[Elektrik (ajakiri)]] · [[Elina (laev)]] · [[Enta We Rabak]] · [[Fitlap]] · [[Gallus]] · [[Hispaania lennukite loend]] · [[Hollandi lennukite loend]] · [[Homoseran]] · [[Iiris (raamatusari)]] · [[Inčukalnsi mõis]] · [[Itaalia lennukite loend]] · [[Jūdaži mõis]] · [[Jaapani lennukite loend]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kaja (Narva ajaleht)]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Kaupmees (ajakiri)]] · [[Kaval Hans (1922)]] · [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Läti lennukite loend]] · [[Launkalne mõis]] · [[Leedu lennukite loend]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Mārsnēni mõis]] · [[Monreale]] · [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] · [[Naljalisa (1911 Narva)]] · [[Nauding (ajakiri 1936)]] · [[Odamees (August Alle ajaleht)]] · [[Ofnee]] · [[Oliphant]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Pilkenali (1907)]] · [[Pomm (ajakiri)]] · [[Poola lennukite loend]] · [[Rauna mõis]] · [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] · [[Roze mõis]] · [[Rumeenia lennukite loend]] · [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[Saksamaa lennukite loend]] · [[Siil (ajaleht)]] · [[Slavica Revalensia]] · [[Sotnik-TV]] · [[Starti mõis]] · [[Tapa valla lipp]] · [[Tapa valla vapp]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Tohuwabohu]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Tuju]] · [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] · [[Vana Meie Mats (1930)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Veselauska mõis]] · [[Ärka Eesti]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] · [[Alutaguse Elu]] · [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] · [[Reservaat]] · [[Alutaguse maraton]] · [[Alutaguse Teataja]] · [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] · [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] · [[Bibliotheca Philosophica]] · [[Centrumi keskus]] · [[DEA (andmebaas)]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estlands-nytt]] · [[Estoloppet]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Filmikaameraga läbi Eesti]] · [[Filmileht]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haaslava Teataja]] · [[Harju Uudised]] · [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] · [[Hauka laat]] · [[Hea õpetaja]] · [[HELIjaKEEL]] · [[Hiiumaa (ajaleht)]] · [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] · [[Infolaine]] · [[Ivan Käbina-nimeline]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Külajutud]] · [[Kaarepere metsakatsejaam]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaseke (restoran)]] · [[Kevadümin]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[Kuldne Börs]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Kuressaare Sõnumid]] · [[Laekvere Valla Sõnumid]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] · [[Mihklilaat]] · [[Moonalao tänav]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Oma Sõna]] · [[Peipsirannik]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Posti tänav (Mõisaküla)]] · [[Pullapää prügila]] · [[Puurmani Uudised]] · [[Rae Sõnumid]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Töö ja Tervis]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Alutaguse Teataja]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] · [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] · [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] · [[Välismaalaste seadus]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Virgats (USA ajakiri)]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Enginaator]] · [[ERKI Moeshow]] · [[Fööniks (restoran)]] · [[Ideaalmaailmad]] · [[Inemise sisu]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Keelesaade]] · [[Lõõtspilli tänav]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Tudu metskond]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Käänivõrk]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Keskaja päevad]] · [[Kevadtalv]] · [[Kihnu viiulifestival]] · [[Kiirusühik]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kirjanike loendid]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Kooditähis]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Kutseline koor]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Lõuna-Mulgimaa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Mageveekogu]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nootkond]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Okupeeritud Eesti Sõna]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Põserihmad]] · [[Pöördnoot]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Püsililled]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Pesapuu]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Puhja Valla Leht]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Räätsamatk]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Renessanssaed]] · [[Res publicae]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Runo]] · [[Südasuvi]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Solitäär]] · [[Spencer Harrison]] · [[Suuri mõtlejaid]] · [[Tööliit]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] · [[Teletutvus]] · [[Valge Daami päevad]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Ääremõrd]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] · [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] · [[Aed & Interjöör]] · [[Ajaühik]] · [[Amfo]] · [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] · [[Eesti Õde]] · [[Eesti Demokraat]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti kirikutüli (1993)]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti ulukid]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Elva Elu]] · [[Elva Filatelist]] · [[Elva Noorsoolane]] · [[Elva Sõna]] · [[Elva Tulevik]] · [[Epüfon]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Gorod]] · [[Häädemeeste Elu]] · [[Herold]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Ihaste Ratsakeskus]] · [[Impedantsspekter]] · [[Iskra (Eesti ajaleht)]] · [[Jevreiskoje Slovo]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Keila Valla Leht]] · [[Kesktunebo keel]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Kirjastiilide loend]] · [[Koduküla]] · [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kurjer]] · [[Kuurits]] · [[Lihula Kohinad]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Liivimaa Kuller]] · [[Mõrrajada]] · [[Manciano vald]] · [[Mente et Manu (ajakiri)]] · [[Miilang]] · [[Muusikaaed]] · [[Narvskaja Nedelja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] · [[Pala Teataja]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Rakvere Valla Sõnumid]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhnu valla lipp]] · [[Ruhnu valla vapp]] · [[Sõnumiallikas]] · [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] · [[Saarepeedi Sõnumid]] · [[Saarepeedi valla vapp]] · [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] · [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] · [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tudulinna Leht]] · [[Tuudiköied]] · [[Urvaste Valla Leht]] · [[Valga Linna Leht]] · [[Vallaleht (Kareda vald)]] · [[Vastemõisa valla vapp]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Vihula Valla Leht]] · [[Viru-Nigula Teataja]] · [[Viru-Nigula Valla Teataja]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Rannaturism]] · [[Ranniku- ja mereturism]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvainete loend]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[19. sajandi muusika]] · [[Aagenpits]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Bikini]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[C'est la vie]] · [[Chris McManus]] · [[Conrad Beijing]] · [[Conrad Bora Bora Nui]] · [[Conrad Cartagena]] · [[Conrad Dublin]] · [[Conrad San Luis Potosi]] · [[Conrad Sanya Haiting Bay]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eelotsusetaotlus]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Eine]] · [[Elupaigatüüp]] · [[Eres (ettevõte)]] · [[Harjutanu]] · [[Hilton Garden Inn Tirana]] · [[Hinnakujundus]] · [[Hoovihm]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Jaapani relvade loend]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] · [[Kambja valla teenetemärk]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Võlaõigusseadus]] · [[Varakevad]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Aseri orkester]] · [[Dott]] · [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Elmari tantsuõhtu]] · [[Forgiveness and Love]] · [[Haardnoot]] · [[Harrastuskoor]] · [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nobel Digital]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aeglane fokstrott]] · [[Arduino Mega 2560]] · [[Basket]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Ebanormaalne]] · [[Eeltalv]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti NSV teeneline ratsionaliseerija]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmasin]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frankonia]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[GPS-jälgimine]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haigushüvitis]] · [[Haimre vasallilinnus]] · [[Hambavaap]] · [[Haridusturism]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[Hilissügis]] · [[HLK-1]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Josine Papenbusch]] · [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kaugtöö]] · [[KESTA]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Stress (kaardimäng)]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võhma Linnaleht]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] · [[Joala (laev)]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kalameister]] · [[Kalev (skulptuur)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirilind (ajakiri)]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Lähimuse põhimõte]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Mehis (ettevõte)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Mustvee Valla Teataja]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] · [[Papüüruslaev]] · [[Perekonnaleht (1930)]] · [[Perry maakond (Illinois)]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Saue Sõna]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Sindi Rock]] · [[Sindi Sõnumid]] · [[Starki maakond (Illinois)]] · [[Alutaguse rattamaraton]] · [[Antsla Valla Leht]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] · [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Hobuse karvavärvuste loend]] · [[Jõgeva 3]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] · [[Pärnu Börs]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Põllumeeste Omaabi]] · [[Põltsamaa Uudised]] · [[Põltsamaa Valla Leht]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pravoslavnõi Sobessednik]] · [[Pujus]] · [[Rõbak Estonii]] · [[Raeküla Sõnumid]] · [[Rahvasprindi karikavõistlused]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reaali Poiss (ajaleht)]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Roheline Häädemeeste]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Saare Muusika]] · [[Saarte Suvenädal]] · [[Sammas (ajaleht)]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Sillamäeski Vestnik]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tänapäev (ajaleht)]] · [[Türi Uudisleht]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Tööline]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu Tudeng]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võitluse Lipp]] · [[Võrgulina]] · [[Võru Linna Leht]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vaba Saaremaa]] · [[Vaivara Kaja]] · [[Valga Kommunist]] · [[Valguse Kaja]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Tallinna moenädal]] · [[Äge]] · [[Äraütlemine]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Agiilsed metoodikad]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Carl Schmidti teaduspreemia]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Ede Kurreli preemia]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Endla viadukt]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Estviking]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hans Alveri preemia]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harvesterioperaator]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] · [[Hiiu lossist – Siberisse]] · [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] · [[Iseseisvuspäev (romaan)]] · [[Isikutaju]] · [[Jakob Liivi park]] · [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Lodja metskond]] · [[Loobu metskond]] · [[Loodi metskond]] · [[Märjamaa metskond]] · [[Mõtsu metskond]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[MP 41/44]] · [[Narva metskond]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Orajõe metskond]] · [[Orava metskond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Otepää metskond]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Peeter Põllu stipendium]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Riigikogu valimise seadus]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[Teaduse populariseerimine]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Ajurand]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Anumate loend]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Riemann (suguvõsa)]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Schoten (suguvõsa)]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tangud]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] · [[Karp]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kodulennujaam]] · [[Kuie jõgi]] · [[Maavesi]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[Pioneeripataljon]] · [[Pomerants]] · [[Satelliittelefon]] · [[Slaavi filoloogia]] · [[Õnnepank]] · [[4x4 reisid]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aimar (laev)]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Anne saun]] · [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] · [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Esindusväljak]] · [[Exeteri Ülikool]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Kalevipoeg ja Sarvik]] · [[Kambja Valla Sõnumid]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] · [[Lüganuse Valla Leht]] · [[Liider (laev)]] · [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] · [[Lilltanu]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Lyoni maakond (Kentucky)]] · [[Mägede Hääl (ajaleht)]] · [[Märjamaa Valla Leht]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maidla Sõnumitooja]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Maitseained]] · [[Marako keel]] · [[Marjamaa]] · [[Martin Kiik]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Misso Valla Leht]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Mustvee lahing]] · [[Nääk]] · [[Nõo Valla Leht]] · [[Nõva Valla Infoleht]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nikk (paat)]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Obo keel]] · [[Olevik (ajaleht, 1997)]] · [[Oma Leht]] · [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] · [[Orissaare Teataja]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põlva Linna Teataja]] · [[Põlva Teataja]] · [[Püüvõrk]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Poloda Helü]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Rahvusputukas]] · [[Rei vindicatio]] · [[Saue Valdur]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sevilla Ülikool]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[Avatäited]] · [[Aytes]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[E-põllumajandus]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[Elu muusika]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Ghana naiste õigused]] · [[Grupeto]] · [[Gustav Magnuse fond]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Hannseleke]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Jahi- ja kalastusturism]] · [[Jugoslaavia lennukite loend]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karjääri planeerimine]] · [[Karlever]] · [[Kartenbeck]] · [[Keeleoskustase]] · [[Kevin Falvey]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Mõtlemise mõistevõrk]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Muusikavormide loend]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nonart]] · [[Noortevolikogu]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õu (ajakiri)]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[4. järgu haldusüksus]] · [[Abieluleht]] · [[Alatskivi Vallaleht]] · [[Alutaguse Valla Leht]] · [[Ambla Vallaleht]] · [[Are Valla Leht]] · [[Aseri Valla Leht]] · [[Au tööle!]] · [[Avaveemõrd]] · [[Boliivia pass]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eesti Mõistatusleht]] · [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] · [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] · [[Eluta aine]] · [[Elva Valla Leht]] · [[Forseliuse Sõnumid]] · [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] · [[Haa keel]] · [[Haljala Valla Sõnumid]] · [[Heerold (ajaleht)]] · [[Helme Kihelkonnaleht]] · [[Hiiumaa Teataja]] · [[Ibe]] · [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] · [[Imavere Sõnumid]] · [[Järva Valla Leht]] · [[Jõelähtme Vallaleht]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Jaani Teataja]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käina Kuller]] · [[Käru Vallaleht]] · [[Käsikäes]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kõo Vallaleht]] · [[Küla Elu]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kaarma Elu]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kalurileht]] · [[Kareda Vallaleht]] · [[Karinu kuused]] · [[Karula Kuller]] · [[Kasepää Valla Leht]] · [[Kastmõrd]] · [[Kauged rannad]] · [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Kihnu Leht]] · [[Kiievi metropoliit]] · [[Kiili Leht]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kodukaja]] · [[Kodused Hääled]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Lennukool]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Miks? Kuidas?]] · [[Oleksi Tšekal]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pergerus]] · [[Puurkruvi]] · [[Rajalane]] · [[Raudne kodu]] · [[Riigieksamid]] · [[Sinu Mets]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tahan kõike teada]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] · [[Teemantpuur]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] · [[Koduvalla Sõnumid]] · [[Koeru Kaja]] · [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] · [[Kolga-Jaani Valla Leht]] · [[Lääne-Harju Valla Leht]] · [[Lääne-Nigula valla vapp]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lüganuse Vallaleht]] · [[Lennundusseadus]] · [[LGBT Eestis]] · [[Liiviranna]] · [[Määrdeprits]] · [[Mäetaguse Elu]] · [[Mõistatusleht]] · [[Marjareha]] · [[Meie Keskel]] · [[Merekeskus]] · [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Raamvõrk]] · [[Sälitis]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] · [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teataja (Nissi valla leht)]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[U (ajakiri)]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vahtsõt Vallah]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[XL]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Aabe]] · [[Aade]] · [[Aardam]] · [[About Love]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Alajäse]] · [[Alwen]] · [[Ametkond]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Diversioon]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Energiatehnika]] · [[Eraldis]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Fkh1]] · [[Haak]] · [[Haldus]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaabu]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Keskväljak]] · [[Kiip]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klosett]] · [[Korp]] · [[Kuva]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Liinilaev]] · [[Loppenowe]] · [[Love Army]] · [[Mõisamaa]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Persona]] · [[PMOLED]] · [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Ric-8]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Salaoja]] · [[Saras]] · [[Seemnesegu]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Soojärv]] · [[Space and Time]] · [[Stigma]] · [[Taluarhitektuur]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tibu]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Tuan]] · [[Väikesaar]] · [[Võlukübar]] · [[Võrdsus]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Sisevete pindala]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Postiliit]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti Tee (olümpiaad)]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Beebiroosa]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eesti metskonnad 1944–1992]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[IEEE Estonia Section]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Infobalt]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kolme mehe laulud]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vexini krahvide loend]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[20. sajandi arhitektuur]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Atviros Lietuvos knyga]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Rannakohvik]] · [[Ravimi patent]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Saaremaa vallavolikogu]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Square One (BLACKPINK)]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[The Traditional Cosmology Society]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Maksehäireregister]] · [[Marm]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Muusikateatrižanrite loend]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pajustik]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[152 kiri]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Abimõis]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Calabariinae]] · [[Causa belli]] · [[Cosmos (ajakiri)]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Relvade loend]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rikkumismenetlus]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Soodisõlm]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vesilennukite loend]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Äärmus]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[BALTECH]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dasa Bala]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Esikmets]] · [[Fairtrade]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Klikker]] · [[Kodanikuaktiivsus]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Koppel]] · [[Kubu]] · [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Loodusrekordid]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Räsa]] · [[Rahvamajandus]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renn]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Rohujahu]] · [[Rosée]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Seitsmes laps]] · [[Spaaturism]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tankide loend]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Turismi mõisteid]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Fundamentaalanalüüs]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Infoturbe põhimõisted]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jänes šampust ei joo]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loimurite loend]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[Hea]] · [[Kasv]] · [[Konsulent]] · [[Rõhtsirge]] · [[Seade]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Tünn]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] · [[Torme]] · [[Tulme]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Värvide segamine]] · [[Visand (muusika)]] · [[EPT (Hiphop grupp)]] · [[Reherull]] · [[Rossvärk]] · [[Hävinguturism]] · [[Teise kodu turism]] · [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] · [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] · [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Talupere]] · [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[Juristieetika]] · [[Kõik mis hea]] · [[Kukruse memm]] · [[Uued ootused]] · [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] · [[Kõpu (laev)]] · [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] · [[Kulumaks]] · [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Läbi jäätund klaasi]] · [[Lilla ooker]] · [[Lukukivi]] · [[Maakana]] · [[Maanaine]] · [[Maarja-Liis (album)]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[MTÜ Maria ja lapsed]] · [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] · [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] · [[Aravete kardirada]] · [[Argentiina suvikõrvits]] · [[Capitis deminutio minima]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] · [[Äikesepilve kujunemine]] · [[Ämblikvälk]] · [[ÉSTIE]] · [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] · [[Ādaži kirikumõis]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Praha maleturniir]] · [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Ajaarvestus Eestis]] · [[Alaska mäeliustik]] · [[Alkoholiekspertiis]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] · [[Antarktika liustikud]] · [[Automaatne sõltuv seire]] · [[Balti Assamblee kunstipreemia]] · [[Nõrk tehisintellekt]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Ohukotsu küün]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[P2P-võrgustiku rakendamine]] · [[Painard]] · [[Sörulase aabits]] · [[Souss]] · [[Täitsa Eesti]] · [[Tõlkija hääl]] · [[Tšarterlend]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tulbikantsel]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] · [[Tuvihall]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Uusromantikud]] · [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] · [[Võlvisiil]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Varikalad]] · [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Vectorbloc]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] · [[Vetikaõli]] · [[Vetukad]] · [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Viimsi keskus]] · [[Visuaalkunst]] · [[Vitsratas]] · [[Iiri muusika]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Jakšiai kihistu]] · [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (jalatsi osa)]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Keklysi kihistu]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Koduõlu]] · [[Kodumaa Hääled]] · [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Päris-Eesti]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tõrva keskväljak]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Ukraina peaprokuröride loend]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Plaksutamine]] · [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] · [[Pruuklaen]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsamine]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Rahvusvaheline turbapäev]] · [[Res mancipi]] · [[Rukkilill (ajakiri)]] · [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] · [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Sariküll]] · [[Segmentvõlv]] · [[Seguvispel]] · [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Sillamäe Linnavolikogu]] · [[Soome topograafiakorpus]] · [[Soroptimistid]] · [[Stroker mootor]] · [[Tarutuur]] · [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] · [[Eesti pealinnade loend]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] · [[Ehituskäru]] · [[Elementmaja]] · [[Ene Mihkelsoni fond]] · [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] · [[Ergoteraapia]] · [[Frigotaim]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[500 kiri]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] · [[Antimeetod]] · [[Ararati roheline]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Balti Assamblee teaduspreemia]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] · [[Burjaatmongoli ANSV]] · [[Coesfeldi kreis]] · [[COSO mudel]] · [[Depoo toidutänav]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Dubai pilvelõhkujate loend]] · [[E-õpik]] · [[E-apostill]] · [[E-hindamine]] · [[E-toimik]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] · [[Eesti rahvusvärvid]] · [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] · [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] · [[Ekspressliin]] · [[Ergonoomiline töölaud]] · [[ESTHub]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] · [[Hollmann]] · [[Ilma prognoosimine]] · [[Interaktiivne režiim]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Johannes von Wesenberg]] · [[Juhkentali bussipeatus]] · [[Jumala poeg]] · [[K-tegur]] · [[Kadaka bussipeatus]] · [[Kadrioru Plaza]] · [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] · [[Kavastu külakool]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Keskuse bussipeatus]] · [[Kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest"]] · [[Kirikindad]] · [[KKEKi ajakiri]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kluse mõis]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kopli bussipeatus]] · [[Korporatsioon Rotalia lipp]] · [[Korrapealne]] · [[Kotka tervisemaja]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peetri Jooks]] · [[Perli andmebaas]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Kuressaare komandant]] · [[Kurgjärve spordibaas]] · [[Lambavalge]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Ly Lasneri hõbekandik]] · [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] · [[Maailmamere tähtsus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Põhja Pank]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Pulmafotograafia]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Raadio playlist]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Heart (Maarja album)]] · [[Hiiumaa roheline]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Eestist pärit pühakute loend]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa kodanikualgatus]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Gaidė kihistu]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Gilija kihistu]] · [[Gindviliai kihistu]] · [[Grybėnai kihistik]] · [[Hõivamine]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Haalamine]] · [[Hirvejalgpokaal]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Homme (Maarja album)]] · [[Hoven]] · [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Inimene ja ajalugu]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[Inti Raymi]] · [[IV liiga 2020]] · [[Jõuluingel]] · [[Jaan Kreuks (laev)]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kakolok]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Kaua veel]] · [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kinoliitude Konföderatsioon]] · [[Männiku bussipeatus]] · [[Matsi rand]] · [[Metroorong]] · [[Mikrovetikad]] · [[Mulla koostis]] · [[Muretainas]] · [[Näomask (isikukaitsevahend)]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõmme bussipeatus]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Napoli kollane (värvus)]] · [[New Baltic Drama 2011]] · [[Nord Projekt AS]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] · [[Pärnu komandant]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Rässa (riietus)]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Sallitants]] · [[Sander Valge]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Severodvinsk (laev)]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Sõprus (laev)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] · [[Suurmeister probleemmales]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Algebraline summa]] · [[Alksniai kihistik]] · [[Ambsõlg]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Dysna kihistu]] · [[Eberhard (suguvõsa)]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[ID-kaart]] · [[Inklinatsioon]] · [[Jõestik]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Latter]] · [[Lokaalsus]] · [[Loovustehnikate loend]] · [[Margėnai kihistik]] · [[Medeikiai kihistu]] · [[Meresüld]] · [[Metsasarvemängijate loend]] · [[Mikonysi kihistu]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Mjadeli kihistu]] · [[Monoliit (kunst)]] · [[Moodus]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narotši kihistu]] · [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] · [[Obeliai kihistu]] · [[Pajapink]] · [[Paluknė kihistik]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikk-kuub]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Pivorai kihistu]] · [[Plaanvanker]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Ülekurss]] · [[Šakiai kihistu]] · [[Žarėnai kihistik]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Abja–Valga raudtee]] · [[Abstraktsioon]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Aisakell]] · [[Alõtša]] · [[Allüülrühm]] · [[Andmeedastus]] · [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] · [[Balti meistrivõistlused males]] · [[C-619/18]] · [[Capitis deminutio maxima]] · [[Deebetmakse]] · [[Eesti murded]] · [[Ekspositsioon]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Inkarnaat]] · [[Jälg]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kaba]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Kohtufotograafia]] · [[Kohtume Kunglas]] · [[Kolm vabanemise väravat]] · [[Komplementlause]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Konto]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Korjus]] · [[Krekenava kihistu]] · [[Kronauce kihistu]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leaving You for Me]] · [[Leelisglasuur]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Lendva]] · [[Lennuhüvitis]] · [[Liigesevedelik]] · [[Liivsavi]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Ljudmilla torn]] · [[Lohisti]] · [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] · [[Maailmapärand]] · [[Magneetumine]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Moos]] · [[Narkodiiler]] · [[Orutuul]] · [[Paadisadam]] · [[Parkapzuk]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Rahvusmuuseum]] · [[Rent]] · [[Revaler Zeitung]] · [[Süvaõpe]] · [[Seedeelundkond]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Stopiņi mõis]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] · [[Välgumihkel]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vabaproua]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Vehmer]] · [[Viimsi (laev)]] · [[Vikerlane (ajakiri)]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[A-film]] · [[Agronoomide Koda]] · [[Akutrell]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[E-post]] · [[Ecstasy]] · [[Geoelement]] · [[Geograafiaolümpiaad]] · [[Järta]] · [[Märgitus]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Mihus]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[NOAA satelliidid]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Sõnastik]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Iive]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Muinasmaakond]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Põltsamaa valla ajalugu]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Protodooria sammas]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Raubonysi kihistik]] · [[Rippkaar]] · [[Ristraam]] · [[Romeo & Julia]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Santorin]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Uuk]] · [[Vabatahtlik]] · [[Veer]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Avdal]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Sõne]] · [[Sakramendinišš]] · [[Smalvase kihistik]] · [[Spalviškiai kihistu]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[Talvine peetripäev]] · [[Tarbekunst]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Turmantase kihistik]] · [[Tverečiuse kihistu]] · [[Väärtus]] · [[Volbripäev]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Umbkuub]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Vėluva kihistu]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaineikiai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Vilučiai kihistu]] · [[Vyžūnai kihistu]] · [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Ajakiri Naisele]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Joogaturism]] · [[Äkkekelk]] · [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] · [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[Abilatt]] · [[Allikapesu]] · [[Anri Rulkovi preemia]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Dmitri Postnikov]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti lühilugude ajakiri]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti Vabariik v Euroopa Komisjon (2017)]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elektriala]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Jäähotell]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kahepuu vibu]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kanuumatk]] · [[Karpsõlg]] · [[Katteüksus]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Kviitung]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lojaalse koostöö kohustus]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[Lootuses]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modern (ajakiri)]] · [[Modernne riik]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Naisterahva Elu]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Robootika ehituses]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Vöötloom]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Wina-katk]] · [[Asjaõigusseadus]] · [[Auaadress]] · [[Avaliku teenistuse seadus]] · [[Avenüü (ajakiri)]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Eha (kino)]] · [[Elektrituruseadus]] · [[Elukaar]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE treener]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Hilisgootika]] · [[Hilissuvi]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] · [[Kaitsealune]] · [[Kaubanduspoliitika]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kihnu pärimuspäevad]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kolmas isik]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mägiekspeditsioon]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Naiste rahvusvaheline meister]] · [[Naiste suurmeister]] · [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] · [[Oterdis]] · [[Päikeseenergia Eestis]] · [[Pärissuvi]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Postimehe romaanisari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Rahvusvõitlus]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Schönbergi piiskopilinnus]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suhkruotsus]] · [[Suletud ümbrik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Siuglejate loend]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiibkarikas]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Ajude Gümnastika]] · [[Angiospasm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Ateist (ajakiri)]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Eliittreener]] · [[Elva keskväljak]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[Hommik (ajaleht, 1913)]] · [[Hommik (ajaleht, 1914)]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Juuru Orelisuvi]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kastlõks]] · [[Kihnu kunstilaager]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Kylauudis.ee]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Narva komandant]] · [[Nastiklased]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Roostehaigused]] · [[Süüvõime]] · [[Seeniorlaul]] · [[Tartu komandant]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Virulane (ajaleht 1924)]] · [[ERR Menu]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[ERR Jupiter]] · [[ERR Lasteekraan]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[Balti keti karikaturniir]] · [[Jalam]] · [[Fint]] · [[Maaarhitektuuri keskus]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Kallaspapp]] · [[Ožarski tuletorn]] · [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Ääremaastumine]] · [[ELIIS]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Muusikaline vaikus]] · [[Nöörimaa]] · [[Riigi õigusabi infosüsteem]] · [[Umbaed]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Crafter's]] · [[Texta toolkit]] · [[Verstapost]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Looduse raamatukogu]] · [[Luukapäev]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Kindralleitnant-insener]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[Kauba Pank]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Marite Kallasma]] · [[Tädi Maali]] · [[Berliini lõvijaht]] · [[IIHF Player of the Year]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Jõhvi tänavate loend]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Ixchiq]] · [[Elva tänavate loend]] · [[Lihula tänavate loend]] · [[Mõisaküla tänavate loend]] · [[Otepää tänavate loend]] · [[Põltsamaa tänavate loend]] · [[Põlva tänavate loend]] · [[Räpina tänavate loend]] · [[Tõrva tänavate loend]] · [[Türi tänavate loend]] · [[Tamsalu tänavate loend]] · [[Tapa tänavate loend]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Võru tänavate loend]] · [[Valga tänavate loend]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Doktor Silva]] · [[Eestirootslane (ajakiri)]] · [[Kuidas tuli pimedus...]] · [[Pulmad ja matused]] · [[Tagasirändur]] · [[Tallinna Krediitpank]] · [[Tallinna Linnapank]] · [[Banckau]] · [[Eesti matus]] · [[Pärnu Pank]] · [[Kunstiteoste tellimise seadus]] · [[Günzel]] · [[JT Conception]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Tapa Sõna]] · [[Toomhospidal]] · [[Loodusteaduste klassikuid]] · [[Arhiivinõukogu]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Hüdroenergia Eestis]] · [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] · [[Hiiumaa tantsufestival]] · [[Idavedude skandaal]] · [[Indrek Toome valitsus]] · [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] · [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kaitseliidu Petseri malev]] · [[Kaitseseisukord]] · [[Kastna peitleid]] · [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] · [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] · [[Maakonna maanõukogu]] · [[Mania Grandiosa]] · [[MARSS Interceptor]] · [[Oktoobri Võit]] · [[Otepää malevkond]] · [[Peipsiääre Teataja]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Riigilaevastik]] · [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Tutti V]] · [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] · [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] · [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] · [[Vastseliina alevikukalmistu]] · [[Veibri ühishaud]] · [[Eesti muusika päevade preemia]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eesti pensionisüsteem]] · [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] · [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] · [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] · [[Eesti veemotosport]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] · [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] · [[Tartu Ülikooli seadus]] · [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] · [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] · [[Tartu Majaomanikkude Pank]] · [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Aidu tuulepark]] · [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Järvamaa VK]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Metztacken]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Talli tänav (Tallinn)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[7 (Tallinna trammiliin)]] · [[Aasta parim jäähokimängija]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti riigieelarve]] · [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] · [[Inkvisiitorid]] · [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] · [[Kunstnikupalk]] · [[Nime eestistanute loend]] · [[Reichard]] · [[Stalini ausammas Tallinnas]] · [[Tallinna–Turba rongiliin]] · [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Lihaeksport]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] · [[Harjumaa teatripreemia]] · [[Külvaja (trükikoda)]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Liivimaa aadlilipkond]] · [[Linnasisene linn]] · [[Nõmme Majaomanike Pank]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Polügraafiatööstuse Trust]] · [[Reola lahing]] · [[Sõdurileht]] · [[TÜ/Bigbank VK]] · [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Tartu Linnapank]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Semetron AS]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] · [[Luunja Roosiaed]] · [[Pagari lahing]] · [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Tiigiveski]] · [[Utsali klaasikoda]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[Muhu oranž]] · [[Riigikohtu üldkogu]] · [[Suveköök]] · [[Umbluu]] · [[Kampri tänav]] · [[Ruhnu ajalugu]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Sõdurivanne]] · [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] · [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] · [[Tallinna Kaubahall]] · [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] · [[Vastseliina naise rahvarõivad]] · [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] · [[Frikadellid ja pelmeenid]] · [[Kadunud sokid]] · [[Pilt, mis öösel liigutas]] · [[Sitikas Peeter]] · [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] · [[Teofrastus (animafilm)]] · [[Audru Karusloomakasvandus]] · [[Nexus 2]] · [[Rohhuse hospidal]] · [[Jacob Jacke & Co]] · [[Silla tänav (Põltsamaa)]] · [[Kikka lahing]] · [[Paldiski Bolševik]] · [[Stahhaanovlik Töö]] · [[Võit (ajaleht)]] · [[News from Nowhere]] · [[Pille-Riin (laul)]] · [[Palgafond]] · [[Koerkorter]] · [[Kadila raketibaas]] · [[Lebavere lahing]] · [[Jaan Kärneri tänav]] · [[Viljandi staarostkond]] · [[Hotell Sophia]] · [[Stoltevoet]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] · [[Diminutsioon (figuratsioon)]] · [[Nimelised muusikatrammid]] · [[Madalmaade kindlus Melakas]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Trammitee rööpmelaius]] · [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] · [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Türi-Tori kiirlaskumine]] · [[Armukelm]] · [[Jätkusuutlik andmehaldus]] · [[Virumaa piiskopkond]] · [[AS-36 Bester]] · [[AS-40 Bester]] · [[Dugoba alpilaager]] · [[Kaitseväe peastaabi ülem]] · [[Lossiplats (Haapsalu)]] · [[Rohumaa]] · [[Valletta linn]] · [[Kindralmajor (Eesti)]] · [[Fleuronné]] · [[Emalõvi]] · [[Veelauasport]] · [[Figuurinitsiaal]] · [[Maaema]] · [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Balma de la Margineda]] · [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] · [[Mis need ohjad meida hoidvad]] · [[Ühemõõtmeline mees]] · [[Hõimulõimed]] · [[Narva stsenaarium]] · [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] · [[Haapsalu jääkaru kuju]] · [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] · [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] · [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] · [[Rahvuslik Teataja]] · [[Setomaa valla lipp]] · [[Setomaa valla vapp]] · [[Mulgi valla lipp]] · [[Mulgi valla vapp]] · [[Saaremaa valla lipp]] · [[Saaremaa valla vapp]] · [[Selge Kõneleja]] · [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] · [[Rakvere Kalakombinaat]] · [[Risbiter]] · [[Mustvee valla vapp]] · [[Elva valla lipp]] · [[Saue valla lipp]] · [[Elva valla vapp]] · [[Järva valla lipp]] · [[Järva valla vapp]] · [[Mustvee valla lipp]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] · [[Püha Klaara klooster]] · [[Käskkiri]] · [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] · [[Uuslinna mereväelinnak]] · [[Mait Agu stipendium]] · [[Noorsepad]] · [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Viimsi vallavolikogu]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Toorme tänav]] · [[Küünla tee]] · [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] · [[Ālījenāb]] · [[Spordi suurraamat]] · [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] · [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] · [[Hiidrahnu tänav]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Tööoskusamet]] · [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] · [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] · [[Akadeemiline Maleklubi]] · [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] · [[Nehatu lennuväli]] · [[Käsmu Meremeeste Selts]] · [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] · [[Altnurga klaasikoda]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] · [[Tartu aasta sportlane]] · [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] · [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] · [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] · [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] · [[Har Rooz Har Shab]] · [[Alutaguse praostkond]] · [[Paldiski praostkond]] · [[Riia praostkond]] · [[Võnnu praostkond]] · [[Valga praostkond (Liivimaa)]] · [[Valmiera praostkond]] · [[Koknese praostkond]] · [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] · [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] · [[Eesti NSV Valitsus]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Poruni põlismets]] · [[Kotkakodu]] · [[Kaks Eestit]] · [[Kellatorn (Toompea)]] · [[Uueturu plats]] · [[Eesti plokkvibukoondis]] · [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] · [[EKP Tallinna Linnakomitee]] · [[Haapsalu tapamaja]] · [[Dhammavinaya Instituut]] · [[Parisselja rabaleid]] · [[Tallinna sadama peakomandör]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] · [[Kuressaare Kreiskool]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Lükkä punkrilahing]] · [[Rakvere katoliku kirik]] · [[Talve]] · [[Aegna kabel]] · [[Ülikooli Sammas]] · [[Tallinna Pauluse kirik]] · [[Daryā]] · [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] · [[Sillamäe uraanitehas]] · [[Dīvūneh bāzī]] · [[Tallinna linnakool (1428)]] · [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] · [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] · [[Tartu hambaarstikool]] · [[Telepoiss]] · [[Mõntu rannikupatarei]] · [[Tuuni mägi]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Narva suur puit-graniitsild]] · [[Sadamatorn]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] · [[Kirjandustänava festival]] · [[Kuressaare Suurgild]] · [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Nõukogude Eesti filmifestival]] · [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Rapla keskväljak]] · [[Saru raudteepeatus]] · [[Lippoja raudteepeatus]] · [[Jõepere raudteepeatus]] · [[Lümatu raudteejaam]] · [[Hirmuse raudteepeatus]] · [[Suurpõgenemine 1944]] · [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] · [[Eesti taristuminister]] · [[Tallinna Linnamisjon]] · [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] · [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] · [[Tõnismägi (Tartu)]] · [[Põltsamaa portselan]] · [[Jamburgi postimaantee]] · [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] · [[Meteor (laev)]] · [[Sinilind (laev 2006)]] · [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] · [[Sõmeri (aurik)]] · [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] · [[Spankkova kihelkond]] · [[Aasta metsaputukas]] · [[Koprina kihelkond]] · [[Kolppana kihelkond]] · [[Kaprio kihelkond]] · [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] · [[Piirsalu klaasikoda]] · [[Laasme klaasikoda]] · [[Aasta interpreet]] · [[EP (Macan Band)]] · [[Naghāshī]] · [[Eesti botaanikaühing]] · [[Viljandi vana õigeusu kirik]] · [[Siivertsi võrgujäänus]] · [[Geoloogiline Komitee]] · [[Energy Mosbat]] · [[Kantsler (Eesti)]] · [[Aqva Spordikeskus]] · [[Aruküla punkrilahing]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] · [[Villa asulakohad]] · [[Valge Daami etendus]] · [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] · [[Tartu Autovabaduse puiestee]] · [[Piiskop Platoni mälestussammas]] · [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] · [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] · [[Sisekaitse Valverügement]] · [[Kupanitsa kihelkond]] · [[Moloskovitsa kihelkond]] · [[Kattila kihelkond]] · [[Soikkola kihelkond]] · [[Novasolkka kihelkond]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[779. suurtükiväepolk]] · [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] · [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] · [[Tallinna Piiritusevabrik]] · [[Rootsi asehaldur Narvas]] · [[Ivangorodi lään]] · [[Koporje lään]] · [[Jama lään]] · [[Tartu Linna Politseivalitsus]] · [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] · [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] · [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] · [[Directo]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Angervaksa tänav]] · [[Lipuväljak (Otepää)]] · [[Sinine tänav]] · [[Kirikuaia tänav]] · [[Rootsituru plats]] · [[Kruusimäe kõrts]] · [[Ameerika Balti Pank]] · [[Kodu (artell)]] · [[PEO-LEO]] · [[Pärnu Kalakombinaat]] · [[Pärnu Laeva AS]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Haapakangase kihelkond]] · [[Tartu semiootika suvekool]] · [[Limpa limonaad]] · [[Koplifest]] · [[Miikkulaineni kihelkond]] · [[Vuole kihelkond]] · [[Rääpyvä kihelkond]] · [[Liissilä kihelkond]] · [[Markkova kihelkond]] · [[Järvisaari kihelkond]] · [[Ropsu kihelkond]] · [[Serepetta kihelkond]] · [[Siestarjoki kihelkond]] · [[Valkeasaari kihelkond]] · [[Toksova kihelkond]] · [[Keltto kihelkond]] · [[Lempaala kihelkond]] · [[Tyrö kihelkond]] · [[Kosemkina kihelkond]] · [[Hevaa kihelkond]] · [[Unaditsa kihelkond]] · [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] · [[Montonio Finance]] · [[Mall:Eesti rahvuspargid]] · [[Toure Concertam]] · [[Touchlane]] · [[Sky Fortress]] · |} {{Wikidata list end}} jguq2psipd26xvbgdbg8dnyfc1vo61b 0 620092 7121892 6013562 2026-03-31T14:25:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121892 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Blatná | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Blatná | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Blatna | pilt = Blatná-kostel2009d.jpg | pildiallkiri = Neitsi Maarja Taevassemineku kirik Rahu väljakul | lipp = Flag_Blatna.png | lipu_link = [[Blatná lipp]] | vapp = Znak_blatna_cz.jpg | vapi_link = [[Blatná vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Blatná''' ([[saksa keel]]es ''Blatna'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]. Blatná asub [[Strakonice]]st 18 km põhjas ja [[České Budějovice]]st ligikaudu 65 km loodes. Blatná paikneb merepinnast 440 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/369/blatna/ Blatná] Místopisný seznam obcí České republiky</ref> [[Mačkov]]i küla moodustab [[enklaav]]i, mis on ümbritsetud Blatná linna territooriumiga.<ref>[https://web.archive.org/web/20211218155417/https://www.e-chalupy.cz/jizni_cechy/vylety-turistika-sport/blatna/ Blatná - Jižní Čechy, tipy na výlet - kam v okolí?] e-chalupy.cz</ref> Blatná vanalinn koos [[Blatná loss]]i ja maastikupargiga on alates [[1990]]. aasta novembrist ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/blatna-84456 Blatná : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] mtygfdy1hxqr8h2mr6mebdjr7830y5v 0 622264 7121828 6830909 2026-03-31T12:48:27Z ~2026-19195-65 225948 Aga tema eluajal ju Saksamaad tajutava kirikliku ega riikliku ühikuna ei eksisteerinud? 7121828 wikitext text/x-wiki [[Fail:August hermann francke m.jpg|pisi|August Hermann Francke]] '''August Hermann Francke''' ([[22. märts]] [[1663]] – [[8. juuni]] [[1717]]) oli saksa [[Luterlus|luterlik]] [[vaimulik]], [[teoloog]], [[filantroop]] ja piibliõpetlane. Ta pani aluse [[Halle ülikool|Halle]] [[pietism]]ile, olles inspireeritud [[Philipp Jakob Spener]]i teoloogiast. [[File:AugustHermannFranckeAugustRossmäßler.jpg|pisi|]] == Kirjandus == *[[Aarne Vinkel]], Eesti kirjanduse ajaloo materjalid Halles. Keel ja Kirjandus, 1963, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193340/142668/page/60 lk 378]-379 *[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a5b841e4-e016-4f76-968a-ccde472405d1/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]], Detsember 1927 Nr 2, lk 75-78 {{commonskat|}} {{JÄRJESTA:Francke, August Hermann}} [[Kategooria:Saksamaa luterlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Filantroobid]] [[Kategooria:Sündinud 1663]] [[Kategooria:Surnud 1717]] hofc11opzpnv22mmba192k873r7eg3w 0 625281 7122180 6780661 2026-03-31T21:59:48Z Metsavend 738 7122180 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Selõdove | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Селидове | nimi2_keel = vene | nimi2 = Селидово | pilt = Братская_могила_в_г.Селидово._Памятник_воинам-победителям_(Звезда).jpg | pildiallkiri = Teises maailmasõjas langenud Nõukogude sõdurite vennashaud Selõdoves | lipp = Флаг_Селидово.svg | lipu_link = [[Selõdove lipp]] | vapp = Selidovo gerb.png | vapi_link = [[Selõdove vapp]] | pindala = 11,4 | elanikke = 21 916 (2021)<ref>Статистичний збірник «Чисельність наявного населення України» на 1 січня 2021 року</ref> | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina/Donetski_oblast |osm=pind }} '''Selõdove''' ([[ukraina keel|ukraina]] Селидове) on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is. Asub 45 km [[Donetsk]]ist loodes. Selõdove haldusalasse kuuluvad ka [[Hirnõk]]i ja [[Ukrajinsk]]i linn ning 5 alevit. Asula rajati 1770. aastatel kasakate poolt Selõdivka külana. [[1956]]. aastal sai linnaks ja praeguse nime. 2001. aastal oli linnas 26 793 elanikku. Oktoobrist [[2024]] on linn Venemaa poolt okupeeritud. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *https://selidovo-rada.gov.ua/ [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] dlzeo9yockfdk8mkentzoh5nntk15qk 0 628793 7122224 6680955 2026-04-01T06:32:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122224 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coursera-Logo 600x600.svg|pisi|Coursera]] '''Coursera Inc.''' on Ameerika Ühendriikides ulatuslik avatud [[MOOC|veebikursuste pakkuja]], mille asutasid 2012. aastal [[Stanfordi ülikool]] arvutiteaduse professorid [[Andrew Ng]] ja Daphne Koller.<ref>[https://www.nytimes.com/2012/11/04/education/edlife/massive-open-online-courses-are-multiplying-at-a-rapid-pace.html The year of MOOC]</ref> Coursera teeb koostööd ülikoolide ja muude organisatsioonidega, et pakkuda veebikursusi, sertifikaate ja diplomeid mitmesugustes ainetes.<ref>[https://www.investopedia.com/articles/investing/042815/how-coursera-works-makes-money.asp How Coursera Makes Money]</ref> 2021. aastal pakkus hinnanguliselt 150 ülikooli enam kui 4000 Coursera kursust.<ref>{{Netiviide |url=https://www.businessinsider.com/guides/learning/what-is-coursera?r=US&IR=T |pealkiri=Coursera is one of the top online learning platforms, with thousands of courses from schools like Yale and companies like Google — here's how it works |vaadatud=2022-04-26 |arhiivimisaeg=2023-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230417084417/https://www.businessinsider.com/guides/learning/what-is-coursera?r=US&IR=T |url-olek=ei tööta }}</ref> Coursera pakub ka magistriõppe kursusi koostöös ülikoolidega. Näiteks [[HEC Paris]] platvorm on Executive Masteri partner innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas.<ref>[https://www.coursera.org/degrees/omie MSc in Innovation and Entrepreneurship]</ref> 100% võrgus, selle programmi eesmärk on koolitada 18 kuu jooksul nendele kahele valdkonnale spetsialiseerunud tippjuhte.<ref>[https://www.letudiant.fr/educpros/actualite/exclusif-hec-se-lance-dans-diplome-100-ligne.html Exclusif. HEC se lance dans un diplôme… 100 % en ligne]</ref> See avati märtsis 2017.<ref name="pro">[https://www.lemonde.fr/campus/article/2017/03/29/hec-lance-un-programme-diplomant-100-en-ligne_5102642_4401467.html HEC lance un programme diplômant 100 % en ligne]</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.coursera.org/ Coursera] [[Kategooria:Pedagoogika]] [[Kategooria:Veeb]] squga8rarcixg9ewiyinzpyms4crpym 0 629122 7122051 6412252 2026-03-31T18:21:42Z Evlper 104506 7122051 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|pisi|Pihkva kreml]] '''Pihkva kreml''' ([[vene keel]]es Псковский Кром) on kindlustus ([[kreml]]) [[Pihkva]] linnas [[Venemaa]]l. See asub [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] ääres. See oli [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] keskus. Kremlis asub [[Pihkva Püha Kolmainu peakirik]]. Praegune hoone rajati 1691, kuid sama koha peal asus kirik ka varem. 2010. aastal hävisid tules Vlassjevi ja Rõbnitski torni katused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/30740939/poleng-tekitas-kremlile-kumneid-miljoneid-kahju "Põleng tekitas kremlile kümneid miljoneid kahju"] Delfi, 29. aprill 2010</ref> <gallery> Псковский Кром, Башня Плоская.jpg Aleksandr Abrosimov Pihkvas (2016).jpg Pihkva kreml. 01.jpg Pihkva kreml. 07.jpg Pihkva kreml. 04.jpg Pihkva kreml. 05.jpg Pihkva kreml. 14.jpg Pihkva kreml. 11.jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} {{commonskat|Kremlin of Pskov}} {{koord}} [[Kategooria:Pihkva]] 4k5sn6rg8emwkgmb4u3hhzsl7045fua 0 630113 7122172 6599657 2026-03-31T21:07:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122172 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bușteni | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Bușteni | pilt = Hotel_Caraiman-_Busteni_-_panoramio.jpg | pildiallkiri = Hotell Caraiman Buștenis | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_PH_Busteni_CoA1.jpg | vapi_link = [[Bușteni vapp]] | pindala = 75,28 | elanikke = 8368 (2021) | asendikaardi_pilt = }} '''Bușteni''' on linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas [[Transilvaania Alpid]]es Prahova orus [[Prahova jõgi|Prahova jõe]] ääres. Bușteni asub [[Brașov]]ist umbes 27 km lõunas ja maakonnakeskusest [[Ploiești]]st ligikaudu 65 km põhjakirdes. Bușteni paikneb merepinnast 850–900 meetri kõrgusel.<ref>[http://www.visitprahova.ro/en/cities/8/busteni Bușteni]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Visit Prahova</ref> Linna haldusalasse kuulub Poiana Țapului küla. Bușteni on mägikuurort ja talispordikeskus.<ref>Ramona Ciortescu:[https://www.romaniajournal.ro/travel/busteni-one-of-the-most-popular-mountain-resorts-in-romania/ Busteni, one of the most popular mountain resorts in Romania] Romania Journal, 24. oktoober 2015</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Prahova maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] sskvh8c9j3t0lxz6fxnclqfr39xfk4k 0 630352 7121850 6722340 2026-03-31T13:01:36Z Sillerkiil 58396 7121850 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Franca Viola''' ([[9. jaanuar]] [[1948]] [[Alcamo]], [[Sitsiilia]]) on [[Itaallased|itaalia]] naine, kes sai kuulsaks [[1966]]. aastal, kui ta pärast vägistamist keeldus oma vägistajaga abiellumast. Viola sündis Sitsiilias Alcamo linnas talunik Bernardo Viola ja Vita Ferra vanima tütrena. 1963. aastal kihlus ta 15-aastaselt 23-aastase Filippo Melodiaga, kes oli kohaliku rikka [[mafiooso]] Vincenzo Rimi vennapoeg. Kui Melodia varguse eest vahistati, tühistas Viola isa soovil kihluse. Seepeale sattus Violade pere rünnakute ohvriks: nende viinamarjaistandus hävitati, kuur põletati maha, ka Viola isa ähvardati relvaga. Melodia kolis Saksamaale, kuid 1965. aastal läks Alcamosse tagasi. 26. detsembril 1965 tungis Melodia koos 12 relvastatud kaaslasega Violade majja. Viola ema, kes üritas oma tütart kaitsta, peksti läbi, Franca ise viidi kaasa koos kaheksa-aastase venna Marianoga, kes keeldus õest lahti laskmast. Mariano vabastati mõne tunni pärast, kuid Franca viidi Melodia õe majja äärelinnas, kus teda hoiti 8 päeva, mille jooksul teda korduvalt vägistati. Uuel aastal võttis Melodia ühendust Viola vanematega, pakkudes neile ''paciata'''t ehk rahu sõlmimist, mille tavaliselt sõlmisid salaja abiellunute (''fuitina'') vanemad. Viola isa teeskles, et on nõus, kuid tegelikult tegi koostööd politseiga. 2. jaanuaril 1966 korraldati politseireid, Melodia ja kaasosalised arreteeriti ja Viola vabastati. Toonaste Sitsiilia kommete kohaselt oleks vägistatud naine pidanud oma vägistajaga abielluma, et päästa enda ja oma pere au, vastasel korral oleks ta pidanud elama vanatüdrukuna ja "häbitu naisena" (''donna svergognata'') abielueelse vahekorra tõttu. Toona eksisteeris ka Itaalia karistusseadustikus (artikkel 544) rehabiliteeriva abielu säte (''matrimonio riparatore''), mille kohaselt sai vägistaja oma süüteo kustutada, kui abiellus oma ohvriga – vägistamine oli kõlblusevastane, mitte isikuvastane kuritegu. Viola isa küsis tütrelt, kas ta soovib Melodiaga abielluda. Kui Viola keeldus, otsustas isa teda aidata. [[Trapani]]s toimunud kohtuprotsessil üritasid Melodia advokaadid väita, et Viola oli nõustunud röövimise vältimiseks vabatahtlikult põgenema, et salaja abielluda, kuid edutult. 17. detsembril 1966 mõisteti Melodiale 11-aastane vanglakaristus, mida 10. juulil 1967 lühendati 10 aastani, koos kohustusega elada kaks aastat [[Modena]] lähedal. Seitse Melodia kaasosalist mõisteti vangi 5 aastaks ja 2 kuuks. Melodia vabanes vanglast 1976. aastal ja 13. aprillil 1978 tapeti [[maffia]] poolt. Viola abiellus 1968. aastal lapsepõlvesõbra Giuseppe Ruisiga, olles enne proovinud teda ümber veenda, kartes Melodia kättemaksu. Ruisi ei andnud aga alla, kuid oli pärast abiellumist sunnitud enesekaitseks hankima relvaloa. Ka [[Itaalia president]] [[Giuseppe Saragat]] saatis paarile kingituse ja [[paavst]] [[Paulus VI]] võttis nad vastu eraaudientsil. Viola ja Ruisi said kolm last ja jäid elama [[Alcamo]] lähedale. Sündmus äratas Itaalias suurt meedia ja avalikkuse tähelepanu, ka [[parlament]] oli sunnitud sekkuma, kuna oli selge, et karistusseadustik oli avaliku arvamuse vastu. Artikkel 544, mille kohaselt sai vägistaja karistusest pääseda, kui oma ohvriga abiellus, tühistati 5. augustil 1981 seadusega nr 442. Vägistamisest sai isikuvastane kuritegu alles 1996. aastal. 1970. aastal tegi režissöör [[Damiano Damiani]] Viola loo põhjal filmi "Ilusaim abikaasa" ("La moglie più bella"), kus peaosa mängis [[Ornella Muti]]. 2014. aastal andis Itaalia president [[Giorgio Napolitano]] Violale Itaalia Vabariigi 4. klassi teenetemärgi. {{JÄRJESTA:Viola, Franca}} [[Kategooria:Inimõigused]] [[Kategooria:Itaalia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] lewkplia8ocq7x8nm185kf9ro4insae 7121851 7121850 2026-03-31T13:02:26Z Sillerkiil 58396 7121851 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Franca_Viola_-_1970.png|pisi|Franca Viola 1970. aastal]] '''Franca Viola''' ([[9. jaanuar]] [[1948]] [[Alcamo]], [[Sitsiilia]]) on [[Itaallased|itaalia]] naine, kes sai kuulsaks [[1966]]. aastal, kui ta pärast vägistamist keeldus oma vägistajaga abiellumast. Viola sündis Sitsiilias Alcamo linnas talunik Bernardo Viola ja Vita Ferra vanima tütrena. 1963. aastal kihlus ta 15-aastaselt 23-aastase Filippo Melodiaga, kes oli kohaliku rikka [[mafiooso]] Vincenzo Rimi vennapoeg. Kui Melodia varguse eest vahistati, tühistas Viola isa soovil kihluse. Seepeale sattus Violade pere rünnakute ohvriks: nende viinamarjaistandus hävitati, kuur põletati maha, ka Viola isa ähvardati relvaga. Melodia kolis Saksamaale, kuid 1965. aastal läks Alcamosse tagasi. 26. detsembril 1965 tungis Melodia koos 12 relvastatud kaaslasega Violade majja. Viola ema, kes üritas oma tütart kaitsta, peksti läbi, Franca ise viidi kaasa koos kaheksa-aastase venna Marianoga, kes keeldus õest lahti laskmast. Mariano vabastati mõne tunni pärast, kuid Franca viidi Melodia õe majja äärelinnas, kus teda hoiti 8 päeva, mille jooksul teda korduvalt vägistati. Uuel aastal võttis Melodia ühendust Viola vanematega, pakkudes neile ''paciata'''t ehk rahu sõlmimist, mille tavaliselt sõlmisid salaja abiellunute (''fuitina'') vanemad. Viola isa teeskles, et on nõus, kuid tegelikult tegi koostööd politseiga. 2. jaanuaril 1966 korraldati politseireid, Melodia ja kaasosalised arreteeriti ja Viola vabastati. Toonaste Sitsiilia kommete kohaselt oleks vägistatud naine pidanud oma vägistajaga abielluma, et päästa enda ja oma pere au, vastasel korral oleks ta pidanud elama vanatüdrukuna ja "häbitu naisena" (''donna svergognata'') abielueelse vahekorra tõttu. Toona eksisteeris ka Itaalia karistusseadustikus (artikkel 544) rehabiliteeriva abielu säte (''matrimonio riparatore''), mille kohaselt sai vägistaja oma süüteo kustutada, kui abiellus oma ohvriga – vägistamine oli kõlblusevastane, mitte isikuvastane kuritegu. Viola isa küsis tütrelt, kas ta soovib Melodiaga abielluda. Kui Viola keeldus, otsustas isa teda aidata. [[Trapani]]s toimunud kohtuprotsessil üritasid Melodia advokaadid väita, et Viola oli nõustunud röövimise vältimiseks vabatahtlikult põgenema, et salaja abielluda, kuid edutult. 17. detsembril 1966 mõisteti Melodiale 11-aastane vanglakaristus, mida 10. juulil 1967 lühendati 10 aastani, koos kohustusega elada kaks aastat [[Modena]] lähedal. Seitse Melodia kaasosalist mõisteti vangi 5 aastaks ja 2 kuuks. Melodia vabanes vanglast 1976. aastal ja 13. aprillil 1978 tapeti [[maffia]] poolt. Viola abiellus 1968. aastal lapsepõlvesõbra Giuseppe Ruisiga, olles enne proovinud teda ümber veenda, kartes Melodia kättemaksu. Ruisi ei andnud aga alla, kuid oli pärast abiellumist sunnitud enesekaitseks hankima relvaloa. Ka [[Itaalia president]] [[Giuseppe Saragat]] saatis paarile kingituse ja [[paavst]] [[Paulus VI]] võttis nad vastu eraaudientsil. Viola ja Ruisi said kolm last ja jäid elama [[Alcamo]] lähedale. Sündmus äratas Itaalias suurt meedia ja avalikkuse tähelepanu, ka [[parlament]] oli sunnitud sekkuma, kuna oli selge, et karistusseadustik oli avaliku arvamuse vastu. Artikkel 544, mille kohaselt sai vägistaja karistusest pääseda, kui oma ohvriga abiellus, tühistati 5. augustil 1981 seadusega nr 442. Vägistamisest sai isikuvastane kuritegu alles 1996. aastal. 1970. aastal tegi režissöör [[Damiano Damiani]] Viola loo põhjal filmi "Ilusaim abikaasa" ("La moglie più bella"), kus peaosa mängis [[Ornella Muti]]. 2014. aastal andis Itaalia president [[Giorgio Napolitano]] Violale Itaalia Vabariigi 4. klassi teenetemärgi. {{JÄRJESTA:Viola, Franca}} [[Kategooria:Inimõigused]] [[Kategooria:Itaalia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] hdqdfu1t2ca5t83q2u7ia1h0utikm3c 10 631709 7121958 6603732 2026-03-31T15:55:20Z Taurus404 80079 7121958 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Parima filmi Oscar | päis = [[Parima filmi Oscar]] | olek = suletud | päisestiil = background:#EEDD82; | grupistiil = background:#EEDD82; | kehastiil = | grupp1 = 1929–1950 | loend1 = {{rõhtloend| * "[[Tiivad (film)|Tiivad]]" (1929) * "[[Broadway meloodia]]" (1930 (aprill)) * "[[Läänerindel muutuseta (film)|Läänerindel muutuseta]]" (1930 (november)) * "[[Cimarron (film 1931)|Cimarron]]" (1931) * "[[Grand Hotel (film)|Grand Hotel]]" (1932) * "[[Kavalkaad (film)|Kavalkaad]]" (1934) * "[[See juhtus ühel ööl]]" (1935) * "[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" (1936) * "[[Suur Ziegfeld]]" (1937) * "[[Émile Zola elu]]" (1938) * "[[Sa ei vii kõike endaga kaasa (film)|Sa ei vii kõike endaga kaasa]]" (1939) * "[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" (1940) * "[[Rebecca (film)|Rebecca]]" (1941) * "[[Kui roheline oli minu org (film)|Kui roheline oli minu org]]" (1942) * "[[Mrs. Miniver]]" (1943) * "[[Casablanca (film)|Casablanca]]" (1944) * "[[Minnes oma teed]]" (1945) * "[[Kaotatud nädalavahetus]]" (1946) * "[[Meie elu parimad aastad]]" (1947) * "[[Džentelmenlik kokkulepe]]" (1948) * "[[Hamlet (film 1948)|Hamlet]]" (1949) * "[[Kõik kuninga mehed (film 1949)|Kõik kuninga mehed]]" (1950) }} | grupp2 = 1951–1975 | loend2 = {{rõhtloend| * "[[Kogu tõde Eve'ist]]" (1951) * "[[Ameeriklane Pariisis]]" (1952) * "[[Maailma suurim vaatemäng]]" (1953) * "[[Siit igavikku (film)|Siit igavikku]]" (1954) * "[[Veepiiril]]" (1955) * "[[Marty]]" (1956) * "[[80 päevaga ümber maailma (film 1956)|80 päevaga ümber maailma]]" (1957) * "[[Sild üle Kwai jõe]]" (1958) * "[[Gigi (film 1958)|Gigi]]" (1959) * "[[Ben-Hur]]" (1960) * "[[Korter (film)|Korter]]" (1961) * "[[West Side'i lugu (film)|West Side'i lugu]]" (1962) * "[[Araabia Lawrence (film)|Araabia Lawrence]]" (1963) * "[[Tom Jones (film)|Tom Jones]]" (1964) * "[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]" (1965) * "[[Helisev muusika (film)|Helisev muusika]]" (1966) * "[[Mees igaks hooajaks (film)|Mees igaks hooajaks]]" (1967) * "[[Öö kuumuses (film)|Öö kuumuses]]" (1968) * "[[Oliver! (film)|Oliver!]]" (1969) * "[[Kesköine kauboi]]" (1970) * "[[Patton (film)|Patton]]" (1971) * "[[Prantsuse sidemees]]" (1972) * "[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" (1973) * "[[Tüssamine]]" (1974) * "[[Ristiisa 2]]" (1975) }} | grupp3 = 1975–2000 | loend3 = {{rõhtloend| * "[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]" (1976) * "[[Rocky]]" (1977) * "[[Annie Hall]]" (1978) * "[[Hirvekütt (film)|Hirvekütt]]" (1979) * "[[Kramer Krameri vastu]]" (1980) * "[[Tavalised inimesed]]" (1981) * "[[Tulevankrid]]" (1982) * "[[Gandhi (film)|Gandhi]]" (1983) * "[[Helluse keeles]]" (1984) * "[[Amadeus (film)|Amadeus]]" (1985) * "[[Minu Aafrika]]" (1986) * "[[Rühm (film)|Rühm]]" (1987) * "[[Viimane keiser]]" (1988) * "[[Vihmamees]]" (1989) * "[[Sõidutades miss Daisyt]]" (1990) * "[[Tantsib koos huntidega]]" (1991) * "[[Voonakeste vaikimine]]" (1992) * "[[Armutu]]" (1993) * "[[Schindleri nimekiri]]" (1994) * "[[Forrest Gump]]" (1995) * "[[Kartmatu]]" (1996) * "[[Inglise patsient (film)|Inglise patsient]]" (1997) * "[[Titanic (film 1997)|Titanic]]" (1998) * "[[Armunud Shakespeare]]" (1999) * "[[Tabamatu ilu]]" (2000) }} | grupp4 = 2001– | loend4 = {{rõhtloend| * "[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaator]]" (2001) * "[[Piinatud geenius]]" (2002) * "[[Chicago (film 2002)|Chicago]]" (2003) * "[[Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek]]" (2004) * "[[Miljoni dollari tüdruk]]" (2005) * "[[Kokkupõrge (film 2005)|Kokkupõrge]]" (2006) * "[[Kahe tule vahel]]" (2007) * "[[Ei ole maad vanadele meestele]]" (2008) * "[[Rentslimiljonär]]" (2009) * "[[Piinakamber]]" (2010) * "[[Kuninga kõne]]" (2011) * "[[Artist (film)|Artist]]" (2012) * "[[Argo (film)|Argo]]" (2013) * "[[12 aastat orjana]]" (2014) * "[[Lindmees (film)|Lindmees]]" (2015) * "[[Päevavalgele]]" (2016) * "[[Kuuvalgus (film)|Kuuvalgus]]" (2017) * "[[Vee puudutus]]" (2018) * "[[Roheline raamat (film)|Roheline raamat]]" (2019) * "[[Parasiit (film)|Parasiit]]" (2020) * "[[Nomaadimaa]]" (2021) * "[[Coda (film 2021)|Coda]]" (2022) * "[[Kõik kõikjal ja korraga]]" (2023) * "[[Oppenheimer]]" (2024) }} }}<noinclude>[[Kategooria:Navigeerimismallid]]</noinclude> m9vdixqp0u6mzxvq6ziajvlz21trmpi 0 634240 7121960 6955597 2026-03-31T15:59:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121960 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Borgward | logo = Borgward-logo.png | tüüp = | asutamisaeg = 1929 | lõpetatud = 2022 | asutaja = Carl F.W. Borgward | peakorter = [[Bremen]], [[Saksamaa]] | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = sõiduautod, veoautod | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = | emafirma = [[BAIC]] | kodulehekülg = https://www.borgward.com }} '''Borgward''' on aastatel 1929–1962 [[Bremen]]is tegutsenud [[Saksamaa]] [[Sõiduauto|sõidu-]] ja [[sportauto]]de [[Autotootja|tootja]]. ==Ajalugu== Ettevõtte asutas Carl F. W. Borgward<ref>{{Netiviide|url=https://borgward-malaysia.my/history/|pealkiri=Borgward Foundation|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2021-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210205005550/https://borgward-malaysia.my/history/|url-olek=ei tööta}}</ref> Bremenis 1929. aastal, andes sellele oma perekonnanime järgi nime. Pärast 1930. aastat võttis tööstur üle Hansa-Lloyd Automobilwerke tehase ja arendas välja populaarse kolmerattalise auto nimega Blitzkarren.<ref>{{Netiviide|url=https://www.goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm|pealkiri=Blitzkarren|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2022-08-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220817105127/https://goliath-veteranen-club.de/Typologie/Typenblatt-1924-Blitzkarren.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Firma areng võimaldas toota üha suuremaid autosid, sealhulgas Hansa 1700 ja kuuesilindrilist Borgward 2300.<ref>{{Netiviide|url=http://oldtimes-cars.com/en/Borgward/2300-Cabriolet/2300-Cabriolet/1547|pealkiri=Borgward 2300}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1952. aastal asus Carl Borgward tehast ümber ehitama ja tõi turule täiesti uue isekandva kerega auto Hansa 1500 ja selle suurema mudeli Hansa 2400<ref>{{Netiviide|url=https://www.hemmings.com/stories/2013/11/13/bremens-best-a-brief-history-of-the-borgward-automobile|pealkiri=A brief history of the Borgward automobile}}</ref>. 1954 tutvustati juba uut keskklassi mudelit Borgward Isabella, mis saavutas suure populaarsuse – 1962. aastaks oli toodetud üle 200 000 ühiku. <ref>{{Netiviide|url=https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959|pealkiri=Borgward Isabella|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2022-10-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221001213845/https://www.lanemotormuseum.org/collection/cars/item/borgward-isabella-1959|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://automobiliar.com/myth_history_e.htm|pealkiri=Borgward Isabella|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2018-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180925220200/https://automobiliar.com/myth_history_e.htm|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Samal ajal hakati tootma ka mudeleid Arabella ja Alexander P100<ref>{{Netiviide|url=https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/|pealkiri=History of Borgward car brand - Arabella-P100|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2022-08-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220814115751/https://www.borgwardmm.com/history-of-borgward-car-brand/|url-olek=ei tööta}}</ref>. 1950. ja 1960. aastate vahetusel tuli Borgwardil rinda pista halva mainega, kui tehniliselt vähearenenud sõidukite tootja.<ref>{{Netiviide|url=http://www.borgward.co.za/index.php/borgward-history/|pealkiri=History of Borgward|vaadatud=2022-07-27|arhiivimisaeg=2021-12-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211223051113/http://borgward.co.za/index.php/borgward-history/|url-olek=ei tööta}}</ref> Süstemaatiliselt halvenenud rahalise olukorra tagajärjel viidi 1961. aastal laenuandjate nõudmisel ettevõte pankrotti, mis tõi kaasa selle tegevuse lõpetamise aasta hiljem.<ref>{{Netiviide|url=https://auto.howstuffworks.com/story-borgward-german-carmaker-never-heard.htm|pealkiri=Story of Borgward, German carmaker never heard}}</ref> Isabella ja P100 mudelite tootmisliinid müüdi [[Mehhiko]]sse, kus mõlemat sõidukit toodeti aastatel 1967–1970 väikeses koguses.<ref>{{Netiviide|url=http://www.justcars.ca/amc_borgward_isabella.html|pealkiri=Borgward Isabella-P100}}</ref> Peale Borgwardi pankrotistumist omandas firma Bremeni tehase Kasselis baseeruv veoauto- ja bussitootja Henschel, mis 1969. aastal ühines Hannoveris baseerunud Hanomagiga. 1972. aastal omandas Mercedes-Benz Hanomag-Henscheli veoautodivisjoni, 1977. aastal hakati Bremeni tehases tootma Mercedese kaubikut T1 ja 1978. aastast ka sõiduautosid - esimesena universaalkerega W123sid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Im Bremer Werk baut Mercedes zehn Modelle gleichzeitig |url=https://www.automobil-produktion.de/produktion/factory-tour/die-norddeutsche-allzweckwaffe-572.html |vaadatud=2025-08-18 |väljaanne=Automobil Produktion Online |keel=de}}</ref> <gallery> Fail:Borgward Hansa 1500Kombi,Bj.1952.jpg|Borgward Hansa 1500 Kombi Fail:Borgward Isabella (2014-08-31 6799).JPG|Borgward Isabella Fail:2007-09-08 01 Borgward Hansa 2400 (retu).jpg|Borgward Hansa 2400 Fail:Borgward 2300 (1961), Dutch licence registration MA-51-86 pic.JPG|Borgward 2300 (1961) </gallery> ==Taassünd== 2008. aastal asutasid Christian Borgward (Carl F. W. Borgwardi lapselaps) ja Karlheinz L [[Luzern|Luzernis]] Borgward Group AG. Hiljem koliti uus ettevõte [[Stuttgart|Stuttgarti]]. Beiqi Foton Motori (suure Hiina autokontserni BAIC tütarettevõte) investeeringu ja tootmisega alustas Borgward Group linnamaasturite müüki 2017. aasta jaanuaris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.caranddriver.com/news/a15357456/german-brand-borgward-is-coming-back-but-will-it-honor-its-forward-thinking-past/|pealkiri=Borgward comeback}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://fortune.com/2015/03/05/borgward-revival/|pealkiri=Borgward revival}}</ref> Ettevõte tootis linnamaastureid BX3, BX5, BX6 ja BX7 ning samuti elektrimootoriga varustatud BX7-t. <gallery> Fail:BORGWARD BX5 China (7).jpg|Borgward BX5 Fail:Borgward BX6 rear quarter.jpg|Borgward BX6 Fail:BORGWARD BX7 China (7).jpg|Borgward BX7 </gallery> 2022. aastal teatas Pekingi kohus ettevõtte pankrotist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Jian |kuupäev=1. detsember 2022 |pealkiri=Germany's Borgward brand declared bankrupt in China |url=https://europe.autonews.com/automakers/germanys-borgward-brand-declared-bankrupt-china}}</ref> ==Automudelid== ===Sõiduautod=== * 2000 (1939–1942) * 2300 (1940–1942) * Hansa 1500 (1949–1954) * Hansa 1800 (1952–1954) * B 611 (1957–1961) * P100 (1959–1961) * Hansa 2400 (1954–1962) * Isabella (1954–1962) * Arabella (1961–1963) * BX5 (2016–2021) * BX7 (2016–2021) ===Veoautod=== * B 1500 (1954–1960) * B 4500 (1954–1961) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.borgward.com/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] peoua5d06gn6hxd7xppw8irx9x8cqmt 0 641053 7122163 7014544 2026-03-31T20:55:08Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122163 wikitext text/x-wiki [[File:Egbert of Trier receives the Codex Egberti.jpg|thumb|Trieri Egbert raamatus oleval miniatuuril. Tema nelinurkne aupaiste viitab sellele, et ta oli illustratsiooni valmimise ajal elus ja pühakuna austatud. Kaks Reichenau munka Keraldus ja Heribertus ulatavad talle evangelistaari<ref name="yUvCE" />]] [[File:Egbert codex.jpg|thumb|Kristuse sündimine ja ingli ilmumine karjastele]] [[File:Codex Egberti fol. 90r.jpg|thumb|Miniatuur leheküljel fo 90r kujutab imelist kalapüüki (Johannese 21:1–19)]] '''Codex Egberti''' ehk '''Egberti koodeks''' on [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]] [[evangelistaar]], [[10. sajand]]i [[Ottode kunst|ottode]] raamatumaali näide. [[Käsikiri|Käsikirjaline]] raamat valmis ajavahemikus 980–993 [[Reichenau klooster|Reichenau kloostri]] [[Skriptoorium|skriptoorium]]is tellimusena [[Trier]]i peapiiskop Egberti jaoks. Käsikirjas on vanim teadaolev [[Uus testament|Uue testamendi]] pilditsükkel stseenidega [[Kristus]]e elust. Käsikiri asub Trieri linnaraamatukogus<ref name="PS5zX" />. Käsikiri kanti 2004. aastal [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref name="PS5zX" />. == Kirjeldus == Käsikiri koosneb 165 [[pärgament]]lehest 60 miniatuuriga. 52 [[miniatuur]]i on [[perikoop]]ide [[illustratsioon]]id, mis paiknevad [[kirikuaasta]] pühade järjekorras, sh [[Kristus]]e elusündmusi ja tegevust kujutavad stseenid. See on esimene teadaolev Kristuse elu kujutav terviklik pilditsükkel kunstiajaloos. Seitsme miniatuuri autorsus on omistatud Trieri meistrile, keda seostatakse ka ''Registrum Gregorii'' nimelise käsikirjaga<ref name="PS5zX" />. Raamatu tekst on kirjutatud ühtlases ja ilusas [[Karolingide minuskel|karolingide minusklis]] vähemalt kahe kirjutaja käega. [[Kirikupühade loend|Kirikupühade]] kohta käivad [[Rubriik|rubriigid]] on [[kuldtint|kuldtindi]] või punase tindiga kirjutatud [[Rustika (kirjastiil)|rustika]]s ja iga perikoobi avarida on [[untsiaal]]kirjas. Käsikirja enam kui kakssada [[initsiaal]]i on kaunistatud [[kuld|kulla]], [[hõbe]]da ja oranžpunase [[pliimennik]]tindiga. Raamatus on ka neli ehis-paarislehekülge tervet lehekülge täitvate [[Evangelist|evangelist]]ifiguuridega, pühenduslehekülg koos pühendusluuletusega ja vastasolev ''[[Incipit|incipit]]''-lehekülg [[evangeelium]]i algussõna initsiaalidest kujundatud [[Ligatuur (kiri)|ligatuuriga]]. Kahel viimasel on kuldtähed [[Purpur|purpur]]taustal ja avasõna CVM on kujundatud kuldsest ja hõbedasest [[Põimornament|põimornamendist]] ja viinamarjaväänlaist.<ref name="yUvCE" /> ''Codex Egberti'' miniatuuride stiil on rahulik ja mõõdukas. Stseenid on selged ja hoolikalt paigutatud, figuuride kohal on kuldses [[untsiaal]]kirjas tekstid kujutatute nimedega. Ühel juhul, Kristuse kinnivõtmise üksteisele järgnevate sündmuste juurde, on lisatud purpurlintidele kullaga kirjutatud selgitused.<ref name="yUvCE" /> == Ajaloost == Arvatud on, et käsikiri telliti Trieri peapiiskopi isiklikuks kasutamiseks [[Trieri toomkirik]]u [[missa]]del. Käsikirja stiili peetakse hilisema Falkensteini Kuno perikoopideraamatu (1380. aastad) eeskujuks. 18. sajandini oli käsikiri Trieri Püha Paulinuse kirikus missaevangelistaarina kasutusel. 1810. aastal viidi raamat Trieri linnaraamatukokku<ref name="yUvCE" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="yUvCE">[https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-egberti-facsimile Codex Egberti Facsimile Edition. - facsimilefinder.com]</ref> <ref name="PS5zX">{{Netiviide |url=https://visitworldheritage.com/en/eu/codex-egberti/e9b877e5-4a38-4d0d-8abb-bf3e05aed3f8 |pealkiri=Codex Egberti. - visitworldheritage.com |vaadatud=2022-11-30 |arhiivimisaeg=2022-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221130151621/https://visitworldheritage.com/en/eu/codex-egberti/e9b877e5-4a38-4d0d-8abb-bf3e05aed3f8 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.wga.hu/html_m/m/master/gregorii/egberti4.html Codex Egberti. MASTER of the Registrum Gregorii. - Web Gallery of Art] * [https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-egberti-facsimile Codex Egberti Facsimile Edition. - facsimilefinder.com] * [https://www.facsimiles.com/facsimiles/codex-egberti Codex Egberti. - Ziereis facsimiles] * [https://www.historyofinformation.com/detail.php?entryid=2039 The Codex Egberti, Containing the Earliest Picture Cycle of the Life of Christ in Manuscript Illumination. - HistoryofInformation (blog)] [[Kategooria:10. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] [[Kategooria:Ottode kunst]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] 4rmbevethedqx5qe0np5smc5iogy9kb 0 641057 7122158 6606840 2026-03-31T20:53:43Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122158 wikitext text/x-wiki [[File:Gero-Kodex02.jpg|thumb|Gero ulatamas raamatut [[Peetrus]]ele. Miniatuur käsikirjas]] [[File:Gero Codex Maiesta Domini.jpg|thumb|[[Kristus auhiilguses]] ja evangelistide sümbolid]] '''Gero käsikiri''' ehk '''Gero koodeks''' on [[10. sajand]]ist pärinev [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]] [[Perikoopide raamat|perikoopideraamat]], mis valmis [[Reichenau klooster|Reichenau kloostris]] ja on varaseim [[Reichenau koolkond|Reichenau miniatuurikoolkonna]] [[raamatumaal]]i näide. [[Käsikiri|Käsikirjaline]] raamat asub [[Darmstadt]]i ülikooli- ja linnaraamatukogus kohaviida Hs. 1948 all. Alates 2003. aastast kuulub käsikiri [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]. == Ajaloost == Käsikiri loodi 969. aasta paiku arvatavasti hilisema [[Kölni peapiiskop]]i [[Gero Kölnist|Gero]] jaoks ja see on [[Ottode kunst|ottode]] raamatumaali silmapaistev näide. == Pildid == <gallery> Gero Codex Widmungsgedicht Petrus.jpg|Gero pühendusluuletus Peetrusele Gero Codex Evangelist Matthäus.jpg|Evangelist [[Matteus]] Gero Codex Evangelis Markus.jpg|Evangelist [[Markus]] Gero Codex Evangelist Lukas.jpg|Evangelist [[Luukas]] Gero Codex Evangelist Johannes.jpg|Evangelist [[Johannes (apostel)|Johannes]] Meister des Gero-Codex 001.jpg|[[Initsiaal]] S käsikirjas </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tudigit.ulb.tu-darmstadt.de/show/Hs-1948 Hs 1948 Evangelistar (Gero-Codex). - ULB Darmstadt Digitale Sammlungen (digiteeritud käsikiri raamatukogu kodulehel)] * [https://www.facsimiles.com/facsimiles/gero-codex Gero Codex. - Ziereis Facsimiles] * [http://bibliodyssey.blogspot.com/2007/03/gero-codex.html Gero Codex. - Bibliodyssey (blog)] [[Kategooria:10. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangelistaarid]] [[Kategooria:Ottode kunst]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] hr1kckdbt9jhk05vjon89m968raazoy 0 641234 7122159 6520094 2026-03-31T20:54:02Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122159 wikitext text/x-wiki [[File:Utrecht104.jpg|thumb|Psalm 81 algus]] [[File:Utrecht124 (cropped).jpg|thumb|Psalm 201 algus]] [[File:Utrecht 173.jpg|thumb|Lehekülg psaltrist]] '''Utrechti psalter''' on [[9. sajand]]ist pärinev [[Käsikiri|käsikirjaline]] [[Illuminatsioon|illumineeritud]] [[psalter]], mida peetakse üheks [[karolingide kunst]]i tähtteoseks. Asub [[Utrechti Ülikool]]i raamatukogus kohaviida MS Bibl. Rhenotraiectinae I Nr 32 all. Käsikiri kuulub alates 2015. aasta oktoobrist [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref name="UlkBQ">[https://www.uu.nl/en/special-collections/the-treasury/manuscripts/the-utrecht-psalter The Utrecht Psalter. - Special Collections]</ref> == Kirjeldus == Käsikiri koosneb 222 [[pärgament]]lehest mõõdus 33,0 × 25,6 cm<ref>[https://www.facsimiles.com/facsimiles/utrecht-psalter Utrecht Psalter. - Ziereis Facsimiles]</ref> ja sisaldab 150 [[psalm]]i [[Ladina keel|ladinakeelseid]] tekste, lisaks mõned [[tunnipalvus]]tel kasutatud ülistuslaulud ja ''[[canticum]]''{{'}}id, [[Te Deum]] ja [[Athanasiuse usutunnistus]]<ref name="UlkBQ" />. Käsikiri on illustreeritud 166 narratiivse [[Sulejoonistus|sulejoonistus]]tega. == Ajaloost == Psalter loodi arvatavasti 830. aasta paiku [[Põhja-Prantsusmaa]]l [[Reims]]i lähedal [[Hautvillers]]i [[Benediktlased|benediktlaste]] kloostris [[Reimsi peapiiskop]]i [[Ebbo]] tellimusel<ref>[https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/utrecht-psalter-facsimile Utrecht psalter. - facsimilefinder.com]</ref> ja seda loetakse tänapäeval raamatumaali [[Reimsi koolkond|Reimsi koolkonna]] üheks varasemaks teoseks. 16. ja 17. sajandil kuulus raamat mitmele Inglismaa aadlikule, ühega neist sattus see 1642. aastal mandrile. Hiljem kuulus käsikiri [[Utrecht]]i patriitsile Willem de Ridderile ja too kinkis selle 1716. aastal Utrechti ülikooli raamatukogule<ref name="RQO5m">{{Netiviide |url=https://www.bl.uk/collection-items/utrecht-psalter |pealkiri=Utrecht Psalter. - British Library |vaadatud=2022-12-03 |arhiivimisaeg=2022-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203185108/https://www.bl.uk/collection-items/utrecht-psalter |url-olek=ei tööta}}</ref>. Käsikiri on mitmel korral välja antud [[faksiimile]]na (esimene 1875. aastal, teine kord 1984. aastal [[Graz]]is). == Stiil == Utrechti psaltri joonistused on uuenduslik lähenemine psalmide illustreerimisele. Varasemad psaltrid võisid olla kaunistatud stseenidega kuningas [[Taavet]]i elust, tavaliselt mõnel leheküljel või [[initsiaal]]ide sisse kujundatuna. Kuid Utrechti psaltri sulejoonistused illustreerivad psalmiteksti iga fraasi. Arvatakse, et 166 illustratsiooni kallal on töötanud kuus kunstnikku. Ometi on nende stiil võrdlemisi sarnases võtmes, kirjeldatav dünaamilise, närviise ja ekspressiivsena, isegi võrreldavana [[Hieronymus Bosch]]i loominguga.<ref name="UlkBQ" /> See illustratsioonistiil avaldas märkimisväärset mõju anglosaksi kunstile. 11. sajandil asus Utrechti psalter [[Canterbury]]s (käsikiri oli Inglismaal umbes 1000–1640), kus sellest tehti [[Harley psalter|Harley psaltrina]] tuntud [[koopia]]. Elav ja ekspressiivne joonistusstiil, "Utrechti stiil", mõjutas mitut 11. sajandi Inglismaal loodud käsikirja nagu [[Tiberiuse psalter]], [[Arenbergi evangeliaar]] ja [[Eadui psalter]]<ref name="RQO5m" />. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://psalter.library.uu.nl/ The annotataed Utrecht psalter. - Universiteit Utrecht (digitaliseeritud käsikiri)] * [https://www.uu.nl/en/special-collections/the-treasury/manuscripts/the-utrecht-psalter The Utrecht Psalter. - Special Collections] * [https://smarthistory.org/utrecht-psalter/ Video: The Utrecht Psalter and its influence. K. Doyle, B. Harris. - SmartHistory] [[Kategooria:9. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud psaltrid]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] qlongm14nidvapsjz2wrsh8uwlbhjky 0 641864 7122166 6713761 2026-03-31T20:55:42Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122166 wikitext text/x-wiki [[File:Codex Beratinus 2 p 167.jpg|thumb|Käsikirja lk 167]] [[File:Codex Beratinus 2 p. 115.jpg|thumb|Käsikirja lk 115]] '''Minuskelkäsikiri 1143''' ehk '''ε 1035''', ka '''Beratinus 2''' ([[albaania keel]]es ''Kodiku i Beratit nr. 2'') või '''Codex Aureus Anthimi''' ('Anthimose [[codex aureus|kuldkäsikiri]]') on [[Purpurpärgament|purpurpärgamendile]] [[kreeka minuskel|kreeka minusklis]] kuldtindiga kirjutatud [[Uus testament|Uue testamendi]] [[käsikiri]], mis on [[Paleograafia|paleograafiliselt]] [[Dateerimine|dateeritud]] [[9. sajand]]isse<ref name="s-kokoli-i">[https://www.idpublications.org/wp-content/uploads/2016/02/Full-Paper-THE-BYZANTINE-CODICES-BERATINUS-1-BERATINUS-2-TWO-CULTURAL-TREASURES-FROM-THE-CITY-Part-1.pdf S. Kokoli, I. Klosi.The Byzantine Codices: Beratinus-1 & Beratinus-2, Two Cultural Treasures from the City of Berat. - European Journal of Research and Reflection in Arts and Humanities Vol. 4 No. 1, 2016]</ref>. See on üks seitsmest teadaolevast kreekakeelsest purpurkäsikirjast ja üks kahest teadaolevast purpurpärgamendil minuskelkäsikirjast (teine on minuskelkäsikiri 565 ehk Theodora käsikiri). Käsikiri asub [[Tirana]]s riigiarhiivis<ref name="s-kokoli-i" /> ja on alates 2005. aastast kantud [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]<ref>[https://en.unesco.org/memoryoftheworld/registry/374 Codex Purpureus Beratinus. - en.unesco.org]</ref>. == Kirjeldus == Käsikiri sisaldab nelja [[evangeelium]]i täisteksti 420 leheküljel mõõdus 24 x 19 cm. Tekst on ühes veerus, 17 rida ühel lehel, kirjutatud [[kuldtint|kuldtindiga]] varajases kreeka minusklis, kuid mõned osad käsikirjast on [[Pooluntsiaal|pooluntsiaal]]is ja pealkirjad on [[untsiaal]]kirjas. Tekst on jaotatud peatükkideks (κεφαλαια), mille numbrid on märgitud servale. Iga evangeeliumi teksti ees on peatükkide sisukord. Vähesed [[miniatuur]]id käsikirja teksti sees on lihtsad, enamasti geomeetrilised kujundid. Käsikirja ümbritsevad metallkaaned. == Ajaloost == Käsikiri leiti [[Berat]]i kirikust ja see sai avalikkusele tuntuks Berati piiskopi 1868. aastal Korful avaldatud tekstis "Description abrégée et historique de la sainte métropole de Belgrade, aujourd’hui Berat". Käsikirja uuris ja oma vaatlused publitseeris Prantsusmaa preester ja [[kirikuloolane]] Pierre Batiffol.<ref name="s-kokoli-i" /> Alates 1971. aastast asub käsikiri [[Albaania]] riigiarhiivis [[Tirana]]s. == Vaata ka == * [[Codex Beratinus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://manuscripts.csntm.org/manuscript/View/GA_1143 GA 1143. - The Center of the Study of New Testament Manuscripts (pildid osast käsikirjast)] * [https://www.idpublications.org/wp-content/uploads/2016/02/Full-Paper-THE-BYZANTINE-CODICES-BERATINUS-1-BERATINUS-2-TWO-CULTURAL-TREASURES-FROM-THE-CITY-Part-1.pdf S. Kokoli, I. Klosi.The Byzantine Codices: Beratinus-1 & Beratinus-2, Two Cultural Treasures from the City of Berat. - European Journal of Research and Reflection in Arts and Humanities Vol. 4 No. 1, 2016] * [https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k96302s.r=batiffol.langEN Pierre Batiffol. Les manuscrits grecs de Berat d'Albanie et le Codex Purpureus. Paris 1886. - gallica.fr (P. Battifoli publikatsioon, prantsuse keeles)] [[Kategooria:9. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Purpurkäsikirjad]] [[Kategooria:Bütsantsi kunst]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] 0002v5siz9mz6cdmo4vvqhrts8c1zqo 0 650320 7122075 7117338 2026-03-31T19:13:49Z Juhan242 213253 7122075 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Artemis 2 | nimeloend = Exploration Mission 2 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Artemis II Orion Solar Array Wings Installed (jsc2025e016293).jpg | pildiallkiri = Artemis II missioonil kasutatavad Orioni kosmoselaev ja [[Euroopa teenindusmoodul]] märtsis 2025 | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = <!--vaid pärast 1963. a startinud kosmoseaparaadi puhul (sama, mis NSSDC ID; nt 1998-067A)--> | SATCAT = <!--satelliidikataloogi number ilma algusosa nullideta (nt 25544)--> | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva (planeeritud) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = [[Orion (kosmoselaev)|Orion]] CM-003 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 4 | meeskonnaliikmed = [[Gregory Wiseman]]<br/>[[Victor Glover]]<br/>[[Christina Koch]]<br/>[[Jeremy Hansen]] | kutsung = <!--kosmoseaparaadi kutsung--> | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = <!--missioonil tehtud kosmosejalutuskäikude arv--> | kosmosejalutuskäikude_kestus = <!--kosmosejalutuskäikude koguaeg--> | meeskonna_foto = Artemis 2 Crew Portrait.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Koch, Glover, Wiseman (istub), Hansen | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = märts 2026 (plaanitud)<!--{{Algusaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}}--> | kanderakett = [[Space Launch System]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39]]B | starditeenuse_osutaja = [[NASA]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Artemise programm]] | eelnev_missioon = [[Artemis 1]] | järgnev_missioon = [[Artemis 3]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Artemis II patch.svg | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Artemis 2''' (ametlikult '''Artemis II''') on [[NASA]] [[Artemise programm]]i teine missioon, mis algab 1. aprillil 2026. See on [[Space Launch System]]'i (SLS) teine lend ning [[Orion (kosmoselaev)|Orioni kosmoselaeva]] ja Artemise programmi esimene mehitatud missioon. See on ühtlasi esimene mehitatud lend väljapoole [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedast orbiiti]] ning esimene mehitatud lend ümber [[Kuu]] pärast 1972. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]]. NASA nimetas missiooni meeskonna [[2023]]. aasta aprillis.<ref name="Crew" /> 2025. aasta septembris teatas NASA, et plaanib missiooni starti veebruaris 2026.<ref name="Ars" /> Start on kavandatud 1. aprilliks 2026. Kümnepäevase missiooni käigus lendavad NASA astronaudid [[Reid Wiseman]], [[Victor Glover]] ja [[Christina Koch]] ning [[Kanada Kosmoseagentuur]]i astronaut [[Jeremy Hansen]] ümber Kuu ja tagasi Maale. Plaani kohaselt möödub Artemis II Kuust ligikaudu 7400 kilomeetri kauguselt ning suundub seejärel tagasi [[Maa]]le.<ref name="Explained" /><ref name=":0" /> Gloverist saab esimene tumedanahaline inimene, Kochist esimene naine ning Hansenist esimene mitteameeriklane, kes lahkub madalalt Maa orbiidilt ja tiirleb ümber Kuu.<ref name="Meet" /> Missioon viib meeskonna Maast kaugemale kui ükski varasem inimkonna kosmoselend ning Maa atmosfääri sisenemisel saavutatakse rekordiline kiirus ligikaudu 40 000 km/h. 2026. aasta 17. jaanuaril tarniti 98 meetri kõrgune kuurakett 1,6 km/h liikuva roomikmasinaga stardiplatvormile. Liigutamist alustati varahommikul ja lõpetati videvikus. Järgmiseks katsetati raketi kütust.<ref name=":0" /> ==Meeskond== {| class="wikitable" |+ Artemis 2 meeskond |- ! Amet !!style="width:20em" | Nimi |- | Komandör ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>Teine kosmoselend |- | Piloot ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br>Teine kosmoselend |- | 1. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>Teine kosmoselend |- | 2. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jeremy Hansen]]<br>[[Kanada Kosmoseagentuur|CSA]]<br>Esimene kosmoselend |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ars">{{netiviide |pealkiri=NASA targeting early February for Artemis II mission to the Moon |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/space/2025/09/nasa-targeting-early-february-for-artemis-ii-mission-to-the-moon/ |vaadatud=2026-01-03}}</ref> <ref name="Explained">{{netiviide |pealkiri=NASA's Artemis 2 mission: Taking humans around the moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/artemis-2-humans-moon-orbit |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Meet">{{netiviide |pealkiri=Going the farthest |väljaanne=NBC News |url=https://www.nbcnews.com/science/space/nasa-moon-astronauts-artemis-ii-mission-rcna255621 |vaadatud=2026-02-02}}</ref> <ref name=":0">{{Viide |pealkiri=NASA’s Artemis II Rollout and Mission Overview News Conference (Jan. 16, 2026) |url=https://www.youtube.com/watch?v=Pn9lZtMXFxQ |keel=en |vaadatud=2026-01-27}}</ref> }} [[Kategooria:Artemise programmi missioonid]] [[Kategooria:2026]] 0f6r0h4p7b5ycdbdockxpml3ubeh8an 7122077 7122075 2026-03-31T19:14:59Z Juhan242 213253 7122077 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Artemis 2 | nimeloend = Exploration Mission 2 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Artemis II Orion Solar Array Wings Installed (jsc2025e016293).jpg | pildiallkiri = Artemis II missioonil kasutatavad Orioni kosmoselaev ja [[Euroopa teenindusmoodul]] märtsis 2025 | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = <!--vaid pärast 1963. a startinud kosmoseaparaadi puhul (sama, mis NSSDC ID; nt 1998-067A)--> | SATCAT = <!--satelliidikataloogi number ilma algusosa nullideta (nt 25544)--> | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva (planeeritud) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = [[Orion (kosmoselaev)|Orion]] CM-003 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 4 | meeskonnaliikmed = [[Gregory Wiseman]]<br/>[[Victor Glover]]<br/>[[Christina Koch]]<br/>[[Jeremy Hansen]] | kutsung = <!--kosmoseaparaadi kutsung--> | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = <!--missioonil tehtud kosmosejalutuskäikude arv--> | kosmosejalutuskäikude_kestus = <!--kosmosejalutuskäikude koguaeg--> | meeskonna_foto = Artemis 2 Crew Portrait.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Koch, Glover, Wiseman (istub), Hansen | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = 1. aprill 2026 (plaanitud)<!--{{Algusaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}}--> | kanderakett = [[Space Launch System]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39]]B | starditeenuse_osutaja = [[NASA]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Artemise programm]] | eelnev_missioon = [[Artemis 1]] | järgnev_missioon = [[Artemis 3]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Artemis II patch.svg | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Artemis 2''' (ametlikult '''Artemis II''') on [[NASA]] [[Artemise programm]]i teine missioon, mis algab 1. aprillil 2026. See on [[Space Launch System]]'i (SLS) teine lend ning [[Orion (kosmoselaev)|Orioni kosmoselaeva]] ja Artemise programmi esimene mehitatud missioon. See on ühtlasi esimene mehitatud lend väljapoole [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedast orbiiti]] ning esimene mehitatud lend ümber [[Kuu]] pärast 1972. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]]. NASA nimetas missiooni meeskonna [[2023]]. aasta aprillis.<ref name="Crew" /> 2025. aasta septembris teatas NASA, et plaanib missiooni starti veebruaris 2026.<ref name="Ars" /> Start on kavandatud 1. aprilliks 2026. Kümnepäevase missiooni käigus lendavad NASA astronaudid [[Reid Wiseman]], [[Victor Glover]] ja [[Christina Koch]] ning [[Kanada Kosmoseagentuur]]i astronaut [[Jeremy Hansen]] ümber Kuu ja tagasi Maale. Plaani kohaselt möödub Artemis II Kuust ligikaudu 7400 kilomeetri kauguselt ning suundub seejärel tagasi [[Maa]]le.<ref name="Explained" /><ref name=":0" /> Gloverist saab esimene tumedanahaline inimene, Kochist esimene naine ning Hansenist esimene mitteameeriklane, kes lahkub madalalt Maa orbiidilt ja tiirleb ümber Kuu.<ref name="Meet" /> Missioon viib meeskonna Maast kaugemale kui ükski varasem inimkonna kosmoselend ning Maa atmosfääri sisenemisel saavutatakse rekordiline kiirus ligikaudu 40 000 km/h. 2026. aasta 17. jaanuaril tarniti 98 meetri kõrgune kuurakett 1,6 km/h liikuva roomikmasinaga stardiplatvormile. Liigutamist alustati varahommikul ja lõpetati videvikus. Järgmiseks katsetati raketi kütust.<ref name=":0" /> ==Meeskond== {| class="wikitable" |+ Artemis 2 meeskond |- ! Amet !!style="width:20em" | Nimi |- | Komandör ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>Teine kosmoselend |- | Piloot ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br>Teine kosmoselend |- | 1. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>Teine kosmoselend |- | 2. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jeremy Hansen]]<br>[[Kanada Kosmoseagentuur|CSA]]<br>Esimene kosmoselend |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ars">{{netiviide |pealkiri=NASA targeting early February for Artemis II mission to the Moon |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/space/2025/09/nasa-targeting-early-february-for-artemis-ii-mission-to-the-moon/ |vaadatud=2026-01-03}}</ref> <ref name="Explained">{{netiviide |pealkiri=NASA's Artemis 2 mission: Taking humans around the moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/artemis-2-humans-moon-orbit |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Meet">{{netiviide |pealkiri=Going the farthest |väljaanne=NBC News |url=https://www.nbcnews.com/science/space/nasa-moon-astronauts-artemis-ii-mission-rcna255621 |vaadatud=2026-02-02}}</ref> <ref name=":0">{{Viide |pealkiri=NASA’s Artemis II Rollout and Mission Overview News Conference (Jan. 16, 2026) |url=https://www.youtube.com/watch?v=Pn9lZtMXFxQ |keel=en |vaadatud=2026-01-27}}</ref> }} [[Kategooria:Artemise programmi missioonid]] [[Kategooria:2026]] de7t7fqa0shr0ga266b7ovzfryd9c8z 7122078 7122077 2026-03-31T19:15:46Z Juhan242 213253 7122078 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Artemis 2 | nimeloend = Exploration Mission 2 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Artemis II Orion Solar Array Wings Installed (jsc2025e016293).jpg | pildiallkiri = Artemis II missioonil kasutatavad Orioni kosmoselaev ja [[Euroopa teenindusmoodul]] märtsis 2025 | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = <!--vaid pärast 1963. a startinud kosmoseaparaadi puhul (sama, mis NSSDC ID; nt 1998-067A)--> | SATCAT = <!--satelliidikataloogi number ilma algusosa nullideta (nt 25544)--> | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva (planeeritud) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = [[Orion (kosmoselaev)|Orion]] CM-003 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 4 | meeskonnaliikmed = [[Gregory Wiseman]]<br/>[[Victor Glover]]<br/>[[Christina Koch]]<br/>[[Jeremy Hansen]] | kutsung = <!--kosmoseaparaadi kutsung--> | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = <!--missioonil tehtud kosmosejalutuskäikude arv--> | kosmosejalutuskäikude_kestus = <!--kosmosejalutuskäikude koguaeg--> | meeskonna_foto = Artemis 2 Crew Portrait.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Koch, Glover, Wiseman (istub), Hansen | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = 1. aprill 2026 (plaanitud)<!--{{Algusaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}}--> | kanderakett = [[Space Launch System]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39]]B | starditeenuse_osutaja = [[NASA]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Artemise programm]] | eelnev_missioon = [[Artemis 1]] | järgnev_missioon = [[Artemis 3]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Artemis II patch.svg | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Artemis 2''' (ametlikult '''Artemis II''') on [[NASA]] [[Artemise programm]]i teine missioon, mis algab 1. aprillil 2026. See on [[Space Launch System]]'i (SLS) teine lend ning [[Orion (kosmoselaev)|Orioni kosmoselaeva]] ja Artemise programmi esimene mehitatud missioon. See on ühtlasi esimene mehitatud lend väljapoole [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedast orbiiti]] ning esimene mehitatud lend ümber [[Kuu]] pärast 1972. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]]. NASA nimetas missiooni meeskonna [[2023]]. aasta aprillis.<ref name="Crew" /> 2025. aasta septembris teatas NASA, et plaanib missiooni starti veebruaris 2026.<ref name="Ars" /> Start on kavandatud [[1. aprill]]iks [[2026]]. Kümnepäevase missiooni käigus lendavad NASA astronaudid [[Reid Wiseman]], [[Victor Glover]] ja [[Christina Koch]] ning [[Kanada Kosmoseagentuur]]i astronaut [[Jeremy Hansen]] ümber Kuu ja tagasi Maale. Plaani kohaselt möödub Artemis II Kuust ligikaudu 7400 kilomeetri kauguselt ning suundub seejärel tagasi [[Maa]]le.<ref name="Explained" /><ref name=":0" /> Gloverist saab esimene tumedanahaline inimene, Kochist esimene naine ning Hansenist esimene mitteameeriklane, kes lahkub madalalt Maa orbiidilt ja tiirleb ümber Kuu.<ref name="Meet" /> Missioon viib meeskonna Maast kaugemale kui ükski varasem inimkonna kosmoselend ning Maa atmosfääri sisenemisel saavutatakse rekordiline kiirus ligikaudu 40 000 km/h. 2026. aasta 17. jaanuaril tarniti 98 meetri kõrgune kuurakett 1,6 km/h liikuva roomikmasinaga stardiplatvormile. Liigutamist alustati varahommikul ja lõpetati videvikus. Järgmiseks katsetati raketi kütust.<ref name=":0" /> ==Meeskond== {| class="wikitable" |+ Artemis 2 meeskond |- ! Amet !!style="width:20em" | Nimi |- | Komandör ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>Teine kosmoselend |- | Piloot ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br>Teine kosmoselend |- | 1. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>Teine kosmoselend |- | 2. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jeremy Hansen]]<br>[[Kanada Kosmoseagentuur|CSA]]<br>Esimene kosmoselend |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ars">{{netiviide |pealkiri=NASA targeting early February for Artemis II mission to the Moon |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/space/2025/09/nasa-targeting-early-february-for-artemis-ii-mission-to-the-moon/ |vaadatud=2026-01-03}}</ref> <ref name="Explained">{{netiviide |pealkiri=NASA's Artemis 2 mission: Taking humans around the moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/artemis-2-humans-moon-orbit |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Meet">{{netiviide |pealkiri=Going the farthest |väljaanne=NBC News |url=https://www.nbcnews.com/science/space/nasa-moon-astronauts-artemis-ii-mission-rcna255621 |vaadatud=2026-02-02}}</ref> <ref name=":0">{{Viide |pealkiri=NASA’s Artemis II Rollout and Mission Overview News Conference (Jan. 16, 2026) |url=https://www.youtube.com/watch?v=Pn9lZtMXFxQ |keel=en |vaadatud=2026-01-27}}</ref> }} [[Kategooria:Artemise programmi missioonid]] [[Kategooria:2026]] 77kzcnr89xozrd0b7a64ldqol9mnm9a 0 650336 7122259 7084838 2026-04-01T07:58:15Z Estopedist1 278 kustutada 7122259 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata või puuduvad tõsiseltvõetavad allikad. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Lidl Eesti karikavõistlused kalsiteenikas 2025.jpg|pisi]] '''Erik Naissaar''' (sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1999]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti sporditegelane. Ta arendab Pärnumaa spordielu ja Eestimaa [[Kalisteenika|kalisteenikasporti]]. Ta on spordiklubi Striidikool asutaja, [[Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liit|Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu]] asutaja ning president (2022-2026) ning spordifestivali Kevad Battles peakorraldaja (2016-2025). Erik Naissaar on [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] juhatuse liige aastast 2024. Erik on 2015. aastast arendanud Eestis kalisteenikasporti, suunates noori välijõusaalidesse ja korraldades koolides töötubasid, rajades välijõusaale ning korraldades rahvusvahelisi tänavaspordiüritusi jõudes ka alaliidu loomiseni. Eestis on kokku rajatud ligikaudu 500 välijõusaali. {{JÄRJESTA:Naissaar, Erik}} [[Kategooria:Eesti sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 95v3hz3oepws7v5t93h2xhab6svbkkk 0 650434 7121807 6957097 2026-03-31T12:20:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121807 wikitext text/x-wiki [[Fail:Beth Chatto.jpg|pisi|Beth Chatto 2005. aastal]] '''Bessie Diana Chatto''' (sünninimi '''Bessie Diana Little'''; [[27. juuni]] [[1923]] [[Essex]], Suurbritannia – [[13. mai]] [[2018]] Essex) oli inglise aednik, õppejõud ja [[Aiakujundus|aiakujundaja]]. Beth Chatto on tuntud mitmete aiakujunduste ja aiakujundusraamatute järgi, teda on nimetatud ka aiakujunduse ''grand old lady''<nowiki/>'ks. Inspiratsiooni sai ta peamiselt [[Jaapani aed|Jaapani kuivaedadest]]. == Elulugu == Beth Little alustas õpinguid [[Essex|Essexi krahvkonnas]] [[:en:Colchester|Colchesteri]] tütarlaste keskkoolis. Aastatel 1940–1943 õppis ta Bishop's Stortfordi Hockerilli kolledžis õpetajaks. 1940. aastal tutvus ta puuviljakasvataja Andrew Chattoga. Paar abiellus 1943. aastal ja asus elama [[Colchester]]is asuvasse [[Braiswick]]i külla. Mõni aasta hiljem sündisid tütred Diana (1946) ja Mary (1948). Alates 1950. aastatest töötas Beth õppejõuna{{lisa viide}} ning osales ka Lilleklubi liikumises, mis keskendus lilleseadete loomisele{{lisa viide}}. 1978. aastal ilmus Beth Chatto esimene raamat "The Dry Garden". Huvi taimede vastu viis Chattod kokku kunstniku ja taimeteadlase [[:en:Cedric_Morris|Cedric Morrisega]], kellest inspireerituna asutasid Beth Chatto ja ta sõber [[:en:Pamela_Underwood|Pamela Underwood]] lilleseadeklubi. 1950. aastate lõpus avas Chatto veel mitu aiandusklubi{{lisa viide}} ja pidas aiandusteemalisi loenguid. 1960. aastal rajasid Chattod ettevõtte Chatto Gardens. 1967. aastal asutas Beth koos abikaasaga [[puukool]]i, mille põhirõhk oli eksootiliste taimede kasvatamisel. Beth Chatto elutööks peetakse talle ainuomase aiakujundusstiili väljatöötamist, mida ta alustas koos abikaasaga koduaias. Tema stiil oli eriline ja pälvis tähelepanu, kuna ta muutis mahajäetud aiamaa/tühermaa kasutuskõlblikuks, kasutades põhimõtet "õige taim õiges kohas”. == Raamatud == * The Damp Garden. 1982. The Pimpernel Press Ltd.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Chatto |eesnimi=Beth |pealkiri=The Damp Garden |kirjastus=The Pimpernel Press Ltd |aasta=1982 |isbn=0460045512}}</ref> * The Green Tapestry. 1986. Simon and Schuster.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Chatto |eesnimi=Beth |pealkiri=The Green Tapestry |kirjastus=Simon and Schuster |aasta=1989 |isbn=0671670360}}</ref> * Beth Chatto's Shade Garden. 2017. The Pimpernel Press Ltd.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Chatto |eesnimi=Beth |pealkiri=Beth Chatto's Shade Garden |kirjastus=The Pimpernel Press Ltd |aasta=2017 |isbn=9781910258224}}</ref> == Tunnustus == * 1987 – Victoria aumedal, Essexi ülikooli aukraad<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Flindall |eesnimi=David |kuupäev=2018-05-14 |pealkiri=Beth Chatto OBE VMH 1923 - 2018 |url=https://gardenmuseum.org.uk/beth-chatto-obe-vmh-1923-2018/ |vaadatud=2024-03-18 |väljaanne=Garden Museum |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2024-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240714015358/https://gardenmuseum.org.uk/beth-chatto-obe-vmh-1923-2018/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 1998 – Aiakirjanike gildi saavutuse auhind<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Chatto, Beth}} [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2018]] kik9bibmzwd25dntyvbivldf9t2fmcc 0 655249 7122225 6963464 2026-04-01T06:36:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122225 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} {{Filmilavastaja info|nimi=Craig Mazin|eluaastad=1971-|riik=Ameerika Ühendriigid|imdb=https://www.imdb.com/name/nm0563301/}} '''Craig Mazin''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1971]] [[New York|New Yorgis]] [[Brooklyn]]i linnaosas) on Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist. Tema tuntumad telesarjad on “Chernobyl” ja [[Viimased meie hulgast|“The Last Of Us”]] ning filmid “The Hangover Part II”, “The Hangover Part III”. <ref name="imdb">[https://www.imdb.com/name/nm0563301/ "Craig Mazin"] Külastatud 23. mai 2023 </ref> ==Lapsepõlv ja haridus== Craig Mazini lapsepõlv möödus [[Staten Island]]i saarel, tema vanemad on juudi rahvusest õpetajad Elaine ja Leonardiga. <ref name="gits" /> <ref name="ffrf" /> Ta on õppinud Freeholdi gümnaasiumis Brooklynis ja [[Princetoni Ülikool]]is [[Neuropsühholoogia|neuropsühholoogiat]], ülikooli lõpetas aastal 1992. <ref name="ffrf">Dunn, Bill [https://ffrf.org/ftod-cr/item/42069-craig-mazin "Craig Mazin"] Külastatud 23. mai 2023.</ref> ==Karjäär== Craig Mazin leidis oma huvi meedia loomise vastu, töötades üliõpilasena ühes raadiojaamas. Pärast ülikooli lõpetamist sõitis Craig Mazin [[Los Angeles|Los Angelesse]], kus ta töötas reklaamiagentuuris seni kuni temast sai reklaamide koostaja. See töö võimaldas tal saada tööd [[Walt Disney Company|Disney’s]], kus ta hiljem pakkus välja idee filmi jaoks koos oma kaaskirjaniku [[Greg Erb|Greg Erbiga]], millest sai film “Rocketman”. Koos Greg Erbiga tegi ta veel filmi “The Specials”, kus Craig Mazin oli ka režissöör. <ref name="gits">Myers, Scott [https://gointothestory.blcklst.com/go-into-the-story-interview-craig-mazin-abbcfb7c9d58 "Go Into The Story Interview: Craig Mazin"] kuupäev 29. juuni 2018 Külastatud 23. mai 2023 </ref> Stsenaristina proovis Craig Mazin algul kätt komöödiažanris, kuid see ei avaldanud filmistuudiotele muljet. Siis hakkas ta uurima [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli katastroofi]] temaatikat ning läks selle ideega [[HBO|HBO-le]], mis neile meeldis. Nii sündis telesari “Chernobyl”, mis osutus päris menukaks. Hiljem on ta koostöös mängu [[The Last of Us|“The Last Of Us”]] looja [[Neil Druckmann|Neil Druckmanniga]] teinud telesarja [[The Last of Us (telesari)|“The Last Of Us”]].<ref name="nyt">Koblin, John [https://www.nytimes.com/2023/03/07/arts/television/the-last-of-us-craig-mazin.html " ‘The Last of Us’ Continues Craig Mazin’s Hollywood Ascent"] kuupäev 7. märts 2023 Külastatud 23. mai 2023 </ref> ==Filmid== {| class="wikitable" |+ Filmide loend <ref name="imdb /> ! Pealkiri ! Roll |- | The Huntsman: Winter's War | Stsenarist |- | The Hangover Part II | Stsenarist |- | The Hangover Part III | Stsenarist |- | Identity Thief | Stsenarist |- | Superhero Movie | Režissöör, stsenarist, produtsent |- | Scary Movie 4 | Stsenarist, produtsent |- | Scary Movie 3 | Stsenarist |- | Rocketman | Stsenarist |- | Senseless | Stsenarist |- | School for Scoundrels | Produtsent |- | The Specials | Produtsent, režissöör |} ==Telesarjad== Craig Mazin on kirjutanud stsenaariumi telesarjadele [[The Last of Us (telesari)|“The Last Of Us”]], “Chernobyl”, “Mythic Quest: Raven’s Banquet”, millest kahe juures (“The Last Of Us”, “Chernobyl”) on ta olnud ka režissöör ja produtsent. <ref name="imdb /> ==Näitlemine== Craig Mazin on teinud enda stsenaariumiga saadetes ja sarjades üksikuid näitlejarolle, näiteks saates “Mythic Quest: Raven’s Banquet” oli ta Lou ja Sol Green ning filmides “Superhero Movie” ja “Scary Movie 4” kõrvaltegelane. <ref name="imdb" /> == Isiklikku== Craig Mazin on abielus [[Melissa Frey Mazin]]iga, kellega ta tutvus õpingute ajal [[Princetoni Ülikool]]is. <ref name="ign">Plume, Kenneth [https://www.ign.com/articles/2000/09/12/interview-with-screenwriter-director-craig-mazin-part-1-of-4 "Interview with Screenwriter / Director Craig Mazin (Part 1 of 4)"] kuupäev 20. mai 2012 Külastatud 23. mai 2023 </ref> Neil on kaks last, Jack ja Jessica.<ref name="ffrf" /> ==Auhinnad== Craig Mazin on võitnud kaks [[Emmy]] auhinda “Outstanding writing for a limited series, movie or dramatic special - 2019” ja “Outstanding limited series - 2019” <ref name="emmys">[https://www.emmys.com/bios/craig-mazin "Craig Mazin"] Külastatud 23. mai 2023 </ref> ning auhinna “2020 Writers Guild Award for Original Long Form”. <ref name="wga">[https://web.archive.org/web/20230121062706/https://awards.wga.org/awards/nominees-winners/2022-2013 "Writers Guild Awards Winners & Nominees: 2022-2013"] Külastatud 23. mai 2023</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mazin, Craig}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teleprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Princetoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] p56g8h5bndg1tutr776auhybc2zxu5v 0 656411 7122059 6423267 2026-03-31T18:42:20Z Adeliine 6693 7122059 wikitext text/x-wiki '''Kiss''' on ungari [[perekonnanimi]]. ==Nime kandjaid== *[[August Kiss]], saksa skulptor *[[Balázs Kiss (vasaraheitja)|Balázs Kiss]], ungari vasaraheitja *[[Balázs Kiss (maadleja)|Balázs Kiss]], ungari Kreeka-Rooma maadleja *[[Béla Kiss]], ungari sarimõrvar *[[Filip Kiss]], Slovakkia jalgpallur *[[Károly Kiss]], Ungari kommunistlik riigitegelane [[Kategooria:Ungari perekonnanimed]] meurfwmkwt1q2jh1q1m4g0l53hyq394 0 656412 7121991 7070308 2026-03-31T17:16:09Z Adeliine 6693 7121991 wikitext text/x-wiki '''Molnár''' on ungari [[perekonnanimi]]. See tähendab tõlkes [[mölder|möldrit]]. ==Nime kandjaid== *[[Albert Szenczi Molnár]], ungari pastor, lingvist, filosoof, luuletaja ja tõlkija *[[Farkas Molnár]], ungari arhitekt, maalikunstnik ja esseist *[[Ferenc Molnár]], ungari kirjanik, dramaturg ja ajakirjanik *[[Tamás Molnár]], Ungari veepallur *[[Tibor Molnár]], ungari filminäitleja *[[Vera Molnár]], ungari kunstnik [[Kategooria:Ungari perekonnanimed]] 6cro8hjiy5o974fqd9bwdokqqzjpbqe 0 657006 7121915 6789965 2026-03-31T14:54:04Z Metsavend 738 7121915 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ööbussiliin 92''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Väike-Õismäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.2023/. Aastal 1995-1999 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]]. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Väike-Õismäe=== * '''Balti jaam''', 5. peatus * Linnahall * Mere puiestee * Viru * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Hipodroom * Pirni * Humala * Mustjõe * Looga * Zoo * Haabersti * Päevalille * Sinilille * Karikakra * Nurmenuku * Kullerkupu * '''Rukkilille''' {{col-break}} ===Väike-Õismäe > Balti jaam=== * '''Rukkilille''' * Meelespea * Sinilille * Haabersti * Zoo * Looga * Mustjõe * Humala * Pirni * Hipodroom * Mooni * Taksopark * Koidu * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam (Toompuiestee) * '''Balti jaam (Rannamäe tee)''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/92/a-b/ 92. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/92/b-a/ 92. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ewbppsp61nv8dx4vwf06pjfzredi2ol 0 659835 7122422 6463832 2026-04-01T11:27:08Z Adeliine 6693 Adeliine teisaldas lehekülje [[Nikola]] pealkirja [[Nikola (intervall)]] alla ümbersuunamist maha jätmata 6463832 wikitext text/x-wiki '''Nikola''' (inglise keeles ''nicola'') on [[muusika]]s kahe [[heli]] [[intervall (muusika)|intervall]] [[sagedussuhe|sagedussuhtega]] 1575 / 1573 ehk 2,200 [[tsent]]i. [[Kategooria:Intervallid]] o15nzmr1j0h9s83jkbcdhc0v6ft5osk 0 661425 7122360 7051587 2026-04-01T09:56:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122360 wikitext text/x-wiki [[File:Darfur map.png|pisi|Darfur]] '''Darfuri genotsiid''' on Darfuri rahva süstemaatiline tapmine, mis leidis aset [[Darfur|Lääne-Sudaanis]] käimasoleva konflikti ajal. See on saanud tuntuks kui 21. sajandi esimene genotsiid. {{Sfn|Williams|2012}} Fur, Masalit ja Zaghawa etniliste rühmade vastu toime pandud genotsiidi tõttu on [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] (ICC) esitanud mitmele inimesele süüdistuse [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]], vägistamises ja [[Piinamine|piinamises]]. Aastatel 2003–2005 tapeti hinnanguliselt 200 000 inimest. <ref>{{Cite web|url=https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/darfur|title=Darfur|website=encyclopedia.ushmm.org|access-date=2023-08-02|language=en}}</ref> [[2023. aasta Sudaani konflikt]]i kõrvalmõjuna lahvatas taas etniline vägivald masaliitide vastu, mistõttu paljud kannatanutest põgenesid [[Tšaad]]i. <ref name="revival">{{Cite web|url=https://www.reuters.com/world/africa/ethnically-targeted-violence-worsens-sudans-darfur-rights-monitors-2023-07-11/|title=Ethnically targeted violence worsens in Sudan's Darfur, rights monitors say|website=Reuters|date=11 July 2023}}</ref> == Konflikti alge == Kriis ja jätkuv konflikt Sudaani lääneosas Darfuri piirkonnas on arenenud mitmest eraldiseisvast sündmusest. Esimene oli kodusõda, mis leidis aset keskvalitsuste ja kahe Darfuri mässulise rühmituse vahel: Õigluse ja Võrdõiguslikkuse Liikumine ning Sudaani Vabastusliikumine/Armee. Mässulised rühmitused moodustati algselt 2003. aasta veebruaris Darfuri "poliitilise ja majandusliku marginaliseerimise tõttu Hartumi poolt". 2003. aasta aprillis, kui mässulised ründasid sõjaväelennuvälja ja röövisid õhuväe kindrali, alustas valitsus vasturünnakut, relvastades rühmitused mässu likvideerimiseks. Selle tulemuseks oli massiline vägivald Darfuri kodanike vastu. <ref name=":0">{{Harvnb|Straus|2005}}</ref> Teine tegur on kodusõda, mis toimus kristlaste, [[Animism|animistlikke]] mustade lõunamaalaste ja araablaste domineeritud valitsuse vahel alates Sudaani iseseisvumisest Ühendkuningriigist 1956. aastal. Umbes 11 aastat kestnud vägivalla tõttu paiknes ümber rohkem kui miljon inimest: nad põgenesid Sudaani muudesse piirkondadesse või üle piiri Tšaadi. Darfuri etniline konflikt on olnud püsiv ja tugevalt seotud rassismiga. <ref>[https://www.csmonitor.com/2004/0714/p09s02-coop.html Makau Mutua, "Racism at root of Sudan's Darfur crisis."] [[CSMonitor]], July 14, 2004,</ref> Darfuris elab kuus miljonit inimest ja mitukümmend hõimu. Darfur jaguneb kaheks: "need, kes väidavad olevat mustanahaliste "Aafrika" päritolu ja tegelevad peamiselt põllumajandusega, ja need, kes väidavad, et nad on "araabia" päritolu ja on enamasti karjakasvatajad". <ref name=":0" /> 2013. aastal oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i (ÜRO) hinnangul genotsiidi käigus tapetud kuni 300 000 inimest; Sudaani valitsus väitis vastuseks, et surmajuhtumite arv on "äärmiselt ülespuhutud". {{Sfn|Al Jazeera2013}} 2015. aastaks oli hukkunute arv hinnanguliselt 100 000–400 000. {{Sfn|Straus|2015}} Vägivald jätkus 2016. aastal, kui valitsus kasutas väidetavalt Darfuri kohalike elanike vastu keemiarelvi. See tõi kaasa miljonite inimeste ümberasumise. Konflikt mõjutab rohkem kui 3 miljoni elu. <ref>{{Cite web|url=http://worldwithoutgenocide.org/genocides-and-conflicts/darfur-genocide|title=Darfur Genocide « World Without Genocide -|access-date=2018-12-17|language=en-US}}</ref> [[Fail:Darfur_report_-_Page_4_Image_2.jpg|pisi|317x317px| Araabia janjaweedi relvarühmitused on mänginud konfliktis olulist rolli.]] BBC teavitas [[Etniline puhastus|etnilise puhastuse]] probleemist esimest korda 2003. aasta märtsis ja novembris. {{Sfn|Daly|2010|p=293}} 2004. aasta aprillis avaldas [[Human Rights Watch]] (HRW) 77-leheküljelise aruande "Darfur Destroyed: Ethnic Cleansing by Government and Militia Forces in Western Sudan", mille HRW koostas pärast 25 piirkonnas viibitud päeva. HRW Aafrika filiaali tegevdirektor Peter Takirambudde märkis: "Sudaani valitsuse süüs inimsusvastastes kuritegudes [[Darfur|Darfuris]] ei saa olla kahtlust." {{Sfn|Human Rights Watch b|2004}} === Vägistamine Darfuri genotsiidi ajal === Täheldati vägistamise kasutamist genotsiidi vahendina. Selle kuriteo on toime pannud Sudaani valitsusväed ja Janjaweedi {{Sfn|Straus|2005}} poolsõjaväelised rühmitused. {{Sfn|Hirsch|2012}} {{Sfn|Hashim|2009}} Janjaweedi tegevust on kirjeldatud kui [[Genotsiidne vägistamine|genotsiidset vägistamist]], mille ohvriks langesid mitte ainult naised, vaid ka lapsed. Samuti teatati imikute surnuks löömisest ning ohvrite seksuaalsest moonumine on tavaline. {{Sfn|Rothe|2009}} {{Sfn|Hagan|Rymond-Richmond|Parker|2005}} Kestva konflikti tõttu ei ole uurijatel ja aktivistidel olnud võimalik Darfuris rahvastikupõhiseid uuringuid läbi viia. Teatatud vägistamised on aga enamasti aset leidnud mitte-araabia külades ning need on toime pannud janjaweedid Sudaani sõjaväe abiga. Kuidas rünnakud aset leidsid: # Janjaweedi väed piirasid küla ümber ja ründasid seejärel tüdrukuid ja naisi, kes lahkusid külast küttepuid või vett koguma. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/B119C9EFB7DCAA2DC1256F5F004FBEA9-hu-sud-31oct.pdf|title=The Use of Rape as a Weapon of War in the Conflict in Darfur, Sudan|website=reliefweb.int|access-date=2018-12-17}}</ref> # Janjaweedi väed käisid kas majast majja, tappes poisse ja mehi tüdrukute ja naiste vägistamise ajal või kogusid kõik kokku, viies nad kesksesse asukohta, kus väed seejärel poisid ja mehed tapsid ning tüdrukud ja naised vägistasid. <ref name=":1" /> # Janjaweedi väed läksid lähedalasuvatesse küladesse või linnadesse, ümberasustatud isikute laagritesse või üle piiri Tšaadi naisi ja lapsi vägistama. <ref name=":1" /> Tara Gingerichi ja Jennifer Leaningi sõnul pandi vägistamised sageli toime teiste "sealhulgas ohvrite abikaasade, isade, emade ja laste silme all, keda sunniti pealt vaatama ja kellel ei lubatud sekkuda". <ref name=":1" /> Selle genotsiidse vägistamise ohvrid on laias vanusevahemikus, sealhulgas 70-aastased ja vanemad naised, alla 10-aastased tüdrukud ja nähtavalt rasedad naised. == Rahvusvaheline sekkumine == === ÜRO – Aafrika Liidu hübriidoperatsioon Darfuris (UNAMID) === [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] andis välja ÜRO ja Aafrika Liidu hübriidmissiooni (UNAMID), et taastada rahu [[Darfur|Darfuris]]. See asutati 31. juulil 2007 Julgeolekunõukogu otsusega nr 1769. <ref name=":2">{{Cite web|url=https://unamid.unmissions.org/about-unamid-0|title=About UNAMID|publisher=UNAMID|date=2015-05-28|access-date=2018-12-17|language=en|archive-date=2020-05-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20200517010540/https://unamid.unmissions.org/about-unamid-0|url-status=dead}}</ref> Missiooni peakorter asub Põhja-Darfuris [[Al-Fāshir|Al-Fāshiris]]. Selle sektori peakorterid asuvad El Geneinas (Lääne-Darfur), [[Nyala|Nyalas]] (Lõuna-Darfur), Zalingeis (Kesk-Darfur) ja El Daeinis (Ida-Darfur). <ref name=":2" /> Missioonil oli 31. juulil 2007 25 987 rahuvalvajat. Operatsioonis osales 19 555 sõjaväelast, 360 sõjaväevaatlejat ja sideohvitseri, 3772 politseinõunikku ja 2660 politseinikku (FPU). <ref name=":2" /> == ICC menetlused == Algselt keeldus ICC lisamast Bashiri süüdistusele genotsiidisüüdistust; pärast edasikaebamist see otsus siiski tühistati. {{Sfn|BBC|2010}} 14. juulil 2009 esitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus Sudaani presidendile Omar Bashirile süüdistuse inimsusvastastes kuritegudes ning genotsiidile kaasaaitamises [[Darfur|Darfuris]]. {{Sfn|Phares|2010}} 12. juulil 2010 esitas Rahvusvaheline Kriminaalkohus teise süüdistuse al-Bashirile genotsiidi eest. See oli esimene juhtum, mil ICC väljastas genotsiidikuriteo eest vahistamismääruse. {{Sfn|Human Rights Watch2010}} Lisaks Bashirile on kohus süüdistuse esitanud veel kuuele kahtlusalusele, Ahmed Harounile, Ali Kushaybile, Bahar Abu Gardale, Abdallah Bandale, Saleh Jerbole, Abdel Rahim Mohammed Husseinile, kuid ühtki süüdistatavat pole veel vahi alla võetud. {{Sfn|Bartrop|Jacobs|2014}} 11. veebruaril 2020 leppis Sudaani valitsus kokku, et endine president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr|Omar al-Bashir]] läheb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla süüdistusega sõjakuritegudes. Vastav kokkulepe tuli rahukõnelustel mässuliste rühmitustega. <ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-51462613|title=Omar al-Bashir: Sudan agrees ex-president must face ICC|work=BBC News|date=11 February 2020}}</ref> == Darfuri põgenikelaagrid == [[Fail:Darfur_refugee_camps_map.png|pisi|300x300px| Darfuri põgenikelaagrid]] Darfuri elanikest, kes on põgenenud Sudaani genotsiidi eest, on moodustatud 13 Ida-[[Tšaad|Tšaadi]] põgenikelaagrit. Nendes laagrites paikneb umbes 360 000 inimest. <ref>{{Cite web|last=Durbin|first=Ann Strimov|url=https://www.jww.org/conflict-areas/sudan/darfur/|title=Genocide in Darfur: Information and News|website=Jewish World Watch|access-date=2018-12-17|language=en-US}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{cite news|title=UN: 460,000 displaced in Darfur this year|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/11/un-displaced-violence-darfur-20131114132610566629.html|access-date=7 October 2017|publisher=Al Jazeera|date=14 November 2013|ref={{sfnref|Al Jazeera|2013}}}} *{{cite book|last1=Bartrop|first1=Paul R.|last2=Jacobs|first2=Steven L|title=Modern Genocide: The Definitive Resource and Document Collection|date=2014|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1-61069-363-9|page=732}} *{{cite news|title=Darfur warrant for Sudan's Bashir: ICC adds genocide|url=https://www.bbc.co.uk/news/10603559|access-date=3 November 2017|work=BBC News|date=12 July 2010|ref={{sfnref|BBC|2010}}}} *{{cite book|last1=Daly|first1=M. W.|title=Darfur's Sorrow: The Forgotten History of a Humanitarian Disaster|url=https://archive.org/details/darfurssorrowfor0000daly_f4l9|date=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-83833-7|page=[https://archive.org/details/darfurssorrowfor0000daly_f4l9/page/293 293]|edition=2nd}} *{{cite book|last1=Elhag|first1=Hussein Adam|editor1-last=Ali|editor1-first=Hamid Eltgani|title=Darfur's Political Economy: A Quest for Development|date=2014|publisher=Routledge |isbn=978-1-85743-711-9|page=210|chapter=Energy development and transportation}} *{{cite journal|last1=Hagan|first1=John|last2=Rymond-Richmond|first2=Wenona|last3=Parker|first3=Patricia|title=The Criminology of Genocide: The Death and Rape of Darfur|journal=Criminology|year=2005|volume=43|issue=3|pages=525–562|doi=10.1111/j.0011-1348.2005.00016.x|url=http://johnhagan.org/pdfs/criminology_of_genocide.pdf}} *{{cite book|last=Hashim|first=Nadra O.|title=Language and Collective Mobilization: The Story of Zanzibar|year=2009|publisher=Lexington|isbn=978-0-7391-2211-2}} *{{cite news|last=Hirsch|first=Michele Lent|title=Darfur-Sudan|url=http://www.womenundersiegeproject.org/conflicts/profile/darfur-sudan|access-date=29 December 2013|newspaper=Women Under Siege|date=8 February 2012}} *{{cite news|last1=Human Rights Watch|title=Sudan: ICC Warrant for Al-Bashir on Genocide|url=https://www.hrw.org/news/2010/07/13/sudan-icc-warrant-al-bashir-genocide|access-date=10 October 2017|agency=Human Rights Watch|date=13 July 2010}} *{{cite news|last1=Human Rights Watch b|title=Sudan: Government Commits 'Ethnic Cleansing' in Darfur|url=https://www.hrw.org/news/2004/05/07/sudan-government-commits-ethnic-cleansing-darfur|access-date=2 November 2017|agency=Human Rights Watch|date=7 May 2004}} *{{cite book|last1=Joyce Frey|first1=Rebecca|title=Genocide and International Justice|date=2009|publisher=Facts On File|isbn=978-0-8160-7310-8|page=[https://archive.org/details/genocideinternat0000frey/page/101 101]|url=https://archive.org/details/genocideinternat0000frey/page/101}} *{{cite book|last1=January|first1=Brendan|title=Genocide: Modern Crimes Against Humanity|url=https://archive.org/details/genocidemoderncr0000janu|url-access=registration|date=2007|publisher=Twenty-First Century Books|isbn=978-0-7613-3421-7|pages=[https://archive.org/details/genocidemoderncr0000janu/page/114 114–115]}} *{{cite book|last1=Kelly|first1=Michael J.|last2=Moreno-Ocampo|first2=Luis|title=Prosecuting Corporations for Genocide|date=2016|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-023889-6|page=112}} *{{cite book|last1=Markusen|first1=Eric|editor1-last=Grzyb|editor1-first=Amanda|title=The World and Darfur, Response to Crimes Against Humanity in Western Sudan|date=2009|publisher=McGill-Queen's Press|isbn=978-0-7735-3535-0|page=[https://archive.org/details/worlddarfurinter00grzy/page/99 99]|chapter=Three Empirical Investigations of Alleged Genocide in Darfur|chapter-url=https://archive.org/details/worlddarfurinter00grzy/page/99}} *{{cite book|last1=Phares|first1=Walid|title=The Coming Revolution: Struggle for Freedom in the Middle East|date=2010|publisher=Simon and Schuster|isbn=978-1-4391-7837-9|page=[https://archive.org/details/comingrevolution0000phar/page/269 269]|url=https://archive.org/details/comingrevolution0000phar/page/269}} *{{cite book|last=Rothe|first=Dawn|title=State Criminality: The Crime of All Crimes|year=2009|publisher=Lexington|isbn=978-0-7391-2672-1}} *{{cite journal|last=Straus|first=Scott|title=Darfur and the Genocide Debate|journal=Foreign Affairs|year=2005|volume=84|issue=1|pages=123–133|jstor=20034212|doi=10.2307/20034212}} *{{cite news|last=Scheffer|first=David|title=Rape as genocide|url=https://www.nytimes.com/2008/12/03/opinion/03iht-edscheffer.1.18365231.html?_r=0|access-date=1 January 2014|newspaper=New York Times|date=3 November 2008}} *{{cite book|last1=Straus|first1=Scott|title=Making and Unmaking Nations: War, Leadership, and Genocide in Modern Africa|date=2015|publisher=Cornell University Press|isbn=978-0-8014-7968-7|page=233}} *{{cite book|last=Totten|first=Samuel|title=Genocide in Darfur: Investigating the Atrocities in the Sudan|year=2006|publisher=Routledge|isbn=978-0-415-95329-0|editor=Samuel Totten, Eric Markusen|chapter=Chronology: The Darfur Crisis}} *Totten, Samuel (2012). ''An Oral and Documentary History of the Genocide in Darfur''. Santa Barbara, CA: Praeger Security International. *{{cite news|last1=Tran|first1=Mark|title=Mapping the Darfur conflict|url=https://www.theguardian.com/news/blog/2007/apr/11/darfur1|access-date=2 November 2017|work=The Guardian|date=11 April 2007}} *{{cite book|last1=Williams|first1=Dianne|title=Race, Ethnicity, and Crime|url=https://archive.org/details/raceethnicitycri0000will|date=2012|publisher=Algora Publishing|isbn=978-0-87586-915-5|page=[https://archive.org/details/raceethnicitycri0000will/page/192 192]}} [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Sudaani ajalugu]] 8x6cpwdohp837xrveyb3o425070cj4t 0 662006 7121816 7087764 2026-03-31T12:38:44Z ~2026-19195-65 225948 /* Kasutatud allikad */ 7121816 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Emmerich Joseph von Breidbach zu Bürresheim | pilt = Emmerich Joseph von Breidbach zu Burresheim.jpg | amet = [[Mainzi peapiiskop]] | ametiajaalgus = 5. juuli 1763 | eelmine = [[Johann Friedrich Karl von Ostein]] | järgmine = [[Friedrich Karl Joseph von Erthal]] | ametiajalõpp = 11. juuni 1774 | sünniaeg = 12. november 1707 | sünnikoht = [[Koblenz]] | surmaaeg = 11. juuni 1774 | surmakoht = [[Mainz]] | amet2 = [[Wormsi piiskop]] | ametiajaalgus2 = 1. märts 1768 | eelmine2 = [[Johann Philipp II (Worms)|Johann Philipp II]] | järgmine2 = [[Friedrich Karl Joseph von Erthal]] | ametiajalõpp2 = 11. juuni 1774 }}'''Emmerich Joseph von Breidbach zu Bürresheim''' ([[12. november]] [[1707]]–[[11. juuni]] [[1774]]) oli 1763–1774 [[Mainzi peapiiskop]] ning alates 1768. aastast ka [[Wormsi piiskop]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Archbishop Emmerich Joseph von Breidbach zu Bürresheim † |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bbzbe.html |vaadatud=30.09.2023}}</ref> Ta viis läbi mitmeid [[valgustusajastu|valgustusajastust]] inspireeritud reforme.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Emmerich Joseph von Breidbach-Bürresheim |url=https://www.regionalgeschichte.net/bibliothek/biographien/breidbach-buerresheim-emmerich-joseph-von.html |vaadatud=30.09.2023}}</ref> == Elulugu == Emmerich Joseph sündis 1707. aastal [[Koblenz|Koblenzis]]. Juba 1714. aastal saadeti ta [[Trier|Trierisse]] ning 1719. aastal [[Mainz|Mainzi]] kirikukooli. Hiljem õppis ta ka [[Reims|Reimsis]] ja [[Köln|Kölnis]]. 1732. aastal sai tast Mainzis ning neli aastat hiljem ka Trieris [[toomhärra]]. 1754. aastal määrati ta Mainzi peapiiskop [[Johann Friedrich Karl von Ostein|Johann Friedrich Karl von Osteini]] poolt ühe peapiiskopkonna ringkonna juhiks. 1758. aastal määrati ta ka [[Dekaan|dekaaniks]]. Osteini surma järel valiti Emmerich Joseph 5. juulil koguduse poolt Mainzi uueks peapiiskopiks. Ametisse pühitsemine toimus haiguse tõttu alles 13. novembril.<ref name=":1">(Allgemeine Deutsche Biographie)</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Emmerich Joseph Freiherr von Breidbach-Bürresheim |url=https://www.deutsche-biographie.de/sfz13172.html |vaadatud=01.10.2023}}</ref> Peapiiskopina tahtis Emmerich ebausklike kommete levikut piirata ning rahva seas intellektualismi levitada. Kuigi ta ise oli katoliiklik peapiiskop, määras ta [[Erfurdi Ülikool|Erfurdi Ülikooli]] professoriks [[Protestantism|protestandi]] ning [[Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool|Mainzi Ülikooli]] õpetajaks ühe oma kriitikutest. Lisaks vähendas ta ka kirikupühasid.<ref name=":1" /><ref name=":2" />Emmerich Joseph aitas Mainzis leevendada ka rasket majanduslikku olukorda, toetades tööstusi (nt. portselanivabrik [[Höchst (Frankfurt am Main)|Höchstis]]) ning piirates toiduhindu. Lisaks piiras ta vaimulikkonna privileege, arendas koole ja õpetajate väljatreenimist ning toetas rahaliselt ülikoole. Wormsi piiskopina muutis ta selle diötseesi põhiseadust ning piiras mungaordude rahalisi õigusi. Peapiiskopi nõunikud sellel ajal olid [[Karl von Groschlag]] ja [[Franz von Bentzel]].<ref name=":2" /> Reformide tõttu hakati peapiiskopi vastu mõjuringkondades pahameelselt suhtuma. Seda viha suurendas ka 1773. aastal [[Jesuiitide kolleegium|jesuiitide kolleegiumite]] laiali saatmine Emmerich Josephi poolt. Oma reformide tõttu ei sallitud Emmerich Josephit [[Mainzi kuurvürstkond|kuurvürstkonna]] konservatiivsemates ringkondades, kuid selle eest oli tal tavaelanikkonna seas suur populaarsus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Emmerich Joseph oli [[Trieri kuurvürstkond|Trieri]] abipiiskop [[Johann Nikolaus von Hontheim|Johann Nikolaus von Hontheimi]] toetaja ning osales ka [[Joseph II]] kroonimistseremoonial.<ref name=":0" />Emmerich Josephi ametiajal nägi Mainzi linn suuri ehitusprojekte, mille käigus rajati kaks kirikut (nt. [[Püha Augustinuse kirik (Mainz)|Püha Augustinuse kirik]]), kabel, ratsutamiskool ja kahuritehas. Lisaks paigaldati linna 1772. aastal tänavavalgustus.<ref name=":1" /> Lisaks toimusid tema ajal ka [[Rooma keisririik|Rooma]]-aegsete esete välja kaevamine ja peapiiskopkonnas säilitamine.<ref name=":2" /> Emmerich Joseph suri 11. juunil 1774 [[Insult|insulti]]. Oma testamendis lasi ta rajada Mainzi vaeste- ja orbudemaja. Hiljem on levinud ka teooriad, et ta mürgitati.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> === Kasutatud allikad === * "[https://de.wikisource.org/wiki/ADB:Emmerich_Joseph Emmerich Joseph]." [[Allgemeine Deutsche Biographie]]. 1877. {{algus}} {{Eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann Friedrich Karl von Ostein]]|nimi=[[Mainzi peapiiskop]]|aeg=1763 – 1774|järgnev=[[Friedrich Karl Joseph von Erthal]]}} {{Eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann Philipp II (Worms)|Johann Philipp II]]|nimi=[[Wormsi piiskop]]|aeg=1768 – 1774|järgnev=Friedrich Karl Joseph von Erthal}} {{lõpp}} [[Kategooria:Mainzi peapiiskopid]] [[Kategooria:Saksamaa katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1707]] [[Kategooria:Surnud 1774]] d4eaj2eipc5lbe01pff9805zvctud3j 0 662149 7121925 6522904 2026-03-31T15:07:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121925 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} [[Fail:Bogd Khan Uul Mount view from Ulan Bator, Mongolia.JPG|pisi|Vaade Ulaanbaatari poolt]] '''Bogd Khan Uuli biosfäärikaitseala''' on [[looduskaitseala]] [[Mongoolia]] pealinnast [[Ulaanbaatar]]ist lõunas, [[Hentij mäestik]]us ning mille juurde kuulub [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mägi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About: Bogd Khan Uul Biosphere Reserve |url=https://dbpedia.org/page/Bogd_Khan_Uul_Biosphere_Reserve |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=DBpedia}}</ref> Aastal [[1996]] nimetas [[UNESCO]] piirkonna [[biosfäärikaitseala]]ks. See on üks vanemaid biosfäärikaitsealasid maailmas.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bogd Khan Mt. National Park & Manzushir |url=https://tour2mongolia.com/destination/bogd-khan-mt-national-park-and-manzushir |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=Guru Travel Mongolia |arhiivimisaeg=2023-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231002220147/https://tour2mongolia.com/destination/bogd-khan-mt-national-park-and-manzushir |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Bogd Khan (22992745506).jpg|pisi|Manjusri klooster]] Biosfäärikaitseala pindala on 48372,8 hektarit. See koosneb [[tuumikala]]dest, [[puhvervöönd]]itest ning [[üleminekuala]]dest. [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mäe põhjapoolset nõlva katab okaspuumets ja lõunapoolsel nõlval domineerib kivine maastik.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Bodg Khan Uul Biosphere Reserve, Mongolia |url=https://en.unesco.org/biosphere/aspac/bodg-khan_uul |vaadatud=2. oktoobril 2022 |väljaanne=UNESCO}}</ref> Mägi tähistab [[Siber|Siberi]] ja [[Mongoolia]] metsade lõunapiiri.<ref name=":0" /> == Ajalugu == [[13. sajand|13. sajandil]] keelas [[Kereiidid|Kereiitide]] valitseja [[Tooril-khaan]] [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mäel metsaraiumise ja jahipidamise mäe religioosse tähtsuse tõttu.<ref name=":0" /> Sajandeid korraldati sellel mäel usutalitusi. Aastal [[1778]] palus [[Ulaanbaatar|Ulanbaatari]] kuberner [[Qingi dünastia]] keisrilt luba korraldada tseremoniaalseid jumalateenistusi. Mis hakkasid toimuma kaks korda aastas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Djossa |eesnimi=Christina |kuupäev=9. aprill 2019 |pealkiri=These Are the World's First National Parks |url=https://www.nationalgeographic.co.uk/2018/09/these-are-the-worlds-first-national-parks-0 |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=National Geographic}}</ref> [[1783|1783.]] aastal kuulutas [[Qingi dünastia]] piirkonna [[Kaitstav looduse üksikobjekt|kaitsealuseks alaks]], seega on [[Bogd Khan Uul|Bogd Khan Uuli]] [[biosfäärikaitseala]] üks vanimaid maailmas. 1966. aastal kandis [[UNESCO]] piirkonna ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailma kultuuripärandi nimekirja]] [[Biosfäärikaitseala|biosfäärikaitsealana]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esimesi maailmas (looduskaitse algus maailmas) |url=https://loodusegakoos.ee/looduskaitse-110/110-fakti-looduskaitsest/esimesi-maailmas |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=Loodusega koos}}</ref> == Elurikkus == [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mägi on tüüpiline mägine [[metsastepivöönd]], kus on ülekaalus [[Lehisemets|lehisemetsad]], rikkalikud [[Männik|männikud]] ja [[Kuusik|kuusikud.]] Piirkonniti on valdavad [[segamets|segametsad]] [[Siberi lehis|Siberi lehise]], [[Siberi kuusk|Siberi kuuse]], [[Siberi seedermänd|Siberi seedermänni]], [[Arukask|arukase]], [[Harilik mänd|hariliku männi]] ja [[Harilik haab|hariliku haavaga]]. <ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Forest vegetation structure of the Bogd Khan Mountain: A strictly protected area in Mongolia |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2287884X22000383 |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=ScienceDirect}}</ref> [[Bogd Khan Uul|Bogd Khan Uuli]] [[biosfäärikaitseala]]<nowiki/>l on üle 220 taimeliigi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Bogd Khan Mountain National Park |url=https://www.amicusmongolia.com/ulaanbaatar/bogd-khan-mt-national-park |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=Amicus}}</ref> Kaitseala kõige ohustatumate loomaliikide hulgas on [[muskushirv]], [[metskits]], [[soobel]] ja [[arktiline jänes]].<ref name=":1" /> Lisaks on [[Fauna|faunast]] veel esindatud [[punahirv]], [[Siberi hirv]], [[Siberi kaljukits]], [[metssiga]] ja paljud linnuliigid nagu harilik [[hiireviu]], [[rähn]], [[Toonekurglased|toonekurg]] ja teised.<ref name=":2" /> == Turism == [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mägi sobib suurepäraselt matkamiseks ja on populaarne oma mitmekesise maastiku, huvitava taimestiku ja metsiku looduse tõttu. Mäe kõrgeim tipp on [[Tsetsee Gun|Tsetsee Gun´i]] graniidist kalju ja sinna ronimine võib olla proovilepanek, aga suurepärased vaated on seda väärt.<ref name=":2" /> Võimalik on osaleda erinevatel giidiga tuuridel, näiteks ronida tipus asuvasse [[Manjusri]] [[Klooster|kloostrisse]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=1 Day Manzushir Monastery & Hiking to Tsetsee Gun (Bogd Khan Summit) |url=https://www.tripadvisor.com/AttractionProductHighlight-g293956-d17645310-1_Day_Manzushir_Monastery_Hiking_to_Tsetsee_Gun_Bogd_Khan_Summit-Ulaanbaatar.html |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=Tripadvisor}}</ref> mis ehitati [[1733]]. aastal. Kloostris oli 70 [[Tempel|templit]] ja üle 1000 [[laama]]. Kahjuks hävitasid kommunistid Manjusri kloostri [[1932]]. aastal. Tänapäeval on ainus allesjäänud [[tempel]] taastatud oma endises hiilguses. On võimalus külastada [[Muuseum|muuseumi]], kus on välja pandud mõned originaalsed fotod ja esemed templitest ning puudutada vaskkaussi, mis kunagi toitis 1000 [[Laama|laamat]]. [[Manjusri]] [[Klooster|kloostri]] [[varemed]] asuvad [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mäe lõunanõlval.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MANZUSHIR MONASTERY |url=https://mongolia-guide.com/place/manzushir-monastery |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=Mongolia Guide}}</ref> == Tseremoniaalne tähendus == [[Bogd Khan|Bogd Khani]] mäel oli tavaks pidada kahepäevaseid tseremoniaalseid [[Jumalateenistus|jumalateenistusi]] mäe vaimude austamiseks. Neid kujutati Khangaridi linnu (või [[Garuda]]) ja valge habemega vanamehena, kes ratsutas hirve seljas. Esimene päev koosnes usulistest riitustest nagu piduliku siidirüü põletamine ja toidu [[ohverdamine]]. [[Ohverdamine|Ohvriks]] toodi näiteks [[Piimatoode|piimatooteid]], terveid [[Lehm|lehmi]] või [[Lammas|lambaid]]. Peale tseremooniaid jagati kõik toiduannetused [[Mungakool|mungakoolide]] ja-[[Klooster|kloostrite]] vahel ära.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sacred Mountains of Mongolia |url=https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6068/ |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=UNESCO}}</ref> Teisel päeval järgnes pidulik [[naadam]] ehk traditsiooniline [[Mongoolia]] festival, mis koosnes kolmest spordimängust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Batbold |kuupäev=2009 |pealkiri=Naadam, Mongolian traditional festival |url=https://ich.unesco.org/en/RL/naadam-mongolian-traditional-festival-00395 |vaadatud=2. oktoobril 2023 |väljaanne=UNESCO}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mongoolia]] [[Kategooria:Looduskaitsealad]] 2ru80ecln5i28urtvcpwlsti8e84jf9 0 664514 7121804 7101482 2026-03-31T12:17:51Z ~2026-18794-08 225790 7121804 wikitext text/x-wiki '''KiVa''' on [[kool]]idele suunatud [[koolikiusamine|kiusamise]] ennetamise ja vähendamise programm.<ref name="kiva-progr">{{Netiviide |pealkiri=KiVa programm |url=https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/ |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=Kiusamisvaba Kool |keel=et-EE}}</ref> KiVa teadus- ja tõenduspõhine programm töötati välja aastatel 2006–2008 [[Turu ülikool]]is ja see võeti kasutusele Soomes [[2009]]. aastal. Programm sisaldab palju praktilisi tegevusi ja materjale nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Soomes kasutab KiVa programmi ligi 50% kõikidest üldhariduskoolidest. Alates [[2012]]. aastast on SA Kiusamisvaba Kool Turu Ülikooli ametlik litsentseeritud programmi levitaja Eestis. Lisaks Eestile ja Soomele kasutab KiVa programmi maailmas veel 20 riiki.<ref name="kiva-progr" /> == KiVa programmist == === Programmi peamised tegevused === '''Ennetustegevus'''. See tähendab eelkõige info jagamist kõikidele osalistele. 1.–9. klassi õpilastele korraldatakse kaks korda kuus KiVa-tunnid, mille käigus arendatakse laste empaatiavõimet ja sotsiaalseid oskusi ning edendatakse sõbralikke grupisuhteid. Lisaks tehakse teadlikku tööd õpilaste hoiakute, uskumuste ja oskustega kiusamisega seotud teemadel. '''Kiusamisjuhtumite lahendamine.''' Selleks moodustatakse kooli personalist – õpetajatest, juhtkonnaliikmetest ja tugispetsialistidest – KiVa-tiim. Liikmed saavad põhjaliku koolituse, kuidas tegeleda kiusamisjuhtumitega ja kuidas neid lahendada. '''Tulemuste hindamine ja analüüs.''' Igal kevadel tehakse anonüümne küsitlus, milles osalevad kooliõpilased, ja kaks korda aastas küsitakse tagasisidet kooli personalilt.<ref name="kiva-progr" /> == Miks on KiVa vaja? == KiVa on vaja selleks, et õpetada lapsi, lapsevanemaid ja koolipere kiusamist ära tundma, sellele reageerima ja kiusamisjuhtumeid korrektselt lahendama. Kuna KiVa on teadus- ja tõenduspõhine programm, siis sisaldab see terviklahendust, mille iga komponent on uuringute järgi oluline kiusamise vähendamisel. Tänu KiVa programmile osatakse märgata kiusamisjuhtumeid ja õpitakse neid ennetama, suhted klassis ja koolikaaslastega paranevad, laste empaatiavõime areneb ja õpitulemused paranevad.<ref name="kiva-progr" /> == Mis on kiusamine? == Kiusamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest ennast halvasti tundma ning kannatajal on raske ennast kaitsta. Kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toetajaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Kiusamine võib olla kas nähtav või väljapoole nähtamatu tegevus. Kiusamine toimub alati meelega, see tähendab, et haiget tehakse sihilikult ja korduvalt. Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. See võib kesta kuid või isegi aastaid.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Kool kiusamisest vabaks |url=https://kiusamisestvabaks.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ombudsmani_voldik_kui_kiusatakse_EST.pdf |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei}}</ref> Eestis on koolikiusamine väga suur probleem: uuringute kohaselt jääb Eesti koolikiusamise sageduse poolest maha vaid Sloveeniast, olles niimoodi Euroopas teisel kohal.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Narruskberg |eesnimi=Epp |kuupäev=2013 |pealkiri=Koolikiusamise kajastumine meediakanalites 4.–12. klassi õpilaste hinnangul |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/84f5558a-ad76-4010-93fc-e7dc993e1666/content |lehekülg=}} </ref> Kiusamine võib esineda mitmel kujul: * Füüsiline kiusamine – kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt pekstakse, tehakse haiget või lõhutakse asju. * Sõnaline kiusamine – ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse või ähvardatakse. * Varjatud kiusamine – levitatakse kuulujutte või laimu, tõrjutakse seltskonnast välja ilma midagi ütlemata. * Küberkiusamine – internetis levitatakse ebasobivaid pilte, saadetakse ja jagatakse teateid või sõnumeid või ähvardatakse nende vahendusel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Kiusamise tagajärjed === Kiusamine võib olla tõsiste tagajärgedega. Kiusataval võib tekkida depressioon, ärevushäired, suitsiidimõtted, õppimine halveneda jne. Lapsed, kes on sattunud kiusamise ohvriks, ei pruugi julgeda oma probleemi kellegagi jagada ja nii kipuvad nad oma mures olema üksinda. See võib lõppeda ohvrile ka oma elu lõpetamisega. == KiVa programmiga liitumise sammud == # Kiva programmiga liitumine peab olema koolipere ühine otsus. # KiVa eestvedajate ehk tiimi loomine. # Liitumisavalduse täitmine. # Liitumisvestlus Kiusamisvaba Kooli esindajaga. # Programmi vastuvõtmise otsus. # Koolijuhtide stardiseminar. # Materjalid jõuavad kooli. # Baaskoolitus kooli KiVa-tiimile. # Õpilasküsitlus. # Ettevalmistused koolis programmi rakendamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liitumisprotsess |url=https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/liitumisprotsess/ |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Kiusamisvaba Kool |keel=et-EE}}</ref> == KiVa programmiga liitunud Eesti koolid == * [[Abja Gümnaasium]] * [[Anna Haava nimeline Pala Kool]] * [[Antsla Gümnaasium]] * [[Are Kool]] * [[Elva Gümnaasium]] * [[Emili Kool]] * [[Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool]] * [[Haabersti Vene Gümnaasium]] * [[Holstre Kool]] * [[Häädemeeste Keskkool]] * [[Iisaku Gümnaasium]] * [[Illuka Kool]] * [[Ilmatsalu Põhikool]] * [[Juuru Eduard Vilde Kool]] * [[Johannes Voldemar Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] * [[Jõhvi Põhikool]] * [[Jäneda Kool]] * [[Jüri Gümnaasium]] * [[Kadrina Keskkool]] * [[Kalmetu Kool]] * [[Kanepi Gümnaasium]] * [[Kirivere Kool]] * [[Kiviõli Vene Kool]] * [[Kohila Gümnaasium]] * [[Kohtla-Järve Järve Kool]] * [[Koigi Kool]] * [[Kolga Kool]] * [[Kullamaa Keskkool]] * [[Kuressaare Hariduse Kool]] * [[Kuusalu Keskkool]] * [[Kuuste Kool]] * [[Kääpa Põhikool]] * [[Laagri Kool]] * [[Laeva Põhikool]] * [[Lagedi Põhikool]] * [[Laulasmaa Kool]] * [[Laulasmaa Kooli Lehola õppekoht]] * [[Laulasmaa Kooli Klooga õppekoht]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Maardu Põhikool]] * [[Melliste Algkool-Lasteaed]] * [[Mooste Mõisakool]] * [[Muhu Põhikool]] * [[Mustvee Kool]] * [[Narva Eesti Põhikool]] * [[Narva Kesklinna Gümnaasium]] * [[Narva Kreenholmi Kool]] * Noarootsi Kool * Olustvere Põhikool * Paide Hammerbecki Põhikool * Paldiski Vene Põhikool * Paldiski Ühisgümnaasium * Palupera Põhikool * Peipsi Gümnaasium * Pikavere Mõisakool * Pärnu Rääma Põhikool * Raasiku Kool * Rakvere Eragümnaasium * Rakvere Reaalgümnaasium * Randvere Kool * Risti Põhikool * Rocca al Mare Kool * Rocca al Mare Kooli Roostiku õppekoht * Roosna-Alliku Põhikool * Ruusa Põhikool * Saarepeedi Kool * Sakala Eragümnaasium * Sillamäe Eesti Põhikool * Sillaotsa Kool * Sindi Gümnaasium * Suure-Jaani Kool * Suure-Jaani Kooli Sürgavere õppekoht * Suure-Jaani Kooli Tääksi õppekoht * Suure-Jaani Kooli Vastemõisa õppekoht * Tabasalu Kool * Tabivere Põhikool * Taebla Kool * Tallinna Avatud Kool * Tallinna Ehte Humanitaargümnaasium * Tallinna Euroopa Kool * Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium * Tallinna Heleni Kool * Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium * Tallinna Järveotsa Gümnaasium * Tallinna Karjamaa Põhikool * Tallinna Kuristiku Gümnaasium * Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool * Tallinna Lasnamäe Gümnaasium * Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium * Tallinna Lilleküla Gümnaasium * Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu Kool * Tallinna Linnamäe Vene Lütseum * Tallinna Läänemere Gümnaasium * Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium * Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium * Tallinna Mustjõe Gümnaasium * Tallinna Nõmme Põhikool * Tallinna Pae Gümnaasium * Tallinna Saksa Gümnaasium * Tallinna Toomkool * Tallinna Tõnismäe Reaalkool * Tallinna 32. Keskkool * Tallinna 53. Keskkool * Tartu Annelinna Gümnaasium * Tartu Forseliuse Kool * Tartu Jogentaga Kool * Tartu Karlova Kool * Tartu Kesklinna Kool * Tartu Mart Reiniku Kool * Tartu Miina Härma Gümnaasium * Tartu Raatuse Kool * Tartu Tamme Kool * Toila Gümnaasium * [[Türi Põhikool]] * Vabaduse Kool * Valga Põhikool * Valjala Põhikool * Vara Põhikool * Varstu Kool * Vasalemma Põhikool * Vasta Kool * Viimsi Kool * Viiratsi Kool * Viljandi Jakobsoni Kool * Viljandi Kaare Kool * Viljandi Kesklinna Kool * Viljandi Paalalinna Kool * Võru Kesklinna Kool * Võru Kreutzwaldi Kool * Vändra Gümnaasium * Värska Gümnaasium * jt <ref>{{Netiviide |pealkiri=KiVa-koolid |url=https://kiusamisvaba.ee/kiva-programm/kiva-koolid/ |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=Kiusamisvaba Kool |keel=et-EE}} </ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti haridus]] 2qevjh4qlxiaxcrppxs5d0n28h8qrgv 0 665682 7121826 7107117 2026-03-31T12:47:05Z ~2026-18794-08 225790 7121826 wikitext text/x-wiki '''Kooliteater''' on teatrietenduste ja -tegevuste korraldamine haridusasutustes õpilaste osalusel. Kooliteatrites saavad õpilased arendada suhtlusoskust ning väljendada oma loomingulist annet ja huvi etenduskunstide vastu. Kooliteatrites harrastatakse sageli mitmesuguseid loovtegevusi, sealhulgas [[näidend]]ite, [[muusikal]]ide, improvisatsioonide ja muude näite- ja etenduskunsti tunnustega esitusi. Õpilased võivad tuua lavale nii klassikalisi teoseid kui ka originaalloomingut, kus nad käsitlevad eri teemasid ja väljendavad oma mõtteid kunstilisel moel. Kooliteater ei tähenda ainult näitlemist ja lavastamist, vaid ka tehnilisi aspekte, nagu lavakujundus, valgustus, heli ja kostüümid. Niisiis ei õpi õpilased vaid teatrikunsti esteetikat, vaid omandavad ka praktilised oskused lavatehnoloogia kasutamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=https://www.aate.com/ |vaadatud=2026-02-14 |väljaanne=www.aate.com}}</ref> == Ajalugu == Esimene teatrietendus Eestis toimus [[1529]]. aasta vastlaõhtul Tallinna raekoja saalis – Tallinna linnakooli õpilased esitasid ladina keeles [[Terentius|Terentiuse]] komöödiat [[Androslanna|"Androslanna]]".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kooliteater |url=https://www.harrastusteatrid.eu/harrastuslik-teatritegevus-eestis/kooliteater/ |vaadatud=2026-02-14 |keel=et}}</ref> Aastail [[1935]]–[[1936]] tegutses Eesti seltside harrastusringidest kõige enam näiteringe, neid oli kokku 304. Teatriharrastus katkes peaaegu täielikult [[1940]]. aastal, kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris Eesti. [[1947]]. aastal hakkasid taas tegutsema esimesed näitetrupid. Alates [[1980]]. aastast korraldatakse igal aastal pärast maakondlikke ülevaatusi kooliteatrite üleriigiline festival.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.harrastusteatrid.eu/organisatsioon/tutvustus/ajalugu/ |vaadatud=2026-02-14 |keel=et}}</ref> Sõna "kooliteater" võeti kasutusele [[1982]]. aastal, Nõukogude ajal nimetati kokkusaamisi [[Õpilastaidlusülevaatus|õpilaste taidlusülevaatusteks]].<ref name=":0" /> Algusaastatel oli kooliteater enamasti seotud kooli näiteringiga. Aja jooksul on kooliteater muutunud mitmekesisemaks ja võtnud kavva eri žanre, alates klassikalisest draamast kuni kaasaegse eksperimentaalse teatrini.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2021-11-17 |pealkiri=EdTA History - Educational Theatre Association |url=https://schooltheatre.org/about/history/ |vaadatud=2026-02-14 |väljaanne=schooltheatre.org |keel=en-US}}</ref> == Tähtsus == Kooliteater arendab nii olulisi akadeemilisi kui ka isiklikke oskusi, nagu avalik esinemine, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja probleemide lahendamine. Teatrilavastustes osalemine julgustab loovuse ja kujutlusvõime kasutamist ning enese väljendamist ja parandab osalejate enesekindlust ja -hinnangut. Kooliteater pakub õpilastele ainulaadset võimalust uurida erinevaid vaatenurki, tunda empaatiat eri tegelaste vastu ning saada laialdasem arusaam inimeste emotsioonidest ja kogemustest. Kooliteatris osalemine suurendab õpilaste võimet tõhusalt suhelda, sest nad õpivad ideid, emotsioone ja lugusid edasi andma hääle, kehakeele ja näoilmete kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-29 |pealkiri=Top 5 Benefits of Joining a Theater Program in High School |url=https://www.bosco.org/bosco-blog/detail/~board/bosco-blog/post/theater-program-high-school |vaadatud=2026-02-14 |väljaanne=www.bosco.org |keel=en-US}}</ref> == Teatriõpe koolides == Paljudes koolides üle maailma on teatriõpe osa haridusprogrammist. Teatriõpe õpetab nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi, andes õpilastele võimaluse osaleda kooliteatris eri rollides, olgu siis näitleja, lavastaja või tehnilise meeskonna liikmena.<ref name=":1" /> == Kooliteater maailmas == Kooliteater on levinud kogu maailmas: see on oluline osa paljude kultuuride koolisüsteemist. Kooliteatri festivalid ja üritused võimaldavad õpilastel jagada oma loomingut laiema publikuga ning kohtuda teiste teatrihuvilistega.<ref name=":1" /> == Kogukonna kaasatus == Kooliteater pakub võimalust kohalikel elanikel osaleda kooli kultuurielus. See edendab kogukonna kaasamist. Kooliteatrietendused on sageli avatud kõigile ja toimuvad kohalikes teatrimajades või kooli auditooriumites, tuues kokku erinevaid inimesi ja edendades kunsti tähtsust ühiskonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dennard |eesnimi=Mary Anna |perekonnanimi2=Coach |kuupäev=2016-04-08 |pealkiri=Theatre as Community |url=https://www.huffpost.com/entry/theatre-as-community_b_9636644 |vaadatud=2026-02-14 |väljaanne=HuffPost |keel=en}}</ref> == Kitsaskohad ja võimalused == Kuigi kooliteater pakub õpilastele palju võimalusi, kaasneb sellega ka muresid. Rahastuse leidmine ja ajapiirang on koolidele sagedased takistused teatriprogrammide korraldamisel ja jätkamisel. Kogukonna toetus, koostöö kohalike teatritega ja loominguline probleemide lahendamine võivad aga aidata neid kitsaskohti ületada. Lisaks on tehnoloogia areng avanud kooliteatrile uusi võimalusi. [[Digitaalsed platvormid]] ja [[virtuaalsed esinemised]] on võimaldanud õpilastel jõuda laiema publikuni, teha koostööd erinevatest kohtadest pärit kunstnikega ja katsetada uuenduslikke jutuvestmise viise.<ref name=":1" /> == Kooliteatri eesmärgid == # Arendada isiklikke võimeid ja oskusi konkreetsete teatritegevuste kaudu. # Anda õpilastele praktilise teatritegevuse kaudu võimalus end avastada, oma isiksust mõista ja mitmekülgselt areneda. # Arendada õpilaste eneseväljendusoskust. # Hoida eesti keelt ja kasutada seda loovas eneseväljenduses. # Õppida tegutsema sotsiaalses keskkonnas. # Suhelda kultuurses ja loovas keskkonnas. # Arendada enesedistsipliini loovtegevuste kaudu. # Tutvuda teatrikunsti väljendusvahenditega ja kasutada neid eneseväljendamiseks. # Äratada õpilastes huvi teatri kui [[Kunstiliik|kunstiliigi]] vastu. # Kujundada kultuurset teatritarbijat. # Laiendada kultuuriruumi.<ref name=":0" /> == Kooliteatrite festivalid == Igal aastal on kooliteatritel võimalik osa võtta erinevatest [[Teatrifestival|teatrifestivalidest]], mis toimuvad Eesti koolides, vallamajades või veebis. Festivalid kestavad keskmiselt 1–3 päeva. Alustatakse etenduste esitamisega ja lõpetatakse autasustamisega, kus jagatakse välja auhinnad, nagu parim mees- ja naisnäitleja, parim lavastaja ja [[Grand prix|''grand prix''.]] Etenduste stiilid varieeruvad festivaliti. Trupid saavad oma kooli esindada muusikali, monoloogi, luuletuse, proosateksti või muuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooliteatrite riigifestivali juhend |url=https://www.harrastusteatrid.eu/kooliteatrite-sundmused-festivalid/kooliteatrite-festivalid/kooliteatrite-riigifestivali-juhend/ |vaadatud=2026-02-14 |keel=et}}</ref> == Kooliteatrite üritused Eestis == * [[Maakondlikud teatripäevad]], mille võitja esindab maakonda riiklikul festivalil. * [[Kooliteatrite riigifestival]] (toimub alates [[1982]]. aastast). Seesugust iga-aastast kooliteatrite riigifestivali, millele eelnevad maakondlikud teatrifestivalid, ei ole [[Põhjamaad|Põhjamaades]], [[Baltimaad|Baltikumis]] ega mujal [[Euroopa|Euroopas]]. * [[Õpilasetlejate riigikonkurss]] (toimub alates [[1991]]. aastast). * [[Kooliteatrite kirjanduslik projekt]] (toimub alates [[1996]]. aastast). * [[Teatrifestival Teenifest]] ([[Laulasmaa]]). Korraldavad [[KutiMuti Stuudio]] ja [[Tiiu Mägi]] (toimub alates [[2003]]. aastast). * [[Teatrifestival Savilind erivajadustega lastele ja noortele]] (toimub [[Tartu|Tartus]]). Korraldab [[Tartu Pärli Kool]], idee algatas [[Katrin Luts]] (toimub alates 2003. aastast). * [[Saaremaa miniteatripäevad|Saaremaa Miniteatripäevad]] ([[Kuressaare]]). Korraldavad [[Saaremaa Ühisgümnaasium]], kooliteater [[Krevera]] ja [[Rita Ilves]] (toimub alates [[1991]]. aastast). Idee algatas [[Toomas Kivi]]. * [[Betti Alverile pühendatud luulepäevad]] "[[Tähetund]]" gümnaasiumiastmele ([[Jõgeva]]). Korraldavad kooliteater [[Liblikapüüdja]], [[MTÜ Tähetund]] ja [[Lianne Saage-Vahur]] (toimub alates [[2004]]. aastast). * Betti Alverile pühendatud luulepäevad "[[Tuulelapsed]]" algklassidele ja põhikoolile (Jõgeva). Korraldab kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (toimub alates [[2007]]. aastast). * [[Teatrifestival "Väike lava"]] ([[Viimsi]]). Korraldavad [[Viimsi Kool]] ja [[Maarika Koks]] (toimub alates [[2017]]. aastast). * [[2007]]–[[2016]] toimus teatrifestival [[Kunda|Kundas]], korraldajad olid [[Kunda Linna Klubi]] ja [[Maiu Küngas]] ning [[Kunda Ühisgümnaasium]] ja Maarika Koks. * [[Kooli miniatuuri festival Jeralaška|Rahvusvaheline noorte teatriminiatuuride festival "Jeralaška"]] ([[Narva]]). Korraldavad [[Narva Laste Loomemaja]], kooliteater [[16. Komnata]], [[Vitaly Katuntsev|Vitaly]] ja [[Olga Katuntsev]] (toimub alates [[2013]]. aastast).<ref name=":0" /> == Mõned kooliteatriharjutused == Siin on mõned kooliteatriharjutused ja -mängud. === Kuul kehas (soojendusharjutus) === "Sul on kehas kuul – loksuta teda. Esialgu on kuul rindkeres – liigub vaid rindkere. Kuul liigub puusa – liiguvad vaid puusad. Siis on kuul ühes jalas, teises jalas, varbas, kõigis varvastes, õlas, seljas. Liigub puusast nt õlga, siis jalga jne. Muuda oma liikumist vahepeal intensiivsemaks ja kasuta oma keha kõiki võimeid!"<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mikk |eesnimi=Ingrid |pealkiri=Teatrimängude raamat |aasta=2022}}</ref> === Plank === "Kõik on ringis ja planguasendis. Hakatakse suvalises järjekorras ütlema numbreid. Kui mõni inimene ütleb numbri teisega samal ajal, hakatakse algusest peale. Esialgu võiks 10ni, siis 15ni jne."<ref name=":2" /> === Mina === "Seistakse kitsas ringis – auke pole. Keegi seisjaist hüüab: "Mina!" ja hakkab vajuma – kaks äärmist turvavad ja püüavad teda. Läbisegi hüütakse "Mina!". Kui püüdjaid pole, kukud ise."<ref name=":2" /> === Eriline kehaosa === "Mängijad liiguvad ruumis vabalt, mängujuht nimetab kehaosa (nt pea või käsi). Nimetatud kehaosa muutub eriliseks, ülejäänud keha muutub nähtamatuks. Eriline kehaosa liigub erilise tähelepanu saatel."<ref name=":2" /> === Kolmnurk === "Liigutakse ringis läbisegi. Moodustatakse võrdhaarne kolmnurk. Liikumise ajal tuleb omale valida kaks inimest, kelle vahel peab olema kogu aeg võrdne kaugus. Need inimesed ei tohi teada, et nad on valitud. Rääkida ei tohi!"<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Teater]] fvlk34z22duldpy9bz2e4hj94o3onho 0 668040 7121867 7056231 2026-03-31T13:19:08Z Taurus404 80079 7121867 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} [[File:Map of Darién Gap-en.svg|pisi|Dariéni lünk Colombia-Panama piiril]] '''Dariéni lünk''' (hispaania keeles ''Tapón del Darién'') on geograafiline ala [[Panama]]s ja [[Colombia]]s. Koosnedes suurest vesikonnast, metsadest ja mägedest Panamas [[Dariéni provints]]is ja Colombias [[Chocó departemang]]us, ühendab Dariéni lünk omavahel [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-]] (koos [[Kesk-Ameerika]]ga) ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika mandrid]]. Dariéni lünga piirkonnas elavad Embera-Wounaani (Choco) ja Guna hõimude põliselanikud. Dariéni lünk katkestab [[Panameerika maantee]], mis Kesk-Ameerikas lõppeb Panamas [[Yaviza]]s. Ligi 106-kilomeetrine lõik Turbosse Colombias on välja ehitamata. Maantee-ehituse vastu on nii kohalikud elanikud, keskkonnakaitsegrupid kui ka valitsused. Maantee ehitamine on takerdunud mitmel põhjusel. Põliselanikud on öelnud, et maantee ehitus lõikaks nad ära nende peamistest toiduallikatest. Keskkonnakaitsegrupid on maantee ehituse vastu soovidega vihmametsa kaitsta ja vältida troopiliste haiguste levikut. Juba maantee ligi 220 kilomeetrine pikendamine Chepost Yavizasse 2008.–2010. aastal tõi kaasa maantee ääres kümnendi kõige ulatuslikuima metsaraie.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Runk |eesnimi=Julie Velásquez |kuupäev=2015 |pealkiri=Creating Wild Darién: Centuries of Darién's Imaginative Geography and its Lasting Effects |url=https://www.jstor.org/stable/43964632 |ajakiri=Journal of Latin American Geography |aastakäik=14 |üksiknumber=3 |leheküljed=127–156 |issn=1545-2476}}</ref> Ka [[USA põllumajandusministeerium]] on aastast 1978 maantee-ehituse vastu, kuna aastast 1954 ei ole Põhja- ja Kesk-Ameerikas esinenud ühtegi [[suu- ja sõrataud]]i juhtumit, ja on esitanud tõendeid, et Dariéni lünk on ära hoidnud nakatunud karja leviku Kesk- ja Põhja-Ameerikasse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ward |eesnimi=Logan |kuupäev=1995-08-20 |pealkiri=Colombia-Panama Plan to Build Rain Forest Road Draws Fire : Latin America: Controversial project would span the 60-mile Darien Gap, the only missing segment in the 16,000-mile Pan-American Highway linking Alaska to Chile. Environmentalists and native peoples object. |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1995-08-20-mn-36988-story.html |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref> Lisaks eksisteerib ka risk, et maantee ehitamine võib soodustada uimastikaubandust ja sellega kaasnevat vägivalda.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Perilla |eesnimi=Jisel |url=https://books.google.com/books?id=8NtlKshxPS8C&pg=PT239 |pealkiri=Frommer's Panama |kuupäev=2011-01-04 |kirjastus=Wiley |isbn=978-1-118-00112-7 |keel=en}}</ref> Alternatiiviks maantee ehitusele oleks [[parvlaev]]aliini avamine Panama ja Colombia vahel, kuid 2024. aasta seisuga on mitmed neist osutanud ebatulusaks ja tegevuse lõpetanud. Kuigi maanteed läbi Dariéni lünga ei eksisteeri, on seda siiski mitu korda läbitud. Samas on see vägagi riskantne, kuna piirkonnas pole ei meditsiiniabi ega korrakaitset, vägistamised ja röövimised on tavalised ning juba jalaluumurd võib lõppeda surmaga, kuna pole võimalust abini jõudmiseks. Samas on lünka üritanud läbida USA-sse jõuda soovivad immigrandid, peamiselt Haitilt ja Venezuelast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-08-13 |pealkiri=How U.S. immigration policy affects fate of migrants braving the deadly Darien Gap |url=https://www.pbs.org/newshour/show/how-u-s-immigration-policy-affects-fate-of-migrants-braving-the-deadly-darien-gap |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=PBS NewsHour |keel=en-us}}</ref> Esimesena läbisid mootorsõidukitega Darién lünga kolm brasiillast: armeeleitnant Leonidas Borges de Oliveira, õhuväelane Francisco Lopez da Cruz ja noor mehaanik Mário Fava kahe [[Ford Model T]] autoga. Nad lahkusid [[Rio de Janeiro]]st 1928. aastal ja jõudsid USA-sse 1938. aastal. Nende seiklusest kirjutas kirjanik [[Beto Braga]] hiljem raamatu "O Brasil através das três Américas".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Braga |eesnimi=Beto |pealkiri=O Brasil Através das Três Américas |kirjastus=Canal 6 |aasta=2011 |isbn=978-8579171697 |keel=pt}}</ref> Järgmisena läbis Darieni lünga Land Roveril La Cucaracha Cariñosa ja Jeepil 1959.-1060. aasta Trans-Dariéni ekspeditsioon, koosnedes panamalasest Amado Araúzist koos naise Reina Torres de Araúziga, Briti Special Air Service'i eriväelase Richard E. Beviri ja austraallasest insener Terence John Whitfieldiga. Nad lahkusid Chepost Panamas 2. veebruaril 1960 ja jõudsid Quibdosse Colombias 17. juunil 1960. 136 päeva jooksul kujunes nii nende keskmiseks kiiruseks 200 meetrit tunnis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-10-27 |pealkiri=Trans Darien Expedition |url=http://geocities.com/~landroverpty/trans.htm |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2009-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091027124759/http://geocities.com/~landroverpty/trans.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 1961. aastal lahkus Panamast 12-meheline meeskond eesotsas Chicago Chevrolet' edasimüüja Dick Doane'iga General Motorsi Chevrolet' divisjoni rahalisel toel kolme Chevrolet Corvairi, kahe [[Chevrolet Suburban]] Carryalli ja ühe kütuseveokiga. Inimohvreid ei olnud, kuigi üks grupi liige tuli peale [[malaaria]]sse nakatumist helikopteriga haiglasse toimetada ning ta toodi enne ekspeditsiooni lõppu grupi juurde tagasi. Kaks Corvairi jõudsid 109 päeva pärast Colombiasse, samas kui kolmas Corvair, Suburbanid ja kütuseveok hüljati džunglis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kinard |eesnimi=Kyle |kuupäev=25. aprill 2021 |pealkiri=Corvairs in the Jungle of Death |url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/a36177863/corvairs-in-the-jungle-of-death/ |vaadatud=9. jaanuar 2024 |väljaanne=Road & Track}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oagana |eesnimi=Alex |kuupäev=2021-05-07 |pealkiri=The Story of the Chevy Corvair Rotting Away In the Darien Jungle |url=https://www.topspeed.com/cars/guides/the-story-of-the-chevy-corvair-rotting-away-in-the-darien-jungle/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=TopSpeed |keel=en}}</ref> 1972. aastal sõitis läbi Darieni lünga Briti maaväe major John Blashford-Snelli juhitud 64-meheline tiim kahe Range Roveriga. Samas läbisid nad Colombias Atrato soo spetsiaalsete täispuhutavate parvedega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oagana |eesnimi=Alex |kuupäev=2021-05-07 |pealkiri=The Story of the Darien Breakthrough – The Best Overlanding Experience Ever |url=https://www.topspeed.com/cars/guides/the-story-of-the-darien-breakthrough-the-best-overlanding-experience-ever/ |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=TopSpeed |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Darien Conquest |url=http://players.brightcove.net/2685123856001/Hy7Zehglog_default/index.html?videoId=5230561659001 |vaadatud=2024-01-09 |väljaanne=}}</ref> Esimesena läbis lünga täielikult maismaad mööda 1973. aastal jalgrattur Ian Hibell, kes sõitis jalgrattaga [[Hoorni neem]]elt Alaskasse.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hibell |eesnimi=Ian |pealkiri=Into the Remote Places |perekonnanimi2=Trowbridge |eesnimi2=Clinton |kirjastus=HarperCollins |aasta=1985 |isbn=978-0860512455 |keel=en}}</ref> Mootorrattaga läbis lünga esimesena Robert L. Webb märtsis 1975. Autoga läbisid lünga täielikult maismaad mööda Loren Upton ja Patty Mercier aastail 1985–1987 Jeep CJ-5-ga. 200 kilomeetri läbimiseks kulus neil 741 päeva, mis jõudis hiljem Guinnessi rekordite raamatusse. Ka jalgsi on lünka läbitud. 1975. aastal läbis lünga inglise seikleja Sebastian Snow koos noore kanadalase Wade Davisega, olles jalgsimatkal [[Tulemaa]]lt Costa Ricasse. Snow kirjutas retkest raamatu "The Rucksack Man", mis ilmus 1976. aastal, ja Davis raamatu "One River", mis ilmus 1996. aastal.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Snow |eesnimi=Sebastian |pealkiri=The rucksack man |kirjastus=Hodder and Stoughton |aasta=1976 |isbn=978-0340195628 |keel=en}}</ref> 1981. aastal läbis lünga George Meegan, kes kõndis kuus aastat (1977–1983) Tulemaalt [[Prudhoe Bay]]sse Alaskal, kokku üle 30 000 kilomeetri. Sellest kirjutas ta hiljem 25 lehekülge oma 1988. aasta autobiograafias The Longest Walk.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Meegan |eesnimi=George |pealkiri=Longest Walk: An Odyssey of the Human Spirit |kirjastus=Dodd Mead |aasta=1988 |isbn=978-0396087236 |keel=en}}</ref> Lünga läbimine muutus ohtlikumaks 1990. aastatel Colombia konflikti tõttu, kui Dariéni džungli Colombia osa langes relvastatud kommunistliku rühmituse [[FARC]] kontrolli alla, kes sisenesid ka Panamasse. 2000. aastal röövis FARC lüngas kaks britti Tom Hart Dyke'i ja Paul Winderi, kes otsisid seal haruldasi orhideesid. Neid hoiti 9 kuud vangistuses, kuni vabastati vigastusteta ja ilma lunaraha maksmata. Nad kirjutasid sellest hiljem raamatu "The Cloud Garden".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dyke |eesnimi=Tom Hart |pealkiri=The Cloud Garden: A True Story Of Adventure, Survival, And Extreme Horticulture |perekonnanimi2=Winder |eesnimi2=Paul |kirjastus=Lyons Pr |aasta=2005 |isbn=978-1592287895 |keel=en}}</ref> 2017. aastal läbisid lünga neli endist USA sõdurit Wayne Mitchell, Simon Edwards, Rich Doering ja Mike Eastham koos, kuna hõimu teejuhi Isaac Pizarro ja Paya kunade küla elanike abiga neljal Kawasaki KLR mootorrattal 8 päevaga. Reis oli osa nende mootorrattareisist Alaskast Argentinasse, sellest tehti 2022. aastal dokumentaalfilm "Where the Road Ends".<ref>{{Viide |pealkiri=Alaska to Patagonia Via the Darién Gap: Where The Road Ends — Common Tread |url=https://www.youtube.com/watch?v=BIxm-A-2oyQ |väljaanne=Youtube |keel=et-EE |vaadatud=2024-01-09}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lõuna-Ameerika geograafia]] [[Kategooria:Põhja-Ameerika geograafia]] 59tydd4s3l1m16ubv4vmykuaj4m278x 0 669586 7121899 6580865 2026-03-31T14:37:11Z Adeliine 6693 7121899 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Plan Delphi full.svg|pisi|Delfi arheoloogilise ala plaan. Keskel on Apolloni pühamu (A) ja vasakul staadion (B)]] '''Püütia mängud''' olid [[Vana-Kreeka]]s peetud ja spordivõistlusi sisaldavad pidustused, mis kuulusid [[Panhelleni mängud]]e hulka. Püütia mänge peeti iga nelja aasta järel (kaks aastat pärast olümpiamänge) [[Apollon]]i auks [[Delfi]] lähedal, auhinnaks [[Harilik loorberipuu|loorberipärg]]. Algselt keskendusid Püütia mängud vaid muusikale, neile koguneti iga kaheksa aasta järel, et laulda Apollonile pühendatud hümne. Hiljem korraldati pidustused ümber, lisati kunsti-, tantsu- ja spordivõistlusi. Esimesed laiendatud Püütia mängud toimusid umbes 586/582 eKr. [[Kategooria:Panhelleni mängud]] gumhrd5djjiy0loilofw9cbosfzjsuh 0 669588 7121872 6581329 2026-03-31T13:34:56Z Adeliine 6693 7121872 wikitext text/x-wiki '''Isthmose mängud''' olid [[Vana-Kreeka]]s peetud ja spordivõistlusi sisaldavad pidustused, mis kuulusid [[Panhelleni mängud]]e hulka. Isthmose mänge peeti iga kahe aasta järel (aasta enne ja pärast olümpiamänge) [[Poseidon]]i auks [[Korintos]]e lähedal, auhinnaks [[Mänd|männipärg]]. Võistlusalad olid sarnased olümpiamängudega. Mängud said nime [[Kórinthose maakitsus|Kórinthose ehk Isthmose maakitsuse]] järgi. ''Isthmos'' tähendabki tõlkes kaela ja viitab maismaa kõige kitsamale kohale. Esimesed Isthmose mängud toimusid aastal [[582 eKr]]. [[Kategooria:Panhelleni mängud]] g3mzfdjmrswzpnjo3obhrk27e2s2gnc 0 671383 7122003 6593346 2026-03-31T17:30:27Z Adeliine 6693 7122003 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Mihhail Ferdinandovitš Taube''' (13. aprill (vkj) [[1855]]−[[20. oktoober]] [[1924]]) oli Venemaa filosoof, matematik, loogik, poeet, publitsist. {{JÄRJESTA:Taube, Mihhail}} [[Kategooria:Taubed (Venemaa)]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Venemaa matemaatikud]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1924]] a8pcstypbv5atg5mu9npu1fobtaobi4 0 672489 7122265 7106883 2026-04-01T08:10:12Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Youtube'i-kuulsused]] 7122265 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Markus Kristofer Sinivee | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|df=y|2004|5|29}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | tegevusala = sotsiaalmeedia sisulooja | rahvus = eestlane | pilt = Pilt Markusest.jpg }} '''Markus Kristofer Sinivee''' (sündinud [[29. mai]]l [[2004]] [[Tallinn]]as) on eesti sotsiaalmeedia [[sisulooja]]. Sinivee postitas 2021. aasta veebruaris oma esimese [[TikTok|TikToki]] video, mis oli seotud taliujumisega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pärn |eesnimi=Joonatan |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Kümnete tuhandete jälgijatega sisulooja karjäär algas talisuplusest: ema soovitas, et võiksin teha... |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/kumnete-tuhandete-jalgijatega-sisulooja-karjaar-algas-talisuplusest-ema-soovitas-et-voiksin-teha/ |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> Video kogus platvormil üle 30000 vaatamise. Pärast sisuloomega eksperimenteerimist alustas ta 2021. aasta suveks tänava[[Intervjuu|intervjuude]] tegemisega, millega ta tegeleb ka tänaseni.<ref name=":0" /> 2023. novembril avaldas Sinivee oma esimese [[YouTube|Youtube'i]] reisivideo, kus ta võttis kõige odavama lennupileti iga päev terveks nädalaks. Video kogus esimese nädalaga üle 16000 vaatamise, küll sattus meedia silma alla teise sisulooja video osalise kopeerimise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-08 |pealkiri=ÜKS-ÜHELE? &#10217; «Tal pole kuskil mingit originaalsisu!» Eesti tuntud sisulooja matkis Briti juutuuberi videot |url=https://elu24.postimees.ee/7892570/uks-uhele-tal-pole-kuskil-mingit-originaalsisu-eesti-tuntud-sisulooja-matkis-briti-juutuuberi-videot |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> 2024. aasta suvel alustas Sinivee ka sisuloomega inglise keeles, kus ta tihtipeale teeb tänavaintervjuusid välismaal. 2026. aasta märtsi seisuga on Sinivee oma Tiktoki kanalitel kogunud üle 6 miljoni meeldimise. == Isiklikku == Sinivee on olnud suhtes [[Diana Kutse|Diana Kutsega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=37 vastamata kõnet! Vaimse vägivalla süüdistused õhku visanud noor kodumaine tiktokker püüab endise kallimaga taas kontakti saada |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120354473/37-vastamata-konet-vaimse-vagivalla-suudistused-ohku-visanud-noor-kodumaine-tiktokker-puuab-endise-kallimaga-taas-kontakti-saada |vaadatud=2025-02-04 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Sinivee on lapsepõlves mänginud üle 10 aasta [[Tennis|tennist]] ning tulnud Eesti meistriks üksikmängus noorteklassides Poisid 10 (2014) ja Poisid 12 (2016).<ref name=":0" /> Tema unistus lapsepõlves oli olla professionaalne tennisemängija.<ref name=":0" /> == Viited == {{JÄRJESTA:Sinivee, Markus Kristofer}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Eesti Youtube'i-kuulsused]] g4w23ubu61jvqe5haguqsaat2ehvxfj 0 672759 7122098 7087890 2026-03-31T19:59:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122098 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = Bukaresti Üheksa | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Bucharest Nine map.png | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Bukaresti Üheksa liikmed | lühend = | deviis = | asutatud = 4. november 2015 | tüüp = | peakorter = | liikmed = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]<br>{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti]]<br>{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu]]<br>{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]]<br>{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]]<br>{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]]<br>{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari]] | keeled = | veebileht = }} '''Bukaresti Üheksa''' või '''Bukaresti formaat''' ('''B9''' või '''B-9''') on organisatsioon, mis asutati 4. novembril 2015 [[Rumeenia]]s [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi [[Klaus Iohannis]]e ja Poola presidendi [[Andrzej Duda]] algatusel kahepoolsel kohtumisel. <ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.presidency.ro/en/media/press-releases/bilateral-visit-of-president-of-romania-mr-klaus-iohannis-in-the-republic-of-poland-and-his-participation-in-the-high-level-meeting-of-the-bucharest-format-b9-on-7-8-june|title=Bilateral visit of President of Romania, Mr. Klaus Iohannis, in the Republic of Poland and his participation in the High Level Meeting of the Bucharest Format (B9), on 7-8 June 2018|publisher=[[President of Romania]]|date=5 June 2018}}</ref> Selle liikmed on [[Bulgaaria]], [[Tšehhi]], [[Eesti]], [[Ungari]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Rumeenia]] ja [[Slovakkia]]. Selle asutamine tulenes peamiselt [[Venemaa]] tajutavast agressiivsest käitumisest pärast [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ja hilisemat [[Sõda Donbassis|sekkumist Ida-Ukrainas]] 2014. aastal. Kõik B9 liikmed kuulusid kas endisesse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] või olid Nõukogude Liidu juhitud [[Varssavi Lepingu Organisatsioon|Varssavi pakti]] liikmed. <ref name=":1">{{Cite web|last=Gerasymchuk|first=Sergiy|url=https://library.fes.de/pdf-files/bueros/ukraine/15574.pdf|title=Bucharest Nine: looking for cooperation on NATO's eastern flank?|publisher=[[Friedrich Ebert Foundation]]|year=2019|pages=1–10}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Rotaru|first=Vasile|url=https://www.foreignaffairs.com/articles/central-europe/2017-11-10/how-romania-and-poland-can-strengthen-nato-and-eu|title=How Romania and Poland can strengthen NATO and the EU|work=[[Foreign Affairs]]|date=10 November 2017|last2=Umland|first2=Andreas}}</ref> == Ajalugu == Alates selle asutamisest 4. novembril 2015 on Bukaresti Üheksa riigid pidanud mitu kohtumist erinevatel tasanditel. <ref name=":1"/> 2018. aasta juunis, enne B9 kohtumist samal aastal, võttis [[Poola president]] [[Andrzej Duda]] sõna Ukraina ja Gruusia [[NATO]] liikmesuse poolt. <ref>{{Cite news|url=https://www.president.pl/news/we-count-on-decisions-from-the-b9-and-nato-summits,36735|title="We count on decisions from the B9 and NATO summits"|publisher=[[President of Poland]]|date=7 June 2018}}</ref> 10. mail 2021 nõudis Rumeenia president [[Klaus Iohannis]] (üks tippkohtumise kahest võõrustajast) B9 videokonverentsil, millega [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Joe Biden]] ühines, "liitlaste tugevamat sõjalist kohalolekut [ ...] bloki idatiival" pärast Vene vägede [[Mobilisatsioon|mobiliseerimist]] [[Venemaa-Ukraina piir|Venemaa piiri lähedal Ukrainaga]], mis oli toimunud mõnda aeg varem. <ref>{{Cite news|url=https://www.intellinews.com/romanian-polish-presidents-call-for-stronger-nato-presence-on-the-eastern-flank-210237/|title=Romanian, Polish presidents call for stronger Nato presence on the eastern flank|work=[[bne IntelliNews]]|date=11 May 2021}}</ref> 25. veebruaril 2022 kohtus B9 koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen|Ursula von der Leyeniga]] seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta sissetungiga Ukrainasse]]. <ref>{{Cite news|url=https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/news/president-von-der-leyen-participates-bucharest-nine-b9-summit-warsaw-and-special-nato-summit-2022-02-25_en|title=President von der Leyen participates in Bucharest Nine (B9) Summit in Warsaw and in special NATO Summit|publisher=[[Directorate-General for Neighbourhood and Enlargement Negotiations]]|date=25 February 2022}}</ref> 10. juunil 2022 toimunud B9 tippkohtumisel osalesid [[NATO peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]] <ref>{{Cite news|url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_196378.htm|title=NATO Secretary General takes part in B9 Summit|publisher=[[NATO]]|date=10 June 2022}}</ref> ning [[Tšehhi]] ja [[Slovakkia]] presidendid. <ref name="tmold">{{Cite news|url=https://trm.md/en/moldova-1-promo/summitul-b9-joe-biden-sua-se-angajeaza-sa-apere-flancul-estic-al-nato-iohannis-riscurile-de-securitate-sunt-in-cresteree|title=Summit B9. Joe Biden: "US is committed to defending NATO's eastern flank." Iohannis: "Security risks are growing"|publisher=[[Teleradio-Moldova]]|date=10 June 2022}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Selle kohta teatas Duda: "Soovime, et NATO idatiival laiendataks tänast tugevdatud kohalolekut. Me tahame, et olemasolevad pataljonirühmad muudetaks brigaadirühmadeks." Duda lisas, et brigaadirühmal on 3000 sõdurit, mis tähendaks "olulist ja nähtavat tugevnemist", <ref>{{Cite news|url=https://mainichi.jp/english/articles/20220611/p2g/00m/0in/018000c|title=NATO's eastern nations want better protection from alliance|work=[[Mainichi Shimbun]]|date=11 June 2022}}</ref> samas kui Iohannis ütles, et "NATO peab olema võimeline kaitsma oma territooriumi iga tolli". <ref name="tvpw">{{Cite news|url=https://tvpworld.com/60695481/nato-must-be-capable-to-defend-every-inch-of-its-territory-romanian-president|title=NATO must be capable to defend every inch of its territory: Romanian President|publisher=[[TVP World]]|date=10 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207101537/https://tvpworld.com/60695481/nato-must-be-capable-to-defend-every-inch-of-its-territory-romanian-president|archive-date=2022-12-07|access-date=2024-03-25|url-status=live}}</ref> Iohannis lisas, et B9 tippkohtumisel nõustuti [[Soome]] ja [[Rootsi]] vastuvõtmisega NATOsse <ref name="tvpw" /> ning ütles kohtumisel osalejatele, et "julgeolekuriskid Rumeeniale ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonnale suurenevad" ning pressiteates kirjutati, et kohtumine oli selleks, et valmistuda NATO 2022. aasta Madridi tippkohtumise tähtsaimateks otsusteks. <ref name="tmold" /> Lisaks väitis [[Eesti president]] [[Alar Karis]] kohtumisel, et kõik üheksa liiget nõustuvad, et [[Venemaa]] on NATO-le oht. <ref>{{Cite news|url=https://news.err.ee/1608627001/president-karis-b9-states-unanimous-in-call-to-augment-nato-eastern-flank|title=President Karis: B9 states unanimous in call to augment NATO eastern flank|publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]]|date=11 June 2022|editor-last=Whyte|editor-first=Andrew}}</ref> 11. oktoobril 2022 mõistsid B9 presidendid koos [[Põhja-Makedoonia]] ja [[Montenegro]] presidentidega hukka sel kuul toimunud raketirünnakute seeria Ukraina tsiviilsihtmärkide pihta ning kirjeldasid neid sõjakuritegudena, mida tuleb rahvusvahelise õiguse alusel karistada. <ref>{{Cite news|url=https://tvn24.pl/tvn24-news-in-english/bucharest-nine-presidents-say-russian-bombardments-in-ukraine-are-war-crimes-6158992|title=Bucharest Nine presidents: mass bombing of Ukraine is Russia's war crime|publisher=[[TVN24]]|date=11 October 2022}}</ref> 22. veebruari 2023. aasta tippkohtumisel kirjutasid Bukaresti üheksa riigi riigipead, samuti Biden ja Stoltenberg alla deklaratsioonile, millega mõisteti hukka Venemaa sissetung Ukrainasse ja kutsuti üles suurendama NATO sõjalist kohalolekut idatiival. <ref>{{Cite news|url=https://tvpworld.com/66508719/bucharest-nine-leaders-us-president-nato-secgen-sign-joint-declaration|title=Bucharest Nine leaders, U.S. President, NATO SecGen sign joint declaration|publisher=TVP World|date=22 February 2023|access-date=2024-03-25|archive-date=2023-12-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20231211065111/https://tvpworld.com/66508719/bucharest-nine-leaders-us-president-nato-secgen-sign-joint-declaration|url-status=dead}}</ref> == Tippkohtumised == === Riigipeade kohtumised === [[Fail:President_Biden_held_a_roundtable_meeting_with_the_leaders_of_Bucharest_Nine_in_Warsaw.jpg|pisi|255x255px| Bukaresti Üheksa riigipeade tippkohtumine [[Poola|Poolas]] [[Varssavi|Varssavis]] 22. veebruaril 2023]] {| class="wikitable" |+B9 riigipeade kohtumised !Aasta !Kuupäev !Riik !Linn !Juhtriigi riigipea !Viide |- |'''2015''' |4. november |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] |[[Bukarest]] |Klaus Iohannis |<ref name=":0"/> |- |'''2018''' |8. juuni |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |[[Varssavi]] |Andrzej Duda |<ref>{{Cite news|url=https://www.nineoclock.ro/2018/06/08/president-iohannis-at-the-b9-summit-in-warsaw-coherence-needed-to-adopt-defence-and-deterrence-measures-on-eastern-flank/|title=President Iohannis attends the B9 summit in Warsaw|work=[[Nine O'Clock]]|date=8 June 2018|access-date=2024-03-25|archive-date=2022-12-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207101526/https://www.nineoclock.ro/2018/06/08/president-iohannis-at-the-b9-summit-in-warsaw-coherence-needed-to-adopt-defence-and-deterrence-measures-on-eastern-flank/|url-status=dead}}</ref> |- |'''2019''' |28. veebruar |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |[[Košice]] |[[Andrej Kiska]] |<ref>{{Cite news|url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_164134.htm|title=NATO Secretary General stresses importance of transatlantic unity on visit to Slovakia|publisher=NATO|date=28 February 2019}}</ref> |- |'''2021''' |10. mai |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] |[[Bukarest]] |Klaus Iohannis ja Andrzej Duda |<ref>{{Cite news|last=Gabaroi|first=Bogdan|url=https://www.agerpres.ro/english/2021/05/10/bucharest-format-summit-b9-hosted-by-president-iohannis-together-with-his-polish-counterpart--710147|title=Bucharest Format Summit (B9) hosted by President Iohannis together with his Polish counterpart|publisher=[[Agerpres]]|date=10 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207101523/https://www.agerpres.ro/english/2021/05/10/bucharest-format-summit-b9-hosted-by-president-iohannis-together-with-his-polish-counterpart--710147|archive-date=7 December 2022|editor-last=Panaitescu|editor-first=Adina}}</ref> |- |'''2022''' |25. veebruar |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |[[Varssavi]] |Andrzej Duda |<ref>{{Cite news|url=https://www.thefirstnews.com/article/president-says-an-honest-europe-must-halt-aggression-28190|title=President says an honest Europe must halt aggression|work=[[The First News]]|date=25 February 2022|access-date=2024-03-25|archive-date=2022-12-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207103031/https://www.thefirstnews.com/article/president-says-an-honest-europe-must-halt-aggression-28190|url-status=dead}}</ref> |- |'''2022''' |10. juuni |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] |[[Bukarest]] |Klaus Iohannis ja Andrzej Duda |<ref>{{Cite news|url=https://hungarytoday.hu/bucharest-9-b-9-summit-meeting-president-katalin-novak-hungary/|title=Bucharest-9 summit has begun, Hungary is represented by President Novák|work=Hungary Today|date=10 June 2022}}</ref> |- |'''2023''' |22. veebruar |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |[[Varssavi]] |Andrzej Duda, Klaus Iohannis ja [[Zuzana Čaputová]] |<ref>{{Cite news|last=Widakuswara|first=Patsy|url=https://www.voanews.com/a/biden-to-meet-with-nato-eastern-flank-leaders/6973617.html|title=Biden, Stoltenberg Meet Bucharest Nine Leaders in Warsaw|publisher=[[Voice of America]]|date=22 February 2023|access-date=22 February 2023|author-link=Patsy Widakuswara}}</ref> |- |'''2023''' |6. juuni |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |[[Bratislava]] |Zuzana Čaputová, Andrzej Duda and Klaus Iohannis |<ref>{{Cite news|url=https://www.teraz.sk/slovensko/caputova-otvorila-summit-b9-na-hrade/719424-clanok.html|title=Čaputová otvorila summit B9, vyzvala na podporu Ukrajiny|publisher=[[News Agency of the Slovak Republic]]|date=6 June 2023|language=sk}}</ref> |- |'''2024''' |11. juuni |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti]] |[[Riia]] |Edgars Rinkēvičs | |- |'''2025''' |2. juuni |{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu]] |[[Vilnius]] |Gitanas Nausėda | |- |'''2026''' | |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] |[[Bukarest]] |Nicușor Dan | |} === Välisministrite kohtumised === [[Fail:Bucharest_Nine_Ministerial_Meeting_in_Tallinn,_October_2021_02.jpg|pisi|239x239px| Bukaresti Üheksa ministrite kohtumine [[Tallinn|Tallinnas]], 27. oktoobril 2021]] {| class="wikitable" |+B9 välisministrite kohtumised ! Aasta ! Kuupäev ! Riik ! Linn ! Viide |- | '''2016. aasta''' | 8. november | {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.nineoclock.ro/2016/11/08/foreign-ministers-of-nine-allied-states-of-the-eastern-flank-nato-deputy-secretary-general-rose-gottemoeller-meet-in-bucharest-to-discuss-security-in-the-region/|title=Foreign Ministers of nine allied states of the Eastern Flank, NATO Deputy Secretary General Rose Gottemoeller meet in Bucharest to discuss security in the region|work=Nine O'Clock|date=8 November 2016|access-date=2024-03-25|archive-date=2023-02-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20230208011652/https://www.nineoclock.ro/2016/11/08/foreign-ministers-of-nine-allied-states-of-the-eastern-flank-nato-deputy-secretary-general-rose-gottemoeller-meet-in-bucharest-to-discuss-security-in-the-region/|url-status=dead}}</ref> |- | '''2017. aasta''' | 9. oktoober | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] | [[Varssavi]] | <ref>{{Cite news|url=https://varsovia.mae.ro/en/local-news/1321|title=Meeting of Foreign Affairs Ministers of the Bucharest 9 Format|publisher=Embassy of Romania in Warsaw|date=9 October 2017}}</ref> |- | '''2020''' | 10. märts | {{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu]] | [[Vilnius]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.urm.lt/default/en/news/vilnius-hosted-the-bucharest-nine-meeting-of-ministers-of-foreign-affairs-|title=Vilnius hosted the Bucharest Nine meeting of ministers of foreign affairs|publisher=[[Ministry of Foreign Affairs (Lithuania)|Ministry of Foreign Affairs of Lithuania]]|date=12 March 2020|access-date=2024-03-25|archive-date=2022-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20220123020110/https://urm.lt/default/en/news/vilnius-hosted-the-bucharest-nine-meeting-of-ministers-of-foreign-affairs-|url-status=dead}}</ref> |- | '''2021. aasta''' | 27. oktoober | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] | [[Tallinn]] | <ref>{{Cite news|url=https://vm.ee/en/news/natos-eastern-flank-foreign-ministers-discuss-security-europe-future-alliance-and-new-strategic|title=NATO's Eastern Flank foreign ministers discuss security in Europe, future of the Alliance and new strategic concept|publisher=[[Välisministeerium]]|date=27 October 2021}}</ref> |- | '''2022. aasta''' | 31. märts | {{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] | [[Bratislava]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_194070.htm|title=NATO Deputy Secretary General participates in meeting of B9 countries|publisher=NATO|date=31 March 2022}}</ref> |- | '''2023. aasta''' | 31. märts | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] | [[Łódź]] | <ref>{{Cite news|url=https://news.err.ee/1608934085/estonian-fm-it-s-time-to-annul-the-nato-russia-founding-act|title=Estonian FM: It's time to annul the NATO-Russia Founding Act|publisher=Eesti Rahvusringhääling|date=31 March 2023|editor-last=Wright|editor-first=Helen}}</ref> |} === Kaitseministrite kohtumised === {| class="wikitable" |+B9 kaitseministrite kohtumised ! Aasta ! Kuupäev ! Riik ! Linn ! Viide |- | '''2018''' | 12.–14. märts | {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | <ref>{{Cite news|last=Gheorghe|first=Georgeta|url=https://business-review.eu/news/ministers-of-defence-of-bucharest-9-initiative-meet-at-palace-of-parliament-161183|title=Ministers of Defence of 'Bucharest 9' initiative meet at Palace of Parliament|publisher=European Business Review|date=12 March 2018}}</ref> |- | '''2019''' | 4. aprill | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] | [[Varssavi]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.president.pl/news/national-security-bureau-head-bucharest-nine-unity-strengthens-nato,36961|title=National Security Bureau head: Bucharest Nine unity strengthens NATO|publisher=President of Poland|date=5 April 2019}}</ref> |- | '''2021. aasta''' | 25. november | {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.gov.pl/web/national-defence/b9-countries-in-solidarity-with-hybrid-aggression|title=B9 countries in solidarity with hybrid aggression|publisher=[[Ministry of National Defence (Poland)|Ministry of National Defence of Poland]]|date=25 November 2021}}</ref> |- | '''2022. aasta''' | 6. juuni | ''Videokonverents'' | N/A | <ref>{{Cite news|url=https://english.mapn.ro/cpresa/5696_bucharest-9-defence-ministers-meeting|title=Bucharest 9 Defence Ministers Meeting|publisher=[[Ministry of National Defence (Romania)|Ministry of National Defence of Romania]]|date=7 June 2022}}</ref> |- | '''2023. aasta''' | 26 aprill | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] | [[Varssavi]] | <ref>{{Cite news|url=https://www.gov.pl/web/national-defence/bucharest-nine-stand-united-in-efforts-to-strengthen-security|title=Bucharest Nine stand united in efforts to strengthen security|publisher=Ministry of National Defence of Poland|date=26 April 2023}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Euroopa Liit]] * [[NATO]] * [[Kolme Mere Algatus]] * [[Visegrádi grupp]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Rahvusvaheline julgeolek]] ikbqnpsyush1ma6mwi299l9ahoet8nk 0 673543 7122176 6709384 2026-03-31T21:23:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122176 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bélapátfalva | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ungari | Bélapátfalva | | pilt = Bélapátfalva from Bél-kő.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = Coa_Hungary_Town_Bélapátfalva.svg | vapi_link = [[Bélapátfalva vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ungari }} '''Bélapátfalva''' on linn [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]], [[Bélapátfalva kreis]]i halduskeskus. == Geograafiline asend == Bélapátfalva asub [[Bükk]]i mäestiku jalamil, [[Slovakkia]] piirist 23 km kaugusel, komitaadikeskusest [[Eger]]ist ligikaudu 17 km põhjas. Linn asub [[Bükki rahvuspark|Bükki rahvuspargi]] territooriumil. Linna läbib [[Eger]]–[[Putnok]]i raudteeliin. == Ajalugu == Asula on saanud nime Bélide perekonna järgi, kes olid selle piirkonna maaomanikud. [[1232]]. aastal asutati külla [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] klooster. Kui [[1241]]. aastal põgenesid kuningas [[Béla IV]] väed mongolite eest, siis võitlesid nad kloostri juures neid jälitavate mongolitega. [[1330]]. aastal on asula kohta ürikutes kirjutatud: "küla kloostri ees, mida kutsutakse Abti külaks". [[1415]]. aastal esineb nimekuju aga nimekuju Abátfalva. Klooster tegutses kuni [[1534]]. aastani, mil see [[reformatsioon]]i käigus suleti. Turulinna staatuse sai Bélapátfalva sai enne [[1761]]. aastat. [[1815]]. aastal rajati asulasse paperivabrik, mis aga hiljem suleti. Endises paberivabriku hoones alustas [[1843]]. aastal tegevust keraamikatehas, mis töötas kuni [[1927]]. aastani. Asula nimi muudeti [[1905]]. aastal Apátfalvast Bélapátfalvaks. Vana tsemenditehas alustas tootmist [[1910]]. aastal. [[1950]]. aastal sai Bélapátfalva suurkülaks. Uus tsemenditehas alustas tööd [[1980]]. aastal, kuid see suleti [[2001]]. aastal. Linnaõigused sai Bélapátfalva [[1. jaanuar]]il [[2004]].<ref>[https://belapatfalvaturizmus.hu/belapatfalva/telepulestortenet Településtörténet] Bélapátfalva Turizmus. Vaadatud 7. aprillil 2024</ref><ref>[http://mek.niif.hu/02100/02115/html/1-296.html Apátfalvi keménycserép]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Magyar Néprajzi Lexikon. Vaadatud 7. aprillil 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari linnad]] [[Kategooria:Hevesi komitaat]] n26l4k42klnirg0kqcxteqvueo4ymdm 0 673710 7122342 7026470 2026-04-01T09:03:52Z ~2026-20166-14 226239 inimest' 7122342 wikitext text/x-wiki == ekool on parem kui mingi sittakottide programm == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti haridus]] pzwlp7y2qv9rps6isuo9p0onuqnxof9 7122351 7122342 2026-04-01T09:12:08Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7122342|7122342]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-20166-14|~2026-20166-14]] ([[User talk:~2026-20166-14|arutelu]]) 7122351 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} Stuudium on elektrooniline [[Õppeinfosüsteem|õppe]]- ja [[infosüsteem]], mis on mõeldud koolidele, lasteaedadele ja huviringidele. Eestis kasutab stuudiumit üle 380 haridusasutuse. Stuudiumis sisalduvad päevikud, ringipäevikud, olümpiaadide ja võistluste andmed, jututoad, õppematerjalid, avaldused, küsitlused, juhtkonnale nähtav statistika õpilaste hinnetest ja abi-keskkond.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stuudium e-kool |url=https://stuudium.com/ |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=stuudium.com |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti haridus]] g1g11l1dim3o4180wsm2avaue5rh73f 0 675363 7122355 7071632 2026-04-01T09:29:03Z ~2026-20203-52 226242 lisatud Wikidata pilt 7122355 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mahendra Mahey at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Mahendra Mahey]] '''Mahendra Mahey''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1966]] [[Wolverhampton]]is) on Briti teadus- ja kultuurikorraldaja, innovaator ja [[Kultuuripärand|digitaalse kultuuripärandi]] ekspert. [[Fail:Wikidata en el contexto GLAM II 12.jpg|pisi|Mahendra Mahey esinemas Hispaania Wikimedia konverentsil Prado muuseumis, 25. veebruaril 2026.]] Aastatel 2012–2021 töötas Mahendra Mahey Briti Rahvusraamatukogu innovatsioonilabori juhatajana. Ta on üks 2018. aastal asutatud rahvusvahelise [[Kunstigalerii|galeriisid]], [[Raamatukogu|raamatukogusid]], [[Arhiiv|arhiive]] ja [[Muuseum|muuseume]] ühendava GLAM Labs võrgustiku asutajaliikmeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mahey |eesnimi=Mahendra |kuupäev=29. september 2021 |pealkiri=Sailing Away To A Distant Land - Mahendra Mahey, Manager of BL Labs - final post |url=https://blogs.bl.uk/digital-scholarship/2021/09/sailing-away-mahendra-mahey-manager-of-bl-labs-final-post-1.html |vaadatud=3. mai 2024 |lehekülg=Bristish Library Digital scholarship blog}}</ref> 2019. aastal osales ta raamatu "Open a GLAM Lab" kirjutamisel.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mahey |eesnimi=Mahendra |pealkiri=Open a GLAM Lab. Digital Cultural Heritage Innovation Labs |vautorid=Abdulla, Aisha Al; Ames, Sarah; Bray, Paula; Candela, Gustavo; Chambers, Sally; Derven, Caleb; Dobreva, Milena; Gasser, Katrine; Karner, Stefan; Kokegei, Kristy; Laursen, Ditte; Potter, Abigail; Straube, Amin; Wagner, Sophie-Carolin; Wilms, Lotte |kirjastus=University College London (UCL) Qatar |aasta=2019 |koht=Doha, Qatar |keel=inglise}}</ref> 2019. aasta detsembris osales ta avakõnelejana [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] toimunud [[digihumanitaaria]] konverentsil, mis oli pühendatud digitaalse kultuuripärandi kasutusele teaduses ja hariduses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sakova |eesnimi=Aija |kuupäev=22. mai 2020 |pealkiri=Julgus katsetada ja oskus jutustada tähenduslikke lugusid |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/julgus-katsetada-ja-oskus-jutustada-tahenduslikke-lugusid/ |vaadatud=2024-05-03 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> Alates 2022. aastast töötab [[Tallinna Ülikool]]is.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Mahendra_Mahey Mahendra Mahey] ETIS-es.</ref> == Isiklikku == Alates 2021. aastast elab ta Eestis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kreinin |eesnimi=Lea |pealkiri=Mahendra Mahey: Estonia is my home now |url=https://www.eesti.life/people/mahendra-mahey-estonia-my-home-now |vaadatud=3. mai 2024 |väljaanne=eesti.life}}</ref> Ta on abielus eesti kirjandusteadlase ja kriitiku [[Aija Sakova|Aija Sakovaga]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] misch2fui2186a6ro6demb3ebkx14vn 0 676192 7121794 6817563 2026-03-31T12:10:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121794 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Berthold von Henneberg | pilt = 20170722Mainzer Dom1.jpg | pildiallkiri = Berthold von Hennebergi hauaepitaaf Mainzi katedraalis | amet = [[Mainzi peapiiskop]] | ametiajaalgus = 1484 | ametiajalõpp = 1504 | eelmine = [[Adalbert III (Mainz)|Adalbert III]] | järgmine = [[Jakob von Liebenstein]] | sünniaeg = 1441 või 1442 | surmaaeg = 21. detsember 1504 }} '''Berthold von Henneberg''' (1441 või 1442 – [[21. detsember]] [[1504]] [[Aschaffenburg]]) oli [[Henneberg (aadlisuguvõsa)|Hennebergi]] aadlisuguvõsast pärit [[Mainzi peapiiskop]] aastatel 1484–1504. Selle ametikohaga käis kaasas [[Saksa-Rooma Riik|Saksa-Rooma Riigi]] [[ertskantsler]]i positsioon ja [[kuurvürst]]i staatus. Tema õlul oli ka peamine vastutus [[riigireform (Saksa-Rooma)|riigireform]]i läbiviimise eest. == Päritolu == Berthold von Henneberg sündis [[Hennebergi krahvkond|Hennebergi krahv]]i [[Georg von Henneberg-Römhild]]i ja [[Nassau krahvkond|Nassau-Weilburg-Saarbrückeni krahvinna]] Johanna kaheteistkümnenda lapsena. Üks tema vendadest oli [[Bambergi piiskopkond|Bambergi]] vürstpiiskop [[Philipp von Henneberg]]. ==Vaimulikukarjäär== Henneberg alustas 1455. aastal õpinguid [[Erfurdi Ülikool|Erfurdi Ülikoolis]], kus sai oma lauluhääle tõttu hüüdnimeks "Öökull." Neli aastat varem oli ta saanud töökoha [[Strasbourg|Strasbourgi]] ning hiljem ka [[Bamberg|Bambergi]] kirikus. 1460. aastal sai ta [[Kölni toomkirik|Kölni katedraalis]] [[Kanoonik|kanoonikuks]]. Neli aastat hiljem oli ta juba preestriks [[Ordinatsioon|ordineeritud]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Berthold von Henneberg (1441–1504) |url=https://bistummainz.de/kunst-gebaeude-geschichte/kirchengeschichte/forschung/viten-mainzer-erz-bischoefe/mainzer-kurfuerst-erzbischoefe-1381-bis-1514/72-14841504-berthold-von-henneberg/ |vaadatud=20.05.2024 |arhiivimisaeg=20.05.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240520170848/https://bistummainz.de/kunst-gebaeude-geschichte/kirchengeschichte/forschung/viten-mainzer-erz-bischoefe/mainzer-kurfuerst-erzbischoefe-1381-bis-1514/72-14841504-berthold-von-henneberg/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Berthold Von Henneberg - German archbishop |url=https://www.britannica.com/biography/Berthold-von-Henneberg |vaadatud=20.05.2024}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Berthold of Henneberg |url=https://www.newadvent.org/cathen/02520b.htm |vaadatud=20.05.2024}}</ref> ==Mainzi peapiiskopi ja kuurvürstina ning ertskantslerina== Pärast [[Adalbert III (Mainz)|Adalbert III]] surma toimusid 20. mail 1484 Mainzi peapiiskopi valimised, mille võitis Henneberg. Ta pühitseti ametisse 13. märtsil 1485. Aastatel 1487 ja 1499 kutsus ta kokku [[provintsiaalsinod]]id.<ref name=":0" /> Seoses [[Johannes Gutenberg|Johannes Gutenbergi]] trükipressi leiutamisega suurenes ka rahvakeelse kirjanduse levik. Et piirata ja kontrollida usualaste raamatute sisu ja levikut, asutas Henneberg neljast [[Mainzi ülikool|Mainzi ülikooli]] professorist koosneva nõukogu, kelle ülesandeks oli säärase kirjanduse ülevaatamine.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wilke |eesnimi=Jürgen |pealkiri=Censorship and Freedom of the Press |url=https://www.ieg-ego.eu/en/threads/european-media/censorship-and-freedom-of-the-press |vaadatud=31.05.2024 |tsitaat=In 1486, Berthold von Henneberg (1441–1504), the archbishop-elector of Mainz, issued the first decree establishing a censorship commission for the entire archbishopric. One year later, a papal bull decreed the pre-authorization of texts for printing.}}</ref> Eriti keskenduti ladinakeelsete teoloogiliste raamatute saksa tõlgetele. Henneberg põhjendas oma seisukohta sellega, et saksa keel oli tema arvates veel liiga vähe arenenud, et tõetruult edastada kreeka- ja ladinakeelseid usutõdesid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Henss |eesnimi=Christina |pealkiri=Fremde Räume, Religionen und Rituale in Mandevilles Reisen |url=https://books.google.ee/books?id=xctNDwAAQBAJ&dq=%22Die+g%C3%B6ttliche+Buchdruckerkunst+macht+aller+Welt+den+Gebrauch+von+B%C3%BCchern%22&pg=PA32&redir_esc=y#v=onepage&q=%22Die%20g%C3%B6ttliche%20Buchdruckerkunst%20macht%20aller%20Welt%20den%20Gebrauch%20von%20B%C3%BCchern%22&f=false |vaadatud=31.05.2024 |lehekülg=32}}</ref> Hennebergi [[Tsensuur|tsensuuri]] toetas ka paavst [[Aleksander VI|Alexander VI]] 1501. aasta [[bulla]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Censorship and Book Production in Spain During the Age of the Incunabula |url=https://www.lehman.cuny.edu/ciberletras/v06/tofino.html |vaadatud=31.05.2024 |tsitaat=In 1486, Berthold, archbishop of Mainz, tried to establish censorship on all books translated into the vernacular from foreign languages, and in 1501 the pope Alexander VI issued a bull instructing the German prelates to exercise a close supervision over printers. |arhiivimisaeg=23.09.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230923095848/https://www.lehman.cuny.edu/ciberletras/v06/tofino.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=In the Service of the Enlightenment: Censorship between 1751 and 1791 |url=https://brill.com/display/book/9789004519282/BP000002.xml |vaadatud=31.05.2024 |tsitaat=The archbishop of Mainz Berthold von Henneberg introduced ecclesiastic precensorship in 1486, and in November 1487 the pope promulgated a bull “contra Impressores Librorum Reprobatorum.”}}</ref> Henneberg pani [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma Keisririigi]] halduses ette mitu reformi, mille kavasid ta esitles ka 1495. aasta [[Wormsi riigipäev|Wormsi riigipäeval]].<ref name=":1" /> Üks tema reformiidee oli 17-liikmelise aristokraatliku valitsuse moodustamine. Lisaks soovis ta, et keisririigi iseseisvad territooriumid moodustaksid [[Šveits|Šveitsi konföderatsiooniga]] sarnase liidu. Kuigi tema reforme saatis algul edu, likvideeris [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] 1502. aastal Hennebergi loodud nõukogu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Whaley |eesnimi=Joachim |pealkiri=Germany and the Holy Roman Empire |aasta=2012 |köide=1 |lehekülg=76}}</ref> Berthold von Henneberg suri 21. detsembril 1504. Ta on maetud [[Mainzi toomkirik|Mainzi katedraali]].<ref name=":2" /> == Viited == {{JÄRJESTA:Henneberg, Berthold von}} <references /> {{algus}} {{Eelnev-järgnev|eelnev=[[Adalbert III (Mainz)|Adalbert III (administraator)]]|nimi=[[Mainzi peapiiskop]]|aeg=1484 – 1504|järgnev=[[Jakob von Liebenstein]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Mainzi peapiiskopid]] [[Kategooria:Surnud 1504]] 1fnwvvo8zs82qceq915wsrs3w8eie3y 0 677071 7122063 6667825 2026-03-31T18:51:14Z Adeliine 6693 7122063 wikitext text/x-wiki '''Alar Viitmaa''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1970]] [[Viljandi]]s) on Eesti orienteeruja. Viitmaa lõpetas 1988. aastal [[C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool|C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. keskkooli]].<ref name="esbl">[https://esbl.ee/biograafia/Alar_Viitmaa Alar Viitmaa] ESBL (vaadatud 31.03.2026)</ref> Ta on osalenud rattaorienteerumise MM-il (2006 ja 2012) ja EM-il, orienteerumisjooksus MM-il. Ta on tulnud orienteerumisjooksus kuuel korral Eesti meistriks (1994–2000).<ref name="esbl"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Viitmaa, Alar}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] old3h36g66how81e2mip49dtohcy1p5 0 678042 7122386 6681066 2026-04-01T10:36:56Z Adeliine 6693 taksonitabel 7122386 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tontpart | värvus = loomad | seisund = CR | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = White-winged wood duck.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = | liik = '''Tontpart''' | binaarne = ''Asarcornis scutulata'' | binaarse_autor = | sünonüümid = ''Cairina scutulata'' | levikukaart = Cairina scutulata distribution map.png | levikukaardi_seletus = }} '''Tontpart''' (''Asarcornis scutulata'') on [[Partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. Varem arvati tontpart perekonda [[Muskuspart (perekond)|muskuspart]]. [[Kategooria:Partlased]] fptsveaqfg8c9xoe346vpu74yg11rd4 7122392 7122386 2026-04-01T10:41:33Z Adeliine 6693 7122392 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tontpart | värvus = linnud | seisund = CR | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = White-winged wood duck.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = | liik = '''Tontpart''' | binaarne = ''Asarcornis scutulata'' | binaarse_autor = | sünonüümid = ''Cairina scutulata'' | levikukaart = Cairina scutulata distribution map.png | levikukaardi_seletus = }} '''Tontpart''' (''Asarcornis scutulata'') on [[Partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. Varem arvati tontpart perekonda [[Muskuspart (perekond)|muskuspart]]. [[Kategooria:Partlased]] rg0ukqyp3eq4bkc3zu8c1gf3zqflrqh 7122444 7122392 2026-04-01T11:50:33Z Ojassaar 206682 7122444 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tontpart | värvus = linnud | seisund = CR | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Asarcornis scutulata | ID = 22680064 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | pilt = White-winged wood duck.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Tontpart (perekond)|Tontpart]] ''Asarcornis'' | liik = '''Tontpart''' | binaarne = ''Asarcornis scutulata'' | binaarse_autor = ([[Salomon Müller|Müller]], 1842) | sünonüümid = ''Cairina scutulata'' | levikukaart = Cairina scutulata distribution map.png | levikukaardi_seletus = }} '''Tontpart''' (''Asarcornis scutulata'') on [[Partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. Varem arvati tontpart perekonda [[Muskuspart (perekond)|muskuspart]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Partlased]] s23znagoxu42eencci8dno86hthhvcx 0 679809 7122167 6713578 2026-03-31T20:55:57Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7122167 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|6. sajandi purpurkäsikirjast|Samanimelise 9. sajandi purpurkäsikirja|Minuskelkäsikiri 1143}} [[File:Codex Beratinus 0011b.jpg|thumb|Codex Beratinus]] [[File:Page from the Codex Purpureus Beratinus.JPG|thumb|Vasakul käsikirja [[faksiimile]], paremal käsikirjaleht]] '''''Codex Beratinus''''' ehk '''''Codex Beratinus'' 1''' on [[Purpurpärgament|purpurpärgamendile]] kirjutatud [[vanakreeka keel|kreekakeelne]] [[Uus testament|Uue testamendi]] käsikiri, dateeritud [[6. sajand]]isse ja vaid osaliselt säilinud. [[Berat]]ist leitud käsikiri asub [[Albaania]]s [[Tirana]]s ja on alates 2005. aastast koos [[Minuskelkäsikiri 1143|minuskelkäsikirjaga 1143]] kantud [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]]. == Kirjeldus == Käsikiri koosneb 190 [[purpur]]iga värvitud [[Pärgament|pärgamendi]]lehest mõõdus 31 × 27 cm ja sisaldab lünklikult [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Markuse evangeelium]]e (Matteuse 1,1–6,3; 7,26–8,7; 18,23–19,3; Markuse 14,62–kuni lõpuni). Tekst on kirjutatud [[Hõbetint|hõbetindiga]] kahes veerus [[kreeka untsiaal]]is, ühes veerus on 17 8–12 tähemärgist koosnevat rida.<ref>[https://wayback.archive-it.org/all/20151214214829/http://portal.unesco.org/ci/en/ev.php-URL_ID=23105&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Codex Purpureus Beratinus. - UNESCO Memory of the World]</ref> Untsiaaltähed on ruutjad ja ümarad, lihtsa ning väga korrapärase kujuga. [[Rõhumärk|Rõhumärgid]], ''[[spiritus asper]]'' ja ''[[spiritus lenis]]'' pole märgitud. Kuldtindiga on Markuse evangeeliumi tiitel ja esimene rida, sõnad Pathr, Ihsous esimesel kuuel lehel ja [[lühend]]itega tähistatud ''[[nominae sacrae]]'' ΙΣ, ΘΣ, ΚΣ, ΥΣ ([[Jeesus]], [[Jumal]], [[Issand]], Poeg). Lõikude esimesed tähed on kirjutatud muust tekstist kaks korda suuremana; kaunistused puuduvad, ainsaks erandiks on [[rist]]ikesed O-initsiaalide keskel.<ref>[http://www.skypoint.com/members/waltzmn/ManuscriptsUncials.html#uPhi F (Phi, 043). - New Testament Manuscripts. Uncials.]</ref> [[Vana testament|Vana testamendi]] tsitaadid on tähistatud tagurpidi koma meenutava märgiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://manuscripts.csntm.org/manuscript/Group/GA_043 GA 043. - The Center for the Study of New Testament] * [http://www.skypoint.com/members/waltzmn/ManuscriptsUncials.html#uPhi F (Phi, 043). - New Testament Manuscripts. Uncials.] * [https://wayback.archive-it.org/all/20151214214829/http://portal.unesco.org/ci/en/ev.php-URL_ID=23105&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Codex Purpureus Beratinus. - UNESCO Memory of the World] [[Kategooria:6. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Purpurkäsikirjad]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] a5gllxh0yz6rdlm3l109dhd9rzs89r9 0 683539 7121840 7112933 2026-03-31T12:56:58Z ~2026-19872-26 226188 7121840 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{infokast korvpalliklubi | värv1 = #000000 | värv2 = #FFFFFF | värv3 = #D1D2D4 | nimi = Keila Basket | logo = | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br>[[European North Basketball League|Põhja Euroopa Korvpalliliiga]] | asutatud = 2022 | ajalugu = '''Keila Basket'''<br/>(2022–praeguseni) | kodusaal = [[Keila Tervisekeskus]] | asukoht = [[Keila]], [[Eesti]] | värvid = must ja valge <br/>{{värviruut|#000000}} {{värviruut|white}} | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreenerid = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu | koduleht = {{https://keilabasket.ee/|keilabasket.ee}} }} '''Keila Basket''', sponsorluse tõttu tuntud kui '''Keila Coolbet''', on [[Keila]]s tegutsev [[Korvpall|korvpallimeeskond]]. Meeskond mängib [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti Korvpalliliigas]], [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]] (KML) ja Põhja Euroopa Korvpalliliigas (ENBL). Nende koduareen asub [[Keila tervisekeskus]]es.<ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=2 July 2024|language=et}}</ref> == Ajalugu == Pärast Keila Basketi Keila KK-ga koostöö lõpetamist hakati Keila Coolbeti nime all kasutama [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] litsentsi, et mängida [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalliliigas]] ja [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]].<ref>{{Cite web|url=https://sport.postimees.ee/8044451/ametlik-eesti-lati-korvpalliliigas-hakkab-mangima-ka-teine-keila-klubi-pealikuks-andres-sober|title=Eesti-Läti korvpalliliigas hakkab mängima ka teine Keila klubi, pealikuks Andres Sõber|date=20 June 2024|access-date=2 July 2024}}</ref> == Mängijad == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=Keila Coolbet 2025/2026 | color1 = #FFFFFF| bg1 = #000000| color2 = #000000| bg2 = #FFFFFF}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Martiy | perekonnanimi = Hill | pikkus = 1,96&nbsp;m | sündinud= 15.01.1997}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Margus | perekonnanimi = Pahv | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 25.10.2000 |märge= C}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 9 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Midri | pikkus = 1,93&nbsp;m | sündinud= 09.01.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Ralf | perekonnanimi = Küttis | pikkus = 1,97&nbsp;m | sündinud= 11.05.2002}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 14 | rahvus = Eesti | eesnimi = Aleksander | perekonnanimi = Tassa | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 12.02.2004 | inj = jah}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 16 | rahvus = Eesti | eesnimi = Roland | perekonnanimi = Tamkivi | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 01.09.2000}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 21 | rahvus = Eesti | eesnimi = Christopher | perekonnanimi = Lenk | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 12.12.2004}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 23 | rahvus = USA | eesnimi = Isaiah | perekonnanimi = Thompson | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 25.05.2003}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 24 | rahvus = Kanada | eesnimi = Marko | perekonnanimi = Maletic | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 27.03.2001}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 25 | rahvus = Eesti | eesnimi = Markus-Robin | perekonnanimi = Avarsalu | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 18.01.2007}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 30 | rahvus = Eesti | eesnimi = Karl | perekonnanimi = Koitmaa | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 26.11.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number=32 | rahvus = Ukraina | eesnimi = Nazari | perekonnanimi = Kulishenko | pikkus = 2,11&nbsp;m | sündinud=18.01.2005 }} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 33 | rahvus = Eesti | eesnimi = Patrik | perekonnanimi = Saal | pikkus = 2,07&nbsp;m | sündinud= 16.06.2000}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreener = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} == Peatreenerid == * [[Peep Pahv]] 2022–praegu == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ! colspan="2" | Eesti meistrivõistlused ! [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõistlused]] ! colspan="2" | Baltikumi võistlused ! colspan="2" | Euroopa võistlused |- | bgcolor="#efefef" | 2022–23 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 7. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. |- | bgcolor="#efefef" | 2023–24 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | 6. (grupietapp) |- | bgcolor="#efefef" | 2024–25 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | |- | bgcolor="#efefef" | 2025–26 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | | align="left" | 4. | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 14. | ENBL | |} == Kodusaal == * Keila Tervisekeskus (2022–praegu) <ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=1 March 2022|language=et}}</ref> == Sponsorlus nimi == * Keila Coolbet: 2023–praegu == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://keilabasket.ee/}} {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Keila sport]] kg8em6l4zmgexnj5khpfjlvwdhsxpd8 7121841 7121840 2026-03-31T12:57:15Z ~2026-19872-26 226188 7121841 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{infokast korvpalliklubi | värv1 = #000000 | värv2 = #FFFFFF | värv3 = #D1D2D4 | nimi = Keila Basket | logo = | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br>[[European North Basketball League|Põhja Euroopa Korvpalliliiga]] | asutatud = 2022 | ajalugu = '''Keila Basket'''<br/>(2022–praeguseni) | kodusaal = [[Keila Tervisekeskus]] | asukoht = [[Keila]], [[Eesti]] | värvid = must ja valge <br/>{{värviruut|#000000}} {{värviruut|white}} | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreenerid = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu | koduleht = {{keilabasket.ee|keilabasket.ee}} }} '''Keila Basket''', sponsorluse tõttu tuntud kui '''Keila Coolbet''', on [[Keila]]s tegutsev [[Korvpall|korvpallimeeskond]]. Meeskond mängib [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti Korvpalliliigas]], [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]] (KML) ja Põhja Euroopa Korvpalliliigas (ENBL). Nende koduareen asub [[Keila tervisekeskus]]es.<ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=2 July 2024|language=et}}</ref> == Ajalugu == Pärast Keila Basketi Keila KK-ga koostöö lõpetamist hakati Keila Coolbeti nime all kasutama [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] litsentsi, et mängida [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalliliigas]] ja [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]].<ref>{{Cite web|url=https://sport.postimees.ee/8044451/ametlik-eesti-lati-korvpalliliigas-hakkab-mangima-ka-teine-keila-klubi-pealikuks-andres-sober|title=Eesti-Läti korvpalliliigas hakkab mängima ka teine Keila klubi, pealikuks Andres Sõber|date=20 June 2024|access-date=2 July 2024}}</ref> == Mängijad == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=Keila Coolbet 2025/2026 | color1 = #FFFFFF| bg1 = #000000| color2 = #000000| bg2 = #FFFFFF}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Martiy | perekonnanimi = Hill | pikkus = 1,96&nbsp;m | sündinud= 15.01.1997}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Margus | perekonnanimi = Pahv | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 25.10.2000 |märge= C}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 9 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Midri | pikkus = 1,93&nbsp;m | sündinud= 09.01.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Ralf | perekonnanimi = Küttis | pikkus = 1,97&nbsp;m | sündinud= 11.05.2002}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 14 | rahvus = Eesti | eesnimi = Aleksander | perekonnanimi = Tassa | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 12.02.2004 | inj = jah}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 16 | rahvus = Eesti | eesnimi = Roland | perekonnanimi = Tamkivi | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 01.09.2000}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 21 | rahvus = Eesti | eesnimi = Christopher | perekonnanimi = Lenk | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 12.12.2004}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 23 | rahvus = USA | eesnimi = Isaiah | perekonnanimi = Thompson | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 25.05.2003}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 24 | rahvus = Kanada | eesnimi = Marko | perekonnanimi = Maletic | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 27.03.2001}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 25 | rahvus = Eesti | eesnimi = Markus-Robin | perekonnanimi = Avarsalu | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 18.01.2007}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 30 | rahvus = Eesti | eesnimi = Karl | perekonnanimi = Koitmaa | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 26.11.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number=32 | rahvus = Ukraina | eesnimi = Nazari | perekonnanimi = Kulishenko | pikkus = 2,11&nbsp;m | sündinud=18.01.2005 }} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 33 | rahvus = Eesti | eesnimi = Patrik | perekonnanimi = Saal | pikkus = 2,07&nbsp;m | sündinud= 16.06.2000}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreener = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} == Peatreenerid == * [[Peep Pahv]] 2022–praegu == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ! colspan="2" | Eesti meistrivõistlused ! [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõistlused]] ! colspan="2" | Baltikumi võistlused ! colspan="2" | Euroopa võistlused |- | bgcolor="#efefef" | 2022–23 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 7. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. |- | bgcolor="#efefef" | 2023–24 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | 6. (grupietapp) |- | bgcolor="#efefef" | 2024–25 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | |- | bgcolor="#efefef" | 2025–26 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | | align="left" | 4. | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 14. | ENBL | |} == Kodusaal == * Keila Tervisekeskus (2022–praegu) <ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=1 March 2022|language=et}}</ref> == Sponsorlus nimi == * Keila Coolbet: 2023–praegu == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://keilabasket.ee/}} {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Keila sport]] h5n8zpsdh1a6da42t98iwcm42ro7a2g 7121842 7121841 2026-03-31T12:57:33Z ~2026-19872-26 226188 7121842 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{infokast korvpalliklubi | värv1 = #000000 | värv2 = #FFFFFF | värv3 = #D1D2D4 | nimi = Keila Basket | logo = | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br>[[European North Basketball League|Põhja Euroopa Korvpalliliiga]] | asutatud = 2022 | ajalugu = '''Keila Basket'''<br/>(2022–praeguseni) | kodusaal = [[Keila Tervisekeskus]] | asukoht = [[Keila]], [[Eesti]] | värvid = must ja valge <br/>{{värviruut|#000000}} {{värviruut|white}} | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreenerid = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu | koduleht = {{keilabasket.ee}} }} '''Keila Basket''', sponsorluse tõttu tuntud kui '''Keila Coolbet''', on [[Keila]]s tegutsev [[Korvpall|korvpallimeeskond]]. Meeskond mängib [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti Korvpalliliigas]], [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]] (KML) ja Põhja Euroopa Korvpalliliigas (ENBL). Nende koduareen asub [[Keila tervisekeskus]]es.<ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=2 July 2024|language=et}}</ref> == Ajalugu == Pärast Keila Basketi Keila KK-ga koostöö lõpetamist hakati Keila Coolbeti nime all kasutama [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] litsentsi, et mängida [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalliliigas]] ja [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]].<ref>{{Cite web|url=https://sport.postimees.ee/8044451/ametlik-eesti-lati-korvpalliliigas-hakkab-mangima-ka-teine-keila-klubi-pealikuks-andres-sober|title=Eesti-Läti korvpalliliigas hakkab mängima ka teine Keila klubi, pealikuks Andres Sõber|date=20 June 2024|access-date=2 July 2024}}</ref> == Mängijad == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=Keila Coolbet 2025/2026 | color1 = #FFFFFF| bg1 = #000000| color2 = #000000| bg2 = #FFFFFF}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Martiy | perekonnanimi = Hill | pikkus = 1,96&nbsp;m | sündinud= 15.01.1997}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Margus | perekonnanimi = Pahv | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 25.10.2000 |märge= C}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 9 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Midri | pikkus = 1,93&nbsp;m | sündinud= 09.01.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Ralf | perekonnanimi = Küttis | pikkus = 1,97&nbsp;m | sündinud= 11.05.2002}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 14 | rahvus = Eesti | eesnimi = Aleksander | perekonnanimi = Tassa | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 12.02.2004 | inj = jah}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 16 | rahvus = Eesti | eesnimi = Roland | perekonnanimi = Tamkivi | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 01.09.2000}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 21 | rahvus = Eesti | eesnimi = Christopher | perekonnanimi = Lenk | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 12.12.2004}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 23 | rahvus = USA | eesnimi = Isaiah | perekonnanimi = Thompson | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 25.05.2003}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 24 | rahvus = Kanada | eesnimi = Marko | perekonnanimi = Maletic | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 27.03.2001}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 25 | rahvus = Eesti | eesnimi = Markus-Robin | perekonnanimi = Avarsalu | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 18.01.2007}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 30 | rahvus = Eesti | eesnimi = Karl | perekonnanimi = Koitmaa | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 26.11.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number=32 | rahvus = Ukraina | eesnimi = Nazari | perekonnanimi = Kulishenko | pikkus = 2,11&nbsp;m | sündinud=18.01.2005 }} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 33 | rahvus = Eesti | eesnimi = Patrik | perekonnanimi = Saal | pikkus = 2,07&nbsp;m | sündinud= 16.06.2000}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreener = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} == Peatreenerid == * [[Peep Pahv]] 2022–praegu == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ! colspan="2" | Eesti meistrivõistlused ! [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõistlused]] ! colspan="2" | Baltikumi võistlused ! colspan="2" | Euroopa võistlused |- | bgcolor="#efefef" | 2022–23 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 7. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. |- | bgcolor="#efefef" | 2023–24 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | 6. (grupietapp) |- | bgcolor="#efefef" | 2024–25 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | |- | bgcolor="#efefef" | 2025–26 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | | align="left" | 4. | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 14. | ENBL | |} == Kodusaal == * Keila Tervisekeskus (2022–praegu) <ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=1 March 2022|language=et}}</ref> == Sponsorlus nimi == * Keila Coolbet: 2023–praegu == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://keilabasket.ee/}} {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Keila sport]] mq5fose77cs80ngqtynwifgmu37e2fa 7121843 7121842 2026-03-31T12:57:45Z ~2026-19872-26 226188 7121843 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{infokast korvpalliklubi | värv1 = #000000 | värv2 = #FFFFFF | värv3 = #D1D2D4 | nimi = Keila Basket | logo = | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]<br>[[European North Basketball League|Põhja Euroopa Korvpalliliiga]] | asutatud = 2022 | ajalugu = '''Keila Basket'''<br/>(2022–praeguseni) | kodusaal = [[Keila Tervisekeskus]] | asukoht = [[Keila]], [[Eesti]] | värvid = must ja valge <br/>{{värviruut|#000000}} {{värviruut|white}} | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreenerid = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} '''Keila Basket''', sponsorluse tõttu tuntud kui '''Keila Coolbet''', on [[Keila]]s tegutsev [[Korvpall|korvpallimeeskond]]. Meeskond mängib [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti Korvpalliliigas]], [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]] (KML) ja Põhja Euroopa Korvpalliliigas (ENBL). Nende koduareen asub [[Keila tervisekeskus]]es.<ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=2 July 2024|language=et}}</ref> == Ajalugu == Pärast Keila Basketi Keila KK-ga koostöö lõpetamist hakati Keila Coolbeti nime all kasutama [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] litsentsi, et mängida [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalliliigas]] ja [[Korvpalli Meistriliiga|Korvpalli Meistriliigas]].<ref>{{Cite web|url=https://sport.postimees.ee/8044451/ametlik-eesti-lati-korvpalliliigas-hakkab-mangima-ka-teine-keila-klubi-pealikuks-andres-sober|title=Eesti-Läti korvpalliliigas hakkab mängima ka teine Keila klubi, pealikuks Andres Sõber|date=20 June 2024|access-date=2 July 2024}}</ref> == Mängijad == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=Keila Coolbet 2025/2026 | color1 = #FFFFFF| bg1 = #000000| color2 = #000000| bg2 = #FFFFFF}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Martiy | perekonnanimi = Hill | pikkus = 1,96&nbsp;m | sündinud= 15.01.1997}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Margus | perekonnanimi = Pahv | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 25.10.2000 |märge= C}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 9 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Midri | pikkus = 1,93&nbsp;m | sündinud= 09.01.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Ralf | perekonnanimi = Küttis | pikkus = 1,97&nbsp;m | sündinud= 11.05.2002}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 14 | rahvus = Eesti | eesnimi = Aleksander | perekonnanimi = Tassa | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 12.02.2004 | inj = jah}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 16 | rahvus = Eesti | eesnimi = Roland | perekonnanimi = Tamkivi | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 01.09.2000}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 21 | rahvus = Eesti | eesnimi = Christopher | perekonnanimi = Lenk | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 12.12.2004}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 23 | rahvus = USA | eesnimi = Isaiah | perekonnanimi = Thompson | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 25.05.2003}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 24 | rahvus = Kanada | eesnimi = Marko | perekonnanimi = Maletic | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 27.03.2001}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 25 | rahvus = Eesti | eesnimi = Markus-Robin | perekonnanimi = Avarsalu | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 18.01.2007}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 30 | rahvus = Eesti | eesnimi = Karl | perekonnanimi = Koitmaa | pikkus = 1,92&nbsp;m | sündinud= 26.11.2008}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number=32 | rahvus = Ukraina | eesnimi = Nazari | perekonnanimi = Kulishenko | pikkus = 2,11&nbsp;m | sündinud=18.01.2005 }} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 33 | rahvus = Eesti | eesnimi = Patrik | perekonnanimi = Saal | pikkus = 2,07&nbsp;m | sündinud= 16.06.2000}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Peep Pahv]] | abitreener = [[Kaido Saks]] Kaarel Loigu }} == Peatreenerid == * [[Peep Pahv]] 2022–praegu == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ! colspan="2" | Eesti meistrivõistlused ! [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõistlused]] ! colspan="2" | Baltikumi võistlused ! colspan="2" | Euroopa võistlused |- | bgcolor="#efefef" | 2022–23 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 7. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. |- | bgcolor="#efefef" | 2023–24 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | 6. (grupietapp) |- | bgcolor="#efefef" | 2024–25 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | 6. | align="left" | Esimene ring | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 12. | ENBL | |- | bgcolor="#efefef" | 2025–26 | align="left" | [[Korvpalli Meistriliiga|KML]] | | align="left" | 4. | align="left" | Eesti-Läti korvpalliliiga | 14. | ENBL | |} == Kodusaal == * Keila Tervisekeskus (2022–praegu) <ref>{{Cite web|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/1016/keila_tervisekeskus|title=Keila Tervisekeskus|website=spordiregister.ee|access-date=1 March 2022|language=et}}</ref> == Sponsorlus nimi == * Keila Coolbet: 2023–praegu == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://keilabasket.ee/}} {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Keila sport]] i5336rjmhh3sh4mctjxjeaziydes8ig 0 684254 7121865 7060099 2026-03-31T13:18:08Z Taurus404 80079 7121865 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} '''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926–1996 [[General Motors|General Motorsi]] täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: [[General Motorsi A-platvorm|A-platvormi]] kasutasid odavamad [[Chevrolet]] ja Oakland (koos [[Pontiac|Pontiaci]] kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning [[General Motorsi C-platvorm|C-platvormi]] luksuslikud [[Cadillac|Cadillacid]]. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six. B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991. B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936–1947 ja uuesti 1950–1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2010-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutati enamiku B-platvormi autode esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.–1960. mudeliaastate Oldsmobile'il olid mitmelehelised lehtvedrud). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961–1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958–1960 Buickid ja 1959–1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959–1960 Pontiacid, 1959–1964 Chevrolet'd ja 1961–1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta. 1965.–1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku ligi 12,96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, [[Ford T|Ford Mudel T]] ja [[Fiat 124]] järel).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kowalke |eesnimi=Ron |url=https://archive.org/details/standardcatalogo00beve |pealkiri=Standard Catalog of American Cars 1946–1975 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1997 |isbn=0-87341-521-3 |keel=en}}</ref> 1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas Chevrolet Caprice toodeti platvormil edasi. 1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bonsall |eesnimi=Thomas E. |url=https://books.google.com/books?id=kCglolj3W_oC |pealkiri=The Cadillac Story: The Postwar Years |kuupäev=2004 |kirjastus=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4942-8 |keel=en}}</ref> 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti [[Texas|Texases]] [[Arlington|Arlingtoni]] tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/[[Chevrolet Suburban|Suburban]]). B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi [[Ford Motor Company|Fordi]] Panther. == Viited == [[Kategooria:Autondus]] [[Kategooria:General Motors]] aschzlutr5w2vg72y77m2s3n6xqbij0 7121928 7121865 2026-03-31T15:14:11Z Taurus404 80079 7121928 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} '''General Motorsi B-platvorm''' oli autoplatvorm, millel toodeti 1926–1996 [[General Motors|General Motorsi]] täissuuruses (''full-size''), tagaveoga, raamile ehitatud (''body-on-frame'') autosid. 1926. aastal väljatulnuna oli B-platvorm üks GMi kolmest põhiplatvormist: [[General Motorsi A-platvorm|A-platvormi]] kasutasid odavamad [[Chevrolet]] ja Oakland (koos [[Pontiac|Pontiaci]] kompanjonmargiga), B-platvormi Oldsmobile ja Buick ning [[General Motorsi C-platvorm|C-platvormi]] luksuslikud [[Cadillac|Cadillacid]]. Esimesteks B-platvormi autodeks olid 1926. aastal Oldsmobile'i F-seeria ja Buick Master Six. B-platvormi autosid läbisid oma 70-aastase tootmisperioodi jooksul 12 suuremat uuenduskuuri, aastail 1937, 1939, 1941, 1949, 1954, 1957, 1959, 1961, 1965, 1971, 1977 ja 1991. B-platvormi autosid toodeti nii sedaanide, kupeede, kabriolettide kui ka universaalidena. Algselt toodeti platvormil Oldsmobile ja Buicki autosid, kuid aja jooksul kasutasid seda kõik GMi brändid. 1937. aastal hakati platvormil tootma Pontiaci tippmudelit Deluxe Eight kuni 1940. aastani, 1941. tuli välja samal platvormil Pontiac Streamliner, mida toodeti 1951. aastani. Cadillac tootis B-platvormil aastail 1936–1947 ja uuesti 1950–1951 odavaimat algtaseme mudelit 61. Alates 1952. mudeliaastast toodeti B-platvormil veel ainult Oldsmobile ja Buicki autosid, kuni 1958. aastal kolisid ka A-platvormil toodetud Chevrolet ja Pontiac B-platvormile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Motor |eesnimi=Ate Up With |kuupäev=2008-07-17 |pealkiri=Requiem for Misterl: The 1959 Cadillac and the Winter of Harley Earl < Ate Up With Motor |url=https://ateupwithmotor.com/model-histories/1959-cadillac/ |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Ate Up With Motor |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-10-21 |pealkiri=Mitchell Interview |url=http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2010-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101021111440/http://www.autolife.umd.umich.edu/Design/Mitchell/mitchellinterview.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> B-platvormi autod said populaarseks vastupidavatena. Kuni 1957. aastani kasutati enamiku B-platvormi autode esiteljel keerd- ja tagateljel lehtvedrusid, alates 1958. aastast ka tagateljel keerdvedrusid (samas 1959.–1960. mudeliaastate Oldsmobile'il olid mitmelehelised lehtvedrud). Alates 1965. aastast olid kõik B-platvormi autod külgmiste rööbastega perimeeterraamil, mida kasutasid ka 1961–1964. aastate Pontiacid ja Oldsmobile'd. 1958–1960 Buickid ja 1959–1960 Oldsmobiled olid redelraamil, 1959–1960 Pontiacid, 1959–1964 Chevrolet'd ja 1961–1964 Buickid X-raamil ilma külgmiste rööbasteta. 1965.–1970. mudeliaastate B-platvormi autosid müüdi nelja automargi lõikes (Chevrolet, Pontiac, Oldsmobile, Buick) kokku ligi 12,96 miljonit, mis teeb sellest läbimüügilt neljanda autoplatvormi maailmas (VW Põrnika, [[Ford T|Ford Mudel T]] ja [[Fiat 124]] järel).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kowalke |eesnimi=Ron |url=https://archive.org/details/standardcatalogo00beve |pealkiri=Standard Catalog of American Cars 1946–1975 |kirjastus=Krause Publications |aasta=1997 |isbn=0-87341-521-3 |keel=en}}</ref> 1970. aastate naftakriis mõjutas ka B-platvormi autosid, kui USAs vähenes nõudlus suurte autode järele. 1977. mudeliaasta autodel oli platvormi 10 tolli (25.4 cm) lühendatud ja 800 naela (362.87) kilogrammi kergemaks muudetud. 1986. mudeliaastal läksid Oldsmobile Delta 88 ja Buick LeSabre ning 1987. aastal ka Pontiac Bonneville üle uuele esiveolisele kandevkerega (unibody) H-platvormile; Pontiac, Oldsmobile ja Buick tootsid B-platvormil veel ainult universaale. Samas [[Chevrolet Caprice]]'i toodeti platvormil edasi. 1991. aastal ütles General Motorsi esimees Robert Stempel, et kavatseb General Motorsi üle viia täielikult esiveole. Samas tuli samal aastal välja Chevrolet Caprice'i uus põlvkond, mis sai ka endale sõsarmudeli Buick Roadmasteri näol. Stempel aga väitis, et neid toodeti "ainult üle tema laiba" (over my dead body).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bonsall |eesnimi=Thomas E. |url=https://books.google.com/books?id=kCglolj3W_oC |pealkiri=The Cadillac Story: The Postwar Years |kuupäev=2004 |kirjastus=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4942-8 |keel=en}}</ref> 1990. aastail hakkas aga USAs suurte sedaanide populaarsus hääbuma, neile hakati eelistama maastureid (SUV). Viimased B-platvormi autod toodeti [[Texas|Texases]] [[Arlington|Arlingtoni]] tehases 13. detsembril 1996, kus edaspidi hakati tootma GMi C/K-platvormi pikape ja maastureid (Chevrolet Tahoe/[[Chevrolet Suburban|Suburban]]). B-platvorm ei saanud endale järglast, Chevrolet suurimaks sõiduautoks jäi W-platvormil Lumina LTZ, Buickil G-platvormil Park Avenue. Mõlemad olid esiveolised ja ligi 10-15 tolli lühemad. Ameerika ainsaks täissuuruses autoplatvormiks jäi [[Ford Motor Company|Fordi]] Panther. == Viited == [[Kategooria:Autondus]] [[Kategooria:General Motors]] k7fq4f6odayd3k6zqmcy3f25voripiw 0 685198 7122234 7121394 2026-04-01T07:00:04Z ~2026-19552-93 226065 7122234 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Eesti]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Moldova]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Küpros]], [[Šveits]], [[Soome]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Luksemburg]] * '''Neli''': [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Prantsusmaa]] * '''Kuus''': [[Saksamaa]] * '''Kolmkümmend viis''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Luksemburgis [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Luksemburgis [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] fozw1fiq3n8sz74frffq8xeqaw690fp 0 685749 7121852 6981364 2026-03-31T13:03:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121852 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = ElKhannouss (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Bilal El Khannouss''' ([[araabia keel]]es بلال الخنوس; sündinud [[10. mai]]l [[2004]] [[Strombeek-Bever]]is) on [[Belgia]]s sündinud [[Maroko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründva poolkaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Leicester City]] ja [[Maroko jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Aastatel 2009–2019 kuulus ta Belgia klubi [[R.S.C. Anderlecht|Anderlecht]]i noortesüsteemi. 2019. aastal siirdus ta [[K.R.C. Genk|Genki]], kellega sõlmis 2020. aasta juulis oma esimese profilepingu. Belgia kõrgliigas debüteeris El Khannouss Genki meeskonnas 2022. aasta mais.<ref>{{Cite web|url=https://www.hbvl.be/cnt/dmf20220521_97527614|title=ONZE PUNTEN. Niet de avond van Paul Onuachu, knap debuut van Bilal El Khannous|website=www.hbvl.be}}</ref> Alates hooajast 2022/23 kuulus ta Genki põhikoosseisu. Hooajal 2023/24 valiti El Khannouss Belgia kõrgliiga hooaja parimaks noormängijaks ja Genki hooaja parimaks mängijaks. == Koondisekarjäär == 2024. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu [[Leicester City]]ga.<ref>{{cite web |last1=Owynn |first1=Palmer-Atkin |title=X Post |url=https://x.com/OwynnPA/status/1829140766888956122 |website=X |access-date=29 August 2024}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.lcfc.com/news/4099581/bilal-el-khannouss-signs-fouryear-deal-with-leicester-city?lang=en|title=Bilal El Khannouss Signs Four-Year Deal With Leicester City|website=lcfc.com|accessdate=29 Aug 2024}}</ref> Inglismaa kõrgliigas debüteeris El Khannouss 31. augustil 2024 mängus [[Aston Villa]] vastu. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 3. detsembril 2024 mängus [[West Ham United]]i vastu, lisaks andis ta samas mängus väravasöödu [[Jamie Vardy]] avaväravale.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2024/dec/03/leicester-west-ham-premier-league-match-report "Vardy starts Van Nistelrooy welcoming party as Leicester add to West Ham woe"]. 3.12.2024. Vaadatud 11.12.2024</ref> Aastatel 2019–2021 mängis El Khannouss Belgia noortekoondistes. Seejärel asus ta mängima Maroko noortekoondistes. 2023. aastal tuli ta Maroko kuni 23-aastaste koondisega Aafrika omavanuste meistriks. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta Maroko võistkonnaga pronksmedali. Maroko rahvuskoondisse kutsuti El Khannouss [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] eel. Koondisedebüüdi tegi ta maailmameistrivõistlustel kolmanda koha mängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20241213130724/https://www.transfermarkt.co.in/bilal-el-khannouss/nationalmannschaft/spieler/654982 Bilal El Khannouss - National Team]. transfermarkt.co.in. Vaadatud 11.12.2024</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Maroko koondis}} {{JÄRJESTA:Elkhannouss, Bilal}} [[Kategooria:Maroko jalgpallurid]] [[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] g54mj8iuvxoapdr0z8pmzjp3iahwytk 0 687923 7122191 6922879 2026-04-01T00:19:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122191 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Carnival Brain | pilt = Carnival Brain in the recording studio.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = jah | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = {{hlist|[[Elektrooniline tantsumuusika]]|[[House]]|[[Popmuusika]]}} | tegev = 2019- | plaadifirma = Ragoza Music<ref>{{cite web |title=ALL ARTISTS – RAGOZAMUSIC |url=https://ragozamusic.com/all-artists/ |website=ragozamusic.com |access-date=23. jaanuaril 2025}}</ref> | seotud_esitajad = | URL = https://carnivalbrain.com/ | koosseis = [[Anton Ragoza]] <br> Dumitru Golban }} '''Carnival Brain''' on [[Eesti]] elektroonilise muusika [[duo]], kuhu kuuluvad [[viiuldaja]], [[produtsent]] ja [[helilooja]] [[Anton Ragoza]] ja [[DJ]], laululooja Dumitru Golban.<ref>{{cite web |title=Советы от участника "Евровидения"|url=https://r4.err.ee/1609161112/sovety-ot-uchastnika-evrovidenija |website=ERR |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=10. november 2023}}</ref><ref>{{cite web |title=About Carnival Brain |url=https://carnivalbrain.com/about/ |website=Carnival Brain |access-date=22. jaanuaril 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Безумный карнавал и "Евровидение"|url=https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie |website=ERR |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=10. mai 2024}}</ref><ref>{{cite web |title=Võidušansid on head! Eesti artistid võtavad osa Moldova Eurovisioni eelvoorust |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351454/voidusansid-on-head-eesti-artistid-votavad-osa-moldova-eurovisioni-eelvoorust |website=Kroonika |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref> == Ajalugu == Carnival Brain alustas tegutsemist 2019. aastal [[Tallinn]]as.<ref>{{cite web |title=A plecat din SunStroke Project, dar nu si din muzica. Anton Ragoza a inceput un nou proiect. |url=https://osearaperfecta.protv.md/vedete/a-plecat-din-sunstroke-project-dar-nu-si-din-muzica-anton-ragoza---2486880.html |website=O seara perfecta |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ro}}</ref><ref>{{cite web|title=Безумный карнавал и "Евровидение"|url=https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie|website=ERR|date=2024-05-10|accessdate=2024-07-14|language=ru|archive-date=2024-07-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20240714151924/https://r4.err.ee/1609338879/bezumnyj-karnaval-i-evrovidenie|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Покинувший Sunstroke Project Антон Рагоза пролил свет на причины своего решения|url=https://bloknot-moldova.ru/news/pokinuvshiy-sunstroke-project-anton-ragoza-prolil--1081641|accessdate=2023-03-12|archive-date=2023-03-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20230312151644/https://bloknot-moldova.ru/news/pokinuvshiy-sunstroke-project-anton-ragoza-prolil--1081641}}</ref> Samal aastal andsid nad välja [[Mohombi]] laulu "Hello" remiksi. 2023. aastal anti välja "Tere Eesti" laul ja 2024. aasta septembris sellest kõrgem [https://www.youtube.com/watch?v=XfNxtyUj2Q8 klipp].<ref>{{cite web |last1=Юлия |first1=Росток |title=Не попавшие от Молдовы на "Евровидение" музыканты: хотим участвовать в Eesti Laul |url=https://rus.err.ee/1609591007/ne-popavshie-ot-moldovy-na-evrovidenie-muzykanty-hotim-uchastvovat-v-eesti-laul |website=ERR |access-date=30. jaanuaril 2025 |language=ru |date=30. jaanuar 2025}}</ref> Moldova filmis "Tõenäosuse jõud" ([https://youtube.com/watch?v=LiYM_MuWtxo&si=HyMmOMRPFZyIG1qZ Puterea Probabilitatii]) mängiti lugu "Party Don't Stop". 2024. aastal kirjutasid nad muusika filmi teaserile "Juvenile Inspektor: The Shadow Over Jõhvi".<ref>{{cite web |title=Дерзкие парни из Таллинна могут представить Молдову на Евровидении-2025 |url=https://limon.postimees.ee/8175711/video-derzkie-parni-iz-tallinna-mogut-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=Limon |access-date=21. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Интернациональный язык кино|url=https://virupanorama.ee/archives/16032|website=Еженедельник «Панорама»|date=2024-09-09|accessdate=2024-09-18|archive-date=2024-09-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240918193819/https://virupanorama.ee/archives/16032|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Kohtla-Järvel käivad tulevase krimipõneviku treileri võtted |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8089893/kohtla-jarvel-kaivad-tulevase-krimiponeviku-treileri-votted |website=Põhjarannik |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et |date=5. september 2024}}</ref><ref>{{cite web |title=Jõhvis esitleti Kohtla-Järvel vändatava krimipõneviku treilerit |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8101243/johvis-esitleti-kohtla-jarvel-vandatava-krimiponeviku-treilerit |website=Põhjarannik |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et |date=24. september 2024}}</ref> Koos laulja Bachoga andsid nad välja loo "Semafoare" ning valiti osalejaks Eurovisioni 2025. aasta valikvoorus Moldovas. [https://youtube.com/watch?v=BjKEiKtKkqY&si=yJnD7qlA0VmddSRj Video] ilmus 17. jaanuaril. 22. jaanuaril sai teatavaks, et Teleradio-Moldova keeldus Eurovisioni võistlusel osalemast. Veebilehel eurovisionworld.com sai laul üle 50% häältest kõigi Moldova kvalifikatsiooniturniiril osalejate seas.<ref>{{cite web |title=Moldova: Etapa Națională 2025 |url=https://eurovisionworld.com/national/moldova/etapa-nationala-2025#final |website=Eurovisionworld |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=en-gb}}</ref><ref>{{cite web |title=ВИДЕО: Группа из Таллинна может представить Молдову на "Евровидении-2025" |url=https://rus.tvnet.lv/8175909/video-gruppa-iz-tallinna-mozhet-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=События |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Will the Etapa Națională final be cancelled? |url=https://escbubble.com/2025/01/will-the-etapa-nationala-final-be-cancelled/ |website=ESCBubble |access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=/VIDEO/ Sondaj: Cine ar fi avut cele mai mari șanse să reprezinte Moldova la Eurovision 2025 |url=https://tv8.md/2025/01/22/video-sondaj-cine-ar-fi-avut-cele-mai-mari-sanse-sa-reprezinte-moldova-la-eurovision-2025/274066 |website=tv8.md |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |title=Молдова не будет участвовать в Евровидении-2025: группа из Таллинна не представит страну на конкурсе |url=https://limon.postimees.ee/8177551/moldova-ne-budet-uchastvovat-v-evrovidenii-2025-gruppa-iz-tallinna-ne-predstavit-stranu-na-konkurse |website=Limon |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Mołdawia wycofuje się z Eurowizji 2025! W tle poważne problemy finansowe - Melo |url=https://www.meloradio.pl/newsy/moldawia-wycofuje-sie-z-eurowizji-2025-w-tle-powazne-problemy-finansowe |website=www.meloradio.pl |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=pl |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Mołdawia wycofała się z Eurowizji 2025! Trudna sytuacja finansowa i niski poziom zgłoszeń w tle |url=https://eurowizja.org/eurowizja-2025-bez-moldawii/ |website=Eurowizja.org - najwięcej o Eurowizji |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=pl-PL |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Eesti muusikute lootus kustus: Moldova teatas ootamatult, et ei osale sel aastal Eurovisionil |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351552/eesti-muusikute-lootus-kustus-moldova-teatas-ootamatult-et-ei-osale-sel-aastal-eurovisionil |website=Kroonika |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref> Bacho on sotsiaalmeedias avaldanud, et neile on pakutud sponsorlust, mis võiks võimaldada [[Moldova]] osalemist [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisionil 2025.]] Nüüd ootavad kõik vastust TRM-ilt.<ref>{{cite web |title=„Vabandust, aga see on absurdne!“ Moldova tühistatud eelvooru favoriidid soovivad sponsorite abiga ikkagi Eurovisionil osaleda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120351885/vabandust-aga-see-on-absurdne-moldova-tuhistatud-eelvooru-favoriidid-soovivad-sponsorite-abiga-ikkagi-eurovisionil-osaleda |website=Kroonika |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=et}}</ref><ref>{{cite web |last1=Granger |first1=Anthony |title=🇲🇩 Moldova: Bacho Receives Sponsorship Offer to Enable Eurovision Participation |url=https://eurovoix.com/2025/01/22/moldova-bacho-sponsorship-offer-eurovision/ |website=Eurovoix |access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Points |first1=Douze |title=Dank Sponsor: Bacho & Carnival Brain wollen für Moldau zum ESC 2025 – ohne Kosten für nationalen TV-Sender |url=https://esc-kompakt.de/dank-sponsor-bacho-carnival-brain-wollen-fuer-moldau-zum-esc-2025-ohne-kosten-fuer-tv-sender/amp/ |website=ESC kompakt |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=de |date=22. jaanuar 2025 |archive-date=2025-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122235803/https://esc-kompakt.de/dank-sponsor-bacho-carnival-brain-wollen-fuer-moldau-zum-esc-2025-ohne-kosten-fuer-tv-sender/amp/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=Argyropoulos |first1=Dimitris |title=Moldova: Bacho has secured sponsorship for Eurovision 2025! |url=https://eurovisionfun.com/en/2025/01/moldova-bacho-has-secured-sponsorship-for-eurovision-2025/ |website=Eurovision News|access-date=22. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Bacho secures sponsor for Eurovision, awaiting TRM approval |url=https://escbubble.com/2025/01/bacho-secures-a-sponsor-to-fund-his-participation-for-moldova-awaiting-trm-approval/ |website=ESCBubble |access-date=23. jaanuaril 2025 |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Mancheño |first1=José Miguel |title=¿Dará Moldavia marcha atrás? Bacho consigue una oferta de patrocinio para costear su posible participación en Eurovisión 2025 |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/dara-moldavia-marcha-atras-bacho-consigue-una-oferta-de-patrocinio-para-costear-su-posible-participacion-en-eurovision-2025/ |website=ESCplus España |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=es |date=22. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Moreno |first1=Roy |title=After The Withdrawal: The Band that Participated in "Etapa națională" and Offers to Represent Moldova - Eurovision 2025 |url=https://en.euromix.co.il/2025/01/23/after-the-withdrawal-the-band-that-participated-in-etapa-nationala-and-offers-to-represent-moldova/ |website=EuroMix |access-date=23. jaanuaril 2025 |date=23. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=У «Semafoare» есть шанс отправиться на «Евровидение-2025»: нашли спонсоров |url=https://esp.md/ru/sobytiya/2025/01/23/u-semafoare-est-shans-otpravitsya-na-evrovidenie-2025-nashli-sponsorov#goog_rewarded |website=СП - Новости Бельцы Молдова |access-date=23. jaanuaril 2025 |language=ru |date=23. jaanuar 2025}}</ref><ref>{{cite web |last1=Geral |first1=Por ESC Portugal |title=Moldávia: Bacho & CARNIVAL BRAIN declinaram convite da TRM para o Festival Eurovisão 2025 |url=https://www.escportugal.pt/2025/01/moldavia-bacho-carnival-brain.html?m=1 |access-date=23. jaanuaril 2025}}</ref> 24. jaanuaril võtsid Anton Ragoza ja Dumitru Golban osa Kohvi+ programmist telekanalis [[ETV+]], kus räägiti oma osalemisest Moldova kvalifikatsioonivoorus ning sellest, kas nad püüavad tulevikus osaleda [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor|Eesti Laul]].<ref>{{cite web |title=Кофе+: Музыкант из Эстонии покоряет сцену в Молдове |url=https://jupiterpluss.err.ee/1609585562/muzykant-iz-jestonii-pokorjaet-scenu-v-moldove |website=ERR |access-date=24. jaanuaril 2025 |language=en}}</ref> 28. märtsil andsid nad koos Bachoga välja teise muusikavideo ja loo "Tu Tu Tu", mis sai "Semafoare" video jätkuks.<ref>{{cite web |title=Moldovan Talents Bacho & Carnival Brain Move on From Eurovision Hardship with New Single ‘Tu Tu Tu’ – Culture Fix |url=https://www.culturefix.co.uk/?p=32447|website=www.culturefix.co.uk |access-date=28. märtsil 2025}}</ref> ==Koosseis== * [[Anton Ragoza]] (2019–) – Üldtuntud kui '''Epic Violin Guy''' ja endine [[SunStroke Project]]i liige.<ref>{{cite web |title=Видео: музыкант из Молдавии и участник «Евровидения» рассказал, как обрел второй дом в Таллинне |url=https://limon.postimees.ee/6728967/video-muzykant-iz-moldavii-i-uchastnik-evrovideniya-rasskazal-kak-obrel-vtoroy-dom-v-tallinne |website=Limon |access-date=22. jaanuaril 2025 |language=ru |date=12. juuli 2019}}</ref><ref>{{cite web |title=Biography Anton Ragoza |url=https://carnivalbrain.com/biography-anton-ragoza/ |website=Carnival Brain |access-date=24. jaanuaril 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Dumitru Golban (2019–) – Üldtuntud kui '''Formal One''' ja '''Enesence''', on Moldova muusik, DJ, produtsent ja helidisainer.<ref>{{cite web |title=Biography Dumitru Golban |url=https://carnivalbrain.com/dumitru-golban/ |website=Carnival Brain |access-date=24. jaanuaril 2025}}</ref><ref>{{cite web |title=Дерзкие парни из Таллинна могут представить Молдову на Евровидении-2025 |url=https://limon.postimees.ee/8175711/video-derzkie-parni-iz-tallinna-mogut-predstavit-moldovu-na-evrovidenii-2025 |website=Limon |access-date=21. jaanuaril 2025 |language=ru |date=20. jaanuar 2025}}</ref> == Laulud == {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "The Night" | 2019 | rowspan="9" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "The Trumpet" | 2019 |- ! scope="row"| "Party Don't Stop" | 2019 |- ! scope="row"| "Tere Eesti" | 2023 |- ! scope="row"| "Under My Wheels" | 2023 |- ! scope="row"| "Badman" | 2024 |- ! scope="row"| "I Can Feel It" | 2024 |- ! scope="row"| "Attraction" | 2024 |- ! scope="row"| "Na Na Na" | 2024 |} === Koostöös teiste artistidega === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "Teardrops"<br/><span style="font-size:85%;">(Diana Breskan feat. Carnival Brain)</span> | 2019 | rowspan="7" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "My Name Is"<br/><span style="font-size:85%;">(Broono feat. Carnival Brain)</span> | 2019 |- ! scope="row"| "Up and Down"<br/><span style="font-size:85%;">(Broono and Diana Breskan feat. Carnival Brain) | 2019 |- ! scope="row"| "Bertender"<br/><span style="font-size:85%;">(Godda feat. Carnival Brain)</span> | 2024 |- ! scope="row"| "Semafoare"<br/><span style="font-size:85%;">(Bacho feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |- ! scope="row"| "You Don't Need My Love"<br/><span style="font-size:85%;">(IVI, Coullin feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |- ! scope="row"| "Tu Tu Tu"<br /><span style="font-size:85%;">(Bacho feat. Carnival Brain)</span> | 2025 |} === Remix === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! scope="col" style="width:15em;"| Nimi ! scope="col" style="width:1em;"| Aasta ! scope="col"| Album |- ! scope="row"| "Hello"<br/><span style="font-size:85%;">[[Mohombi]]</span> | 2019 | rowspan="4" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row"| "Mariola"<br/><span style="font-size:85%;">[[Minelli]]</span> | 2019 |- ! scope="row"| "War"<br/><span style="font-size:85%;">[[Edwin Starr]]</span> | 2023 |- ! scope="row"| "In the Middle"<br/><span style="font-size:85%;">[[Natalia Barbu]]</span> | 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Carnival Brain}} * [https://carnivalbrain.com/ Koduleht] * {{Facebook|carnivalbrain}} * {{instagram|carnivalbrain}} * {{MusicBrainz artist}} * [https://open.spotify.com/artist/2eSh6EhWviLykbcKJjgGZA?si=PVcZwZkmQoqh8XDXmd4eyA Sportify] * [https://www.allmusic.com/artist/carnival-brain-mn0004740299 allmusic] * [https://www.youtube.com/@carnivalbrain YouTube] * [https://t.me/carnivalbrainmusic Telegram] * [https://www.shazam.com/artist/-/1455148481 Shazam] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Elektroonilise muusika ansamblid]] [[Kategooria:Popansamblid]] op66ogoan11qk6xztbnfxd7dkhmufkg 0 688441 7122137 7116188 2026-03-31T20:37:52Z Kuriuss 38125 7122137 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Sportlane | nimi = Rasmus Roosleht | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|2002|07|25}} | sünnikoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Tallinna Spordiselts Kalev | treener = | isiklik_rekord = 8241 (1. juuni 2025) | medalid = }} '''Rasmus Roosleht''' (sündinud [[25. juuli]]l [[2002]] [[Pärnu]]s) on eesti [[kümnevõistleja]]. ==Haridus== Roosleht on õppinud põhikooliastmes [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]is ja 2021. aastal lõpetanud [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]i.<ref>[https://koidulag.edu.ee/et/meie-koolist/vilistlased/vilistlased-2020-2029/vilistlased-2021 Pärnu Koidula Gümnaasium.] Vilistlased.</ref> Ta lõpetas 2024. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] matemaatika, andmeanalüüsi ja majandusmatemaatika eriala.<ref name="rasmus" /> ==Treenerid== Rooslehe esimene treener oli Mihkel Lembit. Mitmevõistlejana toimub tema koostöö omal ajal Euroopa tippu kuulunud [[Toomas Suurväli]]ga.<ref name="rasmus">[https://sport.postimees.ee/7816337/saame-tuttavaks-kes-on-varske-eesti-kumnevoistluse-8000-punkti-mees-rasmus-roosleht Kes on värske Eesti kümnevõistluse 8000 punkti mees Rasmus Roosleht?] sport.postimees.ee, 17. juuli 2023.</ref> 2026. aastast juhendab Rooslehte endine tippmitmevõistleja [[Mikk Pahapill]]. ==Sportlastee== U18 vanuseklassis saavutas Rasmus Roosleht 2019 aastal [[kümnevõistlus]]es tulemuseks 6988 punkti, millega paiknes omaealiste maailmaedetabelis 15.ndal positsioonil. U20 vanuseklassis kogus Roosleht 2021. aastal 7245 punkti, millega täitis omaealiste Euroopa ning ka maailmameistrivõistluste normatiivid. Antud tulemusega paiknes Roosleht omaealiste maailmaedetabelis 16. kohal. Esimesel täiskasvanute vahenditega lõpetatud kümnevõistlustel 2022. aastal jäi tulemuseks 7501 punkti. Aastal 2023 Espoos toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlustel]] kümnevõistluses kogus Roosleht esmakordselt üle 8000 punkti ning pälvis 8010 punktiga kõrges konkurentsis 5. koha. Aastal 2024 Kadriorus peetud [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus]] võitis Roosleht kümnevõistluses 8026 punktiga esimese kümnevõistluse kuldmedali meeste arvestuses. Võidu toonud punktisumma oli Eesti kõigi aegade 20. tulemus. [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistluse]] parimad tulemused on 2023. aastal 5671 punkti, 2024. aastal 5672 punkti ja 2025. aastal 5940 punkti. Tallinna rahvusvahelisel jõuproovil mitmevõistluses saavutatud 5940 punkti andis Rooslehele seitsmevõistluses 2. koha ja Eesti sisemeistri tiitli. Tulemus oli Eesti aegade edetabelis 15. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus]] saavutas Roosleht seitsmevõistluses 7. koha punktisummaga 6062, võites üksikaladest kuulitõuke tulemusega 16.33. Saavutatud punktisummaga tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis jagama 11.–12. kohta. 2025. aasta Götzise kümnevõistlusel püstitas Roosleht uue kümnevõistluse isikliku rekordi 8241 punkti ning saavutas kõrgetasemelises konkurentsis 11. koha. Selle tulemusega tõusis Roosleht Eesti kõigi aegade edetabelis 11. kohale. 2025. aasta hooaja lõpetas Roosleht maailma karikasarja arvestuses 9. kohal, millega oli eestlastest parim. 2026. aasta sisehooaja avas Roosleht Tallinna rahvusvahelisel mitmevõistlusel kogudes 6045 punkti. See tulemus andis Rooslehele seitsmevõistluse kokkuvõttes esikoha. Sama aasta märtsis toimunud sisemaailmameistrivõistluste debüüdil Tòrunis saavutas Roosleht 8. koha tulemusega 5951 punkti. == Isiklikud rekordid == Allikas: World Athletics. *Seisuga 2. veebruar 2026 === Välivõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''10,81''' || 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.19''' || 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''16.00''' || 29. juuni 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"|'''2.03'''|| 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''49,29''' || 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"|'''14,66''' || 26. mai 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kettaheide]]|| align="center"|'''49.84''' || 24. september 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti }} Tartu |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''4.90''' || 1. juuni 2025|1. juuni 2025 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Odavise]]|| align="center"|'''67.23''' || 20. juuli 2020 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Rakvere |- | [[1500 m jooks]] || align="center"|'''4.42,84''' || 16. juuli 2023 || {{Riigi ikoon|Soome}} Espoo |- | [[Kümnevõistlus]]|| align="center"|'''8241''' || 1. juuni 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |} Tema üksikalade tulemused kümnevõistluse rekordseerias olid (nende toimumisjärjekorras) 10,81 / 7.19 / 15.79 / 2.03 / 49,29 // 14,83 / 47.97 / 4.90 / 60.35 / 4.46.74. === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''6,94''' || 18. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[200 m jooks]] || align="center"|'''22,85''' || 12. veebruar 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[1000 m jooks]] || align="center"|'''2.44,26''' || 1. veebruar 2026 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''8,12''' || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn |- | [[Kõrgushüpe]]|| align="center"|'''2.04''' || 6. jaanuar || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Teivashüpe]]|| align="center"|'''4.90''' || 26. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''7.31''' || 1. veebruar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | [[Kuulitõuge]]|| align="center"|'''16.62''' || 27. detsember 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Pärnu |- | [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align="center"|'''6062''' || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn |} Tema üksikalade tulemused seitsmevõistluse rekordseerias olid (nende toimumisjärjekorras) 6,98 / 7.27 / 16.33 / 1.98 / 8,12 // 4.90 / 2.46,14. ==Tunnustus== * 2021 – U20 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane * 2023 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane * 2024 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane<ref>[https://kjkkalev.ee/rasmus-roosleht-valiti-u23-parimaks-meessportlaseks-2024/ Rasmus Roosleht valiti U23 parimaks meessportlaseks 2024.] kjkkalev.ee.</ref> * 2024 – U23 vanuseklassi Pärnu parim meessportlane ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/rasmus-roosleht-14810535 Rasmus Roosleht.] World Athletics. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217401/pikk-tugev-ja-suure-potentsiaaliga-rasmus-roosleht-lisab-eesti-kumnevoistlusele-vurtsi Pikk, tugev ja suure potentsiaaliga Rasmus Roosleht lisab Eesti kümnevõistlusele vürtsi.] sport.delfi.ee, 18. juuli 2023. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120354172/eesti-meistriks-kerkinud-rasmus-roosleht-hakkas-vaikselt-motlema-ka-sise-em-i-peale-kindlasti-jai-midagi-veel-sisse Eesti meistriks kerkinud Rasmus Roosleht hakkas vaikselt mõtlema ka sise-EM-i peale: kindlasti jäi midagi veel sisse.] sport.delfi.ee, 2. veebruar 2025. * https://www.ohtuleht.ee/sport/1149991/rasmus-roosleht-triumfeeris-kodupubliku-ees-ja-astus-pika-sammu-mmi-suunas * sport.ohtuleht.ee, 1.veebruar 2026. {{JÄRJESTA:Roosleht, Rasmus}} [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] h47b4ifzmyvcthlqqtjlbjqro2u5htv 0 688553 7121798 6901045 2026-03-31T12:12:53Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kirjandusteadlased]]; lisatud [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] 7121798 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} '''Martin Klöker''' (sündinud [[1966]] [[Wuppertal]]is) on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse uurija. Ta lõpetas [[Osnabrücki ülikool]]i keele- ja kirjandusteaduse eriala magistriõppe 1993. aastal ning germanistika doktoriõppe 2004. aastal (''cum laude'') dissertatsiooniga "Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit." Alates 1990. aastast töötas ta samas ülikoolis varauusaja kultuuriajaloo interdistsiplinaarses instituudis teadurina, sh 1996–2010 professor [[Klaus Garber]]i juhendamisel teemal "Personaalse juhukirjanduse kogumine ja käsitlemine". Martin Klökeri peamised uurimisvaldkonnad on [[saksa kirjandus]]e ja [[saksa kultuur|kultuuri]] ajalugu Baltimaades selle rahvusvahelises põimumises: varauusaja kirjanduslik kultuur (hilishumanism, barokk, valgustus), raamatulugu ja bibliograafia, haridus-, mentaliteedi- ja argiajalugu ning kirjanduslikud väikevormid (juhuluule) ja tarbekirjandus (protokollid). Alates 2013. aastast töötab Martin Klöker Eesti Teaduste Akadeemia [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es vanemteadurina, 2023. aastast juhtivteadurina. Ta on [[Balti Ajaloo Komisjon]]i (Baltische Historische Kommission) liige. Martin Klöker on raamatusarja "Baltische Literarische Kultur" (LIT Verlag Berlin-Münster) rajaja ja peatoimetaja. Temalt on ilmunud üle 100 teadusartikli ja allikapublikatsiooni, muu hulgas on ta käsiraamatu "Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttums in europäischen Bibliotheken und Archiven" Tartu (kd. 8), Tallinna (kd. 7) ja Riia (kd. 12–15) köidete koostaja. == Tunnustus == 2025 Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal (koos [[Kristi Viiding]]uga) tööde tsükli "Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine" eest. == Teoseid == * Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit." Teil 1: Darstellung, Teil 2: Bibliographie der Revaler Literatur. Drucke von den Anfängen bis 1657" (tõlge eesti keelde 2014: Tallinna kirjanduselu 17. sajandi I poolel (1600–1656). Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine. Tallinn: TA kirjastus, tõlkinud [[Kristi Viiding]]) == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Martin%20Antonius_Kl%C3%B6ker/est/ Martin Klöker] Eesti Teadusinfosüsteemis * [https://www.utkk.ee/inimesed/martin-kloker/ Martin Klöker] Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kodulehel {{JÄRJESTA:Klöker, Martin}} [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] i9ixunlp85snav8vbmhwb4bj3s8lwe5 7121800 7121798 2026-03-31T12:13:06Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kirjandusloolased]] 7121800 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} '''Martin Klöker''' (sündinud [[1966]] [[Wuppertal]]is) on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse uurija. Ta lõpetas [[Osnabrücki ülikool]]i keele- ja kirjandusteaduse eriala magistriõppe 1993. aastal ning germanistika doktoriõppe 2004. aastal (''cum laude'') dissertatsiooniga "Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit." Alates 1990. aastast töötas ta samas ülikoolis varauusaja kultuuriajaloo interdistsiplinaarses instituudis teadurina, sh 1996–2010 professor [[Klaus Garber]]i juhendamisel teemal "Personaalse juhukirjanduse kogumine ja käsitlemine". Martin Klökeri peamised uurimisvaldkonnad on [[saksa kirjandus]]e ja [[saksa kultuur|kultuuri]] ajalugu Baltimaades selle rahvusvahelises põimumises: varauusaja kirjanduslik kultuur (hilishumanism, barokk, valgustus), raamatulugu ja bibliograafia, haridus-, mentaliteedi- ja argiajalugu ning kirjanduslikud väikevormid (juhuluule) ja tarbekirjandus (protokollid). Alates 2013. aastast töötab Martin Klöker Eesti Teaduste Akadeemia [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]es vanemteadurina, 2023. aastast juhtivteadurina. Ta on [[Balti Ajaloo Komisjon]]i (Baltische Historische Kommission) liige. Martin Klöker on raamatusarja "Baltische Literarische Kultur" (LIT Verlag Berlin-Münster) rajaja ja peatoimetaja. Temalt on ilmunud üle 100 teadusartikli ja allikapublikatsiooni, muu hulgas on ta käsiraamatu "Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttums in europäischen Bibliotheken und Archiven" Tartu (kd. 8), Tallinna (kd. 7) ja Riia (kd. 12–15) köidete koostaja. == Tunnustus == 2025 Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal (koos [[Kristi Viiding]]uga) tööde tsükli "Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine" eest. == Teoseid == * Literarisches Leben in Reval in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Institutionen der Gelehrsamkeit und Dichten bei Gelegenheit." Teil 1: Darstellung, Teil 2: Bibliographie der Revaler Literatur. Drucke von den Anfängen bis 1657" (tõlge eesti keelde 2014: Tallinna kirjanduselu 17. sajandi I poolel (1600–1656). Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine. Tallinn: TA kirjastus, tõlkinud [[Kristi Viiding]]) == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Martin%20Antonius_Kl%C3%B6ker/est/ Martin Klöker] Eesti Teadusinfosüsteemis * [https://www.utkk.ee/inimesed/martin-kloker/ Martin Klöker] Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kodulehel {{JÄRJESTA:Klöker, Martin}} [[Kategooria:Saksamaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Kirjandusloolased]] quau91ikck6uix5cro51kutrpfxfjg4 0 689013 7122146 6873817 2026-03-31T20:46:03Z Kuriuss 38125 7122146 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Willigis | pilt = Willigis moskau.jpg | pildiallkiri = Püha Willigis 12. sajandi maalil | amet = [[Mainzi peapiiskop]] | ametiajaalgus = 975 | ametiajalõpp = 1011 | eelmine = [[Rudbrecht (Mainz)|Rudbrecht]] | järgmine = [[Erkanbald]] | surmaaeg = 23. veebruar 1011 }} '''Willigis''' ([[Ladina keel|ladina k.]] ''Willigisus;'' umbes [[940]] – [[23. veebruar]] [[1011]]) on [[Katoliku kirik|katoliku kiriku]] [[pühak]]. Willigis oli aastatel 975–1011 [[Mainzi peapiiskop]] ja [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririigi]] [[ertskantsler]]. Tema mälestuspäev on 23. veebruar või 18. aprill.<ref>{{Netiviide |pealkiri=St. Willigis |url=https://www.newadvent.org/cathen/15645b.htm |vaadatud=13.02.2025}}</ref> == Elulugu == Willigis sündis arvatavasti 940. aasta paiku [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi hertsogkonnas]] asuvas [[Schöningen|Schöningeni]] külas. Lihtsast päritolust hoolimata sai ta hea hariduse. [[Meißeni piiskop]] [[Volkold]] aitas tal keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] teenistusse saada. 971. aastal sai Willigis keisri kantsleriks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Willigis, Saint |url=https://www.catholic.com/encyclopedia/willigis-saint |vaadatud=13.02.2025}}</ref> 975. aastal nimetati Willigis [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-se poolt Mainzi peapiiskopiks ning ertskantsleriks. Märtsis sai ta paavst [[Benedictus VII]]-lt [[Pallium|palliumi]] ning nimetas ta Saksamaa apostellikuks vikaariks (''Primas Germaniae''). Tema ametissepühitsemine toimus augustis.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Archbishop St. Willigis † |url=https://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwillig.html |vaadatud=13.02.2025}}</ref> 976. aastal pühitses ta esimese [[Praha peapiiskop|Praha piiskopina]] ametisse [[Dětmar|Dětmari]].<ref name=":1" /> 983. aasta jõuludel kroonis ta [[Aachen|Aachenis]] järgmiseks keisriks [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]. Perioodil 979–1009 pühitses ta ametisse üheksa piiskoppi<ref name=":1" />. 996. aastal saatis ta keisrit teekonnal Rooma. 997. aastal tekkis peapiiskop Willigisel konflikt [[Hildesheimi piiskop]] [[Bernward|Bernwardiga]] [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]] jurisdiktsiooni üle. Vaidluses jäi võitjaks Hildesheimi piiskop.<ref name=":0" /> 1002. aasta juunis viis ta Mainzis läbi [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]]-se kroonimise. 1007. aastal osales [[Frankfurdi sinod (1007)|Frankfurdi sinodil]], kus ta koos 34 piiskopiga kirjutas alla [[Bambergi piiskopkond|Bambergi piiskopkonna]] asutamisele. Oma ametiajal hoidis ta häid suhteid Rooma paavstiga.<ref name=":0" /> Willigise ametiajal rajati diötseesis mitmeid kirikuid. 975. aastal alustas ta [[Mainzi toomkirik|Mainzi toomkiriku]] ehitust<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Cathedral |url=https://www.mainz-tourismus.com/en/explore-enjoy/exploring-the-history-of-mainz/churches-other-sacred-buildings/cathedral?T=1&cHash=af2996e300a2f4bd4b475da2867b1618 |vaadatud=13.02.2025}}</ref>.Ta lasi Mainzi ehitada ka kiriku [[Stefanos|püha Stefanose]] pühendusel.<ref name=":0" /> Püha Willigis suri 23. veebruaril 1011. Ta on maetud [[Mainzi Püha Stefanose kirik|Mainzi Püha Stefanose kirikusse]].<ref name=":2" /> Tema [[Kaasula|kaasulat]] hoitakse tänapäevani Mainzi toomkirikus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chasuble of the Archbishop Willigis of Mainz |url=https://www.bayerisches-nationalmuseum.de/en/collection/highlights/00052999 |vaadatud=13.02.2025}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=St Martin’s Cathedral in Mainz |url=https://www.rlp-tourismus.com/en/experience/culture/stories/st-martins-cathedral-in-mainz |vaadatud=13.02.2025 |tsitaat=The exhibits include paintings and drawings, stone and wooden sculptures, manuscripts, textiles and furniture. The chasuble (liturgical costume) of Archbishop Willigis (around 1000)}}</ref> Talle on pühendatud [[Florstadti Püha Willigise kirik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirche St. Willigis (Florstadt) |url=https://bistummainz.de/pfarrgruppe/wickstadt-dorn-assenheim/unsere-pfarreien/st.-nikolaus-wickstadt/kirche-st.-willigis-florstadt/ |vaadatud=13.02.2025}}</ref> == Viited == <references /> {{algus}} {{Eelnev-järgnev|eelnev=[[Rudbrecht (Mainz)|Rudbrecht]]|nimi=[[Mainzi peapiiskop]]|aeg=975 – 1011|järgnev=[[Erkanbald]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Mainzi peapiiskopid]] [[Kategooria:Surnud 1011]] cpni3yshqdr2cajh3h8a5sts19nrzyh 0 689244 7122084 6820790 2026-03-31T19:32:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122084 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[Fail:Bucatini.jpg|pisi|Bucatini]] [[Fail:Ziti top (cropped).jpg|pisi|Ziti]] '''Bucatini''' on pikk torukujuline [[pasta]], selle jämedam versioon on ''ziti''.<ref>{{cite web |url=https://www.thespruceeats.com/what-is-bucatini-pasta-995589 |title=Bucatini Pasta and How to Use It |publisher=TheSpruceEats |access-date=2018-08-24 |archive-date=2019-07-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190721223503/https://www.thespruceeats.com/what-is-bucatini-pasta-995589 |url-status=dead }}</ref> == Vaata ka == [[Pasta]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Itaalia köök]] 2lz1gx4l6d2a37gwnssi4xf2ahcf6g0 0 689668 7122030 7057042 2026-03-31T17:52:55Z Paks Margareta 137072 7122030 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Bowen Yang | pilt = Bowen Yang in 2025 by Andrew Lipovsky.jpg | pildi allkiri = Bowen Yang (2025) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|06}} | sünnikoht = [[Brisbane]], [[Queensland]], Ameerika Ühendriigid | haridus = [[New Yorgi ülikool]] (BA) | amet = {{hlist|Näitleja|koomik|stsenarist|''podcaster''}} | tegev = 2013. aastast }} '''Bowen Yang''' (sündinud 6. novembril 1990)<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Dowd |eesnimi=Maureen |kuupäev=2020-01-25 |pealkiri=Bowen Yang of ‘S.N.L.’ Is a Smash. And a Mensch. |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2020/01/25/style/bowen-yang-snl.html |vaadatud=2025-02-26 |issn=0362-4331}}</ref> on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] näitleja, koomik, ''podcaster'' ja stsenarist. Bowen oli 2018. aastal [[NBC]] [[sketšikomöödia]] saate "[[Saturday Night Live]]" stsenarist ning 2019 kuni 2025 oli ta SNL-i näitleja.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hailu |eesnimi=Selome |kuupäev=2025-12-19 |pealkiri=‘SNL’ Shocker: Bowen Yang to Exit Cast After Saturday’s Episode |url=https://variety.com/2025/tv/news/bowen-yang-exit-snl-cast-1236612812/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2021. aastal sai temast esimene SNL-i täiendkoosseisu näitleja, kes on nomineeritud [[Primetime Emmy]] auhinnale. Samal aastal sai temast ka põhikoosseisu näitleja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-07-13 |pealkiri=Bowen Yang makes history with Emmy nomination |url=https://www.nbcnews.com/news/asian-america/bowen-yang-makes-history-emmy-nomination-n1273879 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=NBC News |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2021-09-27 |pealkiri=Beck Bennett Departs ‘Saturday Night Live’ After 8 Seasons |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/beck-bennett-leaves-snl-1235017024/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Bowen on näidelnud teleseriaalides "Girls5Eva", "Ziwe", "The Other Two" ning "Awkwafina Is Nora from Queens''"''. Ta on tuntud ka oma rollide poolest [[LGBT|LGBTQ]] romantilistes komöödiates "Fire Island" ja "[[Vennad (film)|Vennad]]", mis mõlemad ilmusid 2022. aastal. Ta näitles ka 2024. aasta muusikalises fantaasiafilmis "[[Wicked]]" ja selle järjes "[[Wicked: Igaveseks]]" (2025). Ta juhib koos [[Matt Rogers|Matt Rogersiga]] komöödia taskuhäälingusaadet "[[Las Culturistas]]".<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Berg |eesnimi=Madeline |pealkiri=Get To Know 'SNL' Writer Bowen Yang |url=https://www.forbes.com/sites/maddieberg/2018/11/15/get-to-know-snl-writer-bowen-yang/ |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-12-07 |pealkiri=Bowen Yang’s Twitter Lip-Sync Impersonations |url=https://www.vulture.com/2019/01/bowen-yangs-twitter-lip-sync-impersonations.html |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2019-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191207220556/https://www.vulture.com/2019/01/bowen-yangs-twitter-lip-sync-impersonations.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> == Lapsepõlv ja haridus == Bowen Yang sündis Austraalias Queenslandi osariigis [[Brisbane|Brisbane’is]]. Tema perekond emigreerus 1986. aastal Hiinast Austraaliasse.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Towleroad |kuupäev=2019-12-17 |pealkiri=Seth Meyers Reveals That Bowen Yang's High School Classmates Predicted His SNL Future: WATCH - Towleroad Gay News |url=https://www.towleroad.com/2019/12/bowen-yang-snl-2/ |vaadatud=2026-01-03 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=California |eesnimi=Stina Chang, University of Southern |kuupäev=2019-09-26 |pealkiri=Bowen Yang’s Rise to Fame Cut Short by Ignorance |url=https://studybreaks.com/tvfilm/bowen-yang-cut-short/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=Study Breaks |keel=en-us}}</ref><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Schulman |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=McGinley |eesnimi2=Ryan |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Bowen Yang Is Sorry He’s Not Your Clown Today |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2024/09/23/bowen-yang-profile-comedy |vaadatud=2026-01-03 |issn=0028-792X}}</ref> Tema isa Ruilin kasvas üles [[Mandri-Hiina]] [[Sise-Mongoolia]] maapiirkonnas, kus ta elas kõrtest ja mudast ehitatud majas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-01-25 |pealkiri=Bowen Yang of ‘S.N.L.’ Is a Smash. And a Mensch. (Published 2020) |keel=en-US |url=https://www.nytimes.com/2020/01/25/style/bowen-yang-snl.html |vaadatud=2026-01-03}}</ref> Yangi ema, kes on pärit [[Shenyang Shi|Shenyangist]], on pensionil arst. Hiinas töötas ta günekoloogi ja ämmaemandana ning hiljem diagnostika valdkonnas.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Gayomali |eesnimi=Chris |kuupäev=2020-03-16 |pealkiri=Bowen Yang Is Making SNL a Little Bit Weirder |url=https://www.gq.com/story/bowen-yang-saturday-night-live |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=GQ |keel=en-US}}</ref> Paar kolis Brisbane’i, kuna Ruilin soovis omandada doktorikraadi [[Mäeinsener|mäeinseneerias]].<ref name=":0" /> Yangil on vanem õde.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Schulman |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=McGinley |eesnimi2=Ryan |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Bowen Yang Is Sorry He’s Not Your Clown Today |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2024/09/23/bowen-yang-profile-comedy |vaadatud=2026-03-31 |issn=0028-792X}}</ref> Lapsed rääkisid kodus [[Hiina keel|mandariini keeles]] ja õppisid Hiina pühapäevakoolis.<ref name=":0" /> Kui Yang oli kuue kuune, kolis ta pere [[Kanada|Kanadasse]] [[Brossard|Brossardi]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bowen Yang |url=https://www.earwolf.com/episode/bowen-yang/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Earwolf |keel=en-US}}</ref> kus ta nägi esimest korda "[[Saturday Night Live|Saturday Night Live'i]]". Lapsena meeldisid talle hilisõhtused koomikud ja saatejuhid [[Conan O'Brien]] ja [[David Letterman]].<ref name=":3" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Instagram|name=Bowen Yang|id=fayedunaway}} (inglise) * {{IMDb|nm6299248|nimi=Bowen Yang}} {{JÄRJESTA:Yang, Bowen}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:LGBT]] [[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] thv9kvvqarec3xtglnh4awr30r12n5q 0 690569 7122245 6968335 2026-04-01T07:18:56Z Taurus404 80079 7122245 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Pilt:Peter_Thiel_by_Gage_Skidmore.jpg|pisi|Peter Thiel (2022)]] '''Peter Andreas Thiel''' (/tiːl/; sündinud [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1967]] [[Frankfurt|Maini-äärses Frankfurdis]] [[Lääne-Saksamaa]]l) on [[Saksamaa|saksa]] päritolu [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ettevõtja]], [[riskikapitalist]] ja [[poliitiline aktivist]]. [[PayPal]]i, [[Palantir Technologies]]i ja [[Founders Fund]]i kaasasutajana oli ta esimene [[Facebook]]i välisinvestor. == Elulugu == Perekond emigreerus USA-sse, kui Peter oli aastane ja elas [[Ohio]] osariigis [[Cleveland]]is, kus tema isa töötas keemiainsenerina. Edasi elas perekond Thiel Lõuna-Aafrikas ja Edela-Aafrikas (tänapäeva Namiibia). Ta õppis [[Swakopmund]]i koolis, kus õpilastelt nõuti vormirõivaste kandmist ja rakendati füüsilist karistamist, näiteks joonlauaga käte pihta löömist. Ta ütles, et see kogemus sisendas talle vastumeelsust sõjaväelise korra vastu, mis hiljem kajastus tema toetuses individualismile ja libertarismile.<ref>https://web.archive.org/web/20150423210824/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052748704696304575537882643165738#</ref>1977. aastal asuti elama Californias Foster Citysse. Ta on [[J. R. R. Tolkien]]i teoste fänn, teatades täiskasvanuna, et oli "Sõrmuste isandat" üle kümne korra lugenud.<ref>https://web.archive.org/web/20141018164619/http://www.telegraph.co.uk/technology/11098971/Peter-Thiel-the-billionaire-tech-entrepreneur-on-a-mission-to-cheat-death.html</ref> Kuus Thieli asutatud ettevõtet (Palantir Technologies, Valar Ventures, Mithril Capital, Lembas LLC, Rivendell LLC ja Arda Capital) võtsid kasutusele Tolkieni teostest pärit nimed.<ref>https://web.archive.org/web/20180801145145/https://www.bbc.co.uk/news/technology-38315682</ref> Ta paistis silma matemaatikas ja saavutas keskkooli ajal Californiat matemaatikaolümpiaadil esikoha. 1985. aastal lõpetas ta Foster Citys Bowditchi keskkooli oma klassi priimusena.<ref>https://web.archive.org/web/20161205192725/http://fortune.com/2014/09/04/peter-thiels-contrarian-strategy/</ref> Ta õppis [[Stanfordi ülikool]]is filosoofiat. Kursuse "Lääne kultuur" asendamine Stanfordis kursusega "Kultuur, ideed ja väärtused", mis käsitles mitmekesisust ja multikultuursust, ajendas Thieli 1987. aastal asutama konservatiivse ja libertaarse ajalehe The Stanford Review. Leht sai rahastuse neokonservatismi "ristiisaks" nimetatud [[Irving Kristol]]ilt. Thiel oli The Stanford Review esimene peatoimetaja kuni lõpetamiseni 1989. aastal. Ta on ka hiljem säilitanud suhted lehega, konsulteerides töötajatega, annetanud ajalehele ja paigutanud lõpetanud üliõpilasi oma võrgustikku praktikale või töökohtadele.<ref>https://web.archive.org/web/20210207104449/https://stanfordpolitics.org/2017/11/27/peter-thiel-cover-story/</ref> Ta on öelnud, et ülikooli ajal loetud prantsuse filosoof Rene Girardi (oli Thieli ajal Stanfordi õppejõud) teosed on teda väga tugevalt mõjutanud. Girardi põhikontseptsioon on "mimeetiline teooria", mis väidab, et suurem osa inimeste käitumisest põhineb jäljendamisel.<ref>https://web.archive.org/web/20161122220837/http://www.businessinsider.com/peter-thiel-on-rene-girards-influence-2014-11</ref> 1992. aastal sai Stanfordi ülikoolis õigusdoktori kraadi.<ref>https://web.archive.org/web/20180515112212/http://edgar.secdatabase.com/2504/91205702003491/filing-main.htm</ref> Pärast Stanfordi õigusteaduskonna lõpetamist töötas Ameerika Ühendriikide 11. ringkonna apellatsioonikohtu kohtuniku James Larry Edmondsoni büroos. Seejärel New Yorgis advokaadibüroos Sullivan & Cromwell väärtpaberiadvokaadina.<ref>https://web.archive.org/web/20160305191909/https://stanfordlawyer.law.stanford.edu/2011/05/q-a-legal-matters-with-peter-thiel-%E2%80%9992-ba-%E2%80%9989-bs-%E2%80%9989-and-mark-a-lemley-ba-%E2%80%9988/</ref> 1993. aastal asus tööle investeerimispanga Credit Suisse'i valuutaoptsioonide tuletisinstrumentidega kauplejana, töötades samal ajal ka USA endise haridusministri William Bennetti kõnekirjutajana. Thiel naasis Californiasse 1996. aastal.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2004-11-07/big-bucks-from-bubble-fears</ref> Sõprade ja perekonna rahalise toetuse abil kogus ta Thiel Capital Managementi asutamiseks miljon dollarit ja alustas oma riskikapitalistikarjääri. 1998. aastal asutas koos Mark Levchiniga ettevõtte Fieldlink (hiljem nimetati ümber Confinityks). 1999. aastal käivitas Confinity koos [[Elon Musk]]iga veebipõhise maksesüsteemi [[PayPal]].<ref>https://web.archive.org/web/20191230135116/https://vator.tv/news/2018-02-05-when-paypal-was-young-the-early-years</ref> PayPal läks börsile 15. veebruaril 2002 ja eBay ostis selle 1,5 miljardi dollari eest sama aasta oktoobris.<ref>https://archive.today/20240524054353/https://www.webcitation.org/5ZJ3x0dGI?url=http://news.cnet.com/2100-1017-941964.html%3FhhTest=1</ref> Thiel jäi ettevõtte tegevjuhiks kuni müügini.<ref>https://web.archive.org/web/20180724213615/http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-who-is-peter-thiel-20180215-story.html</ref> Tema 3,7% osalus ettevõttes oli omandamise ajal väärt 55 miljonit dollarit.<ref>https://web.archive.org/web/20061214082119/http://www.secinfo.com/dr6nd.33fd.htm</ref> Silicon Valley ringkondades nimetatakse Thieli kõnekeeles "PayPali maffia Doniks".<ref>https://web.archive.org/web/20080720140543/http://money.cnn.com/2007/11/13/magazines/fortune/paypal_mafia.fortune/index.htm</ref> 2003. aasta mais asutas Thiel Tolkieni järgi nime saanud suure andmeanalüüsiettevõtte Palantir Technologies. Palantiri esimene toetaja oli USA [[Luure Keskagentuur]]i riskikapitali haru In-Q-Tel.<ref>https://web.archive.org/web/20150102175054/http://www.forbes.com/sites/ryanmac/2014/12/11/palantir-aiming-to-raise-400-million-in-new-round/#17d326062a06</ref> 20 miljardit dollarit väärt ettevõtte klientideks on näiteks USA armee ning Los Angelese, Chicago ja New Orleansi politseijaoskonnad.<ref>https://qz.com/gateway/nvidia-stock-fall-gtc-blackwell-rubin-quantum-ai-chips-1851770522</ref> Väidetavalt aitas see üles leida [[Usāmah ibn Lādin|Osama bin Laden]]i.<ref>https://www.theguardian.com/technology/2014/sep/21/peter-thiel-paypal-luck-atheist-god</ref> 2004. aasta augustis tegi Thiel Facebooki 500 000 dollari suuruse investeeringu, sai ettevõttes 10,2% osaluse ja liitus Facebooki juhatusega. See oli esimene väljastpoolt Facebooki tehtud investeering.<ref>https://books.google.ee/books?id=PxTvbM-VCPEC&redir_esc=y</ref> 2017. aasta veebruari seisuga oli ta annetanud üle 7 miljoni dollari vananemisvastaste uuringute edendamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://time.com/4672962/silicon-valley-longer-life/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-03-18 |arhiivimisaeg=2018-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129224516/http://time.com/4672962/silicon-valley-longer-life/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on registreeritud krüooniliseks säilitamiseks, mis tähendab, et tema seadusliku surma korral hoitakse tema keha madalal temperatuuril, lootes, et tulevane meditsiinitehnoloogia suudab ta edukalt ellu äratada.<ref>https://www.telegraph.co.uk/technology/11098971/Peter-Thiel-the-billionaire-tech-entrepreneur-on-a-mission-to-cheat-death.html</ref> 29. septembril 2010 asutas ta Thieli stipendiumi, mis annab igal aastal 100 000 dollarit kahekümnele alla 20-aastasele inimesele, et julgustada neid kolledžist välja langema ja oma ettevõtmisi looma.<ref>https://www.silicontap.com/peter_thiel_launches_fellowship_program/s-0031372.html</ref> == Vaated == Thiel on ennast kirjeldanud konservatiivse libertaarina.<ref>https://web.archive.org/web/20130506063307/http://www.politicslaw.org/peter-thiel-technology-globalization-economy/</ref> Alates 2010. aastate lõpust on ta toetanud rahvuslikku konservatismi ning kritiseerinud majanduslikult liberaalset suhtumist vabakaubandusse ja suurtehnoloogiasse.<ref>https://reason.com/2019/07/17/peter-thiel-explains-the-new-national-conservatism/</ref> 1995. aastal avaldasid Thiel ja David O. Sacks raamatu "The Diversity Myth", mis kritiseeris [[poliitiline korrektsus|poliitilist korrektsust]] ja multikultuursust kõrghariduses. Nad on öelnud, et nn. "positiivne diskrimineerimine" (nõrgemate sotsiaalsete gruppide eelistamine) on toonud kaasa hoopis suurema segregatsiooni.<ref>https://stanfordmag.org/contents/the-case-against-affirmative-action</ref> 2009. aastal ilmunud essees "The Education of a Libertarian" ("Libertaari haridus") ütleb ta, et "mis kõige tähtsam, ma ei usu enam, et vabadus ja demokraatia sobivad kokku."<ref>https://web.archive.org/web/20130429131334/http://www.cato-unbound.org/2009/04/13/peter-thiel/the-education-of-a-libertarian/</ref> Ta on [[Bilderbergi grupp|Bilderbergi grupi]] juhtkomitee liige, mis on iga-aastane privaatne intellektuaalide, tipp-poliitikute ja tippmajandusjuhtide kogunemine.<ref>https://web.archive.org/web/20210501064333/https://www.bilderbergmeetings.org/background/steering-committee/steering-committee</ref><ref>https://www.theguardian.com/technology/2014/sep/21/peter-thiel-paypal-luck-atheist-god</ref> Ta on Vabariikliku Partei liige. 15. oktoobril 2016 teatas Thiel 1,25 miljoni dollari suurusest annetusest Donald Trumpi 2016. aasta presidendikampaania toetuseks.<ref>https://www.nytimes.com/2016/10/16/technology/peter-thiel-donald-j-trump.html</ref> Pärast Trumpi võitu nimetati Thiel valitud presidendi üleminekumeeskonna täitevkomiteesse.<ref>https://fortune.com/2016/11/11/thiel-trump-transition-team/</ref> 2022. aasta veebruaris oli Thiel 2022. aasta kongressi valimiskampaanias üks suuremaid vabariiklaste kandidaatide toetajaid, enam kui 20,4 miljoni dollariga. Ta toetas 16 senaatori- ja kongressikandidaati, kellest mitmed pooldasid valet, et 2020. aasta presidendivalimistel toimus märkimisväärne valijapettus. Kaks nimetatud senaatorikandidaati (Blake Masters ja hilisem USA asepresident [[J. D. Vance]]) olid samuti tehnoloogiainvestorid, kes olid varem Thieli heaks töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2022/02/14/technology/republican-trump-peter-thiel.html</ref> Tal on oma poliitiline tegevuskomitee Free Forever, mis toetab poliitikuid, kes toetavad rangemat piirikontrolli ja immigratsioonipoliitikat, USA sõjaveteranide toetamist ning sekkumisvastast välispoliitikat.<ref>https://www.freeforeverpac.com/about.html</ref> == Isiklikku == Ta on homoseksuaal. 2017. aasta oktoobris abiellus ta oma kauaaegse elukaaslase Matt Danzeiseniga [[Viin]]is.<ref>https://www.axios.com/2017/12/15/peter-thiel-got-married-over-the-weekend-1513306233</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Thiel, Peter}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] jsseylo2966oqfmli433eabb10oo08o 0 691363 7122257 7117229 2026-04-01T07:55:51Z Estopedist1 278 kustutada 7122257 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Noorpoliitik. Viitamata või puuduvad tõsiseltvõetavad allikad. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{viita}} '''Dmitriy Fadin''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1998]] [[Tallinn]]as) on Eesti noorpoliitik ja ühiskonnategelane, [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskerakond |url=https://keskerakond.ee/ |vaadatud=2025-04-01 |väljaanne=Keskerakond |keel=et}}</ref> {{infokast ametiisik | nimi = Dmitriy Fadin | pilt = Dmitriy_Fadin_Tallinnas_2021.jpg | amet = [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] esimees | ametiajaalgus = [[5. oktoober]] [[2024]] | ametiajalõpp = | eelmine1 = | järgmine1 = | amet2 = Tallinna Linnavolikogu liige | ametiajaalgus2 = [[19. detsember]] [[2025]] | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünniaeg = {{süv|1998|10|15|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | partei = [[Eesti Keskerakond]]| }} == Elulugu == Dmitriy Fadin sündis 1998. aastal Tallinnas. == Poliitiline tegevus == Dmitriy liitus [[Eesti Keskerakonna Noortekogu|Eesti Keskerakonna Noortekoguga]] 2013. aastal, olles tollal 14-aastane. 2021. aastal kandideeris Dmitriy kohalikel valimistel Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kogudes 81 häält. Valimistulemuse alusel osutus ta valituks Lasnamäe linnaosakokku. 2024. aasta oktoobris valiti ta Keskerakonna Noortekogu esimeheks, võttes ameti üle Valentina Bortnovskilt. Selle rolliga kaasneb ka liikmelisus erakonna juhatuses. 2025.aastal kandideeris ta kohalikel valimistel Tallinnas Pirita linnaosas, kus kogus 274 häält. See oli Pirita linnaosas 11. tulemus ning Keskerakonna Pirita valimisnimekirjas 3. tulemus, mille alusel valiti ta Pirita linnaosakokku. 2025. aastal detsembril toimunud Keskerakonna Noortekogu kongressil valiti uus juhtkond, kes asus organisatsiooni tegevust suunama. Noortekogu esimeheks valiti taas Dmitriy Fadin, kes jätkab vastavalt Keskerakonna põhikirjale ka erakonna juhatuse liikmena. Alates 19. detsembrist 2025 on Kaido Saarniidu linnaosavanema kohustuste täitmise ajaks Dmitriy Fadinist saanud asendusliige Tallinna Linnavolikogus ning ta alustas tööd linnavolikogus. = Ametikarjäär: = * '''Tallinna Linnavolikogu''' (2025–) Linnavolikogu liige * '''Pirita Linnaosakogu''' (2025–) Linnaosakogu liige * '''Maardu Linnavalitsus''' (2024–) Noorsootöö ja huvihariduse peaspetsialist * '''Pirita Linnaosa Valitsus''' (2022–2024) Kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist * '''Lasnamäe linnaosakogu''' (2021–2025) Linnaosakogu liige * '''Mustamäe Linnaosa Valitsus''' (2019–2022) Juhiabi = Arvamuslood ja meedia (alates 2024. aastast) = * Päästkem tasuta kõrgharidus! ( 2024)[https://arvamus.postimees.ee/8116085/dmitriy-fadin-paastkem-tasuta-korgharidus] * Noortevaldkonna rahastuse vähendamine seab ohtu Eesti tuleviku (2024) [https://kesknadal.ee/2024/12/01/noortevaldkonna-rahastuse-vahendamine-seab-ohtu-eesti-tuleviku/] * Keskerakonna Noortekogu Volikogu avaldus: Sotsiaalmaks noortele tuleb langetada 33%-st 13%-ni. (2025) [https://kesknadal.ee/2025/01/26/keskerakonna-noortekogu-volikogu-avaldus-sotsiaalmaks-noortele-tuleb-langetada-33-st-13-ni/] * Dmitriy Fadin: noor inimene ei tea, mida toob homne päev. (2025) [https://epl.delfi.ee/artikkel/120359935/dmitriy-fadin-noor-inimene-ei-tea-mida-toob-homne-paev-aga-sellest-hoolimata-lasub-neil-uhiskondlik-surve-lapsi-saada] * VASTUS REFORMINOORTELE | Kõrgharidus ei tohi muutuda tasuliseks! Olukorra leevendamiseks on olemas paremaid lahendusi (2025) [https://epl.delfi.ee/artikkel/120366022/vastus-reforminoortele-korgharidus-ei-tohi-muutuda-tasuliseks-olukorra-leevendamiseks-on-olemas-paremaid-lahendusi] * Keskerakonna noored tasuta kõrghariduse kaotamisest: Õppemaks muudab hariduse luksuseks (2025) [https://kesknadal.ee/2025/03/22/keskerakonna-noored-tasuta-korghariduse-kaotamisest-oppemaks-muudab-hariduse-luksuseks/] * [https://arvamus.postimees.ee/8260015/dmitriy-fadin-tumedates-toonides-lastekaitsepaevast DMITRIY FADIN ⟩ Tumedates toonides lastekaitsepäevast] (2025) * [https://www.delfi.ee/artikkel/120369210/reforminoored-puksisid-kesknoored-tahtsast-rahvusvahelisest-organisatsioonist-valja Reforminoored puksisid kesknoored tähtsast rahvusvahelisest organisatsioonist välja - Delfi] (2025) * [https://arvamus.postimees.ee/8270569/dmitriy-fadin-laulu-ja-tantsupidu-uhendab-eestit-ka-tana DMITRIY FADIN ⟩ Laulu- ja tantsupidu ühendab Eestit ka täna] (2025) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Fadin, Dmitriy}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] h13ynyohzf9da5q8exer0nxc6kc7p4v 0 691657 7122320 6951314 2026-04-01T08:41:38Z Raamaturott 56450 7122320 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dolina-Pano-3.jpg|pisi]] '''Atapuerca leiukoht''' on [[arheoloogiline leiukoht|arheoloogiliste]] ja [[paleontoloogiline leiukoht|paleontoloogiliste leiukohtade]] kompleks [[Hispaania]]s [[Burgose provints]]is [[Atapuerca mäestik]]us. Sealt on leitud mõned kõige vanemad [[inimene (perekond)|inimese]] jäänused. [[Gran Dolina]] leiukohast on leitud vähemalt 800 000 aasta vanused ''[[Homo antecessor]]''{{'}}i jäänused,<ref>José Mª. Bermúdez de Castro Risueño, J. L. Arsuaga, E. Carbonell, A. Rosas, I. Martínez, M. Mosquera. A Hominid from the Lower Pleistocene of Atapuerca, Spain: Possible Ancestor to Neandertals and Modern Humans. – ''[[Science]]'', 1997, nr 5317, kd 276, lk 1392–1395. [https://www.science.org/doi/10.1126/science.276.5317.1392 Resümee.]</ref><ref>J. M. Parés, L. Arnold, M. Duval, M. Demuro, A. Pérez-González, J. M. Bermúdez de Castro, E. Carbonell, ; Arsuaga. Reassessing the age of Atapuerca-TD6 (Spain): new paleomagnetic results. – ''Journal of Archaeological Science'', 2013, 40, 4586-4595. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0305440313002197?via%3Dihub Resümee ja sissejuhatus.]</ref> ja [[Sima del Elefante]]st 1,2 miljoni aasta vanused määramata inimliigi jäänused. Leiukoht avanes raudtee ehitamise käigus 19. sajandil.<ref name="nature 452" >Eduald Carbonell jt. The first hominin of Europe. – ''Nature'', 2008, kd 452, kd 465–469. [http://www.nature.com/nature/journal/v452/n7186/abs/nature06815.html Resümee].</ref><ref name="sima elefante" >José María Bermúdez de Castro, María Martinón Torres, Aída Gómez Robles, Leyre Prado-Simón, Laura Martín Francés, María Lapresa, Anthony Olejniczak, Eudald Carbonell. Early Pleistocene human mandible from Sima del Elefante (TE) cave site in Sierra de Atapuerca (Spain): A comparative morphological study. – ''Journal of Human Evolution'', 2011 kd 61, nr 1, lk 12–25. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0047248411000820 Resümee, sissejuhatus ja katkendid.]</ref> Leiukoht on kuulutatud loodusmälestiseks ''[[Espacio de Interés Natural]]'' ning kultuurimälestiseks (''[[Bien de Interés Cultural]]'') ja on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Maailmapärandi deklaratsioon 2000. aastast ratifitseeriti 2015 ning mälestis kanti nimistusse kui "erakordse väärtusega koht". Maailmapärandi objekt hõlmab ka ümbritseva uurimis- ja populariseerimistaristu, mis kuulub süsteemi "Atapuerca, cultura de la humanidad", sealhulgas Atapuerca fond ja [[Inimese Evolutsiooni Muuseum]].<ref>[http://www.elmundo.es/cultura/2015/08/14/55ce020746163faa648b458f.html Los yacimientos de Atapuerca, 'Lugar de Valor Universal Excepcional'], elmundo.es, 14.8.2015.</ref> Põhjuseks on erakordsed arheoloogilised ja paleontoloogilised leiud, sealhulgas viie [[inimlased|inimlaste]] liigi [[kivistis]]ed: ''[[Homo erectus]]'',<ref>[https://www.larazon.es/cultura/historia/homo-erectus-descubrimiento-que-revoluciona-historia-atapuerca_2023012963d3f82ff0501d0001425302.html Atapuerca completa el puzle con el "Homo erectus": "Es seguro, no hay dudas"], larazon.es, 29.1.2023.</ref><ref>[https://www.cairn.info/magazine-pour-la-science-2022-9-page-9.htm Un avatar d’Homo erectus de 1,4 million d’années en Espagne], cairn.info/magazine-pour-la-science, 8.3.2023*,</ref>''[[Homo antecessor]]'', [[heidelbergi inimene]], [[neandertallane]] ja ''[[Homo sapiens]]''. 2022. aastal arvas [[National Geographic Society]] selle Pürenee poolsaare 17 tähtsama paleontoloogilise leiukoha hulka.<ref>Cristina Crespo Garay. [https://web.archive.org/web/20250401044326/https://www.nationalgeographic.es/ciencia/2022/03/yacimientos-paleontologicos-de-la-peninsula-iberica 17 yacimientos paleontológicos que pintan el pasado de la península ibérica], nationalgeographic.es/ciencia, märts 2002.</ref> == Geograafiline asend== {{vaata|Sierra de Atapuerca}} [[Pilt:Atapuerca map.jpg|pisi|Kaardil on näha [[Gran Dolina]], [[Sima del Elefante]] ja [[Sima de los Huesos]] ]] Mäestik piirneb [[Arlanzóni jõgi|Arlanzóni jõega]] lõunas, [[Vena jõega]] põhjas ning [[Ibeeria mäed|Ibeeria mägede]] haru [[La Demanda mäestik]]uga idas. Ta moodustab osa [[La Bureba]] koridorist, tähtsast ja ajaloolisest läbipääsust [[Ebro org|Ebro oru]] ehk [[Aragóni madalmik]]u ja [[Douro]] jõgikonna vahel. Mäestiku kõrgeim tipp on [[San Vicente mäetipp]] (1079 m üle merepinna). Mäestiku moodustavad [[Kriit (ajastu)|Kriidi ajastu]] [[lubjakivi]]d. Taimkatte moodustavad suured tammikud (''[[iilekstamm]]'', tamm ''[[Quercus faginea]]'') alumistes rinnetes leetpõõsas ''[[Genista scorpius]]'', [[harilik rosmariin]], lavendel ''[[Lavandula spica]]'', [[liivatee]] ja [[salvei]]. La Bureba koridor on alati olnud põhiline läbipääs [[Püreneed]]e poolt [[Pürenee poolsaar]]e sisemusse. Ta ühendab Vahemerre suubuva [[Ebro]] orgu Atlandi ookeani suubuva Douro oruga, asetsedes teel, mis viib Püreneede kurudest läände [[Galicia]]sse ja [[Portugal]]i ning lõunasse Kastiilia kiltmaale, [[Andaluusia]]sse, [[Extremadura]]sse, Lõuna-Portugali ja [[Aafrika]]sse. Seal kulges üks põhilistest [[Rooma teed]]est, [[Jaakobitee]] keskajal, põhimaantee [[Autovía del Norte]] 19. sajandi lõpus ning kulgeb tänapäeval suurmaantee [[Autopista del Norte]]. See viljaka maaga külluslik maastik inimese ja looduse koosmõjul eksisteerinud vähemalt 1,2 miljonit aastat. {{pooleli}} == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Hispaania muistised]] [[Kategooria:Burgose provints]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias]] ang0qciuz2rezzl1nv6p4dapcaag16l 0 691725 7122164 6984977 2026-03-31T20:55:20Z Kuriuss 38125 7122164 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Provints | nimi = Tarragonès | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = el Tarragonès | nimi2_keel = hispaania | nimi2 = Tarragonés | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 319,40 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Tarragona]] | asendikaardi_pilt = Localització del Tarragonès.svg }} '''Tarragonèsi maakond''' on [[maakond (Hispaania)|maakond]] (''[[comarca]]'') [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is. Keskus on [[Tarragona]], kus elab üle poole maakonna elanikest. See asub [[Vahemeri|Vahemere]] ääres ning piirneb idas [[Baix Penedèsi maakond|Baix Penedèsi]], läänes [[Baix Campi maakond|Baix Campi]] ja põhjas [[Alt Campi maakond|Alt Campi maakonnaga]]. Maakond jaguneb 22 vallaks. ==Rahvastik== Tarragonès on Kataloonia üks tihedamini asustatud maakondi, kuigi asustus on väga ebaühtlane. Nagu ka muudes aspektides, on Tarragonèsi demograafia seotud Tarragona linnaga. Ajalooliselt on praeguse Tarragonèsi maakonna territoorium olnud väga rahvarohke. See tuleneb sellest tegu oli Rooma tähtsa linna Tàrraco asukohaga maakonnas. Pärast [[Rooma impeerium]]i lüüasaamist jäi see ala üsna rahvastühjaks. Alles [[12. sajand]]il taasasustati see märkimisväärselt. Strateegiline asukoht meresadamana, ja mitte ainult Campi, vaid ka suure osa Lõuna- ja Lääne-Katalaani alade ning isegi Aragoni alade jaoks, muutis selle koha rohkelt asustatud ja aktiivseks piirkonnaks. Hinnanguliselt elas maakonnas [[14. sajand]]i keskel üle 11 000 elaniku, kellest üle 60% elas Tarragonas. 14. sajandi lõpu katk ja mitmesugused sotsiaal-poliitilised olukorrad põhjustasid rahvaarvu vähenemise [[15. sajand]]i keskpaigaks vähem kui pooleni. Järgnev demograafiline taastumine oli väga aeglane ja alles [[18. sajand]]i alguses jõuti taas 11 000 elanikuni. [[1718]] aasta paiku hinnati rahvaarvuks 11 500. Sel ajal elas Tarragona linnas peaaegu 42% maakonna elanikkonnast. 18. sajandil oli rahvastiku kasv aeglane. Kuid alates 1760. aastatest algas märkimisväärne kasvuprotsess. Kümne aastaga suurenes rahvaarv sama palju kui eelneva 60 aasta jooksul. [[1787]]. aastaks oli elanike arv 26 552. Tarragonas, kus on eelneva 70 aasta jooksul rahvaarv kahekordistunud, elas vaid 36% maakonna koguarvust. Kasv on proportsionaalselt olulisem teistes omavalitsustes: [[La Canonja]] vald paistab silma sellega, et kuuekordistas oma rahvaarvu. Teised tugeva kasvuga vallad on [[Altafulla]], [[Constantí]], [[Creixell]], [[el Morell]], [[els Pallaresos]], [[La Pobla de Montornès]], [[la Riera de Gaià]], [[Roda de Berà]], [[Salomó]], [[Vilalonga del Camp]], [[Vila-seca]] ja [[Salou]]. Paljudes neist valdades, näiteks Altafulla, el Catllar, Creixell, els Pallaresos, Renau, Salomó ja Vespella de Gaià, oli 18. sajandi lõpus rahvaarv suurem kui praegu. Majanduslik ja demograafiline kasv ei peatunud enne [[19. sajand]]i lõppu. Sellel sajandil oli esmalt väga aeglase kasvu periood ja seejärel aktiivsema kasvu periood kuni [[1880]]. aastateni. [[1857]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 40 829 inimest; see oli siis tugeva majanduskasvu periood. Tarragona sadam oli suure osa piirkonna ja teiste ümbruskonna põllumajandussaaduste väljumistee. [[Viinapuutäi]] levik ja sellega kaasnev arvukate turgude kaotus olid Tarragonèsi majandusele väga tugev hoop. Arengu graafik näitab seda suundumust väga hästi. [[1887]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 50 071 inimest, mis oli 19. sajandi demograafiline maksimum ja mis saavutatakse uuesti alles [[20. sajand]]il. [[1900]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 44 557 inimest. Langus jätkub veel paar aastat; [[1910]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 43 849 inimest. See kriis mõjutab peaaegu kõiki piirkonna omavalitsusi. Sisemaa vallad kannatasid pärast viinapuutäi epideemiat rohkem. Teisest küljest mõjutas see hiljem valdu, kus oli oluline tööstus- ja kaubandustegevus. Kui esimestes registreeritakse demograafiline miinimum tavaliselt enne 19. sajandi lõppu, siis teistes toimub see 20. sajandi keskel. ==Vallad== {| class="wikitable sortable" ! Vald ! Elanikke (2014)<ref name=idescat>{{cite web|url=http://www.idescat.cat/emex/|title=El municipi en xifres|publisher=Institut d'Estadística de Catalunya|accessdate=2015-05-25}}</ref> ! Pindala ({{km2}})<ref name=idescat/> |- | [[Altafulla]] || align=right | 4988 || align=right | 7,0 |- | [[La Canonja]] || align=right | 5807 || align=right | 7,3 |- | [[El Catllar]] || align=right | 4222 || align=right | 26,4 |- | [[Constantí]] || align=right | 6539 || align=right | 30,9 |- | [[Creixell]] || align=right | 3480 || align=right | 10,5 |- | [[El Morell]] || align=right | 3530 || align=right | 5,9 |- | [[La Nou de Gaià]] || align=right | 548 || align=right | 4,3 |- | [[Els Pallaresos]] || align=right | 4479 || align=right | 5,1 |- | [[Perafort]] || align=right | 1287 || align=right | 9,5 |- | [[La Pobla de Mafumet]] || align=right | 3420 || align=right | 6,2 |- | [[La Pobla de Montornès]] || align=right | 2860 || align=right | 12,3 |- | [[Renau, Tarragona|Renau]] || align=right | 141 || align=right | 8,2 |- | [[La Riera de Gaià]] || align=right | 1678 || align=right | 8,8 |- | [[Roda de Berà]] || align=right | 6322 || align=right | 16,5 |- | [[Salomó]] || align=right | 539 || align=right | 12,2 |- | [[Salou]] || align=right | 26 558 || align=right | 15,1 |- | [[La Secuita]] || align=right | 1665 || align=right | 17,8 |- | [[Tarragona]] || align=right | 132 199 || align=right | 57,9 |- | [[Torredembarra]] || align=right | 15 475 || align=right | 8,7 |- | [[Vespella de Gaià]] || align=right | 417 || align=right | 18,0 |- | [[Vila-seca]] || align=right | 21 923 || align=right | 21,6 |- | [[Vilallonga del Camp]] || align=right | 2229 || align=right | 9,0 |} == Viited == {{viited}} {{Kataloonia maakonnad}} [[Kategooria:Hispaania maakonnad]] [[Kategooria:Tarragona provints]] t3be9u40tc7c39hzhxv98tdny8sbs8s 0 691784 7122361 7040237 2026-04-01T09:59:20Z Kuriuss 38125 7122361 wikitext text/x-wiki '''Ladina kool''' oli [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]] ilmalikku haridust andnud kolmeklassiline [[keskkool]], kus õpetati peamiselt [[ladina keel]]t ja [[Seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] aluseid. Esimene ladina kooli<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ladina_kool ladina kool], VE, 2006</ref> õppekavaga [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]] asutati Tallinnas [[Oleviste kirik]]u juures 1428. aastal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Koolitüübid]] icqi4q58b9eomtzz8gohq2y0cc77qwu 7122420 7122361 2026-04-01T11:26:44Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] 7122420 wikitext text/x-wiki '''Ladina kool''' oli [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]] ilmalikku haridust andnud kolmeklassiline [[keskkool]], kus õpetati peamiselt [[ladina keel]]t ja [[Seitse vaba kunsti|seitsme vaba kunsti]] aluseid. Esimene ladina kooli<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ladina_kool ladina kool], VE, 2006</ref> õppekavaga [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]] asutati Tallinnas [[Oleviste kirik]]u juures 1428. aastal. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Koolitüübid]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] 5rti6crrlutnkeyxp85bf11kzwl6t0z 0 692036 7122412 7115348 2026-04-01T11:19:28Z Taivo 268 7122412 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MoskukoJaiak 16ago2015 01 (20656939755).jpg|pisi|Tortiljavõistlus [[Baskimaa]]l]] '''Hispaania tortilja'''<ref>{{Cite web|url=https://www.foodnetwork.com/recipes/spanish-tortilla-recipe0-1940959|title=Spanish Tortilla|access-date=3 June 2019}}</ref> ([[hispaania keel]]es ''tortilla de patatas'' või ''tortilla española'') ehk '''Hispaania omlett'''<ref name="beeb">{{Cite web|url=http://www.bbcgoodfood.com/recipes/2738/real-spanish-omelette|title=Real Spanish omelette|access-date=10 January 2016}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=KIIRE HOMMIKUSÖÖK {{!}} Tortilla de patata ehk hispaania kartuli-munaomlett |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/74372553/kiire-hommikusook-tortilla-de-patata-ehk-hispaania-kartuli-munaomlett |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Oma Maitse {{!}} Retseptid ja nõuanded köögis tegutsemiseks |keel=et}}</ref> on traditsiooniline [[muna (toiduaine)|munast]] ja [[harilik kartul|kartulist]] valmistatud hispaania toit, mida süüakse kuumalt või jahtunult ning pakutakse tihti ka suupistena. Rooga valmistatakse kas [[Harilik sibul|sibulaga]] või ilma. Sibula lisamine tekitab sibulapooldajate (hispaania keeles ''concebollista'') ja sibulavastaste (hispaania keeles ''sincebollista)'' vahel vastasseisu, sest sibulata varianti peetakse sageli autentsemaks.{{Sfn|Reyes Baztán|2021|lk=166}} Restoranidelt oodatakse, et sibula olemasolu või puudumine oleks menüüs esile tõstetud. Poodides müüakse tihti mõlemat varianti. === Kõige tavalisem Hispaania omleti retsept === * [[Harilik kartul|Kartulid]], eelistatavalt [[tärklis]]erikkast sordist, lõigatakse õhukesteks viiludeks või väikesteks kuubikuteks. * Seejärel [[Maitsestamine|maitsestatakse]] need ja hautatakse [[taimeõli]]s, traditsiooniliselt [[oliiviõli]]s, ning lisatakse soovi korral viilutatud [[Harilik sibul|sibulat]]. * Jätkub segamine mõõdukal temperatuuril, kuni koostisosad on pehmed, kuid mitte pruunistunud. * Segu kurnatakse ja segatakse lahtiklopitud [[Muna (toiduaine)|munadega]]. * Seejärel kallatakse segu tagasi pannile ja hakatakse aeglaselt praadima.<ref name="beeb" /><ref>{{Cite web|url=http://www.palacios.es/para-ti/recetas-para-cocinar/trucos-para-preparar-una-deliciosa-tortilla-de-patata|title=Trucos para Preparar una Deliciosa Tortilla de Patatas|trans-title=Tricks for making a delicious potato tortilla|access-date=10 January 2016|language=es}} A typical recipe</ref> * Kui omlett on ühelt poolt küpsenud, pööratakse see ümber. Selleks kasutatakse enamasti panni peale asetatud taldrikut, et panni saaks lihtsa vaevaga ümber pöörata.<ref>{{Cite web|last=Cloake|first=Felicity|url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/wordofmouth/2010/jul/29/how-to-cook-spanish-omelette|title=How to make a perfect Spanish omelette|website=the Guardian|date=2010-07-29|access-date=2018-07-06}}</ref> == Etümoloogia == Sõna ''tortilla'' on sõna ''torta'' [[deminutiiv]] ja tähendab hispaania keeles koogikest.<ref name=":02">{{Cite encyclopedia}}</ref><ref name=":12">{{Cite encyclopedia}}</ref> Hispaania omlett on Hispaanias laialdaselt saadaval, ent seda valmistatakse ka teistes hispaania keelt kõnelevates riikides. Euroopas ja mõnes Ladina-Ameerika riigis tähendab ''tortilla de patatas'' või ''tortilla de papas'' kartuli[[omlett]]i.<ref>{{Cite web|last=ASALE|first=RAE-|url=https://dle.rae.es/|title=patata|website=«Diccionario de la lengua española» - Edición del Tricentenario|access-date=2019-11-02|language=es}}</ref><ref>{{Cite web|last=ASALE|first=RAE-|url=https://dle.rae.es/|title=papa¹; papa²; papa³|website=«Diccionario de la lengua española» - Edición del Tricentenario|access-date=2019-11-02|language=es}}</ref> Selleks, et eristada Hispaania tortiljat ehk kartuliomletti [[Mehhiko]]s ja [[Kesk-Ameerika]]s populaarsest [[Tortilla|õhukesest nisust või maisist valmistatud tortiljast]], hakatigi kasutama nimetust ''tortilla española'' ehk Hispaania tortilja.<ref>{{Cite web|last=Moraleda|first=Alba|url=https://www.elespanol.com/ciencia/nutricion/20201224/tortilla-francesa-mejor-espanola-salud/545696459_0.html|title=Por qué la tortilla francesa es mejor que la española para tu salud|trans-title=Why the French omelette is better than the Spanish omelette for your health|website=[[El Español]]|date=24 December 2020|language=es}}</ref> == Tortilja päev == [[Tortilja päev]] (''Día de la Tortilla'', [[:es:Día de la Tortilla|es]]) on populaarne pidustus, mida tähistatakse paljudes Lõuna- ja Lääne-Hispaania linnades. Kuupäev võib eri linnades erineda, kuid tavaliselt langeb see [[paast]]ueelsele neljapäevale. Linnaelanikud lähevad enamasti maale, kus veedavad päeva pereliikmete ja sõpradega, söövad Hispaania omletti ja muid toite ning mängivad seltskonnamänge.<ref>{{Cite web|last=Teresa|url=https://sobrehistoria.com/origen-del-dia-de-la-tortilla/|title=Origen del Día de la Tortilla|website=Sobrehistoria.com|date=9 March 2022}}</ref> <gallery class="center" mode="packed"> Pilt:Tortilla de patata - San Sebastián.jpg|alt=Spanish omelette in a pinchos bar in San Sebastián| Hispaania tortilja [[Donostia|San Sebastiáni]] baaris Pilt:Tortilla de Betanzos.jpg|alt=Tortilla de Betanzos, characterised by being softer or "runny"|Vedel Betanzose tortilja, mis pärineb [[Galicia]]st ja valmistatakse tavaliselt sibulata. Õnnestumine sõltub suuresti kartuli hoolikast keetmisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=20minutos |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Jugosa y sin cebolla, ¿es la tortilla de patata de Betanzos la mejor del mundo? |url=https://www.20minutos.es/noticia/4405928/0/poco-hecha-y-sin-cebolla-es-la-tortilla-de-betanzos-la-mejor-del-mundo/ |vaadatud=2025-04-13 |väljaanne=Gastronomía |keel=es}}</ref> Pilt:Tortilla-Asturiana.JPG|alt=Asturian tortiella de pataques, characterised by its thickness [citation needed]| [[Astuuria]] ''tortiella de pataques'', millel on iseloomulik paksus Pilt:Tortilladepatatas.jpg|alt=Tortilla de patatas with a less-fried finish| ''Tortilla de patatas'' </gallery> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hispaania köök]] [[Kategooria:Toit]] oroyhphcqoqkzhatzdhbvsihjz4wecz 0 693511 7122165 6876117 2026-03-31T20:55:23Z Evlper 104506 /* Viited */ 7122165 wikitext text/x-wiki [[File:Meister der Ada-Gruppe 001.jpg|thumb|Evangelist Luuka portree]] [[File:Ada evangeliar binding.jpg|thumb|Ada evangeliaari 15. sajandi lõpust pärinev [[juveliirne köide]]]] '''Ada evangeliaar''' on [[Karolingid]]e-aegne [[Käsikiri|käsikirjaline]] [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]] [[evangeliaar]], mis praegu asub [[Trier]]i linnaraamatukogus kohaviida Trier, Stadtbibliothek, Codex 22 all. <ref>[https://elmss.nuigalway.ie/catalogue/1868 Volume / Number: 9 / 1366. - Earlier Latin Manuscripts]</ref> Käsikirja järgi on antud nimetus sarnase kirja- ja illuminatsioonistiiliga käsikirjade rühmale [[Ada grupp|Ada grupile]]. 2023. aastast alates kuulub Ada käsikiri [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>[https://en.visitmosel.de/cities-culture/unesco-world-heritage/ada-gospels Ada Gospels - UNESCO Memory of the World. - Mosellandtouristik GmbH]</ref> == Kirjeldus == === Tekst === Käsikirja tekst on [[untsiaal]]is, [[Rustika (kirjastiil)|rustika]]s ja varajases [[Karolingide minuskel|karolingide minusklis]], kirjutatud [[Kuldtint|kuldtindiga]]. Pärast korduvaid köitmisi ja servade lõikamisi on käsikirja suurus 36,6 × 24,5 cm. Evangeliaar koosneb 172 [[pärgament]]lehest, tekst on paigutatud kahe 32-realise veeruna. Tekst on loodud enam kui ühe kirjutaja poolt. Peamine tekstikiri on karolingide minuskel, leheküljed 11v–13v ja 16r–v on untsiaalis. Lehekülgede 17–38v tekst on kirjutatud ümaras varajases [[Minuskel|minusklivormis]], mida iseloomustab avatud a ja untsiaali-N, mis esineb ka [[Godescalci perikoopideraamat]]us 781.–783. aastast (Paris N.A. Lat. 1203, ff 126v–127; CLA 5.681).<ref>[https://elmss.nuigalway.ie/catalogue/1868 Volume / Number: 9 / 1366. - Earlier Latin Manuscripts]</ref> Käsikirja leheküljel fo 172 on punase värviga rustikas kirjutatud tekst, milles seisab "[liber] ''quem devota dō iussit perscribere mater Ada ancila dī''". On kindlalt teada, et 12. sajandil asus raamat Trieri Püha Maximinuse kloostris.<ref>[https://elmss.nuigalway.ie/catalogue/1868 Volume / Number: 9 / 1366. - Earlier Latin Manuscripts]</ref> === Illuminatsioon === Käsikirja illuminatsioonis on nähtud [[Iiri-anglosaksi käsikirjad|iiri-anglosaksi käsikirjad]]e, [[Itaalia]] käsikirjade ja [[Bütsantsi kunst]]i mõjusid. Käsikirjas on [[Evangelist|evangelistide]] [[Matteus]]e, [[Markus]]e ja [[Luukas|Luuka]] täisfiguurportreed ja [[Matteuse evangeelium]]i keeruka dekooriga ''[[incipit]]''-lehekülg. Evangelistiportreed on loodud selgejoonelises klassikalise antiigi mõjutustega kujutusviisis.<ref>[https://www.wga.hu/html_m/zgothic/miniatur/0751-800/2german/2ada1.html MINIATURIST, German (active around 800 in Aachen). Ada Gospels. - Web Galley of Art]</ref> === Köide === 1499. aastal valmistati evangeliaarile luksuslik [[väärismetallköide]], mida kaunistavate [[vääriskivi]]de hulgas on eristuvaim esikaane keskele paigutatud rooma [[kamee]], mis kujutab kaht kotkast ja [[Constantinus Suur]]e perekonna portreesid. == Ajaloost == Evangeliaar on valminud ajavahemikus 790–810, arvatavasti [[Aachen]]is [[Karl Suur]]e õukonna juures asuvas [[skriptoorium]]is ja selle Ada-nimeline tellija on samastatud [[Karl Suur]]e õe, [[Pippin Lühike|Pippini]] tütre [[abtiss]]i Adaga<ref>[https://www.wga.hu/html_m/zgothic/miniatur/0751-800/2german/2ada1.html MINIATURIST, German (active around 800 in Aachen). Ada Gospels. - Web Galley of Art]</ref>. Samas, kuna Adat mainitakse vaid korra ja puuduvad samaaegsed kirjapanekud mujal ning nimi Ada oli ka küllalt levinud, jääb see üksnes spekulatsiooniks <ref>[https://en.visitmosel.de/cities-culture/unesco-world-heritage/ada-gospels Ada Gospels - UNESCO Memory of the World. - Mosellandtouristik GmbH]</ref>. == Pildid == <gallery> Meister der Ada-Gruppe 002.jpg|Evangelist Matteus Miniatuur Evangelist Marcus.jpg|Evangelist Markus </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:8. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud evangeliaarid]] [[Kategooria:Karolingide kunst]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] oofmpqw6w9h9vjyxp6zbb660lu2oue1 14 693677 7121995 6878108 2026-03-31T17:21:46Z Pikne 13803 7121995 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti suursaadikud|Venemaal]] [[Kategooria:Eesti-Venemaa suhted]] q0ib4mksyrmt2mpllrsiadme22agfuu 0 693732 7122041 7120770 2026-03-31T18:13:48Z Kalle 51 7122041 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|right|150px|Vehklemine]] '''[[Vehklemine|Vehklemises]]''' on võisteldud kõigil '''[[suveolümpiamängud]]el''' alates kaasaegse olümpialiikumise sünnist [[1896. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s. Naiste vehklemine liitus olümpiamängudega alates [[1924. aasta suveolümpiamängud]]est [[Pariisi]]is. Olümpiavehklemist on kolm vormi: * [[Florett]] — kerge tõukerelv; kehtiv sihtmärk on piiratud torsoga; topeltpuudutus pole lubatud. * [[Epee]] — raske tõukerelv; kehtiv sihtpiirkond katab kogu keha; topeltpuudutused on lubatud. * [[Espadron]] — kerge lõike- ja torkerelv; kehtiv sihtpiirkond hõlmab peaaegu kõike vööst kõrgemat (v.a pea tagaosa ja käed); topeltpuudutus pole lubatud. ==Eestlaste medalivõidud== {| class=wikitable |- !Medal !Nimi !Olümpia !Ala |- | align=center|{{KuldOlümpia}} || [[Julia Beljajeva]]<br>[[Irina Embrich]]<br>[[Erika Kirpu]]<br>[[Katrina Lehis]] || [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]] ||Epee. Naiskonnavõistlus |- | align=center|{{PronksOlümpia}} || [[Katrina Lehis]] || [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 2020]]|| Epee. Individuaalvõistlus |} ==Olümpiamängude kokkuvõte== {| | {|class=wikitable |- !width=50|Mängud !width=50|Aasta !width=50|Alasid !width=250|Parim riik |- | align=center|[[1896. aasta suveolümpiamängud|'''1.''']] || align=center|[[Vehklemine 1896. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1896]] || align=center|3 || {{PisiLipp|Kreeka}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1900. aasta suveolümpiamängud|'''2.''']] || align=center|[[Vehklemine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1900]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1904. aasta suveolümpiamängud|'''3.''']] || align=center|[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1904]] || align=center|5 || {{PisiLipp|Kuuba}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1908. aasta suveolümpiamängud|'''4.''']] || align=center|[[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1908]] || align=center|4 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1912. aasta suveolümpiamängud|'''5.''']] || align=center|[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1912]] || align=center|5 || {{PisiLipp|Ungari}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1916. aasta suveolümpiamängud|'''6.''']] || colspan=4 bgcolor=pink| |- | align=center|[[1920. aasta suveolümpiamängud|'''7.''']] || align=center|[[Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel#Medalite tabel|1920]] || align=center|6 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1924. aasta suveolümpiamängud|'''8.''']] || align=center|[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1928. aasta suveolümpiamängud|'''9.''']] || align=center|[[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(4)</small> |- | align=center|[[1932. aasta suveolümpiamängud|'''10.''']] || align=center|[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1936. aasta suveolümpiamängud|'''11.''']] || align=center|[[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1940. aasta suveolümpiamängud|'''12.''']] || colspan=4 bgcolor=pink| |- | align=center|[[1944. aasta suveolümpiamängud|'''13.''']] || colspan=4 bgcolor=pink| |- | align=center|[[1948. aasta suveolümpiamängud|'''14.''']] || align=center|[[Vehklemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(5)</small> |- | align=center|[[1952. aasta suveolümpiamängud|'''15.''']] || align=center|[[Vehklemine 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(4)</small> |- | align=center|[[1956. aasta suveolümpiamängud|'''16.''']] || align=center|[[Vehklemine 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] || align=center|7 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(5)</small> |- | align=center|[[1960. aasta suveolümpiamängud|'''17.''']] || align=center|[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] || align=center|8 || {{PisiLipp|NSVL}} <small>(1)</small> |} |valign=top| {|class=wikitable |- !width=50|Mängud !width=50|Aasta !width=50|Alasid !width=250|Parim riik |- | align=center|[[1964. aasta suveolümpiamängud|'''18.''']] || align=center|[[Vehklemine 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Ungari}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1968. aasta suveolümpiamängud|'''19.''']] || align=center|[[Vehklemine 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] || align=center|8 || {{PisiLipp|NSVL}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[1972. aasta suveolümpiamängud|'''20.''']] || align=center|[[Vehklemine 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Ungari}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1976. aasta suveolümpiamängud|'''21.''']] || align=center|[[Vehklemine 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] || align=center|8 || {{PisiLipp|NSVL}} <small>(3)</small> |- | align=center|[[1980. aasta suveolümpiamängud|'''22.''']] || align=center|[[Vehklemine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}} <small>(6)</small> |- | align=center|[[1984. aasta suveolümpiamängud|'''23.''']] || align=center|[[Vehklemine 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(6)</small> |- | align=center|[[1988. aasta suveolümpiamängud|'''24.''']] || align=center|[[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] || align=center|8 || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] <small>(1)</small> |- | align=center|[[1992. aasta suveolümpiamängud|'''25.''']] || align=center|[[Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] || align=center|8 || {{PisiLipp|Saksamaa}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[1996. aasta suveolümpiamängud|'''26.''']] || align=center|[[Vehklemine 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Venemaa}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[2000. aasta suveolümpiamängud|'''27.''']] || align=center|[[Vehklemine 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(7)</small> |- | align=center|[[2004. aasta suveolümpiamängud|'''28.''']] || align=center|[[Vehklemine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(8)</small> |- | align=center|[[2008. aasta suveolümpiamängud|'''29.''']] || align=center|[[Vehklemine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(7)</small> |- | align=center|[[2012. aasta suveolümpiamängud|'''30.''']] || align=center|[[Vehklemine 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Itaalia}} <small>(9)</small> |- | align=center|[[2016. aasta suveolümpiamängud|'''31.''']] || align=center|[[Vehklemine 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] || align=center|10 || {{PisiLipp|Venemaa}} <small>(2)</small> |- | align=center|[[2020. aasta suveolümpiamängud|'''32.''']] || align=center|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] || align=center|12 || [[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] <small>(1)</small> |- | align=center|[[2024. aasta suveolümpiamängud|'''33.''']] || align=center|[[Vehklemine 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] || align=center|12 || {{PisiLipp|Jaapan}} <small>(1)</small> |- | align=center|[[2028. aasta suveolümpiamängud|'''34.''']] || align=center|[[Vehklemine 2028. aasta suveolümpiamängudel|2028]] || align=center|12 || - |} |} ==Medalid== {{Small|Seis pärast [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta suveolümpiamänge]].}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||50||49||36||135 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||45||47||38||130 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||39||25||29||93 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||18||15||16||49 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||13||5||8||26 |- |6.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||7||8||1||16 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||7||4||8||19 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||6||12||19||37 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||5||7||9||21 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||5||7||3||15 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||4 || 9||10 || 23 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} || 4|| 6||7 || 17 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||4 ||3 ||3 ||10 |- |14.||align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa olümpiakomitee|ROC]] || 3||4 ||1 ||8 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} || 3||3 ||4 ||10 |- |16.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} || 3|| 3|| 2||8 |- |17.||align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||3 ||1 || 5||9 |- |18.||align=left |{{PisiLipp|Hong Kong}} || 3|| 0||0 ||3 |- |19.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} || 2|| 3||2 ||7 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} || 2|| 1||2 ||5 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1 ||8 || 0||9 |- |22.||align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||1 ||4 ||3 ||8 |- |23.||align=left |{{PisiLipp|Taani}} ||1 ||2 || 3||6 |- |24.||align=left |[[Pilt:Olympic Rings.svg|25px]] [[SRÜ]] ||1 ||2 ||2 ||5 |- |25.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||1 ||1 || 5||7 |- |26.||align=left |[[Pilt:German_Olympic_flag_(1959-1968).svg|24px]] [[Saksamaa ühendatud võistkond]] ||1 ||1 ||2 ||4 |-bgcolor="#87CEFF" |27.||align=left |{{PisiLipp|Eesti}} ||1 ||0 ||1 ||2 |- |rowspan="2"|28.||align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1 ||0 || 0||1 |- |align=left |[[Pilt:Olympic rings.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]] ||1 || 0|| 0||1 |- |rowspan="2"|30.||align=left |{{PisiLipp|Egiptus}} ||0 ||1 ||1 ||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Tuneesia}} ||0 ||1 || 1||2 |- |rowspan="3"|32.||align=left |{{PisiLipp|Mehhiko}} ||0 || 1||0 ||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0 || 1||0 ||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||0 || 1||0 ||1 |- |35.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} || 0||0 || 5||5 |- |rowspan="2"|36.||align=left |[[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] [[Böömimaa]] ||0 ||0 ||2 ||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} || 0||0 ||2||2 |- |rowspan="4"|38.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0 || 0||1 ||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- !colspan=2| Kokku 41 riiki || '''235''' || '''235''' || '''234''' || '''704''' |} {{Vehklemine olümpiamängudel}} {{spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel| ]] h59da0m8j279eq823t4ov97g2pckd45 0 694597 7122232 6913279 2026-04-01T06:52:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122232 wikitext text/x-wiki Crosskart on [[Autoralli|ralliks]]/[[Rallikross|rallikrossiks]] mõeldud väikese massiga, toruraamil, mootorratta mootoriga sõiduk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Kind of Engines Do Crosskarts Use? |url=https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |vaadatud=25. juunil 2025 |arhiivimisaeg=2025-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250810081444/https://crosskarts101.com/threads/what-kind-of-engines-do-crosskarts-use.86/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Võistlustel kasutatavad crosskardid kaaluvad umbes 430 kg ja nende mootorid arendavad umbes 150 [[Hobujõud|hobujõudu]]. See tähendab, et kardid kiirendavad nullist saja kilomeetrini tunnis vaid 2-3 sekundiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=Mis on Crosskart? |url=https://crosskart.ee/mis-on-crosskart/ |vaadatud=2025-06-20 |väljaanne=Crosskart - Crosskart Rallisprindi Eesti kodulehekülg. |keel=et}}</ref> Eestis on crosskartidele mõeldud võistlused populaarsust kogumas ning erinevaid üritusi korraldatakse mitmetel nii selleks ettenähtud radadel kui ka muudes huvitavates kohtades, näiteks [[Vasalemma karjäär|Vasalemma karjääris]] ja vana [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi lennuvälja]] ümbruses. == Võistlusklassid == Eestis on crosskartide võistlusklassid sarnased rahvusvahelistele, jagunedes peamiselt järgmisteks:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlusklassid |url=https://estrx.eu/dokumendid/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2-3 lk |keel=et}}</ref> ==== Crosskart 125/250 cm³ ==== Noorteklass, kus sõidetakse 125 ja 250 cm³ mootoritega crosskartidega. ==== Crosskart 650 cm³ ==== Vahepealne klass täiskasvanutele, kus sõidetakse 650 cm³ mootoritega crosskartidega, mis on crosskart Xtremest lihtsama ehitusega ja odavamad. ==== Crosskart Xtreme<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=Technical Regulations NORDIC EUROPEAN ZONE (NEZ) CROSSKART Xtrem 2018|url=https://fia-nez.eu/wp-content/uploads/2020/01/2018-NEZ-Technical-Regulations-Xtrem.pdf|vaadatud=25. juunil 2025}}</ref> ==== Kõrgeima taseme võistlusklass täiskasvanutele, kus kasutatakse 750-900 cm³ mootoreid. == Ajalugu ja areng Eestis == Crosskardid said Eestis laiemalt tuntuks 2010. aastatel, kui juba toimuvatel rallikrossivõistlustel lisati juurde crosskardi võistlusklass. Eestis on välja kujunenud tugev võistlussari ning kohalikud sõitjad osalevad ka rahvusvahelistel võistlustel. == Eesti võistlusrajad == Crosskartide võistlusi korraldatakse Eestis mitmetel erinevatel radadel, mis on spetsiaalselt kohandatud rallikrossiks: [[Kulbilohu rallikrossirada|Kulbilohu]], [[Misso rallikrossirada|Misso]], [[Piiroja rallikrossirada|Piiroja]], [[Raassilla rallikrossirada|Raassilla]] ja [[Kehala rallikrossirada|Kehala]] rallikrossirajad ning [[Laitse Rallypark]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://estrx.eu/voistlused/ |vaadatud=2025-06-20 |täpsustus=Rallycross championship sporting regulations 2025 2 lk |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://autosport.ee autosport.ee] *[https://speed-car.com/index-e.html speedcar.com] *[https://rallikross.ee Eesti rallikross] [[Kategooria:Motosport]] [[Kategooria:Sõidukid]] 0dwbtl5bmips33nsbu3qd6qne2nz5vg 0 697496 7122397 7051494 2026-04-01T10:45:21Z Adeliine 6693 taksonitabel 7122397 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mustselg-laanerähn | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Picoides arcticus -Brunswick, Vermont, USA -male-8.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Rähnilised]] ''Piciformes'' | sugukond = [[Rähnlased]] ''Picidae'' | perekond = [[Laanerähn (perekond)|Laanerähn]] ''Picoides'' | liik = '''Mustselg-laanerähn''' | binaarne = ''Picoides arcticus'' | binaarse_autor = | levikukaart = Picoides arcticus map.svg }} '''Mustselg-laanerähn''' (''Picoides arcticus'') on [[laanerähn (perekond)|laanerähn]]i perekonda kuuluv liik. Liigi looduslik elupaik on Põhja-Ameerika metsades. [[Kategooria:Rähnlased]] fd4syvom2y2ud8r39vn1820fcekypu2 0 698345 7122080 6939494 2026-03-31T19:18:22Z NOSSER 8097 7122080 wikitext text/x-wiki '''Adam Friedrich von Knorring''' (28. juuni 1713 [[Mäo]], [[Järvamaa]] – juuni 1761 [[Udeva]], Järvamaa) oli [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud mõisnik ja [[Meeskohus|meeskohtunik]], kes kuulus tuntud baltisaksa [[Knorring]]ite aadlisuguvõssa ning pani aluse selle Norra, Udeva ja Luke liinile.<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: ''Genealogical Handbook of the Estonian Knighthood'', Vol. 2, Görlitz, 1930. [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00127527/image_90 VI.1 ex II. 2.]</ref> Ta oli mitme silmapaistva sõjaväelase isa ning omas [[Ervita mõis|Ervita]], [[Udeva mõis|Udeva]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Norra mõis]]a [[Järvamaa]]l. ==Elulugu== Adam Friedrich von Knorring sündis 1713. aastal [[Mäo mõis]]as Järvamaal. Tema vanemad olid [[Friedrich Frommhold von Knorring]] ja Eva Juliane von Wrangell (sünd. [[Reinhold von Wrangell|Wrangel]]). 18. sajandi keskel, pärast maanõunik [[Gustav Reinhold von Lode]] surma, jagasid Knorringu vennad 1753. aastal pärandi, mis kuulus nende emale Eva Julianele tema esimesest abielust. Pärandijagamisel sai Adam Friedrich von Knorring endale [[Ervita mõis|Ervita]], [[Udeva mõis|Udeva]] ja [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]]ad,<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17114 Ervita, Koeru khk]. Kinnistute register</ref> mis jäid tema peamisteks elukohtadeks kuni elu lõpuni. Leitnant Heinrich Gustav von Knorring sai [[Uugla mõis]]a, major Fromhold von Knorring sai [[Valgevälja mõis]]a Ridala kihelkonnas ja [[Kurisoo mõis|Kurisoo]] Järva-Madise kihelkonnas.<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17147 Kurisoo, Järva-Madise khk]. Kinnistute register</ref> Adam Friedrichi valdustest oli tähtsaim Ervita mõis, mis ehitati tema valitsemisajal esinduslikuks härraste residentsiks. Aruküla jäi kõrvalmõisaks.<ref name="aruküla">[https://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=213 Aruküla perekond Knorringite valduses]</ref> 1754. aastal ostis Knorring oksjonilt oma vanavanaisale [[Heinrich von Knorring]]ile kuulunud [[Norra mõis]]a.<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17128 Norra, Koeru khk]. Kinnistute register</ref> Erinevalt paljudest oma seisuskaaslastest ei osalenud Adam Friedrich aktiivselt Eestimaa rüütelkonna poliitikas. Ta tegutses mõnda aega meeskohtunikuna, kuid keskendus peamiselt oma mõisate haldamisele, olles seega tüüpiline 18. sajandi baltisaksa maamõisnik.<ref name="aruküla"/> Adam Friedrich suri 1761. aasta juunis Udeva mõisas ning maeti [[Koeru kirik]]u kalmistule. ==Perekond== Adam Friedrich von Knorring oli abielus krahvitar Dorothea Elisabeth von Manteuffeliga (suri 1792), kelle isa oli [[Eestimaa maanõunik]] krahv [[Gotthard von Manteuffel (1690–1763)|Gotthard Johann von Manteuffel]]. Neil sündis 12 last, kellest mitmed saavutasid kõrge staatuse Vene keisririigi teenistuses. Eriti silmapaistvad olid: *[[Gustav Reinhold von Knorring]] (1738–1804), Venemaa sõjaväelane (''[[général en chef]]''), [[Tallinna Insenerikomando|Tallinna Insenerkomando]] ülem; *Major [[Frommhold Gotthard von Knorring]] (1742–1811), kes päris hiljem Aruküla ja Ervita mõisad; *Jalaväekindral [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]], samuti tuntud Vene kindral ja väejuht; päris hiljem Norra ja Udeva mõisad; *Kindralleitnant [[Karl Heinrich von Knorring]] (1746–1820); *Kindralleitnant [[Otto Wilhelm von Knorring]] (1759–1812), kelle militaarne karjäär algas juba lapseeas ning kes suri 1812. aastal Prantsuse-Vene sõja ajal. ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Adam Friedrich von Knorringi esivanemad |nimi=Meeskohtunik<br>[[Adam Friedrich von Knorring]]<br>(1713–1761)<br>Aruküla, Norra, Udeva ja Ervita mõisnik |isa= Meeskohtunik<br>[[Friedrich Frommhold von Knorring]]<br>(1673–1722)<br>Kurisoo mõisnik |isaisa=[[Frommhold von Knorring]]<br>Kurisoo mõisnik<br>(maeti 1678) |isaisaisa=[[Haapsalu krahvkond|Haapsalu krahvkonna asehaldur]]<br>'''[[Heinrich von Knorring]]'''<br>(1595–1679)<br>Norra, Jõgisoo ja Koppelmaa mõisnik |isaisaisaisa=[[Heinrich Knorre]]<br>Pädaste mõisnik |isaisaisaema=Gerdruta von Vietinghoff |isaisaema=Agneta von Tiesenhausen |isaisaemaisa=[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<br>'''[[Frommhold von Tiesenhausen]]'''<br>(1627–1694)<br>Valtu, Hertu, Hulja ja Undla mõisnik |isaisaemaema=Magdalena Helena von Uexküll |isaema=Anna Margareta von Ramm<br>(sünd. 1652) |isaemaisa=[[Harju meeskohtunik]]<br>'''[[Claus von Ramm]]'''<br>(suri 1684)<br>Padise, Vihterpalu ja Vasalemma mõisnik |isaemaisaisa=Riia bürgermeister<br>'''[[Thomas von Ramm]]'''<br>(1564–1631)<br>Padise ja Vihterpalu mõisnik |isaemaisaema=Anna Ecke |isaemaema=Sophie Elisabeth von Lieven |isaemaemaisa=Rittmeister<br>'''[[Bernhard Liwe]]'''<br>(suri 1649)<br>Liivi ja Sooniste mõisnik |isaemaemaema=Gertrude Üxküll |ema= Vabapreili<br>Eva Juliane von Wrangell<br>(1684–1739) |emaisa= Kapten<br>vabahärra<br>[[Reinhold von Wrangell]]<br>(1639–1686)<br>Urvaste, Soontaga, Vana-Puka ja Kiidjärve mõisnik |emaisaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>'''[[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]]'''<br>(1605–1666)<br>Adila ja ''Kattel''i mõisnik |emaisaisaisa=[[Hans von Wrangel]]<br>Andja mõisnik |emaisaisaema=Elzon Gertrude von Fersen |emaisaema= Beata Wachtmeister<br>(1605–1685) |emaisaemaisa=Eestimaa aadlilipkonna ooberst ja maanõunik<br>[[Claes Hansson Wachtmeister]]<br>(1585–1631) |emaisaemaema=Elisabet Tönnesdotter Wrangel<br>(1585–1666) |emaema= Anna Margaretha von Zöge<br>(maeti 1693)<br>Kiltsi, Urvaste, Soontaga, Vana-Puka ja Kiidjärve pärijanna |emaemaisa= Ooberstleitnant<br>'''[[Joachim Friedrich von Zöge]]'''<br>(1610–1642)<br>Kiltsi, Erastvere ja Kooraste mõisnik |emaemaisaisa=[[Jürgen von Zöge]] |emaemaisaema=Christina von Sacken |emaemaema= Helena Henriksdotter Horn |emaemaemaisa=Riigimarssal<br>'''[[Henrik Karlsson Horn]]'''<br>(1578–1618) |emaemaemaema=Anna Jönsdotter Snakenborg }} ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Knorring, Adam Friedrich von}} [[Kategooria:Knorringid|Adam Friedrich]] [[Kategooria:Norra mõisnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1798]] [[Kategooria:Surnud 1875]] qqka3mi9tebvajr4mhlyfsxqk73wflx 0 699520 7122212 6952939 2026-04-01T04:50:02Z Mona 355 7122212 wikitext text/x-wiki '''Duke Jordan''' (sünninimi '''Irving Sidney Jordan'''; [[1. aprill]] [[1922]] [[Brooklyn]], [[New York]] – [[8. august]] [[2006]] [[Kopenhaagen]], [[Taani]]) oli Ameerika Ühendriikide džässpianist, kes oli tuntud oma panuse tõttu ''[[bebop]]''muusika arengusse. Ta oli [[Charlie Parker]]i klassikalise [[kvintett|kvinteti]] liige aastatel 1947–1948, kus mängis koos [[Miles Davis]]e ja teiste legendaarsete muusikutega. Tema instrumentaalpala "[[Jordu]]" on saanud [[džäss]]iklassikaks ja seda on salvestanud paljud artistid. Jordan alustas oma soolokarjääri 1950. aastate keskpaiku ning salvestas ja esines aktiivselt kuni elu lõpuni. Alates 1978. aastast elas ta Kopenhaagenis, Taanis, kus salvestas mitmeid albumeid SteepleChase'i plaadifirmale. Aastatel 1952–1962 oli ta abielus džässlaulja [[Sheila Jordan]]iga. Nende abielust sündis tütar Tracey J. Jordan. {{JÄRJESTA:Jordan, Duke}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide džässmuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2006]] mqoquc2r8o10cxyt1j4ghv8tsvtbj91 0 699564 7122227 7121215 2026-04-01T06:44:06Z ~2026-15546-04 224663 7122227 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja |nimi= Christopher Kalev | pilt = Christopher Kalev, Trondheim MM 2025.jpg | pildiallkiri = Christopher Kalev, Trondheim 2025 |riik= Eesti |sünniaeg= {{süv|1999|07|06}} |sünnikoht= [[Tallinn]] |spordiklubi= CFC Spordiklubi}} '''Christopher Kalev''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusataja]]. == Haridus == Kalev lõpetas 2018. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]]<nowiki/>i. Aastatel 2019–2025 õppis ta [https://www.uaf.edu/uaf/ University of Alaska Fairbanks]is, kus omandas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi [https://www.uaf.edu/cem/programs/geological-engineering/ geoloogia inseneeria] erialal. == Spordikarjäär == Suusakarjääri alustas Kalev algkoolis CFC Jaak Mäe suusakoolis treener [[Els-Brett Heinsoo]] juhendamisel. Tõsisemate treeningutega alustas ta noorte klassis (U16) [[Riho Roosipõld]]<nowiki/>i käe all. 2019. aasta sügisel suundus Kalev õppima ja treenima Alaskale, Fairbanksi ülikooli, kus tema treeneriks sai Tšehhi päritolu endine suusataja [[Eliška Albrigtsen]]. Oma maailma karikasarja debüüdi tegi Kalev 10. veebruaril 2024 [https://www.albertaworldcup.com/ Canmore]'is, Kanadas. Alates 2025. aasta kevadest treenib Kalev [[Mart Kevin Põlluste]] veetavas eratiimis [[Team Fikala]]. == Sportlikud tulemused == === [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|FIS]] Maailma karikasari === ==== MK Punktikohad ==== * [[Canmore]] 🇨🇦 MK-etapp ([[2023.–2024. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2024]]) - 48. koht 15 km vabatehnika ühisstart [https://sport.postimees.ee/7957323/mk-sarjas-debuteerinud-eesti-suusataja-soitis-valja-punktikoha?utm_source=chatgpt.com] * [[Falun]]<nowiki/> 🇸🇪 MK-etapp ([[2024.–2025. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2025]]) - 43. koht 10 km klassika eraldistart [https://sport.delfi.ee/artikkel/120357336/faluni-uhisstardist-soitu-domineerisid-norralased-christopher-kalev-sai-53-koha?utm_source=chatgpt.com] * [[Oslo]] 🇳🇴 MK-etapp ([[2024.–2025. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2025]]) - 41. koht 20 km klassika eraldistart * [[Oberhof]] 🇩🇪 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 35. koht 10 km klassika eraldistart * [[Falun]] 🇸🇪 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 48. koht 10+10 km suusavahetusega sõit * [[Holmenkollen|Oslo]] 🇳🇴 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 39. koht 50 km vabatehnika ühisstart === [[Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === * 2025 🇳🇴 [[2025. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|Trondheim]] [https://sport.err.ee/1609608209/eesti-murdmaasuusakoondis-soidab-trondheimi-kolme-mm-debutandiga] ** 59. koht - 10+10 km suusavahetusega sõit [https://sport.postimees.ee/8201993/pm-trondheimis-mm-debutant-kalev-tavaliselt-mul-kasi-ei-varise-kuid-tana-keeras-kull-kohu-tagurpidi?utm_source=chatgpt.com] ** 16. koht - sprinditeade (CL) ** 15. koht - 4x7.5 km teatesõit === Eesti 🇪🇪 meistrivõistlused === ==== Individuaal medalid ==== * 🥉 (2019) - 15 km klassika eraldistart * 🥉 (2025) - 10 km klassika eraldistart * 🥇 (2026) - 30 km vabatehnika ühisstart === Noorte ja juunioride klass === ==== [[Euroopa noorte olümpiafestival]] ([[:en:2017_European_Youth_Olympic_Winter_Festival|Erzurum]], 🇹🇷 Türgi, 2017) ==== * 27. koht - 7.5 km klassika eraldistart * 30. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 30. koht - sprint (F) ==== Juunioride maailmameistrivõistlused ==== ===== 2018 [[:en:Goms,_Valais|Goms]], 🇨🇭 Šveits ===== * 35. koht - 10 km klassika eraldistart * 14. koht - 4x5 km teatesõit ===== 2019 [[Lahti]], 🇫🇮 Soome ===== * 45. koht - sprint (CL) * 49. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 15. koht - 4x5 km teatesõit === [[:en:NCAA_skiing_championships|NCAA Meistrivõistlused]] 🇺🇸 === ==== 2021 Jackson, NH ==== * 14. koht - 10 km klassika eraldistart * 14. koht - 20 km vabatehnika eraldistart ==== 2022 Soldier Hollow, UT ==== * 4. koht - 10 km klassika eraldistart * 13. koht - 20 km vabatehnika ühisstart ==== 2023 Mt. Van Hoevenberg, NY ==== * 16. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 12. koht - 20 km klassika ühisstart ==== 2024 Steamboat Springs, CO ==== * 17. koht - 7.5 km vabatehnika eraldistart * 14. koht - 20 km klassika ühisstart === 🇺🇸 Põhja-Ameerika kontinentaalkarikasari ja USA meistrivõistlused === ==== Houghton, MI (2023) ==== * 6. koht - sprint (CL) ==== Anchorage, AK (2023) ==== * 9. koht - 10 km klassika eraldistart * 5. koht - sprint (CL) ==== Soldier Hollow, UT (2024) ==== * 5. koht - 10 km klassika eraldistart ==== Mt. Van Hoevenberg, NY (2025) ==== * 9. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 9. koht - 40 km klassika ühisstart == Isiklikku == Christopheri isa on suhtekorraldaja [[Raul Kalev]] (sünd. 1972) ja ema jurist ja endine suusataja [[Jaanika Vilde]] (sünd. 1976). Tema vend on [[Matthias Kalev]] (sünd. 1997). Tal on kaks isapoolset ja üks emapoolne poolõde. == Viited == [[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] da21nwwx8e3n4ca3qje4rtc3933gc6p 0 700528 7122023 6980331 2026-03-31T17:45:27Z Amherst99 15496 7122023 wikitext text/x-wiki [[Fail:Alexander Podrabinek 2015.jpg|pisi|Aleksandr Podrabinek 2015. aastal]] '''Aleksandr Pinhosovitš Podrabinek''' ([[vene keel]]es ''Александр Пинхосович Подрабинек''; sündinud [[8. august]]il [[1953]] [[Elektrostal]]is [[Moskva oblast]]is) on Nõukogude Liidu dissident, Venemaa inimõiguste aktivist, ajakirjanik ja avaliku elu tegelane. PRIMA-News agentuuri peatoimetaja. == Elulugu == Sündis juudi rahvusest biofüüsiku ja füsioloogi, meditsiiniteaduste kandidaadi, hilisema inimõiguste aktivisti [[Pinhos Abramovitš Podrabinek]]i peres. Vanaisa oli insener Abram Alterovitš Podrabinek (1898, Chişinău – 1938, Butovo polügon), kes represseeriti ja lasti maha. 1974. aastal lõpetas parameedikuna meditsiinikooli Moskvas, mille järel töötas Moskva kiirabis.<ref name="lenta">[https://web.archive.org/web/20091009211600/http://lenta.ru/lib/14181908/ Подрабинек, Александр] lenta.ru (veebiarhiivis)</ref> Inimõigusliikumises alates 1970. aastate algusest, tundes sügavamat huvi psühhiaatria kuritarvitamise vastu poliitvangide vaigistamisel, nt täiesti tervete inimeste paigutamist eripsühhiaatriahaiglatesse. 1977. aastal valmis tal raamat "Karistusmeditsiin", mis põhines enam kui 200 psühhiaatrilise väärkohtlemise ohvri andmetel. Podrabinek kogus raamatu jaoks materjale kolm aastat, külastades psühhiaatriahaiglaid erinevates Nõukogude Liidu vabariikides, intervjueerides töötajaid ja endisi patsiente. Osa kogutud materjalidest konfiskeeris [[KGB]] 1977. aasta märtsis, kuid ülejäänud materjalid ilmusid [[samizdat]]is pealkirjaga "Karistusmeditsiin" sama aasta mais. [[Amnesty International]] esitles raamatust tehtud referaati samal aastal USAs [[Honolulu]]s toimunud rahvusvahelisel psühhiaatriakonverentsil, kui tõendit psühhiaatrilise ravi kuritarvitamisest Nõukogude Liidus.<ref>https://web.archive.org/web/20160409134747/http://npar.ru/wp-content/uploads/2016/02/%E2%84%962_1995.pdf</ref> 1979. aastal ilmus see endise vene dissidendi [[Ljudmilla Aleksejeva]] toimetatuna raamatuna USAs ja 1980. aastal ingliskeelses tõlkes.<ref>''Подрабинек, А.'' Карательная медицина / Под ред. Людмилы Алексеевой. — Нью-Йорк: Хроника, 1979. -- Punitive medicine / By Alexander Podrabinek ; Transl. by Alexander Lehrman ; Forew. by Alexander Ginzburg. Ann Arbor : Karoma publ., 1980</ref> 1977. aastal sai temast üks Moskva Helsingi grupi psühhiaatria poliitilistel eesmärkidel kasutamise uurimise töökomisjoni kaasasutajatest; komisjon tegi ulatuslikku tööd, et koguda teavet psühhiaatria poliitiliste kuritarvituste kohta ning pakkuda abi psühhiaatriahaiglates vangistatud meelsusvangidele ja nende perekondadele. Ta saavutas mitme spetsiaalsete psühhiaatriahaiglate vangi vabastamise. <ref>https://web.archive.org/web/20151222082930/http://magazines.russ.ru/oz/2014/3/27k.html</ref> Võeti KGB poolt 1. detsembril 1977 Moskva tänaval kinni ja viidi ülekuulamisele. Temalt nõuti Nõukogude Liidust lahkumist koos venna ja isaga, ähvardades, et vastasel juhul algatatakse tema ja ta venna vastu kriminaalasi. Ta keeldus emigireerumast. 6. detsembril 1977 andis ta inimõiguste aktivisti akadeemik [[Andrei Sahharov]]i Moskva korteris pressikonverentsi ja tegi järgmise avalduse: "Ma ei taha vanglas istuda. Ma hindan isegi näilist vabadust, mida ma praegu naudin. Ma tean, et läänes saan ma vabalt elada ja lõpuks saada tõelise hariduse. Ma tean, et seal ei jälita mind neli agenti, kes ähvardavad mind peksta või rongi alla lükata. Ma tean, et seal ei panda mind koonduslaagrisse ega vaimuhaiglasse selle eest, et püüan kaitsta õigusteta jäänud ja rõhutuid. Ma tean, et seal saab vabalt hingata, aga siin on raske ja nad panevad sulle suukorvi ja kägistavad sind, kui sa liiga valjusti räägid. Ma tean, et meie riik on õnnetu ja määratud kannatama. Ja seepärast ma jäängi. Ma ei taha trellide taga istuda, aga ma ei karda ka laagrit. Ma hindan oma vabadust, nagu ma hindan oma venna vabadust, aga ma ei vaheta seda. Ma ei anna järele ühelegi väljapressimisele. Puhas südametunnistus on minu jaoks tähtsam kui igapäevane heaolu. Ma sündisin Venemaal. See on minu riik ja ma pean siia jääma, ükskõik kui raske siin ja kui lihtne läänes ka poleks. Nii kaua kui saan, jätkan nende kaitsmist, kelle õigusi meie riigis nii rängalt rikutakse." 12. detsembril 1977 lubas tema vend Kirill Podrabinek (kes oli 1. detsembril 1977 kutsutud koos isaga KGBsse ülekuulamisele) KGB-le, et emigreerub Nõukogude Liidust. Kuid edasi selgus, et see on võimalik ainult siis, kui emigreerub ka vend Aleksandr. 27. detsembril 1977 esitati talle Elektrostali miilitsajaoskonnas süüdistus loata relva hoidmises. Talle öeldi, et tal on kolm päeva aega, et veenda oma venda Nõukogude Liidust emigreeruma. 29. detsembri õhtul 1977 arreteeris KGB Kirilli. 4. jaanuaril 1978 teatas KGB isa Pinhosile, et kui nad kõik kolm esitavad kolme päeva jooksul avalduse Nõukogude Liidust lahkumiseks, siis neil lubatakse lahkuda. 5. jaanuaril 1978 kirjutas Aleksandr avaliku kirja Amnesty Internationalile, kus kutsus neid üles oma venda Kirilli kaitsma. 15. jaanuaril pöördus Moskva Helsingi grupi Religioossete Usklike Õiguste Kaitsmise Kristlik Komitee "rahvusvahelise kristliku kogukonna" poole palvega asuda Kirill Podrabineki õiguste kaitsele.<ref>https://web.archive.org/web/20150101190235/http://www.memo.ru/history/diss/chr/XTC48-17.htm</ref> 14. märtsil 1978 mõistis Elektrostali linna rahvakohus Kirilli süüdi loata relva hoidmises ning karistas teda kahe ja poole aastase vabadusekaotusega.<ref>https://www.nytimes.com/1978/03/15/archives/moscow-court-imprisons-brother-of-a-dissident.html</ref><ref>https://chronicle-of-current-events.com/2021/03/27/the-trial-of-kirill-podrabinek-14-march-1978-49-1/</ref> 1978. aasta mais arreteeriti Podrabinek seoses raamatu "Karistusmeditsiin" levitamisega ja talle esitati süüdistus "nõukogude-vastases agitatsioonis ja propagandas". 15. augustil 1978. aastal mõistis Moskva linnakohus ta viieks aastaks asumisele Ida-Siberisse (viibis asumisel Jakuutias Ust-Nera, mis on üks külmima kliimaga paiku maailmas).<ref>https://web.archive.org/web/20150418154953/http://lists.memo.ru/index16.htm</ref><ref>https://web.archive.org/web/20151222082930/http://magazines.russ.ru/oz/2014/3/27k.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180619071610/https://chronicleofcurrentevents.net/2016/06/12/50-0-chronology-of-trials-summer-1978/</ref> Pärast seda, kui tema raamat "Karistusmeditsiin" ilmus USAs, vahistati ta 13. juunil 1980. aastal asumisel olles süüdistatuna "Karistusmeditsiini" teksti kallal töötamise jätkamises inglise keeles avaldamise eesmärgil. 6. jaanuaril 1981 mõistis Jakuutia ANSV Ülemkohus talle kolm ja pool aastat vabadusekaotust.<ref>https://web.archive.org/web/20150418154953/http://lists.memo.ru/index16.htm</ref> Laagris koheldi teda julmalt, peaaegu kogu karistusaja veetis ta üksikkambris ja karistuskambris, ta haigestus kopsutuberkuloosi. Teda hoiti Siberi talvega kambris, kus aknal polnud klaasi ees ja hoiti näljarežiimil.<ref>http://npar.ru/wp-content/uploads/2015/09/2014-3.pdf</ref> Pärast vanglast vabanemist asus elama Vladimiri oblastisse Kiržatši linna, elades administratiivse järelevalve all. Aastatel 1984–1987 töötas Koltšugino linna kiirabibrigaadis. 1987–2000 nädalalehe "Ekspress-Kroonika" peatoimetaja. Antud väljaanne oli mõeldud põrandaaluse dissidentliku "Jooksvate sündmuste kroonika" jätkuna. 1988. aastal sai temast üks "Ida-Euroopa Infoagentuuri" kaasasutajatest, mis ühendas sõltumatuid ajakirjanikke Bulgaariast, Ungarist, Poolast, NSV Liidust ja Tšehhoslovakkiast.<ref name="lenta" /> 1989. aastal algatas Venemaa Sõltumatu Psühhiaatrite Assotsiatsiooni loomise ja oli üks selle neljast kaasasutajast, mis samal aastal võeti vastu Maailma Psühhiaatrite Assotsiatsiooni.<ref>http://www.npar.ru/journal/2009/1/01-20.htm</ref> 1990. aastal kohtus ta Prahas endise vene dissidendi [[Vladimir Bukovski|Vladimir Bukovskiga]], kutsudes teda üles naasma NSV Liitu ja juhtima demokraatlikku opositsiooni. 1990. aastatel kritiseeris Podrabinek inimõiguste aktiviste, kes nõustusid valitsusega koostööd tegema, ja eriti neid, kes liitusid Venemaa Föderatsiooni presidendi inimõiguste komisjoniga (Ljudmila Aleksejeva, Valeri Borštšov, Sergei Kovaljov ja teised).<ref name="lenta" /> 2000–2009 inimõigustealase teabeagentuuri PRIMA-News peatoimetaja. 2003. aasta detsembris konfiskeeris FSB tema toimetusest „riigivastase propaganda“ eest üle 4000 eksemplari endise Venemaa luureohvitseri [[Aleksandr Litvinenko]] raamatut „FSB laseb Venemaa õhku“. Podrabineki kuulati üle Lefortovo eeluurimisvanglas, talle süüdistust ei esitatud.<ref name="lenta" /> 2005. aastal sai temast opositsioonilise ajalehe "Novaja Gazeta" kolumnist. 2006. aasta märtsis peeti ta Valgevenes Minskis rahumeelsel opositsiooni miitingul ajakirjanikuna kinni ja talle mõisteti 15 päevaks haldusaresti.<ref name="lenta" /> 2009. aastast on ta Prantsuse Rahvusvahelise Raadio (RFI) Vene Teenistuse korrespondent. 2010. aasta jaanuaris leidis Moskva Perovski rajoonikohus, et tema artikkel „Kiri Nõukogude veteranidele” riivas veteran Viktor Semjonovi au ja väärikust ning käskis Podrabinekil oma avalduse „Teie kodumaa ei ole Venemaa, vaid Nõukogude Liit. Teie riik, tänu jumalale, on 18 aastat kadunud” tagasi võtta ja maksta tuhat rubla trahvi.<ref>Александра Подрабинека наказали на тысячу рублей. // Коммерсантъ, 28.01.2010. — № 14 (4314)</ref> 2013. aasta märtsis osales ta ansambli "Pussy Riot" liikmete Maria Aljohhina ja Nadežda Tolokonnikova vabastamise eest korraldatud pikettidel.<ref>https://graniru.org/tags/pussyriot/m.212391.html</ref> 2014. aasta septembris allkirjastas ta Venemaa opositsiooni esindajate avalduse, milles nõuti „agressiivse avantüüri lõppu: Venemaa vägede väljaviimist Ukraina territooriumilt ning propaganda, materiaalse ja sõjalise toetuse peatamist separatistidele Ukraina kaguosas“.<ref>https://ritmmsk.ru/blog/echomsk-1400978-echo/</ref> 2014. aasta veebruarist kuni 2017. aasta maini [[Vabadusraadio]] saate „Deja Vu“ saatejuht, aastast 2021 "Vabadusraadio" kaastööline.<ref>https://www.svoboda.org/author/%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D0%BA/gvmmo</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Podrabinek, Aleksandr}} [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] n0ikhmzpgmaswp0d3m3j8qhpiruhj3c 1 701508 7122033 6981468 2026-03-31T17:54:05Z ~2026-19940-36 226208 /* Markus Ian Monak aktuaalsus */ uus alaosa 7122033 wikitext text/x-wiki == Markus Ian Monak artikkel == Tegemist on kultuuritegelasega, kellel peaks olema vikipeedia lehekülg [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-26152-57|&#126;2025-26152-57]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-26152-57|arutelu]]) 23. september 2025, kell 23:49 (EEST) == Markus Ian Monak aktuaalsus == Ta osales äsja telesaates Laul vs Tants. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19940-36|&#126;2026-19940-36]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19940-36|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 20:54 (EEST) f4hll24lj7xtvthmf8g4kvgsg92ocg8 0 703126 7121980 7108554 2026-03-31T16:47:08Z Paks Margareta 137072 7121980 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaate hooaeg | saate_nimi = Saturday Night Live | hooaeg = 51. hooaeg | osade_arv = 15 | kanal = [[NBC]] ja [[Peacock]] | esmaeeter = 4. oktoober 2025 | eelmine = [["Saturday Night Live'i" 50. hooaeg|50. hooaeg]] }} Ameerika Ühendriikide hilisõhtuse [[sketšikomöödia]] '''"[[Saturday Night Live]]" 51. hooaja''' esmaeeter oli 4. oktoobril 2025. aastal [[NBC]] kanalil ja [[Peacock]]i voogedastusplatvormil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2025-07-28 |pealkiri='SNL' Sets Return For Season 51 Premiere |url=https://deadline.com/2025/07/snl-season-51-premiere-date-1236472649/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Esimese osa saatejuht oli [[Bad Bunny]] ja muusikaline külaline oli [[Doja Cat]]. 2026. aasta 31. jaanuaril oli eetris saate 1000. episood,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riccardo |eesnimi=Nick |kuupäev=2025-05-30 |pealkiri=SNL to Hit Another Milestone in 2026: Its 1,000th Episode |url=https://latenighter.com/news/snl-to-hit-another-milestone-in-2026-its-1000th-episode/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> mille saatejuhiks oli [[Alexander Skarsgård]] ja muusikaliseks külaliseks oli [[Cardi B]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-14 |pealkiri=SNL's 1000th Episode Airs This January! About the Milestone and Who's Hosting |url=https://www.nbc.com/nbc-insider/when-is-saturday-night-live-1000th-episode-and-whos-hosting |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=NBC |keel=en-US}}</ref> == Näitlejad == 22. augustil 2025, enne uue hooaja algust, kinnitas saate looja ja tegevprodutsent [[Lorne Michaels]], et näitlejaskonnas toimuvad kindlasti muudatused ning täpsem info tehakse teatavaks järgnevate nädalate jooksul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Belloni |eesnimi=Matthew |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Lorne Michaels Speaks! Colbert, Trump, 'SNL50' Secrets, and the New Season |url=https://puck.news/lorne-michaels-on-colbert-trump-the-future-of-snl/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Puck |keel=en-US}}</ref> Alates 25. augustist teatati mitme näitleja lahkumisest. Esimesena teatas oma lahkumisest [[Devon Walker]], kes oli saates näidelnud kolm hooaega alates [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastast]]. Talle järgnesid [[Emil Wakim]], kes oli olnud ühe hooaja, [[Michael Longfellow]], kes oli samuti olnud kolm hooaega alates [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastast]], [[Heidi Gardner]], kes oli kokku olnud kaheksa hooaega alates [["Saturday Night Live'i" 43. hooaeg|2017. aastast]] ja [[Ego Nwodim]], kes oli saates näidelnud seitse hooaega alates [["Saturday Night Live'i" 44. hooaeg|2018. aastast]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nemetz |eesnimi=Dave |kuupäev=2025-08-25 |pealkiri=SNL Cast Member Devon Walker Announces Exit After 3 Seasons: 'Sometimes It Was Toxic As Hell' |url=https://www.tvline.com/casting-news/snl-devon-walker-leaving-cast-season-51-toxic-1235447186/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2025-08-27 |pealkiri=Emil Wakim Not Returning To SNL For Season 51: 'It Was A Gut Punch Of A Call To Get' |url=https://www.tvline.com/casting-news/snl-cast-leaving-emil-wakim-not-returning-season-51-1235493415/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nemetz |eesnimi=Dave |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=SNL Cuts Another Cast Member: Michael Longfellow Out After 3 Seasons |url=https://www.tvline.com/casting-news/snl-michael-longfellow-leaving-cast-season-51-nbc-1235494117/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Heidi Gardner Exits 'SNL' After Eight Seasons |url=https://variety.com/2025/tv/news/heidi-gardner-leaving-snl-1236501384/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hailu |eesnimi=Selome |kuupäev=2025-09-12 |pealkiri=Ego Nwodim Exits 'SNL' After Seven Seasons: 'The Hardest Part of a Great Party Is Knowing When to Say Goodnight' |url=https://variety.com/2025/tv/news/snl-ego-nwodim-exit-1236516151/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2. septembril 2025 tehti avalikuks viis uut täiendkoosseisu näitlejat: stand-up koomik [[Tommy Brennan]], koomik [[Jeremy Culhane]], stand-up koomik [[Kam Patterson]], sotsiaalmeedia koomik ja näitleja [[Veronika Slowikowska]] ning SNL-i stsenarist ja komöödiatrio [[Please Don't Destroy]] liige [[Ben Marshall]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-02 |pealkiri='Saturday Night Live' announces new cast members for Season 51 after a series of departures |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/tv/story/2025-09-02/saturday-night-live-new-cast-members-season-51 |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref> Please Don't Destroy aeg saates "Saturday Night Live" lõppes pärast nelja hooaega ([["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2021]]–[["Saturday Night Live'i" 50. hooaeg|2025]]), kuna lisaks Ben Marshalli täiendkoosseisu näitlejaks saamist lahkus saatest ka John Higgins. Lorne Michaels kinnitas ka, et [[James Austin Johnson]] jääb saate näitlejaks ning kehastab ka järgnevatel hooaegadel [[Donald Trump]]i.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lorne Michaels confirms 'SNL' cast members will exit the show before season 51 |url=https://ew.com/lorne-michaels-confirms-snl-cast-changes-season-51-11795896 |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> See oli viimane hooaeg kauaaegsele näitlejale [[Bowen Yang|Bowen Yangile]] (stsenarist aastast [["Saturday Night Live'i" 44. hooaeg|2018]] ning näitleja alates [["Saturday Night Live'i" 45. hooaeg|2019]]. aastast), kelle viimane episood, kus ta kaasa tegi, oli eetris 20. detsembril 2025.<ref name="bowenlast">{{Cite web|last=Hailu|first=Selome|url=https://variety.com/2025/tv/news/bowen-yang-exit-snl-cast-1236612812/|title=‘SNL’ Shocker: Bowen Yang to Exit Cast After Saturday’s Episode|work=Variety|date=December 19, 2025|accessdate=December 19, 2025}}</ref> Ta on kuues näitleja, kes see aasta saatest on lahkunud. {| |- style="vertical-align:top" | '''Põhinäitlejad''' * '''[[Michael Che]]''' * [[Mikey Day]] * [[Andrew Dismukes]] * [[Chloe Fineman]] * [[Marcello Hernandez|Marcello Hernández]] * [[James Austin Johnson]] * '''[[Colin Jost]]''' * [[Sarah Sherman]] * [[Kenan Thompson]] * [[Bowen Yang]] <small>(viimane episood: 20. detsember 2025<ref name="bowenlast" />)</small> | '''Täiendkoosseisu näitlejad''' * [[Tommy Brennan]] * [[Jeremy Culhane]] * [[Ben Marshall]] * [[Ashley Padilla]] * [[Kam Patterson]] * [[Veronika Slowikowska]] * [[Jane Wickline]] |} '''paksus kirjas''' on välja toodud [[Weekend Update]]'i uudisteankrud == Stsenaristid == {{Vaata|"Saturday Night Live'i" stsenaristide loend#51. hooaeg (2025–26)}} 24. augustil 2025 teatas stsenarist [[Celeste Yim]] Instagramis, et lahkus saatest pärast viit hooaega. Yim liitus stsenaristide meeskonnaga [["Saturday Night Live'i" 46. hooaeg|2020. aastal]] ning temast sai saate esimene avalikult transsooline ja mittebinaarne stsenarist. [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|48. hooaja]] teises pooles sai temast ka stsenaristide juht.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Eboni Boykin-Patterson Entertainment |kuupäev=2025-08-25 |pealkiri=SNL's First Ever Out Trans Writer Is Leaving the Show |url=https://www.thedailybeast.com/snls-first-ever-out-trans-writer-celeste-yim-is-leaving-the-show/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=The Daily Beast |keel=en}}</ref> Järgmisel päeval teatas [[Rosebud Baker]], kes oli töötanud saates alates [["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2022. aastast]] ning oli eelmise hooaja "Weekend Update'i" stsenarist, et ta lahkus saatest samuti pärast ligi kolme hooaega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-08-25 |pealkiri=Writer Rosebud Baker Is Leaving Saturday Night Live |url=https://latenighter.com/news/writer-rosebud-baker-is-leaving-saturday-night-live/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> 2. septembril 2025 teatati, et "[[Please Don't Destroy]]" liige John Higgins, kes oli olnud SNL-i stsenarist alates [["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2021. aastast]], lahkub saatest pärast nelja hooaega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hailu |eesnimi=Ethan Shanfeld,Selome |kuupäev=2025-09-02 |pealkiri='SNL' Splits Up Please Don't Destroy: John Higgins Exits and Martin Herlihy Remains on Writing Staff as Ben Marshall Joins Cast |url=https://variety.com/2025/tv/news/snl-splits-please-dont-destroy-john-martin-1236501436/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 4. septembril 2025 teatas pikaajaline stsenarist Steven Castillo oma lahkumisest. Castillo oli saates varem stsenarist aastatel [["Saturday Night Live'i" 43. hooaeg|2017]]–[["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2021]], naastes [["Saturday Night Live'i" 49. hooaeg|49. hooaja]] keskel 2024. aastal, ning kokku on ta olnud stsenarist seitsme mittejärjestikuse hooaja jooksul. Ta sõnas, et tema tagasitulek SNL-i ei pidanudki olema pikaajaline ning ta soovis lihtsalt kaasa teha 50. hooajas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=Writer Steven Castillo Departs SNL Ahead of Season 51 |url=https://latenighter.com/news/writer-steven-castillo-departs-snl-ahead-of-season-51/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> 30. septembril 2025, enne hooaja algust, värvati seitse uut stsenaristi: Jack Bensinger, Tucker Flodman, Maxwell Gay, Claire McFadden, Rachel Pegram, Jo Sunday ja Maddie Wiener. Sama ajal lahkus saatest pärast kolme hooaega stsenarist Auguste White, kes liitus [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastal]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-30 |pealkiri='SNL' Hires 7 New Writers for Season 51 (EXCLUSIVE) |url=https://www.yahoo.com/entertainment/tv/articles/snl-hires-7-writers-season-180000969.html |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Variety via Yahoo Entertainment |keel=en-US}}</ref> Pikaajaline vanemstsenarist [[Bryan Tucker]] on see hooaeg ajutisel puhkusel. Pikaajaline stsenarist ja produtsent Erik Kenward, kes on saates olnud alates 2001. aastast, on edutatud stsenaristide juhiks koos Kent Sublette'i, [[Alison Gates]]i ja [[Streeter Seidell]]iga ning pikaajaline produtsent Erin Doyle, kes on saates kaasa teinud alates 2009. aastast, on saanud tipp-produtsendiks koos Kenwardi ja [[Steve Higgins]]iga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2025-10-05 |pealkiri='SNL' Season 51 Premiere Reveals Promotions For Erin Doyle & Erik Kenward; Bryan Tucker On Leave |url=https://deadline.com/2025/10/saturday-night-live-season-51-erin-doyle-erik-kenward-bryan-tucker-1236570641/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> == Jaod == {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#00008B; color:white" |Jrk. üldine ! style="background:#00008B; color:white" |Jrk. hooajas ! style="background:#00008B; color:white" |Saatejuht ! style="background:#00008B; color:white" |Muusikaline külaline ! style="background:#00008B; color:white" |Esmaeeter ! style="background:#00008B; color:white" |USA<br>vaatajad<br>(mln) |- !989 |1 |[[Bad Bunny]] |[[Doja Cat]] |4. oktoober 2025 |4.41<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-10-07 |pealkiri=Ratings Slip for SNL Season 51 Debut, But Demo Tops Since January |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-slip-for-snl-season-51-debut-but-demo-tops-since-january/ |vaadatud=2025-10-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Doja Cat esitab lood "AAAHH MEN!" ja "[[Gorgeous]]". * [[Jon Hamm]] teeb kaasa saate avamonoloogis ja sketšis "[[El Chavo del Ocho]]" (ingliskeelne versioon). * [[Ejae]], [[Audrey Nuna]] ja [[Rei Ami]] teevad kaasa sketšis "[[KPop Demon Hunters]]", taaskehastudes K-popi tüdrukutebändiks Huntr/x. * [[Benicio del Toro]] teeb kaasa sketšis "Inventing Spanish" ("Hispaania keele leiutamine"). * [[Tommy Brennan]]i, [[Jeremy Culhane]]'i, [[Ben Marshall]]i, [[Kam Patterson]]i ja [[Veronika Slowikowska]] esimene episood täiendkoosseisu näitlejana. * [[Jane Wickline]] on välja toodud saatepeas, kuid ta ei ilmunud selles episoodis. Teda on näha laval saate lõpuosas. |- !990 |2 |[[Amy Poehler]] |[[Role Model]] |11. oktoober 2025 |4.07<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Ratings Dip for Amy Poehler's Return to SNL |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-dip-for-amy-poehlers-return-to-snl/ |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Role Model esitab lood "[[Sally, When the Wine Runs Out]]" ja "Some Protector". * [[Tina Fey]] kehastab saate avasketšis [[Kristi Noem]]i ning teeb kaasa ka ''[[Weekend Update]]'is''. * [[Aubrey Plaza]] ilmub eelsalvestatud sketšis "[[The Hunting Wives|''The Hunting Wives'i'']] teise hooaja treiler". * [[Charli XCX]] kehastab Role Modeli esimese etteaste ajal Sallyt. * [[Seth Meyers]] teeb kaasa ''Weekend Update'is''. * Muusikalist külalist tutvustades kannab Poehler T-särki, millel on originaalne SNL-i logo ja foto esialgsetest saate näitlejatest. Samuti näidatakse viimases vahekaadris saate [["Saturday Night Live'i" 1. hooaeg|esimese hooaja]] avatiitritest pärit pildi taaslavastust, sealhulgas algse pealkirjaga "NBC's Saturday Night". See episood jõudis eetrisse täpselt 50 aastat pärast saate esmaeetrit 1975. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Amy Poehler's subtle 'SNL' salutes you probably missed in 50th anniversary episode |url=https://ew.com/amy-poehler-snl-tributes-you-missed-50th-anniversary-episode-11825381 |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> * Enne saatelõppu mälestatakse vaikushetke ja pildiga samal päeval lahkunud [[Diane Keaton]]it. |- !991 |3 |[[Sabrina Carpenter]] |Sabrina Carpenter |18. oktoober 2025 |4.24<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=Saturday Ratings: ABC Again Tops Busy College Football Slate |url=https://programminginsider.com/saturday-ratings-abc-again-tops-busy-college-football-slate/ |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Sabrina Carpenter esitab lood "[[Manchild]]" ja "[[Nobody's Son]]". ** Kenan Thompson juhatab sisse Carpenteri esimese etteaste, Chloe Fineman juhatab sisse teise etteaste. ** Laulu "Nobody's Son" esituse ajal vandus Carpenter kaks korda ning see jõudis Ameerika Ühendriikide Ida-rannikul eetrisse tsenseerimata kujul. See tsenseeriti Lääneranniku ülekandes, veebis avaldatud versioonis ning rahvusvahelistes edastustes, kus roppused eemaldati heli katkestuste kaudu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Garner |eesnimi=Glenn |kuupäev=2025-10-19 |pealkiri='Saturday Night Live' Lets Sabrina Carpenter's F-Bombs Air During 'Nobody's Son' Performance |url=https://deadline.com/2025/10/saturday-night-live-sabrina-carpenters-f-bombs-1236591686/ |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * Stsenaristid Martin Herlihy ja Jo Sunday ilmuvad eelsalvestatud sketšis "Social Experiment" ("Sotsiaalne eksperiment") * [[Bowen Yang]] ei osalenud see episood otseülekande sketšides, kuna ta viibis samal ajal [[Los Angeles]]es, kus ta võttis vastu ''Academy Museum's Vantage Award'i''. Yang aitas kirjutada selle episoodi sketše, tema nimi toodi välja avamontaažis ning ta ilmub eelsalvestatud sketšis "Grind Song" ("Hõõrumislaul") ja fotol avamonoloogi ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dunn |eesnimi=Jack |kuupäev=2025-10-18 |pealkiri=Bowen Yang Reveals Absence From 'Saturday Night Live': 'Missing the Show Tonight' |url=https://variety.com/2025/tv/news/bowen-yang-missing-saturday-night-live-1236556310/ |vaadatud=2025-10-27 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> * Saate algus lükkus edasi 13 minutit, kuna Ameerika Ühendriikide kolledžite jalgpallimäng läks lisaajale. |- !992 |4 |[[Miles Teller]] |[[Brandi Carlile]] |1. november 2025 |3.36<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Ratings: SNL Hits Historic Low Opposite Extra-Innings World Series Finale |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-miles-teller-snl-hits-historic-low-opposite-world-series-finale/ |vaadatud=2025-11-08 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Brandi Carlile esitab lood "Church & State" ja "Human". * [[Ramy Youssef]] ja [[Shane Gillis]] kehastavad [[Zohran Mamdani|Zohran Mamdanit]] ja [[Curtis Sliwa|Curtis Sliwat]] avasketšis „New Yorgi linnapea­kandidaatide valimisdebatt“. |- !993 |5 |[[Nikki Glaser]] |[[sombr]] |8. november 2025 |4.02<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=SNL Recovers From World Series Slump With Modest Ratings Bump |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-nikki-glaser-sombr/ |vaadatud=2025-11-22 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * sombr esitab lood "[[12 to 12]]" ja "[[Back to Friends]]". * [[Pete Davidson]] teeb kaasa "[[Weekend Update|Weekend Update'is]]". |- !994 |6 |[[Glen Powell]] |[[Olivia Dean]] |15. november 2025 |4.17<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=SNL Ratings Tick Up With Glen Powell and Olivia Dean |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-tick-up-with-glen-powell-and-olivia-dean/ |vaadatud=2025-11-22 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Olivia Dean esitab lood "[[Man I Need]]" ja "Let Alone the One You Love". * [[Will Forte]] teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "MacGruber". |- !995 |7 |[[Melissa McCarthy]] |[[Dijon Duenas|Dijon]] |6. detsember 2025 |4.30<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-12-09 |pealkiri=Melissa McCarthy Lifts SNL to Highest Ratings in Two Months |url=https://latenighter.com/news/ratings/melissa-mccarthy-lifts-snl-to-highest-ratings-in-two-months/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Dijon esitab lood "HIGHER!" ja "Another Baby!". ** [[Justin Vernon]], [[Nick Hakim]] ja [[Amber Coffman]] kuulusid Dijoni bändi koosseisu mõlema etteaste ajal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-07 |pealkiri=Dijon Makes 'SNL' Debut With Huge Band Including Justin Vernon, Nick Hakim, & Amber Coffman |url=https://stereogum.com/2482166/dijon-makes-snl-debut-with-huge-band-including-justin-vernon-nick-hakim-amber-coffman/news/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=stereogum.com |keel=en}}</ref> * Enne saate lõppu mälestatakse [["Saturday Night Live'i" 1. hooaeg|esimese hooaja]] produtsenti Craig Kellemit, kes suri 24. novembril.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barnes |eesnimi=Mike |kuupäev=2025-12-03 |pealkiri=Craig Kellem, Producer on ‘Saturday Night Live’ and ‘The Munsters Today,’ Dies at 82 |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/craig-kellem-dead-saturday-night-live-munsters-today-1236439950/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> |- !996 |8 |[[Josh O'Connor]] |[[Lily Allen]] |13. detsember 2025 |3.95<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=SNL Posts Second-Lowest Ratings of the Season With Josh O’Connor |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-2025-josh-oconnor/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Lily Allen esitab lood "Sleepwalking" ja "[[Madeline (Lily Alleni laul)|Madeline]]" ning teeb kaasa sketšis "Lily Allen Brunch". * [[Dakota Johnson]] teeb kaasa Lily Alleni teises etteastes. |- !997 |9 |[[Ariana Grande]] |[[Cher]] |20. detsember 2025 |5.40<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-12-23 |pealkiri=Ariana Grande, Bowen Yang Deliver SNL’s Best Christmas Ratings Since 2020 |url=https://latenighter.com/news/snl-ratings-ariana-grande-cher-bowen-yang/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Cher esitab lood "[[DJ Play a Christmas Song]]" ja "Run Rudolph Run" koos Captain Kirk Douglase ja "Saturday Night Live'i" bändiga. Cher teeb kaasa ka "Delta Lounge" sketšis. ** Ariana Grande kehastab oma [["Saturday Night Live'i" 50. hooaeg|50. hooaja]] rolli Antonio, kui ta juhatab sisse Cheri teise etteaste.<ref>{{Netiviide |pealkiri='SNL' recap: Ariana Grande and Cher lend their diva power to year-end episode |url=https://ew.com/snl-recap-season-51-ariana-grande-cher-11873980 |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> * [[Aidy Bryant]] kehastab Weekend Update'is trendiennustajat koos Bowen Yangiga, tegelaskujusid, mida nad kehastasid ka Bryanti viimases episoodis aastal [["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2022]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2025-12-21 |pealkiri=Bowen Yang Signs Off From ‘SNL’ With Poignant Final Sketch |url=https://deadline.com/2025/12/bowen-yang-snl-final-sketch-goodbye-1236654507/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Bowen Yang|Bowen Yangi]] viimane episood näitlejana. Tema lahkumissketšis "Delta Lounge" esitas ta koos Cheri ja Ariana Grandega laulu "[[Please Come Home for Christmas]]".<ref name=":0" /> * Enne saate lõppu mälestatakse [[Rob Reiner|Rob Reinerit]], kes juhtis SNL-i kolmandat episoodi ning kes varem samal nädalal mõrvati koos oma naisega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2025-12-21 |pealkiri=‘Saturday Night Live’ Pays Tribute To Former Host Rob Reiner Following His Tragic Death |url=https://deadline.com/2025/12/saturday-night-live-rob-reiner-tribute-dead-1236654584/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> |- !998 |10 |[[Finn Wolfhard]] |[[ASAP Rocky|A$AP Rocky]] |17. jaanuar 2026 |4.14<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-01-22 |pealkiri=SNL Ratings Slip for Finn Wolfhard–Hosted Episode |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-slip-for-finn-wolfhard-hosted-episode/ |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * A$AP Rocky esitab lood "Punk Rocky" ning popurrii lauludest "Don't Be Dumb/Trip Baby" ja "Helicopter". Lisaks teeb ta kaasa sketšis "Snack Homiez". ** [[Danny Elfman]] ja [[Thundercat]] mängivad Rocky esimesel etteastel vastavalt trumme ja basskitarri ning on ka teise etteaste ajal laval näha. * Alates sellest episoodist kehastab [[J. D. Vance|J. D. Vance’i]] [[Bowen Yang|Bowen Yangi]] asemel [[Jeremy Culhane]] ning [[Kristi Noem|Kristi Noemi]] [[Tina Fey]] asemel [[Ashley Padilla]]. * [[Caleb McLaughlin]] ja [[Gaten Matarazzo]] teevad kaasa avamonoloogis ning eelsalvestatud sketšis „Stranger Things Promo“. * [[Sabrina Carpenter]] teeb kaasa sketšis "Snack Homiez". * [[Jason Momoa]] teeb kaasa eelsalvestatud sketšis „Heated Wizardry“. * Enne saate lõppu mälestatakse [[Bob Weir|Bob Weiri]], kes suri 10. jaanuaril. |- !999 |11 |[[Teyana Taylor]] |[[Geese]] |24. jaanuar 2026 |4.44<ref>{{Netiviide|pealkiri=Ratings: Teyana Taylor-Hosted SNL Sees Mixed Results|url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-teyana-taylor-snl-january-24-2025/|väljaanne=LateNighter|kuupäev=2026-01-28|vaadatud=2026-02-01|keel=en-US|eesnimi=Jed|perekonnanimi=Rosenzweig}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Geese esitab lood "Au Pays du Cocaine" ja "[[Trinidad (laul)|Trinidad]]". * [[Mike Myers]] kehastab avasketšis [[Elon Musk|Elon Muski]]. * Stsenarist Martin Herlihy teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "Blowing It". |- !1000 |12 |[[Alexander Skarsgård]] |[[Cardi B]] |31. jaanuar 2026 |4.82<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Alexander Skarsgård Gives SNL a Ratings Boost |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-alexander-skarsgard/ |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Cardi B esitab lood "Bodega Baddie" (koos [[El Prodigio|El Prodigioga]]) ja "[[ErrTime]]". Lisaks teeb ta kaasa sketšis "Immigrant Dad Talk Show". * [[Pete Davidson]] kehastab saate avasketšis [[Tom Homan|Tom Homanit]]. * Skarsgårdi isa, [[Stellan Skarsgård|Stellan]], teeb kaasa sketšides "Scandinavian Movie 2" ja "Immigrant Dad Talk Show". * [[Jack McBrayer]] teeb kaasa "[[Weekend Update|Weekend Update'is]]". * Saate lõpus mälestatakse [["Saturday Night Live'i" 16. hooaeg|16]]. ja [["Saturday Night Live'i" 18. hooaeg|18. hooaja]] saatejuhti [[Catherine O'Hara|Catherine O'Harat]], kes suri saatele eelnenud päeval. * Selles osas ei teinud kaasa [[Kam Patterson]], kes oli ära mainitud saate avatiitrites ning oli laval näha hüvastijättude ajal. |- !1001 |13 |[[Connor Storrie]] |[[Mumford & Sons]] |28. veebruar 2026 |4.61<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-03-03 |pealkiri=Connor Storrie's SNL Is a Split Decision in the Ratings |url=https://latenighter.com/news/ratings/connor-storries-snl-is-a-split-decision-in-the-ratings/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Mumford & Sons esitab lood "Rubber Band Man" koos [[Hozier|Hozieriga]] ning "Here" koos [[Sierra Ferrell|Sierra Ferrelliga]]. Lisaks teeb bänd kaasa sketšis "Office Dance". ** Mõlemas etteastes teeb kaasa [[Aaron Dessner]]. * Avamonoloogis teevad kaasa [[Quinn Hughes]], [[Jack Hughes]], [[Hilary Knight]] ja [[Megan Keller]]. * [[Hudson Williams]] teeb kaasa sketšis "Ice Skating" ning juhatab koos Connor Storriega sisse Mumford & Sonsi esimese etteaste. * Selles osas ei teinud kaasa [[Chloe Fineman]], kes oli ära mainitud saate avatiitrites. |- !1002 |14 |[[Ryan Gosling]] |[[Gorillaz]] |7. märts 2026 |4.34<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=SNL Ratings: Ryan Gosling’s Return Lands Mid-Pack for the Season |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-ryan-gosling-march-7-2026/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Gorillaz esitab lood "[[Clint Eastwood (laul)|Clint Eastwood]]" koos [[Del the Funky Homosapien|Del the Funky Homosapieniga]] ning "The Moon Cave" koos [[Anoushka Shankar|Anoushka Shankari]], [[Asha Puthli]] ja [[Black Thought|Black Thoughtiga]]. * Avamonoloogis teeb kaasa [[Harry Styles]]. * Stsenarist Martin Herlihy ja [[Seth Meyers]] teevad kaasa eelsalvestatud sketšis "Lies". * Enne saate lõppu mälestatakse [[Sandy Wernick|Sandy Wernicki]], kes suri varem samal nädalal. |- !1003 |15 |[[Harry Styles]] |Harry Styles |14. märts 2026 |4.79<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-03-17 |pealkiri=Ratings: Harry Styles Lifts SNL to Season’s Third-Biggest Audience |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-harry-styles-march-14-2026/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="6" style="text-align:left" | * Harry Styles esitab lood "[[Dance No More]]" ja "Coming Up Roses". ** [[Ryan Gosling]] juhatab sisse Stylesi esimese etteaste ning [[Paul Simon]] teise. * [[Kenan Thompson]] kehastab esimest korda alates 2013. aastast oma tegelaskuju Jean K. Jean sketšis "Sparkle on the Sea". |- !1004 |16 |[[Jack Black]] |[[Jack White]] |4. aprill 2026 |— |- !1005 |17 |[[Colman Domingo]]<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2026-03-26 |pealkiri=Colman Domingo To Host 'SNL' In April With Musical Guest Anitta |url=https://deadline.com/2026/03/colman-domingo-host-snl-april-musical-guest-anitta-1236766917/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> |[[Anitta]]<ref name=":1" /> |11. aprill 2026 |— |} == Viited == <references /> [[Kategooria:"Saturday Night Live'i" hooajad]] jq2skspqnq606myp57xd798fkvs5tgh 0 703423 7122173 7121409 2026-03-31T21:09:13Z LeeMarx 59920 neutraalseks. 7122173 wikitext text/x-wiki '''Gaza genotsiid''' on nimetus, mida osa [[ÜRO]] organitest, inimõigusorganisatsioonidest, teadlastest ja muudest ekspertidest kasutab [[Gaza sektor]]is [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Iisraeli-Ḩamāsi sõja]] ajal toimunud või väidetavalt toimunud tegude kirjeldamiseks, mida nad käsitlevad [[genotsiid]]ina palestiinlaste vastu.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Nende hinnangul hõlmavad need teod massilisi tapmisi, [[Gaza sektori humanitaarkriis|näljutamist]], tõsiste kehavigastuste ja vaimsete kannatuste põhjustamist, sündide takistamist, [[Iisraeli blokaad Gaza sektoris (2023–)|blokaadi kehtestamist]], tsiviiltaristu ja tervishoiuasutuste hävitamist, meditsiinitöötajate ja abiotsijate tapmist, massilist [[Küüditamine|ümberasustamist või küüditamist]], seksuaalvägivalla toimepanemist ning haridus-, usu- ja kultuuriasutuste hävitamist.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja organisatsioonid, sealhulgas ÜRO erikomitee,<ref name="UNCommitteeHeadGenocide">[https://www.ohchr.org/en/statements-and-speeches/2024/11/genocide-unfolding-our-eyes-history-will-not-forgive-our-inaction A genocide is unfolding before our eyes: History will not forgive our inaction, UN Special Committee warns General Assembly 4th Committee report]</ref> ÜRO uurimiskomisjon,<ref name="UNCommissionGenocide">[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Genotsiidiuuringute Rahvusvaheline Assotsiatsioon,<ref name="IAGSReuters">[https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-is-committing-genocide-gaza-scholars-association-says-2025-09-01/ Israel is committing genocide in Gaza, scholars' association says]</ref><ref name="IAGSResolution">[https://genocidescholars.org/wp-content/uploads/2025/08/IAGS-Resolution-on-Gaza-FINAL.pdf IAGS Resolution on the Situation in Gaza]</ref> ning mitmed inimõigusorganisatsioonid,{{efn|[[Amnesty International]],<ref name="Amnesty_International_Dec_2024">[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report 2024]</ref> [[Piirideta Arstid]],<ref>[https://msf.org.uk/issues/gaza-genocide Gaza genocide]</ref> [[B'Tselem]],<ref>[https://www.btselem.org/sites/default/files/publications/202507_our_genocide_eng.pdf B'Tselem 2025]</ref> [[Physicians for Human Rights–Israel]],<ref name="Kottasová & Salman">[https://www.cnn.com/2025/07/28/middleeast/israeli-human-rights-group-accuses-israel-genocide-gaza-intl For first time, two leading Israeli human rights groups accuse Israel of genocide in Gaza]</ref> [[Inimõiguste Rahvusvaheline Föderatsioon]].<ref name="FIDH 2023">[https://www.fidh.org/en/region/north-africa-middle-east/israel-palestine/the-unfolding-genocide-against-the-palestinians-must-stop-immediately The unfolding genocide against the Palestinians must stop immediately]</ref>}} on nimetanud Iisraeli tegevust Gazas genotsiidiks või genotsiidi tunnustele vastavaks. Samuti on sellise hinnangu andnud arvukad genotsiidiuuringute ja rahvusvahelise õiguse teadlased<ref name="growing_agreement"> * Sultany, N. (2024). * Swart, H. (2025). * Lederman, R. (2025). * Shaw, M. (2025b). * Gessen, M. (2024). * Bouranova, D. (2024). </ref><ref name="genocide_int_law_scholars"> * Mohyeldin, A. & Hamdan, A. (2024). * De Vogli, R.; Montomoli, C.; Abu-Sittah, G.; Pappé, I. (2025). * van Laarhoven, J.; Peek, T.; Walters, D. (2025). * Tharoor, I. (2025). * [https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-emergency-gaza-11-july-2025 ''Genocide Emergency: Gaza, 11 July 2025'']. Genocide Watch, 14. juuli 2025. * [https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide ''Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide'']. Lemkin Institute for Genocide Prevention, 29. detsember 2023. </ref> ning teised eksperdid.<ref> * Albanese, F. (2024a). * Burga, A. (2023). * Corder, C. (2024). * Dumper, M. & Badran, A. (2024). * International Federation for Human Rights (2024). * [https://press.un.org/en/2024/gapal1473.doc.htm ''"It Is Important to Call a Genocide a Genocide," Consider Suspending Israel's Credential as UN Member State, Experts Tell Palestinian Rights Committee'']. UN News, ÜRO, 31. oktoober 2024. * Lawless, J. (2024). * Narea, N. (2024). * Quigley, J. (2024b). * [https://news.un.org/en/story/2024/03/1147976 ''Rights expert finds "reasonable grounds" genocide is being committed in Gaza'']. UN News, ÜRO, 26. märts 2024. * Speri, A. (2024). * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/11/un-special-committee-finds-israels-warfare-methods-gaza-consistent-genocide ''UN Special Committee finds Israel's warfare methods in Gaza consistent with genocide, including use of starvation as weapon of war'']. OHCHR, 14. november 2024. </ref> Samas on teema rahvusvahelises õiguses ja avalikus arutelus vaieldav. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] hagi, milles süüdistab Iisraeli [[genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon]]i rikkumises.<ref>[https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20231228-app-01-00-en.pdf Application Instituting Proceedings] (PDF), Application of Convention on Prevention and Punishment of Crime of Genocide (S. Afr. v. Isr.), No. 192</ref> Iisrael on süüdistused tagasi lükanud ja väitnud, et tegutseb enesekaitse raames.<ref>[https://archive.today/20240810000046/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ "Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself"]</ref> Kohus on andnud ajutisi meetmeid palestiinlaste kaitseks Gaza sektoris, kuid ei ole teinud lõplikku otsust selle kohta, kas genotsiid on toimunud.<ref name="Donoghue">Donoghue, J. (2024). Vaata ka Rahvusvahelise Kohtu korraldust: [https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20240126-ord-01-00-en.pdf ''Order, South Africa v. Israel'', No. 192 (ICJ, 26 January 2024)].</ref> 2025. aasta oktoobriks teatas [[Gaza tervishoiuministeerium]], et vähemalt 66 148 inimest Gaza sektoris on tapetud.<ref>[https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-1-october-2025 Reported impact snapshot – Gaza Strip (1 October 2025)]</ref> Mitme allika hinnangul on suur osa ohvritest tsiviilisikud,<ref>Schwarz, Franziska (16. august 2024). [https://www.fr.de/politik/israel-news-nahost-gaza-krieg-tote-zahl-statistik-hamas-un-voelkerrecht-waffenruhe-geisel-freilassung-zr-93245254 ''"Düsterer Meilenstein": UN benennt Zahl der täglichen Toten im Gazastreifen'']. ''Frankfurter Rundschau''.</ref><ref name="Tantesh,Graham-Harrison">Tantesh, Malak A.; Graham-Harrison, Emma (15. august 2024). [https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/15/gaza-death-toll-hits-40000-with-thousands-more-yet-to-be-counted ''Gaza rubble likely to conceal untold horrors to swell 40,000 death toll'']. ''The Guardian''.</ref> kellest vähemalt 50% moodustavad naised ja lapsed.<ref name="Spagat2024a">[https://aoav.org.uk/2024/gaza-ministry-of-health-releases-detailed-new-casualty-amidst-confusion-of-uns-death-numbers-in-gaza/ Spagat, Mike] (28. mai 2024). ''Gaza Ministry of Health releases detailed new casualty data amidst confusion of UN's death numbers in Gaza''. ''Action on Armed Violence''.</ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/feb/25/gaza-death-toll-set-to-pass-30000-as-israel-prepares-assault-on-rafah "Gaza death toll set to pass 30,000, as Israel prepares assault on Rafah"]</ref> Võrreldes teiste hiljutiste sõdadega on hukkunud ajakirjanike, humanitaar- ja tervishoiutöötajate ning laste arv olnud väga suur.<ref> * Amnesty International report (2024), lk 16. * Buschek, Christoph; Kalisch, F.; Kollig, H. (2024). * [https://www.savethechildren.net/news/gaza-least-3100-children-aged-under-five-killed-others-risk-famine-looms ''Gaza: At Least 3,100 Children Aged Under Five Killed With Others at Risk as Famine Looms'']. Save the Children, 10. oktoober 2024. * Sridhar, A. (2023). * Salzenstein, M. (2024). * Fayyad, M. (2024). </ref> Arvatakse, et tuhanded surnukehad võivad veel asuda hävitatud hoonete rusude all.<ref name="Tantesh,Graham-Harrison"/><ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/fight-keep-counting-dead-gaza-2023-12-21/ Gaza death toll: why counting the dead has become a daily struggle]</ref> Ajakirjas [[The Lancet]] avaldatud uuring leidis, et traumaatiliste vigastustega seotud surmade ametlik arv võis juba 2024. aasta juuniks olla alahinnatud, ning märkis, et tegelik ohvrite arv võib olla suurem, kui arvestada ka kaudseid surmasid.<ref>[https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2824%2902678-3 "Traumatic injury mortality in the Gaza Strip from Oct 7, 2023, to June 30, 2024: a capture–recapture analysis"]</ref><ref>[https://doi.org/10.1080%2F14623528.2025.2483546 "The 7 October Atrocities and the Annihilation of Gaza: Causes and Responsibilities".]</ref> 2025. aasta maiks hinnati traumaatiliste vigastustega surmade arvuks 93 000.<ref>[https://archive.today/20250529114133/https://www.economist.com/interactive/middle-east-and-africa/2025/05/08/how-many-people-have-died-in-gaza How many people have died in Gaza?]</ref> Vigastatuid on teatatud üle 170 000,<ref>[https://web.archive.org/web/20251023202250/https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-22-october-2025 "Reported impact snapshot – Gaza Strip (22 October 2025)"]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250915182357/https://www.theguardian.com/world/2025/aug/27/children-make-up-third-of-outpatients-in-msf-hospitals-in-gaza-statistics-show "A third of outpatients treated for wounds at MSF's Gaza hospitals in 2024 were children, figures show"]</ref> ning sõda on põhjustanud väga suure hulga amputatsioone ja puudeid, sealhulgas laste seas.<ref name="Amputee stats"> * Moor, J. (2025). * Harghandiwal, R. (2025), lk 1–20. * Abodahab, A.; Elsergany, M. (2025), lk 1705–1710. * Muthumani, P. (2024), lk e000719. * Sherwani, S.; Stewart, T.; Samad, A. (2025), lk 1840–1845. * [https://www.un.org/unispal/document/convention-personswithdisabilities-15aug25/ ''Percentage of Persons with Disabilities in Gaza Has Increased because of Excessive Use of Force by Israel, State of Palestine Tells Committee on Rights of Persons with Disabilities'']. United Nations, 15. august 2025. * [https://www.btselem.org/20250709_israel_denying_thousands_of_amputees_in_gaza_including_children_proper_care ''Israel denying treatment to thousands of Gazans who lost limbs in Israeli attacks, almost 1,000 of them children'']. B'Tselem, 9. juuli 2025. * Shatali, A.; Rashid, M.; Lubbad, T.; Potterton, J. (2025), lk 219–225. * Aftab, S.; Yaqoob, K.; Khan, J.; Javed, R. (2025), lk 226–227. </ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/live/2025/sep/03/gaza-graveyard-international-humanitarian-law-unrwa-israel-middle-east-crisis-latest-updates-news "Middle East crisis: at least 21,000 children disabled in Gaza during war, says UN committee – as it happened"]</ref> Humanitaarolukorda Gazas on mõjutanud ulatuslikult blokaad, sõjategevus ja taristu hävitamine. Toidujulgeoleku hinnangute kohaselt koges 2025. aasta augusti seisuga kogu elanikkond akuutset toidupuudust ning umbes 641 000 inimest elas katastroofilises olukorras.<ref>IPC global initiative (22 August 2025). [https://www.ipcinfo.org/fileadmin/user_upload/ipcinfo/docs/IPC_Gaza_Strip_Acute_Food_Insecurity_Malnutrition_July_Sept2025_Special_Snapshot.pdf "GAZA STRIP: Famine confirmed in Gaza Governorate, projected to expand | 1 July – 30 September 2025"] (PDF). Integrated Food Security Phase Classification.</ref> Konflikti alguses katkestas Iisrael Gaza vee- ja elektrivarustuse, kuid taastas hiljem osaliselt veevarustuse.<ref>[https://web.archive.org/web/20250915020309/https://www.axios.com/2023/10/15/israel-resumes-water-supply-to-southern-gaza-after-us-pressure "Israel resumes water supply to southern Gaza after U.S. pressure"]</ref> 2024. aasta mai seisuga oli 84% Gaza tervisekeskustest hävitatud või kahjustatud.<ref>[https://www.npr.org/2024/06/01/g-s1-1780/gaza-israel-infrastructure-water-schools-hospitals "In Gaza, months of war have left Palestinians with barely the necessities to survive"].</ref> Samuti on hävinud või kahjustada saanud arvukad kultuuripärandiobjektid, koolid ja ülikoolid.<ref> * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/04/un-experts-deeply-concerned-over-scholasticide-gaza ''UN experts deeply concerned over "scholasticide" in Gaza'']. OHCHR, 18. aprill 2024. * Stack, M.; Shbair, A. (2024). * [https://www.reuters.com/world/middle-east/gaza-palestinians-hold-ramadan-prayers-by-ruins-mosque-2024-03-15/ ''In Gaza, Palestinians hold Ramadan prayers by ruins of mosque'']. Reuters, 15. märts 2024. * Kansara, A.; Nour, L. (2024). * Saber, H. (2024). * El Chamaa, J. (2023). * Moutafa, S. (2023). </ref> Üle 1,9 miljoni palestiinlase on hinnangute järgi sunniviisiliselt ümberasustatud. ==Tahtlus== Küsimus sellest, kas Iisraeli tegevuse taga on olnud [[genotsiid]]ile omane tahtlus, on rahvusvahelises õiguses ja teaduskirjanduses keskne vaidluspunkt. Mitmed eksperdid, organisatsioonid ja ÜRO mehhanismid on leidnud, et Iisraeli poliitiliste ja sõjaliste juhtide avaldused ning Gaza sektoris toimunud tegude ulatus ja iseloom viitavad genotsiidikavatsusele või genotsiidi õhutamisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20250819152628/https://www.middleeasteye.net/news/israel-gaza-why-experts-say-genocide-international-law Israel's war on Gaza: Why do legal experts say it's genocide?]</ref><ref name="kulkarni">[https://peoplesdispatch.org/2023/12/18/it-is-clear-that-israel-is-committing-genocide-in-gaza-un-panel-concludes/ "It is clear that Israel is committing genocide in Gaza, UN-Panel concludes"]</ref><ref name="condon">[https://web.archive.org/web/20250825124707/https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-is-never-justifiable-israel-and-hamas-in-gaza "Genocide is Never Justifiable: Israel and Hamas in Gaza"]</ref> Näiteks [[Amnesty International]] ja ÜRO uurimiskomisjon on järeldanud, et olemasolevate tõendite põhjal võib genotsiidikavatsus olla mõistlik järeldus.<ref>Amnesty International report 2024, lk 35.</ref><ref>UN Commission of Inquiry report 2025, lk 64.</ref> Samuti on sellisele järeldusele jõudnud mitmed genotsiidiuuringute eksperdid ja institutsioonid, sealhulgas Lemkini Instituut Genotsiidi Ennetamiseks<ref name="lemkin">[https://web.archive.org/web/20231230154434/https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide "Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide"]</ref> ja Genocide Watch.<ref name="condon"/><ref>[https://web.archive.org/web/20250919164015/https://www.genocidewatch.com/single-post/the-double-genocide-in-gaza-by-dr-gregory-stanton-1 "The Double Genocide in Gaza by Dr. Gregory Stanton"]</ref> Kriitikud ja Iisraeli valitsus on need tõlgendused tagasi lükanud ning väitnud, et sõjalised operatsioonid on suunatud [[Ḩamās]]i vastu ning toimuvad relvastatud konflikti ja enesekaitse raamistikus.<ref>[https://archive.today/20240810000046/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ "Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself"]</ref> Iisraeli ametnike avaldusi on eri allikates tõlgendatud erinevalt. Mõned raportid on leidnud, et teatud avaldused dehumaniseerivad palestiinlasi või võivad kujutada endast genotsiidi õhutamist.<ref name="üro">[https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/hrbodies/hrcouncil/sessions-regular/session60/advance-version/a-hrc-60-crp-3.pdf ÜRO uurimiskomisjoni raport 2025]</ref> Samuti on osa allikaid sidunud genotsiidikavatsuse väite laste vastu suunatud vägivalla, seksuaalvägivalla, kultuuripärandi hävitamise ning elamiskõlbmatute tingimuste kujunemisega Gazas.<ref name="üro"/><ref>[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report (2024)]</ref> ==Viited== {{märkused}} {{viited}} [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Iisraeli-Palestiina konflikt]] [[Kategooria:2020. aastad]] gu66y2tw0p8polzbk5ipwm84o5yhhys 7122194 7122173 2026-04-01T00:50:42Z Andres 5 7122194 wikitext text/x-wiki '''Gaza genotsiidiks''' nimetab osa [[ÜRO]] organitest, inimõigusorganisatsioonidest, teadlastest ja muudest ekspertidest [[Gaza sektor]]is [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Iisraeli-Ḩamāsi sõja]] ajal toimepandud või väidetavalt toimepandud tegusid, mida nad käsiaevad [[genotsiid]]ina palestiinlaste vastu.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Nende hinnangul hõlmavad need teod massilisi tapmisi, [[Gaza sektori humanitaarkriis|näljutamist]], tõsiste kehavigastuste ja vaimsete kannatuste põhjustamist, sündide takistamist, [[Iisraeli blokaad Gaza sektoris (2023–)|blokaadi kehtestamist]], tsiviiltaristu ja tervishoiuasutuste hävitamist, meditsiinitöötajate ja abiotsijate tapmist, massilist [[Küüditamine|ümberasustamist või küüditamist]], seksuaalvägivalla toimepanemist ning haridus-, usu- ja kultuuriasutuste hävitamist.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja organisatsioonid, sealhulgas ÜRO erikomitee,<ref name="UNCommitteeHeadGenocide">[https://www.ohchr.org/en/statements-and-speeches/2024/11/genocide-unfolding-our-eyes-history-will-not-forgive-our-inaction A genocide is unfolding before our eyes: History will not forgive our inaction, UN Special Committee warns General Assembly 4th Committee report]</ref> ÜRO uurimiskomisjon,<ref name="UNCommissionGenocide">[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Genotsiidiuuringute Rahvusvaheline Assotsiatsioon,<ref name="IAGSReuters">[https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-is-committing-genocide-gaza-scholars-association-says-2025-09-01/ Israel is committing genocide in Gaza, scholars' association says]</ref><ref name="IAGSResolution">[https://genocidescholars.org/wp-content/uploads/2025/08/IAGS-Resolution-on-Gaza-FINAL.pdf IAGS Resolution on the Situation in Gaza]</ref> ning mitmed inimõigusorganisatsioonid,{{efn|[[Amnesty International]],<ref name="Amnesty_International_Dec_2024">[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report 2024]</ref> [[Piirideta Arstid]],<ref>[https://msf.org.uk/issues/gaza-genocide Gaza genocide]</ref> [[B'Tselem]],<ref>[https://www.btselem.org/sites/default/files/publications/202507_our_genocide_eng.pdf B'Tselem 2025]</ref> [[Physicians for Human Rights–Israel]],<ref name="Kottasová & Salman">[https://www.cnn.com/2025/07/28/middleeast/israeli-human-rights-group-accuses-israel-genocide-gaza-intl For first time, two leading Israeli human rights groups accuse Israel of genocide in Gaza]</ref> [[Inimõiguste Rahvusvaheline Föderatsioon]].<ref name="FIDH 2023">[https://www.fidh.org/en/region/north-africa-middle-east/israel-palestine/the-unfolding-genocide-against-the-palestinians-must-stop-immediately The unfolding genocide against the Palestinians must stop immediately]</ref>}} on nimetanud Iisraeli tegevust Gazas genotsiidiks või genotsiidi tunnustele vastavaks. Samuti on sellise hinnangu andnud arvukad genotsiidiuuringute ja rahvusvahelise õiguse teadlased<ref name="growing_agreement"> * Sultany, N. (2024). * Swart, H. (2025). * Lederman, R. (2025). * Shaw, M. (2025b). * Gessen, M. (2024). * Bouranova, D. (2024). </ref><ref name="genocide_int_law_scholars"> * Mohyeldin, A. & Hamdan, A. (2024). * De Vogli, R.; Montomoli, C.; Abu-Sittah, G.; Pappé, I. (2025). * van Laarhoven, J.; Peek, T.; Walters, D. (2025). * Tharoor, I. (2025). * [https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-emergency-gaza-11-july-2025 ''Genocide Emergency: Gaza, 11 July 2025'']. Genocide Watch, 14. juuli 2025. * [https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide ''Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide'']. Lemkin Institute for Genocide Prevention, 29. detsember 2023. </ref> ning teised eksperdid.<ref> * Albanese, F. (2024a). * Burga, A. (2023). * Corder, C. (2024). * Dumper, M. & Badran, A. (2024). * International Federation for Human Rights (2024). * [https://press.un.org/en/2024/gapal1473.doc.htm ''"It Is Important to Call a Genocide a Genocide," Consider Suspending Israel's Credential as UN Member State, Experts Tell Palestinian Rights Committee'']. UN News, ÜRO, 31. oktoober 2024. * Lawless, J. (2024). * Narea, N. (2024). * Quigley, J. (2024b). * [https://news.un.org/en/story/2024/03/1147976 ''Rights expert finds "reasonable grounds" genocide is being committed in Gaza'']. UN News, ÜRO, 26. märts 2024. * Speri, A. (2024). * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/11/un-special-committee-finds-israels-warfare-methods-gaza-consistent-genocide ''UN Special Committee finds Israel's warfare methods in Gaza consistent with genocide, including use of starvation as weapon of war'']. OHCHR, 14. november 2024. </ref> Samas on teema rahvusvahelises õiguses ja avalikus arutelus vaieldav. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] hagi, milles süüdistab Iisraeli [[genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon]]i rikkumises.<ref>[https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20231228-app-01-00-en.pdf Application Instituting Proceedings] (PDF), Application of Convention on Prevention and Punishment of Crime of Genocide (S. Afr. v. Isr.), No. 192</ref> Iisrael on süüdistused tagasi lükanud ja väitnud, et tegutseb enesekaitse raames.<ref>[https://archive.today/20240810000046/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ "Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself"]</ref> Kohus on andnud ajutisi meetmeid palestiinlaste kaitseks Gaza sektoris, kuid ei ole teinud lõplikku otsust selle kohta, kas genotsiid on toimunud.<ref name="Donoghue">Donoghue, J. (2024). Vaata ka Rahvusvahelise Kohtu korraldust: [https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20240126-ord-01-00-en.pdf ''Order, South Africa v. Israel'', No. 192 (ICJ, 26 January 2024)].</ref> 2025. aasta oktoobriks teatas [[Gaza tervishoiuministeerium]], et vähemalt 66 148 inimest Gaza sektoris on tapetud.<ref>[https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-1-october-2025 Reported impact snapshot – Gaza Strip (1 October 2025)]</ref> Mitme allika hinnangul on suur osa ohvritest tsiviilisikud,<ref>Schwarz, Franziska (16. august 2024). [https://www.fr.de/politik/israel-news-nahost-gaza-krieg-tote-zahl-statistik-hamas-un-voelkerrecht-waffenruhe-geisel-freilassung-zr-93245254 ''"Düsterer Meilenstein": UN benennt Zahl der täglichen Toten im Gazastreifen'']. ''Frankfurter Rundschau''.</ref><ref name="Tantesh,Graham-Harrison">Tantesh, Malak A.; Graham-Harrison, Emma (15. august 2024). [https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/15/gaza-death-toll-hits-40000-with-thousands-more-yet-to-be-counted ''Gaza rubble likely to conceal untold horrors to swell 40,000 death toll'']. ''The Guardian''.</ref> kellest vähemalt 50% moodustavad naised ja lapsed.<ref name="Spagat2024a">[https://aoav.org.uk/2024/gaza-ministry-of-health-releases-detailed-new-casualty-amidst-confusion-of-uns-death-numbers-in-gaza/ Spagat, Mike] (28. mai 2024). ''Gaza Ministry of Health releases detailed new casualty data amidst confusion of UN's death numbers in Gaza''. ''Action on Armed Violence''.</ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/feb/25/gaza-death-toll-set-to-pass-30000-as-israel-prepares-assault-on-rafah "Gaza death toll set to pass 30,000, as Israel prepares assault on Rafah"]</ref> Võrreldes teiste hiljutiste sõdadega on hukkunud ajakirjanike, humanitaar- ja tervishoiutöötajate ning laste arv olnud väga suur.<ref> * Amnesty International report (2024), lk 16. * Buschek, Christoph; Kalisch, F.; Kollig, H. (2024). * [https://www.savethechildren.net/news/gaza-least-3100-children-aged-under-five-killed-others-risk-famine-looms ''Gaza: At Least 3,100 Children Aged Under Five Killed With Others at Risk as Famine Looms'']. Save the Children, 10. oktoober 2024. * Sridhar, A. (2023). * Salzenstein, M. (2024). * Fayyad, M. (2024). </ref> Arvatakse, et tuhanded surnukehad võivad veel asuda hävitatud hoonete rusude all.<ref name="Tantesh,Graham-Harrison"/><ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/fight-keep-counting-dead-gaza-2023-12-21/ Gaza death toll: why counting the dead has become a daily struggle]</ref> Ajakirjas [[The Lancet]] avaldatud uuring leidis, et traumaatiliste vigastustega seotud surmade ametlik arv võis juba 2024. aasta juuniks olla alahinnatud, ning märkis, et tegelik ohvrite arv võib olla suurem, kui arvestada ka kaudseid surmasid.<ref>[https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2824%2902678-3 "Traumatic injury mortality in the Gaza Strip from Oct 7, 2023, to June 30, 2024: a capture–recapture analysis"]</ref><ref>[https://doi.org/10.1080%2F14623528.2025.2483546 "The 7 October Atrocities and the Annihilation of Gaza: Causes and Responsibilities".]</ref> 2025. aasta maiks hinnati traumaatiliste vigastustega surmade arvuks 93 000.<ref>[https://archive.today/20250529114133/https://www.economist.com/interactive/middle-east-and-africa/2025/05/08/how-many-people-have-died-in-gaza How many people have died in Gaza?]</ref> Vigastatuid on teatatud üle 170 000,<ref>[https://web.archive.org/web/20251023202250/https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-22-october-2025 "Reported impact snapshot – Gaza Strip (22 October 2025)"]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250915182357/https://www.theguardian.com/world/2025/aug/27/children-make-up-third-of-outpatients-in-msf-hospitals-in-gaza-statistics-show "A third of outpatients treated for wounds at MSF's Gaza hospitals in 2024 were children, figures show"]</ref> ning sõda on põhjustanud väga suure hulga amputatsioone ja puudeid, sealhulgas laste seas.<ref name="Amputee stats"> * Moor, J. (2025). * Harghandiwal, R. (2025), lk 1–20. * Abodahab, A.; Elsergany, M. (2025), lk 1705–1710. * Muthumani, P. (2024), lk e000719. * Sherwani, S.; Stewart, T.; Samad, A. (2025), lk 1840–1845. * [https://www.un.org/unispal/document/convention-personswithdisabilities-15aug25/ ''Percentage of Persons with Disabilities in Gaza Has Increased because of Excessive Use of Force by Israel, State of Palestine Tells Committee on Rights of Persons with Disabilities'']. United Nations, 15. august 2025. * [https://www.btselem.org/20250709_israel_denying_thousands_of_amputees_in_gaza_including_children_proper_care ''Israel denying treatment to thousands of Gazans who lost limbs in Israeli attacks, almost 1,000 of them children'']. B'Tselem, 9. juuli 2025. * Shatali, A.; Rashid, M.; Lubbad, T.; Potterton, J. (2025), lk 219–225. * Aftab, S.; Yaqoob, K.; Khan, J.; Javed, R. (2025), lk 226–227. </ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/live/2025/sep/03/gaza-graveyard-international-humanitarian-law-unrwa-israel-middle-east-crisis-latest-updates-news "Middle East crisis: at least 21,000 children disabled in Gaza during war, says UN committee – as it happened"]</ref> Humanitaarolukorda Gazas on mõjutanud ulatuslikult blokaad, sõjategevus ja taristu hävitamine. Toidujulgeoleku hinnangute kohaselt koges 2025. aasta augusti seisuga kogu elanikkond akuutset toidupuudust ning umbes 641 000 inimest elas katastroofilises olukorras.<ref>IPC global initiative (22 August 2025). [https://www.ipcinfo.org/fileadmin/user_upload/ipcinfo/docs/IPC_Gaza_Strip_Acute_Food_Insecurity_Malnutrition_July_Sept2025_Special_Snapshot.pdf "GAZA STRIP: Famine confirmed in Gaza Governorate, projected to expand | 1 July – 30 September 2025"] (PDF). Integrated Food Security Phase Classification.</ref> Konflikti alguses katkestas Iisrael Gaza vee- ja elektrivarustuse, kuid taastas hiljem osaliselt veevarustuse.<ref>[https://web.archive.org/web/20250915020309/https://www.axios.com/2023/10/15/israel-resumes-water-supply-to-southern-gaza-after-us-pressure "Israel resumes water supply to southern Gaza after U.S. pressure"]</ref> 2024. aasta mai seisuga oli 84% Gaza tervisekeskustest hävitatud või kahjustatud.<ref>[https://www.npr.org/2024/06/01/g-s1-1780/gaza-israel-infrastructure-water-schools-hospitals "In Gaza, months of war have left Palestinians with barely the necessities to survive"].</ref> Samuti on hävinud või kahjustada saanud arvukad kultuuripärandiobjektid, koolid ja ülikoolid.<ref> * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/04/un-experts-deeply-concerned-over-scholasticide-gaza ''UN experts deeply concerned over "scholasticide" in Gaza'']. OHCHR, 18. aprill 2024. * Stack, M.; Shbair, A. (2024). * [https://www.reuters.com/world/middle-east/gaza-palestinians-hold-ramadan-prayers-by-ruins-mosque-2024-03-15/ ''In Gaza, Palestinians hold Ramadan prayers by ruins of mosque'']. Reuters, 15. märts 2024. * Kansara, A.; Nour, L. (2024). * Saber, H. (2024). * El Chamaa, J. (2023). * Moutafa, S. (2023). </ref> Üle 1,9 miljoni palestiinlase on hinnangute järgi sunniviisiliselt ümberasustatud. ==Tahtlus== Küsimus sellest, kas Iisraeli tegevuse taga on olnud [[genotsiid]]ile omane tahtlus, on rahvusvahelises õiguses ja teaduskirjanduses keskne vaidluspunkt. Mitmed eksperdid, organisatsioonid ja ÜRO mehhanismid on leidnud, et Iisraeli poliitiliste ja sõjaliste juhtide avaldused ning Gaza sektoris toimunud tegude ulatus ja iseloom viitavad genotsiidikavatsusele või genotsiidi õhutamisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20250819152628/https://www.middleeasteye.net/news/israel-gaza-why-experts-say-genocide-international-law Israel's war on Gaza: Why do legal experts say it's genocide?]</ref><ref name="kulkarni">[https://peoplesdispatch.org/2023/12/18/it-is-clear-that-israel-is-committing-genocide-in-gaza-un-panel-concludes/ "It is clear that Israel is committing genocide in Gaza, UN-Panel concludes"]</ref><ref name="condon">[https://web.archive.org/web/20250825124707/https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-is-never-justifiable-israel-and-hamas-in-gaza "Genocide is Never Justifiable: Israel and Hamas in Gaza"]</ref> Näiteks [[Amnesty International]] ja ÜRO uurimiskomisjon on järeldanud, et olemasolevate tõendite põhjal võib genotsiidikavatsus olla mõistlik järeldus.<ref>Amnesty International report 2024, lk 35.</ref><ref>UN Commission of Inquiry report 2025, lk 64.</ref> Samuti on sellisele järeldusele jõudnud mitmed genotsiidiuuringute eksperdid ja institutsioonid, sealhulgas Lemkini Instituut Genotsiidi Ennetamiseks<ref name="lemkin">[https://web.archive.org/web/20231230154434/https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide "Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide"]</ref> ja Genocide Watch.<ref name="condon"/><ref>[https://web.archive.org/web/20250919164015/https://www.genocidewatch.com/single-post/the-double-genocide-in-gaza-by-dr-gregory-stanton-1 "The Double Genocide in Gaza by Dr. Gregory Stanton"]</ref> Kriitikud ja Iisraeli valitsus on need tõlgendused tagasi lükanud ning väitnud, et sõjalised operatsioonid on suunatud [[Ḩamās]]i vastu ning toimuvad relvastatud konflikti ja enesekaitse raamistikus.<ref>[https://archive.today/20240810000046/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ "Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself"]</ref> Iisraeli ametnike avaldusi on eri allikates tõlgendatud erinevalt. Mõned raportid on leidnud, et teatud avaldused dehumaniseerivad palestiinlasi või võivad kujutada endast genotsiidi õhutamist.<ref name="üro">[https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/hrbodies/hrcouncil/sessions-regular/session60/advance-version/a-hrc-60-crp-3.pdf ÜRO uurimiskomisjoni raport 2025]</ref> Samuti on osa allikaid sidunud genotsiidikavatsuse väite laste vastu suunatud vägivalla, seksuaalvägivalla, kultuuripärandi hävitamise ning elamiskõlbmatute tingimuste kujunemisega Gazas.<ref name="üro"/><ref>[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report (2024)]</ref> ==Viited== {{märkused}} {{viited}} [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Iisraeli-Palestiina konflikt]] [[Kategooria:2020. aastad]] ja2wrxj2qxk8mtuminrt6rxkea7x5ix 1 703428 7122193 7121408 2026-04-01T00:46:48Z Andres 5 7122193 wikitext text/x-wiki Ma saan aru, et see on inglise viki järgi tehtud, aga ma ei leia. et see oleks erapooletu. Genotsiidiks nimetamise vastased võivad küll nõustuda sellega, et tegu on sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega, aga [[genotsiid]] eeldab rahva hävitamise tahtlust, mis pole tõendatud. Esimene lause esitab seda faktina. -[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2025, kell 10:23 (EET) :“Genotsiidi süüdistus nõuab tõendatud kavatsust hävitada rahvas. Praegu ei ole [[Rahvusvaheline Kohus]] seda kinnitanud. Seega räägime poliitilisest süüdistusest, mitte tõestatud reaalsusest. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 01:05 (EEST) ---- Ma leian, et ingliskeelsed tsitaadid tuleb tõlkida, mitte kustutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 03:46 (EEST) gcrdk6nfeu8ov27hb9ze0267lzq1eeg 0 704723 7122112 7026629 2026-03-31T20:21:06Z Kuriuss 38125 7122112 wikitext text/x-wiki '''Sulev Roosma''' (kuni 23. märtsini 1936 '''Rossmann'''; [[18. veebruar]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[27. detsember]] [[2023]]) oli Eesti purjetaja, jääpurjetaja, sporditegelane, vesiehitaja ja koduloolane. ==Hariduskäik== Ta lõpetas 1951. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i ja õppis aastatel 1951–1954 [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) ehitusteaduskonnas vesiehitust. Neljandal kursusel jäi instituut pooleli.<ref>Kädi Pupart. [https://reisiajakiri.gotravel.ee/ajakiri/suur-unistaja-sulev-roosma "Suur unistaja Sulev Roosma"]. Go Reisiajakiri, 7. veebruar 2018</ref> Ta õppis Tallinnas muusikakoolis [[klarnet]]it ja [[saksofon]]i, sai ka muusikaõpetaja kutse. ==Töökäik== Töötas 1954–1958 kapten-instruktorina, sai 1955. aastal [[Tallinna Merekool]]i juures jahtkapteni tunnistuse. Ta juhtis 1958. aastal TPI ja Kalevi jahtklubi ühistööna Eesti esimese kergsüvendaja Pirita ehitamist.<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/54776 "Jõe süvendaja "Pirita""]. [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]], ESM F 259:30/album</ref> Süvendaja ehitati valmis ühiskondlikus korras Pirital Kalevi jahtklubi kai peal. Ta algatas 1950. aastate lõpus ning viis 1960. aastatel läbi Pirita jõesuu süvendamise, jõesuusse muulide ja jahisadama rajamise. Tänu nendele töödele suudeti jõesuu kujundada meresõidukõlblikuks ja varjuliseks jahisadamaks. Seetõttu sai võimalikuks korraldada alates 1961. aastast korraldada Tallinna lahel rahvusvahelisi Balti regatte. Ta oli Tallinna Mehhaniseeritud Vesiehituskolonni rajaja ja juhataja aastatel 1959–1982. Tema juhtimisel viidi 1964. aastal elektrikaabel mandrilt läbi [[Suur väin|Suure väina]] [[Muhumaa]]le ja sealt edasi ka läbi [[Väike väin|Väikese väina]] [[Saaremaa]]le. Roosma juhtimisel oli Vesiehituskolonni suur töö sadamabasseinide süvendamine ja kaldakindlustuse ehitamine, mis algas 1976. aastal Pirita sadama ümberehitamisel 1980. aasta olümpiaregati jaoks. Oli 1988–1996 Tallinna Linnahalli sadama peainsener. On töötanud ka Tallinna teedeehituse ja remondi valitsuses ning Pirita purjespordikeskuse ehitusjuhina. ==Sportlasena== Roosma hakkas sportima 1949. aastal, jääpurjetamistreeninguid alustas 1951. aastal. Ta võitis [[Eesti NSV]] meistrivõistlustel 20 m² vabaklassis 1953. aastal pronksmedali. Oli medalivõitjaid ka Eesti NSV avamerepurjetamise meistrivõistlustel. Ta sai [[NSVL|NSV Liidu]] meistrivõistlustel 12 m² vabaklassis 1961. aastal pronks- ja 1962. aastal hõbemedali. ==Sporditegelasena== *1951 TPI purjespordisektsiooni esimees *1954–1994 Tallinna Kalevi Jahtklubi juhatuse liige ==Looming== Koostas uurimuse "Pirita koduloo-uurimise ajaloost". I–III (käsikiri), on teinud mahukat tööd Eesti purjespordi ja vesiehituse ajaloo uurimisel.<ref>[https://www.sirp.ee/sulev-roosma-18-ii-1932-27-xii-2023 "In memoriam Sulev Roosma 18. II 1932 – 27. XII 2023"]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 19. jaanuar 2024</ref> Ta oli koos [[Arne Mikk|Arne Mikuga]] [[Tallinna vanalinna päevad]]e algataja. ==Liikmesus== *1991 [[Eesti Mereturismi Assotsiatsioon]]i juhatuse liige ==Tunnustus== *1981 Eesti Vetelpäästeühingu auliige *1986 Kalevi Jahtklubi auliige *1996 [[Kalevi auliige]] *2006 Tallinna linna teenetemärk linnamajanduse arendamise, rannaalade kasutamise ja kaitsmise korraldamise eest *2021 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli spordipedagoog ja tegelane [[Saima Roosma]] ning tema poeg on purjetaja ja jääpurjetaja [[Matti Roosma]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19820217.2.5 "50. Õnnitleme! Sulev Roosma"]. [[Spordileht]] nr 20, 17. veebruar 1982. Lk 3 *Kädi Pupart. [https://reisiajakiri.gotravel.ee/ajakiri/suur-unistaja-sulev-roosma "Suur unistaja Sulev Roosma"]. Go Reisiajakiri, 7. veebruar 2018 *[https://www.sirp.ee/sulev-roosma-18-ii-1932-27-xii-2023 "In memoriam Sulev Roosma 18. II 1932 – 27. XII 2023"]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 19. jaanuar 2024 ==Välislingid== *{{ESBL|Sulev_Roosma}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/0kLaYzB8LgXe Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Roosma, Saima}} [[Kategooria:Eesti purjetajad]] [[Kategooria:Eesti jääpurjetajad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2023]] q9n565h8y6qvcafzfp9t8dd4aayewni 0 705421 7122024 7034501 2026-03-31T17:46:12Z Amherst99 15496 7122024 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Viktor Aleksandrovitš Nekipelov''' (Виктор Александрович Некипелов; [[29. september]] [[1928]] [[Harbiin]], [[Hiina]] – [[1. juuli]] [[1989]] [[Pariis]]) oli vene luuletaja ja publitsist, inimõiguste aktivist, dissidentlikus liikumises osaleja ja [[Moskva Helsingi grupp|Moskva Helsingi grupi]] liige. == Biograafia == Sündis [[Harbiin]]is Hiina Idaraudtee töötajate peres. Ta kolis koos emaga 1937. aastal NSV Liitu. 1939. aastal arreteeriti tema ema, kes suri vanglas. 1950. aastal lõpetas Viktor Nekipelov kiitusega [[Omsk]]i sõjaväe meditsiinikooli ning 1960. aastal lõpetas ta kiitusega [[Harkiv]]i Meditsiiniinstituudi sõjafarmaatsia teaduskonna. 1969. aastal lõpetas ta kaugõppes [[Maksim Gorki nimeline Kirjandusinstituut|Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi]]. 1960. aastatel elas Ukrainas ([[Užgorod]]is ja [[Uman]]is), töötades apteekri ja apteegijuhatajana. 1966. aastal avaldati Užgorodis tema luulekogu "Marsi ja Veenuse vahel"; tema teoseid avaldati hiljem [[samizdat]]is. Ta kirjutas luulet, proosat ja tõlkeid; Nõukogude kirjastused keeldusid ideoloogilistel põhjustel tema teoseid avaldamast. Alates 1960. aastate keskpaigast asus Umanis elavate endiste stalinlike laagrivangide mõjul režiimile vaimse vastupanu teele. 1968. aasta augustis valmistas ja levitas ta koos oma abikaasaga Umanis [[Varssavi pakt]]i vägedes sissetungile Tšehhoslovakkiasse protesteerivaid lendlehti (lendlehtede autoreid ei leitud). Ta hakkas suhtlema Moskva ja Ukraina inimõiguste aktivistidega, mis äratas [[KGB]] tähelepanu. 1970. aastal vallandati töölt apteegis. 1970–1973 juhtis apteeke [[Solnetšnogorsk]]is (Moskva oblast) ja seejärel [[Kamenskovo]]s (Vladimiri oblast). Teda otsiti läbi ja kuulati üle pidevalt. Arreteeriti juulis 1973, mais 1974 mõistis Vladimiri oblastikohus talle Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 190.1 alusel kaheaastase vangistuse nõukogudevastaste materjalide, sealhulgas "Päevakajaliste sündmuste kroonika" ja tema enda luule levitamise eest. Uurimise käigus saadeti ta Vladimiri kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, kus diagnoositi loid [[skisofreenia]]. Seejärel saadeti ta Serbski nimelise Kohtupsühhiaatria Instituuti, kus ta viibis 15. jaanuarist kuni 15. märtsini 1974 ja tunnistati vaimselt terveks. Ta veetis aasta Vladimiri lähedal asuvas üldrežiimiga karistuskoloonias. Vabanes juulis 1975, naasis Kamenskovosse ja töötas laborandina.<ref>https://web.archive.org/web/20120305200610/http://www.mhg.ru/history/1B32856</ref> Serbski instituudis veedetud aega kirjeldab ta 1976. aastal samizdatis ilmunud dokumentaaljutustuses "Lollide instituut".<ref>https://web.archive.org/web/20101105052423/http://www.npar.ru/journal/2005/4/fools.htm</ref> 1975–1979 oli ta Nõukogude Liidu inimõiguste liikumises väga aktiivne osaleja. Ta allkirjastas arvukalt inimõigustealaseid dokumente ja temast sai tuntud samizdati teoste autor. Ta kirjutas koos [[Aleksandr Podrabinek]]iga teose "Kollasest vaikusest" (1975) karistuspsühhiaatria kohta NSV Liidus. 1977. aastal võeti [[PEN-klubi]] Prantsuse klubi liikmeks ja astus Moskva Helsingi Grupi liikmeks.<ref>https://web.archive.org/web/20210117035918/http://library.khpg.org/files/docs/1372590915.pdf</ref> Märtsis 1977 esitas ta avalduse NSV Liidust lahkumiseks, millele ta võimudelt vastust ei saanud, ning seejärel esitas avalduse oma Nõukogude kodakondsusest loobumiseks. Üle kahe aasta jätkas ta võitlust Nõukogude Liidust emigreerumise eest, pöördudes selles küsimuses Nõukogude ja rahvusvaheliste võimude poole. Arreteeriti uuesti 1979. aasta detsembris ja juunis 1980 mõisteti talle Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 70 esimese osa (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) alusel seitsmeaastane vangistus range režiimiga laagris koos viieaastase asumisele saatmisega. Karistust kandis Permi poliitlaagrites ja Tšistopoli vanglas. Ta osales poliitvangide võitluses nende õiguste eest, saatis vabadusse protestikirju ja teda karistati sageli. Vanglas olles haigestus raskelt. Alates detsembrist 1986 oli ta asumisel [[Aban]]i külas Krasnojarski krais. 20. märtsil 1987 vabastati Gorbatšovi poliitvangide armuandmise kampaania raames. Pärast vabanemist esitas ta kohe avalduse NSV Liidust lahkumiseks; 1987. aasta septembris lahkus koos abikaasaga Prantsusmaale. Suri 1989. aastal ja maeti Pariisi lähedal asuvale [[Valentoni kalmistu]]le.<ref>https://web.archive.org/web/20120305200610/http://www.mhg.ru/history/1B32856</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Nekipelov, Viktor}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 2na5jql24adqm8zkn3omhresj0rxwu4 7122025 7122024 2026-03-31T17:46:35Z Amherst99 15496 7122025 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Viktor Aleksandrovitš Nekipelov''' ([[vene keel]]es Виктор Александрович Некипелов; [[29. september]] [[1928]] [[Harbiin]], [[Hiina]] – [[1. juuli]] [[1989]] [[Pariis]]) oli vene luuletaja ja publitsist, inimõiguste aktivist, dissidentlikus liikumises osaleja ja [[Moskva Helsingi grupp|Moskva Helsingi grupi]] liige. == Biograafia == Sündis [[Harbiin]]is Hiina Idaraudtee töötajate peres. Ta kolis koos emaga 1937. aastal NSV Liitu. 1939. aastal arreteeriti tema ema, kes suri vanglas. 1950. aastal lõpetas Viktor Nekipelov kiitusega [[Omsk]]i sõjaväe meditsiinikooli ning 1960. aastal lõpetas ta kiitusega [[Harkiv]]i Meditsiiniinstituudi sõjafarmaatsia teaduskonna. 1969. aastal lõpetas ta kaugõppes [[Maksim Gorki nimeline Kirjandusinstituut|Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi]]. 1960. aastatel elas Ukrainas ([[Užgorod]]is ja [[Uman]]is), töötades apteekri ja apteegijuhatajana. 1966. aastal avaldati Užgorodis tema luulekogu "Marsi ja Veenuse vahel"; tema teoseid avaldati hiljem [[samizdat]]is. Ta kirjutas luulet, proosat ja tõlkeid; Nõukogude kirjastused keeldusid ideoloogilistel põhjustel tema teoseid avaldamast. Alates 1960. aastate keskpaigast asus Umanis elavate endiste stalinlike laagrivangide mõjul režiimile vaimse vastupanu teele. 1968. aasta augustis valmistas ja levitas ta koos oma abikaasaga Umanis [[Varssavi pakt]]i vägedes sissetungile Tšehhoslovakkiasse protesteerivaid lendlehti (lendlehtede autoreid ei leitud). Ta hakkas suhtlema Moskva ja Ukraina inimõiguste aktivistidega, mis äratas [[KGB]] tähelepanu. 1970. aastal vallandati töölt apteegis. 1970–1973 juhtis apteeke [[Solnetšnogorsk]]is (Moskva oblast) ja seejärel [[Kamenskovo]]s (Vladimiri oblast). Teda otsiti läbi ja kuulati üle pidevalt. Arreteeriti juulis 1973, mais 1974 mõistis Vladimiri oblastikohus talle Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 190.1 alusel kaheaastase vangistuse nõukogudevastaste materjalide, sealhulgas "Päevakajaliste sündmuste kroonika" ja tema enda luule levitamise eest. Uurimise käigus saadeti ta Vladimiri kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, kus diagnoositi loid [[skisofreenia]]. Seejärel saadeti ta Serbski nimelise Kohtupsühhiaatria Instituuti, kus ta viibis 15. jaanuarist kuni 15. märtsini 1974 ja tunnistati vaimselt terveks. Ta veetis aasta Vladimiri lähedal asuvas üldrežiimiga karistuskoloonias. Vabanes juulis 1975, naasis Kamenskovosse ja töötas laborandina.<ref>https://web.archive.org/web/20120305200610/http://www.mhg.ru/history/1B32856</ref> Serbski instituudis veedetud aega kirjeldab ta 1976. aastal samizdatis ilmunud dokumentaaljutustuses "Lollide instituut".<ref>https://web.archive.org/web/20101105052423/http://www.npar.ru/journal/2005/4/fools.htm</ref> 1975–1979 oli ta Nõukogude Liidu inimõiguste liikumises väga aktiivne osaleja. Ta allkirjastas arvukalt inimõigustealaseid dokumente ja temast sai tuntud samizdati teoste autor. Ta kirjutas koos [[Aleksandr Podrabinek]]iga teose "Kollasest vaikusest" (1975) karistuspsühhiaatria kohta NSV Liidus. 1977. aastal võeti [[PEN-klubi]] Prantsuse klubi liikmeks ja astus Moskva Helsingi Grupi liikmeks.<ref>https://web.archive.org/web/20210117035918/http://library.khpg.org/files/docs/1372590915.pdf</ref> Märtsis 1977 esitas ta avalduse NSV Liidust lahkumiseks, millele ta võimudelt vastust ei saanud, ning seejärel esitas avalduse oma Nõukogude kodakondsusest loobumiseks. Üle kahe aasta jätkas ta võitlust Nõukogude Liidust emigreerumise eest, pöördudes selles küsimuses Nõukogude ja rahvusvaheliste võimude poole. Arreteeriti uuesti 1979. aasta detsembris ja juunis 1980 mõisteti talle Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 70 esimese osa (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda) alusel seitsmeaastane vangistus range režiimiga laagris koos viieaastase asumisele saatmisega. Karistust kandis Permi poliitlaagrites ja Tšistopoli vanglas. Ta osales poliitvangide võitluses nende õiguste eest, saatis vabadusse protestikirju ja teda karistati sageli. Vanglas olles haigestus raskelt. Alates detsembrist 1986 oli ta asumisel [[Aban]]i külas Krasnojarski krais. 20. märtsil 1987 vabastati Gorbatšovi poliitvangide armuandmise kampaania raames. Pärast vabanemist esitas ta kohe avalduse NSV Liidust lahkumiseks; 1987. aasta septembris lahkus koos abikaasaga Prantsusmaale. Suri 1989. aastal ja maeti Pariisi lähedal asuvale [[Valentoni kalmistu]]le.<ref>https://web.archive.org/web/20120305200610/http://www.mhg.ru/history/1B32856</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Nekipelov, Viktor}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 0404ffng77y7ld6t9v08bn36zl5j5hs 0 705423 7122009 7034436 2026-03-31T17:39:44Z Amherst99 15496 7122009 wikitext text/x-wiki '''Juri Leonidovitš Grimm''' ([[vene keel]]es Юрий Леонидович Гримм; [[16. aprill]] [[1935]] [[Moskva]] – [[13. august]] [[2011]] [[Filippovo]], [[Tveri oblast]]) oli Nõukogude dissident ja poliitvang. == Biograafia == Pärast keskkooli lõpetamist ja armees teenimist töötas tornkraana operaatorina. 1963. aastal levitas koos oma sõbra Boriss Kasjanoviga umbes 500 lendlehte, milles nõuti [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i tagasiastumist ja kritiseeriti tema poliitikat. 11. jaanuaril 1964 arreteeriti süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ning mõisteti seejärel kuueks aastaks vangi. Karistust kandis ta Mordva karistusasutuses. Hiljem vähendati tema karistust kolmele aastale ja 1966. aastal vabastati. Pärast vabanemist töötas ta Moskva spordi- ja meelelahutusasutuste teadusinstituudis, juhtides fotolaborit. 1975. aastal otsustas NSV Liidust emigreeruda, viidates oma alaealise poja raskele haigusele. Siiski takistati tal emigreerumist ja ta vallandati töölt. Kuna ta ei leidnud oma erialal tööd, töötas ta lihttöölisena. 1976. aastal allkirjastas [[Sergei Kovaljov]]<nowiki/>i kaitseks kirja, oli 1977. aasta samizdat-kogumiku "Põhiseaduse eelnõu ümber" kaastoimetaja ja liitus 1978. aastal Nõukogude Liidu Tšehhoslovakkia sissetungi kümnenda aastapäeva mälestuskampaaniaga. 1978. aastal sai Grimmist üks samizdat-ajakirja [[Poiski]] kaastoimetajatest. Selle tulemusel tehti tema kodus läbiotsimisi, teda peeti kinni, talle määrati haldusaresti ja ta oli sisuliselt koduarestis. 23. jaanuaril 1980 arreteeriti süüdistatuna "teadlikult valede väljamõeldiste levitamises, mis laimasid Nõukogude riiki ja sotsiaalsüsteemi". 1980. aasta oktoobris mõisteti talle kolm aastat vangistust range režiimiga kinnipidamisasutuses. Karistust kandis Surguti vangilaagris. Vangistuse ajal jättis ta hea mulje KGB ohvitserile Aleksandr Petrušinile, kes suhtles temaga ja veenis teda dissidentlikust tegevusest loobuma. 1982. aastal, pärast „nõukogudevastasest tegevusest“ loobumise deklareerimist, vabastati ta tingimisi vanglast. Talle määrati sundtöö Tjumeni oblastis (tuntud kui „keemia“). Pärast vabanemist elas Moskvas ja kirjutas memuaare.<ref>https://vsluh.ru/novosti/besedy/aleksandr-petrushin-odin-iz-shpionov-byl-negr_185143/</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Grimm, Juri}} [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2011]] colk6u5xrgaos6zo04gfi2o52g6cmym 0 705635 7122153 7069977 2026-03-31T20:51:18Z Kuriuss 38125 7122153 wikitext text/x-wiki '''Klaasnegatiiv''', vahel nimetatud ka kui '''fotoplaat''', on varajases [[fotograafia]]s kasutatud [[negatiivkujutis]], mis on valmistatud [[valgustundlik kiht|valgustundliku kihiga]] kaetud klaasplaadile. See oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses üks tähtsamaid [[Fotosalvestus|fotosalvestuse]] tehnikaid enne [[filmirull]]ide ja [[digitaalne sensor|digitaalsete sensorite]] levikut. Klaasnegatiive toodeti tööstuslikult 1990. aastateni. == Põhitüübid == Fotograafia ajaloos eristatakse järgmisi klaasnegatiivide põhiklasse: *[[albumiinnegatiiv]], mille leiutas [[Abel Niépce de Saint-Victor]]i (1847); *[[märgkolloodiumnegatiiv]], mille leiutas [[Frederick Scott Archer]]i (1851); *[[želatiinkuivplaatnegatiiv]], mille leiutas [[Richard Leach Maddox]]i (1871). [[Kategooria:Fotograafia]] 2r6s5c4xuakqwr1tjo8wlq2aqmimy3s 102 706523 7122088 7094460 2026-03-31T19:39:36Z Kasparkelk 204517 Surmajuhtum 7122088 wikitext text/x-wiki '''Eesti meistrivõistlused autokrossis''' (ka veoautokross, Eesti autokrossi meistrivõistlused) on [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] korraldatavad autokrossi Eesti meistrivõistlused. EAL-i veoautokommitee juht on endine Eesti autokrossi meistrivõistluste sõitja Rain Saar.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sooper |eesnimi=Kristjan |pealkiri=Veoautokomiteed asus juhtima Rain Saar |url=https://rally.ee/?a=a009&b=12219 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=rally.ee}}</ref> Veoautokross põhineb suuresti 1946. aastal tootmisesse läinud [[GAZ-51]], [[GAZ-52]] ja [[GAZ-53]] veoautodel. == Ajalugu == Esimene dokumenteeritud veoautokrossi võistlus Eestis toimus [[1969|1969. aasta]] [[1. oktoober|1. oktoobril]] Mähe-Muuga Kloostrimetsa rajal. Võistlusel osales 50 kaheliikmelist võistkonda. Võistluse võitis Viljandi autobaasi võistkond koosseisus Tõnu Evert ja Kalju Sankovski. 1979. aastal tulid Andres Särev ja Arvids Tisler mõttele, et lisada veoautokrossile ka veobagikross. Veobagid hakkasid võistlema umbes 1983. aastal. 1984. aastal selgus klassis esimene Eesti meister.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Allik |eesnimi=Kalle |pealkiri=Veoautokross läbi aegade |kirjastus=MTÜ A&A Autosport |aasta=2022 |isbn=9789916411667 |lehekülg=166 |keel=et}}</ref> == Surmajuhtum == 1979. aasta 19. mail toimus veoautokrossi etapp [[Kulbilohu|Kulbilohus]] [[Elva|Elvas]]. Võistlusel osales esmakordselt 23-aastane Siim Saar, kes töötas endise veoautokrossisõitja [[Kalle Allik|Kalle Alliku]] mehaanikuna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=rally.ee ... > Autokross > Viljandimaa mees Kalle Allik talletab veoautokrossi ajalugu |url=https://www.rally.ee/?a=a009&b=10539 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=www.rally.ee}}</ref> Saar sõitis Alliku GAZ-51 veoautoga numbriga 150, mille ta oli enne võistlust ise remontinud pärast õnnetust eelneval etapil [[Rjazan|Rjazanis]]. Ajasõidus sõitis ta välja 31. aja, pääsedes kolmanda poolfinaali teise ritta. Esimeselt ringilt tuli ta üheteistkümnendana, kuid viimasele ringile minnes oli ta juba seitsmes, millega oleks finaali pääsenud. Metsavahelisel rajalõigul kaldus Saare auto teadmata põhjusel vastu puud ja süttis põlema. Juhuslik säde süütas juhi istme all asuva kütusepaagi ning kabiini sisustus süttis kiiresti. Saar ei saanud autost välja, kuna turvavõõde avamismehhanism oli purunenud. Saare hukkumine on ainus surmaga lõppenud juhtum Eesti veoautokrossi ajaloos. Ta on maetud Viljandi kalmistule ning õnnetuskohale on paigaldatud mälestuskivi. == Meistrid == === GAZ-51/52 === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Sõitja |- |'''2004''' |Avo Pilv |- |'''2005''' |Kuido Klooren |- |'''2006''' |Indrek Järvpõld |- |'''2007''' |Riho Teidla |- |'''2008''' |Rainer Vissel |- |'''2009''' |Indrek Järvpõld |- |'''2010''' |Indrek Järvpõld |- |'''2011''' |Ott Kevvai |- |'''2012''' |Olari Saarniit |- |'''2013''' |Olari Saarniit |- |'''2014''' | |- |'''2015''' | |- |'''2016''' | |- |'''2017''' | |- |'''2018''' | |- |'''2019''' |Andre Mõttus |- |'''2020''' |Andre Mõttus |- |'''2021''' |Veiko Hirsnik |- |'''2022''' |Veiko Hirsnik |- |'''2023''' |Bruno Leimanis |- |'''2024''' |Bruno Leimanis |- |'''2025''' |Bruno Leimanis |} === GAZ-53 === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Sõitja |- |'''2004''' |Silver Tammemägi |- |'''2005''' |Peep Kimmel |- |'''2006''' |Sigmar Tammemägi |- |'''2007''' |Sigmar Tammemägi |- |'''2008''' |Sigmar Tammemägi |- |'''2009''' |Argo Allik |- |'''2010''' |Sigmar Tammemägi |- |'''2011''' |Vaiko Samm |- |'''2012''' |Sigmar Tammemägi |- |'''2013''' |Mikk Mäesaar |- |'''2014''' | |- |'''2015''' | |- |'''2016''' | |- |'''2017''' | |- |'''2018''' | |- |'''2019''' |Mait Mäesaar |- |'''2020''' |Toomas Repp |- |'''2021''' |Mait Mäesaar |- |'''2022''' |Tauri Toime |- |'''2023''' |Tajo Aasaroht |- |'''2024''' |Tauri Toime |- |'''2025''' |Andris Ribaks |} === Veobagi 51/52 | Veobagi Standard === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Sõitja |- |'''2004''' |Indrek Viibur |- |'''2005''' |Ahti Paavel |- |'''2006''' |Ahti Paavel |- |'''2007''' |Margus Vainumets |- |'''2008''' |Vahur Lillmann |- |'''2009''' |Vahur Lillmann |- |'''2010''' |Igor Kelk |- |'''2011''' |Lauri Leiten |- |'''2012''' |Marek Leegiste |- |'''2013''' |Lauri Leiten |- |'''2022''' |Mardo Mäeots |- |'''2023''' |Mardo Mäeots |} === Veobagi 53 | Veobagi Super | Superbagi === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Sõitja |- |'''2005''' |Janis Kozlovskis |- |'''2006''' |Andrus Tiideberg |- |'''2007''' |Tanel Kihulane |- |'''2008''' |Kardo Künnapuu |- |'''2009''' |Kardo Künnapuu |- |'''2010''' |Marek Kõbu |- |'''2011''' |Margus Vainumets |- |'''2012''' |Margus Vainumets |- |'''2013''' |Vahur Lillmann |- |'''2014''' | |- |'''2015''' | |- |'''2016''' | |- |'''2017''' | |- |'''2018''' | |- |'''2019''' |Andres Lohuväli |- |'''2020''' |Markus Häidberg |- |'''2021''' |Ainars Ramats |- |'''2022''' |Markus Häidberg |- |'''2023''' |Markus Häidberg |- |'''2024''' |Ainars Ramats |- |'''2025''' |Markus Häidberg |} === SSV Bagi Karikavõistlused Autokrossis === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Sõitja |- |'''2023''' |Andrus Lutt |- |'''2024''' |Toomas Veske |- |'''2025''' |Lauri Soots |} mg58lx5gejoqdqkl1loqf7zqxn5e45z 0 706690 7121855 7121382 2026-03-31T13:06:42Z Velirand 67997 /* Märts */ 7121855 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) [[Kategooria:2026]] ppdzkvvug9zutinetf21i1at4egrjw3 7122147 7121855 2026-03-31T20:47:35Z Velirand 67997 /* Märts */ 7122147 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) [[Kategooria:2026]] mxmwlgwxrzj5b8stqpai8992mgp5762 7122155 7122147 2026-03-31T20:51:59Z Velirand 67997 /* Märts */ 7122155 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) [[Kategooria:2026]] hjipurnnl39a6j6f672z6azhjc72y2b 7122238 7122155 2026-04-01T07:14:26Z ~2026-20201-62 226226 /* Märts */ 7122238 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == 2026 *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) [[Kategooria:2026]] kgj7nejjs1ycqj4n5cu4nzhs6bzmit2 0 707704 7121918 7107595 2026-03-31T14:55:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121918 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''[[Bobisõit olümpiamängudel|Bobisõit 2022. aasta taliolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Fail:Bobsleigh_pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina]], [[Peking]] |- | '''<''': '''[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel|Pyeongchang 2018]]''' | '''[[Bobisõit 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]''' :'''>''' |} [[Pilt:Edson_Bindilatti_no_bobsleigh_2022.jpg|pisi|340px|2022. aasta taliolümpiamängud – bobisõit. Bobisõidu treening ametlikul rajal.]] '''[[Bobisõit]] [[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' peeti [[Xiaohaituo bobi- ja kelgutamisrada|Xiaohaituo bobi- ja kelgutamisrajal]], mis on üks [[Yanqingi linnarajoon|Yanqingi klastri]] võistluspaikadest. Kokku toimus neli bobisõiduala, mis toimusid 13.–20. veebruarini 2022. aastal 2018. aasta juulis lisas [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) ametlikult programmi naiste monobobi, suurendades alasid kokku neljani.<ref>[https://www.nbcsports.com/olympics/news/beijing-2022-winter-olympics-new-sports Beijing 2022 Winter Olympics add seven new events] www.nbcsports.com</ref> ROK kandis ka kuus kvooti meeste aladelt naiste aladele. Kvoodilimiit 170 sportlast jäi samaks kui [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el.<ref>[https://web.archive.org/web/20220114103939/https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Games/Winter-Games/Games-Beijing-2022-Winter-Olympic-Games/Sports-programme/Beijing-2022-Olympic-programme.pdf OLYMPIC WINTER GAMES BEIJING 2022 Event programme and athlete quota] stillmed.olympic.org</ref> Kokku oli bobivõistlustel neli ala, kaks meestele ja kaks naistele.<ref>[https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Games/Winter-Games/Games-Beijing-2022-Winter-Olympic-Games/Sports-programme/Beijing-2022-Olympic-programme-en.pdf OFFICIAL PROGRAMME OF THE OLYMPIC WINTER GAMES BEIJING 2022] stillmed.olympic.org</ref> [[Francesco Friedrich]] saavutas märkimisväärse saavutuse, säilitades oma kahe- ja neljamehe bobisõidu tiitlid, korrates koos oma eelkäija ja kaasmaalase [[Andre Lange]]ga meeste võistlustel nelja kuldmedali rekordit. Saksamaa saavutas samuti kahemehelise bobisõidus puhta võidu kolme medaliga, neljamehelises bobisõidus kaksikvõidu ja naiste kahebobis veel ühe kaksikvõidu. Pärast kahe olümpiatiitli võitmist kahebobil (2010 ja 2014) Kanada eest võistles [[Kaillie Humphries]] Pekingi olümpiamängudel Ameerika Ühendriikide eest ja võitis kolmanda kuldmedali ühebobisõidus, mis oli uus võistlus ainult naistele. == Tulemused == === Mehed === ==== Kahebobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! 1. voor !! Koht !! 2. voor !! Koht !! 3. voor !! Koht !! 4. voor !! Koht !! Kokku!! Kaotus |-bgcolor="#F7F6A8" | align=center|[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Francesco Friedrich]]<br>[[Thorsten Margis]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,02 || align=center|1.|| 59,36 || align=center|2. || 58.99 || align=center|1. || 59,52 || align=center|1. || 3.56,89 || — |-bgcolor="#DCE5E5" | align=center|[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]]|| align=left|[[Johannes Lochner]]<br>[[Florian Bauer]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,26 || align=center|2. || 59,27 || align=center|1. || 59,32 || align=center|2. || 59,53 || align=center|2. || 3.57,38 || + 0,49 |-bgcolor="#FFDAB9" | align=center|[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Christoph Hafer]]<br>[[Matthias Sommer]] || align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 59,44 || align=center|4. || 59,93 || align=center|6. || 59,51 || align=center|3. || 59,70 || align=center|3. || 3.58,58 || + 1,69 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. || align=left|[[Michael Vogt]]<br>[[Sandro Michel]] || align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || 59,57 || align=center|7. || 59,90 || align=center|3. || 59,59 || align=center|5. || 59,77 || align=center|4. || 3.58,83 || + 1,94 |- | align=center|5. || align=left|[[Benjamin Maier]]<br>[[Markus Sammer]] || align=left|{{PisiLipp|Austria}} || 59,51 || align=center|5. || 59,96 || align=center|8. || 59,64 || align=center|6. || 1.00,01 ||align=center| 9. || 3.59,12 || + 2,23 |- bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. || align=left|[[Rudy Rinaldi]]<br>[[Boris Vain]] || align=left|{{PisiLipp|Monaco}} || 59,62 || align=center|9. || 59,90 || align=center|3. || 59,57 || align=center|4. || 1.00,05 || align=center|10. || 3.59,14 || + 2,25 |- | align=center|7. || align=left|[[Christopher Spring]]<br>[[Mike Evelyn]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 59,54 || align=center|6. || 1.00,03 || align=center|10. || 59,76 || align=center|8. || 59,93 || align=center|5. || 3.59,26 || + 2,37 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. || align=left|[[Rostislav Gaitiukevitš]]<br>[[Aleksei Laptev]] || align=left|[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa Olümpiakomitee sportlased 2022. aasta taliolümpiamängudel|VOK]] (ROC)|| 59,41 || align=center|3. || 59,91 || align=center|5. || 59,80 || align=center|9. || 1.00,19 || align=center|14. || 3.59,31 || + 2,42 |} </div> <br>Finaal: [[14. veebruar|14.]]-[[15. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 30 võistkonda <br>'''[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel#Kahebobi|Olümpiavõitja 2018]]:''' <br>[[Justin Kripps]]-[[Alexander Kopacz]], {{PisiLipp|Kanada}} <br>[[Francesco Friedrich]]-[[Thorsten Margis]], <br>{{PisiLipp|Saksamaa}} <br> <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://web.archive.org/web/20220215153256/https://www.ibsf.org/images/api/download/competitions/28ca4f6f-564a-4f87-9d18-488fb489201b_result_2manbob.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== Neljabobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2"|Koht ! rowspan="2"|Sportlane ! rowspan="2"|Riik ! colspan="2"|1. voor ! colspan="2"|2. voor ! colspan="2"|3. voor ! colspan="2"|4. voor ! colspan="2"|Kokku |- ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Kaotus |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Francesco Friedrich]]<br />[[Thorsten Margis]]<br />[[Candy Bauer]]<br />[[Alexander Schüller]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 58,29 || 2. | '''58,71''' || 1. | '''58,17''' || 1. | '''59,13''' || 1. | 3.54,30 || – |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Johannes Lochner]]<br />[[Florian Bauer]]<br />[[Christopher Weber]]<br />[[Christian Rasp]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''58,13''' || 1. | 58,90 || 3. | 58,34 || 2. | 59,30 || 5. | 3.54,67 || + 0,37 |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Justin Kripps]]<br />[[Ryan Sommer]]<br />[[Cam Stones]]<br />[[Benjamin Coakwell]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 58,38 || 3. | 59,00 || 5. | 58,44 || 5. | 59,27 || 3. | 3:55,09 || + 0,79 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. |style="text-align:left;"| [[Christoph Hafer]]<br />[[Michael Salzer]]<br />[[Matthias Sommer]]<br />[[Tobias Schneider]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 58,60 || 5. | 58,95 || 4. | 58,35 || 3. | 59,25 || 2. | 3:55,15 || + 0,85 |- | align=center|5. |style="text-align:left;"| [[Oskars Ķibermanis]]<br />[[Dāvis Spriņģis]]<br />[[Matīss Miknis]]<br />[[Edgars Nemme]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Läti}} | 58,70 || 7. | 58,86 || 2. | 58,41 || 4. | 59,30 || 5. | 3.55,27 || + 0,97 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. |style="text-align:left;"| [[Brad Hall]]<br />[[Taylor Lawrence]]<br />[[Nick Gleeson]]<br />[[Greg Cackett]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} | 58,60 || 5. | 59,09 || 6. | 58,65 || 6. | 59,38 || 7. | 3.55,72 || +1,42 |- | align=center|7. |style="text-align:left;"| [[Rostislav Gaitjukevitš]]<br />[[Mihhail Mordassov]]<br />[[Pavel Travkin]]<br />[[Aleksei Laptewv]] |style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] | 58,54 || 4. | 59,24 || 8. | 58,81 || 7. | 59,56 || 14. | 3.56,15 || +1,85 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. |style="text-align:left;"| [[Maksim Andrianov]]<br />[[Aleksei Zaitsev]]<br />[[Vladislav Šarovtsev]]<br />[[Dmitri Lopin]] |style="text-align:left;"| [[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[Olümpiasportlased Venemaalt 2018. aasta taliolümpiamängudel|OSV]] | 58,82 || 9. | 59,30 || 9. | 59,03 || 9. | 59,40 || 8. | 3.56,55 || + 2,25 |} </div> <br>Finaal: [[20. veebruar ]] <br>Osavõtjaid: 112 <br>Riike: 17 <br>Võistkondi: 28 <br>[[Bobisõit 2018. aasta taliolümpiamängudel#Neljabobi|Olümpiavõitja 2018]]: <br />{{PisiLipp|Saksamaa}}<br />[[Francesco Friedrich]]<br />[[Candy Bauer]]<br />[[Martin Grothkopp]]<br />[[Thorsten Margis]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/19019657 Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Ühebobi ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable " style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2"|Koht ! rowspan="2"|Sportlane ! rowspan="2"|Riik ! colspan="2"|1. voor ! colspan="2"|2. voor ! colspan="2"|3. voor ! colspan="2"|4. voor ! colspan="2"|Kokku |- ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Koht ! Aeg !style="WRITING-MODE:tb-rl |Kaotus |- bgcolor="#F7F6A8" |align=center|{{KuldOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Kaillie Humphries]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | '''1.04,44''' | 1. | '''1.04,66''' | 1. | '''1.04,87''' | 1. | 1.05,30 | 3 | 4.19,27 | – |- bgcolor="#DCE5E5" |align=center|{{HõbeOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Elana Meyers&nbsp;Taylor]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} | 1.05,12 | 3. | 1.05,30 | 3 | 1.05,28 | 3 | '''1.05,11''' | 1. | 4.20,81 | + 1,54 |- bgcolor="#FFDAB9" |align=center|{{PronksOlümpia}} |style="text-align:left;"| [[Christine de Bruin]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 1.05,12 | 3. | 1.05,02 | 2. | 1.05,38 | 4. | 1.05,51 | 5. | 4.21,03 | + 1,78 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|4. |style="text-align:left;"| [[Laura Nolte]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 1:04,74 | 2. | 1.05,58 | 7. | 1.05,70 | 6. | 1.05,31 | 4. | 4.21,33 | + 2,06 |- | align=center|5. |style="text-align:left;"| [[Breeana Walker]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austraalia}} | 1.05,55 | 10. | 1.05,54 | 6. | 1.05,16 | 2. | 1.05,21 | 2. | 4.21,46 | + 2,19 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|6. |style="text-align:left;"| [[Huai Mingming]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hiina}} | 1.05,18 | 6. | 1.05,72 | 9. | 1.05,71 | 7. | 1.05,97 | 8. | 4.22,58 | + 3,31 |- | align=center|7. |style="text-align:left;"| [[Melanie Hasler]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Šveits}} | 1.05,18 | 6. | 1.05,86 | 11. | 1.06,21 | 13. | 1.05,56 | 6. | 4.22,81 | + 3,54 |-bgcolor="#FFFFFF" | align=center|8. |style="text-align:left;"| [[Cynthia Appiah]] |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kanada}} | 1.05,75 | 12. | 1.05,53 | 5. | 1.05,78 | 8. | 1.05,58 | 9. | 4.23,04 | + 3,77 |} </div> <br>Finaal: [[21. veebruar ]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 16 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/19019671 Ametlikud tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahebobi ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Bobisõit 2022. aasta taliolümpiamängudel|Peking 2022]] [[Pilt:Bobsleigh_pictogram.svg|40px|Bobisõit]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 3|| 3||1|| 7 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|USA}} || 1|| 1||1 || 3 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 0|| 0||2 || 2 |- !colspan=2| Kokku 3 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.olympics.com/en/olympic-games/beijing-2022/results/bobsleigh Beijing 2022 Bobsleigh] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Two-Man_Bob.html Two-Man Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China ] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Four-Man_Bob.html Four-Man Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Woman_Monobob.html Woman Monobob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China - 19th February] *[http://www.todor66.com/olim/2022w/Bobsleigh/Two-Woman_Bob.html Two-Woman Bob Bobsleigh XXIV Winter Olympic Games 2022 Beijing, China - 19th February] {{Taliolümpia2022}} {{Bobisõit olümpiamängudel}} [[Kategooria:2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Bobisõit olümpiamängudel]] ra2p3slk96ham0ofvqg3m506fg9g92z 0 707834 7122018 7070784 2026-03-31T17:43:21Z Amherst99 15496 7122018 wikitext text/x-wiki {{Liita|Nikolai Malinov}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Nikolaj Simeonov Malinov''' ([[bulgaaria keel]]es Николай Симеонов Малинов; sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1968]] [[Sofia]]s, Bulgaarias) on [[Bulgaaria]] poliitik, I[[samaa Taaselustamise Partei]] juht. Kremli-meelse Rahvusliku Russofiilide Liikumise esimees. == Elukäik == Ta lõpetas Kiievi Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Oktoobrist 2008 kuni aprillini 2015 endise Bulgaaria kompartei järeltulija Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) parteiorgani, ajalehe "Duma" ja ajalehe "Le Monde Diplomatique" bulgaariakeelse väljaande, mis on "Duma" lisa, väljaandja. Ta annab välja ka teoreetilist poliitikaajakirja "Novoje Vreme" (Uus Aeg), mille asutas 1897. aastal Dimitar Blagojev. Ta on Venemaa telekanalite "Pervõi Kanal", "World Network", "TV Centr", "Ohota i Rõbalka", "Dom Kino", "Vremja", "Muzõka", "Karusel", "Telekafe" ja teiste Bulgaaria esindaja.<ref>https://web.archive.org/web/20140523225652/http://www.klassa.bg/news/Read/article/203392_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B9+%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2,+%D0%B8%D0%B7%D0%B4%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB+%D0%BD%D0%B0+%D0%B2.+%E2%80%9E%D0%94%D1%83%D0%BC%D0%B0%E2%80%9C:+%D0%A9%D0%B5+%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D1%8F+%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B4%D0%B8%D1%86%D0%B8%D1%8F%D1%82%D0%B0+%D0%BD%D0%B0+%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%87%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%B0+%D0%91%D0%A1%D0%9F</ref> Novembrist 2009 kuni juunini 2015 Bulgaaria parlamendi Rahvusnõukogu liige (Bulgaaria Sotsialistlik Partei). Juunist 2012 kuni novembrini 2014 Rahvusnõukogu poliitilise kommunikatsiooni ja meediapoliitika komitee esimees; maist 2012 kuni novembrini 2014 Sofia linnavolikogu täitevkomitee aseesimees.<ref>https://web.archive.org/web/20140522085830/http://www.parliament.bg/bg/MP/1638</ref> 18. märtsil 2014 toetas ta Bulgaaria riikliku televisiooni saates "Referendum", mis oli pühendatud Bulgaaria seisukoha arutamisele Euromaidani suhtes, Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, öeldes: "Soovin õnnitleda kõiki maailma õigeusklikke slaavlasi võidu puhul Kolmandas Krimmi sõjas ja tuletada kõigile meelde, et pärast Krimmi sõda on Balkani kord minna lõunapoolsetele marsruutidele. Ma arvan, et meie, vähemalt selle laua taga olevad russofiilid, võime end õnnitleda."<ref>https://www.mediapool.bg/chestitya-na-vsichki-pravoslavni-slavyani-pobedata-v-tretata-krimska-voina-idvat-balkanite-news218106.html</ref> "Russofiilide liikumine on ennekõike bulgarofiilide organisatsioon. Oma nimega rõhutame, et Bulgaaria rahva rahvuslikud huvidele tehakse suurt kahju, kui me ei toetu slaavlusele, õigeusule, sajanditepikkustele traditsioonilistele sidemetele Venemaaga. Venemaal hääletaksin Putini poolt," ütles ta 2012. aastal intervjuus.<ref>https://web.archive.org/web/20140523225652/http://www.klassa.bg/news/Read/article/203392_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B9+%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2,+%D0%B8%D0%B7%D0%B4%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB+%D0%BD%D0%B0+%D0%B2.+%E2%80%9E%D0%94%D1%83%D0%BC%D0%B0%E2%80%9C:+%D0%A9%D0%B5+%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D1%8F+%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B4%D0%B8%D1%86%D0%B8%D1%8F%D1%82%D0%B0+%D0%BD%D0%B0+%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%87%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%B0+%D0%91%D0%A1%D0%9F</ref> 2015. aasta juunis lahkus ta Bulgaaria Sotsialistlikust Parteist selle ebapiisava Kremli-meelse poliitika tõttu ja liitus 2003. aastal loodu Russofiilide Liikumisega. Russofiilidel on osakonnad 35 linnas ja kümned tuhanded liikmed. See sai alguse peamiselt endise NSV Liidu territooriumil õppinud või töötanud inimeste ühendusena. Nad teevad avalikult Kremlimeelset propagandat, veendes poliitikuid vajaduses tühistada Moskvavastased sanktsioonid, julgustada Bulgaariat lahkuma EList ja NATOst ning liituma Euraasia Majandusliiduga.<ref>https://www.svoboda.org/a/30160694.html</ref> 2019. aasta 9. septembril ta arreteeriti ja talle esitati süüdistus spionaažis Venemaa heaks. Süüdistuse kohaselt töötas Malinov Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituudis (RISS) ja alates 2010. aastast ka Venemaa valitsusvälise organisatsiooni "Venemaa Ajaloohariduse Arendamise Selts "Kahepäine Kotkas"" heaks ning varustas neid organisatsioone teabega Bulgaaria välispoliitika kohta. Ta vabastati järgmisel päeval 28 000 dollari suuruse kautsjoni eest.<ref>https://www.dw.com/ru/%D0%B3%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%B0-%D0%B1%D0%BE%D0%BB%D0%B3%D0%B0%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%B4%D0%B2%D0%B8%D0%B6%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D1%80%D1%83%D1%81%D0%BE%D1%84%D0%B8%D0%BB%D1%8B-%D0%BE%D0%B1%D0%B2%D0%B8%D0%BD%D1%8F%D0%B5%D1%82%D1%81%D1%8F-%D0%B2-%D1%88%D0%BF%D0%B8%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D0%B6%D0%B5-%D0%B2-%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D0%B7%D1%83-%D1%80%D1%84/a-50373813</ref> Tema kohtuprotsess algas 2021. aasta sügisel. Süüdistuse kohaselt täitis ta mitmesuguseid ülesandeid, mille olid talle andnud endine [[KGB]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|SVR]]-i kindral [[Leonid Rešetnikov]] ning Kremliga seotud ärimees [[Konstantin Malofejev]], edastades neile riigisaladust sisaldavat teavet eesmärgiga "mõjutada Bulgaaria poliitikat Venemaa ja lääneriikide suhtes".<ref>https://www.dw.com/ru/%D0%B3%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%B0-%D0%B1%D0%BE%D0%BB%D0%B3%D0%B0%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%B4%D0%B2%D0%B8%D0%B6%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D1%80%D1%83%D1%81%D0%BE%D1%84%D0%B8%D0%BB%D1%8B-%D0%BE%D0%B1%D0%B2%D0%B8%D0%BD%D1%8F%D0%B5%D1%82%D1%81%D1%8F-%D0%B2-%D1%88%D0%BF%D0%B8%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D0%B6%D0%B5-%D0%B2-%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D0%B7%D1%83-%D1%80%D1%84/a-50373813</ref> 2023. aasta märtsis valiti ta Rahvusvahelise Russofiilide Liikumise esimeheks. == Sanktsioonid == 10. veebruaril 2023 kanti ta USA sanktsioonide nimekirja "ulatusliku osalemise eest korruptiivses tegevuses Bulgaarias" ja kohtunikule altkäemaksu andmise eest. USA rahandusministeeriumi andmetel keelati tal pärast vahistamist 2019. aastal rahvusvahelised reisid. Malinov maksis Bulgaaria kohtunikule altkäemaksu, et ta saaks reisida Venemaale ja saada Vladimir Putinilt sõprusmedali, millega kaasnes 2,5 miljoni Vene rubla suurune preemia.<ref>https://web.archive.org/web/20230211124918/https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy1264</ref> == Viited == ssp1ubok9cd6zl30gt0qu59mh08l8n2 0 707840 7121809 7121629 2026-03-31T12:25:38Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7121809 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. === 31. märts === Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] e1h40bjt61b40rnabdp28xmtnde6fu6 7121869 7121809 2026-03-31T13:23:53Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7121869 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. === 31. märts === Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 998x99hboj97wvd4w81ch4edg2qjuep 7121874 7121869 2026-03-31T13:38:43Z Hannesvalk 176021 /* 30. märts */ 7121874 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 29020teuyntnb78jft7a5ebmr13o9p7 7121875 7121874 2026-03-31T13:41:03Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7121875 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha. Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 92xpo40dmf7tyeas8m8u39vh7uoiukd 7121876 7121875 2026-03-31T13:42:19Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7121876 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] rx8c5asjv7aqa8i1u7jz4u1rpw7ne9g 7122377 7121876 2026-04-01T10:27:13Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7122377 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile ja [[Hmelnõtskõi]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#suhhoi Meedia: Venemaa kaotas hävitaja Su-34] ERR, 1.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] o1ymnv00w7ur94cg3a2yca22mu6z2ks 7122379 7122377 2026-04-01T10:29:14Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7122379 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile ja [[Hmelnõtskõi]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#suhhoi Meedia: Venemaa kaotas hävitaja Su-34] ERR, 1.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] izho24imo0l2vtsrs3gajpk5lsbw9gi 7122380 7122379 2026-04-01T10:31:37Z Hannesvalk 176021 /* 1. aprill */ 7122380 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#suhhoi Meedia: Venemaa kaotas hävitaja Su-34] ERR, 1.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] ssp255fjkc5ktfx98vsth5lje06xuie 7122383 7122380 2026-04-01T10:35:26Z Hannesvalk 176021 /* Aprill */ 7122383 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jnp2pbngp4eri7i7xeg4aabndkvygew 7122389 7122383 2026-04-01T10:40:04Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7122389 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 0k5kilxjg7m696sgg1t0voj41vdoj7g 0 708790 7122021 7092691 2026-03-31T17:44:52Z CommonsDelinker 1930 Fail Board_of_Peace_logo_(cropped).png on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Christian Ferrer|Christian Ferrer]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Board of Peace logos|]]. 7122021 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rahunõukogu | omakeelne_nimi = Board of Peace | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Map of the Board of Peace (accepted invitations).svg | pildiallkiri = {{värviruut|#f9d14d}} Kutse vastu võtnud riigid | lühend = BoP | deviis = | asutatud = 2026 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = ''[[Rahunõukogu#Rahunõukogu harta allkirjastanud riigid|Loend]]'' | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Donald Trump]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Rahunõukogu''' ([[inglise keel]]es ''Board of Peace'') on [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Donald Trump]]i poolt asutatud [[rahvusvaheline organisatsioon]]. Selle eesmärk on edendada rahuvalvet, [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] andis Rahunõukogule [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2803|resolutsiooniga 2803]] voli resolutsiooni ellu viia.<ref name="charter">{{Cite web|title= Full text: Charter of Trump's Board of Peace|url=https://www.timesofisrael.com/full-text-charter-of-trumps-board-of-peace/|website=The Times of Israel|date=18 January 2026|last=Magid|first=Jacob|access-date=20 January 2026}}</ref> Ettepanek organisatsiooni loomiseks tehti septembris 2025 ning see kutsuti ellu jaanuaris 2026 [[Maailma Majandusfoorum]]il.<ref name="auto5">{{Cite news |last=Mancini |first=Ryan |date=15 January 2026 |title=Trump announces Gaza 'Board of Peace' has been formed |url=https://thehill.com/homenews/administration/5692121-trump-announces-board-of-peace-gaza/ |access-date=15 January 2026 |work=[[The Hill (ajaleht)|The Hill]]}}</ref><ref name=":2">{{cite magazine |title=Trump Unveils Gaza 'Board of Peace' at Davos and Lauds Overseas Accomplishments |url=https://time.com/7357067/trump-gaza-board-of-peace-members-davos/|date=22 January 2026|access-date=23 January 2026 |magazine=Time|last1=Cleary|first1=Olivia-Anne|last2=Sutherland|first2=Callum}}</ref><ref name=":3">{{cite news |title=Trump Launches 'Board of Peace' in Davos |url=https://foreignpolicy.com/2026/01/22/board-of-peace-charter-signing-ceremony-trump-davos-member-countries-gaza/|date=22 January 2026 |access-date=23 January 2026 |work=Foreign Policy|last=Davey|first=Maxine}}</ref> Resolutsiooniga 2803 kutsuti organisatsioon aitama [[Gaza sektor]]it pärast [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|sõda]] koos [[Gaza Valitsemise Rahvuslik Komitee|Gaza Valitsemise Rahvusliku Komiteega]] üles ehitama ning anti luba saata kohale [[Rahvusvaheline Stabiliseerimisvägi|ajutine rahuvalveüksus]].<ref name="Res2803">{{Cite web|url=https://digitallibrary.un.org/record/4093207?ln=en&v=pdf|title=Resolution 2803 (2025) / adopted by the Security Council at its 10046th meeting, on 17 November 2025|accessdate=23 January 2026}}</ref> Rahunõukogu-vastased on märkinud, et Trumpi loodud organisatsioonil on vähe ühist resolutsiooniga 2803 ette nähtuga ning et see on pigem Trumpi-keskne liikmemaksuga klubi kui Gazaga tegelev organisatsioon. Eksperdid on ka maininud, et Trump loodab luua alternatiivi [[ÜRO]] Julgeolekunõukogule, kuna Rahunõukogus on vetoõigus ainult temal.<ref name="ap1">{{cite news |title=Sweden says no to Trump's peace council |url=https://www.aftenposten.no/verden/i/xr362p/sverige-sier-nei-til-trumps-fredsraad |access-date=21 January 2026 |work=[[Aftenposten]] |quote=Eksperter og kritikere mener Trump forsøker å gjøre rådet til et alternativ til FNs sikkerhetsråd der bare han selv har vetomakt.|trans-quote=Experts and critics believe Trump is trying to turn the council into an alternative to the UN Security Council, where only he himself has veto power|trans-title=|last=Drabløs|first=Øystein Tronsli|date=21 January 2026}}</ref> Kutse organisatsiooni said umbes 60 riiki, kellest nõukogu harta on allkirjastanud umbes 20.<ref name="auto1">{{cite web |title=Starmer turns away from Trump's Board of Peace as US-UK tensions mount |url=https://www.ft.com/content/159bc866-1f2a-44eb-8bff-ff7c73749def|website=[[The Financial Times]] |access-date=20 January 2026 |archive-url=https://archive.today/20260121102702/https://www.ft.com/content/159bc866-1f2a-44eb-8bff-ff7c73749def|archive-date=21 January 2026|url-status=live|url-access=subscription|last1=Parker|first1=George|last2=Fisher|first2=Lucy|date=20 January 2026}}</ref><ref name="politico2">{{cite news |title=France rejects Trump Gaza peace board invite over fears it wants to supplant UN |url=https://www.politico.eu/article/france-rejects-trump-gaza-peace-board-invite-over-fears-it-wants-to-supplant-un/ |access-date=20 January 2026 |work=[[Politico]]|last=Caulcutt|first=Clea|date=19 January 2026}}</ref> Vähesed riigijuhid on avalikult kutse vastu võtnud või kinnitanud liikmemaksu tasumist.<ref>{{cite news |title=Trump's 'Board of Peace' could upend world order, but faces pushback from allies |url=https://www.nbcnews.com/world/gaza/trump-board-peace-world-order-pushback-allies-price-tag-rcna254851 |access-date=20 January 2026 |work=NBC News|last1=Bradley|first1=Matt|date=21 January 2026|last2=Williams|first2=Abigail|last3=Dean|first3=Sarah}}</ref> ==Rahunõukogu harta allkirjastanud riigid== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} * {{pisilipp|Argentina}} * {{pisilipp|Armeenia}} * {{pisilipp|Aserbaidžaan}} * {{pisilipp|Bahrein}} * {{pisilipp|Bulgaaria}} * {{pisilipp|Indoneesia}} * {{pisilipp|Jordaania}} * {{pisilipp|Kasahstan}} * {{pisilipp|Katar}} * {{pisilipp|Kosovo}} * {{pisilipp|Maroko}} * {{pisilipp|Mongoolia}} * {{pisilipp|Pakistan}} * {{pisilipp|Paraguay}} * {{pisilipp|Saudi Araabia}} * {{pisilipp|Türgi}} * {{pisilipp|Ungari}} * {{pisilipp|Usbekistan}} ==Vaata ka== * [[Donald Trumpi ettepanek Gaza sektori ülevõtmiseks]] * [[Iisraeli-Palestiina rahuprotsess]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://x.com/BoardOfPeace Rahunõukogu] [[Twitter]]is * [https://www.timesofisrael.com/full-text-charter-of-trumps-board-of-peace/ Rahunõukogu harta] ([[inglise keel]]es) [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] fm7t7q3umw2ixbmc0jx93cvq6gg9pkq 0 709489 7122372 7087009 2026-04-01T10:17:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122372 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=56.910278 | long=24.199167 | osm=Q5227969 | wikidata=Q5227969 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:Daugmales_stacija_2021_(2).jpg|pisi|Daugmale raudteepeatus]] '''Daugmale raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia–Krustpilsi raudteeliin|Riia–Krustpilsi raudteeliinil]] [[Riia]] [[linn]]a [[Šķirotava]] ja [[Ķengarags]]i asumi vahel. Peatus jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territooriumile ja asub aadressil Lokomotīves iela 44. Peatuse juures asub endine reisivagunite depoo. Peatuse juures viib üle raudtee 400 meetri pikkune jalakäijate sild. Daugmales on kaks perrooni. Peatuse juures on Šķirotava raudteejaama C-park, mis on mõeldud transiitveostele. Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 6 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Alates 2009. aastast on sealne piletikassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.<ref>https://www.vivi.lv/uploads/Shemas_strukturas/Vivi_marsrutu_shema_A2%20(1).pdf/{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Peatus rajati 1930. aastatel sealse depoo tööliste tarbeks. Algul kandis see nime '''Depo''', ent 1952. aastal võeti paralleelselt kasutusele nimetus C parks. Aastal 1959 hakkas peatus kandma nime C parks, tänapäevase nime sai peatus aastal 1974.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28-29. lk</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [https://railwayz.info/photolines/station/1193 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=15/56.90993/24.19683&l=O/gen Peatus vanal kaardil] {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jāņavārti raudteepeatus|Jāņavārti]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Daugmale| järgnev=[[Šķirotava raudteejaam|Šķirotava]]}} {{Coordinate | NS = 56/54/37/N | EW = 24/11/37/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Riia raudteejaamad]] j79041kblyi22cxv5fmdf6fel2wvr1c 0 709497 7122366 7087544 2026-04-01T10:12:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7122366 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=57.0025 | long=24.125833 | osm=Q122395377 | wikidata=Q122395377 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:Stacija_Dauderi_04-2024_(6).jpg|pisi|Dauderi raudteepeatus]] '''Dauderi raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Skulte raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Sarkandaugava]] asumis. Dauderis peatuvad kõik [[Skulte]] suunas liiklevad rongid. Peatus asub [[Riia raudteejaam]]ast 8 km kaugusel. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.<ref>https://www.vivi.lv/uploads/Shemas_strukturas/Vivi_marsrutu_shema_A2%20(1).pdf/{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Peatuse rajatised valmisid aastal 2023–2024. Avati see 15. detsembril 2024.<ref>[https://www.sam.gov.lv/lv/jaunums/no-15decembra-tiks-uzsakta-pasazieru-apkalposana-jaunajos-dzelzcela-pieturas-punktos-dauderi-smerlis-un-medemciems No 15.decembra tiks uzsākta pasažieru apkalpošana jaunajos dzelzceļa pieturas punktos “Dauderi”, “Šmerlis” un “Medemciems”]</ref> Peatus sai nime Dauderi pargilt. == Viited == {{viited}} {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Sarkandaugava raudteejaam|Sarkandaugava]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Skulte | peatus=Dauderi | järgnev=[[Mangaļi raudteejaam|Mangaļi]]}} {{Coordinate | NS = 57/00/09/N | EW = 24/07/33/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Riia raudteejaamad]] [[Kategooria:Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]] la0x3lo5rnylk1rrtjxmg4vukbba8bg 0 709499 7121832 7087079 2026-03-31T12:51:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7121832 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bieriņi_Bērnu_slimnīca_10.jpg|pisi|Bieriņi / Bērnu slimnīca]] '''Bieriņi / Bērnu slimnīca''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Jelgava raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]a [[Bieriņi]] ja [[Torņakalns]]i asumite vahel. Seal peatuvad kõik elektrirongid, diiselrongid seal ei peatu. Peatus asub [[Riia raudteejaam]]ast 4 km kaugusel. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.<ref>https://www.vivi.lv/uploads/Shemas_strukturas/Vivi_marsrutu_shema_A2%20(1).pdf/{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Peatuses on kaks perrooni ja kaks teed. Peatus avati 12. juunil 2024, samal ajal suleti sellest poole kilomeetri kaugusel vana peatus [[Atgāzene raudteepeatus|Atgāzene]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Atgāzene_railway_station}} * [http://railwayz.info/photolines/station/1729 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Torņakalnsi raudteejaam|Torņakalns]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Jelgava | peatus=Bieriņi / Bērnu slimnīca| järgnev=[[Raudteepeatus Biznesa augstskola "Turība"|Turība]]}} {{Coordinate | NS = 56/55/18/N | EW = 24/4/53/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Riia raudteejaamad]] 2yo7bncg40eymktcpv63tetzw688w0u 0 709598 7122026 7097628 2026-03-31T17:47:43Z Amherst99 15496 7122026 wikitext text/x-wiki '''Andrei Nikolajevitš Tverdohlebov''' ([[vene keel]]es ''Андрей Николаевич Твердохлебов;'' [[30. september]] [[1940]] [[Moskva]] – [[3. detsember]] [[2011]], [[Pennsylvania]], USA) oli [[füüsik]], Nõukogude inimõiguste aktivist, [[dissident]] ja poliitvang. == Elulugu == Sündis kõrge Nõukogude parteitöötaja peres. Tema isa oli 1950ndatel Nõukogude Liidu kultuuriministri asetäitja ja hiljem Nõukogude kultuuriatašee [[Lääne-Saksamaa]]l. Lõpetas Moskva Füüsika ja Tehnoloogia Instituudi (MIPT) raadiofüüsika osakonna ja läbis seal ka aspirantuuri. Ta avaldas mitu teadusartiklit [[tuumafüüsika]] kohta. Aastatel 1968–1972 oli ta teadur teadusajakirjas "Füüsika", mida andis välja Üleliiduline Teadusliku ja Tehnilise Informatsiooni Uurimisinstituut (VINITI); ta vallandati 1972. aasta veebruaris inimõigustealase tegevuse tõttu. Aastatel 1972–1975 töötas ehitusettevõtte Glavmosstroi uurimislaboris vaneminsenerina. Osales petitsioonikampaaniates mitmete nõukogude dissidentide kaitseks, keda poliitilistel põhjustel taga kiusati. Juunis 1971 esitas Nõukogude Punasele Ristile ettepaneku luua heategevuslik komisjon (poliitilise Punase Risti eeskujul, mis tegutses 1920. ja 1930. aastatel E. P. Peškova juhtimisel), et abistada poliitvangide perekondi. Koos akadeemik [[Andrei Sahharov]]iga oli üks NSV Liidu Inimõiguste Komitee asutajatest (1970–1972). Üks "Grupp 73" asutajatest - inimõiguste organisatsioon, mis aitas poliitvange ja poliitilistel põhjustel tagakiusatuid (alates 1973. aastast. Nõukogude "[[Amnesty International]]i" loomise initsiaatoreid ja Nõukogude osakonna sekretär (1973–1975, 1978–1979). 1974. aasta suvel koostas kogumiku "Vangide hooldusest", mis sisaldas vanglas viibivate poliitvangide kirju, artikleid KGB eeluurimisvangla ([[Lefortovo vangla|Lefortovo]]), range režiimiga karistuskolooniate ja Vladimiri vangla kohta. 1974. aastal avaldas kirjastus "Khronika Press" New Yorgis kogumiku "Andrei Tverdohlebov – inimõiguste kaitseks". See sisaldas mitmeid tema kirjutisi Nõukogude Liidus ideoloogilistel põhjustel tagakiusamisest, materjale, mis olid seotud tema tööga Moskva inimõiguste komitees, dokumente "Grupp 73" tegevuse kohta ja tema koostatud praktilisi soovitusi "Südamevangide eestkoste kohta". 1974. aasta aprillis, seoses [[Gabriel Superfin]]i poliitilise kohtuprotsessiga, allkirjastas ta tema kaitseks "44. avalduse". Alates 1973. aastast toimusid tema korteris pidevad võimudepoolsed läbiotsimised ning 1974. aasta lõpuks olid läbiotsimised ja ülekuulamised muutunud regulaarseks, toimudes mitu korda kuus. 1975. aasta veebruaris avaldas ta [[samizdat]]i artikli "Kaks läbiotsimist ja neli ülekuulamist". 18. aprillil 1975 ta arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks asumisele. Viibis asumisel [[Jakuutia]]s Njurbatšani külas. 1976. aastal külastasid teda asumisel olles akadeemik-dissident Andrei Sahharov ja tema abikaasa Jelena Bonner.<ref>https://1sn.ru/samyi-izvestnyi-politiceskii-uznik-v-sovetskoi-yakutii-70-x</ref> Pärast asumiselt vabanemist asus elama Petuški linna [[Vladimiri oblast]]is ja emigreerus hiljem, 1980. aastal, Ameerika Ühendriikidesse. USAs viibides jätkas ta oma teadustööd, algul [[Lehighi ülikool]]is [[Pennsylvania]]s ja seejärel [[Drexeli ülikool]]is [[Philadelphia]]s. 1989. aastal kaitses ta doktorikraadi teemal "Uus lähenemisviis masslaine levimisele anisotroopses keskkonnas". Ta suri Ameerika Ühendriikides 3. detsembril 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20120110105659/http://grani.ru/Society/m.193677.html</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 31hpl3t9bortpw82f0eixa56sfiyxa1 0 709604 7122013 7088323 2026-03-31T17:40:58Z Amherst99 15496 7122013 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Lvovitš Geršuni''' (''Владимир Львович Гершуни,'' 18. märts 1930 Moskva – 17. september 1994 Moskva) oli Nõukogude dissident, inimõiguste aktivist, publitsist ning luuletaja. == Elulugu == Ta oli tuntud juudisoost vene revolutsionääri Grigori Geršuni (1870-1908) vennapoeg. Ta veetis osa oma lapsepõlvest lastekodus. 1947. aastal hakkas ta koos klassikaaslasega looma põrandaalust organisatsiooni, mille "eesmärk oli taastada Stalini poolt jalge alla tallatud leninlikud põhimõtted". Grupi kolmas liige reetis nad võimudele, ta arreteeriti süüdistatuna põrandaaluse noorteorganisatsiooni loomises ja mõisteti 10 aastaks vangi sunnitöölaagrisse. Viibis Steplagis. Laagris kohtus ta [[Aleksandr Solženitsõn]]<nowiki/>iga. Vabanes 1955. aastal ja töötas müürsepana.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta liikus kirjandusringkondades, kus kohtus samizdati autorite ja tulevaste dissidentidega.1960. aastatel liitus inimõiguste liikumisega, allkirjastades hulga kollektiivseid kirju, sealhulgas toetades NSV Liidu inimõiguste kaitse algatusrühma esimest kirja ÜRO-le (20. mai 1969). Ta oli aktiivne materjalide koguja Solženitsõni raamatu "Gulagi arhipelaag" jaoks. Raamatu teises väljaandes on talle pühendatud peatükk "Vladimir Geršuni". Temast sai üks Solženitsõni salajastest assistentidest. 1969. aastal arreteeriti Geršuni uuesti ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 190-1 alusel. Butõrka vanglas viibides pidas ta 55 päeva kestnud näljastreiki. Serbski Instituudi psühhiaatriline ekspertiis tunnistas Geršuni hulluks ja ta saadeti sundravile Orjoli Eripsühhiaatriahaiglasse, kus ta viibis detsembrist 1970 kuni aprillini 1974. Talle süstiti aminatsiini ja haloperidooli. Juhuslikul kohtumisel [[Petro Hrõhorenko|Petro Grigorenko]]<nowiki/>ga Serbski Instituudis edastas Geršuni hulgaliselt teavet Orjoli Eripsühhiaatriahaigla arstide ja teiste poliitvangide kohta, mis viis selle teabe avaldamiseni põrandaaluses ajakirjas „Jooksvate sündmuste kroonika“ (number 19). Seejärel viidi Geršuni üle 13. psühhiaatriahaiglasse (Moskva), kust ta vabastati 1974. aasta oktoobris. Ta töötas rasvavabrikus, ehitusel ja valvurina.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta osales V. Abramkini juhitud noorte kirjandusklubis "Voskresenja" (Pühapäevad). Aastatel 1976–1982 avaldas Geršuni Moskva ajalehtedes ja ajakirjades pseudonüümi V. Lvov all üle 200 artikli ja märkme (artiklid ja märkmed folkloristika, lingvistika, biblioloogia, vaimukuste ja sõnamängude kohta). Alates 1978. aasta algusest osales ta samizdat-kirjandusliku ja ajakirjandusliku ajakirja "Poiski" (Ülevaated) materjalide kogumises ning alates 3. numbrist (oktoober 1978) oli ta selle toimetuskolleegiumi liige. Ta juhtis ajakirja kirjandusosakonda, kus avaldas oma avangardset luulet.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1978. aastal külastas Moskvat Kuningliku Psühhiaatrite Kolledži liige dr. Low-Bier, kes uuris üheksat Nõukogude poliitilist teisitimõtlejat, sealhulgas Geršunit, jõudes järeldusele, et neil ei esinenud mingeid vaimuhaiguse märke, mis vajaksid kohustuslikku ravi, ei praegu ega ka varem.<ref>Abuse of Psychiatry in the Soviet Union: Hearing Before the Subcommittee on Human Rights and International Organizations of the Committee on Foreign Affairs and the Commission on Security and Cooperation in Europe, House of Representatives, Ninety-eighth Congress, First Session, September 20, 1983. US Government Printing Office: Washington, 1984. Pp. 106</ref> Alates 1978. aastast oli esimese N Liidus loodud sõltumatu ametiühingu Töötajate Vaba Kutsealadevahelise Ühingu (SMOT) liige ning aastatel 1980–1982 selle toimetuskolleegiumi liige. Alates 1981. aasta juulist oli ta Amnesty Internationali Nõukogude Liidu osakonna liige. Teda kiusati pidevalt kohtuväliselt taga: hoiti koduarestis, viidi ülekuulamistele ja tehti hoiatavaid vestlusi. Moskva olümpiamängude ajal 1980. aasta juulist augustini paigutati ta taas psühhiaatriahaiglasse.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1982. aasta juunis arreteeriti ta kolmandat korda SMOT-i uudiskirja avaldamise eest ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 190-1 alusel. Ta paigutati spetsialiseeritud psühhiaatriahaiglasse Blagoveštšenskis, seejärel Talgari linnas Alma-Ata oblastis (kuni detsembrini 1987).Pärast vabanemist tegeles ta unustatud ja represseeritud kirjanike ja luuletajate mälestuse taastamisega. Ta oli ajalehe "Ekspress-Hronika" regulaarne kaastööline, osales Moskva kirjanduselus ja tegeles keeleteadusega (kirjutas antoloogiat "Russki mat"). Ta suri 17. septembril 1994 ja maeti Vostrjakovskoje kalmistule.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Geršuni, Vladimir}} [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Publitsistid]] [[Kategooria:Venemaa inimõiguslased]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Vostrjakovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1994]] h0bwfmnnlmnvp7xap7k3z2avxsldf75 7122014 7122013 2026-03-31T17:41:42Z Amherst99 15496 7122014 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Lvovitš Geršuni''' (''Владимир Львович Гершуни,'' [[18. märts]] [[1930]] [[Moskva]] – [[17. september]] [[1994]] Moskva) oli Nõukogude dissident, inimõiguste aktivist, publitsist ning luuletaja. == Elulugu == Ta oli tuntud juudisoost vene revolutsionääri Grigori Geršuni (1870-1908) vennapoeg. Ta veetis osa oma lapsepõlvest lastekodus. 1947. aastal hakkas ta koos klassikaaslasega looma põrandaalust organisatsiooni, mille "eesmärk oli taastada Stalini poolt jalge alla tallatud leninlikud põhimõtted". Grupi kolmas liige reetis nad võimudele, ta arreteeriti süüdistatuna põrandaaluse noorteorganisatsiooni loomises ja mõisteti 10 aastaks vangi sunnitöölaagrisse. Viibis Steplagis. Laagris kohtus ta [[Aleksandr Solženitsõn]]<nowiki/>iga. Vabanes 1955. aastal ja töötas müürsepana.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta liikus kirjandusringkondades, kus kohtus samizdati autorite ja tulevaste dissidentidega.1960. aastatel liitus inimõiguste liikumisega, allkirjastades hulga kollektiivseid kirju, sealhulgas toetades NSV Liidu inimõiguste kaitse algatusrühma esimest kirja ÜRO-le (20. mai 1969). Ta oli aktiivne materjalide koguja Solženitsõni raamatu "Gulagi arhipelaag" jaoks. Raamatu teises väljaandes on talle pühendatud peatükk "Vladimir Geršuni". Temast sai üks Solženitsõni salajastest assistentidest. 1969. aastal arreteeriti Geršuni uuesti ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 190-1 alusel. Butõrka vanglas viibides pidas ta 55 päeva kestnud näljastreiki. Serbski Instituudi psühhiaatriline ekspertiis tunnistas Geršuni hulluks ja ta saadeti sundravile Orjoli Eripsühhiaatriahaiglasse, kus ta viibis detsembrist 1970 kuni aprillini 1974. Talle süstiti aminatsiini ja haloperidooli. Juhuslikul kohtumisel [[Petro Hrõhorenko|Petro Grigorenko]]<nowiki/>ga Serbski Instituudis edastas Geršuni hulgaliselt teavet Orjoli Eripsühhiaatriahaigla arstide ja teiste poliitvangide kohta, mis viis selle teabe avaldamiseni põrandaaluses ajakirjas „Jooksvate sündmuste kroonika“ (number 19). Seejärel viidi Geršuni üle 13. psühhiaatriahaiglasse (Moskva), kust ta vabastati 1974. aasta oktoobris. Ta töötas rasvavabrikus, ehitusel ja valvurina.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta osales V. Abramkini juhitud noorte kirjandusklubis "Voskresenja" (Pühapäevad). Aastatel 1976–1982 avaldas Geršuni Moskva ajalehtedes ja ajakirjades pseudonüümi V. Lvov all üle 200 artikli ja märkme (artiklid ja märkmed folkloristika, lingvistika, biblioloogia, vaimukuste ja sõnamängude kohta). Alates 1978. aasta algusest osales ta samizdat-kirjandusliku ja ajakirjandusliku ajakirja "Poiski" (Ülevaated) materjalide kogumises ning alates 3. numbrist (oktoober 1978) oli ta selle toimetuskolleegiumi liige. Ta juhtis ajakirja kirjandusosakonda, kus avaldas oma avangardset luulet.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1978. aastal külastas Moskvat Kuningliku Psühhiaatrite Kolledži liige dr. Low-Bier, kes uuris üheksat Nõukogude poliitilist teisitimõtlejat, sealhulgas Geršunit, jõudes järeldusele, et neil ei esinenud mingeid vaimuhaiguse märke, mis vajaksid kohustuslikku ravi, ei praegu ega ka varem.<ref>Abuse of Psychiatry in the Soviet Union: Hearing Before the Subcommittee on Human Rights and International Organizations of the Committee on Foreign Affairs and the Commission on Security and Cooperation in Europe, House of Representatives, Ninety-eighth Congress, First Session, September 20, 1983. US Government Printing Office: Washington, 1984. Pp. 106</ref> Alates 1978. aastast oli esimese N Liidus loodud sõltumatu ametiühingu Töötajate Vaba Kutsealadevahelise Ühingu (SMOT) liige ning aastatel 1980–1982 selle toimetuskolleegiumi liige. Alates 1981. aasta juulist oli ta Amnesty Internationali Nõukogude Liidu osakonna liige. Teda kiusati pidevalt kohtuväliselt taga: hoiti koduarestis, viidi ülekuulamistele ja tehti hoiatavaid vestlusi. Moskva olümpiamängude ajal 1980. aasta juulist augustini paigutati ta taas psühhiaatriahaiglasse.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1982. aasta juunis arreteeriti ta kolmandat korda SMOT-i uudiskirja avaldamise eest ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 190-1 alusel. Ta paigutati spetsialiseeritud psühhiaatriahaiglasse Blagoveštšenskis, seejärel Talgari linnas Alma-Ata oblastis (kuni detsembrini 1987).Pärast vabanemist tegeles ta unustatud ja represseeritud kirjanike ja luuletajate mälestuse taastamisega. Ta oli ajalehe "Ekspress-Hronika" regulaarne kaastööline, osales Moskva kirjanduselus ja tegeles keeleteadusega (kirjutas antoloogiat "Russki mat"). Ta suri 17. septembril 1994 ja maeti Vostrjakovskoje kalmistule.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Geršuni, Vladimir}} [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Publitsistid]] [[Kategooria:Venemaa inimõiguslased]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Vostrjakovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1994]] jxf0qloaji46upyz0x0aarbof37h1me 7122015 7122014 2026-03-31T17:41:54Z Amherst99 15496 7122015 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Lvovitš Geršuni''' (''Владимир Львович Гершуни,'' [[18. märts]] [[1930]] [[Moskva]] – [[17. september]] [[1994]] Moskva) oli Nõukogude [[dissident]], inimõiguste aktivist, publitsist ning luuletaja. == Elulugu == Ta oli tuntud juudisoost vene revolutsionääri Grigori Geršuni (1870-1908) vennapoeg. Ta veetis osa oma lapsepõlvest lastekodus. 1947. aastal hakkas ta koos klassikaaslasega looma põrandaalust organisatsiooni, mille "eesmärk oli taastada Stalini poolt jalge alla tallatud leninlikud põhimõtted". Grupi kolmas liige reetis nad võimudele, ta arreteeriti süüdistatuna põrandaaluse noorteorganisatsiooni loomises ja mõisteti 10 aastaks vangi sunnitöölaagrisse. Viibis Steplagis. Laagris kohtus ta [[Aleksandr Solženitsõn]]<nowiki/>iga. Vabanes 1955. aastal ja töötas müürsepana.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta liikus kirjandusringkondades, kus kohtus samizdati autorite ja tulevaste dissidentidega.1960. aastatel liitus inimõiguste liikumisega, allkirjastades hulga kollektiivseid kirju, sealhulgas toetades NSV Liidu inimõiguste kaitse algatusrühma esimest kirja ÜRO-le (20. mai 1969). Ta oli aktiivne materjalide koguja Solženitsõni raamatu "Gulagi arhipelaag" jaoks. Raamatu teises väljaandes on talle pühendatud peatükk "Vladimir Geršuni". Temast sai üks Solženitsõni salajastest assistentidest. 1969. aastal arreteeriti Geršuni uuesti ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 190-1 alusel. Butõrka vanglas viibides pidas ta 55 päeva kestnud näljastreiki. Serbski Instituudi psühhiaatriline ekspertiis tunnistas Geršuni hulluks ja ta saadeti sundravile Orjoli Eripsühhiaatriahaiglasse, kus ta viibis detsembrist 1970 kuni aprillini 1974. Talle süstiti aminatsiini ja haloperidooli. Juhuslikul kohtumisel [[Petro Hrõhorenko|Petro Grigorenko]]<nowiki/>ga Serbski Instituudis edastas Geršuni hulgaliselt teavet Orjoli Eripsühhiaatriahaigla arstide ja teiste poliitvangide kohta, mis viis selle teabe avaldamiseni põrandaaluses ajakirjas „Jooksvate sündmuste kroonika“ (number 19). Seejärel viidi Geršuni üle 13. psühhiaatriahaiglasse (Moskva), kust ta vabastati 1974. aasta oktoobris. Ta töötas rasvavabrikus, ehitusel ja valvurina.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Ta osales V. Abramkini juhitud noorte kirjandusklubis "Voskresenja" (Pühapäevad). Aastatel 1976–1982 avaldas Geršuni Moskva ajalehtedes ja ajakirjades pseudonüümi V. Lvov all üle 200 artikli ja märkme (artiklid ja märkmed folkloristika, lingvistika, biblioloogia, vaimukuste ja sõnamängude kohta). Alates 1978. aasta algusest osales ta samizdat-kirjandusliku ja ajakirjandusliku ajakirja "Poiski" (Ülevaated) materjalide kogumises ning alates 3. numbrist (oktoober 1978) oli ta selle toimetuskolleegiumi liige. Ta juhtis ajakirja kirjandusosakonda, kus avaldas oma avangardset luulet.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1978. aastal külastas Moskvat Kuningliku Psühhiaatrite Kolledži liige dr. Low-Bier, kes uuris üheksat Nõukogude poliitilist teisitimõtlejat, sealhulgas Geršunit, jõudes järeldusele, et neil ei esinenud mingeid vaimuhaiguse märke, mis vajaksid kohustuslikku ravi, ei praegu ega ka varem.<ref>Abuse of Psychiatry in the Soviet Union: Hearing Before the Subcommittee on Human Rights and International Organizations of the Committee on Foreign Affairs and the Commission on Security and Cooperation in Europe, House of Representatives, Ninety-eighth Congress, First Session, September 20, 1983. US Government Printing Office: Washington, 1984. Pp. 106</ref> Alates 1978. aastast oli esimese N Liidus loodud sõltumatu ametiühingu Töötajate Vaba Kutsealadevahelise Ühingu (SMOT) liige ning aastatel 1980–1982 selle toimetuskolleegiumi liige. Alates 1981. aasta juulist oli ta Amnesty Internationali Nõukogude Liidu osakonna liige. Teda kiusati pidevalt kohtuväliselt taga: hoiti koduarestis, viidi ülekuulamistele ja tehti hoiatavaid vestlusi. Moskva olümpiamängude ajal 1980. aasta juulist augustini paigutati ta taas psühhiaatriahaiglasse.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1982. aasta juunis arreteeriti ta kolmandat korda SMOT-i uudiskirja avaldamise eest ja talle esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 190-1 alusel. Ta paigutati spetsialiseeritud psühhiaatriahaiglasse Blagoveštšenskis, seejärel Talgari linnas Alma-Ata oblastis (kuni detsembrini 1987).Pärast vabanemist tegeles ta unustatud ja represseeritud kirjanike ja luuletajate mälestuse taastamisega. Ta oli ajalehe "Ekspress-Hronika" regulaarne kaastööline, osales Moskva kirjanduselus ja tegeles keeleteadusega (kirjutas antoloogiat "Russki mat"). Ta suri 17. septembril 1994 ja maeti Vostrjakovskoje kalmistule.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Geršuni, Vladimir}} [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Publitsistid]] [[Kategooria:Venemaa inimõiguslased]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Vostrjakovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1994]] fyhl47n7zebz3z6lwe3rdvij0ugxolb 0 709607 7122011 7093140 2026-03-31T17:40:19Z Amherst99 15496 7122011 wikitext text/x-wiki '''Valeri Fjodorovitš Abramkin''' ([[vene keel]]es ''Вале́рий Фёдорович Абра́мкин;'' 19. mai 1946 Moskva – 25. jaanuar 2013 Moskva) oli Venemaa inimõiguste aktivist, Moskva Helsingi grupi liige. == Elulugu == Sündis 19. mail 1946 Moskvas töölisklassi peres. 1970. aastal lõpetas Moskva Keemiatehnoloogia Instituudi. Ta töötas keemiainsenerina Anorgaaniliste Materjalide Uurimisinstituudis, kus tegeles tuumatehnoloogiaga. Nooruses hakkas ta laule komponeerima ja 1960. aastate keskel sai temast üks Moskva Amatöörlauluklubi (KSP) algatajaid. 1970. aastate keskel jätkas ta KSP-st väljaspool laulukirjutajate kogukonna organiseerimist ja hakkas tegelema tsenseerimata kirjandusliku tööga. Ajaloolase ja kirjaniku Mihhail Gefteri õpilasena tegi ta kaastööd samizdat-ajakirjadele "Voskresenje" (Ülestõusmine) ja "Poiski" (Uuringud). Võimud pidasid seda tegevust nõukogudevastaseks ja see ärritas KGB-d tugevalt.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> 1979. aasta detsembris arreteeriti esimest korda. Ta veetis peaaegu aasta Butõrka vanglas. Samizdat-ajakirja "Poiski" (Uuringud) levitamise ja nõukogudevastaste materjalide avaldamise eest mõisteti 1980. aasta oktoobris Vene NFSV kriminaalkoodeksi artikli 190-1 alusel ("Nõukogude sotsiaalset ja riiklikku süsteemi halvustavate laimavate väljamõeldiste levitamine") kolm aastat vangulaagrit. Kandis karistust Altai karistusasutuses, kus ta nakatus tuberkuloosi ja teistesse rasketesse haigustesse. 1982. aastal, enne esimese karistuse lõppu, mõisteti ta sama artikli alusel uuesti süüdi ja talle määrati veel kolm aastat range režiimiga sunnitöölaagrit. Ta vabastati 1985. aastal pärast lääne inimõiguste organisatsioonide proteste.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> Pärast vabanemist 1985. aasta detsembris saadeti asumisele Tveri oblastis asuvasse kaugesse külla, kus ta töötas õpetajana vaimse puudega laste koolis. 1989. aasta alguses lubati tal naasta Moskvasse. Ta hakkas kohe tegelema inimõiguste alase tegevusega, liitus Moskva Helsingi grupiga ja asutas valitsusvälise organisatsiooni "Vangla ja vabadus". 1992. aastal loodi selle alusel Kriminaalõiguse Reformi Abistamise Keskus.<ref>https://web.archive.org/web/20160304222730/http://rg.ru/2013/01/30/abramkin-site.html</ref> 1997–2000 Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva Poliitilise Konsultatiivnõukogu Alalise Inimõiguste Koja liige. Alates 2002. aastast oli ta Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva inimõiguste komisjoni (hiljem muudeti presidendi kodanikuühiskonna institutsioonide ja inimõiguste edendamise nõukoguks) liige. Ta oli ka Venemaa Föderatsiooni justiitsministri juures tegutseva avaliku nõukogu liige (alates 2003. aasta augustist), Moskva linnapea juures tegutseva inimõiguste komisjoni liige ja kriminaalõiguse reformi abistamise keskuse direktor.<ref>https://web.archive.org/web/20121226035440/http://index.org.ru/nevol/2008-16/abra_n16.html</ref> == Viited == [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2013]] rrjk7a8ugjc4l98eb3shavamcfdzxrh 1 709615 7122395 7088358 2026-04-01T10:44:51Z ~2026-10888-52 223039 /* Lehe täiendamine - mitte kustutada! */ Vastus 7122395 wikitext text/x-wiki == Lehe täiendamine - mitte kustutada! == Olen lehte täiendamas ja seetõttu ei tasu seda kustutada. Praegu on viiteid vähe, tegelen nende juurde tekitamisega. Lihtsalt guugeldades hetkel kirjasolevat infot kätte ei saa. Samuti on plaanis teha põhjalikum tulemuste ning saavutuste ja praeguse tegevuse ülevaade, milleks pole veel aega olnud. Samuti on puudu suur hulk ajalugu algusaastate ja praeguse aja osas, mida saan kirjutada, kuid avaldatud allikate puudumise tõttu läheb mul sellega aega. [[Kasutaja:Rehav372|Rehav372]] ([[Kasutaja arutelu:Rehav372|arutelu]]) 10. veebruar 2026, kell 01:01 (EET) :Nõus! Hetkel puudub Eesti väitlusliikumise kohta piisav ülevaade Vikipeedias [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-10888-52|&#126;2026-10888-52]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-10888-52|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) 55brs6ee5gea33wubwmnkbyt5lp6g1v 0 709622 7122016 7089417 2026-03-31T17:42:22Z Amherst99 15496 7122016 wikitext text/x-wiki '''Juri Aleksandrovitš Aihhenvald''' ([[vene keel]]es ''Юрий Александрович Айхенвальд;'' [[16. november]] [[1928]] [[Moskva]], NSVL – [[28. juuni]] [[1993]] Moskva, Venemaa) oli Nõukogude ja Vene luuletaja, tõlkija, memuarist ja inimõiguste aktivist. Ta oli tuntud kirjanduskriitiku ja filosoofi [[Juli Aihhenvald]]i lapselaps. == Elulugu == Tema vanaisa, Juli Aihenvald, kirjanduskriitik, filosoof ja publitsist, pagendati NSV Liidust 1922. aastal koos rühma silmapaistvate vene kultuuritegelastega. Tema isa, Aleksandr Aihenvald (1899–1941), oli Buhharini koolkonna majandusteadlane, 1933. aastal vangistati ja hukati 1941. aastal. 1938. aastal arreteeriti tema ema ja paljud teised sugulased represseeriti. Juri kasvas koos vanaemaga.<ref>https://web.archive.org/web/20221008175552/https://www.solovki.ca/writers_023/aihven.php</ref> Sõja ajal õppis kutsekoolis ja töötas samaaegselt tehases. Hiljem astus töölisnoorte kooli. Hakkas kirjutama luulet ja 1944. aastal asus käima kirjastuse "Molodaja Gvardija" kirjandusühingus, kus kohtus Aleksandr Volpini ja Naum Koržaviniga. 1947. aastal asus õppima V. P. Potjomkini nimelise Moskva Pedagoogilise Instituudi kirjandusteaduskonda. Kuulus insituudi komsomolikomiteesse. 1. novembril 1949. aastal arreteeriti "nõukogudevastaste avalduste eest" ja saadeti NSVL MGB erinõupidamise otsusega 4. veebruarist 1950 kümneks aastaks asumisele [[Karaganda]]sse (seal kandsid oma pagendust ka A. Volpin ja N. Koržavin), kui "sotsiaalselt ohtlik element". Karagandas töötas elektromontöörina. 5. septembril 1951. aastal arreteeriti uuesti "terroristlike avalduste eest" ja saadeti Moskvasse. 1952. aastal tunnistas Serbski nimeline Instituut ta vaimuhaigeks ning 2. aprillil 1952 saatis NSVL MGB erinõupidamine ta tähtajatule ravile kinnises psühhiaatriahaiglas. 1952-55 viibis sundravil Leningradi eripsühhiaatriahaiglas.<ref>https://web.archive.org/web/20221008175552/https://www.solovki.ca/writers_023/aihven.php</ref><ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20221215081514/https://ru.openlist.wiki/%D0%90%D0%B9%D1%85%D0%B5%D0%BD%D0%B2%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B4_%D0%AE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_(1928)</ref> Tema tütar Aleksandra Aihenvald: "1951. aastal vahistati mu isa sionistlikus vandenõus osalemise süüdistusega. Ta viidi Moskvasse ja kuulati üle. Peagi sai ta aru, et ei saa laagris eluga hakkama: isa oli lühike, kõhn ja haiglane. Ja ta otsustas teeselda hullumeelset."<ref>https://web.archive.org/web/20230119132446/https://arzamas.academy/mag/1161-aihenv</ref> 14. märtsil 1955 ta rehabiliteeriti ja vabanes.<ref>https://ru.openlist.wiki/%D0%90%D0%B9%D1%85%D0%B5%D0%BD%D0%B2%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B4_%D0%AE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_(1928)</ref> Pärast vabanemist asus taas õppima Potjomkini nimelisse Pedagoogilisse Instituuti, mille lõpetas 1957. aastal. 1957-1968 töötas Moskva keskkoolides vene keele ja kirjanduse õpetajana kirjutades samal ajal mitmesuguseid kirjandusteoseid ja luulet. Tema Moskva seltskond oli väga suur ja kirju: sõbrad, õpilased, dissidendid. 1964. aastal lavastas teater "Sovremennik" Édouard Rostandi komöödia "Cyrano de Bergerac", mis põhines tema tõlkel ja lavastusel. Tema suurim kuulsus tuli aga tema luulest, mida levitati [[samizdat]]is ja avaldati välismaal.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Alates 1960. aastatest oli ta pidevalt [[KGB]] jälgimise all. Võimud olid eriti huvitatud tema korteri "avatud uste päevast", mida külastasid paljud sõbrad, tuttavad ja endised koolilapsed. Ta vältis osalemist avalikes inimõiguste kampaaniates. Ta pidas sobivaks neid, mis võisid mõjutada lääne avalikku arvamust või mida korraldati „kui inimene ei saa teisiti ausat elu elada“. Ta oli mitme inimõiguste üleskutse anonüümne autor (näiteks matemaatikute kiri Jesenin-Volpini kaitseks). Ta andis teavet samizdat ajakirjale „Jooksvate sündmuste kroonika” ja osales korjandustes, et aidata oma veendumuste pärast tagakiusatud ohvreid – poliitvange, neid, kes olid kaotanud töö või olid muu kohtuvälise tagakiusamise ohvrid. 1968. aastal allkirjastas ta kirja [[Aleksandr Ginzburg]]i ja [[Juri Galanskov]]i kaitseks ning vallandati selle eest koolist. Hiljem lubati ta kohtu otsusega uuesti kooli tööle, kuid kooli ta enam ei naasnud, saades vabakutseliseks kirjanikuks. Ta töötas kirjandus- ja teatrikriitiku, tõlkija ja kultuuriajaloolasena. Ta avaldas teoseid avalikus ajakirjanduses (nõukogude ajal sageli pseudonüümide all), samizdatis (ise avaldades) ja tamizdatis. 1960. aastatest kuni 1990. aastateni oli A. maja jätkuvalt liberaalse intelligentsi ja inimõiguste aktivistide kohtumispaik.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1975. aastal sai ta prokuratuuris ülekuulamisel raske südamerabanduse ja elas raske südamehaigusega. Tema tütar meenutas, et talle "väga ei meeldinud, kui teda dissidendiks kutsuti".<ref>https://web.archive.org/web/20230119132446/https://arzamas.academy/mag/1161-aihenv</ref> Ta osales [[Memorial]] asutamiskongressil (jaanuar 1989) ja oli teadus- ja praktilise keskuse Memorial juhatuse liige alates selle asutamisest juunis 1990. Ta on maetud Moskva lähedale [[Domodedovo kalmistu]]le.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> == Teoseid == * Teraval äärel. Luule- ja proosaraamat (München, 1972) * Ostužev (Moskva, 1977) * Liigaasta. Luule- ja proosaraamat (München, 1980) * Don Quijote Venemaa pinnal (2 köidet, New York, 1982–1984) * A. I. Sumbatov-Južin (Moskva, 1987) * Luuletused ja poeemid erinevatest aastatest (Moskva, 1993) * Viimased leheküljed: Mälestused. Proosa. Luule (Moskva, 2003) == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Aihhenvald, Juri}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 8w6zo6nl3o896ijnomxtr5a2qcp7a7m 7122017 7122016 2026-03-31T17:42:47Z Amherst99 15496 7122017 wikitext text/x-wiki '''Juri Aleksandrovitš Aihhenvald''' ([[vene keel]]es ''Юрий Александрович Айхенвальд;'' [[16. november]] [[1928]] [[Moskva]] – [[28. juuni]] [[1993]] Moskva, Venemaa) oli Nõukogude ja Vene luuletaja, tõlkija, memuarist ja inimõiguste aktivist. Ta oli tuntud kirjanduskriitiku ja filosoofi [[Juli Aihhenvald]]i lapselaps. == Elulugu == Tema vanaisa, Juli Aihenvald, kirjanduskriitik, filosoof ja publitsist, pagendati NSV Liidust 1922. aastal koos rühma silmapaistvate vene kultuuritegelastega. Tema isa, Aleksandr Aihenvald (1899–1941), oli Buhharini koolkonna majandusteadlane, 1933. aastal vangistati ja hukati 1941. aastal. 1938. aastal arreteeriti tema ema ja paljud teised sugulased represseeriti. Juri kasvas koos vanaemaga.<ref>https://web.archive.org/web/20221008175552/https://www.solovki.ca/writers_023/aihven.php</ref> Sõja ajal õppis kutsekoolis ja töötas samaaegselt tehases. Hiljem astus töölisnoorte kooli. Hakkas kirjutama luulet ja 1944. aastal asus käima kirjastuse "Molodaja Gvardija" kirjandusühingus, kus kohtus Aleksandr Volpini ja Naum Koržaviniga. 1947. aastal asus õppima V. P. Potjomkini nimelise Moskva Pedagoogilise Instituudi kirjandusteaduskonda. Kuulus insituudi komsomolikomiteesse. 1. novembril 1949. aastal arreteeriti "nõukogudevastaste avalduste eest" ja saadeti NSVL MGB erinõupidamise otsusega 4. veebruarist 1950 kümneks aastaks asumisele [[Karaganda]]sse (seal kandsid oma pagendust ka A. Volpin ja N. Koržavin), kui "sotsiaalselt ohtlik element". Karagandas töötas elektromontöörina. 5. septembril 1951. aastal arreteeriti uuesti "terroristlike avalduste eest" ja saadeti Moskvasse. 1952. aastal tunnistas Serbski nimeline Instituut ta vaimuhaigeks ning 2. aprillil 1952 saatis NSVL MGB erinõupidamine ta tähtajatule ravile kinnises psühhiaatriahaiglas. 1952-55 viibis sundravil Leningradi eripsühhiaatriahaiglas.<ref>https://web.archive.org/web/20221008175552/https://www.solovki.ca/writers_023/aihven.php</ref><ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20221215081514/https://ru.openlist.wiki/%D0%90%D0%B9%D1%85%D0%B5%D0%BD%D0%B2%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B4_%D0%AE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_(1928)</ref> Tema tütar Aleksandra Aihenvald: "1951. aastal vahistati mu isa sionistlikus vandenõus osalemise süüdistusega. Ta viidi Moskvasse ja kuulati üle. Peagi sai ta aru, et ei saa laagris eluga hakkama: isa oli lühike, kõhn ja haiglane. Ja ta otsustas teeselda hullumeelset."<ref>https://web.archive.org/web/20230119132446/https://arzamas.academy/mag/1161-aihenv</ref> 14. märtsil 1955 ta rehabiliteeriti ja vabanes.<ref>https://ru.openlist.wiki/%D0%90%D0%B9%D1%85%D0%B5%D0%BD%D0%B2%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B4_%D0%AE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_(1928)</ref> Pärast vabanemist asus taas õppima Potjomkini nimelisse Pedagoogilisse Instituuti, mille lõpetas 1957. aastal. 1957-1968 töötas Moskva keskkoolides vene keele ja kirjanduse õpetajana kirjutades samal ajal mitmesuguseid kirjandusteoseid ja luulet. Tema Moskva seltskond oli väga suur ja kirju: sõbrad, õpilased, dissidendid. 1964. aastal lavastas teater "Sovremennik" Édouard Rostandi komöödia "Cyrano de Bergerac", mis põhines tema tõlkel ja lavastusel. Tema suurim kuulsus tuli aga tema luulest, mida levitati [[samizdat]]is ja avaldati välismaal.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Alates 1960. aastatest oli ta pidevalt [[KGB]] jälgimise all. Võimud olid eriti huvitatud tema korteri "avatud uste päevast", mida külastasid paljud sõbrad, tuttavad ja endised koolilapsed. Ta vältis osalemist avalikes inimõiguste kampaaniates. Ta pidas sobivaks neid, mis võisid mõjutada lääne avalikku arvamust või mida korraldati „kui inimene ei saa teisiti ausat elu elada“. Ta oli mitme inimõiguste üleskutse anonüümne autor (näiteks matemaatikute kiri Jesenin-Volpini kaitseks). Ta andis teavet samizdat ajakirjale „Jooksvate sündmuste kroonika” ja osales korjandustes, et aidata oma veendumuste pärast tagakiusatud ohvreid – poliitvange, neid, kes olid kaotanud töö või olid muu kohtuvälise tagakiusamise ohvrid. 1968. aastal allkirjastas ta kirja [[Aleksandr Ginzburg]]i ja [[Juri Galanskov]]i kaitseks ning vallandati selle eest koolist. Hiljem lubati ta kohtu otsusega uuesti kooli tööle, kuid kooli ta enam ei naasnud, saades vabakutseliseks kirjanikuks. Ta töötas kirjandus- ja teatrikriitiku, tõlkija ja kultuuriajaloolasena. Ta avaldas teoseid avalikus ajakirjanduses (nõukogude ajal sageli pseudonüümide all), samizdatis (ise avaldades) ja tamizdatis. 1960. aastatest kuni 1990. aastateni oli A. maja jätkuvalt liberaalse intelligentsi ja inimõiguste aktivistide kohtumispaik.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 1975. aastal sai ta prokuratuuris ülekuulamisel raske südamerabanduse ja elas raske südamehaigusega. Tema tütar meenutas, et talle "väga ei meeldinud, kui teda dissidendiks kutsuti".<ref>https://web.archive.org/web/20230119132446/https://arzamas.academy/mag/1161-aihenv</ref> Ta osales [[Memorial]] asutamiskongressil (jaanuar 1989) ja oli teadus- ja praktilise keskuse Memorial juhatuse liige alates selle asutamisest juunis 1990. Ta on maetud Moskva lähedale [[Domodedovo kalmistu]]le.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> == Teoseid == * Teraval äärel. Luule- ja proosaraamat (München, 1972) * Ostužev (Moskva, 1977) * Liigaasta. Luule- ja proosaraamat (München, 1980) * Don Quijote Venemaa pinnal (2 köidet, New York, 1982–1984) * A. I. Sumbatov-Južin (Moskva, 1987) * Luuletused ja poeemid erinevatest aastatest (Moskva, 1993) * Viimased leheküljed: Mälestused. Proosa. Luule (Moskva, 2003) == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Aihhenvald, Juri}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1993]] n5qlgifn6x9yvqdctft00nz9uuxg9ts 0 709626 7122020 7088802 2026-03-31T17:44:41Z Amherst99 15496 7122020 wikitext text/x-wiki '''Ilja Veniaminovitš Bokštein''' ([[vene keel]es ''Илья Вениаминович Бокштейн'', [[11. märts]] [[1937]] [[Moskva]], NSVL – [[18. oktoober]] [[1999]] [[Jaffa]], Iisrael) oli juudi rahvusest Venemaa ja Iisraeli luuletaja, kunstnik, esseist ja tõlkija. == Elulugu == Tema vanaisa oli Moskva [[sünagoog]]i pealihunik. Tema trükiladujast isa suri, kui Ilja oli kolmeaastane. Teda kasvatas ema, kes oli masinakirjutaja. Lapsena haigestus [[tuberkuloos|luutuberkuloosi]], oli seitse aastat voodihaige ja jäi eluks ajaks invaliidiks. 1955. aastal lõpetas keskkooli ja kandideeris edutult [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] filoloogiaosakonda. Ta õppis sidetehnikumis kuni 1958. aastani, kuid ei lõpetanud. 1960. aastal astus Moskva Raamatukogundusinstituuti. Alates 1955. aastast külastas ta regulaarselt Moskva teadusraamatukogusid, lugedes revolutsioonieelset ja lääne kirjandust ajaloo ja filosoofia kohta. Õppis iseseisvalt inglise keelt. 1950. aastate lõpus hakkas huvituma juudi ajaloost ja kultuurist. Tutvus müstiku kirjaniku Juri Mamlejevi ja "Zamoskvoretski Sokratese" ringkonnaga – "mitteametlike" filosoofide, tõlkijate ja kultuuriteadlaste rühmaga. Aastatel 1959–1960 veetis ta palju aega Lianozovo grupiga. Aastatel 1960–1961 osales ta [[Majakovski väljak]]ul noortekogunemistel, pidades poliitilisi kõnesid. Ta oli kõige radikaalsem kõneleja, kuulutades avalikult kommunismivastaseid loosungeid ja propageerides konstitutsioonilist monarhiat (mis tema arvates oli Venemaale sama loomulik valitsemisvorm kui Ameerika Ühendriikidele demokraatia). „Väikese kasvuga, küürus <...> väga temperamentne, erksa närviga <...> käitus ta julgemalt kui keegi teine. Kui me end antikommunistideks ei kuulutanud, ütles ta lihtsalt: „Ma olen antikommunist. Maha nõukogude võim, maha kommunism.“ Nehru usub, et kommunistid on progressist 100 aastat maas. Ma ei nõustu temaga.“ „Ma usun, et nad on 500 aastat maas“.<ref>(Vladimir Osipovi memuaaridest; tsiteeritud: Polikovskaja, L.V. Me oleme ettekuulutus... eelkäija... Moskva, 1997. Lk 178).</ref><ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 6. augustil 1961 peeti kinni Majakovski väljakul järjekordse kõne ajal, arreteeriti järgmisel päeval. Moskva linnakohus mõistis ta süüdi (9. veebruaril 1962) koos [[Vladimir Ossipov]]i ja Eduard Kuznetsoviga, kuigi tal polnud nende vandenõutegevusega mingit pistmist. Karistati Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 70 1. osa [7] ja § 72 alusel ja saadeti viieks aastaks sunnitöölaagrisse. Kandis karistust Mordvas Dubrovlagis ja oli poliitvangide seas kõrgelt hinnatud. Vanglas olles kirjutas ta mitu filosoofilist teost: „Ekstramonism“, „Dialektilise materialismi olemus“ ja „Filosoofiliste süsteemide klassifikatsioon“ (kõik jäid avaldamata). Laagris ristiti ta õigeusku ja hakkas kirjutama luuletusi.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Vabanes vanglast augustis 1966. Elukoha Moskvasse registreerimiseks sunniti teda teesklema vaimuhaigust ja ta veetis mitu kuud üldises psühhiaatriahaiglas, kust vabanes augustis 1967. Ta jätkas luule kirjutamist ja õppis võõrkeeli. Ta suhtles preestrite Dmitri Dudko, Gleb Jakunini ja diakon Boriss Haibuliniga. 1960. aastate lõpus oli ta lähedane sõber Venemaa islamiliikumise juhtfiguuri Geidar Džemali ja tema naise Jelenaga ning elas pikka aega koos nendega.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Vladimir Ossipovi soovitusel otsustas ta emigreeruda Iisraeli. Moskva sionistid korraldasid ja rahastasid tema lahkumist. 1972. aasta veebruaris emigreerus ta Iisraeli. Ta elas invaliiditoetusest, seejärel pensionist. Ta kirjutas vene keeles luulet ja filosoofilisi, religioosseid ja keeleteaduslikke traktaate. Ta on avaldanud oma töid ajakirjades "Siion", "Aeg ja meie", "Gnosis" ja "22". 1986. aastal avaldas ta luulekogu "Laine kuma". Ta on maetud Tel Avivi Hayarkoni kalmistule.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Mõnedel andmetel pühendas [[Bulat Okudžava]] oma laulu "Pabersõdur" ("Üks sõdur maailmas elas, nägus ja vapper...") talle.<ref>https://web.archive.org/web/20111031121441/http://memo.ru/history/DISS/books/mayak/part4-10.htm</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Bokštein, Ilja}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 1999]] c9pyyjb4gbqzibvvwf19s4ofzkrjw30 7122022 7122020 2026-03-31T17:44:55Z Amherst99 15496 7122022 wikitext text/x-wiki '''Ilja Veniaminovitš Bokštein''' ([[vene keel]]es ''Илья Вениаминович Бокштейн'', [[11. märts]] [[1937]] [[Moskva]], NSVL – [[18. oktoober]] [[1999]] [[Jaffa]], Iisrael) oli juudi rahvusest Venemaa ja Iisraeli luuletaja, kunstnik, esseist ja tõlkija. == Elulugu == Tema vanaisa oli Moskva [[sünagoog]]i pealihunik. Tema trükiladujast isa suri, kui Ilja oli kolmeaastane. Teda kasvatas ema, kes oli masinakirjutaja. Lapsena haigestus [[tuberkuloos|luutuberkuloosi]], oli seitse aastat voodihaige ja jäi eluks ajaks invaliidiks. 1955. aastal lõpetas keskkooli ja kandideeris edutult [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] filoloogiaosakonda. Ta õppis sidetehnikumis kuni 1958. aastani, kuid ei lõpetanud. 1960. aastal astus Moskva Raamatukogundusinstituuti. Alates 1955. aastast külastas ta regulaarselt Moskva teadusraamatukogusid, lugedes revolutsioonieelset ja lääne kirjandust ajaloo ja filosoofia kohta. Õppis iseseisvalt inglise keelt. 1950. aastate lõpus hakkas huvituma juudi ajaloost ja kultuurist. Tutvus müstiku kirjaniku Juri Mamlejevi ja "Zamoskvoretski Sokratese" ringkonnaga – "mitteametlike" filosoofide, tõlkijate ja kultuuriteadlaste rühmaga. Aastatel 1959–1960 veetis ta palju aega Lianozovo grupiga. Aastatel 1960–1961 osales ta [[Majakovski väljak]]ul noortekogunemistel, pidades poliitilisi kõnesid. Ta oli kõige radikaalsem kõneleja, kuulutades avalikult kommunismivastaseid loosungeid ja propageerides konstitutsioonilist monarhiat (mis tema arvates oli Venemaale sama loomulik valitsemisvorm kui Ameerika Ühendriikidele demokraatia). „Väikese kasvuga, küürus <...> väga temperamentne, erksa närviga <...> käitus ta julgemalt kui keegi teine. Kui me end antikommunistideks ei kuulutanud, ütles ta lihtsalt: „Ma olen antikommunist. Maha nõukogude võim, maha kommunism.“ Nehru usub, et kommunistid on progressist 100 aastat maas. Ma ei nõustu temaga.“ „Ma usun, et nad on 500 aastat maas“.<ref>(Vladimir Osipovi memuaaridest; tsiteeritud: Polikovskaja, L.V. Me oleme ettekuulutus... eelkäija... Moskva, 1997. Lk 178).</ref><ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> 6. augustil 1961 peeti kinni Majakovski väljakul järjekordse kõne ajal, arreteeriti järgmisel päeval. Moskva linnakohus mõistis ta süüdi (9. veebruaril 1962) koos [[Vladimir Ossipov]]i ja Eduard Kuznetsoviga, kuigi tal polnud nende vandenõutegevusega mingit pistmist. Karistati Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 70 1. osa [7] ja § 72 alusel ja saadeti viieks aastaks sunnitöölaagrisse. Kandis karistust Mordvas Dubrovlagis ja oli poliitvangide seas kõrgelt hinnatud. Vanglas olles kirjutas ta mitu filosoofilist teost: „Ekstramonism“, „Dialektilise materialismi olemus“ ja „Filosoofiliste süsteemide klassifikatsioon“ (kõik jäid avaldamata). Laagris ristiti ta õigeusku ja hakkas kirjutama luuletusi.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Vabanes vanglast augustis 1966. Elukoha Moskvasse registreerimiseks sunniti teda teesklema vaimuhaigust ja ta veetis mitu kuud üldises psühhiaatriahaiglas, kust vabanes augustis 1967. Ta jätkas luule kirjutamist ja õppis võõrkeeli. Ta suhtles preestrite Dmitri Dudko, Gleb Jakunini ja diakon Boriss Haibuliniga. 1960. aastate lõpus oli ta lähedane sõber Venemaa islamiliikumise juhtfiguuri Geidar Džemali ja tema naise Jelenaga ning elas pikka aega koos nendega.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Vladimir Ossipovi soovitusel otsustas ta emigreeruda Iisraeli. Moskva sionistid korraldasid ja rahastasid tema lahkumist. 1972. aasta veebruaris emigreerus ta Iisraeli. Ta elas invaliiditoetusest, seejärel pensionist. Ta kirjutas vene keeles luulet ja filosoofilisi, religioosseid ja keeleteaduslikke traktaate. Ta on avaldanud oma töid ajakirjades "Siion", "Aeg ja meie", "Gnosis" ja "22". 1986. aastal avaldas ta luulekogu "Laine kuma". Ta on maetud Tel Avivi Hayarkoni kalmistule.<ref>https://web.archive.org/web/20110516205255/http://magazines.russ.ru/nlo/2004/66/pisat29.html</ref> Mõnedel andmetel pühendas [[Bulat Okudžava]] oma laulu "Pabersõdur" ("Üks sõdur maailmas elas, nägus ja vapper...") talle.<ref>https://web.archive.org/web/20111031121441/http://memo.ru/history/DISS/books/mayak/part4-10.htm</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Bokštein, Ilja}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 1999]] hl1khbsca0ezw1yvull9owlomxr1ofe 0 709652 7122300 7118927 2026-04-01T08:29:56Z Andres 5 7122300 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Kagu-Aasia rahvast; vaata ka artikleid [[Kapimaa malailased]], [[Sri Lanka malailased]] ja [[Malai rass]]}} [[Pilt:Malay family from Malaysia.jpg|pisi|Malai perekond traditsioonilises riietuses]] [[Pilt:TuahNatlHistoryMuseumKL.jpg|pisi| Malai rahvuskangelane [[Hang Tuah]] oma kuulsaima tsitaadiga: ''Ta' Melayu Hilang Di-Dunia'' 'Malailased ei kao maailmast']] [[Pilt:丁磯嶷_Temquigui_-_Couple_from_Terangganu,_Malaysia_-_Boxer_Codex_(1590).jpg|pisi|Malailased [[Terengganu]]s. [[Miniatuur]] [[Boxeri koodeks]]ist (1590)]] [[Pilt:Malay_couple.jpg|pisi|Malai abielupaar traditsioonilises rõivastuses pärast abielutseremooniat (''[[akad nikah]]'') ''[[bersanding]]''{{'}}i tseremoonia ajal. Peigmees kannab ''[[baju melayu]]''{{'}}t koos ''[[songkok]]''{{'}}i ja ''[[songket]]''{{'}}iga, pruut aga ''[[baju kurung]]''{{'}}it koos ''[[tudung]]''{{'}}iga]] '''Malailased''' ([[malai keel]]es ''Orang Melayu'' või ''Melayu'', [[Jawi kiri|''jawi'' kirjas]] اورڠ ملايو‎) on [[Austroneesia rahvad|austroneesia]] rahvaste hulka kuuluv [[etnoreligioosne rühm]], kes elab põhiliselt [[Kagu-Aasia]]s. Malailased on ajalooliselt pärit [[Malaka poolsaar]]elt, [[Sumatra]] saare idaosast, [[Kalimantan]]i saare rannikult ja nende vahel asuvalt väiksematest saartest koosnevast [[Riau saarestik]]ust<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yusop |eesnimi=Siti Haliza |kuupäev=14.03.2015 |pealkiri=Asal usul Melayu |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2015/03/41009/asal-usul-melayu |vaadatud=10.02.2026 |väljaanne=Bharian}}</ref>. Algselt rännati Ida-Sumatralt Malaka poolsaarele või Riau saarestikku. Malailased on keele, kultuuri, kunstide ja elukorralduse poolest mitmekesised. See on tingitud sadade aastate pikkusest [[Immigratsioon|sisserändest]] ning [[etnos]]te ja [[hõim]]ude [[Assimileerumine|assimileerumisest]] [[Mere-Kagu-Aasia]]s. Malailased pärinevad varajastest [[malai keeled|malai keeli]] kõnelevatest austroneeslastest ja [[Austroaasia keeled|austroaasia]] hõimudest, kes rajasid merekaubandusriike ja kuningriike (Brunei, [[Kedah]]i, [[Langkasuka]], [[Gangga Negara]], [[Chi Tu]], [[Nakhon Si Thammarat]]i, [[Pahangi osariik|Pahang]]i, [[Melayu kuningriik|Melayu]], [[Srivijaya]], [[Pattani kuningriik|Pattani]] ja [[Chăm Pa]]).<ref>Milner 2010: 24, 33.</ref><ref>Barnard 2004: 7, 60.</ref> [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadi]] rajamine 15. sajandil vallandas suure pöörde malailaste ajaloos, mille tähtsus seisneb selle kaugeleulatuvas poliitilises ja kultuurilises pärandis. Arvatakse, et tol ajal kujunesid välja tavalised [[malailus]]e tunnused – [[islam]], [[malai keel]] ja malai traditsioonid –, mille tagajärjel toimus malailaste kui [[etnoreligioosne rühm|etnoreligioosse rühma]] [[etnogenees]].<ref>[https://melayuonline.com/eng/about/dig/2 MelayuOnline.com’s Theoretical Framework], melayuonline.com.</ref> Kirjanduses, arhitektuuris, kulinaarias ([[malai köök]]), traditsioonilises rõivastuses, etenduskunstides, võitluskunstides ja õukonnatraditsioonides lõi Melaka eeskuju, mida hilisemad malai sultanaadid jäljendasid. [[Malai sultanaadid|Malai sultanaatide]] kuldajal Malaka poolsaarel, Sumatral ja Kalimantanil [[islami levik|islamiseeriti]] ja [[malaistamine|malaistati]] palju nende elanikke, eriti hõimudest, nagu [[batakid]], [[dajakid]], [[Orang Asli]] ja [[Orang Laut]].<ref>Milner 2010: 200, 232.</ref> Malailaste mõistet on ajaloo vältel laiendatud ka teistele [[malai maailm]]a [[etnos]]tele. Tänapäeval kasutatakse seda tähendust peamiselt Malaisias ja Singapuris, kus nende rühmade immigrantide järeltulijaid nimetatakse ''anak dagang'' 'kaupmeeste lapsed' (vt [[Indoneesia päritolu malaislased]]). Nad pärinevad valdavalt Indoneesia saarestikust, näiteks [[atšehid|atšehitest]], [[bandžarid|bandžaritest]], [[bawean]]lastest, [[bugid]]est, [[mandailingi batakid|mandailingi batakitest]], [[minangkabaud]]est ja [[jaavalased|jaavalastest]]. ==Etnonüüm== {{Vaata ka|Malaisia#Nimi}} [[Pilt:Candi Muaro Jambi dengan langit biru.jpg|pisi|[[Muaro Jambi templikompleks]] [[Jambi provints]]is, mis on seatud islamieelse [[Melayu kuningriik|Melayu kuningriigiga]]. Melayu–Srivijaya riigi elanikud rajasid oma pealinnas, suuremates linnades ja tähtsates keskustes keerulisi ehitiste süsteeme]] [[Pilt:Bukit Seguntang Tombs.jpg|pisi|[[Bukit Seguntang]] (Seguntangi küngas) [[Palembang]]is. "[[Sejarah Melayu]]" ("[[Malai annaalid]]e") järgi ilmus sellele mäele [[Sang Sapurba]], mitme [[Sumatra]], [[Malaka poolsaar]]e ja [[Kalimantan]]i malai kuningasuguvõsa legendaarne esiisa]] Nimetus on võtnud eurooplastele tuttava kuju portugali keeles, kust see jõudis hollandi ja inglise keelde. Eepos "[[Malai annaalid]]" ("Jambi ajalugu") seostab nime ''Melayu'' päritolu väikese [[Melayu jõgi|Melayu jõega]] [[Sumatra]]l. See jõgi voolab Batang Hari jõe (tänapäeval Muara Jambi) lähedal [[Jambi provints]]is Sumatra saarel. Eepos väidab ekslikult, et see jõgi suubub [[Musi jõgi|Musi jõkke]] [[Palembang]]i juures. Tegelikult suubub see [[Batang Hari jõgi|Batang Hari jõkke]] [[Jambi provintsi]]s. [[Melaka]] rajaja [[Parameswara]] oli ühe versiooni järgi [[Palembang]]i prints, kes kuulus ''malayu'' rahva hulka.<ref>Anthony Reid. Understanding Melayu (Malay) as a Source of Diverse Modern Identities. – ''Journal of Southeast Asian Studies'', kd 32, nr 3, 2001, lk 295–313, siin lk 298. [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-southeast-asian-studies/article/abs/understanding-melayu-malay-as-a-source-of-diverse-modern-identities/6E1353012FC5E6FB3403BEABE5411FCA Resümee.]</ref> Arvatakse, et nimi tuleb [[malai keel|malai]] sõnast ''melaju'', mis koosneb [[tegusõna]] [[eesliide|eesliitest]] ''me-'' ja [[juur (keeleteadus)|juur]]est ''laju'' ('kiire' või 'kiirenema'). Sellega kirjeldati jõe kiirenevat tugevat voolu.<ref>Abdul Rashid Melebek, Amat Juhari Moain. ''Sejarah Bahasa Melayu'', [[Utusan Publications & Distributors]] 2006, ISBN 978-967-61-1809-7, lk 9–10.</ref> Teiste seletuste seas on [[jaava keel|jaava]] sõna ''mlayu'' 'jooksma; põgenev' või malai sõna ''melaju'' 'aina kiirenema', mis viitaksid selle rahva suurele liikuvusele ja rändavale loomule. [[Fernão Lopes de Barros]] ("[[Décadas da Ásia]]", 1552) mainis, et [[Parameswara]] poeg Iskandar Shah<ref group="lower-alpha">Portugallaste traditsioonis on Parameswara ja Iskandar Shah eri isikud.</ref> nimetas malailased ''Malaios'' (malailased) selle järgi, et tema isa pagendati. [[Afonso de Albuquerque]] aruande järgi põgenes (''malayo'') [[Parameswara]] Palembangi kuningriigist Melakasse.<ref>John Crawfurd. ''A Descriptive Dictionary of the Indian Islands and Adjacent Countries'', London: Bradbury and Evans 1856.</ref> === Kohanimena === Paistab, et enne 15. sajandit tähistasid "Melayu" ja selle sarnase kõlaga variandid vana [[kohanimi|kohanimena]] [[Malaka väin]]a piirkonda üldiselt.<ref>Barnard 2004: 3.</ref> *''Malaya Dwipa'' (Malaya [[Dvipa]]) on [[Vāyu-purāṇa]] 48. peatükis kirjeldatud ühe idamere provintsina, mis on täis kulda ja hõbedat. Mõned uurijad seostavad seda nime [[Sumatra]]ga,<ref>Phani Deka. ''The great Indian corridor in the east'', Mittal Publications 2007, ISBN 978-81-8324-179-3, lk 57.</ref>, kuid mitmed India uurijad arvavad, et see peaks olema mägine [[Malaka poolsaar]], seostades Sumatrat hoopis [[Suvarnabhūmi]]ga.<ref>Govind Chandra Pande. ''India's Interaction with Southeast Asia: History of Science, Philosophy and Culture in Indian Civilization'', kd 1, osa 3, Munshiram Manoharlal 2006, ISBN 978-81-87586-24-1, lk 266.</ref><ref>Lallanji Gopal. ''The economic life of northern India: c. A.D. 700–1200'', Motilal Banarsidass 2000, ISBN 978-81-208-0302-2, lk 139.</ref><ref>Diwan Chand Ahir. ''A Panorama of Indian Buddhism: Selections from the Maha Bodhi journal, 1892–1992'', Sri Satguru Publications 1995, ISBN 978-81-7030-462-3, lk 612.</ref><ref>[[Radhakamal Mukerjee]], ''The culture and art of India'', Coronet Books Inc 1984, ISBN 978-81-215-0114-9, lk 212.</ref> * ''Maleu-kolon'' on koht [[Kuldne Chersonesos|Kuldses Chersonesoses]] [[Ptolemaios]]e teosest "[[Geographia]]".<ref>[[Gerolamo Emilio Gerini]]. ''Researches on Ptolemy's geography of eastern Asia (further India and Indo-Malay archipelago)'', New Delhi: Oriental Books Reprint Corporation 1974, lk 101.</ref> * ''Mo-lo-yu'' on riik, mida mainib [[Yijing (munk)|Yijing]], [[Tangi dünastia]] aegne [[Hiina budism|Hiina budistlik]] munk, kes 688–695 viibis Kagu-Aasias. Yijingi teatel asus ''Mo-Lo-Yu'' kuningriik 15 päeva meresõidu kaugusel Boghast ([[Palembang]]), mis oli Sribhoga ([[Srivijaya]]) pealinn. Samuti tuli 15 päeva purjetada, et jõuda Mo-lo-yust Ka-Cha'sse ([[Kedah]]). Seega paiknes Mo-Lo-Yu umbes poolel teel nende Palembangi ja Kedahi vahel.<ref>[[Yijing (munk)|I Ching]], [[Junjirō Takakusu|Takakusu, Junjiro]] (toim). ''A Record of the Buddhist Religion As Practised in India and the Malay Archipelago (A.D. 671–695)'', Asian Educational Services 2005, ISBN 978-81-206-1622-6.</ref> Üks levinud teooria seostab Mo-Lo-Yu'd [[Jambi provints]]iga (vt [[Muaro Jambi templikompleks]]) [[Sumatra]]l,<ref>Melayu Online 2005.</ref> kuid Jambi asukoht ei sobi Yijingi kirjeldusega kokku. Hiljem, [[Yuani dünastia]] (1271–1368) ja [[Mingi dünastia]] (1368–1644) ajal mainiti nime ''Ma-La-Yu'' Hiina ajalootekstides sageli (kirjapilt muutus aja jooksul) ning sellega tähistati rahvast või riiki lõunamere lähedal. Kasutatud nimede seas olid näiteks ''Bôk-lá-yù'', ''Mók-là-yū'' (木剌由), ''Má-lì-yù-er'' (麻里予兒), ''Oō-laì-yu'' (巫来由; see esineb munk [[Xuanzang]]il) ja ''[[Wú-laī-yû]]'' (無来由). *''Malaiyur'' – seda mainitakse [[Thanjāvūri raidkiri|Thanjāvūri raidkirjas]] (vt [[tamili raidkirjad malai maailmas]]). Seda kirjeldatakse kuningriigina, millel oli "tugev mägi kaitsevalliks" ja mille vallutas [[Chola riik]] [[Rajendra I]] sõjakäigu ajal 11. sajandil. Arvatakse, et see võis paikneda [[Sumatra]]l [[Pannai]] ja [[Srivijaya]] ([[Palembang]]) vahel,<ref>Hermann Kulke, K. Kesavapany, Vijay Sakhuja (toim). ''Nagapattinam to suvarnadwipa: Reflections on the chola naval expeditions to Southeast Asia'', Singapore: Institute of Southeast Asian Studies 2009, lk 77–78, 170.</ref> võib-olla [[Muaro Jambi templikompleks]]i piirkonnas.<ref name=":6">John M. Miksic. ''Singapore and the Silk Road of the Sea, 1300–1800'', NUS Press 2013, ISBN 978-9971-69-558-3, lk 405.</ref> *''Malai'' – seda mainib 12. sajandi araabia geograaf [[Muḩammad al-Idrīsī]] "[[Tabula Rogeriana]]s". Seal kirjeldatakse Malaka poolsaart pika saarena ja nimetatakse seda Malai. See piirneb [[Khmeeri riik|Khmeeri riigiga]] (''Qmer'') ja asub 12 päeva meresõidu kaugusel [[Chăm Pa]]st (''Sanf'').<ref>''al-Idrisi's A guide to Pleasant Journeys into Faraway Lands'', Singapore Bicentennial Office 2019.</ref><ref>Gerini, G. E.,Royal Geographical Society (Great Britain). (1909). ''Researches on Ptolemy's Geography of Eastern Asia (further India and Indo-Malay Archipelago)'', Royal Asiatic society, Royal geographical society 1909, lk 535.</ref> * ''Bhūmi Mālayu'' 'Mālayu maa' on nimi, mis pärineb [[Padang Roco raidkiri|Padang Roco raidkirjalt]], mille [[Slamet Muljana]] on dateeritud aastasse 1286.<ref>Slamet Muljana. ''Kuntala, Sriwijaya dan Suwarnabhumi'', Jakarta: Yayasan Idayu 1981, lk 223.</ref> Seda nime seostatakse [[Melayu kuningriik|Melayu kuningriigiga]], mille pealinn oli [[Dharmasraya]]. * ''Ma-li-yu-er'' – seda mainitakse [[Yuani dünastia]] kroonikas, kus see tähistab [[Malaka poolsaar]]el asunud riiki, mis seisis silmitsi [[Sukhothai kuningriik|Sukhothai kuningriigi]] laienemisega lõuna poole [[Ramkhamhaeng]]i valitsemisajal.<ref>[https://web.archive.org/web/20100827214255/http://www.guoxue.com/shibu/24shi/yuanshi/yuas_210.htm 元史, 列传第九十七, 列传第九十七, 外夷三], guoxue.com.</ref> Kroonikas öeldakse: "...[[Taid|Siiami]] ja Ma-li-yu-eri vahel puhkes vaen ja mõlemad tapsid teineteist..." Vastuseks Sukhothai tegevusele saatis Hiina 1295. aastal [[Ram Khamhaeng]]i õukonda saadiku, kes tõi kaasa keisri käsu: "Pea sõna ja ära tee Ma-li-yu-erile kurja."<ref>[[Daniel George Edward Hall]]. ''History of South East Asia'', Macmillan 1981 ISBN 978-0-333-24163-9, lk 190.</ref> * ''Malauir'' – seda mainib [[Marco Polo]] [[Le Devisament dou Monde reiside kirjeldus]] kui kuningriiki, mis asus [[Malaka poolsaar]]el,<ref>Henri Cordier. ''Ser Marco Polo; notes and addenda to Sir Henry Yule's edition, containing the results of recent research and discovery'', Bibliolife 2009, ISBN 978-1-110-77685-6, lk 105.</ref><ref>Thomas Wright. ''The travels of Marco Polo, the Venetian: the translation of Marsden revised, with a selection of his notes'', Kessinger Publishing LLC 004, ISBN 978-1-4191-8573-1, lk 364–365.</ref> See võis sarnaneda kuningriigiga, mida mainitakse [[Yuani dünastia]] kroonikas. * ''Malayapura'' ('Malaya linn' või 'Malaya kindlus') – seda mainib [[Amoghapasa raidkiri]], mis on dateeritud aastasse 1347. Seda nime kasutas [[Adityawarman]] [[Dharmasraya]] kohta. === Rahvanimena === [[Pilt:Malays from the Malacca Sultanate Codice Casanatense.jpg|pisi|Portugali akvarell Melaka malailastest. Umbes 1540. "[[Códice Casanatense]]"]] [[Pilt:A_Malay_couple_RBSeite93.jpg|pisi|Malailaste paar. Illustratsioon [[Georg Franz Müller]]i raamatust "[[Reise nach Batavia]]". 1669–1682]] Arvatakse, et sõna ''Melayu'' hakati [[etnonüüm]]ina laialdaselt kasutama 15. sajandil, kui [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadist]] sai vägev riik. Sellega eristati kohalikku päritolu elanikke eriti [[jaavalased|jaavalastest]] ja [[taid]]est.<ref>Barnard 2004: 4.</ref> Seda kinnitab 16. sajandi alguse malai sõnaloend, mille koostas [[Antonio Pigafetta]], kes osales [[Fernão de Magalhãesi ümbermaailmareis]]il. Selles mainitakse, et väljendit ''chiara Malaiu'' (''cara Melayu'') 'malai moodi' kasutati [[Mere-Kagu-Aasia]] tähenduses ''al parlare de Malaea'' 'malai keel'.<ref>Milner 2010: 22.</ref> [[Klassikaline malai kirjandus|Klassikalises malai kirjanduses]] mõisteti malailasi kitsamalt kui tänapäeval. "[[Hikayat Hang Tuah]]" (umbes 1700, käsikiri umbes 1849) määratleb malailased Melaka sultanaadi alamatena; [[Brunei sultanaat|Brunei sultanaadi]] alamaid ei peetud tol ajal malailasteks. "[[Hikayat Patani]]" (käsikiri 1876) ei seosta malailastega näiteks [[Patani sultanaat]]i ega Brunei sultanaati, vaid ainult [[Johori sultanaat]]i. [[Kedahi sultanaat]] ei ole malailaste hulka arvatud ka Kedahi kroonikas "[[Hikayat Merong Mahawangsa]]" (umbes 1821). "[[Hikayat Aceh]]" (umbes 1625, käsikiri umbes 1675) seostas malailastega ainult Johori sultanaati, kuid kindlasti mitte [[Acehi sultanaat]]i ega [[Deli sultanaat]]i.<ref>Anthony Milner. ''The Malays''. John Wiley & Sons 2011, ISBN 978-1-4443-9166-4, lk 91–92.</ref><ref>Käsikirjade dateeringut vaata: [https://mcp.anu.edu.au/Q/texts.html Malay Concordance Project].</ref> ==Arv== Malailasi on üle 30 miljoni<ref group="lower-alpha">Malailaste määratlused võivad riigiti erineda. Eriti erinevad on need ühelt poolt Malaisias ja Singapuris, kus need langevad peaaegu kokku, ja teiselt poolt Indoneesias.</ref>, sealhulgas Malaisias 17 600 000<ref group="lower-alpha">Malailaste määratluse kohta Malaisias vt [[Malaisia põhiseaduse artikkel 160]].</ref><ref>[https://www.malaymail.com/news/malaysia/2022/01/17/minister-census-shows-malaysias-oldest-man-and-woman-aged-120-and-118-preli/2035636 Minister: Census shows Malaysia's oldest man and woman aged 120 and 118; preliminary census findings to be released in Feb 2022], Malaymail, malaymail.com, 17.1.2022.</ref>, Indoneesias 8 553 791<ref group="lower-alpha">See arv hõlmab üksnes neid etnilisi rühmi, mis kuuluvad Indoneesia valitsuse kriteeriumi järgi nimetuse "malai" (''Melayu'') alla, nimelt [[Melayu Asahan]], [[Melayu Deli]], [[Melayu Riau]], [[Melayu Langkat]], [[Melayu Palembang]], [[Asahan]], [[Melayu]], [[Melayu Lahat]] ja [[Melayu Semendo]] mõnes Sumatra piirkonnas.</ref><ref>Ananta, Aris; Arifin, Evi Nurvidya; Hasbullah, M Sairi; Handayani, Nur Budi; Pramono, Agus (2015). ''Demography of Indonesia's Ethnicity''. Institute of Southeast Asian Studies. ISBN 978-981-4519-87-8. Lk 119.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200421175944/https://indonesia.go.id/profil/suku-bangsa Ethnic Group], indonesia.go id, Indonesian Information Portal, 2017.</ref>, Tais 2 150 950<ref>[https://worldpopulationreview.com/countries/thailand Thailand], World Population Review, 2022.</ref>, Singapuris 545 498<ref group="lower-alpha">Selle alla käivad malailased ja Indoneesia päritolu inimesed, nagu näiteks [[jaavalased]], [[bawean]]lased ja [[bugid]].</ref><ref>[https://www.singstat.gov.sg/-/media/files/publications/cop2020/sr1/cop2020sr1.pdf Census of Population 2020|Population]</ref>, Bruneis 314 560, araabia maades umbes 50 000<ref>[https://web.archive.org/web/20180915002357/http://www.utusan.com.my/rencana/agama/jejak-melayu-di-bumi-anbiya-1.437075 Jejak Melayu di bumi anbiya], Utusan Online.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180915001838/http://ww1.kosmo.com.my/kosmo/content.asp?y=2017&dt=0126&pub=Kosmo&sec=Rencana_Utama&pg=ru_02.htm Jabal Ajyad perkampungan komuniti Melayu di Mekah], Kosmo Online.</ref>, Sri Lankal 40 189, Austraalias 33 183<ref>[https://web.archive.org/web/20230103081623/https://profile.id.com.au/australia/ancestry/ Australia – Ancestry], .id community.</ref>, Suurbritannias umbes 33 000, Ameerika Ühendriikides 29 431, Myanmaris 27 000, Kambodžas 18 000, Kanadas 16 920<ref>[https://www12.statcan.gc.ca/census-recensement/2016/dp-pd/prof/details/page.cfm?Lang=E&Geo1=PR&Code1=01&Geo2=&Code2=&Data=Count&SearchText=Canada&SearchType=Begins&SearchPR=01&B1=All&TABID=1 Census Profile, 2016 Census], Statistics Canada, 8.2.2017.</ref> ja Jaapanis 11 287<ref>[https://www.moj.go.jp/isa/policies/statistics/toukei_touroku_gaiyou.html?hl=ru 在留外国人統計(旧登録外国人統計) 結果の概要 | 出入国在留管理庁], moj.go.jp.</ref>. Erinevad arvud võivad sõltuda sellest, kui laialt malailasi mõistetakse. 2012. aasta andmetel oli malailasi umbes 23 miljonit.<ref>James B. Minahan. ''Ethnic Groups of South Asia and the Pacific. An Encyclopedia''. ABC-CLIO: Santa Barbara (CA) jt 2012, sissekanne ''Malays''.</ref> ==Keel== Malailased kõnelevad [[austroneesia keeled|austroneesia keelte]] hulka kuuluvaid [[malai keel (makrokeel)|malai keel]]t, mille [[standardkeel]]ed on [[malai keel]] ja [[indoneesia keel]]. Malai keele kirjapanemiseks kasutati algul üht lõunaindia kirja, 14.–15. sajandist [[araabia kiri|araabia kirja]] (''[[jawi]]''). Praegu kasutatakse põhiliselt [[ladina kiri|ladina kirja]]. Bruneis on araabia kiri tavaline. Malai keel on Malaisia riigikeel. Indoneesia malailased kasutavad indoneesia keelt.<ref>Peter Lowenberg. Malay in Indonesia, Malaysia, and Singapore: Three Faces of a National Language. – Florian Coulmas (toim). ''With Forked Tongues: What are National Languages Good For?'', Ann Arbor, MI: Karoma 1988, lk 146–179. ISBN 978-0-89720-084-4.</ref> Tai malailased kasutavad [[tai keel]]t. Laialdaset kasutatakse inglise keelt. Religioossel otstarbel kasutatakse araabia keelt. [[Kapi malailased|Kapi malailaste]] emakeel on [[afrikaani keel]]. ==Religioon== Peaaegu kõik malailased (üle 99%) on [[sunnism|sunniitliku]] [[islam]]i järgijad. On ka kristlasi, hinduiste, budiste ja traditsiooniliste usundite järgijaid. ==Välimus== Malailaste nahavärv varieerub heledast pronksivärvist tumepruunini. == Levik == Nad elavad peamiselt [[Malaka poolsaar]]el, [[Sumatra]] idaosas ja Kalimantani rannikul. Tänapäeval elavad malailased [[Malaisia]]s, [[Indoneesia]]s (Ida- ja Lõuna-[[Sumatra]], [[Bangka Belitungi saared]], [[Lääne-Kalimantani provints|Lääne-Kalimantani provints]], [[Riau saared]] ja [[Ida-Kalimantani provints]]i rannik), [[Tai]] lõunaosas ([[Pattani provints]], [[Satuni provints]], [[Songkhla provints]], [[Trangi provints]], [[Krabi provints]], [[Yala provints]] ja [[Narathiwati provints]]), [[Singapur]]is, [[Brunei]] ja [[Myanmar]]i lõunaosa ([[Taninthayi piirkond]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Melayu kaum pendatang di Tanah Melayu? |url=https://plm.org.my/melayu-kaum-pendatang-di-tanah-melayu/ |vaadatud=10.02.2026 |väljaanne=Persatuan Linguistik Malaysia}}</ref>. Malailasi elab ka [[Ida-Timor]]is, [[Madagaskar]]il ja [[Filipiinid]]el, vähemal määral [[Austraalia]]s, [[Kanada]]s, [[Komoorid]]el, [[Saksamaa]]l, [[Jaapan]]is, [[Holland]]is, [[Palau]]l, [[Saudi Araabia]]s, [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Hainan]]il, [[Hongkong]]is, [[Mayotte]]'il, [[Uus-Kaledoonia]]s, [[Põhja-Mariaanid]]el, [[Réunion]]is ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Rahvastiku enamiku moodustavad malailased [[Malaisia]]s (umbes 51%), [[Brunei]] sultanaadis (umbes 66%), [[Tai]] kolmes lõunapoolses provintsis (66–80 %; vt [[Tai malaised]]) ja [[Indoneesia]] [[Bangka-Belitungi provints]]is (umbes 72%).<ref>Leo Suryadinata, Evi Nurvidya Arifin, Aris Ananta. ''Indonesia's Population. Ethnicity and Religion in a Changing Political Landscape'', Institute of Southeast Asian Studies, Singapore 2003, lk 42.</ref> Singapuris moodustavad malailased üle 13% elanikkonnast. Nad on suuruselt teine etniline rühm hiinlaste järel. Kõigis Lääne-Malaisia osariikides moodustavad malailased elanikkonna enamiku (alates 53 protsendist Johoris ja Selangoris kuni 95 protsendini Terengganus). Pulau Pinangis ja [[Kuala Lumpur]]is on nende osakaal vastavalt 42% ja 41%, mis on peaaegu võrdne hiinlaste osakaaluga. Kahe [[Ida-Malaisia]] osariigi [[Sabah]]i ja [[Sarawak]]i malailased on seevastu selges vähemuses, vastavalt 7,5% ja 23%. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] elab hinnanguliselt 200 000 [[Kapi malailased|Kapi malailast]] (nende esivanemad pärinesid [[Hollandi-India]]st), kes moodustavad seal suurima islami kogukonna, kuid on nüüdseks omaks võtnud [[afrikaani keel]]e. Omaette rühm on ka [[Sri Lanka malailased]]. == Riietus == [[Pilt:Baju Melayu.jpg|pisi|left|Mehed, kes kannavad ''[[cekak musang]]''{{'}}it ja ''[[songket]]''{{'}}it (kõige vasakpoolne) või [[sarong]]i (''[[kain sarung]]'')]] Meeste traditsiooniline rõivastus koosneb pikast särgist ja pükstest (''[[baju Melayu]]'') ning [[sarong]]ist, mis mähitakse ümber talje ja mida kantakse pükste peal. Peakatteks on müts ''[[songkok]]''. Kõige pidulikumatel puhkudel kantakse eriliselt kokkuvolditud pearätti (''[[tanjak]]'' või ''[[tengkolok]]''). Naised kannavad sarongi ja pikka avarat pluusi (''baju kurung'') või lühikest liibuvat pluusi (''[[baju kebaya]]'') koos sarongiga. == Kunst ja kultuur == [[Pilt:JogetUNISEL.jpg|pisi|''[[Joget]]'', traditsiooniline malai tants, mis pärineb [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadist]]]] Vanimate kirjandusvormide seas on [[pantun]]id (neljarealised salmid), ''[[sejarah]]''{{'}}id (kroonikad ja sugupuud), ''[[hikayat]]''{{'}}id (rüütliromaanid) ning muinasjutud, näiteks muinasjutt [[kantšil]]ist. Moodsa kirjanduse rajajaks peetakse [[Abdullah Abdul Kadir Munshi]]t (1796–1854). 1961. aastal loodi [[Kuala Lumpur]]is [[Malaisia Rahvuslik Kirjanike Liit]]. Muusikas on omapärane laulustiil ''[[keroncong]]''. Rahvuslik orkester kannab nime nobat ning koosneb kolmest trummist, kahest flöödist ja [[gong]]idest. Juhtpartiid mängib flööt ''[[serunai]]''. Rahvusteater on ''[[wayang kulit]]'' (nahknukkude teater).<ref>Соломоник. И. Н. Малайзия. Представление кожаных кукол. – [[Аzija i Afrika segodnja|Азия и Африка сегодня]], 1996, nr 1, lk 66—68.</ref> Arenenud on ka rahvatantsud. Malai ooper ''[[bangsawan]]'' rändas külast külla ja andis etendusi rahvamajades. 20. sajandil tõrjus selle kõrvale kino, kuid hiljem see taaselustati. Meelelahutustest on eriti populaarsed [[kukevõitlus]] ja [[pühvlivõitlus]] (praegu keelatud), tuulelohede lennutamine (''[[wau]]''),<ref>Виктор Погадаев. Светлый месяц-змей кружится. — [[Vostotšnaja Kollektsija|Восточная коллекция]], 2009, nr 4.</ref> ''[[sepak takraw]]'' (malai võrkpall),<ref>Виктор Погадаев. Сыграем в волейбол… Ногами. — [[Vostotšnaja Kollektsija|Восточная коллекция]], 2008, № 3.</ref> [[vurr]]ide keerutamine (''[[gasing]]''), paadivõistlused ning rahvuslikud võitluskunstid (''[[silat]]''),<ref>Виктор Погадаев. Ученик чародея, или как я осваивал силат. — [[Vostotšnaja Kollektsija|Восточная коллекция]], 2010, № 4.</ref> mis sarnanevad näiteks [[karate]]ga. ==Üleminekuriitused== [[Pilt:Perkahwinan.jpg|pisi|left|Malai pulm (Kuala Lumpur, 2005)]] Üleminekuriituste seas on lapse sünniga seotud kombed, tüdrukute kõrvade augustamine 5–10 aasta vanuses ja poiste [[ümberlõikamine]] (''khitan''), samuti kihlus ja pulmad, millega kaasnevad pidusöögid ja araabiakeelsete palvete lugemine. Abielu sõlmitakse islami seaduste kohaselt, kuid pulmad sisaldavad rohkesti islamieelsete uskumuste elemente.<ref>Погадаев, В. Любовь приходит после свадьбы. — Азия и Африка сегодня, nr 4, 1999, lk 79—80.</ref> Ka matuserituaal järgib islami tavasid: surnukeha mähitakse valgesse surilinasse ja maetakse peaga [[Meka]] poole. == Malai köök == [[Pilt:Bubur 100618-4100 sbs.jpg|pisi|Vürtsikas roog ''[[bubur pedas]]'']] Toidu põhiosa moodustab [[riis]] koos erinevate koostisosadega: liha, köögiviljad, kala. Paljude roogade oluline komponent on [[kookospiim]] (''santan'') ja erinevad vürtsid. Toiduks ei tohi kasutada [[sealiha]], kiskjate ja röövlindude liha, närilisi, roomajaid, usse, surnud või [[ohverdamine|ohverdatud]] loomi.<ref>Виктор Погадаев. А дуриан совсем недурен. Секреты малайзийской кухни. — Восточная коллекция, 2001, nr 4.</ref><ref>Погадаев, В. Кухня Малайского архипелага. – Азия и Африка сегодня, nr 11, 1999, lk 77—79.</ref> ==Pühad== [[Pilt:Hari_raya.jpg|pisi|left|Paastu lõpu tähistamine ramadaanikuu järel (Pahang-Tua küla, Pahangi osariik, 2011)]] Peamised pühad on religioossed: [[Aidilfitri]] ehk [[Hari Raya Puasa]] (ramadaani lõpp), [[Aidiladha]] ehk [[Korban]] (ohverdamispäev), [[Maulud Nabi]] (prohvet [[Muḩammad]]i sünnipäev) ja [[Awal Muharram]] (palverändurite päev).<ref>Виктор Погадаев. Краски всей Азии. — Восточная коллекция, 2006, nr 3.</ref> == Määratlus Malaisia põhiseaduses == {{Vaata ka|Malaisia põhiseaduse artikkel 160}} Malaisia põhiseaduse artikli 160 lõike 2 kohaselt loetakse malailasteks kõik isikud, kes tunnistavad islamit, kõnelevad malai keelt, järgivad malai traditsioone ning on sündinud Malaisias või [[Singapur]]is enne 31. augustit 1957 ([[Malaia iseseisvumine]]) või olid sel kuupäeval seal alalised elanikud, samuti nende järeltulijad. Selle [[etnoreligioosne rühm|etnoreligioosse rühma]] identiteedi järgi ei saa olla mitteislamiusulisi malailasi. Mitteislamiusulised või [[islamist taganemine|islamist taganenud]] malailased loetakse ametlikult mittemalailastest Malaisia kodanikeks. Sellisele religioossele määratlusele on ka vastuseisu. Mõned malailased, eelkõige rahvuslased, kuid ka vasakpoolsed, toetavad malailaste määratlemist [[vereõigus]]e põhimõttel.<ref>Lowell W. Barrington. ''After independence : making and protecting the nation in postcolonial & postcommunist states'', University of Michigan Press: Ann Arbor 2006, ISBN=978-0-472-02508-4</ref> ==Päritolu== ===Protomalai mudelid=== {{Vaata ka|Austroneesia rahvad|Austroneesia keeled}} [[Protomalailased]] (malai keeles ''Melayu asli'' 'põlismalailased', ''Melayu purba'' 'muinasmalailased'), pärinevad [[Austroneesia rahvad|Austroneesia rahvaste]] seast. Arvatakse, et nad rändasid [[Malai saarestik]]ku 2500–1500 eKr.<ref>Neil Joseph Ryan. ''A History of Malaysia and Singapore'', London: Oxford University Press 1976, ISBN 978-0-19-580302-0, lk 4–5.</ref> Tänapäeva tuntumad protomalailaste rühmad on [[mokenid]], [[džakunid]], [[duanod]], [[temuanid]] ja ''[[Orang Kanaq]]''.<ref>[https://web.archive.org/web/20110722233738/http://www.coac.org.my/codenavia/portals/coacv2/code/main/main_art.php?parentID=11374494101180&artID=11432750280711 Orang Asli Population Statistics], Center for Orang Asli Concerns, coac.org.m.</ref> "The Encyclopedia of Malaysia: Early History" on toonud välja kolm protomalailaste päritolu teooriat: *[[Yunnan]]i teooria (avaldatud 1889) järgi on protomalailased pärit [[Yunnan]]ist, kust nad umbes 4000–6000 aastat tagasi välja rändasid. Seda teooriat toetasid [[Robert Heine-Geldern]] ja tema meeskond, kelle arvates protomalailased rändasid [[Mekong]]i jõe piirkonnast [[Malaka poolsaar]]ele. Seda teooriat toetavate tõendite seas on Malai saarestikust leitud kivist tööriistad, mis sarnanevad Sise-Aasia tööriistadega, näidates malailaste ja [[assamlased|assamlaste]] kommete sarnasust.<ref name=":0">Shalini Parthipan, Seri Mirianti Ishar. Perspective on Ancestral Lineages and Genetic Markers of Malay Population in Peninsular Malaysia. – ''Journal Sains Kesihatan Malaysia'', 2022, kd 20, nr 1. [https://web.archive.org/web/20221016080144/http://journalarticle.ukm.my/19571/1/49021-177065-2-PB.pdf Täistekst.].</ref> *Uus-Guinea/meresõitjate teooria järgi (avaldatud 1965) olid malailaste esivanemad väga head meresõitjad, kes liikusid Uus-Meremaa ja Madagaskari vahelisel alal saarelt saarel. Selle teooria järgi olid protomalailased siis [[negroidid]]e sarnased.<ref name=":0" /> * [[Taiwani saar|Taiwan]]i teooria (avaldatud 1997) järgi rändas rühm inimesi umbes 6000 aastat tagasi [[Lõuna-Hiina]]st välja; osa neist liikus [[Taiwani saar]]ele (tänapäeva [[Taiwani põlisrahvad]] on nende järeltulijad), seejärel [[Filipiinid]]ele ja hiljem [[Kalimantan]]ile (umbes 4500 aastat tagasi; tänapäeva [[dajakid]] ja teised rühmad). Need muistsed rahvad jagunesid seejärel: osa suundus [[Sulawesi]]le, teised liikusid edasi [[Jaava]]le ja [[Sumatra]]le. Kõik need rahvad kõnelevad tänapäeval austroneesia keeli. Viimane rändelaine jõudis Malaka poolsaarele umbes 3000 aastat tagasi. Üks Kalimantanilt pärit alamrühm rändas umbes 4500 aastat tagasi [[Chăm Pa]] piirkonda tänapäeva Kesk- ja Lõuna-[[Vietnam]]i alal. Lisaks leidub jälgi ka [[Dong Soni kultuur]]i ja [[Hòa Bìnhi kultuur]]i rändest [[Vietnam]]i ja [[Kambodža]] alalt. Kõigil neil rühmadel on ühine geneetiline ja keeleline päritolu, mis ulatub tagasi [[Taiwani saar]]ele, ja nende muistsete esivanemate juured on Lõuna-Hiina alal.<ref>Barnard 2004.</ref> ====Deuteromalailased==== [[Pilt:Women from Palembang in Ikat weave, Wanita di Indonesia p29 (Ministry of Information).jpg|pisi|[[Palembang]]i naised traditsioonilises rõivastuses, ''[[songket]]''{{'}}ist tehtud ''[[baju kurung]]''{{'}}is. Seda riietust seostatakse tavaliselt malai päritolu naistega]] [[Deuteromalailased]] on [[rauaaeg|rauaaja]] rahvas, kes osalt põlvneb hiljem saabunud [[austroneesia rahvad|austroneeslastest]], kes tõid kaasa arenenud põllumajandustehnikad ja uued teadmised metallidest.<ref>George Peter Murdock. ''Studies in the science of society'', Singapore: Books for Libraries Press 1969, ISBN 978-0-8369-1157-2, lk 278.</ref><ref>[[Keat Gin Ooi]]. ''Southeast Asia: a historical encyclopedia, from Angkor Wat to East Timor'', ABC-CLIO 2004, ISBN 978-1-57607-770-2, lk 495.</ref><ref>Karl Anderbeck.[https://web.archive.org/web/20160304022950/http://email.eva.mpg.de/~gil/ismil/6/abstracts/anderbeck.html Suku Batin – A Proto-Malay People? Evidence from Historical Linguistics.] The Sixth International Symposium on Malay/Indonesian Linguistics, 3 – 5 August 2002, Nirwana Resort Hotel, Bintan Island, Riau, Indonesia.</ref> Deuteromalailased ei olnud [[nomaadid]] nagu nende eelkäijad: nad elasid [[kampung]]ites (külades), mis olid ühiskonna põhiüksused. Need paiknesid tavaliselt jõe või mere ääres. Nad olid üldiselt toidu ja muude esmavajaduste poolest eneseküllased. 1. sajandi lõpuks eKr hakkasid kampungid mingil määral välismaailmaga kauplema.<ref>Jamil Abu Bakar. ''A design guide of public parks in Malaysia'', Kuala Lumpur: Penerbit UTM 2002, ISBN 978-983-52-0274-2, lk 39.</ref> Deuteromalailasi peetakse tänapäeva malailaste otsesteks esivanemateks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100609082019/http://www1.american.edu/TED/malayprk.htm Taman Negara Rain Forest Park and Tourism], TED, 1999.</ref> ====Sundamaalt levimise mudel==== Üks uuem teooria väidab, et Malaka poolsaare rahvastik ei tekkinud mitte mandrilt tulnud rände tulemusel, vaid [[Malaka poolsaar]]e, Indoneesia saarestiku ja tollal üle veepinna ulatunud [[mandrilava]] ([[Sundamaa]]) jääaegne rahvastik kujunesid kohapeal esimestest sinna jõudnud inimestest ja levis sealt hiljem mandrile. Selle teooria pooldajate arvates annab selline levikumudel keeleliste, arheoloogiliste ja antropoloogilistele andmetele lihtsama ja loogilisema seletuse kui varasemad mudelid, eriti Taiwani mudel.<ref>Stephen Oppenheimer. The 'Austronesian' Story and Farming-language Dispersals: Caveats on the Timing and Independence in Proxy Lines of Evidence from the Indo-European Model. – Bacas, Elizabeth A.; Glover, Ian C.; Pigott, Vincent C. (toim). ''Uncovering Southeast Asia's Past''' Singapore: NUS Press 2006, lk 65–73, ISBN 978-9971-69-351-0.</ref> Seda teooriat toetavad ka uuemad geneetilised andmed, mille on esitanud [[Human Genome Organisation]]. Nende järgi toimus Aasia esmane asustamine ühe rändelainena läbi Kagu-Aasia. Selle rändetee keskseks piirkonnaks peetakse tänapäeva malailaste ala. Selle mitmekesisus kujunes suuresti kohapeal, ilma et oleks tarvis postuleerida suuri rändeid mandrilt. Rahvastiku levikut võis soodustada jääaja lõpus toimunud [[merepinna tõus]], mis uputas suuri maismaa-alasid ja sundis inimesi uutele aladele liikuma.<ref>M. A. Abdulla jt (HUGO Pan-Asian SNP Consortium). Mapping Human Genetic Diversity in Asia. – ''Science'', 2009, 326 (5959): 1541–1545. [https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2009Sci...326.1541./abstract Resümee.]</ref><ref>Pedro Soares jt. Climate Change and Postglacial Human Dispersals in Southeast Asia. – ''Molecular Biology and Evolution'', 2008, 25 (6): 1209–1218. [https://academic.oup.com/mbe/article/25/6/1209/1134230?login=false Täistekst.]</ref> Selle teooria toetaja [[Stephen Oppenheimer]] on veel väitnud, et rahvaste edasine levik toimus kolme kiire lainena, mida ajendas meretaseme tõus jääaja lõpus, ja et see ränne levitas rahvaid ning nende kultuuri, müüte ja tehnoloogiat mitte ainult Kagu-Aasia mandrile, vaid Indiasse, Lähis-Itta ja Vahemeremaadele välja. Kriitikud on leidnud, et tema ideed esialgse asustuse ja leviku kohta väärivad edasist uurimist, kuid on olnud skeptilised tema väidete suhtes laiema leviku kohta.<ref>Aidila Razak. [https://www.malaysiakini.com/news/187435#google_vignette Geneticist clarifies role of Proto-Malays in human origin], 25.1. ja 31.1.2012, malaysiakini.com.</ref><ref>John Edward Terrell. Think Globally, Act Locally. – ''Current Anthropology'', 1999, 40 (4): 559–560.</ref><ref>A. S. Baer. "Eden in the East, Stephen Oppenheimer. London: Weidenfeld and Nicolson, 1998". – ''Book Reviews. Asian Perspectives, 1999, 38 (2): 256–258.</ref> === Geneetilised tõendid === Malailased on austroneesiakeelne etniline rühm [[Mere-Kagu-Aasia]]s ja [[Malaka poolsaar]]el. Ühe 2015. aasta uuringu andmetel on Lääne-Malaisia, Singapuri, Indoneesia ja Sri Lanka malailastel neli peamist päritolukomponenti: austroneesia (17%–62%), protomalai (15%–31%), Ida-Aasia (4%–16%) ja Lõuna-Aasia (3%–34%). Kuid austroneesia ja Kagu-Aasia põlisrahvaste komponent olid Malaka poolsaare, Singapuri ja Indoneesia malailaste puhul olulisemad kui Ida-Aasia ja Lõuna-Aasia komponent. Seevastu Sri Lanka malailastel on Lõuna-Aasia päritolu umbes 34%, nii et nad on geneetiliselt suhteliselt eristuvad.<ref>Deng, Lian; Hoh, Boon-Peng; Lu, Dongsheng; jt. Dissecting the genetic structure and admixture of four geographical Malay populations. – ''Scientific Reports'', 5, 14375, 2015. [https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/2015NatSR...514375D/abstract Resümee.]</ref> Ühes 2021. aasta uurimuses jõuti järeldusele, et Ida-Aasia basaalliin ehk Ida- ja Kagu-Aasia liin ehk [[ESEA]] (vaata [[Ida-Aasia rahvad]]), millest põlvnevad tänapäeva ida- ja kaguaasialased, polüneeslaste ja Siberi põlisrahvad, tekkis umbes 50 000 eKr Mandri-Kagu-Aasias ja laienes mitme rändelainena lõuna ja põhja poole. ESEA liin ja hilisem [[austroaasia keeled|austroaasia keeltega]] seotud liin levisid Mere-Kagu-Aasiasse enne austroneesia keelte levikut. Austroneesiakeelsed inimesed jõudsid siis Taiwani ja Põhja-Filipiinide aladele oletatavasti 10 000–7 000 eKr Lõuna-Hiina rannikult ja levisid sealt kogu Kagu-Aasia saarestikku. Uurijad järeldasid, et austroneesia keelte levik Kagu-Aasia saarestikku ja Polüneesiasse sai alguse Filipiinidelt, mitte Taiwanilt, ning tänapäeva austroneesiakeelsed rahvad, sealhulgas malailased, on pärinevad peamiselt kõige varasematest ESEA rühmadest, Mandri-Kagu-Aasiast pärit austroaasia migrantidest ja Filipiinide austroneesiakeelsetest meresõitjatest, ilma suurema segunemiseta varasemate kohalike rühmadega.<ref>Larena, Maximilian; Sanchez-Quinto, Federico; Sjödin, Per; McKenna, James; Ebeo, Carlo; Reyes, Rebecca; Casel, Ophelia; Huang, Jin-Yuan; Hagada, Kim Pullupul; Guilay, Dennis; Reyes, Jennelyn. Multiple migrations to the Philippines during the last 50,000 years. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'' 118 (13) e2026132118, 2021. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8020671/ Täistekst].</ref><ref>Melinda A. Yang. A genetic history of migration, diversification, and admixture in Asia. – ''Human Population Genetics and Genomics'', 2022, 2 (1), 0001: 1–32. [https://web.archive.org/web/20220516110501/http://www.pivotscipub.com/hpgg/2/1/0001/html Täistekst.]</ref> ==Ajalugu== ===India mõju=== {{Vaata ka|Suur-India}} [[Pilt:Nakhon Si Thammarat Chedi Phra Baromathat.jpg|pisi|left|[[Chedi Phra Borommathat]], [[stuupa]] [[Tai]]s [[Nakhon Si Thammarat]]is. See oli tunnistajaks vägeva budistliku kuningriigi [[Tambralinga]] tõusule ja langusele. See riik suutis vallutada [[Jaffna kuningriik|Jaffna kuningriigi]] [[Sri Lanka]]l]] Pole kindlaid tõendeid selle kohta, millal leidsid aset indialaste esimesed merereisid üle [[Bengali laht|Bengali lahe]], kuid ettevaatlikel hinnangutel jõuti malai rannikule hiljemalt 2000 aastat tagasi. [[Bujangi org|Bujangi orust]] on avastatud kaide jäänuseid, rauasulatuskohti ja 110. aastasse pKr dateeritud savitellistest rituaalne ehitis. See näitab, et mereline kaubatee Lõuna-India tamili kuningriikidesse (vt [[Tamil Nadu]]) oli juba 2. sajandil olemas.<ref>Devan, Subhadra [https://web.archive.org/web/20121201092907/http://www.usm.my/index.php/about-usm/news-archive/67-papercutting-/7078-New-interest-in-an-older-Lembah-Bujang-.html New interest in an older Lembah Bujang], usm.my, 2010.</ref> Kaubanduse kasvu tõttu Indiaga puutus suure osa Mere-Kagu-Aasia rannikualade elanikud kokku suurte usunditega – [[hinduism]]i ja [[budism]]iga. Kogu selles piirkonnas avaldas India väga sügavat mõju. Paistab, et just sealt toodi arhitektuur, skulptuur, kiri, monarhia, usund, raud, puuvill ja hulk kõrgkultuuri elemente. India usundid, kultuuritraditsioonid ja [[sanskrit]] hakkasid kogu piirkonnas levima. Ehitati India stiilis [[hinduistlik tempel|hinduistlikke templeid]], kohalikud valitsejad hakkasid end nimetama [[radža]]deks ja võtsid valikuliselt üle India valitsemissüsteemi jooni.<ref name="zaki1">Zaki Ragman 2003: 1–6.</ref> Kristliku ajaarvamise alguses tekkisid [[Sumatra]] ja [[Malaka poolsaar]]e rannikualadel malai riigid, sealhulgas [[Srivijaya]], [[Nakhon Si Thammarati kuningriik]], [[Gangga Negara]], [[Langkasuka]], Kedah ([[Bujangi org|Bujangi org]]), [[Vana Pahangi kuningriik]], [[Melayu kuningriik]] ja [[Chi Tu]]. 7.–13. sajandil said paljud neist väikestest sageli jõukatest merekaubandusriikidest Srivijaya [[mandala (poliitiline mudel)|mandala]] osadeks.<ref>Sabrizain. [https://www.sabrizain.org/malaya/early.htm Early Malay kingdoms], Sejarah Melayu, https://www.sabrizain.org/malaya/early.htm</ref> See oli suur linnriikide konföderatsioon, mille keskus asus [[Sumatra]]l.<ref>Paul Michel Munoz. ''Early Kingdoms of the Indonesian Archipelago and the Malay Peninsula'', Singapore: Editions Didier Millet 2006, ISBN 978-981-4155-67-0, lk 171.</ref><ref>John N. Miksic, Goh Geok Yian. ''Ancient Southeast Asia'', London: Routledge 2017.</ref> Selle perioodi algusest on teada sõna ''Malayu'' esimesed kirjalikud mainimised, nimelt hiina allikatest 644 pKr. Hiljem, 14. sajandi keskel, oli sõna "malai" juba sarnase päritolu, kultuuri ja keelega rahva tunnustatud nimetus.<ref>Syed Muhd Aljunied. ''Islam in Malaysia: An Entwined History'', Oxford University Press 2019, lk 27, ISBN 978-0-19-092519-2.</ref> Srivijaya mõju ulatus kõigile [[Sumatra]] ja [[Malai poolsaar]]e rannikualadele, Lääne-[[Jaava]]le ja Lääne-[[Borneo]]le, samuti [[Malai saarestiku]] ülejäänud piirkondadesse. Srivijayal olid head suhted nii Hiina kui ka Indiaga. Hiina ja India vaheline merekaubandus kulges läbi Malaka väina. Srivijaya rikkus tuli peamiselt rahvusvahelisest merekaubandusest (sadamamaksudest, vahenduskaubandusest ja kaupmeeste teenindamisest). Riigi hiilgeajal oli ametlik keel [[vanamalai keel]], millest sai [[sanskrit]]i asemel piirkonna ''[[lingua franca]]''.<ref>Zaki Ragman 2003: 1–6.</ref> Srivijaya ajastut peetakse malai kultuuri kuldajastuks. Srivijaya hiilgus hakkas aga järsult kaduma, kui tamilite [[Chola riik]] korraldas 11. sajandil rea rüüsteretki. Pärast Srivijaya langemist 1025 pKr sai [[Melayu kuningriik|Melayu kuningriigist]] [[Jambi provints|Jambi]]s Sumatral piirkonna kõige mõjukam malai riik.<ref>John N. Miksic, Goh Geok Yian. ''Ancient Southeast Asia'', London: Routledge 2017, lk 359, 397, 398.</ref> 13. sajandi lõpuks aga hävitasid [[jaavalased|jaavalastest]] sissetungijad [[Pamalayu]] ('sõda malailaste vastu') sõjakäiguga malai impeeriumi viimasedki jäänused Sumatral.<ref>John N. Miksic, Goh Geok Yian. ''Ancient Southeast Asia'', London: Routledge 2017, lk 464.</ref> Aastal 1299 rajas [[Palembang]]i päritolu malai prints [[Sang Nila Utama]] impeeriumi ustavate teenijate [[Orang Laut]]i toetusel [[Singapura kuningriik|Singapuri kuningriigi]] [[Temasek]]is.<ref>Ministry of Culture, Singapore. ''Singapore: facts and pictures'' 1973.</ref> Tema dünastia valitses seda saareriiki 14. sajandi lõpuni, mil malailasi jälle ründasid jaava sissetungijad. Aastal 1400 suundus tema lapselapselapselaps [[Parameswara]] põhja poole ja rajas [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadi]].<ref>[[George Cœdès]]. ''The Indianized states of Southeast Asia'', University of Hawaii Press 1968, ISBN 978-0-8248-0368-1.</ref> See uus riik sai Srivijaya järglaseks ning päris suure osa selle kuninglikest ja kultuurilistest traditsioonidest, samuti märkimisväärse osa oma eelkäija territooriumist Palembangis.<ref>James Alexander. ''Malaysia Brunei & Singapore'', New Holland Publishers 2006, ISBN 978-1-86011-309-3, lk 8, 126.</ref><ref>[[Peter Stearns|Peter N. Stearns]]. ''The Encyclopedia of World History'', kd 1, Houghton Mifflin Harcourt 2001, ISBN 978-0-395-65237-4, lk 138.</ref><ref>[[O. W. Wolters|Oliver William Wolters]]. ''History, culture, and region in Southeast Asian perspectives'', Singapore: Cornell University Southeast Asia Program Publications 1999, ISBN 978-0-87727-725-5, lk 33.</ref> [[Pilt:Srivijayan Expansion.gif|pisi|Srivijaya laienemine Palembangist 7.–13. sajandil; riiki hakati hiljem enne selle hävingut nimetama Melayu kuningriigiks. 14. sajandil rajas Palembangis sündinud prints Parameswara Melaka sultanaaadi, tuues uude riiki kaasa vana Palembangi õukonna traditsioonid ja identiteedi]] Poolsaare põhjaosas täitis pärast Srivijaya kokkuvarisemist tekkinud võimuvaakumi 12. sajandil kiiresti tugevnev [[Tambralinga]] kuningriik. 13. sajandil ja 14. sajandi alguse vahel suutis see riik oma mandalasüsteemi kaudu allutada suure osa Malaka poolsaarest. Sõjakäik, mida juhtis [[Chandrabhanu]] Sridhamaraja (1230–1263), vallutas aastatel 1247–1258 [[Jaffna kuningriik|Jaffna kuningriigi]] Sri Lankal. Lõpuks sai ta aga 1263. aastal lüüa [[Tamil Nadu]]st tulnud [[Pandya riik|Pandya riigi]] vägedelt ja Pandya riigi valitseja [[Sadayavarman Sundara Pandyan I]] vend tappis ta.<ref>Govind Chandra Pande. ''India's Interaction with Southeast Asia: History of Science, Philosophy and Culture in Indian Civilization'', kd 1, osa 3, Munshiram Manoharlal, 2006, ISBN 978-81-87586-24-1, lk 286.</ref> See sissetung oli Kagu-Aasia ajaloos erakordne sündmus: see oli ainus kord, kui korraldati meresõjaretk nii kaugele Kagu-Aasiast. Malai riigikorraldus levis sellel ajal ka väljapoole Sumatrat ja Malaka poolsaart. Näiteks üks Tambralinga prints krooniti [[Lavo kuningriik|Lavo kuningriigis]] [[Kesk-Tai]] alal. Tänapäeva [[Lääne-Kalimantani provints]]i alal rajati [[Tanjungpura kuningriik]]. ===Islamistamine=== {{Vaata ka|Islami levik Aasias|Malaistamine}} [[Pilt:Patung Dayak Melayu.jpg|pisi|left|"Dajaki-malai" vendluse monument Lääne-Kalimantani provintsimuuseumis, [[Pontianak]], Indoneesia]] 11.–15. sajandis jõudis piirkonda [[islam]] ja Malaka poolsaare edelarannikule rajati suur sadamalinn [[Melaka]]<ref name="W&IP1"> [[Marshall Cavendish]]. ''World and Its Peoples: Eastern and Southern Asia'', New York: Marshall Cavendish 2007, ISBN 978-0-7614-7631-3, lk 1174.</ref> Need kaks sündmust olid malailaste ajaloos pöördelised. [[Pilt:Masjid Kampung Laut, Nilampuri, Kelantan, Malaysia.jpg|pisi|[[Kampung Lauti mošee]], [[Tumpat]], Kelantani osariik. See Malaisia vanim säilinud [[mošee]] ehitati 1730ndatel]] Islam jõudis [[Kedah]]i, [[Peraki osariik|Perak]]i, [[Kelantan]]i ja [[Terengganu]] osariigi ala rannikule juba 12. sajandi alguses.<ref>Hussin Mutalib. ''Islam in Southeast Asia'', Singapore: Institute of Southeast Asian Studies 2008, ISBN 978-981-230-758-3, lk 25.</ref> Kõige varasem arheoloogiline tõend islami levikust Malaka poolsaarel on 14. sajandist pärinev [[Terengganu raidkivi]], mis leiti Malaisia [[Terengganu]] osariigi alalt. Alates 13. sajandist hakkas islam kujunema malai identiteedi üheks määravaks osaks. Selle levikut ja arengut piirkonnas mõjutasid kaubandus, islamiõpetlaste tegevus ja Kagu-Aasia piirkondade vaheline suhtlus. 15. sajandiks oli [[Melaka sultanaat]], mille ülemvõimu all oli suur osa [[Malai saarestik]]ust, saanud [[islamistamine|islamistamise]] keskuseks. Melaka riigiusundina tõi islam kaasa palju suuri muutusi Melaka ühiskonnas ja kultuuris ning sai peamiseks teguriks klassikalise malai identiteedi kujunemisel.<ref>Barnard 2004: 7, 60.</ref><ref>Barbara Watson Andaya, Leonard Yuzon Andaya. ''A History of Malaysia'', London: Palgrave Macmillan 1984, ISBN 978-0-333-27672-3, lk 55.</ref><ref>Mohd Fauzi Yaacob. ''Malaysia: Transformasi dan perubahan sosial'', Kuala Lumpur: Arah Pendidikan Sdn Bhd 2009, ISBN 978-967-323-132-4, lk 16.</ref><ref>Abu Talib Ahmad, Tan Liok Ee. ''New terrains in Southeast Asian history'', Singapore: Ohio University press 2003, ISBN 978-9971-69-269-8, lk 15.</ref> Aja jooksul levis see identiteet [[malaistamine|malaistamise]] käigus suurele osale Malai saarestikust. Melaka mõju laienemine kaubanduse ja ''[[da‘wah]]''{{'}} kaudu tõi kaasa [[malailus]]e (''Kemelayuan'') põhikomponentide [[klassikaline malai keel|klassikalise malai keele]]<ref>James N. Sneddon. ''The Indonesian language: its history and role in modern society'', University of New South Wales Press 2003, ISBN 978-0-86840-598-8, lk 74.</ref>, islami<ref>Milner 2010: 47.</ref> ja malai islami kultuuri<ref>John L. Esposito. ''The Oxford History of Islam'', New York: Oxford University Press 1999, ISBN 978-0-19-510799-9</ref> leviku.<ref>Mohamed Anwar Omar Din 2011: 34.</ref> Aastal 1511 langes [[Melaka]] linn portugallaste kätte. Siiski jäi riigijuhtimise ja kultuuri vallas eeskujuks järgnevatele sultanaatidele, nagu [[Johori sultanaat]] (1528. aastast), [[Peraki sultanaat]] (1528. aastast), [[Pahangi sultanaat]] (1470. aastast), [[Siak Sri Indrapura sultanaat]] (1725–1946), [[Pelalawani sultanaat]] (1725–1946) ja [[Riau-Lingga sultanaat]] (1824–1911).<ref name="Harper1">Timothy Norman Harper. ''The End of Empire and the Making of Malaya'', London: Cambridge University Press 2001, ISBN 978-0-521-00465-7, lk 15.</ref> [[Pilt:Malacca Sultanate en.svg|pisi|Melaka sultanaat 15. sajandil]] 14. sajandil oli teisel pool [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] teine malai riik [[Brunei sultanaat]] saamas [[Kalimantan]]i kõige vägevamaks riigiks. 15. sajandi keskpaigas astus Brunei lähedasse suhtesse [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadiga]]. Sultan abiellus Melaka printsessiga, võttis õukonnausundina vastu islami ja kehtestas Melaka eeskuju järgiva tõhusa halduse.<ref>Europa Publications Staff. ''Far East and Australasia'', 34. trükk, Routledge 2002, ISBN 978-1-85743-133-9, lk 203.</ref> Kauplemine Melakaga tõi Bruneile kasu, kuid Brunei sai veel jõukamaks, kui portugallased 1511. aastal Melaka vallutasid. Selle kuldaeg saabus 16. sajandi keskpaigas, kui Brunei võim ulatus tänapäeva [[Kuching]]i alast [[Sarawak]]is lõunas [[Filipiinide saarestik]]uni põhjas.<ref>Simon Richmond. ''Malaysia, Singapore & Brunei'', Lonely Planet publications 2007, ISBN 978-1-74059-708-1, lk 32.</ref> Brunei laiendas oma mõju [[Luzon]]i saarel, alistades [[Tondo kuningriik|Tondo kuningriigi]] valitseja [[Datu Gambang]]i ja rajades tänapäeva [[Manila]] alal [[satelliitriik]] [[Manila kuningriik|Manila kuningriigi]], pannes seda vasallina valitsema muslimist radža [[Salalili]]. Brunei laiendas mõju ka [[Mindanao]]l, kui sultan [[Bolkiah]] abiellus [[Sulu sultan]]i tütre Leila Macanaiga. Brunei mõjule ja islami levikule Filipiinidel püüdsid vastu seista [[Caboloan]], [[Cebu kuningriik]], [[Madja-as]] ja teised riigid. Brunei suhteliselt hajutatud, jõgedel põhinev haldus [[Kalimantan]]il edendas [[malaistamine|malaistamist]]. Teised olulised malai sultanaadid olid [[Kedahi sultanaat]] (1136. aastast), [[Kelantani sultanaat]] (1411. aastast), [[Patani sultanaat]] (1516–1771), [[Remani kuningriik]] (1785–1909) ja [[Legehi kuningriik]] (1755–1902) valitsesid Malaka poolsaare põhjaosas. [[Jambi sultanaat]] (1460–1907), [[Palembangi sultanaat]] (1550–1823) ja [[Indragiri sultanaat]] (1298–1945) kontrollisid suurt osa Sumatra kagurannikust. [[Deli sultanaat]] (1632–1946), [[Serdangi sultanaat]] (1728–1948), [[Langkati sultanaat]] (1568–1948) ja [[Asahani sultanaat]] (1630–1948) valitsesid Sumatra idaosas. Kalimantani lääneosas tekkisid [[Pontianaki sultanaat]] (1771–1950), [[Mempawahi sultanaat]] (1740–1950) ja [[Matani sultanaat]] (1590–1948), samuti [[Sanggau sultanaat]], [[Sintangi sultanaat]] ja [[Sekadau sultanaat]]. ===Võõrvõim=== [[Pilt:COLLECTIE TROPENMUSEUM Portret van de Sultan van Lingga Riouw met zijn gevolg Batavia TMnr 60003185.jpg|pisi|left|1867. aastal valitsenud [[Riau-Lingga sultanaat|Riau-Lingga sultanaadi]] eliit oli peamiselt [[Bugid|bugi]]-malai päritolu. Sultanaadi kaotasid peaaegu pool sajandit hiljem, 1911. aastal, [[Holland]]i võimud pärast selle tugevat iseseisvusliikumist [[Hollandi-India]] koloniaalvalitsuse vastu]] Aastatel 1511–1984 olid paljud malai kuningriigid ja sultanaadid võõrvõimude [[koloonia]]d või [[protektoraat|protektoraadid]]. Koloniseerijate seas olid Euroopa riigid, nagu [[Portugal]], [[Holland]] ja [[Suurbritannia]], ja Aasia riigid, nagu [[Acehi sultanaat]], [[Siiam]] ja [[Jaapan]]. 1511. aastal langes [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadi]] pealinn [[Melaka]] Portugali kätte ([[Melaka vallutamine]]). Kuid võidukad portugallased ei suutnud oma poliitilist mõju laiendada kaugemale Melaka fordist [[A Famosa]]st. [[Melaka sultan]] säilitas oma võimu alade üle väljaspool Melaka linna ja rajas 1528. aastal [[Johori sultanaat|Johori sultanaadi]]. Johor püüdis [[Portugali Melaka]]t korduvalt tagasi vallutada. 1606. aastal sõlmis Johor liidu [[Hollandi Ida-India Kompanii]]ga, kes oli portugallaste konkurent Aasias. 1641. aastal tõrjusid Johori ja Hollandi ühendatud väed portugallased Melakast välja ([[Melaka piiramine]]). Kohale jäid ainult mõned portugali kaupmehed ja luso-malai kogukond (portugallaste ja malailannade järeltulijad). Vastavalt liidulepingule läks Melaka linn hollandlaste võimu alla. Johor vabanes Portugali sõjalisest ohust, kogus prestiiži portugallaste tõrjujana ja sai rahulikult arendada oma sadamaid ja kaubandusvõrke.<ref>William Wilson Hunter, Paul Ernest Roberts. ''A History of British India: To the Overthrow of the English in the Spice Archipelago'', Nabu Press 2010, ISBN 978-1-145-70716-0.</ref> [[Pilt:Reman.jpg|pisi|Tuan Lebeh (istub keskel) oli 1899. aastal [[Remani kuningriik|Remani kuningriigi]] Long Raya ehk Raja Muda ([[kroonprints]]). [[Rattanakosini Kuningriik (1782–1932)|Rattanakosini kuningriik]] likvideeris Remani riigi koos teiste malai riikidega, mis 1902. aasta alguses iseseisvuse eest võitlesid, sealhulgas [[Pattani sultanaat|Pattani]], Saiburi, Nongchik, Yaring, Yala, Legeh ja Teluban]] Ajalooliselt olid Malaka poolsaare malai riikidel [[Siiam]]iga sageli vaenulikud suhted. [[Melaka sultanaat]] pidas Siiami [[Ayutthaya kuningriik|Ayutthaya kuningriigiga]] 15.–16. sajandil vähemalt kaks sõda. Ayutthaya vallutas 17. sajandi esimesel poolel [[Tambralinga]] ja 17. sajandil [[Singora sultanaat|Singora sultanaadi]] ning tegi neist oma vasallriigid. Põhjapoolsed malai riigid olid 17.–19. sajandil aeg-ajalt Siiami vasallriigid. 1771. aastal muutis Siiami [[Thonburi kuningriik]] [[Patani sultanaat|Patani sultanaadi]] oma vasallriigiks. Patani hakkas Siiamile makse maksma, välispoliitika läks Siiami kontrolli alla, sõjavägi allus osaliselt Siiamile. Aastatel 1808–1813 kehtestas Siiam uue halduskorra, tükeldades endise Patani sultanaadi ala mitmeks pool-iseseisvaks malai kuningriigiks. Need olid Patani sultanaat (osa endisest sultanaadist), [[Sai Buri kuningriik]], [[Nong Chiki kuningriik]], [[Yaringi kuningriik]], [[Yala kuningriik]], [[Remani kuningriik]] ja [[Ra-ngae kuningriik]]. Nende maksud ja sõjavägi allusid Siiamile. Siiam eraldas 1839. aastal oma vasallriigist [[Kedahi kuningriik|Kedahi kuningriigist]] ja liidendas [[Setul Mambang Segara kuningriik|Setul Mambang Segara kuningriigi]], [[Langu kuningriik|Langu kuningriigi]], [[Perlise kuningriik|Perlise kuningriigi]] ja [[Kubang Pasu Darul Qiyam kuningriik|Kubang Pasu Darul Qiyam kuningriigi]]. Samuti liidendas Siiam praeguse [[Ranongi provints]]i, [[Takua Pa ringkond|Takua Pa ringkonna]], [[Phuketi provints]]i ja [[Trangi provints]]i ala.<ref>Barbara Watson Andaya, Leonard Yuzon Andaya. ''A History of Malaysia'', London: Palgrave Macmillan 1984, ISBN 978-0-333-27672-3.</ref><ref>Šumit Ganguly. ''Government Policies and Ethnic Relations in Asia and the Pacific'', MIT Press 1997, ISBN 978-0-262-52245-8.</ref> Et Patani kuningriigid kavandasid mässu ja iseseisvumist, võttis Siiam need 1902 oma kontrolli alla, muutes need oma peaaegu tavalisteks haldusüksusteks. Valitsejad ei saanud enam koguda ega jagada makse, käsutada sõjalisi jõude, kehtestada seadusi, teha poliitilisi otsuseid ega tegelda välissuhetega. Nad jäid sümboolseteks valitsejateks, kes säilitasid tiitli, osalesid rituaalsetes või tseremoniaalsetes üritustes, mõnel juhul otsustasid kohalike tavade küsimustes ja olid oma kogukonna esindajad Siiami võimude ees. 1906. aastal tehti piirkonna haldusjaotus ümber, nii et haldusüksuste piirid ei järginud enam endiste kohalike kuningriikide piire. Patani liidendati täielikult. Valitsejad jäid vormiliselt alles, kuid kaotasid tähtsuse.<ref> Zamberi A. Malek Mohd. ''Patani dalam tamadun Melayu'', Pendeta Discovery Universiti Malaya 1994, ISBN 978-983-62-4121-4.</ref><ref>Tongkat Ali. [https://web.archive.org/web/20110819082400/http://kebunketereh.com/?p=387 Negeri Rahman, hilangnya sebutir permata.], ebunketereh.com, 1.2.2010.</ref> 1786. aastal rentis [[Kedahi sultanaat]] [[Pinangi saar]]e sõjalise abi eest Siiami vastu [[Briti Ida-India Kompanii]]le. 1819. aastal sai kompanii [[Johori sultanaat|Johori sultanaadilt]] õiguse rajada kaubanduspunkt [[Singapur]]is, 1824. aastal [[Inglise-Hollandi leping]]uga Hollandilt [[Hollandi Melaka]], 1874. aastal [[Peraki sultanaat|Peraki sultanaadilt]] [[Dindings]]i ja 1886. aastal [[Brunei sultanaat|Brunei sultanaadilt]] [[Labuan]]i. Need kaubanduspunktid ühendati 1826 halduslikult [[Väinaasundused|Väinaasundusteks]] ([[Straits Settlements]]). Sellega lihtsustati haldust ja maksustamist ning ühtlustati kaubandusreeglid. Saadi parem kontroll kaubanduse, maksude, sõjaväe ja poliitika üle Malaka väina ümbruses. 1867. aastal sai Väinaasundustest [[Briti impeerium]]i [[kroonikoloonia]]. Nüüd haldas neid Briti riik otse, Londonist määratud kuberneri kaudu, mitte Ida-India Kompanii kaudu. Väinaasunduste alla lisati 1886. aastal ka [[India ookean]]i saari, nimelt [[Jõulusaar]] ja [[Kookossaared]]. Briti impeeriumi sekkumine Malaka poolsaare malai riikide asjadesse formaliseeriti 1895. aastal. Iga riigi juurde määrati [[Briti resident]], kes oli Briti impeeriumi ametnik. Resident nõustas ja juhendas malai valitsejat. Kõik olulised poliitilised ja majanduslikud otsused tuli residendiga kooskõlastada. Reaalne võim läks Briti residentide kätte. Moodustati [[Födereeritud Malai Riigid]]. Need olid [[Peraki sultanaat]], [[Selangori sultanaat]], [[Negeri Sembilani sultanaat]] ja [[Pahangi sultanaat]]. Föderatsiooni eesmärk oli luua ühtne haldus- ja maksusüsteem, et lihtsustada valitsemist, majanduse arendamist ja taristu planeerimist ning koordineerida poliitikat ja sõjalist kaitset kogu piirkonnas. 1909. aastal loobus Siiam [[Inglise-Siiami leping]]uga ülemvõimust oma vasallriikide [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]], [[Kelantani sultanaat|Kelantani sultanaadi]], [[Terengganu sultanaat|Terengganu sultanaadi]] ja [[Perlise radžariik|Perlise radžariigi]] üle ja need läksid Briti impeeriumi kontrolli alla. Siiam soovis vältida konflikti Briti impeeriumiga, säilitada võimu oma põhiterritooriumil ja fikseerida piiri enda ja Briti mõjusfääri vahel. Neist riikidest said [[Suurbritannia protektoraat|Briti protektoraadid]], kuhu saadeti nõunikud. Koos [[Johori sultanaat|Johori sultanaadiga]] hakati neid hiljem nimetama [[födereerimata malai riigid|födereerimata malai riikideks]]. Võim nende üle oli lõdvem, neis oli residendi asemel nõunik ja neil ei olnud ühist keskvalitsust. Teise maailmasõja ajal okupeeris [[Jaapani keisririik]] kõik need [[Briti valdus]]ed ja [[Suurbritannia protektoraat|Briti protektoraadid]], mida kokku nimetati [[Briti Malaia]]ks. [[Brunei sultanaat|Brunei impeerium]] hakkas alla käima [[Kastiilia sõda|Kastiilia sõja]] ehk [[Hispaania-Brunei sõda|Hispaania-Brunei sõja]] ajal, mille algatas Hispaania koloniaalvõim, kui [[Mehhiko]] alalt olid [[Filipiini saared|Filipiini saartele]] saabunud Hispaania [[konkistadoor]]id. See sõda tegi lõpu Brunei domineerimisele tänapäeva [[Filipiinid]]e alal. Poliitiline ja religioosne mõju lõppes eeskätt [[Luzon]]il ja [[Manila]] piirkonnas, kus [[Hispaania impeerium]] kehtestas koloniaalvõimu, säilis osaliselt [[Mindanao]]l ja [[Sulu saarestik]]us. Allakäik süvenes 19. sajandil, kui sultanaat kaotas suurema osa oma allesjäänud valdustest [[Kalimantan]]il: suur osa valdustest saare põhjaosas [[Sarawak]]i [[valged radžad|valgete radžade]] ja [[North Borneo Chartered Company]] kätte, vasallriigid lõuna pool läksid Hollandi koloniaalvõimu alla. Aastast 1888 kuni iseseisvumiseni 1984 oli Brunei [[Suurbritannia protektoraat]], kus välispoliitika ja kaitse olid Briti kontrolli all.<ref>[https://web.archive.org/web/20150721102115/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bx.html Brunei], CIA World Factbook, 21.7.2015.</ref> 1824. aasta [[Inglise-Hollandi leping]]uga, mis jagas [[Malai saarestik]]u Briti mõjusfääriks põhjas ja Hollandi mõjusfääriks lõunas, said kõik Sumatra ja Kalimantani lõunaosa malai sultanaadid Hollandi võimu alla. Kuigi osa malai sultanitest säilitas Hollandi võimu all oma positsiooni,<ref>Carl Sofus Lumholtz. ''Through Central Borneo'', Kessinger publishing 2004, ISBN 978-1-4191-8996-8, lk 17.</ref> likvideeris Hollandi koloniaalvõim mõned sultanaadid, süüdistades neid vastuhakus. Nii likvideeriti näiteks [[Palembangi sultanaat]] 1823. aastal, [[Jambi sultanaat]] 1906. aastal ja [[Riau sultanaat]] 1911. aastal. 19. sajandi lõpus soovis Saksamaa rajada [[Langkawi]] saarele mereväebaasi. Seda mõjutas suuradmiral [[Alfred von Tirpitz]]i visioon, mille järgi saab saart kasutada globaalsete allveekaablite sõlmpunktina.<ref>Holger H. Herwig. ''"Luxury' Fleet": The Imperial German Navy 1888-1918'', 1. trükk, London: Boston: Allen & Unwin 1980, ISBN 978-0-04943023-5.</ref> Langkawi eelis on sügav looduslik sadam. Saare asukoht oli Saksamaale strateegiliselt soodne, sest see võimaldas lühikest ja turvalist laevateed Saksamaa territooriumide vahel Hiinas ([[Kiautschou]]) ja Vaikse ookeani piirkonnas ([[Saksa Uus-Guinea]], [[Saksa Samoa]], [[Karoliinid (saared)|Karoliinid]], [[Mariaani saared]], [[Marshalli saared]]) ning sõjalaevade varustamist ja tulusat investeerimist piirkonna kaubandusse. Oktoobris 1899 pöördus ettevõte [[Behn, Meyer & Co]] [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] kroonprintsi poole ettepanekuga anda saar 50 aastaks rendile. Plaan nurjus, sest Kedah ei saanud territooriumi rendile anda ilma Siiami nõusolekuta ja 1897. aasta [[salajane Siiami leping]] nõudis vasallriikide territooriumi kolmandatele riiidkidele loovutamiseks või rendile andmiseks Suurbritannia nõusolekut. Brittidele oli seda lepingut tarvis, et vältida teiste kolonisaatorite konkurentsi. Siiamil omakorda tuli laveerida iseseisvuse säilitamiseks.<ref>Tarek Abd El-Hamid Ahmed Amin. [https://web.archive.org/web/20220925162704/http://myto.upm.edu.my/find/Record/um.u401853 Anglo-German rivalry in the Malay Peninsula and Siam, 1870-1909], magistritöö, Universiti Malaya, myto.upm.edu.my.</ref> 1900. aasta katse omandada Lontari saar lükati samamoodi tagasi. Siiski hakkasid britid tundma muret Saksamaa mõju võimaliku suurenemise pärast piirkonnas. Väljavaade, et Saksamaa liidendab Malaka poolsaare põhjaosa ja võib-olla rajab üle [[Kra maakitsus]]e kanali ([[Tai kanal]]) või raudteeühenduse, oli Suurbritannia majandushuvidele ja poliitilisele ülemvõimule piirkonnas tõsiseks ohuks. 1909. aastal sõlmiti [[Inglise-Siiami leping]], millega osa Siiami vasallriike Malaka poolsaare põhjaosas (Kedah, Kelantan, Terengganu ja Perlis) anti Briti kontrolli alla, kusjuures kõigist neist eraldati osa territooriumi, mis jäi Siiami ülemvõimu alla. [[Pilt:Sultans at the first Malayan Durbar.jpg|pisi|Malai valitsejad ning Negeri Sembilani, Pahangi, Peraki ja Selangori aadel koos Briti koloniaalametnikega esimesel [[valitsejate nõukogu]]l [[Peraki sultanaat|Peraki sultanaadis]] [[Kuala Kangsar]]is [[Istana Negara]]s 1897]] Inglise-Siiami lepingu järgi jäi Malaka poolsaare piirkonna põhjaosa ([[Lõuna-Tai]]) Siiami võimu alla ja lõunaosa Briti ülemvõimu alla. Britid tahtsid saada oma ülemvõimu alla ka [[Remani kuningriik]]i, [[Legeh]]it ja [[Setul Mambang Segara kuningriik]]i (mis oli ajalooliselt seotud Kedahiga), kuid kokku lepiti ainult Kedahi, Kelantani, Terengganu ja Perlise üleminekus Briti ülemvõimu alla, kusjuures igast riigist eraldati territoorium, mis jäi Siiami võimu alla. Siiski läks Briti ülemvõimu alla osa Remanist ja osa Legehist, mis said vastavalt Peraki ja Kelantani osaks. Kedahist eraldati [[Tarutao saared]] ja [[Butangi saared]] (praegu [[Tarutao rahvuspark]]), [[Sendawa]] (praegu [[Sadao ringkond]]), [[Langgu]] (praegu [[La-ngu ringkond]]) ja [[Setul Mambang Segara radžariik]]. Kelantanist eraldati [[Tabali ringkond]] (praegune [[Tak Bai ringkond]], [[Su-ngai Koloki ringkond]] ja [[Su-ngai Padi ringkond]]). Perlisest eraldati [[Pujohi ringkond]]. Perakiga liideti osa Remani radžariigist (praegune [[Hulu Peraki ringkond]]). Kelantaniga liideti praeguse [[Jeli ringkond|Jeli ringkonna]] ala, mis oli olnud Legehi osa (Legeh oli olnud Siiami võimu all 1902. aastast). 1916. aastal sundis Siiam [[Setuli radža]] [[Tunku Baharuddin]]i troonist loobuma ja likvideeris radžariigi. See oli viimane malai monarhia Siiami võimu all. Jaapani okupatsiooni ajal ([[Jaapani okupatsioon Madalmaade Indias]], [[Jaapani okupatsioon Malaias]], [[Jaapani okupatsioon Briti Borneol]]) hoidsid jaapanlased sultanite ja malai eliidiga häid suhteid, osalt selleks, et võita malailaste usaldust, sest need olid üldiselt sultanitele lojaalsed. Siiski tapsid jaapanlased [[Pontianaki intsidendid|Pontianaki intsidentide]] käigus peaaegu kõik [[Lääne-Kalimantan]]i malai sultanid ning suure hulga malai haritlasi, süüdistades neid alusetult ülestõusu ja riigipöörde kavandamises jaapanlaste vastu. Arvatakse, et Lääne-Kalimantanil kulus kaks põlvkonda, et taastuda piirkonna malai eliidi peaaegu täielikust hävitamisest. ===Malai rahvuslus=== [[Pilt:Hang Tuah, Muzium Negara - img 01.jpg|pisi|Pronksreljeef kuulsast malai sõdalasest [[Hang Tuah]]ist. Reljeefi ülaossa on kirjutatud tema ütlus "''Ta' Melayu hilang di-dunia"'' ('malailased ei kao maailmast'). See on [[malai rahvuslus]]e kuulus loosung.<ref>Tan Liok Ee. ''The Rhetoric of Bangsa and Minzu'', Monash Asia Institute 1988, ISBN 978-0-86746-909-7, lk 14.</ref><ref>Melanie Chew. ''The Presidential Notes: A biography of President Yusof bin Ishak'', Singapore: SNP Publications 1999, ISBN 978-981-4032-48-3, lk 78.</ref>]] {{Vaata|Malai rahvuslus|Ketuanan Melayu}} {{Vaata ka|Lõuna-Tai ülestõus|Varajane malai rahvuslus Riaus}} Tänapäevane malai rahvuslus sai alguse 20. sajandi alguses [[Briti Malaia]]s ja on põhiliselt Malaka poolsaarega ka piirdunud. Madalmaade Indias kaasnes koloniaalvõimu vastase võitlusega transetniline rahvuslus: [[Indoneesia rahvuslik ärkamine]] ühendas Hollandi koloonia eri piirkondade inimesed, kujundades [[indoneeslased|indoneeslaste]] identiteedi.<ref>M. C. Ricklefs. ''A Modern History of Indonesia'', 2. trükk, MacMillan 1991, ISBN 0-333-57690-X.</ref> Bruneis julgustasid jaapanlased 1942–1945 eriti malailasi mõtlema oma rahvuslikele huvidele ja õigustele, kuid neil ei tekkinud märkimisväärset etnilist rahvuslust. Patani separatismi, mis leidis väljenduse [[Lõuna-Tai ülestõus]]us, peavad mõned ajaloolased Malaka poolsaare malai rahvusluse osaks. Separatismi võib täheldada ka Indoneesias, kus malai elanikkonnaga provintsid [[Riau provints]] ja [[Kepulauan Riau provints]] püüdsid [[Riau Vabariik|Riau Vabariigina]] iseseisvust saavutada. Malai rahvuslik ärkamist ajendas eeskätt ajakirjandus, mis aitas malailastel mõista, et nende olukord koloniaalvõimu ning mittemalailaste sisserände tingimustes on poliitiline probleem. Hoolimata Briti koloniaalvõimu repressioonidest ilmus aastatel 1876–1941 [[Briti Malaia]]s vähemalt 147 ajakirja ja ajalehte. Oluliste väljaannete seas olid [[Al-Imam]] (1906), [[Pengasuh]] (1920), [[Majlis]] (1935) ja [[Utusan Melayu]] (1939). [[Malai rahvuslus]] ei olnud ühtne liikumine. Seda kujundasid kolm fraktsiooni: vasakpoolsed, islamimeelsed ja konservatiivsed eliidid.<ref name="Leo Suryadinata">Leo Suryadinata. ''Nationalism & Globalization: East & West'', Institute of Southeast Asian Studies 2000, ISBN 978-981-230-078-2, lk 133–136.</ref> [[Pilt:Malaya stamp.png|pisi|Malaia Föderatsiooni mälestusmark, mis anti välja 1957. aastal. Pooliseseisev föderatsioon moodustati 1948. aastal üheksast malai riigist ja kahest Briti [[Väinaasundused|Väinaasundusest]]. See saavutas iseseisvuse 1957. aastal ([[Malaisia iseseisvumine]])]] Malai [[vasakpoolsus|vasakpoolseid]] esindas [[Kesatuan Melayu Muda]], mille asutas 1938. aastal peamiselt [[Sultan Idris Training College]]'is hariduse saanud malai haritlaste rühm, kelle ideaal oli [[Suur-Indoneesia]] idee. 1945. aastal organiseerusid nad parteiks nimega [[Partai Kebangsaan Melayu Malaya]] ([[PKMM]]). [[Islamism|Islamistlikku]] suunda esindas alguses [[Kaum Muda]], kuhu kuulusid Lähis-Idas hariduse saanud [[panislamism|panislamistlike]] ideedega islamiõpetlastest. Esimene islami partei oli [[Partai Orang Muslimin Malaya]] ([[Hizbul Muslimin]]), mis asutati 1948. aasta märtsis. Järgnes [[Pan-Malayan Islamic Party]], mis asutati 1951. aastal. Kolmanda rühma moodustasid [[konservatism|konservatiivid]], kuhu kuulusid läänestunud eliidid – bürokraadid ja kohalike valitsevate perekondade liikmed –, keda ühendas ingliskeelne haridus, sageli eksklusiivses [[Malay College Kuala Kangsar]]is. Nad asutasid üle riigi vabatahtlikke organisatsioone, mida tunti [[Persatuan Melayu]] ('malai ühingute') nime all. Nende ühingute peamine eesmärk oli malailaste huvide edendamine ja kaitsmine. 1946. aasta märtsis 41 sellist malai ühendust ühinesid ja moodustasid [[United Malays National Organisation]]i ([[UMPO]]), et kindlustada malailaste juhtpositsioon (''[[Ketuanan Melayu]]'') Malaias.<ref name="Leo Suryadinata"/> Malailased ja [[malailus]] on olnud Malaisias malai ideoloogia ja Malai rahvusluse põhialus. Malailuse Kõik kolm suunda uskusid ''Bangsa Melayu'' ('malai rahvas' või 'malai rahvus') ideesse ja malai keele positsioonisse, kuid neil olid erinevad seisukohad islami ja [[malai valitsejad|malai valitsejate]] rolli asjus. Konservatiivid tunnistasid malai keelt, islamit ja malai monarhiat malailuse alustaladena, kuid [[ilmalik riik|ilmalikus riigis]], mis piirab islami poliitilist rolli. Vasakpoolsed nõustusid ilmaliku riigi ideega, kuid soovisid kaotada feodalismi. Islamirühmitus pooldas monarhia kaotamist, kuid taotles islamile märksa suuremat rolli.<ref>Lowell Barrington. ''After Independence: Making and Protecting the Nation in Postcolonial and Postcommunist States'', University of Michigan Press 2006, ISBN 978-0-472-06898-2</ref> Kui 1950. aastal rajati Indoneesia Vabariik, mis on [[unitaarriik]], likvideeriti kõik Indoneesia traditsioonilised malai monarhiad<ref>He, Baogang; Galligan, Brian; Inoguchi, Takashi. ''Federalism in Asia'', London: Edward Elgar Publications 2007, ISBN 978-1-84720-140-9.</ref> ja sultanite roll taandati tseremoniaalseks või nad jäid trooninõudlejateks. 1946. aastal korraldas [[Indoneesia Kommunistlik Partei]] [[Ida-Sumatra revolutsioon]]i (Sotsiaalse revolutsiooni). Selle käigus hävitati [[Deli sultanaat]], [[Langkati sultanaat]], [[Serdangi sultanaat]], [[Asahani sultanaat]] ja teised Ida-Sumatra malai monarhiad. See oli Malaka poolsaare monarhiatele hoiatav näide, mistõttu nad ei pooldanud ei vasakpoolsete Suur-Indoneesia ideed ega islamivabariigi visiooni. 1946. aasta märtsis võitis [[United Malays National Organisation]] (UMNO) malai sultanite ([[Valitsejate Konverents]]i) täieliku toetuse. Uus liikumine ühendas esimest korda malai valitsejad ja malai rahva ühiseks poliitiliseks jõuks. Malai avalikkus seisis tugevalt vastu brittide plaanile luua unitaarne [[Malaia Liit]]. Koos mittemalailaste üllatava poliitilise passiivsusega viis see selleni, et Suurbritannia loobus oma plaanist. Juuliks saavutas UMNO brittidega kokkuleppe läbirääkimiste alustamiseks uue põhiseaduse üle. Läbirääkimised ühelt poolt Briti ametnike ning teiselt poolt sultanite esindajate ja UMNO vahel kestsid augustist novembrini.<ref>Riwanto Tirtosudarmo. ''[https://www.sabrizain.org/malaya/library/javavmalay.pdf The Orang Melayu and Orang Jawa in the 'Lands Below the Winds']'', CRISE: Centre for Research on Inequality, Human Security and Ethnicity, CRISE Working Paper 14, 2005.</ref> Kahe aasta pärast (1948) sündis pooliseseisev Malaia Föderatsioon. Uus põhikord pöördus suuresti tagasi sõjaeelsest kolonialismist pärit põhiprintsiipide juurde ja põhines iga üksiku malai riigi võimu ülimuslikkusel oma territooriumil. Malailaste õigused ja privileegid olid kaitstud. Traditsioonilised malai valitsejad säilitasid oma prerogatiivid. Nende järeltulijad, kes olid saanud ingliskeelse hariduse, asusid võimupositsioonidele keskvalitsuses, mis tasapisi dekoloniseerus. 1957. aasta augustis saavutas Malaia Föderatsioon, mis oli Lääne viimane suurem sõltkond Kagu-Aasias, [[võimu rahumeelne üleminek|võimu rahumeelse ülemineku]] teel iseseisvuse.<ref>Riwanto Tirtosudarmo. ''[https://www.sabrizain.org/malaya/library/javavmalay.pdf The Orang Melayu and Orang Jawa in the 'Lands Below the Winds']'', CRISE: Centre for Research on Inequality, Human Security and Ethnicity, CRISE Working Paper 14, 2005.</ref> 1963. aastal liitusid föderatsiooniga [[Singapur]] (eraldus 1965), [[Sabah]] ja [[Sarawak]] ning moodustus [[Malaisia Föderatsioon]]. [[Pilt:Malay race on Meyers map.jpg|pisi|Malai rassi levik Meyeri konversatsioonileksikoni (1885) järgi]] == Rassiteooria == {{Vaata|Malai rass}} [[Johann Friedrich Blumenbach]]i [[rassiteooria]]s nimetati malailasteks peaaegu kõiki Kagu-Aasia rahvaid ja nad paigutati [[mongoliidne rass|mongoliidsesse rassi]].<ref>H. Autrum, U. Wolf (toim). ''Humanbiologie: Ergebnisse und Aufgaben'', Springer Berlin/Heidelberg/New York 1973, ISBN 978-3-540-06150-2, lk 76–82.</ref> == Märkused == {{Viited|group=lower-alpha}} == Viited == <references /> == Kirjandus == * Малайцы: Этногенез, государственность, традиционная культура (МИИ. Вып. IV). М.: Московский филиал РГО, 1991. *Timothy P. Barnard. ''Contesting Malayness: Malay identity across boundaries'', Singapore: Singapore University Press 2004, ISBN 978-9971-69-279-7. * Anthony Milner. ''The Malays (The Peoples of South-East Asia and the Pacific)'', Wiley-Blackwell 2010, ISBN 978-1-4443-3903-1 ==Välislingid== {{commonskat|Malay people}} [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Malaisia]] gwc0pkp68a4qm990itktbbtjku43dtl 0 709783 7122367 7106909 2026-04-01T10:13:50Z Matilda Palmet 222654 7122367 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Vladimir Ignatov''' (sündinud 29. aprillil 1947, [[Spassk-Dalni|Spassk-Dalnis]], [[Primorje krai|Primorje krais]], Venemaal) on pianist, helilooja, luuletaja. == Elulugu == Vladimir Ignatov lõpetas Peterburi konservatooriumi Petrozavodski filiaali klaveri erialal, pianist [[:ru:Зубравский,_Краснослав_Фелицианович|Krasnoslav Zubravski]] juures (pianist [[:en:Grigory_Ginzburg|Grigori Ginzburg]]i õpilane). Töötas [[Kaug-Ida Riiklik Kunstide Instituut|Kaug-Ida Riiklikus Kunstide Instituudis]], Vladivostokis, Venemaal. Alates 1979. aastast elab Eestis. Hetkel töötab [[Mere kultuurikeskus|Mere Kultuurikeskuses]] muusikastuudio (Lasteooperi teater) juhendajana. Vladimir Ignatov on Vene Filharmoonia Ühingu Eestis asutaja ja esimees. Samuti Maardu Vene Kultuuriühingu juhatuse liige. Vladimir Ignatov on abielus Olga Ignatovaga ning omab kahte tütart - Darja Roditšenko (pianist) ja Polina Miina. == Looming == === Lasteooperid === * Jänes-Ninatark. E. Mieželaitis. * Muinasjutt Papist ja tema sulasest Baldaast. A. Puškin. * Kantaat eesti luuletajate loomingu ainetel H. Runnel, L. Koidula, A. Roditšenko. * Hiiglane prussakas. K. Tšukovski. * Telefon. K. Tšukovksi. * Muinasjutt rumalast Hiirekesest. S. Maršak. * Pagas. S. Maršak. * Elevandipoeg läks õppima. D. Samoilov. * Elevandipoeg turist. D. Samoilov. * Kaelkirjak ja prillid. I. Pivovarova. * Võilill. J. Larina. * Talvemuinasjutt. J. Larina. * Korstnapühkija. V. Ignatov. * Lumekuninganna. J. Larina. * Tareke. S. Maršak. * Smaragdlinna võlur. L. Frank Baum. A. Volkov. * Arhivaar ja Arhitekt. V. Ignatov, J. Larina * Lumemees. V. Ignatov. J. Larina. * Jussike. S. Väljal. === Balletid lastele === * “Talveunelm suvelossis” (Maria Goltsman Ballet) * “Seiklus malemaailmas” (Maria Goltsman Ballet) * “Pöial-Liisi” (Maria Goltsman Ballet) === Koorile === * “Aastaajad” * Laulupalad lastele === Klaverile === * Pastoraal (klaver, tšello) * Sonaat (klaver) * Klaveripalad lastele === Luulekogumikud === * “Чёрный Дрозд” * “Путешествие из Петербурга в Петербург” * “Каким был ветер” * “Город Мерликен” * “Стихотворения и поэмы” {{JÄRJESTA:Ignatov, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] d0heoit2quuo7q93641qktjloi8uq6l 7122369 7122367 2026-04-01T10:14:27Z Matilda Palmet 222654 7122369 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Vladimir Ignatov''' (sündinud 29. aprillil 1947, [[Spassk-Dalni|Spassk-Dalnis]], [[Primorje krai|Primorje krais]], Venemaal) on pianist, helilooja, luuletaja. == Elulugu == Vladimir Ignatov lõpetas Peterburi konservatooriumi Petrozavodski filiaali klaveri erialal, pianist [[:ru:Зубравский,_Краснослав_Фелицианович|Krasnoslav Zubravski]] juures (pianist [[:en:Grigory_Ginzburg|Grigori Ginzburg]]i õpilane). Töötas [[Kaug-Ida Riiklik Kunstide Instituut|Kaug-Ida Riiklikus Kunstide Instituudis]], Vladivostokis, Venemaal. Alates 1979. aastast elab Eestis. Hetkel töötab [[Mere kultuurikeskus|Mere Kultuurikeskuses]] muusikastuudio (Lasteooperi teater) juhendajana. Vladimir Ignatov on Vene Filharmoonia Ühingu Eestis asutaja ja esimees ning Maardu Vene Kultuuriühingu juhatuse liige. Vladimir Ignatov on abielus Olga Ignatovaga ning omab kahte tütart - Darja Roditšenko (pianist) ja Polina Miina. == Looming == === Lasteooperid === * Jänes-Ninatark. E. Mieželaitis. * Muinasjutt Papist ja tema sulasest Baldaast. A. Puškin. * Kantaat eesti luuletajate loomingu ainetel H. Runnel, L. Koidula, A. Roditšenko. * Hiiglane prussakas. K. Tšukovski. * Telefon. K. Tšukovksi. * Muinasjutt rumalast Hiirekesest. S. Maršak. * Pagas. S. Maršak. * Elevandipoeg läks õppima. D. Samoilov. * Elevandipoeg turist. D. Samoilov. * Kaelkirjak ja prillid. I. Pivovarova. * Võilill. J. Larina. * Talvemuinasjutt. J. Larina. * Korstnapühkija. V. Ignatov. * Lumekuninganna. J. Larina. * Tareke. S. Maršak. * Smaragdlinna võlur. L. Frank Baum. A. Volkov. * Arhivaar ja Arhitekt. V. Ignatov, J. Larina * Lumemees. V. Ignatov. J. Larina. * Jussike. S. Väljal. === Balletid lastele === * “Talveunelm suvelossis” (Maria Goltsman Ballet) * “Seiklus malemaailmas” (Maria Goltsman Ballet) * “Pöial-Liisi” (Maria Goltsman Ballet) === Koorile === * “Aastaajad” * Laulupalad lastele === Klaverile === * Pastoraal (klaver, tšello) * Sonaat (klaver) * Klaveripalad lastele === Luulekogumikud === * “Чёрный Дрозд” * “Путешествие из Петербурга в Петербург” * “Каким был ветер” * “Город Мерликен” * “Стихотворения и поэмы” {{JÄRJESTA:Ignatov, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] i5yy4lxtdwwzoe3nl40wf3eno38mhj2 0 710462 7122294 7099631 2026-04-01T08:25:40Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Internet]] 7122294 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Backrooms | jagusid = 23 | esmalinastus = 7. jaanuar 2022 | pilt = Backrooms Logo.png | žanr = ''analog horror''<br>[[ulmefilm]] | autor = Kane Parsons | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = inglise | põhineb = [[The Backrooms]] }} '''Backrooms''' (tuntud ka kui '''Kane Pixels' Backrooms''') on veebisari, mille lõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[YouTube|juutuuber]] ja filmitegija [[Kane Parsons]]. See põhineb internetis levinud ''creepypastast'' "''The Backrooms''"''.'' Sari algas 2022. aastal osaga nimega ''"The Backrooms (Found Footage)",'' millel on 2026. aasta veebruari seisuga 71 miljonit vaatamist. == Sündmustik == Toimudes peamiselt 1990. aastatel, keskendub sari väljamõeldud uurimisinstituudile Async, mis avastab ''Backrooms''’id (sarja universumis nimetatud "Kompleks") ning püüab seda uurida ja dokumenteerida. Pärast avastust hakkab kadunud isikute juhtumite arv järsult kasvama, kuna inimesi tõmmatakse Kompleksi. Enamik osi keskendub mitmesugustele [[Anomaalia|anomaaliatele]], millega Async Kompleksis kokku puutub. == Jaod == {| class="wikitable" !Osa !Pealkiri !Režissöör !Kirjanik !Avaldatud |- |1 |"Found Footage" | colspan="2" rowspan="22" |Kane Parsons |7. jaanuar 2022 |- |2 |"Mar_11_90_ARCHIVE.tar" |8. jaanuar 2022 |- |3 |"The Third Test" |13. jaanuar 2022 |- |4 |"First Contact" |17. jaanuar 2022 |- |5 |"Missing Persons" |28. jaanuar 2022 |- |6 |"Autopsy Report" |23. veebruar 2022 |- |7 |"Informational Video" |12. veebruar 2022 |- |8 |"Motion Detected" |11. märts 2022 |- |9 |"Prototype" |28. märts 2022 |- |10 |"Pitfalls" |1. mai 2022 |- |11 |"Report" | rowspan="2" |20. mai 2022 |- |12 |"9780415263573" |- |13 |"Presentation" |25. juuni 2022 |- |14 |"_recording014" |8. detsember 2022 |- |15 |"Found Footage #2" |21. august 2022 |- |16 |"home_27647.mov" |22. august 2022 |- |17 |"Reunion" |8. detsember 2022 |- |18 |"Overflow" |24. detsember 2022 |- |19 |"Damage Control" |30. jaanuar 2023 |- |20 |"Found Footage #3" |13. september 2024 |- |21 |"Lightning and Tile Survey" |2. oktoober 2024 |- |22 |"Static Dead End" |12. veebruar 2025 |} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/@kanepixels Kane Pixels'i YouTube'i kanal] * [https://www.youtube.com/watch?v=H4dGpz6cnHo&list=PLVAh-MgDVqvDUEq6qDXqORBioE4Yhol_z Backrooms'i jaod YouTube's] [[Kategooria:Internet]] asemfy017kixivq3yxp9brwqyrku3wu 0 710581 7122274 7100951 2026-04-01T08:18:17Z Estopedist1 278 kat 7122274 wikitext text/x-wiki '''Kohtla-Järve linnavolikogu''' on [[Kohtla-Järve]] linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). {{Infokast esinduskogu | nimi = Kohtla-Järve linnavolikogu | kooseis = 21. Kohtla-Järve linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Sergei Lopin]] | juht_partei = [[Keskerakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Ivetta Sakkart]] | juht2_partei = [[Keskerakond]] | kohti = 25 | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (14)''' * [[Keskerakond]] (14) '''Opositsioon (11)''' * [[Valimisliit Restart Kohtla-Järve]] (7) * [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] (3) * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1) | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 5 alalist komisjoni|Revisjonikomisjon|Linnavara- ja eelarvekomisjon|Haridus- ja kultuurikomisjon|Arengu- ja majanduskomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | volituste_kestus = Neli aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]] | veebileht = https://kohtla-jarve.ee/juhtimine-ja-majandus/linna-juhtimine/linnavolikogu/ }} Kohtla-Järve linna [[Täidesaatev võim|täidesaatev võimuorgan]] on [[Kohtla-Järve linnavalitsus]]. [[Kategooria:Kohtla-Järve]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 7h0bqiydc984xnlq1kvzmr7m3ml7rek 102 710640 7122082 7121676 2026-03-31T19:29:42Z Hinnastruktuur 223770 7122082 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on ettevõtte või turu hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse. See hõlmab nii lineaarseid kui ka mittelineaarseid hinnamudeleid, näiteks paketthindu, kogusepõhiseid hindu ja hinnadiskrimineerimist eri segmentide vahel. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref> Hinnastruktuuri võivad kuuluda näiteks baashind, püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, paketihinnad ning lisatasud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine, dünaamiline ja turule sisenemise hinnakujundus.<ref name=":0" /> Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse kommunikatsioon võib mõjutada tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil on võimalik kujundada kliendi hinnataju, kindlustada soovitud turupositsiooni ning juhtida tulu ja kasumlikkust. <ref name=":0" /> Viited <references /> 2gkg5o31ib6zeblazgapddce8dnfcm1 7122092 7122082 2026-03-31T19:48:33Z Hinnastruktuur 223770 7122092 wikitext text/x-wiki '''Hinnastruktuur''' on ettevõtte või turu hinnakorralduse ülesehitus, mis kirjeldab, kuidas hinnad jaotuvad toodete, kliendirühmade ja ajavahemike lõikes ning milliste põhimõtete järgi neid kujundatakse. See hõlmab nii lineaarseid kui ka mittelineaarseid hinnamudeleid, näiteks paketthindu, kogusepõhiseid hindu ja hinnadiskrimineerimist eri segmentide vahel. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Varian |eesnimi=Hal R |pealkiri=Intermediate Microeconomics |aasta=2014 |trükk=üheksas}}</ref> Hinnastruktuuri võivad kuuluda näiteks baashind, püsi- ja muutuvtasud, mahupõhised hinnad, allahindlused, paketihinnad ning lisatasud.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kelley |eesnimi=Antoinette |kuupäev=2024-03-29 |pealkiri=Deciphering Pricing Structures: A Brief Overview |url=https://fibrick.com/deciphering-pricing-structures-a-brief-overview/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=FiBrick |keel=en-US}}</ref> Hinnastruktuuri peamised tüübid on kulupõhine, konkurentsipõhine, väärtuspõhine, dünaamiline ja turule sisenemise hinnakujundus.<ref name=":0" /> Strateegilise hinnastamise käsitlustes ei tähenda hinnastruktuur üksnes hinna taset, vaid ka viisi, kuidas hind ja pakkumine eri kliendirühmadele kujundatakse ning esitatakse. Hinna ja väärtuse kommunikatsioon võib mõjutada tarbija maksevalmidust, sest ostuotsus sõltub lisaks hinnale ka sellest, kuidas kliendile pakutavat väärtust selgitatakse. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nagle |eesnimi=Thomas T. |pealkiri=The Strategy and Tactics of Pricing |perekonnanimi2=Müller |eesnimi2=Georg |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |isbn=978-1-315-18530-9 |trükk=kuues |keel=inglise}}</ref> Hinnastruktuuri roll ja eesmärk on aidata ettevõttel mõista oma toote või teenuse väärtust. Selle abil on võimalik kujundada kliendi hinnataju, kindlustada soovitud turupositsiooni ning juhtida tulu ja kasumlikkust. <ref name=":0" /> Viited <references /> ghthu3f0wizm89mqesefedbab4kvtwn 0 710709 7121871 7121340 2026-03-31T13:33:35Z Hannesvalk 176021 /* 30. märts */ 7121871 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> == Viited == {{Viited}} angg1h4ymafeh2m680jcnmvts9b3fn4 7121877 7121871 2026-03-31T13:44:58Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7121877 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Viited == {{Viited}} nqskc31q9cx364madp09yrzb9kf9pdf 7122263 7121877 2026-04-01T08:07:27Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7122263 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} dgpdfotmja3irpo6jq5es8272lgfggk 7122264 7122263 2026-04-01T08:08:02Z Hannesvalk 176021 /* 28. veebruar */ 7122264 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 09t2hadakbyv8cjbprorq9xkncxtx1b 7122391 7122264 2026-04-01T10:40:56Z Hannesvalk 176021 /* 1. aprill */ 7122391 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} sv1986jym6uo9gdbwssa54n4it17tqf 0 710844 7122276 7104482 2026-04-01T08:20:27Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Rakvere]]; +[[Kategooria:Eesti noorsootöö]] 7122276 wikitext text/x-wiki '''Rakvere Avatud Noortekeskus''' (RANK) on alates [[2000|2000. aastast]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-23 |pealkiri=Rakvere ja Sõmeru noortekeskus tähistavad juubelit |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7093235/rakvere-ja-someru-noortekeskus-tahistavad-juubelit |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> noorte arengut toetav<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht – |url=https://rakverenoortekeskus.ee/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=rakverenoortekeskus.ee |keel=et}}</ref> [[Rakvere|Rakvere linna]] asutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Asutused ja äriühingud {{!}} Rakvere Linnavalitsus |url=https://www.rakvere.ee/linn-uudised-kontakt/kontakt/asutused-ja-ariuhingud |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.rakvere.ee |keel=et}}</ref>. Noortekeskus pakub avatud ruume, võimalusi ja tuge noorte ideede elluviimiseks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorsootöö {{!}} Rakvere Linnavalitsus |url=https://www.rakvere.ee/haridus-ja-noored/noored/noorsootoo |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.rakvere.ee |keel=et}}</ref>. Noortekeskus on saanud [[Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus|Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse]] ettevõtliku noortekeskuse kvaliteedimärgise<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-29 |pealkiri=Rakvere avatud noortekeskust tunnustati kvaliteedimärgisega |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8239461/rakvere-avatud-noortekeskust-tunnustati-kvaliteedimargisega |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti noorsootöö]] bibok3i7lvgnfmae3424fsto5hnzkl4 0 710848 7122289 7104480 2026-04-01T08:23:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] 7122289 wikitext text/x-wiki '''Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus''' (Eesti ANK) on alates [[2001|2001. aastast]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus - SA KÜSK |url=https://kysk.ee/eesti-avatud-noortekeskuste-uhendus/ |vaadatud=2026-03-03 |keel=et}}</ref> Eestis asuvaid noortekeskusi ühendav üleriigiline esindusorganisatsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://ank.ee/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus |keel=et}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] 1err8lwygaicurrqpeexv46tvh59ski 0 710889 7122292 7105181 2026-04-01T08:24:58Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Muusikastiilid]] 7122292 wikitext text/x-wiki '''Dancehall''' on [[1970. aastad|1970. aastatel]] [[Jamaica|Jamaical]] sündinud [[muusikastiil]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dancehall |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/223295/dancehall |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Stiilile panid alguse lugudele riime lisavad ''toast''’ijad nagu U-Roy, hüüdnimega "Originaator"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Üks läbi aegade võimsamaid postuumseid hüvastijätte |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94762447/uks-labi-aegade-voimsamaid-postuumseid-huvastijatte |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Eesti Ekspress}}</ref>. Eesti dancehall-liikumise aktiivseks eestvedajaks on olnud [[Bashment]], mis alustas temaatiliste pidude korraldamisega [[1998|1998. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-09-11 |pealkiri=Dancehall'i kuningad |url=https://www.postimees.ee/2047145/dancehall-i-kuningad |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Eesti esimeseks dancehall stiilis muusikapalaks peetakse [[Def Räädu]] ja [[J.O.C.]] lugu "Defiance"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-03-08 |pealkiri=Def Räädu on teerajajaks paljudele uutele suundadele eesti muusikas – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/def-raadu-on-teerajajaks-paljudele-uutele-suundadele-eesti-muusikas/ |vaadatud=2026-03-04 |keel=et}}</ref>, mis ilmus [[1999|1999. aastal]] "Higha Collection 2" kogumikul<ref>{{Netiviide |pealkiri=Release “Higha Collection 2” by Various Artists - MusicBrainz |url=https://musicbrainz.org/release/18e0c488-920e-4571-a589-0fdf987f2ca5 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=musicbrainz.org}}</ref> ja [[2001|2001. aastal]] Def Räädu albumil "[[Café Liquid Deluxe]]"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Release “Café Liquid Deluxe” by Def Räädu - MusicBrainz |url=https://musicbrainz.org/release/1f4a22d1-a292-455e-af8a-cc0fbe5df2f1 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=musicbrainz.org}}</ref>. [[2005|2005. aastal]] ilmus Eesti produtsentide Gee & Mista "Mobile Riddim Album". See oli Eesti esimene ühele dancehall rütmikombinatsioonile loodud plaat, sisaldades 11 erinevate lauljaga versiooni ja lisalugusid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-06 |pealkiri=Uued plaadid |url=https://www.postimees.ee/1490775/uued-plaadid |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. "Mobile Riddim" on enim levinud Eesti päritolu dancehall rütm, millele on versioone tehtud ka hiljem, näiteks artistide Vesikas & Fofkin poolt [[2019|2019. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-11-28 |pealkiri=Elmari muusikauudised |url=https://elu24.postimees.ee/6837120/elmari-muusikauudised |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>. Dancehall muusikaga on tugevalt seotud vastav [[tantsustiil]], mis hakkas Eestis levima [[2000. aastad|2000. aastate]] esimeses pooles. Eesti esimene "Dancehall Queen" valiti [[2005|2005. aastal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Šeksi leidi, šeigi-šeigi... |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51010017/seksi-leidi-seigi-seigi |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Kultuur}}</ref>. Järgnevatel kümnenditel on tantsustiil ja selle treeningud levinud üle Eesti, näiteks Tartusse ja Jõhvi<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Jõhvis saab tantsu vihtuda Jamaica kuumade rütmide saatel |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7370015/johvis-saab-tantsu-vihtuda-jamaica-kuumade-rutmide-saatel |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref>. Eesti Tänavatantsijate Liidu eestvedamisel antakse rahvusvahelise žürii poolt välja dancehall kategoorias ametlikke Eesti meistritiitleid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=tantsuhaldur |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Eesti meistrivõistluste võitjad ning Eesti meistrid on selgunud! |url=https://tanavatantsijad.ee/eesti-meistrivoistluste-voitjad-ning-eesti-meistrid-on-selgunud/ |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Eesti Tänavatantsijate Liit |keel=et}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Muusikastiilid]] sxbhpubut5xx7w92bus71di8zxe5y3b 0 710910 7122291 7105376 2026-04-01T08:24:45Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Berni kanton]] 7122291 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boltigen-Dorf.jpg|pisi|Boltigeni küla]] '''Boltigen''' on vald [[Obersimmental-Saaneni ringkond|Obersimmental-Saaneni haldusringkonnas]] [[Berni kanton]]is [[Šveits]]is. Vald jaguneb kaheksaks iseseisvaks külaks: Simmenegg, Adlemsried, Schwarzenmatt, Boltigen, Reidenbach, Eschi, Weissenbach ja Oberbäuert. Neil küladel on oma administratsioon ja neid peetakse tänapäeva valla algseteks üksusteks. Reovee puhastamiseks on vald ühendatud Uetendorfi ühismaal asuva Thunersee reoveepuhastiga. Külas on [[Protestantism|protestantlik]] reformeeritud kihelkond. Küla umbes 50 [[Katoliiklus|katoliiklast]] kuuluvad [[Gstaad]]i kihelkonda, mille lähim kirik on [[Zweisimmeni vald|Zweisimmenis]] asuv [[Püha]] [[Franciscus Assisist|Franciscuse]] [[Katoliku kirik|kirik]]. == Pildid == <gallery> File:Boltigen - Bauernhaus - Adlemsried 85, 86.jpg|Talumaja Adlemsriedis File:Boltigen_-_Bauernhaus_-_Weissenbach_543.jpg|Talumaja Weissenbachis Boltigen-Kirche.jpg|Kirik Boltigen-Schulhaus.jpg|Koolihoone Boltigen-Reidenbach.jpg|Reidenbach </gallery> == Vlislingid == *[https://www.boltigen.ch/ Valla veebileht] [[Kategooria:Berni kanton]] p6d8lee4cz2xkx780qo884wt4cjyxil 0 710928 7122277 7105400 2026-04-01T08:20:40Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Šveits]] 7122277 wikitext text/x-wiki [[Berni kanton]]is [[Šveits]]is asuv '''Obersimmental-Saaneni ringkond''' loodi 1. jaanuaril 2010. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20101118021059/http://www.bfs.admin.ch/bfs/portal/de/index/infothek/nomenklaturen/blank/blank/gem_liste/03.Document.128095.pdf Amtliches Gemeindeverzeichnis der Schweiz, Mutationsmeldungen 2009 / Répertoire officiel des communes de Suisse, Mutations 2009 / Elenco ufficiale dei Comuni della Svizzera, Mutazione 2009] www.bfs.admin.ch Dezember 2009</ref> See on osa Oberlandi halduspiirkonnast. See hõlmab 7 omavalitsusüksust pindalaga 574,88 km2 ja rahvaarvuga (2008. aasta detsembri seisuga) 16 784. {| class="wikitable" !Lipp !width="190" | Nimetus !width="100" | Rahvaarv<br /><small>(31. detsember 2020)</small> !width="100" | Pindala km² |- | align="center" | [[Image:CHE Boltigen COA.svg|35px|Boltigen]] | [[Boltigen]] || align="center" | 1249 | align="center" | 77.01 |- | align="center" | [[Image:CHE Gsteig bei Gstaad COA.svg|35px|Gsteig bei Gstaad]] | [[Gsteig bei Gstaad]] || align="center" | 981 | align="center" | 62.37 |- | align="center" | [[Image:CHE Lauenen COA.svg|35px|Lauenen]] | [[Lauenen]] || align="center" | 828 | align="center" | 58.71 |- | align="center" | [[Image:CHE Lenk COA.svg|35px|Lenk]] | [[Lenk im Simmental|Lenk]] || align="center" | 2314 | align="center" | 126.18 |- | align="center" | [[Image:CHE Saanen COA.svg|35px|Saanen]] | '''[[Saanen]]''' || align="center" | 6836 | align="center" | 119.71 |- | align="center" | [[Image:CHE St Stephan COA.svg|35px|St. Stephan]] | [[St. Stephan]] || align="center" | 1310 | align="center" | 57.79 |- | align="center" | [[Image:CHE Zweisimmen COA.svg|35px|Zweisimmen]] | [[Zweisimmen]] || align="center" | 3032 | align="center" | 73.11 |- | || '''Kokku''' (7) || align="center" | 16 550 | align="center" | 574.88 |- |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Šveits]] oqy3rs9hpoury7z6y2dc36vbghm8eg6 0 710936 7122282 7105523 2026-04-01T08:22:41Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Šveitsi mäed]] 7122282 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaunpass 13.JPG|pisi|Jaunpass]] '''Jaunpass''' on [[Šveitsi Alpid]]es asuv kõrge [[mäekuru]] (1508 m kõrgusel merepinnast), mis ühendab [[Fribourgi kanton|Fribourgi kantonis]] asuvaid [[Charmey]] ja [[Jaun]]i [[Berni kanton]]is asuva Reidenbachiga (osa [[Boltigen]]i vallast). Kuru ise asub Berni kantonis. Kurutee valmis 1878. aastal. Pärast [[Prantsuse-Preisi sõda]] otsustati strateegilistel põhjustel ehitada sõjatee, mis ühendaks olulisi sõjaväekeskusi [[Bulle]]'i ja [[Thun]]i. See tee valmis lõpuks 1878. aastal. 1941. aastal ehitati kurule Jaunpassi suurtükiväekindlustus. Mäekuru mõlemale küljele on rajatud väike talispordikeskus. Nõlvad on enamasti tehniliselt lihtsad, mistõttu sobivad need hästi peredele ja algajatele suusatajatele. Kahte alampiirkonda eraldab kurutee ja kümneminutiline jalutuskäik. Mäekuru põhja pool asuvat alampiirkonda teenindavad kaks suusalifti ja köisraudtee. Mäekurult väljuva suusalifti teenindatavad rajad on väga lihtsad. Piirkonna ainus rada – mis on tegelikult suhteliselt lihtne – teenindab suusalift, mis väljub Wintereggist, piirkonna madalaimast punktist (1408 m). Kogukõrguslangus on 200 meetrit. Kui looduslikku lumekatet on piisavalt, viib Simmental Valley poole hooldamata rada, mis võimaldab suusatajatel tipust Eschilhalteni külakesse (1210 m) jõuda. == Välislingid == * [https://www.sportbahnen-jaunpass.ch/ Jaunpassi koduleht] [[Kategooria:Šveitsi mäed]] 2qfoit8cm1s1hpksci74wej7v61iq2k 0 710939 7122270 7118706 2026-04-01T08:15:44Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Malaisia sõjandus]]; +[[Kategooria:Sõjanduse loendid]] 7122270 wikitext text/x-wiki ''See on loend sõdadest, milles '''[[Malaisia]]''' või selle eellased on osalenud. :{{legend2|#AF9|style="background:#AF9"|Malaisia võit|border=1px solid #AAA}} :{{legend2|#F88|style="background:#F88"|Malaisia kaotus|border=1px solid #AAA}} :{{legend2|#FCE883|style="background:#FCE883"|Sõda on käimas|border=1px solid #AAA}} ==Loend== {| class="wikitable" |-s !style="background:#E23D28" width="200"|<span style="color: white">Konflikt</span> !style="background:#E23D28" width="160"|<span style="color: black>Osapool 1</span> !style="background:#E23D28" width="160"|<span style="color: white">Osapool 2</span> !style="background:#E23D28" width="305"|<span style="color: white">Tulemus</span> |- ! style="background:#002B7F" colspan="4"| <span style="color: #FAD115">Malaia Föderatsioon (1957–1966)</span> |-esimene sõda |style="background:#efefef"| [[Malaia kriis]]<br />(1948–1960) |style="background:#efefef"| '''[[Rahvaste Ühendus]]e väed:'''<br /> [[Suurbritannia]] * [[Malaia Föderatsioon]] * [[Singapuri koloonia]] * [[Melaka kroonikoloonia]]<br />(1957. aastani) * [[Pulau Pinangi kroonikoloonia]]<br />(1957. aastani) * [[Keenia koloonia]] * [[Lõuna-Rodeesia]]<br />(1953. aastani) * [[Rodeesia ja Njassamaa föderatsioon]]<br />(1953. aastast) * [[Fidži koloonia]] [[Austraalia]]<br />[[Uus-Meremaa]]<br />'''Toetajad:'''<br />[[Tai]]<br />(Tai ja Malaisia piir) |style="background:#efefef"| '''[[Kommunism|Kommunistide]] jõud:'''<br />[[Malaia Kommunistlik Partei]] * [[Malaia Rahvavabastusarmee]] |style="background:#AF9"| '''Rahvaste Ühenduse võit''' * [[Malaia Föderatsioon]]i iseseisvumine [[Suurbritannia]] võimu alt [[Malaia iseseisvusproklamatsioon]]iga 31. augustil 1957 * Malaiast sai [[Rahvaste Ühendus]]e iseseisev liige<ref name="Federation of Malaya Independence Act">[https://en.wikisource.org/wiki/Federation_of_Malaya_Independence_Act_1957 Federation of Malaya Independence Act 1957]</ref><ref name="Malaysia Act 1963">[https://en.wikisource.org/wiki/Malaysia_Act_1963 Malaysia Act 1963]</ref> * [[Malaia Kommunistlik Partei]] taganes [[Malaisia ja Tai piirini|Malaia ja Tai piirini]] * [[Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)|Ülestõus jätkus (1968–1989)]] * Konflikt lahendati [[Hat Yai rahuleping]]uga (1989) |- |style="background:#efefef"| [[Kongo kriis]]<br />(1960&ndash;1964) |style="background:#efefef"| 1960–1963: * [[Kongo Vabariik (Léopoldville)|Kongo Vabariik]] '''Toetajad:'''[[Nõukogude Liit]] (1960)|[[ONUC]]<ref>ONUCis (ÜRO operatsioon Kongos) osalised väed muu hulgas [[Ghana]]st, [[Tuneesia]]st, [[Maroko]]st, [[Etioopia]]st, [[Iirimaa]]lt, [[Guinea]]st, [[Rootsi]]st, [[Mali]], [[History of Sudan (1956–1969)|Sudan]], [[Liberia]], [[Kanada]]st, [[India]]st, [[Indoneesia]]st [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariigist]]. Haskin 2005: 24–25.</ref> Malaisia ----- 1963–1964: [[Kongo Vabariik (Léopoldville)|Kongo Vabariik]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Belgia]] '''Toetajad:''' [[ONUC]] (ÜRO operatsioon Kongo, 1964) [[Malaisia]] |style="background:#efefef"| 1960–1963: [[Katanga Riik]] ja [[Lõuna-Kasai]] '''Toetajad:'''[[Belgia]]<ref>Katanga ja Lõuna-Kasai lahkulöömist toetasid [[Kõuna-Aafrika Liit]], [[Prantsusmaa]], [[Portugali Lääne-Aafrika]] js [[Rodeesia ja Njassamaa föderatsioon]]. Nzongola-Ntalaja 2007: 101, Dorn 2016: 32.</ref> Ent kumbagi neist ei [[Riigi tunnustamine|tunnustanud]] ükski riik.<ref>Nugent 2004: 97.</ref> ---- 1960–1962: [[Kongo Vaba Riik]] '''Toetaja:''' [[Nõukogude Liit]] ---- 1963–1964: [[Kwilu mäss|Kwilu]] ja [[Simba mäss|Simba]] mässajad '''Toetajad:''' [[Nõukogude Liit]], [[Hiina]], [[Kuuba]] |style="background:#AF9"| '''Võit''' * Rajati Kongo kui iseseisev unitaarriik eesotsas autoritaarse presidendi [[Mobutu Sese Seko]]ga. |- |style="background:#efefef"| [[Piiriülesed rünnakud Sabahis|Piiriülesed rünnakud Põhja-Borneos]]<br />(1962. aastast) |style="background:#efefef"| [[Malaisia]] * [[Sabah]] [[Filipiinid]] (1986–2016)<br />[[Indoneesia]]<ref>Febrianto. [https://archive.today/20160425095842/http://m.nasional.rimanews.com/keamanan/read/20160329/270652/Indonesia-Tak-Boleh-Tunduk-Terhadap-Terorisme-Abus-Sayyaf- Indonesia Tak Boleh Tunduk Terhadap Terorisme Abus Sayyaf]|language=id|, Rima News, rimanews.com, 29.3.2016.</ref><br />[[Vietnam]]<ref name="Vietnam piracy warning">[https://web.archive.org/web/20160904091135/http://english.vietnamnet.vn/fms/society/155953/vietnamese-ships-to-get-piracy-warnings.html Vietnamese ships to get piracy warnings Vietnam News Agency], Vietnam Net, vietnamnet.vn, 4.5.2016.</ref><br />[[Singapur]]<ref name="Singapore invited">Lim Yan Liang.[http://www.straitstimes.com/singapore/eng-hen-joint-sulu-sea-patrols-a-welcome-initiative-to-tackle-terror Eng Hen: Joint Sulu Sea patrols a welcome initiative to tackle terror], The Straits Times, straitstimes.com, 6.6.2016</ref><br />[[Tai]]<ref name="Thailand invited">Ruksith Sitthitool. [https://web.archive.org/web/20190130053349/http://thaitribune.org/contents/detail/347?content_id=19305&rand=1461198791 Thailand to be invited by Malaysia as observers for Sulu Sea Patrol], Thai Tribune, thaitribune.org, 20.4.2016.</ref><br /> Toetajad: [[Austraalia]] (1963–1966) (väed ja materiaalne abi)<br />[[Uus-Meremaa]] (1963–1966) (väed ja materiaalne abi)<br /> [[Suurbritannia]] (1966. aastani) (väed ja materiaalne abi)<br />[[Brunei]] (materiaalne abi)<ref>Singh 1984</ref><ref>Alito Malinao. [https://news.google.com/newspapers?nid=1370&dat=19890827&id=lrROAAAAIBAJ&pg=6393,4577378&hl=en No links with Kiram, says Brunei embassy], [[Manila Standard]], 27.8.1989.</ref><ref>Runciman 2009: 116.</ref><ref>Tarling 2013: 58.</ref><ref name="present">Marcel Burger. [https://web.archive.org/web/20150124034844/http://airheadsfly.com/2015/01/23/brunei-gives-four-black-hawks-as-present-to-malaysia/ Brunei gives four Black Hawks as present to Malaysia], AIRheads, airheadsfly.com, 23.1.2015</ref> '''Bangsamoro rahvakaitseväe toetus:'''<br /> [[Moro Islami Vabastusrinne]]<ref name="iqbal">[http://www.manilatimes.net/iqbal-sabah-better-off-under-malaysia/175770/ Iqbal: Sabah better off under Malaysia], [[The Manila Times]], manilatimes.net, 14.4.2015.</ref><br />[[Moro Rahvuslik Vabastusrinne]] (Mus Sema fraktsioon)<ref>[https://web.archive.org/web/20161002064156/http://www.bt.com.bn/2013/03/08/mnlf-strongly-condemns-terrorist-acts-eastern-sabah MNLF strongly condemns terrorist acts in eastern Sabah], Bernama, The Brunei Times, bt.com.bn, 8.3.2013.</ref><ref>Dharel Placido. [https://www.abs-cbn.com/news/08/31/16/misuari-wants-meeting-with-duterte-in-malaysia Misuari wants meeting with Duterte in Malaysia], ABS-CBN News, abs-cbn.com, 31.8.2016.</ref> |style="background:#efefef"| [[Abu Sayyaf]] (1991–2024)<br /><hr>[[Filipiinid]] (1986. aastani, 2016. aastast)<br />[[Moro piraadid]] (1963. aastast)<br />[[Sulu sultanaat]] (Jamalul Kiram III fraktsioon) (2013. aastast) '''Endine Sabahisse sissetungi toetaja:'''<br />[[Moro Rahvuslik Vabastusrinne]] (Misuari fraktsioon) (2001–2015)<ref name="msr">Teoh El Sen. [https://web.archive.org/web/20140705095938/http://english.astroawani.com/news/show/mnlf-supports-sulu-claim-says-nur-misuari-faction-9877 MNLF supports Sulu claim, says Nur Misuari faction], Astro Awani, astroawani.com, 14.3.2013.</ref><ref name="involved">[https://web.archive.org/web/20140716094527/http://www.mysinchew.com/node/99892 Nur Misuari involved, says Zahid], Bernama, [[Sin Chew Daily|MySinChew English]], mysinchew.com, 16.7.2014.</ref><ref name="misuari statement">Karlos Manlupig. [http://globalnation.inquirer.net/123056/mnlf-denies-talks-with-malaysia-over-sabah MNLF denies talks with Malaysia over Sabah], Philippine Daily Inquirer, globalnation.inquirer.net, 17.5.2015. "Misuari, kes on pärast 2013. aasta Zamboanga kokkupõrkeid peidus, on jäänud seisukohale, et ainult [[Sulu sultanaat]] saab pidada läbirääkimisi Sabahi nõude üle. Austades kadunud sultani Muhammad [[Jamalul Kiram III]] tulist soovi lasta ainult Islami Sulu ja Põhja-Borneo Sultanaadil (SSNB) pidada rahumeelseid läbirääkimisi Malaisia moslemijuhtidega selle vastuolulise küsimuse lahendamiseks, et vältida 2013. aasta märtsis Sabahi osariigis Lahad Datus toimunud intsidendi kordumist, on Misuari nimetanud meediateateid, milles seostatakse [[Moro Rahvuslik Vabastusrinne|MNLF]]i mis tahes tasandi läbirääkimistega, alusetuteks ja täiesti tõele mittevastavateks. MNLF on siiski kinnitanud, et Sabahi küsimus ei ole probleem, sest tegu on "kodubaasiga erinevatele Kagu-Aasia eri piirkondadest pärit moslemite hõimurühmitustele, kes on elanud piirkonnas rahumeelses ja harmoonilises kooseksisteerimises hiinlastest ja kristlastest elanikkonnaga"."</ref> * [[Bangsamoro Vabariik]] (2013) |style="background:#FCE883"| '''Mandri-Sabahi julgeolek oli kontrolli all, kuid piiriülesed rünnakud jätkusid.''' * "Operation Merdeka", mille eesmärk oli tungida [[Ferdinand Marcos]]e korraldusel Sabahi, jäi teostamata ning sellele järgnes [[Lõuna-Filipiinide ülestõus|relvastatud vastupanuliikumise algus Lõuna-Filipiinidel]], kui Marcose sõdurid olid [[Jabidah' veresaun]]as hukanud hulga moro võitlejaid. * [[Nur Misuari]] anti 2001. aastal [[Malaisia ja Filipiinide suhted|ASEANi sõpruse]] vaimus välja Filipiinidele, kui Malaisia julgeolekujõud olid avastanud, et ta oli viibinud ebaseaduslikult ühel Sabahi saarel, et varjata end Filipiinide võimude eest pärast [[2001. aasta Misuari ülestõus|ebaõnnestunud mässu]] Filipiinide valitsuse vastu.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/1673857.stm Philippines rebel leader arrested], [[BBC News]], bbc.co.uk, 25.11.2001. "Malaisia politsei peainspektor Norian Mai ütles, et härra Misuari ja kuus tema poolehoidjat vahistati laupäeval kell 3.30 (reedel kell 19.30 GMT) Jampirase saarel Sabahi osariigi rannikul. Manila oli andnud korralduse tema vahistamiseks süüdistatuna mässu õhutamises, kui valitsus oli peatanud tema ametivolitused Mindanaos asuva autonoomse moslemipiirkonna ARMMi kubernerina. Kuigi Filipiinidel ei ole Malaisiaga väljaandmislepingut, on võimud juba teatanud, et kavatsevad hr Misuari võimalikult kiiresti Manila ametivõimudele üle anda. Malaisia peaminister Mahathir Mohamad oli enne vahistamist öelnud, et kuigi tema riik oli varem toetanud mässuliste rühmitust selle autonoomiapüüdlustes, ei olnud härra Misuari oma volitusi õigesti kasutanud. Ta ütles: "Sellepärast ei tunne me enam kohustust talle mingit abi osutada."" </ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140705093825/http://www.radioaustralia.net.au/international/radio/onairhighlights/427980 Nur Misuari to be repatriated to stand trial], [[Australian Broadcasting Corporation]], radioaustralia.net.au, 20.12.2001.</ref> * 2012. aastal, kui Sabahi oli tunginud [[Filipiinide pagulased|suur hulk illegaalseid immigrante]] Filipiinidelt, kes põgenesid sõjast räsitud [[Mindanao]]lt ja [[Sulu saarestik]]ust, moodustati [[Sabahi ebaseaduslike sisserändajate kuninglik uurimiskomisjon]]. * Sabahist saadeti välja tuhandeid[[illegaalsed immigrandid Malaisias| illegaalseid immigrante Filipiinidelt]], kui oli leitud, et nad olid 2013. aasta [[Lahad Datu konflikt]]i ajal teinud koostööd end Filipiini sultaniks kuulutanud [[Jamalul Kiram III]] poolehoidjate relvastatud rühmitustega. <ref name="provide">Kanul Gindol. [https://web.archive.org/web/20140603065519/http://www.theantdaily.com/Top-Stories/-Localised-illegal-immigrants-helping-foreign-relatives-in-Sabah/ 'Localised' illegal immigrants helping 'foreign' relatives in Sabah], The Ant Daily, theantdaily.com, 31.5.2014.</ref> * 2013. aastal moodustati [[Ida-Sabahi julgeolekukomando]] ([[ESSCOM]]) ja [[Ida-Sabahi julgeolekutsoon]] ([[ESSZONE]]), et tõkestada Filipiinide relvarühmituste edasisi sissetunge ja vältida Filipiinide illegaalsete immigrantide massilist liikumist Sabahi. * Sabah peatas [[Abu Sayyaf]]i jätkuvate rünnakute tõttu piiriülese kaubanduse ja vahetuskaubanduse idapoolsetes vetes ajavahemikuks 7. aprillist 2016 kuni 1. veebruarini 2017.<ref>Ruben Sario.[http://www.thestar.com.my/news/nation/2016/04/07/sabah-ceases-crossborder-trade-no-more-barter-activities-as-state-govt-clamps-down-on-kidnap-groups/ Sabah ceases cross-border trade], The Star, thestar.com.my, 7.4.2016.</ref><ref name="economy resumed">Ruben Sario. [http://www.thestar.com.my/news/nation/2017/01/17/sabah-barter-agreement/ Sabah to lift barter trade ban in east coast from Feb 1], The Star, thestar.com.my, 17.1.2017.</ref><ref name="reopen">Antonio L. Colina IV. [http://www.mindanews.com/top-stories/2017/01/cross-border-trade-between-malaysia-and-armms-island-provinces-to-reopen-on-feb-1/ Cross border trade between Malaysia and ARMM's island provinces to reopen on Feb. 1], Minda News, mindanews.com, 25.1.2017.</ref> * Malaisia, Filipiinide ja Indoneesia valitsus sõlmisid leppe pideva seadusetuse ühiseks tõkestamiseks Sulu saarestikus.<ref>[http://www.antaranews.com/en/news/105683/indonesia-malaysia-philippines-agree-to-intensify-maritime-security Indonesia, Malaysia, Philippines agree to intensify maritime security], Antara, antaranews.com, 15.7.2016.</ref> |- |style="background:#efefef"| [[Sarawaki kommunistlik ülestõus]]<br />(1962–1990<ref name="chanwong">Francis Chan, Phyllis Wong. [http://www.theborneopost.com/2011/09/16/saga-of-communist-insurgency-in-sarawak/ Saga of communist insurgency in Sarawak], [[The Borneo Post]], theborneopost.com, 16.9.2011.</ref><ref>Cheah 2009: 132–152.</ref>) |style="background:#efefef"| '''[[Antikommunism|Antikommunistide]] jõud:'''<br />[[Suurbritannia]]<ref>Fowler, Lyles 2006: 11, 41.</ref> * [[Sarawaki kroonikoloonia]] (1963. aastani) [[Malaisia]]<ref name="chanwong"/> * [[Sarawak]] (pärast 1963. aastat) '''Toetajad:'''<br />[[Austraalia]]<br />[[Brunei]]<br />[[Uus-Meremaa]]<br />[[Ameerika Ühendriigid]]<br /> ---- [[Indoneesia]] (pärast 1965. aastat)<ref name="chanwong"/> (Indoneesia ja-Malaisia piir) |style="background:#efefef"| '''[[Kommunism|Kommunistide]] jõud:'''<br /> [[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]]<ref>Cheah 2009: 149.</ref> * Sarawaki Rahva Sissijõud (SPGF)<ref name="Fujio Hara">Fujiol Hara. The North Kalimantan Communist Party and the People's Republic of China. – ''The Developing Economies'', 2005, kd XLIII, nr 1, lk 489–513. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1746-1049.2005.tb00956.x Resümee.]</ref> * Põhja-Kalimantani Rahvaarmee (NKPA)<ref name="Fujio Hara" /> ---- [[Indoneesia]] (1962–1965) (sõjaline abi)<ref name="chanwong"/><br /> '''Muu toetus:'''<br />[[Brunei Rahvapartei]] * Põhja-Kalimantani Rahvuslik Partei (NKNA) [[Malaia Kommunistlik Partei]] * [[Malaia Rahvavabastusarmee]] (MNLA) '''Toetajad:'''<br />[[Hiina]]<ref name="Fujio Hara"/><br />[[Põhja-Vietnam]] (1975. aastast)<br />[[Põhja-Korea]]<ref>Jukes 1973; 173.</ref><ref>London 1974: 153.</ref> |style="background:#AF9"| '''Võit''' * Sri Amani ([[Simanggang]]i) rahudeklaratsioon 1973<ref>Wilfred Pilo. [http://www.theborneopost.com/2013/11/03/the-day-the-insurgency-ended/ The day the insurgency ended], The Borneo Post, theborneopost.com, 3.11.2013.</ref><ref>Wilfred Pilo. [http://www.theborneopost.com/2014/08/05/former-enemies-meet-as-friends-40-years-later/ Former enemies meet as friends 40 years later], The Borneo Post, theborneopost.com, 5.8.2014.</ref> * [[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]] saadeti laiali.<ref name="chanwong"/> |- |style="background:#efefef"| [[Indoneesia-Malaisia vastasseis]]<br />(1963–1966) |style="background:#efefef"| *'''[[Rahvaste Ühendus]]''' [[Suurbritannia]]<br>[[Malaisia]]<ref>Enne Malaisia moodustamist osalesid sõltumatult kolm eraldi moodustist [[Malaia Föderatsioon]], [[Sarawaki kroonikoloonia]] ja [[Põhja-Borneo kroonikoloonia]].</ref><br>[[Singapuri osariik]]<ref>1965. aastani</ref><br>[[Brunei]]<br>[[Austraalia]]<br>[[Uus-Meremaa]] |style="background:#efefef"| [[Indoneesia]]<br>'''Parteid:'''<br>[[Indoneesia Kommunistlik Partei]]<ref>Conboy 2003: 93–95, 156.</ref><br>[[Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei]]<br>[[Sarawaki Rahva Sissijõud]]<br>[[Brunei Rahvapartei]]<ref name="PRB Elections">Sejarah Indonesia : [http://www.gimonca.com/sejarah/sejarah09.shtml The Sukarno Years].</ref> |style="background:#AF9"| '''[[Rahvaste Ühendus]]e võit<ref>van der Bijl 2007: 246. "See oli väljapaistev võit, ja see oli tõesti võit."</ref>''' * Indoneesia tunnustas Malaisia moodustamist.<ref>Schellinger 2016: 152.</ref> * [[Sukarno]] asendati pärast [[30. septembri liikumine|30. septembri liikumise]] nn riigipöördekatset [[Suharto]]ga [[uuele korrale üleminek]]u raames [[Suharto]]ga.<ref>Dennis, Grey 1996: 318.</ref> * [[Sarawaki kommunistlik ülestõus]] jätkus 1989. aastani. |- ! style="background:#010066" colspan="4"| <span style="color: #FFCC00">Malaisia (16. septembrist 1963)</span> |- |style="background:#efefef"| [[Kommunistide ülestõus Malaisias (1968–1989)]]<br/> |style="background:#efefef"| * '''[[Antikommunism|Antikommunistide]] jõud:''' * [[Malaisia]]<ref>Talib 2005: 16–22.</ref> * [[Singapur]]<ref>Choo Ruizhi. [https://biblioasia.nlb.gov.sg/vol-18/issue-2/jul-sep-2022/communist-party-malaya-singapore/ Red Terror: The Forgotten Story of CPM Violence and Subversion in Newly Independent Singapore], biblioasia.nlb.gov.sg, 2022.</ref> * [[Tai]]<ref>Peng 2003:479–480.</ref> * '''SToetajad:''' * [[Suurbritannia]]<ref>Navaratnam 2001: 10.</ref> * [[Uus-Meremaa]]<ref>Navaratnam 2001: 10.</ref> * [[Indoneesia]] (1965. aastast)<ref name="chanwong" /> |style="background:#efefef"| '''[[Kommunism|Kommunistide]] jõod:'''<br />[[Malaia Kommunistlik Partei]]<ref name="a3-5">Navaratnam 2001: 3–5.</ref> * [[Malaia Rahvuslik Vabadusarmee]]<ref name="a3-5" /> * [[Malaia Kommunistlik Partei/Revolutsiooniline Fraktsioon]] (1970–1983)- * [[Malaia Kommunistlik Partei/Marksistlik-Leninistlik]] (1974–1983) * [[Malaisia Kommunistlik Partei]] (1983–1987) * [[Tai Kommunistlik Partei]] (1983. aastani)<!--<ref>[[Jose Maria Sison]]. ''[http://home.casema.nl/ndf/archive/2007/archive0015.html "Notes on People's War in Southeast Asia"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071018102514/http://home.casema.nl/ndf/archive/2007/archive0015.html |date=18 October 2007 }}''</ref> * '''Supported by:''' * {{flag|China}} (until 1976){{sfn|Buszynski|2013|p=78}}{{sfn|Garver|2015|p=219}}<br>{{flag|Soviet Union}}{{sfn|Buszynski|2013|p=78}} * {{flag|Indonesia}} (1962–1965)<ref name="chanwong" /> }} |style="background:#AF9"| '''Malaysian government victory''' * Peace agreement reached * Communists agree to a ceasefire * [[Peace Agreement of Hat Yai (1989)|Peace Agreement of Hat Yai]] signed between the communists and the governments of [[Malaysia]] and [[Thailand]] * Dissolution of the [[Malayan Communist Party]] (MCP){{sfn|Navaratnam|2001|pp=189–190}}{{sfn|Peng|2003|pp=189–199}} * Insurgency continues in Sarawak until [[Communist insurgency in Sarawak#Defections and decline|1990]]{{sfn|Cheah|2009|pp=132–152}}<ref name="chanwong" /> |- |style="background:#efefef"| [[Operation Gothic Serpent]]<br />(1993) |style="background:#efefef"| {{plainlist| * {{flag|United States}} * {{flag|Malaysia}} * {{flag|Pakistan}} }} |style="background:#efefef"| {{plainlist| * {{flagdeco|Somalia}} [[Somali National Alliance]] }} |style="background:#efefef"| '''[[Somali National Alliance]] victory'''<ref name="ecklund">{{Cite journal |last=Ecklund |first=Marshall |date=2004 |title=Task Force Ranger vs. Urban Somali Guerrillas in Mogadishu: An Analysis of Guerrilla and Counterguerrilla Tactics and Techniques used during Operation GOTHIC SERPENT |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/0959231042000275560 |journal=Small Wars & Insurgencies |language=en |volume=15 |issue=3 |pages=47–69 |doi=10.1080/0959231042000275560 |s2cid=144853322 |issn=0959-2318|url-access=subscription }}</ref> * TF Ranger withdrawal on 20 October 1993<ref name="crack us troops">{{Cite news |last=Walker |first=Martin |author-link=Martin Walker (reporter) |date=1993-10-20 |title=Crack US troops to leave Somalia |language=en-GB |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/1993/oct/20/usa.martinwalker |access-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603165709/https://www.theguardian.com/world/1993/oct/20/usa.martinwalker |archive-date=3 June 2023}}</ref><ref name="wapo pulls rangers">{{Cite news |last1=Marcus |first1=Ruth |author-link=Ruth Marcus (journalist) |last2=Lancaster |first2=John |date=1993-10-20 |title=U.S. PULLS RANGERS OUT OF SOMALIA |language=en-US |newspaper=[[The Washington Post]] |url=https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1993/10/20/us-pulls-rangers-out-of-somalia/643603f4-7028-415a-b862-484af641e823/ |access-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230910181252/https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1993/10/20/us-pulls-rangers-out-of-somalia/643603f4-7028-415a-b862-484af641e823/ |archive-date=10 September 2023}}</ref> * Captured SNA personnel released by January 1994 * US forces withdrawal on 3 March 1994 * [[UNOSOM II]] withdrawal on 28 March 1995{{sfn|US forces, Somalia AAR|2003|p=13}} |- |style="background:#efefef"| [[United Nations Protection Force|UNPROFOR]]<br />(1992–1995) |style="background:#efefef"| {{flagcountry|Argentina|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Australia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Bangladesh|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Belgium|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Brazil|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Canada|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Colombia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Czech Republic|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Denmark|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Egypt|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Estonia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Finland|size=22px}}<br /> {{flagcountry|France|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Germany|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Ghana|size=22px}}<br /> {{flagcountry|India|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Indonesia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Ireland|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Italy|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Jordan|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Kenya|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Lithuania|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Luxembourg|size=22 px}}<br /> '''{{flagcountry|Malaysia|size=22px}}'''<br /> {{flagcountry|Nepal|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Netherlands|size=22px}}<br /> {{flagcountry|New Zealand|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Nigeria|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Norway|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Pakistan|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Poland|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Portugal|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Russia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Slovakia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Spain|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Sweden|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Switzerland|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Tunisia|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Turkey|size=22px}}<br /> {{flagcountry|Ukraine|size=22px}}<br /> {{flagcountry|United Kingdom|size=22px}}<br /> {{flagcountry|United States|size=22px}}<br /> {{flagdeco|United Nations|size=23px}} [[United Nations]]<br> {{flag|NATO|size=22px}} |style="background:#efefef"| {{flagcountry|Yugoslavia|size=22px}}<br /> '''Bosnia:'''<br /> {{flagcountry|Republika Srpska|size=22px}}<br /> '''Croatia:'''<br /> {{Flag|Republic of Serbian Krajina}} |style="background:#AF9"| '''Victory''' * Peace Agreement. * Croatia declares independence. * Bosnia and Herzegovina declares independence. * Dissolution of Yugoslavia, Republika Srpska and Republic of Serbian Krajina. |- |style="background:#efefef"| [[International Force for East Timor]]<br/>(1999–2000) |style="background:#efefef"| '''International Force:''' * {{flag|Australia}}&nbsp;– 5,500 * {{flag|New Zealand}}&nbsp;– 1,200 * {{flag|Thailand}}&nbsp;– 1,600 * {{flag|Bangladesh}}&nbsp; * {{flag|Brazil}}&nbsp; * {{flag|Canada}}&nbsp; * {{flag|Denmark}}&nbsp; * {{flag|Egypt}}&nbsp; * {{flag|Fiji}}&nbsp; * {{flag|France}}&nbsp; * {{flag|Germany}}&nbsp; * {{flag|Ireland}}&nbsp; * {{flag|Italy}}&nbsp; * {{flag|Jordan}}&nbsp; * {{flag|Kenya}}&nbsp; * {{flag|Malaysia}}&nbsp; * {{flag|Norway}}&nbsp; * {{flag|Philippines}}&nbsp; * {{flag|Portugal}}&nbsp; * {{flag|Singapore}}&nbsp; * {{flag|South Korea}}&nbsp; * {{flag|United Kingdom}}&nbsp; * {{flag|United States}}&nbsp; |style="background:#efefef"| {{flagicon|Indonesia|size=22px}} '''Militia:''' * {{flagicon|Indonesia}} [[Pro-Indonesia militia|Pro-Indonesian Militias]] ** {{Flagicon image|Flag of AITARAK.svg}} [[Aitarak]] ** {{Flagicon image|Flag of Besi Merah Putih.svg}} [[Besi Merah Putih]] ** [[File:Laksaur headband.svg|20px]] [[Laksaur]] ** [[File:Mahidi Symbol.svg|20px]] [[Mahidi]] |style="background:#AF9"| '''Victory''' * Defeat of pro-Indonesian militia * Stabilisation of East Timor * Succeeded by United Nations peacekeeping mission [[United Nations Transitional Administration in East Timor|UNTAET]] |- |style="background:#efefef"| [[Operation Astute]]<br />(2006–2013) |style="background:#efefef"| {{flag|Australia|23px}}<br />{{flag|New Zealand|23px}}<br />{{flag|Malaysia|23px}}<br />{{flag|Portugal|23px}}<br />{{flag|East Timor|23px}} {{small|(government troops)}}<br />{{flag|United Nations|23px}} soldiers |style="background:#efefef"| Renegade elements of the [[Timor Leste Defence Force|FDTL]] |style="background:#AF9"| '''Victory''' * Stabilisation of East Timor |- |style="background:#efefef"| [[Operation Ocean Shield]]<br/>(2009–2016) |style="background:#efefef"| {{flag|NATO}} *{{flag|Denmark}} *{{flag|United Kingdom}} *{{flag|United States}} *{{flag|France}} *{{flag|Netherlands}} *{{flag|Spain}} *{{flag|Greece}} *{{flag|Romania}} *{{flag|Germany}} *{{flag|Belgium}} *{{flag|Canada}} *{{flag|Italy}} *{{flag|Portugal}} *{{flag|Turkey}} *{{flag|Norway}} ''Non-NATO:'' *{{flag|Australia}} *{{flag|China}} *{{flag|Colombia}}<ref>{{cite web|url=http://www.elcolombiano.com/fuerzas-militares-pueden-enfrentar-cualquier-amenaza-interna-o-externa--mindefensa-KF2214873|title="Fuerzas Militares pueden enfrentar cualquier amenaza interna o externa": Mindefensa|date=28 June 2015|access-date=25 June 2016}}</ref> *{{flag|India}} *{{flag|Indonesia}} *{{flag|Japan}} *{{flag|Malaysia}} *{{flag|New Zealand}}<ref>{{cite web|url=http://www.nato.int/cps/en/natolive/news_106317.htm |title=New Zealand joins NATO's counter-piracy mission Ocean Shield |publisher=NATO |date=21 January 2014 |access-date=23 November 2014}}</ref> *{{flag|Oman}} *{{flag|Pakistan}} *{{flag|Peru}} *{{flag|Philippines}} *{{flag|Russia}} *{{flag|Saudi Arabia}} *{{flag|Seychelles}} *{{flag|Singapore}} *{{flag|South Africa}} *{{flag|South Korea}} *{{flag|Taiwan}} *{{flag|Thailand}} *{{flag|Ukraine}}<ref name=Ukraine>[http://www.interfax.co.uk/ukraine-news/kozhara-hetman-sahaidachny-frigate-to-join-natos-anti-piracy-operation/ Kozhara: Hetman Sahaidachny frigate to join NATO’s anti-piracy operation], [[Interfax-Ukraine]] (17 September 2013)</ref> *{{flag|Yemen}} |style="background:#efefef"| [[Piracy in Somalia|Somali pirates]] |style="background:#AF9"| '''Allied victory''' |- |style="background:#efefef"| [[2013 Lahad Datu standoff|Lahad Datu standoff]]<br />(2013) |style="background:#efefef"| {{flagu|Malaysia}}<br />{{flagdeco|Sabah}} [[Bumiputra#Definition|Sabahan local villagers]]<ref name=20130303freemalaysiatoday-villagers>{{cite web|url=http://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2013/03/03/villagers-beat-gunman-to-death/|archive-url=https://web.archive.org/web/20130305231520/http://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2013/03/03/villagers-beat-gunman-to-death/|url-status=dead|archive-date=5 March 2013|title=Villagers beat gunman to death|work=[[Bernama]]|publisher=[[Free Malaysia Today]]|date=3 March 2013|access-date=11 October 2013}}</ref><ref>{{cite web|url= http://www.thestar.com.my/News/Nation/2013/03/03/Semporna-villagers-beat-to-death-exMoro-commander/|title=Semporna villagers beat to death ex-Moro commander|work=The Star|date=3 March 2013|access-date=11 October 2013}}</ref><ref name=20130630theborneopost-sabahans>{{cite web|url=http://www.theborneopost.com/2013/06/30/sabahans-will-not-forget-lahad-datu-incident-musa/|title=Sabahans will not forget Lahad Datu incident — Musa|work=Bernama|publisher=[[The Borneo Post]]|date=30 June 2013|access-date =11 October 2013}}</ref><br />'''Supported by:'''<br />{{flagicon|Philippines}} [[Government of the Philippines|Philippines]]{{efn|name="standoff"|Supported Malaysian action during the standoff, but was not involved in the operation.}}<ref name="not allow">{{cite news|url=http://globalnation.inquirer.net/67373/aquino-i-wont-allow-sulu-sultan-to-drag-ph-into-war-with-malaysia |title=Aquino: I won't allow Sulu sultan to drag PH into war with Malaysia |author=Michael Lim Ubac |newspaper=[[Philippine Daily Inquirer]] |date=7 March 2013 |access-date=7 March 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140724170821/http://globalnation.inquirer.net/67373/aquino-i-wont-allow-sulu-sultan-to-drag-ph-into-war-with-malaysia |archive-date=24 July 2014 |url-status=dead |quote=President Aquino said in a statement, 'I appeal to you (Jamalul Kiram III) — we should be really clear on this — this incident is wrong. If this is wrong, why should we (the government) lend support to this? We should support what is right... which will lead us to brighter prospects; the wrong option will only bring us ruin. That's it, that's my simple message.' He also added 'Let's not forget: What they (the Jamalul Kiram III faction) are pushing for is their right as so-called heirs of the sultan of Sulu. It's not yet clear if their rights have been transferred to the Philippines. But we (the Philippines citizens and our nation) will all be affected by their conflict (with Malaysia).'}}</ref> |style="background:#efefef"| {{flagicon|Sulu Sultanate|modern}} [[Sultanate of Sulu]] (Jamalul Kiram III's faction)<br />[[Illegal immigrants in Malaysia|Filipino illegal immigrants]] (non-combative)<ref name="localised"/><br />'''Supported by:'''<br />{{flagicon image|MNLF flag.svg}} [[Moro National Liberation Front]] (Misuari faction)<ref name=20130314astroawani>{{cite web|url=http://english.astroawani.com/news/show/mnlf-supports-sulu-claim-says-nur-misuari-faction-9877|title=MNLF supports Sulu claim, says Nur Misuari faction|author=Teoh El Sen|publisher=Astro Awani|date=14 March 2013|access-date=13 June 2014|archive-date=5 July 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140705095938/http://english.astroawani.com/news/show/mnlf-supports-sulu-claim-says-nur-misuari-faction-9877|url-status=dead}}</ref> |style="background:#AF9"| '''[[Decisive victory|Decisive]] Malaysian victory<ref name=20130305com-lahad>{{cite news|url=http://www.thestar.com.my/news/nation/2013/03/05/lahad-datu-sulu-gunmen-in-kg-tanduo-have-been-totally-defeated-say-police-sources/|title=Lahad Datu: Sulu gunmen in Kg Tanduo have been totally defeated, say police sources|newspaper=[[The Star (Malaysia)|The Star]]|date=5 March 2013|access-date=6 March 2013}}</ref><ref name=20140208com-security>{{cite web|url=http://www.bt.com.bn/news-asia/2014/02/08/security-forces-full-control-sabah%E2%80%99s-east-coast-police|title=Security forces in full control of Sabah's east coast: Police|work=[[The Brunei Times]]|publisher=The Star/[[Asia News Network|ANN]]|date=8 February 2014|access-date=20 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402203135/http://www.bt.com.bn/news-asia/2014/02/08/security-forces-full-control-sabah%E2%80%99s-east-coast-police|archive-date=2 April 2015|url-status=dead}}</ref>''' * Military operations replaced by [[Eastern Sabah Security Command|ESSCOM]] and [[Eastern Sabah Security Zone|ESSZONE]].<ref name="endOP">{{cite web|url=http://www.thestar.com.my/News/Nation/2013/06/29/Ops-daulat-Lahad-datu.aspx|title=Lahad Datu: Ops Daulat officially ends today|author=Muguntan Vanar|work=The Star|date=29 June 2013|access-date=11 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131030003121/http://www.thestar.com.my/News/Nation/2013/06/29/Ops-daulat-Lahad-datu.aspx|archive-date=30 October 2013|url-status=dead}}</ref><ref name=20131022newsabahtimes>{{cite web|url=http://www.newsabahtimes.com.my/nstweb/fullstory/72588|title=ESSCOM will continue to hold programmes on security within ESSZONE|publisher=New Sabah Times|date=22 October 2013|access-date=26 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140629152805/http://www.newsabahtimes.com.my/nstweb/fullstory/72588|archive-date=29 June 2014|url-status=dead}}</ref> * Those detained were charged under the [[Security Offences (Special Measures) Act 2012]]. * Thousands of [[Illegal immigrants in Malaysia|illegal immigrants]] in Sabah [[repatriated]].<ref name="localised">{{cite web|url=http://www.theantdaily.com/Top-Stories/-Localised-illegal-immigrants-helping-foreign-relatives-in-Sabah/|title='Localised' illegal immigrants helping 'foreign' relatives in Sabah|author=Kanul Gindol|publisher=The Ant Daily |date=31 May 2014|access-date=21 June 2014|url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140701061128/http://theantdaily.com/Top-Stories/-Localised-illegal-immigrants-helping-foreign-relatives-in-Sabah/|archive-date=1 July 2014}}</ref><ref name="flushed out">{{cite news|url=http://www.themalaymailonline.com/malaysia/article/11992-illegals-repatriated-from-sabah-between-january-and-november-says-tas|title=11,992 illegals repatriated from Sabah between January and November, says task force director|newspaper=The Malay Mail|date=22 November 2013|access-date=7 January 2014}}</ref><ref name="illegals"/>--> |} ==Märkused== {{viited}} == Allikad == * {{Cite book |last=Buszynski |first=Leszek |title=Soviet Foreign Policy and Southeast Asia |series=Routledge Revivals |url=https://books.google.com/books?id=_YrcAAAAQBAJ&pg=PA78 |date=2013 |publisher=[[Routledge]] |isbn=978-1-134-48085-2}} * {{cite journal |last=Cheah |first=Boon Kheng |year=2009 |title=The Communist Insurgency in Malaysia, 1948–90: Contesting the Nation-State and Social Change |journal=New Zealand Journal of Asian Studies |volume=11 |issue=1 |pages=132–152 |url=https://www.nzasia.org.nz/uploads/1/3/2/1/132180707/14_cheah_3.pdf |access-date=5 January 2013 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210120144816/https://nzasia.org.nz/uploads/1/3/2/1/132180707/14_cheah_3.pdf |archive-date=2021-01-20}} * {{Cite book |last=Conboy |first=Ken |title=Kompassus&nbsp;– Inside Indonesia's Special Forces |publisher=Equinox Publishing |year=2003 |isbn=9789799589880 |location=Jakarta}} * {{Cite book |last1=Dennis |first1=Peter |title=Emergency and Confrontation: Australian Military Operations in Malaya and Borneo 1950–1966 |last2=Grey |first2=Jeffrey |publisher=Allen and Unwin |year=1996 |isbn=978-1-86373-302-1 |location=St Leonards }} * {{cite book| last=Dorn| first=A. Walter| author-link=Walter Dorn| title=Air Power in UN Operations: Wings for Peace| publisher=[[Routledge]]| series=Military Strategy and Operational Art| date=2016| url=https://books.google.com/books?id=sw7PCwAAQBAJ| isbn=978-1-317-18339-6}} * {{cite book |last1=Fowler |first1=Will |last2=Lyles |first2=Kevin |title=Britain's Secret War: The Indonesian Confrontation 1962–66 |year=2006 |publisher=Osprey Publishing |location=London |isbn=978-1-84603-048-2}} * {{cite book |last=Garver |first=John W. |title=China's Quest: The History of the Foreign Relations of the People's Republic of China |url=https://books.google.com/books?id=xvuuCgAAQBAJ&pg=PA219 |date=2015 |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=978-0-19-026106-1}} * {{cite book |last=Haskin |first=Jeanne M. |title=The Tragic State of the Congo: From Decolonization to Dictatorship |url=https://archive.org/details/tragicstateofcon0000hask |year=2005 |location=New York |publisher=Algora Publishing |isbn=978-0-87586-416-7}} * {{cite book |last=Jukes |first=Geoffre |title=The Soviet Union in Asia |url=https://archive.org/details/sovietunioninasi00geof |url-access=registration |date=1973 |publisher=University of California Press |isbn=978-0-520-02393-2}} * {{cite book |last=London |first=Kurt |title=The Soviet Impact on World Politics |url=https://books.google.com/books?id=M0wdcwufqFEC&pg=PA153 |year=1974 |publisher=Ardent Media |isbn=978-0-8015-6978-4}} * {{Cite book |last=Navaratnam |first=A. |title=The Spear and the Kerambit: The Exploits of VAT 69, Malaysia's Elite Fighting Force, 1968–1989 |publisher=Utusan Publications and Distributions |year=2001 |isbn=967-61-1196-1 |location=[[Kuala Lumpur]]}} * {{cite book |last=Nugent |first=Paul |title=Africa since Independence: A Comparative History |publisher=Palgrave-MacMillan |year=2004 |location=New York |isbn=978-0-333-68273-9 |url=https://archive.org/details/africasinceindep0000nuge |url-access=registration |via=the Internet Archive}} * {{cite book |last=Nzongola-Ntalaja |first=Georges |author-link=Georges Nzongola-Ntalaja |title=The Congo, From Leopold to Kabila: A People's History |url=https://archive.org/details/congofromleopold00geor |url-access=registration |year=2007 |publisher=Palgrave |location=New York |isbn=978-1-84277-053-5 |edition=3rd}} * {{Cite book |last=Peng |first=Chin |title=My Side of History |publisher=Media Masters |year=2003 |isbn=978-981-04-8693-8 |location=Singapore}} * {{cite book |last=Runciman |first=Steven |author-link=Steven Runciman |title=The White Rajahs: A History of Sarawak from 1841 to 1946 |url=https://books.google.com/books?id=m4_O9GB4KBoC&pg=PA116 |date=2009 |orig-date=1960 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-12899-5}} * {{Cite book |last=Schellinger |first=Andretta |url=https://books.google.com/books?id=ODPECwAAQBAJ&pg=PA152 |title=Aircraft Nose Art: American, French and British Imagery and Its Influences from World War I through the Vietnam War |date=2016 |location=Jefferson, North Carolina |publisher=McFarland |isbn=978-0-7864-9771-3}} * {{cite book |last=Singh |first=Ranjit |title=Brunei, 1839–1983: the problems of political survival |url=https://books.google.com/books?id=XXUfAAAAMAAJ |year=1984 |location=Oxford |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=978-0-19-582571-8}} * {{Cite thesis |last=Talib |first=Nazar Bin |year=2005 |title=Malaysia's Experience In War Against Communist Insurgency And Its Relevance To The Present Situation In Iraq |degree=Working Paper |publisher=[[Marine Corps University]] |url=https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/ADA505882.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20110604230420/http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA505882 |url-status=live |archive-date=4 June 2011 |access-date=6 January 2013}} * {{cite book |last=Tarling |first=Nicholas |author-link=Nicholas Tarling |title=Southeast Asia and the Great Powers |url=https://books.google.com/books?id=h0jNY-uPXKoC&pg=PA58 |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-135-22941-2}} * {{Cite book |last=van der Bijl |first=Nick |title=Confrontation, The War with Indonesia 1962–1966 |publisher=Pen & Sword Military Press |year=2007 |isbn=978-1-84415-595-8 |location=Barnsley}} * {{cite web |title=United States Forces, Somalia After Action Report |url=https://history.army.mil/html/documents/somalia/SomaliaAAR.pdf |website=[[United States Army Center of Military History]] |access-date=7 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220801144138/https://history.army.mil/html/documents/somalia/SomaliaAAR.pdf |archive-date=1 August 2022 |date=2003 |ref={{harvid|US forces, Somalia AAR|2003}}}} [[Kategooria:Malaisia sõjandus]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] be4k774f2ym9c57yny4wa3xujm7zj3i 0 710940 7122284 7107933 2026-04-01T08:23:19Z Estopedist1 278 kustutada 7122284 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata või puuduvad tõsiseltvõetavad allikad. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} Eesti jalgpallur, kes mängib Tartu Kalevis. Aastast 2010-2018 mängis Tartu FC Santoses. 2018-2025 suveni mängis Tartu JK Tammekas. rfpx00gc1doqyyvlvwzppi8we0z9uu9 0 710947 7122275 7105883 2026-04-01T08:19:46Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Kihelkonna kihelkonna looduslikud pühapaigad]]; +[[Kategooria:Saaremaa vald]] 7122275 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viidumäe looduskaitseala.JPG|pisi|Viidumäe looduskaitseala]] '''Viidumäe ohverdamiskoht''' on [[kultuspaik]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]], [[Viki küla]]s, [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe looduskaitsealal]]. [[Arheoloog]]id avastasid selle 2014. aastal, kui saadi teade ebaseaduslikult [[Detektorism|otsinguvahendiga]] otsijatest ja leidudest antud piirkonnas.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Viidumäe ohverdamiskoht – Osiliana |url=https://osiliana.eu/viidumae-ohverduskoht/ |vaadatud=2026-03-05 |keel=et}}</ref> == Looduslikud olud == Koht asub loodusliku järsaku servas, mis on kunagi ümbritsenud väikest veekogu. Teisel pool järsakut on varem olnud suur järv, mis oli ühenduses merega. Piirkond on üldiselt väheasustatud, umbes viie kilomeetri kaugusel asuvad viljakamad piirkonnad, kus esineb ka arheoloogilisi muistisi enam. Koha ümbruses on palju kivivaresid, arvatavasti kalmeid.<ref name=":0" /> == Arheoloogilised uuringud == Aastatel 2014 kuni 2016 tehti eri kohtadesse viis kaevandit, kaevamisi juhatasid [[Marika Mägi]], [[Indrek Jets]] ja [[Riina Riiel-Mürk]]. Enamik leide on saadud järsaku seinast või jalamilt, üsna suurelt alalt (0,8–1,2 hektarit). Ebatavaliselt palju leiti nooleotsi, enamik neist järsaku jalamilt. Järsakut katva liiva sisse oli torgatud rohkesti ehtenõelu ja muid ehteid, neist osa hõbedast. Kunagisest veekogust tulid välja peamiselt relvad (odaotsad, angood, üheteralised mõõgad), sekka ka üksikud ehtekatkendid. Valdav enamik leiumaterjali kuulus 6.–9. sajandisse, kuid kompleksi äärealalt leiti ka 12.–14. sajandi asju.<ref name=":0" /> Ühes piirkonnas järsaku jalamil leiti ka segamini ja katkendlikke põletamata inimluid, tuvastada õnnestus kaarjas kividest platvorm järsaku jalamil ning puitrajatiste jäänused märgalal. Mingi puidust platvorm või ehitis veekogu peal oli põlenud. Puidust võetud analüüsid osutasid 5.–6. sajandi vahetusele ning 14. sajandile. Selle ehitise ümbrusest tuligi välja rohkesti eelviikingiaegseid relvi, mis ilmselt olid visatud madalasse vette.<ref name=":0" /> === Luud === Luud on määranud Raili Allmäe ja Maris Niinesalu (Niinesalu 2020). Fragmentaarsed luud kuulusid vähemalt 13 eri indiviidile, kelle hulgas oli nii mehi, naisi kui ka lapsi (4-10-aastased). Kuue indiviidi luudel olid säilinud vägivalla jäljed. Osad neist olid selgelt hukatud (näiteks pea maha löödud). 14C dateeringud kuuest eri indiviidist näitasid, et need inimesed olid surnud kas 7. sajandi teisel poolel, 8. sajandil või 9. sajandil.<ref name=":0" /> Muistise asukoht, looduslikud olud ning ilmselgelt ohverdatud esemed osutavad, et tegemist oli pühakoha või ohverdamiskohaga. Vägivaldselt tapetud inimesed, kelle jäänused olid vedelenud maapinnal ning kogutud kokku alles mõne aja pärast ning kelle juures puudusid selged panused, annavad tunnistust inimohverduste kombestikust. Jutte pühakohtadest Saaremaal, kus vanasti olevat muuhulgas ohverdatud inimesi, on üles kirjutatud ka folklooris.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.etera.ee/s/h4eZZXHpw5 Maris Öveli bakalaureusetöö] * [https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/ba535149-b7fa-4590-a3c6-0130f7009b90 Maris Öveli magistritöö.] * [https://osiliana.eu/viidumae-ohverduskoht/ Viidumäe ohverduskoht] SA Osiliana kodulehel [[Kategooria:Kihelkonna kihelkonna looduslikud pühapaigad]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] ibuax3zt82f5y447d8d8ebu0k6hcsle 0 711052 7121786 7106836 2026-03-31T12:03:53Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Hiina ettevõtted]] 7121786 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = OnePlus Technology (Shenzhen) Co., Ltd. | logo = OP LU Reg 1L RGB red copy-01.svg | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|2013|12|16}} | piirkond = Üle maailma | võtmeisikud = [[Pete Lau]] (tegevjuht) | tooted = [[Nutitelefon|Nutitelefonid]]<br>[[Kõrvaklapid]]<br>[[Akupank|Akupangad]]<br>Telefoni Ümbrised<br>[[Televiisor|Televiisoreid]]<br>[[Nutikell|Nutikellad]] | emafirma = [[Oppo]] | kodulehekülg = [https://www.oneplus.com oneplus.com] | asutajad = [[Pete Lau]]<br>[[Carl Pei]] }} '''OnePlus Technology (Shenzhen) Co., Ltd.''' ([[Hiina keel|hiina keeles]]: 一加科技; [[pinyin]]: ''Yījiā Kējì''), tuntud kui '''OnePlus''', on [[hiina]] [[tarbeelektroonika]] tootja. [[Pete Lau]] ja [[Carl Pei]] asutasid OnePlus'i 16. detsembril 2013, et arendada ''flagship'' nutitelefoni, mis töötab [[CyanogenMod|Cyanogen]] [[CyanogenMod|OS]]-ga. Telefoni nimi on [[OnePlus One]]. 2020. aastal, OnePlus avaldas [[OnePlus Nord]] telefoni, mis oli esimene keskklassi telefon pärast [[OnePlus X]]'i, mis tuli välja 2015. aastal. Pei vastutas OnePlus'i toodete disaini ja turunduse eest kuni oma lahkumiseni ettevõttest 2020. aasta oktoobris, et asutada tarbeelektroonika ettevõte nimega [[Nothing (ettevõte)|Nothing]]. [[Kategooria:Hiina ettevõtted]] 0o0x5nm38ebf1pzy6wu4ij9jcc5ee4s 0 711311 7121870 7110198 2026-03-31T13:26:45Z Kruusamägi 1530 7121870 wikitext text/x-wiki [[File:KlMuseumBatuBersurat.jpg|thumb|Terengganu steeli [[koopia]] Malaisia Rahvusmuuseumis [[Kuala Lumpur]]is]] '''Terengganu raidkivi''' ([[malai keel]]es ''Batu Bersurat Terengganu''; [[jawi]] kirjas باتو برسورت ترڠ͢انو‎) on [[graniit]]plaat, mis leiti [[Terengganu osariik|Terengganu]]st [[Malaisia]]st ja millel on klassikalises malai keeles tekst jawi kirjas. Kiri on dateeritud umbes 702. või 789. aastasse [[Islami kalender|islami kalendri]] järgi (1303. aasta või 1387. aasta) ning see on varaseim teadaolev näide jawi kirjast ja vanim tunnistus [[islam]]ist riigiusuna selles piirkonnas<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/malaysiaterengganu.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Batu Bersurat, Terengganu (Inscribed Stone of Terengganu). (Malaysia)]</ref>. Tekstis on Terengganu valitseja Seri Paduka Tuani üleskutse oma alamatele islami usku laiendada ja toetada ning kümme peamist [[Šariaat|šariaadiseadust]]. == Ajaloost == Kivi leiti 1887. aastal pärast üleujutust [[Tersati jõgi|Tersati jõe]] kaldalt [[Kuala Berang]]is, [[Hulu Terengganu]]s. Leid kingiti sultan Zainal Abidin III-le ja asetati Bukit Puteri mäe tippu.<ref>[https://web.archive.org/web/20151119202852/http://melayuonline.com/eng/history/dig/437/terengganu-stone-tablet Terengganu Stone tablet. - Malay History]</ref> Steel oli selles asukohas 1922. aasta juulini, mil raidkirjast tehti uurimise eesmärgil fotod. 1923. aastal laenati kivi Singapuri Rafflesi muuseumile, kuhu see jäi 37 aastaks. 1960. aastal viidi steel [[Malaisia Rahvusmuuseum]]i. 2009. aastal kanti Terengganu raidkivi [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/malaysiaterengganu.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Batu Bersurat, Terengganu (Inscribed Stone of Terengganu). (Malaysia)]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Malaisia ajalugu]] [[Kategooria:Malaisia kultuurimälestised]] aaj2rtmgmrnauszlwqqsowjfvmzxc45 7122150 7121870 2026-03-31T20:50:56Z Evlper 104506 /* Viited */ 7122150 wikitext text/x-wiki [[File:KlMuseumBatuBersurat.jpg|thumb|Terengganu steeli [[koopia]] Malaisia Rahvusmuuseumis [[Kuala Lumpur]]is]] '''Terengganu raidkivi''' ([[malai keel]]es ''Batu Bersurat Terengganu''; [[jawi]] kirjas باتو برسورت ترڠ͢انو‎) on [[graniit]]plaat, mis leiti [[Terengganu osariik|Terengganu]]st [[Malaisia]]st ja millel on klassikalises malai keeles tekst jawi kirjas. Kiri on dateeritud umbes 702. või 789. aastasse [[Islami kalender|islami kalendri]] järgi (1303. aasta või 1387. aasta) ning see on varaseim teadaolev näide jawi kirjast ja vanim tunnistus [[islam]]ist riigiusuna selles piirkonnas<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/malaysiaterengganu.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Batu Bersurat, Terengganu (Inscribed Stone of Terengganu). (Malaysia)]</ref>. Tekstis on Terengganu valitseja Seri Paduka Tuani üleskutse oma alamatele islami usku laiendada ja toetada ning kümme peamist [[Šariaat|šariaadiseadust]]. == Ajaloost == Kivi leiti 1887. aastal pärast üleujutust [[Tersati jõgi|Tersati jõe]] kaldalt [[Kuala Berang]]is, [[Hulu Terengganu]]s. Leid kingiti sultan Zainal Abidin III-le ja asetati Bukit Puteri mäe tippu.<ref>[https://web.archive.org/web/20151119202852/http://melayuonline.com/eng/history/dig/437/terengganu-stone-tablet Terengganu Stone tablet. - Malay History]</ref> Steel oli selles asukohas 1922. aasta juulini, mil raidkirjast tehti uurimise eesmärgil fotod. 1923. aastal laenati kivi Singapuri Rafflesi muuseumile, kuhu see jäi 37 aastaks. 1960. aastal viidi steel [[Malaisia Rahvusmuuseum]]i. 2009. aastal kanti Terengganu raidkivi [[UNESCO maailma mälu register|UNESCO maailma mälu registrisse]].<ref>[https://media.unesco.org/sites/default/files/webform/mow001/malaysiaterengganu.pdf MEMORY OF THE WORLD REGISTER. Batu Bersurat, Terengganu (Inscribed Stone of Terengganu). (Malaysia)]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Malaisia ajalugu]] [[Kategooria:Malaisia kultuurimälestised]] [[Kategooria:UNESCO maailma mälu register]] nmx92y7xcnsbw7i6an3qfr97t2wikgc 0 711316 7122339 7116241 2026-04-01T09:00:37Z Kalle 51 /* Osalejad */ 7122339 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Aerutamine olümpiamängudel|Aerutamine 1972. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Canoeing (slalom) pictogram.svg|50px]] [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]], [[München]] |- | '''<''': '''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel|México 1968]]''' | '''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montreal 1976]]''' :'''>''' |} '''[[Aerutamine|Aerutamisvõistlused]] [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[28. august]]ist – [[9. september|9. septembrini]] [[München]]is. Münchenis võisteldi seitsmel [[Kajak|süsta]]- ja [[Kanuu|kanuusõidul]] ja esimest korda olümpiamängudel ka neljas süsta-kanuuslaalomis. Kaheksa süsta-kanuusõiduala oli meestele ja kolm naistele. Süsta-kanuu slaalomi võistlus toimus 28.–30. augustini [[Augsburg]]i Eiskanalis (tehislik kärestikujõgi), kanuu- ja süstavõistlused toimusid 5.–9. septembrini Oberschleissheimi regati rajal. Süsta-kanuuslaalom lisati uue alana 1972. aasta mängudele, kuid seejärel jäeti see välja kuni [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiani]] [[Barcelona]]s. == Osalejad == Müncheni suveolümpiamängude aerutamisvõistlustel osales kokku 330 sportlast (274 meest ja 56 naist) 30 riigist: {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Austraalia}} (7) # {{PisiLipp|Austria}} (12) # {{PisiLipp|Belgia}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] (7) # {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} (5) # {{PisiLipp|Hispaania}} (4) # {{PisiLipp|Holland}} (2) # {{PisiLipp|Iirimaa}} (4) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Itaalia}} (10) # {{PisiLipp|Jaapan}} (5) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (13) # {{PisiLipp|Kanada}} (12) # {{PisiLipp|Kuuba}} (2) # {{PisiLipp|Norra}} (6) # {{PisiLipp|NSVL}} (15) # {{PisiLipp|Mehhiko}} (7) |valign=top| # <li value=17>{{PisiLipp|Poola}} (23) # {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (14) # [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] (11) # {{PisiLipp|Rootsi}} (10) # {{PisiLipp|Saksa DV}} (14) # {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] (14) # {{PisiLipp|Soome}} (3) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (21) |valign=top| # <li value=25>{{PisiLipp|Šveits}} (5) # {{PisiLipp|Taani}} (4) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (23) # {{PisiLipp|Ungari}} (12) # {{PisiLipp|USA}} (26) # {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} (2) # # * |} == Tulemused == === Mehed süsta- ja kanuusõit === ==== Ühesüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left|[[Aleksandr Šaparenko]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.48,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left|[[Rolf Peterson]]|| align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.48,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left|[[Géza Csapó]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 3.49,38 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Jean-Pierre Burny]]|| align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| 3.50,29 |- | 5. || align=left| [[Ladislav Souček]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 3.51,05 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Joachim Mattern]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.51,94 |- | 7. || align=left| [[Erik Hansen]]|| align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| 3.52,15 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Grzegorz Śledziewski]]|| align=left| {{PisiLipp|Poola}}|| 3.53,22 |- | 9. || align=left| [[Ilkka Nummisto]]|| align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| 3.54,10 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 24 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 1000 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' [[Mihály Hesz]], {{PisiLipp|Ungari}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255352 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahesüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Nikolai Gorbatšov]]<br>[[Viktor Kratasjuk]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.31,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[József Deme]]<br>[[János Rátkai]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 3.32,00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Władysław Szuszkiewicz]]<br>[[Rafal Piszcz]] || align=left| {{PisiLipp|Poola}}|| 3.33,63 |-bgcolor="#FFFFFF"H | 4. || align=left| [[Reiner Kurth]]<br>[[Alexander Slatnow]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.34,16 |- | 5. || align=left| [[Coştel Cosniţǎ]]<br>[[Vasile Simiocenco]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 3.35,66 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Jean-Pierre Cordebois]]<br>[[Didier Niquet]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| 3.36,51 |- | 7. || align=left| [[Günther Pfaff]]<br>[[Helmut Hediger]] || align=left| {{PisiLipp|Austria}}|| 3.36,61 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Hans-Jürgen Riemenschneider]]<br>[[Horst Mattern]] || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 3.38,67 |- | 9. || align=left| [[Vasil Chilingrov]]<br>[[Aleksandar Donkov]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 3.45,40 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 25 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kahesüst 1000 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br> [[Aleksandr Šaporenko]]<br> [[Vladimir Morozov (aerutaja)|Vladimir Morozov]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/255366 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Neljasüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Juri Filatov]]<br>[[Juri Stetsenko]]<br> [[Vladimir Morozov (aerutaja)|Vladimir Morozov]]<br>[[Valeri Didenko]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || 3.14,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Aurel Vernescu]]<br>[[Mihai Zafiu]]<br> [[Roman Vartolomeu]]<br>[[Atanase Sciotnic]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || 3.15,07 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Steinar Amundsen]]<br>[[Tore Berger]]<br> [[Egil Søby]]<br>[[Jan Johansen]]|| align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3.15,27 |-bgcolor="#FFFFFF"H | 4. || align=left| [[Alberto Ughi]]<br>[[Pierangelo Congiu]]]<br> [[Mario Pedretti]]<br>[[Oreste Perri]]|| align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.15,60 |- | 5. || align=left| [[Rudolf Blass]]<br>[[Eberhard Fischer]]<br> [[Rainer Hennes]]<br>[[Hans-Erich Pasch]]|| align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] || 3.16,63 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[István Szabó]]<br>[[Peter Várhelyi]]<br> [[Zoltán Bakó]]<br>[[Csongor Vargha]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 3.16,88 |- | 7. || align=left| [[Kari Markkanen]]<br>[[Heikki Mäkelä]]<br> [[Ilkka Nummisto]]<br>[[Jorma Lehtosalo]]|| align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 3.16,92 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Lars Andersson]]<br>[[Gunnar Utterberg]]<br> [[Per Larsson]]<br>[[Hans Nilsson]]|| align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 3.17,39 |- | 9. || align=left| [[Ladislav Souček]]<br>[[Zdenék Bohutínský]]<br> [[Ľubomír Kadnár]]<br>[[Pavel Kvasil]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 3.20,22 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 20 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Neljasüst 1000 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' {{PisiLipp|Taani}}<br>[[Steinar Amundsen]]<br> [[Egil Söby]] <br>[[Tore Berger]]<br> [[Jan Johansen]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/255380 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Ühekanuu 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ivan Patzaichin]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 4.08,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Tamás Wichmann]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 4.12,42 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Detlef Lewe]]|| align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 4.13,63 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Dirk Weise]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 4.14,38 |- | 5. || align=left| [[Vassili Jurtženko]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 4.14,43 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Boris Lyubenov]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 4.14,65 |- | 7. || align=left| [[Jiří Čtvrtečka]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 4.14,98 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Roberto Altamirano]]|| align=left| {{PisiLipp|Mehhiko}}|| 4.20,39 |- | 9. || align=left| [[Jerzy Opara]]|| align=left| {{PisiLipp|Poola}}|| 4.21,05 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 13 <br>Riike: 13 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Ühekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' [[Tibor Tatai]], {{PisiLipp|Ungari}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255393 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahekanuu 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Vladas Česiunas]]<br>[[Juri Lobanov]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.52,60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Ivan Patzaichin]]<br>[[Serghei Covaliov]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]}|| 3.52,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Fedia Damianov]]<br>[[Ivan Burtchin]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 3.58,10 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Peter Hofmann]]<br>[[Hermann Glaser]] || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 3.59,24 |- | 5. || align=left| [[Miklós Darvas]]<br>[[Péter Povázsay]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 4.00,42 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Roland Muhlen]]<br>[[Andreas Weigand]] || align=left| {{PisiLipp|USA}}|| 4.01,28 |- | 7. || align=left| [[Dirk Weise]]<br>[[Dieter Lichtenberg]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 4.01,50 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Berndt Lindelöf]]<br>[[Erik Zeidlitz]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 4.01,60 |- | 9. || align=left| [[Petr Mokrý]]<br>[[Karel Scheder]] || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 4.02,05 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kahekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]<br>[[Ivan Patzaichin]]<br>[[Serghei Covaliov]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255399 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised süstasõit === ==== Ühesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Julia Rjabtšinskaja]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 2.03,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Mieke Jaapies]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| 2.04,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Anna Pfeffer]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 2.05,50 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Irene Pepinghege]] || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 2.06,55 |- | 5. || align=left| [[Bettina Müller]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 2.06,85 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Maria Nichiforov]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]}|| 2.07,13 |- | 7. || align=left| [[Kate Olsen]] || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| 2.07,16 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Ingmårie Svensson]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 2.07,61 |- | 9. || align=left| [[Marcia Smoke]] || align=left| {{PisiLipp|USA}}|| 2.07,98 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 15 <br>Riike: 15 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 500 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' [[Ljudmila Pinajeva]], {{PisiLipp|NSVL}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255420 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ljudmila Pinajeva]]<br> [[Jekaterina Kurõško]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.53,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Ilse Kaschube]]<br> [[Petra Grabowski]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.54,30 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Maria Nichiforov]]<br> [[Viorica Dumitru]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.55,01 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Anna Pfeffer]]<br> [[Katalin Hollósy]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.55,12 |- | 5. || align=left| [[Roswitha Esser]]<br> [[Renate Breuer]] || align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 1.55,64 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Izabella Antonowicz]]<br> [[Ewa Grajkowska]] || align=left| {{PisiLipp|Poola}}|| 1.57,45 |- | 7. || align=left| [[Mieke Jaapies]]<br> [[Maria van der Holst-Blijlevens]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| 1.58,11 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Natasha Petrova]]<br> [[Petrana Koleva]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1.59,40 |- | 9. || align=left| [[Anastászie Fridrichová]]<br> [[Oldřiška Kaplanová]] || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 1.59,84 |} </div> <br>Finaal: [[9. september]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 12 <br>'''[[Aerutamine 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kahenesüst 500 m|Olümpiavõitja 1968]]:''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]<br>[[Annemarie Zimmermann]] <br> [[Roswitha Esser]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255432 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Mehed süsta- ja kanuuslaalom === ==== Ühesüst ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Sportlane ! rowspan="2" |Riik ! colspan="3" |1. voor ! colspan="3" |2. voor ! colspan="3" |Tulemus |- !Aeg !Trahv !Kokku !Aeg !Trahv !Kokku !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} | align="left" |[[Siegbert Horn]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |263,20 |100 |363,20 |258,56 |10 |'''268,56''' |'''268,56''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} | align="left" |[[Norbert Sattler]] | align="left" |{{PisiLipp|Austria}} |260,76 |10 |'''270,76''' |261,31 |40 |301,31 |'''270,76''' |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} | align="left" |[[Harald Gimpel]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |268,11 |30 |298,11 |257,95 |20 |'''277,95''' |'''277,95''' |- |4. | align="left" |[[Ulrich Peters]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |252,82 |30 |'''282,82''' |263,10 |30 |293,10 |'''282,82''' |- |5. | align="left" |[[Alfred Baum]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |258,01 |30 |'''288,01''' |270,72 |120 |390,72 |'''288,01''' |- |6. | align="left" |[[Marián Havlíček]] | align="left" |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |261,69 |140 |401,69 |249,56 |40 |'''289,56''' |'''289,56''' |- |7. | align="left" |[[Eric Evans]] | align="left" |{{PisiLipp|USA}} |266,34 |30 |296,34 |259,15 |40 |'''299,15''' |'''299,15''' |- |8. | align="left" |[[Jürgen Bremer]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |268,50 |140 |408,50 |263,15 |40 |'''303,15''' |'''303,15''' |} </div> <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 15 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255411 Tulemused]''' <br> <br>Erinevalt distantsialadest lubati slaalomis võistelda kuni kolmel sportlasel ühest riigist. Võitja selgus kahest sõidust parima tulemusega. <br style="clear:both;" /> ==== Ühekanuu ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Sportlane ! rowspan="2" |Riik ! colspan="3" |1. voor ! colspan="3" |2. voor ! colspan="3" |Tulemus |- !Aeg !Trahv !Kokku !Aeg !Trahv !Kokku !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} | align="left" |[[Reinhard Eiben]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |277,50 |50 |327,50 |285,84 |30 |'''315,84''' |'''315,84''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} | align="left" |[[Reinhold Kauder]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |307,89 |20 |'''327,89''' |320,31 |30 |350,31 |'''327,89''' |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} | align="left" |[[James McEwan]] | align="left" |{{PisiLipp|USA}} |331,52 |90 |421,52 |295,95 |40 |'''335,95''' |'''335,95''' |- |4 | align="left" |[[Jochen Förster]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |284,42 |70 |'''354,42''' |295,45 |70 |365,45 |'''354,42''' |- |5. | align="left" |[[Wolfgang Peters]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] | - | - | - |286,25 |70 |'''356,25''' |'''356,25''' |- |6. | align="left" |[[Jürgen Köhler]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |312,88 |60 |'''372,88''' |327,70 |120 |447,70 |'''372,88''' |- |7. | align="left" |[[Karel Třešňák]] | align="left" |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |298,70 |120 |418,70 |315,07 |70 |'''385,07''' |'''385,07''' |- |8. | align="left" |[[Petr Sodomka]] | align="left" |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |301,11 |90 |'''391,11''' |298,83 |100 |398,83 |'''391,11''' |} </div> <br>Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 9 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255414 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahekanuu ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Sportlane ! rowspan="2" |Riik ! colspan="3" |1. voor ! colspan="3" |2. voor ! colspan="3" |Tulemus |- !Aeg !Trahv !Kokku !Aeg !Trahv !Kokku !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} | align="left" |[[Walter Hofmann]]<br>[[Rolf-Dieter Amend]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |270,68 |40 |'''310,68''' |285,51 |160 |445,51 |'''310,68''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} | align="left" |[[Hans-Otto Schumacher]]<br>[[Wilhelm Baues]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |286,96 |30 |316,96 |291,90 |20 |'''311,90''' |'''311,90''' |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} | align="left" |[[Jean-Louis Olry]]<br>[[Jean-Claude Olry]] | align="left" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |322,04 |40 |362,04 |305,10 |10 |'''315,10''' |'''315,10''' |- |4. | align="left" |[[Jürgen Kretschmer]]<br>[[Klaus Trummer]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |299,57 |30 |'''329,57''' | - | - | - |'''329,57''' |- |5. | align="left" |[[Jan Frączek]]<br>[[Ryszard Seruga]] | align="left" |[[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] |326,31 |40 |'''366,31''' |316,78 |70 |386,78 |'''366,31''' |- |6. | align="left" |[[Janez Andrejašič]]<br>[[Peter Guzelj]] | align="left" |[[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] | - | - | - |318,01 |50 |'''368,01''' |'''368,01''' |- |7. | align="left" |[[Michael Reimann]]<br>[[Olaf Fricke]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |301,86 |70 |'''371,86''' |310,00 |200 |510,00 |'''371,86''' |- |8. | align="left" |[[Heimo Müllneritsch]]<br>[[Helmar Steindl]] | align="left" |{{PisiLipp|Austria}} |305,14 |70 |'''375,14''' |296,72 |160 |456,72 |'''375,14''' |} </div> <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 9 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255417 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised süstaslaalom === ==== Ühesüst ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Sportlane ! rowspan="2" |Riik ! colspan="3" |1. voor ! colspan="3" |2. voor ! colspan="3" |Tulemus |- !Aeg !Trahv !Kokku !Aeg !Trahv !Kokku !Kokku |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} | align="left" |[[Angelika Bahmann]] | align="left" |{{PisiLipp|Saksa DV}} |333,07 |80 |413,07 |304,50 |60 |'''364,50''' |'''364,50''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} | align="left" |[[Gisela Grothaus]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |351,10 |170 |521,10 |338,15 |60 |'''398,15''' |'''398,15''' |- style="background-color:#FFDAB9;" |3 | align="left" |[[Magdalena Wunderlich]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |340,50 |60 |'''400,50''' |375,40 |140 |515,40 |'''400,50''' |- |4. | align="left" |[[Maria Ćwiertniewicz]] | align="left" |[[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] |350,64 |100 |450,64 |342,30 |90 |'''432,30''' |'''432,30''' |- |5. | align="left" |[[Kunegunda Godawska-Olchawa]] | align="left" |[[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] |383,26 |90 |473,26 |381,05 |60 |'''441,05''' |'''441,05''' |- |6. | align="left" |[[Victoria Brown]] | align="left" |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |335,07 |190 |525,07 |353,71 |90 |'''443,71''' |'''443,71''' |- |7. | align="left" |[[Ulrike Deppe]] | align="left" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]] |306,32 |160 |466,32 |366,44 |90 |'''456,44''' |'''456,44''' |- |8. | align="left" |[[Bohumila Kapplová]] | align="left" |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |396,70 |210 |606,70 |360,16 |100 |'''460,16''' |'''460,16''' |} </div> <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 10 <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255438 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Saksa FV) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Aerutamine 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px|Aerutamine]] [[Pilt:Canoeing (slalom) pictogram.svg|50px]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||6||0||0|| 6 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||4 ||1||1|| 6 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1|| 2|| 1|| 4 |- | 4.||align=left style="background-color:#ccccff| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]||0||3||2|| 5 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||0||2||2|| 4 |- |rowspan=3|6.||align=left |{{PisiLipp|Austria}}|| 0||1||0|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||1||0|| 1 |- |rowspan=5|9.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 0||0||1|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0||0||1|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1|| 1 |- | align=left|{{PisiLipp|USA}}||0||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 13 riiki || 11 || 11 || 11 || 33 |} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20070927222651/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1972/1972s3.pdf 1972 Summer Olympics official report Volume 3] (lk 487–499) * [https://www.olympedia.org/editions/18/sports/CSP Canoe Sprint at the 1972 Summer Olympics] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/munich-1972/results/canoe-sprint Munich 1972 Canoe Sprint Results] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/munich-1972/results/canoe-slalom Munich 1972 Canoe Slalom Results] {{Aerutamine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1972. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Aerutamine olümpiamängudel]] tkk2prqivxluvzov3n5pwk1yd87759m 0 711355 7122337 7111774 2026-04-01T08:59:24Z Kalle 51 /* Osalejad */ 7122337 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Aerutamine olümpiamängudel|Aerutamine 1980. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]], [[Moskva]] |- | '''<''': '''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Montreal 1976]]''' | '''[[Aerutamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' :'''>''' |} '''[[Aerutamine|Aerutamisvõistlused]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[30. juuli]]st – [[2. august]]ini [[Moskva]]s. Moskva olümpiamängudel peeti kokku üksteist süsta- ja kanuusõitu, üheksa meestele ja kaks naistele. Võistluspaik asus Krõlatskoje olümpiaspordikompleksis. == Osalejad == Moskva suveolümpiamängude aerutamisvõistlustel osales kokku 179 sportlast (147 meest ja 32 naist) 23 riigist: {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]] (5) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Belgia]] (6) # [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] (12) # [[Pilt:Spain_Olympic_Flag_1980.svg|24px]] [[Hispaania]] (5) # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Holland]] (6) |valign=top| # <li value=7>[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Iirimaa]] (2) # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Itaalia]] (5) # [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] (3) # {{PisiLipp|Kuuba}} (3) # {{PisiLipp|NSVL}} (17) # [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] (15) |valign=top| # <li value=13>[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] (14) # {{PisiLipp|Rootsi}} (12) # {{PisiLipp|Saksa DV}} (13) # {{PisiLipp|Soome}} (4) # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Suurbritannia]] (10) |valign=top| # <li value=19>[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Šveits]] (3) # [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Taani]] (1) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (9) # {{PisiLipp|Ungari}} (16) # [[Pilt:Flag_of_New_Zealand_Olympic_Committee_(1979-1994).svg|24px]] [[Uus-Meremaa]] (3) # # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Ühesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Vladimir Parfenovitš]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.43,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[John Sumegi]]|| align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]]|| 1.44,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Vasile Dîba]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.44,90 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Milan Janić]]|| align=left| [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]]|| 1.45,63 |- | 5. || align=left| [[Frank-Peter Bischof]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.45,97 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Anders Andersson]]|| align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 1.46,32 |- | 7. || align=left| [[Ian Ferguson]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_New_Zealand_Olympic_Committee_(1979-1994).svg|24px]] [[Uus-Meremaa]]|| 1.47,36 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Felix Masár]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 1.48,18 |- | 9. || align=left| [[Zoltán Sztanity]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.48,32 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 17 <br>Riike: 17 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 500 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' [[Vasile Dîba]], [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255581 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Ühesüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Rüdiger Helm]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.48,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alain Lebas]]|| align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]|| 3.50,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Ion Bîrlădeanu]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 3.50,49 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[John Sumegi]]|| align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]]|| 3.50,63 |- | 5. || align=left| [[Oreste Perri]]|| align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| 3.51,95 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Felix Masár]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 3.52,10 |- | 7. || align=left| [[Milan Janić]]|| align=left| [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]]|| 3.53,50 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Ian Ferguson]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_New_Zealand_Olympic_Committee_(1979-1994).svg|24px]] [[Uus-Meremaa]]|| 3.53,78 |- | 9. || align=left| [[Anders Andersson]]|| align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.54,54 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 20 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 1000 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' [[Rüdiger Helm]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255594 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Vladimir Parfenovitš]]<br>[[Sergei Tšuhrai]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.32,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Herminio Menéndez]]<br>[[Guillermo del Riego]] || align=left| [[Pilt:Spain_Olympic_Flag_1980.svg|24px]] [[Hispaania]]|| 1.33,65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Rüdiger Helm]]<br>[[Bernd Olbricht]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.34,00 |-bgcolor="#FFFFFF"H | 4. || align=left| [[Francis Hervieu]]<br>[[Alain Lebas]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]] || 1.36,22 |- | 5. || align=left| [[Barry Kelly]]<br>[[Robert Lee (aerutaja)|Robert Lee]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]]|| 1.36,81 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Alexandru Giura]]<br>[[Ion Bîrlădeanu]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.36,96 |- | 7. || align=left| [[Waldemar Merk]]<br>[[Zdzisław Szubski]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 1.37,20 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[László Szabó (aerutaja)|László Szabó]]<br>[[Zoltán Romhányi]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.37,66 |- | 9. || align=left| [[Jens Nordqvist]]<br>[[Thomas Ohlsson]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 1.39,92 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 18 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kahesüst 500 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|Saksa DV}}<br> [[Joachim Mattern]]<br> [[Bernd Olbricht]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/255607 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahesüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Vladimir Parfenovitš]]<br>[[Sergei Tšuhrai]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[István Szabó]]<br>[[István Joós]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 3.28,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Luis Gregorio Ramos]]<br>[[Herminio Menéndez]] || align=left| [[Pilt:Spain_Olympic_Flag_1980.svg|24px]] [[Hispaania]]|| 3.28,66 |-bgcolor="#FFFFFF"H | 4. || align=left| [[Alexandru Giura]]<br>[[Nicolae Ticu]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 3.28,94 |- | 5. || align=left| [[Peter Hempel]]<br>[[Harry Nolte]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.31,02 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Jose Marrero]]<br>[[Reynoldo Cunill]] || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}}|| 3.31,12 |- | 7. || align=left| [[Ron Stevens]]<br>[[Gert Jan Lebbink]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Holland]]|| 3:33.18 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Alan Thompson]]<br>[[Geoffrey Walker]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_New_Zealand_Olympic_Committee_(1979-1994).svg|24px]] [[Uus-Meremaa]]|| 3:33.83 |- | 9. || align=left| [[Antonio Mastrandrea]]<br>[[Danio Merli]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Itaalia]]|| 3:52.32 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kahesüst 1000 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br> [[Sergei Nagornõi]]<br> [[Vladimir Romanovski]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/255620 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Neljasüst 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Rüdiger Helm]]<br>[[Bernd Olbricht]]<br>[[Harald Marg,]]<br>[[Bernd Duvigneau]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.13,76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Mihai Zafiu]]<br>[[Vasile Dîba]]<br>[[Ion Geantă]]<br>[[Nicușor Eșanu]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 3.15,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} || align=left| [[Borislav Borisov]]<br>[[Bozhidar Milenkov]]<br>[[Lazar Khristov]]<br>[[Ivan Manev]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 3.15,46 |-bgcolor="#FFFFFF"H | 4. || align=left| [[Ryszard Oborski]]<br>[[Grzegorz Kołtan]]<br>[[Daniel Wełna]]<br>[[Grzegorz Śledziewski]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 3.16,33 |- | 5. || align=left| [[József Deme]]<br>[[János Rátkai]]<br>[[József Kosztyán]]<br>[[Zoltán Sztanity]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 3.17,27 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[François Barouh]]<br>[[Patrick Berard]]<br>[[Philippe Boccara]]<br>[[Patrick Lefoulon]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]|| 3.17,60 |- | 7. || align=left| [[Gennadi Mahhnjov]]<br>[[Sergi Nagornj]]<br>[[Aleksandrs Avdejevs]]<br>[[Vladimir Tainikov]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.19,83 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Barry Kelly]]<br>[[Robert Lee (aerutaja)|Robert Lee]]<br>[[Ken Vidler]]<br>[[Crosbie Baulch]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]]|| 3.19,87 |- | 9. || align=left| [[Lars-Erik Moberg]]<br>[[Per Lundh]]<br>[[Torbjörn Thorsson]]<br>[[Berndt Andersson]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.20,74 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 12 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Neljasüst 1000 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br> [[Sergei Tšuhrai]]<br> [[Aleksandr Degtjarjov]]<br> [[Juri Filatov]]<br> [[Vladimir Morozov (aerutaja)|Vladimir Morozov]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/255633 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Ühekanuu 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Sergei Postrehhin]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.53,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Lyubomir Lyubenov]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1.53,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Olaf Heukrodt]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.54,38 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Tamás Wichmann]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.54,58 |- | 5. || align=left| [[Marek Łbik]]|| align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 1.55,90 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Timo Grönlund]]|| align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| 1.55,94 |- | 7. || align=left| [[Lipat Varabiev]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.56,80 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Radomír Blažík]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 1.56,83 |- | 9. || align=left| [[Matija Ljubek]]|| align=left| [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]]|| 2.03,43 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 11 <br>Riike: 11 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Ühekanuu 500 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' [[Aleksandr Rogov]], {{PisiLipp|NSVL}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255639 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Ühekanuu 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lyubomir Lyubenov]]|| align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || 4.12,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Sergei Postrekhin]]|| align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 4.13,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eckhard Leue]]|| align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 4.15,02 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Libor Dvořák]]|| align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 4.15,25 |- | 5. || align=left| [[Lipat Varabiev]]|| align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 4.16,68 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Timo Grönlund]]|| align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| 4.17,37 |- | 7. || align=left| [[Thomas Falk]]|| align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 4.20,66 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Matija Ljubek]]|| align=left| [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]]|| 4.22,40 |- | 9. || align=left| [[Tamás Wichmann]]|| align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 4.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 12 <br>Riike: 12 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Ühekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' [[Matija Ljubek]], [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255645 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahekanuu 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[László Foltán]]<br>[[István Vaskúti]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.43,39 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Ivan Patzaichin]]<br>[[Petre Capusta]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.44,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Borislav Ananiev]]<br>[[Nikolai Ilkov]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1.44,83 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Marek Wisła]]<br>[[Jerzy Dunajski]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 1.45,10 |- | 5. || align=left| [[Jiří Vrdlovec]]<br>[[Petr Kubíček]] || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 1.46,48 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Sergei Petrenko]]<br>[[Aleksandr Vinogradov]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.46,95 |- | 7. || align=left| [[Narcisco Suárez]]<br>[[Santos Magaz]] || align=left| [[Pilt:Spain_Olympic_Flag_1980.svg|24px]] [[Hispaania]]|| 1.48,18 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Berndt Lindelöf]]<br>[[Erik Zeidlitz]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 1.48,69 |- | 9. || align=left| [[Franck Lambert]]<br>[[Pierre Langlois]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]|| 1.50,33 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 10 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kahekanuu 500 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br>[[Sergei Petrenko]]<br>[[Aleksandr Vinogradov]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255651 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahekanuu 1000 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ivan Patzaichin]]<br> [[Toma Simionov]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 3.47,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Olaf Heukrodt]]<br> [[Uwe Madeja]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 3.49,93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Vassili Jurtšenko]]<br> [[Juri Lobanov]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 3.5,28 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Matija Ljubek]]<br> [[Mirko Nišović]] || align=left| [[Pilt:Flag of Yugoslavia (1946-1992).svg|24px]] [[Jugoslaavia]]|| 3.51,30 |- | 5. || align=left| [[Jiří Vrdlovec]]<br> [[Petr Kubíček]] || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| 3.52,50 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Marek Dopierała]]<br> [[Jan Pinczura]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 3.53,01 |- | 7. || align=left| [[Raycho Karmadzhiev]]<br> [[Kaman Kutsev]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 3.53,89 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Tamás Buday]]<br> [[Oszkár Frey]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 3.54,31 |- | 9. || align=left| [[Berndt Lindelöf]]<br> [[Eirk Zeidlitz]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 3.58,62 |} </div> <br>Finaal: [[2. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kahekanuu 1000 m|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br>[[Sergei Petrenko]]<br>[[Aleksandr Vinogradov]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255657 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Ühesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Birgit Fischer]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.57,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Vanja GeshevBirgit Fischera]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1.59,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Antonina Melnikova]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.59,66 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Maria Ştefan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 2.00,90 |- | 5. || align=left| [[Ewa Eichler]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 2.01,23 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Agneta Andersson]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 2.01,33 |- | 7. || align=left| [[Katalin Povázsán]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 2.01,52 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Béatrice Knopf]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]|| 2.02,91 |- | 9. || align=left| [[Lucy Perret]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Suurbritannia]]|| 2.04,89 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 11 <br>Riike: 11 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Ühesüst 500 m 2|Olümpiavõitja 1976]]:''' [[Carola Zirzow]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255663 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== Kahesüst 500 m ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Carsta Genäuss]]<br> [[Martina Bischof]] || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| 1.43,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Galina Kreft]]<br> [[Nina Gopova]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}}|| 1.46,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Éva Rakusz]]<br> [[Mária Zakariás]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}}|| 1.47,95 |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| [[Elisabeta Bǎbeanu ]]<br> [[Agafia Buhaev]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1.48,04 |- | 5. || align=left| [[Agneta Andersson]]<br> [[Karin Olsson]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}}|| 1.49,27 |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. || align=left| [[Anne-Marie Loriot]]<br> [[Valérie Leclerc]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]|| 1.49,48 |- | 7. || align=left| [[Ewa Eichler]]<br> [[Ewa Wojtaszek]] || align=left| [[Pilt:Flag of Poland (1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]|| 1.51,31 |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Frances Wetherall]]<br> [[Lesley Smither]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Suurbritannia]]|| 1.52,76 |- | 9. || align=left| [[Mariya Mincheva]]<br> [[Natasha Petrova]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1.53,12 |} </div> <br>Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 12 <br>'''[[Aerutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kahesüst 500 m 2|Olümpiavõitja 1976]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br>[[Niina Popova]] <br> [[Galina Kreft]] <br> <br>'''[https://www.olympedia.org/results/255669 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (NSVL) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Aerutamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]] [[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|50px|Aerutamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|NSVL}}||4||2||2|| 8 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}}||4 ||1||3|| 8 |- | rowspan=2|3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|| 1|| 2|| 2|| 5 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| 1|| 2|| 2|| 5 |- | 5.||align=left | {{PisiLipp|Ungari}} ||1||1||1|| 3 |- | 6.||align=left | [[Pilt:Spain_Olympic_Flag_1980.svg|24px]] [[Hispaania]]||0||1||1|| 2 |- |rowspan=2|7.||align=left | [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Austraalia]] || 0||1||0|| 1 |- | align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Prantsusmaa]]||0||1||0|| 1 |- !colspan=2| Kokku 8 riiki || 11 || 11 || 11 || 33 |} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf "1980 Summer Olympics official report"] (lk 183–197) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980/results/canoe-sprint Moscow 1980 Canoe Sprint Results] * [https://www.olympedia.org/editions/20/sports/CSP Canoe Sprint at the 1980 Summer Olympics] {{Aerutamine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1980. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Aerutamine olümpiamängudel]] sac2z4h9xroxlbmamtnvtqy9o198wcc 0 711371 7122170 7113612 2026-03-31T20:59:23Z Kuriuss 38125 7122170 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {| class="infobox hproduct" |+ id="6" class="infobox-title fn" |Suzuki GS500 | colspan="2" class="infobox-image" |[[File:1997SuzukiGS500E-001.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:1997SuzukiGS500E-001.jpg|250x250px]]<div class="infobox-caption">1997 Suzuki GS500E</div> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tootja | class="infobox-data brand" |[[:en:Suzuki_Motor_Corporation|Suzuki Motor Corporation]] |- ! scope="row" class="infobox-label" |Nimetatakse ka | class="infobox-data" |GS500E GS500F |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tootmine | class="infobox-data" |1989–2012 (GS500 / GS500E)<ref name="Garlitos" /> 2004–2013 (GS500F)<ref name="Sulthoni" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Assamblee | class="infobox-data" |Jaapan 1988-2003 [[:en:Gijón|Gijón]], Hispaania 2004-2013<ref name="Ebert2012" /><ref name="Tibu2013" /> [[:en:Pereira,_Colombia|Pereira, Colombia]] 2014—<ref name="LaTarde2" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Eelkäija | class="infobox-data" |[[:en:Suzuki_GS450|Suzuki GS450]] |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Types_of_motorcycles|Liik]] | class="infobox-data" |[[:en:Naked_bike|Naked bike]] (GS500 / GS500E) [[:en:Sport_bike#Classes|Kerge sportmootorratas]] (GS500F) |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Motorcycle_engine|Mootor]] | class="infobox-data" |487 cc (29.7 cu in), 4-taktiline, õhkjahutusega paralleelne kahesilindriline, [[:en:DOHC|DOHC]], 2 klappi silindri kohta <ref name="SoyMotero2" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Silindri läbimõõt/kolvikäik | class="infobox-data" |74.0&nbsp;mm × 56.6&nbsp;mm (2.91&nbsp;in ×&nbsp;2.23&nbsp;in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kompressiooniaste | class="infobox-data" |9.0 : 1 |- ! scope="row" class="infobox-label" |Tippkiirus | class="infobox-data" |159&nbsp;km/h (99&nbsp;mph)<ref name="PerfIndex2013" /> 169&nbsp;km/h (105&nbsp;mph)<ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Power_(physics)|Võimsus]] | class="infobox-data" |52&nbsp;hp (39&nbsp;kW) @ 9500 rpm (tootja andmetel)<ref name="Maxx" /> 33.5–47&nbsp;hp (25.0–35.0&nbsp;kW) (tagarattalt mõõdetuna)<ref name="PerfIndex2013" /><ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Pöördemoment | class="infobox-data" |30.4&nbsp;lb⋅ft (41.2&nbsp;N⋅m) @ 7500 rpm (tootja andmetel)<ref name="Maxx" /> 25.6–26.7&nbsp;lb⋅ft (34.7–36.2&nbsp;N⋅m) (tagarattalt mõõdetuna)<ref name="PerfIndex2013" /><ref name="Canet2004" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Süüte tüüp | class="infobox-data" |Transistorsüüde |- ! scope="row" class="infobox-label" |Käigukast | class="infobox-data" |6-käiguline |- ! scope="row" class="infobox-label" |Raami tüüp | class="infobox-data" |Topelthällraam<ref name="GS500L22" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Vedrustus | class="infobox-data" |E: Teleskoopkahvel, vedru eelpinge on reguleeritav T: Lisahoovastikuga õõtshoob, vedru eelpinge on reguleeritav |- ! scope="row" class="infobox-label" |Pidurid | class="infobox-data" |E: Ketaspidur, kahe kolviga pidurisadul T: Ketaspidur, ühe kolviga pidurisadul |- ! scope="row" class="infobox-label" |Rehvid | class="infobox-data" |E: 110/70-17, T: 130/70-17<ref name="Kodack" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |[[:en:Bicycle_and_motorcycle_geometry#Steering_axis_angle|Kalle]], [[:en:Bicycle_and_motorcycle_geometry#Trail|järeljooks]] | class="infobox-data" |25° 30′, 95&nbsp;mm (3.7&nbsp;in)<ref name="Manual500E" /> |- ! scope="row" class="infobox-label" |Teljevahe | class="infobox-data" |1,405&nbsp;mm (55.3&nbsp;in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Mõõtmed | class="infobox-data" |P: 2,080&nbsp;mm (82&nbsp;in) L: 800&nbsp;mm (31&nbsp;in) K: 1,060&nbsp;mm (42&nbsp;in) (GS500), 1,150&nbsp;mm (45&nbsp;in) (GS500F) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Istmekõrgus | class="infobox-data" |790 mm (31 in) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kaal | class="infobox-data" |169&nbsp;kg (373&nbsp;lb) (GS500E)<ref name="Manual500E" /> 174&nbsp;kg (384&nbsp;lb) (GS500)<ref name="GS500K6" /> 180&nbsp;kg (400&nbsp;lb)<ref name="GS500FK5" /> 184&nbsp;kg (405&nbsp;lb) <ref name="Canet2004" /> (GS500F)&nbsp;(tühimass) 193&nbsp;kg (425&nbsp;lb) (GS500)<ref name="Garlitos" /> 199&nbsp;kg (439&nbsp;lb)<ref name="Sulthoni" /> 201&nbsp;kg (443&nbsp;lb)<ref name="PerfIndex2013" /> (GS500F)&nbsp;([[:en:Motorcycle_testing_and_measurement#Wet_weight|täismass]]) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kütusepaagi maht | class="infobox-data" |17.0&nbsp;L (3.7&nbsp;imp&nbsp;gal; 4.5&nbsp;US&nbsp;gal) 20.0&nbsp;L (4.4&nbsp;imp&nbsp;gal; 5.3&nbsp;US&nbsp;gal) (2001—) |- ! scope="row" class="infobox-label" |Kütusekulu | class="infobox-data" |56.3&nbsp;mpg_&#x2011;US (4.18&nbsp;L/100&nbsp;km; 67.6&nbsp;mpg_&#x2011;imp)<ref name="Catterson2" /> |} '''Suzuki GS500''' on [[Suzuki|Suzuki Motor Corporationi]] toodetud ja turustatud [[mootorratas]], mis on suunatud algajatele. Suzuki tootis '''GS500''' ja '''GS500E''' mudelit alates 1989. aastast ning täisgondilga mudelit '''GS500F''' alates 2004. aastast. <ref>{{Cite news|last=Ash|first=Kevin|url=https://www.telegraph.co.uk/motoring/motorbikes/2725088/Back-in-the-real-world.html|title=Back in the real world|publisher=Telegraph Media Group Limited|work=The Telegraph|date=11 October 2003|access-date=12 January 2015|quote=Suzuki has added a touch of sportiness to its revised GS500 budget twin with a fairing inspired by its GSX-R sports bikes, although little beneath has changed.}}</ref> GS500 toodetakse ja müüakse praegu [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerikas]]. <ref name="LaTarde">{{Cite news|last=Méndez|first=Dadaladier|url=http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|title=Suzuki invierte en innovación en Pereira|publisher=Comunicadores del Risaralda S.A.|date=8 November 2014|access-date=4 March 2015|language=es|quote=Con esta nueva tecnología se nos ha abierto la puerta para exportar modelos como GS 500 y GS 650, mientras antes solo exportábamos modelos de bajo cilindraje hasta 125 centímetros cúbicos.|archive-url=https://web.archive.org/web/20141111003024/http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|archive-date=11 November 2014|agency=LaTarde.com}}</ref> Mootorrattakirjanduses on GS500-t kirjeldatud kui parimat ostu ja suurepärast esimest mootorratast, millel on piisav, kui mitte köitev võimsus kogenumatele sõitjatele (umbes 40 hj tagarattalt mõõdetuna). GS500, ilma gondliteta, versiooni müüdi esmakordselt Suurbritannias 1988. aastal (tüübikood GS500EJ) <ref>{{Cite web|url=http://www.repairmanual.com/product/official-1989-2006-suzuki-gs500-factory-service-manual-99500-34094-03e/|title=1989-2006 Suzuki GS500 Service Manual|publisher=Repair Manuals Online|website=repairmanual.com|access-date=17 January 2015}}</ref> ja järgmise aasta mudel (kood GS500EK) tuli müügile Euroopas ja Põhja-Ameerikas. See oli varustatud õhkjahutusega paralleelse kahesilindrilise mootoriga, mis oli pärit varasemast GS450-st. Mootorrataste turul kuulus GS500 üle kahekümne aasta Suzuki keskmise kubatuuriga mootorite mudelivaliku soodsamasse otsa. <ref>{{Cite news|last=Ash|first=Kevin|url=https://www.telegraph.co.uk/motoring/motorbikes/2749719/Suzuki-GSX650F-is-the-complete-package.html|title=Suzuki GSX650F is the complete package|publisher=Telegraph Media Group Limited|work=The Telegraph|date=24 November 2007|access-date=16 January 2015|quote=…Suzuki makes good bikes at very good prices. This is especially the case in the budget middleweight sector, where Suzuki offers a very wide range, from the basic GS500 twin (a snip at £3,349) and the SV650 V-twin (£4,599), to the Bandit 650 (£4,449).}}</ref> Suzuki tootis ka GS500 mudeleid, mida tähistati järelliitega „U”, mille mootorid olid piiratud maksimaalse võimsuse ja kaalu suhtega, et neid saaks kasutada riikides, kus mootorrattalube väljastati piiravalt (GS500 vastab hetkel kehtivatele EL-i ja Ühendkuningriigi A2-taseme juhilubade nõuetele ilma mootorit piiramata) <ref>{{Cite web|url=http://www.visordown.com/learners/the-5-fastest-a2-motorcycles/23194-5.html|title=The 5 fastest A2 motorcycles - Suzuki GS500F|publisher=[[Immediate Media Company Ltd]]|website=Visordown|date=6 August 2013|access-date=17 January 2015|quote=Its power, at 47bhp, is perfect for the class, and the 180kg weight means its power-to-weight ratio is close to the 0.2kW-per-kg limit.}}</ref> või riikides, kus on õppija poolt heakskiidetud mootorratta programm (näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa ) <ref>{{Cite web|url=http://www.sa.gov.au/__data/assets/pdf_file/0020/34535/lams-list.pdf|title=Motor Vehicles (Approval of Motor Bikes and Motor Trikes) Notice 2014|publisher=Government of South Australia|website=www.sa.gov.au|date=23 September 2014|access-date=4 March 2015}}</ref> suurendades selle populaarsust üle maailma. <ref name="Smith">{{Cite web|last=Smith|first=Rob|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2008/road/suzuki/gs500/buy-used-suzuki-gs500-14237|title=Buy Used: Suzuki GS500|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=3 January 2008|access-date=13 January 2015|quote=…with the impending Learner Approved Motorcycle scheme to be rolled out later this year or next, the GS may set a few learner pulses racing.}}</ref> == Mudeli ajalugu == GS500 ülesehitus pärineb Suzuki esimestelt neljataktilistelt mootorratastelt. 1976. aastal turule tulnud õhkjahutusega neljasilindriline GS750 ja kahesilindriline GS400 hakkas Suzuki tootma neljataktilisi mootoreid, kuigi oli 20 aastat valmistanud vaid kahetaktilisi. Suzuki GS-seeria laienes peagi suuremateks ja väiksemateks neljasilindrilisteks mootorratasteks, vastavalt GS1000 ja GS550, samal ajal kui kahesilindrilise mootori töömahtu suurendati, et saada ridamootor GS425. Kõik need mudelid säilitasid varaseima GS-mootori paigutuse: topelt ülanukkvõllid, kaks reguleeritavat klapivahe seibi <ref>{{Cite web|last=Shim Stock Metals|first=PJ|url=https://www.shimstock.co.za/blogs/shim-and-metal-news/18898531-what-are-shims-used-for|title=What are shims used for?|website=Shim Stock Metals|date=5 October 2016|access-date=2016-10-05}}</ref> silindri kohta ja rull-laagriga väntvõll. === GS500E rida neljasilindriline 1979–1982 === GS500E mootorratas ilmus 1979. aastal, kandes endas GS550 mootori vähendatud töömahuga versiooni (väiksemate karburaatoritega). '''GS500E neljasilindriline mudel''' toodeti turgudele, kus selle väiksem töömaht sobis kindlustus- või registreerimisnõuetega. === GS500E paralleelne kahe silindriga 1988-2000 === Suzuki muutis algset GS-seeria mootori ehitust, et luua järglane GS425-le – selleks oli kahe silindriline GS450, millel oli uus väntmehhanismi lahendus, kus kasutati liuglaagritel pöörlevat üheosalist 180° väntvõlli. Tasakaalustusvõll kontrollis mootori vibratsiooni. GS450 oli 448 kuupsentimeetri (27.3 kuuptolli) töömahuga mootor, mis muutus 1988. aastal 487 kuupsentimeetriks (29.7 kuuptolli), kuna uus GS500E mootor sai 3 mm suurema silindri läbimõõdu. <ref>{{Cite web|url=http://www.totalmotorcycle.com/buyersguide/Suzuki-GS500E-GS550F.htm|title=Motorcycle Buyers Guide - Suzuki GS500E, GS550F|website=Total Motorcycle|access-date=13 January 2015|quote=Suzuki introduced the GS500E mostly as a budget, entry level motorcycle. The way it was received was better than Suzuki could have hoped.}}</ref> Kuigi GS500E kahesilindriline mootor töötati välja olemasoleva konstruktsiooni põhjal, töötas Suzuki 1988. aasta GS500EJ mudeli jaoks välja täiesti uue raami, veermiku ja kere, mis oli suunatud linnasõitjatele, algajatele mootorratturitele ja inimestele, kelle eelarve oli piiratud. Lisaks debüteeris GS500EJ Mikuni 'Slingshot' seeria karburaatoritega, mida kasutati samaaegselt Suzuki GSX-R750 võidusõidureplikal. Kuigi see ei tootnud nii palju hobujõude kui teised mitmeklapilised mootorid, oli kaheklapilisel GS500 mootoril madalatel kiirustel proportsionaalselt suurem pöördemoment. <ref name="Chapman">{{Cite web|last=Chapman|first=Rod|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2010/road/suzuki/gs500f/suzuki-gs500f-19391|title=Suzuki GS500F|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=27 May 2010|access-date=13 January 2015|quote=…some 22 years ago the very first GS500 rolled out of the Suzuki factory, marking the beginning of one of the most long-lived motorcycles of the modern era.}}</ref> 1988. aastal Ühendkuningriigis ning 1989. aastal Euroopas ja Põhja-Ameerikas turule toodud GS500EK mudelil oli helehalli raami sisse paigaldatud mustaks värvitud mootor ja valged rattad. Esimestel GS500 tsiklitel olid madalad kaheosalised lenkstangid, mis jätsid mulje ''clip-on''-kinnitustest, kuid olid tegelikult kinnitatud kahvlitele. 1990. aastal tõsteti lenkstangid standardkõrgusele. California-spetsiifilisel 1990. aasta mudelil oli väiksem kütusepaagi maht, 15.0 liters (3.3 imp gallonit; 4,0 USA gallonit) 17 liitri asemel, et paagi alla jääks ruumi aurustuskanistrile. GS500EN (1992) esivedrustust täiustati, paigaldades kahvlitele vedrude eelkoormuse regulaatorid. Algselt valgeks värvitud veljed muudeti 1996. aastal tumehalliks ja mõnel mudelil ka raam. Mootorit ei värvitud enam mustaks. 1997. aasta GS500EV uutel esipidurisadulatel oli kaks suurt kolbi, mis asendasid varasemad ebaühtlase suurusega kolvid. Alates 1998. aastast (GS500EW) paigaldati Prantsuse mudelitele Mikuni BSR 34 mm karburaatorid kolmeahelalise konstruktsiooniga (tühikäigudüüs, nõeldüüs, peadüüs), et tagada täpne kütuse kogus pööretevahemikus. === GS500 2001–2016 === 2001. aastal sai GS500 uue kere ja 20-liitrise kütusepaagi. Rattaveljed värviti helehalliks. Kõikide turgude mudelitele paigaldati Mikuni BSR 34 mm karburaatorid, mida oli varem kasutatud ainult Prantsuse omadel. Heitkoguste vähendamiseks kasutati sekundaarse õhu sissepritset. Lisaks GS500 E-tähise kaotamisele läksid kõik Suzuki mootorrattad mudeliaasta ühetähelisest koodist (nt „X” 1999) üle tähe-numbrilisele koodile: K1 2001. aasta, K2 2002. aasta, L0 2010. aasta jne. 2002. aastal muutus velgede värv mustaks ja alates 2004. aastast värviti ka raam mustaks. Pärast 2002. aastat lõpetas Suzuki GS500E tootmise USA turule ja ei andnud 2003. aastaks enam välja GS500 mudelit. 2007. aastal eemaldas Suzuki GS500 oma valikust Ühendkuningriigis ja Hispaanias, <ref name="SoyMotero">{{Cite web|url=http://www.soymotero.net/suzuki-gs500|title=Suzuki GS500 precio, fotos, ficha técnica|publisher=Global Motor News S.L.|website=SoyMotero.net|access-date=28 February 2015|language=es}}</ref> kuid selle müük jätkus mõnes teises riigis. <ref name="GS500L2">{{Cite web|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-121.pdf|title=GS500|publisher=Suzuki Motor Corporation|website=Global Suzuki|date=20 September 2011|access-date=28 February 2015|quote=Leaflet 99999-A0103-121|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305154859/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-121.pdf|archive-date=5 March 2016}}</ref> Alates 2016. aastast toodab [[Suzuki|Suzuki Motor Corporation]] GS500 mudelit oma [[Ladina-Ameerika]] tütarettevõttes '''Suzuki Motor de Colombia S.A.''', et müüa seda [[Colombia|Colombias]] <ref name="Touring">{{Cite web|url=http://www.suzukitouringroup.com.co/index.php/gs-500|title=GS 500|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Touring Group|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130418/http://www.suzukitouringroup.com.co/index.php/gs-500|archive-date=2 April 2015}}</ref> <ref name="Motos">{{Cite web|url=http://www.suzuki.com.co/motocicletas/gs-500-377|title=GS 500|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Motos Colombia|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402122714/http://www.suzuki.com.co/motocicletas/gs-500-377|archive-date=2 April 2015}}</ref> ning eksportida [[Tšiili]]sse (kus seda turustatakse ''[[Retro|retromudelina]]'' ) <ref>{{Cite web|url=http://motos.suzuki.cl/modelos/ficha_gs-500_clasica.php|title=GS-500|publisher=Suzuki Chile|website=motos.suzuki.cl|access-date=4 March 2015|language=es|archive-url=https://archive.today/20150309103800/http://motos.suzuki.cl/modelos/ficha_gs-500_clasica.php|archive-date=9 March 2015}}</ref> ja [[Ecuador|Ecuadorisse]]. <ref name="LaTarde">{{Cite news|last=Méndez|first=Dadaladier|url=http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|title=Suzuki invierte en innovación en Pereira|publisher=Comunicadores del Risaralda S.A.|date=8 November 2014|access-date=4 March 2015|language=es|quote=Con esta nueva tecnología se nos ha abierto la puerta para exportar modelos como GS 500 y GS 650, mientras antes solo exportábamos modelos de bajo cilindraje hasta 125 centímetros cúbicos.|archive-url=https://web.archive.org/web/20141111003024/http://www.latarde.com/noticias/economica/141871-suzuki-exportara-piezas-y-motos-que-antes-importaba|archive-date=11 November 2014|agency=LaTarde.com}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFMéndez2014">Méndez, Dadaladier (8 November 2014). </cite></ref> <ref name="Noticias">{{Cite web|url=http://www.suzuki.com.co/noticias/suzuki-motor-de-colombia-invirtiendo-en-innovacion-y-tecnologia-17202|title=Suzuki Motor de Colombia Invirtiendo en innovación y tecnología|publisher=Suzuki Motor de Colombia S.A.|website=Suzuki Motos Colombia|date=26 January 2015|access-date=4 March 2015|language=es|quote=Una GS 500 es probada en el nuevo laboratorio de emisiones, único en el país donde se puede simular las emisiones contaminantes de una moto en uso.|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402120558/http://www.suzuki.com.co/noticias/suzuki-motor-de-colombia-invirtiendo-en-innovacion-y-tecnologia-17202|archive-date=2 April 2015}}</ref> === GS500F 2004–2013 === 2004. aastal, pärast aastast pausi, tuli Suzuki välja mudeliga GS500F, et täita GS500 poolt (USA turul) jäetud tühimik. Teistes riikides müüdi kahte mudelit kõrvuti. <ref>{{Cite web|url=http://www.bikepoint.com.au/content/reviews/2004/road/suzuki/gs500/suzuki-gs500f-14001|title=Suzuki GS500F|publisher=carsales.com Limited|website=bikepoint.com.au|date=15 October 2004|access-date=13 January 2015|quote=We first saw the air-cooled vertical twin in Oz in 1989, designated the GS500E. […] In mid-2000 it was superseded by the GS500. Move up to 2004 and Suzuki announces the side-by-side import of the naked GS500 […] and the fully-faired GS500F.}}</ref> See mootorratas oli väga sarnane eelmisele mudelile, kuid sellel oli täielikult kaetud gondlitega ja mootori kasutamist sai piirata riikides, kus mootorrattalube väljastatakse piiravalt. Gondlid pakkusid sportlikumat ja agressiivsemat välimust ning parandas sõidumugavust, pakkudes tuulekaitset ja paremat aerodünaamikat. Töökindluse parandamiseks lisati ka mootoriõli jahuti ning Euroopa mudelitel kasutati heitgaaside kontrollimiseks katalüüsmuundurit ja lisaõhu sissepritset. Suurbritannias eemaldati valikust 2007. aastal Suzuki GS500F ja USA-s pärast 2009. aastat, kuid oli endiselt saadaval Austraalias<ref name="Allen">{{Cite web|last=Allen|first=Guy|url=http://www.trademotorcycles.com.au/road-test/1111/suzuki-gs500f-vs-burgman-400-comparison/|title=Suzuki GS500F vs Burgman 400 Motorcycle review comparison|publisher=Bauer Trader Media|website=Trade Motorcycles Australia|date=4 November 2011|access-date=3 March 2015|quote=Its full fairing is the big change over time, bringing the looks up to the modern day, though you can still buy a naked version.|archive-url=https://web.archive.org/web/20160117024230/http://www.trademotorcycles.com.au/road-test/1111/suzuki-gs500f-vs-burgman-400-comparison/|archive-date=17 January 2016}}</ref> ja Taanis. GS500F lisati Cycle World poolt 2015. aasta jaanuaris oma parimate kasutatud mootorrataste nimekirja.<ref name="Best">{{Cite web|url=http://www.cycleworld.com/2015/01/05/suzuki-gs500f-best-used-motorcycles-entry-level-naked-bike-review/|title=Suzuki GS500F- Best Used Entry-Level Naked Bike|publisher=Bonnier Corp|website=Cycle World|date=5 January 2015|access-date=3 March 2015|quote=The second coming of Suzuki’s affordable entry-level naked.}}</ref> == Võrdlevad ülevaated == Ajakiri Motorcyclist võrdles 1992. aasta märtsis artiklis "Budget Bullets" mootorrattaid: Kawasaki EX500, [[Yamaha Diversion|Yamaha Seca II]], Honda Nighthawk CB750 ja Suzuki GS500. Seca II oli esimene, sellele järgnesid CB750 ja GS500. 1992. aasta veebruaris ilmunud artiklis "Bargain Blasters" võrdles Cycle World GS500E mudelit Kawasaki EX500-ga, [[Yamaha Diversion|Seca II]]-ga ja Suzuki Bandit GSF400 mudelitega. GS500E jäi viimaseks, kuna see oli suhteliselt väikese võimsusega, siiski testijad kiitsid selle juhitavust. <ref name="CW">{{Cite journal|url=https://books.google.com/books?id=eToxUA1LZbsC|title=Bargain Blasters|publisher=Machette Magazines|journal=Cycle World|volume=31|issue=2|pages=32–41|date=February 1992|access-date=16 January 2015|quote=What the GS lacks in outright performance, it makes up for in civility.}}</ref> 1994. aasta aprillis ilmunud jätkuartiklis "Bargain Blasters" võrdles Cycle World lisaks Suzuki Katana 600 ja GS500E mudelitele ka Kawasaki Ninja 500R (EX500 ümbernimetatud), Yamaha FZR600 ja [[Yamaha Diversion|Seca II]], valides Ninja parimaks. GS500E-l läks paremini 2002. aasta Cycle Worldi kümne keskmise suurusega tänavamootorratta võrdluses, mille hulka kuulusid Royal Enfield Bullet Silver Classic 500 ES, Buell Blast, Suzuki LS650 Savage, Kawasaki KLR650 ja MZ Skorpion Tour ühesilindrilised mootorrattad, samuti Kawasaki Vulcan 500 LTD, Honda VLX, Yamaha V-Star Custom ja Kawasaki Ninja 500R kaksikud. GS500E edestas napilt Ninja 500R-i tipptegijate tiitlil "oma 700 dollari võrra madalama hinnasildi tõttu". <ref name="Catterson">{{Cite journal|last=Catterson|first=Brian|title=Cheap Thrills|journal=Cycle World|date=December 2002|quote=…everyone found the GS500 comfortable, its superbike-bend tubular handlebar, moderately rearset footpegs and plush saddle welcoming riders short and tall.}}</ref>   == Viited == {{Viited|30em|allikad=<ref name=Garlitos>{{cite web|last1=Garlitos|first1=Kirby |title=2012 Suzuki GS500 |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2012-suzuki-gs500-ar133155.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=2 August 2013}}</ref> <ref name=Sulthoni>{{cite web|author1=Sulthoni |title=2013 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2013-suzuki-gs500f-ar133156.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=9 December 2012}}</ref> <ref name=Ebert2012>{{cite web |last1=Ebert |first1=Guido |title=Suzuki: Business as Usual for Powersports Ops |url=http://www.motorcycle-usa.com/688/14936/Motorcycle-Article/Suzuki--Business-as-Usual-for-Powersports-Ops.aspx |website=Motorcycle USA |access-date=17 January 2015 |date=20 November 2012 |quote=Three days after the ASMC announcement in the U.S., on Nov. 8, SMC confirmed it also intended to cease motorcycle production activities at Suzuki Motor España, S.A. in Gijon, Spain, by the end of the first quarter of 2013. |archive-date=18 January 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150118013648/http://www.motorcycle-usa.com/688/14936/Motorcycle-Article/Suzuki--Business-as-Usual-for-Powersports-Ops.aspx |url-status=dead }}</ref> <ref name=Tibu2013>{{cite web|last1=Tibu|first1=Florin |title=Suzuki Closes Down Gijon Plant in Spain |url=http://www.autoevolution.com/news/suzuki-closes-down-gijon-plant-in-spain-57076.html |website=autoevolution.com |publisher=SoftNews NET |access-date=17 January 2015 |date=28 March 2013 |quote=Suzuki used to build the […] GS500 and GS500F machines in Gijon and they were selling in European markets and other countries, as well.}}</ref> <ref name=Maxx>{{cite web|author1=Maxx Biker |title=2010 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2010-suzuki-gs500f-ar45565.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=16 December 2009}}</ref> <ref name=Kodack>{{cite web|last1=Kodack|first1=Anthony |title=2007 Suzuki GS500F |url=http://www.topspeed.com/motorcycles/motorcycle-reviews/suzuki/2007-suzuki-gs500f-ar16806.html |website=TopSpeed.com |access-date=13 January 2015 |date=28 November 2006}}</ref> <ref name=GS500K6>{{cite web|title=GS500|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-171.pdf|website=Global Suzuki|publisher=Suzuki Motor Corporation|access-date=28 February 2015|date=21 September 2006|quote=Leaflet 99999-A0103-171|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924022848/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500/99999-A0103-171.pdf|archive-date=24 September 2015|url-status=dead}}</ref> <ref name=Manual500E>{{cite book|author1=Motorcycle Service Department |title=Suzuki GS500E Service Manual |date=March 1999 |publisher=Suzuki Motor Corporation |location=Japan |edition=10th |quote=Part No. 99500-34069-01E}}</ref> <ref name=GS500FK5>{{cite web|title=GS500F|url=http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500f/99999-A0118-161.pdf|website=Global Suzuki|publisher=Suzuki Motor Corporation|access-date=28 February 2015|date=25 August 2005|quote=Leaflet 99999-A0118-161|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924022855/http://www.globalsuzuki.com/motorcycle/moto/street/gs500f/99999-A0118-161.pdf|archive-date=24 September 2015|url-status=dead}}</ref> <ref name=Canet2004>{{citation |title= Kawasaki Ninja 500R vs Suzuki GS500F |first= Don |last= Canet |magazine=[[Cycle World]] |date= November 2004 |pages=56–57 }}</ref> <ref name=PerfIndex2013>{{Citation |url= http://www.mcnews.com/mcn/technical/2013JanPerfIndx.pdf |title= Performance Index Winter '12/'13 Edition |date= January 2013 |magazine= [[Motorcycle Consumer News]] |publisher= Bowtie Magazines |archive-url= https://web.archive.org/web/20161229193923/http://www.mcnews.com/mcn/technical/2013JanPerfIndx.pdf |archive-date= 2016-12-29 |url-status= dead }}</ref>}} ==Välislingid== * [https://web.archive.org/web/20100106135606/http://suzukicycles.com/Product%20Lines/Cycles/Products/GS500F/2009/GS500F.aspx?category=sportbike Suzuki GS500F] ametlik veebileht * [https://get.google.com/albumarchive/117719962094730792330/album/AF1QipPH71nfEh3irQGh19cGhq0pf9qcu4z0Q7hF1md9 150 pilti Suzuki GS500-st: mootor, karter, kett, kellad, rehvid, pidurid, elektrijuhtmed jne. Uhiuus mootorratas originaalosadega, ilma modifikatsioonideta.] Arhiivitud 2016-10-11 [[Kategooria:Mootorrattad]] [[Kategooria:Suzuki]] ggj8obyhr5vyewxi17zi2ydhbq4n9gy 0 711460 7122010 7114808 2026-03-31T17:39:52Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Raadi-Kruusamäe]] 7122010 wikitext text/x-wiki '''Vahi põik''' on väike tupiktänav [[Tartu]]s [[Raadi-Kruusamäe]] linnaosas. Tänav algab [[Vahi tänav|Vahi tänavast]] ja on umbes 160 meetrit pikk. [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Raadi-Kruusamäe]] f81im7qj091zek7tbg7ddpnk7kbaj66 0 711553 7122281 7112534 2026-04-01T08:22:00Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Hiina]]; +[[Kategooria:Keskkonnakaitse]] 7122281 wikitext text/x-wiki '''Hiina pärandipaikade kaitse põhimõtted''' on kaitseharta, mille Hiina [[Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu|ICOMOS]] kuulutas välja 2000. aastal riikliku kultuuripärandi administratsiooni heakskiidul. Harta pakub metodoloogilist lähenemist [[Hiina]] [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] paikade [[Kultuuriväärtuste konserveerimine ja restaureerimine|kaitsele]]. == Taust == Kuigi pidev arutelu konserveerimise põhimõtete ja lähenemisviiside üle pärineb 19. sajandist, koostati esimesed rahvusvahelised ja riiklikud konserveerimishartad alles 20. sajandi keskpaigas. <ref name="Forward">{{Cite web|last=Agnew, Neville|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Foreword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|last2=Demas, Martha|pages=55–56}}</ref> Hiinas hakati tänapäevaseid konserveerimiskontseptsioone ja -praktikaid välja töötama 1930. aastatel. <ref name="Principles">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Principles|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=59–66}}</ref> 1950. aastal alustas [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] kultuurimälestiste riiklikku inventeerimist ja nende olulisuse hindamist. <ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> 2004. aastaks oli kogu riigis tuvastatud üle 400 000 pärandipaiga, millest üle 1230 olid kantud riikliku tähtsusega paikade nimekirja. <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> 1982. aastal vastu võetud [[Law of the People's Republic of China on the Protection of Cultural Relics|Hiina Rahvavabariigi kultuurimälestiste kaitse seadus]], mis koondas varasemad õigusaktid ning pani esmase vastutuse kultuuripärandi säilitamise eest riigile, reguleerides samal ajal ka konserveerimisspetsialistide tegevust. 1985. aastal ratifitseeris Hiina UNESCO [[UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon|maailmapärandi konventsiooni]]. 1997. aasta mais palus Riikliku Kultuuripärandi Amet (SACH) Getty Konserveerimisinstituudil abi Hiina esimese kaitseharta koostamisel, mille eeskujuks oli Burra harta. Sama aasta oktoobris käivitati kolmepoolne projekt koostööd Austraalia Pärandikomisjoniga. <ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> Välisekspertide kaasamisele ja siseriiklikele kogemustele toetudes seati eesmärgiks, et kohalikud pärandispetsialistid lähtuksid rahvusvahelistest parimatest tavadest. <ref name="Afterword">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Afterword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=91–93}}</ref> <ref name="GCI">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/|title=China Principles|publisher=Getty Conservation Institute|access-date=17 February 2011}}</ref> Hiina konserveerimispõhimõtete eessõnas märgitakse: „Hiina silmapaistvad paigad ei ole üksnes riigi erinevate etniliste rühmade pärand, vaid kogu inimkonna ühine rikkus ... kõigi kohustus on pärandada need paigad tulevastele põlvedele nende terviklikkuses ja autentsuses .<nowiki>''</nowiki> <ref name="Principles">{{Cite web|last=Zhang Bai|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Principles|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|pages=59–66}}</ref> Majandusareng, [[Kultuuriturism|massiturism]], [[globaliseerumine]] ja [[Rahvuslus|riiklikud huvid]] on märkimisväärselt mõjutanud riigi ajaloolist pärandit. <ref name="Forward">{{Cite web|last=Agnew, Neville|url=http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|title=Principles for the Conservation of Heritage Sites in China - Foreword|publisher=[[Getty Conservation Institute]]|access-date=17 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf|archive-date=7 June 2011|last2=Demas, Martha|pages=55–56}}</ref> == Vaata ka == * Hiina arheoloogia * Burra harta * Hiina arhitektuur * Hiina maailmapärandi nimistu * Riiklikul tasandil kaitstud oluline ajaloo- ja kultuurimälestis * Väärtused (pärand) * [[Veneetsia harta]] == Viited == {{Viited}} <references responsive="1"></references> == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20110607114454/http://www.getty.edu/conservation/publications/pdf_publications/china_prin_2english.pdf Getty looduskaitseinstituut: "Pärandikaitsealuste paikade kaitse põhimõtted Hiinas"] * [http://www.getty.edu/conservation/field_projects/china/ Getty Looduskaitseinstituut: väliprojekt — Hiina põhimõtted] [[Kategooria:Hiina]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] cqi3hghww4y51jwfefbnvnaflvli6j6 0 711607 7122295 7113371 2026-04-01T08:25:57Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2015. aasta albumid]] 7122295 wikitext text/x-wiki '''“Get Weird” on Suurbritannia bändi [[Little Mix]]'''. <ref>{{Viide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Daniel Sanjiv |pealkiri=‘Mix(ing) a Little with Alien Natures’ |kuupäev=2012-08-21 |url=https://doi.org/10.4324/9780203933749-2 |väljaanne=Thomas De Quincey |lehekülg=19–43 |väljaandja=Routledge |isbn=978-0-203-93374-9 |vaadatud=2026-03-17}}</ref> kolmas album. Antud välja 6. november 2015. Selle albumi esimene single oli “Black Magic”, (antud välja 21 mai 2015), see oli #1 Suurbritannias ja #67 Ameericas. Sellel laulul on üle üks miljard vaatamist youtube-s. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Higson-Bliss |eesnimi=Laura |kuupäev=2019-09-18 |pealkiri=Little Mix member Jesy Nelson confronts the harsh realities of online abuse – and she’s not alone |url=https://doi.org/10.64628/ab.43tn5kcyc |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=doi.org}}</ref> Teine single oli “Love Me Like You”, antud välja 25. september, 2015. #11 Suurbritannias. Hair (koos Sean Paul) oli kolmas single 2016. Albumil oli ka tour. [[Kategooria:2015. aasta albumid]] 7q5o052vlfmbod60zwbtvr1hvo7x0e1 0 711620 7122271 7114025 2026-04-01T08:15:57Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Signaalitöötlus]] 7122271 wikitext text/x-wiki '''Abikandja''' (ka ''abikandevõnkumine'') on signaalitöötluses, raadiotehnikas ja telekommunikatsioonis [[kandelaine]]t (kandevõnkumist) [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleeriv]] signaal, mis on lisainfo edastamiseks omakorda moduleeritud. Lisaks põhikandesignaalile kasutatakse veel üht või mitut signaali, mille abil saab samas sagedusalas edasi anda rohkem infot. Selline lahendus muudab sidekanali kasutamise palju efektiivsemaks ning võimaldab edastada korraga mitut andmevoogu. Tehniliselt võib abikandjat vaadelda kui eraldi sageduskomponenti, mis eksisteerib samas signaalis koos põhikandjaga. Vastuvõtjas eraldatakse need komponendid uuesti, et taastada algne info. Selleks kasutatakse erinevaid signaalitöötluse meetodeid, näiteks Fourier' teisendus, mis võimaldab signaali jagada erinevateks sagedusteks. Raadio- ja telesignaalides kasutatakse abikandjaid näiteks stereoheli ja lisakanalite (näiteks subtiitrid või andmeside) edastamisel. Näiteks FM-raadio puhul ei kanta edasi ainult ühte helikanalit, vaid abikandja abil edastatakse ka teine kanal, mis võimaldab kuulajal kuulda stereoheli. Samuti kasutatakse abikandjaid mitmesuguste lisateenuste jaoks, nagu tekstiline info, jaamade nimed või liiklusteated. Abikandjate kasutamine on eriti oluline tänapäeva digitaalsides. Näiteks kasutatakse mitut abikandjat korraga tehnoloogias nimega OFDM, mida rakendatakse WiFi-võrkudes, mobiilsides ja digitaaltelevisioonis. See võimaldab väga suurt andmeedastuskiirust ja töökindlust ka keerulistes tingimustes. Abikandjad muudavad signaali keerukamaks ning selle töötlemine nõuab täpsemaid seadmeid. Samuti võivad tekkida häired, näiteks interferents. [[Kategooria:Signaalitöötlus]] czgyh91ne2lbuc5my20bxklp0m9uhqz 0 711733 7121988 7121089 2026-03-31T17:13:08Z ~2026-17394-95 225264 7121988 wikitext text/x-wiki '''Helle Kullamaa''' (sündinud 11. novembril 1940) on kauaaegne koorijuht ja lauluseltside edendaja Pärnumaal. Ta on organiseerinud ja juhatanud mudilaskoore, poistekoore, lastekoore, meestekoore ning ka soliste ja ansambleid ning osalenud nendega sadadel üritustel ning paljudel kohalikel ning üldlaulupidudel. 2008. aastal tunnustas Pärnu linn teda kauaaegse kohusetundliku töö eest muusikapedagoogi ja koorijuhina teenetemärgiga (nr. 33).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärk - Pärnu linn |url=https://parnu.ee/omavalitsus/omavalitsuse-uldinfo/tunnustused/parnu-teenetemark |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809075244/https://parnu.ee/omavalitsus/omavalitsuse-uldinfo/tunnustused/parnu-teenetemark |arhiivimisaeg=2022-08-09 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=https://parnu.ee/ |keel=et}}</ref> == Vanemad == Isa Elmar Veetamm<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juurupildid - Pildid |url=https://juurupildid.ee/pildid/photo/kaiu-kool |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=juurupildid.ee}}</ref> (Wedemann) oli Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide rajajaid Kaius 1930-ndatel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 mai 2015 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Hiljem töötas kooli direktorina Ohtus, kus 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond). 1941. aastal mobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus. Töötades tagalas sai ta saksa lennuväe rünnakus raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Pärast sõda Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina kuni oma vanemate küüditamiseni Siberisse mille järel tuli perel kolida Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul Veelikse kooli ning hiljem Massiaru kooli direktorina. == Töö == Helle Kullamaa töötas muusikaõpetaja-koorijuhina alates 1959. aastast Massiaru 8-klassilises koolis. Tema juhatatud poistekoor osales 1960. aasta üldlaulupeol kus poistekoorid esinesid esimest korda iseseisva kooriliigina ning valminud oli tänapäevane Tallinna laululava. 1961. aastast alates Räämal Pärnu 5. 8-klassilises koolis ning samal ajal Raekülas 16. lastepäevakodus muusikajuhatajana. 1977-2001 Pärnu 1. Keskkoolis (nüüdses Pärnu Ühisgümnaasiumis) muusikaõpetajana ning organiseeris mudilaskoori, lastekoori, poistekoori ning soliste ja ansambleid. Kooridega püüeldi järjepidevalt kõrgema taseme ja kategooria poole ning osaleti kohalikel, noorte ja üldlaulupidudel. Kuulus aastaid Pärnu linna esindajana Eesti Muusikaõpetajate Liidu volikokku panustades seeläbi koorimuusika harrastajaid üle Eesti koondava Kooriühingu tegevusse. 1995. aastal organiseeris Pärnumaa Poistelauluseltsi KA-O-KA, mille nimi tulenes Arne Oidi "Poisteklubi laulu" sõnadest. Loodi oma poistekoor, mis kuulus ka Eesti Meestelauluseltsi ridadesse. Hakkasid toimuma igaaastased laululaagrid mille eeskujul EMLS hakkas üleeestilisi laululaagreid korraldama. 1995. aastal otsustas Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse moodustada oma Meeskoori, mida hakkas juhendama Helle Kullamaa. Koori kuulusid alguses üksnes endised vabadusvõitlejad ning esineti palju kodumaal, aga ka Soomes ja Rootsis. Olles Eesti Meestelaulu Seltsi liige, osales meeskoor EMLS-i laulupäevadel ning 1999. aastal Eesti üldlaulupeol. Samuti on meeskoor esinenud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Pärnu Ühenduse poolt korraldatud üritustel ja sõjameeste ülevabariiklikel kokkutulekutel, võtnud osa Pärnu linna ja maakonna laulupidudest ja pakkunud laulurõõmu Pärnu Pensionäride Liidu poolt korraldatud üritustel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI SÕJAMEESTE PÄRNU ÜHENDUS |url=http://www.vainokallas.ee/raamat00/sisu_05.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190626131245/http://www.vainokallas.ee/raamat00/sisu_05.htm |arhiivimisaeg=2019-06-26 |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.vainokallas.ee}}</ref> == Tunnustus == Solistina 1961. aastal Tallinnas Vabariiklikul Ülevaatusel laureaadi tiitel ja ENSV Kultuuriministeeriumi aukiri. Solistina 1975. aasta haridustöötajate isetegevusülevaatusel Pärnus 1. koht. Pärnu 1. Keskkoolis (nüüdne Pärnu Ühisgümnaasium) juhendatud noortekoorid (mudilaskoorid, lastekoorid, poistekoorid) on omanud esimest, teist ja kolmandat kategooriat. Tütarlaste 4. klassi ansambel saavutas koolinoorte vokaalansamblite ülevabariigilisel ülevaatusel laureaadi tiitli 28. aprillil 1986. aastal. 1983. aasta laulufestivalil saavutas 6. klassi ansambel ja 2-3. klassi ansambel 1. järgu) Üldlaulupidude ja Pärnu laulupidude aukirjad ja medalid. 2008. aastal tunnustas Pärnu linn teda kauaaegse kohusetundliku töö eest muusikapedagoogi ja koorijuhina teenetemärgiga (nr. 33). == Meediakajastus == https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19861121.2.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19801004.2.12.3&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://parnu.postimees.ee/2124199/kolumbus-gagarin-hoirassa-kord-jooksid-ringi-poistena https://parnu.postimees.ee/2144611/helle-kullamaa-veab-koori-heast-tahtest https://parnu.postimees.ee/2116593/sojamehed-laulavad-raekojas https://parnu.postimees.ee/2349403/sojamehed-laulavad-surjus https://parnu.postimees.ee/327370/parnu-volikogu-annab-kolm-teenetemarki https://parnu.postimees.ee/282333/koorijuht-palvis-kaitsetahte-teenetemedali https://parnu.postimees.ee/2150413/poisid-rokkavad-massiarus-laulda https://parnu.postimees.ee/765564/parnu-mehed-laulavad-rahvusraamatukogus https://parnu.postimees.ee/389790/endised-sojamehed-laulsid-riigi-aastapaevaks https://parnu.postimees.ee/4477480/video-ja-galerii-veteranipaeva-tahistati-eesti-ja-poola-keeles https://parnu.postimees.ee/2117773/vabadusvoitlejad-tulevad-ule-ilma-tartusse-kokku https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale https://elu24.postimees.ee/280402/rindemeeste-suus-kolavad-laulud-armsast-kodust https://parnu.postimees.ee/332027/hilja-treuberg-laulurahvas-kavandab-parnule-juubelikingitust https://parnu.postimees.ee/2132595/poisid-harjutavad-laulupaevaks https://parnu.postimees.ee/1034942/sojameeste-duett-annab-esimese-kontserdi https://parnu.postimees.ee/488750/porgupohja-lopus-esinevad-parnulased https://parnu.postimees.ee/328345/linnakodaniku-maja-arhiiv-taienes https://parnu.postimees.ee/2136135/sinimagedes-korvetas-taas-paike https://parnu.postimees.ee/2125181/joululauas-meenusid-laagri-kassipraad-ja-lehiseoks https://parnu.postimees.ee/63149/sojamehed-hoiavad-tava https://parnu.postimees.ee/3220495/sojameeste-meeskoor-annab-juubelikontserdi https://parnu.postimees.ee/1139120/koolipapa-heino-pajula-teab-vabaduse-vaartust https://parnu.postimees.ee/2379875/kindral-johan-laidoneri-malestusuritus-tuleb-toris https://parnu.postimees.ee/851398/naitus-kajastab-surju-aukodaniku-tegevust https://parnu.postimees.ee/2137615/sojameeste-koor-laulis-mehikoormas https://parnu.postimees.ee/2134719/sojameeste-meeskoorile-joudis-katte-laulutihe-suvi https://parnu.postimees.ee/2365287/kindralid-kuulavad-seintel-laulu https://parnu.postimees.ee/268282/massiarus-harjutavad-laulupoisid 0vljz4t14g5l5jvil3rgljerv739tzw 7122019 7121988 2026-03-31T17:43:35Z ~2026-17394-95 225264 7122019 wikitext text/x-wiki '''Helle Kullamaa''' (sündinud 11. novembril 1940) on kauaaegne koorijuht ja lauluseltside edendaja Pärnumaal. Ta on organiseerinud ja juhatanud mudilaskoore, poistekoore, lastekoore, meestekoore ning ka soliste ja ansambleid ning osalenud nendega sadadel üritustel ning paljudel kohalikel ning üldlaulupidudel. 2008. aastal tunnustas Pärnu linn teda kauaaegse kohusetundliku töö eest muusikapedagoogi ja koorijuhina teenetemärgiga (nr. 33).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärk - Pärnu linn |url=https://parnu.ee/omavalitsus/omavalitsuse-uldinfo/tunnustused/parnu-teenetemark |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809075244/https://parnu.ee/omavalitsus/omavalitsuse-uldinfo/tunnustused/parnu-teenetemark |arhiivimisaeg=2022-08-09 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=https://parnu.ee/ |keel=et}}</ref> == Vanemad == Isa Elmar Veetamm<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juurupildid - Pildid |url=https://juurupildid.ee/pildid/photo/kaiu-kool |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=juurupildid.ee}}</ref> (Wedemann) oli Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide rajajaid Kaius 1930-ndatel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 mai 2015 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Hiljem töötas kooli direktorina Ohtus, kus 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond). 1941. aastal mobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus. Töötades tagalas sai ta saksa lennuväe rünnakus raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Pärast sõda Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina kuni oma vanemate küüditamiseni Siberisse mille järel tuli perel kolida Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul Veelikse kooli ning hiljem Massiaru kooli direktorina. == Töö == Helle Kullamaa töötas muusikaõpetaja-koorijuhina alates 1959. aastast Massiaru 8-klassilises koolis. Tema juhatatud poistekoor osales 1960. aasta üldlaulupeol kus poistekoorid esinesid esimest korda iseseisva kooriliigina ning valminud oli tänapäevane Tallinna laululava. 1961. aastast alates Räämal Pärnu 5. 8-klassilises koolis ning samal ajal Raekülas 16. lastepäevakodus muusikajuhatajana. 1977-2001 Pärnu 1. Keskkoolis (nüüdses Pärnu Ühisgümnaasiumis) muusikaõpetajana ning organiseeris mudilaskoori, lastekoori, poistekoori ning soliste ja ansambleid. Kooridega püüeldi järjepidevalt kõrgema taseme ja kategooria poole ning osaleti kohalikel, noorte ja üldlaulupidudel. Kuulus aastaid Pärnu linna esindajana Eesti Muusikaõpetajate Liidu volikokku panustades seeläbi koorimuusika harrastajaid üle Eesti koondava Kooriühingu tegevusse. 1995. aastal organiseeris Pärnumaa Poistelauluseltsi KA-O-KA, mille nimi tulenes Arne Oidi "Poisteklubi laulu" sõnadest. Loodi oma poistekoor, mis kuulus ka Eesti Meestelauluseltsi ridadesse. Hakkasid toimuma igaaastased laululaagrid mille eeskujul EMLS hakkas üleeestilisi laululaagreid korraldama. 1995. aastal otsustas Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse moodustada oma Meeskoori, mida hakkas juhendama Helle Kullamaa. Koori kuulusid alguses üksnes endised vabadusvõitlejad ning esineti palju kodumaal, aga ka Soomes ja Rootsis. Olles Eesti Meestelaulu Seltsi liige, osales meeskoor EMLS-i laulupäevadel ning 1999. aastal Eesti üldlaulupeol. Samuti on meeskoor esinenud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Pärnu Ühenduse poolt korraldatud üritustel ja sõjameeste ülevabariiklikel kokkutulekutel, võtnud osa Pärnu linna ja maakonna laulupidudest ja pakkunud laulurõõmu Pärnu Pensionäride Liidu poolt korraldatud üritustel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI SÕJAMEESTE PÄRNU ÜHENDUS |url=http://www.vainokallas.ee/raamat00/sisu_05.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190626131245/http://www.vainokallas.ee/raamat00/sisu_05.htm |arhiivimisaeg=2019-06-26 |vaadatud=2026-03-21 |väljaanne=www.vainokallas.ee}}</ref> == Tunnustus == Solistina 1961. aastal Tallinnas Vabariiklikul Ülevaatusel laureaadi tiitel ja ENSV Kultuuriministeeriumi aukiri. Solistina 1975. aasta haridustöötajate isetegevusülevaatusel Pärnus 1. koht. Pärnu 1. Keskkoolis (nüüdne Pärnu Ühisgümnaasium) juhendatud noortekoorid (mudilaskoorid, lastekoorid, poistekoorid) on omanud esimest, teist ja kolmandat kategooriat. Tütarlaste 4. klassi ansambel saavutas koolinoorte vokaalansamblite ülevabariigilisel ülevaatusel laureaadi tiitli 28. aprillil 1986. aastal. 1983. aasta laulufestivalil saavutas 6. klassi ansambel ja 2-3. klassi ansambel 1. järgu) Üldlaulupidude, noortelaulupidude ja Pärnu laulupidude aukirjad ja medalid. 2008. aastal tunnustas Pärnu linn teda kauaaegse kohusetundliku töö eest muusikapedagoogi ja koorijuhina teenetemärgiga (nr. 33). == Meediakajastus == https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19861121.2.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19801004.2.12.3&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- https://parnu.postimees.ee/2124199/kolumbus-gagarin-hoirassa-kord-jooksid-ringi-poistena https://parnu.postimees.ee/2144611/helle-kullamaa-veab-koori-heast-tahtest https://parnu.postimees.ee/2116593/sojamehed-laulavad-raekojas https://parnu.postimees.ee/2349403/sojamehed-laulavad-surjus https://parnu.postimees.ee/327370/parnu-volikogu-annab-kolm-teenetemarki https://parnu.postimees.ee/282333/koorijuht-palvis-kaitsetahte-teenetemedali https://parnu.postimees.ee/2150413/poisid-rokkavad-massiarus-laulda https://parnu.postimees.ee/765564/parnu-mehed-laulavad-rahvusraamatukogus https://parnu.postimees.ee/389790/endised-sojamehed-laulsid-riigi-aastapaevaks https://parnu.postimees.ee/4477480/video-ja-galerii-veteranipaeva-tahistati-eesti-ja-poola-keeles https://parnu.postimees.ee/2117773/vabadusvoitlejad-tulevad-ule-ilma-tartusse-kokku https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale https://elu24.postimees.ee/280402/rindemeeste-suus-kolavad-laulud-armsast-kodust https://parnu.postimees.ee/332027/hilja-treuberg-laulurahvas-kavandab-parnule-juubelikingitust https://parnu.postimees.ee/2132595/poisid-harjutavad-laulupaevaks https://parnu.postimees.ee/1034942/sojameeste-duett-annab-esimese-kontserdi https://parnu.postimees.ee/488750/porgupohja-lopus-esinevad-parnulased https://parnu.postimees.ee/328345/linnakodaniku-maja-arhiiv-taienes https://parnu.postimees.ee/2136135/sinimagedes-korvetas-taas-paike https://parnu.postimees.ee/2125181/joululauas-meenusid-laagri-kassipraad-ja-lehiseoks https://parnu.postimees.ee/63149/sojamehed-hoiavad-tava https://parnu.postimees.ee/3220495/sojameeste-meeskoor-annab-juubelikontserdi https://parnu.postimees.ee/1139120/koolipapa-heino-pajula-teab-vabaduse-vaartust https://parnu.postimees.ee/2379875/kindral-johan-laidoneri-malestusuritus-tuleb-toris https://parnu.postimees.ee/851398/naitus-kajastab-surju-aukodaniku-tegevust https://parnu.postimees.ee/2137615/sojameeste-koor-laulis-mehikoormas https://parnu.postimees.ee/2134719/sojameeste-meeskoorile-joudis-katte-laulutihe-suvi https://parnu.postimees.ee/2365287/kindralid-kuulavad-seintel-laulu https://parnu.postimees.ee/268282/massiarus-harjutavad-laulupoisid 3z0vc1lft9s4il89yytl6zzolbxrmq7 0 711738 7122279 7114609 2026-04-01T08:21:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Poola vaimulikud]]; +[[Kategooria:Katoliku vaimulikud]]; +[[Kategooria:Sündinud 1986]] 7122279 wikitext text/x-wiki '''Tomasz Materna''' (sündinud 9. oktoobril 1986 Poolas) on poola päritolu katoliku vaimulik, kes tegutseb Eestis. Alates 2021. aastast on ta Tallinna Peeter-Pauli katedraali kogudusepreester.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Käämer |eesnimi=Lennart |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=Isa Tomasz Materna - Tallinna uus kogudusepreester, kes armastab suusahüppeid ja soovis juba koolipõlves vaimulikuks saada == Viited ==|url=https://kolleegium.ee/jaanuar-2022/isa-tomasz-materna-tallinna-uus-kogudusepreester-kes-armastab-suusahuppeid-ja-soovis-juba-koolipolves-vaimulikuks-saada/ |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Kolleegium |keel=et}}</ref> == Vaimulik teenistus == Materna pühitseti preestriks 11. juunil 2011 Rzeszówi katedraalis. Enne Eestisse asumist teenis ta Poolas, kus tema piiskopkonnas on ligi 700 preestrit. Eestis olles on ta rõhutanud, et keele õppimiseks on vaja seda "armastama hakata", ning ta valdab nüüdseks eesti keelt vabalt. == Viited == [[Kategooria:Poola vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 3xmmei2j0lxbkc8w0hp61wbq7c3z7la 7122302 7122279 2026-04-01T08:32:38Z ~2026-19653-61 226094 7122302 wikitext text/x-wiki '''Tomasz Materna''' (sündinud 9. oktoobril 1986 Poolas) on poola päritolu katoliku vaimulik, kes tegutseb Eestis. Alates 2021. aastast on ta Tallinna Peeter-Pauli katedraali kogudusepreester.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Käämer |eesnimi=Lennart |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=Isa Tomasz Materna - Tallinna uus kogudusepreester, kes armastab suusahüppeid ja soovis juba koolipõlves vaimulikuks saada == Viited ==|url=https://kolleegium.ee/jaanuar-2022/isa-tomasz-materna-tallinna-uus-kogudusepreester-kes-armastab-suusahuppeid-ja-soovis-juba-koolipolves-vaimulikuks-saada/ |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Kolleegium |keel=et}}</ref> == Vaimulik teenistus == Materna pühitseti preestriks 11. juunil 2011 Rzeszówi katedraalis. Enne Eestisse asumist teenis ta Poolas, kus tema piiskopkonnas on ligi 700 preestrit. Eestis olles on ta rõhutanud, et keele õppimiseks on vaja seda "armastama hakata", ning ta valdab nüüdseks eesti keelt vabalt. == Viited == [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 0ue78pzbgilyr5loykbwfrp3d6936vl 0 711759 7121799 7121281 2026-03-31T12:12:54Z ~2026-19917-00 226187 Näpuka parandus. 7121799 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2026. aasta Iraani sõda | osa = [[Iraani-Iisraeli varikonfliktist|Iraani-Iisraeli varikonfliktist]] ja [[Lähis-Ida kriis (2023–)|2023. aastal alanud Lähis-Ida kriisist]] | pilt = 2026 Iran war collage.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 28. veebruar 2026 | koht = [[Ees-Aasia]] (peamiselt [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ümbrus) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = Käimasolev * Iraani juhtkonna, sh [['Alī Khāmene'i]] jt, tapmine õhulöökides, [[Iraani Ajutise Valitsusnõukogu|Ajutise Valitsusnõukogu]] moodustamine ja laialisaatmine, [[Mojtabā Khāmene'ī]] valimine uueks Iraani kõrgeimaks juhiks. * Iraan sulges [[Hormuzi väin]]a * Iisraeli ja [[Ḩizb Allāh]]i konflikt kulmineerub [[2026. Liibanoni sõda|2026. aasta Liibanoni sõjaga]] | osaline1 = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>{{Pisilipp|Iisrael}} | osaline2 = {{Lihtloend| * {{Pisilipp|Iraan}} * [[File:InfoboxHez.svg|23px]] [[Ḩizb Allāh]] * [[File:PMF infobox.png|23px]] [[Quwwāt al-Ḥashd ash-Shaʿbī]] * [[File:Shiite Resistance flag.svg|23px]] [[al-Moqawamat al-Islamiat fi al-Iraq]] }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Trump]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Pete Hegseth]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Dan Caine]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Brad Cooper]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Benjamin Netanyahu]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Yisra'el Kats]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Eyal Zamir]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Tomer Bar]] }} | väejuht2 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|Iraan}} [['Alī Khāmene'ī]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Larijani]] {{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Aziz Nasirzadeh]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Abdolrahim Mousavi]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Shamkhani]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Pakpour]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Shirazi]]{{Atentaat}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = {{Riigi ikoon|USA}} 13 hukkunut<br> 200 haavatut<br>{{Riigi ikoon|ISR}} 2 sõdurit hukkunud<br> 17 tsiviilisikut hukkunud <br> 14 sõdurit vigastatud<br> 2975 tsiviilisikut vigastatud | kaotused2 = {{Riigi ikoon|Iraan}} 48 juhti hukkunud<br> 90 sõjalaeva uputatud<br> 1000-6000 langenut 18000 vigastatut | kaotused3 = | märkused = }} '''2026. aasta Iraani sõda''' algas 28. veebruaril 2026, mil [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] alustasid operatsioonide "Eepiline raev" (inglise keeles ''Epic Fury'') ja "Möirgav lõvi" (''Roaring Lion'', [[heebrea keel]]es מִבְצַע שְׁאָגַת הָאֲרִי, ''Mivtsá She'agát Ha'arí'') õhulööke Iraani vastu. Iraan vastas sellele raketi- ja droonirünnakutega, sihtides Iisraeli ning Lähis-Idas asuvaid Ühendriikide sõjaväebaase ning erinevaid Ühendriikide-sõbralikke riike.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439262/iisrael-alustas-runnakut-iraani-vastu OTSEBLOGI | Regionaalne sõda. Iisrael usub, et ajatolla Khamenei hukkus, Iraan ründab araabia riike] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609954220/usa-ja-iisrael-alustasid-runnakut-iraanile USA ja Iisrael alustasid rünnakut Iraanile] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iraan-rundas-usa-vagesid-voorustavaid-riike-lahis-idas-pihta-sai-dubai-luksushotell |title=BLOGI ⟩ Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas, pihta sai Dubai luksushotell |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425927/ulevaade-selge-loppeesmargita-trump-laks-iraaniga-sotta-liitlaste-survel |title=ÜLEVAADE ⟩ Selge lõppeesmärgita Trump läks Iraaniga sõtta liitlaste survel |url-access=subscription |author=Emilie Haljas |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Liitlasvägede sõjaline operatsioon järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel [[Iraani tuumaprogramm|Teherani tuumaprogrammi]] üle.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425923/ajajoon-runnak-iraanile-lahvatas-akitselt-piirkondlikuks-kriisikoldeks |title=AJAJOON ⟩ Rünnak Iraanile lahvatas äkitselt piirkondlikuks kriisikoldeks |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Kuus nädalat varem oli Iraani valitsus riigis mahasurunud [[2025.–2026. aasta Iraani meeleavaldused|laiaulatuslikud valitsusvastased meeleavaldused]], tappes selle käigus tuhandeid tsiviilelanikke. Sõja avalöökidega tapeti mitmeid Iraani võtmeisikuid, teiste seas [[Iraani kõrgeim juht]] [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]], [[Kõrgem Riiklik Julgeolekunõukogu|Kõrgema Riikliku Julgeolekunõukogu]] sekretäri [[Ali Larijani]] ja [[Iraani kaitseminister|kaitseminister]] [[Aziz Nasirzadeh]]. Samuti keskenduti Iraani poliitilise ja sõjalise juhtimistruktuuri, õhutõrjevõimekuse, raketilaskeseadeliste, laevastiku, sõjatööstuse (eeskätt raketitootmise) ning tuumarelvaprogrammiga seotud rajatiste hävitamisele. Iraan vastas drooni- ja raketilöökidega Iisraelile, Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebasidele. Samuti ründas Iraan piirkonna riikide nafta- ja gaasitööstusest ning asus takistama laevaliiklust [[Hormuzi väin]]as. Nende aktsioonide tõttu kerkisid nafta ja gaasi hinnad maailmas hüppeliselt. 2. märtsil ründas [[Liibanon]]is baseeruv [[Hizbollah]] Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega ning maismaaoperatsioonidega Lõuna-Liibanonis. 4. märtsil teatas Valge Maja, et sõja eesmärkideks on hävitada Iraani režiimi ballistiliste rakettide programm, hävitada Iraani mereväe kohalolek piirkonnas, lammutada Iraani terroristlikud käsilasorganisatsioonid, kes on vastutanud rünnakute eest USA koalitsioonivägede vastu ja aidanud kaasa piirkonna destabiliseerimisele, takistada [[Iraani tuumaprogramm|Iraanil tuumarelva]] edasist taotlemist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440294/valge-maja-pressiesindaja-iraan-maksab-usa-vastu-toime-pandud-kuritegude-eest-verega Valge maja pressiesindaja: Iraan maksab USA vastu toime pandud kuritegude eest verega] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440191/video-miks-otsustati-iraani-runnata-trump-ja-rubio-on-jaganud-soja-alustamise-kohta-vastuolulisi-sonumeid VIDEO | Miks otsustati Iraani rünnata? Trump ja Rubio on jaganud sõja alustamise kohta vastuolulisi sõnumeid] Delfi, 4. III 2026</ref> 12. märtsil esitas Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] kolm nõudmist sõja lõpetamiseks: Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine, reparatsioonide maksmine Iraanile, kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|2026. aasta Iraani sõja kronoloogia}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439960/iisrael-vs-iraan-kelle-sojamasin-on-tugevam |pealkiri=Iisrael vs. Iraan: kelle sõjamasin on tugevam? |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439849/analuus-mida-trump-sojast-tahab-vastus-muutub-iga-paev-see-eest-on-kindel-plaan-iisraelil |pealkiri=ANALÜÜS - Mida Trump sõjast tahab? Vastus muutub iga päev. See-eest on kindel plaan Iisraelil |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443362/analuus-naftavaljad-polevad-trumpi-arplemisest-on-saanud-kogu-maailma-kriisi-viiv-kurnamissoda |pealkiri=ANALÜÜS - Naftaväljad põlevad. Trumpi ärplemisest on saanud kogu maailma kriisi viiv kurnamissõda |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2026-03-20 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * [https://www.err.ee/1609974012/kalev-stoicescu-iraani-reziim-voitleb-terve-kurjuse-telje-eest Kalev Stoicescu: Iraani režiim võitleb terve kurjuse telje eest] ERR, 21.III 2026 * {{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120564361/olukord-muutub-aina-kriitilisemaks-hormuzi-vaina-blokaad-rasib-nafta-ja-kusiaine-hindu |pealkiri=Olukord muutub aina kriitilisemaks. Hormuzi väina blokaad räsib nafta ja kusiaine hindu |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Saarmann |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}} [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] 2incpx6n1uc6ibr4898jipyvmkgv88r 0 711962 7121969 7117497 2026-03-31T16:31:09Z Paks Margareta 137072 7121969 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Saturday Night Live UK | pilt = Saturday Night Live UK.png | žanr = [[Sketšikomöödia]]<br>[[Püstijalakomöödia]] | autor = [[Lorne Michaels]] | stsenarist = ''Mitmed, juhib Jonno Johnson'' | lavastaja = Liz Clare | peaosades = [[Hammed Animashaun]]<br>[[Ayoade Bamgboye]]<br>[[Larry Dean]]<br>[[Celeste Dring]]<br>[[George Fouracres]]<br>[[Ania Magliano]]<br>Annabel Marlow<br>Al Nash<br>Jack Shep<br>[[Emma Sidi]]<br>Paddy Young | hooaegu = 1 | jagusid = 2 | kestus = 75 minutit (koos reklaamidega)<ref>https://digiguide.tv/programme-details/Sky+One+HD/21+March+2026/22:00/Saturday+Night+Live+UK/Comedy/</ref> | kanal = [[Sky1]] | esmalinastus = 21. märts 2026 | riik = Suurbritannia | tegevprodutsent = [[Lorne Michaels]] | produtsent = James Longman | võttekoht = TC1, Television Centre, [[London]] | tootja = [[Broadway Video]]<br>Monkey Kingdom<br>Sky Studios | seotud = [[Saturday Night Live]] }} '''"Saturday Night Live UK"''' ('''SNL UK''') on Briti meelelahutus- ja [[Sketšikomöödia|sketšikomöödiasaade]]. Selle esimene osa oli eetris 21. märtsil 2026 telekanalis [[Sky1]]. Saade põhineb [[Saturday Night Live|samanimelisel Ameerika Ühendriikide versioonil]]. Igas osas teeb kaasa trupp sketšikoomikuid, muusikaline külaline ja kuulus külalisnäitleja. Saate idee autor ja tegevprodutsent on [[Lorne Michaels]], kes täidab sama rolli ka Ameerika versioonis. == Näitlejad == Näitlejad tehti teatavaks 4. veebruaril 2026.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Full cast announced for Saturday Night Live UK, coming to Sky and NOW 21 March 2026 |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/full-cast-announced-for-saturday-night-live-uk-coming-to-sky-and-now-21-march-2026- |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> * [[Hammed Animashaun]] * [[Ayoade Bamgboye]] * [[Larry Dean]] * [[Celeste Dring]] * [[George Fouracres]] * '''[[Ania Magliano]]''' * Annabel Marlow * Al Nash * Jack Shep * [[Emma Sidi]] * '''Paddy Young''' '''paksus kirjas''' on välja toodud "[[Weekend Update|Weekend Update'i]]" uudisteankrud == Jaod == {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#ccccff; color:black" |Jrk. üldine ! style="background:#ccccff; color:black" |Jrk. hooajas ! style="background:#ccccff; color:black" |Saatejuht ! style="background:#ccccff; color:black" |Muusikaline külaline ! style="background:#ccccff; color:black" |Esmaeeter ! style="background:#ccccff; color:black" |ÜK<br>vaatajad<br>(mln) |- !1 |1 |[[Tina Fey]] |[[Wet Leg]] |21. märts 2026 |0.226{{Efn|See arv kajastab vaatajaid, kes jälgisid saadet selle eetrisoleku ajal, ning suureneb peale järelvaatamiste lisandumist.}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kanter |eesnimi=Jake |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri='Saturday Night Live UK' Viewing Figures: Sky Show Makes Healthy Start |url=https://deadline.com/2026/03/saturday-night-live-uk-viewing-figures-1236761679/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> |- |colspan=6 align=left | * Wet Leg esitab lood "[[Mangetout]]" ja "[[Catch These Fists]]". * [[Nicola Coughlan]], [[Michael Cera]] ja [[Graham Norton]] teevad kaasa avamonoloogis. Coughlan teeb kaasa ka sketšis "45 Seconds with Fouracres". * [[Regé-Jean Page]] teeb kaasa riietusruumi sketšis. |- !2 |2 |[[Jamie Dornan]] |[[Wolf Alice]] |28. märts 2026 |0.205{{Efn|See arv kajastab vaatajaid, kes jälgisid saadet selle eetrisoleku ajal, ning suureneb peale järelvaatamiste lisandumist.}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yossman |eesnimi=K. J. |kuupäev=2026-03-29 |pealkiri=‘SNL U.K.’ Ratings Dip With Jamie Dornan-Hosted Second Episode |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-ratings-dip-second-episode-jamie-dornan-1236702153/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> |- |colspan=6 align=left | * Wolf Alice esitab lood "White Horses" ja "Leaning Against The Wall". * [[Chris O'Dowd]] teeb kaasa avamonoloogis. |- !3 |3 |[[Riz Ahmed]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tina Fey, Jamie Dornan and Riz Ahmed announced as first three hosts of Saturday Night Live UK |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/tina-fey-jamie-dornan-and-riz-ahmed-confirmed-as-first-three-hosts-of-saturday-night-live-uk |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> |[[Kasabian]]<ref name=":0" /> |4. aprill 2026<ref name=":0" /> |— |- !4 |4 |[[Jack Whitehall]]<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Shafer |eesnimi=Ellise |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Jack Whitehall to Host ‘SNL U.K.’ With Jorja Smith as Musical Guest |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-jack-whitehall-host-jorja-smith-musical-guest-1236696858/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> |[[Jorja Smith]]<ref name=":3" /> |11. aprill 2026<ref name=":3" /> |— |} == Produktsioon == Sky on edastanud Ameerika "[[Saturday Night Live|Saturday Night Live'i]]" Suurbritannias kanalil Sky Comedy alates 2020. aastast. 2021. aasta detsembris olevat Sky hakanud tegelema Briti versiooni arendamisega. "Saturday Night Live'i" loojad olevat olnud Londonis, et arutada Skyga võimalikku kokkulepet ja kaasategevaid sketšikoomikuid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2021-12-10 |pealkiri=‘Saturday Night Live’: British Version Of NBC Late-Night Comedy In The Works At Comcast-Backed Sky |url=https://deadline.com/2021/12/saturday-night-live-british-version-comcast-backed-sky-1234887760/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta aprillis kinnitati, et saate tegevprodutsendiks saab Lorne Michaels ning saade jõuab eetrisse Sky Maxis ja NOW’s 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Live from London, it’s Saturday Night!” |url=https://www.skygroup.sky/article/skygroup.sky/article/-live-from-london-it-s-saturday-night- |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-10 |pealkiri=Lorne Michaels to Produce New UK-Based SNL |url=https://latenighter.com/news/lorne-michaels-to-produce-new-uk-based-saturday-night-live/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta mais kinnitati, et kokku toodetakse kuus jagu, kuid kui saade osutub populaarseks, siis rohkem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Elmes |eesnimi=John |pealkiri=SNL UK handed short run |url=https://www.broadcastnow.co.uk/sky/snl-uk-handed-short-run/5204981.article |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Broadcast |keel=en}}</ref> 20. märtsil 2026 enne saate esmaeetrit teatas Sky, et eetrisse läheb kaks jagu rohkem ehk kokku kaheksa osa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shafer |eesnimi=Ellise |kuupäev=2026-03-20 |pealkiri=‘SNL U.K.’ Extends First Season to 8 Episodes |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-extends-first-season-8-episodes-1236694298/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Sky on teatanud, et iga jagu valmistatakse ette selle eetrinädala jooksul ning sketše etendatakse otse ja stuudiopubliku ees. Saates on avamonoloog, sketšid, muusikaline etteaste ning Briti versioon satiirilisest uudistesegmendist "[[Weekend Update]]".<ref name=":1" /> Saadet filmitakse [[London|Londonis]] Television Centre’i stuudios TC1. [[BBC]] tagab stuudiod ja tegeleb postproduktsiooniga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-02-05 |pealkiri=SNL UK's Home Studio Is Steeped in Television History |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-tc1-studio-london/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Saadet toodab [[Broadway Video]] koos Ühendkuningriigi Universal Television Alternative Studio produktsioonimeeskonnaga. James Longman on saate peaprodutsent, Liz Clare režissöör ning Daran „Jonno” Johnson peastsenarist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aroesti |eesnimi=Rachel |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=‘How could this be anything other than funny?!’ Behind the scenes of Saturday Night Live UK |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/ng-interactive/2026/mar/15/saturday-night-live-uk-cast-interview-sky-one |vaadatud=2026-03-23 |issn=0261-3077}}</ref> Mõned saatetegijad külastasid [[Stuudio 8H|Ameerika versiooni stuudiot]] 2025. aasta novembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riccardo |eesnimi=Nick |kuupäev=2025-11-14 |pealkiri='SNL UK' Team Shadowed US Counterparts Last Week |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-team-shadowed-us-counterparts-last-week/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> === Näitlejate valimine === Produktsioonimeeskond hakkas näitlejad valima 2025. aasta keskel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riccardo |eesnimi=Nick |kuupäev=2025-08-21 |pealkiri=SNL UK Names Its Lorne Michaels |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-names-its-lorne-michaels/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Algselt pidi olema 18 stsenaristi, kuid 2026 märtsis teatati, et stsenariste on kokku 20.<ref name=":1" /> Sketše kirjutavad Jonno Johnson (peastsenarist), [[Charlie Skelton]] ("Weekend Update'i''"'' peastsenarist), [[Celya AB]], Omar Badawy, [[Gráinne Maguire]], Laura Claxton, [[Chris Cantrill]], James Farmer, [[Humphrey Ker]], Omodara Olatunji, Joseph Moore, [[Lorna Rose Treen]], Hari Kanth, [[Louis Waymouth]], Keith Akushie, [[Bella Hull]], Ayo Adenekan, [[Nathan Foad]], Al Roberts ja Ellie Fulcher.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2026 |pealkiri=Saturday Night Live UK announces writing team |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/saturday-night-live-uk-announces-writing-team |vaadatud=24. märts 2026 |väljaanne=Sky}}</ref> Muusikajuht on Pauli Lovejoy, kostüümikunstnik Annie Hardinge ning parukate, juuste ja grimmi osakonna juht on Kevin Fortune.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2026-01-28 |pealkiri=SNL UK Adds Pauli Lovejoy as Musical Director |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-musical-director-pauli-lovejoy/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Sarja näitlejate koosseis ja esmaeetri kuupäev kinnitati 4. veebruaril 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Full cast announced for Saturday Night Live UK, coming to Sky and NOW 21 March 2026 |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/full-cast-announced-for-saturday-night-live-uk-coming-to-sky-and-now-21-march-2026- |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> Mõned näitlejad külastasid originaalstuudiot, kui seal toodeti Ameerika versiooni [["Saturday Night Live'i" 51. hooaeg|tuhandendat jagu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-02-05 |pealkiri=Photos: SNL UK Cast Visited SNL's Studio 8H Last Week |url=https://latenighter.com/news/photos-snl-uk-cast-visit-studio-8h-saturday-night-live/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Näitlejad ja stsenaristid alustasid tööd veebruari keskpaigas. Märtsi keskpaigas kohtusid näitlejad Ameerika versiooni kõnekaartide operaatori [[Wally Feresten|Wally Feresteniga]], et valmistuda saate ajal [[Kõnekaart (televisioon)|kõnekaartide]] kasutamiseks.<ref name=":2" /> Nädal enne saate esmaeetrit nimetas James Longman „[[Weekend Update|Weekend Update’i]]” uudisteankruteks [[Ania Magliano]] ja Paddy Youngi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=SNL UK Weekend Update Anchors Revealed |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-weekend-update-anchors-paddy-young-ania-magliano/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> == Märkused == {{Märkused}} == Viited == [[Kategooria:Saturday Night Live]] [[Kategooria:Suurbritannia telesaated]] dsoxe2hstm6zjvu6sn4w973moz1eac2 7121971 7121969 2026-03-31T16:32:59Z Paks Margareta 137072 7121971 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Saturday Night Live UK | pilt = Saturday Night Live UK.png | žanr = [[Sketšikomöödia]]<br>[[Püstijalakomöödia]] | autor = [[Lorne Michaels]] | stsenarist = ''Mitmed, juhib Jonno Johnson'' | lavastaja = Liz Clare | peaosades = [[Hammed Animashaun]]<br>[[Ayoade Bamgboye]]<br>[[Larry Dean]]<br>[[Celeste Dring]]<br>[[George Fouracres]]<br>[[Ania Magliano]]<br>Annabel Marlow<br>Al Nash<br>Jack Shep<br>[[Emma Sidi]]<br>Paddy Young | hooaegu = 1 | jagusid = 2 | kestus = 75 minutit (koos reklaamidega)<ref>https://digiguide.tv/programme-details/Sky+One+HD/21+March+2026/22:00/Saturday+Night+Live+UK/Comedy/</ref> | kanal = [[Sky1]] | esmalinastus = 21. märts 2026 | riik = Suurbritannia | tegevprodutsent = [[Lorne Michaels]] | produtsent = James Longman | võttekoht = TC1, Television Centre, [[London]] | tootja = [[Broadway Video]]<br>Monkey Kingdom<br>Sky Studios | seotud = [[Saturday Night Live]] }} '''"Saturday Night Live UK"''' ('''SNL UK''') on Briti meelelahutus- ja [[Sketšikomöödia|sketšikomöödiasaade]]. Selle esimene osa oli eetris 21. märtsil 2026 telekanalis [[Sky1]]. Saade põhineb [[Saturday Night Live|samanimelisel Ameerika Ühendriikide versioonil]]. Igas osas teeb kaasa trupp sketšikoomikuid, muusikaline külaline ja kuulus külalisnäitleja. Saate idee autor ja tegevprodutsent on [[Lorne Michaels]], kes täidab sama rolli ka Ameerika versioonis. == Näitlejad == Näitlejad tehti teatavaks 4. veebruaril 2026.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Full cast announced for Saturday Night Live UK, coming to Sky and NOW 21 March 2026 |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/full-cast-announced-for-saturday-night-live-uk-coming-to-sky-and-now-21-march-2026- |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> * [[Hammed Animashaun]] * [[Ayoade Bamgboye]] * [[Larry Dean]] * [[Celeste Dring]] * [[George Fouracres]] * '''[[Ania Magliano]]''' * Annabel Marlow * Al Nash * Jack Shep * [[Emma Sidi]] * '''Paddy Young''' '''paksus kirjas''' on välja toodud "[[Weekend Update|Weekend Update'i]]" uudisteankrud == Jaod == {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#ccccff; color:black" |Jrk. üldine ! style="background:#ccccff; color:black" |Jrk. hooajas ! style="background:#ccccff; color:black" |Saatejuht ! style="background:#ccccff; color:black" |Muusikaline külaline ! style="background:#ccccff; color:black" |Esmaeeter ! style="background:#ccccff; color:black" |ÜK<br>vaatajad<br>(mln) |- !1 |1 |[[Tina Fey]] |[[Wet Leg]] |21. märts 2026 |0.226{{Efn|See arv kajastab vaatajaid, kes jälgisid saadet selle eetrisoleku ajal, ning suureneb peale järelvaatamiste lisandumist.|name=A}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kanter |eesnimi=Jake |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri='Saturday Night Live UK' Viewing Figures: Sky Show Makes Healthy Start |url=https://deadline.com/2026/03/saturday-night-live-uk-viewing-figures-1236761679/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> |- |colspan=6 align=left | * Wet Leg esitab lood "[[Mangetout]]" ja "[[Catch These Fists]]". * [[Nicola Coughlan]], [[Michael Cera]] ja [[Graham Norton]] teevad kaasa avamonoloogis. Coughlan teeb kaasa ka sketšis "45 Seconds with Fouracres". * [[Regé-Jean Page]] teeb kaasa riietusruumi sketšis. |- !2 |2 |[[Jamie Dornan]] |[[Wolf Alice]] |28. märts 2026 |0.205{{Efn|name=A}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yossman |eesnimi=K. J. |kuupäev=2026-03-29 |pealkiri=‘SNL U.K.’ Ratings Dip With Jamie Dornan-Hosted Second Episode |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-ratings-dip-second-episode-jamie-dornan-1236702153/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> |- |colspan=6 align=left | * Wolf Alice esitab lood "White Horses" ja "Leaning Against The Wall". * [[Chris O'Dowd]] teeb kaasa avamonoloogis. |- !3 |3 |[[Riz Ahmed]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tina Fey, Jamie Dornan and Riz Ahmed announced as first three hosts of Saturday Night Live UK |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/tina-fey-jamie-dornan-and-riz-ahmed-confirmed-as-first-three-hosts-of-saturday-night-live-uk |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> |[[Kasabian]]<ref name=":0" /> |4. aprill 2026<ref name=":0" /> |— |- !4 |4 |[[Jack Whitehall]]<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Shafer |eesnimi=Ellise |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Jack Whitehall to Host ‘SNL U.K.’ With Jorja Smith as Musical Guest |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-jack-whitehall-host-jorja-smith-musical-guest-1236696858/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> |[[Jorja Smith]]<ref name=":3" /> |11. aprill 2026<ref name=":3" /> |— |} == Produktsioon == Sky on edastanud Ameerika "[[Saturday Night Live|Saturday Night Live'i]]" Suurbritannias kanalil Sky Comedy alates 2020. aastast. 2021. aasta detsembris olevat Sky hakanud tegelema Briti versiooni arendamisega. "Saturday Night Live'i" loojad olevat olnud Londonis, et arutada Skyga võimalikku kokkulepet ja kaasategevaid sketšikoomikuid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2021-12-10 |pealkiri=‘Saturday Night Live’: British Version Of NBC Late-Night Comedy In The Works At Comcast-Backed Sky |url=https://deadline.com/2021/12/saturday-night-live-british-version-comcast-backed-sky-1234887760/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta aprillis kinnitati, et saate tegevprodutsendiks saab Lorne Michaels ning saade jõuab eetrisse Sky Maxis ja NOW’s 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Live from London, it’s Saturday Night!” |url=https://www.skygroup.sky/article/skygroup.sky/article/-live-from-london-it-s-saturday-night- |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-10 |pealkiri=Lorne Michaels to Produce New UK-Based SNL |url=https://latenighter.com/news/lorne-michaels-to-produce-new-uk-based-saturday-night-live/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> 2025. aasta mais kinnitati, et kokku toodetakse kuus jagu, kuid kui saade osutub populaarseks, siis rohkem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Elmes |eesnimi=John |pealkiri=SNL UK handed short run |url=https://www.broadcastnow.co.uk/sky/snl-uk-handed-short-run/5204981.article |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Broadcast |keel=en}}</ref> 20. märtsil 2026 enne saate esmaeetrit teatas Sky, et eetrisse läheb kaks jagu rohkem ehk kokku kaheksa osa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shafer |eesnimi=Ellise |kuupäev=2026-03-20 |pealkiri=‘SNL U.K.’ Extends First Season to 8 Episodes |url=https://variety.com/2026/tv/global/snl-uk-extends-first-season-8-episodes-1236694298/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Sky on teatanud, et iga jagu valmistatakse ette selle eetrinädala jooksul ning sketše etendatakse otse ja stuudiopubliku ees. Saates on avamonoloog, sketšid, muusikaline etteaste ning Briti versioon satiirilisest uudistesegmendist "[[Weekend Update]]".<ref name=":1" /> Saadet filmitakse [[London|Londonis]] Television Centre’i stuudios TC1. [[BBC]] tagab stuudiod ja tegeleb postproduktsiooniga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-02-05 |pealkiri=SNL UK's Home Studio Is Steeped in Television History |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-tc1-studio-london/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Saadet toodab [[Broadway Video]] koos Ühendkuningriigi Universal Television Alternative Studio produktsioonimeeskonnaga. James Longman on saate peaprodutsent, Liz Clare režissöör ning Daran „Jonno” Johnson peastsenarist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aroesti |eesnimi=Rachel |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=‘How could this be anything other than funny?!’ Behind the scenes of Saturday Night Live UK |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/ng-interactive/2026/mar/15/saturday-night-live-uk-cast-interview-sky-one |vaadatud=2026-03-23 |issn=0261-3077}}</ref> Mõned saatetegijad külastasid [[Stuudio 8H|Ameerika versiooni stuudiot]] 2025. aasta novembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riccardo |eesnimi=Nick |kuupäev=2025-11-14 |pealkiri='SNL UK' Team Shadowed US Counterparts Last Week |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-team-shadowed-us-counterparts-last-week/ |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> === Näitlejate valimine === Produktsioonimeeskond hakkas näitlejad valima 2025. aasta keskel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riccardo |eesnimi=Nick |kuupäev=2025-08-21 |pealkiri=SNL UK Names Its Lorne Michaels |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-names-its-lorne-michaels/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Algselt pidi olema 18 stsenaristi, kuid 2026 märtsis teatati, et stsenariste on kokku 20.<ref name=":1" /> Sketše kirjutavad Jonno Johnson (peastsenarist), [[Charlie Skelton]] ("Weekend Update'i''"'' peastsenarist), [[Celya AB]], Omar Badawy, [[Gráinne Maguire]], Laura Claxton, [[Chris Cantrill]], James Farmer, [[Humphrey Ker]], Omodara Olatunji, Joseph Moore, [[Lorna Rose Treen]], Hari Kanth, [[Louis Waymouth]], Keith Akushie, [[Bella Hull]], Ayo Adenekan, [[Nathan Foad]], Al Roberts ja Ellie Fulcher.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2026 |pealkiri=Saturday Night Live UK announces writing team |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/saturday-night-live-uk-announces-writing-team |vaadatud=24. märts 2026 |väljaanne=Sky}}</ref> Muusikajuht on Pauli Lovejoy, kostüümikunstnik Annie Hardinge ning parukate, juuste ja grimmi osakonna juht on Kevin Fortune.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2026-01-28 |pealkiri=SNL UK Adds Pauli Lovejoy as Musical Director |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-musical-director-pauli-lovejoy/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Sarja näitlejate koosseis ja esmaeetri kuupäev kinnitati 4. veebruaril 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Full cast announced for Saturday Night Live UK, coming to Sky and NOW 21 March 2026 |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/skygroup.sky/article/full-cast-announced-for-saturday-night-live-uk-coming-to-sky-and-now-21-march-2026- |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=Sky Group |keel=en-gb}}</ref> Mõned näitlejad külastasid originaalstuudiot, kui seal toodeti Ameerika versiooni [["Saturday Night Live'i" 51. hooaeg|tuhandendat jagu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2026-02-05 |pealkiri=Photos: SNL UK Cast Visited SNL's Studio 8H Last Week |url=https://latenighter.com/news/photos-snl-uk-cast-visit-studio-8h-saturday-night-live/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> Näitlejad ja stsenaristid alustasid tööd veebruari keskpaigas. Märtsi keskpaigas kohtusid näitlejad Ameerika versiooni kõnekaartide operaatori [[Wally Feresten|Wally Feresteniga]], et valmistuda saate ajal [[Kõnekaart (televisioon)|kõnekaartide]] kasutamiseks.<ref name=":2" /> Nädal enne saate esmaeetrit nimetas James Longman „[[Weekend Update|Weekend Update’i]]” uudisteankruteks [[Ania Magliano]] ja Paddy Youngi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2026-03-15 |pealkiri=SNL UK Weekend Update Anchors Revealed |url=https://latenighter.com/news/snl-uk-weekend-update-anchors-paddy-young-ania-magliano/ |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> == Märkused == {{Märkused}} == Viited == [[Kategooria:Saturday Night Live]] [[Kategooria:Suurbritannia telesaated]] bv40ydrfnfq7yp0mhz399ebcsf8ttfd 3 712046 7122192 7118468 2026-04-01T00:27:41Z KasutajaNimeKavalus 218691 Vastus 7122192 wikitext text/x-wiki Tere! Pildi [[:Fail:34b23ecc-a9da-4617-91c3-9652303d90f3.jpg]] kohta peaks selle varaliste autoriõiguste valdaja saatma aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kirja, milles ta kinnitab, et nimetatud pilti tohib kasutada nimetatud vaba litsentsi [[creativecommons:by-sa/4.0/deed.et|CC BY-SA 4.0]] tingimustel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. märts 2026, kell 16:48 (EET) :Tere! :Tegelen. Edastasin autoriõiguste valdajale edasi palve koos vajaliku email sisuga (Wikimedia VRTS release generator abil). [[Kasutaja:KasutajaNimeKavalus|KasutajaNimeKavalus]] ([[Kasutaja arutelu:KasutajaNimeKavalus|arutelu]]) 26. märts 2026, kell 17:37 (EET) :Tere [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] :Autoriõiguste valdaja on boomer kes ei saa vist aru autoriõiguste kontseptsioonist ning eriti ei julge saata seda emaili. :Kas saate selle pildi ise kustutada/eemaldada? Ma alles õpin Wiki interfeissi ja kuidas kõike teha siin Wikis ja hetkel ei leia mis flow või kuidas ma seda ise peaksin suutma teha. [[Kasutaja:KasutajaNimeKavalus|KasutajaNimeKavalus]] ([[Kasutaja arutelu:KasutajaNimeKavalus|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 03:27 (EEST) ip8po9h25w9oduwmqkjw7h0eoxts8cq 0 712058 7122269 7121777 2026-04-01T08:15:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti motosport]] 7122269 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|eelmine=2025|järgmine=2027|aasta=2026|võistlus=Eesti autokrossi}} '''2026. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''' on meistrivõistluste 58. hooaeg. Meistrivõistluste korraldaja on [[Eesti Autospordi Liit]]. Meistritiitel antakse välja klassides GAZ-51/52, GAZ-53, Veobagi Standard ja Veobagi Super. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev |- !1 |[[Raassilla rallikrossirada]], [[Vilimeeste|Villimeeste]] |18. aprill |- !2 |[[Piiroja rallikrossirada]], [[Alastvere]] |6. juuni |- !3 |[[Misso rallikrossirada]], [[Misso]] |27. juuni |- !4 |Spordi kompleks "Teperis", [[Smiltene]] |22-23. august |- !5 |[[Matsi krossirada]], [[Matsi (Rõuge)|Matsi]] |12. september |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autokross |url=https://autosport.ee/sport/autokross/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:Eesti motosport]] npdnn3p8r3m6p1gbmxuhs09z2dpm8yh 0 712072 7121985 7121775 2026-03-31T17:04:21Z Kasparkelk 204517 7121985 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Motospordi hooaeg|eelmine=2024|järgmine=2026|aasta=2025|võistlus=Eesti autokrossi}} '''2025. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''', sponsori järgi tuntud kui '''OSC Eesti meistrivõistlused veoautokrossis''', oli meistrivõistluste 57. hooaeg. Meistrivõistluste korraldaja oli [[Eesti Autospordi Liit]]. Meistrid selgitati välja klassides GAZ-51, GAZ-53 ja Veobagi Super. Karikavõistlused toimusid klassides SSV Bagi ja Truck Open. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev |- !1. |[[Raassilla rallikrossirada]], [[Vilimeeste|Villimeeste]] |19. aprill |- !2. |[[Misso rallikrossirada]], [[Misso]] |21. juuni |- !3. |[[Piiroja rallikrossirada]], [[Alastvere]] |2. august |- !4. |Spordikompleks Teperis, [[Smiltene]] |23.-24. august |- !5. |[[Matsi krossirada]], [[Matsi (Rõuge)|Matsi]] |13. september |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autokross |url=https://autosport.ee/sport/autokross/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref> |} == Tulemused == === GAZ-51 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis | |118 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik | |118 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Kaido Orro | |43 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Mait Mäesaar | |36 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis | |35 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik |TM Rally Team |17 |- !7 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ingus Staško | |10 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Markus Varrik | |9 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Andre Mõttus | |8 |- !10 |{{Riigi ikoon|EST}} Sigmar Tammemägi | |0 |} === GAZ-53 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|LAT}} Andris Ribaks |Team Allaži |99 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |Raag Motors |88 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |Ligur Motors |83 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Heigo Ojasaar |Märjamaa Rally Team |64 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos |Märjamaa Rally Team |54 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainer Rüütli | |25 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Veljo Heimann |BTR Racing |19 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainer Vissel |Green Pro Racing |9 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Oliver Jõela | |6 |} === Veobagi Super === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Markus Häidberg | |101 |- !2 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainars Ramats |Team Allaži |76 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Marten Neemeste | |68 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Arvi Neemeste | |47 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |BTR Racing |46 |- !6 |{{Riigi ikoon|LAT}} Dinars Ramats |Team Allaži |42 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Margus Vainumets | |13 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Mart Osvin | |6 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Eino Tänavots | |0 |} === SSV Bagi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Soots |70 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Toomas Veske |55 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Naar |32 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Kedon Lutt |17 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Andrus Lutt |17 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Tamur Vanker |12 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Mario Karuse |9 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Jaan Kollo |7 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Raul Kirt |6 |} === Truck Openi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik |TM Rally Team |47 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Keir Järvsaar | |40 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Tõnu Tikerpalu |TM Rally Team |39 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Mikk Mäesaar |TM Rally Team |20 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Urmas Luukas |TM Rally Team |15 |} == Viited == [[Kategooria:2025. aasta Eesti spordis]] dvg01wqzj29xui1mzycy0mhorya70m8 0 712082 7122296 7120471 2026-04-01T08:26:19Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] 7122296 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = SISU Group | asutamisaeg = 2022 | peakorter = Tallinn, Eesti | valdkonnad = digitaalsed platvormid, tarkvara | tooted = spordiennustus, reaalajas panustamine, mänguautomaadid, Black Jack, rulett | teenused = veebipõhiste tehnoloogialahenduste arendamine | koduleht = https://sisutech.ee/ }} '''Sisu Group''' on 2022. aastal asutatud Eestis tegutsev tehnoloogiaettevõte, mis arendab ja opereerib veebipõhiseid digitaalse meelelahutuse platvorme. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ja välisesindus Hispaanias Málagas.<ref>{{Netiviide |URL=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120443371/miljonifirmade-loojate-uus-ettevotmine-meelelahutusmaastikul |Pealkiri=Miljonifirmade loojate uus ettevõtmine meelelahutusmaastikul |Väljaanne=Delfi }}</ref> Ettevõtte tegevus keskendub skaleeritavate pilvepõhiste tarkvaralahenduste arendamisele, mis võimaldavad hallata mitut rahvusvahelist veebibrändi erinevatel turgudel.<ref>{{Netiviide |URL=https://arcticstartup.com/sisu-group-raises-e14m/ |Pealkiri=Sisu Group raises €14M |Väljaanne=ArcticStartup }}</ref> Sisu Groupi arendatud ja opereeritud kaubamärkide hulka kuuluvad veebipõhine platvorm '''[https://respin.com/et/kasiino/ ReSpin]''' ning spordiennustuse ja veebiteenuste platvorm '''[https://epicbet.com/et/sport/ Epicbet].''' Ettevõtte juhtkonda kuuluvad Anders Karlsen, Jan Svendsen ja Yannick Svendsen. ReSpin platvormiga seotud teenuseid haldab Eesti äriühing Ducks In A Row OÜ (registrikood 16754451).<ref>{{Netiviide |URL=https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/hasartmangukorraldajale/seaduslike-hasartmangukorraldajate#onnemang-internetis |Pealkiri=Seaduslikud hasartmängukorraldajad |Väljaanne=Eesti Maksu- ja Tolliamet }}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/16754451-Ducks-In-A-Row-O%C3%9C |Pealkiri=Ducks In A Row OÜ |Väljaanne=Teatmik }}</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == * [https://sisutech.ee/ Ettevõtte koduleht] * [https://respin.com/et/kasiino/ ReSpin] * [https://epicbet.com/et/sport/ Epicbet] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] 2k4bft45o7y39wwofd7lui3g2uqh3k4 0 712108 7121986 7121778 2026-03-31T17:04:34Z Kasparkelk 204517 7121986 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Motospordi hooaeg|eelmine=2023|järgmine=2025|aasta=2024|võistlus=Eesti autokrossi}} '''2024. aasta Eesti meistrivõistlused autokrossis''', sponsori järgi tuntud kui '''Inten Eesti meistrivõistlused veoautokrossis''', oli meistrivõistluste 56. hooaeg. Meistrivõistlusete korraldaja oli [[Eesti Autospordi Liit]]. Meistrid selgitati välja klassides GAZ-51, GAZ-53 ja Veobagi Super. Karikavõistlused toimusid klassides SSV Bagi ja Truck Open. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Rada !Kuupäev |- !1. |[[Raassilla rallikrossirada]], [[Vilimeeste|Villimeeste]] |11. mai |- !2. |[[Misso rallikrossirada]], [[Misso]] |29. juuni |- !3. |[[Piiroja rallikrossirada]], [[Alastvere]] |27. juuli |- !4. |Spordikompleks Teperis, [[Smiltene]] |17.-18. august |- !5. |[[Matsi krossirada]], [[Matsi (Rõuge)|Matsi]] |14. september |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autokross |url=https://autosport.ee/sport/autokross/ |vaadatud=2026-03-26 |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |keel=et}}</ref> |} == Tulemused == === GAZ-51 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1. |{{Riigi ikoon|LAT}} Bruno Leimanis |Bruno Leimanis Team |108 |- !2. |{{Riigi ikoon|EST}} Marko Tiinas |Tiinas Racing Team TRT |96 |- !3. |{{Riigi ikoon|EST}} Veiko Hirsnik |Kupatama Motorsport |92 |- !4. |{{Riigi ikoon|EST}} Kaido Orro | |58 |- !5. |{{Riigi ikoon|LAT}} Artis Kirkis | |23 |- !6. |{{Riigi ikoon|EST}} Mait Mäesaar |PRX Team |23 |- !7. |{{Riigi ikoon|LAT}} Ingus Staško | |11 |- !8. |{{Riigi ikoon|EST}} Meelis Hirsnik |Kupatama Motorsport |9 |- !9. |{{Riigi ikoon|EST}} Ardo Jõevere |Green Pro Racing |7 |- !10. |{{Riigi ikoon|EST}} Taavi Pindis | |6 |- ! colspan="4" |Allikas:<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Veoautokrossi 2024 tulemused |url=https://autosport.ee/wp-content/uploads/2024/09/Autokrossi-punktitabel-2024-Loplik.pdf}}</ref> |} === GAZ-53 üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Tauri Toime |Erki Sport Racing |115 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Heigo Ojasaar |Märjamaa Rally Team |108 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainar Vissel |Green Pro Racing |61 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Tajo Aasaroht |Green Pro Racing |45 |- !5 |{{Riigi ikoon|LAT}} Andris Ribaks |Team Allaži |44 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Andri Roos | |26 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Rainer Rüütli | |14 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Keir Järvsaar | |8 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Veljo Heymann |BTR Racing |5 |- ! colspan="4" |Allikas:<ref name=":0" /> |} === Veobagi Super üldarvestus === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|LAT}} Ainars Ramats |Team Allaži |89 |- !2 |{{Riigi ikoon|LAT}} Dinars Ramats |Team Allaži |72 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Martin Talv |BTR Racing |69 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Markus Häidberg | |61 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Arvi Neemeste | |28 |- !6 |{{Riigi ikoon|EST}} Sigmar Tammemägi | |25 |- !7 |{{Riigi ikoon|EST}} Marten Neemeste | |2 |- !8 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Leiten | |16 |- !9 |{{Riigi ikoon|EST}} Eino Tänavots |Tikkri Motorsport |16 |- !10 |{{Riigi ikoon|EST}} Mihkel Talv |BTR Racing |9 |- !11 |{{Riigi ikoon|EST}} Mart Henning | |7 |- !12 |{{Riigi ikoon|EST}} Mart Osvin |Tikkri Motorsport |5 |- !13 |{{Riigi ikoon|LAT}} Intars Baniševs | |0 |} === SSV Bagi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Punkte |- !1 |{{Riigi ikoon|EST}} Toomas Veske |60 |- !2 |{{Riigi ikoon|EST}} Lauri Soots |59 |- !3 |{{Riigi ikoon|EST}} Indrek Naar |36 |- !5 |{{Riigi ikoon|EST}} Andrus Lutt |24 |- !4 |{{Riigi ikoon|EST}} Jaan Kollo |8 |} === Truck Openi karikavõistlused === {| class="wikitable" !Koht !Sõitja !Klubi !Punkte |- !1. |{{Riigi ikoon|EST}} Illimar Hirsnik |TRT Motorsport |20 |} == Viited == <references /> [[Kategooria:2024. aasta Eesti spordis]] pofzkzhrp3av77x0dws63bwd3ed5oqw 0 712156 7122272 7121660 2026-04-01T08:16:47Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]; +[[Kategooria:Soome inimesed]]; +[[Kategooria:Eesti koorijuhid]] 7122272 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''Gustav-Evert Mesiäinen''' (tuntud ka kui '''Evert Mesiäinen'''; 5. juuli 1886 Paukkala küla, Peterhofi maakond, Venemaa keisririik – 10. juuni 1967 Tallinn) oli Eesti muusikapedagoog, helilooja, koorijuht ja muusikakirjanik.<ref>Tuudur Vettik "Gustav-Evert Mesiäinen IN MEMORIAM", Kodumaa : nädalaleht nr 26, 28. juuni 1967 https://dea.digar.ee/?a=d&d=kodumaanadalaleht19670628.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> == Elukäik == G.-E.Mesiäinen oli rahvuselt soomlane. Tema vanemad olid Soomest Mikkeli kihelkonnast asunud elama Ingerimaale. G.-E.Mesiäinen lõpetas Kolppana Õpetajate Seminari ja oreliklassi kooliõpetaja ja köster-organisti diplomiga. Töötas muusikaõpetajana Peterburi Soome gümnaasiumis, Põhja-Ingeri rahvaülikoolis ja Kolppana Seminaris. Vabadussõjas teenis ta 1919. aastal loodud Ingeri polgus.<ref>https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2249</ref> 1920 asus ta elama Eestisse. 1920–1923 töötas Tallinnas lauluõpetajana; noorteühingu Tungal lastekoori juhina; Kaarli Lauluseltsis segakoori juhina ja oli tegev noorteühingus Koit. 1923–1932 töötas Rakvere Seminaris muusikaõpetajana (kuni seminari sulgemiseni). 1926–1932 juhatas G.-E.Mesiäinen 1926. aastal asutatud Rakvere Laulumeeste Seltsi meeskoori. Ta oli kooride üldjuht Rakvere koolide laulupäevadel ja Virumaa laulupäevadel. 1932. aastast töötas taas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Ta oli laulmise metoodika lektor paljudel õpetajate muusikakursustel. Koos Riho Pätsiga ja Tartus August Kiissiga oli ta üks aktiivsemaid relatiivse noodiõpetuse süsteemi propageerijaid. Hilisemas elus juhtis ta soome keele õppekursuseid. G.-E.Mesiäinen on sängitatud Tallinna Liiva kalmistule. == Teoseid == G.-E.Mesiäinen tõlkis ja kohandas Eesti koolidele Aksel Törnuddi (1874–1923) teose "Rahvakooli lauluõpetus" ("Kansankoulu lauluoppi", 1913 Porvoo), mis põhines relatiivsel noodiõpetuse süsteemil. Hiljem tõlkis ja kohandas ta ka Sortavala Seminari muusikaõpetaja Vilho Siukoneni (1885–1941) raamatu "Laulu õppeviis" (1931), mis samuti põhines relatiivsel süsteemil. Samuti tõlkis ta Heikki Klemetti (1876–1953) teose "Kooriaulu juhataja" ("Kuorolaulun opas"). G.-E.Mesiäinen koostas metoodilise käsiraamatu "Laulmine algkoolis" I ja II (1924; 1925). Ta on paljude muusikahariduslike kirjutiste autor, mis ilmusid Muusikaehes ja mitmetes ajakirjades.<ref>https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2249</ref> == Helilooming == G.-E.Mesiäinen on komponeerinud lastelaule kooridele ja mõned segakoorilaulud.<ref>Tuudur Vettik "Gustav-Evert Mesiäinen IN MEMORIAM", Kodumaa : nädalaleht nr 26, 28. juuni 1967</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.ester.ee/search~S1*est/a?Mesi{u00E4}inen%2C+Evert%2C+1886-1967 {{JÄRJESTA:Mesiäinen, Gustav-Evert}} [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1967]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] gbq41hvh3bdw2rwt9qyu5iadw3o5jmu 0 712169 7122199 7120549 2026-04-01T01:24:23Z Andres 5 7122199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapi malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapi malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'', کاپز ملیس) on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapi malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]] linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid Sansibarilt, Briti Indiast ja Malaka poolsaarelt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad [[Kapi värvilised|Kapi värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapi malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapi malailaste elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "džihaadi narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, AIDSi ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased Nende ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest lt. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast substraadina. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapi malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Sellestasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] tnizg3w3mkq3h8c4rzwruk4ya0epbvz 7122258 7122199 2026-04-01T07:57:39Z Andres 5 /* Islam Kapi malailaste elus */ 7122258 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapi malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapi malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'', کاپز ملیس) on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapi malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]] linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid Sansibarilt, Briti Indiast ja Malaka poolsaarelt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad [[Kapi värvilised|Kapi värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapi malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "džihaadi narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, AIDSi ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased Nende ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest lt. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast substraadina. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapi malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Sellestasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] blfw09bsmv2bm6nmm0f88daosbyqslh 7122283 7122258 2026-04-01T08:23:01Z Andres 5 7122283 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapimaa malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapimaa malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'') on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapimaa malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]]i linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid Sansibarilt, Briti Indiast ja Malaka poolsaarelt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad enajikust [[Kapimaa värvilised|Kapimaa värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on valdavalt [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapimaa malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "džihaadi narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, AIDSi ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast [[substraat (lingvistika)|substraadina]]. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapimaa malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Selles tasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] 3qtzckbmog83rjmprfedy4q5g4vrw4l 7122285 7122283 2026-04-01T08:23:40Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kapi malailased]] pealkirja [[Kapimaa malailased]] alla 7122283 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapimaa malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapimaa malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'') on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapimaa malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]]i linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid Sansibarilt, Briti Indiast ja Malaka poolsaarelt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad enajikust [[Kapimaa värvilised|Kapimaa värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on valdavalt [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapimaa malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "džihaadi narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, AIDSi ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast [[substraat (lingvistika)|substraadina]]. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapimaa malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Selles tasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] 3qtzckbmog83rjmprfedy4q5g4vrw4l 7122293 7122285 2026-04-01T08:24:59Z Kruusamägi 1530 7122293 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapimaa malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapimaa malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'') on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapimaa malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]]i linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid [[Sansibar]]ilt, [[Briti India]]st ja [[Malaka poolsaar]]elt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad enamikust [[Kapimaa värvilised|Kapimaa värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on valdavalt [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapimaa malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "džihaadi narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, AIDSi ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast [[substraat (lingvistika)|substraadina]]. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapimaa malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Selles tasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] fdv6mfut7fm9sfdwpumekm226g6lorl 7122298 7122293 2026-04-01T08:28:34Z Kruusamägi 1530 /* Islam Kapimaa moslemite elus */ 7122298 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapimaa malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] '''Kapimaa malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'') on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapimaa malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]]i linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid [[Sansibar]]ilt, [[Briti India]]st ja [[Malaka poolsaar]]elt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad enamikust [[Kapimaa värvilised|Kapimaa värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on valdavalt [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapimaa malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "[[džihaad]]i narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, [[AIDS]]i ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast [[substraat (lingvistika)|substraadina]]. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapimaa malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Selles tasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] rqhksa71drajd6sk50xw1w7xcztse1y 7122311 7122298 2026-04-01T08:37:07Z Andres 5 7122311 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Malay Choir Competition.jpg|pisi|Kapimaa malailaste koor [[Kaplinn]]as [[Good Hope Centre]]'is]] [[Pilt:Bo Kaaps colorful houses.JPG|pisi|[[Bo-Kaap]], Kaplinna malailaste kvartal]] [[Pilt:The_National_Archives_UK_-_CO_1069-214-85.jpg|pisi|Kapimaa malai pruut ja pruutneitsid Briti koloniaalajal]] '''Kapimaa malalased''' ([[afrikaani keel]]es ''Kaap-Maleiers'') on [[värvilised|värviliste]] hulka kuuluv [[etniline rühm]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Nende arv on hinnanguliselt umbes 200 000 (0,5% riigi elanikkonnast). Kapimaa malailased elavad peamiselt [[Lääne-Kapimaa provints]]is, eriti [[Kaplinn]]as (umbes 166 000 inimest, 5,7% Kaplinna elanikest). Kaplinna [[Bo-Kaap]]i linnaosa peetakse nende ajalooliseks keskuseks. Seal elasid nad koos väiksemate moslemirühmadega, kes pärinesid [[Sansibar]]ilt, [[Briti India]]st ja [[Malaka poolsaar]]elt. Lisaks elavad nad ka [[Mitchells Plain]]is, endises [[Cape Flats]]i värviliste ''[[township]]''{{'}}is. Neid elab ka [[Johannesburg]]is (umbes 10 000). Nad erinevad enamikust [[Kapimaa värvilised|Kapimaa värvilistest]] eelkõige selle poolest, et nad on valdavalt [[moslem]]id. [[Apartheid]]i ajal arvati ka nemad [[värvilised|värviliste]] hulka. Kapimaa malailased on suurim moslemite rühm riigis. Nende emakeel on enamasti [[afrikaani keel]] selle eripärases suulises ja kirjalikus vormis, mida nimetatakse [[araabia afrikaani keel]]eks. ==Islam Kapimaa moslemite elus== [[Pilt:Cape_Malay_Flowers.jpg|pisi|Kapimaa malailannast lillemüüja]] Kapimaa moslemite seas on traditsiooniliselt domineerinud [[sufism|sufi]] vennaskonnad (tarikaadid), mis levisid koos Indiast ja Kagu-Aasiast pärit sisserändajatega. Ainuüksi Kaplinnas ja selle ümbruses on umbes 40 kohalike pühakute hauda. Enamik järgib ''[[shāfi‘īyah]]'' õiguskoolkonda. 20. sajandi lõpus levisid Lõuna-Aafrika Vabariigis eriti moslemitest haritlaste ja üliõpilaste seas [[islamifundamentalism]]i ja [[islamireformism]]i ideoloogia. Mõjukad olid näiteks [[Muhammad Iqbal]]i ja [[Sayyid Quţb]]i teosed. Islami politiseerumise ilminguks oli osa Kapimaa moslemeid hõlmav organisatsioon [[PAGAD]] (People Against Gangsterism and Drugs), mis tegutses eriti aktiivselt 1996–2000. Nende ideoloogia oli radikaalne [[islamism]] ja nad kuulutasid välja "[[džihaad]]i narkootikumide vastu". Selle eellaseks peetakse 1981. aastal asutatud organisatsiooni Qibla, mis tegutses loosungi "Islamirevolutsioon on ainus lahendus" all. Võitlusmeetodite hulka kuulusid massilised protestiaktsioonid, süütamised, terroriaktid ning narkodiilerite ja kuritegelike ühenduste juhtide tapmised. Lõuna-Aafrika Vabariigis on täheldatud moslemikogukonna religioosse identiteedi ja nähtavuse tugevnemist. Tänavatel ei ole haruldane kohata naisi pikkades kinnistes rõivastes, mis katavad isegi näo; suurtes supermarketites on tekkinud eraldi osakonnad, kust saab osta ''[[ḩālal]]''-liha, ning märgistus ''ḩālal'' esineb isegi leival ja võil. Samuti rajatakse arvukalt moslemi keskkoole, kolledžeid ja instituute tulevaste [[imaam]]ide ja mošeeteenijate koolitamiseks. Kaplinnas on alates 1994. aastast loodud 12 moslemikooli. Üks peamisi põhjusi, miks moslemikoolide arv kasvab, on vanemate soov kaitsta lapsi narkootikumide, moraali allakäigu, [[AIDS]]i ja kuritegevuse eest. ==Ajalugu== Nad peavad end pärinevat Lõuna-Aafrika [[Hollandi koloniaalaeg]]setest islamiusulistest Kagu-Aasia orjadest ja lepingulistest töölistest. [[Hollandi Ida-India Kompanii]] tõi nad [[Madalmaade India]]st. "Malailased" tähendab siin [[Malai saarestik]]u ja [[Malaka poolsaar]]e elanikke (ka [[Melaka]] oli 17.–18. sajandil Hollandi võimu all). Esimesed malailased toodi Lõuna-Aafrikasse Hollandi kolonistide ja meresõitjate poolt pärast seda, kui [[Jan van Riebeeck]] rajas 1652. aastal Kaplinna. Need olid peamiselt orjad Malai saarestikust. Suur osa neist võttis vastu kristluse ja läks üle [[hollandi keel]]ele, segunedes kohalike valgete ja aafriklastega ning moodustades uue rühma – värvilised. Nende järglased ei kujundanud Kapi malailaste identiteeti. Teine malailaste laine koosnes peamiselt asumisele saadetud poliitilisteks vangideks saanud [[Jaava]] saare eliidist, sealhulgas usujuhtidest ja mässajatest. Hollandi võimud viisid nad Madalmaade Indiast [[Kapimaa koloonia]]sse, kartes rahutusi ja vastupanu koloniaalvõimule. See rühm säilitas suurel määral oma eripära tänu islamile, kuigi aja jooksul võeti omaks afrikaani keel ja kaotati malai keel; siiski säilis osa viimase sõnavarast [[substraat (lingvistika)|substraadina]]. Hiljem segunes kogukonnaga tasapisi [[khoisanid|khoisaneid]], Ida-Aafrika ja Madagaskari päritolu inimesi ning araablasi. 19. sajandil lisandus Kapimaa moslemite hulka ka Lääne-Aafrikast pärit vabastatud orje, kelle inglased olid ära toonud Ameerikasse orje vedanud laevadelt. Juba 1842. aastal oli kogukonna suurus umbes 7500 inimest. ==Köök== Kapimaa malailased on tugevasti mõjutanud [[Lõuna-Aafrika köök]]i. Pärast malailaste saabumist rikastus Lõuna-Aafrika köök uute roogade ja retseptidega. Malailased kasutasid laialdaselt aromaatseid idamaiseid maitseaineid, mis andsid Kapimaa traditsioonilistele roogadele omapärase maitse. Nad kohandasid oma traditsioonilisi retsepte kohalikele oludele. ''[[Bobotie]]'' on vürtsikas hakkliharoog magusate lisanditega ja munakastmega. Selles tasakaalustati tšillipipra teravat maitset rohkete mandlite, kuivatatud aprikooside ja sidrunilehtedega. Peale selle tõid malailased Lõuna-Aafrika traditsioonilisse kööki ''[[bredie]]'' (lambalihahautis köögiviljadega), ''[[sosatie]]'' (šašlõkitaolised vürtsikad grillitud lihatükid) ja ''[[breyani]]'' (samuti vürtsikas liharoog). Samuti õpetasid nad koloonia elanikele idamaiste soolatud toitude ja marinaadide valmistamist. ==Tuntud esindajaid== *[[Zackie Achmat]] == Vaata ka == * [[Malailased]] == Kirjandus == * Сиим А. Ю. Арабографическая традиция Южной Африки: Литература капских мусульман, kandidaaditöö, СПб. 2004. * Sindre Bangstad. ''Global Flows, Local Appropriations. Facets of Secularisation and Re-Islamization among Contemporary Cape Muslims'', doktoritöö, International Institute for the Study of Islam (ISIM), Amsterdam University Press, 2007. [https://openaccess.leidenuniv.nl/bitstream/handle/1887/12443/Dissertation_Bangstad.pdf Täistekst.] * Воеводский А. В. Ислам в общественно-политической жизни ЮАР (1994—2007). – Африка: континент и диаспора в поисках себя в XX веке, М. 2008. == Välislingid == {{Commonscat|Cape Malays}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] 8qmhe1va1yoar2l437jje984bdlyiab 1 712187 7122287 7120572 2026-04-01T08:23:40Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Kapi malailased]] pealkirja [[Arutelu:Kapimaa malailased]] alla 7120572 wikitext text/x-wiki == V == Vist oleks õigem öelda "Kapimaa malailased". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2026, kell 10:40 (EEST) 2swkzifnukkur70xvkzrkda5s935amp 0 712244 7121823 7121597 2026-03-31T12:44:43Z Kalle 51 7121823 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[St. Louis]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1900. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1900]]''' | '''[[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1904. aastal. [[Saint Louis|St. Louis]] suveolümpiamängudel võisteldi viiel vehklemisalal. Vehklemise kolmandatel olümpiamängudel oli esmakordselt võistkondlik võistlus (meeste floretis) ja neli olümpiavõistlus üksikaladel. Vehklemisprofessionaalidele (elukutselistele) mõeldud alad jäeti välja. Toimumiskohaks oli Francis Gymnasium, mis asus Francis Fieldi kõrval. Võistlusalade hulka kuulusid [[florett]], [[epee]] ja [[espadron]], samuti ühe kepiga vehklemine ja meeskondlik florett. 1904. aasta vehklemisvõistlused ei olnud lihtsalt Ameerika Ühendriikide meistrivõistlused, kuna [[Amateur Athletic Union|AAU]] vehklemismeistrivõistlused toimusid aasta alguses. Kummalisel kombel, kuigi võistlused toimusid Ameerika Ühendriikides ja enamikus spordialades võistlesid parimad Ameerika sportlased, ei ilmunud tolle aja parim Ameerika vehkleja Charles Bothner, kes oli olnud mitmekordne riigi meister floretis, epees ja espadronis, St. Louisisse võistlema. == Osalejad == St. Louisi suveolümpiamängudel osales üksteist vehklejat kolmest riigist: {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Kuuba}} (2) |valign=top| # <li value=2>[[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) |valign=top| # <li value=3>{{PisiLipp|USA}} (8) # * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ramón Fonst]] || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Charles Tatham]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Albertson Van Zo Post]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustav Casmir]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] |- | 5. || align=left| [[Fitzhugh Townsend]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |} </div> <br>Finaal: [[7. september]] <br>Osavõtjaid: 5 <br>Riike: 3 <br>'''[[Vehklemine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1900]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/72264 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Florett === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ramón Fonst]] || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Albertson Van Zo Post]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Charles Tatham]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustav Casmir]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] |- | rowspan=2|5. || align=left| [[Fitzhugh Townsend]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Wilfred Holroyd]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Theodore Carstens]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Arthur Fox]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- | 9. || align=left| [[William Grebe]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |} </div> <br>Finaal: [[7. september]] <br>Osavõtjaid: 9 <br>Riike: 4 <br>'''[[Vehklemine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1900]]:''' [[Émile Coste]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/72237 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik florett === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]] || align=left| [[Ramón Fonst]]<br>[[Albertson Van Zo Post]]<br>[[Manuel Díaz]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=left| [[Charles Tatham]]<br>[[Fitzhugh Townsend]]<br>[[Arthur Fox]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| || align=left| |} </div> Finaal: [[7. september]] <br>Osavõtjaid: 6 <br>Riike: 2 <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72275 Tulemused]''' <br>Võitjameeskonna täpne koosseis oli aastaid vastuoluline, kuna seda nimetati sageli Kuuba meeskonnaks ja ühte liiget, Albertson Van Zo Posti, tembeldati tihti Kuuba sportlaseks. Van Zo Postil polnud tegelikult Kuuba tausta, kuid tema kahel Kuuba meeskonnakaaslasel, Ramón Fonstil ja Manuel Díazil, olid tugevad Ameerika sidemed. 1904. aastal oli Díaz [[Harvardi ülikool]]i tudeng, samas kui Fonst võistles sageli Ameerika Ühendriikides, kuigi ta oli üles kasvanud Prantsusmaal. See ühendvõistkond alistas USA meeskonna selle ala ainsas matšis kergelt 7-2. Individuaalsete matšide tulemused pole teada. <br style="clear:both;" /> === Espadron === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Manuel Díaz]] || align=left| {{PisiLipp|Kuuba}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[William Grebe]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Albertson Van Zo Post]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Theodore Carstens]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |- | 5. || align=left| [[Arthur Fox]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} |} </div> <br>Finaal: [[8. september]] <br>Osavõtjaid: 5 <br>Riike: 2 <br>'''[[Vehklemine 1900. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1900]]:''' [[Georges de la Falaise]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/923216 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Kepivehklemine === Ühe kepiga vehklemine oli vehklemisvorm, kus kasutati kas ühte puukeppi või mõõgalaadset keppi, kuid metalltera asendati puukepiga. Käe kaitsmiseks mõeldud metallkaitsme asemel kasutati tavaliselt vitstest korvi või paksu nahkkaitset. Algselt kasutati ühte keppi vehklejate treenimiseks odavama ja vähem puruneva varustusega, kuid sellest arenes välja võistlusala. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Torkeid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Albertson Van Zo Post]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} || 11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[William O'Connor]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} || 8 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[William Grebe]] || align=left| {{PisiLipp|USA}} || 2 |} </div> Finaal: [[8. september]] <br>Osavõtjaid: 3 <br>Riike: 1 <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72143 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}}||3||0||0|| 3 |- | 2.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}}||1||5||4|| 10 |- | -.||align=left |[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]]||1 ||0||0|| 1 |- !colspan=2| Kokku 2 riiki || 5 || 5 || 4 || 14 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20110829191500/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1904/1904Spal.pdf Spalding's Athletic Almanac for 1905] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/st-louis-1904/results/fencing St.Louis 1904 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/3/sports/FEN Fencing at the 1904 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1904. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] rb8a9t7ol7chdfyyddba9958uulak2r 0 712251 7121861 7121563 2026-03-31T13:13:28Z Kalle 51 7121861 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist selles alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängudel võistles 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === === Espadron === === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] s09gx74oil9v0hpafkdi09jydws0yjq 7121920 7121861 2026-03-31T14:58:08Z Kalle 51 7121920 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist selles alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängudel võistles 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 2mrws2szb26uk6jrt165rm8qi2kye0m 7121922 7121920 2026-03-31T15:02:29Z Kalle 51 /* Võistkondlik epee */ 7121922 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist selles alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängudel võistles 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi (''Bergvalli süsteem oli traditsioonilise väljalangemismängude turniirisüsteemi variatsioon.'') varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] jytp5z6r6kf77audzd4i2rli979rjre 7121940 7121922 2026-03-31T15:30:48Z Kalle 51 7121940 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist selles alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängudel võistles 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi (''Bergvalli süsteem oli traditsioonilise väljalangemismängude turniirisüsteemi variatsioon.'') varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === Mõõga piirangud muutusid rangemaks kui [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vahemängudel]] oli lubatud. Tera pikkus ei tohtinud ületada 880 mm, kaitse laius 150 mm x sügavus 140 mm ja maksimaalne kogukaal 500 g. Sihtmärgiks oli endiselt põhimõtteliselt kogu keha. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Jenő Fuchs]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Béla Zulawszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Jenő Szántay]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | 5. || align=left| [[Péter Tóth]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Lajos Werkner]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Jetze Doorman]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Georges de la Falaise]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Manuel Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72859 Tulemused]''' <br>Esimeses voorus 17. ja 18. juulil võistlesid omavahel 13 nelja- kuni seitsmeliikmelist alagruppi. Ülejäänud 38 vehklejat moodustasid seejärel kaheksa nelja- või viieliikmelist alagruppi, mis toimus teises voorus 20. juulil. Iga alagrupi kaks parimat pääsesid 23. juulil toimuvasse poolfinaali. Need peeti kahes kaheksaliikmelises alagrupis. Iga alagrupi neli parimat pääsesid finaali. Kaheksa finalisti võistlesid kõik omavahel üks kord 24. juulil. Lõppjärjestuse määras võitude arv; olümpiavõitja selgitamiseks oli vaja teha viigiseisu lahendamine. Ungari vehklejad osutusid domineerivaks: kümnest Ungari osalejast viis jõudsid finaali ja lõpetasid kuue parema seas. Ainult Lobsdorfi vehkleja, kes lõpetas kolmandana, hoidis ära Ungari täieliku võidu. Fuchs ja de Lobsdorf ei jõudnud ajalimiidi piires lõpuni, mis tähendas mõlemale kaotust. Kuldmedali finaalmatši võitis Fuchs, ühepuutega matši otsustati pareerimise ja kaasmaalase pähe löömisega. Jenő Fuchs võitis sellel alal oma esimese kuldmedali. Lõpuks võitis ta vehklemises neli olümpiakulda – 1908. aastal individuaalselt ja võistkondlikult ning 1912. aastal individuaalselt ja võistkondlikult. Fuchs oli ka Ungari [[Sõudmine|tippsõudja]] ja [[Bobisõit|bobisõitja]]. Fuchsi individuaalne võit pani aluse Ungari võiduseeriale sellel alal. Aastatel 1908–1964 võitis Ungari vehkleja olümpiamängudel alati espadronis kuldmedali, välja arvatud 1920. aastal, mil Ungarit ei kutsutud, kuna neid peeti [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] agressorriigiks. Ungarlased võitsid ka kõik individuaalsed maailmameistrivõistlused espadronis aastatel 1923–1937 ja pärast Teist maailmasõda aastatel 1951–1955. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] pn700svv7j8ybi71qb5tokq8l26v5h3 7121987 7121940 2026-03-31T17:06:12Z Kalle 51 7121987 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist selles alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi (''Bergvalli süsteem oli traditsioonilise väljalangemismängude turniirisüsteemi variatsioon.'') varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === Mõõga piirangud muutusid rangemaks kui [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vahemängudel]] oli lubatud. Tera pikkus ei tohtinud ületada 880 mm, kaitse laius 150 mm x sügavus 140 mm ja maksimaalne kogukaal 500 g. Sihtmärgiks oli endiselt põhimõtteliselt kogu keha. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Jenő Fuchs]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Béla Zulawszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Jenő Szántay]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | 5. || align=left| [[Péter Tóth]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Lajos Werkner]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Jetze Doorman]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Georges de la Falaise]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Manuel Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72859 Tulemused]''' <br>Esimeses voorus 17. ja 18. juulil võistlesid omavahel 13 nelja- kuni seitsmeliikmelist alagruppi. Ülejäänud 38 vehklejat moodustasid seejärel kaheksa nelja- või viieliikmelist alagruppi, mis toimus teises voorus 20. juulil. Iga alagrupi kaks parimat pääsesid 23. juulil toimuvasse poolfinaali. Need peeti kahes kaheksaliikmelises alagrupis. Iga alagrupi neli parimat pääsesid finaali. Kaheksa finalisti võistlesid kõik omavahel üks kord 24. juulil. Lõppjärjestuse määras võitude arv; olümpiavõitja selgitamiseks oli vaja teha viigiseisu lahendamine. Ungari vehklejad osutusid domineerivaks: kümnest Ungari osalejast viis jõudsid finaali ja lõpetasid kuue parema seas. Ainult Lobsdorfi vehkleja, kes lõpetas kolmandana, hoidis ära Ungari täieliku võidu. Fuchs ja de Lobsdorf ei jõudnud ajalimiidi piires lõpuni, mis tähendas mõlemale kaotust. Kuldmedali finaalmatši võitis Fuchs, ühepuutega matši otsustati pareerimise ja kaasmaalase pähe löömisega. Jenő Fuchs võitis sellel alal oma esimese kuldmedali. Lõpuks võitis ta vehklemises neli olümpiakulda – 1908. aastal individuaalselt ja võistkondlikult ning 1912. aastal individuaalselt ja võistkondlikult. Fuchs oli ka Ungari [[Sõudmine|tippsõudja]] ja [[Bobisõit|bobisõitja]]. Fuchsi individuaalne võit pani aluse Ungari võiduseeriale sellel alal. Aastatel 1908–1964 võitis Ungari vehkleja olümpiamängudel alati espadronis kuldmedali, välja arvatud 1920. aastal, mil Ungarit ei kutsutud, kuna neid peeti [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] agressorriigiks. Ungarlased võitsid ka kõik individuaalsed maailmameistrivõistlused espadronis aastatel 1923–1937 ja pärast Teist maailmasõda aastatel 1951–1955. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik espadron === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Dezső Földes]], [[Jenő Fuchs]],<br /> [[Oszkár Gerde]], [[Péter Tóth]], <br />[[Lajos Werkner]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Sante Ceccherini]],<br /> [[Riccardo Nowak]], [[Alessandro Pirzio Biroli]], <br />[[Abelardo Olivier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Otakar Lada]], [[Vlastimil Lada-Sázavský]], <br /> [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Jaroslav Tuček]], <br /> [[Bedřich Schejbal]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges de la Falaise]], [[Bernard de Lesseps]], <br /> [[Marc Perrodon]], [[Jean-Joseph Renaud]] |- | 5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Fritz Jack]], <br />[[Robert Krünert]], [[August Petri]] |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=3|6. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[André du Bosch]], [[Étienne Grade]], <br />[[Joseph Van der Voodt]], [[Antoine Van Tomme]] |- | align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[van James]], [[William Marsh]],<br /> [[Arthur Murray]], [[Charles Wilson (vehkleja)|Charles Wilson]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Jetze Doorman]], [[Arie de Jong]],<br /> [[Maurits van Löben Sels]], [[George van Rossem]] |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 8 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73410 Tulemused]''' <br><br>Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid kolme puuteni. Kaheksa võistkonnaga põhivoor koosnes veerandfinaalidest, poolfinaalidest ja finaalist. Lohutusvooru pääsesid võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid. Kolme võistkonnaga lohutusvoorus olid planeeritud lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). Individuaalaja kuld- ja hõbemedalivõitjatega domineerisid ungarlased eriti võistkondlikus mõõgavehklemises. Nad võitsid avamatši Saksamaa üle tulemusega 9:0 ja ametlikus aruandes märgiti, et keegi ei mäleta võistkondlikku vehklemismatši, kus üks võistkond poleks ühtegi tabamust löönud. See võit pani aluse Ungari domineerimisseeriale olümpiamängude võistkondlikus espadroni vehklemises. Ungari võitis aastatel 1908–1960 kõik selle ala olümpiamängude kuldmedalid, välja arvatud 1920. aasta, mil riiki ei kutsutud oma rolli tõttu Esimeses maailmasõjas. David Wallechinsky on välja toonud, et Ungari võitis selle seeria jooksul 46 järjestikust matši. Ungari on domineerinud ka võistkondlikus espadroni vehklemises maailmameistrivõistlustel. Võistkondlikud espadroni vehklemise maailmameistrivõistlused algasid 1930. aastal ja neid peeti 1950. aastateni mitteolümpiaaastatel. Ungari võitis tiitli aastatel 1930–1931, 1933–1935, 1937, 1951, 1953–1955 ja 1957–1958, kuid ei suutnud tiitlit võita vaid aastatel 1938, 1947 ja 1949–1950. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] bu890na93gcp7asxyfs8k346mggnlx3 7122318 7121987 2026-04-01T08:40:53Z Kalle 51 7122318 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist sellel alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi (''Bergvalli süsteem oli traditsioonilise väljalangemismängude turniirisüsteemi variatsioon.'') varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === Mõõga piirangud muutusid rangemaks kui [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vahemängudel]] oli lubatud. Tera pikkus ei tohtinud ületada 880 mm, kaitse laius 150 mm x sügavus 140 mm ja maksimaalne kogukaal 500 g. Sihtmärgiks oli endiselt põhimõtteliselt kogu keha. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Jenő Fuchs]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Béla Zulawszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Jenő Szántay]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | 5. || align=left| [[Péter Tóth]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Lajos Werkner]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Jetze Doorman]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Georges de la Falaise]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Manuel Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72859 Tulemused]''' <br>Esimeses voorus 17. ja 18. juulil võistlesid omavahel 13 nelja- kuni seitsmeliikmelist alagruppi. Ülejäänud 38 vehklejat moodustasid seejärel kaheksa nelja- või viieliikmelist alagruppi, mis toimus teises voorus 20. juulil. Iga alagrupi kaks parimat pääsesid 23. juulil toimuvasse poolfinaali. Need peeti kahes kaheksaliikmelises alagrupis. Iga alagrupi neli parimat pääsesid finaali. Kaheksa finalisti võistlesid kõik omavahel üks kord 24. juulil. Lõppjärjestuse määras võitude arv; olümpiavõitja selgitamiseks oli vaja teha viigiseisu lahendamine. Ungari vehklejad osutusid domineerivaks: kümnest Ungari osalejast viis jõudsid finaali ja lõpetasid kuue parema seas. Ainult Lobsdorfi vehkleja, kes lõpetas kolmandana, hoidis ära Ungari täieliku võidu. Fuchs ja de Lobsdorf ei jõudnud ajalimiidi piires lõpuni, mis tähendas mõlemale kaotust. Kuldmedali finaalmatši võitis Fuchs, ühepuutega matši otsustati pareerimise ja kaasmaalase pähe löömisega. Jenő Fuchs võitis sellel alal oma esimese kuldmedali. Lõpuks võitis ta vehklemises neli olümpiakulda – 1908. aastal individuaalselt ja võistkondlikult ning 1912. aastal individuaalselt ja võistkondlikult. Fuchs oli ka Ungari [[Sõudmine|tippsõudja]] ja [[Bobisõit|bobisõitja]]. Fuchsi individuaalne võit pani aluse Ungari võiduseeriale sellel alal. Aastatel 1908–1964 võitis Ungari vehkleja olümpiamängudel alati espadronis kuldmedali, välja arvatud 1920. aastal, mil Ungarit ei kutsutud, kuna neid peeti [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] agressorriigiks. Ungarlased võitsid ka kõik individuaalsed maailmameistrivõistlused espadronis aastatel 1923–1937 ja pärast Teist maailmasõda aastatel 1951–1955. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik espadron === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Dezső Földes]], [[Jenő Fuchs]],<br /> [[Oszkár Gerde]], [[Péter Tóth]], <br />[[Lajos Werkner]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Sante Ceccherini]],<br /> [[Riccardo Nowak]], [[Alessandro Pirzio Biroli]], <br />[[Abelardo Olivier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Otakar Lada]], [[Vlastimil Lada-Sázavský]], <br /> [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Jaroslav Tuček]], <br /> [[Bedřich Schejbal]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges de la Falaise]], [[Bernard de Lesseps]], <br /> [[Marc Perrodon]], [[Jean-Joseph Renaud]] |- | 5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Fritz Jack]], <br />[[Robert Krünert]], [[August Petri]] |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=3|6. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[André du Bosch]], [[Étienne Grade]], <br />[[Joseph Van der Voodt]], [[Antoine Van Tomme]] |- | align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[van James]], [[William Marsh]],<br /> [[Arthur Murray]], [[Charles Wilson (vehkleja)|Charles Wilson]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Jetze Doorman]], [[Arie de Jong]],<br /> [[Maurits van Löben Sels]], [[George van Rossem]] |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 8 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73410 Tulemused]''' <br><br>Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid kolme puuteni. Kaheksa võistkonnaga põhivoor koosnes veerandfinaalidest, poolfinaalidest ja finaalist. Lohutusvooru pääsesid võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid. Kolme võistkonnaga lohutusvoorus olid planeeritud lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). Individuaalaja kuld- ja hõbemedalivõitjatega domineerisid ungarlased eriti võistkondlikus mõõgavehklemises. Nad võitsid avamatši Saksamaa üle tulemusega 9:0 ja ametlikus aruandes märgiti, et keegi ei mäleta võistkondlikku vehklemismatši, kus üks võistkond poleks ühtegi tabamust löönud. See võit pani aluse Ungari domineerimisseeriale olümpiamängude võistkondlikus espadroni vehklemises. Ungari võitis aastatel 1908–1960 kõik selle ala olümpiamängude kuldmedalid, välja arvatud 1920. aasta, mil riiki ei kutsutud oma rolli tõttu Esimeses maailmasõjas. David Wallechinsky on välja toonud, et Ungari võitis selle seeria jooksul 46 järjestikust matši. Ungari on domineerinud ka võistkondlikus espadroni vehklemises maailmameistrivõistlustel. Võistkondlikud espadroni vehklemise maailmameistrivõistlused algasid 1930. aastal ja neid peeti 1950. aastateni mitteolümpiaaastatel. Ungari võitis tiitli aastatel 1930–1931, 1933–1935, 1937, 1951, 1953–1955 ja 1957–1958, kuid ei suutnud tiitlit võita vaid aastatel 1938, 1947 ja 1949–1950. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] k4hm0a8mm2u7v3elpp25u5ewvfmtce8 7122331 7122318 2026-04-01T08:52:56Z Kalle 51 /* Võistkondlik espadron */ 7122331 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]], [[London]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]]''' | '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[7. september|7.]] - [[8. september|8. septembrini]] 1908. aastal. 1908. aasta suveolümpiamängudel [[London]]is toimus neli vehklemisala, kusjuures need olid esimesed, kus [[Florett|floretiga]] võistlust ei toimunud. Floretiga vehklemine, mis "korraldajate arvates ei olnud spordiala, mida võistlemine täiustaks", toimus vaid demonstratsioonina. 1908. aasta olümpiamängudel toodi sisse võistkondlikud [[espadron]]i- ja [[epee]]võistlused. Nagu ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta mängudel]], ei toimunud ka Londoni mängudel professionaalidele (elukutselistele) mõeldud alasid; kogu vehklemisega tegelesid amatöörid. Vehklemismatše peeti olümpiamängude "põhiosas", st staadionialade võistluste ajal. Need peeti aga väljaspool staadioni, ehkki selle lähedal, kohas, mida kirjeldatakse kui "Prantsuse-Briti näituse vehklemisväljakut". Nagu arvata võis, domineerisid prantslased kahes épée-alas, võites kõik individuaalsed medalid ning võiskondlikult, ja ungarlased domineerisid espadronis, alustades oma olümpiadomineerimist sellel alal. == Osalejad == Londoni suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 131 sportlast 14 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_the_Habsburg_Monarchy.svg|24px]] [[Austria-Ungari|Austria]] (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (18) # [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (7) # {{PisiLipp|Holland}} (13) |valign=top| # <li value=5>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (11) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (1) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Kingdom.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (1) # {{PisiLipp|Norra}} (1) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (22) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (23) |valign=top| # <li value=13>{{PisiLipp|Taani}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] (5) * |} == Tulemused == === Epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Gaston Alibert]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Alexandre Lippmann]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Eugène Olivier]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Robert Montgomerie]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=3|5. || align=left| [[Paul Anspach]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cecil Haig]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- | align=left| [[Alfred Labouchere]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Martin Holt]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Ramón Fonst]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72408 Tulemused]''' <br>Prantslased domineerisid sellel alal, finaalis oli kolm vehklejat ja nad sai kolmikvõidu. Kuldmedalivõitja Gaston Alibert oli eriti muljetavaldav. 25 matšis oli tal 20 võitu ning viis viiki ehk topelttorget. Alibert aitas Prantsusmaal võita ka võistkondlikus epees kuldmedali. Selles võitis ta 12 matšist 11. Alibert ei osalenud enam kunagi olümpiamängudel. Ta hukkus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik epee === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Gaston Alibert]], [[Herman Georges Berger]], <br />[[Charles Collignon]], [[Bernard Gravier]],<br /> [[Alexandre Lippmann]], [[Eugène Olivier]], <br /> [[Jean Stern]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[Edgar Amphlett]], [[Leaf Daniell]],<br /> [[Cecil Haig]], [[Martin Holt]],<br /> [[Robert Montgomerie]], [[Edgar Seligman]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Paul Anspach]], [[Désiré Beaurain]],<br /> [[Fernand Bosmans]], [[Fernand de Montigny]], <br />[[Ferdinand Feyerick]], [[François Rom]], <br /> [[Victor Willems]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Giuseppe Mangiarotti]],<br /> [[Abelardo Olivier]], [[Riccardo Nowak]] |- | rowspan=4|5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Julius Lichtenfels]],<br /> [[August Petri]], [[Georg Stöhr]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=left| [[Otto Becker]], [[Ejnar Levison]],<br /> [[Ivan Osiier]], [[Lauritz Christian Østrup]],<br /> [[Herbert Sander]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Otakar Lada]], <br /> [[Vlastimil Lada-Sázavský]], [[Vilém Tvrzský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Eric Carlberg]], [[Gustaf Lindblom]],<br /> [[Henry Peyron]], [[Pontus von Rosen]] |} </div> <br />Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 9 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73233 Tulemused]''' <br><br>Iga riik võis esitada kuni kaheksast vehklejast koosneva võistkonna, igasse matši valiti neli vehklejat. Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi (''Bergvalli süsteem oli traditsioonilise väljalangemismängude turniirisüsteemi variatsioon.'') varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid ühe puuteni, kusjuures topeltpuudutused arvestati mõlema vehkleja arvele. Üheksa võistkonnaga põhivoor koosnes ühest eelvoorust, mida tavaliselt peetakse kaheksandikfinaaliks, millele järgnesid veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal. Võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid, liikusid lohutusvooru. Kui lohutusvoorus oli kolm võistkonda, peeti lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). <br style="clear:both;" /> === Espadron === Mõõga piirangud muutusid rangemaks kui [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vahemängudel]] oli lubatud. Tera pikkus ei tohtinud ületada 880 mm, kaitse laius 150 mm x sügavus 140 mm ja maksimaalne kogukaal 500 g. Sihtmärgiks oli endiselt põhimõtteliselt kogu keha. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Jenő Fuchs]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Béla Zulawszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Vilém Goppold von Lobsdorf]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Jenő Szántay]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | 5. || align=left| [[Péter Tóth]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Lajos Werkner]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]] |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Jetze Doorman]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Georges de la Falaise]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1904]]:''' [[Manuel Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/72859 Tulemused]''' <br>Esimeses voorus 17. ja 18. juulil võistlesid omavahel 13 nelja- kuni seitsmeliikmelist alagruppi. Ülejäänud 38 vehklejat moodustasid seejärel kaheksa nelja- või viieliikmelist alagruppi, mis toimus teises voorus 20. juulil. Iga alagrupi kaks parimat pääsesid 23. juulil toimuvasse poolfinaali. Need peeti kahes kaheksaliikmelises alagrupis. Iga alagrupi neli parimat pääsesid finaali. Kaheksa finalisti võistlesid kõik omavahel üks kord 24. juulil. Lõppjärjestuse määras võitude arv; olümpiavõitja selgitamiseks oli vaja teha viigiseisu lahendamine. Ungari vehklejad osutusid domineerivaks: kümnest Ungari osalejast viis jõudsid finaali ja lõpetasid kuue parema seas. Ainult Lobsdorfi vehkleja, kes lõpetas kolmandana, hoidis ära Ungari täieliku võidu. Fuchs ja de Lobsdorf ei jõudnud ajalimiidi piires lõpuni, mis tähendas mõlemale kaotust. Kuldmedali finaalmatši võitis Fuchs, ühepuutega matši otsustati pareerimise ja kaasmaalase pähe löömisega. Jenő Fuchs võitis sellel alal oma esimese kuldmedali. Lõpuks võitis ta vehklemises neli olümpiakulda – 1908. aastal individuaalselt ja võistkondlikult ning 1912. aastal individuaalselt ja võistkondlikult. Fuchs oli ka Ungari [[Sõudmine|tippsõudja]] ja [[Bobisõit|bobisõitja]]. Fuchsi individuaalne võit pani aluse Ungari võiduseeriale sellel alal. Aastatel 1908–1964 võitis Ungari vehkleja olümpiamängudel alati espadronis kuldmedali, välja arvatud 1920. aastal, mil Ungarit ei kutsutud, kuna neid peeti [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] agressorriigiks. Ungarlased võitsid ka kõik individuaalsed maailmameistrivõistlused espadronis aastatel 1923–1937 ja pärast Teist maailmasõda aastatel 1951–1955. <br style="clear:both;" /> === Võistkondlik espadron === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Dezső Földes]], [[Jenő Fuchs]],<br /> [[Oszkár Gerde]], [[Péter Tóth]], <br />[[Lajos Werkner]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Marcello Bertinetti]], [[Sante Ceccherini]],<br /> [[Riccardo Nowak]], [[Alessandro Pirzio Biroli]], <br />[[Abelardo Olivier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] || align=left| [[Otakar Lada]], [[Vlastimil Lada-Sázavský]], <br /> [[Vilém Goppold von Lobsdorf]], [[Jaroslav Tuček]], <br /> [[Bedřich Schejbal]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges de la Falaise]], [[Bernard de Lesseps]], <br /> [[Marc Perrodon]], [[Jean-Joseph Renaud]] |- | 5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]] || align=left| [[Jakob Erckrath de Bary]], [[Fritz Jack]], <br />[[Robert Krünert]], [[August Petri]] |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=3|6. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[André du Bosch]], [[Étienne Grade]], <br />[[Joseph Van der Voodt]], [[Antoine Van Tomme]] |- | align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left| [[van James]], [[William Marsh]],<br /> [[Arthur Murray]], [[Charles Wilson (vehkleja)|Charles Wilson]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Jetze Doorman]], [[Arie de Jong]],<br /> [[Maurits van Löben Sels]], [[George van Rossem]] |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 8 <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/73410 Tulemused]''' <br><br>Turniiril kasutati Bergvalli süsteemi varianti, kus kuldmedali nimel peeti üks väljalangemisvoor ja hõbe- ja pronksmedalite peale peeti lohutusvoor. Igas matšis osales ühest võistkonnast neli vehklejat ja teisest võistkonnast neli vehklejat, kokku 16 individuaalset matši. Matšid toimusid kolme puuteni. Kaheksa võistkonnaga põhivoor koosnes veerandfinaalidest, poolfinaalidest ja finaalist. Lohutusvooru pääsesid võistkonnad, kes põhivoorus kuldmedalivõitjale kaotasid. Kolme võistkonnaga lohutusvoorus olid planeeritud lohutusvooru poolfinaal ja finaal (kus võitjale anti hõbemedal ja kaotajale pronksmedal). Individuaalala kuld- ja hõbemedalivõitjatega domineerisid ungarlased eriti võistkondlikus Eskadroni vehklemises. Nad võitsid avamatši Saksamaa üle tulemusega 9:0 ja ametlikus aruandes märgiti, et keegi ei mäleta võistkondlikku vehklemismatši, kus üks võistkond poleks ühtegi tabamust löönud. See võit pani aluse Ungari domineerimisseeriale olümpiamängude võistkondlikus espadroni vehklemises. Ungari võitis aastatel 1908–1960 kõik selle ala olümpiamängude kuldmedalid, välja arvatud 1920. aasta, mil riiki ei kutsutud oma rolli tõttu Esimeses maailmasõjas. David Wallechinsky on välja toonud, et Ungari võitis selle seeria jooksul 46 järjestikust matši. Ungari on domineerinud ka võistkondlikus espadroni vehklemises maailmameistrivõistlustel. Võistkondlikud espadroni vehklemise maailmameistrivõistlused algasid 1930. aastal ja neid peeti 1950. aastateni mitteolümpiaaastatel. Ungari võitis tiitli aastatel 1930–1931, 1933–1935, 1937, 1951, 1953–1955 ja 1957–1958, kuid ei suutnud tiitlit võita vaid aastatel 1938, 1947 ja 1949–1950. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Suurbritannia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||1||1|| 4 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1896-1915;_angels).svg|24px]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]||2||1||0|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||0||1||0|| 1 |- | 5.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Bohemia.svg|24px]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]]||0 ||0||2|| 2 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/9081/rec/6 THE FOURTH OLYMPIADE LONDON 1908 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/london-1908/results/fencing London 1908 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/5/sports/FEN Fencing at the 1908 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1908. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 3rbftxhh0um5rid99uq4dq3ays36o6f 0 712274 7121895 7121580 2026-03-31T14:36:18Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kharg (saar)]] pealkirja [[Pianist (film 2002)]] alla 7121580 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Pianist | originaalpealkiri = ''The Pianist'' <br/> ''Pianista'' <br/> ''Le Pianiste'' <br/> ''Der Pianist'' | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = | režissöör = [[Roman Polanski]] | stsenarist = [[Ronald Harwood]] | jutustaja = | peaosades = [[Adrien Brody]] | helilooja = [[Wojciech Kilar]] | operaator = [[Paweł Edelman]] | monteerija = [[Hervé de Luze]] | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Roman Polanski]] <br/> [[Alain Sarde]] <br/> [[Gene Gutowski]] | filmistuudio = | tootja = [[Canal+ S.A.|Groupe Canal+]] <br/> [[Babelsberg Studio|Studio Babelsberg]] <br/> [[StudioCanal]] | levitaja = [[BAC Films]] <br/> [[Tobis Film]] <br/> [[Pathé]] | aasta = 2002 | esilinastus = | kestus = 149 min | riik = {{pisilipp|Poola}} <br/> {{pisilipp|Prantsusmaa}} <br/> {{pisilipp|Saksamaa}} <br/> {{pisilipp|Suurbritannia}} | keel = [[Inglise keel|Inglise]] <br/> [[Saksa keel|Saksa]] | eelarve = 35 mln $ | piletitulu = 120 mln $ | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 0253474 | efis_id = | filmiveebi_id = 959 }} '''"Pianist"''' ([[inglise keel]]es "''The Pianist''", [[poola keel]]es "''Pianista''", [[prantsuse keel]]es "''Le Pianiste''", [[saksa keel]]es "''Der Pianist''") on 2002. aastal [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Poola]] koostöös valminud [[draamafilm]]. Selle kaasprodutsent ja režissöör oli [[Roman Polański]], stsenarist [[Ronald Harwood]] ja peaosatäitja [[Adrien Brody]].<ref>{{cite book |last=Hare |first=William |title=LA Noir: Nine Dark Visions of the City of Angels |publisher=Macfarland and Company |location=Jefferson, North Carolina |year=2004 |page=207 |isbn=0-7864-1801-X }}</ref> See põhineb [[Poola]] [[juudid|juudist]] pianisti ja [[holokaust]]ist pääsenu [[Władysław Szpilman]]i 1946. aastal ilmunud [[Pianist (memuaar)|samanimelisel autobiograafial]].<ref name="szpilman-net">{{cite web|url=http://www.szpilman.net/|title=The Pianist| author= Szpilman, Wladyslaw |website=Szpilman.net|access-date=20 August 2016}}</ref> "Pianisti" näidati esimest korda [[2002. aasta Cannes'i filmifestivalil]], kus see võitis [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]]. Film sai positiivsete hinnangute osaliseks, kiideti Polanski lavastust, Brody näitlejatööd ja Harwoodi stsenaariumit.<ref name="festival-cannes.com">{{cite web |url=http://www.festival-cannes.com/en/archives/ficheFilm/id/3152981/year/2002.html |title=Festival de Cannes: The Pianist |access-date=25 October 2009|website=festival-cannes.com}}</ref> "Pianist" võitis 2003. aastal mitu [[Oscar]]it: [[Parima lavastaja Oscar|parim lavastaja]] (Polanski), [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parim kohandatud stsenaarium]] (Harwood) ja [[Parima meespeaosatäitja Oscar|parim meespeaosatäitja]] (Brody). Film nomineeriti veel neljale, sh [[Parima filmi Oscar|parima filmi kategoorias]], kus see kaotas filmile "[[Chicago (2002. aasta film)|Chicago]]". Lisaks võideti [[BAFTA parima filmi auhind|BAFTA parima filmi]] ja [[BAFTA parima lavastaja auhind|parima lavastaja kategoorias]] ning Prantsusmaal seitse [[César]]it, sh [[Parima filmi César|parima filmi]], [[Parima lavastaja César|parima lavastaja]] ja [[Parima meespeaosatäitja César|parima meespeaosatäitja]] kategooriates.<ref name="focus-features">{{cite web|url=http://www.focusfeatures.com/the_pianist/awards|title=Official Site - The Pianist - Awards & Nominations|website=FocusFeatures|access-date=21 August 2016|archive-date=11 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161011035251/http://www.focusfeatures.com/the_pianist/awards|url-status=dead}}</ref> Aastal 2016 paigutati "Pianist" [[BBC's 100 Greatest Films of the 21st Century|BBC 21. sajandi 100 parima filmi]] sekka. ==Sisu== Septembris 1939 mängib juudi soost Poola pianist Władysław Szpilman [[Varssavi]]s raadio otseetris, kui raadiomaja [[Varssavi pommitamine teises maailmasõjas|Saksa pommitamise]] käigus kannatada saab. Szpilman valmistub koos perega Varssavist põgenema, kui nad saavad teada, et [[Kummaline sõda|Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja]]. Perekond on kergendunud ning otsustab Varssavisse jääda, kui algab [[Poola okupeerimine (1939–1945)|Saksa okupatsioon]]. [[Kindralvalitsus|Uus valitsus]] kehtestab juutidele karmid piirangud ning käsib neil kanda [[Kollane Taaveti täht|eraldusmärke]]. Szpilmanid on sunnitud ellu jäämiseks oma vara, sh klaveri, maha müüma. Perekond sunnitakse 1940. aasta lõpus kodust välja näljast ja haigustest räsitud [[Varssavi geto]]sse kolima. Szpilman mängib raha teenimiseks kohvikus kõrgklassi juutidele, kes smuugeldavad getos mugavalt ära elamiseks keelatud luksuskaupu. Szpilman näeb pealt, kuidas valvurid peksavad surnuks getost põgenemisel vahele jäänud poisi. Ta proovib poisi elu edutult päästa. Szpilman ja pere näevad pealt, kuidas [[SS]] tapab naabermajas terve perekonna ning kuidas sõdurid viskavad ratastoolis mehe aknast alla. Perekonnal ei õnnestu saada [[Natsi-Saksamaa|Saksa]] töölube ning augustis 1942 kästakse nad [[Operatsioon Reinhardt|operatsiooni Reinhardt]] käigus [[Treblinka hävituslaager|Treblinka hävituslaagrisse]] viia. Enne rongi peale jõudmist päästab [[Juudi Geto Politsei]] Szpilmani, kuid tema perekond viiakse hävituslaagrisse. Szpilmanist saab sunnitööline ning ta saab teada plaanidest korraldada [[Varssavi geto ülestõus]]. Ta smuugeldab getosse relvi ning tal õnnestub [[Andrzej Bogucki]] ja tema naise Janina Godlewska abil getost põgeneda ning peituda. Kevadel 1943 näeb ta pealt, kuidas ülestõus ebaõnnestub. Tema naabrinaine üritab teda üles anda ning ta põgeneb oma sõbranna Dorota mehe abil uude varjundisse Saksa linnaosas. Uues korteris on klaver, mida ta ei tohi mängida, et mitte häält teha. Ta haigestub ning põeb [[kollatõbi|kollatõbe]], Dorota ja tema mees kutsuvad talle nende viimasel kohtumisel arsti. Szpilman terveneb augustiks 1944 ning näeb pealt [[Varssavi ülestõus]]u. [[Armia Krajowa|Poola vastupanuarmee]] ründab tema maja vastas asuvat [[Schutzpolizei (Natsi-Saksamaa)|Schutzpolizei]] haiglat, pärast seda tulistab Saksa tank tema maja. Szpilmanil õnnestub pääseda ja ta varjub mahajäetud haiglas, samal ajal [[Varssavi hävitamine|hävitavad sakslased linna]]. Tema varjumiskohta rünnatakse leegiheitjatega, ta põgeneb läbi varemetes linna ning kohtub [[Wehrmacht]]i ohvitseri [[Wilm Hosenfeld]]i, kellele ta ütleb, et on pianist. Szpilman mängib talle [[Frédéric Chopin|Chopini]] "[[Ballaad nr 1 (Chopin)|Ballaadi nr 1]]" ning Hosenfeld lubab tal peitu jääda ja toob talle toitu. Jaanuaris 1945 põgenevad sakslased [[Vistula-Oderi pealetung|Nõukogude pealetungi]] eest Varssavist, Hosenfeld jätab Szpilmanile toitu ja oma mantli ning lubab, et kuulab pärast sõda teda [[Polskie Radio|Poola raadiost]]. Pärast Varssavi vabastamist kohtab ta [[Poola rahvaarmee|rahvaarmeelasi]], kes peavad teda mantli tõttu sakslaseks ning peaaegu tapavad ta. Hosenfeld saadetakse pärast sõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vangilaagrisse. Tema kinnipidamiskohast mööduvad koonduslaagrist vabastatud sõimavad neid, üks sõimajatest mainib, et on viiulimängija. Hosenfeld küsib talt, kas ta tunneb Szpilmani, viiuldaja lubab Szpilmanile teatada. Kui viiuldaja koos Szpilmaniga naaseb, on laager likvideeritud. Szpilman jätkab oma pianistikarjääri ning mängib viimases stseenis suurele saalile Chopini "[[Andante spianato et grande polonaise brillante]]t". ==Osades== * [[Adrien Brody]] – [[Władysław Szpilman]] * [[Thomas Kretschmann]] – kapten [[Wilm Hosenfeld]] * [[Frank Finlay]] – Samuel Szpilman, isa * [[Maureen Lipman]] – Edwarda Szpilman, ema * [[Emilia Fox]] – Dorota * [[Ed Stoppard]] – Henryk Szpilman * Julia Rayner – Regina Szpilman * Jessica Kate Meyer – Halina Szpilman * [[Michał Żebrowski]] – Jurek * [[Richard Ridings]] – hr Lipa * Roy Smiles – Itzhak Heller * [[Daniel Caltagirone]] – Majorek * [[Zbigniew Zamachowski]] – klient müntidega * Ruth Platt – Janina Bogucki * [[Ronan Vibert]] – [[Andrzej Bogucki]] * [[Krzysztof Pieczyński]] – Marek Gębczyński * [[Valentine Pelka]] – Michal Dzkiewicz, Dorota abikaasa * [[Andrew Tiernan]] – Antek Szałas ==Vaata ka== * [[Varssavi Robinson Crusoed]] * [[Holokausti filmide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2002. aasta filmid]] [[Kategooria:Suurbritannia filmid]] [[Kategooria:Saksamaa filmid]] [[Kategooria:Poola filmid]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Filmid holokaustist]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:Eepilised filmid]] [[Kategooria:Eluloofilmid]] dhrso3m0e4zkn78z88yqt46j4kof60c 0 712275 7122042 7121596 2026-03-31T18:15:14Z Kk 6201 7122042 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kullapere''' (sündinud [[28. märts]]il [[1951]]) on eesti bioloog, [[ornitoloog]]. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogina. Ta on töötanud Saaremaal ja Vilsandil looduskaitseametnikuna. Ta on olnud [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargi]] direktor. ==Teoseid== *Kullapere, Arvo (koost.) 1983. ''Vilsandi – looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul''. ([[Heino Luik|Luik, Heino]], eessõna.) Tallinn: Valgus. ==Välislingid== *[https://ajapaik.ee/photo/565980/arvo-kullapere-vilsandi-riikliku-looduskaitseala-70/ Pilt.] {{JÄRJESTA:Kullapere, Arvo}} [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ornitoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] ibi77usb4iekspxmrbmhhx7ucismsul 1 712278 7121897 7121606 2026-03-31T14:36:19Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Kharg (saar)]] pealkirja [[Arutelu:Pianist (film 2002)]] alla 7121606 wikitext text/x-wiki Võib-olla peaks artiklil teine pealkiri olema? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 11:46 (EEST) 8yu7vq24vbkggqd85sktl2a6g2ijvzj 0 712281 7121782 7121650 2026-03-31T12:01:47Z Kruusamägi 1530 7121782 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = David Alonso | pilt = David Alonso 2025 (cropped).jpg | pildisuurus = 215px | pildiallkiri = David Alonso (2025) | riik = Colombia<br>Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2006|04|25}} | sünnikoht = [[Madrid]], Hispaania | pikkus = 162cm | spordiala = motoringrada }} '''David Alonso Gómez''' (sündinud [[25. aprill|25. aprillil]] [[2006]]) on [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrattaste võidusõitja]], kes võistleb [[Aspar Team|CFMoto Aspar Racing Teamis]] Moto2 maailmameistrivõistlustel. Ta on emapoolse päritolu järgi on ta kolumbialane ja isapoolse päritolu järgi hispaanlane ning esindab rahvusvaheliselt [[Colombia|Colombiat]]. Ta on sündinud [[Hispaania|Hispaanias]] ning tal on ka Hispaania kodakondsus. == Karjäär == === Varasem karjäär === Alonso võitis 2020. aastal [[European Talent Cup|European Talent Cupi]]. Järgneval aastal võitis ta 2021. aasta [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull MotoGP Rookies Cupi]]. Ta kindlustas selle meistritiitli siis, kui ta lõpetas 11. septembril Aragóni etapi esimeses sõidus kolmandana.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Holgado wins Race 1, Alonso crowned 2021 Champion |url=https://www.motogp.com/en/news/2021/09/11/david-alonso-campeon-de-la-red-bull-motogp-rookies-cup-2021/www.motogp.com/en/news/2021/09/11/david-alonso-campeon-de-la-red-bull-motogp-rookies-cup-2021/185123 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=RECAP {{!}} Aragón Race 1 to Holgado – Rookies Cup to Alonso |url=https://www.redbull.com/int-en/rookiescup/arag%C3%B3n-race-1-to-holgado-%E2%80%93-rookies-cup-to-alonso |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Red Bull |keel=en}}</ref> === Moto3 === Alonso sõlmis lepingu [[Aspar Team|GasGas Aspar Teamiga]] ning tegi oma Moto3 debüüdi 2021. aasta Emilia-Romagna Grand Prix'l, asendades vigastatud sõitjat [[Sergio García|Sergio Garcíat]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CVQPd2bIAWP/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Järgmisel hooajal tegi ta oma teise stardi ''wildcard'' sõitjana.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2022-04-19 |pealkiri=Red Bull Rookies Champion Alonso set for Portimao wildcard |url=https://www.motogp.com/en/news/2022/04/19/red-bull-rookies-champion-alonso-set-for-portimao-wildcard/www.motogp.com/en/news/2022/04/19/red-bull-rookies-champion-alonso-set-for-portimao-wildcard/180026 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Ta tegi oma täishooaja debüüdi 2023. aastal. 2024. aastal krooniti ta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix'l]] maailmameistriks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2024-10-06 |pealkiri=#BabyGoat: Alonso crowned 2024 Moto3™ World Champion |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/10/06/babygoat-alonso-crowned-2024-moto3-world-champion/www.motogp.com/en/news/2024/10/06/babygoat-alonso-crowned-2024-moto3-world-champion/509835 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> === Moto2 === Alonso võistles 2025. aasta Moto2 hooajal CFMOTO Aspar Teamiga, tiimikaaslasega [[Daniel Holgado]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=David Alonso will move up to Moto2 with the CFMOTO Aspar Team |url=http://www.cfmoto.com/global/media-center/news/news/david-alonso-will-move-up-to-moto2-with-the-cfmoto-aspar-team.html |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=www.cfmoto.com |keel=en}}</ref> Ta sai esimeseks sõitjaks, kes läbis Aspar Teami juunioride redeli, alates Hispaania meistrivõistlustest Moto2 võistlusklassini. == Rekordid == 31. märtsi 2026. aasta seisuga on Alonsol järgnevad rekordid: '''Moto3''' * Kõige rohkem võite Moto3 klassis: 18 * Kõige rohkem võite ühe hooaja jooksul: 14 (2024) * Kõige rohkem järjestikulisi võite Moto3 klassis: 7 * Kõige rohkem punkte ühel hooajal: 421 (2024) * Kõrgeim võitude protsent Moto3 klassis: 42,86% * Kõige rohkem poodiumeid ühe hooaja jooksul: 15 (2024, viigis [[Sandro Cortese]] ja [[Maverick Viñales|Maverick Viñalesega]]) * Suurim tiitlivõidu punktivahe teise kohaga: 165 (2024) '''Üleüldine''' * Kõige rohkem võite ühes Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooajas: 14 (2024) == Tulemused == === European Talent Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !Koht !Punkte |- !2019 ![[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |EST {{small|6}}. | style="background:#FFDF9F;" |EST {{small|3}}. |VAL |VAL | style="background:#DFFFDF;" |CAT {{small|7}}. | style="background:#DFDFDF;" |ARA {{small|2}}. | style="background:#FFDF9F;" |ARA {{small|3}}. | style="background:#DFFFDF;" |JER {{small|5}}. | style="background:#DFDFDF;" |JER {{small|2}}. | style="background:#DFFFDF;" |ALB {{small|8}}. |VAL !5. !110 |- !2020 ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |EST {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |EST {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |ALG {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |JER {{small|1}}. | style="background:#dfdfdf;" |JER {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |JER {{small|2}}. |ARA | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}}. | style="background:#ffffbf;" |VAL {{small|1}}. | style="background:#dfdfdf;" |VAL {{small|2}}. ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |225 |} === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !Koht !Punkte |- !2020 | style="background:#dfffdf;" |RBR1 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |RBR1 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |RBR2 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |RBR2 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |ARA1 {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |ARA1 {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |ARA2 {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |ARA2 {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |VAL1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |VAL2 {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |VAL2 {{small|Ret}} | | !4. !137 |- !2021 | style="background:#ffffbf;" |POR1 {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |POR2 {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''SPA1''' {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |'''SPA2''' {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |MUG1 {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |MUG2 {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |GER1 {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |GER2 {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |RBR1 {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |RBR2 {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''RBR3'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |RBR4 {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |ARA1 {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |ARA2 {{small|3}} ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |248 |} === FIM CEV Moto3 Juunioride Maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2021 ![[GasGas]] | style="background:#ffdf9f;" |EST {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |VAL1 {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Circuit_Ricardo_Tormo|VAL2]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |CAT1 {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |CAT2 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |POR {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |JER2 {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |RSM {{small|16}} | style="background:#dfdfdf;" |VAL3 {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |VAL4 {{small|9}} !7. !93 |} === FIM JuniorGP maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2022 ![[GasGas]] | style="background:#dfffdf;" |EST {{small|4}} | style="background:#FFFFBF;" |VAL1 {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |''VAL2'' {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT1 {{small|11}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT2 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |JER1 {{small|13}} | style="background:#efcfff;" |POR {{small|Ret}} | style="background:#EFCFFF;" |RSM {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|4}} | style="background:#EFCFFF;" |RIC1 {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |RIC2 {{small|DNS}} !7. !86 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ![[2021. aasta Moto3 hooaeg|2021]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[GasGas]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|GasGas Aspar Team]] |1 |0 |0 |0 |0 |0 |38. |- ![[2022. aasta Moto3 hooaeg|2022]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[GasGas]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|GasGas Aspar Team]] |1 |0 |0 |0 |0 |0 |44. |- ![[2023. aasta Moto3 hooaeg|2023]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[GasGas]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|GasGas Aspar Team]] |20 |4 |8 |0 |3 |245 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- ![[2024. aasta Moto3 hooaeg|2024]] |Moto3 | style="text-align:left;" |[[CFMOTO|CFMoto]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|CFMoto Aspar Team]] |20 |14 |15 |7 |3 |421 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- ![[2025. aasta Moto2 hooaeg|2025]] |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|CFMoto Aspar Team]] |22 |1 |5 |0 |2 |153 |9. |- ![[2026. aasta Moto2 hooaeg|2026]] |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Aspar Team|CFMoto Aspar Team]] |3 |0 |0 |0 |1 |24* |9. |- ! colspan="4" |Kokku |'''67''' |'''19''' |'''28''' |'''7''' |'''9''' |'''843''' | |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Alonso, David}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2006]] 67jaa8vpleo8b9csut86o3ua0b2p10d 0 712289 7121781 7121739 2026-03-31T12:01:25Z Kruusamägi 1530 7121781 wikitext text/x-wiki '''GovStack''' on [[Eesti]], [[Saksamaa]], [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITU) ja Digital Impact Alliance'i (DIAL) 2020. aastal ellu kutsutud rahvusvaheline ühisalgatus, mis pakub [[e-riik|e-riigi]] ülesehitamiseks jätkusuutlikke ja kulutõhusaid moodullahendusi ehk spetsifikatsioone, mida saab kohandada, ellu viia ja skaleerida vastavalt riigi vajadustele.<ref name="estdev-govstack">{{cite web |url=https://www.estdev.ee/et/projektid/govstack |title=GovStack |website=ESTDEV |language=et |access-date=2026-03-31 }}</ref><ref name="gs-news">{{cite web |url=https://govstack.global/news/new-digital-building-block-specifications-will-empower-more-efficient-delivery-of-e-government-services/ |title=New Digital Building Block Specifications Will Empower More Efficient Delivery of E-Government Services |website=GovStack |date=2023-06-01 |language=en |access-date=2026-03-31 }}</ref> == Tegevus == GovStacki ametlike KKK-de järgi pakub algatus valitsustele digiteenuste loomiseks tööriistu, sealhulgas ehitusplokkide spetsifikatsioone, testkeskkonda, praktikakogukondi ning foorumeid kogemuste vahetamiseks. Lahendusi saab kohandada vastavalt riikide vajadustele.<ref name="gs-faq">{{cite web |url=https://govstack.global/about/faq/ |title=FAQs |website=GovStack |language=en |access-date=2026-03-31 }}</ref> GovStacki ametliku kirjelduse järgi toetab algatus riike ja organisatsioone kulutõhusate ja skaleeritavate avalike digiteenuste loomisel. GovStacki lähenemine põhineb ''whole-of-government'' põhimõttel ning edendab ühilduvate, üldotstarbeliste ja taaskasutatavate ehitusplokkide kasutamist.<ref name="gs-offerings">{{cite web |url=https://govstack.global/our-offerings/ |title=Our Offerings |website=GovStack |language=en |access-date=2026-03-31 }}</ref> GovStack ei arenda ise tarkvaralisi ehitusplokke, vaid toetab nende tehniliste spetsifikatsioonide ehk funktsionaalsete nõuete kirjelduste väljatöötamist. Nende spetsifikatsioonide alusel saab arendada uusi digitooteid ning hinnata olemasolevate toodete vastavust nõuetele.<ref name="gs-faq" /> == Pakkumised == GovStacki ametlikud pakkumised on järgmised:<ref name="gs-offerings" /><ref name="gs-govspecs">{{cite web |url=https://govstack.global/our-offerings/govspecs/ |title=GovSpecs |website=GovStack |language=en |access-date=2026-03-31 }}</ref> * '''GovSpecs''' – ehitusplokkide ja kasutusjuhtude spetsifikatsioonid * '''GovTest''' – testkeskkond ja simulatsioon ehitusplokkide lähenemise katsetamiseks * '''GovLearn''' – koolitused, teadmushaldus ja tugi teekaartide ning strateegiate kujundamisel * '''GovMarket''' – platvorm digiteenuste turu, hangete, toodete ja teenuste kaardistamiseks == Eesti roll == Eesti on üks GovStacki algatuse partneritest alates selle käivitamisest 2020. aastal.<ref name="estdev-govstack" /><ref name="gs-news" /> Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskuse [[ESTDEV]]i andmetel on Eesti aidanud kaasa GovStacki kaubamärgi arendamisele ja ülemaailmsele tunnustamisele ning GovStacki tehniline arhitektuur on suures osas välja töötatud Eesti ekspertide poolt.<ref name="estdev-govstack" /> Alates 2024. aastast on ESTDEV GovStacki initsiatiivi rakenduspartner Eestis. EstDevi ülesanne on aidata tugevdada GovStacki võimekust, edendada partnerlussuhteid ja kogukonna kaasatust ning arendada GovStacki pakutavaid lahendusi.<ref name="estdev-govstack" /> == Seotud artiklid == * [[Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://govstack.global/ GovStacki ametlik veebileht] * [https://www.estdev.ee/et/projektid/govstack GovStacki projekt ESTDEVi veebilehel] * [https://www.estdev.ee/et ESTDEVi ametlik veebileht] q56ny4dv733bsylxuj2b2r9vjx89nne 14 712293 7122054 7121753 2026-03-31T18:30:06Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sõjandus]]; lisatud [[Kategooria:Sõjaväelased]] 7122054 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] qljzulkt1fwponbzog29m2u7s3n1mti 14 712296 7121785 2026-03-31T12:03:50Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Geomorfoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]]' 7121785 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Geomorfoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] d3uwe2zac0pw18ryte3lmkuhty2k34j 14 712297 7121793 2026-03-31T12:09:36Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Piimandus]] [[Kategooria:Toiduainetööstus]]' 7121793 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Piimandus]] [[Kategooria:Toiduainetööstus]] 7lxb6aju7ofeyzdfmfb6h5cibfa9grz 14 712298 7121796 2026-03-31T12:11:12Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Saksamaa teadlased|Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased]]' 7121796 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa teadlased|Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased]] rrdvjhxj997tnmlssnrch1j1o08mxwa 0 712299 7121810 2026-03-31T12:29:07Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Tume tubaknahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tume tubaknahkis.jpg | pildi_seletus = '''Tume tubaknahkis''' ''Hymenochaete fuliginosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]...' 7121810 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tume tubaknahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tume tubaknahkis.jpg | pildi_seletus = '''Tume tubaknahkis''' ''Hymenochaete fuliginosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = [[Tubaknahkis]] ''Hymenochaete'' | liik = '''Tume tubaknahkis''' ''Hymenochaete fuliginosa'' }} '''Tume tubaknahkis''' (''Hymenochaete fuliginosa'') on liik seeni [[Taelikulised|taelikuliste]] (''Hymenochaetaceae'') sugukonnast, [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] (''Hymenochaetales'') seltsist. Seen kasvab tavaliselt surnud okaspuudel. == Välislingid == * {{Elurikkus|151582}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] 59iqbylti0mu0sn3nc3hbxfn8farke3 7121811 7121810 2026-03-31T12:29:38Z Svencapoeira 67038 7121811 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tume tubaknahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tume tubaknahkis.jpg | pildi_seletus = '''Tume tubaknahkis''' ''Hymenochaete fuliginosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = [[Tubaknahkis]] ''Hymenochaete'' | liik = Tume tubaknahkis ''Hymenochaete fuliginosa'' }} '''Tume tubaknahkis''' (''Hymenochaete fuliginosa'') on liik seeni [[Taelikulised|taelikuliste]] (''Hymenochaetaceae'') sugukonnast, [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] (''Hymenochaetales'') seltsist. Seen kasvab tavaliselt surnud okaspuudel. == Välislingid == * {{Elurikkus|151582}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] 4nkpqi1gwn796l21hkji6v5impsihry 7121812 7121811 2026-03-31T12:29:54Z Svencapoeira 67038 7121812 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tume tubaknahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tume tubaknahkis.jpg | pildi_seletus = Tume tubaknahkis ''Hymenochaete fuliginosa'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = [[Tubaknahkis]] ''Hymenochaete'' | liik = '''Tume tubaknahkis''' ''Hymenochaete fuliginosa'' }} '''Tume tubaknahkis''' (''Hymenochaete fuliginosa'') on liik seeni [[Taelikulised|taelikuliste]] (''Hymenochaetaceae'') sugukonnast, [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] (''Hymenochaetales'') seltsist. Seen kasvab tavaliselt surnud okaspuudel. == Välislingid == * {{Elurikkus|151582}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] e2oy6x1z44r4cwc32dt41zrd6rr6upt 14 712300 7121819 2026-03-31T12:42:28Z ~2026-19195-65 225948 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Saksamaa vaimulikud]]' 7121819 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa vaimulikud]] rmbb5jtn3vqdcmq2ry6hrveaa2v9ml8 14 712301 7121825 2026-03-31T12:46:59Z ~2026-19195-65 225948 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Saksamaa vaimulikud]]' 7121825 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Saksamaa vaimulikud]] rmbb5jtn3vqdcmq2ry6hrveaa2v9ml8 15 712302 7121830 2026-03-31T12:50:28Z ~2026-19195-65 225948 /* Evangeelsed vaimulikud */ uus alaosa 7121830 wikitext text/x-wiki == Evangeelsed vaimulikud == Või on evangeelsed vaimulikud parem, ma ei tea. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19195-65|&#126;2026-19195-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19195-65|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 15:50 (EEST) 7mc4xv8ixrx4o28n8glebixov1d415h 1 712303 7121854 2026-03-31T13:06:05Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: 'Saksa viki kirjutab, et suri 2020 märtsis, aga seal on ka märkus, et sellele pole viidatavaid allikaid. ~~~~' 7121854 wikitext text/x-wiki Saksa viki kirjutab, et suri 2020 märtsis, aga seal on ka märkus, et sellele pole viidatavaid allikaid. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 16:06 (EEST) tlevyxu04t2l2lb5q9y0vboo5xb7x2s 0 712304 7121862 2026-03-31T13:15:52Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 2015 Chevrolet Suburban 1500 LTZ, front 4.18.19.jpg | tootja = [[Chevrolet]] | emafirma = [[General Motors]] | alias = Chevrolet Veraneio <br/> ([[Brasiilia]]s, 1964–1995) <br/> GMC Carryall <br/> (1960–1972) <br/> GMC Suburban <br/> (1937–1999) <br/> GMC Yukon XL <br/> (2000–) <br/> Holden Suburban <br/> ([[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]], 1998–2001) | tootmine = 1934– | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija =...' 7121862 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Chevrolet Suburban | pilt = 2015 Chevrolet Suburban 1500 LTZ, front 4.18.19.jpg | tootja = [[Chevrolet]] | emafirma = [[General Motors]] | alias = Chevrolet Veraneio <br/> ([[Brasiilia]]s, 1964–1995) <br/> GMC Carryall <br/> (1960–1972) <br/> GMC Suburban <br/> (1937–1999) <br/> GMC Yukon XL <br/> (2000–) <br/> Holden Suburban <br/> ([[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]], 1998–2001) | tootmine = 1934– | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = [[Maastur]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = [[Chevrolet Silverado]] <br/> [[Chevrolet Tahoe]] <br/> [[Cadillac Escalade]] | sarnane = | disainer = }} '''Chevrolet Suburban''' on [[maastur]]imudel, mida toodab aastast 1934 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Chevrolet]]. See on maailma pikimalt tootmises olnud automudel, aastal 2021 jõudis turule Suburbani 12. põlvkond.<ref name="f378">{{cite web |last=McAleer |first=Brendan |date=October 30, 2024 |title=These Are the Longest-Running Car Nameplates of All Time |url=https://www.roadandtrack.com/rankings/g62763889/longest-running-car-nameplates/ |access-date=September 1, 2025 |website=Road & Track}}</ref> Aastate jooksul on valmistatud mitmeid sõsarmudeleid, nagu [[Chevrolet Advance Design|Advance Design]], [[Chevrolet Task Force|Task Force]], [[Chevrolet C/K|C/K]] ja [[Chevrolet Silverado|Silverado]]. See on üks [[General Motors]]i tulusamaid mudeleid, Suburbanit on müüdud nii Chevrolet' kui [[GMC]] kaubamärgi all.<ref>{{cite web |date=August 27, 2010 |title=Everybody Loves the Suburban |url=http://www.popularmechanics.com/cars/trucks/g212/chevy-suburbuan-historical-pictures/ |work=[[Popular Mechanics]]}}</ref> Suburbaneid on müüdud ka erinevate mudelinimedega, nagu GMC Yukon XL ja Cadillac Escalade ESV. [[Austraalia]]s on Chevrolet Subrurbaneid müüdud [[Holden]]i margi all. Chevrloet Suburbanit müüakse Ameerika Ühendriikides, [[Kanada]]s, [[Mehhiko]]s, [[Kesk-Ameerika]]s, [[Tšiili]]s, [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]], [[Boliivia]]s, [[Peruu]]s, [[Filipiinid]]el ja [[Lähis-Ida]]s (v.a [[Iisrael]]is). Yukon XL-i müüakse ainult Põhja-Ameerikas ja Lähis-Idas. Aastal 2019 sai Chevrolet Suburban omale tähe [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le. Tähel seisab, et Subrurban on esinenud "1750 filmis ja telesarjas alates aastast 1952".<ref>{{cite news |last1=Eisenstein |first1=Paul A. |title=The latest celeb to get a star on the Hollywood Walk of Fame is... the Chevy Suburban |url=https://www.nbcnews.com/business/consumer/latest-celeb-get-star-hollywood-walk-fame-chevy-suburban-n1097101 |access-date=29 January 2020 |work=[[NBC News]] |date=7 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.caranddriver.com/news/a30152850/chevy-suburban-walk-of-fame/|title=Chevy Suburban is First Inanimate Object to Get a Star on Hollywood Walk of Fame|date=6 December 2019}}</ref> ==Põlvkonnad== <gallery> 1937 Chevrolet Carryall Suburban (front).jpg|1. põlvkond (1935–1940) 1941 Chevrolet Carryall Suburban advert.jpg|2. põlvkond <br/> (1941–1942; 1946) Flickr - DVS1mn - 52 Chevrolet Suburban (1) (cropped).jpg|3. põlvkond (1947–1955) 1956 Chevrolet 3100 Suburban (cropped).jpg|4. põlvkond (1955–1959) 1961 Chevrolet Apache Suburban.jpg|5. põlvkond (1960–1989) GMC Suburban white single drivers side door 1968-72.jpg|6. põlvkond (1967–1972) GMC Suburban -- 12-14-2011.jpg|7. põlvkond (1973–1991) 1995 GMC Suburban 1500 4x4 in Atlantic Blue Metallic, front left.jpg|8. põlvkond (1992–2001) 2000-2006 Chevrolet Suburban -- 03-16-2012 2.JPG|9. põlvkond (2000–2006) Chevrolet Suburban LT 2008 (15047911025).jpg|10. põlvkond <br/> (2007–2014) 2015 Chevrolet Suburban LT in black, front left side view.jpg|11. põlvkond <br/> (2015–2020) 2021 Chevrolet Suburban LT, rear 6.14.21.jpg|12. põlvkond <br/> (2021–) </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Chevrolet]] [[Kategooria:Maasturid]] htde98azq7ib9gugdt7u3mf7grv3jy0 0 712305 7121883 2026-03-31T13:57:09Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Tume tubaknahkis]] 7121883 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tume tubaknahkis]] higwcy30e03fdq8pqrpfwibtn0f62rj 0 712306 7121884 2026-03-31T13:58:03Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Hõlmikmuna]] 7121884 wikitext text/x-wiki #suuna[[Hõlmikmuna]] ix1ufk9jl6omf2n5g601tlydt2y6hr8 0 712307 7121887 2026-03-31T14:01:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Jake Paul | pilt = Jake Paul March 2026 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jake Paul (2026) | sünninimi = Jake Joseph Paul | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|1|17}} | sünnikoht = [[Cleveland]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Poksija]] <br/> [[Suunamudija]] <br/>...' 7121887 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jake Paul | pilt = Jake Paul March 2026 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jake Paul (2026) | sünninimi = Jake Joseph Paul | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|1|17}} | sünnikoht = [[Cleveland]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Poksija]] <br/> [[Suunamudija]] <br/> [[Näitleja]] | töökoht = | organisatsioon = | erakond = [[Vabariiklik Partei]] | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Jutta Leerdam]] (kihlatu) | lapsed = | sugulased = [[Logan Paul]] (vend) | a1 = [[YouTube]]'i kanal | a2 = [https://www.youtube.com/@jakepaul/featured Jake Paul] | b1 = Žanrid | b2 = [[Komöödia]] <br/> [[Vlogi]]d <br/> [[Poks]] | c1 = Tellijaid | c2 = 21 mln | d1 = Vaatamisi | d2 = 8 mld | e1 = Pikkus | e2 = 185 cm | autogramm = Jake Paul sig.svg | moodul = }} '''Jake Joseph Paul''' (snd 17. jaanuaril 1997) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[poksija]], [[suunamudija]] ja [[näitleja]]. Ta hakkas videod postitama 2013. aastal sotsiaalmeediaplatvormile [[Vine (äpp)|Vine]] ning kogus platvormi sulgemise ajaks aastal 2016 5,3 miljonit jälgijat ja 2 miljardit vaatamist. Aastal 2014 avas ta omanimelise [[YouTube]]'i konto, mis on üks 2010. ja 2020. aastate enimteeninud juutuubereid. Tema esimene filmiroll oli 2016. aasta filmis "Dance Camp". Ta mängis ka [[Disney Channel]]i sarjas "[[Bizaardvark]]" (2016–2018) ning filmides "[[Lennurežiim (film 2019)|Lennurežiim]]", "[[Mainstream (film)|Mainstream]]" ja "A Genie's Tail" (2022). Ta on külalisesinejana üles astunud sarjades ja šõudes "[[Walk the Prank]]", "[[The Price Is Right]]" ja "[[Ridiculousness (telesari)|Ridiculousness]]". Pauli esimene poksimatš oli šõumatš teise juutuuberi vastu 2018. aastal, mille ta võitis [[tehniline nokaut|tehnilise nokaudiga]]. Tema esimene profimatš oli 2020. aastal. Tal on õnnestunud võita nt endist korvpallurit [[Nate Robinson]]i ja endisi vabavõitlejaid [[Ben Askren]]it, [[Tyron Woodley]]t (kaks korda) ja [[Anderson Silva]]t. Veebruaris 2023 kaotas ta [[Tommy Fury]]le. Pärast seda võitis ta mitu matši järjest, alistades sh [[Nate Diaz]]e ja [[Mike Perry (võitleja)|Mike Perry]]. Novembris 2024 [[Jake Paul vs. Mike Tyson|võitis ta Mike Tysonit]]. Pauli ja [[Mike Tyson|Tysoni]] matš toimus [[Texas]]es ning läks ajalukku kui Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima piletituluga poksimatš väljaspool [[Las Vegas]]t. Aastal 2025 võitis Paul [[Julio César Chávez Jr.]]-t, kaotas [[Anthony Joshua]]le ning oli vahepeal oma [[World Boxing Association|WBA]] edetabelis oma kaaluklassis 15. kohal. Aastal 2021 asutas ta oma reklaamifirma ja oma riskikapitalifondi. Aastal 2026 oli fondi väärtus üle 65 miljoni $.<ref>{{Cite web |last=Angelo |first=Jake |title=Jake Paul may have gotten his jaw broken on Netflix, but he and his $65 million fortune are laughing their way into Silicon Valley boardrooms |url=https://fortune.com/2026/02/14/who-is-jake-paul-venture-capital-anti-fund-boxer-logan-paul/ |access-date=2026-02-19 |website=Fortune |language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite news |last=Akintoye |first=Dotun |date=August 27, 2021 |title=Is Jake Paul Bad for Boxing? Next Question |url=https://www.espn.com/boxing/story/_/id/32091828/is-jake-paul-bad-boxing-next-question |publisher=[[ESPN]]}} * {{Cite web |last=Bentley |first=Rick |date=July 4, 2016 |title=Disney taps social media sensation Jake Paul for new series |url=http://www.fresnobee.com/entertainment/ent-columns-blogs/rick-bentley/article87038817.html |access-date=July 8, 2016 |website=[[The Fresno Bee|Fresno Bee]]}} * {{Cite news |last=Fehr |first=Kaitlyn |date=April 21, 2021 |title=A Contentious Timeline of Jake Paul's Controversies and Crimes |url=https://berkeleybeacon.com/the-contentious-timeline-of-jake-pauls-controversies-and-crimes/ |work=The Berkeley Beacon |location=[[Emerson College]], Boston}} * {{Cite news |last=Williams |first=Alex |date=September 8, 2017 |title=How Jake Paul Set the Internet Ablaze |url=https://www.nytimes.com/2017/09/08/fashion/jake-paul-team-10-youtube.html |work=[[The New York Times]] |issn=0362-4331}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/@jakepaul/featured Jake Paul YouTube'is] {{JÄRJESTA:Paul, Jake}} [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poksijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] a5c4zupvrlahjx00kjz9ud6rly7l7k3 0 712308 7121896 2026-03-31T14:36:19Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kharg (saar)]] pealkirja [[Pianist (film 2002)]] alla 7121896 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pianist (film 2002)]] mbh0s6p0c2ulizlyyhopi4isdxpqxgp 7121901 7121896 2026-03-31T14:37:51Z Andres 5 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Pianist (film 2002)]] → [[Khārgi saar]] 7121901 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khārgi saar]] 8ga4ph32940mnq3e4h66clr0wvu7yo2 1 712310 7121905 2026-03-31T14:39:42Z Andres 5 Uus lehekülg: 'On [[Khārgi saar]]. --~~~~' 7121905 wikitext text/x-wiki On [[Khārgi saar]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 17:39 (EEST) m3233pt2hzdpz1zpxfcs9fuxq5wsph2 0 712311 7121909 2026-03-31T14:46:12Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Pianist (film 2002)]] 7121909 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pianist (film 2002)]] mbh0s6p0c2ulizlyyhopi4isdxpqxgp 0 712312 7121912 2026-03-31T14:52:39Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jake Paul]] 7121912 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jake Paul]] mtssuzlobtwq8gx6sw92xl8gezwe477 0 712313 7121913 2026-03-31T14:53:04Z Metsavend 738 Uus lehekülg: ''''Männi''' on eesti [[perekonnanimi]]. 1. jaanuari 2026 seisuga oli Eestis perekonnanimi Männi 233 inimsel (112 mehel ja 121 naisel). Perekonnanimede levikult oli Männi meeste puhul 691. ja naiste puhul 692. kohal. ==Nime kandjaid== *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) ==Välislingid== * {{nimestat|Männi|pere}} [[Kategooria:Perekonnanimed]]' 7121913 wikitext text/x-wiki '''Männi''' on eesti [[perekonnanimi]]. 1. jaanuari 2026 seisuga oli Eestis perekonnanimi Männi 233 inimsel (112 mehel ja 121 naisel). Perekonnanimede levikult oli Männi meeste puhul 691. ja naiste puhul 692. kohal. ==Nime kandjaid== *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) ==Välislingid== * {{nimestat|Männi|pere}} [[Kategooria:Perekonnanimed]] g4n24fla32dkdftaptfi9omeijggkas 0 712314 7121917 2026-03-31T14:55:24Z Juhan121 25066 Tegin väga hädapärase alguse, hiljem jätkan 7121917 wikitext text/x-wiki '''Barbara Anna Nowacka''' (sündinud [[10. mai]]l [[1975]]) on [[Poola]] poliitik. Ta on [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2023]] Poola haridusminister. Oktoobris [[2015]] sai tast 2015. aasta Poola parlamendivalimiste Ühendatud Vasakpoolsete koalitsiooni juht, mis ühendas Tööliidu, Teie Liikumise, Demokraatliku Vasakliitu, Rohelisi ja Poola Sotsialistlikku Parteid. Ta õppis [[Varssavi Ülikool]]is, kus ta oli aktiivne feministina Naiste ja Pereplaneerimise Föderatsioonis. Aastatel 1997–2006 oli ta Tööpartei noortetiiva ja seejärel partei enda liige. 2014. aastal kandideeris ta edutult Euroopa Parlamendi valimistel [[Lublin]]is [[Aleksander Kwaśniewski]] toetusel Europa Pluss'i eest. Pärast seda kaotust liitus ta [[Janusz Palikot]]i liikumisega Teie, saades üheks juhiks ja aitas luua laiaulatusliku koalitsiooni Ühendatud Vasakpoolsed. 4. oktoobril 2015 nimetati ta peaministrikandidaadiks juhuks, kui koalitsioon valimised võidab, ja 17. oktoobril esitles ta koalitsiooni programmi Katowices toimunud konverentsil. 25. oktoobri valimistel ei saavutanud Ühendatud Vasakpoolsed aga Poola valimissüsteemi kohaselt parlamendi esindatuse saamiseks vajalikku 8% künnist ning Nowacka ise ei osutunud valituks Varssavi I parlamendivalimisringkonnas. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=märts}} {{JÄRJESTA:Nowacka, Barbara}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] bf9igqaslqgjydbagv1zukl6zq05zg0 7122126 7121917 2026-03-31T20:31:31Z Juhan121 25066 7122126 wikitext text/x-wiki '''Barbara Anna Nowacka''' (sündinud [[10. mai]]l [[1975]]) on [[Poola]] poliitik. Ta on [[13. detsember|13. detsembrist]] [[2023]] Poola haridusminister. Oktoobris [[2015]] sai tast 2015. aasta Poola parlamendivalimiste Ühendatud Vasakpoolsete koalitsiooni juht, mis ühendas Tööliidu, Teie Liikumise, Demokraatliku Vasakliitu, Rohelisi ja Poola Sotsialistlikku Parteid. Ta õppis [[Varssavi Ülikool]]is, kus ta oli aktiivne feministina Naiste ja Pereplaneerimise Föderatsioonis. Aastatel 1997–2006 oli ta Tööpartei noortetiiva ja seejärel partei enda liige. 2014. aastal kandideeris ta edutult Euroopa Parlamendi valimistel [[Lublin]]is [[Aleksander Kwaśniewski]] toetusel Europa Pluss'i eest. Pärast seda kaotust liitus ta [[Janusz Palikot]]i liikumisega Teie, saades üheks juhiks ja aitas luua laiaulatusliku koalitsiooni Ühendatud Vasakpoolsed. 4. oktoobril 2015 nimetati ta peaministrikandidaadiks juhuks, kui koalitsioon valimised võidab, ja 17. oktoobril esitles ta koalitsiooni programmi Katowices toimunud konverentsil. 25. oktoobri valimistel ei saavutanud Ühendatud Vasakpoolsed aga Poola valimissüsteemi kohaselt parlamendi esindatuse saamiseks vajalikku 8% künnist ning Nowacka ise ei osutunud valituks Varssavi I parlamendivalimisringkonnas. 2015. aasta Poola valimised olid ebatavalised selle poolest, et enamikku neil osalenud suurematest parteidest juhtisid naised. Samal ajal kui Nowacka oli Ühendatud Vasakpoolsete juht, oli valitseva Kodanikuplatvormi partei [[Ewa Kopacz]] ametisolev peaminister ja opositsioonilise Õiguse ja Õigluse partei [[Beata Szydło]] oli peamine väljakutsuja. Lõpuks valiti Szydło üldise häälteenamusega. 2016. aastal lisas ajakiri Foreign Policy Nowacka koos Razemi [[Agnieszka Dziemianowicz-Bąk]]iga oma iga-aastasesse 100 mõjukaima globaalse mõtleja nimekirja nende rolli eest Poolas abordi täieliku keelustamise vastaste protestide korraldamisel. 2019. aasta juunis sai Nowackast erakonna Poola Algatus (iPL) juht, mille ta algselt asutas 2016. aastal ühendusena. Praegu kandideerib ta valimistel valimisringkonnas nr 26 ([[Słupsk]]) Kodanikukoalitsiooni kandidaadina, mille liikmeserakond iPL on. Nowacka on olnud katoliku kiriku mõjuvõimu Poola poliitikas teravalt kriitiline. Kui Poola parlament kaalus 2020. aasta oktoobris abordi rangemat kontrollimist, väitis Nowacka, et Poola katoliku piiskoppidel, kellest enamik toetab sellist seadusandlust kindlalt, on "veri kätel". Hiljem osales ta uute abordipiirangute vastasel protestil, kus politseinik teda pisargaasiga ründas pärast seda, kui ta oli talle lähenenud ja oma isikutunnistust näidanud. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=märts}} == Isiklikku == Tema ema [[Izabela Jaruga-Nowacka]] (1950–2011, hukkus [[Smolenski lennuõnnetus]]es) oli [[Marek Belka valitsus]]es Sotsiaalpoliitika minister, isa [[Jerzy Paweł Nowacki]] on matemaatik, habiliteeritud tehnikateaduste doktor, aastast [[1994]] Poola-Jaapani Infotehnoloogia Akadeemia rektor. 1990. aastate lõpus oli ta kolm aastat suhtes [[Adrian Zandberg]]iga. Hiljem alustas ta suhet Maciej'ga, kellega tal on poeg ja tütar. Ta kuulutab end ateistiks, abordiõiguste ja riikliku kunstliku viljastamise rahastamise toetajaks, mis on kättesaadav ka vallalistele naistele. Ta pooldab samasoolistele paaridele lapsendamise õiguse andmist. Ta näeb rassistlike hoiakute ja ksenofoobsete eelarvamuste põhjuseid sotsiaalses ebavõrdsuses. {{JÄRJESTA:Nowacka, Barbara}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] pj8hhaap3vdm0zgp92gu49j65cbjka8 0 712315 7121927 2026-03-31T15:13:06Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 2011 Chevrolet Caprice PPV -- 12-06-2010 front.jpg | tootja = [[Chevrolet]] <br/> (1964–1996) <br/> [[Holden]] <br/> (2000–2017) | emafirma = [[General Motors]] | alias = | tootmine = 1965–1996 <br/> 2000–2017 | kokkupanek = | eelkäija = [[Chevrolet Impala]] <br/> [[Chevrolet Lumina]] <br/> [[Pontiac G8]] | järeltulija = | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | t...' 7121927 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Chevrolet Caprice | pilt = 2011 Chevrolet Caprice PPV -- 12-06-2010 front.jpg | tootja = [[Chevrolet]] <br/> (1964–1996) <br/> [[Holden]] <br/> (2000–2017) | emafirma = [[General Motors]] | alias = | tootmine = 1965–1996 <br/> 2000–2017 | kokkupanek = | eelkäija = [[Chevrolet Impala]] <br/> [[Chevrolet Lumina]] <br/> [[Pontiac G8]] | järeltulija = | klass = [[Sõiduauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''Chevrolet Caprice''' on [[sõiduauto]]mudel, mida tootis aastatel 1964–1996 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Chevrolet]] ja aastatel 2000–2017 [[General Motors]]i [[Austraalia]] allüksus [[Holden]]. Chevrolet' sõiduautomudelid olid Ameerika Ühendriikide populaarseimad kuuekümenendatel ja seitsmekümnendate alguses, kui valikus olid Caprice, [[Chevrolet Biscayne|Biscayne]], [[Chevrolet Bel Air|Bel Air]] ja [[Chevrolet Impala|Impala]]. Chevrolet tõi Caprice'i turule 1965. aasta keskel Impala luksusmudelina. Aastast 1966 toodeti laia valikut erinevaid Caprice'i versioone. Aastatel 1971–1976 toodeti kõige suuremaid Caprice'e. Aastal 1991 muudeti disaini ning Chevrolet lõpetas tootmise aastal 1996. Aastatel 2011–2017 imporditi [[Põhja-Ameerika]]sse Caprice'i politseiautosid Austraaliast, kus seda valmistas General Motorsi allüksus Holden. Politseimudel kannab teise margi all nime [[Holden Caprice (WM)]].<ref>{{cite web |url= http://www.chevroletcapriceppv.com |title=Chevrolet Caprice PPV |publisher=Chevrolet |location=US |year=2022 |access-date=2023-01-28}}</ref> Chevrolet Caprice'i müüdi aastatel 1999–2017 ka [[Lähis-Ida]]s (teise nimega [[Holden Caprice]]). ==Põlvkonnad== <gallery> 1967 Chevrolet Caprice coupé 283, front left.jpg|1. põlvkond (1966–1970) 1971 Chevrolet Caprice.jpg|2. põlvkond (1971–1976) 1978 Chevrolet Caprice Classic sedan, front left (Harlem).jpg|3. põlvkond (1977–1990) 1991 Chevrolet Caprice Classic.jpg|4. põlvkond (1991–1996) Chevrolet Caprice LTZ WH V8 front.jpg|5. põlvkond (2000–2006) New Eagle Controls Display (24462211776).jpg|[[Holden Caprice (WM)|6. põlvkond]] (2007–2017) </gallery> ==Vaata ka== * [[Chevrolet Impala]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Chevrolet]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] ltdyzxbjxvb96d63c26b5qmah2w6j12 14 712316 7121935 2026-03-31T15:23:56Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]] [[Kategooria:Eesti kaevandused]] [[Kategooria:Põlevkivikaevandused]]' 7121935 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]] [[Kategooria:Eesti kaevandused]] [[Kategooria:Põlevkivikaevandused]] skqncvptktalzoq1ruet4h15m984uy5 14 712317 7121939 2026-03-31T15:28:10Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kaevandused]] [[Kategooria:Põlevkivi]]' 7121939 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kaevandused]] [[Kategooria:Põlevkivi]] d94xrrv8nb6yib1vgmqvuglq25in1iz 0 712318 7121942 2026-03-31T15:31:52Z Taivo 268 #REDIRECT [[Soome Suurvürstiriik]] 7121942 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Soome Suurvürstiriik]] 3e5dlsdknunvm0tf84zh3r5dmrlfd24 14 712319 7121947 2026-03-31T15:36:50Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti kaitsealad]]' 7121947 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti kaitsealad]] gik7yheqnu0jdeb81b79apkdrf3c80w 14 712320 7121952 2026-03-31T15:46:16Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Baptism Eestis]] [[Kategooria:Eesti kirikud]]' 7121952 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Baptism Eestis]] [[Kategooria:Eesti kirikud]] ssu4kf3knz4whbkpamet8zcgnowume6 0 712321 7121955 2026-03-31T15:53:10Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Coda | originaalpealkiri = | pilt = CODA (2021 film logo - black).svg | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Draamakomöödia]] | režissöör = [[Sian Heder]] | stsenarist = [[Sian Heder]] | jutustaja = | peaosades = [[Emilia Jones]] | helilooja = [[Marius de Vries]] | operaator = | monteerija = | kunstnik = | toimetaja...' 7121955 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Coda | originaalpealkiri = | pilt = CODA (2021 film logo - black).svg | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Draamakomöödia]] | režissöör = [[Sian Heder]] | stsenarist = [[Sian Heder]] | jutustaja = | peaosades = [[Emilia Jones]] | helilooja = [[Marius de Vries]] | operaator = | monteerija = | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Philippe Rousselet]] <br/> [[Jérôme Seydoux]] | filmistuudio = | tootja = [[Pathé]] | levitaja = [[Apple TV (voogedastusteenus)|Apple Original Films]] | aasta = 2021 | esilinastus = | kestus = 111 min | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} <br/> {{pisilipp|Prantsusmaa}} | keel = [[Ameerika viipekeel]] <br/> [[Inglise]] | eelarve = 10 mln $ | piletitulu = 2,2 mln $ | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = }} '''"Coda"''' on [[Prantsusmaa]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] koostöös valminud 2021. aasta [[draamakomöödia]]film. Selle kirjutas ja lavastas [[Sian Heder]]. See on [[inglise keel|ingliskeelne]] uusversioon 2014. aasta Prantsuse ja [[Belgia]] filmist "[[Perekond Bélier]]". Peaosas on [[Emilia Jones]], ta mängib kurtide vanemate last Ruby Rossit, kes proovib elus hoida oma pere ettevõtet ning arendada oma lauljakarjääri. Filmis mängivad kurte kurdid näitlejad, suheldakse [[ameerika viipekeel]]es. Kõrvalosades astuvad üles [[Eugenio Derbez]], [[Troy Kotsur]], [[Ferdia Walsh-Peelo]], [[Daniel Durant]] ja [[Marlee Matlin]]. Filmi produtsent on ka "Pereond Belieri" produtseerinud [[Philippe Rousselet]]. "Coda" filmiti [[Gloucester (Massachusetts)|Gloucesteris]] [[Massachusetts]]is. "Coda" esilinastus 2021. aasta jaanuaris [[Sundance'i filmifestival]]il, kus [[Apple]] ostis selle levitamisõigused festivali jaoks rekordilise 25 miljoni $ eest. Film avaldati voogedastusplatvormil [[Apple TV (voogedastusteenus)|Apple TV+]] sama aasta augustis. Vaatajad kiitsid seda, välja toodi Hederi stsenaariumit ja Kotsuri näitlejatööd; tagasiside kurtide vaatajate poolt ei olnud nii positiivne. [[Ameerika Filmiinstituut]] nimetas selle 2021. aasta 10 parima filmi sekka ning seda on peetud üheks 2020. aastate parimaks linateoseks.<ref name="screenrant.com">{{cite web | url=https://screenrant.com/best-2020s-movies/#coda-2021 | title=The 10 Best Movies of the 2020s (So Far) Ranked | website=[[Screen Rant]] | date=March 20, 2022 }}</ref><ref name="drama">{{Cite web|url=https://collider.com/best-drama-movies-2020s/|title=The 10 Best Drama Movies of the 2020s So Far, Ranked|website=[[Valnet|Collider]]|date=August 24, 2023 }}</ref> "Coda" nomineeriti kolmele [[Oscar]]ile ja see võitis need kõik: [[Parima filmi Oscar|parim film]], [[Parima meeskõrvalosatäitja Oscar|parim meeskõrvalosatäitja]] (Kotsur) ja [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parim kohandatud stsenaarium]]. See on esimene voogedastusplatvormil levitatud ja Sundance'il esilinastunud parima filmi Oscari pälvinud teos.<ref>{{Cite web|url = https://www.ibtimes.com/coda-wins-best-picture-streaming-first-oscars-3452720|title = 'CODA' Wins Best Picture in a Streaming First at the Oscars|website = [[International Business Times]]|date = March 27, 2022|access-date = April 5, 2022|archive-date = July 17, 2022|archive-url = https://web.archive.org/web/20220717035549/https://www.ibtimes.com/coda-wins-best-picture-streaming-first-oscars-3452720|url-status = live}}</ref> Kotsur on esimene Oscari ja [[British Academy Film Awards|BAFTA auhinnaga]] pärjatud kurt näitleja. Aastal 2024 hakati filmi ainetel lavastama muusikali. ==Vaata ka== * [[Jenseits der Stille]] * [[Children of a Lesser God (film)]] * [[Khamoshi: The Musical]] * [[Sound of Metal]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamakomöödiad]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Noortefilmid]] o7c85ji6uk4wyyxvhg406c8fnseph2o 7121959 7121955 2026-03-31T15:55:38Z Taurus404 80079 7121959 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Coda | originaalpealkiri = | pilt = CODA (2021 film logo - black).svg | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Draamakomöödia]] | režissöör = [[Sian Heder]] | stsenarist = [[Sian Heder]] | jutustaja = | peaosades = [[Emilia Jones]] | helilooja = [[Marius de Vries]] | operaator = | monteerija = | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Philippe Rousselet]] <br/> [[Jérôme Seydoux]] | filmistuudio = | tootja = [[Pathé]] | levitaja = [[Apple TV (voogedastusteenus)|Apple Original Films]] | aasta = 2021 | esilinastus = | kestus = 111 min | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} <br/> {{pisilipp|Prantsusmaa}} | keel = [[Ameerika viipekeel]] <br/> [[Inglise]] | eelarve = 10 mln $ | piletitulu = 2,2 mln $ | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = }} '''"Coda"''' on [[Prantsusmaa]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] koostöös valminud 2021. aasta [[draamakomöödia]]film. Selle kirjutas ja lavastas [[Sian Heder]]. See on [[inglise keel|ingliskeelne]] uusversioon 2014. aasta Prantsuse ja [[Belgia]] filmist "[[Perekond Bélier]]". Peaosas on [[Emilia Jones]], ta mängib kurtide vanemate last Ruby Rossit, kes proovib elus hoida oma pere ettevõtet ning arendada oma lauljakarjääri. Filmis mängivad kurte kurdid näitlejad, suheldakse [[ameerika viipekeel]]es. Kõrvalosades astuvad üles [[Eugenio Derbez]], [[Troy Kotsur]], [[Ferdia Walsh-Peelo]], [[Daniel Durant]] ja [[Marlee Matlin]]. Filmi produtsent on ka "Pereond Belieri" produtseerinud [[Philippe Rousselet]]. "Coda" filmiti [[Gloucester (Massachusetts)|Gloucesteris]] [[Massachusetts]]is. "Coda" esilinastus 2021. aasta jaanuaris [[Sundance'i filmifestival]]il, kus [[Apple]] ostis selle levitamisõigused festivali jaoks rekordilise 25 miljoni $ eest. Film avaldati voogedastusplatvormil [[Apple TV (voogedastusteenus)|Apple TV+]] sama aasta augustis. Vaatajad kiitsid seda, välja toodi Hederi stsenaariumit ja Kotsuri näitlejatööd; tagasiside kurtide vaatajate poolt ei olnud nii positiivne. [[Ameerika Filmiinstituut]] nimetas selle 2021. aasta 10 parima filmi sekka ning seda on peetud üheks 2020. aastate parimaks linateoseks.<ref name="screenrant.com">{{cite web | url=https://screenrant.com/best-2020s-movies/#coda-2021 | title=The 10 Best Movies of the 2020s (So Far) Ranked | website=[[Screen Rant]] | date=March 20, 2022 }}</ref><ref name="drama">{{Cite web|url=https://collider.com/best-drama-movies-2020s/|title=The 10 Best Drama Movies of the 2020s So Far, Ranked|website=[[Valnet|Collider]]|date=August 24, 2023 }}</ref> "Coda" nomineeriti kolmele [[Oscar]]ile ja see võitis need kõik: [[Parima filmi Oscar|parim film]], [[Parima meeskõrvalosatäitja Oscar|parim meeskõrvalosatäitja]] (Kotsur) ja [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parim kohandatud stsenaarium]]. See on esimene voogedastusplatvormil levitatud ja Sundance'il esilinastunud parima filmi Oscari pälvinud teos.<ref>{{Cite web|url = https://www.ibtimes.com/coda-wins-best-picture-streaming-first-oscars-3452720|title = 'CODA' Wins Best Picture in a Streaming First at the Oscars|website = [[International Business Times]]|date = March 27, 2022|access-date = April 5, 2022|archive-date = July 17, 2022|archive-url = https://web.archive.org/web/20220717035549/https://www.ibtimes.com/coda-wins-best-picture-streaming-first-oscars-3452720|url-status = live}}</ref> Kotsur on esimene Oscari ja [[British Academy Film Awards|BAFTA auhinnaga]] pärjatud kurt näitleja. Aastal 2024 hakati filmi ainetel lavastama muusikali. ==Vaata ka== * [[Jenseits der Stille]] * [[Children of a Lesser God (film)]] * [[Khamoshi: The Musical]] * [[Sound of Metal]] ==Viited== {{viited}} {{Parima filmi Oscar}} [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamakomöödiad]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Noortefilmid]] 9xnu1vm9f39mlo8nxopwihw9uwm90df 0 712322 7121956 2026-03-31T15:53:41Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Coda (film 2021)]] 7121956 wikitext text/x-wiki #suuna [[Coda (film 2021)]] p5dbc08l3005juntte10mijq524j5ar 0 712323 7121957 2026-03-31T15:54:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Coda (film 2021)]] 7121957 wikitext text/x-wiki #suuna [[Coda (film 2021)]] p5dbc08l3005juntte10mijq524j5ar 15 712324 7121989 2026-03-31T17:14:06Z Pikne 13803 ... 7121989 wikitext text/x-wiki [[User:Estopedist1|Estopedist1]], ma olen küll ka varem organisatsioonide kategooriate alla paar sellist alamkategooriat teinud, seda tüüpi organisatsioonidele, mille jaoks on palju kategooriaid tehtud (asutused, ettevõtted, spordiklubid). Samas üldiselt võiks selliseid alamkategooriaid olla võimalikult vähe, nii et tüübikategooriate ("Organisatsioonid", "Parteid" jne) struktuur oleks võimalikult vähe dubleeritud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:13 (EEST) 0sa8gnnh0plch0u3uxh4k17reuomgp2 7122050 7121989 2026-03-31T18:21:10Z Estopedist1 278 Vastus 7122050 wikitext text/x-wiki [[User:Estopedist1|Estopedist1]], ma olen küll ka varem organisatsioonide kategooriate alla paar sellist alamkategooriat teinud, seda tüüpi organisatsioonidele, mille jaoks on palju kategooriaid tehtud (asutused, ettevõtted, spordiklubid). Samas üldiselt võiks selliseid alamkategooriaid olla võimalikult vähe, nii et tüübikategooriate ("Organisatsioonid", "Parteid" jne) struktuur oleks võimalikult vähe dubleeritud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:13 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: jah täpselt nii. Samas suuremad valdkonnad võiks ikka ära teha. Omaette tuleviku küsimus on, kas etwikis peaks Eesti asjadele tegema topeltkihi, nt antud juhul looma ka kategooria "Eesti parteide kategooriad" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 21:21 (EEST) t382j0dp3frxwz8clfymti9rr59yc0x 15 712325 7121990 2026-03-31T17:15:25Z Pikne 13803 ... 7121990 wikitext text/x-wiki [[User:Estopedist1|Estopedist1]], miks mitte jätta ülemkategooria "Eesti õigus"? Kas siin on või kas siia peaks tulema artikleid, mis ei sobi sellesse kategooriasse? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:15 (EEST) qcb4zg8h1qu7829xc7qd73v1pmlymi2 7122039 7121990 2026-03-31T18:10:39Z Estopedist1 278 Vastus 7122039 wikitext text/x-wiki [[User:Estopedist1|Estopedist1]], miks mitte jätta ülemkategooria "Eesti õigus"? Kas siin on või kas siia peaks tulema artikleid, mis ei sobi sellesse kategooriasse? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:15 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: kas pole nii, et kui Foo kategoorial on kategooria "Organisatsioonide kategooriad" vms metakategooria, siis me täiendavaid kategooriad ei pane. Täiendavad kategooriad lähevad antud juhul [[Eesti Advokatuur]] artiklisse. Vastasel juhul langeme ju topeltkategoriseerimise lõksu. Nt hiljuti ma heitsin ette fiwikis sarnasele olukorrale, vt [[:fi:Keskustelu_Wikipediasta:Lähetystö#Systematic_categorization_mistake_related_to_Person_categories]] [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 21:10 (EEST) ovoljo6sipyzvprme01z25jcntuuwiq 7122432 7122039 2026-04-01T11:39:16Z Estopedist1 278 Vastus 7122432 wikitext text/x-wiki [[User:Estopedist1|Estopedist1]], miks mitte jätta ülemkategooria "Eesti õigus"? Kas siin on või kas siia peaks tulema artikleid, mis ei sobi sellesse kategooriasse? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. märts 2026, kell 20:15 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: kas pole nii, et kui Foo kategoorial on kategooria "Organisatsioonide kategooriad" vms metakategooria, siis me täiendavaid kategooriad ei pane. Täiendavad kategooriad lähevad antud juhul [[Eesti Advokatuur]] artiklisse. Vastasel juhul langeme ju topeltkategoriseerimise lõksu. Nt hiljuti ma heitsin ette fiwikis sarnasele olukorrale, vt [[:fi:Keskustelu_Wikipediasta:Lähetystö#Systematic_categorization_mistake_related_to_Person_categories]] [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 21:10 (EEST) ::@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ennnistasin kategooria. Ilmselt tuleb iga juhtumit eraldi vaadata. Praegu jäävad Advokatuuri kategooriasse kuuluvad artiklid õhku rippuma ja pole seotud Eesti kategooria süsteemiga [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 14:39 (EEST) m2hvo1t7kwlwiijy8cx2icgau3eodjl 0 712326 7121992 2026-03-31T17:17:59Z Rehav372 124840 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1341624074|Spinning (textiles)]]" tõlkimisel 7121992 wikitext text/x-wiki '''Ketrus''' on kiududest lõnga valmistamine keeru lisamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ketramine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ketramine1 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref>. Kiud venitatakse välja, lisatakse keerd ja keritakse [[Pool (tehnika)|poolile]] ([[Kedervars|värtnale]]). Kedrata võib puuvillast, linast, villast, viskoosist, sünteetilistest kiududest (näiteks poülester) või kiudude segudest. <ref name="The Art of the Loom">{{Cite book|last=Hecht|first=Ann|date=2001|title=The Art of the Loom|publisher=The British Museum Press|location=London|isbn=0295981393|page=16}}</ref> Algselt tehti seda käsitsi [[Värtnakeder|kedervarre]] abil, kuid alates 500. aastatest pKr sai [[Vokk|ketrusrattast]] Aasias ja Euroopas domineeriv ketrusvahend. 18. sajandi lõpus leiutatud mehaanilised ketrusvahendid muutsid ketramise palju tõhusamaks kui käsitsi ketramine ning eriti puuvillatootmine sai üheks [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsiooni]] olulisemaks tööstusharuks. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tekstiilitööstus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Tekstiilindus]] jifpbpfg1kp6l7804hg3p6xkpsjz4oj 7122012 7121992 2026-03-31T17:40:28Z Rehav372 124840 Parandasin kirjavea, lisasin peatüki lina ketramisest 7122012 wikitext text/x-wiki '''Ketrus''' on kiududest lõnga valmistamine keeru lisamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ketramine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ketramine1 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref>. Kiud venitatakse välja, lisatakse keerd ja keritakse [[Pool (tehnika)|poolile]] ([[Kedervars|värtnale]]). Kedrata võib puuvillast, linast, villast, viskoosist, sünteetilistest kiududest (näiteks poülester) või kiudude segudest.<ref name="The Art of the Loom">{{Cite book|last=Hecht|first=Ann|date=2001|title=The Art of the Loom|publisher=The British Museum Press|location=London|isbn=0295981393|page=16}}</ref> Algselt tehti seda käsitsi [[Värtnakeder|kedervarre]] abil, kuid alates 500. aastatest pKr sai [[Vokk|vokist]] Aasias ja Euroopas domineeriv ketrusvahend. 18. sajandi lõpus leiutatud mehaanilised ketrusvahendid muutsid ketramise palju tõhusamaks kui käsitsi ketramine ning eriti puuvillatootmine sai üheks [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsiooni]] olulisemaks tööstusharuks. == Lina ketramine == Enne lina või linataku ketramist tuli see ette valmistada, seada [[Koonal|koonlasse]]. Lina ketramisel kedervarrega ei ole Eestis kiudu abivahendile kinnitatud, koonalt hoiti käes, kaenla all, süles. Vokiga kedrates kasutati abivahendina [[Koonlalaud|koonlalauda]], [[Koonlanui|koonlanuia]] või [[Takuhark|takuharki]], mis kinnitati voki külge, et ketraja mõlemad käed oleks ketruse ajal vabad.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Margit |kuupäev=2016 |pealkiri=Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1ac356c1-bc70-43b8-a4b9-2c34c07d6321/content |vaadatud=31.03.2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Lina ketramist hakati Eesti taludes õpetama lastele varakult. Alguses õpetati takkude ketramit, sest takud olid vähem väärtuslikud, olgugi et kvaliteetse takulõnga ketramine oli keerulisem.<ref name=":0" /> Lina ketramisel tuleb vasaku käega tõmmata koonlalt kiudu ning paremaga hoida keerdu koonlasse liikumast. Ketramise ajal niisutati sülje, vee, õõnestatud kartulis (''sic''!) olnud vee, hapu kalja, rõõsapiima, seebivee, linaleotise või hapu piimaga sõrmi, et lõng sile ja ühtlane jääks.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tekstiilitööstus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Tekstiilindus]] ivn0m8m10u27x3pttbgo4m7vgupzes2 7122053 7122012 2026-03-31T18:27:55Z Rehav372 124840 lingid korda 7122053 wikitext text/x-wiki '''Ketrus''' on kiududest lõnga valmistamine keeru lisamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ketramine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ketramine1 |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref>. Kiud venitatakse välja, lisatakse keerd ja keritakse [[Pool (tehnika)|poolile]] ([[Kedervars|värtnale]]). Kedrata võib puuvillast, linast, villast, viskoosist, sünteetilistest kiududest (näiteks poülester) või kiudude segudest.<ref name="The Art of the Loom">{{Cite book|last=Hecht|first=Ann|date=2001|title=The Art of the Loom|publisher=The British Museum Press|location=London|isbn=0295981393|page=16}}</ref> Algselt tehti seda käsitsi [[Värtnakeder|kedervarre]] abil, kuid alates 500. aastatest pKr sai [[Vokk|vokist]] Aasias ja Euroopas domineeriv ketrusvahend. 18. sajandi lõpus leiutatud mehaanilised ketrusvahendid muutsid ketramise palju tõhusamaks kui käsitsi ketramine ning eriti puuvillatootmine sai üheks [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsiooni]] olulisemaks tööstusharuks. == Lina ketramine == Enne lina või linataku ketramist tuli see ette valmistada, seada [[Koonal|koonlasse]]. Lina ketramisel kedervarrega ei ole Eestis kiudu abivahendile kinnitatud, koonalt hoiti käes, kaenla all, süles. Vokiga kedrates kasutati abivahendina [[Koonlapuu|koonlalauda]], [[Koonlapuu|koonlanuia]] või [[Takuhark|takuharki]], mis kinnitati voki külge, et ketraja mõlemad käed oleks ketruse ajal vabad.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Margit |kuupäev=2016 |pealkiri=Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1ac356c1-bc70-43b8-a4b9-2c34c07d6321/content |vaadatud=31.03.2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Lina ketramist hakati Eesti taludes õpetama lastele varakult. Alguses õpetati takkude ketramit, sest takud olid vähem väärtuslikud, olgugi et kvaliteetse takulõnga ketramine oli keerulisem.<ref name=":0" /> Lina ketramisel tuleb vasaku käega tõmmata koonlalt kiudu ning paremaga hoida keerdu koonlasse liikumast. Ketramise ajal niisutati sülje, vee, õõnestatud kartulis (''sic''!) olnud vee, hapu kalja, rõõsapiima, seebivee, linaleotise või hapu piimaga sõrmi, et lõng sile ja ühtlane jääks.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tekstiilitööstus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Tekstiilindus]] gzirlhrc6up6im5gzoybu4jzhlpuin3 1 712327 7122007 2026-03-31T17:34:50Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: 'Siit on suurem osa sisu eemaldatud. Kas on üldse tähelepanuväärne? ~~~~' 7122007 wikitext text/x-wiki Siit on suurem osa sisu eemaldatud. Kas on üldse tähelepanuväärne? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 20:34 (EEST) 9aepfe2acxpqie4pksdxs6nrv8dekfk 0 712328 7122008 2026-03-31T17:38:25Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast näitleja | nimi = Aidy Bryant | pilt = Aidy Bryant.png | pildi allkiri = Aidy Bryant (2015) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|07|05|1987}} | sünnikoht = [[Phoenix]], [[Arizona]], USA | haridus = Columbia College Chicago (BA) | amet = {{hlist|Näitleja|koomik}} | tegev = 2011. aastast | abikaasa = [[Conner O'Malley]] (abielu. 2018) }} '''Aidy Bryant''' (sündinud [[7. mai]] [[1987]]) on ameerika näitleja ja koomik. Bryant näitles 10 hooaega [[NBC]] sketši...' 7122008 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Aidy Bryant | pilt = Aidy Bryant.png | pildi allkiri = Aidy Bryant (2015) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|07|05|1987}} | sünnikoht = [[Phoenix]], [[Arizona]], USA | haridus = Columbia College Chicago (BA) | amet = {{hlist|Näitleja|koomik}} | tegev = 2011. aastast | abikaasa = [[Conner O'Malley]] (abielu. 2018) }} '''Aidy Bryant''' (sündinud [[7. mai]] [[1987]]) on ameerika näitleja ja koomik. Bryant näitles 10 hooaega [[NBC]] [[sketšikomöödia]] saates "[[Saturday Night Live]]". Ta liitus saatega selle [["Saturday Night Live'i" 38. hooaeg|38. hooajal]] 2012. aastal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-09-10 |pealkiri=Aidy Bryant, Tim Robinson, Cecily Strong join cast of ‘SNL’ |url=https://www.chicagotribune.com/2012/09/10/aidy-bryant-tim-robinson-cecily-strong-join-cast-of-snl/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Chicago Tribune |keel=en-US}}</ref> ning lahkus sealt [["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|47. hooajal]] 2022.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Peter White,Nellie |kuupäev=2022-05-20 |pealkiri=‘SNL’: Kate McKinnon, Aidy Bryant & Kyle Mooney To Exit Alongside Pete Davidson As Major Cast Shake-Up Set For Season Finale |url=https://deadline.com/2022/05/snl-kate-mckinnon-aidy-bryant-kyle-mooney-pete-davidson-exit-1235029349/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Teda on nomineeritud kolmele [[Primetime Emmy]] auhinnale, seal hulgas kaks korda parima naiskõrvalosatäitja komöödiasarjas auhinnale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aidy Bryant - Awards - IMDb |url=https://www.imdb.com/name/nm5262775/awards?ref_=nm_awd |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> Ta on dubleerinud animasarja "[[Danger & Eggs]]" (2017) ja Netflixi täiskasvanute animasarja "[[Human Resources]]". Ta mängis peaosa situatsioonikomöödias "[[Shrill]]" (2019–2021). Lisaks oli ta ka sarja stsenarist ja tegevprodutsent. Ta oli nomineeritud sama rolli eest parima naispeaosatäitja komöödiasarjas Primetime Emmy auhinnale. == Viited == <references /> == Välislingid == * {{IMDb|nm5262775}} * {{Instagram|aidybryant}} {{JÄRJESTA:Bryant, Aidy }} [[Kategooria:Sündinud 1987]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] jc4m7yzjg8w6h1ckq6baq26zmpfykyk 0 712329 7122037 2026-03-31T18:09:03Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]], [[Antwerpen]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' | '''Vehklemine 1924. a...' 7122037 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]], [[Antwerpen]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' | '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[15. august|15.]] - [[26. august]]ini 1920. aastal [[Antwerpen]]is [[Belgia]]s. Võisteldi kuuel vehklemisalal ([[epee]], [[florett]] ja [[espadron]] ning kõigi kolme ala võistkonlikud võistlused). Kõigil aladel võistlesid ainult mehed.<ref>[https://web.archive.org/web/20200417060243/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1920/FEN/ Fencing at the 1920 Antwerpen Summer Games] www.sports-reference.com</ref> Toimumiskohad olid [[Brüssel]]i Egmonti palee aed ja Antwerpeni Middelheimi park. Varasematel olümpiamängudel määrasid kohalikud korralduskomiteed vehklemisalade formaadi ja reeglid. Pärast [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamänge]] asutati esimene rahvusvaheline vehklemisspordi juhtorgan [[Rahvusvaheline Vehklemise Föderatsioon|Fédération Internationale d’Escrime]] (FIE), mis töötas välja rahvusvahelistel võistlustel kasutatavad standardreeglid. Neid reegleid kasutati esmakordselt nendel olümpiamängudel ja need osutusid edukaks. Selle tulemusel hakkas FIE 1921. aastal korraldama [[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]], mis 1937. aastal muutusid [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]]. 1920. aasta vehklemisalad olid tiheda konkurentsiga ja näitasid Itaalia staari Nedo Nadi andeid. Nadi võistles Antwerpenis viiel alal ja võitis kõigil viiel kuldmedalid. 2024. aastaks on ainult [[Michael Phelps]] (USA) kuue ujumiskuldmedaliga aastal [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] ja kaheksa ujumiskuldmedalit aastal [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]], [[Mark Spitz]] (USA) seitsme ujumiskuldmedaliga [[München]]is [[ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972. aastal]], [[Kristin Otto]] ([[Saksa DV|SDV]]) kuue ujumiskuldmedaliga [[Soul]]is [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988. aastal]] ja [[Vitali Štšerba]] ([[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]) kuue võimlemise kuldmedaliga [[Võimlemine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992. aastal]] võitnud ühel olümpial rohkem kuldmedaleid kui Nedo Nadi. Nadi ei võistelnud individuaalses epees. Nadi vend Aldo võistles samuti Antwerpenis. Aldo Nadi võitis võistkondlikes alades kolm kuldmedalit ja individuaalse hõbemedali espadronis, jäädes alla oma vennale. == Osalejad == Antwerpeni suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 149 sportlast 13 riigist. == Tulemused == === Epee === === Võistkondlik epee === === Florett === === Võistkondlik florett === === Espadron === === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Belgia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel|Antwerpen 1920]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||5||1||0|| 6 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1 ||4||3|| 8 |- | 3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Holland}}||0||0||2|| 2 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 5 riiki || 6 || 6 || 6 || 18 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20110505163318/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1920/1920.pdf OLYMPIC GAMES ANTWERP 1920 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/antwerp-1920/results/fencing Antwerp 1920 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/8/sports/FEN Fencing at the 1924 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 2zlfx1fekk7dnskgptxz9porrn9xx38 7122044 7122037 2026-03-31T18:16:46Z Kalle 51 7122044 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]], [[Antwerpen]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Stockholm 1912]]''' | '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[15. august|15.]] - [[26. august]]ini 1920. aastal [[Antwerpen]]is [[Belgia]]s. Võisteldi kuuel vehklemisalal ([[epee]], [[florett]] ja [[espadron]] ning kõigi kolme ala võistkonlikud võistlused). Kõigil aladel võistlesid ainult mehed.<ref>[https://web.archive.org/web/20200417060243/https://www.sports-reference.com/olympics/summer/1920/FEN/ Fencing at the 1920 Antwerpen Summer Games] www.sports-reference.com</ref> Toimumiskohad olid [[Brüssel]]i Egmonti palee aed ja Antwerpeni Middelheimi park. Varasematel olümpiamängudel määrasid kohalikud korralduskomiteed vehklemisalade formaadi ja reeglid. Pärast [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamänge]] asutati esimene rahvusvaheline vehklemisspordi juhtorgan [[Rahvusvaheline Vehklemise Föderatsioon|Fédération Internationale d’Escrime]] (FIE), mis töötas välja rahvusvahelistel võistlustel kasutatavad standardreeglid. Neid reegleid kasutati esmakordselt nendel olümpiamängudel ja need osutusid edukaks. Selle tulemusel hakkas FIE 1921. aastal korraldama [[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]], mis 1937. aastal muutusid [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]]. 1920. aasta vehklemisalad olid tiheda konkurentsiga ja näitasid Itaalia staari Nedo Nadi andeid. Nadi võistles Antwerpenis viiel alal ja võitis kõigil viiel kuldmedalid. 2024. aastaks on ainult [[Michael Phelps]] (USA) kuue ujumiskuldmedaliga aastal [[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] ja kaheksa ujumiskuldmedalit aastal [[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]], [[Mark Spitz]] (USA) seitsme ujumiskuldmedaliga [[München]]is [[ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972. aastal]], [[Kristin Otto]] ([[Saksa DV|SDV]]) kuue ujumiskuldmedaliga [[Soul]]is [[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988. aastal]] ja [[Vitali Štšerba]] ([[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]) kuue võimlemise kuldmedaliga [[Võimlemine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992. aastal]] võitnud ühel olümpial rohkem kuldmedaleid kui Nedo Nadi. Nadi ei võistelnud individuaalses epees. Nadi vend Aldo võistles samuti Antwerpenis. Aldo Nadi võitis võistkondlikes alades kolm kuldmedalit ja individuaalse hõbemedali espadronis, jäädes alla oma vennale. == Osalejad == Antwerpeni suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 149 sportlast 13 riigist. == Tulemused == === Epee === === Võistkondlik epee === === Florett === === Võistkondlik florett === === Espadron === === Võistkondlik espadron === == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Belgia) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1920. aasta suveolümpiamängudel|Antwerpen 1920]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||5||1||0|| 6 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1 ||4||3|| 8 |- | 3.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|Belgia}}||0 ||1||0|| 1 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Holland}}||0||0||2|| 2 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 5 riiki || 6 || 6 || 6 || 18 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20110505163318/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1920/1920.pdf OLYMPIC GAMES ANTWERP 1920 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/antwerp-1920/results/fencing Antwerp 1920 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/7/sports/FEN Fencing at the 1920 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 4gjq64l37gdarj34k07gqrpdgbzs1yv 0 712330 7122038 2026-03-31T18:09:15Z Rehav372 124840 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1341100997|Distaff]]" tõlkimisel 7122038 wikitext text/x-wiki '''Koonlapuu, koonlalaud, koonlanui''' on [[Ketramine|ketramisel]] kasutatav [[tööriist]]. See on mõeldud ketramata [[Kiud|kiudude]] hoidmiseks, et need oleksid lahti harutatud. Kõige sagedaini kasutatakse seda [[Harilik lina|lina]] (mõnikord ka [[Vill|villa]]) hoidmiseks, kuid seda saab kasutada igat tüüpi kiudude jaoks. Kiud mähitakse tööriista ümber ja seotakse kinni paela või nööriga. == Kuju == [[Fail:Adolphe_Braun_Alsace_costume.jpg|vasakul|pisi|[[Alsace|Alsace'i]] ketraja [[Vokk|voki]] ja koonlapuuga]] [[Fail:William-adolphe_bouguereau_the_spinner.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau ''teos "Ketraja'' " (1873), [[Kedervars|kedervarre]] ja koonlapuuga]] [[Fail:Russian_distaffs_01_(Ferapontov).jpg|pisi|Vene koonlalauad, mis on välja pandud Ferapontovi kloostri rahvakäsitöö muuseumis]] Eesti keeles eristatakse koonlapuud (pikk pulk), koonlalauda (laba), koonlanuia (lühike nui), mis inglise keeles vastavad kõik terminile ''distaff.'' Sama eesmärgiga, koonla hoidmine, on ka takuhark. [[Kategooria:Tekstiilindus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Lina töötlemine]] 2lkaapwzqtgofbv6u6qsniria786at3 7122052 7122038 2026-03-31T18:27:07Z Rehav372 124840 Täpsem kirjeldus koonlalauast 7122052 wikitext text/x-wiki '''Koonlapuu, koonlalaud, koonlanui''' on [[Ketramine|ketramisel]] kasutatav [[tööriist]]. See on mõeldud ketramata [[Koonal|koonla]] hoidmiseks, et kiud oleksid ketramiseks sobivas asendis. Kõige sagedaini kasutatakse seda [[Harilik lina|lina]] (mõnikord ka [[Vill|villa]]) hoidmiseks, kuid seda saab kasutada igat tüüpi kiudude jaoks. Kiud mähitakse tööriista ümber ja seotakse kinni paela või nööriga.[[Fail:Adolphe_Braun_Alsace_costume.jpg|vasakul|pisi|[[Alsace|Alsace'i]] ketraja [[Vokk|voki]] ja koonlapuuga]] [[Fail:William-adolphe_bouguereau_the_spinner.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau ''teos "Ketraja'' " (1873), [[Kedervars|kedervarre]] ja koonlapuuga]] == Kuju == [[Fail:Russian_distaffs_01_(Ferapontov).jpg|pisi|Vene koonlalauad, mis on välja pandud Ferapontovi kloostri rahvakäsitöö muuseumis]] Eesti keeles eristatakse '''koonlapuud''' (pikk pulk), '''koonlalauda''' (laba), '''koonlanuia''' (lühike nui), mis inglise keeles vastavad kõik terminile ''distaff.'' Sama eesmärgiga on ka '''takuhark'''. == Koonlalaud == Koonlalaud on voki külge kinnitatav lauake koonla hoidmiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - koonlalaud |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/koonlalaud/1/est |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Koonlalaud on olnud Eestis lina ketramisel levinuim abivahend. See on olnud peamiselt kase- ja kuusepuust valmistatud, 25-35 cm kõrge (on ka 50 cm pikkuseid), 8-20 cm lai. Laba alumises osas on voki külge kinnitamiseks pulk. Võib olla vähem või rohem kaunistatud, eriti [[Vaivara kihelkond|Vaivara]] koonlalauad on rikkalikult kaunistatud. Ka kuju võib erineda, on nii ruudu-, ristküliku-, lehe, kui ka U-tähe kujulisi koonlalaudu.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Margit |kuupäev=2016 |pealkiri=Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1ac356c1-bc70-43b8-a4b9-2c34c07d6321/content |vaadatud=31.03.2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Eesti koonlalaudu on liigitatud kolme rühma:<ref name=":0" /> # '''Mitme augureaga, laia lauaga''' (levinud Lõuna-, Kesk-, ja Lääne-Eestis). ERMi kogus kõige levinum. # '''Ühe kuni kolme auguga, kitsa lauaga''' (levinud Ida- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eesti keskalal, saartel) # '''Auguta''' (levinud Eesti rannikualal ning saartel). Koonal kinnitatakse koonlalaua külge koonlavarda või paelaga. Koonlavardad on keksmiselt 15-20 pikkused, üks ots teravam, teine laienev. Võib olla kaunistatud või kaunistamata, tehtud puidust, rauast või luust. Varda otsas võisid olla rõngad, mis ketramise ajal kõlisesid, võib-olla et ketraja une peletamiseks.<ref name=":0" /> == Vaata ka == [[Ketramine]] [[Lina harimine|Lina töötlemine]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Tekstiilindus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Lina töötlemine]] kye05ebtmulive3rvbyo0tlhfurfeta 7122104 7122052 2026-03-31T20:09:27Z Kruusamägi 1530 7122104 wikitext text/x-wiki [[Fail:William-adolphe_bouguereau_the_spinner.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau ''teos "Ketraja'' " (1873), [[Kedervars|kedervarre]] ja koonlapuuga]] '''Koonlapuu''' ehk '''koonlalaud''' ehk '''koonlanui''' on [[Ketramine|ketramisel]] kasutatav [[tööriist]]. See on mõeldud ketramata [[Koonal|koonla]] hoidmiseks, et kiud oleksid ketramiseks sobivas asendis. Kõige sagedaini kasutatakse seda [[Harilik lina|lina]] (mõnikord ka [[Vill|villa]]) hoidmiseks, kuid seda saab kasutada igat tüüpi kiudude jaoks. Kiud mähitakse tööriista ümber ja seotakse kinni paela või nööriga. [[Fail:Adolphe_Braun_Alsace_costume.jpg|vasakul|pisi|[[Alsace|Alsace'i]] ketraja [[Vokk|voki]] ja koonlapuuga]] == Kuju == [[Fail:Russian_distaffs_01_(Ferapontov).jpg|pisi|Vene koonlalauad, mis on välja pandud Ferapontovi kloostri rahvakäsitöö muuseumis]] Eesti keeles eristatakse '''koonlapuud''' (pikk pulk), '''koonlalauda''' (laba), '''koonlanuia''' (lühike nui), mis inglise keeles vastavad kõik terminile ''distaff.'' Sama eesmärgiga on ka '''takuhark'''. == Koonlalaud == Koonlalaud on voki külge kinnitatav lauake koonla hoidmiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing – koonlalaud |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/koonlalaud/1/est |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Koonlalaud on olnud Eestis lina ketramisel levinuim abivahend. See on olnud peamiselt kase- ja kuusepuust valmistatud, 25–35 cm kõrge (on ka 50 cm pikkuseid), 8–20 cm lai. Laba alumises osas on voki külge kinnitamiseks pulk. Võib olla vähem või rohem kaunistatud, eriti [[Vaivara kihelkond|Vaivara]] koonlalauad on rikkalikult kaunistatud. Ka kuju võib erineda, on nii ruudu-, ristküliku-, lehe, kui ka U-tähe kujulisi koonlalaudu.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Margit |kuupäev=2016 |pealkiri=Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1ac356c1-bc70-43b8-a4b9-2c34c07d6321/content |vaadatud=31.03.2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Eesti koonlalaudu on liigitatud kolme rühma:<ref name=":0" /> # '''Mitme augureaga, laia lauaga''' (levinud Lõuna-, Kesk-, ja Lääne-Eestis). ERMi kogus kõige levinum. # '''Ühe kuni kolme auguga, kitsa lauaga''' (levinud Ida- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eesti keskalal, saartel) # '''Auguta''' (levinud Eesti rannikualal ning saartel). Koonal kinnitatakse koonlalaua külge koonlavarda või paelaga. Koonlavardad on keksmiselt 15–20 pikkused, üks ots teravam, teine laienev. Võib olla kaunistatud või kaunistamata, tehtud puidust, rauast või luust. Varda otsas võisid olla rõngad, mis ketramise ajal kõlisesid, võib-olla et ketraja une peletamiseks.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Ketramine]] * [[Lina harimine]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Tekstiilindus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Lina töötlemine]] qmekrpsahdhluqvfrm7cxfatkcxrk9z 7122113 7122104 2026-03-31T20:23:37Z Kruusamägi 1530 7122113 wikitext text/x-wiki [[Fail:William-adolphe_bouguereau_the_spinner.jpg|pisi|William-Adolphe Bouguereau ''teos "Ketraja'' " (1873), [[Kedervars|kedervarre]] ja koonlapuuga]] '''Koonlapuu''' või '''koonlalaud''' või '''koonlanui''' on [[Ketramine|ketramisel]] kasutatav [[tööriist]]. See on mõeldud ketramata [[Koonal|koonla]] hoidmiseks, et kiud oleksid ketramiseks sobivas asendis. Kõige sagedamini kasutatakse seda [[Harilik lina|lina]] (mõnikord ka [[Vill|villa]]) hoidmiseks, kuid seda saab kasutada igat tüüpi kiudude jaoks. Kiud mähitakse tööriista ümber ja seotakse kinni paela või nööriga. [[Fail:Adolphe_Braun_Alsace_costume.jpg|vasakul|pisi|[[Alsace|Alsace'i]] ketraja [[Vokk|voki]] ja koonlapuuga]] Eesti keeles eristatakse '''koonlapuud''' (pikk pulk), '''koonlalauda''' (laba), '''koonlanuia''' (lühike nui), mis inglise keeles vastavad kõik terminile ''distaff.'' Sama eesmärgiga on ka '''takuhark'''. == Koonlalaud == [[Fail:Russian_distaffs_01_(Ferapontov).jpg|pisi|Vene koonlalauad, mis on välja pandud Ferapontovi kloostri rahvakäsitöö muuseumis]] Koonlalaud on voki külge kinnitatav lauake koonla hoidmiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing – koonlalaud |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/koonlalaud/1/est |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Koonlalaud on olnud Eestis lina ketramisel levinuim abivahend. See on olnud peamiselt kase- ja kuusepuust valmistatud, 25–35 cm kõrge (on ka 50 cm pikkuseid), 8–20 cm lai. Laba alumises osas on voki külge kinnitamiseks pulk. Võib olla vähem või rohem kaunistatud, eriti [[Vaivara kihelkond|Vaivara]] koonlalauad on rikkalikult kaunistatud. Ka kuju võib erineda, on nii ruudu-, ristküliku-, lehe, kui ka U-tähe kujulisi koonlalaudu.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Pensa |eesnimi=Margit |kuupäev=2016 |pealkiri=Lina töötlemine 20. sajandi esimesel poolel Eestis ja selle protsessi taasloomine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1ac356c1-bc70-43b8-a4b9-2c34c07d6321/content |vaadatud=31.03.2026 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Eesti koonlalaudu on liigitatud kolme rühma:<ref name=":0" /> # '''Mitme augureaga, laia lauaga''' (levinud Lõuna-, Kesk-, ja Lääne-Eestis). [[Eesti Rahva Muuseum]]i kogus kõige levinum. # '''Ühe kuni kolme auguga, kitsa lauaga''' (levinud Ida- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eesti keskalal, saartel) # '''Auguta''' (levinud Eesti rannikualal ning saartel). Koonal kinnitatakse koonlalaua külge koonlavarda või paelaga. Koonlavardad on keskmiselt 15–20 pikkused, üks ots teravam, teine laienev. Võib olla kaunistatud või kaunistamata, tehtud puidust, rauast või luust. Varda otsas võisid olla rõngad, mis ketramise ajal kõlisesid, võib-olla et ketraja une peletamiseks.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Ketramine]] * [[Lina harimine]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Tekstiilindus]] [[Kategooria:Käsitöö]] [[Kategooria:Lina töötlemine]] 8e28cs1r6ezxvc8rebs8eot4xwjygf1 0 712331 7122071 2026-03-31T19:06:17Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul baldahhiini all pühakute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on Velikaja idakaldal Pihkva kremlis asuv kirik, mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna katedraal. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehi...' 7122071 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul baldahhiini all pühakute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on Velikaja idakaldal Pihkva kremlis asuv kirik, mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna katedraal. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse Bütsantsis oli tema isiklik valik ja Kiievi-Vene ristiusustamine toimus peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma 988. aastal. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359-1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši, (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja Dovmonti (suri 1299) ning kristuse pärast meeletu Nikola Salose hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] 8m4145tdeptqzats8o5oevj1np1g2ip 7122072 7122071 2026-03-31T19:07:36Z Evlper 104506 /* Hoone */ 7122072 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul baldahhiini all pühakute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on Velikaja idakaldal Pihkva kremlis asuv kirik, mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna katedraal. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse Bütsantsis oli tema isiklik valik ja Kiievi-Vene ristiusustamine toimus peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma 988. aastal. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359-1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši, (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja Dovmonti (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] euvrbg9pcy8wx4lr163p7862tl2zfzx 7122073 7122072 2026-03-31T19:10:30Z Evlper 104506 7122073 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse Bütsantsis oli tema isiklik valik ja Kiievi-Vene ristiusustamine toimus peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma 988. aastal. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359-1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši, (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja Dovmonti (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] aqwlteq1y6mfvb6xbf7skc3qf24nxrd 7122086 7122073 2026-03-31T19:36:24Z Kruusamägi 1530 7122086 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse [[Bütsants]]is oli tema isiklik valik ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamine toimus peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma 988. aastal. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359–1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja Dovmonti (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] ste4hv8dbwcy485v4v3azbkmc0eax6i 7122108 7122086 2026-03-31T20:18:03Z Evlper 104506 7122108 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse [[Bütsants]]is oli tema isiklik valik ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamine toimus 988. aastal peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359–1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja Dovmonti (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] rwqra660ildym1rtf6y8n30u2dfrgtn 7122117 7122108 2026-03-31T20:26:28Z Evlper 104506 /* Hoone */ 7122117 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse [[Bütsants]]is oli tema isiklik valik ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamine toimus 988. aastal peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359–1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide Vsevolod Mstislavitši (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja [[Daumantas]]e (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] 60rkd8ebw64jl8w3k8l6tzh36qys7cw 7122128 7122117 2026-03-31T20:31:57Z Evlper 104506 /* Hoone */ 7122128 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse [[Bütsants]]is oli tema isiklik valik ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamine toimus 988. aastal peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359–1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide [[Vsevolod Mstislavitš]]i (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja [[Daumantas]]e (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] hbqya7i2g0tq8vsa2tw4f0medv7xdmt 7122130 7122128 2026-03-31T20:33:00Z Evlper 104506 /* Hoone */ 7122130 wikitext text/x-wiki [[File:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|Vaade kremlile ja kirikule lõunast 2018. aastal]] [[File:Интерьер Троицкого собора (Псков).jpg|thumb|Kiriku sisevaade, vasakul [[baldahhiin]]i all [[pühak]]ute säilmekirst]] '''Püha Kolmainu peakirik''' (vene keeles ''Троицкий собор'') on [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] idakaldal [[Pihkva kreml]]is asuv [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis on alates 1589. aastast olnud Pihkva piiskopkonna [[katedraal]]. == Ajaloost == Esimene puidust kirik ehitati sellele kohale [[10. sajand]]il. Arvamus, et kirik ehitati [[vürstinna Olga]] eestvõttel, ei pruugi paika pidada, kuna Olga pöördumine kristlusse [[Bütsants]]is oli tema isiklik valik ja [[Kiievi-Vene]] ristiusustamine toimus 988. aastal peaaegu kakskümmend aastat pärast Olga surma. Kiriku ehitusaeg paigutatakse pigem sellesse ristiusustamise aega sajandi lõpul. Puukiriku asemel püstitati kivikirik 1138. aastal, väidetavalt vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitš]]i käsul. Kirik hävis korduvalt ja ehitati jälle üles, näiteks [[Novgorodi esimene kroonika|Novgorodi esimese kroonika]] teatel õnnistas peapiiskop Aleksei (valitses 1359–1388) 1365. aastal kiriku taaspüstitamise ja see valmis 1367. aastal. 1609. aastal sai kirik põlengus raskelt kannatada ja kogu sisustus uuendati. 1682. aastal alustati tänaseni püsinud kirikuhoonet, neljandat sellel kohal, mis pühitseti 1699. aastal<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref>. 1920. aastatel kasutas kirikut [[nõukogude võim]]ule lojaalne õigeusu reformiliikumine "[[Elav Kirik]]" kuni kiriku muuseumiks muutmiseni 1930. aastatel. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses see taas kirikuna ja jäi selleks ka pärast sõda. == Hoone == Moskva 17. sajandi kirikute stiilis ehitatud kirik on 78 meetri kõrgune, väheste kaunistustega valgete seinte ja viie kullatud sibulkupliga. Kirikus on [[pühak]]uks kuulutatud vürstide [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitši]] (ristinimega Gavriil, suri 1138) ja [[Daumantas]]e (suri 1299) ning [[Kristuse pärast meeletu]] [[Nikola Salos]]e hauad.<ref>[https://visitrussia.com/citiesguide/pskov/places/trinity_cathedral_pskov Trinity Cathedral. VisitRussia.com]</ref> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kirikud]] [[Kategooria:Pihkva]] 7fi8j8omehfqmm5bl81cq0gfuzt7rap 0 712332 7122081 2026-03-31T19:24:22Z Koreinik 144298 Uus lehekülg: 'Tartu 5. algkool valmis 1925. aastal. Maja vasak tiib valmis [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi.' 7122081 wikitext text/x-wiki Tartu 5. algkool valmis 1925. aastal. Maja vasak tiib valmis [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. d3k2f53k24uz7sqn89g4rrxz9j8xtnt 7122083 7122081 2026-03-31T19:32:30Z Koreinik 144298 7122083 wikitext text/x-wiki Tartu 5. algkool valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest<ref>[https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/]https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/</ref>. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool hakkas kandma [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. i287v4boj419810uva5g5ycyieskyye 7122093 7122083 2026-03-31T19:49:27Z Koreinik 144298 7122093 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Kooli Lina tänava hoone valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viited== Kooli ajalugu. https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ 0h6zfzn6asbmgvtyu69zlnyjk6jikhs 7122094 7122093 2026-03-31T19:51:10Z Koreinik 144298 7122094 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] hoone valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viited== Kooli ajalugu. https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ q4xpslnkvluad4872ifuv2ol9ls94x4 7122109 7122094 2026-03-31T20:18:09Z Koreinik 144298 7122109 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viited== Kooli ajalugu. https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ 3b2iqzkkqjorezhk7gko6yzywhkza32 7122114 7122109 2026-03-31T20:24:48Z Koreinik 144298 7122114 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. 7v3qnrlawbjwc35lzdu48hhdbk8a20h 7122116 7122114 2026-03-31T20:25:32Z Koreinik 144298 7122116 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal [[Anatoli Podtšekajev|Anatoli Podtšekajevi]] projekti järgi<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== goyjzxktpv6iouelb1fy5hr1lha5kq4 7122141 7122116 2026-03-31T20:43:40Z Koreinik 144298 7122141 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt Eichhorn plaani Karlova alevisse kooli püstitamiseks. Anatoli Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== bp4bv0sxlv3rwcplycz8ewu0a9ey5zc 7122142 7122141 2026-03-31T20:44:14Z Koreinik 144298 7122142 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn|Eichhorn]] plaani Karlova alevisse kooli püstitamiseks. Anatoli Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== b3jbhvmkmy704c6yht9s51vdz6pbhhs 7122144 7122142 2026-03-31T20:45:20Z Koreinik 144298 7122144 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani Karlova alevisse kooli püstitamiseks. Anatoli Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== 1ewop2pu3wjnkv75n2w782kp5pou6a1 7122145 7122144 2026-03-31T20:45:54Z Koreinik 144298 7122145 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. Anatoli Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref> Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== n9780k4wj7m72gniuffe3q9k2lap1s9 7122217 7122145 2026-04-01T05:22:28Z Koreinik 144298 7122217 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. Anatoli Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== p7kcsgwlqov38ey9wk8qhu5pinrdzy6 7122218 7122217 2026-04-01T05:22:58Z Koreinik 144298 7122218 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. [[Anatoli Podtšekajev]] tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste ning tervisenõuete poolest. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== 4v5qoqjjd89pulxcbjk5me6rcrgy8xc 7122243 7122218 2026-04-01T07:17:34Z Koreinik 144298 7122243 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. [[Anatoli Podtšekajev]] tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Raam |eesnimi=Villem |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste poolest ning tervisenõuetele vastavusest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lina maja. |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/ |vaadatud=01.aprillil 2026}}</ref>. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== <references /> r9czx0rojoydaw3dd2i09bvarhzmmcz 7122246 7122243 2026-04-01T07:20:21Z Koreinik 144298 7122246 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. [[Anatoli Podtšekajev]] tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36|toimetaja-perekonnanimi=Raam|toimetaja-eesnimi=Villem}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste poolest ning tervisenõuetele vastavusest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lina maja. |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/ |vaadatud=01.aprillil 2026}}</ref>. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== <references /> p5e9nkbasq19bgtk2uc57ka9vdldowg 7122247 7122246 2026-04-01T07:22:51Z Koreinik 144298 7122247 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. Toonane linnaarhitekt [[Anatoli Podtšekajev]] tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36|toimetaja-perekonnanimi=Raam|toimetaja-eesnimi=Villem}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste poolest ning tervisenõuetele vastavusest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lina maja. |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/ |vaadatud=01.aprillil 2026}}</ref>. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. Nõukogude ajal lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== <references /> qxb1wi5cajhs0cvb686bgh8cdae695i 7122248 7122247 2026-04-01T07:23:48Z Koreinik 144298 7122248 wikitext text/x-wiki Tartu Linna 5. algkool sündis Tartu Linna 5. ja 7. algkooli ühendamise käigus. Juba enne esimest maailmasõda tegi tollane linnaarhitekt [[Arved Eichhorn]] plaani [[Karlova]] alevisse kooli püstitamiseks. Toonane linnaarhitekt [[Anatoli Podtšekajev]] tegi Eichhorni eelkavandid põhjalikult ümber<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Treufeld |eesnimi=Robert |kuupäev=2004 |pealkiri=Arhitekt Anatoli Podtšekajev |url=https://ktu.artun.ee/articles/2004_3_4/treufeldt_078-112.pdf |ajakiri=Kunstiteaduslikke Uurimusi |aastakäik=3 |üksiknumber=4 |lehekülg=82}}</ref>. Kooli [[Lina tänav|Lina tänava]] [[Uusklassitsism (kunst)|neoklassitsistliku]] arhitektuuriga hoone valmis 1925. aastal<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti arhitektuur 4. |kirjastus=Valgus |aasta=1999 |koht=Tallinn |lehekülg=36|toimetaja-perekonnanimi=Raam|toimetaja-eesnimi=Villem}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/kooli-tutvustus-eripara/ |vaadatud=31. märts 2026}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kotšenovski |eesnimi=Oleg |kuupäev=1991 |pealkiri=Tartu kesklinna arhitektuuriline kujunemine 1920ndail aastail ja linnaarhitektide osatähtsus selles |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:655425/464336/page/5 |ajakiri=Ehitusalased uurimused |üksiknumber=Linnaehitus ja arhitektuur |lehekülg=150}}</ref>. Maja vasak tiib valmis 1928. aastal [[Arnold Matteus|Arnold Matteuse]] projekti järgi. Koolimaja peeti omal ajal üheks moodsamaks Tartus – seda nii ruumilahenduselt kui ka õpitingimuste poolest ning tervisenõuetele vastavusest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lina maja. |url=https://www.karlova.tartu.ee/meie-kool/lina-tn-maja/ |vaadatud=01.aprillil 2026}}</ref>. Kooli juhtis 1925-1957 [[Elmar Einasto]]. [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]]<nowiki/>l lisandusid keskkooliklassid ja kool kandis 1957-1995 [[Tartu 7. Keskkool|Tartu 7. keskkooli]] nime. ==Viiteid== <references /> krkeqkzz2ybclioeugq44awhakfo7lc 0 712333 7122110 2026-03-31T20:18:50Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Koonlapuu]] 7122110 wikitext text/x-wiki #suuna[[Koonlapuu]] r8ck85taf9b6bh3v7hfw45cwgdfrnvr 0 712334 7122111 2026-03-31T20:19:58Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Koonlapuu]] 7122111 wikitext text/x-wiki #suuna[[Koonlapuu]] r8ck85taf9b6bh3v7hfw45cwgdfrnvr 14 712335 7122154 2026-03-31T20:51:41Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:UNESCO]] [[Kategooria:Kultuuripärand]]' 7122154 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:UNESCO]] [[Kategooria:Kultuuripärand]] 2n7j25w3ger8ynjfh49sauo2gifi6gj 0 712336 7122237 2026-04-01T07:11:50Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Palantir]] 7122237 wikitext text/x-wiki #suuna [[Palantir]] kwh5q470f30emtpoi2qgqa64cs3food 0 712337 7122240 2026-04-01T07:15:44Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''J. R. R. Tolkieni maailma võluesemete kohta vaata artiklit [[Palantír]].'' {{ettevõte | nimi = Palantir Technologies Inc. | pilt = | logo = Palantir Technologies logo.svg | tüüp = [[Börsiettevõte]] | börsil = [[NASDAQ]]: PLTR <br/> [[NASDAQ-100]] komponent <br/> [[S&P 100]] komponent <br/> [[S&P 500]] komponent | asutamisaeg = 2003 <br/> ({{aega tagasi|2003}}) | lõpetatud = | asutajad = [[Peter Thiel]] <br/...' 7122240 wikitext text/x-wiki :''J. R. R. Tolkieni maailma võluesemete kohta vaata artiklit [[Palantír]].'' {{ettevõte | nimi = Palantir Technologies Inc. | pilt = | logo = Palantir Technologies logo.svg | tüüp = [[Börsiettevõte]] | börsil = [[NASDAQ]]: PLTR <br/> [[NASDAQ-100]] komponent <br/> [[S&P 100]] komponent <br/> [[S&P 500]] komponent | asutamisaeg = 2003 <br/> ({{aega tagasi|2003}}) | lõpetatud = | asutajad = [[Peter Thiel]] <br/> [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]] <br/> [[Alex Karp]] <br/> [[Joe Lonsdale]] <br/> Nathan Gettings | peakorter = [[Miami]], [[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] | piirkond = | võtmeisikud = [[Peter Thiel]] <br/> (juhatuse esimees) <br/> [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]] <br/> (president) <br/> [[Alex Karp]] <br/> (tegevjuht) | valdkonnad = [[Tarkvara]] | tooted = | teenused = | käive = {{tõus}} 4,48 mld $ (2025) <br/> (u 3,87 mld €) | tegevuskasum = {{tõus}} 1,41 mld $ (2025) <br/> (u 1,22 mld €) | puhaskasum = {{tõus}} 1,63 mld $ (2025) <br/> (u 1,41 mld €) | vara = {{tõus}} 8,9 mld $ (2025) <br/> (u 7,68 mld €) | omakapital = {{tõus}} 7,39 mld $ (2025) <br/> (u 6,38 mld €) | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.palantir.com/ www.palantir.com] | märkused = }} '''Palantir Technologies Inc.''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[ettevõte]], mis arendab [[andmeanalüüs|andmeanalüüsiplatvorme]]. Nende kliendid on riigiasutused, sõjaväed ja ettevõtted, mis tahavad kombineerida ja analüüsida andmeid mitmest allikast. Palantiri kaks peamist toodet on Gotham (luure- ja kaitsevaldkonna jaoks) ja Foundry (äriotstarbeks).<ref>{{Cite web |title=Palantir Platforms |url=https://www.palantir.com/platforms/ |access-date=February 2, 2024 |publisher=Palantir |archive-date=February 2, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240202044810/https://www.palantir.com/platforms/ |url-status=live}}</ref> Ettevõtte peakontor asub [[Miami]]s [[Florida|Florida osariigis]]. Selle asutasid aastal 2003 [[Peter Thiel]], [[Stephen Cohen (ettevõtja)|Stephen Cohen]], [[Joe Lonsdale]], [[Alex Karp]] ja Nathan Gettings.<ref name=":2">{{Cite news |last=Steinberger |first=Michael |date=October 21, 2020 |title=Does Palantir See Too Much? |work=The New York Times Magazine |url=https://www.nytimes.com/interactive/2020/10/21/magazine/palantir-alex-karp.html |access-date=November 2, 2020 |issn=0362-4331 |archive-date=January 4, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210104164642/https://www.nytimes.com/interactive/2020/10/21/magazine/palantir-alex-karp.html |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Stephen Cohen, Palantir Technologies Inc: Profile and Biography |url=https://www.bloomberg.com/profile/person/17417803 |website=Bloomberg |access-date=May 19, 2025}}</ref><ref>{{Cite news |last=Chernova |first=Yuliya |date=June 12, 2019 |title=Palantir Co-founder Says IPO for Company Likely Years Away |url=https://www.wsj.com/articles/palantir-co-founder-says-ipo-for-company-likely-years-away-11560374990 |work=[[The Wall Street Journal]] |access-date=October 28, 2024}}</ref><ref>{{cite web |last=Dowd |first=Maureen |title=Alex Karp Has Money and Power. So What Does He Want? |url=https://www.nytimes.com/2024/08/17/style/alex-karp-palantir.html |date=August 17, 2024 |website=The New York Times |access-date=May 19, 2025}}</ref><ref>{{cite news |last1=Liy |first1=Macarena Vidal |title=Palantir, Trump's 'big brother' dominating the stock market |url=https://english.elpais.com/economy-and-business/2025-03-08/palantir-trumps-big-brother-dominating-the-stock-market.html |work=El País English |date=March 8, 2025 |language=en-us}}</ref><ref>{{cite news |last1=Au-Yeung |first1=Angel |title=Palantir IPO Cements Billionaire Fortunes For Cofounder Peter Thiel And CEO Alexander Karp |url=https://www.forbes.com/sites/angelauyeung/2020/09/30/palantir-ipo-cements-billionaire-fortunes-for-cofounder-peter-thiel-and-ceo-alexander-karp/ |work=Forbes |date=September 30, 2020 |language=en}}</ref> Palantir Gothamit kasutavad sõjaväed ja terroritõrjeüksused. Politsei kasutab Gothamit kuritegevusstatistika analüüsimiseks. Mõned kodanikuühendused on seda kritiseerinud ja nimetanud algoritmide kasutamist korrakaitses kuritegevuse ennustamiseks. Palantiri tegevjuht Alex Karp on süüdistustele vastu vaielnud ja kinnitanud, et Gothamit saab kasutada analüüsimiseks, kuid see ei ennusta kuritegevust ning otsuseid teevad siiski inimesed.<ref>{{Cite news |date=February 25, 2020 |title=Peter Thiel's Palantir Wins Role in $823 Million Government Contract |language=en |publisher=Bloomberg |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-25/peter-thiel-s-palantir-wins-role-in-823-million-government-contract |url-status=live |access-date=March 18, 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028133234/https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-25/peter-thiel-s-palantir-wins-role-in-823-million-government-contract |archive-date=October 28, 2020}}</ref><ref>{{cite web | title=Palantir CEO Alex Karp said although the company won't build tools that predict crimes, Palantir would do it 'very well' | website=[[Business Insider]] | url=https://www.businessinsider.com/palantir-ceo-alex-karp-predictive-policing-crimes-very-well-2022-9}}</ref> Palatiri suuremad ärikliendid on olnud nt [[Morgan Stanley]], [[Merck KGaA]], [[Airbus Group]], [[Lilium GmbH]], [[Pacific Gas and Electric Company]] ja [[Fiat Chrysler Automobiles]].<ref>{{Cite news |date=January 16, 2019 |title=Palantir Posted Nearly $1 Billion in 2018 Sales, Executive Says |department=Bloomberg.com |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-16/palantir-posted-nearly-1-billion-in-2018-sales-executive-says |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028133233/https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-16/palantir-posted-nearly-1-billion-in-2018-sales-executive-says |archive-date=October 28, 2020 |access-date=February 21, 2019 |publisher=Bloomberg}}</ref> Palantir ise muutus kasumlikuks aastal 2023 ehk ligi 20 aastat pärast asutamist.<ref>{{cite news |last1=Rosenbach |first1=Marcel |last2=Sperber |first2=Sandra |last3=Yüksel |first3=Yasemin |title=Peter Thiel und Alex Karp: Palantir – wie mächtig ist die Analysefirma wirklich? – Podcast Firewall |url=https://www.spiegel.de/wirtschaft/peter-thiel-und-alex-karp-palantir-wie-maechtig-ist-die-analysefirma-wirklich-podcast-firewall-a-3c5afe9c-eb41-4299-8ab0-7a9e8e84cbd1 |work=Der Spiegel |date=November 13, 2025 |language=de}}</ref> Ettevõtet on süüdistatud valitsuse jälitustegevusele kaasa aitamises tehisintellekti ja näotuvastustehnoloogiate abil. Lisaks on arvatud, et tänu Palantirile on Ameerika Ühendriikide valitsus saanud tõhustamalt riigist immigrante välja saata ja oma kodanike tundlikke andmeid koguda. Palantir on süüdistused tagasi lükanud, kuna ei kogu, talleta ega müü andmeid ise, vaid pakub tarkvara, mille abil saab juba kogutud andmeid analüüsida.<ref name="politicopalantir">{{cite news |last1=McHugh |first1=Calder |title=The Tech CEO ‘Making No Apologies for the Work With ICE’ |url=https://www.politico.com/news/magazine/2025/11/06/alex-karp-book-michael-steinberger-trump-evolution-00638951 |work=[[Politico]] |date=November 6, 2025 |language=en}}</ref> ==Vaata ka== * [[Valitsemine algoritmi abil]] * [[Tehisintellekti kasutamine sõjaväes]] * [[Andmehaldusplatvorm]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.palantir.com/ Koduleht] {{NASDAQ-100}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] bauacljmg5t4e2eq87xav806x9btfzc 0 712338 7122241 2026-04-01T07:16:43Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Palantir Technologies]] 7122241 wikitext text/x-wiki #suuna [[Palantir Technologies]] cw4g4oop9unohq1e5fy1k7cxur8vijk 0 712339 7122242 2026-04-01T07:16:45Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Palantir Technologies]] 7122242 wikitext text/x-wiki #suuna [[Palantir Technologies]] cw4g4oop9unohq1e5fy1k7cxur8vijk 0 712340 7122244 2026-04-01T07:18:36Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Poliitiline liikumine]] 7122244 wikitext text/x-wiki #suuna [[Poliitiline liikumine]] 54sbnltm71rp8ksshjevlmx5enjk4tf 1 712342 7122255 2026-04-01T07:50:07Z Wolmergalland 226232 /* Alates 17. sajandist levis Eestis varrastega silmuskudumine uued andmed */ uus alaosa 7122255 wikitext text/x-wiki == Alates 17. sajandist levis Eestis varrastega silmuskudumine_uued andmed == https://rmk.ee/looduses-liikumine/1950-jouga-kaabastest-leiti-pohja-euroopa-vanim-teadaolev-varrastel-kootud-ese/ [[Kasutaja:Wolmergalland|Wolmergalland]] ([[Kasutaja arutelu:Wolmergalland|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 10:50 (EEST) 9urr6w7pt0thxalxc8ttllll5lduui9 0 712343 7122286 2026-04-01T08:23:40Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kapi malailased]] pealkirja [[Kapimaa malailased]] alla 7122286 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kapimaa malailased]] 4j1qfcuqmmk87886uamm71szkftu16f 1 712344 7122288 2026-04-01T08:23:40Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Kapi malailased]] pealkirja [[Arutelu:Kapimaa malailased]] alla 7122288 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Kapimaa malailased]] 6p6sausz3v2m06en68jtgnao97yyp7j 14 712345 7122303 2026-04-01T08:33:05Z ~2026-19653-61 226094 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Poola vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku vaimulikud]]' 7122303 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Poola vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku vaimulikud]] hn4cimju3u1xzo3lioviajxhacrbc13 0 712346 7122340 2026-04-01T09:01:29Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Il Valoroso Ruggiero (Antonio Tempesta).jpg|thumb|Ruggiero [[Antonio Tempesta]] [[gravüür]]il, 1597]] '''Ruggiero''' on tegelane renessansskirjandusest, kangelaslik [[Saratseenid|saratseeni]] [[rüütel]] ja kristlasest naisrüütli [[Bradamante]] armastatu [[Matteo Maria Boiardo]] romantilises eepilises poeemis "[[Orlando innamorato]]" (1483, 1495) ja [[Ludovico Ariosto]] eepilises poeemis "[[Orlando furioso]]" (1532). Esmakordselt on Ruggiero-nimelist tegelast m...' 7122340 wikitext text/x-wiki [[File:Il Valoroso Ruggiero (Antonio Tempesta).jpg|thumb|Ruggiero [[Antonio Tempesta]] [[gravüür]]il, 1597]] '''Ruggiero''' on tegelane renessansskirjandusest, kangelaslik [[Saratseenid|saratseeni]] [[rüütel]] ja kristlasest naisrüütli [[Bradamante]] armastatu [[Matteo Maria Boiardo]] romantilises eepilises poeemis "[[Orlando innamorato]]" (1483, 1495) ja [[Ludovico Ariosto]] eepilises poeemis "[[Orlando furioso]]" (1532). Esmakordselt on Ruggiero-nimelist tegelast mainitud Prantsuse 12. sajandi poeemis "Aspremont", mille [[Andrea da Barberino]] hiljem töötles [[rüütliromaan]]iks "Aspramonte". Boiardo ja Ariosto teostes viidatakse, et Ruggiero ja Bradamante on mõlema kirjaniku patroonide, [[Ferrara]] [[Este dünastia|Este perekonna]] esivanemad. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]] ofqowyr7cdkhvbkqj5t1prc2qyu0by9 7122343 7122340 2026-04-01T09:04:04Z Evlper 104506 7122343 wikitext text/x-wiki [[File:Il Valoroso Ruggiero (Antonio Tempesta).jpg|thumb|Ruggiero [[Antonio Tempesta]] [[gravüür]]il, 1597]] '''Ruggiero''' on tegelane renessansskirjandusest, kangelaslik [[Saratseenid|saratseeni]] [[rüütel]] ja kristlasest naisrüütli [[Bradamante]] armastatu [[Matteo Maria Boiardo]] romantilises eepilises poeemis "[[Orlando innamorato]]" (1483, 1495) ja [[Ludovico Ariosto]] eepilises poeemis "[[Orlando furioso]]" (1532). Esmakordselt on Ruggiero-nimelist tegelast mainitud Prantsuse 12. sajandi poeemis "Aspremont", mille [[Andrea da Barberino]] hiljem töötles [[rüütliromaan]]iks "Aspramonte". Boiardo ja Ariosto teostes viidatakse, et Ruggiero ja Bradamante on mõlema kirjaniku patroonide, [[Ferrara]] [[Este dünastia|Este perekonna]] esivanemad. == Vaata ka == * [[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]] (muusikaline teema) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]] qmugcfi8p7wcauaemltxo7eapbz0584 7122349 7122343 2026-04-01T09:09:19Z Evlper 104506 7122349 wikitext text/x-wiki [[File:Il Valoroso Ruggiero (Antonio Tempesta).jpg|thumb|Ruggiero [[Antonio Tempesta]] [[gravüür]]il, 1597]] '''Ruggiero''' on tegelane renessansskirjandusest, kangelaslik [[Saratseenid|saratseeni]] [[rüütel]] ja kristlasest naisrüütli [[Bradamante]] armastatu [[Matteo Maria Boiardo]] romantilises eepilises poeemis "[[Orlando innamorato]]" (1483, 1495) ja [[Ludovico Ariosto]] eepilises poeemis "[[Orlando furioso]]" (1532). Esmakordselt on Ruggiero-nimelist tegelast mainitud Prantsuse 12. sajandi poeemis "Aspremont", mille [[Andrea da Barberino]] hiljem töötles [[rüütliromaan]]iks "Aspramonte". Boiardo ja Ariosto teostes viidatakse, et Ruggiero ja Bradamante on mõlema kirjaniku patroonide, [[Ferrara]] [[Este dünastia|Este perekonna]] esivanemad. == Vaata ka == * [[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]] (muusikaline teema) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bruscagli, R. (2015). Ruggiero’s story: the making of a dynastic hero. In J. Whitman (Ed.), Romance and History: Imagining Time from the Medieval to the Early Modern Period (pp. 151–167). chapter, Cambridge: Cambridge University Press. [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]] 5ooilby3rx3o25fe71w80iy78c7wvy0 7122353 7122349 2026-04-01T09:12:53Z Evlper 104506 7122353 wikitext text/x-wiki [[File:Il Valoroso Ruggiero (Antonio Tempesta).jpg|thumb|Ruggiero [[Antonio Tempesta]] [[gravüür]]il, 1597]] '''Ruggiero''' on tegelane renessansskirjandusest, kangelaslik [[Saratseenid|saratseeni]] [[rüütel]] ja kristlasest naisrüütli [[Bradamante]] armastatu [[Matteo Maria Boiardo]] romantilises eepilises poeemis "[[Orlando innamorato]]" (1483, 1495) ja [[Ludovico Ariosto]] eepilises poeemis "[[Orlando furioso]]" (1532). Esmakordselt on Ruggiero-nimelist tegelast mainitud Prantsuse 12. sajandi poeemis "Aspremont", mille [[Andrea da Barberino]] hiljem töötles [[rüütliromaan]]iks "Aspramonte". Boiardo ja Ariosto teostes viidatakse, et Ruggiero ja Bradamante on mõlema kirjaniku patroonide, [[Ferrara]] [[Este dünastia|Este perekonna]] esivanemad<ref>[https://www.britannica.com/topic/Bradamante-fictional-character Bradamante. Encyclopedia Britannica]</ref>. == Vaata ka == * [[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]] (muusikaline teema) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bruscagli, R. (2015). Ruggiero’s story: the making of a dynastic hero. In J. Whitman (Ed.), Romance and History: Imagining Time from the Medieval to the Early Modern Period (pp. 151–167). chapter, Cambridge: Cambridge University Press. [[Kategooria:Kirjandusteoste tegelased]] 4yqoutkz12a2r6bj5rfl99bdhw1t3uz 1 712347 7122341 2026-04-01T09:03:49Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Ma leian, et ta on tähelepanuväärne. --~~~~' 7122341 wikitext text/x-wiki Ma leian, et ta on tähelepanuväärne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 12:03 (EEST) fr8vuucbanwn6ttfc4aexlmkgu3fr41 0 712348 7122346 2026-04-01T09:05:43Z Amherst99 15496 Amherst99 teisaldas lehekülje [[Euskadi ta Askatasuna]] ümbersuunamise [[Euskadi Ta Askatasuna]] asemele 7122346 wikitext text/x-wiki #suuna [[Euskadi Ta Askatasuna]] 140k0sc0b9aeb87sjd6kop83adjt2d7 0 712349 7122373 2026-04-01T10:17:06Z Perüton 134796 Ümbersuunamine lehele [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]] 7122373 wikitext text/x-wiki #suuna[[Üksik eriotstarbeline polk Azov]] 8wupuah4et984nf9h6gogvi4eo5olip 0 712350 7122382 2026-04-01T10:34:13Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] 7122382 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] bn45atx4ijqk3463zpqrqlwnzazw9no 0 712351 7122387 2026-04-01T10:37:08Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Viive Reesar''' (kuni 1966 '''Viive Haljaste'''; [[24. september]] [[1944]] [[Läänemaa]] – [[21. veebruar]] [[2026]]) oli eesti sporditegelane. Õppis [[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla 7-klassilises Koolis]], lõpetas 1963. aastal [[Märjamaa Keskkool]]i<ref>[https://www.marjamaa.edu.ee/et/vilistlased/14lend-1963 Märjamaa Gümnaasiumi vilistlased, 13. lend 1963]</ref> ja pärast seda [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Koolieelse Kasvatuse Kooli]].<ref name="RJ...' 7122387 wikitext text/x-wiki '''Viive Reesar''' (kuni 1966 '''Viive Haljaste'''; [[24. september]] [[1944]] [[Läänemaa]] – [[21. veebruar]] [[2026]]) oli eesti sporditegelane. Õppis [[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla 7-klassilises Koolis]], lõpetas 1963. aastal [[Märjamaa Keskkool]]i<ref>[https://www.marjamaa.edu.ee/et/vilistlased/14lend-1963 Märjamaa Gümnaasiumi vilistlased, 13. lend 1963]</ref> ja pärast seda [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Koolieelse Kasvatuse Kooli]].<ref name="RJ26">[[Rein Järva]]. "VIIVE REESAR 24. IX 1944 – 21. II 2026". [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] nr 117, märts 2026. Lk 19–20</ref> Töötanud [[Loodna]] kooli kehalise kasvatuse õpetajana.<ref name="RJ26" /> ==Sportlasena== Tegeles keskkooli ajal [[kergejõustik]]uga.<ref>A. Murdme. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19610309.2.16 "Edukamateks aladeks heited ja tõuked"]. [[Kolhoosi Tõde]] nr 29, 9. märts 1961. Lk 4</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19610810.2.23 "10 paremat kergejõustikus"]. Kolhoosi Tõde nr 94, 10. august 1961. Lk 4</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19611221.2.12.1 "Kes oli Märjamaa rajooni 1961. a. populaarsem sportlane?"]. Kolhoosi Tõde nr 150, 21. detsember 1961. Lk 4</ref> Hiljem on ta osalenud [[Haapsalu rajoon]]i meistrivõistlustel [[võrkpall]]is<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=toorahvalipp19750329.2.12.1 "Meistrivõistlused võrkpallis"]. [[Töörahva Lipp]] 37, 29. märts 1975. Lk 4</ref> ja Eesti Spordiveteranide Mängude kergejõustikuvõistlustel.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19980828.2.22 "Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi IV kergejõustikuveteranide maavõistlus Läti, Ventsipils"]. [[Spordileht]] nr 63, 28. august 1998. lk 7</ref> ==Liikmesus== *Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit<ref name="RJ26" /> *[[Eesti Spordiajaloo Selts]] == Tunnustus == *2021 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Järva]]. "VIIVE REESAR 24. IX 1944 – 21. II 2026". [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] nr 117, märts 2026. Lk 19–20 {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Reesar, Viive}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 5ywkvwejjltjs43cuqk677zmbs1dvh5 7122394 7122387 2026-04-01T10:42:34Z Robert Treufeldt 9117 7122394 wikitext text/x-wiki '''Viive Reesar''' (kuni 1966 '''Viive Haljaste'''; [[24. september]] [[1944]] [[Läänemaa]] – [[21. veebruar]] [[2026]]) oli eesti sporditegelane. Õppis [[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla 7-klassilises Koolis]], lõpetas 1963. aastal [[Märjamaa Keskkool]]i<ref>[https://www.marjamaa.edu.ee/et/vilistlased/14lend-1963 Märjamaa Gümnaasiumi vilistlased, 13. lend 1963]</ref> ja pärast seda [[Tallinna Pedagoogiline Kool|Tallinna Koolieelse Kasvatuse Kooli]].<ref name="RJ26">[[Rein Järva]]. "VIIVE REESAR 24. IX 1944 – 21. II 2026". [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] nr 117, märts 2026. Lk 19–20</ref> Töötanud [[Loodna]] kooli kehalise kasvatuse õpetajana.<ref name="RJ26" /> ==Sportlasena== Tegeles keskkooli ajal [[kergejõustik]]uga.<ref>A. Murdme. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19610309.2.16 "Edukamateks aladeks heited ja tõuked"]. [[Kolhoosi Tõde]] nr 29, 9. märts 1961. Lk 4</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19610810.2.23 "10 paremat kergejõustikus"]. Kolhoosi Tõde nr 94, 10. august 1961. Lk 4</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kolhoositodemarjamaa19611221.2.12.1 "Kes oli Märjamaa rajooni 1961. a. populaarsem sportlane?"]. Kolhoosi Tõde nr 150, 21. detsember 1961. Lk 4</ref> Hiljem on ta osalenud [[Haapsalu rajoon]]i meistrivõistlustel [[võrkpall]]is<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=toorahvalipp19750329.2.12.1 "Meistrivõistlused võrkpallis"]. [[Töörahva Lipp]] 37, 29. märts 1975. Lk 4</ref> ja Eesti Spordiveteranide Mängude kergejõustikuvõistlustel.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19980828.2.22 "Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi IV kergejõustikuveteranide maavõistlus Läti, Ventsipils"]. [[Spordileht]] nr 63, 28. august 1998. lk 7</ref> ==Liikmesus== *Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit<ref name="RJ26" /> *[[Eesti Spordiajaloo Selts]] == Tunnustus == *2021 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Järva]]. "VIIVE REESAR 24. IX 1944 – 21. II 2026". [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] nr 117, märts 2026. Lk 19–20 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Viive-Reesar/6000000011134413910 Profiil]. Geni.com {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Reesar, Viive}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] mmn0ofrikjcm1y3zdiknjofo6m54omb 0 712352 7122404 2026-04-01T11:10:52Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Kiired ja vihased – Uus mudel | originaalpealkiri = ''Fast & Furious'' | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Märulifilm|Märul]] | režissöör = [[Justin Lin]] | stsenarist = [[Chris Morgan]] | jutustaja = | peaosades = [[Vin Diesel]] <br/> [[Paul Walker]] | helilooja = [[Brian Tyler]] | operaator = [[Amir Mokri]] | monteerija...' 7122404 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Kiired ja vihased – Uus mudel | originaalpealkiri = ''Fast & Furious'' | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Märulifilm|Märul]] | režissöör = [[Justin Lin]] | stsenarist = [[Chris Morgan]] | jutustaja = | peaosades = [[Vin Diesel]] <br/> [[Paul Walker]] | helilooja = [[Brian Tyler]] | operaator = [[Amir Mokri]] | monteerija = [[Christian Wagner]] <br/> [[Fred Raskin]] | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Neal H. Moritz]] <br/> [[Vin Diesel]] | filmistuudio = | tootja = [[Universal Pictures]] <br/> [[Relativity Media]] <br/> [[Original Film]] <br/> [[One Race Films]] | levitaja = [[Universal Pictures]] | aasta = 2009 | esilinastus = | kestus = 107 min | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[Inglise keel|Inglise]] | eelarve = 85 mln $ | piletitulu = 360 mln $ | eelnev = "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" <br/> (2006) | järgnev = "[[Kiired ja vihased 5]]" <br/> (2011) | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = }} '''"Kiired ja vihased – Uus mudel"''' ([[inglise keel]]es "''Fast & Furious''"; ka '''"Kiired ja vihased 4"''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] 2009. aasta [[märulifilm]]. Selle kirjutas [[Chris Morgan (filmitegija)|Chris Morgan]] ja lavastas [[Justin Lin]]. See on otsene järg filmidele "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" (2001) ja "[[Kiired ja vihased 2]]" (2003) ning "[[Kiired ja vihased|Kiirete ja vihaste]]" sarja neljas film. Peaosades on [[Vin Diesel]], [[Paul Walker]], [[Michelle Rodriguez]] ja [[Jordana Brewster]]. Filmis peavad [[Dominic Toretto]] (Diesel) ja [[FBI]] agent [[Brian O'Conner]] koostööd tegema, et maksta kätte Toretto armastatu Letty Ortizi (Rodriguez) tapijale ning pidada kinni narkoparun Arturo Braga. Neljanda "Kiirete ja vihaste" filmi loomisest teatati 2007. aasta suvel, varsti pärast seda sai selgeks, et sarja naasevad Diesel, Walker, Rodriguez ja Brewster.<ref>{{cite web|url=http://www.aintitcool.com/node/35874 |title=Another Familiar Face Is Returning For The New FAST AND THE FURIOUS Film!! |date=March 6, 2008 |access-date=March 9, 2008 |author=Merrick |publisher=AintItCool.com}}</ref> Et selgitada peategelaste puudumist sarja kolmandast osast "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" (2006), asetati "Tokyo Drift" kronoloogiliselt pärast "Uut mudelit" toimuma ning loodi lühifilm "[[Los Bandoleros (film)|Los Bandoleros]]" (2009).<ref>{{cite web |url=http://www.filmschoolrejects.com/news/michelle-rodriguez-joins-walker-and-diesel-for-the-fast-and-the-furious-4.php |title=Michelle Rodriguez Joins Walker and Diesel for The Fast and the Furious 4 |date=March 7, 2008 |access-date=March 9, 2008 |author=Chris Beaumont |publisher=FilmSchoolRejects.com |archive-date=November 12, 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101112194223/http://www.filmschoolrejects.com/news/michelle-rodriguez-joins-walker-and-diesel-for-the-fast-and-the-furious-4.php |url-status=dead }}</ref> "Uue mudeli" võtted toimusid 2008. aastal [[Los Angeles]]es ja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]]. Sarnaselt "Tokyo Driftiga" lõid filmi stsenarist Morgan, režissöör Lin ja helilooja [[Brian Tyler]]. See on esimene "Kiirete ja vihaste" film, milles Diesel kaasprodutsendina kaasa tegi. "Kiired ja vihased – Uus mudel" esilinastus 2009. aasta kevadel. Arvustused olid keskpärased, kuid piletitulu teeniti sarja jaoks toona rekordilised 360 miljonit $. Aastal 2011 jõudis kinodesse järg "[[Kiired ja vihased 5]]". ==Sisu== Los Angelesest põgenemisest on möödunud 5 aastat ning Dominic Toretto röövib oma kambaga (Letty, Tego Leo, Rico Santos, Cara ja [[Han Lue]]) Dominikaani Vabariigis kütuseveokeid. Dom kardab, et politsei on neil jälil, ning lahkub, et Lettyt kaitsta. Ta kolib [[Panamá]]sse, kus saab paar kuud hiljem oma õelt Mialt kõne, et Letty on tapetud. Dominic sõidab Los Angelesse Letty matustele ning külastab kohta, kus Letty autoõnnetusse sattus. Ta leiab õnnetuskohalt [[nitrometaan]]i. Ta pressib kohalikult automehaanikult välja nitrometaani ostja David Parki nime ning saab teada, et ainus piirkonnas nitrometaani kasutav auto on roheline 1972. aasta [[Ford Torino]]. Samal ajal on Brian O'Conner FBI-sse tööle ennistatud ning ta kogub tõendeid [[Mehhiko]] narkoparuni Arturo Braga kinnipidamiseks. Braga identiteet ei ole politseile teada. Dom läheb Parki korterisse ning riputab ta jalgupidi aknast välja, kohale jõuab ka Brian. Brian päästab Parki ja sunnib ta FBI-ga koostööle. Park tagab Brianile koha võidusõidule. Brian valib võidusõiduks poltisei parklast tuunitud 2002. aasta [[Nissan Skyline GT-R|Nissan Skyline GT-R R34]], Dom tuleb sõidule 1970. aasta [[Chevrolet Chevelle|Chevrolet Chevelle SS]]-ga. Braga parem käsi Ramon Campos ja kontakt [[Gisele Yashar]] teatavad, et sõidu võitja saab endale koha meeskonda, mis hakkab üle [[Ameerika Ühendriikide – Mehhiko piir]]i [[heroiin]]i vedama. Dom nügib sõidu ajal Brianit ning võidab. Brian kasutab oma kontakte FBI-s, laseb ühe meeskonnaliikme, Dwight Muelleri, kinni pidada, ning saab tema koha endale. Meeskond kohtub Braga käsilase Fenixiga, kes sõidab sama Ford Torinoga, millega Letty tapeti. Nad ületavad piiri läbi tunnelite. Dom saab aru, et Fenix tapab sõitjad pärast igat kaubavedu, ning et ta tappis ka varem kaubaveos osalenud Letty. Puhkeb tulevahetus, Dom laseb oma auto tähelepanu kõrvale juhtimiseks õhku ning Dom ja Brian põgenevad 1999. aasta [[Hummer H1]]-ga, mille pakiraamis on 60 miljoni $ väärtuses narkootikume. Dom ja Brian sõidavad Los Angelesse, peidavad auto koos narkoga politsei parklasse ja võtavad sealt endale tuunitud 2008. aasta [[Subaru Impreza]]. Nad sõidavad tagasi Domi juurde, kus neid ootab Mia. Dominic saab teada, et Letty suhtles enne surma Brianiga ning ründab teda; Brian selgitab, et Letty töötas politsei heaks, kuna talle lubati, et Braga vahistamise eest puhastatakse Domi karistusregister. Brian teatab oma ülematele, et on nõus kasutama saadud narkootikume Braga välja meelitamiseks, kui selle eest lastakse Dominicul minna. FBI seab Dominicu abil üles lõksu, kuid selgub, et üleandmisel end Bragana esitlenud mees polnud Braga, ja Campos on tegelik Braga. Camposel ja Fenixil õnnestub Mehhikosse põgeneda. Põgenemise käigus ajab Fenix äärepealt Gisele'i alla, aga Dominic päästab ta. Briani teenistus peatatakse karistuseks lörriläinud plaani eest. Brian ja Dom lähevad Gisele'i abiga Mehhikosse politsei parklast saadud Subaru ja Domi [[Dodge Charger (1966)|1970. aasta Dodge Chargeriga]] ning võtavad Braga kirikus kinni. Braga mehed asuvad neid jälitama ja nad põgenevad läbi tunneli tagasi Ameerika Ühendriikidesse. Brian ja Fenix sõidavad teistest eespool, Fenix rammib Brianit. Domil õnnestub Fenix alla ajada enne, kui ta jõuab Briani tappa. Politseiüksused lähenevad sündmuspaigale ning Brian soovitab Dominicul lahkuda, kuid viimane ütleb, et on põgenemisest väsinud. Brian palub küll kohtult armu, kuid Dominicule määratakse siiski 25 aasta pikkune vanglakaristus. Brian tuleb FBI-st ära ning Dominic istub vanglasse suunduvale bussile. Buss on vangla poole teel, kui Dominicu saabuvad päästma Biran, Mia, Leo ja Santos. ==Osades== {{Vaata|Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend}} * [[Vin Diesel]] – [[Dominic Toretto]], võidusõitja, kurjategija ja tagaotsitav * [[Paul Walker]] – [[Brian O'Conner]], [[FBI]] agent ja endine [[Los Angelese politsei]]nik, kes on varem Dominicul pääseda üritanud ja Mia Toretto poiss-sõber olnud * [[Michelle Rodriguez]] – Letty Ortiz, Dominicu tüdruksõber, kes "sureb" Fenix Calderoni käe läbi * [[Jordana Brewster]] – Mia Toretto, Dominicu õde ja Briani ekstüdruksõber * [[John Ortiz]] – Arturo Braga/Ramon Campos, [[Mehhiko]] narkoparun, kes kasutab [[heroiin]]i [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]] smuugeldamiseks võidusõitjaid * [[Laz Alonso]] – Fenix Calderon, Braga parem käsi * [[Gal Gadot]] – [[Gisele Yashar]], Braga käsilane, kes on Dominicust sisse võetud ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2009. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Märulifilmid]] ep9kf6qexwwuzyv5n7cy5oswbg2i78f 7122406 7122404 2026-04-01T11:13:20Z Taurus404 80079 7122406 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Kiired ja vihased – Uus mudel | originaalpealkiri = ''Fast & Furious'' | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Märulifilm|Märul]] | režissöör = [[Justin Lin]] | stsenarist = [[Chris Morgan]] | jutustaja = | peaosades = [[Vin Diesel]] <br/> [[Paul Walker]] | helilooja = [[Brian Tyler]] | operaator = [[Amir Mokri]] | monteerija = [[Christian Wagner]] <br/> [[Fred Raskin]] | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Neal H. Moritz]] <br/> [[Vin Diesel]] | filmistuudio = | tootja = [[Universal Pictures]] <br/> [[Relativity Media]] <br/> [[Original Film]] <br/> [[One Race Films]] | levitaja = [[Universal Pictures]] | aasta = 2009 | esilinastus = | kestus = 107 min | riik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[Inglise keel|Inglise]] | eelarve = 85 mln $ | piletitulu = 360 mln $ | eelnev = "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" <br/> (2006) | järgnev = "[[Kiired ja vihased 5]]" <br/> (2011) | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 1013752 | efis_id = | filmiveebi_id = 3903 }} '''"Kiired ja vihased – Uus mudel"''' ([[inglise keel]]es "''Fast & Furious''"; ka '''"Kiired ja vihased 4"''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] 2009. aasta [[märulifilm]]. Selle kirjutas [[Chris Morgan (filmitegija)|Chris Morgan]] ja lavastas [[Justin Lin]]. See on otsene järg filmidele "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" (2001) ja "[[Kiired ja vihased 2]]" (2003) ning "[[Kiired ja vihased|Kiirete ja vihaste]]" sarja neljas film. Peaosades on [[Vin Diesel]], [[Paul Walker]], [[Michelle Rodriguez]] ja [[Jordana Brewster]]. Filmis peavad [[Dominic Toretto]] (Diesel) ja [[FBI]] agent [[Brian O'Conner]] koostööd tegema, et maksta kätte Toretto armastatu Letty Ortizi (Rodriguez) tapijale ning pidada kinni narkoparun Arturo Braga. Neljanda "Kiirete ja vihaste" filmi loomisest teatati 2007. aasta suvel, varsti pärast seda sai selgeks, et sarja naasevad Diesel, Walker, Rodriguez ja Brewster.<ref>{{cite web|url=http://www.aintitcool.com/node/35874 |title=Another Familiar Face Is Returning For The New FAST AND THE FURIOUS Film!! |date=March 6, 2008 |access-date=March 9, 2008 |author=Merrick |publisher=AintItCool.com}}</ref> Et selgitada peategelaste puudumist sarja kolmandast osast "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" (2006), asetati "Tokyo Drift" kronoloogiliselt pärast "Uut mudelit" toimuma ning loodi lühifilm "[[Los Bandoleros (film)|Los Bandoleros]]" (2009).<ref>{{cite web |url=http://www.filmschoolrejects.com/news/michelle-rodriguez-joins-walker-and-diesel-for-the-fast-and-the-furious-4.php |title=Michelle Rodriguez Joins Walker and Diesel for The Fast and the Furious 4 |date=March 7, 2008 |access-date=March 9, 2008 |author=Chris Beaumont |publisher=FilmSchoolRejects.com |archive-date=November 12, 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101112194223/http://www.filmschoolrejects.com/news/michelle-rodriguez-joins-walker-and-diesel-for-the-fast-and-the-furious-4.php |url-status=dead }}</ref> "Uue mudeli" võtted toimusid 2008. aastal [[Los Angeles]]es ja [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]]. Sarnaselt "Tokyo Driftiga" lõid filmi stsenarist Morgan, režissöör Lin ja helilooja [[Brian Tyler]]. See on esimene "Kiirete ja vihaste" film, milles Diesel kaasprodutsendina kaasa tegi. "Kiired ja vihased – Uus mudel" esilinastus 2009. aasta kevadel. Arvustused olid keskpärased, kuid piletitulu teeniti sarja jaoks toona rekordilised 360 miljonit $. Aastal 2011 jõudis kinodesse järg "[[Kiired ja vihased 5]]". ==Sisu== Los Angelesest põgenemisest on möödunud 5 aastat ning Dominic Toretto röövib oma kambaga (Letty, Tego Leo, Rico Santos, Cara ja [[Han Lue]]) Dominikaani Vabariigis kütuseveokeid. Dom kardab, et politsei on neil jälil, ning lahkub, et Lettyt kaitsta. Ta kolib [[Panamá]]sse, kus saab paar kuud hiljem oma õelt Mialt kõne, et Letty on tapetud. Dominic sõidab Los Angelesse Letty matustele ning külastab kohta, kus Letty autoõnnetusse sattus. Ta leiab õnnetuskohalt [[nitrometaan]]i. Ta pressib kohalikult automehaanikult välja nitrometaani ostja David Parki nime ning saab teada, et ainus piirkonnas nitrometaani kasutav auto on roheline 1972. aasta [[Ford Torino]]. Samal ajal on Brian O'Conner FBI-sse tööle ennistatud ning ta kogub tõendeid [[Mehhiko]] narkoparuni Arturo Braga kinnipidamiseks. Braga identiteet ei ole politseile teada. Dom läheb Parki korterisse ning riputab ta jalgupidi aknast välja, kohale jõuab ka Brian. Brian päästab Parki ja sunnib ta FBI-ga koostööle. Park tagab Brianile koha võidusõidule. Brian valib võidusõiduks poltisei parklast tuunitud 2002. aasta [[Nissan Skyline GT-R|Nissan Skyline GT-R R34]], Dom tuleb sõidule 1970. aasta [[Chevrolet Chevelle|Chevrolet Chevelle SS]]-ga. Braga parem käsi Ramon Campos ja kontakt [[Gisele Yashar]] teatavad, et sõidu võitja saab endale koha meeskonda, mis hakkab üle [[Ameerika Ühendriikide – Mehhiko piir]]i [[heroiin]]i vedama. Dom nügib sõidu ajal Brianit ning võidab. Brian kasutab oma kontakte FBI-s, laseb ühe meeskonnaliikme, Dwight Muelleri, kinni pidada, ning saab tema koha endale. Meeskond kohtub Braga käsilase Fenixiga, kes sõidab sama Ford Torinoga, millega Letty tapeti. Nad ületavad piiri läbi tunnelite. Dom saab aru, et Fenix tapab sõitjad pärast igat kaubavedu, ning et ta tappis ka varem kaubaveos osalenud Letty. Puhkeb tulevahetus, Dom laseb oma auto tähelepanu kõrvale juhtimiseks õhku ning Dom ja Brian põgenevad 1999. aasta [[Hummer H1]]-ga, mille pakiraamis on 60 miljoni $ väärtuses narkootikume. Dom ja Brian sõidavad Los Angelesse, peidavad auto koos narkoga politsei parklasse ja võtavad sealt endale tuunitud 2008. aasta [[Subaru Impreza]]. Nad sõidavad tagasi Domi juurde, kus neid ootab Mia. Dominic saab teada, et Letty suhtles enne surma Brianiga ning ründab teda; Brian selgitab, et Letty töötas politsei heaks, kuna talle lubati, et Braga vahistamise eest puhastatakse Domi karistusregister. Brian teatab oma ülematele, et on nõus kasutama saadud narkootikume Braga välja meelitamiseks, kui selle eest lastakse Dominicul minna. FBI seab Dominicu abil üles lõksu, kuid selgub, et üleandmisel end Bragana esitlenud mees polnud Braga, ja Campos on tegelik Braga. Camposel ja Fenixil õnnestub Mehhikosse põgeneda. Põgenemise käigus ajab Fenix äärepealt Gisele'i alla, aga Dominic päästab ta. Briani teenistus peatatakse karistuseks lörriläinud plaani eest. Brian ja Dom lähevad Gisele'i abiga Mehhikosse politsei parklast saadud Subaru ja Domi [[Dodge Charger (1966)|1970. aasta Dodge Chargeriga]] ning võtavad Braga kirikus kinni. Braga mehed asuvad neid jälitama ja nad põgenevad läbi tunneli tagasi Ameerika Ühendriikidesse. Brian ja Fenix sõidavad teistest eespool, Fenix rammib Brianit. Domil õnnestub Fenix alla ajada enne, kui ta jõuab Briani tappa. Politseiüksused lähenevad sündmuspaigale ning Brian soovitab Dominicul lahkuda, kuid viimane ütleb, et on põgenemisest väsinud. Brian palub küll kohtult armu, kuid Dominicule määratakse siiski 25 aasta pikkune vanglakaristus. Brian tuleb FBI-st ära ning Dominic istub vanglasse suunduvale bussile. Buss on vangla poole teel, kui Dominicu saabuvad päästma Biran, Mia, Leo ja Santos. ==Osades== {{Vaata|Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend}} * [[Vin Diesel]] – [[Dominic Toretto]], võidusõitja, kurjategija ja tagaotsitav * [[Paul Walker]] – [[Brian O'Conner]], [[FBI]] agent ja endine [[Los Angelese politsei]]nik, kes on varem Dominicul pääseda üritanud ja Mia Toretto poiss-sõber olnud * [[Michelle Rodriguez]] – Letty Ortiz, Dominicu tüdruksõber, kes "sureb" Fenix Calderoni käe läbi * [[Jordana Brewster]] – Mia Toretto, Dominicu õde ja Briani ekstüdruksõber * [[John Ortiz]] – Arturo Braga/Ramon Campos, [[Mehhiko]] narkoparun, kes kasutab [[heroiin]]i [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]] smuugeldamiseks võidusõitjaid * [[Laz Alonso]] – Fenix Calderon, Braga parem käsi * [[Gal Gadot]] – [[Gisele Yashar]], Braga käsilane, kes on Dominicust sisse võetud ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2009. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Märulifilmid]] 9pt3wucjjlf3qntye20t3q6oheph9op 0 712353 7122405 2026-04-01T11:11:55Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Kiired ja vihased – Uus mudel]] 7122405 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kiired ja vihased – Uus mudel]] ktxmnxrglk5j6ezf6pxvdr6zsy3wncw 0 712354 7122407 2026-04-01T11:14:07Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Kiired ja vihased – Uus mudel]] 7122407 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kiired ja vihased – Uus mudel]] ktxmnxrglk5j6ezf6pxvdr6zsy3wncw 0 712355 7122415 2026-04-01T11:23:30Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Juana]] pealkirja [[Kastiilia Juana]] alla: ei ole eksitav, sest ta sündiski Kastiilias [pealegi Juana ei saa suunata lihtsalt siia] 7122415 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kastiilia Juana]] go72mmxkpoxti2d1e5vprcwr3m9npii 7122438 7122415 2026-04-01T11:44:17Z Neptuunium 58653 saagu algus (varsti parandan linke ka, mis Kastiilia Juanast räägivad 7122438 wikitext text/x-wiki '''Juana''' on hispaania naisenimi. See on naisvariant [[Juan]]ist (inglisepäraselt [[John]], eestipäraselt [[Jaan]]) ning vastab seeläbi nimedele [[Jane]], [[Jean]], [[Joan]] ja [[Joanna]]. Nime [[deminutiiv]]vorm on [[Juanita]] (sarnaselt [[Janet]], Janey, Joanie jne). Nii Hispaanias kui teistes hispaaniakeelsetes maades on see väga tavaline eesnimi. == Tuntud nimekandjad == * [[Juana I]], tuntud ka kui '''Kastiilia Juana''' ning '''Juana Nõdrameelne''' (1479–1555), Kastiilia ja Aragoni kuninganna * [[Juana Manuel]] (1337–1381), Kastiilia konsort-kuninganna * [[Juana Enríquez]] (1425–1468), Aragoni ja Navarra konsort-kuninganna * [[Juana Inés de la Cruz]] (1648–1695), hieronümiidi nunn ja kirjanik Uus-Hispaaniast * [[Juana Maria]] (? – 1853), [[Nicoleño]] hõimu viimane liige * [[Juana Azurduy de Padilla]] (1780–1862), Lõuna-Ameerika väejuht * [[Juana María de los Dolores de León Smith]] (1798–1872), Hispaani aadlidaam * [[Juana Manuela Gorriti]] (1818–1892), Argentiina kirjanik * [[Juana Romani]] (1867–1923/1924), Itaalia-Prantsuse maalikunstnik * [[Juana Rosa Aguirre]] (1877–1963), Tšiili esimene leedi * [[Juana Teresa Juega López]] (1885–1979), Hispaania galiitsiakeelne luuletaja * [[Juana de Ibarbourou]] (1892–1979), Uruguay luuletaja * [[Johanna Bormann]] (1893–1945), Saksa sõjakurjategija * [[Juana Lecaros]] (1920–1993), Tšiili kunstnik ja luuletaja * [[Juana de la Caridad Castro Ruz]] (1933–2023), Kuuba-USA aktivist ja kirjanik, [[Fidel Castro|Fidel]] ja [[Raúl Castro]] õde * [[Juana Molina]] (s. 1961), Argentiina laulja-laulukirjutaja == Vaata ka == * [[Juanita]] mjr0c19oerpy3krgp53vwt4m36f7bxa 0 712357 7122423 2026-04-01T11:27:14Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Kastiilia Juana]] 7122423 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Kastiilia Juana]] djlyfn5y3vpn0knv7kp3kio02c3xlq7 102 712358 7122427 2026-04-01T11:35:22Z Cassiopeia34N 224461 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346335711|Finneas O'Connell]]" tõlkimisel 7122427 wikitext text/x-wiki '''Finneas Baird O'Connell''' (sündinud 30. juulil 1997),<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. juuli 2020 |pealkiri=Billie Eilish Drops ‘My Future’ in Time for Finneas’ Birthday |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-my-future-new-song-1033106/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Rolling Stone}}</ref> tuntud ka eesnime järgi kui '''Finneas''' (mõnikord stiliseeritud suurtähtedega),<ref>{{Cite web|url=https://allmusic.com/artist/finneas-mn0003709451/biography|title=Finneas|publisher=[[AllMusic]]|access-date=April 1, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190401100648/https://www.allmusic.com/artist/finneas-mn0003709451/biography|archive-date=April 1, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://open.spotify.com/artist/37M5pPGs6V1fchFJSgCguX|title=FINNEAS|publisher=[[Spotify]]|access-date=September 1, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191111012533/https://open.spotify.com/artist/37M5pPGs6V1fchFJSgCguX|archive-date=November 11, 2019}}</ref> on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] laulja, laulukirjutaja, muusik, muusikaprodutsent ja näitleja. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi ning on kirjutanud ja produtseerinud muusikat erinevatele artistidele, eelkõige oma nooremale õele [[Billie Eilish|Billie Eilishile]], ning teda on nimetatud kõigi õe projektide eest vastutavaks. Oma töö eest Billie Eilishiga on ta võitnud 11 [[Grammy|Grammy auhinda]] 21 nominatsiooni hulgas, sealhulgas nominatsioonid Suure Neliku kategoorias. Ta tegi ajalugu noorima artistina, kes võitis aasta produtsendi auhinna mitteklassikalise muusika kategoorias. Ta on võitnud kaks korda järjest [[aasta salvestise auhinna]], [[Aasta albumi Grammy|aasta albumi auhinna]], kolm korda [[Aasta laulu Grammy|aasta laulu auhinna]], parima popvokaalalbumi auhinna ja parima mitteklassikalise helitöötluse albumi auhinna Eilishi albumite ja laulude produtsendina. Ta sai nominatsiooni ka parima uue artisti kategoorias soolotöö eest.<ref>{{Cite news|url=https://apnews.com/article/9aceafe2574d6ee0dc7aae308ae6926a|title=Family affair: Billie Eilish, Finneas win big at Grammys|work=[[Associated Press]]|date=January 27, 2020|access-date=September 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201008191710/https://apnews.com/article/9aceafe2574d6ee0dc7aae308ae6926a|archive-date=October 8, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/finneas-oconnell/251939|title=Finneas O'Connell|date=April 22, 2021|access-date=November 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200515021515/https://www.grammy.com/grammys/artists/finneas-oconnell|archive-date=May 15, 2020}}</ref> Nende laul "[[No Time to Die]]" samanimelisest filmist teenis talle [[Oscar|Oscari]], [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] ja veel ühe Grammy, kõik nendest parima filmilaulu kategoorias. Kaks aastat hiljem võitsid nad oma laulu "[[What Was I Made For?]]" eest [[Aasta laulu Grammy|aasta laulu Grammy auhinna]] koos [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari auhinnaga parima filmilaulu]] ja Kuldgloobuse auhinnaga parima filmilaulu kategoorias . Neist said kõigi aegade noorimad kahekordsed [[Oscar|Oscari]] võitjad.<ref>{{Cite journal|last=Asadpour|first=Milad|url=http://dx.doi.org/10.1016/j.orl.2019.07.003|title=Performance evaluation and ranking of Academy Award winners for Best Original Score applying Data Envelopment Analysis: 1990–2016|journal=Operations Research Letters|volume=47|issue=5|pages=371–376|date=September 2019|last2=Shirouyehzad|first2=Hadi|doi=10.1016/j.orl.2019.07.003|issn=0167-6377|url-access=subscription}}</ref> Lisaks sagedasele koostööle Billie Eilishiga on ta teinud koostööd ka teiste kõrgetasemeliste artistidega, sealhulgas [[Drake]], Kid Cudi, [[Nicki Minaj]], [[Selena Gomez]], [[Camila Cabello]], [[Demi Lovato]], [[Halsey]], [[Justin Bieber]], [[Karol G]], [[girl in red|Girl in Red]], [[Rosalía]], [[Tove Lo]], [[Ringo Starr]] ja [[Tate McRae]], ning on panustanud mitmete filmimuusikate loomisesse. O'Connell on sooloartistina välja andnud mitu singlit ning tema [[Extended play|debüüt-EP]] "Blood Harmony" ilmus 2019. aasta oktoobris. EP sisaldab lugu "Let's Fall in Love for the Night", mis on tema seni edukaim lugu, jõudes [[Billboard|USA ''Billboardi'']] alternatiivlaulude edetabelis 17. kohale.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Shaffer |eesnimi=Claire |kuupäev=22. august 2019 |pealkiri=Finneas Previews Debut EP ‘Blood Harmony’ With New Song ‘Shelter’ |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/finneas-shelter-blood-harmony-875264/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Rolling Stone}}</ref> Tema [[Stuudioalbum|debüütstuudioalbum]] "Optimist" ilmus [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] kaudu 2021. aasta oktoobris. Ta andis oma teise albumi "For Cryin' Out Loud!" välja 2024. aastal. Finneas mängis peaosa 2013. aasta sõltumatus filmis "Life Inside Out".<ref>{{Cite web|url=https://yourteenmag.com/stuff-we-love/celebrity-interviews/talking-with-maggie-baird-and-finneas-oconnell|title=Talking with Maggie Baird and Finneas O'Connell|date=September 18, 2015|access-date=September 1, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190901103122/https://yourteenmag.com/stuff-we-love/celebrity-interviews/talking-with-maggie-baird-and-finneas-oconnell|archive-date=September 1, 2019}}</ref> Ta on tuntud ka oma rolli poolest Alistairina [[Fox Broadcasting Company|Foxi]] muusikalises komöödia-draamasarjas "Glee".<ref>{{Cite web|last=Abldor|first=Jen|url=https://www.buzzfeed.com/jenniferabidor/billie-eilishs-brother-finneas-oconnell-was-on-glee-and-i|title=Billie Eilish's Brother, Finneas O'Connell, Was On "Glee" And I Can't Believe I Just Realized That|website=[[BuzzFeed]]|date=April 11, 2019|access-date=June 2, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602215602/https://www.buzzfeed.com/jenniferabidor/billie-eilishs-brother-finneas-oconnell-was-on-glee-and-i|archive-date=June 2, 2021}}</ref> Ta on osalenud ka Ameerika situatsioonikomöödias [[Moodne perekond|"Modern Family"]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Cirisano |eesnimi=Tatiana |kuupäev=27. märts 2019 |pealkiri=Sibling Revelry: Finneas, Billie Eilish’s Brother & Co-Writer, Steps Out |url=https://www.billboard.com/music/pop/finneas-oconnell-interview-billie-eilish-brother-co-writer-8504254/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> == Varajane elu == Finneas sündis [[Los Angeles|Los Angeleses]] näitlejanna ja stsenaristi Maggie Bairdi<ref>{{Cite web|url=https://www.groundlings.com/people/maggie-baird|title=Maggie Baird|website=The Groundlings Theatre & School|access-date=November 17, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191116235106/https://www.groundlings.com/people/maggie-baird|archive-date=November 16, 2019}}</ref> ja näitleja [[Patrick O'Connelli]] perre, kellest mõlemad on ka muusikud.<ref name="Buzz">{{Cite web|url=https://www.buzzfeednews.com/article/pdominguez/is-billie-eilish-really-that-weird|title=Is Billie Eilish Really That "Weird"?|website=[[BuzzFeed News]]|date=August 17, 2019|access-date=December 2, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190902185411/https://www.buzzfeednews.com/article/pdominguez/is-billie-eilish-really-that-weird|archive-date=September 2, 2019}}</ref><ref name=":1" /> Finneas on [[Iirimaa|iiri]] ja [[Šotimaa|šoti]] päritolu.<ref>{{Cite news|last=Power|first=Ed|url=https://www.hotpress.com/music/an-interview-with-billie-eilish-pops-ferocious-new-enigma-21675864|title=An Interview with Billie Eilish: Pop's Ferocious New Enigma {{!}} Hotpress|work=Hotpress|access-date=November 8, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181108070507/https://www.hotpress.com/music/an-interview-with-billie-eilish-pops-ferocious-new-enigma-21675864|archive-date=November 8, 2018}}</ref> 2010. aastal, 12-aastaselt, käis ta koos oma emaga laulukirjutamise kursusel ning hakkas laule kirjutama ja produtseerima.<ref>{{Cite web|url=http://bullettmedia.com/article/meet-finneas-billie-eilishs-big-brother-and-your-new-music-crush/|title=Meet FINNEAS, Billie Eilish's Big Brother and Your New Music Crush|publisher=Bullett Media|date=October 26, 2017|access-date=December 2, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200128081002/http://bullettmedia.com/article/meet-finneas-billie-eilishs-big-brother-and-your-new-music-crush/|archive-date=January 28, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|last=Mawdsley|first=Melinda|url=https://www.gjsentinel.com/entertainment/movies/fruita-grad-s-indy-film-garners-acclaim/article_ccee8e17-354d-5e6f-9bea-ce78518aa3f7.html|title=Fruita grad's indy film garners acclaim|website=[[Grand Junction Daily Sentinel]]|date=May 15, 2015|access-date=December 22, 2019|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20191222214342/https://www.gjsentinel.com/entertainment/movies/fruita-grad-s-indy-film-garners-acclaim/article_ccee8e17-354d-5e6f-9bea-ce78518aa3f7.html|archive-date=December 22, 2019}}</ref> == Karjäär == === Laulukirjutamine ja produtseerimine === O'Connell on öelnud, et tegelaskujude mängimise kogemus aitas tal enda õele, [[Billie Eilish|Billie Eilishile]], muusikat kirjutada, sest ta kirjutab õe vaatenurgast, võttes arvesse ta hääleulatust.<ref name=":1" /> O'Connell ütles: "Artisti kuulmine ja tema jäljendamine on olnud tohutu osa edust produtsendi ja kaasautorina."<ref name=":1" /> Kui ta kirjutab oma õele, tahab ta kirjutada laulu, millega Eilish O'Connelli arvates samastuks, tunneks empaatiat sõnade vastu, teeks selle enda omaks ja mille laulmist ta naudiks. Kui ta kirjutab koos enda õega, püüab ta aidata tal jutustada ükskõik mis lugu, mida Eilish üritab jutustada, ideid temalt levitada ning tema ideid kuulata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Almeida |eesnimi=Nicole |kuupäev=27. aprill 2018 |pealkiri=Wholehearted Obsession: A Conversation with FINNEAS |url=https://atwoodmagazine.com/finneas-2018-interview/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Atwood Magazine}}</ref> [[Fail:BillieEilishO2160622_(44_of_45)_(52152978743)_(cropped).jpg|pisi|Finneas koos oma õe Billie Eilishiga esinemas 2022. aastal]] Finneas kirjutas ja produtseeris laulu "[[Ocean Eyes]]" algselt oma bändile ning andis selle Eilishile, kui tema tantsuõpetaja palus neil kirjutada laulu koreograafia jaoks.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=Ariana |kuupäev=24. veebruar 2017 |pealkiri=How Billie Eilish's "Ocean Eyes" Turned Her Into an Overnight Sensation |url=https://www.teenvogue.com/story/how-billie-eilishs-ocean-eyes-turned-her-into-an-overnight-sensation |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Teen Vogue}}</ref> Nad avaldasid laulu [[SoundCloud|SoundCloudis]], mis pälvis kiitust erinevatelt veebisaitidelt.<ref name=":1" /> Finnease mänedžer võttis temaga ühendust 2015. aasta novembris, et rääkida Eilishi potentsiaalist. Seejärel aitas Finneas Eilishil sõlmida lepingu [[A&R]] firmaga Platoon.<ref name="Buzz" /> Ta oli Eilishi debüüt-EP "[[Don't Smile at Me]]" (2017) kaasautor ja produtsent, mis jõudis USA Billboard 200 edetabelis 14. kohale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=7. juuni 2018 |pealkiri=Billboard 200 Chart Moves: Billie Eilish’s ‘Don’t Smile at Me’ Hits New High |url=https://www.billboard.com/pro/billboard-200-chart-moves-billie-eilish-dont-smile-at-me/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish Chart History |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/tlp/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Finneas oli ka Eilishi debüütstuudioalbumi "[[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?]]" (2019) kaasautor ja produtsent, mis debüteeris USA ja [[Suurbritannia]] edetabelite tippudes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schatz |eesnimi=Lake |kuupäev=8. aprill 2019 |pealkiri=Billie Eilish makes chart history with debut album |url=https://consequence.net/2019/04/billie-eilish-makes-chart-history-with-debut-album/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Consequence}}</ref> O'Connell võitis 2020. aasta Grammy auhinnad aasta produtsendi mitteklassikalise muusika kategoorias, aasta salvestise ja aasta laulu auhinnad Eilishi loo "[[Bad Guy]]" eest ja [[aasta albumi]] ning [[parima mitteklassikalise heliloominguga albumi]] kategoorias albumi „When We All Fall Asleep“ ja „Where Do We Go?“ eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Finneas O'Connell |url=https://www.grammy.com/artists/finneas-oconnell/251939 |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Grammy Awards}}</ref> Eilishi järgnevad albumid „Happier Than Ever“ (2021) ja „Hit Me Hard and Soft“ (2024) kirjutas ja produtseeris samuti Finneas. Ta on tuntud ka koostöö poolest Grammy võitjate Coutinho kaksikutega (Mason ja Jules Coutinho).<ref>{{Cite web|url=https://www.yayomg.com/mason-coutinho-interview/|title=Mason Coutinho Shares his Love of Performing and how he Uses his Talents for Good|website=YAYOMG!|date=December 17, 2018|access-date=October 29, 2020|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101130040/https://www.yayomg.com/mason-coutinho-interview/|archive-date=November 1, 2020}}</ref> Ta produtseeris [[Selena Gomez|Selena Gomezi]] 2019. aasta singli "[[Lose You to Love Me]]",<ref>{{Cite news|last=Roth|first=Madeline|url=http://www.mtv.com/news/3143331/selena-gomez-lose-you-to-love-me/|title=SELENA GOMEZ RETURNS AS A STRONGER VERSION OF HERSELF IN 'LOSE YOU TO LOVE ME'|publisher=MTV|date=October 23, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20220106131213/http://www.mtv.com/news/3143331/selena-gomez-lose-you-to-love-me/|archive-date=January 6, 2022}}</ref> mis jõudis [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis esikohale,<ref>{{Cite news|last=Hobson|first=Jeremy|url=https://www.wbur.org/hereandnow/2019/11/05/finneas-oconnell-musician-billie-eilish|title=FINNEAS, Billie Eilish's Brother, Steps Out From Behind The Scenes With 1st Solo Album|publisher=WBUR|date=November 5, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20191106154950/https://www.wbur.org/hereandnow/2019/11/05/finneas-oconnell-musician-billie-eilish|archive-date=November 6, 2019}}</ref> ja kahte lugu [[Camila Cabello]] 2019. aasta albumilt "[[Romance]]".<ref>{{Cite news|last=D'Souza|first=Shaad|url=https://www.thefader.com/2019/12/05/camila-cabello-romance-listen-dababy-shawn-mendes-finneas|title=Camila Cabello drops Romance, feat DaBaby, Shawn Mendes, Finneas|publisher=The Fader|date=December 5, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20191230040207/https://www.thefader.com/2019/12/05/camila-cabello-romance-listen-dababy-shawn-mendes-finneas|archive-date=December 30, 2019}}</ref> Ta produtseeris ka [[Ashe|Ashe'i]] loo "[[Moral of the Story]]"<ref>{{Cite news|last=Castel|first=Gregory|url=https://earmilk.com/2019/02/20/ashe-moral-of-the-story-video-castel/|title=Ashe writes the perfect anthem for broken relationships in "Moral of the Story"|publisher=Earmilk|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190525014738/https://earmilk.com/2019/02/20/ashe-moral-of-the-story-video-castel/|archive-date=May 25, 2019}}</ref> ja tegi koostööd [[John Legend|John Legendiga]] ühe seni avaldamata loo kallal.<ref>{{Cite news|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/2019/music/news/billie-eilish-finneas-oconnell-songwriting-1203421768/|title=Billie Eilish and Her Brother and Co-Writer, Finneas, Get Deep About Their Music and What's Next|publisher=Variety|date=December 4, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200608003654/https://variety.com/2019/music/news/billie-eilish-finneas-oconnell-songwriting-1203421768/|archive-date=June 8, 2020}}</ref> O'Connell komponeeris muusika 2021. aasta [[noortefilm|teismeliste]] [[Draamafilm|draamafilmile]] "The Fallout".<ref>{{Cite web|last=Del Rosario|first=Alexandra|url=https://deadline.com/video/the-fallout-trailer-jenna-ortega-maddie-ziegler-niles-fitch-sxsw/|title='The Fallout' Trailer: Jenna Ortega, Maddie Ziegler & Niles Fitch Kindle Healing Friendship In SXSW Drama|website=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=March 3, 2021|access-date=March 19, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210309065642/https://deadline.com/video/the-fallout-trailer-jenna-ortega-maddie-ziegler-niles-fitch-sxsw/|archive-date=March 9, 2021}}</ref> === Soolokarjäär === Ta on bändi The Slightlys laulja ja laulukirjutaja, mis esines 2015. aastal Warped tuuril.<ref>{{Cite web|last=Weekly|first=LA|url=http://www.laweekly.com/music/in-battles-of-the-bands-the-slightlys-keep-winning-video-5165227|title=In Battles of the Bands, The Slightlys Keep Winning (VIDEO)|website=LA Weekly|date=October 23, 2014|access-date=January 11, 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180112043749/http://www.laweekly.com/music/in-battles-of-the-bands-the-slightlys-keep-winning-video-5165227|archive-date=January 12, 2018}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.seventeen.com/celebrity/music/a28435391/finneas-o-connell-billie-eilish-brother/|title=Who Is Billie Eilish's Brother Finneas O'Connell?|website=Seventeen|date=December 11, 2019|access-date=December 22, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200107023605/https://www.seventeen.com/celebrity/music/a28435391/finneas-o-connell-billie-eilish-brother/|archive-date=January 7, 2020}}</ref><ref name=":1" /> Tema esimene soolosingel "New Girl" ilmus 2016. aastal,<ref>{{Cite web|url=https://wefoundnewmusic.com/premiere-finneas-new-girl/|title=[PREMIERE] FINNEAS: 'New Girl' – WE FOUND NEW MUSICWE FOUND NEW MUSIC|website=wefoundnewmusic.com|date=July 26, 2016|access-date=April 8, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190626191027/https://wefoundnewmusic.com/premiere-finneas-new-girl/|archive-date=June 26, 2019}}</ref> muusikavideo ilmus 2019. aastal.<ref>{{Netiviide |eesnimi=FINNEAS |kuupäev=4. veebruar 2019 |pealkiri=FINNEAS - NEW GIRL (Official Music Video) |url=https://www.youtube.com/watch?v=a06MpBob08E |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=YouTube}}</ref> 2017. aastal andis ta välja singli "I'm in Love Without You" ja kaheksa singlit 2018. aastal: "Break My Heart Again", "Heaven", "Life Moves On", "Landmine", "Hollywood Forever", "College", "Luck Pusher" ja "Let's Fall in Love for the Night". 2019. aasta alguses andis Finneas oma esimesed välja müüdud kontserdid [[New York|New Yorgis]]<ref name=":1" /> ja Los Angeleses.<ref>{{Cite web|last=Bronson|first=Kevin|url=http://buzzbands.la/2019/01/29/finneas-fans-fall-in-love-for-the-night-at-the-troubadour/|title=Finneas' fans fall in love for the night at the Troubadour|website=buzzbands.la|date=January 30, 2019|access-date=April 8, 2019|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607184052/http://buzzbands.la/2019/01/29/finneas-fans-fall-in-love-for-the-night-at-the-troubadour/|archive-date=June 7, 2019}}</ref> Tema debüüt-EP „Blood Harmony” ilmus 4. oktoobril 2019.<ref name=":0" /> EP esimene singel „I Lost a Friend” ilmus 25. juunil 2019,<ref>{{Cite news|last=Fernando|first=Madeleine|url=https://www.billboard.com/music/pop/finneas-single-i-lost-a-friend-listen-8509966/|title=Finneas Unveils Gorgeous Sunset Video For 'I Lost a Friend'|publisher=Billboard|date=June 25, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190625201105/https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8509966/finneas-single-i-lost-a-friend-listen|archive-date=June 25, 2019}}</ref> teine singel „Shelter” ilmus 22. augustil 2019,<ref>{{Cite news|last=Burks|first=Tosten|url=https://www.spin.com/2019/08/finneas-shelter-billie-eilish-brother/|title=Here's What Billie Eilish's Brothers Music Sounds Like|publisher=Spin|date=August 22, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200716144609/https://www.spin.com/2019/08/finneas-shelter-billie-eilish-brother/|archive-date=July 16, 2020}}</ref> ja kolmas singel „I Don't Miss You At All” 20. septembril 2019.<ref>{{Cite news|last=Mamo|first=Heran|url=https://www.billboard.com/articles/news/8530646/finneas-i-dont-miss-you-at-all-listen|title=Finneas Selfishly Reminds His Ex 'I Don't Miss You At All' in New Upbeat Single|publisher=Billboard|date=September 20, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200820010427/https://www.billboard.com/articles/news/8530646/finneas-i-dont-miss-you-at-all-listen|archive-date=August 20, 2020}}</ref> 2019. aasta oktoobris alustas ta oma esimest tuuri viies USA linnas, lisaks esinemisele Austin City Limitsi festivalil.<ref name=":0" /> 7. augustil 2020. aastal andis ta välja ''deluxe'' versiooni albumist ''"Blood Harmony"'', mis sisaldas kahte uut lugu: "Break My Heart Again" ja "Let's Fall in Love for the Night (1964)", millest viimane oli albumi kuuenda loo "Let's Fall in Love for the Night" alternatiivversioon. Umbes kaks nädalat hiljem andis O'Connell välja singli pealkirjaga "What They'll Say About Us". See jõudis USA ''Billboardi'' alternatiivlaulude edetabelis 17. kohale. 21. oktoobril andis Finneas välja oma singli "Can't Wait to Be Dead", mis räägib tema armastuse-vihkamise suhtest internetiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=21. oktoober 2020 |pealkiri=FINNEAS Gets Real on New Song “Can’t Wait To Be Dead”: Stream |url=https://consequence.net/2020/10/finneas-cant-wait-to-be-dead/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Consequence}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=Emily |kuupäev=21. oktoober 2020 |pealkiri=FINNEAS Struggles With the Internet on ‘Can’t Wait to Be Dead’ |url=https://www.spinmagazine.com/2020/10/finneas-new-song-cant-wait-to-be-dead/ |vaadatud=1. aprillil 2026 |väljaanne=Spin Magazine}}</ref> [[Fail:Finneas_in_2023_(cropped).jpg|paremal|pisi|O'Connell esinemas 2023. aastal]] 5. augustil 2021 teatas Finneas, et tema debüütstuudioalbum "Optimist" ilmub 15. oktoobril 2021. aastal [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt ning jagas selle singlit "A Concert Six Months from Now".<ref name="Pitchfork-announcement">{{Cite web|last=Minsker|first=Evan|url=https://pitchfork.com/news/finneas-announces-debut-album-optimist-shares-video-for-new-song-watch/|title=Finneas Announces Debut Album Optimist, Shares Video for New Song: Watch|website=Pitchfork|date=August 5, 2021|access-date=August 13, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210806070717/https://pitchfork.com/news/finneas-announces-debut-album-optimist-shares-video-for-new-song-watch/|archive-date=August 6, 2021}}</ref> 8. augustil 2024 teatas ta, et tema teine stuudioalbum „For Cryin' Out Loud!” ilmub 4. oktoobril 2024. aastal. Samal päeval andis ta välja ka selle albumi nimiloo singlina.<ref>{{Cite web|url=https://www.thelineofbestfit.com/news/finneas-unveils-new-single-for-cryin-out-loud|title=Finneas Announces 2nd Studio Album "For Cryin' Out Loud"}}</ref> [[Fail:Finneas_(2025)_(For_Cryin’_Out_Loud_Tour,_Raleigh,_North_Carolina)_03.jpg|vasakul|pisi|O'Connell tuuril [[Raleigh|Raleigh's, Põhja-Carolinas]], 2025. aasta veebruaris]] O'Connell alustas oma 2025. aasta tuuri Ameerika Ühendriikides. Tuur põhines tema albumil "For Cryin' Out Loud!" ning esimene kontsert toimus 13. veebruaril [[Nashville|Nashville'is Tennessees]].<ref>{{Cite web|url=https://consequence.net/2024/10/finneas-2025-us-tour/|title=FINNEAS announces 2025 US tour|website=Consequence|date=2024-10-07|access-date=2025-02-17|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=Nelles|first=Andrew|url=https://www.knoxnews.com/picture-gallery/entertainment/music/2025/02/13/photos-singer-songwriter-finneas-makes-ryman-debut-at-tour-opening-nashville-show/78548552007/|title=Photos: Singer-songwriter Finneas makes Ryman debut at tour-opening Nashville show|website=Knoxville News Sentinel|access-date=2025-02-17|language=en-US}}</ref> === Näitlemine === 2011. aastal näitles Finneas õpilast komöödiafilmis [[Halb õpetaja|"Bad Teacher"]].<ref name=":1" /> 2013. aastal mängis ta kaasa filmis "Life Inside Out", mille stsenaariumi kirjutas ja peaosas oli tema ema Maggie Baird. Filmi lavastas Jill D'Agnenica.<ref>{{Cite news|last=Goldstein|first=Gary|url=https://www.latimes.com/entertainment/movies/la-et-mn-life-inside-out-review-20141017-story.html|title=When it's 'Life Inside Out', they turn to music|work=Los Angeles Times|date=October 16, 2014|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200324042907/https://www.latimes.com/entertainment/movies/la-et-mn-life-inside-out-review-20141017-story.html|archive-date=March 24, 2020}}</ref> Tal olid korduvad külalisrollid sarjades [[Moodne perekond|"Modern Family"]] ja "Aquarius" ning ta mängis 2015. aastal tegelast Alistair muusikalises komöödia-draama telesarjas "Glee".<ref name=":1" /><ref>{{Cite news|url=https://www.popbuzz.com/music/features/finneas-oconnell/tv-shows/|title=What other TV shows has Finneas O'Connell been in?|publisher=Pop Buzz|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200731204314/https://www.popbuzz.com/music/features/finneas-oconnell/tv-shows/|archive-date=July 31, 2020}}</ref> == Isiklik elu == Finneas elab Los Angelese Los Felizi linnaosas.<ref>{{Cite news|last=Flemming|first=Jack|url=https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2019-11-26/billie-eilishs-brother-and-producer-finneas-oconnell-buys-charming-home-in-los-feliz|title=Finneas O'Connell, Billie Eilish's brother and producer, snaps up Los Feliz home|work=Los Angeles Times|date=November 26, 2019|access-date=January 16, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20191212072731/https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2019-11-26/billie-eilishs-brother-and-producer-finneas-oconnell-buys-charming-home-in-los-feliz|archive-date=December 12, 2019}}</ref> O'Connell on olnud suhtes [[YouTube|YouTuberi]] ja näitlejanna Claudia Sulewskiga alates 2018. aasta septembrist.<ref>{{Cite web|url=https://www.instagram.com/p/BpBGYZFA4RW/|title=Claudia Sulewski on Instagram: "favorite🌹"|website=Instagram|access-date=December 14, 2019|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200616022414/https://www.instagram.com/p/BpBGYZFA4RW/|archive-date=June 16, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=X8TyR-0Fj8U|title=Cabo with you♥️|website=YouTube|date=January 13, 2019|access-date=March 23, 2019|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20190401010333/https://www.youtube.com/watch?v=X8TyR-0Fj8U&gl=US&hl=en|archive-date=April 1, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.glamour.mx/celebrities/articulos/claudia-sulewski-quien-es-amiga-de-billie-eilish/19136|title=¿Quién es Claudia Sulewski? Te contamos todo sobre esta celeb y gran amiga de Billie Eilish|website=Glamour|date=March 9, 2021|access-date=May 2, 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210502232756/https://www.glamour.mx/celebrities/articulos/claudia-sulewski-quien-es-amiga-de-billie-eilish/19136|archive-date=May 2, 2021}}</ref> Tema singel "Claudia" kirjutati pärast ööd, mil nad kohtusid.<ref>{{Cite web|url=http://tigerbeat.com/video/finneas-claudia/|title=UP AND COMING ARTIST FINNEAS DEDICATES HEARTFELT BALLAD 'CLAUDIA' TO GIRLFRIEND CLAUDIA SULEWSKI|website=[[Tiger Beat]]|date=February 22, 2019|access-date=March 23, 2019|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20190323073655/http://tigerbeat.com/video/finneas-claudia/|archive-date=March 23, 2019}}</ref> 24. septembril 2025. aastal teatas paar oma kihlusest sotsiaalmeedias.<ref>{{Cite web|last=Richards|first=Bailey|url=https://people.com/finneas-and-girlfriend-claudia-sulewski-are-engaged-8647773|title=Finneas Is Engaged to Longtime Girlfriend Claudia Sulewski!|website=[[People (magazine)|People]]|date=September 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250924234635/https://people.com/finneas-and-girlfriend-claudia-sulewski-are-engaged-8647773|archive-date=September 24, 2025}}</ref> Enne [[Veganlus|veganiks]] hakkamist kasvas ta üles [[Taimetoitlus|taimetoitlasena]].<ref>{{Cite web|last=Coscarelli|first=Joe|url=https://www.nytimes.com/2019/03/28/arts/music/billie-eilish-debut-album.html|title=Billie Eilish Is Not Your Typical 17-Year-Old Pop Star. Get Used to Her.|website=The New York Times|date=March 28, 2019|access-date=September 18, 2020|quote=They were also raised vegetarian and slept in a four-person family bed until Finneas was about 10|archive-url=https://web.archive.org/web/20190711202623/https://www.nytimes.com/2019/03/28/arts/music/billie-eilish-debut-album.html|archive-date=July 11, 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parket|first=Lyndsey|url=https://www.yahoo.com/entertainment/maggie-baird-mother-of-billie-eilish-talks-covid-19-initiative-support-feed-174757094.html|title=Maggie Baird, mother of Billie Eilish and Finneas, talks homeschool advice, fears and hopes for Generation Z, and COVID-19 initiative Support + Feed|website=Yahoo! Entertainment|date=April 22, 2020|access-date=September 18, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201015151210/https://www.yahoo.com/entertainment/maggie-baird-mother-of-billie-eilish-talks-covid-19-initiative-support-feed-174757094.html|archive-date=October 15, 2020}}</ref> O'Connell toetas [[Kamala Harrise 2024. aasta presidendikampaania|Kamala Harrise 2024. aasta presidendikampaaniat]].<ref>{{Cite web|last=Lewis|first=Hilary|url=https://www.hollywoodreporter.com/news/politics-news/billie-eilish-finneas-endorse-kamala-harris-1236005047/|title=Billie Eilish and Finneas Endorse Kamala Harris|website=The Hollywood Reporter|date=2024-09-17|access-date=2025-06-14|language=en-US}}</ref> == Diskograafia == '''Stuudioalbumid''' * Optimist (2021) * For Cryin' Out Loud! (2024) '''Extended play (EP)''' * Blood Harmony (2019) '''Stuudioalbum koos bändiga ''The Favors''''' * The Dream (2025) == Tuurid == * "Optimist" tuur (2021) * "For Cryin' Out Loud!" tuur (2025) == Viited == [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] bohzsdwhko1x70n4368phcsou21v6o0 0 712359 7122429 2026-04-01T11:38:06Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Ioanna Agnes a Cruce]] 7122429 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Ioanna Agnes a Cruce]] tqi3rzzkgevs1i5sgl7x8sf2foodwos 0 712360 7122431 2026-04-01T11:38:19Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Kastiilia Juana]] 7122431 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Kastiilia Juana]] djlyfn5y3vpn0knv7kp3kio02c3xlq7 0 712361 7122437 2026-04-01T11:43:13Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: '{{see artikkel|räägib eesnimest, helide intervalli kohta vaata artiklit [[nikola (intervall)]].}} '''Nikola''' on eesnimi, versioon kreeka nimest [[Nikolaos]]. Lõunaslaavi maades ([[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Montenegro]], [[Serbia]], [[Sloveenia]]) on see levinud mehenimena, lääneslaavi maades ([[Tšehhi]], [[Poola]], [[Slovakkia]]) peamiselt naisenimena. ==Nime kandjaid== *[[Nikola I Petrović]], Montenegro mon...' 7122437 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib eesnimest, helide intervalli kohta vaata artiklit [[nikola (intervall)]].}} '''Nikola''' on eesnimi, versioon kreeka nimest [[Nikolaos]]. Lõunaslaavi maades ([[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Montenegro]], [[Serbia]], [[Sloveenia]]) on see levinud mehenimena, lääneslaavi maades ([[Tšehhi]], [[Poola]], [[Slovakkia]]) peamiselt naisenimena. ==Nime kandjaid== *[[Nikola I Petrović]], Montenegro monarh *[[Nikola (Pozdnev)|Nikola]], Venemaa vanausu Novozõbkovi hierarhia asutaja *[[Nikola Bartůšek]], Tšehhi poliitik *[[Nikola Dimitrov]], Põhja-Makedoonia diplomaat ja poliitik *[[Nikola Gruevski]], Põhja-Makedoonia poliitik *[[Nikola Jokić]], Serbia korvpallur *[[Nikola Kljusev]], Makedoonia majandusteadlane ja riigitegelane *[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja luuletõlkija *[[Nikola Milenković]], Serbia jalgpallur *[[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur *[[Nikola Mušanov]], Bulgaaria peaminister *[[Nikola Peković]], Montenegro korvpallur *[[Nikola Petrović-Njegoš]], Montenegro kuningliku perekonna pea *[[Nikola Poposki]], Põhja-Makedoonia ökonomist, diplomaat ja poliitik *[[Nikola Popovski]], Põhja-Makedoonia poliitik *[[Nikola Selaković]], Serbia jurist ja poliitik *[[Nikola Špirić]], serbia päritolu Bosnia ja Hertsegoviina majandusteadlane ja poliitik *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Nikola Tesla]], Serbia päritolu leiutaja *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[Nikola Vlašić]], Horvaatia jalgpallur *[[Nikola Vučević]], Montenegro korvpallur [[Kategooria:Eesnimed]] ojtipzubb6rqz4r7lhjz6vee6a50r72